Wikipedia
sswiki
https://ss.wikipedia.org/wiki/Likhasi_Lelikhulu
MediaWiki 1.47.0-wmf.17
first-letter
Tinkundla
Lelibalulekile
Khuluma
Bantfu
Khuluma nebantfu
Wikipedia
Khuluma ngeWikipedia
Lifayela
Khuluma ngelifayela
MediaWiki
Khuluma ngeMediaWiki
iThempleti
Khuluma ngethempleti
Lusito
Khuluma ngelusito
Umkhakha
Khuluma ngemkhakha
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
INoweyi
0
3075
42716
42714
2026-09-01T13:02:39Z
Magnefl
2904
Haakon VIII
42716
wikitext
text/x-wiki
{| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
|-
|+<big><big>'''INoweyi'''</big></big><br />Kongeriket Norge<br />Kongeriket Noreg<br />Norgga gonagasriika
|-
| style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 |
{| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0"
|-
| align="center" width="140px" | [[File:Flag of Norway.svg|160px|border|Flag of Swaziland]]
| align="center" width="140px" | [[File:Coat_of_arms_of_Norway.svg|80px]]
|-
| align="center" width="140px" | [[:en:Flag of Norway|Umjeka we-Noweyi]]
| align="center" width="140px" | [[:en:Coat of arms of Norway|Imbeji ye-Noweyi]]
|}
|-
| align="center" colspan=2 | Siga sesive: <small>''Enige og tro til Dovre faller''</big>
|-
| align="center" colspan=2 | Lihubo lesive: <small>''Ja, vi elsker dette landet''</big><br />[[File:Norway (National Anthem).ogg|center]]
|-
| align=center colspan=2 | [[File:Norway on the globe (Europe centered).svg|300px]]
|-
| align="center" width="140px" | '''Inhlokodolobha'''<br />Linani leBantfu eOslo:
| align="center" width="140px" | [[:en:Oslo|Oslo]]<br />693.491<ref>[https://www.ssb.no/en/statbank/table/01223/tableViewLayout1/ Population, january 1 2020, Statistics Norway]</ref> ([[2020]])
|-
| align="center" width="140px" | '''Inkhosi'''
| align="center" width="140px" | [[:no:Haakon VIII|Haakon VIII]]
|-
| align="center" width="140px" | '''Ndvunankhulu'''
| align="center" width="140px" | [[:no:Jonas Gahr Støre|Jonas Gahr Støre]] ([[Arbeiderpartiet|Ap]]) <small>(2021–)</small>
|-
| align="center" width="140px" | '''Tilwimi'''
| align="center" width="140px" | [[:en:Norwegian language|Norsk]] <small>([[:en:Bokmål|Bokmål]] / [[:en:Nynorsk|Nynorsk]])</small><br />[[:en:Northern Sami|Davvisámegiella]]<br /><br />Regional:<br />[[:en:Lule Sami language|Lullisámegiella]], [[:en:Ume Sami language|Ubmisámegiella]], [[:en:Pite Sami language|Bihtánsámegiella]], [[:en:Lule Sami language|Julevsámegiella]], [[:en:Kven language|Kvensk]], [[:en:Scandoromani language|Tavringer]], [[:en:Romani language|Romani]]
|-
| align="center" width="140px" | '''Bukhulu belive'''
| align="center" width="140px" | 385.207<ref name="kart">{{Cite web|url=https://www.kartverket.no/Kunnskap/Fakta-om-Norge/Arealstatistikk/Arealstatistikk-Norge/|title=Arealstatistics for Norway 2020|publisher=Kartverket, mapping directory for Norway|year=2019|date=2019-12-20|accessdate=2020-03-10|language=no|archive-date=2019-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20190608034913/https://www.kartverket.no/Kunnskap/Fakta-om-Norge/Arealstatistikk/Arealstatistikk-Norge/|dead-url=yes}}</ref> km<sup>2</sup>
|-
| align="center" width="140px" | '''Linani lebantfu'''
| align="center" width="140px" | 5.627.400<ref name="ssbf">{{Cite web|url=https://www.ssb.no/en/befolkning/folketall/statistikk/befolkning|title=Population, 2026-01-01|publisher=Statistics Norway|date=2026-02-25|accessdate=2026-02-26|language=en}}</ref> <small>(2026)</small>
|-
| align="center" width="140px" | '''Umnotfo welive''' <small>''GDP(PPP)''</small>
| align="center" width="140px" | $377.1<ref name="imf2">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2017/01/weodata/weorept.aspx?pr.x=52&pr.y=9&sy=2017&ey=2021&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=142&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC&grp=0&a= Norway, International Monetary Fund]</ref> billion
|-
| align="center" width="140px" | '''Umnotfo wemuntfu''' <small>''GDP(PPP) per capita''</small>
| align="center" width="140px" | $70,665<ref name=imf2/>
|-
| align="center" width="140px" | '''[[:en:Top-level domain|Inchumela yemakhasi e-internet]]'''
| align="center" width="140px" | .no
|}
[[File:Europe-Norway.svg|thumb|right|300px|INoweyi (bovú).]]
