Wikipedia
sswiki
https://ss.wikipedia.org/wiki/Likhasi_Lelikhulu
MediaWiki 1.47.0-wmf.3
first-letter
Tinkundla
Lelibalulekile
Khuluma
Bantfu
Khuluma nebantfu
Wikipedia
Khuluma ngeWikipedia
Lifayela
Khuluma ngelifayela
MediaWiki
Khuluma ngeMediaWiki
iThempleti
Khuluma ngethempleti
Lusito
Khuluma ngelusito
Umkhakha
Khuluma ngemkhakha
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Inkantolo yeMtsetfo sisekelo
0
3992
42547
34150
2026-05-27T00:21:34Z
InternetArchiveBot
6884
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
42547
wikitext
text/x-wiki
{{Simple_box
|name = Inkantolo yeMtsetfo sisekelo
|colour = blue
|image = ConstitutionalCourtofSouthAfrica-20070622.jpg
|image_width = 240px
|image_caption = Sakhiwo senkantolo yemtsetfo sisekelo
|image2 =
|image2_width =
|image2_caption =
|heading1 = Mongameli wemajaji
|1 = Mogoeng Mogoeng
|heading2 = Lisekela Mongameli
|2 = Dikgang Moseneke
|heading3 = Kusengulwa kwenkantolo
|3 = 1994
|heading4 = Linani Lemajaji
|4 = 11
}}
[[Category:Wikipedia:Kú-gcina]]
</noinclude>
'''Inkantolo yemtsetfo sisekelo yase Ningizimu Afrika''' iyinkantolo leyasungulwa ngumtsetfo sisekelo wase Ningizimu Afrika. Lena bekuyinkantolo yekugcina yemtsetfo sisekelo. Kusukela ekuhlanganisweni kanye nekugugculwa kemtsetfo ekungeneni kwenkululeko eNingizimu.<ref>Afrika.http://www.southafrica.info/about/history/constitutionhill.htm</ref> Inkantolo yemtsetfo sisekelo inelilungelo lekuva onke emacala laletfwa ngaphambi kwayo, iphindze ibe nelilungelo lekugucula tigwebo letehliswe kuto tonke tinkantolo.<ref>http://www.polity.org.za/page/constitutional-court</ref><ref>http://www.southafrica.info/about/history/constitutionhill.htm#.U25NUvmSyuk</ref>
==Kucala kwalenkantolo==
Lenkantolo yasungulwa ngesikhatsi iNingizimu Afrika itfola inkululeko ngemnyaka wa 1993, iphalamende yekucala yembuso lomusha yenta umtsetfo sisekelo wesikhashane yabese ihlala kwekucala ngenyanga yeNdlovana emnyakeni wa 1995. Yabese yentiwa inkantolo lesemtsetfweni yachubeka njengenkantolo lenkulu eNingizimu Afrika kantsi itfolakala edolobheni lase [[Jozi]]. Kusukela ngeNdlovana 2004 itfolakala [[entsabeni yemtsetfosisekelo]] khona e Jozi.<ref>//www.sahistory.org.za/how-cases-reach-constitutional-court</ref>
Inkantolo yemtsetfo sisekelo inemajaji lalishumi nakunye lakhetfwa ngumongameli welive eluhlwini kuluhlu lelikhetfwe i Judicial Service Commission yaseNingizimu Afrika. Kantsi lamajaji ahlala iminyaka lelishumi nakubili vho.<ref>http://mg.co.za/article/2014-05-08-zuma-judges-to-dominate-constitutional-court</ref> Lenkantolo iholwa ngumongameli wemajaji aseNingizimu Afrika kanye nasekela mongameli. Kantsi umsebenti walamajaji kuciniseka kutsi umtsetfo sisekelo wahlulelwa ngekulingana kuwo wonke umutfu ngaphandle kwekubandlulula ngekwelibala, ngekwebulili, ngenkolo nangesimo semuntfu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.constitutionalcourt.org.za/site/home.htm |access-date=2014-05-10 |archive-date=2014-06-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140619231703/http://www.constitutionalcourt.org.za/site/home.htm |dead-url=yes }}</ref>
==Emareferensi==
<references/>
[[Category: Tembangave]]
d8ixk896gempm1b4g0c94gsqmuttx6z
Cahora Bassa
0
3999
42546
35429
2026-05-27T00:11:50Z
InternetArchiveBot
6884
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
42546
wikitext
text/x-wiki
The '''Cahora Bassa''' lake—in the Portuguese colonial era (until 1974) known as '''Cabora Bassa''', from
[[Nyungwe language|Nyungwe]] ''Kahoura-Bassa'', meaning "finish the job"—is [[Africa]]'s fourth-largest artificial lake, situated in the [[Tete Province]] in [[Mozambique]]. In Africa, only [[Lake Volta]] in Ghana, [[Lake Kariba]], on the Zambezi upstream of Cahora Bassa, and [[Egypt]]'s [[Lake Nasser]] are bigger in terms of surface water.
