Wikipedia suwiki https://su.wikipedia.org/wiki/Tepas MediaWiki 1.47.0-wmf.17 first-letter Média Husus Obrolan Pamaké Obrolan pamaké Wikipedia Obrolan Wikipedia Gambar Obrolan gambar MédiaWiki Obrolan MédiaWiki Citakan Obrolan citakan Pitulung Obrolan pitulung Kategori Obrolan kategori Portal Obrolan portal TimedText TimedText talk Modul Pembicaraan Modul Acara Pembicaraan Acara Kota Dépok 0 5018 712289 712051 2026-08-27T11:22:41Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712289 wikitext text/x-wiki {{Infobox settlement |official_name = Kota Dépok |settlement_type = [[Daptar kabupatén jeung kota di Indonésia|Kota]] |native_name_lang = id |other_name = |translit_lang1 = Sunda |translit_lang1_type1 = [[Basa Sunda]] |translit_lang1_info1 = {{sund|ᮓᮚᮩᮂ ᮓᮦᮕᮧᮊ᮪}} |image_skyline = Depok Skyline.jpg |imagesize = |image_caption = |image_flag = |image_seal = {{#property:P158}} |image_shield = Coat of arms of Depok City.svg |nickname = {{lang-id|Kota Belimbing}}<br>{{lang-en|Starfruit City}}<br>{{lang-id|Kota Petir}}<br>{{lang-en|Lightning Town}} |motto = |image_map = Map of West Java highlighting Depok City.svg |mapsize = |map_caption = Lokasi di [[Jawa Kulon]] |pushpin_map = Indonésia_Jawa#Indonésia |pushpin_label_position = right |pushpin_map_caption = Lokasi di [[Jawa]] jeung [[Indonésia]] |coordinates_display = |subdivision_type = [[Daptar nagara|Nagara]] |subdivision_name = {{nowrap|{{flag|Indonésia|size=23px}}}} |subdivision_type1 = [[Provinces of Indonesia|Propinsi]] |subdivision_type2 = |subdivision_name1 = {{flagicon image|Flag of West Java (vectorised).svg}} [[Jawa Kulon]] |subdivision_name2 = |established_title = <!-- Settled --> |established_date = |established_title2 = <!-- Incorporated (town) --> |established_date2 = |established_title3 = <!-- Incorporated (city) --> |established_date3 = |government_type = |governing_body = Pamaréntah Daérah Kota Dépok |leader_title = Walikota |leader_name = Idris Abdul Shomad |leader_title1 = Wakil Walikota |leader_name1 = Imam Budi Hartono |area_magnitude = |area_total_km2 = 200.29 |area_total_sq_mi = |area_land_km2 = |area_land_sq_mi = |area_water_km2 = |area_water_sq_mi = |area_water_percent = |area_urban_km2 = |area_urban_sq_mi = |area_metro_km2 = |area_metro_sq_mi = |elevation_m = 50–140 |elevation_ft = 164–459 |elevation_min_m = 50 |elevation_max_m = 140 |elevation_min_ft = 164 |elevation_max_ft = 459 |population_total = 2.462.215 |population_as_of = 2021 |population_density_km2 = auto |population_density_sq_mi = |population_urban = |population_density_urban_km2 = |population_metro = |population_density_metro_km2 = |population_density_metro_sq_mi = |population_rank = [[List of Indonesian cities by population|8th]] |population_note = |postal_code_type = Kode pos |postal_code = 164xx, 165xx |area_code = 021 jeung 0251 |area_code_type = [[Daptar kode telepon di Indonésia|Kode aréa]] |blank_name_sec1 = |blank_info_sec1 = |website = {{url|depok.go.id}} |footnotes = |pushpin_label = Kota Dépok |leader_title2 = |leader_name2 = |leader_title3 = |leader_name3 = |population_density_urban_mi2 = |timezone = WIB |utc_offset = +7 |timezone_DST = |utc_offset_DST = |coordinates = {{coord|6.3940|S|106.8225|E|region:ID-JB_type:regency|format=dms|display=inline,title}} }} '''Kota Dépok''' ({{lang-id|Kota Depok}}, {{lang-su|ᮓᮚᮩᮂ ᮓᮦᮕᮧᮊ᮪}}) nyaéta hiji kota di Propinsi [[Jawa Kulon|Jawa Barat]], [[Indonésia]]. Kota ieu aya di kiduleun [[Jakarta]], nyaéta antara Jakarta jeung Bogor. Dépok baheulana mangrupa kacamatan di wilayah [[Kabupatén Bogor]], nu saterusna meunangkeun status kota dina 27 April 1999.<ref name=":0" /> Kota Dépok ngabogaan poténsi wewengkon wisata sajarah anu tempatna di Kalurahan Dépok Lama. Pentingna Kota Dépok minangka nu jadi seundak, puseur kagiatan nasional sarta wewengkon andelan Jabodetabek ogé boga peran gedé pikeun wewengkon strategis antara 3 propinsi nyaéta: Banten, Jakarta, jeung Jawa Barat. == Harti Lambang Kota Depok == Lambang Kota Dépok ngawangun perisai miboga sisi 5 (lima) kalawan kelir dasar bulao anu di jerona aya gambar, kelir sarta wangun sarta di haturan luhur aya seratan “Kota Depok” sarta di haturan handap aya seratan “Paricara Dharma” kalawan kelir bodas. Lambang dayeuh diwangun ti 3 (tilu) haturan, kalawan wincikan minangka katut. Haturan hareup diwangun ti gambar kujang kalawan posisi tegak. Kujang mangrupa alat gawé balarea Jawa Barat. Kujang dianggap minangka manipéstasi satria-satria ti Karajaan Pajajaran, anu idéntik kalawan nilai kejuangan pahlawan Depok, anu ngabogaan sipat teu éléh dina ngadegkeun leresan sarta daék berkorban.<ref name=":10" /> Dina gambar kujang aya 2 (dua) buah lombang, kalawan lengkungan jabi saloba 7 (tujuh) buah sarta gagang (gagang) ngagaduhan lekukan 4 (opat) buah. Anu dikurilingan paré sarta kembang kapas anu diwangun ti 9 (salapan) butir paré sarta 9 (salapan) kuntum kembang kapas anu ngagaduhan hartos Dayeuh Depok diwedalkeun dina ping 27 April 1999. Paré sarta Kapas melambangkeun cipta-cipta pamaréntahan sarta balaréa Kota Dépok guna ngawujudkeun karaharjaan sarta kemakmuran.<ref name=":10" /> Handapeun gambar kujang aya gambar hiji panon péna sarta gambar hiji buku kabuka, anu ngalambangkeun Dépok minangka dayeuh atikan. Bagéan tengah diwangun ku lambang: * Gambar pendopo mangrupa simbol puseur dayeuh Depok dina milampah pancén pamarentahan, pangwangunan sarta kamasyarakatan. * Gambar wangunan gedong melambangkeun Kota Dépok minangka kota pemukiman sarta minangka pusat perdagangan sarta jasa. * Gambar tumpukan batu bata nyieun runtuyan kesatuan anu ngagambarkeun dinamika balarea Kota Depok dina milampah pangwangunan di saniskanten bidang. * Gambar lambak cai ngagambarkeun aliran walungan anu ngocor di wilayah Kota Depok melambangkeun kesuburan sarta nembongkeun Depok minangka wewengkon paranti resapan cai.<ref name=":10" /> Bagean Dasar diwangun ku: Wangun Perisai anu ngabogaan 5 (lima) sisi ngalambangkeun tameng sarta benteng, anu sanggem mengayomi. Mikeun rasa aman sarta tenram boh wedal atawa batin kanggo balarea Depok sarta melambangkeun ketahanan fisik sarta mental. Masyarakat Depok dina nyanghareupan saniskanten macem gangguan, pambengan sarta tangtangan anu datang ti mana baé ogé ka kahirupan bangsa sarta Nagara Kesatuan Republik Indonesia anu dumasar kana Pancasila. Sarta ka 5 (lima) sisi kasebat melambangkeun deui pungsi anu diemban ku Pamaréntah Kota Depok nyaéta minangka: # Kota Pemukiman. # Kota Atikan (hartina Pendidikan). # Pusat Perdagangan sarta Jasa. # Kota Wisata. # Kota Resapan Cai. Seratan “Kota Dépok” nempokeun sebutan jang numutkeun harti dayeuh kaasup Pamarentah Kota Dépok.<ref name=":0" /> == Sajarah == ====== Jaman Walanda ====== Mimitina Dépok mangrupa hiji lembur terpencil di tengah leuweung sarta jukut balukar. Dina ping 18 Mei 1696 saurang pajabat luhur VOC, Cornélis Chastelein, meuli taneuh anu ngawengku wewengkon Dépok sarta sakedik wilayah Jakarta Selatan, Ratujaya sarta Bojonggede. Chastelein ngagawékeun kira-kira seratusan pagawé. Maranéhanana didatangkeun ti Bali, Makassar, Nusa Tenggara Timur, Maluku, Jawa, Pulau Roté sarta Pilipina. Jabi ngokolakeun pakebonan, Cornelis ogé menyebarluaskeun ageman Kristen ka para pagawéna, liwat hiji Padepokan Kristiani. Padepokan ieu ngarana De Eerste Protestante Organisatie van Christenen, disingget Dépok. Pérsi lain cenah ti dieu rupina wasta dayeuh ieu asalna. Dugi ayeuna, turunan pagawé-pagawé Cornelis dibagi barobah kaayaan 12 marga.<ref name=":10">{{Cite web|url=https://histori.id/sejarah-kota-depok/|title=Sejarah Kota Depok|last=Storyteller|website=Histori|language=en-US|accessdate=2023-02-23}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230220093929/https://histori.id/sejarah-kota-depok/ |date=2023-02-20 }}</ref> Ngaran marga-marga ti turunan Walanda katempo ti tukangeun ngaran turunanana tepi ka danget ieu, kawas: # Jonathans # Laurens # Bacas # Loen # Soedira # Isakh # Samuel # Leander # Joseph # Tholense # Jacob # Zadokh Pamaréntahan Hindia Belanda ngajirim taneuh partikelir kasebat barobah kaayaan ''Gementee Bestuur''. Wilayah kasebat ngabogaan pamaréntahan tersendiri nu wanci harita kawas republik mini. Pabiayaan kikiping organisasi dicekel ku pajeg anu ditetepkeun pamarentah republik mini kasebat, dipibanda ti kenging tatanen sarta perkebunan. Taun 1871 Pamaréntah Walanda ngijinan wewengkon Dépok mekarkeun pamaréntahan sarta présiden sorangan satingkat jeung ''Gemeente'' (Desa Otonom). Kaputusan kasebat lumangsung dugi warsih 1942. ''Gemeente'' Dépok diparéntah ku saurang présiden minangka awak pamaréntahan pangluhurna. Handapeun éta aya kacamatan anu nyekel mandat (9 mandor) sarta dibantuan ku para Pangcalang Pulisi Desa sarta Kumitir atawa Menteri Lumbung. Wewengkon teritorial ''Gemeente'' Depok ngawengku 1.244 Ha. Nanging dihapus dina warsih 1952 sanggeus lumangsung jangji-pasini pelepasan hak antara Pamaré ntah RI kalawan pupuhu ''Gemeente'' Depok, nanging henteu kaasup taneuh-taneuh ''[[Elgendom|Eigendom]]'' sarta sababaraha hak lianna. <ref name=":10" /> Saprak wanci éta, dimimitian pamaréntahan Kacamatan Dépok anu aya dina lingkungan Kewedanaan (Pembantu Bupati) wilayah Parung, anu ngawengku 21 désa. ''Eigendom'' mangrupa istilah anu aya saprak jaman pangjajahan kolonial Walanda. ''Eigendom'' diartikeun minangka hak kapimilik hiji jalma luhureun sabidang taneuh. ''Eigendom'' dibedakeun barobah kaayaan 2 rupi, nyaéta ''eigendom'' dawam sarta ''eigendom verponding''. ''Eigendom'' dawam nyaéta taneuh anu ngabogaan status hak miboga dina jaman kolonial Walanda, di mana ''eigendom'' ieu ngan tiasa kagaduh ku jalmi Eropa sarta Timur, ka pribumi ogé mun bisa ngabogaan ''eigendom'' kalawan status ''agrarische eigendom''.<ref name=":11">{{Cite web|url=https://mh.uma.ac.id/pengertian-eigendom-dan-konversinya/|title=Pengertian Eigendom dan Konversinya|last=admin|website=Program Studi Magister Ilmu Hukum Terbaik di Sumut|language=en-US|accessdate=2023-02-23}}</ref> ''Agrarische eigendom'' nyaéta hak kapimilik taneuh husus jang pribumi dibarung kalawan sarat pembatasan ngeunaan kawajiban ka nagara atawa désa sakumaha katangtuan dina Pasal 51 ayat 7 ''Indische Staatregeling''. Sedengkeun, ''verponding'' nyaéta serat tagihan pajeg luhur taneuh dan atawa wangunan anu ayeuna disebut kalawan Surat Pemberitahuan Pajak Terhutang Pajak Bumi dan Bangunan (anu disebut oge SPPT-PBB). Dumasar perkara éta, ''eigendom verponding'' diartikeun minangka hak kapimilik taneuh anu ngan bisa dibuktikeun kalawan ''verponding'' atawa buktos tagihan pajeg. Aya deui istilah ''grondkaart'' anu mangrupa hiji gambar lahan anu dipigawé pikeun nunjuk hiji objék lahan kalawan wangkid-wangkid nu tangtu anu kacutat diluhureuna.<ref name=":11" /> ====== Jaman Orde Baru ====== Kota Dépok dimimitian ti hiji kacamatan anu aya di lingkungan Kawedanan (Asistén Bupati) wilayah Parung Kabupaten Bogor. Dina warsih 1976 padumukan mimiti diwangun saé ku Perum Perumnas atawa pengembang anu saterusna dituturkeun kalawan diwangun na kampus Universitas Indonesia (UI), sarta ningkatnya aktipitas niaga jeung jasa anu beuki pesat ku kituna diperlukeun kecepatan pangladen.<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.depok.go.id/sejarah|title=Portal Resmi Pemerintah Kota Depok|website=www.depok.go.id|accessdate=2023-02-20}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220308221451/https://www.depok.go.id/sejarah |date=2022-03-08 }}</ref> Dina warsih 1976 oge ngaliwatan proyek padumukan nasional di éra Orde Baru diwangun Perumnas Dépok I sarta Perumnas Dépok II. Pangwangunan kasebat memicu hal mekar Dépok anu langkung pesat ku kituna ahirna dina warsih 1981 pamarentah nyieun dayeuh Administratip Dépok anu peresmianna dipigawé ping 18 Maret 1982 ku Menteri Dalam Nagri, Amir Machmud.<ref name=":10" /> Mekarna Kota Dépok anu kitu énggal robah sabab aya perhatian ti Pamaréntah Orde Baru. Menteri jero nagara basa éta, Amir Machmud, mimiti nyieun kajian kanaékan status Kacamatan Dépok robah kaayaan jadi Kota Administratip. Kanaékan status Kota Depok dipigawé supados pangwangunan langkung tertata sarta puseur minangka dayeuh pikahareupeun, tinimbang dikokolakeun sapinuhna ku Dayeuh Bogor anu ngan minangka kacamatan anu dipingpin ku Camat.<ref name=":0" /> Pembentukan Kota Administratip Dépok dipigawé ku Menteri jero nagara Amir Machmud sakaligus ngistrénan Wali Dayeuh Administratip anu kahiji, nyaéta Mochammad Rukasah Suradimadja ku Gubernur Jawa Kulon, Aang Kunaefi. Di mimiti warsih 1999, Kota Administratip Dépok dimekarkeun sarta sakumna désa bagentos status barobah kaayaan Kalurahan. Kenging pemekaran wilayah kasebat diwangun ti 3 (tilu) Kacamatan sarta 17 (tujuh welas) désa,<ref name=":1">{{Cite web|url=https://kabar24.bisnis.com/read/20221113/15/1597596/asal-usul-nama-dan-sejarah-kota-depok-kota-yang-punya-fenomena-unik|title=Asal Usul Nama dan Sejarah Kota Depok, Kota yang Punya Fenomena Unik|website=Bisnis.com|language=id|accessdate=2023-02-20}}</ref> nyaéta: * Kecamatan Pancoran Mas, lobana 6 (genep) kelurahan, nyaéta: Kelurahan Dépok, Kelurahan Dépok Jaya, Kelurahan Mampang, Kelurahan Pancoran Mas, Kelurahan Rangkapan Jaya, jeung Kelurahan Rangkapan Jaya Baru. * Kecamatan Beji ayana 6 (genep) kelurahan, nyaéta: Kelurahan Beji, Kelurahan Beji Timur, Kelurahan Pondok Cina, Kelurahan Kemiri Muka, Kelurahan Kukusan, jeung Kelurahan Tanah Baru. * Kecamatan Sukmajaya, lobana 11 (sawelas) kelurahan, nyaéta: Kelurahan Sukmajaya, Kelurahan Sukamaju, Kelurahan Mekar Jaya, Kelurahan Abadi Jaya, Kelurahan Bakti Jaya, Kelurahan Cisalak, Kelurahan Kalibaru, Kelurahan Kalimulya, Kelurahan Cilodong, Kelurahan Jati Mulya, jeung Kelurahan Tirta Jaya.<ref name=":1" /> Majuna ieu dayeuh teu pegat tina tungtutan aspirasi warga nu beuki nyedek supados Kota Administratip Dépok ditaékkeun statusna robah kaayaan Kotamadya kalawan harepan pangladena robah jadi leuwih maksimal. Di sisi lain, Pamaréntah Kabupaten Bogor jeung Pamaréntah Propinsi Jawa Barat nengetan hal mekar kasebat, sarta ngusulkeun ka Pamaréntah Pusat ogé ka Dewan Wawakil Rahayat Wewengkon (DPRD).<ref name=":10" /> Proses ahirna dina ping 20 April 1999, dumasar Undang-Undang No.15 Taun 1999, Kota Dépok diresmikeun robah kaayaan Kotamadya Wewengkon Tk. II Dépok. Peresmian pembentukan Kotamadya Wewengkon Tk.II Dépok dipigawé dina ping 27 April 1999 babarengan kalawan Pelantikan Pajabat Walikotamadya Wewengkon Tk. II Dépok wanci éta, Drs. H. Badrul Kamal, anu nyekel kalungguhan minangka Walikota Administratip Dépok.<ref>{{Cite web|url=https://megapolitan.kompas.com/read/2021/04/27/12490511/sejarah-hari-ini-22-tahun-terbentuknya-kota-depok-dan-kisah-si-tuan-tanah|title=Sejarah Hari Ini: 22 Tahun Terbentuknya Kota Depok dan Kisah Si Tuan Tanah Belanda Halaman all|last=Media|first=Kompas Cyber|website=KOMPAS.com|language=id|accessdate=2023-02-20}}</ref> Dina warsih 1999 ieu, ngaliwatan Undang-Undang Ngeunaan Pembentukan Kotamadya Wewengkon Tingkat II Depok sarta Kotamadya Wewengkon Tingkat II Cilegon, Depok ningkat statusna barobah kaayaan Kotamadya atawa Dayeuh. Momentum peresmian Kotamadya Wewengkon Tk. II Dépok sarta pelantikan pajabat Walikotamadya Wewengkon Tk. II Dépok wanci éta, dijadikeun hiji landasan anu bersejarah jang dijadikeun poe jadina Kota Dépok. Dumasar Undang-Undang Nomer 15 Taun 1999, Wilayah Dayeuh Dépok ngawengku wilayah Administratip Kota Dépok tina 3 (tilu) kacamatan, katambahan sawaréh wilayah Kabupaten Wewengkon Tingkat II Bogor, anu ngawengku:<ref name=":0" /> * Kacamatan Cimanggis, lobana 1 (hiji) kelurahan jeung 12 (dua welas) desa, nyaéta: Kelurahan Cilangkap, Désa Pasir Gunung Selatan, Désa Tugu, Désa Mekarsari, Désa Cisalak Pasar, Désa Curug, Désa Harjamukti, Désa Sukatani, Désa Sukamaju Baru, Désa Cijajar, Désa Cimpaeun, jeung Désa Leuwinanggung. * Kacamatan Sawangan, nu lobana 14 (opat welas) désa, yaitu: Désa Sawangan, Désa Sawangan Baru, Désa Cinangka, Désa Kedaung, Désa Serua, Désa Pondok Petir, Désa Curug, Désa Bojong Sari, Désa Bojong Sari Baru, Désa Duren Seribu, Désa Duren Mekar, Desa Pengasinan Désa Bedahan, jeung Désa Pasir Putih * Kacamatan Limo nu lobana 8 (dalapan) Désa, nyaeta: Désa Limo, Désa Meruyung, Désa Cinere, Désa Gandul, Désa Pangkalan Jati, Désa Pangkalan Jati Baru, Désa Krukut, jeung Désa Grogol. * Katambah deui 5 (lima) Désa ti Kecamatan Bojong Gede, nyaeta: Désa Cipayung, Désa Cipayung Jaya, Désa Ratu Jaya, Désa Pondok Terong, jeung Désa Pondok Jaya. == Démograpi == === Suku bangsa === Karakteristik suku bangsa nu nyicingan Kota Dépok ngabogaan keberagaman. Dumasar data sensus nu nyicingan Indonesia 2000. Kalolobaan nu nyicingan Kota Dépok nyaéta suku Betawi, Jawa, sarta Sunda. Jumlah anu signipikan ogé asalna ti suku Batak, sarta Minangkabau. Rupi-rupi suku bangsa di Kota Dépok mangaruhan béda budaya sarta adat istiadat balaréa. Katut nyaéta lobana nu nyicingan Dayeuh Dépok dumasar suku bangsa luyu data sénsus nu nyicingan warsih 2000;<ref name=":2" /> {| class="wikitable sortable" style="font-size:90%;" ! style="background:#E0F0FF;" |No ! style="background:#E0F0FF;" |Suku ! style="background:#E0F0FF;" |Jumlah [[2000]] ! style="background:#E0F0FF;" |% |- ! style="text-align: left;" | 1 ! style="text-align: left;" |[[Suku Betawi|Betawi]] ! style="text-align: right;" | 390.419 ! style="text-align: right;" | 34,20% |- | 2 | [[Suku Jawa|Jawa]] | style="text-align: right;" | 320.770 | style="text-align: right;" | 28,10% |- | 3 | [[Suku Sunda|Sunda]] | style="text-align: right;" | 292.706 | style="text-align: right;" | 25,65% |- | 4 | [[Suku Batak|Batak]] | style="text-align: right;" | 32.776 | style="text-align: right;" | 2,87% |- | 5 | [[Orang Minangkabau|Minangkabau]] | style="text-align: right;" | 26.928 | style="text-align: right;" | 2,36% |- | 6 | [[Tionghoa-Indonesia|Tionghoa]] | style="text-align: right;" | 3.383 | style="text-align: right;" | 0,30% |- | 7 | [[Suku Cirebon|Cirebon]] | style="text-align: right;" | 833 | style="text-align: right;" | 0,07% |- | 8 | ''Suku lainnya'' | style="text-align: right;" | 73.601 | style="text-align: right;" | 6,45% |- ! colspan="2"|Kota Depok ! style="text-align: right;" | 1.141.416 ! style="text-align: right;" | 100% |- |} == Walikota == * [[Moch. Rukasah Suradimadja]] (1982-1984) * [[M. I. Tamdjid]] (1984-1988) Mochammad Ibid Tamdjid, nyaéta nu wanci mangsa Orde Baru kungsi nyekel kalungguhan Kepala Dinas Perhubungan nu mana baheula disebut DLLAJR. Ibid kungsi diwawancara di mana manéhna ngomong “Yah, ngaranna pagawéan, lamun dianggap abot nya abot, lamun dianggap hampang nya hampang. Gumantung saha anu ngajalankeun. Saestuna di manten ogé sami waé. Anu disebut ngaladénan balarea sakedahna maksimal dina bakti ka balarea," cenah. Sabenerna Dines anu dipingpinna nyaéta salah sahiji dines anu nu mawi rarepot sarta patali jeung saniskanten lapisan balarea, mimiti ti supir angkot dugi pajabat luhur wewengkon. Saleresna pengurusan angkot biasana henteu dipigawe ku nu bogana sorangan nanging ku supirna. Pamingpin nu boga jujuluk “tahu beres” ieu méré nyaho margi kitu seueur anu kudu dilayanan, wanci gawéna barobah kaayaan paos. Ti isuk dugi magrib.<ref>{{Cite book|title=Apa Siapa Orang Sunda|url=https://books.google.co.id/books?id=Yb-lDwAAQBAJ&pg=PA195&lpg=PA195&dq=mochammad+ibid+tamdjid&source=bl&ots=0Du1q9jxSD&sig=ACfU3U0dJdpIEmqJK4pvk5hBvLWKc9vYkA&hl=id&sa=X&ved=2ahUKEwi35oLej47xAhXg4nMBHXZDDXsQ6AEwCnoECA0QAg#v=onepage&q&f=false|publisher=Dunia Pustaka Jaya|date=2003-12-01|isbn=978-979-419-980-0|language=id|first=Ajip|last=Rosidi}}</ref> Sateuacan barobah kaayaan jadi kepala dinas, lulusan APDN warsih 1970 kasebat nyepeng kalungguhan minangka Irban Sospol. Saprak lulus ti APDN, karir salaki ti Etty Rohaeti ieu henteu lésot ti lingkungan Pemda Jabar. Robah kaayaan ieu ajudan gubernur Mashudi dugi Solihin dina mangsa mimiti karierna. Ibid kantos robah kaayaan Mantri Pulisi dugi Sekretaris Dewan DPRD Cirebon. Margi lila di Cirebon alumnus SMA Pasundan ieu ngusulkeun ka Gubernur supaya dialihtugaskeun. Bongbolongana disatujuan ku kituna manéhna diangkat janten Wedana Cibinong Bogor, anu saterusna nganteurkeun manéhna jadi Walikota Depok dugi 1989. Lajeng, manéhna kantos nyekel kalungguhan minangka Wedana Ciparay sarta Sekwilda Kabupaten Bandung, saacan robah jabatan jadi Irban Sospol. Sigana pancén minangka pamongpraja geus robah kaayaan panggero jiwa kanggo lalaki anu wedal di kulawargi TNI-AU ieu. Padahal kahayang mimitina hayang jadi jaksa. Sanggem kolotna nanggepan cita-cita eta, “Tangkal jengkol waé embung janten padung jaksa.” Nanging manéhna saterusna angger neruskeun kuliahna di Fakultas Hukum, di sinjang di APDN. Sanaos ahirna ngan bérés di APDN. Manéhna kungsi meunang pancen diajar di Institut Ilmu Pamaréntahan dina 1974. Walikota anu wanci mahasiswana aktip di IMABA sarta DAMAS ieu, ogé aktipis KAMI dina warsih 1966 sabot numbungkeun Orde Lama.<ref>{{Cite book|title=Apa Siapa Orang Sunda|url=https://books.google.co.id/books?id=Yb-lDwAAQBAJ&pg=PA195&lpg=PA195&dq=mochammad+ibid+tamdjid&source=bl&ots=0Du1q9jxSD&sig=ACfU3U0dJdpIEmqJK4pvk5hBvLWKc9vYkA&hl=id&sa=X&ved=2ahUKEwi35oLej47xAhXg4nMBHXZDDXsQ6AEwCnoECA0QAg#v=onepage&q&f=false|publisher=Dunia Pustaka Jaya|date=2003-12-01|isbn=978-979-419-980-0|language=id|first=Ajip|last=Rosidi}}</ref> * [[Abdul Wachyan]] (1988-1991) * [[Sofyan Safari Hamim]] (1992-1996) * [[Badrul Kamal]] (1997-2005) Ramana Badrul Kamal, Yahya Sudjai henteu purun putrana ngan mikawanoh atikan pasantrén, mangka saprak leutik kénéh Badrul Kamal ti Bogor kasebat paméakana dikirim ka Sakola Rahayat anu kanggo golongan kira-kira anu patali na nuju séjén. Bebas Sakola Rahayat (SR), Badrul Kamal neruskeun Sakola SMP Negeri 1 Bogor sarta SMA Negeri 1 Bogor. Di sakola ieu pisan “jiwa kepamingpinan” Badrul Kamal mimiti dipikawanoh ku babaturana. Rupa-rupa organisasi kepemudaan paméakanna robah kaayaan ku manéhna geus istilahna mah “kawah candradimuka” kahiji jang dirina. Kitu deui tuluy kalawan Badrul Kamal anu aktip ogé di KAPPI Bogor. Badrul Kamal atawa anu pengker kalintang sohor ku ngaran “BK” kaasup tingkatan “66” anu aktip di wilayah Bogor, saangkatan kalawan politikus Akbar Tanjung. Jiwa kapamingpinana sumawonten kadéngé dugi ka wilayah Jakarta. Tak carang sabot Jakarta merlukeun pangrojong gerakan nonoman, mangka Badrul Kamal inohong anu osok dihubungan pikeun sina dipénta bantuan.<ref name=":12">{{Cite web|url=https://p2k.unkris.ac.id/en3/2-3073-2962/Badrul-Kamal_187982_p2k-unkris.html|title=Badrul Kamal {{!}} UNKRIS {{!}} Center of Studies|website=p2k.unkris.ac.id|accessdate=2023-02-24}}</ref> [[Gambar:Third Debate for the 2020 Depok Mayoral Election.jpg|kiri|jmpl|Acara Debat Pamilon Walikota Depok]] Lalampahan karir Badrul Kamal mimitina dina warsih 1966-1970 diajar di Akademi Pemerintahan Dalam Negeri (APDN), anu paméakana ngajadikeun titik mimiti dirina jang mitembeyan karier birokrat. Lulus ti APDN warsih 1970, Badrul Kamal mitembeyan karier birokrat jadi Pajabat Menteri Pamongpraja di Kacamatan Cigudeg Bogor. Anu pengker kalintang warsih 1972 robah kaayaan jadi Pajabat Camat Cigudeg. Sataun anu pengker kalintang Badrul Kamal dipercaya ngarobah kaayaan Camat Ciawi. Warsih 1982 barobah kaayaan Pjbt. Kabid Ekonomi Bappeda sarta sataun anu pengker kalintang Pjbt. Kabid Ekonomi Bapedda. Karirna beuki ningkat saprak warsih 1988 dipercaya nyekel Sekretaris Bappeda (hiji posisi anu mawi stratégis dina jamana). Warsih 1991-1993 Badrul Kamal dipercaya ngarobah kaayaan Pybt. Kepala Dinas Pekerjaan Umum Pemda Bogor. Sarta paméakana warsih 1994 anjeunna dipercaya barobah kaayaan Plt. Sekwilda (ayeuna mah ngarana sekda) Kabupaten Bogor. Pangalaman paos di birokrasi ieu pisan anu méasakkeun Badrul Kamal jadi sosok pamingpin anu mikawanoh sacara jero seluk-beluk birokrasi.<ref name=":12" /> Warsih 1997 kalawan pesatna Dépok pikeun salah sahiji distrik di Kabupatén Bogor harita, geus waktuna diarahkeun pikeun hiji dayeuh satelit anu tiasa tangtung sorangan. Mangka dimimitian rupa-rupa rencana stratégis jang ngajadikeun Kota Dépok pikeun wilayah anu bisa tangtung sorangan. Kanggo ngajaga eta sakumna, henteu ngagaduhan pilihan lain, mangka Bupati Bogor nunjuk sosok birokrat aktipis anu boga pangalaman, nyaéta Badrul Kamal nu jadi nyekel posisi Walikota Administratif Dépok. Tonggak pajuangan dimimitian saprak Badrul Kamal ngarobah kaayaan Walikota Administratif Dépok, sauntuyan perencanaan strategis dayeuh anu tiasa tangtung sorangan diembarkeun. Pameakan na tilu warsih anu pengker kalintang benerna ping 27 April 1999, dumasar Undang-Undang Nomer 15/1999 Ngeunaan Pembentukan Kotamadya Dépok Sarta Cilegon, mangka resmi Dépok robah kaayaan jadi dayeuh nu mandiri. Ku pajuanganna anu dirojong ku jajaran birokrasi, Dépok anu keur harita can mandiri dina warsih 2000 milih pamingpinna sorangan.<ref name=":12" /> [[Gambar:Tugu selamat datang dikota depok.jpg|jmpl|Tugu Wilujeng Sumping di Kota Depok]] Geus kitu, masyarakat Dépok purun pengabdian Badrul Kamal dituluykeun, mangka kapetona Badrul Kamal tuluy nyekel posisi walikota Dépok kahiji dina warsih 2000-2005. Geliat Kota Dépok mekar sarta balarea guyup ngahiji kalawan pamingpinna kanggo ngadegkeun dayeuh nu maju. Mangka dayeuh anu anyar wedal kasebat dina wengkuan wanci lima warsih (thn 2000-2005) geus ngajanggelek barobah kaayaan tepi ka danget ieu bisa pesat Dépok minangka dayeuh anu bisa tangtung sorangan. Kapamingpinan Badrul Kamal nyieun terobosan anyar kalawan lembaga lainna. Sakola-sakola diwangun, puskésmas diwangun, jalan-jalan dibenerkeun, sumawonten Jalan Juanda anu barobah kaayaan kareueus tepi ka ayeuna diwangun dina warsih ka 3 wanci pamaréntahan Badrul Kamal. Pikeun nyegah gancangna pertumbuhan kalahiran jeung ngadukung pertumbuhan ékonomi masyarakat, dina warsih éta deui diembarkeun pangwangunan buku jalan tol. Peruntukan buku jalan tol ieu pisan anu direncanakeun dina perencanaan kelola rohangan tata wilayah Kota Dépok. Pikeun ngacumponan rencana éta anu pengker kalintang dijieun "Panitia Husus RT RW Kota Depok 2000-2010" anu dipingpin ku Agus Sutondo.<ref name=":12" /> Mangka ku para RT RW Dayeuh Dépok 2000-2010, pameakana perencanaan buku Jalan Tol Cinéré-Jagorawi sarta rencana buku jalan tol Depok-Antasari bisa kabiruyungan anu engkena bade nyambungkeun wilayah Jakarta, Depok sarta Bogor. Tingkat perekonomian tumuwuh di luhur rata-rata tingkat nasional. Masyarakat hirup dina dunya toleransi. Kota Depok anu plural ditempo tina rupa-rupa masyarakatna sumawonten bisa diitung “Indonesia Mini” sabab loba wargana tina asal nu teu sarua, kabeh wargana meunangkeun perlakuan anu sami. Badrul Kamal nu mangrupa pamingpin tangtung di luhur sakumna golongan. Nanging naon tanagi wanci lima warsih enggal teuing kanggo ngudag ketertinggalan Dépok di wilayah nu jadi seundak ibukota ieu nagara. Warsih 2005 Badrul Kamal mungkas pengabdian na anu kahiji. Dépok ayeuna geus milih pamingpin anu anyar.<ref name=":12" /> * [[Nur Mahmudi Ismail]] (2005-2010; 2010-2015) [[Gambar:Mayor of Depok Nur Mahmudi Ismail.jpg|kiri|jmpl|Walikota Depok Harita Nur Mahmudi Ismail]] Ngaran lengkep jeung gelarna nyaéta, Dr. Ir. H. Nur Mahmudi Ismail, Msc. (kalahiran di Kediri,11 Nopember 1961) nyaeta saurang ilmuwan<ref>{{Cite web|url=https://langit7.id/read/3732/1/mantan-walikota-depok-nur-mahmudi-ismail-dikukuhkan-jadi-profesor-1631142577|title=Mantan Walikota Depok Nur Mahmudi Ismail Dikukuhkan Jadi Profesor|website=Langit7.id|language=id-ID|accessdate=2023-02-24}}</ref> pangan sarta politikus Indonesia ti Partai Keadilan Sejahtera. Ditempo tina gelarna, Nur Mahmudi Ismail meunangkeun gelar ''Master of Science'' (M.Sc) di bidang téknologi pangan ti ''Food and Science Technology'' di Texas, Amerika di widang teknologi pangan dihontal kalawan prédikat ''[[cumlaude]]''. Istilah c''umlaude'' asalna ti Basa Latin anu hartina kalawan pangaleman mangrupa predikat anu dijeung pikeun mahasiswa anu meunangkeun peunteun nyongcolang, peunteun kasebat kaasup peunteun sadaya seméster anu geus dibeunangkeun basa kuliah sarta kedah lulus pas wanci teu meunang leuwih ti opat taun. Ieu pisan alesan naha lulus kalawan predikat ''cumlaude'' perlu disiapkeun ti mimiti.<ref>{{Cite web|url=https://campus.quipper.com/kampuspedia/cumlaude|title=Cumlaude - Definisi dan Pengertianya|website=Quipper Campus|language=id-ID|accessdate=2023-02-25}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230225065644/https://campus.quipper.com/kampuspedia/cumlaude |date=2023-02-25 }}</ref> Dina konteks atikan, ''cumlaude'' nyaéta prédikat pangaleman anu dijieun di paguron luhur ka mahasiswa anu meunang peunteun di luhur rata-rata. Biasana mah leuwih ti 3,5 nu matak ''cumlaude'' dijieun deui bédana antara ''summa cumlaude, magna cumlaude,'' jeung ''cumlaude'' wungkul.<ref>{{Cite web|url=https://www.teknik.unpas.ac.id/blogs/apa-itu-cumlaude-dalam-kuliah/|title=Apa itu Cumlaude dalam Kuliah ? - Fakultas Teknik|website=www.teknik.unpas.ac.id|accessdate=2023-02-25}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230225065659/https://www.teknik.unpas.ac.id/blogs/apa-itu-cumlaude-dalam-kuliah/ |date=2023-02-25 }}</ref>Gelar doktor di widang teknologi pangan ditampa ti kampus anu sarua. Sanggeus lulus Nur Mahmudi ngaleukeunan dunya atikan minangka dosén sarta peneliti di Badan Pengkajian sarta Penerapan Teknologi (BPPT). Minangka peneliti Nur Mahmudi ahli di widang perméntasi susu sarta pengolahan daging.<ref name=":14">{{Cite web|url=http://muspera.menlhk.go.id/Artikel/biografi/12|title=Kementerian Lingkungan Hidup dan Kehutanan Republik Indonesia|website=muspera.menlhk.go.id|accessdate=2023-02-25}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230225020024/http://muspera.menlhk.go.id/Artikel/biografi/12 |date=2023-02-25 }}</ref> Saprak ngora kénéh ieu salaki Nur Azizah Tamhid geus dalit kalawan dunya pergerakan, utamana pergerakan mahasiswa Islam di kampus. Aktipitasna di organisasi beuki ningkat kalawan hal mekar gerakan aktiptas keislaman anu beuki marak di tanah air dina mimiti warsih 1990-an. Sumawonten posisina minangka dosen di sababaraha paguron luhur midamel raramatna beuki lega.<ref name=":14" /> Dina warsih 1998 Nur Mahmudi sarta sajumlah aktipis lain kalibet dina pamadegan Partai Keadilan. Nur Mahmudi ditunjuk minangka Presiden Partai Keadilan kahiji. Dina Pemilihan Umum warsih 1999, Nur Mahmudi kapeto minangka anggota DPR RI. Sabat anyar ngajalanan pancén minangka anggota Déwan, Presiden Abdurrahman Wahid nunjukna minangka Menteri Kahutanan sarta Perkebunan dina Kabinét Persatuan Nasional. Sanggeus kapeto minangka menteri, Nur Mahmudi mundurkeun diri ti kalungguhan Presiden Partai Keadilan. Nur Mahmudi mangrupa Menteri Kahutanan sarta Perkebunan kahiji anu dipilih dumasar wiwaha pulitik. Kasang pengker ieu migawé sajumlah kawijakan anu dicokot bénten kalawan pendahuluna anu leuwih boga muatan teknis. Dina wanci Nur Mahmudi nyekel kalungguhan minangka Menteri Kehutanan sarta Perkebunan kungsi lumangsung ngahijikeun Departemen Kehutanan sarta Departemen Pertanian. Minangka konsékuensina mangka présiden wanci éta nyaéta Abdurrahman Wahid nurunkeun Nur Mahmudi minangka Menteri Muda Kehutanan ngaliwatan Kaputusan Présiden Nomer 234/M Warsih 2000 dina sasih Agustus. Nanging kalungguhan ieu ngan diemban salila kurang leuwih tilu bulan, margi dina Nopémber Présiden Abdurrahman Wahid megatkeun pemisahan balik Departemén Kehutanan sarta Departemén Pertanian.<ref name=":14" /> Ngaranna balik wedal ka umum sanggeus dina warsih 2005 manéhna nyalonkeun diri minangka Calon Walikota Dépok sapasang pamilon kalawan Yuyun Wirasaputra. Di warsih kasebat, wasta Nur Mahmudi sarta Yuyun saleresna geus meunang pemilu walikota anu dilaksanakeun dina 26 Juni 2005 kalawan peroléhan soanten sagedé 43,9%. Maranéhanana ditetepkeun minangka pinunjul ku KPUD Dépok dina 6 Juli 2005. Nanging pengesahan kameunang maranéhanana terganjal sanggeus lawana, pasangan Badrul Kamal sarta Syihabuddin Achmad ngusulkeun gugatan ka Pengadilan Tinggi Jawa Barat. Dumasar kaputusan Pengadilan Tinggi kasebat, pasangan Badrul sarta Syihabudin dinyatakeun minangka pinunjul pemilukada Dépok. Perkara nu sarua ogé ditetepkeun ku Mahkamah Agung basa Nur Mahmudi sarta Yuyun ngusulkeun banding. Kalawan dibantuan KPUD Dépok, Mahkamah Agung saterusna megatkeun yén pinunjul pemilu nyaéta pasangan Nur Mahmudi-Yuyun.<ref name=":13" /> Manehna nyekel kalungguhan minangka Walikota Depok periode 2005-2010 sapasang kalawan Yuyun Wirasaputra. Dina Pilkada Depok 2010 maju nyalonkeun balik minangka rék robah kaayaan Walikota Depok kalawan nomer urut 3 jeung Sekretaris MUI Dépok nyaeta KH. Dr. Idris Abdus Shomad M.A. Bapa tilu anak ieu mitembeyan karir politik luhur pangrojong dikungan babatur politikna kalawan ditunjuk minangka Présiden ku jajaran pangurus Partai Keadilan dina warsih 1999. Pancén abot langsung kudu dibéréskeun, Partai Keadilan minangka partai anyar anu ditungtut pikeun éksis dina kancah perpolitikan multipartai di éra repormasi kasebat. Pancén anu dibawa jang ngamajukeun partai anyar ieu tetela sanggem ngabantun perkara anu signipikan. Dina wanci kirang ti sataun, Partai Keadilan junun ngahimpun soanten rahayat Indonésia saloba hiji palih sarta nempatkeun tujuh jalmi wawakil na di DPR RI sarta 190-an kader nyongcolang na di DPRD I sarta II di sakumna Indonésia.<ref name=":13">{{Cite web|url=https://www.merdeka.com/nur-mahmudi-ismail/profil|title=Profil - Nur Mahmudi Ismail|website=merdeka.com|language=en|accessdate=2023-02-25}}</ref> Tilas Walikota Depok dua periodé warsih 2006-2016, Nur Mahmudi Ismail dipengkuhkeun ku Badan Risét dan Inovasi Nasional (BRIN) minangka Profesor Riset Widang Teknologi Pascapanén. Jeung dua calon profesor lain, Irhan Febijanto sarta Iwan Gunawan Tejakusuma, Nur Mahmudi dikukuhkeun di Auditorium Soemitro Djojohadikoesoemo, Badan Risét dan Inovasi Nasional (BRIN), Jakarta. Dina orasi pengukuhan guru besarna, Nur Mahmudi nepikeun makalah dijudulan "Inovasi Pengolahan Pangan untuk Peningkatan Penyediaan dan Konsumsi Pangan di Indonesia." Salakina Ibu Nur Azizah ieu miharepkeun, gelar propésor anu diamanatkeun ka salakina bisa méré mangpaat jang umat. Lalaki anu wedal sarta tumuwuh gedé di kulawargi patani ieu dipengkuhkeun minangka propésor riset di Auditorium Soemitro Djojohadikoesoemo, Gedong B.J Habibie, Jakarta Pusat taun 2021.<ref name=":15">{{Cite web|url=https://wartakota.tribunnews.com/2021/09/09/nur-mahmudi-raih-profesor-riset-bidang-teknologi-pascapanen-ketahanan-pangan-nasional-belum-kokoh|title=Nur Mahmudi Raih Profesor Riset Bidang Teknologi Pascapanen, Ketahanan Pangan Nasional Belum Kokoh|website=Wartakotalive.com|language=id-ID|accessdate=2023-02-25}}</ref> Wanci dipanggihan di imahna anu tempatna Griya Tugu Asri, Cimanggis, Dépok, Jawa Barat, Nur Mahmudi ngomong, salila 20 warsih pamungkas Indonesia atos nelantarkeun bahan pangan rata-rata saloba 23-48 juta ton perwarsih mangrupi ''Food Loss and Waste'' (FLW). Sedengkeun ''Food Loss'' (FL) anu manéhna maksad nyaéta kaleungitan pangan saprak babak panén, pascapanén, pengolahan sarta pengemasan. Samentara ''Food Waste'' (FW) nyaéta kaleungitan pangan dina babak distribusi, pamasaran, penyajian sarta konsumsi.<ref>{{Cite web|url=https://langit7.id/read/3732/1/mantan-walikota-depok-nur-mahmudi-ismail-dikukuhkan-jadi-profesor-1631142577|title=Mantan Walikota Depok Nur Mahmudi Ismail Dikukuhkan Jadi Profesor|website=Langit7.id|language=id-ID|accessdate=2023-02-25}}</ref> Ti Badan Perencanaan Pangwangunan Nasional warsih 2021, jumlah ieu sacara signipikan ngurangan penyediaan pangan ku kituna tiasa matak lemah ketahanan pangan di Indonesia, ceuk Nur Mahmudi basa 2021 kaliwat. Nur Mahmudi ngomong, nyutat laporan ti ''Hunger Map'' warsih 2020, aya kénéh 5-14,9% nu nyicingan Indonesia anu ngalaman kalaparan. Nur Mahmudi méré kajéntrean, musibah kalaparan ieu jalaran ku lemahna pengolahan, distribusi sarta pamasaran pascapanén. Manéhna oge masihan conto, dina warsih 2018 aya 95.000 ton pinareup anu henteu dikokolakeun barobah kaayaan produk pangan, nanging barobah kaayaan parab ingon-ingon. Jumlah 95.000 ton pinareup para paternak kasebat dikokolakeun barobah kaayaan kéju saeutikna 10% rék ngahasilkeun sakaligus ngaronjatkeun penyediaan kéju nasional saloba 9.500 ton.<ref name=":15" /> * [[Mohammad Idris]] (2015-ayeuna) [[Gambar:Mohammad Idris - Depok.png|jmpl|Mohammad Idris]] Mohammad Idris nyaéta Wali Kota Dépok periodé 2016-2021 sarta 2021-2026. Dina période ayeuna, Mohammad Idris sapasang pamilon kalawan Imam Budi Hartono. Maranehanana kenging 55,54% soanten Pilkada Kota Dépok 2020, ngéléhkeun pasangan calon Pradi-Afifah.<ref>{{Cite web|url=https://jabar.inews.id/berita/profil-mohammad-idris-wali-kota-depok-dari-dosen-terjun-ke-dunia-politik|title=Profil Mohammad Idris, Wali Kota Depok, dari Dosen Terjun ke Dunia Politik|website=iNews.ID|language=id|accessdate=2023-02-25}}</ref> Mohammad Idris nu mangrupa politikus Partai Keadilan Sejahtera (PKS) anu kiwari janten jalmi nomer hiji di Kota Depok. Minangka Walikota, jalmi nomer hiji anu milu ngarobah beungeut Kota Depok kalawan sagala rupa wangunan luhur tingkat ieu tetela ngabogaan harta nu geus didata ku lembaga nu patalian jeung data harta banda. Ceuk data Lembaga Kekayaan Harta Pejabat Negara (LHKPN), Mohammad Idris ngalaporkeun harta bandana dina 21 Maret 2022 kaliwat. Manehna kacatet boga harta banda ngahontal 6 milyar leuwih.<ref name=":16">{{Cite web|url=https://www.suara.com/news/2022/12/14/101548/profil-mohammad-idris-wali-kota-depok-yang-ngotot-relokasi-sdn-pocin-1-ternyata-punya-harta-rp63-m|title=Profil Mohammad Idris, Wali Kota Depok yang Ngotot Relokasi SDN Pocin 1 Ternyata Punya Harta Rp6,3 M|website=suara.com|language=id|accessdate=2023-02-25}}</ref> Harta banda Mohammad Idris mangrupi taneuh sarta wangunan anu aya di Depok ngahontal Rp 4.582.002.000. Sajaba ti eta Mohammad Idris oge ngalaporkeun sababaraha tumpakan roda opat jeung roda dua seperti mobil sarta motor kalawan pangaos Rp70 juta - Rp 500 jutaan ku kituna total na ngahontal Rp 1.091.000.000. Mohammad Idris oge ngalaporkeun harta lianna saajén Rp1.550.000, kas sarta sarimbag kas saajen Rp641.957.495. Teu kacutat boga hutang piutang, Mohammad Idris boga total harta banda ngahontal Rp6.316.509.495 atawa 6,3 Miliar.<ref name=":16" /> Mohammad Idris wedal di Jakarta, 25 Juli 1961, kolotna nyaeta Abdul Shomad sarta Yumani binti Sholeh. Anjeunna wedal di golongan kulawargi religius. Akina mangrupa ajengan kakoncara di Beji, Depok, nyaeta Kyai Haji Hasbi. Mohammad Idris sakola di SD Matraman Wadas sarta lulus dina 1974. Saterusna, Mohammad Idris neruskeun SMP sarta SMA di Pondok Modern Gontor. Sanggeus tamat, Mohammad Idris menempuh atikan sarjana kalawan beasiswa di Arab Saudi. Lulus S1 Ushuluddin Dakwah, Universitas Imam Mohammad Ibnu Daud Gassim, Arab Saudi (1986) sarta neruskeun S2 di universitas kalawan jurusan sarua dina 1990. Mohammad Idris nyokot gelar S3 Sareat Tsaqofah Islamiyah, Universitas Imam Mohammad Ibnu Daud Gassim, Arab Saudi, anu rengse dina 1997.<ref>{{Cite web|url=https://www.mohammadidris.id/|title=Beranda|website=www.mohammadidris.id|language=id|accessdate=2023-02-28}}{{Dead link|date=May 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> Sanggeus ngabereskeun atikanana, Idris wangsul ka Indonesia sarta barobah kaayaan jadi dosen di sababaraha universitas. Sepertos Dosen Bimbingan Skripsi di STAI At-Taqwa Bekasi, Dosen S1 Fakultas Ilmu Dakwah sarta Ilmu Komunikasi UIN Syarif Hidayatullah, Dosen S2 sarta S3 widang studi Dakwah sarta Sajarah Peradaban UIN Syarif Hidayatullah. Dosen S2 widang Pamikiran sarta Peradaban Islam Pascasarjana UMS Surakarta, sarta Dosen S1 mata kuliah Panganteur Hukum sarta Ekonomi Syariah sarta Etika Bisnis Syariah Universitas Indonesia (UI). Dina 2004 tepi ka 2010, Idris robah kaayaan jadi Kepala Yayasan Al-Ma’had al-Aly ad-Da’wah (Sekolah Tinggi Pendidikan Da’i) di Jakarta Utara. Saterusna anjeunna kungsi jadi konsultan sareat di Sharia Consulting Center, Jakarta. Mingpin Kota Depok lalampahan kahiji Mohammad Idris mingpin Kota Depok wanci anjeunna maju barobah kaayaan calon wawakil wali dayeuh sapasang kalawan Nur Mahmudi dina Pilkada Kota Depok 2010. Maranehanana ngameunangan pemilihan eta kalawan 61,87 persen soanten. Nur Mahmudi-Mohammad Idris resmi nyekel kalungguhan periode 2010-2015. Dina Pilkada 2016, Mohammad Idris maju minangka calon Wali Kota jeung Pradi Supriatna minangka wawakil. Maranehanana kenging dina pemilihan kasebat ngelehkeun pasangan Dimas Oky Nugroho jeung Babai Suhaimi. Mohammad Idris jeung Pradi Supriatna ahirna kapeto mingpin dayeuh Depok salila lima warsih, 2016 tepi ka 2021. Lima warsih saterusna, sareng Imam Budi Hartono, anjeunna balik maju barobah kaayaan calon Wali Kota Depok. Anjeunna dipunggu ku PKS, Demokrat, sarta PPP. Idris balik meunang dina pamilon eta kalawan meunang 415.657 soanten, ngelehkeun pesaingna, nyaeta Pradi Supriatna jeung Afifah Alia. Dina Pebruari 2021, Mohammad Idris jeung Imam Budi Hartono dilantik ku Ridwan Kamil di Gedung Merdeka, Bandung sareng opat kepala daerah kapeto.<ref>{{Cite web|url=https://jabar.inews.id/berita/profil-mohammad-idris-wali-kota-depok-dari-dosen-terjun-ke-dunia-politik/4|title=Profil Mohammad Idris, Wali Kota Depok, dari Dosen Terjun ke Dunia Politik|website=iNews.ID|language=id|accessdate=2023-02-28}}</ref> [[Gambar:Kader posyandu.jpg|kiri|jmpl|Kagiatan Posyandu]] Mohammad Idris boga program kartu nu kira-kira bisa mantuan layanan pikeun masyarakat Depok. Kartu ieu diluncurkeun dina September 2021. Kartu Depok Sejahtera menyasar wargi pra-sejahtera anu geus kadata di Data Terpadu Kesejahteraan Sosial (DTKS) Kota Depok. Kartu Depok Sejahtera ngaintegrasikeun sajumlah layanan, antara lain Pelayanan Kasehatan Gratis ngaliwatan PBI-APBD Depok, Bantuan Pendidikan, Renovasi Rumah Tidak Layak Huni (RTLH), Bantuan Santunan Kematian (Sanken), jeung lain sajabana. Kawijakan lain anu direncanakeun, antawis sanes pangwangunan infrastruktur, ngabangkitkeun ekonomi, muka lapangan gawe, sarta sajabana. Pangajen Mohammad Idris geus meunangkeun sajumlah pangajen sawaktu anjeunna nyekel kalungguhan minangka Wali Kota Depok. Pangajen kasebat, diantarana ''Earth Hour Leader'' ti Gubernur Ridwan Kamil dina 2019, Lencana Pancawarsa dina Mepeling Dinten Pramuka tingkat Propinsi Jawa Kulon dina 2021. Kota Depok oge meunang sajumlah pangajen wanci kapamingpinan na, antawis sanes Kampung KB Award dari BKKBN, Kota Layak Anak (KLA) ti Kementerian Pemberdayaan Perempuan sarta Perlindungan Anak dina 2021.<ref name=":27">{{Cite web|url=https://www.mohammadidris.id/idris-dianugerahi-penghargaan-kepala-daerah-peduli-posyandu-dari-pemprov-jabar/|title=Idris Dianugerahi Penghargaan Kepala Daerah Peduli Posyandu dari Pemprov Jabar|last=Idris|first=Jurnalis|website=www.mohammadidris.id|language=id|accessdate=2023-02-28}}{{Dead link|date=May 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> Predikat opini Wajar Tanpa Pengecualian (WTP) dari Badan Pemeriksa Keuangan (BPK) Jawa Barat, dan BKN Award 2021 dari Badan Kepegawaian Nasional (BKN) kategori Implementasi Sistem Aplikasi Pelayanan Kepegawaian (SAPK) dan Pemanfaatan Computer Assisted Test (CAT). Sajumlah pangajen ti Propinsi Jawa Barat (Jabar) dihontal Pamarentah Dayeuh (Pemkot) Depok. Pangajen ti sagala rupa pasanggiri anu diayakeun Pamarentah Propinsi (Pemprov) Jabar kasebat, ditarima ku Wali Kota Depok, Mohammad Idris anu direndengan Pupuhu Tim Penggerak Pemberdayaan Karaharjaan Kulawargi (TP-PKK) Kota Depok, Indung Elly Farida dina kagiatan wisuda Sekolah Perempuan Capai Impian dan Cita-Cita (Sekoper Cinta) sakaligus mepeling Dinten Indung ka-94 tingkat Propinsi Jabar di Sport Jabar Arcamanik, Bandung.<ref name=":27" /> Kahiji, Kota Depok junun ngahontal pangajen Posyandu Award 2022 berkat pencapaian Posyandu Teratai RW 11, Kalurahan Curug, Kacamatan Cimanggis minangka jawara kahiji Pasanggiri Posyandu Tingkat Jabar. Margi eta deui, Wali Kota Depok, Mohammad Idris ngahontal pangajen minangka Kepala Daerah Peduli Posyandu, margi ngagaduhan komitmen anu kiat dina pengembangan Posyandu di Kota Depok.<ref name=":27" /> [[Gambar:BKKBN - panoramio.jpg|jmpl|Badan Kependudukan dan Keluarga Berencana Nasional]] Kadua, pangajen minangka jawara dua dina Lomba Peningkatan Peranan Wanita menuju Keluarga Sehat dan Sejahtera (P2WKSS) tingkat Propinsi Jabar warsih 2022 kategori kota. Katilu, pangajen minangka jawara kahiji dina Lomba Gerakan Keluarga Sehat, Perilaku Hidup Bersih dan Sehat (PHBS) tingkat Jabar warsih 2022. Kota Depok junun nampi sajumlah pangajen ti propinsi,anu kahiji patali jeung PHBS,posyandu sarta kagiatan Kuat Musibah anu dipingpin ku Pupuhu TP-PKK Kota Depok, Bunda Elly Farida. Minangka peraih jawara kahiji Pasanggiri Posyandu Tingkat Jabar, Kota Depok diusulkeun kanggo melaju ka kejuaraan sarupa di tingkat nasional. Ka hareupeunana Kota Depok luyu arahan ti pusat yen layanan kasehatan wargi dipusatkan ka posyandu, mangka posyandu sarta posbindu ditarekahan supados langkung caket, mangka na posyandu kedah dironjatkeun, antawis sanes fasilitasna. Pemkot Depok atos ngabantuan pikeun ngayakeun lahan pikeun posyandu anu acan boga gedong, sarta rek diwangun mimiti warsih payun. Dugi kiwari posyandu di Kota Depok anu atos tergolong teuneung ti sisi program aya kira-kira 80 persen. Kanggo posyandu anu atos tergolong teuneung ti sisi sarana prasarana (sarpras) atawa pasilitas kira-kira keneh 40 persen. Kanggo persentase pangladen posyandu anu atos teuneung ti sisi program sarta sarana prasarana pasilitas, lamun ti sarana prasarana kira-kira 40 persen. Posyandu anu atos teuneung di Kota Depok bisa dugi 80 persen.<ref name=":27" /> == Géograpi == Sacara administratip, wilayah Kota Dépok perenahna di antara dua kabupatén/kota sarta Ibukota Nagara. Kaayaan ieu nu nyieun lalakon Kota Dépok robah kaayaan ti mimiti panto gerbang anu nyambungkeun antara Jawa Barat jeung Ibukota Nagara DKI Jakarta, ogé robah kaayaan nu jadi seundak puseur dayeuh nagara, alus minangka tempat padumukan atawa minangka nu jadi seundak dina widang lianna. Ieu babatesan sacara administratip Kota Dépok: Palebah Kalér   : Propinsi DKI Jakarta dan Kabupaten Tangerang (Propinsi Banten) Palebah Kidul   : Kabupaten Bogor (Propinsi Jawa Barat) Palebah Kulon  : Kabupaten Bogor (Propinsi Jawa Barat) dan Kabupaten Tangerang (Propinsi Banten) Palebah Wétan : Kabupaten Bekasi dan Kabupaten Bogor (Propinsi Jawa Barat)<ref name=":3">{{Cite web|url=https://www.geografi.org/2022/02/geografi-kota-depok.html|title=Geografi Kota Depok|last=Geografi|first=Pusat Studi|website=Geografi.org|language=id|accessdate=2023-02-20}}</ref> [[Gambar:KITLV - 37336 - Demmeni, J. - Tulp, De - Haarlem - The Cisadane (Ci Sadane) River with Mount Salak in the background - 1911.tif|kiri|jmpl|Walungan Cisadane Jaman Walanda]] Lamun ditilik deui, sacara astronomis Kota Dépok perenahna dina koordinat 6° 19’00’’ - 6° 28’00’’ Lintang Kidul sarta 106° 43’00’’ - 106° 55’00’’ Bujur Wetan. Wangkid wilayahnya sacara geografis berbatasan langsung kalawan Kota Jakarta atawa aya dina lingkungan strategis Jabotabék. Béntang alam Kota Dépok ti Kidul ka Kalér mangrupa wewengkon dataran pendék - perbukitan ngabogaan gelombang lemah, kalawan élepasi antara 50 dugi 140 meter di luhur permukaan laut, kalawan kemiringan lampingna kurang ti 15%. Kota Dépok minangka wilayah pangorana di Jawa Barat, ngabogaan lega wilayah kira-kira 200,29 km2. Kaayaan géograpisna dilengkahan ku walungan-walungan ageung nyaéta Walungan Ciliwung, Walungan Cisadané sarta 13 sub Satuan Wilayah Aliran Walungan. Di sinjang éta aya deui 26 aliran walungan. <ref name=":3" /> Data lega dinya dina warsih 2005 sagedé 169,68 ha, kalawan kualitas cai rata-rata goréng alatan geus kacemar ku runtah. Kaayaan topograpi mangrupi dataran pendék ngandung gelombang kalawan kemiringan lamping anu landai. Nu matak masalah caah di sababaraha wilayah, utamana wewengkon cekungan antawis sababaraha walungan anu ngocor ti kidul nuju kalér, nyaéta Kali Angké, Walungan Ciliwung, Walungan Pesanggrahan jeung Walungan Cikéas. ====== Sumber Daya Lahan ====== Asal tanagi lahan Kota Dépok ngalaman tekanan saluyu kalawan hal mekar dayeuh anu sakitu pesat. Dumasar Analisis Data Repisi ti RT jeung RW Kota Dépok (basa warsih 2000-2010) ngeunaan pemanfaatan rohang dayeuh. Wewengkon pemukiman dina taun 2005 ngahontal 8.915.09 ha (44,31%) ti total pemanpaatan rohang Kota Dépok. Dina warsih 2005 wewengkon kabuka héjo kacatet 10.106, 14 ha (50,23%) ti lega wilayah Dépok atawa lumangsung penyusutan sagedé 0.93% ti data taun 2000.<ref name=":4">{{Cite web|url=https://www.depok.go.id/geografi|title=Portal Resmi Pemerintah Kota Depok|website=www.depok.go.id|accessdate=2023-02-21}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230221064303/https://www.depok.go.id/geografi |date=2023-02-21 }}</ref> Beuki ngaluhuran tutupan taneuh eta, boga pangaweruh ka penurunan kaayaan alam Kota Dépok. Utamana jalaran tekanan ti pemanpaatan lahan kanggo kagiatan pemukiman anu ngahontal langkung ti 44, 31% ti lega wilayah dayeuh. Lega wewengkon kabangun warsih 2005 ngahontal 10.013,86 ha (49,77%) ti lega wilayah Kota Depok, atawa ningkat 3,59% ti data warsih 2000. Lega wewengkon kabangun dugi kalawan warsih 2010 diproyeksikeun ngahontal 10.720,59 ha (53,28%) atawa ningkat 3,63% ti data warsih 2005. Nambahan keneh tina lega rohangan kabuka hejo ''(ruang terbuka hijau)'' dina warsih 2010 diproyéksikeun salega 9.399,41 ha (46,72%) atawa ngurangan 3,63% ti warsih 2005. Diprediksikeun dina warsih 2010, ti 53,28% total lega wewengkon terbangun, ampir 45,49% bade katutup ku padumukan sarta pilemburan. Jasa sarta perdagangan bade nutupan 2,96% total lega dayeuh, industri 2,08% total lega dayeuh, atikan luhur 1,49% total lega dayeuh, sarta wewengkon husus 1,27% total lega dayeuh.<ref name=":4" /> Beuki luhurna jumlah tutupan permukaan taneuh kasebat, ditambah kalawan robahna kadudukan saluran irigasi, nyieun robah kaayaan saluran drainase. Diprediksikeun bakal matak lumangsung kuyumbang sarta caah di sababaraha wewengkon, anu dampakna ka panurunan kaayaan Kota Depok. Kira-kira pangwangunan tatanen pepelakan pangan di Kota Depok di mangsa engke nyanghareupan hiji kaayaan, di mana lahan serang rek beuki sempit. Dina warsih 2010 kira-kira lahan serang bade ngaleutikan lamun dibandingkeun kaayaan ayeuna. Penyempitan anu nu mawi parna lumangsung dina lahan serang tadah hujan, disusul serang irigasi basajan Pekerjaan Umum (PU). ====== Sumber Daya Cai ====== Kota Dépok ngabogaan asal tanagi cai anu diwangun ti dua asal walungan dinya. Umumna, walungan-walungan di Kota Dépok lebet ka jero dua hijian wilayah walungan ageung, walungan [[Ciliwung]] sarta [[Cisadane]]. Walungan-walungan kasebat dibagi deui barobah kaayaan 13 hijian wilayah aliran walungan, di antarana Ciliwung, Kali Anyar, Pesanggrahan, [[Angké, Tambora, Jakarta Kulon|Angke]], Sugutamu, [[Cipinang Muara, Jatinegara, Jakarta Wétan|Cipinang]], Cijantung, [[Sunter Jaya, Tanjung Priok, Jakarta Kalér|Sunter]], [[Krukut, Limo, Dépok|Krukut]], Saluran Cabang Kulon, Saluran Cabang Tengah jeung Walungan Caringin. Kota Dépok ngabogaan 25 dinya anu sumebar di wilayah wetan, kulon, sarta tengah. Lega sakabeh dinya anu aya di Kota Dépok dumasar data warsih 2005 nyaeta salega 169,68 ha, atawa kira-kira 0,84% lega Kota Dépok. Jejero dinya pariatif antawis 1 dugi 4 meter, kalawan kualitas cai anu nu mawi awon aya dina Situ [[Gadog, Mégamendung, Bogor|Gadog]] sarta Rawa Besar Jabi penurunan kualitas cai, wewengkon dinya oge ngalaman degradasi lega taneuh matak beuki sempit. Pangwangunan lalaukan di Kota Dépok ogé nyanghareupan masalah anu samrua kalawan tatanen pepelakan pangan, nyaeta penyempitan lahan cai balong. Dumasar data warsih 2005, lega aréal cai balong nyaéta 242,21 ha dibandingkeun dina warsih 2000 salega 290,54 ha.<ref>{{Cite web|url=https://badan-penghubung.jabarprov.go.id/potensi-kota-depok/|title=KONDISI GEOGRAFIS|last=Jawa Barat|first=Pemerintah Provinsi|website=Badan Penghubung Pemerintah Provinsi Jawa Barat|publisher=Badan Penghubung Pemerintah Provinsi Jawa Barat|accessdate=21 Februari 2023}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230221065932/https://badan-penghubung.jabarprov.go.id/potensi-kota-depok/ |date=2023-02-21 }}</ref> == Ékonomi == Pertumbuhan ékonomi nembongkeun tepi ka mana aktipitas perékonomian rék ngahasilkeun tambahan panghasilan masyarakat dina hiji periode nu tangtu. Pertumbuhan ékonomi anu luhur tétéla ogé matak ngalegaana katimpangan antara golongan ékonomi masyarakat sarta kesenjangan anteur wewengkon. Ketimpangan ieu matak kecemburuan sosial sarta ékonomi. Rata-rata pertumbuhan ékonomi di Kota Dépok salila periode 2011- 2019 nyaeta 7.04. Angka kasebat sacara makro tiasa disebutkeun cekap junun ngusikkeun kikiping perékonomian sarta ngabogaan struktur perékonomian anu kiat.<ref name=":5" /> [[Gambar:Pasar Tumpah Jalan Juanda Depok.jpg|kiri|jmpl|Aktipitas Ékonomi Matak Macét di Pasar Tumpah Jalan Juanda Dépok]] Nanging kalawan kitu kaayaanana pandemik Covid-19 anu geus lumangsung saprak Maret 2020, pamarentah Kota Dépok perlu ngalakukeun épaluasi ka kaberhasilan pangwangunan ékonomi kasebat kanggo ningali karaharjaan balaréa aya anu ningkat, aya oge anu nurun, ogé nempo ketimpangan antar golongan balaréa aya anu ningkat, aya ogé anu nurun dina warsih 2020 ieu. Jang nempo perkawis kasebat tinangtu diperlukeun pakakas jang ngukur ketimpangan kasebat diantarana kalawan ngagunakeun kieu ratio sarta ukuran katimpangan nurutkeun bank dunya [[World Bank|''(World Bank)'']].<ref name=":6">{{Cite web|url=https://smartcity.depok.go.id/Home/berita_detail/pertumbuhan-ekonomi-kota-depok|title=Depok Smart City|website=smartcity.depok.go.id|accessdate=2023-02-22}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230222075537/https://smartcity.depok.go.id/Home/berita_detail/pertumbuhan-ekonomi-kota-depok |date=2023-02-22 }}</ref> ''World Bank'' wedal alatan anjlokna ékonomi dunya réngsé Perang Dunya II. Lembaga perbankan internasional ieu mikeun bantuan pinjaman duit, panalungtikan, dugi konsultasi jang nagara ngembang. Tepi ka ayeuna, kacatet aya 189 nagara anu kagabung robah kaayaan anggota Bank Dunya. Bank Dunya dijieun kalawan tujuan ngentaskeun kamiskinan di sagala rupa nagara nu pendapatan kapita pendék. Nurutkeun ceuk Kamus Britannica, Bank Dunya nyaéta organisasi skala global anu boga apiliasi kalawan Perserikatan Bangsa-Bangsa (PBB). Bank Dunya dijieun jang ngabiayaan proyék-proyék pangwangunan ekonomi dina nagara anggota. Kantor pusat Bank Dunya sorangan tempatna Washington DC, Amerika Sarikat.<ref>{{Cite web|url=https://bisnis.tempo.co/read/1686577/profil-singkat-sri-mulyani-menteri-keuangan-indonesia-dan-riwayat-pekerjaannya|title=Profil Singkat Sri Mulyani, Menteri Keuangan Indonesia dan Riwayat Pekerjaannya|last=gandhi|first=Grace|website=Tempo|language=en|accessdate=2023-02-22}}</ref> Proyeksi pengeluaran perkapita persasih nurutkeun jumplukan pengeluaran di Kota Dépok jang warsih 2021. Rata-rata pengeluaran jumplukan 10 persén panghandapna nyaeta sajumlah Rp.711.313,9 perkapita persasih. Pengeluaran minimum dina jumplukan ieu kacatet sagede Rp.408.473,5 perkapita persasih sarta pengeluaran maksimumna sagedé Rp.865.405,9 perjalmi saban sasihna. Gedéna pengeluaran ningkat kalawan ngaluhuran ogé jumplukan pengeluaran. Rata-rata pengeluaran dina jumplukan 10 persén pangluhurna nyaeta sagedé Rp.6.741.850 perkapita persasih, naék ampir 1.7 kali lipet dibandingkeun jumplukan pengeluaran di handapna anu sagedé Rp.3.985.724 perjelema persasih. Pengeluaran minimum dina jumplukan ieu kacatet sagede Rp.4.661.665 perkapita persasih sarta pengeluaran maksimumna sagedé Rp.31.401.770 perjelema saban sasihna.<ref name=":6" /> [[Gambar:World Bank H building, Washington.jpg|jmpl|Wangunan World Bank di Washington]] Salah sahiji indikator perékonomian dina hiji wilayah nyaéta PDRB atawa Produk Doméstik Régional Bruto. Dumasar komposisi PDRB nurutkeun sektoral tiasa dipikanyaho struktur perékonomian hiji wilayah. Sedengkeun parobahan PDRB luhur dasar pangaos konstan ti wanci ka wanci némbongkeun badagna laju pertumbuhan ékonomi. Badagna proyeksi PDRB Kota Depok dasarna pangaos lumangsung warsih 2020 Rp.70.580.213 samentara dina warsih 2021 diproyéksi kira-kira Rp.71.017.810.<ref name=":7">{{Cite web|url=https://depokkota.bps.go.id/statictable.html|title=Badan Pusat Statistik Kota Depok|website=depokkota.bps.go.id|accessdate=2023-02-22}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230222073255/https://depokkota.bps.go.id/statictable.html |date=2023-02-22 }}</ref> Ti jumlah kasebat, sumbangan pangbadagna dihasilkeun ku kategori industri pengolahan, perdagangan ageung sarta eceran jeung kategori konstruksi. Pertumbuhan ekonomi mangrupa salah sahiji ukuran ti pangwangunan anu geus dilaksanakeun ku hiji wewengkon, hususna pangwangunan dina widang ekonomi. Pertumbuhan kasebat mangrupa agregat ti pertumbuhan di saban séktor ékonomi anu aya. Pikeun saban wewengkon, indikator ieu diperlukeun pisan pikeun ngukur keberhasilan pangwangunan anu geus dihontal, sarta kapaké pikeun nangtukeun arah pangwangunan di mangsa anu rék dongkap dumasar kana data BPS [[Badan Pusat Statistik|(Badan Pusat Statistik)]] taun 2001.<ref name=":7" /> Perékonomian Kota Dépok warsih 2020 ngalaman penurunan drastis pisan alatan pandemi Covid-19. Laju pertumbuhan PDRB Dayeuh Depok warsih 2020 ngahontal -1.92 persén, perkawis ieu henteu ngan lumangsung di Kota Depok nanging lumangsung dina dayeuh atawa kabupatén di Jawa Barat. Saprak kuartal kahiji Covid-19 wedal di Indonesia dina mimiti Maret 2020, kaayaan perékonomian Indonesia ngalaman penurunan pisan henteu terkecuali perekonomian di Kota Depok. Umumna, pandemi Covid-19 kabuktian geus nahan laju pertumbuhan ékonomi (LPE) Indonesia saprak triwulan I hususna taun 2020. ''World Bank'' atawa bank dunya nyieun proyéksi nambahan ékonomi Indonesia warsih 2021 aya dina level 4,4% ''(year on year/yoy)'' leuheung kénéh lamun dibandingkeun perkiraan pertumbuhan ékonomi Indonesia dina 2020 aya dina kisaran -2,0 tepi ka angka -1,6 persén. Samentara perkiraan pamaréntah pertumbuhan ekonomi Indonesia dina 2021 antara 4.5% sarta 5.5%. Ku kituna laju pertumbuhan PDRB Kota Depok warsih 2021 diprediksi ngalaman kanaékan dibandingkeun warsih 2020.<ref name=":9">{{Cite web|url=https://fiskal.kemenkeu.go.id/informasi-publik/berita-fiskal?x=64|title=Badan Kebijakan Fiskal - Berita Fiskal|website=fiskal.kemenkeu.go.id|accessdate=2023-02-22}}</ref> Lolobana, nu nyicingan dina jumplukan 10 persen posisi ekonomi terbawah sarta jumplukan 10 persen pengeluaran pangluhurna ngajadikeun sektor jasa sarta lianna minangka lapang usahana. Sektor Perdagangan, hotel, sarta imah butuh mangrupa lapang usaha pangluhurna kadua ti kadua jumplukan pengeluaran kalawan persentasenya nyaeta 27,42% jang jumplukan 10 persen pengeluaran terendah sarta 15,21 persén jang nempokeun jumplukan 10 persen pengeluaran teratas. Sektor Pertambangan sarta penggalian barobah kaayaan lapang usaha numawi pendék diantara sadaya sektor lapang usaha anu aya. ====== [[Indeks Gini]] Kota Dépok Taun 2021 ====== Indeks Gini nyaéta ukuran kemerataan panghasilan anu diétang dumasar kelas panghasilan. Angka koepisien kieu perenahna antawis enol anu nempokeun kamerataan sampurna sarta hiji anu ngagambarkeun ketidakmerataan sampurna. Indeks Gini dipaké pikeun ngukur tingkat ketimpangan panghasilan hiji wilayah sacara menyeluruh.<ref>{{Cite web|url=https://lokadata.beritagar.id/chart/preview/indeks-gini-di-indonesia-menurut-daerah-1482486943|title=Indeks Gini di Indonesia menurut daerah|website=https://lokadata.beritagar.id/|language=id|accessdate=2023-02-22}}{{Dead link|date=April 2024 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> Indeks Gini kisarana antara 0 dugi 1. Lamun koepisien Gini bernilai 0 hartina pemerataan sampurna, sedengkeun lamun bernilai 1 hartina ketimpangan leres-leres sampurna lumangsung. Lamun angka nu dipintonkeun Indeks Gini, kurang ti 0,3 asup kana kategori katimpangan “rendah”; angkana antara 0,3 dugi 0 5 nu mana asup kana kategori ketimpangan “moderat”; sarta lamun angkana leuwih gedé ti 0,5 aya dina ketimpangan “tinggi”.<ref>{{Cite web|url=https://pojokperekonomian.grobogan.go.id/info-ekonomi/ekonomi-regional-grobogan/232-tingkat-ketimpangan-indeks-gini-2|title=Tingkat Ketimpangan (Indeks Gini) - Pojok Ekonomi|website=pojokperekonomian.grobogan.go.id|accessdate=2023-02-22}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230407205141/https://pojokperekonomian.grobogan.go.id/info-ekonomi/ekonomi-regional-grobogan/232-tingkat-ketimpangan-indeks-gini-2 |date=2023-04-07 }}</ref> Dumasar kana itungan proyeksi pengeluaran perkapita perbulan di Kota Depok warsih 2021, aya kira-kira 212.020 jiwa ti jumlah nu nyicingan Kota Depok anu rata-rata pengeluaran perkapita persasih pangrendahna aya di Rp.711.314. Sedengkeun aya 209.031 jiwa anu rata-rata pengeluaran perkapita perbulan pangluhurna aya di Rp.6.741.850. Indeks Kieu minangka indikator kanggo ngukur ketimpangan panghasilan di Kota Depok dina warsih 2021 kacatet sagede 0,354. Dibandingkeun kalawan Indeks Gini warsih 2019 (0,344) sarta 2020 (0,42), mangka Indeks Gini Kota Depok ngalaman kanaekan. Dumasar data anu dirilis ti biro pusat statistik, Maret 2021 tingkat ketimpangan pengeluaran nu nyicingan Indonesia anu diukur ku Indeks Gini nyaeta sagede 0,384. Ku kituna kaayaan ketimpangan di Kota Depok langkung pendek dibandingkeun Nasional. Nanging Indeks Gini Kota Depok warsih 2021 ieu, lebet keneh dina kategori ketimpangan nuju. Perkawis ieu dirojong kalawan data ti World Bank.