[[File:Map_Norway_political-geo.png|thumb|300px]]
'''iNoweyi''' (''Kongeriket Norge'' / ''Kongeriket Noreg''). Live we[[IYurophu|Yurophu]].
== Mayelana Noweyi ==
* IRiphabliki.
* Inhlokodolobha: [[Oslo]].
* Linani leBantfu eOslo: 693.491 ([[2020]]).
* Mengameli: [[Jonas Gahr Støre]].
* 385.207<ref name="kart" /> Km<sup>2</sup>.
* Linani Bantfu: 5.550.203<ref name="ssbf" />(2024).
* 13,9 bantfu/km<sup>2</sup>.
* PIB: 254.537.000.000 USD ([[2009]]).
* Likhodi Le-inthanethi: ".no"
== Kúfúna ==
* {{Commons|Category:Norway|Commons: INoweyi}}.
== Kúbópha ==
* [http://www.norway.no iNoweyi iwebhusayithi].
==References==
<references>
</references>
{{IYurophu}}
[[Category:Noweyi| ]]
7qa68ztlcy14eu41jc1ovf5pf9350ik
Umlandvo waseSwatini
0
5240
42717
40165
2026-09-01T19:23:03Z
ZS Khumalo
9375
Created by translating the section "__LEAD_SECTION__" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353221769|A History of Swaziland]]"
42717
wikitext
text/x-wiki
[[File:Flag_of_Eswatini.svg|link=//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fb/Flag_of_Eswatini.svg/220px-Flag_of_Eswatini.svg.png|thumb|Lifulegi lase-Eswatini]]
'''Tintfo''' takadzeni letikhombisa imisebenti yebantfu kusukela ekucaleni kweNkatsi yeLitje titfolwe eMbusweni wase-[[Umbuso weSwatini|Eswatini]]. Takhamuti tekucala letatiwako talesigodzi bekungemtingeli kanye nekuhlanganisa emaKhoisan. Ngekuhamba kwesikhatsi, [[bantfu]] labanyenti baba ngemaNguni ngesikhatsi nangemuva kwekutfutsela kwebantfu baseBantu. [[Bantfu]] labakhuluma tilwimi letitfolakala kuletinye tilwimi taseSotho naseNguni bacala kuhlala ngekushesha ngelikhulu lesi-11.<ref name="BonnerPhilip">Bonner, Philip (1983). ''Kings, Commoners and Concessionaires: The Evolution and Dissolution of the Nineteenth-Century Swazi State''. Cambridge: Cambridge U. Press. See esp. pp. 60, 85–88.</ref> Leligama lelitsi Mswati II lisuselwa enkhosini yakamuva. Mswati II bekangumbusi lomkhulu wase-Eswatini, futsi wandzisa lendzawo yalelive ngalokuphindvwe kabili ngebukhulu bayo. Bantfu base-Eswatini bavela emindenini leminyenti lengahlukaniswa ngekutsi yi-Emakhandzambili, i-Bemdzabu, kanye ne-Emafikamuva, kuye ngekutsi bahlala nini futsi bahlala njani e-[[Umbuso weSwatini|Eswatin]]<nowiki/>i.
== imitfombo yelwati ==
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Umlandvo waseSwatini''' yincwadzi yemlandvo leyabhalwa ngemlandvo [[EmaSwati|waseSwatini]]. Yabhalwa ngumbhaliJSM Matsebula . Yashicilelwa kwekucala nga 1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letinyenti yi Longman Southern Africa, kufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lolaphuma nga 1988.
fnr0bbgs63anqxor8xyi573mgoq68eu
42718
42717
2026-09-01T19:37:53Z
ZS Khumalo
9375
/* */ Yakha likhasi
42718
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]]. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
== imitfombo yelwati ==
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Umlandvo waseSwatini''' yincwadzi yemlandvo leyabhalwa ngemlandvo [[EmaSwati|waseSwatini]]. Yabhalwa ngumbhaliJSM Matsebula . Yashicilelwa kwekucala nga 1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letinyenti yi Longman Southern Africa, kufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lolaphuma nga 1988.
tr90n65xvhb4sbduxnbz0ddmnirt1la
42719
42718
2026-09-01T19:46:25Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42719
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]]. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
==Lokucuketfwe==
== imitfombo yelwati ==
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Umlandvo waseSwatini''' yincwadzi yemlandvo leyabhalwa ngemlandvo [[EmaSwati|waseSwatini]]. Yabhalwa ngumbhaliJSM Matsebula . Yashicilelwa kwekucala nga 1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letinyenti yi Longman Southern Africa, kufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lolaphuma nga 1988.
ju7ndeycxxj7igpgr0jbbw9tkuricv4
42720
42719
2026-09-01T20:08:47Z
ZS Khumalo
9375
Created by translating the section "__LEAD_SECTION__" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353221769|A History of Swaziland]]"
42720
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]]. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
==Lokucuketfwe==
== imitfombo yelwati ==
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Umlandvo waseSwatini''' yincwadzi yemlandvo leyabhalwa ngemlandvo [[EmaSwati|waseSwatini]]. Yabhalwa ngumbhaliJSM Matsebula . Yashicilelwa kwekucala nga 1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letinyenti yi Longman Southern Africa, kufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lolaphuma nga 1988.
