Wikiphidiya nrwiki https://nr.wikipedia.org/wiki/Main_Page MediaWiki 1.47.0-wmf.6 first-letter Iinrhatjhi Khethekileko Asiqongelane Umsebenzisi Umsebenzisi asiqongelane Wikiphidiya Wikiphidiya asiqongelane Isimumathi Isimumathi asiqongelane MediaWiki MediaWiki asiqongelane Umhlahlandlelasakhiwo Umhlahlandlelasakhiwo asiqongelane Lisizo Lisizo asiqongelane Mkhakha Mkhakha asiqongelane TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk AmaNdebele 0 113 6687 3062 2026-06-12T07:18:17Z MissHadassah 1561 /* AmaNdebele Angaphambi Kuka-1600 */ linked pages 6687 wikitext text/x-wiki [[Isimumathi:Ndebele-women-loopspruit.jpg|right|frameless|295x295px|Abomma BamaNdebele ELoopspruit]] [[Isimumathi:Esther Mahlangu in 2015.jpg|thumb|UEsther Mahlangu ngo-2015]] '''AmaNdebele''' sitjhaba sabantu abakhuluma isiNdebele esinabantu abalinganiselwa eengidini ezimbili. Inengi lawo lihlala esifundeni seMpumalanga, kodwana amanye atjhabalele eemfundeni zoke zeSewula Afrika. Aziwa ngobukghwari bokugwala ephasini loke zombelele (njengombana uDorh. [[:en:Esther_Mahlangu|Esther Mahlangu]] aba livulandlela lubukghwari bokugwala bekube nje), izembatho neengubo zawo ezihle ezinemibala ekhanyako. Abanye bacabanga bona imvelaphi yamaNdebele isemaHlubini. Lokhu kubonakala ngobufakazi belimi phakathi kwelimi lesiNdebele nesiHlubi. Kunamagama amanengana akhona esiNdebeleni akhona nelimini lesiHlubi. Ngokwesibonelo, amagama anjengokuthi, "sela", "fumana", "ekhabo", njll, begodu womabili amalimi la ayandondoza. Okhunye okufuze kutjhejwe kukobana amaNdebele weSewula Afrika awafani namaNdebele weZimbabwe. Nanyana abosomlando baveza bona iinqhema ezimbilezi zakhe zahlangana esikhathini esithileko, kodwana umsuka wazo awufani.<ref>https://www.sahistory.org.za/article/ndebele-history</ref> Izembatho zabo bazikhakhazisa ngazo begodu nomgwalo wabo ubahlukanisa kuhle nabasesitjhabeni esinye. == AmaNdebele Angaphambi Kuka-1600 == Kunabosomlando abathi amaNdebele avela emaHlubini. Kuthiwa ikosi uNdebele yasuka emaHlubini nesitjhaba sayo yayokwakha endaweni ebizwa ngokobana kuseNdolwaneni. INgwenyama uNdebele wabeletha umNtungwa owaba ngubaba wesitjhaba samaNtungwa kwaNdolwana. Ngemva kwalokho umNtungwa wabeletha uMkhalangana, okukholelwa bona angaba ngubaba wamaKhalanga ahlala eZimbabwe neMalawi. Ngokukhamba kwesikhathi [[uMkhalangana]] wabeletha uNjonono owakhamba nesitjhaba sakhe wayokwakha endaweni eyaziwa ngokuthi kuseJononoskop. Ngokukhamba kwesikhathi uNjonono wabeletha uNanasi owabeletha uMafana. Bese iNgwenyama uMafana abelethe iNgwenyama uMhlanga ebeletha uMusi noSikhube. INgwenyama uMusi ibeletha amadodana namadodakazi amanengi, kodwana aziwayo nguMasobuka, [[UNzunza no Manala|uNzunza]], [[UNzunza no Manala|uManala]], uMthombeni, uMrhwaduba, uSibasa noDlomu. Kunabanye abathi uMusi ubeletha uTshwane, kodwana kunepikiswano ekulu mayelana nemvelaphi kaTshwane okuthiyelelwe ngaye idorobho ebelibizwa ngePitori. == AmaNdebele Kusukela Ku-1600 - 1880 == == Iinkomba == {{Reflist}} 5wl3l0uhm8hd99833ze7cpuotapon5k Komkhulu 0 208 6701 5150 2026-06-12T08:31:16Z MissHadassah 1561 linked pages 6701 wikitext text/x-wiki [[Isimumathi:Komkhulu.png|thumb|Umdlalo WamaNdebele]] [[Isimumathi:Ndebele drama series.jpg|thumb|Umdlalo WesiNdebele ]] '''Komkhulu''' mdlalo wokuthoma wamaNdebele owaduma khulu bewabonakala kumabonwakude. Wathoma ukubonakala kumabonwakude lokha amalanga ali-9 kusiHlabantangana ngomnyaka wee-2023. Umdlalo lo ugadangiselwe bewadlalelwa esifundeni se[[Mpumalanga|Mpumalanga,]] eendaweni ezifaka hlangana ngeKosini kwagogo u-[[Esther Mahlangu]], na[[KwaMhlanga|KwaMhlang]]<nowiki/>a esese yindawo yaKwaNdebele. Ukuthoma nokudlala komdlalo lo kwaba yinqophamlando ngombana bekumdlalo wokuthoma owawuzokubonakala kumabonwakude wesiNdebele netjhaneleni ekulu okuyi Mzansi Magic (Channel 161) eku-[[DSTV.]] == <big>Umlando waKomkhulu</big> == Umdlalo lo umayelana nobukhosi bekosi uMasoso Mbonani, oyikosi encani esakhulako begodu ebelethelwe emnothweni. Ipilo yekosi isengozini njengombana ingakghoni ukuba nendlalifa ezokuthatha ubukhosi bayo. == Iinkundla == Umdlalo lo ube neenkundla ezilitjhumi nantathu (13 ''episodes''). == Abadlali == Ikosi uMasoso Mbonani bekadlalwa ngu-Johannes Mandla Mnguni. USayina Mbonani bekadlalwa nguBongi Mtsweni. UHlangabeza bekadlalwa nguSipho Mbele. UKarisa bekadlalwa ngu-[[James Sithole]]. UNomhlekhabo bekadlalwa ngu-Andiswa Khuzwayo. UNastokana bekadlalwa ngu-Frieda Makoba. UJama bekadlalwa nguBongani Mahlangu. gk01rvdlewpf1r3yxh1c27ydlf1jcqq Nothembi Mkhwebane 0 225 6694 1205 2026-06-12T08:02:53Z MissHadassah 1561 added an external reference 6694 wikitext text/x-wiki == UNothembi Mkhwebane == Wabelethwa lokha ilanga lilinye enyangeni kaTjhirhweni ngomnyaka we-1953. Wabelethelwa e-Carolina engasi kude ne-Belfast enarheni yeSewula Afrika. UNothembi Mkhwebane<ref>[https://www.kaya959.co.za/nothembi-mkhwebane-queen-of-ndebele-music/ Nothembi Mkhwebane, Queen of Ndebele music - KAYA 959]</ref> mvumi nombethi gathara owaziwako welimi lesi[[:en:Southern_Ndebele_language|Ndebele]]. Ugogwakhe wamfundisa ukubetha iinsetjenziswa zomvumi ezinjengesikumero, isidonodono neengubhu. Umalumakhe kwaba nguye omfundisa ukubetha igatara eyenziwe ngesigubhu se-oyila. Bekanande amfundisa ukubetha igathara lokha nabasemasimini ngesikhathi sokudla nangemva kokuraga iinkomo. Ngomnyaka we-1977 wathoma ukusebenza e[[:en:Pretoria|Pitori]], la akghona khona ukuzithengela<ref>[https://www.kaya959.co.za/nothembi-mkhwebane-queen-of-ndebele-music/ Nothembi Mkhwebane, Queen of Ndebele music - KAYA 959]</ref> igatarakhe yokuthoma nekhibhodi. Wathoma ukuzenzela umvumo watlola neengoma ezinengana okungezakhe. Ngomnyaka we-1980 wasungula isiqhema sakhe sokuvuma esabizwa ngokobana yiNothembi Nezelamani Zakonomazyana. Isiqhemesi besimenywa khulu bona sivume besinandise eminyanyeni eminengi efana nemitjhado, neminye iminyanya. ji1f91g99d1biw9vy16p1azy1onyewi UNzunza no Manala 0 248 6688 1317 2026-06-12T07:21:09Z MissHadassah 1561 the spelling of the name 6688 wikitext text/x-wiki [[UNzunza noManala|'''UNdzundza noManala''']] bebabantwana bomuntu. uManala bekangowangendlini ekulu begodu uNdzundza bekungowaka mani. Nakubhubha iqhegu uMusi unguyise wabo kwaba khonaukubangwa kobukhosi. Isalukazi ngiso esabanga umbango lo. Ngombana isalukazi salalela uMusi nakatjela uManala bona ubukhosi. Satjela Nzunza bona kufanele aye phambi kukaManala bonyana ayoku that izinto zobukhosi. uNzunza weba ubukhosi bukaManala, bewanikelwa izinto zobukhosi. UManala watho;a sele ubukhosi buthethwe. UNzunza wabaleka watjhinga tjhuba lePumalanga. bathi lokha nabamgijimisako babathola selel sebaseMasongololo. yahlangana khona ipi Nzunza noManala. 7xsp4keg8i0g8uy5556wypr88migefs 6689 6688 2026-06-12T07:23:37Z MissHadassah 1561 changed the spelling of a name 6689 wikitext text/x-wiki [[UNzunza noManala|'''UNdzundza noManala''']] bebabantwana bomuntu. uManala bekangowangendlini ekulu begodu uNdzundza bekungowaka mani. Nakubhubha iqhegu uMusi unguyise wabo kwaba khonaukubangwa kobukhosi. Isalukazi ngiso esabanga umbango lo. Ngombana isalukazi salalela uMusi nakatjela uManala bona ubukhosi. Satjela Ndzundza bona kufanele aye phambi kukaManala bonyana ayoku izinto zobukhosi. uNdzundza weba ubukhosi bukaManala, bewanikelwa izinto zobukhosi. UManala watho;a sele ubukhosi buthethwe. UNdzundza wabaleka watjhinga tjhuba lePumalanga. bathi lokha nabamgijimisako babathola selel sebaseMasongololo. yahlangana khona ipi Ndzundza noManala. h4725x2v9f756k400ny2l75n10a2tsg Umlando waMandebele 0 273 6690 5088 2026-06-12T07:25:14Z MissHadassah 1561 6690 wikitext text/x-wiki {{Ethnic group |Ubutjhaba = AbaNdebele |isithombe = Ndebele-women-loopspruit.jpg |umtlolo = Abomma base Loopspruit Cultural Village, ngase[[Bronkhorstspruit, Gauteng|Bronkhorstspruit]] |Ubuningi = 1.1 million (2011 Census) |Amaphrovinci = [[Mpumalanga]], [[Gauteng]] ne [[Limpopo Province]] |Amalimi = IsiNdebele |Ikolo = [[Isikreste]], [[Amasiko]] |Bahlobane = [[Nguni|AbaNguni]] }} [[Isimumathi:Mapoch.- Femmes Ndebele in Cultural Village (2).jpg|alt=kwandebel|thumb|Abomma bamandebele]] '''AmaNdebele''' kusitjhaba sabantu esitholakala enarheni yeSewula Afrika. Isitjhaba lesi sihlukaniswa ngeenqhema ezimbili, isitjhaba sakwaManala begodu nesakwaNdzundza. <ref name=ph1>"[http://www.sahistory.org.za/article/people-south-africa-ndebele People of South Africa: Ndebele ]" (27-Oct-2014) - '''South African History Online'''. Retrieved 25 February 2016</ref> Umlando wamaNdebele uthoma ngekosi uMafana. Ikosi uMafana walandelwa nguMhlanga owabeletha uMusi. Ikosi uMusi yathatha igadango bonyana akhambe atjhiye abatjhana bakhe ayokuhlala KwaMnyamana nge-Rhawuteni. Khonapho isitjhaba sahlukana phakathi ngabakwaManala begodu nabakwaNdzundza iinkosi ezihloniphekileko. __TOC__ == Umlando: 1600 - 1880 == Ngesikhathi ingwenyama uMusi ahlongakala ngonyaka ka 1630, kwavuka umraro wokulwela ubukhosi ebantwaneni bakhe uManala no Ndzundza. Lomraro wahlukanisa isitjhaba samandebele eSewula (AbakwaManala) namandebele eTlhagwini (abakwaNdzundza nabakwaMthombeni). UNdzundza noMthombeni bakhamba baya ngase Pumalanga batjhinga bakha KwaSimkhulu, eTlhagwini leBelfast ngase Pumalanga. Kodwana uMthombeni waragela phambili wakhuphuka nenarha ngomlambo we Olifant waya ngase Tlhagwini begodu wakha ngase Zebediela eLimpopo. UMthombeni wathoma wabizwa ngokuthi nguGegana (namkha uKekana).