Wikipedia miwiki https://mi.wikipedia.org/wiki/Hau_K%C4%81inga MediaWiki 1.47.0-wmf.4 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Rārangi whenua 0 726 167810 165696 2026-06-02T21:34:57Z TautauKarepe 22930 167810 wikitext text/x-wiki He rārangi tēnei i ngā '''whenua''', me ō rātou tāngata noho: '''[[Amerika]]''' - (ngā [[Marikena]]) *''[[Kānata]]'' *''[[Hiri]]'' *''[[Mēhiko]]'' *''[[Parīhi]]'' *''[[Perū]]'' *''Te [[Hononga-o-Amerika]]'' '''[[Āhia]]''' *''[[Awhekenetāna]]'' *''[[Haina]]'' - (ngā [[Hainamana]]) *''[[Nipono]], [[Hapanihi]]'' *''[[Hingapoa]]'' *''[[Hiri Rānaka]]'' *''[[Hongipua]]'' *''[[Īnia]]'' - (ngā [[Iniani]]) *''[[Initonīhia]]'' *''[[Īrāki]]'' *''[[Īrāna]]'' *''[[Kamapōtia]]'' *''[[Katatānga]]'' *''[[Kikitānga]]'' *''[[Kōrea]]'' *''[[Kuamu]]'' *''[[Mareia]]'' *''[[Mongōria]]'' *''[[Nepōra]]'' *''[[Pakitāne]]'' *''[[Papua Nūkini]]'' *''[[Pēma]]'' *''[[Piripīni]]'' *''[[Poronai]]'' *''[[Rāoho]]'' *''[[Tairanga]]'' *''[[Taiwana]]'' *''[[Takiritānga]]'' *''[[Tukumanatānga]]'' *''[[Whitinamu]]'' '''[[Āwherika]]''' - (ngā [[Apirikana]]) *''[[Aratiria]]'' *''[[Āwherika-ki-te-tonga]]'' *''[[Ihipa]]'' *''[[Moroko]]'' '''[[Te Ao-o-Kiwa]]''' (''[[Maikoronihia]], [[Meranihia]], [[Porinīhia]]'') *''[[Ahitireiria]]'' *''[[Aotearoa]]'' - *''[[Hāmoa]]'' *''[[Hāmoa Amerikana]]'' *''[[Hāmoa-ki-te-uru]]'' *''[[Hawai'i]]'' *''[[Initonīhia]]'' *''[[Kanaki]]'' *''[[Kiripati]]'' *''[[Kuamu]]'' *''[[Kuki Airani]]'' *''[[Nauru]]'' *''Ngā [[Motu Horomona]]'' *''Ngā [[Motu Kararaina]]'' *''Ngā [[Moutere Māhara]]'' *''[[Niue]]'' *''[[Papua]]'' *''[[Rapanui]]'' *''[[Rarotonga]]'' *''[[Tahiti]]'' *''[[Tarawa]]'' *''Te [[Moutere Nōpoke]]'' *''[[Tonga]]'' *''[[Tuamotu]]'' *''[[Tūwaru]]'' *''[[Whenuatū]]'' *''[[Whītī]]'' '''[[Ūropi]]''' *''[[Airangi]]'' - (ngā [[Airihi]]) *''[[Arapeinia]]'' *''[[Ateria]]'' *''[[Etonia]]'' *''[[Haipara]]'' *''[[Hanekeria]]'' *''[[Hōrana]]'' *''[[Horowākia]]'' *''[[Horowinia]]'' *''[[Huitene]]'' *''[[Huiterangi]]'' *''[[Itaria]]'' *''[[Kamaka]]'' *''[[Kirihi (whenua)|Kirihi]]'' - (ngā [[Kariki (tāngata)|Kariki]]) *''[[Konihi]]'' *''[[Itāria]]'' - (ngā [[Itāriania]]) *''[[Koroātia]]'' *''[[Mārata]]'' *''[[Nōwei]]'' *''[[Pāniora]]'' - (ngā [[Pāniora]]) *''[[Pehiamu]]'' *''[[Piritene nui]]'' **''[[Airangi ki te Raki]]'' **''[[Ingarangi]]'' - (ngā [[Ingarihi]]) **''[[Kotarangi]]'' - (ngā [[Kotimana]]) **''[[Wēra]]'' *''[[Pōngia-Herekōmina]]'' *''[[Pōrana]]'' *''[[Potukara]]'' *''[[Purukāria]]'' *''[[Rakapuō]]'' *''[[Romeinia]]'' *''[[Rūhia]]'' - (ngā Rūhia) *''Te [[Hauraro o Ūropi]]'' (Huitene, Nōwei, Tenemāka) *''Te [[Poho o Pita]]'' *''Te [[Whenua Pākihi]]'' *''[[Tenemāka]]'' *''[[Tiamana]]'' - (ngā [[Tiamana]]) *''[[Ūkareinga]]'' *''[[Whenua Korukoru]]'' - (ngā [[Tāke]]) *''[[Whinirana]]'' *''[[Wīwī]]'' - (ngā [[Wīwī]]) {{Maramara}} [[Category:Rārangi]] [[Category:whenua]] k0smxyun5wfnh69beqk4ttqnm4nd6jb Ūropi 0 1570 167863 161381 2026-06-03T00:23:27Z TautauKarepe 22930 167863 wikitext text/x-wiki {{Infobox Continent |title = Ūropi |image = [[File:Europe orthographic Caucasus Urals boundary (with borders).svg|220px]] |area = {{convert|10,180,000|km2|sqmi|abbr=on}}{{cref2|n|1}} (6th) |population = 742,452,000{{cref2|n|2}} (2013; [[List of continents by population|3rd]]) |density = 72.9/km<sup>2</sup> (188/sq mi) (2nd) |demonym = [[Ethnic groups in Europe|European]] |countries = ~[[Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o Ūropi|50]] (and ~5 with limited recognition)<!--Note: numbers are approximate, as indicated by the "~".--> |dependencies = [[Rārangi wehenga motuhake, takiwā whirinaki o Ūropi|4]]<!--Gibraltar, Isle of Man, Guernsey and Jersey. Note: The Faroes and Aland are constituent parts of their states, not dependencies.--> |languages = ~[[Reo Ūropi|225]]<ref>[http://edl.ecml.at/LanguageFun/LanguageFacts/tabid/1859/Default.aspx Language facts – European day of languages], Council of Europe. Retrieved 30 July 2015.</ref> |time = [[UTC±00:00|UTC]] ki [[UTC+05:00|UTC+5]] |internet = .eu |cities = {{unbulleted list |[[Rārangi rohe metropolitan ki Ūropi]]<ref>''[http://esa.un.org/unpd/wup/CD-ROM/WUP2014_XLS_CD_FILES/WUP2014-F22-Cities_Over_300K_Annual.xls Annual Population of Urban Agglomerations with 300,000 Inhabitants or More in 2014, by Country, 1950-2030 (thousands)], [http://esa.un.org/unpd/wup/CD-ROM/ World Urbanization Prospects, the 2014 revision]'', Population Division of the [[United Nations Department of Economic and Social Affairs]]. Retrieved 21 August 2015. Note: List based on estimates for 2015, from 2014.</ref> <!--1-->|{{flagicon|Tākei}} [[Istanbul]]<!--14,163,989-->{{small| (transcontinental)}}<ref>Istanbul is a [[transcontinental city]] in Eurasia, with its commercial and historical centre and about two-thirds of the population lying on the European side, and about one-third of its population living on the Asian side of Eurasia.</ref> <!--2-->|{{flagicon|Rūhia}} [[Mohikau]]<!--12,165,704--> <!--3-->|{{flagicon|Wīwī}} [[Parī]]<!--10,843,285--> <!--4-->|{{flagicon|Kīngitanga Kotahi}} [[Rānana]]<!--10,313,307--> <!--5-->|{{flagicon|Pāniora}} [[Madrid]]<!--6,199,254--> <!--6-->|{{flagicon|Pāniora}} [[Barcelona]]<!--5,258,319--> <!--7-->|{{flagicon|Rūhia}} [[Pitapāka]]<!--4,992,991--> <!--8-->|{{flagicon|Itāria}} [[Rōma]]<!--3,717,956--> <!--9-->|{{flagicon|Tiamana}} [[Pearīni]]<!--3,563,194--> }} }} Ko '''Ūropi''' tētahi o ngā [[paparahi]] tuku iho e whitu o te Ao. Pērā i ngā paparahi katoa, he rerekē tōna rohe mēnā ka kōrerotia ā-ahureatia, ā-tōrangapūtia, ā-aha rānei. Heoti, e ai ki te nuinga ka toha a Ūropi mai te [[Moana Tiri]] ki te raki, ki te [[Moana Ranatiki]] ki te hauāuru, ki te [[Moana Rōwhenua]] ki te tonga, ki te tonga rāwhiti ki ngā [[Maunga Kaukas]] me te [[Moana Mangū]], ā, ka wehuriatia i a [[Āhia]] e ngā [[Maunga Ural]], e te [[Awa Ural]] me te [[Moana Kaspia]] ki te rāwhiti. Atu i tēnei whakamāramatanga auau, ki ētahi atu he wāhanga noa iho a Ūropi o te paparahi o Eurāhia (koi hauāuru), o Eurawherāhia rānei. E tapaina hokia ana i ētahi wā ko te 'paparahi tawhito' (te 'ao tawhito' rānei), hei aronga kē mō te 'Ao Hou', arā, ngā [[Amerika]]. E ai ki tōna rahinga whenua ko Ūropi te paparahi iti rawa tuarua o te Ao, me ōna km² 10,180,000, arā, 2% o te mata o te Ao. Engari, koia te mea nui rawa tuatoru e ai ki tōna taupori (whai muri mai i a Āhia me Āwherika), me ōna kainoho e 710,000,000, 11% rānei o ngā tāngata o te ao. Ko [[Rūhia]] tōna whenua nui rawa ā-rahinga, ā-taupori hoki, ā, ko te [[Poho o Pita]] te mea iti rawa. Ko Ūropi te wāhi whānau o te Tūpori Hauāuru. He tūnga whakaawe ō ngā whenua o Ūropi mai te rautau 16; tae noa atu ki ngā rautau 17, 18 hoki i raro iho te nuinga o [[Āwherika]], ngā Amerika me Āhia i te maru o ngā whenua o Ūropi. I timu haere tō Ūropi mana maru o runga o ngā take aorere a muri i ngā Pakanga Aorere e rua, kia riro ai i te [[Hononga-o-Amerika]] me te [[Kotahitanga Soviet]]. Nā te [[Pakanga Mātao]] i waenganui i ēnei whenua e rua a Ūropi e weheruatia ki ia taha o te [[Ārai Rino]]. Ka puta te Rūnanga o Ūropi me te [[Kotahitanga Ūropi]] i te kōmitimiti ki te hauāuru, ahakoa kei te whakawhānui whakaterāwhiti ēnei whakahaere nō te hinganga o te Kotahitanga Sovet i te tau 1991. === Mātai Whenua Torangapū === [[File:Europe political map.png|thumb|upright|Ūropi e ai ki te whakamāramatanga whakaaetia whānuitia.]] [[File:Location-Europe-UNsubregions,_Kosovo_as_part_of_Serbia.png|thumb|upright|Ngā Takiwā o Ūropi kua huaina e te Kotahitanga Aohuri (he rerekē pea ētahi atu karangatanga)]] {| class="wikitable references-small" style=text-align:right |- ! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²) ! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua |- ! colspan=5 style="background:lightred" | Ūropi ki te rāwhiti: |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Hungary.svg|border|30px]] [[Hanekeria]] | 93,030 || 10,075,034 || 108 || style=text-align:left| [[Budapest]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Slovakia.svg|border|30px]] [[Horowākia]] | 48,845 || 5,422,366 || 111 || style=text-align:left| [[Bratislava]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Moldova.svg|30px]] [[Morotawa]] | 33,843 || 4,434,547 || 131 || style=text-align:left| [[Chişinău]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Belarus.svg|border|30px]] [[Pērara]] | 207,600 || 10,335,382 || 50 || style=text-align:left| [[Minsk]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Poland.svg|border|30px]] [[Pōrana]] | 312,685 || 38,625,478 || 124 || style=text-align:left| [[Pakangakite]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Bulgaria.svg|border|30px]] [[Purukāria]] | 110,910 || 7,621,337 || 69 || style=text-align:left| [[Sofia]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Romania.svg|30px]] [[Romeinia]] | 238,391 || 21,698,181 || 91 || style=text-align:left| [[Bucharest]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Russia.svg|border|30px]] [[Rūhia]] | 3,960,000 || 106,037,143 || 27 || style=text-align:left| [[Mohikau]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Ukraine.svg|30px]] [[Ūkareinga]] | 603,700 || 48,396,470 || 80 || style=text-align:left| [[Kieu]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag of the Czech Republic.svg|border|30px]] [[Tīekia]] | 78,866 || 10,256,760 || 130 || style=text-align:left| [[Prague]] |- ! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²) ! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua |- ! colspan=5 style="background:blue; color:white" | Ūropi ki te raki: |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Åland.svg|30px]] [[Aaland (Whinirana)]] | 1,552 || 26,008 || 17 || style=text-align:left| [[Mariehamn]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Denmark.svg|border|30px]] [[Tenemāka]] | 43,094 || 5,368,854 || 125 || style=text-align:left| [[Copenhagen]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Estonia.svg|border|30px]] [[Etonia]] | 45,226 || 1,415,681 || 31 || style=text-align:left| [[Tallinn]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_Faroe_Islands.svg|border|30px]] [[Motu Faroe (Tenemāka)]] | 1,399 || 46,011 || 33 || style=text-align:left| [[Tórshavn]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Finland.svg|30px]] [[Whinirana]] | 336,593 || 5,157,537 || 15 || style=text-align:left| [[Helsinki]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Guernsey.svg|border|30px]] [[Kōnihi]] | 78 || 64,587 || 828 || style=text-align:left| [[St Peter Port]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Iceland.svg|border|30px]] [[Tiorangi]] | 103,000 || 307,261 || 3 || style=text-align:left| [[Reykjavik]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Ireland.svg|border|30px]] [[Airangi]] | 70,280 || 4,234,925 || 60 || style=text-align:left| [[Dublin]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag of the Isle of Mann.svg|30px]] [[Motu o Man]] | 572 || 73,873 || 129 || style=text-align:left| [[Douglas (Motu o Man)|Douglas]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Jersey.svg|border|30px]] [[Tōrehe]] | 116 || 89,775 || 774 || style=text-align:left| [[Saint Helier]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Latvia.svg|border|30px]] [[Rāwhia]] | 64,589 || 2,366,515 || 37 || style=text-align:left| [[Riga]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Lithuania.svg|30px]] [[Rituānia]] | 65,200 || 3,601,138 || 55 || style=text-align:left| [[Vilnius]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Norway.svg|border|30px]] [[Nōwei]] | 324,220 || 4,525,116 || 14 || style=text-align:left| [[Ōhoro]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Norway.svg|border|30px]] [[Motu Svalbard me Jan Mayen (Nōwei)]] | 62,049 || 2,868 || style=text-align:left| 0.046 | style=text-align:left| [[Longyearbyen]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Sweden.svg|30px]] [[Huitene]] | 449,964 || 9,090,113 || 20 || style=text-align:left| [[Stockholm]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_United_Kingdom.svg|30px]] [[Kīngitanga Kotahi]] | 244,820 || 61,100,835 || 244 || style=text-align:left| [[Rānana]] |- ! colspan=5 style="background:lightgreen" | Ūropi ki te tonga: |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Albania.svg|30px]] [[Arapeinia]] | 28,748 || 3,600,523 || 125 || style=text-align:left| [[Tirana]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Andorra.svg|30px]] [[Ānatōra]] | 468 || 68,403 || 146 || style=text-align:left| [[Andorra la Vella]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Bosnia_and_Herzegovina.svg|30px]] [[Pōngia-Herekōmina]] | 51,129 || 4,448,500 || 78 || style=text-align:left| [[Sarajevo]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Croatia.svg|border|30px]] [[Koroātia]] | 56,542 || 4,437,460 || 78 || style=text-align:left| [[Zagreb]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Gibraltar.svg|border|30px]] [[Kāmaka]] ([[Kīngitanga Kotahi]]) | 5.9 || 27,714 || 4,697 || style=text-align:left| [[Kāmaka]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Greece.svg|border|30px]] [[Kirihi]] | 131,940 || 10,645,343 || 81 || style=text-align:left| [[Ātene]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Italy.svg|border|30px]] [[Itāria]] | 301,230 || 58,751,711 || 192 || style=text-align:left| [[Rōma]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag of the Republic of Macedonia.svg|30px]] [[Makerōnia|Makerōnia-ki-te-raki]] | 25,333 || 2,054,800 || 81 || style=text-align:left| [[Skopje]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Malta.svg|border|30px]] [[Mārata]] | 316 || 397,499 || 1,258 || style=text-align:left| [[Valletta]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Montenegro.svg|30px]] [[Montenegro]] | 13,812 || 616,258 || 45 || style=text-align:left| [[Podgorica]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Portugal.svg|30px]] [[Potukara]] | 91,568 || 10,084,245 || 110 || style=text-align:left| [[Rīpene]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_San Marino.svg|border|30px]] [[Hato Marino]] | 61 || 27,730 || 455 || style=text-align:left| [[Hato Marino]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Serbia.svg|border|30px]] [[Hēwia]] | 88,361 || 9,663,742 || 109 || style=text-align:left| [[Belgrade]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Slovenia.svg|border|30px]] [[Horowinia]] | 20,273 || 1,932,917 || 95 || style=text-align:left| [[Ljubljana]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Spain.svg|30px]] [[Pāniora]] | 504,851 || 45,061,274 || 89 || style=text-align:left| [[Madrid]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_Vatican_City.svg|border|30px]] Te [[Poho o Pita]] | 0.44 || 900 || 2,046 || style=text-align:left| Te [[Poho o Pita]] |- ! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²) ! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua |- ! colspan=5 style="background:lightblue" | Ūropi ki te hauāuru: |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Austria.svg|border|30px]] [[Ateria]] | 83,858 || 8,169,929 || 97 || style=text-align:left| [[Whiena]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Belgium.svg|30px]] [[Pehiamu]] | 30,510 || 10,274,595 || 337 || style=text-align:left| [[Paruhi]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_France.svg|border|30px]] [[Wīwī]] | 547,030 || 59,765,983 || 109 || style=text-align:left| [[Parī]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag of Germany.svg|30px]] [[Tiamana]] | 357,021 || 83,251,851 || 233 || style=text-align:left| [[Pearīni]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Liechtenstein.svg|30px]] [[Rīkeneteina]] | 160 || 32,842 || 205.3 || style=text-align:left| [[Vaduz]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Luxembourg.svg|border|30px]] [[Rakapuō]] | 2,586 || 448,569 || 174 || style=text-align:left| [[Rakapuō (Tāone matua)|Rakapuō]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Monaco.svg|border|30px]] [[Manako]] | 1.95 || 31,987 || 16,404 || style=text-align:left| [[Manako]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_the_Netherlands.svg|border|30px]] [[Hōrana]] | 41,526 || 16,318,199 || 393 || style=text-align:left| [[Amsterdam]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Switzerland.svg|border|30px]] [[Huiterangi]] | 41,290 || 7,507,000 || 177 || style=text-align:left| [[Bern]] |- ! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²) ! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua |- ! colspan=5 style="background:purple; color:white" | Whenua-rahi-e-rua (Ūropi me Āhia<ref>[[Āhia]]</ref>): |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Azerbaijan.svg|30px]] [[Atepaihānia]] || 7,110 || 175,200 || 25<!--NOTE: these entries show population and area of the European part of Azerbaijan (north of the main crest of the Caucasus)--> | style=text-align:left| [[Baku]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Georgia.svg|border|30px]] [[Hōria]] || 2,000 || 37,520 || 19<!--NOTE: these entries show population and area of the European part of Georgia (north of the main crest of the Caucasus)--> | style=text-align:left| [[Tbilisi]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Kazakhstan.svg|30px]] [[Katatānga]] | 150,000 || 600,000 || 4 || style=text-align:left| [[Astana]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Turkey.svg|30px]] [[Whenua Korukoru]] | 24,378 || 11,044,932 || 453<!--NOTE: these entries show population and area of the European part of Turkey--> | style=text-align:left| [[Anakara]] |- ! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²) ! Taupori<br />(utunga 01/07/2002) !! Pururua tangata<br />(ia km²) !! Tāone matua |- ! colspan=5 style="background:pink" | Ūropi ā-torangapū''' |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Armenia.svg|30px]] [[Āmenia]] | 29,800 || 3,229,900 || 101<!--NOTE: Do not alter these entries without discussion--> | style=text-align:left| [[Yerevan]] |- | style=text-align:left| [[File:Flag_of_Cyprus.svg|border|30px]] [[Haipara]] | 9,251 || 788,457 || 85<!--NOTE: Do not alter these entries without discussion--> | style=text-align:left| [[Nicosia]] |- ! Katoa !! style=text-align:right| 10,176,246 ! style=text-align:right| 709,608,850 !! style=text-align:right| 70 !! |} ==Tautuhi== [[File:Europe topography map en.png|thumb|upright=1.2|Ngā whenua o Ūropi]] {{clear}} {{Europe and seas labelled map}} {{Supranational European Bodies}} {{clear}} ==Ōhanga== {| | {| class="wikitable" style=text-align:right |- ! Rau&shy;papa !! Whenua ! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014)</small><br /><small>miriona tāra [[HOA]]</small> |- | 1 ||style=text-align:left| {{flag|Tiamana}} || 3,748,094 |- | 2 ||style=text-align:left| {{flag|Rūhia}} || 3,745,157 |- | 3 ||style=text-align:left| {{flag|Wīwī}} || 2,591,170 |- | 4 ||style=text-align:left| {{flag|Kīngitanga Kotahi}} || 2,569,218 |- | 5 ||style=text-align:left| {{flag|Itāria}} || 2,135,359 |- | 6 ||style=text-align:left| {{flag|Pāniora}} || 1,572,112 |- | 7 ||style=text-align:left| {{flag|Tākei}} || 1,514,859 |- | 8 ||style=text-align:left| {{flag|Pōrana}} || 959,845 |- | 9 ||style=text-align:left| {{flag|Hōrana}} || 808,796 |- |10 ||style=text-align:left| {{flag|Pehiamu}} || 483,331 |} | {| class="wikitable" style=text-align:right |- ! Rau&shy;papa !! Whenua ! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014)<br />miriona tāra [[HOA]]</small> |- | 1 ||style=text-align:left| {{flag|Tiamana}} || 3,874,437 |- | 2 ||style=text-align:left| {{flag|Kīngitanga Kotahi}} || 2,950,039 |- | 3 ||style=text-align:left| {{flag|Wīwī}} || 2,833,687 |- | 4 ||style=text-align:left| {{flag|Itāria}} || 2,147,744 |- | 5 ||style=text-align:left| {{flag|Rūhia}} || 1,860,598 |- | 6 ||style=text-align:left| {{flag|Pāniora}} || 1,406,538 |- | 7 ||style=text-align:left| {{flag|Hōrana}} || 880,716 |- | 8 ||style=text-align:left| {{flag|Tākei}} || 799,535 |- | 9 ||style=text-align:left| {{flag|Huiterangi}} || 703,852 |- |10 ||style=text-align:left| {{flag|Huitene}} || 570,591 |} |} {{clear}} {{Whenua motuhake, takiwā whirinaki o Ūropi}} {{Paparahi o te ao}} {{Rohe o te ao}} == Hoto ki waho == {{commonscat|Ūropi}} * [https://web.archive.org/web/20201129051213/http://www.europestartpage.com/ Pārongo tūruhi] {{Maramara}} [[Category:Ūropi]] 11165xqj1jqk09vqpws7jle57z6a9ed Rituānia 0 5848 167865 166182 2026-06-03T00:29:41Z TautauKarepe 22930 167865 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Lithuania.svg|thumb|Te pīwari o Rituānia]] Ko '''Rituānia'''<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/rituania|work=Paekupu|title=Rituānia|accessdate=2026-06-03}}</ref> ([[reo Rituānia]]: ''Lietuvos Respublika'') tētahi [[whenua]] i [[Ūropi]]. Ko ngā whenua e tūtata ana ko [[Rāwhia]], ko [[Pōrana]], ko [[Rūhia]] ([[Kariniharata]]), ko [[Pērara]]. [[File:EU-Lithuania.svg|thumb|Ko Rituānia tētahi mema o te [[Kotahitanga o Ūropi]].]] He mema a Rituānia o te [[Kotahitanga Ūropi|Kotahitanga o Ūropi]] (1 Haratua 2004), o te Kaunihera o Ūropi, o NATO (29 Poutū-te-rangi 2004), me te UN (17 Mahuru 1991). == Tāone nui == * [[Vilnius]] (tāone matua) * [[Kaunas]] * [[Klaipėda]] * [[Šiauliai]] * [[Panevėžys]] * [[Alytus]] * [[Marijampolė]] * [[Mažeikiai]] * [[Jonava]] * [[Utena]] * [[Kėdainiai]] * [[Telšiai]] * [[Visaginas]] * [[Tauragė]] * [[Ukmergė]] == Tāngata == * [[Dalia Grybauskaitė]], Komihana o te Kotahitanga o Ūropi, 2004-2009. * [[Vytautas Landsbergis]], Pāremata o Ūropi, 2004-2009. == Hītori == Nō 1940 āpānoa 1941 me nō 1944 āpānoa 1990 te whenua i i te [[Hononga Howete]]. I tēnei wā ko [[Howete Pāpori Tūwehe o Rituānia]] i te ingoa o te whenua. == Mahere whenua == * [http://www.maps.lt Mahere whenua] * [http://www.mapquest.com/maps/main.adp?country=LT Mahere whenua] == Hoto ki waho == * [https://web.archive.org/web/20090321164242/http://www.president.lt/en/ Tumuaki o Rituānia] (reo Pākehā) * [http://www3.lrs.lt/pls/inter/w3_eng_h.home Pāremata o Rituānia] (reo Pākehā) * [https://web.archive.org/web/20081101104708/http://www.lrv.lt/main_en.php/ Kāwanatanga o Rituānia] (reo Pākehā) == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Ūropi]] [[Category:Rituānia]] qfxvi8xmqamxn7fyibnn0kkkcv59isa Potukara 0 12427 167861 161127 2026-06-03T00:21:20Z TautauKarepe 22930 167861 wikitext text/x-wiki {{Infobox Country | native_name = ''República Portuguesa'' | conventional_long_name = Tūwehe Potukara | common_name = Potukara | image_flag = Flag of Portugal.svg | image_coat = Coat of arms of Portugal.svg |image_map = EU-Portugal.svg |map_caption = Ko Potukara | national_anthem = "''A Portuguesa''" <br /> ''Te Waiata Potukara'' | capital = [[Rīpene]] | largest_city = Rīpene | official_languages = [[Reo Pōtikī|Pōtikī]] | regional_languages = Mirandes | demonym = Potukara | government_type = Tūwehe Pāremata | leader_title1 = Tumuaki | leader_name1 = António José Seguro | leader_title2 = Pirimia | leader_name2 = Luís Montenegro | sovereignty_type = Whakaūkanga | sovereignty_note = 1139 | established_date1 = 868 | established_event1 = Tuatahi | established_event2 = Tuarua | established_date2 = 1095 | established_event3 = Tino rangatiratanga | established_date3 = [[Pipiri 24]] [[1128]] | established_event4 = Kīngitanga | established_date4 = [[25 Hongongoi]] [[1139]] | accessionEUdate = [[1 Kohitātea]] [[1986]] | EUseats = 24 | area_rank = 110 | area_magnitude = 1 E10 | area = 92,345 | areami² = 35,580 <!--Do not remove per [[WP:MOSNUM]]--> | percent_water = 0.5 | population_estimate = 10,848,692 | population_estimate_year = Hongongoi 2007 | population_estimate_rank = 75 | population_census = 10,148,259 | population_census_year = 2001 | population_density = 114 | population_densitymi² = 295 <!--Do not remove per [[WP:MOSNUM]]--> | population_density_rank = 87 | GDP_PPP_year = 2006 | GDP_PPP = $232,000,000,000 | GDP_PPP_rank = 40 <!--IMF--> | GDP_PPP_per_capita = $23,464 <!--IMF-->(2007) | GDP_PPP_per_capita_rank = 34 <!--IMF--> | HDI_year = 2005 | HDI = {{decrease}} 0.897 | HDI_rank = 29 | HDI_category = <span style="color:#090;">nui</span> | GPI_year = 2007 | GPI = {{increase}} 1.481 | GPI_rank = 9 | GPI_category = <span style="color:#090;">nui rawa</span> | currency = [[Euro]] (€) | currency_code = EUR | country_code = PRT | time_zone = Wā Ūropi Hauāuru | utc_offset = 0 | time_zone_DST = Wā Raumati Ūropi Hauāuru | utc_offset_DST = +1 | cctld = .pt | calling_code = 351 }} Ko '''Potukara''', arā te '''Tūwehe Potukara''' (reo Potukara: A República Portuguesa), tētahi whenua ki te takutai hauāuru o te kuiti Iberia ki [[Ūropi]]. I te mea koia te whenua hauāuru rawa ki Ūropi, e whirinaki ana (mai te raki, me te matawā) ki te Whanga Biscaya, [[Pāniora]] me te Moana Rōwhenua. Nōna hoki ngā moutere Ranatiki a Azores me Madeira. Ahakoa tōna whakanaonga tapeke ki uta iti rawa o ngā whenue ki Ūropi ki te hauāuru, he whenua whanaki a Potukara; koia tētahi o ngā whenua e 20 pai oranga pai rawa o te ao. He mema o te [[Kotahitanga Ūropi]] (mai 1986), te Kotahitanga Ūropi (mai 1955), te [[NATO]], te Comunidade dos Países de Língua Portuguesa (Hononga Whenua Kōrero Potukara), te rohe [[euro|Euro]], ā, he peke kaiū o te Whakahaere Ruruku Whakahiato Ōhanga (OECD). Mai rā anō kua nohoia te whenua e karangahia ināianei ko Potukara. Ko ngā Lusitania me ngā Celt ētahi o ngā tūpori o mua. Nō te rautau <sup>t</sup>2 i mua i tō tātou wā i whakauru ai ki raro i te maru o ngā Tūwehe Roma. I nohoia e ētahi iwi Tiamani mai te rautau <sup>t</sup>5 ki te <sup>t</sup>8, arā ngā Suebi me nga Visigoth. I tae mai ngā Moor Ihirama i te tīmatanga o te rautau <sup>t</sup>8, ā, i raupatu rātou i ngā Kīngitanga Karaitiana, taro rawa te Kuiti Iberia katoa. Nō te tīmatanga o te rautau <sup>t</sup>11, nō te Raupatu Karaitiana, a te Kīngitanga Potukara i puta mawehe atu i ōna kiritata a ngā Kīngitanga Leon me Galicia. Āhua kotahi rautau a muri, nō te tau 1249, kua whakaūkia kētia te nuinga o ōna takiwā o-nāianei mā te raupatu i ngā whenua Moor. I ngā rautau <sup>t</sup>15, <sup>t</sup>16 hoki koia tētahi o ngā mana aorere ōhanga, hokohoko, torangapū kaha rawa o te ao; i toha tōna emepaia ki Awherika, Āhia me Amerika ki te tonga. Nō āna whawhai ki ngā ope whakaariki Pāniora me [[Wīwī]] me te ngarotanga o tōna takiwā nui rawa a Parīhi i ngā rautau <sup>t</sup>19 tōna pūmautanga torangapū me tōna tipuranga ōhanga i aukati. A muri i te Pakanga Whenua Maru Potukara me te upokotaua i 1974 i tutea te mana whakahaere ki [[Rīpene]], ā, kua whakahoki i ōna takiwā tāwāhi whakamutunga ki [[Awherika]]. Kua whakahokia tōna takiwā whakamutunga, a Makaū, ki Haina i te tau 1999. == Hoto ki waho == * [http://tempo.growiktionary.org Previsão do Tempo]{{Dead link|date=Kohi-tātea 2023 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} - Weather forecast for Portugal * [http://www.visitportugal.com/Cultures/en-US/default.html Travel and Tourism office website] [[Category:Potukara]] tdgt4ftebh2p1a35fy7zvyf4qb2ut45 Kotahitanga o Ūropi 0 12984 167862 161244 2026-06-03T00:22:40Z TautauKarepe 22930 167862 wikitext text/x-wiki <!--{{Kotahitanga o Ūropi}} Image out of date --> [[File:Global European Union.svg|thumb|upright|Te Kotahitanga o Ūropi.]] [[File:Flag of Europe.svg|thumb|upright|Te [[pīwari]] o te Kaunihera o Ūropi me te Kotahitanga o Ūropi.]] [[File:Belgique - Bruxelles - Schuman - Berlaymont - 01.jpg|thumb|upright|European Commission]] Ko te '''Kotahitanga Ūropi''' he kotahitanga ki Ūropi. Ko ngā whenua i te Kotahitanga o [[ūropi|Ūropi]]: {| class="wikitable sortable" |- ! Ingoa takiwā me tōna [[pīwari]] !! Rahi<br />(km²) !! Taupori<br />(utunga 2019) ! Pururua tangata<br />(ia km²) !! class="unsortable" | Tāone matua !! Moni |- | [[File:Flag_of_Ireland.svg|border|30px]] [[Airangi]] | style=text-align:right | 70,273 | style=text-align:right | 4,904,226 | style=text-align:right | 70 | [[Dublin]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Austria.svg|border|30px]] [[Ateria]] | style=text-align:right | 83,855 | style=text-align:right | 8,858,775 | style=text-align:right | 106 | [[Whiena]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Estonia.svg|border|30px]] [[Etonia]] | style=text-align:right | 45,227 | style=text-align:right | 1,324,820 | style=text-align:right | 29 | [[Tallinn]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Cyprus.svg|border|30px]] [[Haipara]] | style=text-align:right | 9,251 | style=text-align:right | 875,898 | style=text-align:right | 95 | [[Nicosia]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Hungary.svg|border|30px]] [[Hanekeria]] | style=text-align:right | 93,030 | style=text-align:right | 9,797,561 | style=text-align:right | 105 | [[Budapest]] || forint |- | [[File:Flag_of_Slovakia.svg|border|30px]] [[Horowākia]] | style=text-align:right | 49,035 | style=text-align:right | 5,450,421 | style=text-align:right | 111 | [[Bratislava]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Slovenia.svg|border|30px]] [[Horowinia]] | style=text-align:right | 20,273 | style=text-align:right | 2,080,908 | style=text-align:right | 103 | [[Ljubljana]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_the_Netherlands.svg|border|30px]] [[Hōrana]] | style=text-align:right | 41,543 | style=text-align:right | 17,282,163 | style=text-align:right | 416 | [[Amsterdam]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Sweden.svg|30px]] [[Huitene]] | style=text-align:right | 449,964 | style=text-align:right | 10,230,185 | style=text-align:right | 23 | [[Stockholm]] || [[karaone]] Huitene |- | [[File:Flag_of_Italy.svg|border|30px]] [[Itāria]] | style=text-align:right | 301,338 | style=text-align:right | 60,359,546 | style=text-align:right | 200 | [[Rōma]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Greece.svg|border|30px]] [[Kirihi]] | style=text-align:right | 131,990 | style=text-align:right | 10,722,287 | style=text-align:right | 81 | [[Ātene]] || [[euro]] |- | [[File:Flag of Croatia.svg|border|30px]] [[Koroātia]] | style=text-align:right | 56,594 | style=text-align:right | 4,076,246 | style=text-align:right | 72 | [[Zagreb]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Malta.svg|border|30px]] [[Mārata]] | style=text-align:right | 316 | style=text-align:right | 493,559 | style=text-align:right | 1,562 | [[Valletta]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Spain.svg|30px]] [[Pāniora]] | style=text-align:right | 504,030 | style=text-align:right | 46,934,632 | style=text-align:right | 92 | [[Madrid]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Belgium.svg|30px]] [[Pehiamu]] | style=text-align:right | 30,528 | style=text-align:right | 11,467,923 | style=text-align:right | 376 | [[Paruhi]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Portugal.svg|30px]] [[Potukara]] | style=text-align:right | 92,390 | style=text-align:right | 10,276,617 | style=text-align:right | 111 | [[Rīpene]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Poland.svg|border|30px]] [[Pōrana]] | style=text-align:right | 312,685 | style=text-align:right | 37,972,812 | style=text-align:right | 121 | [[Pakangakite]] | zloty |- | [[File:Flag_of_Bulgaria.svg|border|30px]] [[Purukāria]] | style=text-align:right | 110,994 | style=text-align:right | 7,000,039 | style=text-align:right | 65 | [[Sofia]] || lev |- | [[File:Flag_of_Luxembourg.svg|border|30px]] [[Rakapuō]] | style=text-align:right | 2,586 | style=text-align:right | 613,894 | style=text-align:right | 237 | [[Rakapuō]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Latvia.svg|border|30px]] [[Rāwhia]] | style=text-align:right | 64,589 | style=text-align:right | 1,919,968 | style=text-align:right | 30 | [[Riga]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Lithuania.svg|30px]] [[Rituānia]] | style=text-align:right | 65,200 | style=text-align:right | 2,794,184 | style=text-align:right | 43 | [[Vilnius]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Romania.svg|30px]] [[Romeinia]] | style=text-align:right | 238,391 | style=text-align:right | 19,401,658 | style=text-align:right | 81 | [[Bucharest]] || [[reu]] |- | [[File:Flag_of_Denmark.svg|border|30px]] [[Tenemāka]] | style=text-align:right | 43,075 | style=text-align:right | 5,806,081 | style=text-align:right | 135 | [[Copenhagen]] || [[karaone]] Tenemāka |- | [[File:Flag of Germany.svg|30px]] [[Tiamana]] | style=text-align:right | 357,021 | style=text-align:right | 83,019,214 | style=text-align:right | 233 | [[Pearīni]] || [[euro]] |- | [[File:Flag of the Czech Republic.svg|border|30px]] [[Tīekia]] | style=text-align:right | 78,866 | style=text-align:right | 10,649,800 | style=text-align:right | 135 | [[Prague]] | [[karaone]] Tīeke |- | [[File:Flag_of_Finland.svg|border|30px]] [[Whinirana]] | style=text-align:right | 338,424 | style=text-align:right | 5,517,919 | style=text-align:right | 15 | [[Helsinki]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_France.svg|border|30px]] [[Wīwī]] | style=text-align:right | 640,679 | style=text-align:right | 67,028,048 | style=text-align:right | 105 | [[Parī]] || [[euro]] |- | [[File:Flag_of_Europe.svg|30px]] [[Kotahitanga Ūropi]] ! 4,233,262 !! 446,834,579 !! style=text-align:right | 106 ! style=text-align:left | [[Paruhi]] !! style=text-align:left | [[euro]] + 7 |} {{commons|European Union|Kotahitanga o Ūropi}} [[Category:Kotahitanga o Ūropi| ]] 3ckgbhysaf5qd4owzhjqx4nci8yfah8 Rāwhia 0 13162 167828 166780 2026-06-02T22:43:24Z TautauKarepe 22930 167828 wikitext text/x-wiki {{Infobox Whenua |native_name = Latvija |conventional_long_name = ''Latvijas Republika''<br />''Tūwehe Rāwhia'' |common_name = Rāwhia |image_flag = Flag of Latvia.svg |image_coat = Coat of arms of Latvia.svg |image_map = EU-Latvia.svg |national_motto = |national_anthem = ''Whakapaingia te Atua e Latvia!''<br />''Dievs, svētī Latviju!'' |capital = [[Riga]] |latd=56 |latm=57 |latNS=N |longd=24 |longm=6 |longEW=E |largest_city = matua |official_languages = [[Reo Rāwhia]] |sovereignty_type = [[Tū motuhake o Aotearoa|Tū motuhake]] |sovereignty_note = i te [[Rūhia]] |established_event1 = Whenua |established_date1 = [[18 Whiringa-ā-rangi]] [[1918]] |government_type = [[Tūwehe]] |leader_title1 = [[Perehitini]] |leader_name1 = Edgars Rinkēvičs |leader_title2 = [[Pirimia]] |leader_name2 = Evika Siliņa |leader_title3 = |leader_name3 = |area_rank = 122 |area_magnitude = |area = 64,589 |areami² = 24,938 <!--Do not remove per [[WP:MOSNUM]]--> |percent_water = 2.3 |population_estimate = 1,907,675<ref name="Population – January 2020">{{Cite web|url=https://www.csb.gov.lv/en/statistics/statistics-by-theme/population/number-and-change/key-indicator/population-number-its-changes-and-density|title=Population number, its changes and density &#124; Central Statistical Bureau of Latvia|website=www.csb.gov.lv}}</ref> |population_estimate_rank = |population_estimate_year = 2021 |population_census = |population_census_year = |population_density = 29.6 |population_densitymi² = 77 <!--Do not remove per [[WP:MOSNUM]]--> |population_density_rank = 147 |GDP_PPP = 63.539 miriona nui [[International dollar|USD]]<ref name=wb>{{cite web |url=https://www.imf.org/en/Publications/WEO/weo-database/2021/April/weo-report?c=941,&s=NGDPD,PPPGDP,NGDPRPPPPC,NGDPDPC,PPPPC,&sy=2019&ey=2026&ssm=0&scsm=1&scc=0&ssd=1&ssc=0&sic=0&sort=country&ds=.&br=1|title=Latvia |publisher=IMF}}</ref> <!--IMF value from GDP article--> |GDP_PPP_rank = |GDP_PPP_year = 2021 |GDP_PPP_per_capita = 33,393 [[Tāra merikana|USD]]<ref name=wb /> |GDP_PPP_per_capita_rank = 65 |HDI = {{increase}} 0.866<ref name="UNHDR">{{cite book|title=Human Development Report 2020 The Next Frontier: Human Development and the Anthropocene|date=15 December 2020|publisher=United Nations Development Programme|isbn=978-92-1-126442-5|pages=343–346|url=http://hdr.undp.org/sites/default/files/hdr2020.pdf|access-date=16 December 2020}}</ref> |HDI_rank = 37 |HDI_year = 2019 |HDI_category = <font color="#009900">nui</font> |currency = [[Euro]] |currency_code = EUR |country_code = LV |time_zone = [[Eastern European Time|EET]] |utc_offset = +2 |time_zone_DST = |DST_note = (Poutū-te-rangi ki Mahuru) |utc_offset_DST = +3 |cctld = [[.lv]], [[.eu]] |calling_code = 371 |footnotes = }} Ko '''Rāwhia'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=285 |url= |access-date=2026-Hune-3}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/rawhia|work=Paekupu|title=Rāwhia|accessdate=2026-06-03}}</ref> ([[reo Rāwhia]]: ''Latvijas Republika'') tētahi [[whenua]] i [[Ūropi]]. Ko ngā whenua e tūtata ana ko [[Rituānia]], ko [[Pērara]], ko [[Etonia]], ko [[Rūhia]]. He mema a Rāwhia o te [[Kotahitanga Ūropi|Kotahitanga o Ūropi]] (1 Haratua 2004). == Tāone nui == * [[Riga]] (tāone matua) * [[Daugavpils]] * [[Liepāja]] * [[Jelgava]] * [[Jūrmala]] * [[Ventspils]] * [[Rēzekne]] * [[Valmiera]] * [[Jēkabpils]] == Tāngata == Taupori: 1,907,675<ref name="Population – January 2020" /> Momo tāngata: Rāwhia – 62.5%, Rūhia – 24.7%, Pērara – 3.2%, Īnia – 2.2% (Ngā Tatauranga 2019). * [[Egils Levits]] (perehitini) * [[Arturs Krišjānis Kariņš]] (pirimia) <gallery class="center" caption="Rāwhia"> Mittelalterliche Altstadt - panoramio.jpg|Rīga Kolkas pagasts, Dundagas novads, Latvia - panoramio (4).jpg|Takiwā o Kolka Veczemju klintis, beginning september.jpg|Te takutai o Veczemju Ergeljuklintis424aug037qg.jpg|Ērģeļu toka i te awa o Gauja EU-Latvia.svg|Ko Rāwhia he mema o te [[Kotahitanga o Ūropi]] </gallery> == Kupu tautoko == <references /> == Hoto ki waho == {{commonscat|Latvia|Rāwhia}} * [http://www.president.lv/ en Tumuaki o Rāwhia] (reo Pākehā) {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Ūropi]] [[Category:Rāwhia]] 64lgu1hlpfrw9o0jv7ksa9demn91e4k Makerōnia 0 13217 167880 164126 2026-06-03T03:08:34Z TautauKarepe 22930 167880 wikitext text/x-wiki [[File:Europe-Macedonia.svg|thumb|350px|]] [[File:Flag of the Republic of Macedonia.svg|thumb| Ko te kara o Makerōnia-ki-te-raki]] Ko '''Makerōnia-ki-te-raki'''<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/makeronia-ki-te-raki|work=Paekupu|title=Makerōnia ki te Raki|accessdate=2026-06-03}}</ref> (''Република Северна Македонија''/''Republika e Maqedonisë së Veriut''/''North Macedonia'') he [[whenua]] ki [[Ūropi]]. Ko ngā whenua e tūtata ana ko [[Hēwia]], ko [[Purukāria]], ko [[Kirihi]], ko [[Arapeinia]]. == Tāone nui == * [[Skopje]] (tāone matua) * Kumanovo * Bitola * Tetovo * Heraklion * Gostivar * Prilep * Struga * Ohrid * Veles * Strumica == Tāngata == * Gordana Siljanovska-Davkova (te tumuaki) * Hristijan Mickoski (te pirimia) == Hoto ki waho == * [https://web.archive.org/web/20080207190128/http://www.vlada.mk/english/index_en.htm Kāwanatanga o Makerōnia] (reo Pākehā) == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Ūropi]] aqonni78nr8kckhx1vjgpe2w6ff2dhl Rīkeneteina 0 13230 167856 157122 2026-06-03T00:11:40Z TautauKarepe 22930 167856 wikitext text/x-wiki [[File:Location Liechtenstein Europe.png|thumb|350px|]] [[File:Flag of Liechtenstein.svg|thumb| Ko te kara tēnei o Rīkeneteina]] [[File:Location Liechtenstein.png|thumb|250px|]] Ko '''Rīkeneteina''' (''Fürstentum Liechtenstein''), ko '''Rīkenetaina'''<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/rikeneteina|work=Paekupu|title=Rīkenetaina|accessdate=2026-06-03}}</ref> rānei, he [[whenua]] ki [[Ūropi]]. Ko ngā whenua e tūtata ana ko [[Ateria]], ko [[Huiterangi]]. == Tāone nui == Ko Vaduz te tāone matua, ko tētahi tāone anō ko Schaan. == Kāwanatanga == Ko Hans-Adam te Tuarua te piriniha, ko Brigitte Haas te pirimia. == Hoto ki waho == * [https://web.archive.org/web/20100830200139/http://www.liechtenstein.li/en/eliechtenstein_main_sites/portal_fuerstentum_liechtenstein/home.htm Kāwanatanga o Rīkeneteina] (reo Pākehā) == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Ūropi]] 886jrogmg7c7miyd7r14wl00q6vjv2e Rakapuō 0 13231 167867 145305 2026-06-03T00:38:11Z TautauKarepe 22930 167867 wikitext text/x-wiki [[File:EU-Luxembourg.svg|thumb|350px|Ko Rakapuō he mema o te Kotahitanga o Ūropi.]] [[File:Flag of Luxembourg.svg|thumb| Ko te kara o Rakapuō]] [[File:Luxembourg-CIA WFB Map.png|thumb|250px|]] Ko '''Rakapuō'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=286 |url= |access-date=2026-Hune-3}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/rapapuo|work=Paekupu|title=Rakapuō|accessdate=2026-06-03}}</ref> (''Großherzogtum Luxemburg'', ''Grand-Duché de Luxembourg'', ''Groussherzogtum Lëtzebuerg'') he [[whenua]] ki [[Ūropi]]. Ko ngā whenua e tūtata ana ko [[Pehiamu]], ko [[Tiamana]], ko [[Wīwī]]. He mema a Rakapuō o te [[Kotahitanga Ūropi|Kotahitanga o Ūropi]] (25 Poutū-te-rangi 1957). == Tāone nui == Ko Luxembourg te tāone matua, ko ētahi tāone anō ko Esch-sur-Alzette, ko Dudelange, ko Differdange. == Kāwanatanga == Ko Tiuka Nui Guillaume te Tuarima te tiuka nui, ko Luc Frieden te pirimia. == Hoto ki waho == * [http://www.gouvernement.lu/ Kāwanatanga o Rakapuō] (reo Pākehā) == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Ūropi]] 89gfavoh774myi66g5bcf6l27czgtga Katatānga 0 13240 167812 167764 2026-06-02T21:37:11Z TautauKarepe 22930 167812 wikitext text/x-wiki [[File:Kazakhstan (orthographic projection).svg|thumb|300px|Katatānga i te mapi]] [[File:Flag of Kazakhstan.svg|thumb| Ko te [[pīwari o Katatānga]]]] Ko '''Katatānga'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=285 |url= |access-date=2026-Hune-2}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/katatanga-2|work=Paekupu|title=Katatānga|accessdate=2026-06-02}}</ref> ([[reo Katatānga]]: ''Қазақстан'', ''Казахстан'') tētahi whenua i [[Āhia]] me i [[Ūropi]]. Ko ngā whenua e tūtata ana ko [[Rūhia]], ko [[Haina]], ko [[Kikitānga]], ko [[Uhipeketāne]], ko [[Tukumanatānga]]. == Tāone nui == Ko [[Astana]] te tāone matua o te whenua nei. Ētahi atu o ngā tāone o taua whenua ko [[Almaty]], ko [[Shymkent]], ko [[Qaraghandy]], ko [[Taraz]], ko [[Pavlodar]], ko [[Oskemen]], ko [[Semei]], ko [[Aqtöbe]], ko [[Oral]]. == Kāwanatanga == Ko [[Kassym-Jomart Tokayev]] te tumuaki o Katatānga, ko [[Oljas Bektenov]] te pirimia. == Hoto ki waho == * [http://e.gov.kz/wps/portal?lang=en Kāwanatanga o Katatānga] (reo Pākehā) == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} {{Countries of Asia}} [[Category:Whenua]] [[Category:Ūropi]] [[Category:Āhia]] [[Category:Katatānga]] c2liquxlk9cr3fj79afsv9fuiu9hv92 Rīpene 0 13355 167858 167467 2026-06-03T00:15:16Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Rihipone]] to [[Rīpene]] 167467 wikitext text/x-wiki {{Infobox Settlement |name = Lisboa |official_name = |other_name = |nickname = |settlement_type = Tāone nui |total_type = <!-- to set a non-standard label for total area and population rows --> |motto = |image_skyline = Torre Belem (Lisboa).jpg |imagesize = 220px |image_caption = Ko Rihipone te tāone matua o Potukara. |image_flag = Pt-lsb1.png |flag_size = |image_seal = |seal_size = |image_shield = Crest of Lisboa.png |shield_size = |image_blank_emblem = |blank_emblem_type = |blank_emblem_size = |image_map = LocalLisboa.svg |mapsize = |map_caption = |image_map1 = |mapsize1 = |map_caption1 = |image_dot_map = |dot_mapsize = |dot_map_caption = |dot_x = |dot_y = |pushpin_map = <!-- the name of a location map as per http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Location_map --> |pushpin_label_position = <!-- the position of the pushpin label: left, right, top, bottom, none --> |pushpin_map_caption = |pushpin_mapsize = <!-- Location ------------------> |subdivision_type = Whenua |subdivision_name = [[File:Flag of Portugal.svg|20px|border]] [[Potukara]] |subdivision_type1 = |subdivision_name1 = |subdivision_type2 = |subdivision_name2 = |seat_type = |seat = |parts_type =Mana rohe |parts_style = <!-- =list (for list), coll (for collapsed list), para (for paragraph format) Default is list if up to 5 items, coll if more than 5--> |parts =Ingoa <!-- parts text, or header for parts list --> |p1=[[Mitte]] |p2=[[Friedrichshain-Kreuzberg]] |p3=[[Pankow]] |p4=[[Charlottenburg-Wilmersdorf]] |p5=[[Spandau]] |p6=[[Steglitz-Zehlendorf]] |p7=[[Tempelhof-Schöneberg]] |p8=[[Neukölln]] |p9=[[Treptow-Köpenick]] |p10=[[Marzahn-Hellersdorf]] |p11=[[Lichtenberg]] |p12=[[Reinickendorf]]<!-- etc. up to p50: for separate parts to be listed--> <!-- Politics -----------------> |government_footnotes = |government_type = |leader_title = Kahika |leader_name = [[Carlos Moedas]] |leader_title1 = |leader_name1 = |established_title = |established_date = |established_title1 = |established_date1 = <!-- Area ---------------------> |area_magnitude = |unit_pref = <!--Enter: Imperial, to display imperial before metric--> |area_footnotes = |area_total_km2 = 84.8<!-- ALL fields with measurements are subject to automatic unit conversion--> |area_land_km2 = <!--See table @ Template:Infobox Settlement for details on unit conversion--> |area_water_km2 = |area_total_sq_mi = 32.7 |area_land_sq_mi = |area_water_sq_mi = |area_water_percent = <!-- Elevation --------------------------> |elevation_footnotes = <!--for references: use <ref> </ref> tags--> |elevation_m = |elevation_ft = |elevation_max_m = |elevation_max_ft = |elevation_min_m = |elevation_min_ft = <!-- Population -----------------------> |population_as_of =2023 |population_footnotes = |population_note = |population_total = 567131 |population_density_km2 =auto |population_density_sq_mi =auto |population_blank1_title = |population_blank1 = <!-- General information ---------------> |timezone = [[CET]] |utc_offset = +0 |timezone_DST = [[CEST]] |utc_offset_DST = +1 |coor_type = |latd=38 |latm=42 |lats= |latNS=N |longd=72 |longm=09 |longs= 0|longEW=E <!-- Area/postal codes & others --------> |postal_code_type = <!-- enter ZIP code, Postcode, Post code, Postal code... --> |postal_code = 1000-1900 |area_code = +351 (21) |website = [http://www.cm-lisboa.pt www.cm-lisboa.pt] |footnotes = |blank_name = |blank_info = }} Ko '''Rihipone''' (ingoa kē atu: '''Rīpene'''<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/ripene-2|work=Paekupu|title=Rīpene|accessdate=2026-04-28}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paperspast.natlib.govt.nz/periodicals/MUKA19940101.2.12|work=Te Muka|title=Ngā Ingoa Wāhi Hou|date=Hānuere 1994|accessdate=2026-04-28}}</ref>) te [[tāone matua]] o [[Potukara]]. E 567,131 te taupori i te 2023.<ref>https://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_indicadores&indOcorrCod=0008272&contexto=bd&selTab=tab2</ref> E 84.8 km² tōna rahinga whenua. ==Kupu tautoko== {{reflist}} {{Commons|Category:Lisbon}} {{maramara}} [[Category:Rihipone]] hooql6w504uk2vhtap7uciv1gf0upfk 167860 167858 2026-06-03T00:17:04Z TautauKarepe 22930 167860 wikitext text/x-wiki {{Infobox Settlement |name = Lisboa |official_name = |other_name = |nickname = |settlement_type = Tāone nui |total_type = <!-- to set a non-standard label for total area and population rows --> |motto = |image_skyline = Torre Belem (Lisboa).jpg |imagesize = 220px |image_caption = Ko Rīpene te tāone matua o Potukara. |image_flag = Pt-lsb1.png |flag_size = |image_seal = |seal_size = |image_shield = Crest of Lisboa.png |shield_size = |image_blank_emblem = |blank_emblem_type = |blank_emblem_size = |image_map = LocalLisboa.svg |mapsize = |map_caption = |image_map1 = |mapsize1 = |map_caption1 = |image_dot_map = |dot_mapsize = |dot_map_caption = |dot_x = |dot_y = |pushpin_map = <!-- the name of a location map as per http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Location_map --> |pushpin_label_position = <!-- the position of the pushpin label: left, right, top, bottom, none --> |pushpin_map_caption = |pushpin_mapsize = <!-- Location ------------------> |subdivision_type = Whenua |subdivision_name = [[File:Flag of Portugal.svg|20px|border]] [[Potukara]] |subdivision_type1 = |subdivision_name1 = |subdivision_type2 = |subdivision_name2 = |seat_type = |seat = |parts_type =Mana rohe |parts_style = <!-- =list (for list), coll (for collapsed list), para (for paragraph format) Default is list if up to 5 items, coll if more than 5--> |parts =Ingoa <!-- parts text, or header for parts list --> |p1=[[Mitte]] |p2=[[Friedrichshain-Kreuzberg]] |p3=[[Pankow]] |p4=[[Charlottenburg-Wilmersdorf]] |p5=[[Spandau]] |p6=[[Steglitz-Zehlendorf]] |p7=[[Tempelhof-Schöneberg]] |p8=[[Neukölln]] |p9=[[Treptow-Köpenick]] |p10=[[Marzahn-Hellersdorf]] |p11=[[Lichtenberg]] |p12=[[Reinickendorf]]<!-- etc. up to p50: for separate parts to be listed--> <!-- Politics -----------------> |government_footnotes = |government_type = |leader_title = Kahika |leader_name = [[Carlos Moedas]] |leader_title1 = |leader_name1 = |established_title = |established_date = |established_title1 = |established_date1 = <!-- Area ---------------------> |area_magnitude = |unit_pref = <!--Enter: Imperial, to display imperial before metric--> |area_footnotes = |area_total_km2 = 84.8<!-- ALL fields with measurements are subject to automatic unit conversion--> |area_land_km2 = <!--See table @ Template:Infobox Settlement for details on unit conversion--> |area_water_km2 = |area_total_sq_mi = 32.7 |area_land_sq_mi = |area_water_sq_mi = |area_water_percent = <!-- Elevation --------------------------> |elevation_footnotes = <!--for references: use <ref> </ref> tags--> |elevation_m = |elevation_ft = |elevation_max_m = |elevation_max_ft = |elevation_min_m = |elevation_min_ft = <!-- Population -----------------------> |population_as_of =2023 |population_footnotes = |population_note = |population_total = 567131 |population_density_km2 =auto |population_density_sq_mi =auto |population_blank1_title = |population_blank1 = <!-- General information ---------------> |timezone = [[CET]] |utc_offset = +0 |timezone_DST = [[CEST]] |utc_offset_DST = +1 |coor_type = |latd=38 |latm=42 |lats= |latNS=N |longd=72 |longm=09 |longs= 0|longEW=E <!-- Area/postal codes & others --------> |postal_code_type = <!-- enter ZIP code, Postcode, Post code, Postal code... --> |postal_code = 1000-1900 |area_code = +351 (21) |website = [http://www.cm-lisboa.pt www.cm-lisboa.pt] |footnotes = |blank_name = |blank_info = }} Ko '''Rīpene'''<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/ripene-2|work=Paekupu|title=Rīpene|accessdate=2026-04-28}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paperspast.natlib.govt.nz/periodicals/MUKA19940101.2.12|work=Te Muka|title=Ngā Ingoa Wāhi Hou|date=Hānuere 1994|accessdate=2026-04-28}}</ref>) te [[tāone matua]] o [[Potukara]]. E 567,131 te taupori i te 2023.<ref>https://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_indicadores&indOcorrCod=0008272&contexto=bd&selTab=tab2</ref> E 84.8 km² tōna rahinga whenua. ==Kupu tautoko== {{reflist}} {{Commons|Category:Lisbon}} {{maramara}} [[Category:Rīpene]] 84v08shq3c6ie1avgdjcnimd4o0706h Ngā Ānahera 0 13530 167866 162229 2026-06-03T00:32:02Z TautauKarepe 22930 167866 wikitext text/x-wiki {{Infobox Settlement |name = Ngā Ānahera |official_name = Los Angeles |other_name = |nickname = L.A |settlement_type = Tāone nui |total_type = <!-- to set a non-standard label for total area and population rows --> |motto = |image_skyline = New LA Infobox Pic Montage 5.jpg |imagesize = 220px |image_caption = Whakaatunga o Ngā Ānahera |image_flag = Flag of Los Angeles, California.svg |flag_size = |image_seal = |seal_size = |image_shield = Seal of Los Angeles.svg |shield_size = |image_blank_emblem = |blank_emblem_type = |blank_emblem_size = |image_map = LA County Incorporated Areas Los Angeles highlighted.svg |mapsize = |map_caption = |image_map1 = |mapsize1 = |map_caption1 = |image_dot_map = |dot_mapsize = |dot_map_caption = |dot_x = |dot_y = |pushpin_map = <!-- the name of a location map as per http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Location_map --> |pushpin_label_position = <!-- the position of the pushpin label: left, right, top, bottom, none --> |pushpin_map_caption = |pushpin_mapsize = <!-- Location ------------------> |subdivision_type = Whenua |subdivision_name = [[File:Flag of the United States (Pantone).svg|20px|border]] [[Hononga-o-Amerika]] |subdivision_type1 = |subdivision_name1 = |subdivision_type2 = |subdivision_name2 = |seat_type = |seat = |parts_type =Mana rohe |parts_style = <!-- =list (for list), coll (for collapsed list), para (for paragraph format) Default is list if up to 5 items, coll if more than 5--> |parts =Ingoa <!-- parts text, or header for parts list --> |p1=[[Mitte]] |p2=[[Friedrichshain-Kreuzberg]] |p3=[[Pankow]] |p4=[[Charlottenburg-Wilmersdorf]] |p5=[[Spandau]] |p6=[[Steglitz-Zehlendorf]] |p7=[[Tempelhof-Schöneberg]] |p8=[[Neukölln]] |p9=[[Treptow-Köpenick]] |p10=[[Marzahn-Hellersdorf]] |p11=[[Lichtenberg]] |p12=[[Reinickendorf]]<!-- etc. up to p50: for separate parts to be listed--> <!-- Politics -----------------> |government_footnotes = |government_type = |leader_title = Kahika |leader_name = [[Eric Garcetti]] |leader_title1 = |leader_name1 = |established_title = |established_date = |established_title1 = |established_date1 = <!-- Area ---------------------> |area_magnitude = |unit_pref = <!--Enter: Imperial, to display imperial before metric--> |area_footnotes = |area_total_km2 = 498.3 <!-- ALL fields with measurements are subject to automatic unit conversion--> |area_land_km2 = <!--See table @ Template:Infobox Settlement for details on unit conversion--> |area_water_km2 = |area_total_sq_mi = 469.1 |area_land_sq_mi = |area_water_sq_mi = |area_water_percent = <!-- Elevation --------------------------> |elevation_footnotes = <!--for references: use <ref> </ref> tags--> |elevation_m = |elevation_ft = |elevation_max_m = |elevation_max_ft = |elevation_min_m = |elevation_min_ft = <!-- Population -----------------------> |population_as_of =2010 |population_footnotes = |population_note = |population_total = 3833995 |population_density_km2 =auto |population_density_sq_mi =auto |population_blank1_title = |population_blank1 = <!-- General information ---------------> |timezone = [[CET]] |utc_offset = -8 |timezone_DST = [[CEST]] |utc_offset_DST = -7 |coor_type = |latd=34 |latm=03 |lats= |latNS=N |longd=118 |longm=15 |longs= 40|longEW=E <!-- Area/postal codes & others --------> |postal_code_type = <!-- enter ZIP code, Postcode, Post code, Postal code... --> |postal_code = |area_code = |website = [http://www.lacity.org/index.htm www.lacity.org] |footnotes = |blank_name = |blank_info = }} Ko '''Ngā Ānahera'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=286 |url= |access-date=2026-Hune-3}}</ref> ([[reo Pākehā]]: ''Los Angeles'', [[reo Pāniora]]: ''Los Angeles'') he tāone nui i [[Karapōnia]] i te [[Hononga-o-Amerika]]. E 3,833,995 te taupori i te 2010. E 498.3 km² tōna rahinga whenua. == Hoto ki waho == * [https://web.archive.org/web/20131014212457/http://lacity.org/index.htm www.lacity.org] == Tohutoro == <references/> {{Commons|Category:Los Angeles}} {{maramara}} [[Category:Hononga-o-Amerika]] [[Category:Karapōnia]] rzr7phfszs2xiglo92jp45xe2wejwdn Haina 0 13641 167878 166350 2026-06-03T00:51:57Z TautauKarepe 22930 167878 wikitext text/x-wiki ''He tuhinga tēnei mō te Tūwehe-ā-Iwi o Haina. Tirohia te tuhinga '[[Taiwana]]' mō te Tūwehe o Haina.'' {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big>'''中华人民共和国<br />Tūwehe-ā-Iwi o Haina'''</big> |- | align=center colspan=2 | {| border=0 cellpadding=2 cellspacing=0 style="background:#f9f9f9;" |- | align=center width=130 | [[File:Flag of the People's Republic of China.svg|125px|Pīwari o Haina]] || align=center width=130px | [[File:National Emblem of the People's Republic of China.svg|100px|Tohu o Haina]] |- | align=center width=130 | <small>([[Pīwari o Haina|Pīwari]])</small> || align=center width=130px | <small>([[Tohu o Haina|Tohu]])</small> |} |- | align=center colspan=2 style="background:#fff;" | [[File:People's Republic of China (orthographic projection).svg|225px]] |- | '''[[Reo a te motu]]''' || [[Reo Haina]] |- | '''[[Tāone matua]]''' || [[Peihinga]] |- | '''[[Perehitini o Haina|Perehitini]]''' || [[Xi Jinping]] |- | '''[[Pirimia o Haina|Pirimia]]''' || [[Li Keqiang]] |- | '''[[Rahi]]''' || 377,8 9,640,821 35 km² |- | '''[[Taupori]]''' || 1,339,724,852 |- | '''[[Moni]]''' || [[Yuán]] (¥) |- | '''[[Ngaringari a te motu]]''' || [[义勇军进行曲]] (Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ, ''March of the Volunteers'') |} Ko '''Haina''', arā te '''Tūwehe-ā-Iwi o Haina''' ([[reo Hainamana|reo Haina]]: 中华人民共和国; [[pinyin]]: Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó; [[reo Pākehā]]: People's Republic of China), tētahi whenua ki [[Āhia-ki-te-Rāwhiti]].  Koia te whenua tino taupori o te ao me ōna kiri rarau 1.35 piriona.  He [[wehenga pāti-kotahi]] te tūwehe-ā-iwi nei e whakahaerea ana e te Pāti Tōpū o Haina mai te ūpokonga o [[Beijing|Peihinga]].  He mana whakahaere tōna ki ngā kāwanatanga 22, ngā [[rohe ture-whaiaro]] e rima, ngā manatāone hautū-tauaro e whā ([[Beijing|Peihinga]], [[Tianjin]], [[Shanghai]], [[Chongqing]]), me ngā rohe whakahaere motuhake nuinga kāwana-whaiaro e rua a [[Hongipua]] me [[Makau]].  Ka kokoraho hoki te Tūwehe-a-Iwi i ngā takiwā e whakahaerea ana e te [[Tūwehe o Haina]] (tētahi hinonga tōrangapū motuhake e tapaina auautia ko Taiwana), arā ko ngā [[moutere o Taiwana]], [[Jinmen]], [[Mazu]], me ētahi atu ki te [[Moana Haina-ki-te-Tonga]].  He mea tautohetohe ēnei kokoraho nā te āhua manganga o te tūnga tōrangapū o Taiwana. He whenua rahinga whakahara tō Haina:  9.6 miriona km<sup>2</sup>, arā, te rahinga whenui tuarua o te ao, rahinga tapeke tuatoru, tuawhā rānei e ai ki ngā tukanga ine rerekē.  He mea whakahara, kanorau hoki tō Haina matawhenua, mai ngā pākihi ngahere me ngā koraha o Gobi me Taklamakan i tōna raki maroke ki ngā ngahere āhuapārū ki tōna tonga mākū.  Mā ngā pae maunga a Himaraia, Karakoram, Pamir me Tian Shan ka weheruatia a Haina i te tonga o [[Āhia Waengapū]].  Ka rere ngā awa e rua a Awawhāroa me te Awa Pīngao -ngā awa roanga tuatoru me tuaono o te ao- mai te Mānia Tipeta ki te tapātai rāwhiti apiapi.  14,500 km te roanga o tō Haina takutai i te [[Te Moana-nui-a-Kiwa|Moananui-a-Kiwa]], ā, ka tāparepare i te [[Moana Bohai|Moana Bohai]], te [[Moana Pīngao]], te [[Moana Haina-ki-te-Rāwhiti]], me te Moana Haina-ki-te-Tonga. Ko te pokapū o Haina tētahi o ngā tūrangawaewae tūpori, reira tētahi o ngā tūpori tuatahi o te ao i pūāwai i tō te Awa Pīngao riu haumako.  Mō ētahi mano tau, he punaha tōrangapū manaariki whakaheke tō Haina, i timata ki te Kīngitanga o Xia (he mea āhua-pakiwaitara) i te tau 2,800 mua.  I te tau 221 mua i whakakotahitia tuatahitia ētahi wehenga maha kia tū tuatahi ai te Emepaia o Haina, ā, mai rā anō ka tīwhera, ka piere, ka whakakotahi anō. Nā te Tūwehe o Haina te kīngitanga whakamutunga i turaki i te tau 1911, ā ka whakahaere i te tuawhenua tae atu ki te tau 1949.  Nō muri i te haurarotanga o te Emepaia Nipono i te mutunga o te Pakanga Aorere II, ka taieritia te Pāti Guomindang i te tuawhenua e te Pāti Tōpū, ā, ka whakaūria te Tūwehe-a-iwi o Haina i te 1 Whiringa-a-nuku 1949.  Ka heke te Guomindang ki te moutere o Taiwana, tū ai tōna kāwanatanga ki tōna ūpokonga ōnāianei, arā te tāone o Taipei. Mō te nuinga o ngā tau e rua mano o mua, nō Haina te ōhanga tino nui, tino matatini o te ao, ahakoa āna piki me āna heke.  Mai te timatanga o ngā whakatikatikatanga ōhanga i te tau 1978 ka puta mai a Haina hei tētahi o ngā ōhanga kaitā whanake hohoro o te ao.  I te tau 2014 i puta mai a Haina hei ōhanga tuarua o te ao ā-GPD tūingoa, te ōhanga tuatahi rānei ā-GDP āheinga hoko ōrite.  Ko Haina te kaikaweatu rawa tuatahi me te kaikawemai rawa tuarua o te ao.  He mana karihi whakamōhiotia, ā, nōna te taua pūmau nui rawa, me te tahua waonga tuarua o te ao.  He peke Kotahitanga Aorere (KoAo) te Tūwehe-a-Iwi o Haina mai te tau 1971, nō tēnā tau ka whakakapi ia i te Tūwehe o Haina hei peke toitū o tō te KoAo Rūnanga Haumaru.  He peke a Haina o ētahi whakahaere tāhapatini maha ōkawa, ōpaki hoki, pērā i te Whakahaere Tauhokohoko Aorere, te Ruruku Ōhanga Kiwa-Āhia (APEC), BRICS, te Whakahaere Ruruku Rungamoana, te BCIM me te G20.  He mana hira a Haina, he mana rohe kaitā hoki ki Āhia, ā, e ai kī ētahi kaitātari he tuamana torohū.   == Tāone nui == Nā ō rātou taupori i 2010. * [[Shanghai]] - te tāone nui * [[Peihinga]] - te tāone matua * [[Guangzhou]] * [[Shenzhen]] * [[Tianjin]] * [[Chengdu]] * [[Wuhan]] * [[Dongguan]] * [[Foshan]] * [[Chongqing]] * [[Hangzhou]] * [[Nanjing]] * [[Shenyang]] * [[Xi'an]] * [[Harbin]] * [[Qingdao]] * [[Dalian]] <gallery class="center" caption="Haina - 中华人民共和国 - China"> File:Beijing-Verbotene Stadt-Halle der Wahrung der Harmonie-06-gje.jpg|Peihinga File:China-Grosse Mauer-170-2012-gje.jpg|[[Maioro Nui Whakaharahara o Haina]] File:Dazu-Baoding Shan-304-No21-2012-gje.jpg|alt=Dazu, Baoding Shan|[[Baodingshan]] i [[Dazu]] File:Li-Flussfahrt-166-Huegel-Schiff-2012-gje.jpg|[[Awa Li]] File:Yangshuo-Markt-20-Gemuese-2012-gje.jpg|[[Yangshuo]] File:Longmen-Grotten-14-2012-gje.jpg|[[Ana Longmen]] i [[Luoyang]] File:Xian-Terrakotta-Armee-58-2012-gje.jpg|[[Taua Matapaia]] i [[Xi'an]]. File:Shanghai-Skyline-06-Oriental Pearl Tower nachts-2012-gje.jpg|[[Shanghai]] </gallery> == Hoto ki waho == * [http://english.gov.cn/ The Central People's Government of People's Republic of China] (reo Pākehā) * [https://web.archive.org/web/20120301175432/http://english.peopledaily.com.cn/china/home.html China at a Glance] (reo Pākehā) {{commonscat|中国}} {{Maramara}} {{Wikify}} {{Countries of Asia}} [[Category:Āhia]] [[Category:Haina| ]] 30vl2lc31cdhgv6y9lconq916n7ja90 Āhia 0 13672 167809 167760 2026-06-02T21:31:48Z TautauKarepe 22930 167809 wikitext text/x-wiki {{Infobox continent |title = Āhia |image = [[File:Asia (orthographic projection).svg|alt=Ko Āhia|285px]] |area = {{convert|44579000|km2|sqmi|abbr=on}}<ref name=NG264>{{cite book| publisher=National Geographic Society (U.S.) | title= National Geographic Family Reference Atlas of the World | location=Washington, D.C. | year=2006 | page=264}}</ref> |population = 4,164,252,000 ([[List of continents by population|1st]])<ref name=wa>{{cite web | url=http://www.worldatlas.com/geoquiz/thelist.htm | title=Continents of the World | work=The List | publisher=Worldatlas.com | accessdate=25 July 2011 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20110722181955/http://www.worldatlas.com/geoquiz/thelist.htm | archivedate=22 Hōngoingoi 2011 | deadurl=no }}</ref> |density = 87/km<sup>2</sup> (225/sq mi) |Ingoa tangata = [[Tāngata Āhia]] |whenua = 48 ngā [[Wehenga peke Kōtahitanga Aorere|peke KoAo]], 6 [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga kē]] |list_countries = Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Āhia |takiwā whirinaki = {{Collapsible list | list_style = text-align:left; | 1 = [[Akrotiri and Dhekelia]] | 2 = [[British Indian Ocean Territory]] | 3 = [[Moutere Christmas]] | 4 = [[Moutere Cocos (Keeling)]] | 5 = [[Hongipua]] | 6 = [[Makao]] }} |unrecognized = {{Collapsible list | list_style = text-align:left; | 1 = [[Abkhazia]] | 2 = [[Nagorno-Karabakh]] | 3 = [[Haipara ki te raki]] | 4 = [[Ossetia ki te Tonga]]| 5 = [[Taiwana]]}} |languages = [[Reo o Āhia|Rārangi reo]] |time = [[UTC+2]] ki [[UTC+12]] |internet = [[.asia]] |cities = [[List of metropolitan areas in Asia by population]]<br>[[Rārangi tāone o Āhia]] {{Collapsible list | list_style = text-align:left; | 1 = {{flagicon|Nipono}} [[Tokyo]] <br />{{flagicon|Kōrea-ki-te-tonga}} [[Seoul]] <br />{{flagicon|Īnia}} [[Mumbai]] <br />{{flagicon|Pākaratēhi}} [[Dhaka]] <br />{{flagicon|Īnia}} [[Delhi]] <br />{{flagicon|Pakitāne}} [[Karāti]]<br />{{flagicon|Initonīhia}}[[Tiakāta]] <br />{{flagicon|Nipono}} [[Osaka]]<br /> {{flagicon|Haina}} [[Shanghai]]<br /> {{flagicon|Piripīni}} [[Manila]]<br /> {{flagicon|Hongipua}} [[Hongipua]] <br />{{flagicon|Īrāna}} [[Tehran]] <br />{{flagicon|Pākaratēhi}} [[Chittagong]] <br /> {{flagicon|Katā}} [[Doha]]<br />{{flagicon|Haina}} [[Beijing]]<br /> {{flagicon|Hauri Arāpia}} [[Riata]] <br />{{flagicon|Haina}} [[Guangzhou]]<br /> {{flagicon|Taiwana}} [[Taipei]] <br />{{flagicon|Tairana}} [[Bangkok]] <br />{{flagicon|Hingapoa}} [[Hingapoa]] <br />{{flagicon|Marēhia}} [[Kuala Lumpur]]<br /> {{flagicon|Whitināmu}} [[Ho Chi Minh City]]<br />{{flagicon|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} [[Dubai]] }} }} Ko '''Āhia''' tētahi o ngā [[paparahi]] e whitu i roto i te [[Paparahi#Tukanga Tatau|punaha tatau paparahi]] tuku iho nō [[Ūropi]]. I te mea he 43,810,582 km2 tōna rahinga whenua, ā, e 4.3 piriona ōna kainoho, ko Āhia te paparahi nui rawa o te ao (8.6% o te mata o [[Papatūānuku]], 29.4% rānei o te matawhenua maea) me te paparahi taupori maha rawa hoki (āhua 60% o te taupori aorere). Noho ana a Āhia ki te haurua rāwhiti o te [[tuakoi raki]], mai te [[Moana Arctic]] i te raki ki te [[Moana Īnia]] i te tonga. Ko ngā [[Maunga Ural]] te roherohe hauāuru, ā, ko te [[Moananui-a-Kiwa]] te takutai i te rāwhiti. Ahakoa tēnei whakamāramatanga auau, ehara a Āhia i te hinonga mātai whenua motuhake, he aroro ā-ahurea kē. E ai ki te whakaaro mātai whenua taikaha, he wāhanga ngātahi a Āhia me Ūropi o te paparahi kotahi a [[Eurāhia]], tērā rānei he wāhanga ēnei e rua me Āwherika o te tuapaparahi o [[Āwhe-Eurāhia]]. [[File:Location-Asia-UNsubregions.png|thumb|[[Rohe]] o Āhia:{{legend|#2020FF|[[Haipīria]]}} {{legend|#40FF40|[[Waenganui Rawhiti]]}} {{legend|#FF00FF|[[Waenganui Āhia]]}} {{legend|#FFFF00|[[Āhia-ki-te-Rāwhiti]]}} {{legend|#FF0A0A|[[Āhia-ki-te-tonga]]}}{{legend|#FFA500|[[Āhia-ki-te-tonga-mā-rāwhiti]]}}]] E 48 ngā whenua ki Āhia, ā, neke atu i te 100 ngā tāone. Kei tēnei paparahi te puke tiketike rawa o te ao, [[Maunga Everest]], 8,848m te tairanga, me te pourewa tiketike rawa o te ao: te Burj Khalifa, ki te tāone o [[Tūpai]], 828m te tairanga. == Mātai Whenua Torangapū == {| class="sortable wikitable" ! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Pīwari]] ! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Tohu]] ! Ingoa ! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br/> ! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br/>(km²) ! [[Ūpokonga]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Āmenia}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Armenia.svg|20px]] | [[Āmenia]] | style="text-align:right;"| 2,970,495 | style="text-align:right;"| 29,743 | [[Yerevan]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Atepaihānia}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Azerbaijan.svg|20px]] | [[Atepaihānia]]<ref>Azerbaijan is a [[transcontinental country]].</ref> | style="text-align:right;"| 9,493,600 | style="text-align:right;"| 86,600 | [[Baku|Pāku]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Āwhekenetāna}} | style="text-align:center;"| | [[Āwhekenetāna]] | style="text-align:right;"| 30,419,928 | style="text-align:right;"| 647,500 | [[Kabul|Kāpuru]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Bahrain}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Bahrain.svg|20px]] | [[Pāreina]] | style="text-align:right;"| 1,248,348 | style="text-align:right;"| 760 | [[Manama]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haina}} | style="text-align:center;"| [[File:National Emblem of the People's Republic of China.svg|20px]] | [[Haina]] | style="text-align:right;"| 1,343,239,923 | style="text-align:right;"| 9,596,961 | [[Peihinga]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haipara}} | style="text-align:center;"| | [[Haipara]] | style="text-align:right;"| 1,099,341 | style="text-align:right;"| 9,251 | [[Nicosia|Nikohia]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hauri Arāpia}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Saudi Arabia.svg|20px]] | [[Hauri Arāpia]] | style="text-align:right;"| 26,534,504 | style="text-align:right;"| 2,149,690 | [[Riata]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hingapoa}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Singapore (blazon).svg|20px]] | [[Hingapoa]] | style="text-align:right;"| 5,353,494 | style="text-align:right;"| 697 | [[Hingapoa]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hīraka}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Sri Lanka.svg|20px]] | [[Hīraka]] | style="text-align:right;"| 21,481,334 | style="text-align:right;"| 65,610 | [[Korōmopo]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hiria}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Syria (2024–2025) variation golden.svg|20px]] | [[Hiria]] | style="text-align:right;"| 22,530,746 | style="text-align:right;"| 185,180 | [[Ramahiku]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hōrano}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Jordan.svg|20px]] | [[Hōrano]] | style="text-align:right;"| 6,508,887 | style="text-align:right;"| 89,342 | [[Amman]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hōria}} | style="text-align:center;"| [[File:Greater coat of arms of Georgia.svg|20px]] | [[Hōria]]<ref>Georgia is a [[transcontinental country]].</ref> | style="text-align:right;"| 4,570,934 | style="text-align:right;"| 69,700 | [[Tbilisi]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Iharaira}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Israel.svg|20px]] | [[Iharaira]] | style="text-align:right;"| 7,590,758 | style="text-align:right;"| 20,770 | [[Terawiwi]], [[Hiruharama]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īhipa}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Egypt (Official).svg|20px]] | [[Īhipa]]<ref>Egypt is a [[transcontinental country]].</ref> | style="text-align:right;"| 89,199,000 | style="text-align:right;"| 1,010,408 | [[Kairo]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īnia}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of India.svg|20px]] | [[Īnia]] | style="text-align:right;"| 1,210,193,422 | style="text-align:right;"| 3,287,263 | [[New Delhi|Niu Teri]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Initonīhia}} | style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Indonesia Garuda Pancasila.svg|20px]] | [[Initonīhia]]<ref>Indonesia is a [[transcontinental country]].</ref> | style="text-align:right;"| 248,645,008 | style="text-align:right;"| 1,904,569 | [[Tiakāta]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īrāki}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms (emblem) of Iraq 2008.svg|20px]] | [[Īrāki]] | style="text-align:right;"| 31,129,225 | style="text-align:right;"| 438,317 | [[Baghdad|Pākatata]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īrāna}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Iran.svg|20px]] | [[Īrāna]] | style="text-align:right;"| 78,868,711 | style="text-align:right;"| 1,648,195 | [[Tehran|Terāna]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kamapōtia}} | style="text-align:center;"| [[File:Royal Arms of Cambodia.svg|20px]] | [[Kamapōtia]] | style="text-align:right;"| 14,952,665 | style="text-align:right;"| 181,035 | [[Phnom Penh]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Katā}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Qatar (1976–2022).svg|20px]] | [[Katā]] | style="text-align:right;"| 1,951,591 | style="text-align:right;"| 11,586 | [[Doha|Tōha]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Katatānga}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Kazakhstan.svg|20px]] | [[Katatānga]]<ref>Kazakhstan is a [[transcontinental country]].</ref> | style="text-align:right;"| 17,522,010 | style="text-align:right;"| 2,724,900 | [[Astana|Ātana]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kikitānga}} | style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Kyrgyzstan.svg|20px]] | [[Kikitānga]] | style="text-align:right;"| 5,496,737 | style="text-align:right;"| 199,951 | [[Bishkek]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kōrea-ki-te-raki}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of North Korea.svg|20px]] | [[Kōrea-ki-te-raki]] | style="text-align:right;"| 24,589,122 | style="text-align:right;"| 120,538 | [[Pyongyang]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kōrea-ki-te-tonga}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of South Korea.svg|20px]] | [[Kōrea-ki-te-tonga]] | style="text-align:right;"| 50,004,441 | style="text-align:right;"| 100,210 | [[Heoura]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of the United Arab Emirates.svg|20px]] | [[Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi]] | style="text-align:right;"| 5,314,317 | style="text-align:right;"| 83,600 | [[Āpu Tāpi]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kuwait}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Kuwait.svg|20px]] | [[Kūweiti]] | style="text-align:right;"| 2,646,314 | style="text-align:right;"| 17,818 | [[Kūweiti (tāone nui)]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Maldives}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Maldives.svg|20px]] | [[Maratīwi]] | style="text-align:right;"| 394,451 | style="text-align:right;"| 298 | [[Malé]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Marēhia}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Malaysia.svg|20px]] | [[Marēhia]] | style="text-align:right;"| 29,179,952 | style="text-align:right;"| 329,847 | [[Kuala Lumpur|Kuāra Rumapōra]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Mongōria}} | style="text-align:center;"| [[File:State emblem of Mongolia.svg|20px]] | [[Mongōria]] | style="text-align:right;"| 3,179,997 | style="text-align:right;"| 1,564,116 | [[Ulanbaatar|Ūrana Pāta]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nepōra}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Nepal.svg|20px]] | [[Nepōra]] | style="text-align:right;"| 29,890,686 | style="text-align:right;"| 147,181 | [[Kathmandu|Katāmanatu]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nipono}} | style="text-align:center;"| [[File:Imperial Seal of Japan.svg|20px]] | [[Nipono]] | style="text-align:right;"| 127,368,088 | style="text-align:right;"| 377,915 | [[Tōkio]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Omāna}} | style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Oman.svg|20px]] | [[Omāna]] | style="text-align:right;"| 3,090,150 | style="text-align:right;"| 309,500 | [[Muscat, Oman|Mukāta]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pākaratēhi}} | style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Bangladesh.svg|20px]] | [[Pākaratēhi]] | style="text-align:right;"| 150,039,000 | style="text-align:right;"| 147,570 | [[Dhaka|Tāka]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pakitāne}} | style="text-align:center;"| [[File:State emblem of Pakistan.svg|20px]] | [[Pakitāne]] | style="text-align:right;"| 190,291,129 | style="text-align:right;"| 796,095 | [[Islamabad|Ihirāmapata]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Parihitini}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Palestine (Official).svg|20px]] | [[Parihitini]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Parihitini.</ref> | style="text-align:right;"| 4,279,699 | style="text-align:right;"| 6,220 | [[Ramārah]]/[[Gaza City|Kāha]]<br />(''[[Hiruharama ki te Rāwhiti]]'') |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Piripīni}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of the Philippines.svg|20px]] | [[Piripīni]] | style="text-align:right;"| 102,385,200 | style="text-align:right;"| 300,000 | [[Manira]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pēma}} | style="text-align:center;"| [[File:Variant of the State seal of Myanmar (2011-2025).svg|20px]] | [[Pēma]] | style="text-align:right;"| 54,584,650 | style="text-align:right;"| 676,578 | [[Naypyidaw|Nēpitoa]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Poronai}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Brunei.svg|20px]] | [[Poronai]] | style="text-align:right;"| 408,786 | style="text-align:right;"| 5,765 | [[Bandar Seri Begawan]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Putāna}} | style="text-align:center;"| [[File:Bhutan emblem.svg|20px]] | [[Putāna]] | style="text-align:right;"| 716,896 | style="text-align:right;"| 38,394 | [[Thimphu]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Rāoho}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Laos (1991-2025).svg|20px]] | [[Rāoho]] | style="text-align:right;"| 6,586,266 | style="text-align:right;"| 236,800 | [[Vientiane|Whienetiana]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Repanona}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Lebanon.svg|20px]] | [[Repanona]] | style="text-align:right;"| 4,140,289 | style="text-align:right;"| 10,400 | [[Beirut|Perūta]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Rūhia}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of the Russian Federation.svg|20px]] | [[Rūhia]]<ref>Russia is a [[transcontinental country]].</ref> | style="text-align:right;"| 142,517,670 | style="text-align:right;"| 17,098,242 | [[Mohikau]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tairana}} | style="text-align:center;"| [[File:Garuda Emblem of Thailand.svg|20px]] | [[Tairana]] | style="text-align:right;"| 67,091,089 | style="text-align:right;"| 513,120 | [[Bankok|Pangakoko]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tahikitāna}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Tajikistan.svg|20px]] | [[Tahikitāna]] | style="text-align:right;"| 7,768,385 | style="text-align:right;"| 143,100 | [[Dushanbe]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Taiwana}} | style="text-align:center;"| [[File:Republic of China National Emblem.svg|20px]] | [[Taiwana|Taiwana (Tūwehe o Haina)]] | style="text-align:right;"| 23,261,747 | style="text-align:right;"| 36,193 | [[Taipei]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tākei}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Turkey.svg|20px]] | [[Tākei]]<ref>[[Eastern Thrace]] region of Turkey is in Europe. Therefore Turkey is a [[transcontinental country]].</ref> | style="text-align:right;"| 79,749,461 | style="text-align:right;"| 783,562 | [[Ankara|Anakāra]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of East Timor.svg|20px]] | [[Tīmoa-ki-te-Rāwhiti]] | style="text-align:right;"| 1,143,667 | style="text-align:right;"| 14,874 | [[Tīri]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tukumanatānga}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Turkmenistan.svg|20px]] | [[Tukumanatānga]] | style="text-align:right;"| 5,054,828 | style="text-align:right;"| 488,100 | [[Ashgabat]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Uhipeketane}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Uzbekistan.svg|20px]] | [[Uhipeketāne]] | style="text-align:right;"| 28,394,180 | style="text-align:right;"| 447,400 | [[Tashkent]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Vietnam}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Vietnam.svg|20px]] | [[Whitināmu]] | style="text-align:right;"| 91,519,289 | style="text-align:right;"| 331,212 | [[Hanoi]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Yemen}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Yemen.svg|20px]] | [[Īemene]] | style="text-align:right;"| 24,771,809 | style="text-align:right;"| 527,968 | [[Hana'a]] |} O roto o ngā wehenga i runga ka noho ētahi whenua motuhake [[ā-meka]] me te [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|whakamihi aorere taparere, whakamihi-kore rānei]]. Kāore ēnei e whai ake nei i te peke [[Kotahitanga Aorere]]: {| class="sortable wikitable" ! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Pīwari]] ! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Tohu]] ! Ingoa ! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br/> ! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br/>(km²) ! [[Ūpokonga]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Abkhazia}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Abkhazia.svg|20px]] | [[Āpakahia]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Abkhazia.</ref> | style="text-align:right;"| 242,862 | style="text-align:right;"| 8,660 | [[Sukhumi]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haipara ki te raki}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of the Turkish Republic of Northern Cyprus.svg|20px]] | [[Haipara ki te Raki]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Haipara ki te raki.</ref> | style="text-align:right;"| 285,356 | style="text-align:right;"| 3,355 | [[Nikohia]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nagorno-Karabakh}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Nagorno-Karabakh.svg|20px]] | [[Nagorno-Karabakh]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Nagorno-Karabakh.</ref> | style="text-align:right;"| 146,573 | style="text-align:right;"| 11,458 | [[Stepanakert]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Ossetia ki te Tonga}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of South Ossetia.svg|20px]] | [[Ōhetia ki te Tonga]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Ossetia ki te Tonga.</ref> | style="text-align:right;"| 51,547 | style="text-align:right;"| 3,900 | [[Tskhinvali]] |} ==Ōhanga== [[File:1 singapore city skyline dusk panorama 2011.jpg|thumb|right|250px|Kei [[Hingapoa]] tētahi o ngā [[Aka tino toritori o te ao|aka tino toritori o te ao]], ā, koia te pokapū hoko [[moni tāwāhi]] tuawhā o te ao.]] {| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px" |- style="background:#dbdbdb;" ! Raupapa ! Whenua ! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small> |- | 1 ||align=left|{{flag|Haina}} || 18,088,054 |- | 2 ||align=left|{{flag|Īnia}} || 7,411,093 |- | 3 ||align=left|{{flag|Nipono}} || 4,767,157 |- | 4 ||align=left|{{flag|Rūhia}} || 3,745,157 |- | 5 ||align=left|{{flag|Initonīhia}} || 2,685,893 |- | 6 ||align=left|{{flag|Kōrea-ki-te-tonga}} || 1,783,950 |- | 7 ||align=left|{{flag|Hauri Arāpia}} || 1,609,628 |- | 8 ||align=left|{{flag|Tākei}} || 1,514,859 |- | 9 ||align=left|{{flag|Īrāna}} || 1,357,028 |- | 10 ||align=left|{{flag|Taiwana}} || 1,078,792 |} {| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px" |- style="background:#dbdbdb;" ! Raupapa ! Whenua ! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small> |- | 1 ||align=left|{{flag|Haina}} || 10,360,105 |- | 2 ||align=left|{{flag|Nipono}} || 4,602,367 |- | 3 ||align=left|{{flag|Īnia}} || 2,066,902 |- | 4 ||align=left|{{flag|Rūhia}} || 1,860,598 |- | 5 ||align=left|{{flag|Kōrea-ki-te-tonga}} || 1,410,383 |- | 6 ||align=left|{{flag|Initonīhia}} || 888,648 |- | 7 ||align=left|{{flag|Tākei}} || 799,535 |- | 8 ||align=left|{{flag|Hauri Arāpia}} || 746,249 |- | 9 ||align=left|{{flag|Taiwan}} || 529,597 |- | 10 ||align=left|{{flag|Īrāna}} || 416,490 |} ==Taupori== {{Historical populations |title = Taupori ō-mua |type = Āhia |align = left |source = [http://www.un.org/esa/population/publications/sixbillion/sixbilpart1.pdf "UN report 2004 data" (PDF).]<br />Nā [http://www.populationdata.net/index2.php?option=continent&cid=4&nom=asie PopulationData.net] te tatau mō 2012. |1500 |243000000 |1700 |436000000 |1900 |947000000 |1950 |1402000000 |1999 |3634000000 |2012 |4175038363 }} {{-}} ==Kupu tautoko== <references /> {{Countries of Asia}} {{Paparahi o te ao}} {{Rohe o te ao}} [[Category:Āhia| ]] bkseopn2065r72xe98mplceczd2hxsa 167822 167809 2026-06-02T22:16:06Z TautauKarepe 22930 167822 wikitext text/x-wiki {{Infobox continent |title = Āhia |image = [[File:Asia (orthographic projection).svg|alt=Ko Āhia|285px]] |area = {{convert|44579000|km2|sqmi|abbr=on}}<ref name=NG264>{{cite book| publisher=National Geographic Society (U.S.) | title= National Geographic Family Reference Atlas of the World | location=Washington, D.C. | year=2006 | page=264}}</ref> |population = 4,164,252,000 ([[List of continents by population|1st]])<ref name=wa>{{cite web | url=http://www.worldatlas.com/geoquiz/thelist.htm | title=Continents of the World | work=The List | publisher=Worldatlas.com | accessdate=25 July 2011 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20110722181955/http://www.worldatlas.com/geoquiz/thelist.htm | archivedate=22 Hōngoingoi 2011 | deadurl=no }}</ref> |density = 87/km<sup>2</sup> (225/sq mi) |Ingoa tangata = [[Tāngata Āhia]] |whenua = 48 ngā [[Wehenga peke Kōtahitanga Aorere|peke KoAo]], 6 [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga kē]] |list_countries = Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Āhia |takiwā whirinaki = {{Collapsible list | list_style = text-align:left; | 1 = [[Akrotiri and Dhekelia]] | 2 = [[British Indian Ocean Territory]] | 3 = [[Moutere Christmas]] | 4 = [[Moutere Cocos (Keeling)]] | 5 = [[Hongipua]] | 6 = [[Makao]] }} |unrecognized = {{Collapsible list | list_style = text-align:left; | 1 = [[Abkhazia]] | 2 = [[Nagorno-Karabakh]] | 3 = [[Haipara ki te raki]] | 4 = [[Ossetia ki te Tonga]]| 5 = [[Taiwana]]}} |languages = [[Reo o Āhia|Rārangi reo]] |time = [[UTC+2]] ki [[UTC+12]] |internet = [[.asia]] |cities = [[List of metropolitan areas in Asia by population]]<br>[[Rārangi tāone o Āhia]] {{Collapsible list | list_style = text-align:left; | 1 = {{flagicon|Nipono}} [[Tokyo]] <br />{{flagicon|Kōrea-ki-te-tonga}} [[Seoul]] <br />{{flagicon|Īnia}} [[Mumbai]] <br />{{flagicon|Pākaratēhi}} [[Dhaka]] <br />{{flagicon|Īnia}} [[Delhi]] <br />{{flagicon|Pakitāne}} [[Karāti]]<br />{{flagicon|Initonīhia}}[[Tiakāta]] <br />{{flagicon|Nipono}} [[Osaka]]<br /> {{flagicon|Haina}} [[Shanghai]]<br /> {{flagicon|Piripīni}} [[Manila]]<br /> {{flagicon|Hongipua}} [[Hongipua]] <br />{{flagicon|Īrāna}} [[Tehran]] <br />{{flagicon|Pākaratēhi}} [[Chittagong]] <br /> {{flagicon|Katā}} [[Doha]]<br />{{flagicon|Haina}} [[Beijing]]<br /> {{flagicon|Hauri Arāpia}} [[Riata]] <br />{{flagicon|Haina}} [[Guangzhou]]<br /> {{flagicon|Taiwana}} [[Taipei]] <br />{{flagicon|Tairana}} [[Bangkok]] <br />{{flagicon|Hingapoa}} [[Hingapoa]] <br />{{flagicon|Marēhia}} [[Kuara Rūpa]]<br /> {{flagicon|Whitināmu}} [[Ho Chi Minh City]]<br />{{flagicon|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} [[Dubai]] }} }} Ko '''Āhia''' tētahi o ngā [[paparahi]] e whitu i roto i te [[Paparahi#Tukanga Tatau|punaha tatau paparahi]] tuku iho nō [[Ūropi]]. I te mea he 43,810,582 km2 tōna rahinga whenua, ā, e 4.3 piriona ōna kainoho, ko Āhia te paparahi nui rawa o te ao (8.6% o te mata o [[Papatūānuku]], 29.4% rānei o te matawhenua maea) me te paparahi taupori maha rawa hoki (āhua 60% o te taupori aorere). Noho ana a Āhia ki te haurua rāwhiti o te [[tuakoi raki]], mai te [[Moana Arctic]] i te raki ki te [[Moana Īnia]] i te tonga. Ko ngā [[Maunga Ural]] te roherohe hauāuru, ā, ko te [[Moananui-a-Kiwa]] te takutai i te rāwhiti. Ahakoa tēnei whakamāramatanga auau, ehara a Āhia i te hinonga mātai whenua motuhake, he aroro ā-ahurea kē. E ai ki te whakaaro mātai whenua taikaha, he wāhanga ngātahi a Āhia me Ūropi o te paparahi kotahi a [[Eurāhia]], tērā rānei he wāhanga ēnei e rua me Āwherika o te tuapaparahi o [[Āwhe-Eurāhia]]. [[File:Location-Asia-UNsubregions.png|thumb|[[Rohe]] o Āhia:{{legend|#2020FF|[[Haipīria]]}} {{legend|#40FF40|[[Waenganui Rawhiti]]}} {{legend|#FF00FF|[[Waenganui Āhia]]}} {{legend|#FFFF00|[[Āhia-ki-te-Rāwhiti]]}} {{legend|#FF0A0A|[[Āhia-ki-te-tonga]]}}{{legend|#FFA500|[[Āhia-ki-te-tonga-mā-rāwhiti]]}}]] E 48 ngā whenua ki Āhia, ā, neke atu i te 100 ngā tāone. Kei tēnei paparahi te puke tiketike rawa o te ao, [[Maunga Everest]], 8,848m te tairanga, me te pourewa tiketike rawa o te ao: te Burj Khalifa, ki te tāone o [[Tūpai]], 828m te tairanga. == Mātai Whenua Torangapū == {| class="sortable wikitable" ! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Pīwari]] ! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Tohu]] ! Ingoa ! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br/> ! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br/>(km²) ! [[Ūpokonga]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Āmenia}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Armenia.svg|20px]] | [[Āmenia]] | style="text-align:right;"| 2,970,495 | style="text-align:right;"| 29,743 | [[Yerevan]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Atepaihānia}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Azerbaijan.svg|20px]] | [[Atepaihānia]]<ref>Azerbaijan is a [[transcontinental country]].</ref> | style="text-align:right;"| 9,493,600 | style="text-align:right;"| 86,600 | [[Baku|Pāku]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Āwhekenetāna}} | style="text-align:center;"| | [[Āwhekenetāna]] | style="text-align:right;"| 30,419,928 | style="text-align:right;"| 647,500 | [[Kabul|Kāpuru]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Bahrain}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Bahrain.svg|20px]] | [[Pāreina]] | style="text-align:right;"| 1,248,348 | style="text-align:right;"| 760 | [[Manama]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haina}} | style="text-align:center;"| [[File:National Emblem of the People's Republic of China.svg|20px]] | [[Haina]] | style="text-align:right;"| 1,343,239,923 | style="text-align:right;"| 9,596,961 | [[Peihinga]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haipara}} | style="text-align:center;"| | [[Haipara]] | style="text-align:right;"| 1,099,341 | style="text-align:right;"| 9,251 | [[Nicosia|Nikohia]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hauri Arāpia}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Saudi Arabia.svg|20px]] | [[Hauri Arāpia]] | style="text-align:right;"| 26,534,504 | style="text-align:right;"| 2,149,690 | [[Riata]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hingapoa}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Singapore (blazon).svg|20px]] | [[Hingapoa]] | style="text-align:right;"| 5,353,494 | style="text-align:right;"| 697 | [[Hingapoa]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hīraka}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Sri Lanka.svg|20px]] | [[Hīraka]] | style="text-align:right;"| 21,481,334 | style="text-align:right;"| 65,610 | [[Korōmopo]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hiria}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Syria (2024–2025) variation golden.svg|20px]] | [[Hiria]] | style="text-align:right;"| 22,530,746 | style="text-align:right;"| 185,180 | [[Ramahiku]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hōrano}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Jordan.svg|20px]] | [[Hōrano]] | style="text-align:right;"| 6,508,887 | style="text-align:right;"| 89,342 | [[Amman]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Hōria}} | style="text-align:center;"| [[File:Greater coat of arms of Georgia.svg|20px]] | [[Hōria]]<ref>Georgia is a [[transcontinental country]].</ref> | style="text-align:right;"| 4,570,934 | style="text-align:right;"| 69,700 | [[Tbilisi]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Iharaira}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Israel.svg|20px]] | [[Iharaira]] | style="text-align:right;"| 7,590,758 | style="text-align:right;"| 20,770 | [[Terawiwi]], [[Hiruharama]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īhipa}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Egypt (Official).svg|20px]] | [[Īhipa]]<ref>Egypt is a [[transcontinental country]].</ref> | style="text-align:right;"| 89,199,000 | style="text-align:right;"| 1,010,408 | [[Kairo]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īnia}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of India.svg|20px]] | [[Īnia]] | style="text-align:right;"| 1,210,193,422 | style="text-align:right;"| 3,287,263 | [[New Delhi|Niu Teri]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Initonīhia}} | style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Indonesia Garuda Pancasila.svg|20px]] | [[Initonīhia]]<ref>Indonesia is a [[transcontinental country]].</ref> | style="text-align:right;"| 248,645,008 | style="text-align:right;"| 1,904,569 | [[Tiakāta]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īrāki}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms (emblem) of Iraq 2008.svg|20px]] | [[Īrāki]] | style="text-align:right;"| 31,129,225 | style="text-align:right;"| 438,317 | [[Baghdad|Pākatata]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Īrāna}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Iran.svg|20px]] | [[Īrāna]] | style="text-align:right;"| 78,868,711 | style="text-align:right;"| 1,648,195 | [[Tehran|Terāna]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kamapōtia}} | style="text-align:center;"| [[File:Royal Arms of Cambodia.svg|20px]] | [[Kamapōtia]] | style="text-align:right;"| 14,952,665 | style="text-align:right;"| 181,035 | [[Phnom Penh]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Katā}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Qatar (1976–2022).svg|20px]] | [[Katā]] | style="text-align:right;"| 1,951,591 | style="text-align:right;"| 11,586 | [[Doha|Tōha]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Katatānga}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Kazakhstan.svg|20px]] | [[Katatānga]]<ref>Kazakhstan is a [[transcontinental country]].</ref> | style="text-align:right;"| 17,522,010 | style="text-align:right;"| 2,724,900 | [[Astana|Ātana]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kikitānga}} | style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Kyrgyzstan.svg|20px]] | [[Kikitānga]] | style="text-align:right;"| 5,496,737 | style="text-align:right;"| 199,951 | [[Bishkek]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kōrea-ki-te-raki}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of North Korea.svg|20px]] | [[Kōrea-ki-te-raki]] | style="text-align:right;"| 24,589,122 | style="text-align:right;"| 120,538 | [[Pyongyang]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kōrea-ki-te-tonga}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of South Korea.svg|20px]] | [[Kōrea-ki-te-tonga]] | style="text-align:right;"| 50,004,441 | style="text-align:right;"| 100,210 | [[Heoura]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of the United Arab Emirates.svg|20px]] | [[Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi]] | style="text-align:right;"| 5,314,317 | style="text-align:right;"| 83,600 | [[Āpu Tāpi]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Kuwait}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Kuwait.svg|20px]] | [[Kūweiti]] | style="text-align:right;"| 2,646,314 | style="text-align:right;"| 17,818 | [[Kūweiti (tāone nui)]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Maldives}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Maldives.svg|20px]] | [[Maratīwi]] | style="text-align:right;"| 394,451 | style="text-align:right;"| 298 | [[Malé]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Marēhia}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Malaysia.svg|20px]] | [[Marēhia]] | style="text-align:right;"| 29,179,952 | style="text-align:right;"| 329,847 | [[Kuara Rūpa]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Mongōria}} | style="text-align:center;"| [[File:State emblem of Mongolia.svg|20px]] | [[Mongōria]] | style="text-align:right;"| 3,179,997 | style="text-align:right;"| 1,564,116 | [[Ulanbaatar|Ūrana Pāta]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nepōra}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Nepal.svg|20px]] | [[Nepōra]] | style="text-align:right;"| 29,890,686 | style="text-align:right;"| 147,181 | [[Kathmandu|Katāmanatu]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nipono}} | style="text-align:center;"| [[File:Imperial Seal of Japan.svg|20px]] | [[Nipono]] | style="text-align:right;"| 127,368,088 | style="text-align:right;"| 377,915 | [[Tōkio]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Omāna}} | style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Oman.svg|20px]] | [[Omāna]] | style="text-align:right;"| 3,090,150 | style="text-align:right;"| 309,500 | [[Muscat, Oman|Mukāta]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pākaratēhi}} | style="text-align:center;"| [[File:National emblem of Bangladesh.svg|20px]] | [[Pākaratēhi]] | style="text-align:right;"| 150,039,000 | style="text-align:right;"| 147,570 | [[Dhaka|Tāka]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pakitāne}} | style="text-align:center;"| [[File:State emblem of Pakistan.svg|20px]] | [[Pakitāne]] | style="text-align:right;"| 190,291,129 | style="text-align:right;"| 796,095 | [[Islamabad|Ihirāmapata]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Parihitini}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Palestine (Official).svg|20px]] | [[Parihitini]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Parihitini.</ref> | style="text-align:right;"| 4,279,699 | style="text-align:right;"| 6,220 | [[Ramārah]]/[[Gaza City|Kāha]]<br />(''[[Hiruharama ki te Rāwhiti]]'') |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Piripīni}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of the Philippines.svg|20px]] | [[Piripīni]] | style="text-align:right;"| 102,385,200 | style="text-align:right;"| 300,000 | [[Manira]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Pēma}} | style="text-align:center;"| [[File:Variant of the State seal of Myanmar (2011-2025).svg|20px]] | [[Pēma]] | style="text-align:right;"| 54,584,650 | style="text-align:right;"| 676,578 | [[Naypyidaw|Nēpitoa]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Poronai}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Brunei.svg|20px]] | [[Poronai]] | style="text-align:right;"| 408,786 | style="text-align:right;"| 5,765 | [[Bandar Seri Begawan]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Putāna}} | style="text-align:center;"| [[File:Bhutan emblem.svg|20px]] | [[Putāna]] | style="text-align:right;"| 716,896 | style="text-align:right;"| 38,394 | [[Thimphu]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Rāoho}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Laos (1991-2025).svg|20px]] | [[Rāoho]] | style="text-align:right;"| 6,586,266 | style="text-align:right;"| 236,800 | [[Vientiane|Whienetiana]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Repanona}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Lebanon.svg|20px]] | [[Repanona]] | style="text-align:right;"| 4,140,289 | style="text-align:right;"| 10,400 | [[Beirut|Perūta]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Rūhia}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of the Russian Federation.svg|20px]] | [[Rūhia]]<ref>Russia is a [[transcontinental country]].</ref> | style="text-align:right;"| 142,517,670 | style="text-align:right;"| 17,098,242 | [[Mohikau]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tairana}} | style="text-align:center;"| [[File:Garuda Emblem of Thailand.svg|20px]] | [[Tairana]] | style="text-align:right;"| 67,091,089 | style="text-align:right;"| 513,120 | [[Bankok|Pangakoko]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tahikitāna}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Tajikistan.svg|20px]] | [[Tahikitāna]] | style="text-align:right;"| 7,768,385 | style="text-align:right;"| 143,100 | [[Dushanbe]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Taiwana}} | style="text-align:center;"| [[File:Republic of China National Emblem.svg|20px]] | [[Taiwana|Taiwana (Tūwehe o Haina)]] | style="text-align:right;"| 23,261,747 | style="text-align:right;"| 36,193 | [[Taipei]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tākei}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Turkey.svg|20px]] | [[Tākei]]<ref>[[Eastern Thrace]] region of Turkey is in Europe. Therefore Turkey is a [[transcontinental country]].</ref> | style="text-align:right;"| 79,749,461 | style="text-align:right;"| 783,562 | [[Ankara|Anakāra]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of East Timor.svg|20px]] | [[Tīmoa-ki-te-Rāwhiti]] | style="text-align:right;"| 1,143,667 | style="text-align:right;"| 14,874 | [[Tīri]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Tukumanatānga}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Turkmenistan.svg|20px]] | [[Tukumanatānga]] | style="text-align:right;"| 5,054,828 | style="text-align:right;"| 488,100 | [[Ashgabat]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Uhipeketane}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of Arms of Uzbekistan.svg|20px]] | [[Uhipeketāne]] | style="text-align:right;"| 28,394,180 | style="text-align:right;"| 447,400 | [[Tashkent]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Vietnam}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Vietnam.svg|20px]] | [[Whitināmu]] | style="text-align:right;"| 91,519,289 | style="text-align:right;"| 331,212 | [[Hanoi]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Yemen}} | style="text-align:center;"| [[File:Emblem of Yemen.svg|20px]] | [[Īemene]] | style="text-align:right;"| 24,771,809 | style="text-align:right;"| 527,968 | [[Hana'a]] |} O roto o ngā wehenga i runga ka noho ētahi whenua motuhake [[ā-meka]] me te [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|whakamihi aorere taparere, whakamihi-kore rānei]]. Kāore ēnei e whai ake nei i te peke [[Kotahitanga Aorere]]: {| class="sortable wikitable" ! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Pīwari]] ! style="line-height:95%; width:2em" class="unsortable" | [[Tohu]] ! Ingoa ! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<br/> ! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br/>(km²) ! [[Ūpokonga]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Abkhazia}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Abkhazia.svg|20px]] | [[Āpakahia]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Abkhazia.</ref> | style="text-align:right;"| 242,862 | style="text-align:right;"| 8,660 | [[Sukhumi]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Haipara ki te raki}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of the Turkish Republic of Northern Cyprus.svg|20px]] | [[Haipara ki te Raki]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Haipara ki te raki.</ref> | style="text-align:right;"| 285,356 | style="text-align:right;"| 3,355 | [[Nikohia]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Nagorno-Karabakh}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of Nagorno-Karabakh.svg|20px]] | [[Nagorno-Karabakh]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Nagorno-Karabakh.</ref> | style="text-align:right;"| 146,573 | style="text-align:right;"| 11,458 | [[Stepanakert]] |- | style="text-align:center;"| {{Flagicon|Ossetia ki te Tonga}} | style="text-align:center;"| [[File:Coat of arms of South Ossetia.svg|20px]] | [[Ōhetia ki te Tonga]]<ref>He [[Rārangi wehenga whakamihi taparere|wehenga whakamihi taparere]] a Ossetia ki te Tonga.</ref> | style="text-align:right;"| 51,547 | style="text-align:right;"| 3,900 | [[Tskhinvali]] |} ==Ōhanga== [[File:1 singapore city skyline dusk panorama 2011.jpg|thumb|right|250px|Kei [[Hingapoa]] tētahi o ngā [[Aka tino toritori o te ao|aka tino toritori o te ao]], ā, koia te pokapū hoko [[moni tāwāhi]] tuawhā o te ao.]] {| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px" |- style="background:#dbdbdb;" ! Raupapa ! Whenua ! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small> |- | 1 ||align=left|{{flag|Haina}} || 18,088,054 |- | 2 ||align=left|{{flag|Īnia}} || 7,411,093 |- | 3 ||align=left|{{flag|Nipono}} || 4,767,157 |- | 4 ||align=left|{{flag|Rūhia}} || 3,745,157 |- | 5 ||align=left|{{flag|Initonīhia}} || 2,685,893 |- | 6 ||align=left|{{flag|Kōrea-ki-te-tonga}} || 1,783,950 |- | 7 ||align=left|{{flag|Hauri Arāpia}} || 1,609,628 |- | 8 ||align=left|{{flag|Tākei}} || 1,514,859 |- | 9 ||align=left|{{flag|Īrāna}} || 1,357,028 |- | 10 ||align=left|{{flag|Taiwana}} || 1,078,792 |} {| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px" |- style="background:#dbdbdb;" ! Raupapa ! Whenua ! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small> |- | 1 ||align=left|{{flag|Haina}} || 10,360,105 |- | 2 ||align=left|{{flag|Nipono}} || 4,602,367 |- | 3 ||align=left|{{flag|Īnia}} || 2,066,902 |- | 4 ||align=left|{{flag|Rūhia}} || 1,860,598 |- | 5 ||align=left|{{flag|Kōrea-ki-te-tonga}} || 1,410,383 |- | 6 ||align=left|{{flag|Initonīhia}} || 888,648 |- | 7 ||align=left|{{flag|Tākei}} || 799,535 |- | 8 ||align=left|{{flag|Hauri Arāpia}} || 746,249 |- | 9 ||align=left|{{flag|Taiwan}} || 529,597 |- | 10 ||align=left|{{flag|Īrāna}} || 416,490 |} ==Taupori== {{Historical populations |title = Taupori ō-mua |type = Āhia |align = left |source = [http://www.un.org/esa/population/publications/sixbillion/sixbilpart1.pdf "UN report 2004 data" (PDF).]<br />Nā [http://www.populationdata.net/index2.php?option=continent&cid=4&nom=asie PopulationData.net] te tatau mō 2012. |1500 |243000000 |1700 |436000000 |1900 |947000000 |1950 |1402000000 |1999 |3634000000 |2012 |4175038363 }} {{-}} ==Kupu tautoko== <references /> {{Countries of Asia}} {{Paparahi o te ao}} {{Rohe o te ao}} [[Category:Āhia| ]] etj3u8diyykewj4uvlbdd9dtoq3sxlc Marēhia 0 13828 167819 167465 2026-06-02T22:07:05Z TautauKarepe 22930 167819 wikitext text/x-wiki Ko '''Marēhia''' ([[reo Marēhia]]: [məlejsiə]), ko '''Mareia'''<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/mareia|work=Paekupu|title=Mareia|accessdate=2026-04-28}}</ref><ref>{{cite web|url=https://maoridictionary.co.nz/word/13708|work=Te Aka|title=Mareia|accessdate=2026-04-28}}</ref> rānei, he whenua i [[Āhia|Ahia]]. == Tāone nui == * [[Kuara Rūpa]] (tāone matua) * [[Subang Jaya]] * [[Klang, Marēhia|Klang]] * [[Johor Bahru]] * [[Ampang Jaya, Selangor|Ampang Jaya]] * [[Ipoh]] * [[Shah Alam]] * [[Kuching]] * [[Petaling Jaya]] * [[Kota Bharu]] {| style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" width="300" cellspacing="0" cellpadding="4" border="1" align="right" |+<big><big>'''Marēhia'''</big></big> |- | colspan="2" align="center" | {| style="background:#f9f9f9;" cellspacing="0" cellpadding="2" border="0" |- | width="130" align="center" | [[File:Flag of Malaysia.svg|125px|Kara o Marēhia]] || width="130px" align="center" | |- |- | width="130" align="center" | [[File:Coat of arms of Malaysia.svg|125px|Tohu Pakanga o Marēhia]] || width="130px" align="center" | |- | colspan="2" style="background:#fff;" align="center" | [[File:Malaysia (orthographic projection).svg|250px]] |- | '''Reo a te motu''' || [[Reo Marēhia]] |- | '''Tāone matua''' || [[Kuala Lumpur]] |- | '''Pirimia''' || Anwar Ibrahim |- | '''Rahi''' || 330,803 km² |- | '''Taupori''' || 28,334,135 |- | '''Moni''' || Ringgit |- | '''Ngaringari a te motu''' || Negaraku (Tōku whenua) |} [[Category:Marēhia| ]] |} == Tohutoro == <references/> tsg0szdezqlluddaw6wug06i8m1pj8x 167820 167819 2026-06-02T22:07:35Z TautauKarepe 22930 167820 wikitext text/x-wiki Ko '''Marēhia''' ([[reo Marēhia]]: [məlejsiə]), ko '''Mareia'''<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/mareia|work=Paekupu|title=Mareia|accessdate=2026-04-28}}</ref><ref>{{cite web|url=https://maoridictionary.co.nz/word/13708|work=Te Aka|title=Mareia|accessdate=2026-04-28}}</ref> rānei, he whenua i [[Āhia|Ahia]]. == Tāone nui == * [[Kuara Rūpa]] (tāone matua) * [[Subang Jaya]] * [[Klang, Marēhia|Klang]] * [[Johor Bahru]] * [[Ampang Jaya, Selangor|Ampang Jaya]] * [[Ipoh]] * [[Shah Alam]] * [[Kuching]] * [[Petaling Jaya]] * [[Kota Bharu]] {| style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" width="300" cellspacing="0" cellpadding="4" border="1" align="right" |+<big><big>'''Marēhia'''</big></big> |- | colspan="2" align="center" | {| style="background:#f9f9f9;" cellspacing="0" cellpadding="2" border="0" |- | width="130" align="center" | [[File:Flag of Malaysia.svg|125px|Kara o Marēhia]] || width="130px" align="center" | |- |- | width="130" align="center" | [[File:Coat of arms of Malaysia.svg|125px|Tohu Pakanga o Marēhia]] || width="130px" align="center" | |- | colspan="2" style="background:#fff;" align="center" | [[File:Malaysia (orthographic projection).svg|250px]] |- | '''Reo a te motu''' || [[Reo Marēhia]] |- | '''Tāone matua''' || [[Kuara Rūpa]] |- | '''Pirimia''' || Anwar Ibrahim |- | '''Rahi''' || 330,803 km² |- | '''Taupori''' || 28,334,135 |- | '''Moni''' || Ringgit |- | '''Ngaringari a te motu''' || Negaraku (Tōku whenua) |} [[Category:Marēhia| ]] |} == Tohutoro == <references/> sizs2j07p6pbgul9m23hvncvz1gdk1c Kuara Rūpa 0 13829 167815 165742 2026-06-02T21:52:38Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Kuala Lumpur]] to [[Kuara Rūpa]] 165742 wikitext text/x-wiki {{Infobox Settlement |name = Kuala Lumpur |official_name = |other_name = |nickname = |settlement_type = Tāone matua |total_type = <!-- to set a non-standard label for total area and population rows --> |motto = |image_skyline = KL Composite2.jpg |imagesize = 220px |image_caption = He whakaatunga o Kuala Lumpur |image_flag =Flag_of_Kuala_Lumpur,_Malaysia.svg |flag_size = |image_seal = |seal_size = |image_shield = |shield_size = |image_blank_emblem = |blank_emblem_type = |blank_emblem_size = |image_map = Malaysia Map WorldFactBook.png |mapsize = |map_caption = |image_map1 = |mapsize1 = |map_caption1 = |image_dot_map = |dot_mapsize = |dot_map_caption = |dot_x = |dot_y = |pushpin_map = <!-- the name of a location map as per http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Location_map --> |pushpin_label_position = <!-- the position of the pushpin label: left, right, top, bottom, none --> |pushpin_map_caption = |pushpin_mapsize = <!-- Location ------------------> |subdivision_type = Whenua |subdivision_name = [[File:Flag of Malaysia.svg |20px|border]] [[Marēhia]] |subdivision_type1 = |subdivision_name1 = |subdivision_type2 = |subdivision_name2 = |seat_type = |seat = |parts_type =Mana rohe |parts_style = <!-- =list (for list), coll (for collapsed list), para (for paragraph format) Default is list if up to 5 items, coll if more than 5--> |parts =Ingoa <!-- parts text, or header for parts list --> |p1=[[Mitte]] |p2=[[Friedrichshain-Kreuzberg]] |p3=[[Pankow]] |p4=[[Charlottenburg-Wilmersdorf]] |p5=[[Spandau]] |p6=[[Steglitz-Zehlendorf]] |p7=[[Tempelhof-Schöneberg]] |p8=[[Neukölln]] |p9=[[Treptow-Köpenick]] |p10=[[Marzahn-Hellersdorf]] |p11=[[Lichtenberg]] |p12=[[Reinickendorf]]<!-- etc. up to p50: for separate parts to be listed--> <!-- Politics -----------------> |government_footnotes = |government_type = |leader_title = Kahika |leader_name = Ahmad Fuad Ismail |leader_title1 = |leader_name1 = |established_title = |established_date = |established_title1 = |established_date1 = <!-- Area ---------------------> |area_magnitude = |unit_pref = <!--Enter: Imperial, to display imperial before metric--> |area_footnotes = |area_total_km2 = 243<!-- ALL fields with measurements are subject to automatic unit conversion--> |area_land_km2 = <!--See table @ Template:Infobox Settlement for details on unit conversion--> |area_water_km2 = |area_total_sq_mi = 93.8 |area_land_sq_mi = |area_water_sq_mi = |area_water_percent = <!-- Elevation --------------------------> |elevation_footnotes = <!--for references: use <ref> </ref> tags--> |elevation_m = |elevation_ft = |elevation_max_m = |elevation_max_ft = |elevation_min_m = |elevation_min_ft = <!-- Population -----------------------> |population_as_of = 2010 |population_footnotes = |population_note = |population_total = 1627172 |population_density_km2 =auto |population_density_sq_mi =auto |population_blank1_title = |population_blank1 = <!-- General information ---------------> |timezone = [[CET]] |utc_offset = +8 |timezone_DST = [[CEST]] |utc_offset_DST = not observed |coor_type = |latd=3 |latm=5 |lats= 51|latNS=N |longd=101|longm=41 |longs= 36|longEW=E <!-- Area/postal codes & others --------> |postal_code_type = <!-- enter ZIP code, Postcode, Post code, Postal code... --> |postal_code = |area_code = |website = [http://www.dbkl.gov.my/portalv7/index.php www.dbkl.gov.my] |footnotes = |blank_name = |blank_info = }} Ko '''Kuala Lumpur''' te tāone matua o [[Marēhia]]. E 1,627,172 te taupori i te 2010. E 243 km² tōna rahinga whenua. I te pūtahi o ngā awa o [[:ms:Sungai_Klang|Karānga]] (''Klang'') me [[:ms:Sungai_Gombak|Kōpaka]] (''Gombak''), ka ingoatia tēnei tāone ki te [[reo Marēo|reo Marāiu]] me aronga ko te "[[pūrua]] o ngā wai[[ehu]]". == Hoto ki waho == [https://web.archive.org/web/20110924153401/http://www.dbkl.gov.my/portalv7/index.php www.dbkl.gov.my] {{Commons|Category:Kuala Lumpur}} {{maramara}} [[Category:Marēhia]] [[Category:Kuala Lumpur]] e3rg4oylmpf7v5drz7dul80zsexedr3 167817 167815 2026-06-02T22:01:55Z TautauKarepe 22930 167817 wikitext text/x-wiki {{Infobox Settlement |name = Kuara Rūpa |official_name = |other_name = |nickname = |settlement_type = Tāone matua |total_type = <!