Wikipedia
sswiki
https://ss.wikipedia.org/wiki/Likhasi_Lelikhulu
MediaWiki 1.47.0-wmf.5
first-letter
Tinkundla
Lelibalulekile
Khuluma
Bantfu
Khuluma nebantfu
Wikipedia
Khuluma ngeWikipedia
Lifayela
Khuluma ngelifayela
MediaWiki
Khuluma ngeMediaWiki
iThempleti
Khuluma ngethempleti
Lusito
Khuluma ngelusito
Umkhakha
Khuluma ngemkhakha
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Ningizimu Afrika
0
2010
42562
40015
2026-06-08T00:37:53Z
InternetArchiveBot
6884
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
42562
wikitext
text/x-wiki
{{geo
|coat = Coat of arms of South Africa (heraldic).svg}}
'''IRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika''' ('''INingizimu Afrika'''), live lelitfolaka entansi neningizimu kwesichingikati se [[Afrika]].<ref>http://www.southafrica.net/za/en/landing/visitor-home</ref> Lelive linelugu lelilinganiselwa kumakhilomitha langu 2798 kantsi lolugu litfolaka emkhatsini we[[lwandle lwase Atlantiki]] nelwandle lwaseNdiya.kantsi enyakatfo nalelilive kutfolakala bomakhwelwane labafana nemave lanjengabo [[INamibiya]], [[ÉButjwána]] ne [[IZimbabhwe]]; kutsi empumalanga kutfolakale i [[Mozambiki]] kanye ne [[Swatini]]; phakatsi kweNingizimu Afrika kutfolaka [[ÉLusûtfu]].<ref>http://www.sahistory.org.za/</ref> iNingizimu Afrika i live lelibalelwa emashumini lamabili nesine ngebunyenti bebantfu lebacuketse emhlabeni wonke kantsi inebantfu labalinganiselwa etigidzini letingu [[Demographics of South Africa| linani lebantfu lelitigidzi letingu 53]], ngekwebukhulu bemhlaba ilinganiselwa emashumini lamabili nesihlanu nayilinganiswa nalamanye emave emhlaba.<ref>http://www.gov.za/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://beta2.statssa.gov.za/ |access-date=2014-05-12 |archive-date=2014-05-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140529095222/http://beta2.statssa.gov.za/ |dead-url=yes }}</ref>
==Bantfu ngekwehlukana kwabo==
*79.2 Bantfu labamnyama
*8.9% Emakhaladi
*8.9% Belungu
*2.5% Emandiya
*0.5% labanye
[[File:South Africa municipalities by language 2001.png|thumb|250px|Tilwimi letisemtsetfweni.]]
== IRiphabhulikhi ==
* ''!ke e: ǀxarra ǁke''.
* Lihubo lesive: ''[[Nkosi Sikelel' iAfrika]]'' ([[síChoza|siChoza]]). [[File:South Africa National Anthem.ogg]]
* Inhlokodolôbha: [[ÉPitóli|iPitoli]].
* Lina leBantfu EPitóli: 2,893,251 ([[2001]]).
* 33°55′ S 18°27′ E.
* Emave labomakhelwane: [[é-Lusûtfu|iLusutfu]], [[é-Mozambike|iMozambikhi]], [[Umbuso weSwatini]], [[iZimbabhwe]], [[iNamibiya]] ne [[ÉButjwána|Butswana]].
* Tifundza tiyimfica: [[Mpumalanga]], [[Gauteng]], [[KwaZulu Natal]], [[Eastern Cape]], [[Western Cape]], [[Limpopo]], [[Northern Cape]], [[North West]], [[Free State]].
* Tilwimi letisemtsetfweni tilishumi nakunye: [[síBhûnu|sibhunu]], [[síChoza|sichoza]], [[síNdebele|sindebele]], [[síNgísi|singisi]], [[síSûtfu saseNyakatfo|sipedi]], [[síSûtfu|sisutfu]], [[siSwati|siswati]], [[síTsonga|sithonga]], [[síTjwána|sitswana]], [[síVenda|sivenda]], [[síZulu|sizulu]].
* Mengameli: [[Cyril Ramaphosa]].
* 1.219.912 Km<sup>2</sup>.
* Linani leBantfu: 44,819,278 (2001).
* 36 bantfu/km<sup>2</sup>.
* PIB: 606.407.000.000 USD ([[2006]]).
* [[Rand]] (ZAR).
* Likhodi Le-inthanethi: ".za".
== Tifundza nemadolobha lamakhulu ==
* Gauteng: [[ÉPitóli|Pretoria]] / [[Pitoli|ÉPitóli]].
* Mpumalanga: [[Mbombela]]
* KwaZulu Natal / [[Kazulu]]: [[Durban]] / [[Litheku]].
* Free State / [[Fuleyistata]]: [[Bloemfontein]].
* Eastern Cape:[[Port Elizabeth]].
* Western Cape: [[Cape Town]] / [[Likapa]].
* Northern Cape: [[Kimberley]].