==History==
===Portuguese period===
iCahora Bassa yacala kwakhiwa eMozambiki ngumbuso wase Portugal ngo 1960s njengencenye yekutfutfukisa kanye nekwenta imali kwelive lase Portugal. umbuso we[[Ningizimu Afrika]] nawo watibandzakanye ekwakhiweni kwalesiteshi, kwabese kucikicwa tivumelwano kutsi umbuso wase Portugal itowakha lesiteshi semanti sekuphehla gezi lotosentjetiswa eMozambiki kanye nase Ningizimu Afrika . Umbuso weNingizimu Afrika wabese wakha siteshi lesincane sekuhlela lomlilo bewubuya kwi Cahora Bassa e Midrand, kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi iNingizimu Afrika yacindzeteleka kutsi itsenge umlilo wagezi lebewuphehlwa ngisi lesiteshi. <ref>http://safariholidaymozambique.com/cahora-bassa-dam</ref>
Ekwakhiweni kwalesiteshi licembu le [[FRELIMO]] latama kanyenti kuhlasela lesiteshi ngekutfumela emashosha awo kodvwa abamange baphumelele. Umbuso wemaPutukezi wenta bantfu bayitsandza ngekwakhiwa kwalelidamu naletinyetakhiwo lebetenteka eMozambiki. Lelidhamu lagcwaliswa ngo 1974.<ref>http://www.news24.com/Africa/News/35m-in-danger-as-Kariba-Dam-faces-collapse-20140320</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mozambiquetravel.com/cahora-bassa-dam-region/cahora-bassa-dam.aspx |access-date=2014-05-17 |archive-date=2014-01-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140121073632/http://www.mozambiquetravel.com/cahora-bassa-dam-region/cahora-bassa-dam.aspx |dead-url=yes }}</ref>
==Tichumaniso==
<references/>
[[Category:É-Mozambike]]
03i73wv8wc9qj6xqpoebh6xrma2r81t
Mkabayi kaJama
0
5177
42548
39458
2026-05-27T00:34:26Z
InternetArchiveBot
6884
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
42548
wikitext
text/x-wiki
'''Mkabayi kaJama''' ( c 1750- 1843) bekayinkosatane yebukhosi bakaZulu. Ngekwemlandvo lococwako Mkabayi watalwa aliwele, kantsi ngekwelisiko nemtsetfo wakaZulu bekumele kubulawe linye lalamawela kute kugwenywe emabhadi nelilaka lwemadloti, kodvwa inkosi yaka[[Zulu]] Jama yenta lokuphambene nelisiko ngukubasindzisa bobabili, Mkabayi nadzadzewabo Mama. Ngaleso sizatfu, kanye nekuba nesimilo lesinemandla kunadazewabo, Mkabayi wakhula atondzwa sive semaZulu kantsi futsi bekasolwa ngekuletsa emabhadi ebukhosi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://pourquoiprincesse.com/blogs/news/rebel-princess-series-princess-mkabayi-the-power-behind-the-zulu-throne |access-date=2022-06-07 |archive-date=2022-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220627084507/https://pourquoiprincesse.com/blogs/news/rebel-princess-series-princess-mkabayi-the-power-behind-the-zulu-throne |dead-url=yes }}</ref>