-- to set a non-standard label for total area and population rows --> |motto = |image_skyline = KL Composite2.jpg |imagesize = 220px |image_caption = Ētehi whakaahua o Kuara Rūpa |image_flag =Flag_of_Kuala_Lumpur,_Malaysia.svg |flag_size = |image_seal = |seal_size = |image_shield = |shield_size = |image_blank_emblem = |blank_emblem_type = |blank_emblem_size = |image_map = Malaysia Map WorldFactBook.png |mapsize = |map_caption = |image_map1 = |mapsize1 = |map_caption1 = |image_dot_map = |dot_mapsize = |dot_map_caption = |dot_x = |dot_y = |pushpin_map = <!-- the name of a location map as per http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Location_map --> |pushpin_label_position = <!-- the position of the pushpin label: left, right, top, bottom, none --> |pushpin_map_caption = |pushpin_mapsize = <!-- Location ------------------> |subdivision_type = Whenua |subdivision_name = [[File:Flag of Malaysia.svg |20px|border]] [[Marēhia]] |subdivision_type1 = |subdivision_name1 = |subdivision_type2 = |subdivision_name2 = |seat_type = |seat = |parts_type =Mana rohe |parts_style = <!-- =list (for list), coll (for collapsed list), para (for paragraph format) Default is list if up to 5 items, coll if more than 5--> |parts =Ingoa <!-- parts text, or header for parts list --> |p1=[[Mitte]] |p2=[[Friedrichshain-Kreuzberg]] |p3=[[Pankow]] |p4=[[Charlottenburg-Wilmersdorf]] |p5=[[Spandau]] |p6=[[Steglitz-Zehlendorf]] |p7=[[Tempelhof-Schöneberg]] |p8=[[Neukölln]] |p9=[[Treptow-Köpenick]] |p10=[[Marzahn-Hellersdorf]] |p11=[[Lichtenberg]] |p12=[[Reinickendorf]]<!-- etc. up to p50: for separate parts to be listed--> <!-- Politics -----------------> |government_footnotes = |government_type = |leader_title = Kahika |leader_name = Ahmad Fuad Ismail |leader_title1 = |leader_name1 = |established_title = |established_date = |established_title1 = |established_date1 = <!-- Area ---------------------> |area_magnitude = |unit_pref = <!--Enter: Imperial, to display imperial before metric--> |area_footnotes = |area_total_km2 = 243<!-- ALL fields with measurements are subject to automatic unit conversion--> |area_land_km2 = <!--See table @ Template:Infobox Settlement for details on unit conversion--> |area_water_km2 = |area_total_sq_mi = 93.8 |area_land_sq_mi = |area_water_sq_mi = |area_water_percent = <!-- Elevation --------------------------> |elevation_footnotes = <!--for references: use <ref> </ref> tags--> |elevation_m = |elevation_ft = |elevation_max_m = |elevation_max_ft = |elevation_min_m = |elevation_min_ft = <!-- Population -----------------------> |population_as_of = 2010 |population_footnotes = |population_note = |population_total = 1627172 |population_density_km2 =auto |population_density_sq_mi =auto |population_blank1_title = |population_blank1 = <!-- General information ---------------> |timezone = [[CET]] |utc_offset = +8 |timezone_DST = [[CEST]] |utc_offset_DST = not observed |coor_type = |latd=3 |latm=5 |lats= 51|latNS=N |longd=101|longm=41 |longs= 36|longEW=E <!-- Area/postal codes & others --------> |postal_code_type = <!-- enter ZIP code, Postcode, Post code, Postal code... --> |postal_code = |area_code = |website = [http://www.dbkl.gov.my/portalv7/index.php www.dbkl.gov.my] |footnotes = |blank_name = |blank_info = }} Ko '''Kuara Rūpa''' (ko '''Kuala Lumper''' i te reo o Mareia) te tāone matua o [[Marēhia]]. E 1,627,172 te taupori i te 2010. E 243 km² tōna rahinga whenua. I te pūtahi o ngā awa o [[:ms:Sungai_Klang|Karānga]] (''Klang'') me [[:ms:Sungai_Gombak|Kōpaka]] (''Gombak''), ka ingoatia tēnei tāone ki te [[reo Marēo|reo Marāiu]] me aronga ko te "[[pūrua]] o ngā wai[[ehu]]". == Hoto ki waho == [https://web.archive.org/web/20110924153401/http://www.dbkl.gov.my/portalv7/index.php www.dbkl.gov.my] {{Commons|Category:Kuala Lumpur}} {{maramara}} [[Category:Marēhia]] [[Category:Kuara Rūpa]] 1qmtowqh5juie403kboqef3fbzb1vfo 167818 167817 2026-06-02T22:04:42Z TautauKarepe 22930 167818 wikitext text/x-wiki {{Infobox Settlement |name = Kuara Rūpa |official_name = |other_name = |nickname = |settlement_type = Tāone matua |total_type = <!-- to set a non-standard label for total area and population rows --> |motto = |image_skyline = KL Composite2.jpg |imagesize = 220px |image_caption = Ētehi whakaahua o Kuara Rūpa |image_flag =Flag_of_Kuala_Lumpur,_Malaysia.svg |flag_size = |image_seal = |seal_size = |image_shield = |shield_size = |image_blank_emblem = |blank_emblem_type = |blank_emblem_size = |image_map = Malaysia Map WorldFactBook.png |mapsize = |map_caption = |image_map1 = |mapsize1 = |map_caption1 = |image_dot_map = |dot_mapsize = |dot_map_caption = |dot_x = |dot_y = |pushpin_map = <!-- the name of a location map as per http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Location_map --> |pushpin_label_position = <!-- the position of the pushpin label: left, right, top, bottom, none --> |pushpin_map_caption = |pushpin_mapsize = <!-- Location ------------------> |subdivision_type = Whenua |subdivision_name = [[File:Flag of Malaysia.svg |20px|border]] [[Marēhia]] |subdivision_type1 = |subdivision_name1 = |subdivision_type2 = |subdivision_name2 = |seat_type = |seat = |parts_type =Mana rohe |parts_style = <!-- =list (for list), coll (for collapsed list), para (for paragraph format) Default is list if up to 5 items, coll if more than 5--> |parts =Ingoa <!-- parts text, or header for parts list --> |p1=[[Mitte]] |p2=[[Friedrichshain-Kreuzberg]] |p3=[[Pankow]] |p4=[[Charlottenburg-Wilmersdorf]] |p5=[[Spandau]] |p6=[[Steglitz-Zehlendorf]] |p7=[[Tempelhof-Schöneberg]] |p8=[[Neukölln]] |p9=[[Treptow-Köpenick]] |p10=[[Marzahn-Hellersdorf]] |p11=[[Lichtenberg]] |p12=[[Reinickendorf]]<!-- etc. up to p50: for separate parts to be listed--> <!-- Politics -----------------> |government_footnotes = |government_type = |leader_title = Kahika |leader_name = Ahmad Fuad Ismail |leader_title1 = |leader_name1 = |established_title = |established_date = |established_title1 = |established_date1 = <!-- Area ---------------------> |area_magnitude = |unit_pref = <!--Enter: Imperial, to display imperial before metric--> |area_footnotes = |area_total_km2 = 243<!-- ALL fields with measurements are subject to automatic unit conversion--> |area_land_km2 = <!--See table @ Template:Infobox Settlement for details on unit conversion--> |area_water_km2 = |area_total_sq_mi = 93.8 |area_land_sq_mi = |area_water_sq_mi = |area_water_percent = <!-- Elevation --------------------------> |elevation_footnotes = <!--for references: use <ref> </ref> tags--> |elevation_m = |elevation_ft = |elevation_max_m = |elevation_max_ft = |elevation_min_m = |elevation_min_ft = <!-- Population -----------------------> |population_as_of = 2010 |population_footnotes = |population_note = |population_total = 1627172 |population_density_km2 =auto |population_density_sq_mi =auto |population_blank1_title = |population_blank1 = <!-- General information ---------------> |timezone = [[CET]] |utc_offset = +8 |timezone_DST = [[CEST]] |utc_offset_DST = not observed |coor_type = |latd=3 |latm=5 |lats= 51|latNS=N |longd=101|longm=41 |longs= 36|longEW=E <!-- Area/postal codes & others --------> |postal_code_type = <!-- enter ZIP code, Postcode, Post code, Postal code... --> |postal_code = |area_code = |website = [http://www.dbkl.gov.my/portalv7/index.php www.dbkl.gov.my] |footnotes = |blank_name = |blank_info = }} Ko '''Kuara Rūpa'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=285 |url= |access-date=2026-Hune-3}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/kuara-rupa|work=Paekupu|title=Kuara Rūpa|accessdate=2026-06-03}}</ref> (ko '''Kuala Lumpur''' i te reo o Mareia) te tāone matua o [[Marēhia]]. E 1,627,172 te taupori i te 2010. E 243 km² tōna rahinga whenua. I te pūtahi o ngā awa o [[:ms:Sungai_Klang|Karānga]] (''Klang'') me [[:ms:Sungai_Gombak|Kōpaka]] (''Gombak''), ka ingoatia tēnei tāone ki te [[reo Marēo|reo Marāiu]] me aronga ko te "[[pūrua]] o ngā wai[[ehu]]". == Hoto ki waho == [https://web.archive.org/web/20110924153401/http://www.dbkl.gov.my/portalv7/index.php www.dbkl.gov.my] {{Commons|Category:Kuala Lumpur}} == Tohutoro == <references/> {{maramara}} [[Category:Marēhia]] [[Category:Kuara Rūpa]] nlsavs4n0juui0sr3zfj2jp71gaei51 Subang Jaya 0 13831 167821 166207 2026-06-02T22:12:37Z TautauKarepe 22930 167821 wikitext text/x-wiki {{Infobox Settlement |name = Subang Jaya |official_name = |other_name = |nickname = |settlement_type = |total_type = <!-- to set a non-standard label for total area and population rows --> |motto = |image_skyline = Subang-night-view.jpg |imagesize = 220px |image_caption = Ko Subang Jaya he tāone nui kei Mareia. |image_flag = |flag_size = |image_seal = |seal_size = |image_shield = |shield_size = |image_blank_emblem = |blank_emblem_type = |blank_emblem_size = |image_map = Malaysia Map WorldFactBook.png |mapsize = |map_caption = |image_map1 = |mapsize1 = |map_caption1 = |image_dot_map = |dot_mapsize = |dot_map_caption = |dot_x = |dot_y = |pushpin_map = <!-- the name of a location map as per http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Location_map --> |pushpin_label_position = <!-- the position of the pushpin label: left, right, top, bottom, none --> |pushpin_map_caption = |pushpin_mapsize = <!-- Location ------------------> |subdivision_type = Whenua |subdivision_name = [[File:Flag of Malaysia.svg |20px|border]] [[Marēhia]] |subdivision_type1 = |subdivision_name1 = |subdivision_type2 = |subdivision_name2 = |seat_type = |seat = |parts_type =Mana rohe |parts_style = <!-- =list (for list), coll (for collapsed list), para (for paragraph format) Default is list if up to 5 items, coll if more than 5--> |parts =Ingoa <!-- parts text, or header for parts list --> |p1=[[Mitte]] |p2=[[Friedrichshain-Kreuzberg]] |p3=[[Pankow]] |p4=[[Charlottenburg-Wilmersdorf]] |p5=[[Spandau]] |p6=[[Steglitz-Zehlendorf]] |p7=[[Tempelhof-Schöneberg]] |p8=[[Neukölln]] |p9=[[Treptow-Köpenick]] |p10=[[Marzahn-Hellersdorf]] |p11=[[Lichtenberg]] |p12=[[Reinickendorf]]<!-- etc. up to p50: for separate parts to be listed--> <!-- Politics -----------------> |government_footnotes = |government_type = |leader_title = Kahika |leader_name = |leader_title1 = |leader_name1 = |established_title = |established_date = |established_title1 = |established_date1 = <!-- Area ---------------------> |area_magnitude = |unit_pref = <!--Enter: Imperial, to display imperial before metric--> |area_footnotes = |area_total_km2 = 70<!-- ALL fields with measurements are subject to automatic unit conversion--> |area_land_km2 = <!--See table @ Template:Infobox Settlement for details on unit conversion--> |area_water_km2 = |area_total_sq_mi = 27 |area_land_sq_mi = |area_water_sq_mi = |area_water_percent = <!-- Elevation --------------------------> |elevation_footnotes = <!--for references: use <ref> </ref> tags--> |elevation_m = |elevation_ft = |elevation_max_m = |elevation_max_ft = |elevation_min_m = |elevation_min_ft = <!-- Population -----------------------> |population_as_of = 2010 |population_footnotes = |population_note = |population_total = 1600000 |population_density_km2 =auto |population_density_sq_mi =auto |population_blank1_title = |population_blank1 = <!-- General information ---------------> |timezone = [[CET]] |utc_offset = +8 |timezone_DST = [[CEST]] |utc_offset_DST = not observed |coor_type = |latd=3 |latm=3 |lats= 51|latNS=N |longd=101|longm=35 |longs= 37|longEW=E <!-- Area/postal codes & others --------> |postal_code_type = <!-- enter ZIP code, Postcode, Post code, Postal code... --> |postal_code = |area_code = |website = [http://ocps.mpsj.gov.my/cms/index.jsp ocps.mpsj.gov.my] |footnotes = |blank_name = |blank_info = }} Ko '''Subang Jaya''' he tapa tāone o [[Kuara Rūpa]]. E 1,600,000 te taupori i te 2010. E 70 km² tōna rahinga whenua. == Hoto ki waho == [https://web.archive.org/web/20110924051952/http://ocps.mpsj.gov.my/cms/index.jsp ocps.mpsj.gov.my] {{Commons|Category:Subang Jaya}} {{maramara}} [[Category:Marēhia]] [[Category:Subang Jaya]] 8ku00xz5z3su5tl4zct9n5k3889a7bg Āwherika 0 13899 167840 167768 2026-06-02T23:00:20Z TautauKarepe 22930 167840 wikitext text/x-wiki {{Infobox continent |title = Āwherika |image = [[File:Africa (orthographic projection).svg|200px]] |area = {{convert|30,221,532|km2|sqmi|abbr=on}},&nbsp;[[Rārangi paparahi ā-rahinga|<sup>t</sup>2]] |population = 1.1 piriona<ref name="2013 World Population Data Sheet">{{cite web |url=http://www.prb.org/pdf13/2013-WPDS-infographic_MED.pdf |title=2013 World Population Data Sheet |last=Gudmastad |first=Ericha |date=2013 |website={{URL|prb.org}} |publisher=[[Population Reference Bureau]] |access-date=18 August 2015 |archive-date=27 Hakihea 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131227011232/http://www.prb.org/pdf13/2013-WPDS-infographic_MED.pdf |url-status=dead }}</ref> (2013, [[Rārangi paparahi ā-taupori|<sup>t</sup>2]]) |density = {{pop density|1100000000|30221532|km2|sqmi}} |demonym = [[Momopori o Āwherika|Āwherika]] |countries = 54 (tāpiri 2 tautohea) |list_countries = List of sovereign states and dependent territories in Africa |dependencies = {{Collapsible list | list_style = text-align:left; |title = Ōwaho (3) | 1 = [[Mayotte]] | 2 = [[Réunion]] | 3 = [[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]] }} {{Collapsible list | list_style = text-align:left; |title = Ōroto (4) | 1 = [[Moutere Canary]] | 2 = [[Ceuta]] | 3 = [[Moutere Madeira]] | 4 = [[Melilla]] }} |languages = [[Reo o Āwherika|1250-3000 ngā reo taketake]] |time = [[UTC-1]] ki [[UTC+4]] |cities = [[Rārangi rohe metropolitan ki Āwherika]]<br>[[Rārangi tāone ki Āwherika]]<br>{{flagicon|Ngāitiria}} [[Lagos]]<br>{{flagicon|Īhipa}} [[Kairo]]<br>{{flagicon|Te Whenua o Kōngo}}{{flagicon|Kōngo}} [[Kinshasa]]-[[Brazzaville]]<br>{{flagicon|Āwherika ki te Tonga}} [[Greater Johannesburg]]<br>{{flagicon|Hūmārie}} [[Mogadishu]]<br>{{flagicon|Hūtāne}} [[Khartoum]]-[[Omdurman]]<br>{{flagicon|Tānahia}} [[Dar es Salaam]]<br>{{flagicon|Īhipa}} [[Alexandria]]<br>{{flagicon|Te Tai Rei}} [[Abidjan]]<br>{{flagicon|Marako}} [[Casablanca]] }} [[File:Colonial Africa 1913 map.svg|thumb|right|Wāhi o Āwherika kei raro i te motuhaketanga, awe rānei o ngā [[kaha tāmi]] i 1913, whai hoki ngā roherohe o nāianei. {{Legend|#f7fab2|[[Pehiamu]]}} {{Legend|#bbfdd9|[[Tiamana]]}} {{Legend|#eaaff7|Pāniora}} {{Legend|#b6e3fc|[[Wīwī]]}} {{Legend|#fbc5c0|[[Kīngitanga Kotahi]]}} {{Legend|#d2f89b|[[Itāria]]}} {{Legend|#c0a6f2|[[Potukara]]}} {{Legend|#f6f6f6|motuhake}} ]] Ko '''Āwherika''' te [[paparahi]] rahinga whenua tuarua, taupori tuarua o te ao. Kapi ai 30.2 miriona km<sup>2</sup> (6% o te mata tapeke o te ao, 20.4% o te matawhenua o te ao) e te paparahi nei, whai hoki ōna moutere pātata. 1.1 piriona tāngata e noho ana ki Āwherika, arā, āhua 15% o te taupori o te ao. Karapotia te paparahi e te [[Moana Rōwhenua]] ki te raki, e te [[Kōawa Suez]] me te [[Moana Kura]] ki te taha o te [[Kūrae Sinai]] ki te whakarua, e te [[Moana Īnia]] k te paeroa, ā, e te [[Moana Ranatiki]] i te hauāuru. He wāhanga hoki te moutere o [[Marakāhia]] me ētahi atu tinimoutere whakaehu. E 54 ōna wehenga whakamihi tutuki, e iwa ngā takiwā, ā, e rua ngā wehenga motuhake ā-meka me te whakamihi taparere, whakamihi-kore rānei. Kei Āwherika te taupori rangatahi rawa o ngā paparahi katoa: 50% o ngā wae Āwherika i whānau mai i te tau 1991, ā muri rānei. Ko [[Aratiria]] te whenua rahinga nui rawa, ā, kei [[Ngāitiria]] te taupori maha rawa o te paparahi nei. He meka whakamihia whānuitia kei Āwherika te tūrangawaewae o te momo tangata, inarā, ki te [[Tai Rāwhiti o Āwherika]]. Ka noho a Āwherika ki ia taha o te [[weheruatanga o te ao]], he maha ngā rohe āhuarangi rerekē, ā, koia anake te paparahi e toha ana mai te rohe hātai i te tonga ki te rohe hātai i te raki. He maha, he kanorau hoki ngā momopori, ngā ahurea me ngā reo e ora ana ki Āwherika. Nō te mutunga o te rautau <sup>t</sup>19 i tāmitia te nuinga o Āwherika e ngā whenua o [[Ūropi]]. He mea whakaputa te nuinga o ngā whenua motuhake ki Āwherika ināianei e te tukanga [[wetetāmitanga]] o te rautau <sup>t</sup>20. ==Ōhanga== {| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px" |- style="background:#dbdbdb;" ! Raupapa ! Whenua ! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014)</small><br /><small>miriona tāra [[HOA]]</small> |- | 1 ||align=left|{{flag|Ngāitiria}} || 1,052,937 |- | 2 ||align=left|{{flag|Īhipa}} || 946,591 |- | 3 ||align=left|{{flag|Āwherika-ki-te-tonga}} || 707,097 |- | 4 ||align=left|{{flag|Aratiria}} || 551,596 |- | 5 ||align=left|{{flag|Marako}} || 259,240 |- | 6 ||align=left|{{flag|Anakora}} || 177,264 |- | 7 ||align=left|{{flag|Hūtāne}} || 160,189 |- | 8 ||align=left|{{flag|Etiopia}} || 145,100 |- | 9 ||align=left|{{flag|Kenia}} || 133,015 |- | 10 ||align=left|{{flag|Tānahia}} || 128,158 |} {| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px" |- style="background:#dbdbdb;" ! Raupapa ! Whenua ! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small> |- | 1 ||align=left|{{flag|Ngāitiria}} || 573,999 |- | 2 ||align=left|{{flag|Āwherika-ki-te-tonga}} || 350,082 |- | 3 ||align=left|{{flag|Īhipa}} || 286,538 |- | 4 ||align=left|{{flag|Aratiria}} || 214,063 |- | 5 ||align=left|{{flag|Anakora}} || 131,401 |- | 6 ||align=left|{{flag|Marako}} || 110,009 |- | 7 ||align=left|{{flag|Hūtāne}} || 74,766 |- | 8 ||align=left|{{flag|Kenia}} || 60,937 |- | 9 ||align=left|{{flag|Pāniora}} (Āwherika) || 59,523 |- | 10 ||align=left|{{flag|Etiopia}} || 54,809 |} {{-}} == Mātai Whenua Torangapū == He mea whakarōpū ngā whenua i tēnei ripanga e ai ki te [[Tō te Kōtahitanga Aorere mahere mātai whenua mō Āwherika|kaupapa mā ngā wāwāhanga mātai whenua]] e whakamahia e te [[Kōtahitanga Aorere]]. He mea whakatiki ngā raraunga ō roto i ngā tohutoro kua tautohua. Kia rerekē ēnei e rua, kua āta tūtohia. {|<!-- This table keeps maps to the right, to not overlap the -- region-table, but it might overlap for some browsers. -- DON'T USE "align=right" but use style="float:right" as -- the right-side alignment used by infoboxes. --> style="width:155px; float:right; margin-right:0.0em;" |[[File:Africa-regions.svg|thumb|upright|[[Rohe]] o te Āwherika: {{legend|#00F|[[Āwherika ki te Raki|Raki]]}} {{legend|#0A0|[[Āwherika ki te Uru|Uru]]}} {{legend|#CD00CD|[[Āwherika Waengapū|Waengapū]]}} {{legend|#FFC000|[[Āwherika ki te Rāwhiti|Rāwhiti]]}} {{legend|#F00|[[Āwherika Tai Tonga|Tai Tonga]]}}]] |- |&nbsp;<!--put space to force empty row to appear--> |- |&nbsp; |- |[[File:topography of africa.png|thumb|upright|Mahere whenua ōkiko o Āwherika]] |- |&nbsp; |- |[[File:African language families en.svg|thumb|upright|Reo]] |}<!--end thumbnails--> <center> <!--begin country info tables--> {|border="1" cellpadding="4" cellspacing="0" style="border:1px solid #aaa; border-collapse:collapse" |- style="background:#ececec;" ! Ingoa rohe,<ref>Rohe paparahi mai tō te [[Tō te Kōtahitanga Aorere mahere mātai whenua mō Āwherika|KoAo whakarōpūtanga/mahere]].<br></ref><br>takiwā, me ngā [[pīwari]] ! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br/>(km²) ! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<ref name="uscen">{{Cite web |title=USCensusBureau:Countries and Areas Ranked by Population: 2009 |url=http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbrank.pl |accessdate=2015-11-25 |archivedate=2013-10-13 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20131013230812/http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbrank.pl }}</ref> ! Tau ! [[Taupori kiato]]<br />ia km² ! [[Ūpokonga]] |- style="background:#eee;" |colspan="6" style="text-align:center;"|'''[[Āwherika ki te Raki]]''' |- |{{flag|Aratiria}} |style="text-align:right;"|2,381,740 |style="text-align:right;"|34,178,188 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|14 |[[Algiers]] |- |{{flag|Canary Islands}} (Pāniora)<ref>Ka whakarōpūtia auautia ngā [[Moutere Canary]] Pāniora hei wāhanga o [[Āwherika-ki-te-Raki]] nō tā rātou pātatatanga ki [[Marako]] me [[Sahara ki te Hauāuru]]; ka tū ngā tatau taupori me rahinga mō 2001.<br></ref> |style="text-align:right;"|7,492 |style="text-align:right;"|2,118,519 |style="text-align:right;"|2010 |style="text-align:right;"|226 |[[Las Palmas de Gran Canaria]],<br>[[Santa Cruz de Tenerife]] |- |{{flag|Ceuta}} (Pāniora)<ref>Ka karapotia te [[tūwaho]] Pāniora a [[Ceuta]] e te whenua o Marako ki Āwherika ki te Raki; ka tū ngā tatau taupori me rahinga mō 2001.<br></ref> |style="text-align:right;"|20 |style="text-align:right;"|71,505 |style="text-align:right;"|2001 |style="text-align:right;"|3,575 |— |- |{{flag|Hūtāne}} |style="text-align:right;"|1,861,484 |style="text-align:right;"|30,894,000 |style="text-align:right;"|2008 |style="text-align:right;"|17 |[[Khartoum]] |- |{{flag|Īhipa}}<ref>[[Īhipa]] is generally considered a [[List of transcontinental countries|transcontinental country]] in Northern Africa (UN region) and Western Asia; population and area figures are for African portion only, west of the [[Suez Canal]].<br></ref> |style="text-align:right;"|1,001,450 |style="text-align:right;"|82,868,000 |style="text-align:right;"|2012 |style="text-align:right;"|83 |[[Kairo]] |- |{{flag|Madeira}} (Potukara)<ref>The Portuguese [[Madeira Islands]] are often considered part of Northern Africa due to their relative proximity to Morocco; population and area figures are for 2001.<br></ref> |style="text-align:right;"|797 |style="text-align:right;"|245,000 |style="text-align:right;"|2001 |style="text-align:right;"|307 |[[Funchal]] |- |{{flag|Marako}} |style="text-align:right;"|446,550 |style="text-align:right;"|34,859,364 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|78 |[[Rabat]] |- |{{flag|Melilla}} (Pāniora)<ref>The Spanish [[exclave]] of [[Melilla]] is surrounded on land by Morocco in Northern Africa; population and area figures are for 2001.<br></ref> |style="text-align:right;"|12 |style="text-align:right;"|66,411 |style="text-align:right;"|2001 |style="text-align:right;"|5,534 |— |- |{{flag|Rīpia}} |style="text-align:right;"|1,759,540 |style="text-align:right;"|6,310,434 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|4 |[[Tripoli]] |- |{{flag|Tūnihia}} |style="text-align:right;"|163,610 |style="text-align:right;"|10,486,339 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|64 |[[Tunis]] |- |{{noflag}} [[Hahāra ki te Hauāuru]]<ref name="Sahrawi Arab Democratic Republic">The territory of [[Western Sahara]] is claimed by the [[Sahrawi Arab Democratic Republic]] and [[Morocco]]. The [[SADR]] is recognized as a sovereign state by the [[African Union]]. [[Morocco]] claims the entirety of the country as its [[Southern Provinces]]. Morocco administers 4/5 of the territory while the SADR controls 1/5. Morocco's annexation of this territory has not been recognized internationally.</ref> |style="text-align:right;"|266,000 |style="text-align:right;"|405,210 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|2 |[[El Aaiún]] |-style="background:#eee;" |colspan="6" style="text-align:center;"|'''[[Maire o Āwherika]]''' / '''[[Āwherika ki te Whakarua]]''' |- |{{flag|Eritēria}} |style="text-align:right;"|121,320 |style="text-align:right;"|5,647,168 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|47 |[[Asmara]] |- |{{flag|Etiopia}} |style="text-align:right;"|1,127,127 |style="text-align:right;"|84,320,987 |style="text-align:right;"|2012 |style="text-align:right;"|75 |[[Addis Ababa]] |- |{{flag|Hūmārie}} |style="text-align:right;"|637,657 |style="text-align:right;"|9,832,017 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|15 |[[Mogadishu]] |- |{{flag|Tipūti}} |style="text-align:right;"|23,000 |style="text-align:right;"|623,891 |style="text-align:right;"|2012 |style="text-align:right;"|22 |[[Tipūti (tāone)|Tipūti]] |- style="background:#eee;" |colspan="6" style="text-align:center;"|'''[[Āwherika ki te Rāwhiti]]''' |- |{{flag|British Indian Ocean Territory}} - [[Chagos Archipelago]]<br />(Kīngitanga Kotahi) |style="text-align:right;"|56.13 |style="text-align:right;"|3,000 |style="text-align:right;"|2012 |style="text-align:right;"|53.4 |[[Diego Garcia]] |- |{{flag|Hūtāne-ki-te-tonga}} |style="text-align:right;"|619,745 |style="text-align:right;"|8,260,490 |style="text-align:right;"|2008 |style="text-align:right;"|13 |[[Juba]] |- |{{flag|Kenia}} |style="text-align:right;"|582,650 |style="text-align:right;"|39,002,772 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|66 |[[Ngāiropi]] |- |{{flag|Komoro}} |style="text-align:right;"|2,170 |style="text-align:right;"|752,438 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|347 |[[Moroni, Comoros|Moroni]] |- |{{flag|Marakāhia}} |style="text-align:right;"|587,040 |style="text-align:right;"|20,653,556 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|35 |[[Antananarivo]] |- |{{flag|Marāwi}} |style="text-align:right;"|118,480 |style="text-align:right;"|14,268,711 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|120 |[[Lilongwe]] |- |{{flag|Marihi}} |style="text-align:right;"|2,040 |style="text-align:right;"|1,284,264 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|630 |[[Port Louis]] |- |{{flag|Mayotte}} (Wīwī) |style="text-align:right;"|374 |style="text-align:right;"|223,765 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|490 |[[Mamoudzou]] |- |{{flag|Mohapiki}} |style="text-align:right;"|801,590 |style="text-align:right;"|21,669,278 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|27 |[[Maputo]] |- |{{flag|Puruniti}} |style="text-align:right;"|27,830 |style="text-align:right;"|8,988,091 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|323 |[[Bujumbura]] |- |{{flag|Rāwana}} |style="text-align:right;"|26,338 |style="text-align:right;"|10,473,282 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|398 |[[Kigali]] |- | {{flag|Réunion}} (Wīwī) |style="text-align:right;"|2,512 |style="text-align:right;"|743,981 |style="text-align:right;"|2002 |style="text-align:right;"|296 |[[Saint-Denis, Réunion|Saint-Denis]] |- |{{flag|Seychelles}} |style="text-align:right;"|455 |style="text-align:right;"|87,476 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|192 |[[Victoria, Seychelles|Victoria]] |- |{{flag|Tāmipia}} |style="text-align:right;"|752,614 |style="text-align:right;"|11,862,740 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|16 |[[Lusaka]] |- |{{flag|Tānahia}} |style="text-align:right;"|945,087 |style="text-align:right;"|44,929,002 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|43 |[[Dodoma]] |- |{{flag|Timuwawe}} |style="text-align:right;"|390,580 |style="text-align:right;"|11,392,629 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|29 |[[Harare]] |- |{{flag|Ukānga}} |style="text-align:right;"|236,040 |style="text-align:right;"|32,369,558 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|137 |[[Kampala]] |- |colspan="6" style="background:#eee; text-align:center;"|'''[[Āwherika Waengapū]]''' |- |{{flag|Anakora}} |style="text-align:right;"|1,246,700 |style="text-align:right;"|12,799,293 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|10 |[[Luanda]] |- |{{flag|Kamarūna}} |style="text-align:right;"|475,440 |style="text-align:right;"|18,879,301 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|40 |[[Yaoundé]] |- |{{flag|Kāpona}} |style="text-align:right;"|267,667 |style="text-align:right;"|1,514,993 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|6 |[[Libreville]] |- |{{flag|Kāta}} |style="text-align:right;"|1,284,000 |style="text-align:right;"|10,329,208 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|8 |[[N'Djamena]] |- |{{flag|Kini Ekuatoria}} |style="text-align:right;"|28,051 |style="text-align:right;"|633,441 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|23 |[[Malabo]] |- |{{flag|Kōngo}} |style="text-align:right;"|342,000 |style="text-align:right;"|4,012,809 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|12 |[[Brazzaville]] |- |{{flag|São Tomé and Príncipe}} |style="text-align:right;"|1,001 |style="text-align:right;"|212,679 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|212 |[[São Tomé]] |- |{{flag|Te Puku o Āwherika}} |style="text-align:right;"|622,984 |style="text-align:right;"|4,511,488 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|7 |[[Bangui]] |- |{{flag|Te Whenua o Kōngo}} |style="text-align:right;"|2,345,410 |style="text-align:right;"|69,575,000 |style="text-align:right;"|2012 |style="text-align:right;"|30 |[[Kinshasa]] |- |-style="background:#eee;" |colspan="6" style="text-align:center;"|'''[[Āwherika Tai Tonga]]''' |- |{{flag|Āwherika-ki-te-tonga}} |style="text-align:right;"|1,219,912 |style="text-align:right;"|51,770,560 |style="text-align:right;"|2011 |style="text-align:right;"|42 |[[Bloemfontein]], [[Cape Town]], [[Pretoria]]<ref>[[Bloemfontein]] is the judicial capital of South Africa, while [[Cape Town]] is its legislative seat, and [[Pretoria]] is the country's administrative seat.<br></ref> |- |{{flag|Namīpia}} |style="text-align:right;"|825,418 |style="text-align:right;"|2,108,665 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|3 |[[Windhoek]] |- |{{flag|Poriwana}} |style="text-align:right;"|600,370 |style="text-align:right;"|1,990,876 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|3 |[[Gaborone]] |- |{{flag|Teroto}} |style="text-align:right;"|30,355 |style="text-align:right;"|2,130,819 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|70 |[[Maseru]] |- |{{flag|Warerangi}} |style="text-align:right;"|17,363 |style="text-align:right;"|1,123,913 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|65 |[[Mbabane]] |-style="background:#eee;" |colspan="6" style="text-align:center;"|'''[[Āwherika ki te Uru]]''' |- |{{flag|Henekara}} |style="text-align:right;"|196,190 |style="text-align:right;"|13,711,597 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|70 |[[Dakar]] |- |{{flag|Kāna}} |style="text-align:right;"|239,460 |style="text-align:right;"|23,832,495 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|100 |[[Accra]] |- |{{flag|Kini}} |style="text-align:right;"|245,857 |style="text-align:right;"|10,057,975 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|41 |[[Conakry]] |- |{{flag|Kini Pihō}} |style="text-align:right;"|36,120 |style="text-align:right;"|1,533,964 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|43 |[[Bissau]] |- |{{flag|Māri}} |style="text-align:right;"|1,240,000 |style="text-align:right;"|12,666,987 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|10 |[[Bamako]] |- |{{flag|Mauritānia}} |style="text-align:right;"|1,030,700 |style="text-align:right;"|3,129,486 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|3 |[[Nouakchott]] |- |{{flag|Ngāika}} |style="text-align:right;"|1,267,000 |style="text-align:right;"|15,306,252 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|12 |[[Niamey]] |- |{{flag|Ngāitiria}} |style="text-align:right;"|923,768 |style="text-align:right;"|166,629,000 |style="text-align:right;"|2012 |style="text-align:right;"|180 |[[Abuja]] |- |{{flag|Pēnina}} |style="text-align:right;"|112,620 |style="text-align:right;"|8,791,832 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|78 |[[Porto-Novo]] |- |{{flag|Pūkina}} |style="text-align:right;"|274,200 |style="text-align:right;"|15,746,232 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|57 |[[Ouagadougou]] |- |{{flag|Raipiria}} |style="text-align:right;"|111,370 |style="text-align:right;"|3,441,790 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|31 |[[Monrovia]] |- |{{flag|Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha}} (Kīngitanga Kotahi) |style="text-align:right;"|420 |style="text-align:right;"|7,728 |style="text-align:right;"|2012 |style="text-align:right;"|13 |[[Jamestown, Saint Helena|Jamestown]] |- |{{flag|Te Araone}} |style="text-align:right;"|71,740 |style="text-align:right;"|6,440,053 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|90 |[[Freetown]] |- |{{flag|Te Kamopia}} |style="text-align:right;"|11,300 |style="text-align:right;"|1,782,893 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|158 |[[Banjul]] |- |{{flag|Te Kūrae Matomato}} |style="text-align:right;"|4,033 |style="text-align:right;"|429,474 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|107 |[[Praia]] |- |{{flag|Te Tai Rei}} |style="text-align:right;"|322,460 |style="text-align:right;"|20,617,068 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|64 |[[Abidjan]],<ref>[[Yamoussoukro]] is the official capital of [[Côte d'Ivoire]], while [[Abidjan]] is the ''[[de facto]]'' seat.</ref> [[Yamoussoukro]] |- |{{flag|Toko}} |style="text-align:right;"|56,785 |style="text-align:right;"|6,019,877 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|106 |[[Lomé]] |-style="font-weight:bold; background:#eee;" ||{{noflag}} Tapeke Āwherika |style="text-align:right;"|30,368,609 |style="text-align:right;"|1,001,320,281 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|33 |style="background:#eee;"| |} </center> <!--end country info table + refs--> ==Kupu tautoko== {{Reflist}} {{Countries of Africa}} {{Paparahi o te ao}} {{Rohe o te ao}} [[Category:Āwherika| ]] byudpvug9nq7k1ultobimknpuviilp5 167847 167840 2026-06-02T23:31:36Z TautauKarepe 22930 167847 wikitext text/x-wiki {{Infobox continent |title = Āwherika |image = [[File:Africa (orthographic projection).svg|200px]] |area = {{convert|30,221,532|km2|sqmi|abbr=on}},&nbsp;[[Rārangi paparahi ā-rahinga|<sup>t</sup>2]] |population = 1.1 piriona<ref name="2013 World Population Data Sheet">{{cite web |url=http://www.prb.org/pdf13/2013-WPDS-infographic_MED.pdf |title=2013 World Population Data Sheet |last=Gudmastad |first=Ericha |date=2013 |website={{URL|prb.org}} |publisher=[[Population Reference Bureau]] |access-date=18 August 2015 |archive-date=27 Hakihea 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131227011232/http://www.prb.org/pdf13/2013-WPDS-infographic_MED.pdf |url-status=dead }}</ref> (2013, [[Rārangi paparahi ā-taupori|<sup>t</sup>2]]) |density = {{pop density|1100000000|30221532|km2|sqmi}} |demonym = [[Momopori o Āwherika|Āwherika]] |countries = 54 (tāpiri 2 tautohea) |list_countries = List of sovereign states and dependent territories in Africa |dependencies = {{Collapsible list | list_style = text-align:left; |title = Ōwaho (3) | 1 = [[Mayotte]] | 2 = [[Réunion]] | 3 = [[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]] }} {{Collapsible list | list_style = text-align:left; |title = Ōroto (4) | 1 = [[Moutere Canary]] | 2 = [[Ceuta]] | 3 = [[Moutere Madeira]] | 4 = [[Melilla]] }} |languages = [[Reo o Āwherika|1250-3000 ngā reo taketake]] |time = [[UTC-1]] ki [[UTC+4]] |cities = [[Rārangi rohe metropolitan ki Āwherika]]<br>[[Rārangi tāone ki Āwherika]]<br>{{flagicon|Ngāitiria}} [[Lagos]]<br>{{flagicon|Īhipa}} [[Kairo]]<br>{{flagicon|Te Whenua o Kōngo}}{{flagicon|Kōngo}} [[Kinshasa]]-[[Brazzaville]]<br>{{flagicon|Āwherika ki te Tonga}} [[Greater Johannesburg]]<br>{{flagicon|Hūmārie}} [[Mogadishu]]<br>{{flagicon|Hūtāne}} [[Khartoum]]-[[Omdurman]]<br>{{flagicon|Tānahia}} [[Dar es Salaam]]<br>{{flagicon|Īhipa}} [[Alexandria]]<br>{{flagicon|Te Tai Rei}} [[Abidjan]]<br>{{flagicon|Marako}} [[Casablanca]] }} [[File:Colonial Africa 1913 map.svg|thumb|right|Wāhi o Āwherika kei raro i te motuhaketanga, awe rānei o ngā [[kaha tāmi]] i 1913, whai hoki ngā roherohe o nāianei. {{Legend|#f7fab2|[[Pehiamu]]}} {{Legend|#bbfdd9|[[Tiamana]]}} {{Legend|#eaaff7|Pāniora}} {{Legend|#b6e3fc|[[Wīwī]]}} {{Legend|#fbc5c0|[[Kīngitanga Kotahi]]}} {{Legend|#d2f89b|[[Itāria]]}} {{Legend|#c0a6f2|[[Potukara]]}} {{Legend|#f6f6f6|motuhake}} ]] Ko '''Āwherika''' te [[paparahi]] rahinga whenua tuarua, taupori tuarua o te ao. Kapi ai 30.2 miriona km<sup>2</sup> (6% o te mata tapeke o te ao, 20.4% o te matawhenua o te ao) e te paparahi nei, whai hoki ōna moutere pātata. 1.1 piriona tāngata e noho ana ki Āwherika, arā, āhua 15% o te taupori o te ao. Karapotia te paparahi e te [[Moana Rōwhenua]] ki te raki, e te [[Kōawa Suez]] me te [[Moana Kura]] ki te taha o te [[Kūrae Sinai]] ki te whakarua, e te [[Moana Īnia]] k te paeroa, ā, e te [[Moana Ranatiki]] i te hauāuru. He wāhanga hoki te moutere o [[Marakāhia]] me ētahi atu tinimoutere whakaehu. E 54 ōna wehenga whakamihi tutuki, e iwa ngā takiwā, ā, e rua ngā wehenga motuhake ā-meka me te whakamihi taparere, whakamihi-kore rānei. Kei Āwherika te taupori rangatahi rawa o ngā paparahi katoa: 50% o ngā wae Āwherika i whānau mai i te tau 1991, ā muri rānei. Ko [[Aratiria]] te whenua rahinga nui rawa, ā, kei [[Ngāitiria]] te taupori maha rawa o te paparahi nei. He meka whakamihia whānuitia kei Āwherika te tūrangawaewae o te momo tangata, inarā, ki te [[Tai Rāwhiti o Āwherika]]. Ka noho a Āwherika ki ia taha o te [[weheruatanga o te ao]], he maha ngā rohe āhuarangi rerekē, ā, koia anake te paparahi e toha ana mai te rohe hātai i te tonga ki te rohe hātai i te raki. He maha, he kanorau hoki ngā momopori, ngā ahurea me ngā reo e ora ana ki Āwherika. Nō te mutunga o te rautau <sup>t</sup>19 i tāmitia te nuinga o Āwherika e ngā whenua o [[Ūropi]]. He mea whakaputa te nuinga o ngā whenua motuhake ki Āwherika ināianei e te tukanga [[wetetāmitanga]] o te rautau <sup>t</sup>20. ==Ōhanga== {| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px" |- style="background:#dbdbdb;" ! Raupapa ! Whenua ! [[Rārangi whenua ā-GDP (āheinga hoko ōrite) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(PPP, 2014)</small><br /><small>miriona tāra [[HOA]]</small> |- | 1 ||align=left|{{flag|Ngāitiria}} || 1,052,937 |- | 2 ||align=left|{{flag|Īhipa}} || 946,591 |- | 3 ||align=left|{{flag|Āwherika-ki-te-tonga}} || 707,097 |- | 4 ||align=left|{{flag|Aratiria}} || 551,596 |- | 5 ||align=left|{{flag|Marako}} || 259,240 |- | 6 ||align=left|{{flag|Anakora}} || 177,264 |- | 7 ||align=left|{{flag|Hūtāne}} || 160,189 |- | 8 ||align=left|{{flag|Etiopia}} || 145,100 |- | 9 ||align=left|{{flag|Kenia}} || 133,015 |- | 10 ||align=left|{{flag|Tānahia}} || 128,158 |} {| class="wikitable" style="text-align: right; border:1px solid #aaa; margin:10px" |- style="background:#dbdbdb;" ! Raupapa ! Whenua ! [[Rārangi whenua ā-GDP (tūtapa) ō-mua, ā-matapae hoki|GDP]] <small>(tūtapa, 2014) miriona tāra [[HOA]]</small> |- | 1 ||align=left|{{flag|Ngāitiria}} || 573,999 |- | 2 ||align=left|{{flag|Āwherika-ki-te-tonga}} || 350,082 |- | 3 ||align=left|{{flag|Īhipa}} || 286,538 |- | 4 ||align=left|{{flag|Aratiria}} || 214,063 |- | 5 ||align=left|{{flag|Anakora}} || 131,401 |- | 6 ||align=left|{{flag|Marako}} || 110,009 |- | 7 ||align=left|{{flag|Hūtāne}} || 74,766 |- | 8 ||align=left|{{flag|Kenia}} || 60,937 |- | 9 ||align=left|{{flag|Pāniora}} (Āwherika) || 59,523 |- | 10 ||align=left|{{flag|Etiopia}} || 54,809 |} {{-}} == Mātai Whenua Torangapū == He mea whakarōpū ngā whenua i tēnei ripanga e ai ki te [[Tō te Kōtahitanga Aorere mahere mātai whenua mō Āwherika|kaupapa mā ngā wāwāhanga mātai whenua]] e whakamahia e te [[Kōtahitanga Aorere]]. He mea whakatiki ngā raraunga ō roto i ngā tohutoro kua tautohua. Kia rerekē ēnei e rua, kua āta tūtohia. {|<!-- This table keeps maps to the right, to not overlap the -- region-table, but it might overlap for some browsers. -- DON'T USE "align=right" but use style="float:right" as -- the right-side alignment used by infoboxes. --> style="width:155px; float:right; margin-right:0.0em;" |[[File:Africa-regions.svg|thumb|upright|[[Rohe]] o te Āwherika: {{legend|#00F|[[Āwherika ki te Raki|Raki]]}} {{legend|#0A0|[[Āwherika ki te Uru|Uru]]}} {{legend|#CD00CD|[[Āwherika Waengapū|Waengapū]]}} {{legend|#FFC000|[[Āwherika ki te Rāwhiti|Rāwhiti]]}} {{legend|#F00|[[Āwherika Tai Tonga|Tai Tonga]]}}]] |- |&nbsp;<!--put space to force empty row to appear--> |- |&nbsp; |- |[[File:topography of africa.png|thumb|upright|Mahere whenua ōkiko o Āwherika]] |- |&nbsp; |- |[[File:African language families en.svg|thumb|upright|Reo]] |}<!--end thumbnails--> <center> <!--begin country info tables--> {|border="1" cellpadding="4" cellspacing="0" style="border:1px solid #aaa; border-collapse:collapse" |- style="background:#ececec;" ! Ingoa rohe,<ref>Rohe paparahi mai tō te [[Tō te Kōtahitanga Aorere mahere mātai whenua mō Āwherika|KoAo whakarōpūtanga/mahere]].<br></ref><br>takiwā, me ngā [[pīwari]] ! [[Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga|Rahinga]]<br/>(km²) ! [[Rārangi whenua ā-taupori|Taupori]]<ref name="uscen">{{Cite web |title=USCensusBureau:Countries and Areas Ranked by Population: 2009 |url=http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbrank.pl |accessdate=2015-11-25 |archivedate=2013-10-13 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20131013230812/http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbrank.pl }}</ref> ! Tau ! [[Taupori kiato]]<br />ia km² ! [[Ūpokonga]] |- style="background:#eee;" |colspan="6" style="text-align:center;"|'''[[Āwherika ki te Raki]]''' |- |{{flag|Aratiria}} |style="text-align:right;"|2,381,740 |style="text-align:right;"|34,178,188 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|14 |[[Algiers]] |- |{{flag|Canary Islands}} (Pāniora)<ref>Ka whakarōpūtia auautia ngā [[Moutere Canary]] Pāniora hei wāhanga o [[Āwherika-ki-te-Raki]] nō tā rātou pātatatanga ki [[Marako]] me [[Sahara ki te Hauāuru]]; ka tū ngā tatau taupori me rahinga mō 2001.<br></ref> |style="text-align:right;"|7,492 |style="text-align:right;"|2,118,519 |style="text-align:right;"|2010 |style="text-align:right;"|226 |[[Las Palmas de Gran Canaria]],<br>[[Santa Cruz de Tenerife]] |- |{{flag|Ceuta}} (Pāniora)<ref>Ka karapotia te [[tūwaho]] Pāniora a [[Ceuta]] e te whenua o Marako ki Āwherika ki te Raki; ka tū ngā tatau taupori me rahinga mō 2001.<br></ref> |style="text-align:right;"|20 |style="text-align:right;"|71,505 |style="text-align:right;"|2001 |style="text-align:right;"|3,575 |— |- |{{flag|Hūtāne}} |style="text-align:right;"|1,861,484 |style="text-align:right;"|30,894,000 |style="text-align:right;"|2008 |style="text-align:right;"|17 |[[Khartoum]] |- |{{flag|Īhipa}}<ref>[[Īhipa]] is generally considered a [[List of transcontinental countries|transcontinental country]] in Northern Africa (UN region) and Western Asia; population and area figures are for African portion only, west of the [[Suez Canal]].<br></ref> |style="text-align:right;"|1,001,450 |style="text-align:right;"|82,868,000 |style="text-align:right;"|2012 |style="text-align:right;"|83 |[[Kairo]] |- |{{flag|Madeira}} (Potukara)<ref>The Portuguese [[Madeira Islands]] are often considered part of Northern Africa due to their relative proximity to Morocco; population and area figures are for 2001.<br></ref> |style="text-align:right;"|797 |style="text-align:right;"|245,000 |style="text-align:right;"|2001 |style="text-align:right;"|307 |[[Funchal]] |- |{{flag|Marako}} |style="text-align:right;"|446,550 |style="text-align:right;"|34,859,364 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|78 |[[Rabat]] |- |{{flag|Melilla}} (Pāniora)<ref>The Spanish [[exclave]] of [[Melilla]] is surrounded on land by Morocco in Northern Africa; population and area figures are for 2001.<br></ref> |style="text-align:right;"|12 |style="text-align:right;"|66,411 |style="text-align:right;"|2001 |style="text-align:right;"|5,534 |— |- |{{flag|Ripia}} |style="text-align:right;"|1,759,540 |style="text-align:right;"|6,310,434 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|4 |[[Tripoli]] |- |{{flag|Tūnihia}} |style="text-align:right;"|163,610 |style="text-align:right;"|10,486,339 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|64 |[[Tunis]] |- |{{noflag}} [[Hahāra ki te Hauāuru]]<ref name="Sahrawi Arab Democratic Republic">The territory of [[Western Sahara]] is claimed by the [[Sahrawi Arab Democratic Republic]] and [[Morocco]]. The [[SADR]] is recognized as a sovereign state by the [[African Union]]. [[Morocco]] claims the entirety of the country as its [[Southern Provinces]]. Morocco administers 4/5 of the territory while the SADR controls 1/5. Morocco's annexation of this territory has not been recognized internationally.</ref> |style="text-align:right;"|266,000 |style="text-align:right;"|405,210 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|2 |[[El Aaiún]] |-style="background:#eee;" |colspan="6" style="text-align:center;"|'''[[Maire o Āwherika]]''' / '''[[Āwherika ki te Whakarua]]''' |- |{{flag|Eritēria}} |style="text-align:right;"|121,320 |style="text-align:right;"|5,647,168 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|47 |[[Asmara]] |- |{{flag|Etiopia}} |style="text-align:right;"|1,127,127 |style="text-align:right;"|84,320,987 |style="text-align:right;"|2012 |style="text-align:right;"|75 |[[Addis Ababa]] |- |{{flag|Hūmārie}} |style="text-align:right;"|637,657 |style="text-align:right;"|9,832,017 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|15 |[[Mogadishu]] |- |{{flag|Tipūti}} |style="text-align:right;"|23,000 |style="text-align:right;"|623,891 |style="text-align:right;"|2012 |style="text-align:right;"|22 |[[Tipūti (tāone)|Tipūti]] |- style="background:#eee;" |colspan="6" style="text-align:center;"|'''[[Āwherika ki te Rāwhiti]]''' |- |{{flag|British Indian Ocean Territory}} - [[Chagos Archipelago]]<br />(Kīngitanga Kotahi) |style="text-align:right;"|56.13 |style="text-align:right;"|3,000 |style="text-align:right;"|2012 |style="text-align:right;"|53.4 |[[Diego Garcia]] |- |{{flag|Hūtāne-ki-te-tonga}} |style="text-align:right;"|619,745 |style="text-align:right;"|8,260,490 |style="text-align:right;"|2008 |style="text-align:right;"|13 |[[Juba]] |- |{{flag|Kenia}} |style="text-align:right;"|582,650 |style="text-align:right;"|39,002,772 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|66 |[[Ngāiropi]] |- |{{flag|Komoro}} |style="text-align:right;"|2,170 |style="text-align:right;"|752,438 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|347 |[[Moroni, Comoros|Moroni]] |- |{{flag|Marakāhia}} |style="text-align:right;"|587,040 |style="text-align:right;"|20,653,556 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|35 |[[Antananarivo]] |- |{{flag|Marāwi}} |style="text-align:right;"|118,480 |style="text-align:right;"|14,268,711 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|120 |[[Lilongwe]] |- |{{flag|Marihi}} |style="text-align:right;"|2,040 |style="text-align:right;"|1,284,264 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|630 |[[Port Louis]] |- |{{flag|Mayotte}} (Wīwī) |style="text-align:right;"|374 |style="text-align:right;"|223,765 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|490 |[[Mamoudzou]] |- |{{flag|Mohapiki}} |style="text-align:right;"|801,590 |style="text-align:right;"|21,669,278 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|27 |[[Maputo]] |- |{{flag|Puruniti}} |style="text-align:right;"|27,830 |style="text-align:right;"|8,988,091 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|323 |[[Bujumbura]] |- |{{flag|Rāwana}} |style="text-align:right;"|26,338 |style="text-align:right;"|10,473,282 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|398 |[[Kigali]] |- | {{flag|Réunion}} (Wīwī) |style="text-align:right;"|2,512 |style="text-align:right;"|743,981 |style="text-align:right;"|2002 |style="text-align:right;"|296 |[[Saint-Denis, Réunion|Saint-Denis]] |- |{{flag|Seychelles}} |style="text-align:right;"|455 |style="text-align:right;"|87,476 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|192 |[[Victoria, Seychelles|Victoria]] |- |{{flag|Tāmipia}} |style="text-align:right;"|752,614 |style="text-align:right;"|11,862,740 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|16 |[[Lusaka]] |- |{{flag|Tānahia}} |style="text-align:right;"|945,087 |style="text-align:right;"|44,929,002 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|43 |[[Dodoma]] |- |{{flag|Timuwawe}} |style="text-align:right;"|390,580 |style="text-align:right;"|11,392,629 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|29 |[[Harare]] |- |{{flag|Ukānga}} |style="text-align:right;"|236,040 |style="text-align:right;"|32,369,558 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|137 |[[Kampala]] |- |colspan="6" style="background:#eee; text-align:center;"|'''[[Āwherika Waengapū]]''' |- |{{flag|Anakora}} |style="text-align:right;"|1,246,700 |style="text-align:right;"|12,799,293 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|10 |[[Luanda]] |- |{{flag|Kamarūna}} |style="text-align:right;"|475,440 |style="text-align:right;"|18,879,301 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|40 |[[Yaoundé]] |- |{{flag|Kāpona}} |style="text-align:right;"|267,667 |style="text-align:right;"|1,514,993 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|6 |[[Libreville]] |- |{{flag|Kāta}} |style="text-align:right;"|1,284,000 |style="text-align:right;"|10,329,208 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|8 |[[N'Djamena]] |- |{{flag|Kini Ekuatoria}} |style="text-align:right;"|28,051 |style="text-align:right;"|633,441 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|23 |[[Malabo]] |- |{{flag|Kōngo}} |style="text-align:right;"|342,000 |style="text-align:right;"|4,012,809 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|12 |[[Brazzaville]] |- |{{flag|São Tomé and Príncipe}} |style="text-align:right;"|1,001 |style="text-align:right;"|212,679 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|212 |[[São Tomé]] |- |{{flag|Te Puku o Āwherika}} |style="text-align:right;"|622,984 |style="text-align:right;"|4,511,488 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|7 |[[Bangui]] |- |{{flag|Te Whenua o Kōngo}} |style="text-align:right;"|2,345,410 |style="text-align:right;"|69,575,000 |style="text-align:right;"|2012 |style="text-align:right;"|30 |[[Kinshasa]] |- |-style="background:#eee;" |colspan="6" style="text-align:center;"|'''[[Āwherika Tai Tonga]]''' |- |{{flag|Āwherika-ki-te-tonga}} |style="text-align:right;"|1,219,912 |style="text-align:right;"|51,770,560 |style="text-align:right;"|2011 |style="text-align:right;"|42 |[[Bloemfontein]], [[Cape Town]], [[Pretoria]]<ref>[[Bloemfontein]] is the judicial capital of South Africa, while [[Cape Town]] is its legislative seat, and [[Pretoria]] is the country's administrative seat.<br></ref> |- |{{flag|Namīpia}} |style="text-align:right;"|825,418 |style="text-align:right;"|2,108,665 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|3 |[[Windhoek]] |- |{{flag|Poriwana}} |style="text-align:right;"|600,370 |style="text-align:right;"|1,990,876 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|3 |[[Gaborone]] |- |{{flag|Teroto}} |style="text-align:right;"|30,355 |style="text-align:right;"|2,130,819 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|70 |[[Maseru]] |- |{{flag|Warerangi}} |style="text-align:right;"|17,363 |style="text-align:right;"|1,123,913 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|65 |[[Mbabane]] |-style="background:#eee;" |colspan="6" style="text-align:center;"|'''[[Āwherika ki te Uru]]''' |- |{{flag|Henekara}} |style="text-align:right;"|196,190 |style="text-align:right;"|13,711,597 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|70 |[[Dakar]] |- |{{flag|Kāna}} |style="text-align:right;"|239,460 |style="text-align:right;"|23,832,495 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|100 |[[Accra]] |- |{{flag|Kini}} |style="text-align:right;"|245,857 |style="text-align:right;"|10,057,975 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|41 |[[Conakry]] |- |{{flag|Kini Pihō}} |style="text-align:right;"|36,120 |style="text-align:right;"|1,533,964 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|43 |[[Bissau]] |- |{{flag|Māri}} |style="text-align:right;"|1,240,000 |style="text-align:right;"|12,666,987 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|10 |[[Bamako]] |- |{{flag|Mauritānia}} |style="text-align:right;"|1,030,700 |style="text-align:right;"|3,129,486 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|3 |[[Nouakchott]] |- |{{flag|Ngāika}} |style="text-align:right;"|1,267,000 |style="text-align:right;"|15,306,252 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|12 |[[Niamey]] |- |{{flag|Ngāitiria}} |style="text-align:right;"|923,768 |style="text-align:right;"|166,629,000 |style="text-align:right;"|2012 |style="text-align:right;"|180 |[[Abuja]] |- |{{flag|Pēnina}} |style="text-align:right;"|112,620 |style="text-align:right;"|8,791,832 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|78 |[[Porto-Novo]] |- |{{flag|Pūkina}} |style="text-align:right;"|274,200 |style="text-align:right;"|15,746,232 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|57 |[[Ouagadougou]] |- |{{flag|Raipiria}} |style="text-align:right;"|111,370 |style="text-align:right;"|3,441,790 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|31 |[[Monrovia]] |- |{{flag|Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha}} (Kīngitanga Kotahi) |style="text-align:right;"|420 |style="text-align:right;"|7,728 |style="text-align:right;"|2012 |style="text-align:right;"|13 |[[Jamestown, Saint Helena|Jamestown]] |- |{{flag|Te Araone}} |style="text-align:right;"|71,740 |style="text-align:right;"|6,440,053 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|90 |[[Freetown]] |- |{{flag|Te Kamopia}} |style="text-align:right;"|11,300 |style="text-align:right;"|1,782,893 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|158 |[[Banjul]] |- |{{flag|Te Kūrae Matomato}} |style="text-align:right;"|4,033 |style="text-align:right;"|429,474 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|107 |[[Praia]] |- |{{flag|Te Tai Rei}} |style="text-align:right;"|322,460 |style="text-align:right;"|20,617,068 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|64 |[[Abidjan]],<ref>[[Yamoussoukro]] is the official capital of [[Côte d'Ivoire]], while [[Abidjan]] is the ''[[de facto]]'' seat.</ref> [[Yamoussoukro]] |- |{{flag|Toko}} |style="text-align:right;"|56,785 |style="text-align:right;"|6,019,877 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|106 |[[Lomé]] |-style="font-weight:bold; background:#eee;" ||{{noflag}} Tapeke Āwherika |style="text-align:right;"|30,368,609 |style="text-align:right;"|1,001,320,281 |style="text-align:right;"|2009 |style="text-align:right;"|33 |style="background:#eee;"| |} </center> <!--end country info table + refs--> ==Kupu tautoko== {{Reflist}} {{Countries of Africa}} {{Paparahi o te ao}} {{Rohe o te ao}} [[Category:Āwherika| ]] 65xahrip266pr8r13hktyntxtlpaowx Marakāhia 0 13982 167881 162902 2026-06-03T03:12:11Z TautauKarepe 22930 167881 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Repoblikan'i Madagasikara<br />République de Madagascar<br />Whenua Tū Wehe o Marakāhia'''</big></big> |- | align=center colspan=2 | {| border=0 cellpadding=2 cellspacing=0 style="background:#f9f9f9;" |- | align=center width=130 | [[File:Flag of Madagascar.svg |125px|Kara o Marakāhia]] || align=center width=130px | [[File:Coat of arms of Madagascar.svg |125px|Kara o Marakāhia]] |- | align=center width=130 | <small>(Kara o Marakāhia)</small> || align=center width=130px | <small>(Tohu o Marakāhia)</small> |} |- | align=center colspan=2 style="background:#fff;" | [[File:Madagascar (orthographic projection).svg |250px]] |- | '''Reo a te motu''' || [[Reo Malagasy|reo Malagasy]], [[Reo Wīwī|reo Wīwī]] |- | '''Tāone matua''' || [[Antananarivo]] |- | '''Tumuaki''' || Andry Rajoelina |- | '''Rahi''' || 587,041 km² |- | '''Taupori''' || 21,926,221 |- | '''Moni''' || Malagasy ariary (MGA) |- | '''Ngaringari a te motu''' || Ry Tanindrazanay malala ô! ('' E te Kāinga Tipu Marihi o ō Mātou Tūpuna'') |- |} Ko '''Marakāhia''' ([[Reo Malagasy|reo Malagasy]]: ''Madagasikara''; [[Reo Wīwī|reo Wīwī]]: ''Madagascar''), ko '''Matakāhika'''<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/matakahita|work=Paekupu|title=Matakāhika|accessdate=2026-06-03}}</ref> rānei, he whenua ki [[Āwherika]]. == Tāone nui == {| class="wikitable sortable" |- | 1 || '''[[Antananarivo]]''' || 1,403,449 |- | 2 || [[Toamasina]] || 179,045 |- | 3 || [[ Antsirabe]] || 160,356 |- | 4 || [[Mahajanga]] || 135,660 |} == Hoto ki waho == * [https://web.archive.org/web/20081024185803/http://www.madagascar.gov.mg/ www.madagascar.gov.mg] == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Āwherika]] [[Category:Marakāhia]] mhmzrncwpzlgcszvt2jgl7tsdwxjjy5 Reo Ārapi 0 13999 167852 167745 2026-06-02T23:35:36Z TautauKarepe 22930 167852 wikitext text/x-wiki [[image:Arabic speaking world.svg|thumb|upright=1.25|Reo Ārapi]] Ko te reo Ārapi (العربية, ''al-ʿarabiyyah'') te reo matua ko [[Hauri Arāpia]], ko [[Īrāki]], ko [[Īhipa]], ko [[Hōrano]], ko [[Ripia]], ko [[Marako]], ko [[Hūmārie]], ko [[Hūtāne]], ko [[Hiria]], ko [[Tūnihia]], ko [[Iharaira]]. . {| class="wikitable" ! Reo Ārapi !! Arapū Rātini !! Reo Māori |- | سلام || salam! || Kia ora! |- | كيف حالك؟|| kaifa haloka? || Kei te pēhea koe? |- | نعم || naʿam || Āe |- | لا || lā || Kāo |- | ما إسمك؟|| ma esmouk?|| Ko wai tōu ingoa? |- | من أين أنت؟|| men ayna anta|| Nō hea koe? |- | هل تتكلم اللغة الإنجليزية؟|| hal tatakallamu alloghah alenjleziah? || He reo Pākeha tōu? |- | شكرا || hokran || Kia ora (thank you) |- | اواحد || wāḥid || tahi |- | اثنان || iṯnān || rua |- | ثلاثة || ṯalāṯah || toru |- | أربعة || ʾarbaʿah || whā |- | خمسة || ḫamsah || rima |- | ستة || sittah || ono |- | سبعة || sabʿah || whitu |- | ثمانية || ṯamāniya || waru |- | ثمانية || tisʿah || iwa |- | عشرة || ʿašarah|| tekau |- |} == Hoto ki waho == * [http://www.linguanaut.com/english_arabic.htm Linguanaut] * [http://www.omniglot.com/language/phrases/arabic.php Omniglot] {{Maramara}} [[Category:Reo|Ārapi]] [[Category:Hauri Arāpia]] [[Category:Īrāki]] [[Category:Īhipa]] [[Category:Hōrano]] [[Category:Ripia]] [[Category:Marako]] [[Category:Hūmārie]] [[Category:Hūtāne]] [[Category:Hiria]] [[Category:Tūnihia]] [[Category:Iharaira]] eewwipz8jlp5cz80nxyltomxfzkll5m Reo Pōtikī 0 14019 167877 167045 2026-06-03T00:51:14Z TautauKarepe 22930 167877 wikitext text/x-wiki [[file:Detailed SVG map of the Lusophone world.svg|thumb|upright=2|Mapi o hea e kōrerotia te reo Pōtikī]] Ko te '''reo Pōtikī''' (''português'', rānei: ''língua portuguesa'') te [[reo Rōmana]] me te reo matua o [[Potukara]], ko [[Parīhi]], ko [[Mohapiki]], ko [[Anakora]], ko [[Ao Tomi me Pirinihipi]], ko [[Kēpa Weriti]], [[Kini Ekuatoria]], ko [[Kini Pihō]], ko [[Makau]] ko [[Tīmoa-ki-te-Rāwhiti]]. {| class="wikitable" ! Reo Pōtikī!! Reo Māori |- | Bom dia! || Kia ora, Ata mārie, Mōrena! |- | Olá! || Kia ora! |- | Como vai? || Kei te pēhea koe? |- | Sim || Āe |- | Não || Kāo |- | Como se chama? || Ko wai tōu ingoa? |- | É de onde? || Nō hea koe? |- | Você fala inglês? || He reo Pākeha tōu? |- | Obrigado/Obrigada. || Kia ora (thank you) |- | um/uma || tahi |- | dois/duas || rua |- | três || toru |- | quatro || whā |- | cinco || rima |- | seis || ono |- | sete || whitu |- | oito || waru |- | nove || iwa |- | dez || tekau |- |} <gallery> File:Portugal.png|Potukara File:Brazil map 2014.png|Parīhi File:Mz-map.png|Mohapiki File:Angola map.png|Anakora File:Tp-map.png|Ao Tomi me Pirinihipi File:Cv-map.png|Kēpa Weriti File:Equatorial Guinea-CIA WFB Map.png|Kini Ekuatoria File:Guinea bissau sm03.png|Kini Pihō </gallery> == Hoto ki waho == * [http://www.omniglot.com/language/phrases/portuguese.php Omniglot] * [http://wordsandphrases.wordpress.com/portuguese-words-phrases/ Words and phrases] {{Maramara}} [[Category:Reo|Pōtikī]] [[Category:Potukara]] [[Category:Parīhi]] [[Category:Mohapiki]] [[Category:Anakora]] [[Category:Ao Tomi me Pirinihipi]] [[Category:Kēpa Weriti]] [[Category:Kini Ekuatoria]] [[Category:Kini Pihō]] [[Category:Makau]] [[Category:Tīmoa-ki-te-Rāwhiti]] 32k00lekrsy3mdvxqykhvtr8kp8jihf Āhia-ki-te-Rāwhiti 0 15029 167875 167702 2026-06-03T00:46:50Z TautauKarepe 22930 167875 wikitext text/x-wiki {{Infobox settlement <!-- See Template:Infobox settlement for additional fields and descriptions --> | name = Āhia-ki-te-Rāwhiti | native_name = 東亞 | native_name_lang = <!-- ISO 639-2 code e.g. "fr" for French. If more than one, use {{lang}} instead --> | settlement_type = | image_skyline = Taipei Night Skyline from Hongludi 20240113.jpg | image_alt = | image_caption = Taipei, Taiwana | image_map = East Asia (orthographic projection).svg | map_alt = | coordinates_display = inline,title | coordinates_region = | subdivision_type = Wehenga, Takiwā | subdivision_name = <br> * [[File:Flag_of_China.svg|border|30px]] [[Haina]] * [[File:Flag_of_Hong_Kong.svg|border|30px]] [[Hongipua]] * [[File:Flag_of_North_Korea.svg|border|30px]] [[Kōrea-ki-te-raki]] * [[File:Flag_of_Korea.svg|border|30px]] [[Kōrea-ki-te-tonga]] * [[File:Flag_of_Macau.svg|border|30px]] [[Makau]] * [[File:Flag_of_Mongolia.svg|border|30px]] [[Mongōria]] * [[File:Flag_of_Japan.svg|border|30px]] [[Nipono]] * [[File:Flag_of_Taiwan.svg|border|30px]] [[Tūwehe o Haina]]<br /> | subdivision_type1 = Ūpokonga | subdivision_name1 = {{Plainlist| * {{flagicon|CHN}} [[Beijing]] * {{flagicon|JPN}} [[Tokyo]] * {{flagicon|MGL}} [[Ulaanbaatar]] * {{flagicon|PRK}} [[Pyongyang]] * {{flagicon|KOR}} [[Seoul]] * {{flagicon|TWN}} [[Taipei]] }} | subdivision_type2 = Ētahi atu tāone hira | subdivision_name2 = {{collapsible_list| * {{flagicon|KOR}} [[Busan]] * {{flagicon|KOR}} [[Daegu]] * {{flagicon|KOR}} [[Daejeon]] * {{flagicon|CHN}} [[Guangzhou]] * {{flagicon|KOR}} [[Gwangju]] * {{flagicon|CHN}} [[Hangzhou]] * {{flagicon|CHN}} [[Harbin]] * {{flagicon|KOR}} [[Incheon]] * {{flagicon|TWN}} [[Kaohsiung]] * {{flagicon|JPN}} [[Kobe]] * {{flagicon|JPN}} [[Kyoto]] * {{flagicon|JPN}} [[Nagoya]] * {{flagicon|TWN}} [[New Taipei]] * {{flagicon|JPN}} [[Osaka]] * {{flagicon|JPN}} [[Sapporo]] * {{flagicon|KOR}} [[Suwon]] * {{flagicon|CHN}} [[Shanghai]] * {{flagicon|CHN}} [[Shenzhen]] * {{flagicon|TWN}} [[Taichung]] * {{flagicon|CHN}} [[Tianjin]] * {{flagicon|CHN}} [[Xi'an]] * {{flagicon|JPN}} [[Yokohama]] * ''[[Cities of East Asia|Ētahi atu]]'' }} | blank_name = Reo, whānau reo | blank_info = {{Flatlist| * [[Reo Hainamana]] * [[Reo Hapani]] * [[Reo Kōrea]] * [[Reo Tibet]] * [[Reo Mongōria]] * [[Reo Āhia-ki-te-Rāwhiti|Ētahi atu]] }} | unit_pref = Metric | area_footnotes = | area_note = | area_water_percent = <!-- square kilometers --> | area_total_km2 = 11839074 | area_land_km2 = | area_water_km2 = | length_km = | width_km = | dimensions_footnotes = | population_footnotes = | population_total = 1575784500 | population_as_of = | population_density_km2 = auto | timezone = {{Plainlist| * UTC +7:00 (Mongōria-ki-te-hauāuru) * UTC +8:00 (Haina, Hongipua, Makau, Taiwana, toenga o Mongōria) * UTC +8:30 (Kōrea-ki-te-raki) * UTC +9:00 (Nipono, Kōrea-ki-te-tonga) }} | utc_offset = | timezone_DST = | utc_offset_DST = }} {{Chinese |t=東亞/東亞細亞 |s=东亚/东亚细亚 |p=Dōngyà ''or'' Dōng Yàxìyà |w=Tung<sup>1</sup>-ya<sup>3</sup> |j=dung1 aa3 |poj=Tang-a |gan=Tung1 nga3 |wuu=ton<sup>平</sup> ia<sup>去</sup> |h=dung<sup>24</sup> a<sup>31</sup> |kana=ひがしアジア/とうあ |kanji=東亜細亜(東アジア)/東亜 |kyujitai=東亞細亞/東亞 |revhep=Higashi Ajia/Tō-A |kunrei=Higasi Azia/Tou-A |hanja=東아시아/東亞細亞/東亞 |hangul=동아시아/동아세아/동아 |rr=Dong Asia/Dong Asea/Dong A |rus=Восточная Азия |rusr=Vostochnaja Azija |mon=Зүүн Ази<br>{{MongolUnicode|ᠵᠡᠭᠦᠨ ᠠᠽᠢ}} |qn=Đông Á }} Ko '''Āhia-ki-te-Rāwhiti''' he raro-rohe ā-ahurea, ā-matawhenua hoki o te [[paparahi]] o [[Āhia]].  Toha ana tōna rahinga ki ētahi km<sup>2</sup> 12,000,000, arā 28% o te paparahi o Āhia (arā, 15% nui ake i tō [[Ūropi]] rahinga whenua). Neke atu i te 1.5 piriona ngā tāngata e noho ana ki Āhia-ki-te-Raki, arā 38% o tō Āhia taupori, 22% rānei o te taupori o te ao.  Koia tētahi o ngā rohe tino taupori o te ao me tōna kiato taupori 133 ia km<sup>2</sup>, arā, te takitoru o tō te ao toharite a 45 tāngata ia km<sup>2</sup> (ahakoa ko [[Mongōria]] te wehenga motuhake kiato taupori paku rawa o te ao). E ai ki ō te Kotahitanga Aorere (KoAo) whakamāramatanga, ko Āhia-ki-te-Rāwhiti te rohe tuarua o te ao (whai muri i a [[Āhia-ki-te-Tonga]]).  He peke ā-tāhuhu ētahi pāpori maha o Āhia-ki-te-Raki o te [[Poi Ahurea Haina]], ā, i te nuinga o te wā he mea takea ā rātou kupu, ā rātou hōtuhi hoki i te Reo Haina Tawhito me te Hōtuhi Haina Tawhito. Ko te Hāhi Buddha (nuinga Mahayana), te Hāhi Rūī (Confucianism), Rūī-hou ranei, te Hāhi Tao, me ngā hāhi ā-iwi o Haina ngā whakapono mātua ki [[Haina]] me [[Taiwana]].  Ki ērā atu whenua o te raro-rohe, ko te Hāhi Shinto te whakapono matua ki [[Nipono]], ā, ko te Hāhi Shaman te mea matua ki [[Kōrea-ki-te-tonga|Kōrea]], ki Mongōria, ki ngā pāpori taketake ō Āhia-ki-te-Raki hoki.  I ngā wā o nā noa nei, he mea whanake te [[Whakapono Karaitiana|Hāhi Karaitiana]] ki te raro-rohe.  He mea takea ērā atu maramataka o Āhia-ki-te-Raki i te maramataka o Haina.   == Raraunga takiwā, rohe == === Mātaipori === {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- ! [[Whenua]] ! [[Rahi]] km² ! [[Taupori]] ! [[Taupori kiato]]<br />ia km² ! [[List of countries by Human Development Index|HDI]] (2014) ! [[Tāone matua]] |- | style="text-align:left;" | {{CHN}} | 9,640,011 | 1,339,724,852 | 138 | 0.719 | style="text-align:left;" | [[Beijing]] |- | style="text-align:left;" | {{HKG}} | 1,104 | 7,061,200 | 6,390 | 0.891 | style="text-align:left;" | [[Hongipua]] |- | style="text-align:left;" | {{PRK}} | 120,538 | 24,346,000 | 198 | N/A | style="text-align:left;" | [[Pyongyang]] |- | style="text-align:left;" | {{KOR}} | 100,210 | 51,115,702 | 500 | 0.891 | style="text-align:left;" | [[Seoul]] |- | style="text-align:left;" | {{MAC}} | 30 | 556,800 | 18,662 | 0.868 (2012) | style="text-align:left;" | [[Makau]] |- | style="text-align:left;" | {{MGL}} | 1,564,100 | 2,809,600 | 2 | 0.698 | style="text-align:left;" | [[Ulaanbaatar]] |- | style="text-align:left;" | {{JPN}} | 377,930 | 127,950,000 | 337 | 0.890 | style="text-align:left;" | [[Tokyo]] |- | style="text-align:left;" | {{TWN}} | 36,188 | 23,174,528 | 639 | 0.882 (2014) | style="text-align:left;" | [[Taipei]] |- | style="text-align:left;" | {{VNM}} | 332,698 | 98,630,000 | 273 | 0.638 | style="text-align:left;" | [[Hanoi]] |} === Ōhanga === {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- ! [[Whenua]] ! [[List of countries by GDP (nominal)|GDP tūtapa]]<br />miriona tāra [[HOA]] (2015)<ref name="IMF">{{cite web|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2015/02/weodata/weorept.aspx?sy=2015&ey=2020&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=948%2C924%2C528%2C532%2C158%2C542&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC&grp=0&a=&pr.x=14&pr.y=17 |title=SEA GDP|publisher=IMF}}</ref> ! [[List of countries by GDP (nominal) per capita|GDP tūtapa per capita]]<br />tāra [[HOA]] (2015)<ref name="IMF"></ref><ref>Macau(2013)</ref> ! [[List of countries by GDP (PPP)|GDP PPP]]<br />Miriona tāra [[HOA]] (2015)<ref name="IMF"></ref> ! [[List of countries by GDP (PPP) per capita|GDP āheinga hoko ōrite per capita]]<br />tāra HOA (2015)<ref name="IMF"></ref> |- | style="text-align:left;" | {{CHN}} | 11,384,763 | 8,280 | 19,509,983 | 14,189 |- | style="text-align:left;" | {{HKG}} | 307,790 | 42,096 | 414,481 | 56,689 |- | style="text-align:left;" | {{PRK}} | 11,516 | 583 | 40,000 | 1,800 |- | style="text-align:left;" | {{KOR}} | 1,392,952 | 27,512 | 1,849,398 | 36,528 |- | style="text-align:left;" | {{MAC}} | 51,753 | 91,376 | 80,744 | 142,599 |- | style="text-align:left;" | {{MGL}} | 12,409 | 4,179 | 36,429 | 12,268 |- | style="text-align:left;" | {{JPN}} | 4,116,242 | 32,480 | 4,842,395 | 38,210 |- | style="text-align:left;" | {{TWN}} | 518,816 | 22,082 | 1,113,792 | 47,407 |- | style="text-align:left;" | {{VNM}} | 204.539 | 2,233 | 547.934 | 5,983 |} [[File:Location-Asia-UNsubregions.png|thumb|250px|right|Tētahi mahere matawhenua nō tō te [[Kōtahitanga Aorere Tānga Tatauranga]] mō Āhia i hoahoatia i raro i te tikanga haratau tatauranga, ā, kāore mō te whakaatu i ngā whanaungatanga tōrangapū, aha rānei o ngā whenua me ngā takiwā:<ref>{{cite web|url=http://millenniumindicators.un.org/unsd/methods/m49/m49regin.htm|title=United Nations Statistics Division- Standard Country and Area Codes Classifications (M49)|publisher=[[United Nations Statistics Division]]|accessdate=2010-07-24|date=6 May 2015|archive-date=2011-07-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20110713041240/http://millenniumindicators.un.org/unsd/methods/m49/m49regin.htm|url-status=dead}}</ref> {{legend|#0000E0|[[Āhia-ki-te-Raki]]}} {{legend|#E000E0|[[Āhia Waengapū]]}} {{legend|#00E000|[[Āhia-ki-te-Hauāuru]]}} {{legend|#E00000|[[Āhia-ki-te-Tonga]]}} {{legend|#FFFF20|'''Āhia-ki-te-Rāwhiti'''}} {{legend|#FFC000|[[Āhia Tonga-mā-Rāwhiti]]}}]] ==Ētahi atu tāone hira== <gallery widths="660px" heights="220px" perrow="1"> File:Tokyo at night panorama.jpg|Ko [[Tokyo]] te tāone nui rawa o te ao (ā-taupori manatāone, ā-ōhanga hoki). File:Seoul Nightview(2009).jpg|Ko [[Seoul]] te ūpokonga me te tāone nui rawa o Kōrea-ki-te-tonga, ā, he pokapū aorere hangarau kaitā hoki. File:Kaohsiung_night_panorama_(cropped).jpg|Ko [[Kaohsiung]] te tāone nui tuarua o Taiwana. Ko te [[Whanga Kaohsiung]] tētahi o ngā whanga nui rawa o te ao. File:Pudong Pano.jpg|Ko [[Shanghai]] tētahi o ngā tāone tino nui o Haina, o te ao hoki, ā, koia te pokapū tauhokohoko, ahumoni o te [[tuawhenua Haina]]. Taipei_Landscape.jpg|Ko [[Taipei]] te ūpokonga o [[Taiwana]], ā, tētahi o ngā pokapū hangarau o te ao. Reira tū ai te pourewa a [[Taipei 101]], te pourewa tiketike rawa o te ao mai 2004 ki 2010. [https://web.archive.org/web/20130826202255/http://upload.wikimedia.org/wikipedia/zh/6/6d/%E5%8F%B0%E5%8C%97%E5%B8%82%E8%81%96%E8%AA%95%E5%A4%9C%E6%99%AF.jpg Night View of Taipei] File:Hong Kong Night Skyline2.jpg|Ko [[Hongipua]] tētahi o ngā [[pokapū ahumahi aorere]] e mōhiotia ana mō tōna tūoranga rarauao. Ka whakakapia a Hongipua e te [[Pūwaiwaha Awa Peara]] me te [[Moana Haina-ki-te-Tonga]], File:UlaanBaatar-2009.jpg|Ko [[Ulaanbaatar]] te tāone nui rawa o te whenua o [[Mongōria]]. 1,372,000 ōna kirirarau i te tau 2013. </gallery> [[File:Pass over Eastern Asia to Philippine Sea and Guam.ogv|thumb|300px|Tētahi rīpene o te [[Taupuni Ātea Aorere]] e taha ana i a [[Mongōria]], me te titiro whakateuru ki te [[Moananui-ā-Kiwa]], ki [[Haina]] me [[Nipono]]. Kia kōkiri haere te rīpene, ka kitea ngā tāone kaitā o te takutai me ngā moutere Nipono o te [[Moana Piripīni]]. Haere whakamua anō ka kitea te moutere [[Guam]], ā, i te whakamutunga ka kitea te takutai rāwhiti o [[Aotearoa]]. He [[āwhā uira]] anō i te whakamutunga.]] ==Kupu tautoko== <references /> {{Regions of the world}} [[Category:Āhia]] 38n5xxwobar5b8bhlqbq044l0y485a4 Template:MAC 10 15066 167874 145759 2026-06-03T00:44:19Z TautauKarepe 22930 167874 wikitext text/x-wiki {{flag|Makau}}<noinclude> {{flag template documentation|Makao|MAC||MAC}} </noinclude> 2a1ep7yqqirg42esecd30ow9bfz0w95 Template:Country data Makau 10 15067 167871 145760 2026-06-03T00:41:54Z TautauKarepe 22930 167871 wikitext text/x-wiki {{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}} | alias = Makau | flag alias = Flag of Macau.svg | flag alias-colonial = Flag of Portugal.svg | size = {{{size|}}} | name = {{{name|}}} | altlink = {{{altlink|}}} | variant = {{{variant|}}} <noinclude> | var1 = colonial | redir1 = MAC | redir2 = Macao | redir3 = Macau, China </noinclude> }} 20dsiw4fxb3pnfg8gjrzsqm6ybtm8t2 167872 167871 2026-06-03T00:43:07Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Template:Country data Makao]] to [[Template:Country data Makau]]: e ai ki te matatiki me paekupu 167871 wikitext text/x-wiki {{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}} | alias = Makau | flag alias = Flag of Macau.svg | flag alias-colonial = Flag of Portugal.svg | size = {{{size|}}} | name = {{{name|}}} | altlink = {{{altlink|}}} | variant = {{{variant|}}} <noinclude> | var1 = colonial | redir1 = MAC | redir2 = Macao | redir3 = Macau, China </noinclude> }} 20dsiw4fxb3pnfg8gjrzsqm6ybtm8t2 Template:Country data Kikitānga 10 15251 167804 146882 2026-06-02T21:28:02Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Template:Country data Kehitāna]] to [[Template:Country data Kikitānga]]: Misspelled title 146882 wikitext text/x-wiki {{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}} | alias = Kehitāna | flag alias = Flag of Kyrgyzstan.svg | size = {{{size|}}} | name = {{{name|}}} | altlink = {{{altlink|}}} <noinclude> | redir1 = KGZ | related1 = Kirghiz SSR </noinclude> }} 6q1bh0jqfcb5ubd4h2qhzn0wkfgse3h 167806 167804 2026-06-02T21:28:27Z TautauKarepe 22930 167806 wikitext text/x-wiki {{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}} | alias = Kikitānga | flag alias = Flag of Kyrgyzstan.svg | size = {{{size|}}} | name = {{{name|}}} | altlink = {{{altlink|}}} <noinclude> | redir1 = KGZ | related1 = Kirghiz SSR </noinclude> }} 9pyvplq1svojk54c8sespwt1x6hf9wr Template:Country data Ripia 10 15309 167844 147905 2026-06-02T23:30:52Z TautauKarepe 22930 167844 wikitext text/x-wiki {{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}} | alias = Ripia | flag alias = Flag of Libya.svg | flag alias-1864 = Flag of Vilayet-i Trablusgarp.svg | flag alias-1911 = Flag of Italy (1861-1946).svg | flag alias-1949 = Flag of Cyrenaica.svg | flag alias-1951 = Flag of Libya (1951).svg | flag alias-1969 = Flag of Libya (1969–1972).svg | flag alias-1972 = Flag of Libya (1972–1977).svg | flag alias-1977 = Flag of Libya (1977-2011).svg | flag alias-2011 = Flag of Libya.svg | flag alias-transition = Flag of Libya (2011 combined).svg | flag alias-naval = Naval Ensign of Libya.svg | link alias-naval = Libyan Navy | size = {{{size|}}} | name = {{{name|}}} | altlink = {{{altlink|}}} | variant = {{{variant|}}} <noinclude> | var1 = 1864 | var2 = 1911 | var3 = 1949 | var4 = 1951 | var5 = 1969 | var6 = 1972 | var7 = 1977 | var8 = 2011 | var9 = transition | redir1 = LBY | redir2 = LBA | related1 = Libyan Arab Jamahiriya </noinclude> }}<noinclude> </noinclude> kwgirtxrbz5gwsk0y5ujsqx8ofncqtw 167845 167844 2026-06-02T23:31:04Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Template:Country data Rīpia]] to [[Template:Country data Ripia]] 167844 wikitext text/x-wiki {{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}} | alias = Ripia | flag alias = Flag of Libya.svg | flag alias-1864 = Flag of Vilayet-i Trablusgarp.svg | flag alias-1911 = Flag of Italy (1861-1946).svg | flag alias-1949 = Flag of Cyrenaica.svg | flag alias-1951 = Flag of Libya (1951).svg | flag alias-1969 = Flag of Libya (1969–1972).svg | flag alias-1972 = Flag of Libya (1972–1977).svg | flag alias-1977 = Flag of Libya (1977-2011).svg | flag alias-2011 = Flag of Libya.svg | flag alias-transition = Flag of Libya (2011 combined).svg | flag alias-naval = Naval Ensign of Libya.svg | link alias-naval = Libyan Navy | size = {{{size|}}} | name = {{{name|}}} | altlink = {{{altlink|}}} | variant = {{{variant|}}} <noinclude> | var1 = 1864 | var2 = 1911 | var3 = 1949 | var4 = 1951 | var5 = 1969 | var6 = 1972 | var7 = 1977 | var8 = 2011 | var9 = transition | redir1 = LBY | redir2 = LBA | related1 = Libyan Arab Jamahiriya </noinclude> }}<noinclude> </noinclude> kwgirtxrbz5gwsk0y5ujsqx8ofncqtw Template:Country data Raipiria 10 15348 167835 146245 2026-06-02T22:56:43Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Template:Country data Raipiri]] to [[Template:Country data Raipiria]] 146245 wikitext text/x-wiki {{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}} | alias = Raipiri | flag alias = Flag of Liberia.svg | size = {{{size|}}} | name = {{{name|}}} | altlink = {{{altlink|}}} <noinclude> | redir1 = LBR </noinclude> }} kvqiy7l49v6ytdnqy5o5s54vwreo492 167837 167835 2026-06-02T22:57:00Z TautauKarepe 22930 167837 wikitext text/x-wiki {{ {{{1<noinclude>|country showdata</noinclude>}}} | alias = Raipiria | flag alias = Flag of Liberia.svg | size = {{{size|}}} | name = {{{name|}}} | altlink = {{{altlink|}}} <noinclude> | redir1 = LBR </noinclude> }} f9fbkkgacfwzppju91uwnjwaecntukb Template:Countries of Africa 10 15356 167834 167777 2026-06-02T22:49:55Z TautauKarepe 22930 167834 wikitext text/x-wiki {{Navbox | name = Countries of Africa | state = {{{state<includeonly>|autocollapse</includeonly>}}} | bodyclass = hlist | title = [[Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Āwherika|Whenua, takiwā]] o [[Āwherika]] | imagestyle = padding:0 1.0em 0 0.5em; | image = [[File:Africa (orthographic projection).svg|120px|Orthogrpahic projection of Africa]] | group1 = [[Wehenga motuhake]] | list1 = * [[Anakora]] * [[Aratiria]] * [[Āwherika-ki-te-tonga]] * [[Eritēria]] * [[Etiopia]] * [[Henekara]] * [[Hūmārie]] * [[Hūtāne]] * [[Hūtāne-ki-te-tonga]] * [[Īhipa]] * [[Kamarūna]] * [[Kāna]] * [[Kāpona]] * [[Kāta]] * [[Kenia]] * [[Kini Ekuatoria]] * [[Kini Pihō]] * [[Kini]] * [[Komoro]] * [[Kōngo]] * [[Marakāhia]] * [[Marako]] * [[Marāwi]] * [[Māri]] * [[Mauritānia]] * [[Mauritius]] * [[Mohapiki]] * [[Namīpia]] * [[Ngāika]] * [[Ngāitiria]] * [[Pēnina]] * [[Poriwana]] * [[Pūkina]] * [[Puruniti]] * [[Raipiria]] * [[Rāwana]] * [[Rīpia]] * [[São Tomé and Príncipe]] * [[Seychelles]] * [[Tāmipia]] * [[Tānahia]] * [[Te Araone]] * [[Te Kamopia]] * [[Te Kēpa Weriti]] * [[Te Puku o Āwherika]] * [[Te Tai Rei]] * [[Te Whenua o Kōngo]] * [[Teroto]] * [[Timuwawe]] * [[Tipūti]] * [[Toko]] * [[Tūnihia]] * [[Ukānga]] * [[Warerangi]] | group2 = {{longitem|[[Takiwā (wāwāhanga)|Takiwā]] {{nobold|me}}<br/>[[takiwā whirinaki|takiwā whirinaki]]}} | list2 = * [[Pantelleria]]{{\}}[[Moutere Pelagie]] ** {{smaller|Itāria}} * [[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]] ** {{smaller|Kīngitanga Kotahi}} * [[Canary Islands]]{{\}}[[Ceuta]]{{\}}[[Melilla]]{{\}}[[Plazas de soberanía]] ** {{smaller|Pāniora}} * [[Madeira]] ** {{smaller|Potukara}} * [[Moutere Scattered o te Moana Īnia|Îles Éparses]]{{\}}[[Mayotte]]{{\}}[[Réunion]] ** {{smaller|Wīwī}} * [[Socotra]] ** {{smaller|Yemen}} * [[Sahara ki te Hauāuru]]{{smallsup|1}} | group3 = {{longitem|[[Rārangi wehenga whakamihi taparere|Wehenga<br/>whakamihi taparere]]}} | list3 = * [[Tūwehe Manapori Ārapi o Sahrawi]] * [[Somaliland]] | below = {{smallsup|1}} [[Taupetupetu takiwā|Motuhaketanga taupetupetu]]. }}<noinclude> {{documentation}} <!-- Please add metadata to the <includeonly> section at the bottom of the /doc subpage --> </noinclude> nsxdzmo8k6zgzwkieujsjbg7sc4brnb 167850 167834 2026-06-02T23:34:18Z TautauKarepe 22930 167850 wikitext text/x-wiki {{Navbox | name = Countries of Africa | state = {{{state<includeonly>|autocollapse</includeonly>}}} | bodyclass = hlist | title = [[Rārangi whenua motuhake, takiwā whirinaki o Āwherika|Whenua, takiwā]] o [[Āwherika]] | imagestyle = padding:0 1.0em 0 0.5em; | image = [[File:Africa (orthographic projection).svg|120px|Orthogrpahic projection of Africa]] | group1 = [[Wehenga motuhake]] | list1 = * [[Anakora]] * [[Aratiria]] * [[Āwherika-ki-te-tonga]] * [[Eritēria]] * [[Etiopia]] * [[Henekara]] * [[Hūmārie]] * [[Hūtāne]] * [[Hūtāne-ki-te-tonga]] * [[Īhipa]] * [[Kamarūna]] * [[Kāna]] * [[Kāpona]] * [[Kāta]] * [[Kenia]] * [[Kini Ekuatoria]] * [[Kini Pihō]] * [[Kini]] * [[Komoro]] * [[Kōngo]] * [[Marakāhia]] * [[Marako]] * [[Marāwi]] * [[Māri]] * [[Mauritānia]] * [[Mauritius]] * [[Mohapiki]] * [[Namīpia]] * [[Ngāika]] * [[Ngāitiria]] * [[Pēnina]] * [[Poriwana]] * [[Pūkina]] * [[Puruniti]] * [[Raipiria]] * [[Rāwana]] * [[Ripia]] * [[São Tomé and Príncipe]] * [[Seychelles]] * [[Tāmipia]] * [[Tānahia]] * [[Te Araone]] * [[Te Kamopia]] * [[Te Kēpa Weriti]] * [[Te Puku o Āwherika]] * [[Te Tai Rei]] * [[Te Whenua o Kōngo]] * [[Teroto]] * [[Timuwawe]] * [[Tipūti]] * [[Toko]] * [[Tūnihia]] * [[Ukānga]] * [[Warerangi]] | group2 = {{longitem|[[Takiwā (wāwāhanga)|Takiwā]] {{nobold|me}}<br/>[[takiwā whirinaki|takiwā whirinaki]]}} | list2 = * [[Pantelleria]]{{\}}[[Moutere Pelagie]] ** {{smaller|Itāria}} * [[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]] ** {{smaller|Kīngitanga Kotahi}} * [[Canary Islands]]{{\}}[[Ceuta]]{{\}}[[Melilla]]{{\}}[[Plazas de soberanía]] ** {{smaller|Pāniora}} * [[Madeira]] ** {{smaller|Potukara}} * [[Moutere Scattered o te Moana Īnia|Îles Éparses]]{{\}}[[Mayotte]]{{\}}[[Réunion]] ** {{smaller|Wīwī}} * [[Socotra]] ** {{smaller|Yemen}} * [[Sahara ki te Hauāuru]]{{smallsup|1}} | group3 = {{longitem|[[Rārangi wehenga whakamihi taparere|Wehenga<br/>whakamihi taparere]]}} | list3 = * [[Tūwehe Manapori Ārapi o Sahrawi]] * [[Somaliland]] | below = {{smallsup|1}} [[Taupetupetu takiwā|Motuhaketanga taupetupetu]]. }}<noinclude> {{documentation}} <!-- Please add metadata to the <includeonly> section at the bottom of the /doc subpage --> </noinclude> eybumw28yajvbzlr01n3yrrzcxich9d Rārangi whenua ā-taupori 0 15524 167808 167775 2026-06-02T21:30:39Z TautauKarepe 22930 167808 wikitext text/x-wiki [[File:World Population.svg|thumb|500px|Mahere whenua taupori aorere]] He rārangi [[whenua]], [[takiwā whirinaki]] ā-taupori tēnei e ai ki te paerewa [[ISO 3166-1]], e whakaatu ana i ngā taupori tapeke. Kāore ētahi whenua (pērā i a [[Tairana]]) e rīpoata i a rātou taupori tapeke, ka rīpoata i te taupori kirirarau kē. I ēnei tauira, ka whakaatu te ripanga nei i ngā whakataunga tata nō tētahi mana aorere mō ā rātou taupori tapeke. Tae ana tēnei rārangi ki ngā [[wehenga motuhake]], ki ngā takiwā whirinaki nohoia, ki ngā [[wehenga whakamihi hāmanga]], ā, i ētahi tauira ki ngā [[whenua wāhanga]] o ngā wehenga motuhake. Hei tauira, he mea whakarārangi te [[Kīngitanga Kotahi]] hei hinonga kotahi, manohi anō kua whakarārangi wāwāhi kē ngā whenua wāhanga o te [[Kīngitanga Hōrana]]. Ka rārangihia hokia ngā taupori whenua hei ōrautanga o te taupori aorere, nā te [[Tari Tatauranga o te Hononga o Amerika]] i whakatau tata hei 7.29 piriona.<ref>{{cite web | url=http://www.census.gov/popclock | title=Matawā Taupori HOA & Aorere | publisher=Census.gov | date=17 February 2014 | accessdate=2014-02-17}}</ref> E ai ki tō te [[Kotahitanga Aorere]] whakataunga tata kē, nō te Whiringa-ā-nuku 2011 te taupori aorere i hau i te tatau 7 piriona.<ref name=UN7bn>{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/world-15459643 | title=Population seven billion: UN sets out challenges | date=26 October 2011 | newspaper=BBC | accessdate=2011-10-27}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.guardian.co.uk/world/2011/oct/31/seven-billionth-baby-born-philippines?intcmp=122 | title=World's 'seven billionth baby' is born | newspaper=The Guardian | date=31 October 2011 | accessdate=2011-10-31}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.upi.com/Top_News/US/2011/10/31/7-billion-people-is-a-serious-challenge/UPI-73301320046200 | title=7 billion people is a 'serious challenge' | agency=UPI | date=31 October 2011 | accessdate=2011-11-09}}</ref> ==Tukanga== Ka whakamahia tēnei ripanga i ngā whakataunga tata me ngā matapae whakahou rawa<ref>{{cite journal |url=http://www.economist.com/node/18651512 |title=China's Population: The Most Surprising Demographic Crisis |journal=The Economist |year=2013}}</ref> nō te mana kautenui ā-motu (kia wātea), ā, kua whakaawhiwhia mō te nuinga. Kia kore ngā raraunga ā-motu whakahoua e wātea, kua whakamahia ngā whakataunga tata me ngā matapae mō te tau 2015 o te Tānga Taupori o tō te [[Kotahitanga Aorere Tari Take Ōhanga, Hapori]].<ref name="unpop">{{cite web | url=http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf | title=World Population Prospects The 2015 Revision: Key Findings and Advance Tables | publisher=The Department of Economic and Social Affairs of the United Nations | format=PDF | pages=51–55 | accessdate=2015-07-31}}</ref> Nō te mea kāore ngā tatau i kohikohia mō ia whenua i te wā kotahi, kāore hoki i te taumata tikapūtanga ōrite, tērā pea ka hē te whakataunga mēnā ka whakataurite ngā raraunga. Me te aha anō, kāore pea te tāpiri i ngā tatau mō ngā whenua katoa e ōrite ki te tapeke aorere. Tokoiti ngā whenua kua toru ngā ngahurutanga, roa ake rānei, te wā kāore tētahi kautenui i whakahaere, nō reira he whakataunga tata pae hapa tiketike noa iho ngā tatauranga. Kua kautehia ngā wāhi wāhanga hanganga o ngā wehenga motuhake (pērā i ngā whenua o te Kīngitanga Kotahi) hei wāhanga o ēnā wehenga motuhake. Kāore ngā hinonga motuhaketanga-kore (pērā i te [[Kotahitanga Ūropi]]), me ērā takiwā whirinaki kāore ā-rātou taupori tūturu (pērā i ngā kokoraho maha o te [[Tiri o te Moana]]) i whakarārangihia. == Whenua, takiwā whirinaki ā-taupori == <!--sau PLEASE READ BEFORE EDITING! WHEN YOU UPDATE A COUNTRY'S POPULATION - PLEASE ALSO UPDATE THE EXPRESSION NEXT TO IT (column "% of world population") WITH THE SAME NUMBER EXCLUDING COMMAS (the #expr: equation). --> Kia matāra: Kua ''whakatītahahia'' katoatia ngā whenua me ngā takiwā whirinaki wāhanga o tētahi wehenga motuhake. {| class="wikitable sortable" style="text-align:right" |- !data-sort-type="number"|Raupapa!!Ingoa rohe, takiwā, me ngā pīwari!!Taupori!!Rā!!% o te ao!!Puna |- |1 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haina}}<ref group="Note">Pā ai ngā tatau kautenui ki te [[tuawhenua Haina]], hāunga ōna [[Rohe ture-whaiaro o Haina|rohe ture-whaiaro]] a [[Hongipua]] me [[Makao]].</ref> |{{data Haina|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://data.stats.gov.cn/ Matawā taupori whaimana] |- |2 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īnia}} |{{data Īnia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.indiastat.com/popclockflash.aspx Matawā taupori whaimana] |- |3 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hononga-o-Amerika}}<ref group="Note">Taupori o ngā [[Wehenga o te Hononga-o-Amerika|wehenga e 50]] me te [[Tiriwā o Columbia]].</ref> |{{data Hononga-o-Amerika|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popclock/ Matawā taupori whaimana] |- |4 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Initonīhia}} |255,461,700 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 255461700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bps.go.id/linkTabelStatis/view/id/1274 Matapae whaimana] |- |5 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parīhi}} |{{data Parīhi|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.ibge.gov.br/apps/populacao/projecao/index.html Matawā taupori whaimana] |- |6 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pakitāne}} |{{formatnum: {{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190502230956/https://pwd.punjab.gov.pk/ Matawā taupori whaimana] |- |7 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāitiria}} |182,202,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 182202000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |8 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pākaratēhi}} |{{data Pākaratēhi|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx Matawā taupori whaimana] |- |9 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rūhia}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Crimea]] me [[Sevastopol]].</ref> |{{formatnum: {{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://demoscope.ru/weekly/app/popclock/popclock.php Matawā taupori whaimana] |- |10 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mehiko}} |126,577,691 |Hūrae 1, 2019 |{{#expr: 126577691/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190103091405/http://www.conapo.gob.mx/work/models/CONAPO/Mapa_Ind_Dem18/index_2.html Matapae whaimana] |- |11 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nipono}} |126,200,000 |Mei 1, 2019 |{{#expr: 126200000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |12 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Piripīni}} |{{data Piripīni|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150915090120/http://rpo3.popcom.gov.ph/ Matawā taupori whaimana] |- |13 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whitināmu}} |90,730,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 90730000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.gso.gov.vn/default_en.aspx?tabid=622&ItemID=14195 Whakataunga tata whaimana] |- |14 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Etiopia}} |90,076,012 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 90076012/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151017033609/http://www.csa.gov.et/images/general/news/pop_pro_wer_2014-2017 Matapae whaimana] |- |15 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īhipa}} |{{data Īhipa|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20230907025744/https://www.capmas.gov.eg/ Matawā taupori whaimana] |- |16 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}} |85,026,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:85026000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160114103852/http://www.ins-rdc.org/sites/default/files/Montage%20AnnuStat%20FINAL%202%20From%20VEROUILLE%20_0.pdf Matapae whaimana] |- |17 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiamana}} |81,292,400 |Māehe 31, 2015 |{{#expr: 81292400/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.destatis.de/EN/FactsFigures/SocietyState/Population/CurrentPopulation/Tables/Census_SexAndCitizenship.html Whakataunga tata whaimana] |- |18 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāna}} |{{data Īrāna|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.amar.org.ir/Default.aspx?tabid=133 Matawā taupori whaimana] |- |19 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tākei}} |77,695,904 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 77695904/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.turkstat.gov.tr/Start.do Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |20 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Wīwī}}<ref group="Note">Tae ana tēnei tatau ki te takiwā Wīwi ki Ūropi, ki āna [[Tānga Tāwāhi o Wīwī|tānga tāwāhi]] (''départements d'outre-mer'' i te [[Reo Wīwī]]) a [[Guiana Wīwī]] (''Guyane''): 239,648, [[Guadeloupe]]: 403,314, [[Martinique]]: 388,364 me te [[Moutere Réunion]]: 833,944.[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012#top], ā, ki āna [[Rauhīanga Tāwāhi o Wīwī|rauhīanga tāwāhi]] (''collectivités d'outre-mer'') a Porinihia Wīwī (''Polynésie française''): 274,217,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popsubpolynesie.htm], Niu Karetōnia (''Nouvelle-Calédonie''): 320,595,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popprovincenouvellecaledonie.htm] Hato-Barthélemy: 9,269,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977] Hato Martin: 36,522,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978] Hato Pierre me Miquelon (''Saint-Pierre-et-Miquelon''): 6,299,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=975] Warihi me Whutuna (''Wallis-et-Futuna''): 12,867,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcircwallisetfutuna.htm] me Mayotte: 217,091.[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcommayotte.htm]. E 2,742,000 te taupori hiatonga o ngā tānga me ngā rauhīanga tāwāhi katoa. Tāpiri ake te taupori o Wīwī Pākōkā e 64,386,000 i te Whiringa-ā-Nuku 2015,[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=000436387] e 67,128,000 te whakataunga tata mō te taupori tapake o Wīwī.</ref> |67,128,000 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 67128000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=001641607 Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |21 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tairana}} |65,104,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 65104000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150629165431/http://www.ipsr.mahidol.ac.th/ipsrbeta/en/Gazette.aspx Matapae whaimana ā-tau] |- |22 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} |64,800,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 64800000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ons.gov.uk/ons/rel/pop-estimate/population-estimates-for-uk--england-and-wales--scotland-and-northern-ireland/mid-2014/rft---mid-2014-population-estimates-analysis-tool.zip Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Haratua 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |23 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Itāria}} |60,725,000 |Āperira 30, 2015 |{{#expr: 60725000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://demo.istat.it/bilmens2015gen/index.html Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |24 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwherika-ki-te-tonga}} |54,956,900 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 54956900/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022015.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |25 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēma}} |53,897,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:53897000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |26 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tānahia}} |53,470,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 53470000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |27 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}} |51,515,399 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 51515399/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20110303195830/http://rcps.egov.go.kr:8081/jsp/stat/ppl_stat_jf.jsp Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |28 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koromōpia}} |{{data Koromōpia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120114091321/http://www.dane.gov.co/reloj/reloj_animado.php Matawā taupori whaimana] |- |29 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāniora}} |46,439,864 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 46439864/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.es/inebaseDYN/cp30321/cp_inicio.htm Whakataunga tata whaimana] |- |30 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kenia}} |46,050,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:46050000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |31 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āketina}} |43,131,966 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 43131966/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140912104325/http://www.indec.mecon.ar/nuevaweb/cuadros/2/proyeccionesyestimaciones_nac_2010_2040.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |32 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ūkareinga}}<ref group="Note">Not including [[Crimea]] and [[Sevastopol]].</ref> |42,800,501 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 42800501/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160808023040/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/eng/news/op_popul_e.asp Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |33 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Aratiria}} |39,500,000 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 39500000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306220607/http://www.ons.dz/-Demographie-.html Matapae whaimana ā-tau] |- |34 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōrana}} |38,484,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 38484000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.gov.pl/en/basic-data/ Whakataunga tata whaimana] |- |35 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne}} |38,435,252 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 38435252/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142840/http://cbs.gov.sd/en/files.php?id=7#&panel1-1 Matapae whaimana ā-tau] |- |36 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāki}} |36,004,552 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 36004552/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140208014232/http://www.mofamission.gov.iq/ Matapae whaimana ā-tau] |- |37 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kānata}} |35,851,774 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 35851774/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statcan.gc.ca/start-debut-eng.html Whakataunga tata whaimana] |- |38 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ukānga}} |34,856,813 |Ākuhata 28, 2014 |{{#expr: 34856813/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/NPHC%202014%20PROVISIONAL%20RESULTS%20REPORT.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |39 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marako}}<ref group="Note">''Hāunga'' te taupori o te [[takiwā tautohea]] o [[Sahara Uru]] (te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]]). Mehemea kua tāpiri ake, ka tae atu te kautenui [[Marako]] Mahuru 2014 ki te 33,848,242 ngā kainoho.</ref> |33,337,529 |Hepetema 1, 2014 |{{#expr: 33337529/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.hcp.ma/downloads/RGPH-2014_t17441.html Hua hukihuki kautenui 2014] |- |40 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hauri Arāpia}} |31,521,418 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 31521418/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160509155043/http://www.cdsi.gov.sa/ar/indicators/1 Matapae whaimana ā-tau] |- |41 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Perū}} |31,151,643 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 31151643/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924034728/http://www.inei.gob.pe/media/MenuRecursivo/Cap03020.xls Matapae whaimana ā-tau] |- |42 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Uhipeketane}} |31,022,500 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 31022500/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.uz/ Whakataunga tata whaimana] |- |43 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marēhia}} |{{data Marēhia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20080611041219/http://www.statistics.gov.my/ Matawā taupori whaimana] |- |44 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Wenehūera}} |30,620,404 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 30620404/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071317/http://www.ine.gov.ve/documentos/Demografia/SituacionDinamica/Proyecciones/xls/Nacional.xls Matapae whaimana ā-tau] |- |45 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nepōra}} |28,037,904 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 28037904/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150425141819/http://cbs.gov.np/wp-content/uploads/2014/10/Population-Projection-2011-2031.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |46 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāna}} |27,043,093 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 27043093/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140801150513/http://www.statsghana.gov.gh/docfiles/2010phc/National%20Population%20Projection_2010%20to%202014.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |47 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwhekenetāna}} |26,023,100 |2013-2014 |{{#expr: 26023100/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150909120943/http://cso.gov.af/Content/files/Population(3).pdf Whakataunga tata whaimana] |- |48 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Yemen}} |25,956,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 25956000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121009023840/http://www.cso-yemen.org/publiction/yearbook2011/population.xls Whakataunga tata whaimana] |- |49 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mohapiki}} |25,727,911 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 25727911/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gov.mz/estatisticas/estatisticas-demograficas-e-indicadores-sociais/projeccoes-da-populacao/populacao-projectada-por-distritos-maputo-cidade-2007_2040.xls/at_download/file Matapae whaimana ā-tau] |- |50 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}} |25,155,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 25155000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |51 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Anakora}} |24,383,301 |Mei 16, 2014 |{{#expr: 24383301/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151126193220/http://www.ine.gov.ao/ Hua hukihuki kautenui 2014] |- |52 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ahitereiria}} |{{data Ahitereiria|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Web+Pages/Population+Clock?opendocument Matawā taupori whaimana] |- |53 |align=left|{{flaglist|Hiria}} |{{formatnum: {{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cbssyr.sy/index-EN.htm Matawā taupori whaimana]<ref group="Note">Matapae nō mua i te kaiāriki. E ai ki te whakataunga tata kei tua i te [http://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/12/03/200000-dead-why-syrias-rising-death-toll-is-so-divisive 200,000] ngā pārurenga i te mutunga o te Whiringa-ā-Nuku 2014.</ref> |- |54 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Taiwana}}<ref group="Note">He [[Tūnga tōrangapū o Taiwana|wehenga whakamihi hāmanga]] kua kokoraho e te [[Tūwehe-ā-Iwi o Haina]] hei Porowini. Tae ana a [[Taiwana]] (Tūwehe o Haina) ki ngā moutere hauiti o [[Jinmen]], [[Moutere Mazu|Mazu]], me [[Pescadores]], etc.</ref> |23,476,640 |Oketopa 31, 2015 |{{#expr: 23476640/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140704022127/http://eng.stat.gov.tw/point.asp?index=9 Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |55 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamarūna}} |23,344,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 23344000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |56 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Tai Rei}} |22,671,331 |Mei 15, 2014 |{{#expr: 22671331/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ins.ci/n/index.php?option=com_content&view=article&id=19&Itemid=27 Hua hukihuki kautenui 2014] |- |57 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marakāhia}} |22,434,363 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 22434363/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160116040245/http://instat.mg/madagascar-en-chiffres/#demographie Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |58 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hīraka}} |20,675,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 20675000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190604210342/http://www.statistics.gov.lk/PopHouSat/VitalStatistics/MidYearPopulation/Mid-year%20population%20by%20district.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |59 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Romeinia}} |19,942,642 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 19942642/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insse.ro/cms/files/statistici/comunicate/com_anuale/populatie/PopRez2014r.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |60 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāika}} |19,899,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 19899000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |61 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pūkina}} |18,450,494 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 18450494/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160105082447/http://www.insd.bf/n/ Whakataunga tata whaimana] |- |62 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri}} |18,006,407 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 18006407/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20220922130522/http://www.ine.cl/canales/chile_estadistico/demografia_y_vitales/proyecciones2014/proyecciones-de-poblacion-2014.xlsx Matapae ā-tau whaimana] |- |63 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Katatānga}} |17,630,700 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 17608200/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151008001735/http://www.stat.gov.kz/faces/homePag Whakataunga tataā-marama whaimana] |- |64 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Māri}} |17,600,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:17600000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |65 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrana}} |{{data Hōrana|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090617194723/http://www.cbs.nl/en-GB/menu/themas/bevolking/cijfers/extra/bevolkingsteller.htm Matawā taupori whaimana] |- |66 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marāwi}} |16,310,431 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16310431/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210602215254/http://www.nsomalawi.mw/images/stories/data_on_line/demography/census_2008/Main%20Report/ThematicReports/Population%20Projections%20Malawi.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |67 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ekuatoa}} |16,278,844 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16278844/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ecuadorencifras.gob.ec/proyecciones-poblacionales/ Whakataunga tata whaimana] |- |68 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuatamāra}} |16,176,133 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16176133/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140314175005/http://www.ine.gob.gt/index.php/estadisticas/tema-indicadores Whakataunga tata whaimana] |- |69 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tāmipia}} |15,473,905 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 15473905/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113144848/http://www.zamstats.gov.zm/report/Monthly/Vol%20129%202014%20The%20Monthly%20January.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |70 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamapōtia}} |15,405,157 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 15405157/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/info/meetings/cambodia/pdf/rp12_ch10.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |71 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāta}} |14,037,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 14037000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |72 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Henekara}} |13,508,715 |Hūrae 19, 2013 |{{#expr: 13508715/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ansd.sn/index.php?option=com_content&view=article&id=172:publication-des-resultats-definitifs-du-rgphae&catid=59:evenements&Itemid=267 Hua kautenui 2013] |- |73 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Timuwawe}} |13,061,239 |Ākuhata 17, 2012 |{{#expr: 13061239/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.zimstat.co.zw 2012 Hua kautenui] |- |74 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini}} |12,609,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 12609000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |75 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} |11,892,934 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11892934/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140423042347/http://ssnbs.org/storage/South%20Sudan%20Statistical%20Yearbook%202011%20FINAL.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |76 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwia}} |11,410,651 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11410651/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.bo/indice/visualizador.aspx?ah=PC20412.HTM Matapae whaimana] |- |77 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pehiamu}} |11,280,134 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 11280134/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141111002452/http://www.ibz.rrn.fgov.be/fileadmin/user_upload/nl/bev/statistieken/stat-1-1_n.pdf Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |78 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwana}} |11,262,564 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11262564/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://statistics.gov.rw/ Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |79 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiupa}} |11,238,317 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 11210064/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160128195936/http://www.one.cu/publicaciones/cepde/anuario_2014/anuario_demografico_2014.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |80 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūnihia}} |10,982,754 |Āperira 23, 2014 |{{#expr: 10982754/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924035126/http://www.ins.tn/rgph/depliant-rgph2014_v2.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |81 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haiti}} |10,911,819 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10911819/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104339/http://www.ihsi.ht/pdf/projection/ProjectionsPopulation_Haiti_2007.pdf Matapae whaimana] |- |82 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kirihi}} |10,846,979 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 10846979/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924123258/http://www.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/PAGE-themes?p_param=A1605&r_param=SPO18&y_param=2014_00&mytabs=0 Whakataunga tata whaimana] |- |83 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūmārie}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Puntland]] (me āna kainoho e 3,900,000) me [[Somaliland]] (āhua 3,500,000 ngā kainoho).</ref> |10,787,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10787000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |84 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīekia}} |10,541,466 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 10541466/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.czso.cz/csu/czso/population Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |85 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua Tominika}} |10,528,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:10528000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |86 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Potukara}} |10,374,822 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 10374822/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_publicacoes&PUBLICACOESpub_boui=213241170&PUBLICACOESmodo=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |87 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēnina}} |10,315,244 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10315244/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insae-bj.org/Migration.html?file=files/stats-demographiques/STATISTIQUES%20DEMOGRAPHIQUES.xlsx Matapae whaimana] |- |88 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hanekeria}} |9,849,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 9849000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.ksh.hu/docs/eng/xftp/gyor/nep/enep21412.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |89 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Huitene}} |9,838,480 |Oketopa 31, 2015 |{{#expr: 9838480/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.scb.se/en_/Finding-statistics/Statistics-by-subject-area/Population/Population-composition/Population-statistics Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |90 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}} |9,823,827 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 9823827/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071528/http://www.isteebu.bi/images/rapports/projection%20de%20la%20population%20bdi%202008-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |91 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Atepaihānia}} |9,676,500 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 9676500/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.gov.az/news/?id=3008 Whakataunga tata whaimana] |- |92 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pērara}} |9,494,200 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 9494200/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://archive.is/20151106150804/http://belstat.gov.by/en/ofitsialnaya-statistika/otrasli-statistiki/naselenie/demografiya_2/current-data/demographic-situation/demographic-situation-in-january-september-2015 Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |93 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} |{{formatnum: {{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151226160751/http://worldpopulationreview.com/countries/united-arab-emirates-population/ Matawā taupori whaimana] |- |94 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ateria}} |8,623,073 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8623073/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistik.at/web_de/statistiken/bevoelkerung/bevoelkerungsstand_und_veraenderung/bevoelkerung_zu_jahres-_quartalsanfang/023582.html Tatau -ā-hauwhā taupua] |- |95 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Honotura}} |8,576,532 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8576532/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.hn/index.php/component/content/article?id=100 Whakataunga tata whaimana] |- |96 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Iharaira}} |8,434,600 |Oketopa 30, 2015 |{{#expr: 8434600/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20180915102003/http://www.cbs.gov.il/reader/?MIval=cw_usr_view_Folder&ID=141 Tatau ā-marama taupua] |- |97 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahikitāna}} |8,354,000 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 8354000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306125630/http://www.stat.tj/en/ Whakataunga tata whaimana] |- |98 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Huiterangi}} |8,279,700 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 8279700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bfs.admin.ch/bfs/portal/en/index/themen/01/02/blank/key/bevoelkerungsstand/01.html Tatau ā-hauwhā taupua] |- |99 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Papua Nūkini}} |8,083,700 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8083700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |100 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrano}} |7,595,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 7595000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hongipua}}'' ''([[Haina]])'' |7,298,600 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 7298600/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20070609015356/http://www.censtatd.gov.hk/hong_kong_statistics/statistics_by_subject/index.jsp?subjectID=1&charsetID=2&displayMode=T Whakataunga tata whaimana] |- |101 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Purukāria}} |7,202,198 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 7202198/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nsi.bg/sites/default/files/files/pressreleases/Population2014_en_2Y19BGI.