* Limpopo: [[Polokwane]].
* North West: [[Upington]].
== Tilwimi letisemtsetfweni ==
Tilishumi nakunye. Tilwimi letigunyatwe ngumtsetfo taseRiphabhulikhi [[síNdebele|siNdebele]], [[síBhûnu|siBhunu]], [[síChoza|siChosa]], [[síNgísi|siNgisi]], [[síSûtfu|Sisutfu]], [[síSûtfu saseNyakatfo|siPedi]], [[siSwati]], [[síTsonga|siThonga]], [[síTjwána|siTswana]], [[síVenda|siVenda]] kanye [[síZulu|nesiZulu]].
=== Ligama leRiphublikhi ngetilwimi letisemtsetfweni ===
* [[SiBhunu]]: ''Republiek van Suid-Afrika''.
* [[SiChoza]]: ''IRiphabliki yaseMzantsi Afrika''.
* [[SiNdebele]]: ''IRiphabliki yeSewula Afrika''.
* [[SiNgísi]]: ''Republic of South Africa''.
* [[SiSutfu]]: ''Rephaboliki ya Afrika Borwa''.
* [[SiPedi]]: ''Rephaboliki ya Afrika-Borwa''.
* [[SiSwati]]: ''IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika''.
* [[SíTswana]]: ''Rephaboliki ya Aforika Borwa''.
* [[SíTsonga]]: ''Riphabliki ra Afrika Dzonga''.
* [[SiVenda]]: ''Riphabuḽiki ya Afurika Tshipembe''.
* [[SiZulu]]: ''IRiphabliki yaseNingizimu Afrika''.
== Kúfúna ==
* {{Commons|Category:South_Africa|Commons: IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika}}.
== Kúbópha ==
* [http://www.gov.za IRiphabhulikhi iwebhusayithi (síNgísi)].
* [https://web.archive.org/web/20200621164208/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sf.html CIA: IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika (síNgísi)],
* [http://www.concourt.gov.za/text/constitution/text/preambles/swati.html Preambles of Constitution (IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika): siSwati].
* [http://www.concourt.gov.za/site/theconstitution/Swati.pdf The Constitution (IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika): siSwati].
== Tinkomba==
<references/>
[[Category:Í-Afríka|Iriphabhulikhi yeningizimu afrika]]
[[Category:IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika| ]]
ilhamsi52csp6ugm5u97jkw71io140v
Afrika Mkhize
0
5805
42559
39184
2026-06-08T00:05:57Z
InternetArchiveBot
6884
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
42559
wikitext
text/x-wiki
'''Afrika Mkhize''' ngumdlali we-piano ye-jazz wase [[Ningizimu Afrika|Ningizimu Afrika]]. Watiwa ngekufaka sandla ku-Cape Jazz kanye naku-South African jazz. Mkhize usebente nebaculi labatiwako labafana naMiriam Makeba, [[Sibongile Khumalo]], kanye na Hugh Masekela. Uphindze wakhipha ema-albhamu akhe, kufaka ekhatsi "Rainbow Nation" kanye "African Jazz and Percussion". Umculo wa Mkhize uvame kuhlanganisa i-jazz, kanye netigci tase-Afrika, kanye nemculo wesintfu wase[[Ningizimu Afrika]]. Mkhize uphuma emndenini webaculi, kantsi uyindvodzana yemdlali we-piano lodvumile we Jazz [[Themba Mkhize]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://hdsentertainment.co.za/afrika-mkhize/ |access-date=2023-07-09 |archive-date=2023-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230709203545/https://hdsentertainment.co.za/afrika-mkhize/ |dead-url=yes }}</ref><ref>https://mg.co.za/friday/2023-06-02-quartets-gratitude-tour-as-right-as-rain/</ref>
== Tinkomba ==
{{Reflist}}
[[Category:Baculi base baseNingizimu Afrika]]
euqn0xlpbjcv5tbu583x2nsu1rljtiz
Mhlume
0
6590
42561
41754
2026-06-08T00:31:45Z
InternetArchiveBot
6884
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
42561
wikitext
text/x-wiki
'''Mhlume''' lidolobha lelikanekise esifundzeni [[Lubombo|saseLubonjeni]], [[Umbuso weSwatini|Eswatini]].
Mhlume unelinani lebantfu laba ngetulu kwamashumi lamabili etinkhulungwane. Watiwa kabanti ngemasimu lamakhulu emoba kulendzawo<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.swaziland-info.co.za/country/town/1446/mhlume |access-date=2025-05-22 |archive-date=2025-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250118232449/https://www.swaziland-info.co.za/country/town/1446/mhlume |dead-url=yes }}</ref>. Liphindze line nendzawo legaya shukela lebitwa ngekutsi yiNkampani yaShukela yaseMhlume (eSwatini). Ngetikhatsi tekuvuna umoba, Lenkapane iyaye icuphe umoba kubalimi labasemacentselweni.Lenkapane ibambele sive semaSwati ngekunakekela lesigaywo, kanye nencenye tisebenti kanye nebaphatsi bayo lenhlangano Yekutfutfukisa Yemave Lamave Lase[[London]].
