Wikipedia sswiki https://ss.wikipedia.org/wiki/Likhasi_Lelikhulu MediaWiki 1.47.0-wmf.16 first-letter Tinkundla Lelibalulekile Khuluma Bantfu Khuluma nebantfu Wikipedia Khuluma ngeWikipedia Lifayela Khuluma ngelifayela MediaWiki Khuluma ngeMediaWiki iThempleti Khuluma ngethempleti Lusito Khuluma ngelusito Umkhakha Khuluma ngemkhakha TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Ligciwane lesifo se-Ebola 0 4036 42702 39448 2026-08-22T21:17:48Z InternetArchiveBot 6884 Add 1 book for [[en:Wikipedia:Verifiability|verifiability]] (20260822)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]] 42702 wikitext text/x-wiki {{infobox disease | name = Ligciwane lesifo se-Ebola | image = 7042 lores-Ebola-Zaire-CDC Photo.jpg | caption = Umtfwebuli wetitfombe we-1976 lowatfwebula bahlengikati lababili labe beme ngembi [[kwaMayinga N'Seka |Mayinga N.]], lokungumuntfu lobekaneligciwane lesifo se-Ebola; lowashona emva kwetinsuku letimbalwa ngenca yekophela ngekhatsi (i-hemorrhaging). | DiseasesDB = 18043 | ICD10 = {{ICD10|A|98|4|a|90}} | ICD9 = {{ICD9|065.8}} | MedlinePlus = 001339 | eMedicineSubj = med | eMedicineTopic = 626 | MeshID = D019142 }} '''Ligciwane lesifo se-Ebola''' ('''EVD''') nobe '''Imfiva yekophela ngekhatsi ye-i-Ebola/ ihemorrhagic''' ('''EHF''') Isifo seluntfu lesibangelwa ligciwane [[le-Ebola]] <!-- <ref name=WHO2014/> --> Timphawu tivamise kucala etinsukwini letimbili kuye emavikini lamatsatfu ngemuva kwekutfola leligciwane, lelihambisana [[nemkhuhlane]], umphimbo lobuhlungu, [[iMyalgia/ tinhlungu temamaseli]], kanye [[nekubulawa yinhloko]].<!-- <ref name=WHO2014/> --> Ngalokwetayelekile [[kugonyuluka]], kuhlanta, kanye [[nensheko]] kubese kuyalandzela, kuhambisane nekwehla kwekusebenta [[kwesibindzi]] kanye [[netinso]].<!-- <ref name=WHO2014/> --> Kulesikhatsi lesi, labanye bantfu bacalwa kuba netinkinga [[tekopha]].<ref name=WHO2014>{{cite web|title=Ebola virus disease Fact sheet N°103|url=http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs103/en/|work=World Health Organization|accessdate=12 April 2014|date=March 2014}}</ref> <!-- Cause and Diagnosis--> Leligciwane lingatfolakala ngekuchumana [[nengati]] nobe [[lokusamanti lokuphuma emtimbeni]] wesilwane lesisulelekile (kuvamise kuba tingobiyane nobe [[emalilwane ladla titselo]]).<ref name=WHO2014/> Kubhebhetseleka ngemoya akukashicilelwa njengendlela leyenteka ngekwemvelo.<ref name=WHOAir2014>{{cite web|title=2014 Ebola Virus Disease (EVD) outbreak in West Africa|url=http://www.who.int/ith/updates/20140421/en/|website=WHO|accessdate=3 August 2014|date=Apr 21 2014}}</ref> Emalilwane ladla titselo kukholeka kwekutsi aba nalo leligciwane abuye alibhebhetselekise nangaphandle kwekutsi abe nalo.<!-- <ref name=WHO2014/> --> Ngalesikhatsi sekusuleleka kweluntfu, lesifo sisuke sesibhebhetseleka emkhatsini webantfu.<!-- <ref name=WHO2014/> --> Besilisa labanaso bakwati kusibhebhetselisa lesifo [[ ngalokusamanti kwebudvodza]] lokungenani etinyangeni letimbili. <!