Vikipedii
vepwiki
https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
MediaWiki 1.47.0-wmf.3
first-letter
Media
Specialine
Lodu
Kävutai
Lodu kävutajas
Vikipedii
Paginad Vikipedii
Fail
Lodu failas
MediaWiki
Lodu MediaWikiš
Šablon
Lodu šablonas
Abu
Lodu abus
Kategorii
Lodu kategorijas
TimedText
TimedText talk
Moodul
Mooduli arutelu
Üritus
Ürituse arutelu
Fokino (Merenrandaline rand)
0
2696
187834
177999
2026-05-23T07:17:38Z
Koiravva
1717
formitez, openduz+
187834
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Fokino<br />Фокино
| Lidnanznam = Coat of Arms of Fokino (Primorsky kray).png
| Flag = Flag of Fokino (Primorsky kray).png
| Lidnanznam text = Fokinon lidnanznam (Merenrandaline rand)
| Flag text = Fokinon flag (Merenrandaline rand)
| Valdkund = Venäma
| Eläjiden lugu = 19,171
| Voz' = 2025
| Pind = 16
| Fail = Бухта Абрек.jpg
| Pämez' = Aleksandr Baranov<br/>(tal'vku 2016—)
| Telefonkod = +7-42339-xx-xxx
| Avtokod = 25. 125
| Aigvö = [[UTC]]+10 (MSK+7)
}}
{{Znamoičendad|Fokino}}
'''Fokino''' ({{lang-ru|Фо́кино}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Merenrandaline rand|Merenrandaližen randan]] suves.
[[Venäman Tünvaldmerine laivišt|Tünvaldmerižen laivišton]] sodabaz sijadase [[sauptud administrativiž-territorialine ühtnik|SATÜ:s]].
== Istorii ==
Vl 1867 pordaigaline sodapost oli pandud kontroliruimha kuldan samišt lähižel Askol'd-sarel. ''Promislovk''-eländpunktan aluz ({{lang-ru|Промысловка}}) om pandud vl 1891, vspäi 1958 oli radnikžiloks. Registriruihe ''Tihookeanskii''-žilod vl 1963, vspäi 1967 se oli radnikžiloks i Promislovk mülüi sihe aigan mändes.
Vn 1980 redukun 4. päiväspäi om olmas sauptud territorijaks, nimitihe ''Škotovo-17''-lidnaks rajonkeskusen mödhe. Vspäi 1994 oficialine nimi om nügüdläine Tihookeanskii-žilon ezmäižen sauvojan, Vitalii Fokin-admiralan kanzannimen mödhe. Laivad seištas valdmoidenno lähižes merikaras, ümbriratas da kaitas [[vedenalaine laiv|VA-laivoiden]] reaktorid.
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Prim-Kray-Fokino.png|thumb|left|250px|Fokinon lidnümbrikon sijaduz randas vn 2008 kartal]]
Lidnan keskuzpala sijadase mägidenkeskeižes katl'uses, kahtes kilometras randaspäi, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, mugažo om rajonid [[Tün' valdmeri|Tünen valdmeren]] randal.
Matkad [[Vladivostok]]hasai om nell'kümne viž kilometrad päivlaskmha orhal vai 130 km avtotedme [[Ussuriiskan laht]]en randpolel. Lähembaižed lidnad samhas avtol oma [[Sur' Kivi]] kaks'kümnes vides kilometras lodeheze i [[Nahotk]] 57 km päivnouzmha.
== Tobmuz ==
Lidnanvuiččed Dunai- (7 614 rist. vl 2017) i Putätin-žilod (780 rist. vl 2017) mülüdas lidnümbrikho Fokinon ližaks. SATÜ:n pind — 291,29 km², korktused 0..530 m.
== Eläjad ==
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 696 ristitud, lidnümbrikon — 32 164 ristitud, vn 2021 lidnan — 19 711 ristitud. Kaik 23 157 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25..26 tuhad eläjid vll 1996−2009 (26 500 rist. vl 1996 i vl 2003).
[[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Ondrii Ezikuctud-apostolan jumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/11591 Fokinon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud vll 1999−2000.
== Openduz ==
Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1..3, 12, ''Rodničok'' «Purdeihut»), aluzškol nomer 257, kaks' keskškolad (nomer 251 i 256), gimnazii nomer 259, lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol. Ende ehtal'ne škol radoi lidnas mugažo. Niiden ližaks Dunai-žilos om kaks' päivkodid (nomer 13 i 35), kaks' keskškolad (nomer 253 i 258) i lapsiden da norišton ''Orbita''-sportškol («Orbit»). Keskškol (nomer 254) radab Putätin-žilos.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Tsukanova.jpg|Marija Tsukanovan muštnik (2015)
RIAN archive 836839 All-night vigil on Christmas Eve at St.Andrews Church in the town of Fokino.jpg|Raštvoiden kanman ph. Ondrii Ezikuctud-apostolan jumalanpertiš, vn 2011 nägu
Посёлок Дунай.jpg|Dunai-žilon nägu Starcevan mägelpäi (2014)
</gallery>
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://dumafokino.ru/ «Fokino-lidn»-SATÜ:n Duman oficialine sait (''dumafokino.ru'').] {{ref-ru}}
* [http://adm.fokino-prim.ru/ SATÜ:n Administracijan oficialine sait (''adm.fokino-prim.ru'').] {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Fokino (Primorsky Krai)}}
{{Merenrandaližen randan lidnad}}
[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sauptud administrativiž-territorialižed ühtnikad]]
[[Kategorii:Merenrandaližen randan lidnad]]
[[Kategorii:Merenrandaližen randan lidnümbrikod]]
h5vwpezkndtuffbmu55j75sdeyzs0ro
Lesozavodsk
0
2697
187836
178032
2026-05-23T07:45:48Z
Koiravva
1717
formitez, openduz+
187836
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Lesozavodsk<br />Лесозаводск
| Lidnanznam = Coat of Arms of Lesozavodsk (Primorsky kray) (2006).png
| Flag = Flag of Lesozavodsk (Primorsky kray) (2006).png
| Lidnanznam text = Lesozavodskan lidnanznam
| Flag text = Lesozavodskan flag
| Valdkund = Venäma
| Eläjiden lugu = 34,289
| Voz' = 2025
| Pind = 71
| Fail = Река Уссури в Лесозаводске.JPG
| Pämez' = Konstantin Bancejev<br/>(uhoku 2021—)
| Telefonkod = +7-42355-xx-xxx
| Aigvö = [[UTC]]+10 (MSK+7)
}}
'''Lesozavodsk''' ({{lang-ru|Лесозаво́дск}}) om [[Venäma]]n lidn [[Merenrandaline rand|Merenrandaližen randan]] päivlaskmas. Se om [[Lesozavodskan ümbrik]]on (edel 2024. vot — lidnümbrikon) administrativine keskuz da pala.
== Istorii ==
Vspäi 1894 ristitud tuliba elämhä sihe [[Venälaine imperii|Venälaižen imperijan]] Kijevan, Černigovan i Poltavan gubernijoišpäi, paniba stanicoiden alusid. Šingotihe mecan ümbriradmišt, «Ussurin mecanümbriradai kombinat» oli olmas nevondkundaližen aigan. ''Lesozavodsk''-eländpunkt om sätud vl 1932 radnikžiloks nügüdläiženke nimenke Dal'les-žilon, Ussuri-stancijan (nüg. ''Lesozavodsk-1'', om olmas jogen hural randal) da küliden ühtištusel. Žilo sai lidnan statusad vn 1938 2. päiväl uhokud. Vozil 1963−1992 lidn alištui randan tobmudele oikti.
Lesozavodsk šingotase raudtestancijal, mebel'fabrikal, omblendfabrikal, sömtegimišton edheotandoil.
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Prim-Kray-Lesozavodsky.png|thumb|left|250px|Lesozavodskan ümbrikon sijaduz randas vn 2008 kartal]]
Lidn sijadase ümbrikon päivlaskmas, [[Ussuri]]-jogen muugotil randoil, 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl.
Matkad [[Vladivostok]]hasai om 269 km suvipäivlaskmha orhal vai 350 km «Ussuri»-avtotedme. [[Kitai]]n valdkundröun om kümnes kilometras lodeheze. Lähembaižed lidnad oma [[Dal'nerečensk]] vižkümnes seičemes kilometras pohjoižpäivnouzmha orhal vai 72 km «Ussuri»-avtotedme, i kitajine [[Hulin']]-lidn 63 km lodeheze avtotedme.
== Tobmuz ==
Kaik ühesatoštkümne küläd da kaks' raudtestancijad mülüdas ümbrikho Lesozavodskan ližaks. Municipaližen ümbrikon pind — 3 063,8 km², se röunatab Kitainke.
== Eläjad ==
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 37 034 ristitud, ümbrikon ristitišton nell' videndest, vn 2021 — 35 433 ristitud. Kaik 35 816 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 45..46 tuhad eläjid vozil 1992−2001 (46 800 rist. vl 1996).
[[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Pühän Jumalanmaman Katken jumalanpert'<ref>[http://hram-lesozavodsk.cerkov.ru/ Lesozavodskan pühäpertin sait (''hram-lesozavodsk.cerkov.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om saudud lidnas vll 1998−2002, mugažo ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om letud Ružino-stancijal vodele 2002.
== Openduz ==
Arni lidnan lapsiden opendusen aluzkundad oma kahesa nomeruidud päivkodid (nomer 3, 5, 7, 10, 11, 13, 14, 105), kahesa keskškolad (nomer 1..5, 7, 34, 156), specialine (korrekcine) škol-internat, ümbrikon lapsiden sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol (koume palakundad: horeografine, čomamahtoine, muzikaline), ümbrikon lapsiden da norišton sportškol, estetižen kazvatandan ''Radost' ''-keskuz («Ihastuz»), kanzan sauvondan abun keskuz. Ende ehtal'ne škol nomer 9 radoi mugažo.
Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma Lesozavodskan industrialine kolledž<ref>[http://les-collegelik.ru/ Lesozavodskan industrialižen kolledžan sait (''les-collegelik.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Vladivostokan bazižen medicinižen kolledžan filial<ref>[http://vbmk1.ru/filialyi/lesozavodskij-filial/ Lesozavodskan filialan lehtpoled Vladivostokan bazižen medicinižen kolledžan ''vbmk1.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref>. Mererandaline mectehnologijoiden, ekonomikan i transportan kolledž (ende tehnikum) kändihe industrialižen kolledžan palaks vspäi 2020.
== Transport ==
''Ružino''-raudtestancii om [[Transsib]]an palaks, sijadase [[Habarovsk]] — [[Ussuriisk]] jonol, seižub jogen oiktal randal vspäi 1936. Stancii om kaikiš surembaks radonandajaks: vagondepo, vedimiden depo, raudten elektrovaratoitandan distancii sijadasoiš lidnas.
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kümnekilometrine sarak «Ussuri»-avtotelpäi (A-370) tuleb lidnha päivnouzmpolespäi. Raudtesild i R449-ten avtotesild ristikoitas Ussuri-joged neciš lidnas.
