Wikiamachti
pplwiki
https://ppl.wikipedia.org/wiki/Achtu_Amat
MediaWiki 1.47.0-wmf.3
first-letter
Takwikwil
Wey
Titajtaketzakan
Tuknew
Tuknew titajtaketzakan
Wikiamachti
Wikiamachti titajtaketzakan
Taanalis
Taanalis titajtaketzakan
MediaWiki
MediaWiki titajtaketzakan
Tailwitilis
Tailwitilis titajtaketzakan
Shinechpalewikan
Shinechpalewikan titajtaketzakan
Takutun
Takutun titajtaketzakan
TimedText
TimedText talk
Tapualtakutun
Tapualtakutun titajtaketzakan
Evento
Evento discusión
Eric Carle
0
1271
9754
9750
2026-05-24T21:03:33Z
Labradoritas2025
139
Biografia
9754
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:Eric Carle kinderboekenschrijver, 1988 - 22.jpg|miniaturadeimagen|'''Eric Carle''']]Eric Carle nesik se tunal se pual makwil (25) pal ne metzti chikwasen (6)tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual chiknawi (1929) tik ne techan New york takutun italyu Americanchanej (American)
Yaja se wey ne pijpiltzín wan sijsiwapil tamawawasuani ne amat, takwikwiluani, katka.
'''Ne itekiw: tay kichiwki?'''
Yaja kichiwki miak ajamachti:
* ''Ne Shupilin takaktuni''
* ''Ne Chikitikchin tesu yejka ayutzin jaral'' (o ''La mariquita gruñona'', según las ediciones)
* ''Ne chikitik ne kimichin kitemua se ichaku''
* Ne sujsul mayanki katka kilwchin
* ''El camaleón camaleónico''
* ''Nuteku shitechmaka ne metzi''
* ''Ne atchanej kawashchichin''
* ''Ne Kupuknaj se tekwani , Ne kupuknaj se tekwani ¿Tay tikita ?''
* Ne sujsul tekitini tukat
'''Kimakaket miak tajtakulis ken:'''
'''Ne ichtaka itunal:'''
Ne inan itukey Johanna Oelschlaeger se shikipil chiknawi tzunti chikwey 1908 katka. Yaja se Germanychanej (Germany) katka.
wan ne iteku itukey Erich W Carle katka. Yaja se Germanychanej (Germany) katka.
Ne isiwaw itukey Barbara Morrison Carle katka. Yaja se Americanchanej (American) katka.
Yaja kipia Ume ipilawan katka
Ne ipilawan intukey Cirsten wan Rolf katka Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan State Academy Of Fine Arts Stuttgart Academy Fine Arts Vienna
Wan mumachtij pal muchiwki se tamawawasuani, takwikwiluani tik ne wey tamachtiluyan State Academy Of Fine Arts Stuttgart Academy Fine Arts Vienna wan kiski tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti (1950).
Yaja tekitki ken se takwikluani tik Americanchanej intzajtzalan se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti ume (1952) tik ne italyu Americanchanej (United States).
Yaja munamiktij iwan Barbara Morrison Carle tik ne shiwit nse shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti yey(1973).
Yaja mikik se tunal se pual yey (23) pal ne metzti majtakti (5) tik ne shiwit ume shikipil se pual se (2021), ika yaja .
tik ne techan______(pueblo),), tik ne italyu___________(país).
'''Ijilpika: (3 enlaces)'''
'''Ipanpa uni (Referencias) También agregar imágenes'''
mors1vuj3quychwtlbvocz19mrakc2m
Siwatewakan Ilamatepec
0
1275
9752
2026-05-24T19:58:17Z
Alicia Elena Pacheco Pérez
287
creación de artículo
9752
wikitext
text/x-wiki
== '''Siwatewakan: Santa Ana''' ==
Siwatewakan (tik kastiya<ref>en castilla/español</ref> Santa Ana<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Santa_Ana_(El_Salvador)</ref>)
Siwatewakan (tik kastiya Santa Ana) se techan ipal ne takutun [[:es:Santa_Ana_Centro|Santa Ana Centro]] italyu<ref>país</ref> Kuskatan<ref>El Salvador</ref>.
Siwatewakan kinpia chikwasen tzunti se pual majtakti se chikwey tzunti nawi (631,804) techanchanejket<ref>habitantes</ref>.
