Wikipedia
sswiki
https://ss.wikipedia.org/wiki/Likhasi_Lelikhulu
MediaWiki 1.47.0-wmf.18
first-letter
Tinkundla
Lelibalulekile
Khuluma
Bantfu
Khuluma nebantfu
Wikipedia
Khuluma ngeWikipedia
Lifayela
Khuluma ngelifayela
MediaWiki
Khuluma ngeMediaWiki
iThempleti
Khuluma ngethempleti
Lusito
Khuluma ngelusito
Umkhakha
Khuluma ngemkhakha
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Sobhuza I
0
5703
42857
41544
2026-09-05T23:47:45Z
Thulamag
8864
Created by translating the section "Background" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1358897070|Sobhuza I]]"
42857
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox royalty|name=King Sobhuza 1st|image=|succession=[[King of Eswatini]]|reign=1820–1850|coronation=1822|predecessor=[[Ndvungunye]]|successor=[[Mswati II]]|reg-type=|regent=[[Lojiba Simelane of Eswatini|Lojiba Simelane]]|consort=[[Tsandzile Ndwandwe]]|issue=|house=[[House of Dlamini]]|father=[[Ndvungunye]]|mother=[[Somnjalose Simelane]]|birth_date=1788|birth_place=[[Eswatini]]|death_date=|death_place=[[Eswatini]]}}
'''Sobhuza I''' (lophindze atiwe nga '''Ngwane IV''', Kumbe '''Somhlolo''') ( watalwa ngabo 1788-1850) bekayinkhosi yase [[Umbuso weSwatini|Eswatini]], kusukela nga 1815 kuya ku 1850. Babe wakhe bekuyiNkhosi [[Ndvungunye]], kantsi make wakhe bekungu [[Somnjalose Simelane]]. Wabitwa ngekutsi nguSomhlolo, ngobe ngesikhatsi atalwa babe wakhe, [[Ndvungunye]], washaywa wabulawa ngumbane welitulu.<ref name="Times" /> Ngesikhatsi Sobhuza ayinkhosi, Lojiba Simelane, esikhundleni samake wakhe, Somnjalose bekanguNdlovukazi ngobe Somnjaloke bekangumakoti nobe umakoti losekela Lojiba. Somhlolo yinkhosi lehlonishwa kakhulu yase Eswatini. Waba nenhlokodolobha yakhe yekucala yase [[Zombodze]] esifundzeni sase Shiselweni, kepha wayitfumela enyakatfo eZombodze lensha lese Eswatini. EmaSwazi agubha Lusuku lweSomhlolo njalo mhlaka 6 Inyoni njengeLusuku LweNkhululeko futsi inkundla yavelonkhe ibitwa ngekutsi yiSomhlolo Stadium. Sobhuza walandzelwa yindvodzana yakhe Mswati II kanye nemkakhe Tsandzile Ndwandwe njengeNdlovukazi ngemuva kwekubusa sikhashana kweNdlovukazi Lojiba Simelane. Sobhuza ngesikhatsi sekushona kwakhe bekancobe live lebelitsi lifika nalamuhla eBarberton ngasenyakatfo, eCarolina ngasenshonalanga, eMfuleni wePongola ngaseningizimu kanye nasetintsabeni taseLubombo ngasemphumalanga.<ref name="Booth1983">{{Cite book|edition=9–10}}</ref>
== Imphilo yakamuva ==
Sobhuza wekucala wakhotsama ngemnyaka wa 1850 kantsi yangcwatjwa endzaweni yekungcwatjwa yasebukhosini eMbilaneni. Sobhuza washiya indvodzana yakhe [[Mswati II]] live lebelitsi lifika ku Barberton ngasenyakatfo, Carolina ngasenshonalanga, Pongola River ngaseningizimu kanye ne Lubombo Mountains ngasemphumalanga, lokukhulu kunaloku lokukhona lamuhla e-Eswatini.<ref name="Booth1983">{{Cite book|edition=9–10}}</ref> Emacembu lancotjwa ngaphambi nangesikhatsi sekubusa kwaSobhuza abitwa ngekutsi yi-Emakhandzambili.
[[Category:Tingwenyama tembuso weSwatini]]
== Imvelaphi ==
Make waSobhuza Somnjalose bekungudzadze wabo lomncane kanye nemfati we- ''inhlanti'' kudzadze wabo lomdzala Lojiba Simelane, umfati waNdvungunye lomdzala. Lojiba bekete bantfwana labadvuna. Sobhuza, njengendvodzana yadzadze wabo, bekatsatfwa njengendvodzana yaLojiba yekuhlukanisa ngaphansi kwetimiso tebuhlobo basebukhosini bakaNgwane kanye nemitsetfo. Ngesikhatsi Sobhuza ngaleyo ndlela waba yindlalifa kanye nemlandzeli waNdvungunye, Lojiba kunekutsi kube ngu Somnjalose waba ngu ''[[Indlovukazi|Indlovukati]]'' noma ''Indlovukati Make'' ngesikhatsi atsatsa bukhosi.
pnhqyfxhe9i3qgngk6iuelus6vseijl
Umhlanga (Lisiko)
0
6284
42858
41408
2026-09-06T00:26:32Z
Thulamag
8864
Created by translating the section "South Africa" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1368369952|Umhlanga (ceremony)]]"
42858
wikitext
text/x-wiki
{{merge|Umhlanga (umkhosi)}}
'''Umhlanga''' noma umkhosi wemhlanga, ngumcimbi lolisiko lemaSwati logujwa minyaka yonkhe. Uba njalo ekupheleni kwenyanga Ingci nome ekucaleni kwenyanga yeNyoni. Tinkhulungwane temantfombatane netintfombi letisuka emiphakatsini leyehlukahlukene eveni lakaNgwane tita esigodlweni eLudzidzini kutongenela lomcimbi lotsatsa emalanga lasiphohlongo. Emantfombatana lamancane nalamadzala lasengakendzi futsi langakatali kutsiwa libutfo lembali. Ngubona ke labageca umhlanga. Emantfombatane nome tintfombi letikhulelwe tingakendzi nome tingakatsatfwa tona atiyi emhlangeni.<ref name="patricks">{{Template:Cite web}}</ref>
== Umlandvo ==
[[Umhlanga]] wacala ngemnyaka wa 1940 Eswatini ngaphansi kwekubusa kwenkhosi [[Sobhuza II]], ususelwa emkhosini lomdzala weMcwasho. Lelisiko lemhlanga solo lisagcinwa nalamuhla [[Eswatini]]. Eveni laseNingizimi Afrikha (South Africa) khona lelisiko noma umcimbi wemhlanga wacalwa nga-1991, acalwa yiNkhosi yemaZulu [[Goodwill Zwelithini]]. Khona lomcimbi ugujelwa kaNongoma, esibayeni semakhosi akaZulu.
== INingizimu Afrika ==
ENingizimu Afrika, lomcimbi watiwa ngekutsi ngu'''Mkhosi weMhlanga''', futsi ugujwa minyaka yonkhe, njalo ngenyanga yeNyoni eSigodlweni saseNyokeni ka[[Nongoma|Nongoma Enyokeni]], KaZulu. Emantfombatana aphuma kuto tonkhe tikhalu takaZulu, kusukela eminyakeni lemibalwa leyendlulile sekukhona emacenjwana lasuka [[Umbuso weSwatini|Eswatini]], kanye nasetindzaweni letikhashane letifana nabo[[ÉButjwána|Botswana]] ne[[Pondoland]].
Onkhe emantfombatana langenela lomkhosi kudzingeka kutsi ahlolwe kutsi asetintfombi ntfo yini ngaphambi kwekutsi avunyelwe kuba yincenye yalomcimbu. Eminyakeni lemibalwa leyendlulile lomkhuba wekuhlola uke wahlangabetana nekuphikiswa lokutsite.
Lamantfombatana avunula imvunulo yesintfu, kufaka ekhatsi i-beadwork, i-zigege, i-izinculuba kanye ne-imintsha letikhombisa imikhono yawo. Baphindze bagcoke emacakala, emasongo, imigexo, kanye nemabhande lanemibala lemihle. Libhande ngalinye linemibala leyehlukene, lokukhombisa kutsi lentfombatana iyatsembisiswa yini noma cha.
== Eswatini ==
[[Umbuso weSwatini|Eswatini]], emantfombatana acala lomcimbi esigodlweni sendlovukati, lesika[[Lobamba]] e[[Ludzidzini]] . Tintfombi tifika tibhalise, tilale, bese ngelilanga lelilandzelako bayaphuma bayakuyogeca umhlanga labaphindze babuye nawo khona esigodlweni eLudzidzini. Ngelilanga lelilandzelako tivuka tikhishwe ngiyo Indlovukati tichubekele esigodlweni seNkhosi eNkabezweni kaLozitha lapho libutfo latiswa khona kutsi litawugeca kuphi umhlanga ngekwehlukana kwalo bese liyaphuma. Ngelilanga lesitsatfu ke, tintfombi tivuka ekuseni tiyogeca umhlanga etidzidzini (wetlands). Lomhlanga ubese ulayishwa maloli uya esigodlweni eLudzidzini. Ngelilanga lesine imbali iyashuca seyibuyela emuva, itsi ngekushuca igibele emabhasi iye esigodlweni seNkhosi kaLozitha lapho ifike iphumule khona ngaphambi kwekutsi ibuyele esigodlweni E
e[[Ludzidzini]].
Ngelilanga lesihlanu, libutfo lembali liyaphumula liphindze liwashe nome lilungise imvunulo. Imvunulo yembali ifa ekhatsi emagcebesha (traditional necklace), emafahlawane (traditional anklets), indlamu (traditional skirts), emacandza (waist beads), umgaco kanye nemahiya. Ngelilanga lesitfupha tintfombi tilahla noma tetfula umhlanga embikweNkhosi kanye neNdlovukati. Ngelilanga lesikhombisa ke, kuba liholide lapho khona sive semaSwati kanye netivakashi letichamuka emaveni abomakhelwane kanye nangesheya kwetilwandle tihlanganyela nemakhosi esive saseSwatini kubukela umhlanga.
Ngalelilanga lemhlanga, libutfo lembali nome tintfombi tigidza embikwe makhosi, tivakashi nesive ngeticheme tato enkhundleni khona eLudzidzini. Titsi tingacedza kundlula enkhundleni bese titsatsa Inkhundla tigiya embikwesive tichayisa ngebugabazi bato. Bantfwabenkhosi, tinkhosatane nato tibayincenye yalomcimbi nekugidza, bona babonakala ngekufaka emaGwalagwala enhloko.
Ngalelilanga, iNkhosi nayo ingena enkhundleni idlalisele. Ngalesinye sikhatsi, iNkhosi iyaye ikhetse umfati khona etintfombini ngekutsi ifike imufake ligwalagwala enhlo lokusho kutsi sewuliphovela (engaged), noma loku kungenteki minyaka yonkhe.
Lelisiko noma umcimbi weMhlanga waacala ngemnyaka wa-1940 lususelwa esikweni lweMcwasho (Umcwasho) lapho khona emantfombate lamancane abehlukunaswa emacembu ngekweminyaka yawo afake insontfo lengumbala lotsite. Lamantfombatane abengavumeleki kuhlangana nebafana nome amitse loko bekulicala. Uma kwentekile intfombi yakhulelwa, tintfombi letikulelicembu layout betiya kubo kuyobabeka licala lokwakubitwa ngekutsi 'kudla tekondza'. Letintfombi nasetifike esigabeni sekutsatfwa betibitwa yindlovukati tentelwe umcimbi wekushisa umcwasho. Inhloso yalelisiko kwaku kukhutsata emantfombatane kutsi agcine buntfombi bawo.
== INingizimu Afrika ==
[[File:South_africa_-_zulu_reed_dance_ceremony_(6563648943).jpg|thumb|Umkhosi we Mhlanga eNongoma, eNingizimu Afrika.]]
ENingizimu Afrika, lomkhosi watiwa ngekutsi ngu '''mkhosi weMhlanga''', . futsi wenteka njalo ngeNyoni eSigodlweni Sebukhosi sase-Enyokeni eNongoma. Lamantfombatane achamuka kuto tonkhe tincenye tase Zululand, noma ngabe kuleminyaka lendlulile, kube khona emacembu lamancane lavela e-[[ESwatini|Eswatini]], eBotswana nase Pondoland .
Onkhe emantfombatane kumele ahlolwe buntfombi, lokwenta kutsi eminyakeni lendlulile nje kuhlangabetwe nekuphikiswa lokucinile, ngaphambi kwekutsi ahlanganyele. Labo labaphumelelako bentiwa kutsi bahambe bangakagcoki ngetulu bavete emabele futsi bagcoke tiketi tesintfu letikhombisa phansi kwabo, kuhambisana netintfo letinjenge ngebuhlalu kanye nema sashes lanemibala, njengekukhombisa kutigcabha ngekutimela kwemtimba wabo. I-sash ngayinye iphotfwe ngebala leyehlukene, lekhombisa kutsi lentfombatana iganinwe noma cha.
