Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.47.0-wmf.5 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2830 188317 187857 2026-06-06T04:45:13Z Koiravva 1717 +kart 188317 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Frolovo<br />Фролово | Lidnanznam = Coat of Arms of Frolovo 02.png | Flag = Flags of Frolovo 02.png | Lidnanznam text = Frolovon lidnanznam | Flag text = Frolovon flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 35,661 | Voz' = 2021 | Pind = 60 | Fail = Сквер Железнодорожников. Вид на Богоявленский собор1.jpg | Pämez' = Vasilii Dankov<br/>(2008—) | Telefonkod = +7-84465-xx-xxx | Avtokod = 34. 134 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Frolovo''' ({{lang-ru|Фро́лово}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Volgogradan agj]]an keskuzpalas. Se om ümbärtud [[Frolovon rajon]]an territorijal, oli sen administrativižeks keskuseks vodhesai 2014. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan ''Ližinskii''-futoraks ({{lang-ru|Лыжинский}}, Ližin-kanzannimen mödhe) vl 1859, i ''Frolov''-futoraks kahtes kilometras sišpäi. Vozil 1868−1871 saudihe raudted [[Volgograd|Caricinhasai]] läz nenid futorid, nimitihe stancijad jogen mödhe (''Arčad'', nüg. ''Arčed''). Žilo stancijanno šingotaškanzihe, lähižiden futoriden elo mugažo, i niiden territorii ühtenzoitihe aigan mändes. Nimitaškanzihe ''Frolovo'' vai ''Frolovskii''-futor 20. voz'sadaspäi. Vl 1936 futor sai lidnan statusad, vl 1976 kätihe sidä lidnaks agjan alištusenke. Frolovon ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (pakuidud surmäd, jauhon, hel'pkiden da pudroiden tehmine), sauvond, raudteižandusen i gazanveimen kohenduz da holituz, sauvondmaterialiden pästand (lämuzizoläcii<ref>[http://nivola-frolovo.ru/ Frolovon lämuzizoläcijan edheotandan sait (''nivola-frolovo.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i metalližkonstrukcijad), [[kivivoi]]n, [[londuseline gaz|londuseližen gazan]], [[šebin'|šebnän]] i [[mouckivi|mouckiven]] samine, mugažo terasen valamižtegim radab. «[[Sebruz (gazanveim)|Sebruz]]»-gazanveimen kompressorstancii om läz lidnad. == Geografijan andmused == [[Fail:Volgogradskaya oblast Frolovsky rayon.png|thumb|left|250px|Frolovon rajonan sijaduz agjas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase ümbärdajan rajonan keskuzpalan suvipäivlaskmas, Arčed-jogen randoil ({{lang-ru|Арчеда́}} 162 km pitte, Medvedic-jogen hura ližajogi, [[Don]]an hurapol'ne bassein), 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad [[Don]]-jogehesai om koumekümne kilometrad suvhe, [[Volgograd]]hasai — 145 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om [[Mihailovk (lidn)|Mihailovk]] vižkümnes kilometras lodeheze. == Tobmuz == Frolovo om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez' vn 2019 kül'mkuspäi, ende oli Duman ezimez'. Vasilii Dankov radab Administracijan pämehen vn 2019 kül'mkuspäi. Edeline Administracijan pämez' om Igor' Lukjanskov, radoi vn 2019 kül'mkuhusai. Lidnümbrikon Duman ezimez' om Aleksandr Matuškin vn 2021 tal'vkuspäi. Edeližed Duman ezimehed oma Vasilii Melišnikov (kül'mku 2019 — tal'vku 2021), Vasilii Dankov (radoi vn 2019 kül'mkuhusai). == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 39,449 ristitud, vn 2021 — 35,661 ristitud. Kaik 37,377 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43,400 eläjad vozil 1996−1998. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 95,9 %, [[čiganalaižed]] — 0,8 %, [[armenijalaižed]] — 0,7 %, toižed rahvahad — 1,9 %, rahvahuden ozutandata — 0,7 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] viž pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/13561 Frolovon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma saudud lidnas vspäi 1982: Sündun Jumalannägundan päjumalanpert' (om letud vodele 2009), Jumalanmaman Sündundan jumalanpert' (sätihe vll 1982−1983) i ph. Panteleimon-spravitajan jumalanpert' (saudihe vl 2001), kaks' časounäd. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma kaks'toštkümne nimitadud da nomeruidud päivkodid (nomer 2, 4..6, 8, 10..12, 14..17), viž keskškolad (nomer 1, 3..6) kahtenke filialanke-aluzškolanke, ortodoksižen hristanuskondan gimnazii, lapsiden sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol, ümbrikon sportškol. Frolovon biznesan kolledž<ref>[http://frolovo-kb.ru/ Frolovon biznesan kolledžan sait (''frolovo-kb.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Transport == Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. ''Arčed''-raudtestancii ({{lang-ru|Арчеда́}}) sijadase lidnan keskuzpalas. «Kaspii»-avtote (R-22 vai E119, [[Moskv]] — [[Astrahan']]) ümbärdab lidnad päivlaskmas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Фролово6 (Волгоград).jpg|Villän varažomad vl 2013 Frolovo church 01.jpg|Jumalanmaman Sündundan jumalanpert', vn 2006 fotokuva vai sen aigemba Frolovo steel mill 2021 2.jpg|Frolovon terasen valamižtegim vl 2021 Фролово3 (Волгоград).jpg|Raudten poliklinik (2013) Фролово (Волгоград).jpg|''Arčed''-päraudtestancijan sauvuz da torg senno vl 2010 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://frolovoadmin.ru/ Lidnümbrikon tobmuden sait (''frolovoadmin.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Frolovo}} {{Volgogradan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Volgogradan agjan lidnad]] [[Kategorii:Volgogradan agjan lidnümbrikod]] o45oybr3y1oope3cp8vel8vdiimo9su 188318 188317 2026-06-06T04:46:24Z Koiravva 1717 188318 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Frolovo<br />Фролово | Lidnanznam = Coat of Arms of Frolovo 02.png | Flag = Flags of Frolovo 02.png | Lidnanznam text = Frolovon lidnanznam | Flag text = Frolovon flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 35,661 | Voz' = 2021 | Pind = 60 | Fail = Сквер Железнодорожников. Вид на Богоявленский собор1.jpg | Pämez' = Vasilii Dankov<br/>(2008—) | Telefonkod = +7-84465-xx-xxx | Avtokod = 34. 134 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Frolovo''' ({{lang-ru|Фро́лово}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Volgogradan agj]]an keskuzpalas. Se om ümbärtud [[Frolovon rajon]]an territorijal, oli sen administrativižeks keskuseks vodhesai 2014. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan ''Ližinskii''-futoraks ({{lang-ru|Лыжинский}}, Ližin-kanzannimen mödhe) vl 1859, i ''Frolov''-futoraks kahtes kilometras sišpäi. Vozil 1868−1871 saudihe raudted [[Volgograd|Caricinhasai]] läz nenid futorid, nimitihe stancijad jogen mödhe (''Arčad'', nüg. ''Arčed''). Žilo stancijanno šingotaškanzihe, lähižiden futoriden elo mugažo, i niiden territorii ühtenzoitihe aigan mändes. Nimitaškanzihe ''Frolovo'' vai ''Frolovskii''-futor 20. voz'sadaspäi. Vl 1936 futor sai lidnan statusad, vl 1976 kätihe sidä lidnaks agjan alištusenke. Frolovon ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (pakuidud surmäd, jauhon, hel'pkiden da pudroiden tehmine), sauvond, raudteižandusen i gazanveimen kohenduz da holituz, sauvondmaterialiden pästand (lämuzizoläcii<ref>[http://nivola-frolovo.ru/ Frolovon lämuzizoläcijan edheotandan sait (''nivola-frolovo.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i metalližkonstrukcijad), [[kivivoi]]n, [[londuseline gaz|londuseližen gazan]], [[šebin'|šebnän]] i [[mouckivi|mouckiven]] samine, mugažo terasen valamižtegim radab. «[[Sebruz (gazanveim)|Sebruz]]»-gazanveimen kompressorstancii om läz lidnad. == Geografijan andmused == [[Fail:Volgogradskaya oblast Frolovsky rayon.png|thumb|left|250px|Frolovon rajon agjas i lidnan sijaduz (vauged läip) kesked sidä vn 2010 kartal]] Lidn sijadase ümbärdajan rajonan keskuzpalan suvipäivlaskmas, Arčed-jogen randoil ({{lang-ru|Арчеда́}} 162 km pitte, Medvedic-jogen hura ližajogi, [[Don]]an hurapol'ne bassein), 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad [[Don]]-jogehesai om koumekümne kilometrad suvhe, [[Volgograd]]hasai — 145 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om [[Mihailovk (lidn)|Mihailovk]] vižkümnes kilometras lodeheze. == Tobmuz == Frolovo om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez' vn 2019 kül'mkuspäi, ende oli Duman ezimez'. Vasilii Dankov radab Administracijan pämehen vn 2019 kül'mkuspäi. Edeline Administracijan pämez' om Igor' Lukjanskov, radoi vn 2019 kül'mkuhusai. Lidnümbrikon Duman ezimez' om Aleksandr Matuškin vn 2021 tal'vkuspäi. Edeližed Duman ezimehed oma Vasilii Melišnikov (kül'mku 2019 — tal'vku 2021), Vasilii Dankov (radoi vn 2019 kül'mkuhusai). == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 39,449 ristitud, vn 2021 — 35,661 ristitud. Kaik 37,377 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43,400 eläjad vozil 1996−1998. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 95,9 %, [[čiganalaižed]] — 0,8 %, [[armenijalaižed]] — 0,7 %, toižed rahvahad — 1,9 %, rahvahuden ozutandata — 0,7 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] viž pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/13561 Frolovon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma saudud lidnas vspäi 1982: Sündun Jumalannägundan päjumalanpert' (om letud vodele 2009), Jumalanmaman Sündundan jumalanpert' (sätihe vll 1982−1983) i ph. Panteleimon-spravitajan jumalanpert' (saudihe vl 2001), kaks' časounäd. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma kaks'toštkümne nimitadud da nomeruidud päivkodid (nomer 2, 4..6, 8, 10..12, 14..17), viž keskškolad (nomer 1, 3..6) kahtenke filialanke-aluzškolanke, ortodoksižen hristanuskondan gimnazii, lapsiden sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol, ümbrikon sportškol. Frolovon biznesan kolledž<ref>[http://frolovo-kb.ru/ Frolovon biznesan kolledžan sait (''frolovo-kb.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Transport == Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. ''Arčed''-raudtestancii ({{lang-ru|Арчеда́}}) sijadase lidnan keskuzpalas. «Kaspii»-avtote (R-22 vai E119, [[Moskv]] — [[Astrahan']]) ümbärdab lidnad päivlaskmas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Фролово6 (Волгоград).jpg|Villän varažomad vl 2013 Frolovo church 01.jpg|Jumalanmaman Sündundan jumalanpert', vn 2006 fotokuva vai sen aigemba Frolovo steel mill 2021 2.jpg|Frolovon terasen valamižtegim vl 2021 Фролово3 (Волгоград).jpg|Raudten poliklinik (2013) Фролово (Волгоград).jpg|''Arčed''-päraudtestancijan sauvuz da torg senno vl 2010 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://frolovoadmin.ru/ Lidnümbrikon tobmuden sait (''frolovoadmin.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Frolovo}} {{Volgogradan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Volgogradan agjan lidnad]] [[Kategorii:Volgogradan agjan lidnümbrikod]] gziutlf7ro4kfv3z96e9o2tmqqzl8hx 0 2831 188319 172805 2026-06-06T04:57:10Z Koiravva 1717 +kart 188319 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Kalač Donal<br />Калач-на-Дону | Lidnanznam = Kalach-na-Donu COA.png | Flag = Flag of Kalach-na-Donu.png | Lidnanznam text = Kalačun Donal lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 24,277 | Voz' = 2021 | Pind = 18 | Fail = Памятник танкистам.jpg | Pämez' = Denis Saričev<br/>(heinku 2019—,<br/>''Денис Сарычев'') | Telefonkod = +7-84472-xx-xxx | Avtokod = 34. 134 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Kalač Donal''' ({{lang-ru|Кала́ч-на-Дону́}}) om [[Venäma]]n lidn [[Volgogradan agj]]an suvipäivlaskmas. Se om [[Kalačun rajon (Volgogradan agj)|Kalačun rajonan]] i lidnankundan administrativine keskuz. Om sodahoštusen lidnan arvnimenke vspäi 2010. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1708 kuti [[kozakod|kozakoiden]] ''Kalač''-futor. Vl 1862 saudihe raudted [[Volgograd|Caricinaspäi]] (Venäman kahtenz' raudte), i Kalač šingotaškanzihe torguindžiloks. Toižen mail'man sodan aigan Kalač oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil vn 1942 1. päiväl sügüz'kud. Kätihe futorad radnikžiloks vn 1948 15. keväz'kud. Vn 1951 1. päiväl keväz'kud se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke erištamha [[Voronežan agj]]an [[Kalač (lidn)|Kalač-lidnaspäi]]. Vl 1952 Volgan-Donan kanal mäni läz lidnad (jäl'gmäine šlüz edel Donad). Kalačun Donal ižandusen päsarakod oma laivansauvomine da [[laiv]]oiden kohenduz, turizm da sömtegimišt. Metalližkonstrukcijoiden tegim i mebel'fabrik oma saudud mugažo. == Geografijan andmused == [[Fail:Volgogradskaya oblast Kalachyovsky rayon.png|thumb|left|250px|Kalačun rajonan sijaduz agjas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase rajonan keskuzpalan lodehes, [[Don]]-jogen kändman hural randal läz [[Cimlänskan vezivaradim|Cimlänskan vezivaradint]] (ani suvipäivlaskmha), 40 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad [[Volgograd]]an röunhasai om kuz'kümne kaks' kilometrad päivnouzmha orhal, 72 km avtotedme. == Tobmuz == Pen' Lebupert'-žilo ({{lang-ru|Дом отдыха}}, 104 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Kalačun Donal ližaks. Lidnankundan pind — 74,2 km². Edeline lidnan pämez' om Vladimir Krištal' (kezaku 2010 — heinku 2019). == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 26 910 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), rajonan nell' ühesandest, vn 2021 — 24 277 ristitud. Kaik 24 237 eläjad oli lidnas vl 2017. Vozil 2002−2013 lidnan ristitišt oli enamba 26 tuhad. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/9269 Kalačun Donal pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma avaitud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' (om saudud vll 1990−2011), Mikulai-čudonsädajan i Sündun Eläbzdusen jumalanpertid, kaumžoman časoun'. Niiden ližaks koume jumalanpertid ei ole kaičenus. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, nell' keskškolad (nomer 1..4), čomamahtoiden škol, sportškol. Professionaližen opendusen aluzkundad: tehnikum-internat ristituiden röunatud voimusidenke täht<ref>[http://kalachteh.ru/ Kalačun tehnikuman-internatan sait (''kalachteh.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i profškol. == Transport == Vspäi 1976 avtotesild ühtenzoitab Donan randoid. ''Donskai''-raudtestancii om lopstancijaks «[[Volgograd]] — Kalač Donal»-keskustal. [[Volgan da Donan kanal]]an agj sijadase ani suvhe lidnaspäi. Jogiport om saudud lidnas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Kalach-na-donu svyatitelya nikolaya chudotvortsa 7.jpg|Ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert', vn 2013 nägu Здание Коммунистического Союза Молодежи.jpg|[[Komsomol]]an ezmäižen suiman sauvuz (2018) House of Culture of the town of Kalach-on-Don during the reconstruction 17.jpg|Kul'turkeskuz i sportškol torgun rekonstrukcijan aigan (2017) RR5714-0044R.jpg|Lidnanznam muštrahudel (2015) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://калачгорадмин.рф/ Lidnankundan tobmuden sait (''калачгорадмин.рф'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Kalach-na-Donu}} {{Volgogradan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Volgogradan agjan lidnad]] [[Kategorii:Kalačun rajon (Volgogradan agj)|*]] 3041tehg0tc0v1w1zp46l5vzoeh4mak 188320 188319 2026-06-06T05:00:39Z Koiravva 1717 188320 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Kalač Donal<br />Калач-на-Дону | Lidnanznam = Kalach-na-Donu COA.png | Flag = Flag of Kalach-na-Donu.png | Lidnanznam text = Kalačun Donal lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 24,277 | Voz' = 2021 | Pind = 18 | Fail = Памятник танкистам.jpg | Pämez' = Denis Saričev<br/>(heinku 2019—,<br/>''Денис Сарычев'') | Telefonkod = +7-84472-xx-xxx | Avtokod = 34. 134 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Kalač Donal''' ({{lang-ru|Кала́ч-на-Дону́}}) om [[Venäma]]n lidn [[Volgogradan agj]]an suvipäivlaskmas. Se om [[Kalačun rajon (Volgogradan agj)|Kalačun rajonan]] i lidnankundan administrativine keskuz. Om sodahoštusen lidnan arvnimenke vspäi 2010. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1708 kuti [[kozakod|kozakoiden]] ''Kalač''-futor. Vl 1862 saudihe raudted [[Volgograd|Caricinaspäi]] (Venäman kahtenz' raudte), i Kalač šingotaškanzihe torguindžiloks. Toižen mail'man sodan aigan Kalač oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil vn 1942 1. päiväl sügüz'kud. Kätihe futorad radnikžiloks vn 1948 15. keväz'kud. Vn 1951 1. päiväl keväz'kud se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke erištamha [[Voronežan agj]]an [[Kalač (lidn)|Kalač-lidnaspäi]]. Vl 1952 Volgan-Donan kanal mäni läz lidnad (jäl'gmäine šlüz edel Donad). Kalačun Donal ižandusen päsarakod oma laivansauvomine da [[laiv]]oiden kohenduz, turizm da sömtegimišt. Metalližkonstrukcijoiden tegim i mebel'fabrik oma saudud mugažo. == Geografijan andmused == [[Fail:Volgogradskaya oblast Kalachovsky rayon.png|thumb|left|250px|Kalačun rajonan sijaduz agjas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase rajonan keskuzpalan lodehes, [[Don]]-jogen kändman hural randal läz [[Cimlänskan vezivaradim|Cimlänskan vezivaradint]] (ani suvipäivlaskmha), 40 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad [[Volgograd]]an röunhasai om kuz'kümne kaks' kilometrad päivnouzmha orhal, 72 km avtotedme. == Tobmuz == Pen' Lebupert'-žilo ({{lang-ru|Дом отдыха}}, 104 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Kalačun Donal ližaks. Lidnankundan pind — 74,2 km². Edeline lidnan pämez' om Vladimir Krištal' (kezaku 2010 — heinku 2019). == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 26 910 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), rajonan nell' ühesandest, vn 2021 — 24 277 ristitud. Kaik 24 237 eläjad oli lidnas vl 2017. Vozil 2002−2013 lidnan ristitišt oli enamba 26 tuhad. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/9269 Kalačun Donal pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma avaitud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' (om saudud vll 1990−2011), Mikulai-čudonsädajan i Sündun Eläbzdusen jumalanpertid, kaumžoman časoun'. Niiden ližaks koume jumalanpertid ei ole kaičenus. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, nell' keskškolad (nomer 1..4), lapsiden da norišton ''Tanais''-keskuz, čomamahtoiden škol, sportškol. Professionaližen opendusen aluzkundad: tehnikum-internat ristituiden röunatud voimusidenke täht<ref>[http://kalachteh.ru/ Kalačun tehnikuman-internatan sait (''kalachteh.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i profškol. == Transport == Vspäi 1976 avtotesild ühtenzoitab Donan randoid. ''Donskai''-raudtestancii om lopstancijaks «[[Volgograd]] — Kalač Donal»-keskustal. [[Volgan da Donan kanal]]an agj sijadase ani suvhe lidnaspäi. Jogiport om saudud lidnas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Kalach-na-donu svyatitelya nikolaya chudotvortsa 7.jpg|Ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert', vn 2013 nägu Здание Коммунистического Союза Молодежи.jpg|[[Komsomol]]an ezmäižen suiman sauvuz (2018) House of Culture of the town of Kalach-on-Don during the reconstruction 17.jpg|Kul'turkeskuz i sportškol torgun rekonstrukcijan aigan (2017) RR5714-0044R.jpg|Lidnanznam muštrahudel (2015) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://калачгорадмин.рф/ Lidnankundan tobmuden sait (''калачгорадмин.