Ne taketzalis Siwatewakan witz ka nawataketzalis wan kineki ina: (La ciudad de Santa Ana dónde las mujeres sagradas).
Kitukeytiat wey techan Siwatewakan<ref>Santa Ana fué nombrada ciudad</ref> tik ne tanestuk chikwey pal ne metzti ume tik ne shiwit se shikipil chikwey tzunti ume pual majtakti makwil (8 de febrero de 1855) katka.
[[Taanalis:Ciudad de Santa Ana en El Salvador.png|miniaturadeimagen|Siwatewakan - Santa Ana]]
== '''Ne ujukse techan nemit unisan:''' ==
Kan witz ne ejekat<ref>Norte - Donde viene el norte</ref> iwan Metapán, Texistepeque, Masahuat, Santa Rosa Guachipilín.
Kan nemi ne wey puyek at<ref>Sur - Donde está el mar</ref> iwan Ahuachapán wan Sonsonate.
Kan kisa ne tunal<ref>Este - Donde sale el sol</ref> iwan Chalatenango wan La Libertad.
Kan kalaki ne tunal <ref>Oeste - Donde se oculta el sol </ref>iwan Guatemala.
Tamachiwa <ref>Mide</ref>2,023 km2 (ume shikipil ume pual yey) nemi ka ajku itzalan 500 y 300 m s. n. m. (makwil tzunti wan yey tzunti ka ijpak ne wey puyek at).
Siwatewakan nemi itzajtzalan iwan yey tejtepet<ref>coordilleras</ref> ka Alotepeque-Metapán wan Apaneca wan Mita-Comecayo.
Ne wey tejtepet kimima tit<ref>volcanes</ref> Ilamatepec ([[:es:Volcán_Ilamatepec|Volcán de Santa Ana]]) wan [[:es:Volcán_Chingo|Volcán Chingo]].
Ne wey tejtepet<ref>cerros</ref> nemi [[:es:Cerro_Verde_(El_Salvador)|Cerro Verde]] wan [https://es.wikipedia.org/wiki/Cerro_Montecristo?action=edit&redlink=1 Montecristo].
Ne wey ajapan nemi [[:es:Río_Lempa|Lempa]] wan Guajoyo wan Suquiapa.
Ne ume wey at nemi [[:es:Lago_de_Güija|Güija]] wan [[:es:Lago_de_Coatepeque|Coatepeque.]]
[[Taanalis:Municipio Santa Ana - OSM.png|miniaturadeimagen|Siwatewakan]]
Ne lilish pal ne techan mujmusta ka ''ENTRE'' kashtul ume ''AL'' ume pual chikwasen ka metzti chikume (17-26 de julio).
== '''Wey ipiltzin Siwatewakan:''' ==
{| class="wikitable"
! colspan="3" |'''Tatajtujtiani pal ne kalpuli'''
|-
!'''Shiwit'''
!'''Tatujtiani Itukey'''
|-
|Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti se - Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul yey (1991-1998)
|José Miguel Lemus Martel
|-
|Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul yey - Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul nawi (1998 - 1999)
|Luis Germán Dueñas
|-
|Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul nawi - Ume shikipil yey (1999 - 2003)
|Juan Miguel Bolaños
|-
|Ume shikipil yey - Ume shikipil chikwasen (2003 - 2006)
|Gerardo Escalón
|-
|Ume shikipil chikwasen - Ume shikipil chikwey (2006 - 2008)
|Alfredo Lemus
|-
|Ume shikipil chikwey - Ume shikipil chiknawi (2008 - 2009)
|Mario Roberto Paz
|-
|Ume shikipil chiknawi - Ume shikipil majtakti se (2009 - 2011)
|Patricia Carolina Costa
|-
|Ume shikipil majtakti se - Ume shikipil majtakti nawi (2011 - 2014)
|Mario Jovel
|-
|Ume shikipil majtakti nawi - Ume shikipil majtakti chiknawi (2014 - 2019)
|Gilberto Delgado
|-
|Ume shikipil se pual (2020)
|Óscar Monzón
|}
509mls6xauccgfrdhq9wt3k13evwyfk
9753
9752
2026-05-24T20:01:37Z
Alicia Elena Pacheco Pérez
287
agregué información
9753
wikitext
text/x-wiki
== '''Siwatewakan: Santa Ana''' ==
Siwatewakan (tik kastiya<ref>en castilla/español</ref> Santa Ana<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Santa_Ana_(El_Salvador)</ref>)
Siwatewakan (tik kastiya Santa Ana) se techan ipal ne takutun [[:es:Santa_Ana_Centro|Santa Ana Centro]] italyu<ref>país</ref> Kuskatan<ref>El Salvador</ref>.