Ngekwemlandvo lococwako, kutsiwa ngo-1777, abona kutsi uyise inkosi uyaguga anganayo indvodzana, Mkabayi wahamba wayofunela Jama, angati, umfati lotomtalela indlalifa. Kuloku Jama sekaganwa nguMthaniya wakaSibiya lowamtalela indvodzana leyacanjwa kutsi ngu[[Senzangakhona Jama|Senzangakhona]] lokusho kutsi “senze ngokufanele" ngekubona umtamo waMkabayi wekucinisekisa kwekuchubeka kwebukhosi bakaZulu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ulwaziprogramme.org/princess-mkabayi-kajama-an-early-zulu-feminist/ |access-date=2022-06-07 |archive-date=2022-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220628023010/https://www.ulwaziprogramme.org/princess-mkabayi-kajama-an-early-zulu-feminist/ |dead-url=yes }}</ref> <ref>https://medium.com/@MthiyaneShandu/buzani-kumkabayi-c22fbd3c62cd</ref>
==Tinkomba==
{{reflist}}
[[Category:Tindlovukati tembuso wakaZulu]]
1auaabz57te7lx25e17wbor42irwwd6
Bernadett Meehan
0
6820
42545
42365
2026-05-27T00:09:04Z
InternetArchiveBot
6884
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
42545
wikitext
text/x-wiki
[[Lifayela:Bernadette M. Meehan, U.S. Ambassador.jpg|thumb]]
'''Bernadette M. Meehan''' ngummeli waseMelika lowasebenta njengeNdvuna yaseMelika eChile kusukela nga 2022 kuya ku 2025. Ubekwe kutsi abe ngumphatsi lomkhulu (CEO) weSisekelo seWikimedia, futsi utawutsatsa lendzima mhla tinge-20 Indlovana 2026, alandzela Maryana1] Iska. Ngaphambilini wasebenta njengesekela lamengameli lelikhulu letinhlelo temhlaba wonkhe te-Obama Foundation. Waphindze futsi wasebenta njengemkhulumeli weMkhandlu Wekuphepha Wavelonkhe waseMelika ngesikhatsi seKuphatsa kwa-Obama, futsi waba sikhulu seNkonzo Yemave Angaphandle neLitiko Lembuso iminyaka lengetulu kwelishumi.<ref>https://wikimediafoundation.org/news/2025/12/09/wikimedia-foundation-appoints-bernadette-meehan-as-chief-executive-officer/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://isd.georgetown.edu/profile/bernadette-meehan-2/ |access-date=2025-12-10 |archive-date=2025-11-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251130115656/https://isd.georgetown.edu/profile/bernadette-meehan-2/ |dead-url=yes }}</ref>
== Imphilo yekucala kanye nemfundvo . ==
Meehan watalelwa eBronx, wakhulela ePleasantville, eNew York futsi waphumelela eSikolweni Lesisetulu SemaKatolika saseKennedy eSomers, eNew York . Waphumelela eKholeji yaseBoston ngesicu sebuciko kutesayensi yetepolitiki . Ngemuva kwekucedza sikolo, wasebenta eWall Street, kwekucala eJPMorgan Chase wase usebenta eLehman Bazalwane . Wabese ujoyina iNkonzo Yemave Angaphandle yaseMelika .
