Wikipedia
tswiki
https://ts.wikipedia.org/wiki/Tlukankulu
MediaWiki 1.47.0-wmf.14
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
User:Lihle012
2
7530
41910
41899
2026-08-08T23:54:16Z
Lihle012
12468
41910
wikitext
text/x-wiki
Vito ra mina hi mina Lihle012
[[User:Lihle012/Draft 1|Dirafiti 1]] * [[User:Lihle012/Draft 2|Dirafiti 2]] * [[User:Lihle012/Draft 3|Dirafiti 3]] * [[User:Lihle012/Dirafiti 4|Dirafiti 4]] * [[Dirafiti 5]] [[Dirafiti 6]] [[Dirafiti 7]] Dirafiti 8
k3amus8m78wvwz7amltllhqwv1ow6d5
41911
41910
2026-08-08T23:54:42Z
Lihle012
12468
41911
wikitext
text/x-wiki
Vito ra mina hi mina Lihle012
[[User:Lihle012/Draft 1|Dirafiti 1]] * [[User:Lihle012/Draft 2|Dirafiti 2]] * [[User:Lihle012/Draft 3|Dirafiti 3]] * [[User:Lihle012/Dirafiti 4|Dirafiti 4]] * [[Dirafiti 5]] [[Dirafiti 6]] [[Dirafiti 7]] [[Dirafiti 8]]
apke05aenowviaevbstjrs28qj5rtas
Dirafiti 6
0
7977
41912
41898
2026-08-09T00:01:46Z
InternetArchiveBot
7881
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
41912
wikitext
text/x-wiki
[[File:Pierced heart using sword.jpg|thumb|444x444px|xikombiso xa mbilu]]
Mbilu
'''Mbilu''' i xirho xa nkoka swinene emirini wa [[munhu]].<ref>{{Cite web |title=Your Heart: Powerhouse of the Body |url=https://my.clevelandclinic.org/health/body/21704-heart |archive-url=https://web.archive.org/web/20260713161224/https://my.clevelandclinic.org/health/body/21704-heart |archive-date=2026-07-13 |access-date=2026-08-07 |website=Cleveland Clinic |language=en |dead-url=no }}</ref><ref>{{Cite web |title=Live Stream – Heart FM |url=https://staging.heartfm.co.za/live-stream/ |access-date=2026-08-07 |language=en-ZA}}</ref> yi kumeka endzeni ka xifuva naswon yi tirha ku pompa ngati yi yi rhumela eka swirho hikwaswo swa miri. Ngati leyi yi rhwalela miri okisijini ni swakudya leswi lavekaka leswaku miri wu kota ku tirha. Mbilu yi tirha hikwawu, ha, hambiloko munhu a etlele. Loko yi ba, yi susumeta ngati leswaku yi embilwini yi ya eka swirho swo hambana, kutani yi tlhela yi vuya embilwini.
Hi ndlela leyi, miri wu kuma okisijini naswona swilo leswi nga lavekiki swa susiwa. Mbilu ayi tirhi tsena hi ku pfuna miri, kambe rito leri nge "mbilu" ri tlhela ri tlhela ri tirhisiwa ku hlamusela mintlhaveko ya munhu. Hi Xitsonga, hi nga vula leswaku munhu u ni "mbilu ya rirhula" kumbe "mbilu ya [[musa"]] ku kombaleswaku munhu u ni vumunhu byinene. Nakambe munhu a nga va ni gome kumbe [[ntsako]] embilwini.