Siwatewakan kinpia chikwasen tzunti se pual majtakti se chikwey tzunti nawi (631,804) techanchanejket<ref>habitantes</ref>.
Ne taketzalis Siwatewakan witz ka nawataketzalis wan kineki ina: (La ciudad de Santa Ana dónde las mujeres sagradas).
Kitukeytiat wey techan Siwatewakan<ref>Santa Ana fué nombrada ciudad</ref> tik ne tanestuk chikwey pal ne metzti ume tik ne shiwit se shikipil chikwey tzunti ume pual majtakti makwil (8 de febrero de 1855) katka.
[[Taanalis:Ciudad de Santa Ana en El Salvador.png|miniaturadeimagen|Siwatewakan - Santa Ana]]
== '''Ne ujukse techan nemit unisan:''' ==
Kan witz ne ejekat<ref>Norte - Donde viene el norte</ref> iwan Metapán, Texistepeque, Masahuat, Santa Rosa Guachipilín.
Kan nemi ne wey puyek at<ref>Sur - Donde está el mar</ref> iwan Ahuachapán wan Sonsonate.
Kan kisa ne tunal<ref>Este - Donde sale el sol</ref> iwan Chalatenango wan La Libertad.
Kan kalaki ne tunal <ref>Oeste - Donde se oculta el sol </ref>iwan Guatemala.
Tamachiwa <ref>Mide</ref>2,023 km2 (ume shikipil ume pual yey) nemi ka ajku itzalan 500 y 300 m s. n. m. (makwil tzunti wan yey tzunti ka ijpak ne wey puyek at).
Siwatewakan nemi itzajtzalan iwan yey tejtepet<ref>coordilleras</ref> ka Alotepeque-Metapán wan Apaneca wan Mita-Comecayo.
Ne wey tejtepet kimima tit<ref>volcanes</ref> Ilamatepec ([[:es:Volcán_Ilamatepec|Volcán de Santa Ana]]) wan [[:es:Volcán_Chingo|Volcán Chingo]].
Ne wey tejtepet<ref>cerros</ref> nemi [[:es:Cerro_Verde_(El_Salvador)|Cerro Verde]] wan [https://es.wikipedia.org/wiki/Cerro_Montecristo?action=edit&redlink=1 Montecristo].
Ne wey ajapan nemi [[:es:Río_Lempa|Lempa]] wan Guajoyo wan Suquiapa.
Ne ume wey at nemi [[:es:Lago_de_Güija|Güija]] wan [[:es:Lago_de_Coatepeque|Coatepeque.]]
[[Taanalis:Municipio Santa Ana - OSM.png|miniaturadeimagen|Siwatewakan]]
Ne lilish pal ne techan<ref>La fiesta patronal</ref> [[:es:Fiestas_Julias|(Fiestas Julias)]] mujmusta ka ''ENTRE'' kashtul ume ''AL'' ume pual chikwasen ka metzti chikume (17-26 de julio).