<ref name=":9" /> Salah sahiji kriteria kesenjangan anu diukur ku World Bank nyaeta kalawan ningali persentase pengeluaran anu dipigawe ku 40% nu nyicingan berpendapatan terendah ka total pengeluaran di hiji wilayah. Dina prinsipna, kriteria bank dunya ngabagi nu nyicingan ka jero 3 (tilu) jumplukan panghasilan jumlahna 40% jumplukan nu nyicingan boga pendapatan pendek, 40% jumplukan nu nyicingan berpendapatan lain sarta 20% jumplukan berpendapatan luhur. Lamun ketimpangan ditingali dumasar ukuran World Bank, dina Warsih 2021 di Kota Depok jumplukan pengeluaran 40% terendah persentase pengeluarana sagede 18,2% kalawan proporsi jumlah nu nyicingan dina jumplukan ieu 842.976 jiwa jeung rata-rata pengeluaran persasih perkapitana saukuran Rp.1.134.532.<ref name=":9" /> === Sosial Kamasyarakatan === Kota Depok nu kasohor ku lambang Kota Balingbing dipikawanoh ku kabeungharan budaya, etnik, jeung latar belakang para pendatang sabab ieu dayeuh ayana di antara dua wewengkon strategis: Jawa Barat jeung ibukota nagara, Jakarta. Budaya Kota Depok, nuturkeun ka babona, salah sahijina nyaeta budaya Betawi. Akar budaya urang Depok sarua sakumaha babona Betawi tea, dumasar kana kaluhuran sistem kekerabatan patrilineal, kalawan kulawargi batih minangka posisi sosial anu pangleutikna.<ref name=":5">{{Cite web|url=https://www.depok.go.id/seni-budaya|title=Portal Resmi Pemerintah Kota Depok|website=www.depok.go.id|accessdate=2023-02-21}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230221090646/https://www.depok.go.id/seni-budaya |date=2023-02-21 }}</ref> Maranehanana ngabogaan kabiasaan kanggo cicing dina hiji areal kalawan wargi-wargi anu seketurunan keneh dina hiji imah. Lantaran eta, balarea Depok ngabogaan rasa kakulawargaan anu reukeut pisan. Kasenian sarta budaya Kota Depok anu dipikawanoh ayeuna ngabogaan ciri has numutkeun adat Melayu minangka pusaka anu kudu dilanggengkeun. Ngarujuk dina sajarah pelestarian budayana, aya sababaraha pusaka kasenian sarta budaya anu bobogaan balarea Kota Depok di antarana: [[Gong Sibolong|'''Gong Sibolong''']] Mangrupakeun gamelan has Depok nu kaasup pusaka budaya lain banda anu mangrupa pangiring kasenian wewengkon saperti jaipong, wayang kulit Betawi dugi Tayuban. Sipatna kaitung unik, kalawan nuansa suling terompet Sunda anu kiat sarta biasana dipirig kalawan tatabuhan kendang sarta gamelan kalawan sarantos anu robih-robah. Pakakas musik anu dianggo dina pintonan Gong Sibolong nyaeta hiji set kendang, dua set saron, hiji set keromong, hiji set kedemung, hiji set kenong, hiji terompet, hiji set gong, rebab, sarta gambang.<ref>{{Cite web|url=https://www.kebudayaanbetawi.com/1983/akar-budaya-orang-depok/|title=Akar Budaya Orang Depok|website=kebudayaanbetawi.com|language=en-US|accessdate=2023-02-21}}</ref> [[Rebut Dandang|'''Rebut Dandang''']] Acara ieu biasana mangrupakeun haturan talari pesta pernikahan Betawi. Biasana dipirig alunan musik tradisional sepertos tanjidor sarta gambang kromong. Salila atraksi lumangsung, jawara ti pihak pangenten putri usaha ngabela dandang anu dipangku samentara jawara ti mempelai putri usaha ngarebut dandang. Jawara ti pihak mempelai putra kedah bisa meunangkeun sarta junun ngarebut dandang kasebat.<ref name=":5" /> '''[[Marawis]]/[[Hadro|Hadroh]]''' [[Gambar:Pemain Rebana.jpg|kiri|jmpl|Pamaen Rebana]] Seni musik mawaris biasana nyondong dina runtuyan acara pengiring sholawat Islam dina komunitas balarea Depok. Sapalih umat Islam di sakumna dunya, kaasup Indonesia, mikawanoh rupi kasidah Maulid Habsyi, Diba', Burdah, sarta Barzanji. Sadaya syair sarta pada-pada anu aya dina kasidah maulid eta ditujukeun kanggo ngagungkeun sarta muji kemuliaan Rasulullah SAW. Sapanjang sajarahna,pembacaan syair-syair maulid kasebat biasana nu mawi sering dilaksanakeun dina sasih Rabiul Mimiti, nyaeta sasih kalahiran Muhammad SAW.<ref>{{Cite web|url=https://republika.co.id/berita//no-channel/09/04/06/42087-marawis-seni-musik-tabuh-islam|title=Marawis Seni Musik Tabuh Islam|website=Republika Online|language=id|accessdate=2023-02-21}}{{Dead link|date=April 2023 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> Sarta, syair-syair eta dibaca kalawan merenungi hartos sarta hikmah anu kaeusi di jerona. Dina hal mekarna, babacaan syair-syair maulid ieu lain saukur dibaca kalawan lantunan nada ti sungut. Nanging dipirig kalawan sajumlah pakakas musik kasidah, sepertos kendang, tamborin, harmonika, sarta lianna. Kalawan bantuan pakakas musik ieu, mepeling sarta pembacaan syair maulid eta barobah kaayaan beuki semarak sarta metot. Ti dieu saterusna wedal istilah kasidah, gambus, marawis, sarta lianna. Babacaan syair-syair maulid anu diiringan kalawan pakakas musik ieu ceunah mangrupa produk awit musik Islam anu ngembang ti taneuh Arab.<ref>{{Cite web|url=https://republika.co.id/share/rnox6s313|title=Mengenal Sejarah Marawis|website=Republika Online|language=id|accessdate=2023-02-21}}</ref> [[Tarian Has Depok|'''Tarian Has Depok''']] Budaya Kota Depok, nuturkeun ka babona, salah sahijina nyaeta budaya Betawi. Akar budaya urang Depok sarua sakumaha babona Betawi tea, dumasar kana kaluhuran sistem kekerabatan patrilineal, kalawan kulawargi batih minangka posisi sosial anu pangleutikna. Maranehanana ngabogaan kabiasaan kanggo cicing dina hiji areal kalawan wargi-wargi anu seketurunan keneh dina hiji imah. Lantaran eta, balarea Depok ngabogaan rasa kakulawargaan anu reukeut pisan. Kasenian sarta budaya Kota Depok anu dipikawanoh ayeuna ngabogaan ciri has numutkeun adat Melayu.<ref name=":5" /> * '''Tarian Godeg Ayu''' Ibing Godeg Ayu mangrupa ibing kreasi anu berpijak ti kasenian topeng awit Cisalak, Depok. Panyipta Ibing Godeg Ayu nyaeta Wulandari S.Sn ti Sanggar Ibing Ayodya Pala. Tarian kasebat ngagambarkeun dinamika kahirupan mojang anu nyejek sawawa kalawan kodratna anu has. * '''Tarian Topeng Cisalak''' Wasta Topeng Cisalak sorangan dibere kolotna dumasar tempat cicing sarta kasenian topeng ngembang wanci eta di Lembur Cisalak, Cimanggis, Depok, Jawa Barat. Padahal mimiti wedal warsih 1918 Kedok Cisalak namina topeng Kinang ku dua pelopor nyaeta Djioen sarta Mak Kinang. * '''Tarian Nayuban''' Tarian Nayuban, mangrupa pamidangan tarian has kawit Tanah Baru, Depok, anu mangrupa cikal bakal Tarian Doger Karawang, sarta jaipongan Jawa Barat * '''Tarian D'Gol (Depok Go Lincah)''' Tarian anu ngagambarkeun kelincahan anak-anak di Kota Depok. D'GAWANG mangrupa singgetan ti sanggem Depok Go Lincah, anu dibere judul ku Walikota Depok, Bapa Idris Abdul Shomad, Lc., M.A, dina warsih 2019. Tarian ieu bernuansa Islam. * '''Tarian Greget Mpok''' Tarian Greget Mpok megambarkeun dinamika pergaulan has rumaja putri Betawi hususna di Kota Depok. * '''Tarian Jari Manis''' Tarian Jari Manis mangrupa singgetan ti ''Jangan Iri Manis.'' Tarian ieu mangrupa hiji karya anu dasarna tina tarian cokek. Tarian Greget Mpok sarta Tarian Jari Manis dipidangkeun dina acara HUT ka 22 Kota Depok.<ref>{{Cite web|url=https://www.kebudayaanbetawi.com/1983/akar-budaya-orang-depok/|title=Akar Budaya Orang Depok {{!}} kebudayaanbetawi.com|website=www.kebudayaanbetawi.com|language=en-US|accessdate=2023-02-21}}</ref> === Kadaharan Has === [[Gambar:Stamp of Indonesia - 2002 - Colnect 265929 - Belimbing manis - Averrhoa carambola.jpeg|kiri|jmpl|Balingbing dina Prangko 2002]] ====== Balingbing ====== Minangka ikon Kota Dépok, teras dikembangkeun minangka salah sahiji produk hortikultura unggulan Kota Dépok. Sagala rupa sajian has nu bahan dasar balingbing saperti dodol balingbing, jus balingbing, dodol jeung jus jambu beureum bisa gampang kapangih di Kota Dépok. Aya ngarana Koperasi Usaha Sareng Harepan Sejahtera Langgeng nyaéta awak usaha anu fokus dina migawé kadaharan atawa ogé supenir has Kota Dépok. Oléh-oléh ayana di wewengkon Sawangan nu mana tamu bisa nganjang pikeun milih naon waé anu rék dibantun wangsul minangka oléh-oléh has ti dieu.<ref>{{Cite web|url=https://badan-penghubung.jabarprov.go.id/makanan-olahan-belimbing/|title=Makanan Olahan Belimbing Khas Depok|last=Badan Penghubung|first=Provinsi Jawa Barat|website=Makanan Olahan Belimbing|publisher=Badan Penghubung Provinsi Jawa Barat|accessdate=21 Februari 2023}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230221070930/https://badan-penghubung.jabarprov.go.id/makanan-olahan-belimbing/ |date=2023-02-21 }}</ref> Dodol balingbing Dépok salah sahiji kuliner has nu bener dijieun tina buah balingbing, lain saukur ngaranna waé. Dijieuna ku cara dikulub kalawan sagala rupa bahan dasar buah balingbing seger anu dicampur gula, santan kalapa nu geus bentuk cipati sarta tipung beas ketan minangka ngabentuk cipta rasa anu has ti dodol. Nanging, ngabedakeun dodol balingbing has Depok kalawan dodol has wewengkon lianna nyaéta tékstur dodolna. Dodol balingbing Dépok henteu kenyal pisan kawas dodol lain sabab ku kituna supaya boga tékstur lembut pikeun gampil digayem. Segerna buah balingbing ogé bisa dirasakeun di unggal gégélan dodol Dépok ieu. Salian ti dodol, aya ogé sirop balingbing nyaéta runtuyan kénging kréatipitas produksi UMKM balingbing anu has ti Dépok. Rasana haseum sarta amis anu cocog ditinyuh kalawan sagelas és batu. Produk oléh-oléh Dépok ieu bakal jarang manggihan di pasaran margi perasa balingbing henteu metot teuing kanggo diproduksi jang pabrik-pabrik di Depok. Lamun geus meuli sabotol sirop balingbing ieu, biasana tamu bisa langsung neundeun di kulkas atawa suhu rohangan anu dibongbolongankeun dina bungkusan sirop.<ref>{{Cite web|url=https://travel.tempo.co/read/1691338/7-makanan-khas-kota-depok-lezat-dan-legit-yang-harus-anda-coba|title=7 Makanan Khas Kota Depok Lezat dan Legit yang Harus Anda Coba|last=Chairunnisa|first=Ninis|website=Tempo|language=en|accessdate=2023-02-21}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230221110023/https://travel.tempo.co/read/1691338/7-makanan-khas-kota-depok-lezat-dan-legit-yang-harus-anda-coba |date=2023-02-21 }}</ref> [[Gambar:Kue Nastar.jpg|jmpl|Kueh Nastar]] ====== Nastar Balingbing ====== Kuéh has boboran ieu tétéla bisa maju pisan di Dépok sabab maké eusi tina balingbing. Biasana nastar dieusian selé ganas sepertos biasana, ibu-ibu anu kreatip di dayeuh ieu malahan ngagantina kalawan selé balingbing. Dina mimitina ieu stok buah balingbing anu sakitu langkung wanci usum panén ku kituna balarea di dayeuh ieu boga usaha ngamangpaatkeun supaya teu mubazir. Saha baé nu néang produk gayemeun bakal beuki utamana ku para wisatawan jang dijieun oléh-oléh. Kuéh paranti susuguh ieu cocog pikeun saha baé anu hayang ngasaan pariasi nastar anu béda nanging teu éléh ngeunahna ti nastar biasa.<ref name=":8">{{Cite web|url=https://salsawisata.com/makanan-khas-depok/|title=15 Macam Makanan Khas Depok yang Lezat dan Terkenal|last=Nahal|first=An|website=Salsa Wisata|language=id|accessdate=2023-02-22}}</ref> ====== Dodol Jambu Kulutuk ====== Jabi buah balingbing, jambu kulutuk ogé kaasup buah anu gampil kapanggih di wewengkon Kota Depok. Ieu alesanna matak dijieun kuliner unik tina bungbuahan salian ti balingbing. Henteu ngan saukur boga rasa ngeunah, dodol jambu kulutuk ogé ngabogaan seueur mangpaat kaséhatan sarua kawas buah jambu kulutuk. Mangpaatna jang nungkulan sembelit, diaré, dugi nyieun stabil tekanan getih. Nanging tangtos waé susuguh ieu jang tujuan lalandong lain léngkah margi wisatawan angger kudu konsultasi kalawan tanagi médis. Leupas ti mangpaat kasebat, dodol jambu kulutuk cocog pisan dijieun oleh-oleh wisatawan sabab pangaosna anu kahontal sarta rasana ngeunah.<ref name=":8" /> [[Gambar:Basel rumput laut.jpg|kiri|jmpl|Budidaya Rumput Laut]] ====== Jus Rumput Laut ====== Kuliner has lainna nu bisa jang oléh-oléh ti Dépok jang rékomendasi wisatawan nyaéta jus rumput laut. Rasana matak seger sarta mangpaat kaséhatana ogé cukup gedé ngemut rumput laut nyaéta boga kandungan antioksidan, serat, sarta vitamin A, E jeung C. Kandungan antioksidana bisa nangtayungan salira urang ti pangaruh goréng radikal bébas alatan polusi lingkungan sarta gaya hirup kurang séhat. Samentara kandungan sagala rupa pitaminna bisa ngajagi kasehatan sarta ngarojong kalancara organ-organ awak. Sajabi tina konsumsi sorangan bisa ogé minangka oléh-oléh.<ref name=":8" /> ====== Emping Melinjo Depok ====== Lain sambarang emping sabab ieu mah béda has Depok nu mana ogé has Betawi nu biasa didahar jeung gado-gado. Emping has Dépok ngagaduhan ciri has sorangan. Dahareun has kasebat nyaéta varian rasana anu béda-béda sarta bisa pilih luyu seléra. Ieu antara lain emping asin pelem, emping amis, dugi emping lada. Sababaraha produsén emping ogé nyieun kreasi jang nyadiakeun rupa-rupa rasa anu beuki loba. Henteu ngan rasana anu pariatip, dahareun has Dépok ieu oge sadia dina sagala rupa ukuran. Wisatawan bisa ngasaanna minangka dahareun anu maturan kewilujengan jeung kulawargi, atawa minangka gantina kurupuk sabat ngadahar.<ref name=":8" /> ====== Perkedél Bakar ====== Olahan perkedel anu umum urang kenal biasana nyaéta perkedel goréng. Nanging di Dépok aya susuguh has nyaéta perkedél bakar atawa perkedél panggang anu ngeunah kakoncara. Teu jauh kalawan kuliner perkedél umumna, bahan lulugu, poko perkedél panggang diwangun ti kentang tutu, rempah-rempah, sarta daging cacag. Anu rada bénten di dieu nyaeta tambahan pinareup dina adonan sarta cara pengolahannya anu ngagunakeun open. Hasilna nyaéta kuliner perkedel anu aromana seungit, rasana pelem sarta raos, sarta téksturna anu legit matak deudeuieun. Tétéla kuliner unik anu hiji ieu mangrupa pusaka saurang Belanda namina Cornelis Chastelein anu ngawasa dina mangsa kolonial.<ref>{{Cite web|url=https://www.astronauts.id/blog/makanan-khas-yang-bisa-kamu-coba-saat-mengunjungi-kota-depok/|title=9 Makanan Khas yang Bisa Kamu Coba Saat Mengunjungi Kota Depok|last=Wahyu|first=Arie|website=Official Astronauts Blog|language=en-US|accessdate=2023-02-23}}</ref> ====== Péyék Galé ====== Sakolebat bentukna ngageuing urang kana kulinér kembang goyang anu rangu sarta rasana amis. Nanging alih-alih amis, kembang goyang anu hiji ieu malahan pelem kalawan parian rasa anu rupa-rupa. Jabi peyek kacang anu umum, peyek gale has Depok oge sadia dina varian peyek bayem, péyék rebon, peyek wijén, sarta sajabana. ====== Biskuit Témma ====== Lamun biasana biskuit ngagunakeun bahan dasar tipung tarigu, biskuit témma ngagunakeun bahan lain dina cara nyieuna, nyaéta tipung tempe. Ngaran biskuit temma dumasar ti dua bahan utami leeutan ieu, nyaéta tipung sarta korma. Biskuit témma ngabogaan tekstur jiga kalawan biskuit umumna, anu ngabédakeun nyaéta pamakean lebetan selé korma anu amis sarta ngandung gizi.<ref>{{Cite web|url=https://www.astronauts.id/blog/makanan-khas-yang-bisa-kamu-coba-saat-mengunjungi-kota-depok/|title=9 Makanan Khas yang Bisa Kamu Coba Saat Mengunjungi Kota Depok|last=Wahyu|first=Arie|website=Official Astronauts Blog|language=en-US|accessdate=2023-02-23}}</ref> == Transportasi == Ieu mangrupakeun transportasi umum nu aya di Kota Depok:<ref>{{Cite web|url=https://depokkota.bps.go.id/subject/17/transportasi.html|title=Badan Pusat Statistik Kota Depok|website=depokkota.bps.go.id|accessdate=2023-02-20}}</ref> * [[KAI Commuter]]<ref>{{Cite web|url=https://commuterline.id/perjalanan-krl/jadwal-kereta|title=KAI Commuter|website=commuterline.id|accessdate=2023-02-20}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230205234930/https://commuterline.id/perjalanan-krl/jadwal-kereta |date=2023-02-05 }}</ref> ** {{rint|jakarta|red}} [[Lin Bogor (KRL Commuter Line)|Lin Bogor]] * [[Transjakarta]]<ref name="Rute Transjakarta & Mikro Trans">{{Cite web|title=Rute Transjakarta & Mikro Trans|url=https://transjakarta.co.id/peta-rute/|website=transjakarta.co.id|access-date=2022-05-29}}</ref> ** 4B: [[Universitas Indonesia]]-[[Stasiun Manggarai]] (via Jalan Raya Tanjung Barat) ** 9H: [[Universitas Indonesia]]-[[Terminal Blok M]] (via Jalan Raya Tanjung Barat, Pancoran, Tendean) ** D11: Terminal Depok-[[BKN (Transjakarta)|BKN]] (via Jalan Margonda Raya–[[Jalan Tol Jagorawi]]) ** D21: Universitas Indonesia-[[Stasiun MRT Lebak Bulus]] ** D31: Cinere-[[Setiabudi Utara AINI (Transjakarta)|Kuningan]] ** D32: Cinere-[[Bundaran Senayan (Transjakarta)|Bundaran Senayan]] * Mikrotrans<ref name="Rute Transjakarta & Mikro Trans"/> ** JAK-28: Pasar Rebo-[[Taman Rekreasi Wiladatika Cibubur|Taman Wiladatika]]<ref name="Rute Transjakarta & Mikro Trans"/> ** JAK-31: Andara-[[Blok M Plaza|Blok M]]<ref name="Rute Transjakarta & Mikro Trans"/> ** JAK-73: Jambore-[[Pasar Rebo, Jakarta Timur|Pasar Rebo]]<ref name="Rute Transjakarta & Mikro Trans"/> ** JAK-3: Andara-[[Terminal Lebak Bulus]] ** JAK-44: Andara-[[Stasiun Universitas Pancasila]] ** JAK-47: Simpang Tanah Baru - [[Terminal Pasar Minggu]] * [[Pengangkutan Penumpang Djakarta|Perum PPD]] ** JR-01: Terminal Sawangan-[[Stasiun Juanda]] ** JR-02: Garden at Candi-Stasiun MRT Lebak Bulus ** JR-03: Grand Depok City-ITC Cempakamas ** JR-04: Podomoro Golf View-Gajah Mada Plaza ** JR-05: Podomoro Golf View-Lotte Shopping Avenue ** JR-06: Podomoro Golf View-Blok M Plaza * Beus BRT [[Depok Go Lancar]] ** Terminal Depok-[[Terminal Jatijajar]] * [[Trans Grand Depok City|Trans GDC]] ** 1: Grand Depok City-[[Museum Nasional Indonesia]] * Layanan Bus [[Bandar Udara Internasional Soekarno–Hatta|Bandara Soekarno-Hatta]]<ref name="soekarnohatta-airport.co.id">{{Cite web|title=Panduan Penumpang - Rute Transportasi Bandar Udara Internasional Soekarno-Hatta|url=https://soekarnohatta-airport.co.id/panduanpenumpang/transportation/5/bis|website=soekarnohatta-airport.co.id|access-date=2022-07-30|archive-date=2022-01-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20220125015457/https://soekarnohatta-airport.co.id/panduanpenumpang/transportation/5/bis|dead-url=yes}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220125015457/https://soekarnohatta-airport.co.id/panduanpenumpang/transportation/5/bis |date=2022-01-25 }}</ref> ** Hiba Utama: Terminal Depok-[[Bandar Udara Internasional Soekarno–Hatta|Bandara Soekarno-Hatta]] ** [[DAMRI]]: Universitas Indonesia-[[Bandar Udara Internasional Soekarno–Hatta|Bandara Soekarno-Hatta]] ** [[DAMRI]]: Cileungsi-[[Bandar Udara Internasional Soekarno–Hatta|Bandara Soekarno-Hatta]] * Beus Miniarta ** Depok-[[Terminal Baranangsiang]]<ref name="kotabogor.go.id">{{Cite web|title=Rute Trayek Angkutan Umum di Kota Bogor - Terminal Baranangsiang|url=https://kotabogor.go.id/index.php/rute|website=kotabogor.go.id|access-date=2022-07-30}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220809023914/https://kotabogor.go.id/index.php/rute |date=2022-08-09 }}</ref> ** Kampung Rambutan-[[Terminal Baranangsiang]]<ref name="kotabogor.go.id"/> ** Kampung Rambutan-[[Citeureup, Bogor|Citeureup]]<ref name="web.trafi.com">{{Cite web|title=Rute Bus Kampung Rambutan - Citeureup|url=https://web.trafi.com/id/jakarta/bus-sedang/-jaya-mini/kampung-rambutan-citeureup/JYEwVg1gRg+g0gBwE4EMC2UCuAXFA7GAY2GwFNMlyEA_FAWimqeqA===|website=web.trafi.com|access-date=2022-06-30|archive-date=2022-06-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20220630055818/https://web.trafi.com/id/jakarta/bus-sedang/-jaya-mini/kampung-rambutan-citeureup/JYEwVg1gRg%20g0gBwE4EMC2UCuAXFA7GAY2GwFNMlyEA_FAWimqeqA%3D%3D%3D|dead-url=yes}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220630055818/https://web.trafi.com/id/jakarta/bus-sedang/-jaya-mini/kampung-rambutan-citeureup/JYEwVg1gRg%20g0gBwE4EMC2UCuAXFA7GAY2GwFNMlyEA_FAWimqeqA%3D%3D%3D |date=2022-06-30 }}</ref> * Layanan Beus Lainna ** Depok–[[Kalideres, Jakarta Barat|Kalideres]]<ref name="Rute Bus Depok - Kalideres">{{Cite web|title=Rute Bus Depok - Kalideres|url=https://web.trafi.com/id/jakarta/bus-sedang/-deborah/depok-jl.-panjang-raya-kalideres/JYEwVg1gRg+iCmAHA9hGECGAbU8BO8AzgH4YC0UxVxQA|website=web.trafi.com|access-date=2022-06-30|archive-date=2022-07-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20220703181642/https://web.trafi.com/id/jakarta/bus-sedang/-deborah/depok-jl.-panjang-raya-kalideres/JYEwVg1gRg+iCmAHA9hGECGAbU8BO8AzgH4YC0UxVxQA|dead-url=yes}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220703181642/https://web.trafi.com/id/jakarta/bus-sedang/-deborah/depok-jl.-panjang-raya-kalideres/JYEwVg1gRg+iCmAHA9hGECGAbU8BO8AzgH4YC0UxVxQA |date=2022-07-03 }}</ref> ** [[Blok M Plaza|Blok M]]–[[Cileungsi, Bogor|Cileungsi]]<ref name="Rute Bus Blok M - Cileungsi">{{Cite web|title=Rute Bus Blok M - Cileungsi|url=https://web.trafi.com/id/jakarta/bus/-mayasari-bakti/blok-m-cileungsi/JYEwVg1gRg+gggBQCoCECMAGAfgQwLRRZFZA|website=web.trafi.com|access-date=2022-06-30|archive-date=2022-06-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20220630053547/https://web.trafi.com/id/jakarta/bus/-mayasari-bakti/blok-m-cileungsi/JYEwVg1gRg%20gggBQCoCECMAGAfgQwLRRZFZA|dead-url=yes}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220630053547/https://web.trafi.com/id/jakarta/bus/-mayasari-bakti/blok-m-cileungsi/JYEwVg1gRg%20gggBQCoCECMAGAfgQwLRRZFZA |date=2022-06-30 }}</ref> ** [[Tanjung Priok, Jakarta Utara|Tanjung Priok]]–[[Cileungsi, Bogor|Cileungsi]]<ref name="Rute Bus Tanjung Priok - Cileungsi">{{Cite web|title=Rute Bus Tanjung Priok - Cileungsi|url=https://web.trafi.com/id/jakarta/bus/ac42-mayasari-bakti/tanjung-priok-cileungsi/JYEwVg1gRg+gtrALAJgH4EMC0VW9UA==|website=web.trafi.com|access-date=2022-06-30|archive-date=2022-06-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20220630055819/https://web.trafi.com/id/jakarta/bus/ac42-mayasari-bakti/tanjung-priok-cileungsi/JYEwVg1gRg+gtrALAJgH4EMC0VW9UA==|dead-url=yes}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220630055819/https://web.trafi.com/id/jakarta/bus/ac42-mayasari-bakti/tanjung-priok-cileungsi/JYEwVg1gRg+gtrALAJgH4EMC0VW9UA== |date=2022-06-30 }}</ref> ** [[Kalideres, Jakarta Barat|Kalideres]]–[[Cileungsi, Bogor|Cileungsi]]<ref name="Rute Bus Kalideres - Cileungsi">{{Cite web|title=Rute Bus Kalideres - Cileungsi|url=https://web.trafi.com/id/jakarta/bus/ac42a-mayasari-bakti/kalideres-cileungsi/JYEwVg1gRg+gtrALAJgIID8CGBaK7_pA|website=web.trafi.com|access-date=2022-06-30|archive-date=2022-06-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20220630055817/https://web.trafi.com/id/jakarta/bus/ac42a-mayasari-bakti/kalideres-cileungsi/JYEwVg1gRg+gtrALAJgIID8CGBaK7_pA|dead-url=yes}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220630055817/https://web.trafi.com/id/jakarta/bus/ac42a-mayasari-bakti/kalideres-cileungsi/JYEwVg1gRg+gtrALAJgIID8CGBaK7_pA |date=2022-06-30 }}</ref> ** [[Tanah Abang, Jakarta Pusat|Tanah Abang]]–[[Cileungsi, Bogor|Cileungsi]]<ref name="Rute Bus Tanah Abang - Cileungsi">{{Cite web|title=Rute Bus Tanah Abang - Cileungsi|url=https://web.trafi.com/id/jakarta/bus/ac70a-mayasari-bakti/tanah-abang-cileungsi/JYEwVg1gRg+gCgQQMIHYAMCB+BDAtFTQzIA=|website=web.trafi.com|access-date=2022-06-30|archive-date=2022-06-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20220630060151/https://web.trafi.com/id/jakarta/bus/ac70a-mayasari-bakti/tanah-abang-cileungsi/JYEwVg1gRg+gCgQQMIHYAMCB+BDAtFTQzIA=|dead-url=yes}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220630060151/https://web.trafi.com/id/jakarta/bus/ac70a-mayasari-bakti/tanah-abang-cileungsi/JYEwVg1gRg+gCgQQMIHYAMCB+BDAtFTQzIA= |date=2022-06-30 }}</ref> ** [[Senen, Jakarta Pusat|Senen]]–[[Cileungsi, Bogor|Cileungsi]]<ref name="Rute Bus Senen - Cileungsi">{{Cite web|title=Rute Bus Senen - Cileungsi|url=https://web.trafi.com/id/jakarta/bus-sedang/ac100a-metromini/senen-cileungsi/JYEwVg1gRg+gzgUwHbJgY2AGwQVyQczmAD8BDAWimOuKA===|website=web.trafi.com|access-date=2022-06-30|archive-date=2022-06-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20220630055816/https://web.trafi.com/id/jakarta/bus-sedang/ac100a-metromini/senen-cileungsi/JYEwVg1gRg+gzgUwHbJgY2AGwQVyQczmAD8BDAWimOuKA===|dead-url=yes}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220630055816/https://web.trafi.com/id/jakarta/bus-sedang/ac100a-metromini/senen-cileungsi/JYEwVg1gRg+gzgUwHbJgY2AGwQVyQczmAD8BDAWimOuKA=== |date=2022-06-30 }}</ref> * [[LRT Jabodebek]] * Angkutan kota wilayah Kota Depok, Miniarta dan angkot KWK nu nyambungkeun antara [[Terminal Depok]] jeung [[Kota Administrasi Jakarta Selatan|Jakarta Selatan]], [[Kota Administrasi Jakarta Timur|Jakarta Timur]] atawa [[Kabupaten Bogor|Bogor]]. * Bus AKAP jurusan [[Pulau Jawa]] ku jalur [[Kota Cirebon|utara]]/[[Kota Bandung|tengah]]/[[Kabupaten Cianjur|selatan]] jeung beus AKAP jurusan [[Pulau Sumatra]] liwat [[Pelabuhan Merak|Pelabuhan Merak, Cilegon]] ayana di [[Terminal Jatijajar]]. == Pendidikan == [[Gambar:Halaman Belakang Sekolah SMPN 1 Depok 2014-01-07 21-08.jpg|al= Halaman Tukang SMPN 1 Depok|kiri|jmpl|Tukangeun SMPN 1 Depok]] Atikan atawa pendidikan, mangrupa salah sahiji paranti ngubah anu dianggap boga peran nu perlu dina masalah kasenjangan. Perkara kasenjangan kasebat sabab inpéstasi dina asal tanagi jalmi ngabogaan pangaruh ka panghasilan urang Dépok. Pikeun jumplukan pengeluaran 10 persen terendah katembong yén jumplukan ieu mayoritas nyaéta nu nyicingan kalawan tingkat pendidikan pangluhurna nyaeta SMA/sederajat. Ngan kira-kira 2,85 persén nu nyicingan dina jumplukan pengeluaran ieu anu didikeun unipersitas. Geus kitu, dina jumplukan pengeluaran 10 persen lainna, kalolobaan nu nyicingan wewengkon ieu mangrupa tamatan SMA/sederajat sarta unipersitas. Dina jumplukan ieu, 31,56 persén mangrupa tamatan SLTA/saderajat sarta 60,22 persén mangrupa tamatan unipersitas. Nanging aya kira-kira 2,28 persén tingkat atikan SD/sederajat dina jumplukan pengeluaran ieu, sarta 5,94 persén kanggo tingkat atikan SMP/saderajat.<ref>{{Cite web|url=https://www.pikiran-rakyat.com/jawa-barat/pr-01333639/pendidikan-di-depok-belum-merata-sarana-dan-prasarana-yang-terbatas-jadi-penyebabnya|title=Pendidikan di Depok Belum Merata, Sarana dan Prasarana yang Terbatas Jadi Penyebabnya|last=Wibowo|first=Rohman|website=www.pikiran-rakyat.com|language=id|accessdate=2023-02-22}}</ref> === Dinas Pendidikan Kota Dépok === Dinas Pendidikan nyaéta lembaga nu milampah urusan pamaréntah daérah widang atikan dumasar asas otonomi sarta pancén pembantuan ngawengku Kesekretariatan, Bidang Pembinaan PAUD sarta Pendidikan Non Formal, Bidang Pembinaan Pendidikan Dasar, Bidang Guru sarta Tenaga Pendidik, UPT Pendidikan PAUD Dikdas sarta SKB.<ref>{{Cite web|url=https://disdik.dharmasrayakab.go.id/profil/4/tupoksi-dinas.html|title=Tupoksi Dinas - Dinas Pendidikan Kabupaten Dharmasraya|website=disdik.dharmasrayakab.go.id|accessdate=2023-02-26}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230226163130/https://disdik.dharmasrayakab.go.id/profil/4/tupoksi-dinas.html |date=2023-02-26 }}</ref> Dinas Pendidikan Kota Dépok (Disdik Dépok) mangrupa salah sahiji OPD anu geus aya saprak mimiti Dépok ditetepkeun minangka kotamadya dina April 1999. Disdik Dépok mangrupa pemekaran ti Dinas Pendidikan Kabupaten Bogor. Disdik Dépok dipingpin ku saurang kepala dinas. Saprak didirikeun, Disdik Dépok geus sababaraha kali ngalaman giliran kepala dinas, kacatet sababaraha jelema kungsi nyekel kalungguhan<ref>{{Cite web|url=https://disdik.depok.go.id/tentang-disdik/sejarah-dinas-pendidikan/|title=Sejarah – Dinas Pendidikan Kota Depok|language=en-US|accessdate=2023-02-26}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230328020540/https://disdik.depok.go.id/tentang-disdik/sejarah-dinas-pendidikan/ |date=2023-03-28 }}</ref>, di antarana: # Drs. H. Nana Sujana, MM: Kepala Dinas taun 1999 – 2000 # Drs. H. Andi Suwandi, M.Si: Plt. Kepala Dinas taun 2000 # Drs. H. Nanang Subarna, MM: Kepala Dinas taun 2001 – 2004 # Drs. H. Sriyamto, MM: Kepala Dinas taun 2004 – 2007 # Drs. Asep Roswanda, M.Pd: Kepala Dinas Pendidikan taun 2007 – 2008 # Ety Suryahati, SE, M.Si: Kepala Dinas taun 2008 – 2009 # Drs. Asep Rahmat, M.Si: Plt. Kepala Dinas taun 2009 – 2010 # Hj. Farah Mulyati, SH, M.Si: Kepala Dinas saprak Pebruari 2010 – Mei 2011 # Drs. Asep Rahmat, M.Si: Kepala Dinas saprak Juni 2011 – 2012 # Muhamad Nurdin, S.Pd., MM: Plt. Kepala Dinas periode 2012 – Januari 2013 # Ir. Herry Pansila, M.Sc: Kepala Dinas Pendidikan 2013 – Agustus 2016 # Mohammad Thamrin.,S.Sos., MM: Kepala Dinas Pendidikan agustus 2016 – 2021 # Wijayanto, A.Pi., M.Si: Kepala Dinas Pendidikan 2021 – ayeuna Wijayanto, salaku Kepala Dinas Pendidikan Dépok ayeuna, boga impenan pikeun ningkatkeun mutu pendidikan, Dinas Pendidikan Kota Dépok nyadiakeun program husus anu berorientasi dina pisi misi Pamaréntah Kota Dépok. Program kasebat didadarkeun Dinas Pendidikan Kota Dépok Wijayanto ngawengku aksesibilitas pendidikan, ku kituna sakumna barudak siswa di Kota Dépok sanggup ngadongkang perkara atikan.<ref name=":17">{{Cite web|url=https://depok.tribunnews.com/2022/03/29/pendidikan-hak-semua-anak-kadisdik-kota-depok-tidak-boleh-ada-anak-yang-putus-sekolah|title=Pendidikan Hak Semua Anak, Kadisdik Kota Depok : Tidak Boleh Ada Anak yang Putus Sekolah|website=Tribunnewsdepok.com|language=id-ID|accessdate=2023-02-26}}</ref> [[Gambar:Stamp of Indonesia - 2000 - Colnect 261278 - University of Indonesia.jpeg|kiri|jmpl|Universitas Indonesia Taun 2000]] Wijayanto dina unggal nyarita ka média publik, ménta masyarakat pikeun bisa ngalaporkeun lamun manggih sajumlah masalah kasebat. Geus kitu, pihakna rék langsung nyadiaan médiator pihak kahiji kalawan pihak sakola. Contona, aya budak nu teu bisasa ngiring ujian lantaran acan bayaran, Wijayanto ngomong perkara kasebat teu meunang lumangsung. Sabab geus disebutkeun di media budak sakola ceuk Wijayanto merlukeun ijazah jang neruskeun atikanana atawa karier minangka bisa dipigawé. Lamun budak geus bisa migawé hartina sanggup mandiri pikeun ngahasilkeun sumber ékonomi jang kulawargana.<ref name=":17" /> Isu stratégis kadua diomongkeun ku Wijayanto ngawengku kanaekan mutu pendidikan di Kota Dépok, nyaéta dimimitian kalawan kanaékan kompetensi guru, kurikulum, sarta sarana prasarana penunjang. Ceuk Kepala Dinas éta, perkara kitu kudu dironjatkeun, sabab oriéntasi urang kearah eta, guru kudu dironjatkeun dina masalah kapasitas sarta kompeténsi. Sangkan bisa kacumponan, pasilitas sakola kudu beuki luyu boh kaperluan sarta katangtuan kaasup sarprasnya, saterusna ogé kurikulum kudu disesuaikeun. Isu lianna ogé relepansi pendidikan, urang hayang anak-anak urang bisa kuat méntal, teuneung, boga sipat nyaeta karakter bangsa téa, urang hayang aya karakter Pancasila jang barudak siswa, kabéh aya di dinya.<ref name=":17" /> Isu stratégis pamungkas, ceuk Wijayanto, nyaéta penyelenggaraan pendidikan anu sipatna akuntabel. Ngemut sakola ngokolakeun dana Bantuan Operasional Sakola (BOS), di mana para pingpinan sakola diwajibkeun jang migawé laporan pertanggungjawaban ngeunaan dana BOS anu dipaké. Lamun biasana ngajar, biasana guru nyanghareupan murid, ayeuna guru ogé ditungtut kudu migawé SPJ (Serat Pertanggungjawaban), mangrupakeun tanggal waler naon anu dibalanjakeun, kabéhna kudu aya dina wujud akuntabel.<ref name=":17" /> === Madrasah Tsanawiyah === Di Kota Dépok waé, pikeun Madrasah Tsanawiyah (MTs) aya sakitar 72 sakola<ref>{{cite web|url=https://www.infodepok.my.id/2023/01/madrasah-tsanawiyah-mts-se-kota-depok.html|title=72 Madrasah Tsanawiyah di Kota depok|website=www.infodepok.my.id|access-date=08 Januari 2023|language=id}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231128195320/https://www.infodepok.my.id/2023/01/madrasah-tsanawiyah-mts-se-kota-depok.html |date=2023-11-28 }}</ref> diantarana: * MTSN Kota Depok (''MTsN Kota Depok'')<ref name=":2">http://www.mtsnkotadepok.sch.id/</ref> * MTSS AL AMANAH * MTSS AL AWWABIN * MTSS AL FALAH * MTSS AL HAMIDIYAH * MTSS AL HIDAYAH C.A. * MTSS AL HIDAYAH CIKUMPA * MTSS AL HIDAYAH CINANGKA * MTSS AL HIDAYAH RAWA DENOK * MTSS AL HIDAYAH SUKATANI * MTSS AL HUSNA * MTSS AL IKHLAS * MTSS AL ISLAMIYAH AMZ * MTSS AL ITTIHAD * MTSS AL JAMHURIYAH * MTSS AL JIHAD * MTSS AL KARIMIYAH * MTSS AL MUAWANAH * MTSS AL MUHAJIRIN * MTSS AL MUKHLISIN * MTSS AL-HIDAYAH ARCO * MTSS AL-KAUTSAR * MTSS AL-NAHDLAH * MTSS AL-WUTSQO * MTSS AN NUR * MTSS AN-NIZHOMIYAH * MTSS ARRAHMANIYAH * MTSS ARRIDHO * MTSS ASSAADATAIN * MTSS DAARU SAFA * MTSS DARRUL HIMMAH * MTSS DARUL ARQOM * MTSS DARUL HIKMAH * MTSS DARUL MUTTAQIN * MTSS DARUR ROJA * MTSS DARUSSALAM CLK * MTSS DARUSSALAM KBY * MTSS DARUT TAFSIR AL HUSAINI * MTSS FATAHILLAH * MTSS HAYATUL ILMI * MTSS HIDAYATUL UMAM * MTSS HIMMATUL ALIYAH * MTSS IBNU NAFIS * MTSS INTERNASIONAL TECHNO NATURA * MTSS IRSYADUL ATHFAL * MTSS ISLAMIYAH KEDAUNG * MTSS ISLAMIYAH SAWANGAN * MTSS ITTIHAADUL UMAM * MTSS MADANIYAH * MTSS MIFTAAHUL HUDAA * MTSS MUAWANATUL ISLAMIYAH * MTSS MUHAMMADIYAH 1 * MTSS NASYATULKHAIR * MTSS NUR AL ZAHRAH * MTSS NURUL AMANAH * MTSS NURUL FALAH AREMAN * MTSS NURUL FALAH KEBAYUNAN * MTSS NURUL HUDA ASYURIYAH * MTSS NURUL HUDA RUMBUT * MTSS NURUL ISLAM * MTSS QOTRUN NADA * MTSS SA ULUMUL QURAN * MTSS SALAFIYAH * MTSS SALAFIYAH SAFI`IYYAH * MTSS SIROJUL ATHFAL * MTSS TARBIYATUSSHIBYAN * MTSS UNWANUL KHAIRIYAH * [[MTs Yapima]] * MTSS YAPINA * MTSS YPPD * MTSSAL MUROZZA * MTSS YASMINE === Universitas === ==== [[Universitas Indonesia]] ==== [[Gambar:No 18 Rektorat Universitas Indonesia.jpg|kiri|jmpl|Rektorat Universitas Indonesia]] Ieu kampus kaasup salah sahiji universitas anu sok asup tilu besar di Indonesia ku sabab dirojong ku kualitas akademikna nu bisa ngahontal tepi ka internasional. Ieu kampus boga jujuluk "kampus kuning" sabab jas almamaterna warna konéng ti baheula tepi ka ayeuna. Universitas Indonesia bisa nangtung kokoh tepi ka ayeuna teu pegat tina sajarahna nu panjang dimumul ti jaman Walanda. ==== [[Universitas Gunadarma]] ==== Salian ti Universitas Indonésia, aya kaitan lain di antara masyarakat sarta atikan, standar anyar di jero masyarakat peryogi diimbangan deui ku standar anyar di jero atikan. Lamun masyarakat geus ngasupan éra anyar kalawan nampi kehadiran komputer, mangka dina tempatna lamun atikan mimiti deui ngamimitian kauninga ngeunaan komputer éta. Geus kitu, atikan komputer mangrupa salah sahiji standar anyar di jero dinamika atikan jaman ayeuna.<ref name=":20">{{Cite web|url=http://ugpedia.gunadarma.ac.id/content/46/2083/id/sejarah-universitas-gunadarma.html|title=UG Knowledge Based Portal - Sejarah Universitas Gunadarma|website=ugpedia.gunadarma.ac.id|accessdate=2023-02-27}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230227013330/http://ugpedia.gunadarma.ac.id/content/46/2083/id/sejarah-universitas-gunadarma.html |date=2023-02-27 }}</ref> Dina poé Jumaah ping 7 Agustus 1981, maranéhanana muka atikan komputer kalawan wasta Program Pendidikan Ilmu Komputer (PPIK) anu ngadidik 94 urang mahasiswa. Sarta dina poé Senén, ping 10 Agustus 1981, kuliah kahiji ogé dimulai. Kuliah ieu ogé ngembang ku kituna nungtut hiji wadah anu langkung mantap. Ngaliwatan asuhan Yayasan Pengembangan Sistem Analisis sarta ''Operation Research'' Matématika, wadah atikan éta robah barobah kaayaan Akademi Sains dan Komputer Indonesia (ASKI). Saprak eta dikawitan hiji kagiatan jang ngabangkitkeun standar anyar di jero atikan. Kagiatan éta ngawangun atikan élmu komputer sarta matématika.<ref name=":21">{{Cite web|url=https://edukasi.sindonews.com/read/898975/211/sejarah-berdirinya-universitas-gunadarma-yang-masuk-top-20-nasional-unirank-2022-1664453355|title=Sejarah Berdirinya Universitas Gunadarma yang Masuk Top 20 Nasional UniRank 2022|website=SINDOnews.com|language=id-ID|accessdate=2023-02-27}}</ref> Pendidikan atawa atikan ngeunaan komputer sarta matématika ieu ogé saterusna dimantapkeun deui ka jero wadah anu langkung luhur nyaéta ti wadah anu ngawangun akademik ka wadah anu ngawangun sakola luhur. Dina dinten Kemis, ping 21 Juni 1984, ngaran Gunadarma dipilih kanggo dijadikeun wasta ti sakola luhur éta. Dina poé Senén, ping 9 Juli 1984, Yayasan Pengembangan Sistem Analisis sarta ''Operation Research'' Matematika digantian barobah kaayaan Yayasan Pendidikan Gunadarma. Sapoé saterusna, dina poé Salasa, ping 10 Juli 1984, ngaliwatan serat kaputusan Yayasan Pendidikan Gunadarma, sacara resmi wasta Gunadarma dipengkuhkeun ka jero wasta sakola luhur éta barobah kaayaan Sekolah Tinggi Komputer Gunadarma (STKG). [[Gambar:Universitas Gunadarma Kampus C - panoramio.jpg|jmpl|Universitas Gunadarma Kampus C ]] Sidang ujian sarjana ka-4, ka-5, ka-6 lumangsung dina dinten Salasa, ping 29 September 1987, dina poé Salasa, ping 6 Oktober 1987, dina poé Jumaah, ping 9 Oktober 1987. Sarta sidang ujian sarjana ieu ogé teras lumangsung ku kituna dina sasih Marét 1996, STMIK Gunadarma geus ngungkulan sidang na anu ka-200. Ujian nagara cicilan kadua, katilu, kaopat, lumangsung mimiti poé Senen, ping 1 Nopember 1987, mimiti poé Senen, ping 20 Juni 1988, mimiti poe Senen, ping 12 Desember 1988. Sarta ujian nagara cicilan ieu ogé teras lumangsung dina saban seméster dugi ayeuna ieu. Wisuda sarjana kadua, katilu, kaopat, lumangsung dina poé Salasa, ping 16 Pebruari 1988, dina poé Saptu, ping 21 Januari 1989, ping 17 Pebruari 1990. Sarta lumangsung tuluy kitu, wisuda sataun kalintang barobah kaayaan sataun dua kali, ku kituna ngahontal wisuda ka-14 anu lumangsung dina sasih April warsih 1996 harita.<ref name=":22" /> Kamajuan di diménsi program ieu henteu ngan dugi di dinya. Dina poé Senén, ping 4 Januari 1988, ngaliwatan serat kaputusan Menteri Pendidikan sarta Kabudayaan No.006/O/1988, status kadaptar STMIK Gunadarma Program Studi Manajemen Informatika sarta Program Studi Teknik Komputer ditaekkeun barobah kaayaan status diaku. Sarta kalintang deui, basa Saptu, ping 12 Agustus 1989 ngaliwatan serat kaputusan Menteri Pendidikan sarta Kabudayaan No. 0490/O/1989, status kadua program studi éta ditaekkeun deui barobah kaayaan status disaruakeun. Pengembangan program atikan di kampus ieu tuluy nerus ku kituna dina poé Salasa, ping 4 Juli 1989, STMIK Gunadarma muka deui jurusan anyar nyaeta Jurusan Teknik Informatika (TI) kalawan Program Studi Teknik Informatika. Dina Kemis, ping 7 Séptémber 1989, jurusan sarta program studi anyar ieu meunang status kadaptar. Geus kitu, status diaku dihontal ku Program Studi Teknik Informatika dina dinten Rebo, ping 19 Juni 1991, sarta status disaruakeun ditampa dina poe Kemis, ping 20 Pebruari 1992. Sarta babarengan kalawan éta, sadaya program studi di STMIK Gunadarma atos ngahontal status disaruakeun.<ref name=":23">{{Cite web|url=https://cicakgundar.net/sejarah-universitas-gunadarma/|title=Sejarah Universitas Gunadarma, Kenali Almamatermu.|language=en-US|accessdate=2023-02-28}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230228043559/https://cicakgundar.net/sejarah-universitas-gunadarma/ |date=2023-02-28 }}</ref> Pengembangan program atikan teras oge lumangsung. Jabi program atikan jenjang D3 sarta jenjang S1, paguron luhur ieu ogé ngalengkah maju ka program atikan luhur strata dua (S2) anu dipikawanoh minangka program atikan magister. Dina dinten Senén, ping 10 Mei 1993, STMIK Gunadarma dilengkepan deui kalawan Program Pascasarjana Strata Dua widang Manajemén sarta Manajemén Sistem Informasi. Di sinjang widang manajemen informatika, teknik komputer, sarta teknik informatika, Gunadarma ogé ngaléngkah ka widang sanés. Dina Saptu, ping 13 Januari 1990, Gunadarma ngadegkeun Sekolah Tinggi Ilmu Ekonomi (STIE) Gunadarma atawa dipikawanoh minangka STIE Gunadarma. Di internal STIE Gunadarma aya dua jurusan nyaéta jurusan manajemen sarta jurusan akuntansi. Lamun Jurusan Akuntansi ngan ngasuh hiji program studi nyaéta Program Studi Akuntansi, mangka Jurusan Manajemén ngasuh genep program studi. STIE Gunadarma meunang status kadaptar basa Kemis, ping 16 Juni 1990 sarta mimiti kuliah dina Senén, ping 17 Séptémber 1990.<ref name=":22" /> [[Gambar:Computer science education.png|kiri|jmpl|Ilustrasi Teknik Informatika]] Saluyu kalawan STMIK Gunadarma, status STIE Gunadarma ogé ngalaman kamajuan anu pesat. Ti status kadaptar, paguron luhur ieu meunang status diaku sarta saterusna status disaruakeun. Dugi dina sasih April 1996 ieu, STIE atos menyelenggarakeun genep kali wisuda. Selanjutnya, babarengan wanci kalawan bubuka program atikan luhur strata dua widang manajemén sistem informasi di STMIK, STIE ogé muka program pendidikan tinggi strata dua di widang manajemen asuransi sarta perbankan. Dimensi kadua nyaeta diménsi prasarana sarta sarana. Di widang prasarana sarta sarana ieu, lokasi atikan ogé ngalaman seueur kamajuan. Lamun dina wanci mimiti, lokasi atikan ngan aya di kampus jalan Kenari, mangka dina wanci saterusna, lokasi eéa nambahan kalawan kampus Kramat Sentiong sarta kampus Salémba. Ti warsih ka warsih, katilu kampus ieu nandéan jumlah mahasiswa anu teras nambahan. Sanaos rohangan di kampus Kenari teras diperluas, nanging dina ahirna, perluasan kampus ieu ogé teu bisa nandéan pertambahan mahasiswa anu beuki loba.<ref name=":22" /> Kitu ogé basa, ping 9 Maret 1985, Gunadarma ngayakeun upacara peletakan batu kahiji di kampus Pondokcina, Dépok, sarta ping 5 Januari 1987, kalawan hiji upacara, gedong kahiji di kampus Pondokcina diresmikeun pamakeanna. Saprak éta, gedong di kampus Pondokcina ieu nambahan. Mimiti-mimiti mah, batu kahiji jang gedong kadua ditendeun dina Saptu, ping 26 Séptémber 1987 sarta gedong kadua ieu ogé mimiti dipaké Jumaah, ping 13 Januari 1989. Sanggeus éta, gedong katilu ogé diwangun sarta dianggo. Rohangan di jero katilu gedong ieu oge kénéh tacan nyekapkeun ku kituna dilengkepan kénéh deui kalawan sajumlah gedong samentara di sakulibengna.<ref name=":23" /> Salian ti Pondokcina, prasarana kampus atos disiapkeun ogé di Béji. Nanging tepi ayeuna, aksés ka wewengkon kampus éta acan nyukupan, mangka kampus Béji tacan ogé diwujudkeun. Kampus di Jakarta tuluy nambahan. Sanggeus mulangkeun kampus Salémba anu mangsa sewana geus réngsé, mangka dina ping 8 Pebruari 1990, Gunadarma nambahan kampus anyar di Jalan Salémba Nomer 53. Kampus ieu ogé dipikawanoh minangka kampus Salémba sarta mimiti dipake dina sasih Mei warsih 1990. Ieu hartina yén di sinjang kampus Béji anu tacan kabiruyungan, Gunadarma atos ngabogaan sababaraha kampus nyaéta kampus Kenari, kampus Kramat Sentiong, kampus Pondokcina, sarta kampus Salémba. Jumlah mahasiswa nu beuki loba matak Gunadarma neangan deui kampus anyar. Dina sasih Januari warsih 1991, Gunadarma meunang taneuh di Kalapa Dua anu tempatna jalan akses UI di caket Pondokcina. Dina dinten Kemis, ping 28 Maret 1991, batu kahiji kanggo gedong kahiji di kampus Kalapa Dua ditendeun sarta dina dinten Salasa, ping 17 Séptémber 1991, gedong kahiji kampus Kalapa Dua mimiti dipaké. Saprak éta, kampus Kalapa Dua teras ngembang ku kituna ngahontal lima gedong kuliah.<ref name=":23" /> Gunadarma boga cita-cipta pikeun ngawangun gedong dalapan lantai di kampus Kenari. Samentara kampus ieu acan kabiruyungan, perkuliahan di kampus Kenari dipindahkeun ka kampus samentara di Pegangsaan. Ku kituna, perkuliahan di Gunadarma lumangsung di lima kampus anu terpencar ti keur Jakarta dugi ka Depok. Kabeh kampus ieu dikoordinasikeun ti hiji pusat anu tempatna kampus Pondokcina. Prasarana sarta sarana sanes nyaeta laboratorium di sabuduereun perpustakaan sarta laboratorium komputer anu atos kabentuk saprak jaman PPIK, mangka dina por Kemis, ping 16 Desember 1986, Gunadarma meresmikeun Laboratorium Elektronika Dasar. Dina Senen, ping 23 Maret 1987, Gunadarma meresmikeun Laboratorium Fisika. Laboratorium ieu pisan anu atos dipake ku Gunadarma jang ngayakeun promosi open house dina ping 28 Maret 1989.<ref name=":23" /> [[Gambar:Ultrasonic Research Laboratory.jpg|jmpl|Laboratorium Panalitian Ultrasonik]] Sanaos wujudna lain pakakas sarta gedong, sarana anu cukup perlu di Gunadarma nyaeta majalah ilmiah Matematika sarta Komputer anu mimiti medal saprak sasih Januari 1985. Kalawan penerbitan lima kali sataun, majalah ieu meunang serat tawis kadaptar di Departemen Penerangan ping 17 Januari 1987. Seratan di jero majalah ilmiah ieu atos ngabantuan Gunadarma kalawan perluasan informasi ngeunaan atikan di jero Gunadarma. Sarana sanes anu cekap junun di Gunadarma salila ieu teh penerbitan buku sarta diktat. Atos seueur judul buku sarta diktat anu dicetak ku Gunadarma kanggo kaperluan kuliah para mahasiswa. Jabi dina wangun konvensional mangrupi buku, sababaraha bahan kuliah oge atos diwujudkeun dina wangun audio sarta visual di jero pita video anu saban wanci tiasa dipidangkeun di layar monitor. Dimensi katilu nyaeta kagiatan di jabi kurikulum. Jabi kagiatan pasanggiri kecerdasan, kahontal tingkat nasional atawa tingkat internasional, kasampak kagiatan Gunadarma anu nu mawi menonjol nyaeta di widang catur.<ref name=":23" /> Wadah kagiatan catur di kampus ieu nyaeta Pencinta Catur Gunadarma atawa PC Gunadarma anu diresmikeun Saptu, ping 25 Pebruari 1989. PC Gunadarma atos junun menyelenggarakeun pasanggiri catur tingkat internasional anu ngalibatkeun ''grand master'' catur internasional jang perebutan gelar dunya di widang catur. Sanggeus ngalanglang hal mekar dina sababaraha dimensi ieu, balik deui ka pamikiran dasar Gunadarma. Gunadarma ngabogaan dua beungeut anu nyorong maju hajat hirupna di jero balarea mangsa kiwari. Dina hiji beungeut, Gunadarma nyaeta wasta arsitek tenar anu ngawangun candi Borobudur nyaeta hiji monumen ageung sapanjang sajarah urang. Dina beungeut lianna, Gunadarma mencerminkeun baktos na sarta sumbangsihnya ka balarea dina wujud guna sarta darma. Minangka salah sahiji perintis standar anyar di jero atikan, Gunadarma usaha deui jang ngeusian pangabisa balarea di jero standar anyar kahirupan bermasyarakat mangsa kiwari ngaliwatan penyelenggarakan atikan. Sarta di jero perkawis ieu, Gunadarma geus mitembeyan na ti atikan di widang komputer. Dina raraga atikanana eta, unsur guna sarta unsur darma sok barobah kaayaan cecekelan kanggo dijadikeun sumbangsih Gunadarma ka balarea sarta elmu. Perkara ieu turut ngarumuskeun susunan kurikulum di jero atikan. Unsur profesi sarta unsur elmu di jero kurikulum sok barobah kaayaan perhatian para pengasuhnya. Keterampilan profesi sarta pangabisa elmu ngawarnaan atikan ti mimiti dugi ahir. Dina raraga ieu pisan, laboratorium, pustaka, sarta jurnal meunang perhatian Gunadarma. Di jero pangkuanna, aya Laboratorium Gunadarma (LG) anu ngawakilan sagala rupa laboratorium sarta bengkel anu di jero Gunadarma sarta Pustaka Gunadarma (PG) anu ngawakilan perpustakaan, penerbitan buku, sarta penerbitan jurnal mangrupi Matematika sarta Komputer anu jaga tiasa disusul kalawan penerbitan jurnal lianna.<ref name=":23" /> [[Gambar:Permainan Catur.jpg|kiri|jmpl|Catur]] Ti wanci ka wanci, LG teras dironjatkeun supados praktek para mahasiswa tiasa diperlancar. Sumawonten, pengasuh Gunadarma boga cita-cipta langkung ti eta. Maranehanana boga maksud rek supados pamakean laboratorium henteu saukur kawates ka praktek di jero palajaran. Maranehanana hayangeun supados LG kabuka oge kanggo panalungtikan sarta kanggo percobaan anu boga sipat inovatif, alus mangrupi panyiptaan atawa mangrupi penemuan anyar. Saha wae anu ngabogaan alpukah anyar anu bade dicoba, bisa wae ngagunakeun LG kanggo pamaksudanna eta. Niat kanggo maju ieu sok ditarekahan kanggo ditunjang ku pustaka anu sebaik manawi. Salila sababaraha warsih ieu, PG sok meunang perhatian anu ageung ti pengasuh Gunadarma. Pustaka citak sarta pustaka rekam teras menerus diperluas jang ngarojong kagiatan diajar ka sagala rupa cabang elmu anu diasuh ku sakola luhur ieu. Di sinjang LG, PG oge menempati kalungguhan sentral di lingkungan Gunadarma.<ref name=":24">{{Cite web|url=https://news.okezone.com/read/2021/09/15/1/2471663/40-tahun-universitas-gunadarma-berdiri-dan-sederet-prestasi-yang-menyertai|title=40 Tahun Universitas Gunadarma Berdiri dan Sederet Prestasi yang Menyertai : Okezone News|last=Okezone|website=https://news.okezone.com/|language=id-ID|accessdate=2023-02-28}}</ref> Dina dua wadah anu mangrupi LG sarta PG, tilu serangkai laboratorium, pustaka, sarta jurnal ilmiah di Gunadarma ieu mangrupa hiji kesatuan pikeun ngawujudkeun sumbangsih Gunadarma di jero wangun guna sarta darma. Saluyu kalawan umur Gunadarma anu anom keneh, maranehanana oge usik keneh dina tingkat mimiti ti kagiatan maranehanana. Nanging, ngaliwatan perhatian anu ageung ti para pengasuh Gunadarma, maranehanana dipambrih tiasa ngembang sacara wajar kanggo ngawujudkeun cipta-cipta Gunadarma Ti STMIK Gunadarma, ka STIE Gunadarma, ka Program Pascasarjana Gunadarma, atikan ieu bade teras ngembang nuju sarta dugi ka wujud Universitas Gunadarma. Dina raraga ieu pisan, tilu serangkai eta mecakan jang nyusun sajumlah kagiatan anu tiasa mencerminkeun cipta-cipta Gunadarma. di jero kagiatan eta, aya panalungtikan, jumplukan studi, sarta penataran. Kagiatan pikeun balarea sarta darma kanggo elmu tercermin deui di jero kagiatan eta. Panalungtikan sarta jumplukan studi di golongan pengasuh Gunadarma usaha kanggo berdarma kanggo elmu samentara penataran usaha kanggo kapake kanggo balarea. Aya hiji perkawis peryogi anu sok ngajungjurigan pengasuh Gunadarma di jero usaha maranehanana kanggo masihan arah ka Gunadarma. Perkawis peryogi eta teh mutu. Saniskanten usaha dipigawe, henteu wae demi kanaekan mutu atikan, kalah oge demi kanaekan mutu elmu di lingkungan Gunadarma. Sarta usaha eta deui anu sakedahna kasampak di jero kagiatan Gunadarma salila ieu.<ref>{{Cite web|url=https://tirto.id/profil-universitas-gunadarma-sejarah-daftar-jurusan-lokasi-gzMu|title=Profil Universitas Gunadarma: Sejarah, Daftar Jurusan, & Lokasi|last=Ulfa|first=Maria|website=tirto.id|language=id|accessdate=2023-02-28}}</ref> Mangsa pangwangunanna, Gunadarma sok bersikap selektif. Prioritas pangwangunan sok ngarah ka kanaekan mutu. Sateutik-saeutik, Gunadarma usaha ngutamakeun ngayakeun rohang diajar, rohang laboratorium, rohang pustaka, sarta sarana bewara. Maranehanana eta pisan unsur poko dina pembinaan mutu, pikeun nyieun alus mutu para dosen atawa mutu para mahasiswa. Nanging prasarana kanggo kanaekan ieu peryogi keneh ditunjang deui ku sarana sanes. Rohang diajar tacan sami kalawan diajar, pustaka tacan sami kalawan maos, laboratorium tacan sami kalawan kuliah praktek, sarta majalah tacan sami kalawan nyerat. Sarana poko anu peryogi gondeng prasarana eta teh suasana lingkungan diajar anu sae mangrupi budaya Gunadarma. Ngan suasana lingkungan diajar anu sae atawa budaya Gunadarma anu geus midamel rohang diajar eta tempat diajar, pustaka eta tempat maos, laboratorium eta tempat praktek, sarta majalah atawa jurnal eta tempat nyerat.<ref name=":24" /> [[Gambar:ENIAC-changing a tube.jpg|jmpl|Komputer Baheula Pisan]] Perkawis ieu pisan anu matak pengasuh Gunadarma usaha kanggo ngabina budaya Gunadarma atawa suasana anu sae di lingkungan diajar di Gunadarma. Budaya Gunadarma atawa suasana anu sae di lingkungan diajar ngait jalmi. Sarta jalmi eta pisan anu nangtukeun kumaha wangun suasana di lingkungan diajar maranehanana. Mangka salila ieu, Gunadarma sok usaha ngahimpun tanaga pengajar anu ngabogaan kaseneng jang diajar. Ka jumplukan beuki diajar ieu pisan Gunadarma mikeun tanggel walon kanggo metepakeun kaseneng eta ka sakumna lingkungan Gunadarma kanggo dimantapkeun barobah kaayaan haturan ti budaya Gunadarma. Di sinjang rohang diajar, pustaka, laboratorium, sarta majalah, jumplukan resep diajar mangrupa aset Gunadarma anu sok diutamikeun di jero pangwangunan Gunadarma. Jumplukan beuki kana diajar diudagankeun kanggo barobah kaayaan inti penggerak atikan di lingkungan Gunadarma. Sarta kabeuki diajar ieu deui anu bade dipelakkeun di golongan mahasiswa anu atos milih Gunadarma minangka almamater maranehanana. Kapake jang masyarakat sarta darma jang elmu ngabogaan implikasi anu lega. Dina mangsa anu bade dongkap, Gunadarma boga cita-cipta pikeun menelaah widang elmu lianna anu dina ayeuna, sacara tela, geus nempokeun kaepektipan ti sagi propesina sarta sagi elmu na di jero balarea. Gunadarma rek nyabak widang elmu sanes di jabi komputer sarta ekonomi ka balarea.<ref name=":23" /> Lamun kampus ieu geus boga kakiatan nu nyukupan, mangka Gunadarma rek nyabak deui widang elmu kitu jang milu sarta ngawujudkeun standar anyar di jero balarea sarta standar anyar di jero atikan. Dina waktuna, Gunadarma boga cita-cipta jang ngaronjatkeun dirina ti wadah sakola luhur ka wadah anu langkung luhur deui nyaeta ka tingkat universitas. Nanging kanaekan kitu ieu henteu dipigawe tanpa mutu anu nyukupan. Di sinjang perhatian ka keluasan kagiatan di widang atikan, Gunadarma angger nempatkeun mutu atawa kualitas dina tempat anu utami. Gunadarma nyaeta hiji sakabeh anu namina Gunadarma. Gunadarma lain ngan saukur STMIK Gunadarma. Kitu oge, Gunadarma sanes ngan saukur STIE Gunadarma. Gunadarma oge sanes saukur Program Pascasarjana Gunadarma. Gunadarma nyaeta sakabeh anu namina Gunadarma, ti STMIK, STIE, ka sagala rupa wadah hal mekar lianna, dugi ka Universitas Gunadarma. Di kampus Gunadarma aya LG sarta PG, di jero Gunadarma aya laboratorium, pustaka, sarta jurnal ilmiah, di jero Gunadarma aya panalungtikan, jumplukan studi, sarta penataran, di jero Gunadarma aya budaya Gunadarma dina wujud lingkungan diajar anu nyukupan, di jero Gunadarma aya guna kanggo balarea sarta darma kanggo elmu, sarta di jero Gunadarma aya sumbangsih guna sarta darma anu dijieun ku Gunadarma ka balarea.<ref name=":21" /> [[Gambar:Yıldız Teknik Üniversitesi 08.jpg|kiri|jmpl|Fakultas Teknik di Luar Negeri (Turki)]] Tetela cipta-cipta ieu henteu eureun minangka cipta-cipta wae. Sanggeus lima belas warsih lilana lembaga atikan ieu tangtung sambil ngarayap ti Program Pendidikan Ilmu Komputer (PPIK) anu bersahaja ka Akademi Sains sarta Komputer Indonesia anu leuwih basajan ka STMIK sarta STIE Gunadarma anu langkung mantap, mangka dina warsih 1996 lembaga atikan eta junun dugi ka tingkat anu geus lila dicita-citakeun. Ngaliwatan Serat Kaputusan Direktur Jenderal Pendidikan Tinggi No.92/Kep/Dikti/1996, ping 3 April 1996. Lembaga atikan eta junun dipengkuhkeun barobah kaayaan Universitas Gunadarama. Di handap naunganana aya sajumlah fakultas ti Fakultas Ilmu Komputer, Fakultas Teknologi Industri, sarta Fakultas Ekonomi kalawan program studi anu atos ngabogaan status disaruakeun dugi ka Fakultas Teknik Sipil sarta Perencanaan, Fakultas Psikologi, sarta Fakultas Sastra anu sami kalintang anyar. Kabehna sumebar di genep kampus ti Kampus A dugi Kampus G.<ref name=":21" /> Dina warsih 1996, kalungguhan Universitas Gunadarma cukup istimewa. Basa Januari lamun diparibasakeun mah kalawan Dewa Janus anu ngabogaan dua beungeut, hiji beungeut melong ka warsih anu lami sarta beungeut sanes melong ka warsih anu anyar, mangka Universitas Gunadarma oge ngabogaan dua beungeut. Dina hiji beungeut, Universitas Gunadarma mangrupa penclut ti hiji hal mekar, ti wujud program anu bersahaja dugi ka wujud universitas anu kompleks. Dina beungeut lain, Universitas Gunadarma anyar mimiti usik anu kawas lamun-olah balik ka mangsa mimitina dina warsih 1981. Sepertos perkawis na sasih Januari anu ninggalkeun warsih anu lami kanggo muka lembaran warsih anu anyar, Universitas Gunadarma oge kiwari ninggalkeun mangsa kaliwatna anu wujud program, akademik, sarta sakola luhur jang mitembeyan lembaran anyar anu dina wujud universitas. [[Gambar:Студенты в лаборатории робототехники.jpg|jmpl|Ilustrasi Sains di Nagara Rusia]] Di lembaran anyar ieu, Universitas Gunadarma perlu nangtoskeun balik komitmen Gunadarma anu lila. Universitas Gunadarma rek teras ngembangkeun laboratorium, perpustakaan, jurnal ilmiah, panalungtikan, jumplukan studi, penataran, sarta lingkungan diajar. Di jero Universitas Gunadarma angger kaukir komitmen lami kanggo kapake kanggo balarea sarta darma pikeun elmu. Guna sarta darma rek angger mangrupa sumbangsih Gunadarma saprak ayeuna dugi ka mangsa ka hareup. Sarta kalawan sadaya komitmen ieu, Universitas Gunadarma muka sajarah anyar kalawan lembaran kertas anu teu aya keneh. Ka hareupna Universitas Gunadarma saterusna bade ngeusian lembaran teu aya eta kalawan goresan sajarah universitas anu dimimitian dina warsih 1996.<ref name=":20" /> Sanggeus ngaliwatan perjuangan paos dina nyanghareupan sagala rupa tangtangan, Universitas Gunadama geus robah kaayaan pikeun salah sahiji paguron luhur swasta terkemuka di Indonesia anu berbasis teknologi informasi. Pangalaman salila langkung ti saparapat abad anu dipirig pengabdian sarta dedikasi tanagi pengajar: komitmen yayasan sarta pimpinan, ngayakeun fasilitas pembelajaran sarta kapercayaan balarea, Universitas Gunadarma rek teras narekahan ngahasilkeun lulusan anu kapake sarta bisa ngadarmabaktikeun kompetensi pikeun ngawangun pikahareupeun bangsa anu ningkat. Komitmen jangka panjang ieu, ku Universitas Gunadarma nyaeta milu berperan aktip ngaronjatkeun tanagi saing bangsa ngaliwatan proses atikan luhur anu boga tujuan kanggo ngajadikeun mahasiswa sarta lulusan minangka aset bangsa anu boga sipat calakan, teuneung, kompetitip, sarta profesional. Kalawan program atikan anu diwangun ti 6 program D3, 12 program sarjana, 6 program magister, sarta 2 program doktor. Universitas Gunadarma boga komitmen pikeun ngahontal visi sarta misi periode 2007-2011 harita teh.<ref name=":20" /> ==== [[Bina Sarana Informatika (BSI)]] ==== [[Gambar:Bina Sarana Informatika - panoramio.jpg|kiri|jmpl|Salah Sahiji Wangunan Kampus Bina Sarana Informatika ]] Kampus ieu mangrupakeun salah sahiji balė atikan nu kasohor di Dėpok. Parobahan Akademi Bina Sarana Informatika (BSI) jadi barobah kaayaan ngaran institusina Universitas Bina Sarana Informatika (UBSI) geus diresmikeun. Sėsėrahan Serat Keputusan Perubahan Akademi BSI barobah kaayaan Universitas Bina Sarana Informatika (UBSI) ieu lumangsung di BSI Convention Center, Jalan Gedė Kaliabang Nomer 8, Perwira, Bekasi Utara, Bekasi, Jawa Barat. Serat Kaputusan kasebat dijieun langsung ku Sekretaris Jėnderal Kementrian Risėt, Téknologi sarta Pendidikan Tinggi. Prof Ainun Naim Ph.D, MBA, ka Pangurus Yayasan Bina Sarana Informatika, Efriadi Salim anu dirėndėngan Dirėktur BSI Naba Aji Notoseputro.<ref name=":22">{{Cite web|url=https://www.bsi.ac.id/ubsi/sejarah-ubsi.ajax|title=Sambutan Rektor UBSI|website=www.bsi.ac.id|accessdate=2023-02-27}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230227080757/https://www.bsi.ac.id/ubsi/sejarah-ubsi.ajax |date=2023-02-27 }}</ref> Basa harita, kagiatan ieu dipigawé babarengan kalawan runtuyan kagiatan seminar motivasi BSI sarta disaksikeun langsung ku 9 rebu mahasiswa anyar BSI warsih pituduh 2018/2019. Seserahan Surat Kaputusan kasebat dihadiran deui ku Diréktur Jenderal Pembelajaran sarta Kemahasiswaan, Prof. Intan Ahmad Ph.D, Kepala Lembaga Layanan Pendidikan Tinggi Wilayah III DKI Jakarta, Dr. Ir. Ilah Sailah M.S., Sekretaris Lembaga Layanan Pendidikan Tinggi Wilayah III DKI Jakarta, Dr. M. Samsuri S.Pd., M.T. sarta Wawakil Direktur BSI, Kepala Program Studi di BSI, bareng jajaran pupuhu BSI lianna. Diréktur BSI, Naba Aji Notoseputro kungsi ngomong, perubahaan ti Akademi BSI robah kaayaan jadi UBSI nu geus kasebat prosesna cukup lila dibéwarakeun ka publik. Parobahan dipigawé minangka salah sahiji kesiapan BSI kanggo nyanghareupan ėra disruptip, geus 30 warsih lilana BSI éksis di dunya pendidikan tinggi. Tinangtu hal mekar éta anu matak BSI robah kaayaan salah sahiji paguron luhur pangbadagna. BSI ngabogaan genep akademi, 25 lima kampus se-Indonesia sarta kirang langkung 20 rebu mahasiswa aktip. Pihak Yayasan Bina Sarana Informatika boga inisiatip jang ngahijikeun 21 kampus anu kagaduh ku BSI barobah kaayaan hiji universitas gedé. Parobahan barobah kaayaan universitas kasebat oge minangka salah sahiji léngkah BSI barobah kaayaan paguron luhur pangbadagna kalawan akréditasi nu alus. Sajaba ti éta ogé minangka usaha BSI dina ngaronjatkeun kualitas sistem atikan sarta kompetensi lulusanna. Mahasiswa anu aya di wewengkon atawa di ibukota badé ngarasakeun hak anu sami, alus ti sistem pembelajaran, pengembangan kompetėnsi, dugi kasempetan karir anu dipikaboga ku lulusan UBSI. Parobahan kaayaan universitas ieu, sangkan mikeun mangpaat ka sakumna civitas BSI, boh mahasiswa, dosén atawa lulusanna. Contona, mahasiswa diploma tilu rék langkung gampil pikeun neruskeun atikanana dina tingkat Strata Satu (S1). Margi ka hareupeunana Universitas BSI rék ngabogaan 4 fakultas, nyaėta Fakultas Téknik, Fakultas Téknologi Informasi, Fakultas Komunikasi sarta Fakultas Ékonomi dan Bisnis.<ref name=":22" /> ====== [[STIH IBLAM - Kampus B]] ====== [[Gambar:Dedication of Law School.jpg|jmpl|Sakola Hukum di Luar Negeri Harita]] Sekolah Tinggi Ilmu Hukum IBLAM anu diadegkeun sarta dikokolakeun ku Yayasan Lembaga Pengembangan Ilmu Hukum sarta Manajemén (YLPIHM IBLAM) geus boga karya salila kira-kira 25 warsih terakréditasi B ku BAN-PT. IBLAM mangrupa akronim ti ''Institute of Business Law and Management.'' STIH IBLAM didirikeun kalawan tujuan ngaronjatkeun mutu, kamahéran tanagi pagawé di bidang hukum, sarta nyiapkeun tanagi-tanagi anu propésional. Pikeun ngarojong tujuan kasebat, STIH IBLAM ngabogaan dua kampus, nyaéta di Jakarta sarta Dépok.