== SWIKOMBO ==
<references />
[[Category:TIMBILU]]
[[Category:NGATI]]
8i9qavcfmnxlefrxw7pmbg5ixbg59m5
Swakudya swo aka mirhi
0
7979
41902
2026-08-08T12:31:50Z
SHAMAIN22
12526
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1366706444|Food]]"
41902
wikitext
text/x-wiki
Swakudya i swilo leswi hanyaka swi swi dyaka kumbe swi swi nwa leswaku swi kuma swakudya-nchumu na eneji. Swakudya swi nga huma eka swimilana, swiharhi kumbe fungi. Swi na swilo swa nkoka swo fana na ti khabodrati, mafurha, ti-phrotheyini, ti-vitamini na timinerali. Swakudya leswi swi pfuna swilo leswi hanyaka ku kuma eneji, ku kula, ku va na rihanyo lerinene ni ku hlayisa miri wa swona. Swiharhi swo hambana swi dya swakudya swo hambana hi ku ya hi swilaveko swa swona ni ndhawu leyi swi tshamaka eka yona
Vanhu lava dyaka hinkwaswo, leswi vulaka leswaku va dya swimilani na swiharhi. Vanhu va kota ku hanya eka tindhawu to hambana naswona va kota ku kuma swakudya eka tindhawu to tala. Hi ntolovelo, vanhu va basa kumbe va sweka swakudya va nga si swi dya.Swakudya swo tala leswi vanhu va swi dyaka swi huma eka indasitiri ya swakudya. Swakudya swi humesiwa hi vurimi, swi lulamisiwa emifakeni, kutani swi fambisiwa swi ya emavhengeleni ni le tindhawini tin’wana.Vurimi bya masiku lawa byi tirhisa mafura ya fossil yo tala, leswi nga hoxaka xandla eka ku cinca ka maxelo. Ntirho wa swakudya na vurimi wu humesa gasi yo tala leyi hoxaka xandla eka ku hisa ka misava.
Sisiteme ya swakudya yi na nkucetelo lowukulu eka timhaka tin’wana to tala ta vaaki na tipolitiki, ku katsa vuhlayiseki bya mbango, ku hambana ka swilo leswi hanyaka, ikhonomi, ku kula ka vaaki, mphakelo wa mati, ni vuhlayiseki bya swakudya.Vuhlayiseki bya swakudya ni mphakelo wa swona swi languteriwa hi tinhlengeletano ta misava, ku fana na Nhlangano wa matiko ya misava wa nsirhelelo wa swakudya, Nhlangano wa switirhisiwa swa misava, Nongonoko wa swakudya swa misava hinkwayo, Nhlangano wa swakudya na vurimi, na Huvo ya mahungu ya swakudya ya matiko ya misava
[[Category:Swakudya]]
h0fkdo9ke93qhlj8v4qce3hc90cmra1
41903
41902
2026-08-08T12:34:40Z
Quinlan83
8214
Fix
41903
wikitext
text/x-wiki
Swakudya i swilo leswi hanyaka swi swi dyaka kumbe swi swi nwa leswaku swi kuma swakudya-nchumu na eneji. Swakudya swi nga huma eka swimilana, swiharhi kumbe fungi. Swi na swilo swa nkoka swo fana na ti khabodrati, mafurha, ti-phrotheyini, ti-vitamini na timinerali. Swakudya leswi swi pfuna swilo leswi hanyaka ku kuma eneji, ku kula, ku va na rihanyo lerinene ni ku hlayisa miri wa swona. Swiharhi swo hambana swi dya swakudya swo hambana hi ku ya hi swilaveko swa swona ni ndhawu leyi swi tshamaka eka yona
Vanhu lava dyaka hinkwaswo, leswi vulaka leswaku va dya swimilani na swiharhi. Vanhu va kota ku hanya eka tindhawu to hambana naswona va kota ku kuma swakudya eka tindhawu to tala. Hi ntolovelo, vanhu va basa kumbe va sweka swakudya va nga si swi dya.Swakudya swo tala leswi vanhu va swi dyaka swi huma eka indasitiri ya swakudya. Swakudya swi humesiwa hi vurimi, swi lulamisiwa emifakeni, kutani swi fambisiwa swi ya emavhengeleni ni le tindhawini tin’wana.Vurimi bya masiku lawa byi tirhisa mafura ya fossil yo tala, leswi nga hoxaka xandla eka ku cinca ka maxelo. Ntirho wa swakudya na vurimi wu humesa gasi yo tala leyi hoxaka xandla eka ku hisa ka misava.
