Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.47.0-wmf.14 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 1567 189247 183926 2026-08-07T19:06:17Z Motoranger 10577 +kart 189247 wikitext text/x-wiki {{Znamoičendad|Narv}} {{Eländpunkt | Nimi = Narv<br />Narva | Lidnanznam = Narva vapp.svg | Flag = Flag of et-Narva.svg | Lidnanznam text = Narvan lidnanznam | Flag text = Narvan flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 52,495 | Voz' = 2024 | Pind = 68.7 | Fail = 20100413. Narva jõe joad.jpg | Pämez' = Jaan Toots<br/>(reduku 2023—) | Telefonkod = +37-235 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Narva linn.png|thumb|left|250px|Lidnan municipalitetan kart ümbrištonke (2012)]] '''Narv''' ({{lang-et|Narva}} [ˈnɑrʋɑ], {{lang-ru|Нарва}} [ˈnarvə]) om lidn [[Estinma]]n pohjoižpäivnouzmaižes čogas, [[Venäma]]n röunanno. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn, mülüb [[Ida-Virun makund]]ha. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1223 kuti lidnuz. Kivine lidnuz om kaičenus tähäsai paloin ({{lang-et|Narva kindlus / Hermanni linnus}}). Narv sai lidnan oiktusid 14. voz'sadan ühtendel polel. Mainitase Danijan umakirjas vl 1240 kuti ''Narvia'' i Uz'lidnan ezmäižes aigkirjas vozil 1344 da 1444 kuti ''Rugodiv''. Se oli [[Danii|Danijan]] palaks vhesai 1346, sid' oli alištunu [[Livonijan orden]]ale vhesai 1558. Vll 1581−1704 [[Ročinma]] valdoiči lidnal. Vozil 1558−1581 i 1704−1920 Narv oli mülünu [[Venäma]]ha, sid' — ripmatomuden Estinman pala. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli pandud mantazole läz täuzin vl 1944, edel Rusttan armijan tulendad kaik ristitišt oli evakuiruidud saksalaižil. Narvan ižandusen järedad edheotandad oma [[elektruz|elektrusen]] tehmižes (kaks' GRES:ad, ratas sijaližel [[šoidkivi|šoidkivel]]), mašiništonsauvomižes, ladimensauvomižes, metallan ümbriradmižes. == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti narva linn.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan pohjoižpäivnouzmas, [[Narv (jogi Estinman i Venäman röunoiš)|ühtennimižen jogen]] hural randal, keskuzpala seižub 25 m ü.m.t. korktusel. Matkad [[Tallidn]]hasai om 210 km päivlaskmha avtotedme vai raudtedme. Leningradan agjan [[Ivangorod]]-lidn om Venäman polel, Narvanjogen oiktal randal (edel mail'man sodad oli Narvan palaks). Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +4,9 C°, kezakun-elokun +14,8..+16,9 C°, tal'vkun-uhokun −3,8..−6,2 C°. Kaikiš vilumb ku om uhoku. Ekstremumad oma −42,6 C° (tal'vku) i +35,4 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −0,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +10,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +2,3 C°). Paneb sadegid 646 mm vodes, enamba heinkus-redukus (72..89 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (28..33 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 67..76 % röunoiš sulakus-heinkus, 84..87 % redukus-uhokus. == Tobmuz == [[Fail:Narva linnaosad.png|thumb|left|250px|Narvan lidnrajonad vspäi 2002]] Narvan municipalitet jagase vižtoštkümneks nimitadud lidnanlaptaks (üks'lugu {{lang-et|linnaosa}}). Edeližed lidnan pämehed (üks'lugu {{lang-et|Narva linnapea}}) oma Katri Raik (tal'vku 2021 — sügüz'ku 2023), Tarmo Tammiste (2002−2013, tal'vku 2015 — tal'vku 2019). == Eläjad == Voden 2011 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 58,663 ristitud, vn 2021 — 53,955 ristitud. Kaik 57,130 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 82,979 ristitud vodel 1992. Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe): [[venälaižed|venänikad]] — 87,7 %, [[estilaižed]] — 5,2 %, [[ukrainalaižed]] — 2,1 %, toižed rahvahad — 5,0 %. Vn 2015 1. päiväl vilukud eläjiden 46,9 % oliba Estinman rahvahanikoin, 14,9 % — apatridad, toižed (38,2 %) — verhiden maiden rahvahanikad. Religijan mödhe (2021): [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižed hristanuskojad]] (sidä kesken vanhuskolaižed) — 56,7 %, [[katoline jumalankodikund|katolikad]] — 1,1 %, toižed hristanuskojad — 1,7 %, toižiden religijoiden uskojad — 1,0 %, religijan märhapanendata — 39,1 %. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Profvaumičendan keskuz i [[Tartu]]n universitetan Narvan kolledž oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Transport == Avtobusad (lidnadme — seičeme maršrutad) oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Avtobusstancii sijadase läz päraudtestancijad. Om oiktoid reisid Evropan maihe (Latvii, Litvanma, Pol'šanna, Vaugedvenäma). Ei ole avtobusühtenzoitust Venämanke vn 2024 uhokuspäi Venäman pätandan tagut. Kaks' sildad ühtenzoittas Narv-jogen randoid lidnan röunal: Narvan raudtesild (1869, nügüdläine versii om saudud vl 1947) i Sebrusen sild avtoiden da jaugnikoiden täht ({{lang-et|Narva Sõpruse sild}}, nügüdläine versii om vspäi 1960). ''Narv''-raudtestancii radab vspäi 1870, om jonon Tallidnaspäi lopstancijaks. Elron-kompanijan viž reisad päiveses ajadas Tallidnhasai, erased-se jonused oma ekspressad i ajelend otab kaht polenke časud. Vspäi 2020 raudteühtenzoituz Tallidnan i Piterin keskes om katkaitud. Röunmaverine kontrol'punkt radab sildal Narvas päliči Narvan i Ivangorodan keskes jaugnikoiden täht vaiše. Matkad kahten lidnan passažirraudtestancijoiden keskes om koume polenke kilometrad. Lendimpöudon (''EENA'') 600-metrine särg om tehtud läz lidnad. == Irdkosketused == * [http://www.narva.ee/ Narvan oficialine sait (''narva.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} {{ref-ru}} {{Commons|Narva}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Ida-Virun makund]] nu4oxf7auxkiqyv7nfdi4sqya6qz1h2 189248 189247 2026-08-08T01:21:54Z Motoranger 10577 +galerei 189248 wikitext text/x-wiki {{Znamoičendad|Narv}} {{Eländpunkt | Nimi = Narv<br />Narva | Lidnanznam = Narva vapp.svg | Flag = Flag of et-Narva.svg | Lidnanznam text = Narvan lidnanznam | Flag text = Narvan flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 52,495 | Voz' = 2024 | Pind = 68.7 | Fail = 20100413. Narva jõe joad.jpg | Pämez' = Jaan Toots<br/>(reduku 2023—) | Telefonkod = +37-235 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Narva linn.png|thumb|left|250px|Lidnan municipalitetan kart ümbrištonke (2012)]] '''Narv''' ({{lang-et|Narva}} [ˈnɑrʋɑ], {{lang-ru|Нарва}} [ˈnarvə]) om lidn [[Estinma]]n pohjoižpäivnouzmaižes čogas, [[Venäma]]n röunanno. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn, mülüb [[Ida-Virun makund]]ha. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1223 kuti lidnuz. Kivine lidnuz om kaičenus tähäsai paloin ({{lang-et|Narva kindlus / Hermanni linnus}}). Narv sai lidnan oiktusid 14. voz'sadan ühtendel polel. Mainitase Danijan umakirjas vl 1240 kuti ''Narvia'' i Uz'lidnan ezmäižes aigkirjas vozil 1344 da 1444 kuti ''Rugodiv''. Se oli [[Danii|Danijan]] palaks vhesai 1346, sid' oli alištunu [[Livonijan orden]]ale vhesai 1558. Vll 1581−1704 [[Ročinma]] valdoiči lidnal. Vozil 1558−1581 i 1704−1920 Narv oli mülünu [[Venäma]]ha, sid' — ripmatomuden Estinman pala. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli pandud mantazole läz täuzin vl 1944, edel Rusttan armijan tulendad kaik ristitišt oli evakuiruidud saksalaižil. Narvan ižandusen järedad edheotandad oma [[elektruz|elektrusen]] tehmižes (kaks' GRES:ad, ratas sijaližel [[šoidkivi|šoidkivel]]), mašiništonsauvomižes, ladimensauvomižes, metallan ümbriradmižes. == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti narva linn.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan pohjoižpäivnouzmas, [[Narv (jogi Estinman i Venäman röunoiš)|ühtennimižen jogen]] hural randal, keskuzpala seižub 25 m ü.m.t. korktusel. Matkad [[Tallidn]]hasai om 210 km päivlaskmha avtotedme vai raudtedme. Leningradan agjan [[Ivangorod]]-lidn om Venäman polel, Narvanjogen oiktal randal (edel mail'man sodad oli Narvan palaks). Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +4,9 C°, kezakun-elokun +14,8..+16,9 C°, tal'vkun-uhokun −3,8..