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
На мосту через Уссури Лесозаводск фото 2012 года.JPG|Avtotesild Ussuriš päliči vl 2012
Вокзал ст. Ружино.jpg|''Ružino''-päraudtestancijan sauvuz vl 2005
</gallery>
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://mo-lgo.ru/ Lesozavodskan ümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''mo-lgo.ru'').] {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Lesozavodsk}}
{{Merenrandaližen randan lidnad}}
[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Merenrandaližen randan lidnad]]
[[Kategorii:Lesozavodskan ümbrik|*]]
l96cbiat3ot6irk43dqmcjueb7rsvv4
Kongon Demokratine Tazovaldkund
0
8960
187835
186525
2026-05-23T07:22:59Z
CommonsDelinker
4665
Removing [[:c:File:Bâtiment_administrative_BCC.jpg|Bâtiment_administrative_BCC.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Yann|Yann]] because: [[:c:COM:L|Copyright violation]]: Not own work, image widely avaible back to 2018 on different website
187835
wikitext
text/x-wiki
{{1000}}{{A10000}}
{{Valdkund
| Nimi = Kongon Demokratine Tazovaldkund<br />République démocratique du Congo
| Valdkundznam = Coat of arms of the Democratic Republic of the Congo.svg
| Flag = Flag of the Democratic Republic of the Congo.svg
| Valdkundznam text = Kongon Demokratižen Tazovaldkundan valdkundznam
| Flag text = Kongon Demokratižen Tazovaldkundan flag
| Pälidn = Kinšas
| Eläjiden lugu = 115,000,000<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cg.html Kongon Demokratižen Tazovaldkundan ristitišton endustuz vn 2024 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref>
| Voz' = 2024
| Pind = 2,345,410
| Kart = LocationCongoDemocraticRepublicofthe.svg
| Kel' = [[francijan kel'|francijan]]
| Valdkundan pämez' = [[Čisekedi Feliks|Feliks Čisekedi]]
| Päministr = [[Suminva Tuluka Džudit|Džudit Suminva Tuluka]]
| Religii = [[hristanuskond]]
| Valüt = [[kongon frank]] (FC) (CDF)
| Internet-domen = [[.cd]]
| Telefonkod = +243
| Aigvö = [[UTC]]+1..+2
}}
'''Kongon Demokratine Tazovaldkund''' ({{lang-fr|République démocratique du Congo}} [ʁe.py.bˈlik demɔkʁaˈtik dy kɔ̃ɡo], nece om täuz' oficialine nimituz), '''KDT''' lühüdas, ''Kongo Kinšas''-paginnimi, om valdkund [[Afrik|Keskmäižes Afrikas]]. Pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Kinšas]].
Vl 2012 kaikiš gollemb valdkund mail'mas [[Rahvahankeskeine valütfond|Rahvahankeskeižen valütfondan]] tedoidusen mödhe. Se om Afrikan kahtenz' i mail'man 11. valdkund pindan mödhe.
== Istorii ==
Vn 1960 30. päiväl kezakud Kongon Demokratine Tazovaldkund tedištoiti ripmatomudes [[Bel'gii|Bel'gijaspäi]].
Edel ripmatomut nimitihe kolonijad '''Bel'gijan Kongo:ks'''. Vozil 1960−1964 valdkundan nimi oli '''Kongon Tazovaldkund''', sid' vajehtihe erištamha susedližes [[Kongon Tazovaldkund|Kongon Tazovaldkundaspäi]]. Vozil 1971−1997 — '''Zajiran Tazovaldkund'''. Äivozne [[Mobutu Sese Seko|Mobutu]]-diktator oli čuratud tobmudespäi Ezmäižen kongoižen sodan jäl'ghe vl 1997 i koli sil-žo vodel. Vll 1998−2003 kahtenz' kongoine soda (vai Sur' Afrikanine soda) mäni valdkundas, sen aigan läz nell' millionad eläjid pölištuiba näl'gaspäi vai pošavaspäi.
Jäl'gmäine Konstitucii<ref name="konstco">[http://www.constitutionnet.org/files/DRC%20-%20Congo%20Constitution.pdf Vn 2005 valdkundan Konstitucijan tekst ''constitutionnet.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 2005 tal'vkun 17-18. päivil da tuli väghe vl 2006 uhokus.
== Keled ==
[[Fail:Map - DR Congo, major languages.svg|thumb|right|250px|Kongon keliden kart (2005)]]
Valdkundas üks'jäine oficialine kel' om vahvištadud, se om [[francijan kel']]. Sen ližaks, om nell' muga nimitadud nacionališt kel't: [[lingala]], [[kongon kel'|kongon]] (kikongo), [[suahili]] (kingvan-pagin), [[luban kel'|luban]] (čiluba).
Kongon Demokratižen Tazovaldkundan nimi nacionaližil kelil:
* Republíki ya Kongó Demokratíki (''lingala'')
* Repubilika ya Kongo ya Dimokalasi (''kongon kel''')
* Jamhuri ya Kidemokrasia ya Kongo (''suahili'')
* Ditunga dia Kongu wa Mungalaata (''luban kel''')
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Congo Kinshasa Topography.png|thumb|left|250px|KDT:n topografine kart (2007)]]
Kongon Demokratine Tazovaldkund om röunoiš [[Kongon Tazovaldkund]]anke lodehes (röunan piduz — 1229 kilometrad), [[Keskafrikan Tazovaldkund]]anke (1747 km) da [[Suvisudan]]anke (714 km) pohjoižes, [[Ugand]]anke (877 km), [[Ruand]]anke (221 km), [[Burundi]]nke (236 km) da [[Tanzanii|Tanzanijanke]] (479 km) päivnouzmas, [[Zambii|Zambijanke]] (2332 km) da [[Angol]]anke (2646 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 10 481 km. Päivlaskmas om 37 km [[Atlantine meri|Atlantižen meren]] randištod.
Valdkundan territorii om [[Kongo (jogi)|Kongo-jogen]] bassein. Korged [[Ruvenzorin mägisel'g]] seižub pidust' päivnouzmašt röunad. Kaikiš korktemb valdkundan čokkoim sijadase Ugandan röunal, se om Margarit-mägenoc [[Ngaliem]]-mägel ([[Stenli (mägi)|Stenli]]-mägi), 5109 m meren pindan päl<ref>[http://peakbagger.com/peak.aspx?pid=11158 Stenli-mägen korktuz. — ''Peakbagger.com''.] {{ref-en}}</ref>. Üks' kaikiš järedambiš Afrikan järvišpäi, [[Tanganjik]]-järv, sijadase Tanzanijan röunal. Saum vezid om 3,32 %.
Klimat om [[ekvatorialine vö|ekvatorialine]] da [[subekvatorialine vö|subekvatorialine]] paloin. Ekvatorialižed mecad da [[savann]]ad oma levitadud.
Londuseližed pävarad oma [[metall]]ad ([[vas'k]], [[kobal't (himine element)|kobal't]], [[germanii (himine element)|germanii]], [[niobii]], [[tantal]], [[kuld]], [[hobed]], [[tin]], [[marganc]], [[cink]], [[uran (himine element)|uran]], [[alüminii|boksitad]], [[raud|raudkivend]]), [[kivivoi]], [[londuseline gaz]], [[kivihil']], [[diamant]]ad; toižed varad oma [[mec]] da [[gidroenergii]].
== Politine sistem ==
[[Fail:Défilé sur le boulevard du cinquantenaire (4763088663).jpg|thumb|right|250px|Rahvahan pert'kulu (''Palais du Peuple'', vn 2010 kezakun nägu) om Kongon Demokratižen Tazovaldkundan parlamentaks, molembiden kodiden ištundoiden sija]]
Ohjandusen form om [[prezidentine tazovaldkund|prezidentine]] tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenz' strok om voimusine. Prezident paneb päministrad ({{lang-fr|Premier-ministre}}, {{lang-sw|Waziri Mkuu}}, {{lang-ln|Minisele ya Yambo}}) radsijha.
Valdkundan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat, mülütab 108 ühtnijad, valitas heid agjoiden suimil videks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim, se mülütab 500 ristitud, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks mugažo.
KDT:n järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2018 30. päiväl tal'vkud. [[Čisekedi Feliks|Feliks Čisekedi]] om valitud (sai 38,57 % änid) da radab prezidentan vn 2019 vilukun 24. päiväspäi. Päministr om [[Džudit Suminva]] vn 2024 kezakun 12. päiväspäi. Edeline paministr om [[Lukonde Žan-Mišel' Sama|Žan-Mišel' Sama Lukonde]] (26. sulaku 2021 — 12. kezaku 2024).
== Administrativiž-territorialine jagand ==
''Kacu kirjutuz: [[Kongon Demokratižen Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand]].''
Administrativiž-territorialižikš Kongon Demokratine Tazovaldkund jagase üks'toštkümneks agjaks (provincijaks). Vn 2005 jäl'ghe alajagatihe niid, linniži 26 agjad uden konstitucijan mödhe, no parlament jäti sidä azjad vahvištoituseta<ref name="konstco"/>.
== Eläjad ==
Kongon Demokratižen Tazovaldkundas elädas [[kongolaižed]]. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 77,433,744 eläjad, vn 2018 heinkus — 85,281,024 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Enamba mi 250 sijališt etništ gruppad i 450 heimod (etništ alagruppad) oma tundištadud KDT:s. Hö pagištas kelil vides kel'kundaspäi: bantu, sudanan, nilan, ubangin, pigmejan. Ei ole dominirujad etnosad valdkundas. Nened üks'toštkümne etništ gruppad ottas läz pol't KDT:n ristitištos ühtes: luba-kasai, kongo, mongo, lubakat, lulua, tetela, nande, ngbandi, ngombe, jaka, ngbaka. Emigracii valdkundaspäi oigetihe Afrikan toižihe maihe (Suviafrik om udeks čuraduseks) i Evropha. Immigrantad tuliba Evropaspäi i Azijaspäi, radmaha päpaloin.
Uskondan mödhe (2014): [[katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 29,9 %, [[protestantizm|protestantad]] — 26,7 %, toižed hristanuskojad — 39,3 %, [[islam]]anuskojad — 1,3 %, toižed uskojad (sidä kesken sinkretižed kul'tad i sijaližed uskondad) — 1,2 %, religijatomad — 1,3 %, märhapanendata — 0,3 %.
Toižed järedad lidnad (enamba vai läz 1 mln. ristituid vl 2012<ref>[http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gcis&lng=en&des=wg&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500&geo=-46 Congo (Dem. Rep.): largest cities and towns and statistics of their population (KDT: kaikiš surembad lidnad i niiden ristitišton statistik). — ''World-gazetteer.com''.] {{ref-en}}</ref>): [[Mbuži Maji]], [[Lubumbaši]], [[Bukavu]], [[Kanang]], [[Kisangani]].
