Wikipedia tetwiki https://tet.wikipedia.org/wiki/P%C3%A1jina_Mahuluk MediaWiki 1.47.0-wmf.12 first-letter Media Espesiál Diskusaun Uza-na'in Diskusaun Uza-na'in Wikipedia Diskusaun Wikipedia Imajen Diskusaun Imajen MediaWiki Diskusaun MediaWiki Template Diskusaun Template Ajuda Diskusaun Ajuda Kategoria Diskusaun Kategoria TimedText TimedText talk Módulo Módulo Discussão Evento Evento Discussão Kloru 0 8763 74373 74349 2026-07-26T16:18:29Z J. Patrick Fischer 73 74373 wikitext text/x-wiki [[Imajen:Chlorine ampoule.jpg|miniaturadaimagem|Ampula ne'ebé kontein gás kloru]] '''Kloru''' mak elementu kímiku ida ne'ebé iha símbolu Cl no númeru atómiku 17. Iha [[tabela periódika elementu]] sira-nian, ida-ne'e lokaliza iha grupu 7 no mak membru ida hosi [[Halojéniu|grupu halojéniu]], nia lokaliza iha períodu hitu no, iha Grupu IUPAC ba dala 17. Kloru elementál eziste iha temperatura no presaun normal sira hanesan molékula ida ho atómu rua (Cl<sub>2</sub>) iha estadu gazozu. Ida-ne'e maka elementu ida ne'ebé reativa liu no halo reasaun ho ho elementu barak seluk no kompostu barak. Reatividade aas ida-ne'e mós kontribui ba toksisidade hosi kloru elementál. Elementu nia naran mai hosi liafuan Gregu antigu χλωρός (chlōrós), ne'ebé signifika "verde-kro'at." Naran ida-ne'e hili tanba kór verde nakloke típiku hosi gás kloru. Kloru la mosu iha natureza iha nia forma elementál, maibé normalmente hetan de'it iha forma kompostu. Kompostu sira ne'ebé importante liu maka kloridu sira, iha ne'ebé kloru eziste hanesan anion Cl<sup>-</sup>. Kloridu ne'ebé koñesidu liu maka [[kloridu sódiu]], ne'ebé dalabarak hanaran masin-midar ka ka de'it hanaran masin. Kloridu mak parte importante ida iha bee tasi no iha mós funsaun importante ba regulasaun bee iha isin ema. == Ligasaun ba li'ur == {{Commons|Category:Chlorine|Kloru}} [[Kategoria:elementu kímiku]] n29p6bwfg2vuhihs1y8pglt4ely8cak Elementu kímiku 0 8765 74372 74351 2026-07-26T16:10:36Z J. Patrick Fischer 73 74372 wikitext text/x-wiki [[Imajen:203 Periodic Table-02.jpg|400px|miniaturadaimagem|Tabela periódika elementu]] '''Elementu kímiku''' maka substánsia ne'ebé moos ne'ebé labele nakfera ba substánsia sira seluk uza [[Kímika|métodu kímiku]] sira. Elementu sira maka bloku sira konstrusaun nian ba reasaun kímika sira. Kuantidade ki'ik liu posivel hosi elementu ida maka [[átomu]]. Átomu hotu-hotu husi elementu ida iha númeru protón ne'ebé hanesan iha sira nia [[núkleu atómiku|núkleu]] (númeru atómiku). Tanba ne'e, sira iha estrutura [[Kulit eletróniku|kulit eletróniku]] ne'ebé hanesan no konsekuentemente iha komportamentu kímiku ne'ebé hanesan. Elementu ida dezignadu ho símbolu elementu ida, abreviasaun ida ne'ebé normalmente mai hosi naran [[lian latina]] elementu nian (ezemplu, Pb hosi ''plumbum'', Fe hosi ''ferrum''). Elementu sira ne'e arranja iha [[tabela periódika elementu|tabela periódika]] tuir númeru [[Protón|protón]] sira iha núkleu atómiku. Totál elementu hamutuk 118 maka identifika ona to'o ohin loron. Husi sira-ne'e, elementu sira ho númeru atómiku husi 1 to'o 94 akontese naturalmente iha Rai, maski dala barak iha forma kompostu kímiku sira no dalaruma iha de'it vestíjiu ki'ik tebes, n.e., hanesan intermédiu sira ho vida badak iha [[radioatividade|decaimentu radioativu]]. 80 hosi elementu kímiku 118 ne'ebé koñesidu iha pelumenus nuklidu ida ne'ebé estável. == Karakteristiku == [[Imajen:Atom-struc (tet).png|miniaturadaimagem|Átomu tuir modelu loke kulit husi Bohr]] Átomu hotu-hotu hosi elementu ida, iha sira nia estadu neutru [[Eletrisidade|elétriku]], iha númeru [[eletrón]] sira ne'ebé hanesan iha sira nia kulit eletróniku hanesan ho protón sira iha sira nia núkleu. Se elementu sira arranja iha tabela periódika tuir númeru protón sira ne'ebé aumenta (númeru atómiku), propriedade sira ne'ebé mosu beibeik (haree grupu prinsipál, grupu tranzisaun). Propriedade barak hosi elementu sira bele hetan hosi estrutura hosi sira nia átomu. Modelu atómiku oioin ne'ebé dezenvolve iha istória, liuliu [[Modelu loke kulit husi Bohr|modelu]] [[Modelu loke kulit husi Bohr|loke kulit husi Bohr]] ne'ebé susesu, fornese baze teórika ba ida-ne'e. Iha reasaun kímika sira, só eletrón sira iha reaktante nia kulit liur maka arranja fali; núkleu atómiku, maibé, la muda. Elementu kímiku sira identifika uza reasaun deteksaun iha kímika analítika. Átomu hotu-hotu hosi elementu ida de'it iha númeru protón ne'ebé hanesan, maibé sira bele kontein númeru [[neutrón]] ne'ebé la hanesan. Tipu sira-ne'e, ne'ebé diferente de'it iha sira nia númeru neutrón sira, maka [[isótopu]] sira hosi elementu ne'ebé iha kestaun. Termu jerál ba tipu átomu ida ne'ebé define hosi nia númeru protón no neutrón maka [[nuklidu]]. == Ligasaun ba li'ur == {{Commons|Category:Chemical elements|Elementu kímiku}} [[Kategoria:Elementu kímiku| ]] ocy6eohg8aal91djegsgc8vykheov55 Uza-na'in:Ясамойла 2 8770 74374 2026-07-27T07:49:57Z Ясамойла 10568 пачатак 74374 wikitext text/x-wiki {{babel|zh-0|be-4|ru-4|cu-4|uk-2|en-2|pl-2|sr-1|bg-1|mk-1|sh-1|rue-1|rsk-1|hsb-1|dsb-1|csb-1|cs-1|sk-1|sl-1|es-1|it-1|fr-1|la-1|lv-1|lt-1}} shi06wpjv92aahfieuac611kmkjk8wg 74375 74374 2026-07-27T07:50:25Z Ясамойла 10568 дапаўненьне 74375 wikitext text/x-wiki {{babel|tet-0|be-4|ru-4|cu-4|uk-2|en-2|pl-2|sr-1|bg-1|mk-1|sh-1|rue-1|rsk-1|hsb-1|dsb-1|csb-1|cs-1|sk-1|sl-1|es-1|it-1|fr-1|la-1|lv-1|lt-1}} kquc70pnu9wa3p14y5edsk54txx6xw2 74376 74375 2026-07-27T07:50:48Z Ясамойла 10568 дапаўненьне 74376 wikitext text/x-wiki {{babel|tet-0|be-4|ru-4|cu-4|uk-2|en-2|pl-2|sr-1|bg-1|mk-1|sh-1|rue-1|rsk-1|hsb-1|dsb-1|csb-1|cs-1|sk-1|sl-1|es-1|it-1|fr-1|la-1|lv-1|lt-1}} Жыву ў Эўропе. n78gw17gmuy6eo9fmfyf3tfmzaah81g