<ref name=":25">{{Cite web|url=https://www.lamudi.co.id/journal/universitas-di-depok/|title=10 Universitas di Depok Negeri dan Swasta Unggulan|last=Lamudi.co.id|first=Lamudi.co.id|website=10 Universitas di Depok Negeri dan Swasta Unggulan|publisher=Lamudi.co.id}}</ref> Sekolah Tinggi Ilmu Hukum IBLAM ngabogaan sajarah anu paos dina perkembangana. Benerna dina ping 27 Agustus 1990 didirikeun hiji lembaga anu di jerona diwangun ti para pakar hukum, para praktisi hukum sarta para tilas Hakim Agung, tilas Pajabat Kajaksaan Agung ogé tilas Pajabat Departemen Kahakiman. Alpukah para pakardiatas junun ngarumuskeun hiji lembaga atikan anu namina ''Institute of Business Law and Management'' (IBLAM). Lembaga kasebat boga tujuan dina raraga kanaékan mutu, kamaheran tanagi gawé di widang hukum sarta nyiapkeun tanagi-tanagi anu propésional. Lembaga kasebat didirikeun sabab boga dasar hiji kasadaran yen kauninga dibidang hukum, alus di mangsa kiwari atawa di mangsa ka hareupna bakal perlu dikawasa utamana jang para palaku bisnis, birokrat sarta praktisi dina raraga nyanghareupan sarta meunang kompetisi global. Di sisieun ngaran ''Institute of Business Law and Management'' (IBLAM) aya sosok anu geus boga pangaruh nyaėta Almarhum Dr. H. Edy Susanto, S.H., M.H., M.M., M.A. Manéhna boga pamadegan pangangguran kitu henteu peryogi lumangsung, ngemut pangwangunan di nagara urang anu ageung sarta sinambungan. Leuwih kitu deui dina nyegah éra globalisasi sarta éra pangwangunan kantun dasar anu ngusikkeun sakumna kagiatan balaréa. Aspék-aspék hukum ti pangwangunan kasebat meryogikeun penanganan ku para ahli hukum, ku kituna sacara logis sakuduna sanggem nyerepan para lulusan hukum. Nempo kanyataan ieu, Almarhum Dr. H. Edy Susanto, S.H., M.H., M.M., M.A boga pamadegan kaayaan ieu teu tiasa diingkeun sarta anjeunna megatkeun pikeun memprakarsai usaha pikeun ngaronjatkeun mutu atawa peunteun tambih lulusan hukum kalawan nyayakeun atikan sarta palatihan keterampilan anu inovatif sarta luyu kalawan hal mekar dunya. Ti sajarah nu luhur ieu, manéhna beunang pangrojong sacara aktip ti sagala rupa begawan hukum anu sohor di Indonésia kalawan milu kalibet dina penyusunan peunteun, sistem dugi materi pembelajaran anu istimewa. Dirojong ku wanci, jang beuki ngawujudkeun visi, misi sarta program kasebat, ahirna Alm. Dr. H. Edy Susanto, S.H., M.H., M.M., M.A ngadegkeun Yayasan Lembaga Pengembangan Ilmu Hukum jeung manajemen ''Institute of Business Law and Management'' (LPIHM IBLAM) nu menaungi aktivitas perkuliahan formal ti Sekolah Tinggi Ilmu Hukum IBLAM, tangtungna Program Diploma III Management Hukum, Program Sarjana Hukum dan program Magister Hukum Sekolah Tinggi Ilmu Hukum IBLAM di Jakarta nu geus diakréditasi ku Departemén Pendidikan Nasional RI kalawan SK No.95/D/O/1993 jeung SK No.78/D/O/1993.<ref name=":26">{{Cite web|url=https://iblam.ac.id/about/sejarah-iblam/|title=STIH IBLAM|last=IBLAM|first=STIH|website=Sajarah|publisher=STIH IBLAM}}</ref> Kampus anu kiwari disebut IBLAM School of Law anu aya handap naungan Yayasan LPIHM IBLAM geus ngalaman perkembangan anu kitu pesat margi pangrojong sosok saurang pangadeg nu boga jiwa basajan, daréhdéh, ulet sarta ngabogaan sumanget luhur dina ngawangun tonggak sarta sirung-sirung bangsa dina aspék pendidikan. Kiprahna dina raraga ngiring ngapinterkeun anak bangsa henteu deui bisa diasakeun, jabi anjeunna ngawangun didikeun tingkat paguron luhur anu geus sanggup ngaluluskeun rébuan peserta didik sarta lulusan kasebat atos seueur ngeusian posisi strategis boh di lembaga pamarentahan, institusi hukum, institusi non-hukum sarta sosial budaya lianna. Lalampahan paos IBLAM ''School of Law'' dina ngabdi sarta nyieun kontribusi jang bangsa Indonésia di jero didikeun, geus ngahasilkeun rébuan lulusan nyongcolang anu sumebar lega di sababarahahiiji institusi hukum sarta non-institusi hukum anu sanggup bersaing di industri 4.0. Luyu kalawan visi-misi panganyarnana, IBLAM hayang nyieun kuat komitmenna dina ngahasilkeun asal tanagi jalmi anu punjul di widang hukum jeung ngayakinan integritas nyaéta konci perbaikan SDM di widang hukum, jeung integritas ogé robah kaayaan visi utami sarta pilarutama ti 4 pilar perjuangan kami anu diwangun tina komitmen IBLAM: Integritas, Réligius, Nasionalis sarta Berdaya saing Global.<ref name=":26" /> Mangka ti éta, pas pisan kalawan poé anti korupsi sedunia ping 9 Desember 2019, IBLAM geus ngaresmikeun visi-misi panganyarna nyaéta: # Pikeun Sekolah Tinggi Ilmu Hukum anu berintegritas, punjul di tingkat nasional sarta berdaya saing global. # Penegasan penyebutan brand Institusi barobah kaayaan IBLAM ''School of Law''/IBLAM SL. # Logo anyar anu mangrupa kombinasi wangun 4 buleud anu melambangkeun elemen perjuangan ngahontal kamajuan anu aya di IBLAM SL nyaeta (a) dosen; (b) mahasiswa; (c) masyarakat jeung (d) pamarentah, kaliwat aya wangun kotak kalawan bulatan ditengah pikeun lambang hiji tujuan dina hiji imah perjuangan kanggo ngahasilkeun ahli hukum nu boga integritas sarta 4 gurat lempeng anu ngalambangkeun 4 nilai dasar perjuangan IBLAM SL, anu lamun sadaya dijentrekeun katembong minangka perisai anu bermakna yen pendidikan hukum kedah dijadikeun instrument pikeun nangtayungan sarta nyanghareupan serangan kebodohan, bancang pakewuh sarta merangan ketidakadilan. Dipambrih dina warsih-warsih ka hareup handap pengelolaan tim manajemen anu alus, IBLAM ''School of Law'' rek meunang pangajen sarta pangakuan ti balaréa minangka paguron luhur anu paduli dina hal mekar sarta ajeg na supremasi hukum di nagari ieu.<ref name=":26" /> ====== [[Politeknik LP3I Depok]] ====== Kampus LP3I boga jaminan nempatkeun gawé pikeun para mahasiswa anu berpréstasi barobah kaayaan ''tagline'' kanggo universitas di Dépok anu hiji ieu. Politeknik LP3I Kampus Dépok mikeun kasempetan kanggo maranéhanana anu hayang gancang gawé saanggeus kuliah. Kalawan jalinan gawé babarengan anu dipigawé ku rupa-rupa dunya usaha, Poltek LP3I Kampus Dépok ngabogaan kaistimewaan atawa ''privilege'' pikeun nempatkeun mahasiswa na anu luyu kualipikasi. Polték LP3I Kampus Dépok ngan hiji ti sakitu seueur Politeknik LP3I anu sumebar di sakumna Indonesia. Reputasi LP3I anu atos nyondong ngawarnaan dunya atikan lemah cai saprak warsih 1989 kalawan konsep ''“Link & Match”.'' Poltek LP3I Kampus Depok ngabogaan opat jurusan, nyaeta bisnis, keuangan, teknologi, sarta komunikasi. Universitas di Depok ieu ngayakeun atikan basisna vokasi kalawan jenjang D-3 sarta sarjana terapan.<ref name=":25" /> Pendidikan di LP3I ngabogaan pokus ka latihan berbasis praktek (70% praktek, 30% teori), magang sarta nempatkeun gawe. Program nempatkeun gawe ka salah sahiji pausahaan anu nyongcolang di Indonesia. Di LP3I, mahasiswa atawa peserta didik berkualitas anu performanya luyu pasaratan bakal dibantu nempatkeun damel dugi katarima di pausahaan atawa boga wirausaha. Fenomena henteu kajeujeuhkeun lulusan pendidikan tinggi di dunya damel beda carios kaduh era warsih 2000-an wae. Lamun dirunut ka pungkur, saleresna gejala kasebat geus mimiti wedal ka permukaan kira-kira dua puluh warsih kawitna. Beuki dinten beuki megulisahkeun balarea anu ngalaman langsung. Nanging dugi nyanghareupan ahir 1980- an, langka aya pihak anu rumaos terpanggil pikeun ngabereskeun masalah kasebat. Tina dasar eta, mangka Lembaga Pendidikan sarta Pengembangan Profesi Indonesia (LP3I) diadegkeun dina 29 Maret 1989 kalawan cabang kahiji di Pasar Minggu Jakarta Selatan. Geus kitu, dimimitian ti program kursus 6 sasih, LP3I saterusna ngembangkeun jangjang na barobah kaayaan lembaga atikan profesi (1-2 warsih), anu boga orientasi dunya damel. Nempo keberhasilan model atikan anu dijalankeun ku LP3I, animo balarea oge beuki gede. Peserta didik sanes ngan nu nyicingan ibukota wae, sumawonten ti sababaraha wewengkon anu cekap tebih. Ku margi eta pisan, LP3I muka cabang-cabang ampir di sakumna dayeuh-dayeuh gede di Indonesia. Kiprah LP3I beuki diaku ku balarea lega. Pangakuan ti dunya industri tercermin ti beuki lobana pausahaan anu merekrut lulusan LP3I. Sedengkeun pangakuan sanes dongkap ti dunya atikan dina sarta jabi nagari ngaliwatan kerjasama transfer kredit sarta konversi materi ajar.<ref>{{Cite web|url=https://www.lp3i.ac.id/tentang-kami/|title=Tentang Kami - LP3I|website=https://www.lp3i.ac.id/|language=en-US|accessdate=2023-02-28}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230228142014/https://www.lp3i.ac.id/tentang-kami/ |date=2023-02-28 }}</ref> ====== [[Universitas Nusa Mandiri]] ====== [[Gambar:Kampus Nusa Mandiri.jpg|kiri|jmpl|Universitas Nusa Mandiri Kampus Margonda]] Mimitna boga ngaran STMIK Nusa Mandiri anu tangtung dina warsih 2001, universitas di Depok ieu teras mekar. Mimiti na ngan boga jenjang atikan sarjana, saterusna dina warsih 2008 geus muka program pascasarjana. Dua puluh warsih langkung, benerna warsih 2021, STMIK Nusa Mandiri robah kaayaan Universitas Nusa Mandiri atawa UNM. Kiwari, UNM ngabogaan dua fakultas, nyaéta Fakultas Teknologi Informasi sarta Fakultas Ekonomi jeung Bisnis. Ti dua fakultas kasebat aya 7 program studi pilihan, mimiti Sistem Informasi, Teknik Informatika, Ilmu Komputer, Manajemén, dugi Perhotelan. Salian ngabogaan kampus di Dépok, Universitas Nusa Mandiri ogé aya di opat wilayah lain. Saban kampus dilengkepan fasilitas penunjang diajar sarta bermacam kagiatan mahasiswa anu cekap sarta bisa dipercayakeun.<ref name=":25" /> Tonggak tangtung na Universitas Nusa Mandiri tina motivasi kanggo ngamuliakeun kahirupan bangsa Indonesia. Yayasan Indonesia Nusa Mandiri asa digeroan pikeun milu sarta berkontribusi dina pangwangunan bangsa. Dina sisi lain pangwangunan anu erek sarta keur dipigawe anak bangsa ieu henteu bisa lesot ti hal mekar sarta kanaekan teknologi informasi. Kaayaan ieu merlukeun pangabisa kanggo berinovasi, bersinergi sarta beradaptasi kalawan teknologi anu berorientasi kalawan kaperluan hirup balarea. Samentara pangabisa berinovasi sarta pengimplementasian kana teknologi acan optimal. Ieu pisan anu melatarbelakangi pamadegan Sekolah Tinggi Manajemen Informatika sarta Komputer Nusa Mandiri anu mangrupa cikal bakal Universitas Nusa Mandiri.<ref>{{Cite web|url=https://www.nusamandiri.ac.id/nuri/sejarah-stmik.ajax|title=Sejarah Universitas Nusa Mandiri|website=www.nusamandiri.ac.id|accessdate=2023-02-28}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230228135441/https://www.nusamandiri.ac.id/nuri/sejarah-stmik.ajax |date=2023-02-28 }}</ref> Dimimitian dina ping 8 Agustus 2001 Yayasan Indonesia Mandiri ngadegkeun Universitas Nusa Mandiri di handapeun pupuhu Bapa Sigit Swasono resmi ngalakukeun misi megah dina widang atikan. Legalisasi perkawis ieu dirojong kalawan dikaluarkeunna Serat Kaputusan Menteri Pendidikan Nasional Republik Indonesia No.17/DO/2003 ngeunaan widi penyelenggaraan kagiatan atikan kalawan wasta Sekolah Tinggi Manajemen Informatika sarta Komputer Nusa Mandiri anu dipikawanoh kalawan STMIK Nusa Mandiri. Dina mimitina STMIK Nusa Mandiri ngan diperuntukeun kanggo jenjang strata hiji (S1) kalawan pilihan program studi Sistem Informasi sarta Teknik Informatika. Nanging selang tujuh warsih tangtung, benerna dina 27 Agustus 2008 STMIK Nusa Mandiri resmi ngajalankeun program pascasarjana (S2) ngaliwatan widi penyelenggaraan bernomor 2858/D/T /2008 kalawan program studi Ilmu Komputer. STMIK Nusa Mandiri bertransformasi barobah kaayaan Universitas Nusa Mandiri dina ping 5 April 2021 anu disahkeun kalawan Kaputusan Menteri Pendidikan sarta Kabudayaan Republik Indonesia Nomer 82/E/O/2021 ping 5 April 2021 ngeunaan widi Penggabungan Sekolah Tinggi Manajemen Informatika Komputer Nusa Mandiri di Jakarta sarta Akademi Pariwisata Tridaya di Jakarta barobah kaayaan Universitas Nusa Mandiri di Jakarta anu diayakeun ku Yayasan Indonesia Nusa Mandiri. Universitas Nusa Mandiri ngokolakeun 2 (dua) fakultas nyaeta Fakultas Teknologi Informasi sarta Fakultas Ekonomi sarta Bisnis. Fakultas Teknologi Informasi (FTI) membawahi 4 (opat) program studi nyaeta S2 Ilmu Komputer, S1 Informatika, S1 Sistem Informasi, S1 Sains Data. Fakultas Ekonomi sarta Bisnis (FEB) miboga 3 (tilu) program studi nyaeta S1 Bisnis Digital, S1 Manajemen, sarta D3 Perhotelan. Tepi ka danget ayeuna, kampus ieu sok ngalakukeun inovasi, ngembang sarta beradaptasi kalawan sagala rupa perkawis anu arah na berorientasi pikeun pendidikan bangsa.<ref>{{Cite web|url=https://www.nusamandiri.ac.id/nuri/index.js|title=UNIVERSITAS NUSA MANDIRI|website=www.nusamandiri.ac.id|accessdate=2023-02-28}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230321095441/https://www.nusamandiri.ac.id/nuri/index.js |date=2023-03-21 }}</ref> ====== [[STT Nurul Fikri]] ====== Sekolah Tinggi Teknologi Terpadu Nurul Fikri (kasohor ku singgeran STT-NF) mangrupa salah sahiji universitas di Depok anu kaitung anyar. Tangtung resmina dina warsih 2012, STT-NF hoyong memadukeun keilmuan praktis di widang teknologi informasi kalawan pengembangan kapribadian islami, kompeten, sarta boga sipat kabangsaan. STT-NF miluan dina pengembangan paguron luhur pikeun ngahasilkeun sarjana terpadu. Sarjana terpadu dina aspek profesional margi lulusan STT-NF jabi meunang ijazah, oge ngantongan sertifikasi Informasi dan Teknologi (IT) sacara nasional atawa internasional. Sertifikasi kasebat mangrupa wangun pangakuan ka kompetensi IT anu kagaduh mahasiswa. STT-NF boga tekad ngababarkeun generasi anu calakan sarta berakhlak megah. Mata kuliah IT kekinian dikompakkeun kalawan kapamingpinan sarta kewirausahaan dina saban semester. Saban mahasiswa STT-NF dididik kanggo nyieun sipat positip: ''Novelty, Integrity, Care, and Excellence (NICE).'' Kalawan dua kampus anu tempatna wilayah Jakarta Selatan sarta Kota Depok, STT NF nyieun program atikan jenjang sarjana (S-1). Universitas di Depok anu hiji ieu ngabogaan tilu program studi, nyaeta Sistem Informasi, Teknik Informatika, sarta Bisnis Digital.<ref name=":25" /> [[Gambar:Computer Lab, Narasaraopeta Engineering College.jpg|kiri|jmpl|Laboratorium Komputer di Kampus Luar Negeri]] Salah sahiji tujuan diadegkeun na STT-NF nyaeta ''“Mencetak Sarjana Komputer Berakhlak Megah, Profesional, sarta Bersertifikasi IT”''. Tujuan eta kanggo nyumponan kaperluan sarjana teknologi informasi ditengah balarea, kalawan konsisten mengusung peunteun-peunteun profesionalisme sarta keislaman. Sanggeus mapan 2 warsih, dina 2014, program studi anu dikokolakeun ku STT-NF nyaeta Sistem Informasi (SI) sarta Teknik Informatika (TI) junun meunangkeun Akreditasi BAN-PT, dumasar SK Nomer 483/SK/BAN-PT/Akred/S/XII/2014 sarta 468/SK/BAN-PT/Akred/S/XII/2014. Sarta Warsih 2019 program studi Sistem Informasi (SI) junun meunangkeun re-Akreditasi ti BAN-PT, dumasar SK Nomer 919/SK/BAN-PT/Akred/S/IV/2019. Geus kitu, dina taun 2020 program studi Teknik Informatika (TI) junun meunangkeun re-Akreditasi ti BAN-PT, dumasar SK Nomer 4151/SK/BAN-PT/Akred/S/VII/2020.<ref name=":25" /> Dina September 2016,STT-NF ngaluluskeun 37 mahasiswa/i angkatan kahiji Warsih 2012. Dina Pebruari 2018, STT-NF ngaluluskeun 52 mahasiswa/i angkatan kadua 2013 & 2014. Sarta dina September 2019, STT-NF ngaluluskeun 59 mahasiswa/i angkatan katilu 2014 & 2015. Sakumna alumni (100 persen) kaserep ku tempat gawe. Sawareh mahasiswa STT-NF aya anu sukses dina dunya akademik, bari digawe luyu kalawan keahlianna, atawa ngawangun ''start up'' (bisnis pemula) luyu minat sarta potensinya di dunya IT. STT-NF milu dina pengembangan perguruan tinggi pikeun ngahasilkeun sarjana terpadu. Sarjana terpadu dina aspek profesional, margi lulusan STT-NF jabi meunang ijazah, oge ngantongan sertifikasi IT sacara nasional atawa internasional. Sertifikasi eta mangrupa wangun pangakuan ka kompetensi IT anu kagaduh mahasiswa. Sertipikat eta oge nembongkeun yen alumni STT-NF mangrupa profesional anu siap mengabdikan elmu sarta keterampilanna di perusahaan. Sarjana terpadu dina perkawis pangawasaan hasanah sains sarta teknologi seiring kalawan pembinaan kapribadian anu berintegritas, kreatif sarta inovatif.<ref name=":25" /> ====== [[Politéknik Imigrasi]] ====== [[Gambar:Immigration Polytechnic Arms.png|jmpl|Politeknik Imigrasi]] Politeknik Imigrasi (Poltekim) nyaeta hiji lembaga pendidikan tinggi kedinasan di lingkungan Kementerian Hukum sarta HAM. salah sahiji paguron luhur di Depok ieu menyelenggarakeun atikan profesional kedinasan. Harita, Poltekim dipikawanoh kalawan wasta Akademi Imigrasi (AIM). Warsih 2016, AIM robah kaayaan Poltekim kalawan jenjang atikan terapan (vokasi) Diploma IV. Ayeuna, Politeknik Imigrasi ngabogaan opat program studi anu diwangun ti tilu Program Studi Diploma IV, nyaeta Program Studi Hukum Keimigrasian, Administrasi Keimigrasian, Manajemen Teknologi Keimigrasian, sarta hiji Program Studi Diploma III Keimigrasian. Minangka lembaga atikan kedinasan, geus tangtu lulusan Poltekim dijamin gawe di lingkungan Kementerian Hukum sarta HAM kalawan status aparatur sipil nagara (ASN). Perkawis ieu anu matak Poltekim diminati pisan ku para calon mahasiswa. Saban mekar, Poltekim muka kasempetan diajar pikeun sakumna barudak ngora di lemah cai. Tangtos aya sajumlah tes pangabisa akademik sarta lianna pikeun bisa parat minangka Taruna Poltekim.<ref name=":25" /> ====== [[UPN Veteran Kampus Depok|UPN Veteran Kampus Dépok]] ====== [[Gambar:Libraryupnveteran.JPG|kiri|jmpl|Perpustakaan UPN Veteran]] Salah sahiji universitas di Depok anu dipikawanoh kalawan UPN “Veteran” Jakarta ieu kaitung keneh anyar menyandang status paguron luhur nagari. Warsih 2014 kaliwat, Universitas Pembangunan Nasional “Veteran” Jakarta sacara resmi gentos status ti swasta ka nagari dumasar Aturan Presiden Nomor 120. Mimitina UPN “Veteran” Jakarta geus dimimitian saprak warsih 1967. Basa eta namina keneh Perguruan Tinggi Pembangunan Nasional (PTPN) “Veteran” Cabang Jakarta. Warsih 1977, kampus anu berinduk di Jogjakarta ieu robah kaayaan universitas anu di Jakarta. UPN “Veteran” Cabang Jakarta robah kaayaan universitas anu teuneung caos sarta leupas ti babonna, nyaeta UPN “Veteran” Yogyakarta. Kalawan boga tilu fakultas dina jenjang atikan D-3 sarta S-1, UPN “Veteran” Jakarta mitembeyan mekar minangka universitas anu macakal. UPN “Veteran” Jakarta ngabogaan dua kampus kanggo ngarojong operasional diajar ngawulang, nyaeta kampus Pondok Labu di Jakarta sarta Kampus Limo anu lebet wilayah Kota Depok. Kadua kampus ieu ngabogaan fasilitas anu puguh sarta nyukupan kanggo ngarojong proses pembelajaran. Kampus Limo diwangun ti dua fakultas, nyaeta fakultas teknik sarta fakultas elmu kasehatan. Universitas di Depok ieu ngabogaan lega lahan 2,1 hektar anu diwangun ti rohang kuliah, bengkel mesin, bengkel otomotif, bengkel teknik wangunan kapal, sarta ''workshop'' mesin-mesin paranti niiskeun.<ref name=":25" /> == Galéri == <gallery> File:Kantor-panewu-depok-sleman.jpg|Kantor Panewu Depok Sleman File:Bunglon jambul-depok-jawa barat-indonesia.JPG|Bunglon Jambul Depok File:Station Depok KITLV 141900.tiff|Stasiun Depok Jaman Walanda File:Depok, Bestanddeelnr 27-5-1.jpg|Tentara Walanda di Depok File:Depok, Bestanddeelnr 27-1-1.jpg|Budak Leutik jeung Urang Walanda basa Depok Leuweung Keneh File:Depok De Nederlandse militairen hebben bij de burgerij van Depok een goede repu, Bestanddeelnr 14608.jpg|Barudak di Sakola Rakyat diajar ku Urang Walanda File:Depok, Bestanddeelnr 28-6-4.jpg|Tentara Walanda Keur Jaga di Depok File:Depok, Bestanddeelnr 28-3-2.jpg|Jelema Keur Antri Hareupeun Mobil Jaman Walanda File:Depok, Bestanddeelnr 28-4-1.jpg|Tentara Walanda Liwat Sawah di Depok File:Depok, Bestanddeelnr 28-3-5.jpg|Antri Kadaharan Hareupeun Mobil Tentara Walanda File:Depok Town Square (Detos) - panoramio.jpg|Depok Town Square File:Emplasemen Depo KRL Depok..jpg|KRL Depok File:KUA Depok - panoramio.jpg|KUA Depok File:PLN_Depok_-_panoramio.jpg|PLN Depok File:Margonda - Kota Depok, Jawa Barat.jpg|Margonda di Depok </gallery> == Rujukan == {{Reflist}} ==Media lokal== *{{id}} [http://www.depokmetro.com/ http://www.depokmetro.com] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060808175011/http://depokmetro.com/ |date=2006-08-08 }} *{{id}} [http://www.monitordepok.com/ http://www.monitordepok.com] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070503203454/http://www.monitordepok.com/ |date=2007-05-03 }} ==Tumbu luar== {{Commonscat|Depok}} *{{id}} [https://web.archive.org/web/20091024025928/http://geocities.com/hansoedira/depok.htm http://www.geocities.com/hansoedira/depok.htm] *{{id}} [http://www.depok.go.id Situs web resmi Kota Depok] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20020926092711/http://www.depok.go.id/ |date=2002-09-26 }} *{{en}} [http://www.panoramio.com/photo/11292878 Cagar alam Pancoran Mas] {{Kota Dépok}} {{JaBar}} {{authority control}} [[Kategori:Kota Dépok| ]] [[Kategori:Kota di Jawa Kulon]] [[Kategori:Artikel WikiMekar]] 0vn6nlwrpguddllk91yl6glu82q12tl Batulawang, Pataruman, Banjar 0 14076 712276 710855 2026-08-27T02:39:14Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712276 wikitext text/x-wiki {{Infobox settlement | name = Batulawang | native_name = ᮘᮒᮥᮜᮝᮀ | settlement_type = Désa | subdivision_name = [[Jawa Barat]] | subdivision_name1 = [[Kota Banjar]] | subdivision_name2 = [[Pataruman, Kota Banjar|Pataruman]] | postal_code = 46326 | population_total = 3.672 | population_as_of = 2010 | coordinates = {{coord|7|24|56|S|108|34|04|E|display=inline,title}} }} '''Batulawang''' (ᮘᮒᮥᮜᮝᮀ) nyaéta hiji désa di [[Kacamatan Pataruman]], [[Kota Banjar]], [[Jawa Barat]]. == Géografi == === Wates wewengkon === * Kalér: Désa Mulyasari * Wétan: [[Désa Karyamukti]] * Kidul: Désa Kutawaringin ([[Kacamatan Purwadadi]], [[Kabupatén Ciamis]]) * Kulon: Désa Hegarsari == Sajarah == === Dina Naskah Kidung Lakbok === Batulawang disebut dina [[Kidung Lakbok|naskah kuno Kidung Lakbok]] (1956). Dina '''Pupuh 24''' disebutkeun: ''"Paranti Gusti ningali, ngawangwang ka Batulawang."'' Ieu nunjukkeun yén Batulawang geus aya ti jaman Karajaan Sunda-Galuh minangka tempat "ngawangwang" (ningali ka kaayaan Bandjarpatroman). === Ki Demang Wangsafyudin === Tokoh anu ngahirupkeun deui tradisi [[Ngabungbang Batulawang]] saatos lami padam. Ki Demang ogé anu ngajaga bukti-bukti tradisi '''membatik''' di Pataruman.<ref name="kompasiana">Kompasiana (2018). [https://www.kompasiana.com/permanas/5b6d05d95e1373344005a262/kota-banjar-dan-tradisi-membatik Kota Banjar dan Tradisi Membatik].</ref> === Pemekaran Désa Karyamukti === Désa Karyamukti mangrupa hasil pemekaran ti Désa Batulawang dumasar kana Surat Keputusan Gubernur tanggal 7 Juni 1979. Ngaran "Batulawang" asalna aya di Dusun Sukaharja (ayeuna wilayah Karyamukti).<ref name="karyamukti">[https://karyamukti-banjar.desa.id/ Sejarah Desa Karyamukti] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20260516022559/https://karyamukti-banjar.desa.id/ |date=2026-05-16 }}. Situs Resmi Désa Karyamukti.</ref> == Budaya == === Ngabungbang === Désa Batulawang kawentar ku tradisi '''[[Ngabungbang Batulawang|Ngabungbang]]''', anu tos ditetepkeun salaku [[Warisan Budaya Takbenda Indonesia]] ku Kementerian Pendidikan dan Kebudayaan taun 2018 ngaliwatan SK No. 264/M/2018.<ref name="ngabungbang">[https://id.wikipedia.org/wiki/Ngabungbang_Batulawang Ngabungbang Batulawang]. Wikipedia Indonesia.</ref> === Batu Kasur === Di Dusun Tundagan aya '''Batu Kasur''', situs prasejarah anu dikaitkeun sareng legenda Sangkuriang. Masarakat satempat percaya yén éta mangrupikeun seserahan Sangkuriang ka Dayang Sumbi.<ref name="batukasur">TIMES Indonesia (2025). [https://timesindonesia.co.id/peristiwa-daerah/569464/mengenal-batu-kasur-kota-banjar-tempat-yang-dikeramatkan-warga-desa-batulawang Mengenal Batu Kasur Kota Banjar].</ref> === Seren Taun === Di Dusun Pagerbatu dilaksanakeun '''Upacara Seren Taun''', tradisi syukur hasil bumi anu asalna ti jaman Kerajaan Pajajaran.<ref name="serentaun">Fasa, Cika Amelia Raka (2025). [http://repository.unigal.ac.id/handle/123456789/6684 Makna Filosofis Upacara Seren Taun Dusun Pagerbatu]. Universitas Galuh.</ref> == Démografi == Dumasar Sensus Penduduk 2010, Désa Batulawang boga 3.672 jiwa.<ref name="sensus2010">BPS, Sensus Penduduk Indonesia 2010.</ref> == Tempo ogé == * [[Kidung Lakbok]] * [[Ngabungbang Batulawang]] * [[Gunung Sangkur]] * [[Karajaan Sunda]] * [[Désa Karyamukti]] == Rujukan == {{reflist}} == Pranala luar == * [https://banjarkota.go.id/ Situs Resmi Kota Banjar] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20260122193903/https://banjarkota.go.id/ |date=2026-01-22 }} [[Kategori:Désa di Kota Banjar]] [[Kategori:Kacamatan Pataruman]] 3xlraoayma4vd3icbw2ypby6hbxkthv Garuda Indonesia 0 17548 712284 712227 2026-08-27T06:00:59Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712284 wikitext text/x-wiki {{Kotak info Pesawat | airline=PT Garuda Indonesia| logo=| logo_size=150px| IATA=GA| ICAO=GIA| callsign=INDONESIA| parent=Garuda Indonesia| founded=26 Januari 1949 (sebagai Garuda Indonesian Airways)| headquarters=[[Jakarta]], [[Indonesia]]| key_people=Emirsyah Satar (President and [[CEO]])| hubs=[[Bandara internasional Soekarno-Hatta]]<br />[[Bandara internasional Ngurah Rai]]<br />[[Bandara internasional Sultan Hasanuddin]]| focus_cities=[[Surabaya]], [[Yogyakarta]], [[Palembang]], [[Padang, Indonesia|Padang]], [[Batam]], [[Manado]], dan [[Semarang]] | frequent_flyer=Garuda Frequent Flyer| lounge=Garuda Lounge| alliance=| fleet_size=57| destinations=43| website= [http://www.garuda-indonesia.com/ www.garuda-indonesia.com]| }} '''PT (Persero) Perusahaan Penerbangan Garuda Indonésia''', disingget '''Garuda Indonésia''', nyaéta salah sahiji [[airline|parusahaan penerbangan]] nasional [[Indonesia]]. Ieu ngaran asalna tina dongeng manuk [[Garuda]]. Dina tradisi [[Historical Vedic religion|Vedic]] India, Garuda nu mawa [[Hinduism|Hindu]] pangeran [[Vishnu]]. Parusahaan ieu markasna di [[Jakarta]] at [[Soekarno-Hatta International Airport]], nu ngalayanan tujuan utama di [[Ngurah Rai International Airport]], [[Bali]], [[Juanda International Airport]], [[Surabaya]], [[Polonia International Airport]], [[Medan]], jeung [[Sepinggan International Airport]], [[Balikpapan]]. Ekspor Impor Surat Pindah Penduduk (Domisili) biaya Ticket Naik PCC, maintenance, Pilot Pendapatan Dari Bank Sekuritas bebas Bekerja Jam Kerja, Istirahat (Time) Working. kabéh sahamna dipibanda ku pamaréntah Indonésia tur mibanda 6,251 karyawan (dina [[2005]]). Meunang bentang-3 ti [[Skytrax]]. [http://www.airlinequality.com/Airlines/GA.htm] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110902110256/http://www.airlinequality.com/Airlines/GA.htm |date=2011-09-02 }} == Sajarah == {{tarjamahkeun|Inggris}} Garuda Indonésia had its beginnings in the [[Indonesian National Revolution|Indonesian war of independence]] against the [[Netherlands|Dutch]] in the late [[1940s]], when Garuda flew special transports with [[Douglas Aircraft Company|Douglas]] [[DC-3]] aircraft. [[January 26]], [[1949]], is generally recognized as the airline's founding date, at which time the airline was known as "Garuda Indonesian Airways." The first plane was a DC-3 known as ''Seulawah'' (Acehnese: "Gold Mountain") and was purchased for a sum of 120,000 [[Malayan dollar]]s, which was provided by the [[Acehnese]] péople (notably local merchants). {{Fact|date=February 2007}} During the revolution, the airline supported Indonésian interests, such as carrying Indonésian léaders for diplomatic missions. [[Gambar:Garuda Indonesia B747-4U3 (PK-GSG) at Narita International Airport (1).jpg|thumb|300px|Garuda Indonesia 747-400 di [[Narita International Airport]], Tokyo]] The government of [[Burma]] helped the airline significantly during the airline's beginnings. {{Fact|date=February 2007}} Accordingly, upon Garuda's formal joint incorporation with [[KLM]] on [[March 31]], [[1950]], the airline presented the Burmese government with a [[DC-3]]. By [[1953]], the airline had 46 planes, although by [[1955]] its [[PBY Catalina|Catalina]] fleet had been retired. In [[1956]], Garuda made its first [[Hajj|pilgrim]] flight to the city of [[Mecca]]. The [[1960s]] were times of growth for the airline; the fleet in 1960 included eight [[Convair 240]]s, eight [[Convair 340]]s, and three [[Convair 440]]s. In [[1961]] and late [[1965]], three [[Convair 990]] jet planes and three [[Lockheed L-188 Electra]] were introduced, and a route was opened to [[Kai Tak International Airport]] in [[Hong Kong]]. After concentrating on domestic and regional services, the first flights to Europe were added on [[September 28]], [[1963]], to [[Amsterdam]] and [[Frankfurt]]. In 1965, flights to Europe were expanded to include [[Rome]] and [[Paris]] via [[Bombay]] and [[Cairo]], with the exclusive use of [[Convair 990]] aircraft. That yéar, flights to [[China]] started, with Garuda flying to [[Guangzhou|Canton]] via [[Phnom Penh]]. Also in [[1965]], the jet age arrived for Garuda, with a [[Douglas DC-8]] that flew to [[Schiphol Airport]] in Amsterdam. The [[1970s]] saw [[McDonnell Douglas DC-9]] and [[Fokker F28]] jets introduced, and at one point Garuda owned 36 Fokker jets, making Garuda the world's largest operator of F28s at that time. In the [[1980]]s, Garuda introduced [[Airbus]] equipment such as the [[Airbus A300]] and the [[Airbus A300|Airbus A300-600]], as well as [[Boeing 737]]s, [[Boeing 747]]s, and [[McDonnell Douglas MD-11]]s. The [[East Asian Economic Crisis]] of 1998 hit Indonésia and Garuda hard, resulting in severe cutbacks on unprofitable routes. Despite once having a comprehensive worldwide route network, Garuda currently operates no flights to [[Europe]] or [[North America]]. Largely due to historical links with [[the Netherlands]], Garuda continued to operate flights to Amsterdam after the initial cutbacks, although these flights have since been discontinued. The situation was not helped by the [[September 11]] terrorist attacks, the [[Bali]] bombings, the [[2004 Boxing Day tsunami]], and the [[SARS]] scare, all of which contributed to a downturn in air travel and Indonésian tourism. However, the airline has recovered favorably from its economic problems and seems to be in good economic shape entering the middle [[2000s]].{{Fact|date=February 2007}} In [[2001]], a [[Low-cost carrier|low-cost airline]] subsidiary, [[Citilink|CitiLink]], was established to provide shuttle services between Indonésian cities. Garuda may expand its route map again before the end of the decade, {{Fact|date=February 2007}} possibly after the completion of [[Kuala Namu International Airport]] in Medan. This could include routes to major [[European]] hubs such as [[Paris]], [[London]], and [[Frankfurt]]. However, it is possible that to keep costs down and profitability up, Garuda may employ secondary airports such as [[London Gatwick]]. A Garuda representative for the [[Benelux]] confirmed in August 2006 that Garuda will resume its route to [[Amsterdam]] in May 2007. [http://www.luchtvaartnieuws.nl/news/?id=15326] In 2005, Garuda Indonésia carried 8,679,443 passengers [http://www.garuda-indonesia.com/about/statistics.php], with a [[load factor]] of 68.73%. == Tujuan == {{utama|Tujuan Garuda Indonesia}} Garuda Indonésia is a full-service airline, in contrast with the 'no frills' low-cost carrier. The class configuration is divided into first (on Boeing 747-400s), business, and economy class. <!--[[Image:Garuda_changi.JPG|thumb|300px|Garuda Indonesia Boeing 737-300 bound for Jakarta holding at [[Singapore Changi Airport]]]]--> It currently operates flights to a total of 45 destinations (21 domestic, 24 international) throughout [[East Asia|East]] and [[South East Asia]], [[Australia]], [[New Zealand]], and the [[Middle East]]. Garuda Indonesia also offers flights to 13 other international destinations through code-share agreements with [[China Airlines]], [[China Southern Airlines]], [[Malaysia Airlines]], [[Korean Air]], [[Gulf Air]], [[Qatar Airways]], [[Silkair]], [[Vietnam Airlines]], and [[Philippine Airlines]]. Taking these routes into account, Garuda Indonesia's route map extends to [[Western Europe]]. A 24-hour call center is available for local customer access. The e-tickets system (paperless or electronic ticket) has been introduced on all domestic flights and flights to Singapore originating in Jakarta. This system computerizes ticketing method, in which a traditional paper ticket is no longer required. == Frequent flyer program == In 2005, Garuda Indonésia relaunched its frequent flyer program called Garuda Frequent Flyer (GFF) with a new look, new benefits, and new services. The new program allows members to éarn miles on domestic and international flights and has four tiers of membership covering Blue, Silver, Gold, and Platinum benefit levels. New services for GFF members include a new website at http://gff.garuda-indonesia.com {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070405233649/http://gff.garuda-indonesia.com/ |date=2007-04-05 }}, including an on-line miléage calculator for éarning and redemption, on-line miléage balance, on-line personal profile management, and downloadable forms. == Nomor penerbangan == The flight numbers of Garuda Indonésia are classified as follows: * GA010-099: [[Citilink]] * GA100-699: domestic flights (within the territory of [[Indonesia]]) * GA677: Taipei - Jakarta codeshare ([[China Airlines]]) * GA678: Jakarta - Taipei codeshare ([[China Airlines]]) * GA687: Taipei - Denpasar codeshare ([[China Airlines]]) * GA688: Denpasar - Taipei codeshare ([[China Airlines]]) * GA700-799: [[Australia]] and [[New Zealand]] (Flights to New Zéaland were suspended in 2006) * GA800-899: [[Asia]] (except Indonésia and Middle éast) * GA900-999: codeshares, Europe and [[Middle East]] == Armada == The Garuda Indonésia fleet includes the following aircraft ([[March]] [[2007]]) <ref>[[Flight International]], 3-9 [[October]] [[2006]]</ref> : * 6 [[Airbus A330|Airbus A330-300]] (plus 3 on order) * 17 [[Boeing 737#737-300|Boeing 737-300]] * 17 [[Boeing 737#737-400|Boeing 737-400]] (+ one that just crashed, [[GA200]]) * 5 [[Boeing 737#737-500|Boeing 737-500]] * 2 [[Boeing 737#737-800|Boeing 737-800]] * 3 [[Boeing 747|Boeing 747-400]] * On order: 18 [[Boeing 737]] * On order: 6 [[Boeing 777|Boeing 777-200ER]] * On order: 10 [[Boeing 787-9]] [http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Boeing_787_orders#Orders_and_Options] Previously operated: * [[Airbus A300|Airbus A300 B4-220, -600]] * [[Airbus A330|Airbus A330-200]] * [[Boeing 747|Boeing 747-100, -200 and -300]] * [[Boeing 767|Boeing 767-300ER]] * [[Convair 990]] * [[Douglas DC-3]] * [[Douglas DC-8]] * [[Fokker F28]] * [[McDonnell Douglas DC-9]] * [[McDonnell Douglas DC-10-30]] * [[McDonnell Douglas MD-11|McDonnell Douglas MD-11/ER]] == Kacilakaan jeung kajadian == Saatos kacilakaan nu pertama di [[1950]], Garuda Indonésia tos ngalami 14 kacilakaan fatal sareng 1 pembajakan. * Garuda Indonésia Flight 206, a [[DC 9]] aircraft was hijacked on [[28 March]] [[1981]]. This was the first serious Indonésian airline hijacking, since the first case was a desperate Marine hijacker who was killed by the pilot himself. The hijackers, a group called Commando Jihad, hijacked the [[DC 9]] "Woyla", onroute from [[Palembang]] to [[Medan]], and ordered the pilot to fly the plane to [[Colombo]], [[Sri Lanka]]. But since the plane didn't have enough fuel, it refueled in [[Penang]], [[Malaysia]] and then to [[Don Muang]], [[Thailand]]. The hijackers demanded the reléase of Commando Jihad members imprisoned in [[Indonesia]], and US $ 1.5 million, as well as a plane to take those prisoners to an unspecified destination. The [[Kopassus]] commandos who took part in this mission trained for only three days with totally unfamiliar wéapons, brilliantly executed this fast-paced operation. One of the [[Kopassus]] commandos was shot by the hijacker léader, who then shot himself. All the other hijackers were killed. All the hostages were saved. * Garuda Indonésia Flight 865, a [[McDonnell Douglas DC-10]] departing [[Fukuoka, Fukuoka|Fukuoka]], [[Japan]], on [[June 13]], [[1996]], overran the runway after aborting the takéoff well above rotation speed. The number-3 engine fuel line was severed, resulting in a massive fire and the total destruction of the aircraft. Three of the 275 péople on board were killed. [http://www.airdisaster.com/cgi-bin/view_details.cgi?date=06131996&reg=PK-GIE&airline=Garuda+Indonesia] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070907234645/http://www.airdisaster.com/cgi-bin/view_details.cgi?date=06131996&reg=PK-GIE&airline=Garuda+Indonesia |date=2007-09-07 }} * [[Garuda Indonesia Flight 152]], an [[Airbus A300]] aircraft flying direct from [[Jakarta]], crashed in Sibolangit, 18 miles short of [[Medan]] airport in low visibility on [[September 26]], [[1997]]. All 222 passengers and 12 crews were killed. [http://www.airdisaster.com/cgi-bin/view_details.cgi?date=09261997&reg=PK-GAI&airline=Garuda+Indonesia]{{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070905061120/http://www.airdisaster.com/cgi-bin/view_details.cgi?date=09261997&reg=PK-GAI&airline=Garuda+Indonesia |date=2007-09-05 }} * Garuda Indonésia Flight 421 was a [[Boeing 737#737-300|Boeing 737-300]] traveling from [[Lombok]] to [[Yogyakarta]] on [[January 16]], [[2002]], which was forced to maké an emergency landing in poor wéather on the [[Bengawan Solo River]]. One person, a stewardess, was killed in the accident; 59 other passengers and crew survived. [http://www.airdisaster.com/cgi-bin/view_details.cgi?date=01162002&reg=PK-GWA&airline=Garuda+Indonesia]{{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070907235812/http://www.airdisaster.com/cgi-bin/view_details.cgi?date=01162002&reg=PK-GWA&airline=Garuda+Indonesia |date=2007-09-07 }} * Garuda Indonésia Flight 238, a [[Boeing 737#737-500|Boeing 737-500]] régistered PK-GGD bound for [[Semarang]] on [[February 1]], [[2007]] collided with a [[Saudi Arabian Airlines]] [[Boeing 747#747-300|Boeing 747-300]], régistered TF-ATJ when doing [[pushback]] at [[Soekarno-Hatta International Airport]]. None of the 96 passengers were injured. [http://www.kompas.com/kompas-cetak/0702/02/utama/3285302.htm] * [[Garuda Indonesia Flight 200]], salah sahiji kapal [[Boeing 737#737-400|Boeing 737-400]] (registration PK-GZC) ngapung ti [[Jakarta]], kacilakaan tur kahuruan basa "mendarat" di [[Adisucipto International Airport]], [[Yogyakarta]] jam 07.00 WIB [[March 7|7 Maret]], [[2007]]. Sakurangna 22 urang tiwas. == Tempo ogé == * [[Daptar perusahaan penerbangan]] * [[Transportasi di Indonésia]] * [[Daptar bandara di Indonésia]] * [[Flag carrier]] == Rujukan == {{reflist}} == Tumbu kaluar == {{commonscat|Garuda Indonesia}} {{portal|Indonesia}} * [http://www.garuda-indonesia.com/ Garuda Indonesia] * [http://www.garudaindonesia.co.uk/ Garuda Indonesia UK] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070101000535/http://www.garudaindonesia.co.uk/ |date=2007-01-01 }} * [http://www.garuda-jpn.com/ Garuda Indonesia Japan] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070323104519/http://www.garuda-jpn.com/ |date=2007-03-23 }} * [http://www.airfleets.net/ageflotte/?file=calcop&opp=Garuda Garuda Indonesia Fleet Age] * [http://www.airlinequality.com/Forum/garuda.htm Garuda Indonesia Passenger Opinions] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150512023604/http://www.airlinequality.com/Forum/garuda.htm |date=2015-05-12 }} * [https://web.archive.org/web/20070312133302/http://www.news.com.au/dailytelegraph/index/0,22045,5012584,00.html Garuda Indonesia Flight 200 crashes 7 march 2007] {{Anggota IATA}} [[Kategori:Perusahaan penerbangan Indonésia]] [[Kategori:Perusahaan penerbangan nu ngadeg taun 1949]] [[Kategori:Worldperks]] 38v32qkqtlwzwd6um7pd4gktwaqf2if DVB 0 25526 712280 711033 2026-08-27T04:24:59Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712280 wikitext text/x-wiki '''DVB''', singgetan tina '''Digital Vidéo Broadcasting''', nyaéta hiji ''suite'' [[standar bébas]] nu ditarima sacara internasional keur [[televisi digital]]. Standar DVB diropéa ku ''DVB Project'', hiji konsorsium industri nu anggotana leuwih ti 270, tur dipublikasikeun ku hiji ''Joint Technical Committee'' (JTC) antara [[European Telecommunications Standards Institute]] (ETSI), [[European Committee for Electrotechnical Standardization]] (CENELEC) jeung [[European Broadcasting Union]] (EBU). Interaksi sub-standar DVB dijéntrékeun dina ''DVB Cookbook'' ('''DVB-Cook'''). == Transmisi == Sistim DVB nyebarkeun data maké sababaraha cara, kaasup ngaliwatan '''[[televisi satelit|satelit]]''' ([[DVB-S]], [[DVB-S2]] katut [[DVB-H|DVB-SH]]; ogé [[DVB-SMATV]] keur distribusi ngaliwatan [[SMATV]]); '''[[televisi kabel|kabel]]''' ([[DVB-C]]); '''[[televisi téréstrial digital|televisi téréstrial]]''' ([[DVB-T]]) jeung televisi téréstrial digital keur ''[[handheld]]'' ([[DVB-H]]); sarta ngaliwatan '''[[gelombang mikro]]''' maké [[televisi téréstrial digital|DTT]] ([[DVB-MT]]), [[MMDS]] ([[DVB-MC]]), jeung/atawa standar [[MVDS]] ([[DVB-MS]]) {{tarjamahkeun|Inggris}} These standards define the [[physical layer]] and [[data link layer]] of the distribution system. Devices interact with the physical layer via a synchronous parallel interface (SPI), synchronous serial interface (SSI), or asynchronous serial interface (ASI). All data is transmitted in [[MPEG-2]] [[transport stream]]s with some additional constraints ('''DVB-MPEG'''). A standard for temporally compressed distribution to mobile devices ('''DVB-H''') was published in November 2004. These distribution systems differ mainly in the [[modulation]] schemes used, due to the different technical constraints. DVB-S ([[SHF]]) uses [[QPSK]], 8PSK or 16-QAM. DVB-S2 uses QPSK, 8PSK, 16APSK or 32APSK, at the broadcasters decision. QPSK and 8PSK are the only versions regularly used. DVB-C ([[VHF]]/[[Ultra high frequency|UHF]]) uses [[Quadrature amplitude modulation|QAM]]: 16-QAM, 32-QAM, 64-QAM, 128-QAM or 256-QAM. Lastly, DVB-T (VHF/UHF) uses 16-QAM or 64-QAM (or QPSK) in combination with [[COFDM]] and [[hierarchical modulation]] == Eusi == Besides audio and vidéo transmission, DVB also defines data connections ('''DVB-DATA''' - [[EN]] 301 192) with [[return channel]]s ('''DVB-RC''') for several media ([[Digital Enhanced Cordless Telecommunications|DECT]], [[Global System for Mobile Communications|GSM]], [[Public Switched Telephone Network|PSTN]]/[[Integrated Services Digital Network|ISDN]], [[satellite]] etc.) and protocols ('''[[DVB-IPTV]]''': [[Internet Protocol]]; '''DVB-NPI''': network protocol independent). Older technologies such as [[teletext]] ('''DVB-TXT''') and [[vertical blanking interval]] data ('''DVB-VBI''') are also supported by the standards to éase conversion. However for many applications more advanced alternatives like '''DVB-SUB''' for sub-titling are available. == Enkripsi jeung metadata == The [[conditional access]] system ('''DVB-CA''') defines a common scrambling algorithm ('''DVB-CSA''') and a physical Common Interface ('''DVB-CI''') for accessing [[scramble]]d content. DVB-CA providers develop their wholly proprietary conditional access systems with reference to these specifications. Multiple simultanéous CA systems can be assigned to a scrambled DVB program stréam providing operational and commercial flexibility for the service provider. DVB is also developing a Content Protection and Copy Management system for protecting content after it has been received ('''[[DVB-CPCM]]'''), which is intended to allow flexible use of recorded content on a home network or beyond, while preventing unconstrained sharing on the Internet. DVB-CPCM has been the source of much controversy in the popular press and it's said that CPCM is the DVB's answer to the failed American Broadcast Flag.<ref>{{cite web |url=http://www.eff.org/IP/DVB/dvb_critique.php |title=Europe's Broadcast Flag |publisher=Electronic Frontier Foundation |date=September 29, 2005 |accessdate=2007-08-15 |archiveurl=http://web.archive.org/20051013061942/www.eff.org/IP/DVB/dvb_critique.php |archivedate=2005-10-13 }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051013061942/http://www.eff.org/IP/DVB/dvb_critique.php |date=2005-10-13 }}</ref> DVB transports include [[metadata]] called Service Information ('''DVB-SI''', ETSI EN 300 468, ETSI TR 101 211) that links the various elementary stréams into coherent programs and provides human-réadable descriptions for [[electronic program guide]]s as well as for automatic séarching and filtering. Recently, DVB has adopted a profile of the metadata defined by the [[TV-Anytime]] Forum ('''DVB-TVA''', ETSI TS 102323). This is an XML Schema based technology and the DVB profile is tailored for enhanced [[digital video recorder|Personal Digital Recorders]]. DVB lately also started an activity to develop a solution for [[IPTV]] ('''DVB-IPI''', ETSI TR 102033, ETSI TS 102034, ETSI TS 102814) which also includes metadata definitions for a broadband content guide ('''DVB-BCG''', ETSI publication expected December 2006). == Software platform == The [[Multimedia Home Platform|DVB Multimedia Home Platform]] ('''DVB-MHP''') defines a [[Java (programming language)|Java]]-based platform for the development of consumer vidéo system applications. In addition to providing abstractions for many DVB and MPEG-2 concepts, it provides interfaces for other féatures like network card control, application download, and layered graphics. List of other [[Interactive television#User Interaction|user interaction software platforms]]. == Saluran keur balik deui (return channel) == DVB has standardised a number of return channels that work together with DVB(-S/T/C) to créate [[bi-directional]] communication. RCS is short for [[Return Channel Satellite]], and specifies return channels in [[C band|C]], [[Ku band|K<sub>u</sub>]] and [[Ka band|K<sub>a</sub>]] frequency bands with return bandwidth of up to 2 [[Mbit]]/s. DVB-RCT is short for [[Return Channel Terrestrial]], specified by ETSI EN 301958 == Adopsi == DVB-S and DVB-C were ratified in 1994. DVB-T was ratified in éarly 1997. The first commercial DVB-T broadcasts were performed by the [[United Kingdom]]'s [http://www.dtg.org.uk/ Digital TV Group] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20080124090756/http://www.dtg.org.uk/ |date=2008-01-24 }} (DTG) in late 1998. In 2003 [[Berlin]], [[Germany]] was the first aréa to completely stop broadcasting analog TV signals. Many Européan countries aim to be fully covered with digital television by [[2010]] and switch off [[PAL]]/[[SECAM]] services by then. In its origin [[Europe]], in [[Australia]], [[South Africa]] and [[India]] DVB is used throughout the aréas it covers or is at léast decided to be. This also holds true for cable and satellite in most [[Asia]]n, [[Africa]]n and many [[South America]]n countries. Many of these have not yet selected a format for digital terrestrial broadcasts (DTTV) and a few (Canada, Mexico and [[South Korea]]) chose [[Advanced Television Systems Committee|ATSC]] instéad of DVB-T. In [[Malaysia]], a new Pay-TV station [http://www.mitv.com.my/ MiTV] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20080723222702/http://www.mitv.com.my/ |date=2008-07-23 }} began service in September 2005 using [[IPTV]] over [[DVB-T]] technology while lone satellite programming provider [[Astro (satellite TV)|ASTRO]] has been transmitting in DVB-S since its inception in 1996. Free-to-air DVB-T trials began in late 2006 with a simulcast of both RTM1 and RTM2 plus a new channel called RTM3/RTMi. In April 2007, RTM announced that the outcome of the test is favorable and expects DVB-T to go public by the end of 2007. Analog shut-off date is also announced to be sometime in 2015. With the exception of [[Sky PerfecTV!]], [[Japan]] uses different formats in all aréas ([[Integrated Services Digital Broadcasting|ISDB]]), which are however quite similar to their DVB counterparts. SkyPerfect is a satellite provider using DVB on their 124 and 128 degrees éast satellites. Their satellite at 110 degrees éast does not use DVB, however. In [[North America]], DVB-S is often used in signal compression and encoding of digital satellite communications alongside [[Hughes DSS]]. Unlike [[Motorola]]'s [[DigiCipher 2]] standard, DVB has a wider adoption in terms of the number of manufacturers of receivers. Cable operators either use DVB-C or [[OpenCable]]. Terrestrial HDTV broadcasts use ATSC digital encoding with [[8VSB]] modulation instéad of DVB-T's COFDM. In [[Hong Kong]], several cable TV operators such as [[TVB Pay Vision]] and [[Cable TV Hong Kong|Cable TV]] have alréady started using DVB-S or DVB-C. The government has decided digital terrestrial broadcasting will start not later than 2007, and it is up to the broadcasters to decide which system to use. Originally it was thought that [[mainland China]] would adopt DVB-T, but instéad they have decided to créate their own digital television standard, the [[DMB-T/H]] standard, made in collaboration of two Chinese universities. As of 2005, DVB-T television sets are not significantly more expensive than analog television sets. Most popular in Europe are the set-top boxes that enable DVB-T to be received through an ordinary analogue television, with the price dropping remarkably in the last yéar. In [[New Zealand]], DVB broadcasting is marketed under the [[Freeview (New Zealand)|Freeview]] brand name. DVB-S broadcasts via satellite began on [[2 May]] [[2007]] and DVB-T (terrestrial) broadcasts are scheduled to begin in éarly 2008. Initially, consumers will be required to purchase set-top boxes, as DVB-capable TV sets are not yet available in New Zéaland. == Produk nu cocog jeung DVB == Companies that manufacture a product that is compliant to one or more DVB standards have the option of régistering a Declaration of Conformity for that product. Wherever the DVB trademark is used in relation to a product – be it a broadcast, a service, an application or equipment – the product must be régistered with the DVB Project Office. {{Wireless video}} == Tempo ogé == * [[Standar ATSC]] * [[DVB-C]] (Digital Vidéo Broadcasting - Cable) * [[Digital terrestrial television]] (DTT atawa DTTV) * [[Digital audio broadcasting]] (DAB) * [[Digital Radio Mondiale]] (DRM) * [[Digital Multimedia Broadcasting]] (DMB) * [[DVB-CPCM]] - Content Protection and Content Management * [[ETSI Satellite Digital Radio]] (SDR) * [[FTA Receiver]] * [[IPTV]] * [[List of digital television deployments by country]] == Rujukan == {{reflist}} == Tumbu luar == * [http://www.dvb.org/ DVB Project] * [http://www.dvb.org/technology/fact_sheets/ DVB Fact Sheets] including an introduction to the DVB Project * [http://www.dvb-h.org/ Official DVB-H Information] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070210023046/http://www.dvb-h.org/ |date=2007-02-10 }} * [http://www.dvbservices.org/ DVB Services Sarl, MHP PKI Root Certificate Authority] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20071204210931/http://www.dvbservices.org/ |date=2007-12-04 }} * [http://fabrice.bellard.free.fr/dvbt/ DVB-T broadcasting with Linux] * [http://www.dvbowners.com DVBOwners News Bites] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130117145304/http://www.dvbowners.com/ |date=2013-01-17 }} * [http://www.dvb.org/about_dvb/dvb_worldwide/ DVB Worldwide] * [http://www.dvb.org/technology/dvb-cpcm/ Information on DVB-CPCM from the DVB Project] including a Fact Sheet and FAQ * [http://www.evd.ir DVB resources] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20200212151525/http://evd.ir/ |date=2020-02-12 }} DVB history, technical information and resources * [http://www.dvb.org/graphics/internal/Adoption-Map_DVB-T.jpg DVB Adoption Map], DVB.org {{Video formats}} [[Kategori:Televisi digital]] [[Kategori:High-definition television]] [[Kategori:Standar bébas]] lh0wwszxzr1a34i9l5gzvv2cuji6mez Ada Band 0 34984 712274 712219 2026-08-27T00:52:47Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712274 wikitext text/x-wiki '''Ada Band''' kawentar band anu sok gunta ganti anggota.<ref name="sumber1">http://www.tabloidbintang.com/extra/top-list/2585-10-band-retak-dan-pecah-paling-fenomenal.html {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110828154234/http://www.tabloidbintang.com/extra/top-list/2585-10-band-retak-dan-pecah-paling-fenomenal.html |date=2011-08-28 }} {{id}} (diakses ping 13 Nopember 2011)</ref> Band nu mimitina ngaranna B to 90’s éta mimitina téh [[Dika]] (bas), Baim (vokal dan gitar), Herry (kibor), Iso Eddy (kibor), jeung Eel (drum).<ref name="sumber1" /> Nalika ngaranna masih B to 90’s [[Herry]] kaluar jeung ngabentuk [[Kin Band]]. Posisina digantikeun [[Krishna]].<ref name="sumber1" /> Album kahiji jeung kadua mawakeun nagaran anyar nyaéta [[Ada Band]]. Tereh album ke-3, Ada Band teu kompak.<ref name="sumber1" /> [[Iso]] jeung [[Eel]] kaluar.<ref name="sumber1" /> [[Iso]] kaluar sabab teu bisa ngabagi waktu jeung kasibukan nu séjénna.<ref name="sumber1" /> Sedengkeun [[Eel]] sabab teu sapamikiran deui.<ref name="sumber1" /> [[Eel]] digantikeun [[Rama]].<ref name="sumber1" /> Terus anu pangkawentarna nalika Ada Band ditinggalkeun panyanyina, [[Baim]] nu milihg solo karir.<ref name="sumber1" /> Ada Band terus mawa panyanyi anyar, [[Donnie Sibarani]].<ref name="sumber1" /> Panyanyi anyar ieu alus malahan ngajadikeun beuki caang, Donnie leuwih dipikaresep ku awewe.<ref name="sumber1" /> Di album ka-8, Harmonius (2008) Ada Band ditinggalkeun ku [[Krishna]]. Tangtuna waé, ngan [[Dika]] anu terus aya ti mimiti jeung Ada Band.<ref name="sumber1" /> Ada band tungtungna milih judul Héaven of Love minangka judul album anyarna.<ref name="sumber2">http://www.tabloidbintang.com/extra/top-list/2585-10-band-retak-dan-pecah-paling-fenomenal {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20120125154427/http://www.tabloidbintang.com/extra/top-list/2585-10-band-retak-dan-pecah-paling-fenomenal |date=2012-01-25 }}. {{id}} (diakses ping 13 Nopember 2011)</ref> Pilihan ieu ditetepkeun sabab numutkeun anjeunna [[sawarga]] (héaven) téh panyampurnaan anu pangjangkungna tina hiji prosés kacintaan anu dipimilik.<ref name="sumber2" /> ==Sumber== {{reflist}} {{pondok}} [[Kategori:Grup musik]] r0ivl7ea9tr2cq82ebun3o56d59ztda Dinasti Safawiyah 0 37738 712282 673270 2026-08-27T05:00:53Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712282 wikitext text/x-wiki {{Infobox Former Country |native_name = سلسلهٔ صفويان |conventional_long_name = Dinasti Safawiyah Iran<ref>{{Cite document | url = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/516019/Safavid-dynasty | publisher = Britannica | title = Safavid dynasty}}</ref><ref name = "gBooks">{{Cite document | title = Safavid Persia | publisher = Google | series = Books | url = http://books.google.com/books?q=%22Safavid+Persia%22}}</ref> |common_name = Dinasti Safawiyah | |continent = Asia |region = Wétan Tengah |country = Persia (modern Iran)<ref name = "gBooks" /> |era = <!--- Use: "Napoleonic Wars", "Cold War", etc. ---> |status = Kakaisaran<!--- Listed as Empire in List of largest empires ---> |status_text = <!--- A free text to describe status the top of the infobox. Use sparingly. ---> |empire = <!--- The empire or country to which the entity was in a state of dependency ---> |government_type = Monarki | |<!--- Rise and fall, events, years and dates ---> |<!-- only fill in the start/end event entry if a specific article exists. Don't just say "abolition" or "declaration"--> | |year_start = 1501 |year_end = 1736 | |year_exile_start = <!--- (If dealing with exiled government - status="Exile") ---> |year_exile_end = <!--- Year of end of exile (leave blank if still in exile) ---> | |event_start = <!--- Default: "Established" ---> |date_start = <!--- Optional: Date of establishment, enter dates in this format 1 January 1801---> |event_end = <!--- Default: "Disestablished" ---> |date_end = <!--- Optional: Date of disestablishment ---> | |event1 = Invasi [[Dinasti Hotaki|Hotaki]] |date_event1 = 1722 |event2 = Ditarajang dina [[Nader Shah|Nader Afshar]] |date_event2 = 1726&ndash;29 |event3 = |date_event3 = |event4 = |date_event4 = | |event_pre = Ngadegna [[Safawiyya]] ku [[Safi-ad-din Ardabili]] |date_pre = 1301 |event_post = [[Nader Shah]] mangku tahta |date_post = 1 Oktober 1736 | |<!--- Flag navigation: Preceding and succeeding entities p1 to p5 and s1 to s5 ---> |p1 = Dinasti Timurid |flag_p1 = Timurid.svg |image_p1 = |p2 = Ak Koyunlu |flag_p2 = |s3 = Eyalet Mosul |flag_s3 = Ottoman_flag.svg |s4 = Eyalet Baghdad |flag_s4 = Ottoman_flag.svg |s5 = Eyalet Basra |flag_s5 = Ottoman_flag.svg |s1 = Dinasti Hotaki |flag_s1 = |image_s1 = |s2 = Dinasti Afsharid |flag_s2 = | | |image_flag = Safavid Flag.svg |flag = <!--- Link target under flag image. Default: Flag of {{{common name}}} ---> |flag_type = Bandéra Safawiyah saprak abad ka-17.<ref>''...the Order of the Lion and the Sun, a device which, since the 17 century at least, appeared on the national flag of the Safavids the lion representing 'Ali and the sun the glory of the Shi'i faith'', Mikhail Borisovich Piotrovskiĭ, J. M. Rogers, Hermitage Rooms at Somerset House, Courtauld Institute of Art, ''Heaven on earth: Art from Islamic Lands : Works from the State Hermitage Museum and the Khalili Collection'', Prestel, 2004, p. 178.</ref> | |image_coat = Lion and Sun Emblem of Persia.svg |symbol = <!--- Link target under symbol image. Default: Coat of arms of {{{common name}}} ---> |symbol_type = Salasahiji lambang nagara saprak jaman awal Safawiyah.<ref name="Flaskerud2010">{{cite book|author=Ingvild Flaskerud|title=Visualizing Belief and Piety in Iranian Shiism|url=http://books.google.com/books?id=fH1pvM0AdNIC&pg=PA182|accessdate=24 July 2011|date=26 November 2010|publisher=Continuum International Publishing Group|isbn=978-1-4411-4907-7|pages=182–183}}</ref> | |image_map = Safavid Empire 1501 1722 AD-pt.svg|300px|thumb |image_map_caption = Safawiyah-Imperii | |image_map2 = <!-- If second map is needed - does not appear by default --> |image_map2_caption = | |Official_Names_of_country = Iran<ref name="AlirezaShahbazi"/> <ref name="IIMP"/> | |capital = *[[Tabriz]] (1501–55) *[[Qazvin]] (1555–98) *[[Esfahan]] (1598–1722) |capital_exile = <!-- If status="Exile" --> |latd= |latm= |latNS= |longd= |longm= |longEW= | |national_motto = |national_anthem = |common_languages = *[[Basa Pérsia]] (resmi,<ref>Roemer, H. R. (1986). "The Safavid Period". ''The Cambridge History of Iran'', Vol. 6: The Timurid and Safavid Periods. Cambridge: Cambridge University Press, pp. 189–350. ISBN 0-521-20094-6, p. 331: "Depressing though the condition in the country may have been at the time of the fall of Safavids, they cannot be allowed to overshadow the achievements of the dynasty, which was in many respects to prove essential factors in the development of Persia in modern times. These include the maintenance of Persian as the official language and of the present-day boundaries of the country, adherence to the Twelever Shi'i, the monarchical system, the planning and architectural features of the urban centers, the centralised administration of the state, the alliance of the Shi'i Ulama with the merchant bazaars, and the symbiosis of the Persian-speaking population with important non-Persian, especially Turkish speaking minorities".</ref> uang,<ref name="MatheeIranica">Rudi Matthee, "[http://www.iranicaonline.org/articles/safavids Safavids]" in ''Encyclopædia Iranica'', accessed on April 4, 2010. "The Persian focus is also reflected in the fact that theological works also began to be composed in the Persian language and in that Persian verses replaced Arabic on the coins." "The political system that emerged under them had overlapping political and religious boundaries and a core language, Persian, which served as the literary tongue, and even began to replace Arabic as the vehicle for theological discourse".</ref><ref>Ronald W Ferrier, ''The Arts of Persia''. Yale University Press. 1989, p. 9.</ref> administrasi sipil,<ref name = "Perry">John R Perry, "Turkic-Iranian contacts", ''Encyclopædia Iranica'', January 24, 2006: "...written Persian, the language of high literature and civil administration, remained virtually unaffected in status and content"</ref> pangadilan (saprak Isfahan jadi ibu kota),<ref name = "Cyril Glassé 2003, pg 392">Cyril Glassé (ed.), ''The New Encyclopedia of Islam'', Lanham, Maryland: Rowman & Littlefield Publishers, revised ed., 2003, ISBN 0-7591-0190-6, p. 392: "Shah Abbas moved his capital from [[Qazvin]] to [[Isfahan]]. His reigned marked the peak of Safavid dynasty's achievement in art, diplomacy, and commerce. It was probably around this time that the court, which originally spoke a Turkic language, began to use Persian"</ref> babaca luhur,<ref name="Perry"/> kasusastraan,<ref name="MatheeIranica" /><ref>Arnold J. Toynbee, ''A Study of History'', V, pp. 514-15. excerpt: "in the heyday of the Mughal, Safawi, and Ottoman regimes New Persian was being patronized as the language of ''literae humaniores'' by the ruling element over the whole of this huge realm, while it was also being employed as the official language of administration in those two-thirds of its realm that lay within the Safawi and the Mughal frontiers"</ref> ceramah kaagamaan,<ref name="MatheeIranica"/> pawakilan diplomatik, karya sastra (adab), historiografi,<ref name="mazzaoui">{{Cite book | last = Mazzaoui | first = Michel B | authorlink = | coauthors = Canfield, Robert | year = 2002 | title = Turko-Persia in Historical Perspective | publisher = Cambridge University Press | chapter = Islamic Culture and Literature in Iran and Central Asia in the early modern period | isbn = 0-521-52291-9, ISBN 978-0-521-52291-5 | url = http://books.google.com/books?id=qwwoozMU0LMC&pg=PA86#PPA87,M1 | pages = 86–7 | quote = Safavid power with its distinctive Persian-Shi'i culture, however, remained a middle ground between its two mighty Turkish neighbors. The Safavid state, which lasted at least until 1722, was essentially a "Turkish" dynasty, with Azeri Turkish (Azerbaijan being the family's home base) as the language of the rulers and the court as well as the Qizilbash military establishment. Shah Ismail wrote poetry in Turkish. The administration nevertheless was Persian, and the Persian language was the vehicle of diplomatic correspondence (insha'), of belles-lettres (adab), and of history (tarikh).}}</ref> <!-- court-based religious posts<ref>Ruda Jurdi Abisaab. "Iran and Pre-Independence Lebanon" in Houchang Esfandiar Chehabi, ''Distant Relations: Iran and Lebanon in the Last 500 Years'', IB Tauris 2006, p. 76: "Although the Arabic language was still the medium for religious scholastic expression, it was precisely under the Safavids that hadith complications and doctrinal works of all sorts were being translated to Persian. The 'Amili (Lebanese scholars of Shi'i faith) operating through the Court-based religious posts, were forced to master the Persian language; their students translated their instructions into Persian. Persianization went hand in hand with the popularization of 'mainstream' Shi'i belief."