Vikipedii
vepwiki
https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99
MediaWiki 1.47.0-wmf.11
first-letter
Media
Specialine
Lodu
Kävutai
Lodu kävutajas
Vikipedii
Paginad Vikipedii
Fail
Lodu failas
MediaWiki
Lodu MediaWikiš
Šablon
Lodu šablonas
Abu
Lodu abus
Kategorii
Lodu kategorijas
TimedText
TimedText talk
Moodul
Mooduli arutelu
Üritus
Ürituse arutelu
Koiv
0
324
188918
180087
2026-07-16T07:43:53Z
Koiravva
1717
formitez, erikod+
188918
wikitext
text/x-wiki
{{10000}}{{A10000}}
{{Taxobox
| name = Koiv
| image title = Koiv
| image file = Betula pendula 001.jpg
| image descr = Raudkoiv (''Bétula péndula'')
| regnum = Kazmused
| divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'')
| classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'')
| ordo = [[Bukpuänikoižed]] (''Fagales'')
| familia = [[Koivunvuiččed]] (''Betulaceae'')
| genus = '''Koiv'''
| latin = {{btname|Bétula |[[Linnei Karl|L.]], 1753}}
| section name =
| section text =
| wikispecies = Betula
| commons = Category:Betula
| itis = 19478
| ncbi = 3504
| range map = Areal bereza.png
| range legend = Koivun heimon kazmusiden levigandmižavaruz
}}
'''Koiv''' ({{lang-la|Betula}}) om [[pu]]iden heim [[Koivunvuiččed]]-sugukundaspäi.
== Leviganduz ==
Heimon kazmused oma levitadud Pohjoižes mapoliškos ([[Evrazii]] i [[Pohjoižamerik]]), sen venos i subarktižes vöiš. Koivun äjad erikod märitas lehtezmecoiden i segoitadud mecoiden mülündad. Elonform om pu päpaloin, [[armotomankoiv]] (''Betula nana'') om tundran i soiden penzaz.
Erikoiden tobj pala om pakaiženvastaine, ei ole mokičenus keväzližiš haloišpäi, voib eläda igähižel rougul. Koiv sädab mecan üläröunad korktoiden mägiden pautkil. Erased erikod oma lämännavedijad i oma levitadud subtropižes vös (gimalajiž-kitajižed, erased japonižed, amerikaine ''Betula nigra''), kaikiš suvemb om Suvipäivnouzmaižen Azijan mägirajoniden ''Betula alnoides''-erik.
Koivun erikod kazdas letemail i savikoil, kazvateližil i vägitomil mahusil, nepsoiš i kuiviš tahoiš. Putub jogiden i meriden nepsoil randoil, soidme, sokhas tundras, kuivil kivekahil pautkil, räkiš kuiviš stepiš. Koivud om päivännavedijad, no om pil'vesenvastaižid-ki erikod.
== Erikod ==
Läz üht sadad erikod om koivul, kaik kazdas [[Pohjoine mapolišk|Pohjoižen mapoliškon]] londuses.
Vajehtujad fenotipižed tundmused i avaros levitadud gibridizacii jügetas koivun erikoiden taksonomijad.
Erased-se erikod:
* ''Betula alleghaniensis'' — Pakuine koiv, vai Alleganine koiv (''Pohjoižamerik'')
* ''Betula carelica'' — Karjalan koiv (''Karjal'')
* ''Betula ermanii'' — Ermanan koiv (''Kamčatk, Kurilad, Hokkaido'')
* ''Betula lenta'' — Višnäine koiv (''Pohjoižamerik'')
* ''Betula nana'' — [[Armotomankoiv]] (''Evrazijan pohjoine, Al'pad, Grenlandan rand, Kanad'')
* ''Betula nigra'' — Must koiv (''AÜV:oiden päivnouzmaine pol' '')
* ''Betula papyrifera'' — Bumagasine koiv (''Pohjoižamerik'')
* ''Betula pendula'' vai ''Betula verrucosa'' — [[Raudkoiv]] (''Evrazii'')
* ''Betula pubescens'' — [[Kurdiž koiv]] (''Evrazii'')
* ''Betula schmidtii'' — Šmidtan koiv (''Mererandaline rand'')
* ''Betula utilis'' — Ližakaz koiv (''Gimalajad'')
== Botanine ümbrikirjutand ==
Koivun erikoiden enambuz om pud 30 i eskai 45 metrhasai kortte, tüven ümbruz 120..150 santimetrhasai. Erased-se erikod oma penzhad, järedad i pened, kazdas manno tundras. Kaik heimon ezitajad oma eriližsuguižed, pölüstadud tulleil (anemofiližed) kazmused<ref>''Lantratova A.S.'' Деревья и кустарники Карелии: Определитель (Karjalan pud da penzhad: Märhapanii kirj). — Petroskoi: Karelija, 1991. — Lpp. 106−107. {{ref-ru}} ISBN 5-7545-0369-5.</ref>.
Koivuiden jur'sistem om varmed, lähteb süvele kon'ha vai harvemb pindaline, se rippub erikospäi i kazvandan arvoimižišpäi. Juren värtmuz koleb teravas, i laptaližed jured šingotadas vahvas, om äi hoikid da tihedoid juruzid niil. Pu kazvab vitkos ezmäižil vozil, sid' kazvandan piguz ližadase, ületab heinän korktust i vägestab tošt kazmusištod lopuks.
Puiden kor' om vauged (päpaloin), pakuižetab, ruskedvauvaz vai ruskedbur tobjimalaz, erasil-se erikoil hahk, koričma vai must eskai. Betulin om vauged tervakaz substancii, se täudub tüven tüpkudehen stajid i muga andab korele vauktad mujud. Irdpol'ne pala om [[toh']], se om šoidukaz i lähteb šoiduil kebnas päiči noriš puiš. Vanhiden puiden tüven alahaine pala kattase muzaval ruipiškoikahal korel paksus.
Lehtesed čereduišoiš, kogonaižed, piikoikahanke röunanke, munanvuiččed romban vai koumesaumnikan formal, monosimmetrižed, seičemehe santimetrhasai pitte i nell'hä santimetrhasai levette, siledad. Tilgunvuitte aluz om leved. Nored lehtesed tarttas, vanhad kändasoiš pakuižikš edel lanktendad.
== Kävutand ==
Koivun äjad palad kävutasoiš ižanduses: [[pumaterial]], kor', [[toh']] (koren pindaline šoid), koivun südäivezi. Ottas kävutamižhe urbid da lehtesid medicinas: unotesed kut kuzenajai, bakterijanvastaine, satatesiden spravitai i räkänpolenii abutuz. Voiunotez koivun urbišpäi om dermatologižeks abutuseks.
Kävutadas erasid-se erikoid sädamha pöudonkaičijoid jonoid, mugažo dekorativižes sadunkazvatuses.
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Betula platyphylla 01-10-2005 14.55.38.JPG|Levedlehtesižen koivun tüven kor' (''Betula platyphylla'')
Betula raddeana RB2.JPG|Radden koivun lambhaižed (''Betula raddeana'')
Frucht Bpub.jpg|Kurdhon koivun semnikaz plod
Betula pumila.jpg|Sokoivun barb (''Betula pumila'')
Betula ermanii (Erman's Birch, Gold Birch, Russian Rock Birch) (28013785527).jpg|Ermanan koivun lehtez (''Betula ermani'')
</gallery>
== Koivhu sidodud vepsän tärtused ==
* ''Iver'' — koivun jur'.
* ''Koivik, koivišt, koivžom'' — koivuine mec.
* ''Kurč'' — koivun kuhm.
* ''[[Toh']]'' — koivun kor'.
== Koivhu sidodud vepsän muštatišed ==
<blockquote>
* ''Dölota koivuine ei koverdelde.''
* ''Jotta koivuižel čajul.'' (aznoita)
* ''Koivuine om kandoine, ka koivuine i vezaine.''
* ''Koivuižes kandos habašt vezod ei kazva.''
</blockquote>
== Homaičendad ==
<references />
{{Commons|Betula}}
[[Kategorii:Koivunvuiččed]]
[[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Pud]]
[[Kategorii:Pumaterialan sugud]]
5lvf6xdwsxnyp5mzklqooblsikqbi2c
188919
188918
2026-07-16T07:46:32Z
Koiravva
1717
188919
wikitext
text/x-wiki
{{10000}}{{A10000}}
{{Taxobox
| name = Koiv
| image title = Koiv
| image file = Betula pendula 001.jpg
| image descr = Raudkoiv (''Bétula péndula'')
| regnum = Kazmused
| divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'')
| classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'')
| ordo = [[Bukpuänikoižed]] (''Fagales'')
| familia = [[Koivunvuiččed]] (''Betulaceae'')
| genus = '''Koiv'''
| latin = {{btname|Bétula |[[Linnei Karl|L.]], 1753}}
| section name =
| section text =
| wikispecies = Betula
| commons = Category:Betula
| itis = 19478
| ncbi = 3504
| range map = Areal bereza.png
| range legend = Koivun heimon kazmusiden levigandmižavaruz
}}
'''Koiv''' ({{lang-la|Betula}}) om [[pu]]iden heim [[Koivunvuiččed]]-sugukundaspäi, sugukundan kaikiš suremb erikoiden lugun mödhe.
== Leviganduz ==
Heimon kazmused oma levitadud Pohjoižes mapoliškos ([[Evrazii]] i [[Pohjoižamerik]]), sen venos i subarktižes vöiš. Koivun äjad erikod märitas lehtezmecoiden i segoitadud mecoiden mülündad. Elonform om pu päpaloin, [[armotomankoiv]] (''Betula nana'') om tundran i soiden penzaz.
Erikoiden tobj pala om pakaiženvastaine, ei ole mokičenus keväzližiš haloišpäi, voib eläda igähižel rougul. Koiv sädab mecan üläröunad korktoiden mägiden pautkil. Erased erikod oma lämännavedijad i oma levitadud subtropižes vös (gimalajiž-kitajižed, erased japonižed, amerikaine ''Betula nigra''), kaikiš suvemb om Suvipäivnouzmaižen Azijan mägirajoniden ''Betula alnoides''-erik.
Koivun erikod kazdas letemail i savikoil, kazvateližil i vägitomil mahusil, nepsoiš i kuiviš tahoiš. Putub jogiden i meriden nepsoil randoil, soidme, sokhas tundras, kuivil kivekahil pautkil, räkiš kuiviš stepiš. Koivud om päivännavedijad, no om pil'vesenvastaižid-ki erikod.
== Erikod ==
Läz üht sadad erikod om koivul, kaik kazdas [[Pohjoine mapolišk|Pohjoižen mapoliškon]] londuses.
Vajehtujad fenotipižed tundmused i avaros levitadud gibridizacii jügetas koivun erikoiden taksonomijad.
Erased-se erikod:
* ''Betula alleghaniensis'' — Pakuine koiv, vai Alleganine koiv (''Pohjoižamerik'')
* ''Betula carelica'' — Karjalan koiv (''Karjal'')
* ''Betula ermanii'' — Ermanan koiv (''Kamčatk, Kurilad, Hokkaido'')
* ''Betula lenta'' — Višnäine koiv (''Pohjoižamerik'')
* ''Betula nana'' — [[Armotomankoiv]] (''Evrazijan pohjoine, Al'pad, Grenlandan rand, Kanad'')
* ''Betula nigra'' — Must koiv (''AÜV:oiden päivnouzmaine pol' '')
* ''Betula papyrifera'' — Bumagasine koiv (''Pohjoižamerik'')
* ''Betula pendula'' vai ''Betula verrucosa'' — [[Raudkoiv]] (''Evrazii'')
* ''Betula pubescens'' — [[Kurdiž koiv]] (''Evrazii'')
* ''Betula schmidtii'' — Šmidtan koiv (''Mererandaline rand'')
* ''Betula utilis'' — Ližakaz koiv (''Gimalajad'')
== Botanine ümbrikirjutand ==
Koivun erikoiden enambuz om pud 30 i eskai 45 metrhasai kortte, tüven ümbruz 120..150 santimetrhasai. Erased-se erikod oma penzhad, järedad i pened, kazdas manno tundras. Kaik heimon ezitajad oma eriližsuguižed, pölüstadud tulleil (anemofiližed) kazmused<ref>''Lantratova A.S.'' Деревья и кустарники Карелии: Определитель (Karjalan pud da penzhad: Märhapanii kirj). — Petroskoi: Karelija, 1991. — Lpp. 106−107. {{ref-ru}} ISBN 5-7545-0369-5.</ref>.
Koivuiden jur'sistem om varmed, lähteb süvele kon'ha vai harvemb pindaline, se rippub erikospäi i kazvandan arvoimižišpäi. Juren värtmuz koleb teravas, i laptaližed jured šingotadas vahvas, om äi hoikid da tihedoid juruzid niil. Pu kazvab vitkos ezmäižil vozil, sid' kazvandan piguz ližadase, ületab heinän korktust i vägestab tošt kazmusištod lopuks.
Puiden kor' om vauged (päpaloin), pakuižetab, ruskedvauvaz vai ruskedbur tobjimalaz, erasil-se erikoil hahk, koričma vai must eskai. Betulin om vauged tervakaz substancii, se täudub tüven tüpkudehen stajid i muga andab korele vauktad mujud. Irdpol'ne pala om [[toh']], se om šoidukaz i lähteb šoiduil kebnas päiči noriš puiš. Vanhiden puiden tüven alahaine pala kattase muzaval ruipiškoikahal korel paksus.
Lehtesed čereduišoiš, kogonaižed, piikoikahanke röunanke, munanvuiččed romban vai koumesaumnikan formal, monosimmetrižed, seičemehe santimetrhasai pitte i nell'hä santimetrhasai levette, siledad. Tilgunvuitte aluz om leved. Nored lehtesed tarttas, vanhad kändasoiš pakuižikš edel lanktendad.
== Kävutand ==
Koivun äjad palad kävutasoiš ižanduses: [[pumaterial]], kor', [[toh']] (koren pindaline šoid), koivun südäivezi. Ottas kävutamižhe urbid da lehtesid medicinas: unotesed kut kuzenajai, bakterijanvastaine, satatesiden spravitai i räkänpolenii abutuz. Voiunotez koivun urbišpäi om dermatologižeks abutuseks.
Kävutadas erasid-se erikoid sädamha pöudonkaičijoid jonoid, mugažo dekorativižes sadunkazvatuses.