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |102 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāpia}}<ref group="Note">Hāunga [[Kotopo]]</ref> |7,114,393 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 7114393/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151225081855/http://webrzs.stat.gov.rs/WebSite/Public/PageView.aspx?pKey=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |103 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parakai}} |7,003,406 |2015 |{{#expr: 7003406/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dgeec.gov.py/Publicaciones/Biblioteca/NACIONAL/Proyeccion_Nacional.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |104 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}} |6,974,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6974000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-togo.org/index.php/thematiques/statistiques-demographiques/32-thematiques/statistiques-demographiques/etat-structure/79-perspectives-demo Whakataunga tata whaimana] |- |105 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāoho}} |6,802,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6802000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120517150036/http://www.nsc.gov.la/Statistics/Selected%20Statistics/Population.htm Matapae ā-tau whaimana] |- |106 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Araone}} |6,453,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6453000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |107 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whakaora}} |6,401,240 |2014 |{{#expr: 6401240/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20171021164030/http://www.digestyc.gob.sv/index.php/novedades/avisos/540-ya-se-encuentra-disponible-el-boletin-ipc-septiembre-2012.html Whakataunga tata whaimana] |- |108 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīpia}} |6,278,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6278000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |109 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nikarāhua}} |6,198,154 |2014 |{{#expr: 6198154/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bcn.gob.ni/publicaciones/periodicidad/anual/nicaragua_cifras/nicaragua_cifras.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |110 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kikitānga}} |5,975,000 |Hepetema 1, 2015 |{{#expr: 5975000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.kg/media/monthlyreview/801ec5e5-6dcd-43ff-9f6a-d849303eff2a.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |111 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tenemāka}} |5,699,220 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 5699220/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dst.dk/en/Statistik/emner/befolkning-og-befolkningsfremskrivning/folketal.aspx Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |112 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hingapoa}} |5,535,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 5535000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151129094649/http://www.singstat.gov.sg/statistics/latest-data#14 Whakataunga tata whaimana] |- |113 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whinirana}} |{{formatnum: {{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151002005827/http://vrk.fi/default.aspx?site=4&docid=85 Matawā taupori whaimana] |- |114 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowākia}} |5,421,349 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 5421349/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://slovak.statistics.sk/wps/wcm/connect/5db07c01-f456-4312-942f-564973bdea4d/Republika_2014.pdf?MOD=AJPERES Whakataunga tata whaimana] |- |115 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Eritēria}} |5,228,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 5228000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |116 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nōwei}} |5,205,434 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 5205434/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ssb.no/en/befolkning/statistikker/folkendrkv/kvartal Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |117 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Puku o Āwherika}} |4,900,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4900000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |118 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koto Rika}} |4,773,130 |Hune 30, 2014 |{{#expr: 4773130/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120327062704/http://www.inec.go.cr/Web/Home/pagPrincipal.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |119 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tukumanatānga}} |4,751,120 |Tīhema 26, 2012 |{{#expr: 4751120 /{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150226075305/http://www.chrono-tm.org/2015/02/rezultatyi-perepisi-naseleniya-v-turkmenistane/ Hua hukihuki kautenui 2012] |- | 120 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parihitini}} |4,682,467 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4682467/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140608204943/http://www.pcbs.gov.ps/Portals/_Rainbow/Documents/gover_e.htm Whakataunga tata whaimana] |- |121 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Aotearoa}} |{{data Aotearoa|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20100604223109/http://www.stats.govt.nz/methods_and_services/population_clock.aspx Matawā taupori whaimana] |- |122 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Airangi}} |4,635,400 |Āperira 1, 2015 |{{#expr: 4635400/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cso.ie/en/releasesandpublications/er/pme/populationandmigrationestimatesapril2015/ Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |123 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōngo}} |4,620,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4620000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |124 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Raipiri}} |4,503,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4503000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |125 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Omāna}} |4,306,947 |Tīhema 13, 2015 |{{#expr: 4306947/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20161009234648/https://www.ncsi.gov.om/Pages/NCSI.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |126 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koroātia}} |4,225,316 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 4225316/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170705025245/http://www.dzs.hr/Eng/system/first_results.htm#MIG Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |127 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuwait}} |4,183,658 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 4183658/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Kuwait-Cities.html Whakataunga tata whaimana] |- |128 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Repanona}} |4,168,000 |2013 |{{#expr: 4168000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151006190537/http://www.moph.gov.lb/Statistics/Documents/StatisticalBulletin2013.pdf Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Puntland}} '' '' ([[Hūmārie]]) '' |3,900,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3900000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |129 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} |3,791,622 |Oketopa 15, 2013 |{{#expr: 3791622/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20181123135507/http://www.bhas.ba/obavjestenja/Preliminarni_rezultati_bos.pdf Hua hukihuki kautenui 2013] |- |130 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Panamā}} |3,764,166 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3764166/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://www.contraloria.gob.pa/INEC/Archivos/P2381Boletin9.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |131 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōria}}<ref group="Note">Hāunga ([https://web.archive.org/web/20140722065134/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/01%20Population%20by%20municipalities%20for%20the%20beginning%20of%20the%20year.xls 2012]) te [[Tūwehe o Abkhazia]] (242,862, kautenui 2011) me [[Ossetia-ki-te-Tonga]] (70,000, 2006).</ref> |3,729,500 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 3729500/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.geostat.ge/index.php?action=page&p_id=152&lang=eng Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |132 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mauritānia}} |3,631,775 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3631775/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ons.mr/doc/publication/Projectionpopulation.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |133 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Morotawa}}<ref group="Note">Hāunga ([http://www.statistica.md/public/files/publicatii_electronice/populatia/Populatia_Republicii_Moldova_2010.pdf statistica.md.2010.pdf]) [[Transnistria]] (555,347, kautenui 2005).</ref> |3,555,200 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 3555200/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistica.md/ Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Peta Riko}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |3,548,397 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 3548397/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popest/data/index.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Somaliland}} '' '' ([[Hūmārie]]) '' |3,500,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3500000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |134 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Urukoi}} |3,415,866 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 3415866/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20091114215413/http://www.ine.gub.uy/banco%20de%20datos/soc_proyecciones/totpais_ambos.xls Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |135 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mongōria}} |{{formatnum: {{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nso.mn Matawā taupori whaimana] |- |136 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āmenia}} |3,004,000 |Hepetema 1, 2015 |{{#expr: 3004000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.armstat.am/en/?nid=126&id=19001&submit=Search Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |137 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rituānia}} |2,893,336 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 2893336/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170228081633/https://osp.stat.gov.lt/en/home Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |138 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Arapeinia}} |2,893,005 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 2893005/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150224224626/http://www.instat.gov.al/en/publications/press-releases/press-release-population-of-albania-1-january-2015.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |139 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hemeika}} |2,717,991 |Tīhema 31, 2013 |{{#expr: 2717991/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://statinja.gov.jm/Demo_SocialStats/population.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |140 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Katā}} |2,463,460 |Noema 30, 2015 |{{#expr: 2463460/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151113142414/http://www.gsdp.gov.qa/portal/page/portal/gsdp_en Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |141 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwana}} |2,141,206 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 2141206/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cso.gov.bw/templates/cso/file/File/Census%20%202011%20Statsbrief_Projections%20vs%20Actual%20censusJuly%2031%202013%20.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Mahuru 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |142 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Namīpia}} |2,113,077 |Ākuhata 28, 2011 |{{#expr: 2113077/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Namibia.html Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |143 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Makerōnia}} |2,069,172 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 2069172/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.gov.mk/OblastOpsto_en.aspx?id=2 Whakataunga tata whaimana] |- |144 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowinia}} |{{formatnum: {{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090618041010/http://www.stat.si/eng/tema_demografsko_prebivalstvo.asp Matawā taupori whaimana] |- |145 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwhia}} |1,973,700 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 1973700/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.csb.gov.lv/en/statistikas-temas/population-key-indicators-30624.html Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |146 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Teroto}} |1,894,194 |2011 |{{#expr: 1894194/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142226/http://www.bos.gov.ls/ Whakataunga tata whaimana] |- |147 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kamopia}} |1,882,450 |Āperira 15, 2013 |{{#expr: 1882450/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gambia.html Hua hukihuki kautenui 2013] |- |148 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotopo}}<ref group="Note">{{Kosovo-note}}</ref> |1,827,231 |2015 |{{#expr: 1827231/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151018171339/http://ask.rks-gov.net/ENG/publikimet/doc_download/1126-kosovo-population-projection-2011-2061 Matapae ā-tau whaimana] |- |149 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāpona}} |1,802,278 |Mei 22, 2013 |{{#expr: 1802278/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-gabon.com Hua hukihuki kautenui 2013] |- |150 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Pihō}} |1,530,673 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1530673/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-guinebissau.com/ Whakataunga tata whaimana] |- |151 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Bahrain}} |1,359,800 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1359800/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170206163647/http://www.cio.gov.bh/cio_ara/English/Publications/Statistical%20Abstract/ABS2011/CH2/2013%2012%2019%20Bahrain%20%20Population%20Projections.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |152 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tirinaki-Tāpako}} |1,340,557 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 1340557/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150928065005/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/TT.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |153 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Etonia}} |1,313,271 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 1313271/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121123153505/http://www.stat.ee/main-indicators Whakataunga tata whaimana] |- |154 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marihi}} |1,261,208 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 1261208/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://archive.is/20140827165459/http://statsmauritius.gov.mu/English/StatsbySubj/Pages/Population-Jan-June-2014.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |155 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Ekuatoria}} |1,222,442 |Hūrae 4, 2015 |{{#expr: 1222442/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/EquatorialGuinea.html Hua hukihuki kautenui 2015] |- |156 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} |1,167,242 |Hūrae 11, 2015 |{{#expr: 1167242/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210225112143/http://www.statistics.gov.tl/wp-content/uploads/2015/10/1-Preliminary-Results-4-Printing-Company-19102015.pdf Hua hukihuki kautenui 2015] |- |157 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Warerangi}} |1,119,375 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1119375/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150723224521/http://ccm.org.sz/documents/reports/hiv/Population-Projections-Report-2007-2030.pdf Matapae whaimana] |- |158 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tipūti}} |888,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 888000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |159 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whītī}} |867,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 867000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |160 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara}}<ref group="Note">Hāunga [[Haipara ki te raki]] (294,396, kautenui 2011) ([https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf]).</ref> |847,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 847000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/8C0C908964C02BEFC2257F030037EDE6?OpenDocument&sub=1&sel=1&e=&print Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Proposed flag of Réunion (VAR).svg|22px]]'' ''[[Réunion]]'' ''([[Wīwī]]) '' |844,994 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 844994/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=24&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |161 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Komoro}} |784,745 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 784745/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160111213747/http://comoros.africadata.org/fr/DataAnalysis Whakataunga tata whaimana] |- |162 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Putāna}} |{{formatnum: {{#expr: (72000+3.6*{{Age in days|2012|4|16}}) round 0}}0}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (720000+36*{{Age in days|2012|4|16}})/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160319084148/http://www.nsb.gov.bt/main/main.php#&slider1=1 Matawā taupori whaimana] |- |163 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kaiana}} |746,900 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 746900/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150923200500/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/GY.pdf Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Macau}}'' ''([[Haina]])'' |643,100 |Hepetema 30, 2015 |{{#expr: 643100/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dsec.gov.mo/TimeSeriesDatabase.aspx?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |164 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Motu Horomona}} |642,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 642000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |165 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Montenegro}} |621,207 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 621207/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.monstat.org/userfiles/file/publikacije/godisnjak%202014/stanovnistvo.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |166 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rakapuō}} |562,958 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 562958/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=383&IF_Language=fra&MainTheme=2&FldrName=1 Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Hōngoingoi 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |167 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hurināme}} |534,189 |Ākuhata 13, 2012 |{{#expr: 534189/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Suriname.html Hua hukihuki kautenui 2012] |- |168 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kūrae Matomato}} |524,833 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 524833/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.cv/actualise/publicacao/files/615430153152013Retro-Projeccao%202000-2010%20e%20Projeccoes%20Demograficas%20%20CABO%20VERDE%202010-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- | 169 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahara ki te Uru}}<ref group="Note">Kua wāwāhia te mana whakahaere ki [[Marako]] me te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]], nā rāua e rua te katoa o te takiwā i kokoraho.</ref> |510,713 |Hepetema 2, 2014 |{{#expr: 510713/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/WesternSahara.html Hua hukihuki kautenui 2014] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Transnistria|state}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Morotawa]].</ref> |505,153 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 505153/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Moldova.html Whakataunga tata whaimana] |- |170 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mārata}} |445,426 |Māehe 31, 2014 |{{#expr: 445426/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150621211549/https://secure2.gov.mt/localgovernment/file.aspx?f=7810 Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuarerupe|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |403,750 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 403750/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=26&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |171 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poronai}} |393,372 |Hune 20, 2011 |{{#expr: 393372/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Brunei.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Mātiniki|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |381,326 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 381326/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=23&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |172 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāhama}} |368,390 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 368390/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://statistics.bahamas.gov.bs/download/070842200.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |173 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārihi}} |368,310 |Hune 2015 |{{#expr: 368310/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Belize.html Whakataunga tata whaimana] |- |174 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Maldives}} |341,256 |Hepetema 20, 2014 |{{#expr: 341256/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141212091856/http://www.planning.gov.mv/census/census%202014/CensusPreliminary/PreliminaryResults.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |175 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiorangi}} |331,310 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 331310/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statice.is/Pages/444?NewsID=11796 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara ki te raki}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Haipara]].</ref> |294,396 |Tīhema 4, 2011 |{{#expr: 294396/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |176 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Papatohe}} |285,000 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 285000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Barbados.html Whakataunga tata whaimana] |- |177 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whenuatū}} |277,500 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 277500/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Niu Karetōnia}}'' ''([[Wīwī]])'' |268,767 |Ākuhata 26, 2014 |{{#expr: 268767/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.isee.nc/population/recensement/structure-de-la-population-et-evolutions Hua hukihuki kautenui 2014] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' ''([[Wīwī]])'' |268,270 |Ākuhata 22, 2012 |{{#expr: 268270/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140221193409/http://www.ispf.pf/Libraries/RP2012/Premiers_r%C3%A9sultats_population_l%C3%A9gale.sflb.ashx Hua hukihuki kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Abkhazia}}<ref group="Note">{{Abkhazia note}}</ref> |240,705 |2011 |{{#expr: 240705/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120209185131/http://apsnypress.info/news/5084.html Hua kautenui] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kiana o Wīwī|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |239,648 |Hānuere 1, 2012 |{{#expr: 239648/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-regions.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Meiotte}}'' ''([[Wīwī]])'' |212,645 |Ākuhata 21, 2012 |{{#expr: 212645/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/document.asp?ref_id=19214&reg_id=27 Hua kautenui 2012] |- |178 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāmoa}} |187,820 |Noema 7, 2011 |{{#expr: 187820/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.sbs.gov.ws Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |179 |style="text-align:left;"|{{flaglist|São Tomé and Príncipe}} |187,356 |Mei 13, 2012 |{{#expr: 187356/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303180641/http://www.ine.st/Documentacao/InformacoesEstatisticas/Demograficas/22.pdf Hua kautenui 2012] |- |180 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Ruiha}} |185,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 185000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuamu}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |159,358 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 159358/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn179.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Curaçao}}'' ''([[Hōrana]])'' |154,843 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 154843/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Curacao.html?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Nagorno-Karabakh.svg|22px]]'' [[Nagorno-Karabakh Republic]] |146,573 | |{{#expr: 146573/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- |181 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiripati}} |113,400 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 113400/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |182 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} |109,991 |Hune 12, 2012 |{{#expr: 109991/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/StVincent.html Hua hukihuki kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Arupa}}'' ''([[Hōrana]])'' |107,394 |Oketopa 31, 2014 |{{#expr: 107394/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cbs.aw?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |106,405 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 106405/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn180.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- |183 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kerenāra}} |103,328 |Mei 12, 2011 |{{#expr: 103328/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.geohive.com/cntry/grenada.aspx Hua kautenui 2011] |- |184 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tonga}} |103,252 |Noema 30, 2011 |{{#expr: 103252/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/tonga/index.php?option=com_advlisting&view=download&fileId=304&Itemid=301 Hua kautenui 2011] |- |185 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}} |102,800 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 102800/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Jersey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |100,800 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 100800/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.gov.je/SiteCollectionDocuments/Government%20and%20administration/R%20Population%20Estimate%202014%2020150623%20SU.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |186 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Seychelles}} |91,400 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 91400/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nsb.gov.sc/wp-content/uploads/2015/12/Seychelles-in-Figures-2015-edition1.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |187 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} |86,295 |Mei 27, 2011 |{{#expr: 86295/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Antigua.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Isle of Man}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |84,497 |Māehe 27, 2011 |{{#expr: 84497/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/IsleOfMan.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Ceuta}}'' ''([[Paniora]])'' |82,376 |2011 |{{#expr: 82376/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Melilla}}'' ''([[Paniora]])'' |78,476 |2011 |{{#expr: 78476/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- |188 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ānatāra}} |76,949 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 76949/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170525074953/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=1&codi_tema=2&codi_divisio=8&codi_subtemes=8 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |189 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tominika}} |71,293 |Mei 14, 2011 |{{#expr: 71293/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104411/http://www.dominica.gov.dm/cms/files/2011_census_report.pdf Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Guernsey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |65,150 |Māehe 31, 2014 |{{#expr: 65150/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Guernsey.html Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pāmura}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |64,237 |Mei 20, 2010 |{{#expr: 64237/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130520190010/http://www.gov.bm/portal/server.pt/gateway/PTARGS_0_2_980_227_1014_43/http%3B/ptpublisher.gov.bm%3B7087/publishedcontent/publish/cabinet_office/statistics/dept___statistics___additonal_files/2012_facts___figures_0.pdf Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |58,238 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 58238/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.eso.ky/populationandvitalstatistics.html#1 Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' |56,114 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 56114/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.gl/?lang=en Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |190 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Kiti me Newi}} |56,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 56000/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hāmoa Amerikana}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |55,519 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 55519/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn177.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- |191 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Moutere Māhara}} |54,880 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 54880/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |53,883 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 53883/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn178.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ossetia ki te Tonga}}<ref group="Note">{{South Ossetia-note}}</ref> |51,547 |Hānuere, 2013 |{{#expr: 51547/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mid.ru/bdomp/ns-reuro.nsf/348bd0da1d5a7185432569e700419c7a/be2d70933881fb75c32579270040e8a1!OpenDocument Whakataunga tata] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Wharo}}'' ''([[Tenemāka]])'' |49,179 |Ākuhata 1, 2015 |{{#expr: 49179/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.hagstova.fo/en Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' |38,247 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 38247/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160930004308/http://stat.gov.sx/ Whakataunga tata whaimana] |- |192 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Manako}} |37,800 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 37800/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.monacostatistics.mc/Population-and-employment Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |193 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīkeneteina}} |37,370 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 37370/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170702000627/http://www.volksblatt.li/medienarchiv/bevolkerungsstatistik-vorlaufige-ergebnisse-31-dezember-2014-1.pdf Semi Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saint-Martin (local).svg|22px]]'' ''[[Saint-Martin]]'' ''([[Wīwī]])'' |36,522 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 36522/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |194 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Marino}} |32,831 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 32831/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20200326182005/https://www.statistica.sm/on-line/en/home/statistics/population.html Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kāmaka}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |32,734 |Tīhema 31, 2013 |{{#expr: 32734/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gibraltar.html Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |31,458 |Hānuere 25, 2012 |{{#expr: 31458/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/TurksCaicos.html Hua kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' |28,875 |Hepetema 30, 2014 |{{#expr: 28875/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.fi/til/vamuu/2014/08/vamuu_2014_08_2014-09-18_tie_001_en.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |28,054 |Hūrae 12, 2010 |{{#expr: 28054/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/BritVirgins.html Hua kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuki Airani}} |19,100 |Hune 1, 2015 |{{#expr: 19100/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mfem.gov.ck/mfemdocs/stats/statistical-series/vital-statistics-and-population-estimates/995-vital-stats-2nd-qrt-2015/file Whakataunga tata whaimana] |- |195 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārau}} |17,950 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 17950/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' |17,408 |Hānuere 1, 2013 |{{#expr: 17408/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ānakuira}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |13,452 |Mei 11, 2011 |{{#expr: 13452/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Anguilla.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |11,750 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11750/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |196 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūwaru}} |10,640 |Noema 4, 2012 |{{#expr: 10640/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Tuvalu.html Hua kautenui 2012] |- |197 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nauru}} |10,084 |Oketopa 30, 2011 |{{#expr: 10084/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/nauru/PublicDocuments/Census/Nauru_2011_Census_Report_FINAL.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |9,269 |Hānuere 1, 2012 |{{#expr: 9269/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]]) '' |6,069 |Hānuere 1, 2012 |0.0000{{#expr: 6069/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Manetera}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |4,922 |Mei 12, 2011 |0.0000{{#expr: 4922/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071254/http://www.gov.ms/wp-content/uploads/2011/02/Montserrat-At-A-Glance.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' |4,020 |Hānuere 1, 2013 |0.0000{{#expr: 4020/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''[[File:Flag of Saint Helena.svg|22px]]'' ''[[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]]'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |4,000 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 4000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Falkland}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |3,000 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 3000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen}}'' ''([[Nōwei]])'' |2,562 |Hūrae 1, 2014 |0.0000{{#expr: 2655/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Svalbard.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |2,302 |Ākuhata 9, 2011 |0.0000{{#expr: 2302/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303200110/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Norfolk_Island/report.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |2,072 |Ākuhata 9, 2011 |0.0000{{#expr: 2072/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' |1,991 |Hānuere 1, 2013 |0.0000{{#expr: 1991/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Niue}} |1,470 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 1470/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Tokerau}}'' ''([[Aotearoa]])'' |1,411 |Oketopa 18, 2011 |0.0000{{#expr: 1411/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120815034343/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Tokelau/report.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |198 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Poho o Pita}} |839 |Hūrae 1, 2012 |0.0000{{#expr: 839/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.vaticanstate.va/content/vaticanstate/es/stato-e-governo/note-generali/popolazione.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |550 |Ākuhata 9, 2011 |0.00000{{#expr: 550/{{worldpop}}*100*10000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Wake Island.svg|22px]]'' ''[[Moutere Wake]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |188 |2005 |0.000000{{#expr: 188/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' ''([[Wīwī]]) '' |140 |2013 |0.000000{{#expr: 140/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of the Midway Islands (local).svg|22px]]'' ''[[Midway Atoll]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |60 |2009 |0.000000{{#expr: 60/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pitikeina}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |56 |2014 |0.000000{{#expr: 56/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[[Pitcairn Islands#Historical population|Whakataunga tata whaimana]] |} ==Kupu tautoko== {{reflist|group="Note"}} ==Tohutoro== {{reflist|colwidth=30em}} ==Hoto ki waho== *[http://www.un.org/esa/population/publications/WPP2004/WPP2004_Volume3.htm Tō te Kotahitanga Aorere Rīpoata Tātaritanga mō te whakahoutanga 2004 o te putanga Matapae Taupori Aorere (World Population Prospects)] (kāore rawa te rīpoata tātaritanga 2006 i te wātea ā-ipurangi nei)&nbsp;— kei roto ngā taipitopito me ngā puna i whakamahia mā ngā whakataunga tata taupori i runga. 2b3cy7ch2la3i65be5frmneo9kakjkj 167839 167808 2026-06-02T22:59:22Z TautauKarepe 22930 167839 wikitext text/x-wiki [[File:World Population.svg|thumb|500px|Mahere whenua taupori aorere]] He rārangi [[whenua]], [[takiwā whirinaki]] ā-taupori tēnei e ai ki te paerewa [[ISO 3166-1]], e whakaatu ana i ngā taupori tapeke. Kāore ētahi whenua (pērā i a [[Tairana]]) e rīpoata i a rātou taupori tapeke, ka rīpoata i te taupori kirirarau kē. I ēnei tauira, ka whakaatu te ripanga nei i ngā whakataunga tata nō tētahi mana aorere mō ā rātou taupori tapeke. Tae ana tēnei rārangi ki ngā [[wehenga motuhake]], ki ngā takiwā whirinaki nohoia, ki ngā [[wehenga whakamihi hāmanga]], ā, i ētahi tauira ki ngā [[whenua wāhanga]] o ngā wehenga motuhake. Hei tauira, he mea whakarārangi te [[Kīngitanga Kotahi]] hei hinonga kotahi, manohi anō kua whakarārangi wāwāhi kē ngā whenua wāhanga o te [[Kīngitanga Hōrana]]. Ka rārangihia hokia ngā taupori whenua hei ōrautanga o te taupori aorere, nā te [[Tari Tatauranga o te Hononga o Amerika]] i whakatau tata hei 7.29 piriona.<ref>{{cite web | url=http://www.census.gov/popclock | title=Matawā Taupori HOA & Aorere | publisher=Census.gov | date=17 February 2014 | accessdate=2014-02-17}}</ref> E ai ki tō te [[Kotahitanga Aorere]] whakataunga tata kē, nō te Whiringa-ā-nuku 2011 te taupori aorere i hau i te tatau 7 piriona.<ref name=UN7bn>{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/world-15459643 | title=Population seven billion: UN sets out challenges | date=26 October 2011 | newspaper=BBC | accessdate=2011-10-27}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.guardian.co.uk/world/2011/oct/31/seven-billionth-baby-born-philippines?intcmp=122 | title=World's 'seven billionth baby' is born | newspaper=The Guardian | date=31 October 2011 | accessdate=2011-10-31}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.upi.com/Top_News/US/2011/10/31/7-billion-people-is-a-serious-challenge/UPI-73301320046200 | title=7 billion people is a 'serious challenge' | agency=UPI | date=31 October 2011 | accessdate=2011-11-09}}</ref> ==Tukanga== Ka whakamahia tēnei ripanga i ngā whakataunga tata me ngā matapae whakahou rawa<ref>{{cite journal |url=http://www.economist.com/node/18651512 |title=China's Population: The Most Surprising Demographic Crisis |journal=The Economist |year=2013}}</ref> nō te mana kautenui ā-motu (kia wātea), ā, kua whakaawhiwhia mō te nuinga. Kia kore ngā raraunga ā-motu whakahoua e wātea, kua whakamahia ngā whakataunga tata me ngā matapae mō te tau 2015 o te Tānga Taupori o tō te [[Kotahitanga Aorere Tari Take Ōhanga, Hapori]].<ref name="unpop">{{cite web | url=http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf | title=World Population Prospects The 2015 Revision: Key Findings and Advance Tables | publisher=The Department of Economic and Social Affairs of the United Nations | format=PDF | pages=51–55 | accessdate=2015-07-31}}</ref> Nō te mea kāore ngā tatau i kohikohia mō ia whenua i te wā kotahi, kāore hoki i te taumata tikapūtanga ōrite, tērā pea ka hē te whakataunga mēnā ka whakataurite ngā raraunga. Me te aha anō, kāore pea te tāpiri i ngā tatau mō ngā whenua katoa e ōrite ki te tapeke aorere. Tokoiti ngā whenua kua toru ngā ngahurutanga, roa ake rānei, te wā kāore tētahi kautenui i whakahaere, nō reira he whakataunga tata pae hapa tiketike noa iho ngā tatauranga. Kua kautehia ngā wāhi wāhanga hanganga o ngā wehenga motuhake (pērā i ngā whenua o te Kīngitanga Kotahi) hei wāhanga o ēnā wehenga motuhake. Kāore ngā hinonga motuhaketanga-kore (pērā i te [[Kotahitanga Ūropi]]), me ērā takiwā whirinaki kāore ā-rātou taupori tūturu (pērā i ngā kokoraho maha o te [[Tiri o te Moana]]) i whakarārangihia. == Whenua, takiwā whirinaki ā-taupori == <!--sau PLEASE READ BEFORE EDITING! WHEN YOU UPDATE A COUNTRY'S POPULATION - PLEASE ALSO UPDATE THE EXPRESSION NEXT TO IT (column "% of world population") WITH THE SAME NUMBER EXCLUDING COMMAS (the #expr: equation). --> Kia matāra: Kua ''whakatītahahia'' katoatia ngā whenua me ngā takiwā whirinaki wāhanga o tētahi wehenga motuhake. {| class="wikitable sortable" style="text-align:right" |- !data-sort-type="number"|Raupapa!!Ingoa rohe, takiwā, me ngā pīwari!!Taupori!!Rā!!% o te ao!!Puna |- |1 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haina}}<ref group="Note">Pā ai ngā tatau kautenui ki te [[tuawhenua Haina]], hāunga ōna [[Rohe ture-whaiaro o Haina|rohe ture-whaiaro]] a [[Hongipua]] me [[Makao]].</ref> |{{data Haina|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://data.stats.gov.cn/ Matawā taupori whaimana] |- |2 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īnia}} |{{data Īnia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.indiastat.com/popclockflash.aspx Matawā taupori whaimana] |- |3 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hononga-o-Amerika}}<ref group="Note">Taupori o ngā [[Wehenga o te Hononga-o-Amerika|wehenga e 50]] me te [[Tiriwā o Columbia]].</ref> |{{data Hononga-o-Amerika|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popclock/ Matawā taupori whaimana] |- |4 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Initonīhia}} |255,461,700 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 255461700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bps.go.id/linkTabelStatis/view/id/1274 Matapae whaimana] |- |5 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parīhi}} |{{data Parīhi|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.ibge.gov.br/apps/populacao/projecao/index.html Matawā taupori whaimana] |- |6 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pakitāne}} |{{formatnum: {{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190502230956/https://pwd.punjab.gov.pk/ Matawā taupori whaimana] |- |7 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāitiria}} |182,202,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 182202000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |8 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pākaratēhi}} |{{data Pākaratēhi|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx Matawā taupori whaimana] |- |9 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rūhia}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Crimea]] me [[Sevastopol]].</ref> |{{formatnum: {{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://demoscope.ru/weekly/app/popclock/popclock.php Matawā taupori whaimana] |- |10 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mehiko}} |126,577,691 |Hūrae 1, 2019 |{{#expr: 126577691/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190103091405/http://www.conapo.gob.mx/work/models/CONAPO/Mapa_Ind_Dem18/index_2.html Matapae whaimana] |- |11 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nipono}} |126,200,000 |Mei 1, 2019 |{{#expr: 126200000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |12 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Piripīni}} |{{data Piripīni|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150915090120/http://rpo3.popcom.gov.ph/ Matawā taupori whaimana] |- |13 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whitināmu}} |90,730,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 90730000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.gso.gov.vn/default_en.aspx?tabid=622&ItemID=14195 Whakataunga tata whaimana] |- |14 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Etiopia}} |90,076,012 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 90076012/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151017033609/http://www.csa.gov.et/images/general/news/pop_pro_wer_2014-2017 Matapae whaimana] |- |15 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īhipa}} |{{data Īhipa|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20230907025744/https://www.capmas.gov.eg/ Matawā taupori whaimana] |- |16 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}} |85,026,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:85026000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160114103852/http://www.ins-rdc.org/sites/default/files/Montage%20AnnuStat%20FINAL%202%20From%20VEROUILLE%20_0.pdf Matapae whaimana] |- |17 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiamana}} |81,292,400 |Māehe 31, 2015 |{{#expr: 81292400/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.destatis.de/EN/FactsFigures/SocietyState/Population/CurrentPopulation/Tables/Census_SexAndCitizenship.html Whakataunga tata whaimana] |- |18 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāna}} |{{data Īrāna|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.amar.org.ir/Default.aspx?tabid=133 Matawā taupori whaimana] |- |19 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tākei}} |77,695,904 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 77695904/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.turkstat.gov.tr/Start.do Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |20 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Wīwī}}<ref group="Note">Tae ana tēnei tatau ki te takiwā Wīwi ki Ūropi, ki āna [[Tānga Tāwāhi o Wīwī|tānga tāwāhi]] (''départements d'outre-mer'' i te [[Reo Wīwī]]) a [[Guiana Wīwī]] (''Guyane''): 239,648, [[Guadeloupe]]: 403,314, [[Martinique]]: 388,364 me te [[Moutere Réunion]]: 833,944.[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012#top], ā, ki āna [[Rauhīanga Tāwāhi o Wīwī|rauhīanga tāwāhi]] (''collectivités d'outre-mer'') a Porinihia Wīwī (''Polynésie française''): 274,217,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popsubpolynesie.htm], Niu Karetōnia (''Nouvelle-Calédonie''): 320,595,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popprovincenouvellecaledonie.htm] Hato-Barthélemy: 9,269,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977] Hato Martin: 36,522,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978] Hato Pierre me Miquelon (''Saint-Pierre-et-Miquelon''): 6,299,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=975] Warihi me Whutuna (''Wallis-et-Futuna''): 12,867,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcircwallisetfutuna.htm] me Mayotte: 217,091.[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcommayotte.htm]. E 2,742,000 te taupori hiatonga o ngā tānga me ngā rauhīanga tāwāhi katoa. Tāpiri ake te taupori o Wīwī Pākōkā e 64,386,000 i te Whiringa-ā-Nuku 2015,[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=000436387] e 67,128,000 te whakataunga tata mō te taupori tapake o Wīwī.</ref> |67,128,000 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 67128000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=001641607 Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |21 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tairana}} |65,104,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 65104000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150629165431/http://www.ipsr.mahidol.ac.th/ipsrbeta/en/Gazette.aspx Matapae whaimana ā-tau] |- |22 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} |64,800,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 64800000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ons.gov.uk/ons/rel/pop-estimate/population-estimates-for-uk--england-and-wales--scotland-and-northern-ireland/mid-2014/rft---mid-2014-population-estimates-analysis-tool.zip Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Haratua 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |23 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Itāria}} |60,725,000 |Āperira 30, 2015 |{{#expr: 60725000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://demo.istat.it/bilmens2015gen/index.html Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |24 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwherika-ki-te-tonga}} |54,956,900 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 54956900/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022015.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |25 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēma}} |53,897,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:53897000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |26 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tānahia}} |53,470,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 53470000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |27 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}} |51,515,399 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 51515399/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20110303195830/http://rcps.egov.go.kr:8081/jsp/stat/ppl_stat_jf.jsp Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |28 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koromōpia}} |{{data Koromōpia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120114091321/http://www.dane.gov.co/reloj/reloj_animado.php Matawā taupori whaimana] |- |29 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāniora}} |46,439,864 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 46439864/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.es/inebaseDYN/cp30321/cp_inicio.htm Whakataunga tata whaimana] |- |30 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kenia}} |46,050,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:46050000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |31 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āketina}} |43,131,966 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 43131966/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140912104325/http://www.indec.mecon.ar/nuevaweb/cuadros/2/proyeccionesyestimaciones_nac_2010_2040.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |32 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ūkareinga}}<ref group="Note">Not including [[Crimea]] and [[Sevastopol]].</ref> |42,800,501 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 42800501/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160808023040/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/eng/news/op_popul_e.asp Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |33 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Aratiria}} |39,500,000 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 39500000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306220607/http://www.ons.dz/-Demographie-.html Matapae whaimana ā-tau] |- |34 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōrana}} |38,484,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 38484000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.gov.pl/en/basic-data/ Whakataunga tata whaimana] |- |35 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne}} |38,435,252 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 38435252/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142840/http://cbs.gov.sd/en/files.php?id=7#&panel1-1 Matapae whaimana ā-tau] |- |36 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāki}} |36,004,552 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 36004552/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140208014232/http://www.mofamission.gov.iq/ Matapae whaimana ā-tau] |- |37 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kānata}} |35,851,774 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 35851774/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statcan.gc.ca/start-debut-eng.html Whakataunga tata whaimana] |- |38 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ukānga}} |34,856,813 |Ākuhata 28, 2014 |{{#expr: 34856813/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/NPHC%202014%20PROVISIONAL%20RESULTS%20REPORT.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |39 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marako}}<ref group="Note">''Hāunga'' te taupori o te [[takiwā tautohea]] o [[Sahara Uru]] (te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]]). Mehemea kua tāpiri ake, ka tae atu te kautenui [[Marako]] Mahuru 2014 ki te 33,848,242 ngā kainoho.</ref> |33,337,529 |Hepetema 1, 2014 |{{#expr: 33337529/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.hcp.ma/downloads/RGPH-2014_t17441.html Hua hukihuki kautenui 2014] |- |40 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hauri Arāpia}} |31,521,418 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 31521418/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160509155043/http://www.cdsi.gov.sa/ar/indicators/1 Matapae whaimana ā-tau] |- |41 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Perū}} |31,151,643 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 31151643/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924034728/http://www.inei.gob.pe/media/MenuRecursivo/Cap03020.xls Matapae whaimana ā-tau] |- |42 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Uhipeketane}} |31,022,500 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 31022500/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.uz/ Whakataunga tata whaimana] |- |43 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marēhia}} |{{data Marēhia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20080611041219/http://www.statistics.gov.my/ Matawā taupori whaimana] |- |44 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Wenehūera}} |30,620,404 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 30620404/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071317/http://www.ine.gov.ve/documentos/Demografia/SituacionDinamica/Proyecciones/xls/Nacional.xls Matapae whaimana ā-tau] |- |45 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nepōra}} |28,037,904 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 28037904/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150425141819/http://cbs.gov.np/wp-content/uploads/2014/10/Population-Projection-2011-2031.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |46 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāna}} |27,043,093 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 27043093/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140801150513/http://www.statsghana.gov.gh/docfiles/2010phc/National%20Population%20Projection_2010%20to%202014.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |47 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwhekenetāna}} |26,023,100 |2013-2014 |{{#expr: 26023100/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150909120943/http://cso.gov.af/Content/files/Population(3).pdf Whakataunga tata whaimana] |- |48 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Yemen}} |25,956,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 25956000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121009023840/http://www.cso-yemen.org/publiction/yearbook2011/population.xls Whakataunga tata whaimana] |- |49 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mohapiki}} |25,727,911 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 25727911/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gov.mz/estatisticas/estatisticas-demograficas-e-indicadores-sociais/projeccoes-da-populacao/populacao-projectada-por-distritos-maputo-cidade-2007_2040.xls/at_download/file Matapae whaimana ā-tau] |- |50 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}} |25,155,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 25155000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |51 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Anakora}} |24,383,301 |Mei 16, 2014 |{{#expr: 24383301/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151126193220/http://www.ine.gov.ao/ Hua hukihuki kautenui 2014] |- |52 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ahitereiria}} |{{data Ahitereiria|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Web+Pages/Population+Clock?opendocument Matawā taupori whaimana] |- |53 |align=left|{{flaglist|Hiria}} |{{formatnum: {{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cbssyr.sy/index-EN.htm Matawā taupori whaimana]<ref group="Note">Matapae nō mua i te kaiāriki. E ai ki te whakataunga tata kei tua i te [http://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/12/03/200000-dead-why-syrias-rising-death-toll-is-so-divisive 200,000] ngā pārurenga i te mutunga o te Whiringa-ā-Nuku 2014.</ref> |- |54 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Taiwana}}<ref group="Note">He [[Tūnga tōrangapū o Taiwana|wehenga whakamihi hāmanga]] kua kokoraho e te [[Tūwehe-ā-Iwi o Haina]] hei Porowini. Tae ana a [[Taiwana]] (Tūwehe o Haina) ki ngā moutere hauiti o [[Jinmen]], [[Moutere Mazu|Mazu]], me [[Pescadores]], etc.</ref> |23,476,640 |Oketopa 31, 2015 |{{#expr: 23476640/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140704022127/http://eng.stat.gov.tw/point.asp?index=9 Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |55 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamarūna}} |23,344,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 23344000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |56 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Tai Rei}} |22,671,331 |Mei 15, 2014 |{{#expr: 22671331/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ins.ci/n/index.php?option=com_content&view=article&id=19&Itemid=27 Hua hukihuki kautenui 2014] |- |57 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marakāhia}} |22,434,363 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 22434363/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160116040245/http://instat.mg/madagascar-en-chiffres/#demographie Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |58 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hīraka}} |20,675,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 20675000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190604210342/http://www.statistics.gov.lk/PopHouSat/VitalStatistics/MidYearPopulation/Mid-year%20population%20by%20district.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |59 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Romeinia}} |19,942,642 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 19942642/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insse.ro/cms/files/statistici/comunicate/com_anuale/populatie/PopRez2014r.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |60 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāika}} |19,899,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 19899000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |61 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pūkina}} |18,450,494 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 18450494/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160105082447/http://www.insd.bf/n/ Whakataunga tata whaimana] |- |62 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri}} |18,006,407 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 18006407/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20220922130522/http://www.ine.cl/canales/chile_estadistico/demografia_y_vitales/proyecciones2014/proyecciones-de-poblacion-2014.xlsx Matapae ā-tau whaimana] |- |63 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Katatānga}} |17,630,700 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 17608200/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151008001735/http://www.stat.gov.kz/faces/homePag Whakataunga tataā-marama whaimana] |- |64 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Māri}} |17,600,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:17600000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |65 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrana}} |{{data Hōrana|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090617194723/http://www.cbs.nl/en-GB/menu/themas/bevolking/cijfers/extra/bevolkingsteller.htm Matawā taupori whaimana] |- |66 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marāwi}} |16,310,431 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16310431/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210602215254/http://www.nsomalawi.mw/images/stories/data_on_line/demography/census_2008/Main%20Report/ThematicReports/Population%20Projections%20Malawi.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |67 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ekuatoa}} |16,278,844 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16278844/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ecuadorencifras.gob.ec/proyecciones-poblacionales/ Whakataunga tata whaimana] |- |68 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuatamāra}} |16,176,133 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16176133/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140314175005/http://www.ine.gob.gt/index.php/estadisticas/tema-indicadores Whakataunga tata whaimana] |- |69 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tāmipia}} |15,473,905 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 15473905/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113144848/http://www.zamstats.gov.zm/report/Monthly/Vol%20129%202014%20The%20Monthly%20January.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |70 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamapōtia}} |15,405,157 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 15405157/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/info/meetings/cambodia/pdf/rp12_ch10.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |71 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāta}} |14,037,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 14037000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |72 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Henekara}} |13,508,715 |Hūrae 19, 2013 |{{#expr: 13508715/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ansd.sn/index.php?option=com_content&view=article&id=172:publication-des-resultats-definitifs-du-rgphae&catid=59:evenements&Itemid=267 Hua kautenui 2013] |- |73 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Timuwawe}} |13,061,239 |Ākuhata 17, 2012 |{{#expr: 13061239/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.zimstat.co.zw 2012 Hua kautenui] |- |74 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini}} |12,609,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 12609000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |75 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} |11,892,934 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11892934/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140423042347/http://ssnbs.org/storage/South%20Sudan%20Statistical%20Yearbook%202011%20FINAL.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |76 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwia}} |11,410,651 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11410651/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.bo/indice/visualizador.aspx?ah=PC20412.HTM Matapae whaimana] |- |77 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pehiamu}} |11,280,134 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 11280134/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141111002452/http://www.ibz.rrn.fgov.be/fileadmin/user_upload/nl/bev/statistieken/stat-1-1_n.pdf Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |78 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwana}} |11,262,564 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11262564/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://statistics.gov.rw/ Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |79 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiupa}} |11,238,317 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 11210064/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160128195936/http://www.one.cu/publicaciones/cepde/anuario_2014/anuario_demografico_2014.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |80 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūnihia}} |10,982,754 |Āperira 23, 2014 |{{#expr: 10982754/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924035126/http://www.ins.tn/rgph/depliant-rgph2014_v2.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |81 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haiti}} |10,911,819 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10911819/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104339/http://www.ihsi.ht/pdf/projection/ProjectionsPopulation_Haiti_2007.pdf Matapae whaimana] |- |82 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kirihi}} |10,846,979 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 10846979/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924123258/http://www.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/PAGE-themes?p_param=A1605&r_param=SPO18&y_param=2014_00&mytabs=0 Whakataunga tata whaimana] |- |83 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūmārie}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Puntland]] (me āna kainoho e 3,900,000) me [[Somaliland]] (āhua 3,500,000 ngā kainoho).</ref> |10,787,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10787000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |84 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīekia}} |10,541,466 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 10541466/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.czso.cz/csu/czso/population Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |85 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua Tominika}} |10,528,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:10528000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |86 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Potukara}} |10,374,822 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 10374822/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_publicacoes&PUBLICACOESpub_boui=213241170&PUBLICACOESmodo=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |87 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēnina}} |10,315,244 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10315244/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insae-bj.org/Migration.html?file=files/stats-demographiques/STATISTIQUES%20DEMOGRAPHIQUES.xlsx Matapae whaimana] |- |88 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hanekeria}} |9,849,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 9849000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.ksh.hu/docs/eng/xftp/gyor/nep/enep21412.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |89 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Huitene}} |9,838,480 |Oketopa 31, 2015 |{{#expr: 9838480/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.scb.se/en_/Finding-statistics/Statistics-by-subject-area/Population/Population-composition/Population-statistics Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |90 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}} |9,823,827 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 9823827/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071528/http://www.isteebu.bi/images/rapports/projection%20de%20la%20population%20bdi%202008-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |91 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Atepaihānia}} |9,676,500 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 9676500/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.gov.az/news/?id=3008 Whakataunga tata whaimana] |- |92 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pērara}} |9,494,200 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 9494200/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://archive.is/20151106150804/http://belstat.gov.by/en/ofitsialnaya-statistika/otrasli-statistiki/naselenie/demografiya_2/current-data/demographic-situation/demographic-situation-in-january-september-2015 Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |93 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} |{{formatnum: {{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151226160751/http://worldpopulationreview.com/countries/united-arab-emirates-population/ Matawā taupori whaimana] |- |94 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ateria}} |8,623,073 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8623073/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistik.at/web_de/statistiken/bevoelkerung/bevoelkerungsstand_und_veraenderung/bevoelkerung_zu_jahres-_quartalsanfang/023582.html Tatau -ā-hauwhā taupua] |- |95 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Honotura}} |8,576,532 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8576532/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.hn/index.php/component/content/article?id=100 Whakataunga tata whaimana] |- |96 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Iharaira}} |8,434,600 |Oketopa 30, 2015 |{{#expr: 8434600/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20180915102003/http://www.cbs.gov.il/reader/?MIval=cw_usr_view_Folder&ID=141 Tatau ā-marama taupua] |- |97 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahikitāna}} |8,354,000 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 8354000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306125630/http://www.stat.tj/en/ Whakataunga tata whaimana] |- |98 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Huiterangi}} |8,279,700 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 8279700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bfs.admin.ch/bfs/portal/en/index/themen/01/02/blank/key/bevoelkerungsstand/01.html Tatau ā-hauwhā taupua] |- |99 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Papua Nūkini}} |8,083,700 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8083700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |100 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrano}} |7,595,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 7595000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hongipua}}'' ''([[Haina]])'' |7,298,600 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 7298600/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20070609015356/http://www.censtatd.gov.hk/hong_kong_statistics/statistics_by_subject/index.jsp?subjectID=1&charsetID=2&displayMode=T Whakataunga tata whaimana] |- |101 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Purukāria}} |7,202,198 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 7202198/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nsi.bg/sites/default/files/files/pressreleases/Population2014_en_2Y19BGI.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |102 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāpia}}<ref group="Note">Hāunga [[Kotopo]]</ref> |7,114,393 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 7114393/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151225081855/http://webrzs.stat.gov.rs/WebSite/Public/PageView.aspx?pKey=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |103 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parakai}} |7,003,406 |2015 |{{#expr: 7003406/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dgeec.gov.py/Publicaciones/Biblioteca/NACIONAL/Proyeccion_Nacional.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |104 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}} |6,974,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6974000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-togo.org/index.php/thematiques/statistiques-demographiques/32-thematiques/statistiques-demographiques/etat-structure/79-perspectives-demo Whakataunga tata whaimana] |- |105 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāoho}} |6,802,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6802000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120517150036/http://www.nsc.gov.la/Statistics/Selected%20Statistics/Population.htm Matapae ā-tau whaimana] |- |106 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Araone}} |6,453,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6453000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |107 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whakaora}} |6,401,240 |2014 |{{#expr: 6401240/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20171021164030/http://www.digestyc.gob.sv/index.php/novedades/avisos/540-ya-se-encuentra-disponible-el-boletin-ipc-septiembre-2012.html Whakataunga tata whaimana] |- |108 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīpia}} |6,278,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6278000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |109 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nikarāhua}} |6,198,154 |2014 |{{#expr: 6198154/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bcn.gob.ni/publicaciones/periodicidad/anual/nicaragua_cifras/nicaragua_cifras.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |110 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kikitānga}} |5,975,000 |Hepetema 1, 2015 |{{#expr: 5975000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.kg/media/monthlyreview/801ec5e5-6dcd-43ff-9f6a-d849303eff2a.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |111 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tenemāka}} |5,699,220 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 5699220/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dst.dk/en/Statistik/emner/befolkning-og-befolkningsfremskrivning/folketal.aspx Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |112 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hingapoa}} |5,535,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 5535000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151129094649/http://www.singstat.gov.sg/statistics/latest-data#14 Whakataunga tata whaimana] |- |113 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whinirana}} |{{formatnum: {{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151002005827/http://vrk.fi/default.aspx?site=4&docid=85 Matawā taupori whaimana] |- |114 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowākia}} |5,421,349 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 5421349/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://slovak.statistics.sk/wps/wcm/connect/5db07c01-f456-4312-942f-564973bdea4d/Republika_2014.pdf?MOD=AJPERES Whakataunga tata whaimana] |- |115 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Eritēria}} |5,228,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 5228000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |116 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nōwei}} |5,205,434 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 5205434/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ssb.no/en/befolkning/statistikker/folkendrkv/kvartal Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |117 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Puku o Āwherika}} |4,900,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4900000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |118 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koto Rika}} |4,773,130 |Hune 30, 2014 |{{#expr: 4773130/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120327062704/http://www.inec.go.cr/Web/Home/pagPrincipal.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |119 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tukumanatānga}} |4,751,120 |Tīhema 26, 2012 |{{#expr: 4751120 /{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150226075305/http://www.chrono-tm.org/2015/02/rezultatyi-perepisi-naseleniya-v-turkmenistane/ Hua hukihuki kautenui 2012] |- | 120 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parihitini}} |4,682,467 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4682467/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140608204943/http://www.pcbs.gov.ps/Portals/_Rainbow/Documents/gover_e.htm Whakataunga tata whaimana] |- |121 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Aotearoa}} |{{data Aotearoa|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20100604223109/http://www.stats.govt.nz/methods_and_services/population_clock.aspx Matawā taupori whaimana] |- |122 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Airangi}} |4,635,400 |Āperira 1, 2015 |{{#expr: 4635400/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cso.ie/en/releasesandpublications/er/pme/populationandmigrationestimatesapril2015/ Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |123 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōngo}} |4,620,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4620000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |124 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Raipiria}} |4,503,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4503000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |125 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Omāna}} |4,306,947 |Tīhema 13, 2015 |{{#expr: 4306947/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20161009234648/https://www.ncsi.gov.om/Pages/NCSI.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |126 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koroātia}} |4,225,316 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 4225316/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170705025245/http://www.dzs.hr/Eng/system/first_results.htm#MIG Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |127 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuwait}} |4,183,658 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 4183658/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Kuwait-Cities.html Whakataunga tata whaimana] |- |128 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Repanona}} |4,168,000 |2013 |{{#expr: 4168000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151006190537/http://www.moph.gov.lb/Statistics/Documents/StatisticalBulletin2013.pdf Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Puntland}} '' '' ([[Hūmārie]]) '' |3,900,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3900000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |129 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} |3,791,622 |Oketopa 15, 2013 |{{#expr: 3791622/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20181123135507/http://www.bhas.ba/obavjestenja/Preliminarni_rezultati_bos.pdf Hua hukihuki kautenui 2013] |- |130 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Panamā}} |3,764,166 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3764166/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://www.contraloria.gob.pa/INEC/Archivos/P2381Boletin9.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |131 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōria}}<ref group="Note">Hāunga ([https://web.archive.org/web/20140722065134/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/01%20Population%20by%20municipalities%20for%20the%20beginning%20of%20the%20year.xls 2012]) te [[Tūwehe o Abkhazia]] (242,862, kautenui 2011) me [[Ossetia-ki-te-Tonga]] (70,000, 2006).</ref> |3,729,500 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 3729500/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.geostat.ge/index.php?action=page&p_id=152&lang=eng Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |132 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mauritānia}} |3,631,775 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3631775/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ons.mr/doc/publication/Projectionpopulation.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |133 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Morotawa}}<ref group="Note">Hāunga ([http://www.statistica.md/public/files/publicatii_electronice/populatia/Populatia_Republicii_Moldova_2010.pdf statistica.md.2010.pdf]) [[Transnistria]] (555,347, kautenui 2005).</ref> |3,555,200 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 3555200/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistica.md/ Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Peta Riko}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |3,548,397 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 3548397/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popest/data/index.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Somaliland}} '' '' ([[Hūmārie]]) '' |3,500,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3500000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |134 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Urukoi}} |3,415,866 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 3415866/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20091114215413/http://www.ine.gub.uy/banco%20de%20datos/soc_proyecciones/totpais_ambos.xls Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |135 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mongōria}} |{{formatnum: {{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nso.mn Matawā taupori whaimana] |- |136 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āmenia}} |3,004,000 |Hepetema 1, 2015 |{{#expr: 3004000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.armstat.am/en/?nid=126&id=19001&submit=Search Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |137 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rituānia}} |2,893,336 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 2893336/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170228081633/https://osp.stat.gov.lt/en/home Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |138 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Arapeinia}} |2,893,005 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 2893005/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150224224626/http://www.instat.gov.al/en/publications/press-releases/press-release-population-of-albania-1-january-2015.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |139 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hemeika}} |2,717,991 |Tīhema 31, 2013 |{{#expr: 2717991/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://statinja.gov.jm/Demo_SocialStats/population.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |140 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Katā}} |2,463,460 |Noema 30, 2015 |{{#expr: 2463460/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151113142414/http://www.gsdp.gov.qa/portal/page/portal/gsdp_en Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |141 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwana}} |2,141,206 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 2141206/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cso.gov.bw/templates/cso/file/File/Census%20%202011%20Statsbrief_Projections%20vs%20Actual%20censusJuly%2031%202013%20.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Mahuru 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |142 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Namīpia}} |2,113,077 |Ākuhata 28, 2011 |{{#expr: 2113077/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Namibia.html Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |143 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Makerōnia}} |2,069,172 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 2069172/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.gov.mk/OblastOpsto_en.aspx?id=2 Whakataunga tata whaimana] |- |144 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowinia}} |{{formatnum: {{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090618041010/http://www.stat.si/eng/tema_demografsko_prebivalstvo.asp Matawā taupori whaimana] |- |145 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwhia}} |1,973,700 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 1973700/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.csb.gov.lv/en/statistikas-temas/population-key-indicators-30624.html Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |146 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Teroto}} |1,894,194 |2011 |{{#expr: 1894194/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142226/http://www.bos.gov.ls/ Whakataunga tata whaimana] |- |147 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kamopia}} |1,882,450 |Āperira 15, 2013 |{{#expr: 1882450/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gambia.html Hua hukihuki kautenui 2013] |- |148 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotopo}}<ref group="Note">{{Kosovo-note}}</ref> |1,827,231 |2015 |{{#expr: 1827231/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151018171339/http://ask.rks-gov.net/ENG/publikimet/doc_download/1126-kosovo-population-projection-2011-2061 Matapae ā-tau whaimana] |- |149 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāpona}} |1,802,278 |Mei 22, 2013 |{{#expr: 1802278/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-gabon.com Hua hukihuki kautenui 2013] |- |150 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Pihō}} |1,530,673 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1530673/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-guinebissau.com/ Whakataunga tata whaimana] |- |151 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Bahrain}} |1,359,800 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1359800/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170206163647/http://www.cio.gov.bh/cio_ara/English/Publications/Statistical%20Abstract/ABS2011/CH2/2013%2012%2019%20Bahrain%20%20Population%20Projections.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |152 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tirinaki-Tāpako}} |1,340,557 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 1340557/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150928065005/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/TT.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |153 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Etonia}} |1,313,271 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 1313271/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121123153505/http://www.stat.ee/main-indicators Whakataunga tata whaimana] |- |154 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marihi}} |1,261,208 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 1261208/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://archive.is/20140827165459/http://statsmauritius.gov.mu/English/StatsbySubj/Pages/Population-Jan-June-2014.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |155 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Ekuatoria}} |1,222,442 |Hūrae 4, 2015 |{{#expr: 1222442/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/EquatorialGuinea.html Hua hukihuki kautenui 2015] |- |156 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} |1,167,242 |Hūrae 11, 2015 |{{#expr: 1167242/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210225112143/http://www.statistics.gov.tl/wp-content/uploads/2015/10/1-Preliminary-Results-4-Printing-Company-19102015.pdf Hua hukihuki kautenui 2015] |- |157 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Warerangi}} |1,119,375 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1119375/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150723224521/http://ccm.org.sz/documents/reports/hiv/Population-Projections-Report-2007-2030.pdf Matapae whaimana] |- |158 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tipūti}} |888,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 888000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |159 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whītī}} |867,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 867000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |160 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara}}<ref group="Note">Hāunga [[Haipara ki te raki]] (294,396, kautenui 2011) ([https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf]).</ref> |847,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 847000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/8C0C908964C02BEFC2257F030037EDE6?OpenDocument&sub=1&sel=1&e=&print Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Proposed flag of Réunion (VAR).svg|22px]]'' ''[[Réunion]]'' ''([[Wīwī]]) '' |844,994 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 844994/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=24&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |161 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Komoro}} |784,745 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 784745/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160111213747/http://comoros.africadata.org/fr/DataAnalysis Whakataunga tata whaimana] |- |162 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Putāna}} |{{formatnum: {{#expr: (72000+3.6*{{Age in days|2012|4|16}}) round 0}}0}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (720000+36*{{Age in days|2012|4|16}})/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160319084148/http://www.nsb.gov.bt/main/main.php#&slider1=1 Matawā taupori whaimana] |- |163 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kaiana}} |746,900 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 746900/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150923200500/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/GY.pdf Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Macau}}'' ''([[Haina]])'' |643,100 |Hepetema 30, 2015 |{{#expr: 643100/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dsec.gov.mo/TimeSeriesDatabase.aspx?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |164 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Motu Horomona}} |642,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 642000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |165 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Montenegro}} |621,207 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 621207/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.monstat.org/userfiles/file/publikacije/godisnjak%202014/stanovnistvo.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |166 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rakapuō}} |562,958 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 562958/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=383&IF_Language=fra&MainTheme=2&FldrName=1 Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Hōngoingoi 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |167 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hurināme}} |534,189 |Ākuhata 13, 2012 |{{#expr: 534189/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Suriname.html Hua hukihuki kautenui 2012] |- |168 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kūrae Matomato}} |524,833 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 524833/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.cv/actualise/publicacao/files/615430153152013Retro-Projeccao%202000-2010%20e%20Projeccoes%20Demograficas%20%20CABO%20VERDE%202010-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- | 169 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahara ki te Uru}}<ref group="Note">Kua wāwāhia te mana whakahaere ki [[Marako]] me te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]], nā rāua e rua te katoa o te takiwā i kokoraho.</ref> |510,713 |Hepetema 2, 2014 |{{#expr: 510713/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/WesternSahara.html Hua hukihuki kautenui 2014] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Transnistria|state}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Morotawa]].</ref> |505,153 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 505153/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Moldova.html Whakataunga tata whaimana] |- |170 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mārata}} |445,426 |Māehe 31, 2014 |{{#expr: 445426/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150621211549/https://secure2.gov.mt/localgovernment/file.aspx?f=7810 Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuarerupe|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |403,750 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 403750/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=26&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |171 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poronai}} |393,372 |Hune 20, 2011 |{{#expr: 393372/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Brunei.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Mātiniki|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |381,326 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 381326/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=23&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |172 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāhama}} |368,390 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 368390/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://statistics.bahamas.gov.bs/download/070842200.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |173 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārihi}} |368,310 |Hune 2015 |{{#expr: 368310/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Belize.html Whakataunga tata whaimana] |- |174 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Maldives}} |341,256 |Hepetema 20, 2014 |{{#expr: 341256/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141212091856/http://www.planning.gov.mv/census/census%202014/CensusPreliminary/PreliminaryResults.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |175 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiorangi}} |331,310 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 331310/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statice.is/Pages/444?NewsID=11796 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara ki te raki}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Haipara]].</ref> |294,396 |Tīhema 4, 2011 |{{#expr: 294396/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |176 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Papatohe}} |285,000 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 285000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Barbados.html Whakataunga tata whaimana] |- |177 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whenuatū}} |277,500 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 277500/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Niu Karetōnia}}'' ''([[Wīwī]])'' |268,767 |Ākuhata 26, 2014 |{{#expr: 268767/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.isee.nc/population/recensement/structure-de-la-population-et-evolutions Hua hukihuki kautenui 2014] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' ''([[Wīwī]])'' |268,270 |Ākuhata 22, 2012 |{{#expr: 268270/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140221193409/http://www.ispf.pf/Libraries/RP2012/Premiers_r%C3%A9sultats_population_l%C3%A9gale.sflb.ashx Hua hukihuki kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Abkhazia}}<ref group="Note">{{Abkhazia note}}</ref> |240,705 |2011 |{{#expr: 240705/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120209185131/http://apsnypress.info/news/5084.html Hua kautenui] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kiana o Wīwī|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |239,648 |Hānuere 1, 2012 |{{#expr: 239648/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-regions.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Meiotte}}'' ''([[Wīwī]])'' |212,645 |Ākuhata 21, 2012 |{{#expr: 212645/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/document.asp?ref_id=19214&reg_id=27 Hua kautenui 2012] |- |178 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāmoa}} |187,820 |Noema 7, 2011 |{{#expr: 187820/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.sbs.gov.ws Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |179 |style="text-align:left;"|{{flaglist|São Tomé and Príncipe}} |187,356 |Mei 13, 2012 |{{#expr: 187356/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303180641/http://www.ine.st/Documentacao/InformacoesEstatisticas/Demograficas/22.pdf Hua kautenui 2012] |- |180 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Ruiha}} |185,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 185000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuamu}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |159,358 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 159358/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn179.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Curaçao}}'' ''([[Hōrana]])'' |154,843 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 154843/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Curacao.html?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Nagorno-Karabakh.svg|22px]]'' [[Nagorno-Karabakh Republic]] |146,573 | |{{#expr: 146573/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- |181 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiripati}} |113,400 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 113400/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |182 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} |109,991 |Hune 12, 2012 |{{#expr: 109991/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/StVincent.html Hua hukihuki kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Arupa}}'' ''([[Hōrana]])'' |107,394 |Oketopa 31, 2014 |{{#expr: 107394/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cbs.aw?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |106,405 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 106405/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn180.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- |183 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kerenāra}} |103,328 |Mei 12, 2011 |{{#expr: 103328/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.geohive.com/cntry/grenada.aspx Hua kautenui 2011] |- |184 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tonga}} |103,252 |Noema 30, 2011 |{{#expr: 103252/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/tonga/index.php?option=com_advlisting&view=download&fileId=304&Itemid=301 Hua kautenui 2011] |- |185 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}} |102,800 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 102800/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Jersey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |100,800 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 100800/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.gov.je/SiteCollectionDocuments/Government%20and%20administration/R%20Population%20Estimate%202014%2020150623%20SU.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |186 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Seychelles}} |91,400 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 91400/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nsb.gov.sc/wp-content/uploads/2015/12/Seychelles-in-Figures-2015-edition1.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |187 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} |86,295 |Mei 27, 2011 |{{#expr: 86295/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Antigua.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Isle of Man}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |84,497 |Māehe 27, 2011 |{{#expr: 84497/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/IsleOfMan.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Ceuta}}'' ''([[Paniora]])'' |82,376 |2011 |{{#expr: 82376/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Melilla}}'' ''([[Paniora]])'' |78,476 |2011 |{{#expr: 78476/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- |188 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ānatāra}} |76,949 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 76949/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170525074953/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=1&codi_tema=2&codi_divisio=8&codi_subtemes=8 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |189 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tominika}} |71,293 |Mei 14, 2011 |{{#expr: 71293/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104411/http://www.dominica.gov.dm/cms/files/2011_census_report.pdf Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Guernsey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |65,150 |Māehe 31, 2014 |{{#expr: 65150/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Guernsey.html Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pāmura}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |64,237 |Mei 20, 2010 |{{#expr: 64237/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130520190010/http://www.gov.bm/portal/server.pt/gateway/PTARGS_0_2_980_227_1014_43/http%3B/ptpublisher.gov.bm%3B7087/publishedcontent/publish/cabinet_office/statistics/dept___statistics___additonal_files/2012_facts___figures_0.pdf Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |58,238 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 58238/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.eso.ky/populationandvitalstatistics.html#1 Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' |56,114 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 56114/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.gl/?lang=en Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |190 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Kiti me Newi}} |56,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 56000/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hāmoa Amerikana}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |55,519 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 55519/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn177.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- |191 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Moutere Māhara}} |54,880 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 54880/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |53,883 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 53883/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn178.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ossetia ki te Tonga}}<ref group="Note">{{South Ossetia-note}}</ref> |51,547 |Hānuere, 2013 |{{#expr: 51547/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mid.ru/bdomp/ns-reuro.nsf/348bd0da1d5a7185432569e700419c7a/be2d70933881fb75c32579270040e8a1!OpenDocument Whakataunga tata] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Wharo}}'' ''([[Tenemāka]])'' |49,179 |Ākuhata 1, 2015 |{{#expr: 49179/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.hagstova.fo/en Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' |38,247 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 38247/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160930004308/http://stat.gov.sx/ Whakataunga tata whaimana] |- |192 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Manako}} |37,800 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 37800/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.monacostatistics.mc/Population-and-employment Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |193 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīkeneteina}} |37,370 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 37370/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170702000627/http://www.volksblatt.li/medienarchiv/bevolkerungsstatistik-vorlaufige-ergebnisse-31-dezember-2014-1.pdf Semi Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saint-Martin (local).svg|22px]]'' ''[[Saint-Martin]]'' ''([[Wīwī]])'' |36,522 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 36522/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |194 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Marino}} |32,831 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 32831/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20200326182005/https://www.statistica.sm/on-line/en/home/statistics/population.html Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kāmaka}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |32,734 |Tīhema 31, 2013 |{{#expr: 32734/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gibraltar.html Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |31,458 |Hānuere 25, 2012 |{{#expr: 31458/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/TurksCaicos.html Hua kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' |28,875 |Hepetema 30, 2014 |{{#expr: 28875/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.fi/til/vamuu/2014/08/vamuu_2014_08_2014-09-18_tie_001_en.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |28,054 |Hūrae 12, 2010 |{{#expr: 28054/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/BritVirgins.html Hua kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuki Airani}} |19,100 |Hune 1, 2015 |{{#expr: 19100/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mfem.gov.ck/mfemdocs/stats/statistical-series/vital-statistics-and-population-estimates/995-vital-stats-2nd-qrt-2015/file Whakataunga tata whaimana] |- |195 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārau}} |17,950 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 17950/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' |17,408 |Hānuere 1, 2013 |{{#expr: 17408/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ānakuira}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |13,452 |Mei 11, 2011 |{{#expr: 13452/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Anguilla.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |11,750 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11750/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |196 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūwaru}} |10,640 |Noema 4, 2012 |{{#expr: 10640/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Tuvalu.html Hua kautenui 2012] |- |197 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nauru}} |10,084 |Oketopa 30, 2011 |{{#expr: 10084/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/nauru/PublicDocuments/Census/Nauru_2011_Census_Report_FINAL.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |9,269 |Hānuere 1, 2012 |{{#expr: 9269/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]]) '' |6,069 |Hānuere 1, 2012 |0.0000{{#expr: 6069/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Manetera}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |4,922 |Mei 12, 2011 |0.0000{{#expr: 4922/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071254/http://www.gov.ms/wp-content/uploads/2011/02/Montserrat-At-A-Glance.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' |4,020 |Hānuere 1, 2013 |0.0000{{#expr: 4020/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''[[File:Flag of Saint Helena.svg|22px]]'' ''[[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]]'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |4,000 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 4000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Falkland}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |3,000 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 3000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen}}'' ''([[Nōwei]])'' |2,562 |Hūrae 1, 2014 |0.0000{{#expr: 2655/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Svalbard.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |2,302 |Ākuhata 9, 2011 |0.0000{{#expr: 2302/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303200110/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Norfolk_Island/report.