Lomkhosi lofanele ubona lamantfombatane aphetse umhlanga lomudze, bese uyabekwa njengoba adansa embikwenkhosi. Banakekela kutsi bakhetse kuphela umhlanga lomudze futsi locinile, bawutfwale ngetulu kwetinhloko tabo ngekuhamba kancane kwenyuka intsaba kuya eEnyokeni. Lomgcwaco uholwa yinkhosatana lenkhulu yemaZulu, letsatsa indzima lebonakalako kulomkhosi wonkhe. <ref name="zlltourism" /> Umhlanga lowephukile endleleni ukhomba kutsi lentfombi seyiye emacansini. <ref name="Dubin2013" />
Lomkhosi waphindze wetfulwa yiNkhosi Goodwill Zwelithini nge mnyaka wa1991 njengendlela yekukhutsata emantfombatane lamancane emaZulu kutsi abambeleleke kuya emacasini kuze kube ngulapho ashada, futsi ngaleyondlela anciphise ematfuba ekwesulelana ngeligciwane lesandulelangculazi . Nga mnyaka wa-2007, emantfombatane langaba ngu-30 000 ahlanganyela kulomcimbi. Bahleli bemkhosi wemhlanga babeke imitsetfo lecinile kubatsatsi betitfombe, njengobe labanye babo basolwa ngekushicilela titfombe temasiko kumawebhusayithi lanetitfombe letikhombisa kungcola .
Eminyakeni leyengcile, lomcimbi bewuhanjelwe nguMengameli wangaphambilini wase[[Ningizimu Afrika]] [[Jacob Zuma]], yena longumZulu, futsi lowake waba nguNdvunankhulu waseKwaZulu-Natal Zweli Mkhize .
jvuex1x2ndq5eebkm7nfr8va7ymmaot
Embhuleni
0
6947
42867
42844
2026-09-06T10:27:29Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42867
wikitext
text/x-wiki
'''Embhuleni''' ngumuti webukhosi we[[Emaswati|maSwati]] e[[Ningizimu Afrika]], esifundzeni sase[[Mpumalanga]]. Utholakala e[[Badplaas]] futsi uyindzawo lehlala kuyo i[[iNkhosi yaseEmbhuleni]], iNkhosana [[Makhosonke Dlamini]].<ref name="auto">''Ntshalintshali is new induna of Swazi royal tribe'', Ridge Times, 18 February 2015, 13 July 2024</ref>
[[File:Embhuleni.jpg| thumb| Bantfu Embhuleni ngesikhatsi se [[Mmemo]]]]
Embhuleni ingulenye yetindzawo eNingizimu Afrika lapho kubanjelwa khona umcimbi wemnyaka ngemnyaka we-[[Ummemo]].<ref>Thwala, J. J. ''The Significance of the Traditional Ceremony Ummemo, among Swazi'', Studies of Tribes and Tribals, Vol 15, Issue 1, 2 January 2017. Pages=23–29</ref> Sigungu lesibusako ngaphansi kweNkhosana Dlamini satiwa ngekutsi [[Sibaya saseEmbhuleni]]<ref name="auto"/> futsi simelwe e[[Indlu Yelivelonke Yebaholi Bendzabuko|Ndlini Yelivelonke Yebaholi Bendzabuko]].<ref>''Prayer should be done for all', Mpumalanga News. Accessed 11 February 2023</ref><ref>''Kings and paramount chiefs of South Africa'', The African Royal Families. Accessed 23 July 2023</ref> Le ndzawo iphindze yatiwe ngekutsi '''Sigodlo saLaMagadlela''', libito lelatfolwa kumfati weNkhosi Mswati II, [[Gogo LaMagadlela]], lobekayi[[Ndlovukazi yaseEmbhuleni]] ngeminyaka yabo-1800.<ref name="auti">Matsebula, J.S; Mlotshwa, D.K; Mlotshwa, J.M; Ntiwane, N.D. ''The History of Emaswati in South Africa'', 2016, Mbokodo Publishers. Pages 169–187, ISBN 9780620653848</ref>
==Umlandvo==
Sigodlo saseEmbhuleni sabakhona kusukela cishe nga-1842.<ref>''South Africa orders blacks out of 142-year-old village'', Washington Post, 13 January 1984. Accessed 13 July 2024</ref> Sasungulwa yiNkhosi Mswati II njengendzawo yelibutfo ngenhloso yekuvikela umhlaba weSwatini ekuhlaselweni lokungahle kwentiwe nge[[EmaPedi|maPedi]].<ref>Matsebula, J.S.M. ''[[Umlandvo waseSwatini|A History of Swaziland]]'', 1980,Creda Press, Cape Town</ref>
Indzawo yekucala yekuhlala kwebukhosi eEmbhuleni yakhiwa e[[Tjakastad]], ngaphansi kwe[[Ntsaba uMkhingoma]].<ref>Myburg, A.C. ''The Tribes of Barberton District'', Government Printer, 1949, Pretoria</ref><ref>Myburg, A.C. ''Chiefs and Tribes of Nelspruit District'', 1949, Department of Regional and Land Affairs, Pretoria</ref> Lomunye webafati beNkhosi Mswati II, iNkosikati Ngodzela Mkhonta, bekahlala lapho ekucaleni, kwase kutsi ngekuhamba kwesikhatsi kwafika naMakhosikati Butsikati naMnkabi, labebatfunyelwe kutsi batohlala khona njengebafati beNkhosi. Noko, Ngodzela wabuyiselwa e[[Swatini]] ngemuva kwekusolwa ngekutsi wafihla kukhohlakala kwalomunye umfati waMswati II, Ndzinga Jele.<ref name="auti"/>
Ngemuva kwekubuyiselwa kwaNgodzela eSwatini, iNkosikati [[Gogo LaMagadlela|Nandzi Khumalo]], lebeyatiwa ngekutsi nguLaMagadlela, yatfunyelwa eEmbhuleni esikhundleni saNgodzela. Bekayindvodzakati ya[[Magadlela Khumalo]], indvuna yaka[[Zulu]] lesuka esifundzeni sase[[Mkhondo]], lobekangumzala weNkhosi [[Mzilikazi kaMashobane]].<ref name="auti"/>
Eminyakeni lelandzelako, indzawo yekuhlala kwebukhosi yaseEmbhuleni yatfutsiselwa etindzaweni letehlukene kulentsaba yase[[Dlomodlomo| Intsaba iDlomodlomo]].<ref>Myburg, A.C. ''Die Stamme van die Distrik Carolina'', 1956, Staatsdrukker, Pretoria</ref><ref>van Warmelo, N.J. ''A Preliminary Survey of the Bantu Tribes of South Africa'', 1935, Government Printer, Pretoria</ref> ngaphambi kwekutsi igcine isendzaweni lekuyo nyalo e[[Badplaas]]. Lokutfutselwa ekugcineni kwahambisana kakhulu nekufika kwemdzwesho, lokwaphazamisa indlela yekuphila yesintfu futsi kwahlukanisa imhlaba waseEmbhuleni waba ngemapulazi labesaphetfwe ngemaBhunu.<ref name="auti"/>
LaMagadlela watala emantfombatana lamabili, boNkosatana File naLozindaba, kodvwa akazange abe nendvodzana. Ngemuva kwekufa kwaMswati II nga-1868, umndeni wasebukhosini bemaSwati wafuna indlela yekuchubekisa luhlanga lwaseEmbhuleni. Kwaba nekucocisana nemndeni waLaMagadlela eMkhondo, lowatfumelela intfombi lesencane, [[Bikwaphi Khumalo]], kutsi iyewushada neNkhosana Ntjentje, indvodzana yeNkhosana Kufa, lobekangumfowabo waMswati II. Bikwaphi naNtjentje baba nendvodzana, iNkhosana Sunduza, lebeyihloselwe kuba yiNdvuna yaseEmbhuleni. Ngemuva kwekufa kwaNtjentje kanye nekufa kwaSunduza asesemncane ngenca yekugula, luhlelo lwekakha bukhosi bakaDlamini Embhuleni lwaphazamiseka.<ref name="auti"/>
Kute kuqinisekiswe kuchubeka kweluhlanga, iNkhosana Mgwevu, lomunye wemadvodzana eNkhosana Kufa, washada naBikwaphi. Baba nebantfwana labahlanu, lokufaka ekhatsi boNkhosana [[Maquba Dlamini]], Mazingela kanye naMakinobho Amos. Njengobe Sunduza besefile, Maquba waba yiNdvuna yekucala leyabonwa ngekusemtsetfweni yaseEmbhuleni.<ref name="auti"/>
Ngemuva kwekufa kwaLaMagadlela nga-1922, Bikwaphi watsatsa njengelibamba laseEmbhuleni kwaze kwaba ngulapho Maquba abekwa ngalokusemtsetfweni njengeNdvuna nga-1931. Bikwaphi wafa nga-1939. Maquba walandzelwa yiNkhosana [[Johannes Mkolishi Dlamini]] nga-1953.<ref name="auti"/>
==Bukhulu bendzawo nesimo semncele==
Ngabo-1800, umbuso wemaSwati wandza kakhulu ngaphansi kweNkhosi [[Mswati II]], kusukela e[[Mfuleni iNgwenya]]Mfuleni enyakatho kuya e[[Mfuleni iPongola]] eningizimu, kanye nase[[Tintsaba teLubombo|Ntsabeni iLebombo]] empumalanga kuya enkangala yasempumalanga ngasenshonalanga.<ref name="autu">Macmillan, Hugh (1989): Chapter:''A Nation Divided? The Swazi in Swaziland and the Transvaal, 1865–1986'' edited by Leroy Vail. Title: ''The Creation of Tribalism in Southern Africa'', James Currey,, University of California Press, London; Berkeley, Pages 289–315</ref>
Embhuleni beyiyincenye yendzawo yasemnceleni yasenshonalanga kulombuso, lebeyifaka ekhatsi tindzawo tase[[Carolina]], [[Barberton]], [[Ermelo]], [[Piet Retief]], [[Wakkerstroom]], [[Standerton]] ne[[Lydenburg]]. Lendzawo beyifinyelela e[[Umfula iNgwenya|Mfuleni iNgwenya]], ichubeke njalo ngase[[Umfula iKomati|Mfuleni iKomati]]. Embhuleni beyiyinye yetindzawo letibalulekile tebukhosi lebetisebenta njengetindzawo temabutfo, letasisekela ligunya lemaSwati kusete lomncele weSwatini walamuhla. Letinye tindzawo letibalulekile bekuyiMjindini, edvute neBarberton, kanye ne[[Mekemeke]], enyakatho-mpumalanga yeBarberton.<ref name="autu"/>
[[File:Swazi house.jpg|thumb| Umfanekiso wendlu yemaSwati [[eMsamo weSwatini, Lobamba]]]]
[[File:Swazi home.jpg|thumb]]
Ngemuva kwekufa kwaMswati II nga-1868, umbuso wemaSwati wabhekana nekukhula kwemandla emaBhunu kanye nema[[Ngisi]].<ref name="autu"/>
Eminyakeni lembalwa ngaphambi kwekufa kwaMswati II, imincele yetindzawo lebetibuswa ngemakoloni beyisengakacaci kahle. i-Pretoria Convention ya-1881 kanye ne-London Convention ya-1884, ngesikhatsi sekutsatfwa kwemhlaba belumbi yacacisa imincele yeSwatini futsi yashiya ngaphandle tindzawo letibalulekile temadolobha nemiti yebukhosi, lokufaka ekhatsi Embhuleni.<ref name="autu"/>
Babusi bemaSwati bachubeka baphikisana nemincele yasenyakatho nasenyakatfo-ntshonalanga, batsi Embhuleni bekuyincenye yensimu yemaSwati.<ref name="autu"/> INkhosi [[Mbandzeni]] yachubeka nalombango kwaze kwaba sedvute nekufa kwakhe nga-1889. Noma Embhuleni yahlukaniswa ngekwetemvelo nangepolitiki neSwatini, yachubeka iyindzawo yebukhosi lebinelubudlelwane nemndeni wasebukhosini bemaSwati.<ref name="autu"/>
Ngesikhatsi sembuso welubandlululo, umuti webukhosi waseEmbhuleni, ngaphansi kweNdvuna Mkolishi kanye neNkhosi [[Sobhuza II]], wafaka sandla emkhankasweni wekutsi i[[KaNgwane]], leseyincenye ye[[Mpumalanga]] nyalo, ihlanganiswe neSwatini. Lomkhankaso awuzange uphumelele.<ref>''Sowing the seeds of political mobilisation in Bantustans: Resistance of the cession of the KaNgwane Bantustan to the Kingdom of Swaziland'', Journal for Contemporary History, 2018, University of South Africa</ref>
==Luhla lwetiNkhosi taseEmbhuleni==
*iNkhosana [[James Maquba Dlamini]], yaba yiNdvuna kusukela nga-1931 kuya ku-1954
*iNkhosana [[Johannes Mkolishi Dlamini]], yaba yiNdvuna kusukela nga-1953 kuya ku-1988
*iNkhosana [[Cambridge Makhosonke Dlamini]], kusukela nga-1988 kuze kube ngunyalo
==Tinkhomba==
{{Reflist}}
==Kufundza lokwengetiwe==
*Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. ISBN 9780620653848.
