Wikiphidiya
nrwiki
https://nr.wikipedia.org/wiki/Main_Page
MediaWiki 1.47.0-wmf.4
first-letter
Iinrhatjhi
Khethekileko
Asiqongelane
Umsebenzisi
Umsebenzisi asiqongelane
Wikiphidiya
Wikiphidiya asiqongelane
Isimumathi
Isimumathi asiqongelane
MediaWiki
MediaWiki asiqongelane
Umhlahlandlelasakhiwo
Umhlahlandlelasakhiwo asiqongelane
Lisizo
Lisizo asiqongelane
Mkhakha
Mkhakha asiqongelane
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
U-Zacharias Wagenaer
0
1102
6663
6491
2026-05-31T16:38:33Z
Mosakaruka
586
edited
6663
wikitext
text/x-wiki
'''U-Zacharias Wagenaer''' (owaziwa ngo ''-Wagener'', ''Wagenaar'' no ''-Wagner'' ) (10 Meyi 1614 – 12 Okthoba 1668) bekangumtloli womDatjhi owabelethelwa e-Germany, umdwebi weenthombe, umthengisi, ilunga leKhotho yoBulungiswa, umphathi we-Deshima kanye nomnqophisi weKoloni yamaDatjhi eseKapa. Eminyakeni ema-35 wakhamba iinarhakazi ezine.
== Umlando ==
=== Ipilwakhe Yekukhuleni Nebizelo ===
U-Zacharias bekayindodana yejaji yom-''Saxon'' nomdwebi. Ngo-1633 wasuka e-Dresden wadlula e-Hamburg waya e -Amsterdam . Lapho wasebenzela u-Willem Blaeu . Kungakapheli umnyaka watlolisa njengesotja emabuthweni we-''Dutch West India Company'' ukuyokulwa e-''"New Holland"'' (i-''Dutch Brazil'') ngo-1634. Ngemva kweminyaka emithathu, waqatjhwa njengomtloli mbusi wekoloni leyo, u-Count John Maurice, iKosana ye-Nassau-Siegen . E-Recife bekaphethe idayari enemifanekiso eli-109 yemibala yamanzi yeemfesi ezikarisako, iinyoni ezingakajayeleki, iinlwana ezilisizo neziyingozi, iinthelo ezimnandi neenbungu ezimbi ezinetjhefu, nabantu abakhulu, abazotho nofana abanzima, nakangadangisako wababiza ngokuthi "''Thier-Buch''". Kuneenthombe zefesi ezinehloko yehamura, ifesi i-filefish, i-Serranidae, ne -Cirripedia. Mhla ali-1 kuMrhayili 1641, watjhiya i-Dutch Brazil, wafika e-Texel mhla ali-17 kuMgwengweni. Wabuyela emuva e-Dresden wafika mhlana ali-12 kuNobayeni.<ref>Churchill, Awnsham; Churchill, John (1704). "A Short Account of the Voyages of Mr. Zachary Wagener, Perform'd in 35 Years, Through Europe, Asia, Africa and America, Taken out of his own Journal." Retrieved on: https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=aeu.ark:/13960/t05x2tr82&view=1up&seq=725. Retrieved on 31/05/2026.</ref><ref>Zacharias Wagner and Japan (I) – The Autobiography of a 'Thunderman']. ''Dokufutsu Bungaku Kenkyû'' (in German) (37). Fukoka: Kyushu University: 53–102. Archived (PDF) from the original on 23 November 2016. Retrieved from: https://wolfgangmichel.web.fc2.com/publ/aufs/28/28.htm. Retrieved on 31/05/2026.</ref> Ngemva kweenyanga ezine, watjhiya i-Dresden ukubuyela e-Netherlands wafika e-Amsterdam mhla ama-29 kuNtaka 1642,<ref>Churchill, Awnsham; Churchill, John (1732). "A Short Account of the Voyages of Mr. Zachary Wagener, Perform'd in thirty five Years, Through Europe, Asia, Africa and America, Taken out of his own Journal".Retrieved from: https://archive.org/details/cihm_33298/page/n22/mode/1up. Retrieved on 31/05/2026.</ref> begodu wathola isikhundla ekhamphanini i-''Dutch East India Company'' ( NgesiDatjhi: ''Vereenigde Oostindische Compagnie,'' evame ukurhunyezwa ngokuthi yi-VOC).
=== Ikhambo LamaDatjhi Lokuya ENdiya ===
[[Isimumathi:Meireki_fire.JPG|thumb|UmLilo omKhulu we-Meireki owathatha amalanga amathathu begodu kungenzeka ubangele ukufa kwabantu abayi-100,000. Imizamo yokwakha kabutjha yathatha iminyaka emibili, njengoba i-''shogunate'' yathatha ithuba lokuhlela kabutjha idorobha ngokuya ngezinto ezihlukahlukeneko eziphathekako.]]