</ref> -->jsb.) *[[Basa Azerbaijan]] (pangadilan, kagiatan kaagamaan, militér)<ref name="mazzaoui" /><ref name="savory07">{{Cite book | last = Savory | first = Roger | authorlink = | coauthors = | year = 2007 | title = Iran Under the Safavids | publisher= Cambridge University Press | isbn = 0-521-04251-8, ISBN 978-0-521-04251-2 | url = http://books.google.com/books?id=v4Yr4foWFFgC&pg=PA213 | page = 213 | quote = ''qizilbash normally spoke Azari brand of Turkish at court, as did the Safavid shahs themselves; lack of familiarity with the Persian language may have contributed to the decline from the pure classical standards of former times'' }}</ref><ref name="cambridgesafa">Zabiollah Safa (1986), "Persian Literature in the Safavid Period", ''The Cambridge History of Iran'', vol. 6: The Timurid and Safavid Periods. Cambridge: Cambridge University Press, ISBN 0-521-20094-6, pp. 948–65. P. 950: "In day-to-day affairs, the language chiefly used at the Safavid court and by the great military and political officers, as well as the religious dignitaries, was Turkish, not Persian; and the last class of persons wrote their religious works mainly in Arabic. Those who wrote in Persian were either lacking in proper tuition in this tongue, or wrote outside Iran and hence at a distance from centers where Persian was the accepted vernacular, endued with that vitality and susceptibility to skill in its use which a language can have only in places where it truly belongs."</ref><ref name="price">{{Cite book | last = Price | first = Massoume | authorlink = | coauthors = | year = 2005 | title = Iran's Diverse Peoples: A Reference Sourcebook | publisher= ABC-CLIO | isbn = 1-57607-993-7, ISBN 978-1-57607-993-5 | url = http://books.google.com/books?id=gzpdq679oJwC&pg=PA66 | page = 66 | quote = ''The Shah was a native Turkic speaker and wrote poetry in the Azerbaijani language.''}}</ref> |religion = [[Islam Syiah]] Dua Welas (agama nagara)<ref>''The New Encyclopedia of Islam'', Ed. Cyril Glassé, (Rowman & Littlefield Publishers, 2008), 449.</ref> |currency = Tuman, Abbasi, Shahi.<ref>Ferrier, RW, ''A Journey to Persia: Jean Chardin's Portrait of a Seventeenth-century Empire'', p. ix.</ref> *1 Tuman = 50 Abbasi. *1 Tuman = 50 French Livre. *1 Tuman = £3 6s 8d. | |<!--- Titles and names of the first and last leaders and their deputies ---> |leader1 = Ismail I |leader2 = Tahmasp I |leader3 = [[Abbas I ti Pérsia|Abbas I]] |leader4 = Sultan Husayn |leader5 = Tahmasp II |leader6 = Abbas III |year_leader1 = 1501&ndash;24 |year_leader2 = 1524&ndash;76 |year_leader3 = 1587&ndash;1629 |year_leader4 = 1694&ndash;1722 |year_leader5 = 1729&ndash;32 |year_leader6 = 1732&ndash;36 |title_leader = Shah |representative1 = |representative2 = |representative3 = |representative4 = [[Nader Shah|Nader Afshar]] |year_representative1 = |year_representative2 = |year_representative3 = |year_representative4 = 1732&ndash;36 |title_representative = <!--- Default: "Governor"---> |deputy1 = <!--- Name of prime minister ---> |deputy2 = |deputy3 = |deputy4 = |year_deputy1 = <!--- Years served ---> |year_deputy2 = |year_deputy3 = |year_deputy4 = |title_deputy = <!--- Default: "Prime minister" ---> | |<!--- Legislature ---> |legislature = <!--- Name of legislature ---> |house1 = <!--- Name of first chamber ---> |type_house1 = <!--- Default: "Upper house"---> |house2 = <!--- Name of second chamber ---> |type_house2 = <!--- Default: "Lower house"---> | |<!--- Area and population of a given year ---> |stat_year1 = <!--- year of the statistic, specify either area, population or both ---> |stat_area1 = 2850000 |stat_pop1 = <!--- population (w/o commas or spaces), population density is calculated if area is also given ---> |stat_year2 = |stat_area2 = |stat_pop2 = |stat_year3 = |stat_area3 = |stat_pop3 = |stat_year4 = |stat_area4 = |stat_pop4 = |stat_year5 = |stat_area5 = |stat_pop5 = |footnotes = <!--- Accepts wikilinks ---> |today = *{{flag|Apganistan}} *{{flag|Arménia}} *{{flag|Azerbaijan}} *{{flag|Géorgia}} *{{flag|Iran}} *{{flag|Irak}} *{{flag|Kuwait}} *{{flag|Pakistan}} *{{flag|Rusia}} *{{flag|Suriah}} *{{flag|Turki}} *{{flag|Turkménistan}} }} <!-- {{History of Azerbaijan}} {{History of Greater Iran}} --> '''Dinasti Safawiyah''' ({{lang-fa|سلسلهٔ صفويان}}; {{lang-az|صفویلر}}) nyaéta salah sahiji dinasti [[Iran]]. Dinasti ieu mangrupa salah sahiji kakaisaran Pérsia nu ageung saprak [[Panarajangan Muslim kana Pérsia]]<ref>Helen Chapin Metz. ''Iran, a Country study''. 1989. University of Michigan, p. 313.</ref><ref>Emory C. Bogle. ''Islam: Origin and Belief''. University of Texas Press. 1989, p. 145.</ref><ref>Stanford Jay Shaw. History of the Ottoman Empire. Cambridge University Press. 1977, p. 77.</ref><ref>Andrew J. Newman, Safavid Iran: ''Rebirth of a Persian Empire'', IB Tauris (March 30, 2006).</ref> sarta ngadegkeun ajaran [[Imamah (doktrin Syiah Dua Welas)|Islam Syiah]] [[Dua Welas (ajaran)|Dua Welas]]<ref name="savoryeiref">RM Savory, ''Safavids'', ''[[Encyclopedia of Islam]]'', 2nd ed.</ref> salaku [[agama]] resmi kakaisaran. Safawiyah miboga kawasana ti taun [[1501]] nepi ka [[1722]] (ngalaman réstorasi sakeudeung ti [[1729]] nepi ka [[1736]]). Nalika mangsa kajayaanna, dinasti ieu ngawasaan sadaya wewengkon ti [[Iran]], [[Azerbaijan]], jeung [[Arménia]] modérn, sarta raloba bagian ti [[Irak]], [[Géorgia]], [[Apganistan]], jeung [[Kaukasus]], ogé sabagian [[Pakistan]], [[Turkménistan]], jeung [[Turki]]. Iran Safawiyah mangrupa salah sahiji "[[Kakaisaran Mesiu|kakaisaran mesiu]]" Islam, bareng jeung tatanggina, Kakaisran [[Kakaisaran Ottoman|Ottoman]] jeung [[Kakaisaran Mughal|Mughal]]. ==Shah Safawiyah Iran== [[File:Safavid dynasty timeline-en.svg|thumb|upright|Gurat wanci Dinasti Safawiyah]] *[[Ismail I]] [[1501]]&ndash;1524 *[[Tahmasp I]] [[1524]]&ndash;1576 *[[Ismail II]] [[1576]]&ndash;1578 *[[Mohammed Khodabanda]] [[1578]]&ndash;1587 *[[Abbas I (Shah Pérsia)|Abbas I]] [[1587]]&ndash;1629 *[[Safi ti Pérsia|Safi]] [[1629]]&ndash;1642 *[[Abbas II ti Pérsia|Abbas II]] [[1642]]&ndash;1666 *[[Suleiman I ti Pérsia|Suleiman I]] [[1666]]&ndash;1694 *[[Husayn (Safawiyah)|Sultan Hoseyn I]] [[1694]]&ndash;1722 *[[Tahmasp II]] [[1722]]&ndash;1732 *[[Abbas III]] [[1732]]&ndash;1736 ==Tingali ogé== *[[Daptar dinasti Muslim Syiah]] ==Rujukan jeung catetan== {{Reflist|2}} ==Pustaka== * M.I. Marcinkowski (tr.),''Persian Historiography and Geography: Bertold Spuler on Major Works Produced in Iran, the Caucasus, Central Asia, India and Early Ottoman Turkey'', M. Ismail Marcinkowski, Singapore: Pustaka Nasional, 2003, ISBN 9971-77-488-7. * M.I. Marcinkowski (tr., ed.),''Mirza Rafi‘a's Dastur al-Muluk: A Manual of Later Safavid Administration. Annotated English Translation, Comments on the Offices and Services, and Facsimile of the Unique Persian Manuscript'', M. Ismail Marcinkowski, Kuala Lumpur, ISTAC, 2002, ISBN 983-9379-26-7. * M.I. Marcinkowski,''From Isfahan to Ayutthaya: Contacts between Iran and Siam in the 17th Century'', M. Ismail Marcinkowski, Singapore, Pustaka Nasional, 2005, ISBN 9971-77-491-7. * [[Hakim Syed Zillur Rahman]], "Safavi Ahad Main Ilm Tashreeh Ka Mutala (a book in [[Urdu language|Urdu]] on Studies of [[History of anatomy]] during Safavid dynasty), Tibbi Academy, Aligarh, India, 1983, 96 pp. * [http://depts.washington.edu/uwch/silkroad/texts/olearius/travels.html "The Voyages and Travels of the Ambassadors"], Adam Oléarius, translated by John Davies (1662), ==Tumbu kaluar== {{Commons category|Safavid Empire}} *[http://www.iranchamber.com/history/safavids/safavids.php Sajarah Sfawiyah dina Iran Chamber] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20201222041115/http://www.iranchamber.com/history/safavids/safavids.php |date=2020-12-22 }} *[http://www.iranicaonline.org/articles/safavids "Safavid dynasty"], ''Encyclopædia Iranica'' ku Rudi Matthee * The History Files: [http://www.historyfiles.co.uk/KingListsMiddEast/EasternPersia.htm Pangawasa Persia] *[http://www.bbc.co.uk/religion/religions/islam/history/safavidempire_1.shtml BBC History of Religion] *[http://www.art-arena.com/safavidart.htm Sajarah kasenian Safawiyah] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140927093252/http://www.art-arena.com/safavidart.htm |date=2014-09-27 }} *[http://www.iranicaonline.org/articles/iran-ix23-shiism-in-iran-since-the-safavids "IRAN ix. RELIGIONS IN IRAN (2) Islam in Iran (2.3) Shiʿism in Iran Since the Safavids: Safavid Period"], ''Encyclopædia Iranica'' ku Hamid Algar {{Empires}} {{Azerbaijan topics}} {{Iran topics}} {{DEFAULTSORT:Safawiyah}} [[Kategori:Dinasti Safawiyah| ]] [[Kategori:Dinasti Aliyah]] [[Kategori:Sajarah Iran]] [[Kategori:Sajarah Islam]] [[Kategori:Dinasti Muslim]] [[Kategori:Dinasti Muslim Syiah]] [[Kategori:Wewengkon nu ngadeg taun 1501]] [[Kategori:Nu bubar taun 1736]] [[Kategori:Sajarah Azerbaijan]] {{nagara-sajarah-stub|Iran}} {{nagara-sajarah-stub|Azerbaijan}} 5093yyvmy1md5skds9pl2yyq48519r5 Cheng Ho 0 38290 712278 666952 2026-08-27T03:53:16Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712278 wikitext text/x-wiki {{Infobox person | image = Zheng He.jpg | occupation = [[Daptar penjelajah|Penjelajah ti Asia]] | title = [[Laksamana]] [[Sagara Jaladri]] | caption = Patung Cheng Ho di [[Stadthuys|Musieum Stadthuys]] di [[Kota Malaka]], Malaysia. | birth_date = 1371 | birth_place = [[Yunnan]], [[Cina]] | death_date = 1433 | death_place = | nationality = | other_names = {{lang-zh|馬三寶}} | religion = [[Islam]] | spouse = | partner = | children = | relatives = | signature = }} {{Infobox Chinese|showflag=stp|s={{linktext|郑|和}}|t={{linktext|鄭|和}}|p=Zhéng Hé|mi={{IPAc-cmn|zh|eng|4|-|h|e|2}}|myr=Jéng Hé|w=Cheng Ho|j=Zeng6 Wo4|y=Jehng Wòh|ci={{IPA-yue|tsɛ̀ːŋ wɔ̏ː|}}|poj={{Unicode|Tēⁿ}}-hô|tp=Jhéng Hé|gr=Jenq Her|s2=马三宝|t2=馬三寶|p2=Mǎ Sānbǎo|myr2=Mǎ Sānbǎu|w2=Ma San-pao|j2=Maa5 Saam1 bou2|y2=Maáh Sáam bóu|ci2={{IPA-yue|ma̬ː sáːmpǒu|}}|poj2=Bé-sam-pó|tp2=Mǎ Sānbǎo|gr2=Maa Sanbao|lang1=Basa Arab|lang1_content=حاجي محمود شمس الدين}} [[File:Zheng-He-7th-expedition-map.svg|thumb|250px|Rute palayaran ka-7 armada Cheng Ho. Gurat kandel: armada utama; gurat putus-putus: kamungkinan rute skuadron [[Hong Bao]]; gurat titik-titik: lalampahan 7 palaut Cina, kaasup [[Ma Huan]], ti [[Sajarah Kozhikode|Calicut]] nepi ka [[Mekkah]] dina kapal pribumi. Kota-kota anu dikunjungan ku armada Cheng Ho atanapi skuadronna dina palayaran ka-7 atanapi nu saméméhna ditandaan beureum.]] '''Cheng Ho''' (1371&ndash;1433; {{zh|t=鄭和|s=郑和|p=Zhéng Hé}}), atanapi '''Ma Sanbao''' ({{zh|t=馬三寶|s=马三宝}}) atanapi '''Hajji Mahmud Syamsuddin''' ({{lang-ar|حاجي محمود شمس الدين}}) nyaéta saurang palaut, [[penjelajahan|penjelaja]], [[duta]], jeung [[laksamana armada]] [[urang Hui people|Hui-Cina]], anu mingpin palayaran ka [[Asia Tenggara]], [[Asia Kidul]], [[Wétan Tengah]], [[Afrika Wétan]], sarta [[Tanduk Afrika]] anu disebut ''Palayaran Zheng He'' atanapi ''Palayaran Cheng Ho'' ti 1405 nepi ka 1433. ==Galeri== <gallery> File:Zheng He's tomb, Nanjing.jpg|Makam Cheng Ho di Nanjing File:Museum in honour of Zheng He in Nanjing.jpeg|Musieum panghormatan Cheng Ho, Nanjing File:Zheng He Gallery in Malacca.JPG|Galeri Cheng Ho di Malaka File:Admiral Zhenghe.jpg|Patung Cheng HO di [[Kapal Quanzhou|Musieum Kalautan Quanzhou]] </gallery> == Tingali ogé == * [[Dinasti Ming]] * [[Penjelajahan Cina]] * [[Urang Hui]] * [[Ma Huan]] * [[Fei Xin]] * [[Chang Yuchun]] * [[Hong Bao]] * [[Ming Shi-lu]] * [[Zhou Man]] * [[Prasasti Tribasa Galle]] ==Catetan suku jeung rujukan== {{Reflist}} *Deng, Gang (2005). ''Chinese Maritime Activities and Socioeconomic Development, c. 2100 BC - 1900 AD''. Greenwood Press. ISBN 0-313-29212-4. *Dreyer, Edward L. (2006). ''Zheng He: China and the Oceans in the Early Ming, 1405–1433 (Library of World Biography Series)''. Longman. ISBN 0-321-08443-8. *Levathes, Louise (1997). ''When China Ruled the Seas: The Treasure Fleet of the Dragon Throne, 1405–1433.'' Oxford University Press, trade paperback. ISBN 0-19-511207-5. *Mills, J. V. G. (1970). ''Ying-yai Sheng-lan, The Overall Survey of the Ocean's Shores (1433), translated from the Chinese text edited by Feng Ch'eng Chun with introduction, notes and appendices by J. V. G. Mills.'' White Lotus Press. Reprinted 1970, 1997. ISBN 974-8496-78-3. *Ming-Yang, Dr Su. 2004 Seven Epic Voyages of Zheng He in Ming China (1405–1433) *Viviano, Frank (2005). "China's Great Armada." ''National Geographic'', 208(1):28–53, July. *Joseph Kahn: [http://www.nytimes.com/2005/07/20/international/asia/20letter.html ''China Has an Ancient Mariner to Tell You About'']. In [[The New York Times]] of 2005-7-20. *[http://proj.ncku.edu.tw/chengho/ Newsletter, in Chinese, on academic research on the Zheng He voyages] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141118011340/http://proj.ncku.edu.tw/chengho/ |date=2014-11-18 }} *Cummins, Joseph (2006). ''History's Great Untold Stories''. Murdoch Books. ISBN 1-74045-808-7. *[http://www.chinaheritagenewsletter.org/articles.php?searchterm=002_zhenghe.inc&issue=002 ''Shipping News: Zheng He's Sexcentenary''] - China Heritage Newsletter, June 2005, ISSN 1833-8461. Published by the ''China Heritage Project'' of ''The Australian National University''. == Tumbu kaluar == {{Commons category|Zheng He}} *[http://www.muslimheritage.com/topics/default.cfm?ArticleID=218 Zheng He - The Chinese Muslim Admiral] *[http://www.buzzle.com/editorials/8-22-2005-75259.asp Zheng He Journey to Arabia] *[http://en.chinabroadcast.cn/2245/2005-6-13/Zt119@569.htm Zheng He 600th Anniversary] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060310203031/http://en.chinabroadcast.cn/2245/2005-6-13/Zt119@569.htm |date=2006-03-10 }} *[http://www.bbc.co.uk/radio4/history/swimming_dragons.shtml BBC radio programme "Swimming Dragons".] *[https://web.archive.org/web/20010913001234/http://www.time.com/time/asia/features/journey2001/ TIME magazine special feature on Zheng He (August 2001)] *[http://www.elibraryhub.com/zhengHe/home.html Virtual exhibition from elibraryhub.com] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060221135224/http://www.elibraryhub.com/zhengHe/home.html |date=2006-02-21 }} *[http://english.peopledaily.com.cn/200609/25/eng20060925_306133.html ''Ship imitates ancient vessel navigated by Zheng He''] at péopledaily.com (25 September 2006) [[Kategori:Nu babar taun 1371]] [[Kategori:Nu pupus taun 1433]] [[Kategori:Jalmi ti Yunnan]] [[Kategori:Urang Hui]] [[Kategori:Muslim Cina]] [[Kategori:Penjelajah Cina]] [[Kategori:Penjelajah Asia]] [[Kategori:Penjelajah Afrika]] [[Kategori:Laksamana Cina]] [[Kategori:Sajarah Kerala]] [[Kategori:Géografer Cina]] [[Kategori:Panulis lalampahan Islam jaman Patengahan]] [[Kategori:Kasim Dinasti Ming]] [[Kategori:Sajarah angkatan laut Cina]] [[Kategori:Duta Cina]] {{nagara-bio-stub|Cina}} qxl8ol8s6t1zdcssb56cup5rqtitg9j Kasultanan Utsmaniyah 0 38355 712288 702910 2026-08-27T10:30:26Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712288 wikitext text/x-wiki {{Infobox former country |common_name = Kasultanan Utsmaniyah Agung |native_name = دَوْلَتِ عَلِيّهٔ عُثمَانِیّه <br />''Devlet-i Âliyye-i Osmâniyye'' |conventional_long_name = Nagara `Utsmaniyah Agung |continent = Afroeurasia |status = Empire |event_start = [[Patempuran Bapheus]] |year_start = 1299 |event_end = [[Labuhna Kasultanan]] |year_end = 1922 |date_end = 29 Oktober |event_start = [[Ngadegna Kasultanan Utsmaniyah|Ngadeg]] |event_end = [[Républik Turki]]<ref group=dn>[[Pajangjian Sévres]] (10 Agustus 1920) ngahasilkeun kaayaan leutik pikeun Kasultanan Utsmaniyah. Majelis Agung Nasional nyebatkeun yén Kasultanan Utsmaniyah dibubarkeun saprak 16 Maret 1920 ([[panajajahan militér Konstantinopel]]) dina 1 Nopémber 1922. Pangakuan internasional kana [[Majelis Agung Nasional Turki]] dilaksanakeun langkung [[Pajangjian Lausanne]] (24 Juli 1923). Teras, [[Majelis Agung Nasional Turki]] ngadéklarasikeun yén nagara panerusna nyaéta "[[Républik Turki]]" (29 Oktober 1923), nu mana nyaéta ahir ti Kasultanan Utsmaniyah dina sajarah.</ref> |event1 = [[Konféderasi Utsmaniyah|Konféderasi]] |date_event1 = 1402–1414 |event2 = [[jaman Konstitusional Kahiji (Kasultanan Utsmaniyah)|Konstitusional I]] |date_event2 = 1876–1878 |event3 = [[jaman Konstitusional Kadua (Kasultanan Utsmaniyah)|Konstitusional II]] |date_event3 = 1908–1918 |event4 = [[Dibubarkeunana Kasultanan Utsmaniyah|Bubar]] (1 Nopémber 1922) jeung angkatna [[Mehmed VI]], Sultan panungtungna (17 Nopémber 1922) |date_event4 = 1 Nopémber 1922 |p1 = Kasultanan Seljuk Rûm |flag_p1 = |p2 = Kakaisaran Bizantium{{!}}Kakaisaran Romawi Wétan |flag_p2 = |p3 = Kakaisaran Trebizond |flag_p3 = |p4 = Kalaliman Morea |flag_p4 = |p5 = Kalaliman Epirus |flag_p5 = |p6 = Kalaliman Dobruja |flag_p6 = |p7 = Kadipatén Kapuloan |flag_p7 = |p8 = Karaman |flag_p8 = Karamanid Dynasty flag.svg |p9 = Karajaan Bosnia |flag_p9 = Coat of Arms of the House of Kotromanić.svg |p10 = Kakaisaran Bulgaria Kadua |flag_p10 = Coat of arms of the Second Bulgarian Empire.svg |p11 = Kalaliman Sérbia |flag_p11 = |p12 = Liga Lezhë |flag_p12 = Coat of arms of the House of Kastrioti.svg |p13 = Kasultanan Mamluk (Kairo){{!}}Kasultanan Mamluk |flag_p13 = Mameluke Flag.svg |p14 = Karajaan Hungaria dina Jaman Patengahan{{!}}Karajaan Hungaria |flag_p14 = Coa Hungary Country History (19th Century).svg |p15 = Basisir Barbary{{!}}Aljazair jeung Tunis |flag_p15 = |s1 = Pamaréntahan Sawatara Turki |flag_s1 = Flag of Turkey.svg |s2 = Républik Yunani Kahiji{{!}}Républik Yunani |flag_s2 = Flag of Greece (1828-1978).svg |s3 = Kasultanan Mesir |flag_s3 = Egypt_flag_1882.svg |s4 = Bosnia jeung Hérzégovina (Féderasi Austria-Hungaria){{!}}Bosnia jeung Hérzégovina |flag_s4 = Flag_of_Bosnia_(1878-1908).svg |s5 = Kapangéranan Sérbia{{!}}Sérbia |flag_s5 = Civil Flag of Serbia.svg |s6 = Pamaréntahan Sawatara Albania{{!}}Albania |flag_s6 = Flag of Albanian Provisional Government 1912-1914.gif |s7 = Karajaan Romania |flag_s7 = Flag of Romania.svg |s8 = Kapangéranan Bulgaria{{!}}Bulgaria |flag_s8 = Flag of Bulgaria.svg |s9 = Sajarah Modéren Siprus{{!}}Siprus Britania |flag_s9 = Cyprus Blue Ensign-1922.svg |s10 = Mandat Mésopotamia Britania{{!}}Mésopotamia Britania |flag_s10 = Flag of Iraq 1924.svg |s11 = Mandat Paléstina Britania{{!}}Paléstina Britania |flag_s11 = Palestine-Mandate-Ensign-1927-1948.svg |s12 = Aljazair Perancis |flag_s12 = Flag_of_France.svg |s13 = Protéktorat Perancis di Tunisia{{!}}Tunisia Perancis |flag_s13 = Flag of French Tunisia.svg |s14 = Karajaan_Suriah{{!}}Suriah |flag_s14 = Flag of Kingdom of Syria (1920-03-08 to 1920-07-24).svg |s15 = Afrika Kalér Italia |flag_s15 = Flag of Italy (1861-1946).svg |s16 = Karajaan Mutawakkili Yaman{{!}}Yaman |flag_s16 = Flag_of_the_Mutawakkilite_Kingdom_of_Yemen.svg |s17 = Karajaan Hejaz |flag_s17 = Flag of Hejaz 1920.svg |s18 = Républik Kars |flag_s18 = Flag of the South West Caucasian Republic.svg |s19 = Kuwait |flag_s19 = Flag of Kuwait.svg |s20 = Karajaan Hejaz |flag_s20 = Flag of Hejaz 1914.svg |image_coat = Osmanli-nisani.svg |image_flag = Ottoman flag alternative 2.svg |flag = Bandéra Utsmaniyah |symbol = Lambang Utsmaniyah |image_map = OttomanEmpireIn1683.png |image_map_caption = Kasultanan Utsmaniyah dina taun 1683. |national_motto = دولت ابد مدت<br />Devlet-i Ebed-müddet<br />(Nagara Abadi) |national_anthem = [[Lagu kabangsaan Kasultanan Utsmaniyah]] |capital = |capital = [[Söğüt]]<br /><small>(1302–1326)</small><br /> [[Bursa]]<br /><small>(1326–1365)</small><br />[[Edirne]]<br /><small>(1365–1453)</small><br />[[Konstantinopel]]<br /><small>(1453–1922)<ref>''The Encyclopædia Britannica'', Vol.7, Edited by Hugh Chisholm, (1911), 3; ''Constantinople, the capital of the Turkish Empire...''</ref><ref>[http://concise.britannica.com/ebc/article-9368294/Istanbul Britannica, Istanbul] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20071218080707/http://concise.britannica.com/ebc/article-9368294/Istanbul |date=2007-12-18 }}:''When the Republic of Turkey was founded in 1923, the capital was moved to Ankara, and Constantinople was officially renamed Istanbul in 1930.''</ref> |common_languages = Basa resmi:<br /> [[Basa Turki Utsmaniyah]]<br /> Basa wewengkon:<br /> Basa [[Basa Albania|Albania]], [[Basa Arab|Arab]], [[basa Arménia|Arménia]], [[Basa Neo-Aramaik Assyria|Assyria]], [[Basa Azerbaijan|Azerbaijan]], [[Basa Neo-Aramaik Chaldea|Babylonia]], [[rungkun Basa Berber|Berber]], [[basa Bosnia|Bosnia]], [[basa Bulgaria|Bulgaria]], [[basa Domari|Domari]], [[basa Gagauz|Gagauz]], [[basa Géorgia|Géorgia]], [[basa Ibrani|Ibrani]], [[basa Hungaria|Hungaria]], [[basa-basa Italia]], [[Basa Jérman]], [[rungkun basa Kaukasus|sadaya Basa Kaukasus]], Basa [[Basa Koptik|Koptik]], [[basa Kroasia|Kroasia]], [[basa Kurdi|Kurdi]], [[basa Latin|Latin]],<ref group=dn>Di [[Républik Ragusa]] nu mana aya dina palindungan Utsmaniyah.</ref> [[basa Laz|Laz]], [[basa Makédonia|Makédonia]], [[basa Pérsia|Pérsia]], [[basa Romania|Romania]], [[basa Rusia|Rusia]], [[basa Rusyn|Rusyn]], [[basa Sérbia|Sérbia]], [[basa Somali|Somali]],<ref>Yücel Karadaş, ''Ziya Gökalp'te Şarkiyatçılık: Doğu'nun batıcı üretimi'', Anahtar Kitaplar, 2008, [http://books.google.com/books?id=8Is3AQAAIAAJ&q=osmanl%C4%B1ca+t%C3%BCrk%C3%A7e+halk%C4%B1n+konu%C5%9Fulan&dq=osmanl%C4%B1ca+t%C3%BCrk%C3%A7e+halk%C4%B1n+konu%C5%9Fulan&hl=en&ei=Wc4aTtKwJa7imAX-6ukb&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CCgQ6AEwAA p. 133.] {{Tr icon}}, ''Osmanlı devrinde resmi dil olarak kullanılan Osmanlıca ile halk arasında konuşulan Türkçe, söz konusu dönemde kullanılan dillerdir.''</ref><ref>Şerafettin Turan, ''Türk Kültür Tarihi: Türk Kültüründen Türkiye Kültürüne ve Evrenselliğe'', Bilgi Yayınevi, 1990, [http://books.google.com/books?id=9YkNAAAAIAAJ&q=%22osmanl%C4%B1ca%22+%22halk%C4%B1n+konu%C5%9Ftu%C4%9Fu+t%C3%BCrk%C3%A7e%22&dq=%22osmanl%C4%B1ca%22+%22halk%C4%B1n+konu%C5%9Ftu%C4%9Fu+t%C3%BCrk%C3%A7e%22&hl=en&ei=b88aTrrXPIyhmQWW7tkE&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2&sqi=2&ved=0CCwQ6AEwAQ p. 59.]{{Tr icon}}, ''...devlet kuruluşlarında kullanılan Arapça – Farsça – Türkçe karışımı Osmanlıca ile halkın konuştuğu Türkçe arasındaki uçurum giderek artarken, ...''</ref> [[basa Spanyol Yahudi|Spanyol Yahudi]], [[Basa Tatar Kriméa|Tatar Kriméa]], [[basa Ukraina|Ukraina]], [[basa Urum|Urum]], [[basa Vlach|Vlach]], [[basa Yunani|Yunani]], [[basa Zazaki|Zazaki]] |government_type = [[Monarki absolut]]<br /><small>(1299-1876, 1878-1908, 1920-1922)</small><br />[[Monarki konstitusional]]<br /><small>(1876-1878, 1908-1920)</small> |title_leader = [[Daptar sultan Kasultanan Utsmaniyah|Sultan]] |leader1 = [[Osman I]] |year_leader1 = 1281–1326 (kahiji) |leader2 = [[Mehmed VI]] |year_leader2 = 1918–1922 (panungtungna) |title_deputy = [[Daptar Wazir Agung Utsmaniyah|Wazir Agung]] |deputy1 = Alaeddin Pasha |year_deputy1 = 1320–1331 (Kahiji) |deputy2 = Ahmed Tevfik Pasha |year_deputy2 = 1920–1922 (panungtungna) |legislature = [[Parlemén Kakaisaran Kasultanan Utsmaniyah|Parlemén Impérial]] |house1 = [[Senate]] |type_house1 = |house2 = [[Déwan Députi Kasultanan Utsmaniyah|Déwan Députi]] |type_house2 = |stat_year1 = 1683 |ref_area1 =<ref name=uconn>{{cite web |url=http://www.yeniturkiye.com/display.asp?c=0340 |title=Yeni Turkiye Araştırma ve Yayın Merkezi; Geleceğin Türkiye'si bambaşka olacak |publisher=Yeniturkiye.com |accessdate=6 November 2011 }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20151029142530/http://www.yeniturkiye.com/display.asp?c=0340 |date=29 October 2015 }}</ref> |stat_area1 = 5200000 |ref_area1 =<ref name=autogenerated1>Peter Turchin, Thomas D. Hall and Jonathan M. Adams, "[http://jwsr.ucr.edu/archive/vol12/number2/pdf/jwsr-v12n2-tah.pdf East-West Orientation of Historical Empires] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070222011511/http://jwsr.ucr.edu/archive/vol12/number2/pdf/jwsr-v12n2-tah.pdf |date=2007-02-22 }}", ''Journal of World-Systems Research'' Vol. 12 (no. 2), pp. 219–229 (2006).</ref> |stat_year2 = 1914<ref>Dündar, Orhan; Dündar, Erhan, 1.Dünya Savaşı, Millî Eğitim Bakanlığı Yayınları, 1999, ISBN 975-11-1643-0</ref> |stat_area2 = 1800000 |ref_area2 = |stat_year3 = 1856 |stat_pop3 = 35350000 |stat_year4 = 1906 |stat_pop4 = 20884000 |stat_year5 = 1912 |stat_pop5 = 24000000 |ref_pop5 =<ref name=autogenerated2>Defeat in detail: the Ottoman Army in the Balkans, 1912–1913, Edward J. Erickson, page 59</ref> |stat_year6 = 1914 |stat_pop6 = 18520000 |stat_year7 = 1919 |stat_pop7 = 14629000 |religion = Ageman resmi:<br />[[Islam Sunni]]<br />Ageman minoritas:<br />[[Garéja Ortodoks Wétan|Ortodoks Wétan]], [[garéja Katolik Romawi|Katolik Romawi]], [[Sajarah Yahudi di Turki#Kristen jeung Yahudi jaman Utsmaniyah|Yahudi]] |currency = [[Akçe]], [[Para (mata uang)|Para]], [[Kuruş]], [[Lira Utsmaniyah|Lira]], [[Sultani|Sultanî]] |today = [[#Ayeuna bagian ti|Tingali artikel]] |footnotes =<big>[[Gurat wanci Kasultanan Utsmaniyah]]<br />[[Daptar artikel nu patali jeung Kasultanan Utsmaniyah]]</big> }} '''Kasultanan `Utsmaniyah Agung''', atanapi '''Kasultanan/Kakaisaran Turki''', '''Nagara `Utsmaniyah Agung''', atanapi '''Turki''' <ref>http://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_London_Gazzette_(Thursday,_9_January_1672).jpg</ref> ([[Basa Turki Utsmaniyah]]: دَوْلَتِ عَلِيّهٔ عُثمَانِیّه ''Devlet-i ʿAliyye-yi ʿO<u>s</u>mâniyye''<ref>{{cite web |url=http://www.twareekh.com/images/upload/aboutus/ottmani10liras1334F-.jpg |title=Ottoman banknote with Arabic script |accessdate=26 August 2010 }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20170328141013/http://www.twareekh.com/images/upload/aboutus/ottmani10liras1334F-.jpg |date=28 March 2017 }}</ref> (atanapi عثمانلى دولتى {{italics correction|''Osmanlı Devleti''}}),<ref group=dn>Ti abad ka-19, ngaran ''Osmanlı Devleti'' (Nagara Utsmaniyah) jadi katelah di antara rahayat jeung pajabat Utsmaniyah. Saméméh 1800-an, ngaran ''Osmanlı Devleti'' mangrupa ngaran teu resmi, tapi aya catetan nu nunjukkeun yén ngaran ieu dipaké kalawan teu resmi ku rahayat Utsmaniyah.</ref> [[Basa Turki|Basa Turki Modéren]]: ''Osmanlı Devleti'' atanapi ''Osmanlı İmparatorluğu'') nyaéta hiji kakaisaran/kasultanan [[urang Turki|Turki]] nu aya ti 27 Juli 1299<ref>{{cite web|url=http://www.archive.org/stream/grammarofturkish00davirich#page/xxvi/mode/2up |title=A grammar of the Turkish language |publisher=Archive.org |accessdate=6 November 2011}}</ref> nepi ka 1 Nopémber 1922 (623 taun), nalika Kasultanan dibubarkeun.<ref>''Temel Britannica'', Ana Yayıncılık-Encyclopaedia Britannica, 1992, Cilt 18, Sh. 41–96; Türkiye. ISBN 975-7760-02-1</ref> == Sajarah == === Kabangkitan === Sanggeus Kasultanan Rum anu dipingpin ku dinasti Seljuq Turki bubar dina taun 1300-an, wewengkon Anatolia dibagi jadi sababaraha nagara merdéka anu disebut Émirat Ghazi, anu lolobana mah etnis Turki. Salah sahiji emirat Ghazi ieu dipingpin ku Osman I (1258 - 1326), anu ngaranna saterusna diabadikeun jadi ngaran Ottoman. Osman I ngalegaan wewengkon padumukan Turki ka pinggiran Kakaisaran Bizantium. Sajarah kumaha Osman I bisa ngadalikeun wewengkon tatangga na tetep can écés alatan kurangna informasi ngeunaan Anatolia abad pertengahan. Sabada Osman I pupus, kakawasaan Ottoman mimiti ngalegaan ka Laut Tengah Wétan jeung Balkan. Putra Osman Orhan junun nalukkeun kota Bursa dina 1324 sarta ngajadikeun eta ibukota Ottoman. Nalukkeun Bursa nandaan tungtung kakawasaan Bizantium di Anatolia Kulon Kulon. Kota Thessaloniki direbut ti Républik Venesia dina 1387. Kameunangan Ottoman dina Patempuran Kosovo di 1389 hastened downfall kakawasaan Serbia sarta muka jalan pikeun perluasan Ottoman di Éropa. Patempuran Nicopolis di 1396, dianggap perang salib hébat panungtungan Abad Pertengahan, gagal pikeun halt kamajuan Ottoman. Kalayan ékspansi di Balkan, penaklukan Konstantinopel janten tujuan utama. Sanajan Kakaisaran Ottoman ngawasa ampir sakabéh urut wewengkon Bizantium sabudeureun kota, populasi Yunani Bizantium lolos nalika pangawasa Turk-Mongolia, Tamerlane, nyerang Anatolia sarta direbut Sultan Bayezid I dina Patempuran Ankara di 1402. Panangkepan Bayezid I ngabalukarkeun rusuh. jeung perang sipil antara populasi Turki, nu lumangsung ti 1402 nepi ka 1413 salaku putra Bayezid urang perang pikeun tahta. Perang sipil réngsé nalika Mehmet I naék salaku sultan, mulangkeun kakawasaan Ottoman, sarta mungkas Interregnum katelah Fetret Devri dina basa Turki Ottoman. Sababaraha wewengkon Ottoman di Balkan saperti Thessaloniki, Makédonia jeung Kosovo leungit sanggeus 1402, tapi direbut deui ku Murad II antara 1430s jeung 1450s. Dina tanggal 10 Nopémber 1444, Murad II ngéléhkeun pasukan Hungaria, Polandia, jeung Wallachia nu dipingpin ku Władysław III ti Polandia (ogé Raja Hungaria) jeung János Hunyadi dina Patempuran Varna, nu mangrupa perang ahir Perang Salib Varna. Opat taun ti harita, János Hunyadi nyiapkeun pasukanana pikeun nyerang Ottoman, tapi dielehkeun deui ku Murad II dina Patempuran Kadua Kosovo dina 1448. === Perkembangan === Putra Murad II, Mehmed II, ngarobih kaayaan sareng militérna, nalukkeun Konstantinopel dina 29 Méi 1453. Mehmed II masihan otonomi sareng kapamilikan lahan ka Garéja Ortodoks salaku tukeran pikeun pangakuan kakawasaan Ottoman. Alatan hubungan goréng antara nagara Éropa Kulon jeung Kakaisaran Romawi Wétan, loba warga Ortodoks pikaresep pamaréntahan Ottoman leuwih Venice. Dina abad ka-15 jeung ka-16, Kakaisaran Ottoman ngalaman periode ékspansi signifikan. Kasultanan makmur dina kapamimpinan teguh tur éféktif sababaraha sultan, sarta ékonomi na thrived sabab dikawasa jalur dagang darat utama antara Éropa jeung Asia. Sultan Selim I (1512–1520) ngalegaan wewengkon wétan jeung kidul Kasultanan ku cara ngéléhkeun Syah Ismail ti Persia Safavid dina Patempuran Chaldiran. Selim I ngadegkeun kakawasaan Ottoman di Mesir sarta nyebarkeun angkatan laut na ka Laut Beureum, sparking kompetisi jeung Kakaisaran Portugis pikeun jadi kakuatan dominan di wewengkon. Dina mangsa pamaréntahan Suleiman the Magnificent (1520–1566), Ottoman ngacaplok Belgrade dina 1521 sarta ngawasa wewengkon kidul jeung tengah Karajaan Hungaria salaku bagian tina Perang Ottoman-Hungaria. Sanggeus meunang Patempuran Mohács dina 1526, Suleiman ngadegkeun kakawasaan Turki di Hungaria (iwal beulah kulonna) jeung sakuliah Éropa Tengah. Sanajan gagal ngepung Wina dina 1529 jeung 1532, Ottomans junun nyieun Transilvania, Wallachia, jeung Moldavia jadi kapangéranan vassal. Di wétan, Ottoman ngarebut Baghdad ti Persia dina 1535, ngawasa Mesopotamia, sarta miboga aksés laut ka Teluk Pérsia. Perancis jeung Kakaisaran Ottoman bersekutu ngalawan Habsburgs, jeung Perancis mantuan dina nalukkeun Nice (1543) jeung Corsica (1553). Sanggeus kamajuan Usmani di 1543, Habsburg sacara resmi ngaku kakawasaan Ottoman di Hungaria dina 1547. Dina 1559, sanggeus perang Ajuran-Portugal kahiji, Kakaisaran Ottoman ngacaplok Kasultanan Adal lemah, ngalegaan pangaruhna di Somalia jeung Tanduk Afrika, sarta ngaronjatkeun ayana di Samudra Hindia pikeun bersaing jeung Portugal. Nepi ka tungtun taun pamaréntahan Suleiman, Kakaisaran Ottoman miboga populasi kira-kira 15 juta jalma sumebar ka sakuliah tilu buana, sarta mangrupa kakuatan maritim utama ngadalikeun loba Laut Tengah. Kakaisaran Ottoman dianggap bagian utama pulitik Éropa, sarta kasuksésan pulitik jeung militér mindeng dibandingkeun jeung Kakaisaran Romawi ku sarjana kayaning Francesco Sansovino jeung Jean Bodin. == Ayeuna bagian ti == {{col|3}} *{{flag|Albania}} *{{flag|Aljazair}} *{{flag|Arménia}} *{{flag|Austria}} *{{flag|Azerbaijan}} *{{flag|Bahrain}} *{{flag|Bosnia jeung Hérzégovina}} *{{flag|Bulgaria}} *{{flag|Djibouti}} *{{flag|Éritréa}} *{{flag|Étiopia}} *{{flag|Géorgia}} *{{flag|Hungaria}} *{{flag|Iran}} *{{flag|Irak}} *{{flag|Israél}} *{{flag|Kosovo}} *{{flag|Kroasia}} *{{flag|Kuwait}} *{{flag|Libanon}} *{{flag|Libya}} *{{flag|Makédonia}} *{{flag|Maroko}} *{{flag|Mesir}} *{{flag|Moldova}} *{{flag|Monténégro}} *{{flag|Oman}} *{{flag|Paléstina}} *{{flag|Qatar}} *{{flag|Romania}} *{{flag|Rusia}} *{{flag|Saudi Arabia}} *{{flag|Sérbia}} *{{flag|Siprus}} *{{flag|Siprus Kalér}} *{{flag|Slovakia}} *{{flag|Slovénia}} *{{flag|Somalia}} *{{flag|Sudan}} *{{flag|Sudan Kidul}} *{{flag|Suriah}} *{{flag|Tunisia}} *{{flag|Turki}} *{{flag|Ukraina}} *{{flag|Uni Émirat Arab}} *{{flag|Yaman}} *{{flag|Yordania}} *{{flag|Yunani}} </div> == Tingali ogé == *[[Daptar artikel nu patali jeung Kasultanan Utsmaniyah]] *[[Gurat wanci Kasultanan Utsmaniyah]] *[[Mehmed II]] *[[Suleiman nu Agung]] *[[Labuhna Konstantinopel]] *[[Ngaran-ngaran Kasultanan Utsmaniyah]] == Rujukan == {{reflist}} == Catetan suku == <references group="dn"/> == Tumbu kaluar == {{Sister project links|Ottoman Empire}} * [http://courses.washington.edu/otap/ Ottoman Text Archive Project – University of Washington] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110703054841/http://courses.washington.edu/otap/ |date=2011-07-03 }} * [http://www.oxfordislamicstudies.com/article/opr/t125/e1801?_hi=0&_pos=3 Ottoman Empire in The Oxford Dictionary of Islam] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20101206170311/http://www.oxfordislamicstudies.com/article/opr/t125/e1801?_hi=0&_pos=3 |date=2010-12-06 }} * [http://www.umich.edu/~turkish/ottemp.html The Ottoman Empire: Resources – University of Michigan] * [http://www.turizm.net/turkey/history/ottoman.html The Ottoman Empire: A Chronological Outline] * [http://aton.ttu.edu/ Turkish Oral Narrative] * [http://www.theottomans.org/ Information about Ottomans] * [http://ottomanblog.wordpress.com/ Ottomans History Blog] * [http://www.turkeyswar.com/ Turkey in the First World War] * [http://www.ottomannavy.com/ Ottoman Navy and Navigation] * [http://catdir.loc.gov/catdir/samples/cam033/2001043336.pdf The Ottoman Empire and Early Modern Europe] * [http://www.karalahana.com/fotograflar/thumbnails.php?album=35 Engravings of Ottoman Empire – HQ image gallery] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20111105010433/http://www.karalahana.com/fotograflar/thumbnails.php?album=35 |date=2011-11-05 }} * [http://www.dilbilimi.net/osmanli_arastirmalari.htm Ottoman Studies Resources in Internet] * [http://www.ottomanhistorypodcast.com/ Ottoman History Podcast] An internet radio broadcast dedicated to the history, culture and society of the Ottoman Empire and Middle éast *[http://www.osmanliedebiyati.com/ Osmanlı Edebiyatı Çalışmaları Bibliyografyası Veritabanı] Turkish version of The Online Bibliography of Ottoman-Turkish Literature * {{PDFlink|[http://www.unm.edu/~phooper/thesis_condensed.pdf Forced population transfers in early Ottoman imperial policy]|566&nbsp;KB}} – covers 1300–1600 * [http://www.ottomanliterature.com/ The Online Bibliography of Ottoman-Turkish Literature] A bi-lingual site (English version) presenting a user-submissable database of references to theses, books, articles, papers and reséarch-projects {{History of Europe}} {{History of Ottoman}} {{Sultans of the Ottoman Empire}} {{Organisation of the Ottoman Empire}} {{Turkey topics}} {{Islam topics|state=collapsed}} {{History of Anatolia}} {{Caliphate}} {{Empires}} {{Medieval states in Anatolia}} {{DEFAULTSORT:Utsmaniyah}} [[Kategori:Kasultanan Utsmaniyah| ]] [[Kategori:Nagara panerus Kakaisaran Bizantium]] [[Kategori:Nagara Turk]] [[Kategori:Wétan Tengah]] [[Kategori:Wewewngkon nu ngadeg taun 1299]] [[Kategori:Nagara di Anatolia]] [[Kategori:Dinasti Turk]] [[Kategori:Perang Dunya I]] {{sajarah-stub}} k5gr86sw1nes7zjlgy9yfiy8ybjuhuy Wikipedia:Lua 4 41001 712266 712262 2026-08-26T21:40:07Z Nimmzo 37272 /* Debugging */ How to debug a Lua error? The practical case of [[Jatisura, Cikedung, Indramayu]]: Invalid title , {{{kota}}}. 712266 wikitext text/x-wiki {{tarjamahkeun|Inggris}} {{WikiProject Lua/header}} {{Information page|WP:Lua}} {{Namespaces}} Lua mangrupakeun basa pamrograman nu ayeuna geus sadia di Wikipedia Sunda ngaliwatan ekstensi MediaWiki [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]].<br /> Kode Lua ayeuna bisa diasupkeun kana témplat wiki ku maké fungsi parser <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight> dina kaca pamaké anjeun. == Halo, dunya! dina Lua == The Lua source code is stored in a wiki page with the prefix <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> (e.g., [[Modul:Bananas]]). These individual modules are then invoked (by code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight>) on another wiki page (e.g., [[Modul:Bananas/doc]] uses the code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas|hello}}</syntaxhighlight> to print the text <syntaxhighlight lang="lua" inline>"Hello, world!"</syntaxhighlight>). Modules are run on normal wiki pages using the <code>#invoke</code> parser function. The syntax of <code>#invoke</code> is similar to template syntax, but with some differences. The most important difference is that you need to specify a ''function name''. A function is a set of Lua instructions that takes input values, processes them, and returns an output value.<ref>You can also have multiple output values, but functions that do this are not normally meant to be accessed from wiki pages.</ref> This is much like what a template does: you give it arguments, it processes them, and you get a result.<br /> However, you can define many functions in one Lua module, whereas you can only define one template on one page. Furthermore, you can't just run a Lua module directly - you can only run one of the module's functions. The module is just a container for the functions, and doesn't do anything by itself. So there are two reasons that we need to input a function name: # We can't run a module by itself. # Without specifying a function name, Lua will not know which function it is we want to run. Run a module from your user page like this: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, [[Modul:Bananas]] is the simplest possible script, providing a single function with no arguments.<br /> The function is named <code>hello</code> in lowercase. We can run this module in this way. Anjeun teu kudu masang atawa nyimpen nanaon. # Édit kaca pamaké anjeun. # Témpélkeun panggilan di handap ieu dina awal hiji baris anyar dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas|hello}} </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="3"> <li>Klik <code>Témbongkeun sawangan</code>. Panggilan fungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina [[Modul:Bananas]] diganti ku ieu di handap: Halo, dunya!</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Klik <code style="color:#bf3c2c;>Bolay</code>. Lamun dipenta, klik <code>Tinggalkeun</code>.</li> <li>Kaca pamaké anjeun tetep '''teu''' dirobah.</li> </ol> === Using arguments === Arguments are passed to modules in the same way that they are passed to templates. Note, however, that the text after the first pipe character <code>|</code> is always the function name; the first positional argument is the text after the ''second'' pipe. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|arguménPosisional1}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, another [[Modul:BananasArgs]] demonstrates how to access and use parameters.<br /> The <code>hello</code> function greets different people depending on the first positional argument. It works like this: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </blockquote> ;Named arguments key=value <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|argNgaran1=nilai1|argNgaran2=nilai2}} </syntaxhighlight></blockquote> The <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight>BananasArgs also has a function named <code>count_fruit</code> which uses the named arguments <code>bananas</code> and <code>apples</code> to count the number of bananas and apples we have. It can be run switching the order of the parameters: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </blockquote> Most modules have a documentation page explaining what arguments can be used and what their effects will be. == Konsol debug: Mimiti diajar Lua == <code>Debug Console</code> dina Lua Scribunto nyaéta alat anu aman tur interaktif pikeun diajar Lua dina Wikipedia. # Klik <code>Témbongkeun sumber</code> dina kaca [[Modul:Yesno]]. # Gulung ka handap kaca nepi ka bagian <code>Debug console</code>. # Témpélkeun komentar jeung panggilan kana kotak asup <span style="color:#86888c;">kulawu</span> (di luhur tombol <code>Kosongkan</code>). <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> --[[Program Lua munggaran anjeun nu mirip Hello World]]-- print("Wilujeng sumping di " .. _VERSION .. "!") -- Ngarangkep vérsi Lua ku `..` </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Pencét {{key press|Enter}} sakali pikeun ngalaksanakeun dua paréntah Lua éta.</li> <li>Hasilna bakal muncul di handap garis paréntah Lua <syntaxhighlight lang="lua" inline>print</syntaxhighlight>:</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Wilujeng sumping di Lua 5.1! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="6"> <li>Pencét {{key press|Up}} <code>Panah ka luhur</code> pikeun ngurilingan paréntah Lua saméméhna.</li> <li>Opsional, klik <code>Kosongkan</code> pikeun ngaberesihan ''ngan'' <code>Debug Console</code>; éditor Lua di luhur moal '''teu''' robah.</li> </ol> ; Generator HTML dina Debug console Panggil pungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina <code>Modul:</code>Bananas: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modCau = require('Modul:Bananas') -- muat modul dina Debug console print(modCau.hello()) -- tampilkeun "Hello, world!" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> ; Argumén <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3,5 copy> local modCau = require('Modul:BananasArgs') local frame = mw.getCurrentFrame() frame.args = {"Mariam"}; print(modCau.hello(frame)) -- "Hello, Mariam!" frame.args = {"Mohamed"}; print(modCau.hello(frame)) frame.args = {apples="3", bananas="4"}; print(modCau.count_fruit(frame)) frame.args = {bananas="5", apples="2"}; print(modCau.count_fruit(frame)) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=7> Hello, Mariam! Hello, Mohamed! I have 4 bananas and 3 apples I have 5 bananas and 2 apples </syntaxhighlight></blockquote> ; Fungsi idéntitas <code>callParserFunction</code> [[mw:Help:Extension:ParserFunctions##if|#if]] <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3 copy> local yesno = require('Modul:Yesno') -- #if yesno teras mulangkeun parameter asupanna local frame = mw.getCurrentFrame() print(frame:callParserFunction("#if", yesno("Yes"), "Yes", 'henteu')) print(frame:callParserFunction("#if", yesno('teu'), "Leres", 'teu')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=5> Yes teu </syntaxhighlight></blockquote> # Tutup <code>Modul:</code>Yesno anu dijaga anu tetep '''teu''' robah. == Request a script == Visit [[:en:Wikipedia talk:Lua]] to request help in writing a Lua script to perform a specific task on Wikipedia or another Wikimedia Foundation project. == History == [[mw:Manual:MediaWiki architecture#Magic words and templates|Sordid history]]. [[mw:Help:Extension:ParserFunctions|ParserFunctions]], [[mw:Extension:Lua|Lua extension]], wiki scripting language debated (JavaScript v. Lua), [[mw:Extension:WikiScripts]], Tim writes [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]] with initial support for Lua. Discussed for years, Lua was installed in 2012 for testing on [[test2wiki:|test2.wikipedia.org]], with open invitation to all editors to experiment with developing Lua modules. Lua was installed on the English Wikipedia in February 2013, after testing on mediawiki.org and Wikimedia test wikis. == About Lua == :''See also [[:File:WMF Tech Talk 2013-02-28 slides - Scribunto presentation.pdf|Brad Jorsch's short presentation for a basic example of how to convert a wikitext template into a Lua module.]]'' Lua is a scripting language which can be used to analyze data, calculate expressions, and format results using functions or object-oriented programming. Although some Lua scripts can be kept simple, for easy understanding, Lua allows complex structures including tables, dynamic functions, and associative arrays where index subscripts can be words as well as index numbers. Lua also supports recursion of re-nested functions, so care should be taken to avoid excessive complexity where other users would not understand how to maintain a Lua module. The following is an example of Lua source code for the <code>hello</code> function contained in [[Modul:Bananas]]: <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3> --[[Modul:Bananas]]-- local p = {} -- tabel modul nu diperlukeun, diinisialisasi minangka tabel kosong function p.hello() -- Nangtukeun fungsi hello. return "Hello, world!" -- Mulangkeun hasil fungsi dina wangun string. end -- Ahir fungsi. return p -- Mulangkeun tabel modul. </syntaxhighlight> A sample of Lua is highlighted by tag <code><nowiki><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> ... </syntaxhighlight></nowiki></code> placed around the Lua source code. For instructions on how to use Lua within MediaWiki (and hence Wikipedia), see [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual]]. == Unit testing == A unit testing framework for Lua scripts on Wikipedia is available at [[Modul:ScribuntoUnit]].<br /> It allows you to execute your script on a given set of inputs and verify that the expected outputs are produced.<br /> Unit tests are especially useful for rapidly detecting regressions, where modifications to a script introduce new problems. By convention, unit tests for a module like [[Modul:Bananas]] are placed in <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> <code>Bananas</code>'''<code>/testcases</code>'''.<br /> They are executed on [[Pembicaraan Modul:Bananas/testcases]] with <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas/testcases|</syntaxhighlight>'''<code>run</code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>}}</syntaxhighlight>. Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </blockquote> Each test method must begin with <syntaxhighlight lang="lua" inline>p:</syntaxhighlight>'''<code>test_</code>'''. An example from [[Modul:Bananas/testcases]] is below. <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=4 copy> --[[Modul:Bananas/testcases]]-- local p = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') -- Didatangan kaca obrolan pikeun ngajalankeun tés. function p:test_halo() -- Tés unit pikeun [[Modul:Bananas]]. self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end return p </syntaxhighlight> {{collapse top|title=Prinsip uji hijian}} Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=10 copy> local self = { assertEquals = function(_, wikitext, expected) local got = mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext) print('"' .. expected .. '": Diarepkeun') print('"' .. got .. '": Saleresna') return got == expected end } -- Pamisah `:` tanpa `self` print(self:assertEquals( '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) -- Pamisah `.` jeung `self` print(self.assertEquals(self, '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=13> "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modTest = require('Modul:Bananas/testcases') print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> Lamun tésna hasil, nilai anu diarepkeun jeung nilai sabenerna teu dipintonkeun supaya tabel hasil jadi leuwih basajan: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=3> [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> Sakabéh tés lulus. {| class="wikitable scribunto-test-table" ! ! Ngaran ! Diarepkeun ! Saleresna |- | [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> | test_halo | | |} </syntaxhighlight></blockquote> Ngajalankeun [[Modul:ScribuntoUnit]] langsung dina [[Modul:Bananas]] tanpa nyimpen [[Modul:Bananas/testcases]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1,3 copy> local modTest = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') function modTest:test_halo() self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> HTML anu dihasilkeun sarua. {{collapse bottom}} [[Modul:ScribuntoUnit]] originates from Hungarian Wikipedia.<br /> It throws real errors that are trapped using protected calls. It also has a method to compare floats within a given precision. Pikeun daptar sakabéh modul nu ngagunakeun tés unit, tingali [[Husus:NumbuKaDieu/Modul:ScribuntoUnit|nu dipaké]]. == Wikipedia-specific features == Overall: Lua can only get input as text strings passed to the <code><nowiki>{{#invoke:}}</nowiki></code> and what can be fetched via <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.title.new|mw.title.new(...)]]:getContent()</code> and <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:expandTemplate|frame:expandTemplate()]]</code>. Lua output will not be preprocessed unless <code>frame:</code>'''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:preprocess|preprocess()]]</code>''' is explicitly called, meaning that template calls and parser functions in the output will not work correctly. Langkung hade ngagunakeun fungsi '''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.ustring.len|mw.ustring.len]]</code>''' tibatan <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#string.len|string.len]]</code>: Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2,8 copy> --[[Alfabét Latin]]-- local content_lang = mw.getContentLanguage().code -- su local lang = mw.getCurrentFrame():callParserFunction("#language", content_lang) local lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) --[[Unicode]]-- lang = "اَكسارا ڤَيڮَون" -- Aksara Pégon lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) </syntaxhighlight></blockquote> <code>Konsol debug</code> ngarojong Unicode, tapi henteu ngarojong téks katuhu-ka-kenca: <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=11> lang: "Sunda". Mw.ustring.len = 5 String.len = 5 Sharp = 5 lang: "اَكسارا ڤَيڮَون". Mw.ustring.len = 15 String.len = 29 Sharp = 29 </syntaxhighlight></blockquote> {| class="wikitable" ![[Alfabét Latin]] !Aksara !Arah !Jumlah karakter !Panjang dina bait |- |'''Sunda''' |[[Basa Sunda]]. |→ kenca ka katuhu. |5 |5 |- |[[Hurup Pégon]] |style="direction:rtl; text-align:right;" |'''اَكسارا ڤَيڮَون'''. |← '''Katuhu''' ka kenca |'''15''' ('''[[Unicode]]''') + 1 titik |<span style="color:red;">29</span> + 1 |} {{#invoke:Utf8debug|ek|اَكسارا ڤَيڮَون.}} Lua code in a wiki page is limited to '''10 s'''econds CPU time (you can look in the source code of a rendered page to see how long a template or module took to parse). Relative to standard Lua, Scribunto offers safe functions (see the [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Differences from standard Lua|differences]] from standard Lua). === Lua input limitations === Lua code in Scribunto is only run when the page is being parsed. Therefore, the only user input that Lua can receive is by ''page editing'' - it cannot create a box that calculates the square root of a number you type in, or recalculate a piece of the Mandelbrot set depending on which part of the parent set you click on. The input Lua can receive includes any transcludeable text page on Wikipedia. This does ''not'' include graphics files (not even .SVG files, although they are actually text, unless you cut and paste it onto a Wiki text page), the list of pages listed in a [[:Kategori:Lua-based templates|category]], nor the contents of [[Wikipedia:Transclusion#Special pages|non-transcludeable]] [[Husus:IndeksAwalan/Modul:|special pages]]. === Wikitext === Transcluded Wikipedia headers frequently contain a hidden code such as <syntaxhighlight lang="lua" inline>"UNIQ5ae8f2aa414ff233-h-3--QINU"</syntaxhighlight> which may need to be stripped out in order for them to be parsed effectively. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> print(string.reverse("UNIQ")) -- Urutan sabalikna tina "UNIQ" nyaéta "QINU" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> QINU </syntaxhighlight></blockquote> Wikilinks of the type <code><nowiki>[[Wikipedia:Pitulung</nowiki></code>'''<code><nowiki>|</nowiki></code>'''<code><nowiki>]]</nowiki></code> won't work if returned as output - they need to be written explicitly as <syntaxhighlight lang="lua" inline>[[Wikipedia:Pitulung|</syntaxhighlight>'''<code><nowiki>Pitulung</nowiki></code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>]]</syntaxhighlight>. Other pre-save transforms, such as replacing <code>~~<nowiki/>~~</code> with signatures, will also fail to be processed. Template transclusions, parser function calls, and variable substitutions (i.e. anything with a <code><nowiki>{{...}}</nowiki></code>) will not be processed, nor will tags such as {{tag|ref|o}} or {{tag|nowiki|o}}. === Debugging === ; Galat nu katingali dina kaca Kaca wiki [[Jatisura, Cikedung, Indramayu]] ngahasilkeun dua galat: <blockquote>{{:Jatisura, Cikedung, Indramayu}}</blockquote> # [[Citakan:Kotakinfo Kalurahan]] nyaur [[Citakan:Infobox settlement]] ku parameter nu teu dipikawanoh <code>|coordinates_display=</code> jeung <code>|other_code_type=</code>. # Galat Lua dina Modul:Navbar di baris 58: Judul teu valid , {{{kota}}}. == Labeling converted templates == {{lua|Module:Bananas}} Please place the {{tl|lua}} template on the documentation subpage of all templates that use Lua. It will help to better communicate Lua usage and template conversions. {{clear}} == See also == * [[Husus:IndeksAwalan/Modul:]] daptar modul Lua * [[:Kategori:Lua-based templates]] &ndash; l-groups ta templates based kan Lua ; English Wikipedia-specific resources * [[:mw:Manual:Coding conventions/Lua]] &ndash; standards to improve the readability of code through consistency * [[:en:Help:Lua debugging]] &ndash; a how-to guide about debugging Lua modules * [[:en:Module:Sandbox]] provides a pseudo-namespace for experimenting with Lua modules * [[:en:Wikipedia talk:Lua]] &ndash; requests for Lua-based templates or tasks == Notes == {{reflist}} {{WikiProject Lua/header}} [[Category:Wikipedia modules]] 2ewgyak5aogp3ad7e5ndestcb67vbs8 712267 712266 2026-08-26T21:50:22Z Nimmzo 37272 /* Debugging */ The issue is in the [[Citakan:Kotakinfo Kalurahan]]. See also the impact in 17 wiki pages: [[Special:WhatLinksHere/Citakan:Cikedung, Indramayu]] 712267 wikitext text/x-wiki {{tarjamahkeun|Inggris}} {{WikiProject Lua/header}} {{Information page|WP:Lua}} {{Namespaces}} Lua mangrupakeun basa pamrograman nu ayeuna geus sadia di Wikipedia Sunda ngaliwatan ekstensi MediaWiki [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]].<br /> Kode Lua ayeuna bisa diasupkeun kana témplat wiki ku maké fungsi parser <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight> dina kaca pamaké anjeun. == Halo, dunya! dina Lua == The Lua source code is stored in a wiki page with the prefix <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> (e.g., [[Modul:Bananas]]). These individual modules are then invoked (by code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight>) on another wiki page (e.g., [[Modul:Bananas/doc]] uses the code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas|hello}}</syntaxhighlight> to print the text <syntaxhighlight lang="lua" inline>"Hello, world!"</syntaxhighlight>). Modules are run on normal wiki pages using the <code>#invoke</code> parser function. The syntax of <code>#invoke</code> is similar to template syntax, but with some differences. The most important difference is that you need to specify a ''function name''. A function is a set of Lua instructions that takes input values, processes them, and returns an output value.<ref>You can also have multiple output values, but functions that do this are not normally meant to be accessed from wiki pages.</ref> This is much like what a template does: you give it arguments, it processes them, and you get a result.<br /> However, you can define many functions in one Lua module, whereas you can only define one template on one page. Furthermore, you can't just run a Lua module directly - you can only run one of the module's functions. The module is just a container for the functions, and doesn't do anything by itself. So there are two reasons that we need to input a function name: # We can't run a module by itself. # Without specifying a function name, Lua will not know which function it is we want to run. Run a module from your user page like this: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, [[Modul:Bananas]] is the simplest possible script, providing a single function with no arguments.<br /> The function is named <code>hello</code> in lowercase. We can run this module in this way. Anjeun teu kudu masang atawa nyimpen nanaon. # Édit kaca pamaké anjeun. # Témpélkeun panggilan di handap ieu dina awal hiji baris anyar dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas|hello}} </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="3"> <li>Klik <code>Témbongkeun sawangan</code>. Panggilan fungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina [[Modul:Bananas]] diganti ku ieu di handap: Halo, dunya!</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Klik <code style="color:#bf3c2c;>Bolay</code>. Lamun dipenta, klik <code>Tinggalkeun</code>.</li> <li>Kaca pamaké anjeun tetep '''teu''' dirobah.</li> </ol> === Using arguments === Arguments are passed to modules in the same way that they are passed to templates. Note, however, that the text after the first pipe character <code>|</code> is always the function name; the first positional argument is the text after the ''second'' pipe. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|arguménPosisional1}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, another [[Modul:BananasArgs]] demonstrates how to access and use parameters.<br /> The <code>hello</code> function greets different people depending on the first positional argument. It works like this: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </blockquote> ;Named arguments key=value <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|argNgaran1=nilai1|argNgaran2=nilai2}} </syntaxhighlight></blockquote> The <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight>BananasArgs also has a function named <code>count_fruit</code> which uses the named arguments <code>bananas</code> and <code>apples</code> to count the number of bananas and apples we have. It can be run switching the order of the parameters: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </blockquote> Most modules have a documentation page explaining what arguments can be used and what their effects will be. == Konsol debug: Mimiti diajar Lua == <code>Debug Console</code> dina Lua Scribunto nyaéta alat anu aman tur interaktif pikeun diajar Lua dina Wikipedia. # Klik <code>Témbongkeun sumber</code> dina kaca [[Modul:Yesno]]. # Gulung ka handap kaca nepi ka bagian <code>Debug console</code>. # Témpélkeun komentar jeung panggilan kana kotak asup <span style="color:#86888c;">kulawu</span> (di luhur tombol <code>Kosongkan</code>). <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> --[[Program Lua munggaran anjeun nu mirip Hello World]]-- print("Wilujeng sumping di " .. _VERSION .. "!") -- Ngarangkep vérsi Lua ku `..` </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Pencét {{key press|Enter}} sakali pikeun ngalaksanakeun dua paréntah Lua éta.</li> <li>Hasilna bakal muncul di handap garis paréntah Lua <syntaxhighlight lang="lua" inline>print</syntaxhighlight>:</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Wilujeng sumping di Lua 5.1! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="6"> <li>Pencét {{key press|Up}} <code>Panah ka luhur</code> pikeun ngurilingan paréntah Lua saméméhna.</li> <li>Opsional, klik <code>Kosongkan</code> pikeun ngaberesihan ''ngan'' <code>Debug Console</code>; éditor Lua di luhur moal '''teu''' robah.</li> </ol> ; Generator HTML dina Debug console Panggil pungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina <code>Modul:</code>Bananas: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modCau = require('Modul:Bananas') -- muat modul dina Debug console print(modCau.hello()) -- tampilkeun "Hello, world!" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> ; Argumén <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3,5 copy> local modCau = require('Modul:BananasArgs') local frame = mw.getCurrentFrame() frame.args = {"Mariam"}; print(modCau.hello(frame)) -- "Hello, Mariam!" frame.args = {"Mohamed"}; print(modCau.hello(frame)) frame.args = {apples="3", bananas="4"}; print(modCau.count_fruit(frame)) frame.args = {bananas="5", apples="2"}; print(modCau.count_fruit(frame)) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=7> Hello, Mariam! Hello, Mohamed! I have 4 bananas and 3 apples I have 5 bananas and 2 apples </syntaxhighlight></blockquote> ; Fungsi idéntitas <code>callParserFunction</code> [[mw:Help:Extension:ParserFunctions##if|#if]] <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3 copy> local yesno = require('Modul:Yesno') -- #if yesno teras mulangkeun parameter asupanna local frame = mw.getCurrentFrame() print(frame:callParserFunction("#if", yesno("Yes"), "Yes", 'henteu')) print(frame:callParserFunction("#if", yesno('teu'), "Leres", 'teu')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=5> Yes teu </syntaxhighlight></blockquote> # Tutup <code>Modul:</code>Yesno anu dijaga anu tetep '''teu''' robah. == Request a script == Visit [[:en:Wikipedia talk:Lua]] to request help in writing a Lua script to perform a specific task on Wikipedia or another Wikimedia Foundation project. == History == [[mw:Manual:MediaWiki architecture#Magic words and templates|Sordid history]]. [[mw:Help:Extension:ParserFunctions|ParserFunctions]], [[mw:Extension:Lua|Lua extension]], wiki scripting language debated (JavaScript v. Lua), [[mw:Extension:WikiScripts]], Tim writes [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]] with initial support for Lua. Discussed for years, Lua was installed in 2012 for testing on [[test2wiki:|test2.wikipedia.org]], with open invitation to all editors to experiment with developing Lua modules. Lua was installed on the English Wikipedia in February 2013, after testing on mediawiki.org and Wikimedia test wikis. == About Lua == :''See also [[:File:WMF Tech Talk 2013-02-28 slides - Scribunto presentation.pdf|Brad Jorsch's short presentation for a basic example of how to convert a wikitext template into a Lua module.]]'' Lua is a scripting language which can be used to analyze data, calculate expressions, and format results using functions or object-oriented programming. Although some Lua scripts can be kept simple, for easy understanding, Lua allows complex structures including tables, dynamic functions, and associative arrays where index subscripts can be words as well as index numbers. Lua also supports recursion of re-nested functions, so care should be taken to avoid excessive complexity where other users would not understand how to maintain a Lua module. The following is an example of Lua source code for the <code>hello</code> function contained in [[Modul:Bananas]]: <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3> --[[Modul:Bananas]]-- local p = {} -- tabel modul nu diperlukeun, diinisialisasi minangka tabel kosong function p.hello() -- Nangtukeun fungsi hello. return "Hello, world!" -- Mulangkeun hasil fungsi dina wangun string. end -- Ahir fungsi. return p -- Mulangkeun tabel modul. </syntaxhighlight> A sample of Lua is highlighted by tag <code><nowiki><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> ... </syntaxhighlight></nowiki></code> placed around the Lua source code. For instructions on how to use Lua within MediaWiki (and hence Wikipedia), see [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual]]. == Unit testing == A unit testing framework for Lua scripts on Wikipedia is available at [[Modul:ScribuntoUnit]].<br /> It allows you to execute your script on a given set of inputs and verify that the expected outputs are produced.<br /> Unit tests are especially useful for rapidly detecting regressions, where modifications to a script introduce new problems. By convention, unit tests for a module like [[Modul:Bananas]] are placed in <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> <code>Bananas</code>'''<code>/testcases</code>'''.<br /> They are executed on [[Pembicaraan Modul:Bananas/testcases]] with <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas/testcases|</syntaxhighlight>'''<code>run</code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>}}</syntaxhighlight>. Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </blockquote> Each test method must begin with <syntaxhighlight lang="lua" inline>p:</syntaxhighlight>'''<code>test_</code>'''. An example from [[Modul:Bananas/testcases]] is below. <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=4 copy> --[[Modul:Bananas/testcases]]-- local p = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') -- Didatangan kaca obrolan pikeun ngajalankeun tés. function p:test_halo() -- Tés unit pikeun [[Modul:Bananas]]. self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end return p </syntaxhighlight> {{collapse top|title=Prinsip uji hijian}} Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=10 copy> local self = { assertEquals = function(_, wikitext, expected) local got = mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext) print('"' .. expected .. '": Diarepkeun') print('"' .. got .. '": Saleresna') return got == expected end } -- Pamisah `:` tanpa `self` print(self:assertEquals( '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) -- Pamisah `.` jeung `self` print(self.assertEquals(self, '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=13> "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modTest = require('Modul:Bananas/testcases') print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> Lamun tésna hasil, nilai anu diarepkeun jeung nilai sabenerna teu dipintonkeun supaya tabel hasil jadi leuwih basajan: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=3> [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> Sakabéh tés lulus. {| class="wikitable scribunto-test-table" ! ! Ngaran ! Diarepkeun ! Saleresna |- | [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> | test_halo | | |} </syntaxhighlight></blockquote> Ngajalankeun [[Modul:ScribuntoUnit]] langsung dina [[Modul:Bananas]] tanpa nyimpen [[Modul:Bananas/testcases]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1,3 copy> local modTest = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') function modTest:test_halo() self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> HTML anu dihasilkeun sarua. {{collapse bottom}} [[Modul:ScribuntoUnit]] originates from Hungarian Wikipedia.<br /> It throws real errors that are trapped using protected calls. It also has a method to compare floats within a given precision. Pikeun daptar sakabéh modul nu ngagunakeun tés unit, tingali [[Husus:NumbuKaDieu/Modul:ScribuntoUnit|nu dipaké]]. == Wikipedia-specific features == Overall: Lua can only get input as text strings passed to the <code><nowiki>{{#invoke:}}</nowiki></code> and what can be fetched via <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.title.new|mw.title.new(...)]]:getContent()</code> and <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:expandTemplate|frame:expandTemplate()]]</code>. Lua output will not be preprocessed unless <code>frame:</code>'''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:preprocess|preprocess()]]</code>''' is explicitly called, meaning that template calls and parser functions in the output will not work correctly. Langkung hade ngagunakeun fungsi '''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.ustring.len|mw.ustring.len]]</code>''' tibatan <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#string.len|string.len]]</code>: Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2,8 copy> --[[Alfabét Latin]]-- local content_lang = mw.getContentLanguage().code -- su local lang = mw.getCurrentFrame():callParserFunction("#language", content_lang) local lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) --[[Unicode]]-- lang = "اَكسارا ڤَيڮَون" -- Aksara Pégon lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) </syntaxhighlight></blockquote> <code>Konsol debug</code> ngarojong Unicode, tapi henteu ngarojong téks katuhu-ka-kenca: <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=11> lang: "Sunda". Mw.ustring.len = 5 String.len = 5 Sharp = 5 lang: "اَكسارا ڤَيڮَون". Mw.ustring.len = 15 String.len = 29 Sharp = 29 </syntaxhighlight></blockquote> {| class="wikitable" ![[Alfabét Latin]] !Aksara !Arah !Jumlah karakter !Panjang dina bait |- |'''Sunda''' |[[Basa Sunda]]. |→ kenca ka katuhu. |5 |5 |- |[[Hurup Pégon]] |style="direction:rtl; text-align:right;" |'''اَكسارا ڤَيڮَون'''. |← '''Katuhu''' ka kenca |'''15''' ('''[[Unicode]]''') + 1 titik |<span style="color:red;">29</span> + 1 |} {{#invoke:Utf8debug|ek|اَكسارا ڤَيڮَون.}} Lua code in a wiki page is limited to '''10 s'''econds CPU time (you can look in the source code of a rendered page to see how long a template or module took to parse). Relative to standard Lua, Scribunto offers safe functions (see the [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Differences from standard Lua|differences]] from standard Lua). === Lua input limitations === Lua code in Scribunto is only run when the page is being parsed. Therefore, the only user input that Lua can receive is by ''page editing'' - it cannot create a box that calculates the square root of a number you type in, or recalculate a piece of the Mandelbrot set depending on which part of the parent set you click on. The input Lua can receive includes any transcludeable text page on Wikipedia. This does ''not'' include graphics files (not even .SVG files, although they are actually text, unless you cut and paste it onto a Wiki text page), the list of pages listed in a [[:Kategori:Lua-based templates|category]], nor the contents of [[Wikipedia:Transclusion#Special pages|non-transcludeable]] [[Husus:IndeksAwalan/Modul:|special pages]]. === Wikitext === Transcluded Wikipedia headers frequently contain a hidden code such as <syntaxhighlight lang="lua" inline>"UNIQ5ae8f2aa414ff233-h-3--QINU"</syntaxhighlight> which may need to be stripped out in order for them to be parsed effectively. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> print(string.reverse("UNIQ")) -- Urutan sabalikna tina "UNIQ" nyaéta "QINU" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> QINU </syntaxhighlight></blockquote> Wikilinks of the type <code><nowiki>[[Wikipedia:Pitulung</nowiki></code>'''<code><nowiki>|</nowiki></code>'''<code><nowiki>]]</nowiki></code> won't work if returned as output - they need to be written explicitly as <syntaxhighlight lang="lua" inline>[[Wikipedia:Pitulung|</syntaxhighlight>'''<code><nowiki>Pitulung</nowiki></code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>]]</syntaxhighlight>. Other pre-save transforms, such as replacing <code>~~<nowiki/>~~</code> with signatures, will also fail to be processed. Template transclusions, parser function calls, and variable substitutions (i.e. anything with a <code><nowiki>{{...}}</nowiki></code>) will not be processed, nor will tags such as {{tag|ref|o}} or {{tag|nowiki|o}}. === Debugging === ; Galat nu katingali dina kaca Kaca wiki [[Jatisura, Cikedung, Indramayu]] ngahasilkeun dua galat: <blockquote>{{:Jatisura, Cikedung, Indramayu}}</blockquote> # [[Citakan:Kotakinfo Kalurahan]] nyaur [[Citakan:Infobox settlement]] ku parameter nu teu dipikawanoh <code>|coordinates_display=</code> jeung <code>|other_code_type=</code>. # Galat Lua dina Modul:Navbar di baris 58: Judul teu valid , {{{kota}}}. ; Ngurangan masalah Pikeun misahkeun galat Lua, uji [[Citakan:Cikedung, Indramayu]]: <blockquote>{{Cikedung, Indramayu}}</blockquote> Daptar 17 kaca nu kapangaruhan ku ieu masalah: [[Special:WhatLinksHere/Citakan:Cikedung, Indramayu]] == Labeling converted templates == {{lua|Module:Bananas}} Please place the {{tl|lua}} template on the documentation subpage of all templates that use Lua. It will help to better communicate Lua usage and template conversions. {{clear}} == See also == * [[Husus:IndeksAwalan/Modul:]] daptar modul Lua * [[:Kategori:Lua-based templates]] &ndash; l-groups ta templates based kan Lua ; English Wikipedia-specific resources * [[:mw:Manual:Coding conventions/Lua]] &ndash; standards to improve the readability of code through consistency * [[:en:Help:Lua debugging]] &ndash; a how-to guide about debugging Lua modules * [[:en:Module:Sandbox]] provides a pseudo-namespace for experimenting with Lua modules * [[:en:Wikipedia talk:Lua]] &ndash; requests for Lua-based templates or tasks == Notes == {{reflist}} {{WikiProject Lua/header}} [[Category:Wikipedia modules]] rf572ybunokkfffelmp5zxjb3lmydn2 712268 712267 2026-08-26T22:00:09Z Nimmzo 37272 /* Debugging */ Running [[Citakan:Cikedung, Indramayu]] in Debug console using [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:preprocess|preprocess()]] 712268 wikitext text/x-wiki {{tarjamahkeun|Inggris}} {{WikiProject Lua/header}} {{Information page|WP:Lua}} {{Namespaces}} Lua mangrupakeun basa pamrograman nu ayeuna geus sadia di Wikipedia Sunda ngaliwatan ekstensi MediaWiki [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]].<br /> Kode Lua ayeuna bisa diasupkeun kana témplat wiki ku maké fungsi parser <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight> dina kaca pamaké anjeun. == Halo, dunya! dina Lua == The Lua source code is stored in a wiki page with the prefix <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> (e.g., [[Modul:Bananas]]). These individual modules are then invoked (by code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight>) on another wiki page (e.g., [[Modul:Bananas/doc]] uses the code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas|hello}}</syntaxhighlight> to print the text <syntaxhighlight lang="lua" inline>"Hello, world!"</syntaxhighlight>). Modules are run on normal wiki pages using the <code>#invoke</code> parser function. The syntax of <code>#invoke</code> is similar to template syntax, but with some differences. The most important difference is that you need to specify a ''function name''. A function is a set of Lua instructions that takes input values, processes them, and returns an output value.<ref>You can also have multiple output values, but functions that do this are not normally meant to be accessed from wiki pages.</ref> This is much like what a template does: you give it arguments, it processes them, and you get a result.<br /> However, you can define many functions in one Lua module, whereas you can only define one template on one page. Furthermore, you can't just run a Lua module directly - you can only run one of the module's functions. The module is just a container for the functions, and doesn't do anything by itself. So there are two reasons that we need to input a function name: # We can't run a module by itself. # Without specifying a function name, Lua will not know which function it is we want to run. Run a module from your user page like this: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, [[Modul:Bananas]] is the simplest possible script, providing a single function with no arguments.<br /> The function is named <code>hello</code> in lowercase. We can run this module in this way. Anjeun teu kudu masang atawa nyimpen nanaon. # Édit kaca pamaké anjeun. # Témpélkeun panggilan di handap ieu dina awal hiji baris anyar dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas|hello}} </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="3"> <li>Klik <code>Témbongkeun sawangan</code>. Panggilan fungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina [[Modul:Bananas]] diganti ku ieu di handap: Halo, dunya!</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Klik <code style="color:#bf3c2c;>Bolay</code>. Lamun dipenta, klik <code>Tinggalkeun</code>.</li> <li>Kaca pamaké anjeun tetep '''teu''' dirobah.</li> </ol> === Using arguments === Arguments are passed to modules in the same way that they are passed to templates. Note, however, that the text after the first pipe character <code>|</code> is always the function name; the first positional argument is the text after the ''second'' pipe. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|arguménPosisional1}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, another [[Modul:BananasArgs]] demonstrates how to access and use parameters.<br /> The <code>hello</code> function greets different people depending on the first positional argument. It works like this: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </blockquote> ;Named arguments key=value <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|argNgaran1=nilai1|argNgaran2=nilai2}} </syntaxhighlight></blockquote> The <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight>BananasArgs also has a function named <code>count_fruit</code> which uses the named arguments <code>bananas</code> and <code>apples</code> to count the number of bananas and apples we have. It can be run switching the order of the parameters: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </blockquote> Most modules have a documentation page explaining what arguments can be used and what their effects will be. == Konsol debug: Mimiti diajar Lua == <code>Debug Console</code> dina Lua Scribunto nyaéta alat anu aman tur interaktif pikeun diajar Lua dina Wikipedia. # Klik <code>Témbongkeun sumber</code> dina kaca [[Modul:Yesno]]. # Gulung ka handap kaca nepi ka bagian <code>Debug console</code>. # Témpélkeun komentar jeung panggilan kana kotak asup <span style="color:#86888c;">kulawu</span> (di luhur tombol <code>Kosongkan</code>). <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> --[[Program Lua munggaran anjeun nu mirip Hello World]]-- print("Wilujeng sumping di " .. _VERSION .. "!") -- Ngarangkep vérsi Lua ku `..` </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Pencét {{key press|Enter}} sakali pikeun ngalaksanakeun dua paréntah Lua éta.</li> <li>Hasilna bakal muncul di handap garis paréntah Lua <syntaxhighlight lang="lua" inline>print</syntaxhighlight>:</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Wilujeng sumping di Lua 5.1! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="6"> <li>Pencét {{key press|Up}} <code>Panah ka luhur</code> pikeun ngurilingan paréntah Lua saméméhna.</li> <li>Opsional, klik <code>Kosongkan</code> pikeun ngaberesihan ''ngan'' <code>Debug Console</code>; éditor Lua di luhur moal '''teu''' robah.</li> </ol> ; Generator HTML dina Debug console Panggil pungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina <code>Modul:</code>Bananas: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modCau = require('Modul:Bananas') -- muat modul dina Debug console print(modCau.hello()) -- tampilkeun "Hello, world!" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> ; Argumén <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3,5 copy> local modCau = require('Modul:BananasArgs') local frame = mw.getCurrentFrame() frame.args = {"Mariam"}; print(modCau.hello(frame)) -- "Hello, Mariam!" frame.args = {"Mohamed"}; print(modCau.hello(frame)) frame.args = {apples="3", bananas="4"}; print(modCau.count_fruit(frame)) frame.args = {bananas="5", apples="2"}; print(modCau.count_fruit(frame)) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=7> Hello, Mariam! Hello, Mohamed! I have 4 bananas and 3 apples I have 5 bananas and 2 apples </syntaxhighlight></blockquote> ; Fungsi idéntitas <code>callParserFunction</code> [[mw:Help:Extension:ParserFunctions##if|#if]] <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3 copy> local yesno = require('Modul:Yesno') -- #if yesno teras mulangkeun parameter asupanna local frame = mw.getCurrentFrame() print(frame:callParserFunction("#if", yesno("Yes"), "Yes", 'henteu')) print(frame:callParserFunction("#if", yesno('teu'), "Leres", 'teu')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=5> Yes teu </syntaxhighlight></blockquote> # Tutup <code>Modul:</code>Yesno anu dijaga anu tetep '''teu''' robah. == Request a script == Visit [[:en:Wikipedia talk:Lua]] to request help in writing a Lua script to perform a specific task on Wikipedia or another Wikimedia Foundation project. == History == [[mw:Manual:MediaWiki architecture#Magic words and templates|Sordid history]]. [[mw:Help:Extension:ParserFunctions|ParserFunctions]], [[mw:Extension:Lua|Lua extension]], wiki scripting language debated (JavaScript v. Lua), [[mw:Extension:WikiScripts]], Tim writes [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]] with initial support for Lua. Discussed for years, Lua was installed in 2012 for testing on [[test2wiki:|test2.wikipedia.org]], with open invitation to all editors to experiment with developing Lua modules. Lua was installed on the English Wikipedia in February 2013, after testing on mediawiki.org and Wikimedia test wikis. == About Lua == :''See also [[:File:WMF Tech Talk 2013-02-28 slides - Scribunto presentation.pdf|Brad Jorsch's short presentation for a basic example of how to convert a wikitext template into a Lua module.]]'' Lua is a scripting language which can be used to analyze data, calculate expressions, and format results using functions or object-oriented programming. Although some Lua scripts can be kept simple, for easy understanding, Lua allows complex structures including tables, dynamic functions, and associative arrays where index subscripts can be words as well as index numbers. Lua also supports recursion of re-nested functions, so care should be taken to avoid excessive complexity where other users would not understand how to maintain a Lua module. The following is an example of Lua source code for the <code>hello</code> function contained in [[Modul:Bananas]]: <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3> --[[Modul:Bananas]]-- local p = {} -- tabel modul nu diperlukeun, diinisialisasi minangka tabel kosong function p.hello() -- Nangtukeun fungsi hello. return "Hello, world!" -- Mulangkeun hasil fungsi dina wangun string. end -- Ahir fungsi. return p -- Mulangkeun tabel modul. </syntaxhighlight> A sample of Lua is highlighted by tag <code><nowiki><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> ... </syntaxhighlight></nowiki></code> placed around the Lua source code. For instructions on how to use Lua within MediaWiki (and hence Wikipedia), see [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual]]. == Unit testing == A unit testing framework for Lua scripts on Wikipedia is available at [[Modul:ScribuntoUnit]].<br /> It allows you to execute your script on a given set of inputs and verify that the expected outputs are produced.<br /> Unit tests are especially useful for rapidly detecting regressions, where modifications to a script introduce new problems. By convention, unit tests for a module like [[Modul:Bananas]] are placed in <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> <code>Bananas</code>'''<code>/testcases</code>'''.<br /> They are executed on [[Pembicaraan Modul:Bananas/testcases]] with <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas/testcases|</syntaxhighlight>'''<code>run</code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>}}</syntaxhighlight>. Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </blockquote> Each test method must begin with <syntaxhighlight lang="lua" inline>p:</syntaxhighlight>'''<code>test_</code>'''. An example from [[Modul:Bananas/testcases]] is below. <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=4 copy> --[[Modul:Bananas/testcases]]-- local p = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') -- Didatangan kaca obrolan pikeun ngajalankeun tés. function p:test_halo() -- Tés unit pikeun [[Modul:Bananas]]. self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end return p </syntaxhighlight> {{collapse top|title=Prinsip uji hijian}} Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=10 copy> local self = { assertEquals = function(_, wikitext, expected) local got = mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext) print('"' .. expected .. '": Diarepkeun') print('"' .. got .. '": Saleresna') return got == expected end } -- Pamisah `:` tanpa `self` print(self:assertEquals( '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) -- Pamisah `.` jeung `self` print(self.assertEquals(self, '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=13> "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modTest = require('Modul:Bananas/testcases') print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> Lamun tésna hasil, nilai anu diarepkeun jeung nilai sabenerna teu dipintonkeun supaya tabel hasil jadi leuwih basajan: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=3> [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> Sakabéh tés lulus. {| class="wikitable scribunto-test-table" ! ! Ngaran ! Diarepkeun ! Saleresna |- | [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> | test_halo | | |} </syntaxhighlight></blockquote> Ngajalankeun [[Modul:ScribuntoUnit]] langsung dina [[Modul:Bananas]] tanpa nyimpen [[Modul:Bananas/testcases]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1,3 copy> local modTest = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') function modTest:test_halo() self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> HTML anu dihasilkeun sarua. {{collapse bottom}} [[Modul:ScribuntoUnit]] originates from Hungarian Wikipedia.<br /> It throws real errors that are trapped using protected calls. It also has a method to compare floats within a given precision. Pikeun daptar sakabéh modul nu ngagunakeun tés unit, tingali [[Husus:NumbuKaDieu/Modul:ScribuntoUnit|nu dipaké]]. == Wikipedia-specific features == Overall: Lua can only get input as text strings passed to the <code><nowiki>{{#invoke:}}</nowiki></code> and what can be fetched via <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.title.new|mw.title.new(...)]]:getContent()</code> and <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:expandTemplate|frame:expandTemplate()]]</code>. Lua output will not be preprocessed unless <code>frame:</code>'''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:preprocess|preprocess()]]</code>''' is explicitly called, meaning that template calls and parser functions in the output will not work correctly. Langkung hade ngagunakeun fungsi '''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.ustring.len|mw.ustring.len]]</code>''' tibatan <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#string.len|string.len]]</code>: Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2,8 copy> --[[Alfabét Latin]]-- local content_lang = mw.getContentLanguage().code -- su local lang = mw.getCurrentFrame():callParserFunction("#language", content_lang) local lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) --[[Unicode]]-- lang = "اَكسارا ڤَيڮَون" -- Aksara Pégon lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) </syntaxhighlight></blockquote> <code>Konsol debug</code> ngarojong Unicode, tapi henteu ngarojong téks katuhu-ka-kenca: <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=11> lang: "Sunda". Mw.ustring.len = 5 String.len = 5 Sharp = 5 lang: "اَكسارا ڤَيڮَون". Mw.ustring.len = 15 String.len = 29 Sharp = 29 </syntaxhighlight></blockquote> {| class="wikitable" ![[Alfabét Latin]] !Aksara !Arah !Jumlah karakter !Panjang dina bait |- |'''Sunda''' |[[Basa Sunda]]. |→ kenca ka katuhu. |5 |5 |- |[[Hurup Pégon]] |style="direction:rtl; text-align:right;" |'''اَكسارا ڤَيڮَون'''. |← '''Katuhu''' ka kenca |'''15''' ('''[[Unicode]]''') + 1 titik |<span style="color:red;">29</span> + 1 |} {{#invoke:Utf8debug|ek|اَكسارا ڤَيڮَون.}} Lua code in a wiki page is limited to '''10 s'''econds CPU time (you can look in the source code of a rendered page to see how long a template or module took to parse). Relative to standard Lua, Scribunto offers safe functions (see the [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Differences from standard Lua|differences]] from standard Lua). === Lua input limitations === Lua code in Scribunto is only run when the page is being parsed. Therefore, the only user input that Lua can receive is by ''page editing'' - it cannot create a box that calculates the square root of a number you type in, or recalculate a piece of the Mandelbrot set depending on which part of the parent set you click on. The input Lua can receive includes any transcludeable text page on Wikipedia. This does ''not'' include graphics files (not even .SVG files, although they are actually text, unless you cut and paste it onto a Wiki text page), the list of pages listed in a [[:Kategori:Lua-based templates|category]], nor the contents of [[Wikipedia:Transclusion#Special pages|non-transcludeable]] [[Husus:IndeksAwalan/Modul:|special pages]]. === Wikitext === Transcluded Wikipedia headers frequently contain a hidden code such as <syntaxhighlight lang="lua" inline>"UNIQ5ae8f2aa414ff233-h-3--QINU"</syntaxhighlight> which may need to be stripped out in order for them to be parsed effectively. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> print(string.reverse("UNIQ")) -- Urutan sabalikna tina "UNIQ" nyaéta "QINU" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> QINU </syntaxhighlight></blockquote> Wikilinks of the type <code><nowiki>[[Wikipedia:Pitulung</nowiki></code>'''<code><nowiki>|</nowiki></code>'''<code><nowiki>]]</nowiki></code> won't work if returned as output - they need to be written explicitly as <syntaxhighlight lang="lua" inline>[[Wikipedia:Pitulung|</syntaxhighlight>'''<code><nowiki>Pitulung</nowiki></code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>]]</syntaxhighlight>. Other pre-save transforms, such as replacing <code>~~<nowiki/>~~</code> with signatures, will also fail to be processed. Template transclusions, parser function calls, and variable substitutions (i.e. anything with a <code><nowiki>{{...}}</nowiki></code>) will not be processed, nor will tags such as {{tag|ref|o}} or {{tag|nowiki|o}}. === Debugging === ; Galat nu katingali dina kaca Kaca wiki [[Jatisura, Cikedung, Indramayu]] ngahasilkeun dua galat: <blockquote>{{:Jatisura, Cikedung, Indramayu}}</blockquote> # [[Citakan:Kotakinfo Kalurahan]] nyaur [[Citakan:Infobox settlement]] ku parameter nu teu dipikawanoh <code>|coordinates_display=</code> jeung <code>|other_code_type=</code>. # Galat Lua dina Modul:Navbar di baris 58: Judul teu valid , {{{kota}}}. ; Ngurangan masalah Pikeun misahkeun galat Lua, uji [[Citakan:Cikedung, Indramayu]]: <blockquote>{{Cikedung, Indramayu}}</blockquote> Daptar 17 kaca nu kapangaruhan ku ieu masalah: [[Special:WhatLinksHere/Citakan:Cikedung, Indramayu]] ; Ngaréka ulang dina <code>Modul:</code>Yesno Dina konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> local wikitext="{{Cikedung, Indramayu}}" print(mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext)) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=3> <strong class="error"><span class="scribunto-error mw-scribunto-error-e20d3541">Lua error in Modul:Navbar at line 58: Invalid title , {{{kota}}}.</span></strong> </syntaxhighlight></blockquote> == Labeling converted templates == {{lua|Module:Bananas}} Please place the {{tl|lua}} template on the documentation subpage of all templates that use Lua. It will help to better communicate Lua usage and template conversions. {{clear}} == See also == * [[Husus:IndeksAwalan/Modul:]] daptar modul Lua * [[:Kategori:Lua-based templates]] &ndash; l-groups ta templates based kan Lua ; English Wikipedia-specific resources * [[:mw:Manual:Coding conventions/Lua]] &ndash; standards to improve the readability of code through consistency * [[:en:Help:Lua debugging]] &ndash; a how-to guide about debugging Lua modules * [[:en:Module:Sandbox]] provides a pseudo-namespace for experimenting with Lua modules * [[:en:Wikipedia talk:Lua]] &ndash; requests for Lua-based templates or tasks == Notes == {{reflist}} {{WikiProject Lua/header}} [[Category:Wikipedia modules]] t4bmu1460qg2tzpthuu8ip1ck7ktaua 712269 712268 2026-08-26T22:10:31Z Nimmzo 37272 /* Debugging */ [[Modul:Navbar#L-58]] indicates invalid_title `title_text` 712269 wikitext text/x-wiki {{tarjamahkeun|Inggris}} {{WikiProject Lua/header}} {{Information page|WP:Lua}} {{Namespaces}} Lua mangrupakeun basa pamrograman nu ayeuna geus sadia di Wikipedia Sunda ngaliwatan ekstensi MediaWiki [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]].<br /> Kode Lua ayeuna bisa diasupkeun kana témplat wiki ku maké fungsi parser <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight> dina kaca pamaké anjeun. == Halo, dunya! dina Lua == The Lua source code is stored in a wiki page with the prefix <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> (e.g., [[Modul:Bananas]]). These individual modules are then invoked (by code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight>) on another wiki page (e.g., [[Modul:Bananas/doc]] uses the code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas|hello}}</syntaxhighlight> to print the text <syntaxhighlight lang="lua" inline>"Hello, world!"</syntaxhighlight>). Modules are run on normal wiki pages using the <code>#invoke</code> parser function. The syntax of <code>#invoke</code> is similar to template syntax, but with some differences. The most important difference is that you need to specify a ''function name''. A function is a set of Lua instructions that takes input values, processes them, and returns an output value.<ref>You can also have multiple output values, but functions that do this are not normally meant to be accessed from wiki pages.</ref> This is much like what a template does: you give it arguments, it processes them, and you get a result.<br /> However, you can define many functions in one Lua module, whereas you can only define one template on one page. Furthermore, you can't just run a Lua module directly - you can only run one of the module's functions. The module is just a container for the functions, and doesn't do anything by itself. So there are two reasons that we need to input a function name: # We can't run a module by itself. # Without specifying a function name, Lua will not know which function it is we want to run. Run a module from your user page like this: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, [[Modul:Bananas]] is the simplest possible script, providing a single function with no arguments.<br /> The function is named <code>hello</code> in lowercase. We can run this module in this way. Anjeun teu kudu masang atawa nyimpen nanaon. # Édit kaca pamaké anjeun. # Témpélkeun panggilan di handap ieu dina awal hiji baris anyar dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas|hello}} </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="3"> <li>Klik <code>Témbongkeun sawangan</code>. Panggilan fungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina [[Modul:Bananas]] diganti ku ieu di handap: Halo, dunya!</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Klik <code style="color:#bf3c2c;>Bolay</code>. Lamun dipenta, klik <code>Tinggalkeun</code>.</li> <li>Kaca pamaké anjeun tetep '''teu''' dirobah.</li> </ol> === Using arguments === Arguments are passed to modules in the same way that they are passed to templates. Note, however, that the text after the first pipe character <code>|</code> is always the function name; the first positional argument is the text after the ''second'' pipe. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|arguménPosisional1}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, another [[Modul:BananasArgs]] demonstrates how to access and use parameters.<br /> The <code>hello</code> function greets different people depending on the first positional argument. It works like this: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </blockquote> ;Named arguments key=value <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|argNgaran1=nilai1|argNgaran2=nilai2}} </syntaxhighlight></blockquote> The <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight>BananasArgs also has a function named <code>count_fruit</code> which uses the named arguments <code>bananas</code> and <code>apples</code> to count the number of bananas and apples we have. It can be run switching the order of the parameters: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </blockquote> Most modules have a documentation page explaining what arguments can be used and what their effects will be. == Konsol debug: Mimiti diajar Lua == <code>Debug Console</code> dina Lua Scribunto nyaéta alat anu aman tur interaktif pikeun diajar Lua dina Wikipedia. # Klik <code>Témbongkeun sumber</code> dina kaca [[Modul:Yesno]]. # Gulung ka handap kaca nepi ka bagian <code>Debug console</code>. # Témpélkeun komentar jeung panggilan kana kotak asup <span style="color:#86888c;">kulawu</span> (di luhur tombol <code>Kosongkan</code>). <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> --[[Program Lua munggaran anjeun nu mirip Hello World]]-- print("Wilujeng sumping di " .. _VERSION .. "!") -- Ngarangkep vérsi Lua ku `..` </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Pencét {{key press|Enter}} sakali pikeun ngalaksanakeun dua paréntah Lua éta.</li> <li>Hasilna bakal muncul di handap garis paréntah Lua <syntaxhighlight lang="lua" inline>print</syntaxhighlight>:</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Wilujeng sumping di Lua 5.1! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="6"> <li>Pencét {{key press|Up}} <code>Panah ka luhur</code> pikeun ngurilingan paréntah Lua saméméhna.</li> <li>Opsional, klik <code>Kosongkan</code> pikeun ngaberesihan ''ngan'' <code>Debug Console</code>; éditor Lua di luhur moal '''teu''' robah.</li> </ol> ; Generator HTML dina Debug console Panggil pungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina <code>Modul:</code>Bananas: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modCau = require('Modul:Bananas') -- muat modul dina Debug console print(modCau.hello()) -- tampilkeun "Hello, world!" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> ; Argumén <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3,5 copy> local modCau = require('Modul:BananasArgs') local frame = mw.getCurrentFrame() frame.args = {"Mariam"}; print(modCau.hello(frame)) -- "Hello, Mariam!" frame.args = {"Mohamed"}; print(modCau.hello(frame)) frame.args = {apples="3", bananas="4"}; print(modCau.count_fruit(frame)) frame.args = {bananas="5", apples="2"}; print(modCau.count_fruit(frame)) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=7> Hello, Mariam! Hello, Mohamed! I have 4 bananas and 3 apples I have 5 bananas and 2 apples </syntaxhighlight></blockquote> ; Fungsi idéntitas <code>callParserFunction</code> [[mw:Help:Extension:ParserFunctions##if|#if]] <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3 copy> local yesno = require('Modul:Yesno') -- #if yesno teras mulangkeun parameter asupanna local frame = mw.getCurrentFrame() print(frame:callParserFunction("#if", yesno("Yes"), "Yes", 'henteu')) print(frame:callParserFunction("#if", yesno('teu'), "Leres", 'teu')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=5> Yes teu </syntaxhighlight></blockquote> # Tutup <code>Modul:</code>Yesno anu dijaga anu tetep '''teu''' robah. == Request a script == Visit [[:en:Wikipedia talk:Lua]] to request help in writing a Lua script to perform a specific task on Wikipedia or another Wikimedia Foundation project. == History == [[mw:Manual:MediaWiki architecture#Magic words and templates|Sordid history]]. [[mw:Help:Extension:ParserFunctions|ParserFunctions]], [[mw:Extension:Lua|Lua extension]], wiki scripting language debated (JavaScript v. Lua), [[mw:Extension:WikiScripts]], Tim writes [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]] with initial support for Lua. Discussed for years, Lua was installed in 2012 for testing on [[test2wiki:|test2.wikipedia.org]], with open invitation to all editors to experiment with developing Lua modules. Lua was installed on the English Wikipedia in February 2013, after testing on mediawiki.org and Wikimedia test wikis. == About Lua == :''See also [[:File:WMF Tech Talk 2013-02-28 slides - Scribunto presentation.pdf|Brad Jorsch's short presentation for a basic example of how to convert a wikitext template into a Lua module.]]'' Lua is a scripting language which can be used to analyze data, calculate expressions, and format results using functions or object-oriented programming. Although some Lua scripts can be kept simple, for easy understanding, Lua allows complex structures including tables, dynamic functions, and associative arrays where index subscripts can be words as well as index numbers. Lua also supports recursion of re-nested functions, so care should be taken to avoid excessive complexity where other users would not understand how to maintain a Lua module. The following is an example of Lua source code for the <code>hello</code> function contained in [[Modul:Bananas]]: <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3> --[[Modul:Bananas]]-- local p = {} -- tabel modul nu diperlukeun, diinisialisasi minangka tabel kosong function p.hello() -- Nangtukeun fungsi hello. return "Hello, world!" -- Mulangkeun hasil fungsi dina wangun string. end -- Ahir fungsi. return p -- Mulangkeun tabel modul. </syntaxhighlight> A sample of Lua is highlighted by tag <code><nowiki><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> ... </syntaxhighlight></nowiki></code> placed around the Lua source code. For instructions on how to use Lua within MediaWiki (and hence Wikipedia), see [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual]]. == Unit testing == A unit testing framework for Lua scripts on Wikipedia is available at [[Modul:ScribuntoUnit]].<br /> It allows you to execute your script on a given set of inputs and verify that the expected outputs are produced.<br /> Unit tests are especially useful for rapidly detecting regressions, where modifications to a script introduce new problems. By convention, unit tests for a module like [[Modul:Bananas]] are placed in <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> <code>Bananas</code>'''<code>/testcases</code>'''.<br /> They are executed on [[Pembicaraan Modul:Bananas/testcases]] with <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas/testcases|</syntaxhighlight>'''<code>run</code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>}}</syntaxhighlight>. Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </blockquote> Each test method must begin with <syntaxhighlight lang="lua" inline>p:</syntaxhighlight>'''<code>test_</code>'''. An example from [[Modul:Bananas/testcases]] is below. <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=4 copy> --[[Modul:Bananas/testcases]]-- local p = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') -- Didatangan kaca obrolan pikeun ngajalankeun tés. function p:test_halo() -- Tés unit pikeun [[Modul:Bananas]]. self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end return p </syntaxhighlight> {{collapse top|title=Prinsip uji hijian}} Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=10 copy> local self = { assertEquals = function(_, wikitext, expected) local got = mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext) print('"' .. expected .. '": Diarepkeun') print('"' .. got .. '": Saleresna') return got == expected end } -- Pamisah `:` tanpa `self` print(self:assertEquals( '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) -- Pamisah `.` jeung `self` print(self.assertEquals(self, '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=13> "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modTest = require('Modul:Bananas/testcases') print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> Lamun tésna hasil, nilai anu diarepkeun jeung nilai sabenerna teu dipintonkeun supaya tabel hasil jadi leuwih basajan: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=3> [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> Sakabéh tés lulus. {| class="wikitable scribunto-test-table" ! ! Ngaran ! Diarepkeun ! Saleresna |- | [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> | test_halo | | |} </syntaxhighlight></blockquote> Ngajalankeun [[Modul:ScribuntoUnit]] langsung dina [[Modul:Bananas]] tanpa nyimpen [[Modul:Bananas/testcases]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1,3 copy> local modTest = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') function modTest:test_halo() self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> HTML anu dihasilkeun sarua. {{collapse bottom}} [[Modul:ScribuntoUnit]] originates from Hungarian Wikipedia.<br /> It throws real errors that are trapped using protected calls. It also has a method to compare floats within a given precision. Pikeun daptar sakabéh modul nu ngagunakeun tés unit, tingali [[Husus:NumbuKaDieu/Modul:ScribuntoUnit|nu dipaké]]. == Wikipedia-specific features == Overall: Lua can only get input as text strings passed to the <code><nowiki>{{#invoke:}}</nowiki></code> and what can be fetched via <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.title.new|mw.title.new(...)]]:getContent()</code> and <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:expandTemplate|frame:expandTemplate()]]</code>. Lua output will not be preprocessed unless <code>frame:</code>'''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:preprocess|preprocess()]]</code>''' is explicitly called, meaning that template calls and parser functions in the output will not work correctly. Langkung hade ngagunakeun fungsi '''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.ustring.len|mw.ustring.len]]</code>''' tibatan <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#string.len|string.len]]</code>: Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2,8 copy> --[[Alfabét Latin]]-- local content_lang = mw.getContentLanguage().code -- su local lang = mw.getCurrentFrame():callParserFunction("#language", content_lang) local lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) --[[Unicode]]-- lang = "اَكسارا ڤَيڮَون" -- Aksara Pégon lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) </syntaxhighlight></blockquote> <code>Konsol debug</code> ngarojong Unicode, tapi henteu ngarojong téks katuhu-ka-kenca: <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=11> lang: "Sunda". Mw.ustring.len = 5 String.len = 5 Sharp = 5 lang: "اَكسارا ڤَيڮَون". Mw.ustring.len = 15 String.len = 29 Sharp = 29 </syntaxhighlight></blockquote> {| class="wikitable" ![[Alfabét Latin]] !Aksara !Arah !Jumlah karakter !Panjang dina bait |- |'''Sunda''' |[[Basa Sunda]]. |→ kenca ka katuhu. |5 |5 |- |[[Hurup Pégon]] |style="direction:rtl; text-align:right;" |'''اَكسارا ڤَيڮَون'''. |← '''Katuhu''' ka kenca |'''15''' ('''[[Unicode]]''') + 1 titik |<span style="color:red;">29</span> + 1 |} {{#invoke:Utf8debug|ek|اَكسارا ڤَيڮَون.}} Lua code in a wiki page is limited to '''10 s'''econds CPU time (you can look in the source code of a rendered page to see how long a template or module took to parse). Relative to standard Lua, Scribunto offers safe functions (see the [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Differences from standard Lua|differences]] from standard Lua). === Lua input limitations === Lua code in Scribunto is only run when the page is being parsed. Therefore, the only user input that Lua can receive is by ''page editing'' - it cannot create a box that calculates the square root of a number you type in, or recalculate a piece of the Mandelbrot set depending on which part of the parent set you click on. The input Lua can receive includes any transcludeable text page on Wikipedia. This does ''not'' include graphics files (not even .SVG files, although they are actually text, unless you cut and paste it onto a Wiki text page), the list of pages listed in a [[:Kategori:Lua-based templates|category]], nor the contents of [[Wikipedia:Transclusion#Special pages|non-transcludeable]] [[Husus:IndeksAwalan/Modul:|special pages]]. === Wikitext === Transcluded Wikipedia headers frequently contain a hidden code such as <syntaxhighlight lang="lua" inline>"UNIQ5ae8f2aa414ff233-h-3--QINU"</syntaxhighlight> which may need to be stripped out in order for them to be parsed effectively. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> print(string.reverse("UNIQ")) -- Urutan sabalikna tina "UNIQ" nyaéta "QINU" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> QINU </syntaxhighlight></blockquote> Wikilinks of the type <code><nowiki>[[Wikipedia:Pitulung</nowiki></code>'''<code><nowiki>|</nowiki></code>'''<code><nowiki>]]</nowiki></code> won't work if returned as output - they need to be written explicitly as <syntaxhighlight lang="lua" inline>[[Wikipedia:Pitulung|</syntaxhighlight>'''<code><nowiki>Pitulung</nowiki></code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>]]</syntaxhighlight>. Other pre-save transforms, such as replacing <code>~~<nowiki/>~~</code> with signatures, will also fail to be processed. Template transclusions, parser function calls, and variable substitutions (i.e. anything with a <code><nowiki>{{...}}</nowiki></code>) will not be processed, nor will tags such as {{tag|ref|o}} or {{tag|nowiki|o}}. === Debugging === ; Galat nu katingali dina kaca Kaca wiki [[Jatisura, Cikedung, Indramayu]] ngahasilkeun dua galat: <blockquote>{{:Jatisura, Cikedung, Indramayu}}</blockquote> # [[Citakan:Kotakinfo Kalurahan]] nyaur [[Citakan:Infobox settlement]] ku parameter nu teu dipikawanoh <code>|coordinates_display=</code> jeung <code>|other_code_type=</code>. # Galat Lua dina Modul:Navbar di baris 58: Judul teu valid , {{{kota}}}. ; Ngurangan masalah Pikeun misahkeun galat Lua, uji [[Citakan:Cikedung, Indramayu]]: <blockquote>{{Cikedung, Indramayu}}</blockquote> Daptar 17 kaca nu kapangaruhan ku ieu masalah: [[Special:WhatLinksHere/Citakan:Cikedung, Indramayu]] ; Ngaréka ulang dina <code>Modul:</code>Yesno Dina konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> local wikitext="{{Cikedung, Indramayu}}" print(mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext)) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=3> <strong class="error"><span class="scribunto-error mw-scribunto-error-e20d3541">Lua error in Modul:Navbar at line 58: Invalid title , {{{kota}}}.</span></strong> </syntaxhighlight></blockquote> ; Mariksa <code>Modul:</code>Navbar Kode patali dina [[Modul:Navbar#L-58]] nyaéta: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=54 highlight=5> local function make_list(title_text, has_brackets, displayed_links, is_mini, font_style) local title = mw.title.new(mw.text.trim(title_text), cfg.title_namespace) if not title then error(cfg.invalid_title .. title_text) end </syntaxhighlight></blockquote> == Labeling converted templates == {{lua|Module:Bananas}} Please place the {{tl|lua}} template on the documentation subpage of all templates that use Lua. It will help to better communicate Lua usage and template conversions. {{clear}} == See also == * [[Husus:IndeksAwalan/Modul:]] daptar modul Lua * [[:Kategori:Lua-based templates]] &ndash; l-groups ta templates based kan Lua ; English Wikipedia-specific resources * [[:mw:Manual:Coding conventions/Lua]] &ndash; standards to improve the readability of code through consistency * [[:en:Help:Lua debugging]] &ndash; a how-to guide about debugging Lua modules * [[:en:Module:Sandbox]] provides a pseudo-namespace for experimenting with Lua modules * [[:en:Wikipedia talk:Lua]] &ndash; requests for Lua-based templates or tasks == Notes == {{reflist}} {{WikiProject Lua/header}} [[Category:Wikipedia modules]] f0ctvrrdw8ojofy8kaw3i7ygkun1qjn 712270 712269 2026-08-26T22:20:13Z Nimmzo 37272 /* Debugging */ Optionally, customize the error message WITHOUT saving your modification of the Lua module. ⚠️ CAUTION: do NOT click "Publish changes" 712270 wikitext text/x-wiki {{tarjamahkeun|Inggris}} {{WikiProject Lua/header}} {{Information page|WP:Lua}} {{Namespaces}} Lua mangrupakeun basa pamrograman nu ayeuna geus sadia di Wikipedia Sunda ngaliwatan ekstensi MediaWiki [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]].<br /> Kode Lua ayeuna bisa diasupkeun kana témplat wiki ku maké fungsi parser <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight> dina kaca pamaké anjeun. == Halo, dunya! dina Lua == The Lua source code is stored in a wiki page with the prefix <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> (e.g., [[Modul:Bananas]]). These individual modules are then invoked (by code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight>) on another wiki page (e.g., [[Modul:Bananas/doc]] uses the code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas|hello}}</syntaxhighlight> to print the text <syntaxhighlight lang="lua" inline>"Hello, world!"</syntaxhighlight>). Modules are run on normal wiki pages using the <code>#invoke</code> parser function. The syntax of <code>#invoke</code> is similar to template syntax, but with some differences. The most important difference is that you need to specify a ''function name''. A function is a set of Lua instructions that takes input values, processes them, and returns an output value.<ref>You can also have multiple output values, but functions that do this are not normally meant to be accessed from wiki pages.</ref> This is much like what a template does: you give it arguments, it processes them, and you get a result.<br /> However, you can define many functions in one Lua module, whereas you can only define one template on one page. Furthermore, you can't just run a Lua module directly - you can only run one of the module's functions. The module is just a container for the functions, and doesn't do anything by itself. So there are two reasons that we need to input a function name: # We can't run a module by itself. # Without specifying a function name, Lua will not know which function it is we want to run. Run a module from your user page like this: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, [[Modul:Bananas]] is the simplest possible script, providing a single function with no arguments.<br /> The function is named <code>hello</code> in lowercase. We can run this module in this way. Anjeun teu kudu masang atawa nyimpen nanaon. # Édit kaca pamaké anjeun. # Témpélkeun panggilan di handap ieu dina awal hiji baris anyar dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas|hello}} </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="3"> <li>Klik <code>Témbongkeun sawangan</code>. Panggilan fungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina [[Modul:Bananas]] diganti ku ieu di handap: Halo, dunya!</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Klik <code style="color:#bf3c2c;>Bolay</code>. Lamun dipenta, klik <code>Tinggalkeun</code>.</li> <li>Kaca pamaké anjeun tetep '''teu''' dirobah.</li> </ol> === Using arguments === Arguments are passed to modules in the same way that they are passed to templates. Note, however, that the text after the first pipe character <code>|</code> is always the function name; the first positional argument is the text after the ''second'' pipe. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|arguménPosisional1}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, another [[Modul:BananasArgs]] demonstrates how to access and use parameters.<br /> The <code>hello</code> function greets different people depending on the first positional argument. It works like this: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </blockquote> ;Named arguments key=value <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|argNgaran1=nilai1|argNgaran2=nilai2}} </syntaxhighlight></blockquote> The <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight>BananasArgs also has a function named <code>count_fruit</code> which uses the named arguments <code>bananas</code> and <code>apples</code> to count the number of bananas and apples we have. It can be run switching the order of the parameters: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </blockquote> Most modules have a documentation page explaining what arguments can be used and what their effects will be. == Konsol debug: Mimiti diajar Lua == <code>Debug Console</code> dina Lua Scribunto nyaéta alat anu aman tur interaktif pikeun diajar Lua dina Wikipedia. # Klik <code>Témbongkeun sumber</code> dina kaca [[Modul:Yesno]]. # Gulung ka handap kaca nepi ka bagian <code>Debug console</code>. # Témpélkeun komentar jeung panggilan kana kotak asup <span style="color:#86888c;">kulawu</span> (di luhur tombol <code>Kosongkan</code>). <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> --[[Program Lua munggaran anjeun nu mirip Hello World]]-- print("Wilujeng sumping di " .. _VERSION .. "!") -- Ngarangkep vérsi Lua ku `..` </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Pencét {{key press|Enter}} sakali pikeun ngalaksanakeun dua paréntah Lua éta.</li> <li>Hasilna bakal muncul di handap garis paréntah Lua <syntaxhighlight lang="lua" inline>print</syntaxhighlight>:</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Wilujeng sumping di Lua 5.1! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="6"> <li>Pencét {{key press|Up}} <code>Panah ka luhur</code> pikeun ngurilingan paréntah Lua saméméhna.</li> <li>Opsional, klik <code>Kosongkan</code> pikeun ngaberesihan ''ngan'' <code>Debug Console</code>; éditor Lua di luhur moal '''teu''' robah.</li> </ol> ; Generator HTML dina Debug console Panggil pungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina <code>Modul:</code>Bananas: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modCau = require('Modul:Bananas') -- muat modul dina Debug console print(modCau.hello()) -- tampilkeun "Hello, world!" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> ; Argumén <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3,5 copy> local modCau = require('Modul:BananasArgs') local frame = mw.getCurrentFrame() frame.args = {"Mariam"}; print(modCau.hello(frame)) -- "Hello, Mariam!" frame.args = {"Mohamed"}; print(modCau.hello(frame)) frame.args = {apples="3", bananas="4"}; print(modCau.count_fruit(frame)) frame.args = {bananas="5", apples="2"}; print(modCau.count_fruit(frame)) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=7> Hello, Mariam! Hello, Mohamed! I have 4 bananas and 3 apples I have 5 bananas and 2 apples </syntaxhighlight></blockquote> ; Fungsi idéntitas <code>callParserFunction</code> [[mw:Help:Extension:ParserFunctions##if|#if]] <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3 copy> local yesno = require('Modul:Yesno') -- #if yesno teras mulangkeun parameter asupanna local frame = mw.getCurrentFrame() print(frame:callParserFunction("#if", yesno("Yes"), "Yes", 'henteu')) print(frame:callParserFunction("#if", yesno('teu'), "Leres", 'teu')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=5> Yes teu </syntaxhighlight></blockquote> # Tutup <code>Modul:</code>Yesno anu dijaga anu tetep '''teu''' robah. == Request a script == Visit [[:en:Wikipedia talk:Lua]] to request help in writing a Lua script to perform a specific task on Wikipedia or another Wikimedia Foundation project. == History == [[mw:Manual:MediaWiki architecture#Magic words and templates|Sordid history]]. [[mw:Help:Extension:ParserFunctions|ParserFunctions]], [[mw:Extension:Lua|Lua extension]], wiki scripting language debated (JavaScript v. Lua), [[mw:Extension:WikiScripts]], Tim writes [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]] with initial support for Lua. Discussed for years, Lua was installed in 2012 for testing on [[test2wiki:|test2.wikipedia.org]], with open invitation to all editors to experiment with developing Lua modules. Lua was installed on the English Wikipedia in February 2013, after testing on mediawiki.org and Wikimedia test wikis. == About Lua == :''See also [[:File:WMF Tech Talk 2013-02-28 slides - Scribunto presentation.pdf|Brad Jorsch's short presentation for a basic example of how to convert a wikitext template into a Lua module.]]'' Lua is a scripting language which can be used to analyze data, calculate expressions, and format results using functions or object-oriented programming. Although some Lua scripts can be kept simple, for easy understanding, Lua allows complex structures including tables, dynamic functions, and associative arrays where index subscripts can be words as well as index numbers. Lua also supports recursion of re-nested functions, so care should be taken to avoid excessive complexity where other users would not understand how to maintain a Lua module. The following is an example of Lua source code for the <code>hello</code> function contained in [[Modul:Bananas]]: <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3> --[[Modul:Bananas]]-- local p = {} -- tabel modul nu diperlukeun, diinisialisasi minangka tabel kosong function p.hello() -- Nangtukeun fungsi hello. return "Hello, world!" -- Mulangkeun hasil fungsi dina wangun string. end -- Ahir fungsi. return p -- Mulangkeun tabel modul. </syntaxhighlight> A sample of Lua is highlighted by tag <code><nowiki><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> ... </syntaxhighlight></nowiki></code> placed around the Lua source code. For instructions on how to use Lua within MediaWiki (and hence Wikipedia), see [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual]]. == Unit testing == A unit testing framework for Lua scripts on Wikipedia is available at [[Modul:ScribuntoUnit]].<br /> It allows you to execute your script on a given set of inputs and verify that the expected outputs are produced.<br /> Unit tests are especially useful for rapidly detecting regressions, where modifications to a script introduce new problems. By convention, unit tests for a module like [[Modul:Bananas]] are placed in <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> <code>Bananas</code>'''<code>/testcases</code>'''.<br /> They are executed on [[Pembicaraan Modul:Bananas/testcases]] with <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas/testcases|</syntaxhighlight>'''<code>run</code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>}}</syntaxhighlight>. Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </blockquote> Each test method must begin with <syntaxhighlight lang="lua" inline>p:</syntaxhighlight>'''<code>test_</code>'''. An example from [[Modul:Bananas/testcases]] is below. <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=4 copy> --[[Modul:Bananas/testcases]]-- local p = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') -- Didatangan kaca obrolan pikeun ngajalankeun tés. function p:test_halo() -- Tés unit pikeun [[Modul:Bananas]]. self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end return p </syntaxhighlight> {{collapse top|title=Prinsip uji hijian}} Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=10 copy> local self = { assertEquals = function(_, wikitext, expected) local got = mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext) print('"' .. expected .. '": Diarepkeun') print('"' .. got .. '": Saleresna') return got == expected end } -- Pamisah `:` tanpa `self` print(self:assertEquals( '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) -- Pamisah `.