Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.47.0-wmf.12 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 8922 189028 189024 2026-07-26T17:41:23Z Motoranger 10577 toine kuva kadonuden sijha 189028 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Kataran Valdkund<br />دولة قطر<br /><small>''(Davlat Katar)''</small> | Valdkundznam = Emblem of Qatar-2022.svg | Flag = Flag of Qatar.svg | Valdkundznam text = Kataran valdkundzanam | Flag text = Kataran flag | Pälidn = Doh | Eläjiden lugu = 2,363,569<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/qa.html Kataran ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2018 | Pind = 11,586 | Kart = LocationQatar.png | Kel' = [[araban kel'|araban]] | Valdkundan pämez' = [[Tamim bin Hamad Al' Tani]] | Päministr = [[Halid bin Halifa Al' Tani]] | Religii = [[islam]], [[induizm]] | Valüt = [[kataran rial]] (ر.ق, QR) (QAR) | Internet-domen = [[.qa]], [[قطر.]] | Telefonkod = +974 | Aigvö = [[UTC]]+3 }} '''Katar''' ({{lang-ar|قطر}} ''Katar'' [ˈqɑtˁɑr], sijaline virkand om [ɡitˁar]), täuz' oficialine nimituz — '''Kataran Valdkund''' ({{lang-ar|دولة قطر}} [ˈdawlat ˈqɑtˤɑr] ''Davlat Katar''), om valdkund [[Azii|Päivlaskmaižes Azijas]]. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Doh]]. == Istorii == Kataran pol'saren elänzoitmine zavodihe läz nell' tuhad vozid edel meiden erad kirjutesiden i arheologijan löudmižiden (padad) mödhe. Grekine [[Gerodot]]-istorik mainiti 5. voz'sadal e.m.e., miše Hanaanan heimod oliba Kataran (sil aigal ''Katra'') ezmaižikš eläjikš, hö oli tetabad meriujujad i meritorgovanad. Valdkundan nügüdläine territorii oli amuižen Dil'mun-car'kundan palaks, sen keskuz sijazihe lähižes [[Bahrein]]as, i kahten maiden istorii om sidodud ühthe tähäsai. Kataralaižed ühtniba ezmäižen sodamerilaivišton vaumičendas vemha ujuden armijoid islamižiden territorialižiden londoiden täht. [[Abbasidad|Abbasidoiden]] tobmuden al Katar eli korktas aigas läbi, löutud päivlaskmaižen mererandan Marub-fortas kirjutused todištadas sidä. Katar kändihe ripmatomaks ezmäižen kerdan 9. voz'sadal meiden erad. [[Portugalii|Portugalijan]] tobmuz leviganzihe Persijan lahten maiš 16. voz'sadal, no kataralaižed tegiba sodaühtištust turkoidenke i küksiba heid. Se zavodi [[Osmanan imperii|Osmanan imperijan]] tobmuden aigad kaiken Arabijan pol'saren päl nell' voz'sadad hätkeližusenke, no sijaližiden ohjandajiden avtonomii oli znamasine. Ezmäiženke mail'man sodanke imperijan tobmuz tuli lophu. Vll 1868 i 1916 kožundkirjutesed oliba sätud [[Sur' Britanii|Surenke Britanijanke]] Kataran maiden i rahvahan kaičendas. Al' Tani-dinastii ohjastab kaiked Katarad 19. voz'sadan keskespäi. Löutud vl 1939 kivivoi i sen eksport vedi valdkundad korktannoks aigannoks tošti 1950-nziš vozišpäi. Vn 1971 1. päiväl sügüz'kud Katar tedištoiti ripmatomudes [[Sur' Britanii|Sures Britanijaspäi]]. Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1970. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii<ref>[http://www.constituteproject.org/ontology/Qatar?lang=en Kataran Konstitucijan tekst ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om vahvištadud referenduman jäl'ghe (98 % oli «za») i om väges vspäi 2003, vajehtusita. == Geografijan andmused == [[Fail:Qatar Topography.png|thumb|left|250px|Kataran topografine kart (2007)]] Katar om mavaldkundröunoiš vaiše [[Saudan Arabii|Saudan Arabijanke]], röunan piduz — 87 km. Om meriröunoid [[Bahrein]]anke lodehes. [[Persijan laht]]en katarižen palan randanpird om 563 km. Reljef om tazo, kall'oikaz sijidme. Kaikiš korktemb cokkoim om Kurain-Abu-al'-Baul (103 m ü.m.t.) Kataran suvipäivlaskmas. Kaikiš madalamb om Duhan Sabh valdkundan päivlaskmas, seičeme metrad alemba meren tazopindad. Klimat om kuiv räk letetazangišton, päivoikaz. Ei ole londuseližid vezištoid i kaikenaigaižid vezivaluid. Londuseližed pävarad oma [[kivivoi]], [[londuseline gaz]]; toižed varad — [[kala]]. Kivivoin päine löudmižsija vedase pidust' päivlaskmašt mererandištod, [[Duhan (lidn)|Duhan]]-lidn om sen šingotesen keskuseks. == Politine sistem == [[Fail:Doha Palace.jpg|thumb|right|250px|''Amiri Diwan'' om Kataran emiran pert'kulu-rezidencii [[Doh]]as, kezaku 2006]] Ohjandusen form om unitarine parlamentine [[absolütine monarhii]]. Valdkundan pämez' om emir, hän-žo armijan päkäsknik (läz 12 tuhad sodamehid). Emir paneb radsijha päministrad, ministrišton i parlamentan ühtnijoid. Emiran vald om röunatud vaiše [[šariat]]an ramuzil. Politižed partijad, profühtnendad i demonstracijad oma kel'tüd valdkundas. Parlament om üks'kodine Konsul'tativine Nevondkund ({{lang-ar|مجلس الشورى}} ''Madžlis aš-Šura'') 45 ühtnijanke. Vn 2003 Konstitucijan mödhe 30 ühtnijad valitas, emir paneb 15, no eilend valičendoid parlamentha tähäsai (2019). Vn 2017 kül'mkus emir pani nell' našt parlamentan ühtnijoikš ezmäižen kerdan. Ministrišt taričeb käskusid, parlament hüvästab niid vai oigendab toštmižümbriradmižhe, i vaiše emirale sab allekirjutada käskusid. Kataran pämez' om [[Tamim bin Hamad Al' Tani]], hän om nellänz' lugul emir, vn 2013 kezakun 25. päiväspäi. Päministr (kudenz' lugul) om [[Halid bin Halifa Al' Tani]] vn 2020 vilukun 20. päiväspäi. == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Kataran administrativiž-territorialine jagand]].'' Valdkund jagase seičemeks agjaks (municipalitetaks, {{lang-ar|بلديات‎}} ''baladijat''). == Eläjad == Kataras elädas [[kataralaižed]]. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 2,123,160 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'. Igähižed eläjad ottas vaiše 11,6 % ristitištos (2015). Uskondan mödhe (2010): [[islam]]anuskojad (oficialine religii) — 67,7 %, [[hristanuskond|hristanuskojad]] — 13,8 %, [[induizm|induistad]] — 13,8 %, [[buddizm|buddistad]] — 3,1 %, toižed uskojad — 0,7 %, märhapanendata — 0,9 %. Toižed sured eländpunktad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): [[Ar Rajan (lidn)|Ar Rajan]], [[Ar Rajanan tegimištzon]], [[Ad Dačir]]. Vl 2010 kaik oli 13 eländpunktad enamba 10 tuh. ristituidenke. == Rahvahanižanduz == Katar om elokaz šingotai industrialine ma, rippub poltusen eksportaspäi lujas märas. Eksport ületab importad severzihe-se kerdoihe. Siš om kaikiš surembiš [[kogosüdäiprodukt]]oišpäi ühtele hengele mail'mas severz'-se jäl'gmäižid vozid. Vl 2024 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 221,4 mlrd. US$ ekvivalentas (55. sija mail'mas; US$71,568 ühtele hengele, 8. sija) vai 356 mlrd. US$ kohtaižen ostmižmahtusen mödhe (60. sija; US$115,075 ühtele hengele, 4. sija). Ižandusen aluz om londuseližen gazan samine da eksport. Industrijan päsarakod oma londuseližen gazan samine i nozoltand, kivivoin samine, kivivoinhimine, himine (ammonii, heretused), sauvond i sauvondmaterialiden pästand (cement, terasine armatur), laivankohenduz. Finansine voz' zavodiše 1. sulakud. Kogosüdäiproduktan palad (2017): maižanduz 0,2 %, tegimišt 50,3 %, holitišiden sfer 49,5 %. Radajiden järgenduz sektoroidme vl 2001: maižanduz 2 %, tegimišt 38 %, holitišiden sfer 60 %. Valdkund eksportiruib nenid tavaroid: nozoltadud londuseline gaz, kivivoin ümbriradmižen produktad, heretused, teraz. Importan päižed tavarad oma mašinansauvomižen produkcii i transportine mašiništ, himižed substancijad, söndtavarad. Vl 2011 eksport ületi importad nellhä kerdha. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2019) oma [[Evropan Ühtištuz|Evropan Ühtištusen]] mad (Kataran eksportan 7,6 % i importan 29,1 %), [[Kitai]] (Kataran eksportan 13,4 % i importan 8,6 %) i sen [[Taivan']] (eksportan 3,3 %), [[Japonii]] (eksportan 17,1 % i importan 3,6 %), [[Indii]] (eksportan 13,6 % i importan 4,2 %), [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad]] (eksportan 1,6 % i importan 14,6 %), [[Suvikorei]] (eksportan 15,6 %), [[Sur' Britanii]] (eksportan 2,5 % i importan 9,3 %), [[Singapur]] (eksportan 7,1 %). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Ministry of Awqaf and Religious Affairs in Doha Qatar.jpg|Hüvädtegendoiden ([[Vakf]]an) i religiiazjoiden ministruz, [[Doh]], tal'vku 2015 Supreme Education Council in Doha.jpg|Opendusen Ülembaine nevondkund (ministruz), Doh, viluku 2012 Qatar Foundation.jpg|''Qatar Foundation'' Dohan Openduzlidnudes, eloku 2007 View of the National Museum of Qatar in 2021.jpg|Kataran Nacionaline muzei, Doh, reduku 2021 Qatar National Archives (12542677123).jpg|Kataran Nacionaline arhiv, Doh, uhoku 2014 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.mofa.gov.qa/ Kataran röunantagaižiden azjoiden ministrusen oficialine sait (''mofa.gov.qa'').] {{ref-ar}} {{ref-en}} * [http://portal.www.gov.qa/ Kataran e-ohjastusen sait (''Hukoomi'' — ''portal.www.gov.qa'').] {{ref-en}} {{ref-ar}} * [http://www.diwan.gov.qa/ Kataran Valdkundan oficialine portal (''Amiri Diwan'' — ''diwan.gov.qa'').] {{ref-ar}} {{ref-en}} {{Commons|Qatar}} {{Azii}} [[Kategorii:Katar| ]] tki5f8pycznslr18d12di137dler4hu 0 11068 189033 185162 2026-07-27T11:45:16Z CommonsDelinker 4665 Removing [[:c:File:Jeddah_Waterfront_2025_(cropped).jpg|Jeddah_Waterfront_2025_(cropped).jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Gbawden|Gbawden]] because: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Jeddah Waterfront 2025 (cropped).jpg|]]. 189033 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Džidd<br />جدة‎ <small>''(Džidda)''</small> | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = Džiddan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Saudan Arabii | Eläjiden lugu = 3,751,722 | Voz' = 2022 | Pind = 1,600 | Fail = | Pämez' = Saleh Al'-Turki<br/>(heinku 2018—) | Telefonkod = +966-12 | Aigvö = [[UTC]]+3 }} [[Fail:Jeddah map.png|thumb|left|200px|Džiddan avtoted vl 2009 (''OpenStreetMap.org'')]] '''Džidd''' (vai '''Džiddah''', {{lang-ar|جدة‎}} ''Džidda'', sijaline virkand [ˈ(d)ʒɪd.da]) om lidn [[Saudan Arabii|Saudan Arabijan]] päivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, znamasine meriport da ižandusen keskuz. [[Mekkan agj]]an kaikiš suremb lidn. Džidd-nimituz om araban sanha pojav, kudamb znamoičeb «bab», i [[Eva]]n kaum om lidnan ühteks mel'heižtahoišpäi. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadan EME lopus tulijoil Jemenaspäi. Se oli peneks kalanpüdajiden portaks voz'sadoiš sihesai, kuni vl 647 islamine Usman ibn Affan-halif kändi portad [[hadž]]an pühämatknikoiden tulendan päpunktaks. Sil aigalpäi Džidd tegihe päportaks i torguindan keskuseks Rusttan meren randoil. Joga uz' anastai kaiči lidnad murendusespäi i sai ližad torguindaspäi Päivnouzmman valdkundoidenke (Indii, Kitai). Džidd šingotase banksistemal, kivivoin ümbriradmižel i kivivoihimijal, religiiturizmal i torguindal, sauvondal, korktoiden tehnologijoiden sferal (biotehnologijad, elektronik, programiruind). Järed logistine keskuz meriportan i lendimportan, avto- da raudtesol'men alusel. == Geografijan andmused == [[Fail:Jedda arabia.jpg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz valdkundas vn 2008 kartal]] Džidd sijadase kaidas mererandaližes Tiham-letetazangištos (''Tihama''), [[Rusked meri|Rusttan meren]] päivnouzmaižel randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Municipalitetan territorii otab agjan päivlaskmad, om röunatud Hidžaz-mägisel'gal päivnouzmaspäi. Klimat om räk letetazangišton kuiv. Voden keskmäine lämuz om +28,7 C°, kezakun-sügüz'kun +31,8..+33,2 C°, tal'vkun-keväz'kun +23,4..+25,5 C°. Minimaline fiksiruidud lämuz om +9,8 C° (uhoku, keväz'ku), maksimaline +52,0 C° (kezaku). Il'man lämuz voib ületada +40 C° keväz'kus-redukus, ei voi olda madalamb mi +20 C° kezakus-elokus. Paneb sadegid 60 mm vodes, kül'mkus-vilukus tobjimalaz (9..27 mm kus), sid' uhokus-keväz'kus (3 mm kus), läz ei olele sadegid sulakus-redukus (5 mm seičemes kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 56..60 % röunoiš vilukus-kezakus i elokus, 63..67 % sügüz'kus-tal'vkus, 53 % heinkus. Meriveden lämuz vajehtase +25,7 (uhoku) ..