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Umlandvo waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive lase <nowiki>[[Swatini]]</nowiki> leyabhalwa ngusomlando kanye nesati selulwimi lwaseSwatini, J. S. M. Matsebula. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
34lemutv7inhwh5n7geipdnuyl5czkw
42721
42720
2026-09-01T20:10:53Z
ZS Khumalo
9375
Created by translating the section "__LEAD_SECTION__" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353221769|A History of Swaziland]]"
42721
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]]. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
==Lokucuketfwe==
== imitfombo yelwati ==
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Umlandvo waseSwatini''' yincwadzi yemlandvo leyabhalwa ngemlandvo [[EmaSwati|waseSwatini]]. Yabhalwa ngumbhaliJSM Matsebula . Yashicilelwa kwekucala nga 1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letinyenti yi Longman Southern Africa, kufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lolaphuma nga 1988.
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Umlandvo waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive lase <nowiki>[[Swatini]]</nowiki> leyabhalwa ngusomlando kanye nesati selulwimi lwaseSwatini, J. S. M. Matsebula. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Umlandvo waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive lase <nowiki>[[Swatini]]</nowiki> leyabhalwa ngusomlando kanye nesati selulwimi lwaseSwatini, J. S. M. Matsebula. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
oor52jnonh45d8eujk785n9sulnqceo
42722
42721
2026-09-01T20:12:26Z
ZS Khumalo
9375
/* Lokucuketfwe */
42722
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]]. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
==Lokucuketfwe==
Lencwadzi ilandzisa ngekutfutfuka kwetepolitiki, kwetenhlalo kanye nasemasikweni eSwatini, kusukela emlandvweni wangesikhatsi sekucala kuze kufike ekhulwini lema-20.
== imitfombo yelwati ==
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Umlandvo waseSwatini''' yincwadzi yemlandvo leyabhalwa ngemlandvo [[EmaSwati|waseSwatini]]. Yabhalwa ngumbhaliJSM Matsebula . Yashicilelwa kwekucala nga 1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letinyenti yi Longman Southern Africa, kufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lolaphuma nga 1988.
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Umlandvo waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive lase <nowiki>[[Swatini]]</nowiki> leyabhalwa ngusomlando kanye nesati selulwimi lwaseSwatini, J. S. M. Matsebula. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Umlandvo waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive lase <nowiki>[[Swatini]]</nowiki> leyabhalwa ngusomlando kanye nesati selulwimi lwaseSwatini, J. S. M. Matsebula. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
9t911iejkorah8m1k9nw1kz0mr2xkxg
42723
42722
2026-09-02T04:42:13Z
ZS Khumalo
9375
42723
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]]. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
==Lokucuketfwe==
Lencwadzi ilandzisa ngekutfutfuka kwetepolitiki, kwetenhlalo kanye nasemasikweni eSwatini, kusukela emlandvweni wangesikhatsi sekucala kuze kufike ekhulwini lema-20.
== imitfombo yelwati ==
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Umlandvo waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive lase <nowiki>[[Swatini]]</nowiki> leyabhalwa ngusomlando kanye nesati selulwimi lwaseSwatini, J. S. M. Matsebula. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Umlandvo waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive lase <nowiki>[[Swatini]]</nowiki> leyabhalwa ngusomlando kanye nesati selulwimi lwaseSwatini, J. S. M. Matsebula. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
gl6159c95p08wamw1b2xej7giuof8wz
42724
42723
2026-09-02T04:42:49Z
ZS Khumalo
9375
42724
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]]. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
==Lokucuketfwe==
Lencwadzi ilandzisa ngekutfutfuka kwetepolitiki, kwetenhlalo kanye nasemasikweni eSwatini, kusukela emlandvweni wangesikhatsi sekucala kuze kufike ekhulwini lema-20.
== imitfombo yelwati ==
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Umlandvo waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive lase <nowiki>[[Swatini]]</nowiki> leyabhalwa ngusomlando kanye nesati selulwimi lwaseSwatini, J. S. M. Matsebula. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
jdilrx5gagpyuqvxpb1mheetjzfw3bw
42725
42724
2026-09-02T04:43:22Z
ZS Khumalo
9375
42725
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]]. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
==Lokucuketfwe==
Lencwadzi ilandzisa ngekutfutfuka kwetepolitiki, kwetenhlalo kanye nasemasikweni eSwatini, kusukela emlandvweni wangesikhatsi sekucala kuze kufike ekhulwini lema-20.