== Ižanduz ==
Ekonomik om industrialiž-agrarine, udessündutase sodoiden jäl'ghe teravas, rippub irdpol'žes torguindaspäi penes märas. Vl 2025 valdkundan nominaline [[kogosüdäiprodukt]] linneb US$79,12 mlrd ekvivalentas (83. sija mail'mas; US$742 ühtele hengele, 179. sija) vai US$200,76 mlrd tazostadud ostmižmahtusen mödhe (79. sija; US$1,880 ühtele hengele, 180. sija). Kaivuztegimišt otab päsijad, mugažo sömtegimišt, sauvondmaterialiden pästand (pilindmaterialad, cement) i kodielon tavaroiden tehmine oma Kinšasan rajonas tobjimalaz. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (2012): maižanduz 44,2 %, tegimišt 22,6 %, holitišed 33,1 %.
Vl 2009 valdkundan päeksport oli [[vas'k]] da sen ühthesuladused (35 %), toižed metallad (32 %), [[kivivoi]] (16 %), [[diamant]]ad (6 %); toine eksport — [[pu (material)|pumaterialad]] (2 %), [[elektruz]] (1 %). Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii, likkuimed i transportmašiništ, poltuz, söndtavarad. Vl 2021 eksport (US$8,9 mlrd ekvivalentas) i import (US$8,2 mlrd) oliba läz kohtaižed. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2021) oma [[Kitai]] (KDT:n eksportan 67,8 % i importan 29,4 %), [[Zambii]] (KDT:n importan 11,9 %), [[Suviafrikan Tazovaldkund]] (importan 11,5 %), [[Araban Ühtenzoittud Emiratad]] (eksportan 6,7 %), [[Ruand]] (importan 6,3 %), [[Indii]] (importan 6,1 %).
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Palais de la nation.jpg|Nacijan pert'kulu (''Palais de la Nation'') [[Kinšas]]as vl 1986. Se om valdkundan Prezidentan rezidencijaks da radinsijaks
Immeuble du Gouvernement.jpg|Valdkundan Ohjastusen pert' (''Hôtel du Gouvernement''), Kinšas, 2016
Bâtiment de la SCPT (anciennement ONATRA) à Gombe, Kinshasa.jpg|Valdkundaline Transportan da portoiden kommertine sebr (''SCTP, Société Commerciale des Transports et des Ports'') vn 2020 sügüz'kus, Kinšas
Lubumbashi Palais de Justice 2.jpg|Käskuzkund [[Lubumbaši]]-lidnas, sügüz'ku 2010
National Museum of RD Congo 01.jpg|KDT:n Nacionaline muzei Kinšasan keskuzpalas, heinku 2019
</gallery>
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://www.assemblee-nationale.cd/ Kongon Demokratižen Tazovaldkundan parlamentan alakodin oficialine sait (''assemblee-nationale.cd'').] {{ref-fr}}
* [http://www.primature.cd/ KDT:n ministrišton sait (''primature.cd'').] {{ref-fr}}
* [http://drc.mid.ru/ Venäman sur'oigenduzkund Kongon Demokratižes Tazovaldkundas (''drc.mid.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-fr}}
{{Commons|Democratic Republic of the Congo}}
{{Afrik}}
[[Kategorii:Kongon Demokratine Tazovaldkund| ]]
bzffupeft5axb9dfjl5pdjj8quhx1bq
187837
187835
2026-05-23T07:56:08Z
Koiravva
1717
toine olii kuva
187837
wikitext
text/x-wiki
{{1000}}{{A10000}}
{{Valdkund
| Nimi = Kongon Demokratine Tazovaldkund<br />République démocratique du Congo
| Valdkundznam = Coat of arms of the Democratic Republic of the Congo.svg
| Flag = Flag of the Democratic Republic of the Congo.svg
| Valdkundznam text = Kongon Demokratižen Tazovaldkundan valdkundznam
| Flag text = Kongon Demokratižen Tazovaldkundan flag
| Pälidn = Kinšas
| Eläjiden lugu = 115,000,000<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cg.html Kongon Demokratižen Tazovaldkundan ristitišton endustuz vn 2024 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref>
| Voz' = 2024
| Pind = 2,345,410
| Kart = LocationCongoDemocraticRepublicofthe.svg
| Kel' = [[francijan kel'|francijan]]
| Valdkundan pämez' = [[Čisekedi Feliks|Feliks Čisekedi]]
| Päministr = [[Suminva Tuluka Džudit|Džudit Suminva Tuluka]]
| Religii = [[hristanuskond]]
| Valüt = [[kongon frank]] (FC) (CDF)
| Internet-domen = [[.cd]]
| Telefonkod = +243
| Aigvö = [[UTC]]+1..+2
}}
'''Kongon Demokratine Tazovaldkund''' ({{lang-fr|République démocratique du Congo}} [ʁe.py.bˈlik demɔkʁaˈtik dy kɔ̃ɡo], nece om täuz' oficialine nimituz), '''KDT''' lühüdas, ''Kongo Kinšas''-paginnimi, om valdkund [[Afrik|Keskmäižes Afrikas]]. Pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Kinšas]].
Vl 2012 kaikiš gollemb valdkund mail'mas [[Rahvahankeskeine valütfond|Rahvahankeskeižen valütfondan]] tedoidusen mödhe. Se om Afrikan kahtenz' i mail'man 11. valdkund pindan mödhe.
== Istorii ==
Vn 1960 30. päiväl kezakud Kongon Demokratine Tazovaldkund tedištoiti ripmatomudes [[Bel'gii|Bel'gijaspäi]].
Edel ripmatomut nimitihe kolonijad '''Bel'gijan Kongo:ks'''. Vozil 1960−1964 valdkundan nimi oli '''Kongon Tazovaldkund''', sid' vajehtihe erištamha susedližes [[Kongon Tazovaldkund|Kongon Tazovaldkundaspäi]]. Vozil 1971−1997 — '''Zajiran Tazovaldkund'''. Äivozne [[Mobutu Sese Seko|Mobutu]]-diktator oli čuratud tobmudespäi Ezmäižen kongoižen sodan jäl'ghe vl 1997 i koli sil-žo vodel. Vll 1998−2003 kahtenz' kongoine soda (vai Sur' Afrikanine soda) mäni valdkundas, sen aigan läz nell' millionad eläjid pölištuiba näl'gaspäi vai pošavaspäi.
Jäl'gmäine Konstitucii<ref name="konstco">[http://www.constitutionnet.org/files/DRC%20-%20Congo%20Constitution.pdf Vn 2005 valdkundan Konstitucijan tekst ''constitutionnet.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 2005 tal'vkun 17-18. päivil da tuli väghe vl 2006 uhokus.
== Keled ==
[[Fail:Map - DR Congo, major languages.svg|thumb|right|250px|Kongon keliden kart (2005)]]
Valdkundas üks'jäine oficialine kel' om vahvištadud, se om [[francijan kel']]. Sen ližaks, om nell' muga nimitadud nacionališt kel't: [[lingala]], [[kongon kel'|kongon]] (kikongo), [[suahili]] (kingvan-pagin), [[luban kel'|luban]] (čiluba).
Kongon Demokratižen Tazovaldkundan nimi nacionaližil kelil:
* Republíki ya Kongó Demokratíki (''lingala'')
* Repubilika ya Kongo ya Dimokalasi (''kongon kel''')
* Jamhuri ya Kidemokrasia ya Kongo (''suahili'')
* Ditunga dia Kongu wa Mungalaata (''luban kel''')
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Congo Kinshasa Topography.png|thumb|left|250px|KDT:n topografine kart (2007)]]
Kongon Demokratine Tazovaldkund om röunoiš [[Kongon Tazovaldkund]]anke lodehes (röunan piduz — 1229 kilometrad), [[Keskafrikan Tazovaldkund]]anke (1747 km) da [[Suvisudan]]anke (714 km) pohjoižes, [[Ugand]]anke (877 km), [[Ruand]]anke (221 km), [[Burundi]]nke (236 km) da [[Tanzanii|Tanzanijanke]] (479 km) päivnouzmas, [[Zambii|Zambijanke]] (2332 km) da [[Angol]]anke (2646 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 10 481 km. Päivlaskmas om 37 km [[Atlantine meri|Atlantižen meren]] randištod.
Valdkundan territorii om [[Kongo (jogi)|Kongo-jogen]] bassein. Korged [[Ruvenzorin mägisel'g]] seižub pidust' päivnouzmašt röunad. Kaikiš korktemb valdkundan čokkoim sijadase Ugandan röunal, se om Margarit-mägenoc [[Ngaliem]]-mägel ([[Stenli (mägi)|Stenli]]-mägi), 5109 m meren pindan päl<ref>[http://peakbagger.com/peak.aspx?pid=11158 Stenli-mägen korktuz. — ''Peakbagger.com''.] {{ref-en}}</ref>. Üks' kaikiš järedambiš Afrikan järvišpäi, [[Tanganjik]]-järv, sijadase Tanzanijan röunal. Saum vezid om 3,32 %.
Klimat om [[ekvatorialine vö|ekvatorialine]] da [[subekvatorialine vö|subekvatorialine]] paloin. Ekvatorialižed mecad da [[savann]]ad oma levitadud.
Londuseližed pävarad oma [[metall]]ad ([[vas'k]], [[kobal't (himine element)|kobal't]], [[germanii (himine element)|germanii]], [[niobii]], [[tantal]], [[kuld]], [[hobed]], [[tin]], [[marganc]], [[cink]], [[uran (himine element)|uran]], [[alüminii|boksitad]], [[raud|raudkivend]]), [[kivivoi]], [[londuseline gaz]], [[kivihil']], [[diamant]]ad; toižed varad oma [[mec]] da [[gidroenergii]].
== Politine sistem ==
[[Fail:Défilé sur le boulevard du cinquantenaire (4763088663).jpg|thumb|right|250px|Rahvahan pert'kulu (''Palais du Peuple'', vn 2010 kezakun nägu) om Kongon Demokratižen Tazovaldkundan parlamentaks, molembiden kodiden ištundoiden sija]]
Ohjandusen form om [[prezidentine tazovaldkund|prezidentine]] tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenz' strok om voimusine. Prezident paneb päministrad ({{lang-fr|Premier-ministre}}, {{lang-sw|Waziri Mkuu}}, {{lang-ln|Minisele ya Yambo}}) radsijha.
Valdkundan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat, mülütab 108 ühtnijad, valitas heid agjoiden suimil videks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim, se mülütab 500 ristitud, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks mugažo.
KDT:n järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2018 30. päiväl tal'vkud. [[Čisekedi Feliks|Feliks Čisekedi]] om valitud (sai 38,57 % änid) da radab prezidentan vn 2019 vilukun 24. päiväspäi. Päministr om [[Džudit Suminva]] vn 2024 kezakun 12. päiväspäi. Edeline paministr om [[Lukonde Žan-Mišel' Sama|Žan-Mišel' Sama Lukonde]] (26. sulaku 2021 — 12. kezaku 2024).
== Administrativiž-territorialine jagand ==
''Kacu kirjutuz: [[Kongon Demokratižen Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand]].''
Administrativiž-territorialižikš Kongon Demokratine Tazovaldkund jagase üks'toštkümneks agjaks (provincijaks). Vn 2005 jäl'ghe alajagatihe niid, linniži 26 agjad uden konstitucijan mödhe, no parlament jäti sidä azjad vahvištoituseta<ref name="konstco"/>.