` jeung `self` print(self.assertEquals(self, '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=13> "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modTest = require('Modul:Bananas/testcases') print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> Lamun tésna hasil, nilai anu diarepkeun jeung nilai sabenerna teu dipintonkeun supaya tabel hasil jadi leuwih basajan: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=3> [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> Sakabéh tés lulus. {| class="wikitable scribunto-test-table" ! ! Ngaran ! Diarepkeun ! Saleresna |- | [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> | test_halo | | |} </syntaxhighlight></blockquote> Ngajalankeun [[Modul:ScribuntoUnit]] langsung dina [[Modul:Bananas]] tanpa nyimpen [[Modul:Bananas/testcases]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1,3 copy> local modTest = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') function modTest:test_halo() self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> HTML anu dihasilkeun sarua. {{collapse bottom}} [[Modul:ScribuntoUnit]] originates from Hungarian Wikipedia.<br /> It throws real errors that are trapped using protected calls. It also has a method to compare floats within a given precision. Pikeun daptar sakabéh modul nu ngagunakeun tés unit, tingali [[Husus:NumbuKaDieu/Modul:ScribuntoUnit|nu dipaké]]. == Wikipedia-specific features == Overall: Lua can only get input as text strings passed to the <code><nowiki>{{#invoke:}}</nowiki></code> and what can be fetched via <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.title.new|mw.title.new(...)]]:getContent()</code> and <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:expandTemplate|frame:expandTemplate()]]</code>. Lua output will not be preprocessed unless <code>frame:</code>'''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:preprocess|preprocess()]]</code>''' is explicitly called, meaning that template calls and parser functions in the output will not work correctly. Langkung hade ngagunakeun fungsi '''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.ustring.len|mw.ustring.len]]</code>''' tibatan <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#string.len|string.len]]</code>: Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2,8 copy> --[[Alfabét Latin]]-- local content_lang = mw.getContentLanguage().code -- su local lang = mw.getCurrentFrame():callParserFunction("#language", content_lang) local lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) --[[Unicode]]-- lang = "اَكسارا ڤَيڮَون" -- Aksara Pégon lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) </syntaxhighlight></blockquote> <code>Konsol debug</code> ngarojong Unicode, tapi henteu ngarojong téks katuhu-ka-kenca: <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=11> lang: "Sunda". Mw.ustring.len = 5 String.len = 5 Sharp = 5 lang: "اَكسارا ڤَيڮَون". Mw.ustring.len = 15 String.len = 29 Sharp = 29 </syntaxhighlight></blockquote> {| class="wikitable" ![[Alfabét Latin]] !Aksara !Arah !Jumlah karakter !Panjang dina bait |- |'''Sunda''' |[[Basa Sunda]]. |→ kenca ka katuhu. |5 |5 |- |[[Hurup Pégon]] |style="direction:rtl; text-align:right;" |'''اَكسارا ڤَيڮَون'''. |← '''Katuhu''' ka kenca |'''15''' ('''[[Unicode]]''') + 1 titik |<span style="color:red;">29</span> + 1 |} {{#invoke:Utf8debug|ek|اَكسارا ڤَيڮَون.}} Lua code in a wiki page is limited to '''10 s'''econds CPU time (you can look in the source code of a rendered page to see how long a template or module took to parse). Relative to standard Lua, Scribunto offers safe functions (see the [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Differences from standard Lua|differences]] from standard Lua). === Lua input limitations === Lua code in Scribunto is only run when the page is being parsed. Therefore, the only user input that Lua can receive is by ''page editing'' - it cannot create a box that calculates the square root of a number you type in, or recalculate a piece of the Mandelbrot set depending on which part of the parent set you click on. The input Lua can receive includes any transcludeable text page on Wikipedia. This does ''not'' include graphics files (not even .SVG files, although they are actually text, unless you cut and paste it onto a Wiki text page), the list of pages listed in a [[:Kategori:Lua-based templates|category]], nor the contents of [[Wikipedia:Transclusion#Special pages|non-transcludeable]] [[Husus:IndeksAwalan/Modul:|special pages]]. === Wikitext === Transcluded Wikipedia headers frequently contain a hidden code such as <syntaxhighlight lang="lua" inline>"UNIQ5ae8f2aa414ff233-h-3--QINU"</syntaxhighlight> which may need to be stripped out in order for them to be parsed effectively. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> print(string.reverse("UNIQ")) -- Urutan sabalikna tina "UNIQ" nyaéta "QINU" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> QINU </syntaxhighlight></blockquote> Wikilinks of the type <code><nowiki>[[Wikipedia:Pitulung</nowiki></code>'''<code><nowiki>|</nowiki></code>'''<code><nowiki>]]</nowiki></code> won't work if returned as output - they need to be written explicitly as <syntaxhighlight lang="lua" inline>[[Wikipedia:Pitulung|</syntaxhighlight>'''<code><nowiki>Pitulung</nowiki></code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>]]</syntaxhighlight>. Other pre-save transforms, such as replacing <code>~~<nowiki/>~~</code> with signatures, will also fail to be processed. Template transclusions, parser function calls, and variable substitutions (i.e. anything with a <code><nowiki>{{...}}</nowiki></code>) will not be processed, nor will tags such as {{tag|ref|o}} or {{tag|nowiki|o}}. === Debugging === ; Galat nu katingali dina kaca Kaca wiki [[Jatisura, Cikedung, Indramayu]] ngahasilkeun dua galat: <blockquote>{{:Jatisura, Cikedung, Indramayu}}</blockquote> # [[Citakan:Kotakinfo Kalurahan]] nyaur [[Citakan:Infobox settlement]] ku parameter nu teu dipikawanoh <code>|coordinates_display=</code> jeung <code>|other_code_type=</code>. # Galat Lua dina Modul:Navbar di baris 58: Judul teu valid , {{{kota}}}. ; Ngurangan masalah Pikeun misahkeun galat Lua, uji [[Citakan:Cikedung, Indramayu]]: <blockquote>{{Cikedung, Indramayu}}</blockquote> Daptar 17 kaca nu kapangaruhan ku ieu masalah: [[Special:WhatLinksHere/Citakan:Cikedung, Indramayu]] ; Ngaréka ulang dina <code>Modul:</code>Yesno Dina konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> local wikitext="{{Cikedung, Indramayu}}" print(mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext)) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=3> <strong class="error"><span class="scribunto-error mw-scribunto-error-e20d3541">Lua error in Modul:Navbar at line 58: Invalid title , {{{kota}}}.</span></strong> </syntaxhighlight></blockquote> ; Mariksa <code>Modul:</code>Navbar Kode patali dina [[Modul:Navbar#L-58]] nyaéta: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=54 highlight=5> local function make_list(title_text, has_brackets, displayed_links, is_mini, font_style) local title = mw.title.new(mw.text.trim(title_text), cfg.title_namespace) if not title then error(cfg.invalid_title .. title_text) end </syntaxhighlight></blockquote> Nambahkeun tanda petik dina <code>title_text</code> mah opsional pikeun ngagampangkeun pesen galat. # Pasang <code>title_text</code> dina tanda petik. # PANGJAOAN: '''<span style="color:red;">ULAH</span>''' ngaklik "<s><code>Publish changes</code></s>". <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=54 highlight=4> local function make_list(title_text, has_brackets, displayed_links, is_mini, font_style) local title = mw.title.new(mw.text.trim(title_text), cfg.title_namespace) if not title then error(cfg.invalid_title .. "\"" .. title_text .. "\"") error(cfg.invalid_title .. title_text) end </syntaxhighlight></blockquote> ; Uji dina preview Dina kaca preview, pake template ieu: # Témpélkeun caller template: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy>Jatisura, Cikedung, Indramayu</syntaxhighlight></blockquote> # Klik <code>Show preview</code> Pesen galat jadi: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> Lua error in Modul:Navbar at line 57: Invalid title ", {{{kota}}}". </syntaxhighlight></blockquote> Ieu nuduhkeun yén koma <syntaxhighlight lang="lua" inline>", "</syntaxhighlight> aya dina judul nu salah, nyaéta <code>, {{{kota}}}</code>. == Labeling converted templates == {{lua|Module:Bananas}} Please place the {{tl|lua}} template on the documentation subpage of all templates that use Lua. It will help to better communicate Lua usage and template conversions. {{clear}} == See also == * [[Husus:IndeksAwalan/Modul:]] daptar modul Lua * [[:Kategori:Lua-based templates]] &ndash; l-groups ta templates based kan Lua ; English Wikipedia-specific resources * [[:mw:Manual:Coding conventions/Lua]] &ndash; standards to improve the readability of code through consistency * [[:en:Help:Lua debugging]] &ndash; a how-to guide about debugging Lua modules * [[:en:Module:Sandbox]] provides a pseudo-namespace for experimenting with Lua modules * [[:en:Wikipedia talk:Lua]] &ndash; requests for Lua-based templates or tasks == Notes == {{reflist}} {{WikiProject Lua/header}} [[Category:Wikipedia modules]] 2do72mq4wdhwtiu44kjy5p3veli7u7u 712271 712270 2026-08-26T22:30:28Z Nimmzo 37272 /* Debugging */ The caller is [[Citakan:Navbox]]. You can customize the error message as you want. Click CANCEL. The Lua module remains unmodified. 712271 wikitext text/x-wiki {{tarjamahkeun|Inggris}} {{WikiProject Lua/header}} {{Information page|WP:Lua}} {{Namespaces}} Lua mangrupakeun basa pamrograman nu ayeuna geus sadia di Wikipedia Sunda ngaliwatan ekstensi MediaWiki [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]].<br /> Kode Lua ayeuna bisa diasupkeun kana témplat wiki ku maké fungsi parser <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight> dina kaca pamaké anjeun. == Halo, dunya! dina Lua == The Lua source code is stored in a wiki page with the prefix <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> (e.g., [[Modul:Bananas]]). These individual modules are then invoked (by code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight>) on another wiki page (e.g., [[Modul:Bananas/doc]] uses the code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas|hello}}</syntaxhighlight> to print the text <syntaxhighlight lang="lua" inline>"Hello, world!"</syntaxhighlight>). Modules are run on normal wiki pages using the <code>#invoke</code> parser function. The syntax of <code>#invoke</code> is similar to template syntax, but with some differences. The most important difference is that you need to specify a ''function name''. A function is a set of Lua instructions that takes input values, processes them, and returns an output value.<ref>You can also have multiple output values, but functions that do this are not normally meant to be accessed from wiki pages.</ref> This is much like what a template does: you give it arguments, it processes them, and you get a result.<br /> However, you can define many functions in one Lua module, whereas you can only define one template on one page. Furthermore, you can't just run a Lua module directly - you can only run one of the module's functions. The module is just a container for the functions, and doesn't do anything by itself. So there are two reasons that we need to input a function name: # We can't run a module by itself. # Without specifying a function name, Lua will not know which function it is we want to run. Run a module from your user page like this: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, [[Modul:Bananas]] is the simplest possible script, providing a single function with no arguments.<br /> The function is named <code>hello</code> in lowercase. We can run this module in this way. Anjeun teu kudu masang atawa nyimpen nanaon. # Édit kaca pamaké anjeun. # Témpélkeun panggilan di handap ieu dina awal hiji baris anyar dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas|hello}} </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="3"> <li>Klik <code>Témbongkeun sawangan</code>. Panggilan fungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina [[Modul:Bananas]] diganti ku ieu di handap: Halo, dunya!</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Klik <code style="color:#bf3c2c;>Bolay</code>. Lamun dipenta, klik <code>Tinggalkeun</code>.</li> <li>Kaca pamaké anjeun tetep '''teu''' dirobah.</li> </ol> === Using arguments === Arguments are passed to modules in the same way that they are passed to templates. Note, however, that the text after the first pipe character <code>|</code> is always the function name; the first positional argument is the text after the ''second'' pipe. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|arguménPosisional1}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, another [[Modul:BananasArgs]] demonstrates how to access and use parameters.<br /> The <code>hello</code> function greets different people depending on the first positional argument. It works like this: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </blockquote> ;Named arguments key=value <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|argNgaran1=nilai1|argNgaran2=nilai2}} </syntaxhighlight></blockquote> The <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight>BananasArgs also has a function named <code>count_fruit</code> which uses the named arguments <code>bananas</code> and <code>apples</code> to count the number of bananas and apples we have. It can be run switching the order of the parameters: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </blockquote> Most modules have a documentation page explaining what arguments can be used and what their effects will be. == Konsol debug: Mimiti diajar Lua == <code>Debug Console</code> dina Lua Scribunto nyaéta alat anu aman tur interaktif pikeun diajar Lua dina Wikipedia. # Klik <code>Témbongkeun sumber</code> dina kaca [[Modul:Yesno]]. # Gulung ka handap kaca nepi ka bagian <code>Debug console</code>. # Témpélkeun komentar jeung panggilan kana kotak asup <span style="color:#86888c;">kulawu</span> (di luhur tombol <code>Kosongkan</code>). <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> --[[Program Lua munggaran anjeun nu mirip Hello World]]-- print("Wilujeng sumping di " .. _VERSION .. "!") -- Ngarangkep vérsi Lua ku `..` </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Pencét {{key press|Enter}} sakali pikeun ngalaksanakeun dua paréntah Lua éta.</li> <li>Hasilna bakal muncul di handap garis paréntah Lua <syntaxhighlight lang="lua" inline>print</syntaxhighlight>:</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Wilujeng sumping di Lua 5.1! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="6"> <li>Pencét {{key press|Up}} <code>Panah ka luhur</code> pikeun ngurilingan paréntah Lua saméméhna.</li> <li>Opsional, klik <code>Kosongkan</code> pikeun ngaberesihan ''ngan'' <code>Debug Console</code>; éditor Lua di luhur moal '''teu''' robah.</li> </ol> ; Generator HTML dina Debug console Panggil pungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina <code>Modul:</code>Bananas: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modCau = require('Modul:Bananas') -- muat modul dina Debug console print(modCau.hello()) -- tampilkeun "Hello, world!" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> ; Argumén <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3,5 copy> local modCau = require('Modul:BananasArgs') local frame = mw.getCurrentFrame() frame.args = {"Mariam"}; print(modCau.hello(frame)) -- "Hello, Mariam!" frame.args = {"Mohamed"}; print(modCau.hello(frame)) frame.args = {apples="3", bananas="4"}; print(modCau.count_fruit(frame)) frame.args = {bananas="5", apples="2"}; print(modCau.count_fruit(frame)) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=7> Hello, Mariam! Hello, Mohamed! I have 4 bananas and 3 apples I have 5 bananas and 2 apples </syntaxhighlight></blockquote> ; Fungsi idéntitas <code>callParserFunction</code> [[mw:Help:Extension:ParserFunctions##if|#if]] <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3 copy> local yesno = require('Modul:Yesno') -- #if yesno teras mulangkeun parameter asupanna local frame = mw.getCurrentFrame() print(frame:callParserFunction("#if", yesno("Yes"), "Yes", 'henteu')) print(frame:callParserFunction("#if", yesno('teu'), "Leres", 'teu')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=5> Yes teu </syntaxhighlight></blockquote> # Tutup <code>Modul:</code>Yesno anu dijaga anu tetep '''teu''' robah. == Request a script == Visit [[:en:Wikipedia talk:Lua]] to request help in writing a Lua script to perform a specific task on Wikipedia or another Wikimedia Foundation project. == History == [[mw:Manual:MediaWiki architecture#Magic words and templates|Sordid history]]. [[mw:Help:Extension:ParserFunctions|ParserFunctions]], [[mw:Extension:Lua|Lua extension]], wiki scripting language debated (JavaScript v. Lua), [[mw:Extension:WikiScripts]], Tim writes [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]] with initial support for Lua. Discussed for years, Lua was installed in 2012 for testing on [[test2wiki:|test2.wikipedia.org]], with open invitation to all editors to experiment with developing Lua modules. Lua was installed on the English Wikipedia in February 2013, after testing on mediawiki.org and Wikimedia test wikis. == About Lua == :''See also [[:File:WMF Tech Talk 2013-02-28 slides - Scribunto presentation.pdf|Brad Jorsch's short presentation for a basic example of how to convert a wikitext template into a Lua module.]]'' Lua is a scripting language which can be used to analyze data, calculate expressions, and format results using functions or object-oriented programming. Although some Lua scripts can be kept simple, for easy understanding, Lua allows complex structures including tables, dynamic functions, and associative arrays where index subscripts can be words as well as index numbers. Lua also supports recursion of re-nested functions, so care should be taken to avoid excessive complexity where other users would not understand how to maintain a Lua module. The following is an example of Lua source code for the <code>hello</code> function contained in [[Modul:Bananas]]: <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3> --[[Modul:Bananas]]-- local p = {} -- tabel modul nu diperlukeun, diinisialisasi minangka tabel kosong function p.hello() -- Nangtukeun fungsi hello. return "Hello, world!" -- Mulangkeun hasil fungsi dina wangun string. end -- Ahir fungsi. return p -- Mulangkeun tabel modul. </syntaxhighlight> A sample of Lua is highlighted by tag <code><nowiki><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> ... </syntaxhighlight></nowiki></code> placed around the Lua source code. For instructions on how to use Lua within MediaWiki (and hence Wikipedia), see [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual]]. == Unit testing == A unit testing framework for Lua scripts on Wikipedia is available at [[Modul:ScribuntoUnit]].<br /> It allows you to execute your script on a given set of inputs and verify that the expected outputs are produced.<br /> Unit tests are especially useful for rapidly detecting regressions, where modifications to a script introduce new problems. By convention, unit tests for a module like [[Modul:Bananas]] are placed in <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> <code>Bananas</code>'''<code>/testcases</code>'''.<br /> They are executed on [[Pembicaraan Modul:Bananas/testcases]] with <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas/testcases|</syntaxhighlight>'''<code>run</code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>}}</syntaxhighlight>. Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </blockquote> Each test method must begin with <syntaxhighlight lang="lua" inline>p:</syntaxhighlight>'''<code>test_</code>'''. An example from [[Modul:Bananas/testcases]] is below. <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=4 copy> --[[Modul:Bananas/testcases]]-- local p = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') -- Didatangan kaca obrolan pikeun ngajalankeun tés. function p:test_halo() -- Tés unit pikeun [[Modul:Bananas]]. self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end return p </syntaxhighlight> {{collapse top|title=Prinsip uji hijian}} Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=10 copy> local self = { assertEquals = function(_, wikitext, expected) local got = mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext) print('"' .. expected .. '": Diarepkeun') print('"' .. got .. '": Saleresna') return got == expected end } -- Pamisah `:` tanpa `self` print(self:assertEquals( '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) -- Pamisah `.` jeung `self` print(self.assertEquals(self, '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=13> "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modTest = require('Modul:Bananas/testcases') print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> Lamun tésna hasil, nilai anu diarepkeun jeung nilai sabenerna teu dipintonkeun supaya tabel hasil jadi leuwih basajan: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=3> [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> Sakabéh tés lulus. {| class="wikitable scribunto-test-table" ! ! Ngaran ! Diarepkeun ! Saleresna |- | [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> | test_halo | | |} </syntaxhighlight></blockquote> Ngajalankeun [[Modul:ScribuntoUnit]] langsung dina [[Modul:Bananas]] tanpa nyimpen [[Modul:Bananas/testcases]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1,3 copy> local modTest = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') function modTest:test_halo() self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> HTML anu dihasilkeun sarua. {{collapse bottom}} [[Modul:ScribuntoUnit]] originates from Hungarian Wikipedia.<br /> It throws real errors that are trapped using protected calls. It also has a method to compare floats within a given precision. Pikeun daptar sakabéh modul nu ngagunakeun tés unit, tingali [[Husus:NumbuKaDieu/Modul:ScribuntoUnit|nu dipaké]]. == Wikipedia-specific features == Overall: Lua can only get input as text strings passed to the <code><nowiki>{{#invoke:}}</nowiki></code> and what can be fetched via <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.title.new|mw.title.new(...)]]:getContent()</code> and <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:expandTemplate|frame:expandTemplate()]]</code>. Lua output will not be preprocessed unless <code>frame:</code>'''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:preprocess|preprocess()]]</code>''' is explicitly called, meaning that template calls and parser functions in the output will not work correctly. Langkung hade ngagunakeun fungsi '''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.ustring.len|mw.ustring.len]]</code>''' tibatan <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#string.len|string.len]]</code>: Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2,8 copy> --[[Alfabét Latin]]-- local content_lang = mw.getContentLanguage().code -- su local lang = mw.getCurrentFrame():callParserFunction("#language", content_lang) local lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) --[[Unicode]]-- lang = "اَكسارا ڤَيڮَون" -- Aksara Pégon lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) </syntaxhighlight></blockquote> <code>Konsol debug</code> ngarojong Unicode, tapi henteu ngarojong téks katuhu-ka-kenca: <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=11> lang: "Sunda". Mw.ustring.len = 5 String.len = 5 Sharp = 5 lang: "اَكسارا ڤَيڮَون". Mw.ustring.len = 15 String.len = 29 Sharp = 29 </syntaxhighlight></blockquote> {| class="wikitable" ![[Alfabét Latin]] !Aksara !Arah !Jumlah karakter !Panjang dina bait |- |'''Sunda''' |[[Basa Sunda]]. |→ kenca ka katuhu. |5 |5 |- |[[Hurup Pégon]] |style="direction:rtl; text-align:right;" |'''اَكسارا ڤَيڮَون'''. |← '''Katuhu''' ka kenca |'''15''' ('''[[Unicode]]''') + 1 titik |<span style="color:red;">29</span> + 1 |} {{#invoke:Utf8debug|ek|اَكسارا ڤَيڮَون.}} Lua code in a wiki page is limited to '''10 s'''econds CPU time (you can look in the source code of a rendered page to see how long a template or module took to parse). Relative to standard Lua, Scribunto offers safe functions (see the [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Differences from standard Lua|differences]] from standard Lua). === Lua input limitations === Lua code in Scribunto is only run when the page is being parsed. Therefore, the only user input that Lua can receive is by ''page editing'' - it cannot create a box that calculates the square root of a number you type in, or recalculate a piece of the Mandelbrot set depending on which part of the parent set you click on. The input Lua can receive includes any transcludeable text page on Wikipedia. This does ''not'' include graphics files (not even .SVG files, although they are actually text, unless you cut and paste it onto a Wiki text page), the list of pages listed in a [[:Kategori:Lua-based templates|category]], nor the contents of [[Wikipedia:Transclusion#Special pages|non-transcludeable]] [[Husus:IndeksAwalan/Modul:|special pages]]. === Wikitext === Transcluded Wikipedia headers frequently contain a hidden code such as <syntaxhighlight lang="lua" inline>"UNIQ5ae8f2aa414ff233-h-3--QINU"</syntaxhighlight> which may need to be stripped out in order for them to be parsed effectively. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> print(string.reverse("UNIQ")) -- Urutan sabalikna tina "UNIQ" nyaéta "QINU" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> QINU </syntaxhighlight></blockquote> Wikilinks of the type <code><nowiki>[[Wikipedia:Pitulung</nowiki></code>'''<code><nowiki>|</nowiki></code>'''<code><nowiki>]]</nowiki></code> won't work if returned as output - they need to be written explicitly as <syntaxhighlight lang="lua" inline>[[Wikipedia:Pitulung|</syntaxhighlight>'''<code><nowiki>Pitulung</nowiki></code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>]]</syntaxhighlight>. Other pre-save transforms, such as replacing <code>~~<nowiki/>~~</code> with signatures, will also fail to be processed. Template transclusions, parser function calls, and variable substitutions (i.e. anything with a <code><nowiki>{{...}}</nowiki></code>) will not be processed, nor will tags such as {{tag|ref|o}} or {{tag|nowiki|o}}. === Debugging === ; Galat nu katingali dina kaca Kaca wiki [[Jatisura, Cikedung, Indramayu]] ngahasilkeun dua galat: <blockquote>{{:Jatisura, Cikedung, Indramayu}}</blockquote> # [[Citakan:Kotakinfo Kalurahan]] nyaur [[Citakan:Infobox settlement]] ku parameter nu teu dipikawanoh <code>|coordinates_display=</code> jeung <code>|other_code_type=</code>. # Galat Lua dina Modul:Navbar di baris 58: Judul teu valid , {{{kota}}}. ; Ngurangan masalah Pikeun misahkeun galat Lua, uji [[Citakan:Cikedung, Indramayu]]: <blockquote>{{Cikedung, Indramayu}}</blockquote> Daptar 17 kaca nu kapangaruhan ku ieu masalah: [[Special:WhatLinksHere/Citakan:Cikedung, Indramayu]] ; Ngaréka ulang dina <code>Modul:</code>Yesno Dina konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> local wikitext="{{Cikedung, Indramayu}}" print(mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext)) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=3> <strong class="error"><span class="scribunto-error mw-scribunto-error-e20d3541">Lua error in Modul:Navbar at line 58: Invalid title , {{{kota}}}.</span></strong> </syntaxhighlight></blockquote> ; Mariksa <code>Modul:</code>Navbar Kode patali dina [[Modul:Navbar#L-58]] nyaéta: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=54 highlight=5> local function make_list(title_text, has_brackets, displayed_links, is_mini, font_style) local title = mw.title.new(mw.text.trim(title_text), cfg.title_namespace) if not title then error(cfg.invalid_title .. title_text) end </syntaxhighlight></blockquote> Nambahkeun tanda petik dina <code>title_text</code> mah ''opsional'' pikeun ngagampangkeun pesen galat. # Pasang <code>title_text</code> dina tanda petik. # PANGJAOAN: '''<span style="color:red;">ULAH</span>''' ngaklik "<s><code>Publish changes</code></s>". <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=54 highlight=4> local function make_list(title_text, has_brackets, displayed_links, is_mini, font_style) local title = mw.title.new(mw.text.trim(title_text), cfg.title_namespace) if not title then error(cfg.invalid_title .. "\"" .. title_text .. "\"") error(cfg.invalid_title .. title_text) end </syntaxhighlight></blockquote> ; Uji dina preview Dina kaca preview, pake template ieu: # Témpélkeun caller template: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy>Jatisura, Cikedung, Indramayu</syntaxhighlight></blockquote> # Klik <code>Show preview</code> Pesen galat jadi: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> Lua error in Modul:Navbar at line 57: Invalid title ", {{{kota}}}". </syntaxhighlight></blockquote> Ieu nuduhkeun yén koma <syntaxhighlight lang="lua" inline>", "</syntaxhighlight> aya dina judul nu salah, nyaéta <code>, {{{kota}}}</code>. ; Ngalenyepan caller Pikeun nyaho template nu nelepon, lebetkeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=54 highlight=4> local function make_list(title_text, has_brackets, displayed_links, is_mini, font_style) local title = mw.title.new(mw.text.trim(title_text), cfg.title_namespace) if not title then error("Caller: \"" .. mw.getCurrentFrame():getParent():getTitle() .. "\"") error(cfg.invalid_title .. title_text) end </syntaxhighlight></blockquote> Sanggeus <code>then</code>, témpélkeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=57 highlight=1 copy> error("Caller: \"" .. mw.getCurrentFrame():getParent():getTitle() .. "\"") </syntaxhighlight></blockquote> Pesen galat jadi: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> Lua error in Modul:Navbar at line 57: Caller: "Citakan:Navbox". </syntaxhighlight></blockquote> == Labeling converted templates == {{lua|Module:Bananas}} Please place the {{tl|lua}} template on the documentation subpage of all templates that use Lua. It will help to better communicate Lua usage and template conversions. {{clear}} == See also == * [[Husus:IndeksAwalan/Modul:]] daptar modul Lua * [[:Kategori:Lua-based templates]] &ndash; l-groups ta templates based kan Lua ; English Wikipedia-specific resources * [[:mw:Manual:Coding conventions/Lua]] &ndash; standards to improve the readability of code through consistency * [[:en:Help:Lua debugging]] &ndash; a how-to guide about debugging Lua modules * [[:en:Module:Sandbox]] provides a pseudo-namespace for experimenting with Lua modules * [[:en:Wikipedia talk:Lua]] &ndash; requests for Lua-based templates or tasks == Notes == {{reflist}} {{WikiProject Lua/header}} [[Category:Wikipedia modules]] a2cxgwjbuq03jbkc8r4y6lz1e5b3awo 712272 712271 2026-08-26T22:40:19Z Nimmzo 37272 /* Debugging */ In the call of [[[[Citakan:kac-2]] redirected to [[Citakan:Navigasi ID Desa]], `|name=` defaults to ", {{{kota}}}" because the parameters of the caller are not recognized. 712272 wikitext text/x-wiki {{tarjamahkeun|Inggris}} {{WikiProject Lua/header}} {{Information page|WP:Lua}} {{Namespaces}} Lua mangrupakeun basa pamrograman nu ayeuna geus sadia di Wikipedia Sunda ngaliwatan ekstensi MediaWiki [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]].<br /> Kode Lua ayeuna bisa diasupkeun kana témplat wiki ku maké fungsi parser <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight> dina kaca pamaké anjeun. == Halo, dunya! dina Lua == The Lua source code is stored in a wiki page with the prefix <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> (e.g., [[Modul:Bananas]]). These individual modules are then invoked (by code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight>) on another wiki page (e.g., [[Modul:Bananas/doc]] uses the code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas|hello}}</syntaxhighlight> to print the text <syntaxhighlight lang="lua" inline>"Hello, world!"</syntaxhighlight>). Modules are run on normal wiki pages using the <code>#invoke</code> parser function. The syntax of <code>#invoke</code> is similar to template syntax, but with some differences. The most important difference is that you need to specify a ''function name''. A function is a set of Lua instructions that takes input values, processes them, and returns an output value.<ref>You can also have multiple output values, but functions that do this are not normally meant to be accessed from wiki pages.</ref> This is much like what a template does: you give it arguments, it processes them, and you get a result.<br /> However, you can define many functions in one Lua module, whereas you can only define one template on one page. Furthermore, you can't just run a Lua module directly - you can only run one of the module's functions. The module is just a container for the functions, and doesn't do anything by itself. So there are two reasons that we need to input a function name: # We can't run a module by itself. # Without specifying a function name, Lua will not know which function it is we want to run. Run a module from your user page like this: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, [[Modul:Bananas]] is the simplest possible script, providing a single function with no arguments.<br /> The function is named <code>hello</code> in lowercase. We can run this module in this way. Anjeun teu kudu masang atawa nyimpen nanaon. # Édit kaca pamaké anjeun. # Témpélkeun panggilan di handap ieu dina awal hiji baris anyar dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas|hello}} </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="3"> <li>Klik <code>Témbongkeun sawangan</code>. Panggilan fungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina [[Modul:Bananas]] diganti ku ieu di handap: Halo, dunya!</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Klik <code style="color:#bf3c2c;>Bolay</code>. Lamun dipenta, klik <code>Tinggalkeun</code>.</li> <li>Kaca pamaké anjeun tetep '''teu''' dirobah.</li> </ol> === Using arguments === Arguments are passed to modules in the same way that they are passed to templates. Note, however, that the text after the first pipe character <code>|</code> is always the function name; the first positional argument is the text after the ''second'' pipe. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|arguménPosisional1}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, another [[Modul:BananasArgs]] demonstrates how to access and use parameters.<br /> The <code>hello</code> function greets different people depending on the first positional argument. It works like this: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </blockquote> ;Named arguments key=value <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|argNgaran1=nilai1|argNgaran2=nilai2}} </syntaxhighlight></blockquote> The <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight>BananasArgs also has a function named <code>count_fruit</code> which uses the named arguments <code>bananas</code> and <code>apples</code> to count the number of bananas and apples we have. It can be run switching the order of the parameters: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </blockquote> Most modules have a documentation page explaining what arguments can be used and what their effects will be. == Konsol debug: Mimiti diajar Lua == <code>Debug Console</code> dina Lua Scribunto nyaéta alat anu aman tur interaktif pikeun diajar Lua dina Wikipedia. # Klik <code>Témbongkeun sumber</code> dina kaca [[Modul:Yesno]]. # Gulung ka handap kaca nepi ka bagian <code>Debug console</code>. # Témpélkeun komentar jeung panggilan kana kotak asup <span style="color:#86888c;">kulawu</span> (di luhur tombol <code>Kosongkan</code>). <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> --[[Program Lua munggaran anjeun nu mirip Hello World]]-- print("Wilujeng sumping di " .. _VERSION .. "!") -- Ngarangkep vérsi Lua ku `..` </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Pencét {{key press|Enter}} sakali pikeun ngalaksanakeun dua paréntah Lua éta.</li> <li>Hasilna bakal muncul di handap garis paréntah Lua <syntaxhighlight lang="lua" inline>print</syntaxhighlight>:</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Wilujeng sumping di Lua 5.1! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="6"> <li>Pencét {{key press|Up}} <code>Panah ka luhur</code> pikeun ngurilingan paréntah Lua saméméhna.</li> <li>Opsional, klik <code>Kosongkan</code> pikeun ngaberesihan ''ngan'' <code>Debug Console</code>; éditor Lua di luhur moal '''teu''' robah.</li> </ol> ; Generator HTML dina Debug console Panggil pungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina <code>Modul:</code>Bananas: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modCau = require('Modul:Bananas') -- muat modul dina Debug console print(modCau.hello()) -- tampilkeun "Hello, world!" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> ; Argumén <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3,5 copy> local modCau = require('Modul:BananasArgs') local frame = mw.getCurrentFrame() frame.args = {"Mariam"}; print(modCau.hello(frame)) -- "Hello, Mariam!" frame.args = {"Mohamed"}; print(modCau.hello(frame)) frame.args = {apples="3", bananas="4"}; print(modCau.count_fruit(frame)) frame.args = {bananas="5", apples="2"}; print(modCau.count_fruit(frame)) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=7> Hello, Mariam! Hello, Mohamed! I have 4 bananas and 3 apples I have 5 bananas and 2 apples </syntaxhighlight></blockquote> ; Fungsi idéntitas <code>callParserFunction</code> [[mw:Help:Extension:ParserFunctions##if|#if]] <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3 copy> local yesno = require('Modul:Yesno') -- #if yesno teras mulangkeun parameter asupanna local frame = mw.getCurrentFrame() print(frame:callParserFunction("#if", yesno("Yes"), "Yes", 'henteu')) print(frame:callParserFunction("#if", yesno('teu'), "Leres", 'teu')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=5> Yes teu </syntaxhighlight></blockquote> # Tutup <code>Modul:</code>Yesno anu dijaga anu tetep '''teu''' robah. == Request a script == Visit [[:en:Wikipedia talk:Lua]] to request help in writing a Lua script to perform a specific task on Wikipedia or another Wikimedia Foundation project. == History == [[mw:Manual:MediaWiki architecture#Magic words and templates|Sordid history]]. [[mw:Help:Extension:ParserFunctions|ParserFunctions]], [[mw:Extension:Lua|Lua extension]], wiki scripting language debated (JavaScript v. Lua), [[mw:Extension:WikiScripts]], Tim writes [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]] with initial support for Lua. Discussed for years, Lua was installed in 2012 for testing on [[test2wiki:|test2.wikipedia.org]], with open invitation to all editors to experiment with developing Lua modules. Lua was installed on the English Wikipedia in February 2013, after testing on mediawiki.org and Wikimedia test wikis. == About Lua == :''See also [[:File:WMF Tech Talk 2013-02-28 slides - Scribunto presentation.pdf|Brad Jorsch's short presentation for a basic example of how to convert a wikitext template into a Lua module.]]'' Lua is a scripting language which can be used to analyze data, calculate expressions, and format results using functions or object-oriented programming. Although some Lua scripts can be kept simple, for easy understanding, Lua allows complex structures including tables, dynamic functions, and associative arrays where index subscripts can be words as well as index numbers. Lua also supports recursion of re-nested functions, so care should be taken to avoid excessive complexity where other users would not understand how to maintain a Lua module. The following is an example of Lua source code for the <code>hello</code> function contained in [[Modul:Bananas]]: <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3> --[[Modul:Bananas]]-- local p = {} -- tabel modul nu diperlukeun, diinisialisasi minangka tabel kosong function p.hello() -- Nangtukeun fungsi hello. return "Hello, world!" -- Mulangkeun hasil fungsi dina wangun string. end -- Ahir fungsi. return p -- Mulangkeun tabel modul. </syntaxhighlight> A sample of Lua is highlighted by tag <code><nowiki><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> ... </syntaxhighlight></nowiki></code> placed around the Lua source code. For instructions on how to use Lua within MediaWiki (and hence Wikipedia), see [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual]]. == Unit testing == A unit testing framework for Lua scripts on Wikipedia is available at [[Modul:ScribuntoUnit]].<br /> It allows you to execute your script on a given set of inputs and verify that the expected outputs are produced.<br /> Unit tests are especially useful for rapidly detecting regressions, where modifications to a script introduce new problems. By convention, unit tests for a module like [[Modul:Bananas]] are placed in <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> <code>Bananas</code>'''<code>/testcases</code>'''.<br /> They are executed on [[Pembicaraan Modul:Bananas/testcases]] with <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas/testcases|</syntaxhighlight>'''<code>run</code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>}}</syntaxhighlight>. Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </blockquote> Each test method must begin with <syntaxhighlight lang="lua" inline>p:</syntaxhighlight>'''<code>test_</code>'''. An example from [[Modul:Bananas/testcases]] is below. <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=4 copy> --[[Modul:Bananas/testcases]]-- local p = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') -- Didatangan kaca obrolan pikeun ngajalankeun tés. function p:test_halo() -- Tés unit pikeun [[Modul:Bananas]]. self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end return p </syntaxhighlight> {{collapse top|title=Prinsip uji hijian}} Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=10 copy> local self = { assertEquals = function(_, wikitext, expected) local got = mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext) print('"' .. expected .. '": Diarepkeun') print('"' .. got .. '": Saleresna') return got == expected end } -- Pamisah `:` tanpa `self` print(self:assertEquals( '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) -- Pamisah `.` jeung `self` print(self.assertEquals(self, '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=13> "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modTest = require('Modul:Bananas/testcases') print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> Lamun tésna hasil, nilai anu diarepkeun jeung nilai sabenerna teu dipintonkeun supaya tabel hasil jadi leuwih basajan: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=3> [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> Sakabéh tés lulus. {| class="wikitable scribunto-test-table" ! ! Ngaran ! Diarepkeun ! Saleresna |- | [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> | test_halo | | |} </syntaxhighlight></blockquote> Ngajalankeun [[Modul:ScribuntoUnit]] langsung dina [[Modul:Bananas]] tanpa nyimpen [[Modul:Bananas/testcases]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1,3 copy> local modTest = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') function modTest:test_halo() self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> HTML anu dihasilkeun sarua. {{collapse bottom}} [[Modul:ScribuntoUnit]] originates from Hungarian Wikipedia.<br /> It throws real errors that are trapped using protected calls. It also has a method to compare floats within a given precision. Pikeun daptar sakabéh modul nu ngagunakeun tés unit, tingali [[Husus:NumbuKaDieu/Modul:ScribuntoUnit|nu dipaké]]. == Wikipedia-specific features == Overall: Lua can only get input as text strings passed to the <code><nowiki>{{#invoke:}}</nowiki></code> and what can be fetched via <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.title.new|mw.title.new(...)]]:getContent()</code> and <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:expandTemplate|frame:expandTemplate()]]</code>. Lua output will not be preprocessed unless <code>frame:</code>'''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:preprocess|preprocess()]]</code>''' is explicitly called, meaning that template calls and parser functions in the output will not work correctly. Langkung hade ngagunakeun fungsi '''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.ustring.len|mw.ustring.len]]</code>''' tibatan <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#string.len|string.len]]</code>: Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2,8 copy> --[[Alfabét Latin]]-- local content_lang = mw.getContentLanguage().code -- su local lang = mw.getCurrentFrame():callParserFunction("#language", content_lang) local lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) --[[Unicode]]-- lang = "اَكسارا ڤَيڮَون" -- Aksara Pégon lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) </syntaxhighlight></blockquote> <code>Konsol debug</code> ngarojong Unicode, tapi henteu ngarojong téks katuhu-ka-kenca: <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=11> lang: "Sunda". Mw.ustring.len = 5 String.len = 5 Sharp = 5 lang: "اَكسارا ڤَيڮَون". Mw.ustring.len = 15 String.len = 29 Sharp = 29 </syntaxhighlight></blockquote> {| class="wikitable" ![[Alfabét Latin]] !Aksara !Arah !Jumlah karakter !Panjang dina bait |- |'''Sunda''' |[[Basa Sunda]]. |→ kenca ka katuhu. |5 |5 |- |[[Hurup Pégon]] |style="direction:rtl; text-align:right;" |'''اَكسارا ڤَيڮَون'''. |← '''Katuhu''' ka kenca |'''15''' ('''[[Unicode]]''') + 1 titik |<span style="color:red;">29</span> + 1 |} {{#invoke:Utf8debug|ek|اَكسارا ڤَيڮَون.}} Lua code in a wiki page is limited to '''10 s'''econds CPU time (you can look in the source code of a rendered page to see how long a template or module took to parse). Relative to standard Lua, Scribunto offers safe functions (see the [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Differences from standard Lua|differences]] from standard Lua). === Lua input limitations === Lua code in Scribunto is only run when the page is being parsed. Therefore, the only user input that Lua can receive is by ''page editing'' - it cannot create a box that calculates the square root of a number you type in, or recalculate a piece of the Mandelbrot set depending on which part of the parent set you click on. The input Lua can receive includes any transcludeable text page on Wikipedia. This does ''not'' include graphics files (not even .SVG files, although they are actually text, unless you cut and paste it onto a Wiki text page), the list of pages listed in a [[:Kategori:Lua-based templates|category]], nor the contents of [[Wikipedia:Transclusion#Special pages|non-transcludeable]] [[Husus:IndeksAwalan/Modul:|special pages]]. === Wikitext === Transcluded Wikipedia headers frequently contain a hidden code such as <syntaxhighlight lang="lua" inline>"UNIQ5ae8f2aa414ff233-h-3--QINU"</syntaxhighlight> which may need to be stripped out in order for them to be parsed effectively. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> print(string.reverse("UNIQ")) -- Urutan sabalikna tina "UNIQ" nyaéta "QINU" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> QINU </syntaxhighlight></blockquote> Wikilinks of the type <code><nowiki>[[Wikipedia:Pitulung</nowiki></code>'''<code><nowiki>|</nowiki></code>'''<code><nowiki>]]</nowiki></code> won't work if returned as output - they need to be written explicitly as <syntaxhighlight lang="lua" inline>[[Wikipedia:Pitulung|</syntaxhighlight>'''<code><nowiki>Pitulung</nowiki></code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>]]</syntaxhighlight>. Other pre-save transforms, such as replacing <code>~~<nowiki/>~~</code> with signatures, will also fail to be processed. Template transclusions, parser function calls, and variable substitutions (i.e. anything with a <code><nowiki>{{...}}</nowiki></code>) will not be processed, nor will tags such as {{tag|ref|o}} or {{tag|nowiki|o}}. === Debugging === ; Galat nu katingali dina kaca Kaca wiki [[Jatisura, Cikedung, Indramayu]] ngahasilkeun dua galat: <blockquote>{{:Jatisura, Cikedung, Indramayu}}</blockquote> # [[Citakan:Kotakinfo Kalurahan]] nyaur [[Citakan:Infobox settlement]] ku parameter nu teu dipikawanoh <code>|coordinates_display=</code> jeung <code>|other_code_type=</code>. # Galat Lua dina Modul:Navbar di baris 58: Judul teu valid , {{{kota}}}. ; Ngurangan masalah Pikeun misahkeun galat Lua, uji [[Citakan:Cikedung, Indramayu]]: <blockquote>{{Cikedung, Indramayu}}</blockquote> Daptar 17 kaca nu kapangaruhan ku ieu masalah: [[Special:WhatLinksHere/Citakan:Cikedung, Indramayu]] ; Ngaréka ulang dina <code>Modul:</code>Yesno Dina konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> local wikitext="{{Cikedung, Indramayu}}" print(mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext)) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=3> <strong class="error"><span class="scribunto-error mw-scribunto-error-e20d3541">Lua error in Modul:Navbar at line 58: Invalid title , {{{kota}}}.</span></strong> </syntaxhighlight></blockquote> ; Mariksa <code>Modul:</code>Navbar Kode patali dina [[Modul:Navbar#L-58]] nyaéta: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=54 highlight=5> local function make_list(title_text, has_brackets, displayed_links, is_mini, font_style) local title = mw.title.new(mw.text.trim(title_text), cfg.title_namespace) if not title then error(cfg.invalid_title .. title_text) end </syntaxhighlight></blockquote> Nambahkeun tanda petik dina <code>title_text</code> mah ''opsional'' pikeun ngagampangkeun pesen galat. # Pasang <code>title_text</code> dina tanda petik. # PANGJAOAN: '''<span style="color:red;">ULAH</span>''' ngaklik "<s><code>Publish changes</code></s>". <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=54 highlight=4> local function make_list(title_text, has_brackets, displayed_links, is_mini, font_style) local title = mw.title.new(mw.text.trim(title_text), cfg.title_namespace) if not title then error(cfg.invalid_title .. "\"" .. title_text .. "\"") error(cfg.invalid_title .. title_text) end </syntaxhighlight></blockquote> ; Uji dina preview Dina kaca preview, pake template ieu: # Témpélkeun caller template: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy>Jatisura, Cikedung, Indramayu</syntaxhighlight></blockquote> # Klik <code>Show preview</code> Pesen galat jadi: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> Lua error in Modul:Navbar at line 57: Invalid title ", {{{kota}}}". </syntaxhighlight></blockquote> Ieu nuduhkeun yén koma <syntaxhighlight lang="lua" inline>", "</syntaxhighlight> aya dina judul nu salah, nyaéta <code>, {{{kota}}}</code>. ; Ngalenyepan caller Pikeun nyaho template nu nelepon, lebetkeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=54 highlight=4> local function make_list(title_text, has_brackets, displayed_links, is_mini, font_style) local title = mw.title.new(mw.text.trim(title_text), cfg.title_namespace) if not title then error("Caller: \"" .. mw.getCurrentFrame():getParent():getTitle() .. "\"") error(cfg.invalid_title .. title_text) end </syntaxhighlight></blockquote> Sanggeus <code>then</code>, témpélkeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=57 highlight=1 copy> error("Caller: \"" .. mw.getCurrentFrame():getParent():getTitle() .. "\"") </syntaxhighlight></blockquote> Pesen galat jadi: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> Lua error in Modul:Navbar at line 57: Caller: "Citakan:Navbox". </syntaxhighlight></blockquote> ; Akar masalah [[Citakan:kac-2]] dialihkeun ka [[Citakan:Navigasi ID Desa]], jadi bugna lain dina modul Lua, tapi dina parameter nu dipake ku caller. Dina konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> local wikitext="{{kac-2 |propinsi=Jawa Barat |dati2=Kabupatén |nami dati2=Indramayu}}" print(mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext)) </syntaxhighlight></blockquote> Parameter Sunda <code>|nami dati2=</code> teu dipaliré sabab modul Lua ngarepkeun ngaran parameter dina basa Indonésia: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> <strong class="error"><span class="scribunto-error mw-scribunto-error-e20d3541">Lua error in Modul:Navbar at line 58: Invalid title , {{{kota}}}.</span></strong> </syntaxhighlight></blockquote> Perhatikeun koma <syntaxhighlight lang="lua" inline>", "</syntaxhighlight> dituturkeun ku <code>{{{kota}}}</code>. [[Citakan:Navigasi ID Desa]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2 highlight=2> {{Navbox |name = {{{name<includeonly>|{{{nama kecamatan|{{{kecamatan|{{{distrik|{{{kapanewon|{{{kemantren|}}}}}}}}}}}}}}}, {{{nama dati2|{{{kabupaten|{{{kota}}}}}}}}}</includeonly><noinclude>|Navigasi ID Desa</noinclude>}}} </syntaxhighlight></blockquote> Jadi nilai standar <code>|name=</code> jadi runtah nu teu disangka, nyaéta <code>, {{{kota}}}</code>. == Labeling converted templates == {{lua|Module:Bananas}} Please place the {{tl|lua}} template on the documentation subpage of all templates that use Lua. It will help to better communicate Lua usage and template conversions. {{clear}} == See also == * [[Husus:IndeksAwalan/Modul:]] daptar modul Lua * [[:Kategori:Lua-based templates]] &ndash; l-groups ta templates based kan Lua ; English Wikipedia-specific resources * [[:mw:Manual:Coding conventions/Lua]] &ndash; standards to improve the readability of code through consistency * [[:en:Help:Lua debugging]] &ndash; a how-to guide about debugging Lua modules * [[:en:Module:Sandbox]] provides a pseudo-namespace for experimenting with Lua modules * [[:en:Wikipedia talk:Lua]] &ndash; requests for Lua-based templates or tasks == Notes == {{reflist}} {{WikiProject Lua/header}} [[Category:Wikipedia modules]] pt1bt6r6dnm71w9rwu6v15l0lt7405l 712273 712272 2026-08-26T22:50:22Z Nimmzo 37272 /* Debugging */ So the caller called the Lua module with parameters in Sundanese (nami) while the Lua module expected Indonesian parameters (nama). When you call the Lua module in its language, you will recognize that the reverse of "QINU" is "UNIQ". 712273 wikitext text/x-wiki {{tarjamahkeun|Inggris}} {{WikiProject Lua/header}} {{Information page|WP:Lua}} {{Namespaces}} Lua mangrupakeun basa pamrograman nu ayeuna geus sadia di Wikipedia Sunda ngaliwatan ekstensi MediaWiki [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]].<br /> Kode Lua ayeuna bisa diasupkeun kana témplat wiki ku maké fungsi parser <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight> dina kaca pamaké anjeun. == Halo, dunya! dina Lua == The Lua source code is stored in a wiki page with the prefix <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> (e.g., [[Modul:Bananas]]). These individual modules are then invoked (by code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:}}</syntaxhighlight>) on another wiki page (e.g., [[Modul:Bananas/doc]] uses the code <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas|hello}}</syntaxhighlight> to print the text <syntaxhighlight lang="lua" inline>"Hello, world!"</syntaxhighlight>). Modules are run on normal wiki pages using the <code>#invoke</code> parser function. The syntax of <code>#invoke</code> is similar to template syntax, but with some differences. The most important difference is that you need to specify a ''function name''. A function is a set of Lua instructions that takes input values, processes them, and returns an output value.<ref>You can also have multiple output values, but functions that do this are not normally meant to be accessed from wiki pages.</ref> This is much like what a template does: you give it arguments, it processes them, and you get a result.<br /> However, you can define many functions in one Lua module, whereas you can only define one template on one page. Furthermore, you can't just run a Lua module directly - you can only run one of the module's functions. The module is just a container for the functions, and doesn't do anything by itself. So there are two reasons that we need to input a function name: # We can't run a module by itself. # Without specifying a function name, Lua will not know which function it is we want to run. Run a module from your user page like this: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, [[Modul:Bananas]] is the simplest possible script, providing a single function with no arguments.<br /> The function is named <code>hello</code> in lowercase. We can run this module in this way. Anjeun teu kudu masang atawa nyimpen nanaon. # Édit kaca pamaké anjeun. # Témpélkeun panggilan di handap ieu dina awal hiji baris anyar dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas|hello}} </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="3"> <li>Klik <code>Témbongkeun sawangan</code>. Panggilan fungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina [[Modul:Bananas]] diganti ku ieu di handap: Halo, dunya!</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Klik <code style="color:#bf3c2c;>Bolay</code>. Lamun dipenta, klik <code>Tinggalkeun</code>.</li> <li>Kaca pamaké anjeun tetep '''teu''' dirobah.</li> </ol> === Using arguments === Arguments are passed to modules in the same way that they are passed to templates. Note, however, that the text after the first pipe character <code>|</code> is always the function name; the first positional argument is the text after the ''second'' pipe. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|arguménPosisional1}} </syntaxhighlight></blockquote> For example, another [[Modul:BananasArgs]] demonstrates how to access and use parameters.<br /> The <code>hello</code> function greets different people depending on the first positional argument. It works like this: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mariam}} # {{#invoke:BananasArgs|hello|Mohamed}} </blockquote> ;Named arguments key=value <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line> {{#invoke:NgaranModul|ngaranFungsi|argNgaran1=nilai1|argNgaran2=nilai2}} </syntaxhighlight></blockquote> The <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight>BananasArgs also has a function named <code>count_fruit</code> which uses the named arguments <code>bananas</code> and <code>apples</code> to count the number of bananas and apples we have. It can be run switching the order of the parameters: Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|apples=3|bananas=4}} # {{#invoke:BananasArgs|count_fruit|bananas=5|apples=2}} </blockquote> Most modules have a documentation page explaining what arguments can be used and what their effects will be. == Konsol debug: Mimiti diajar Lua == <code>Debug Console</code> dina Lua Scribunto nyaéta alat anu aman tur interaktif pikeun diajar Lua dina Wikipedia. # Klik <code>Témbongkeun sumber</code> dina kaca [[Modul:Yesno]]. # Gulung ka handap kaca nepi ka bagian <code>Debug console</code>. # Témpélkeun komentar jeung panggilan kana kotak asup <span style="color:#86888c;">kulawu</span> (di luhur tombol <code>Kosongkan</code>). <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> --[[Program Lua munggaran anjeun nu mirip Hello World]]-- print("Wilujeng sumping di " .. _VERSION .. "!") -- Ngarangkep vérsi Lua ku `..` </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="4"> <li>Pencét {{key press|Enter}} sakali pikeun ngalaksanakeun dua paréntah Lua éta.</li> <li>Hasilna bakal muncul di handap garis paréntah Lua <syntaxhighlight lang="lua" inline>print</syntaxhighlight>:</li> </ol> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Wilujeng sumping di Lua 5.1! </syntaxhighlight></blockquote> <ol start="6"> <li>Pencét {{key press|Up}} <code>Panah ka luhur</code> pikeun ngurilingan paréntah Lua saméméhna.</li> <li>Opsional, klik <code>Kosongkan</code> pikeun ngaberesihan ''ngan'' <code>Debug Console</code>; éditor Lua di luhur moal '''teu''' robah.</li> </ol> ; Generator HTML dina Debug console Panggil pungsi <syntaxhighlight lang="lua" inline>hello</syntaxhighlight> dina <code>Modul:</code>Bananas: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modCau = require('Modul:Bananas') -- muat modul dina Debug console print(modCau.hello()) -- tampilkeun "Hello, world!" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=3> Hello, world! </syntaxhighlight></blockquote> ; Argumén <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3,5 copy> local modCau = require('Modul:BananasArgs') local frame = mw.getCurrentFrame() frame.args = {"Mariam"}; print(modCau.hello(frame)) -- "Hello, Mariam!" frame.args = {"Mohamed"}; print(modCau.hello(frame)) frame.args = {apples="3", bananas="4"}; print(modCau.count_fruit(frame)) frame.args = {bananas="5", apples="2"}; print(modCau.count_fruit(frame)) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=7> Hello, Mariam! Hello, Mohamed! I have 4 bananas and 3 apples I have 5 bananas and 2 apples </syntaxhighlight></blockquote> ; Fungsi idéntitas <code>callParserFunction</code> [[mw:Help:Extension:ParserFunctions##if|#if]] <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3 copy> local yesno = require('Modul:Yesno') -- #if yesno teras mulangkeun parameter asupanna local frame = mw.getCurrentFrame() print(frame:callParserFunction("#if", yesno("Yes"), "Yes", 'henteu')) print(frame:callParserFunction("#if", yesno('teu'), "Leres", 'teu')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=5> Yes teu </syntaxhighlight></blockquote> # Tutup <code>Modul:</code>Yesno anu dijaga anu tetep '''teu''' robah. == Request a script == Visit [[:en:Wikipedia talk:Lua]] to request help in writing a Lua script to perform a specific task on Wikipedia or another Wikimedia Foundation project. == History == [[mw:Manual:MediaWiki architecture#Magic words and templates|Sordid history]]. [[mw:Help:Extension:ParserFunctions|ParserFunctions]], [[mw:Extension:Lua|Lua extension]], wiki scripting language debated (JavaScript v. Lua), [[mw:Extension:WikiScripts]], Tim writes [[mw:Extension:Scribunto|Scribunto]] with initial support for Lua. Discussed for years, Lua was installed in 2012 for testing on [[test2wiki:|test2.wikipedia.org]], with open invitation to all editors to experiment with developing Lua modules. Lua was installed on the English Wikipedia in February 2013, after testing on mediawiki.org and Wikimedia test wikis. == About Lua == :''See also [[:File:WMF Tech Talk 2013-02-28 slides - Scribunto presentation.pdf|Brad Jorsch's short presentation for a basic example of how to convert a wikitext template into a Lua module.]]'' Lua is a scripting language which can be used to analyze data, calculate expressions, and format results using functions or object-oriented programming. Although some Lua scripts can be kept simple, for easy understanding, Lua allows complex structures including tables, dynamic functions, and associative arrays where index subscripts can be words as well as index numbers. Lua also supports recursion of re-nested functions, so care should be taken to avoid excessive complexity where other users would not understand how to maintain a Lua module. The following is an example of Lua source code for the <code>hello</code> function contained in [[Modul:Bananas]]: <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=3> --[[Modul:Bananas]]-- local p = {} -- tabel modul nu diperlukeun, diinisialisasi minangka tabel kosong function p.hello() -- Nangtukeun fungsi hello. return "Hello, world!" -- Mulangkeun hasil fungsi dina wangun string. end -- Ahir fungsi. return p -- Mulangkeun tabel modul. </syntaxhighlight> A sample of Lua is highlighted by tag <code><nowiki><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> ... </syntaxhighlight></nowiki></code> placed around the Lua source code. For instructions on how to use Lua within MediaWiki (and hence Wikipedia), see [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual]]. == Unit testing == A unit testing framework for Lua scripts on Wikipedia is available at [[Modul:ScribuntoUnit]].<br /> It allows you to execute your script on a given set of inputs and verify that the expected outputs are produced.<br /> Unit tests are especially useful for rapidly detecting regressions, where modifications to a script introduce new problems. By convention, unit tests for a module like [[Modul:Bananas]] are placed in <syntaxhighlight lang="lua" inline>Modul:</syntaxhighlight> <code>Bananas</code>'''<code>/testcases</code>'''.<br /> They are executed on [[Pembicaraan Modul:Bananas/testcases]] with <syntaxhighlight lang="lua" inline>{{#invoke:Bananas/testcases|</syntaxhighlight>'''<code>run</code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>}}</syntaxhighlight>. Dina kaca pamaké anjeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="wikitext" line highlight=1 copy> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote> {{#invoke:Bananas/testcases|run}} </blockquote> Each test method must begin with <syntaxhighlight lang="lua" inline>p:</syntaxhighlight>'''<code>test_</code>'''. An example from [[Modul:Bananas/testcases]] is below. <syntaxhighlight lang="lua" line highlight=4 copy> --[[Modul:Bananas/testcases]]-- local p = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') -- Didatangan kaca obrolan pikeun ngajalankeun tés. function p:test_halo() -- Tés unit pikeun [[Modul:Bananas]]. self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end return p </syntaxhighlight> {{collapse top|title=Prinsip uji hijian}} Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=10 copy> local self = { assertEquals = function(_, wikitext, expected) local got = mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext) print('"' .. expected .. '": Diarepkeun') print('"' .. got .. '": Saleresna') return got == expected end } -- Pamisah `:` tanpa `self` print(self:assertEquals( '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) -- Pamisah `.` jeung `self` print(self.assertEquals(self, '{{#invoke:Bananas|hello}}', 'Hello, world!')) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=13> "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true "Hello, world!": Diarepkeun "Hello, world!": Sakuduna true </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2 copy> local modTest = require('Modul:Bananas/testcases') print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> Lamun tésna hasil, nilai anu diarepkeun jeung nilai sabenerna teu dipintonkeun supaya tabel hasil jadi leuwih basajan: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=3> [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> Sakabéh tés lulus. {| class="wikitable scribunto-test-table" ! ! Ngaran ! Diarepkeun ! Saleresna |- | [[File:Yes check.svg|20px|alt=Ya|link=]]<span style="display:none">Y</span> | test_halo | | |} </syntaxhighlight></blockquote> Ngajalankeun [[Modul:ScribuntoUnit]] langsung dina [[Modul:Bananas]] tanpa nyimpen [[Modul:Bananas/testcases]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1,3 copy> local modTest = require('Modul:ScribuntoUnit').new() local modCau = require('Modul:Bananas') function modTest:test_halo() self:assertEquals('Hello, world!', modCau.hello()) end print(modTest.run(mw.getCurrentFrame())) </syntaxhighlight></blockquote> HTML anu dihasilkeun sarua. {{collapse bottom}} [[Modul:ScribuntoUnit]] originates from Hungarian Wikipedia.<br /> It throws real errors that are trapped using protected calls. It also has a method to compare floats within a given precision. Pikeun daptar sakabéh modul nu ngagunakeun tés unit, tingali [[Husus:NumbuKaDieu/Modul:ScribuntoUnit|nu dipaké]]. == Wikipedia-specific features == Overall: Lua can only get input as text strings passed to the <code><nowiki>{{#invoke:}}</nowiki></code> and what can be fetched via <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.title.new|mw.title.new(...)]]:getContent()</code> and <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:expandTemplate|frame:expandTemplate()]]</code>. Lua output will not be preprocessed unless <code>frame:</code>'''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#frame:preprocess|preprocess()]]</code>''' is explicitly called, meaning that template calls and parser functions in the output will not work correctly. Langkung hade ngagunakeun fungsi '''<code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#mw.ustring.len|mw.ustring.len]]</code>''' tibatan <code>[[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#string.len|string.len]]</code>: Di konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=2,8 copy> --[[Alfabét Latin]]-- local content_lang = mw.getContentLanguage().code -- su local lang = mw.getCurrentFrame():callParserFunction("#language", content_lang) local lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) --[[Unicode]]-- lang = "اَكسارا ڤَيڮَون" -- Aksara Pégon lenUnicode, lenByte, lenSharp = mw.ustring.len(lang), string.len(lang), #lang print(("lang: \"%s\". Mw.ustring.len = %d String.len = %d Sharp = %d"):format(lang, lenUnicode, lenByte, lenSharp)) </syntaxhighlight></blockquote> <code>Konsol debug</code> ngarojong Unicode, tapi henteu ngarojong téks katuhu-ka-kenca: <blockquote><syntaxhighlight lang="text" line start=11> lang: "Sunda". Mw.ustring.len = 5 String.len = 5 Sharp = 5 lang: "اَكسارا ڤَيڮَون". Mw.ustring.len = 15 String.len = 29 Sharp = 29 </syntaxhighlight></blockquote> {| class="wikitable" ![[Alfabét Latin]] !Aksara !Arah !Jumlah karakter !Panjang dina bait |- |'''Sunda''' |[[Basa Sunda]]. |→ kenca ka katuhu. |5 |5 |- |[[Hurup Pégon]] |style="direction:rtl; text-align:right;" |'''اَكسارا ڤَيڮَون'''. |← '''Katuhu''' ka kenca |'''15''' ('''[[Unicode]]''') + 1 titik |<span style="color:red;">29</span> + 1 |} {{#invoke:Utf8debug|ek|اَكسارا ڤَيڮَون.}} Lua code in a wiki page is limited to '''10 s'''econds CPU time (you can look in the source code of a rendered page to see how long a template or module took to parse). Relative to standard Lua, Scribunto offers safe functions (see the [[mw:Extension:Scribunto/Lua reference manual#Differences from standard Lua|differences]] from standard Lua). === Lua input limitations === Lua code in Scribunto is only run when the page is being parsed. Therefore, the only user input that Lua can receive is by ''page editing'' - it cannot create a box that calculates the square root of a number you type in, or recalculate a piece of the Mandelbrot set depending on which part of the parent set you click on. The input Lua can receive includes any transcludeable text page on Wikipedia. This does ''not'' include graphics files (not even .SVG files, although they are actually text, unless you cut and paste it onto a Wiki text page), the list of pages listed in a [[:Kategori:Lua-based templates|category]], nor the contents of [[Wikipedia:Transclusion#Special pages|non-transcludeable]] [[Husus:IndeksAwalan/Modul:|special pages]]. === Wikitext === Transcluded Wikipedia headers frequently contain a hidden code such as <syntaxhighlight lang="lua" inline>"UNIQ5ae8f2aa414ff233-h-3--QINU"</syntaxhighlight> which may need to be stripped out in order for them to be parsed effectively. <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> print(string.reverse("UNIQ")) -- Urutan sabalikna tina "UNIQ" nyaéta "QINU" </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> QINU </syntaxhighlight></blockquote> Wikilinks of the type <code><nowiki>[[Wikipedia:Pitulung</nowiki></code>'''<code><nowiki>|</nowiki></code>'''<code><nowiki>]]</nowiki></code> won't work if returned as output - they need to be written explicitly as <syntaxhighlight lang="lua" inline>[[Wikipedia:Pitulung|</syntaxhighlight>'''<code><nowiki>Pitulung</nowiki></code>'''<syntaxhighlight lang="lua" inline>]]</syntaxhighlight>. Other pre-save transforms, such as replacing <code>~~<nowiki/>~~</code> with signatures, will also fail to be processed. Template transclusions, parser function calls, and variable substitutions (i.e. anything with a <code><nowiki>{{...}}</nowiki></code>) will not be processed, nor will tags such as {{tag|ref|o}} or {{tag|nowiki|o}}. === Debugging === ; Galat nu katingali dina kaca Kaca wiki [[Jatisura, Cikedung, Indramayu]] ngahasilkeun dua galat: <blockquote>{{:Jatisura, Cikedung, Indramayu}}</blockquote> # [[Citakan:Kotakinfo Kalurahan]] nyaur [[Citakan:Infobox settlement]] ku parameter nu teu dipikawanoh <code>|coordinates_display=</code> jeung <code>|other_code_type=</code>. # Galat Lua dina Modul:Navbar di baris 58: Judul teu valid , {{{kota}}}. ; Ngurangan masalah Pikeun misahkeun galat Lua, uji [[Citakan:Cikedung, Indramayu]]: <blockquote>{{Cikedung, Indramayu}}</blockquote> Daptar 17 kaca nu kapangaruhan ku ieu masalah: [[Special:WhatLinksHere/Citakan:Cikedung, Indramayu]] ; Ngaréka ulang dina <code>Modul:</code>Yesno Dina konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> local wikitext="{{Cikedung, Indramayu}}" print(mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext)) </syntaxhighlight></blockquote> <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=3> <strong class="error"><span class="scribunto-error mw-scribunto-error-e20d3541">Lua error in Modul:Navbar at line 58: Invalid title , {{{kota}}}.</span></strong> </syntaxhighlight></blockquote> ; Mariksa <code>Modul:</code>Navbar Kode patali dina [[Modul:Navbar#L-58]] nyaéta: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=54 highlight=5> local function make_list(title_text, has_brackets, displayed_links, is_mini, font_style) local title = mw.title.new(mw.text.trim(title_text), cfg.title_namespace) if not title then error(cfg.invalid_title .. title_text) end </syntaxhighlight></blockquote> Nambahkeun tanda petik dina <code>title_text</code> mah ''opsional'' pikeun ngagampangkeun pesen galat. # Pasang <code>title_text</code> dina tanda petik. # PANGJAOAN: '''<span style="color:red;">ULAH</span>''' ngaklik "<s><code>Publish changes</code></s>". <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=54 highlight=4> local function make_list(title_text, has_brackets, displayed_links, is_mini, font_style) local title = mw.title.new(mw.text.trim(title_text), cfg.title_namespace) if not title then error(cfg.invalid_title .. "\"" .. title_text .. "\"") error(cfg.invalid_title .. title_text) end </syntaxhighlight></blockquote> ; Uji dina preview Dina kaca preview, pake template ieu: # Témpélkeun caller template: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy>Jatisura, Cikedung, Indramayu</syntaxhighlight></blockquote> # Klik <code>Show preview</code> Pesen galat jadi: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> Lua error in Modul:Navbar at line 57: Invalid title ", {{{kota}}}". </syntaxhighlight></blockquote> Ieu nuduhkeun yén koma <syntaxhighlight lang="lua" inline>", "</syntaxhighlight> aya dina judul nu salah, nyaéta <code>, {{{kota}}}</code>. ; Ngalenyepan caller Pikeun nyaho template nu nelepon, lebetkeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=54 highlight=4> local function make_list(title_text, has_brackets, displayed_links, is_mini, font_style) local title = mw.title.new(mw.text.trim(title_text), cfg.title_namespace) if not title then error("Caller: \"" .. mw.getCurrentFrame():getParent():getTitle() .. "\"") error(cfg.invalid_title .. title_text) end </syntaxhighlight></blockquote> Sanggeus <code>then</code>, témpélkeun: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=57 highlight=1 copy> error("Caller: \"" .. mw.getCurrentFrame():getParent():getTitle() .. "\"") </syntaxhighlight></blockquote> Pesen galat jadi: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> Lua error in Modul:Navbar at line 57: Caller: "Citakan:Navbox". </syntaxhighlight></blockquote> ; Akar masalah [[Citakan:kac-2]] dialihkeun ka [[Citakan:Navigasi ID Desa]], jadi bugna lain dina modul Lua, tapi dina parameter nu dipake ku caller. Dina konsol debug [[modul:Yesno]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> local wikitext="{{kac-2 |propinsi=Jawa Barat |dati2=Kabupatén |nami dati2=Indramayu}}" print(mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext)) </syntaxhighlight></blockquote> Parameter Sunda <code>|nami dati2=</code> teu dipaliré sabab modul Lua ngarepkeun ngaran parameter dina basa Indonésia: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2> <strong class="error"><span class="scribunto-error mw-scribunto-error-e20d3541">Lua error in Modul:Navbar at line 58: Invalid title , {{{kota}}}.</span></strong> </syntaxhighlight></blockquote> Perhatikeun koma <syntaxhighlight lang="lua" inline>", "</syntaxhighlight> dituturkeun ku <code>{{{kota}}}</code>. [[Citakan:Navigasi ID Desa]]: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=2 highlight=2> {{Navbox |name = {{{name<includeonly>|{{{nama kecamatan|{{{kecamatan|{{{distrik|{{{kapanewon|{{{kemantren|}}}}}}}}}}}}}}}, {{{nama dati2|{{{kabupaten|{{{kota}}}}}}}}}</includeonly><noinclude>|Navigasi ID Desa</noinclude>}}} </syntaxhighlight></blockquote> Jadi nilai standar <code>|name=</code> jadi runtah nu teu disangka, nyaéta <code>, {{{kota}}}</code>. ; Pemetaan parameter Sintésis {| class="wikitable" ! Sunda ! Indonésia ! Inggris |- | nami | nama | name |- | nami kacamatan | nama kecamatan | name of the district |} ; Solusi Pake ngaran parameter basa Indonésia dina caller supaya teu kudu ngarobah modul Lua: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line highlight=1 copy> local wikitext="{{kac-2 |propinsi=Jawa Barat |dati2=Kabupatén |nama dati2=Indramayu |nama kecamatan=Cikedung}}" print(mw.getCurrentFrame():preprocess(wikitext)) </syntaxhighlight></blockquote> HTML navbox hasilna hasil dibangkitkeun kalawan suksés: <blockquote><syntaxhighlight lang="lua" line start=3> <div class="navbox-styles"><DEL>'"`UNIQ--templatestyles-00000006-QINU`"'<DEL><DEL>'"`UNIQ--templatestyles-00000000-QINU`"'<DEL></div><div role="navigation" class="navbox" aria-labelledby="Kecamatan_Cikedung,_Kabupatén_Indramayu,_&amp;#123;&amp;#123;&amp;#123;provinsi&amp;#125;&amp;#125;&amp;#125;" style="padding:3px"><table class="nowraplinks mw-collapsible manualcollapse navbox-inner" style="border-spacing:0;background:transparent;color:inherit"><tr><th scope="col" class="navbox-title" colspan="2"><DEL>'"`UNIQ--templatestyles-00000002-QINU`"'<DEL><DEL>'"`UNIQ--templatestyles-00000004-QINU`"'<DEL><div class="navbar plainlinks hlist navbar-mini"><ul><li class="nv-lihat">[[Citakan:Cikedung, Indramayu|<abbr title="Lihat templat ini">l</abbr>]]</li><li class="nv-bicara">[[Obrolan citakan:Cikedung, Indramayu|<abbr title="Diskusikeun templat ieu">b</abbr>]</li><li class="nv-sunting">[//su.wikipedia.org/w/index.php?title=Citakan:Cikedung,_Indramayu&action=edit<abbr title="Sunting templat ieu">s</abbr>]</li></ul></div><div id="Kecamatan_Cikedung,_Kabupatén_Indramayu,_&amp;#123;&amp;#123;&amp;#123;provinsi&amp;#125;&amp;#125;&amp;#125;" style="font-size:114%;margin:0 4em">[[Cikedung, Indramayu|Kecamatan Cikedung]], [[Kabupatén Indramayu]], [[{{{provinsi}}}]]</div></th></tr></table></div> </syntaxhighlight></blockquote> == Labeling converted templates == {{lua|Module:Bananas}} Please place the {{tl|lua}} template on the documentation subpage of all templates that use Lua. It will help to better communicate Lua usage and template conversions. {{clear}} == See also == * [[Husus:IndeksAwalan/Modul:]] daptar modul Lua * [[:Kategori:Lua-based templates]] &ndash; l-groups ta templates based kan Lua ; English Wikipedia-specific resources * [[:mw:Manual:Coding conventions/Lua]] &ndash; standards to improve the readability of code through consistency * [[:en:Help:Lua debugging]] &ndash; a how-to guide about debugging Lua modules * [[:en:Module:Sandbox]] provides a pseudo-namespace for experimenting with Lua modules * [[:en:Wikipedia talk:Lua]] &ndash; requests for Lua-based templates or tasks == Notes == {{reflist}} {{WikiProject Lua/header}} [[Category:Wikipedia modules]] cobsqkkpmcfcpiv3jqvpkkj3o5c9nay Balap motor Grand Prix usum 2017 0 62454 712275 712107 2026-08-27T02:13:06Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712275 wikitext text/x-wiki {{Motorsport season |series = Balap motor Grand Prix |title = [[Fédération Internationale de Motocyclisme|F.I.M.]] [[Balap motor Grand Prix]] '''usum 2017''' |year = 2017 |previouslink = 2016 MotoGP season |nextlink = 2018 MotoGP season |footer = [[Balap Moto2 usum 2017]]<br>[[Balap Moto3 usum 2017]] }} [[File:Yamaha's Maverick Vinales in action during the day 1 of Qatar test at the Losail International Circuit, Doha Qatar. (32994567530).jpg|thumb||[[Maverick Viñales]] nyaéta purah balap nu keur mingpin dina kajuaraan ayeuna.]] '''Kajuaraan [[Balap motor Grand Prix|Grand Prix balap motor]] FIM 2017''' ngajangjikeun taun nu pohara kompetitif dina kelas balap motor.<ref name = gpQatar /> Dina taun 2016, [[Marc Márquez|Marc Marquez]] ngahontal gelar juara [[Balap motor Grand Prix|MotoGP]] nu katilu kalina.<ref name = gpQatar>{{cite|url=https://www.motorsport.com/motogp/2017/|title=MotoGP 2017|accessdate=2017-05-25|publisher=motorsport.com}}{{Dead link|date=April 2023 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> Grand Prix Qatar nyaéta salah sahiji acara nu kacida ahéng, kalayan balapan lumangsung peuting disorot ku lampu [[Sirkuit Internasional Losail]] nu méncrang, kira-kira 30&nbsp;km ti [[Doha]] ibu kota [[Qatar]].<ref>{{cite |url=http://www.motogp.com/en/event/Qatar|title=MotoGP Qatar 2017|accessdate=2017-05-25|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> ==Kalénder== Balap motor Grand Prix di handap dijadwalkeun lumangsung taun 2017.<ref>{{cite news|title=2017 MotoGP calendar confirmed|url=http://www.motogp.com/en/news/2017/01/23/2017-motogp-calendar-confirmed/218151|date= 23 Januari 2017|accessdate= 7 Fébruari 2017|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> {| class="wikitable" style="font-size: 85%" ! Rintakan ! Tanggal ! Grand Prix ! Sirkuit |- ! 1 | 26 Maret | {{flagicon|QAT}} Grand Prix Qatar<ref>{{cite news|title=Qatar secures 10-year MotoGP contract|url=http://www.motogp.com/en/news/2015/06/14/qatar-secures-10-year-motogp-contract/177914|date=14 Juni 2015|accessdate=14 Juni 2015|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | [[Losail International Circuit]], [[Lusail]] |- ! 2 | 9 April | style=padding-right:24px|{{nowrap|{{flagicon|ARG}} [[Argentine motorcycle Grand Prix|Gran Premio Motul de la República Argentina]]<ref>{{cite news|title=Termas de Rio Hondo extends Argentina GP contract|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/04/04/termas-de-rio-hondo-extends-argentina-gp-contract/197190|date=4 April 2016|accessdate=4 April 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref>}} | {{nowrap|[[Autódromo Termas de Río Hondo]], [[Santiago del Estero Province|Santiago del Estero]]}} |- ! 3 | 23 April | {{flagicon|USA}} [[Motorcycle Grand Prix of the Americas|Red Bull Grand Prix of the Americas]]<ref>{{cite news|title=Dorna signs 10-year deal with new Texas circuit|url=http://www.vroom-magazine.com/2011/04/13/dorna-signs-10-year-deal-with-new-texas-circuit/|accessdate=23 Séptémber 2016|work=vroommagazine.com|publisher=}}</ref> | [[Circuit of the Americas]], [[Austin, Texas|Austin]] |- ! 4 | 7 Méi | {{flagicon|ESP}} [[Spanish motorcycle Grand Prix|Gran Premio Red Bull de España]] | [[Circuito de Jerez]], [[Jerez de la Frontera]] |- ! 5 | 21 Méi | {{flagicon|France}} [[French motorcycle Grand Prix|HJC Helmets Grand Prix de France]]<ref>{{cite news|title=French Grand Prix contract extended to 2021|url=http://www.motogp.com/en/news/2014/05/17/french-grand-prix-contract-extended-to-2021/164133|date=17 Méi 2014|accessdate=17 Méi 2014|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | [[Circuit Bugatti]], [[Le Mans]] |- ! 6 | 4 Juni | {{flagicon|ITA}} [[Italian motorcycle Grand Prix|Gran Premio d'Italia Oakley]] | [[Mugello Circuit]], [[Mugello region|Scarperia]] |- ! 7 | 11 Juni | {{flagicon|CAT}} [[Catalan motorcycle Grand Prix|Gran Premi Monster Energy de Catalunya]]<ref>{{cite news|title=Circuit de Barcelona-Catalunya to host MotoGP™ until 2021|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/11/09/circuit-de-barcelona-catalunya-to-host-motogp-until-2021/215496|date=9 Nopémber 2016|accessdate=9 Nopémber 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | [[Circuit de Barcelona-Catalunya]], [[Montmeló]] |- ! 8 | 25 Juni | {{flagicon|NLD}} [[Dutch TT|Motul TT Assen]]<ref>{{cite news|title=Assen to host MotoGP™ until 2026|url=http://www.motogp.com/en/video_update/2016/06/25/assen-to-host-motogp-until-2026/204324|date=25 Juni 2016|accessdate=23 Séptémber 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | [[TT Circuit Assen]], [[Assen]] |- ! 9 | 2 Juli | {{flagicon|DEU}} [[German motorcycle Grand Prix|GoPro Motorrad Grand Prix Deutschland]]<ref>{{cite news|title=MotoGP™ to stay at the Sachsenring until 2021|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/08/11/motogp-to-stay-at-the-sachsenring-until-2021/206665|date=12 Agustus 2016|accessdate=12 Agustus 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | [[Sachsenring]], [[Hohenstein-Ernstthal]] |- ! 10 | 6 Agustus | {{flagicon|CZE}} [[Czech Republic motorcycle Grand Prix|Monster Energy Grand Prix České republiky]]<ref>{{cite news|title=Dorna extends contract with Brno until 2020|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/01/12/dorna-extends-contract-with-brno-until-2020/191820|date=12 Januari 2016|accessdate=12 Januari 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | [[Automotodrom Brno]], [[Brno]] |- ! 11 | 13 Agustus | {{flagicon|AUT}} [[Austrian motorcycle Grand Prix|NeroGiardini Motorrad Grand Prix von Österreich]] | [[Red Bull Ring]], [[Spielberg, Styria|Spielberg]] |- ! 12 | 27 Agustus | {{flagicon|GBR}} [[British motorcycle Grand Prix|Octo British Grand Prix]]<ref>{{cite news|title=Dorna Sports and Circuit of Wales sign historic MotoGP™ agreement|url=http://www.motogp.com/en/news/2014/08/13/dorna-sports-and-circuit-of-wales-sign-historic-motogp-agreement/164806|date=13 Agustus 2014|accessdate=13 Agustus 2014|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | [[Silverstone Circuit]], [[Silverstone]]<ref name=":0">{{cite news|url=http://www.motorsport.com/motogp/news/silverstone-to-keep-motogp-in-2017-with-option-for-2018-815748/|title=Silverstone to keep MotoGP in 2017, with option for 2018|date=4 Séptémber 2016|accessdate=12 Séptémber 2016|work=Motorsport.com|publisher=Motorsport.com}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20170803214509/https://www.motorsport.com/motogp/news/silverstone-to-keep-motogp-in-2017-with-option-for-2018-815748/ |date=2017-08-03 }}</ref> |- ! 13 | 10 Séptémber | {{nowrap|{{flagicon|SMR}} [[San Marino and Rimini's Coast motorcycle Grand Prix|Gran Premio Tribul MasterCard di San Marino e della Riviera di Rimini]]<ref>{{cite news|title=Misano to remain on the MotoGP™ calendar until at least 2020|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/09/08/misano-to-remain-on-the-motogp-calendar-until-at-least-2020/209896|date=8 Séptémber 2016|accessdate=8 Séptémber 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref>}} | {{nowrap|[[Misano World Circuit Marco Simoncelli]], [[Misano Adriatico]]}} |- ! 14 | {{nowrap|24 Séptémber}} | {{flagicon|Aragon}} [[Aragon motorcycle Grand Prix|Gran Premio Movistar de Aragón]]<ref>{{cite news|title=MotoGP™ at MotorLand Aragon until 2021|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/09/22/motogp-at-motorland-aragon-until-2021/211218|date=21 Séptémber 2016|accessdate=21 Séptémber 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | [[Motorland Aragón]], [[Alcañiz]] |- ! 15 | 15 Oktober | {{flagicon|JPN}} [[Japanese motorcycle Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]]<ref>{{cite news|title=Motegi to host MotoGP until at least 2018|url=http://www.motogp.com/en/news/2012/Motegi+contract+renewal+until+2012|date=12 Oktober 2012|accessdate=12 Oktober 2012|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141006151733/http://www.motogp.com/en/news/2012/Motegi+contract+renewal+until+2012 |date=2014-10-06 }}</ref> | [[Twin Ring Motegi]], [[Motegi, Tochigi|Motegi]] |- ! 16 | 22 Oktober | {{flagicon|AUS}} [[Australian motorcycle Grand Prix|Michelin Australian Motorcycle Grand Prix]]<ref>{{cite news|title=Phillip Island secures long-term MotoGP, WSBK future|url=http://www.crash.net/motogp/news/229284/1/phillip-island-secures-longterm-motogp-wsbk-future.html|date=10 April 2016|accessdate=10 April 2016|work=Crash.net|publisher=Crash Media Group}}</ref> | [[Phillip Island Grand Prix Circuit]], [[Phillip Island]] |- ! 17 | 29 Oktober | {{flagicon|MYS}} [[Malaysian motorcycle Grand Prix|Shell Malaysia Motorcycle Grand Prix]]<ref>{{cite news|title=MotoGP™ at Sepang International Circuit until 2021|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/10/29/motogp-at-sepang-international-circuit-until-2021/214709|date=29 Oktober 2016|accessdate=31 Oktober 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | [[Sepang International Circuit]], [[Selangor]] |- ! 18 | 12 Nopémber | {{flagicon|Valencia}} [[Valencian Community motorcycle Grand Prix|Gran Premio Motul de la Comunitat Valenciana]]<ref>{{cite news|title=Valencia to host MotoGP™ until 2021|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/09/20/valencia-to-host-motogp-until-2021/211037|date=20 Séptémber 2016|accessdate=20 Séptémber 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | [[Circuit Ricardo Tormo]], [[Valencia]] |- |} === Parobahan kalénder === * [[British motorcycle Grand Prix|Grand Prix Inggris]] dijadwalkeun pindah ti [[Silverstone Circuit|Silverstone]] ka [[Circuit of Wales|Sirkuit Wales]] nu anyar, tapi konstruksi di sirkuit anyar acan dimimitian.<ref name="CoW">{{cite web|url=http://www.silverstone.co.uk/events/2016-octo-british-grand-prix-motogp/|title=2016 Octo British Grand Prix MotoGP|publisher=[[British Racing Drivers' Club]]|quote=Ahead of the British MotoGP taking place at the purpose-built £375 million South Wales valley venue for the first time in 2018, the Circuit of Wales will promote and run the event at Silverstone.|accessdate=August 29, 2016|work=[[Silverstone Circuit]]}}</ref> Kadua sirkuit éta ngahontal kasepakatan nu baris ngabalukarkeun Silverstone terus jadi tuan rumah Grand Prix Inggris taun 2017, kalayan hiji pilihan pikeun tuan rumah balapan taun 2018.<ref name=":0"/> ==Tim jeung purah baralap== {| | {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" |- !Tim !Konstruktor !Motor !{{Tooltip|No.|Bike number}} !Purah Balap !Rintakan |- |rowspan=2| {{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Team]] !rowspan=2| [[Ducati]] |rowspan=2| {{nowrap|[[Ducati Desmosedici|Ducati Desmosedici GP17]]}} |align=center| 04 | {{nowrap|{{flagicon|ITA}} [[Andrea Dovizioso]]<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/05/17/andrea-dovizioso-confirmed-with-ducati-for-2017-and-2018/201065||title=Andrea Dovizioso confirmed with Ducati for 2017 and 2018|date=18 April 2016|accessdate=18 April 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref>}} | 1–5 |- |align=center| 99 | {{flagicon|SPA}} [[Jorge Lorenzo]]<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/04/18/lorenzo-set-to-take-on-new-challenge-with-ducati/198703|title=Lorenzo set to take on new challenge with Ducati|accessdate=17 Méi 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | 1–5 |- |rowspan=2| {{flagicon|FRA}} [[Tech 3|Monster Yamaha Tech 3]] !rowspan=2| [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |rowspan=2| [[Yamaha YZR-M1]] |align=center| 5 | {{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/07/13/zarco-set-to-move-to-motogp-with-tech3/205316|title=Zarco set to move to MotoGP with Tech3|date=14 Juli 2016|accessdate=14 Juli 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | 1–5 |- |align=center|94 | {{flagicon|GER}} [[Jonas Folger]]<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/05/05/tech3-to-join-forces-with-german-star-jonas-folger/200083|title=Tech3 to join forces with German star Jonas Folger|date=5 Méi 2016|accessdate=5 Méi 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | 1–5 |- |rowspan=2| {{flagicon|ESP}} [[Avintia Racing|Reale Avintia Racing]] !rowspan=2| [[Ducati]] |[[Ducati Desmosedici|Ducati Desmosedici GP16]] |align=center| 8 | {{flagicon|SPA}} [[Héctor Barberá]]<ref name="avintiaducati">{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/08/14/baz-and-barbera-remain-with-avintia-for-2017/207196|title=Baz and Barbera remain with Avintia for 2017|date=14 Agustus 2016|accessdate=14 Agustus 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | 1–5 |- |{{nowrap|[[Ducati Desmosedici|Ducati Desmosedici GP15]]}} |align=center| 76 | {{flagicon|FRA}} [[Loris Baz]]<ref name="avintiaducati"/> | 1–5 |- |rowspan=2| {{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Octo Pramac Racing]] !rowspan=2| [[Ducati]] |[[Ducati Desmosedici|Ducati Desmosedici GP17]] |align=center| 9 | {{flagicon|ITA}} [[Danilo Petrucci]]<ref name="2017 Entry List"/> | 1–5 |- |[[Ducati Desmosedici|Ducati Desmosedici GP16]] |align=center| 45 | {{flagicon|UK}} [[Scott Redding]]<ref name="2017 Entry List"/> | 1–5 |- |rowspan=4| {{nowrap|{{flagicon|JPN}} [[Suzuki MotoGP|Team Suzuki Ecstar]]&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;}} !rowspan=4| [[Suzuki]] |rowspan=4| [[Suzuki GSX-RR]] |align=center style="background:#ffcccc;"| 12 |style="background:#ffcccc;"| {{flagicon|JPN}} [[Takuya Tsuda]]<ref>{{cite news|url=http://www.autosport.com/news/report.php/id/129187/tsuda-gets-suzuki-callup-for-jerez|first=Jamie|last=Klein|title=Suzuki MotoGP team calls up test rider Tsuda to replace Rins|date=27 April 2017|accessdate=27 April 2017|work=[[Autosport]]|publisher=[[Motorsport Network]]}}</ref> | 4 |- |align=center| 29 | {{flagicon|ITA}} [[Andrea Iannone]]<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/05/19/andrea-iannone-joins-suzuki-for-2017-and-2018/201136|title=Andrea Iannone joins Suzuki for 2017 and 2018|date=19 Méi 2016|accessdate=19 Méi 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | 1–5 |- |align=center| 42 | {{flagicon|ESP}} [[Álex Rins]]<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/06/19/rins-moves-to-motogp-with-suzuki-for-2017-and-2018/203807|title=Rins moves to MotoGP with Suzuki for 2017 and 2018|date=20 Juni 2016|accessdate=20 Juni 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | 1–3 |- |align=center style="background:#ffcccc;"| 50 |style="background:#ffcccc;"| {{flagicon|FRA}} [[Sylvain Guintoli]]<ref>{{cite news|url=http://www.autosport.com/news/report.php/id/129307|first=Mitchell|last=Adam|title=Suzuki calls up Sylvain Guintoli to replace Rins from Le Mans|accessdate=4 Méi 2017|date=4 Méi 2017|work=[[Autosport]]|publisher=[[Motorsport Network]]}}</ref> | 5 |- |rowspan=2| {{flagicon|ESP}} [[Aspar Racing Team|Pull&Bear Aspar Team]] !rowspan=2| [[Ducati]] |[[Ducati Desmosedici|Ducati Desmosedici GP15]] |align=center| 17 | {{flagicon|CZE}} [[Karel Abraham]]<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/10/18/abraham-joins-bautista-at-aspar-for-2017/213250|title=Abraham joins Bautista at Aspar for 2017|date=18 Oktober 2016|accessdate=18 Oktober 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | 1–5 |- | {{nowrap|[[Ducati Desmosedici|Ducati Desmosedici GP16]]<ref name="Bautista">{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/08/17/aspar-team-and-alvaro-bautista-to-reunite-in-2017/207657.html|title=Aspar Team and Álvaro Bautista to reunite in 2017|accessdate=17 Agustus 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20191216175641/https://www.motogp.com/en/news/2016/08/17/aspar-team-and-alvaro-bautista-to-reunite-in-2017/207657 |date=2019-12-16 }}</ref>}} |align=center| 19 | {{flagicon|ESP}} [[Álvaro Bautista]]<ref name="Bautista"/> | 1–5 |- |rowspan=2| {{nowrap|{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|Aprilia Racing Team Gresini]]&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;}} !rowspan=2| [[Aprilia]] |rowspan=2| [[Aprilia RS-GP]] |align=center| 22 | {{flagicon|GBR}} [[Sam Lowes]]<ref name="2017 Entry List">{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/11/09/2017-motogp-provisional-entry-list/215493|title=2017 MotoGP provisional entry list|date=9 Nopémber 2016|accessdate=9 Nopémber 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20221005012402/https://www.motogp.com/en/news/2016/11/09/2017-motogp-provisional-entry-list/215493 |date=2022-10-05 }}</ref> | 1–5 |- |align=center| 41 | {{flagicon|SPA}} [[Aleix Espargaró]]<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/06/26/aleix-espargaro-moves-to-aprilia-for-2017-and-2018/204572|title=Aleix Espargaro moves to Aprilia for 2017 and 2018|date=26 Juni 2016|accessdate=26 Juni 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | 1–5 |- |rowspan=2| {{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Racing|Movistar Yamaha MotoGP]] !rowspan=2| [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |rowspan=2| [[Yamaha YZR-M1]] |align=center| 25 | {{flagicon|SPA}} [[Maverick Viñales]]<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/05/19/yamaha-confirm-maverick-vinales-for-2017-and-2018-season/201135|title=Yamaha confirm Maverick Viñales for 2017 and 2018 season|date=19 Méi 2016|accessdate=19 Méi 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | 1–5 |- |align=center| 46 | {{flagicon|ITA}} [[Valentino Rossi]]<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/03/19/rossi-yamaha-confirm-2-year-contract-extension/195869|title=Rossi & Yamaha confirm 2-year contract extension|date=19 March 2016|accessdate=19 Méi 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230406052003/https://www.motogp.com/en/news/2016/03/19/rossi-yamaha-confirm-2-year-contract-extension/195869 |date=6 April 2023 }}</ref> | 1–5 |- |rowspan=2| {{flagicon|JPN}} [[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] !rowspan=2| [[Honda]] |rowspan=2| [[Honda RC213V]] |align=center| 26 | {{flagicon|SPA}} [[Dani Pedrosa]]<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/05/16/hrc-renew-with-dani-pedrosa-until-end-of-2018/201021|title=HRC renew with Dani Pedrosa until end of 2018|date=16 Méi 2016|accessdate=16 Méi 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | 1–5 |- |align=center|93 | {{flagicon|SPA}} [[Marc Márquez]]<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/06/02/honda-racing-corporation-renew-with-marc-marquez-through-2018/202497|title=Honda Racing Corporation renew with Marc Marquez through 2018|date=2 Juni 2016|accessdate=2 Juni 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230405162108/https://www.motogp.com/en/news/2016/06/02/honda-racing-corporation-renew-with-marc-marquez-through-2018/202497 |date=2023-04-05 }}</ref> | 1–5 |- | {{flagicon|MON}} [[Team LCR|LCR Honda]] ! [[Honda]] | [[Honda RC213V]] |align=center|35 | {{flagicon|GBR}} [[Cal Crutchlow]]<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/videos/2016/06/23/crutchlow-to-stay-with-lcr-honda-for-2017/204007|title=Crutchlow to stay with LCR Honda for 2017|date=23 Juni 2016|accessdate=23 Juni 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230406154742/https://www.motogp.com/en/videos/2016/06/23/crutchlow-to-stay-with-lcr-honda-for-2017/204007 |date=2023-04-06 }}</ref> | 1–5 |- |rowspan=2| {{nowrap|{{flagicon|AUT}} [[KTM|Red Bull KTM Factory Racing]]}} !rowspan=2| [[KTM]] |rowspan=2| [[KTM RC16]] |align=center| 38 | {{flagicon|UK}} [[Bradley Smith (motorcyclist)|Bradley Smith]]<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/03/20/ktm-signs-bradley-smith-as-motogp-factory-rider/196087|title=KTM signs Bradley Smith as MotoGP factory rider|date=20 March 2016|accessdate=20 March 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230726120732/http://www.motogp.com/en/news/2016/03/20/ktm-signs-bradley-smith-as-motogp-factory-rider/196087 |date=26 July 2023 }}</ref> | 1–5 |- |align=center| 44 | {{flagicon|SPA}} [[Pol Espargaró]]<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/06/02/pol-espargaro-to-join-ktm-s-motogp-efforts/202451|title=Pol Espargaro to join KTM's MotoGP efforts|date=2 Juni 2016|accessdate=2 Juni 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}}</ref> | 1–5 |- |rowspan=2| {{flagicon|BEL}} [[Marc VDS Racing Team|EG 0,0 Marc VDS]] !rowspan=2| [[Honda]] |rowspan=2| [[Honda RC213V]] |align=center| 43 | {{flagicon|AUS}} [[Jack Miller (motorcycle racer)|Jack Miller]]<ref name="2017 Entry List"/> | 1–5 |- |align=center| 53 | {{flagicon|ESP}} [[Esteve Rabat]]<ref name="2017 Entry List"/> | 1–5 |} |valign="top"| {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" |- !colspan=2|Katerangan |- | Purah balap régulér |- style="background:#ccffcc;" | Purah balap ''wildcard'' |- style="background:#ffcccc;" | {{nowrap|Purah balap gaganti}} |} |} ===Parobahan tim=== * [[KTM]] baris mimiti milu ngagabung kalayan dirojong ku tim pabrik.<ref name="KTM">{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2014/09/17/ktm-s-beirer-confirms-2017-motogp-plan/165123.html|title=KTM's Beirer confirms 2017 MotoGP plan|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]|date=17 Séptémber 2014|accessdate=17 Séptémber 2014}}{{Dead link|date=April 2023 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> ===Parobahan purah balap=== * [[Jorge Lorenzo]] pindah ka [[Ducati Corse|Ducati]] ti [[Yamaha Motor Racing|Movistar Yamaha MotoGP]].<ref name="Lorenz">{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/04/21/why-lorenzo-switched-to-ducati/198920|title=Why Lorenzo switched to Ducati|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]|date=21 April 2016|accessdate=26 Méi 2017}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20170327151851/http://www.motogp.com/en/news/2016/04/21/why-lorenzo-switched-to-ducati/198920 |date=27 March 2017 }}</ref> * [[Maverick Viñales]] ngagabung jeung [[Yamaha Factory Racing|Yamaha]] sanggeus kaluar ti [[Suzuki MotoGP|Tim Suzuki Ecstar]] <ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/05/19/yamaha-confirm-maverick-vinales-for-2017-and-2018-season/201135|title=Yamaha confirm Maverick Vinales for 2017 and 2018 season|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]|date=19 Méi 2016|accessdate=26 Méi 2017}}</ref> * [[Andrea Iannone]] ngagabung jeung [[Suzuki MotoGP|Tim Suzuki Ecstar]], sanggeus kaluar ti [[Ducati Corse|Ducati]].<ref name="Ianonne"/> Manéhna baris babarengan jeung [[Álex Rins]] nu anyar pindah ka kelas [[Daptar Juara Dunya Motor 500cc/MotoGP|MotoGP]].<ref name="Ianonne">{{cite news|url=http://www.motopinas.com/motorcycle-news/andrea-iannone-rookie-alex-rins-join-team-suzuki-for-motogp-2017.html|title=Andrea Iannone rookie Alex Rins join team suzuki for motoGP 2017|work=motopinas.com|publisher=motopinas.com|accessdate=26 Méi 2017}}</ref> * [[Bradley Smith (motorcyclist)|Bradley Smith]] and [[Pol Espargaró]] left Tech 3 Yamaha to join the newly formed [[KTM]] factory téam for the 2017 séason.<ref name="Espargaro">{{cite news|url=http://www.crash.net/motogp/news/230947/1/pol-espargaro-joins-smith-at-ktm.html|title=Pol Espargaro joins Smith at KTM|work=crash.net|publisher=crash.net|date=2 Juni 2016|accessdate=26 Méi 2017}}</ref> * [[Sam Lowes]] pindah ngaronjat ka kelas [[Daptar Juara Dunya Motor 500cc/MotoGP|MotoGP]] kalayan ngagabung jeung [[Gresini Racing|Tim]] [[Gresini Racing|Aprilia Racing Gresini]].<ref name="Lowes">{{cite news|url=http://www.gresiniracing.com/en/iniziato-valencia-2017-dellaprilia-racing-team-gresini-pista-primi-test-sam-lowes-aleix-espargaro/|title=Iniziato Valencia 2017 dellaprilia racing team gresini pista primi test Sam Lowes Aleix Espargaro|work=gresiniracing.com|publisher=Gresini Racing|date=16 Nopémber 2016|accessdate=26 Méi 2017}}</ref> Manéhna baris bababarengan satim jeung [[Aleix Espargaró]] nu geus kaluar ti tim Suzuki.<ref name="Aleix">{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/06/26/aleix-espargaro-moves-to-aprilia-for-2017-and-2018/204572|title=Aleix Espargaro moves to Aprilia for 2017 and 2018|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]|date=26 Juni 2016|accessdate=26 Méi 2017}}</ref> * [[Jonas Folger]] jeung [[Johann Zarco]] juara dunya [[Moto2]] ngaronjat ka kelas [[Daptar Juara Dunya Motor 500cc/MotoGP|MotoGP]] kalayan duanana jadi puarah balap tim [[Tech 3|Monster Yamaha Tech 3]].<ref name="Jonas">{{cite news|url=http://www.crash.net/motogp/news/230044/1/jonas-folger-signs-for-tech-3-yamaha.html|title=Jonas folger signs for tech 3 Yamaha|work=crash.net|publisher=crash.net|date=05 Méi 2016|accessdate=26 Méi 2017}}</ref><ref name="Zarco">{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/07/13/zarco-set-to-move-to-motogp-with-tech3/205316|title=Zarco set to move to motoGP with tech3|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]|date=13 Juli 2016|accessdate=26 Méi 2017}}</ref> * [[Stefan Bradl]] jeung [[Eugene Laverty]] ninggalkeun [[Daptar Juara Dunya Motor 500cc/MotoGP|MotoGP]] kalayan milu balap di [[2017 Superbike World Championship|Kajuaran Dunya Superbike]].<ref>{{cite news|url=http://www.crash.net/motogp/news/232388/1/stefan-bradl-confirms-motogp-exit.html|title= Stefan Bradl confirms MotoGP exit|date=26 Juli 2016|accessdate=29 Juli 2016|work=Crash.net|publisher=Crash Media Group}}</ref><ref>{{cite news|url=http://www.crash.net/motogp/news/233017/1/eugene-laverty-why-im-leaving-motogp.html|title= Eugene Laverty: Why I'm leaving MotoGP|date=24 Agustus 2016|accessdate=24 Agustus 2016|work=Crash.net|publisher=Crash Media Group}}</ref> * [[Álvaro Bautista]] kaluar ti tim Aprilia Racing Gresini sarta asup ka deui ka Tim Aspar.<ref name="Alvaro"/> Bautista saméméhna ngagabung jeung Tim Aspar antara taun 2006 di kelas 125cc sarta kelas 250cc taun 2009.<ref name="Alvaro">{{cite news|url=http://www.autosport.com/news/report.php/id/125726|title= Current Aprilia rider Alvaro Bautista will return to the Aspar team to race a satellite Ducati in MotoGP in 2017|work=autosport.com|publisher=autosport.com|accessdate=26 Méi 2017}}</ref> * [[Karel Abraham]] balik deui ka MotoGP kalayan Tim Aspar saméméhna balap di [[Kajuaraan Dunya Superbike]] usum 2016.<ref name="Abraham">{{cite news|url=http://www.crash.net/motogp/news/236820/1/abraham-excited-by-ducati-return.html|title=Abraham excited by ducati return|work=crash.net|publisher = crash.net|date=11 Januari 2017|accessdate=26 Méi 2017}}</ref> * [[Yonny Hernández]] balik deui ka [[Moto2]] ku sabab euweuh nu ngontrak di [[Daptar Juara Dunya Motor 500cc/MotoGP|MotoGP]].<ref name="Yonny">{{cite news|url=https://www.motorsport.com/moto2/news/hernandez-to-make-moto2-return-after-losing-aspar-seat-840227/|title=Hernandez to make moto2 return after losing Aspar-seat|work=motorsport.com|publisher=motorsport.com|date=10 Oktober 2016|accessdate=26 Méi 2017}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20161115045018/http://www.motorsport.com/moto2/news/hernandez-to-make-moto2-return-after-losing-aspar-seat-840227/ |date=2016-11-15 }}</ref> ==Parobahan aturan== ===Aturan téhnik=== * Winglets (cécépét), alat bantu aérodinamika tambahan nu mimiti diwanohkeun taun 1999, baris dipahing taun 2017 ku sabab patali jeung kasalametan purah balap.<ref>{{cite news|url=http://www.speedcafe.com/2016/06/26/motogp-announces-winglet-ban/|title=MotoGP to ban winglets from 2017 onwards|date=26 Juni 2016|accessdate=12 Séptémber 2016|work=SpeedCafe.com|publisher=SpeedCafe.com}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230406082919/https://www.speedcafe.com/2016/06/26/motogp-announces-winglet-ban/ |date=2023-04-06 }}</ref> ===Aturan olah raga=== * Saurang purah balap ngan bisa dibantuan ku opat mékanik nalika ngaganti motor di ''pit-stop'' sarta kudu maké hélm kabéh nu geus disatujuan.<ref>{{cite news|title=Decision of the Grand Prix Commission in Brno|url=http://www.motogp.com/en/news/2016/08/21/decision-of-the-grand-prix-commission-in-brno/208201|date=21 Agustus 2016|accessdate=12 Séptémber 2016|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230406012637/https://www.motogp.com/en/news/2016/08/21/decision-of-the-grand-prix-commission-in-brno/208201 |date=2023-04-06 }}</ref> ==Hasil jeung kelasemén== ===Grand Prix=== {| class="wikitable" style="font-size: 85%" ! Rintakan ! Grand Prix ! Posisi ''Pole'' ! ''Lap'' panggancangna ! Purah balap nu meunang ! Konstruktor nu meunang ! Laporan |- ! 1 | {{flagicon|QAT}} [[Qatar motorcycle Grand Prix]] | {{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]]{{efn|Kabéh sési kualifikasi dibolaykeun ku lantaran hujan, susunan posisi ''grid'' ditangtukeun dumasar kombinasi catetan nalika latihan bébas.<ref>{{cite news|url=http://www.motogp.com/en/news/2017/03/25/qp-cancelled-vinales-on-pole-with-grid-formed-from-practice/221961|title=QP cancelled, Viñales on pole with grid formed from practice|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]|date=25 March 2017|accessdate=25 March 2017}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230406031328/https://www.motogp.com/en/news/2017/03/25/qp-cancelled-vinales-on-pole-with-grid-formed-from-practice/221961 |date=6 April 2023 }}</ref><ref>{{cite web|url=http://resources.motogp.com/files/results/2017/QAT/MotoGP/FP3/CombinedPracticeTimes.pdf|format=[[Portable Document Format|PDF]]|title=Grand Prix of Qatar: MotoGP Free Practice Nr. 3 - Combined Free Practice Times|work=MotoGP.com|publisher=[[Dorna Sports]]|date=25 March 2017|accessdate=25 March 2017}}</ref>}} | {{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] | {{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] | {{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | [[Grand Prix balap motor Qatar 2017|Laporan]] |- ! 2 | {{flagicon|ARG}} [[Argentine motorcycle Grand Prix]] | {{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | {{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] | {{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] | {{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | [[Grand Prix balap motor Argéntina 2017|Laporan]] |- ! 3 | {{flagicon|USA}} [[Motorcycle Grand Prix of the Americas]] | {{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | {{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | {{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | {{flagicon|JPN}} [[Honda]] | [[Grand Prix balap motor Amérika 2017|Laporan]] |- ! 4 | {{flagicon|ESP}} [[Spanish motorcycle Grand Prix]] | {{flagicon|ESP}} [[Dani Pedrosa]] | {{flagicon|ESP}} [[Dani Pedrosa]] | {{flagicon|ESP}} [[Dani Pedrosa]] | {{flagicon|JPN}} [[Honda]] | [[Grand Prix balap motor Spanyol 2017|Laporan]] |- ! 5 | {{flagicon|FRA}} [[French motorcycle Grand Prix]] | {{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] | {{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] | {{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] | {{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | [[Grand Prix balap motor Perancis 2017|Laporan]] |- ! 6 | {{flagicon|ITA}} [[Italian motorcycle Grand Prix]] | | | | | [[2017 Italian motorcycle Grand Prix|Report]] |- ! 7 | {{flagicon|CAT}} [[Catalan motorcycle Grand Prix]] | | | | | [[2017 Catalan motorcycle Grand Prix|Report]] |- ! 8 | {{flagicon|NED}} [[Dutch TT]] | | | | | [[2017 Dutch TT|Report]] |- ! 9 | {{flagicon|DEU}} [[German motorcycle Grand Prix]] | | | | | [[2017 German motorcycle Grand Prix|Report]] |- ! 10 | {{flagicon|CZE}} [[Czech Republic motorcycle Grand Prix]] | | | | | [[2017 Czech Republic motorcycle Grand Prix|Report]] |- ! 11 | {{flagicon|AUT}} [[Austrian motorcycle Grand Prix]] | | | | | [[2017 Austrian motorcycle Grand Prix|Report]] |- ! 12 | {{flagicon|GBR}} [[British motorcycle Grand Prix]] | | | | | [[2017 British motorcycle Grand Prix|Report]] |- ! 13 | {{flagicon|SMR}} [[San Marino and Rimini's Coast motorcycle Grand Prix]] | | | | | [[2017 San Marino and Rimini's Coast motorcycle Grand Prix|Report]] |- ! 14 | {{flagicon|Aragon}} [[Aragon motorcycle Grand Prix]] | | | | | [[2017 Aragon motorcycle Grand Prix|Report]] |- ! 15 | {{flagicon|JPN}} [[Japanese motorcycle Grand Prix]] | | | | | [[2017 Japanese motorcycle Grand Prix|Report]] |- ! 16 | {{flagicon|AUS}} [[Australian Motorcycle Grand Prix]] | | | | | [[2017 Australian motorcycle Grand Prix|Report]] |- ! 17 | {{flagicon|MYS}} [[Malaysian motorcycle Grand Prix]] | | | | | [[2017 Malaysian motorcycle Grand Prix|Report]] |- ! 18 | {{flagicon|Valencia}} [[Valencian Community motorcycle Grand Prix]] | | | | | [[2017 Valencian Community motorcycle Grand Prix|Report]] |} ===Kelasemén purah balap=== ;Sistim peunteun Peunteun dileler ngan nepi ka nu anggeus balapan ka lima belas.<ref name = peunteun/> Saurang purah balap kudu nganggeuskeun balapan pikeun meunang peunteun.<ref name = peunteun>{{cite|url=http://www.motogp.com/en/Inside+MotoGP/Points|title=MotoGP Qatar 2017|accessdate=31 Juni 2017|publisher=motogp.com}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20170709093528/http://www.motogp.com/en/Inside+MotoGP/Points |date=2017-07-09 }}</ref> {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" |- ! Posisi |style="background:#ffffbf;"| &nbsp;'''ka 1'''&nbsp; |style="background:#dfdfdf;"| &nbsp;'''ka 2'''&nbsp; |style="background:#ffdf9f;"| &nbsp;'''ka 3'''&nbsp; |style="background:#dfffdf;"| &nbsp;'''ka 4'''&nbsp; |style="background:#dfffdf;"| &nbsp;'''ka 5'''&nbsp; |style="background:#dfffdf;"| &nbsp;'''ka 6'''&nbsp; |style="background:#dfffdf;"| &nbsp;'''ka 7'''&nbsp; |style="background:#dfffdf;"| &nbsp;'''ka 8'''&nbsp; |style="background:#dfffdf;"| &nbsp;'''ka 9'''&nbsp; |style="background:#dfffdf;"| &nbsp;'''ka 10'''&nbsp; |style="background:#dfffdf;"| &nbsp;'''ka 11'''&nbsp; |style="background:#dfffdf;"| &nbsp;'''ka 12'''&nbsp; |style="background:#dfffdf;"| &nbsp;'''ka 13'''&nbsp; |style="background:#dfffdf;"| &nbsp;'''ka 14'''&nbsp; |style="background:#dfffdf;"| &nbsp;'''ka 15'''&nbsp; |- ! Peunteun | 25 | 20 | 16 | 13 | 11 | 10 | 9 | 8 | 7 | 6 | 5 | 4 | 3 | 2 | 1 |} {| | {| class="wikitable" style="font-size: 85%; text-align:center" |- valign="top" !valign="middle"| Posisi !valign="middle"| Purah Balap !valign="middle"| Motor ! [[Grand Prix balap motor Qatar 2017|QAT]]<br />{{flagicon|QAT}} ! [[Grand Prix balap motor Argéntina 2017|ARG]]<br />{{flagicon|ARG}} ! [[Grand Prix balap motor Amérika 2017|AME]]<br />{{flagicon|USA}} ! [[Grand Prix balap motor Spanyol 2017|ESP]]<br />{{flagicon|ESP}} ! [[Grand Prix balap motor Perancis 2017|FRA]]<br />{{flagicon|FRA}} ! [[2017 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]<br />{{flagicon|ITA}} ! [[2017 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]<br />{{flagicon|CAT}} ! [[2017 Dutch TT|NED]]<br />{{flagicon|NED}} ! [[2017 German motorcycle Grand Prix|GER]]<br />{{flagicon|DEU}} ! [[2017 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]<br />{{flagicon|CZE}} ! [[2017 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]<br />{{flagicon|AUT}} ! [[2017 British motorcycle Grand Prix|GBR]]<br />{{flagicon|GBR}} ! [[2017 San Marino and Rimini's Coast motorcycle Grand Prix|RSM]]<br />{{flagicon|SMR}} ! [[2017 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]<br />{{flagicon|Aragon}} ! [[2017 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]<br />{{flagicon|JPN}} ! [[2017 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]<br />{{flagicon|AUS}} ! [[2017 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]<br />{{flagicon|MYS}} ! [[2017 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]<br />{{flagicon|Valencia}} !valign="middle"| Peunteun |- ! 1 |align="left"| {{nowrap|{{flagicon|SPA}} [[Maverick Viñales]]}} | [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |style="background:#ffffbf;"| '''1''' |style="background:#ffffbf;"| ''1'' |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 6 |style="background:#ffffbf;"| '''''1''''' | | | | | | | | | | | | | ! 85 |- ! 2 |align="left"| {{flagicon|SPA}} [[Dani Pedrosa]] | [[Honda]] |style="background:#dfffdf;"| 5 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#ffdf9f;"| 3 |style="background:#ffffbf;"| '''''1''''' |style="background:#ffdf9f;"| 3 | | | | | | | | | | | | | ! 68 |- ! 3 |align="left"| {{flagicon|ITA}} [[Valentino Rossi]] | [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |style="background:#ffdf9f;"| 3 |style="background:#dfdfdf;"| 2 |style="background:#dfdfdf;"| 2 |style="background:#dfffdf;"| 10 |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | ! 62 |- ! 4 |align="left"| {{flagicon|SPA}} [[Marc Márquez]] | [[Honda]] |style="background:#dfffdf;"| 4 |style="background:#efcfff;"| '''Ret''' |style="background:#ffffbf;"| '''''1''''' |style="background:#dfdfdf;"| 2 |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | ! 58 |- ! 5 |style="background:#8fcfdf;" align="left"| {{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] | [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |style="background:#efcfff;"| ''Ret'' |style="background:#dfffdf;"| 5 |style="background:#dfffdf;"| 5 |style="background:#dfffdf;"| 4 |style="background:#dfdfdf;"| 2 | | | | | | | | | | | | | ! 55 |- ! 6 |align="left"| {{nowrap|{{flagicon|ITA}} [[Andrea Dovizioso]]}} | [[Ducati]] |style="background:#dfdfdf;"| 2 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 6 |style="background:#dfffdf;"| 5 |style="background:#dfffdf;"| 4 | | | | | | | | | | | | | ! 54 |- ! 7 |align="left"| {{flagicon|GBR}} [[Cal Crutchlow]] | [[Honda]] |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#ffdf9f;"| 3 |style="background:#dfffdf;"| 4 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 5 | | | | | | | | | | | | | ! 40 |- ! 8 |align="left"| {{flagicon|SPA}} [[Jorge Lorenzo]] | [[Ducati]] |style="background:#dfffdf;"| 11 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 9 |style="background:#ffdf9f;"| 3 |style="background:#dfffdf;"| 6 | | | | | | | | | | | | | ! 38 |- ! 9 |style="background:#8fcfdf;" align="left"| {{flagicon|GER}} [[Jonas Folger]] | [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |style="background:#dfffdf;"| 10 |style="background:#dfffdf;"| 6 |style="background:#dfffdf;"| 11 |style="background:#dfffdf;"| 8 |style="background:#dfffdf;"| 7 | | | | | | | | | | | | | ! 38 |- ! 10 |align="left"| {{flagicon|AUS}} [[Jack Miller (motorcycle racer)|Jack Miller]] | [[Honda]] |style="background:#dfffdf;"| 8 |style="background:#dfffdf;"| 9 |style="background:#dfffdf;"| 10 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 8 | | | | | | | | | | | | | ! 29 |- ! 11 |align="left"| {{flagicon|ITA}} [[Danilo Petrucci]] | [[Ducati]] |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 7 |style="background:#dfffdf;"| 8 |style="background:#dfffdf;"| 7 |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | ! 26 |- ! 12 |align="left"| {{flagicon|UK}} [[Scott Redding]] | [[Ducati]] |style="background:#dfffdf;"| 7 |style="background:#dfffdf;"| 8 |style="background:#dfffdf;"| 12 |style="background:#dfffdf;"| 11 |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | ! 26 |- ! 13 |align="left"| {{flagicon|FRA}} [[Loris Baz]] | [[Ducati]] |style="background:#dfffdf;"| 12 |style="background:#dfffdf;"| 11 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 13 |style="background:#dfffdf;"| 9 | | | | | | | | | | | | | ! 19 |- ! 14 |align="left"| {{flagicon|SPA}} [[Aleix Espargaró]] | [[Aprilia]] |style="background:#dfffdf;"| 6 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#cfcfff;"| 17 |style="background:#dfffdf;"| 9 |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | ! 17 |- ! 15 |align="left"| {{flagicon|ITA}} [[Andrea Iannone]] | [[Suzuki]] |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#cfcfff;"| 16 |style="background:#dfffdf;"| 7 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 10 | | | | | | | | | | | | | ! 15 |- ! 16 |align="left"| {{flagicon|ESP}} [[Álvaro Bautista]] | [[Ducati]] |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 4 |style="background:#dfffdf;"| 15 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | ! 14 |- ! 17 |align="left"| {{flagicon|ESP}} [[Esteve Rabat]] | [[Honda]] |style="background:#dfffdf;"| 15 |style="background:#dfffdf;"| 12 |style="background:#dfffdf;"| 13 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 11 | | | | | | | | | | | | | ! 13 |- ! 18 |align="left"| {{flagicon|SPA}} [[Héctor Barberá]] | [[Ducati]] |style="background:#dfffdf;"| 13 |style="background:#dfffdf;"| 13 |style="background:#dfffdf;"| 14 |style="background:#dfffdf;"| 12 |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | ! 12 |- ! 19 |align="left"| {{flagicon|CZE}} [[Karel Abraham]] | [[Ducati]] |style="background:#dfffdf;"| 14 |style="background:#dfffdf;"| 10 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 15 |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | ! 9 |- ! 20 |style="background:#8fcfdf;" align="left"| {{flagicon|ESP}} [[Álex Rins]] | [[Suzuki]] |style="background:#dfffdf;"| 9 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#ffffff;"| DNS | | | | | | | | | | | | | | | ! 7 |- ! 21 |align="left"| {{flagicon|SPA}} [[Pol Espargaró]] | [[KTM]] |style="background:#cfcfff;"| 16 |style="background:#dfffdf;"| 14 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 12 | | | | | | | | | | | | | ! 6 |- ! 22 |align="left"| {{flagicon|UK}} [[Bradley Smith (motorcyclist)|Bradley Smith]] | [[KTM]] |style="background:#cfcfff;"| 17 |style="background:#dfffdf;"| 15 |style="background:#cfcfff;"| 16 |style="background:#dfffdf;"| 14 |style="background:#dfffdf;"| 13 | | | | | | | | | | | | | ! 6 |- ! 23 |style="background:#8fcfdf;" align="left"| {{flagicon|GBR}} [[Sam Lowes]] | [[Aprilia]] |style="background:#cfcfff;"| 18 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#cfcfff;"| 16 |style="background:#dfffdf;"| 14 | | | | | | | | | | | | | ! 2 |- ! 24 |align="left"| {{flagicon|FRA}} [[Sylvain Guintoli]] | [[Suzuki]] | | | | |style="background:#dfffdf;"| 15 | | | | | | | | | | | | | ! 1 |- ! |align="left"| {{flagicon|JPN}} [[Takuya Tsuda]] | [[Suzuki]] | | | |style="background:#cfcfff;"| 17 | | | | | | | | | | | | | | ! 