== imitfombo yelwati ==
42jyyrmwkl758ijpk2j5f72tl8ai059
42726
42725
2026-09-02T04:52:46Z
ZS Khumalo
9375
42726
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]]. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
==Lokucuketfwe==
Lencwadzi ilandzisa ngekutfutfuka kwetepolitiki, kwetenhlalo kanye natemasiko eSwatini, kusukela emlandvweni wangesikhatsi sekucala kuze kufike kulikhulu lesi-20th.
Letinyen tinhlelo talencwadzi letalandzela tandzisa lwati loluniketwa mayelana nemlandvo waseSwatini, futsi taba ngulomunye wemithombo lekhonjiwe ekuchazeni kwakheka kwemiphakatsi yalelive ngesikhatsi sangaphambili kwekufika kwebatfunywa bebukhosi base[[Yurophu]], kuhlangana kwalemiphakatsi kanye neluhambo lweSwatini lolwaholela ekutfoleni inkhululeko.
== imitfombo yelwati ==
mu04qx7rg5il2qqhapdwjk8g6qlnbla
42727
42726
2026-09-02T04:55:26Z
ZS Khumalo
9375
/* Lokucuketfwe */
42727
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]]. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
==Lokucuketfwe==
Lencwadzi ilandzisa ngekutfutfuka kwetepolitiki, kwetenhlalo kanye natemasiko eSwatini, kusukela emlandvweni wangesikhatsi sekucala kuze kufike kulikhulu lesi-20th.
Letinyen tinhlelo talencwadzi letalandzela tandzisa lwati loluniketwa mayelana nemlandvo waseSwatini, futsi taba ngulomunye wemithombo lekhonjiwe ekuchazeni kwakheka kwemiphakatsi yalelive ngesikhatsi sangaphambili kwekufika kwebatfunywa bebukhosi base[[Yurophu]], kuhlangana kwalemiphakatsi kanye neluhambo lweSwatini lolwaholela ekutfoleni inkhululeko.
Lokucuketfwe kulencwadzi kufaka ekhatsi tihloko letisukela kubahlali bekucala kanye nekusungulwa kwemibuso nemiphakatsi yetepolitiki kuleyo ndzawo yaseSwatini, kuze kufike ekubuseni kwemakhosi lamakhulu aseSwatini, lokufaka ekhatsi Nkhosi [[Dlamini III]], Nkhosi [[Ngwane III]], Nkhosi [[Ndvungunye]], [[Sobhuza I]], Nkhosi [[Mswati II]] kanye neNkhosi [[Mbandzeni]], kanye nesikhatsi sekuphatsa kwema[Ngisi]] [[nemaBhunu]] ngesikhatsi kubusa iNkhosi [[Bhunu]] kanye neNkhosi [[Sobhuza II]].
== imitfombo yelwati ==
hbwesdefvyfoc1al73dtxyb61i3jfj8
42728
42727
2026-09-02T04:56:29Z
ZS Khumalo
9375
/* imitfombo yelwati */
42728
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]]. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
==Lokucuketfwe==
Lencwadzi ilandzisa ngekutfutfuka kwetepolitiki, kwetenhlalo kanye natemasiko eSwatini, kusukela emlandvweni wangesikhatsi sekucala kuze kufike kulikhulu lesi-20th.
Letinyen tinhlelo talencwadzi letalandzela tandzisa lwati loluniketwa mayelana nemlandvo waseSwatini, futsi taba ngulomunye wemithombo lekhonjiwe ekuchazeni kwakheka kwemiphakatsi yalelive ngesikhatsi sangaphambili kwekufika kwebatfunywa bebukhosi base[[Yurophu]], kuhlangana kwalemiphakatsi kanye neluhambo lweSwatini lolwaholela ekutfoleni inkhululeko.
Lokucuketfwe kulencwadzi kufaka ekhatsi tihloko letisukela kubahlali bekucala kanye nekusungulwa kwemibuso nemiphakatsi yetepolitiki kuleyo ndzawo yaseSwatini, kuze kufike ekubuseni kwemakhosi lamakhulu aseSwatini, lokufaka ekhatsi Nkhosi [[Dlamini III]], Nkhosi [[Ngwane III]], Nkhosi [[Ndvungunye]], [[Sobhuza I]], Nkhosi [[Mswati II]] kanye neNkhosi [[Mbandzeni]], kanye nesikhatsi sekuphatsa kwema[Ngisi]] [[nemaBhunu]] ngesikhatsi kubusa iNkhosi [[Bhunu]] kanye neNkhosi [[Sobhuza II]].