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Betula platyphylla 01-10-2005 14.55.38.JPG|Levedlehtesižen koivun tüven kor' (''Betula platyphylla'')
Betula raddeana RB2.JPG|Radden koivun lambhaižed (''Betula raddeana'')
Frucht Bpub.jpg|Kurdhon koivun semnikaz plod
Betula pumila.jpg|Sokoivun barb (''Betula pumila'')
Betula ermanii (Erman's Birch, Gold Birch, Russian Rock Birch) (28013785527).jpg|Ermanan koivun lehtez (''Betula ermani'')
</gallery>
== Koivhu sidodud vepsän tärtused ==
* ''Iver'' — koivun jur'.
* ''Koivik, koivišt, koivžom'' — koivuine mec.
* ''Kurč'' — koivun kuhm.
* ''[[Toh']]'' — koivun kor'.
== Koivhu sidodud vepsän muštatišed ==
<blockquote>
* ''Dölota koivuine ei koverdelde.''
* ''Jotta koivuižel čajul.'' (aznoita)
* ''Koivuine om kandoine, ka koivuine i vezaine.''
* ''Koivuižes kandos habašt vezod ei kazva.''
</blockquote>
== Homaičendad ==
<references />
{{Commons|Betula}}
[[Kategorii:Koivunvuiččed]]
[[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Pud]]
[[Kategorii:Pumaterialan sugud]]
aw1dcpplfom5l6y6hdui33hguzz8rmx
188920
188919
2026-07-16T07:49:51Z
Koiravva
1717
188920
wikitext
text/x-wiki
{{10000}}{{A10000}}
{{Taxobox
| name = Koiv
| image title = Koiv
| image file = Betula pendula 001.jpg
| image descr = Raudkoiv (''Bétula péndula'')
| regnum = Kazmused
| divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'')
| classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'')
| ordo = [[Bukpuänikoižed]] (''Fagales'')
| familia = [[Koivunvuiččed]] (''Betulaceae'')
| genus = '''Koiv'''
| latin = {{btname|Bétula |[[Linnei Karl|L.]], 1753}}
| section name =
| section text =
| wikispecies = Betula
| commons = Category:Betula
| itis = 19478
| ncbi = 3504
| range map = Areal bereza.png
| range legend = Koivun heimon kazmusiden levigandmižavaruz
}}
'''Koiv''' ({{lang-la|Betula}}) om [[pu]]iden heim [[Koivunvuiččed]]-sugukundaspäi, sen kaikiš suremb erikoiden lugun mödhe.
== Leviganduz ==
Heimon kazmused oma levitadud Pohjoižes mapoliškos ([[Evrazii]] i [[Pohjoižamerik]]), sen venos i subarktižes vöiš. Koivun äjad erikod märitas lehtezmecoiden i segoitadud mecoiden mülündad. Elonform om pu päpaloin, [[armotomankoiv]] (''Betula nana'') om tundran i soiden penzaz.
Erikoiden tobj pala om pakaiženvastaine, ei ole mokičenus keväzližiš haloišpäi, voib eläda igähižel rougul. Koiv sädab mecan üläröunad korktoiden mägiden pautkil. Erased erikod oma lämännavedijad i oma levitadud subtropižes vös (gimalajiž-kitajižed, erased japonižed, amerikaine ''Betula nigra''), kaikiš suvemb om Suvipäivnouzmaižen Azijan mägirajoniden ''Betula alnoides''-erik.
Koivun erikod kazdas letemail i savikoil, kazvateližil i vägitomil mahusil, nepsoiš i kuiviš tahoiš. Putub jogiden i meriden nepsoil randoil, soidme, sokhas tundras, kuivil kivekahil pautkil, räkiš kuiviš stepiš. Koivud om päivännavedijad, no om pil'vesenvastaižid-ki erikod.
== Erikod ==
Läz üht sadad erikod om koivul, kaik kazdas [[Pohjoine mapolišk|Pohjoižen mapoliškon]] londuses.
Vajehtujad fenotipižed tundmused i avaros levitadud gibridizacii jügetas koivun erikoiden taksonomijad.
Erased-se erikod:
* ''Betula alleghaniensis'' — Pakuine koiv, vai Alleganine koiv (''Pohjoižamerik'')
* ''Betula carelica'' — Karjalan koiv (''Karjal'')
* ''Betula chinensis'' — Kitajine koiv (''Kitai, Korejan pol'sar' '')
* ''Betula ermanii'' — Ermanan koiv (''Kamčatk, Kurilad, Hokkaido'')
* ''Betula lenta'' — Višnäine koiv (''Pohjoižamerik'')
* ''Betula nana'' — [[Armotomankoiv]] (''Evrazijan pohjoine, Al'pad, Grenlandan rand, Kanad'')
* ''Betula nigra'' — Must koiv (''AÜV:oiden päivnouzmaine pol' '')
* ''Betula papyrifera'' — Bumagasine koiv (''Pohjoižamerik'')
* ''Betula pendula'' vai ''Betula verrucosa'' — [[Raudkoiv]] (''Evrazii'')
* ''Betula pubescens'' — [[Kurdiž koiv]] (''Evrazii'')
* ''Betula schmidtii'' — Šmidtan koiv (''Mererandaline rand'')
* ''Betula utilis'' — Ližakaz koiv (''Gimalajad'')
== Botanine ümbrikirjutand ==
Koivun erikoiden enambuz om pud 30 i eskai 45 metrhasai kortte, tüven ümbruz 120..150 santimetrhasai. Erased-se erikod oma penzhad, järedad i pened, kazdas manno tundras. Kaik heimon ezitajad oma eriližsuguižed, pölüstadud tulleil (anemofiližed) kazmused<ref>''Lantratova A.S.'' Деревья и кустарники Карелии: Определитель (Karjalan pud da penzhad: Märhapanii kirj). — Petroskoi: Karelija, 1991. — Lpp. 106−107. {{ref-ru}} ISBN 5-7545-0369-5.</ref>.
Koivuiden jur'sistem om varmed, lähteb süvele kon'ha vai harvemb pindaline, se rippub erikospäi i kazvandan arvoimižišpäi. Juren värtmuz koleb teravas, i laptaližed jured šingotadas vahvas, om äi hoikid da tihedoid juruzid niil. Pu kazvab vitkos ezmäižil vozil, sid' kazvandan piguz ližadase, ületab heinän korktust i vägestab tošt kazmusištod lopuks.
Puiden kor' om vauged (päpaloin), pakuižetab, ruskedvauvaz vai ruskedbur tobjimalaz, erasil-se erikoil hahk, koričma vai must eskai. Betulin om vauged tervakaz substancii, se täudub tüven tüpkudehen stajid i muga andab korele vauktad mujud. Irdpol'ne pala om [[toh']], se om šoidukaz i lähteb šoiduil kebnas päiči noriš puiš. Vanhiden puiden tüven alahaine pala kattase muzaval ruipiškoikahal korel paksus.
Lehtesed čereduišoiš, kogonaižed, piikoikahanke röunanke, munanvuiččed romban vai koumesaumnikan formal, monosimmetrižed, seičemehe santimetrhasai pitte i nell'hä santimetrhasai levette, siledad. Tilgunvuitte aluz om leved. Nored lehtesed tarttas, vanhad kändasoiš pakuižikš edel lanktendad.
== Kävutand ==
Koivun äjad palad kävutasoiš ižanduses: [[pumaterial]], kor', [[toh']] (koren pindaline šoid), koivun südäivezi. Ottas kävutamižhe urbid da lehtesid medicinas: unotesed kut kuzenajai, bakterijanvastaine, satatesiden spravitai i räkänpolenii abutuz. Voiunotez koivun urbišpäi om dermatologižeks abutuseks.
Kävutadas erasid-se erikoid sädamha pöudonkaičijoid jonoid, mugažo dekorativižes sadunkazvatuses.
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Betula platyphylla 01-10-2005 14.55.38.JPG|Levedlehtesižen koivun tüven kor' (''Betula platyphylla'')
Betula raddeana RB2.JPG|Radden koivun lambhaižed (''Betula raddeana'')
Frucht Bpub.jpg|Kurdhon koivun semnikaz plod
Betula pumila.jpg|Sokoivun barb (''Betula pumila'')
Betula ermanii (Erman's Birch, Gold Birch, Russian Rock Birch) (28013785527).jpg|Ermanan koivun lehtez (''Betula ermani'')
</gallery>
== Koivhu sidodud vepsän tärtused ==
* ''Iver'' — koivun jur'.
* ''Koivik, koivišt, koivžom'' — koivuine mec.
* ''Kurč'' — koivun kuhm.
* ''[[Toh']]'' — koivun kor'.
== Koivhu sidodud vepsän muštatišed ==
<blockquote>
* ''Dölota koivuine ei koverdelde.''
* ''Jotta koivuižel čajul.'' (aznoita)
* ''Koivuine om kandoine, ka koivuine i vezaine.''
* ''Koivuižes kandos habašt vezod ei kazva.''
</blockquote>
== Homaičendad ==
<references />
{{Commons|Betula}}
[[Kategorii:Koivunvuiččed]]
[[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Pud]]
[[Kategorii:Pumaterialan sugud]]
et71cr29tbfetnplzomr3rfjw6oexbl
Rugiž
0
5592
188911
180136
2026-07-15T19:51:35Z
Koiravva
1717
+, galerei+
188911
wikitext
text/x-wiki
{{10000}}{{A10000}}
{{Taxobox
| name = Rugiž
| image title = Rugiž
| image file = Secale cereale.jpg
| image descr = Rughen pöud
| regnum = Kazmused
| divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'')
| classis = [[Üksidülehtesižed]] (''Monocotyledoneae'')
| ordo = [[Tähkänikoižed]] (''Poales'')
| familia = [[Tähkheinäd]] (''Poaceae'')
| genus = [[Rugiž (heim)|Rugiž]] (''Secale'')
| species = '''Rugiž'''
| latin = {{btname|Secále cereále |[[Linnei Karl|L.]], 1753}}
| wikispecies = Secale cereale
| commons = Category:Secale cereale
| itis = 42090
| ncbi = 4550
| range map = 2005rye.PNG
| range legend = Vn 2005 rughen satuz valdkundoidme
}}
'''Rugiž''' ({{lang-la|Secale cereale}}) om [[Tähkheinäd|Tähkheiniden]] sugukundan, [[Rugiž (heim)|Rughen]] heimon [[üks'voččed kazmused|üks'vozne]] vai [[kaks'voččed kazmused|kaks'vozne]] [[heinäsižed kazmused|heinäsine]] kazmuz, levitadud Pohjoižes mapoliškos maižanduzkul'tur.
== Ümbrikirjutand ==
Kazmusen jurišt levigandeb ühthe..kahthe metrhasai süvüdele, kazvab hüvin letemail lujetud muiktusenmäranke pH 5,3..6,5. Rugiž otab südäimehe ližasubstancijoid jügedsegijoiš ühtnendoišpäi korktan fiziologižen aktivižusen tagut. Lehtesiden sol'm formiruiše 1,7..2 sm süvüdel, kaikutte kazmuz sädab nell'..kahesa vezad, 50..90:hesai hüviš arvoimižiš.
Tetraploidine rugiž ([[ploidižuz|4n]] = 28) om sadud diploidižespäi (enzne londuseline form, 2n = 14) selekcioneroil jäl'gmäižiš voz'kümniš, sen jüvä om järedamb i seikh seižub varmdamba. Seikh om pall'az südäimes, se om 80..100 sm kortte, oleleb 70..200 sm. Lehtesed seikhenke oma hahksinižed mujul. Lehtesed oma 15..30 sm pitte i 1,5..2,5 sm levette.
[[Tritikale]] om rughen gibrid [[nižu]]nke.
== Kazvatand i kävutand ==
Rugiz ei mülü päižihe villänkul'turoihe. Se ei olend kävutadud Evropan bronzaighasai. Lugetihe rujoheinäks Anatolijan pol'sarel. Sai levigandust kul'turkazmuseks Evropas vilunvastaižiden ičendoiden tagut.
Semetas tal'veks («voz'rugiž») päiči Sibirin igähižen rougun rajoniš, kus kazdas vaiše rughen tulgod — ''ovedid''. Vll 2011−2016 kazvatadihe rughen mail'man satusen kaks' koumandest neciš koumes mas: Saksanma, Venäma, Pol'šanma.
Kävutadas [[siderat]]aks. Rugižma kačusteleb rujoheinid idüs i šopšotab savikod. Pandas veresid seikhid [[furaž]]aks, ol'g kaičese hätken. Sadas villäspäi jauhod i [[leib]]äd, [[tisel'|tislid]], [[vas]]ad, [[vin]]ad.
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Rye grains rotated (cropped).jpg|Semned
LPCC-563-Plàntula de sègol.jpg|Orahaižed
Secale cereale flowering, rogge bloeiend (2).jpg|Änikoičii kazmuz, kezakun kesk
Kultivimi i thekres.JPG|Rugižsnapud
Secale cereale MHNT.BOT.2015.2.40.jpg|Rughen tähkad
Oval rye pumpkin bread 2024-03-10 08.jpg|Rugižleib
</gallery>
== Kacu mugažo ==
* [[Rugižbobaine]]
* [[Rugižhein]]
* [[Rugižkivi]]
* [[Rugižpaskač]]
* [[Rugižsen']]
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://vepsian.krc.karelia.ru/text/?text_id=58 Jünäs načimei rahnda // Vepsän kelen korpus. — # 58].
{{Commons|Secale cereale}}
[[Kategorii:Tähkheinäd]]
[[Kategorii:Maižanduzkul'turad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Heinäsižed kazmused]]
[[Kategorii:Villänkul'turad]]
2kt3qk3o7q2swenjr4ubw5kc9h00acs
Sol'nok
0
7734
188909
184584
2026-07-15T19:04:57Z
Koiravva
1717
istorii+
188909
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Sol'nok<br />Szolnok
| Lidnanznam = HUN Szolnok Címer.svg
| Flag = Szolnokzászlaja.svg
| Lidnanznam text = Sol'nokan lidnanznam
| Flag text = Sol'nokan flag
| Valdkund = Mad'jaranma
| Eläjiden lugu = 65,564
| Voz' = 2025
| Pind = 187.24
| Fail = Megyeszékhely - Jász-Nagykun-Szolnok megye - Szolnok.jpg
| Pämez' = Mihai Djörfi<br/>(reduku 2024—,<br/>''Györfi Mihály'')
| Telefonkod = +36-56
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2
}}
[[Fail:Map of Szolnok region.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2023)]]
'''Sol'nok''' ({{lang-hu|Szolnok}} [ˈsolnok]) om lidn [[Mad'jaranma]]n keskuzpalas. Se om [[Jas-Nad'kun-Sol'nok]]-agjan administrativižeks keskuseks da palaks.