Sisiteme ya swakudya yi na nkucetelo lowukulu eka timhaka tin’wana to tala ta vaaki na tipolitiki, ku katsa vuhlayiseki bya mbango, ku hambana ka swilo leswi hanyaka, ikhonomi, ku kula ka vaaki, mphakelo wa mati, ni vuhlayiseki bya swakudya.Vuhlayiseki bya swakudya ni mphakelo wa swona swi languteriwa hi tinhlengeletano ta misava, ku fana na Nhlangano wa matiko ya misava wa nsirhelelo wa swakudya, Nhlangano wa switirhisiwa swa misava, Nongonoko wa swakudya swa misava hinkwayo, Nhlangano wa swakudya na vurimi, na Huvo ya mahungu ya swakudya ya matiko ya misava
[[Category:Swakudya]]
m49zcq4r9j4j2swtywh6qva774hm7bw
Nawu wa Afrika-Dzonga
0
7980
41904
2026-08-08T13:06:54Z
SHAMAIN22
12526
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343537801|Law of South Africa]]"
41904
wikitext
text/x-wiki
Afrika Dzonga ri na sisiteme ya nawu leyi hlanganeke (xihlanganisi xa xihlanganisi kumbe fambiselo ra nawu leri pfanganisiweke).<ref>Section 2, Constitution of the Republic of South Africa</ref> Yi vumbiwe hi mindhavuko yo hambana ya nawu, ku nga Nawu wa Nawu wa vaaki lowu tekiweke eka Vaholandi, Nawu wa Nawu lowu tolovelekeke lowu tekiweke eka Mabritani, Nawu wa ndhavuko (Nawu wa ndhavuko) lowu humaka eka vanhu va ndzhavuko wa Afrika, lowu nga ni ku hambana kuya hi rixaka kumbe ntlawa wa ndhavuko.Endzhaku ka ku herisiwa ka Xihlawuhlawu na ku simekiwa ka mfumo wa xidemokirasi, Afrika Dzonga ri tirhisa sisiteme ya vuhosi bya Vumbiwa (Vukulu bya vumbiwa). Leswaku, milawu yin’wana na yin’wana leyi tirhisiwaka etikweni yi fanele yi landzela Vumbiwa bya Riphabliki ra Afrika Dzonga, naswona a ku na nawu lowu nga hundzaka Vumbiwa<ref>Section 2, Constitution of the Republic of South Africa</ref><ref>Section 2, Constitution of the Republic of South Africa</ref>
Vuhlohloteri byo hambana eka nawu wa Afrika Dzonga byi na vuxaka byo rharhangana. Ndhavuko wa nawu wa Xinghezi wu vonaka ngopfu eka maendlelo ya milandzu na ndlela leyi timhaka ta nawu ti ahluriwaka ha yona. Ndhavuko wa Roman-Dutch wona wu vonaka ngopfu eka milawu ya nkoka ya timhaka ta vanhu.Hi ntolovelo, Afrika Dzonga ri landzela nawu wa Xinghezi eka maendlelo ya milandzu ya vugevenga na ya vanhu,nawu wa tikhamphani, nawu wa Vumbiwa na nawu wa vumbhoni, Loko nawu wa Roman-Dutch wu landzeriwa eka nawu wa tikontiraka, nawu wa delict (loko munhu a onha kumbe a vavisa un’wana hi ndlela leyi nawu wu yi lemukaka), nawu wa vanhu, nawu wa swilo, nawu wa ndyangu, na swin’wana Loko Vumbiwa bya Nkarhi (Vumbiwa bya Nkarhinyana) byi sungule ku tirha hi…
Handle ka Afrika-Dzonga hi yoxe, nawu wa Afrika-Dzonga, ngopfu ngopfu nawu wa vaaki na swiphemu swa nawu lowu tolovelekeke, wu tlhela wu vumba masungulo ya milawu ya [[Botswana]], [[ESwatini|Eswatini]], [[Lesotho]], [[Namibia]], na [[Zimbabwe]], leyi nga nghenisiwa hi nkarhi wa maendlelo ya vukoloni. Basutoland (Lesotho) va amukerile nawu wa Cape Colony hi 1884, na Bechuanaland (Botswana) na Southern Rhodesia (Zimbabwe) va wu amukerile hi 1891. <ref name="pain">{{Cite journal |last=Pain |first=JH |date=July 1978 |title=The reception of English and Roman-Dutch law in Africa with reference to Botswana, Lesotho and Swaziland |journal=The Comparative and International Law Journal of Southern Africa |volume=11 |pages=137–167}}</ref> Swaziland (Eswatini) ri amukele nawu wa Transvaal Colony hi 1904, <ref name="pain" /> na South-West Africa (Namibia) ri amukele nawu wa Xifundzha xa Cape hi 1920, endzhaku ka ku hluriwa ka rona hi Afrika Dzonga. <ref>{{Cite web|last=Geraldo|first=Geraldine Mwanza|last2=Nowases|first2=Isabella|date=April 2010|title=Researching Namibian Law and the Namibian Legal System|url=http://www.nyulawglobal.org/globalex/Namibia1.htm|accessdate=7 May 2013}}</ref>
8uqa1qmdxqy8bt4vxpy95cpptaos2b9
Manana/Mhani
0
7981
41905
2026-08-08T13:37:14Z
SHAMAIN22
12526
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363264749|Mother]]"
41905
wikitext
text/x-wiki
'''Manana''', '''mhani,''' kumbe '''mama''' i mutswari wa xisati wa [[n'wana]] . [[N'wansati|Wansati]] a nga tekiwa tanihi manana hikwalaho ka ku veleka, hi ku kurisa n'wana loyi a nga ha vaka kumbe a nga ri n'wana wa yena wa xiviri kumbe hi ku phakela xitumbulukwana xa yena leswaku xi ta nonisa eka mhaka ya ku veleka hi ku tika .