Mhla amalanga ama-29 kuKhukhulamungu ngo-1642 wakhamba ngesikepe asendleleni etjhinga eNdiya njengomuntu oyokufunda umsebenzi (NgesiDatjhi: ''adelborst''). Wafika e-Batavia mhla ali-17 kuMrhayili 1643 ngesikepe i-Zwaan begodu msinyana ngemva kwalokho waqatjhwa Mbusi u-Antonie van Diemen njengomkopitjhi. Bekaqalwa njengomdwebi owakopa imifanekiso engaphezu kwama-50 phakathi kukaMgwengweni noNobayeni 1643 wayidweba encwadini esemthethweni yekhamba lika-Abel Tasman lango-1642-43 lapha u-Tasman waba mumuntu wokuthoma we-Yurobhu ukubona i-Tasmania, e-New Zealand kanye neenhlengele ezinengi ze-''Tongan Archipelago''. Ngo-1646 waba mthengisi ongaphasi kwabanye abathengisi begodu ngo-1651 waba mthengisi ozijameleko. Kathathu waba lilunga leKhotho yoBulungiswa e-Batavia. Ngo-1653 waya e-Canton ukuyokuvula ubudlelwano bokurhweba, okwaba yinto engasizi ngalitho, ngebanga lepi yombango ngemva kokuwa kwe-<nowiki><i>Ming Dynasty</i></nowiki>.
Ngo-1657 waphakama ngesikhundla waba yi-<nowiki><i>opperhoofd</i></nowiki> (isikhulu esiphezulu) se-VOC esihlengeleni esincani e- ''Nagasaki Bay'' esihlengeleni seJapani se-Kyushu, e-Dejima. Wakhamba waya enhlokodorobha ye-Edo ngomsebenzi wejima lamaDatjhi begodu waphunyuka edorobheni ebelitjha, okwathoma mhla ama-2 kuNtaka 1657. (Kunomdwebo wesandla sakhe eMnyuziyamu we-Edo-Tokyo .) Ngo-1659, njengomunye "we-''opperhoofden''" yokuthoma, wahlela isidlo sakusihlwa, ebesinokudla okuma-20 okuhlukahlukeneko. : U-Wagener wenza umtlamo we- <nowiki><i>porcelain</i></nowiki> yeJapani, ngokuya ngendlela yokuhlelwa kwesidlo ye-Europe ekhamba ibe nombala mhlophe nohlaza komkayi, nangamathuthumbo amanengi.
Ngo-1660 u-Wagner wabandakanyeka emikhulumiswaneni yokuthula nekosi ye-Makassar. Itheku belinabarhwebi bamaPutukezi abangaba ziin-2000 begodu iminyaka eminengi belithusela ukuqeda ukurhweba ngeenungo e-Moluccas. Ngomnyaka olandelako waba yihloko yezemiSebenzi yomPhakathi e-Batavia.
Ngo-1662 waya e -Cape of Good Hope nomndenakhe omncani, iinceku ezihlanu neenjomani ezimbili. Walandela u-Jan van Riebeeck njengombusi mhla asi-6 kuMrhayili womnyaka loyo. U-Riebeeck wasuka ngelanga elilandelako. NgoNobayeni 1663 wabawa i-Batavia bona imthumelele izinto zokubumba iimpoto ezivela e-Persia.<ref>Mack, Rudiger (2024). ''First Encounters. The Early Pacific and European Narratives of Abel Tasman's 1642 Voyage''. Feilding, New Zealand: Heritage Press. pp. 187–196. ISBN <bdi>9781991097002</bdi>.</ref> Wakhulumisana namaKhoikhoi ngeenkomo zeKhamphani. Ngokuzibamba kwakhe bona angasolo akhambakhamba u-Wagener wabeka umthethomgomo wokuthi angekhe angenele eempikiswaneni zeentjhaba zendabuko begodu angekhe athathe ihlangothi. Ngemva kweminyaka emihlanu yokufunda, umfundi weJarimani u-Georg Friedrich Wreede watlola isirhunyezo selimi lesiDatjhi nesi-Khoikhoi Ngu-Wagener wamkhetha bona enze njalo nabase-Mauritius.
U-Wagener bekangomunye wabantu abahlanu ababeka isisekelo se-<nowiki><i>Castle of Good Hope</i></nowiki>, eyathonywa ngoRhoboyi wango-1665. Wakha ibulungelo lamanzi, wanikela imikhumbi ngamanzi ahlanzekileko, wakha isibhedlela, isikolo nesonto. Ngo-1666 umkakhe u-Anna Auxbrebis, ebekatjhade naye ngo-1648, wahlongakala.