== imitfombo yelwati ==
{{Reflist}}
iy9kh72xkhi3xb8c3x0291u373kwzkf
42729
42728
2026-09-02T04:56:59Z
ZS Khumalo
9375
/* Tinkhomba */
42729
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]]. Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
==Lokucuketfwe==
Lencwadzi ilandzisa ngekutfutfuka kwetepolitiki, kwetenhlalo kanye natemasiko eSwatini, kusukela emlandvweni wangesikhatsi sekucala kuze kufike kulikhulu lesi-20th.
Letinyen tinhlelo talencwadzi letalandzela tandzisa lwati loluniketwa mayelana nemlandvo waseSwatini, futsi taba ngulomunye wemithombo lekhonjiwe ekuchazeni kwakheka kwemiphakatsi yalelive ngesikhatsi sangaphambili kwekufika kwebatfunywa bebukhosi base[[Yurophu]], kuhlangana kwalemiphakatsi kanye neluhambo lweSwatini lolwaholela ekutfoleni inkhululeko.
Lokucuketfwe kulencwadzi kufaka ekhatsi tihloko letisukela kubahlali bekucala kanye nekusungulwa kwemibuso nemiphakatsi yetepolitiki kuleyo ndzawo yaseSwatini, kuze kufike ekubuseni kwemakhosi lamakhulu aseSwatini, lokufaka ekhatsi Nkhosi [[Dlamini III]], Nkhosi [[Ngwane III]], Nkhosi [[Ndvungunye]], [[Sobhuza I]], Nkhosi [[Mswati II]] kanye neNkhosi [[Mbandzeni]], kanye nesikhatsi sekuphatsa kwema[Ngisi]] [[nemaBhunu]] ngesikhatsi kubusa iNkhosi [[Bhunu]] kanye neNkhosi [[Sobhuza II]].
== Tinkhomba ==
{{Reflist}}
73cg53pdq12rp0e5w9senm0sn6r2tz7
42730
42729
2026-09-02T04:58:48Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42730
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]].<ref>Eldredge EA. ''Interviewees from the James Stuart Collection of Oral Traditions. In: Kingdoms and Chiefdoms of Southeastern Africa: Oral Traditions and History, 1400–1830''. Rochester Studies in African History and the Diaspora. Boydell & Brewer; (2015). p.p.339</ref> Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.
==Lokucuketfwe==
Lencwadzi ilandzisa ngekutfutfuka kwetepolitiki, kwetenhlalo kanye natemasiko eSwatini, kusukela emlandvweni wangesikhatsi sekucala kuze kufike kulikhulu lesi-20th.
Letinyen tinhlelo talencwadzi letalandzela tandzisa lwati loluniketwa mayelana nemlandvo waseSwatini, futsi taba ngulomunye wemithombo lekhonjiwe ekuchazeni kwakheka kwemiphakatsi yalelive ngesikhatsi sangaphambili kwekufika kwebatfunywa bebukhosi base[[Yurophu]], kuhlangana kwalemiphakatsi kanye neluhambo lweSwatini lolwaholela ekutfoleni inkhululeko.
Lokucuketfwe kulencwadzi kufaka ekhatsi tihloko letisukela kubahlali bekucala kanye nekusungulwa kwemibuso nemiphakatsi yetepolitiki kuleyo ndzawo yaseSwatini, kuze kufike ekubuseni kwemakhosi lamakhulu aseSwatini, lokufaka ekhatsi Nkhosi [[Dlamini III]], Nkhosi [[Ngwane III]], Nkhosi [[Ndvungunye]], [[Sobhuza I]], Nkhosi [[Mswati II]] kanye neNkhosi [[Mbandzeni]], kanye nesikhatsi sekuphatsa kwema[Ngisi]] [[nemaBhunu]] ngesikhatsi kubusa iNkhosi [[Bhunu]] kanye neNkhosi [[Sobhuza II]].
== Tinkhomba ==
{{Reflist}}
dsdmy3dhb6hda1j6jp1jlv42z56appy
42731
42730
2026-09-02T05:03:20Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42731
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]].<ref>Eldredge EA. ''Interviewees from the James Stuart Collection of Oral Traditions. In: Kingdoms and Chiefdoms of Southeastern Africa: Oral Traditions and History, 1400–1830''. Rochester Studies in African History and the Diaspora. Boydell & Brewer; (2015). p.p.339</ref> Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.<ref name="auto">Matsebula, J. S. M. (1972). ''A History of Swaziland'' (1st ed.). Longman Southern Africa. {{ISBN|9780582603240}}.</ref><ref name="aute">Matsebula, J. S. M. (1988). ''A History of Swaziland'' (3rd ed.). Longman Penguin Southern Africa. {{ISBN| 9780582031678}}.</ref>
==Lokucuketfwe==
Lencwadzi ilandzisa ngekutfutfuka kwetepolitiki, kwetenhlalo kanye natemasiko eSwatini, kusukela emlandvweni wangesikhatsi sekucala kuze kufike kulikhulu lesi-20th.
