Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.47.0-wmf.14 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 102 189205 176266 2026-08-06T12:17:45Z CommonsDelinker 4665 Removing [[:c:File:Кирдрамтеатр,_г.Битшкек,_ул.Абдумомунова.jpg|Кирдрамтеатр,_г.Битшкек,_ул.Абдумомунова.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Krd|Krd]] because: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Кирдрамтеатр, г.Битшкек, ул.Абдумомуно 189205 wikitext text/x-wiki {{10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Biškek<br />Бишкек <small>(kirg. i ven.)</small> | Lidnanznam = Coat of arms of Bishkek Kyrgyzstan.svg | Flag = Flag of Bishkek.svg | Lidnanznam text = Biškekan lidnanznam | Flag text = Biškekan flag | Valdkund = Kirgizstan | Eläjiden lugu = 1,145,044 | Voz' = 2023 | Pind = 169.6 | Fail = Bishkek 02.jpg | Pämez' = Aibek Džunušaliev<br/>(eloku 2021 — uhoku 2022,<br/>kül'mku 2023—) | Telefonkod = +996-(0)312 | Aigvö = [[UTC]]+6 }} [[Fail:Bishkek Map 2021.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2021)]] '''Biškek''' ({{lang-ky|Бишкек}} [biʃˈkek], {{lang-ru|Бишке́к}} [bʲɪʂˈkʲek]) om [[Kirgizstan]]an pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke. Om [[Čuin agj]]an administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe. == Istorii == Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1878 kuti ''Pišpek'' ({{lang-ru|Пишпе́к}}) lidnan statusanke [[Venäman imperii|Venäman imperijan]] [[kozakišt]]ol pandud mantazole [[Kokand]]an hanan lidnusen sijas. Vll 1926−1991 nimitihe lidnan ''Frunze:ks'' ({{lang-ru|Фру́нзе}}), ripmatomas Kirgizstanas — nügüdläižikš. Biškek šingotaškanzihe tegimištol'žeks keskuseks [[Toine mail'man soda|Suren sodan]] aigan edheotandoiden evakuacijan sihe taguiči. Lidn om tegimišton äisarakoine keskuz, päsarakod oma sömtegimišt, energetik, mašiništonsauvomine i metallan ümbriradmine. == Geografijan andmused == [[Fail:Kyrgyzstan - Location Map (2013) - KGZ - UNOCHA.svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz valdkundas vn 2013 kartal]] Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Čui-jogen ({{lang-ky|Чүй}}) alangištos i [[Tän'-Šan'|Tän'-Šanin]] ezimägištol, 700..900 m korktusil, 800 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Kazahstan]]an röunhasai om 25 km pohjoižhe orhal. Klimat om terav kontinentaline kuivahk päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +12,2 C°, kezakun-elokun +23,3..+25,3 C°, tal'vkun-uhokun −1,5..+0,4 C°. Ekstremumad oma −34 C° (uhoku) i +42,1 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +3,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +25,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 451 mm vodes, enamba keväz'kus-semendkus (51..72 mm kus), vähemba elokus-sügüz'kus (14..18 mm kus). Paneb lunt 13 sm tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 45..50 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, om 75 % tal'vkus-uhokus. == Tobmuz == [[Fail:Административное деление районов Бишкека.png|thumb|left|250px|Lidnan rajonad (2023)]] Biškek jagase nelläks territorialižeks rajonaks: Pervomain, Sverdlovan, Oktäbrin i Leninan rajonad. Severz'-se žiloid alištudas rajoniden tobmudele lidnan territorijal. Lidnan tobmuden pämez' om mer (üks'lugu {{lang-ky|Бишкек мэри}}). Edeližed merad oma Emilbek Abdikadirov (''Эмилбек Абдыкадыров'', uhoku 2022 — reduku 2023), Aziz Surakmatov (eloku 2018 — reduku 2020). == Eläjad == Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 835 743 ristitud. Vn 2019 augotišes lidnan ristitišt oli 1 027 200 eläjad 127 km² pindal i ületi millionad. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe kaik 1 074 075 ristitud elihe lidnas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz pol'tošt millionad ristituid om ezilidnoidenke. Rahvahad (2010-nded voded): [[kirgizalaižed]] — 75 %, evropižed rahvahad — 15 %, toižed rahvahad — 10 %. [[Islam]]an seičeme pühäpertid oma avaitud lidnas. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] seičeme pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/5225 Biškekan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma saudud: Hristan Eläbzdusen päjumalanpert' (letihe vll 1944−1947) i kuz' jumalanpertid. Biškek om valdkundan professionaližen üläopendusen keskuseks, kaik 22 üläopendusen aluzkundad sijadasoiš lidnas. Amuine da järed om Kirgizan nacionaline universitet Žusup Balasaginan nimed<ref>[http://www.knu.kg/ Kirgizan nacionaližen universitetan sait (''knu.kg'').] {{ref-ky}} {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref> ({{lang-ky|Жусуп Баласагын атындагы Кыргыз Улуттук Университети}}, 22 tuh. üläopenikoid), sen aluz om pandud vl 1925, edel 1951. vot oli pedinstitutaks. Kaik 24 fakul'tetad, kaks' institutad, kuz' kolledžad i nell' keskust mülüdas sen universitetan strukturha. == Transport == Avtobusad, trolleibusad (vspäi 1951), maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik koume raudtestancijad ratas lidnas: ''Biškek-1'' (vspäi 1924), ''Biškek-2'' (vspäi 1938) i ''Alamedin''. Jüguiden i passažiroiden päine valu om oigetud [[Venäma]]n lidnoihe i läbitab Kazahstanan territorijad. Mugažo om jonuzmaršrutoid valdkundan lidnoiden keskes i ezilidnjonusid. Rahvahidenkeskeine soda- da civiline ''Manas''-lendimport<ref>[http://airport.kg/ Rahvahidenkeskeižen Manas-lendimportan sait (''airport.kg'').] {{ref-ru}} {{ref-ky}} {{ref-en}}</ref> (''FRU / UCFM'', 3,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase kaks'kümnes koumes kilometras lodeheze lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Kazahstanan, Venäman, Turkanman järedoihe lidnoihe, jügureisid Kitaihe. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> City Hall, Bishkek.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (2019) View of Bishkek with the Central Mosque in the background (2017).jpg|Biškekan Keskuzline mečet', vn 2017 nägu Bishkek City's business center.jpg|Lidnan azjaline keskuz vl 2017 Бишкек, филармония сверху.jpg|Kirgizan nacionaline filarmonii (2022) Manas 2.jpg|Rahvahidenkeskeižen ''Manas''-lendimportan terminal nomer 2 vl 2013 Бишкек-1 сверху (3).jpg|''Biškek-1''-stancii vl 2022 (jüguiden täht päpaloin) Бишкек-2 сверху (1).jpg|''Biškek-2''-päraudtestancii vl 2022 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://bishkek.gov.kg/ Biškek-lidnan tobmuden sait (''bishkek.gov.kg'').] {{ref-ky}} {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Commons|Bishkek}} {{Azijan pälidnad}} [[Kategorii:Biškek| ]] [[Kategorii:Kirgizstanan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kirgizstan|*]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Kirgizstanan lidnad tazovaldkundan alištusenke]] [[Kategorii:Čuin agj|*]] if2r5oauvcsn5ce3t2x7cr5ddlwvyhy 189209 189205 2026-08-06T13:17:00Z Motoranger 10577 toine olii kuva 189209 wikitext text/x-wiki {{10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Biškek<br />Бишкек <small>(kirg. i ven.)</small> | Lidnanznam = Coat of arms of Bishkek Kyrgyzstan.svg | Flag = Flag of Bishkek.svg | Lidnanznam text = Biškekan lidnanznam | Flag text = Biškekan flag | Valdkund = Kirgizstan | Eläjiden lugu = 1,145,044 | Voz' = 2023 | Pind = 169.6 | Fail = Bishkek 02.jpg | Pämez' = Aibek Džunušaliev<br/>(eloku 2021 — uhoku 2022,<br/>kül'mku 2023—) | Telefonkod = +996-(0)312 | Aigvö = [[UTC]]+6 }} [[Fail:Bishkek Map 2021.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2021)]] '''Biškek''' ({{lang-ky|Бишкек}} [biʃˈkek], {{lang-ru|Бишке́к}} [bʲɪʂˈkʲek]) om [[Kirgizstan]]an pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke. Om [[Čuin agj]]an administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe. == Istorii == Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1878 kuti ''Pišpek'' ({{lang-ru|Пишпе́к}}) lidnan statusanke [[Venäman imperii|Venäman imperijan]] [[kozakišt]]ol pandud mantazole [[Kokand]]an hanan lidnusen sijas. Vll 1926−1991 nimitihe lidnan ''Frunze:ks'' ({{lang-ru|Фру́нзе}}), ripmatomas Kirgizstanas — nügüdläižikš. Biškek šingotaškanzihe tegimištol'žeks keskuseks [[Toine mail'man soda|Suren sodan]] aigan edheotandoiden evakuacijan sihe taguiči. Lidn om tegimišton äisarakoine keskuz, päsarakod oma sömtegimišt, energetik, mašiništonsauvomine i metallan ümbriradmine. == Geografijan andmused == [[Fail:Kyrgyzstan - Location Map (2013) - KGZ - UNOCHA.svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz valdkundas vn 2013 kartal]] Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Čui-jogen ({{lang-ky|Чүй}}) alangištos i [[Tän'-Šan'|Tän'-Šanin]] ezimägištol, 700..900 m korktusil, 800 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Kazahstan]]an röunhasai om 25 km pohjoižhe orhal. Klimat om terav kontinentaline kuivahk päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +12,2 C°, kezakun-elokun +23,3..+25,3 C°, tal'vkun-uhokun −1,5..+0,4 C°. Ekstremumad oma −34 C° (uhoku) i +42,1 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +3,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +25,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 451 mm vodes, enamba keväz'kus-semendkus (51..72 mm kus), vähemba elokus-sügüz'kus (14..18 mm kus). Paneb lunt 13 sm tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 45..50 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, om 75 % tal'vkus-uhokus. == Tobmuz == [[Fail:Административное деление районов Бишкека.png|thumb|left|250px|Lidnan rajonad (2023)]] Biškek jagase nelläks territorialižeks rajonaks: Pervomain, Sverdlovan, Oktäbrin i Leninan rajonad. Severz'-se žiloid alištudas rajoniden tobmudele lidnan territorijal. Lidnan tobmuden pämez' om mer (üks'lugu {{lang-ky|Бишкек мэри}}). Edeližed merad oma Emilbek Abdikadirov (''Эмилбек Абдыкадыров'', uhoku 2022 — reduku 2023), Aziz Surakmatov (eloku 2018 — reduku 2020). == Eläjad == Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 835,743 ristitud. Vn 2019 augotišes lidnan ristitišt oli 1,027,200 eläjad 127 km² pindal i ületi millionad. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe kaik 1,074,075 ristitud elihe lidnas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz pol'tošt millionad ristituid om ezilidnoidenke. Rahvahad (2010-nded voded): [[kirgizalaižed]] — 75 %, evropižed rahvahad — 15 %, toižed rahvahad — 10 %. [[Islam]]an seičeme pühäpertid oma avaitud lidnas. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] seičeme pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/5225 Biškekan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma saudud: Hristan Eläbzdusen päjumalanpert' (letihe vll 1944−1947) i kuz' jumalanpertid. Biškek om valdkundan professionaližen üläopendusen keskuseks, kaik 22 üläopendusen aluzkundad sijadasoiš lidnas. Amuine da järed om Kirgizan nacionaline universitet Žusup Balasaginan nimed<ref>[http://www.knu.kg/ Kirgizan nacionaližen universitetan sait (''knu.kg'').] {{ref-ky}} {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref> ({{lang-ky|Жусуп Баласагын атындагы Кыргыз Улуттук Университети}}, 22 tuh. üläopenikoid), sen aluz om pandud vl 1925, edel 1951. vot oli pedinstitutaks. Kaik 24 fakul'tetad, kaks' institutad, kuz' kolledžad i nell' keskust mülüdas sen universitetan strukturha. == Transport == Avtobusad, trolleibusad (vspäi 1951), maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik koume raudtestancijad ratas lidnas: ''Biškek-1'' (vspäi 1924), ''Biškek-2'' (vspäi 1938) i ''Alamedin''. Jüguiden i passažiroiden päine valu om oigetud [[Venäma]]n lidnoihe i läbitab Kazahstanan territorijad. Mugažo om jonuzmaršrutoid valdkundan lidnoiden keskes i ezilidnjonusid. Rahvahidenkeskeine soda- da civiline ''Manas''-lendimport<ref>[http://airport.kg/ Rahvahidenkeskeižen Manas-lendimportan sait (''airport.kg'').] {{ref-ru}} {{ref-ky}} {{ref-en}}</ref> (''FRU / UCFM'', 3,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase kaks'kümnes koumes kilometras lodeheze lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Kazahstanan, Venäman, Turkanman järedoihe lidnoihe, jügureisid Kitaihe. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> City Hall, Bishkek.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (2019) View of Bishkek with the Central Mosque in the background (2017).jpg|Biškekan Keskuzline mečet', vn 2017 nägu Bishkek City's business center.jpg|Lidnan azjaline keskuz vl 2017 Бишкек, филармония сверху.jpg|Kirgizan nacionaline filarmonii (2022) Бишкек, театр Малдыбаева сверху.jpg|Kirgizan nacionaline akademine operan da baletan teatr Abdilas Maldibajev-pajatajan nimed (kül'mku 2022) Manas 2.jpg|Rahvahidenkeskeižen ''Manas''-lendimportan terminal nomer 2 vl 2013 Бишкек-1 сверху (3).jpg|''Biškek-1''-stancii vl 2022 (jüguiden täht päpaloin) Бишкек-2 сверху (1).jpg|''Biškek-2''-päraudtestancii vl 2022 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://bishkek.gov.kg/ Biškek-lidnan tobmuden sait (''bishkek.gov.kg'').] {{ref-ky}} {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Commons|Bishkek}} {{Azijan pälidnad}} [[Kategorii:Biškek| ]] [[Kategorii:Kirgizstanan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kirgizstan|*]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Kirgizstanan lidnad tazovaldkundan alištusenke]] [[Kategorii:Čuin agj|*]] e5fc5l6xwfjwo4hl9fgrgajhylvpr2j 0 2649 189220 151245 2026-08-06T13:36:22Z RevengeOnX 18474 189220 wikitext text/x-wiki [[Fail:Petrozavodsk Greater Coat of Arms.svg|thumb|right|250px|Petroskoin znaman täuz' toižend]] '''Petroskoin lidnanznam''' ({{lang-krl|Petroskoin linnupiirin vuakuna}}, {{lang-ru|Герб Петрозаводского городского округа}}) om [[Venäma]]n [[Karjalan Tazovaldkund]]an [[Petroskoi]]-pälidnan üks' oficialižiš simvoloišpäi. Sen ezmäine versii oli väges vn 1781 elokuspäi. Nügüdläine variant om vahvištadud vn 2016 19. päiväl sulakud, sädajad — A. Maksimov i I. Jemelin. Pen' laud i täuz' toižend kävutasoiš ühtejiččil statjoil. == Ümbrikirjutand == Pen' kuldaine laud kuvadase kompozicijan keskuses. Sen ülähän käzi ozutase pil'višpäi i pidab azur'žen laudan, kaks' artillerišt šlibakoid čepil (knippelid) oma keskuses ristan vuitte, alahan om koume ristikoittud hobedad pall'ad. Om ümbärtud Tön Rusttan Flagan ordenan lental. Municipaline venc om laudan päl. Laudan kaičijad: sep pall'anke pidab znamad penen laudan alahan kuvanke i Spasan Toižetamižen polkan leibgvardijan oficer 1700-nziden voziden formsobad päl pidab znamad penen laudan ülähän kuvanke. Hö seištas mustal kivirongul. Lidnan ''ЗНАМЕНИТ''-deviz («tetab») om graviruidud mustoikš kirjamikš hobedaižel lental. == Edeližed versijad == <gallery mode="packed" heights="125px"> Petrozavodsk COA (Olonets Governorate) (1783).png|1781 Olonets COA (Olonets Governorate) (1781).png|1784 Coat of Arms of Petrozavodsk (Karelia) (1973).png|1973−1991 Coat of Arms of Petrozavodsk (Karelia).png|1991−2016 </gallery> == Kacu mugažo == * [[Petroskoin flag]] == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Coats of arms of Petrozavodsk}} {{stub}} [[Kategorii:Lidnanznamad]] [[Kategorii:Petroskoi|L]] k9azp06jz0xksn4skj0knewhvh642fv 0 4647 189233 183918 2026-08-07T05:44:19Z Motoranger 10577 formitez, +kart 189233 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Kund<br />Kunda | Lidnanznam = Kunda coat of arms.svg | Flag = Flag of Kunda.svg | Lidnanznam text = Kundan lidnanznam (Estinma) | Flag text = Kundan flag (Estinma) | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 3,044 | Voz' = 2024 | Pind = 9.85 | Fail = Kunda, domy v centru.jpg | Pämez' = Kaido Veski<br/>(kül'mku 2015—) | Telefonkod = +372-xxxx-xxx | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} {{Znamoičendad|Kund (znamoičendad)}} [[Fail:Map Estonia - Kunda linn.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2012)]] '''Kund''' ([[estin kel'|estin kelel]]: ''Kunda'') om lidn da meriport [[Estinma]]n pohjoižpäivnouzmas. Mülüb [[Lääne-Virun makund]]ha. == Istorii == Eländpunkt om tetab 13. voz'sadaspäi. ''Toolse''-sauvondjändused sijadasoiš mererandal läz nügüdläšt lidnad. Žilo šingotaškanzihe 19. voz'sadan lopus (järed cementantegim da ezmäine tegimištoline gidroelektrostancii Estinmas), se sai lidnan statusad vl 1938. Kund-lidnan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialoiden pästand ([[cement]]) da transport (torguindmeriport), mugažo cellülozantegim om olmas vspäi 2006. == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti kunda linn.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan pohjoižpäivnouzmas, seižub Kund-jogen randoil i [[Baltijan meri|Baltijan meren]] [[Suomen laht]]en suvirandal (Kundan laht). Matkad makundan [[Rakvere]]-keskushesai om koumekümne viž kilometrad suvhe-suvipäivlaskmha orhal, avtotel vai raudtedme, [[Tallidn]]hasai om läz 100 km päivlaskmha orhal. Ühtennimine raudtestancii om saudud lidnan suves, se om lopuline «Rakvere — Kund»-jonol. == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3,422 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 5,226 eläjad vl 1970. Rahvahad (vl 2000): [[estilaižed]] — 58,5 %, [[venälaižed]] — 32,8 %, toižed rahvahad — 8,7 %. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Kunda, kostel.jpg|Lidnan jumalanpert' vl 2007 Kunda, továrna.jpg|Uz' cementantegim vl 2007 Kunda, nová továrna.jpg|«Estonian Cell»-cellülozantegim, heinku 2007 Kunda sadam.jpg|Meriport vn 2015 sügüz'kus </gallery> == Irdkosketused == * [http://viru-nigula.ee/ Kund-lidnan da Viru-Nigulan volostin oficialine sait (''viru-nigula.ee'').] {{ref-et}} * [http://www.estonia360.ee/kunda_sadam/ Verkkamer Kundan meriportan päl, täuz' nägu ''estonia360.ee''-saital.] {{Commons|Category:Kunda}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Lääne-Virun makund]] 5nakq6gregmo8di86a3i51vox393bqw 0 7776 189232 183923 2026-08-07T05:38:19Z Motoranger 10577 formitez, +kart 189232 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Maardu | Lidnanznam = EST Maardu linn COA.png | Flag = Flag of et-Maardu.svg | Lidnanznam text = Maardun lidnanznam | Flag text = Maardun flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 16,875 | Voz' = 2025 | Pind = 23.4 | Fail = Muuga.jpg | Pämez' = Vladimir Arhipov<br/>(sulaku 2016—) | Telefonkod = +372-xxx-xxxx | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Maardu linn.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2012)]] '''Maardu''' (mugažo [[estin kel'|estin kelel]]) om [[Estinma]]n lidn valdkundan pohjoižes. Se om [[Tallidn]]an päivnouzmaine ezilidn, mülüb [[Harju (makund)|Harju-makundha]]. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1939 kuti Maardu-radnikžilo otmaha kävutamižhe [[fosfor|fosforitan]] löudmižsijad, nimitihe järven mödhe. Vspäi 1963 oli alištunu Tallidnan tobmudele. Vl 1980 ühtištadihe žilod lidnanvuiččenke Kallavere-žilonke i anttihe lidnan statusad, no jätihe Tallidnas, Maardu oli mülünu sen Merirajonha. Vn 1991 kül'mkun 7. päiväspäi Maardu om olmas eriližeks municipalitetaks, sil aigal mülütihe lidnha Muug-meriportad da lähižid kezakülätahondoid. Maardu šingotase järedaks Muugan torguindmeriportaks i Iru-elektrostancijal (radab londuseližel gazal i murdoil). Saudud [[NSTÜ|nevondkundaližen]] aigan himine «Estonofosforit»-kombinat om sauptud Estinman ripmatomuden endištusen jäl'ghe. == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti maardu linn.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan keskuzpalan päivnouzmas, röunatab Tallidnanke päivlaskmas. Matkad Tallidnan keskuzpalhasai om vižtoštkümne kilometrad. Maardu-järv (1,7 km², pind om 33 m ü.m.t. korktusel) sijadase lidnan suves, Kroodi-oja lähteb sišpäi. Maardun municipalitet kogoneb neniš rajonišpäi: Kallavere, Kroodi, Kärmu, Muug, Muugan port, Maardu-järven ümbrišt. == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17,524 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18,150 eläjad vl 2003. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2011): [[venänikad]] — 61,88 %, [[estilaižed]] — 24,81 %, [[ukrainalaižed]] — 4,91 %, [[vaugedvenälaižed]] — 3,77 %, [[totarlaižed]] — 0,96 %, [[suomalaižed]] — 0,50 %, [[pol'šanmalaižed]] — 0,49 %, [[litvalaižed]] — 0,47 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 2,21 %. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad (vn 2019 olend) oma nell' päivkodid, Maardun aluzškol (venän kelel), Kallaveren keskškol (estin kelel), Maardun gimnazii (venän kelel, ehtškolanke), Joudan keskuz, Maardun čomamahtoiden škol. Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad sijadasoiš Tallidnas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Maarduveneoigeusukirik100906.jpg|Ph. Mikoi-arhangelan ortodoksine jumalanpert' (2006) Iru power plant.jpg|Iru-elektrostancii vl 2009 Maardu new district.jpg|Uz' eländrajon (2016) Port of Muuga.jpg|Muugan meriport vl 2016 </gallery> == Irdkosketused == * [http://maardu.kovtp.ee/ Lidnan ohjastusen sait (''maardu.kovtp.