рф'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Kalach-na-Donu}} {{Volgogradan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Volgogradan agjan lidnad]] [[Kategorii:Kalačun rajon (Volgogradan agj)|*]] qw3252hy3lwdd1mlk370oudhrts8woi 0 2832 188322 152136 2026-06-06T05:45:26Z Koiravva 1717 formitez, +kart 188322 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Kamišin<br />Камышин | Lidnanznam = Kamyshin gerb big.jpg | Flag = Flag of Kamyshin.jpeg | Lidnanznam text = Kamišinan lidnanznam | Flag text = Kamišinan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 104,220 | Voz' = 2025 | Pind = 81 | Fail = Kamyshin1.JPG | Pämez' = Stanislav Zinčenko<br/>(reduku 2018—) | Telefonkod = +7-84457-xx-xxx | Avtokod = 34. 134 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} [[Fail:ISS015-E-8738 - View of Russia.jpg|thumb|left|250px|Lidnan nägu Man kaimdajaspäi (2007, päivnouzm om ülähäs)]] '''Kamišin''' ({{lang-ru|Камы́шин}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Volgogradan agj]]an pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan koumanz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo [[Kamišinan rajon]]an administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha. == Istorii == Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1668 kuti lidnuz. 18. voz'sadan augotišespäi sen nimi oli ''Dmitrijevsk'', ph. Mitrein (Salonikilaižen) nimen mödhe. Vl 1780 se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Om kaičenus äi torgovanoiden vanhid pertid. Kamišinan ižandusen päsarakod oma valamiž-mehanine (gazkranad, montažinstrumentan zbrujad), stökoltaran i puvillkanghiden pästand, sömtegimišt (leibänkombinat, maidon edheotand, sömproduktoiden kombinat), mugažo valamiž-ferroühthesuladusiden tegim i omblendedheotand oma saudud. == Geografijan andmused == [[Fail:Volgogradskaya oblast Kamishinsky rayon.png|thumb|left|250px|Kamišinan rajon agjas i lidnan sijaduz (vauged läip) kesked sidä vn 2010 kartal]] Lidn sijadase rajonan , [[Volgaveren ülüz|Volgaveren ülüdel]], 50 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Reljef om kukhikaz. Kamišin vedase Kamišink-jogensun randištol ({{lang-ru|Камышинка}} 10 km pitte), pidust' [[Volgogradan vezivaradim]]en ([[Volg]]an) oiktad randad 11 kilometras. Matkad [[Volgograd]]an röunhasai om 180 km suvipäivlaskmha, [[Saratov]]hasai — 194 km pohjoižhe. [[Nikolajevsk (Volgogradan agj)|Nikolajevsk-lidn]] seižub Volgas päliči (vides kilometras), toine lähembaine lidn om [[Petrov Val]] kümne kilometrad päivlaskmha raudtel vai avtol. == Tobmuz == Kamišin om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Se jagase läz 23 lidnanlaptaks. Lidnan Duman ezimez' om Vladimir Ponomaröv vn 2014 uhokuspäi. Edel vn 2018 redukud Duman ezimez' oli lidnümbrikon pämehen, sid' Administracijan pämez' kändihe lidnümbrikon pämeheks. Stanislav Zinčenko radab lidnan Administracijan pämehen vn 2014 keväz'kuspäi. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 119 565 ristitud, vn 2021 — 107 927 ristitud. Vl 2017 kaik 111 775 ristitud eliba lidnas. Kaikiš suremb ristitišt oli 127..129 tuhad vozil 1993−1998 i 2002−2003. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): [[venälaižed]] — 94,6 %, [[ukrainalaižed]] — 1,4 %, [[saksalaižed]] — 0,9 %, [[armenijalaižed]] — 0,6 %, [[totarlaižed]] — 0,5 %, toižed rahvahad — 2,0 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/13505 Kamišinan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma avaitud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' (1825) i koume jumalanpertid. [[Islam]]an pühäpert' om saudud. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma 23 päivkodid, 16 školad, školan nomer 17 filial 8. toižendan korrekcijan klassoidenke, kul'turan da joudan ''Družba''-keskuz («Sebruz»), koume sportškolad (nomer 1..3). Profopendusen aluzkundad oma Kamišinan industrialiž-pedagogine<ref>[http://www.kamyshin-college.ru/ Kamišinan industrialiž-pedagogižen kolledžan sait (''kamyshin-college.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, politehnine<ref>[http://kamtk.ru/ Kamišinan politehnižen kolledžan sait (''kamtk.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, biznesan i medicinan kolledžad, Kamišinan tehnologine institut (Volgogradan valdkundaližen tehnižen universitetan filial), Volgogradan čomamahtoiden institutan filial<ref>[http://artkamyshin.ru/ Volgogradan valdkundaline čomamahtoiden i kul'turan institut — Kamišinan filialan sait (''artkamyshin.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, üläopendusen toižiden aluzkundoiden palakundad. == Transport == Ühtennimine ''Kamišin''-raudtestancii om lopstancijaks «[[Tambov]] — [[Petrov Val]] — Kamišin»-jonol vspäi 1894. Borodinan avtotesild ühtenzoitab Kamišinkan randoid (vanh lidn da uz' lidn). Ehtatimed ujudas Volgas päliči jädumatomal pordol (järgeližešti 15. sulaku — 15. kül'mku), avtod il'mpölusel — tal'vel. Jogiport om lidnas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Памятник венгерским военнопленным - panoramio.jpg|Sodakaumišt i muštnik ottud plenha mad'jaralaižile sodamehile (2010) Kamyshin Historic Museum.JPG|Kamišinan istorine muzei (2010) Свято-Никольская церковь.jpg|Ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert', vn 2016 nägu Камышинский арбузный фестиваль - 2012 (1).jpg|Arbuzan festival' (2012) ТЭЦ - panoramio (2).jpg|Kamišinan LEK vl 2010 Сбербанк - panoramio (3).jpg|«Sberbank:an» palakund vl 2011 Opava Hotel (Kamyshin).JPG|«Opava»-adivpert' vl 2010 Камышин музыкальная школа.jpg|Volgogradan valdkundaline čomamahtoiden i kul'turan institut — Kamišinan filial (2016) Бассейн - panoramio (13).jpg|Ujundbassein (2010) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.admkamyshin.info/ Lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''admkamyshin.info'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Kamyshin}} {{Volgogradan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Volgogradan agjan lidnad]] [[Kategorii:Volgogradan agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Kamišinan rajon|*]] 3ry3ssz22ts9goj89smxf547sh42f40 188323 188322 2026-06-06T05:52:48Z Koiravva 1717 formitez 188323 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Kamišin<br />Камышин | Lidnanznam = Kamyshin gerb big.jpg | Flag = Flag of Kamyshin.jpeg | Lidnanznam text = Kamišinan lidnanznam | Flag text = Kamišinan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 104,220 | Voz' = 2025 | Pind = 81 | Fail = Kamyshin1.JPG | Pämez' = Stanislav Zinčenko<br/>(reduku 2018—) | Telefonkod = +7-84457-xx-xxx | Avtokod = 34. 