*Matsebula, J.S.M. (1980). ''A History of Swaziland''. Cape Town: Creda Press. ISBN 9780582642126.
dvsc1ggzlskavqj5v5y8kci43w67k7t
42868
42867
2026-09-06T10:27:41Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42868
wikitext
text/x-wiki
'''Embhuleni''' ngumuti webukhosi we[[Emaswati|maSwati]] e[[Ningizimu Afrika]], esifundzeni sase[[Mpumalanga]]. Utholakala e[[Badplaas]] futsi uyindzawo lehlala kuyo i[[iNkosi yaseEmbhuleni]], iNkhosana [[Makhosonke Dlamini]].<ref name="auto">''Ntshalintshali is new induna of Swazi royal tribe'', Ridge Times, 18 February 2015, 13 July 2024</ref>
[[File:Embhuleni.jpg| thumb| Bantfu Embhuleni ngesikhatsi se [[Mmemo]]]]
Embhuleni ingulenye yetindzawo eNingizimu Afrika lapho kubanjelwa khona umcimbi wemnyaka ngemnyaka we-[[Ummemo]].<ref>Thwala, J. J. ''The Significance of the Traditional Ceremony Ummemo, among Swazi'', Studies of Tribes and Tribals, Vol 15, Issue 1, 2 January 2017. Pages=23–29</ref> Sigungu lesibusako ngaphansi kweNkhosana Dlamini satiwa ngekutsi [[Sibaya saseEmbhuleni]]<ref name="auto"/> futsi simelwe e[[Indlu Yelivelonke Yebaholi Bendzabuko|Ndlini Yelivelonke Yebaholi Bendzabuko]].<ref>''Prayer should be done for all', Mpumalanga News. Accessed 11 February 2023</ref><ref>''Kings and paramount chiefs of South Africa'', The African Royal Families. Accessed 23 July 2023</ref> Le ndzawo iphindze yatiwe ngekutsi '''Sigodlo saLaMagadlela''', libito lelatfolwa kumfati weNkhosi Mswati II, [[Gogo LaMagadlela]], lobekayi[[Ndlovukazi yaseEmbhuleni]] ngeminyaka yabo-1800.<ref name="auti">Matsebula, J.S; Mlotshwa, D.K; Mlotshwa, J.M; Ntiwane, N.D. ''The History of Emaswati in South Africa'', 2016, Mbokodo Publishers. Pages 169–187, ISBN 9780620653848</ref>
==Umlandvo==
Sigodlo saseEmbhuleni sabakhona kusukela cishe nga-1842.<ref>''South Africa orders blacks out of 142-year-old village'', Washington Post, 13 January 1984. Accessed 13 July 2024</ref> Sasungulwa yiNkhosi Mswati II njengendzawo yelibutfo ngenhloso yekuvikela umhlaba weSwatini ekuhlaselweni lokungahle kwentiwe nge[[EmaPedi|maPedi]].<ref>Matsebula, J.S.M. ''[[Umlandvo waseSwatini|A History of Swaziland]]'', 1980,Creda Press, Cape Town</ref>
Indzawo yekucala yekuhlala kwebukhosi eEmbhuleni yakhiwa e[[Tjakastad]], ngaphansi kwe[[Ntsaba uMkhingoma]].<ref>Myburg, A.C. ''The Tribes of Barberton District'', Government Printer, 1949, Pretoria</ref><ref>Myburg, A.C. ''Chiefs and Tribes of Nelspruit District'', 1949, Department of Regional and Land Affairs, Pretoria</ref> Lomunye webafati beNkhosi Mswati II, iNkosikati Ngodzela Mkhonta, bekahlala lapho ekucaleni, kwase kutsi ngekuhamba kwesikhatsi kwafika naMakhosikati Butsikati naMnkabi, labebatfunyelwe kutsi batohlala khona njengebafati beNkhosi. Noko, Ngodzela wabuyiselwa e[[Swatini]] ngemuva kwekusolwa ngekutsi wafihla kukhohlakala kwalomunye umfati waMswati II, Ndzinga Jele.<ref name="auti"/>
Ngemuva kwekubuyiselwa kwaNgodzela eSwatini, iNkosikati [[Gogo LaMagadlela|Nandzi Khumalo]], lebeyatiwa ngekutsi nguLaMagadlela, yatfunyelwa eEmbhuleni esikhundleni saNgodzela. Bekayindvodzakati ya[[Magadlela Khumalo]], indvuna yaka[[Zulu]] lesuka esifundzeni sase[[Mkhondo]], lobekangumzala weNkhosi [[Mzilikazi kaMashobane]].<ref name="auti"/>
Eminyakeni lelandzelako, indzawo yekuhlala kwebukhosi yaseEmbhuleni yatfutsiselwa etindzaweni letehlukene kulentsaba yase[[Dlomodlomo| Intsaba iDlomodlomo]].<ref>Myburg, A.C. ''Die Stamme van die Distrik Carolina'', 1956, Staatsdrukker, Pretoria</ref><ref>van Warmelo, N.J. ''A Preliminary Survey of the Bantu Tribes of South Africa'', 1935, Government Printer, Pretoria</ref> ngaphambi kwekutsi igcine isendzaweni lekuyo nyalo e[[Badplaas]]. Lokutfutselwa ekugcineni kwahambisana kakhulu nekufika kwemdzwesho, lokwaphazamisa indlela yekuphila yesintfu futsi kwahlukanisa imhlaba waseEmbhuleni waba ngemapulazi labesaphetfwe ngemaBhunu.<ref name="auti"/>
LaMagadlela watala emantfombatana lamabili, boNkosatana File naLozindaba, kodvwa akazange abe nendvodzana. Ngemuva kwekufa kwaMswati II nga-1868, umndeni wasebukhosini bemaSwati wafuna indlela yekuchubekisa luhlanga lwaseEmbhuleni. Kwaba nekucocisana nemndeni waLaMagadlela eMkhondo, lowatfumelela intfombi lesencane, [[Bikwaphi Khumalo]], kutsi iyewushada neNkhosana Ntjentje, indvodzana yeNkhosana Kufa, lobekangumfowabo waMswati II. Bikwaphi naNtjentje baba nendvodzana, iNkhosana Sunduza, lebeyihloselwe kuba yiNdvuna yaseEmbhuleni. Ngemuva kwekufa kwaNtjentje kanye nekufa kwaSunduza asesemncane ngenca yekugula, luhlelo lwekakha bukhosi bakaDlamini Embhuleni lwaphazamiseka.<ref name="auti"/>
Kute kuqinisekiswe kuchubeka kweluhlanga, iNkhosana Mgwevu, lomunye wemadvodzana eNkhosana Kufa, washada naBikwaphi. Baba nebantfwana labahlanu, lokufaka ekhatsi boNkhosana [[Maquba Dlamini]], Mazingela kanye naMakinobho Amos. Njengobe Sunduza besefile, Maquba waba yiNdvuna yekucala leyabonwa ngekusemtsetfweni yaseEmbhuleni.<ref name="auti"/>
Ngemuva kwekufa kwaLaMagadlela nga-1922, Bikwaphi watsatsa njengelibamba laseEmbhuleni kwaze kwaba ngulapho Maquba abekwa ngalokusemtsetfweni njengeNdvuna nga-1931. Bikwaphi wafa nga-1939. Maquba walandzelwa yiNkhosana [[Johannes Mkolishi Dlamini]] nga-1953.<ref name="auti"/>
==Bukhulu bendzawo nesimo semncele==
Ngabo-1800, umbuso wemaSwati wandza kakhulu ngaphansi kweNkhosi [[Mswati II]], kusukela e[[Mfuleni iNgwenya]]Mfuleni enyakatho kuya e[[Mfuleni iPongola]] eningizimu, kanye nase[[Tintsaba teLubombo|Ntsabeni iLebombo]] empumalanga kuya enkangala yasempumalanga ngasenshonalanga.<ref name="autu">Macmillan, Hugh (1989): Chapter:''A Nation Divided? The Swazi in Swaziland and the Transvaal, 1865–1986'' edited by Leroy Vail. Title: ''The Creation of Tribalism in Southern Africa'', James Currey,, University of California Press, London; Berkeley, Pages 289–315</ref>
Embhuleni beyiyincenye yendzawo yasemnceleni yasenshonalanga kulombuso, lebeyifaka ekhatsi tindzawo tase[[Carolina]], [[Barberton]], [[Ermelo]], [[Piet Retief]], [[Wakkerstroom]], [[Standerton]] ne[[Lydenburg]]. Lendzawo beyifinyelela e[[Umfula iNgwenya|Mfuleni iNgwenya]], ichubeke njalo ngase[[Umfula iKomati|Mfuleni iKomati]]. Embhuleni beyiyinye yetindzawo letibalulekile tebukhosi lebetisebenta njengetindzawo temabutfo, letasisekela ligunya lemaSwati kusete lomncele weSwatini walamuhla. Letinye tindzawo letibalulekile bekuyiMjindini, edvute neBarberton, kanye ne[[Mekemeke]], enyakatho-mpumalanga yeBarberton.<ref name="autu"/>
[[File:Swazi house.jpg|thumb| Umfanekiso wendlu yemaSwati [[eMsamo weSwatini, Lobamba]]]]
[[File:Swazi home.jpg|thumb]]
Ngemuva kwekufa kwaMswati II nga-1868, umbuso wemaSwati wabhekana nekukhula kwemandla emaBhunu kanye nema[[Ngisi]].<ref name="autu"/>
Eminyakeni lembalwa ngaphambi kwekufa kwaMswati II, imincele yetindzawo lebetibuswa ngemakoloni beyisengakacaci kahle. i-Pretoria Convention ya-1881 kanye ne-London Convention ya-1884, ngesikhatsi sekutsatfwa kwemhlaba belumbi yacacisa imincele yeSwatini futsi yashiya ngaphandle tindzawo letibalulekile temadolobha nemiti yebukhosi, lokufaka ekhatsi Embhuleni.<ref name="autu"/>
Babusi bemaSwati bachubeka baphikisana nemincele yasenyakatho nasenyakatfo-ntshonalanga, batsi Embhuleni bekuyincenye yensimu yemaSwati.<ref name="autu"/> INkhosi [[Mbandzeni]] yachubeka nalombango kwaze kwaba sedvute nekufa kwakhe nga-1889. Noma Embhuleni yahlukaniswa ngekwetemvelo nangepolitiki neSwatini, yachubeka iyindzawo yebukhosi lebinelubudlelwane nemndeni wasebukhosini bemaSwati.<ref name="autu"/>
Ngesikhatsi sembuso welubandlululo, umuti webukhosi waseEmbhuleni, ngaphansi kweNdvuna Mkolishi kanye neNkhosi [[Sobhuza II]], wafaka sandla emkhankasweni wekutsi i[[KaNgwane]], leseyincenye ye[[Mpumalanga]] nyalo, ihlanganiswe neSwatini. Lomkhankaso awuzange uphumelele.<ref>''Sowing the seeds of political mobilisation in Bantustans: Resistance of the cession of the KaNgwane Bantustan to the Kingdom of Swaziland'', Journal for Contemporary History, 2018, University of South Africa</ref>
==Luhla lwetiNkhosi taseEmbhuleni==
*iNkhosana [[James Maquba Dlamini]], yaba yiNdvuna kusukela nga-1931 kuya ku-1954
*iNkhosana [[Johannes Mkolishi Dlamini]], yaba yiNdvuna kusukela nga-1953 kuya ku-1988
*iNkhosana [[Cambridge Makhosonke Dlamini]], kusukela nga-1988 kuze kube ngunyalo
==Tinkhomba==
{{Reflist}}
==Kufundza lokwengetiwe==
*Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. ISBN 9780620653848.