== Eläjad ==
Kongon Demokratižen Tazovaldkundas elädas [[kongolaižed]]. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 77,433,744 eläjad, vn 2018 heinkus — 85,281,024 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Enamba mi 250 sijališt etništ gruppad i 450 heimod (etništ alagruppad) oma tundištadud KDT:s. Hö pagištas kelil vides kel'kundaspäi: bantu, sudanan, nilan, ubangin, pigmejan. Ei ole dominirujad etnosad valdkundas. Nened üks'toštkümne etništ gruppad ottas läz pol't KDT:n ristitištos ühtes: luba-kasai, kongo, mongo, lubakat, lulua, tetela, nande, ngbandi, ngombe, jaka, ngbaka. Emigracii valdkundaspäi oigetihe Afrikan toižihe maihe (Suviafrik om udeks čuraduseks) i Evropha. Immigrantad tuliba Evropaspäi i Azijaspäi, radmaha päpaloin.
Uskondan mödhe (2014): [[katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 29,9 %, [[protestantizm|protestantad]] — 26,7 %, toižed hristanuskojad — 39,3 %, [[islam]]anuskojad — 1,3 %, toižed uskojad (sidä kesken sinkretižed kul'tad i sijaližed uskondad) — 1,2 %, religijatomad — 1,3 %, märhapanendata — 0,3 %.
Toižed järedad lidnad (enamba vai läz 1 mln. ristituid vl 2012<ref>[http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gcis&lng=en&des=wg&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500&geo=-46 Congo (Dem. Rep.): largest cities and towns and statistics of their population (KDT: kaikiš surembad lidnad i niiden ristitišton statistik). — ''World-gazetteer.com''.] {{ref-en}}</ref>): [[Mbuži Maji]], [[Lubumbaši]], [[Bukavu]], [[Kanang]], [[Kisangani]].
== Ižanduz ==
Ekonomik om industrialiž-agrarine, udessündutase sodoiden jäl'ghe teravas, rippub irdpol'žes torguindaspäi penes märas. Vl 2025 valdkundan nominaline [[kogosüdäiprodukt]] linneb US$79,12 mlrd ekvivalentas (83. sija mail'mas; US$742 ühtele hengele, 179. sija) vai US$200,76 mlrd tazostadud ostmižmahtusen mödhe (79. sija; US$1,880 ühtele hengele, 180. sija). Kaivuztegimišt otab päsijad, mugažo sömtegimišt, sauvondmaterialiden pästand (pilindmaterialad, cement) i kodielon tavaroiden tehmine oma Kinšasan rajonas tobjimalaz. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (2012): maižanduz 44,2 %, tegimišt 22,6 %, holitišed 33,1 %.
Vl 2009 valdkundan päeksport oli [[vas'k]] da sen ühthesuladused (35 %), toižed metallad (32 %), [[kivivoi]] (16 %), [[diamant]]ad (6 %); toine eksport — [[pu (material)|pumaterialad]] (2 %), [[elektruz]] (1 %). Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii, likkuimed i transportmašiništ, poltuz, söndtavarad. Vl 2021 eksport (US$8,9 mlrd ekvivalentas) i import (US$8,2 mlrd) oliba läz kohtaižed. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2021) oma [[Kitai]] (KDT:n eksportan 67,8 % i importan 29,4 %), [[Zambii]] (KDT:n importan 11,9 %), [[Suviafrikan Tazovaldkund]] (importan 11,5 %), [[Araban Ühtenzoittud Emiratad]] (eksportan 6,7 %), [[Ruand]] (importan 6,3 %), [[Indii]] (importan 6,1 %).
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Palais de la nation.jpg|Nacijan pert'kulu (''Palais de la Nation'') [[Kinšas]]as vl 1986. Se om valdkundan Prezidentan rezidencijaks da radinsijaks
Immeuble du Gouvernement.jpg|Valdkundan Ohjastusen pert' (''Hôtel du Gouvernement''), Kinšas, 2016
Bâtiment de la SCPT (anciennement ONATRA) à Gombe, Kinshasa.jpg|Valdkundaline Transportan da portoiden kommertine sebr (''SCTP, Société Commerciale des Transports et des Ports'') vn 2020 sügüz'kus, Kinšas
Lubumbashi Palais de Justice 2.jpg|Käskuzkund [[Lubumbaši]]-lidnas, sügüz'ku 2010
Banque Centrale du Congo (BCC) à Kinshasa.jpg|Kongon Keskuzbank (''Banque Centrale du Congo''), Kinšas, heinku 2022
National Museum of RD Congo 01.jpg|KDT:n Nacionaline muzei Kinšasan keskuzpalas, heinku 2019
</gallery>
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://www.assemblee-nationale.cd/ Kongon Demokratižen Tazovaldkundan parlamentan alakodin oficialine sait (''assemblee-nationale.cd'').] {{ref-fr}}
* [http://www.primature.cd/ KDT:n ministrišton sait (''primature.cd'').] {{ref-fr}}
* [http://drc.mid.ru/ Venäman sur'oigenduzkund Kongon Demokratižes Tazovaldkundas (''drc.mid.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-fr}}
{{Commons|Democratic Republic of the Congo}}
{{Afrik}}
[[Kategorii:Kongon Demokratine Tazovaldkund| ]]
2k05x4y8j840i0narc3chsvqz1k80g1
Dikkens Čarl'z
0
14484
187816
186181
2026-05-23T05:02:49Z
Koiravva
1717
+kategorii
187816
wikitext
text/x-wiki
{{1000}}{{A10000}}
{{Personalii
| изображение = Charles Dickens circa 1860s.png
| описание изображения = Čarl'z Dikkens fotokuval, 1860-nded voded
}}
'''Čarl'z Dikkens''' ([[anglijan kel'|angl]]. virkand: ['tʃɑrlz 'dɪkɪnz], täuz' nimi om ''Charles John Huffam Dickens''; sünd. [[7. uhoku]] [[1812]], [[Portsmut (Anglii)|Portsmut]], [[Anglii]], [[Sur' Britanii]] — kol. [[9. kezaku]] [[1870]], [[Haiem]], Anglii, Sur' Britanii) — mail'man tetab [[Sur' Britanii|anglijalaine]] kirjutai, romaniden sädai. Kirjuti sanutesid-ki, esseid. Radoi lehtezmeheks norudes.
Mail'man literaturan klassikan sädai, 19. voz'sadan prozan kaikiš znamasižembiš kirjutajišpäi, mez' kändihe kaikiš populärižembaks anglijankel'žeks kirjutajaks elon aigan völ. Dikkensan sädamine mülüb [[realizm]]an zanrha, no sentimentaline aug da sarnoiden jäl'ged oma hänen romaniš mugažo.
== Sädused ==
;Romanad
* «Pikvikan kluban surmanjäl'ghižed kirjutesed» (1836−1837, täs da edemba ezmäižen publikoičendan voded, {{lang-en|The Posthumous Papers of the Pickwick Club}})
* «Oliver Tvistan ozaitelemižed» (1837−1839, ''Oliver Twist; or, The Parish Boy's Progress'')
* «Nikolas Nikl'bi» (1838−1839, ''Nicholas Nickleby'')
* «Amuižkaluiden lauk» (1840−1841, ''The Old Curiosity Shop'')
* «Barnebi Radž» (1841, ''Barnaby Rudge'')
* «Raštvoiden starinad» (1843−1848, ''The Christmas books'')
* «Martin Čelzvit» (1843−1844, ''Martin Chuzzlewit'')
* «Dombi da poig» (1846−1848, ''Dombey and Son'')
* «Devid Kopperfild» (1849−1850, ''David Copperfield'')
* «Vilu pert'» (1852−1853, ''Bleak House'')
* «Jügedad aigad» (1854, ''Hard Times: For These Times'')
* «Dorrit-pičuine» (1855−1857, ''Little Dorrit'')
* «Starin kahtes lidnas» (1859, ''A Tale of Two Cities'')
* «Sured toivod» (1860−1861, ''Great Expectations'')
* «Meiden ühthine sebranik» (1864−1865, ''Our Mutual Friend'')
* «Edvin Drudan peituz» (1870, jättud kesketi, ''The Mystery of Edwin Drood'')
== Homaičendad ==
<references/>
== Irdkosketused ==
* [http://openlibrary.org/search?q=by+Charles+Dickens/ Čarl'z Dikkensan sädused anglijan kelel (''openlibrary.org'').] {{ref-en}}
{{Commons|Charles Dickens}}
{{stub}}
[[Kategorii:Čarl'z Dikkens| ]]
[[Kategorii:Suren Britanijan kirjutajad]]
[[Kategorii:Kirjutajad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Surhe Britanijha]]
[[Kategorii:Sündnuded Portsmutha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1812]]
[[Kategorii:Sündnuded uhokun 7. päiväl]]
[[Kategorii:Kolnuded Anglijas]]
[[Kategorii:Kolnuded vl 1870]]
[[Kategorii:Kolnuded kezakun 9. päiväl]]
mruor78hbnb936l7guxoo6oi50ld0dw
Dženner Kaili
0
14719
187817
178837
2026-05-23T05:13:41Z
Koiravva
1717
+kategorii
187817
wikitext
text/x-wiki
{{Personalii
| изображение = Kylie Jenner2 (cropped).png
| описание изображения = Kaili Dženner vn 2017 semendkus
}}
'''Kaili Kristen Dženner''' ({{lang-en|Kylie Kristen Jenner}}; sünd. [[10. eloku]] [[1997]], [[Los Andželes]], [[Kalifornii]], [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]]) om amerikalaine fotomodel'. Ühtneb «Kardašijan-kanz»-TV-šouhu.
== Biografii ==
Kaili om sündnu Los Andželesha, Brüs Dženner (nügüdläine nimi om Keitlin-transgender) da biznesnaine Kris Dženner (neiččel kanzannimi oli Kardašijan) sämižkanzha. Kendall-sizar om Kailil, om mugažo fotomodel'.
Vn 2018 1. päiväl uhokud Kaili kändihe mamaks, Stormi-tütär om sündnu Trevis Skottaspäi<ref>[http://www.eonline.com/news/897107/kylie-jenner-gives-birth-to-first-child-with-travis-scott Kylie Jenner Gives Birth to First Child With Travis Scott (Kaili Dženner andoi elod ezmäižele lapsele Trevis Skottanke) //Uzištused. — ''Eonline.com''.] {{ref-en}}</ref>.
== Mel'hetartujad faktad ==
* Hänel om ičeze Kendall & Kylie-sobanrivi möndaha<ref>[http://finance.yahoo.com/news/pacsun-launches-premier-kendall-kylie-110000610.html PacSun Launches Premier "Kendall & Kylie" Collection Nationwide (PacSun pästab «Kendall & Kylie»-ezikollekcijad AÜV:oihe). — ''Finance.yahoo.com''.] {{ref-en}}</ref>. Vl 2015 eziti «Kylie»-hul'voiškiden rived<ref>[http://www.eonline.com/news/687042/kylie-jenner-is-launching-her-first-ever-lipstick-line-this-fall-get-the-scoop Kylie Jenner Is Launching Her First-Ever Lipstick Line This Fall — Get the Scoop! (Kaili Dženner pästab ičeze ezmäšt hul'voišken rivid — naku sensacii om!) — ''Eonline.com''.] {{ref-en}}</ref>.