=== Ipilwakhe Yekuluphaleni ===
Mhla amalanga ama-27 kuKhukhulamungu 1666 u-Wagener watjhiya umsebenzi begodu wabuyela e-Batavia nendodakazi kamkakhe. Wathengisa iingqila zakhe ezivela e-Bengal. Wakhamba nezipho waya ukuyobona i- <nowiki><i>sushunan</i></nowiki> namkha umbusi we-Mataram, owala ukurhweba ne-VOC. Wathoma ikhambo leli anelwazi elincani lelimi lesiMalay nofana lesi-Javan, begodu umphumela womnqopho loyo khenge umsebenzele kuhle. Nanyana kunjalo, u-Wagener wavakatjhela i-Japara ngemva kwalokho. Ngemva komnyaka wabuyela emva e-Amsterdam njengesekela lomphathi omkhulu wezepi enarheni, kodwana bekagula. Wangcwatjwa mhlana ali-16 kuNobayeni 1668 eSontweni eliDala .
Omunye wemidwebo wedayari yakhe watjhugululwa ukusuka ku-<nowiki><i>High Dutch</i></nowiki> ukuya esiNgisini begodu wagadangiswa ngo-1704 nango-1732. Umtlolo wesandla onomdwebo wona loyo—kodwana ongesiJarimani—bewuyingcenye yeButhelelo lemiGadangiso neeNthombe (NgesiJamrimani ''Kupferstich-Kabinett'') we-<nowiki><i>Dresden State Art Collections</i></nowiki> kusukela ekuthomeni kwekhulu le-18. <ref name="michel87" />
=== Idlhego Lakhe Njenge-''Opperhoofd'' ===
U-Wagner wasebenza amathemu amabili njengo -<nowiki><i>opperhoofd</i></nowiki> ngokutjhuguluka no[[Joan Boucheljon|-Joan Boucheljon]] :
* U-Joan Bouchelion: 23 kuSewula1655 - 1 kuSinyikhaba 1656
* U-Zacharias Wagenaer [Wagener]: 1 kuSinyikhaba 1656 - 27 kuSewula 1657
* U-Joan Bouchelion: 27 kuSewula 1657 - 23 kuSewula 1658
* U-Zacharias Wagenaer [Wagener]: 22 kuSewula 1658 - 4 kuSinyikhaba 1659
* U-Joan Bouchelion: 4 kuSinyikhaba 1659 - 26 kuSewula 1660
== Ibuthelelo Leenthombe Zakhe ==
<gallery>
Isimumathi:Zacharias_Wagner_-_Insetos.jpg|alt=Insects, Kupferstich-Kabinett (Dresden)| Iinunwana, i-Kupferstich-Kabinett (Dresden)
Isimumathi:Zacharias_Wagner_-_Caranguejo.jpg|alt=Caranguejo (crab)| I-Caranguejo (ikala)
</gallery>
== Iinkomba ==
[[Mkhakha:Pages with unreviewed translations]]
31r78k7l40d3xhhjlouy6yxqvxxio92
6664
6663
2026-05-31T17:07:15Z
Mosakaruka
586
6664
wikitext
text/x-wiki
'''U-Zacharias Wagenaer''' (owaziwa ngo''-Wagener'', namkha u-''Wagenaar'' nnamkha u''-Wagner'' ) (10 Meyi 1614 – 12 Okthoba 1668) bekangumtloli womDatjhi owabelethelwa e-Germany, umdwebi weenthombe, umthengisi, ilunga leKhotho yoBulungiswa, umphathi we-Deshima kanye nomnqophisi weKoloni yamaDatjhi eseKapa. Eminyakeni ema-35 wakhamba iinarhakazi ezine.
== Umlando ==
=== Ipilwakhe Yekukhuleni Nebizelo ===
U-Zacharias bekayindodana yejaji yom-''Saxon'' nomdwebi. Ngo-1633 wasuka e-Dresden wadlula e-Hamburg waya e -Amsterdam . Lapho wasebenzela u-Willem Blaeu . Kungakapheli umnyaka watlolisa njengesotja emabuthweni we-''Dutch West India Company'' ukuyokulwa e-''"New Holland"'' (i-''Dutch Brazil'') ngo-1634. Ngemva kweminyaka emithathu, waqatjhwa njengomtloli mbusi wekoloni leyo, u-Count John Maurice, iKosana ye-Nassau-Siegen . E-Recife bekaphethe idayari enemifanekiso eli-109 yemibala yamanzi yeemfesi ezikarisako, iinyoni ezingakajayeleki, iinlwana ezilisizo neziyingozi, iinthelo ezimnandi neenbungu ezimbi ezinetjhefu, nabantu abakhulu, abazotho nofana abanzima, nakangadangisako wababiza ngokuthi "''Thier-Buch''". Kuneenthombe zefesi ezinehloko yehamura, ifesi i-filefish, i-Serranidae, ne -Cirripedia. Mhla ali-1 kuMrhayili 1641, watjhiya i-Dutch Brazil, wafika e-Texel mhla ali-17 kuMgwengweni. Wabuyela emuva e-Dresden wafika mhlana ali-12 kuNobayeni.<ref name=":0">Churchill, Awnsham; Churchill, John (1704). "A Short Account of the Voyages of Mr. Zachary Wagener, Perform'd in 35 Years, Through Europe, Asia, Africa and America, Taken out of his own Journal." Retrieved on: https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=aeu.ark:/13960/t05x2tr82&view=1up&seq=725. Retrieved on 31/05/2026.</ref><ref name=":1">Zacharias Wagner and Japan (I) – The Autobiography of a 'Thunderman']. ''Dokufutsu Bungaku Kenkyû'' (in German) (37). Fukoka: Kyushu University: 53–102. Archived (PDF) from the original on 23 November 2016. Retrieved from: https://wolfgangmichel.web.fc2.com/publ/aufs/28/28.htm. Retrieved on 31/05/2026.</ref> Ngemva kweenyanga ezine, watjhiya i-Dresden ukubuyela e-Netherlands wafika e-Amsterdam mhla ama-29 kuNtaka 1642,<ref name=":2">Churchill, Awnsham; Churchill, John (1732). "A Short Account of the Voyages of Mr. Zachary Wagener, Perform'd in thirty five Years, Through Europe, Asia, Africa and America, Taken out of his own Journal".Retrieved from: https://archive.org/details/cihm_33298/page/n22/mode/1up. Retrieved on 31/05/2026.</ref> begodu wathola isikhundla ekhamphanini i-''Dutch East India Company'' ( NgesiDatjhi: ''Vereenigde Oostindische Compagnie,'' evame ukurhunyezwa ngokuthi yi-VOC).