*Matsebula, J.S.M. (1980). ''A History of Swaziland''. Cape Town: Creda Press. ISBN 9780582642126.
d42nb59zj3os0odxxspuln6x0q2zn40
42873
42868
2026-09-06T10:57:21Z
ZS Khumalo
9375
42873
wikitext
text/x-wiki
'''Embhuleni''' ngumuti webukhosi we[[Emaswati|maSwati]] e[[Ningizimu Afrika]], esifundzeni sase[[Mpumalanga]]. Utholakala e[[Badplaas]] futsi uyindzawo lehlala kuyo i[[iNkosi yaseEmbhuleni]], iNkhosana [[Makhosonke Dlamini]].<ref name="auto">''Ntshalintshali is new induna of Swazi royal tribe'', Ridge Times, 18 February 2015, 13 July 2024</ref>
[[File:Embhuleni.jpg| thumb| Bantfu Embhuleni ngesikhatsi se [[Mmemo]]]]
Embhuleni ingulenye yetindzawo eNingizimu Afrika lapho kubanjelwa khona umcimbi wemnyaka ngemnyaka we-[[Ummemo]].<ref>Thwala, J. J. ''The Significance of the Traditional Ceremony Ummemo, among Swazi'', Studies of Tribes and Tribals, Vol 15, Issue 1, 2 January 2017. Pages=23–29</ref> Sigungu lesibusako ngaphansi kweNkhosana Dlamini satiwa ngekutsi [[Sibaya saseEmbhuleni]]<ref name="auto"/> futsi simelwe e[[Indlu Yelivelonke Yebaholi Bendzabuko|Ndlini Yelivelonke Yebaholi Bendzabuko]].<ref>''Prayer should be done for all', Mpumalanga News. Accessed 11 February 2023</ref><ref>''Kings and paramount chiefs of South Africa'', The African Royal Families. Accessed 23 July 2023</ref> Le ndzawo iphindze yatiwe ngekutsi '''Sigodlo saLaMagadlela''', libito lelatfolwa kumfati weNkhosi Mswati II, [[Gogo LaMagadlela]], lobekayi[[Ndlovukazi yaseEmbhuleni]] ngeminyaka yabo-1800.<ref name="auti">Matsebula, J.S; Mlotshwa, D.K; Mlotshwa, J.M; Ntiwane, N.D. ''The History of Emaswati in South Africa'', 2016, Mbokodo Publishers. Pages 169–187, ISBN 9780620653848</ref>
==Umlandvo==
Sigodlo saseEmbhuleni sabakhona kusukela cishe nga-1842.<ref>''South Africa orders blacks out of 142-year-old village'', Washington Post, 13 January 1984. Accessed 13 July 2024</ref> Sasungulwa yiNkhosi Mswati II njengendzawo yelibutfo ngenhloso yekuvikela umhlaba weSwatini ekuhlaselweni lokungahle kwentiwe nge[[EmaPedi|maPedi]].<ref>Matsebula, J.S.M. ''[[Umlandvo waseSwatini|A History of Swaziland]]'', 1980,Creda Press, Cape Town</ref>
Indzawo yekucala yekuhlala kwebukhosi eEmbhuleni yakhiwa e[[Tjakastad]], ngaphansi kwe[[Ntsaba uMkhingoma]].<ref>Myburg, A.C. ''The Tribes of Barberton District'', Government Printer, 1949, Pretoria</ref><ref>Myburg, A.C. ''Chiefs and Tribes of Nelspruit District'', 1949, Department of Regional and Land Affairs, Pretoria</ref> Lomunye webafati beNkhosi Mswati II, iNkosikati Ngodzela Mkhonta, bekahlala lapho ekucaleni, kwase kutsi ngekuhamba kwesikhatsi kwafika naMakhosikati Butsikati naMnkabi, labebatfunyelwe kutsi batohlala khona njengebafati beNkhosi. Noko, Ngodzela wabuyiselwa e[[Swatini]] ngemuva kwekusolwa ngekutsi wafihla kukhohlakala kwalomunye umfati waMswati II, Ndzinga Jele.<ref name="auti"/>
Ngemuva kwekubuyiselwa kwaNgodzela eSwatini, iNkosikati [[Gogo LaMagadlela|Nandzi Khumalo]], lebeyatiwa ngekutsi nguLaMagadlela, yatfunyelwa eEmbhuleni esikhundleni saNgodzela. Bekayindvodzakati ya[[Magadlela Khumalo]], indvuna yaka[[Zulu]] lesuka esifundzeni sase[[Mkhondo]], lobekangumzala weNkhosi [[Mzilikazi kaMashobane]].<ref name="auti"/>
Eminyakeni lelandzelako, indzawo yekuhlala kwebukhosi yaseEmbhuleni yatfutsiselwa etindzaweni letehlukene kulentsaba yase[[Dlomodlomo| Intsaba iDlomodlomo]].<ref>Myburg, A.C. ''Die Stamme van die Distrik Carolina'', 1956, Staatsdrukker, Pretoria</ref><ref>van Warmelo, N.J. ''A Preliminary Survey of the Bantu Tribes of South Africa'', 1935, Government Printer, Pretoria</ref> ngaphambi kwekutsi igcine isendzaweni lekuyo nyalo e[[Badplaas]]. Lokutfutselwa ekugcineni kwahambisana kakhulu nekufika kwemdzwesho, lokwaphazamisa indlela yekuphila yesintfu futsi kwahlukanisa imhlaba waseEmbhuleni waba ngemapulazi labesaphetfwe ngemaBhunu.<ref name="auti"/>
LaMagadlela watala emantfombatana lamabili, boNkosatana File naLozindaba, kodvwa akazange abe nendvodzana. Ngemuva kwekufa kwaMswati II nga-1868, umndeni wasebukhosini bemaSwati wafuna indlela yekuchubekisa luhlanga lwaseEmbhuleni. Kwaba nekucocisana nemndeni waLaMagadlela eMkhondo, lowatfumelela intfombi lesencane, [[Bikwaphi Khumalo]], kutsi iyewushada neNkhosana Ntjentje, indvodzana yeNkhosana Kufa, lobekangumfowabo waMswati II. Bikwaphi naNtjentje baba nendvodzana, iNkhosana Sunduza, lebeyihloselwe kuba yiNdvuna yaseEmbhuleni. Ngemuva kwekufa kwaNtjentje kanye nekufa kwaSunduza asesemncane ngenca yekugula, luhlelo lwekakha bukhosi bakaDlamini Embhuleni lwaphazamiseka.<ref name="auti"/>
Kute kuqinisekiswe kuchubeka kweluhlanga, iNkhosana Mgwevu, lomunye wemadvodzana eNkhosana Kufa, washada naBikwaphi. Baba nebantfwana labahlanu, lokufaka ekhatsi boNkhosana [[James Maquba Dlamini]], Mazingela kanye naMakinobho Amos. Njengobe Sunduza besefile, Maquba waba yiNdvuna yekucala leyabonwa ngekusemtsetfweni yaseEmbhuleni.<ref name="auti"/>
Ngemuva kwekufa kwaLaMagadlela nga-1922, Bikwaphi watsatsa njengelibamba laseEmbhuleni kwaze kwaba ngulapho Maquba abekwa ngalokusemtsetfweni njengeNdvuna nga-1931. Bikwaphi wafa nga-1939. Maquba walandzelwa yiNkhosana [[Johannes Mkolishi Dlamini]] nga-1953.<ref name="auti"/>
==Bukhulu bendzawo nesimo semncele==
Ngabo-1800, umbuso wemaSwati wandza kakhulu ngaphansi kweNkhosi [[Mswati II]], kusukela e[[Mfuleni iNgwenya]]Mfuleni enyakatho kuya e[[Mfuleni iPongola]] eningizimu, kanye nase[[Tintsaba teLubombo|Ntsabeni iLebombo]] empumalanga kuya enkangala yasempumalanga ngasenshonalanga.<ref name="autu">Macmillan, Hugh (1989): Chapter:''A Nation Divided? The Swazi in Swaziland and the Transvaal, 1865–1986'' edited by Leroy Vail. Title: ''The Creation of Tribalism in Southern Africa'', James Currey,, University of California Press, London; Berkeley, Pages 289–315</ref>
Embhuleni beyiyincenye yendzawo yasemnceleni yasenshonalanga kulombuso, lebeyifaka ekhatsi tindzawo tase[[Carolina]], [[Barberton]], [[Ermelo]], [[Piet Retief]], [[Wakkerstroom]], [[Standerton]] ne[[Lydenburg]]. Lendzawo beyifinyelela e[[Umfula iNgwenya|Mfuleni iNgwenya]], ichubeke njalo ngase[[Umfula iKomati|Mfuleni iKomati]]. Embhuleni beyiyinye yetindzawo letibalulekile tebukhosi lebetisebenta njengetindzawo temabutfo, letasisekela ligunya lemaSwati kusete lomncele weSwatini walamuhla. Letinye tindzawo letibalulekile bekuyiMjindini, edvute neBarberton, kanye ne[[Mekemeke]], enyakatho-mpumalanga yeBarberton.<ref name="autu"/>
[[File:Swazi house.jpg|thumb| Umfanekiso wendlu yemaSwati [[eMsamo weSwatini, Lobamba]]]]
[[File:Swazi home.jpg|thumb]]
Ngemuva kwekufa kwaMswati II nga-1868, umbuso wemaSwati wabhekana nekukhula kwemandla emaBhunu kanye nema[[Ngisi]].<ref name="autu"/>
Eminyakeni lembalwa ngaphambi kwekufa kwaMswati II, imincele yetindzawo lebetibuswa ngemakoloni beyisengakacaci kahle. i-Pretoria Convention ya-1881 kanye ne-London Convention ya-1884, ngesikhatsi sekutsatfwa kwemhlaba belumbi yacacisa imincele yeSwatini futsi yashiya ngaphandle tindzawo letibalulekile temadolobha nemiti yebukhosi, lokufaka ekhatsi Embhuleni.<ref name="autu"/>
Babusi bemaSwati bachubeka baphikisana nemincele yasenyakatho nasenyakatfo-ntshonalanga, batsi Embhuleni bekuyincenye yensimu yemaSwati.<ref name="autu"/> INkhosi [[Mbandzeni]] yachubeka nalombango kwaze kwaba sedvute nekufa kwakhe nga-1889. Noma Embhuleni yahlukaniswa ngekwetemvelo nangepolitiki neSwatini, yachubeka iyindzawo yebukhosi lebinelubudlelwane nemndeni wasebukhosini bemaSwati.<ref name="autu"/>
Ngesikhatsi sembuso welubandlululo, umuti webukhosi waseEmbhuleni, ngaphansi kweNdvuna Mkolishi kanye neNkhosi [[Sobhuza II]], wafaka sandla emkhankasweni wekutsi i[[KaNgwane]], leseyincenye ye[[Mpumalanga]] nyalo, ihlanganiswe neSwatini. Lomkhankaso awuzange uphumelele.<ref>''Sowing the seeds of political mobilisation in Bantustans: Resistance of the cession of the KaNgwane Bantustan to the Kingdom of Swaziland'', Journal for Contemporary History, 2018, University of South Africa</ref>
==Luhla lwetiNkhosi taseEmbhuleni==
*iNkhosana [[James Maquba Dlamini]], yaba yiNdvuna kusukela nga-1931 kuya ku-1954
*iNkhosana [[Johannes Mkolishi Dlamini]], yaba yiNdvuna kusukela nga-1953 kuya ku-1988
*iNkhosana [[Cambridge Makhosonke Dlamini]], kusukela nga-1988 kuze kube ngunyalo
==Tinkhomba==
{{Reflist}}
==Kufundza lokwengetiwe==
*Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. ISBN 9780620653848.
*Matsebula, J.S.M. (1980). ''A History of Swaziland''. Cape Town: Creda Press. ISBN 9780582642126.