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} {{ref-ru}} {{Commons|Maardu}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Harju-makund]] 1834jjn4145ojoq11uod2ma7is4v69f 0 9114 189243 179867 2026-08-07T10:25:47Z Martin Macha 2111 12659 /* */ 189243 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Perun Tazovaldkund<br >República del Perú | Valdkundznam = Escudo nacional del Perú.svg | Flag = Flag of Peru.svg | Valdkundznam text = Perun valdkundznam | Flag text = Perun flag | Pälidn = Lim | Eläjiden lugu = 31,331,228<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/pe.html Perun ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2018 | Pind = 1,285,216 | Kart = LocationPeru.svg | Kel' = [[ispanijan kel'|ispanijan]] | Valdkundan pämez' = [[Keiko Fujimori]] | Päministr = [[Luis Galarreta]] | Religii = [[hristanuskond]] | Valüt = [[perun uz' sol']] (PEN) | Internet-domen = [[.pe]] | Telefonkod = +51 | Aigvö = [[UTC]]−5 }} '''Peru''' ({{lang-es|Perú}} [peˈɾu], [[kečuan kel'|kečuaks]] i [[aimaran kel'|aimaraks]]: ''Piruw'' [pɪɾʊw]), täuz' oficialine form — '''Perun Tazovaldkund''' ({{lang-es|República del Perú}} [reˈpuβlika ðel peˈɾu], oficialitomašti mugažo ''República Peruana'', {{lang-qu|Piruw Ripuwlika}}, {{lang-ay|Piruwxa Ripuwlika}}), om valdkund [[Suviamerik]]an päivlaskmas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Lim]]. == Istorii == [[Inkiden imperii]] mülüti Perun territorijan edel ispaništ londad vl 1532. Istorižed [[Maču Pikču]] da [[Čokekirao]] lidnad sijadasoiš valdkundan suves. Vn 1821 heinkun 28. päiväl Peru tedištoiti ripmatomudes [[Ispanii|Ispanijaspäi]]. Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1812. Nügüdläine kahesatoštkümnenz' lugul Konstitucii<ref>[http://www.constituteproject.org/ontology/Peru?lang=en Perun Konstitucijan tekst ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om vahvištadud vn 1993 31. päiväl tal'vkud, se om väges äiluguižidenke vajehtusidenke, jäl'gmäine om vn 2018 versii. == Geografijan andmused == [[Fail:Peru Topography.png|thumb|left|250px|Perun topografine kart (2007)]] Peru om mavaldkundröunoiš [[Ekvador]]anke (röunan piduz — 1528 km) lodehes, [[Kolumbii|Kolumbijanke]] pohjoižes (1506 km), [[Brazilii|Brazilijanke]] päivnouzmas (2822 km), [[Bolivii|Bolivijan]] (1047 km) da [[Čili]]nke (169 km) suvipäivnouzmas. Ühthine röun kuivmadme — 7072 km. Perun päivlaskmaižed randad lainištab [[Tün' valdmeri]]. Ühthine randanpird om 3080 km<ref>[http://www1.inei.gob.pe/biblioineipub/bancopub/Est/Lib0347/N25/GEOGRAF.htm Aspectos geográficos de la República del Perú (Perun Tazovaldkundan geografižed aspektad). — Instituto Nacional de Estadística e Informática INEI (''inei.gob.pe'').] {{ref-es}}</ref>. Kaid alangišt vedase pidust' randištod. [[Andad]]-mäged oma man keskuses. Sur'kulu alangišt levigandeb päivnouzmha niilpäi [[Amazonk]]-jogenke da sen ližajogidenke. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om [[Uaskaran]]-mägenoc, 6768 m. Kaikiš madalamb čokkoim om Bajovar-alang, −34 m. Londuseližed pävarad oma [[vas'k]], [[hobed]], [[kuld]], [[mec]]ad, [[kivivoi]], [[londuseline gaz]], [[kivihil']], [[raud|raudkivend]], [[fosfatad]], [[potaš]], [[gidroenergii]]. == Politine sistem == [[Fail:Peru Lima Congreso Detail centre.jpg|thumb|right|250px|Kongressan pert'kulu (''Palacio Legislativo''), [[Lim]], vn 2008 semendku]] Peru om unitarine konstitucine [[prezidentine tazovaldkund|prezidentine]] tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-es|Presidente de la República del Perú}}). Rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas ei kerdalaz, no ühten konstitucižen ciklan (kahtiden valičendoiden pordon) jäl'ghe. Prezident om ohjastusen-ki pämez', paneb radsijha päministrad. Päministr om Ministriden nevondkundan pämez' ({{lang-es|Presidente del Consejo de Ministros del Perú}}). Parlament om üks'kodine Kongress ({{lang-es|Congreso}}). Kaik rahvaz valičeb sen 130 ühtnijad videks vodeks. Valitas regioniden ohjastusid nelläks vodeks. Seičemekümnevoččiden da vanhembid ristituiden valičendoiktused oma röunatud. Valdkundan üleižed järgvaličendad oliba vn 2021 11. päiväl sulakud, valitihe prezidentad i parlamentan ühtnijoid. Prezidentan valičendoiden kahtenz' tur tegihe 6. kezakud. [[Kastil'jo Pedro|Pedro Kastil'jo]] om valitud prezidentaks (sai 50,12 % kahtendes turas) da radab vn 2021 28. päiväspäi heinkud. [[Bel'jido Gido|Gido Bel'jido Ugarte]] om pandud päministran radsijha vn 2021 29. päiväl heinkud. == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Perun administrativiž-territorialine jagand]].'' Peru jagase kaks'kümneks videks agjaks (regionaks, {{lang-es|región}}) i üks' [[Lim]]an agj (provincii, ei mülü nimiččehe regionha) om olmas. Regionad alajagasoiš provincijoikš (niid om 195, {{lang-es|provincia}}), ned — rajonikš ({{lang-es|distrito}}, niid om 1840)<ref>[http://www.cnd.gob.pe/ Sistema Nacional de Estadística — Statistikan rahvahaline sistem (''cnd.gob.pe'').] {{ref-es}}</ref>. == Eläjad == Perus elädas [[perulaižed]]. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 30 814 175 ristitud<ref name="inei1">[http://www.inei.gob.pe/media/MenuRecursivo/publicaciones_digitales/Est/Lib1157/libro.pdf Perú: Población estimada al 30 de junio y tasa de crecimiento de las ciudades capitales, por departamento, 2014 (Peru: ristitišton endustuz 30. kezakud i pälidnoiden kazvatuz departamentoidme, 2014). — Instituto Nacional de Estadística e Informática (Statistikan da informatikan nacionaline institut, ''inei.gob.pe''). — Lpp. 1−7.] {{ref-es}}</ref>. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'. Augotižlibundan mödhe (2017): [[mestizo]] (indejalaiž-evropalaižed) — 60,2 %, [[indejalaižed]] — 25,8 %, evropalaižed — 5,9 %, afrikalaižed — 3,6 %, toiženke augotižlibundanke (sidä kesken [[kitajalaižed]] i [[japonijalaižed]]) — 1,2 %, augotižlibundan ozutandata — 3,3 %. Uskondan mödhe (2017): riman [[katoline jumalankodikund|katolikad]] — 60,0 %, [[protestantizm|evangelistad]] — 11,1 %, toižed [[hristanuskond|hristanuskojad]] — 3,5 %, toižed uskojad — 0,3 %, religijatomad — 4,0 %, märhapanendata — 21,1 %. Perun toižed järedad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2007 rahvahanlugemižen mödhe<ref>[http://www.inei.gob.pe/biblioineipub/bancopub/Est/Lib0950/cap01.pdf PERÚ: Migración Interna reciente y el Sistema de Ciudades 2001−2007 (Peru: tantoine südäimine migracii i lidnaglomeracijad, 2001−2007). — ''Inei.gob.pe''.] {{ref-es}}</ref>, surembaspäi penembha): [[Arekip]], [[Truhiljo (Peru)|Truhiljo]], [[Čiklajo]]. Lidnalaižiden pala om 78,3 % (2020). == Ižanduz == Peru om keskmäižen šingotesen agrariž-industrialine valdkund, šingotadud kaivuztegimištonke. Vl 2024 valdkundan nominaline [[kogosüdäiprodukt]] oli 282 mlrd. US$ ekvivalentas (49. sija mail'mas; US$8,291 ühtele hengele, 86. sija) vai 567 mlrd. US$ ostmižmahtusen paritetan mödhe (45. sija; US$16,631 ühtele hengele, 97. sija). Industrijan päsarakod oma kivendoiden samine da küllästamine, metalloiden i diamantoiden samine, terasen tehmine, kivivoin i londuseližen gazan samine, mašinansauvomine (elektrine-ki), himine (substancijad, räzin), tekstiline, cementan i stöklan pästand, sömtegimišt (sidä kesken olud i pehmdad jomad, kalan ümbriradmine), sobiden i meblin tehmine. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud. Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 7,6 %, tegimišt 32,7 %, holitišiden sfer 59,9 %. Radajiden järgenduz sektoroidme vl 2019: maižanduz 27,4 %, tegimišt 15,2 %, holitišiden sfer 57,4 %. Valdkundan päeksport om [[vas'k]], [[kuld]], [[cink]], [[sobad]], ümbriratud [[kala]]; toine eksport — [[kivivoi]] da sen ümbriradmižen produktad, [[kofe]], [[kartohk]], [[asparagus]]. Vl 2013 importan tavarad oliba kivivoin void i himižed substancijad, mašinansauvomižen produkcii, transportine mašiništ (avtod), raud da teraz, elektronik, zelläd, söndtavarad (kukuruz). Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2018) oma [[Kitai]] (Perun eksportan 27,6 % i importan 23,3 %), [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]] (Perun eksportan 16,7 % i importan 21,3 %), [[Brazilii]] (importan 5,6 %), [[Indii]] (eksportan 5,2 %), [[Suvikorei]] (eksportan 5,1 %), [[Japonii]] (eksportan 4,6 %), [[Meksik]] (importan 4,5 %), [[Ekvador]] (importan 4,5 %). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> 2017 Lima - Palacio de Gobierno del Perú.jpg|Perun prezidentan radinsija vn 2017 sulakus (''Palacio de Gobierno'', [[Lim]]) Palacio de Justicia, 1939.jpg|Ülembaine Käskuzkund vn 2013 kezakus (''Palacio de Justicia'', Lim) Banco Central de Reserva del Perú 05.jpg|Valdkundan rezervoiden Keskuzbank (''Banco Central de Reserva del Perú'', 2024, Lim) Museo de la Nación y Teatro Nacional.jpg|Perun Nacionaline teatr (huralpäi), kul'turan ministruz (oiktamb) i Rahvahanmuzei (oiktalpäi) Limas vl 2013 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.gob.pe/presidencia/ Perun Tazovaldkundan prezidentan da ministrišton lehtpoled oficialižel ''gob.pe''-portalal.] {{ref-es}} * [http://www.gob.pe/congreso-de-la-republica Perun Tazovaldkundan Kongressan lehtpoled oficialižel ''gob.pe''-portalal.] {{ref-es}} {{Commons|Peru}} {{Suviamerik}} [[Kategorii:Peru| ]] 7opfv07bfrwtfjf425mc0218wx9l08a 0 9127 189206 184992 2026-08-06T12:19:31Z Motoranger 10577 +kart 189206 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Vil'jandi<br />Viljandi <small>(est.)</small> | Lidnanznam = Et-Viljandi coa.svg | Flag = Flag of et-Viljandi.svg | Lidnanznam text = Vil'jandin lidnanznam | Flag text = Vil'jandin flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 17,255 | Voz' = 2024 | Pind = 14.7 | Fail = Viljandi 2006.jpg | Pämez' = Madis Timpson<br />(kül'mku 2017—) | Telefonkod = +372-(0)43-xx-xxx | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Viljandi linn.png|thumb|left|250px|Vn 2012 lidnan kart]] '''Vil'jandi''' ({{lang-et|Viljandi}} [ˈʋilʲˑjɑnʲˑdi], ende ''Fellin'' [[saksan kel'|saksan kelel]]) om [[Estinma]]n lidn valdkundan suvipoles. Se om [[Vil'jandin makund]]an administrativižeks keskuseks da palaks. Vil'jandi otab kudenden sijan elijoiden lugumäran mödhe Estinaman lidnoiden keskes. == Istorii == Endevanh eländtaho oli sigä jo 5. voz'sadal edel meiden aiglugendad. Estižele lidnale om pandud augud ei möhemba [[vikingad|vikingiden]] aigad. ''Visitestonia.com''-lehtpolen melen mödhe, ezmäine mainitez neciš tahos om kirjutadud vodel 1154, konz [[arabialaižed|arabialaine]] [[Al' Idrisi]]-mantedai pani toponiman kartale. Nece sana mainiti Vil'jandi-nimed<ref>[http://www.visitestonia.com/ru/места-отдыха/гиды-по-городам/вильянди Vil'jandi. — ''Visitestonia.com''.] {{ref-ru}}</ref>. 12. voz'sadal ezmäine kaikenaigaine eländtaho tegihe ümbri lidnas. 13. voz'sadan augotišes nene tahod oliba anastadud [[Mekanpidajiden Orden]]al. 1224. vodel zavottihe tehta Ordenan lidnust puižiden sauvusiden sijas. Ičeze aigan se oli kaikid vägekahamban [[Baltijan meri|Baltjan meren]] randoil. Sid' 200 voziden aigan saudihe da udistadihe lidnusen äi kerdoid. Vodel 1283 [[Rig]]an arhiepiskop andoi Fellin-eländtahon umbrištole lidnan statusan<ref>[http://books.google.com/books?id=XKWRct15XfkC&printsec=frontcover&hl=de#PPA489,M1 ''Miljan T.'' Historical Dictionary of Estonia. — Lanham, MD and Oxford, Scarecrow Press, 2004. — Lp. 490.] {{ref-en}}</ref>. Vil'jandi šingotase sauvondmaterialiden pästandal (pumaterialad), [[kangaz|tekstilin]] tehmižel, metallan ümbriradmižel, sömtegimišton edheotandoil, turizmal i muzikfestivalil. == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti viljandi linn.