-- <ref name=WHO2014/> --> Kute kube khona kwelapheka, ngalokuvamile letinye tetifo letinetimphawu leticishe tifane naleti [[malalaveva]], [[sifo sensheko/ ikholera]] kanye naletinye [[letitsatselana ngemikhuhlane yemagciwane ekophela ngekhatsi/ ihemorrhagic]] letingakabalwa ekucaleni.<!-- <ref name=WHO2014/> --> Kucinisekisa kwelapheka kuye kutsatfwe emasampuli engati ahlolwe leligciwane [[tibulalamasotja]], nobe ligciwane ngekwalo.<ref name=WHO2014/> <!-- Prevention --> Kuvikeleka kufaka ekhatsi kunciphisa kubhebhetseleka kwalesifo etingobiyaneni lesetinaso kanye nasetingulubeni kute tingangeni kubantfu.<!-- <ref name=WHO2014/> --> Loku kungentiwa ngekutsi kuhlolwe tilwane letinjalo tibuye tibulawe kufake ekhatsi nekugujelwa kwenyama yato nangabe itfolakele inalesifo.<!-- <ref name=WHO2014/> --> Kuphekisisa kahle inyama kanye nekugcoka timphahla tekutivikela nako kungasita kakhulu nangabe usebenta ngenyama,<!-- <ref name=WHO2014/> --> njengako kufaka timphahla tekuvikela kanye [[nekugeza tandla]] nangabe usedvute nemuntfu lonalesifo.<!-- <ref name=WHO2014/> --> Emasampuli alokusamanti kwemtimba kanye neticubu temuntfu lonalesifo kumele kusetjentiswe ngalokukhulu kucophelela.<ref name=WHO2014/> <!-- Treatment, Prognosis and Epidemiology--> Alikatfolakali likhambi lokungilo lalesifo; imitamo yekusita labo labasulelekile ifaka ekhatsi kunika nanobe ngukuphi kwaloku [[kwelapha kwalokunatfwako]] (emanti ekunatsa lanashukela nasawoti lomncane) nobe [[lokusamanti lokufakwa engatini nobe emitsanjeni yengati]].<ref name=WHO2014/> Lesifo sisezingeni lelisetulu [[ lekubulala]]: lokungenani emkhatsini kwema-50% ne-90% alabo labasuleleke ngaleligciwane.<ref name=WHO2014/><ref name="Elsevier/Academic Press">{{cite book|author1=C.M. Fauquet|title=Virus taxonomy classification and nomenclature of viruses; 8th report of the International Committee on Taxonomy of Viruses|date=2005|publisher=Elsevier/Academic Press|location=Oxford|isbn=9780080575483|page=648|url=http://books.google.ca/books?id=9Wy7Jgy5RWYC&pg=PA648}}</ref> I-EVD yatfolakala kwekucala-, [[eSudan]] kanye nase [[Democratic Rephabliki yaseCongo]].<!-- <ref name=WHO2014/> --> Lesifo sivamise kucubuka etifundzeni letinemswakamo loshisako tase [[Sub-Saharan Afrika]].<ref name=WHO2014/> Kusukela nge-1976 (ngalesikhatsi itfolakala kwekucala) kute kufike nge-2013, bantfu laba-1, 000 ngemnyaka sebasulelekile.<ref name=WHO2014/><ref name=MMWRJune2014>{{cite web|title=Ebola Viral Disease Outbreak — West Africa, 2014|url=http://www.cdc.gov/mmwr/preview/mmwrhtml/mm6325a4.htm?s_cid=mm6325a4_w|website=CDC|accessdate=26 June 2014|date=June 27, 2014}}</ref> Kubhebhetseleka lokukhulu kute kube ngunamuhla kungulokuchubekako [[2014 yeNshonalanga ne-Afrika lebhebhetseleka nge i-Ebola]], yayedlulisela [[ e-Gunea]], [[Sierra Leone]], [[Liberia]] kanye nalokungenani [[ neNigeria]].<ref name=CDC2014>{{cite web|title=CDC urges all US residents to avoid nonessential travel to Liberia, Guinea, and Sierra Leone because of an unprecedented outbreak of Ebola.