[[Category: Tindzawo taseSwatini]]
[[Category: Umoba]]
swsoiljqekwq4skjughzrq59o5ppya4
Buganu
0
6595
42560
42135
2026-06-08T00:09:37Z
InternetArchiveBot
6884
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
42560
wikitext
text/x-wiki
[[Lifayela:King Mswati III Giving a Speech at Buhleni Royal Residence during Buganu Ceremony 2025.jpg|thumb|Ingwenyama yetfula inkhulumo ngeMkhosi weBuganu wa2025. ]]
[[Lifayela:Lutsango Women's Regiment Doing Kutsamba Dance during Buganu Ceremony at Hlane in 2025.jpg|thumb|Lutsango lugidza embikweMakhosi ngelilanga lesibili leMkhosi weBuganu eHlane ngemnyaka wa2025.]]
'''Umkhosi weBuganu''' [[Umbuso weSwatini|Eswatini]] ngumkhosi wekugubha sivuno sekucala. Lomkhosi wentelwa Lutsango wonkhe mnyaka - wenteka esigodlweni saseHlane, aphindze enteke nasesigodlweni saseBuhleni.
Umkhosi weBuganu wenteka emalanga lamatsatfu. Ngelilanga lekucala, Lutsango luyetfula kuwo emakhosi lasuke amelelwe nguMhlekazi [[Indlovukazi]]. Lutsango lwetfula tipho letehlukene, lokufaka ekhatsi buganu, tibhidvo nalokunye kudla. Ngelilanga lesibili, Lutsango luyagidza neMakhosi, bese eMakhosi abeka tinkhulumo uma sewuyawuphela umsebenti. Lokulandzela loko kutsi Lutsango lungene emkhandlweni kanye nawo eMakhosi laholwa ngiyo [[Mswati III|Ingwenyama Mswati III]], lugidze kute kuse.
Ngelilanga lesitsatfu, Lutsango luyakhululeka luye emakhaya, netipho leluphiwa tona ngiwo eMakhosi.
Ngemnyaka wa[[2025]], Ingwenyama isungule liholide labomake lolutogujwa ngeMsombuluko lolandzela umkhosi weBuganu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.times.co.sz/sports/149575-king-announces-new-holiday-for-lutsango.html |access-date=2025-05-22 |archive-date=2025-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250522171206/http://www.times.co.sz/sports/149575-king-announces-new-holiday-for-lutsango.html |dead-url=yes }}</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=3YpgquSTyCU</ref>
== Umkhosi weLutsango ==
Umkhosi weBuganu ngumsebenti lohlanganisa lutsango lwakaNgwane. Ngulapho khona lutsango lufike lushiyelana khona timfundziso ngemphilo, lokufaka ekhatsi tindzaba tebufati, tindlela tekutiphilisa, kukhulisa bantfwana, kanye nekufundza lokunyenti ngemihambo n[[Emasiko asEswatini|emasiko]].
Loku kushiwo yincenye yelutsango uma ibutwa ngawo umkhosi weBuganu.<ref>https://www.facebook.com/100095666821584/videos/997319952313356/</ref> <ref>https://www.facebook.com/100095666821584/videos/1298133688080210/</ref>
== Tentfutfuko Ngekwemnotfo ==
Labanyenti baphawula ngekutsi umkhosi weBuganu uphindze abe neluhlangotsi lwekutfutfukisa umnotfo wabo bomake, kanye nalendzawo lapho ubanjelwa khona lomsebenti weMkhosi weBuganu.
Ngekuholwa ngiyo Indlovukazi, inkapane lekutsiwa yiSwazi Secrets yasungulwa ngawo uMkhosi weBuganu. Lenkapani yabomake yakha emakha, tinsipho, kanye nalokunye kwekutimonyonga ngekusebentisa wona Emaganu. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://buyeswatini.com/store/swazi-secrets/category/marula-oil/ |access-date=2025-05-22 |archive-date=2025-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250929002804/https://buyeswatini.com/store/swazi-secrets/category/marula-oil/ |dead-url=yes }}</ref>Emva kwekukha emaganu, ahlatjwe kulungisela kuphisa Buganu, tinganu letiphuma ekhatsi tiyasilwa kuphuma lokungekhatsi lokusetjentiswa kwakha kona kwekutimonyonga netinsipho. Lenkapane seyitfutfuke seyize itsengise nasetiveni letingesheya kwelwandle.
Umkhosi weBuganu uphindze anike bosomabhizinisi bendzawo kanye nelive lonkhe kutsi bete lapho kuhlangane khona live batewutsengisa loko labakusebentako.
== Tinkhomba ==
[[Category:Imikhosi YemaSwati]]
[[Category: Emasiko eSiswati]]
[[Category: Imkhosi yakaNgwane]]
<references />
1xkjvzp2re5cwgzpp4yaalk4xeiitef