Manana wa ntumbuluko I wansati loyi a hoxaka swihlawulekisi swa ngati eka ku tumbuluxiwa ka n’wana, hi ku tirhisa vuxaka bya rimbewu kumbe ku nyikela hi tandza. A nga ha va ni vutihlamuleri bya le nawini byo pfuna n’wana hi mali, hambiloko n’wana a nga kurisiwi hi yena. Manana la adopteke n’wana I wansati loyi a nga va mutswari wa n’wana hi ku tirhisa endlelo ra nawu ra ku adopta n’wana. Manana la ehleketeleriwaka I wansati loyi ku vuriwaka leswaku u ni vuxaka bya ngati na n’wana, kambe vuxaka byebyo a byi si tiyisisiwa.Manana wa vumbirhi I wansati loyi a nga riki manana wa ngati wa n’wana, kambe a tekaneke ni mutswari loyi se a ri kona wa n’wana. A nga ha aka ndyangu na n’wana, kambe hi ntolovelo a nga vi na timfanelo ni vutihlamuleri bya nawu bya mutswari eka n’wana.
Tatana i mutirhi kulobye wa xinuna wa manana. Vavasati lava tikeke va nga ha vuriwa vamanana lava tikeke kumbe vamanana lava nga ta va vamanana. Endlelo ro va manana ri vuriwa "endlelo ro hundza manana kumbe ku hundza manana".
Xihlawulekisi xa "mananal" xi kombetela eka manana naswona loko xi pimanisiwa na "paternal" eka tatana . [[Riendli|Riendli ra]] "ku manana" ri vula ku tswala kumbe ku veleka n'wana, kumbe ku nyika nhlayiso wa n'wana, laha ku tlhelaka ku huma vito ra "ku manana". Marito lama fambelanaka na ku tsakela i ''manana'' ( ''manana'', ''manana'' ), ''manana'' ( ''mummy'' ), ''mumsy'', ''mamacita'' ( ''manana'', ''manana'' ) na ''manana'' . Xikombiso xa xisati lexi vana va nga xi langutaka ehenhla minkarhi yin’wana xi vuriwa ''xifaniso xa manana'' .
[[Category:Ndyangu]]
87evioixsxk5fe9e06qcej2qgvlsjyc
Draft 8
0
7982
41906
2026-08-08T22:56:14Z
Zeeluna
12489
typed article from scratch
41906
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mt Sugarloaf (1238m) by Lake Heron, New Zealand.jpg|thumb|716x716px|Xifaniso xa ntshava eNew Zealand]]
Tintshava
'''Tintshava''' i swivumbeko leswikulu swa ntumbuluko leswi tlakukeke swinene ehenhla ka misava leyi rhendzeleke. Hi ntolovelo ti tlakukile naswona ti tlakukile ku tlula switshuka, hakanyingi ti na [[nhlohlorhi]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Worlds |first=Geography |date=2026-03-26 |title=What Is a Mountain? Definition, Formation & Famous Examples |url=https://geographyworlds.com/blog/what-is-a-mountain/ |access-date=2026-08-08 |website=Geography Worlds |language=en}}</ref>
Tintshava ti vumbiwe hi tindlela to hlayanyana:<ref name=":0" />
* Ku famba ka ti [[Tectonic plates|''tectonic plates'']]: Loko tiplate ta misava ti tlumbana, ''[[crust]]'' yi susumetiwa kuya ehenhla, leswi endlaka leswaku ku va na tintshava lei hlanganisiweke to fana na Himalaya.