134 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} [[Fail:ISS015-E-8738 - View of Russia.jpg|thumb|left|250px|Lidnan nägu Man kaimdajaspäi (2007, päivnouzm om ülähäs)]] '''Kamišin''' ({{lang-ru|Камы́шин}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Volgogradan agj]]an pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan koumanz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo [[Kamišinan rajon]]an administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha. == Istorii == Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1668 kuti lidnuz. 18. voz'sadan augotišespäi sen nimi oli ''Dmitrijevsk'', ph. Mitrein (Salonikilaižen) nimen mödhe. Vl 1780 se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke sijaližen lühüdan jogen mödhe. Om kaičenus äi torgovanoiden vanhid pertid. Kamišinan ižandusen päsarakod oma valamiž-mehanine (gazkranad, montažinstrumentan zbrujad), stökoltaran i puvillkanghiden pästand, sömtegimišt (leibänkombinat, maidon edheotand, sömproduktoiden kombinat), mugažo valamiž-ferroühthesuladusiden tegim i omblendedheotand oma saudud. == Geografijan andmused == [[Fail:Volgogradskaya oblast Kamyshinsky rayon.png|thumb|left|250px|Kamišinan rajon agjas i lidnan sijaduz (vauged läip) kesked sidä vn 2010 kartal]] Lidn sijadase ümbärdajan rajonan keskuzpalan päivnouzmas, [[Volgaveren ülüz|Volgaveren ülüdel]], 50 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Reljef om kukhikaz. Kamišin vedase Kamišink-jogensun randištol ({{lang-ru|Камышинка}} kümnen kilometran pitte), pidust' [[Volgogradan vezivaradim]]en ([[Volg]]an) oiktad randad üks'toštkümneks kilometras. Matkad [[Volgograd]]an röunhasai om 180 km suvipäivlaskmha, [[Saratov]]hasai — 194 km pohjoižhe. [[Nikolajevsk (Volgogradan agj)|Nikolajevsk-lidn]] seižub Volgas päliči (vides kilometras), toine lähembaine lidn om [[Petrov Val]] kümne kilometrad päivlaskmha raudtel vai avtol. == Tobmuz == Kamišin om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Se jagase läz kaks'kümneks koumeks lidnanlaptaks. Lidnan Duman ezimez' om Vladimir Ponomaröv vn 2014 uhokuspäi. Edel vn 2018 redukud Duman ezimez' oli lidnümbrikon pämehen, sid' Administracijan pämez' kändihe lidnümbrikon pämeheks. Stanislav Zinčenko radab lidnan Administracijan pämehen vn 2014 keväz'kuspäi. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 119 565 ristitud, vn 2021 — 107 927 ristitud. Vl 2017 kaik 111 775 ristitud eliba lidnas. Kaikiš suremb ristitišt oli 127..129 tuhad vozil 1993−1998 i 2002−2003. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): [[venälaižed]] — 94,6 %, [[ukrainalaižed]] — 1,4 %, [[saksalaižed]] — 0,9 %, [[armenijalaižed]] — 0,6 %, [[totarlaižed]] — 0,5 %, toižed rahvahad — 2,0 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/13505 Kamišinan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma avaitud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' (1825) i koume jumalanpertid. [[Islam]]an pühäpert' om saudud. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma 23 päivkodid, 16 školad, školan nomer 17 filial 8. toižendan korrekcijan klassoidenke, kul'turan da joudan ''Družba''-keskuz («Sebruz»), koume sportškolad (nomer 1..3). Profopendusen aluzkundad oma Kamišinan industrialiž-pedagogine<ref>[http://www.kamyshin-college.ru/ Kamišinan industrialiž-pedagogižen kolledžan sait (''kamyshin-college.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, politehnine<ref>[http://kamtk.ru/ Kamišinan politehnižen kolledžan sait (''kamtk.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, biznesan i medicinan kolledžad, Kamišinan tehnologine institut (Volgogradan valdkundaližen tehnižen universitetan filial), Volgogradan čomamahtoiden institutan filial<ref>[http://artkamyshin.ru/ Volgogradan valdkundaline čomamahtoiden i kul'turan institut — Kamišinan filialan sait (''artkamyshin.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, üläopendusen toižiden aluzkundoiden palakundad. == Transport == Ühtennimine ''Kamišin''-raudtestancii om lopstancijaks «[[Tambov]] — [[Petrov Val]] — Kamišin»-jonol vspäi 1894. Borodinan avtotesild ühtenzoitab Kamišinkan randoid (vanh lidn da uz' lidn). Ehtatimed ujudas Volgas päliči jädumatomal pordol (järgeližešti 15. sulaku — 15. kül'mku), avtod il'mpölusel — tal'vel. Jogiport om lidnas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Памятник венгерским военнопленным - panoramio.jpg|Sodakaumišt i muštnik ottud plenha mad'jaralaižile sodamehile (2010) Kamyshin Historic Museum.JPG|Kamišinan istorine muzei (2010) Свято-Никольская церковь.jpg|Ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert', vn 2016 nägu Камышинский арбузный фестиваль - 2012 (1).jpg|Arbuzan festival' (2012) ТЭЦ - panoramio (2).jpg|Kamišinan LEK vl 2010 Сбербанк - panoramio (3).jpg|«Sberbank:an» palakund vl 2011 Opava Hotel (Kamyshin).JPG|«Opava»-adivpert' vl 2010 Камышин музыкальная школа.jpg|Volgogradan valdkundaline čomamahtoiden i kul'turan institut — Kamišinan filial (2016) Бассейн - panoramio (13).jpg|Ujundbassein (2010) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.admkamyshin.info/ Lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''admkamyshin.info'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Kamyshin}} {{Volgogradan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Volgogradan agjan lidnad]] [[Kategorii:Volgogradan agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Kamišinan rajon|*]] dwf9vbc4tqtjffmw5iwup7c3it8jopp 188324 188323 2026-06-06T06:24:11Z Koiravva 1717 +kart 188324 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Kamišin<br />Камышин | Lidnanznam = Kamyshin gerb big.jpg | Flag = Flag of Kamyshin.jpeg | Lidnanznam text = Kamišinan lidnanznam | Flag text = Kamišinan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 104,220 | Voz' = 2025 | Pind = 81 | Fail = Kamyshin1.JPG | Pämez' = Stanislav Zinčenko<br/>(reduku 2018—) | Telefonkod = +7-84457-xx-xxx | Avtokod = 34. 134 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} [[Fail:ISS015-E-8738 - View of Russia.jpg|thumb|left|250px|Lidnan nägu Man kaimdajaspäi (2007, päivnouzm om ülähäs)]] '''Kamišin''' ({{lang-ru|Камы́шин}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Volgogradan agj]]an pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan koumanz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo [[Kamišinan rajon]]an administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha. == Istorii == Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1668 kuti lidnuz. 