Letinyen tinhlelo talencwadzi letalandzela tandzisa lwati loluniketwa mayelana nemlandvo waseSwatini, futsi taba ngulomunye wemithombo lekhonjiwe ekuchazeni kwakheka kwemiphakatsi yalelive ngesikhatsi sangaphambili kwekufika kwebatfunywa bebukhosi base[[Yurophu]], kuhlangana kwalemiphakatsi kanye neluhambo lweSwatini lolwaholela ekutfoleni inkhululeko.
Lokucuketfwe kulencwadzi kufaka ekhatsi tihloko letisukela kubahlali bekucala kanye nekusungulwa kwemibuso nemiphakatsi yetepolitiki kuleyo ndzawo yaseSwatini, kuze kufike ekubuseni kwemakhosi lamakhulu aseSwatini, lokufaka ekhatsi Nkhosi [[Dlamini III]], Nkhosi [[Ngwane III]], Nkhosi [[Ndvungunye]], [[Sobhuza I]], Nkhosi [[Mswati II]] kanye neNkhosi [[Mbandzeni]], kanye nesikhatsi sekuphatsa kwema[Ngisi]] [[nemaBhunu]] ngesikhatsi kubusa iNkhosi [[Bhunu]] kanye neNkhosi [[Sobhuza II]].
== Tinkhomba ==
{{Reflist}}
1hlvb9rpj13waf35cr7lsolm5n4sgsp
42732
42731
2026-09-02T05:03:54Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42732
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]].<ref>Eldredge EA. ''Interviewees from the James Stuart Collection of Oral Traditions. In: Kingdoms and Chiefdoms of Southeastern Africa: Oral Traditions and History, 1400–1830''. Rochester Studies in African History and the Diaspora. Boydell & Brewer; (2015). p.p.339</ref> Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.<ref name="auto">Matsebula, J. S. M. (1972). ''A History of Swaziland'' (1st ed.). Longman Southern Africa. {{ISBN:9780582603240}}.</ref><ref name="aute">Matsebula, J. S. M. (1988). ''A History of Swaziland'' (3rd ed.). Longman Penguin Southern Africa. {{ISBN: 9780582031678}}.</ref>
==Lokucuketfwe==
Lencwadzi ilandzisa ngekutfutfuka kwetepolitiki, kwetenhlalo kanye natemasiko eSwatini, kusukela emlandvweni wangesikhatsi sekucala kuze kufike kulikhulu lesi-20th.
Letinyen tinhlelo talencwadzi letalandzela tandzisa lwati loluniketwa mayelana nemlandvo waseSwatini, futsi taba ngulomunye wemithombo lekhonjiwe ekuchazeni kwakheka kwemiphakatsi yalelive ngesikhatsi sangaphambili kwekufika kwebatfunywa bebukhosi base[[Yurophu]], kuhlangana kwalemiphakatsi kanye neluhambo lweSwatini lolwaholela ekutfoleni inkhululeko.
Lokucuketfwe kulencwadzi kufaka ekhatsi tihloko letisukela kubahlali bekucala kanye nekusungulwa kwemibuso nemiphakatsi yetepolitiki kuleyo ndzawo yaseSwatini, kuze kufike ekubuseni kwemakhosi lamakhulu aseSwatini, lokufaka ekhatsi Nkhosi [[Dlamini III]], Nkhosi [[Ngwane III]], Nkhosi [[Ndvungunye]], [[Sobhuza I]], Nkhosi [[Mswati II]] kanye neNkhosi [[Mbandzeni]], kanye nesikhatsi sekuphatsa kwema[Ngisi]] [[nemaBhunu]] ngesikhatsi kubusa iNkhosi [[Bhunu]] kanye neNkhosi [[Sobhuza II]].
== Tinkhomba ==
{{Reflist}}
7uxzc6o5i5jelroe0hipxnwa8u3bn1i
42733
42732
2026-09-02T05:04:29Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42733
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]].<ref>Eldredge EA. ''Interviewees from the James Stuart Collection of Oral Traditions. In: Kingdoms and Chiefdoms of Southeastern Africa: Oral Traditions and History, 1400–1830''. Rochester Studies in African History and the Diaspora. Boydell & Brewer; (2015). p.p.339</ref> Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.<ref name="auto">Matsebula, J. S. M. (1972). ''A History of Swaziland'' (1st ed.). Longman Southern Africa. ISBN 9780582603240.</ref><ref name="aute">Matsebula, J. S. M. (1988). ''A History of Swaziland'' (3rd ed.). Longman Penguin Southern Africa. ISBN: 9780582031678.</ref>
==Lokucuketfwe==
Lencwadzi ilandzisa ngekutfutfuka kwetepolitiki, kwetenhlalo kanye natemasiko eSwatini, kusukela emlandvweni wangesikhatsi sekucala kuze kufike kulikhulu lesi-20th.