ezplt0ggoai4fhp6cbw8ul8tq5uplza
James Maquba Dlamini
0
6948
42845
2026-09-05T16:48:24Z
ZS Khumalo
9375
Yakha likhasi
42845
wikitext
text/x-wiki
INkhosana '''James Maquba Dlamini''' (c. 1910 – 18 September 1954) bekayiNkhosana ye[[Emaswati|maSwati]] futsi ayi[[Inkosi yaseMbhulen]] kusukela nga-1931 kwaze kwaba sekufeni kwakhe ngeInyoni 1954.<ref name="auto">Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). The History of Emaswati in South Africa. South Africa: Mbokodo Publishers. pp. 169–187. ISBN 9780620653848.</ref> Bekangubabe weInkosi [[Johannes Mkolishi Dlamini]].<ref name="auto"/>
smlly8rhl5ncjh427wf2sjl1kjqeymu
42846
42845
2026-09-05T16:49:15Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42846
wikitext
text/x-wiki
INkhosana '''James Maquba Dlamini''' (c. 1910 – 18 September 1954) bekayiNkhosana ye[[Emaswati|maSwati]] futsi ayi[[Nkosi yaseMbhuleni]] kusukela nga-1931 kwaze kwaba sekufeni kwakhe ngeInyoni 1954.<ref name="auto">Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). The History of Emaswati in South Africa. South Africa: Mbokodo Publishers. pp. 169–187. ISBN 9780620653848.</ref> Bekangubabe weInkosi [[Johannes Mkolishi Dlamini]].<ref name="auto"/>
04l107yu4lgp3zspb86j0e1xhirnspg
42847
42846
2026-09-05T16:55:43Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42847
wikitext
text/x-wiki
INkhosana '''James Maquba Dlamini''' (c. 1910 – 18 September 1954) bekayiNkhosana ye[[Emaswati|maSwati]] futsi ayi[[Nkosi yaseMbhuleni]] kusukela nga-1931 kwaze kwaba sekufeni kwakhe ngeInyoni 1954.<ref name="auto">Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). The History of Emaswati in South Africa. South Africa: Mbokodo Publishers. pp. 169–187. ISBN 9780620653848.</ref> Bekangubabe weInkosi [[Johannes Mkolishi Dlamini]].<refname="auto"/>
Ngemuva kwekufa kweiNdlovukazi [[Gogo LaMagadlela|Gogo LaMagadlela Khumalo]] nga-1922 make waMaquba, [[Bikwaphi Khumalo]], waba libamba laseEmbhuleni kwaze kwaba ngulapho Maquba abekwa khona njenge Inkosi yaseEmbhuleni nga-1931.<ref name="auto"/><ref>''A Preliminary Survey of the Bantu Tribes of South Africa'' by N.J. van Warmelo. Pretoria: Government Printer, 1935.</ref>
agadps0fp8qjvq3t4byybto5tlfkm8f
42848
42847
2026-09-05T17:25:14Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42848
wikitext
text/x-wiki
INkhosana '''James Maquba Dlamini''' (c. 1910 – 18 September 1954) bekayiNkhosana ye[[Emaswati|maSwati]] futsi ayi[[Nkosi yaseMbhuleni]] kusukela nga-1931 kwaze kwaba sekufeni kwakhe ngeInyoni 1954.<ref name="auto">Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). The History of Emaswati in South Africa. South Africa: Mbokodo Publishers. pp. 169–187. ISBN 9780620653848.</ref> Bekangubabe weInkosi [[Johannes Mkolishi Dlamini]].<refname="auto"/>
Ngemuva kwekufa kweiNdlovukazi [[Gogo LaMagadlela|Gogo LaMagadlela Khumalo]] nga-1922 make waMaquba, [[Bikwaphi Khumalo]], waba libamba laseEmbhuleni kwaze kwaba ngulapho Maquba abekwa khona njenge Inkosi yaseEmbhuleni nga-1931.<ref name="auto"/><ref>''A Preliminary Survey of the Bantu Tribes of South Africa'' by N.J. van Warmelo. Pretoria: Government Printer, 1935.</ref>
==Buntfwana bakhe kanye neluhlanga==
INkhosana [[James Maquba Dlamini]] yatalwa emndenini webukhosi baka[[Dlamini]].<ref>Myburgh, A. C (1949). ''The Tribes of Barberton District: Ethnological Series No. 25'', Union of South Africa, Department of Natural Affairs, pages 36</ref> Ube atalwa yiNkhosaneni Kufa, lobekangumfowabo [[Mswati II]].<ref name="auto"/> Make wakhe, [[Bikwaphi Khumalo]], bekangumntfwana wemtukulu weNdlovukazi [[Gogo LaMagadlela]]<ref name="auto"/> futsi ayincenye yeluhlanga lwasebukhosini lwema[[Khumalo]] lobekahlobene neNkhosi [[Mzilikazi KaMashobane]].<ref>Thwala, Jozi Joseph. ''A Comparative Study of Clan Names and Clan Praises in Khumalo and Msogwaba Settlements'', Journal of Social Sciences, 2009, Vol 9, Issue 1 Pages 1–18</ref>
INkhosana Mgwevu bekayindvodzana yeNkhosana Kufa. Washada naBikwaphi Khumalo baba nemntfwana, Maquba.<ref name="auto"/>
INdvuna Maquba Dlamini washona mhla tingu-18 Inyoni 1954, walandzelwa yindvodzana yakhe, iNkhosana [[Johannes Mkolishi Dlamini]], lowaba ngumuntfu lobalulekile ekusungulweni kweluhlelo lweBantustan e[[Ningizimu Afrika]], ikakhulukati ekuphatsweni kwe[[KaNgwane]].<ref>Macmillan, Hugh. Chapter: ''A Nation Divided? The Swazi in Swaziland and the Transvaal, 1865–1986''. Edited by Leroy Vail. Title: ''The Creation of Tribalism in Southern Africa'', James Curre, University of California Press, London; Berkeley, 1989, Pages 310–316</ref>
==Tinkhomba==
{{Reflist}}
g1tvtrg26jc8tlr8mjdfbihuemfonww
42849
42848
2026-09-05T17:29:21Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42849
wikitext
text/x-wiki
INkhosana '''James Maquba Dlamini''' (c. 1910 – 18 September 1954) bekayiNkhosana ye[[Emaswati|maSwati]] futsi ayi[[Nkosi yaseMbhuleni]] kusukela nga-1931 kwaze kwaba sekufeni kwakhe ngeInyoni 1954.<ref name="auto">Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). The History of Emaswati in South Africa. South Africa: Mbokodo Publishers. pp. 169–187. ISBN 9780620653848.</ref> Bekangubabe weInkosi [[Johannes Mkolishi Dlamini]].<ref name="auto"/>
Ngemuva kwekufa kweiNdlovukazi [[Gogo LaMagadlela|Gogo LaMagadlela Khumalo]] nga-1922 make waMaquba, [[Bikwaphi Khumalo]], waba libamba laseEmbhuleni kwaze kwaba ngulapho Maquba abekwa khona njenge Inkosi yaseEmbhuleni nga-1931.<ref name="auto"/><ref>''A Preliminary Survey of the Bantu Tribes of South Africa'' by N.J. van Warmelo. Pretoria: Government Printer, 1935.</ref>
==Buntfwana bakhe kanye neluhlanga==
INkhosana [[James Maquba Dlamini]] yatalwa emndenini webukhosi baka[[Dlamini]].<ref>Myburgh, A. C (1949). ''The Tribes of Barberton District: Ethnological Series No. 25'', Union of South Africa, Department of Natural Affairs, pages 36</ref> Ube atalwa yiNkhosaneni Kufa, lobekangumfowabo [[Mswati II]].<ref name="auto"/> Make wakhe, [[Bikwaphi Khumalo]], bekangumntfwana wemtukulu weNdlovukazi [[Gogo LaMagadlela]]<ref name="auto"/> futsi ayincenye yeluhlanga lwasebukhosini lwema[[Khumalo]] lobekahlobene neNkhosi [[Mzilikazi KaMashobane]].<ref>Thwala, Jozi Joseph. ''A Comparative Study of Clan Names and Clan Praises in Khumalo and Msogwaba Settlements'', Journal of Social Sciences, 2009, Vol 9, Issue 1 Pages 1–18</ref>
INkhosana Mgwevu bekayindvodzana yeNkhosana Kufa. Washada naBikwaphi Khumalo baba nemntfwana, Maquba.<ref name="auto"/>
INdvuna Maquba Dlamini washona mhla tingu-18 Inyoni 1954, walandzelwa yindvodzana yakhe, iNkhosana [[Johannes Mkolishi Dlamini]], lowaba ngumuntfu lobalulekile ekusungulweni kweluhlelo lweBantustan e[[Ningizimu Afrika]], ikakhulukati ekuphatsweni kwe[[KaNgwane]].<ref>Macmillan, Hugh. Chapter: ''A Nation Divided? The Swazi in Swaziland and the Transvaal, 1865–1986''. Edited by Leroy Vail. Title: ''The Creation of Tribalism in Southern Africa'', James Curre, University of California Press, London; Berkeley, 1989, Pages 310–316</ref>
==Tinkhomba==
{{Reflist}}
av6igra26t97dhlefylxfm7htlpektq
Gogo LaMagadlela
0
6949
42850
2026-09-05T17:33:28Z
ZS Khumalo
9375
Yakha likhasi
42850
wikitext
text/x-wiki
'''Nandzi "LaMagadlela" Khumalo''' (lobekatiwa ngekutsi ngu'''Gogo LaMagadlela'''; c. 1827 – 1922) bekangulomunye webafati beNkhosi [[Mswati II]] futsi ayiNdlovukazi yelikhaya lasebukhosini lase[[Embhuleni]].<ref name="auto">Matsebula, J.S; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J M; Ntiwane, N.D (2016): ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. Page 169-187. ISBN 9780620653848</ref>
81cjcc1afc7k2n5rovehuzm7npogvxy
42851
42850
2026-09-05T17:34:28Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42851
wikitext
text/x-wiki
'''Nandzi "LaMagadlela" Khumalo''' (lobekatiwa ngekutsi ngu'''Gogo LaMagadlela'''; c. 1827 – 1922) bekangulomunye webafati beNkhosi [[Mswati II]] futsi ayiNdlovukazi yelikhaya lasebukhosini lase[[Embhuleni]] e[[Badplaas]], e[[Ningizimu Afrika]].<ref name="auto">Matsebula, J.S; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J M; Ntiwane, N.D (2016): ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. Page 169-187. ISBN 9780620653848</ref>
abta9sohge5zcbmaazaggi7hjkzkeds
42852
42851
2026-09-05T17:36:04Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42852
wikitext
text/x-wiki
'''Nandzi "LaMagadlela" Khumalo''' (lobekatiwa ngekutsi ngu'''Gogo LaMagadlela'''; c. 1827 – 1922) bekangulomunye webafati beNkhosi [[Mswati II]] futsi ayiNdlovukazi yelikhaya lasebukhosini lase[[Embhuleni]] e[[Badplaas]], e[[Ningizimu Afrika]].<ref name="auto">Matsebula, J.S; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J M; Ntiwane, N.D (2016): ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. Page 169-187. ISBN 9780620653848</ref><ref>''South Africa orders blacks out of 142-year-old village'', Washington Post, 13 January 1984. Retrieved 13 July 2024</ref>
ayw9t51hl221fdhsupjh368hywi45tm
42853
42852
2026-09-05T17:47:58Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42853
wikitext
text/x-wiki
'''Nandzi "LaMagadlela" Khumalo''' (lobekatiwa ngekutsi ngu'''Gogo LaMagadlela'''; c. 1827 – 1922) bekangulomunye webafati beNkhosi [[Mswati II]] futsi ayiNdlovukazi yelikhaya lasebukhosini lase[[Embhuleni]] e[[Badplaas]], e[[Ningizimu Afrika]].<ref name="auto">Matsebula, J.S; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J M; Ntiwane, N.D (2016): ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. Page 169-187. ISBN 9780620653848</ref><ref>''South Africa orders blacks out of 142-year-old village'', Washington Post, 13 January 1984. Retrieved 13 July 2024</ref>
Gogo LaMagadlela waba nendzima lebalulekile emtini webukhosi waseEmbhuleni, lowasungulwa cishe nga-1842 yiNkhosi Mswati II njengendzawo yelibutho ngaphansi kwe[[Intsaba uMkhingoma|Ntsaba uMkhingoma]] e[[Tjakastad]]. Lendzawo yakhiwa ngelisu lokuvikela indzawo yase[[Swatini]] ekuhlaselweni lokungahle kwentiwe nge[[EmaPedi|maPedi]]. EEmbhuleni, LaMagadlela bekaphethe emabutfo labekabekwe khona.<ref name="auto"/><ref>Matsebula, J.S.(1980): ''A History of Swaziland'', Creda Press, Cape Town, Page 78, ISBN 9780582642126</ref>
==Umlandvo==
Nandzi "LaMagadlela" Khumalo bekayindvodzakati yaMagadlela Khumalo, indvuna yesiZulu yaseMkhondo lobekanelubudlelwane besizukulwane sekucala naMzilikazi KaMashobane. Ngesikhatsi efika emtini webukhosi bemaSwati, wanikwa libito lelitsi "LaMagadlela", lelisho kutsi "indvodzakati yaMagadlela". Ngekuhamba kwesikhatsi ekuphileni kwakhe, watiwa ngekutsi ngu"Gogo LaMagadlela".
===Embhuleni===
Ngasekupheleni kwa-1842, LaMagadlela waletfwa Embhuleni asuka kulenye yetindzawo teNkhosi Mswati II eSwatini kute angene esikhundleni saNgodzela Mkhonta njengeNdlovukazi yemuti webukhosi waseEmbhuleni lobewusandza kusungulwa. Ngodzela bekabuyiselwe eSwatini ngemuva kwekutfola kutsi bekafihle kutiphatsa kabi ngekwelicansi kwaNdzinga Jele, lomunye webafati beNkhosi Mswati II.<ref name="auto"/>
LaMagadlela waba nemadvodzakati lamabili naMswati II, boNkosatana File naLozindaba. Ngemuva kwekufa kwaMswati II nga-1868, umndeni wasebukhosini bemaSwati wafuna kuqinisekisa kutsi kuba nendlalifa yesilisa yeluhlanga lwasebukhosini baseEmbhuleni. Njengobe LaMagadlela bekanelamantfombatana kuphela, kwatfunyelwa lithimba emndenini wakhe eMkhondo kute kucelwe intfombi leyo lephuma eluhlanga lwemaKhumalo lebeyitawutala indlalifa.