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://www.thekyliejenner.com/ Kaili Dženneran oficialine sait (''thekyliejenner.com'').] {{ref-en}}
* [http://www.instagram.com/kyliejenner/ Kaili Dženner Instagram:as.] {{ref-en}}
* {{IMDb|2832473}}
* {{KP|2783854}}
{{stub}}
[[Kategorii:AÜV:oiden fotomodelid]]
[[Kategorii:Fotomodelid kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Los Andželesha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1997]]
[[Kategorii:Sündnuded elokun 10. päiväl]]
k4s7m868ec0a4vp5uspo41iurydtgbj
Džingi Li
0
17212
187814
93276
2026-05-22T19:18:14Z
Motoranger
10577
kategorijad+
187814
wikitext
text/x-wiki
{{Personalii
| изображение = Onew at the 2013 Melon Music Awards 03.jpg
| описание изображения = Onü vl 2013
}}
'''Li Džingi''' ({{lang-ko|이진기}} [i.dʑin.ɡi], {{lang-en|Lee Jin-ki}}; sünd. [[14. tal'vku]] [[1989]], [[Kvanmön]], [[Suvikorei]]), mugažo om tutab '''Onü'''-psevdonimanke (''Onew'', {{lang-ko|온유}} «pehmed»), om suvikorejalaine pajatai da akt'or. Om «[[SHINee]]»-muzikgruppan solistan.
== Diskografii ==
* ''One Year Later'' (2009, duetal [[Čon Džessika|Džessika Čonanke]]) (Vodel möhemba)
* ''Starry Night'' (2016, duetal Li Dzinahanke) (Tähthasine ö)
* ''Lullaby (수면제)'' (2017, duetal Roco of Rocoberry:nke) (Kättepajo)
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://www.instagram.com/dlstmxkakwldrl/ Li Džingi — Instagram.]
{{stub}}
[[Kategorii:Suvikorejan akt'orad]]
[[Kategorii:Suvikorejan pajatajad]]
[[Kategorii:Akt'orad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Suvikorejha]]
[[Kategorii:Sündnuded Kvanmönha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1989]]
[[Kategorii:Sündnuded tal'vkun 14. päiväl]]
[[Kategorii:SHINee:n ühtnijad]]
956u5zhu8hjmswb8of1k0az2a9eqmcp
Džonni Hollidei
0
18966
187815
150428
2026-05-22T19:21:44Z
Motoranger
10577
+nimen virkand, kategorijad+
187815
wikitext
text/x-wiki
{{Personalii
| изображение = Flickr - Sasoriza - Johnny Hallyday.jpg
| описание изображения = Džonni Hollidei [[Toronto]]n fil'mfestivalil vn 2009 sügüz'kus
}}
'''Džonni Hollidei''' ({{lang-fr|Johnny Hallyday}}, francine virkand [dʒɔ.ni a.li.dɛ(j)]), todesine nimi — '''Žan-Filipp Leo Smet''' ({{lang-fr|Jean-Philippe Léo Smet}} [ʒɑ̃ filip leo smɛt]; sünd. [[15. kezaku]] [[1943]], [[Pariž]], [[Francii]] — kol. [[5. tal'vku]] [[2017]], Marn-la-Kokett, Francii), oli francine pajatai da akt'or.
== Biografii ==
Žan-Filipp oli sündnu Pariž-lidnha. Hänen tat oli bel'gijalaine, mam — francijalaine, laps' sai [[Bel'gii|Bel'gijan]] rahvahanikust. Vspäi 1961 anttihe Francijan rahvahanikust. Tatan tädi kazvati last, sikš miše tat da mam erigoitihe toine toižespäi.
Tegi 181 koncertmatkad mail'madme, möi 110 mln diskoid ičeze änetusidenke, 18 al'bomad kätihe platinasižikš. Üks' kaikiš plodukahiš pajatajišpäi mail'mas. Pajati rok-n-roll-, šanson-, blüzrok- i kantrirok-stiliš. Koli ičeze pertiš Marn-la-Kokett-lidnas (Parižan päivlaskmaine ezilidn).
== Kanz ==
Mez' oli naižiš koume kerdad. Letisija oli jäl'gmäižen akan vspäi 1996.
Üks' poig da koume tütärt jäihe Žanaspäi: David-poig (ühtendes naindaspäi, sünd. 1968), Lora (kahtendes naindaspäi, sündnu vl 1986), Žad (om ottud tütreks Vjetnamaspäi, om sündnu vl 2004), Džoi (om sündnu da ottud tütreks vl 2008).
== Diskografii ==
{| cellpadding="26"
|- valign="top"
|
* 1961 — Nous les gars, nous les filles (Vogue) (''Olem prihad, olem neiččed / Mod'')
* 1961 — Salut les copains (Philips) (''Tervhuded, prihad / Filips'')
* 1962 — Sings America's Rockin' Hits (''Pajatab Amerikan rok-hitoid'' anglijan kelespäi)
* 1963 — Les Bras en croix (''Käded ristaks'')
* 1964 — Johnny, reviens! Les Rocks les plus terribles (''Džonni, tagaz! Kaikiš varukahambad kall'od'')
* 1965 — Hallelujah (''Aliluja'')
* 1965 — Johnny chante Hallyday (''Džonni pajatab Hollidei'')
* 1966 — La Génération perdue (''Pol'v kadoges'')
* 1967 — Johnny 67 (''Džonni 67'')
* 1968 — Jeune homme (''Nor' mez''')
* 1968 — Rêve et amour (''Unikuva i armastuz'')
* 1969 — Rivière… ouvre ton lit (''Jogi… avaida ičetoi magaduzsijad'')
* 1970 — Vie (''Elo'')
* 1971 — Flagrant délit (''Tegendas'')
* 1972 — Country, Folk, Rock (''Kantri, folk, rok'')
* 1973 — Insolitudes (''Ühtelaz'')
* 1974 — Je t'aime, je t'aime, je t'aime (''Armastan sindai, armastan sindai, armastan sindai'')
* 1974 — Rock'n'Slow (''Rok-n-slou'')
* 1975 — Rock à Memphis (''Rok Memfisas'')
* 1975 — La Terre promise (''Toivotadud ma'')
* 1976 — Derrière l'amour (''Armastushe näht'')
* 1976 — Hamlet (''Gamlet'')
* 1977 — C'est la vie (''Mugoine elo'')
* 1978 — Solitudes à deux (''Üks'jäine elo kahten täht'')
* 1979 — Hollywood (''Gollivud'')
* 1980 — À partir de Maintenant (''Edelespäi'')
||
* 1981 — En pièces détachées (''Varapaloiš'')
* 1981 — Pas facile (''Ei ole kebnas'')
* 1982 — Quelque part un aigle (''Kus-se orl om'')
* 1982 — La Peur (''Varu'')
* 1983 — Entre violence et violon (''Vägestusen i violižen keskes'')
* 1983 — En V.O. (''V.O.:s'')
* 1984 — Nashville 84 (''Našvill 84'')
* 1984 — Drôle de métier (''Bobuštai rad'')
* 1984 — Spécial Enfants du Rock (''Rok-stilin lapsed'')
* 1985 — Rock'N'Roll Attitude (''Polestuz rok-n-rollha'')
* 1986 — Gang (''Band'')
* 1989 — Cadillac (''Kadillak'')
* 1991 — Ça ne change pas un homme (''Se ei vajehta ristitud'')
* 1994 — Rough Town (''Sorav lidn'' anglijan kelespäi)
* 1995 — Lorada (''Vaugedverine naine'' portugalijan kelespäi)
* 1996 — Destination Vegas (''Čuraduz om Vegas'' anglijan kelespäi)
* 1998 — Ce que je sais (''Midä tedan'')
* 1999 — Sang pour sang (''Veri veres'')
* 2002 — À la vie, à la mort (''Elole, surmale'')
* 2005 — Ma vérité (''Minun tozi'')
* 2007 — Le Cœur d'un homme (''Mehen südäikera'')
* 2008 — Ça ne finira jamais (''Se ei tule lophu nikonz'')
* 2011 — Jamais seul (''Nikonz en ole üks'jäine'')
* 2012 — L'Attente (''Varastai'')
* 2014 — Rester vivant (''Jäta elegil'')
* 2015 — De l'amour (''Armastust'')
|}
== Fil'mografii ==
* «''Detektiv''» (1984) — Džim Foks Uorner
* «''Armasta mindai''» (2000) — Lennoks
* «''Mez' jonusespäi''» (2002) — Milan
* «''Ruskedvauvaz panter 2''» (2009) — Lourens Millikin
* «''Rock'N'Roll''» (2017) — edestab ičtaze
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://www.johnnyhallyday.com/ Pajatajan da akt'oran oficialine sait (''johnnyhallyday.com'').] {{ref-fr}}
* {{IMDb|0002776}}
* {{KP|36277}}
* [http://www.facebook.com/jhofficiel Džonni Hollidein lehtpoled ''facebook.com''-saital.]
[[Kategorii:Francijan akt'orad]]
[[Kategorii:Francijan pajatajad]]
[[Kategorii:Akt'orad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Parižha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1943]]
[[Kategorii:Sündnuded kezakun 15. päiväl]]
[[Kategorii:Kolnuded Francijas]]
[[Kategorii:Kolnuded vl 2017]]
[[Kategorii:Kolnuded tal'vkun 5. päiväl]]
9wz0p5qf15kh6c9unl3ktudbutsd8hm
Džois Džeims
0
21834
187825
186197
2026-05-23T06:23:19Z
Koiravva
1717
+kategorii
187825
wikitext
text/x-wiki
{{1000}}{{A10000}}
{{Personalii
| изображение = James Joyce by Alex Ehrenzweig, 1915 cropped.jpg
| описание изображения = Džeims Džois vl 1915
}}
'''Džeims Ogastin Aloišes Džois''' ({{lang-en|James Augustine Aloysius Joyce}}; sünd. [[2. uhoku]] [[1882]], [[Dublin]], [[Irlandii]] — kol. [[13. viluku]] [[1941]], [[Cürih]], [[Šveicarii]]) oli [[irlandijalaižed|irlandijalaine]] kirjutai da runokirjutai, 20. voz'sadan [[modernizm]]an edestai, lehtezmez'. Kirjuti anglijan kelel tobjimalaz, mugažo [[francijan kel'|francijan]], [[italijan kel'|italijan]] i [[latinan kel'|latinan]] kelil.
== Sädused ==
Džois kirjuti 15 sanutesen «Dublinalaižed»-kogodust (1914, {{lang-en|Dubliners}}), i tetabid romanid:
* «Uliss» (1914−1921, {{lang-en|Ulysses}}), äistilistine roman, modernizman kvintessencii.