<ref name=ph1></ref> <blockquote class="toccolours" style="float:none; padding: 10px 15px 10px 15px; display:table;">Ngesikhathi kwaMaza kubusa ingwenyama [[INgwenyama UMagodongo|uMagodongo]], kwafika uMzilikazi abaleke kwaZulu ngesibanga sepi kaShaka. UMzilikazi wafika wasahlela uMagodongo nesitjhaba sakhe. Uthe bona abulale uMagodongo, uMzilikazi wathumba ifuyo nabafazi wakhuphuka nenarha watjhinga eTlhagwini, waze wayokunzinza eRhodesia esele yaziwa ngeZimbabwe namhlanje. UMzilikazi wathi nakasahlela uMagodongo kwabe sele adlule ngakuManala, abulele uSbindi. --([[Skhosana]], 1996, 8)</blockquote> Ngo 1883, ngesikhathi kubusa u[[Mabhongo]] kwathoma ipiyombango yabakwaNdzundza namabhuru,bebanga iphasi, amanzi nefuyo. Amabhunawo abedoswa phambili ngu Piet Joubert ahlasela isitjhaba sakwadundza iinyanga ezibunane, bonyana uMabhongo nabantu bakhe bavaleleke ezintabeni zangase Roossenekal. Amabutho kaMabhongo akwazi bona atjhinge ngemva kwamabhunu ayokukha amazi neziliwo. Kodwana ngemva kukuthumba nokutlhorisa abafazi, omunye wabo watjho bona ingwenyama uMabhongo ingakuphi. Amabhunu akghona ukusahlela athumba ingwenyama.<ref name=ph2>"[http://www.encyclopedia.com Ndebele]" (1996) - '''Encyclopedia of World Cultures.''' -Van Vuuren, Chris. Retrieved 25 February 2016</ref> ==Umlando: 1880 - 1994== Imiraro yobukhosi bakwandebele baragela phambili ngaphasi kwe kosi uNyabela. BakwaNdzundza balahlekelwa bukhosi ngitjho nephasi labo, begodu nekosi uNyabela yavalelwa udilika-jele. Amandebele asabalala nenarha, abangamarhoba ngaphasi kwamaplasi amabhunu iminyaka emihlanu (1883 - 1888). Amakhosi wakwaManala khange angenele imiraro le begodu isitjhaba sakaManala sakha KoMjekejeke ngase Wallmannsthal, enarheni abayiphiwa zizithunywa zase Berlin.<ref name=ph2></ref> Ikosi uNyabela Mahlangu watjhaphululwa ngo 1903, ngokuphelakwe miraro yokubanga iphasi yamaBhunu namaNgesi (ngo 1899 - 1902), begodu wahlongakala. Ikosi eyalandela, yalinga ukubawa bona irhulumende ibuyise inarha yabo, kodwana kwabala. Indlu yobukhosi nesitjhaba yathenga inarha ngo 1922 lapho isitjhaba sakwaNdzundza sabuya sahlangana khona. Ngaphasi kombuso wezamakhaya (bantustan or homeland) amaNdebele (Abakwa Manala nabakwNdzundza boke) atjhingiselwa kwandebele ngonyaka ka 1979. Kulapha batholakana khulu nanjenganje.<ref name=ph1></ref> == Umlando womlomo == Abanye bathi ukuthoma kwebizo lamandebele kusuka ebasuthwuni, bathi "ngamathebe telele", okutjho bona ngabantu abaphatha iinhlangu ezide. Bathoma bafujanisa ibizole bathi maNdebele (Matebele). ==Isithasiselo== {{Reflist}} n9oa2790v8gj0s3n3xd2wx8sl0qt6pf 6691 6690 2026-06-12T07:29:13Z MissHadassah 1561 linked pages 6691 wikitext text/x-wiki {{Ethnic group |Ubutjhaba = AbaNdebele |isithombe = Ndebele-women-loopspruit.jpg |umtlolo = Abomma base Loopspruit Cultural Village, ngase[[Bronkhorstspruit, Gauteng|Bronkhorstspruit]] |Ubuningi = 1.1 million (2011 Census) |Amaphrovinci = [[Mpumalanga]], [[Gauteng]] ne [[Limpopo Province]] |Amalimi = IsiNdebele |Ikolo = [[Isikreste]], [[Amasiko]] |Bahlobane = [[Nguni|AbaNguni]] }} [[Isimumathi:Mapoch.- Femmes Ndebele in Cultural Village (2).jpg|alt=kwandebel|thumb|Abomma bamandebele]] '''AmaNdebele''' kusitjhaba sabantu esitholakala enarheni yeSewula Afrika. Isitjhaba lesi sihlukaniswa ngeenqhema ezimbili, isitjhaba sakwaManala begodu nesakwaNdzundza. <ref name=ph1>"[http://www.sahistory.org.za/article/people-south-africa-ndebele People of South Africa: Ndebele ]" (27-Oct-2014) - '''South African History Online'''. Retrieved 25 February 2016</ref> Umlando wamaNdebele uthoma ngekosi uMafana. Ikosi uMafana walandelwa nguMhlanga owabeletha uMusi. Ikosi uMusi yathatha igadango bonyana akhambe atjhiye abatjhana bakhe ayokuhlala KwaMnyamana nge-Rhawuteni. Khonapho isitjhaba sahlukana phakathi ngabakwaManala begodu nabakwaNdzundza iinkosi ezihloniphekileko. __TOC__ == Umlando: 1600 - 1880 == Ngesikhathi ingwenyama uMusi ahlongakala ngonyaka ka 1630, kwavuka umraro wokulwela ubukhosi ebantwaneni bakhe uManala no Ndzundza. Lomraro wahlukanisa isitjhaba samandebele eSewula (AbakwaManala) namandebele eTlhagwini (abakwaNdzundza nabakwaMthombeni). UNdzundza noMthombeni bakhamba baya ngase Pumalanga batjhinga bakha KwaSimkhulu, eTlhagwini leBelfast ngase Pumalanga. Kodwana uMthombeni waragela phambili wakhuphuka nenarha ngomlambo we Olifant waya ngase Tlhagwini begodu wakha ngase Zebediela eLimpopo. UMthombeni wathoma wabizwa ngokuthi nguGegana (namkha uKekana).<ref name=ph1></ref> <blockquote class="toccolours" style="float:none; padding: 10px 15px 10px 15px; display:table;">Ngesikhathi kwaMaza kubusa ingwenyama [[INgwenyama UMagodongo|uMagodongo]], kwafika uMzilikazi abaleke kwaZulu ngesibanga sepi kaShaka. UMzilikazi wafika wasahlela uMagodongo nesitjhaba sakhe. Uthe bona abulale uMagodongo, uMzilikazi wathumba ifuyo nabafazi wakhuphuka nenarha watjhinga eTlhagwini, waze wayokunzinza eRhodesia esele yaziwa ngeZimbabwe namhlanje. UMzilikazi wathi nakasahlela uMagodongo kwabe sele adlule ngakuManala, abulele uSbindi. --([[Skhosana]], 1996, 8)</blockquote> Ngo 1883, ngesikhathi kubusa u[[Mabhongo]] kwathoma ipiyombango yabakwaNdzundza namabhuru,bebanga iphasi, amanzi nefuyo. Amabhunawo abedoswa phambili ngu Piet Joubert ahlasela isitjhaba sakwadundza iinyanga ezibunane, bonyana uMabhongo nabantu bakhe bavaleleke ezintabeni zangase Roossenekal. Amabutho kaMabhongo akwazi bona atjhinge ngemva kwamabhunu ayokukha amazi neziliwo. Kodwana ngemva kukuthumba nokutlhorisa abafazi, omunye wabo watjho bona ingwenyama uMabhongo ingakuphi. Amabhunu akghona ukusahlela athumba ingwenyama.<ref name=ph2>"[http://www.encyclopedia.com Ndebele]" (1996) - '''Encyclopedia of World Cultures.''' -Van Vuuren, Chris. Retrieved 25 February 2016</ref> ==Umlando: 1880 - 1994== Imiraro yobukhosi bakwandebele baragela phambili ngaphasi kwe kosi u[[INgwenyama UNyabela|Nyabela]]. BakwaNdzundza balahlekelwa bukhosi ngitjho nephasi labo, begodu nekosi uNyabela yavalelwa udilika-jele. Amandebele asabalala nenarha, abangamarhoba ngaphasi kwamaplasi amabhunu iminyaka emihlanu (1883 - 1888). Amakhosi wakwaManala khange angenele imiraro le begodu isitjhaba sakaManala sakha KoMjekejeke ngase Wallmannsthal, enarheni abayiphiwa zizithunywa zase Berlin.<ref name=ph2></ref> Ikosi uNyabela Mahlangu watjhaphululwa ngo 1903, ngokuphelakwe miraro yokubanga iphasi yamaBhunu namaNgesi (ngo 1899 - 1902), begodu wahlongakala. Ikosi eyalandela, yalinga ukubawa bona irhulumende ibuyise inarha yabo, kodwana kwabala. Indlu yobukhosi nesitjhaba yathenga inarha ngo 1922 lapho isitjhaba sakwaNdzundza sabuya sahlangana khona. Ngaphasi kombuso wezamakhaya (bantustan or homeland) amaNdebele (Abakwa Manala nabakwNdzundza boke) atjhingiselwa kwandebele ngonyaka ka 1979. Kulapha batholakana khulu nanjenganje.<ref name=ph1></ref> == Umlando womlomo == Abanye bathi ukuthoma kwebizo lamandebele kusuka ebasuthwuni, bathi "ngamathebe telele", okutjho bona ngabantu abaphatha iinhlangu ezide. Bathoma bafujanisa ibizole bathi maNdebele (Matebele). ==Isithasiselo== {{Reflist}} 13lvq52osodvb716w4nenvlkiua18g7 Umtjhado 0 283 6707 1530 2026-06-12T09:54:11Z MissHadassah 1561 linked pages 6707 wikitext text/x-wiki '''Umtjhado''' kuvumelana kwababili, okumfazi nendoda phambi kwabofakazi noZimu ukuthi bazokuba nyama yinye. Umfazi utjhiya isibongo sakhe athethe sendoda begodu amukelwe emndenini wendoda. Ngaphambi kobana kube nomtjhado indoda iya[[Ilobolo|lobola]] ukuze ikhone ukunikelwa umfazi wayo. Umtjhado kulokha abantu abathandanako benza umsebenzi wokugidinga ithando labo begodu bafunge bebahlanganiswe mfundisi phambi kwabantu. Minengi imohlobo yomtjhado. Umtjhado wesintu, ngesiNdebele ubizwa bona lidwendwe nobukhazi lapho kutjhadwa ngokwesintu, begodu nemindeni yabantu abatjhadako yabelana ngezipho. Umtjhado wesikhuwa obizwa ngokuthi mtjhado omhlophe, lomtjhado lapho umakoti ambatha khona irogo elimhlophe begodu abe nabaphekeleli. Umkhwenyana naye ugcoka isudu kuyiwe ekeregeni ukuyokuhlanganiswa. Umtjhado lo ngokwemvelo ngewamakhuwa kodwana nabantu abanzima sele bawenza. Umtjhado wekhotho. o7uowllpkh8jzvhww27puoy608lluy7 Isindebele 0 329 6686 6538 2026-06-12T07:10:07Z MissHadassah 1561 I cited the location of where the people of kwaNdebele live 6686 wikitext text/x-wiki '''IsiNdebele seSewula''' (''Southern'' Ndebele), esaziwa '''ngesiNdebele''', lilimi le-Afrika elivela esiqhemeni samaMbo wamalimi weBantu. Ilimeli likhulunywa maNdebele okubabantu abafumaneka e[[Isewula Afrika|Sewula Afrika]].<ref>https://www.krugerpark.co.za/africa_ndebele.html</ref> Bafumaneka eemfundeni ezifaka hlangana [[KwaNdebele|iMpumalanga]], Gauteng, Limpopo, ne-''North-West''. KunesiNdebele esikhulunywa e-[[Limpopo]] eendaweni ezifana ne-[[Polokwane]] (Bhulungwane), Ga-Rathoka (KaSondonga), Ga-Mashashane, Ga Maraba / [[Kalkspruit]], [[Mokopane]] (Mghumbane), Zebediela (Sebetiela), eduze ukuya eNdebeleni yeSewula.<ref>https://www.sahistory.org.za/article/ndebele-history</ref> == Iinkomba == {{Reflist}} [[Mkhakha:Sewula Afrika]] [[Mkhakha:IsiNdebele]] [[Mkhakha:AmaNdebele]] eodx6tu9rv6vtzme8fk0rsdu3tkwcrw Polokwane 0 334 6702 2118 2026-06-12T08:33:25Z MissHadassah 1561 changed formatting 6702 wikitext text/x-wiki [[Isimumathi:Polokwane (Pietersburg), Limpopo, South Africa.jpg|thumb|457x457px|Idorobha iPolokwane]] == '''I-Polokwane''' lidorobha elikhulu lesiFunda se-[[Limpopo]] [[Isewula Afrika|eSewula Afrika]]. Yisikhungo samadorobha esikhulu kunazo zoke enarheni enyakatho ye-[[Gauteng]]. Bekungenye yamadorobha alithoba abamba iNdebe yePhasi ye-FIFA yango-2010. <ref>[https://www.encyclopedia.com/reference/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/polokwane#:~:text=Polokwane%20was%20founded%20as%20Pietersburg,by%20British%20troops%20in%201901. https://www.encyclopedia.com/reference/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/polokwane#:~:text=Polokwane%20was%20founded%20as%20Pietersburg,by%20British%20troops%20in%201901.]