== Istorii ==
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1075 kuti ühtennimižen komitatan pälidn. Oli peneks küläks mongoližen vägitungendan jäl'ghe. Se oli [[keitandsol]]an Transil'vanijan regionaspäi znamasižeks järgenduzsijaks. Kätihe lidnuseks edel [[Ottomanan imperii|turkoiden]] londad, no hö otiba lidnad i valdoičiba siš vll 1552−1685.
Lidnan tobj pala oli muretud vl 1685 i 1944. Vspäi 1847 raudte ühtenzoitab Sol'nokad Budapeštanke. Pordol kahten mail'man sodan keskes industrii šingotaškanzihe lidnas, puvillan i metallan ümbriradmine, pun i jauhon mellicad, kodikaluiden fabrikad (veskad, zerklod, mebel') i sömtegimišt (sahar, uksus, rom, likör, jä) radoiba. [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] aigan lidn oli alištunu bombardiruindale kaks'toštkümne kerdad i oli muretud znamasižešti, Rusked Armii löuzi vaiše kaht tuhad eläjid siš tulden vn 1944 kül'mkus.
Severz'-se tegimid oli saudud socialistižel pordol. Sil-žo aigal lidn kändihe sanatoriž-kurortižen spravitandan keskuseks termaližiš kül'betiš ümbri.
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Map of Szolnok.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas (2017)]]
Lidn sijadase agjan päivlaskmaiženno röunanno, ühesakümnes kilometras suvipäivnouzmha [[Budapešt]]aspäi, [[Tis]]-jogen molembil randoil, 68 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline valdmeren valatoitusenke, [[subtropine vö|subtropižen]] klimatan röunal. Keza om hätkeline räk päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,4 C°, kezakun-elokun +20,7..+22,6 C°, tal'vkun-uhokun −0,5..+1,5 C°. Ekstremumad oma −24,8 C° (viluku) i +40,4 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +4,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (semendkun minimum om +0,8 C°). Paneb sadegid 532 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (65..69 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (25..30 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..69 % röunoiš keväz'kus-sügüz'kus, 84..86 % kül'mkus-vilukus.
== Eläjad ==
Vn 2001 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 77 631 ristitud, vn 2011 — 72 953 ristitud, vn 2022 — 66 061 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 78 328 eläjad vl 1990.
Rahvahad (2001): [[mad'jaralaižed]] — 98 %, [[čiganalaižed]] — 1 %, toižed rahvahad — 1 %.
Edeline lidnan pämez' om Ferenc Salai (''Szalay Ferenc'', 1998−2002, reduku 2006 — sügüz'ku 2024).
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Kutyás fiú (Kligl Sándor) és a Városháza, Kossuth tér, 2017 Szolnok.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (2017)
Ferences templom (Szentháromság) (6059. számú műemlék) 67.jpg|Pühän Stroican jumalanpert' (katoline), vn 2011 nägu
Szolnoki református templom.jpg|Kal'vinizman (Reformatine) jumalanpert', vn 2011 nägu
Szigligeti Theater - Szolnok.jpg|Teatr Ede Sigligeti-dramaturgan nimed (vn 2016 olend)
Hungary Szolnok railway station and Jubilee Square Nr02.jpg|''Sol'nok ''-päraudtestancii Jubilejan torgul vl 2010
</gallery>
== Sebruzlidnad ==
* {{ROU|#}} [[Baja Mare]], [[Romanii]] (vspäi 1990)
* {{POL|#}} [[Bel'sko-Bäl]], [[Pol'šanma]] (1995)
* {{ITA|#}} [[Forli]], [[Italii]] (1998)
* {{GBR|#}} [[Istvud (lidn)|Istvud]], [[Anglii]], [[Sur' Britanii]] (2006)
* {{JAP|#}} [[Judz]], [[Japonii]] (2004)
* {{EST|#}} [[Rakvere]], [[Estinma]] (2008)
* {{FIN|#}} [[Regimägi]], [[Suomenma]] (1969)
* {{GER|#}} [[Roitlingen]], [[Baden-Vürtemberg]], [[Saksanma]] (1990)
* {{ISR|#}} [[Šoham]], [[Izrail']] (2001)
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://info.szolnok.hu/ Lidnan tobmuden sait (''info.szolnok.hu'').] {{ref-hu}}
{{Commons|Category:Szolnok}}
{{Mad'jaranman agjad}}
[[Kategorii:Mad'jaranman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Jas-Nad'kun-Sol'nok|*]]
gdbx05s6004s39huraay2aqyl8fycve
188910
188909
2026-07-15T19:05:47Z
Koiravva
1717
formitez
188910
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Sol'nok<br />Szolnok
| Lidnanznam = HUN Szolnok Címer.svg
| Flag = Szolnokzászlaja.svg
| Lidnanznam text = Sol'nokan lidnanznam
| Flag text = Sol'nokan flag
| Valdkund = Mad'jaranma
| Eläjiden lugu = 65,564
| Voz' = 2025
| Pind = 187.24
| Fail = Megyeszékhely - Jász-Nagykun-Szolnok megye - Szolnok.jpg
| Pämez' = Mihai Djörfi<br/>(reduku 2024—,<br/>''Györfi Mihály'')
| Telefonkod = +36-56
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2
}}
[[Fail:Map of Szolnok region.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2023)]]
'''Sol'nok''' ({{lang-hu|Szolnok}} [ˈsolnok]) om lidn [[Mad'jaranma]]n keskuzpalas. Se om [[Jas-Nad'kun-Sol'nok]]-agjan administrativižeks keskuseks da palaks.
== Istorii ==
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1075 kuti ühtennimižen komitatan pälidn. Oli peneks küläks mongoližen vägitungendan jäl'ghe. Se oli [[keitandsol]]an Transil'vanijan regionaspäi znamasižeks järgenduzsijaks. Kätihe lidnuseks edel [[Ottomanan imperii|turkoiden]] londad, no hö otiba lidnad i valdoičiba siš vll 1552−1685.
Lidnan tobj pala oli muretud vl 1685 i 1944. Vspäi 1847 raudte ühtenzoitab Sol'nokad Budapeštanke. Pordol kahten mail'man sodan keskes industrii šingotaškanzihe lidnas, puvillan i metallan ümbriradmine, pun i jauhon mellicad, kodikaluiden fabrikad (veskad, zerklod, mebel') i sömtegimišt (sahar, uksus, rom, likör, jä) radoiba. [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] aigan lidn oli alištunu bombardiruindale kaks'toštkümne kerdad i oli muretud znamasižešti, Rusked Armii löuzi vaiše kaht tuhad eläjid siš tulden vn 1944 kül'mkus.
Severz'-se tegimid oli saudud socialistižel pordol. Sil-žo aigal lidn kändihe sanatoriž-kurortižen spravitandan keskuseks termaližiš kül'betiš ümbri.
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Map of Szolnok.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas (2017)]]
Lidn sijadase agjan päivlaskmaiženno röunanno, ühesakümnes kilometras suvipäivnouzmha [[Budapešt]]aspäi, [[Tis]]-jogen molembil randoil, 68 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline valdmeren valatoitusenke, [[subtropine vö|subtropižen]] klimatan röunal. Keza om hätkeline räk päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,4 C°, kezakun-elokun +20,7..+22,6 C°, tal'vkun-uhokun −0,5..+1,5 C°. Ekstremumad oma −24,8 C° (viluku) i +40,4 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +4,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (semendkun minimum om +0,8 C°). Paneb sadegid 532 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (65..69 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (25..30 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..69 % röunoiš keväz'kus-sügüz'kus, 84..86 % kül'mkus-vilukus.
== Tobmuz ==
Edeline lidnan pämez' om Ferenc Salai (''Szalay Ferenc'', 1998−2002, reduku 2006 — sügüz'ku 2024).
== Eläjad ==
Vn 2001 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 77,631 ristitud, vn 2011 — 72,953 ristitud, vn 2022 — 66,061 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 78,328 eläjad vl 1990.
Rahvahad (2001): [[mad'jaralaižed]] — 98 %, [[čiganalaižed]] — 1 %, toižed rahvahad — 1 %.
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Kutyás fiú (Kligl Sándor) és a Városháza, Kossuth tér, 2017 Szolnok.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (2017)
Ferences templom (Szentháromság) (6059. számú műemlék) 67.jpg|Pühän Stroican jumalanpert' (katoline), vn 2011 nägu
Szolnoki református templom.jpg|Kal'vinizman (Reformatine) jumalanpert', vn 2011 nägu
Szigligeti Theater - Szolnok.jpg|Teatr Ede Sigligeti-dramaturgan nimed (vn 2016 olend)
Hungary Szolnok railway station and Jubilee Square Nr02.jpg|''Sol'nok ''-päraudtestancii Jubilejan torgul vl 2010
</gallery>
== Sebruzlidnad ==
* {{ROU|#}} [[Baja Mare]], [[Romanii]] (vspäi 1990)
* {{POL|#}} [[Bel'sko-Bäl]], [[Pol'šanma]] (1995)
* {{ITA|#}} [[Forli]], [[Italii]] (1998)
* {{GBR|#}} [[Istvud (lidn)|Istvud]], [[Anglii]], [[Sur' Britanii]] (2006)
* {{JAP|#}} [[Judz]], [[Japonii]] (2004)
* {{EST|#}} [[Rakvere]], [[Estinma]] (2008)
* {{FIN|#}} [[Regimägi]], [[Suomenma]] (1969)
* {{GER|#}} [[Roitlingen]], [[Baden-Vürtemberg]], [[Saksanma]] (1990)
* {{ISR|#}} [[Šoham]], [[Izrail']] (2001)
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://info.szolnok.hu/ Lidnan tobmuden sait (''info.szolnok.hu'').] {{ref-hu}}
{{Commons|Category:Szolnok}}
{{Mad'jaranman agjad}}
[[Kategorii:Mad'jaranman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Jas-Nad'kun-Sol'nok|*]]
41po34myzf6vw4gir5ud7kfjm3i8gwf
Džango (personaž)
0
8070
188921
56987
2026-07-16T09:09:41Z
Wolverène
3910
188921
wikitext
text/x-wiki
'''Džango''' ([[italijan kel'|ital.]] da [[anglijan kel'|angl.]]: ''Django''; ?—?) om [[spagettivestern]]oiden riven kul'tine melestehtud personaž; [[antivägimez']]. Ezmäižen kerdan hän ozutihe [[Korbučči Serdžo|Serdžon Korbuččin]] «[[Džango 1]]»-fil'mas (1966) [[Franko Nero|Frankon Neron]] edestuses<ref>https://kinoreporter.ru/djangoverse/</ref>.
Personaž tegihe populärižeks evropaližes [[vestern]]-žanran kinos: om pästtud sur'kulu «sikveloid» fil'mal, hot' üks'jäine oficialine originaližen fil'man jätktuz — «[[Džango 2]]» — om pästtud vaiše vl 1987. Džango om üks' kaikižiš tedištadud vesternoiden gerojišpäi (jäl'ges [[Ristit Nimeta|Ristitud Nimeta]] da [[Sartana]]d).
== Biografii ==
Om vähä informacijad hänen polhe. Originaližen fil'man mödhe, hän om 30—35-vozne üks'jäine mez', kudamb oli enččen [[Rahvahanikoiden voin AÜV:oiš|rahvahanikoiden voinan]] ühtnijan (vojui pohjoiželaižikš). Hänel oli ak Mersedes, kudambad rikojiba rahvaz Džeksonan klanaspäi. Geroi aznoi Džeksonad: meksikalaižiden tüges personaž kačustab sen armii, a edelespäi ičevägel rikob Džeksonad-ki. Hänel oli sudarušk — prostitut Marija; hö eriganziba fil'man agjale.
Toižes palas Džango linni papiks (Ignacio-nimen al) jäl'ges ezmäižen fil'man tegoid. Hän tedištab Marijan surman polhe, a mugažo illegitimižen tütren Marisolin olendas olmas. Sijaline orjidenpidai, «Il Diavolo» Orlovski, orjasti Marisol', i Džango pidi kaita tütart da hänen sebranikoid plenuspäi {{k|из плена?}}. Jäl'ges heppiendad, Džango jäi tütär hänen sebranikoidenke, a iče läksi agjatomikš, no toivoti pörtas toižel.
== Kacu mugažo ==
* '''[[Džangon mel'kuva kinos]]'''<!-- it:Seguiti di Django -->
* [[Ristit Nimeta]], [[Sartana]] — toižed populärižed vesternpersonažad
== Homaičendad ==
<references />
[[Kategorii:Personažad]]
[[Kategorii:Džango|*]]
[[Kategorii:Vestern]]
lo7umps98piylemjxuf3sglnves1xao
188922
188921
2026-07-16T09:10:15Z
Wolverène
3910
+
188922
wikitext
text/x-wiki
'''Džango''' ([[italijan kel'|ital.]] da [[anglijan kel'|angl.]]: ''Django''; ?—?) om [[spagettivestern]]oiden riven kul'tine melestehtud personaž; [[antivägimez']]. Ezmäižen kerdan hän ozutihe [[Korbučči Serdžo|Serdžon Korbuččin]] «[[Džango 1]]»-fil'mas (1966) [[Franko Nero|Frankon Neron]] edestuses<ref>https://kinoreporter.ru/djangoverse/</ref>.
Personaž tegihe populärižeks evropaližes [[vestern]]-žanran kinos: om pästtud sur'kulu «sikveloid» fil'mal, hot' üks'jäine oficialine originaližen fil'man jätktuz — «[[Džango 2]]» — om pästtud vaiše vl 1987. Džango om üks' kaikižiš tedištadud vesternoiden gerojišpäi (jäl'ges [[Ristit Nimeta|Ristitud Nimeta]] da [[Sartana]]d).
== Biografii ==
Om vähä informacijad hänen polhe. Originaližen fil'man mödhe, hän om 30—35-vozne üks'jäine mez', kudamb oli enččen [[Rahvahanikoiden voin AÜV:oiš|rahvahanikoiden voinan]] ühtnijan (vojui pohjoiželaižikš). Hänel oli ak Mersedes, kudambad rikojiba rahvaz Džeksonan klanaspäi. Geroi aznoi Džeksonad: meksikalaižiden tüges personaž kačustab sen armii, a edelespäi ičevägel rikob Džeksonad-ki. Hänel oli sudarušk — prostitut Marija; hö eriganziba fil'man agjale.