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |2,072 |Ākuhata 9, 2011 |0.0000{{#expr: 2072/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' |1,991 |Hānuere 1, 2013 |0.0000{{#expr: 1991/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Niue}} |1,470 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 1470/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Tokerau}}'' ''([[Aotearoa]])'' |1,411 |Oketopa 18, 2011 |0.0000{{#expr: 1411/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120815034343/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Tokelau/report.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |198 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Poho o Pita}} |839 |Hūrae 1, 2012 |0.0000{{#expr: 839/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.vaticanstate.va/content/vaticanstate/es/stato-e-governo/note-generali/popolazione.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |550 |Ākuhata 9, 2011 |0.00000{{#expr: 550/{{worldpop}}*100*10000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Wake Island.svg|22px]]'' ''[[Moutere Wake]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |188 |2005 |0.000000{{#expr: 188/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' ''([[Wīwī]]) '' |140 |2013 |0.000000{{#expr: 140/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of the Midway Islands (local).svg|22px]]'' ''[[Midway Atoll]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |60 |2009 |0.000000{{#expr: 60/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pitikeina}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |56 |2014 |0.000000{{#expr: 56/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[[Pitcairn Islands#Historical population|Whakataunga tata whaimana]] |} ==Kupu tautoko== {{reflist|group="Note"}} ==Tohutoro== {{reflist|colwidth=30em}} ==Hoto ki waho== *[http://www.un.org/esa/population/publications/WPP2004/WPP2004_Volume3.htm Tō te Kotahitanga Aorere Rīpoata Tātaritanga mō te whakahoutanga 2004 o te putanga Matapae Taupori Aorere (World Population Prospects)] (kāore rawa te rīpoata tātaritanga 2006 i te wātea ā-ipurangi nei)&nbsp;— kei roto ngā taipitopito me ngā puna i whakamahia mā ngā whakataunga tata taupori i runga. t5dgfx12ie2mnx9vfvu3srgnur50bt8 167848 167839 2026-06-02T23:32:22Z TautauKarepe 22930 167848 wikitext text/x-wiki [[File:World Population.svg|thumb|500px|Mahere whenua taupori aorere]] He rārangi [[whenua]], [[takiwā whirinaki]] ā-taupori tēnei e ai ki te paerewa [[ISO 3166-1]], e whakaatu ana i ngā taupori tapeke. Kāore ētahi whenua (pērā i a [[Tairana]]) e rīpoata i a rātou taupori tapeke, ka rīpoata i te taupori kirirarau kē. I ēnei tauira, ka whakaatu te ripanga nei i ngā whakataunga tata nō tētahi mana aorere mō ā rātou taupori tapeke. Tae ana tēnei rārangi ki ngā [[wehenga motuhake]], ki ngā takiwā whirinaki nohoia, ki ngā [[wehenga whakamihi hāmanga]], ā, i ētahi tauira ki ngā [[whenua wāhanga]] o ngā wehenga motuhake. Hei tauira, he mea whakarārangi te [[Kīngitanga Kotahi]] hei hinonga kotahi, manohi anō kua whakarārangi wāwāhi kē ngā whenua wāhanga o te [[Kīngitanga Hōrana]]. Ka rārangihia hokia ngā taupori whenua hei ōrautanga o te taupori aorere, nā te [[Tari Tatauranga o te Hononga o Amerika]] i whakatau tata hei 7.29 piriona.<ref>{{cite web | url=http://www.census.gov/popclock | title=Matawā Taupori HOA & Aorere | publisher=Census.gov | date=17 February 2014 | accessdate=2014-02-17}}</ref> E ai ki tō te [[Kotahitanga Aorere]] whakataunga tata kē, nō te Whiringa-ā-nuku 2011 te taupori aorere i hau i te tatau 7 piriona.<ref name=UN7bn>{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/world-15459643 | title=Population seven billion: UN sets out challenges | date=26 October 2011 | newspaper=BBC | accessdate=2011-10-27}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.guardian.co.uk/world/2011/oct/31/seven-billionth-baby-born-philippines?intcmp=122 | title=World's 'seven billionth baby' is born | newspaper=The Guardian | date=31 October 2011 | accessdate=2011-10-31}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.upi.com/Top_News/US/2011/10/31/7-billion-people-is-a-serious-challenge/UPI-73301320046200 | title=7 billion people is a 'serious challenge' | agency=UPI | date=31 October 2011 | accessdate=2011-11-09}}</ref> ==Tukanga== Ka whakamahia tēnei ripanga i ngā whakataunga tata me ngā matapae whakahou rawa<ref>{{cite journal |url=http://www.economist.com/node/18651512 |title=China's Population: The Most Surprising Demographic Crisis |journal=The Economist |year=2013}}</ref> nō te mana kautenui ā-motu (kia wātea), ā, kua whakaawhiwhia mō te nuinga. Kia kore ngā raraunga ā-motu whakahoua e wātea, kua whakamahia ngā whakataunga tata me ngā matapae mō te tau 2015 o te Tānga Taupori o tō te [[Kotahitanga Aorere Tari Take Ōhanga, Hapori]].<ref name="unpop">{{cite web | url=http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf | title=World Population Prospects The 2015 Revision: Key Findings and Advance Tables | publisher=The Department of Economic and Social Affairs of the United Nations | format=PDF | pages=51–55 | accessdate=2015-07-31}}</ref> Nō te mea kāore ngā tatau i kohikohia mō ia whenua i te wā kotahi, kāore hoki i te taumata tikapūtanga ōrite, tērā pea ka hē te whakataunga mēnā ka whakataurite ngā raraunga. Me te aha anō, kāore pea te tāpiri i ngā tatau mō ngā whenua katoa e ōrite ki te tapeke aorere. Tokoiti ngā whenua kua toru ngā ngahurutanga, roa ake rānei, te wā kāore tētahi kautenui i whakahaere, nō reira he whakataunga tata pae hapa tiketike noa iho ngā tatauranga. Kua kautehia ngā wāhi wāhanga hanganga o ngā wehenga motuhake (pērā i ngā whenua o te Kīngitanga Kotahi) hei wāhanga o ēnā wehenga motuhake. Kāore ngā hinonga motuhaketanga-kore (pērā i te [[Kotahitanga Ūropi]]), me ērā takiwā whirinaki kāore ā-rātou taupori tūturu (pērā i ngā kokoraho maha o te [[Tiri o te Moana]]) i whakarārangihia. == Whenua, takiwā whirinaki ā-taupori == <!--sau PLEASE READ BEFORE EDITING! WHEN YOU UPDATE A COUNTRY'S POPULATION - PLEASE ALSO UPDATE THE EXPRESSION NEXT TO IT (column "% of world population") WITH THE SAME NUMBER EXCLUDING COMMAS (the #expr: equation). --> Kia matāra: Kua ''whakatītahahia'' katoatia ngā whenua me ngā takiwā whirinaki wāhanga o tētahi wehenga motuhake. {| class="wikitable sortable" style="text-align:right" |- !data-sort-type="number"|Raupapa!!Ingoa rohe, takiwā, me ngā pīwari!!Taupori!!Rā!!% o te ao!!Puna |- |1 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haina}}<ref group="Note">Pā ai ngā tatau kautenui ki te [[tuawhenua Haina]], hāunga ōna [[Rohe ture-whaiaro o Haina|rohe ture-whaiaro]] a [[Hongipua]] me [[Makao]].</ref> |{{data Haina|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://data.stats.gov.cn/ Matawā taupori whaimana] |- |2 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īnia}} |{{data Īnia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.indiastat.com/popclockflash.aspx Matawā taupori whaimana] |- |3 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hononga-o-Amerika}}<ref group="Note">Taupori o ngā [[Wehenga o te Hononga-o-Amerika|wehenga e 50]] me te [[Tiriwā o Columbia]].</ref> |{{data Hononga-o-Amerika|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popclock/ Matawā taupori whaimana] |- |4 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Initonīhia}} |255,461,700 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 255461700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bps.go.id/linkTabelStatis/view/id/1274 Matapae whaimana] |- |5 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parīhi}} |{{data Parīhi|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.ibge.gov.br/apps/populacao/projecao/index.html Matawā taupori whaimana] |- |6 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pakitāne}} |{{formatnum: {{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190502230956/https://pwd.punjab.gov.pk/ Matawā taupori whaimana] |- |7 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāitiria}} |182,202,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 182202000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |8 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pākaratēhi}} |{{data Pākaratēhi|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx Matawā taupori whaimana] |- |9 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rūhia}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Crimea]] me [[Sevastopol]].</ref> |{{formatnum: {{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://demoscope.ru/weekly/app/popclock/popclock.php Matawā taupori whaimana] |- |10 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mehiko}} |126,577,691 |Hūrae 1, 2019 |{{#expr: 126577691/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190103091405/http://www.conapo.gob.mx/work/models/CONAPO/Mapa_Ind_Dem18/index_2.html Matapae whaimana] |- |11 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nipono}} |126,200,000 |Mei 1, 2019 |{{#expr: 126200000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |12 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Piripīni}} |{{data Piripīni|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150915090120/http://rpo3.popcom.gov.ph/ Matawā taupori whaimana] |- |13 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whitināmu}} |90,730,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 90730000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.gso.gov.vn/default_en.aspx?tabid=622&ItemID=14195 Whakataunga tata whaimana] |- |14 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Etiopia}} |90,076,012 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 90076012/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151017033609/http://www.csa.gov.et/images/general/news/pop_pro_wer_2014-2017 Matapae whaimana] |- |15 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īhipa}} |{{data Īhipa|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20230907025744/https://www.capmas.gov.eg/ Matawā taupori whaimana] |- |16 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}} |85,026,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:85026000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160114103852/http://www.ins-rdc.org/sites/default/files/Montage%20AnnuStat%20FINAL%202%20From%20VEROUILLE%20_0.pdf Matapae whaimana] |- |17 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiamana}} |81,292,400 |Māehe 31, 2015 |{{#expr: 81292400/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.destatis.de/EN/FactsFigures/SocietyState/Population/CurrentPopulation/Tables/Census_SexAndCitizenship.html Whakataunga tata whaimana] |- |18 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāna}} |{{data Īrāna|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.amar.org.ir/Default.aspx?tabid=133 Matawā taupori whaimana] |- |19 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tākei}} |77,695,904 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 77695904/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.turkstat.gov.tr/Start.do Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |20 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Wīwī}}<ref group="Note">Tae ana tēnei tatau ki te takiwā Wīwi ki Ūropi, ki āna [[Tānga Tāwāhi o Wīwī|tānga tāwāhi]] (''départements d'outre-mer'' i te [[Reo Wīwī]]) a [[Guiana Wīwī]] (''Guyane''): 239,648, [[Guadeloupe]]: 403,314, [[Martinique]]: 388,364 me te [[Moutere Réunion]]: 833,944.[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012#top], ā, ki āna [[Rauhīanga Tāwāhi o Wīwī|rauhīanga tāwāhi]] (''collectivités d'outre-mer'') a Porinihia Wīwī (''Polynésie française''): 274,217,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popsubpolynesie.htm], Niu Karetōnia (''Nouvelle-Calédonie''): 320,595,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popprovincenouvellecaledonie.htm] Hato-Barthélemy: 9,269,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977] Hato Martin: 36,522,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978] Hato Pierre me Miquelon (''Saint-Pierre-et-Miquelon''): 6,299,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=975] Warihi me Whutuna (''Wallis-et-Futuna''): 12,867,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcircwallisetfutuna.htm] me Mayotte: 217,091.[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcommayotte.htm]. E 2,742,000 te taupori hiatonga o ngā tānga me ngā rauhīanga tāwāhi katoa. Tāpiri ake te taupori o Wīwī Pākōkā e 64,386,000 i te Whiringa-ā-Nuku 2015,[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=000436387] e 67,128,000 te whakataunga tata mō te taupori tapake o Wīwī.</ref> |67,128,000 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 67128000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=001641607 Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |21 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tairana}} |65,104,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 65104000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150629165431/http://www.ipsr.mahidol.ac.th/ipsrbeta/en/Gazette.aspx Matapae whaimana ā-tau] |- |22 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} |64,800,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 64800000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ons.gov.uk/ons/rel/pop-estimate/population-estimates-for-uk--england-and-wales--scotland-and-northern-ireland/mid-2014/rft---mid-2014-population-estimates-analysis-tool.zip Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Haratua 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |23 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Itāria}} |60,725,000 |Āperira 30, 2015 |{{#expr: 60725000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://demo.istat.it/bilmens2015gen/index.html Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |24 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwherika-ki-te-tonga}} |54,956,900 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 54956900/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022015.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |25 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēma}} |53,897,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:53897000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |26 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tānahia}} |53,470,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 53470000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |27 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}} |51,515,399 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 51515399/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20110303195830/http://rcps.egov.go.kr:8081/jsp/stat/ppl_stat_jf.jsp Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |28 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koromōpia}} |{{data Koromōpia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120114091321/http://www.dane.gov.co/reloj/reloj_animado.php Matawā taupori whaimana] |- |29 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāniora}} |46,439,864 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 46439864/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.es/inebaseDYN/cp30321/cp_inicio.htm Whakataunga tata whaimana] |- |30 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kenia}} |46,050,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:46050000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |31 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āketina}} |43,131,966 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 43131966/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140912104325/http://www.indec.mecon.ar/nuevaweb/cuadros/2/proyeccionesyestimaciones_nac_2010_2040.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |32 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ūkareinga}}<ref group="Note">Not including [[Crimea]] and [[Sevastopol]].</ref> |42,800,501 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 42800501/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160808023040/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/eng/news/op_popul_e.asp Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |33 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Aratiria}} |39,500,000 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 39500000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306220607/http://www.ons.dz/-Demographie-.html Matapae whaimana ā-tau] |- |34 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōrana}} |38,484,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 38484000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.gov.pl/en/basic-data/ Whakataunga tata whaimana] |- |35 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne}} |38,435,252 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 38435252/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142840/http://cbs.gov.sd/en/files.php?id=7#&panel1-1 Matapae whaimana ā-tau] |- |36 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāki}} |36,004,552 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 36004552/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140208014232/http://www.mofamission.gov.iq/ Matapae whaimana ā-tau] |- |37 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kānata}} |35,851,774 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 35851774/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statcan.gc.ca/start-debut-eng.html Whakataunga tata whaimana] |- |38 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ukānga}} |34,856,813 |Ākuhata 28, 2014 |{{#expr: 34856813/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/NPHC%202014%20PROVISIONAL%20RESULTS%20REPORT.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |39 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marako}}<ref group="Note">''Hāunga'' te taupori o te [[takiwā tautohea]] o [[Sahara Uru]] (te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]]). Mehemea kua tāpiri ake, ka tae atu te kautenui [[Marako]] Mahuru 2014 ki te 33,848,242 ngā kainoho.</ref> |33,337,529 |Hepetema 1, 2014 |{{#expr: 33337529/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.hcp.ma/downloads/RGPH-2014_t17441.html Hua hukihuki kautenui 2014] |- |40 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hauri Arāpia}} |31,521,418 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 31521418/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160509155043/http://www.cdsi.gov.sa/ar/indicators/1 Matapae whaimana ā-tau] |- |41 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Perū}} |31,151,643 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 31151643/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924034728/http://www.inei.gob.pe/media/MenuRecursivo/Cap03020.xls Matapae whaimana ā-tau] |- |42 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Uhipeketane}} |31,022,500 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 31022500/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.uz/ Whakataunga tata whaimana] |- |43 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marēhia}} |{{data Marēhia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20080611041219/http://www.statistics.gov.my/ Matawā taupori whaimana] |- |44 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Wenehūera}} |30,620,404 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 30620404/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071317/http://www.ine.gov.ve/documentos/Demografia/SituacionDinamica/Proyecciones/xls/Nacional.xls Matapae whaimana ā-tau] |- |45 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nepōra}} |28,037,904 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 28037904/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150425141819/http://cbs.gov.np/wp-content/uploads/2014/10/Population-Projection-2011-2031.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |46 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāna}} |27,043,093 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 27043093/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140801150513/http://www.statsghana.gov.gh/docfiles/2010phc/National%20Population%20Projection_2010%20to%202014.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |47 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwhekenetāna}} |26,023,100 |2013-2014 |{{#expr: 26023100/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150909120943/http://cso.gov.af/Content/files/Population(3).pdf Whakataunga tata whaimana] |- |48 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Yemen}} |25,956,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 25956000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121009023840/http://www.cso-yemen.org/publiction/yearbook2011/population.xls Whakataunga tata whaimana] |- |49 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mohapiki}} |25,727,911 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 25727911/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gov.mz/estatisticas/estatisticas-demograficas-e-indicadores-sociais/projeccoes-da-populacao/populacao-projectada-por-distritos-maputo-cidade-2007_2040.xls/at_download/file Matapae whaimana ā-tau] |- |50 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}} |25,155,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 25155000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |51 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Anakora}} |24,383,301 |Mei 16, 2014 |{{#expr: 24383301/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151126193220/http://www.ine.gov.ao/ Hua hukihuki kautenui 2014] |- |52 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ahitereiria}} |{{data Ahitereiria|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Web+Pages/Population+Clock?opendocument Matawā taupori whaimana] |- |53 |align=left|{{flaglist|Hiria}} |{{formatnum: {{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cbssyr.sy/index-EN.htm Matawā taupori whaimana]<ref group="Note">Matapae nō mua i te kaiāriki. E ai ki te whakataunga tata kei tua i te [http://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/12/03/200000-dead-why-syrias-rising-death-toll-is-so-divisive 200,000] ngā pārurenga i te mutunga o te Whiringa-ā-Nuku 2014.</ref> |- |54 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Taiwana}}<ref group="Note">He [[Tūnga tōrangapū o Taiwana|wehenga whakamihi hāmanga]] kua kokoraho e te [[Tūwehe-ā-Iwi o Haina]] hei Porowini. Tae ana a [[Taiwana]] (Tūwehe o Haina) ki ngā moutere hauiti o [[Jinmen]], [[Moutere Mazu|Mazu]], me [[Pescadores]], etc.</ref> |23,476,640 |Oketopa 31, 2015 |{{#expr: 23476640/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140704022127/http://eng.stat.gov.tw/point.asp?index=9 Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |55 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamarūna}} |23,344,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 23344000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |56 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Tai Rei}} |22,671,331 |Mei 15, 2014 |{{#expr: 22671331/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ins.ci/n/index.php?option=com_content&view=article&id=19&Itemid=27 Hua hukihuki kautenui 2014] |- |57 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marakāhia}} |22,434,363 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 22434363/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160116040245/http://instat.mg/madagascar-en-chiffres/#demographie Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |58 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hīraka}} |20,675,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 20675000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190604210342/http://www.statistics.gov.lk/PopHouSat/VitalStatistics/MidYearPopulation/Mid-year%20population%20by%20district.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |59 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Romeinia}} |19,942,642 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 19942642/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insse.ro/cms/files/statistici/comunicate/com_anuale/populatie/PopRez2014r.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |60 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāika}} |19,899,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 19899000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |61 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pūkina}} |18,450,494 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 18450494/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160105082447/http://www.insd.bf/n/ Whakataunga tata whaimana] |- |62 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri}} |18,006,407 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 18006407/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20220922130522/http://www.ine.cl/canales/chile_estadistico/demografia_y_vitales/proyecciones2014/proyecciones-de-poblacion-2014.xlsx Matapae ā-tau whaimana] |- |63 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Katatānga}} |17,630,700 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 17608200/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151008001735/http://www.stat.gov.kz/faces/homePag Whakataunga tataā-marama whaimana] |- |64 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Māri}} |17,600,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:17600000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |65 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrana}} |{{data Hōrana|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090617194723/http://www.cbs.nl/en-GB/menu/themas/bevolking/cijfers/extra/bevolkingsteller.htm Matawā taupori whaimana] |- |66 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marāwi}} |16,310,431 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16310431/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210602215254/http://www.nsomalawi.mw/images/stories/data_on_line/demography/census_2008/Main%20Report/ThematicReports/Population%20Projections%20Malawi.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |67 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ekuatoa}} |16,278,844 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16278844/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ecuadorencifras.gob.ec/proyecciones-poblacionales/ Whakataunga tata whaimana] |- |68 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuatamāra}} |16,176,133 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16176133/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140314175005/http://www.ine.gob.gt/index.php/estadisticas/tema-indicadores Whakataunga tata whaimana] |- |69 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tāmipia}} |15,473,905 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 15473905/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113144848/http://www.zamstats.gov.zm/report/Monthly/Vol%20129%202014%20The%20Monthly%20January.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |70 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamapōtia}} |15,405,157 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 15405157/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/info/meetings/cambodia/pdf/rp12_ch10.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |71 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāta}} |14,037,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 14037000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |72 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Henekara}} |13,508,715 |Hūrae 19, 2013 |{{#expr: 13508715/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ansd.sn/index.php?option=com_content&view=article&id=172:publication-des-resultats-definitifs-du-rgphae&catid=59:evenements&Itemid=267 Hua kautenui 2013] |- |73 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Timuwawe}} |13,061,239 |Ākuhata 17, 2012 |{{#expr: 13061239/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.zimstat.co.zw 2012 Hua kautenui] |- |74 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini}} |12,609,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 12609000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |75 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} |11,892,934 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11892934/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140423042347/http://ssnbs.org/storage/South%20Sudan%20Statistical%20Yearbook%202011%20FINAL.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |76 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwia}} |11,410,651 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11410651/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.bo/indice/visualizador.aspx?ah=PC20412.HTM Matapae whaimana] |- |77 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pehiamu}} |11,280,134 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 11280134/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141111002452/http://www.ibz.rrn.fgov.be/fileadmin/user_upload/nl/bev/statistieken/stat-1-1_n.pdf Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |78 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwana}} |11,262,564 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11262564/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://statistics.gov.rw/ Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |79 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiupa}} |11,238,317 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 11210064/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160128195936/http://www.one.cu/publicaciones/cepde/anuario_2014/anuario_demografico_2014.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |80 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūnihia}} |10,982,754 |Āperira 23, 2014 |{{#expr: 10982754/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924035126/http://www.ins.tn/rgph/depliant-rgph2014_v2.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |81 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haiti}} |10,911,819 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10911819/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104339/http://www.ihsi.ht/pdf/projection/ProjectionsPopulation_Haiti_2007.pdf Matapae whaimana] |- |82 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kirihi}} |10,846,979 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 10846979/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924123258/http://www.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/PAGE-themes?p_param=A1605&r_param=SPO18&y_param=2014_00&mytabs=0 Whakataunga tata whaimana] |- |83 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūmārie}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Puntland]] (me āna kainoho e 3,900,000) me [[Somaliland]] (āhua 3,500,000 ngā kainoho).</ref> |10,787,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10787000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |84 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīekia}} |10,541,466 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 10541466/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.czso.cz/csu/czso/population Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |85 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua Tominika}} |10,528,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:10528000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |86 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Potukara}} |10,374,822 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 10374822/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_publicacoes&PUBLICACOESpub_boui=213241170&PUBLICACOESmodo=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |87 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēnina}} |10,315,244 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10315244/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insae-bj.org/Migration.html?file=files/stats-demographiques/STATISTIQUES%20DEMOGRAPHIQUES.xlsx Matapae whaimana] |- |88 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hanekeria}} |9,849,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 9849000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.ksh.hu/docs/eng/xftp/gyor/nep/enep21412.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |89 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Huitene}} |9,838,480 |Oketopa 31, 2015 |{{#expr: 9838480/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.scb.se/en_/Finding-statistics/Statistics-by-subject-area/Population/Population-composition/Population-statistics Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |90 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}} |9,823,827 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 9823827/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071528/http://www.isteebu.bi/images/rapports/projection%20de%20la%20population%20bdi%202008-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |91 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Atepaihānia}} |9,676,500 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 9676500/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.gov.az/news/?id=3008 Whakataunga tata whaimana] |- |92 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pērara}} |9,494,200 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 9494200/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://archive.is/20151106150804/http://belstat.gov.by/en/ofitsialnaya-statistika/otrasli-statistiki/naselenie/demografiya_2/current-data/demographic-situation/demographic-situation-in-january-september-2015 Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |93 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} |{{formatnum: {{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151226160751/http://worldpopulationreview.com/countries/united-arab-emirates-population/ Matawā taupori whaimana] |- |94 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ateria}} |8,623,073 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8623073/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistik.at/web_de/statistiken/bevoelkerung/bevoelkerungsstand_und_veraenderung/bevoelkerung_zu_jahres-_quartalsanfang/023582.html Tatau -ā-hauwhā taupua] |- |95 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Honotura}} |8,576,532 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8576532/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.hn/index.php/component/content/article?id=100 Whakataunga tata whaimana] |- |96 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Iharaira}} |8,434,600 |Oketopa 30, 2015 |{{#expr: 8434600/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20180915102003/http://www.cbs.gov.il/reader/?MIval=cw_usr_view_Folder&ID=141 Tatau ā-marama taupua] |- |97 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahikitāna}} |8,354,000 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 8354000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306125630/http://www.stat.tj/en/ Whakataunga tata whaimana] |- |98 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Huiterangi}} |8,279,700 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 8279700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bfs.admin.ch/bfs/portal/en/index/themen/01/02/blank/key/bevoelkerungsstand/01.html Tatau ā-hauwhā taupua] |- |99 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Papua Nūkini}} |8,083,700 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8083700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |100 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrano}} |7,595,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 7595000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hongipua}}'' ''([[Haina]])'' |7,298,600 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 7298600/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20070609015356/http://www.censtatd.gov.hk/hong_kong_statistics/statistics_by_subject/index.jsp?subjectID=1&charsetID=2&displayMode=T Whakataunga tata whaimana] |- |101 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Purukāria}} |7,202,198 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 7202198/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nsi.bg/sites/default/files/files/pressreleases/Population2014_en_2Y19BGI.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |102 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāpia}}<ref group="Note">Hāunga [[Kotopo]]</ref> |7,114,393 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 7114393/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151225081855/http://webrzs.stat.gov.rs/WebSite/Public/PageView.aspx?pKey=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |103 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parakai}} |7,003,406 |2015 |{{#expr: 7003406/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dgeec.gov.py/Publicaciones/Biblioteca/NACIONAL/Proyeccion_Nacional.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |104 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}} |6,974,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6974000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-togo.org/index.php/thematiques/statistiques-demographiques/32-thematiques/statistiques-demographiques/etat-structure/79-perspectives-demo Whakataunga tata whaimana] |- |105 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāoho}} |6,802,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6802000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120517150036/http://www.nsc.gov.la/Statistics/Selected%20Statistics/Population.htm Matapae ā-tau whaimana] |- |106 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Araone}} |6,453,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6453000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |107 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whakaora}} |6,401,240 |2014 |{{#expr: 6401240/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20171021164030/http://www.digestyc.gob.sv/index.php/novedades/avisos/540-ya-se-encuentra-disponible-el-boletin-ipc-septiembre-2012.html Whakataunga tata whaimana] |- |108 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ripia}} |6,278,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6278000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |109 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nikarāhua}} |6,198,154 |2014 |{{#expr: 6198154/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bcn.gob.ni/publicaciones/periodicidad/anual/nicaragua_cifras/nicaragua_cifras.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |110 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kikitānga}} |5,975,000 |Hepetema 1, 2015 |{{#expr: 5975000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.kg/media/monthlyreview/801ec5e5-6dcd-43ff-9f6a-d849303eff2a.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |111 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tenemāka}} |5,699,220 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 5699220/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dst.dk/en/Statistik/emner/befolkning-og-befolkningsfremskrivning/folketal.aspx Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |112 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hingapoa}} |5,535,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 5535000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151129094649/http://www.singstat.gov.sg/statistics/latest-data#14 Whakataunga tata whaimana] |- |113 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whinirana}} |{{formatnum: {{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151002005827/http://vrk.fi/default.aspx?site=4&docid=85 Matawā taupori whaimana] |- |114 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowākia}} |5,421,349 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 5421349/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://slovak.statistics.sk/wps/wcm/connect/5db07c01-f456-4312-942f-564973bdea4d/Republika_2014.pdf?MOD=AJPERES Whakataunga tata whaimana] |- |115 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Eritēria}} |5,228,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 5228000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |116 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nōwei}} |5,205,434 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 5205434/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ssb.no/en/befolkning/statistikker/folkendrkv/kvartal Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |117 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Puku o Āwherika}} |4,900,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4900000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |118 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koto Rika}} |4,773,130 |Hune 30, 2014 |{{#expr: 4773130/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120327062704/http://www.inec.go.cr/Web/Home/pagPrincipal.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |119 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tukumanatānga}} |4,751,120 |Tīhema 26, 2012 |{{#expr: 4751120 /{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150226075305/http://www.chrono-tm.org/2015/02/rezultatyi-perepisi-naseleniya-v-turkmenistane/ Hua hukihuki kautenui 2012] |- | 120 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parihitini}} |4,682,467 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4682467/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140608204943/http://www.pcbs.gov.ps/Portals/_Rainbow/Documents/gover_e.htm Whakataunga tata whaimana] |- |121 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Aotearoa}} |{{data Aotearoa|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20100604223109/http://www.stats.govt.nz/methods_and_services/population_clock.aspx Matawā taupori whaimana] |- |122 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Airangi}} |4,635,400 |Āperira 1, 2015 |{{#expr: 4635400/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cso.ie/en/releasesandpublications/er/pme/populationandmigrationestimatesapril2015/ Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |123 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōngo}} |4,620,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4620000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |124 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Raipiria}} |4,503,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4503000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |125 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Omāna}} |4,306,947 |Tīhema 13, 2015 |{{#expr: 4306947/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20161009234648/https://www.ncsi.gov.om/Pages/NCSI.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |126 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koroātia}} |4,225,316 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 4225316/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170705025245/http://www.dzs.hr/Eng/system/first_results.htm#MIG Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |127 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuwait}} |4,183,658 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 4183658/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Kuwait-Cities.html Whakataunga tata whaimana] |- |128 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Repanona}} |4,168,000 |2013 |{{#expr: 4168000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151006190537/http://www.moph.gov.lb/Statistics/Documents/StatisticalBulletin2013.pdf Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Puntland}} '' '' ([[Hūmārie]]) '' |3,900,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3900000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |129 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} |3,791,622 |Oketopa 15, 2013 |{{#expr: 3791622/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20181123135507/http://www.bhas.ba/obavjestenja/Preliminarni_rezultati_bos.pdf Hua hukihuki kautenui 2013] |- |130 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Panamā}} |3,764,166 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3764166/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://www.contraloria.gob.pa/INEC/Archivos/P2381Boletin9.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |131 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōria}}<ref group="Note">Hāunga ([https://web.archive.org/web/20140722065134/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/01%20Population%20by%20municipalities%20for%20the%20beginning%20of%20the%20year.xls 2012]) te [[Tūwehe o Abkhazia]] (242,862, kautenui 2011) me [[Ossetia-ki-te-Tonga]] (70,000, 2006).</ref> |3,729,500 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 3729500/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.geostat.ge/index.php?action=page&p_id=152&lang=eng Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |132 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mauritānia}} |3,631,775 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3631775/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ons.mr/doc/publication/Projectionpopulation.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |133 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Morotawa}}<ref group="Note">Hāunga ([http://www.statistica.md/public/files/publicatii_electronice/populatia/Populatia_Republicii_Moldova_2010.pdf statistica.md.2010.pdf]) [[Transnistria]] (555,347, kautenui 2005).</ref> |3,555,200 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 3555200/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistica.md/ Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Peta Riko}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |3,548,397 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 3548397/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popest/data/index.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Somaliland}} '' '' ([[Hūmārie]]) '' |3,500,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3500000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |134 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Urukoi}} |3,415,866 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 3415866/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20091114215413/http://www.ine.gub.uy/banco%20de%20datos/soc_proyecciones/totpais_ambos.xls Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |135 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mongōria}} |{{formatnum: {{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nso.mn Matawā taupori whaimana] |- |136 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āmenia}} |3,004,000 |Hepetema 1, 2015 |{{#expr: 3004000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.armstat.am/en/?nid=126&id=19001&submit=Search Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |137 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rituānia}} |2,893,336 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 2893336/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170228081633/https://osp.stat.gov.lt/en/home Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |138 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Arapeinia}} |2,893,005 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 2893005/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150224224626/http://www.instat.gov.al/en/publications/press-releases/press-release-population-of-albania-1-january-2015.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |139 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hemeika}} |2,717,991 |Tīhema 31, 2013 |{{#expr: 2717991/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://statinja.gov.jm/Demo_SocialStats/population.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |140 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Katā}} |2,463,460 |Noema 30, 2015 |{{#expr: 2463460/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151113142414/http://www.gsdp.gov.qa/portal/page/portal/gsdp_en Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |141 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwana}} |2,141,206 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 2141206/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cso.gov.bw/templates/cso/file/File/Census%20%202011%20Statsbrief_Projections%20vs%20Actual%20censusJuly%2031%202013%20.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Mahuru 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |142 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Namīpia}} |2,113,077 |Ākuhata 28, 2011 |{{#expr: 2113077/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Namibia.html Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |143 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Makerōnia}} |2,069,172 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 2069172/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.gov.mk/OblastOpsto_en.aspx?id=2 Whakataunga tata whaimana] |- |144 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowinia}} |{{formatnum: {{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090618041010/http://www.stat.si/eng/tema_demografsko_prebivalstvo.asp Matawā taupori whaimana] |- |145 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwhia}} |1,973,700 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 1973700/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.csb.gov.lv/en/statistikas-temas/population-key-indicators-30624.html Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |146 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Teroto}} |1,894,194 |2011 |{{#expr: 1894194/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142226/http://www.bos.gov.ls/ Whakataunga tata whaimana] |- |147 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kamopia}} |1,882,450 |Āperira 15, 2013 |{{#expr: 1882450/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gambia.html Hua hukihuki kautenui 2013] |- |148 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotopo}}<ref group="Note">{{Kosovo-note}}</ref> |1,827,231 |2015 |{{#expr: 1827231/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151018171339/http://ask.rks-gov.net/ENG/publikimet/doc_download/1126-kosovo-population-projection-2011-2061 Matapae ā-tau whaimana] |- |149 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāpona}} |1,802,278 |Mei 22, 2013 |{{#expr: 1802278/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-gabon.com Hua hukihuki kautenui 2013] |- |150 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Pihō}} |1,530,673 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1530673/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-guinebissau.com/ Whakataunga tata whaimana] |- |151 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Bahrain}} |1,359,800 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1359800/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170206163647/http://www.cio.gov.bh/cio_ara/English/Publications/Statistical%20Abstract/ABS2011/CH2/2013%2012%2019%20Bahrain%20%20Population%20Projections.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |152 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tirinaki-Tāpako}} |1,340,557 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 1340557/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150928065005/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/TT.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |153 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Etonia}} |1,313,271 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 1313271/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121123153505/http://www.stat.ee/main-indicators Whakataunga tata whaimana] |- |154 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marihi}} |1,261,208 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 1261208/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://archive.is/20140827165459/http://statsmauritius.gov.mu/English/StatsbySubj/Pages/Population-Jan-June-2014.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |155 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Ekuatoria}} |1,222,442 |Hūrae 4, 2015 |{{#expr: 1222442/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/EquatorialGuinea.html Hua hukihuki kautenui 2015] |- |156 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} |1,167,242 |Hūrae 11, 2015 |{{#expr: 1167242/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210225112143/http://www.statistics.gov.tl/wp-content/uploads/2015/10/1-Preliminary-Results-4-Printing-Company-19102015.pdf Hua hukihuki kautenui 2015] |- |157 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Warerangi}} |1,119,375 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1119375/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150723224521/http://ccm.org.sz/documents/reports/hiv/Population-Projections-Report-2007-2030.pdf Matapae whaimana] |- |158 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tipūti}} |888,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 888000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |159 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whītī}} |867,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 867000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |160 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara}}<ref group="Note">Hāunga [[Haipara ki te raki]] (294,396, kautenui 2011) ([https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf]).</ref> |847,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 847000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/8C0C908964C02BEFC2257F030037EDE6?OpenDocument&sub=1&sel=1&e=&print Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Proposed flag of Réunion (VAR).svg|22px]]'' ''[[Réunion]]'' ''([[Wīwī]]) '' |844,994 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 844994/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=24&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |161 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Komoro}} |784,745 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 784745/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160111213747/http://comoros.africadata.org/fr/DataAnalysis Whakataunga tata whaimana] |- |162 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Putāna}} |{{formatnum: {{#expr: (72000+3.6*{{Age in days|2012|4|16}}) round 0}}0}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (720000+36*{{Age in days|2012|4|16}})/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160319084148/http://www.nsb.gov.bt/main/main.php#&slider1=1 Matawā taupori whaimana] |- |163 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kaiana}} |746,900 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 746900/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150923200500/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/GY.pdf Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Macau}}'' ''([[Haina]])'' |643,100 |Hepetema 30, 2015 |{{#expr: 643100/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dsec.gov.mo/TimeSeriesDatabase.aspx?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |164 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Motu Horomona}} |642,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 642000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |165 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Montenegro}} |621,207 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 621207/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.monstat.org/userfiles/file/publikacije/godisnjak%202014/stanovnistvo.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |166 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rakapuō}} |562,958 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 562958/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=383&IF_Language=fra&MainTheme=2&FldrName=1 Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Hōngoingoi 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |167 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hurināme}} |534,189 |Ākuhata 13, 2012 |{{#expr: 534189/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Suriname.html Hua hukihuki kautenui 2012] |- |168 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kūrae Matomato}} |524,833 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 524833/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.cv/actualise/publicacao/files/615430153152013Retro-Projeccao%202000-2010%20e%20Projeccoes%20Demograficas%20%20CABO%20VERDE%202010-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- | 169 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahara ki te Uru}}<ref group="Note">Kua wāwāhia te mana whakahaere ki [[Marako]] me te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]], nā rāua e rua te katoa o te takiwā i kokoraho.</ref> |510,713 |Hepetema 2, 2014 |{{#expr: 510713/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/WesternSahara.html Hua hukihuki kautenui 2014] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Transnistria|state}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Morotawa]].</ref> |505,153 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 505153/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Moldova.html Whakataunga tata whaimana] |- |170 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mārata}} |445,426 |Māehe 31, 2014 |{{#expr: 445426/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150621211549/https://secure2.gov.mt/localgovernment/file.aspx?f=7810 Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuarerupe|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |403,750 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 403750/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=26&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |171 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poronai}} |393,372 |Hune 20, 2011 |{{#expr: 393372/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Brunei.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Mātiniki|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |381,326 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 381326/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=23&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |172 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāhama}} |368,390 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 368390/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://statistics.bahamas.gov.bs/download/070842200.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |173 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārihi}} |368,310 |Hune 2015 |{{#expr: 368310/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Belize.html Whakataunga tata whaimana] |- |174 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Maldives}} |341,256 |Hepetema 20, 2014 |{{#expr: 341256/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141212091856/http://www.planning.gov.mv/census/census%202014/CensusPreliminary/PreliminaryResults.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |175 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiorangi}} |331,310 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 331310/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statice.is/Pages/444?NewsID=11796 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara ki te raki}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Haipara]].</ref> |294,396 |Tīhema 4, 2011 |{{#expr: 294396/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |176 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Papatohe}} |285,000 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 285000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Barbados.html Whakataunga tata whaimana] |- |177 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whenuatū}} |277,500 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 277500/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Niu Karetōnia}}'' ''([[Wīwī]])'' |268,767 |Ākuhata 26, 2014 |{{#expr: 268767/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.isee.nc/population/recensement/structure-de-la-population-et-evolutions Hua hukihuki kautenui 2014] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' ''([[Wīwī]])'' |268,270 |Ākuhata 22, 2012 |{{#expr: 268270/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140221193409/http://www.ispf.pf/Libraries/RP2012/Premiers_r%C3%A9sultats_population_l%C3%A9gale.sflb.ashx Hua hukihuki kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Abkhazia}}<ref group="Note">{{Abkhazia note}}</ref> |240,705 |2011 |{{#expr: 240705/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120209185131/http://apsnypress.info/news/5084.html Hua kautenui] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kiana o Wīwī|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |239,648 |Hānuere 1, 2012 |{{#expr: 239648/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-regions.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Meiotte}}'' ''([[Wīwī]])'' |212,645 |Ākuhata 21, 2012 |{{#expr: 212645/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/document.asp?ref_id=19214&reg_id=27 Hua kautenui 2012] |- |178 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāmoa}} |187,820 |Noema 7, 2011 |{{#expr: 187820/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.sbs.gov.ws Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |179 |style="text-align:left;"|{{flaglist|São Tomé and Príncipe}} |187,356 |Mei 13, 2012 |{{#expr: 187356/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303180641/http://www.ine.st/Documentacao/InformacoesEstatisticas/Demograficas/22.pdf Hua kautenui 2012] |- |180 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Ruiha}} |185,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 185000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuamu}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |159,358 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 159358/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn179.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Curaçao}}'' ''([[Hōrana]])'' |154,843 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 154843/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Curacao.html?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Nagorno-Karabakh.svg|22px]]'' [[Nagorno-Karabakh Republic]] |146,573 | |{{#expr: 146573/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- |181 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiripati}} |113,400 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 113400/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |182 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} |109,991 |Hune 12, 2012 |{{#expr: 109991/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/StVincent.html Hua hukihuki kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Arupa}}'' ''([[Hōrana]])'' |107,394 |Oketopa 31, 2014 |{{#expr: 107394/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cbs.aw?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |106,405 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 106405/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn180.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- |183 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kerenāra}} |103,328 |Mei 12, 2011 |{{#expr: 103328/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.geohive.com/cntry/grenada.aspx Hua kautenui 2011] |- |184 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tonga}} |103,252 |Noema 30, 2011 |{{#expr: 103252/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/tonga/index.php?option=com_advlisting&view=download&fileId=304&Itemid=301 Hua kautenui 2011] |- |185 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}} |102,800 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 102800/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Jersey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |100,800 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 100800/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.gov.je/SiteCollectionDocuments/Government%20and%20administration/R%20Population%20Estimate%202014%2020150623%20SU.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |186 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Seychelles}} |91,400 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 91400/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nsb.gov.sc/wp-content/uploads/2015/12/Seychelles-in-Figures-2015-edition1.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |187 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} |86,295 |Mei 27, 2011 |{{#expr: 86295/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Antigua.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Isle of Man}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |84,497 |Māehe 27, 2011 |{{#expr: 84497/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/IsleOfMan.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Ceuta}}'' ''([[Paniora]])'' |82,376 |2011 |{{#expr: 82376/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Melilla}}'' ''([[Paniora]])'' |78,476 |2011 |{{#expr: 78476/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- |188 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ānatāra}} |76,949 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 76949/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170525074953/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=1&codi_tema=2&codi_divisio=8&codi_subtemes=8 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |189 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tominika}} |71,293 |Mei 14, 2011 |{{#expr: 71293/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104411/http://www.dominica.gov.dm/cms/files/2011_census_report.pdf Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Guernsey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |65,150 |Māehe 31, 2014 |{{#expr: 65150/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Guernsey.html Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pāmura}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |64,237 |Mei 20, 2010 |{{#expr: 64237/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130520190010/http://www.gov.bm/portal/server.pt/gateway/PTARGS_0_2_980_227_1014_43/http%3B/ptpublisher.gov.bm%3B7087/publishedcontent/publish/cabinet_office/statistics/dept___statistics___additonal_files/2012_facts___figures_0.pdf Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |58,238 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 58238/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.eso.ky/populationandvitalstatistics.html#1 Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' |56,114 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 56114/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.gl/?lang=en Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |190 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Kiti me Newi}} |56,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 56000/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hāmoa Amerikana}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |55,519 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 55519/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn177.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- |191 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Moutere Māhara}} |54,880 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 54880/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |53,883 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 53883/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn178.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ossetia ki te Tonga}}<ref group="Note">{{South Ossetia-note}}</ref> |51,547 |Hānuere, 2013 |{{#expr: 51547/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mid.ru/bdomp/ns-reuro.nsf/348bd0da1d5a7185432569e700419c7a/be2d70933881fb75c32579270040e8a1!OpenDocument Whakataunga tata] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Wharo}}'' ''([[Tenemāka]])'' |49,179 |Ākuhata 1, 2015 |{{#expr: 49179/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.hagstova.fo/en Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' |38,247 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 38247/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160930004308/http://stat.gov.sx/ Whakataunga tata whaimana] |- |192 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Manako}} |37,800 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 37800/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.monacostatistics.mc/Population-and-employment Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |193 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīkeneteina}} |37,370 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 37370/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170702000627/http://www.volksblatt.li/medienarchiv/bevolkerungsstatistik-vorlaufige-ergebnisse-31-dezember-2014-1.pdf Semi Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saint-Martin (local).svg|22px]]'' ''[[Saint-Martin]]'' ''([[Wīwī]])'' |36,522 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 36522/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |194 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Marino}} |32,831 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 32831/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20200326182005/https://www.statistica.sm/on-line/en/home/statistics/population.html Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kāmaka}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |32,734 |Tīhema 31, 2013 |{{#expr: 32734/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gibraltar.html Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |31,458 |Hānuere 25, 2012 |{{#expr: 31458/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/TurksCaicos.html Hua kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' |28,875 |Hepetema 30, 2014 |{{#expr: 28875/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.fi/til/vamuu/2014/08/vamuu_2014_08_2014-09-18_tie_001_en.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |28,054 |Hūrae 12, 2010 |{{#expr: 28054/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/BritVirgins.html Hua kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuki Airani}} |19,100 |Hune 1, 2015 |{{#expr: 19100/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mfem.gov.ck/mfemdocs/stats/statistical-series/vital-statistics-and-population-estimates/995-vital-stats-2nd-qrt-2015/file Whakataunga tata whaimana] |- |195 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārau}} |17,950 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 17950/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' |17,408 |Hānuere 1, 2013 |{{#expr: 17408/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ānakuira}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |13,452 |Mei 11, 2011 |{{#expr: 13452/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Anguilla.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |11,750 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11750/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |196 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūwaru}} |10,640 |Noema 4, 2012 |{{#expr: 10640/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Tuvalu.html Hua kautenui 2012] |- |197 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nauru}} |10,084 |Oketopa 30, 2011 |{{#expr: 10084/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/nauru/PublicDocuments/Census/Nauru_2011_Census_Report_FINAL.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |9,269 |Hānuere 1, 2012 |{{#expr: 9269/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]]) '' |6,069 |Hānuere 1, 2012 |0.0000{{#expr: 6069/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Manetera}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |4,922 |Mei 12, 2011 |0.0000{{#expr: 4922/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071254/http://www.gov.ms/wp-content/uploads/2011/02/Montserrat-At-A-Glance.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' |4,020 |Hānuere 1, 2013 |0.0000{{#expr: 4020/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''[[File:Flag of Saint Helena.svg|22px]]'' ''[[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]]'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |4,000 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 4000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Falkland}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |3,000 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 3000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen}}'' ''([[Nōwei]])'' |2,562 |Hūrae 1, 2014 |0.0000{{#expr: 2655/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Svalbard.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |2,302 |Ākuhata 9, 2011 |0.0000{{#expr: 2302/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303200110/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Norfolk_Island/report.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |2,072 |Ākuhata 9, 2011 |0.0000{{#expr: 2072/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' |1,991 |Hānuere 1, 2013 |0.0000{{#expr: 1991/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Niue}} |1,470 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 1470/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Tokerau}}'' ''([[Aotearoa]])'' |1,411 |Oketopa 18, 2011 |0.0000{{#expr: 1411/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120815034343/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Tokelau/report.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |198 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Poho o Pita}} |839 |Hūrae 1, 2012 |0.0000{{#expr: 839/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.vaticanstate.va/content/vaticanstate/es/stato-e-governo/note-generali/popolazione.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |550 |Ākuhata 9, 2011 |0.00000{{#expr: 550/{{worldpop}}*100*10000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Wake Island.svg|22px]]'' ''[[Moutere Wake]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |188 |2005 |0.000000{{#expr: 188/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' ''([[Wīwī]]) '' |140 |2013 |0.000000{{#expr: 140/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of the Midway Islands (local).svg|22px]]'' ''[[Midway Atoll]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |60 |2009 |0.000000{{#expr: 60/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pitikeina}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |56 |2014 |0.000000{{#expr: 56/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[[Pitcairn Islands#Historical population|Whakataunga tata whaimana]] |} ==Kupu tautoko== {{reflist|group="Note"}} ==Tohutoro== {{reflist|colwidth=30em}} ==Hoto ki waho== *[http://www.un.org/esa/population/publications/WPP2004/WPP2004_Volume3.htm Tō te Kotahitanga Aorere Rīpoata Tātaritanga mō te whakahoutanga 2004 o te putanga Matapae Taupori Aorere (World Population Prospects)] (kāore rawa te rīpoata tātaritanga 2006 i te wātea ā-ipurangi nei)&nbsp;— kei roto ngā taipitopito me ngā puna i whakamahia mā ngā whakataunga tata taupori i runga. nebg19ms2fpkdc8xn7usqnlyb6ehqam 167868 167848 2026-06-03T00:39:44Z TautauKarepe 22930 167868 wikitext text/x-wiki [[File:World Population.svg|thumb|500px|Mahere whenua taupori aorere]] He rārangi [[whenua]], [[takiwā whirinaki]] ā-taupori tēnei e ai ki te paerewa [[ISO 3166-1]], e whakaatu ana i ngā taupori tapeke. Kāore ētahi whenua (pērā i a [[Tairana]]) e rīpoata i a rātou taupori tapeke, ka rīpoata i te taupori kirirarau kē. I ēnei tauira, ka whakaatu te ripanga nei i ngā whakataunga tata nō tētahi mana aorere mō ā rātou taupori tapeke. Tae ana tēnei rārangi ki ngā [[wehenga motuhake]], ki ngā takiwā whirinaki nohoia, ki ngā [[wehenga whakamihi hāmanga]], ā, i ētahi tauira ki ngā [[whenua wāhanga]] o ngā wehenga motuhake. Hei tauira, he mea whakarārangi te [[Kīngitanga Kotahi]] hei hinonga kotahi, manohi anō kua whakarārangi wāwāhi kē ngā whenua wāhanga o te [[Kīngitanga Hōrana]]. Ka rārangihia hokia ngā taupori whenua hei ōrautanga o te taupori aorere, nā te [[Tari Tatauranga o te Hononga o Amerika]] i whakatau tata hei 7.29 piriona.<ref>{{cite web | url=http://www.census.gov/popclock | title=Matawā Taupori HOA & Aorere | publisher=Census.gov | date=17 February 2014 | accessdate=2014-02-17}}</ref> E ai ki tō te [[Kotahitanga Aorere]] whakataunga tata kē, nō te Whiringa-ā-nuku 2011 te taupori aorere i hau i te tatau 7 piriona.<ref name=UN7bn>{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/world-15459643 | title=Population seven billion: UN sets out challenges | date=26 October 2011 | newspaper=BBC | accessdate=2011-10-27}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.guardian.co.uk/world/2011/oct/31/seven-billionth-baby-born-philippines?intcmp=122 | title=World's 'seven billionth baby' is born | newspaper=The Guardian | date=31 October 2011 | accessdate=2011-10-31}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.upi.com/Top_News/US/2011/10/31/7-billion-people-is-a-serious-challenge/UPI-73301320046200 | title=7 billion people is a 'serious challenge' | agency=UPI | date=31 October 2011 | accessdate=2011-11-09}}</ref> ==Tukanga== Ka whakamahia tēnei ripanga i ngā whakataunga tata me ngā matapae whakahou rawa<ref>{{cite journal |url=http://www.economist.com/node/18651512 |title=China's Population: The Most Surprising Demographic Crisis |journal=The Economist |year=2013}}</ref> nō te mana kautenui ā-motu (kia wātea), ā, kua whakaawhiwhia mō te nuinga. Kia kore ngā raraunga ā-motu whakahoua e wātea, kua whakamahia ngā whakataunga tata me ngā matapae mō te tau 2015 o te Tānga Taupori o tō te [[Kotahitanga Aorere Tari Take Ōhanga, Hapori]].<ref name="unpop">{{cite web | url=http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf | title=World Population Prospects The 2015 Revision: Key Findings and Advance Tables | publisher=The Department of Economic and Social Affairs of the United Nations | format=PDF | pages=51–55 | accessdate=2015-07-31}}</ref> Nō te mea kāore ngā tatau i kohikohia mō ia whenua i te wā kotahi, kāore hoki i te taumata tikapūtanga ōrite, tērā pea ka hē te whakataunga mēnā ka whakataurite ngā raraunga. Me te aha anō, kāore pea te tāpiri i ngā tatau mō ngā whenua katoa e ōrite ki te tapeke aorere. Tokoiti ngā whenua kua toru ngā ngahurutanga, roa ake rānei, te wā kāore tētahi kautenui i whakahaere, nō reira he whakataunga tata pae hapa tiketike noa iho ngā tatauranga. Kua kautehia ngā wāhi wāhanga hanganga o ngā wehenga motuhake (pērā i ngā whenua o te Kīngitanga Kotahi) hei wāhanga o ēnā wehenga motuhake. Kāore ngā hinonga motuhaketanga-kore (pērā i te [[Kotahitanga Ūropi]]), me ērā takiwā whirinaki kāore ā-rātou taupori tūturu (pērā i ngā kokoraho maha o te [[Tiri o te Moana]]) i whakarārangihia. == Whenua, takiwā whirinaki ā-taupori == <!--sau PLEASE READ BEFORE EDITING! WHEN YOU UPDATE A COUNTRY'S POPULATION - PLEASE ALSO UPDATE THE EXPRESSION NEXT TO IT (column "% of world population") WITH THE SAME NUMBER EXCLUDING COMMAS (the #expr: equation). --> Kia matāra: Kua ''whakatītahahia'' katoatia ngā whenua me ngā takiwā whirinaki wāhanga o tētahi wehenga motuhake. {| class="wikitable sortable" style="text-align:right" |- !data-sort-type="number"|Raupapa!!Ingoa rohe, takiwā, me ngā pīwari!!Taupori!!Rā!!% o te ao!!Puna |- |1 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haina}}<ref group="Note">Pā ai ngā tatau kautenui ki te [[tuawhenua Haina]], hāunga ōna [[Rohe ture-whaiaro o Haina|rohe ture-whaiaro]] a [[Hongipua]] me [[Makao]].</ref> |{{data Haina|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://data.stats.gov.cn/ Matawā taupori whaimana] |- |2 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īnia}} |{{data Īnia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.indiastat.com/popclockflash.aspx Matawā taupori whaimana] |- |3 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hononga-o-Amerika}}<ref group="Note">Taupori o ngā [[Wehenga o te Hononga-o-Amerika|wehenga e 50]] me te [[Tiriwā o Columbia]].</ref> |{{data Hononga-o-Amerika|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popclock/ Matawā taupori whaimana] |- |4 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Initonīhia}} |255,461,700 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 255461700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bps.go.id/linkTabelStatis/view/id/1274 Matapae whaimana] |- |5 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parīhi}} |{{data Parīhi|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.ibge.gov.br/apps/populacao/projecao/index.html Matawā taupori whaimana] |- |6 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pakitāne}} |{{formatnum: {{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190502230956/https://pwd.punjab.gov.pk/ Matawā taupori whaimana] |- |7 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāitiria}} |182,202,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 182202000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |8 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pākaratēhi}} |{{data Pākaratēhi|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx Matawā taupori whaimana] |- |9 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rūhia}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Crimea]] me [[Sevastopol]].</ref> |{{formatnum: {{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://demoscope.ru/weekly/app/popclock/popclock.php Matawā taupori whaimana] |- |10 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mehiko}} |126,577,691 |Hūrae 1, 2019 |{{#expr: 126577691/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190103091405/http://www.conapo.gob.mx/work/models/CONAPO/Mapa_Ind_Dem18/index_2.html Matapae whaimana] |- |11 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nipono}} |126,200,000 |Mei 1, 2019 |{{#expr: 126200000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |12 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Piripīni}} |{{data Piripīni|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150915090120/http://rpo3.popcom.gov.ph/ Matawā taupori whaimana] |- |13 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whitināmu}} |90,730,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 90730000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.gso.gov.vn/default_en.aspx?tabid=622&ItemID=14195 Whakataunga tata whaimana] |- |14 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Etiopia}} |90,076,012 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 90076012/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151017033609/http://www.csa.gov.et/images/general/news/pop_pro_wer_2014-2017 Matapae whaimana] |- |15 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īhipa}} |{{data Īhipa|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20230907025744/https://www.capmas.gov.eg/ Matawā taupori whaimana] |- |16 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}} |85,026,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:85026000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160114103852/http://www.ins-rdc.org/sites/default/files/Montage%20AnnuStat%20FINAL%202%20From%20VEROUILLE%20_0.pdf Matapae whaimana] |- |17 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiamana}} |81,292,400 |Māehe 31, 2015 |{{#expr: 81292400/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.destatis.de/EN/FactsFigures/SocietyState/Population/CurrentPopulation/Tables/Census_SexAndCitizenship.html Whakataunga tata whaimana] |- |18 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāna}} |{{data Īrāna|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.amar.org.ir/Default.aspx?tabid=133 Matawā taupori whaimana] |- |19 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tākei}} |77,695,904 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 77695904/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.turkstat.gov.tr/Start.do Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |20 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Wīwī}}<ref group="Note">Tae ana tēnei tatau ki te takiwā Wīwi ki Ūropi, ki āna [[Tānga Tāwāhi o Wīwī|tānga tāwāhi]] (''départements d'outre-mer'' i te [[Reo Wīwī]]) a [[Guiana Wīwī]] (''Guyane''): 239,648, [[Guadeloupe]]: 403,314, [[Martinique]]: 388,364 me te [[Moutere Réunion]]: 833,944.[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012#top], ā, ki āna [[Rauhīanga Tāwāhi o Wīwī|rauhīanga tāwāhi]] (''collectivités d'outre-mer'') a Porinihia Wīwī (''Polynésie française''): 274,217,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popsubpolynesie.htm], Niu Karetōnia (''Nouvelle-Calédonie''): 320,595,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popprovincenouvellecaledonie.htm] Hato-Barthélemy: 9,269,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977] Hato Martin: 36,522,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978] Hato Pierre me Miquelon (''Saint-Pierre-et-Miquelon''): 6,299,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=975] Warihi me Whutuna (''Wallis-et-Futuna''): 12,867,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcircwallisetfutuna.htm] me Mayotte: 217,091.[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcommayotte.htm]. E 2,742,000 te taupori hiatonga o ngā tānga me ngā rauhīanga tāwāhi katoa. Tāpiri ake te taupori o Wīwī Pākōkā e 64,386,000 i te Whiringa-ā-Nuku 2015,[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=000436387] e 67,128,000 te whakataunga tata mō te taupori tapake o Wīwī.</ref> |67,128,000 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 67128000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=001641607 Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |21 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tairana}} |65,104,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 65104000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150629165431/http://www.ipsr.mahidol.ac.th/ipsrbeta/en/Gazette.aspx Matapae whaimana ā-tau] |- |22 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} |64,800,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 64800000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ons.gov.uk/ons/rel/pop-estimate/population-estimates-for-uk--england-and-wales--scotland-and-northern-ireland/mid-2014/rft---mid-2014-population-estimates-analysis-tool.zip Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Haratua 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |23 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Itāria}} |60,725,000 |Āperira 30, 2015 |{{#expr: 60725000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://demo.istat.it/bilmens2015gen/index.html Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |24 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwherika-ki-te-tonga}} |54,956,900 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 54956900/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022015.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |25 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēma}} |53,897,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:53897000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |26 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tānahia}} |53,470,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 53470000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |27 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}} |51,515,399 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 51515399/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20110303195830/http://rcps.egov.go.kr:8081/jsp/stat/ppl_stat_jf.jsp Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |28 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koromōpia}} |{{data Koromōpia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120114091321/http://www.dane.gov.co/reloj/reloj_animado.php Matawā taupori whaimana] |- |29 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāniora}} |46,439,864 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 46439864/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.es/inebaseDYN/cp30321/cp_inicio.htm Whakataunga tata whaimana] |- |30 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kenia}} |46,050,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:46050000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |31 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āketina}} |43,131,966 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 43131966/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140912104325/http://www.indec.mecon.ar/nuevaweb/cuadros/2/proyeccionesyestimaciones_nac_2010_2040.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |32 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ūkareinga}}<ref group="Note">Not including [[Crimea]] and [[Sevastopol]].</ref> |42,800,501 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 42800501/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160808023040/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/eng/news/op_popul_e.asp Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |33 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Aratiria}} |39,500,000 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 39500000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306220607/http://www.ons.dz/-Demographie-.html Matapae whaimana ā-tau] |- |34 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōrana}} |38,484,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 38484000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.gov.pl/en/basic-data/ Whakataunga tata whaimana] |- |35 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne}} |38,435,252 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 38435252/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142840/http://cbs.gov.sd/en/files.php?id=7#&panel1-1 Matapae whaimana ā-tau] |- |36 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāki}} |36,004,552 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 36004552/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140208014232/http://www.mofamission.gov.iq/ Matapae whaimana ā-tau] |- |37 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kānata}} |35,851,774 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 35851774/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statcan.gc.ca/start-debut-eng.html Whakataunga tata whaimana] |- |38 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ukānga}} |34,856,813 |Ākuhata 28, 2014 |{{#expr: 34856813/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/NPHC%202014%20PROVISIONAL%20RESULTS%20REPORT.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |39 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marako}}<ref group="Note">''Hāunga'' te taupori o te [[takiwā tautohea]] o [[Sahara Uru]] (te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]]). Mehemea kua tāpiri ake, ka tae atu te kautenui [[Marako]] Mahuru 2014 ki te 33,848,242 ngā kainoho.</ref> |33,337,529 |Hepetema 1, 2014 |{{#expr: 33337529/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.hcp.ma/downloads/RGPH-2014_t17441.html Hua hukihuki kautenui 2014] |- |40 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hauri Arāpia}} |31,521,418 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 31521418/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160509155043/http://www.cdsi.gov.sa/ar/indicators/1 Matapae whaimana ā-tau] |- |41 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Perū}} |31,151,643 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 31151643/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924034728/http://www.inei.gob.pe/media/MenuRecursivo/Cap03020.xls Matapae whaimana ā-tau] |- |42 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Uhipeketane}} |31,022,500 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 31022500/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.uz/ Whakataunga tata whaimana] |- |43 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marēhia}} |{{data Marēhia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20080611041219/http://www.statistics.gov.my/ Matawā taupori whaimana] |- |44 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Wenehūera}} |30,620,404 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 30620404/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071317/http://www.ine.gov.ve/documentos/Demografia/SituacionDinamica/Proyecciones/xls/Nacional.xls Matapae whaimana ā-tau] |- |45 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nepōra}} |28,037,904 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 28037904/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150425141819/http://cbs.gov.np/wp-content/uploads/2014/10/Population-Projection-2011-2031.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |46 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāna}} |27,043,093 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 27043093/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140801150513/http://www.statsghana.gov.gh/docfiles/2010phc/National%20Population%20Projection_2010%20to%202014.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |47 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwhekenetāna}} |26,023,100 |2013-2014 |{{#expr: 26023100/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150909120943/http://cso.gov.af/Content/files/Population(3).pdf Whakataunga tata whaimana] |- |48 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Yemen}} |25,956,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 25956000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121009023840/http://www.cso-yemen.org/publiction/yearbook2011/population.xls Whakataunga tata whaimana] |- |49 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mohapiki}} |25,727,911 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 25727911/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gov.mz/estatisticas/estatisticas-demograficas-e-indicadores-sociais/projeccoes-da-populacao/populacao-projectada-por-distritos-maputo-cidade-2007_2040.xls/at_download/file Matapae whaimana ā-tau] |- |50 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}} |25,155,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 25155000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |51 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Anakora}} |24,383,301 |Mei 16, 2014 |{{#expr: 24383301/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151126193220/http://www.ine.gov.ao/ Hua hukihuki kautenui 2014] |- |52 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ahitereiria}} |{{data Ahitereiria|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Web+Pages/Population+Clock?opendocument Matawā taupori whaimana] |- |53 |align=left|{{flaglist|Hiria}} |{{formatnum: {{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cbssyr.sy/index-EN.htm Matawā taupori whaimana]<ref group="Note">Matapae nō mua i te kaiāriki. E ai ki te whakataunga tata kei tua i te [http://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/12/03/200000-dead-why-syrias-rising-death-toll-is-so-divisive 200,000] ngā pārurenga i te mutunga o te Whiringa-ā-Nuku 2014.</ref> |- |54 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Taiwana}}<ref group="Note">He [[Tūnga tōrangapū o Taiwana|wehenga whakamihi hāmanga]] kua kokoraho e te [[Tūwehe-ā-Iwi o Haina]] hei Porowini. Tae ana a [[Taiwana]] (Tūwehe o Haina) ki ngā moutere hauiti o [[Jinmen]], [[Moutere Mazu|Mazu]], me [[Pescadores]], etc.</ref> |23,476,640 |Oketopa 31, 2015 |{{#expr: 23476640/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140704022127/http://eng.stat.gov.tw/point.asp?index=9 Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |55 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamarūna}} |23,344,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 23344000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |56 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Tai Rei}} |22,671,331 |Mei 15, 2014 |{{#expr: 22671331/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ins.ci/n/index.php?option=com_content&view=article&id=19&Itemid=27 Hua hukihuki kautenui 2014] |- |57 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marakāhia}} |22,434,363 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 22434363/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160116040245/http://instat.mg/madagascar-en-chiffres/#demographie Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |58 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hīraka}} |20,675,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 20675000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190604210342/http://www.statistics.gov.lk/PopHouSat/VitalStatistics/MidYearPopulation/Mid-year%20population%20by%20district.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |59 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Romeinia}} |19,942,642 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 19942642/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insse.ro/cms/files/statistici/comunicate/com_anuale/populatie/PopRez2014r.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |60 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāika}} |19,899,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 19899000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |61 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pūkina}} |18,450,494 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 18450494/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160105082447/http://www.insd.bf/n/ Whakataunga tata whaimana] |- |62 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri}} |18,006,407 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 18006407/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20220922130522/http://www.ine.cl/canales/chile_estadistico/demografia_y_vitales/proyecciones2014/proyecciones-de-poblacion-2014.xlsx Matapae ā-tau whaimana] |- |63 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Katatānga}} |17,630,700 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 17608200/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151008001735/http://www.stat.gov.kz/faces/homePag Whakataunga tataā-marama whaimana] |- |64 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Māri}} |17,600,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:17600000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |65 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrana}} |{{data Hōrana|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090617194723/http://www.cbs.nl/en-GB/menu/themas/bevolking/cijfers/extra/bevolkingsteller.htm Matawā taupori whaimana] |- |66 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marāwi}} |16,310,431 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16310431/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210602215254/http://www.nsomalawi.mw/images/stories/data_on_line/demography/census_2008/Main%20Report/ThematicReports/Population%20Projections%20Malawi.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |67 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ekuatoa}} |16,278,844 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16278844/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ecuadorencifras.gob.ec/proyecciones-poblacionales/ Whakataunga tata whaimana] |- |68 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuatamāra}} |16,176,133 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16176133/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140314175005/http://www.ine.gob.gt/index.php/estadisticas/tema-indicadores Whakataunga tata whaimana] |- |69 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tāmipia}} |15,473,905 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 15473905/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113144848/http://www.zamstats.gov.zm/report/Monthly/Vol%20129%202014%20The%20Monthly%20January.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |70 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamapōtia}} |15,405,157 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 15405157/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/info/meetings/cambodia/pdf/rp12_ch10.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |71 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāta}} |14,037,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 14037000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |72 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Henekara}} |13,508,715 |Hūrae 19, 2013 |{{#expr: 13508715/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ansd.sn/index.php?option=com_content&view=article&id=172:publication-des-resultats-definitifs-du-rgphae&catid=59:evenements&Itemid=267 Hua kautenui 2013] |- |73 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Timuwawe}} |13,061,239 |Ākuhata 17, 2012 |{{#expr: 13061239/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.zimstat.co.zw 2012 Hua kautenui] |- |74 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini}} |12,609,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 12609000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |75 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} |11,892,934 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11892934/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140423042347/http://ssnbs.org/storage/South%20Sudan%20Statistical%20Yearbook%202011%20FINAL.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |76 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwia}} |11,410,651 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11410651/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.bo/indice/visualizador.aspx?ah=PC20412.HTM Matapae whaimana] |- |77 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pehiamu}} |11,280,134 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 11280134/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141111002452/http://www.ibz.rrn.fgov.be/fileadmin/user_upload/nl/bev/statistieken/stat-1-1_n.pdf Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |78 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwana}} |11,262,564 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11262564/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://statistics.gov.rw/ Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |79 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiupa}} |11,238,317 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 11210064/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160128195936/http://www.one.cu/publicaciones/cepde/anuario_2014/anuario_demografico_2014.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |80 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūnihia}} |10,982,754 |Āperira 23, 2014 |{{#expr: 10982754/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924035126/http://www.ins.tn/rgph/depliant-rgph2014_v2.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |81 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haiti}} |10,911,819 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10911819/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104339/http://www.ihsi.ht/pdf/projection/ProjectionsPopulation_Haiti_2007.pdf Matapae whaimana] |- |82 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kirihi}} |10,846,979 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 10846979/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924123258/http://www.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/PAGE-themes?p_param=A1605&r_param=SPO18&y_param=2014_00&mytabs=0 Whakataunga tata whaimana] |- |83 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūmārie}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Puntland]] (me āna kainoho e 3,900,000) me [[Somaliland]] (āhua 3,500,000 ngā kainoho).</ref> |10,787,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10787000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |84 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīekia}} |10,541,466 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 10541466/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.czso.cz/csu/czso/population Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |85 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua Tominika}} |10,528,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:10528000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |86 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Potukara}} |10,374,822 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 10374822/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_publicacoes&PUBLICACOESpub_boui=213241170&PUBLICACOESmodo=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |87 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēnina}} |10,315,244 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10315244/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insae-bj.org/Migration.html?file=files/stats-demographiques/STATISTIQUES%20DEMOGRAPHIQUES.xlsx Matapae whaimana] |- |88 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hanekeria}} |9,849,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 9849000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.ksh.hu/docs/eng/xftp/gyor/nep/enep21412.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |89 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Huitene}} |9,838,480 |Oketopa 31, 2015 |{{#expr: 9838480/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.scb.se/en_/Finding-statistics/Statistics-by-subject-area/Population/Population-composition/Population-statistics Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |90 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}} |9,823,827 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 9823827/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071528/http://www.isteebu.bi/images/rapports/projection%20de%20la%20population%20bdi%202008-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |91 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Atepaihānia}} |9,676,500 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 9676500/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.gov.az/news/?id=3008 Whakataunga tata whaimana] |- |92 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pērara}} |9,494,200 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 9494200/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://archive.is/20151106150804/http://belstat.gov.by/en/ofitsialnaya-statistika/otrasli-statistiki/naselenie/demografiya_2/current-data/demographic-situation/demographic-situation-in-january-september-2015 Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |93 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} |{{formatnum: {{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151226160751/http://worldpopulationreview.com/countries/united-arab-emirates-population/ Matawā taupori whaimana] |- |94 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ateria}} |8,623,073 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8623073/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistik.at/web_de/statistiken/bevoelkerung/bevoelkerungsstand_und_veraenderung/bevoelkerung_zu_jahres-_quartalsanfang/023582.html Tatau -ā-hauwhā taupua] |- |95 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Honotura}} |8,576,532 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8576532/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.hn/index.php/component/content/article?id=100 Whakataunga tata whaimana] |- |96 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Iharaira}} |8,434,600 |Oketopa 30, 2015 |{{#expr: 8434600/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20180915102003/http://www.cbs.gov.il/reader/?MIval=cw_usr_view_Folder&ID=141 Tatau ā-marama taupua] |- |97 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahikitāna}} |8,354,000 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 8354000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306125630/http://www.stat.tj/en/ Whakataunga tata whaimana] |- |98 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Huiterangi}} |8,279,700 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 8279700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bfs.admin.ch/bfs/portal/en/index/themen/01/02/blank/key/bevoelkerungsstand/01.html Tatau ā-hauwhā taupua] |- |99 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Papua Nūkini}} |8,083,700 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8083700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |100 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrano}} |7,595,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 7595000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hongipua}}'' ''([[Haina]])'' |7,298,600 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 7298600/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20070609015356/http://www.censtatd.gov.hk/hong_kong_statistics/statistics_by_subject/index.jsp?subjectID=1&charsetID=2&displayMode=T Whakataunga tata whaimana] |- |101 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Purukāria}} |7,202,198 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 7202198/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nsi.bg/sites/default/files/files/pressreleases/Population2014_en_2Y19BGI.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |102 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāpia}}<ref group="Note">Hāunga [[Kotopo]]</ref> |7,114,393 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 7114393/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151225081855/http://webrzs.stat.gov.rs/WebSite/Public/PageView.aspx?pKey=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |103 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parakai}} |7,003,406 |2015 |{{#expr: 7003406/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dgeec.gov.py/Publicaciones/Biblioteca/NACIONAL/Proyeccion_Nacional.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |104 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}} |6,974,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6974000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-togo.org/index.php/thematiques/statistiques-demographiques/32-thematiques/statistiques-demographiques/etat-structure/79-perspectives-demo Whakataunga tata whaimana] |- |105 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāoho}} |6,802,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6802000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120517150036/http://www.nsc.gov.la/Statistics/Selected%20Statistics/Population.htm Matapae ā-tau whaimana] |- |106 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Araone}} |6,453,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6453000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |107 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whakaora}} |6,401,240 |2014 |{{#expr: 6401240/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20171021164030/http://www.digestyc.gob.sv/index.php/novedades/avisos/540-ya-se-encuentra-disponible-el-boletin-ipc-septiembre-2012.html Whakataunga tata whaimana] |- |108 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ripia}} |6,278,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6278000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |109 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nikarāhua}} |6,198,154 |2014 |{{#expr: 6198154/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bcn.gob.ni/publicaciones/periodicidad/anual/nicaragua_cifras/nicaragua_cifras.