== '''Wey ipiltzin Siwatewakan:''' ==
{| class="wikitable"
! colspan="3" |'''Tatajtujtiani pal ne kalpuli'''
|-
!'''Shiwit'''
!'''Tatujtiani Itukey'''
|
|-
|Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti se - Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul yey (1991-1998)
|José Miguel Lemus Martel
|
|-
|Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul yey - Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul nawi (1998 - 1999)
|Luis Germán Dueñas
|
|-
|Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul nawi - Ume shikipil yey (1999 - 2003)
|Juan Miguel Bolaños
|-
|Ume shikipil yey - Ume shikipil chikwasen (2003 - 2006)
|Gerardo Escalón
|-
|Ume shikipil chikwasen - Ume shikipil chikwey (2006 - 2008)
|Alfredo Lemus
|-
|Ume shikipil chikwey - Ume shikipil chiknawi (2008 - 2009)
|Mario Roberto Paz
|-
|Ume shikipil chiknawi - Ume shikipil majtakti se (2009 - 2011)
|Patricia Carolina Costa
|-
|Ume shikipil majtakti se - Ume shikipil majtakti nawi (2011 - 2014)
|Mario Jovel
|
|-
|Ume shikipil majtakti nawi - Ume shikipil majtakti chiknawi (2014 - 2019)
|Gilberto Delgado
|-
|Ume shikipil se pual (2020)
|Óscar Monzón
|}
== '''Ipanpa ini:''' ==
<references />
== '''Ijilpika:''' ==
https://es.wikipedia.org/wiki/Departamento_de_Santa_Ana
https://es.wikipedia.org/wiki/Fiestas_Julias
https://es.wikipedia.org/wiki/Santa_Ana_(El_Salvador)
https://elsalvador.travel/destination/santa-ana/
61isvavo2v2gv3cj41t4hvzu4b1lh0s
9757
9753
2026-05-25T00:25:33Z
Alicia Elena Pacheco Pérez
287
correcciones
9757
wikitext
text/x-wiki
== '''Siwatewakan: Santa Ana''' ==
Siwatewakan (tik kastiya<ref>en castilla/español</ref> Santa Ana<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Santa_Ana_(El_Salvador)</ref>)
Siwatewakan (tik kastiya Santa Ana) se techan ipal ne takutun [[:es:Santa_Ana_Centro|Santa Ana Centro]] italyu<ref>país</ref> Kuskatan<ref>El Salvador</ref>.
Siwatewakan kinpia chikwasen tzunti se pual majtakti se chikwey tzunti nawi (631,804) techanchanejket<ref>habitantes</ref>.
Ne taketzalis Siwatewakan witz ka nawataketzalis wan kineki ina: (La ciudad de Santa Ana dónde las mujeres sagradas).
Kitukeytiat wey techan Siwatewakan<ref>Santa Ana fué nombrada ciudad</ref> tik ne tanestuk chikwey pal ne metzti ume tik ne shiwit se shikipil chikwey tzunti ume pual majtakti makwil (8 de febrero de 1855) katka.
[[Taanalis:Ciudad de Santa Ana en El Salvador.png|miniaturadeimagen|Siwatewakan - Santa Ana]]
== '''Ne ujukse techan nemit unisan:''' ==
Kan witz ne ejekat<ref>Norte - Donde viene el norte</ref> iwan Metapán, Texistepeque, Masahuat, Santa Rosa Guachipilín.
Kan nemi ne wey puyek at<ref>Sur - Donde está el mar</ref> iwan Ahuachapán wan Sonsonate.
Kan kisa ne tunal<ref>Este - Donde sale el sol</ref> iwan Chalatenango wan La Libertad.
Kan kalaki ne tunal <ref>Oeste - Donde se oculta el sol </ref>iwan Guatemala.
Tamachiwa <ref>Mide</ref>2,023 km2 (ume shikipil ume pual yey) nemi ka ajku itzalan 500 y 300 m s. n. m. (makwil tzunti wan yey tzunti ka ijpak ne wey puyek at).
Siwatewakan nemi itzajtzalan iwan yey tejtepet<ref>coordilleras</ref> ka Alotepeque-Metapán wan Apaneca wan Mita-Comecayo.
Ne wey tejtepet kimima tit<ref>volcanes</ref> Ilamatepec ([[:es:Volcán_Ilamatepec|Volcán de Santa Ana]]) wan [[:es:Volcán_Chingo|Volcán Chingo]].
Ne wey tejtepet<ref>cerros</ref> nemi [[:es:Cerro_Verde_(El_Salvador)|Cerro Verde]] wan [https://es.wikipedia.org/wiki/Cerro_Montecristo?action=edit&redlink=1 Montecristo].
Ne wey ajapan nemi [[:es:Río_Lempa|Lempa]] wan Guajoyo wan Suquiapa.
Ne ume wey at nemi [[:es:Lago_de_Güija|Güija]] wan [[:es:Lago_de_Coatepeque|Coatepeque.]]
[[Taanalis:Municipio Santa Ana - OSM.png|miniaturadeimagen|Siwatewakan]]
Ne lilish pal ne techan<ref>La fiesta patronal</ref> [[:es:Fiestas_Julias|(Fiestas Julias)]] mujmusta ka intzajtzalan<ref>entre</ref> kashtul ume wan ume pual chikwasen ka metzti chikume (17-26 de julio).