Toižes palas Džango linni papiks (Ignacio-nimen al) jäl'ges ezmäižen fil'man tegoid. Hän tedištab Marijan surman polhe, a mugažo illegitimižen tütren Marisolin olendas olmas. Sijaline orjidenpidai, «Il Diavolo» Orlovski, orjasti Marisol', i Džango pidi kaita tütart da hänen sebranikoid {{abbr|plenuspäi|из плена|0}}. Jäl'ges heppiendad, Džango jäi tütär hänen sebranikoidenke, a iče läksi agjatomikš, no toivoti pörtas toižel.
== Kacu mugažo ==
* '''[[Džangon mel'kuva kinos]]'''<!-- it:Seguiti di Django -->
* [[Ristit Nimeta]], [[Sartana]] — toižed populärižed vesternpersonažad
== Homaičendad ==
<references />
[[Kategorii:Personažad]]
[[Kategorii:Džango|*]]
[[Kategorii:Vestern]]
siw8jzq25618x8vaa8fofyk4iqlq3rh
188924
188922
2026-07-16T09:56:33Z
Wolverène
3910
+
188924
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Franco Nero (Django).jpg|thumb|right|275px|Franko Nero Džango-rolil]]
'''Džango''' ([[italijan kel'|ital.]] da [[anglijan kel'|angl.]]: ''Django''; ?—?) om [[spagettivestern]]oiden riven kul'tine melestehtud personaž; [[antivägimez']]. Ezmäižen kerdan hän ozutihe [[Korbučči Serdžo|Serdžon Korbuččin]] «[[Džango 1]]»-fil'mas (1966) [[Franko Nero|Frankon Neron]] edestuses<ref>https://kinoreporter.ru/djangoverse/</ref>.
Personaž tegihe populärižeks evropaližes [[vestern]]-žanran kinos: om pästtud sur'kulu «sikveloid» fil'mal, hot' üks'jäine oficialine originaližen fil'man jätktuz — «[[Džango 2]]» — om pästtud vaiše vl 1987. Džango om üks' kaikižiš tedištadud vesternoiden gerojišpäi (jäl'ges [[Ristit Nimeta|Ristitud Nimeta]] da [[Sartana]]d).
== Biografii ==
Om vähä informacijad hänen polhe. Originaližen fil'man mödhe, hän om 30—35-vozne üks'jäine mez', kudamb oli enččen [[Rahvahanikoiden voin AÜV:oiš|rahvahanikoiden voinan]] ühtnijan (vojui pohjoiželaižikš). Hänel oli ak Mersedes, kudambad rikojiba rahvaz Džeksonan klanaspäi. Geroi aznoi Džeksonad: meksikalaižiden tüges personaž kačustab sen armii, a edelespäi ičevägel rikob Džeksonad-ki. Hänel oli sudarušk — prostitut Marija; hö eriganziba fil'man agjale.
Toižes palas Džango linni papiks (Ignacio-nimen al) jäl'ges ezmäižen fil'man tegoid. Hän tedištab Marijan surman polhe, a mugažo illegitimižen tütren Marisolin olendas olmas. Sijaline orjidenpidai, «Il Diavolo» Orlovski, orjasti Marisol', i Džango pidi kaita tütart da hänen sebranikoid {{abbr|plenuspäi|из плена|0}}. Jäl'ges heppiendad, Džango jäi tütär hänen sebranikoidenke, a iče läksi agjatomikš, no toivoti pörtas toižel.
== Kacu mugažo ==
* '''[[Džangon mel'kuva kinos]]'''<!-- it:Seguiti di Django -->
* [[Ristit Nimeta]], [[Sartana]] — toižed populärižed vesternpersonažad
== Homaičendad ==
<references />
[[Kategorii:Personažad]]
[[Kategorii:Džango|*]]
[[Kategorii:Vestern]]
7e7uv6f2kfe3dl83fvj83frdl29yscp
Džangon mel'kuva kinos
0
8071
188923
120583
2026-07-16T09:11:18Z
Wolverène
3910
hom.
188923
wikitext
text/x-wiki
[[Korbučči Serdžo|Serdžo Korbuččin]] «[[Džango 1]]»-fil'm (1966) oti tetabut ei vaiše kodimal [[Italii|Italijas]], no sen agjoiden taga-ki. Lentan päheng om '''[[Džango (personaž)|Džango]]''' ([[Franko Nero]]n edestuses), hän kändihe populärižeks mugažo. Personaž ozutihe läz 30 fil'mas (ku ei enamb) toižiden akt'oroiden edestusiš, hot' üks'jäine oficialine originaližen fil'man [[Džango 2|jätktuz]] om pästtud vaiše vl 1987<ref>https://kinoreporter.ru/djangoverse/</ref>.
NB: Neniš kirjutuses ''ei principialižišti kacle'' Džangon mel'kuvad «[[Ringon kaks' poigad]]»-, «[[Džango Päzutud]]»-fil'miš (täuden sidomatomuden tagapäi originaliženke personaženke).
== Fil'miden pänimikirjtez ==
* ''«[[Džango 1]]»'' (1966; Franko Nero)
* ''«[[Džango 2|Džango 2: Pördumine]]»'' (1987; Franko Nero)
----
* ''«[[Džango, nece pul'k sinei!]]»'' (1966; Entoni Šteffen)
* ''«[[Džango ambub ezmäižeks]]»'' (1966; Glenn Sakson)
* ''«[[Džango: Jumal armahtab. Minä — en!]]»'' (1967; Terens Hill)
* ''«[[Džango, ambu...]]»'' (1967; Tomas Milian)
* ''«[[Ala vitko, Džango... Ambu!]]»'' (1967; Šon Todd a.k.a. Ivan Rassimov)
* ''«[[Džangon poig]]»'' (1967; Gabriele Tinti)
* ''«[[10000 veresižed dollarad]]»'' (1967; Džanni Garko a.k.a. Gari Hadson)
* ''«[[Mäne... Riko da pördu]]»'' (1967; Džordž Hilton)
* ''«[[Dollaran kaks' pol't]]»'' (1967; Monti Grinvud a.k.a. Moris Poli)
''i m.e.''
== Akt'orad ==
* '''[[Franko Nero]]'''
* [[Terens Hill]]
* [[Betts Džek|Džek Betts]]
* [[Šteffen Entoni|Entoni Šteffen]]
* [[Harris Bred|Bred Harris]]
* [[Hadson Gari|Gari Hadson]]
* [[Milian Tomas|Tomas Milian]]
* [[Klark Džon (aktör)|Džon Klark]]
* [[Kendall Toni|Toni Kendall]]
* [[Van Klif Li|Li Van Klif]]
* [[Istman Džordž|Džordž Istman]]
* [[Rassimov Ivan|Ivan Rassimov]]
* [[Tinti Gabriele|Gabriele Tinti]]
* [[Hilton Džordž|Džordž Hilton]]
* [[Poli Moris|Moris Poli]]
* [[Sakson Gleen|Glenn Sakson]]
* [[Kemeron Džeff|Džeff Kemeron]]
* [[Učida Ruka|Ruka Učida]]
* [[Borelli Franko|Franko Borelli]]
== Kacu mugažo ==
* '''[[Džango (personaž)]]'''
== Homaičendad ==
<references />
[[Kategorii:Džango|*]]
[[Kategorii:Vestern]]
ciusnlqaxqcxdkrkhqic2si0hhmvx4z
Hudžand
0
11580
188901
186772
2026-07-15T13:39:36Z
Motoranger
10577
+galerei
188901
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Hudžand<br />Хуҷанд
| Lidnanznam = The symbol of Khujand.svg
| Flag = Flag of Khujand.svg
| Lidnanznam text = Hudžandan lidnanznam
| Flag text = Hudžandan flag
| Valdkund = Tadžikistan
| Eläjiden lugu = 198,700
| Voz' = 2022
| Pind = 39.96
| Fail = Улицы г. Худжанда.JPG
| Pämez' = Firdavs Šarifzoda<br/>(kül'mku 2020—,<br/>''Фирдавс Шарифзода'')
| Telefonkod = +992-3422
| Aigvö = [[UTC]]+5
}}
'''Hudžand''' ({{lang-tg|Хуҷанд}}, {{lang-ru|Худжа́нд}}, {{lang-uz|Хoʻjand}}, {{lang-fa|خجند}} ''Hodžánd'') om lidn [[Tadžikistan]]an lodehes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, [[Sogdan agj]]an administrativine keskuz da pala.
== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud 7.-6. voz'sadal EME, mainitaškanzihe siš-žo aigaspäi, nimitihe nügüdläižikš. Sijazihe [[Šuukte]]l. Lidnuz om kaičenus. Venäman imperijan aigan kirjutihe lidnan nimed kut '''Hodžent''' ({{lang-ru|Ходжент}}). Vll 1936−1991 lidnan oficialine nimituz oli '''Leninabad''' ({{lang-tg|Ленинобод}}, {{lang-ru|Ленинабад}}).
Hudžand šingotihe šuukan kombinatal nevondkundaližen aigan. Nügüd'aigan lidn šingotase aglomeracijan (läz üht millionad) üläopendusen keskuseks, sömtegimištol (leibproduktad, konservad, lihategesed, maidkombinat, jomad i vin), pakuitesen edheotandoil (niiden kesken stökolmülüd), tekstil'tegimištol (šuukan kombinat), mašinansauvomižel (liftad, torguindmašiništ), sauvondmaterialiden pästandal (kiviapakut), meblin, sobiden da kengiden tehmižel.
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Un-tajikistan.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2007 kartal]]
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmaižen palan suvipäivlaskmas, [[Sirdarj]]-jogen randoil, 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad [[Dušanbe]]-pälidnhasai om kaks' sadad kilometrid suvipäivlaskmha-suvhe orhal vai 300 km avtotedme.
Klimat om terav kontinentaline kuiv. Kezal om räk da päivoikaz lujas, tal'v om viluhk i pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +15,0 C°, kezakun-elokun +26,8..+28,6 C°, tal'vkun-uhokun +0,9..+3,3 C°. Ekstremumad oma −22,8 C° (viluku, uhoku) i +45,9 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +7,0 C° (eloku), tal'vaigan maksimum om +22,1 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-elokus (semendkun minimum om +0,8 C°). Paneb sadegid 173 mm vodes, enamba keväz'kus-semendkus (23..27 mm kus), vähemba kezakus-sügüz'kus (13 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 34..38 % röunoiš kezakus-elokus, 75..78 % kül'mkus-uhokus, 64 % keväz'kus, 43..56 % toižiš kuiš.
== Tobmuz ==
Lidn jagase kaks'kümneks kahteks nimitadud ''mahalläks'' (mečetin tulendaks) vspäi 2013, kaikuččes ičeze komitet om.
Edeline lidnan ezimez' om Maruf Muhammadzoda (sulaku 2017 — kül'mku 2020).
== Eläjad ==
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 165 tuhad ristitud. Kaik 183,356 eläjad oli lidnas vl 2020. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 944 tuhad ristitud elädas lidnaglomeracijas (2019, 916,200 eläjad oli vl 2015).
Hudžandan valdkundaline universitet<ref>[http://hgu.tj/ Hudžandan valdkundaližen universitetan sait (''hgu.tj'').] {{ref-tg}} {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref> ({{lang-tg|Донишгоҳи давлатии Хуҷанд}}, läz 17 tuh. üläopenikoid, vll 1932−1991 pedagogine institut) i Tadžikan tehnižen universitetan Hudžandan politehnine institut oma avaitud lidnas.
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Административное здание, г. Худжанд.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (eloku 2017)
View to Khujand.JPG|Muslihiddin-šeihan mečet'-mavzolei (16.-17. voz'sada), nägu vn 2023 keväz'kus vai sen aigemba
Худжандский государственный университет.jpg|Hudžandan valdkundaline universitet (vn 2018 sulakun olend)
K. Khujandi State Musical Comedy Theater.jpg|Valdkundaline muzikkomedijan teatr Kamal' Hudžandin nimed (reduku 2023)
Airport Khujand.jpg|''Hudžand''-lendimport vn 2022 redukus
Bridges in Khujand.jpg|Avtotesild Sirdarjas päliči vl 2005
</gallery>
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://khujand.tj/ Lidnan oficialine sait (''khujand.tj'').] {{ref-tg}} {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Khujand}}
[[Kategorii:Tadžikistanan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sogdan agj|*]]
mhr95ta6txpy7a963szht7mqplx6b7d
188902
188901
2026-07-15T13:47:42Z
Motoranger
10577
galerei+
188902
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Hudžand<br />Хуҷанд
| Lidnanznam = The symbol of Khujand.svg
| Flag = Flag of Khujand.svg
| Lidnanznam text = Hudžandan lidnanznam
| Flag text = Hudžandan flag
| Valdkund = Tadžikistan
| Eläjiden lugu = 198,700
| Voz' = 2022
| Pind = 39.96
| Fail = Улицы г. Худжанда.JPG
| Pämez' = Firdavs Šarifzoda<br/>(kül'mku 2020—,<br/>''Фирдавс Шарифзода'')
| Telefonkod = +992-3422
| Aigvö = [[UTC]]+5
}}
'''Hudžand''' ({{lang-tg|Хуҷанд}}, {{lang-ru|Худжа́нд}}, {{lang-uz|Хoʻjand}}, {{lang-fa|خجند}} ''Hodžánd'') om lidn [[Tadžikistan]]an lodehes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, [[Sogdan agj]]an administrativine keskuz da pala.
== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud 7.-6. voz'sadal EME, mainitaškanzihe siš-žo aigaspäi, nimitihe nügüdläižikš. Sijazihe [[Šuukte]]l. Lidnuz om kaičenus. Venäman imperijan aigan kirjutihe lidnan nimed kut '''Hodžent''' ({{lang-ru|Ходжент}}). Vll 1936−1991 lidnan oficialine nimituz oli '''Leninabad''' ({{lang-tg|Ленинобод}}, {{lang-ru|Ленинабад}}).
Hudžand šingotihe šuukan kombinatal nevondkundaližen aigan. Nügüd'aigan lidn šingotase aglomeracijan (läz üht millionad) üläopendusen keskuseks, sömtegimištol (leibproduktad, konservad, lihategesed, maidkombinat, jomad i vin), pakuitesen edheotandoil (niiden kesken stökolmülüd), tekstil'tegimištol (šuukan kombinat), mašinansauvomižel (liftad, torguindmašiništ), sauvondmaterialiden pästandal (kiviapakut), meblin, sobiden da kengiden tehmižel.