=== Ikhambo LamaDatjhi Lokuya ENdiya ===
[[Isimumathi:Meireki_fire.JPG|thumb|UmLilo omKhulu we-Meireki owathatha amalanga amathathu begodu kungenzeka ubangele ukufa kwabantu abayi-100,000. Imizamo yokwakha kabutjha yathatha iminyaka emibili, njengoba i-''shogunate'' yathatha ithuba lokuhlela kabutjha idorobha ngokuya ngezinto ezihlukahlukeneko eziphathekako.]]
Mhla amalanga ama-29 kuKhukhulamungu ngo-1642 wakhamba ngesikepe asendleleni etjhinga eNdiya njengomuntu oyokufunda umsebenzi (NgesiDatjhi: ''adelborst''). Wafika e-Batavia mhla ali-17 kuMrhayili 1643 ngesikepe i-Zwaan begodu msinyana ngemva kwalokho waqatjhwa Mbusi u-Antonie van Diemen njengomkopitjhi. Bekaqalwa njengomdwebi owakopa imifanekiso engaphezu kwama-50 phakathi kukaMgwengweni noNobayeni 1643 wayidweba encwadini esemthethweni yekhamba lika-Abel Tasman lango-1642-43 lapha u-Tasman waba mumuntu wokuthoma we-Yurobhu ukubona i-Tasmania, e-New Zealand kanye neenhlengele ezinengi ze-''Tongan Archipelago''.<ref>Mack, Rudiger (2024). ''First Encounters. The Early Pacific and European Narratives of Abel Tasman's 1642 Voyage''. Feilding, New Zealand: Heritage Press. pp. 187–196. ISBN <bdi>9781991097002</bdi>.</ref> Ngo-1646 waba mthengisi ongaphasi kwabanye abathengisi begodu ngo-1651 waba mthengisi ozijameleko. Kathathu waba lilunga leKhotho yoBulungiswa e-Batavia. Ngo-1653 waya e-Canton ukuyokuvula ubudlelwano bokurhweba, okwaba yinto engasizi ngalitho, ngebanga lepi yombango ngemva kokuwa kwe-''Ming Dynasty''.
Ngo-1657 waphakama ngesikhundla waba yi-''opperhoofd'' (isikhulu esiphezulu) se-VOC esihlengeleni esincani e- ''Nagasaki Bay'' esihlengeleni seJapani se-Kyushu, e-Dejima. Wakhamba waya enhlokodorobha ye-Edo ngomsebenzi wejima lamaDatjhi begodu waphunyuka edorobheni ebelitjha, okwathoma mhla ama-2 kuNtaka 1657. (Kunomdwebo wesandla sakhe eMnyuziyamu we-Edo-Tokyo .) Ngo-1659, njengomunye "we-''opperhoofden''" yokuthoma, wahlela isidlo sakusihlwa, ebesinokudla okuma-200 okuhlukahlukeneko.<ref name=":3">Schoeman, Karel (2006). ''Kinders van die Kompanjie'' (in Afrikaans). Pretoria: Protea Boekehuis. ISBN <bdi>1869191196</bdi>.</ref> : U-Wagener wenza umtlamo we-''porcelain'' yeJapani, ngokuya ngendlela yokuhlelwa kwesidlo ye-Europe ekhamba ibe nombala mhlophe nohlaza komkayi, nangamathuthumbo amanengi.
Ngo-1660 u-Wagner wabandakanyeka emikhulumiswaneni yokuthula nekosi ye-Makassar. Itheku belinabarhwebi bamaPutukezi abangaba ziin-2000 begodu iminyaka eminengi belithusela ukuqeda ukurhweba ngeenungo e-Moluccas. Ngomnyaka olandelako waba yihloko yezemiSebenzi yomPhakathi e-Batavia.