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |110 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kikitānga}} |5,975,000 |Hepetema 1, 2015 |{{#expr: 5975000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.kg/media/monthlyreview/801ec5e5-6dcd-43ff-9f6a-d849303eff2a.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |111 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tenemāka}} |5,699,220 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 5699220/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dst.dk/en/Statistik/emner/befolkning-og-befolkningsfremskrivning/folketal.aspx Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |112 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hingapoa}} |5,535,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 5535000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151129094649/http://www.singstat.gov.sg/statistics/latest-data#14 Whakataunga tata whaimana] |- |113 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whinirana}} |{{formatnum: {{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151002005827/http://vrk.fi/default.aspx?site=4&docid=85 Matawā taupori whaimana] |- |114 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowākia}} |5,421,349 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 5421349/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://slovak.statistics.sk/wps/wcm/connect/5db07c01-f456-4312-942f-564973bdea4d/Republika_2014.pdf?MOD=AJPERES Whakataunga tata whaimana] |- |115 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Eritēria}} |5,228,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 5228000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |116 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nōwei}} |5,205,434 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 5205434/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ssb.no/en/befolkning/statistikker/folkendrkv/kvartal Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |117 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Puku o Āwherika}} |4,900,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4900000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |118 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koto Rika}} |4,773,130 |Hune 30, 2014 |{{#expr: 4773130/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120327062704/http://www.inec.go.cr/Web/Home/pagPrincipal.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |119 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tukumanatānga}} |4,751,120 |Tīhema 26, 2012 |{{#expr: 4751120 /{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150226075305/http://www.chrono-tm.org/2015/02/rezultatyi-perepisi-naseleniya-v-turkmenistane/ Hua hukihuki kautenui 2012] |- | 120 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parihitini}} |4,682,467 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4682467/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140608204943/http://www.pcbs.gov.ps/Portals/_Rainbow/Documents/gover_e.htm Whakataunga tata whaimana] |- |121 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Aotearoa}} |{{data Aotearoa|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20100604223109/http://www.stats.govt.nz/methods_and_services/population_clock.aspx Matawā taupori whaimana] |- |122 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Airangi}} |4,635,400 |Āperira 1, 2015 |{{#expr: 4635400/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cso.ie/en/releasesandpublications/er/pme/populationandmigrationestimatesapril2015/ Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |123 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōngo}} |4,620,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4620000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |124 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Raipiria}} |4,503,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4503000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |125 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Omāna}} |4,306,947 |Tīhema 13, 2015 |{{#expr: 4306947/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20161009234648/https://www.ncsi.gov.om/Pages/NCSI.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |126 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koroātia}} |4,225,316 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 4225316/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170705025245/http://www.dzs.hr/Eng/system/first_results.htm#MIG Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |127 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuwait}} |4,183,658 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 4183658/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Kuwait-Cities.html Whakataunga tata whaimana] |- |128 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Repanona}} |4,168,000 |2013 |{{#expr: 4168000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151006190537/http://www.moph.gov.lb/Statistics/Documents/StatisticalBulletin2013.pdf Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Puntland}} '' '' ([[Hūmārie]]) '' |3,900,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3900000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |129 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} |3,791,622 |Oketopa 15, 2013 |{{#expr: 3791622/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20181123135507/http://www.bhas.ba/obavjestenja/Preliminarni_rezultati_bos.pdf Hua hukihuki kautenui 2013] |- |130 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Panamā}} |3,764,166 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3764166/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://www.contraloria.gob.pa/INEC/Archivos/P2381Boletin9.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |131 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōria}}<ref group="Note">Hāunga ([https://web.archive.org/web/20140722065134/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/01%20Population%20by%20municipalities%20for%20the%20beginning%20of%20the%20year.xls 2012]) te [[Tūwehe o Abkhazia]] (242,862, kautenui 2011) me [[Ossetia-ki-te-Tonga]] (70,000, 2006).</ref> |3,729,500 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 3729500/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.geostat.ge/index.php?action=page&p_id=152&lang=eng Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |132 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mauritānia}} |3,631,775 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3631775/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ons.mr/doc/publication/Projectionpopulation.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |133 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Morotawa}}<ref group="Note">Hāunga ([http://www.statistica.md/public/files/publicatii_electronice/populatia/Populatia_Republicii_Moldova_2010.pdf statistica.md.2010.pdf]) [[Transnistria]] (555,347, kautenui 2005).</ref> |3,555,200 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 3555200/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistica.md/ Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Peta Riko}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |3,548,397 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 3548397/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popest/data/index.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Somaliland}} '' '' ([[Hūmārie]]) '' |3,500,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3500000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |134 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Urukoi}} |3,415,866 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 3415866/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20091114215413/http://www.ine.gub.uy/banco%20de%20datos/soc_proyecciones/totpais_ambos.xls Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |135 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mongōria}} |{{formatnum: {{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nso.mn Matawā taupori whaimana] |- |136 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āmenia}} |3,004,000 |Hepetema 1, 2015 |{{#expr: 3004000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.armstat.am/en/?nid=126&id=19001&submit=Search Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |137 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rituānia}} |2,893,336 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 2893336/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170228081633/https://osp.stat.gov.lt/en/home Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |138 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Arapeinia}} |2,893,005 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 2893005/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150224224626/http://www.instat.gov.al/en/publications/press-releases/press-release-population-of-albania-1-january-2015.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |139 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hemeika}} |2,717,991 |Tīhema 31, 2013 |{{#expr: 2717991/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://statinja.gov.jm/Demo_SocialStats/population.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |140 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Katā}} |2,463,460 |Noema 30, 2015 |{{#expr: 2463460/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151113142414/http://www.gsdp.gov.qa/portal/page/portal/gsdp_en Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |141 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwana}} |2,141,206 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 2141206/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cso.gov.bw/templates/cso/file/File/Census%20%202011%20Statsbrief_Projections%20vs%20Actual%20censusJuly%2031%202013%20.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Mahuru 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |142 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Namīpia}} |2,113,077 |Ākuhata 28, 2011 |{{#expr: 2113077/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Namibia.html Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |143 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Makerōnia}} |2,069,172 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 2069172/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.gov.mk/OblastOpsto_en.aspx?id=2 Whakataunga tata whaimana] |- |144 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowinia}} |{{formatnum: {{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090618041010/http://www.stat.si/eng/tema_demografsko_prebivalstvo.asp Matawā taupori whaimana] |- |145 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwhia}} |1,973,700 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 1973700/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.csb.gov.lv/en/statistikas-temas/population-key-indicators-30624.html Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |146 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Teroto}} |1,894,194 |2011 |{{#expr: 1894194/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142226/http://www.bos.gov.ls/ Whakataunga tata whaimana] |- |147 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kamopia}} |1,882,450 |Āperira 15, 2013 |{{#expr: 1882450/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gambia.html Hua hukihuki kautenui 2013] |- |148 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotopo}}<ref group="Note">{{Kosovo-note}}</ref> |1,827,231 |2015 |{{#expr: 1827231/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151018171339/http://ask.rks-gov.net/ENG/publikimet/doc_download/1126-kosovo-population-projection-2011-2061 Matapae ā-tau whaimana] |- |149 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāpona}} |1,802,278 |Mei 22, 2013 |{{#expr: 1802278/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-gabon.com Hua hukihuki kautenui 2013] |- |150 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Pihō}} |1,530,673 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1530673/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-guinebissau.com/ Whakataunga tata whaimana] |- |151 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Bahrain}} |1,359,800 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1359800/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170206163647/http://www.cio.gov.bh/cio_ara/English/Publications/Statistical%20Abstract/ABS2011/CH2/2013%2012%2019%20Bahrain%20%20Population%20Projections.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |152 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tirinaki-Tāpako}} |1,340,557 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 1340557/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150928065005/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/TT.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |153 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Etonia}} |1,313,271 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 1313271/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121123153505/http://www.stat.ee/main-indicators Whakataunga tata whaimana] |- |154 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marihi}} |1,261,208 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 1261208/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://archive.is/20140827165459/http://statsmauritius.gov.mu/English/StatsbySubj/Pages/Population-Jan-June-2014.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |155 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Ekuatoria}} |1,222,442 |Hūrae 4, 2015 |{{#expr: 1222442/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/EquatorialGuinea.html Hua hukihuki kautenui 2015] |- |156 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} |1,167,242 |Hūrae 11, 2015 |{{#expr: 1167242/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210225112143/http://www.statistics.gov.tl/wp-content/uploads/2015/10/1-Preliminary-Results-4-Printing-Company-19102015.pdf Hua hukihuki kautenui 2015] |- |157 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Warerangi}} |1,119,375 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1119375/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150723224521/http://ccm.org.sz/documents/reports/hiv/Population-Projections-Report-2007-2030.pdf Matapae whaimana] |- |158 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tipūti}} |888,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 888000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |159 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whītī}} |867,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 867000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |160 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara}}<ref group="Note">Hāunga [[Haipara ki te raki]] (294,396, kautenui 2011) ([https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf]).</ref> |847,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 847000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/8C0C908964C02BEFC2257F030037EDE6?OpenDocument&sub=1&sel=1&e=&print Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Proposed flag of Réunion (VAR).svg|22px]]'' ''[[Réunion]]'' ''([[Wīwī]]) '' |844,994 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 844994/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=24&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |161 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Komoro}} |784,745 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 784745/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160111213747/http://comoros.africadata.org/fr/DataAnalysis Whakataunga tata whaimana] |- |162 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Putāna}} |{{formatnum: {{#expr: (72000+3.6*{{Age in days|2012|4|16}}) round 0}}0}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (720000+36*{{Age in days|2012|4|16}})/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160319084148/http://www.nsb.gov.bt/main/main.php#&slider1=1 Matawā taupori whaimana] |- |163 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kaiana}} |746,900 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 746900/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150923200500/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/GY.pdf Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Makau}}'' ''([[Haina]])'' |643,100 |Hepetema 30, 2015 |{{#expr: 643100/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dsec.gov.mo/TimeSeriesDatabase.aspx?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |164 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Motu Horomona}} |642,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 642000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |165 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Montenegro}} |621,207 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 621207/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.monstat.org/userfiles/file/publikacije/godisnjak%202014/stanovnistvo.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |166 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rakapuō}} |562,958 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 562958/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=383&IF_Language=fra&MainTheme=2&FldrName=1 Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Hōngoingoi 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |167 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hurināme}} |534,189 |Ākuhata 13, 2012 |{{#expr: 534189/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Suriname.html Hua hukihuki kautenui 2012] |- |168 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kūrae Matomato}} |524,833 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 524833/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.cv/actualise/publicacao/files/615430153152013Retro-Projeccao%202000-2010%20e%20Projeccoes%20Demograficas%20%20CABO%20VERDE%202010-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- | 169 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahara ki te Uru}}<ref group="Note">Kua wāwāhia te mana whakahaere ki [[Marako]] me te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]], nā rāua e rua te katoa o te takiwā i kokoraho.</ref> |510,713 |Hepetema 2, 2014 |{{#expr: 510713/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/WesternSahara.html Hua hukihuki kautenui 2014] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Transnistria|state}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Morotawa]].</ref> |505,153 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 505153/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Moldova.html Whakataunga tata whaimana] |- |170 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mārata}} |445,426 |Māehe 31, 2014 |{{#expr: 445426/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150621211549/https://secure2.gov.mt/localgovernment/file.aspx?f=7810 Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuarerupe|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |403,750 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 403750/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=26&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |171 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poronai}} |393,372 |Hune 20, 2011 |{{#expr: 393372/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Brunei.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Mātiniki|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |381,326 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 381326/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=23&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |172 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāhama}} |368,390 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 368390/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://statistics.bahamas.gov.bs/download/070842200.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |173 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārihi}} |368,310 |Hune 2015 |{{#expr: 368310/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Belize.html Whakataunga tata whaimana] |- |174 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Maldives}} |341,256 |Hepetema 20, 2014 |{{#expr: 341256/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141212091856/http://www.planning.gov.mv/census/census%202014/CensusPreliminary/PreliminaryResults.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |175 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiorangi}} |331,310 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 331310/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statice.is/Pages/444?NewsID=11796 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara ki te raki}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Haipara]].</ref> |294,396 |Tīhema 4, 2011 |{{#expr: 294396/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |176 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Papatohe}} |285,000 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 285000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Barbados.html Whakataunga tata whaimana] |- |177 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whenuatū}} |277,500 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 277500/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Niu Karetōnia}}'' ''([[Wīwī]])'' |268,767 |Ākuhata 26, 2014 |{{#expr: 268767/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.isee.nc/population/recensement/structure-de-la-population-et-evolutions Hua hukihuki kautenui 2014] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' ''([[Wīwī]])'' |268,270 |Ākuhata 22, 2012 |{{#expr: 268270/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140221193409/http://www.ispf.pf/Libraries/RP2012/Premiers_r%C3%A9sultats_population_l%C3%A9gale.sflb.ashx Hua hukihuki kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Abkhazia}}<ref group="Note">{{Abkhazia note}}</ref> |240,705 |2011 |{{#expr: 240705/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120209185131/http://apsnypress.info/news/5084.html Hua kautenui] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kiana o Wīwī|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |239,648 |Hānuere 1, 2012 |{{#expr: 239648/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-regions.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Meiotte}}'' ''([[Wīwī]])'' |212,645 |Ākuhata 21, 2012 |{{#expr: 212645/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/document.asp?ref_id=19214&reg_id=27 Hua kautenui 2012] |- |178 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāmoa}} |187,820 |Noema 7, 2011 |{{#expr: 187820/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.sbs.gov.ws Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |179 |style="text-align:left;"|{{flaglist|São Tomé and Príncipe}} |187,356 |Mei 13, 2012 |{{#expr: 187356/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303180641/http://www.ine.st/Documentacao/InformacoesEstatisticas/Demograficas/22.pdf Hua kautenui 2012] |- |180 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Ruiha}} |185,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 185000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuamu}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |159,358 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 159358/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn179.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Curaçao}}'' ''([[Hōrana]])'' |154,843 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 154843/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Curacao.html?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Nagorno-Karabakh.svg|22px]]'' [[Nagorno-Karabakh Republic]] |146,573 | |{{#expr: 146573/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- |181 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiripati}} |113,400 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 113400/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |182 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} |109,991 |Hune 12, 2012 |{{#expr: 109991/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/StVincent.html Hua hukihuki kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Arupa}}'' ''([[Hōrana]])'' |107,394 |Oketopa 31, 2014 |{{#expr: 107394/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cbs.aw?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |106,405 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 106405/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn180.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- |183 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kerenāra}} |103,328 |Mei 12, 2011 |{{#expr: 103328/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.geohive.com/cntry/grenada.aspx Hua kautenui 2011] |- |184 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tonga}} |103,252 |Noema 30, 2011 |{{#expr: 103252/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/tonga/index.php?option=com_advlisting&view=download&fileId=304&Itemid=301 Hua kautenui 2011] |- |185 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}} |102,800 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 102800/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Jersey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |100,800 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 100800/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.gov.je/SiteCollectionDocuments/Government%20and%20administration/R%20Population%20Estimate%202014%2020150623%20SU.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |186 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Seychelles}} |91,400 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 91400/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nsb.gov.sc/wp-content/uploads/2015/12/Seychelles-in-Figures-2015-edition1.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |187 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} |86,295 |Mei 27, 2011 |{{#expr: 86295/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Antigua.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Isle of Man}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |84,497 |Māehe 27, 2011 |{{#expr: 84497/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/IsleOfMan.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Ceuta}}'' ''([[Paniora]])'' |82,376 |2011 |{{#expr: 82376/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Melilla}}'' ''([[Paniora]])'' |78,476 |2011 |{{#expr: 78476/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- |188 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ānatāra}} |76,949 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 76949/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170525074953/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=1&codi_tema=2&codi_divisio=8&codi_subtemes=8 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |189 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tominika}} |71,293 |Mei 14, 2011 |{{#expr: 71293/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104411/http://www.dominica.gov.dm/cms/files/2011_census_report.pdf Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Guernsey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |65,150 |Māehe 31, 2014 |{{#expr: 65150/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Guernsey.html Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pāmura}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |64,237 |Mei 20, 2010 |{{#expr: 64237/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130520190010/http://www.gov.bm/portal/server.pt/gateway/PTARGS_0_2_980_227_1014_43/http%3B/ptpublisher.gov.bm%3B7087/publishedcontent/publish/cabinet_office/statistics/dept___statistics___additonal_files/2012_facts___figures_0.pdf Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |58,238 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 58238/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.eso.ky/populationandvitalstatistics.html#1 Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' |56,114 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 56114/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.gl/?lang=en Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |190 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Kiti me Newi}} |56,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 56000/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hāmoa Amerikana}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |55,519 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 55519/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn177.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- |191 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Moutere Māhara}} |54,880 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 54880/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |53,883 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 53883/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn178.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ossetia ki te Tonga}}<ref group="Note">{{South Ossetia-note}}</ref> |51,547 |Hānuere, 2013 |{{#expr: 51547/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mid.ru/bdomp/ns-reuro.nsf/348bd0da1d5a7185432569e700419c7a/be2d70933881fb75c32579270040e8a1!OpenDocument Whakataunga tata] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Wharo}}'' ''([[Tenemāka]])'' |49,179 |Ākuhata 1, 2015 |{{#expr: 49179/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.hagstova.fo/en Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' |38,247 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 38247/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160930004308/http://stat.gov.sx/ Whakataunga tata whaimana] |- |192 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Manako}} |37,800 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 37800/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.monacostatistics.mc/Population-and-employment Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |193 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīkeneteina}} |37,370 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 37370/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170702000627/http://www.volksblatt.li/medienarchiv/bevolkerungsstatistik-vorlaufige-ergebnisse-31-dezember-2014-1.pdf Semi Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saint-Martin (local).svg|22px]]'' ''[[Saint-Martin]]'' ''([[Wīwī]])'' |36,522 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 36522/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |194 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Marino}} |32,831 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 32831/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20200326182005/https://www.statistica.sm/on-line/en/home/statistics/population.html Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kāmaka}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |32,734 |Tīhema 31, 2013 |{{#expr: 32734/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gibraltar.html Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |31,458 |Hānuere 25, 2012 |{{#expr: 31458/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/TurksCaicos.html Hua kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' |28,875 |Hepetema 30, 2014 |{{#expr: 28875/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.fi/til/vamuu/2014/08/vamuu_2014_08_2014-09-18_tie_001_en.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |28,054 |Hūrae 12, 2010 |{{#expr: 28054/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/BritVirgins.html Hua kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuki Airani}} |19,100 |Hune 1, 2015 |{{#expr: 19100/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mfem.gov.ck/mfemdocs/stats/statistical-series/vital-statistics-and-population-estimates/995-vital-stats-2nd-qrt-2015/file Whakataunga tata whaimana] |- |195 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārau}} |17,950 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 17950/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' |17,408 |Hānuere 1, 2013 |{{#expr: 17408/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ānakuira}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |13,452 |Mei 11, 2011 |{{#expr: 13452/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Anguilla.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |11,750 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11750/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |196 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūwaru}} |10,640 |Noema 4, 2012 |{{#expr: 10640/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Tuvalu.html Hua kautenui 2012] |- |197 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nauru}} |10,084 |Oketopa 30, 2011 |{{#expr: 10084/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/nauru/PublicDocuments/Census/Nauru_2011_Census_Report_FINAL.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |9,269 |Hānuere 1, 2012 |{{#expr: 9269/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]]) '' |6,069 |Hānuere 1, 2012 |0.0000{{#expr: 6069/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Manetera}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |4,922 |Mei 12, 2011 |0.0000{{#expr: 4922/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071254/http://www.gov.ms/wp-content/uploads/2011/02/Montserrat-At-A-Glance.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' |4,020 |Hānuere 1, 2013 |0.0000{{#expr: 4020/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''[[File:Flag of Saint Helena.svg|22px]]'' ''[[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]]'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |4,000 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 4000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Falkland}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |3,000 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 3000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen}}'' ''([[Nōwei]])'' |2,562 |Hūrae 1, 2014 |0.0000{{#expr: 2655/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Svalbard.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |2,302 |Ākuhata 9, 2011 |0.0000{{#expr: 2302/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303200110/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Norfolk_Island/report.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |2,072 |Ākuhata 9, 2011 |0.0000{{#expr: 2072/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' |1,991 |Hānuere 1, 2013 |0.0000{{#expr: 1991/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Niue}} |1,470 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 1470/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Tokerau}}'' ''([[Aotearoa]])'' |1,411 |Oketopa 18, 2011 |0.0000{{#expr: 1411/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120815034343/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Tokelau/report.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |198 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Poho o Pita}} |839 |Hūrae 1, 2012 |0.0000{{#expr: 839/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.vaticanstate.va/content/vaticanstate/es/stato-e-governo/note-generali/popolazione.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |550 |Ākuhata 9, 2011 |0.00000{{#expr: 550/{{worldpop}}*100*10000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Wake Island.svg|22px]]'' ''[[Moutere Wake]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |188 |2005 |0.000000{{#expr: 188/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' ''([[Wīwī]]) '' |140 |2013 |0.000000{{#expr: 140/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of the Midway Islands (local).svg|22px]]'' ''[[Midway Atoll]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |60 |2009 |0.000000{{#expr: 60/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pitikeina}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |56 |2014 |0.000000{{#expr: 56/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[[Pitcairn Islands#Historical population|Whakataunga tata whaimana]] |} ==Kupu tautoko== {{reflist|group="Note"}} ==Tohutoro== {{reflist|colwidth=30em}} ==Hoto ki waho== *[http://www.un.org/esa/population/publications/WPP2004/WPP2004_Volume3.htm Tō te Kotahitanga Aorere Rīpoata Tātaritanga mō te whakahoutanga 2004 o te putanga Matapae Taupori Aorere (World Population Prospects)] (kāore rawa te rīpoata tātaritanga 2006 i te wātea ā-ipurangi nei)&nbsp;— kei roto ngā taipitopito me ngā puna i whakamahia mā ngā whakataunga tata taupori i runga. 0lqiw0eribskjqjl3ng3s8owvjfumiu 167879 167868 2026-06-03T00:52:47Z TautauKarepe 22930 167879 wikitext text/x-wiki [[File:World Population.svg|thumb|500px|Mahere whenua taupori aorere]] He rārangi [[whenua]], [[takiwā whirinaki]] ā-taupori tēnei e ai ki te paerewa [[ISO 3166-1]], e whakaatu ana i ngā taupori tapeke. Kāore ētahi whenua (pērā i a [[Tairana]]) e rīpoata i a rātou taupori tapeke, ka rīpoata i te taupori kirirarau kē. I ēnei tauira, ka whakaatu te ripanga nei i ngā whakataunga tata nō tētahi mana aorere mō ā rātou taupori tapeke. Tae ana tēnei rārangi ki ngā [[wehenga motuhake]], ki ngā takiwā whirinaki nohoia, ki ngā [[wehenga whakamihi hāmanga]], ā, i ētahi tauira ki ngā [[whenua wāhanga]] o ngā wehenga motuhake. Hei tauira, he mea whakarārangi te [[Kīngitanga Kotahi]] hei hinonga kotahi, manohi anō kua whakarārangi wāwāhi kē ngā whenua wāhanga o te [[Kīngitanga Hōrana]]. Ka rārangihia hokia ngā taupori whenua hei ōrautanga o te taupori aorere, nā te [[Tari Tatauranga o te Hononga o Amerika]] i whakatau tata hei 7.29 piriona.<ref>{{cite web | url=http://www.census.gov/popclock | title=Matawā Taupori HOA & Aorere | publisher=Census.gov | date=17 February 2014 | accessdate=2014-02-17}}</ref> E ai ki tō te [[Kotahitanga Aorere]] whakataunga tata kē, nō te Whiringa-ā-nuku 2011 te taupori aorere i hau i te tatau 7 piriona.<ref name=UN7bn>{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/world-15459643 | title=Population seven billion: UN sets out challenges | date=26 October 2011 | newspaper=BBC | accessdate=2011-10-27}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.guardian.co.uk/world/2011/oct/31/seven-billionth-baby-born-philippines?intcmp=122 | title=World's 'seven billionth baby' is born | newspaper=The Guardian | date=31 October 2011 | accessdate=2011-10-31}}</ref><ref>{{cite news | url=http://www.upi.com/Top_News/US/2011/10/31/7-billion-people-is-a-serious-challenge/UPI-73301320046200 | title=7 billion people is a 'serious challenge' | agency=UPI | date=31 October 2011 | accessdate=2011-11-09}}</ref> ==Tukanga== Ka whakamahia tēnei ripanga i ngā whakataunga tata me ngā matapae whakahou rawa<ref>{{cite journal |url=http://www.economist.com/node/18651512 |title=China's Population: The Most Surprising Demographic Crisis |journal=The Economist |year=2013}}</ref> nō te mana kautenui ā-motu (kia wātea), ā, kua whakaawhiwhia mō te nuinga. Kia kore ngā raraunga ā-motu whakahoua e wātea, kua whakamahia ngā whakataunga tata me ngā matapae mō te tau 2015 o te Tānga Taupori o tō te [[Kotahitanga Aorere Tari Take Ōhanga, Hapori]].<ref name="unpop">{{cite web | url=http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf | title=World Population Prospects The 2015 Revision: Key Findings and Advance Tables | publisher=The Department of Economic and Social Affairs of the United Nations | format=PDF | pages=51–55 | accessdate=2015-07-31}}</ref> Nō te mea kāore ngā tatau i kohikohia mō ia whenua i te wā kotahi, kāore hoki i te taumata tikapūtanga ōrite, tērā pea ka hē te whakataunga mēnā ka whakataurite ngā raraunga. Me te aha anō, kāore pea te tāpiri i ngā tatau mō ngā whenua katoa e ōrite ki te tapeke aorere. Tokoiti ngā whenua kua toru ngā ngahurutanga, roa ake rānei, te wā kāore tētahi kautenui i whakahaere, nō reira he whakataunga tata pae hapa tiketike noa iho ngā tatauranga. Kua kautehia ngā wāhi wāhanga hanganga o ngā wehenga motuhake (pērā i ngā whenua o te Kīngitanga Kotahi) hei wāhanga o ēnā wehenga motuhake. Kāore ngā hinonga motuhaketanga-kore (pērā i te [[Kotahitanga Ūropi]]), me ērā takiwā whirinaki kāore ā-rātou taupori tūturu (pērā i ngā kokoraho maha o te [[Tiri o te Moana]]) i whakarārangihia. == Whenua, takiwā whirinaki ā-taupori == <!--sau PLEASE READ BEFORE EDITING! WHEN YOU UPDATE A COUNTRY'S POPULATION - PLEASE ALSO UPDATE THE EXPRESSION NEXT TO IT (column "% of world population") WITH THE SAME NUMBER EXCLUDING COMMAS (the #expr: equation). --> Kia matāra: Kua ''whakatītahahia'' katoatia ngā whenua me ngā takiwā whirinaki wāhanga o tētahi wehenga motuhake. {| class="wikitable sortable" style="text-align:right" |- !data-sort-type="number"|Raupapa!!Ingoa rohe, takiwā, me ngā pīwari!!Taupori!!Rā!!% o te ao!!Puna |- |1 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haina}}<ref group="Note">Pā ai ngā tatau kautenui ki te [[tuawhenua Haina]], hāunga ōna [[Rohe ture-whaiaro o Haina|rohe ture-whaiaro]] a [[Hongipua]] me [[Makau]].</ref> |{{data Haina|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://data.stats.gov.cn/ Matawā taupori whaimana] |- |2 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īnia}} |{{data Īnia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.indiastat.com/popclockflash.aspx Matawā taupori whaimana] |- |3 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hononga-o-Amerika}}<ref group="Note">Taupori o ngā [[Wehenga o te Hononga-o-Amerika|wehenga e 50]] me te [[Tiriwā o Columbia]].</ref> |{{data Hononga-o-Amerika|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popclock/ Matawā taupori whaimana] |- |4 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Initonīhia}} |255,461,700 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 255461700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bps.go.id/linkTabelStatis/view/id/1274 Matapae whaimana] |- |5 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parīhi}} |{{data Parīhi|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.ibge.gov.br/apps/populacao/projecao/index.html Matawā taupori whaimana] |- |6 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pakitāne}} |{{formatnum: {{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (180000000+9214*{{Age in days|2012|4|28}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190502230956/https://pwd.punjab.gov.pk/ Matawā taupori whaimana] |- |7 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāitiria}} |182,202,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 182202000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |8 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pākaratēhi}} |{{data Pākaratēhi|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx Matawā taupori whaimana] |- |9 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rūhia}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Crimea]] me [[Sevastopol]].</ref> |{{formatnum: {{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (146327530+1050*{{Age in days|2015|8|3}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://demoscope.ru/weekly/app/popclock/popclock.php Matawā taupori whaimana] |- |10 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mehiko}} |126,577,691 |Hūrae 1, 2019 |{{#expr: 126577691/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190103091405/http://www.conapo.gob.mx/work/models/CONAPO/Mapa_Ind_Dem18/index_2.html Matapae whaimana] |- |11 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nipono}} |126,200,000 |Mei 1, 2019 |{{#expr: 126200000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |12 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Piripīni}} |{{data Piripīni|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150915090120/http://rpo3.popcom.gov.ph/ Matawā taupori whaimana] |- |13 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whitināmu}} |90,730,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 90730000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.gso.gov.vn/default_en.aspx?tabid=622&ItemID=14195 Whakataunga tata whaimana] |- |14 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Etiopia}} |90,076,012 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 90076012/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151017033609/http://www.csa.gov.et/images/general/news/pop_pro_wer_2014-2017 Matapae whaimana] |- |15 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īhipa}} |{{data Īhipa|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20230907025744/https://www.capmas.gov.eg/ Matawā taupori whaimana] |- |16 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}} |85,026,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:85026000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160114103852/http://www.ins-rdc.org/sites/default/files/Montage%20AnnuStat%20FINAL%202%20From%20VEROUILLE%20_0.pdf Matapae whaimana] |- |17 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiamana}} |81,292,400 |Māehe 31, 2015 |{{#expr: 81292400/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.destatis.de/EN/FactsFigures/SocietyState/Population/CurrentPopulation/Tables/Census_SexAndCitizenship.html Whakataunga tata whaimana] |- |18 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāna}} |{{data Īrāna|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.amar.org.ir/Default.aspx?tabid=133 Matawā taupori whaimana] |- |19 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tākei}} |77,695,904 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 77695904/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.turkstat.gov.tr/Start.do Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |20 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Wīwī}}<ref group="Note">Tae ana tēnei tatau ki te takiwā Wīwi ki Ūropi, ki āna [[Tānga Tāwāhi o Wīwī|tānga tāwāhi]] (''départements d'outre-mer'' i te [[Reo Wīwī]]) a [[Guiana Wīwī]] (''Guyane''): 239,648, [[Guadeloupe]]: 403,314, [[Martinique]]: 388,364 me te [[Moutere Réunion]]: 833,944.[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012#top], ā, ki āna [[Rauhīanga Tāwāhi o Wīwī|rauhīanga tāwāhi]] (''collectivités d'outre-mer'') a Porinihia Wīwī (''Polynésie française''): 274,217,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popsubpolynesie.htm], Niu Karetōnia (''Nouvelle-Calédonie''): 320,595,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popprovincenouvellecaledonie.htm] Hato-Barthélemy: 9,269,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977] Hato Martin: 36,522,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978] Hato Pierre me Miquelon (''Saint-Pierre-et-Miquelon''): 6,299,[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=975] Warihi me Whutuna (''Wallis-et-Futuna''): 12,867,[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcircwallisetfutuna.htm] me Mayotte: 217,091.[http://www.insee.fr/fr/themes/detail.asp?ref_id=populegalescom&page=recensement/populegalescom/popcommayotte.htm]. E 2,742,000 te taupori hiatonga o ngā tānga me ngā rauhīanga tāwāhi katoa. Tāpiri ake te taupori o Wīwī Pākōkā e 64,386,000 i te Whiringa-ā-Nuku 2015,[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=000436387] e 67,128,000 te whakataunga tata mō te taupori tapake o Wīwī.</ref> |67,128,000 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 67128000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/bases-de-donnees/bsweb/serie.asp?idbank=001641607 Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |21 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tairana}} |65,104,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 65104000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150629165431/http://www.ipsr.mahidol.ac.th/ipsrbeta/en/Gazette.aspx Matapae whaimana ā-tau] |- |22 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} |64,800,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 64800000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ons.gov.uk/ons/rel/pop-estimate/population-estimates-for-uk--england-and-wales--scotland-and-northern-ireland/mid-2014/rft---mid-2014-population-estimates-analysis-tool.zip Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Haratua 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |23 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Itāria}} |60,725,000 |Āperira 30, 2015 |{{#expr: 60725000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://demo.istat.it/bilmens2015gen/index.html Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |24 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwherika-ki-te-tonga}} |54,956,900 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 54956900/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022015.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |25 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēma}} |53,897,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:53897000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |26 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tānahia}} |53,470,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 53470000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |27 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}} |51,515,399 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 51515399/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20110303195830/http://rcps.egov.go.kr:8081/jsp/stat/ppl_stat_jf.jsp Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |28 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koromōpia}} |{{data Koromōpia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120114091321/http://www.dane.gov.co/reloj/reloj_animado.php Matawā taupori whaimana] |- |29 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāniora}} |46,439,864 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 46439864/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.es/inebaseDYN/cp30321/cp_inicio.htm Whakataunga tata whaimana] |- |30 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kenia}} |46,050,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:46050000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |31 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āketina}} |43,131,966 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 43131966/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140912104325/http://www.indec.mecon.ar/nuevaweb/cuadros/2/proyeccionesyestimaciones_nac_2010_2040.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |32 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ūkareinga}}<ref group="Note">Not including [[Crimea]] and [[Sevastopol]].</ref> |42,800,501 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 42800501/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160808023040/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/eng/news/op_popul_e.asp Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |33 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Aratiria}} |39,500,000 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 39500000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306220607/http://www.ons.dz/-Demographie-.html Matapae whaimana ā-tau] |- |34 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōrana}} |38,484,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 38484000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.gov.pl/en/basic-data/ Whakataunga tata whaimana] |- |35 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne}} |38,435,252 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 38435252/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142840/http://cbs.gov.sd/en/files.php?id=7#&panel1-1 Matapae whaimana ā-tau] |- |36 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Īrāki}} |36,004,552 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 36004552/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140208014232/http://www.mofamission.gov.iq/ Matapae whaimana ā-tau] |- |37 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kānata}} |35,851,774 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 35851774/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statcan.gc.ca/start-debut-eng.html Whakataunga tata whaimana] |- |38 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ukānga}} |34,856,813 |Ākuhata 28, 2014 |{{#expr: 34856813/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/NPHC%202014%20PROVISIONAL%20RESULTS%20REPORT.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |39 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marako}}<ref group="Note">''Hāunga'' te taupori o te [[takiwā tautohea]] o [[Sahara Uru]] (te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]]). Mehemea kua tāpiri ake, ka tae atu te kautenui [[Marako]] Mahuru 2014 ki te 33,848,242 ngā kainoho.</ref> |33,337,529 |Hepetema 1, 2014 |{{#expr: 33337529/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.hcp.ma/downloads/RGPH-2014_t17441.html Hua hukihuki kautenui 2014] |- |40 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hauri Arāpia}} |31,521,418 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 31521418/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160509155043/http://www.cdsi.gov.sa/ar/indicators/1 Matapae whaimana ā-tau] |- |41 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Perū}} |31,151,643 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 31151643/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924034728/http://www.inei.gob.pe/media/MenuRecursivo/Cap03020.xls Matapae whaimana ā-tau] |- |42 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Uhipeketane}} |31,022,500 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 31022500/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.uz/ Whakataunga tata whaimana] |- |43 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marēhia}} |{{data Marēhia|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20080611041219/http://www.statistics.gov.my/ Matawā taupori whaimana] |- |44 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Wenehūera}} |30,620,404 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 30620404/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071317/http://www.ine.gov.ve/documentos/Demografia/SituacionDinamica/Proyecciones/xls/Nacional.xls Matapae whaimana ā-tau] |- |45 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nepōra}} |28,037,904 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 28037904/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150425141819/http://cbs.gov.np/wp-content/uploads/2014/10/Population-Projection-2011-2031.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |46 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāna}} |27,043,093 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 27043093/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140801150513/http://www.statsghana.gov.gh/docfiles/2010phc/National%20Population%20Projection_2010%20to%202014.pdf Matapae whaimana ā-tau] |- |47 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āwhekenetāna}} |26,023,100 |2013-2014 |{{#expr: 26023100/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150909120943/http://cso.gov.af/Content/files/Population(3).pdf Whakataunga tata whaimana] |- |48 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Yemen}} |25,956,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 25956000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121009023840/http://www.cso-yemen.org/publiction/yearbook2011/population.xls Whakataunga tata whaimana] |- |49 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mohapiki}} |25,727,911 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 25727911/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gov.mz/estatisticas/estatisticas-demograficas-e-indicadores-sociais/projeccoes-da-populacao/populacao-projectada-por-distritos-maputo-cidade-2007_2040.xls/at_download/file Matapae whaimana ā-tau] |- |50 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}} |25,155,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 25155000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |51 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Anakora}} |24,383,301 |Mei 16, 2014 |{{#expr: 24383301/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151126193220/http://www.ine.gov.ao/ Hua hukihuki kautenui 2014] |- |52 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ahitereiria}} |{{data Ahitereiria|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Web+Pages/Population+Clock?opendocument Matawā taupori whaimana] |- |53 |align=left|{{flaglist|Hiria}} |{{formatnum: {{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (22911159+1535*{{Age in days|2014|11|10}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cbssyr.sy/index-EN.htm Matawā taupori whaimana]<ref group="Note">Matapae nō mua i te kaiāriki. E ai ki te whakataunga tata kei tua i te [http://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/12/03/200000-dead-why-syrias-rising-death-toll-is-so-divisive 200,000] ngā pārurenga i te mutunga o te Whiringa-ā-Nuku 2014.</ref> |- |54 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Taiwana}}<ref group="Note">He [[Tūnga tōrangapū o Taiwana|wehenga whakamihi hāmanga]] kua kokoraho e te [[Tūwehe-ā-Iwi o Haina]] hei Porowini. Tae ana a [[Taiwana]] (Tūwehe o Haina) ki ngā moutere hauiti o [[Jinmen]], [[Moutere Mazu|Mazu]], me [[Pescadores]], etc.</ref> |23,476,640 |Oketopa 31, 2015 |{{#expr: 23476640/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140704022127/http://eng.stat.gov.tw/point.asp?index=9 Whakataunga tata whaimana ā-marama] |- |55 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamarūna}} |23,344,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 23344000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |56 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Tai Rei}} |22,671,331 |Mei 15, 2014 |{{#expr: 22671331/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ins.ci/n/index.php?option=com_content&view=article&id=19&Itemid=27 Hua hukihuki kautenui 2014] |- |57 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marakāhia}} |22,434,363 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 22434363/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160116040245/http://instat.mg/madagascar-en-chiffres/#demographie Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |58 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hīraka}} |20,675,000 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 20675000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190604210342/http://www.statistics.gov.lk/PopHouSat/VitalStatistics/MidYearPopulation/Mid-year%20population%20by%20district.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |59 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Romeinia}} |19,942,642 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 19942642/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insse.ro/cms/files/statistici/comunicate/com_anuale/populatie/PopRez2014r.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |60 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ngāika}} |19,899,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 19899000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |61 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pūkina}} |18,450,494 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 18450494/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160105082447/http://www.insd.bf/n/ Whakataunga tata whaimana] |- |62 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hiri}} |18,006,407 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 18006407/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20220922130522/http://www.ine.cl/canales/chile_estadistico/demografia_y_vitales/proyecciones2014/proyecciones-de-poblacion-2014.xlsx Matapae ā-tau whaimana] |- |63 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Katatānga}} |17,630,700 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 17608200/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151008001735/http://www.stat.gov.kz/faces/homePag Whakataunga tataā-marama whaimana] |- |64 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Māri}} |17,600,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:17600000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |65 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrana}} |{{data Hōrana|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090617194723/http://www.cbs.nl/en-GB/menu/themas/bevolking/cijfers/extra/bevolkingsteller.htm Matawā taupori whaimana] |- |66 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marāwi}} |16,310,431 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16310431/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210602215254/http://www.nsomalawi.mw/images/stories/data_on_line/demography/census_2008/Main%20Report/ThematicReports/Population%20Projections%20Malawi.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |67 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ekuatoa}} |16,278,844 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16278844/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ecuadorencifras.gob.ec/proyecciones-poblacionales/ Whakataunga tata whaimana] |- |68 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuatamāra}} |16,176,133 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 16176133/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140314175005/http://www.ine.gob.gt/index.php/estadisticas/tema-indicadores Whakataunga tata whaimana] |- |69 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tāmipia}} |15,473,905 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 15473905/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113144848/http://www.zamstats.gov.zm/report/Monthly/Vol%20129%202014%20The%20Monthly%20January.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |70 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kamapōtia}} |15,405,157 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 15405157/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.go.jp/info/meetings/cambodia/pdf/rp12_ch10.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |71 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāta}} |14,037,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 14037000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |72 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Henekara}} |13,508,715 |Hūrae 19, 2013 |{{#expr: 13508715/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ansd.sn/index.php?option=com_content&view=article&id=172:publication-des-resultats-definitifs-du-rgphae&catid=59:evenements&Itemid=267 Hua kautenui 2013] |- |73 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Timuwawe}} |13,061,239 |Ākuhata 17, 2012 |{{#expr: 13061239/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.zimstat.co.zw 2012 Hua kautenui] |- |74 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini}} |12,609,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 12609000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |75 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} |11,892,934 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11892934/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140423042347/http://ssnbs.org/storage/South%20Sudan%20Statistical%20Yearbook%202011%20FINAL.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |76 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwia}} |11,410,651 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11410651/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.bo/indice/visualizador.aspx?ah=PC20412.HTM Matapae whaimana] |- |77 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pehiamu}} |11,280,134 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 11280134/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141111002452/http://www.ibz.rrn.fgov.be/fileadmin/user_upload/nl/bev/statistieken/stat-1-1_n.pdf Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |78 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwana}} |11,262,564 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11262564/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://statistics.gov.rw/ Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |79 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiupa}} |11,238,317 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 11210064/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160128195936/http://www.one.cu/publicaciones/cepde/anuario_2014/anuario_demografico_2014.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |80 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūnihia}} |10,982,754 |Āperira 23, 2014 |{{#expr: 10982754/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924035126/http://www.ins.tn/rgph/depliant-rgph2014_v2.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |81 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haiti}} |10,911,819 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10911819/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104339/http://www.ihsi.ht/pdf/projection/ProjectionsPopulation_Haiti_2007.pdf Matapae whaimana] |- |82 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kirihi}} |10,846,979 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 10846979/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150924123258/http://www.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/PAGE-themes?p_param=A1605&r_param=SPO18&y_param=2014_00&mytabs=0 Whakataunga tata whaimana] |- |83 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hūmārie}}<ref group="Note">Tae ana ki [[Puntland]] (me āna kainoho e 3,900,000) me [[Somaliland]] (āhua 3,500,000 ngā kainoho).</ref> |10,787,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10787000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |84 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīekia}} |10,541,466 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 10541466/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.czso.cz/csu/czso/population Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |85 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whenua Tominika}} |10,528,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr:10528000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |86 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Potukara}} |10,374,822 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 10374822/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.pt/xportal/xmain?xpid=INE&xpgid=ine_publicacoes&PUBLICACOESpub_boui=213241170&PUBLICACOESmodo=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |87 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pēnina}} |10,315,244 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 10315244/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insae-bj.org/Migration.html?file=files/stats-demographiques/STATISTIQUES%20DEMOGRAPHIQUES.xlsx Matapae whaimana] |- |88 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hanekeria}} |9,849,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 9849000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://www.ksh.hu/docs/eng/xftp/gyor/nep/enep21412.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |89 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Huitene}} |9,838,480 |Oketopa 31, 2015 |{{#expr: 9838480/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.scb.se/en_/Finding-statistics/Statistics-by-subject-area/Population/Population-composition/Population-statistics Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |90 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}} |9,823,827 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 9823827/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071528/http://www.isteebu.bi/images/rapports/projection%20de%20la%20population%20bdi%202008-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |91 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Atepaihānia}} |9,676,500 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 9676500/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.gov.az/news/?id=3008 Whakataunga tata whaimana] |- |92 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pērara}} |9,494,200 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 9494200/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://archive.is/20151106150804/http://belstat.gov.by/en/ofitsialnaya-statistika/otrasli-statistiki/naselenie/demografiya_2/current-data/demographic-situation/demographic-situation-in-january-september-2015 Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |93 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} |{{formatnum: {{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (9156963+1821*{{Age in days|2015|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151226160751/http://worldpopulationreview.com/countries/united-arab-emirates-population/ Matawā taupori whaimana] |- |94 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ateria}} |8,623,073 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8623073/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistik.at/web_de/statistiken/bevoelkerung/bevoelkerungsstand_und_veraenderung/bevoelkerung_zu_jahres-_quartalsanfang/023582.html Tatau -ā-hauwhā taupua] |- |95 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Honotura}} |8,576,532 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8576532/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.gob.hn/index.php/component/content/article?id=100 Whakataunga tata whaimana] |- |96 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Iharaira}} |8,434,600 |Oketopa 30, 2015 |{{#expr: 8434600/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20180915102003/http://www.cbs.gov.il/reader/?MIval=cw_usr_view_Folder&ID=141 Tatau ā-marama taupua] |- |97 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahikitāna}} |8,354,000 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 8354000/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120306125630/http://www.stat.tj/en/ Whakataunga tata whaimana] |- |98 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Huiterangi}} |8,279,700 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 8279700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bfs.admin.ch/bfs/portal/en/index/themen/01/02/blank/key/bevoelkerungsstand/01.html Tatau ā-hauwhā taupua] |- |99 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Papua Nūkini}} |8,083,700 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 8083700/{{worldpop}}*100 round 2}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |100 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōrano}} |7,595,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 7595000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hongipua}}'' ''([[Haina]])'' |7,298,600 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 7298600/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20070609015356/http://www.censtatd.gov.hk/hong_kong_statistics/statistics_by_subject/index.jsp?subjectID=1&charsetID=2&displayMode=T Whakataunga tata whaimana] |- |101 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Purukāria}} |7,202,198 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 7202198/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nsi.bg/sites/default/files/files/pressreleases/Population2014_en_2Y19BGI.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |102 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāpia}}<ref group="Note">Hāunga [[Kotopo]]</ref> |7,114,393 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 7114393/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151225081855/http://webrzs.stat.gov.rs/WebSite/Public/PageView.aspx?pKey=2 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |103 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parakai}} |7,003,406 |2015 |{{#expr: 7003406/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dgeec.gov.py/Publicaciones/Biblioteca/NACIONAL/Proyeccion_Nacional.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |104 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Puruniti}} |6,974,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6974000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-togo.org/index.php/thematiques/statistiques-demographiques/32-thematiques/statistiques-demographiques/etat-structure/79-perspectives-demo Whakataunga tata whaimana] |- |105 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāoho}} |6,802,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6802000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120517150036/http://www.nsc.gov.la/Statistics/Selected%20Statistics/Population.htm Matapae ā-tau whaimana] |- |106 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Araone}} |6,453,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6453000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |107 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Whakaora}} |6,401,240 |2014 |{{#expr: 6401240/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20171021164030/http://www.digestyc.gob.sv/index.php/novedades/avisos/540-ya-se-encuentra-disponible-el-boletin-ipc-septiembre-2012.html Whakataunga tata whaimana] |- |108 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ripia}} |6,278,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 6278000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |109 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nikarāhua}} |6,198,154 |2014 |{{#expr: 6198154/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.bcn.gob.ni/publicaciones/periodicidad/anual/nicaragua_cifras/nicaragua_cifras.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |110 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kikitānga}} |5,975,000 |Hepetema 1, 2015 |{{#expr: 5975000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://stat.kg/media/monthlyreview/801ec5e5-6dcd-43ff-9f6a-d849303eff2a.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |111 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tenemāka}} |5,699,220 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 5699220/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dst.dk/en/Statistik/emner/befolkning-og-befolkningsfremskrivning/folketal.aspx Whakataunga tata whaimana ā-hauwhā] |- |112 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hingapoa}} |5,535,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 5535000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151129094649/http://www.singstat.gov.sg/statistics/latest-data#14 Whakataunga tata whaimana] |- |113 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whinirana}} |{{formatnum: {{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (5484030+79*{{Age in days|2015|8|4}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151002005827/http://vrk.fi/default.aspx?site=4&docid=85 Matawā taupori whaimana] |- |114 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowākia}} |5,421,349 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 5421349/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://slovak.statistics.sk/wps/wcm/connect/5db07c01-f456-4312-942f-564973bdea4d/Republika_2014.pdf?MOD=AJPERES Whakataunga tata whaimana] |- |115 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Eritēria}} |5,228,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 5228000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |116 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nōwei}} |5,205,434 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 5205434/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ssb.no/en/befolkning/statistikker/folkendrkv/kvartal Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |117 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Puku o Āwherika}} |4,900,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4900000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |118 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koto Rika}} |4,773,130 |Hune 30, 2014 |{{#expr: 4773130/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120327062704/http://www.inec.go.cr/Web/Home/pagPrincipal.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |119 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tukumanatānga}} |4,751,120 |Tīhema 26, 2012 |{{#expr: 4751120 /{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150226075305/http://www.chrono-tm.org/2015/02/rezultatyi-perepisi-naseleniya-v-turkmenistane/ Hua hukihuki kautenui 2012] |- | 120 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Parihitini}} |4,682,467 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4682467/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140608204943/http://www.pcbs.gov.ps/Portals/_Rainbow/Documents/gover_e.htm Whakataunga tata whaimana] |- |121 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Aotearoa}} |{{data Aotearoa|poptoday 1}} |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20100604223109/http://www.stats.govt.nz/methods_and_services/population_clock.aspx Matawā taupori whaimana] |- |122 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Airangi}} |4,635,400 |Āperira 1, 2015 |{{#expr: 4635400/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cso.ie/en/releasesandpublications/er/pme/populationandmigrationestimatesapril2015/ Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |123 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kōngo}} |4,620,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4620000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |124 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Raipiria}} |4,503,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 4503000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |125 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Omāna}} |4,306,947 |Tīhema 13, 2015 |{{#expr: 4306947/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20161009234648/https://www.ncsi.gov.om/Pages/NCSI.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |126 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Koroātia}} |4,225,316 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 4225316/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170705025245/http://www.dzs.hr/Eng/system/first_results.htm#MIG Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |127 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuwait}} |4,183,658 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 4183658/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Kuwait-Cities.html Whakataunga tata whaimana] |- |128 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Repanona}} |4,168,000 |2013 |{{#expr: 4168000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151006190537/http://www.moph.gov.lb/Statistics/Documents/StatisticalBulletin2013.pdf Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Puntland}} '' '' ([[Hūmārie]]) '' |3,900,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3900000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |129 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} |3,791,622 |Oketopa 15, 2013 |{{#expr: 3791622/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20181123135507/http://www.bhas.ba/obavjestenja/Preliminarni_rezultati_bos.pdf Hua hukihuki kautenui 2013] |- |130 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Panamā}} |3,764,166 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3764166/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://www.contraloria.gob.pa/INEC/Archivos/P2381Boletin9.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |131 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hōria}}<ref group="Note">Hāunga ([https://web.archive.org/web/20140722065134/http://www.geostat.ge/cms/site_images/_files/english/population/01%20Population%20by%20municipalities%20for%20the%20beginning%20of%20the%20year.xls 2012]) te [[Tūwehe o Abkhazia]] (242,862, kautenui 2011) me [[Ossetia-ki-te-Tonga]] (70,000, 2006).</ref> |3,729,500 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 3729500/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.geostat.ge/index.php?action=page&p_id=152&lang=eng Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |132 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mauritānia}} |3,631,775 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3631775/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ons.mr/doc/publication/Projectionpopulation.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |133 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Morotawa}}<ref group="Note">Hāunga ([http://www.statistica.md/public/files/publicatii_electronice/populatia/Populatia_Republicii_Moldova_2010.pdf statistica.md.2010.pdf]) [[Transnistria]] (555,347, kautenui 2005).</ref> |3,555,200 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 3555200/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistica.md/ Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Peta Riko}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |3,548,397 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 3548397/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/popest/data/index.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Somaliland}} '' '' ([[Hūmārie]]) '' |3,500,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 3500000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |134 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Urukoi}} |3,415,866 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 3415866/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20091114215413/http://www.ine.gub.uy/banco%20de%20datos/soc_proyecciones/totpais_ambos.xls Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |135 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mongōria}} |{{formatnum: {{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (3000000+172*{{Age in days|2015|1|24}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nso.mn Matawā taupori whaimana] |- |136 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Āmenia}} |3,004,000 |Hepetema 1, 2015 |{{#expr: 3004000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.armstat.am/en/?nid=126&id=19001&submit=Search Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |137 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rituānia}} |2,893,336 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 2893336/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170228081633/https://osp.stat.gov.lt/en/home Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |138 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Arapeinia}} |2,893,005 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 2893005/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150224224626/http://www.instat.gov.al/en/publications/press-releases/press-release-population-of-albania-1-january-2015.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |139 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hemeika}} |2,717,991 |Tīhema 31, 2013 |{{#expr: 2717991/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://statinja.gov.jm/Demo_SocialStats/population.aspx Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |140 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Katā}} |2,463,460 |Noema 30, 2015 |{{#expr: 2463460/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151113142414/http://www.gsdp.gov.qa/portal/page/portal/gsdp_en Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |141 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poriwana}} |2,141,206 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 2141206/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cso.gov.bw/templates/cso/file/File/Census%20%202011%20Statsbrief_Projections%20vs%20Actual%20censusJuly%2031%202013%20.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Mahuru 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |142 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Namīpia}} |2,113,077 |Ākuhata 28, 2011 |{{#expr: 2113077/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Namibia.html Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |143 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Makerōnia}} |2,069,172 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 2069172/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.gov.mk/OblastOpsto_en.aspx?id=2 Whakataunga tata whaimana] |- |144 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Horowinia}} |{{formatnum: {{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}}) round 0}}}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (2059114+11*{{Age in days|2013|7|1}})/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20090618041010/http://www.stat.si/eng/tema_demografsko_prebivalstvo.asp Matawā taupori whaimana] |- |145 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rāwhia}} |1,973,700 |Noema 1, 2015 |{{#expr: 1973700/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.csb.gov.lv/en/statistikas-temas/population-key-indicators-30624.html Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- |146 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Teroto}} |1,894,194 |2011 |{{#expr: 1894194/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141113142226/http://www.bos.gov.ls/ Whakataunga tata whaimana] |- |147 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kamopia}} |1,882,450 |Āperira 15, 2013 |{{#expr: 1882450/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gambia.html Hua hukihuki kautenui 2013] |- |148 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kotopo}}<ref group="Note">{{Kosovo-note}}</ref> |1,827,231 |2015 |{{#expr: 1827231/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20151018171339/http://ask.rks-gov.net/ENG/publikimet/doc_download/1126-kosovo-population-projection-2011-2061 Matapae ā-tau whaimana] |- |149 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kāpona}} |1,802,278 |Mei 22, 2013 |{{#expr: 1802278/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-gabon.com Hua hukihuki kautenui 2013] |- |150 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Pihō}} |1,530,673 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1530673/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat-guinebissau.com/ Whakataunga tata whaimana] |- |151 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Bahrain}} |1,359,800 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1359800/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170206163647/http://www.cio.gov.bh/cio_ara/English/Publications/Statistical%20Abstract/ABS2011/CH2/2013%2012%2019%20Bahrain%20%20Population%20Projections.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- |152 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tirinaki-Tāpako}} |1,340,557 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 1340557/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150928065005/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/TT.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |153 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Etonia}} |1,313,271 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 1313271/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20121123153505/http://www.stat.ee/main-indicators Whakataunga tata whaimana] |- |154 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Marihi}} |1,261,208 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 1261208/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://archive.is/20140827165459/http://statsmauritius.gov.mu/English/StatsbySubj/Pages/Population-Jan-June-2014.aspx Whakataunga tata whaimana] |- |155 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kini Ekuatoria}} |1,222,442 |Hūrae 4, 2015 |{{#expr: 1222442/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/EquatorialGuinea.html Hua hukihuki kautenui 2015] |- |156 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} |1,167,242 |Hūrae 11, 2015 |{{#expr: 1167242/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20210225112143/http://www.statistics.gov.tl/wp-content/uploads/2015/10/1-Preliminary-Results-4-Printing-Company-19102015.pdf Hua hukihuki kautenui 2015] |- |157 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Warerangi}} |1,119,375 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 1119375/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150723224521/http://ccm.org.sz/documents/reports/hiv/Population-Projections-Report-2007-2030.pdf Matapae whaimana] |- |158 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tipūti}} |888,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 888000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- |159 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whītī}} |867,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 867000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |160 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara}}<ref group="Note">Hāunga [[Haipara ki te raki]] (294,396, kautenui 2011) ([https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf]).</ref> |847,000 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 847000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/8C0C908964C02BEFC2257F030037EDE6?OpenDocument&sub=1&sel=1&e=&print Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Proposed flag of Réunion (VAR).svg|22px]]'' ''[[Réunion]]'' ''([[Wīwī]]) '' |844,994 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 844994/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=24&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |161 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Komoro}} |784,745 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 784745/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160111213747/http://comoros.africadata.org/fr/DataAnalysis Whakataunga tata whaimana] |- |162 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Putāna}} |{{formatnum: {{#expr: (72000+3.6*{{Age in days|2012|4|16}}) round 0}}0}} |{{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTDAY}}, {{CURRENTYEAR}} |{{#expr: (720000+36*{{Age in days|2012|4|16}})/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160319084148/http://www.nsb.gov.bt/main/main.php#&slider1=1 Matawā taupori whaimana] |- |163 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kaiana}} |746,900 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 746900/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150923200500/http://www.caricomstats.org/Files/Databases/Demography/GY.pdf Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Makau}}'' ''([[Haina]])'' |643,100 |Hepetema 30, 2015 |{{#expr: 643100/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.dsec.gov.mo/TimeSeriesDatabase.aspx?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- |164 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Motu Horomona}} |642,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 642000/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |165 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Montenegro}} |621,207 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 621207/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.monstat.org/userfiles/file/publikacije/godisnjak%202014/stanovnistvo.pdf Whakataunga tata whaimana] |- |166 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rakapuō}} |562,958 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 562958/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=383&IF_Language=fra&MainTheme=2&FldrName=1 Whakataunga tata whaimana ā-tau]{{Dead link|date=Hōngoingoi 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} |- |167 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hurināme}} |534,189 |Ākuhata 13, 2012 |{{#expr: 534189/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Suriname.html Hua hukihuki kautenui 2012] |- |168 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Kūrae Matomato}} |524,833 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 524833/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.ine.cv/actualise/publicacao/files/615430153152013Retro-Projeccao%202000-2010%20e%20Projeccoes%20Demograficas%20%20CABO%20VERDE%202010-2030.pdf Matapae ā-tau whaimana] |- | 169 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tahara ki te Uru}}<ref group="Note">Kua wāwāhia te mana whakahaere ki [[Marako]] me te [[Tūwehe Manapori Arapi Sahrawi]], nā rāua e rua te katoa o te takiwā i kokoraho.</ref> |510,713 |Hepetema 2, 2014 |{{#expr: 510713/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/WesternSahara.html Hua hukihuki kautenui 2014] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Transnistria|state}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Morotawa]].</ref> |505,153 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 505153/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Moldova.html Whakataunga tata whaimana] |- |170 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mārata}} |445,426 |Māehe 31, 2014 |{{#expr: 445426/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20150621211549/https://secure2.gov.mt/localgovernment/file.aspx?f=7810 Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuarerupe|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |403,750 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 403750/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=26&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |171 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Poronai}} |393,372 |Hune 20, 2011 |{{#expr: 393372/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Brunei.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Mātiniki|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |381,326 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 381326/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/tableau.asp?reg_id=23&ref_id=poptc02101 Whakataunga tata ā-tau whaimana] |- |172 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pāhama}} |368,390 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 368390/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://statistics.bahamas.gov.bs/download/070842200.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |173 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārihi}} |368,310 |Hune 2015 |{{#expr: 368310/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Belize.html Whakataunga tata whaimana] |- |174 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Maldives}} |341,256 |Hepetema 20, 2014 |{{#expr: 341256/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20141212091856/http://www.planning.gov.mv/census/census%202014/CensusPreliminary/PreliminaryResults.pdf Hua hukihuki kautenui 2014] |- |175 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tiorangi}} |331,310 |Oketopa 1, 2015 |{{#expr: 331310/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.statice.is/Pages/444?NewsID=11796 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Haipara ki te raki}}<ref group="Note">Motuhake ''ā-meka'', wāhanga ''ā-ture'' o [[Haipara]].</ref> |294,396 |Tīhema 4, 2011 |{{#expr: 294396/{{worldpop}}*100 round 3}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130927104440/http://www.devplan.org/Nufus-2011/nufus%20son_.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |176 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Papatohe}} |285,000 |Hūrae 1, 2013 |{{#expr: 285000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Barbados.html Whakataunga tata whaimana] |- |177 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Whenuatū}} |277,500 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 277500/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Niu Karetōnia}}'' ''([[Wīwī]])'' |268,767 |Ākuhata 26, 2014 |{{#expr: 268767/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.isee.nc/population/recensement/structure-de-la-population-et-evolutions Hua hukihuki kautenui 2014] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' ''([[Wīwī]])'' |268,270 |Ākuhata 22, 2012 |{{#expr: 268270/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20140221193409/http://www.ispf.pf/Libraries/RP2012/Premiers_r%C3%A9sultats_population_l%C3%A9gale.sflb.ashx Hua hukihuki kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Abkhazia}}<ref group="Note">{{Abkhazia note}}</ref> |240,705 |2011 |{{#expr: 240705/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120209185131/http://apsnypress.info/news/5084.html Hua kautenui] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kiana o Wīwī|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |239,648 |Hānuere 1, 2012 |{{#expr: 239648/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-regions.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Meiotte}}'' ''([[Wīwī]])'' |212,645 |Ākuhata 21, 2012 |{{#expr: 212645/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/themes/document.asp?ref_id=19214&reg_id=27 Hua kautenui 2012] |- |178 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hāmoa}} |187,820 |Noema 7, 2011 |{{#expr: 187820/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.sbs.gov.ws Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |179 |style="text-align:left;"|{{flaglist|São Tomé and Príncipe}} |187,356 |Mei 13, 2012 |{{#expr: 187356/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303180641/http://www.ine.st/Documentacao/InformacoesEstatisticas/Demograficas/22.pdf Hua kautenui 2012] |- |180 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Ruiha}} |185,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 185000/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kuamu}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |159,358 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 159358/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn179.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Curaçao}}'' ''([[Hōrana]])'' |154,843 |Hānuere 1, 2014 |{{#expr: 154843/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Curacao.html?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Nagorno-Karabakh.svg|22px]]'' [[Nagorno-Karabakh Republic]] |146,573 | |{{#expr: 146573/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- |181 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kiripati}} |113,400 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 113400/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |182 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} |109,991 |Hune 12, 2012 |{{#expr: 109991/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/StVincent.html Hua hukihuki kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Arupa}}'' ''([[Hōrana]])'' |107,394 |Oketopa 31, 2014 |{{#expr: 107394/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.cbs.aw?KeyIndicatorID=12 Whakataunga tata ā-hauwhā whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |106,405 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 106405/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn180.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- |183 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kerenāra}} |103,328 |Mei 12, 2011 |{{#expr: 103328/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.geohive.com/cntry/grenada.aspx Hua kautenui 2011] |- |184 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tonga}} |103,252 |Noema 30, 2011 |{{#expr: 103252/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/tonga/index.php?option=com_advlisting&view=download&fileId=304&Itemid=301 Hua kautenui 2011] |- |185 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}} |102,800 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 102800/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Jersey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |100,800 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 100800/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.gov.je/SiteCollectionDocuments/Government%20and%20administration/R%20Population%20Estimate%202014%2020150623%20SU.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |186 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Seychelles}} |91,400 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 91400/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.nsb.gov.sc/wp-content/uploads/2015/12/Seychelles-in-Figures-2015-edition1.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |187 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} |86,295 |Mei 27, 2011 |{{#expr: 86295/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Antigua.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Isle of Man}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |84,497 |Māehe 27, 2011 |{{#expr: 84497/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/IsleOfMan.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Ceuta}}'' ''([[Paniora]])'' |82,376 |2011 |{{#expr: 82376/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{Flaglist|Melilla}}'' ''([[Paniora]])'' |78,476 |2011 |{{#expr: 78476/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"| |- |188 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ānatāra}} |76,949 |Hūrae 1, 2014 |{{#expr: 76949/{{worldpop}}*100 round 4}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170525074953/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=1&codi_tema=2&codi_divisio=8&codi_subtemes=8 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |189 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tominika}} |71,293 |Mei 14, 2011 |{{#expr: 71293/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190608104411/http://www.dominica.gov.dm/cms/files/2011_census_report.pdf Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Guernsey}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |65,150 |Māehe 31, 2014 |{{#expr: 65150/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Guernsey.html Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pāmura}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |64,237 |Mei 20, 2010 |{{#expr: 64237/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20130520190010/http://www.gov.bm/portal/server.pt/gateway/PTARGS_0_2_980_227_1014_43/http%3B/ptpublisher.gov.bm%3B7087/publishedcontent/publish/cabinet_office/statistics/dept___statistics___additonal_files/2012_facts___figures_0.pdf Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |58,238 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 58238/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.eso.ky/populationandvitalstatistics.html#1 Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' |56,114 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 56114/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.gl/?lang=en Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |190 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Kiti me Newi}} |56,000 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 56000/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hāmoa Amerikana}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |55,519 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 55519/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn177.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- |191 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Moutere Māhara}} |54,880 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 54880/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}}'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |53,883 |Āperira 1, 2010 |{{#expr: 53883/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.census.gov/newsroom/releases/archives/2010_census/cb11-cn178.html Hua whakamutunga kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Ossetia ki te Tonga}}<ref group="Note">{{South Ossetia-note}}</ref> |51,547 |Hānuere, 2013 |{{#expr: 51547/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mid.ru/bdomp/ns-reuro.nsf/348bd0da1d5a7185432569e700419c7a/be2d70933881fb75c32579270040e8a1!OpenDocument Whakataunga tata] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Wharo}}'' ''([[Tenemāka]])'' |49,179 |Ākuhata 1, 2015 |{{#expr: 49179/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.hagstova.fo/en Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' |38,247 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 38247/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160930004308/http://stat.gov.sx/ Whakataunga tata whaimana] |- |192 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Manako}} |37,800 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 37800/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.monacostatistics.mc/Population-and-employment Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |193 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Rīkeneteina}} |37,370 |Tīhema 31, 2014 |{{#expr: 37370/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20170702000627/http://www.volksblatt.li/medienarchiv/bevolkerungsstatistik-vorlaufige-ergebnisse-31-dezember-2014-1.pdf Semi Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saint-Martin (local).svg|22px]]'' ''[[Saint-Martin]]'' ''([[Wīwī]])'' |36,522 |Hānuere 1, 2015 |{{#expr: 36522/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=978 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |194 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Hato Marino}} |32,831 |Hune 30, 2015 |{{#expr: 32831/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20200326182005/https://www.statistica.sm/on-line/en/home/statistics/population.html Whakataunga tata ā-marama whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Kāmaka}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |32,734 |Tīhema 31, 2013 |{{#expr: 32734/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Gibraltar.html Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |31,458 |Hānuere 25, 2012 |{{#expr: 31458/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/TurksCaicos.html Hua kautenui 2012] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' |28,875 |Hepetema 30, 2014 |{{#expr: 28875/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.stat.fi/til/vamuu/2014/08/vamuu_2014_08_2014-09-18_tie_001_en.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |28,054 |Hūrae 12, 2010 |{{#expr: 28054/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/BritVirgins.html Hua kautenui 2010] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Kuki Airani}} |19,100 |Hune 1, 2015 |{{#expr: 19100/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.mfem.gov.ck/mfemdocs/stats/statistical-series/vital-statistics-and-population-estimates/995-vital-stats-2nd-qrt-2015/file Whakataunga tata whaimana] |- |195 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Pārau}} |17,950 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 17950/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' |17,408 |Hānuere 1, 2013 |{{#expr: 17408/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ānakuira}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |13,452 |Mei 11, 2011 |{{#expr: 13452/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Anguilla.html Hua hukihuki kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |11,750 |Hūrae 1, 2015 |{{#expr: 11750/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- |196 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Tūwaru}} |10,640 |Noema 4, 2012 |{{#expr: 10640/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Tuvalu.html Hua kautenui 2012] |- |197 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Nauru}} |10,084 |Oketopa 30, 2011 |{{#expr: 10084/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/prism/nauru/PublicDocuments/Census/Nauru_2011_Census_Report_FINAL.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' |9,269 |Hānuere 1, 2012 |{{#expr: 9269/{{worldpop}}*100 round 5}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/com.asp?dep=977 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]]) '' |6,069 |Hānuere 1, 2012 |0.0000{{#expr: 6069/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/recensement/populations-legales/france-departements.asp?annee=2012 Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Manetera}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |4,922 |Mei 12, 2011 |0.0000{{#expr: 4922/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20190403071254/http://www.gov.ms/wp-content/uploads/2011/02/Montserrat-At-A-Glance.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' |4,020 |Hānuere 1, 2013 |0.0000{{#expr: 4020/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"| ''[[File:Flag of Saint Helena.svg|22px]]'' ''[[Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha]]'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |4,000 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 4000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere Falkland}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |3,000 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 3000/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://esa.un.org/unpd/wpp/Publications/Files/Key_Findings_WPP_2015.pdf Matapae KoAo] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen}}'' ''([[Nōwei]])'' |2,562 |Hūrae 1, 2014 |0.0000{{#expr: 2655/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Svalbard.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |2,302 |Ākuhata 9, 2011 |0.0000{{#expr: 2302/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20160303200110/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Norfolk_Island/report.pdf Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |2,072 |Ākuhata 9, 2011 |0.0000{{#expr: 2072/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' |1,991 |Hānuere 1, 2013 |0.0000{{#expr: 1991/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/NedAntillen.