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn om ümbärtud mecoil, seižub [[Vil'jandi (järv)|Vil'jandi-järven]] randal, järv mülüb lidnha täuzin. Vil'jandi sijadase 161 kilometrad suvhe [[Tallidn]]aspäi, kahesakümne üks' kilometrad päivlaskmha [[Tartu]]späi da 97 kilometrad päivnouzmha [[Pärnu]]späi. Om raudtejonon Tallidnaspäi lopstancijaks. == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17,473 ristitud, vn 2021 — 17,223 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 23,080 eläjad vl 1989. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2011): [[estilaižed]] — 94,11 %, [[venänikad]] — 3,71 %, [[ukrainalaižed]] — 0,73 %, [[suomalaižed]] — 0,6 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 0,85 %. Ando Kiviberg radoi edeližen lidnan pämehen vll 2013−2017. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Viljandi raekoda 2014.jpg|Lidnan ohjastusen pert' (2014) Viljandi Pauluse kirik 31-08-2012.jpg|Ph. Pauloin lüteranine jumalanpert', nägu vn 2012 elokus Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium 2010.JPG|Vil'jandin škol Karl Robert Jakobsonan nimed vl 2010 Elamu Viljandis Tallinna 16.jpg|Tartun universitetan Vil'jandin kul'turakademii vl 2012 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.viljandi.ee/ Lidnan ohjastusen oficialine sait (''viljandi.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} * [http://www.estonia360.ee/viljandi_linnus/ Verkkamer lidnan päl ''estonia360.ee''-saital.] {{Commons|Viljandi}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vil'jandin makund|*]] c2ufwti6tqw8v27vwqqc22lasivcpil 189207 189206 2026-08-06T12:23:51Z Motoranger 10577 formitez 189207 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Vil'jandi<br />Viljandi <small>(est.)</small> | Lidnanznam = Et-Viljandi coa.svg | Flag = Flag of et-Viljandi.svg | Lidnanznam text = Vil'jandin lidnanznam | Flag text = Vil'jandin flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 17,255 | Voz' = 2024 | Pind = 14.7 | Fail = Viljandi 2006.jpg | Pämez' = Madis Timpson<br />(kül'mku 2017—) | Telefonkod = +372-(0)43-xx-xxx | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Viljandi linn.png|thumb|left|250px|Vn 2012 lidnan kart]] '''Vil'jandi''' ({{lang-et|Viljandi}} [ˈʋilʲˑjɑnʲˑdi], ende ''Fellin'' [[saksan kel'|saksan kelel]]) om [[Estinma]]n lidn valdkundan suvipoles. Se om [[Vil'jandin makund]]an administrativižeks keskuseks da palaks. Vil'jandi otab kudenden sijan elijoiden lugumäran mödhe Estinaman lidnoiden keskes. == Istorii == Endevanh eländtaho oli sigä jo 5. voz'sadal edel meiden aiglugendad. Estižele lidnale om pandud augud ei möhemba [[vikingad|vikingiden]] aigad. ''Visitestonia.com''-lehtpolen melen mödhe, ezmäine mainitez neciš tahos om kirjutadud vodel 1154, konz [[arabialaižed|arabialaine]] [[Al' Idrisi]]-mantedai pani toponiman kartale. Nece sana mainiti Vil'jandi-nimed<ref>[http://www.visitestonia.com/ru/места-отдыха/гиды-по-городам/вильянди Vil'jandi. — ''Visitestonia.com''.] {{ref-ru}}</ref>. 12. voz'sadal ezmäine kaikenaigaine eländtaho tegihe ümbri lidnas. 13. voz'sadan augotišes nene tahod oliba anastadud [[Mekanpidajiden Orden]]al. 1224. vodel zavottihe tehta Ordenan lidnust puižiden sauvusiden sijas. Ičeze aigan se oli kaikid vägekahamban [[Baltijan meri|Baltjan meren]] randoil. Sid' 200 voziden aigan saudihe da udistadihe lidnusen äi kerdoid. Vodel 1283 [[Rig]]an arhiepiskop andoi Fellin-eländtahon umbrištole lidnan statusan<ref>[http://books.google.com/books?id=XKWRct15XfkC&printsec=frontcover&hl=de#PPA489,M1 ''Miljan T.'' Historical Dictionary of Estonia. — Lanham, MD and Oxford, Scarecrow Press, 2004. — Lp. 490.] {{ref-en}}</ref>. Vil'jandi šingotase sauvondmaterialiden pästandal (pumaterialad), [[kangaz|tekstilin]] tehmižel, metallan ümbriradmižel, sömtegimišton edheotandoil, turizmal i muzikfestivalil. == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti viljandi linn.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn om ümbärtud mecoil, seižub [[Vil'jandi (järv)|Vil'jandi-järven]] randal, järv mülüb lidnha täuzin. Vil'jandi sijadase makundan keskuzpalas, 161 kilometrad suvhe [[Tallidn]]aspäi, kahesakümne üks' kilometrad päivlaskmha [[Tartu]]späi da 97 kilometrad päivnouzmha [[Pärnu]]späi. Om raudtejonon Tallidnaspäi lopstancijaks. == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17,473 ristitud, vn 2021 — 17,223 ristitud, otab makundan kaht videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 23,080 eläjad vl 1989. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2011): [[estilaižed]] — 94,11 %, [[venänikad]] — 3,71 %, [[ukrainalaižed]] — 0,73 %, [[suomalaižed]] — 0,6 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 0,85 %. Ando Kiviberg radoi edeližen lidnan pämehen vll 2013−2017. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Viljandi raekoda 2014.jpg|Lidnan ohjastusen pert' (2014) Viljandi Pauluse kirik 31-08-2012.jpg|Ph. Pauloin lüteranine jumalanpert', nägu vn 2012 elokus Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium 2010.JPG|Vil'jandin škol Karl Robert Jakobsonan nimed vl 2010 Elamu Viljandis Tallinna 16.jpg|Tartun universitetan Vil'jandin kul'turakademii vl 2012 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.viljandi.ee/ Lidnan ohjastusen oficialine sait (''viljandi.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} * [http://www.estonia360.ee/viljandi_linnus/ Verkkamer lidnan päl ''estonia360.ee''-saital.] {{Commons|Viljandi}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vil'jandin makund|*]] oa7ndhob8u2esmkp6268wvok4hdsu5e 0 10519 189208 183917 2026-08-06T12:40:10Z Motoranger 10577 formitez, +kart 189208 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Kohtla-Järve | Lidnanznam = Coat of arms of Kohtla-Jarve.svg | Flag = Flag of Kohtla-Jarve.svg | Lidnanznam text = Kohtla-Järven lidnanznam | Flag text = Kohtla-Järven flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 33,434 | Voz' = 2024 | Pind = 39.34 | Fail = Kohtla-Järve Linnavalitsus.jpg | Pämez' = Lüdmila Jančenko<br />(reduku 2016—) | Telefonkod = +372-33 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Kohtla-Järve linn.png|thumb|left|250px|Lidnan kart vl 2012]] '''Kohtla-Järve''' (mugažo [[estin kel'|estikš]]; {{lang-fi|Kohtla-Järvi}}, {{lang-de|Kochtel-Türpsal}}) om [[Estinma]]n pohjoižpäivnouzmaižes [[Ida-Virun makund]]as. Se om valdkundan videnz' surtte lidn. == Istorii == Severz'-se erižid paloid mülüdas lidnha, kaikiš amuižembad mainitadas vl 1241 Danijan maiden kirjas. Palab [[šoidkivi]] om lidnan sündundan päsü, voib löuta sidä avol'jaižen da manalaižes olendas lidnan ümbrištos. 20. voz'sadal ottihe kävutandha šoidkiven löudmižsijid, šingotaškanzihe radnikžiloid läz niid. Vl 1924 saudihe tegint samha void šoidkivespäi läz Kohtl-raudtestancijad. ''Kohtla-Järve-radnikžilo'' kazvataškanzi tegimenno i kätihe ümbrišton päžiloks. Vn 1946 15. päiväl kezakud radnikžilo sai lidnan statusad. Lidnan eländfartalad oma erigoittud keskneze šoidkiven kaivuzsijil, mugažo kilometrižil meckeskustoil da pöudoil varuitomudhe näht, i erazvuiččed lidnrajonad levitadas 30 kilometrhasai. Vhesai 1964 lidn mülüti ičheze äjid lähižid žilod, severz'-se läksiba lidnan tobmudespäi vl 1991, koume lidnad sündui: [[Jihvi]], [[Kiviili]] i [[Püssi]], da Kohtl-žilo. Šoidkiven samine da ümbriradmine, himine sarak oma šingotadud Kohtla-Järves. Sijaližed lämuzenergokeskused ratas šoidkivel. == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti kohtla-jarve linn.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan pohjoižes. Lebun zon om lidnan da [[Suomen laht]]en keskes. Matkad [[Tallidn]]hasai om läz 150 km päivlaskmha orhal. [[Jihvi]]-lidn sijadase kesked Kohtla-Järven lidnan rajonid. == Tobmuz == [[Fail:Kohtla-Jarve linnaosad.png|thumb|left|300px|Kohtla-Järven rajonad: (1) Järve, (2) Ahtme, (3) Oru, (4) Somp, (5) Kukruze]] Lidn jagase videks rajonaks ({{lang-et|linnaosad}}): Järve (Vanh Lidn, Käv (est. Käva), Uz' Lidn), Ahtme, Oru, Somp (est. ''Sompa''), Kukruze (est. <em>Kukruse</em>). == Eläjad == Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 44,5 tuhad ristituid. Venäkel'žed oma enambuses lidnas, videndez — [[estilaižed]], kaik om läz 40 rahvahut. Kaik koume proftehništ školad oma lidnas. [[Tallidnan tehnine universitet|Tallidnan tehnižen universitetan]] palakundad: Šoidkiven institut (paloin) i Virun makundan kolledž. == Transport == Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Voib sadas «[[Tallidn]] — [[Narv (lidn)|Narv]] — [[Piter]]»-avtotel, om avtote [[Tartu|Tarthusai]]. Raudtestancii om saudud läz lidnad. == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://www.kohtla-jarve.ee/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''kohtla-jarve.ee'').] {{ref-et}} {{ref-ru}} {{Commons|Category:Kohtla-Järve}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Ida-Virun makund]] ogha2s2x8k2u1h0g2th8rrgimpq1t7b 189229 189208 2026-08-06T18:38:43Z Motoranger 10577 +galerei 189229 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Kohtla-Järve | Lidnanznam = Coat of arms of Kohtla-Jarve.svg | Flag = Flag of Kohtla-Jarve.svg | Lidnanznam text = Kohtla-Järven lidnanznam | Flag text = Kohtla-Järven flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 33,434 | Voz' = 2024 | Pind = 39.34 | Fail = Tammiku-Ahtme2009.JPG | Pämez' = Lüdmila Jančenko<br/>(reduku 2016—) | Telefonkod = +372-33 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Kohtla-Järve linn.png|thumb|left|250px|Lidnan kart vl 2012]] '''Kohtla-Järve''' (mugažo [[estin kel'|estikš]]; {{lang-fi|Kohtla-Järvi}}, {{lang-de|Kochtel-Türpsal}}) om [[Estinma]]n pohjoižpäivnouzmaižes [[Ida-Virun makund]]as. Se om valdkundan videnz' surtte lidn. == Istorii == Severz'-se erižid paloid mülüdas lidnha, kaikiš amuižembad mainitadas vl 1241 Danijan maiden kirjas. Palab [[šoidkivi]] om lidnan sündundan päsü, voib löuta sidä avol'jaižen da manalaižes olendas lidnan ümbrištos. 20. voz'sadal ottihe kävutandha šoidkiven löudmižsijid, šingotaškanzihe radnikžiloid läz niid. Vl 1924 saudihe tegint samha void šoidkivespäi läz Kohtl-raudtestancijad. ''Kohtla-Järve''-radnikžilo kazvataškanzi tegimenno i kätihe ümbrišton päžiloks. Vn 1946 15. päiväl kezakud radnikžilo sai lidnan statusad. Lidnan eländfartalad oma erigoittud keskneze šoidkiven kaivuzsijil, mugažo kilometrižil meckeskustoil da pöudoil varuitomudhe näht, i erazvuiččed lidnrajonad levitadas 30 kilometrhasai. Vhesai 1964 lidn mülüti ičheze äjid lähižid žilod, severz'-se läksiba lidnan tobmudespäi vl 1991, koume lidnad sündui: [[Jihvi]], [[Kiviili]] i [[Püssi]], da Kohtl-žilo. Šoidkiven samine da ümbriradmine, himine sarak oma šingotadud Kohtla-Järves. Sijaližed lämuzenergokeskused ratas šoidkivel. == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti kohtla-jarve linn.