|url=http://wwwnc.cdc.gov/travel/notices/warning/ebola-liberia|website=CDC|accessdate=2 August 2014|date=July 31, 2014}}</ref><ref name=CDCAug2014N>{{cite web|title=Outbreak of Ebola in Guinea, Liberia, and Sierra Leone|url=http://www.cdc.gov/vhf/ebola/outbreaks/guinea/index.html|website=CDC|accessdate=5 August 2014|date=August 4, 2014}}</ref> Kusukela ngeNgci 2014 kube netehlakalo letitfolakele letingetulu kwe-1600.<ref>{{cite web|title=Ebola virus disease update - West Africa|url=http://www.who.int/csr/don/2014_08_04_ebola/en/|website=WHO|accessdate=6 August 2014|date=Aug 4, 2014}}</ref> Imitamo iyachubeka kute kutfutfukiswe [[ imijovo]]: nanobe kunjalo, ayikho letfolakele.<ref name=WHO2014/> ==Imitfombolwati== {{Reflist|colwidth=25em}} ; Tinhlatincwadzi {{Refbegin}} * {{Cite book |last=Klenk |first=Hans-Dieter |title=Marburg and Ebola Viruses (Current Topics in Microbiology and Immunology) |url=https://archive.org/details/marburgebolaviru0000unse |date=January 1999 |publisher=Springer-Verlag Telos |location=Berlin |isbn=978-3-540-64729-4 |ref=CITEREFKlenk1999}} * {{Cite book |first1=Hans-Dieter |last1=Klenk |first2=Heinz |last2=Feldmann |title=Ebola and Marburg viruses: molecular and cellular biology |url=http://books.google.com/?id=EV_mFgnyPoMC |format=Limited preview |year=2004 |publisher=Horizon Bioscience |location=Wymondham, Norfolk, UK |isbn=978-0-9545232-3-7 |ref=CITEREFKlenkFeldmann2004 }} * {{Cite book |last=Kuhn |first=Jens H. |title=Filoviruses: A Compendium of 40 Years of Epidemiological, Clinical, and Laboratory Studies. Archives of Virology Supplement, vol. 20 |url=http://books.google.com/?id=LaOue0F9Ns4C |format=Limited preview |year=2008 |publisher=SpringerWienNewYork |location=Vienna |isbn=978-3-211-20670-6 |ref=CITEREFKuhn2008 }} * {{Cite book |last1=McCormick |first1=Joseph |last2=Fisher-Hoch |first2=Susan |others=Horvitz, Leslie Alan |title=Level 4: Virus Hunters of the CDC |url=http://books.google.com/?id=QEvR3aJX2m0C |format=Limited preview |origyear=1996 |edition=Updated [3rd] |year=1999 |publisher=Barnes & Noble |isbn=978-0-7607-1208-5 |ref=CITEREFMcCormickFisher-Hoch1999 |month=June }} * {{Cite book |last=Pattyn |first=S. R. |title=Ebola Virus Haemorrhagic Fever |year=1978 |url=http://www.itg.be/ebola/ |format=Full free text |edition=1st |publisher=Elsevier/North-Holland Biomedical Press |location=Amsterdam |isbn=0-444-80060-3 |ref=CITEREFPattyn1978 |access-date=2014-09-02 |archive-date=2010-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101211083855/http://www.itg.be/ebola/ |dead-url=yes }} * {{Cite book | last1 = Ryabchikova | first1 = Elena I. | last2 = Price | first2 = Barbara B. | title = Ebola and Marburg Viruses: A View of Infection Using Electron Microscopy | year = 2004 | publisher = Battelle Press | location = Columbus, Ohio | isbn = 978-1-57477-131-2 | ref = CITEREFRyabchikovaPrice2004 }} {{Refend}} ==Kuchumana kwangaphandle== {{Refbegin}} * [http://viralzone.expasy.org/all_by_species/207.html