Ngenca yaloko, [[Bikwaphi Khumalo]], indvodzakati yemfo lomncane waLaMagadlela, [[Ndebe Khumalo]], watfunyelwa eEmbhuleni. Washadiswa neNkhosana Ntjentje, indvodzana yemfowabo Mswati II, iNkhosana Kufa. Kulomshado kwatalwa iNkhosana Sunduza, lobekulindzeleke kutsi abe yi[[Inkosi yaseEmbhuleni]]. Noko, Ntjentje washona ngemuva kwesikhashana sekutalwe Sunduza, futsi Sunduza naye washona asesemncane ngemuva kwekubanjwa ngumkhuhlane nga-1918.<ref name="auto"/>
Ngemuva kwaletigameko, iNkhosana Mgwevu, lenye indvodzana yeNkhosana Kufa, wahlelwa kutsi ashade naBikwaphi Khumalo. Baba nebantfwana labahlanu, lokufaka ekhatsi boNkhosana [[James Maquba Dlamini]], Mazingela naMakinobho Amos. Ngemuva kwekufa kwaLaMagadlela nga-1922, Bikwaphi wasebenta njengelibamba kwaze kwaba ngu-1931, lapho indvodzana yakhe, Maquba, ibekwa njengeNdvuna yekucala yaseEmbhuleni leyemukelwa ngalokusemtsetfweni. Bikwaphi washona nga-1939.<ref name="auto"/>
Maquba wabusa kwaze kwaba sekufeni kwakhe nga-1953, ngemuva kwaloko walandzelwa yindvodzana yakhe, iNkhosana Johannes Mkolishi Dlamini.<ref name="auto"/>
==Kuhlonishwa==
[[Lamagadlela Primary School]], sikolwa sahulumende lesise[[Nhlazatshe]], e[[Mpumalanga]], [[Ningizimu Afrika]], sabitwa ngelibito laLaMagadlela.
==Tinkhomba==
{{Reflist}}
ommbth7a9bzl0yws30yb0lff5mk9gxx
Mswati l
0
6950
42854
2026-09-05T22:56:04Z
Thulamag
8864
Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1357575170|Mswati I]]"
42854
wikitext
text/x-wiki
'''Mswati I''' bekayinkhosana yase-Embo-Dlamini yelishumi nesitfupha 16- century futsi bekangumholi wekucala yeNdlu yaka Dlamini . Bekayindvodzana yaDlamini I, Inkhosi yemaEmbo-Nguni esigodzini saseMaputaland-Lubombo .
md0i44ocaqyfkgym66b8xwwvq9miluf
Sikhumulo Setindiza Semhlaba Wonkhe seNkhosi Mswati III
0
6951
42855
2026-09-05T23:07:47Z
Thulamag
8864
Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1371413936|King Mswati III International Airport]]"
42855
wikitext
text/x-wiki
'''Sikhumulo Setindizamshini Semhlaba Wonkhe seNkhosi Mswati III,''' sikhumulo setindizamshini semhlaba wonkhe lesisebenta [[Umbuso weSwatini|Eswatini]] . Yatsatsa sikhundla seSikhumulo Setindizamshini saseMatsapha nga-2014 njengesikhumulo setindizamshini semave emhlaba kuphela e-Eswatini lesibukane netindizamshini tekutsengisa. Sakhelwe kutsi kugebele bagibeli labangu-360 000 ngemnyaka. Lesikhumulo setindiza sacalwa ngekubitwa ngekutsi '''Sikhumulo Setindiza Semhlabawonkhe saseSikhuphe''' ngesikhatsi sisesigabeni sekuhlela nekwakha.
[[File:King_Mswati_III_International_Airport_-_Airfield.jpg|thumb|Kubukwa linhlangotsi lesematheminali ]]
[[File:King_Mswati_III_International_Airport_-_Plane_Airlink.jpg|thumb|I-Embraer ye-Airlink 135 lesemgwacweni]]
56cra62nkaw5qbuxy44datha0i01bui
42856
42855
2026-09-05T23:27:34Z
Thulamag
8864
42856
wikitext
text/x-wiki
'''Sikhumulo Setindizamshini Semhlaba Wonkhe seNkhosi Mswati III,''' sikhumulo setindizamshini semhlaba wonkhe lesisebenta [[Umbuso weSwatini|Eswatini]].<ref>https://times.co.sz/?news=19000</ref> Yatsatsa sikhundla seSikhumulo Setindizamshini saseMatsapha nga-2014 njengesikhumulo setindizamshini semave emhlaba kuphela e-Eswatini lesibukane netindizamshini tekutsengisa. Sakhelwe kutsi kugebele bagibeli labangu-360 000 ngemnyaka. Lesikhumulo setindiza sacalwa ngekubitwa ngekutsi '''Sikhumulo Setindiza Semhlabawonkhe saseSikhuphe''' <ref>http://www.news24.com.ng/Africa/News/Swaziland-king-opens-white-elephant-airport-20140308-2</ref>ngesikhatsi sisesigabeni sekuhlela nekwakha.
== Imitfombo yelwati ==
[[File:King_Mswati_III_International_Airport_-_Airfield.jpg|thumb|Kubukwa linhlangotsi lesematheminali ]]
[[File:King_Mswati_III_International_Airport_-_Plane_Airlink.jpg|thumb|I-Embraer ye-Airlink 135 lesemgwacweni]]
<references />
7wra3s96ijgl82us5uzt8fqr0m00ktk
42859
42856
2026-09-06T00:30:23Z
InternetArchiveBot
6884
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
42859
wikitext
text/x-wiki
'''Sikhumulo Setindizamshini Semhlaba Wonkhe seNkhosi Mswati III,''' sikhumulo setindizamshini semhlaba wonkhe lesisebenta [[Umbuso weSwatini|Eswatini]].<ref>https://times.co.sz/?news=19000</ref> Yatsatsa sikhundla seSikhumulo Setindizamshini saseMatsapha nga-2014 njengesikhumulo setindizamshini semave emhlaba kuphela e-Eswatini lesibukane netindizamshini tekutsengisa. Sakhelwe kutsi kugebele bagibeli labangu-360 000 ngemnyaka. Lesikhumulo setindiza sacalwa ngekubitwa ngekutsi '''Sikhumulo Setindiza Semhlabawonkhe saseSikhuphe''' <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.news24.com.ng/Africa/News/Swaziland-king-opens-white-elephant-airport-20140308-2 |access-date=2026-09-05 |archive-date=2014-03-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140322013615/http://www.news24.com.ng/Africa/News/Swaziland-king-opens-white-elephant-airport-20140308-2 |dead-url=yes }}</ref>ngesikhatsi sisesigabeni sekuhlela nekwakha.
== Imitfombo yelwati ==
[[File:King_Mswati_III_International_Airport_-_Airfield.jpg|thumb|Kubukwa linhlangotsi lesematheminali ]]
[[File:King_Mswati_III_International_Airport_-_Plane_Airlink.jpg|thumb|I-Embraer ye-Airlink 135 lesemgwacweni]]
<references />
0tpmubo9vg4quaeh48v43fbkj916r7r
Bikwaphi Khumalo
0
6952
42860
2026-09-06T10:04:12Z
ZS Khumalo
9375
Yakha likhasi
42860
wikitext
text/x-wiki
'''Bikwaphi Khumalo''' (c. 1860s – 1939) bekalilunga lemndeni webukhosi baka[[Khumalo]] e[[Ningizimu Afrika]] futsi bekayiNkosikati lelibamba lebukhosi base[[Embhuleni]] kusukela nga-1922 kuya ku-1931, lapho indvodzana yakhe, iNkhosana [[James Maquba Dlamini]], yabekwa njenge[[iNkosi yaseEmbhuleni]].<ref>Myburg, A.C. 1956. ''Die Stamme van die Distrik Carolina''. Pretoria: Staatsdrukker</ref><ref> ''A Preliminary Survey of the Bantu Tribes of South Africa'' by N.J. van Warmelo. Pretoria: Government Printer, 1935</ref>
htu3wm6zcf8py5hz88nhgpptfysusr9
42861
42860
2026-09-06T10:08:42Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42861
wikitext
text/x-wiki
'''Bikwaphi Khumalo''' (c. 1860s – 1939) bekalilunga lemndeni webukhosi baka[[Khumalo]] e[[Ningizimu Afrika]] futsi bekayiNkosikati lelibamba lebukhosi base[[Embhuleni]] kusukela nga-1922 kuya ku-1931, lapho indvodzana yakhe, iNkhosana [[James Maquba Dlamini]], yabekwa njenge[[iNkosi yaseEmbhuleni]].<ref>Myburg, A.C. 1956. ''Die Stamme van die Distrik Carolina''. Pretoria: Staatsdrukker</ref><ref> ''A Preliminary Survey of the Bantu Tribes of South Africa'' by N.J. van Warmelo. Pretoria: Government Printer, 1935</ref>
Bekayindvodzakati ya[[Gogo LaMagadlela]] futsi wangena emtini webukhosi base[[Embhuleni]] njengencenye yetinhlelo tekulandzelana ebukhosini beNkhosi [[Mswati II]].<ref name="auto">Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. pp. 169–187. ISBN 9780620653848.</ref><ref> ''Swazi Royal Genealogies and Clan Histories: Royal Index''. EMANDULO: Swaziland Oral History Project. University of Cape Town. 2008. Retrieved 17 December 2025</ref>
a4v44qbkp43quyhphvzsiudb1xxgxh3
42862
42861
2026-09-06T10:12:13Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42862
wikitext
text/x-wiki
'''Bikwaphi Khumalo''' (c. 1860s – 1939) bekalilunga lemndeni webukhosi baka[[Khumalo]] e[[Ningizimu Afrika]] futsi bekayiNkosikati lelibamba lebukhosi base[[Embhuleni]] kusukela nga-1922 kuya ku-1931, lapho indvodzana yakhe, iNkhosana [[James Maquba Dlamini]], yabekwa njenge[[iNkosi yaseEmbhuleni]].<ref>Myburg, A.C. 1956. ''Die Stamme van die Distrik Carolina''. Pretoria: Staatsdrukker</ref><ref> ''A Preliminary Survey of the Bantu Tribes of South Africa'' by N.J. van Warmelo. Pretoria: Government Printer, 1935</ref>
Bekayindvodzakati ya[[Gogo LaMagadlela]] futsi wangena emtini webukhosi base[[Embhuleni]] njengencenye yetinhlelo tekulandzelana ebukhosini beNkhosi [[Mswati II]].<ref name="auto">Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. pp. 169–187. ISBN 9780620653848.</ref><ref> ''Swazi Royal Genealogies and Clan Histories: Royal Index''. EMANDULO: Swaziland Oral History Project. University of Cape Town. 2008. Retrieved 17 December 2025</ref>
==Umlandvo==
Bikwaphi bekayindvodzakati yemnakabo [[Gogo LaMagadlela]] lomncane, [[Ndebe Khumalo]], waseMkhondo.<ref name="auto"/> Labomake lababili bekaKhumalo bebavela eluhlwini lweNkhosi [[Mzilikazi KaMashobane]] futsi batfola tindzawo emtini webukhosi base[[Swatini]] ngenhloso yekuchubekisa luhlanga lwebukhosi lwe[[Emaswati|maSwati]].<ref name="auto"/>
smh2jqzq3mu4atx9km1r0b51iyv6x77
42863
42862
2026-09-06T10:15:20Z
ZS Khumalo
9375
42863
wikitext
text/x-wiki
'''Bikwaphi Khumalo''' (c. 1860s – 1939) bekalilunga lemndeni webukhosi baka[[Khumalo]] e[[Ningizimu Afrika]] futsi bekayiNkosikati lelibamba lebukhosi base[[Embhuleni]] kusukela nga-1922 kuya ku-1931, lapho indvodzana yakhe, iNkhosana [[James Maquba Dlamini]], yabekwa njenge[[iNkosi yaseEmbhuleni]].<ref>Myburg, A.C. 1956. ''Die Stamme van die Distrik Carolina''. Pretoria: Staatsdrukker</ref><ref> ''A Preliminary Survey of the Bantu Tribes of South Africa'' by N.J. van Warmelo. Pretoria: Government Printer, 1935</ref>