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan pohjoižes, seižub 67 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lebun zon om lidnan da [[Suomen laht]]en keskes. Matkad [[Tallidn]]hasai om läz 150 km päivlaskmha orhal. [[Jihvi]]-lidn sijadase kesked Kohtla-Järven lidnan rajonid. == Tobmuz == [[Fail:Kohtla-Jarve linnaosad.png|thumb|left|300px|Kohtla-Järven rajonad: (1) Järve, (2) Ahtme, (3) Oru, (4) Somp, (5) Kukruze]] Lidn jagase videks rajonaks ({{lang-et|linnaosad}}): Järve (Vanh Lidn, Käv (est. Käva), Uz' Lidn), Ahtme, Oru, Somp (est. ''Sompa''), Kukruze (est. <em>Kukruse</em>). == Eläjad == Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 44,5 tuhad ristituid. Venäkel'žed oma enambuses lidnas, videndez — [[estilaižed]], kaik om läz 40 rahvahut. Kaik koume proftehništ školad oma lidnas. [[Tallidnan tehnine universitet|Tallidnan tehnižen universitetan]] palakundad: Šoidkiven institut (paloin) i Virun makundan kolledž. == Transport == Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Voib sadas «[[Tallidn]] — [[Narv (lidn)|Narv]] — [[Piter]]»-avtotel, om avtote [[Tartu|Tarthusai]]. Raudtestancii om saudud läz lidnad. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Kohtla-Järve Town Hall.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (reduku 2011) Kohtla-Järve oil factory.jpg|Lidnan kivivoiümbriradajan tegimen vanh sauvuz, 2009. voz' vai sen aigemba Kohtla-Järve Cultural Centre, 2016.jpg|Lidnan kul'turkeskuz (Somp-kaivuden klub, keväz'ku 2016) </gallery> == Irdkosketused == * [http://www.kohtla-jarve.ee/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''kohtla-jarve.ee'').] {{ref-et}} {{ref-ru}} {{Commons|Category:Kohtla-Järve}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Ida-Virun makund]] dc8bnflnjsw2hfn7edz5fsvmd1v9bei 0 23985 189221 118483 2026-08-06T16:09:05Z Koiravva 1717 + 189221 wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Lumimarjanpenzaz | image title = Lumimarjanpenzaz | image file = Symphoricarpos albus 003.JPG | image descr = Vauktan lumimarjanpenzhan (''Symphoricarpos albus'') änikod, plodud i umbikod | regnum = Kazmused | divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'') | classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'') | ordo = ''[[Dipsacales]]'' | familia = [[Küz'mäižpuižed]] (''Caprifoliaceae'') | genus = '''Lumimarjanpenzaz''' | latin = {{btname|Symphoricárpos |[[Düamel' dü Monso Anri Lui|Duhamel]], 1755}} | wikispecies = Symphoricarpos | commons = Category:Symphoricarpos | itis = 35330 | ncbi = 13701 | range map = }} '''Lumimarjanpenzaz''' ({{lang-la|Symphoricarpos}}) om penzhiden heim. Mülütadas [[Küz'mäižpuižed]]-sugukundha. == Leviganduz == Heim kogoneb kuz'toštkümnes erikospäi kahtenke londuseliženke gibridanke. Läz kaik erikod libudas [[Pohjoižamerik]]aspäi, üks' om Kitain päivlaskmaspäi. == Ümbrikirjutand == Täuz'kaznu penzaz oleleb kaks'kümnes santimetraspäi koumhe metrhasai kortte. Ei küzu väghišt mad i äjan vet, pil'vesenvastaine, gazanvastaine. Änikoičeb kaiken kezan aigan, änikuz om toppaz. Plod om šurunvuitte lumarj vauktan, rusttan vai mustan mujun, oleleb üks'..koume lud marjas. == Kävutand == Ištutadas dekorativižeks kazmuseks, paksumba kaiked ''Symphoricarpos albus''-erikod, se om lujas dekorativine sügüzel. Hüvä medenkandai. Kaikiden erikoiden plodud oma [[morim|travijad]] ristitun täht, kuctas öglästust, humalzdust i lihazvällüt<ref>''Konovalova T. Ju., Ševireva V. A.'' Ядовитые растения: Атлас-определитель. (Morijad kazmused: Märhapanii atlas). — M.: SAS «Fiton+», 2011. — 112 lp. {{ref-ru}} ISBN 978-5-93457-372-1.</ref>. Travind voib tulda üks'jäižen marjan otandan südäimehe jäl'ghe eskai. Surmaline doz ristitun täht om sada grammad. Lumimarjad oma tarbhaine tal'veline söm erasiden-se linduiden täht: [[kodipühüt]], [[fazan]] i [[tedr]]. == Valitud erikod == * ''Symphoricarpos albus'' — Vauged (vai Järgeline) lumimarjanpenzaz * ''Symphoricarpos mexicanus'' — Meksikanine lumimarjanpenzaz * ''Symphoricarpos microphyllus'' — Henlehtesine lumimarjanpenzaz * ''Symphoricarpos mollis'' — Pehmed lumimarjanpenzaz * ''Symphoricarpos occidentalis'' — Päivlaskmaine lumimarjanpenzaz * ''Symphoricarpos orbiculatus'' — Kehker lumimarjanpenzaz, heimon tipine erik * ''Symphoricarpos oreophilus'' — Mägennavedii lumimarjanpenzaz * ''Symphoricarpos rotundifolius'' — Kehkerlehtesine lumimarjanpenzaz * ''Symphoricarpos sinensis'' — Kitajine lumimarjanpenzaz == Homaičendad == <references /> {{stub}} [[Kategorii:Küz'mäižpuižed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Penzhad]] [[Kategorii:Dekorativižed kazmused]] [[Kategorii:Mezikazmused]] 27ogufhq9zxda1s2c0fahnmjf7u7yp9 189222 189221 2026-08-06T16:17:27Z Koiravva 1717 189222 wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Lumimarjanpenzaz | image title = Lumimarjanpenzaz | image file = Symphoricarpos albus 003.JPG | image descr = Vauktan lumimarjanpenzhan (''Symphoricarpos albus'') änikod, plodud i umbikod | regnum = Kazmused | divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'') | classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'') | ordo = ''[[Dipsacales]]'' | familia = [[Küz'mäižpuižed]] (''Caprifoliaceae'') | genus = '''Lumimarjanpenzaz''' | latin = {{btname|Symphoricárpos |[[Düamel' dü Monso Anri Lui|Duhamel]], 1755}} | wikispecies = Symphoricarpos | commons = Category:Symphoricarpos | itis = 35330 | ncbi = 13701 | range map = }} '''Lumimarjanpenzaz''' ({{lang-la|Symphoricarpos}}) om penzhiden heim. Mülütadas [[Küz'mäižpuižed]]-sugukundha. == Leviganduz == Heim kogoneb kuz'toštkümnes erikospäi kahtenke londuseliženke gibridanke. Läz kaik erikod libudas [[Pohjoižamerik]]aspäi, üks' om Kitain päivlaskmaspäi. == Ümbrikirjutand == Täuz'kaznu penzaz oleleb kaks'kümnes santimetraspäi koumhe metrhasai kortte. Ei küzu väghišt mad i äjan vet, pil'vesenvastaine, gazanvastaine. Änikoičeb kaiken kezan aigan, änikuz om toppaz. Änikod išttas ülälehtesiden kaimloiš. Plod om šurunvuitte lumarj vauktan, rusttan vai mustan mujun, oleleb üks'..koume lud marjas. == Kävutand == Ištutadas dekorativižeks kazmuseks, paksumba kaiked ''Symphoricarpos albus''-erikod, se om dekorativine lujas sügüzel. Om hüväks medenkandajaks. Kaikiden erikoiden plodud oma [[morim|travijad]] ristitun täht, kuctas öglästust, humalzdust i lihazvällüt<ref>''Konovalova T. Ju., Ševireva V. A.'' Ядовитые растения: Атлас-определитель. (Morijad kazmused: Märhapanii atlas). — M.: SAS «Fiton+», 2011. — 112 lp. {{ref-ru}} ISBN 978-5-93457-372-1.</ref>. Travind voib tulda üks'jäižen marjan otandan südäimehe jäl'ghe eskai. Surmaline doz ristitun täht om sada grammad. Lumimarjad oma tarbhaine tal'veline söm erasiden-se linduiden täht: [[kodipühüt]], [[fazan]] i [[tedr]]. == Valitud erikod == * ''Symphoricarpos albus'' — Vauged (vai Järgeline) lumimarjanpenzaz * ''Symphoricarpos mexicanus'' — Meksikanine lumimarjanpenzaz * ''Symphoricarpos microphyllus'' — Henlehtesine lumimarjanpenzaz * ''Symphoricarpos mollis'' — Pehmed lumimarjanpenzaz * ''Symphoricarpos occidentalis'' — Päivlaskmaine lumimarjanpenzaz * ''Symphoricarpos orbiculatus'' — Kehker lumimarjanpenzaz, heimon tipine erik * ''Symphoricarpos oreophilus'' — Mägennavedii lumimarjanpenzaz * ''Symphoricarpos rotundifolius'' — Kehkerlehtesine lumimarjanpenzaz * ''Symphoricarpos sinensis'' — Kitajine lumimarjanpenzaz == Homaičendad == <references /> [[Kategorii:Küz'mäižpuižed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Penzhad]] [[Kategorii:Dekorativižed kazmused]] [[Kategorii:Mezikazmused]] 6f6hvx71eakni0hb8d74x69hs0lw1ri 189223 189222 2026-08-06T16:51:16Z Koiravva 1717 erikod+ 189223 wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Lumimarjanpenzaz | image title = Lumimarjanpenzaz | image file = Symphoricarpos albus 003.JPG | image descr = Vauktan lumimarjanpenzhan (''Symphoricarpos albus'') änikod, plodud i umbikod | regnum = Kazmused | divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'') | classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'') | ordo = ''[[Dipsacales]]'' | familia = [[Küz'mäižpuižed]] (''Caprifoliaceae'') | genus = '''Lumimarjanpenzaz''' | latin = {{btname|Symphoricárpos |[[Düamel' dü Monso Anri Lui|Duhamel]], 1755}} | wikispecies = Symphoricarpos | commons = Category:Symphoricarpos | itis = 35330 | ncbi = 13701 | range map = }} '''Lumimarjanpenzaz''' ({{lang-la|Symphoricarpos}}) om penzhiden heim. Mülütadas [[Küz'mäižpuižed]]-sugukundha. == Leviganduz == Heim kogoneb kuz'toštkümnes erikospäi kahtenke londuseliženke gibridanke. Läz kaik erikod libudas [[Pohjoižamerik]]aspäi, üks' om Kitain päivlaskmaspäi. == Ümbrikirjutand == Täuz'kaznu penzaz oleleb kaks'kümnes santimetraspäi koumhe metrhasai kortte. Ei küzu väghišt mad i äjan vet, pil'vesenvastaine, gazanvastaine. Änikoičeb kaiken kezan aigan, änikuz om toppaz. Änikod išttas ülälehtesiden kaimloiš. Plod om šurunvuitte lumarj vauktan, rusttan vai mustan mujun, oleleb üks'..koume lud marjas. == Kävutand == Ištutadas dekorativižeks kazmuseks, paksumba kaiked ''Symphoricarpos albus''-erikod, se om dekorativine lujas sügüzel. Om hüväks medenkandajaks. Kaikiden erikoiden plodud oma [[morim|travijad]] ristitun täht, kuctas öglästust, humalzdust i lihazvällüt<ref>''Konovalova T. Ju., Ševireva V. A.'' Ядовитые растения: Атлас-определитель. (Morijad kazmused: Märhapanii atlas). — M.: SAS «Fiton+», 2011. — 112 lp. {{ref-ru}} ISBN 978-5-93457-372-1.</ref>. Travind voib tulda üks'jäižen marjan otandan südäimehe jäl'ghe eskai. Surmaline doz ristitun täht om sada grammad. Lumimarjad oma tarbhaine tal'veline söm erasiden-se linduiden täht: [[kodipühüt]], [[fazan]] i [[tedr]]. == Erikod == Erikoiden nimikirjutez, olend vn 2015 elokus: * {{btname|Symphoricarpos acutus|(A.Gray) Dieck}} — Teravlehtesine lumimarjanpenzaz (''Kalifornii, Nevad, Oregon'') * {{btname|Symphoricarpos albus|(L.) S.F.Blake}} — Vauged (vai Järgeline) lumimarjanpenzaz (''Kanad, AÜV'') * {{btname|Symphoricarpos guadalupensis|Correll}} — Makkitrikan lumimarjanpenzaz (''Tehasan päivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos guatemalensis|J.K. Williams}} — Gvatemaline lumimarjanpenzaz (''Gvatemal'') * {{btname|Symphoricarpos hesperius|G.N.Jones}} (''Kalifornii-štat i Kalifornii-pol'sar', Oregon, Vašington, Britanine Kolumbii'') * {{btname|Symphoricarpos longiflorus|A.Gray}} — Rahvahatoman man lumimarjanpenzaz (''Meksikan lodeh, AÜV:oiden suvipäivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos microphyllus|Kunth}} — Henlehtesine lumimarjanpenzaz (Gvatemal, Meksik, Nju Meksiko) * {{btname|Symphoricarpos mollis|Nutt.}} — Pehmed lumimarjanpenzaz (Kalifornii) * {{btname|Symphoricarpos occidentalis|Hook.