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Un-tajikistan.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2007 kartal]]
Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmaižen palan suvipäivlaskmas, [[Sirdarj]]-jogen randoil, 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad [[Dušanbe]]-pälidnhasai om kaks' sadad kilometrid suvipäivlaskmha-suvhe orhal vai 300 km avtotedme.
Klimat om terav kontinentaline kuiv. Kezal om räk da päivoikaz lujas, tal'v om viluhk i pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +15,0 C°, kezakun-elokun +26,8..+28,6 C°, tal'vkun-uhokun +0,9..+3,3 C°. Ekstremumad oma −22,8 C° (viluku, uhoku) i +45,9 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +7,0 C° (eloku), tal'vaigan maksimum om +22,1 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-elokus (semendkun minimum om +0,8 C°). Paneb sadegid 173 mm vodes, enamba keväz'kus-semendkus (23..27 mm kus), vähemba kezakus-sügüz'kus (13 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 34..38 % röunoiš kezakus-elokus, 75..78 % kül'mkus-uhokus, 64 % keväz'kus, 43..56 % toižiš kuiš.
== Tobmuz ==
Lidn jagase kaks'kümneks kahteks nimitadud ''mahalläks'' (mečetin tulendaks) vspäi 2013, kaikuččes ičeze komitet om.
Edeline lidnan ezimez' om Maruf Muhammadzoda (sulaku 2017 — kül'mku 2020).
== Eläjad ==
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 165 tuhad ristitud. Kaik 183,356 eläjad oli lidnas vl 2020. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 944 tuhad ristitud elädas lidnaglomeracijas (2019, 916,200 eläjad oli vl 2015).
Hudžandan valdkundaline universitet<ref>[http://hgu.tj/ Hudžandan valdkundaližen universitetan sait (''hgu.tj'').] {{ref-tg}} {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref> ({{lang-tg|Донишгоҳи давлатии Хуҷанд}}, läz 17 tuh. üläopenikoid, vll 1932−1991 pedagogine institut) i Tadžikan tehnižen universitetan Hudžandan politehnine institut oma avaitud lidnas.
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Historical Museum of Sughd, Khujand.jpg|Sogdan agjan istorine muzei lidnusen nägus (eloku 2018)
View to Khujand.JPG|Muslihiddin-šeihan mečet'-mavzolei (16.-17. voz'sada), nägu vn 2023 keväz'kus vai sen aigemba
Административное здание, г. Худжанд.jpg|Hudžand-lidnan elektroverkoiden ohjanduzpert', eloku 2017
Худжандский государственный университет.jpg|Hudžandan valdkundaline universitet (vn 2018 sulakun olend)
K. Khujandi State Musical Comedy Theater.jpg|Valdkundaline muzikkomedijan teatr Kamal' Hudžandin nimed (reduku 2023)
Airport Khujand.jpg|''Hudžand''-lendimport vn 2022 redukus
Bridges in Khujand.jpg|Avtotesild Sirdarjas päliči vl 2005
</gallery>
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://khujand.tj/ Lidnan oficialine sait (''khujand.tj'').] {{ref-tg}} {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Khujand}}
[[Kategorii:Tadžikistanan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sogdan agj|*]]
dkg6jlq7l9g2xy6p60lpxagid63aaco
Vahdat
0
11596
188898
156363
2026-07-15T12:26:33Z
Motoranger
10577
formitez, +kart
188898
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Vahdat<br />Ваҳдат
| Lidnanznam =
| Flag =
| Lidnanznam text =
| Flag text =
| Valdkund = Tadžikistan
| Eläjiden lugu = 54,400
| Voz' = 2022
| Pind =
| Fail = Ваҳдат. Манзараи умумии шаҳр.tif
| Pämez' =
| Telefonkod = +992-3136
| Aigvö = [[UTC]]+5
}}
'''Vahdat''' ({{lang-tg|Ваҳдат}}, {{lang-ru|Вахда́т}}) om lidn tazovaldkundan alištusenke [[Tadžikistan]]an päivlaskmas. Se om [[Vahdatan rajon]]an tazovaldkundan alištusenke administrativine keskuz, mülüb sihe.
== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud kuti žilo vl 1927 '''Jangi-Bazar'''-nimitusenke ({{lang-ru|Янгибазар}}, «uz' bazar» uzbekan kelespäi). Raudte tuli sihe vl 1930. Vn 1936 sulakuspäi nimitihe žilod '''Ordžonikidzeabad:aks''' oficialižikš ({{lang-ru|Орджоникидзеаба́д}}) nevondkundaližen [[Sergo Ordžonikidze]]-valdkundanšingotajan kanzannimen mödhe, anttihe sile lidnan statusad vn 1965 heinkun 3. päiväl. Vll 1992−2003 lidnan nimi oli '''Kofarnihon''' ({{lang-ru|Кофарнихо́н}}) jogen mödhe.
Vahdat šingotase [[puvill]]an puhtastandtegimel, sauvondmaterialiden pästandal (pertinsauvond, [[savič]], keramzit), šuukankombinatal, sömtegimištol ([[jauh]]), kohenduzmehanižel i metalltegesiden tegimil, mugažo meblin fabrik i lindferm ratas lidnas.
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Vahdat District in Tajikistan.png|thumb|left|250px|Vahdatan rajonan sijaduz regionas i valdkundas vn 2009 kartal]]
Lidn sijadase rajonan i regionan suvipäivlaskmas, Gissar-alangištos, Kafirnigan-jogen randal ({{lang-tg|Кофарниҳон}} «kamfarantoi jogi» 387 km pitte, [[Amudarj]]an oiged ližajogi), 870 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad [[Dušanbe]]-pälidnhasai om ühesatoštkümne kilometrad päivlaskmha.
Voden keskmäine lämuz om +13,7 C°, kezakun-elokun +24..+26 C°, tal'vkun-uhokun +1..+4 C°. Paneb sadegid 636 mm vodes, enamba keväz'kus-sulakus (114..118 mm kus), vähemba kezakus-sügüz'kus (1..11 mm kus).
== Eläjad ==
Vn 2010 Tadžikistanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40,600 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 317,100 ristitud elihe kaikes rajonas vl 2016, 359,800 ristitud — vl 2022.
Statistikan kolledž<ref>[http://kov.tj/ Vahdatan statistikan kolledžan sait (''kov.tj'').] {{ref-tg}}</ref> ({{lang-tg|Коллеҷи омори шаҳри Ваҳдат}}, alusenpanend 1958) i medicinan kolledž ratas lidnas.
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://vahdat.tj/ Lidnan oficialine sait (''vahdat.tj'').] {{ref-tg}}
{{Commons|Category:Vahdat}}
[[Kategorii:Tadžikistanan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Tadžikistanan lidnad tazovaldkundan alištusenke]]
[[Kategorii:Vahdatan rajon|*]]
jq5d6gu4mkt3w9k4l294e2owyjk9exl
188899
188898
2026-07-15T12:50:45Z
Motoranger
10577
+galerei
188899
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Vahdat<br />Ваҳдат
| Lidnanznam =
| Flag =
| Lidnanznam text =
| Flag text =
| Valdkund = Tadžikistan
| Eläjiden lugu = 54,400
| Voz' = 2022
| Pind =
| Fail = Ваҳдат. Манзараи умумии шаҳр.tif
| Pämez' =
| Telefonkod = +992-3136
| Aigvö = [[UTC]]+5
}}
'''Vahdat''' ({{lang-tg|Ваҳдат}}, {{lang-ru|Вахда́т}}) om lidn tazovaldkundan alištusenke [[Tadžikistan]]an päivlaskmas. Se om [[Vahdatan rajon]]an tazovaldkundan alištusenke administrativine keskuz, mülüb sihe.
== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud kuti žilo vl 1927 '''Jangibazar'''-nimitusenke ({{lang-tg|Янгибозор}}, {{lang-ru|Янгибазар}}, «uz' bazar» uzbekan kelespäi). Raudte tuli sihe vl 1930. Vn 1936 sulakuspäi nimitihe žilod '''Ordžonikidzeabad:aks''' oficialižikš ({{lang-tg|Орҷоникидзеобод}}, {{lang-ru|Орджоникидзеаба́д}}) nevondkundaližen [[Sergo Ordžonikidze]]-valdkundanšingotajan kanzannimen mödhe, anttihe sile lidnan statusad vn 1965 heinkun 3. päiväl. Vll 1992−2003 lidnan nimi oli '''Kofarnihon''' ({{lang-tg|Кофарниҳон}}, {{lang-ru|Кофарнихо́н}}) jogen mödhe.
Vahdat šingotase [[puvill]]an puhtastandtegimel, sauvondmaterialiden pästandal (pertinsauvond, [[savič]], keramzit), šuukankombinatal, sömtegimištol ([[jauh]]), kohenduzmehanižel i metalltegesiden tegimil, mugažo meblin fabrik i lindferm ratas lidnas.
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Vahdat District in Tajikistan.png|thumb|left|250px|Vahdatan rajonan sijaduz regionas i valdkundas vn 2009 kartal]]
Lidn sijadase rajonan i regionan suvipäivlaskmas, Gissar-alangištos, Kafirnigan-jogen randal ({{lang-tg|Кофарниҳон}} «kamfarantoi jogi» 387 km pitte, [[Amudarj]]an oiged ližajogi), 870 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad [[Dušanbe]]-pälidnhasai om ühesatoštkümne kilometrad päivlaskmha.
Voden keskmäine lämuz om +13,7 C°, kezakun-elokun +24..+26 C°, tal'vkun-uhokun +1..+4 C°. Paneb sadegid 636 mm vodes, enamba keväz'kus-sulakus (114..118 mm kus), vähemba kezakus-sügüz'kus (1..11 mm kus).
== Eläjad ==
Vn 2010 Tadžikistanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40,600 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 317,100 ristitud elihe kaikes rajonas vl 2016, 359,800 ristitud — vl 2022.
Statistikan kolledž<ref>[http://kov.tj/ Vahdatan statistikan kolledžan sait (''kov.tj'').] {{ref-tg}}</ref> ({{lang-tg|Коллеҷи омори шаҳри Ваҳдат}}, alusenpanend 1958) i medicinan kolledž ratas lidnas.
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Ваҳдат. Бинои Ҳукумат.tif|Rajonan tobmuden sauvused (sulaku 2013)
Stastic college of Vahdat town.jpg|Vahdat-lidnan Statistikan kolledž, vn 2019 kezakun olend
Осорхонаи шаҳри Ваҳдат (10828).jpg|Lidnan muzei vn 2025 heinkus
Vahdat, Tajikistan (17629987892).jpg|Toižen mail'man sodan memorial (semendku 2015)
</gallery>
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://vahdat.tj/ Lidnan oficialine sait (''vahdat.tj'').] {{ref-tg}}
{{Commons|Category:Vahdat}}
[[Kategorii:Tadžikistanan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Tadžikistanan lidnad tazovaldkundan alištusenke]]
[[Kategorii:Vahdatan rajon|*]]
tq8983aq9i6qtzl0ljf5kicbomfoyrp
188900
188899
2026-07-15T13:05:46Z
Motoranger
10577
188900
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Vahdat<br />Ваҳдат
| Lidnanznam =
| Flag =
| Lidnanznam text =
| Flag text =
| Valdkund = Tadžikistan
| Eläjiden lugu = 54,400
| Voz' = 2022
| Pind =
| Fail = Ваҳдат. Манзараи умумии шаҳр.tif
| Pämez' =
| Telefonkod = +992-3136
| Aigvö = [[UTC]]+5
}}
'''Vahdat''' ({{lang-tg|Ваҳдат}}, {{lang-ru|Вахда́т}}) om lidn tazovaldkundan alištusenke [[Tadžikistan]]an päivlaskmas, [[Dušanbe]]n päivnouzmaine ezilidn. Se om [[Vahdatan rajon]]an tazovaldkundan alištusenke administrativine keskuz, mülüb sihe.
== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud kuti žilo vl 1927 '''Jangibazar'''-nimitusenke ({{lang-tg|Янгибозор}}, {{lang-ru|Янгибазар}}, «uz' bazar» uzbekan kelespäi). Raudte tuli sihe vl 1930. Vn 1936 sulakuspäi nimitihe žilod '''Ordžonikidzeabad:aks''' oficialižikš ({{lang-tg|Орҷоникидзеобод}}, {{lang-ru|Орджоникидзеаба́д}}) nevondkundaližen [[Sergo Ordžonikidze]]-valdkundanšingotajan kanzannimen mödhe, anttihe sile lidnan statusad vn 1965 heinkun 3. päiväl. Vll 1992−2003 lidnan nimi oli '''Kofarnihon''' ({{lang-tg|Кофарниҳон}}, {{lang-ru|Кофарнихо́н}}) jogen mödhe.
Vahdat šingotase [[puvill]]an puhtastandtegimel, sauvondmaterialiden pästandal (pertinsauvond, [[savič]], keramzit), šuukankombinatal, sömtegimištol ([[jauh]]), kohenduzmehanižel i metalltegesiden tegimil, mugažo meblin fabrik i lindferm ratas lidnas.
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Vahdat District in Tajikistan.png|thumb|left|250px|Vahdatan rajonan sijaduz regionas i valdkundas vn 2009 kartal]]
Lidn sijadase rajonan i regionan suvipäivlaskmas, Gissar-alangištos, Kafirnigan-jogen randal ({{lang-tg|Кофарниҳон}} «kamfarantoi jogi» 387 km pitte, [[Amudarj]]an oiged ližajogi), 870 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad [[Dušanbe]]-pälidnan röunhasai om kümne kilometrad päivlaskmha, keskuzpalhasai — 19 km päivlaskmha orhal.
Voden keskmäine lämuz om +13,7 C°, kezakun-elokun +24..+26 C°, tal'vkun-uhokun +1..+4 C°. Paneb sadegid 636 mm vodes, enamba keväz'kus-sulakus (114..118 mm kus), vähemba kezakus-sügüz'kus (1..11 mm kus).
== Eläjad ==
Vn 2010 Tadžikistanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40,600 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 317,100 ristitud elihe kaikes rajonas vl 2016, 359,800 ristitud — vl 2022.
Statistikan kolledž<ref>[http://kov.tj/ Vahdatan statistikan kolledžan sait (''kov.tj'').] {{ref-tg}}</ref> ({{lang-tg|Коллеҷи омори шаҳри Ваҳдат}}, alusenpanend 1958) i medicinan kolledž ratas lidnas.