== '''Wey ipiltzin Siwatewakan:''' ==
{| class="wikitable"
! colspan="3" |'''Tatajtujtiani pal ne kalpuli'''
|-
!'''Shiwit'''
!'''Tatujtiani Itukey'''
|
|-
|Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti se - Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul yey (1991-1998)
|José Miguel Lemus Martel
|
|-
|Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul yey - Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul nawi (1998 - 1999)
|Luis Germán Dueñas
|
|-
|Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul nawi - Ume shikipil yey (1999 - 2003)
|Juan Miguel Bolaños
|-
|Ume shikipil yey - Ume shikipil chikwasen (2003 - 2006)
|Gerardo Escalón
|-
|Ume shikipil chikwasen - Ume shikipil chikwey (2006 - 2008)
|Alfredo Lemus
|-
|Ume shikipil chikwey - Ume shikipil chiknawi (2008 - 2009)
|Mario Roberto Paz
|-
|Ume shikipil chiknawi - Ume shikipil majtakti se (2009 - 2011)
|Patricia Carolina Costa
|-
|Ume shikipil majtakti se - Ume shikipil majtakti nawi (2011 - 2014)
|Mario Jovel
|
|-
|Ume shikipil majtakti nawi - Ume shikipil majtakti chiknawi (2014 - 2019)
|Gilberto Delgado
|-
|Ume shikipil se pual (2020)
|Óscar Monzón
|}
== '''Ipanpa ini:''' ==
<references />
== '''Ijilpika:''' ==
https://es.wikipedia.org/wiki/Departamento_de_Santa_Ana
https://es.wikipedia.org/wiki/Fiestas_Julias
https://es.wikipedia.org/wiki/Santa_Ana_(El_Salvador)
https://elsalvador.travel/destination/santa-ana/
micht4vihfqr0o6ryncyi3k1s7122co
Gwendolyn Brooks
0
1276
9755
2026-05-24T21:18:39Z
Labradoritas2025
139
Biografia
9755
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:Gwendolyn Brooks ACME 1950.jpg|miniaturadeimagen|Gwendolyn Brooks]]
jovd32cy1qf9hc6fvlvej06ymy7ppee
9760
9755
2026-05-25T02:44:53Z
Labradoritas2025
139
Biografia
9760
wikitext
text/x-wiki
[[Taanalis:Gwendolyn Brooks ACME 1950.jpg|miniaturadeimagen|Gwendolyn Brooks]]'''Gwendolyn Elizabeth Brooks'''
nesik se tunal chikume (7) pal ne metzti chikwasen (6)tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti majtakti kashtul ume (1917) tik ne techan Chicago (Illinois) takutun italyu Americanchanej (American).
Yaja se wey tawawasuani,tamachtiani katka.
'''Ne itekiw: tay kichiwki?'''
Yaja kichiwki miak ajamachti:
* ''A Street in Bronzeville'' se shikipil chiknawi tzunti ume pual makwil (1945)
* ''Annie Allen'' se shikipil chiknawi tzunti ume pual chiknawi (1949)
* ''Maud Martha'' se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti yey (19530
* ''Bronzeville'' ''Pijpiltzín wan Sijsiwapil'' se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se (1956)
* ''Yejemet kinhtakwa ne et'' se shikipil chiknawi tzunti yey pual (1960)
* ''In the Mecca'' ''se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikwey'' (1968)
* ''Riot'' se shikipil chiknawi tzunti yey pual chiknawi (1969)
* ''Report from Part One: An Autobiography'' se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti ume (1972)
* ''The Near-Johannesburg Boy, and Other Poems'' se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikwey (1987)
* ''Winnie'' se shikipil majtakti chiknawi tzunti nawi pual chikume (1988)
'''Kimakaket miak tajtakulis ken:'''
(listado de reconocimientos que le dieron)
'''Ne ichtaka itunal:'''
Ne inan itukey _________(madre) katka. Yaja se Kuskatanchanej (gentilicio) katka.
wan ne iteku itukey _______(padre) katka. Yaja se Egiptochanej (gentilicio) katka.
Ne ishulejyu/isiwaw itukey ________ (esposo/esposa) katka. Yaja se Kuskatanchanej (gentilicio) katka.