}} — Päivlaskmaine lumimarjanpenzaz (''Kanad, AÜV'') * {{btname|Symphoricarpos orbiculatus|Moench}} — Kehker lumimarjanpenzaz, vai Korallmarjad, heimon tipine erik (''Meksikan pohjoižpäivnouzm, AÜV:oiden keskuz i päivnouzm'') * {{btname|Symphoricarpos oreophilus|A.Gray}} — Mägennavedii lumimarjanpenzaz (''Meksikan pohjoine, AÜV:oiden i Kanadan päivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos palmeri|G.N.Jones}} — Palmeran lumimarjanpenzaz (''Meksik, AÜV:oiden suvipäivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos parishii|Rydb.}} (''Kalifornii-štat, Nevad, Kalifornii-pol'sar' '') * {{btname|Symphoricarpos rotundifolius|A.Gray}} — Kehkerlehtesine lumimarjanpenzaz (''Meksik, AÜV:oiden suvipäivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos sinensis|}} — Kitajine lumimarjanpenzaz (''Kitai'') * {{btname|Symphoricarpos vaccinioides|Rydb.}} — Kehkerleht lumimarjanpenzaz (''Kalifornii'') Londuseližed gibridad: * {{btname|Symphoricarpos chenaultii|Rehder}} — Šenon lumimarjanpenzaz * {{btname|Symphoricarpos doorenbosii|Krüssm.}} == Homaičendad == <references /> [[Kategorii:Küz'mäižpuižed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Penzhad]] [[Kategorii:Dekorativižed kazmused]] [[Kategorii:Mezikazmused]] 5ev0n9pceh805953jr4j0ns6969zsmi 189224 189223 2026-08-06T16:52:43Z Koiravva 1717 formitez 189224 wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Lumimarjanpenzaz | image title = Lumimarjanpenzaz | image file = Symphoricarpos albus 003.JPG | image descr = Vauktan lumimarjanpenzhan (''Symphoricarpos albus'') änikod, plodud i umbikod | regnum = Kazmused | divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'') | classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'') | ordo = ''[[Dipsacales]]'' | familia = [[Küz'mäižpuižed]] (''Caprifoliaceae'') | genus = '''Lumimarjanpenzaz''' | latin = {{btname|Symphoricárpos |[[Düamel' dü Monso Anri Lui|Duhamel]], 1755}} | wikispecies = Symphoricarpos | commons = Category:Symphoricarpos | itis = 35330 | ncbi = 13701 | range map = }} '''Lumimarjanpenzaz''' ({{lang-la|Symphoricarpos}}) om penzhiden heim. Mülütadas [[Küz'mäižpuižed]]-sugukundha. == Leviganduz == Heim kogoneb kuz'toštkümnes erikospäi kahtenke londuseliženke gibridanke. Läz kaik erikod libudas [[Pohjoižamerik]]aspäi, üks' om Kitain päivlaskmaspäi. == Ümbrikirjutand == Täuz'kaznu penzaz oleleb kaks'kümnes santimetraspäi koumhe metrhasai kortte. Ei küzu väghišt mad i äjan vet, pil'vesenvastaine, gazanvastaine. Änikoičeb kaiken kezan aigan, änikuz om toppaz. Änikod išttas ülälehtesiden kaimloiš. Plod om šurunvuitte lumarj vauktan, rusttan vai mustan mujun, oleleb üks'..koume lud marjas. == Kävutand == Ištutadas dekorativižeks kazmuseks, paksumba kaiked ''Symphoricarpos albus''-erikod, se om dekorativine lujas sügüzel. Om hüväks medenkandajaks. Kaikiden erikoiden plodud oma [[morim|travijad]] ristitun täht, kuctas öglästust, humalzdust i lihazvällüt<ref>''Konovalova T. Ju., Ševireva V. A.'' Ядовитые растения: Атлас-определитель. (Morijad kazmused: Märhapanii atlas). — M.: SAS «Fiton+», 2011. — 112 lp. {{ref-ru}} ISBN 978-5-93457-372-1.</ref>. Travind voib tulda üks'jäižen marjan otandan südäimehe jäl'ghe eskai. Surmaline doz ristitun täht om sada grammad. Lumimarjad oma tarbhaine tal'veline söm erasiden-se linduiden täht: [[kodipühüt]], [[fazan]] i [[tedr]]. == Erikod == Erikoiden nimikirjutez, olend vn 2015 elokus: * {{btname|Symphoricarpos acutus|(A.Gray) Dieck}} — Teravlehtesine lumimarjanpenzaz (''Kalifornii, Nevad, Oregon'') * {{btname|Symphoricarpos albus|(L.) S.F.Blake}} — Vauged (vai Järgeline) lumimarjanpenzaz (''Kanad, AÜV'') * {{btname|Symphoricarpos guadalupensis|Correll}} — Makkitrikan lumimarjanpenzaz (''Tehasan päivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos guatemalensis|J.K. Williams}} — Gvatemaline lumimarjanpenzaz (''Gvatemal'') * {{btname|Symphoricarpos hesperius|G.N.Jones}} (''Kalifornii-štat i Kalifornii-pol'sar', Oregon, Vašington, Britanine Kolumbii'') * {{btname|Symphoricarpos longiflorus|A.Gray}} — Rahvahatoman man lumimarjanpenzaz (''Meksikan lodeh, AÜV:oiden suvipäivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos microphyllus|Kunth}} — Henlehtesine lumimarjanpenzaz (''Gvatemal, Meksik, Nju Meksiko'') * {{btname|Symphoricarpos mollis|Nutt.}} — Pehmed lumimarjanpenzaz (''Kalifornii'') * {{btname|Symphoricarpos occidentalis|Hook.}} — Päivlaskmaine lumimarjanpenzaz (''Kanad, AÜV'') * {{btname|Symphoricarpos orbiculatus|Moench}} — Kehker lumimarjanpenzaz, vai Korallmarjad, heimon tipine erik (''Meksikan pohjoižpäivnouzm, AÜV:oiden keskuz i päivnouzm'') * {{btname|Symphoricarpos oreophilus|A.Gray}} — Mägennavedii lumimarjanpenzaz (''Meksikan pohjoine, AÜV:oiden i Kanadan päivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos palmeri|G.N.Jones}} — Palmeran lumimarjanpenzaz (''Meksik, AÜV:oiden suvipäivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos parishii|Rydb.}} (''Kalifornii-štat, Nevad, Kalifornii-pol'sar' '') * {{btname|Symphoricarpos rotundifolius|A.Gray}} — Kehkerlehtesine lumimarjanpenzaz (''Meksik, AÜV:oiden suvipäivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos sinensis|}} — Kitajine lumimarjanpenzaz (''Kitai'') * {{btname|Symphoricarpos vaccinioides|Rydb.}} — Kehkerleht lumimarjanpenzaz (''Kalifornii'') Londuseližed gibridad: * {{btname|Symphoricarpos chenaultii|Rehder}} — Šenon lumimarjanpenzaz * {{btname|Symphoricarpos doorenbosii|Krüssm.}} == Homaičendad == <references /> [[Kategorii:Küz'mäižpuižed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Penzhad]] [[Kategorii:Dekorativižed kazmused]] [[Kategorii:Mezikazmused]] bp48eeszltwtswapz42ps880ab448ul 189225 189224 2026-08-06T16:59:06Z Koiravva 1717 189225 wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Lumimarjanpenzaz | image title = Lumimarjanpenzaz | image file = Symphoricarpos albus 003.JPG | image descr = Vauktan lumimarjanpenzhan (''Symphoricarpos albus'') änikod, plodud i umbikod | regnum = Kazmused | divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'') | classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'') | ordo = ''[[Dipsacales]]'' | familia = [[Küz'mäižpuižed]] (''Caprifoliaceae'') | genus = '''Lumimarjanpenzaz''' | latin = {{btname|Symphoricárpos |[[Düamel' dü Monso Anri Lui|Duhamel]], 1755}} | wikispecies = Symphoricarpos | commons = Category:Symphoricarpos | itis = 35330 | ncbi = 13701 | range map = }} '''Lumimarjanpenzaz''' ({{lang-la|Symphoricarpos}}) om penzhiden heim. Mülütadas [[Küz'mäižpuižed]]-sugukundha. == Leviganduz == Heim kogoneb kuz'toštkümnes erikospäi kahtenke londuseliženke gibridanke. Läz kaik erikod libudas [[Pohjoižamerik]]aspäi, üks' om Kitain päivlaskmaspäi. == Ümbrikirjutand == Täuz'kaznu penzaz oleleb kaks'kümnes santimetraspäi koumhe metrhasai kortte. Ei küzu väghišt mad i äjan vet, pil'vesenvastaine, gazanvastaine. Änikoičeb kaiken kezan aigan, änikuz om toppaz. Änikod išttas ülälehtesiden kaimloiš. Plod om šurunvuitte lumarj vauktan, rusttan vai mustan mujun, oleleb üks'..koume lud marjas. == Kävutand == Ištutadas dekorativižeks kazmuseks, paksumba kaiked ''Symphoricarpos albus''-erikod, se om dekorativine lujas sügüzel. Om hüväks medenkandajaks. Kaikiden erikoiden plodud oma [[morim|travijad]] ristitun täht, kuctas öglästust, humalzdust i lihazvällüt<ref>''Konovalova T. Ju., Ševireva V. A.'' Ядовитые растения: Атлас-определитель. (Morijad kazmused: Märhapanii atlas). — M.: SAS «Fiton+», 2011. — 112 lp. {{ref-ru}} ISBN 978-5-93457-372-1.</ref>. Travind voib tulda üks'jäižen marjan otandan südäimehe jäl'ghe eskai. Surmaline doz ristitun täht om sada grammad. Lumimarjad oma tarbhaine tal'veline söm erasiden-se linduiden täht: [[kodipühüt]], [[fazan]] i [[tedr]]. == Erikod == Erikoiden nimikirjutez, olend vn 2015 elokus: * {{btname|Symphoricarpos acutus|(A.Gray) Dieck}} — Teravlehtesine lumimarjanpenzaz (''Kalifornii, Nevad, Oregon'') * {{btname|Symphoricarpos albus|(L.) S.F.Blake}} — Vauged (vai Järgeline) lumimarjanpenzaz (''Kanad, AÜV'') * {{btname|Symphoricarpos guadalupensis|Correll}} — Makkitrikan lumimarjanpenzaz (''Tehasan päivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos guatemalensis|J.K. Williams}} — Gvatemaline lumimarjanpenzaz (''Gvatemal'') * {{btname|Symphoricarpos hesperius|G.N.Jones}} — Levinii lumimarjanpenzaz (''Kalifornii-štat i Kalifornii-pol'sar', Oregon, Vašington, Britanine Kolumbii'') * {{btname|Symphoricarpos longiflorus|A.Gray}} — Rahvahatoman man lumimarjanpenzaz (''Meksikan lodeh, AÜV:oiden suvipäivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos microphyllus|Kunth}} — Henlehtesine lumimarjanpenzaz (''Gvatemal, Meksik, Nju Meksiko'') * {{btname|Symphoricarpos mollis|Nutt.}} — Pehmed lumimarjanpenzaz (''Kalifornii'') * {{btname|Symphoricarpos occidentalis|Hook.}} — Päivlaskmaine lumimarjanpenzaz (''Kanad, AÜV'') * {{btname|Symphoricarpos orbiculatus|Moench}} — Kehker lumimarjanpenzaz, vai Korallmarjad, heimon tipine erik (''Meksikan pohjoižpäivnouzm, AÜV:oiden keskuz i päivnouzm'') * {{btname|Symphoricarpos oreophilus|A.Gray}} — Mägennavedii lumimarjanpenzaz (''Meksikan pohjoine, AÜV:oiden i Kanadan päivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos palmeri|G.N.Jones}} — Palmeran lumimarjanpenzaz (''Meksik, AÜV:oiden suvipäivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos parishii|Rydb.}} (''Kalifornii-štat, Nevad, Kalifornii-pol'sar' '') * {{btname|Symphoricarpos rotundifolius|A.Gray}} — Kehkerlehtesine lumimarjanpenzaz (''Meksik, AÜV:oiden suvipäivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos sinensis|}} — Kitajine lumimarjanpenzaz (''Kitai'') * {{btname|Symphoricarpos vaccinioides|Rydb.}} — Kehkerleht lumimarjanpenzaz (''Kalifornii'') Londuseližed gibridad: * {{btname|Symphoricarpos chenaultii|Rehder}} — Šenon lumimarjanpenzaz * {{btname|Symphoricarpos doorenbosii|Krüssm.