−6,2 C°. Kaikiš vilumb ku om uhoku. Ekstremumad oma −42,6 C° (tal'vku) i +35,4 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −0,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +10,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +2,3 C°). Paneb sadegid 646 mm vodes, enamba heinkus-redukus (72..89 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (28..33 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 67..76 % röunoiš sulakus-heinkus, 84..87 % redukus-uhokus. == Tobmuz == [[Fail:Narva linnaosad.png|thumb|left|250px|Narvan lidnrajonad vspäi 2002]] Narvan municipalitet jagase vižtoštkümneks nimitadud lidnanlaptaks (üks'lugu {{lang-et|linnaosa}}). Edeližed lidnan pämehed (üks'lugu {{lang-et|Narva linnapea}}) oma Katri Raik (tal'vku 2021 — sügüz'ku 2023), Tarmo Tammiste (2002−2013, tal'vku 2015 — tal'vku 2019). == Eläjad == Voden 2011 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 58,663 ristitud, vn 2021 — 53,955 ristitud. Kaik 57,130 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 82,979 ristitud vodel 1992. Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe): [[venälaižed|venänikad]] — 87,7 %, [[estilaižed]] — 5,2 %, [[ukrainalaižed]] — 2,1 %, toižed rahvahad — 5,0 %. Vn 2015 1. päiväl vilukud eläjiden 46,9 % oliba Estinman rahvahanikoin, 14,9 % — apatridad, toižed (38,2 %) — verhiden maiden rahvahanikad. Religijan mödhe (2021): [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižed hristanuskojad]] (sidä kesken vanhuskolaižed) — 56,7 %, [[katoline jumalankodikund|katolikad]] — 1,1 %, toižed hristanuskojad — 1,7 %, toižiden religijoiden uskojad — 1,0 %, religijan märhapanendata — 39,1 %. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Profvaumičendan keskuz i [[Tartu]]n universitetan Narvan kolledž oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Transport == Avtobusad (lidnadme — seičeme maršrutad) oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Avtobusstancii sijadase läz päraudtestancijad. Om oiktoid reisid Evropan maihe (Latvii, Litvanma, Pol'šanna, Vaugedvenäma). Ei ole avtobusühtenzoitust Venämanke vn 2024 uhokuspäi Venäman pätandan tagut. Kaks' sildad ühtenzoittas Narv-jogen randoid lidnan röunal: Narvan raudtesild (1869, nügüdläine versii om saudud vl 1947) i Sebrusen sild avtoiden da jaugnikoiden täht ({{lang-et|Narva Sõpruse sild}}, nügüdläine versii om vspäi 1960). ''Narv''-raudtestancii radab vspäi 1870, om jonon Tallidnaspäi lopstancijaks. Elron-kompanijan viž reisad päiveses ajadas Tallidnhasai, erased-se jonused oma ekspressad i ajelend otab kaht polenke časud. Vspäi 2020 raudteühtenzoituz Tallidnan i Piterin keskes om katkaitud. Röunmaverine kontrol'punkt radab sildal Narvas päliči Narvan i Ivangorodan keskes jaugnikoiden täht vaiše. Matkad kahten lidnan passažirraudtestancijoiden keskes om koume polenke kilometrad. Lendimpöudon (''EENA'') 600-metrine särg om tehtud läz lidnad. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Narva – Town hall (2023).jpg|Lidnan suiman sauvuz (kezaku 2023) Narva. Resurrection of Christ Cathedral.jpg|Hristan Eläbzdusen päjumalanpert' (ortodoksine hristanuskond, om saudud vll 1890−1896), nägu vn 2020 uhokus Narva asv2022-04 img17 Alexander II Church.jpg|Aleksandran II päjumalanpert' (lüteranine, saudihe vll 1881−1884), nägu vn 2022 sulakus Õhusaaste Kirde-Eesti põlevkivi elektrijaamadest.jpg|Estin GRES, kül'mku 2011 Narva train station.09.jpg|''Narv''-raudtestancijan tanaz, semendku 2023 </gallery> == Irdkosketused == * [http://www.narva.ee/ Narvan oficialine sait (''narva.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} {{ref-ru}} {{Commons|Narva}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Ida-Virun makund]] fasnrt5aftk09r3ewffx1ie97ks052c 0 9114 189249 189243 2026-08-08T01:38:47Z Motoranger 10577 tobmuz aktualizacii 189249 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Perun Tazovaldkund<br >República del Perú | Valdkundznam = Escudo nacional del Perú.svg | Flag = Flag of Peru.svg | Valdkundznam text = Perun valdkundznam | Flag text = Perun flag | Pälidn = Lim | Eläjiden lugu = 31,331,228<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/pe.html Perun ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2018 | Pind = 1,285,216 | Kart = LocationPeru.svg | Kel' = [[ispanijan kel'|ispanijan]] | Valdkundan pämez' = [[Fuhimori Keiko|Keiko Fuhimori]] | Päministr = [[Galarreta Luis|Luis Galarreta]] | Religii = [[hristanuskond]] | Valüt = [[perun uz' sol']] (PEN) | Internet-domen = [[.pe]] | Telefonkod = +51 | Aigvö = [[UTC]]−5 }} '''Peru''' ({{lang-es|Perú}} [peˈɾu], [[kečuan kel'|kečuaks]] i [[aimaran kel'|aimaraks]]: ''Piruw'' [pɪɾʊw]), täuz' oficialine form — '''Perun Tazovaldkund''' ({{lang-es|República del Perú}} [reˈpuβlika ðel peˈɾu], oficialitomašti mugažo ''República Peruana'', {{lang-qu|Piruw Ripuwlika}}, {{lang-ay|Piruwxa Ripuwlika}}), om valdkund [[Suviamerik]]an päivlaskmas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Lim]]. == Istorii == [[Inkiden imperii]] mülüti Perun territorijan edel ispaništ londad vl 1532. Istorižed [[Maču Pikču]] da [[Čokekirao]] lidnad sijadasoiš valdkundan suves. Vn 1821 heinkun 28. päiväl Peru tedištoiti ripmatomudes [[Ispanii|Ispanijaspäi]]. Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1812. Nügüdläine kahesatoštkümnenz' lugul Konstitucii<ref>[http://www.constituteproject.org/ontology/Peru?lang=en Perun Konstitucijan tekst ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om vahvištadud vn 1993 31. päiväl tal'vkud, se om väges äiluguižidenke vajehtusidenke, jäl'gmäine om vn 2018 versii. == Geografijan andmused == [[Fail:Peru Topography.png|thumb|left|250px|Perun topografine kart (2007)]] Peru om mavaldkundröunoiš [[Ekvador]]anke (röunan piduz — 1528 km) lodehes, [[Kolumbii|Kolumbijanke]] pohjoižes (1506 km), [[Brazilii|Brazilijanke]] päivnouzmas (2822 km), [[Bolivii|Bolivijan]] (1047 km) da [[Čili]]nke (169 km) suvipäivnouzmas. Ühthine röun kuivmadme — 7072 km. Perun päivlaskmaižed randad lainištab [[Tün' valdmeri]]. Ühthine randanpird om 3080 km<ref>[http://www1.inei.gob.pe/biblioineipub/bancopub/Est/Lib0347/N25/GEOGRAF.htm Aspectos geográficos de la República del Perú (Perun Tazovaldkundan geografižed aspektad). — Instituto Nacional de Estadística e Informática INEI (''inei.gob.pe'').] {{ref-es}}</ref>. Kaid alangišt vedase pidust' randištod. [[Andad]]-mäged oma man keskuses. Sur'kulu alangišt levigandeb päivnouzmha niilpäi [[Amazonk]]-jogenke da sen ližajogidenke. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om [[Uaskaran]]-mägenoc, 6768 m. Kaikiš madalamb čokkoim om Bajovar-alang, −34 m. Londuseližed pävarad oma [[vas'k]], [[hobed]], [[kuld]], [[mec]]ad, [[kivivoi]], [[londuseline gaz]], [[kivihil']], [[raud|raudkivend]], [[fosfatad]], [[potaš]], [[gidroenergii]]. == Politine sistem == [[Fail:Peru Lima Congreso Detail centre.jpg|thumb|right|250px|Kongressan pert'kulu (''Palacio Legislativo''), [[Lim]], vn 2008 semendku]] Peru om unitarine konstitucine [[prezidentine tazovaldkund|prezidentine]] tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-es|Presidente de la República del Perú}}). Rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas ei kerdalaz, no ühten konstitucižen ciklan (kahtiden valičendoiden pordon) jäl'ghe. Prezident om ohjastusen-ki pämez', paneb radsijha päministrad. Päministr om Ministriden nevondkundan pämez' ({{lang-es|Presidente del Consejo de Ministros del Perú}}). Parlament om üks'kodine Kongress ({{lang-es|Congreso}}). Kaik rahvaz valičeb sen 130 ühtnijad videks vodeks. Valitas regioniden ohjastusid nelläks vodeks. Seičemekümnevoččiden da vanhembid ristituiden valičendoiktused oma röunatud. Valdkundan üleižed järgvaličendad oliba vn 2026 12. päiväl sulakud, valitihe prezidentad i parlamentan ühtnijoid. Prezidentan valičendoiden kahtenz' tur tegihe 7. kezakud. [[Fuhimori Keiko|Keiko Fuhimori]] om valitud prezidentaks (sai 50,13 % kahtendes turas) da radab vn 2026 28. päiväspäi heinkud. [[Galarreta Luis|Luis Galarreta]] om pandud päministran radsijha vn 2026 28. päiväl heinkud. == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Perun administrativiž-territorialine jagand]].'' Peru jagase kaks'kümneks videks agjaks (regionaks, {{lang-es|región}}) i üks' [[Lim]]an agj (provincii, ei mülü nimiččehe regionha) om olmas. Regionad alajagasoiš provincijoikš (niid om 195, {{lang-es|provincia}}), ned — rajonikš ({{lang-es|distrito}}, niid om 1840)<ref>[http://www.cnd.gob.pe/ Sistema Nacional de Estadística — Statistikan rahvahaline sistem (''cnd.gob.pe'').] {{ref-es}}</ref>. == Eläjad == Perus elädas [[perulaižed]]. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 30 814 175 ristitud<ref name="inei1">[http://www.inei.gob.pe/media/MenuRecursivo/publicaciones_digitales/Est/Lib1157/libro.pdf Perú: Población estimada al 30 de junio y tasa de crecimiento de las ciudades capitales, por departamento, 2014 (Peru: ristitišton endustuz 30. kezakud i pälidnoiden kazvatuz departamentoidme, 2014). — Instituto Nacional de Estadística e Informática (Statistikan da informatikan nacionaline institut, ''inei.gob.pe''). — Lpp. 1−7.] {{ref-es}}</ref>. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'. Augotižlibundan mödhe (2017): [[mestizo]] (indejalaiž-evropalaižed) — 60,2 %, [[indejalaižed]] — 25,8 %, evropalaižed — 5,9 %, afrikalaižed — 3,6 %, toiženke augotižlibundanke (sidä kesken [[kitajalaižed]] i [[japonijalaižed]]) — 1,2 %, augotižlibundan ozutandata — 3,3 %. Uskondan mödhe (2017): riman [[katoline jumalankodikund|katolikad]] — 60,0 %, [[protestantizm|evangelistad]] — 11,1 %, toižed [[hristanuskond|hristanuskojad]] — 3,5 %, toižed uskojad — 0,3 %, religijatomad — 4,0 %, märhapanendata — 21,1 %. Perun toižed järedad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2007 rahvahanlugemižen mödhe<ref>[http://www.inei.gob.pe/biblioineipub/bancopub/Est/Lib0950/cap01.pdf PERÚ: Migración Interna reciente y el Sistema de Ciudades 2001−2007 (Peru: tantoine südäimine migracii i lidnaglomeracijad, 2001−2007). — ''Inei.gob.pe''.] {{ref-es}}</ref>, surembaspäi penembha): [[Arekip]], [[Truhiljo (Peru)|Truhiljo]], [[Čiklajo]]. Lidnalaižiden pala om 78,3 % (2020). == Ižanduz == Peru om keskmäižen šingotesen agrariž-industrialine valdkund, šingotadud kaivuztegimištonke. Vl 2024 valdkundan nominaline [[kogosüdäiprodukt]] oli 282 mlrd. US$ ekvivalentas (49. sija mail'mas; US$8,291 ühtele hengele, 86. sija) vai 567 mlrd. US$ ostmižmahtusen paritetan mödhe (45. sija; US$16,631 ühtele hengele, 97. sija). Industrijan päsarakod oma kivendoiden samine da küllästamine, metalloiden i diamantoiden samine, terasen tehmine, kivivoin i londuseližen gazan samine, mašinansauvomine (elektrine-ki), himine (substancijad, räzin), tekstiline, cementan i stöklan pästand, sömtegimišt (sidä kesken olud i pehmdad jomad, kalan ümbriradmine), sobiden i meblin tehmine. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud. Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 7,6 %, tegimišt 32,7 %, holitišiden sfer 59,9 %. Radajiden järgenduz sektoroidme vl 2019: maižanduz 27,4 %, tegimišt 15,2 %, holitišiden sfer 57,4 %. Valdkundan päeksport om [[vas'k]], [[kuld]], [[cink]], [[sobad]], ümbriratud [[kala]]; toine eksport — [[kivivoi]] da sen ümbriradmižen produktad, [[kofe]], [[kartohk]], [[asparagus]]. Vl 2013 importan tavarad oliba kivivoin void i himižed substancijad, mašinansauvomižen produkcii, transportine mašiništ (avtod), raud da teraz, elektronik, zelläd, söndtavarad (kukuruz). Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2018) oma [[Kitai]] (Perun eksportan 27,6 % i importan 23,3 %), [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]] (Perun eksportan 16,7 % i importan 21,3 %), [[Brazilii]] (importan 5,6 %), [[Indii]] (eksportan 5,2 %), [[Suvikorei]] (eksportan 5,1 %), [[Japonii]] (eksportan 4,6 %), [[Meksik]] (importan 4,5 %), [[Ekvador]] (importan 4,5 %). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> 2017 Lima - Palacio de Gobierno del Perú.jpg|Perun prezidentan radinsija vn 2017 sulakus (''Palacio de Gobierno'', [[Lim]]) Palacio de Justicia, 1939.jpg|Ülembaine Käskuzkund vn 2013 kezakus (''Palacio de Justicia'', Lim) Banco Central de Reserva del Perú 05.jpg|Valdkundan rezervoiden Keskuzbank (''Banco Central de Reserva del Perú'', 2024, Lim) Museo de la Nación y Teatro Nacional.jpg|Perun Nacionaline teatr (huralpäi), kul'turan ministruz (oiktamb) i Rahvahanmuzei (oiktalpäi) Limas vl 2013 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.gob.pe/presidencia/ Perun Tazovaldkundan prezidentan da ministrišton lehtpoled oficialižel ''gob.pe''-portalal.] {{ref-es}} * [http://www.gob.pe/congreso-de-la-republica Perun Tazovaldkundan Kongressan lehtpoled oficialižel ''gob.pe''-portalal.] {{ref-es}} {{Commons|Peru}} {{Suviamerik}} [[Kategorii:Peru| ]] d333wsgslslh0duyokrx74zc7ki22xf 0 24113 189250 141015 2026-08-08T02:28:25Z Motoranger 10577 + 189250 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Taxobox | name = Mänt | image title = Mänt | image file = Mentha spicata1.jpg | image descr = Mäntan tipine ''[[Mentha spicata]]''-erik [[Osak]]-lidnas, [[Japonii]] | regnum = Kazmused | divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'') | classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'') | ordo = ''[[Lamiales]]'' | familia = ''[[Lamiaceae]]'' | genus = '''Mänt''' | latin = {{btname|Méntha |[[Linnei Karl|L.]], 1753}} | wikispecies = Mentha | commons = Category:Mentha | itis = 32264 | ncbi = 21819 | range map = }} '''Mänt''' ({{lang-la|Mentha}}) om äivoččiden (tobjimalaz) [[heinäsižed kazmused|heinäsižiden]] hajukahiden kazmusiden heim. Mülütadas ''[[Lamiaceae]]''-sugukundha. Heim kogoneb 24 erikospäi i niiden 15 gibridaspäi. == Leviganduz == Heimon erikod kazdas Evropas, Azijas, Afrikas, Avstralijas i Pohjoižamerikas. Navettäs nepsut i pol'pil'vest. Kazvatadas maižanduzkul'turaks. Kazmuz eläb läbi arvoimižiden avaros spektras, voib kazda päiväižen kattematoman päipašton al. Mänt kazvab hüvin läz järvid, jogid, vezibasseinoid. == Ümbrikirjutand == Jurišt kazvab avaros i anastab uzid territorijoid. Seikhed oma nellikleiktusenke, püštoiktad 10..120 sm pitte, sarakoičesoiš. Lehtesed oma parakahad, pehmdad paksus, piiženke röunanke. Niiden muju oleleb muzavihand, hahkvihand, ruskedsinine, sinine, vauhpakuine. Mänt kazvab teravas i vodes läbi. Voib ištutada röunatud tahoiže i mülüihe kontroliruimha kazmusen levigandust. Änikoiden muju om vauktaspäi purpurižhesai. Plod om pähkmut, siš om üks'..nell' sement. == Kävutand == Kazvatadas lehtesid eriližmaguteseks i miše sada efirvoid, kaikuččen erikon voi om toine. [[Mentol]] om efirvoin päsubstancii, ottas parfümha i ližatas kodihimijha. Mäntan lehtesed mülüdas [[tuaregad|tuaregoiden]] čajhu. Ližatas limonadha, šokoladha, keitišhe. Mäntan painatoz kävutase lambazlihan blödoidenke. Mäntan žele om levitadud amerikaižes keitandas. Spravitadas kibuid südäikohtus i rindhas. Om [[hajuterapii|hajuterapijan]] palaks. Ottas mäntad londuseližeks insekticidaks bapshaižid, murahaižid da torokanoid vaste. Amuižed grekalaižed uskoiba, miše mäntan hosind käzihe tegeb niid vägevambikš<ref>''Sanderson, Helen''. The Cultural History of Plants (Kazmusiden kul'tiviruindan istorii) / Helen Sanderson, Jane M. Renfrew. — Routledge, 2005. — Lp. 106. {{ref-en}} ISBN 0415927463.</ref>. Oli honusiden ezmaižeks dezodorantaks Evropas, tacihe mäntad maižele lavale peitamha sen hajud. Kazmuz kucub [[allergii|allergijad]] erasil-se ristituil. == Valitud erikod == * {{btname|Mentha aquatica|L.}} — [[Vezimänt]] * {{btname|Mentha arvensis|L.}} — Nitmänt * {{btname|Mentha australis|R.Br.}} — Avstraline mänt * {{btname|Mentha canadensis|L.}} — Kanadine mänt * {{btname|Mentha dahurica|Fisch. ex Benth.}} — Daurine mänt * {{btname|Mentha japonica|(Miq.) Makino}} — Japonine mänt * {{btname|Mentha longifolia|(L.) Huds.}} — [[Pit'klehtesine mänt]] * {{btname|Mentha micrantha|(Benth.) Des.-Shost.}} — Henänikoine mänt * {{btname|Mentha pulegium|L.}} — Somänt * {{btname|Mentha spicata|L.}} — Tähkasine mänt, heimon tipine erik * {{btname|Mentha suaveolens|Ehrh.