Letinyen tinhlelo talencwadzi letalandzela tandzisa lwati loluniketwa mayelana nemlandvo waseSwatini, futsi taba ngulomunye wemithombo lekhonjiwe ekuchazeni kwakheka kwemiphakatsi yalelive ngesikhatsi sangaphambili kwekufika kwebatfunywa bebukhosi base[[Yurophu]], kuhlangana kwalemiphakatsi kanye neluhambo lweSwatini lolwaholela ekutfoleni inkhululeko.
Lokucuketfwe kulencwadzi kufaka ekhatsi tihloko letisukela kubahlali bekucala kanye nekusungulwa kwemibuso nemiphakatsi yetepolitiki kuleyo ndzawo yaseSwatini, kuze kufike ekubuseni kwemakhosi lamakhulu aseSwatini, lokufaka ekhatsi Nkhosi [[Dlamini III]], Nkhosi [[Ngwane III]], Nkhosi [[Ndvungunye]], [[Sobhuza I]], Nkhosi [[Mswati II]] kanye neNkhosi [[Mbandzeni]], kanye nesikhatsi sekuphatsa kwema[Ngisi]] [[nemaBhunu]] ngesikhatsi kubusa iNkhosi [[Bhunu]] kanye neNkhosi [[Sobhuza II]].
== Tinkhomba ==
{{Reflist}}
8dcoaxr0nu0nilpuv7xgrhhoxfytym8
42734
42733
2026-09-02T05:05:34Z
ZS Khumalo
9375
42734
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]].<ref>Eldredge EA. ''Interviewees from the James Stuart Collection of Oral Traditions. In: Kingdoms and Chiefdoms of Southeastern Africa: Oral Traditions and History, 1400–1830''. Rochester Studies in African History and the Diaspora. Boydell & Brewer; (2015). p.p.339</ref> Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.<ref name="auto">Matsebula, J. S. M. (1972). ''A History of Swaziland'' (1st ed.). Longman Southern Africa. ISBN 9780582603240.</ref><ref name="aute">Matsebula, J. S. M. (1988). ''A History of Swaziland'' (3rd ed.). Longman Penguin Southern Africa. ISBN: 9780582031678.</ref>
==Lokucuketfwe==
Lencwadzi ilandzisa ngekutfutfuka kwetepolitiki, kwetenhlalo kanye natemasiko eSwatini, kusukela emlandvweni wangesikhatsi sekucala kuze kufike kulikhulu lesi-20th.<ref name="auto"/><ref name="aute/>
Letinyen tinhlelo talencwadzi letalandzela tandzisa lwati loluniketwa mayelana nemlandvo waseSwatini, futsi taba ngulomunye wemithombo lekhonjiwe ekuchazeni kwakheka kwemiphakatsi yalelive ngesikhatsi sangaphambili kwekufika kwebatfunywa bebukhosi base[[Yurophu]], kuhlangana kwalemiphakatsi kanye neluhambo lweSwatini lolwaholela ekutfoleni inkhululeko.
Lokucuketfwe kulencwadzi kufaka ekhatsi tihloko letisukela kubahlali bekucala kanye nekusungulwa kwemibuso nemiphakatsi yetepolitiki kuleyo ndzawo yaseSwatini, kuze kufike ekubuseni kwemakhosi lamakhulu aseSwatini, lokufaka ekhatsi Nkhosi [[Dlamini III]], Nkhosi [[Ngwane III]], Nkhosi [[Ndvungunye]], [[Sobhuza I]], Nkhosi [[Mswati II]] kanye neNkhosi [[Mbandzeni]], kanye nesikhatsi sekuphatsa kwema[Ngisi]] [[nemaBhunu]] ngesikhatsi kubusa iNkhosi [[Bhunu]] kanye neNkhosi [[Sobhuza II]].