* Ntirhi wa volcane: Lava na nkuma swi hlangeletana hi ku famba ka nkarhi leswaku swi vumba tintshava ta volacane, ta tanihi ntshava ya Fuji.
* Faulting: Swiphepherhele leswikulu swa xirhendzevutana xa [[misava]] swi tlakusiwa kumbe swi rhetela etlhelo ka ''faults'', leswi endlaka leswaku ku va ni tintshava leti nga ni ti ''faults'', to tanihi Sierra Nevada.
Tintshava ita nkoka hikuva ti nyika tindzhawu ta vutshamo ta swimilana swo tala na swiharhi, ti hlayisa mati yo tenga eka ti ''[[glaciers]]'' na gamboko, leswi phamelaka milambo. Tintshava ti tlhela ti kucetela maxelo, ti nyika vurimi, vupfhumba, ku famba hi milenge etintshaveni na mintirho yin'wana ya le handle.<ref>{{Cite web |date=2025-09-01 |title=Why Mountains Are Important for Life and the Environment |url=https://biologyinsights.com/why-mountains-are-important-for-life-and-the-environment/ |access-date=2026-08-08 |website=Biology Insights |language=en-US}}</ref>
Hi ku angarhela, tintshava ti tekiwa tanihi swivumbekoswa misava leswi tlakukeke kwalomu ka 600 wa timitara ehenhla ka ndzhawu leyi rhendzeleke, hambi leswi kunga ri na nhlamuselo yin'we emisaveni hinkwayo.
Hi ku gimeta, ntshava i xivumbeko xa [[ntumbuluko]] xo leha, lexi nga ni swiganga leswi tlakukekeehenhla ka misava leyi rhendzeleke hi ntolovelo xi ri ni nhlohlorhi ehenhla.
== Swihlovo leswi tirhisiweke ==
<references />
[[Category:Maribye]]
[[Category:Minsinya]]
[[Category:Byasi]]
rdwtad7dsvgjh5gshyqeuv8pa0h665e
41907
41906
2026-08-08T22:57:04Z
Quinlan83
8214
Requesting deletion
41907
wikitext
text/x-wiki
{{delete|Test page}}[[File:Mt Sugarloaf (1238m) by Lake Heron, New Zealand.jpg|thumb|716x716px|Xifaniso xa ntshava eNew Zealand]]
Tintshava
'''Tintshava''' i swivumbeko leswikulu swa ntumbuluko leswi tlakukeke swinene ehenhla ka misava leyi rhendzeleke. Hi ntolovelo ti tlakukile naswona ti tlakukile ku tlula switshuka, hakanyingi ti na [[nhlohlorhi]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Worlds |first=Geography |date=2026-03-26 |title=What Is a Mountain? Definition, Formation & Famous Examples |url=https://geographyworlds.com/blog/what-is-a-mountain/ |access-date=2026-08-08 |website=Geography Worlds |language=en}}</ref>
Tintshava ti vumbiwe hi tindlela to hlayanyana:<ref name=":0" />
* Ku famba ka ti [[Tectonic plates|''tectonic plates'']]: Loko tiplate ta misava ti tlumbana, ''[[crust]]'' yi susumetiwa kuya ehenhla, leswi endlaka leswaku ku va na tintshava lei hlanganisiweke to fana na Himalaya.
* Ntirhi wa volcane: Lava na nkuma swi hlangeletana hi ku famba ka nkarhi leswaku swi vumba tintshava ta volacane, ta tanihi ntshava ya Fuji.
* Faulting: Swiphepherhele leswikulu swa xirhendzevutana xa [[misava]] swi tlakusiwa kumbe swi rhetela etlhelo ka ''faults'', leswi endlaka leswaku ku va ni tintshava leti nga ni ti ''faults'', to tanihi Sierra Nevada.
Tintshava ita nkoka hikuva ti nyika tindzhawu ta vutshamo ta swimilana swo tala na swiharhi, ti hlayisa mati yo tenga eka ti ''[[glaciers]]'' na gamboko, leswi phamelaka milambo. Tintshava ti tlhela ti kucetela maxelo, ti nyika vurimi, vupfhumba, ku famba hi milenge etintshaveni na mintirho yin'wana ya le handle.<ref>{{Cite web |date=2025-09-01 |title=Why Mountains Are Important for Life and the Environment |url=https://biologyinsights.com/why-mountains-are-important-for-life-and-the-environment/ |access-date=2026-08-08 |website=Biology Insights |language=en-US}}</ref>
Hi ku angarhela, tintshava ti tekiwa tanihi swivumbekoswa misava leswi tlakukeke kwalomu ka 600 wa timitara ehenhla ka ndzhawu leyi rhendzeleke, hambi leswi kunga ri na nhlamuselo yin'we emisaveni hinkwayo.