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|{{flaglist|Niue}} |1,470 |Hūrae 1, 2015 |0.0000{{#expr: 1470/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.spc.int/sdd/images/documents/Pocket_Summary/2015_Pocket-Statistical-Summary.pdf Whakataunga tata whaimana ā-tau] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Tokerau}}'' ''([[Aotearoa]])'' |1,411 |Oketopa 18, 2011 |0.0000{{#expr: 1411/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[https://web.archive.org/web/20120815034343/http://unstats.un.org/unsd/demographic/sources/census/2010_PHC/Tokelau/report.pdf Hua whakamutunga kautenui 2011] |- |198 |style="text-align:left;"|{{flaglist|Te Poho o Pita}} |839 |Hūrae 1, 2012 |0.0000{{#expr: 839/{{worldpop}}*100*1000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.vaticanstate.va/content/vaticanstate/es/stato-e-governo/note-generali/popolazione.html Whakataunga tata whaimana] |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}}'' ''([[Ahitereiria]])'' |550 |Ākuhata 9, 2011 |0.00000{{#expr: 550/{{worldpop}}*100*10000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[http://www.citypopulation.de/Australia-Agglo.html Hua kautenui 2011] |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of Wake Island.svg|22px]]'' ''[[Moutere Wake]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |188 |2005 |0.000000{{#expr: 188/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' ''([[Wīwī]]) '' |140 |2013 |0.000000{{#expr: 140/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''[[File:Flag of the Midway Islands (local).svg|22px]]'' ''[[Midway Atoll]]'' ''([[Hononga-o-Amerika|HOA]])'' |60 |2009 |0.000000{{#expr: 60/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"| |- | -- |style="text-align:left;"|''{{flaglist|Pitikeina}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' |56 |2014 |0.000000{{#expr: 56/{{worldpop}}*100*100000000 round 0}}% |style="text-align:left;"|[[Pitcairn Islands#Historical population|Whakataunga tata whaimana]] |} ==Kupu tautoko== {{reflist|group="Note"}} ==Tohutoro== {{reflist|colwidth=30em}} ==Hoto ki waho== *[http://www.un.org/esa/population/publications/WPP2004/WPP2004_Volume3.htm Tō te Kotahitanga Aorere Rīpoata Tātaritanga mō te whakahoutanga 2004 o te putanga Matapae Taupori Aorere (World Population Prospects)] (kāore rawa te rīpoata tātaritanga 2006 i te wātea ā-ipurangi nei)&nbsp;— kei roto ngā taipitopito me ngā puna i whakamahia mā ngā whakataunga tata taupori i runga. seqo51to7aek9d3wvtjm2ngr957yxfr Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga 0 15527 167807 167776 2026-06-02T21:29:26Z TautauKarepe 22930 167807 wikitext text/x-wiki He rārangi tēnei o ngā [[wehenga motuhake]] me āna [[takiwā whirinaki]] kua raupapahia ā-rahinga whenua. Tae ana ngā tāurunga o tēnei rārangi ki ērā o te paerewa [[ISO 3166-1]], tāpiri atu ki ētahi [[wehenga nuinga whakamihi-kore]] kāore i te ISO 3166-1 (ka tāurua engari kāore tētahi tatau raupapa i whakaratohia). Mō te nuinga, kua tāpiri te rahinga o ngā wehenga nuinga whakamihi-kore ki te rahinga o ngā wehenga whakamihi whānui nā rātou ēnā takiwā i kokoraho; tirohia te tīwae “Tuhipoka” mō te whakamahuki ō ia whenua. Kāore tēnei rārangi i te tae ana ki ngā [[Kokoraho takiwā ki te Tiri o te Moana|kokoraho whenua takitahi]] mō ngā wāhanga o te [[paparahi]] o te [[Tiri o te Moana]], ki ngā hinonga he tūā-motuhake rātou engari ehara i te whenua motuhake, ehara hoki i te takiwā whirinaki (pērā i te Kotahitanga Ūropi), ā, ki ngā [[whenuariki whakamihi-kore]] (pērā i te [[Principality o Sealand]]). E toru ngā waeine rahinga o tēnei rārangi: * '''Rahinga tapeke''': te tāpiri i ngā rahinga whenua me rahinga wai o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. * '''Rahinga whenua''': te hiatonga o ngā whenua katoa o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere, hāunga te rahingawai. * '''Rahinga wai''': te tapeke o ngā rahinga mata o ngā [[kohinga wai whakauta]] katoa ([[roto]], [[awa]], [[kurawai]]) o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. Kāore i te tae ana ki ngā [[wai takiwā]], ki ngā [[āpure ōhanga tāuke]]. He mea whiwhi ngā raraunga i tō te [[Kotahitanga Aorere Tānga Tatauranga]], hāunga kua kītia kētia. == Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga == {| class="wikitable sortable" style="text-align: right" |- ! Raupapa<br> !! Whenua !! Tapeke km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Whenua km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Wai km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! % wai !! class="unsortable" | Tuhipoka |- | {{hs|{{nts|0}}}} – || style="text-align:left;"|{{noflag|[[Ao]]}} || {{convert|510072000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|148940000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|361132000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 70.8 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|1}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rūhia}} || {{convert|17098242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16377742|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|720500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.21 || style="text-align:left;" | Whenua nui rawa o te ao (10.995% o te matawhenua o te ao). Mā tāna wāhanga ki Āhia ka tū ai hei whenua nui rawa ki Āhia, ā, he pēnā hoki tāna wāhanga ki Ūropi.{{#tag:ref|Kāore te tatau e tae ana ki te rahinga o [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) kei raro i te hautū ''ā-meka'' ā Rūhia, engari ka kokorahotia e Ūkareinga.|group="Note"}} |- | {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| {{noflag|[[Tiri o te Moana]]}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{convert|13720000|km2|sqmi|abbr=on}} (98%) of land area is covered by ice. Though not itself a country, its territories are claimed by a number of countries.{{#tag:ref|The following countries have territorial claims in Antarctica: [[Argentine Antarctica|Argentina]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Australian Antarctic Territory|Australia]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Antártica Chilena Province|Chile]] ({{convert|1250000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Adélie Land|France]] ({{convert|432000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Ross Dependency|New Zealand]] ({{convert|450000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Queen Maud Land|Norway]] ({{convert|2500000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[British Antarctic Territory|United Kingdom]] ({{convert|1395000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which to some extent overlap. The area from {{coor d Antarctic|90|W}} to {{coor d Antarctic|150|W}} ({{convert|2100000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) is currently unclaimed territory. These areas usually have no human inhabitants, excluding scientists.|group="Note"}} |- | {{nts|2}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kānata}} || {{convert|9984670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9093507|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|891163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.93 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa ki te [[Tuakoi Uru]], me te rahinga mata wai nui rawa hoki. |- <!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changes get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)--> | {{nts|3}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haina}} ||{{convert|9572900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9596961|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9326410|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|270550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa tuarua o te ao (ā, ki [[Āhia]] hoki) whai muri i Rūhia. ''Hāunga'' ngā takiwā tautohea: [[Taiwana]], takiwā tautohea me Īnia, me ngā moutere o te [[Moana Haina-ki-te-Tonga]] (Tapeke137,296&nbsp;km<sup>2</sup>).{{#tag:ref|Whakaatu ai ngā puna tuatahi e whai ake nei i ngā whānuitanga (mōkito/mōrahi) o te rahinga tapeke mō Haina me te Hononga-o-Amerika. Ka unu ngā puna e rua i Taiwana i te rahinga o Haina. {{ordered list |1= Ka whakarārangihia te ''Encyclopædia Britannica'' i Haina hei whenua rahinga tuatoru o te ao (whai muri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,572,900km<sup>2</sup>,<ref>{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/111803/China-quick-facts|title=China|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref>, ā, i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuawhā (9,526,468km<sup>2</sup>). He paku iho te tatau mō te HOA i tēnā o te CIA Factbook i te mea kaore ngā wai tapātai me ngā wai takiwā i tāpiria.<ref name="United States"/> |2= Ka whakarārangihia te CIA World Factbook i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuatoru (whaimuri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,826,675 sq km,<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|title=United States|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=26 Hakihea 2018|archiveurl=https://web.archive.org/web/20181226055200/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html}}</ref>, ā, i Haina hei rahinga tuawhā(9,596,961km<sup>2</sup>.<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ch.html|title=China|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=11 Whiringa-ā-nuku 2016|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161011073205/https://www.cia.gov/library//publications/the-world-factbook/geos/ch.html}}</ref> He rahi ake tēnei tatau i tō te ''Encyclopædia Britannica'' i te me kua tāpiria ngā wai tapātai, wai takiwā hoki.}} ---- Disputed Ranking Explanation: The dispute for world's third-largest country arose from the inclusion of Coastal and Territorial waters for United States. This discrepancy was deduced from comparing the CIA World Factbook and its previous iterations<ref name="31 Years of CIA World Factbook">{{Cite web|url=http://www.theodora.com/wfb/|title=31 Years of CIA World Factbook|publisher=CIA|accessdate=31 January 2014}}</ref> against the information for United States on ''Encyclopaedia Britannica'', particularly its footnote section.<ref name="United States">{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/616563/United-States-quick-facts|title=United States|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref> In sum, according to older versions of the CIA World Factbook (from 1982 to 1996), the US was listed as the world's fourth-largest country (after Russia, Canada, and China) with a total area of 9,372,610 sq km. However, in the 1997 edition, the US added Coastal waters to its total area (increasing it to 9,629,091 sq km). And then again in 2007, US added Territorial water to its total area (increasing it to 9,826,630 sq km). During this time, China's total area remained unchanged. In other words, ''no'' Coastal or Territorial water space was added to China's total area figure. The United States has a Coastal water area of 109,362 sq km, and a Territorial water area of 195,213 sq km, for a total of 304,575 sq km of additional water space. This is larger than entire countries like Italy, New Zealand, and United Kingdom. Adding this figure to the US will boost it over China in ranking since China's Coastal and Territorial water figures are currently unknown (no official publication) and thus cannot be added into China's total area figure. * United Nations Statistics Division's figure for United States is 9,629,091 sq km. |name="3rd-largest"|group="Note"}} |- <!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changed get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)--> | {{nts|4}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hononga-o-Amerika}} || {{convert|9526468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9826675|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| {{convert|9161966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364502|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|664,709|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| 3.83 – 6.76 || style="text-align:left;" | Whenua rahinga tuarua ki ngā Amerika, whai muri i a Kānata. Secondary figure denotes the inclusion of all coastal water and sea territories into the statistical area{{#tag:ref||name="3rd-largest"|group="Note"}} |- | {{nts|5}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parīhi}} || {{convert|8515767|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8460415|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55352|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.65 || style="text-align:left;" | The largest country in [[South America]] and in the [[Southern Hemisphere]]. Largest contiguous territory in the [[Americas]].<ref>{{cite web|title=IBGE: Official Territorial Area|url=http://www.ibge.gov.br/home/geociencias/cartografia/default_territ_area.shtm}}</ref> |- | {{nts|6}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ahitereiria}} || {{convert|7692024|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7633565|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|58459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.76 || style="text-align:left;" | The largest country in [[Oceania]], the largest country without land borders, and the largest country wholly in the [[Southern Hemisphere]].{{#tag:ref|Figures exclude the external territories of [[Norfolk Island]], [[Ashmore and Cartier Islands]], [[Christmas Island]], [[Cocos (Keeling) Islands]], [[Coral Sea Islands Territory]], and [[Heard Island and McDonald Islands]],<ref>{{cite web|author=Geoscience Australia|title=Area of Australia – States and Territories|url=http://www.ga.gov.au/education/geoscience-basics/dimensions/area-of-australia-states-and-territories.html|publisher=Government of Australia|accessdate=25 November 2011}}</ref> each shown separately. Excludes the claim of the [[Australian Antarctic Territory]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The UN's previous data,<ref name="unstats07">{{cite web|publisher=United Nations Statistics Division|title=Total surface area as of 19 January 2007|url=http://unstats.un.org/unsd/environment/totalarea.htm|accessdate=30 November 2011}}</ref> as well as the current data shown by the World Bank and the CIA,<ref name="ciastats">[https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html Field Listing – Area], [[The World Factbook]], [[Central Intelligence Agency]]. Data last updated on July 5, 2011.</ref><ref name="wbstats">{{cite web |url=http://data.un.org/Data.aspx?q=poorest&d=WDI&f=Indicator_Code%3AAG.SRF.TOTL.K2 |title=Surface area (sq. km)|publisher=[[United Nations]]: [[World Development Indicators]]|accessdate=27 August 2012}}</ref> give the figure as {{convert|7741220|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}} |- | {{nts|7}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īnia}} || {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2864021|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|302393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.55 || style="text-align:left;" |Third largest country in [[Asia]].{{#tag:ref|The total area given is from ''Encyclopædia Britannica'' and excludes disputed territories not under Indian control. The total area claimed by India, according to the figure given by the United Nations and the Indian government, totals {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref>{{cite web|author=|title=Area and Population|url=http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071226033122/http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archivedate=26 Hakihea 2007|publisher=Government of India|accessdate=25 Hakihea 2015}}</ref>|group="Note"}} |- | {{nts|8}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Āketina}} || {{convert|2780400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2736690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.57 || style="text-align:left;" |The largest [[Spanish language|Spanish]]-speaking country in the world and second largest country in [[South America]].{{#tag:ref|Excludes claims on [[Argentine Antarctica]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), on [[Falkland Islands|Malvinas/Falkland Islands]] ({{convert|12173|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and on [[South Georgia and the South Sandwich Islands]] ({{convert|3903|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|9}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katatānga}} || {{convert|2724900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2699700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || style="text-align:left;" | Largest [[landlocked country]].<ref>Agency of Statistics of the Republic of Kazakhstan (ASRK). 2005. Main Demographic Indicators. Available at http://www.stat.kz</ref> |- | {{nts|10}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aratiria}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Africa]]. |- | {{nts|11}} || style="text-align:left;"| {{sort|KōngoW|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}}} || {{convert|2344858|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2267048|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77810|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.32 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Sub-Saharan Africa]]. |- | {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Part of the [[Kingdom of Denmark]].{{#tag:ref|A total of {{convert|1755636|km2|sqmi|abbr=on}} of land area is covered by ice; the ice-free area amounts to {{convert|410450|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="wbstats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|12}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hauri Arāpia}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in the [[Middle East]]. |- | {{nts|13}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mehiko}} || {{convert|1964375|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1943945|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.04 ||style="text-align:left;"| The mainland makes up 1,959,248&nbsp;km², and the remaining 5,127&nbsp;km² is made up of islands. [[Clipperton Island]] (8.9&nbsp;km², controlled by [[France]]) is not included. |- | {{nts|14}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Initonīhia}} || {{convert|1904569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1811569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|93000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.88 || style="text-align:left;" | The largest archipelagic state in the world by area and population, the largest [[Island country]] in the world.<ref>{{cite web | title=Indonesia | publisher=CIA | work=The World Factbook | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html | accessdate=18 June 2015| archiveurl= https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| archivedate=4 December 2008 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref> |- | {{nts|15}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne}} || {{convert|1886068|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|1765050}}NA || {{hs|96434}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref|The water area percentage of Sudan prior to the secession of South Sudan was 5.18.|group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | Formerly the largest country in Africa.{{#tag:ref|Prior to the independence of South Sudan in 2011, Sudan's total area as reported by the UN source was {{convert|2505813|km2|sqmi|abbr=on}}. Updated figure shown is from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|16}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rīpia}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|17}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāna}} || {{convert|1648195|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1531595|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.07 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The area given is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN Demographic Yearbook lists a figure of {{convert|1628750|km2|sqmi|abbr=on}}, which refers to land area only.|group="Note"}} |- | {{nts|18}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mongōria}} || {{convert|1564110|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1553556|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Claimed by the [[Republic of China]] until 2012, however, both governments haven't signed agreement on mutual recognition of sovereignty yet.|group="Note"}} |- | {{nts|19}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Perū}} || {{convert|1285216|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1279996|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.41 || |- | {{nts|20}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāta}} || {{convert|1284000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1259200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 || |- | {{nts|21}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Ngāika }} || {{convert|1267000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1266700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 || |- | {{nts|22}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Anakora}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|23}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māri}} || {{convert|1240192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1220190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20002|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.61 || |- | {{nts|24}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwherika ki te Tonga}} || {{convert|1221037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1214470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.38 || |- | {{nts|25}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koromōpia}} || {{convert|1141748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1038700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.8 || |- | {{nts|26}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etiopia}} || {{convert|1104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excluding the [[Ilemi Triangle]] ({{convert|14000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|27}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwia}} || {{convert|1098581|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1083301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.39 || |- | {{nts|28}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mauritānia}} || {{convert|1,030,700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1,025,520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4,480|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|29}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īhipa}} || {{convert|1002450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|995450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|30}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tānahia}} || {{convert|945087|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|885800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.49 || |- | {{nts|31}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ngāitiria}} || {{convert|923768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || |- | {{nts|32}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wenehūera}} || {{convert|916445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|882050|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.29 || |- | {{nts|33}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pakitāne}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.86 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes data for Pakistani-claimed territories of Kashmir, [[Azad Kashmir]] ({{convert|13297|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Gilgit–Baltistan]] ({{convert|72520|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref>{{Cite web |title=Geohive – Pakistan statistics |url=http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |access-date=2015-12-25 |archive-date=2013-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130406012611/http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |url-status=dead }}</ref> Excluding these territories would produce an area figure of {{convert|796095|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}} |- | {{nts|34}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Namīpia}} || {{convert|825615|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|823290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2425|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.12 || |- | {{nts|35}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mohapiki}} || {{convert|801590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|786380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || |- | {{nts|36}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tākei}} || {{convert|783562|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|769632|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 || |- | {{nts|37}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri}} || {{convert|756102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excludes [[Antártica Chilena Province|claims in Antarctica]].|group="Note"}} |- | {{nts|38}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tāmipia}} || {{convert|752612|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.23 || |- | {{nts|39}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēma}} || {{convert|676578|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|653508|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.41 || style="text-align:left;" | Also called [[Republic of the Union of Myanmar|Myanmar]]. |- | {{nts|40}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwhekenetāna}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|41}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wīwī}} || {{convert|640679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|640427|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3374|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.52 || style="text-align:left;" | Includes [[Metropolitan France]] and [[overseas region]]s, but excludes overseas [[Overseas territory (France)|territories]] and [[Overseas collectivity|collectivities]], shown separately.{{#tag:ref|Source gives area of [[Metropolitan France]] as {{convert|551500|km2|sqmi|abbr=on}} and lists overseas regions separately, whose areas sum to {{convert|89179|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these give the total shown here for the entire French Republic. The CIA reports the total as {{convert|643801|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/> Another source, the French National Institute for Statistice and Economic Studies, gives an area figure of {{convert|632759|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="INSEE">[http://www.insee.fr/en/themes/tableau.asp?reg_id=0&ref_id=NATTEF01209 Subdivisions, surface area and population of the French Republic], National Institute for Statistice and Economic Studies, accessed 11 March 2011.</ref> (The CIA gives a water area of Metropolitan France as {{convert|1530|km2|sqmi|abbr=on}}.)|group="Note"}} |- | {{nts|42}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūmārie}} || {{convert|637657|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|627337|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Somaliland]] ({{convert|137600|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which is ''de facto'' independent from Somalia.|group="Note"}} |- | {{nts|43}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Puku o Āwherika}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|44}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} || {{convert|619745|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|610950}}NA || {{hs|33379}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref||group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown in this entry are taken from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{nts|45}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ūkareinga}} || {{convert|603500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|553544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||style="text-align:left;"| Largest country wholly in Europe.{{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), ''de facto'' controlled by Russia, claimed by Ukraine.|group="Note"}} |- | {{nts|46}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marakāhia}} || {{convert|587041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|581540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5501|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || |- | {{nts|47}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwana}} || {{convert|582000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|566730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.58 || |- | {{nts|48}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kenia}} || {{convert|580367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|569140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 || |- | {{nts|49}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Yemen}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|50}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tairana}} || {{convert|513120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|510890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.43 || |- | {{nts|51}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pāniora}} || {{convert|505992|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|498980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.26 || |- | {{nts|52}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tukumanatānga}} || {{convert|488100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|469930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.72 || |- | {{nts|53}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamarūna}} || {{convert|475442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|472710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.57 || |- | {{nts|54}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papua Nūkini}} || {{convert|462840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|452860|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 || |- | {{nts|55}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huitene}} || {{convert|450295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|410335|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.87 || |- | {{nts|56}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Uhipeketane}} || {{convert|447400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|425400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.92 || |- | {{nts|57}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marako}} || {{convert|446550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|446300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include [[Western Sahara]], shown separately.|group="Note"}} |- | {{nts|58}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāki}} || {{convert|438317|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|437367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|950|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.22 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|435244|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the three autonomous provinces of [[Iraqi Kurdistan]].|group="Note"}} |- | {{nts|59}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parakai}} || {{convert|406752|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|397302|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.32 || |- | {{nts|60}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Timuwawe}} || {{convert|390757|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|386847|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || |- | {{nts|61}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nipono}} || {{convert|377930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364485|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.55 || |- | {{nts|62}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiamana}} || {{convert|357114|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|348672|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.34 || |- | {{nts|63}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōngo|{{flaglist|Kōngo}}}} || {{convert|342000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|341500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 || |- | {{nts|64}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whinirana}} || {{convert|338424|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|303815|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.15 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the [[Åland Islands]] ({{convert|1552|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|65}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whitināmu}} || {{convert|331212|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|310070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.38 || |- | {{nts|66}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marēhia}} || {{convert|330803|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|329613|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.36 || |- | {{nts|67}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nōwei}} || {{convert|323802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|304282|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|19520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.03 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA World Factbook; the UN data refers to mainland area only. All figures exclude [[Svalbard]], [[Jan Mayen]] and [[Bouvet Island]], shown separately, and the Antarctic territorial claims of [[Queen Maud Land]] and [[Peter I Island]] ({{convert|243|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|68}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Tai Rei}} || {{convert|322463|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|318003|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4460|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.38 || |- | {{nts|69}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōrana}} || {{convert|312679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|311888|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|791|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.07 || |- | {{nts|70}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Omāna}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|71}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Itāria}} || {{convert|301336|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.39 || |- | {{nts|72}} || style="text-align:left;"| {{sort|Piripīni|{{flaglist|Piripīni}}}} || {{convert|300000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 12.90 || |- | {{nts|73}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ekuatoa}} || {{convert|276841|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|256369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.37 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|May or may not include the [[Galápagos Islands]] ({{convert|7880|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The 2007 data,<ref name="unstats07"/> as well as the current data given by the CIA, explicitly includes the Galápagos and gives the figure as {{convert|283561|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|74}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pūkina}} || {{convert|272967|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|273800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 || |- | {{nts|75}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aotearoa}} || {{convert|270467|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|262443|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4395|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.65 || style="text-align:left;" |Second largest country in [[Oceania]]. {{#tag:ref|The government gives the total figure as {{convert|266838|km2|sqmi}}.<ref>[https://web.archive.org/web/20110314113106/http://www.mfe.govt.nz/issues/land/land-cover-dbase/index.html The New Zealand Land Cover Database], New Zealand Ministry for the Environment. Updated 1 July 2009.</ref> CIA World Factbook has total/land area of {{convert|267710|km2|sqmi|abbr=on}}. All figures exclude [[Niue]], the [[Cook Islands]] and [[Tokelau]], shown separately, as well as the Antarctic claim of [[Ross Dependency]].|group="Note"}} |- | {{nts|76}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāpona}} || {{convert|267668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|257667|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.74 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahara ki te Uru}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Disputed territory.{{#tag:ref|Administration is split between [[Morocco]] and the [[Sahrawi Arab Democratic Republic]], both of which [[Legal status of Western Sahara|claim the entire territory]].|group="Note"}} |- | {{nts|77}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini}} || {{convert|245857|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|245717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || |- | {{nts|78}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} || {{convert|242495|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|241930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.69 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include the three [[Crown dependencies]] ({{convert|768|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and the 14 [[British overseas territories|overseas territories]] ({{convert|1742857|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), shown separately.|group="Note"}} |- | {{nts|79}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ukānga}} || {{convert|241550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|197100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43938|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.23 || |- | {{nts|80}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāna}} || {{convert|238533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|227533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.61 || |- | {{nts|81}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Romeinia}} || {{convert|238391|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|229891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.57 || |- | {{nts|82}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāoho}} || {{convert|236800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|230800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.53 || |- | {{nts|83}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kaiana}} || {{convert|214969|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|196849|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.43 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|84}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pērara}} || {{convert|207600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|202900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.26 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|85}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kikitānga}} || {{convert|199951|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|191801|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.08 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|86}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Henekara}} || {{convert|196722|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|192530|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.13 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|87}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiria}} || {{convert|185180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|183630|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the parts of the [[Golan Heights]] ({{convert|1295|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) occupied by [[Israel]].|group="Note"}} |- | {{nts|88}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamapōtia}} || {{convert|181035|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|176515|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.5 || |- | {{nts|89}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Urukoi}} || {{convert|176215|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|175015|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || |- | {{nts|90}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hurināme}} || {{convert|163820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|156000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.77 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Tonga]]. |- | {{nts|91}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūnihia}} || {{convert|163610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|155360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.04 || |- | {{nts|92}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pākaratēhi}} || {{convert|147570|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130168|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.6 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Area according to [[Bangladesh Bureau of Statistics]] is {{convert|147570|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}.<ref name="bbstats">{{cite web|url=http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx |title=Bangladesh Bureau of Statistics |author= |date= |work= |publisher=[[Bangladesh Bureau of Statistics]] |accessdate=31 August 2011}}</ref> |group="Note"}} |- | {{nts|93}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nepōra}} || {{convert|147181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|143351|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.6 || |- | {{nts|94}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahikitāna}} || {{convert|143100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|141510|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.81 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Somaliland}} || {{convert|137600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Somaliland is claimed in whole by [[Somalia]], and has no international recognition|group="Note"}} |- | {{nts|95}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kirihi}} || {{convert|131990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130647|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1310|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.99 || |- | {{nts|96}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nikarāhua}} || {{convert|130373|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|119990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.96 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Central America]]. |- | {{nts|97}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-raki|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}}} || {{convert|120538|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120408|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || |- | {{nts|98}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marāwi}} || {{convert|118484|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|94080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24404|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 20.6 || |- | {{nts|99}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Eritēria}} || {{convert|117600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|101000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 14.12 || |- | {{nts|100}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēnina}} || {{convert|112622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|110622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 || |- | {{nts|101}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Honotura}} || {{convert|112492|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|111890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.18 || |- | {{nts|102}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Raipiri}} || {{convert|111369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|96320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15049|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 13.51 || |- | {{nts|103}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Purukāria}} || {{convert|110879|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|108489|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 || |- | {{nts|104}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiupa}} || {{convert|109884|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|109820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caribbean]] |- | {{nts|105}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuatamāra}} || {{convert|108889|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|107159|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.59 || |- | {{nts|106}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiorangi}} || {{convert|103000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.67 || |- | {{nts|107}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-tonga|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|99909|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.3 || |- | {{nts|108}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hanekeria}} || {{convert|93028|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|89608|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3420|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.68 || |- | {{nts|109}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Potukara}} || {{convert|92090|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.67 || |- | {{nts|110}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōrano}} || {{convert|89342|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || |- | {{nts|111}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāpia}} || {{convert|88361|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88246|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Autonomous Province of Kosovo and Metohija|Kosovo and Metohija]], which is ''de facto'' independent from Serbia as the [[Republic of Kosovo]] ({{convert|10887|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}). The area of Serbia without Kosovo is {{convert|77474|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|112}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Atepaihānia}} || {{convert|86600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|86100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caucasus]].{{#tag:ref|The figure shown includes the area of the [[Nagorno-Karabakh Republic]] ({{convert|11458|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Azerbaijan.|group="Note"}} |- | {{nts|113}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ateria}} || {{convert|83871|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|82445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1426|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.7 || |- | {{nts|114}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|115}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīekia}} || {{convert|78865|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77247|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.05 || |- | {{nts|116}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Panamā}} || {{convert|75417|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|74340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 || |- | {{nts|117}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Araone}} || {{convert|71740|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|71620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.17 || |- | {{nts|118}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Airangi}} || {{convert|70273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|68883|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.98 || |- | {{nts|119}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōria}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the areas of [[Abkhazia]] ({{convert|8660|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}})<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1358/Abkhazia Abkhazia] at ''[[Encyclopædia Britannica]]''</ref> and [[South Ossetia]] ({{convert|3900|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}),<ref>[http://dictionary.reference.com/browse/south+ossetia South Ossetia] at World English Dictionary</ref> both ''de facto'' independent from Georgia.|group="Note"}} |- | {{nts|120}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hīraka}} || {{convert|65610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62732|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2878|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.4 || |- | {{nts|121}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rituānia}} || {{convert|65300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 || |- | {{nts|122}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwhia}} || {{convert|64559|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62249|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.62 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen|Svalbard}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives a combined area for Svalbard and Jan Mayen as {{convert|62422|km2|sqmi|abbr=on}}. The separate figures shown are from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> |group="Note"}} |- | {{nts|123}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Toko}} || {{convert|56785|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54385|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.23 || |- | {{nts|124}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koroātia}} || {{convert|56594|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55974|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.1 || |- | {{nts|125}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} || {{convert|51209|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51187|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 || |- | {{nts|126}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koto Rika}} || {{convert|51100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51060|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|40|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.08 || |- | {{nts|127}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowākia}} || {{convert|49037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48105|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.9 || |- | {{nts|128}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whenua Tominika}} || {{convert|48671|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.72 || |- | {{nts|129}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etonia}} || {{convert|45227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42388|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.28 || |- | {{nts|130}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tenemāka}} || {{convert|43094|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42434|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.53 || style="text-align:left;" | European territory (metropolitan Denmark) only, without [[Greenland]] and [[Faroe Islands]].{{#tag:ref|The UN figure includes only the constituent country Denmark; the entire [[Kingdom of Denmark]], including [[Greenland]] and [[Faroe Islands]] covers {{convert|2220093|km2|sqmi|abbr=on}} and would be 12th.|group="Note"}} |- | {{nts|131}} || style="text-align:left;"| {{sort|Hōrana|{{flaglist|Hōrana}}}} || {{convert|41850|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|33893|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7650|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.41 || style="text-align:left;" | Includes the [[Caribbean Netherlands|special municipalities]], but excludes other countries in the [[Kingdom of the Netherlands]], shown separately.{{#tag:ref|Data for the Netherlands is from the Central Bureau of Statistics.<ref>{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Land – en tuinbouwcijfers, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|issn=1386-9566|language=Dutch|year=2009|page=14|accessdate=26 November 2011|archive-date=24 Hōngoingoi 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110724151433/http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|dead-url=yes}}</ref> Source gives area of [[European Netherlands]] as {{convert|41528|km2|sqmi|abbr=on}} and lists the three special municipalities separately, whose areas sum to {{convert|322|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these gives the total shown here for the entire country of the Netherlands.<ref name="nlcbs">{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Statistical Yearbook of the Netherlands Antilles, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=|location=Willemstad|year=2009|page=4|accessdate=26 November 2011}}</ref> Adding the constituent countries of Aruba, Curaçao and Sint Maarten, the total area of the [[Kingdom of the Netherlands]] covers {{convert|42508|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"|name="neth"}} |- | {{nts|132}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huiterangi}} || {{convert|41284|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39997|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure from the UN demographic yearbook ({{convert|41277|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}) excludes the areas of state forests and communanzas,{{Elucidate|date=September 2014|reason=Does Switzerland really have any "state forests"? Why should they be excluded from the area of the country? What is a "communanza" (or even "comunanza" supposed to be?)}} which amount to {{convert|7.15|km2|sqmi|abbr=on}}. The figure here is from the 2007 data.<ref name="unstats07"/>|group="Note"}} |- | {{nts|133}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Putāna}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- |{{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Taiwana}} || {{convert|36193|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.34 || style="text-align:left;" | Before the end of the civil war in 1949, the Republic of China included mainland China, Mongolia, Taiwan and other areas, totaling {{convert|11418174|km2|sqmi|abbr=on}}.{{#tag:ref|The UN source does not include data for the Republic of China on Taiwan. The figure shown is from the 2012 Statistical Data from the Ministry of the Interior, Republic of China. The CIA gives a total area of {{convert|35980|km2|sqmi|abbr=on}}. The total constitutional land area of the Republic of China is {{convert|11420000|km2|sqmi|abbr=on}}, which includes modern-day Taiwan, Mongolia, and [[mainland China]].<ref>{{cite web |format=PDF |url=http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm |title=1.1 Number of Villages, Neighborhoods, Households and Resident Population |publisher=Ministry of the Interior – Republic of China (Taiwan) |accessdate=8 June 2012 |archivedate=19 Kohi-tātea 2016 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160119211125/http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm }}</ref>|group="Note"}} |- | {{nts|134}} || style="text-align:left;"| {{flag|Kini Pihō}} || {{convert|36125|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8005|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 22.16 || |- | {{nts|135}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Morotawa}} || {{convert|33846|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Transnistria]] ({{convert|4163|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Moldova.|group="Note"}} |- | {{nts|136}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pehiamu}} || {{convert|30528|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30278|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.82 || |- | {{nts|137}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Teroto}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|138}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āmenia}} || {{convert|29743|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|29843|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.18 || |- | {{nts|139}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Motu Horomona}} || {{convert|28896|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27986|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.15 || |- | {{nts|140}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Arapeinia}} || {{convert|28748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.7 || |- | {{nts|141}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini Ekuatoria}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|142}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Puruniti}} || {{convert|27834|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.73 || |- | {{nts|143}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haiti}} || {{convert|27750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || |- | {{nts|144}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwana}} || {{convert|26338|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.34 || |- | {{nts|145}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Makerōnia}} || {{convert|25713|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25433|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.09 || |- | {{nts|146}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tipūti}} || {{convert|23200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.09 || |- | {{nts|147}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārihi}} || {{convert|22966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22806|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || |- | {{nts|148}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whakaora}} || {{convert|21041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20721|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.52 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Raki]]. |- | {{nts|149}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Iharaira}} || {{convert|20770|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|440|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.12 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA.<ref name="ciastats"/> The UN/[[Israel Central Bureau of Statistics]] figure of {{convert|22072|km2|sqmi|abbr=on}} includes the [[Golan Heights]] ({{convert|1200|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[East Jerusalem]] ({{convert|70|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which are not internationally recognised as part of Israel.|group="Note"}} |- | {{nts|150}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowinia}} || {{convert|20273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|122|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niu Karetōnia}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|18575|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18275|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || |- | {{nts|151}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whītī}} || {{convert|18272|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18274|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|152}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuwait}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|153}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Warerangi}} || {{convert|17364|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17204|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || |- | {{nts|154}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|155}} || style="text-align:left;"| {{sort|Pāhama|{{flaglist|Pāhama}}}} || {{convert|13943|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10010|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3870|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 27.88 || |- | {{nts|156}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Montenegro}} || {{convert|13812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.61 || |- | {{nts|157}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whenuatū}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Falkland}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|158}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katā}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- ||{{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flag|Nagorno-Karabakh}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Nagorno-Karabakh is claimed in whole by [[Azerbaijan]], and has [[International recognition of Nagorno-Karabakh|no international recognition]]|group="Note"}} 5.000&nbsp;km<sup>2</sup>. Armenian-controlled territories surrounding Nagorno-Karabakh by regions 11,5&nbsp;km<sup>2</sup>. |- | {{nts|159}} || style="text-align:left;"| {{sort|Te Kamopia|{{flaglist|Te Kamopia}}}} || {{convert|11295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 11.47 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]]. |- | {{nts|160}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hemeika}} || {{convert|10991|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10831|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.46 || |- | {{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotopo}} || {{convert|10887|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Kosovo is claimed in whole by [[Hēwia|Serbia]], and has [[International recognition of Kosovo|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{nts|161}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Repanona}} || {{convert|10452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]]. |- | {{nts|162}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara}} || {{convert|9251|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9241|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the largely unrecognized but ''de facto'' independent [[Northern Cyprus]] ({{convert|3355|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), the [[United Nations Buffer Zone in Cyprus|UN buffer zone]] ({{convert|346|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Akrotiri and Dhekelia]] ({{convert|254|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Peta Riko}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3054|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 35.2 || style="text-align:left;" | Third largest island of the [[United States]] after the Big island of Hawaii and Kodiak Island of Alaska. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Abkhazia}} || {{convert|8660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Abkhazia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' || {{convert|7747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|79.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.03 || style="text-align:left;" | Excludes claim on [[Adélie Land]] in Antarctica.{{#tag:ref|The UN source has no data for the French Southern and Antarctic Lands. The figure given here is the total of all areas listed separately in the CIA World Factbook.<ref>[https://web.archive.org/web/20181224214852/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fs.html French Southern and Antarctic Lands], CIA Factbook, as of December 29, 2010.</ref>|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Tūhāhā Iti o Hononga-o-Amerika}}'' || {{convert|6959.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6937|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.68 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|163}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parihitini}} || {{convert|6220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5640|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || ? || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The CIA gives the areas of the [[West Bank]] and [[Gaza Strip]] separately as {{convert|5860|km2|sqmi|abbr=on}} and {{convert|360|km2|sqmi|abbr=on}} respectively (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/we.html; https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gz.html). The figure for the West Bank includes [[East Jerusalem]] and [[Green Line (Israel)|Jerusalem No Man's Land]], but excludes [[Mount Scopus]].<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|164}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poronai}} || {{convert|5765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5265|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.67 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|165}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tirinaki-Tāpako}} || {{convert|5130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5128|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' || {{convert|4167|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3827|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.16 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Transnistria}} || {{convert|4163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Transnistria is claimed in whole by [[Moldova]], and has [[International recognition of Transnistria|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{nts|166}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Kūrae Matomato}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere South Georgia me South Sandwich}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ossetia ki te Tonga}} || {{convert|3900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|South Ossetia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara ki te raki}} || {{convert|3355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Turkish Republic of Northern Cyprus is a [[self-declared]] state recognised only by [[Turkey]].|group="Note"}} |- | {{nts|167}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāmoa}} || {{convert|2842|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2821|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.35 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hongipua}} ([[Haina]])'' || {{convert|2755|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1106|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1649|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} <ref>[http://www.landsd.gov.hk/mapping/en/publications/total.htm]</ref>|| 59.8 || |- | {{nts|168}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rakapuō}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|169}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marihi}} || {{convert|2040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2030|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.49 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|1969|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the [[Agaléga Islands]] and [[Cargados Carajos]].|group="Note"}} |- | {{nts|170}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Komoro}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> UN figure of {{convert|2235|km2|sqmi|abbr=on}} includes [[Mayotte]] {{convert|374|km2|sqmi|abbr=on}}, an [[overseas department]] of France.|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' || {{convert|1580|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Alands Islands is an Autonomous region of [[Finland]]. As an Autonomous region of Finland, it is inside the [[European Union]].|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Wharo}} ([[Tenemāka]])'' || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|There are some lakes and streams of unknown area.|group="Note"}} |- | {{nts|171}} || style="text-align:left;"| {{sort|Sao Tome|{{flag|São Tomé and Príncipe}}}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|948|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{nts|172}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiripati}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA World Factbook,<ref name="ciastats"/> and refers to land area only. The UN figure excludes {{convert|84|km2|sqmi|abbr=on}} of uninhabited islands.|group="Note"}} |- | {{nts|173}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Bahrain}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|174}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tominika}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|175}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tonga}} || {{convert|747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.02 || |- | {{nts|176}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hingapoa}} || {{convert|716|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|687|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 || |- | {{nts|177}} || style="text-align:left;"| {{sort|Maikoronihia|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || |- | {{nts|178}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Ruiha}} || {{convert|616|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|606|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook.<ref name="ciastats"/> The UN value of {{convert|539|km2|sqmi|abbr=on}} refers to habitable area only and excludes the country's central forest reserve.|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Isle of Man}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuamu}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|549|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|179}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ānatāra}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|180}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārau}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|181}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Seychelles}} || {{convert|452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|455|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]]. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flag|Curaçao}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}} |- | {{nts|182}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} || {{convert|442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|442.6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|183}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papatohe}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|431|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Motu o Hātame Ngā Motu o Makitānara}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{nts|184}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jan Mayen}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{sort|Moutere Puhi (Amerika)|{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|347|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|346|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1564|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 81.88 || |- | {{nts|185}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kerenāra}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|186}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mārata}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The total area of Saint Helena is {{convert|122|km2|sqmi}}, Ascension is {{convert|88|km2|sqmi}}, and Tristan da Cunha is {{convert|98|km2|sqmi}}.|group="Note"}} |- | {{nts|187}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Maldives}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]]. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|188}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Kiti me Newi}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki ngā [[Amerika]] me te [[Tuakoi Uru]]. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niue}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Niue, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of Niue|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist| Akrotiri me Dhekelia }} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|253.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|253.8}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | There is a salt lake and some wetlands of unknown area. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuki Airani}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The Cook Islands, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of the Cook Islands|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hāmoa Amerikana}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|189}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moutere Māhara}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11673|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 98.47 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Arupa}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|190}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rīkeneteina}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Data is from the 2007 statistics.<ref name="unstats07"/>|group="Note"|name="2007data"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jersey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Manetera}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Anguilla}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Guernsey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|191}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Marino}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|British Indian Ocean Territory}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.89 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives no information for the British Indian Ocean Territory. The figure given here was taken from the CIA Factbook, and refers to land area only.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint-Martin}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54.4|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}''Neg.'' || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pāmura}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Bouvet}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pitikeina}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook, and includes [[Henderson Island (Pitcairn Islands)|Henderson]], [[Ducie Island|Ducie]], and [[Oeno Island]]s.<ref name="ciastats"/> The UN figure is {{convert|5|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}, and only includes area for Pitcairn island itself, the only inhabited island in the group.|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||{{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Makao}} ([[Haina]])'' || {{convert|31.3|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28.2|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|{{url|http://www.dscc.gov.mo/ENG/knowledge/geo_statistic.html|Current statistics: March 2014 – Direcçāo dos Serviços de Cartografia e Cadastro (Cartography and Cadastre Bureau)}} Including University of Macau's New Hengqin Campus|group="Note"}} |- | {{nts|192}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūwaru}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|193}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nauru}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | [[Whenua moutere]] iti rawa o te ao. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="2007data"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|13|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|13}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Tokerau}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kāmaka}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6.5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Clipperton}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Ashmore me Cartier}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{noflag| [[Moutere Spratly]] }} ([[Spratly Islands dispute|disputed]])'' || {{hs|{{nts|4.9}}}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|4.9}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Coral Sea}} ([[Ahitereiria]])'' || {{hs|{{nts|2.9}}}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|2.9}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|194}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Manako}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua whai tapātai iti rawa o te ao. |- | {{nts|195}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Poho o Pita}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa o te ao. |} == Tūtohi Whakaahua == He mea riro ngā raraunga o tēnei tūtohi i te [[CIA World Factbook]]<ref>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html|title=The World Factbook|publisher=|accessdate=1 October 2014|archivedate=31 Kohi-tātea 2014|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html}}</ref> nō te 15 Huitanguru 2005. Kua whakakākārikitia ngā [[wehenga motuhake]] rahinga nui atu it te 100,000&nbsp;km<sup>2</sup>. Me te aha anō, kua tāurungia hokia ngā takiwā motuhaketanga-kore (kiwikiwi) kia āhei ai te whakataurite. Tae ana ngā rahinga ki ngā kohinga wai whakauta (roto, awa, kurawai). Kāore ngā kokoraho o ētahi whenua ki ngā wāhanga whakaehu o te [[Tiri-o-te-Moana]] i tāpiritia. === Whenua nui ake i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> === {{AreaChartOver1.5m}} === Whenua iti iho i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> === {{AreaChartUnder1.5m}} ==Kupu tautoko== {{reflist|group="Note"}} ==Tohutoro== <references /> {{Geography country lists| state=collapsed}} ccfisydqs2a9n2atokt4mdslyt4gk3r 167838 167807 2026-06-02T22:58:20Z TautauKarepe 22930 167838 wikitext text/x-wiki He rārangi tēnei o ngā [[wehenga motuhake]] me āna [[takiwā whirinaki]] kua raupapahia ā-rahinga whenua. Tae ana ngā tāurunga o tēnei rārangi ki ērā o te paerewa [[ISO 3166-1]], tāpiri atu ki ētahi [[wehenga nuinga whakamihi-kore]] kāore i te ISO 3166-1 (ka tāurua engari kāore tētahi tatau raupapa i whakaratohia). Mō te nuinga, kua tāpiri te rahinga o ngā wehenga nuinga whakamihi-kore ki te rahinga o ngā wehenga whakamihi whānui nā rātou ēnā takiwā i kokoraho; tirohia te tīwae “Tuhipoka” mō te whakamahuki ō ia whenua. Kāore tēnei rārangi i te tae ana ki ngā [[Kokoraho takiwā ki te Tiri o te Moana|kokoraho whenua takitahi]] mō ngā wāhanga o te [[paparahi]] o te [[Tiri o te Moana]], ki ngā hinonga he tūā-motuhake rātou engari ehara i te whenua motuhake, ehara hoki i te takiwā whirinaki (pērā i te Kotahitanga Ūropi), ā, ki ngā [[whenuariki whakamihi-kore]] (pērā i te [[Principality o Sealand]]). E toru ngā waeine rahinga o tēnei rārangi: * '''Rahinga tapeke''': te tāpiri i ngā rahinga whenua me rahinga wai o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. * '''Rahinga whenua''': te hiatonga o ngā whenua katoa o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere, hāunga te rahingawai. * '''Rahinga wai''': te tapeke o ngā rahinga mata o ngā [[kohinga wai whakauta]] katoa ([[roto]], [[awa]], [[kurawai]]) o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. Kāore i te tae ana ki ngā [[wai takiwā]], ki ngā [[āpure ōhanga tāuke]]. He mea whiwhi ngā raraunga i tō te [[Kotahitanga Aorere Tānga Tatauranga]], hāunga kua kītia kētia. == Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga == {| class="wikitable sortable" style="text-align: right" |- ! Raupapa<br> !! Whenua !! Tapeke km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Whenua km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Wai km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! % wai !! class="unsortable" | Tuhipoka |- | {{hs|{{nts|0}}}} – || style="text-align:left;"|{{noflag|[[Ao]]}} || {{convert|510072000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|148940000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|361132000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 70.8 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|1}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rūhia}} || {{convert|17098242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16377742|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|720500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.21 || style="text-align:left;" | Whenua nui rawa o te ao (10.995% o te matawhenua o te ao). Mā tāna wāhanga ki Āhia ka tū ai hei whenua nui rawa ki Āhia, ā, he pēnā hoki tāna wāhanga ki Ūropi.{{#tag:ref|Kāore te tatau e tae ana ki te rahinga o [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) kei raro i te hautū ''ā-meka'' ā Rūhia, engari ka kokorahotia e Ūkareinga.|group="Note"}} |- | {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| {{noflag|[[Tiri o te Moana]]}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{convert|13720000|km2|sqmi|abbr=on}} (98%) of land area is covered by ice. Though not itself a country, its territories are claimed by a number of countries.{{#tag:ref|The following countries have territorial claims in Antarctica: [[Argentine Antarctica|Argentina]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Australian Antarctic Territory|Australia]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Antártica Chilena Province|Chile]] ({{convert|1250000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Adélie Land|France]] ({{convert|432000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Ross Dependency|New Zealand]] ({{convert|450000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Queen Maud Land|Norway]] ({{convert|2500000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[British Antarctic Territory|United Kingdom]] ({{convert|1395000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which to some extent overlap. The area from {{coor d Antarctic|90|W}} to {{coor d Antarctic|150|W}} ({{convert|2100000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) is currently unclaimed territory. These areas usually have no human inhabitants, excluding scientists.|group="Note"}} |- | {{nts|2}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kānata}} || {{convert|9984670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9093507|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|891163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.93 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa ki te [[Tuakoi Uru]], me te rahinga mata wai nui rawa hoki. |- <!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changes get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)--> | {{nts|3}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haina}} ||{{convert|9572900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9596961|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9326410|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|270550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa tuarua o te ao (ā, ki [[Āhia]] hoki) whai muri i Rūhia. ''Hāunga'' ngā takiwā tautohea: [[Taiwana]], takiwā tautohea me Īnia, me ngā moutere o te [[Moana Haina-ki-te-Tonga]] (Tapeke137,296&nbsp;km<sup>2</sup>).{{#tag:ref|Whakaatu ai ngā puna tuatahi e whai ake nei i ngā whānuitanga (mōkito/mōrahi) o te rahinga tapeke mō Haina me te Hononga-o-Amerika. Ka unu ngā puna e rua i Taiwana i te rahinga o Haina. {{ordered list |1= Ka whakarārangihia te ''Encyclopædia Britannica'' i Haina hei whenua rahinga tuatoru o te ao (whai muri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,572,900km<sup>2</sup>,<ref>{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/111803/China-quick-facts|title=China|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref>, ā, i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuawhā (9,526,468km<sup>2</sup>). He paku iho te tatau mō te HOA i tēnā o te CIA Factbook i te mea kaore ngā wai tapātai me ngā wai takiwā i tāpiria.<ref name="United States"/> |2= Ka whakarārangihia te CIA World Factbook i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuatoru (whaimuri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,826,675 sq km,<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|title=United States|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=26 Hakihea 2018|archiveurl=https://web.archive.org/web/20181226055200/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html}}</ref>, ā, i Haina hei rahinga tuawhā(9,596,961km<sup>2</sup>.<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ch.html|title=China|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=11 Whiringa-ā-nuku 2016|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161011073205/https://www.cia.gov/library//publications/the-world-factbook/geos/ch.html}}</ref> He rahi ake tēnei tatau i tō te ''Encyclopædia Britannica'' i te me kua tāpiria ngā wai tapātai, wai takiwā hoki.}} ---- Disputed Ranking Explanation: The dispute for world's third-largest country arose from the inclusion of Coastal and Territorial waters for United States. This discrepancy was deduced from comparing the CIA World Factbook and its previous iterations<ref name="31 Years of CIA World Factbook">{{Cite web|url=http://www.theodora.com/wfb/|title=31 Years of CIA World Factbook|publisher=CIA|accessdate=31 January 2014}}</ref> against the information for United States on ''Encyclopaedia Britannica'', particularly its footnote section.<ref name="United States">{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/616563/United-States-quick-facts|title=United States|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref> In sum, according to older versions of the CIA World Factbook (from 1982 to 1996), the US was listed as the world's fourth-largest country (after Russia, Canada, and China) with a total area of 9,372,610 sq km. However, in the 1997 edition, the US added Coastal waters to its total area (increasing it to 9,629,091 sq km). And then again in 2007, US added Territorial water to its total area (increasing it to 9,826,630 sq km). During this time, China's total area remained unchanged. In other words, ''no'' Coastal or Territorial water space was added to China's total area figure. The United States has a Coastal water area of 109,362 sq km, and a Territorial water area of 195,213 sq km, for a total of 304,575 sq km of additional water space. This is larger than entire countries like Italy, New Zealand, and United Kingdom. Adding this figure to the US will boost it over China in ranking since China's Coastal and Territorial water figures are currently unknown (no official publication) and thus cannot be added into China's total area figure. * United Nations Statistics Division's figure for United States is 9,629,091 sq km. |name="3rd-largest"|group="Note"}} |- <!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changed get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)--> | {{nts|4}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hononga-o-Amerika}} || {{convert|9526468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9826675|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| {{convert|9161966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364502|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|664,709|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| 3.83 – 6.76 || style="text-align:left;" | Whenua rahinga tuarua ki ngā Amerika, whai muri i a Kānata. Secondary figure denotes the inclusion of all coastal water and sea territories into the statistical area{{#tag:ref||name="3rd-largest"|group="Note"}} |- | {{nts|5}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parīhi}} || {{convert|8515767|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8460415|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55352|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.65 || style="text-align:left;" | The largest country in [[South America]] and in the [[Southern Hemisphere]]. Largest contiguous territory in the [[Americas]].<ref>{{cite web|title=IBGE: Official Territorial Area|url=http://www.ibge.gov.br/home/geociencias/cartografia/default_territ_area.shtm}}</ref> |- | {{nts|6}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ahitereiria}} || {{convert|7692024|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7633565|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|58459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.76 || style="text-align:left;" | The largest country in [[Oceania]], the largest country without land borders, and the largest country wholly in the [[Southern Hemisphere]].{{#tag:ref|Figures exclude the external territories of [[Norfolk Island]], [[Ashmore and Cartier Islands]], [[Christmas Island]], [[Cocos (Keeling) Islands]], [[Coral Sea Islands Territory]], and [[Heard Island and McDonald Islands]],<ref>{{cite web|author=Geoscience Australia|title=Area of Australia – States and Territories|url=http://www.ga.gov.au/education/geoscience-basics/dimensions/area-of-australia-states-and-territories.html|publisher=Government of Australia|accessdate=25 November 2011}}</ref> each shown separately. Excludes the claim of the [[Australian Antarctic Territory]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The UN's previous data,<ref name="unstats07">{{cite web|publisher=United Nations Statistics Division|title=Total surface area as of 19 January 2007|url=http://unstats.un.org/unsd/environment/totalarea.htm|accessdate=30 November 2011}}</ref> as well as the current data shown by the World Bank and the CIA,<ref name="ciastats">[https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html Field Listing – Area], [[The World Factbook]], [[Central Intelligence Agency]]. Data last updated on July 5, 2011.</ref><ref name="wbstats">{{cite web |url=http://data.un.org/Data.aspx?q=poorest&d=WDI&f=Indicator_Code%3AAG.SRF.TOTL.K2 |title=Surface area (sq. km)|publisher=[[United Nations]]: [[World Development Indicators]]|accessdate=27 August 2012}}</ref> give the figure as {{convert|7741220|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}} |- | {{nts|7}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īnia}} || {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2864021|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|302393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.55 || style="text-align:left;" |Third largest country in [[Asia]].{{#tag:ref|The total area given is from ''Encyclopædia Britannica'' and excludes disputed territories not under Indian control. The total area claimed by India, according to the figure given by the United Nations and the Indian government, totals {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref>{{cite web|author=|title=Area and Population|url=http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071226033122/http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archivedate=26 Hakihea 2007|publisher=Government of India|accessdate=25 Hakihea 2015}}</ref>|group="Note"}} |- | {{nts|8}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Āketina}} || {{convert|2780400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2736690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.57 || style="text-align:left;" |The largest [[Spanish language|Spanish]]-speaking country in the world and second largest country in [[South America]].{{#tag:ref|Excludes claims on [[Argentine Antarctica]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), on [[Falkland Islands|Malvinas/Falkland Islands]] ({{convert|12173|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and on [[South Georgia and the South Sandwich Islands]] ({{convert|3903|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|9}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katatānga}} || {{convert|2724900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2699700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || style="text-align:left;" | Largest [[landlocked country]].<ref>Agency of Statistics of the Republic of Kazakhstan (ASRK). 2005. Main Demographic Indicators. Available at http://www.stat.kz</ref> |- | {{nts|10}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aratiria}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Africa]]. |- | {{nts|11}} || style="text-align:left;"| {{sort|KōngoW|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}}} || {{convert|2344858|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2267048|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77810|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.32 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Sub-Saharan Africa]]. |- | {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Part of the [[Kingdom of Denmark]].{{#tag:ref|A total of {{convert|1755636|km2|sqmi|abbr=on}} of land area is covered by ice; the ice-free area amounts to {{convert|410450|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="wbstats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|12}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hauri Arāpia}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in the [[Middle East]]. |- | {{nts|13}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mehiko}} || {{convert|1964375|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1943945|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.04 ||style="text-align:left;"| The mainland makes up 1,959,248&nbsp;km², and the remaining 5,127&nbsp;km² is made up of islands. [[Clipperton Island]] (8.9&nbsp;km², controlled by [[France]]) is not included. |- | {{nts|14}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Initonīhia}} || {{convert|1904569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1811569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|93000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.88 || style="text-align:left;" | The largest archipelagic state in the world by area and population, the largest [[Island country]] in the world.<ref>{{cite web | title=Indonesia | publisher=CIA | work=The World Factbook | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html | accessdate=18 June 2015| archiveurl= https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| archivedate=4 December 2008 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref> |- | {{nts|15}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne}} || {{convert|1886068|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|1765050}}NA || {{hs|96434}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref|The water area percentage of Sudan prior to the secession of South Sudan was 5.18.|group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | Formerly the largest country in Africa.{{#tag:ref|Prior to the independence of South Sudan in 2011, Sudan's total area as reported by the UN source was {{convert|2505813|km2|sqmi|abbr=on}}. Updated figure shown is from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|16}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rīpia}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|17}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāna}} || {{convert|1648195|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1531595|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.07 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The area given is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN Demographic Yearbook lists a figure of {{convert|1628750|km2|sqmi|abbr=on}}, which refers to land area only.|group="Note"}} |- | {{nts|18}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mongōria}} || {{convert|1564110|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1553556|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Claimed by the [[Republic of China]] until 2012, however, both governments haven't signed agreement on mutual recognition of sovereignty yet.|group="Note"}} |- | {{nts|19}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Perū}} || {{convert|1285216|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1279996|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.41 || |- | {{nts|20}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāta}} || {{convert|1284000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1259200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 || |- | {{nts|21}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Ngāika }} || {{convert|1267000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1266700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 || |- | {{nts|22}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Anakora}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|23}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māri}} || {{convert|1240192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1220190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20002|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.61 || |- | {{nts|24}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwherika ki te Tonga}} || {{convert|1221037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1214470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.38 || |- | {{nts|25}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koromōpia}} || {{convert|1141748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1038700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.8 || |- | {{nts|26}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etiopia}} || {{convert|1104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excluding the [[Ilemi Triangle]] ({{convert|14000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|27}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwia}} || {{convert|1098581|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1083301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.39 || |- | {{nts|28}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mauritānia}} || {{convert|1,030,700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1,025,520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4,480|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|29}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īhipa}} || {{convert|1002450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|995450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|30}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tānahia}} || {{convert|945087|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|885800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.49 || |- | {{nts|31}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ngāitiria}} || {{convert|923768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || |- | {{nts|32}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wenehūera}} || {{convert|916445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|882050|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.29 || |- | {{nts|33}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pakitāne}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.86 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes data for Pakistani-claimed territories of Kashmir, [[Azad Kashmir]] ({{convert|13297|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Gilgit–Baltistan]] ({{convert|72520|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref>{{Cite web |title=Geohive – Pakistan statistics |url=http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |access-date=2015-12-25 |archive-date=2013-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130406012611/http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |url-status=dead }}</ref> Excluding these territories would produce an area figure of {{convert|796095|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}} |- | {{nts|34}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Namīpia}} || {{convert|825615|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|823290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2425|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.12 || |- | {{nts|35}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mohapiki}} || {{convert|801590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|786380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || |- | {{nts|36}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tākei}} || {{convert|783562|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|769632|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 || |- | {{nts|37}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri}} || {{convert|756102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excludes [[Antártica Chilena Province|claims in Antarctica]].|group="Note"}} |- | {{nts|38}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tāmipia}} || {{convert|752612|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.23 || |- | {{nts|39}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēma}} || {{convert|676578|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|653508|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.41 || style="text-align:left;" | Also called [[Republic of the Union of Myanmar|Myanmar]]. |- | {{nts|40}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwhekenetāna}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|41}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wīwī}} || {{convert|640679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|640427|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3374|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.52 || style="text-align:left;" | Includes [[Metropolitan France]] and [[overseas region]]s, but excludes overseas [[Overseas territory (France)|territories]] and [[Overseas collectivity|collectivities]], shown separately.{{#tag:ref|Source gives area of [[Metropolitan France]] as {{convert|551500|km2|sqmi|abbr=on}} and lists overseas regions separately, whose areas sum to {{convert|89179|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these give the total shown here for the entire French Republic. The CIA reports the total as {{convert|643801|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/> Another source, the French National Institute for Statistice and Economic Studies, gives an area figure of {{convert|632759|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="INSEE">[http://www.insee.fr/en/themes/tableau.asp?reg_id=0&ref_id=NATTEF01209 Subdivisions, surface area and population of the French Republic], National Institute for Statistice and Economic Studies, accessed 11 March 2011.</ref> (The CIA gives a water area of Metropolitan France as {{convert|1530|km2|sqmi|abbr=on}}.)|group="Note"}} |- | {{nts|42}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūmārie}} || {{convert|637657|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|627337|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Somaliland]] ({{convert|137600|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which is ''de facto'' independent from Somalia.|group="Note"}} |- | {{nts|43}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Puku o Āwherika}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|44}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} || {{convert|619745|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|610950}}NA || {{hs|33379}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref||group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown in this entry are taken from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{nts|45}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ūkareinga}} || {{convert|603500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|553544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||style="text-align:left;"| Largest country wholly in Europe.{{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), ''de facto'' controlled by Russia, claimed by Ukraine.|group="Note"}} |- | {{nts|46}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marakāhia}} || {{convert|587041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|581540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5501|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || |- | {{nts|47}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwana}} || {{convert|582000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|566730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.58 || |- | {{nts|48}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kenia}} || {{convert|580367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|569140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 || |- | {{nts|49}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Yemen}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|50}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tairana}} || {{convert|513120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|510890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.43 || |- | {{nts|51}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pāniora}} || {{convert|505992|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|498980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.26 || |- | {{nts|52}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tukumanatānga}} || {{convert|488100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|469930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.72 || |- | {{nts|53}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamarūna}} || {{convert|475442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|472710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.57 || |- | {{nts|54}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papua Nūkini}} || {{convert|462840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|452860|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 || |- | {{nts|55}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huitene}} || {{convert|450295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|410335|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.87 || |- | {{nts|56}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Uhipeketane}} || {{convert|447400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|425400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.92 || |- | {{nts|57}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marako}} || {{convert|446550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|446300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include [[Western Sahara]], shown separately.|group="Note"}} |- | {{nts|58}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāki}} || {{convert|438317|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|437367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|950|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.22 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|435244|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the three autonomous provinces of [[Iraqi Kurdistan]].|group="Note"}} |- | {{nts|59}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parakai}} || {{convert|406752|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|397302|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.32 || |- | {{nts|60}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Timuwawe}} || {{convert|390757|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|386847|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || |- | {{nts|61}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nipono}} || {{convert|377930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364485|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.55 || |- | {{nts|62}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiamana}} || {{convert|357114|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|348672|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.34 || |- | {{nts|63}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōngo|{{flaglist|Kōngo}}}} || {{convert|342000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|341500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 || |- | {{nts|64}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whinirana}} || {{convert|338424|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|303815|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.15 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the [[Åland Islands]] ({{convert|1552|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|65}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whitināmu}} || {{convert|331212|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|310070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.38 || |- | {{nts|66}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marēhia}} || {{convert|330803|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|329613|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.36 || |- | {{nts|67}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nōwei}} || {{convert|323802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|304282|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|19520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.03 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA World Factbook; the UN data refers to mainland area only. All figures exclude [[Svalbard]], [[Jan Mayen]] and [[Bouvet Island]], shown separately, and the Antarctic territorial claims of [[Queen Maud Land]] and [[Peter I Island]] ({{convert|243|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|68}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Tai Rei}} || {{convert|322463|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|318003|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4460|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.38 || |- | {{nts|69}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōrana}} || {{convert|312679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|311888|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|791|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.07 || |- | {{nts|70}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Omāna}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|71}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Itāria}} || {{convert|301336|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.39 || |- | {{nts|72}} || style="text-align:left;"| {{sort|Piripīni|{{flaglist|Piripīni}}}} || {{convert|300000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 12.90 || |- | {{nts|73}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ekuatoa}} || {{convert|276841|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|256369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.37 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|May or may not include the [[Galápagos Islands]] ({{convert|7880|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The 2007 data,<ref name="unstats07"/> as well as the current data given by the CIA, explicitly includes the Galápagos and gives the figure as {{convert|283561|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|74}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pūkina}} || {{convert|272967|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|273800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 || |- | {{nts|75}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aotearoa}} || {{convert|270467|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|262443|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4395|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.65 || style="text-align:left;" |Second largest country in [[Oceania]]. {{#tag:ref|The government gives the total figure as {{convert|266838|km2|sqmi}}.<ref>[https://web.archive.org/web/20110314113106/http://www.mfe.govt.nz/issues/land/land-cover-dbase/index.html The New Zealand Land Cover Database], New Zealand Ministry for the Environment. Updated 1 July 2009.</ref> CIA World Factbook has total/land area of {{convert|267710|km2|sqmi|abbr=on}}. All figures exclude [[Niue]], the [[Cook Islands]] and [[Tokelau]], shown separately, as well as the Antarctic claim of [[Ross Dependency]].|group="Note"}} |- | {{nts|76}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāpona}} || {{convert|267668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|257667|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.74 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahara ki te Uru}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Disputed territory.{{#tag:ref|Administration is split between [[Morocco]] and the [[Sahrawi Arab Democratic Republic]], both of which [[Legal status of Western Sahara|claim the entire territory]].|group="Note"}} |- | {{nts|77}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini}} || {{convert|245857|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|245717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || |- | {{nts|78}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} || {{convert|242495|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|241930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.69 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include the three [[Crown dependencies]] ({{convert|768|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and the 14 [[British overseas territories|overseas territories]] ({{convert|1742857|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), shown separately.|group="Note"}} |- | {{nts|79}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ukānga}} || {{convert|241550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|197100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43938|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.23 || |- | {{nts|80}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāna}} || {{convert|238533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|227533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.61 || |- | {{nts|81}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Romeinia}} || {{convert|238391|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|229891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.57 || |- | {{nts|82}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāoho}} || {{convert|236800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|230800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.53 || |- | {{nts|83}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kaiana}} || {{convert|214969|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|196849|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.43 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|84}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pērara}} || {{convert|207600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|202900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.26 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|85}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kikitānga}} || {{convert|199951|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|191801|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.08 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|86}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Henekara}} || {{convert|196722|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|192530|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.13 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|87}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiria}} || {{convert|185180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|183630|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the parts of the [[Golan Heights]] ({{convert|1295|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) occupied by [[Israel]].