ViralZone: Ebola-like viruses] – Virological repository from the [[Swiss Institute of Bioinformatics]] * [http://www.cdc.gov/vhf/ebola/ CDC: Ebola hemorrhagic fever] – Centers for Disease Control and Prevention, Special Pathogens Branch * [http://www.who.int/csr/disease/ebola/en/ WHO: Ebola haemorrhagic fever] – World Health Organization, Global Alert and Response * [http://www.viprbrc.org/brc/home.do?decorator=filo Virus Pathogen Database and Analysis Resource (ViPR): Filoviridae] * [http://www.ebi.ac.uk/pdbe/emdb/searchResults.html/?q=ebola 3D macromolecular structures of the Ebola virus archived in the EM Data Bank (EMDB)] * [https://web.archive.org/web/20140819171607/https://maps.google.com/maps/ms?msa=0&msid=202977755949863934429.0004c658eb30f9c4fb1c0&ie=UTF8&t=h&ll=27.371767,5.273438&spn=110.017392,184.21875&z=2&source=embed&dg=feature Google Map of Ebola Outbreaks] * [http://www.who.int/csr/bioriskreduction/filovirus_infection_control/en/ WHO recommended infection control measures] {{Refend}} ll3q7jyec8i01wgzehznwcwzm144kvt Lutsandvo 0 4599 42700 42690 2026-08-22T21:17:09Z InternetArchiveBot 6884 Add 2 books for [[en:Wikipedia:Verifiability|verifiability]] (20260822)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]] 42700 wikitext text/x-wiki [[File:1873_Pierre_Auguste_Cot_-_Spring.jpg|thumb|Pierre Auguste Cot (1873)]] '''Lutsandvo''' miva lehlukahlukene lengachaza kutsandza umuntfu, kutsandza intfo, kutsandza kudla kumbe kutsandza silwane. Kuphindze kuchaze kuba nemivo letsite etintfweni letinjengetemidlalo kanye naletifana netemculo netemidvwebo. ==Imitfombo== {{Refbegin|30em}} * {{cite book |last=Chadwick|first=Henry|title=Saint Augustine Confessions|url=https://archive.org/details/confessions0000augu_f9h1|location=Oxford|publisher=Oxford University Press|year=1998|isbn=0-19-283372-3}} * {{cite book |last=Fisher|first=Helen|title=Why We Love: the Nature and Chemistry of Romantic Love|isbn=0-8050-6913-5}} * {{cite journal |author=Giles, James|title=A theory of love and sexual desire|url=https://archive.org/details/sim_journal-for-the-theory-of-social-behaviour_1994-12_24_4/page/339|year=1994|journal=Journal for the Theory of Social Behaviour|volume=24|pages=339–357|doi=10.1111/j.1468-5914.1994.tb00259.x|issue=4}} * {{cite book |last=Kierkegaard|first=Søren|title=Works of Love|url=https://archive.org/details/worksoflove0000kier_c2m5|location=New York City|publisher=Harper Perennial Modern Classics|year=2009|isbn=978-0-06-171327-9}} [[Category:Lutsandvo]] [[Category:Imiva]] i57qb5s6bowsxtgunh4yj41qc56d70n Sifo Semzinyane 0 4602 42701 38189 2026-08-22T21:17:19Z InternetArchiveBot 6884 Add 1 book for [[en:Wikipedia:Verifiability|verifiability]] (20260822)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]] 42701 wikitext text/x-wiki {{Infobox disease | Name = Sifo Semzinyane (Puerperal) | Image = Streptococcus pyogenes.jpg | Caption = ''[[I-Streptococcus pyogenes]]'' (luketane lwemagciwane lahlangene) ngiwo layimbangela yesifo semzinyane. (900x kukhuliswa) | DiseasesDB = | ICD10 = {{ICD10|O|85||o|85}} | ICD9 = {{ICD9|672}} | ICDO = | OMIM = | MedlinePlus = | eMedicineSubj = article | eMedicineTopic = 796892 | MeshID = D011645 }} <!