=== Ikoloni YamaDatjhi EseKapa ===
Ngo-1662 waya e-Cape of Good Hope nomndenakhe omncani, iinceku ezihlanu neenjomani ezimbili.<ref name=":3" /> Walandela u-Jan van Riebeeck njengombusi mhla asi-6 kuMrhayili womnyaka loyo. U-Riebeeck wasuka ngelanga elilandelako. NgoNobayeni 1663 wabawa i-Batavia bona imthumelele izinto zokubumba iimpoto ezivela e-Persia.<ref>Mack, Rudiger (2024). ''First Encounters. The Early Pacific and European Narratives of Abel Tasman's 1642 Voyage''. Feilding, New Zealand: Heritage Press. pp. 187–196. ISBN <bdi>9781991097002</bdi>.</ref> Wakhulumisana namaKhoikhoi ngeenkomo zeKhamphani.<ref>Theal, George MacCall (1897). ''History of South Africa Under the Administration of the Dutch East India Company, 1652 to 1795'' (2nd ed.). London: Swan Sonnenschein & Co. OCLC 25939696. https://archive.org/details/historysouthafr01theagoog/page/n3/mode/2up. Retrieved 24 February 2020.</ref> Ngokuzibamba kwakhe bona angasolo akhambakhamba u-Wagener wabeka umthethomgomo wokuthi angekhe angenele eempikiswaneni zeentjhaba zendabuko begodu angekhe athathe ihlangothi. Ngemva kweminyaka emihlanu yokufunda, umfundi weJarimani u-Georg Friedrich Wreede watlola isirhunyezo selimi lesiDatjhi nesi-Khoikhoi.<ref>Wreede, Georg Friedrich (1916). Godée-Molsbergen, Everhardus Cornelius (ed.). ''G.F. Wreede's Hottentotse Woordelijst''. Reizen in Zuid-Afrika in de hollandse tijd. Vol. 1. 's-Gravenhage: Martinus Nijhoff. pp. 215–224.</ref> Ngu-Wagener wamkhetha bona enze njalo nabase-Mauritius.<ref>den Besten, Hans (2010). Huigen, Siegfried; de Jong, Jan L.; Kolfin, Elmer; et al. (eds.). "A badly harvested field: The growth of linguistic knowledge and the Dutch Cape colony until 1796" (PDF)Retrieved from:https://web.archive.org/web/20200224011331/https://pdfs.semanticscholar.org/e8ad/25af90e01c4130dc42f8a8c9253d76305b84.pdf Retrieved on 31/05/2026.</ref>
U-Wagener bekangomunye wabantu abahlanu ababeka isisekelo se-''Castle of Good Hope'', eyathonywa ngoRhoboyi wango-1665.<ref>Spohr, Otto H; Wagner, Zacharias (1967). ''Zacharias Wagner, second commander of the Cape''. Cape Town, Amsterdam: A.A. Balkema. OCLC 3424966.</ref> Wakha ibulungelo lamanzi, wanikela imikhumbi ngamanzi ahlanzekileko, wakha isibhedlela, isikolo nesonto. Ngo-1666 umkakhe u-Anna Auxbrebis, ebekatjhade naye ngo-1648, wahlongakala.
=== Ipilwakhe Yekuluphaleni ===
Mhla amalanga ama-27 kuKhukhulamungu 1666 u-Wagener watjhiya umsebenzi begodu wabuyela e-Batavia nendodakazi kamkakhe. Wathengisa iingqila zakhe ezivela e-Bengal. Wakhamba nezipho waya ukuyobona i-''sushunan'' namkha umbusi we-Mataram, owala ukurhweba ne-VOC. Wathoma ikhambo leli anelwazi elincani lelimi lesiMalay nofana lesi-Javan, begodu umphumela womnqopho loyo khenge umsebenzele kuhle. Nanyana kunjalo, u-Wagener wavakatjhela i-Japara ngemva kwalokho. Ngemva komnyaka wabuyela emva e-Amsterdam njengesekela lomphathi omkhulu wezepi enarheni, kodwana bekagula. Wangcwatjwa mhlana ali-16 kuNobayeni 1668 eSontweni eliDala .