|group="Note"}} |- | {{nts|88}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamapōtia}} || {{convert|181035|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|176515|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.5 || |- | {{nts|89}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Urukoi}} || {{convert|176215|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|175015|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || |- | {{nts|90}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hurināme}} || {{convert|163820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|156000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.77 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Tonga]]. |- | {{nts|91}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūnihia}} || {{convert|163610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|155360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.04 || |- | {{nts|92}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pākaratēhi}} || {{convert|147570|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130168|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.6 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Area according to [[Bangladesh Bureau of Statistics]] is {{convert|147570|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}.<ref name="bbstats">{{cite web|url=http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx |title=Bangladesh Bureau of Statistics |author= |date= |work= |publisher=[[Bangladesh Bureau of Statistics]] |accessdate=31 August 2011}}</ref> |group="Note"}} |- | {{nts|93}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nepōra}} || {{convert|147181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|143351|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.6 || |- | {{nts|94}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahikitāna}} || {{convert|143100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|141510|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.81 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Somaliland}} || {{convert|137600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Somaliland is claimed in whole by [[Somalia]], and has no international recognition|group="Note"}} |- | {{nts|95}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kirihi}} || {{convert|131990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130647|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1310|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.99 || |- | {{nts|96}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nikarāhua}} || {{convert|130373|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|119990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.96 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Central America]]. |- | {{nts|97}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-raki|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}}} || {{convert|120538|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120408|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || |- | {{nts|98}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marāwi}} || {{convert|118484|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|94080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24404|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 20.6 || |- | {{nts|99}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Eritēria}} || {{convert|117600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|101000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 14.12 || |- | {{nts|100}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēnina}} || {{convert|112622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|110622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 || |- | {{nts|101}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Honotura}} || {{convert|112492|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|111890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.18 || |- | {{nts|102}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Raipiria}} || {{convert|111369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|96320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15049|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 13.51 || |- | {{nts|103}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Purukāria}} || {{convert|110879|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|108489|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 || |- | {{nts|104}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiupa}} || {{convert|109884|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|109820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caribbean]] |- | {{nts|105}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuatamāra}} || {{convert|108889|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|107159|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.59 || |- | {{nts|106}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiorangi}} || {{convert|103000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.67 || |- | {{nts|107}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-tonga|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|99909|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.3 || |- | {{nts|108}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hanekeria}} || {{convert|93028|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|89608|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3420|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.68 || |- | {{nts|109}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Potukara}} || {{convert|92090|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.67 || |- | {{nts|110}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōrano}} || {{convert|89342|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || |- | {{nts|111}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāpia}} || {{convert|88361|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88246|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Autonomous Province of Kosovo and Metohija|Kosovo and Metohija]], which is ''de facto'' independent from Serbia as the [[Republic of Kosovo]] ({{convert|10887|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}). The area of Serbia without Kosovo is {{convert|77474|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|112}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Atepaihānia}} || {{convert|86600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|86100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caucasus]].{{#tag:ref|The figure shown includes the area of the [[Nagorno-Karabakh Republic]] ({{convert|11458|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Azerbaijan.|group="Note"}} |- | {{nts|113}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ateria}} || {{convert|83871|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|82445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1426|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.7 || |- | {{nts|114}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|115}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīekia}} || {{convert|78865|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77247|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.05 || |- | {{nts|116}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Panamā}} || {{convert|75417|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|74340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 || |- | {{nts|117}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Araone}} || {{convert|71740|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|71620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.17 || |- | {{nts|118}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Airangi}} || {{convert|70273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|68883|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.98 || |- | {{nts|119}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōria}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the areas of [[Abkhazia]] ({{convert|8660|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}})<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1358/Abkhazia Abkhazia] at ''[[Encyclopædia Britannica]]''</ref> and [[South Ossetia]] ({{convert|3900|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}),<ref>[http://dictionary.reference.com/browse/south+ossetia South Ossetia] at World English Dictionary</ref> both ''de facto'' independent from Georgia.|group="Note"}} |- | {{nts|120}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hīraka}} || {{convert|65610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62732|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2878|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.4 || |- | {{nts|121}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rituānia}} || {{convert|65300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 || |- | {{nts|122}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwhia}} || {{convert|64559|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62249|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.62 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen|Svalbard}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives a combined area for Svalbard and Jan Mayen as {{convert|62422|km2|sqmi|abbr=on}}. The separate figures shown are from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> |group="Note"}} |- | {{nts|123}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Toko}} || {{convert|56785|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54385|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.23 || |- | {{nts|124}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koroātia}} || {{convert|56594|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55974|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.1 || |- | {{nts|125}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} || {{convert|51209|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51187|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 || |- | {{nts|126}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koto Rika}} || {{convert|51100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51060|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|40|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.08 || |- | {{nts|127}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowākia}} || {{convert|49037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48105|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.9 || |- | {{nts|128}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whenua Tominika}} || {{convert|48671|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.72 || |- | {{nts|129}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etonia}} || {{convert|45227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42388|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.28 || |- | {{nts|130}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tenemāka}} || {{convert|43094|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42434|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.53 || style="text-align:left;" | European territory (metropolitan Denmark) only, without [[Greenland]] and [[Faroe Islands]].{{#tag:ref|The UN figure includes only the constituent country Denmark; the entire [[Kingdom of Denmark]], including [[Greenland]] and [[Faroe Islands]] covers {{convert|2220093|km2|sqmi|abbr=on}} and would be 12th.|group="Note"}} |- | {{nts|131}} || style="text-align:left;"| {{sort|Hōrana|{{flaglist|Hōrana}}}} || {{convert|41850|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|33893|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7650|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.41 || style="text-align:left;" | Includes the [[Caribbean Netherlands|special municipalities]], but excludes other countries in the [[Kingdom of the Netherlands]], shown separately.{{#tag:ref|Data for the Netherlands is from the Central Bureau of Statistics.<ref>{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Land – en tuinbouwcijfers, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|issn=1386-9566|language=Dutch|year=2009|page=14|accessdate=26 November 2011|archive-date=24 Hōngoingoi 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110724151433/http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|dead-url=yes}}</ref> Source gives area of [[European Netherlands]] as {{convert|41528|km2|sqmi|abbr=on}} and lists the three special municipalities separately, whose areas sum to {{convert|322|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these gives the total shown here for the entire country of the Netherlands.<ref name="nlcbs">{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Statistical Yearbook of the Netherlands Antilles, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=|location=Willemstad|year=2009|page=4|accessdate=26 November 2011}}</ref> Adding the constituent countries of Aruba, Curaçao and Sint Maarten, the total area of the [[Kingdom of the Netherlands]] covers {{convert|42508|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"|name="neth"}} |- | {{nts|132}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huiterangi}} || {{convert|41284|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39997|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure from the UN demographic yearbook ({{convert|41277|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}) excludes the areas of state forests and communanzas,{{Elucidate|date=September 2014|reason=Does Switzerland really have any "state forests"? Why should they be excluded from the area of the country? What is a "communanza" (or even "comunanza" supposed to be?)}} which amount to {{convert|7.15|km2|sqmi|abbr=on}}. The figure here is from the 2007 data.<ref name="unstats07"/>|group="Note"}} |- | {{nts|133}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Putāna}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- |{{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Taiwana}} || {{convert|36193|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.34 || style="text-align:left;" | Before the end of the civil war in 1949, the Republic of China included mainland China, Mongolia, Taiwan and other areas, totaling {{convert|11418174|km2|sqmi|abbr=on}}.{{#tag:ref|The UN source does not include data for the Republic of China on Taiwan. The figure shown is from the 2012 Statistical Data from the Ministry of the Interior, Republic of China. The CIA gives a total area of {{convert|35980|km2|sqmi|abbr=on}}. The total constitutional land area of the Republic of China is {{convert|11420000|km2|sqmi|abbr=on}}, which includes modern-day Taiwan, Mongolia, and [[mainland China]].<ref>{{cite web |format=PDF |url=http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm |title=1.1 Number of Villages, Neighborhoods, Households and Resident Population |publisher=Ministry of the Interior – Republic of China (Taiwan) |accessdate=8 June 2012 |archivedate=19 Kohi-tātea 2016 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160119211125/http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm }}</ref>|group="Note"}} |- | {{nts|134}} || style="text-align:left;"| {{flag|Kini Pihō}} || {{convert|36125|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8005|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 22.16 || |- | {{nts|135}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Morotawa}} || {{convert|33846|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Transnistria]] ({{convert|4163|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Moldova.|group="Note"}} |- | {{nts|136}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pehiamu}} || {{convert|30528|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30278|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.82 || |- | {{nts|137}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Teroto}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|138}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āmenia}} || {{convert|29743|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|29843|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.18 || |- | {{nts|139}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Motu Horomona}} || {{convert|28896|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27986|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.15 || |- | {{nts|140}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Arapeinia}} || {{convert|28748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.7 || |- | {{nts|141}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini Ekuatoria}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|142}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Puruniti}} || {{convert|27834|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.73 || |- | {{nts|143}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haiti}} || {{convert|27750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || |- | {{nts|144}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwana}} || {{convert|26338|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.34 || |- | {{nts|145}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Makerōnia}} || {{convert|25713|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25433|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.09 || |- | {{nts|146}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tipūti}} || {{convert|23200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.09 || |- | {{nts|147}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārihi}} || {{convert|22966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22806|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || |- | {{nts|148}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whakaora}} || {{convert|21041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20721|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.52 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Raki]]. |- | {{nts|149}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Iharaira}} || {{convert|20770|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|440|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.12 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA.<ref name="ciastats"/> The UN/[[Israel Central Bureau of Statistics]] figure of {{convert|22072|km2|sqmi|abbr=on}} includes the [[Golan Heights]] ({{convert|1200|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[East Jerusalem]] ({{convert|70|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which are not internationally recognised as part of Israel.|group="Note"}} |- | {{nts|150}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowinia}} || {{convert|20273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|122|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niu Karetōnia}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|18575|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18275|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || |- | {{nts|151}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whītī}} || {{convert|18272|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18274|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|152}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuwait}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|153}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Warerangi}} || {{convert|17364|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17204|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || |- | {{nts|154}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|155}} || style="text-align:left;"| {{sort|Pāhama|{{flaglist|Pāhama}}}} || {{convert|13943|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10010|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3870|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 27.88 || |- | {{nts|156}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Montenegro}} || {{convert|13812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.61 || |- | {{nts|157}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whenuatū}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Falkland}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|158}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katā}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- ||{{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flag|Nagorno-Karabakh}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Nagorno-Karabakh is claimed in whole by [[Azerbaijan]], and has [[International recognition of Nagorno-Karabakh|no international recognition]]|group="Note"}} 5.000&nbsp;km<sup>2</sup>. Armenian-controlled territories surrounding Nagorno-Karabakh by regions 11,5&nbsp;km<sup>2</sup>. |- | {{nts|159}} || style="text-align:left;"| {{sort|Te Kamopia|{{flaglist|Te Kamopia}}}} || {{convert|11295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 11.47 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]]. |- | {{nts|160}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hemeika}} || {{convert|10991|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10831|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.46 || |- | {{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotopo}} || {{convert|10887|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Kosovo is claimed in whole by [[Hēwia|Serbia]], and has [[International recognition of Kosovo|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{nts|161}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Repanona}} || {{convert|10452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]]. |- | {{nts|162}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara}} || {{convert|9251|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9241|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the largely unrecognized but ''de facto'' independent [[Northern Cyprus]] ({{convert|3355|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), the [[United Nations Buffer Zone in Cyprus|UN buffer zone]] ({{convert|346|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Akrotiri and Dhekelia]] ({{convert|254|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Peta Riko}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3054|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 35.2 || style="text-align:left;" | Third largest island of the [[United States]] after the Big island of Hawaii and Kodiak Island of Alaska. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Abkhazia}} || {{convert|8660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Abkhazia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' || {{convert|7747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|79.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.03 || style="text-align:left;" | Excludes claim on [[Adélie Land]] in Antarctica.{{#tag:ref|The UN source has no data for the French Southern and Antarctic Lands. The figure given here is the total of all areas listed separately in the CIA World Factbook.<ref>[https://web.archive.org/web/20181224214852/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fs.html French Southern and Antarctic Lands], CIA Factbook, as of December 29, 2010.</ref>|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Tūhāhā Iti o Hononga-o-Amerika}}'' || {{convert|6959.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6937|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.68 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|163}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parihitini}} || {{convert|6220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5640|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || ? || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The CIA gives the areas of the [[West Bank]] and [[Gaza Strip]] separately as {{convert|5860|km2|sqmi|abbr=on}} and {{convert|360|km2|sqmi|abbr=on}} respectively (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/we.html; https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gz.html). The figure for the West Bank includes [[East Jerusalem]] and [[Green Line (Israel)|Jerusalem No Man's Land]], but excludes [[Mount Scopus]].<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|164}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poronai}} || {{convert|5765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5265|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.67 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|165}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tirinaki-Tāpako}} || {{convert|5130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5128|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' || {{convert|4167|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3827|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.16 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Transnistria}} || {{convert|4163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Transnistria is claimed in whole by [[Moldova]], and has [[International recognition of Transnistria|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{nts|166}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Kūrae Matomato}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere South Georgia me South Sandwich}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ossetia ki te Tonga}} || {{convert|3900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|South Ossetia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara ki te raki}} || {{convert|3355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Turkish Republic of Northern Cyprus is a [[self-declared]] state recognised only by [[Turkey]].|group="Note"}} |- | {{nts|167}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāmoa}} || {{convert|2842|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2821|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.35 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hongipua}} ([[Haina]])'' || {{convert|2755|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1106|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1649|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} <ref>[http://www.landsd.gov.hk/mapping/en/publications/total.htm]</ref>|| 59.8 || |- | {{nts|168}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rakapuō}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|169}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marihi}} || {{convert|2040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2030|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.49 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|1969|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the [[Agaléga Islands]] and [[Cargados Carajos]].|group="Note"}} |- | {{nts|170}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Komoro}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> UN figure of {{convert|2235|km2|sqmi|abbr=on}} includes [[Mayotte]] {{convert|374|km2|sqmi|abbr=on}}, an [[overseas department]] of France.|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' || {{convert|1580|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Alands Islands is an Autonomous region of [[Finland]]. As an Autonomous region of Finland, it is inside the [[European Union]].|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Wharo}} ([[Tenemāka]])'' || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|There are some lakes and streams of unknown area.|group="Note"}} |- | {{nts|171}} || style="text-align:left;"| {{sort|Sao Tome|{{flag|São Tomé and Príncipe}}}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|948|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{nts|172}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiripati}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA World Factbook,<ref name="ciastats"/> and refers to land area only. The UN figure excludes {{convert|84|km2|sqmi|abbr=on}} of uninhabited islands.|group="Note"}} |- | {{nts|173}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Bahrain}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|174}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tominika}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|175}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tonga}} || {{convert|747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.02 || |- | {{nts|176}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hingapoa}} || {{convert|716|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|687|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 || |- | {{nts|177}} || style="text-align:left;"| {{sort|Maikoronihia|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || |- | {{nts|178}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Ruiha}} || {{convert|616|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|606|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook.<ref name="ciastats"/> The UN value of {{convert|539|km2|sqmi|abbr=on}} refers to habitable area only and excludes the country's central forest reserve.|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Isle of Man}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuamu}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|549|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|179}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ānatāra}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|180}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārau}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|181}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Seychelles}} || {{convert|452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|455|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]]. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flag|Curaçao}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}} |- | {{nts|182}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} || {{convert|442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|442.6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|183}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papatohe}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|431|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Motu o Hātame Ngā Motu o Makitānara}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{nts|184}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jan Mayen}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{sort|Moutere Puhi (Amerika)|{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|347|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|346|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1564|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 81.88 || |- | {{nts|185}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kerenāra}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|186}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mārata}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The total area of Saint Helena is {{convert|122|km2|sqmi}}, Ascension is {{convert|88|km2|sqmi}}, and Tristan da Cunha is {{convert|98|km2|sqmi}}.|group="Note"}} |- | {{nts|187}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Maldives}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]]. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|188}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Kiti me Newi}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki ngā [[Amerika]] me te [[Tuakoi Uru]]. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niue}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Niue, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of Niue|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist| Akrotiri me Dhekelia }} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|253.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|253.8}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | There is a salt lake and some wetlands of unknown area. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuki Airani}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The Cook Islands, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of the Cook Islands|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hāmoa Amerikana}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|189}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moutere Māhara}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11673|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 98.47 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Arupa}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|190}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rīkeneteina}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Data is from the 2007 statistics.<ref name="unstats07"/>|group="Note"|name="2007data"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jersey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Manetera}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Anguilla}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Guernsey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|191}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Marino}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|British Indian Ocean Territory}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.89 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives no information for the British Indian Ocean Territory. The figure given here was taken from the CIA Factbook, and refers to land area only.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint-Martin}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54.4|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}''Neg.'' || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pāmura}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Bouvet}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pitikeina}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook, and includes [[Henderson Island (Pitcairn Islands)|Henderson]], [[Ducie Island|Ducie]], and [[Oeno Island]]s.<ref name="ciastats"/> The UN figure is {{convert|5|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}, and only includes area for Pitcairn island itself, the only inhabited island in the group.|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||{{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Makao}} ([[Haina]])'' || {{convert|31.3|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28.2|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|{{url|http://www.dscc.gov.mo/ENG/knowledge/geo_statistic.html|Current statistics: March 2014 – Direcçāo dos Serviços de Cartografia e Cadastro (Cartography and Cadastre Bureau)}} Including University of Macau's New Hengqin Campus|group="Note"}} |- | {{nts|192}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūwaru}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|193}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nauru}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | [[Whenua moutere]] iti rawa o te ao. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="2007data"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|13|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|13}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Tokerau}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kāmaka}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6.5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Clipperton}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Ashmore me Cartier}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{noflag| [[Moutere Spratly]] }} ([[Spratly Islands dispute|disputed]])'' || {{hs|{{nts|4.9}}}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|4.9}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Coral Sea}} ([[Ahitereiria]])'' || {{hs|{{nts|2.9}}}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|2.9}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|194}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Manako}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua whai tapātai iti rawa o te ao. |- | {{nts|195}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Poho o Pita}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa o te ao. |} == Tūtohi Whakaahua == He mea riro ngā raraunga o tēnei tūtohi i te [[CIA World Factbook]]<ref>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html|title=The World Factbook|publisher=|accessdate=1 October 2014|archivedate=31 Kohi-tātea 2014|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html}}</ref> nō te 15 Huitanguru 2005. Kua whakakākārikitia ngā [[wehenga motuhake]] rahinga nui atu it te 100,000&nbsp;km<sup>2</sup>. Me te aha anō, kua tāurungia hokia ngā takiwā motuhaketanga-kore (kiwikiwi) kia āhei ai te whakataurite. Tae ana ngā rahinga ki ngā kohinga wai whakauta (roto, awa, kurawai). Kāore ngā kokoraho o ētahi whenua ki ngā wāhanga whakaehu o te [[Tiri-o-te-Moana]] i tāpiritia. === Whenua nui ake i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> === {{AreaChartOver1.5m}} === Whenua iti iho i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> === {{AreaChartUnder1.5m}} ==Kupu tautoko== {{reflist|group="Note"}} ==Tohutoro== <references /> {{Geography country lists| state=collapsed}} o13yg94fuefarh0ohhf5nzyufyy3bku 167849 167838 2026-06-02T23:33:13Z TautauKarepe 22930 167849 wikitext text/x-wiki He rārangi tēnei o ngā [[wehenga motuhake]] me āna [[takiwā whirinaki]] kua raupapahia ā-rahinga whenua. Tae ana ngā tāurunga o tēnei rārangi ki ērā o te paerewa [[ISO 3166-1]], tāpiri atu ki ētahi [[wehenga nuinga whakamihi-kore]] kāore i te ISO 3166-1 (ka tāurua engari kāore tētahi tatau raupapa i whakaratohia). Mō te nuinga, kua tāpiri te rahinga o ngā wehenga nuinga whakamihi-kore ki te rahinga o ngā wehenga whakamihi whānui nā rātou ēnā takiwā i kokoraho; tirohia te tīwae “Tuhipoka” mō te whakamahuki ō ia whenua. Kāore tēnei rārangi i te tae ana ki ngā [[Kokoraho takiwā ki te Tiri o te Moana|kokoraho whenua takitahi]] mō ngā wāhanga o te [[paparahi]] o te [[Tiri o te Moana]], ki ngā hinonga he tūā-motuhake rātou engari ehara i te whenua motuhake, ehara hoki i te takiwā whirinaki (pērā i te Kotahitanga Ūropi), ā, ki ngā [[whenuariki whakamihi-kore]] (pērā i te [[Principality o Sealand]]). E toru ngā waeine rahinga o tēnei rārangi: * '''Rahinga tapeke''': te tāpiri i ngā rahinga whenua me rahinga wai o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. * '''Rahinga whenua''': te hiatonga o ngā whenua katoa o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere, hāunga te rahingawai. * '''Rahinga wai''': te tapeke o ngā rahinga mata o ngā [[kohinga wai whakauta]] katoa ([[roto]], [[awa]], [[kurawai]]) o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. Kāore i te tae ana ki ngā [[wai takiwā]], ki ngā [[āpure ōhanga tāuke]]. He mea whiwhi ngā raraunga i tō te [[Kotahitanga Aorere Tānga Tatauranga]], hāunga kua kītia kētia. == Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga == {| class="wikitable sortable" style="text-align: right" |- ! Raupapa<br> !! Whenua !! Tapeke km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Whenua km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Wai km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! % wai !! class="unsortable" | Tuhipoka |- | {{hs|{{nts|0}}}} – || style="text-align:left;"|{{noflag|[[Ao]]}} || {{convert|510072000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|148940000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|361132000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 70.8 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|1}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rūhia}} || {{convert|17098242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16377742|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|720500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.21 || style="text-align:left;" | Whenua nui rawa o te ao (10.995% o te matawhenua o te ao). Mā tāna wāhanga ki Āhia ka tū ai hei whenua nui rawa ki Āhia, ā, he pēnā hoki tāna wāhanga ki Ūropi.{{#tag:ref|Kāore te tatau e tae ana ki te rahinga o [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) kei raro i te hautū ''ā-meka'' ā Rūhia, engari ka kokorahotia e Ūkareinga.|group="Note"}} |- | {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| {{noflag|[[Tiri o te Moana]]}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{convert|13720000|km2|sqmi|abbr=on}} (98%) of land area is covered by ice. Though not itself a country, its territories are claimed by a number of countries.{{#tag:ref|The following countries have territorial claims in Antarctica: [[Argentine Antarctica|Argentina]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Australian Antarctic Territory|Australia]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Antártica Chilena Province|Chile]] ({{convert|1250000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Adélie Land|France]] ({{convert|432000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Ross Dependency|New Zealand]] ({{convert|450000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Queen Maud Land|Norway]] ({{convert|2500000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[British Antarctic Territory|United Kingdom]] ({{convert|1395000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which to some extent overlap. The area from {{coor d Antarctic|90|W}} to {{coor d Antarctic|150|W}} ({{convert|2100000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) is currently unclaimed territory. These areas usually have no human inhabitants, excluding scientists.|group="Note"}} |- | {{nts|2}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kānata}} || {{convert|9984670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9093507|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|891163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.93 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa ki te [[Tuakoi Uru]], me te rahinga mata wai nui rawa hoki. |- <!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changes get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)--> | {{nts|3}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haina}} ||{{convert|9572900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9596961|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9326410|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|270550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa tuarua o te ao (ā, ki [[Āhia]] hoki) whai muri i Rūhia. ''Hāunga'' ngā takiwā tautohea: [[Taiwana]], takiwā tautohea me Īnia, me ngā moutere o te [[Moana Haina-ki-te-Tonga]] (Tapeke137,296&nbsp;km<sup>2</sup>).{{#tag:ref|Whakaatu ai ngā puna tuatahi e whai ake nei i ngā whānuitanga (mōkito/mōrahi) o te rahinga tapeke mō Haina me te Hononga-o-Amerika. Ka unu ngā puna e rua i Taiwana i te rahinga o Haina. {{ordered list |1= Ka whakarārangihia te ''Encyclopædia Britannica'' i Haina hei whenua rahinga tuatoru o te ao (whai muri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,572,900km<sup>2</sup>,<ref>{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/111803/China-quick-facts|title=China|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref>, ā, i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuawhā (9,526,468km<sup>2</sup>). He paku iho te tatau mō te HOA i tēnā o te CIA Factbook i te mea kaore ngā wai tapātai me ngā wai takiwā i tāpiria.<ref name="United States"/> |2= Ka whakarārangihia te CIA World Factbook i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuatoru (whaimuri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,826,675 sq km,<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|title=United States|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=26 Hakihea 2018|archiveurl=https://web.archive.org/web/20181226055200/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html}}</ref>, ā, i Haina hei rahinga tuawhā(9,596,961km<sup>2</sup>.<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ch.html|title=China|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=11 Whiringa-ā-nuku 2016|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161011073205/https://www.cia.gov/library//publications/the-world-factbook/geos/ch.html}}</ref> He rahi ake tēnei tatau i tō te ''Encyclopædia Britannica'' i te me kua tāpiria ngā wai tapātai, wai takiwā hoki.}} ---- Disputed Ranking Explanation: The dispute for world's third-largest country arose from the inclusion of Coastal and Territorial waters for United States. This discrepancy was deduced from comparing the CIA World Factbook and its previous iterations<ref name="31 Years of CIA World Factbook">{{Cite web|url=http://www.theodora.com/wfb/|title=31 Years of CIA World Factbook|publisher=CIA|accessdate=31 January 2014}}</ref> against the information for United States on ''Encyclopaedia Britannica'', particularly its footnote section.<ref name="United States">{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/616563/United-States-quick-facts|title=United States|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref> In sum, according to older versions of the CIA World Factbook (from 1982 to 1996), the US was listed as the world's fourth-largest country (after Russia, Canada, and China) with a total area of 9,372,610 sq km. However, in the 1997 edition, the US added Coastal waters to its total area (increasing it to 9,629,091 sq km). And then again in 2007, US added Territorial water to its total area (increasing it to 9,826,630 sq km). During this time, China's total area remained unchanged. In other words, ''no'' Coastal or Territorial water space was added to China's total area figure. The United States has a Coastal water area of 109,362 sq km, and a Territorial water area of 195,213 sq km, for a total of 304,575 sq km of additional water space. This is larger than entire countries like Italy, New Zealand, and United Kingdom. Adding this figure to the US will boost it over China in ranking since China's Coastal and Territorial water figures are currently unknown (no official publication) and thus cannot be added into China's total area figure. * United Nations Statistics Division's figure for United States is 9,629,091 sq km. |name="3rd-largest"|group="Note"}} |- <!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changed get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)--> | {{nts|4}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hononga-o-Amerika}} || {{convert|9526468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9826675|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| {{convert|9161966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364502|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|664,709|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| 3.83 – 6.76 || style="text-align:left;" | Whenua rahinga tuarua ki ngā Amerika, whai muri i a Kānata. Secondary figure denotes the inclusion of all coastal water and sea territories into the statistical area{{#tag:ref||name="3rd-largest"|group="Note"}} |- | {{nts|5}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parīhi}} || {{convert|8515767|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8460415|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55352|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.65 || style="text-align:left;" | The largest country in [[South America]] and in the [[Southern Hemisphere]]. Largest contiguous territory in the [[Americas]].<ref>{{cite web|title=IBGE: Official Territorial Area|url=http://www.ibge.gov.br/home/geociencias/cartografia/default_territ_area.shtm}}</ref> |- | {{nts|6}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ahitereiria}} || {{convert|7692024|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7633565|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|58459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.76 || style="text-align:left;" | The largest country in [[Oceania]], the largest country without land borders, and the largest country wholly in the [[Southern Hemisphere]].{{#tag:ref|Figures exclude the external territories of [[Norfolk Island]], [[Ashmore and Cartier Islands]], [[Christmas Island]], [[Cocos (Keeling) Islands]], [[Coral Sea Islands Territory]], and [[Heard Island and McDonald Islands]],<ref>{{cite web|author=Geoscience Australia|title=Area of Australia – States and Territories|url=http://www.ga.gov.au/education/geoscience-basics/dimensions/area-of-australia-states-and-territories.html|publisher=Government of Australia|accessdate=25 November 2011}}</ref> each shown separately. Excludes the claim of the [[Australian Antarctic Territory]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The UN's previous data,<ref name="unstats07">{{cite web|publisher=United Nations Statistics Division|title=Total surface area as of 19 January 2007|url=http://unstats.un.org/unsd/environment/totalarea.htm|accessdate=30 November 2011}}</ref> as well as the current data shown by the World Bank and the CIA,<ref name="ciastats">[https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html Field Listing – Area], [[The World Factbook]], [[Central Intelligence Agency]]. Data last updated on July 5, 2011.</ref><ref name="wbstats">{{cite web |url=http://data.un.org/Data.aspx?q=poorest&d=WDI&f=Indicator_Code%3AAG.SRF.TOTL.K2 |title=Surface area (sq. km)|publisher=[[United Nations]]: [[World Development Indicators]]|accessdate=27 August 2012}}</ref> give the figure as {{convert|7741220|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}} |- | {{nts|7}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īnia}} || {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2864021|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|302393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.55 || style="text-align:left;" |Third largest country in [[Asia]].{{#tag:ref|The total area given is from ''Encyclopædia Britannica'' and excludes disputed territories not under Indian control. The total area claimed by India, according to the figure given by the United Nations and the Indian government, totals {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref>{{cite web|author=|title=Area and Population|url=http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071226033122/http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archivedate=26 Hakihea 2007|publisher=Government of India|accessdate=25 Hakihea 2015}}</ref>|group="Note"}} |- | {{nts|8}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Āketina}} || {{convert|2780400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2736690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.57 || style="text-align:left;" |The largest [[Spanish language|Spanish]]-speaking country in the world and second largest country in [[South America]].{{#tag:ref|Excludes claims on [[Argentine Antarctica]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), on [[Falkland Islands|Malvinas/Falkland Islands]] ({{convert|12173|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and on [[South Georgia and the South Sandwich Islands]] ({{convert|3903|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|9}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katatānga}} || {{convert|2724900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2699700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || style="text-align:left;" | Largest [[landlocked country]].<ref>Agency of Statistics of the Republic of Kazakhstan (ASRK). 2005. Main Demographic Indicators. Available at http://www.stat.kz</ref> |- | {{nts|10}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aratiria}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Africa]]. |- | {{nts|11}} || style="text-align:left;"| {{sort|KōngoW|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}}} || {{convert|2344858|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2267048|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77810|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.32 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Sub-Saharan Africa]]. |- | {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Part of the [[Kingdom of Denmark]].{{#tag:ref|A total of {{convert|1755636|km2|sqmi|abbr=on}} of land area is covered by ice; the ice-free area amounts to {{convert|410450|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="wbstats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|12}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hauri Arāpia}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in the [[Middle East]]. |- | {{nts|13}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mehiko}} || {{convert|1964375|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1943945|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.04 ||style="text-align:left;"| The mainland makes up 1,959,248&nbsp;km², and the remaining 5,127&nbsp;km² is made up of islands. [[Clipperton Island]] (8.9&nbsp;km², controlled by [[France]]) is not included. |- | {{nts|14}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Initonīhia}} || {{convert|1904569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1811569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|93000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.88 || style="text-align:left;" | The largest archipelagic state in the world by area and population, the largest [[Island country]] in the world.<ref>{{cite web | title=Indonesia | publisher=CIA | work=The World Factbook | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html | accessdate=18 June 2015| archiveurl= https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| archivedate=4 December 2008 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref> |- | {{nts|15}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne}} || {{convert|1886068|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|1765050}}NA || {{hs|96434}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref|The water area percentage of Sudan prior to the secession of South Sudan was 5.18.|group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | Formerly the largest country in Africa.{{#tag:ref|Prior to the independence of South Sudan in 2011, Sudan's total area as reported by the UN source was {{convert|2505813|km2|sqmi|abbr=on}}. Updated figure shown is from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|16}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ripia}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|17}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāna}} || {{convert|1648195|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1531595|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.07 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The area given is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN Demographic Yearbook lists a figure of {{convert|1628750|km2|sqmi|abbr=on}}, which refers to land area only.|group="Note"}} |- | {{nts|18}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mongōria}} || {{convert|1564110|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1553556|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Claimed by the [[Republic of China]] until 2012, however, both governments haven't signed agreement on mutual recognition of sovereignty yet.|group="Note"}} |- | {{nts|19}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Perū}} || {{convert|1285216|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1279996|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.41 || |- | {{nts|20}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāta}} || {{convert|1284000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1259200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 || |- | {{nts|21}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Ngāika }} || {{convert|1267000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1266700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 || |- | {{nts|22}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Anakora}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|23}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māri}} || {{convert|1240192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1220190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20002|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.61 || |- | {{nts|24}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwherika ki te Tonga}} || {{convert|1221037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1214470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.38 || |- | {{nts|25}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koromōpia}} || {{convert|1141748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1038700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.8 || |- | {{nts|26}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etiopia}} || {{convert|1104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excluding the [[Ilemi Triangle]] ({{convert|14000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|27}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwia}} || {{convert|1098581|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1083301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.39 || |- | {{nts|28}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mauritānia}} || {{convert|1,030,700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1,025,520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4,480|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|29}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īhipa}} || {{convert|1002450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|995450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|30}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tānahia}} || {{convert|945087|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|885800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.49 || |- | {{nts|31}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ngāitiria}} || {{convert|923768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || |- | {{nts|32}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wenehūera}} || {{convert|916445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|882050|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.29 || |- | {{nts|33}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pakitāne}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.86 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes data for Pakistani-claimed territories of Kashmir, [[Azad Kashmir]] ({{convert|13297|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Gilgit–Baltistan]] ({{convert|72520|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref>{{Cite web |title=Geohive – Pakistan statistics |url=http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |access-date=2015-12-25 |archive-date=2013-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130406012611/http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |url-status=dead }}</ref> Excluding these territories would produce an area figure of {{convert|796095|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}} |- | {{nts|34}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Namīpia}} || {{convert|825615|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|823290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2425|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.12 || |- | {{nts|35}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mohapiki}} || {{convert|801590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|786380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || |- | {{nts|36}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tākei}} || {{convert|783562|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|769632|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 || |- | {{nts|37}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri}} || {{convert|756102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excludes [[Antártica Chilena Province|claims in Antarctica]].|group="Note"}} |- | {{nts|38}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tāmipia}} || {{convert|752612|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.23 || |- | {{nts|39}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēma}} || {{convert|676578|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|653508|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.41 || style="text-align:left;" | Also called [[Republic of the Union of Myanmar|Myanmar]]. |- | {{nts|40}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwhekenetāna}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|41}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wīwī}} || {{convert|640679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|640427|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3374|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.52 || style="text-align:left;" | Includes [[Metropolitan France]] and [[overseas region]]s, but excludes overseas [[Overseas territory (France)|territories]] and [[Overseas collectivity|collectivities]], shown separately.{{#tag:ref|Source gives area of [[Metropolitan France]] as {{convert|551500|km2|sqmi|abbr=on}} and lists overseas regions separately, whose areas sum to {{convert|89179|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these give the total shown here for the entire French Republic. The CIA reports the total as {{convert|643801|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/> Another source, the French National Institute for Statistice and Economic Studies, gives an area figure of {{convert|632759|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="INSEE">[http://www.insee.fr/en/themes/tableau.asp?reg_id=0&ref_id=NATTEF01209 Subdivisions, surface area and population of the French Republic], National Institute for Statistice and Economic Studies, accessed 11 March 2011.</ref> (The CIA gives a water area of Metropolitan France as {{convert|1530|km2|sqmi|abbr=on}}.)|group="Note"}} |- | {{nts|42}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūmārie}} || {{convert|637657|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|627337|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Somaliland]] ({{convert|137600|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which is ''de facto'' independent from Somalia.|group="Note"}} |- | {{nts|43}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Puku o Āwherika}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|44}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} || {{convert|619745|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|610950}}NA || {{hs|33379}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref||group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown in this entry are taken from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{nts|45}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ūkareinga}} || {{convert|603500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|553544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||style="text-align:left;"| Largest country wholly in Europe.{{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), ''de facto'' controlled by Russia, claimed by Ukraine.|group="Note"}} |- | {{nts|46}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marakāhia}} || {{convert|587041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|581540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5501|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || |- | {{nts|47}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwana}} || {{convert|582000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|566730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.58 || |- | {{nts|48}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kenia}} || {{convert|580367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|569140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 || |- | {{nts|49}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Yemen}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|50}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tairana}} || {{convert|513120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|510890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.43 || |- | {{nts|51}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pāniora}} || {{convert|505992|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|498980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.26 || |- | {{nts|52}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tukumanatānga}} || {{convert|488100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|469930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.72 || |- | {{nts|53}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamarūna}} || {{convert|475442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|472710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.57 || |- | {{nts|54}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papua Nūkini}} || {{convert|462840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|452860|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 || |- | {{nts|55}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huitene}} || {{convert|450295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|410335|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.87 || |- | {{nts|56}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Uhipeketane}} || {{convert|447400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|425400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.92 || |- | {{nts|57}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marako}} || {{convert|446550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|446300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include [[Western Sahara]], shown separately.|group="Note"}} |- | {{nts|58}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāki}} || {{convert|438317|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|437367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|950|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.22 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|435244|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the three autonomous provinces of [[Iraqi Kurdistan]].|group="Note"}} |- | {{nts|59}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parakai}} || {{convert|406752|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|397302|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.32 || |- | {{nts|60}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Timuwawe}} || {{convert|390757|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|386847|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || |- | {{nts|61}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nipono}} || {{convert|377930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364485|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.55 || |- | {{nts|62}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiamana}} || {{convert|357114|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|348672|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.34 || |- | {{nts|63}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōngo|{{flaglist|Kōngo}}}} || {{convert|342000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|341500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 || |- | {{nts|64}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whinirana}} || {{convert|338424|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|303815|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.15 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the [[Åland Islands]] ({{convert|1552|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|65}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whitināmu}} || {{convert|331212|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|310070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.38 || |- | {{nts|66}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marēhia}} || {{convert|330803|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|329613|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.36 || |- | {{nts|67}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nōwei}} || {{convert|323802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|304282|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|19520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.03 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA World Factbook; the UN data refers to mainland area only. All figures exclude [[Svalbard]], [[Jan Mayen]] and [[Bouvet Island]], shown separately, and the Antarctic territorial claims of [[Queen Maud Land]] and [[Peter I Island]] ({{convert|243|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|68}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Tai Rei}} || {{convert|322463|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|318003|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4460|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.38 || |- | {{nts|69}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōrana}} || {{convert|312679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|311888|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|791|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.07 || |- | {{nts|70}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Omāna}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|71}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Itāria}} || {{convert|301336|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.39 || |- | {{nts|72}} || style="text-align:left;"| {{sort|Piripīni|{{flaglist|Piripīni}}}} || {{convert|300000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 12.90 || |- | {{nts|73}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ekuatoa}} || {{convert|276841|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|256369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.37 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|May or may not include the [[Galápagos Islands]] ({{convert|7880|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The 2007 data,<ref name="unstats07"/> as well as the current data given by the CIA, explicitly includes the Galápagos and gives the figure as {{convert|283561|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|74}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pūkina}} || {{convert|272967|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|273800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 || |- | {{nts|75}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aotearoa}} || {{convert|270467|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|262443|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4395|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.65 || style="text-align:left;" |Second largest country in [[Oceania]]. {{#tag:ref|The government gives the total figure as {{convert|266838|km2|sqmi}}.<ref>[https://web.archive.org/web/20110314113106/http://www.mfe.govt.nz/issues/land/land-cover-dbase/index.html The New Zealand Land Cover Database], New Zealand Ministry for the Environment. Updated 1 July 2009.</ref> CIA World Factbook has total/land area of {{convert|267710|km2|sqmi|abbr=on}}. All figures exclude [[Niue]], the [[Cook Islands]] and [[Tokelau]], shown separately, as well as the Antarctic claim of [[Ross Dependency]].|group="Note"}} |- | {{nts|76}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāpona}} || {{convert|267668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|257667|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.74 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahara ki te Uru}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Disputed territory.{{#tag:ref|Administration is split between [[Morocco]] and the [[Sahrawi Arab Democratic Republic]], both of which [[Legal status of Western Sahara|claim the entire territory]].|group="Note"}} |- | {{nts|77}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini}} || {{convert|245857|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|245717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || |- | {{nts|78}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} || {{convert|242495|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|241930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.69 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include the three [[Crown dependencies]] ({{convert|768|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and the 14 [[British overseas territories|overseas territories]] ({{convert|1742857|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), shown separately.|group="Note"}} |- | {{nts|79}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ukānga}} || {{convert|241550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|197100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43938|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.23 || |- | {{nts|80}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāna}} || {{convert|238533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|227533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.61 || |- | {{nts|81}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Romeinia}} || {{convert|238391|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|229891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.57 || |- | {{nts|82}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāoho}} || {{convert|236800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|230800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.53 || |- | {{nts|83}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kaiana}} || {{convert|214969|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|196849|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.43 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|84}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pērara}} || {{convert|207600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|202900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.26 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|85}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kikitānga}} || {{convert|199951|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|191801|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.08 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|86}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Henekara}} || {{convert|196722|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|192530|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.13 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|87}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiria}} || {{convert|185180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|183630|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the parts of the [[Golan Heights]] ({{convert|1295|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) occupied by [[Israel]].|group="Note"}} |- | {{nts|88}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamapōtia}} || {{convert|181035|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|176515|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.5 || |- | {{nts|89}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Urukoi}} || {{convert|176215|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|175015|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || |- | {{nts|90}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hurināme}} || {{convert|163820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|156000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.77 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Tonga]]. |- | {{nts|91}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūnihia}} || {{convert|163610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|155360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.04 || |- | {{nts|92}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pākaratēhi}} || {{convert|147570|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130168|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.6 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Area according to [[Bangladesh Bureau of Statistics]] is {{convert|147570|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}.<ref name="bbstats">{{cite web|url=http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx |title=Bangladesh Bureau of Statistics |author= |date= |work= |publisher=[[Bangladesh Bureau of Statistics]] |accessdate=31 August 2011}}</ref> |group="Note"}} |- | {{nts|93}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nepōra}} || {{convert|147181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|143351|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.6 || |- | {{nts|94}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahikitāna}} || {{convert|143100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|141510|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.81 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Somaliland}} || {{convert|137600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Somaliland is claimed in whole by [[Somalia]], and has no international recognition|group="Note"}} |- | {{nts|95}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kirihi}} || {{convert|131990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130647|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1310|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.99 || |- | {{nts|96}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nikarāhua}} || {{convert|130373|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|119990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.96 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Central America]]. |- | {{nts|97}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-raki|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}}} || {{convert|120538|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120408|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || |- | {{nts|98}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marāwi}} || {{convert|118484|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|94080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24404|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 20.6 || |- | {{nts|99}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Eritēria}} || {{convert|117600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|101000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 14.12 || |- | {{nts|100}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēnina}} || {{convert|112622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|110622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 || |- | {{nts|101}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Honotura}} || {{convert|112492|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|111890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.18 || |- | {{nts|102}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Raipiria}} || {{convert|111369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|96320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15049|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 13.51 || |- | {{nts|103}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Purukāria}} || {{convert|110879|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|108489|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 || |- | {{nts|104}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiupa}} || {{convert|109884|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|109820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caribbean]] |- | {{nts|105}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuatamāra}} || {{convert|108889|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|107159|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.59 || |- | {{nts|106}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiorangi}} || {{convert|103000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.67 || |- | {{nts|107}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-tonga|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|99909|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.3 || |- | {{nts|108}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hanekeria}} || {{convert|93028|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|89608|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3420|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.68 || |- | {{nts|109}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Potukara}} || {{convert|92090|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.67 || |- | {{nts|110}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōrano}} || {{convert|89342|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || |- | {{nts|111}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāpia}} || {{convert|88361|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88246|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Autonomous Province of Kosovo and Metohija|Kosovo and Metohija]], which is ''de facto'' independent from Serbia as the [[Republic of Kosovo]] ({{convert|10887|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}). The area of Serbia without Kosovo is {{convert|77474|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|112}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Atepaihānia}} || {{convert|86600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|86100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caucasus]].{{#tag:ref|The figure shown includes the area of the [[Nagorno-Karabakh Republic]] ({{convert|11458|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Azerbaijan.|group="Note"}} |- | {{nts|113}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ateria}} || {{convert|83871|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|82445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1426|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.7 || |- | {{nts|114}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|115}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīekia}} || {{convert|78865|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77247|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.05 || |- | {{nts|116}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Panamā}} || {{convert|75417|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|74340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 || |- | {{nts|117}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Araone}} || {{convert|71740|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|71620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.17 || |- | {{nts|118}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Airangi}} || {{convert|70273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|68883|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.98 || |- | {{nts|119}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōria}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the areas of [[Abkhazia]] ({{convert|8660|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}})<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1358/Abkhazia Abkhazia] at ''[[Encyclopædia Britannica]]''</ref> and [[South Ossetia]] ({{convert|3900|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}),<ref>[http://dictionary.reference.com/browse/south+ossetia South Ossetia] at World English Dictionary</ref> both ''de facto'' independent from Georgia.|group="Note"}} |- | {{nts|120}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hīraka}} || {{convert|65610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62732|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2878|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.4 || |- | {{nts|121}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rituānia}} || {{convert|65300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 || |- | {{nts|122}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwhia}} || {{convert|64559|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62249|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.62 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen|Svalbard}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives a combined area for Svalbard and Jan Mayen as {{convert|62422|km2|sqmi|abbr=on}}. The separate figures shown are from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> |group="Note"}} |- | {{nts|123}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Toko}} || {{convert|56785|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54385|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.23 || |- | {{nts|124}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koroātia}} || {{convert|56594|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55974|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.1 || |- | {{nts|125}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} || {{convert|51209|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51187|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 || |- | {{nts|126}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koto Rika}} || {{convert|51100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51060|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|40|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.08 || |- | {{nts|127}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowākia}} || {{convert|49037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48105|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.9 || |- | {{nts|128}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whenua Tominika}} || {{convert|48671|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.72 || |- | {{nts|129}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etonia}} || {{convert|45227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42388|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.28 || |- | {{nts|130}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tenemāka}} || {{convert|43094|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42434|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.53 || style="text-align:left;" | European territory (metropolitan Denmark) only, without [[Greenland]] and [[Faroe Islands]].{{#tag:ref|The UN figure includes only the constituent country Denmark; the entire [[Kingdom of Denmark]], including [[Greenland]] and [[Faroe Islands]] covers {{convert|2220093|km2|sqmi|abbr=on}} and would be 12th.|group="Note"}} |- | {{nts|131}} || style="text-align:left;"| {{sort|Hōrana|{{flaglist|Hōrana}}}} || {{convert|41850|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|33893|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7650|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.41 || style="text-align:left;" | Includes the [[Caribbean Netherlands|special municipalities]], but excludes other countries in the [[Kingdom of the Netherlands]], shown separately.{{#tag:ref|Data for the Netherlands is from the Central Bureau of Statistics.<ref>{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Land – en tuinbouwcijfers, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|issn=1386-9566|language=Dutch|year=2009|page=14|accessdate=26 November 2011|archive-date=24 Hōngoingoi 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110724151433/http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|dead-url=yes}}</ref> Source gives area of [[European Netherlands]] as {{convert|41528|km2|sqmi|abbr=on}} and lists the three special municipalities separately, whose areas sum to {{convert|322|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these gives the total shown here for the entire country of the Netherlands.<ref name="nlcbs">{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Statistical Yearbook of the Netherlands Antilles, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=|location=Willemstad|year=2009|page=4|accessdate=26 November 2011}}</ref> Adding the constituent countries of Aruba, Curaçao and Sint Maarten, the total area of the [[Kingdom of the Netherlands]] covers {{convert|42508|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"|name="neth"}} |- | {{nts|132}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huiterangi}} || {{convert|41284|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39997|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure from the UN demographic yearbook ({{convert|41277|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}) excludes the areas of state forests and communanzas,{{Elucidate|date=September 2014|reason=Does Switzerland really have any "state forests"? Why should they be excluded from the area of the country? What is a "communanza" (or even "comunanza" supposed to be?)}} which amount to {{convert|7.15|km2|sqmi|abbr=on}}. The figure here is from the 2007 data.<ref name="unstats07"/>|group="Note"}} |- | {{nts|133}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Putāna}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- |{{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Taiwana}} || {{convert|36193|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.34 || style="text-align:left;" | Before the end of the civil war in 1949, the Republic of China included mainland China, Mongolia, Taiwan and other areas, totaling {{convert|11418174|km2|sqmi|abbr=on}}.{{#tag:ref|The UN source does not include data for the Republic of China on Taiwan. The figure shown is from the 2012 Statistical Data from the Ministry of the Interior, Republic of China. The CIA gives a total area of {{convert|35980|km2|sqmi|abbr=on}}. The total constitutional land area of the Republic of China is {{convert|11420000|km2|sqmi|abbr=on}}, which includes modern-day Taiwan, Mongolia, and [[mainland China]].<ref>{{cite web |format=PDF |url=http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm |title=1.1 Number of Villages, Neighborhoods, Households and Resident Population |publisher=Ministry of the Interior – Republic of China (Taiwan) |accessdate=8 June 2012 |archivedate=19 Kohi-tātea 2016 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160119211125/http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm }}</ref>|group="Note"}} |- | {{nts|134}} || style="text-align:left;"| {{flag|Kini Pihō}} || {{convert|36125|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8005|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 22.16 || |- | {{nts|135}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Morotawa}} || {{convert|33846|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Transnistria]] ({{convert|4163|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Moldova.|group="Note"}} |- | {{nts|136}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pehiamu}} || {{convert|30528|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30278|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.82 || |- | {{nts|137}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Teroto}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|138}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āmenia}} || {{convert|29743|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|29843|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.18 || |- | {{nts|139}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Motu Horomona}} || {{convert|28896|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27986|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.15 || |- | {{nts|140}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Arapeinia}} || {{convert|28748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.7 || |- | {{nts|141}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini Ekuatoria}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|142}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Puruniti}} || {{convert|27834|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.73 || |- | {{nts|143}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haiti}} || {{convert|27750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || |- | {{nts|144}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwana}} || {{convert|26338|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.34 || |- | {{nts|145}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Makerōnia}} || {{convert|25713|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25433|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.09 || |- | {{nts|146}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tipūti}} || {{convert|23200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.09 || |- | {{nts|147}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārihi}} || {{convert|22966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22806|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || |- | {{nts|148}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whakaora}} || {{convert|21041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20721|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.52 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Raki]]. |- | {{nts|149}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Iharaira}} || {{convert|20770|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|440|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.12 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA.<ref name="ciastats"/> The UN/[[Israel Central Bureau of Statistics]] figure of {{convert|22072|km2|sqmi|abbr=on}} includes the [[Golan Heights]] ({{convert|1200|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[East Jerusalem]] ({{convert|70|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which are not internationally recognised as part of Israel.|group="Note"}} |- | {{nts|150}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowinia}} || {{convert|20273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|122|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niu Karetōnia}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|18575|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18275|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || |- | {{nts|151}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whītī}} || {{convert|18272|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18274|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|152}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuwait}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|153}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Warerangi}} || {{convert|17364|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17204|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || |- | {{nts|154}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|155}} || style="text-align:left;"| {{sort|Pāhama|{{flaglist|Pāhama}}}} || {{convert|13943|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10010|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3870|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 27.88 || |- | {{nts|156}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Montenegro}} || {{convert|13812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.61 || |- | {{nts|157}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whenuatū}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Falkland}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|158}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katā}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- ||{{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flag|Nagorno-Karabakh}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Nagorno-Karabakh is claimed in whole by [[Azerbaijan]], and has [[International recognition of Nagorno-Karabakh|no international recognition]]|group="Note"}} 5.000&nbsp;km<sup>2</sup>. Armenian-controlled territories surrounding Nagorno-Karabakh by regions 11,5&nbsp;km<sup>2</sup>. |- | {{nts|159}} || style="text-align:left;"| {{sort|Te Kamopia|{{flaglist|Te Kamopia}}}} || {{convert|11295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 11.47 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]]. |- | {{nts|160}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hemeika}} || {{convert|10991|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10831|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.46 || |- | {{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotopo}} || {{convert|10887|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Kosovo is claimed in whole by [[Hēwia|Serbia]], and has [[International recognition of Kosovo|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{nts|161}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Repanona}} || {{convert|10452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]]. |- | {{nts|162}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara}} || {{convert|9251|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9241|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the largely unrecognized but ''de facto'' independent [[Northern Cyprus]] ({{convert|3355|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), the [[United Nations Buffer Zone in Cyprus|UN buffer zone]] ({{convert|346|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Akrotiri and Dhekelia]] ({{convert|254|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Peta Riko}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3054|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 35.2 || style="text-align:left;" | Third largest island of the [[United States]] after the Big island of Hawaii and Kodiak Island of Alaska. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Abkhazia}} || {{convert|8660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Abkhazia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' || {{convert|7747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|79.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.03 || style="text-align:left;" | Excludes claim on [[Adélie Land]] in Antarctica.{{#tag:ref|The UN source has no data for the French Southern and Antarctic Lands. The figure given here is the total of all areas listed separately in the CIA World Factbook.<ref>[https://web.archive.org/web/20181224214852/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fs.html French Southern and Antarctic Lands], CIA Factbook, as of December 29, 2010.</ref>|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Tūhāhā Iti o Hononga-o-Amerika}}'' || {{convert|6959.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6937|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.68 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|163}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parihitini}} || {{convert|6220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5640|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || ? || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The CIA gives the areas of the [[West Bank]] and [[Gaza Strip]] separately as {{convert|5860|km2|sqmi|abbr=on}} and {{convert|360|km2|sqmi|abbr=on}} respectively (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/we.html; https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gz.html). The figure for the West Bank includes [[East Jerusalem]] and [[Green Line (Israel)|Jerusalem No Man's Land]], but excludes [[Mount Scopus]].<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|164}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poronai}} || {{convert|5765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5265|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.67 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|165}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tirinaki-Tāpako}} || {{convert|5130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5128|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' || {{convert|4167|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3827|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.16 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Transnistria}} || {{convert|4163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Transnistria is claimed in whole by [[Moldova]], and has [[International recognition of Transnistria|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{nts|166}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Kūrae Matomato}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere South Georgia me South Sandwich}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ossetia ki te Tonga}} || {{convert|3900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|South Ossetia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara ki te raki}} || {{convert|3355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Turkish Republic of Northern Cyprus is a [[self-declared]] state recognised only by [[Turkey]].|group="Note"}} |- | {{nts|167}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāmoa}} || {{convert|2842|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2821|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.35 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hongipua}} ([[Haina]])'' || {{convert|2755|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1106|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1649|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} <ref>[http://www.landsd.gov.hk/mapping/en/publications/total.htm]</ref>|| 59.8 || |- | {{nts|168}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rakapuō}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|169}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marihi}} || {{convert|2040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2030|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.49 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|1969|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the [[Agaléga Islands]] and [[Cargados Carajos]].|group="Note"}} |- | {{nts|170}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Komoro}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> UN figure of {{convert|2235|km2|sqmi|abbr=on}} includes [[Mayotte]] {{convert|374|km2|sqmi|abbr=on}}, an [[overseas department]] of France.|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' || {{convert|1580|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Alands Islands is an Autonomous region of [[Finland]]. As an Autonomous region of Finland, it is inside the [[European Union]].|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Wharo}} ([[Tenemāka]])'' || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|There are some lakes and streams of unknown area.|group="Note"}} |- | {{nts|171}} || style="text-align:left;"| {{sort|Sao Tome|{{flag|São Tomé and Príncipe}}}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|948|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{nts|172}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiripati}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA World Factbook,<ref name="ciastats"/> and refers to land area only. The UN figure excludes {{convert|84|km2|sqmi|abbr=on}} of uninhabited islands.|group="Note"}} |- | {{nts|173}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Bahrain}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|174}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tominika}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|175}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tonga}} || {{convert|747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.02 || |- | {{nts|176}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hingapoa}} || {{convert|716|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|687|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 || |- | {{nts|177}} || style="text-align:left;"| {{sort|Maikoronihia|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || |- | {{nts|178}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Ruiha}} || {{convert|616|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|606|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook.<ref name="ciastats"/> The UN value of {{convert|539|km2|sqmi|abbr=on}} refers to habitable area only and excludes the country's central forest reserve.|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Isle of Man}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuamu}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|549|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|179}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ānatāra}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|180}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārau}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|181}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Seychelles}} || {{convert|452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|455|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]]. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flag|Curaçao}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}} |- | {{nts|182}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} || {{convert|442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|442.6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|183}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papatohe}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|431|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Motu o Hātame Ngā Motu o Makitānara}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{nts|184}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jan Mayen}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{sort|Moutere Puhi (Amerika)|{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|347|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|346|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1564|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 81.88 || |- | {{nts|185}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kerenāra}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|186}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mārata}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The total area of Saint Helena is {{convert|122|km2|sqmi}}, Ascension is {{convert|88|km2|sqmi}}, and Tristan da Cunha is {{convert|98|km2|sqmi}}.|group="Note"}} |- | {{nts|187}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Maldives}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]]. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|188}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Kiti me Newi}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki ngā [[Amerika]] me te [[Tuakoi Uru]]. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niue}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Niue, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of Niue|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist| Akrotiri me Dhekelia }} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|253.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|253.8}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | There is a salt lake and some wetlands of unknown area. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuki Airani}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The Cook Islands, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of the Cook Islands|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hāmoa Amerikana}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|189}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moutere Māhara}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11673|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 98.47 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Arupa}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|190}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rīkeneteina}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Data is from the 2007 statistics.<ref name="unstats07"/>|group="Note"|name="2007data"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jersey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Manetera}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Anguilla}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Guernsey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|191}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Marino}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|British Indian Ocean Territory}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.89 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives no information for the British Indian Ocean Territory. The figure given here was taken from the CIA Factbook, and refers to land area only.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint-Martin}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54.4|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}''Neg.'' || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pāmura}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Bouvet}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pitikeina}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook, and includes [[Henderson Island (Pitcairn Islands)|Henderson]], [[Ducie Island|Ducie]], and [[Oeno Island]]s.<ref name="ciastats"/> The UN figure is {{convert|5|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}, and only includes area for Pitcairn island itself, the only inhabited island in the group.|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||{{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Makao}} ([[Haina]])'' || {{convert|31.3|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28.2|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|{{url|http://www.dscc.gov.mo/ENG/knowledge/geo_statistic.html|Current statistics: March 2014 – Direcçāo dos Serviços de Cartografia e Cadastro (Cartography and Cadastre Bureau)}} Including University of Macau's New Hengqin Campus|group="Note"}} |- | {{nts|192}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūwaru}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|193}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nauru}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | [[Whenua moutere]] iti rawa o te ao. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="2007data"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|13|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|13}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Tokerau}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kāmaka}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6.5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Clipperton}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Ashmore me Cartier}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{noflag| [[Moutere Spratly]] }} ([[Spratly Islands dispute|disputed]])'' || {{hs|{{nts|4.9}}}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|4.9}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Coral Sea}} ([[Ahitereiria]])'' || {{hs|{{nts|2.9}}}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|2.9}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|194}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Manako}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua whai tapātai iti rawa o te ao. |- | {{nts|195}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Poho o Pita}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa o te ao. |} == Tūtohi Whakaahua == He mea riro ngā raraunga o tēnei tūtohi i te [[CIA World Factbook]]<ref>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html|title=The World Factbook|publisher=|accessdate=1 October 2014|archivedate=31 Kohi-tātea 2014|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html}}</ref> nō te 15 Huitanguru 2005. Kua whakakākārikitia ngā [[wehenga motuhake]] rahinga nui atu it te 100,000&nbsp;km<sup>2</sup>. Me te aha anō, kua tāurungia hokia ngā takiwā motuhaketanga-kore (kiwikiwi) kia āhei ai te whakataurite. Tae ana ngā rahinga ki ngā kohinga wai whakauta (roto, awa, kurawai). Kāore ngā kokoraho o ētahi whenua ki ngā wāhanga whakaehu o te [[Tiri-o-te-Moana]] i tāpiritia. === Whenua nui ake i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> === {{AreaChartOver1.5m}} === Whenua iti iho i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> === {{AreaChartUnder1.5m}} ==Kupu tautoko== {{reflist|group="Note"}} ==Tohutoro== <references /> {{Geography country lists| state=collapsed}} d3wh7gge4iohw2h3ve9n83kjv352mtt 167876 167849 2026-06-03T00:47:57Z TautauKarepe 22930 167876 wikitext text/x-wiki He rārangi tēnei o ngā [[wehenga motuhake]] me āna [[takiwā whirinaki]] kua raupapahia ā-rahinga whenua. Tae ana ngā tāurunga o tēnei rārangi ki ērā o te paerewa [[ISO 3166-1]], tāpiri atu ki ētahi [[wehenga nuinga whakamihi-kore]] kāore i te ISO 3166-1 (ka tāurua engari kāore tētahi tatau raupapa i whakaratohia). Mō te nuinga, kua tāpiri te rahinga o ngā wehenga nuinga whakamihi-kore ki te rahinga o ngā wehenga whakamihi whānui nā rātou ēnā takiwā i kokoraho; tirohia te tīwae “Tuhipoka” mō te whakamahuki ō ia whenua. Kāore tēnei rārangi i te tae ana ki ngā [[Kokoraho takiwā ki te Tiri o te Moana|kokoraho whenua takitahi]] mō ngā wāhanga o te [[paparahi]] o te [[Tiri o te Moana]], ki ngā hinonga he tūā-motuhake rātou engari ehara i te whenua motuhake, ehara hoki i te takiwā whirinaki (pērā i te Kotahitanga Ūropi), ā, ki ngā [[whenuariki whakamihi-kore]] (pērā i te [[Principality o Sealand]]). E toru ngā waeine rahinga o tēnei rārangi: * '''Rahinga tapeke''': te tāpiri i ngā rahinga whenua me rahinga wai o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. * '''Rahinga whenua''': te hiatonga o ngā whenua katoa o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere, hāunga te rahingawai. * '''Rahinga wai''': te tapeke o ngā rahinga mata o ngā [[kohinga wai whakauta]] katoa ([[roto]], [[awa]], [[kurawai]]) o roto o ngā paenga me ngā tapātai aorere. Kāore i te tae ana ki ngā [[wai takiwā]], ki ngā [[āpure ōhanga tāuke]]. He mea whiwhi ngā raraunga i tō te [[Kotahitanga Aorere Tānga Tatauranga]], hāunga kua kītia kētia. == Rārangi whenua, takiwā whirinaki ā-rahinga == {| class="wikitable sortable" style="text-align: right" |- ! Raupapa<br> !! Whenua !! Tapeke km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Whenua km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! Wai km<sup>2</sup> (māero<sup>2</sup>) !! % wai !! class="unsortable" | Tuhipoka |- | {{hs|{{nts|0}}}} – || style="text-align:left;"|{{noflag|[[Ao]]}} || {{convert|510072000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|148940000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|361132000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 70.8 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|1}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rūhia}} || {{convert|17098242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16377742|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|720500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.21 || style="text-align:left;" | Whenua nui rawa o te ao (10.995% o te matawhenua o te ao). Mā tāna wāhanga ki Āhia ka tū ai hei whenua nui rawa ki Āhia, ā, he pēnā hoki tāna wāhanga ki Ūropi.{{#tag:ref|Kāore te tatau e tae ana ki te rahinga o [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) kei raro i te hautū ''ā-meka'' ā Rūhia, engari ka kokorahotia e Ūkareinga.|group="Note"}} |- | {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| {{noflag|[[Tiri o te Moana]]}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{convert|13720000|km2|sqmi|abbr=on}} (98%) of land area is covered by ice. Though not itself a country, its territories are claimed by a number of countries.{{#tag:ref|The following countries have territorial claims in Antarctica: [[Argentine Antarctica|Argentina]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Australian Antarctic Territory|Australia]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Antártica Chilena Province|Chile]] ({{convert|1250000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Adélie Land|France]] ({{convert|432000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Ross Dependency|New Zealand]] ({{convert|450000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), [[Queen Maud Land|Norway]] ({{convert|2500000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[British Antarctic Territory|United Kingdom]] ({{convert|1395000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which to some extent overlap. The area from {{coor d Antarctic|90|W}} to {{coor d Antarctic|150|W}} ({{convert|2100000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) is currently unclaimed territory. These areas usually have no human inhabitants, excluding scientists.|group="Note"}} |- | {{nts|2}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kānata}} || {{convert|9984670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9093507|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|891163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.93 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa ki te [[Tuakoi Uru]], me te rahinga mata wai nui rawa hoki. |- <!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changes get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)--> | {{nts|3}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haina}} ||{{convert|9572900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9596961|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9326410|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|270550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || style="text-align:left;" | Whenua rahi rawa tuarua o te ao (ā, ki [[Āhia]] hoki) whai muri i Rūhia. ''Hāunga'' ngā takiwā tautohea: [[Taiwana]], takiwā tautohea me Īnia, me ngā moutere o te [[Moana Haina-ki-te-Tonga]] (Tapeke137,296&nbsp;km<sup>2</sup>).{{#tag:ref|Whakaatu ai ngā puna tuatahi e whai ake nei i ngā whānuitanga (mōkito/mōrahi) o te rahinga tapeke mō Haina me te Hononga-o-Amerika. Ka unu ngā puna e rua i Taiwana i te rahinga o Haina. {{ordered list |1= Ka whakarārangihia te ''Encyclopædia Britannica'' i Haina hei whenua rahinga tuatoru o te ao (whai muri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,572,900km<sup>2</sup>,<ref>{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/111803/China-quick-facts|title=China|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref>, ā, i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuawhā (9,526,468km<sup>2</sup>). He paku iho te tatau mō te HOA i tēnā o te CIA Factbook i te mea kaore ngā wai tapātai me ngā wai takiwā i tāpiria.<ref name="United States"/> |2= Ka whakarārangihia te CIA World Factbook i te Hononga-o-Amerika hei whenua rahinga tuatoru (whaimuri i Rūhia me Kānata) me te rahinga tapeke 9,826,675 sq km,<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|title=United States|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=26 Hakihea 2018|archiveurl=https://web.archive.org/web/20181226055200/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html}}</ref>, ā, i Haina hei rahinga tuawhā(9,596,961km<sup>2</sup>.<ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ch.html|title=China|publisher=CIA|accessdate=31 January 2010|archivedate=11 Whiringa-ā-nuku 2016|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161011073205/https://www.cia.gov/library//publications/the-world-factbook/geos/ch.html}}</ref> He rahi ake tēnei tatau i tō te ''Encyclopædia Britannica'' i te me kua tāpiria ngā wai tapātai, wai takiwā hoki.}} ---- Disputed Ranking Explanation: The dispute for world's third-largest country arose from the inclusion of Coastal and Territorial waters for United States. This discrepancy was deduced from comparing the CIA World Factbook and its previous iterations<ref name="31 Years of CIA World Factbook">{{Cite web|url=http://www.theodora.com/wfb/|title=31 Years of CIA World Factbook|publisher=CIA|accessdate=31 January 2014}}</ref> against the information for United States on ''Encyclopaedia Britannica'', particularly its footnote section.<ref name="United States">{{Cite web|url=http://www.britannica.com/topic/616563/United-States-quick-facts|title=United States|publisher=Encyclopaedia Britannica|accessdate=31 January 2010}}</ref> In sum, according to older versions of the CIA World Factbook (from 1982 to 1996), the US was listed as the world's fourth-largest country (after Russia, Canada, and China) with a total area of 9,372,610 sq km. However, in the 1997 edition, the US added Coastal waters to its total area (increasing it to 9,629,091 sq km). And then again in 2007, US added Territorial water to its total area (increasing it to 9,826,630 sq km). During this time, China's total area remained unchanged. In other words, ''no'' Coastal or Territorial water space was added to China's total area figure. The United States has a Coastal water area of 109,362 sq km, and a Territorial water area of 195,213 sq km, for a total of 304,575 sq km of additional water space. This is larger than entire countries like Italy, New Zealand, and United Kingdom. Adding this figure to the US will boost it over China in ranking since China's Coastal and Territorial water figures are currently unknown (no official publication) and thus cannot be added into China's total area figure. * United Nations Statistics Division's figure for United States is 9,629,091 sq km. |name="3rd-largest"|group="Note"}} |- <!--Before making changes to the US and China ranking and size please read the talk page. Almost all changed get reverted unless a new consensus is reached first. (see page history for proof)--> | {{nts|4}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hononga-o-Amerika}} || {{convert|9526468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|9826675|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| {{convert|9161966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364502|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} – {{convert|664,709|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}}|| 3.83 – 6.76 || style="text-align:left;" | Whenua rahinga tuarua ki ngā Amerika, whai muri i a Kānata. Secondary figure denotes the inclusion of all coastal water and sea territories into the statistical area{{#tag:ref||name="3rd-largest"|group="Note"}} |- | {{nts|5}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parīhi}} || {{convert|8515767|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8460415|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55352|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.65 || style="text-align:left;" | The largest country in [[South America]] and in the [[Southern Hemisphere]]. Largest contiguous territory in the [[Americas]].<ref>{{cite web|title=IBGE: Official Territorial Area|url=http://www.ibge.gov.br/home/geociencias/cartografia/default_territ_area.shtm}}</ref> |- | {{nts|6}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ahitereiria}} || {{convert|7692024|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7633565|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|58459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.76 || style="text-align:left;" | The largest country in [[Oceania]], the largest country without land borders, and the largest country wholly in the [[Southern Hemisphere]].{{#tag:ref|Figures exclude the external territories of [[Norfolk Island]], [[Ashmore and Cartier Islands]], [[Christmas Island]], [[Cocos (Keeling) Islands]], [[Coral Sea Islands Territory]], and [[Heard Island and McDonald Islands]],<ref>{{cite web|author=Geoscience Australia|title=Area of Australia – States and Territories|url=http://www.ga.gov.au/education/geoscience-basics/dimensions/area-of-australia-states-and-territories.html|publisher=Government of Australia|accessdate=25 November 2011}}</ref> each shown separately. Excludes the claim of the [[Australian Antarctic Territory]] ({{convert|5896500|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The UN's previous data,<ref name="unstats07">{{cite web|publisher=United Nations Statistics Division|title=Total surface area as of 19 January 2007|url=http://unstats.un.org/unsd/environment/totalarea.htm|accessdate=30 November 2011}}</ref> as well as the current data shown by the World Bank and the CIA,<ref name="ciastats">[https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html Field Listing – Area], [[The World Factbook]], [[Central Intelligence Agency]]. Data last updated on July 5, 2011.</ref><ref name="wbstats">{{cite web |url=http://data.un.org/Data.aspx?q=poorest&d=WDI&f=Indicator_Code%3AAG.SRF.TOTL.K2 |title=Surface area (sq. km)|publisher=[[United Nations]]: [[World Development Indicators]]|accessdate=27 August 2012}}</ref> give the figure as {{convert|7741220|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}} |- | {{nts|7}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īnia}} || {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2864021|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|302393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.55 || style="text-align:left;" |Third largest country in [[Asia]].{{#tag:ref|The total area given is from ''Encyclopædia Britannica'' and excludes disputed territories not under Indian control. The total area claimed by India, according to the figure given by the United Nations and the Indian government, totals {{convert|3287263|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref>{{cite web|author=|title=Area and Population|url=http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071226033122/http://www.censusindia.gov.in/Census_And_You/area_and_population.aspx|archivedate=26 Hakihea 2007|publisher=Government of India|accessdate=25 Hakihea 2015}}</ref>|group="Note"}} |- | {{nts|8}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Āketina}} || {{convert|2780400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2736690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.57 || style="text-align:left;" |The largest [[Spanish language|Spanish]]-speaking country in the world and second largest country in [[South America]].{{#tag:ref|Excludes claims on [[Argentine Antarctica]] ({{convert|969000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), on [[Falkland Islands|Malvinas/Falkland Islands]] ({{convert|12173|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and on [[South Georgia and the South Sandwich Islands]] ({{convert|3903|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|9}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katatānga}} || {{convert|2724900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2699700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || style="text-align:left;" | Largest [[landlocked country]].<ref>Agency of Statistics of the Republic of Kazakhstan (ASRK). 2005. Main Demographic Indicators. Available at http://www.stat.kz</ref> |- | {{nts|10}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aratiria}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2381741|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Africa]]. |- | {{nts|11}} || style="text-align:left;"| {{sort|KōngoW|{{flaglist|Te Whenua o Kōngo}}}} || {{convert|2344858|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2267048|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77810|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.32 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Sub-Saharan Africa]]. |- | {{hs|1vend}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kirānirangi}}'' ''([[Tenemāka]])'' || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2166086|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Part of the [[Kingdom of Denmark]].{{#tag:ref|A total of {{convert|1755636|km2|sqmi|abbr=on}} of land area is covered by ice; the ice-free area amounts to {{convert|410450|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="wbstats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|12}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hauri Arāpia}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2,149,690|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Largest country in the [[Middle East]]. |- | {{nts|13}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mehiko}} || {{convert|1964375|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1943945|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.04 ||style="text-align:left;"| The mainland makes up 1,959,248&nbsp;km², and the remaining 5,127&nbsp;km² is made up of islands. [[Clipperton Island]] (8.9&nbsp;km², controlled by [[France]]) is not included. |- | {{nts|14}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Initonīhia}} || {{convert|1904569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1811569|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|93000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.88 || style="text-align:left;" | The largest archipelagic state in the world by area and population, the largest [[Island country]] in the world.<ref>{{cite web | title=Indonesia | publisher=CIA | work=The World Factbook | url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html | accessdate=18 June 2015| archiveurl= https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| archivedate=4 December 2008 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref> |- | {{nts|15}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne}} || {{convert|1886068|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|1765050}}NA || {{hs|96434}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref|The water area percentage of Sudan prior to the secession of South Sudan was 5.18.|group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | Formerly the largest country in Africa.{{#tag:ref|Prior to the independence of South Sudan in 2011, Sudan's total area as reported by the UN source was {{convert|2505813|km2|sqmi|abbr=on}}. Updated figure shown is from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|16}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ripia}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1759540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|17}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāna}} || {{convert|1648195|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1531595|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.07 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The area given is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN Demographic Yearbook lists a figure of {{convert|1628750|km2|sqmi|abbr=on}}, which refers to land area only.|group="Note"}} |- | {{nts|18}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mongōria}} || {{convert|1564110|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1553556|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Claimed by the [[Republic of China]] until 2012, however, both governments haven't signed agreement on mutual recognition of sovereignty yet.|group="Note"}} |- | {{nts|19}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Perū}} || {{convert|1285216|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1279996|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.41 || |- | {{nts|20}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāta}} || {{convert|1284000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1259200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 || |- | {{nts|21}} || style="text-align:left;"| {{flaglist| Ngāika }} || {{convert|1267000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1266700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 || |- | {{nts|22}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Anakora}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1246700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|23}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Māri}} || {{convert|1240192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1220190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20002|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.61 || |- | {{nts|24}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwherika ki te Tonga}} || {{convert|1221037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1214470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.38 || |- | {{nts|25}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koromōpia}} || {{convert|1141748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1038700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.8 || |- | {{nts|26}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etiopia}} || {{convert|1104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1000000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|104300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excluding the [[Ilemi Triangle]] ({{convert|14000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|27}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwia}} || {{convert|1098581|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1083301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.39 || |- | {{nts|28}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mauritānia}} || {{convert|1,030,700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1,025,520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4,480|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|29}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īhipa}} || {{convert|1002450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|995450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|30}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tānahia}} || {{convert|945087|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|885800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.49 || |- | {{nts|31}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ngāitiria}} || {{convert|923768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910768|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.41 || |- | {{nts|32}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wenehūera}} || {{convert|916445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|882050|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.29 || |- | {{nts|33}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pakitāne}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|881912|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.86 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes data for Pakistani-claimed territories of Kashmir, [[Azad Kashmir]] ({{convert|13297|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Gilgit–Baltistan]] ({{convert|72520|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref>{{Cite web |title=Geohive – Pakistan statistics |url=http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |access-date=2015-12-25 |archive-date=2013-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130406012611/http://www.geohive.com/cntry/pakistan.aspx |url-status=dead }}</ref> Excluding these territories would produce an area figure of {{convert|796095|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"}} |- | {{nts|34}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Namīpia}} || {{convert|825615|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|823290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2425|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.12 || |- | {{nts|35}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mohapiki}} || {{convert|801590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|786380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || |- | {{nts|36}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tākei}} || {{convert|783562|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|769632|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 || |- | {{nts|37}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiri}} || {{convert|756102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12290|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Excludes [[Antártica Chilena Province|claims in Antarctica]].|group="Note"}} |- | {{nts|38}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tāmipia}} || {{convert|752612|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|743398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.23 || |- | {{nts|39}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēma}} || {{convert|676578|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|653508|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.41 || style="text-align:left;" | Also called [[Republic of the Union of Myanmar|Myanmar]]. |- | {{nts|40}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āwhekenetāna}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|652230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|41}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Wīwī}} || {{convert|640679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|640427|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3374|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.52 || style="text-align:left;" | Includes [[Metropolitan France]] and [[overseas region]]s, but excludes overseas [[Overseas territory (France)|territories]] and [[Overseas collectivity|collectivities]], shown separately.{{#tag:ref|Source gives area of [[Metropolitan France]] as {{convert|551500|km2|sqmi|abbr=on}} and lists overseas regions separately, whose areas sum to {{convert|89179|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these give the total shown here for the entire French Republic. The CIA reports the total as {{convert|643801|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/> Another source, the French National Institute for Statistice and Economic Studies, gives an area figure of {{convert|632759|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="INSEE">[http://www.insee.fr/en/themes/tableau.asp?reg_id=0&ref_id=NATTEF01209 Subdivisions, surface area and population of the French Republic], National Institute for Statistice and Economic Studies, accessed 11 March 2011.</ref> (The CIA gives a water area of Metropolitan France as {{convert|1530|km2|sqmi|abbr=on}}.)|group="Note"}} |- | {{nts|42}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūmārie}} || {{convert|637657|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|627337|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Somaliland]] ({{convert|137600|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which is ''de facto'' independent from Somalia.|group="Note"}} |- | {{nts|43}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Puku o Āwherika}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|622984|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|44}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hūtāne-ki-te-tonga}} || {{convert|619745|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|610950}}NA || {{hs|33379}}NA || {{hs|5.18}}NA<br>{{#tag:ref||group="Note"|name="Sudan"}} || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown in this entry are taken from the CIA.<ref name="ciastats"/>|group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{nts|45}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ūkareinga}} || {{convert|603500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|553544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 ||style="text-align:left;"| Largest country wholly in Europe.{{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Crimea]] ({{convert|27,000|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), ''de facto'' controlled by Russia, claimed by Ukraine.|group="Note"}} |- | {{nts|46}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marakāhia}} || {{convert|587041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|581540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5501|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || |- | {{nts|47}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poriwana}} || {{convert|582000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|566730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.58 || |- | {{nts|48}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kenia}} || {{convert|580367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|569140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.93 || |- | {{nts|49}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Yemen}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|527968|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|50}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tairana}} || {{convert|513120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|510890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.43 || |- | {{nts|51}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pāniora}} || {{convert|505992|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|498980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.26 || |- | {{nts|52}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tukumanatānga}} || {{convert|488100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|469930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.72 || |- | {{nts|53}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamarūna}} || {{convert|475442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|472710|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.57 || |- | {{nts|54}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papua Nūkini}} || {{convert|462840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|452860|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9980|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 || |- | {{nts|55}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huitene}} || {{convert|450295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|410335|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.87 || |- | {{nts|56}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Uhipeketane}} || {{convert|447400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|425400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.92 || |- | {{nts|57}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marako}} || {{convert|446550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|446300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include [[Western Sahara]], shown separately.|group="Note"}} |- | {{nts|58}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Īrāki}} || {{convert|438317|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|437367|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|950|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.22 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|435244|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the three autonomous provinces of [[Iraqi Kurdistan]].|group="Note"}} |- | {{nts|59}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parakai}} || {{convert|406752|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|397302|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9450|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.32 || |- | {{nts|60}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Timuwawe}} || {{convert|390757|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|386847|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || |- | {{nts|61}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nipono}} || {{convert|377930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|364485|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.55 || |- | {{nts|62}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiamana}} || {{convert|357114|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|348672|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.34 || |- | {{nts|63}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōngo|{{flaglist|Kōngo}}}} || {{convert|342000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|341500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 || |- | {{nts|64}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whinirana}} || {{convert|338424|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|303815|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.15 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the [[Åland Islands]] ({{convert|1552|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|65}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whitināmu}} || {{convert|331212|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|310070|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.38 || |- | {{nts|66}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marēhia}} || {{convert|330803|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|329613|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.36 || |- | {{nts|67}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nōwei}} || {{convert|323802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|304282|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|19520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.03 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA World Factbook; the UN data refers to mainland area only. All figures exclude [[Svalbard]], [[Jan Mayen]] and [[Bouvet Island]], shown separately, and the Antarctic territorial claims of [[Queen Maud Land]] and [[Peter I Island]] ({{convert|243|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).|group="Note"}} |- | {{nts|68}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Tai Rei}} || {{convert|322463|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|318003|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4460|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.38 || |- | {{nts|69}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōrana}} || {{convert|312679|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|311888|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|791|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.07 || |- | {{nts|70}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Omāna}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|309500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|71}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Itāria}} || {{convert|301336|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.39 || |- | {{nts|72}} || style="text-align:left;"| {{sort|Piripīni|{{flaglist|Piripīni}}}} || {{convert|300000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 12.90 || |- | {{nts|73}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ekuatoa}} || {{convert|276841|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|256369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.37 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|May or may not include the [[Galápagos Islands]] ({{convert|7880|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}). The 2007 data,<ref name="unstats07"/> as well as the current data given by the CIA, explicitly includes the Galápagos and gives the figure as {{convert|283561|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|74}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pūkina}} || {{convert|272967|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|273800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.15 || |- | {{nts|75}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Aotearoa}} || {{convert|270467|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|262443|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4395|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.65 || style="text-align:left;" |Second largest country in [[Oceania]]. {{#tag:ref|The government gives the total figure as {{convert|266838|km2|sqmi}}.<ref>[https://web.archive.org/web/20110314113106/http://www.mfe.govt.nz/issues/land/land-cover-dbase/index.html The New Zealand Land Cover Database], New Zealand Ministry for the Environment. Updated 1 July 2009.</ref> CIA World Factbook has total/land area of {{convert|267710|km2|sqmi|abbr=on}}. All figures exclude [[Niue]], the [[Cook Islands]] and [[Tokelau]], shown separately, as well as the Antarctic claim of [[Ross Dependency]].|group="Note"}} |- | {{nts|76}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāpona}} || {{convert|267668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|257667|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.74 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahara ki te Uru}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|266000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Disputed territory.{{#tag:ref|Administration is split between [[Morocco]] and the [[Sahrawi Arab Democratic Republic]], both of which [[Legal status of Western Sahara|claim the entire territory]].|group="Note"}} |- | {{nts|77}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini}} || {{convert|245857|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|245717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|140|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.06 || |- | {{nts|78}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kīngitanga Kotahi}} || {{convert|242495|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|241930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.69 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Does not include the three [[Crown dependencies]] ({{convert|768|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and the 14 [[British overseas territories|overseas territories]] ({{convert|1742857|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), shown separately.|group="Note"}} |- | {{nts|79}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ukānga}} || {{convert|241550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|197100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|43938|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.23 || |- | {{nts|80}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kāna}} || {{convert|238533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|227533|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.61 || |- | {{nts|81}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Romeinia}} || {{convert|238391|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|229891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.57 || |- | {{nts|82}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāoho}} || {{convert|236800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|230800|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.53 || |- | {{nts|83}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kaiana}} || {{convert|214969|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|196849|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.43 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|84}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pērara}} || {{convert|207600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|202900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.26 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|85}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kikitānga}} || {{convert|199951|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|191801|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.08 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|86}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Henekara}} || {{convert|196722|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|192530|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4192|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.13 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|87}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hiria}} || {{convert|185180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|183630|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1550|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the parts of the [[Golan Heights]] ({{convert|1295|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) occupied by [[Israel]].|group="Note"}} |- | {{nts|88}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kamapōtia}} || {{convert|181035|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|176515|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4520|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.5 || |- | {{nts|89}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Urukoi}} || {{convert|176215|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|175015|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || |- | {{nts|90}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hurināme}} || {{convert|163820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|156000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.77 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Tonga]]. |- | {{nts|91}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūnihia}} || {{convert|163610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|155360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.04 || |- | {{nts|92}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pākaratēhi}} || {{convert|147570|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130168|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 9.6 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Area according to [[Bangladesh Bureau of Statistics]] is {{convert|147570|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}.<ref name="bbstats">{{cite web|url=http://www.bbs.gov.bd/Home.aspx |title=Bangladesh Bureau of Statistics |author= |date= |work= |publisher=[[Bangladesh Bureau of Statistics]] |accessdate=31 August 2011}}</ref> |group="Note"}} |- | {{nts|93}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nepōra}} || {{convert|147181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|143351|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3830|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.6 || |- | {{nts|94}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tahikitāna}} || {{convert|143100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|141510|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2590|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.81 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Somaliland}} || {{convert|137600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Somaliland is claimed in whole by [[Somalia]], and has no international recognition|group="Note"}} |- | {{nts|95}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kirihi}} || {{convert|131990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130647|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1310|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.99 || |- | {{nts|96}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nikarāhua}} || {{convert|130373|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|119990|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10380|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.96 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Central America]]. |- | {{nts|97}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-raki|{{flaglist|Kōrea-ki-te-raki}}}} || {{convert|120538|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120408|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || |- | {{nts|98}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marāwi}} || {{convert|118484|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|94080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24404|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 20.6 || |- | {{nts|99}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Eritēria}} || {{convert|117600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|101000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|16600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 14.12 || |- | {{nts|100}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pēnina}} || {{convert|112622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|110622|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.78 || |- | {{nts|101}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Honotura}} || {{convert|112492|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|111890|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.18 || |- | {{nts|102}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Raipiria}} || {{convert|111369|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|96320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|15049|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 13.51 || |- | {{nts|103}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Purukāria}} || {{convert|110879|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|108489|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.16 || |- | {{nts|104}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiupa}} || {{convert|109884|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|109820|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.94 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caribbean]] |- | {{nts|105}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuatamāra}} || {{convert|108889|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|107159|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1730|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.59 || |- | {{nts|106}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tiorangi}} || {{convert|103000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|100250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.67 || |- | {{nts|107}} || style="text-align:left;"| {{sort|Kōrea-ki-te-tonga|{{flaglist|Kōrea-ki-te-tonga}}}} || {{convert|100210|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|99909|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|301|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.3 || |- | {{nts|108}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hanekeria}} || {{convert|93028|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|89608|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3420|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.68 || |- | {{nts|109}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Potukara}} || {{convert|92090|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91470|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.67 || |- | {{nts|110}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōrano}} || {{convert|89342|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88802|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || |- | {{nts|111}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāpia}} || {{convert|88361|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|88246|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|115|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Autonomous Province of Kosovo and Metohija|Kosovo and Metohija]], which is ''de facto'' independent from Serbia as the [[Republic of Kosovo]] ({{convert|10887|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}). The area of Serbia without Kosovo is {{convert|77474|km2|sqmi|abbr=on}}.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|112}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Atepaihānia}} || {{convert|86600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|86100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.13 || style="text-align:left;" | Largest country in [[Caucasus]].{{#tag:ref|The figure shown includes the area of the [[Nagorno-Karabakh Republic]] ({{convert|11458|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Azerbaijan.|group="Note"}} |- | {{nts|113}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ateria}} || {{convert|83871|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|82445|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1426|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.7 || |- | {{nts|114}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|83600|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|115}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīekia}} || {{convert|78865|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|77247|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.05 || |- | {{nts|116}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Panamā}} || {{convert|75417|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|74340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1080|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 || |- | {{nts|117}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Araone}} || {{convert|71740|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|71620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.17 || |- | {{nts|118}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Airangi}} || {{convert|70273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|68883|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1390|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.98 || |- | {{nts|119}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hōria}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|69700|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the areas of [[Abkhazia]] ({{convert|8660|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}})<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1358/Abkhazia Abkhazia] at ''[[Encyclopædia Britannica]]''</ref> and [[South Ossetia]] ({{convert|3900|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}),<ref>[http://dictionary.reference.com/browse/south+ossetia South Ossetia] at World English Dictionary</ref> both ''de facto'' independent from Georgia.|group="Note"}} |- | {{nts|120}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hīraka}} || {{convert|65610|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62732|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2878|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.4 || |- | {{nts|121}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rituānia}} || {{convert|65300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.01 || |- | {{nts|122}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwhia}} || {{convert|64559|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62249|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.62 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Svalbard me Jan Mayen|Svalbard}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|62045|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives a combined area for Svalbard and Jan Mayen as {{convert|62422|km2|sqmi|abbr=on}}. The separate figures shown are from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> |group="Note"}} |- | {{nts|123}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Toko}} || {{convert|56785|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54385|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2400|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.23 || |- | {{nts|124}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koroātia}} || {{convert|56594|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|55974|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|620|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.1 || |- | {{nts|125}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pōngia-Herekōmina}} || {{convert|51209|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51187|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.02 || |- | {{nts|126}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Koto Rika}} || {{convert|51100|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|51060|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|40|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.08 || |- | {{nts|127}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowākia}} || {{convert|49037|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48105|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|930|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.9 || |- | {{nts|128}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whenua Tominika}} || {{convert|48671|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|48320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.72 || |- | {{nts|129}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Etonia}} || {{convert|45227|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42388|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2840|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.28 || |- | {{nts|130}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tenemāka}} || {{convert|43094|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|42434|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.53 || style="text-align:left;" | European territory (metropolitan Denmark) only, without [[Greenland]] and [[Faroe Islands]].{{#tag:ref|The UN figure includes only the constituent country Denmark; the entire [[Kingdom of Denmark]], including [[Greenland]] and [[Faroe Islands]] covers {{convert|2220093|km2|sqmi|abbr=on}} and would be 12th.|group="Note"}} |- | {{nts|131}} || style="text-align:left;"| {{sort|Hōrana|{{flaglist|Hōrana}}}} || {{convert|41850|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|33893|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7650|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 18.41 || style="text-align:left;" | Includes the [[Caribbean Netherlands|special municipalities]], but excludes other countries in the [[Kingdom of the Netherlands]], shown separately.{{#tag:ref|Data for the Netherlands is from the Central Bureau of Statistics.<ref>{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Land – en tuinbouwcijfers, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|issn=1386-9566|language=Dutch|year=2009|page=14|accessdate=26 November 2011|archive-date=24 Hōngoingoi 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110724151433/http://www.cbs.nl/NR/rdonlyres/C1A56EC5-9A02-4639-8BDB-6787381ADA7A/0/2009j29pub.pdf|dead-url=yes}}</ref> Source gives area of [[European Netherlands]] as {{convert|41528|km2|sqmi|abbr=on}} and lists the three special municipalities separately, whose areas sum to {{convert|322|km2|sqmi|abbr=on}}. Adding these gives the total shown here for the entire country of the Netherlands.<ref name="nlcbs">{{Citation|author=Central Bureau of Statistics|title=Statistical Yearbook of the Netherlands Antilles, 2009|publisher=Government of the Netherlands, Department of Publication and Information|url=|location=Willemstad|year=2009|page=4|accessdate=26 November 2011}}</ref> Adding the constituent countries of Aruba, Curaçao and Sint Maarten, the total area of the [[Kingdom of the Netherlands]] covers {{convert|42508|km2|sqmi|abbr=on}}.|group="Note"|name="neth"}} |- | {{nts|132}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Huiterangi}} || {{convert|41284|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|39997|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure from the UN demographic yearbook ({{convert|41277|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}) excludes the areas of state forests and communanzas,{{Elucidate|date=September 2014|reason=Does Switzerland really have any "state forests"? Why should they be excluded from the area of the country? What is a "communanza" (or even "comunanza" supposed to be?)}} which amount to {{convert|7.15|km2|sqmi|abbr=on}}. The figure here is from the 2007 data.<ref name="unstats07"/>|group="Note"}} |- | {{nts|133}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Putāna}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|38394|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- |{{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Taiwana}} || {{convert|36193|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3720|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 10.34 || style="text-align:left;" | Before the end of the civil war in 1949, the Republic of China included mainland China, Mongolia, Taiwan and other areas, totaling {{convert|11418174|km2|sqmi|abbr=on}}.{{#tag:ref|The UN source does not include data for the Republic of China on Taiwan. The figure shown is from the 2012 Statistical Data from the Ministry of the Interior, Republic of China. The CIA gives a total area of {{convert|35980|km2|sqmi|abbr=on}}. The total constitutional land area of the Republic of China is {{convert|11420000|km2|sqmi|abbr=on}}, which includes modern-day Taiwan, Mongolia, and [[mainland China]].<ref>{{cite web |format=PDF |url=http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm |title=1.1 Number of Villages, Neighborhoods, Households and Resident Population |publisher=Ministry of the Interior – Republic of China (Taiwan) |accessdate=8 June 2012 |archivedate=19 Kohi-tātea 2016 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160119211125/http://sowf.moi.gov.tw/stat/month/elist.htm }}</ref>|group="Note"}} |- | {{nts|134}} || style="text-align:left;"| {{flag|Kini Pihō}} || {{convert|36125|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28120|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|8005|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 22.16 || |- | {{nts|135}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Morotawa}} || {{convert|33846|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|32891|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|960|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.84 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown includes the area of [[Transnistria]] ({{convert|4163|km2|sqmi|abbr=on|disp=or}}), which is ''de facto'' independent from Moldova.|group="Note"}} |- | {{nts|136}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pehiamu}} || {{convert|30528|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30278|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|250|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.82 || |- | {{nts|137}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Teroto}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|138}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Āmenia}} || {{convert|29743|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|29843|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1540|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 5.18 || |- | {{nts|139}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Motu Horomona}} || {{convert|28896|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27986|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|910|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 3.15 || |- | {{nts|140}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Arapeinia}} || {{convert|28748|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27398|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1350|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.7 || |- | {{nts|141}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kini Ekuatoria}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28051|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|142}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Puruniti}} || {{convert|27834|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25680|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2150|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 7.73 || |- | {{nts|143}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haiti}} || {{convert|27750|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|27560|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|190|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.68 || |- | {{nts|144}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rāwana}} || {{convert|26338|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|24668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1670|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 6.34 || |- | {{nts|145}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Makerōnia}} || {{convert|25713|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|25433|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|280|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.09 || |- | {{nts|146}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tipūti}} || {{convert|23200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|23180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.09 || |- | {{nts|147}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārihi}} || {{convert|22966|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22806|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.7 || |- | {{nts|148}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Whakaora}} || {{convert|21041|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20721|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|320|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.52 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Amerika-ki-te-Raki]]. |- | {{nts|149}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Iharaira}} || {{convert|20770|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20330|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|440|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.12 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figures shown are from the CIA.<ref name="ciastats"/> The UN/[[Israel Central Bureau of Statistics]] figure of {{convert|22072|km2|sqmi|abbr=on}} includes the [[Golan Heights]] ({{convert|1200|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[East Jerusalem]] ({{convert|70|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), which are not internationally recognised as part of Israel.|group="Note"}} |- | {{nts|150}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Horowinia}} || {{convert|20273|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|20151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|122|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.6 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niu Karetōnia}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|18575|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18275|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || |- | {{nts|151}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whītī}} || {{convert|18272|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|18274|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|152}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kuwait}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17818|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|153}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Warerangi}} || {{convert|17364|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|17204|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.92 || |- | {{nts|154}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tīmoa-ki-te-Rāwhiti}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14874|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|155}} || style="text-align:left;"| {{sort|Pāhama|{{flaglist|Pāhama}}}} || {{convert|13943|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10010|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3870|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 27.88 || |- | {{nts|156}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Montenegro}} || {{convert|13812|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|13452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|360|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 2.61 || |- | {{nts|157}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Whenuatū}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12189|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Falkland}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12173|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|158}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Katā}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- ||{{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flag|Nagorno-Karabakh}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11458|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1200|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Nagorno-Karabakh is claimed in whole by [[Azerbaijan]], and has [[International recognition of Nagorno-Karabakh|no international recognition]]|group="Note"}} 5.000&nbsp;km<sup>2</sup>. Armenian-controlled territories surrounding Nagorno-Karabakh by regions 11,5&nbsp;km<sup>2</sup>. |- | {{nts|159}} || style="text-align:left;"| {{sort|Te Kamopia|{{flaglist|Te Kamopia}}}} || {{convert|11295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10000|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1295|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 11.47 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]]. |- | {{nts|160}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hemeika}} || {{convert|10991|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10831|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.46 || |- | {{hs|end}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kotopo}} || {{convert|10887|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Kosovo is claimed in whole by [[Hēwia|Serbia]], and has [[International recognition of Kosovo|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{nts|161}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Repanona}} || {{convert|10452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10230|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|170|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.63 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]]. |- | {{nts|162}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara}} || {{convert|9251|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9241|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.11 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Includes the largely unrecognized but ''de facto'' independent [[Northern Cyprus]] ({{convert|3355|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}), the [[United Nations Buffer Zone in Cyprus|UN buffer zone]] ({{convert|346|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}) and [[Akrotiri and Dhekelia]] ({{convert|254|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}).<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Peta Riko}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|9104|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3054|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 35.2 || style="text-align:left;" | Third largest island of the [[United States]] after the Big island of Hawaii and Kodiak Island of Alaska. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Abkhazia}} || {{convert|8660|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;"| {{#tag:ref|Abkhazia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Whenua Tonga o Wīwī}}'' || {{convert|7747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|7668|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|79.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.03 || style="text-align:left;" | Excludes claim on [[Adélie Land]] in Antarctica.{{#tag:ref|The UN source has no data for the French Southern and Antarctic Lands. The figure given here is the total of all areas listed separately in the CIA World Factbook.<ref>[https://web.archive.org/web/20181224214852/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fs.html French Southern and Antarctic Lands], CIA Factbook, as of December 29, 2010.</ref>|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Tūhāhā Iti o Hononga-o-Amerika}}'' || {{convert|6959.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|22.41|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6937|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.68 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|163}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Parihitini}} || {{convert|6220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5640|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|220|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || ? || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The CIA gives the areas of the [[West Bank]] and [[Gaza Strip]] separately as {{convert|5860|km2|sqmi|abbr=on}} and {{convert|360|km2|sqmi|abbr=on}} respectively (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/we.html; https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gz.html). The figure for the West Bank includes [[East Jerusalem]] and [[Green Line (Israel)|Jerusalem No Man's Land]], but excludes [[Mount Scopus]].<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{nts|164}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Poronai}} || {{convert|5765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5265|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|500|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.67 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|165}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tirinaki-Tāpako}} || {{convert|5130|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5128|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Porinihia Wīwī}}'' || {{convert|4167|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3827|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 8.16 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Transnistria}} || {{convert|4163|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Transnistria is claimed in whole by [[Moldova]], and has [[International recognition of Transnistria|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{nts|166}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Kūrae Matomato}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|4033|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere South Georgia me South Sandwich}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|3903|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ossetia ki te Tonga}} || {{convert|3900|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|South Ossetia is claimed in whole by [[Georgia (country)|Georgia]], and has [[International recognition of Abkhazia and South Ossetia|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| {{flaglist|Haipara ki te raki}} || {{convert|3355|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Turkish Republic of Northern Cyprus is a [[self-declared]] state recognised only by [[Turkey]].|group="Note"}} |- | {{nts|167}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hāmoa}} || {{convert|2842|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2821|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.35 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hongipua}} ([[Haina]])'' || {{convert|2755|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1106|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1649|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} <ref>[http://www.landsd.gov.hk/mapping/en/publications/total.htm]</ref>|| 59.8 || |- | {{nts|168}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rakapuō}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2586|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|169}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Marihi}} || {{convert|2040|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2030|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0.49 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the 2007 data and the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/><ref name="unstats07"/> The UN figure of {{convert|1969|km2|sqmi|abbr=on}} excludes the [[Agaléga Islands]] and [[Cargados Carajos]].|group="Note"}} |- | {{nts|170}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Komoro}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1862|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Figure shown is from the CIA World Factbook.<ref name="ciastats"/> UN figure of {{convert|2235|km2|sqmi|abbr=on}} includes [[Mayotte]] {{convert|374|km2|sqmi|abbr=on}}, an [[overseas department]] of France.|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Åland}}'' ''([[Whinirana]])'' || {{convert|1580|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || || || || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Alands Islands is an Autonomous region of [[Finland]]. As an Autonomous region of Finland, it is inside the [[European Union]].|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Wharo}} ([[Tenemāka]])'' || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1393|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|There are some lakes and streams of unknown area.|group="Note"}} |- | {{nts|171}} || style="text-align:left;"| {{sort|Sao Tome|{{flag|São Tomé and Príncipe}}}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|964|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koru-Kākoa}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|948|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{nts|172}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kiripati}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|811|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA World Factbook,<ref name="ciastats"/> and refers to land area only. The UN figure excludes {{convert|84|km2|sqmi|abbr=on}} of uninhabited islands.|group="Note"}} |- | {{nts|173}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Bahrain}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|765|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|174}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tominika}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|751|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|175}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tonga}} || {{convert|747|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|717|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|30|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 4.02 || |- | {{nts|176}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hingapoa}} || {{convert|716|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|687|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.43 || |- | {{nts|177}} || style="text-align:left;"| {{sort|Maikoronihia|{{flaglist|Mana Tōpu o Maikoronihia}}}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|702|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}0 || {{hs|0.001}}0.00 || |- | {{nts|178}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Ruiha}} || {{convert|616|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|606|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|10|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 1.62 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook.<ref name="ciastats"/> The UN value of {{convert|539|km2|sqmi|abbr=on}} refers to habitable area only and excludes the country's central forest reserve.|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Isle of Man}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|572|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuamu}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|549|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|544|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|179}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Ānatāra}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|468|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Mariana ki te Raki}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|464|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|180}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Pārau}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|459|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|181}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Seychelles}} || {{convert|452|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|455|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āwherika]]. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flag|Curaçao}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|444|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}} |- | {{nts|182}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Moutere Nehe me Papura}} || {{convert|442|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|442.6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|183}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Papatohe}} || {{convert|430|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|431|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Motu o Hātame Ngā Motu o Makitānara}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|412|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;"| {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{nts|184}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Wāneti me ngā Kerenarāna}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|389|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jan Mayen}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|377|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{sort|Moutere Puhi (Amerika)|{{flaglist|Moutere Puhi (Amerika)}}}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|347|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|346|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|1564|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 81.88 || |- | {{nts|185}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Kerenāra}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|344|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|186}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Mārata}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|316|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Helena, Ascension me Tristan da Cunha}}'' ''([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|308|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The total area of Saint Helena is {{convert|122|km2|sqmi}}, Ascension is {{convert|88|km2|sqmi}}, and Tristan da Cunha is {{convert|98|km2|sqmi}}.|group="Note"}} |- | {{nts|187}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Maldives}} || {{convert|300|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|298|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki [[Āhia]]. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Bonaire.svg|22px]]'' ''[[Bonaire]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|294|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Ngā Moutere Kāmana}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|264|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|188}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Kiti me Newi}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|261|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa ki ngā [[Amerika]] me te [[Tuakoi Uru]]. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Niue}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|260|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Niue, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of Niue|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist| Akrotiri me Dhekelia }} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|253.8|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|253.8}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | There is a salt lake and some wetlands of unknown area. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hato Pātera me Mikarona|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|242|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kuki Airani}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|236|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The Cook Islands, in [[associated state|free association]] with [[New Zealand]], has [[Foreign relations of the Cook Islands|limited international recognition]]|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Hāmoa Amerikana}} ([[Hononga-o-Amerika]])'' || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|199|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|189}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Moutere Māhara}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|181|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|11673|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 98.47 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Arupa}} ([[Hōrana]])'' || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|180|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|190}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Rīkeneteina}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|160|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Puhi (Ingarangi)}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|151|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu o Warihi me Whutuna|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|142|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere o Kirihimete}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|135|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|Data is from the 2007 statistics.<ref name="unstats07"/>|group="Note"|name="2007data"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Jersey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|116|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Manetera}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|102|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Anguilla}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|91|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Guernsey}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|78|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|191}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Hato Marino}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|61|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|British Indian Ocean Territory}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|60|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54340|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 99.89 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The UN gives no information for the British Indian Ocean Territory. The figure given here was taken from the CIA Factbook, and refers to land area only.<ref name="ciastats"/>|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint-Martin}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54.4|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|0.1}}''Neg.'' || {{hs|0.001}}0.00 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pāmura}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|54|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Bouvet}} ([[Nōwei]])'' || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|49|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Pitikeina}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|47|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|The figure shown is from the CIA Factbook, and includes [[Henderson Island (Pitcairn Islands)|Henderson]], [[Ducie Island|Ducie]], and [[Oeno Island]]s.<ref name="ciastats"/> The UN figure is {{convert|5|km2|sqmi|disp=or|abbr=on}}, and only includes area for Pitcairn island itself, the only inhabited island in the group.|group="Note"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Te Moutere Nōpoke}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} ||{{convert|36|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Sint Maarten}}'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|34|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="neth"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Makau}} ([[Haina]])'' || {{convert|31.3|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|28.2|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref|{{url|http://www.dscc.gov.mo/ENG/knowledge/geo_statistic.html|Current statistics: March 2014 – Direcçāo dos Serviços de Cartografia e Cadastro (Cartography and Cadastre Bureau)}} Including University of Macau's New Hengqin Campus|group="Note"}} |- | {{nts|192}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Tūwaru}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|26|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{nts|193}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Nauru}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | [[Whenua moutere]] iti rawa o te ao. |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Saint Barthélemy|local}}'' ''([[Wīwī]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="ciadata"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Sint Eustatius.svg|22px]]'' ''[[Sint Eustatius]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|21|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|21}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Motu Koko (Kārini)}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|14|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | {{#tag:ref||group="Note"|name="2007data"}} |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''[[File: Flag of Saba.svg|22px]]'' ''[[Sapa]]'' ''([[Hōrana]])'' || {{convert|13|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{hs|13}}NA || {{hs|0.1}}NA || {{hs|0.001}}NA || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Tokerau}} ([[Aotearoa]])'' || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|12|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Kāmaka}} ([[Kīngitanga Kotahi]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6.5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Clipperton}} ([[Wīwī]])'' || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|6|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Ashmore me Cartier}} ([[Ahitereiria]])'' || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|5|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{noflag| [[Moutere Spratly]] }} ([[Spratly Islands dispute|disputed]])'' || {{hs|{{nts|4.9}}}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|4.9}}<5<br />(<{{convert|5|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{hs|end}} – || style="text-align:left;"| ''{{flaglist|Moutere Coral Sea}} ([[Ahitereiria]])'' || {{hs|{{nts|2.9}}}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{hs|2.9}}<3<br />(<{{convert|3|km2|sqmi|disp=number}}) || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | |- | {{nts|194}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Manako}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|2.02|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua whai tapātai iti rawa o te ao. |- | {{nts|195}} || style="text-align:left;"| {{flaglist|Te Poho o Pita}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0.44|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || {{convert|0|km2|sqmi|abbr=values|disp=br()|sortable=on}} || 0 || style="text-align:left;" | Whenua iti rawa o te ao. |} == Tūtohi Whakaahua == He mea riro ngā raraunga o tēnei tūtohi i te [[CIA World Factbook]]<ref>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html|title=The World Factbook|publisher=|accessdate=1 October 2014|archivedate=31 Kohi-tātea 2014|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html}}</ref> nō te 15 Huitanguru 2005. Kua whakakākārikitia ngā [[wehenga motuhake]] rahinga nui atu it te 100,000&nbsp;km<sup>2</sup>. Me te aha anō, kua tāurungia hokia ngā takiwā motuhaketanga-kore (kiwikiwi) kia āhei ai te whakataurite. Tae ana ngā rahinga ki ngā kohinga wai whakauta (roto, awa, kurawai). Kāore ngā kokoraho o ētahi whenua ki ngā wāhanga whakaehu o te [[Tiri-o-te-Moana]] i tāpiritia. === Whenua nui ake i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> === {{AreaChartOver1.5m}} === Whenua iti iho i te 1.5 miriona km<sup>2</sup> === {{AreaChartUnder1.5m}} ==Kupu tautoko== {{reflist|group="Note"}} ==Tohutoro== <references /> {{Geography country lists| state=collapsed}} 3nv29xsg02krlypgjrofvolsgrg87jz Kurutānga 0 15777 167825 167289 2026-06-02T22:29:50Z TautauKarepe 22930 167825 wikitext text/x-wiki [[File:Idioma_kurdo1.png|thumb|Mahere o Kurutānga]] [[File:Syrian,_Iraqi,_and_Lebanese_insurgencies.png|thumb|Te mana e te ope Kurutānga]] [[File:Flag_of_Kurdistan.svg|thumb|Kara o Kurutānga]] '''Kurutānga'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=285 |url= |access-date=2026-Hune-2}}</ref>, ([[reo Kuriti]]: '''''Kurdistan''''', "Wahi o ngā Kuru"). Ko te taupori Ketisí e 50 miriona. Rai mua ano ''Curdistan''; ingoa tawhito; ''Corduene''. Ko te rohe geo-ahurea te pakeke te tautuhia hanga ai te iwi Kuru te taupori nui nuinga, me te ahurea Ketisí, reo, me te tuakiri ä-motu kua hāngai mua. Whakamahi nāianei ake o te wā e pā ana ki te wāhi e whai ake nei: Te Tonga [[Tākei]] (Raki Kurutānga), Raki [[Hiria]] ([[Rojava]] ranei Hauauru Kurutānga), Raki [[Īrāki]] (Tonga Kurutānga), Raki [[Īrāna]] (Rāwhiti Kurutānga). Rapu ētahi rōpū iwi hoki Kuru ki te waihanga i tētahi āhua iwi motuhake arā, o etahi katoa ranei o ēnei wāhanga ki te nuinga Ketisí, i ētahi atu pakanga mō te mana motuhake nui i roto i nga rohe motu tīariari. == Tohutoro == <references/> [[category:Kurutānga]] bhhdxitng3owzm7lnvp7l9h7yzkhetg Uhipeketāne 0 15825 167813 159718 2026-06-02T21:38:44Z TautauKarepe 22930 167813 wikitext text/x-wiki [[File:UZB orthographic.svg|thumb|Uhipeketāne i te mapi]] Ko '''Uhipeketāne''' ([[reo Uhipeketāne]]: Oʻzbekiston, Узбекистан [ozbekiˈstɒn]), ōkawa te '''Tūwehe o Uhipeketāne''' (reo Uhipeketāne: ''Oʻzbekiston Respublikasi'' / Ўзбекистон Республикаси) he whenua ki [[Āhia]]. Ko ngā whenua e tūtata ana ko [[Kikitānga]], ko [[Kehitāna]], ko [[Tukumanatānga]], ko [[Tahikitāna]], ko [[Āwhekenetāna]]. Ko [[Shavkat Mirziyoyev]] te perehitini me [[Abdulla Aripov]] te pirimia. == Tāone nui == Nā ō rātou taupori i 2022 * [[Tashkent]] * [[Samarkand]] * [[Namangan]] * [[Andijan]] * [[Nukus]] * [[Fergana]] * [[Bukhara]] [[Category:Āhia]] [[Category:Uhipeketāne]] qdzwbowxrn4my0ebpmj8fqr5imfixc5 167814 167813 2026-06-02T21:39:44Z TautauKarepe 22930 Undid revision [[Special:Diff/167813|167813]] by [[Special:Contributions/TautauKarepe|TautauKarepe]] ([[User talk:TautauKarepe|talk]]) 167814 wikitext text/x-wiki [[File:UZB orthographic.svg|thumb|Uhipeketāne i te mapi]] Ko '''Uhipeketāne''' ([[reo Uhipeketāne]]: Oʻzbekiston, Узбекистан [ozbekiˈstɒn]), ōkawa te '''Tūwehe o Uhipeketāne''' (reo Uhipeketāne: ''Oʻzbekiston Respublikasi'' / Ўзбекистон Республикаси) he whenua ki [[Āhia]]. Ko ngā whenua e tūtata ana ko [[Katatānga]], ko [[Kikitānga]], ko [[Tukumanatānga]], ko [[Tahikitāna]], ko [[Āwhekenetāna]]. Ko [[Shavkat Mirziyoyev]] te perehitini me [[Abdulla Aripov]] te pirimia. == Tāone nui == Nā ō rātou taupori i 2022 * [[Tashkent]] * [[Samarkand]] * [[Namangan]] * [[Andijan]] * [[Nukus]] * [[Fergana]] * [[Bukhara]] [[Category:Āhia]] [[Category:Uhipeketāne]] pjs152xp0xxwp1h34e8w2y5scf3si5g Kikitānga 0 17129 167803 167800 2026-06-02T21:27:07Z TautauKarepe 22930 167803 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Kyrgyzstan.svg|250px|right|thumb|Te haki.]] Ko '''Kikitānga'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=285 |url= |access-date=2026-Hune-2}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/kikitanga|work=Paekupu|title=Kikitānga|accessdate=2026-06-02}}</ref> he whenua i [[Āhia]]. Ko [[Pīhikeke]] te [[tāone matua]]. == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Āhia]] iorel5r0z1zvf19wxgk7a49pu4t3qr8 Kūweiti 0 17131 167826 167359 2026-06-02T22:33:22Z TautauKarepe 22930 167826 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Kuwait.svg|250px|right|thumb|Te kara.]] Ko '''Kūweiti'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=285 |url= |access-date=2026-Hune-3}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/kuweiti|work=Paekupu|title=Kūweiti|accessdate=2026-06-03}}</ref> he whenua kei [[Āhia]]. Ko [[Tāone Kūweiti]] te [[tāone matua]]. == Tohutoro == <references/> {{Maramara}}{{Countries of Asia}} [[Category:Whenua]] [[Category:Āhia]] [[Category:Kūweiti]] cvb06uhs9v1sbb7wljgi8e8ha42dv2i Rāoho 0 17138 167827 152473 2026-06-02T22:37:50Z TautauKarepe 22930 167827 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Laos.svg|250px|right|thumb|Te haki.]] Ko '''Rāoho'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=285 |url= |access-date=2026-Hune-3}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/raoho|work=Paekupu|title=Rāoho|accessdate=2026-06-03}}</ref> he whenua kei [[Āhia]]. Ko [[Whietiena]] te [[tāone matua]]. == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Āhia]] fs3gvmcbk9upp24mrtypa73g3ixf3gr Repanona 0 17139 167829 167347 2026-06-02T22:45:07Z TautauKarepe 22930 167829 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Lebanon.svg|250px|right|thumb|Te haki.]] Ko '''Repanona'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=285 |url= |access-date=2026-Hune-3}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/repanona|work=Paekupu|title=Repanona|accessdate=2026-06-03}}</ref> he whenua kei [[Āhia]]. Ko [[Perūta]] te [[tāone matua]]. == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Āhia]] [[Category:Repanona]] 38ok0euobwj7xad86qnyqbhp4uwm2lg Teroto 0 17173 167830 152530 2026-06-02T22:47:06Z TautauKarepe 22930 167830 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Lesotho.svg|250px|right|thumb|Te haki.]] Ko '''Teroto'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=286 |url= |access-date=2026-Hune-3}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/teroto|work=Paekupu|title=Teroto|accessdate=2026-06-03}}</ref> he whenua i [[Āwherika]]. == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Āwherika]] atfwvh9brkooxy9esj0xqiac3kbqxg9 Ripia 0 17180 167841 166593 2026-06-02T23:29:57Z TautauKarepe 22930 167841 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Libya.svg|250px|right|thumb|Te haki.]] [[File:Libya (centered orthographic projection).svg|thumb|Te tauwāhi o Ripia]] Ko '''Ripia'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=286 |url= |access-date=2026-Hune-3}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/ripia|work=Paekupu|title=Ripia|accessdate=2026-06-03}}</ref> ([[reo Ārapi]]: ليبيا, ''Lībiyā'', [liː.bi.jæː]), he whenua i [[Āwherika]]. Ko [[Tribori]] te tāone matua me te tāone nui. Ko te ingoa "Libya" he ingoa taketake, ka puta ano i roto i nga tuhinga a Īhipa o mua ko "Rbw", e tohu ana mō tētahi o ngā iwi Berber e noho ana ki te hauāuru o te awa. Ko te ingoa Kariki mō ēnei iwi ko "Libyas," a ko te ingoa o te whenua ko "Libyē," (ko "Λιβύη" i ngā reta Kariki). I Kirihi onamata, he whānui ake te tikanga o te kupu, e pā ana ki te katoa o Āwherika ki te Raki ki te hauāuru o Īhipa. == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Āwherika]] [[Category:Rīpia]] l4rjni1h4mglj2cac7m4mlxfmgdcmfj 167842 167841 2026-06-02T23:30:18Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Rīpia]] to [[Ripia]] over redirect 167841 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Libya.svg|250px|right|thumb|Te haki.]] [[File:Libya (centered orthographic projection).svg|thumb|Te tauwāhi o Ripia]] Ko '''Ripia'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=286 |url= |access-date=2026-Hune-3}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/ripia|work=Paekupu|title=Ripia|accessdate=2026-06-03}}</ref> ([[reo Ārapi]]: ليبيا, ''Lībiyā'', [liː.bi.jæː]), he whenua i [[Āwherika]]. Ko [[Tribori]] te tāone matua me te tāone nui. Ko te ingoa "Libya" he ingoa taketake, ka puta ano i roto i nga tuhinga a Īhipa o mua ko "Rbw", e tohu ana mō tētahi o ngā iwi Berber e noho ana ki te hauāuru o te awa. Ko te ingoa Kariki mō ēnei iwi ko "Libyas," a ko te ingoa o te whenua ko "Libyē," (ko "Λιβύη" i ngā reta Kariki). I Kirihi onamata, he whānui ake te tikanga o te kupu, e pā ana ki te katoa o Āwherika ki te Raki ki te hauāuru o Īhipa. == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Āwherika]] [[Category:Rīpia]] l4rjni1h4mglj2cac7m4mlxfmgdcmfj 167853 167842 2026-06-02T23:37:17Z TautauKarepe 22930 167853 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Libya.svg|250px|right|thumb|Te haki.]] [[File:Libya (centered orthographic projection).svg|thumb|Te tauwāhi o Ripia]] Ko '''Ripia'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=286 |url= |access-date=2026-Hune-3}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/ripia|work=Paekupu|title=Ripia|accessdate=2026-06-03}}</ref> ([[reo Ārapi]]: ليبيا, ''Lībiyā'', [liː.bi.jæː]) he whenua i [[Āwherika]]. Ko [[Tribori]] te tāone matua me te tāone nui. Ko te ingoa "Libya" he ingoa taketake, ka puta ano i roto i nga tuhinga a Īhipa o mua ko "Rbw", e tohu ana mō tētahi o ngā iwi Berber e noho ana ki te hauāuru o te awa. Ko te ingoa Kariki mō ēnei iwi ko "Libyas," a ko te ingoa o te whenua ko "Libyē," (ko "Λιβύη" i ngā reta Kariki). I Kirihi onamata, he whānui ake te tikanga o te kupu, e pā ana ki te katoa o Āwherika ki te Raki ki te hauāuru o Īhipa. == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Āwherika]] [[Category:Ripia]] cl9c6f7nfpqiqh704qtls1r4yzhesjg Marāwi 0 17187 167883 152557 2026-06-03T03:15:00Z TautauKarepe 22930 167883 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Malawi.svg|250px|right|thumb|Te haki.]] Ko '''Marāwi'''<ref>{{cite book |author=Te Taura Whiri i te Reo Māori|date=1996 |title=Te Matatiki |publisher=Oxford University Press |location=Auckland |isbn=0 19 558341 8 |page=286 |url= |access-date=2026-Hune-3}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/marawi|work=Paekupu|title=Marāwi|accessdate=2026-06-03}}</ref> he whenua i [[Āwherika]]. == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Āwherika]] su77odm9p2zbxnq4yje7wvso29jskip Raipiria 0 17209 167831 167466 2026-06-02T22:48:55Z TautauKarepe 22930 167831 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Liberia.svg|250px|right|thumb|Te haki.]] Ko '''Raipiria'''<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/raipiria|work=Paekupu|title=Raipiria|accessdate=2026-04-28}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paperspast.natlib.govt.nz/periodicals/MUKA19940101.2.12|work=Te Muka|title=Ngā Ingoa Wāhi Hou|date=Hānuere 1994|accessdate=2026-04-28}}</ref> he whenua i [[Āwherika]] ki te hauāuru. == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Āwherika]] a94y4k0jd58b7svjd264g2cktzh3kjs 167832 167831 2026-06-02T22:49:20Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Raipiri]] to [[Raipiria]] 167831 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Liberia.svg|250px|right|thumb|Te haki.]] Ko '''Raipiria'''<ref>{{cite web|url=https://paekupu.co.nz/word/raipiria|work=Paekupu|title=Raipiria|accessdate=2026-04-28}}</ref><ref>{{cite web|url=https://paperspast.natlib.govt.nz/periodicals/MUKA19940101.2.12|work=Te Muka|title=Ngā Ingoa Wāhi Hou|date=Hānuere 1994|accessdate=2026-04-28}}</ref> he whenua i [[Āwherika]] ki te hauāuru. == Tohutoro == <references/> {{Maramara}} [[Category:Whenua]] [[Category:Āwherika]] a94y4k0jd58b7svjd264g2cktzh3kjs Waenganui Rāwhiti 0 17627 167811 167755 2026-06-02T21:36:07Z TautauKarepe 22930 167811 wikitext text/x-wiki [[File:Middle East (orthographic projection).svg|thumb|Ngā whenua o te Waenganui Rāwhiti i kārikiuri i te mapi. ]] Ko '''Waenganui Rāwhiti''' tētahi rohe i [[Āhia]]. == Ngā whenua i te Waenganui Rāwhiti == * [[Pāreina]] * [[Hauri Arāpia]] * [[Hiria]] * [[Hōrano]] * [[Iharaira]] * [[Īhipa]] * [[Īrāki]] * [[Īrāna]] * [[Katā]] * [[Kotahitanga o ngā Whenua Ārapi]] * [[Kūweiti]] * [[Omāna]] * [[Parihitini]] * [[Repanona]] * [[Tākei]] * [[Īemene]] == I ētahi wā == * [[Āmenia]] * [[Atepaihānia]] * [[Āwhekenetāna]] * [[Haipara]] * [[Hōria]] * [[Katatānga]] * [[Kikitānga]] * [[Pakitāne]] * [[Tahikitāna]] * [[Tukumanatānga]] * [[Uhipeketāne]] == Tāone nui == # [[Kairo]] # [[Teherane]] # [[Itānipuru]] # [[Pakatata]] # [[Riata]] # [[Anakara]] # [[Tūpai]] # [[Alexandria]] # [[Hera (tāone)|Hera]] [[Category:Āhia]] cqc03v74pr9l454y0h4zec5q70x8luk Āwherika-ki-te-raki 0 17634 167851 154472 2026-06-02T23:34:55Z TautauKarepe 22930 167851 wikitext text/x-wiki [[File:North Africa (orthographic projection).svg|thumb|Ngā whenua o Āwherika-ki-te-raki]] Ko '''Āwherika-ki-te-raki''' tētahi rohe ki te raki o [[Āwherika]]. == Ngā whenua i te Waenganui Rawhiti == * [[Aratiria]] * [[Īhipa]] * [[Ripia]] * [[Marako]] * [[Hūtāne]] * [[Tūnihia]] * [[Hahāra ki te Hauāuru]] == Tāone nui == # [[Kairo]] # [[Alexandria]] # [[Casablanca]] # [[Giza]] # [[Algiers]] # [[Khartoum]] # [[Rabat]] # [[Omdurman]] # [[Tripoli]] # [[Fes]] # [[Sale]] # [[Marrakesh]] # [[Boumerdas]] # [[Agadir]] # [[Tunis]] [[category: Āwherika]] plr00o6lma0ff1gzf8mfmupdqxwk676 Category:Ripia 14 18752 167854 162983 2026-06-02T23:37:44Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Category:Rīpia]] to [[Category:Ripia]] 162983 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 User:TautauKarepe 2 19973 167824 167456 2026-06-02T22:23:50Z TautauKarepe 22930 167824 wikitext text/x-wiki {{#babel:en|mi-1}} I read at about mi-1, but I write at about mi-0, so feel free to correct anything you see. ==Hei tuhi a muri== [[Kōhoro]] bwyf5hh6x5hjywm8qwnwi8rv981spa6 167869 167824 2026-06-03T00:41:23Z TautauKarepe 22930 167869 wikitext text/x-wiki {{#babel:en|mi-1}} I read at about mi-1, but I write at about mi-0, so feel free to correct anything you see. ==Hei tuhi a muri== [[Kōhoro]] [[Makau]] 6y826lgvvlzrsjw4znq5sx264p2als3 167870 167869 2026-06-03T00:41:38Z TautauKarepe 22930 167870 wikitext text/x-wiki {{#babel:en|mi-1}} I read at about mi-1, but I write at about mi-0, so feel free to correct anything you see. ==Hei tuhi a muri== [[Kōhoro]] [[Makau]] 52lnuthn61y29ghdl4f5oe6cbzs288m Ngā moutere rawa nui 0 20022 167864 167713 2026-06-03T00:25:17Z InternetArchiveBot 14409 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 167864 wikitext text/x-wiki Kei konei he rārangi o '''ngā moutere rawa nui'''. == Nā Rahi == {| class="wikitable" |+ !Tau !Ingoa !Rahi (km<sup>2</sup>) |- |1 |[[Kirīnirangi]] |2,130,800 |- |2 |[[Nūkini]] |785,753 |- |3 |[[Pōnio]] |748,168 |- |4 |[[Marakāhia]] |587,041 |- |5 |[[Motu Baffin]] |507,451 |- |6 |[[Humatā]] |443,065 |- |7 |[[Honshu]] |227,938 |- |8 |[[Piritini Nui]] |218,634 |- |9 |[[Motu Victoria]] |217,291 |- |10 |[[Motu Ellesmere]] |196,236 |- |11 |[[Sulawesi]] |180,681 |- |12 |[[Te Wai-pounamu|Wai-pounamu]] |145,836 |- |13 |[[Hawa]] |138,794 |- |14 |[[Ika-a-Māui]] |111,583 |- |15 |[[Luzon]] |109,965 |} == Nā Taupori == {| class="wikitable" !Tau !Ingoa !Taupori |- |1 |[[Hawa]] |156,927,804 (2024)<ref name="detik20">{{Cite web|last=Sugianto|first=Danang|title=Sensus Penduduk 2020 Selesai, Begini Sebaran Masyarakat RI Terbaru|url=https://finance.detik.com/berita-ekonomi-bisnis/d-5343868/sensus-penduduk-2020-selesai-begini-sebaran-masyarakat-ri-terbaru|access-date=2024-08-16|website=detikfinance|language=id-ID}}</ref> |- |2 |[[Honshu]] |102,579,606 (2020)<ref name="JPCensus">{{cite web|url=https://www.stat.go.jp/english/data/kokusei/2020/summary.html|work=Statistics Bureau of Japan|title=2020 Summary of the results and statistical tables|language=ja}}</ref><ref>Enumerated population refers to all usual residents within 34 prefectures except for 139 inhabited islands (399,270 inhabitants in total as of October 1, 2020) and [[Liancourt Rocks]] (40 registered inhabitants in two islands in total as of December 31, 2024). Artificial or tied islands such as [[Osaka Prefectural Government Sakishima Building|Sakishima]] (23,507 inhabitants), [[Rokkō Island]] (19,282 inhabitants), and [[Kansai International Airport]] (1 inhabitant) as well as innter islands such as [[Okishima]] (242 inhabitants) within [[Lake Biwa]], [[Daikon Island|Daikonshima-Eshima]] (3,793 inhabitants) within [[Nakaumi]], and [[Bentenjima Station|Bentenjima Islands]] (3,017 inhabitants) in [[Lake Hamana]] are not treated as separate islands.</ref> |- |3 |[[Piritini Nui]] |66,344,800 (2023)<ref name="Office for National Statistics 2024-03-26">{{cite web|title=Population estimates for the UK, England, Wales, Scotland, and Northern Ireland|website=Office for National Statistics|date=2024-03-26|url=https://www.ons.gov.uk/peoplepopulationandcommunity/populationandmigration/populationestimates/bulletins/annualmidyearpopulationestimates/latest#population-of-uk-at-2023|access-date=2024-07-10}}</ref> |- |4 |[[Luzon]] |64,301,558 (2024) |- |5 |[[Humatā]] |60,795,669 (2023)<ref name="detik202">{{Cite web|last=Sugianto|first=Danang|title=Sensus Penduduk 2020 Selesai, Begini Sebaran Masyarakat RI Terbaru|url=https://finance.detik.com/berita-ekonomi-bisnis/d-5343868/sensus-penduduk-2020-selesai-begini-sebaran-masyarakat-ri-terbaru|access-date=2024-08-16|website=detikfinance|language=id-ID}}</ref><ref>Composed of 10 provinces including 2 on outlying islands</ref> |- |6 |[[Marakāhia]] |31,964,956 (2024) |- |7 |[[Mindanao]] |27,384,138 (2024)<ref name="http://population.city/philippines/adm/mindanao/">Based on 2024 estimate population of 6 regions that comprise Mindanao, subtracting out 3 entire provinces: Sulu, Tawi-tawi and Dinagat Islands, and entire islands (geographic) of Basilan, Olutanga, Camiguin, Surigao Islands, Samal, and Sarangani Islands</ref> |- |8 |[[Motu Ahitereiria]] |25,294,065 (2021) |- |9 |[[Taiwana]] |23,865,820 (2021)<ref name="geo">{{cite web|url=http://www.geohive.com/cntry/|title=G|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20120921074436/http://www.geohive.com/cntry/|archive-date=2012-09-21}}</ref> |- |10 |[[Salsette]] |23,729,378 (2022)<ref name="geo2">{{cite web|url=http://www.geohive.com/cntry/|title=G|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20120921074436/http://www.geohive.com/cntry/|archive-date=2012-09-21}}</ref><ref>Composed of Greater [[Mumbai]], [[Thane]] and [[Mira-Bhayandar]]</ref> |- |11 |[[Pōnio]] |23,720,000 (2020)<ref name="detik203">{{Cite web|last=Sugianto|first=Danang|title=Sensus Penduduk 2020 Selesai, Begini Sebaran Masyarakat RI Terbaru|url=https://finance.detik.com/berita-ekonomi-bisnis/d-5343868/sensus-penduduk-2020-selesai-begini-sebaran-masyarakat-ri-terbaru|access-date=2024-08-16|website=detikfinance|language=id-ID}}</ref><ref name="citypop">[http://www.citypopulation.de/Malaysia.html Malaysia: Federal States, Territories, Districts, Major Cities, Urban Aras & Conurbations - Statistics & Maps on City Population]. Citypopulation.de (2013-05-20). Retrieved on 2013-07-12.</ref><ref>{{cite web|url=http://statistics.gov.my/portal/index.php?option=com_content&view=article&id=537&Itemid=111&lang=bm&negeri=W.P.Labuan|title=W.P. Labuan Sepintas Lalu|work=statistics.gov.my|access-date=2014-09-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20141113202019/http://www.statistics.gov.my/portal/index.php?option=com_content&view=article&id=537&Itemid=111&lang=bm&negeri=W.P.Labuan|archive-date=2014-11-13|url-status=dead}}</ref><ref>Administratively composed of 5 Indonesian provinces, 2 Malaysian states, 1 Malaysian territory and the sovereign state of Brunei, for this sum does not include Labuan nor Tarakan islands for which there is data.</ref> |- |12 |[[Hispaniola]] |22,278,000 (2020) |- |13 |[[Hīraka]] |22,000,000 (2023)<ref>{{cite web|url=http://www.statistics.gov.lk/PopHouSat/VitalStatistics/MidYearPopulation/Mid-year%20population%20by%20age%20group.pdf|title=Mid-year Population Estimates by Age Group and Sex, 2012 - 2016|publisher=Department of Census and Statistics Sri Lanka|access-date=2026-05-31|archive-date=2017-11-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20171117022357/http://www.statistics.gov.lk/PopHouSat/VitalStatistics/MidYearPopulation/Mid-year%20population%20by%20age%20group.pdf|url-status=dead}}</ref> |- |14 |[[Sulawesi]] |20,568,411 (2023)<ref name="detik204">{{Cite web|last=Sugianto|first=Danang|title=Sensus Penduduk 2020 Selesai, Begini Sebaran Masyarakat RI Terbaru|url=https://finance.detik.com/berita-ekonomi-bisnis/d-5343868/sensus-penduduk-2020-selesai-begini-sebaran-masyarakat-ri-terbaru|access-date=2024-08-16|website=detikfinance|language=id-ID}}</ref><ref>Composed of 6 provinces</ref> |- |15 |[[Nūkini]] |14,800,000 (2020)<ref name="detik205">{{Cite web|last=Sugianto|first=Danang|title=Sensus Penduduk 2020 Selesai, Begini Sebaran Masyarakat RI Terbaru|url=https://finance.detik.com/berita-ekonomi-bisnis/d-5343868/sensus-penduduk-2020-selesai-begini-sebaran-masyarakat-ri-terbaru|access-date=2024-08-16|website=detikfinance|language=id-ID}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.spc.int/nmdi/population|title=Papua New Guinea|work=citypopulation.de}}</ref> |} == Tohutoro == 0h23whlzeq1vtupwsf7bgt3jk9gulr7 Template:Country data Kehitāna 10 20038 167805 2026-06-02T21:28:02Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Template:Country data Kehitāna]] to [[Template:Country data Kikitānga]]: Misspelled title 167805 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Template:Country data Kikitānga]] 4xfgn0i9jvde1irofzpxs1qarydspep Kuala Lumpur 0 20039 167816 2026-06-02T21:52:38Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Kuala Lumpur]] to [[Kuara Rūpa]] 167816 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Kuara Rūpa]] 48z7yyes3gp9fhn99sefkpikdg5h8ee Mareia 0 20040 167823 2026-06-02T22:17:39Z TautauKarepe 22930 Redirected page to [[Marēhia]] 167823 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Marēhia]] 1evvmdeoa1gvsqppe5eusq99zdcvybl Raipiri 0 20041 167833 2026-06-02T22:49:20Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Raipiri]] to [[Raipiria]] 167833 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Raipiria]] onj5r55wlt2jqoz6ggeeqr8crsjksz9 Template:Country data Raipiri 10 20042 167836 2026-06-02T22:56:43Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Template:Country data Raipiri]] to [[Template:Country data Raipiria]] 167836 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Template:Country data Raipiria]] ok1uxazzti74rypyhk5knpyarl614g5 Rīpia 0 20043 167843 2026-06-02T23:30:18Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Rīpia]] to [[Ripia]] over redirect 167843 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Ripia]] m8a17ze4jaj8q91y499q8xuf7k7ikct Template:Country data Rīpia 10 20044 167846 2026-06-02T23:31:04Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Template:Country data Rīpia]] to [[Template:Country data Ripia]] 167846 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Template:Country data Ripia]] sd6wndk205exwkkd95aai7dwi0ndyid Category:Rīpia 14 20045 167855 2026-06-02T23:37:44Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Category:Rīpia]] to [[Category:Ripia]] 167855 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[:Category:Ripia]] 7x5rd8xiz5b98408mw9719gq2v9o5vc Rīkenetaina 0 20046 167857 2026-06-03T00:12:21Z TautauKarepe 22930 Redirected page to [[Rīkeneteina]] 167857 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Rīkeneteina]] etfqutmrcqksuvaxzn3obi0307yvbg1 Rihipone 0 20047 167859 2026-06-03T00:15:16Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Rihipone]] to [[Rīpene]] 167859 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Rīpene]] mhk08grvyowwgr2bw57dquuizuahcui Template:Country data Makao 10 20048 167873 2026-06-03T00:43:07Z TautauKarepe 22930 TautauKarepe moved page [[Template:Country data Makao]] to [[Template:Country data Makau]]: e ai ki te matatiki me paekupu 167873 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Template:Country data Makau]] b7pw6sw2qt92dtavadt5cmwnpzhkv0m Matakāhika 0 20049 167882 2026-06-03T03:13:41Z TautauKarepe 22930 Redirected page to [[Marakāhia]] 167882 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Marakāhia]] qpfrv7i17hwwyuz0t1iv64stbzcmt82