Bekayindvodzakati ya[[Gogo LaMagadlela]] futsi wangena emtini webukhosi base[[Embhuleni]] njengencenye yetinhlelo tekulandzelana ebukhosini beNkhosi [[Mswati II]].<ref name="auto">Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. pp. 169–187. ISBN 9780620653848.</ref><ref> ''Swazi Royal Genealogies and Clan Histories: Royal Index''. EMANDULO: Swaziland Oral History Project. University of Cape Town. 2008. Retrieved 17 December 2025</ref>
==Umlandvo==
Bikwaphi bekayindvodzakati yemnakabo [[Gogo LaMagadlela]] lomncane, [[Ndebe Khumalo]], waseMkhondo.<ref name="auto"/> Labomake lababili bekaKhumalo bebavela eluhlwini lweNkhosi [[Mzilikazi KaMashobane]] futsi batfola tindzawo emtini webukhosi base[[Swatini]] ngenhloso yekuchubekisa luhlanga lwebukhosi lwe[[Emaswati|maSwati]].<ref name="auto"/>
==Umshado nebantfwana==
Ngemuva kwekushona kweNkhosi Mswati II nga-1868, iNdlu Yebukhosi baseSwatini yafuna umuntfu lobekangachubeka neluhlanga lwebukhosi eEmbhuleni, futsi Gogo LaMagadlela wancoma umtukulu wakhe, Bikwaphi, lowashada neNkhosana Ntjentje, indvodzana yeNkhosana Kufa, umnakaboNkhosi Mswati II.==Umshado nebantfwana==
Ngemuva kwekushona kweNkhosi Mswati II nga-1868, i[[Ndlu Yebukhosi baseSwatini]] yafuna umuntfu lobekangachubeka neluhlanga lwebukhosi e[[Embhuleni]], futsi [[Gogo LaMagadlela]] wancoma indvodzakati yemnakabo, Bikwaphi, lowashada neNkhosana Ntjentje, indvodzana yeNkhosana Kufa, umnakaboNkhosi [[Mswati II]].<ref name="auto"/>
f9n3a2yighc3xp2vtcipzjsy2bbn5cf
42864
42863
2026-09-06T10:20:10Z
ZS Khumalo
9375
42864
wikitext
text/x-wiki
'''Bikwaphi Khumalo''' (c. 1860s – 1939) bekalilunga lemndeni webukhosi baka[[Khumalo]] e[[Ningizimu Afrika]] futsi bekayiNkosikati lelibamba lebukhosi base[[Embhuleni]] kusukela nga-1922 kuya ku-1931, lapho indvodzana yakhe, iNkhosana [[James Maquba Dlamini]], yabekwa njenge[[iNkosi yaseEmbhuleni]].<ref>Myburg, A.C. 1956. ''Die Stamme van die Distrik Carolina''. Pretoria: Staatsdrukker</ref><ref> ''A Preliminary Survey of the Bantu Tribes of South Africa'' by N.J. van Warmelo. Pretoria: Government Printer, 1935</ref>
Bekayindvodzakati ya[[Gogo LaMagadlela]] futsi wangena emtini webukhosi base[[Embhuleni]] njengencenye yetinhlelo tekulandzelana ebukhosini beNkhosi [[Mswati II]].<ref name="auto">Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. pp. 169–187. ISBN 9780620653848.</ref><ref> ''Swazi Royal Genealogies and Clan Histories: Royal Index''. EMANDULO: Swaziland Oral History Project. University of Cape Town. 2008. Retrieved 17 December 2025</ref>
==Umlandvo==
Bikwaphi bekayindvodzakati yemnakabo [[Gogo LaMagadlela]] lomncane, [[Ndebe Khumalo]], waseMkhondo.<ref name="auto"/> Labomake lababili bekaKhumalo bebavela eluhlwini lweNkhosi [[Mzilikazi KaMashobane]] futsi batfola tindzawo emtini webukhosi base[[Swatini]] ngenhloso yekuchubekisa luhlanga lwebukhosi lwe[[Emaswati|maSwati]].<ref name="auto"/>
==Umshado nebantfwana==
Ngemuva kwekushona kweNkhosi Mswati II nga-1868, iNdlu Yebukhosi baseSwatini yafuna umuntfu lobekangachubeka neluhlanga lwebukhosi eEmbhuleni, futsi Gogo LaMagadlela wancoma umtukulu wakhe, Bikwaphi, lowashada neNkhosana Ntjentje, indvodzana yeNkhosana Kufa, umnakaboNkhosi Mswati II.==Umshado nebantfwana==
Ngemuva kwekushona kweNkhosi Mswati II nga-1868, i[[Ndlu Yebukhosi baseSwatini]] yafuna umuntfu lobekangachubeka neluhlanga lwebukhosi e[[Embhuleni]], futsi [[Gogo LaMagadlela]] wancoma indvodzakati yemnakabo, Bikwaphi, lowashada neNkhosana Ntjentje, indvodzana yeNkhosana Kufa, umnakaboNkhosi [[Mswati II]].<ref name="auto"/>
Kulomshado kwatalwa iNkhosana Sunduza, lobekahloswe kutsi abe yi[[iNkosi yaseMbhuleni]]. Kodvwa bobabili Ntjentje neNkhosana Sunduza bashona basesebancane, Sunduza washona nga-1918 ngesikhatsi sesifo semkhuhlane, washiya sikhala ebuholeni bemuti webukhosi base[[Embhuleni]].<ref name="auto"/>
Kute kulungiswe lenkinga yekulandzelana ebukhosini, iNkhosana Mgwevu, lenye yetindvodzana teNkhosana Kufa, yashadiswa naBikwaphi.<ref name="auto"/> Baba nebantfwana labahlanu, lokufaka ekhatsi iNkhosana [[James Maquba Dlamini|Maquba]], iNkhosana Mazingela kanye neNkhosana Makinobho Amos. Njengoba Sunduza besekashonile, Maquba waba yiNkosi yaseEmbhuleni yekucala.<ref name="auto"/>
Bikwaphi wasebenta njenge libamba laseEmbhuleni ngemuva kwekushona kwaLaMagadlela nga-1922, kwaze kwaba ngu-1931 lapho indvodzana yakhe, iNkhosana Maquba, ibekwa ngalokusemtsetfweni njengeNkosi yesigodlo saseMbhuleni. Bikwaphi washona nga-1939.[3]
==Tinkhomba==
{{Reflist}}
375zafd2srsssb8gwce5kcr3mke9vyu
42865
42864
2026-09-06T10:20:35Z
ZS Khumalo
9375
/* Umshado nebantfwana */
42865
wikitext
text/x-wiki
'''Bikwaphi Khumalo''' (c. 1860s – 1939) bekalilunga lemndeni webukhosi baka[[Khumalo]] e[[Ningizimu Afrika]] futsi bekayiNkosikati lelibamba lebukhosi base[[Embhuleni]] kusukela nga-1922 kuya ku-1931, lapho indvodzana yakhe, iNkhosana [[James Maquba Dlamini]], yabekwa njenge[[iNkosi yaseEmbhuleni]].<ref>Myburg, A.C. 1956. ''Die Stamme van die Distrik Carolina''. Pretoria: Staatsdrukker</ref><ref> ''A Preliminary Survey of the Bantu Tribes of South Africa'' by N.J. van Warmelo. Pretoria: Government Printer, 1935</ref>
Bekayindvodzakati ya[[Gogo LaMagadlela]] futsi wangena emtini webukhosi base[[Embhuleni]] njengencenye yetinhlelo tekulandzelana ebukhosini beNkhosi [[Mswati II]].<ref name="auto">Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. pp. 169–187. ISBN 9780620653848.</ref><ref> ''Swazi Royal Genealogies and Clan Histories: Royal Index''. EMANDULO: Swaziland Oral History Project. University of Cape Town. 2008. Retrieved 17 December 2025</ref>
==Umlandvo==
Bikwaphi bekayindvodzakati yemnakabo [[Gogo LaMagadlela]] lomncane, [[Ndebe Khumalo]], waseMkhondo.<ref name="auto"/> Labomake lababili bekaKhumalo bebavela eluhlwini lweNkhosi [[Mzilikazi KaMashobane]] futsi batfola tindzawo emtini webukhosi base[[Swatini]] ngenhloso yekuchubekisa luhlanga lwebukhosi lwe[[Emaswati|maSwati]].<ref name="auto"/>
==Umshado nebantfwana==
Ngemuva kwekushona kweNkhosi Mswati II nga-1868, iNdlu Yebukhosi baseSwatini yafuna umuntfu lobekangachubeka neluhlanga lwebukhosi eEmbhuleni, futsi Gogo LaMagadlela wancoma umtukulu wakhe, Bikwaphi, lowashada neNkhosana Ntjentje, indvodzana yeNkhosana Kufa, umnakaboNkhosi Mswati II.
Ngemuva kwekushona kweNkhosi Mswati II nga-1868, i[[Ndlu Yebukhosi baseSwatini]] yafuna umuntfu lobekangachubeka neluhlanga lwebukhosi e[[Embhuleni]], futsi [[Gogo LaMagadlela]] wancoma indvodzakati yemnakabo, Bikwaphi, lowashada neNkhosana Ntjentje, indvodzana yeNkhosana Kufa, umnakaboNkhosi [[Mswati II]].<ref name="auto"/>
Kulomshado kwatalwa iNkhosana Sunduza, lobekahloswe kutsi abe yi[[iNkosi yaseMbhuleni]]. Kodvwa bobabili Ntjentje neNkhosana Sunduza bashona basesebancane, Sunduza washona nga-1918 ngesikhatsi sesifo semkhuhlane, washiya sikhala ebuholeni bemuti webukhosi base[[Embhuleni]].<ref name="auto"/>
Kute kulungiswe lenkinga yekulandzelana ebukhosini, iNkhosana Mgwevu, lenye yetindvodzana teNkhosana Kufa, yashadiswa naBikwaphi.<ref name="auto"/> Baba nebantfwana labahlanu, lokufaka ekhatsi iNkhosana [[James Maquba Dlamini|Maquba]], iNkhosana Mazingela kanye neNkhosana Makinobho Amos. Njengoba Sunduza besekashonile, Maquba waba yiNkosi yaseEmbhuleni yekucala.<ref name="auto"/>
Bikwaphi wasebenta njenge libamba laseEmbhuleni ngemuva kwekushona kwaLaMagadlela nga-1922, kwaze kwaba ngu-1931 lapho indvodzana yakhe, iNkhosana Maquba, ibekwa ngalokusemtsetfweni njengeNkosi yesigodlo saseMbhuleni. Bikwaphi washona nga-1939.[3]
==Tinkhomba==
{{Reflist}}
2t12dq1j001i2u2ag1kjbgcfydd7zxk
42866
42865
2026-09-06T10:21:22Z
ZS Khumalo
9375
/* Umshado nebantfwana */
42866
wikitext
text/x-wiki
'''Bikwaphi Khumalo''' (c. 1860s – 1939) bekalilunga lemndeni webukhosi baka[[Khumalo]] e[[Ningizimu Afrika]] futsi bekayiNkosikati lelibamba lebukhosi base[[Embhuleni]] kusukela nga-1922 kuya ku-1931, lapho indvodzana yakhe, iNkhosana [[James Maquba Dlamini]], yabekwa njenge[[iNkosi yaseEmbhuleni]].<ref>Myburg, A.C. 1956. ''Die Stamme van die Distrik Carolina''. Pretoria: Staatsdrukker</ref><ref> ''A Preliminary Survey of the Bantu Tribes of South Africa'' by N.J. van Warmelo. Pretoria: Government Printer, 1935</ref>
Bekayindvodzakati ya[[Gogo LaMagadlela]] futsi wangena emtini webukhosi base[[Embhuleni]] njengencenye yetinhlelo tekulandzelana ebukhosini beNkhosi [[Mswati II]].<ref name="auto">Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. pp. 169–187. ISBN 9780620653848.</ref><ref> ''Swazi Royal Genealogies and Clan Histories: Royal Index''. EMANDULO: Swaziland Oral History Project. University of Cape Town. 2008. Retrieved 17 December 2025</ref>
==Umlandvo==
Bikwaphi bekayindvodzakati yemnakabo [[Gogo LaMagadlela]] lomncane, [[Ndebe Khumalo]], waseMkhondo.<ref name="auto"/> Labomake lababili bekaKhumalo bebavela eluhlwini lweNkhosi [[Mzilikazi KaMashobane]] futsi batfola tindzawo emtini webukhosi base[[Swatini]] ngenhloso yekuchubekisa luhlanga lwebukhosi lwe[[Emaswati|maSwati]].<ref name="auto"/>
==Umshado nebantfwana==
Ngemuva kwekushona kweNkhosi Mswati II nga-1868, iNdlu Yebukhosi baseSwatini yafuna umuntfu lobekangachubeka neluhlanga lwebukhosi eEmbhuleni, futsi Gogo LaMagadlela wancoma umtukulu wakhe, Bikwaphi, lowashada neNkhosana Ntjentje, indvodzana yeNkhosana Kufa, umnakaboNkhosi Mswati II.