-- Definition and symptoms --> '''Sifo semzinyane''', lesibuye satiwe ngekutsi '''yi-postpartum''', '''ngumkhuhlane wemzinyane''' noma '''sifo lositfola nawuyo[[Kubeleka|beleka]]''', ngunoma ngusiphi sifo noma ligciwane lelitfolwa ngumake esitfweni sakhe sangasese lapho kundlula khona umntfwana nakabelekwa loko kwenteka nakacedza kubeleka noma [[:en:Miscarriage|aphunyelwa sisu]].<!-- <ref name=W2014/> --> Timphawu netinkhomba tivame kufaka ekhatsi kuchucha lokundlula {{convert|38.0|C|F}}, emakhata, buhlungu besinye, kantsi lokuyaye kuhambisane nekunuka kabi nekuphuma kweluketjezi esitfweni sangasese.<ref name=W2014>{{cite book|title=Williams obstetrics|url=https://archive.org/details/williamsobstetri0024unse|date=2014|publisher=McGraw-Hill Professional|isbn=9780071798938|pages=Chapter 37|edition=24th|chapter=37}}</ref> Kuvamise kuba khona ngemuva kwemahora lange-24 nangemuva kwemalanga lalishumi ngemuva kwekubeleka. <ref>{{cite book|author1=Hiralal Konar|title=DC Dutta's Textbook of Obstetrics|date=2014|publisher=JP Medical Ltd|isbn=9789351520672|page=432|url=https://books.google.ca/books?id=LU2VAwAAQBAJ&pg=PA432}}</ref> <!-- Causes and diagnosis--> Kugula lokukhulu kuvamise kuba ngulokubambeka kwesibeletfo kanye nemitsambo lesedvute naso leyibitwa ngekutsi '''ngema-puerperal sepsis ''' noma '''ema-postpartum metritis'''.<!-- <ref name=W2014/> --> Titfo letingaba bungoti tifaka ekhatsi [[:en:Caesarean_section|kubeleka ngesiza (kujutjwa)]], kuba khona kwemagciwane langafaka ekhatsi licembu B le-streptococcus esitfweni sangasese, kudzabuka kwemitsambo sikhatsi singakafiki, kanye nekuhelwa sikhatsi lesidze kuletinye tintfo letingaba khona. <!-- <ref name=W2014/> --> Kungenwa tifo letinye kungafaka ekhatsi emagciwane lahlukahlukene. <!-- <ref name=W2014/> --> Kutfola tindlela tekulapha kungasita yelusiko lwetekulashwa kwengati kanye nesitfo sangasese.<!-- <ref name=W2014/> --> Kulabo labangakhombisi kuba ncono kungadzingeka kwekutsi kusetjentiswe imitsi yekwelapha. <!-- <ref name=W2014/> --> Leminye imikhuhlwane leba khona ngemuva kwekubeleka ifaka ekhatsi: kugcwala kwelubisi emabeleni, kuba buhlungu kwemzila wemchamo, kuba buhlungu kwesinye noma buhlungu besitfo sangasese lapho usikwe khona nawubeleka noma, kanye nekungasasebenti kahle noma kungasasebenti kwemaphaphu.<ref name=W2014/> <!-- Prevention and treatment --> Ngenca yebungoti lobuba khona ngemuva kwekuhlindvwa kuyanconywa kwekutsi bonkhe bomake batfole umutsi wekuvikela loyi-[[:en:Antibiotic|anthibhayothiki]] lenjenge [[:en:Ampicillin|ampicillin]] ngaleso sikhatsi sekusikwa. <!-- <ref name=W2014/> --> Kulashwa kwetifo letibe khona tilashwa ngema-anthibhayothiki kubantfu labanyenti baba ncono ngemuva kwemalanga lamabili kuya kulamatsatfu.<!