</ref><ref>https://www.southafrica.net/mw/en/travel/article/history-and-culture-in-polokwane</ref> == == '''Umlando''' == Ngabo-1840, ama-Voortrekkers ngaphasi koburholi baka-Andries Hendrik Potgieter asungula i-[[Zoutpansbergdorp]], idorobha eliyi-100 km (62 mi) ukuya enyakatho. Indawo yokuhlala le kwafanela bona itjhiywe ngebanga lokurarana neentjhaba zendawo (ama-Lebelo, Langa & Ledwaba clans), basungula idorobha elitjha ngo-1886 baliqamba ngokuthi "Pietersburg" ukuhlonipha umdosiphambili we-Voortrekker u-[[Petrus Jacobus Joubert]]. Inani elincani labantu be-India/Asia kanye nabantu abanemibala bahlala esifundeni ngaphambi kokuphela kwekhulu le-19. Bekuyinhlokodolobha ye-Transvaal ne-Orange Free State isikhathi esifitjhani ngo-1900 ngesikhathi sePi yesiBili yamaBhunu kusukela ngo-1899 ukuya ku-1902.[6] AmaBrithani athatha i-Pietersburg ngo-1901 begodu akha ikampa yokuhlushwa ukubopha abafazi nabantwana be-Boer abapheze babe zi-4,000.<ref>https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/10289852.1999.10520169</ref><ref>https://www.sacities.net/wp-content/uploads/2019/12/Polokwane-final-report.pdf</ref> == '''Iinkomba''' == {{Reflist}} [[Mkhakha:ESewula Afrika]] [[Mkhakha:Iimfunda]] 1sjor12dagt6qvsql3tajlimlrwq903 Mkhakha:AmaNdebele 14 341 6697 1778 2026-06-12T08:12:09Z MissHadassah 1561 added an external reference 6697 wikitext text/x-wiki <ref>[https://thinkafrica.net/ndebele-south-africa/ The Ndebele People: their origins, social structure, architecture and beliefs - Let Africa Speak]</ref> ebdu7l56kdsk6qfy0kp3htvexauk7wk Abotitjhere 0 553 6698 5168 2026-06-12T08:24:38Z MissHadassah 1561 changed formatting 6698 wikitext text/x-wiki [[Isimumathi:Teacher teaching mathematics.png|thumb|Utitjhere afundisa abafundi iimbalo]] '''Abotitjhere''' bafundisi babentwana kuze bangatholakali izintweni namkha ezindleleni eziphuma endleleni''.[[Isikolo]]'' ngeze saba khona ngaphandle kotitjhere Barhelebha abentwana bona babenelwazi mayelana nefundo, bafundisa bona umntwana abenokuzithemba azazi bona yini akghona kuyenza nento angakghoni ukuyenza.<ref>TEACHER | English meaning - Cambridge Dictionary</ref> Abotitjhere abafundisa amabanga aphasi,bafundisa abentwana bona bakghone ukutlola ,nokufunda nokhunye. Barhelebha umntwana bona akghone ukufunda incwadi nokutlola imitjho emide , begodu bakghone ukutlola kuhle imisebenzi yabo. === Ukuqakatheka kukatitjhere === Abotitjhere baqakathekile ngombana basisekelo ''sefundo''. Lokha abotitjhere nabangekho [[ifundo]] ngekhe yabalula. Abotitjhere bafundisa aabantwana bona bakghona ukufunda nokutlolwa. Banikelwa abantwana ilwazi elizeleko ngepilo babasize bonyana bakghone ukufezikisa amabhudango wabo ngokuthi babe ngilokho abafuna ukuba ngikho nabakhulako.Woke amabizelo abawalandeko abantu abelethwa botitjhere ngombana bengekhe kube lula ukuthi bawalandele kube azange abotitjhere babekhona ukubafundisa babe nelwazi lokuthi kufuze benzene ukuthi balandele amabizelo lawo.<ref>Gore, V. and Begum, S., 2012. Role of a Teacher in 21st Century. ''The Criterion: An International Journal in English'', ''3''(3), pp.2-7.</ref> === Umsebenzi katitjhere === ==== Ukulawula itlasi ==== Utitjhere usebenza ukuthi alawule [[itlasi]] lakhe liba njani. Lokhu angakwenza ngokuthi enze immithetho yangetlasini abafundi abazoyilandela. Okhunye godu uhle indlela itlasi lakhe lizokuqaleka ngakhona isibonelo iindlela abantwana abazokuhlala ngayo nokuthi yena uzokuhlala kuphi.<ref>Ibrahim, M.H.A.R., 2016. Classroom management: The effectiveness of teacher’s roles. ''Education and Linguistics Research'', ''2''(1), pp.69-84.</ref> Nokuthi uzokusebenzisa yiphi ikambiso ukuthi abafundi bafunde kamnandi bathabele ukufunda.Ukulawula kumsebenzi katitjhere wangangamalanga awenzako ngombana lokho kulawula bonyana kuyafundeka ngetasini nofana akufundeki. ==== Ukufundisa ==== Ukufundisa msebenzi ovamilleko katitijhere ngombana ngombana woke umuntu uyazi ukuthi abotitjhere basebenza ukufundisa. Ukutjho bona banikela abafundi babo ilwazi leli egade banganalo nofana bathuthukise lelilwazi abafundi asele baliphethe. Utitjhere lokha nakafundisako wenza bonyana abantwana bakghone ukuzwisisa iinhloko ezithileko egade bangazizwisisi ekuthomeni bakhulume ngelwazi lokuphila amaphilo wabo begodu bafundu ukuthi bajamele. Utitjhere ufundisa abafundi izint ezinengi kungaba kukuthi bathole amakghono wepilo, ilimi nofana ukubala. Omunye nomunye utitjhere ufundisa isifundo esithwaselko efundweni yamaziko aphezulu, ==== Ukwenza insiza zokufundisa ==== Lokha utitjhere nakafundisako akamane akhulume kwaphela kodwana kube neensiza zokufundisa ezifana namatjhadi, iinthombe nokhunye ekuzokwenza bona abafundi bakghone ukuzwisisa isifundo lula ngaphandle kokuthi bararane ihloko. Utitjhwere wenza iinsiza zokufundisa ngombana abanye abafundi kungenzeka bonyana bangamuzwa lokha nakafundisako kodwana kuthi lokha nabaqala isisiza sokufundisa bese bakghone ukubona bonyana kufundwa ngani nofana bakghone ukuzwisisa isifundo leso abafundosswa sona. ==== Ukwenza iinhlahlubo ==== Umsebenzi katitjhere kukuthi athathe koke lokhu akufundise abafundi bakhe bese ahlele isihlahlubo sakhe sethemu nofana sonyaka ahlole bonyana lokhu abekakufundisa abafundi bakhe sele bakuzwisisile nofana awa.<ref>Doyle, A., Johnson, M.C., Donlon, E., McDonald, E. and Sexton, P.J., 2021. The role of the teacher as assessor: Developing student teacher's assessment identity. ''Australian Journal of Teacher Education (Online)'', ''46''(12), pp.52-68.</ref>Uhlola bonyana khuyini leyo ebatlhaga ukuyibamba nokuzwisisa nokuthi yini esele bayazi khulu kilezi zinto abazifundileko. Omunye nomunye utitjhere ukghona ukubona abafundi abanekghono lokubamba begodu nabafundi abathatheloa kude. abaotitjhere bakghona ukuhlela imihlohlobo yeenhlahlubo. === Iintjhijilo zokuba ngutitjhere === Abotitjhere lokha nabasebenzako baqaalana neetjhijilo ezinengi ezahlukahlukeno.Uthole abotitjhere badelelwa bafundi ngesibanga sokuthi abafundi abasabethwa eenkolweni bese bagcine sele babona abotitjhere njebantu abadelelekileko.<ref>Flores, M.A., 2017. The complexities and challenges of be (com) ing a teacher and a teacher educator. ''European journal of teacher education'', ''40''(1), pp.2-5.</ref> Obunye ubudisi kukuthi abantu babona ngathi umsebenzi wabo titjhere bamabanga aphasi ngathi ulula khulu begodu babona kanti ngibo ebenza umsebenzi omkhulu.Abantu bacabanga bona utitjhere usebenza ukufundisa kwaphela abazi ukuthi minengi imisebenzi ebayenzako lokha nabange tlasini efana nokuthi baqinisekile ukuthi amafayili wabo ahleleke kuhle begodu kufanele benze neensiza zokufundisa. == Iinkomba == [[Category:Abotitjhere]] [[Category:Ifundo]] [[Category:Isikolo]] tq7i1mvwxqibd0b2sky5y82c4vkbk06 Esther mahlangu 0 609 6695 2868 2026-06-12T08:07:54Z MissHadassah 1561 added external reference 6695 wikitext text/x-wiki ''[[Esther Mahlangu]]''<ref>[https://www.esthermahlangu.com/ Esther Mahlangu | About]</ref> omgwali obuya '''''[https://www.britannica.com/topic/Ndebele-South-African-people esizweni samaNdebele weSewula Afrika]''''' ube nomqaliso wezobukghwari ebizwa bona yi '''-'<nowiki/>'' ''<nowiki/>'then I knew I was good at painting''' elethwe yi-[https://www.getyourguide.com/-l10476/?cmp=bing&ad_id=78202963710359&adgroup_id=1251244854683240&bid_match_type=bb&campaign_id=434111534&device=c&feed_item_id=&keyword=www.getyourguide.com&loc_interest_ms=&loc_physical_ms=136830&match_type=b&msclkid=d65a70a8cc4e1d1378f2189d722a4aed&network=o&partner_id=CD951&target_id=dat-2330002578451845&utm_adgroup=ct%3Ddsa%7Cfn%3Df1&utm_campaign=ct%3Ddsa%7Cln%3D29%3Aen%7Ctc%3Dall&utm_keyword=www.getyourguide.com&utm_medium=paid_search&utm_query=iziko%20art%20gallery&utm_source=bing Iziko South African Museums]. U-Esther Mahlangu wabelethwa mhlana amalanga ali-11 kuSinyikhaba ngomnyaka we-1935 endaweni yange-Middleburg ePumalanga, ngokubelethwa ungu-Esther Ntuli bese wendela kwaMahlangu, kanti-ke wathoma ukugwala aneminyaka elitjhumi ngobudala. Imisebenzi yakhe ayithathelwa phasi, wanikelwa ubudorhodere mayunivesithi amane okuyi - [https://www.news24.com/citypress/News/its-dr-esther-mahlangu-uj-honours-renowned-sa-artist-with-honorary-doctorate-20180409 University of Johannesburg] ne[https://www.dut.ac.za/dr-esther-mahlangu-to-host-a-retrospective-exhibition-to-celebrate-over-50-years-in-the-arts/ -Durban University of Technology] ngomnyaka wee-2018, [https://www.bona.co.za/celebrity-news/tut-honours-esther-mahlangu-and-david-tlale-with-honorary-doctorates/ Tshwane University of Technology] ngomnyaka wee-2022 kanye ne - [https://www.bing.com/search?q=unisa+honors+esther+mahlangu&form=WSBEDG&qs=SW&cvid=8b979d91361a45ddabfc026c8650c924&pq=unisa+honors+esther+mahlangu&cc=ZA&setlang=en-US&PC=NMTS&nclid=225FE419E1A8A46D5834F8A8971FEAF4&ts=1748354091602&wsso=Moderate University of South Africa] ngomnyaka wee-2024. <ref>{{Cite web |title=Esther Mahlangu {{!