Yaja kipia _________ ipilawan/ipijpipil katka. (hijos de hombre o de mujer).
Ne ipilawan/ipijpipil intukey______ katka. (nombres de los hijos) Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan _________ (escuela)
Wan mumachtij pal muchiwki se _________ (profesión) tik ne wey tamachtiluyan ________ (Universidad) wan kiski tik ne shiwit ________ (año de egreso).
Yaja tekitki ken se _________ (profesión) tik _______ (lugar de trabajo) intzajtzalan _________ wan __________ (años) tik ne italyu____________ (país).
Yaja munamiktij iwan ___________ (nombre de espos@) tik ne shiwit ____________(año de casamiento).
Wan muajkaw iwan ne isiwaw/ishulejyu tik ne shiwit _______________ (año de divorcio).
Yaja mikik se tunal ______ (día) pal ne metzti _______ (mes) tik ne shiwit_____ (año), ika _____(causa).
tik ne techan______(pueblo), __________takutun italyu (departamento), tik ne italyu___________(país).
'''Ijilpika: (3 enlaces)'''
'''Ipanpa uni (Referencias) También agregar imágenes'''
siqcda0c77yyitzlksob6sz0r6p9rjs
Pedro Geoffroy Rivas
0
1277
9756
2026-05-24T23:42:32Z
Alicia Elena Pacheco Pérez
287
empezando
9756
wikitext
text/x-wiki
== Pedro Geoffroy Rivas ==
ql2z3inkmkdp84tlcxhgacytbfdehcp
9758
9756
2026-05-25T01:03:30Z
Alicia Elena Pacheco Pérez
287
Agregué más información, falta apoyo a comunidades originarias
9758
wikitext
text/x-wiki
== '''Pedro Geoffroy Rivas''' ==
Pedro Geoffroy Rivas kaj tiktukeytiat Pedro Geoffroy Rivas.
Pedro Geoffroy Rivas nesik se tunal kashtul se (16) pal ne metzti majtakti se (noviembre)tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi oual kashtul nawi (1979) tik ne techan Siwatewakan (Santa Ana), Santa Ana takutun italyu Kustatan.
Yaja se wey Tawawasuani wan Tatajtaketzaliani wan Tatemuani katka.
== '''Ne itekiw: tay kichiwki?''' ==
Yaja kichiwki miak ajamachti:
* ''Estupideces'', manuscrito (Se shikipil chiknawi tzunti se pual chikume - 1927).
* ''Canciones en el viento'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti yey - 1933).
* ''Rumbo'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti kashtul - 1935).
* ''Para cantar mañana'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti kashtul -1935).
* ''Patria'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti ume pual nawi - 1944).
* ''Esperanzada geografía del dolor'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti ume pual chikwasen - 1946).
* ''Sin muerte ya'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti ume pual chikume - 1947).
* ''Trenos del exiliado'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti ume pual chiknawi - 1949).
* ''Juan Pueblo vuelve a cantar'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti - 1950).
* ''Usulután en México'', ensayo (Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se - 1956).
* ''Cartas sin fecha para ti'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul ume - 1957).
* ''Toponimia nahuat de Cuscatlán'', lingüística (Se shikipil chiknawi tzunti yey pual se - 1961).
* ''Yucuilcat'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti yey pual makwil - 1965).
* ''El nawat de Cuscatlán. Apuntes para una gramática tentativa'', lingüística (Se shikipil chiknawi tzunti yey pual chiknawi - 1969).
* ''El español que hablamos en El Salvador'', lingüística (Se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul - 1975).
* ''Los nietos del jaguar'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul ume - 1977).
== '''Kimakaket miak tajtakulis ken'''<ref>Listado de reconocimientos que le dieron</ref>''':''' ==
Premio Nacional de Cultura ka se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul ume (1977).
== '''Ne ichtaka itunal:''' ==
Ne isiwaw itukey Soyla Luna de Geoffroy katka. Yaja se Kuskatanchanej katka.
Yaja tekitki ken se Tawawasuani tik ''Diario de Santa Ana wan Revista Crisol'' intzajtzalan se shikipil chiknawi tzunti se pual chikume(1927) wan se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti se (1931) tik ne Siwatewakan.