Omunye wemidwebo wedayari yakhe watjhugululwa ukusuka ku-''High Dutch'' ukuya esiNgisini begodu wagadangiswa ngo-1704 nango-1732.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" /> Umtlolo wesandla onomdwebo wona loyo—kodwana ongesiJarimani—bewuyingcenye yeButhelelo lemiGadangiso neeNthombe (NgesiJamrimani ''Kupferstich-Kabinett'') we-''Dresden State Art Collections'' kusukela ekuthomeni kwekhulu le-18.<ref name=":0" />
=== Idlhego Lakhe Njenge-''Opperhoofd'' ===
U-Wagner wasebenza amathemu amabili njengo-''opperhoofd'' ngokutjhuguluka no[[Joan Boucheljon|-Joan Boucheljon]] :
* U-Joan Bouchelion: 23 kuSewula1655 - 1 kuSinyikhaba 1656
* U-Zacharias Wagenaer [Wagener]: 1 kuSinyikhaba 1656 - 27 kuSewula 1657
* U-Joan Bouchelion: 27 kuSewula 1657 - 23 kuSewula 1658
* U-Zacharias Wagenaer [Wagener]: 22 kuSewula 1658 - 4 kuSinyikhaba 1659
* U-Joan Bouchelion: 4 kuSinyikhaba 1659 - 26 kuSewula 1660
== Ibuthelelo Leenthombe Zakhe ==
<gallery>
Isimumathi:Zacharias_Wagner_-_Insetos.jpg|alt=Insects, Kupferstich-Kabinett (Dresden)| Iinunwana, i-Kupferstich-Kabinett (Dresden)
Isimumathi:Zacharias_Wagner_-_Caranguejo.jpg|alt=Caranguejo (crab)| I-Caranguejo (ikala)
</gallery>
== Iinkomba ==
[[Mkhakha:Pages with unreviewed translations]]
snc4cs1u245k8ekxd3q8wv9pmzhrf93
6665
6664
2026-05-31T20:44:12Z
Mosakaruka
586
edited
6665
wikitext
text/x-wiki
'''U-Zacharias Wagenaer''' (owaziwa ngo''-Wagener'', namkha u-''Wagenaar'' nnamkha u''-Wagner'' ) (10 Meyi 1614 – 12 Okthoba 1668) bekangumtloli womDatjhi owabelethelwa e-Germany, umdwebi weenthombe, umthengisi, ilunga leKhotho yoBulungiswa, umphathi we-Deshima kanye nomnqophisi weKoloni yamaDatjhi eseKapa. Eminyakeni ema-35 wakhamba iinarhakazi ezine.
== Umlando ==
=== Ipilwakhe Yekukhuleni Nebizelo ===
U-Zacharias bekayindodana yejaji yom-''Saxon'' nomdwebi. Ngo-1633 wasuka e-Dresden wadlula e-Hamburg waya e -Amsterdam . Lapho wasebenzela u-Willem Blaeu . Kungakapheli umnyaka watlolisa njengesotja emabuthweni we-''Dutch West India Company'' ukuyokulwa e-''"New Holland"'' (i-''Dutch Brazil'') ngo-1634. Ngemva kweminyaka emithathu, waqatjhwa njengomtloli mbusi wekoloni leyo, u-Count John Maurice, iKosana ye-Nassau-Siegen . E-Recife bekaphethe idayari enemifanekiso eli-109 yemibala yamanzi yeemfesi ezikarisako, iinyoni ezingakajayeleki, iinlwana ezilisizo neziyingozi, iinthelo ezimnandi neenbungu ezimbi ezinetjhefu, nabantu abakhulu, abazotho nofana abanzima, nakangadangisako wababiza ngokuthi "''Thier-Buch''". Kuneenthombe zefesi ezinehloko yehamura, ifesi i-filefish, i-Serranidae, ne -Cirripedia. Mhla ali-1 kuMrhayili 1641, watjhiya i-Dutch Brazil, wafika e-Texel mhla ali-17 kuMgwengweni. Wabuyela emuva e-Dresden wafika mhlana ali-12 kuNobayeni.<ref name=":0">Churchill, Awnsham; Churchill, John (1704). "A Short Account of the Voyages of Mr. Zachary Wagener, Perform'd in 35 Years, Through Europe, Asia, Africa and America, Taken out of his own Journal." Retrieved on: https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=aeu.ark:/13960/t05x2tr82&view=1up&seq=725. Retrieved on 31/05/2026.</ref><ref name=":1">Zacharias Wagner and Japan (I) – The Autobiography of a 'Thunderman']. ''Dokufutsu Bungaku Kenkyû'' (in German) (37). Fukoka: Kyushu University: 53–102. Archived (PDF) from the original on 23 November 2016. Retrieved from: https://wolfgangmichel.web.fc2.com/publ/aufs/28/28.htm. Retrieved on 31/05/2026.</ref> Ngemva kweenyanga ezine, watjhiya i-Dresden ukubuyela e-Netherlands wafika e-Amsterdam mhla ama-29 kuNtaka 1642,<ref name=":2">Churchill, Awnsham; Churchill, John (1732). "A Short Account of the Voyages of Mr. Zachary Wagener, Perform'd in thirty five Years, Through Europe, Asia, Africa and America, Taken out of his own Journal".Retrieved from: https://archive.org/details/cihm_33298/page/n22/mode/1up. Retrieved on 31/05/2026.</ref> begodu wathola isikhundla ekhamphanini i-''Dutch East India Company'' ( NgesiDatjhi: ''Vereenigde Oostindische Compagnie,'' evame ukurhunyezwa ngokuthi yi-VOC).