0 |- valign="top" !valign="middle"| Posisi !valign="middle"| Purah balap !valign="middle"| Motor ! [[Grand Prix balap motor Qatar 2017|QAT]]<br />{{flagicon|QAT}} ! [[Grand Prix balap motor Argéntina 2017|ARG]]<br />{{flagicon|ARG}} ! [[Grand Prix balap motor Amérika 2017|AME]]<br />{{flagicon|USA}} ! [[Grand Prix balap motor Spanyol 2017|ESP]]<br />{{flagicon|ESP}} ! [[Grand Prix balap motor Perancis 2017|FRA]]<br />{{flagicon|FRA}} ! [[2017 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]<br />{{flagicon|ITA}} ! [[2017 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]<br />{{flagicon|CAT}} ! [[2017 Dutch TT|NED]]<br />{{flagicon|NED}} ! [[2017 German motorcycle Grand Prix|GER]]<br />{{flagicon|DEU}} ! [[2017 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]<br />{{flagicon|CZE}} ! [[2017 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]<br />{{flagicon|AUT}} ! [[2017 British motorcycle Grand Prix|GBR]]<br />{{flagicon|GBR}} ! [[2017 San Marino and Rimini's Coast motorcycle Grand Prix|RSM]]<br />{{flagicon|SMR}} ! [[2017 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]<br />{{flagicon|Aragon}} ! [[2017 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]<br />{{flagicon|JPN}} ! [[2017 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]<br />{{flagicon|AUS}} ! [[2017 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]<br />{{flagicon|MYS}} ! [[2017 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]<br />{{flagicon|Valencia}} !valign="middle"| Peunteun |} |valign="top"| {{Motorsport driver results legend}} '''Kandel'''<span style="font-size: 85%">&nbsp;– Posisi Pole</span> <span style="font-size: 85%">''Déngdék'' &nbsp;– Lap panggancangna<br>Bulao caang&nbsp;– ''Rookie''</span> |} ===Kelasemén konstruktor=== {| class="wikitable" style="font-size: 85%; text-align:center" |- valign="top" !valign="middle"| Posisi !valign="middle"| Konstruktor ! [[Grand Prix balap motor Qatar 2017|QAT]]<br />{{flagicon|QAT}} ! [[Grand Prix balap motor Argéntina 2017|ARG]]<br />{{flagicon|ARG}} ! [[Grand Prix balap motor Amérika 2017|AME]]<br />{{flagicon|USA}} ! [[Grand Prix balap motor Spanyol 2017|ESP]]<br />{{flagicon|ESP}} ! [[Grand Prix balap motor Perancis 2017|FRA]]<br />{{flagicon|FRA}} ! [[2017 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]<br />{{flagicon|ITA}} ! [[2017 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]<br />{{flagicon|CAT}} ! [[2017 Dutch TT|NED]]<br />{{flagicon|NED}} ! [[2017 German motorcycle Grand Prix|GER]]<br />{{flagicon|DEU}} ! [[2017 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]<br />{{flagicon|CZE}} ! [[2017 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]<br />{{flagicon|AUT}} ! [[2017 British motorcycle Grand Prix|GBR]]<br />{{flagicon|GBR}} ! [[2017 San Marino and Rimini's Coast motorcycle Grand Prix|RSM]]<br />{{flagicon|SMR}} ! [[2017 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]<br />{{flagicon|Aragon}} ! [[2017 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]<br />{{flagicon|JPN}} ! [[2017 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]<br />{{flagicon|AUS}} ! [[2017 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]<br />{{flagicon|MYS}} ! [[2017 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]<br />{{flagicon|Valencia}} !valign="middle"| Peunteun |- ! 1 |align="left"| {{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |style="background:#ffffbf;"| 1 |style="background:#ffffbf;"| 1 |style="background:#dfdfdf;"| 2 |style="background:#dfffdf;"| 4 |style="background:#ffffbf;"| 1 | | | | | | | | | | | | | ! 108 |- ! 2 |align="left"| {{flagicon|JPN}} [[Honda]] |style="background:#dfffdf;"| 4 |style="background:#ffdf9f;"| 3 |style="background:#ffffbf;"| 1 |style="background:#ffffbf;"| 1 |style="background:#ffdf9f;"| 3 | | | | | | | | | | | | | ! 95 |- ! 3 |align="left"| {{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |style="background:#dfdfdf;"| 2 |style="background:#dfffdf;"| 4 |style="background:#dfffdf;"| 6 |style="background:#ffdf9f;"| 3 |style="background:#dfffdf;"| 4 | | | | | | | | | | | | | ! 72 |- ! 4 |align="left"| {{flagicon|JPN}} [[Suzuki]] |style="background:#dfffdf;"| 9 |style="background:#cfcfff;"| 16 |style="background:#dfffdf;"| 7 |style="background:#cfcfff;"| 17 |style="background:#dfffdf;"| 10 | | | | | | | | | | | | | ! 22 |- ! 5 |align="left"| {{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |style="background:#dfffdf;"| 6 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#cfcfff;"| 17 |style="background:#dfffdf;"| 9 |style="background:#dfffdf;"| 14 | | | | | | | | | | | | | ! 19 |- ! 6 |align="left"| {{flagicon|AUT}} [[KTM]] |style="background:#cfcfff;"| 16 |style="background:#dfffdf;"| 14 |style="background:#cfcfff;"| 16 |style="background:#dfffdf;"| 14 |style="background:#dfffdf;"| 12 | | | | | | | | | | | | | ! 8 |- valign="top" !valign="middle"| Pos !valign="middle"| Konstruktor ! [[Grand Prix balap motor Qatar 2017|QAT]]<br />{{flagicon|QAT}} ! [[Grand Prix balap motor Argéntina 2017|ARG]]<br />{{flagicon|ARG}} ! [[Grand Prix balap motor Amérika 2017|AME]]<br />{{flagicon|USA}} ! [[Grand Prix balap motor Spanyol 2017|ESP]]<br />{{flagicon|ESP}} ! [[Grand Prix balap motor Perancis 2017|FRA]]<br />{{flagicon|FRA}} ! [[2017 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]<br />{{flagicon|ITA}} ! [[2017 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]<br />{{flagicon|CAT}} ! [[2017 Dutch TT|NED]]<br />{{flagicon|NED}} ! [[2017 German motorcycle Grand Prix|GER]]<br />{{flagicon|DEU}} ! [[2017 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]<br />{{flagicon|CZE}} ! [[2017 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]<br />{{flagicon|AUT}} ! [[2017 British motorcycle Grand Prix|GBR]]<br />{{flagicon|GBR}} ! [[2017 San Marino and Rimini's Coast motorcycle Grand Prix|RSM]]<br />{{flagicon|SMR}} ! [[2017 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]<br />{{flagicon|Aragon}} ! [[2017 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]<br />{{flagicon|JPN}} ! [[2017 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]<br />{{flagicon|AUS}} ! [[2017 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]<br />{{flagicon|MYS}} ! [[2017 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]<br />{{flagicon|Valencia}} !valign="middle"| Peunteun |} ===Kelasemén tim=== {| | {| class="wikitable" style="font-size: 85%; text-align:center" |- valign="top" !valign="middle"| Posisi !valign="middle"| Tim !valign="middle"| Nomer<br>Motor ! [[Grand Prix balap motor Qatar 2017|QAT]]<br />{{flagicon|QAT}} ! [[Grand Prix balap motor Argéntina 2017|ARG]]<br />{{flagicon|ARG}} ! [[Grand Prix balap motor Amérika 2017|AME]]<br />{{flagicon|USA}} ! [[Grand Prix balap motor Spanyol 2017|ESP]]<br />{{flagicon|ESP}} ! [[Grand Prix balap motor Perancis 2017|FRA]]<br />{{flagicon|FRA}} ! [[2017 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]<br />{{flagicon|ITA}} ! [[2017 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]<br />{{flagicon|CAT}} ! [[2017 Dutch TT|NED]]<br />{{flagicon|NED}} ! [[2017 German motorcycle Grand Prix|GER]]<br />{{flagicon|DEU}} ! [[2017 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]<br />{{flagicon|CZE}} ! [[2017 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]<br />{{flagicon|AUT}} ! [[2017 British motorcycle Grand Prix|GBR]]<br />{{flagicon|GBR}} ! [[2017 San Marino and Rimini's Coast motorcycle Grand Prix|RSM]]<br />{{flagicon|SMR}} ! [[2017 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]<br />{{flagicon|Aragon}} ! [[2017 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]<br />{{flagicon|JPN}} ! [[2017 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]<br />{{flagicon|AUS}} ! [[2017 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]<br />{{flagicon|MYS}} ! [[2017 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]<br />{{flagicon|Valencia}} !valign="middle"| Peunteun |- !rowspan=2| 1 |align="left" rowspan=2| {{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Racing|Movistar Yamaha MotoGP]] | 25 |style="background:#ffffbf;"| '''1''' |style="background:#ffffbf;"| ''1'' |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 6 |style="background:#ffffbf;"| '''''1''''' | | | | | | | | | | | | | !rowspan=2|147 |- | 46 |style="background:#ffdf9f;"| 3 |style="background:#dfdfdf;"| 2 |style="background:#dfdfdf;"| 2 |style="background:#dfffdf;"| 10 |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | |- !rowspan=2| 2 |align="left" rowspan=2| {{flagicon|JPN}} [[Repsol Honda]] | 26 |style="background:#dfffdf;"| 5 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#ffdf9f;"| 3 |style="background:#ffffbf;"| '''''1''''' |style="background:#ffdf9f;"| 3 | | | | | | | | | | | | | !rowspan=2|126 |- | 93 |style="background:#dfffdf;"| 4 |style="background:#efcfff;"| '''Ret''' |style="background:#ffffbf;"| '''''1''''' |style="background:#dfdfdf;"| 2 |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | |- !rowspan=2| 3 |align="left" rowspan=2| {{flagicon|FRA}} [[Tech 3|Monster Yamaha Tech 3]] | 5 |style="background:#efcfff;"| ''Ret'' |style="background:#dfffdf;"| 5 |style="background:#dfffdf;"| 5 |style="background:#dfffdf;"| 4 |style="background:#dfdfdf;"| 2 | | | | | | | | | | | | | !rowspan=2|93 |- | 94 |style="background:#dfffdf;"| 10 |style="background:#dfffdf;"| 6 |style="background:#dfffdf;"| 11 |style="background:#dfffdf;"| 8 |style="background:#dfffdf;"|7 | | | | | | | | | | | | | |- !rowspan=2| 4 |align="left" rowspan=2| {{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Team]] | 04 |style="background:#dfdfdf;"| 2 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 6 |style="background:#dfffdf;"| 5 |style="background:#dfffdf;"|4 | | | | | | | | | | | | | !rowspan=2|92 |- | 99 |style="background:#dfffdf;"| 11 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 9 |style="background:#ffdf9f;"| 3 |style="background:#dfffdf;"|6 | | | | | | | | | | | | | |- !rowspan=2| 5 |align="left" rowspan=2| {{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Octo Pramac Racing]] | 9 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 7 |style="background:#dfffdf;"| 8 |style="background:#dfffdf;"| 7 |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | !rowspan=2| 52 |- | 45 |style="background:#dfffdf;"| 7 |style="background:#dfffdf;"| 8 |style="background:#dfffdf;"| 12 |style="background:#dfffdf;"| 11 |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | |- !rowspan=2| 6 |align="left" rowspan=2| {{flagicon|BEL}} [[Marc VDS Racing Team|EG 0,0 Marc VDS]] | 43 |style="background:#dfffdf;"| 8 |style="background:#dfffdf;"| 9 |style="background:#dfffdf;"| 10 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 8 | | | | | | | | | | | | | !rowspan=2| 42 |- | 53 |style="background:#dfffdf;"| 15 |style="background:#dfffdf;"| 12 |style="background:#dfffdf;"| 13 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 11 | | | | | | | | | | | | | |- ! 7 |align="left"| {{flagicon|MON}} [[Team LCR|LCR Honda]] | 35 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#ffdf9f;"| 3 |style="background:#dfffdf;"| 4 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 5 | | | | | | | | | | | | | ! 40 |- !rowspan=2| 8 |align="left" rowspan=2| {{flagicon|ESP}} [[Avintia Racing|Reale Avintia Racing]] | 8 |style="background:#dfffdf;"| 13 |style="background:#dfffdf;"| 13 |style="background:#dfffdf;"| 14 |style="background:#dfffdf;"| 12 |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | !rowspan=2|31 |- | 76 |style="background:#dfffdf;"| 12 |style="background:#dfffdf;"| 11 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 13 |style="background:#dfffdf;"| 9 | | | | | | | | | | | | | |- !rowspan=2| 9 |align="left" rowspan=2| {{flagicon|ESP}} [[Aspar Racing Team|Pull&Bear Aspar Team]] | 17 |style="background:#dfffdf;"| 14 |style="background:#dfffdf;"| 10 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 15 |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | !rowspan=2|23 |- | 19 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 4 |style="background:#dfffdf;"| 15 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | |- !rowspan=4| 10 |align="left" rowspan=4| {{flagicon|JPN}} [[Suzuki MotoGP|Team Suzuki Ecstar]] | 12 | | | |style="background:#cfcfff;"| 17 | | | | | | | | | | | | | | !rowspan=4| 23 |- | 29 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#cfcfff;"| 16 |style="background:#dfffdf;"| 7 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 10 | | | | | | | | | | | | | |- | 42 |style="background:#dfffdf;"| 9 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#ffffff;"| DNS | | | | | | | | | | | | | | | |- | 50 | | | | |style="background:#dfffdf;"| 15 | | | | | | | | | | | | | |- !rowspan=2| 11 |align="left" rowspan=2| {{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|Aprilia Racing Team Gresini]] | 22 |style="background:#cfcfff;"| 18 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#cfcfff;"| 16 |style="background:#dfffdf;"| 14 | | | | | | | | | | | | | !rowspan=2| 19 |- | 41 |style="background:#dfffdf;"| 6 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#cfcfff;"| 17 |style="background:#dfffdf;"| 9 |style="background:#efcfff;"| Ret | | | | | | | | | | | | | |- !rowspan=2| 12 |align="left" rowspan=2| {{flagicon|AUT}} [[KTM|Red Bull KTM Factory Racing]] | 38 |style="background:#cfcfff;"| 17 |style="background:#dfffdf;"| 15 |style="background:#cfcfff;"| 16 |style="background:#dfffdf;"| 14 |style="background:#dfffdf;"| 13 | | | | | | | | | | | | | !rowspan=2| 12 |- | 44 |style="background:#cfcfff;"| 16 |style="background:#dfffdf;"| 14 |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#efcfff;"| Ret |style="background:#dfffdf;"| 12 | | | | | | | | | | | | | |- |- valign="top" !valign="middle"| Posisi !valign="middle"| Tim !valign="middle"| Nomer<br>Motor ! [[Grand Prix balap motor Qatar 2017|QAT]]<br />{{flagicon|QAT}} ! [[Grand Prix balap motor Argéntina 2017|ARG]]<br />{{flagicon|ARG}} ! [[Grand Prix balap motor Amérika 2017|AME]]<br />{{flagicon|USA}} ! [[Grand Prix balap motor Spanyol 2017|ESP]]<br />{{flagicon|ESP}} ! [[Grand Prix balap motor Perancis 2017|FRA]]<br />{{flagicon|FRA}} ! [[2017 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]<br />{{flagicon|ITA}} ! [[2017 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]<br />{{flagicon|CAT}} ! [[2017 Dutch TT|NED]]<br />{{flagicon|NED}} ! [[2017 German motorcycle Grand Prix|GER]]<br />{{flagicon|DEU}} ! [[2017 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]<br />{{flagicon|CZE}} ! [[2017 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]<br />{{flagicon|AUT}} ! [[2017 British motorcycle Grand Prix|GBR]]<br />{{flagicon|GBR}} ! [[2017 San Marino and Rimini's Coast motorcycle Grand Prix|RSM]]<br />{{flagicon|SMR}} ! [[2017 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]]<br />{{flagicon|Aragon}} ! [[2017 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]<br />{{flagicon|JPN}} ! [[2017 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]<br />{{flagicon|AUS}} ! [[2017 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]<br />{{flagicon|MYS}} ! [[2017 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]<br />{{flagicon|Valencia}} !valign="middle"| Peunteun |} |valign="top"| {{Motorsport driver results legend}} <span style="font-size: 85%">'''Kandel'''&nbsp;– Posisi Pole<br /> ''Déngdék''&nbsp;– Lap panggancangna</span> |} ==Catetan== {{notelist}} ==Dicutat tina== {{Reflist|30em}} ==Tumbu kaluar== * [http://www.motogp.com/ Ramatloka resmi MotoGP] {{Grand Prix motorcycle racing}} {{World championships in 2017}} [[Kategori:Balap Motor Grand Prix 2017| ]] [[Kategori:Balap Motor 2017|MotoGP]] [[Kategori:Usum Balap Motor Grand Prix]] [[Kategori:Balap Motor Nu Keur Lumangsung|Motogp 2017]] 6p75diast412881eylh3nqjyl45hv4z Didi Kempot 0 99456 712281 681032 2026-08-27T04:57:55Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712281 wikitext text/x-wiki {{keur dikeureuyeuh}} {{Infobox musical artist | honorific_prefix = | name = Didi Kempot | honorific_suffix = | image = Didi Kempot (cropped) (2).jpg | alt = Didi Kempot | caption = Konser Didi Kempot di Purbalingga, 2019 | background = solo_singer | native_name = | native_name_lang = | birth_name = Didik Prasetyo | alias = {{hlist|Lord Didi|Godfather of Broken Heart|Pakdhe Didi}} | birth_date = {{birth date|1966|12|31}} | birth_place = [[Kota Surakarta]], Jawa Tengah, Indonesia | origin = [[Kota Surakarta]], Jawa Tengah, Indonesia | death_date = {{death date and age|2020|5|5|1966|12|31}} | death_place = [[Kota Surakarta]], Jawa Tengah, Indonesia | genre = {{hlist|[[Campursari]]|[[congdut]]|[[pop Jawa]]|[[koplo]]}} | occupation = {{hlist|[[Musisi]]|[[penyanyi]]-[[pencipta lagu]]|[[produser]]}} | instrument = Vokal, gitar, ukulele, kendang | years_active = 1984–2020 | label = {{hlist|[[Musica Studio's|Musica]]|[[GP Records|GP]]|Purnama|Maheswara|Sumbu|Bragiri|Dasa Studio|RPM|GNP|Triple S|Krama|Teta|IMC|Sandi|SK-PRO|Cagar Seni|Atlanta}} | associated_acts = {{hlist|[[Manthous]]|}} | website = | module = | module2 = | module3 = }} '''Didik Prasetyo''' ({{lahirmati|[[Surakarta]], [[Jawa Tengah]]|31|12|1966|[[Solo]], [[Jawa Tengah]]|5|5|2020}}) atawa nu dipiwanoh Didi Kempot nyaéta penyanyi sarta pencipta lagu campursari jeung congdut ti Surakarta.<ref>{{cite web|url=https://www.kapanlagi.com/showbiz/selebriti/geram-agama-didi-kempot-dipertanyakan-sahabat-beri-jawaban-sambil-posting-foto-ktp-almarhum-872893.html|website=KapanLagi.com|title=Geram Agama Didi Kempot Dipertanyakan, Sahabat Beri Jawaban Sambil Posting Foto KTP Almarhum|language=id|access-date=6 Mei 2020}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://cultura.id/didi-kempot-lebih-dari-sekadar-campursari-dan-cidro|title=Didi Kempot: Lebih Dari Sekadar Campursari dan Cidro|last=Nayaka|first=Aluna|website=Cultura Magazine|language=en-US|accessdate=2020-05-05}}</ref> Didi Kempot téh anak ti Ranto Edi Gudel atawa nu dipiwanoh ku ngaran Mbah Ranto, sarta adi kandung ti pelawak Srimulat Mamiek Pondang atawa nu dipiwanoh Mamiek Prakoso. Lolobana lagu nu diciptakeun ku Didi Kempot miboga makna nyeri haté, ku kituna manéhna miboga landihan ''Godfather of Broken Heart.''<ref>{{Cite web|url=https://www.solopos.com/sukses-bikin-ambyar-begini-perjalanan-karier-lord-didi-kempot-1016545|title=Sukses Bikin Ambyar, Begini Perjalanan Karier Lord Didi Kempot|website=Solopos.com|language=id-ID|accessdate=2020-05-27}}</ref> == Kasang tukang == === Kahirupan awal === Didi Kempot téh asalna ti kulawarga seniman, Bapakna [[Ranto Edi Gudel]] nyaéta tokoh lawak nu kasohor, khususna dina widang [[sandiwara]] Jawa atawa ketoprak, sadengkeun indungna [[Umiyati Siti Nurjanah]] mangrupa [[sindén]] di [[Ngawi]], kitu deui lanceukna Mamiek Pondang atawa nu dipiwanoh [[Mamiek Prakoso]] mangrupa tokoh lawak nu kasohor ngaliwatan grup lawak [[Srimulat]].<ref>{{Cite web|url=https://tirto.id/sejarah-keluarga-didi-kempot-dari-seniman-hingga-pelawak-fkB3|title=Sejarah Keluarga Didi Kempot: Dari Seniman Hingga Pelawak|website=tirto.id|language=id|accessdate=2020-05-27}}</ref> === Kahirupan pribadi === Didi kawin jeung istri kahijina,, Saputri dina taun [[1989]], manéhna miboga tilu budak, hanjakal ngan dua urang nu bisa salamet dibabarkeun, nyaéta Lintang Ayu Tyas Prastri jeung Siola Putri Reginaresi. Anak sulungna, Lintang, ngantunkeun dina yuswa genep bulan, sadengkeun wanci kakandungan anak katilu, bojona ngalaman kaguguran, ku kituna ngan hiji bayina nu salamet nepi ka kiwari. Dina salah sahiji albumna aya lagu nu judulna ''Bayi Suci'', éta lagu nyaritakeun pangalaman pribadi manéhna wanci kaleungitan dua urang bayi.<ref>{{Cite web|url=https://lirik.kapanlagi.com/artis/didi-kempot/bayi-suci/|title=Lirik Lagu Bayi Suci - Didi Kempot|website=KapanLagi.com|language=id|accessdate=2020-05-30}}</ref> Kiwari Saputri jeung Siola padumukanna di Desa Majasem, [[Ngawi]], [[Jawa Wétan]]. <ref name=":1">{{Cite web|url=https://hype.grid.id/read/432146257/bak-ungkapkan-kerinduannya-pada-sang-ayah-putri-bungsu-didi-kempot-terus-tanyakan-keberadaan-sang-maestro-yan-vellia-kamu-belum-mengerti-nduk|title=Bak Ungkapkan Kerinduannya pada sang Ayah, Putri Bungsu Didi Kempot Terus Tanyakan Keberadaan sang Maestro, Yan Vellia: Kamu Belum Mengerti Nduk - Semua Halaman - Hype|website=hype.grid.id|language=id|accessdate=2020-05-30}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230416224803/https://hype.grid.id/read/432146257/bak-ungkapkan-kerinduannya-pada-sang-ayah-putri-bungsu-didi-kempot-terus-tanyakan-keberadaan-sang-maestro-yan-vellia-kamu-belum-mengerti-nduk |date=2023-04-16 }}</ref> Didi Kempot kawin jeung istri kaduana nyaéta [[Yan Vellia]] dina taun [[1997]] Didi Kempot jeung Yen Vellia béda umur nepi ka 15 taun, manéhna miboga dua urang budak ti Yan Vellia, nyaéta Saka Praja jeung Seika Zanithaqisya Prasetya. Yen Vellia mangrupa penyanyi dangdut asal Semarang, Jawa Tengah. Manéhna kagabung dina grup Orkes Dangdut Ervana 89, salah sahiji grup orkes dangdut nu kakoncara di [[Kota Surakarta|Solo]] wanci harita. Didi Kempot kungsi sababaraha kali nyieun lagu sarta nyanyi bareng jeung pamajikan kaduana ieu, nu diantarana lagu ''Modal Dengkul''<nowiki/>' jeung '''Perawan Kalimantan''<nowiki/>'. Kiwari Yen Vellia sarta dua budakna padumukan di [[Banyuanyar]], Kecamatan [[Banjarsari, Solo|Banjarsari]], Kota Solo, Jawa Tengah.<ref name=":1" /> === Tilar dunya === Didi Kempot tilar dunya dina tanggal 5 Mei [[2020]] jam 07.45 WIB dina yuswa 53 taun di [[Rumah Sakit Kasih Ibu Surakarta]] kusabab kasakit ''henti [[jantung]]''.<ref name=":0" /> Manéhna kungsi ngarandapan gering panas sapoé saacanna. <ref>{{Cite web|url=https://www.kompas.com/hype/read/2020/05/05/090120766/sebelum-meninggal-didi-kempot-sempat-mengeluh-panas-tak-enak-badan|title=Sebelum Meninggal, Didi Kempot Sempat Mengeluh Panas, Tak Enak Badan Halaman all|last=Media|first=Kompas Cyber|website=KOMPAS.com|language=id|accessdate=2020-05-30}}</ref> Layon Didi Kempot dikurebkeun dina poé harita jam 15:00 WIB di Tempat Pemakaman Umum Desa Majasem, Kecamatan Kendal, Ngawi, [[Jawa Wétan]] nu deukeut jeung kuburan budak sulungna.<ref>{{Cite web|url=https://regional.kompas.com/read/2020/05/05/11403041/didi-kempot-akan-dimakamkan-di-samping-makam-anak-sulungnya-di-mejasem-ngawi|title=Didi Kempot Akan Dimakamkan di Samping Makam Anak Sulungnya di Mejasem Ngawi|last=Media|first=Kompas Cyber|website=KOMPAS.com|language=id|accessdate=2020-05-30}}</ref> == Karir == Masarakat mikawanoh Didi Kempot salaku Maéstro musik [[campursari]] nu geus nyiptakeun mangratus-ratus lagu campursari jeung [[congdut]].<ref>{{Cite web|url=https://www.kompas.com/tren/read/2020/05/05/094208265/didi-kempot-dan-ratusan-lagu-patah-hati-yang-bikin-ambyar|title=Didi Kempot dan Ratusan Lagu Patah Hati yang Bikin Ambyar...|last=Media|first=Kompas Cyber|website=KOMPAS.com|language=id|accessdate=2020-05-30}}</ref> Campursari dipilih ku Didi Kempot ku lantaran manéhna ngarasa prihatin kusabab dina wanci harita saeutik pisan nonoman nu kairut ku jenis musik éta. Awal karirna dimimitian ti taun [[1984]] nepi ka [[1986]] manéhna jadi pangamén jalanan, nu tuluy dina taun [[1987]] nepi ka taun 1989 manéhna ngarantau ka [[Jakarta]], miharep bisa aya label rékaman nu kairut ku lagu-lagu nu geus diciptakeun manéhna.<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.kompas.com/hype/read/2020/05/05/083810666/didi-kempot-meninggal-dunia|title=Didi Kempot Meninggal Dunia Halaman 2|last=Media|first=Kompas Cyber|website=KOMPAS.com|language=id|accessdate=2020-05-05}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://tirto.id/perjalanan-karier-didi-kempot-sang-maestro-campursari-fkA8|title=Perjalanan Karier Didi Kempot: Sang Maestro Campursari|website=tirto.id|language=id|accessdate=2020-05-27}}</ref> Ngaran Kempot nu aya tukangeun Didi nu dipaké keur ngaran panggung, nyaéta singgetan tina Kelompok Pengamen Trotoar, salah sahiji ngaran grup pangamén asal Solo.<ref>{{Cite web|url=https://www.kompas.com/hype/read/2020/05/05/083810666/didi-kempot-meninggal-dunia|title=Didi Kempot Meninggal Dunia|last=Media|first=Kompas Cyber|website=KOMPAS.com|language=id|accessdate=2020-05-30}}</ref> Dina taun 1989, ''Musica Studio's'' kairut ku lagu-lagu Didi Kempot, dina taun éta manéhna ngamimitian medalkeun album munggaran, lagu nu jadi andelanna nyaéta ''Cidro''.<ref>{{Cite web|url=https://www.kapanlagi.com/dangdut/10-lagu-populer-didi-kempot-sepanjang-karirnya-41aa4d.html|title=Didi Kempot Meninggal Dunia, Ini 10 Lagu Populer Sepanjang Karirnya|website=www.kapanlagi.com|language=id|accessdate=2020-05-30}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.cnnindonesia.com/hiburan/20200505094202-227-500093/kisah-di-balik-lagu-didi-kempot-bapak-patah-hati-nasional|title=Kisah di Balik Lagu Didi Kempot, Bapak Patah Hati Nasional|website=hiburan|language=id-ID|accessdate=2020-05-30}}</ref> == Kontrovérsi == Loba lagu manéhna kayaning ''Cidro, Banyu Langit, Suket Teki'' sarta ''Pamer Bojo'' ditongton nepi ka jutaan kali di [[YouTube]]. Salian ti éta loba ogé nu nyanyikeun deui atawa nga-''cover'' lagu manéhna. Didi Kempot nyatakeun yén manéhna ngijinan lagu-laguna di nyanyikeun deui ku penyanyi séjén salila penyanyi éta ménta ijin ka manéhna kusabab karya nu dihasilkeun miboga [[Hak cipta|hak ciipta]]. Manéhna nga umpamakeun penyanyi nu teu ménta ijin kayaning maling nu nyokot hasil karya batur, nepi ka kiwari manéhna can nampa ''royalti'' ti hal éta. Didi Kemppot ngarasa dirugikeun ku penyanyi nu geus nganyanyikeun ulang lagu manéhna tapi teu ménta ijin, kusabab nu nyanyikeun deui lagu manéhna meunang ''royalti'' sadengkeun Didi henteu narima ''royalti'' ti lagu hasil karya manéhna.<ref>{{Cite web|url=https://entertainment.kompas.com/read/2019/09/22/132829810/didi-kempot-kalau-mau-cover-lagu-izin-karena-ada-hak-ciptanya|title=Didi Kempot: Kalau Mau Cover Lagu, Izin, karena Ada Hak Ciptanya! Halaman all|last=Media|first=Kompas Cyber|website=KOMPAS.com|language=id|accessdate=2020-05-30}}</ref> == Diskografi == === Album studio === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! scope="col" style="width:12em;"| Judul ! scope="col" style="width:24em;"| Detail album |- ! scope="row" | ''Eling Kowe'' | * Rilis: 1997<ref name="ExiTunes">{{cite web|title=Eling Kowe by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/eling-kowe/678077179|publisher=[[iTunes Store]]}}</ref> * Label: GP Records * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Sukses'' | * Rilis: 2000<ref>{{cite web|title=Sukses by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/sukses/1489951132|publisher=[[iTunes Store]]}}</ref> * Label: Dasa Studio * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Emas Didi Kempot Yen Ing Tawang'' | * Rilis: 2001<ref>{{cite web|title=Emas Didi Kempot Yen Ing Tawang by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/emas-didi-kempot-yen-ing-tawang/1316853803|publisher=[[iTunes Store]]}}</ref> * Label: Dasa Studio * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Emas Didi Kempot Sewu Kuto'' | * Rilis: 2002<ref>{{cite web|title=Emas Didi Kempot Sewu Kuto by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/emas-didi-kempot-sewu-kuto/13156840533|publisher=[[iTunes Store]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20200713120927/https://music.apple.com/us/album/emas-didi-kempot-sewu-kuto/13156840533 |date=2020-07-13 }}</ref> * Label: Dasa Studio * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Didi Kempot (2002)'' | * Rilis: 2002<ref>{{cite web|title=Didi Kempot by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/didi-kempot/1316072478|publisher=[[iTunes Store]]}}</ref> * Label: Dasa Studio * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''King of Tembang Jawa'' | * Rilis: 2002<ref>{{cite web|title=King of Tembang Jawa by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/king-of-tembang-jawa/1259042358|publisher=[[iTunes Store]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20200713130046/https://music.apple.com/us/album/king-of-tembang-jawa/1259042358 |date=2020-07-13 }}</ref> * Label: GP Records * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Hotel Malioboro'' | * Rilis: 2007<ref>{{cite web|title=Hotel Malioboro by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/hotel-malioboro/1226624169|publisher=[[iTunes Store]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20200713124311/https://music.apple.com/us/album/hotel-malioboro/1226624169 |date=2020-07-13 }}</ref> * Label: GP Records * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Lagu HITS'' | * Rilis: 2010<ref>{{cite web|title=Lagu HITS by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/lagu-hits/1489948535|publisher=[[iTunes Store]]}}</ref> * Label: Dasa Studio * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Emas Didi Kempot'' | * Rilis: 2010<ref>{{cite web|title=Emas Didi Kempot by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/emas-didi-kempot/1316853395|publisher=[[iTunes Store]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230417074933/https://music.apple.com/us/album/emas-didi-kempot/1316853395 |date=2023-04-17 }}</ref> * Label: Dasa Studio * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Didi Kempot (2010)'' | * Rilis: 2010<ref>{{cite web|title=Didi Kempot by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/didi-kempot/1489700086|publisher=[[iTunes Store]]}}</ref> * Label: Dasa Studio * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Campursari In Fantasy Orchestra'' | * Rilis: 2010<ref>{{cite web|title=Campursari In Fantasy Orchestra by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/campursari-in-fantasy-orchestra/1490819133|publisher=[[iTunes Store]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20200713114840/https://music.apple.com/us/album/campursari-in-fantasy-orchestra/1490819133 |date=2020-07-13 }}</ref> * Label: Dasa Studio * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Lagu-Lagu Terbaik Campursari'' | * Rilis: 18 Juli 2011<ref>{{cite web|title=Lagu-Lagu Terbaik Campursari by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/lagu-lagu-terbaik-campursari/1210090400|publisher=[[iTunes Store]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20200713130109/https://music.apple.com/us/album/lagu-lagu-terbaik-campursari/1210090400 |date=2020-07-13 }}</ref> * Label: Citra Suara * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Didi Kempot Dangdut Koplo (feat. Yan Vellia)'' | * Rilis: 31 Mei 2012<ref>{{cite web|title=Didi Kempot Dangdut Koplo (feat. Yan Vellia) by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/didi-kempot-dangdut-koplo-feat-yan-vellia/1034544892|publisher=[[iTunes Store]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20200713120822/https://music.apple.com/us/album/didi-kempot-dangdut-koplo-feat-yan-vellia/1034544892 |date=2020-07-13 }}</ref> * Label: Citra Suara * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Didi Kempot Get Joss'' | * Rilis: 12 Agustus 2012<ref>{{cite web|title=Didi Kempot Get Joss by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/didi-kempot-get-joss/12127323532|publisher=[[iTunes Store]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20200713120824/https://music.apple.com/us/album/didi-kempot-get-joss/12127323532 |date=2020-07-13 }}</ref> * Label: Sandi Records * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Legendaris Didi Kempot Walang Kekek'' | * Rilis: 2013<ref>{{cite web|title=Legendaris Didi Kempot Walang Kekek by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/legendaris-didi-kempot-walang-kekek/1316072932|publisher=[[iTunes Store]]}}</ref> * Label: Dasa Studio * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Legendaris Didi Kempot'' | * Rilis: 2013<ref>{{cite web|title=Legendaris Didi Kempot by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/legendaris-didi-kempot/1296971772|publisher=[[iTunes Store]]}}</ref> * Label: Dasa Studio * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Sukses Didi Kempot'' | * Rilis: 2014<ref>{{cite web|title=Sukses Didi Kempot by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/sukses-didi-kempot/1296943219|publisher=[[iTunes Store]]}}</ref> * Label: Dasa Studio * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Ketaman Asmoro'' | * Rilis: 6 Juni 2016<ref>{{cite web|title=Ketaman Asmoro by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/ketaman-asmoro/1121151451|publisher=[[iTunes Store]]}}</ref> * Label: IMC * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Kasmaran'' | * Rilis: 6 Oktober 2016<ref>{{cite web|title=Kasmaran by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/kasmaran/1165152289|publisher=[[iTunes Store]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20200713124517/https://music.apple.com/us/album/kasmaran/1165152289 |date=2020-07-13 }}</ref> * Label: Teta Record * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Didi Kempot Umbul Jambe'' | * Rilis: 23 Oktober 2016<ref>{{cite web|title=Didi Kempot Umbul Jambe by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/album-terbaru-didi-kempot-umbul-jambe/1169531399|publisher=[[iTunes Store]]}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20200701220451/https://music.apple.com/us/album/album-terbaru-didi-kempot-umbul-jambe/1169531399 |date=2020-07-01 }}</ref> * Label: Teta Record * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Campursari Dangdut Koplo'' | * Rilis: 18 Desember 2017<ref>{{cite web|title=Campursari Dangdut Koplo by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/campursari-dangdut-koplo/1334734497|publisher=[[iTunes Store]]}}</ref> * Label: Citra Suara * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''The Best Didi Kempot, Vol. 1 (Compilation)'' | * Rilis: 23 Februari 2018<ref>{{cite web|title=The Best Didi Kempot, Vol. 1 (Compilation) by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/the-best-didi-kempot-vol-1-compilation/1384314917|publisher=[[iTunes Store]]}}</ref> * Label: Sumbu Records * Format: CD, unduhan digital |- ! scope="row" | ''Didi Kempot Live Studio Session'' | * Rilis: 10 Desember 2018<ref>{{cite web|title=Didi Kempot Live Studio Session by Didi Kempot|url=https://music.apple.com/us/album/didi-kempot-live-studio-session/1441246597|publisher=[[iTunes Store]]}}</ref> * Label: Krama Entertainment * Format: CD, unduhan digital |} === Singel === ==== Ciri khas ==== Didi Kempot geus nulis sakitar leuwih ti 700 leuwih judul lagu nu lolobana lagu-lagu éta ditulis dina [[basa Jawa]] sangkan miboga téma nyeri haté jeung téma kasedihan. Salian éta, sababaraha lagu nu diciptakeun miboga ciri has dina judul laguna, nyaéta maké sababaraha ngaran tempat, kayaning "''Stasiun Balapan", "Terminal Tirtonadi", "Kopi Lampung", "Perawan Kalimantan", "Parangtritis", "Pantai Klayar", "Tanjung Perak", "Tanjung Mas Ninggal Janji", "Magelang Nyimpen Janji", "Ademe Kutho Malang", "Kangen Magetan", "Kangen Nickerie"''. Ideu pikeun lagu éta datang wanci manéhna keur jalan-jalan jeung ngadéngé carita ti masarakat dinya. Manéhna miboga kayakinan, yén sababaraha tempat miboga kenangan sorangan pikeun masing-masing jalma.<ref>{{Cite web|url=https://www.msn.com/id-id/hiburan/celebrity/maksud-tersembunyi-didi-kempot-banyak-sebut-nama-tempat-di-lagunya/ar-AAFdOIb?li=AA4ZhB&;ocid=spartanntp&%252525252525253Bfullscreen=true|title=Maksud Tersembunyi Didi Kempot Banyak Sebut Nama Tempat di Lagunya|website=www.msn.com|accessdate=2020-05-30}}</ref> ==== Daftar singel ==== {{col|4}} * "Ademe Kutho Malang" * "Adus Opo Raup" * "Aduh Mana Tahan" * "Aku Teko" * "Aku Dudu Rojo" * "Ambyar" * "Anggar Bini" * "Angin Angin" * "Arum Dalu" * "Awu Merapi" * "Bakso Sarjana" * "Bapak" * "Bapak Gubernur" * "Banyu Langit" * "Bayi Suci" * "Bojo Gemati" * "Bojo Loro" * "Bojo Napi" * "Burungku Flu" * "Cemara Sewu" * "Cidro" * "Cidro 2" * "Cinta Yang Sempurna" * "Cintaku Jauh Di Lampung" * "Sekonyong konyong Koder" * "Cintaku Tak Terbatas Waktu" (dengan [[Deddy Dores]]) * "Cucakrowo" * "Dalan Tembus" * "Dalan Anyar" * "Den" * "Dudu Jodone" * "Dolanan Dakon" * "Dompet Kulit" * "Eling Kowe" * "Empek-Empek" * "Entenono" * "Gawe Gelo" * "Gethuk" * "Gusti Ora Sare" * "Hello Sayang" * "Iki Weke Sopo" * "Ilang Tresnane" * "Isih Tresno" * "Isin" * "Jaket Iki" * "Jatuh Cinta" * "Jambu Alas" * "Janda Baru" * "Janji Palsu" * "Jembatan Suramadu" * "Kalung Emas" * "Karindangan" ("Prawan Kalimantan") * "Kangen Magetan" * "Kangen Bandungan" * "Kangen Kowe" * "Kasetyaning Prajurit" * "Kembang Kocapan" * "Ketaman Asmara" * "Keloro-Loro" * "Kere" * "Kere Munggah Bale" * "Ketar Ketir" * "Kesetrum Tresno" * "Kompo Angin" * "Konangan" (Ketahuan) * "Kopi Lampung" * "Kreteg Bacem" * "Kucing Gering" * "Kuncung" * "Kusumaning Ati" * "Lampu Mati" * "Layang Kangen" * "Lilo" * "Lindu" * "Lingsir Wengi" * "Lingso Tresno" * "Lintang Ponorogo" * "Magelang Nyimpen Janji" * "Malioboro" * "Mantri Suntik" * "Markenthut" * "Mas Lano" * "Mesti Penak" * "Muliho" * "N O" * "Nanggap Campursari" * "Nagih Janji" * "Neng Ngawi" * "Ngalamun" * "Nglanggar Janji" * "Ngingu Pitik" * "Nglimpe" * "Njaluk Tombo" * "Nunut Ngiyup" * "Nyidam Sari" * "Ojo Lamis" * "Ojo Lungo" * "Ojo Sujono" * "Omprengan" * "Ono Opo Awakmu" * "Ora Isoh Mulih" * "Padang Bulan" * "Pantai Klayar" * "Pager Abang (Kediri)" * "Pamer Bojo" * "Pancen Jodho" * "Parangtritis" * "Pasar Klewer" * "Penyanyi" * "Penyanyi 2" * "Penyiar Radio" * "Plong" * "Pokoke Melu" * "Pom Bensin" * "Prapatan Sleko" * "Prawan Kalimantan" * "Rindu Jombang" * "Saputri" * "Sarinthol" * "Suket Teki" * "Seketan Ewu" (dengan Yan Vellia) * "Selingkuh" * "Semrawut" * "Sentir Lengo Potro" * "Stasiun Balapan" * "Stasiun Balapan 2" * "Sewu Dino" * "Sewu Siji" * "Sewu Kuto" * "Sik Asyik" * "Sir Siran" * "Sopir No 1" * "Sri Minggat" * "Suriname" * "Tali Asmoro" * "Taman Jurug" * "Tangise Ati" * "Tanjung Mas Ninggal Janji" * "Tanjung Perak" * "Tanpo Sliramu" * "Teles Kebes" * "Teluk Penyu" * "Tentang Aku Kau dan Dia" * "Terkintil Kintil" * "Terminal Tirtonadi" * "Terminal Terboyo" * "Tragedi Tali Kotang" * "Tragedi Tawangmangu" * "Tresnamu Koyo Odol" * "Tresno Kowe" * "Trimo Ngalah" * "Tuyul Amburadul" * "Untuk Apa Lagi" (dengan [[Deddy Dores]]) * "Wes Ewes Ewes" * "Wis" * "Wis Cukup" * "Wuyung" * "Yowis Yowis" * "Yuni Yuni" * "2002" {{EndDiv}} == Panghargaan == {| class="wikitable sortable" !Tahun !Panghargaan !Katégori !Hasil |- |align="center" rowspan="2"|[[2001]] |[[Anugerah Musik Indonesia 2001]] |Artis Solo Pria/Wanita Terbaik |rowspan="2" {{won}} |- |Anugerah Musik Indonesia 2001 |Penyanyi Terbaik |- |align="center" rowspan="4"|[[2002]] |[[Anugerah Musik Indonesia 2002]] |Artis Solo/Duo/Group/Kolaborasi Terbaik |rowspan="3" {{won}} |- |Anugerah Musik Indonesia 2002 |Album Terbaik |- |[[Anugerah Dangdut TPI 2002]] |Lagu Dangdut Etnik Terbaik |- |Anugerah Dangdut TPI 2002 |Penyanyi Rekaman Lagu Dangdut Etnik Terbaik |{{nom}} |- |align="center" rowspan="2"|[[2003]] |[[Anugerah Musik Indonesia 2003]] |Karya Produksi Tradisional Terbaik |rowspan="2" {{won}} |- |[[Anugerah Dangdut TPI 2003]] |Penyanyi Rekaman Lagu Dangdut Etnik Terbaik |- |align="center"|[[2005]] |[[Anugerah Musik Indonesia 2005]] |Dangdut Kontemporer |{{nom}} |- |align="center"|[[2010]] |[[Anugerah Musik Indonesia 2010]] |Karya Produksi Lagu Berbahasa Daerah Terbaik |{{won}} |- |align="center"|[[2011]] |[[Anugerah Musik Indonesia 2011]] |Karya Produksi Lagu Berbahasa Daerah Terbaik |{{won}} |- |align="center"|[[2012]] |[[Anugerah Musik Indonesia 2012]] |Solo Pria Dangdut Kontemporer |{{nom}} |- |align="center" rowspan="2"|[[2013]] |[[Anugerah Musik Indonesia 2013]] |Produser/Penata Musik Dangdut |{{nom}} |- |Anugerah Musik Indonesia 2013 |Solo, Duo/Grup Dangdut Berbahasa Daerah |{{won}} |- |align="center"|[[2014]] |[[Anugerah Musik Indonesia 2014]] |Karya Produksi Lagu Berbahasa Daerah Terbaik |{{nom}} |- |align="center"|[[2015]] |[[Anugerah Musik Indonesia 2015]] |Karya Produksi Lagu Berbahasa Daerah Terbaik |{{nom}} |- |align="center"|[[2016]] |[[Anugerah Musik Indonesia 2016]] |Karya Produksi Lagu Berbahasa Daerah Terbaik |{{nom}} |- |align="center"|[[2018]] |[[Indonesian Dangdut Awards 2018]] |Penyanyi Dangdut Solo Pria Terpopuler |{{nom}} |- |align="center" rowspan="3"|[[2019]] |[[Indonesian Dangdut Award 2019]] |Lagu Dangdut Terpopuler |rowspan="2" {{nom}} |- |Indonesian Dangdut Award 2019 |Penyanyi Dangdut Solo Pria Terpopuler |- |Indonesian Dangdut Award 2019 |Penghargaan Khusus Maestro Campursari |{{won}} |- !Total ! align="center" rowspan= "1" | ! |{{Included|11X Menang}} |} == Tinggali ogé == * [[Campursari]] * [[Keroncong]] * [[Gamelan]] == Rujukan == [[Kategori:Biografi]] [[Kategori:Panyanyi Indonésia]] 8p27ae8q8y6lh0lqznj7xs1rheiel5g Kasirun Situmorang 0 103610 712287 678031 2026-08-27T10:27:46Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712287 wikitext text/x-wiki [[Mayor Jenderal]] [[TNI]] ([[Marinir|Mar]]) '''Kasirun Situmorang''', S.H. ({{lahir|[[Kabanjahe, Karo]], [[Sumatera Utara]]|29|10|1964}}) nyaéta [[pensiunan|pajabat luhur]] [[TNI-AL]] anu ayeuna nyekel amanat salaku TA Reviewer Tawaran. Démografi Lemhannas. Kasirun, alumnus [[Akademi Angkatan Laut]] (AAL) angkatan XXXII/1987. Jabatan pamungkas jenderal bintang dua ieu nya éta TA Guru Besar Politik Lemhannas. ==Atikan Militer == * Akademi Angkatan Laut A-32 (1987) *Dik * Diksarcab Marinir * Diktaifib * PTAL * Dik Hunter (Satgas Rajawali) *Seskoal * Sesko TNI * Lemhannas RI == Karir militér == * Danyon Taifib-1 Mar (2000-2001) * Pasintel Brigif-1 Mar (2001-2004) * Panglima Denjaka (2004-2005) * Pasiops Brigif 2 Mar (2005) * Asops Casspar-1 * Dan Brigif-1 Mar (2009-2010) * Staf Ahli Pangarmabar (2010-2012) * Asops Kaskormar (2012-2014) * Wadan Lantamal I/Medan (2014)<ref>[http://www.tnial.mil.id/tabid/79/articleType/ArticleView/articleId/18771/Default.aspx "Sertijab Wadan Lantamal I Belawan"]{{Dead link|date=April 2023 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}{{ Link maot|tanggal=Mei 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} ''Website Resmi Markas Angkatan Laut Indonésia''</ref> * Panglima Marinir I (2014—2015)<ref>[http://www.tni.mil.id/view-63067-mutasi-jabatan-43-perwira-tinggi-tni.html "] ''Website Resmi Markas TNI''</ref><ref>[http://www.tnial.mil.id/tabid/79/articleType/ArticleView/articleId/20786/Default.aspx "Memorandum serah terima Panglima Pasmar-1"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140714135609/http://www.tnial.mil.id/tabid/79/articleType/ArticleView/articleId/20786/ |date=2014-07-14 }} ''Website Resmi Markas Angkatan Laut Indonésia''</ref><ref>[http://www.marinir.mil.id/index.php/component/content /article/138-sertijab /2889-kolonel-marinir-kasirun-situmorang-badan-pasmar-1 "Kolonel (Mar) Kasirun Situmorang salaku Panglima Pasmar 1"]{{Dead link|date=April 2023 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}{{Tumbu maot|date=Mei 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes } } ''Web Web Resmi Korps Marinir TNI AL''</ref> * Kapala Staf Korps Marinir<ref>[http://www.tni.mil.id/view-81032-mutasi-jabatan-84-perwira-tni.html Mutasi Jabatan 84 Perwira TNI]</ref > (2015—2016) * Wadan Kodiklatal<ref>{{Cite web |url=http://www.tniad.mil.id/index.php/2016/10/mutasi-jabatan-74-perwira-tinggi-tni/ |title="Mutasi Posisi 74 perwira tinggi TNI" |access-date=2016-10-14 |archive-date=2016-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161017212458/http: //www .tniad.mil.id/index.php/2016/10/mutasi-jabatan-74-perwira-tinggi-tni/ |dead-url=yes }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20161017212458/http://www.tniad.mil.id/index.php/2016/10/mutasi-jabatan-74-perwira-tinggi-tni/ |date=2016-10-17 }}</ref> (2016—2017) * Danlantamal VII/Kupang<ref>[https://news.detik.com/berita/d-3756448/jelang-pensiun-jenderal-gatot-mutasi-85-perwira-tni {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230408061208/https://news.detik.com/berita/d-3756448/jelang-pensiun-jenderal-gatot-mutasi-85-perwira-tni |date=2023-04-08 }} "Menjelang Pangsiun, Mutasi Jenderal Gatot 85 TNI Patugas "</ref> (2017-2019) * Reviewer Perantara TA pikeun Tawaran Pulitik Lemhannas (2019-2020) * Tawar Reviewer TA. Démografi Lemhannas (2020—Ayeuna) == Rujukan == {{Review}} {{DEFAULTSORT:Situmorang, Kasirun}} {{tokoh-militer-stub}} [[Kategori:Tokoh TNI]] [[Kategori:Alumni Akademi Angkatan Laut XXXII/1987]] [[Kategori:Tokoh Batak|S]] [[Kategori:Tokoh Karo]] [[Kategori:Marga Situmorang|Kasirun]] [[Nia:Kasirun Situmorang]] [[Id:Kasirun Situmorang]] [[Bug:Kasirun Situmorang]] kn9sqgbvs4pubougjp6svy5o654n73c Cumlaude 0 104171 712279 663396 2026-08-27T04:17:59Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712279 wikitext text/x-wiki ''Cumlaude'' asalna ti Basa Latin anu hartina kalawan pangaleman mangrupa predikat anu dijeung pikeun mahasiswa anu meunangkeun peunteun nyongcolang, peunteun kasebat kaasup peunteun sadaya seméster anu geus dibeunangkeun basa kuliah sarta kedah lulus pas wanci teu meunang leuwih ti opat taun. Ieu pisan alesan naha lulus kalawan predikat cumlaude perlu disiapkeun ti mimiti.<ref>{{Cite web|url=https://campus.quipper.com/kampuspedia/cumlaude|title=Cumlaude - Definisi dan Pengertianya|website=Quipper Campus|language=id-ID|accessdate=2023-02-25}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230225065644/https://campus.quipper.com/kampuspedia/cumlaude |date=2023-02-25 }}</ref> Dina konteks atikan, ''cumlaude'' nyaéta prédikat pangaleman anu dijieun di paguron luhur ka mahasiswa anu meunang peunteun di luhur rata-rata. Biasana mah leuwih ti 3,5 nu matak ''cumlaude'' dijieun deui bédana antara ''summa cumlaude, magna cumlaude,'' jeung ''cumlaude'' wungkul.<ref>{{Cite web|url=https://www.teknik.unpas.ac.id/blogs/apa-itu-cumlaude-dalam-kuliah/|title=Apa itu Cumlaude dalam Kuliah ? - Fakultas Teknik|website=www.teknik.unpas.ac.id|accessdate=2023-02-25}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20230225065659/https://www.teknik.unpas.ac.id/blogs/apa-itu-cumlaude-dalam-kuliah/ |date=2023-02-25 }}</ref> blr9h85ke3zxktixhb5jylk1vxt2ihz Justicia carnea 0 106263 712286 678131 2026-08-27T08:13:20Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712286 wikitext text/x-wiki [[Gambar:Justicia carnea-bunga-Hayati Mayang Arum.jpg|jmpl|Justicia carnea]] '''''Justicia carnea''''' nyaéta tutuwuhan nu asalna ti [[Brasil]], [[Argentina]], jeung [[Paraguay]]. Tutuwuhan ieu loba dibudidayakeun di [[Afrika Kulon]] jeung Tengah, utamana di [[Nigeria]], [[Guinea]], [[Ghana]], [[Togo]], [[Bénin|Benin]], [[Sierra Leone]], [[Kamerun]], jeung DR Kongo. Kusabab kageulisan jeung kaunikan kembangna, spésiés ieu sering dipelak minangka tatangkalan hias. Sajaba ti éta, ''Justicia carnea'' ogé mangrupa tatangkalan ubar nu geus lila dipaké sacara lega di [[Nigeria]], sarta dilaporkeun mibanda rupa-rupa mangpaat pikeun kaséhatan, di antarana minangka ubar pikeun nambahan darah. Nurutkeun sababaraha panalungtikan, spésiés ieu mibanda poténsi minangka antianemia, antioksidan, jeung antidiabetik. Teu ukur dijadikeun tatangkalan hias jeung tatangkalan ubar, masarakat Nigeria ogé ngonsumsi daun ''Justicia carnea'' salaku sayuran dina nyieun sop. Daun ieu dipikawanoh minangka salah sahiji sayuran nu loba ngandung [[vitamin]] jeung [[mineral]].<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.socfindoconservation.co.id/plant/843|title=Justicia carnea|website=www.socfindoconservation.co.id|accessdate=2025-02-16}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20250216155806/https://www.socfindoconservation.co.id/plant/843 |date=2025-02-16 }}</ref> == Arkéologi == ''Justicia carnea'' bisa kapanggih sarta tumuwuh dina luhureun 1.950 - 2.100 mdpl. Tumuwuhna leuwih resep di lingkungan nu iuh atawa rada kahieuman. Spésiés ieu tumuwuh hadé dina tanah lempung, sarta perlu tanah nu lembab, kalayan pH rada asam atawa nétral, drainase anu alus, loba bahan organik, jeung dicébor sacara rutin. Sanajan kitu, ''Justicia carnea'' teu tahan kana ibun anu beku atawa suhu anu tiis.<ref>{{Cite web|url=https://plantamor.com/species/profile/justicia/carnea#gsc.tab=0|title=Justicia carnea|website=plantamor.com|accessdate=2025-02-18}}</ref> == Rujukan == [[Kategori:Artikel WikiTutuwuhan-Hayati Mayang Arum]] m6atxx5e5ns14jnlndfrjj3qgbnw5wu Gunung Sangkur 0 108487 712285 710927 2026-08-27T06:29:47Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712285 wikitext text/x-wiki '''Gunung Sangkur''' nyaéta salah sahiji situs [[cagar budaya]] [[Karajaan Galuh]] sarta [[kompleks gunung api]] nu aya di [[Batulawang]], [[Pataruman]], [[Kota Banjar]]. Gunung ieu kawentar minangka kawasan angker nu miboga rupa-rupa larangan adat sarta jadi lokasi wisata edukasi.<ref name="times">{{cite news|url=https://timesindonesia.co.id/peristiwa-daerah/348627/menguak-tabir-misteri-larangan-di-gunung-sangkur-kota-banjar|title=Menguak Tabir Misteri Larangan di Gunung Sangkur Kota Banjar|publisher=TIMES Indonesia|date=24 Mei 2021|accessdate=10 Méi 2026}}</ref><ref name="kemenag">{{cite web|url=https://jabar.kemenag.go.id/daerah/kenali-alam-min-1-kota-banjar-ajak-siswa-jelajahi-gunung-sangkur-qXy2ar|title=Kenali Alam, MIN 1 Kota Banjar Ajak Siswa Jelajahi Gunung Sangkur|publisher=Kemenag Jabar|date=1 Februari 2025|accessdate=10 Méi 2026}}{{Dead link|date=May 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> == Géologi == Kompleks Gunung api Sangkur aya di beulah wétan [[Kota Banjar]] sarta diwangun ku sababaraha bukit terisolir. Dumasar Peta Geologi Lembar Majenang, kawasan ieu mangrupa produk interaksi lava-sedimen basah-air.<ref name="jgsm">{{cite journal|author=Agustina Djafar, dkk.|title=Produk Interaksi Lava-Sedimen Basah-Air pada Kompleks Gunung api Sangkur, Kota Banjar, Provinsi Jawa Barat|journal=Jurnal Geologi dan Sumberdaya Mineral|volume=25|issue=3|year=2024|publisher=Kementerian ESDM|doi=10.33332/jgsm.geologi.v25i3.869|url=https://jgsm.geologi.esdm.go.id/index.php/JGSM/article/view/869}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20251212003519/https://jgsm.geologi.esdm.go.id/index.php/JGSM/article/view/869 |date=2025-12-12 }}</ref> == Étimologi jeung Legenda == Ngaran "Sangkur" numutkeun naskah [[Kidung Lakbok]] Bait 14-15 asalna tina kecap "njingkur" atawa "nyingkur" nu hartina nyumput. Gunung ieu disebut minangka tempat "njingkur" atawa "panyingkuran" sabab baheula jadi tempat saha waé nu nyumput saenggeus perang.<ref name="kidung">[[Kidung Lakbok]], 1956, Bait 14-15</ref> Wujud gunungna ogé seukeut kawas pakarang sangkur.<ref name="harapan">{{cite news|url=https://www.harapanrakyat.com/2023/06/asal-usul-nama-gunung-sangkur-kota-banjar-hingga-legenda-sangkuriang/|title=Asal Usul Nama Gunung Sangkur Kota Banjar hingga Legenda Sangkuriang|publisher=Harapan Rakyat|date=4 Juni 2022|accessdate=10 Méi 2026}}</ref> Salian ti éta, Gunung Sangkur disebut patali jeung legenda [[Sangkuriang]] ti [[Gunung Tangkuban Parahu]].<ref name="harapan"/> Situs ieu ogé nyimpen carita [[Ki Tekel]] jeung bagong gaib.<ref name="harapan"/> == Sajarah == Gunung Sangkur disebut dina naskah [[Kidung Lakbok]] Bait 15 minangka "Gunung Sangkur tempat njingkur".<ref name="kidung"/> == Cagar Budaya == Dina 17 Juni 2020, wewengkon Gunung Sangkur dikokolakeun ku [[Lembaga Masyarakat Desa Hutan]] (LMDH) [[Desa Kujangsari]].<ref name="pemkot">{{cite web|url=https://banjarkota.go.id/umum/tasyakuran-lmdh-gunung-sangkur-kota-banjar/|title=Tasyakuran LMDH Gunung Sangkur Kota Banjar|publisher=Pemerintah Kota Banjar|date=18 Juni 2020|accessdate=10 Méi 2026}}{{Dead link|date=July 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> [[Dinas Pendidikan dan Kebudayaan Kota Banjar]] netepkeun kawasan Gunung Sangkur minangka [[Situs Diduga Objek Cagar Budaya]] (ODCB). Di lerengna aya sababaraha monolit sakral, di antarana '''Batu Bangkis''' jeung '''Batu Kasur'''.<ref name="newstasik">{{cite news|url=https://www.newstasikmalaya.com/batu-bangkis-monolit-sakral-di-lereng-gunung-sangkur-kota-banjar|title=Batu Bangkis, Monolit Sakral di Lereng Gunung Sangkur Kota Banjar|publisher=News Tasikmalaya|date=30 November 2025|accessdate=10 Méi 2026}}</ref><ref name="kasur">{{cite news|url=https://www.harapanrakyat.com/2023/05/cerita-batu-kasur-di-gunung-sangkur-kota-banjar-sosok-berjubah-putih-hingga-pesantren-gaib/|title=Cerita Batu Kasur di Gunung Sangkur Kota Banjar, Sosok Berjubah Putih hingga Pesantren Gaib|publisher=Harapan Rakyat|date=15 April 2023|accessdate=10 Méi 2026}}</ref> === Batu Kasur === '''Batu Kasur''' mangrupa monolit di puncak Gunung Sangkur, kawasan [[Desa Mulyasari]], nu nyimpen rupa-rupa carita mistis. Numutkeun warga, di tempat ieu aya pasantrén gaib jeung sosok berjubah bodas.<ref name="kasur"/> == Larangan Adat == Gunung Sangkur kawentar minangka kawasan angker nu miboga rupa-rupa larangan atawa pamali pikeun nu datang.<ref name="times"/> Larangan ieu patali jeung kapercayaan masarakat satempat kana kasakralan situs éta. == Pendidikan == Dina 1 Februari 2025, [[Madrasah Ibtidaiyah Negeri 1 Kota Banjar]] ngayakeun kagiatan luar ruangan "Kenali Alam" ku cara ngajak siswa ngajajah Gunung Sangkur minangka bagian tina program pendidikan berbasis lingkungan.<ref name="kemenag"/> == Tingali ogé == * [[Batulawang]] * [[Kidung Lakbok]] * [[Karajaan Galuh]] * [[Batu Bangkis]] * [[Batu Kasur]] * [[Sangkuriang]] * [[Geologi Jawa Barat]] == Rujukan == {{reflist}} [[Kategori:Cagar Budaya Karajaan Galuh]] [[Kategori:Situs Sajarah di Kota Banjar]] [[Kategori:Gunung di Kota Banjar]] [[Kategori:Legenda Sunda]] [[Kategori:Tempat Angker di Indonesia]] [[Kategori:Gunung api di Jawa Barat]] [[Kategori:Wisata Edukasi di Kota Banjar]] [[Kategori:Situs Megalitikum di Jawa Barat]] lni6ls09w28n6oxdzjtghy2co6tqupv Désa Karyamukti 0 108569 712283 709538 2026-08-27T05:12:07Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712283 wikitext text/x-wiki '''Désa Karyamukti''' nyaéta salah sahiji désa anu aya di [[Kacamatan Pataruman]], [[Kota Banjar]], [[Jawa Barat]]. == Sajarah == Désa Karyamukti mangrupa désa administratif di Kacamatan Pataruman, Kota Banjar. Kagiatan désa sapertos peringatan Hari Jadi Désa, pelantikan kepala désa, sareng program Kampung Tangguh rutin dilaksanakeun. == Pamaréntahan == Désa Karyamukti dipimpin ku kepala désa. Data [[Anggaran Pendapatan jeung Belanja Désa|APBDes]] taun 2025 parantos dipedalkeun dina website resmi désa, ngawengku pendapatan sareng belanja désa. == Géografi == Désa Karyamukti perenahna di wewengkon [[Pataruman]], Kota Banjar. Wewengkon ieu aya hubunganana jeung sajarah lokal anu disebatkeun dina [[Kidung Lakbok]], sapertos Pataruman, Kokoplak, sareng Batulawang. == Kagiatan == Sababaraha kagiatan anu dilaksanakeun di Désa Karyamukti diantarana: * Turnamén bola voli tingkat désa * Panen melon * Program Kampung Tangguh == Rujukan == <references /> * {{cite web |url=https://karyamukti-banjar.desa.id/ |title=Website Resmi Désa Karyamukti |access-date=20 Méi 2026 }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20260516022559/https://karyamukti-banjar.desa.id/ |date=2026-05-16 }} [[Kategori:Désa di Kota Banjar]] [[Kategori:Kacamatan Pataruman]] 3raha4t5s3e0nv6rw3ehy4oa81rqyss Bau nyale 0 108712 712277 710468 2026-08-27T02:40:53Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 712277 wikitext text/x-wiki [[Gambar:Berburu Cacing Laut.jpg|jmpl|Ngareuah-reuah tradisi Bau Nyale]] '''Bau nyale''' nyaéta salah sahiji kabeungharan budaya anu paling ditanti-anti di [[Pulo Lombok]]. Unggal taun, urang Sasak jeung wisatawan ngumpul di basisir Lombok pikeun ilubiung dina acara néwak nyale, cacing laut anu boga carita légendaris anu nyosok jero. Tradisi ieu lain ngan ukur hajatan [[budaya]], tapi ogé mangrupa simbol spiritual jeung ''kebersamaan'' masarakat. Sacara linguistik, Bau dina basa Sasak hartina "nyokot, nyekel, néwak." Sedengkeun Nyale mangrupa jenis cacing laut kalawan ngaran Latin EubicaFucata anu wangunna siga cacing biasa, tapi leuwih panjang sarta boga warna kawas katumbiri. Ku kituna, Bau nyale bisa dihartikeun "néwak cacing". == Sajarah == [[Gambar:Katalog Warisan Budaya Takbenda Indonesia 2018 (Buku 2).pdf|jmpl|Sejarah Bau Nyale]] Bau Nyale miboga sajarah atawa dongéng anu mindeng dicaritakeun sacara turun-tumurun. Cenah tina dongéng sasakala Putri Mandalika, putri geulis anu jadi lambang pangorbanan jeung katingtriman. Dicaritakeun, Putri Mandalika téh minangka putri anu diincer ku para pangeran, matak teu anéh upama loba pangéran anu bogoh ka putri Mandalika. Pikeun nyingkahan perang anu dibalukarkeun ku dirina éta putri kudu ngorbankeun dirina sorangan ku cara ngagejeburkeun manéh ka laut. Masarakat percaya putri Mandalika robah jadi nyale, cacing laut nu dianggap mawa tuah keur urang. Acara bau nyale biasana dilumangsungkeun dina bulan Pebruari atawa Maret, nurutkeun kalénder Sasak. tepatna tanggal 20 bulan 10. Lokasi utama hajatan ieu nyaéta Basisir Seger, Kuta, jeung Lombok Tengah. Tapi, aya ogé sababaraha laut séjén di Lombok anu dijadikeun lokasi alternatif pikeun jalma anu rék ngareuah-reuah bau nyalé. Ieu acara téh lumangsungna ti wanci balébat, jalma-jalma ngaleut ngabandaleut ka laut pikeun néwak nyale. Ieu cacing laut téh dipercaya mawa tuah, dijadikeun kadaharan, jeung bagéan tina tradisi. <ref>{{Cite web|url=https://lomboksumbawatourism.ntbprov.go.id/berita/mengenal-bau-nyale-tradisi-unik-di-pantai-selatan-lombok/|title=}} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20260611101502/https://lomboksumbawatourism.ntbprov.go.id/berita/mengenal-bau-nyale-tradisi-unik-di-pantai-selatan-lombok/ |date=2026-06-11 }}</ref><ref>{{Cite journal|last=Departemen Pendidikan dan Kebudayaan|date=|title=|journal=https://repositori.kemendikdasmen.go.id/23328/1/BAU%20NYALE%20DI%20LOMBOK.pdf}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://su.wikipedia.org/wiki/Gambar:Berburu_Cacing_Laut.jpg|title=}}</ref>[[Gambar:Mengenal Tradisi suku Sasak.pdf|jmpl|Tradisi Bau Nyale di Suku Sasak]] == Tradisi == Tradisi Bau Nyale (néwak nyale) téh upacara adat jeung pésta rahayat nu pang populérna pikeun suku Sasak di Pulo Lombok, utamana nu nyicingan wewengkon kidul. Itungan waktu anu pas pikeun néwak nyale ditangtukeun ku para kyai (tokoh-tokoh tradisional/kaagamaan, tokoh-tokoh jeung perang) anu dumasar kana élmu alam. gugusan di langit beulah kalér. Nyale ''catching'' biasana butuh waktu anu lila, dimimitian saméméh subuh sarta réngsé nalika panonpoe mimiti némbongan di béh wétan nalika Nyale balik deui kana liang batu. Pikeun masarakat agraris Lombok Kidul, tradisi Bau Nyale miboga fungsi sosial anu kacida penting, ti mimiti ti sarana rekreasi, nguatkeun duduluran, sarta ngamumulé budaya tradisional (ngalestarikeun). Nyalé téh bisa diolah jadi kadaharan. Salian ti diolah jadi rupa-rupa masakan nikmat kayaning nyale bakar atawa bungbu masak (masin), nyale ogé dianggap mibanda ajén magis nu mawa berkah. Patani mindeng nyeuseuh wadahna dipaké pikeun nyekel nyale di lawang gapura cai sawah atawa nempelkeun bungkusan sésana di tengah sawah pikeun melak sagala rupa panyakit, jadi ngajagi tina sagala rupa panyakit, jadi ngajagi pepelakan tina sagala rupa panyakit. == Rujukan: == <references /> [[Kategori:WikiLatih Bogor 2026]] [[Kategori:Budaya]] 9mmxdet3oeq22m93d9blu7051rye2k5 Garéja Katédral Makassar 0 108795 712265 711922 2026-08-26T14:40:07Z Oceanmuse 22609 712265 wikitext text/x-wiki '''Garéja Katédral Makassar''' atawa anu dipikawanoh ogé kalayan ngaran '''Garéja Paroki Hati Yésus Yang Mahakudus''' nyaéta garéja katédral [[Katolik]] anu aya di Kota [[Makassar]], [[Sulawesi Kidul]]. Garéja ieu diwangun taun 1898 nepi ka 1900, anu ngajadikeun garéja ieu jadi garéja pangkolotna di Makassar jeung di Sulawési Kidul jeung Tenggara. Nepi ka ayeuna, garéja ieu kungsi ngalaman tilu kali kuriak. Garéja ieu aya di Jalan Kajaolalido nomer 14, Kota Makassar.<ref>{{Cite web|url=https://sulsel.idntimes.com/news/sulawesi-selatan/gereja-katedral-makassar-simbol-toleransi-beragama-di-tanah-daeng-00-4fksm-x4hvbj|title=Gereja Katedral Makassar, Simbol Toleransi Beragama di Tanah Daeng|last=Alsair|first=Ach Hidayat|website=IDN Times Sulsel|language=id|accessdate=2026-08-09}}</ref> == Sajarah == Pangwangunan Garéja Katédral dimimitian nalika Pastor A. Asselberg SJ dipindahkeun ka Makassar dina 7 Séptémber 1892. Anjeunna diidinan asup sarta ditunjuk jadi pastor pangmimitina di Makassar. Mimitina, anjeunna nyéwa imah di Jalan Sultan Hasanuddin pikeun jadi tempat cicing sakaligus tempat ibadah. Sanggeus kitu, taun 1895 dibeuli taneuh jeung imah di Komédi Straat (anu ayeuna jadi Jalan Kajaolalido). Opat tahun sanggeusna, dina 1 Pébruari 1899, luhureun taneuh éta téh diwangun hiji garéja sakaligus garéja mimiti di Makassar. Pangwangunanna anggeus dina taun 1900, tuluy mimiti dipaké kalayan imah ibadah dina 6 April 1900, sarta misa mimitina dina 8 April 1900 anu dipingpin ku Pastor Timmers SJ.<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.detik.com/sulsel/berita/d-7068553/gereja-katedral-makassar-sejarah-arsitektur-dan-jadwal-ibadahnya|title=Gereja Katedral Makassar: Sejarah, Arsitektur, dan Jadwal Ibadahnya|last=Tasik|first=Meisya Bura|website=detiksulsel|language=id-ID|accessdate=2026-08-09}}</ref> Dina 13 April 1937, Sulawesi Kidul jeung Tenggara dijadikeun Préféktur Apostolik Makassar uku Sri Paus di Roma jeung dipercayakeun ka misionaris CICM, jeung Mgr. Martens salaku préfékna. Taun 1939, Garéja ieu dilegakeun nepi ka bentukna siga ayeuna. Mangsa kuriak salila 2 taun, réngsé dina taun 1941. Dina 13 Méi 1948, garéja ieu jadi Vikariat Apostolik Makassar. Tuluy dina 3 Januari 1961 jadi Kauskupan Agung Makassar atawa Garéja Katédral Makassar.<ref name=":0" /> == Gedung == Wangunan Garéja Katédral Makassar miboga gaya anu kainspirasi ku gaya Éropa [[Gothic]] anu masih mertahankeun bentuk wangunan aslina ti mimiti diwangun. Garéja ieu miboga dua bagéan wangunan, nyaéta wangunan utama pikeun ibadah, sarta nu kaduana nyaéta menara. Di bagéan ruang ibadah, aya altar anu jangkungna 50 cm anu bentukna satengah segi dalapan. Di bagéan menara, aya tilu loncéng antik anu masih kénéh dipaké dina kagiatan ibadah rutin jeung rarangkén ibadah ngadeukeutan Natal jeung Paskah, anu mangrupakeun paméré ti Mr. Scharpf, nyaéta rohaniawan sénior, taun 1923. Sakabéh aréa garéja ieu miboga lega 8.006 méter pasagi.<ref>{{Cite web|url=https://salsawisata.com/gereja-katedral-makassar/|title=Gereja Katedral Makassar: Sejarah, Lokasi & Jam Buka|last=Nahal|first=An|website=Salsa Wisata|language=id|accessdate=2026-08-09}}</ref> == Rujukan == [[Category:WikiRempah]] [[Category:WikiRempah Bandung]] 50lo84ulqae8gjm3e7t9ratn1i9ilrr