+31,6 C° (eloku) röunoiš. [[Sur'veded]] oleldas paksus, jäl'gmäižed oliba vll 2009, 2011 i 2015. == Tobmuz == [[Fail:Makkah Region - Jiddah.svg|thumb|left|250px|Lidnan municipalitetan sijaduz Mekkan agjas vn 2021 kartal]] Džidd jagase 137 rajonaks. == Eläjad == Vl 2007 lidnan eläjiden lugu oli 3,4 mln ristituid. Läz 5 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2009), heišpäi nell' ühesaspäi oma valdkundan rahvahanikad. Vaiše [[islam]]anuskojile sab ozutada ičeze uskondan, toižiden religijoiden uskojile ei sa kantta simvolid, oigeta veroid, pidada religiozižid kirjoid. == Transport == Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten planiruiše vspäi 2010. Kiruhjonused ühtenzoittas lidnad [[Mekk]]anke i [[Medin]]anke. Džiddan islamine meriport radab passažiroiden ([[hadž]]an aigan) i jüguiden täht, se sijadase laivoidenlikundan tel [[Suecan kanal]]an kävutandanke, om 40. surtte mail'mas i ümbriradab 130 mln tonnoid jüguid vodes. Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Abdulaziz-kunigahan nimed<ref>[http://kaia.sa/ Džiddan rahvahidenkeskeižen lendimportan sait (''kaia.sa'').] {{ref-en}} {{ref-ar}}</ref> (''Mataar Al-Malik Abdulaziz Al-Duwaly'', ''JED / OEJN'', 42,7 mln passažiroid vl 2023, nell' terminalad) sijadase ühesatoštkümnes kilometras pohjoižhe lidnaspäi. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Jeddah Fahne.JPG|Lidnan azjaline keskuz vl 2014. Nügüdläine lidnan tobmuden sauvuz om kaikiš korktemb oiktalpäi Jeddah Tower April 2025.png|Lidnan municipalitetan uz' sauvuz vn 2025 sulakus (''Burž-Džidda'', om sauvomas vspäi 2013) Al-Rahmah Mosque 7.jpg|''Al'-Rahmah''-mečet', vn 2019 nägu KAUST01.JPG|Abdulla-kunigahan tedon da tehnologijoiden universitet (2015) Bayt Nasif, 1872, old Jeddah, Saudi Arabia (5) (50703484406).jpg|Nassif-pert'-muzei i kul'turkeskuz vanhas lidnas (2020) Jawhara Stadium.jpg|Rahvahidenkeskeine stadion Abdulla-kunigahan sportlidnas (2019) مستشفي سليمان فقيه - panoramio.jpg|Suleiman Fakihan läžundkodi (2014) Jeddah Airport (12482330395) (cropped).jpg|Hadžan terminal rahvahidenkeskeižes lendimportas Abdulaziz-kunigahan nimed vl 2014 Jeddah-seaport-saudiarabia.PNG|Džiddan meriport vl 2006 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.jeddah.gov.sa/ Lidnan oficialine sait (''jeddah.gov.sa'').] {{ref-ar}} {{ref-en}} {{Commons|Jeddah}} [[Kategorii:Džidd| ]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Saudan Arabijan lidnad]] [[Kategorii:Mekkan agj]] tgdaf8ogjoiluts9i2mtzygd4bqylon 0 11399 189025 172438 2026-07-26T16:04:28Z CommonsDelinker 4665 Removing [[:c:File:Aspire_Park,_Doha_-_panoramio_(1).jpg|Aspire_Park,_Doha_-_panoramio_(1).jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:IronGargoyle|IronGargoyle]] because: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Aspire Park, Doha - panoramio (1). 189025 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Doh<br />الدوحة‎<br /><small>''(ad-Davha / ad-Dōha)''</small> | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Katar | Eläjiden lugu = 1,186,023 | Voz' = 2020 | Pind = 158.72 | Fail = City montage of Doha2.png | Pämez' = | Telefonkod = +974-xxxx-xxxx | Aigvö = [[UTC]]+3 }} [[Fail:Mappa metropolitana di Doha.png|thumb|left|250px|Lidnan kart metrojonoidenke (2015)]] '''Doh''' ({{lang-ar|الدوحة‎}} ''ad-Dawḥah'' [ædˈdæwħæ,-ˈdoː-], vepsän transkripcii: ''ad-Dauha'' vai ''ad-Dōha'') om [[Katar]]an pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om [[Ed Doh]]-municipalitetan administrativine keskuz mugažo. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1850 kuti ''Al' Bid''-külä (arab. ''Al' Bida''). Vll 1916−1971 Doh oli [[Britanine imperii|britanižen]] protektoratan administracijan keskuseks. Šingotaškanzi [[kivivoi]]n löudmižsijiden otandan kävutamižhe jäl'ghe 1960-nzil vozil. Vspäi 1971 Doh om ripmatoman valdkundan pälidnaks. Doh šingotase kivivoin i [[kala]]n ümbriradmižel. Valdkundan kivivoin i [[londuseline gaz|gazan]] päfaterad om saudud lidnas. Lidnan rahvahidenkeskeine lendimport ezitoitase järedaks aviasol'meks. == Geografijan andmused == [[Fail:Ad Dawhah in Qatar 2015.svg|thumb|left|250px|Lidnan municipalitetan sijaduz valdkundan vn 2015 kartal]] Lidn sijadase Katar-pol'saren päivnouzmas, [[Persijan laht]]en randal, merikaras ümbri (arab. ''dohati'' «laht»), 0..15 m korktusil, 3 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Klimat om kuiv räk letetazangišton, päivoikaz, kezal eriližešti. Semendkun-sügüz'kun päivän keskmäine lämuz om +32..+35 C°, tal'vkun-keväz'kun — +17..+21 C°. Ekstremumad oma +3,8 C° (viluku) i +50,4 C° (heinku). Il'man lämuz voib ületada +32 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +20 C° kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 75 mm vodes, enamba tal'vkus-keväz'kus (12..17 mm kus), ani ei olele niid kezakus-redukus (üks' millimetr pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 45..55 % röunoiš sulakus-heinkus, 68..74 % kül'mkus-uhokus. == Eläjad == Vl 1970 (edel Kataran pälidnan statusad) lidnan ristitišt oli 80 tuhad eläjid. Kaik 299 300 eläjad oli lidnas vl 2001. Vl 2010 lidnan-municipalitetan (lidnan fartalad i erigoittud tegimišton zon suvipäivlaskmas) eläjiden lugu oli 796 947 ristitud, vl 2015 — 956 457 ristitud, ristitišt sureni sen paloin municipalitetan jäl'ghižen levigandusen tagut. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', otab valdkundan eläjiden pol't. Tulijad verhiš maišpäi sündutadas vagahaižiden enamba koumed nelländest. Ezmäine škol oli avaitud vl 1952. Doh om valdkundan üläopendusen keskuz. Lidn vastsi vn 2006 [[Azijan vändod|Azijan vändoid]]. [[Moto GP]]-čempionatan etap oleskeleb joga vodel Losal'-avtodromal. Vl 2022 Doh linni [[Mail'man futbolčempionat]]an vändoiden keskuseks. == Transport == Metropoliten i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radaškanzi vl 2019 (37 stancijad koumel jonol, 76 km raudted), sen nellänz' jono om sauvomižes i linneb vaumitud vodele 2025. ''Hamad''-meriport radab suvhe lidnaspäi vspäi 2017 (7,8 mln tonnoid jüguid joga vodel), se om saudud vll 2010−2020. Rahvahidenkeskeine ''Hamad''-lendimport. Se radab vspäi 2014, vajehti Dohan lendimportad, om nimitadud valdkundan edeližen emiran oiktastuseks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Doha Doha Masjid 1.jpg|Islaman Doh-pühäpert', vn 2023 nägu View of Lejbailat and State Mosque.jpg|Valdkundaline mečet' (se-žo Muhammad ibn Abd al' Vahhab-imaman pühäpert'), vn 2011 nägu Doha Catholic Church.JPG|Katoline Jumalanmaman Pühän Rozarijan jumalanpert', vn 2013 nägu Doha, Qatar (satellite view).jpg|Lidnan keskuzpalan nägu Man kaimdajaspäi vl 2016 Al jazeera arabic.jpg|''Al' Džazira''-mediaverkon arabankel'ne päfater Dohas vl 2008 St.r.JPG|Kataran kul'turankülä (2013) Aerial view of Education City in Al Rayyan (Al Shagub).jpg|Openduzlidnut Dohan ezilidnas (2019) IslamicArtMuseumDohaSkyline.jpg|Islamižen čomamahton muzei (2012) Hamad International Airport Qatar.jpg|Rahvahidenkeskeižen ''Hamad''-lendimportan terminal vl 2014 </gallery> == Homaičendad == <references /> {{Commons|Doha}} {{Azijan pälidnad}} [[Kategorii:Doh| ]] [[Kategorii:Kataran lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Katar|*]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Ed Doh|*]] g0ipu50tum8646772bwb13muce1svvo 189029 189025 2026-07-26T17:47:36Z Motoranger 10577 toine olii kuva 189029 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Doh<br />الدوحة‎<br /><small>''(ad-Davha / ad-Dōha)''</small> | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Katar | Eläjiden lugu = 1,186,023 | Voz' = 2020 | Pind = 158.72 | Fail = City montage of Doha2.png | Pämez' = | Telefonkod = +974-xxxx-xxxx | Aigvö = [[UTC]]+3 }} [[Fail:Mappa metropolitana di Doha.png|thumb|left|250px|Lidnan kart metrojonoidenke (2015)]] '''Doh''' ({{lang-ar|الدوحة‎}} ''ad-Dawḥah'' [ædˈdæwħæ,-ˈdoː-], vepsän transkripcii: ''ad-Dauha'' vai ''ad-Dōha'') om [[Katar]]an pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om [[Ed Doh]]-municipalitetan administrativine keskuz mugažo. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1850 kuti ''Al' Bid''-külä (arab. ''Al' Bida''). Vll 1916−1971 Doh oli [[Britanine imperii|britanižen]] protektoratan administracijan keskuseks. Šingotaškanzi [[kivivoi]]n löudmižsijiden otandan kävutamižhe jäl'ghe 1960-nzil vozil. Vspäi 1971 Doh om ripmatoman valdkundan pälidnaks. Doh šingotase kivivoin i [[kala]]n ümbriradmižel. Valdkundan kivivoin i [[londuseline gaz|gazan]] päfaterad om saudud lidnas. Lidnan rahvahidenkeskeine lendimport ezitoitase järedaks aviasol'meks. == Geografijan andmused == [[Fail:Ad Dawhah in Qatar 2015.svg|thumb|left|250px|Lidnan municipalitetan sijaduz valdkundan vn 2015 kartal]] Lidn sijadase Katar-pol'saren päivnouzmas, [[Persijan laht]]en randal, merikaras ümbri (arab. ''dohati'' «laht»), 0..15 m korktusil, koume metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Klimat om kuiv räk letetazangišton, päivoikaz, kezal eriližešti. Semendkun-sügüz'kun päivän keskmäine lämuz om +32..+35 C°, tal'vkun-keväz'kun — +17..+21 C°. Ekstremumad oma +3,8 C° (viluku) i +50,4 C° (heinku). Il'man lämuz voib ületada +32 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +20 C° kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 75 mm vodes, enamba tal'vkus-keväz'kus (12..17 mm kus), ani ei olele niid kezakus-redukus (üks' millimetr pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 45..55 % röunoiš sulakus-heinkus, 68..74 % kül'mkus-uhokus. == Eläjad == Vl 1970 (edel Kataran pälidnan statusad) lidnan ristitišt oli 80 tuhad eläjid. Kaik 299 300 eläjad oli lidnas vl 2001. Vl 2010 lidnan-municipalitetan (lidnan fartalad i erigoittud tegimišton zon suvipäivlaskmas) eläjiden lugu oli 796 947 ristitud, vl 2015 — 956 457 ristitud, ristitišt sureni sen paloin municipalitetan jäl'ghižen levigandusen tagut. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', otab valdkundan eläjiden pol't. Tulijad verhiš maišpäi sündutadas vagahaižiden enamba koumed nelländest. Ezmäine škol oli avaitud vl 1952. Doh om valdkundan üläopendusen keskuz. Lidn vastsi vn 2006 [[Azijan vändod|Azijan vändoid]]. [[Moto GP]]-čempionatan etap oleskeleb joga vodel Losal'-avtodromal. Vl 2022 Doh linni [[Mail'man futbolčempionat]]an vändoiden keskuseks. == Transport == Metropoliten i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radaškanzi vl 2019 (37 stancijad koumel jonol, 76 km raudted), sen nellänz' jono om sauvomižes i linneb vaumitud vodele 2025. ''Hamad''-meriport radab suvhe lidnaspäi vspäi 2017 (7,8 mln tonnoid jüguid joga vodel), se om saudud vll 2010−2020. Rahvahidenkeskeine ''Hamad''-lendimport. Se radab vspäi 2014, vajehti Dohan lendimportad, om nimitadud valdkundan edeližen emiran oiktastuseks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Doha Doha Masjid 1.jpg|Islaman Doh-pühäpert', vn 2023 nägu View of Lejbailat and State Mosque.jpg|Valdkundaline mečet' (se-žo Muhammad ibn Abd al' Vahhab-imaman pühäpert'), vn 2011 nägu Doha Catholic Church.JPG|Katoline Jumalanmaman Pühän Rozarijan jumalanpert', vn 2013 nägu Doha, Qatar (satellite view).jpg|Lidnan keskuzpalan nägu Man kaimdajaspäi vl 2016 Al jazeera arabic.jpg|''Al' Džazira''-mediaverkon arabankel'ne päfater Dohas vl 2008 St.r.JPG|Kataran kul'turankülä (2013) Aerial view of Education City in Al Rayyan (Al Shagub).jpg|Openduzlidnut Dohan ezilidnas (2019) IslamicArtMuseumDohaSkyline.jpg|Islamižen čomamahton muzei (2012) Aspirine Park, Doha - panoramio.jpg|Koumesadametrine ''Aspire Tower''-adivpert' (se-žo ''The Torch Doha'' «Dohan tervač») Doha Sports Sitiš, päivlaskmaine ezilidn (uhoku 2014) Hamad International Airport Qatar.jpg|Rahvahidenkeskeižen ''Hamad''-lendimportan terminal vl 2014 </gallery> == Homaičendad == <references /> {{Commons|Doha}} {{Azijan pälidnad}} [[Kategorii:Doh| ]] [[Kategorii:Kataran lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Katar|*]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Ed Doh|*]] 93mxu8416uafzrhet4xs9u2tvgpnszl 0 11522 189031 189021 2026-07-26T21:51:19Z Motoranger 10577 +galerei 189031 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Vanadzor<br />Վանաձոր | Lidnanznam = Coat of arms of Vanadzor.png | Flag = Flag of Vanadzor.png | Lidnanznam text = Vanadzoran lidnanznam | Flag text = Vanadzoran flag | Valdkund = Armenii | Eläjiden lugu = 75,186 | Voz' = 2022 | Pind = 32 | Fail = Vanadzor new collection.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +374-322 | Aigvö = [[UTC]]+4 }} '''Vanadzor''' ({{lang-hy|Վանաձոր}} ''Vanadzor'') om lidn [[Armenii|Armenijan]] pohjoižes. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, [[Lorin agj]]an administrativine keskuz da pala. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1828 ''Karaklis''-nimitusenke. Vl 1935 nimitihe ''Kirovakan:aks'' [[Sergei Kirov]]an pölištusen voden jäl'ghe. Vn 1988 tal'vkus luja [[Spitak]]an manrehkaiduz seičeme magnitudanke mureni lidnad. Vspäi 1993 nimitase nügüdläižikš jogen mödhe. Vanadzor šingotase necen produkcijan pästandal: sobad (kaks' fabrikad), lämbituzladimed (koume edheotandad), gazmašiništ, avtopalad, polimerad. == Geografijan andmused == [[Fail:Vanadzor locator map.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase agjan suves, Vanadzoran katl'uses, 1350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, mägisel'gad ümbärtas sidä. Pambak-, Tandzut- i Vanadzor-joged ühthejokstas lidnas ([[Kur (jogi, lankteb Kaspijan merhe)|Kuranjogen]] oigedpol'ne bassein). Matkad [[Jerevan]]hasai om 116 km suvhe avtotedme vai 224 km raudtel. «[[Tbilis]] — [[Gümri]]»-raudtekeskust läbitab lidnad, stancii om ühtennimine. Klimat om kontinentaline mägiden, läz ei olele kovid tulleid. Voden keskmäine lämuz om +4,2 C°, heinkun-elokun +15 C°, tal'vkun-uhokun −6..−8 C°. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba semendkus-kezakus (95..96 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (18..25 mm kus). == Eläjad == Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 86,199 ristitud, vl 1980 — 148,876 ristitud. Kaik 90,525 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 172,600 eläjad vl 1988. Nene professionaližen opendusen aluzkundad ratas lidnas: Vanadzoran valdkundaline universitet<ref>[http://vsu.am/ Vanadzoran valdkundaližen universitetan sait (''vsu.am'').] {{ref-hy}} {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref> Ovanes Tumanänan nimed (alusenpanend 1969 kuti Kirovakanan pedagogine institut, universitet vspäi 2014, 2,4 tuhad üläopenikoid), üläopendusen toižiden aluzkundoiden nell' filialad, nell' tehnikumad, medicinine škol i muzikškol. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Hayq Square, Vanadzor.jpg|Administrativižed sauvused keskuzližel Aik-torgul (heinku 2021) Grigor Narekatsi Church.png|Ph. Grigorii-vauktastajan päjumalanpert' (Armenine apostoline jumalankodikund), nägu vn 2014 heinkus View on chemical plants of Vanadzor.jpg|Himižen tegimen ühthine nägu vn 2024 sulakus Վանաձորի պետական մանկավարժական ինստիտուտի կենտրոնական մասնաշենք 03.jpg|Vanadzoran valdkundaline universitet (vn 2013 sügüz'kun olend, sil aigal pedagogižen institutan sauvuz) Vanadzor Culture Centre.JPG|Kul'turkeskuz (sügüz'ku 2009) Vanadzor railway station.jpg|''Vanadzor''-päraudtestancii i avtostancii senno vn 2022 kezakus </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://vanadzor.am/ Lidnan oficialine sait (''vanadzor.am'').] {{ref-hy}} {{Commons|Vanadzor}} [[Kategorii:Armenijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Lorin