=== Ikhambo LamaDatjhi Lokuya ENdiya ===
[[Isimumathi:Meireki_fire.JPG|thumb|UmLilo omKhulu we-Meireki owathatha amalanga amathathu begodu kungenzeka ubangele ukufa kwabantu abayi-100,000. Imizamo yokwakha kabutjha yathatha iminyaka emibili, njengoba i-''shogunate'' yathatha ithuba lokuhlela kabutjha idorobha ngokuya ngezinto ezihlukahlukeneko eziphathekako.]]
Mhla amalanga ama-29 kuKhukhulamungu ngo-1642 wakhamba ngesikepe asendleleni etjhinga eNdiya njengomuntu oyokufunda umsebenzi (NgesiDatjhi: ''adelborst''). Wafika e-Batavia mhla ali-17 kuMrhayili 1643 ngesikepe i-Zwaan begodu msinyana ngemva kwalokho waqatjhwa Mbusi u-Antonie van Diemen njengomkopitjhi. Bekaqalwa njengomdwebi owakopa imifanekiso engaphezu kwama-50 phakathi kukaMgwengweni noNobayeni 1643 wayidweba encwadini esemthethweni yekhamba lika-Abel Tasman lango-1642-43 lapha u-Tasman waba mumuntu wokuthoma we-Yurobhu ukubona i-Tasmania, e-New Zealand kanye neenhlengele ezinengi ze-''Tongan Archipelago''.<ref>Mack, Rudiger (2024). ''First Encounters. The Early Pacific and European Narratives of Abel Tasman's 1642 Voyage''. Feilding, New Zealand: Heritage Press. pp. 187–196. ISBN <bdi>9781991097002</bdi>.</ref> Ngo-1646 waba mthengisi ongaphasi kwabanye abathengisi begodu ngo-1651 waba mthengisi ozijameleko. Kathathu waba lilunga leKhotho yoBulungiswa e-Batavia. Ngo-1653 waya e-Canton ukuyokuvula ubudlelwano bokurhweba, okwaba yinto engasizi ngalitho, ngebanga lepi yombango ngemva kokuwa kwe-''Ming Dynasty''.
Ngo-1657 waphakama ngesikhundla waba yi-''opperhoofd'' (isikhulu esiphezulu) se-VOC esihlengeleni esincani e- ''Nagasaki Bay'' esihlengeleni seJapani se-Kyushu, e-Dejima. Wakhamba waya enhlokodorobha ye-Edo ngomsebenzi wejima lamaDatjhi begodu waphunyuka edorobheni ebelitjha, okwathoma mhla ama-2 kuNtaka 1657. (Kunomdwebo wesandla sakhe eMnyuziyamu we-Edo-Tokyo .) Ngo-1659, njengomunye "we-''opperhoofden''" yokuthoma, wahlela isidlo sakusihlwa, ebesinokudla okuma-200 okuhlukahlukeneko.<ref name=":3">Schoeman, Karel (2006). ''Kinders van die Kompanjie'' (in Afrikaans). Pretoria: Protea Boekehuis. ISBN <bdi>1869191196</bdi>.</ref> : U-Wagener wenza umtlamo we-''porcelain'' yeJapani, ngokuya ngendlela yokuhlelwa kwesidlo ye-Europe ekhamba ibe nombala mhlophe nohlaza komkayi, nangamathuthumbo amanengi.
Ngo-1660 u-Wagner wabandakanyeka emikhulumiswaneni yokuthula nekosi ye-Makassar. Itheku belinabarhwebi bamaPutukezi abangaba ziin-2000 begodu iminyaka eminengi belithusela ukuqeda ukurhweba ngeenungo e-Moluccas. Ngomnyaka olandelako waba yihloko yezemiSebenzi yomPhakathi e-Batavia.
