Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.47.0-wmf.14 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 4 2521 189274 189173 2026-08-11T14:09:25Z Motoranger 10577 aktualizacii kerdan nedališ 189274 wikitext text/x-wiki {{/Südäimištlehtpol'}} ---- '''Nügüdläine sija kirjutusiden (südäimištlehtpoliden) lugun mödhe''': '''#204''' ('''347:späi''')<br /> '''Edes''': [[:eml:|Emilijan-Romanijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|eml}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:zh-classical:|Kitajan kirjankelen Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|zh-classical}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:hyw:|Päivlaskmaižarmenijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|hyw}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:map-bms:|Banjumasanan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|map-bms}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:ie:|Interlingvakel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|ie}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:ace:|Ačehan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|ace}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:so:|Somalin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|so}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:wa:|Vallonan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|wa}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:sa:|Sanskritankel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|sa}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:zu:|Zulun Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|zu}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:hif:|Fidžin hindin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|hif}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:km:|Khmeran Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|km}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:bjn:|Bandžaran Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|bjn}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:zgh:|Marokon berberan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|zgh}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:sn:|Šonan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|sn}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:lij:|Ligurijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|lij}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:ks:|Kašmiran Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|ks}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mhr:|Nitmarin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mhr}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:shi:|Šil'han Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|shi}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mni:|Manipurin (Meitein) Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mni}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:hak:|Hakkan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|hak}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mrj:|Mägimarin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mrj}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:rue:|Rusinan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|rue}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:pam:|Kapampangankel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|pam}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:tly:|Tališin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|tly}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:rw:|Ruandan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|rw}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:ug:|Uiguran Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|ug}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:roa-tara:|Tarantinokel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|roa-tara}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:co:|Korsikan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|co}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:bh:|Bhodžpurin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|bh}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:nso:|Pohjoižsoton Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|nso}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:vls:|Päivlaskmaižflamandijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|vls}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:nds-nl:|Alasaksonijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|nds-nl}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:bo:|Tibetan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|bo}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mi:|Maorin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mi}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mt:|Mal'tan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mt}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:se:|Pohjoižsaamen Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|se}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:myv:|Erzän Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|myv}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:sc:|Sardinijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|sc}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mdf:|Mokšan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mdf}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:zea:|Zelandijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|zea}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:kw:|Kornan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|kw}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:tk:|Turkmenan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|tk}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:kab:|Kabilan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|kab}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:gv:|Menan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|gv}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:fiu-vro:|Virun Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|fiu-vro}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:gan:|Gan'kel'ne Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|gan}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:smn:|Inarisaamen Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|smn}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:ab:|Abhazijan Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|ab}}}}''')<br /> '''8,000:ihe''': '''+{{#expr:8000-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''' {{/Suomalaiž-permižed Vikipedijad‎}} {| style="width:65%;" |- ! '''[[Specialine:UdedLehtpoled|Uded lehtpoled kus]]''' ! Nügüdläine VikiSüvüz: {{depth}}<br>{{purge}} ! '''[[Vikipedii:Süvüden istorii]]''' |- valign="top" | : 01. kezaku 2026: '''97.773''' {{kazvand}} : 08. kezaku 2026: '''98.021''' {{kazvand}} : 15. kezaku 2026: '''98.221''' {{kazvand}} : 22. kezaku 2026: '''98.316''' {{kazvand}} : 29. kezaku 2026: '''98.496''' {{kazvand}} | : 06. heinku 2026: '''98.657''' {{kazvand}} : 13. heinku 2026: '''98.721''' {{kazvand}} : 20. heinku 2026: '''98.870''' {{kazvand}} : 27. heinku 2026: '''98.962''' {{kazvand}} | : 03. eloku 2026: '''99.218''' {{kazvand}} : 10. eloku 2026: '''99.386''' {{kazvand}} : 17. eloku 2026: '''???''' : 24. eloku 2026: '''???''' : 31. eloku 2026: '''???''' |} [[Fail:1000HA.png|16px]] '''[[Vikipedii:Tarbhaižed lehtpoled, kudambad tarbiž säta kaikihe Vikipedijan versijoihe|Tarbhaižed lehtpoled]]:''' {{SAMPLESCORE}} (maksimum 100.00) * kezaku 2012: '''#197 (1.53)''' {{kazvand}} * heinku 2012: '''#192 (1.72)''' {{kazvand}} * eloku 2012: '''#190 (1.77)''' {{kazvand}} * sügüz'ku 2012: '''#190 (1.80)''' {{vajehtuseta}} * reduku 2012: '''#190 (1.91)''' {{vajehtuseta}} * kül'mku 2012: '''#182 ([[:meta:List_of_Wikipedias_by_sample_of_articles|2.09]])''' {{kazvand}} * '''kacu edemba: [[Vikipedii:Tarbhaižiden lehtpoliden statistik]]''' ---- :'''[[:Kategorii:Ezitegesed|Ezitegesed]]:''' {{PAGESINCATEGORY:Ezitegesed}}/{{NUMBEROFARTICLES}}='''{{#expr: {{PAGESINCATEGORY:Ezitegesed}}/({{NUMBEROFARTICLES}}-{{PAGESINCATEGORY:Eriližed lehtpoled}})*100 round 2}}%''' <!