== Umsebenti lokhetsiwe ==
Meehan wajoyina Litiko Lembuso laseMelika njengesikhulu seNkonzo Yemave Angaphandle nga 2004, futsi wacala umsebenti wakhe lomusha njengesikhulu semancusa eNdlunkhulu Yemancusa yaseMelika [[Bogotá|eBogotá]], eColombia. Wasindza ngesikhatsi athunjwa futsi ahlaselwa ngemadvodza lahlomile eBogotá nga April 2006. Lababili balabo labenta lokubi baboshwa futsi bagwetjwa iminyaka lelishumi ejele, kantsi lababili labenta lokubi abazange batfolakale.
Wakhonta eColombia iminyaka lemibili ngaphambi kwekutsi atinikele e [[I-Irakhi|-Iraq]] . Wasebenta eNdlunkhulu yaseMelika eBaghdad kusukela nga-2006 kuya ku-2007 njengeSikhulu Semancusa, futsi tinyanga letinyenti wasebenta njengeMsiti Lokhetsekile weNdvuna Zalmay Khalilzad .
Ngenyanga yeNyoni nga 2007, Meehan washiya i-Iraq wayofundzela si-Arabhu eSikhungweni Semisebenti Yemave Angaphandle seLitiko Lembuso eVirginia kute alungiselele luhambo lwakhe lolulandzelako njengesikhulu setindzaba temmango eNdlunkhulu Yembuso wase-US eDubai e- [[Bunye bema-Arabhu|United Arab Emirates]] .
Nga 2010 wabuyela eWashington, DC kuyosebenta njengeLitiko Lembuso "sikhulu semgca", achubela embili kuhamba kwaMabhalane Wembuso emaveni langesheya kwetilwandle. Wabese uba ngumsiti lokhetsekile waMabhalane Wembuso. Nga 2012, Meehan waniketwa kabanti kuMkhandlu Wekuphepha Wavelonkhe wase White House (NSC) futsi nga 2014 waba ngumkhulumeli weMkhandlu Wekuphepha Wavelonkhe.
Meehan washiya i-NSC nga-2015 kute abe nguprofesa losekelako kanye nemhlali weLitiko Lembuso eNyuvesi yaseGeorgetown eSikhungweni Sekufundza Tebudlelwane Nemave Emhlaba eSikolweni sa-Edmund A. Walsh Semisebenti Yemave Angaphandle . Wabitwa eNSC kutsi ayobuka kuhlelwa kweluhambo lwaMengameli Obama lolungumlandvo loluya eHavana, eCuba. Ngekusho kwe- ''The New York Times'', kukhetsa kwakhe kulesikhundla kwakhombisa kubaluleka Mengameli lakubeka kuloluhambo kanye nesimo lesiyinkimbinkimbi sekuhlela loluhambo. Wabese uhlala eWhite House njengeMeluleki Lomkhulu waMengameli Obama kwaze kwaba nguJanuwari 2017.
Ngenyanga yeNdlovana 2017, Meehan washiya iNkonzo Yemave Angaphandle kute ayosebenta njengesikhulu lesikhulu semhlaba wonkhe eSikhwameni sa-Obama . Kulendzima, bekanemsebenti wekutfutfukisa nekugadza tonkhe tinhlelo temave emhlaba teSisekelo sa-Obama, kufaka ekhatsi Tifundziswa teSisekelo sa-Obama; Luhlelo lwebaholi base-Afrika; Luhlelo lwebaholi lwase-Asia-Pacific; kanye neluhlelo lweBaholi baseYurophu. Wagcina sekangumsekeli wamengameli lomkhulu wetinhlelo temhlaba wonkhe futsi waba lilunga lekomidi lelikhulu lesisekelo.
Meehan wasebenta ebhodini lebeluleki beSikhungo Sekufundzela Tebudlelwane Nemave Angaphandle saseNyuvesi yaseGeorgetown, ngaphakatsi kweSikolwa Semisebenti Yemave Angaphandle saseWalsh .