=== Ikoloni YamaDatjhi EseKapa ===
Ngo-1662 waya e-Cape of Good Hope nomndenakhe omncani, iinceku ezihlanu neenjomani ezimbili.<ref name=":3" /> Walandela u-Jan van Riebeeck njengombusi mhla asi-6 kuMrhayili womnyaka loyo. U-Riebeeck wasuka ngelanga elilandelako. NgoNobayeni 1663 wabawa i-Batavia bona imthumelele izinto zokubumba iimpoto ezivela e-Persia.<ref>Mack, Rudiger (2024). ''First Encounters. The Early Pacific and European Narratives of Abel Tasman's 1642 Voyage''. Feilding, New Zealand: Heritage Press. pp. 187–196. ISBN <bdi>9781991097002</bdi>.</ref> Wakhulumisana namaKhoikhoi ngeenkomo zeKhamphani.<ref>Theal, George MacCall (1897). ''History of South Africa Under the Administration of the Dutch East India Company, 1652 to 1795'' (2nd ed.). London: Swan Sonnenschein & Co. OCLC 25939696. https://archive.org/details/historysouthafr01theagoog/page/n3/mode/2up. Retrieved 24 February 2020.</ref> Ngokuzibamba kwakhe bona angasolo akhambakhamba u-Wagener wabeka umthethomgomo wokuthi angekhe angenele eempikiswaneni zeentjhaba zendabuko begodu angekhe athathe ihlangothi. Ngemva kweminyaka emihlanu yokufunda, umfundi weJarimani u-Georg Friedrich Wreede watlola isirhunyezo selimi lesiDatjhi nesi-Khoikhoi.<ref>Wreede, Georg Friedrich (1916). Godée-Molsbergen, Everhardus Cornelius (ed.). ''G.F. Wreede's Hottentotse Woordelijst''. Reizen in Zuid-Afrika in de hollandse tijd. Vol. 1. 's-Gravenhage: Martinus Nijhoff. pp. 215–224.</ref> Ngu-Wagener wamkhetha bona enze njalo nabase-Mauritius.<ref>den Besten, Hans (2010). Huigen, Siegfried; de Jong, Jan L.; Kolfin, Elmer; et al. (eds.). "A badly harvested field: The growth of linguistic knowledge and the Dutch Cape colony until 1796" (PDF)Retrieved from:https://web.archive.org/web/20200224011331/https://pdfs.semanticscholar.org/e8ad/25af90e01c4130dc42f8a8c9253d76305b84.pdf Retrieved on 31/05/2026.</ref>
U-Wagener bekangomunye wabantu abahlanu ababeka isisekelo se-''Castle of Good Hope'', eyathonywa ngoRhoboyi wango-1665.<ref>Spohr, Otto H; Wagner, Zacharias (1967). ''Zacharias Wagner, second commander of the Cape''. Cape Town, Amsterdam: A.A. Balkema. OCLC 3424966.</ref> Wakha ibulungelo lamanzi, wanikela imikhumbi ngamanzi ahlanzekileko, wakha isibhedlela, isikolo nesonto. Ngo-1666 umkakhe u-Anna Auxbrebis, ebekatjhade naye ngo-1648, wahlongakala.
=== Ipilwakhe Yekuluphaleni ===
Mhla amalanga ama-27 kuKhukhulamungu 1666 u-Wagener watjhiya umsebenzi begodu wabuyela e-Batavia nendodakazi kamkakhe. Wathengisa iingqila zakhe ezivela e-Bengal. Wakhamba nezipho waya ukuyobona i-''sushunan'' namkha umbusi we-Mataram, owala ukurhweba ne-[[U-Jan Van Riebeeck|VOC]]. Wathoma ikhambo leli anelwazi elincani lelimi lesiMalay nofana lesi-Javan, begodu umphumela womnqopho loyo khenge umsebenzele kuhle. Nanyana kunjalo, u-Wagener wavakatjhela i-Japara ngemva kwalokho. Ngemva komnyaka wabuyela emva e-Amsterdam njengesekela lomphathi omkhulu wezepi enarheni, kodwana bekagula. Wangcwatjwa mhlana ali-16 kuNobayeni 1668 eSontweni eliDala .
Omunye wemidwebo wedayari yakhe watjhugululwa ukusuka ku-''High Dutch'' ukuya esiNgisini begodu wagadangiswa ngo-1704 nango-1732.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" /> Umtlolo wesandla onomdwebo wona loyo—kodwana ongesiJarimani—bewuyingcenye yeButhelelo lemiGadangiso neeNthombe (NgesiJamrimani ''Kupferstich-Kabinett'') we-''Dresden State Art Collections'' kusukela ekuthomeni kwekhulu le-18.<ref name=":0" />
=== Idlhego Lakhe Njenge-''Opperhoofd'' ===
U-Wagner wasebenza amathemu amabili njengo-''opperhoofd'' ngokutjhuguluka no[[Joan Boucheljon|-Joan Boucheljon]] :
* U-Joan Bouchelion: 23 kuSewula1655 - 1 kuSinyikhaba 1656
* U-Zacharias Wagenaer [Wagener]: 1 kuSinyikhaba 1656 - 27 kuSewula 1657
* U-Joan Bouchelion: 27 kuSewula 1657 - 23 kuSewula 1658
* U-Zacharias Wagenaer [Wagener]: 22 kuSewula 1658 - 4 kuSinyikhaba 1659
* U-Joan Bouchelion: 4 kuSinyikhaba 1659 - 26 kuSewula 1660
== Ibuthelelo Leenthombe Zakhe ==
<gallery>
Isimumathi:Zacharias_Wagner_-_Insetos.jpg|alt=Insects, Kupferstich-Kabinett (Dresden)| Iinunwana, i-Kupferstich-Kabinett (Dresden)
Isimumathi:Zacharias_Wagner_-_Caranguejo.jpg|alt=Caranguejo (crab)| I-Caranguejo (ikala)
</gallery>
== Iinkomba ==
[[Mkhakha:Pages with unreviewed translations]]
hwsxl90l1hmyexczrjd3a8e474vk6pk