-- Checked from ".ad" to "Reboi" so far --> :'''[[Vikipedii:Hüväd kirjutused|Hüväd kirjutused]]:''' {{#expr: ({{PAGESINCATEGORY:Hüväd kirjutused}})}}/{{NUMBEROFARTICLES}}='''{{#expr: ({{PAGESINCATEGORY:Hüväd kirjutused}})/({{NUMBEROFARTICLES}}-{{PAGESINCATEGORY:Eriližed lehtpoled}})*100 round 2}}%''' ---- '''Kacu mugažo:''' * [https://stats.wikimedia.org/v2/#/vep.wikipedia.org Wikistat 2: Nügüdläine statistik kus da vodes (vep.wikipedia.org)] i [https://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaVEP.htm Wikipedia Statistics - Tables - Vepsian (Statistik Vikipedijas - Tabluded - Vepsän Vikipedii).] {{ref-en}} * [[:ru:Википедия:Список Википедий|ru:Википедия:Список Википедий (Vikipedijoiden nimikirjutez RuWikiš).]] {{ref-ru}} * '''[[Vikipedii:Kacundoiden časpaksuz]]''' * [https://vep.wikipedia.org/wiki/Specialine:Speciali%C5%BEedLehtpoled Specialižed lehtpoled] * [https://tools.wmflabs.org/topviews/?project=vep.wikipedia.org&platform=all-access&date=last-month&excludes= Lehtpoled kacundoiden lugun mödhe jäl'ghižes kus ''tools.wmflabs.org''-saital.] [[Kategorii:Statistik Vikipedijas]] j701a2o4gpkz6p16igotr5sx5c0h5pr 0 7780 189278 183943 2026-08-11T15:48:05Z Motoranger 10577 formitez, +kartad 189278 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Tap<br />Tapa | Lidnanznam = Tapa coatofarms.png | Flag = Tapa flag.png | Lidnanznam text = Tapan lidnanznam | Flag text = Tapan flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 5,492 | Voz' = 2024 | Pind = 17.4 | Fail = Tapapikktn.JPG | Pämez' = | Telefonkod = +372-xxx-xxxx | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Tapa vald.png|thumb|left|250px|Vn 2012 volostin kart]] '''Tap''' ([[estin kel'|estin kelel]]: ''Tapa'') om lidn municipaližeta statusata da raudtesol'm [[Estinma]]n pohjoižes. Om [[Tapan volost'|Tapan volostin]] keskusen, mülüb [[Lääne-Virun makund]]ha. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 13.-14. voz'sadal kuti Tapankülä. Se mainitase M. Eiseni:n Akademižen istorijan sebran kirjeižespäi vl 1482. Ricarin Taps-erižpert' ({{lang-et|Tapa-mõis}}) mainitase läz küläd vl 1629. Ezmäine jonuz tuli žilho raudtestancijanno vl 1870, saudihe «[[Tallidn|Revel']] — [[Piter]]»-raudtejonod. Vl 1876 Tap kändihe raudtesol'meks, jonuz ajoi [[Tartu|Jur'jev]]-lidnha. Tap sai lidnan statusad vn 1926 30. päiväl kezakud. Lidn oli Tapan rajonan administrativižeks keskuseks vll 1950−1962. Tap šingotase raudten sortiruindstancijal, metalltegesiden pästandal (elektromagnitad, avtoiden heitmižsistemad) i armijan vägiden sijadusel (sodalendimport lidnan suves). == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti tapa linn.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase Valgejogen üläjoksmusen hural randal ({{lang-et|Valgejõgi}} 85 km pitte, [[Suomen laht]]en bassein). Matkad makundan [[Rakvere]]-keskushesai om kaks'kümne viž kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal, 30 km avtotedme vai raudtedme, [[Tallidn]]hasai om 77 km lodeheze. == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5,896 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10,851 eläjad vl 1979. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2011): [[estilaižed]] — 59,26 %, [[venänikad]] — 31,72 %, [[ukrainalaižed]] — 4,31 %, [[vaugedvenälaižed]] — 1,73 %, [[suomalaižed]] — 0,85 %, [[litvalaižed]] — 0,54 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,59 %. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Tapa Jakobi kirik.jpg|Ph. Jakoban lüteranine jumalanpert', vn 2012 nägu (om saudud vll 1921−1932) Русская гимназия города Тапа, 1996 г.jpg|Tapan venäkel'ne gimnazii (vn 1996 olend) Дом культуры Тапа.jpg|Lidnan kul'turkeskuz Вокзал Тапа 1997 год.jpg|Raudtestancijan sauvuz i vezičuhunduz vl 1997 </gallery> == Irdkosketused == * [http://www.tapa.ee/ Lidnan da volostin tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''tapa.ee'').] {{ref-et}} {{Commons|Category:Tapa}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Lääne-Virun makund]] kbbv2b47raw8ob6xoy0qv8e37726eq5 189279 189278 2026-08-11T16:19:45Z Motoranger 10577 +openduz 189279 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Tap<br />Tapa | Lidnanznam = Tapa coatofarms.png | Flag = Tapa flag.png | Lidnanznam text = Tapan lidnanznam | Flag text = Tapan flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 5,492 | Voz' = 2024 | Pind = 17.4 | Fail = Tapapikktn.JPG | Pämez' = | Telefonkod = +372-xxx-xxxx | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Tapa vald.png|thumb|left|250px|Vn 2012 volostin kart]] '''Tap''' ([[estin kel'|estin kelel]]: ''Tapa'') om lidn municipaližeta statusata da raudtesol'm [[Estinma]]n pohjoižes. Om [[Tapan volost'|Tapan volostin]] keskusen, mülüb [[Lääne-Virun makund]]ha. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 13.-14. voz'sadal kuti Tapankülä. Se mainitase M. Eiseni:n Akademižen istorijan sebran kirjeižespäi vl 1482. Ricarin Taps-erižpert' ({{lang-et|Tapa-mõis}}) mainitase läz küläd vl 1629. Ezmäine jonuz tuli žilho raudtestancijanno vl 1870, saudihe «[[Tallidn|Revel']] — [[Piter]]»-raudtejonod. Vl 1876 Tap kändihe raudtesol'meks, jonuz ajoi [[Tartu|Jur'jev]]-lidnha. Tap sai lidnan statusad vn 1926 30. päiväl kezakud. Lidn oli Tapan rajonan administrativižeks keskuseks vll 1950−1962. Tap šingotase raudten sortiruindstancijal, metalltegesiden pästandal (elektromagnitad, avtoiden heitmižsistemad), sauvondan edheotandoil i armijan vägiden sijadusel (sodalendimport lidnan suves). == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti tapa vald.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan päivlaskmas, Valgejogen üläjoksmusen hural randal ({{lang-et|Valgejõgi}} 85 km pitte, [[Suomen laht]]en bassein). Matkad makundan [[Rakvere]]-keskushesai om kaks'kümne viž kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal, 30 km avtotedme vai raudtedme, [[Tallidn]]hasai om 77 km lodeheze. == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5,896 ristitud, vn 2021 — 5,383 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10,851 eläjad vl 1979. Se poleni znamasižešti Nevondkundaližen Ühtištusen čihodamižen jäl'ghe sodapalakundoiden lähtendan tagut. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2011): [[estilaižed]] — 59,26 %, [[venänikad]] — 31,72 %, [[ukrainalaižed]] — 4,31 %, [[vaugedvenälaižed]] — 1,73 %, [[suomalaižed]] — 0,85 %, [[litvalaižed]] — 0,54 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,59 %. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, kaks' gimnazijad (estin i venän), venän specškol, muzikškol. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Tapa Jakobi kirik.jpg|Ph. Jakoban jumalanpert' (lüteranine, om saudud vll 1921−1932), nägu vn 2012 semendkus Русская гимназия города Тапа, 1996 г.jpg|Tapan venäkel'ne gimnazii (vn 1996 olend) Дом культуры Тапа.jpg|Lidnan kul'turkeskuz (1997) Вокзал Тапа 1997 год.jpg|Raudtestancijan sauvuz i vezičuhunduz vl 1997 </gallery> == Irdkosketused == * [http://www.tapa.ee/ Lidnan da volostin tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''tapa.ee'').] {{ref-et}} {{Commons|Category:Tapa}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Lääne-Virun makund]] 3lwvhe4lz1aqfzlwz49d4k883l3fqr8 189280 189279 2026-08-11T16:25:27Z Motoranger 10577 istorii+ 189280 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Tap<br />Tapa | Lidnanznam = Tapa coatofarms.png | Flag = Tapa flag.png | Lidnanznam text = Tapan lidnanznam | Flag text = Tapan flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 5,492 | Voz' = 2024 | Pind = 17.4 | Fail = Tapapikktn.JPG | Pämez' = | Telefonkod = +372-xxx-xxxx | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Tapa vald.png|thumb|left|250px|Tapan volostin kart (2012)]] '''Tap''' ([[estin kel'|estin kelel]]: ''Tapa'') om lidn municipaližeta statusata da raudtesol'm [[Estinma]]n pohjoižes. Om [[Tapan volost'|Tapan volostin]] keskusen, mülüb [[Lääne-Virun makund]]ha. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 13.