* «Pirdajan portret hänen norudes» (1907−1914, angl. ''A Portrait of the Artist as a Young Man''), avtobiografine roman
* «Muštmižed Finneganan polhe» (1923−1939, angl. ''Finnegans Wake''), eksperimentaline sanoidensädai, mifilogine i komine roman
* «Stiven-vägimez'» (1905, angl. ''Stephen Hero''), jänu kesken roman, om publikoitud avtoran surman jäl'ghe, käzikirjutesen pala oli likvidiruidud hänel. Necen romanan paradused oliba ottud ezitegeseks «Pirdajan portret hänen norudes»-romanan täht
Vspäi 2012 kirjutajan radod oma maksutomaks kundaližeks varaks. Džeims Džoisan kumardelijad oigetas Blumsdei:d ({{lang-ga|Lá Bloom}}, {{lang-en|Bloomsday}}) mail'madme jogo vodel 16. kezakud, tehtas «Uliss»-romanan lugemižid, Dublinas kävudas romanan Leopol'd Blum-pähengen maršrutadme.
== Biografii ==
Džeims Džois oli sündnu Dublinan suvižhe Ratgar-rajonha, Džon Stanislas Džois-tatan i Meri Džein Marri-maman äjiden lapsiden keskes. Kirjutajan laps'aig mäni gollüdes, mi om ozutadud hänen sädusiš. Openui Dublinan Bel'veder-kolledžas vll 1893−1897, sid' Dublinan universitetas (Universitetan kolledž, 1898−1902). Vl 1902 sirdi elämhä Parižas, vl 1904 — [[Triest]]-lidnas (Italii). Vl 1904 tegi tundmust Dublinan adivpertin Nora Barnakl-honusenkaičijanke i eli hänenke kaiken elon (oliba naižiš vspäi 1931), vl 1907 sündutihe Lüčija Džois-tütärt, tuleban aigan kirjutai da kargaidai. Matkazihe Evropadme elon hätkte.
== Homaičendad ==
<references/>
== Irdkosketused ==
* [http://jamesjoyce.ie/ Keskuz Džeims Džoisan muštoks (''jamesjoyce.ie'').] {{ref-en}}
{{stub}}
[[Kategorii:Irlandijan kirjutajad]]
[[Kategorii:Irlandijan runokirjutajad]]
[[Kategorii:Kirjutajad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Runokirjutajad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Dublinha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1882]]
[[Kategorii:Sündnuded uhokun 2. päiväl]]
[[Kategorii:Kolnuded Cürihas]]
[[Kategorii:Kolnuded vl 1941]]
[[Kategorii:Kolnuded vilukun 13. päiväl]]
sf2ozmealggo2u8ipv85ob33l9zre0y
187826
187825
2026-05-23T06:27:12Z
Koiravva
1717
+nimen virkand
187826
wikitext
text/x-wiki
{{1000}}{{A10000}}
{{Personalii
| изображение = James Joyce by Alex Ehrenzweig, 1915 cropped.jpg
| описание изображения = Džeims Džois vl 1915
}}
'''Džeims Ogastin Aloišes Džois''' ({{lang-en|James Augustine Aloysius Joyce}} [dʒeɪmz ɔːˈgʌstɪn ˌæləʊˈɪʃəs dʒɔɪs]; sünd. [[2. uhoku]] [[1882]], [[Dublin]], [[Irlandii]] — kol. [[13. viluku]] [[1941]], [[Cürih]], [[Šveicarii]]) oli [[irlandijalaižed|irlandijalaine]] kirjutai da runokirjutai, 20. voz'sadan [[modernizm]]an edestai, lehtezmez'. Kirjuti anglijan kelel tobjimalaz, mugažo [[francijan kel'|francijan]], [[italijan kel'|italijan]] i [[latinan kel'|latinan]] kelil.
== Sädused ==
Džois kirjuti 15 sanutesen «Dublinalaižed»-kogodust (1914, {{lang-en|Dubliners}}), i tetabid romanid:
* «Uliss» (1914−1921, {{lang-en|Ulysses}}), äistilistine roman, modernizman kvintessencii.
* «Pirdajan portret hänen norudes» (1907−1914, angl. ''A Portrait of the Artist as a Young Man''), avtobiografine roman
* «Muštmižed Finneganan polhe» (1923−1939, angl. ''Finnegans Wake''), eksperimentaline sanoidensädai, mifilogine i komine roman
* «Stiven-vägimez'» (1905, angl. ''Stephen Hero''), jänu kesken roman, om publikoitud avtoran surman jäl'ghe, käzikirjutesen pala oli likvidiruidud hänel. Necen romanan paradused oliba ottud ezitegeseks «Pirdajan portret hänen norudes»-romanan täht
Vspäi 2012 kirjutajan radod oma maksutomaks kundaližeks varaks. Džeims Džoisan kumardelijad oigetas Blumsdei:d ({{lang-ga|Lá Bloom}}, {{lang-en|Bloomsday}}) mail'madme jogo vodel 16. kezakud, tehtas «Uliss»-romanan lugemižid, Dublinas kävudas romanan Leopol'd Blum-pähengen maršrutadme.
== Biografii ==
Džeims Džois oli sündnu Dublinan suvižhe Ratgar-rajonha, Džon Stanislas Džois-tatan i Meri Džein Marri-maman äjiden lapsiden keskes. Kirjutajan laps'aig mäni gollüdes, mi om ozutadud hänen sädusiš. Openui Dublinan Bel'veder-kolledžas vll 1893−1897, sid' Dublinan universitetas (Universitetan kolledž, 1898−1902). Vl 1902 sirdi elämhä Parižas, vl 1904 — [[Triest]]-lidnas (Italii). Vl 1904 tegi tundmust Dublinan adivpertin Nora Barnakl-honusenkaičijanke i eli hänenke kaiken elon (oliba naižiš vspäi 1931), vl 1907 sündutihe Lüčija Džois-tütärt, tuleban aigan kirjutai da kargaidai. Matkazihe Evropadme elon hätkte.
== Homaičendad ==
<references/>
== Irdkosketused ==
* [http://jamesjoyce.ie/ Keskuz Džeims Džoisan muštoks (''jamesjoyce.ie'').] {{ref-en}}
{{stub}}
[[Kategorii:Irlandijan kirjutajad]]
[[Kategorii:Irlandijan runokirjutajad]]
[[Kategorii:Kirjutajad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Runokirjutajad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Dublinha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1882]]
[[Kategorii:Sündnuded uhokun 2. päiväl]]
[[Kategorii:Kolnuded Cürihas]]
[[Kategorii:Kolnuded vl 1941]]
[[Kategorii:Kolnuded vilukun 13. päiväl]]
fqmab0js9qc80sydvz5aj4203gscdtc
Ferro Ticiano
0
21890
187818
110965
2026-05-23T05:26:16Z
Koiravva
1717
+nimen virkand, kategorijad+, +känduz
187818
wikitext
text/x-wiki
{{Personalii
| изображение = Interview of Tiziano Ferro on Radio Bruno.jpg
| описание изображения = Ticiano Ferro interv'jun aigan Bruno-radiol
}}
'''Ticiano Ferro''' ({{lang-it|Tiziano Ferro}} [titˈtsjaːno ˈfɛrro], sünd. [[21. uhoku]] [[1980]], [[Latin]], [[Lacio]]-agj, [[Italii]]) om italijalaine poppajatai da nügüd'aigaine muzikankirjutai.
== Biografii ==
Ticiano om sündnu Latin-lidnha.
== Diskografii ==
* 2001 — Rosso relativo (''Rusked relativižešti'')
* 2003 — 111
* 2006 — Nessuno è solo (''Niken ei ole üks'jäižen'')
* 2008 — Alla mia età (''Minun igäs'')
* 2011 — L'amore è una cosa semplice (''Armastuz om koveritoi azj'')
* 2016 — Il mestiere della vita (''Elon radmine'')
== Mel'hetartujad faktad ==
* Ticiano eläb kaks'pertin, kodid oma [[Milan]]as i [[Los Andželes]]as.
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://www.tizianoferro.com/ Pajatajan oficialine sait (''tizianoferro.com'').] {{ref-it}}
* [http://www.instagram.com/tizianoferro/ Ticiano Ferro — Instagram.]
{{stub}}
[[Kategorii:Italijan pajatajad]]
[[Kategorii:Poppajatajad]]
[[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Lacio-agjaha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1980]]
[[Kategorii:Sündnuded uhokun 21. päiväl]]
dzysw0b6ly0gl7klzj9i09u8afzd28p
187819
187818
2026-05-23T05:28:03Z
Koiravva
1717
187819
wikitext
text/x-wiki
{{Personalii
| изображение = Interview of Tiziano Ferro on Radio Bruno.jpg
| описание изображения = Ticiano Ferro interv'jun aigan Bruno-radiol
}}
'''Ticiano Ferro''' ({{lang-it|Tiziano Ferro}} [titˈtsjaːno ˈfɛrro], sünd. [[21. uhoku]] [[1980]], [[Latin]], [[Lacio]]-agj, [[Italii]]) om italijalaine poppajatai da nügüd'aigaine muzikankirjutai.
== Biografii ==
Ticiano om sündnu Latin-lidnha.
== Diskografii ==
* 2001 — Rosso relativo (''Rusked relativižešti'')
* 2003 — 111
* 2006 — Nessuno è solo (''Niken ei ole üks'jäižen'')
* 2008 — Alla mia età (''Minun igäs'')
* 2011 — L'amore è una cosa semplice (''Armastuz om koveritoi azj'')
* 2016 — Il mestiere della vita (''Elon radmine'')
== Mel'hetartujad faktad ==
* Ticiano eläb kaks'pertin, kodid oma [[Milan]]as i [[Los Andželes]]as.
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://www.tizianoferro.com/ Pajatajan oficialine sait (''tizianoferro.com'').] {{ref-it}}
* [http://www.instagram.com/tizianoferro/ Ticiano Ferro — Instagram.]
{{stub}}
[[Kategorii:Italijan pajatajad]]
[[Kategorii:Poppajatajad]]
[[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Lacioho]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1980]]
[[Kategorii:Sündnuded uhokun 21. päiväl]]
cab7c16o703o0ama6tfbkaeud17fitr
Fermi Enriko
0
22123
187824
186023
2026-05-23T06:19:39Z
Koiravva
1717
kategorijad+
187824
wikitext
text/x-wiki
{{1000}}{{A10000}}
{{Personalii
| изображение = Enrico Fermi 1943-49.jpg
| описание изображения = Enriko Fermi fotokuval voziden 1943 i 1949 keskes
}}
'''Enriko Fermi''' ({{lang-it|Enrico Fermi}} [enˈriːko ˈfermi]; sünd. [[29. sügüz'ku]] [[1901]], [[Rim]], [[Italii]], — kol. [[28. kül'mku]], [[1954]], [[Čikago]], [[Illinois]]-štat, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]]) oli italijalaine fizikantedomez', šingoti kut teoretižen, muga kodvan-ki fizikad.