}} — Hajukaz mänt, vai Kehkerlehtesine mänt == Homaičendad == <references /> {{Commons|Mentha}} [[Kategorii:Lamiaceae]] [[Kategorii:Maižanduzkul'turad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Heinäsižed kazmused]] [[Kategorii:Eriližmagutesed]] [[Kategorii:Zell'kazmused]] [[Kategorii:Sömkazmused]] qg7nh5hk9z68bowly6n7dape3htb70z 0 26776 189251 183927 2026-08-08T02:57:30Z Motoranger 10577 formitez, +kart 189251 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Narv-Jogensu<br />Narva-Jõesuu | Lidnanznam = EST Narva-Jõesuu linn COA.png | Flag = Flag of Narva-Jõesuu.svg | Lidnanznam text = Narv-Jogensun lidnanznam | Flag text = Narv-Jogensun flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 2,602 | Voz' = 2024 | Pind = 11.03 | Fail = Narva-Jõesuu sanatoorium.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +372- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Narva-Jõesuu linn.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2012)]] '''Narv-Jogensu''' ({{lang-et|Narva-Jõesuu}} [ˈnɑrˈʋɑ-ˈjɤeˈsuː]; edel 1921. vot ''Hungerburg'') om lidn da kurort [[Estinma]]n pohjoižpäivnouzmas, mülüb [[Ida-Virun makund]]ha. Se om makundan kudenz' lidn seičemespäi eläjiden lugun mödhe. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 14. voz'sadal kuti kalanpüdajiden külä. Se mainitase kirjutadud purtkiš vspäi 1503, konz sirtihe külähä kalanpüdandan pramozlad [[Narv (lidn)|Narv]]-lidnaspäi. Žilon oficialine nimi oli ''Hungerburg'' («näl'ghine lidn» saksan kelespäi) vhesai 1921, sid' nügüdläižikš (nimi om olmas vspäi 1890), vll 1923−1928 nimitusen variant oli est. ''Naroova-Jõesuu''. Žilo oli [[Narv (lidn)|Narv]]-lidnan rajonaks vspäi 1934 i nevondkundaližen aigan. Rajon erištui Narvaspäi i sai lidnan statusad vl 1993. Lidn kadoti municipališt statusad vn 2017 administrativižen reforman jäl'ghe, mülüb [[Narv-Jogensun volost'|Narv-Jogensun volostihe]] i om sen tobmuden keskuseks. Narv-Jogensu šingotase lebuturizmal kaikiš pidembanno (kümne kilometrad) merikül'bendrandanno valdkundas, severz'-se adivpertid oma saudud. Erasil vozil nened edheotandad radoiba täs: mecpilindtegim, uksusan i mujuiden edheotand (19. voz'sada), kalanümbriradmižen i laivankohendusen edheotandad (nevondkundaližen aigan). == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti narva-joesuu linn.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan pohjoižpäivnouzmaižes čogas, [[Suomen laht]]en suvirandal i [[Narv (jogi, lankteb Suomen lahthe)|Narv]]-jogensun hural randal, ani [[Venäma]]n röunanno. Matkad makundan [[Jihvi]]-keskushesai om nell'kümne viž kilometrad päivlaskmha-suvipäivlaskmha avtotedme, [[Tallidn]]-pälidnhasai om 205 km päivlaskmha E20-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma [[Narv (lidn)|Narv]] 14 km suvipäivnouzmha avtol i [[Sillamäe]] kaks'kümnes kilometras suvipäivlaskmha meredme vai avtotedme. Evropižen E9-avtomaršrutan agj om lidnas. == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2,632 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt (andmused oma vspäi 2000) oli 3,011 eläjid vl 2007. Rahvahad (2007): [[estilaižed]] — 13,2 %, [[venälaižed|venänikad]] — 76,2 %, toižed rahvahad — 10,6 %. Venäkel'žed eläjad oma enambuses lidnas, koumandez (2007) eläb [[Venäma]]n rahvahanikusenke heiden keskes. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Narva-Jõesuu tuletorn 2008.jpg|Lidnan majak (2008, lämoičuhunduz, om saudud vl 1808) Narva-Joesuu church - panoramio.jpg|Narv-Jogensun lüteranine jumalanpert', vn 2012 nägu Narva-Jõesuu park.jpg|Lidnan puišt vn 2019 redukus Noorus SPA Hotel 2015.jpg|«Noorus»-spa-adivpert' (2015) EU-EE-IV-Narva-Jõesuu-Russia-Estonia board.JPG|Merivaldmad röunmal (2009) </gallery> == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://www.narva-joesuu.ee/ Lidnankundan tobmuden oficialine sait (''narva-joesuu.ee'').] {{ref-et}} {{ref-ru}} {{Commons|Category:Narva-Jõesuu}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Ida-Virun makund]] 1yz18ibznuowhgxyhky7b9088ezuu2o 0 33732 189246 183925 2026-08-07T18:59:02Z Motoranger 10577 +kart 189246 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Miizakülä<br />Mõisaküla | Lidnanznam = EST Mõisaküla linn COA.png | Flag = Flag of Mõisaküla.svg | Lidnanznam text = Miizakülän lidnanznam | Flag text = Miizakülän flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 744 | Voz' = 2024 | Pind = 2.21 | Fail = Moisakula - panoramio (1).jpg | Pämez' = | Telefonkod = +372- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Mõisaküla linn.