}} About |url=https://www.esthermahlangu.com/ |access-date=2025-05-30 |website=Esther Mahlangu |language=en}}</ref> [[Isimumathi:ESTHER MAHLANGU.jpg|thumb|Esther Mahlangu]] Iziko South African Museums yavulela abantu bona bazokubona umsebenzi ka-Esther Mahlangu obukghwari bokugwala ukuthoma mhlana amalanga ama-18 Mhlolanja ukuya mhlana ama-11 Rhoboyi kumnya wee-2024. Umqaliso lo utjengisa umnikelo omangalisako ka-Esther Mahlangu weminyaka ematjhumi alikhomba ebukghwarini besimanjemanje ngemibala namafomu aphilako. Ifaka imisebenzi yobukghwari engaphezu kwe-100 evela emaqoqweni weentjhabatjhaba, iinthombe zomlando, kanye nefilimu emfitjhani, umqaliso lo unikela ngokudephileko emsebenzini wakhe. Okuqakathekileko yi-BMW 525i Art Car ka-Esther Mahlangu, ebuyela eSewula Afrika kokuthoma eminyakeni engaphezu kwama-30. Ngo-1991, wenza umlando njengomfazi wokuthoma nomgwalii we-Afrika obe ngomunye wabakghwari ku-BMW's Art Car Collection. Lokhu kubuyela emuva kunikela umbono ohlukileko womsebenzi ka-Mahlangu omkhulu nonamandla. <ref>{{Cite web |last=Times |first=Art |title=AT FEATURE: Iziko Museums of South Africa Presents: Then I Knew I Was Good At Painting: Esther Mahlangu, A Retrospective |url=https://arttimes.co.za/at-feature-iziko-museums-of-south-africa-presents-then-i-knew-i-was-good-at-painting-esther-mahlangu-a-retrospective/ |access-date=2025-05-30 |website=South African Art Times: |language=en-GB}}</ref> Akupheleli lapho, ubukghwarobo ngitjho nayo ikoloyi ye-BMW ayigwalako ibuye yalethwa godu e-[https://www.esthermahlangu.com/retrospective-projects/wits-art-museum Wits Arts Gallery] bona izokubonwa babantu mhlana amalanga ama-20 kuSinyikhaba 2024 ukuya mhlana amalanga ali-17 kuSihlabantangana kiwo umnyaka lo bese yabuyela emva. Okungaphezu kwalokho umqiniseki womqaliso lo uNontobeko Ntombela uyahlathulula bona “Umqaliso lo uletha ithuba elitjha lokuthi sibone umsebenzi wobukghwari omuhle ka-Esther Mahlangu. Umsebenzakhe ube nomthelela omkhulu emkhakheni wezobukghwari eSewula Afrika begodu umqaliso lo bufakazi bomnikelo omuhle.” <ref>{{Cite web |title=Wits Art Museum {{!}} Esther Mahlangu |url=https://www.esthermahlangu.com/retrospective-projects/wits-art-museum |access-date=2025-05-30 |website=Esther Mahlangu |language=en}}</ref> <!-- EDIT BELOW THIS LINE --> === UMTHOMBO WELWAZI === kvzunh1vxs3tez4fz8klfb5e40oazwo 6696 6695 2026-06-12T08:09:50Z MissHadassah 1561 added external references 6696 wikitext text/x-wiki ''[[Esther Mahlangu]]''<ref>[https://www.esthermahlangu.com/ Esther Mahlangu | About]</ref> <ref>[https://mzanzi27.co.za/esther-mahlangu-biography-artist-early-life-education-career/ Esther Mahlangu Biography: Artist, Early Life, Education & Career - Mzansi]</ref>omgwali obuya '''''[https://www.britannica.com/topic/Ndebele-South-African-people esizweni samaNdebele weSewula Afrika]''''' ube nomqaliso wezobukghwari ebizwa bona yi '''-'<nowiki/>'' ''<nowiki/>'then I knew I was good at painting''' elethwe yi-[https://www.getyourguide.com/-l10476/?cmp=bing&ad_id=78202963710359&adgroup_id=1251244854683240&bid_match_type=bb&campaign_id=434111534&device=c&feed_item_id=&keyword=www.getyourguide.com&loc_interest_ms=&loc_physical_ms=136830&match_type=b&msclkid=d65a70a8cc4e1d1378f2189d722a4aed&network=o&partner_id=CD951&target_id=dat-2330002578451845&utm_adgroup=ct%3Ddsa%7Cfn%3Df1&utm_campaign=ct%3Ddsa%7Cln%3D29%3Aen%7Ctc%3Dall&utm_keyword=www.getyourguide.com&utm_medium=paid_search&utm_query=iziko%20art%20gallery&utm_source=bing Iziko South African Museums]. U-Esther Mahlangu wabelethwa mhlana amalanga ali-11 kuSinyikhaba ngomnyaka we-1935 endaweni yange-Middleburg ePumalanga, ngokubelethwa ungu-Esther Ntuli bese wendela kwaMahlangu, kanti-ke wathoma ukugwala aneminyaka elitjhumi ngobudala. Imisebenzi yakhe ayithathelwa phasi, wanikelwa ubudorhodere mayunivesithi amane okuyi - [https://www.news24.com/citypress/News/its-dr-esther-mahlangu-uj-honours-renowned-sa-artist-with-honorary-doctorate-20180409 University of Johannesburg] ne[https://www.dut.ac.za/dr-esther-mahlangu-to-host-a-retrospective-exhibition-to-celebrate-over-50-years-in-the-arts/ -Durban University of Technology] ngomnyaka wee-2018, [https://www.bona.co.za/celebrity-news/tut-honours-esther-mahlangu-and-david-tlale-with-honorary-doctorates/ Tshwane University of Technology] ngomnyaka wee-2022 kanye ne - [https://www.bing.com/search?q=unisa+honors+esther+mahlangu&form=WSBEDG&qs=SW&cvid=8b979d91361a45ddabfc026c8650c924&pq=unisa+honors+esther+mahlangu&cc=ZA&setlang=en-US&PC=NMTS&nclid=225FE419E1A8A46D5834F8A8971FEAF4&ts=1748354091602&wsso=Moderate University of South Africa] ngomnyaka wee-2024. <ref>{{Cite web |title=Esther Mahlangu {{!}} About |url=https://www.esthermahlangu.com/ |access-date=2025-05-30 |website=Esther Mahlangu |language=en}}</ref> [[Isimumathi:ESTHER MAHLANGU.jpg|thumb|Esther Mahlangu]] Iziko South African Museums yavulela abantu bona bazokubona umsebenzi ka-Esther Mahlangu obukghwari bokugwala ukuthoma mhlana amalanga ama-18 Mhlolanja ukuya mhlana ama-11 Rhoboyi kumnya wee-2024. Umqaliso lo utjengisa umnikelo omangalisako ka-Esther Mahlangu weminyaka ematjhumi alikhomba ebukghwarini besimanjemanje ngemibala namafomu aphilako. Ifaka imisebenzi yobukghwari engaphezu kwe-100 evela emaqoqweni weentjhabatjhaba, iinthombe zomlando, kanye nefilimu emfitjhani, umqaliso lo unikela ngokudephileko emsebenzini wakhe. Okuqakathekileko yi-BMW 525i Art Car ka-Esther Mahlangu, ebuyela eSewula Afrika kokuthoma eminyakeni engaphezu kwama-30. Ngo-1991, wenza umlando njengomfazi wokuthoma nomgwalii we-Afrika obe ngomunye wabakghwari ku-BMW's Art Car Collection. Lokhu kubuyela emuva kunikela umbono ohlukileko womsebenzi ka-Mahlangu omkhulu nonamandla. <ref>{{Cite web |last=Times |first=Art |title=AT FEATURE: Iziko Museums of South Africa Presents: Then I Knew I Was Good At Painting: Esther Mahlangu, A Retrospective |url=https://arttimes.co.za/at-feature-iziko-museums-of-south-africa-presents-then-i-knew-i-was-good-at-painting-esther-mahlangu-a-retrospective/ |access-date=2025-05-30 |website=South African Art Times: |language=en-GB}}</ref> Akupheleli lapho, ubukghwarobo ngitjho nayo ikoloyi ye-BMW ayigwalako ibuye yalethwa godu e-[https://www.esthermahlangu.com/retrospective-projects/wits-art-museum Wits Arts Gallery] bona izokubonwa babantu mhlana amalanga ama-20 kuSinyikhaba 2024 ukuya mhlana amalanga ali-17 kuSihlabantangana kiwo umnyaka lo bese yabuyela emva. Okungaphezu kwalokho umqiniseki womqaliso lo uNontobeko Ntombela uyahlathulula bona “Umqaliso lo uletha ithuba elitjha lokuthi sibone umsebenzi wobukghwari omuhle ka-Esther Mahlangu. Umsebenzakhe ube nomthelela omkhulu emkhakheni wezobukghwari eSewula Afrika begodu umqaliso lo bufakazi bomnikelo omuhle.” <ref>{{Cite web |title=Wits Art Museum {{!}} Esther Mahlangu |url=https://www.esthermahlangu.com/retrospective-projects/wits-art-museum |access-date=2025-05-30 |website=Esther Mahlangu |language=en}}</ref> <!-- EDIT BELOW THIS LINE --> === UMTHOMBO WELWAZI === ei2sgzwdi79exfilrfum6laa8ih6ykr INgwenyama UNyabela 0 613 6692 6411 2026-06-12T07:31:36Z MissHadassah 1561 changed the spelling of a name 6692 wikitext text/x-wiki [[Isimumathi:King Nyabela of the Ndebele Tribe South Africa 1893.jpg|thumb|Ilitje Lesikhumbuzo leNgwenyama uNyabela]] '''UNyabela''' yiNgwenyama yamaNdebele wakwaNdzundza eyabusa kusukela ngenyanga kaVelabahlinze 1879 nakukhothama iNgwenyama uRhobongo, walwa ipi namaBhuru eyathoma ngomhlaka-07 kaSinyikhaba 1882 eyaphela ngomhlaka-08 kaVelabahlinze 1883 mhla anikela uMampuru emaBhurwini, kwaba kubotjhwa kwakhe nokuhluleka kwepi yamaNdebele emaBhurwini.<ref name=":0">Iziko Lamakhosi - C. J Mahlangu, K. N Mahlangu, M. A Mahlangu, no-S. M Mtshweni</ref> Ngokwencwadi ethi '''Iziko lamaKhosi''', uNyabela - uGijamphezeni kaMabhoko - yindodana yesithathu yeNgwenyama uMabhoko ebelethwa endlukulu. Kwathi bona kukhothame iNgwenyama uRhobongo ebeyibambele uFene, uNyabela wathatha isihlalo waraga nokubambela uFene indodana kaMkhephuli ngombana bekasesemncani bona angabusa. Nayiragako ithi ekuthomeni kokubusa kwakhe uNyabela wayenganayo ingubo yobukhosi. Yeke wakhupha intanga yamaDlaza bona iyokufuna ingwe khona kuzokutholakala isikhumba esizokuba yingubo yobukhosi. Owayethwele intanga yamaDlaza ibizo lakhe kwakunguNomacwayi. Bagcina Bayifumene ingwe entabeni yakwaCabha, bayibulala beza nayo ekosini. <ref name=":0" /> === Amadodana weNgwenyama uNyabela === * UMtjongweni (uSomphezeni) oliDugu noyindondana ekulu * UMofu (uSoSenzeni) oliPhogo * UNgobe oliDuba * UMpepe (uSovelemu) oliDlowu * UMzitha (uSoMene) oliSinya * UMakhabakhubu (uSovusani) oliPhogo * UPama (uSoMvumazoke) liRhorha * UZalabo (uSoMlingo) oliDuba * UMarhagi (uSoZilani) oliRhorha<ref name=":0" /> == Isisusa Serarano Phakathi KukaNyabela NamaBhuru == [[Isimumathi:LL1882 pg008 SIKUKUNI.jpg|thumb|USekhukhune]] Ngesikhathi sokubusa kukaNyabela amaBhuru besele athomile ukuzibusa ngombana bewangasekho ngaphasi kokubuswa maNgisi. Yeke, besele kuphethe wona, begodu bekenza koke okusemandlenawo bona alawule iintjhaba zabantu abanzima enarheni khona azokubusa ngendlela ephumelelako.<ref name=":1">{{Cite web|title=South African Military History Society - Journal - AN AFRICAN MASADA: Nyabela, Mampuru and the Defence of Mapochstad|url=http://samilitaryhistory.org/vol144ds.html|access-date=2025-05-31|website=samilitaryhistory.org}}</ref> Soke isikhathesi amaBhuru namaNdebele wakwaNzunza bekanetjhebiswano elihle elathonywa yiNgwenyama uMabhoko. Kodwana kwathi bona amaBhuru athome ukuzibusa itjhebiswano laya lancipha. Isizathu kungaba kukuthi amaNdebele nawo besele afuna ukuzibusa, UNyabela ubesele angasawubhadeli umthelo emaBhurwini, begodu wala nokuletha isibalo sabantu baboke esitjhabeni,begodu lokho kwawasilinga amaBhuru ngaphasi kombuso we-ZAR.<ref name=":1" /> Isisusa esikhulu serarano phakathi kwamaNdebele namaBhuru kwaba nguMampuru. UMampuru bekayikosana yabaPedi eyabelethwa ngo-1824, ayindodana yomnakwabo weKosi uSikwati. USikwati wahlongakala ngo-1861. Lokho kwabanga umraro wokuthi ngubani okufuze alandele ekubeni yiKosi yabaPedi. <ref name=":2">{{Cite web|title=Kgoŝi Mampuru II – King of the Pedi people {{!}} Ditsong Museums of South Africa|url=https://ditsong.org.za/en/kgosi-mampuru-ii-king-of-the-pedi-people/|access-date=2025-05-31|website=https://ditsong.org.za/en/|language=en-US}}</ref> UMampuru wathi uSikwati ukhethe yena bona abe yiKosi ngombana ubelethwa mfazi obeletha ubukhosi, abaPedi abambiza bona yi-''timamollo.'' U-Sekhukhune oyindodana ekulu kaSikwati wathi lokho angekhe kwenzeke njengombana unina kaMampuru omfazi obeletha ubukhosi ukakakhuleliswa yiKosi uSikwati, kodwana mumuntu wangaphandle. Ngaphezu kwalokho wathi uSikwati ubengakaphethi koke okufuze akuphethe nakathatha umfazi oyi-''timamollo''. Yeke isihlalo kufuze sithathwe nguye.