-- <ref name=W2014/> --> Kulabo labanetifo letingasilukhuni bangasebentisa ema-anthibhayothiksi lanatfwako noma uma kungenjalo kungasetjentiswa ema-anthibhayothiksi lahlukile. <!-- <ref name=W2014/> --> Ema-anthibhayothiksi lajwayelekile afaka ekhatsi i-ampicillin kanye ne-gentamicin ngemuva kwekutibelekela noma i-clindamycin ne gentamicin kulabo lababeleke ngekusikwa. <!-- <ref name=W2014/> --> Kulabo labangabi ncono ngekulashwa lokufanele lokunye kugula lokungahle kube khona lokufana nematfumba kufanele kutsi kunakwe. <ref name=W2014/> <!-- Epidemiology and history --> Emaveni lesekatfutfukile kuba neliphesenti linye noma mabili ebantfu labagulako ngemuva kwekutsi batibekele ngekwabo.<!-- <ref name=W2014/> --> Loku kuyakhula kusukela kumaphesenti lasihlanu kuya kulalishumi nakutsatfu kufaka ekhatsi labo lababeleke kalukhuni kanye nemaphesenti lalishumi nesihlanu alabo lababeleke ngekusikwa ngembi kwekutsi basebentise ema-anthibhayothiki ekutivikela. <ref name=W2014/> Ngemnyaka wa 2013 loku kugula kwabangela kutsi kushone 24,000 kantsi bekwehle kusuka ku 34,000 walabashone nga 1990. <ref name=GDB2013>{{cite journal|last1=GBD 2013 Mortality and Causes of Death|first1=Collaborators|title=Global, regional, and national age-sex specific all-cause and cause-specific mortality for 240 causes of death, 1990-2013: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2013.|journal=Lancet|date=17 December 2014|pmid=25530442|doi=10.1016/S0140-6736(14)61682-2}}</ref> Inchazelo yekucala yalokushona isibuyisela emuva lokungenani kusentjuri ye-5 BCE lapho kubhale khona emahiphokhrithi.<ref>{{cite book|last1=Walvekar|first1=Vandana|title=Manual of perinatal infections|date=2005|publisher=Jaypee Bros.|location=New Delhi|isbn=9788180614729|page=153|url=https://books.google.ca/books?id=DIOmY2ROeVAC&pg=PA152}}</ref> Loku kungenwa kugula bekuba yimbangela yekufa lokunyenti ngalesikhatsi kubelekwa lokwacala lokungenani kumasentjuri abo 18 kuya kubo 1930 ngalesikhatsi sekutfolakala ema-anthibhayothiki. <ref>{{cite book|last1=Magner|first1=Lois N.|title=A history of medicine|date=1992|publisher=Dekker|location=New York|isbn=9780824786731|pages=257-258|url=https://books.google.ca/books?id=qtUzscI9_VIC&pg=PA258}}</ref> Nga 1847, e-Austria, Ignaz Semmelweiss ngekusebentisa indlela yekugeza tandla kusetjentiswa [[:en:Chlorine|iklorini]] kwehlisa emazinga ekubulawa ngulesifo ngemaphesenti lalinganiselwa kulangemashumi lamabili kuya kumaphesenti lamabili.<ref>{{cite journal|last1=Anderson|first1=BL|title=Puerperal group A streptococcal infection: beyond Semmelweis.|journal=Obstetrics and gynecology|date=April 2014|volume=123|issue=4|pages=874-82|pmid=24785617}}</ref><ref>{{cite journal|last1=Ataman|first1=AD|last2=Vatanoglu-Lutz|first2=EE|last3=Yildirim|first3=G|title=Medicine in stamps-Ignaz Semmelweis and Puerperal Fever.