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2012)]] '''Miizakülä''' ({{lang-et|Mõisaküla}} «külä usadibanno», {{lang-lv|Meizakila}} «Muižciems») om [[Estinma]]n lidn valdkundan suvipäivlaskmas, Latvijan röunanno. Mülüb [[Vil'jandin makund]]ha, sen kaikiš penemb lidn kudespäi eläjiden lugun mödhe. Om [[Mul'gi]]-volostin palaks vn 2017 redukuspäi, sen kaikiš penemb lidn koumespäi. Edel 2019. vot se oli Estinman kaikiš penembaks lidnaks. == Istorii == Eländpunkt sündui 19. voz'sadan lopus kaidraižuižen «[[Pärnu]] — [[Valg]]»-raudten sauvondanke i sen sarakon [[Vil'jandi]]nnoks. Sol'mstancijan eziauguine nimi oli ''Laatre''. Vll 1899−1900 saudihe tegint senno raudterividen kohendusen täht i udesnimitihe stancijad ''Miizakülä:ks''. Vn 1938 1. semendkud Miizakülä sai lidnan statusad. 1970-nzil vozil likund molembidme kaidraižuižidme raudteidme oli sauptud. Ekskavatortegim radoi nevondkundaližel aigal i vhesai 2010 istorižen raudten tegimen bazal. Lidn om olmas erigoittud municipaližeta statusata vspäi 2017. Šingotase valdkundaližen büdžetan aluzkundoil, mašinansauvomižen edheotandal<ref>[http://www.mtm.ee/ Miizakülän mašinansauvomižen tegimen sait (''mtm.ee'').] {{ref-et}}</ref> (24 radnikad vl 2020, pästab rippujad mašiništod traktoran täht). == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti moisakyla linn.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan suvipäivlaskmas, 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad makundan [[Vil'jandi]]-keskushesai om nell'kümne ühesa kilometrad pohjoižpäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om volostin [[Abja-Paluoja]]-keskuz üks'toštkümnes kilometras päivnouzmha orhal vai 12 km avtotel. Kaik om 32 irdad lidnas. == Eläjad == Vl 1989 lidnan eläjiden lugu oli 1,349 ristitud, vodele 2011 lidnan ristitišt poleni i oli 880 eläjad. Kaikiš suremb eländpunktan ristitišt oli 2,421 eläjad vl 1938. Vn 2020 augotišes kaik 775 ristitud elihe lidnas, volostin kümnendez. Rahvahad (2011): [[estilaižed]] — 90,9 %, [[venälaižed|venänikad]] — 5,1 %, toižed rahvahad — 4,0 %. Valdkundaližen büdžetan aluzkundad: aluzškol (38 openikad 2018.−2019. openduzvodes), holituzkodi i päivkeskuz rauhiden mehiden täht, kul'turkeskuz. Ervin Tamberg radoi lidnan jäl'gmäižen pämehen vspäi 2005. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Mõisaküla linnavalitsus.JPG|Lidnan enččen municipalitetan tobmuden pert' (2012) Moisakula church - panoramio.jpg|Pühän Vaimun jumalanpert', vn 2012 nägu (Estinman apostoline ortodoksine jumalankodikund) Raudteetehas.JPG|Istorine raudten tegim vl 2013 Meizakilas dzelzceļa stacija 8.jpg|Lidnan muzejas (2011) Mõisaküla vaksalihoone.JPG|''Miizakülä''-päraudtestancijan sauvuz vl 2013 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://mulgivald.ee/ Mul'gi-volostin sait (''mulgivald.ee'').] {{ref-et}} * [http://moisakyla.ee/ Lidnan edeližen tobmuden sait (''moisakyla.ee'', jäb vajehtusita vspäi 2018).] {{ref-et}} {{Commons|Category:Mõisaküla}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vil'jandin makund]] kzy12egmj71kmml5zw0aip5grhx8w1z 3 38712 189244 177872 2026-08-07T15:04:32Z Adavyd 5110 Adavyd sirttud lehtpol' [[Lodu kävutajas:Incall]] [[Lodu kävutajas:Ch]]: Teisaldatud automaatselt, kui "[[Special:CentralAuth/Incall|Incall]]" nimetati ümber kasutajaks "[[Special:CentralAuth/Ch|Ch]]" 177872 wikitext text/x-wiki {{hello}} -- [[Kävutai:Motoranger|Motoranger]] ([[Lodu kävutajas:Motoranger|pagišta]]) 14. semendku 2025, kell 09:59 (MSK) ktlpp7umcxcdy7pqkvccchj72n21pjw 3 41105 189245 2026-08-07T15:04:32Z Adavyd 5110 Adavyd sirttud lehtpol' [[Lodu kävutajas:Incall]] [[Lodu kävutajas:Ch]]: Teisaldatud automaatselt, kui "[[Special:CentralAuth/Incall|Incall]]" nimetati ümber kasutajaks "[[Special:CentralAuth/Ch|Ch]]" 189245 wikitext text/x-wiki #suuna [[Lodu kävutajas:Ch]] l97u10x7ec8ssa7j7c4ragwlt6fucbi