agj|*]] hopw11ljebvc89iul17nup27zoab3t6 0 23464 189030 117094 2026-07-26T21:17:07Z Motoranger 10577 + 189030 wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Birbincpu | image title = Birbincpu | image file = Salix fragilis collage.jpg | image descr = Birbincpun nägud | regnum = Kazmused | divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'') | classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'') | ordo = [[Mal'pigiiänikoižed]] (''Malpighiales'') | familia = [[Raidaižed]] (''Salicaceae'') | genus = [[Raid]] (''Salix'') | species = '''Birbincpu''' | latin = {{btname|Sálix fragílis |[[Linnei Karl|L.]], 1753}} | wikispecies = Salix fragilis | commons = Category:Salix fragilis | itis = 22535 | ncbi = 77063 | range map = }} '''Birbincpu''' ({{lang-la|Salix fragilis}}) om lehtez[[pu]]n erik. Mülütadas [[Raidaižed]]-sugukundha. Erased tedomehed lugetas erikod gibridižeks: ''Salix ×fragilis'' = ''[[Vauged raid|Salix alba]]'' × ''[[Salix euxina]]''<ref>''Brummitt R.K.'' Report of the Nomenclature Committee for Vascular Plants: 60. (Nomenklaturan komitetan satusenladind sonekahiš kazmusiš) // Taxon (Takson). — 2009. — T. 58(1). — Lpp. 280−292. {{ref-en}}</ref>. == Leviganduz == Eziauguine areal om [[Evrop]] i Päivlaskmaine [[Azii]]. Ištutadas dekorativižeks kazmuseks kaiked mail'madme, om introduciruidud erikoks Afrikas, Avstralijas i Pohjoižamerikas. Navedib nepsoid savekahid süvid mahusid. Kazvab jogiden, järviden i uitoiden randoidme, luhtoiš, nepsoiš tahoiš, no ei sodunuziš. == Ümbrikirjutand == Kümnevozne pu sase 15..20 metrad kortte, sen kron — kuz'..kahesa metrad diametral. Eläb 75 vodhesai. Kron om levedladvaine kangazpertinvuitte. Kor' om burhahk mujul, süvidenke haugelmasidenke tüvel. Änikusen nimituz om ''birbas'jad'' i ''lambhaine''. Birbas'jad ozutasoiš ühten aigan lehtesidenke, kazdas pit'kal varzudel, kudambal om koume..viž koveroitud bembel'vuiččikš lehtesut. Birbas'joiden piduz om nell'..viž santimetrad, i ploduidenno naižsugun änikused sasoiš kuden..seičemen santimetran pitte. Birbvicad nimitasoiš mugažo ''birbinceižed'' i ''birbingäižed'', ned oma oiktad pal'had loštajad, ruzan vai olivpun mujun, kändasoiš dropkikš (räbedoikš) alusel elon nellän voden jäl'ghe. Lehtesed oma kaidad, lanktas maha sügüzel vihandad vai pakuižed. == Kävutand == Aigaline medenkandai kazmuz. Kävutadas kor't dubindsubstancijaks. Kazvatadas stepin rajoniš kävutamha poltuseks i lendamha sauvusid heredan šingotesen i lujan pakaiženvastaižusen tagut. == Kacu mugažo == * [[Birbincpühäpäiv]] == Homaičendad == <references /> {{Commons|Salix fragilis}} [[Kategorii:Raidaižed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Pud]] [[Kategorii:Dekorativižed kazmused]] [[Kategorii:Mezikazmused]] 7svshnwbc0gm5k23znnr9dw3wjiz7ke 3 41019 189026 2026-07-26T17:28:41Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{hello}} -- ~~~~" 189026 wikitext text/x-wiki {{hello}} -- [[Kävutai:Motoranger|Motoranger]] ([[Lodu kävutajas:Motoranger|pagišta]]) 26. heinku 2026, kell 20:28 (MSK) k6arvy76teuh422x4yhuewrob6hcu3r 3 41020 189027 2026-07-26T17:30:05Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{hello}} -- ~~~~" 189027 wikitext text/x-wiki {{hello}} -- [[Kävutai:Motoranger|Motoranger]] ([[Lodu kävutajas:Motoranger|pagišta]]) 26. heinku 2026, kell 20:30 (MSK) bkl0serork60d9jngqyoy7vajhbm29a 10 41021 189032 2026-07-26T21:59:04Z Motoranger 10577 videon ümbrikirjutand 189032 wikitext text/x-wiki Täuz' tulijoid torg i [[karusel']] keskaigan stiliš ''Ostermarkt und Historische Leipziger Ostermesse 2026''-aigtegol («Äipäivän torguz i istorine Läipcigan Äipäiväline jarmank», mäni vn 2026 sulakun 1.-6. päivil) [[Läipcig]]as, [[Saksonii (federacijanma)|Saksonii]]-federacijanma, [[Saksanma]], 4. sulaku 2026 (Pühä Sobat). Videon hätkeližuz om 11 sekundad, tegi ''Roy Zuo''-kävutai.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> b0g4zfiexq76700erdamz54qkqwsjfu