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Ваҳдат. Бинои Ҳукумат.tif|Rajonan tobmuden sauvused (sulaku 2013)
Stastic college of Vahdat town.jpg|Vahdat-lidnan Statistikan kolledž, vn 2019 kezakun olend
Осорхонаи шаҳри Ваҳдат (10828).jpg|Lidnan muzei vn 2025 heinkus
Vahdat, Tajikistan (17629987892).jpg|Toižen mail'man sodan memorial (semendku 2015)
</gallery>
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://vahdat.tj/ Lidnan oficialine sait (''vahdat.tj'').] {{ref-tg}}
{{Commons|Category:Vahdat}}
[[Kategorii:Tadžikistanan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Tadžikistanan lidnad tazovaldkundan alištusenke]]
[[Kategorii:Vahdatan rajon|*]]
cba45ti0453gjylpdoyit9v494k3rc4
Rogun
0
11597
188903
147045
2026-07-15T14:11:46Z
Motoranger
10577
formitez, +kart
188903
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Rogun<br />Роғун
| Lidnanznam =
| Flag =
| Lidnanznam text =
| Flag text =
| Valdkund = Tadžikistan
| Eläjiden lugu = 15,200
| Voz' = 2022
| Pind =
| Fail = Gate of Roghun District.jpg
| Pämez' =
| Telefonkod = +992-3134
| Aigvö = [[UTC]]+5
}}
'''Rogun''' ({{lang-tg|Роғун}}, {{lang-fa|راغون}}, {{lang-ru|Рогун}}) om lidn tazovaldkundan alištusenke [[Tadžikistan]]an keskuzpalan päivlaskmas. Se oli [[Rogunan rajon]]an tazovaldkundan alištusenke administrativižeks keskuseks, ühtištadihe lidnanke vl 2018.
== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud vl 1961 kuti Rogunan GES:an sauvojiden lidn.
Gidroelektrostancijan ezmäine agregat radaškanzi vn 2018 lopus, kahtenz' — vn 2019 kezakus. Kaik kuz' agregatad om planiruidud vodele 2029.
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Roghun District in Tajikistan.png|thumb|left|250px|Rogunan rajonan sijaduz regionas i valdkundas vn 2009 kartal]]
Lidn sijadase regionan keskuzpalan suvipäivlaskmas, Vahš-jogen alangištos ([[Pändž]]an oigedpol'ne bassein), 1230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Dušanbe]]-pälidnhasai om 115 km päivlaskmha.
Klimat om kontinentaline läm'. Voden keskmäine lämuz om +8,2 C°, tal'veližil kuil alemba noläd (viluku −5,5 C°). Paneb sadegid 877 mm vodes, kevädel i tal'vel päpaloin, keza om kuiv.
== Eläjad ==
Vl 2007 lidnan eläjiden lugu oli 9,600 ristitud. Kaik 15 tuhad eläjid oli lidnas vl 2019. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Kodirandantedištandmuzei om avaitud lidnas vl 1991.
== Homaičendad ==
<references />
{{stub}}
[[Kategorii:Tadžikistanan lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Tadžikistanan lidnad tazovaldkundan alištusenke]]
bk4yrrz3bki8jx56qhdybdk0pl33iks
Novohopörsk
0
25252
188906
179719
2026-07-15T17:35:27Z
Koiravva
1717
formitez
188906
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Novohopörsk<br />Новохопёрск
| Lidnanznam = Coat of arms of Novohopersk (2008).gif
| Flag = Flag of Novohopersk (Voronezh oblast).png
| Lidnanznam text = Novohopörskan lidnanznam
| Flag text = Novohopörskan flag
| Valdkund = Venäma
| Eläjiden lugu = 5,488
| Voz' = 2025
| Pind = 14
| Fail = 217. Новохоперск. Площадь Революции.jpg
| Pämez' = Murat Šamajev<br/>(sulaku 2023—)
| Telefonkod = +7-47353-xx-xxx
| Avtokod = 36. 136
| Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0)
}}
'''Novohopörsk''' ({{lang-ru|Новохопёрск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Voronežan agj]]an päivnouzmas. Se om [[Novohopörskan rajon]]an administrativine keskuz da pala.
== Istorii ==
''Pristanskii''-lidnuden aluz oli pandud [[kozakišt]]ol 17. voz'sadan kahtendes polespäi. Se oli polttud vl 1709 [[Petr I]]-carin käskön mödhe toižiden mugoižiden lidnuziden kartte ühtnendas vasthalibundoiš taguiči. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud mugažo Petr I-carin käskön mödhe vl 1710 kuti jogivaldmad, verf' i maine lidnuz kaičemha ümbrištod. Žilo sai makundan lidnan statusad vl 1779. «[[Liski]] — [[Povorino]]»-raudtekeskust mäneb ühtes kilometras suvhe lidnaspäi vspäi 1895.
Novohopörsk šingotase sömtegimištol (voitegim) i mecanümbriradajal kombinatal.
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Novokhopyorsky District (Voronezh Oblast).svg|thumb|left|250px|Novohopörskan rajonan sijaduz agjas vn 2010 kartal]]
Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, [[Hopr]]-jogen oiktal randal ({{lang-ru|Хопёр}}, [[Don]]-jogen hura ližajogi), 50..70 m korktusil jogen pindan päl, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad [[Volgogradan agj]]hasai om kaks'toštkümne kilometrad päivnouzmha orhal. Matkad [[Voronež]]hasai om 178 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 212 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma [[Borisoglebsk]] 44 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 69 km avtotel, [[Povorino]] 45 km lodeheze-päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 52 km avtotedme, i [[Urüpinsk]] (Volgogradan agj) 43 km suvipäivnouzmha orhal vai 105 km avtotedme.
== Tobmuz ==
Nened 17 eländpunktad mülüdas lidnankundha Novohopörskan ližaks: lidnanvuitte Novohopörskii-žilo (7 686 rist. vl 2018) Novohopörsk-raudtestancijanke koumes kilometras päivlaskmha-suvipäivlaskmha lidnaspäi, 12 žilod, külä, raudtestancii i kaks' futorad. Lidnankundan pind — 599,7 km².
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez', edel vn 2018 uhokud nevondkundan ezimez' oli lidnankundan pämehen. Edeližed lidnan Administracijan pämehed oma Dmitrii Ševela (uhoku 2023 — sulaku 2024), Vladimir Spesivcev (keväz'ku 2018 — uhoku 2023), Aleksandr Kalašnikov (tal'vku 2015 — uhoku 2018). Lidnan Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez' om Ol'ga Dükova vn 2022 tal'vkuspäi. Edeližed lidnan nevondkundan ezimehed oma Vladimir Šapovalov (keväz'ku 2018 — tal'vku 2022), Vladimir Spesivcev (tal'vku 2017 — keväz'ku 2018), Petr Tolmačev (radoi vn 2017 tal'vkuhusai).
== Eläjad ==
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 8,500 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6,849 ristitud, rajonan seičemendez, lidnankundan — 7,177 ristitud, i 17,638 ristitud vl 2012 ühtištusen jäl'ghe lähižidenke kundoidenke, rajonan nell' ühesandest, vn 2021 lidnan — 5,948 ristitud. Kaik 6,188 ristitud elihe lidnas i 17,016 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba kahesad tuhad eläjid vll 1939−1998 (8 900 rist. vl 1959).
Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 97,8 %, toižed rahvahad — 2,2 %.
[[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/5354 Novohopörskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma saudud lidnas: Sündun Eläbzdusen päjumalanpert', kaks' jumalanpertid i časoun'.
== Openduz ==
Lapsiden opendusen aluzkundad oma kaks' nimitadud päivkodid (lapsen šingotesen ''Pristan' detstva''-keskuz «Laps'aigan valdmad» i nomer 3 ''Solniško'' «Päivoi»), Novohopörskan aluzškol, keskškol (nomer 2), gimnazii (nomer 1), lapsiden ližaopendusen «Principium»-keskuz, čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol.
Novohopörskan agrariž-ekonomine tehnikum<ref>[http://naet.obrvrn.ru/ Novohopörskan agrariž-ekonomižen tehnikuman sait (''naet.obrvrn.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
201. Новохоперск. Здание Администрации.jpg|Rajonan tobmuden pert' (2016)
183. Новохоперск. Воскресенский собор.jpg|Sündun Eläbzdusen päjumalanpert', vn 2016 nägu (om saudud vll 1861−1865)
594. Новохоперск. Городская больница.jpg|Rajonan läžundkodin päine sauvuz vl 2016
1054. Novokhopersk. Stadium.jpg|Lidnan stadion (2012)
Новохоперск. Краеведческий музей..JPG|Kodirandantedištandmuzei vl 2014
</gallery>
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://novoxopersk-r36.gosuslugi.ru/ Lidnankundan tobmuden aluzkundoiden sait (''novoxopersk-r36.gosuslugi.ru'').] {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Novokhopyorsk}}
{{Voronežan agjan lidnad}}
[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Voronežan agjan lidnad]]
[[Kategorii:Novohopörskan rajon|*]]
fqb4tc2rb584v76a4ogyueqtibq54o3
Ostrogožsk
0
25253
188908
179725
2026-07-15T18:08:48Z
Koiravva
1717
formitez
188908
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Ostrogožsk<br />Острогожск
| Lidnanznam = Coat of Arms of Ostrogozhsk (Voronezh oblast).png
| Flag = Flag of Ostrogozhsk (Voronezh oblast).png
| Lidnanznam text = Ostrogožskan lidnanznam
| Flag text = Ostrogožskan flag
| Valdkund = Venäma
| Eläjiden lugu = 30,549
| Voz' = 2025
| Pind = 22
| Fail = Severniy distr.in Ostrogozhsk.JPG
| Pämez' = Irina Mahrova<br/>(reduku 2023—)
| Telefonkod = +7-47375-xx-xxx
| Avtokod = 36. 136
| Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0)
}}
'''Ostrogožsk''' ({{lang-ru|Острого́жск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Voronežan agj]]an päivlaskmas. Se om [[Ostrogožskan rajon]]an administrativine keskuz, mülüb sihe. [[Kozakišt]]on Ostrogožskan Slabadoiden sodapolkan keskuz.
== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud vl 1652 kuti lidnuz Venäman röunal. Žilo sai makundan lidnan statusad vl 1765. «[[Liski]] — [[Valuikad]]»-raudtekeskust läbiti lidnad vl 1895. [[Ukrainalaižed]] otiba pol't ristitištos vl 1897. [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (5. heinku 1942 — 20. viluku 1943).
Ostrogožsk šingotase mašinansauvomižen «Agregat»-tegimel<ref>[http://zavod-alfa.ru/ «Agregat»-tegimen sait (''zavod-alfa.ru'').] {{ref-ru}}</ref> (mašiništ sömtegimišton täht), sömtegimištol (leibtegim, lihakombinat, [[idüjauh|idüjauhon-suloimen]] edheotand) i nahkan ümbriradmižen tegimel. Ende savičuntegim, argvointegim, laudsepan tegesiden edheotand i kengiden omblendceh radoiba mugažo. Venäman avtosodavägiden palakund nomer 20115 seižub lidnas.
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Ostrogozhsky District (Voronezh Oblast).svg|thumb|left|250px|Ostrogožskan rajonan sijaduz agjas vn 2010 kartal]]
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suves, Tün' Sosn-jogen hural randal ({{lang-ru|Ти́хая Сосна́}} 161 km pitte, [[Don]]-jogen oiged ližajogi), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad [[Don]]hasai om vižtoštkümne kilometrad pohjoižpäivnouzmha, [[Belgorodan agj]]hasai om 13 km päivlaskmha orhal. Matkad [[Voronež]]hasai om kahesakümne kahesa kilometrad pohjoižhe orhal, 113 km avtotel vai 120 raudtel. Lähembaine lidn om [[Liski]] 32 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 57 km avtotedme vai 40 km raudtedme. ''Ostrogožsk''-raudtestancii radab lidnan suvipäivnouzmaižel röunal.
== Tobmuz ==
Kaik koume žilod i koume futorad mülüdas lidnankundha Ostrogožskan ližaks: Vološino-žilo (582 rist. vl 2010), Uz' Mellic-žilo ({{lang-ru|Новая Мельница}}, 316 eläjad sil-žo vodel), Trud-žilo (61 rist.), Samopomošč-futor (47 rist.), Lobkin- i Ušakov-futorad (üksin eläjin). Lidnankundan pind — 192,76 km².
Lidnankundan tobmuden pämez' om Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeližed nevondkundan ezimehed oma Svetlana Podlesnaja (vn 2023 sulaku-reduku), Jevgenii Švecov (keväz'ku 2017 — keväz'ku 2023). Lidnan Administracijan pämez' om Aleksandr Kolesnikov vspäi 2012.
== Eläjad ==
Vl 1913 lidnan ristitišt oli 23,900 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33,842 ristitud, lidnankundan — 34,851 ristitud, rajonan viž ühesandest, vn 2021 lidnan — 31,699 ristitud. Kaik 32,714 ristitud elihe lidnas i 33,637 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 33 tuhad eläjid vl 1967 i 32..34 tuhad eläjid vll 1979−2018 (34,900 rist. vl 1992).
Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 97,5 %, [[ukrainalaižed]] — 1,2 %, toižed rahvahad — 1,3 %.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 93,4 %, toižed rahvahad — 2,3 %, rahvahuden ozutandata — 4,3 %.
[[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] seičeme pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/1233 Ostrogožskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Tihon Donantagaižen päjumalanpert' (om saudud vl 1868), viž jumalanpertid i časoun'. Niiden ližaks Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert' i kuz' jumalanpertid ei ole kaičenus.
== Openduz ==
Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž nomeruidud päivkodid (nomer 1, 2, 8, 11, 15), viž keskškolad (nomer 1, 2, 4, 6, 8), lapsiden sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol, sportškol. Ortodoksižen hristanuskondan hengeližvauktustuzkeskuz om avaitud vspäi 2022.