18. voz'sadan augotišespäi sen nimi oli ''Dmitrijevsk'', ph. Mitrein (Salonikilaižen) nimen mödhe. Vl 1780 se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke sijaližen lühüdan jogen mödhe. Om kaičenus äi torgovanoiden vanhid pertid. Kamišinan ižandusen päsarakod oma valamiž-mehanine (gazkranad, montažinstrumentan zbrujad), stökoltaran i puvillkanghiden pästand, sömtegimišt (leibänkombinat, maidon edheotand, sömproduktoiden kombinat), mugažo valamiž-ferroühthesuladusiden tegim i omblendedheotand oma saudud. == Geografijan andmused == [[Fail:Volgogradskaya oblast Kamyshinsky rayon.png|thumb|left|250px|Kamišinan rajon agjas i lidnan sijaduz (vauged läip) kesked sidä vn 2010 kartal]] [[Fail:Kamyshinsky District.svg|thumb|left|200px|Kamišin-lidn ümbrištonke i sen rajon (2015)]] Lidn sijadase ümbärdajan rajonan keskuzpalan päivnouzmas, [[Volgaveren ülüz|Volgaveren ülüdel]], 50 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Reljef om kukhikaz. Kamišin vedase Kamišink-jogensun randištol ({{lang-ru|Камышинка}} kümnen kilometran pitte), pidust' [[Volgogradan vezivaradim]]en ([[Volg]]an) oiktad randad üks'toštkümneks kilometras. Matkad [[Volgograd]]an röunhasai om 180 km suvipäivlaskmha, [[Saratov]]hasai — 194 km pohjoižhe. [[Nikolajevsk (Volgogradan agj)|Nikolajevsk-lidn]] seižub Volgas päliči (vides kilometras), toine lähembaine lidn om [[Petrov Val]] kümne kilometrad päivlaskmha raudtel vai avtol. == Tobmuz == Kamišin om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Se jagase läz kaks'kümneks koumeks lidnanlaptaks. Lidnan Duman ezimez' om Vladimir Ponomaröv vn 2014 uhokuspäi. Edel vn 2018 redukud Duman ezimez' oli lidnümbrikon pämehen, sid' Administracijan pämez' kändihe lidnümbrikon pämeheks. Stanislav Zinčenko radab lidnan Administracijan pämehen vn 2014 keväz'kuspäi. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 119 565 ristitud, vn 2021 — 107 927 ristitud. Vl 2017 kaik 111 775 ristitud eliba lidnas. Kaikiš suremb ristitišt oli 127..129 tuhad vozil 1993−1998 i 2002−2003. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): [[venälaižed]] — 94,6 %, [[ukrainalaižed]] — 1,4 %, [[saksalaižed]] — 0,9 %, [[armenijalaižed]] — 0,6 %, [[totarlaižed]] — 0,5 %, toižed rahvahad — 2,0 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/13505 Kamišinan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma avaitud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' (1825) i koume jumalanpertid. [[Islam]]an pühäpert' om saudud. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma 23 päivkodid, 16 školad, školan nomer 17 filial 8. toižendan korrekcijan klassoidenke, kul'turan da joudan ''Družba''-keskuz («Sebruz»), koume sportškolad (nomer 1..3). Profopendusen aluzkundad oma Kamišinan industrialiž-pedagogine<ref>[http://www.kamyshin-college.ru/ Kamišinan industrialiž-pedagogižen kolledžan sait (''kamyshin-college.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, politehnine<ref>[http://kamtk.ru/ Kamišinan politehnižen kolledžan sait (''kamtk.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, biznesan i medicinan kolledžad, Kamišinan tehnologine institut (Volgogradan valdkundaližen tehnižen universitetan filial), Volgogradan čomamahtoiden institutan filial<ref>[http://artkamyshin.ru/ Volgogradan valdkundaline čomamahtoiden i kul'turan institut — Kamišinan filialan sait (''artkamyshin.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, üläopendusen toižiden aluzkundoiden palakundad. == Transport == Ühtennimine ''Kamišin''-raudtestancii om lopstancijaks «[[Tambov]] — [[Petrov Val]] — Kamišin»-jonol vspäi 1894. Borodinan avtotesild ühtenzoitab Kamišinkan randoid (vanh lidn da uz' lidn). Ehtatimed ujudas Volgas päliči jädumatomal pordol (järgeližešti 15. sulaku — 15. kül'mku), avtod il'mpölusel — tal'vel. Jogiport om lidnas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Памятник венгерским военнопленным - panoramio.jpg|Sodakaumišt i muštnik ottud plenha mad'jaralaižile sodamehile (2010) Kamyshin Historic Museum.JPG|Kamišinan istorine muzei (2010) Свято-Никольская церковь.jpg|Ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert', vn 2016 nägu Камышинский арбузный фестиваль - 2012 (1).jpg|Arbuzan festival' (2012) ТЭЦ - panoramio (2).jpg|Kamišinan LEK vl 2010 Сбербанк - panoramio (3).jpg|«Sberbank:an» palakund vl 2011 Opava Hotel (Kamyshin).JPG|«Opava»-adivpert' vl 2010 Камышин музыкальная школа.jpg|Volgogradan valdkundaline čomamahtoiden i kul'turan institut — Kamišinan filial (2016) Бассейн - panoramio (13).jpg|Ujundbassein (2010) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.admkamyshin.info/ Lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''admkamyshin.info'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Kamyshin}} {{Volgogradan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Volgogradan agjan lidnad]] [[Kategorii:Volgogradan agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Kamišinan rajon|*]] sudx4cvco71uzbeut4awdkm4kii3t5b 188325 188324 2026-06-06T06:36:41Z Koiravva 1717 formitez 188325 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Kamišin<br />Камышин | Lidnanznam = Kamyshin gerb big.jpg | Flag = Flag of Kamyshin.jpeg | Lidnanznam text = Kamišinan lidnanznam | Flag text = Kamišinan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 104,220 | Voz' = 2025 | Pind = 81 | Fail = Kamyshin1.JPG | Pämez' = Stanislav Zinčenko<br/>(reduku 2018—) | Telefonkod = +7-84457-xx-xxx | Avtokod = 34. 134 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} [[Fail:ISS015-E-8738 - View of Russia.jpg|thumb|left|250px|Lidnan nägu Man kaimdajaspäi (2007, päivnouzm om ülähäs)]] '''Kamišin''' ({{lang-ru|Камы́шин}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Volgogradan agj]]an pohjoižpäivnouzmas. Se om agjan koumanz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo [[Kamišinan rajon]]an administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha. == Istorii == Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1668 kuti lidnuz. 