Ngemuva kwekushona kweNkhosi Mswati II nga-1868, i[[Ndlu Yebukhosi baseSwatini]] yafuna umuntfu lobekangachubeka neluhlanga lwebukhosi e[[Embhuleni]], futsi [[Gogo LaMagadlela]] wancoma indvodzakati yemnakabo, Bikwaphi, lowashada neNkhosana Ntjentje, indvodzana yeNkhosana Kufa, umnakaboNkhosi [[Mswati II]].<ref name="auto"/>
Kulomshado kwatalwa iNkhosana Sunduza, lobekahloswe kutsi abe yi[[iNkosi yaseMbhuleni]]. Kodvwa bobabili Ntjentje neNkhosana Sunduza bashona basesebancane, Sunduza washona nga-1918 ngesikhatsi sesifo semkhuhlane, washiya sikhala ebuholeni bemuti webukhosi base[[Embhuleni]].<ref name="auto"/>
Kute kulungiswe lenkinga yekulandzelana ebukhosini, iNkhosana Mgwevu, lenye yetindvodzana teNkhosana Kufa, yashadiswa naBikwaphi.<ref name="auto"/> Baba nebantfwana labahlanu, lokufaka ekhatsi iNkhosana [[James Maquba Dlamini|Maquba]], iNkhosana Mazingela kanye neNkhosana Makinobho Amos. Njengoba Sunduza besekashonile, Maquba waba yiNkosi yaseEmbhuleni yekucala.<ref name="auto"/>
Bikwaphi wasebenta njenge libamba laseEmbhuleni ngemuva kwekushona kwaLaMagadlela nga-1922, kwaze kwaba ngu-1931 lapho indvodzana yakhe, iNkhosana Maquba, ibekwa ngalokusemtsetfweni njengeNkosi yesigodlo saseMbhuleni. Bikwaphi washona nga-1939.<ref name="auto"/>
==Tinkhomba==
{{Reflist}}
f6i2ovbjlx0gkgqp12alpv1801c1cmr
INkosi yaseEmbhuleni
0
6953
42869
2026-09-06T10:35:02Z
ZS Khumalo
9375
Yakha likhasi
42869
wikitext
text/x-wiki
'''iNkosi yaseEmbhuleni''' (nobe '''Inkhosi yaseMbhuleni''') ngumholi wesintfu wase[[Embhuleni]], lokuyindzawo yebukhosi base[[Swatini]] lekhona e[[Badplaas]], esifundzeni sase[[Mpumalanga]], e[[Ningizimu Afrika]]. INkosi yengamela [[Sigodlo saseEmbhuleni]], lesimele umphakatsi e[[Ndlini Yelivelonke Yebaholi Bendzabuko]] .INdvuna yanyalo yaseEmbhuleni yiNkhosana [[Cambridge Makhosonke Dlamini]]<ref>''Ntshalintshali is new induna of Swazi royal tribe'', Ridge Times, 18 February 2015. Retrieved 13 July 2024</ref> lowatsatsa kulesikhundla ngaDisemba 1988.<ref>Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. pp. 169–187. ISBN 9780620653848.</ref>
lpf15g1nxcs6cf821qcu759n3phxahb
42870
42869
2026-09-06T10:36:18Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42870
wikitext
text/x-wiki
'''iNkosi yaseEmbhuleni''' (nobe '''Inkhosi yaseMbhuleni''') ngumholi wesintfu wase[[Embhuleni]], lokuyindzawo yebukhosi base[[Swatini]] lekhona e[[Badplaas]], esifundzeni sase[[Mpumalanga]], e[[Ningizimu Afrika]]. INkosi yengamela [[Sigodlo saseEmbhuleni]], lesimele umphakatsi e[[Ndlini Yelivelonke Yebaholi Bendzabuko]]. INkosi yanyalo yaseEmbhuleni yiNkhosana [[Cambridge Makhosonke Dlamini]]<ref>''Ntshalintshali is new induna of Swazi royal tribe'', Ridge Times, 18 February 2015. Retrieved 13 July 2024</ref> lowatsatsa kulesikhundla ngeNgongoni ya1988.<ref>Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. pp. 169–187. ISBN 9780620653848.</ref>
d8tumdqjve6x7ym6da468pzdbrjmvyy
42871
42870
2026-09-06T10:44:56Z
ZS Khumalo
9375
/* */
42871
wikitext
text/x-wiki
'''iNkosi yaseEmbhuleni''' (nobe '''Inkhosi yaseMbhuleni''') ngumholi wesintfu wase[[Embhuleni]], lokuyindzawo yebukhosi base[[Swatini]] lekhona e[[Badplaas]], esifundzeni sase[[Mpumalanga]], e[[Ningizimu Afrika]]. INkosi yengamela [[Sigodlo saseEmbhuleni]], lesimele umphakatsi e[[Ndlini Yelivelonke Yebaholi Bendzabuko]]. INkosi yanyalo yaseEmbhuleni yiNkhosana [[Cambridge Makhosonke Dlamini]]<ref>''Ntshalintshali is new induna of Swazi royal tribe'', Ridge Times, 18 February 2015. Retrieved 13 July 2024</ref> lowatsatsa kulesikhundla ngeNgongoni ya1988.<ref>Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. pp. 169–187. ISBN 9780620653848.</ref>
==Umlandvo==
Umuti webukhosi wase[[Embhuleni]] usukela cishe nga-1842, lapho wasungulwa khona yiNkhosi [[Mswati II]] njengendzawo yelibutfo ngenhloso yekuvikela umhlaba wase[[Swatini]] ekuhlaselweni lokungahle kwentiwe nge[[EmaPedi|maPedi]].<ref>Matsebula, J.S.M. 1980. ''A History of Swaziland''. Cape Town: Creda Press.</ref> Umiti webukhosi wekucala wakhiwa phansi kwe[[iNtsaba uMkhingoma]] e[[Tjakastad]]. Mswati II wanika lenkhundla yekubusa kulesifundza munye webafati bakhe, iNdlovukazi [[Gogo LaMagadlela|Nandzi "Gogo LaMagadlela" Khumalo]], indvodzakati yendvuna yemaZulu, [[Magadlela Khumalo]], wase[[Mkhondo]].<ref name="auto"/>
Ngekuhamba kwesikhatsi, umuti webukhosi waseEmbhuleni wahanjiswa emahlandla lamanyenti endzaweni yase[[Intsaba iDlomodlomo|Dlomodlomo]] ngaphambi kwekutsi ugcine usendzaweni lokuyo nyalo e[[Badplaas]]. Kuhanjiswa kwawo kwekugcina kwatsintfwa kuphazanyiswa ngebadvweshi, lokwaholela ekwehlukanisweni kwemhlaba wesintfu wemaSwati waba ngemapulazi lebekaphetfwe ngemaBhunu.<ref name="auto"/>
[[
File:Swazi house.jpg
|thumb|Indlu yesintfu yemaSwati lekhonjiswe eEswatini National Museum, eLobamba]]
2wj2fnjnnz61vq3kh74d2229zr66aej
42872
42871
2026-09-06T10:56:23Z
ZS Khumalo
9375
42872
wikitext
text/x-wiki
'''iNkosi yaseEmbhuleni''' (nobe '''Inkhosi yaseMbhuleni''') ngumholi wesintfu wase[[Embhuleni]], lokuyindzawo yebukhosi base[[Swatini]] lekhona e[[Badplaas]], esifundzeni sase[[Mpumalanga]], e[[Ningizimu Afrika]]. INkosi yengamela [[Sigodlo saseEmbhuleni]], lesimele umphakatsi e[[Ndlini Yelivelonke Yebaholi Bendzabuko]]. INkosi yanyalo yaseEmbhuleni yiNkhosana [[Cambridge Makhosonke Dlamini]]<ref>''Ntshalintshali is new induna of Swazi royal tribe'', Ridge Times, 18 February 2015. Retrieved 13 July 2024</ref> lowatsatsa kulesikhundla ngeNgongoni ya1988.<ref>Matsebula, J.S.; Mlotshwa, D.K.; Mlotshwa, J.M.; Ntiwane, N.D. (2016). ''The History of Emaswati in South Africa''. South Africa: Mbokodo Publishers. pp. 169–187. ISBN 9780620653848.</ref>
==Umlandvo==
Umuti webukhosi wase[[Embhuleni]] usukela cishe nga-1842, lapho wasungulwa khona yiNkhosi [[Mswati II]] njengendzawo yelibutfo ngenhloso yekuvikela umhlaba wase[[Swatini]] ekuhlaselweni lokungahle kwentiwe nge[[EmaPedi|maPedi]].<ref>Matsebula, J.S.M. 1980. ''A History of Swaziland''. Cape Town: Creda Press.</ref> Umiti webukhosi wekucala wakhiwa phansi kwe[[iNtsaba uMkhingoma]] e[[Tjakastad]]. Mswati II wanika lenkhundla yekubusa kulesifundza munye webafati bakhe, iNdlovukazi [[Gogo LaMagadlela|Nandzi "Gogo LaMagadlela" Khumalo]], indvodzakati yendvuna yemaZulu, [[Magadlela Khumalo]], wase[[Mkhondo]].<ref name="auto"/>
Ngekuhamba kwesikhatsi, umuti webukhosi waseEmbhuleni wahanjiswa emahlandla lamanyenti endzaweni yase[[Intsaba iDlomodlomo|Dlomodlomo]] ngaphambi kwekutsi ugcine usendzaweni lokuyo nyalo e[[Badplaas]]. Kuhanjiswa kwawo kwekugcina kwatsintfwa kuphazanyiswa ngebadvweshi, lokwaholela ekwehlukanisweni kwemhlaba wesintfu wemaSwati waba ngemapulazi lebekaphetfwe ngemaBhunu.<ref name="auto"/>
[[
File:Swazi house.jpg
|thumb|Indlu yesintfu yemaSwati lekhonjiswe eEswatini National Museum, eLobamba]]
Ngemuva kwekushona kweNkhosi [[Mswati II]] nga-1868, umndeni webukhosi bemaSwati wafuna kutfola indvodzana yesilisa lebeyitawulandzela ebukhosini baseEmbhuleni. Njengoba LaMagadlela abeleke emadvodzakati kuphela, File naLozindaba, umndeni wemaKhumalo waseMkhondo watfumela Bikwaphi Khumalo, umtukulu waLaMagadlela, kutsi ayoshada neNkhosana Ntjentje, indvodzana yemnakaboMswati II, iNkhosana Kufa. Kulomshado kwatalwa iNkhosana Sunduza, lobekahloswe kutsi abe yiNdvuna lelata yaseEmbhuleni. Kodvwa bobabili Ntjentje naSunduza bashona basesebancane, kwasala sikhala ebuholini.<ref name="auto"/>
Kute kulungiswe lenkinga yekulandzelana ebukhosini, iNkhosana Mgwevu, lenye yetindvodzana teNkhosana Kufa, yashadiswa naBikwaphi. Baba nebantfwana labahlanu, lokufaka ekhatsi iNkhosana [[James Maquba Dlamini|Maquba]], iNkhosana Mazingela kanye neNkhosana Makinobho Amos. Njengoba Sunduza besekashonile, Maquba waba yiNkosi yaseEmbhuleni yekucala leye yamukelwa ngalokusemtsetfweni.<ref name="auto"/>
Bikwaphi wasebenta njengelibamba laseEmbhuleni ngemuva kwekushona kwa[[Gogo LaMagadlela]] nga-1922, kwaze kwaba ngulapho Maquba abekwa ngalokusemtsetfweni njengeNdvuna nga-1931. Washona nga-1939. Maquba walandelwa yiNkhosana Johannes Mkolishi Dlamini nga-1953.<ref name="auto"/>
Ngesikhatsi sembuso welubandlululo, umuti webukhosi waseEmbhuleni, kanye neNkhosi [[Sobhuza II]], wakhankasela ngaphandle kwempumelelo kutsi i[[KaNgwane]], nyalo leseyincenye ye[[Mpumalanga]], ihlanganiswe ne[[Swatini]]. Kucabana kwasuswa kutsi emlandvweni wemhlaba wemaSwati kanye nemingcele yebukoloni leyayibekiwe ngesikhatsi sekutsatfwa kwemhlaba belumbi.
==Imisebenti nekuhlonishwa==
INkosi yaseEmbhuleni yinhloko yeSigungu Sesintfu saseEmbhuleni, lesengamela kubusa kwemasiko kanye netindzaba tesintfu kulesifundza. Lesigungu siphindze sisebentisane nahulumende wase[[Ningizimu Afrika]] etindzabeni letimayelana nebuholi besintfu.
Embhuleni yindzawo lebalulekile yemasiko emaSwati eNingizimu Afrika, futsi iba nemcimbi we[[Ummemo]] Cultural Event minyaka yonkhe, lobungaza emasiko nemaSwati.<ref>Thwala, J. J. ''The Significance of the Traditional Ceremony Ummemo, among Swazi. Studies of Tribes and Tribals'', 15, no. 1 (January 2, 2017): 23–29.</ref>
==Luhla lwemaNdvuna aseEmbhuleni==
* [[James Maquba Dlamini|INkhosana James Maquba Dlamini]] waba yiNdvuna kusukela nga-1931 kwaze kwaba ngu-1954.
* [[Johannes Mkolishi Dlamini|INkhosana Johannes Mkolishi Dlamini]] waba yiNdvuna kusukela nga-1953 kuya ku-1988.
* [[Cambridge Makhosonke Dlamini|INkhosana Cambridge Makhosonke Dlamini]] kusukela nga-1988 kuya embili.
==Tinkhomba==
{{Reflist}}
6zz2dlnxgcunnsjsea5r1zsfee5b9vv