== Tinkhomba ==
{{Reflist}}
p51ipt1nzjrdnrxogt3bn59w3zt5cyv
42735
42734
2026-09-02T05:06:24Z
ZS Khumalo
9375
42735
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]].<ref>Eldredge EA. ''Interviewees from the James Stuart Collection of Oral Traditions. In: Kingdoms and Chiefdoms of Southeastern Africa: Oral Traditions and History, 1400–1830''. Rochester Studies in African History and the Diaspora. Boydell & Brewer; (2015). p.p.339</ref> Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.<ref name="auto">Matsebula, J. S. M. (1972). ''A History of Swaziland'' (1st ed.). Longman Southern Africa. ISBN 9780582603240.</ref><ref name="aute">Matsebula, J. S. M. (1988). ''A History of Swaziland'' (3rd ed.). Longman Penguin Southern Africa. ISBN: 9780582031678.</ref>
==Lokucuketfwe==
Lencwadzi ilandzisa ngekutfutfuka kwetepolitiki, kwetenhlalo kanye natemasiko eSwatini, kusukela emlandvweni wangesikhatsi sekucala kuze kufike kulikhulu lesi-20th.<ref name="auto"/><ref name="aute/>
Letinyen tinhlelo talencwadzi letalandzela tandzisa lwati loluniketwa mayelana nemlandvo waseSwatini, futsi taba ngulomunye wemithombo lekhonjiwe ekuchazeni kwakheka kwemiphakatsi yalelive ngesikhatsi sangaphambili kwekufika kwebatfunywa bebukhosi base[[Yurophu]], kuhlangana kwalemiphakatsi kanye neluhambo lweSwatini lolwaholela ekutfoleni inkhululeko.<ref name="auto"/><ref name="aute/>
Lokucuketfwe kulencwadzi kufaka ekhatsi tihloko letisukela kubahlali bekucala kanye nekusungulwa kwemibuso nemiphakatsi yetepolitiki kuleyo ndzawo yaseSwatini, kuze kufike ekubuseni kwemakhosi lamakhulu aseSwatini, lokufaka ekhatsi Nkhosi [[Dlamini III]], Nkhosi [[Ngwane III]], Nkhosi [[Ndvungunye]], [[Sobhuza I]], Nkhosi [[Mswati II]] kanye neNkhosi [[Mbandzeni]], kanye nesikhatsi sekuphatsa kwema[Ngisi]] [[nemaBhunu]] ngesikhatsi kubusa iNkhosi [[Bhunu]] kanye neNkhosi [[Sobhuza II]].
== Tinkhomba ==
{{Reflist}}
2xmzkxgtzkflxt3c103g4gmf0njkrfr
42736
42735
2026-09-02T05:07:01Z
ZS Khumalo
9375
42736
wikitext
text/x-wiki
'''Umlando waseSwatini''' yincwadzi lekhuluma ngemlandvo welive Kase[[Swatini]], leyabhalwa ngusomlandvo kanye nesati selulwimi leSiswati, [[J. S. M. Matsebula]].<ref>Eldredge EA. ''Interviewees from the James Stuart Collection of Oral Traditions. In: Kingdoms and Chiefdoms of Southeastern Africa: Oral Traditions and History, 1400–1830''. Rochester Studies in African History and the Diaspora. Boydell & Brewer; (2015). p.p.339</ref> Yashicilelwa kwekucala nga-1972, yaphindze yashicilelwa ngetinhlelo letehlukene yi-Longman Southern Africa, lokufaka ekhatsi luhlelo lwesitsatfu lwa-1988.<ref name="auto">Matsebula, J. S. M. (1972). ''A History of Swaziland'' (1st ed.). Longman Southern Africa. ISBN 9780582603240.</ref><ref name="aute">Matsebula, J. S. M. (1988). ''A History of Swaziland'' (3rd ed.). Longman Penguin Southern Africa. ISBN: 9780582031678.</ref>
==Lokucuketfwe==
Lencwadzi ilandzisa ngekutfutfuka kwetepolitiki, kwetenhlalo kanye natemasiko eSwatini, kusukela emlandvweni wangesikhatsi sekucala kuze kufike kulikhulu lesi-20th.<ref name="auto"/><ref name="aute/>
Letinyen tinhlelo talencwadzi letalandzela tandzisa lwati loluniketwa mayelana nemlandvo waseSwatini, futsi taba ngulomunye wemithombo lekhonjiwe ekuchazeni kwakheka kwemiphakatsi yalelive ngesikhatsi sangaphambili kwekufika kwebatfunywa bebukhosi base[[Yurophu]], kuhlangana kwalemiphakatsi kanye neluhambo lweSwatini lolwaholela ekutfoleni inkhululeko.<ref name="auto"/><ref name="aute/>
Lokucuketfwe kulencwadzi kufaka ekhatsi tihloko letisukela kubahlali bekucala kanye nekusungulwa kwemibuso nemiphakatsi yetepolitiki kuleyo ndzawo yaseSwatini, kuze kufike ekubuseni kwemakhosi lamakhulu aseSwatini, lokufaka ekhatsi Nkhosi [[Dlamini III]], Nkhosi [[Ngwane III]], Nkhosi [[Ndvungunye]], [[Sobhuza I]], Nkhosi [[Mswati II]] kanye neNkhosi [[Mbandzeni]], kanye nesikhatsi sekuphatsa kwema[Ngisi]] [[nemaBhunu]] ngesikhatsi kubusa iNkhosi [[Bhunu]] kanye neNkhosi [[Sobhuza II]].<ref name="auto"/><ref name="aute/>
== Tinkhomba ==
{{Reflist}}
rqvq7ahoe5ntlqbluxfli7qdm201ipq