18. voz'sadan augotišespäi sen nimi oli ''Dmitrijevsk'', ph. Mitrein (Salonikilaižen) nimen mödhe. Vl 1780 se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke sijaližen lühüdan jogen mödhe. Om kaičenus äi torgovanoiden vanhid pertid. Kamišinan ižandusen päsarakod oma valamiž-mehanine (gazkranad, montažinstrumentan zbrujad), stökoltaran i puvillkanghiden pästand, sömtegimišt (leibänkombinat, maidon edheotand, sömproduktoiden kombinat), mugažo valamiž-ferroühthesuladusiden tegim i omblendedheotand oma saudud. == Geografijan andmused == [[Fail:Volgogradskaya oblast Kamyshinsky rayon.png|thumb|left|250px|Kamišinan rajon agjas i lidnan sijaduz (vauged läip) kesked sidä vn 2010 kartal]] [[Fail:Kamyshinsky District.svg|thumb|left|200px|Kamišin-lidn ümbrištonke i sen rajon (2015)]] Lidn sijadase ümbärdajan rajonan keskuzpalan päivnouzmas, [[Volgaveren ülüz|Volgaveren ülüdel]], 50 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Reljef om kukhikaz. Kamišin vedase Kamišink-jogensun randištol ({{lang-ru|Камышинка}} kümnen kilometran pitte), pidust' [[Volgogradan vezivaradim]]en ([[Volg]]an) oiktad randad üks'toštkümneks kilometras. Matkad [[Volgograd]]an röunhasai om 180 km suvipäivlaskmha, [[Saratov]]hasai — 194 km pohjoižhe. [[Nikolajevsk (Volgogradan agj)|Nikolajevsk-lidn]] seižub Volgas päliči (vides kilometras), toine lähembaine lidn om [[Petrov Val]] kümne kilometrad päivlaskmha raudtel vai avtol. == Tobmuz == Kamišin om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Se jagase läz kaks'kümneks koumeks lidnanlaptaks. Lidnan Duman ezimez' om Vladimir Ponomaröv vn 2014 uhokuspäi. Edel vn 2018 redukud Duman ezimez' oli lidnümbrikon pämehen, sid' Administracijan pämez' kändihe lidnümbrikon pämeheks. Stanislav Zinčenko radab lidnan Administracijan pämehen vn 2014 keväz'kuspäi. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 119,565 ristitud, vn 2021 — 107,927 ristitud. Vl 2017 kaik 111,775 ristitud eliba lidnas. Kaikiš suremb ristitišt oli 127..129 tuhad vozil 1993−1998 i 2002−2003. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): [[venälaižed]] — 94,6 %, [[ukrainalaižed]] — 1,4 %, [[saksalaižed]] — 0,9 %, [[armenijalaižed]] — 0,6 %, [[totarlaižed]] — 0,5 %, toižed rahvahad — 2,0 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/13505 Kamišinan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma avaitud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' (1825) i koume jumalanpertid. [[Islam]]an pühäpert' om saudud. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma 23 nomeriudud päivkodid, 17 keskškolad (nomer 1 (kaks' adresad), 3..12, 14..19), školan nomer 17 filial 8. toižendan korrekcijan klassoidenke, kul'turan da joudan ''Družba''-keskuz («Sebruz»), koume sportškolad (nomer 1..3). Profopendusen aluzkundad oma Kamišinan industrialiž-pedagogine<ref>[http://www.kamyshin-college.ru/ Kamišinan industrialiž-pedagogižen kolledžan sait (''kamyshin-college.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, politehnine<ref>[http://kamtk.ru/ Kamišinan politehnižen kolledžan sait (''kamtk.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, biznesan i medicinan kolledžad, Kamišinan tehnologine institut (Volgogradan valdkundaližen tehnižen universitetan filial), Volgogradan čomamahtoiden institutan filial<ref>[http://artkamyshin.ru/ Volgogradan valdkundaline čomamahtoiden i kul'turan institut — Kamišinan filialan sait (''artkamyshin.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, üläopendusen toižiden aluzkundoiden palakundad. == Transport == Ühtennimine ''Kamišin''-raudtestancii om lopstancijaks «[[Tambov]] — [[Petrov Val]] — Kamišin»-jonol vspäi 1894. Borodinan avtotesild ühtenzoitab Kamišinkan randoid (vanh lidn da uz' lidn). Ehtatimed ujudas Volgas päliči jädumatomal pordol (järgeližešti 15. sulaku — 15. kül'mku), avtod il'mpölusel — tal'vel. Jogiport om lidnas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Памятник венгерским военнопленным - panoramio.jpg|Sodakaumišt i muštnik ottud plenha mad'jaralaižile sodamehile (2010) Kamyshin Historic Museum.JPG|Kamišinan istorine muzei (2010) Свято-Никольская церковь.jpg|Ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert', vn 2016 nägu Камышинский арбузный фестиваль - 2012 (1).jpg|Arbuzan festival' (2012) ТЭЦ - panoramio (2).jpg|Kamišinan LEK vl 2010 Сбербанк - panoramio (3).jpg|«Sberbank:an» palakund vl 2011 Opava Hotel (Kamyshin).JPG|«Opava»-adivpert' vl 2010 Камышин музыкальная школа.jpg|Volgogradan valdkundaline čomamahtoiden i kul'turan institut — Kamišinan filial (2016) Бассейн - panoramio (13).jpg|Ujundbassein (2010) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.admkamyshin.info/ Lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''admkamyshin.info'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Kamyshin}} {{Volgogradan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Volgogradan agjan lidnad]] [[Kategorii:Volgogradan agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Kamišinan rajon|*]] ljiwt5w1skuur5z0pevn0u296fcebj2 0 14541 188321 112125 2026-06-06T05:05:55Z Koiravva 1717 kategorijad+ 188321 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Juhi Manish M B'day Bash.jpg | описание изображения = Džuhi Čavla vn 2016 tal'vkus }} '''Džuhi Čavla''' ({{lang-hi|जूही चावला}}, {{lang-en|Juhi Chawla}}; sünd. [[13. kül'mku]] [[1967]], [[Ludhijan]], [[Pendžab (Indii)|Pendžab]], [[Indii]]) om indijalaine aktris da prodüser. Sai «Miss Indii 1984»-arvnimed. == Biografii == Džuhi Čavla om sündnu Ludhijan-lidnha. Aktris om «Red Chillies Entertainment»-kompanijan pidajiden keskes. == Kanz == Džuhi om lähtnu mehele, Džai Mehta-biznesmen om hänen mužik. Heil om üks' tütär da üks' poig: Džhanvi-tütär (om sündnu vl 2001) da Ardžun-poig (om sündnu vl 2003)<ref>[http://news.biharprabha.com/2014/02/juhi-chawla-reveals-when-her-kids-would-debut-in-films/ Juhi Chawla reveals when her kids would debut in films (Džuhi Čavla avaidab, konz hänen lapsed fil'maškatas kinos) / Uzištused 2014. uhoku. // ''News.biharprabha.com''.] {{ref-en}}</ref>. == Valitud fil'mografii == * «''Sultanan valdused''» (1986) — Zarina * «''Pätuz''» (1988) — Rašmi Singh * «''Armastuz, armastuz, armastuz''» (1989) — Rima Gosvami * «''Džentl'menan unikuvad''» (1992) — Renu * «''Elo varus''» (1993) — Kiran Avasthi Malhotra * «''Jumal tedab''» (1995) — Bela * «''Himo''» (1997) — Madhu * «''Mez'-kaks'nik''» (1998) — Sonija Kapur * «''No südäikera om indijalaine völ''» (2000) — Rija Banerdži * «''Konz jäid üks'päižen''» (2001) — Gita Čovdhari * «''Nell' meletomad''» (2005) — Sonali-lekar' * «''Hüväd päiväd armastuz''» (2007) — Sima * «''Minä''» (2011) — Medhu * «''Eriližmagutesed da himoitused''» (2014) — Hassanan mam == Mel'hetartujad faktad == * Om olmas «Kolkata Knight Riders»-kriketkluban pidajiden keskes. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * {{IMDb|0004487}} * {{KP|236016}} [[Kategorii:Indijan aktrisad]] [[Kategorii:Indijan prodüserad]] [[Kategorii:Aktrisad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Prodüserad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Indijha]] [[Kategorii:Sündnuded Ludhijanha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1967]] [[Kategorii:Sündnuded kül'mkun 13. päiväl]] 17xcttuouo331tuupw46n243tf2h0ge 0 17391 188326 155847 2026-06-06T06:42:17Z Koiravva 1717 +nimen virkand, +kategorii 188326 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Minho at American Eagle Outfitters launching event in October 2015 02.jpg | описание изображения = Minho vn 2015 redukus }} '''Čhve Minho''' ({{lang-ko|최민호 / 崔珉豪}} [tɕʰø.min.ho] ''Choi Min-ho''; sünd. [[9. tal'vku]] [[1991]], [[Inčhon]], [[Suvikorei]]), muite '''Minho''' paksus, om korejalaine pajatai da akt'or. Om «[[SHINee]]»-muzikgruppan solistan, kirjutab gruppan rep-partijoid da pajatab niid. == Fil'mografii == * «''Salamander Guru da kuvahaižed''» (sitkom, 2012) — Čhve Minhök, pärol' * «''Sinun täht kaikes änikos''» (TV-serial, 2012) — Kan Tedžun * «''Hvarang: Noruden runokirjutai-saldat''» (TV-serial, 2016) — Kim Suho * «''Gaičun-baboi''» (2016) — Hanji * «''Kaks' mest''» (2016) — Džinil' == Homaičendad == <references /> {{stub}} [[Kategorii:Suvikorejan pajatajad]] [[Kategorii:Suvikorejan akt'orad]] [[Kategorii:Akt'orad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Inčhonha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1991]] [[Kategorii:Sündnuded tal'vkun 9. päiväl]] [[Kategorii:SHINee:n ühtnijad]] q2ulpvvmo1vp26gs3vl8qt7ljediktb 0 25224 188316 188314 2026-06-06T04:40:03Z Koiravva 1717 tobmuz aktualizacii 188316 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Dmitrijev<br />Дмитриев | Lidnanznam = Coat of Arms of Dmitriyev.svg | Flag = | Lidnanznam text = Dmitrijevan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 6,082 | Voz' = 2024 | Pind = 7.94 | Fail = Dmitriev district court building.jpg | Pämez' = Ol'ga Olenina<br/>(keväz'ku 2026—,<br/>''velgusentäutai'') | Telefonkod = +7-47150-xx-xxx | Avtokod = 46 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Dmitrijev''' ({{lang-ru|Дми́триев}}), mugažo '''Dmitrijev-L'govskii''' ({{lang-ru|Дми́триев-Льго́вский}}) äjiš oficialižiš dokumentoiš, om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Kurskan agj]]an lodehes. Se om [[Dmitrijevan rajon]]an administrativine keskuz da pala. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmaižen kerdan aigkirjas 12. voz'sadal kuti lidnuz nügüdläiženke nimitusenke korktas vanoikahas tahos. Sai nimed [[Dmitrii Solunalaine]]-pühämehen oiktastuseks. ''Dmitrijevskoje''-žilo oli tetab 18. voz'sadal (nüg. ''Vanh Lidn''-žilo ani suvhe lidnaspäi, ven. ''Старый Город''). Dmitrijev sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1779. Udesnimitihe '''Dmitrijev Svapal'''-lidnaks (ven. ''Дмитриев-на-Свапе'') vl 1784, vai '''Dmitrosvapsk'''. 19. voz'sadal lidn oli opendusen i torguindan sijaližeks keskuseks, tehtihe [[mel|melradoid]]. Vspäi 1929 lidnan nimituz om eziauguine. [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (8. reduku 1941 — 3. keväz'ku 1943). Dmitrijev šingotase sömtegimištol (maidkombinat, leibänproduktoiden kombinat) i maižanduzrajonan keskuseks. == Geografijan andmused == [[Fail:Dmitriyevsky District, Kursk.png|thumb|left|250px|Dmitrijevan rajonan sijaduz agjas vn 2016 kartal]] Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Svap-jogen oiktal randal ({{lang-ru|Свапа́}} 197 km pitte, [[Seim (jogi)|Seiman]] oiged ližajogi, [[Dnepr]]an hurapol'ne bassein), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Kursk]]hasai om kahesakümne seičeme kilometrad suvipäivnouzmha orhal, 108 km avtotel vai 144 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma [[Sevsk]] (Bränskan agj) nell'kümnes kilometras päivlaskmha orhal vai 79 km avtotedme, i [[Železnogorsk (Kurskan agj)|Železnogorsk]] 29 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 35 km avtotedme vai 63 km raudtedme. ''Dmitrijev-L'govskii-raudtestancii'' radab lidnan päivlaskmas, «[[Bränsk]] — [[L'gov]]»-keskustal. == Tobmuz == Dmitrijev om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 7,94 km². Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnan Administracijan pämehed oma Sergei Solohin (kül'mku 2021 — keväz'ku 2026), Sergei Lozin (kül'mku 2020 — kül'mku 2021), Aleksei Räbikin (''Алексей Рябыкин'', uhoku 2014 — reduku 2020). Edeline lidnan Duman ezimez' om Väčeslav Serdük. == Eläjad == Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7 536 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 728 ristitud, rajonan nell' ühesandest, vn 2021 — 6 317 ristitud. Kaik 6 619 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10..11 tuhad eläjid vll 1979−2001 (11 200 rist. vl 1992). Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): [[venälaižed]] — 98,1 %, toižed rahvahad — 1,9 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] kaks' jumalanpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/8033 Dmitrijev-lidnan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma kaičenus i saudud lidnas. Niiden ližaks Jumalanmaman Katken päjumalanpert' (1843 — 1930-nded voded) ei ole kaičenus, ph. Dimitrii Solunalaižen jumalanpert' om saudud sil-žo sijal vll 2007−2009. [[Baptizm]]an loičendpert' om avaitud lidnas mugažo. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume päivkodid (nomer 2..4), kaks' keskškolad (nomer 1 i 2), specialine (korrekcine) škol-internat, ehtal'ne škol, lapsiden sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol A. M. Lübimovan nimed. Dmitrijevan maižanduztehnikum<ref>[http://www.dsht.ru/ Dmitrijevan maižanduztehnikuman sait (''dsht.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Saint Dimitry church in Dmitriev.jpg|Ph. Dimitrii Solunalaižen jumalanpert', vn 2025 nägu Церковь Марии Магдалины в Дмитриеве.jpg|Ph. Marija Magdalinan jumalanpert', vn 2025 nägu Здание лавки в Дмитриеве.jpg|Lauk lidnas vn 2025 sulakus Здание женской гимназии в Дмитриеве.jpg|Lapsiden sädamižen keskuz (2025) om naižgimnazijan sauvuz istorižikš Игорный дом Литвинова в Дмитриеве.jpg|Sodakomissariat vl 2025 (edel 1920. vot Litvinovan vändpert') </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://dmitriev-r38.gosweb.gosuslugi.ru/ Lidnankundan oficialine sait (''dmitriev-r38.gosweb.gosuslugi.ru'').] {{ref-ru}} * [http://dmitriev-lgovskij.ru/ Lidnan informacine sait (''dmitriev-lgovskij.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Dmitriev}} {{Kurskan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kurskan agjan lidnad]] [[Kategorii:Dmitrijevan rajon|*]] bz8oxs1lybhmqtqmt5kqp56z04bkbdy