Hi ku gimeta, ntshava i xivumbeko xa [[ntumbuluko]] xo leha, lexi nga ni swiganga leswi tlakukekeehenhla ka misava leyi rhendzeleke hi ntolovelo xi ri ni nhlohlorhi ehenhla.
== Swihlovo leswi tirhisiweke ==
<references />
[[Category:Maribye]]
[[Category:Minsinya]]
[[Category:Byasi]]
tvju6untxlmpi4ir7heozvolfaqbe8p
41908
41907
2026-08-08T22:59:42Z
Zeeluna
12489
Reduced the size of the picture i inserted
41908
wikitext
text/x-wiki
{{delete|Test page}}[[File:Mt Sugarloaf (1238m) by Lake Heron, New Zealand.jpg|thumb|564x564px|Xifaniso xa ntshava eNew Zealand]]
Tintshava
'''Tintshava''' i swivumbeko leswikulu swa ntumbuluko leswi tlakukeke swinene ehenhla ka misava leyi rhendzeleke. Hi ntolovelo ti tlakukile naswona ti tlakukile ku tlula switshuka, hakanyingi ti na [[nhlohlorhi]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Worlds |first=Geography |date=2026-03-26 |title=What Is a Mountain? Definition, Formation & Famous Examples |url=https://geographyworlds.com/blog/what-is-a-mountain/ |access-date=2026-08-08 |website=Geography Worlds |language=en}}</ref>
Tintshava ti vumbiwe hi tindlela to hlayanyana:<ref name=":0" />
* Ku famba ka ti [[Tectonic plates|''tectonic plates'']]: Loko tiplate ta misava ti tlumbana, ''[[crust]]'' yi susumetiwa kuya ehenhla, leswi endlaka leswaku ku va na tintshava lei hlanganisiweke to fana na Himalaya.
* Ntirhi wa volcane: Lava na nkuma swi hlangeletana hi ku famba ka nkarhi leswaku swi vumba tintshava ta volacane, ta tanihi ntshava ya Fuji.
* Faulting: Swiphepherhele leswikulu swa xirhendzevutana xa [[misava]] swi tlakusiwa kumbe swi rhetela etlhelo ka ''faults'', leswi endlaka leswaku ku va ni tintshava leti nga ni ti ''faults'', to tanihi Sierra Nevada.
Tintshava ita nkoka hikuva ti nyika tindzhawu ta vutshamo ta swimilana swo tala na swiharhi, ti hlayisa mati yo tenga eka ti ''[[glaciers]]'' na gamboko, leswi phamelaka milambo. Tintshava ti tlhela ti kucetela maxelo, ti nyika vurimi, vupfhumba, ku famba hi milenge etintshaveni na mintirho yin'wana ya le handle.<ref>{{Cite web |date=2025-09-01 |title=Why Mountains Are Important for Life and the Environment |url=https://biologyinsights.com/why-mountains-are-important-for-life-and-the-environment/ |access-date=2026-08-08 |website=Biology Insights |language=en-US}}</ref>
Hi ku angarhela, tintshava ti tekiwa tanihi swivumbekoswa misava leswi tlakukeke kwalomu ka 600 wa timitara ehenhla ka ndzhawu leyi rhendzeleke, hambi leswi kunga ri na nhlamuselo yin'we emisaveni hinkwayo.
Hi ku gimeta, ntshava i xivumbeko xa [[ntumbuluko]] xo leha, lexi nga ni swiganga leswi tlakukekeehenhla ka misava leyi rhendzeleke hi ntolovelo xi ri ni nhlohlorhi ehenhla.