}} == Homaičendad == <references /> [[Kategorii:Küz'mäižpuižed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Penzhad]] [[Kategorii:Dekorativižed kazmused]] [[Kategorii:Mezikazmused]] h0yfj8vcko1u3hnf8zpqp47hbk5bfik 189226 189225 2026-08-06T17:02:28Z Koiravva 1717 189226 wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Lumimarjanpenzaz | image title = Lumimarjanpenzaz | image file = Symphoricarpos albus 003.JPG | image descr = Vauktan lumimarjanpenzhan (''Symphoricarpos albus'') änikod, plodud i umbikod | regnum = Kazmused | divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'') | classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'') | ordo = ''[[Dipsacales]]'' | familia = [[Küz'mäižpuižed]] (''Caprifoliaceae'') | genus = '''Lumimarjanpenzaz''' | latin = {{btname|Symphoricárpos |[[Düamel' dü Monso Anri Lui|Duhamel]], 1755}} | wikispecies = Symphoricarpos | commons = Category:Symphoricarpos | itis = 35330 | ncbi = 13701 | range map = }} '''Lumimarjanpenzaz''' ({{lang-la|Symphoricarpos}}) om penzhiden heim. Mülütadas [[Küz'mäižpuižed]]-sugukundha. == Leviganduz == Heim kogoneb kuz'toštkümnes erikospäi kahtenke londuseliženke gibridanke. Läz kaik erikod libudas [[Pohjoižamerik]]aspäi, üks' om Kitain päivlaskmaspäi. == Ümbrikirjutand == Täuz'kaznu penzaz oleleb kaks'kümnes santimetraspäi koumhe metrhasai kortte. Ei küzu väghišt mad i äjan vet, pil'vesenvastaine, gazanvastaine. Änikoičeb kaiken kezan aigan, änikuz om toppaz. Änikod išttas ülälehtesiden kaimloiš. Plod om šurunvuitte lumarj vauktan, rusttan vai mustan mujun, oleleb üks'..koume lud marjas. == Kävutand == Ištutadas dekorativižeks kazmuseks, paksumba kaiked ''Symphoricarpos albus''-erikod, se om dekorativine lujas sügüzel. Om hüväks medenkandajaks. Kaikiden erikoiden plodud oma [[morim|travijad]] ristitun täht, kuctas öglästust, humalzdust i lihazvällüt<ref>''Konovalova T. Ju., Ševireva V. A.'' Ядовитые растения: Атлас-определитель. (Morijad kazmused: Märhapanii atlas). — M.: SAS «Fiton+», 2011. — 112 lp. {{ref-ru}} ISBN 978-5-93457-372-1.</ref>. Marjad-plodud mülütadas morijoid alkaloidoid. Travind voib tulda üks'jäižen marjan otandan südäimehe jäl'ghe eskai. Surmaline doz ristitun täht om sada grammad. Lumimarjad oma tarbhaine tal'veline söm erasiden-se linduiden täht: [[kodipühüt]], [[fazan]] i [[tedr]]. == Erikod == Erikoiden nimikirjutez, olend vn 2015 elokus: * {{btname|Symphoricarpos acutus|(A.Gray) Dieck}} — Teravlehtesine lumimarjanpenzaz (''Kalifornii, Nevad, Oregon'') * {{btname|Symphoricarpos albus|(L.) S.F.Blake}} — Vauged (vai Järgeline) lumimarjanpenzaz (''Kanad, AÜV'') * {{btname|Symphoricarpos guadalupensis|Correll}} — Makkitrikan lumimarjanpenzaz (''Tehasan päivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos guatemalensis|J.K. Williams}} — Gvatemaline lumimarjanpenzaz (''Gvatemal'') * {{btname|Symphoricarpos hesperius|G.N.Jones}} — Levinii lumimarjanpenzaz (''Kalifornii-štat i Kalifornii-pol'sar', Oregon, Vašington, Britanine Kolumbii'') * {{btname|Symphoricarpos longiflorus|A.Gray}} — Rahvahatoman man lumimarjanpenzaz (''Meksikan lodeh, AÜV:oiden suvipäivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos microphyllus|Kunth}} — Henlehtesine lumimarjanpenzaz (''Gvatemal, Meksik, Nju Meksiko'') * {{btname|Symphoricarpos mollis|Nutt.}} — Pehmed lumimarjanpenzaz (''Kalifornii'') * {{btname|Symphoricarpos occidentalis|Hook.}} — Päivlaskmaine lumimarjanpenzaz (''Kanad, AÜV'') * {{btname|Symphoricarpos orbiculatus|Moench}} — Kehker lumimarjanpenzaz, vai Korallmarjad, heimon tipine erik (''Meksikan pohjoižpäivnouzm, AÜV:oiden keskuz i päivnouzm'') * {{btname|Symphoricarpos oreophilus|A.Gray}} — Mägennavedii lumimarjanpenzaz (''Meksikan pohjoine, AÜV:oiden i Kanadan päivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos palmeri|G.N.Jones}} — Palmeran lumimarjanpenzaz (''Meksik, AÜV:oiden suvipäivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos parishii|Rydb.}} (''Kalifornii-štat, Nevad, Kalifornii-pol'sar' '') * {{btname|Symphoricarpos rotundifolius|A.Gray}} — Kehkerlehtesine lumimarjanpenzaz (''Meksik, AÜV:oiden suvipäivlaskm'') * {{btname|Symphoricarpos sinensis|}} — Kitajine lumimarjanpenzaz (''Kitai'') * {{btname|Symphoricarpos vaccinioides|Rydb.}} — Kehkerleht lumimarjanpenzaz (''Kalifornii'') Londuseližed gibridad: * {{btname|Symphoricarpos chenaultii|Rehder}} — Šenon lumimarjanpenzaz * {{btname|Symphoricarpos doorenbosii|Krüssm.}} == Homaičendad == <references /> [[Kategorii:Küz'mäižpuižed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Penzhad]] [[Kategorii:Dekorativižed kazmused]] [[Kategorii:Mezikazmused]] aipw2pz5e5ge9tnps7x63n7o1m4l3w2 0 24892 189227 154813 2026-08-06T17:16:29Z Koiravva 1717 +erikod 189227 wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Lüpin | image title = Lüpin | image file = Люпины.JPG | image descr = Lüpinan ''Lupinus texensis''-erikon kazmusiden änikod | regnum = Kazmused | divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'') | classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'') | ordo = [[Bobänikoižed]] (''Fabales'') | familia = [[Bobanvuiččed]] (''Fabaceae'') | genus = '''Lüpin''' | latin = {{btname|Lupinus |[[Linnei Karl|L.]], 1753}} | wikispecies = Lupinus | commons = Category:Lupinus | itis = 25916 | ncbi = 3869 | range map = }} '''Lüpin''' ({{lang-la|Lupinus}}) om üks'voččiden i äivoččiden kazmusiden heim. Mülüb [[Bobanvuiččed]]-sugukundha. Läz 626 erikod, elonformad oleldas heinäd, pol'penzhaižed, pol'penzhad, penzhad. == Leviganduz == Erikoden äjüz kazvab kahtel surel territorijal: ''Lupinus''-alaheimon erikod (läz 10) kazdas [[Keskmeri|Keskmeren]] maiš, ''Platycarpos''-alaheimon (läz 200) — [[Amerik]]adme. Erikoiden tobj pala kazvab [[Andad|Andiden]] i [[Kordil'jerad|Kordil'jeriden]] al'pižes i subal'pižes vöiš. Kaik erikod oma seižujad kuivaigad vaste. Erased erikod kazdas rahvahatomiš letkesižiš maiš (Amerikan mägitahondad, Saharan oazisad). Severz'-se Pohjoižamerikan erikoid oma pakaiženvastaižed (oz., ''Lupinus arcticus''). Keskmeren maiš lüpinad kazdas mererandaližil letkil, nituil, pustolänil, kall'oiden karoiš, oma kul'turkazmusiden rujoheinikš. == Ümbrikirjutand == Jurišt om värtmenvuitte i voib sadas üks'..kaks' metrad süvüzid. Seikhed oma lehtesidenke, heinäsižed vai puižen vuitte. Lehtesed čereduišoiš, ned oma palakahad pit'kil varzil. Änikuz om toppaz ülähän, sen muju voib olda erazvuiččen mujun, kirjav, no sinine paksumba kaiked. == Kävutand == Otihe lüpinad kul'turkazmuseks nell' tuhad vozid tagaz. Kävutihe ''L. albus''-erikod Amuižes Grekanmas, Egiptas i Rimalaižes imperijas kuti söm-, sötmiž-, zell'- i heretuzkazmuz. Amerikas inkad kul'turoitihe ''L. mutabilis''-erikod 7.-6. voz'sadoil EME. Semetas Venämas vaiše nell' erikod sötmižkazmuseks: koume üks'vottušt (''Lupinus angustifolius'', ''Lupinus luteus'', ''Lupinus albus'') i üks' äivozne (''Lupinus polyphyllus''). Anttas sötkeks [[kalad|kaloile]] kazvatandan aigan. Ištutadas dekorativižeks kazmuseks segoituses toižidenke änikoidenke. Eile nektarad lüpinan erikoil, no anttas heid'omad mezjäižile. == Valitud erikod == * {{btname|Lupinus albus|L. 1753}} — [[Vauged lüpin]] (koume alaerikod) * {{btname|Lupinus angustifolius|L. 1753}} — [[Kaidlehtesine lüpin]] (koumetoštkümne toižendad) * {{btname|Lupinus arcticus|S. Watson}} — [[Arktine lüpin]] (kaks' alaerikod) * {{btname|Lupinus argenteus|Pursh}} — [[Hobedaine lüpin]] (kaks'toštkümne toižendad) * {{btname|Lupinus luteus|L. 1753}} — [[Pakuine lüpin]] (seičemetoštkümne toižendad) * {{btname|Lupinus perennis|L.}} — [[Äivozne lüpin]] (koume alaerikod) * {{btname|Lupinus polyphyllus|Lindl.}} — [[Äilehtesine lüpin]] (viž toižendad) == Homaičendad == <references /> {{Commons|Lupinus}} [[Kategorii:Bobanvuiččed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Heinäsižed kazmused]] [[Kategorii:Penzhad]] [[Kategorii:Dekorativižed kazmused]] [[Kategorii:Sötmižkazmused]] n40qssfynp0fgajyvfjlyk7jocfekxq 189228 189227 2026-08-06T17:19:22Z Koiravva 1717 189228 wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Lüpin | image title = Lüpin | image file = Люпины.JPG | image descr = Lüpinan ''Lupinus texensis''-erikon kazmusiden änikod | regnum = Kazmused | divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'') | classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'') | ordo = [[Bobänikoižed]] (''Fabales'') | familia = [[Bobanvuiččed]] (''Fabaceae'') | genus = '''Lüpin''' | latin = {{btname|Lupinus |[[Linnei Karl|L.]], 1753}} | wikispecies = Lupinus | commons = Category:Lupinus | itis = 25916 | ncbi = 3869 | range map = }} '''Lüpin''' ({{lang-la|Lupinus}}) om üks'voččiden i äivoččiden kazmusiden heim. Mülüb [[Bobanvuiččed]]-sugukundha. Läz 626 erikod, elonformad oleldas heinäd, pol'penzhaižed, pol'penzhad, penzhad. == Leviganduz == Erikoden äjüz kazvab kahtel surel territorijal: ''Lupinus''-alaheimon erikod (läz 10) kazdas [[Keskmeri|Keskmeren]] maiš, ''Platycarpos''-alaheimon (läz 200) — [[Amerik]]adme. Erikoiden tobj pala kazvab [[Andad|Andiden]] i [[Kordil'jerad|Kordil'jeriden]] al'pižes i subal'pižes vöiš. Kaik erikod oma seižujad kuivaigad vaste. Erased erikod kazdas rahvahatomiš letkesižiš maiš (Amerikan mägitahondad, [[Sahar (rahvahatoi ma)|Saharan]] oazisad). Severz'-se Pohjoižamerikan erikoid oma pakaiženvastaižed (oz., ''Lupinus arcticus''). Keskmeren maiš lüpinad kazdas mererandaližil letkil, nituil, pustolänil, kall'oiden karoiš, oma kul'turkazmusiden rujoheinikš. == Ümbrikirjutand == Jurišt om värtmenvuitte i voib sadas üks'..kaks' metrad süvüzid. Seikhed oma lehtesidenke, heinäsižed vai puižen vuitte. Lehtesed čereduišoiš, ned oma palakahad pit'kil varzil. Änikuz om toppaz ülähän, sen muju voib olda erazvuiččen mujun, kirjav, no sinine paksumba kaiked. == Kävutand == Otihe lüpinad kul'turkazmuseks nell' tuhad vozid tagaz. Kävutihe ''L. albus''-erikod Amuižes Grekanmas, Egiptas i Rimalaižes imperijas kuti söm-, sötmiž-, zell'- i heretuzkazmuz. Amerikas inkad kul'turoitihe ''L. mutabilis''-erikod 7.-6. voz'sadoil EME. Semetas Venämas vaiše nell' erikod sötmižkazmuseks: koume üks'vottušt (''Lupinus angustifolius'', ''Lupinus luteus'', ''Lupinus albus'') i üks' äivozne (''Lupinus polyphyllus''). Anttas sötkeks [[kalad|kaloile]] kazvatandan aigan. Ištutadas dekorativižeks kazmuseks segoituses toižidenke änikoidenke. Eile nektarad lüpinan erikoil, no anttas heid'omad mezjäižile. == Valitud erikod == * {{btname|Lupinus albus|L. 1753}} — [[Vauged lüpin]] (koume alaerikod) * {{btname|Lupinus angustifolius|L. 1753}} — [[Kaidlehtesine lüpin]] (koumetoštkümne toižendad) * {{btname|Lupinus arcticus|S. Watson}} — [[Arktine lüpin]] (kaks' alaerikod) * {{btname|Lupinus argenteus|Pursh}} — [[Hobedakaz lüpin]] (kaks'toštkümne toižendad) * {{btname|Lupinus luteus|L. 1753}} — [[Pakuine lüpin]] (seičemetoštkümne toižendad) * {{btname|Lupinus perennis|L.}} — [[Äivozne lüpin]] (koume alaerikod) * {{btname|Lupinus polyphyllus|Lindl.}} — [[Äilehtesine lüpin]] (viž toižendad) == Homaičendad == <references /> {{Commons|Lupinus}} [[Kategorii:Bobanvuiččed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Heinäsižed kazmused]] [[Kategorii:Penzhad]] [[Kategorii:Dekorativižed kazmused]] [[Kategorii:Sötmižkazmused]] fuyzq50bgi16kla26ajzbwk70b9v88k 0 33697 189234 183924 2026-08-07T05:59:04Z Motoranger 10577 formitez, +kart 189234 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Mustvee | Lidnanznam = Mustvee vapp.gif | Flag = Flag of Mustvee, Jõgeva County, Estonia.svg | Lidnanznam text = Mustveen lidnanznam | Flag text = Mustveen flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 1,153 | Voz' = 2024 | Pind = 5.7 | Fail = Mustvee sadama kohalt vaadatuna 2022. aasta juulis.