Ostrogožskan medicinine kolledž<ref>[http://ostrogmedkoll.ru/ Ostrogožskan medicinižen kolledžan sait (''ostrogmedkoll.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Ostrogožskan äiprofil'ne tehnikum<ref>[http://omt.obrvrn.ru/ Ostrogožskan äiprofil'žen tehnikuman sait (''omt.obrvrn.ru'').] {{ref-ru}}</ref> oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Tihaya Sosna in Ostrogozhsk.JPG|Tün' Sosn-jogi lidnas (2011)
Tihon Zadonskiy church.JPG|Ph. Tihon Donantagaižen päjumalanpert', vn 2011 nägu
Дом Дькова.JPG|Medicinine kolledž vl 2010
Park in Ostrogozhsk.JPG|Lidnansadun verajad (vn 2011 olend)
Ostrogozhsk.Voronezh obl.JPG|Ostrogožskan kodirandantedištandmuzei i lämoipalonvastaine palakund vl 2011
</gallery>
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://ostrogozhsk-r20.gosweb.gosuslugi.ru/ Lidnankundan tobmuden aluzkundoiden sait (''ostrogozhsk-r20.gosweb.gosuslugi.ru'').] {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Ostrogozhsk}}
{{Voronežan agjan lidnad}}
[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Voronežan agjan lidnad]]
[[Kategorii:Ostrogožskan rajon|*]]
97kzs5xe3wyfxrqogq0y1ppvwx3cc1l
Povorino
0
25264
188915
179730
2026-07-16T07:02:36Z
Koiravva
1717
formitez, openduz+
188915
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Povorino<br />Поворино
| Lidnanznam = Coat of Arms of Povorino (Voronezh oblast).png
| Flag = Flag of Povorino.png
| Lidnanznam text = Povorinon lidnanznam
| Flag text = Povorinon flag
| Valdkund = Venäma
| Eläjiden lugu = 16,224
| Voz' = 2025
| Pind = 18
| Fail = Povorino Station.jpg
| Pämez' = Vladimir Buravlev<br/>(sügüz'ku 2017—)
| Telefonkod = +7-47376-xx-xxx
| Avtokod = 36. 136
| Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0)
}}
'''Povorino''' ({{lang-ru|Пово́рино}}) om [[Venäma]]n lidn, lidnankund da raudtesol'm [[Voronežan agj]]an päivnouzmas. Se om [[Povorinon rajon]]an administrativine keskuz, mülüb sihe.
== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud vl 1870 kuti raudtestancii da žilo senno, nimitihe lähižen Povorino (Roždestvenskoje) žilon mödhe. Kätihe radnikžiloks vl 1938. Se sai lidnan statusad vn 1954 kezakun 3. päiväl, kändihe rajonan keskuseks ühtenaigašti.
Povorino šingotase čulkfabrikal<ref>[http://ustatex.com/ Povorinon čulkfabrikan sait (''ustatex.com'').] {{ref-ru}}</ref>, sömtegimištol ([[sahar (produkt)|saharan]]kombinat) i raudten edheotandoil (vedimdepo).
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Povorinsky District (Voronezh Oblast).svg|thumb|left|250px|Povorinon rajonan sijaduz agjas vn 2010 kartal]]
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, [[Hopr]]-jogen keskjoksmusen hural randal ({{lang-ru|Хопёр}} 979 km pitte, [[Don]]-jogen hura ližajogi), 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad [[Volgogradan agj]]hasai om kuz' kilometrad suvhe orhal. Matkad [[Voronež]]hasai om 216 km päivlaskmha orhal, 248 km avtotel vai 320 km raudtel. Lähembaine lidn om [[Borisoglebsk]] kaks'kümnes kahtes kilometras pohjoižhe-lodeheze orhal, 39 km avtotedme vai 26 km raudtedme. ''Povorino''-raudtestancii radab lidnan keskuzpalas, se om saudud «[[Liski]] — [[Balašov (lidn)|Balašov]]»- i «[[Lipeck]] — [[Volgograd]]»-keskustoiden ristikoičendal. Raudte jagab lidnad kaks'haz, päivlaskmpolehe i päivnouzmpolehe.
== Tobmuz ==
Povorino om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 37,03 km².
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'. Lidnan Administracijan pämez' om Mihail Bragin vn 2018 uhokuspäi.
== Eläjad ==
Vl 1939 žilon ristitišt oli 10,800 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17,692 ristitud, rajonan pol', vn 2021 — 16,427 ristitud. Kaik 17,095 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19..20 tuhad eläjid vll 1959−2001 (20,591 rist. vl 1970).
Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 95,2 %, toižed rahvahad — 4,8 %.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 91,0 %, [[čiganalaižed]] — 2,8 %, [[armenijalaižed]] — 0,6 %, [[tadžikalaižed]] — 0,6 %, [[uzbekad]] — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,7 %, rahvahuden ozutandata — 2,9 %.
[[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/8075 Povorinon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud lidnas.
== Openduz ==
Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' nomeruidud päivkodid (nomer 1..4), koume keskškolad (nomer 1..3), školanirdpol'žen radon keskuz, čomamahtoiden škol Ju.B. Romanovan nimed, lapsiden da norišton sportškol.
[[Liski]]n tehmištoliž-transportižen tehnikuman Povorinon filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://povorino-r20.gosweb.gosuslugi.ru/ Lidnankundan tobmuden aluzkundoiden sait (''povorino-r20.gosweb.gosuslugi.ru'').] i sen [http://povorinosity.ru/ vanh versii (''povorinosity.ru'').] {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Povorino}}
{{Voronežan agjan lidnad}}
[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Voronežan agjan lidnad]]
[[Kategorii:Povorinon rajon|*]]
m4j4i4vdmioyh1xrtlm0b5sep6wiein
188916
188915
2026-07-16T07:16:13Z
Koiravva
1717
istorii+
188916
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Povorino<br />Поворино
| Lidnanznam = Coat of Arms of Povorino (Voronezh oblast).png
| Flag = Flag of Povorino.png
| Lidnanznam text = Povorinon lidnanznam
| Flag text = Povorinon flag
| Valdkund = Venäma
| Eläjiden lugu = 16,224
| Voz' = 2025
| Pind = 18
| Fail = Povorino Station.jpg
| Pämez' = Vladimir Buravlev<br/>(sügüz'ku 2017—)
| Telefonkod = +7-47376-xx-xxx
| Avtokod = 36. 136
| Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0)
}}
'''Povorino''' ({{lang-ru|Пово́рино}}) om [[Venäma]]n lidn, lidnankund da raudtesol'm [[Voronežan agj]]an päivnouzmas. Se om [[Povorinon rajon]]an administrativine keskuz, mülüb sihe.
== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud vl 1870 kuti raudtestancii da žilo senno. Nimitihe lähižen Povorino (Roždestvenskoje) žilon mödhe, kudamban nimi libui venän ''повар''-sanaspäi «keitai», 15 oigetud küksushe Moskvaspäi radonheitandan tagut keitajad kanzoidenke eläškanziba siš vl 1722. Nevondkundaližen aigan žilon raudtestancijanno pertišt levitaškanzihe, i kätihe radnikžiloks vl 1938. [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] aigan transportteiden znamasine sol'm oli alištunu bombardiruindoile. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1954 kezakun 3. päiväl, kätihe rajonan keskuseks ühtenaigašti.
Povorino šingotase čulkfabrikal<ref>[http://ustatex.com/ Povorinon čulkfabrikan sait (''ustatex.com'').] {{ref-ru}}</ref>, sömtegimištol ([[sahar (produkt)|saharan]]kombinat) i raudten edheotandoil (vedimdepo).
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Povorinsky District (Voronezh Oblast).svg|thumb|left|250px|Povorinon rajonan sijaduz agjas vn 2010 kartal]]
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, [[Hopr]]-jogen keskjoksmusen hural randal ({{lang-ru|Хопёр}} 979 km pitte, [[Don]]-jogen hura ližajogi), 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad [[Volgogradan agj]]hasai om kuz' kilometrad suvhe orhal. Matkad [[Voronež]]hasai om 216 km päivlaskmha orhal, 248 km avtotel vai 320 km raudtel. Lähembaine lidn om [[Borisoglebsk]] kaks'kümnes kahtes kilometras pohjoižhe-lodeheze orhal, 39 km avtotedme vai 26 km raudtedme. ''Povorino''-raudtestancii radab lidnan keskuzpalas, se om saudud «[[Liski]] — [[Balašov (lidn)|Balašov]]»- i «[[Lipeck]] — [[Volgograd]]»-keskustoiden ristikoičendal. Raudte jagab lidnad kaks'haz, päivlaskmpolehe i päivnouzmpolehe.
== Tobmuz ==
Povorino om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 37,03 km².
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'. Lidnan Administracijan pämez' om Mihail Bragin vn 2018 uhokuspäi.
== Eläjad ==
Vl 1939 žilon ristitišt oli 10,800 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17,692 ristitud, rajonan pol', vn 2021 — 16,427 ristitud. Kaik 17,095 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19..20 tuhad eläjid vll 1959−2001 (20,591 rist. vl 1970).
Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 95,2 %, toižed rahvahad — 4,8 %.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 91,0 %, [[čiganalaižed]] — 2,8 %, [[armenijalaižed]] — 0,6 %, [[tadžikalaižed]] — 0,6 %, [[uzbekad]] — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,7 %, rahvahuden ozutandata — 2,9 %.
[[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/8075 Povorinon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud lidnas.
== Openduz ==
Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' nomeruidud päivkodid (nomer 1..4), koume keskškolad (nomer 1..3), školanirdpol'žen radon keskuz, čomamahtoiden škol Ju.B. Romanovan nimed, lapsiden da norišton sportškol.
[[Liski]]n tehmištoliž-transportižen tehnikuman Povorinon filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://povorino-r20.gosweb.gosuslugi.ru/ Lidnankundan tobmuden aluzkundoiden sait (''povorino-r20.gosweb.gosuslugi.ru'').] i sen [http://povorinosity.ru/ vanh versii (''povorinosity.ru'').] {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Povorino}}
{{Voronežan agjan lidnad}}
[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Voronežan agjan lidnad]]
[[Kategorii:Povorinon rajon|*]]
mywe769c6sz0inplpap6dq2kjmpldnj
188917
188916
2026-07-16T07:21:59Z
Koiravva
1717
188917
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Povorino<br />Поворино
| Lidnanznam = Coat of Arms of Povorino (Voronezh oblast).png
| Flag = Flag of Povorino.png
| Lidnanznam text = Povorinon lidnanznam
| Flag text = Povorinon flag
| Valdkund = Venäma
| Eläjiden lugu = 16,224
| Voz' = 2025
| Pind = 18
| Fail = Povorino Station.jpg
| Pämez' = Vladimir Buravlev<br/>(sügüz'ku 2017—)
| Telefonkod = +7-47376-xx-xxx
| Avtokod = 36. 136
| Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0)
}}
'''Povorino''' ({{lang-ru|Пово́рино}}) om [[Venäma]]n lidn, lidnankund da raudtesol'm [[Voronežan agj]]an päivnouzmas. Se om [[Povorinon rajon]]an administrativine keskuz, mülüb sihe.
== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud vl 1870 kuti raudtestancii da žilo senno. Nimitihe lähižen Povorino (Roždestvenskoje) žilon mödhe, kudamban nimi libui venän ''повар''-sanaspäi «keitai», 15 oigetud küksushe Moskvaspäi radonheitandan tagut keitajad kanzoidenke eläškanziba siš vl 1722. Mugažo pojav venän sana paginoiš om ''повора'' «aidoitez». Nevondkundaližen aigan žilon raudtestancijanno pertišt levitaškanzihe, i kätihe radnikžiloks vl 1938. [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] aigan transportteiden znamasine sol'm oli alištunu bombardiruindoile. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1954 kezakun 3. päiväl, kätihe rajonan keskuseks ühtenaigašti.
Povorino šingotase čulkfabrikal<ref>[http://ustatex.com/ Povorinon čulkfabrikan sait (''ustatex.com'').] {{ref-ru}}</ref>, sömtegimištol ([[sahar (produkt)|saharan]]kombinat) i raudten edheotandoil (vedimdepo).
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Povorinsky District (Voronezh Oblast).svg|thumb|left|250px|Povorinon rajonan sijaduz agjas vn 2010 kartal]]
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, [[Hopr]]-jogen keskjoksmusen hural randal ({{lang-ru|Хопёр}} 979 km pitte, [[Don]]-jogen hura ližajogi), 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad [[Volgogradan agj]]hasai om kuz' kilometrad suvhe orhal. Matkad [[Voronež]]hasai om 216 km päivlaskmha orhal, 248 km avtotel vai 320 km raudtel. Lähembaine lidn om [[Borisoglebsk]] kaks'kümnes kahtes kilometras pohjoižhe-lodeheze orhal, 39 km avtotedme vai 26 km raudtedme. ''Povorino''-raudtestancii radab lidnan keskuzpalas, se om saudud «[[Liski]] — [[Balašov (lidn)|Balašov]]»- i «[[Lipeck]] — [[Volgograd]]»-keskustoiden ristikoičendal. Raudte jagab lidnad kaks'haz, päivlaskmpolehe i päivnouzmpolehe.
== Tobmuz ==
Povorino om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 37,03 km².
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'. Lidnan Administracijan pämez' om Mihail Bragin vn 2018 uhokuspäi.
== Eläjad ==
Vl 1939 žilon ristitišt oli 10,800 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17,692 ristitud, rajonan pol', vn 2021 — 16,427 ristitud. Kaik 17,095 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19..20 tuhad eläjid vll 1959−2001 (20,591 rist. vl 1970).
Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 95,2 %, toižed rahvahad — 4,8 %.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 91,0 %, [[čiganalaižed]] — 2,8 %, [[armenijalaižed]] — 0,6 %, [[tadžikalaižed]] — 0,6 %, [[uzbekad]] — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,7 %, rahvahuden ozutandata — 2,9 %.
[[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/8075 Povorinon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud lidnas.
== Openduz ==
Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' nomeruidud päivkodid (nomer 1..4), koume keskškolad (nomer 1..3), školanirdpol'žen radon keskuz, čomamahtoiden škol Ju.B. Romanovan nimed, lapsiden da norišton sportškol.
[[Liski]]n tehmištoliž-transportižen tehnikuman Povorinon filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://povorino-r20.gosweb.gosuslugi.ru/ Lidnankundan tobmuden aluzkundoiden sait (''povorino-r20.gosweb.gosuslugi.ru'').] i sen [http://povorinosity.ru/ vanh versii (''povorinosity.ru'').] {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Povorino}}
{{Voronežan agjan lidnad}}
[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Voronežan agjan lidnad]]
[[Kategorii:Povorinon rajon|*]]
dxkf792cd2m94wgk0hdtwn90m5ta4ec
Novovoronež
0
25301
188907
179724
2026-07-15T17:47:40Z
Koiravva
1717
formitez
188907
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Novovoronež<br />Нововоронеж
| Lidnanznam = Coat of Arms of Novovoronezh (Voronezh oblast).png
| Flag = Flag of Novovoronezh (Voronezh oblast).png
| Lidnanznam text = Novovoronežan lidnanznam
| Flag text = Novovoronežan flag
| Valdkund = Venäma
| Eläjiden lugu = 30,434
| Voz' = 2025
| Pind = 46.13
| Fail = Big houses Novovoronezh.JPG
| Pämez' = Nikolai Netäga<br/>(sügüz'ku 2015—,<br/>''Николай Нетяга'')
| Telefonkod = +7-47364-xx-xxx
| Avtokod = 36. 136
| Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0)
}}
'''Novovoronež''' ({{lang-ru|Нововоро́неж}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Voronežan agj]]an lodehes. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om ümbärtud [[Kaširskojen rajon|Kaširskojen]] i [[Hohol'skijan rajon|Hohol'skijan]] rajoniden territorijal.
== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud vl 1957 kut lidnanvuitte ''Novo-Gresovskii''-žilo ({{lang-ru|Ново-Грэсовский}}), sid' sil-žo vodel udesnimitihe i anttihe ''Novovoronežskii''-nimitust, sauvomha da holitamha [[atomelektrostancii|atomelektrostancijad]]. Atomstancii om rados vn 1964 sügüz'kuspäi, vl 2020 nell' reaktorad radoiba. Vll 1959−1963 žilo oli Novovoronežskijan rajonan keskuseks. Se sai lidnan statusad vn 1987 23. päiväl keväz'kud nügüdläiženke nimitusenke. Lidnümbrik om sätud vl 2008.
Novovoronež šingotase AES:al (elektrusen i lämuden tehmine) da sidodud sihe edheotandoil, niiden kesken radiacižjändusiden ümbriradmine, kalankazvatuz. Mugažo villänkuivadimiden tegim<ref>[http://agromigzavod.ru/ «Agromig»-tegimen sait (''agromigzavod.ru'').] {{ref-ru}}</ref> radab lidnas.
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Novovoronezh (Voronezh Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas vn 2010 kartal]]
Lidn vedase pidust' [[Don]]-jogen hurad randad i sijadase AES:an vilugoitajan uiton (läz kut nellikkilometrad) randal Don-jogenno, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. AES:an rad zavodiše koumes polenke kilometras suvhe lidnan keskuzfartaloišpäi.
Matkad [[Voronež]]hasai om koumekümne ühesa kilometrad pohjoižhe orhal, 47 km avtotel vai 62 km raudtel. Toine lähembaine lidn om [[Liski]] nell'kümnes ühtes kilometras suvipäivnouzmha-suvhe orhal, 80 km avtotedme vai 54 km raudtedme.
''Novovoronežskai''-jügustancii ({{lang-ru|Нововоронежская}}) radab lidnan suves vspäi 1963 ühesakilometrižen sarakon lopstancijaks «Voronež — [[Rossoš]]»-raudtekeskustaspäi, sarak läbitab kaiked lidnad. «Don»-avtote (M4-trass) mäneb kaks'kümnes vides kilometras päivnouzmha orhal lidnaspäi.
== Tobmuz ==
Novovoronež om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnümbrikon pind — 46,13 km².
Lidnümbrikon tobmuden pämez' om lidnan Duman ezimez'. Valitas Duman 24 deputatad kerdan vides vodes. Lidnan Administracijan pämez' om Roman Jefimenko vn 2023 kezakuspäi. Edeline lidnan Administracijan pämez' om Vladimir Leščenko (tal'vku 2018 — keväz'ku 2021, kezaku 2021 — kezaku 2023).
== Eläjad ==
Vl 1959 žilon ristitišt oli 3,011 eläjad, vl 1979 — 25,750 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32,635 ristitud, vn 2021 — 30,658 ristitud. Kaik 31,607 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 39,8..40 tuhad eläjid vll 1996−2001 (40 tuh. rist. vl 1998).
Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 97,9 %, [[ukrainalaižed]] — 1,2 %, toižed rahvahad — 0,9 %.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 79,3 %, [[ukrainalaižed]] — 0,6 %, toižed rahvahad — 2,0 %, rahvahuden ozutandata — 18,1 %.
[[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] koume jumalanpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/10683 Novovoronežan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma saudud lidnas vspäi 2000.
== Openduz ==
Lapsiden opendusen aluzkundad oma kahesa nomeruidud päivkodid (nomer 4, 5, 7, 8, 10, 12..14), nell' keskškolad (nomer 1..4), lidnümbrikon lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol V.V. Silinan nimed, lidnümbrikon lapsiden da norišton sportškol, üks'borcuindoiden keskuz.
Novovoronežan politehnine institut (ende kolledž) — Nacionaližen südäitukuižen «MIFI»-tedoiduzuniversitetan filial<ref>[http://www.nvpk-mephi.ru/ Novovoronežan politehnižen institutan sait (''nvpk-mephi.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Trade center in Novovoronezh.JPG|''Novii Dom''-torguindkeskuz (2010, «uz' pert'»)
Novovoronezh, Voronezh Oblast, Russia - panoramio (3).jpg|Sündun mel'kuvan jumalanpert' (om saudud vll 2000−2009), vn 2014 nägu
Novovoronezh NPPs.JPG|[[Novovoronežan AES]] vl 2011
Дворец культуры на площади Ленина.jpg|Kul'turkeskuz (vn 2016 olend)
Novovoronezhskaya.jpg|''Novovoronežskai''-raudtestancii vl 2013
</gallery>
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://novovoronezh-20.gosweb.gosuslugi.ru/ Lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden sait (''novovoronezh-20.gosweb.gosuslugi.ru'').] {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Novovoronezh}}
{{Voronežan agjan lidnad}}
[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Voronežan agjan lidnad]]
[[Kategorii:Voronežan agjan lidnümbrikod]]
gmbvccqgzly70y7xs1mit1j1yel9mce
Pavlovsk (Voronežan agj)
0
25318
188914
179729
2026-07-16T06:46:54Z
Koiravva
1717
formitez
188914
wikitext
text/x-wiki
{{Eländpunkt
| Nimi = Pavlovsk<br />Павловск
| Lidnanznam = Coat of Arms of Pavlovsk (Voronezh oblast).png
| Flag = Flag of Pavlovsk (Voronezh oblast).png
| Lidnanznam text = Pavlovskan lidnanznam (Voronežan agj)
| Flag text = Pavlovskan flag (Voronežan agj)
| Valdkund = Venäma
| Eläjiden lugu = 21,409
| Voz' = 2025
| Pind = 8.22
| Fail = Здание павловской женской гимназии.JPG
| Pämez' = Väčeslav Ščerbakov<br/>(sügüz'ku 2013—,<br/>''Вячеслав Щербаков'')
| Telefonkod = +7-47362-xx-xxx
| Avtokod = 36. 136
| Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0)
}}
{{Znamoičendad|Pavlovsk}}
'''Pavlovsk''' ({{lang-ru|Па́вловск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Voronežan agj]]an suvipalas. Se om [[Pavlovskan rajon (Voronežan agj)|Pavlovskan rajonan]] administrativine keskuz da pala.
== Istorii ==
[[Kuldaine ord|Kuldaižen ordan]] endevanh lidneihut sijadase kahtes kilometras Pavlovskaspäi, ei olend kaivandusid. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1709 [[Petr I]]-carin käskön mödhe kuti sodaverf' da ''Osered''-lidnuz, ottud plenha [[ročilaižed]] saudihe niid. Sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vl 1711, makundan lidnan statusad — vl 1779. Paloi läz täuzin nellän lämoipalon tagut 18. voz'sadan lopus.
Pavlovsk šingotase laivansauvomižen tegimel, sauvondmaterialiden pästandal ([[ozrikkivi|ozrikkiven]] samine i šebnän tehmine, kaks' asfal'ttegint) i sömtegimištol (pühävoitegim, leibtegim), mugažo sötken živatoiden täht tegim radab lidnas.
== Geografijan andmused ==
[[Fail:Location of Pavlovsky District (Voronezh Oblast).svg|thumb|left|250px|Pavlovskan rajonan sijaduz agjas vn 2010 kartal]]
Lidn sijadase rajonan päivlaskmaižel röunal, [[Don]]-jogen hural randal, 83 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Osered'-jogi ({{lang-ru|Осере́дь / Осеред / Осерёда}} 89 km pitte) lankteb Donha huralpäi lidnan päivlaskmas.
Matkad [[Voronež]]hasai om 149 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 164 km «Don»-avtotrassal vai 280 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma [[Buturlinovk]] vižkümnes kahtes kilometras pohjoižpäivnouzmha orhal, 56 km avtotedme vai 59 km raudtedme, [[Kalač (lidn)|Kalač]] 62 km päivnouzmha orhal, 66 km avtotedme vai 113 raudtedme, i [[Rossoš]] 49 km suvipäivlaskmha orhal, 75 km avtotedme vai 290 km raudtedme. ''Pavlovsk-Voronežskii''-raudtestancii om sarakon Buturlinovkaspäi lopstancijaks, om olmas vspäi 1976, radab vaiše jüguiden täht vides kilometras suvipäivnouzmha lidnaspäi. «Don»-avtoten (M4-trassan) ümbärte om sauvomas lidnan päivnouzmaspäi.
== Tobmuz ==
Pavlovsk om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 61,62 km², pertišton — 8,22 km². Lidnan pind om 11,75 nellikkilometrad vn 2003 lidnanpirdan projektan mödhe.
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Lidnan Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez' om Oleg Šumeiko vn 2022 sügüz'kuspäi. Edeližed nevondkundan ezimehed oma Sergei Kolesnikov (heinku 2020 — sügüz'ku 2022), Viktor Gubert (radoi vn 2020 heinkuhusai).
== Eläjad ==
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 11,100 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 25,126 ristitud, rajonan nell' ühesandest, vn 2021 — 22,384 ristitud. Kaik 25,047 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25..26 tuhad eläjid vll 1989−2017 (26,800 rist. vll 2000−2001).
Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 97,9 %, [[ukrainalaižed]] — 1,2 %, toižed rahvahad — 0,9 %.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 87,5 %, toižed rahvahad — 2,3 %, rahvahuden ozutandata — 10,2 %.
[[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] viž pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/1231 Pavlovskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma kaičenus i saudud lidnas: Spasan Toižetamižen päjumalanpert', koume jumalanpertid, kodijumalanpert'. Niiden ližaks Jumalanmaman Smolenskan jumalaižen jumalanpert' ei ole kaičenus (päpala oli saudud vl 1831, panihe mantazole vl 1935).
== Openduz ==
Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 4, 5, 7, 8, 10, 11 i ''Mozaika''), augotižškol, koume keskškolad (nomerad 2, 3 i škol eriližiden disciplinoiden süvetud opendusenke), čomamahtoine škol, lapsiden da norišton sportškol.
Pavlovskan tehnikum<ref>[http://pt36.obrvrn.ru/ Pavlovskan tehnikuman sait (''pt36.obrvrn.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Gubernijan pedagogižen kolledžan Pavlovskan filial<ref>[http://gpk36.obrvrn.ru/filialy/pavlovskiy/ Pavlovskan filial Gubernijan pedagogižen kolledžan ''gpk36.obrvrn.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
DON RIVER PAVLOVSK VORONEZH.JPG|Don-jogi Pavlovskas (2006)
Казанская церковь Павловск.jpg|Jumalanmaman Kazanin jumalaižen jumalanpert', vn 2016 nägu
Павловский сельскохозяйственный техникум.jpg|Maižanduztehnikuman sauvuz vl 2011 (ende hengeline škol)
Павловский педагогический колледж.jpg|Pedagogižen kolledžan pert' (2011)
Дворец культуры Павловск.jpg|Kul'turkeskuz vl 2016
</gallery>
== Homaičendad ==
<references />
== Irdkosketused ==
* [http://pavlovsk-r20.gosweb.gosuslugi.ru/ Lidnankundan tobmuden aluzkundoiden sait (''pavlovsk-r20.gosweb.gosuslugi.ru'').] {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Pavlovsk, Voronezh Oblast}}
{{Voronežan agjan lidnad}}
[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Voronežan agjan lidnad]]
[[Kategorii:Pavlovskan rajon (Voronežan agj)|*]]
adhgsuyesgk4c0koa5l9viv00oxy9hb
Šablon:Motd/2026-07-17
10
40985
188904
2026-07-15T15:57:06Z
Motoranger
10577
Tehtud lehtpol' "D-Sailors Crank-up-the-Stereo.ogg"
188904
wikitext
text/x-wiki
D-Sailors Crank-up-the-Stereo.ogg
7uqjd2rou4y7l93mitt0axnln09a6zg
Šablon:Potd/2026-08-11 (vep)
10
40986
188905
2026-07-15T16:11:48Z
Motoranger
10577
kuvan ümbrikirjutand
188905
wikitext
text/x-wiki
Päivlaskmaižen [[Kavkaz]]an Zagedan-mägisel'g [[karst]]an reljefanke, kogoneb mouckivespäi da dolomitaspäi. Sätud jäžomiden amuižel erozijal korktoiden mägiden järved i Zagedank-jogen alangišton nägu [[Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkund]]an suvipäivlaskmas, [[Venälaine Federacii]], 12. eloku 2015<noinclude>
[[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]]
</noinclude>
57ws0jcmplkd2p9rt5245fhqelc5p0y
Šablon:Potd/2026-08-17 (vep)
10
40987
188912
2026-07-16T03:58:20Z
Motoranger
10577
kuvan ümbrikirjutand
188912
wikitext
text/x-wiki
Üks'jäine [[pu]] ([[raudkoiv]], {{lang-la|Betula pendula}}) aigaližel homencel, londuseline «Vestruper Haide»-kel'dtaho ({{lang-de|Naturschutzgebiet „Westruper Heide“}} 87,72 ga pindal) [[kanabr'|kanabrän]] änikoičendan voz'aigan [[Hal'tern-am-Ze]]-lidnanno, [[Pohjoine Rein da Vestfalii]]-federacijanma, [[Saksanma]], 6. eloku 2025, aigaline homendez<noinclude>
[[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]]
</noinclude>
hg7dlvreqxjwcpd6ij0cdn0vdvhij01
188913
188912
2026-07-16T03:58:56Z
Motoranger
10577
188913
wikitext
text/x-wiki
Üks'jäine [[pu]] ([[raudkoiv]], {{lang-la|Betula pendula}}) londuseližes «Vestruper Haide»-kel'dtahos ({{lang-de|Naturschutzgebiet „Westruper Heide“}} 87,72 ga pindal) [[kanabr'|kanabrän]] änikoičendan voz'aigan [[Hal'tern-am-Ze]]-lidnanno, [[Pohjoine Rein da Vestfalii]]-federacijanma, [[Saksanma]], 6. eloku 2025, aigaline homendez<noinclude>
[[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]]
</noinclude>
57hr4a7nsfbjkqhqb6k2oaoubg6hfrl