|journal=Journal of the Turkish German Gynecological Association|date=2013|volume=14|issue=1|pages=35-9|pmid=24592068}}</ref> ==Emareferensi== <references /> exhagsaz11clmjp6t2ukqp7afmkgxb7 Cairo 0 5032 42703 37128 2026-08-22T21:18:52Z InternetArchiveBot 6884 Add 1 book for [[en:Wikipedia:Verifiability|verifiability]] (20260822)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]] 42703 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Cairo.svg|thumb|Umjeka]] '''Cairo''' ([[si-Arabhu]]: القاهرة) - Inhlokodolobha [[iGibhithe]]. Linani leBantfu: 9.500.000 ([[2018]]).<ref>[http://www.capmas.gov.eg/Pages/populationClock.aspx "الجهاز المركزي للتعبئة العامة والإحصاء"]. ''www.capmas.gov.eg''. [https://web.archive.org/web/20181001165920/http://www.capmas.gov.eg/Pages/populationClock.aspx Archived] from the original on 1 October 2018. Retrieved 27 October 2018.</ref><gallery> File:Cairo, Old Cairo, Hanging Church, Egypt, Oct 2004 edit.jpg File:Cairo metro.JPG File:Late evening in Cairo.jpg </gallery> == Emarefarensi == <references /> {{Refbegin|30em}} * {{cite book|doi=10.4159/harvard.9780674060791|title=Cairo|url=https://archive.org/details/cairohistoriesof0000alsa_i7x9|year=2011|last1=Alsayyad|first1=Nezar|isbn=9780674060791}} * Artemis Cooper, ''Cairo in the War, 1939–1945'', [[Hamish Hamilton]], 1989 / Penguin Book, 1995. {{ISBN|0-14-024781-5}} (Pbk) * [[Max Rodenbeck]], ''Cairo– the City Victorious'', Picador, 1998. {{ISBN|0-330-33709-2}} (Hbk) {{ISBN|0-330-33710-6}} (Pbk) * Wahba, Magdi (1990). ''Cairo Memories" in Studies in Arab History: The Antonius Lectures, 1978–87''. Edited by Derek Hopwood. London: Macmillan Press. * {{Cite journal|url=http://www.islamicamagazine.com/issue-15/rescuing-cairos-lost-heritage.html|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070402113109/http://www.islamicamagazine.com/issue-15/rescuing-cairos-lost-heritage.html|archivedate=2 April 2007|title=Rescuing Cairo's Lost Heritage|journal=[[Islamica Magazine]]|issue=15|year=2006|accessdate=6 December 2006|ref=harv}} * [[Peter Theroux]], ''Cairo: Clamorous heart of Egypt'' [[National Geographic (magazine)|National Geographic Magazine]] April 1993 * Cynthia Myntti, ''Paris Along the Nile: Architecture in Cairo from the Belle Epoque'', American University in Cairo Press, 2003. * [https://web.archive.org/web/20101004190448/http://www.egy.com/people/98-10-01.shtml Cairo's belle époque architects 1900–1950], by Samir Raafat. * [https://web.archive.org/web/20160109161128/http://antoinenahas.com/ Antonine Selim Nahas], one of city's major belle époque (1900–1950) architects. * Nagib Mahfooz novels, all tell great stories about Cairo's deep conflicts. * {{cite book|doi=10.1163/ej.9789004194724.i-626|title=Food and Foodways of Medieval Cairenes|year=2011|last1=Lewicka|first1=Paulina|isbn=9789004206465}} * Jörg Armbruster, Suleman Taufiq (Eds.) ''مدينتي القاهرة (MYCAI – My Cairo Mein Kairo)'', text by different authors, photos by Barbara Armbruster and Hala Elkoussy, edition esefeld & traub, Stuttgart 2014, {{ISBN|978-3-9809887-8-0}}. {{Refend}} == Kúfúna == * [http://www.cairo.gov.eg/ Website] [[Category:IGibhithe]] lmaufxmlwd15bgdd4ediefgts5n8m1w