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +372-77x-xxxx | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Mustvee linn.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2012)]] '''Mustvee''' (mugažo [[estin kel'|estin kelel]], «must vezi») om [[Estinma]]n lidn valdkundan päivnouzmas. Mülüb [[Jigevan makund]]ha, sen kaikiš penemb lidn koumespäi, Mustveen volostin keskuz da pala. == Istorii == Eländpunkt mainitase dokumentoiš ezmäižen kerdan vl 1493. Žilo sai lidnan statusad vl 1938. Vll 1950−1959 lidn oli Mustveen rajonan keskuseks. Kadoti municipalitetan statusad vn 2017 reforman jäl'ghe. Mustvee šingotase valdkundaližen büdžetan aluzkundoil, kala- i mecižandusen edheotandoil, [[kalatez|kalatesen]] turizmal, portal. Edel 2005. vot omblendceh radoi. Kaks' muzejad oma avaitud: kodirandan (sidä kesken [[vanhuskolaižed|vanhuskolaižiden]]) i [[veskad|veskoiden]]. == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti mustvee linn.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan pohjoižpäivnouzmas, [[Peipusjärv]]en lodehližel randal, Mustvee-jogen lanktendanno sihe. Matkad [[Tallidn]]hasai om 140 km lodeheze orhal vai 173 km avtotel, [[Tartu]]husai om vižkümne koume kilometrad suvhe orhal vai 59 km avtotedme. Lähembaine lidn om makundan [[Jigev]]-keskuz (raudtestancijanke) 34 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 38 km avtotedme. Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas da pimed. Voden keskmäine lämuz om +5,8 C°, kezakun-elokun +14,9..+17,6 C°, tal'vkun-keväz'kun −1,5..−5,0 C°. Ekstremumad oma −39,6 C° (tal'vku) i +33,8 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −2,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +11,9 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +1,0 C°). Paneb sadegid 633 mm vodes, enamba kezakus-elokus (68..78 mm kus) i redukus (62 mm), vähemba uhokus-sulakus (32..37 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 79..90 % röunoiš päiči sulakus-kezakus (72..75 %). == Tobmuz == Kaik üks' lidn, kaks' žilod da 54 küläd alištudas Mustveen volostin ({{lang-et|Mustvee vald}}) tobmudele vn 2017 redukun 24. päiväspäi. Volostin pind — 615,68 km². Lidnan jäl'gmäine pämez' om Maks Kaur (''Max Kaur''), radoi vll 2013−2017. == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1,358 ristitud, vl 1989 — 1,990 ristitud. Kaikiš suremb Mustveen registriruidud ristitišt oli edel lidnan statusan sandad: 2,893 eläjad vl 1897 i 2,841 eläjad vl 1934. Kaik 5,469 ristitud elihe Mustveen volostiš vl 2019. Rahvahad (lidnalaižed, vl 2011): [[estilaižed]] — 41,5 %, [[venälaižed|venänikad]] — 55,2 %, toižed rahvahad — 3,3 %. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Mustvee centre.jpg|Lidnan keskuzpala (2017) Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik.jpg|Pühän Stroican unitarine jumalapert', vn 2011 nägu Mustvee vanausuliste kirik.jpg|Vanhuskolaižiden jumalapert' (ordodoksine hristanuskond), vn 2011 nägu Mustvee raamatukogu OlariPilnik-6.jpg|Kirjišt kul'turkeskuses (2022) Mustvee sadam OlariPilnik-3.jpg|Portan valdmad vl 2022 </gallery> == Irdkosketused == * [http://mustveevald.kovtp.ee/ Mustveen volostin ohjastusen oficialine sait (''mustveevald.kovtp.ee'').] {{ref-et}} {{Commons|Category:Mustvee}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Jigevan makund]] 1poc9k5txf4kh2eq5b3bwrytkpoie3v 10 41086 189210 2026-08-06T13:24:14Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Fire School - What to pack - HD 720p (9106496939).webm" 189210 wikitext text/x-wiki Fire School - What to pack - HD 720p (9106496939).webm p8l2mnsg9ehf888py7mzi89x93haip2 10 41087 189211 2026-08-06T13:25:14Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Granlibakken Tahoe resort Tahoe City California by Don Ramey Logan.webm" 189211 wikitext text/x-wiki Granlibakken Tahoe resort Tahoe City California by Don Ramey Logan.webm 9p7zn392x5vbtr1xbvbqm7rd483sk3c 10 41088 189212 2026-08-06T13:25:56Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Bison bison grazing in snow (Yellowstone).ogv" 189212 wikitext text/x-wiki Bison bison grazing in snow (Yellowstone).ogv sv6afg54snhlnxumu8eplf81tzydtbs 10 41089 189213 2026-08-06T13:26:42Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Birds of Sulaibikhat Marine Nature Reserve 3.webm" 189213 wikitext text/x-wiki Birds of Sulaibikhat Marine Nature Reserve 3.webm 6qxg9zchf863vyvowby0xo8rvgjvsps 10 41090 189214 2026-08-06T13:27:20Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Designing Webb (SVS14185).webm" 189214 wikitext text/x-wiki Designing Webb (SVS14185).webm g1r1xm39j1vm4suf3tsf6tb3gjwn0wy 10 41091 189215 2026-08-06T13:28:03Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Meshes of the Afternoon (1943).webm" 189215 wikitext text/x-wiki Meshes of the Afternoon (1943).webm gzqgih2ohflw5a51wr1fogsse8l3i0w 10 41092 189216 2026-08-06T13:29:06Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Only one chance in this lifetime (edited).webm" 189216 wikitext text/x-wiki Only one chance in this lifetime (edited).webm cg0buuw47kve08dldpdhqnjss4or4hf 10 41093 189217 2026-08-06T13:29:57Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Battleship Potemkin (1925).webm" 189217 wikitext text/x-wiki Battleship Potemkin (1925).webm iykka703hvadso983zxe3cffuu748qq 10 41094 189218 2026-08-06T13:30:39Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Porte de Jaffa, côté est, 1897.webm" 189218 wikitext text/x-wiki Porte de Jaffa, côté est, 1897.webm quuuarjr8otl236a337g2d8f3d2iahx 10 41095 189219 2026-08-06T13:31:07Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Jacqueville beach in may 2026 (0).webm" 189219 wikitext text/x-wiki Jacqueville beach in may 2026 (0).webm ox1ep79xhbwlrubmmmmse951xgvqiak 10 41096 189230 2026-08-06T19:36:12Z Motoranger 10577 videon ümbrikirjutand 189230 wikitext text/x-wiki Lämoinsambutandan škol — Midä otta ičezenke borcuimha [[lämoipalo]]d vaste [[Oregon]]- i [[Vašington (štat)|Vašington]]-štatoiš. Videon hätkeližuz om 2 min 6 s, tegi ''Bureau of Land Management Oregon & Washington''-organizacii, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad]], 22. kezaku 2013.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> rggkq7esnhgp1d2ul7euscdcbott0gu 10 41097 189231 2026-08-06T20:29:50Z Motoranger 10577 videon ümbrikirjutand 189231 wikitext text/x-wiki ''Granlibakken Tahoe''-kurortan nägu dronaspäi [[Sannisaid—Taho Siti]]-lidnas [[Taho (järv)|Taho]]-järvenno, Plaser-ümbrik, [[Kalifornii]]-štatan pohjoižpäivnouzm Nevadan röunanno, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad]], 1. eloku 2026. Videon hätkeližuz om 2 min 13 s, tegi ''Don Ramey Logan''-kävutai.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> 0u2nkuwq2oom4hcwkxk44ruhzd82dns 10 41098 189235 2026-08-07T06:16:15Z Motoranger 10577 videon ümbrikirjutand 189235 wikitext text/x-wiki [[Amerikaine bizon]] ({{lang-la|Bison bison}}) ecib heinäd pän abul lumen katken al, rahvahaližen [[Jellouston]]-puišton londuz ({{lang-en|Yellowstone National Park}} 8983 km² pindal), [[Vajoming]]-štatan lodeh, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad]], 24. uhoku 2013. Videon hätkeližuz om 27 sekundad, tegi ''Yathin S Krishnappa''-kävutai.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> namkhhn80op1olzpag7kh607au4tnqy 10 41099 189236 2026-08-07T06:26:41Z Motoranger 10577 videon ümbrikirjutand 189236 wikitext text/x-wiki [[Lindud]] londusen [[Sulaibikhat]]-merikel'dtahos läz [[El' Kuveit]]-pälidnad, [[Kuveit]], 9. heinku 2026. Videon hätkeližuz om 14 sekundad, tegi ''Di7ane''-kävutai.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> mprkrtof2a3t2of6f72bzhfpvvaqecg 10 41100 189237 2026-08-07T06:34:25Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Coyote Pups.webm" 189237 wikitext text/x-wiki Coyote Pups.webm 6ly9a465640190535digh5254bhpfxe 10 41101 189238 2026-08-07T07:37:01Z Motoranger 10577 videon ümbrikirjutand 189238 wikitext text/x-wiki [[Vaise El'ster]]-jogi ({{lang-de|Weiße Elster}} 257 km pitte, [[El'b]]an bassein) [[Äipäiv]]än nedalin lopus, [[Läipcig]]-lidn, [[Saksonii (federacijanma)|Saksonii]]-federacijanma, [[Saksanma]], 5. sulaku 2026, pühäpäiv, 14:48. Videon hätkeližuz om 39 sekundad, tegi ''Roy Zuo''-kävutai.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> bvtj54oqm8rbxloa2ami5snkdk2irwf 10 41102 189239 2026-08-07T07:51:35Z Motoranger 10577 videon ümbrikirjutand 189239 wikitext text/x-wiki Hasselblad L3D-100c-[[fotokamer]]an diafragman lehtesed sauptas f/2..f/11-diapazonas i avaitas möst f/2-olendhasai. Se kameran toižend om levedsaumaine i kävutase Mavic 4 Pro-dronal (tegii DJI). Tämbäi (elokun 19. päiväl) om Mail'man [[fotografii|fotografijan]] päiv ({{lang-en|World Photography Day}}). Diafragman rol' om tarbhaine («integraline»), se om päkomponentaks fotografiruimižes. Videon hätkeližuz om 15 sekundad, 5. sulaku 2026, tegi ''D-Kuru''-kävutai.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> slp4h2cxr2x2ats7we54112pqf9hmmr 10 41103 189240 2026-08-07T08:18:33Z Motoranger 10577 kuvan ümbrikirjutand 189240 wikitext text/x-wiki Riman katoližen Iisusan jumalankodin ({{lang-pt|Convento de Jesus}}, vai ''antigo Mosteiro de Jesus'') jumalanpertin [[altar']] [[Setubal]]-lidnas ({{lang-pt|Capela-mor da Igreja do Convento de Jesus de Setúbal}}, om saudud vll 1491−1495), Lissabonan aglomeracii, [[Portugalii]], 10. sügüz'ku 2021. Jumalankodin aluz om pandud vl 1490, sen sauvused oma kaikiš amuižembišpäi manuelinižes stiliš (gotikan portugaline toižend), kävutadihe niid [[Pühän Klaran orden]]an manahiniden täht.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> ly6iq6rnbz6njdn2s7rb1davno9ym43 189241 189240 2026-08-07T08:19:11Z Motoranger 10577 189241 wikitext text/x-wiki Riman katoližen Iisusan jumalankodin ({{lang-pt|Convento de Jesus}}, vai ''antigo Mosteiro de Jesus'') jumalanpertin [[altar']] [[Setubal]]-lidnas ({{lang-pt|Capela-mor da Igreja do Convento de Jesus de Setúbal}}, pühäpert' om saudud vll 1491−1495), Lissabonan aglomeracii, [[Portugalii]], 10. sügüz'ku 2021. Jumalankodin aluz om pandud vl 1490, sen sauvused oma kaikiš amuižembišpäi manuelinižes stiliš (gotikan portugaline toižend), kävutadihe niid [[Pühän Klaran orden]]an manahiniden täht.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> nhn7hb3a7pafr78ld7efiz2j73o1dkv 10 41104 189242 2026-08-07T09:18:01Z Motoranger 10577 kuvan ümbrikirjutand 189242 wikitext text/x-wiki SBB Ce 6/8 II 14253-elektrovedim («krokodil») ümbrikacujanke [[jonuz|jonusenke]] «31066 Lavorgo — Erstfel'd» läbitab Gottard-mägimaršrutan madalambad Vattingen-raudtesildad ({{lang-de|Wattingerbrücke}}) läz [[Vassen]]-küläd, [[Uri]]-kanton, [[Šveicarii|Šveicarijan]] keskuzpalan suvi, 9. eloku 2025<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> 2nzj4cx2k82lg8ya1n0sg6biibmfe42