=== Lincusa laseMelika eChile ===
[[Lifayela:29 August 2022, Deputy Secretary Sherman officiates the Swearing-In Ceremony of Ambassador Bernadette M. Meehan (cropped).jpg|thumb|Meehan wafungiswa njengeNdvuna yaseChile nga-2022 nguSekela laMabhalane Wembuso Wendy Sherman]]
Ngenyanga yeNkhwenkhweti mhla tinge-9, 2021, Mengameli Joe Biden waphakamisa Meehan kutsi abe lincusa lelilandzelako laseMelika eChile . Kulalelwa kwekuphakanyiswa kwakhe kwabanjelwa embikweKomidi Yebudlelwane Nemave Angaphandle yeSenate ngaMashi 15, 2022. Lelikomidi labika kahle kuphakanyiswa kwakhe ngaMay 18, 2022. NgaJulayi 20, 2022, iSenate yaseMelika yacinisekisa kuphakanyiswa kwakhe ngevo1–4. Wafungiswa mhla tinge-29 Indlovana 2022 futsi wetfula ticu takhe kuMengameli Gabriel Boric mhla tinge-30 Inyoni 2022.
Njengelincusa, Meehan bekatiwa ngekulandzela kwetinsita tekuchumana letinkhulu kanye nekutsandvwa bantfu baseChile. Wenta likhasi lekucala le ''El Mercurio'', liphephandzaba lase Chile lelibhalwe phansi, ngesikhatsi acedza kugibela etulu ngemandla neMbutfo Lokhetsekile wase US nase Chile njengencenye yekuvivinya umtimba ngekuhlanganyela kwemasotja etive letinyenti iSouthern Star.
Wanconywa ngemphumelelo leminyenti yekutsengisa kanye nekulawula lokufaka ekhatsi kuphasiswa kweSivumelwano Semtselo Se-US-Chile Kuyo yomibili i-US ne-Chile Senate ngemuva kweminyaka lengetulu kwelishumi alindzelwe e-US Senate; simemetelo se-Google njengemtsengisi loholako we- Humboldt Cable, intsambo yekucala lengaphansi kwelwandle lehlanganisa iNingizimu Melika kanye nesigodzi sase-Asia-Pacific; kanye nekubonisana ngencwadzi leseceleni yeSivumelwano Sekuhwebelana Lokukhululekile se-US-Chile levikela kufinyelela emakethe yekutfumela lubisi nenyama yase-US kusetjentiswa emagama lavamile. <ref>https://www.reddit.com/r/wikipedia/comments/1pi9z6x/wikimedia_foundation_announces_new_ceo_bernadette/</ref>
Ngesikhatsi saMeehan emafemu etimayini aseMelika nawo amemetela kunwebeka lokukhulu, kufaka ekhatsi lutjalomali lwetigidzigidzi letingu-$7.5 lwe -Freeport-McMoran etimayini telitfusi kanye nekwandziswa kwe -Albemarle kwekukhipha nekucubungula i-lithium.
Ngemuva kwelukhetfo lwaMengameli Donald Trump, Meehan wetfula sicelo sakhe sekwesula njengelincusa kusukela mhla tinge-10 Indlovana 2025, kulandzela lisiko lebantfu labakhetfwe kutepolitiki balamacembu omabili.
=== Umsebenti ngemuva kwekuba lincusa ===
Ngenyanga yeNgongoni mhlaka-9, 2025, Meehan wabekwa kutsi abe nguSikhulu Lesiphetse seSisekelo se-Wikimedia. Utawutsatsa lendzima ngaJanuwari 20, 2026.
== Imphilo yemuntfu sicu ==
Meehan ukhuluma siNgisi, [[Sipanishi|siSpanishi]] nesi -Arabhu . Ushade na Evan S. Medeiros, Sihlalo weMndeni waPenner eTifundvo tase-Asia eNyuvesi yaseGeorgetown eSikolweni Semisebenti Yemave Angaphandle saseNyuvesi yaseGeorgetown .
==Tinkomba==
qk2dt4b36yg1j5k1cjdy6yr7gc3jfv0