== Swihlovo leswi tirhisiweke ==
<references />
[[Category:Maribye]]
[[Category:Minsinya]]
[[Category:Byasi]]
6p41lxsy28wgh4b4o38mjio2avs6v4m
Dirafiti 7
0
7983
41909
2026-08-08T23:43:07Z
Lihle012
12468
Created page with "[[File:Thunder cloud over Gåseberg.jpg|thumb|522x522px|Xikombiso xa mapapa]] Mapapa '''Mapapa''' i swiphemu swa ntumbuluko leswi hi swi vonaka ehenhla ematilweni.<ref>{{Cite web |last=Helmenstine |first=Anne |date=2022-04-27 |title=Types of Clouds and How to Recognize Them |url=https://sciencenotes.org/types-of-clouds-and-how-to-recognize-them/ |access-date=2026-08-08 |website=Science Notes and Projects |language=en-US}}</ref> Ma vumbiwa hi swiphemu leswitsongo swa mat..."
41909
wikitext
text/x-wiki
[[File:Thunder cloud over Gåseberg.jpg|thumb|522x522px|Xikombiso xa mapapa]]
Mapapa
'''Mapapa''' i swiphemu swa ntumbuluko leswi hi swi vonaka ehenhla ematilweni.<ref>{{Cite web |last=Helmenstine |first=Anne |date=2022-04-27 |title=Types of Clouds and How to Recognize Them |url=https://sciencenotes.org/types-of-clouds-and-how-to-recognize-them/ |access-date=2026-08-08 |website=Science Notes and Projects |language=en-US}}</ref> Ma vumbiwa hi swiphemu leswitsongo swa mati kumbe ayisi leswi hlengeletanaka [[emoyeni]]. Mapapa ma nga va ya muhlovo wo [[basa]], wa grey kumbe wa ntima, ku ya hi muxaka wa wona ni mpimo wa mati lowu ma nga na wona. Mapapa ma pfuna swinene eka ntumbuluko hikuva ma hoxa xandla eka ku vumbeka ka mpfula. Loko mati lama nga emapapeni ma tala, ma sungula ku wela ehansi hi xivumbeko xa mpfula.
Mpfula i ya nkoka eka vanhu, [[swihari]] ni swimilana hikuva yi nyika mati lama lavekaka leswaku swilo leswi hanyaka swi kota ku hanya. Mapapa ma tlhela ma endla leswaku hi kota ku vona ku cinca ka maxelo. Loko hi vona mapapa yo tala ya ntima, swi nga vula leswaku mpfula yi nga ha na.
== SWIKOMBO ==
<references />
[[Category:PFULA]]
[[Category:RIHATI]]
87mhjay5oo787504l51wsiy9rbicvzq
Isaiah: frae Hebrew intil Scottis
0
7984
41913
2026-08-09T02:38:32Z
Chanda Vavilaya
12901
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1301082984|Isaiah: frae Hebrew intil Scottis]]"
41913
wikitext
text/x-wiki
'''''Isaiah: frae Hebrew intil Scottis''''' i vuhundzuluxeri bya Buku ya Esaya hi [[Xiscots]] hi Peter Hately Waddell, lebyi kandziyisiweke ro sungula hi 1879. Ku fana na vuhundzuluxeri bya yena bya khale bya Tipisalema, buku leyi yi tiveka hi ku hundzuluxeriwa hi ku kongoma eka Xiscots ku suka eka ririmi ro sungula ra Bibele, ku nga ri ku suka eka vuhundzuluxeri bya Xinghezi lebyi a byi ri kona khale''.''<ref name=":0">{{Cite book |date=1987 |title=The Psalms in Scots : reprint of P Hately Waddell's The Psalms: frae Hebrew intil Scottis |publisher=Aberdeen University Press |others=Waddell, P. Hately (Peter Hately), 1816-1891. |isbn=0-08-035075-5 |location=Aberdeen |oclc=16080959}}</ref><ref>{{Cite web|last=|first=|date=|title=The Psalms frae Hebrew intil Scottis – Wee Windaes|url=https://wee-windaes.nls.uk/the-psalms-frae-hebrew-intil-scottis/|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190910145935/https://wee-windaes.nls.uk/the-psalms-frae-hebrew-intil-scottis/|archive-date=10 September 2019|accessdate=2020-08-23|website=}}</ref>
Waddell u tirhisa risimu ku nyika mavonelo ya xitayili xa matsalwa ya tsalwa ro sungula.
== Swihlanganisi swa le handle ==
* [https://books.google.com/books?id=m94sAAAAYAAJ ''Isaiah: frae Hebrew intil Scottis'' eka Google Books]
== Swikombo ==
{{Reflist}}
[[Category:Buku ya Esaya]]
[[Category:Xiscots]]
g26x3b0r9sd7wax13a2bai6zssr4tvm