Tedomez' sai vn 1938 [[Nobelän premii fizikas|Nobelän premijad fizikas]] sündnuziden neitronsädegoičendal uziden radioaktivižiden elementoiden olendan olmas todestamižes i sidodud sihe [[südäitukuižed reakcijad|südäitukuižiden reakcijoiden]] avaiduses vitkoiden [[neitron]]iden tagut.
== Tedotöd ==
Fermi tegi suren tondan südäitukuižhe fizikha, elementarižiden henegiden fizikha, kvantižen i statistižen mehanikan šingoteshe. Sädi beta-čihodamižen i neitroniden hillendusen teorijoid. Ezmäine [[südäitukuine reaktor]] (Čikago, 1942) oli saudud hänen melen i ohjastusen mödhe. Om [[atombomb]]an ühten sädajišpäi.
== Biografii ==
Enriko Fermi oli sündnu raudteradnikan i opendajan kanzha. Sirdi AÜV:oihe perehenke Nobelän premijan samižen jäl'ghe vl 1939, viž universitetad kucuiba Enriko Fermid professoran radnikusele. Sen ližaks, hänen ak oli [[evrejalaižed|evrejalaine]] augotižlibundan mödhe, i sil-žo aigal Italii vahvišti käskusid necidä rahvast vaste.
Fermi da hänen Laura-ak saiba amerikašt rahvahanikust vl 1944. Edel surmad Fermi pördui Evropha da lugi lekcijoid, koli südäikohtun rakaspäi. Sai 14 AÜV:oiden patentad (oma pästtud vll 1940−1961).
== Mušt tedomehes ==
Ned oma nimitadud tedomehen muštoks: himine sadanz' [[fermii]]-element, krater Kudmaižen tagapolel (1970), [[fermi (märičendühtnik)|pidusen märičendühtnik]], [[fermi-gaz]], [[fermi-nozoluz]], [[Fermin tazopind|tazopind]], [[Fermin pind|pind]], [[Fermin paradoks|paradoks]], vn 1955 Riman «EUR Fermi»-metrostancii, vn 2006 [[Turin]]an «Fermi»-metrostancii, Riman üks' irdoišpäi, kaks' atomreaktorad Mičigan-štatas i atomelektrostancii 50 km lodeheze Turin-lidnaspäi.
== Homaičendad ==
<references/>
== Irdkosketused ==
* [http://www.centrofermi.it/it/ Fizikan istorijan muzei i Enriko Fermin tedoiduzkeskuz Rimas (''centrofermi.it'')] {{ref-it}} {{ref-en}} [http://www.mostrafermi.it/ Enriko Fermin muzejanke (''mostrafermi.it'').]
[[Kategorii:Italijan fizikantedomehed]]
[[Kategorii:AÜV:oiden fizikantedomehed]]
[[Kategorii:Nobelän premijan laureatad]]
[[Kategorii:Italijan tedomehed]]
[[Kategorii:AÜV:oiden tedomehed]]
[[Kategorii:Fizikantedomehed kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Tedomehed kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Rimha]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1901]]
[[Kategorii:Sündnuded sügüz'kun 29. päiväl]]
[[Kategorii:Kolnuded Čikagos]]
[[Kategorii:Kolnuded vl 1954]]
[[Kategorii:Kolnuded kül'mkun 28. päiväl]]
tl3iyalwe41kc208nq0ajdjpgx2s0om
Faizullin Irek Envarovič
0
38972
187820
179130
2026-05-23T06:08:58Z
Koiravva
1717
täuz' ümbriradmine, personalii-šablonan peittud tedoiden heitand, vikifikacii, orfo
187820
wikitext
text/x-wiki
{{Personalii
| изображение = Файзуллин Ирек .jpg
}}
'''Irek Envarovič Faizullin''' ({{lang-ru|И́рек Энва́рович Файзу́ллин}}; sünd. [[8. tal'vku]] [[1962]] [[Kazan'|Kazanihe]], [[Tataran ANST]], [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) — venämalaine valdkundmez', [[Venäma]]n sauvondan da kodikommunaližen ižandusen ministr vn 2020 kül'mkun 10. päiväspäi.
Ende, vn 2020 vilukun 22. päiväspäi sen-žo voden kül'mkun 10. päivhäsai, — Venäman sauvondan da kodikommunaližen ižandusen ministran ezmäine varapämez'<ref name="ЭнцТАСС">[https://tass.ru/encyclopedia/person/fayzullin-irek-envarovich Файзуллин, Ирек Энварович. Министр строительства и жилищно-коммунального хозяйства РФ. // Энциклопедия ТАСС ''tass.ru''-saital, 2024.] {{ref-ru}}</ref>. Faizullinan rad nelläs vodes ministran radsijal om lugetud hüväks, i Venäman uden ohjastusen sädandan aigan vn 2024 semendkus hän om pandud tošti federaližen ministran radsijale.
== Elostarin ==
Vodel 1985 Irek Faizullin lopi Kazanin inženerižsauvondan institutad «tegimištoline da civiline sauvond»-special'nostin mödhe; ekonomiktedon kandidat; docent. Jäl'ges läz 35 vot hänen karjer mäni [[Tatarstan]]as.
Vozil 1985−1989 inžener, Kazanin inženerižsauvondan institutan metalližkonstrukcijoiden da sauvusiden kodvindan tedokundan vanhemb inžener. Vozil 1989−1993 — päinžener, projektsauvondan Tatstroiprojekt-organizacijan pämez'. Vozil 1993−1995 — Tatstroiprojekt-organizacijan ohjandusen pämez'. Vozil 1995−1997 — Kazstroidekor-organizacijan ohjandusen pämez'. Vozil 1997−2002 — Tatavtodor-organizacijan ezmäine varapämez'.
Vodelpäi 2002 vodehesai 2005 Faizullin radoi Valdkundaližen territorialižen projektecindan tedotegendan Tatinvestgraždanprojekt-päkompanijan pämehen.
Vozil 2005−2010 mez' oli Tatarstanan sauvondan, arhitekturan da kodikommunaližen ižandusen ministran varapämehen, Tatarstanan päarhitektoran, Tatinvestgraždanprojekt-ohjandusen pämehen.
Vozil 2010−2020 Faizullin oli Tatarstanan Tazovaldkundan sauvondan, arhitekturan da kodikommunaližen ižandusen ministran, Tatarstanan päarhitektoran.
Vodel 2020 — Venäman sauvondan, arhitekturan da kodikommunaližen ižandusen ministran ezmäine varapämez' i Venäman regionaližen šingotesen valdkundaližen laudkundan prezidiuman vapapämez'<ref name="ЭнцТАСС" />.
Vn 2020 10. kül'mkud Venäman prezidentan käskon mödhe Faizullin om pandud Venäman sauvondan da kodikommunaližen ižandusen ministraks. Vn 2024 semendkun 14. päiväl Valdkundaline Dum toštmižpani händast Venäman sauvondan da kodikommunaližen ižandusen ministraks, sil-žo päiväl prezident [[Vladimir Putin|Putin]] allekirjuti käskön hänen panendas<ref name="ЭнцТАСС" />.
Vodelpäi 2020 Faizullin — «[[Venäman raudted]]»-kompanijan direktoroiden nevondkundan ühtnii<ref name="ЭнцТАСС" /><ref>[https://company.rzd.ru/ru/9349/page/105554?id=998#enttab-main Совет директоров ОАО «РЖД» («Venäman raudted»-kompanijan nevondkund) ''company.rzd.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref>.
Venäman motosportan federacijan holituzpidandan nevondkundan varapämez'<ref name="ЭнцТАСС" />.
== Kanz ==
Irek Faizullin om nainu, poig da tütär sünduihe naimiželos.
== Pauklahjad ==
* Mötal' «Panendas Dagestanan Tazovaldkundan socialiž-ekonomižhe šingoteshe» (vn 2024 13. sügüz'kud) — ''sures panendas Dagestanan Tazovaldkundan ekonomižen potencialan šingoteshe da arvtegoiš valdkundaližes rados'';
* Venäman ohjastusen arvkitändkirjeine (2. reduku 2024) — ''sures panendas Koumanden rahvahidenkeskežen čempionatan sauvondas vaumičendha da mänetandha [[Piter]]iš vodel 2023''<ref>[http://publication.pravo.gov.ru/document/0001202410020028 Распоряжение Правительства Российской Федерации от 02.10.2024 г. № 2733-р «О поощрении Правительством Российской Федерации» / ''publication.pravo.gov.ru''.] {{ref-ru}}</ref>.
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [https://tass.ru/encyclopedia/person/fayzullin-irek-envarovich Энциклопедия ТАСС, 2024. Файзуллин, Ирек Энварович. Министр строительства и жилищно-коммунального хозяйства РФ / ''tass.ru''.] {{ref-ru}}
* [https://minstroyrf.gov.ru/about/structure/fayzullin-irek-envarovich/ Файзуллин Ирек Энварович // Минстрой России (''minstroyrf.gov.ru'').] {{ref-ru}}
* [http://government.ru/gov/persons/680/events/ Файзуллин Ирек Энварович // Правительство России (''government.ru'').] {{ref-ru}}
* [https://tass.ru/info/9947563 Биография Ирека Файзуллина // ТАСС (''tass.ru'').] {{ref-ru}}
[[Kategorii:Venäman ministrad]]
[[Kategorii:Ministrad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Kazanihe]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1962]]
[[Kategorii:Sündnuded tal'vkun 8. päiväl]]
mns4yvakeex3bwbnlawcvdssdwv1jet
187821
187820
2026-05-23T06:11:19Z
Koiravva
1717
+nimi
187821
wikitext
text/x-wiki
{{Personalii
| изображение = Файзуллин Ирек .jpg
}}
'''Irek Envarovič Faizullin''' ({{lang-tt|Ирек Әнвәр улы Фәйзуллин}}, {{lang-ru|И́рек Энва́рович Файзу́ллин}}; sünd. [[8. tal'vku]] [[1962]] [[Kazan'|Kazanihe]], [[Tataran ANST]], [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) — venämalaine valdkundmez', [[Venäma]]n sauvondan da kodikommunaližen ižandusen ministr vn 2020 kül'mkun 10. päiväspäi.
Ende, vn 2020 vilukun 22. päiväspäi sen-žo voden kül'mkun 10. päivhäsai, — Venäman sauvondan da kodikommunaližen ižandusen ministran ezmäine varapämez'<ref name="ЭнцТАСС">[https://tass.ru/encyclopedia/person/fayzullin-irek-envarovich Файзуллин, Ирек Энварович. Министр строительства и жилищно-коммунального хозяйства РФ. // Энциклопедия ТАСС ''tass.ru''-saital, 2024.] {{ref-ru}}</ref>. Faizullinan rad nelläs vodes ministran radsijal om lugetud hüväks, i Venäman uden ohjastusen sädandan aigan vn 2024 semendkus hän om pandud tošti federaližen ministran radsijale.
== Elostarin ==
Vodel 1985 Irek Faizullin lopi Kazanin inženerižsauvondan institutad «tegimištoline da civiline sauvond»-special'nostin mödhe; ekonomiktedon kandidat; docent. Jäl'ges läz 35 vot hänen karjer mäni [[Tatarstan]]as.