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Mampuru_II</ref> U-Sekhukhune wathoma wathatha amandla wobukhosi bewabulala nabeluleki bakaMampuru. UMampuru wagcina sele abalekile kelekhabo. Kwathi ngemva kwesikhathi u-Sekhukhune sele alwe ipi namaBhuru, nenye ipi namaSwati, wahlaselwa esigodlweni sakhe wahlatjwa ngomukhwa wafa ngomhlaka-13 kaRhoboyi 1882. UMampuru nguye owasolwa ngokubulawa kuka-Sekhukhune, wasolwa nangokubanga umguruguru esitjhabeni sabaPedi. Yeke amaBhuru akhipha isiqunto sokuthi uMampuru akabotjhwe khona umguruguru lo uzokuphela.<ref name=":2" />[[Isimumathi:Stephanus Johannes Roos.jpg|thumb|UJohannes Roos]]Kuthe bona uMampuru ezwe bona uyafuneka wabaleka esitjhabeni sekhabo wayokukhosela ebantwini bakwaMasimula. AbaPedi bamlandelela nalapho babawa ikosi yakwaMasimula bona ibanikele yena, kodwana yona yala. Kwaba nepi, bakwaMasimula bahlulwa epini leyo. UMampuru nakabona bonyana bakwaMasimula bahluliwe, wabalekela kwaNomtjharhelo eNgwenyameni uNyabela. <ref name=":0" /> AbaPedi bafika nakoNomtjharhelo bambawa eNgwenyameni uNyabela. Kuthiwa iKosi uNyabela yathi nayibaphendulako: "UMampuru ngimginyile. Nanimfunako izani ningihlinze isisu nimkhuphe." Okutjho bona nangabe abaPedi bafuna uMampuru kuzokufuze kuliwe ipi bona atholakale. AbaPedi bakhamba batjhinga emBhurwini babawa isizo lokuthola uMampuru. U-Paul Kruger obekamungameli we-ZAR, wathumela u-Roos noSenekal bona basize abaPedi ngendaba le. AmaBhuru amabili la afika esitjhabeni samaNdebele abawa uMampuru, kodwana uNyabela wala, wathi umginyile, nabamfunako abamkhuphe ngemathunjinakhe. Ekugcineni uNyabela wasilingeka wabulala u-Roos no-Senekal, wathatha iinhloko zabo wazihloma eengodweni. Kuthiwa bekavuka qobe ekuseni akhambe ayokulotjhisa iinhloko zabo aphulule neendevu zazo.<ref name=":0" /> AmaBhuru asilingeka khulu ngesenzwesi athumela u-Piet Joubert namasotja amanengi. Naye wafika warabhela uNyabela amahlandla ambalwa bona akhuphe uMaMpuru kodwana uNyabela wabhala naye, kwaba kusuka kwepi phakathi kwamaNdebele namaBhuru.<ref name=":1" /> == Ukuthoma Kwepi YamaNdebele NamaBhuru == [[Isimumathi:Pjjoubert.jpg|thumb|UPiet Joubert]] Ipi yathoma ngomhlaka-7 kuSinyikhaba 1882. Ipi yamaNdebele yayihlome ngeengidi zomsizi nemikhonto, bese yamaBhuru ihlome ngeengidi zeenhlamvu idoswa phambili nguPiet Joubert. Iingidi zeenhlamvu bezidumuza msinya kunalezo zomsizi, yeke inengi lamabutho wamaNdebele lafa ngelangelo, kwathi ngemva kwalokho amaNdebele ahlehla abalekela erholweni. AmaBhuru athi ayangena erholweni abuyela emva ngombana irholo awalazi, yeke atjhida entabeni ayokuhlala emasimini. <ref name=":0" /> Emalangeni alandelako bebasolo basilwa, kesinye isikhathi amaNdebele afike kungakalindeleki agadle abaleke. Kesinye isikhathi bekafika ebe iinkomo zamakhuwa, kesinye isikhathi babanjwe babulawe. Kwakhe kwaba nesahlakalo lapha amaNdebele athumba iinkomo zamaBhuru, kanti amaBhuru awakalali, abagijimisa abulala amaNdebele ali-150, babuya neenkomo zabo.<ref name=":1" /> Isikhathi nasikhambako yahlasela indlala emaNdebeleni. Ukudla ebebakubulungile kwaphela, bathoma ukudla iimphalo eenkhunjeni, kodwana ngokukhamba kwesikhathi iimphalo nazo zaphela. Bathoma bafikelwa mcabango wokuzinikela emaBhurwini, ngapha amaBhuru sebacabanga ukukhamba babuyele emakhaya ngombana sebafikelwa kudinwa. AmaNdebele eza namano wokuthola ukudla.<ref name=":0" /> Kwakhitjhwa intanga yamaThula bona iyokuthumba iinkomo zabaPedi. Ngebanga lokuthi bebanganamandla ngebanga lokulamba bahlulwa epini leyo. Kunesikhathi lapha amaNdebele athi akhukhuthisa abafazi bona bayokweba ukudla, kodwana amaBhuru wababulala abafazabo. Kuthiwa abafazaba bakwaMatsitsi, uNoMtjhatjhana noNoMgiyelwa. Ngesikhatheso bekusolo kuliwa. Kokhunye amaBhuru alinge ukwemba amadwala afuna indlela yokungena erholweni, kodwana amaNzunza afike abahlasele abaliye, nabo bagcine sele bawunghalile umsebenzi loyo. <ref name=":1" /> Kwafika isikhathi lapha amaBhuru abuyela khona emva. Athe angakayi nokuyaphi, asemlanjeni iMangwana kwafika indoda yakwaNdala yatjela amaBhuru bona amaNdebele aphelile yindlala, neemphalo nazo ziphelile. AmaBhuru wajika wabuyela emva kwaNomtjharhelo. Bafika batjela iNgwenyama bona ayikhuphe uMampuru. Nangambala yamkhupha yamnikela emaBhurwini ngomhlaka-08 kaVelabahlinze 1883. Ipi le yathatha iinyanga ezibunane zoke. Babotjhwa bobabili uNyabela noMampuru.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Ukubotjhwa Nokuhlongakala KukaNyabela == Kwathi ngemva kobana uNyabela anikele uMampuru kuJoubert nebutho lakhe naye wabotjhwa ngebanga lokujamelana nebutho likaRhulumende wangesikhatheso nokufihla isilelesi. Ngemva kokubotjhwa kwabo isitjhaba sakhutjhwa ngerholweni, satjelwa bona uNyabela akasese yikosi noNyengelele ikosikazakhe akasese yindlovukazi, kunalokho uPiet Joubert uzokuba yikosi yamaNdebele wakwaNzunza bese ikosikazakhe ibe yindlovukazi. Abavumako baphadlhalajwa bahlukaniswa bona bayokuhlala emaplasini wamaBhuru basebenze khona, labo abangavumiko njengoMatsitsi, uPinda, uSigidi, uNdungulu noMhlangula babotjhwa. Abomma basetjenziselwa ukuhlanza iimpahla zamakhuwa, kwathi abobaba belusa ifuyo yamaBhuru, abanye basebenza emasimini.<ref name=":0" /> Umlandu kaMampuru wadenjwa ngomhla ka-17 kaKhukhulamungu 1883, umlandu wokubulala uSekhukhune, ukubanga inturhu nomguruguru, wagwetjelwa ukufa. Kwathi ngomhla ka-21 kuKhukhulamungu 1883 uNyabela wavela phambi komahluleli, iJaji u-JG Kotze nejuri yamadoda wamakhuwa abunane ngomlandu wokobana ususe ukuthula emphakathini walwisana nelawulo ebelisemthethweni leRiphabliki, nokuthi lokho okwenze ngokungemthetho, ngekohliso bewazindla ngakho. Nokobana uqunte ukuthatha iinkhali wahlela ipi yena neenduna zakhe wajamelana nombuso osemthethweni we-ZAR. Obekamjameli wakhe ekhotho owabelwe mbuso wangesikhatheso bekungu-Advocate Cooper, obekamtjhutjhisi kungu-Carl Ueckermann.<ref name=":3">TAB, SS 852, R.4598/83, item 293</ref> Kwathi bona umlandu kaNyabela ufundwe, u-Advocate Cooper watjela ikhotho bona ukuzivikela kukaNyabela akukhambelani nalokho okufundwe emlandwini ngombana uNyabela bekanganabo ubuhlobo nombuso we-ZAR kodwana bekayikosi ezijameleko yena nabantu bakhe. Lokho kwenza bona kuthiwe uNyabela uthi yena akanamlandu. Kwabizwa abofakazi abasithandathu u-Eduard Bok, u-SP Grové, u-SP Trichard, uJenerali Joubert, uKhomandanti Weilbach no-Kleinbooi (indoda yeNdebele amabhuru amnikele ibizo). U-Joubert uhlulekile ukubika bona uthumele uNyabela imibandela ngaphambi kokwetjiwa kweenkunzi zakhe. U-Kleinbooi khenge abuzwe ngombandela lo.<ref name=":3" /> Into eyalwelwako ekudenjweni komlandu bekukuthi inga-kghani uNyabela usisakhamuzi seRiphabliki namkha awa. Ekuthomeni iRiphabliki beyijame ngesivumelwano esenziwa ngomhla ka-28 kuNtaka 1860 phakathi kukaMabhoko neRiphabliki. Ngaphasi kwesivumelwanesi, uMabhoko uvumile bona usisakhamuzi seRiphabliki. U-Cooper waphendula ubufakazobu ngokuthi isivumelwanesi asimbophi uNyabela. Okwesibili, u-Ueckermann bekanesaziso esivela kuNom. Hercules Robinson, esazisa bona amalungelo neembopho zabo boke abantu abanzima bendabuko enarheni kuzokuhlala kunjalo ngemva kokutlikitlwa kwe-''Pretoria Convention.'' U-Cooper waliphikisa ngelokuthi uNyabela bekangekho nakutlikitlwako e-''Pretoria Convention'' lokha uNomzana Hercules akhuluma namakhosi wendabuko, yeke isivumelwanweso asimbophi uNyabela. Yeke uNyabela uzijamele. U-Ueckermann nakaphendulako wathi ukuthi uNyabela akawubhadeli umthelo embusweni we-ZAR akusibufakazi bokuthi uzijamele. UKleinbooi naye wafakaza ukuthi uNyabela uvumile ku-Shepstone ukuthi bekangaphasi kukaRhulumende, yeke bekufuze abhadele umthelo. Kodwana abamrhononelako khenge baveze ubufakazi obuzwakalako ukuthi uNyabela uthome ipi ngokuthatha iinkunzi zamaBhuru. Ipendulo ebeyizwakala bekungeyaka-Ueckermann ukuthi uNyabela kufuze aphathwe njengesithunjwa sepi nokuthi besele anesikhathi abotjhiwe. Ekugcineni ijaji lathi ngebanga lokuthi uNyabela bekahlala hlanu kweMiddelburg, nangaphakathi kwemikhawulo yeRiphabliki, yeke bekasisakhamuzi seRiphabliki.<ref name=":3" /> Ijuri yatjho yoke bona uNyabela umlandu ngokwayo yoke imilandu abekwe yona. Lokha uNyabela nakabuzwako bona ufuna ukuthini ngaphambi kobana anikelwe isigwebo sentambo, wathi yena ubawa ukuthula, amahlandla alitjhumi. Ngemva kwalokho wagetjelwa ukufa. Woke amanye amaNdebele ama-22 ebekanoNyabela kwadenjwa umlandu wawo ngomhla ka-24 kaKhukhulamungu 1883 babekwa umlandu wokubanga umguruguru nokulwa. Boke njalo bagwetjelwa ukuhlala ejele iminyaka elikhomba nokusebenza budisi.<ref name=":4">TAB, SS 852, R.4598 / 83</ref> Ngesikhatheso u-Paul Kruger bekangekho asaye e-London bona ayokukhulumisana namaNgisi ngemibandela ye-Pretoria Convention begodu u-Piet Joubert bekamumongameli omjaphethe. Ijaji ebelingamele ngalesosikhathi latlola umbiko emKhandlwini ngomhla ka-1 kuSewula, bese wawuthumela ngo-Sewula 7. Ngemva kobana ijaji lirhunyeze amaqiniso neenkulumopikiswano, watlola nangomthetho omenze bona akhuphe isigwebo sokufa. Kodwana uJenerali Joubert waveza ebufakazini bakhe bona uthumele uNyabela umlayezo wokuthi nangabe akazithobi uzokudliwa yikule ehloko namkha abulawe yindlala emrhobeni. Kghani uNyabela bekacabanga bona nakangazithoba bekazokusinda? Ngombana msinyana ngemva kwalokho, wazithoba. Wahlongoza bona umKhandlu usicabangele isigwebo sokufa usehlise. UmKhandlu waqunta bona uNyabela akadilikelwe lijele asebenze budisi. Kodwana uMampuru yena khenge acolelwe, yeke walengiswa ngomhla ka-22 kuSinyikhaba 1883. Walengiswa phambi kukaNyabela. Okokuthoma intambo yarathuka wadusuka phasi kabuhlungu ehlabathini. Walengiswa godu msinyana ngemva kwalokho.