Wan yaja tekitki ken se Takwikwiluani tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual nawi 1944 tik ne periódico ''La Tribuna''
Wan yaja tekitki ken se Tatuktiani tik ne Museo Nacional de Antropología Dr. David J. Guzmán wan ken se tamachtiani tik ne Universidad de El Salvador wan Universidad Centroamericana José Simeón Cañas.
Yaja mikik se tunal majtakti (10) pal ne metzti majtakti se (noviembre) tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul nawi (1979) tik ne techan San Salvador, tik ne italyu Kuskatan.
t322o04qw756ot7ascs9yki3s8t3bwn
9759
9758
2026-05-25T01:25:41Z
Alicia Elena Pacheco Pérez
287
agregué enlaces
9759
wikitext
text/x-wiki
== '''Pedro Geoffroy Rivas''' ==
Pedro Geoffroy Rivas kaj tiktukeytiat Pedro Geoffroy Rivas.
Pedro Geoffroy Rivas nesik se tunal kashtul se (16) pal ne metzti majtakti se (noviembre)tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi oual kashtul nawi (1979) tik ne techan Siwatewakan (Santa Ana), Santa Ana takutun italyu Kustatan.
Yaja se wey Tawawasuani wan Tatajtaketzaliani wan Tatemuani katka.
== '''Ne itekiw: tay kichiwki?''' ==
Yaja kichiwki miak ajamachti:
* ''Estupideces'', manuscrito (Se shikipil chiknawi tzunti se pual chikume - 1927).
* ''Canciones en el viento'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti yey - 1933).
* ''Rumbo'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti kashtul - 1935).
* ''Para cantar mañana'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti kashtul -1935).
* ''Patria'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti ume pual nawi - 1944).
* ''Esperanzada geografía del dolor'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti ume pual chikwasen - 1946).
* ''Sin muerte ya'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti ume pual chikume - 1947).
* ''Trenos del exiliado'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti ume pual chiknawi - 1949).
* ''Juan Pueblo vuelve a cantar'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti - 1950).
* ''Usulután en México'', ensayo (Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se - 1956).
* ''Cartas sin fecha para ti'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul ume - 1957).
* ''Toponimia nahuat de Cuscatlán'', lingüística (Se shikipil chiknawi tzunti yey pual se - 1961).
* ''Yucuilcat'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti yey pual makwil - 1965).
* ''El nawat de Cuscatlán. Apuntes para una gramática tentativa'', lingüística (Se shikipil chiknawi tzunti yey pual chiknawi - 1969).
* ''El español que hablamos en El Salvador'', lingüística (Se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul - 1975).
* ''Los nietos del jaguar'', poesía (Se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul ume - 1977).
== '''Kimakaket miak tajtakulis ken'''<ref>Listado de reconocimientos que le dieron</ref>''':''' ==
Premio Nacional de Cultura ka se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul ume (1977).
== '''Ne ichtaka itunal:''' ==
Ne isiwaw itukey Soyla Luna de Geoffroy katka. Yaja se Kuskatanchanej katka.
Yaja tekitki ken se Tawawasuani tik ''Diario de Santa Ana wan Revista Crisol'' intzajtzalan se shikipil chiknawi tzunti se pual chikume(1927) wan se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti se (1931) tik ne Siwatewakan.
Wan yaja tekitki ken se Takwikwiluani tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual nawi 1944 tik ne periódico ''La Tribuna''
Wan yaja tekitki ken se Tatuktiani tik ne Museo Nacional de Antropología Dr. David J. Guzmán wan ken se tamachtiani tik ne Universidad de El Salvador wan Universidad Centroamericana José Simeón Cañas.
Yaja mikik se tunal majtakti (10) pal ne metzti majtakti se (noviembre) tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul nawi (1979) tik ne techan San Salvador, tik ne italyu Kuskatan.
== '''Ipanpa ini:''' ==
<references />
== '''Ijilpika:''' ==
https://es.wikipedia.org/wiki/Pedro_Geoffroy_Rivas
https://en.wikipedia.org/wiki/Pedro_Geoffroy_Rivas
https://literaturas.fandom.com/es/wiki/Pedro_Geoffroy_Rivas
https://www.cultura.gob.sv/el-muna-celebro-la-poesia-de-pedro-geoffroy-rivas/
7a4jxsktw6xyer1kt8kl1189ie09qtt