Vozil 1985−1989 inžener, Kazanin inženerižsauvondan institutan metalližkonstrukcijoiden da sauvusiden kodvindan tedokundan vanhemb inžener. Vozil 1989−1993 — päinžener, projektsauvondan Tatstroiprojekt-organizacijan pämez'. Vozil 1993−1995 — Tatstroiprojekt-organizacijan ohjandusen pämez'. Vozil 1995−1997 — Kazstroidekor-organizacijan ohjandusen pämez'. Vozil 1997−2002 — Tatavtodor-organizacijan ezmäine varapämez'.
Vodelpäi 2002 vodehesai 2005 Faizullin radoi Valdkundaližen territorialižen projektecindan tedotegendan Tatinvestgraždanprojekt-päkompanijan pämehen.
Vozil 2005−2010 mez' oli Tatarstanan sauvondan, arhitekturan da kodikommunaližen ižandusen ministran varapämehen, Tatarstanan päarhitektoran, Tatinvestgraždanprojekt-ohjandusen pämehen.
Vozil 2010−2020 Faizullin oli Tatarstanan Tazovaldkundan sauvondan, arhitekturan da kodikommunaližen ižandusen ministran, Tatarstanan päarhitektoran.
Vodel 2020 — Venäman sauvondan, arhitekturan da kodikommunaližen ižandusen ministran ezmäine varapämez' i Venäman regionaližen šingotesen valdkundaližen laudkundan prezidiuman vapapämez'<ref name="ЭнцТАСС" />.
Vn 2020 10. kül'mkud Venäman prezidentan käskon mödhe Faizullin om pandud Venäman sauvondan da kodikommunaližen ižandusen ministraks. Vn 2024 semendkun 14. päiväl Valdkundaline Dum toštmižpani händast Venäman sauvondan da kodikommunaližen ižandusen ministraks, sil-žo päiväl prezident [[Vladimir Putin|Putin]] allekirjuti käskön hänen panendas<ref name="ЭнцТАСС" />.
Vodelpäi 2020 Faizullin — «[[Venäman raudted]]»-kompanijan direktoroiden nevondkundan ühtnii<ref name="ЭнцТАСС" /><ref>[https://company.rzd.ru/ru/9349/page/105554?id=998#enttab-main Совет директоров ОАО «РЖД» («Venäman raudted»-kompanijan nevondkund) ''company.rzd.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref>.
Venäman motosportan federacijan holituzpidandan nevondkundan varapämez'<ref name="ЭнцТАСС" />.
== Kanz ==
Irek Faizullin om nainu, poig da tütär sünduihe naimiželos.
== Pauklahjad ==
* Mötal' «Panendas Dagestanan Tazovaldkundan socialiž-ekonomižhe šingoteshe» (vn 2024 13. sügüz'kud) — ''sures panendas Dagestanan Tazovaldkundan ekonomižen potencialan šingoteshe da arvtegoiš valdkundaližes rados'';
* Venäman ohjastusen arvkitändkirjeine (2. reduku 2024) — ''sures panendas Koumanden rahvahidenkeskežen čempionatan sauvondas vaumičendha da mänetandha [[Piter]]iš vodel 2023''<ref>[http://publication.pravo.gov.ru/document/0001202410020028 Распоряжение Правительства Российской Федерации от 02.10.2024 г. № 2733-р «О поощрении Правительством Российской Федерации» / ''publication.pravo.gov.ru''.] {{ref-ru}}</ref>.
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [https://tass.ru/encyclopedia/person/fayzullin-irek-envarovich Энциклопедия ТАСС, 2024. Файзуллин, Ирек Энварович. Министр строительства и жилищно-коммунального хозяйства РФ / ''tass.ru''.] {{ref-ru}}
* [https://minstroyrf.gov.ru/about/structure/fayzullin-irek-envarovich/ Файзуллин Ирек Энварович // Минстрой России (''minstroyrf.gov.ru'').] {{ref-ru}}
* [http://government.ru/gov/persons/680/events/ Файзуллин Ирек Энварович // Правительство России (''government.ru'').] {{ref-ru}}
* [https://tass.ru/info/9947563 Биография Ирека Файзуллина // ТАСС (''tass.ru'').] {{ref-ru}}
[[Kategorii:Venäman ministrad]]
[[Kategorii:Ministrad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sündnuded Kazanihe]]
[[Kategorii:Sündnuded vl 1962]]
[[Kategorii:Sündnuded tal'vkun 8. päiväl]]
lt2fim2z92azkxikhhzoapuv5jlunb6
Šablon:Motd/2026-05-22 (vep)
10
40688
187811
2026-05-22T13:51:59Z
Motoranger
10577
videon ümbrikirjutand
187811
wikitext
text/x-wiki
[[Kahesajaugnik]]oiden todesine «sad», om löutud tedomehil Nacionaližes Monterei-lahten merikel'dtahos ({{lang-en|Monterey Bay National Marine Sanctuary}}) manalaiženno Devidson-lämoimägenno, sadas kilometras [[Kalifornii]]-štatan keskuzpalan päivlaskman randaspäi, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad]]. Vn 2023 videon hätkeližuz om 1 min 27 s, tegi amerikaine ''NOAA'' (Nacionaline valdmeren i atmosferan tedoidusiden ohjanduz), anglijan kelel.<noinclude>
[[Kategorii:Päivän medijan šablonad]]
</noinclude>
hx47sukg9cev7u7nr4vbqjycsgzyibq
Šablon:Motd/2026-05-23 (vep)
10
40689
187812
2026-05-22T14:02:26Z
Motoranger
10577
videon ümbrikirjutand
187812
wikitext
text/x-wiki
Muzasel'gan [[al'batros]]an ({{lang-en|Phoebastria immutabilis}}) kolonijan pezoiden avar nägu tün'valdmerižel [[Miduei]]-atollan mecelon kel'dtahos ({{lang-en|Midway Atoll National Wildlife Refuge}}), [[Havajad]]-sarišton lodehline agj, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad]]. Videon hätkeližuz om 30 sekundad, 2. sulaku 2026, tegi ''Dan Rapp''-kävutai, ''USFWS Pacific'' (AÜV:oiden Kalavaroiden da mecživatoiden kaičendan radnikoičend).<noinclude>
[[Kategorii:Päivän medijan šablonad]]
</noinclude>
4rdr19g4s9q9tvpkmzoo25f6pd2c2ai
187813
187812
2026-05-22T14:03:00Z
Motoranger
10577
187813
wikitext
text/x-wiki
Muzasel'gan [[al'batros]]an ({{lang-en|Phoebastria immutabilis}}) kolonijan pezoiden avar nägu tün'valdmerižen [[Miduei]]-atollan mecelon kel'dtahos ({{lang-en|Midway Atoll National Wildlife Refuge}}), [[Havajad]]-sarišton lodehline agj, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad]]. Videon hätkeližuz om 30 sekundad, 2. sulaku 2026, tegi ''Dan Rapp''-kävutai, ''USFWS Pacific'' (AÜV:oiden Kalavaroiden da mecživatoiden kaičendan radnikoičend).<noinclude>
[[Kategorii:Päivän medijan šablonad]]
</noinclude>
7owsgxyuvkybvif1fh6plene6zb9p22
Kategorii:Sündnuded Kazanihe
14
40690
187822
2026-05-23T06:13:36Z
Koiravva
1717
Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Births in Kazan}} [[Kategorii:Sündnuded Tatarstanha|K]] [[Kategorii:Kazan']]"
187822
wikitext
text/x-wiki
{{Commons|Category:Births in Kazan}}
[[Kategorii:Sündnuded Tatarstanha|K]]
[[Kategorii:Kazan']]
2kmwuvtmxprzp9hwuqij7qbpz5ve0d4
Irek Faizullin
0
40691
187823
2026-05-23T06:16:05Z
Koiravva
1717
Oigetadud lehtpol' [[Faizullin Irek Envarovič]]
187823
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Faizullin Irek Envarovič]]
qfo20p4z5f2dnwnfvasuk2wlyz3kcud
Kategorii:Sündnuded Dublinha
14
40692
187827
2026-05-23T06:32:17Z
Koiravva
1717
Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Births in Dublin}} [[Kategorii:Sündnuded Irlandijha|D]] [[Kategorii:Dublin]]"
187827
wikitext
text/x-wiki
{{Commons|Category:Births in Dublin}}
[[Kategorii:Sündnuded Irlandijha|D]]
[[Kategorii:Dublin]]
pir44641sd1s7von3zjum3cv1qrcxem
Kategorii:Dublin
14
40693
187828
2026-05-23T06:34:37Z
Koiravva
1717
Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Dublin}} [[Kategorii:Irlandijan lidnoiden kategorijad]]"
187828
wikitext
text/x-wiki
{{Commons|Category:Dublin}}
[[Kategorii:Irlandijan lidnoiden kategorijad]]
42cuqedihugvozae7n0ds3nqclz4fdq
Kategorii:Irlandijan lidnoiden kategorijad
14
40694
187829
2026-05-23T06:36:35Z
Koiravva
1717
Tehtud lehtpol' "[[Kategorii:Irlandijan lidnad|*]] [[Kategorii:Lidnoiden kategorijad valdkundoiden mödhe]]"
187829
wikitext
text/x-wiki
[[Kategorii:Irlandijan lidnad|*]]
[[Kategorii:Lidnoiden kategorijad valdkundoiden mödhe]]
3nd1crkdz23uy1q6pnkz41ts83s6w9i
Kategorii:Kolnuded Cürihas
14
40695
187830
2026-05-23T06:46:58Z
Koiravva
1717
Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Deaths in Zurich}} [[Kategorii:Kolnuded Šveicarijas|C]] [[Kategorii:Cürih]]"
187830
wikitext
text/x-wiki
{{Commons|Category:Deaths in Zurich}}
[[Kategorii:Kolnuded Šveicarijas|C]]
[[Kategorii:Cürih]]
s1q8ptfwufmb7h5nmbktmb52k9j3g8y
187831
187830
2026-05-23T06:48:19Z
Koiravva
1717
187831
wikitext
text/x-wiki
{{Commons|Category:Deaths in Zürich}}
[[Kategorii:Kolnuded Šveicarijas|C]]
[[Kategorii:Cürih]]
lb31wcsi4lflm04psjoito5n94n9qvp
Kategorii:Cürih
14
40696
187832
2026-05-23T06:50:23Z
Koiravva
1717
Tehtud lehtpol' "{{Commons|Category:Zürich}} [[Kategorii:Šveicarijan lidnoiden kategorijad]]"
187832
wikitext
text/x-wiki
{{Commons|Category:Zürich}}
[[Kategorii:Šveicarijan lidnoiden kategorijad]]
02o469dzhxcttv7aeccr3y5qj4zlk3r
187833
187832
2026-05-23T06:52:23Z
Koiravva
1717
187833
wikitext
text/x-wiki
{{Commons|Category:Zurich (Switzerland)}}
[[Kategorii:Šveicarijan lidnoiden kategorijad]]
mvnqfgg7uxwup96l34lhz2uhzmchutt