<ref name=":3" /><ref name=":4" /> UNyabela watjhaphululwa ejele ngo-1898 wayokuhlala hlanu kwe-Derdepoort ePitori. Wahlongakala ngo-1903. == Iinkhombo == <references /> 789uojvrlcpjmyqbjsuq7rwe8e24ebv MBUSI MAHLANGU 0 723 6699 3527 2026-06-12T08:27:53Z MissHadassah 1561 changed formatting 6699 wikitext text/x-wiki [[Isimumathi:MABHOKOIII.jpg|thumb|328x328px|INGWENYAMA UMABHOKO III]] U[https://ndebelekingdom.org/history#:~:text=On%20the%205th%20November%202010,a%20vis%20the%20new%20Act '''Mbusi Mahlangu'''] yiNgwenyama yamaNdebele wakwaNdzundza. Wabelethwa mhlana amalanga ama-4 kuMrhayili ngomnyaka we-1985 e[https://www.southafricapostcode.com/mpumalanga-nkangala-mthambothini-0462.html Mthambothini] e[https://en.m.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga Pumalanga]. Ubelethwa ngumma u[https://web.archive.org/web/20090330174035/http://uqconnect.net/~zzhsoszy/states/southafrica/ndzundzandebele.html Siphila Dlamini] we[https://en.m.wikipedia.org/wiki/Eswatini Swazini] ebukhosini bakwaNgwane, uyikosazana ebelethwa yiNgwenyama u[https://en.m.wikipedia.org/wiki/Sobhuza_II Sobhuza Dlamini]. Ungomunye wabogogo besizwe hlangana kilaba abakhona, kanti-ke ngenani abogogo besizwe sakwaNzunza bahlanu begodu u[https://en.m.wikipedia.org/wiki/Mayitjha_II Nyumbabo Cornelias Mahlangu] oyiNgwenayma u[https://en.m.wikipedia.org/wiki/Mayitjha_II Mayitjha II] nguye uyise likaMbusi Mahlangu. <ref>https://web.archive.org/web/20090330174035/http://uqconnect.net/~zzhsoszy/states/southafrica/ndzundzandebele.html</ref>UMahlangu ubelethwa bewulanywa bantwana abapheze bamatjhumi amabili, kubalwa hlangana ikosazana u[https://live.fundza.mobi/home/library/non-fiction-articles-profiles/mbali-mahlungu-an-entrepreneur-with-a-passion-for-life/comment-page-1/ Mbali Mahlangu] ongusomarhwebo.<ref>https://live.fundza.mobi/home/library/non-fiction-articles-profiles/mbali-mahlungu-an-entrepreneur-with-a-passion-for-life/comment-page-1/</ref> UMahlangu wahlala esihlalweni sakhe sobukhosi aba yiNgwenyama uMabhoko wesithathu ngomnyaka wee-2005, ubukhosobu ubuthatha kuyise lokha nakazakubhubha ngawo wona umnyaka lo.<ref>https://web.archive.org/web/20090330174035/http://uqconnect.net/~zzhsoszy/states/southafrica/ndzundzandebele.html</ref> '''INgwenyama uMabhoko III''' uhlobana nesizwe nobobukhosi beSwazini njengombana kusekhabomkhulu, nakabona i[https://en.m.wikipedia.org/wiki/Mswati_III Ngwenyama uMswati III] uthi malume bese abuye ahlobane nesizwe kanye nobukhosi bakwaZulu njengombana yena neNgwenyama u[https://en.m.wikipedia.org/wiki/Misuzulu_Sinqobile Misizulu] babomntamama okutjho ukuthi abomma babo babelethwa ngubaba munye. Okukhona kukuthi ngomnyaka wee-2005 ikomitjhi yobudosiphambili ngobukhosi bendabuko elawula ubukhosi e[https://en.m.wikipedia.org/wiki/South_Africa Sewula Afrika] ebizwa bona yi[https://pmg.org.za/committee-meeting/13659/ Nhlapho Commision] yathatha isiqunto sokobana ubungwenyama ngakwaNdzundza bungasaba khona buphethe ngeNgwenyama '''uMabhoko III bese''' ama[https://en.m.wikipedia.org/wiki/Southern_Ndebele_people Ndebele] woke weSewula Afrika wakwaNdzundza newakwa[https://manalambhongo.com Manala] abuswe yingwenyama yinye ekuyi[https://manalambhongo.com Ngwenyama uMakhosoke II]. <ref>https://www.news24.com/citypress/news/court-rules-on-amandebele-kingship-20161001</ref> Qobe mnyaka ngenyanga kaNobayeni mhlana malanga ama-19 kuba nesikhumbuzo se[https://longmarchtofreedom.co.za/BronzeStatues/Statue/68 Ngwenyama uNyabela] e[https://en.m.wikipedia.org/wiki/Mapoch%27s_Caves rholweni lakwaNzunza] lapho ubukhosi bakwa[https://www.mpg.gov.za/departments/COGTA/HTL/ndzundza-mabhoko-royal-kraal Nzunza Mabhoko] bumema isizwe soke bona sizokugidinga ilangeli, kulapho iNgwenyama uMabhoko III ikhuluma khona nesizwe sakhe. Irholo lakwaNzunza Mabhoko kulapho ipi yamaNdebele namabhunu yenzeka khona. [[Isimumathi:INGWENYAMA UMABHOKO III.jpg|thumb|456x456px|INGWENYAMA UMABHOKO III]] INgwenyama uMabhoko III uragela phambili ngokubusa isizwe sakhe, ukhe wavakatjhelwa nguMongameli wenarha u-[https://en.m.wikipedia.org/wiki/Cyril_Ramaphosa Cyril Ramaphosa] ngomnyaka wee-2024 lapha kwaba khona nekulumo yangemsithelweni phakathi kwesigodlo sakwaNzunza Mabhoko nomongameli wenarha. <ref>https://www.moroka.gov.za/?page_id=4542</ref> Kanti namanye amarhwebo azuza ngenarha yamaNdebele ayavakatjhelwa njengayo-[https://en.m.wikipedia.org/wiki/Sasol SASOL]. 5w4pe1594egx359duz9cm9i77ud22jt MaWhoo 0 912 6700 6304 2026-06-12T08:29:09Z MissHadassah 1561 changed formatting 6700 wikitext text/x-wiki   [[Isimumathi:Maker Faire, Berlin (BL7C0113).jpg|thumb|indawo lapha u-Mawhoo aqulela khona abantu.]] '''U-Thandeka Nontobeko Ngema''' (wabelethwa mhlana amalanga ali-16 kuNobayeni 1994), owaziwa ngokuthi '''ngu-MaWhoo''', mquli nomtloli weengoma weSewula Afrika.<ref>[https://slikouronlife.co.za/blog/24023/mawhoos-kulula-surpasses-1-million-streams/ MaWhoo's 'Kulula' Surpasses 1 Million Streams | Slikouronlife]</ref> Wathola ukuhlonitjhwa okukhulu ngemva kokukhipha ingoma yakhe yokuthoma ethi ''"Umshado"'' leno- Heavy-K.<ref>[https://kingminds.net/mawhoo-nontobeko-thandeka-ngema-biography-early-life-age-career-songs-net-worth/ Mawhoo (Nontobeko Thandeka Ngema) Biography, Early Life, Age, Career, Songs, Net Worth - KingMinds]</ref> U-Ngema uvele godu kumavidiyo womvumo amanengi, okufaka hlangana ukulingisa iindima eziqakathekileko. Ubuye waba yimodeli yamabhrendi ngaphakathi nangaphandle kweSewula Afrika.<ref>[https://www.bona.co.za/entertainment/mawhoos-shocking-revelation-american-a-listers-who-slid-into-her-dms/ Mawhoo's shocking revelation! American A-listers who slid into her DMs | Bona Magazine]</ref> Usebenze ne-Tribe Afrique, House of Supreme, kanye ne-Convoy Clothing South Africa.<ref>[[:en:MaWhoo|MaWhoo - Wikipedia]]</ref> Usebenzisane nabantu abafana no -DJ Maphorisa, u-Master KG, u-Tsisto, u-Kabza De Small no-Vigro Deep. Ngaphandle kwelizwe lakwabo, u-Ngema sele adlale emazweni we-Afrika afana ne [[Botswana|-Botswana]], [[Eswatini|i-Eswatini]], [[Zimbabwe|i-Zimbabwe]] ne [[Mozambique|-Mozambique]]. == Isendlalelo == === Ipilo yokuthoma === U-Thandeka Nontobeko Ngema wabelethwa mhlana amalanga ali-16 kuNobayeni ngo1994 e- Eshowe, KwaZulu-Natal, eSewula Afrika. Wathoma umsebenzi wakhe womvumo asesemncani. Lokha nakaneminyaka elitjhumi nanye, wathatha ingoma yakhe erekhodiweko wayisa emsakazweni wendawo bona idlalwe emoyeni kodwana akhenge bamvumele ngombana bekasesemncani khulu. ==== Amagama wesiteji ==== Engcocweni, wabelane ngokuthi ibizo lakhe lesiteji litjho "umlingo" ngelimi lesiJapan . Watjho bona ibizo lavela ngo-Okmalumkoolcat. === Ifundo === U-Ngema unesiqu asifumene e- University of South Africa (i-UNISA). == Ibizelo == Ingoma yakhe ethi "Bengicela" no-GL_Ceekay, i-Thukuthela ene-Jazzworx yakhutjhwa mhlana amalanga ali-13 kuMgwengweni 2025.<ref>{{Cite web|last=Rethabile|first=Thandi|date=2025-06-05|title=MaWhoo, GL_Ceejay & Thukuthela – Bengicela (Tholukuthi ) ft. JazzWorx|url=https://ceemuzic.com/music/mawhoo-gl-ceejay-thukuthela-bengicela-tholukuthi-ft-jazzworx-m66/|access-date=2025-09-04|website=CeeMuzic|language=en}}</ref> Yafika endaweni yokuthoma ematjhadini we-Apple Music, ingoma edumileko ku-YouTube, ingoma ethandwa khulu ku-Shazam begodu yingoma yesihlanu kumatjhadi weengoma eziphezulu ze-Spotify ngokulandelana. == Ukuphikisana == Ngo-2024 ngesikhathi sokukhulumisana no-L-Tido, u-Ngema waveza bona unamadoda amanengi ku-akhawunti yakhe yezokuthintana amthintako, okufaka hlangana umrepha u-Lil Wayne, u-Jay Z no -Rick Ross. Abalandeli bakhe bamgandelela bona afakazele bona lokhu kuliqiniso na, lapho uNgema abelana khona ngesithombe sengcoco no-Lil Wayne. == I-Discography == === Ama-albhamu we-studio === * What a time to be alive (2022) * ''The chosen'' (2023) * ''The sound of magic'' (2024) * Amazwi Okubonga (2025) == Abangakathathi == === Njengomdwebi odosa phambili === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" |+List of singles as lead artist, with selected chart positions and certifications, showing year released and album name ! rowspan="2" scope="col" |Title ! rowspan="2" scope="col" |Year ! colspan="1" scope="col" |Peak chart positions ! rowspan="2" scope="col" style="width:12em;" |Certifications ! rowspan="2" scope="col" |Album |- ! scope="col" style="width:3em;font-size:100%;" |ZA<br /><br /> |- ! scope="row" |"Umshado" (featuring Heavy-K) |2019 |— | |{{non-album single}} |- ! scope="row" |"Ngiyamthanda" (MaWhoo, Master KG featuring Lowsheen) | rowspan="2" |2021 |— | |{{non-album single}} |- ! scope="row" |"Inkanyezi" (MaWhoo, Master KG featuring Lowsheen) |— | |{{non-album single}} |- ! scope="row" |"Ngithakazele" (MaWhoo, DJ Fanzy featuring Andry K) | rowspan="4" |2022 |— | |{{non-album single}} |- ! scope="row" |"Ngithakazele" |— | |{{non-album single}} |- ! scope="row" |"10k Ye McDonald's" (MaWhoo featuring Mdoovar, 9umba) |— | |{{non-album single}} |- ! scope="row" |"Thokoza" (Sam Deep, MaWhoo) |— |RiSA: 2× Platinum |''Ace of Spades'' |- ! scope="row" |"Umlilo" (DJ Ngwazi, Pouler D’musiq, MaWhoo) | rowspan="5" |2023 |— | | |- ! scope="row" |"Nduma Ndumane" (MaWhoo, Kabza De Small, DJ Maphorisa featuring Da Muziqal Chef) |— | |{{non-album single}} |- ! scope="row" |"Bayangzonda" (Mac Lopez, MaWhoo) |— | |{{non-album single}} |- ! scope="row" |"NgizoWela" (Slade, MaWhoo, Tycoon featuring Marcus MC, Stacy) |— | |{{non-album single}} |- ! scope="row" |"Ngifunani" (Femi Large, MaWhoo) |— | |{{non-album single}} |- ! scope="row" |"Imizi Yobaba" (Soulfreakah, MaWhoo) | rowspan="2" |2024 |— | |{{non-album single}} |- ! scope="row" |"Uthukela" (MaWhoo featuring Harry Cane, Eemoh) |_ | |{{non-album single}} |- !"Gucci" (Mthandeni SK featuring MaWhoo) | |_ | |Non-album single |- !"Ngeke" (Yumbs, Zwayetoven & MaWhoo featuring Mthunzi) | |_ | |Non-album single |- !"Khuluma" (Oskido, Master KG & MaWhoo featuring Lilyfaith, Lowsheen & Theo Kgosinkwe) | |_ | |Non-album single |- !"Uzizwa Kanjan' (Jazzworx, Thukuthela, MaWhoo & GL_Ceejay) |2025 |5 | |Non-album single |- !"Ziphi Nkomo" (Sir Trill, MaWhoo & B33kay SA featuring DJ 2k, Frank Mabeat & Tumisho) | |_ | |Non-album single |- !"Phakade Lami" (Da Capo, Soul Star & MaWhoo) | |_ | |Non-album single |- !"Bengicela" (MaWhoo, GL_ Ceejay & Thukuthela featuring Jazzworx) | |1 | |Amazwi Okubonga |- !"Smomondiya" (Frank Mabeat & MaWhoo featuring B33kay SA) | |_ | |Non-album single |- !"Sono Sam" (TBO, MaWhoo & Ntsika featuring Ngwato & Ave Songsmith) | |_ | |Non-album single |- !"MA AFRIKA" (Deep Sen, MaWhoo & M.J featuring Ntando Yamahlubi) | |_ | |Non-album single |- | colspan="8" style="font-size:90%" |"—" denotes a recording that did not chart or was not released in that territory. |} {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" |+Irhelo lama-single njengabaculi abaveziweko, abanezikhundla ezikhethiweko kanye nezitifiketi, ezitjengisa umnyaka wokukhutjhwa kanye nebizo le-albhamu ! rowspan="2" scope="col" | Ithayitlela ! rowspan="2" scope="col" | Umnyaka ! colspan="1" scope="col" | Iindawo eziphezulu zetjhadi ! rowspan="2" scope="col" style="width:12em;" | Iimtifiketi ! rowspan="2" scope="col" | I-albhamu |- ! scope="col" style="width:3em;font-size:100%;" | ZA<br /><br /><br /><br /> |- ! scope="row" | "Moya Wami" (u-Oscar Mbo ahlanganisa u-MaWhoo) | rowspan="2" | 2020 | — | Irhawuda | ''Kwama-Groovists'' |- ! scope="row" | "Bambelela" (i-Caltonic SA ehlanganisa u-Sje Konka, u-MaWhoo, u-Thabz Le Madonga) | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Uqobo Lwami" (u-DJ Fanzy ohlanganisa u-MaWhoo) | 2021 | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Ikhadi le-Indoda Nge" (DJ Moscow, Deepsen, Eddie The Vocalist feat. DJ Moscow, MaWhoo) | rowspan="2" | 2022 | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Khumbul' Ekhaya" (u-Knowley-D ohlanganisa u-Busta 929, u-MaWhoo) | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Dali Wam" (Pabi Cooper, Yumbs ehlanganisa uMaWhoo, uNkosazana Daughter ) | rowspan="9" | 2023 | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Isthutha" (Inkinga Abangan Bam)" (Sam Deep, De Mthuda ehlanganisa uMawhoo, Mkeyz) | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Ungiphethe Kahle" (Kabza De Small, DJ Maphorisa ahlanganisa uNokwazi, MaWhoo, Mashudu & LeeArt) | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Noma Kanjani" (u-Sino Msolo ohlanganisa u-Kabza De Small, u-MaWhoo, u-Azana) | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Uthando" (I-Groovist ehlanganisa u-MaWhoo) | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Zibonakalise" (ama-HK ahlanganisa u-MaWhoo) | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Wena My Dali" (I-Focalistic featuring Ch'cco, MaWhoo, EeQue, Thama Tee) | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Impilo" (u-Marlode no-Owams abahlanganisa ama-2woBunnies, u-MaWhoo, u-Leandra.Vert, u-Toby Franco, u-Gilano, u-Sponge 101) | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Kutsa" (u-DJ Sliqe ahlanganisa u-Yanga Chief, u-MaWhoo, u-2woshort, u-Makwa) | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Ungithandile" (u-Baby Momo ohlanganisa u-MaWhoo, u-Ceenday, u-Jay Sax, u-Shino Kikai, u-DJ 2K) | rowspan="6" | 2024 | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Ngifa Nawe" (MFR Souls, Kabza De Small ene-MaWhoo, Bassie, T-Man SA, Shane907) | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Amabhoza" ( Aymos, Mas Musiq featuring MaWhoo) | — | | ''Impilo'' |- ! scope="row" | "Ematshwaleni" ( Kususa, Anatti featuring MaWhoo, Noxolo Ngema, King Deetoy) | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Injabulo" (u-Lily Faith ahlanganisa u-Theo Kgosinkwe, u-X-Wise, u-Oskido, u-MaWhoo) | — || {{Non-album single}} |- ! scope="row" | "Gucci" (Mthandeni SK, ehlanganisa u-MaWhoo) | 1 ||{{non-album single}} |- | colspan="8" style="font-size:90%" | "—" kutjho ukurekhoda okungazange kushadi namkha okungakakhutjhwa endaweni leyo. |} {| class="wikitable plainrowheaders" border="1" style="text-align:center;" |+Irhelo lezinye iingoma ezitjhadiweko, ezineendawo ezikhethiweko kanye nezitifiketi, ezitjengisa umnyaka wokukhutjhwa kanye nebizo le-albhamu ! rowspan="2" scope="col" | Ithayitlela ! rowspan="2" scope="col" | Umnyaka ! colspan="1" scope="col" | Iindawo eziphezulu zetjhadi ! rowspan="2" scope="col" style="width:12em;" | Iimtifiketi ! rowspan="2" scope="col" | I-albhamu |- ! scope="col" style="width:3em;font-size:100%;" | ZA<br /><br /><br /><br /> |- ! scope="row" | "Kulula" (Mawhoo, DJ Maphorisa, Kabza De Small) | 2022 | — | Igolide | ''Yisikhathi esingangani sokuphila'' |- | colspan="8" style="font-size:90%" | "—" kutjho ukurekhoda okungazange kushadi namkha okungakakhutjhwa endaweni leyo. |} == Ipilo yomuntu mathupha == Kube nemibiko yokuthi uNgema uthandana noHlubi Nkosi. Iinthandani bezibikwe bona zinikelana ngezipho. == Imithombo lwazi == # <ref>[https://www.bona.co.za/entertainment/mawhoos-shocking-revelation-american-a-listers-who-slid-into-her-dms/ Mawhoo's shocking revelation! American A-listers who slid into her DMs | Bona Magazine]</ref> # <ref>[https://slikouronlife.co.za/blog/24023/mawhoos-kulula-surpasses-1-million-streams/ MaWhoo's 'Kulula' Surpasses 1 Million Streams | Slikouronlife]</ref> ms8g411vkz3pm3m71xyv441zop1zr7a Umtjhado wesiNdebele isimanje 0 962 6704 5869 2026-06-12T08:41:54Z MissHadassah 1561 changed formatting 6704 wikitext text/x-wiki '''Kuyafika''' isikhathi lapha khona umuntu azitjela bona sele kusikhathi sokuthatha, sokwenda, sokutjhada. Umtjhado mnyanya ohlanganisa imindeni emibili, umndeni kamakoti kanye nomkhwenyana. Umnyanya ofana nesimaje mnyanya oyenzeka ngemva kwamalobolo. [[Ilobolo|Amalobolo]] kulapha kuhlala khona imindeni yabantu abazokutjhada, bakomkhwenyana bangakhipha iinkomo, imali, izipho bazikhiphela bekhabo makoti.<ref>https://ww2.coh.ukzn.ac.za/news/2025/05/ilobolo-under-the-lens-in-masters-study/</ref> [[Isimumathi:Abomma nabo baba.jpg|thumb|umalukazana nomkhwenyana ]] == Khuyini isimanje == Isimanje siyafana nomtjhado wetjhila elimhlophe kodwana ngewesintu samaNdebele. Isimanje senzeka ngemva kwamalobolo lapha khona umakoti azilungiselela ukuya ekhakwakhe (khabo likamkhwenyana) ayokufundiswa imithetho yalapho. Umakoti uzokuhlala isikhathanyana emzini ngaphambi kobanyana bayokuhlangana nomkhwenyana batjho iimfungo zabo bafake nenzilamunwana. Ngemva kokuvumelwana kuzwene hlangana nebekhabo makoti nomkhwenyana bona [[umtjhado]] uyenzeka. Emtjhadweni wesimanje umakoti akabhathi irogo elimhlophe kodwana ingubo (ibhidi)<ref>https://www.aranda.co.za/products/ibhidi-black-red?srsltid=AfmBOoqbSE9obFHO_Sfhz-KeumQT4-e3MxlZFtG-ufzYvxU4rouknTc_</ref> ngilo irogo lakhe, umkhwenyana yena angabhatha ibhanji nokhunywe kwesintu. Ngelanga lomtjhado imideni izokunikezana izipho ukuthokoza ukuhlangana kwabentwana (abantu abatjhadako).<ref>[https://cite.org.zw/modern-ndebele-marriage-practices/#:~:text=Gift%20exchange:%20Once%20the%20relationship,absence%20of%20the%20other%20partner. https://cite.org.zw/modern-ndebele-marriage-practices/#:~:text=Gift%20exchange:%20Once%20the%20relationship,absence%20of%20the%20other%20partner.]</ref> Ngemva kwalomtjhado asikho isizathu sokobanyana ubekhona omunye umtjhado. Mtjhado omuhle wona begodu kunengi okwenzekako okukarisako. == Umthombo lwazi == [[Mkhakha:Umtjhado]] [[Mkhakha:Amalobolo]] [[Mkhakha:Ukwenda komtazana]] 46r2csd59wgqqsm23phaompfco25ofs 6705 6704 2026-06-12T08:55:21Z MissHadassah 1561 changed formatting 6705 wikitext text/x-wiki '''Kuyafika''' isikhathi lapha khona umuntu azitjela bona sele kusikhathi ''sokuthatha, sokwenda, sokutjhada''. Umtjhado mnyanya ohlanganisa imindeni emibili, umndeni kamakoti kanye nomkhwenyana. Umnyanya ofana nesimaje mnyanya oyenzeka ngemva kwamalobolo. [[Ilobolo|Amalobolo]] kulapha kuhlala khona imindeni yabantu abazokutjhada, bakomkhwenyana bangakhipha iinkomo, imali, izipho bazikhiphela bekhabo makoti.<ref>https://ww2.coh.ukzn.ac.za/news/2025/05/ilobolo-under-the-lens-in-masters-study/</ref>[[Isimumathi:Abomma nabo baba.jpg|thumb|umalukazana nomkhwenyana ]] == Khuyini isimanje == Isimanje siyafana nomtjhado wetjhila elimhlophe kodwana ngewesintu samaNdebele. Isimanje senzeka ngemva kwamalobolo lapha khona umakoti azilungiselela ukuya ekhakwakhe (khabo likamkhwenyana) ayokufundiswa imithetho yalapho. Umakoti uzokuhlala isikhathanyana emzini ngaphambi kobanyana bayokuhlangana nomkhwenyana batjho iimfungo zabo bafake nenzilamunwana. Ngemva kokuvumelwana kuzwene hlangana nebekhabo makoti nomkhwenyana bona [[umtjhado]] uyenzeka. Emtjhadweni wesimanje vambane isphetho, umakoti akabhathi irogo elimhlophe kodwana ingubo (ibhidi)<ref>https://www.aranda.co.za/products/ibhidi-black-red?srsltid=AfmBOoqbSE9obFHO_Sfhz-KeumQT4-e3MxlZFtG-ufzYvxU4rouknTc_</ref> ngilo irogo lakhe, umkhwenyana yena angabhatha ibhanji nokhunywe kwesintu. Ngelanga lomtjhado imideni izokunikezana izipho ukuthokoza ukuhlangana kwabentwana (abantu abatjhadako).<ref>[https://cite.org.zw/modern-ndebele-marriage-practices/#:~:text=Gift%20exchange:%20Once%20the%20relationship,absence%20of%20the%20other%20partner. https://cite.org.zw/modern-ndebele-marriage-practices/#:~:text=Gift%20exchange:%20Once%20the%20relationship,absence%20of%20the%20other%20partner.]</ref> Ngemva kwalomtjhado asikho isizathu sokobanyana ubekhona omunye umtjhado. Mtjhado omuhle wona begodu kunengi okwenzekako okukarisako. == Umthombo lwazi == [[Mkhakha:Umtjhado]] [[Mkhakha:Amalobolo]] [[Mkhakha:Ukwenda komtazana]] tvnk31k6hn01deqpvwx8tk5z2foockr I-Pitori 0 1088 6703 6399 2026-06-12T08:34:15Z MissHadassah 1561 changed formatting 6703 wikitext text/x-wiki [[Isimumathi:Pretoria CBD1.jpg|thumb|I-CBD ye-Pitori]] '''IPITORI''' Njengedorobha elikhulu lokuphatha lenarha,i-Pitori inendlunkulu yayo yoke iminyango karhulumende weentjhaba nama-ejensi.Idorobha libuye libe yindawo ekulu yezokuthintana yephasi loke;likhaya lama-embassy wangaphandle ali-134 kanye namakhomitjhini aphezulu, ajamele ukudzimelela kwesibili ngobukhulu bemisebenzi yezokuxhumana ephasini,edlula i-Washington, DC kwaphela. I-Pitori yingcenye ephakathi yeDorobha le-Tshwane Metropolitan Municipality elakhiwe ngokuhlanganiswa kwabaphathi bendawo abanengi,okufaka hlangana i-Bronkhorsstpruit,i-Centurion,i-Cullinan,i-Hammanskraal kunye ne -Soshanguve .Abanye baphakamise ukutjhugulula ibizo elisemthethweni ukusuka e-Pitori ukuya ku-Tshwane,okudale ukuphikisana komphakathi. I-Pitori ibizwa ngomrholi we -Voortrekker [[u-Andries Pretorius]], begodu abantu beSewula Afrika kesinye isikhathi bayibiza ngokuthi "iDorobha le-Jacaranda",ngebanga leenkulungwana zemithi ye-jacaranda etjalwe ecadi kweendlela zayo kunye namapaki neengadini zayo. == '''Umlando''' == I-Pitori yasungulwa ngo-1855 ngu- Marthinus Pretorius, umdosiphambili we- Voortrekkers,owayiqamba ngebizo lakayise [[u-Andries Pretorius]] begodu wakhetha indawo emaphethelweni we- ''Apies rivier'' ( i-Afrikaans okutjho "i-Monkeys river") bona ibe yikomkhulu elitjha le- South African Republic ( Dutch ; ZAR).U-Pretorius omdala waba liqhawe lezwe lama-Voortrekkers ngemva kokunqoba kwakhe u -Dingane nama- Zulu ePini ye-Blood River ngo-1838. U-Pretorius omdala naye wakhulumisana nge- Sand River Convention (1852),lapho i-United Kingdom yavuma ukuzijamela kwe- Transvaal .Yaba yidorobha elikhulu leRiphabhliki yeSewula Afrika mhlana ali-1 kuMrhayili wee-1860. Ukusungulwa kwe-Pitori njengekomkhulu leRiphabhliki yeSewula Afrika kungathathwa njengokuphela kwemizamo yokuhlala yamaBhunu ye- Great Trek . === Iipi zamaBhunu === Ngesikhathi sePi yokuThoma yamaBhunu,idorobha lavimbezelwa mabutho we-Republican ngoNobayeni 1880 nangoNtaka 1881.Isivumelwano sokuthula esaqeda ipi satlikitlwa e-Pitori mhlazi-3 kuRhoboyi 1881 e- Pitoli Convention . Ipi yesiBili yamaBhunu yabangela ukuphela kweRiphabhliki ye-Transvaal nokuthoma kobukhosi beBritain eSewula Afrika. Idorobha lazinikela emabuthweni we-Britain ngaphasi kuka -Frederick Roberts mhlazi-5 kuMgwengweni wee-1900 begodu ukulwa kwaphela e-Pitoli ngokutlikitlwa kwe- Peace of Vereeniging mhlazi-31 kuMrhayili wee-1902 e -Melrose House . Iinqaba ze-Pitori zakhiwa ukuvikela idorobha ngaphambi kwePi yesiBili yamaBhunu.Nanyana ezinye zeenqaba lezi zisemanxiwa,ezinengi zazo zilondolozwe njengezikhumbuzo zesitjhaba. === I-Union of South Africa === Ama-Boer Republics we-ZAR kanye ne- Orange River Colony ahlanganiswa ne- Cape Colony ne -Natal Colony ngo-1910 kobana abe yi -Union of South Africa.I-Pitori yabe isiba lidolobha elikhulu lokuphatha leSewula Afrika yoke,lapho i-Cape Town yaba yidolobha elikhulu lomthetho begodu i-Bloemfontein yaba yidolobha elikhulu lezokwahlulela. Phakathi kuka-1910 ukuya ku-1994,idorobha beliyinhloko-dolobha yesifunda se -Transvaal .(Njengedolobha elikhulu le-ZAR,i-Pitori beyithathe indawo ye-Potchefstroom kileyo ndima.)Mhlana ali-14 kuSewula 1931,i-Pitori yathola ubujamo bedorobha.Lokha iSewula Afrika nayiba yiriphabhliki ngo-1961,i-Pitori yaba yikomkhulu layo lokuphatha. === Itlayimethi === I-Pitori inezulu elinomswakama elinomthelela wezulu ( Köppen : Cwa ) elinehlobo elide elitjhisako,elinezulu,kanye nobusika obufitjhani,obomileko nobungaphasi.Idorobha lihlangabezana nobusika obujayelekileko beSewula Afrika, ubusuku obubandako,obukhanyako kanye namalanga afuthumeleko.Nanyana amazinga aphasi aphakathi ebusika aphasi,angabanda ngebanga lezulu elikhanyako,ebusuku amazinga womtjhiso aphasi eminyakeni esanda kwedlula aphakathi kwama 2 to −5 °C (36 ukuya ku-23 °F) . Izulu livame khulu eenyangeni zehlobo, kuthi ubujamo besomiso bube khona eenyangeni zebusika,lapho amaqhwa angaba khona khulu. Ukuwa kweqhwa mcimbi ongakavami khulu; amaqhwa abonakala ngo-1959,1968 nango-2012 edorobheni,kodwana idorobha alikaze libe nokubuthelelana emlandwini walo. === iinqhema zobuhlanga === Ngitjho solo kwaphela ibandlululo,i-Pitori ngokwayo beyinenengi labantu abamhlophe,nanyana kunesigaba esiphakathi esimnyama esikhulako.Kodwana,emalokitjhini we -Mamelodi,Soshanguve kanye ne -Atteridgeville abantu abamnyama benza pheze kibo boke abantu.Isitjhaba esikhulu sabantu abamhlophe ngama- Afrikaners kuthi isitjhaba esikhulu khulu sabantu abamnyama ngama- Bapedi . Isilinganiso esiphasi senani labantu be-Pitoli sifaka hlangana iindawo ebegade zikhethwe babantu abamhlophe,begodu kunenengi labantu abamhlophe.Kodwana,ukufaka hlangana amalokishi ahlukileko ngokwendawo kwandisa inani labantu be-Pitori ngaphezu kwesigidi begodu kwenza abamhlophe babe mncani. AmaNdiya we-Pitoli ayalelwe bona asuke e-Pitoli aye e -Laudium mhlazi-6 kuMgwengweni wee-1958. == Idorobha == I-Pitori yaziwa ngokuthi "yiDorobha le-Jacaranda" ngebanga lama -Jacaranda angaba ma-60,000-70,000 asezindleleni zayo.Umbala ophephuli umbala ovame ukuhlotjaniswa nedorobha begodu uvame ukufakwa emalogoni womkhandlu wendawo kanye namasevisi afana nehlelo lamabhasi we -A Re Yeng arhabako kanye nelogo yesitetjhi somrhatjho wendawo we-Jacaranda FM . === Imakhiwo === I-Pitori eminyakeni edlulileko ibe namathonya wamasiko ahlukahlukeneko begodu lokhu kubonakala ngeendlela zokwakha ezingatholakala edorobheni.Isukela ekwakheni kwekhulu le-19 le-Dutch,i-German kanye ne-Britain ukuya ekwakhiweni kwesimanjemanje,kwe-postmodern,kwe-neomodern,kanye ne-art deco ngokuhlanganiswa okuhle kwesitayera esihlukileko seSewula Afrika. Ezinye zemakhiwo eziqakathekileko e-Pitori zifaka hlangana i-Palace of Justice yangokuphela kwekhulu le-19,i-Union Buildings yangeminyaka yokuthoma yekhulu le-20,i- Voortrekker Monument yangemuva kwepi,imakhiwo ezihlukahlukeneko ezigcwele amakhampasi amakhulu we- [[IYunivesithi ye-Pretoria|University of Pretoria]] ne- University of South Africa,isitayera sesiko se-Cape Dutch u-Mahlambad (Nthefup ),iNdlu kaMongameli I-Neo-Byzantine Old Synagogue, i- Reserve Bank of South Africa yesimanjemanje (i-ofisi ephezulu) kanye ne-Telkom Lukasrand Tower .Eminye imakhiwo nezakhiwo ezaziwako zifaka hlangana i -Loftus Versfeld Stadium,i-South African State Theatre kanye nesakhiwo se-Oliver Tambo esiyiNdlunkulu yomNyango wezobudlelwano namazwe ngamazwe . == Iinkomba == 1.https://www.britannica.com/place/Pretoria 2.https://sahistory.org.za/place/pretoria-now-known-tshwane 3.https://www.sa-venues.com/attractionsga/pretoria-metro.htm 4.https://www.southafrica.net/gl/en/travel/category/places-to-go/big-city-life/pretoria 5.https://www.up.ac.za/ q5c7ntns24g3lew7w3vmr6zztyttg5f Inyathelo 0 1192 6693 6684 2026-06-12T07:39:04Z MissHadassah 1561 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1358620163|Shoe]]" 6693 wikitext text/x-wiki '''Inyathelo''' yinto yamanyathelo evamise ukutholakala ngababili ehloselwe ukuvikela nokududuza unyawo lomuntu, kanengi yenziwe ngendlela yokuthi enye yenzelwe ukulingana nenyawo lesinxele kuthi enye yenzelwe inyawo lesidla. rq44dtnlcw1w48ttdfaldqq2geg9omm Umrazana 0 1194 6706 2026-06-12T09:51:19Z MissHadassah 1561 I defined a term in the Ndebele language 6706 wikitext text/x-wiki * '''Umntrazana''' namkha ''umntazana'' [[umntwana]] wentombazana esitjhabeni sakwaNdebele<ref>[https://www.britannica.com/topic/Ndebele-South-African-people Ndebele | Language, Culture, History | Britannica]</ref> [[Umtjhado|ongakatjhadi]] rsm7uv5l8pxwuj93qch3h9elgs6ser2 Portal:Amalimi 0 1195 6708 2026-06-12T10:31:57Z MissHadassah 1561 I defined a term 6708 wikitext text/x-wiki == '''Amalimi<ref>[https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/language LANGUAGE | English meaning - Cambridge Dictionary]</ref>''' lihlelo lokhulumisana elisetjenziswa lilizwe elithilko nofana umphakathi. Lilimi lihlelo elihlelekileko lokukhulumisana elisetjenziswa abantu ukudlulisa ihlathululo imicabango, nemizwa. Iqukethe amagama akhulunywako, umtlolo otlolwe phasi, nofana amatshwayo wesandla, alawula yimithetho yegrama nesilulumagama. == [[Isimumathi:SAPS language.png|thumb|isithombe sezibalo zeenlimi]] ''[[I-Afrika|eSewulu Afrika]]'' sineenlimi eili-12 ezisemthethweni<ref>[https://www.studycountry.com/wiki/what-are-the-12-official-languages-of-south-africa What are the 12 official languages of South Africa?]</ref> ezisetjenziswako zokukhuthaza ukufaka woke umuntu emasikweni namalimi: * i-Sepedi * i-Sesotho * i-Setswana * i-siSwati * i-Tshivenda * i-Xitsonga * i-Afrikaans * isiNgisi * isiXhosa * isiZulu * isiNdebele * kanye nelimi lezandla leSewula Afrika (SASL) Ukufunda<ref>[https://www.discover-the-world.com/study-trips/blog/why-learning-languages-is-important/ 10 Reasons Why Learning Languages Is Important for Everyone]</ref> amalimi kuthuthukisa ukuzwisisa amasiko, amakghono wokucabanga, ukukhula komuntu mathupha nokwenza kube likghono eliqakathekileko enarheni yethu ehlanganeko. k4wxl5xknjuukuj86qfknagboenv38z Umakoti 0 1196 6709 2026-06-12T10:47:55Z MissHadassah 1561 I defined a term 6709 wikitext text/x-wiki [[Isimumathi:Ndebele Village Woman blowing in a horn.jpg|thumb|abafazi bamandebele ]] '''uMalukuzana''' ngumfazi otjhadileko, begodu [[Umtjhado|otjhadileko]]<ref>[https://universvoyage.com/en/ndebele-of-engagement-and-ritual-nuptials/ Ndebele: ritual engagement and wedding - Univers Voyage]</ref><ref>[https://ibiene.com/culture/the-wedding-ceremony-of-the-ndebele/ The wedding ceremony of the Ndebele…. – Ibiene Magazine]</ref> ngokuya ''ngesiko'' [[Umtjhado wesiNdebele isimanje|othjade ngesimanje]] 0ym604dmt17twt9j1i31d93ja1edm06