-14. voz'sadal kuti Tapankülä. Se mainitase M. Eiseni:n Akademižen istorijan sebran kirjeižespäi vl 1482. Ricarin Taps-erižpert' ({{lang-et|Tapa-mõis}}) mainitase läz küläd vl 1629. Ezmäine jonuz tuli žilho raudtestancijanno vl 1870, saudihe «[[Tallidn|Revel']] — [[Piter]]»-raudtejonod. Vl 1876 Tap kändihe raudtesol'meks, jonuz ajoi [[Tartu|Jur'jev]]-lidnha. Tap sai lidnan statusad vn 1926 30. päiväl kezakud. Lidn oli Tapan rajonan administrativižeks keskuseks vll 1950−1962. Vn 2017 redukuspäi enzne [[Tamsalu]]n volost' mülüb Tapan volostihe. Tap šingotase raudten sortiruindstancijal, metalltegesiden pästandal (elektromagnitad, avtoiden heitmižsistemad), sauvondan edheotandoil i armijan vägiden sijadusel (sodalendimport lidnan suves, poligon, [[PAKO|PAKO:n]] äirahvahaline batal'jongrupp). == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti tapa vald.png|thumb|left|250px|Lidnan volostin sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan päivlaskmas, Valgejogen üläjoksmusen hural randal ({{lang-et|Valgejõgi}} 85 km pitte, [[Suomen laht]]en bassein). Matkad makundan [[Rakvere]]-keskushesai om kaks'kümne viž kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal, 30 km avtotedme vai raudtedme, [[Tallidn]]hasai om 77 km lodeheze. == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5,896 ristitud, vn 2021 — 5,383 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10,851 eläjad vl 1979. Se poleni znamasižešti Nevondkundaližen Ühtištusen čihodamižen jäl'ghe sodapalakundoiden lähtendan tagut. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2011): [[estilaižed]] — 59,26 %, [[venänikad]] — 31,72 %, [[ukrainalaižed]] — 4,31 %, [[vaugedvenälaižed]] — 1,73 %, [[suomalaižed]] — 0,85 %, [[litvalaižed]] — 0,54 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,59 %. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, kaks' gimnazijad (muite (estinkel'ne) i venän), venän specškol, muzikškol. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Tapa Jakobi kirik.jpg|Ph. Jakoban jumalanpert' (lüteranine, om saudud vll 1921−1932), nägu vn 2012 semendkus Русская гимназия города Тапа, 1996 г.jpg|Tapan venäkel'ne gimnazii (vn 1996 olend) Дом культуры Тапа.jpg|Lidnan kul'turkeskuz (1997) Вокзал Тапа 1997 год.jpg|Raudtestancijan sauvuz i vezičuhunduz vl 1997 </gallery> == Irdkosketused == * [http://www.tapa.ee/ Lidnan da volostin tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''tapa.ee'').] {{ref-et}} {{Commons|Category:Tapa}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Lääne-Virun makund]] bbzpnzwlcqbfpa2ti4i3re6b35xg0z0 0 9077 189269 179832 2026-08-11T12:24:30Z Martin Macha 2111 12659 /* */ 189269 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Kolumbijan Tazovaldkund<br >República de Colombia | Valdkundznam = Coat of arms of Colombia.svg | Flag = Flag of Colombia.svg | Valdkundznam text = Kolumbijan valdkundznam | Flag text = Kolumbijan flag | Pälidn = Bogota | Eläjiden lugu = 48,168,996<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/co.html Kolumbijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2018 | Pind = 1,141,748 | Kart = LocationColombia.svg | Kel' = [[ispanijan kel'|ispanijan]] | Valdkundan pämez' = [[Abelardo de la Espriella]] | Päministr = ''hän-žo'' | Religii = [[hristanuskond]] | Valüt = [[kolumbijan peso]] (COP) (Col$) | Internet-domen = [[.co]] | Telefonkod = +57 | Aigvö = [[UTC]]−5 }} '''Kolumbii''', täuz' oficialine form — '''Kolumbijan Tazovaldkund''' ([[ispanijan kel'|ispanijaks]]: ''República de Colombia'' [reˈpuβlika ðe koˈlombja]), om unitarine valdkund [[Suviamerik]]an lodehes. Pälidn da kaikiš järedamb lidn om [[Bogota]]. Ristitišton lugun mödhe valdkund otab kahtent sijad Suviamerikas [[Brazilii|Brazilijan]] jäl'ghe i 28. mail'mas. Kolumbii om kahtenz' mirus ispanijankel'židen ristituiden lugun mödhe [[Meksik]]an jäl'ghe. == Etimologii == Valdkundan nimituz om anttud tetaban [[Hristofor Kolumb]]-merimatkadajan oiktastuseks, hän avaiži Amerikad [[evropalaižed|evropalaižile]]. Venesuelan Fransisko de Miranda-revolücioner borcui Suviamerikan ripmatomudes i kävuti Kolumbii-nimitust kaiken Uden Mail'man täht, eriližešti maiden täht Ispanijan i Portugalijan tobmuden al. Sen jäl'ghe [[Simon Bolivar]] tariči nimed «Kirjeižes Jamaikaspäi» ({{lang-es|Carta de Jamaica}}), i nimi oli ottud federativižen Kolumbijan Tazovaldkundan sädandas vl 1819. == Istorii == Ristitud elädas Kolumbijan territorijal 12,5 tuhad EME pordospäi. Kaikiš enamba šingotadud rahvahad da niiden kul'turad oliba čibča (vai muiska / moska, oma kaičenus rahvahaks meiden päivihesai), kimbaja, tairona. Valdkund om kaikiš elokahambiš mail'mas eläjiden rahvahiden i kävutadud heil keliden lugun mödhe. Kolonizacijan jäl'ghe oli ei sa kävutada igähižid rahvahid orjikš, lugetihe heid Ispanižen imperijan ühtnijoikš täuzidenke oiktusidenke (ken eli läbi läžundoiš), sen ližaks andoihe umoid ''resguardo:iš'' (rezervacijoiš), pid'oiteldihe toižil teil. Edel evropalaižiden vägitungendad [[Inkiden imperii]] kontrolirui valdkundan territorijan suvipäivlaskmad. [[Ispanii|Ispanižed]] kolonizatorad astuiba Kolumbijan madme ezmäižen kerdan vl 1499. Hö anastiba tuleban aigan Kolumbijan territorijad 16. voz'sadan ezmäižen palan sodoiden satuseks. Uz' Granad-vicekunigahuz oli sätud niiden rezul'tataks, Bogota oli sen pälidnaks. Vn 1810 20. päiväl heinkud [[Bolivar Simon|Simon Bolivar]], Kolumbijan vei, tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi. Vl 1819 ripmatomuz oli tundištadud. Vl 1831 Sur' Kolumbii-federacii čihozi (neniden valdkundoiden territorijad mülüiba sihe: Kolumbii, [[Panam]], [[Ekvador]], [[Venesuel]] i Brazilijan lodeh), i jäl'ghižel vodel Uz' Granad-tazovaldkund oli tedištoittud nügüdläižiden Kolumbijan i Panaman territorijal. Valdkund oli toižetadud Granadan konfederacijaks (1858), sid' Kolumbijan Ühtenzoittud Valdkundoikš (1863). Nügüdläine nimituz om vspäi 1886, Panam läksi valdkundaspäi vl 1903. Vlpäi 1964 [[Rahvahanikoiden soda Kolumbijas (1964−2016)|rahvahanikoiden soda]] astui Kolumbijan territorijan palas, se om loptüd vn 2016 formaližikš, kožundaktan mödhe ohjastusen i vasthalibujiden keskes. Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1811. Jäl'gmäine kümnenz' lugul Konstitucii<ref>[http://es.wikisource.org/wiki/Constituci%C3%B3n_de_Colombia_de_1991 Vn 1991 Kolumbijan Konstitucijan tekst Vikiaitas.] {{ref-es}}</ref><ref>[http://www.constituteproject.org/ontology/Colombia?lang=en Kolumbijan Konstitucijan tekst ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om vahvištadud vn 1991 4. päiväl heinkud, se vajehti vn 1886 konstitucijad i om väges läz jogavoččidenke kohendusidenke, vn 2018 versii om nügüd'. == Geografijan andmused == [[Fail:Colombia Topography.png|thumb|left|250px|Kolumbijan topografine kart (2007)]] Kolumbii om mavaldkundröunoiš [[Panam]]anke (röunan piduz — 266 km) päivlaskmas, [[Venesuel]]anke (2219 km) i [[Brazilii|Brazilijanke]] (1645 km) päivnouzmas, [[Peru]]nke (1626 km) i [[Ekvador]]anke (586 km) suves. Ühthine röun kuivmadme — 6342 kilometrad<ref>[http://www.sogeocol.edu.co/Ova/fronteras_colombia/definicion/limites_definicion.html Definición de Límite (Röunoiden märhapanend). — Sociedad Geográfica de Colombia (''sogeocol.edu.co'').] {{ref-es}}</ref>. Kolumbijan [[San Andres da Providensii]]-departamentan sared sijadasoiš päivnouzmha [[Nikaragua]]späi suviamerikaižen kontinentaližen palan ližaks, ka mugažo Kolumbii röunatab meridme nenidenke valdkundoidenke: [[Kostarik]], [[Nikaragua]], [[Gonduras]], [[Jamaik]], [[Dominikanine Tazovaldkund]] i [[Haiti]]<ref>[http://www.cancilleria.gov.co/en/colombia/sovereignty/maritime Röunad meridme. — ''Cancilleria.gov.co''.] {{ref-en}}</ref>. Ühthine randanpird om 3208 km. Kolumbijan päivlaskmaižed randad lainištab [[Tün' valdmeri]] (randanpird — 1448 km), i pohjoižed randad — [[Atlantine valdmeri|Atlantižen valdmeren]] [[Kariban meri]] (1760 km)<ref>[http://www.sogeocol.edu.co/Ova/fronteras_colombia/definicion/fronteras_definicion.html Definición de Frontera (Randanpirdan märhapanend). — Sociedad Geográfica de Colombia (''sogeocol.edu.co'').] {{ref-es}}</ref>. [[Andad]]-mäged ottas man territorijan koume videndest. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om [[Kristobal' Kolon]]-mägenoc, 5776 m<ref>[http://www.peakbagger.com/peak.aspx?pid=8288 Kristobal' Kolon-mägenocan korktuz'. — ''Peakbagger.com''.] {{ref-en}}</ref> valdmeren pindan päl. Kaikiš znamasižemb [[Magdalen (jogi)|Magdalen]]-jogi jokseb [[Kariban meri|Kariban merhe]]. [[Amazonas]]an da [[Orinoko]]n ližajoged oma äiluguižed, tropižed [[mec]]ad (l'janos) niiden randoil oma arvokahad. Enamba 240 lühüdad joged lanktas [[Tün' valdmeri|Tünhe valdmerhe]], sikš miše Tünen valdmererandaline alangišt nepstub lujas hüvin (oleskeleb 10 tuhad mm vodes). Londuseližed pävarad oma [[kivivoi]], [[londuseline gaz]], [[kivihil']], [[nikel']], [[izumrud]]ad; toižed varad oma [[raud|raudkivend]], [[kuld]], [[vas'k]], [[gidroenergii]]. Kolumbii om kahtenz' mail'mas biologižen erazvuiččendan mödhe, kaik 54 871 erikod om registriruidud siš, no valdkund mainitase kahesan kesken kaikiš lujemban pahuden tondanke ekologijale. == Tobmuz == [[Fail:CapitolioNacionalDeColombia2004-7.jpg|thumb|right|250px|Kongressan pert' ({{lang-es|Capitolio Nacional}}) vn 2004 heinkus, [[Bogota]]]] Kolumbii om unitarine konstitucine [[prezidentine tazovaldkund|prezidentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-es|Presidente de la República de Colombia}}), hän-žo om ohjastusen pämeheks. Kaik rahvaz valičeb prezidentad nelläks vodeks, enamba kaht strokud ei voi. Ministrad da varaprezident oma abuiš prezidental. Parlament om kaks'kodine Kongress ({{lang-es|Congreso}}), rahvaz valičeb sen ühtnijoid mugažo nelläks vodeks. Üläkodi, Senat ({{lang-es|Senado}}), kogoneb 102 ühtnijaspäi. Alakodi, Ezitajiden Kodi (isp. ''Cámara de Representantes'') mülütab 166 ezitajad-ühtnijad (162 i om kvotid ümbrikoile ližaks: üks' ristit — [[indejalaižed|indejalaižišpäi]], üks' — afrokolumbijalaižišpäi, üks' — röunantagaižiš kolumbijalaižišpäi da üks' — toižiš [[rahvahanvähembuz|vähembusišpäi]]). Kaikiden munucipalitetoiden valičendad tegesoiš ühtes vodes da vides kus prezidentan valičendoiden jäl'ghe. Jäl'gmäižed prezidentan valičendad oliba kahtel tural vn 2022 semendkun 29. da kezakun 19. päivil, [[Gustavo Petro]] sai vägestust (1. tur 40,34 %, 2. tur 50,42 %) da radab vn 2022 elokuspäi ezmäižen strokun. Edeline prezident om [[Ivan Duke Markes]] (eloku 2018 — eloku 2022). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2022 keväz'kun 13. päiväl. == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Kolumbijan administrativiž-territorialine jagand]].'' Kolumbii jagase koumekümneks kahteks agjaks (departamentaks, {{lang-es|departamento}}) i üks' Pälidnan ümbrik om olmas agjan oiktusidenke. Agjad alajagasoiš municipijoikš, niid om 1123 (isp. ''municipio''), municipijad — penembikš municipaližikš ühtnikoikš (isp. ''corregimientos'', ''comunas''). == Eläjad == Kolumbijas elädas [[kolumbijalaižed]]. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 46 245 297 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Augotižlibundan mödhe (2005): [[mestizo]] i evropalaižed — 84,2 %, afrikalaižed — 10,3 %, [[indejalaižed]] — 3,4 %, augotižlibundan ozutandata — 2,1 %. Eläjad uskondan mödhe (2014): [[katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 79 %, [[protestantizm|protestantad]] — 14 %, toižed uskojad — 2 %, uskondan ozutandata — 5 %. Kolumbijan toižed lidnad-millionerad (vl 2013<ref>[http://www.dane.gov.co/files/investigaciones/poblacion/proyepobla06_20/Municipal_area_1985-2020.xls Estimaciones de Población 1985−2005 y Proyecciones de Población 2005−2020 Total Municipal por Área (Ristitišton endustuz). — Departamento Administrativo Nacional de Estadística (''dane.gov.co'').] {{ref-es}}</ref>, surembaspäi penembha): [[Medel'jin]], [[Kali (lidn)|Kali]], [[Barrankil'j]], [[Kartahen (Kolumbii)|Kartahen]]. Lidnalaižiden pala om 81,4 % (2020). == Ižanduz == Kolumbii om šingotai agrariž-industrialine valdkund, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Vl 2024 valdkundan nominaline [[kogosüdäiprodukt]] oli 417 mlrd. US$ ekvivalentas (39. sija mail'mas; US$7,927 ühtele hengele, 92. sija) vai 1,13 trln. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (32. sija; US$21,437 ühtele hengele, 84. sija). Industrijan päsarakod oma tekstiline sarak i omblendedheotandad, sömtegimišt, kaivuztegimišt (kuld, kivihil') i cementan tehmine, kodielektronikan pästand, kivivoin samine, turizm. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud. Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 7,2 %, tegimišt 30,8 %, holitišiden sfer 62,1 %. Kaik 17 % radnikoid om otnus maižandushe, 21 % ratas tegimištos, 62 % — holitišiden sferas (2011). Valdkundan päeksport om [[kivivoi]]n ümbriradmižen produktad, [[kofe]] (kahtenz' tegii mail'mas), [[kivihil']], [[sobad]] (sijaližes [[puvill]]aspäi), [[nikel']], [[izumrud]]ad (mail'man sal'hen 90 %), [[banan]]ad, [[sahar (produkt)|sahar]] da [[änik]]od. Importan tavarad oma erazvuitte mašiništ (tegimištol'ne, transportine, elektrotehnine, medicinine, optine), elektrižed mašinad, organižed substancijad, farmaceftižed produktad. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2022) oma [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad]] (Kolumbijan eksportan 25,8 % i importan 26,4 %), [[Kitai]] (Kolumbijan eksportan 3,7 % i importan 24,6 %), [[Evropan Ühtištuz|Evropan Ühtištusen]] mad (eksportan 14,1 % i importan 11,8 %), [[Brazilii]] (eksportan 4,0 % i importan 7,0 %), [[Panam]] (eksportan 9,7 %), [[Indii]] (eksportan 4,2 % i importan 2,2 %), [[Meksik]] (importan 4,8 %). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Casa presidencial de Bogotá.jpg|Valdkundan prezidentan rezidencii [[Bogota]]s, vn 2006 tal'vku (''Casa de Nariño'' «Narinjon pert'») Monumento a los caídos FFMM Col Bog nov 2019.jpg|Nacionaline administrativine keskuz Bogotas vl 2019 (''Centro Administrativo Nacional, CAN''), Muštnik pölištunuzile om ezimal PalacioDeJusticia2004-7-9Bogota.jpg|Justicijan pert'kulu om Kolumbijan justicijan Ülembaižen Käskuzkundan sijaduz (2004, Bogota) Ciclovía frente al edificio del Banco de la República.JPG|''Banco de la República'' (Kolumbijan Keskuzbank, 2011, Bogota) Biblioteca Nacional.jpeg|Kolumbijan nacionaline kirjišt (Bogota, 2006) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.gobiernoenlinea.gov.co/ Kolumbijan e-ohjastusen oficialine sait (''gobiernoenlinea.gov.co'').] {{ref-es}} * [http://www.dane.gov.co/ Kolumbijan Nacionaline statistikan administrativine departament (''dane.gov.co'').] {{ref-es}} {{ref-en}} * [http://www.parquesnacionales.gov.co/ Kolumbijan nacionaližiden puištoiden oficialine sait (''parquesnacionales.gov.co'').] {{ref-es}} {{ref-en}} * [http://www.investincolombia.com.co/ Kolumbijan investicijoiden portal (''investincolombia.com.co'').] {{ref-en}} {{ref-es}} {{Commons|Colombia}} {{Suviamerik}} [[Kategorii:Kolumbii| ]] 3r4934cj0nkc1konj6351z6b6ek8wk4 189270 189269 2026-08-11T12:25:57Z Martin Macha 2111 12659 /* */ 189270 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Kolumbijan Tazovaldkund<br >República de Colombia | Valdkundznam = Coat of arms of Colombia.svg | Flag = Flag of Colombia.svg | Valdkundznam text = Kolumbijan valdkundznam | Flag text = Kolumbijan flag | Pälidn = Bogota | Eläjiden lugu = 53,399,171<ref>{{cite web |url=https://www.dane.gov.co/index.php/estadisticas-por-tema/demografia-y-poblacion/proyecciones-de-poblacion |title=Proyecciones de Población DANE |access-date=11 August 2026}}</ref> | Voz' = 2026 | Pind = 1,141,748 | Kart = LocationColombia.svg | Kel' = [[ispanijan kel'|ispanijan]] | Valdkundan pämez' = [[Abelardo de la Espriella]] | Päministr = ''hän-žo'' | Religii = [[hristanuskond]] | Valüt = [[kolumbijan peso]] (COP) (Col$) | Internet-domen = [[.co]] | Telefonkod = +57 | Aigvö = [[UTC]]−5 }} '''Kolumbii''', täuz' oficialine form — '''Kolumbijan Tazovaldkund''' ([[ispanijan kel'|ispanijaks]]: ''República de Colombia'' [reˈpuβlika ðe koˈlombja]), om unitarine valdkund [[Suviamerik]]an lodehes. Pälidn da kaikiš järedamb lidn om [[Bogota]]. Ristitišton lugun mödhe valdkund otab kahtent sijad Suviamerikas [[Brazilii|Brazilijan]] jäl'ghe i 28. mail'mas. Kolumbii om kahtenz' mirus ispanijankel'židen ristituiden lugun mödhe [[Meksik]]an jäl'ghe. == Etimologii == Valdkundan nimituz om anttud tetaban [[Hristofor Kolumb]]-merimatkadajan oiktastuseks, hän avaiži Amerikad [[evropalaižed|evropalaižile]]. Venesuelan Fransisko de Miranda-revolücioner borcui Suviamerikan ripmatomudes i kävuti Kolumbii-nimitust kaiken Uden Mail'man täht, eriližešti maiden täht Ispanijan i Portugalijan tobmuden al. Sen jäl'ghe [[Simon Bolivar]] tariči nimed «Kirjeižes Jamaikaspäi» ({{lang-es|Carta de Jamaica}}), i nimi oli ottud federativižen Kolumbijan Tazovaldkundan sädandas vl 1819. == Istorii == Ristitud elädas Kolumbijan territorijal 12,5 tuhad EME pordospäi. Kaikiš enamba šingotadud rahvahad da niiden kul'turad oliba čibča (vai muiska / moska, oma kaičenus rahvahaks meiden päivihesai), kimbaja, tairona. Valdkund om kaikiš elokahambiš mail'mas eläjiden rahvahiden i kävutadud heil keliden lugun mödhe. Kolonizacijan jäl'ghe oli ei sa kävutada igähižid rahvahid orjikš, lugetihe heid Ispanižen imperijan ühtnijoikš täuzidenke oiktusidenke (ken eli läbi läžundoiš), sen ližaks andoihe umoid ''resguardo:iš'' (rezervacijoiš), pid'oiteldihe toižil teil. Edel evropalaižiden vägitungendad [[Inkiden imperii]] kontrolirui valdkundan territorijan suvipäivlaskmad. [[Ispanii|Ispanižed]] kolonizatorad astuiba Kolumbijan madme ezmäižen kerdan vl 1499. Hö anastiba tuleban aigan Kolumbijan territorijad 16. voz'sadan ezmäižen palan sodoiden satuseks. Uz' Granad-vicekunigahuz oli sätud niiden rezul'tataks, Bogota oli sen pälidnaks. Vn 1810 20. päiväl heinkud [[Bolivar Simon|Simon Bolivar]], Kolumbijan vei, tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi. Vl 1819 ripmatomuz oli tundištadud. Vl 1831 Sur' Kolumbii-federacii čihozi (neniden valdkundoiden territorijad mülüiba sihe: Kolumbii, [[Panam]], [[Ekvador]], [[Venesuel]] i Brazilijan lodeh), i jäl'ghižel vodel Uz' Granad-tazovaldkund oli tedištoittud nügüdläižiden Kolumbijan i Panaman territorijal. Valdkund oli toižetadud Granadan konfederacijaks (1858), sid' Kolumbijan Ühtenzoittud Valdkundoikš (1863). Nügüdläine nimituz om vspäi 1886, Panam läksi valdkundaspäi vl 1903. Vlpäi 1964 [[Rahvahanikoiden soda Kolumbijas (1964−2016)|rahvahanikoiden soda]] astui Kolumbijan territorijan palas, se om loptüd vn 2016 formaližikš, kožundaktan mödhe ohjastusen i vasthalibujiden keskes. Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1811. Jäl'gmäine kümnenz' lugul Konstitucii<ref>[http://es.wikisource.org/wiki/Constituci%C3%B3n_de_Colombia_de_1991 Vn 1991 Kolumbijan Konstitucijan tekst Vikiaitas.] {{ref-es}}</ref><ref>[http://www.constituteproject.org/ontology/Colombia?lang=en Kolumbijan Konstitucijan tekst ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om vahvištadud vn 1991 4. päiväl heinkud, se vajehti vn 1886 konstitucijad i om väges läz jogavoččidenke kohendusidenke, vn 2018 versii om nügüd'. == Geografijan andmused == [[Fail:Colombia Topography.png|thumb|left|250px|Kolumbijan topografine kart (2007)]] Kolumbii om mavaldkundröunoiš [[Panam]]anke (röunan piduz — 266 km) päivlaskmas, [[Venesuel]]anke (2219 km) i [[Brazilii|Brazilijanke]] (1645 km) päivnouzmas, [[Peru]]nke (1626 km) i [[Ekvador]]anke (586 km) suves. Ühthine röun kuivmadme — 6342 kilometrad<ref>[http://www.sogeocol.edu.co/Ova/fronteras_colombia/definicion/limites_definicion.html Definición de Límite (Röunoiden märhapanend). — Sociedad Geográfica de Colombia (''sogeocol.edu.co'').] {{ref-es}}</ref>. Kolumbijan [[San Andres da Providensii]]-departamentan sared sijadasoiš päivnouzmha [[Nikaragua]]späi suviamerikaižen kontinentaližen palan ližaks, ka mugažo Kolumbii röunatab meridme nenidenke valdkundoidenke: [[Kostarik]], [[Nikaragua]], [[Gonduras]], [[Jamaik]], [[Dominikanine Tazovaldkund]] i [[Haiti]]<ref>[http://www.cancilleria.gov.co/en/colombia/sovereignty/maritime Röunad meridme. — ''Cancilleria.gov.co''.] {{ref-en}}</ref>. Ühthine randanpird om 3208 km. Kolumbijan päivlaskmaižed randad lainištab [[Tün' valdmeri]] (randanpird — 1448 km), i pohjoižed randad — [[Atlantine valdmeri|Atlantižen valdmeren]] [[Kariban meri]] (1760 km)<ref>[http://www.sogeocol.edu.co/Ova/fronteras_colombia/definicion/fronteras_definicion.html Definición de Frontera (Randanpirdan märhapanend). — Sociedad Geográfica de Colombia (''sogeocol.edu.co'').] {{ref-es}}</ref>. [[Andad]]-mäged ottas man territorijan koume videndest. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om [[Kristobal' Kolon]]-mägenoc, 5776 m<ref>[http://www.peakbagger.com/peak.aspx?pid=8288 Kristobal' Kolon-mägenocan korktuz'. — ''Peakbagger.com''.] {{ref-en}}</ref> valdmeren pindan päl. Kaikiš znamasižemb [[Magdalen (jogi)|Magdalen]]-jogi jokseb [[Kariban meri|Kariban merhe]]. [[Amazonas]]an da [[Orinoko]]n ližajoged oma äiluguižed, tropižed [[mec]]ad (l'janos) niiden randoil oma arvokahad. Enamba 240 lühüdad joged lanktas [[Tün' valdmeri|Tünhe valdmerhe]], sikš miše Tünen valdmererandaline alangišt nepstub lujas hüvin (oleskeleb 10 tuhad mm vodes). Londuseližed pävarad oma [[kivivoi]], [[londuseline gaz]], [[kivihil']], [[nikel']], [[izumrud]]ad; toižed varad oma [[raud|raudkivend]], [[kuld]], [[vas'k]], [[gidroenergii]]. Kolumbii om kahtenz' mail'mas biologižen erazvuiččendan mödhe, kaik 54 871 erikod om registriruidud siš, no valdkund mainitase kahesan kesken kaikiš lujemban pahuden tondanke ekologijale. == Tobmuz == [[Fail:CapitolioNacionalDeColombia2004-7.jpg|thumb|right|250px|Kongressan pert' ({{lang-es|Capitolio Nacional}}) vn 2004 heinkus, [[Bogota]]]] Kolumbii om unitarine konstitucine [[prezidentine tazovaldkund|prezidentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-es|Presidente de la República de Colombia}}), hän-žo om ohjastusen pämeheks. Kaik rahvaz valičeb prezidentad nelläks vodeks, enamba kaht strokud ei voi. Ministrad da varaprezident oma abuiš prezidental. Parlament om kaks'kodine Kongress ({{lang-es|Congreso}}), rahvaz valičeb sen ühtnijoid mugažo nelläks vodeks. Üläkodi, Senat ({{lang-es|Senado}}), kogoneb 102 ühtnijaspäi. Alakodi, Ezitajiden Kodi (isp. ''Cámara de Representantes'') mülütab 166 ezitajad-ühtnijad (162 i om kvotid ümbrikoile ližaks: üks' ristit — [[indejalaižed|indejalaižišpäi]], üks' — afrokolumbijalaižišpäi, üks' — röunantagaižiš kolumbijalaižišpäi da üks' — toižiš [[rahvahanvähembuz|vähembusišpäi]]). Kaikiden munucipalitetoiden valičendad tegesoiš ühtes vodes da vides kus prezidentan valičendoiden jäl'ghe. Jäl'gmäižed prezidentan valičendad oliba kahtel tural vn 2022 semendkun 29. da kezakun 19. päivil, [[Gustavo Petro]] sai vägestust (1. tur 40,34 %, 2. tur 50,42 %) da radab vn 2022 elokuspäi ezmäižen strokun. Edeline prezident om [[Ivan Duke Markes]] (eloku 2018 — eloku 2022). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2022 keväz'kun 13. päiväl. == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Kolumbijan administrativiž-territorialine jagand]].'' Kolumbii jagase koumekümneks kahteks agjaks (departamentaks, {{lang-es|departamento}}) i üks' Pälidnan ümbrik om olmas agjan oiktusidenke. Agjad alajagasoiš municipijoikš, niid om 1123 (isp. ''municipio''), municipijad — penembikš municipaližikš ühtnikoikš (isp. ''corregimientos'', ''comunas''). == Eläjad == Kolumbijas elädas [[kolumbijalaižed]]. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 46 245 297 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Augotižlibundan mödhe (2005): [[mestizo]] i evropalaižed — 84,2 %, afrikalaižed — 10,3 %, [[indejalaižed]] — 3,4 %, augotižlibundan ozutandata — 2,1 %. Eläjad uskondan mödhe (2014): [[katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 79 %, [[protestantizm|protestantad]] — 14 %, toižed uskojad — 2 %, uskondan ozutandata — 5 %. Kolumbijan toižed lidnad-millionerad (vl 2013<ref>[http://www.dane.gov.co/files/investigaciones/poblacion/proyepobla06_20/Municipal_area_1985-2020.xls Estimaciones de Población 1985−2005 y Proyecciones de Población 2005−2020 Total Municipal por Área (Ristitišton endustuz). — Departamento Administrativo Nacional de Estadística (''dane.gov.co'').] {{ref-es}}</ref>, surembaspäi penembha): [[Medel'jin]], [[Kali (lidn)|Kali]], [[Barrankil'j]], [[Kartahen (Kolumbii)|Kartahen]]. Lidnalaižiden pala om 81,4 % (2020). == Ižanduz == Kolumbii om šingotai agrariž-industrialine valdkund, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Vl 2024 valdkundan nominaline [[kogosüdäiprodukt]] oli 417 mlrd. US$ ekvivalentas (39. sija mail'mas; US$7,927 ühtele hengele, 92. sija) vai 1,13 trln. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (32. sija; US$21,437 ühtele hengele, 84. sija). Industrijan päsarakod oma tekstiline sarak i omblendedheotandad, sömtegimišt, kaivuztegimišt (kuld, kivihil') i cementan tehmine, kodielektronikan pästand, kivivoin samine, turizm. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud. Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 7,2 %, tegimišt 30,8 %, holitišiden sfer 62,1 %. Kaik 17 % radnikoid om otnus maižandushe, 21 % ratas tegimištos, 62 % — holitišiden sferas (2011). Valdkundan päeksport om [[kivivoi]]n ümbriradmižen produktad, [[kofe]] (kahtenz' tegii mail'mas), [[kivihil']], [[sobad]] (sijaližes [[puvill]]aspäi), [[nikel']], [[izumrud]]ad (mail'man sal'hen 90 %), [[banan]]ad, [[sahar (produkt)|sahar]] da [[änik]]od. Importan tavarad oma erazvuitte mašiništ (tegimištol'ne, transportine, elektrotehnine, medicinine, optine), elektrižed mašinad, organižed substancijad, farmaceftižed produktad. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2022) oma [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad]] (Kolumbijan eksportan 25,8 % i importan 26,4 %), [[Kitai]] (Kolumbijan eksportan 3,7 % i importan 24,6 %), [[Evropan Ühtištuz|Evropan Ühtištusen]] mad (eksportan 14,1 % i importan 11,8 %), [[Brazilii]] (eksportan 4,0 % i importan 7,0 %), [[Panam]] (eksportan 9,7 %), [[Indii]] (eksportan 4,2 % i importan 2,2 %), [[Meksik]] (importan 4,8 %). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Casa presidencial de Bogotá.jpg|Valdkundan prezidentan rezidencii [[Bogota]]s, vn 2006 tal'vku (''Casa de Nariño'' «Narinjon pert'») Monumento a los caídos FFMM Col Bog nov 2019.jpg|Nacionaline administrativine keskuz Bogotas vl 2019 (''Centro Administrativo Nacional, CAN''), Muštnik pölištunuzile om ezimal PalacioDeJusticia2004-7-9Bogota.jpg|Justicijan pert'kulu om Kolumbijan justicijan Ülembaižen Käskuzkundan sijaduz (2004, Bogota) Ciclovía frente al edificio del Banco de la República.JPG|''Banco de la República'' (Kolumbijan Keskuzbank, 2011, Bogota) Biblioteca Nacional.jpeg|Kolumbijan nacionaline kirjišt (Bogota, 2006) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.gobiernoenlinea.gov.co/ Kolumbijan e-ohjastusen oficialine sait (''gobiernoenlinea.gov.co'').] {{ref-es}} * [http://www.dane.gov.co/ Kolumbijan Nacionaline statistikan administrativine departament (''dane.gov.co'').] {{ref-es}} {{ref-en}} * [http://www.parquesnacionales.gov.co/ Kolumbijan nacionaližiden puištoiden oficialine sait (''parquesnacionales.gov.co'').] {{ref-es}} {{ref-en}} * [http://www.investincolombia.com.co/ Kolumbijan investicijoiden portal (''investincolombia.com.co'').] {{ref-en}} {{ref-es}} {{Commons|Colombia}} {{Suviamerik}} [[Kategorii:Kolumbii| ]] n3t26zusa4laa8nbp8cvvabi3fz3t7v 189271 189270 2026-08-11T13:43:36Z Motoranger 10577 tobmuz aktualizacii 189271 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Kolumbijan Tazovaldkund<br >República de Colombia | Valdkundznam = Coat of arms of Colombia.svg | Flag = Flag of Colombia.svg | Valdkundznam text = Kolumbijan valdkundznam | Flag text = Kolumbijan flag | Pälidn = Bogota | Eläjiden lugu = 53,399,171<ref>{{cite web |url=https://www.dane.gov.co/index.php/estadisticas-por-tema/demografia-y-poblacion/proyecciones-de-poblacion |title=Proyecciones de Población DANE (''dane.gov.co'') |access-date=11 August 2026}}</ref> | Voz' = 2026 | Pind = 1,141,748 | Kart = LocationColombia.svg | Kel' = [[ispanijan kel'|ispanijan]] | Valdkundan pämez' = [[De la Espriel'ja Abelardo|Abelardo de la Espriel'ja]] | Päministr = ''hän-žo'' | Religii = [[hristanuskond]] | Valüt = [[kolumbijan peso]] (COP) (Col$) | Internet-domen = [[.co]] | Telefonkod = +57 | Aigvö = [[UTC]]−5 }} '''Kolumbii''', täuz' oficialine form — '''Kolumbijan Tazovaldkund''' ([[ispanijan kel'|ispanijaks]]: ''República de Colombia'' [reˈpuβlika ðe koˈlombja]), om unitarine valdkund [[Suviamerik]]an lodehes. Pälidn da kaikiš järedamb lidn om [[Bogota]]. Ristitišton lugun mödhe valdkund otab kahtent sijad Suviamerikas [[Brazilii|Brazilijan]] jäl'ghe i 28. mail'mas. Kolumbii om kahtenz' mirus ispanijankel'židen ristituiden lugun mödhe [[Meksik]]an jäl'ghe. == Etimologii == Valdkundan nimituz om anttud tetaban [[Hristofor Kolumb]]-merimatkadajan oiktastuseks, hän avaiži Amerikad [[evropalaižed|evropalaižile]]. Venesuelan Fransisko de Miranda-revolücioner borcui Suviamerikan ripmatomudes i kävuti Kolumbii-nimitust kaiken Uden Mail'man täht, eriližešti maiden täht Ispanijan i Portugalijan tobmuden al. Sen jäl'ghe [[Simon Bolivar]] tariči nimed «Kirjeižes Jamaikaspäi» ({{lang-es|Carta de Jamaica}}), i nimi oli ottud federativižen Kolumbijan Tazovaldkundan sädandas vl 1819. == Istorii == Ristitud elädas Kolumbijan territorijal 12,5 tuhad EME pordospäi. Kaikiš enamba šingotadud rahvahad da niiden kul'turad oliba čibča (vai muiska / moska, oma kaičenus rahvahaks meiden päivihesai), kimbaja, tairona. Valdkund om kaikiš elokahambiš mail'mas eläjiden rahvahiden i kävutadud heil keliden lugun mödhe. Kolonizacijan jäl'ghe oli ei sa kävutada igähižid rahvahid orjikš, lugetihe heid Ispanižen imperijan ühtnijoikš täuzidenke oiktusidenke (ken eli läbi läžundoiš), sen ližaks andoihe umoid ''resguardo:iš'' (rezervacijoiš), pid'oiteldihe toižil teil. Edel evropalaižiden vägitungendad [[Inkiden imperii]] kontrolirui valdkundan territorijan suvipäivlaskmad. [[Ispanii|Ispanižed]] kolonizatorad astuiba Kolumbijan madme ezmäižen kerdan vl 1499. Hö anastiba tuleban aigan Kolumbijan territorijad 16. voz'sadan ezmäižen palan sodoiden satuseks. Uz' Granad-vicekunigahuz oli sätud niiden rezul'tataks, Bogota oli sen pälidnaks. Vn 1810 20. päiväl heinkud [[Bolivar Simon|Simon Bolivar]], Kolumbijan vei, tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi. Vl 1819 ripmatomuz oli tundištadud. Vl 1831 Sur' Kolumbii-federacii čihozi (neniden valdkundoiden territorijad mülüiba sihe: Kolumbii, [[Panam]], [[Ekvador]], [[Venesuel]] i Brazilijan lodeh), i jäl'ghižel vodel Uz' Granad-tazovaldkund oli tedištoittud nügüdläižiden Kolumbijan i Panaman territorijal. Valdkund oli toižetadud Granadan konfederacijaks (1858), sid' Kolumbijan Ühtenzoittud Valdkundoikš (1863). Nügüdläine nimituz om vspäi 1886, Panam läksi valdkundaspäi vl 1903. Vlpäi 1964 [[Rahvahanikoiden soda Kolumbijas (1964−2016)|rahvahanikoiden soda]] astui Kolumbijan territorijan palas, se om loptüd vn 2016 formaližikš, kožundaktan mödhe ohjastusen i vasthalibujiden keskes. Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1811. Jäl'gmäine kümnenz' lugul Konstitucii<ref>[http://es.wikisource.org/wiki/Constituci%C3%B3n_de_Colombia_de_1991 Vn 1991 Kolumbijan Konstitucijan tekst Vikiaitas.] {{ref-es}}</ref><ref>[http://www.constituteproject.org/ontology/Colombia?lang=en Kolumbijan Konstitucijan tekst ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om vahvištadud vn 1991 4. päiväl heinkud, se vajehti vn 1886 konstitucijad i om väges läz jogavoččidenke kohendusidenke, vn 2018 versii om nügüd'. == Geografijan andmused == [[Fail:Colombia Topography.png|thumb|left|250px|Kolumbijan topografine kart (2007)]] Kolumbii om mavaldkundröunoiš [[Panam]]anke (röunan piduz — 266 km) päivlaskmas, [[Venesuel]]anke (2219 km) i [[Brazilii|Brazilijanke]] (1645 km) päivnouzmas, [[Peru]]nke (1626 km) i [[Ekvador]]anke (586 km) suves. Ühthine röun kuivmadme — 6342 kilometrad<ref>[http://www.sogeocol.edu.co/Ova/fronteras_colombia/definicion/limites_definicion.html Definición de Límite (Röunoiden märhapanend). — Sociedad Geográfica de Colombia (''sogeocol.edu.co'').] {{ref-es}}</ref>. Kolumbijan [[San Andres da Providensii]]-departamentan sared sijadasoiš päivnouzmha [[Nikaragua]]späi suviamerikaižen kontinentaližen palan ližaks, ka mugažo Kolumbii röunatab meridme nenidenke valdkundoidenke: [[Kostarik]], [[Nikaragua]], [[Gonduras]], [[Jamaik]], [[Dominikanine Tazovaldkund]] i [[Haiti]]<ref>[http://www.cancilleria.gov.co/en/colombia/sovereignty/maritime Röunad meridme. — ''Cancilleria.gov.co''.] {{ref-en}}</ref>. Ühthine randanpird om 3208 km. Kolumbijan päivlaskmaižed randad lainištab [[Tün' valdmeri]] (randanpird — 1448 km), i pohjoižed randad — [[Atlantine valdmeri|Atlantižen valdmeren]] [[Kariban meri]] (1760 km)<ref>[http://www.sogeocol.edu.co/Ova/fronteras_colombia/definicion/fronteras_definicion.html Definición de Frontera (Randanpirdan märhapanend). — Sociedad Geográfica de Colombia (''sogeocol.edu.co'').] {{ref-es}}</ref>. [[Andad]]-mäged ottas man territorijan koume videndest. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om [[Kristobal' Kolon]]-mägenoc, 5776 m<ref>[http://www.peakbagger.com/peak.aspx?pid=8288 Kristobal' Kolon-mägenocan korktuz'. — ''Peakbagger.com''.] {{ref-en}}</ref> valdmeren pindan päl. Kaikiš znamasižemb [[Magdalen (jogi)|Magdalen]]-jogi jokseb [[Kariban meri|Kariban merhe]]. [[Amazonas]]an da [[Orinoko]]n ližajoged oma äiluguižed, tropižed [[mec]]ad (l'janos) niiden randoil oma arvokahad. Enamba 240 lühüdad joged lanktas [[Tün' valdmeri|Tünhe valdmerhe]], sikš miše Tünen valdmererandaline alangišt nepstub lujas hüvin (oleskeleb 10 tuhad mm vodes). Londuseližed pävarad oma [[kivivoi]], [[londuseline gaz]], [[kivihil']], [[nikel']], [[izumrud]]ad; toižed varad oma [[raud|raudkivend]], [[kuld]], [[vas'k]], [[gidroenergii]]. Kolumbii om kahtenz' mail'mas biologižen erazvuiččendan mödhe, kaik 54 871 erikod om registriruidud siš, no valdkund mainitase kahesan kesken kaikiš lujemban pahuden tondanke ekologijale. == Tobmuz == [[Fail:CapitolioNacionalDeColombia2004-7.jpg|thumb|right|250px|Kongressan pert' ({{lang-es|Capitolio Nacional}}) vn 2004 heinkus, [[Bogota]]]] Kolumbii om unitarine konstitucine [[prezidentine tazovaldkund|prezidentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-es|Presidente de la República de Colombia}}), hän-žo om ohjastusen pämeheks. Kaik rahvaz valičeb prezidentad nelläks vodeks, enamba kaht strokud ei voi. Ministrad da varaprezident oma abuiš prezidental. Parlament om kaks'kodine Kongress ({{lang-es|Congreso}}), rahvaz valičeb sen ühtnijoid mugažo nelläks vodeks. Üläkodi, Senat ({{lang-es|Senado}}), kogoneb 102 ühtnijaspäi. Alakodi, Ezitajiden Kodi ({{lang-es|Cámara de Representantes}}) mülütab 183 ezitajad-ühtnijad (161 i om kvotid ümbrikoile ližaks: üks' ristit — [[indejalaižed|indejalaižišpäi]], kaks' — afrokolumbijalaižišpäi, üks' — röunantagaižiš kolumbijalaižišpäi, üks' — Raizal-rahvahan täht, 16 — kožundkirjutesiden ramuziš FARC-EP:nke, üks' — kahtendes sijas varaprezidentan valičendoil). Kaikiden munucipalitetoiden valičendad tegesoiš ühtes vodes da vides kus prezidentan valičendoiden jäl'ghe. Jäl'gmäižed prezidentan valičendad oliba kahtel tural vn 2026 semendkun 31. da kezakun 21. päivil, [[Abelardo de la Espriel'ja]] sai vägestust (1. tur 43,75 %, 2. tur 49,66 %) da radab vn 2026 elokuspäi ezmäižen strokun. Edeližed prezidentad oma [[Petro Gustavo|Gustavo Petro]] (1. tur 40,34 %, 2. tur 50,42 %, eloku 2022 — eloku 2026), [[Ivan Duke Markes]] (eloku 2018 — eloku 2022). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2026 keväz'kun 8. päiväl. == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Kolumbijan administrativiž-territorialine jagand]].'' Kolumbii jagase koumekümneks kahteks agjaks (departamentaks, {{lang-es|departamento}}) i üks' Pälidnan ümbrik om olmas agjan oiktusidenke. Agjad alajagasoiš municipijoikš, niid om 1123 (isp. ''municipio''), municipijad — penembikš municipaližikš ühtnikoikš (isp. ''corregimientos'', ''comunas''). == Eläjad == Kolumbijas elädas [[kolumbijalaižed]]. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 46,245,297 eläjad, vn 2018 heinkus — 48,168,996 eläjad<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/co.html Kolumbijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref>. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'. Augotižlibundan mödhe (2005): [[mestizo]] i evropalaižed — 84,2 %, afrikalaižed — 10,3 %, [[indejalaižed]] — 3,4 %, augotižlibundan ozutandata — 2,1 %. Eläjad uskondan mödhe (2014): [[katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 79 %, [[protestantizm|protestantad]] — 14 %, toižed uskojad — 2 %, uskondan ozutandata — 5 %. Kolumbijan toižed lidnad-millionerad (vl 2013<ref>[http://www.dane.gov.co/files/investigaciones/poblacion/proyepobla06_20/Municipal_area_1985-2020.xls Estimaciones de Población 1985−2005 y Proyecciones de Población 2005−2020 Total Municipal por Área (Ristitišton endustuz). — Departamento Administrativo Nacional de Estadística (''dane.gov.co'').] {{ref-es}}</ref>, surembaspäi penembha): [[Medel'jin]], [[Kali (lidn)|Kali]], [[Barrankil'j]], [[Kartahen (Kolumbii)|Kartahen]]. Lidnalaižiden pala om 81,4 % (2020). == Ižanduz == Kolumbii om šingotai agrariž-industrialine valdkund, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Vl 2024 valdkundan nominaline [[kogosüdäiprodukt]] oli 417 mlrd. US$ ekvivalentas (39. sija mail'mas; US$7,927 ühtele hengele, 92. sija) vai 1,13 trln. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (32. sija; US$21,437 ühtele hengele, 84. sija). Industrijan päsarakod oma tekstiline sarak i omblendedheotandad, sömtegimišt, kaivuztegimišt (kuld, kivihil') i cementan tehmine, kodielektronikan pästand, kivivoin samine, turizm. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud. Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 7,2 %, tegimišt 30,8 %, holitišiden sfer 62,1 %. Kaik 17 % radnikoid om otnus maižandushe, 21 % ratas tegimištos, 62 % — holitišiden sferas (2011). Valdkundan päeksport om [[kivivoi]]n ümbriradmižen produktad, [[kofe]] (kahtenz' tegii mail'mas), [[kivihil']], [[sobad]] (sijaližes [[puvill]]aspäi), [[nikel']], [[izumrud]]ad (mail'man sal'hen 90 %), [[banan]]ad, [[sahar (produkt)|sahar]] da [[änik]]od. Importan tavarad oma erazvuitte mašiništ (tegimištol'ne, transportine, elektrotehnine, medicinine, optine), elektrižed mašinad, organižed substancijad, farmaceftižed produktad. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2022) oma [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad]] (Kolumbijan eksportan 25,8 % i importan 26,4 %), [[Kitai]] (Kolumbijan eksportan 3,7 % i importan 24,6 %), [[Evropan Ühtištuz|Evropan Ühtištusen]] mad (eksportan 14,1 % i importan 11,8 %), [[Brazilii]] (eksportan 4,0 % i importan 7,0 %), [[Panam]] (eksportan 9,7 %), [[Indii]] (eksportan 4,2 % i importan 2,2 %), [[Meksik]] (importan 4,8 %). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Casa presidencial de Bogotá.jpg|Valdkundan prezidentan rezidencii [[Bogota]]s, vn 2006 tal'vku (''Casa de Nariño'' «Narinjon pert'») Monumento a los caídos FFMM Col Bog nov 2019.jpg|Nacionaline administrativine keskuz Bogotas vl 2019 (''Centro Administrativo Nacional, CAN''), Muštnik pölištunuzile om ezimal PalacioDeJusticia2004-7-9Bogota.jpg|Justicijan pert'kulu om Kolumbijan justicijan Ülembaižen Käskuzkundan sijaduz (2004, Bogota) Ciclovía frente al edificio del Banco de la República.JPG|''Banco de la República'' (Kolumbijan Keskuzbank, 2011, Bogota) Biblioteca Nacional.jpeg|Kolumbijan nacionaline kirjišt (Bogota, 2006) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.gobiernoenlinea.gov.co/ Kolumbijan e-ohjastusen oficialine sait (''gobiernoenlinea.gov.co'').] {{ref-es}} * [http://www.dane.gov.co/ Kolumbijan Nacionaline statistikan administrativine departament (''dane.gov.co'').] {{ref-es}} {{ref-en}} * [http://www.parquesnacionales.gov.co/ Kolumbijan nacionaližiden puištoiden oficialine sait (''parquesnacionales.gov.co'').] {{ref-es}} {{ref-en}} * [http://www.investincolombia.com.co/ Kolumbijan investicijoiden portal (''investincolombia.com.co'').] {{ref-en}} {{ref-es}} {{Commons|Colombia}} {{Suviamerik}} [[Kategorii:Kolumbii| ]] 0ymvhlkoenwyi5we9zwjb0lvdxp158w 4 14194 189273 189172 2026-08-11T14:07:08Z Motoranger 10577 kerdan nedališ 189273 wikitext text/x-wiki [[Vepsän Vikipedii|Vepsän Vikipedijan]] süvüden istorii udištihe kerdan nedališ, kaikuččel ezmärgel. '''Nügüdläine VikiSüvüz: {{depth}}''' ({{purge}}) == 2026. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 05. viluku 2026: '''93.098''' {{kazvand}} : 12. viluku 2026: '''93.439''' {{kazvand}} : 19. viluku 2026: '''93.554''' {{kazvand}} : 26. viluku 2026: '''93.759''' {{kazvand}} : 02. uhoku 2026: '''93.911''' {{kazvand}} : 09. uhoku 2026: '''93.883''' {{lanktend}} : 16. uhoku 2026: '''93.994''' {{kazvand}} : 23. uhoku 2026: '''94.178''' {{kazvand}} : 02. keväz'ku 2026: '''94.309''' {{kazvand}} : 09. keväz'ku 2026: '''94.610''' {{kazvand}} : 16. keväz'ku 2026: '''94.686''' {{kazvand}} : 23. keväz'ku 2026: '''94.858''' {{kazvand}} : 30. keväz'ku 2026: '''95.099''' {{kazvand}} : 06. sulaku 2026: '''95.376''' {{kazvand}} : 13. sulaku 2026: '''95.573''' {{kazvand}} : 20. sulaku 2026: '''95.888''' {{kazvand}} : 27. sulaku 2026: '''96.259''' {{kazvand}} | : 04. semendku 2026: '''96.626''' {{kazvand}} : 11. semendku 2026: '''96.906''' {{kazvand}} : 18. semendku 2026: '''97.169''' {{kazvand}} : 25. semendku 2026: '''97.406''' {{kazvand}} : 01. kezaku 2026: '''97.773''' {{kazvand}} : 08. kezaku 2026: '''98.021''' {{kazvand}} : 15. kezaku 2026: '''98.221''' {{kazvand}} : 22. kezaku 2026: '''98.316''' {{kazvand}} : 29. kezaku 2026: '''98.496''' {{kazvand}} : 06. heinku 2026: '''98.657''' {{kazvand}} : 13. heinku 2026: '''98.721''' {{kazvand}} : 20. heinku 2026: '''98.870''' {{kazvand}} : 27. heinku 2026: '''98.962''' {{kazvand}} : 03. eloku 2026: '''99.218''' {{kazvand}} : 10. eloku 2026: '''99.386''' {{kazvand}} : 17. eloku 2026: '''???''' : 24. eloku 2026: '''???''' : 31. eloku 2026: '''???''' |} == 2025. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 06. viluku 2025: '''84.465''' {{lanktend}} : 13. viluku 2025: '''84.594''' {{kazvand}} : 20. viluku 2025: '''84.755''' {{kazvand}} : 27. viluku 2025: '''84.942''' {{kazvand}} : 03. uhoku 2025: '''85.128''' {{kazvand}} : 10. uhoku 2025: '''85.339''' {{kazvand}} : 17. uhoku 2025: '''85.549''' {{kazvand}} : 24. uhoku 2025: '''85.706''' {{kazvand}} : 03. keväz'ku 2025: '''85.985''' {{kazvand}} : 10. keväz'ku 2025: '''86.280''' {{kazvand}} : 17. keväz'ku 2025: '''86.562''' {{kazvand}} : 24. keväz'ku 2025: '''86.813''' {{kazvand}} : 31. keväz'ku 2025: '''87.021''' {{kazvand}} : 07. sulaku 2025: '''87.376''' {{kazvand}} : 14. sulaku 2025: '''87.593''' {{kazvand}} : 21. sulaku 2025: '''87.805''' {{kazvand}} : 28. sulaku 2025: '''88.028''' {{kazvand}} | : 05. semendku 2025: '''88.343''' {{kazvand}} : 12. semendku 2025: '''88.653''' {{kazvand}} : 19. semendku 2025: '''88.856''' {{kazvand}} : 26. semendku 2025: '''89.113''' {{kazvand}} : 02. kezaku 2025: '''89.301''' {{kazvand}} : 09. kezaku 2025: '''89.653''' {{kazvand}} : 16. kezaku 2025: '''89.817''' {{kazvand}} : 23. kezaku 2025: '''89.983''' {{kazvand}} : 30. kezaku 2025: '''88.810''' {{lanktend}} : 07. heinku 2025: '''88.856''' {{kazvand}} : 14. heinku 2025: '''89.097''' {{kazvand}} : 21. heinku 2025: '''89.238''' {{kazvand}} : 28. heinku 2025: '''89.349''' {{kazvand}} : 04. eloku 2025: '''89.541''' {{kazvand}} : 11. eloku 2025: '''89.715''' {{kazvand}} : 18. eloku 2025: '''89.887''' {{kazvand}} : 25. eloku 2025: '''90.070''' {{kazvand}} | : 01. sügüz'ku 2025: '''90.241''' {{kazvand}} : 08. sügüz'ku 2025: '''90.382''' {{kazvand}} : 15. sügüz'ku 2025: '''90.682''' {{kazvand}} : 22. sügüz'ku 2025: '''90.877''' {{kazvand}} : 29. sügüz'ku 2025: '''91.022''' {{kazvand}} : 06. reduku 2025: '''91.182''' {{kazvand}} : 13. reduku 2025: '''91.356''' {{kazvand}} : 20. reduku 2025: '''91.545''' {{kazvand}} : 27. reduku 2025: '''91.669''' {{kazvand}} : 03. kül'mku 2025: '''91.932''' {{kazvand}} : 10. kül'mku 2025: '''92.106''' {{kazvand}} : 17. kül'mku 2025: '''92.093''' {{lanktend}} : 24. kül'mku 2025: '''92.261''' {{kazvand}} : 01. tal'vku 2025: '''92.366''' {{kazvand}} : 08. tal'vku 2025: '''92.561''' {{kazvand}} : 15. tal'vku 2025: '''92.667''' {{kazvand}} : 22. tal'vku 2025: '''92.855''' {{kazvand}} : 29. tal'vku 2025: '''92.850''' {{lanktend}} |} == 2024. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 01. viluku 2024: '''76.078''' {{kazvand}} : 08. viluku 2024: '''76.229''' {{kazvand}} : 15. viluku 2024: '''76.512''' {{kazvand}} : 22. viluku 2024: '''76.785''' {{kazvand}} : 29. viluku 2024: '''77.021''' {{kazvand}} : 05. uhoku 2024: '''77.237''' {{kazvand}} : 12. uhoku 2024: '''77.420''' {{kazvand}} : 19. uhoku 2024: '''77.631''' {{kazvand}} : 26. uhoku 2024: '''77.889''' {{kazvand}} : 04. keväz'ku 2024: '''78.136''' {{kazvand}} : 11. keväz'ku 2024: '''78.267''' {{kazvand}} : 18. keväz'ku 2024: '''78.450''' {{kazvand}} : 25. keväz'ku 2024: '''78.623''' {{kazvand}} : 01. sulaku 2024: '''78.792''' {{kazvand}} : 08. sulaku 2024: '''78.927''' {{kazvand}} : 15. sulaku 2024: '''79.082''' {{kazvand}} : 22. sulaku 2024: '''79.232''' {{kazvand}} : 29. sulaku 2024: '''79.373''' {{kazvand}} | : 06. semendku 2024: '''79.457''' {{kazvand}} : 13. semendku 2024: '''79.592''' {{kazvand}} : 20. semendku 2024: '''79.701''' {{kazvand}} : 27. semendku 2024: '''79.734''' {{kazvand}} : 03. kezaku 2024: '''79.873''' {{kazvand}} : 10. kezaku 2024: '''80.013''' {{kazvand}} : 17. kezaku 2024: '''80.111''' {{kazvand}} : 24. kezaku 2024: '''80.229''' {{kazvand}} : 01. heinku 2024: '''80.336''' {{kazvand}} : 08. heinku 2024: '''80.441''' {{kazvand}} : 15. heinku 2024: '''80.858''' {{kazvand}} : 22. heinku 2024: '''80.986''' {{kazvand}} : 29. heinku 2024: '''81.121''' {{kazvand}} : 05. eloku 2024: '''81.217''' {{kazvand}} : 12. eloku 2024: '''81.483''' {{kazvand}} : 19. eloku 2024: '''81.682''' {{kazvand}} : 26. eloku 2024: '''81.824''' {{kazvand}} | : 02. sügüz'ku 2024: '''81.977''' {{kazvand}} : 09. sügüz'ku 2024: '''82.127''' {{kazvand}} : 16. sügüz'ku 2024: '''82.276''' {{kazvand}} : 23. sügüz'ku 2024: '''82.406''' {{kazvand}} : 30. sügüz'ku 2024: '''82.591''' {{kazvand}} : 07. reduku 2024: '''82.739''' {{kazvand}} : 14. reduku 2024: '''82.886''' {{kazvand}} : 21. reduku 2024: '''83.006''' {{kazvand}} : 28. reduku 2024: '''83.131''' {{kazvand}} : 04. kül'mku 2024: '''83.301''' {{kazvand}} : 11. kül'mku 2024: '''83.393''' {{kazvand}} : 18. kül'mku 2024: '''83.531''' {{kazvand}} : 25. kül'mku 2024: '''83.742''' {{kazvand}} : 02. tal'vku 2024: '''83.904''' {{kazvand}} : 09. tal'vku 2024: '''84.061''' {{kazvand}} : 16. tal'vku 2024: '''84.200''' {{kazvand}} : 23. tal'vku 2024: '''84.382''' {{kazvand}} : 30. tal'vku 2024: '''84.581''' {{kazvand}} |} == 2023. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 02. viluku 2023: '''68.386''' {{kazvand}} : 09. viluku 2023: '''68.710''' {{kazvand}} : 16. viluku 2023: '''68.893''' {{kazvand}} : 23. viluku 2023: '''69.127''' {{kazvand}} : 30. viluku 2023: '''69.274''' {{kazvand}} : 06. uhoku 2023: '''69.418''' {{kazvand}} : 13. uhoku 2023: '''69.672''' {{kazvand}} : 20. uhoku 2023: '''69.761''' {{kazvand}} : 27. uhoku 2023: '''69.929''' {{kazvand}} : 06. keväz'ku 2023: '''70.105''' {{kazvand}} : 13. keväz'ku 2023: '''70.208''' {{kazvand}} : 20. keväz'ku 2023: '''70.332''' {{kazvand}} : 27. keväz'ku 2023: '''70.493''' {{kazvand}} : 03. sulaku 2023: '''70.663''' {{kazvand}} : 10. sulaku 2023: '''70.744''' {{kazvand}} : 17. sulaku 2023: '''70.775''' {{kazvand}} : 24. sulaku 2023: '''70.878''' {{kazvand}} | : 01. semendku 2023: '''70.931''' {{kazvand}} : 08. semendku 2023: '''71.026''' {{kazvand}} : 15. semendku 2023: '''71.096''' {{kazvand}} : 22. semendku 2023: '''71.266''' {{kazvand}} : 29. semendku 2023: '''71.537''' {{kazvand}} : 05. kezaku 2023: '''71.604''' {{kazvand}} : 12. kezaku 2023: '''71.857''' {{kazvand}} : 19. kezaku 2023: '''72.048''' {{kazvand}} : 26. kezaku 2023: '''72.120''' {{kazvand}} : 03. heinku 2023: '''72.188''' {{kazvand}} : 10. heinku 2023: '''72.278''' {{kazvand}} : 17. heinku 2023: '''72.337''' {{kazvand}} : 24. heinku 2023: '''72.402''' {{kazvand}} : 31. heinku 2023: '''72.521''' {{kazvand}} : 07. eloku 2023: '''72.694''' {{kazvand}} : 14. eloku 2023: '''72.885''' {{kazvand}} : 21. eloku 2023: '''73.035''' {{kazvand}} : 28. eloku 2023: '''73.199''' {{kazvand}} | : 04. sügüz'ku 2023: '''73.301''' {{kazvand}} : 11. sügüz'ku 2023: '''73.453''' {{kazvand}} : 18. sügüz'ku 2023: '''73.546''' {{kazvand}} : 25. sügüz'ku 2023: '''73.655''' {{kazvand}} : 02. reduku 2023: '''73.789''' {{kazvand}} : 09. reduku 2023: '''73.892''' {{kazvand}} : 16. reduku 2023: '''74.036''' {{kazvand}} : 23. reduku 2023: '''74.129''' {{kazvand}} : 30. reduku 2023: '''74.232''' {{kazvand}} : 06. kül'mku 2023: '''74.393''' {{kazvand}} : 13. kül'mku 2023: '''74.675''' {{kazvand}} : 20. kül'mku 2023: '''74.841''' {{kazvand}} : 27. kül'mku 2023: '''75.011''' {{kazvand}} : 04. tal'vku 2023: '''75.246''' {{kazvand}} : 11. tal'vku 2023: '''75.467''' {{kazvand}} : 18. tal'vku 2023: '''75.640''' {{kazvand}} : 25. tal'vku 2023: '''75.845''' {{kazvand}} |} == 2022. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 03. viluku 2022: '''58.745''' {{kazvand}} : 10. viluku 2022: '''58.952''' {{kazvand}} : 17. viluku 2022: '''59.147''' {{kazvand}} : 24. viluku 2022: '''59.404''' {{kazvand}} : 31. viluku 2022: '''59.631''' {{kazvand}} : 07. uhoku 2022: '''59.859''' {{kazvand}} : 14. uhoku 2022: '''60.054''' {{kazvand}} : 21. uhoku 2022: '''60.318''' {{kazvand}} : 28. uhoku 2022: '''60.528''' {{kazvand}} : 07. keväz'ku 2022: '''60.708''' {{kazvand}} : 14. keväz'ku 2022: '''60.867''' {{kazvand}} : 21. keväz'ku 2022: '''61.095''' {{kazvand}} : 28. keväz'ku 2022: '''61.283''' {{kazvand}} : 04. sulaku 2022: '''61.586''' {{kazvand}} : 11. sulaku 2022: '''61.823''' {{kazvand}} : 18. sulaku 2022: '''62.077''' {{kazvand}} : 25. sulaku 2022: '''62.173''' {{kazvand}} | : 02. semendku 2022: '''62.320''' {{kazvand}} : 09. semendku 2022: '''62.497''' {{kazvand}} : 16. semendku 2022: '''62.637''' {{kazvand}} : 23. semendku 2022: '''62.798''' {{kazvand}} : 30. semendku 2022: '''62.972''' {{kazvand}} : 06. kezaku 2022: '''63.074''' {{kazvand}} : 13. kezaku 2022: '''63.310''' {{kazvand}} : 20. kezaku 2022: '''63.505''' {{kazvand}} : 27. kezaku 2022: '''63.569''' {{kazvand}} : 04. heinku 2022: '''63.665''' {{kazvand}} : 11. heinku 2022: '''63.801''' {{kazvand}} : 18. heinku 2022: '''63.918''' {{kazvand}} : 25. heinku 2022: '''64.150''' {{kazvand}} : 01. eloku 2022: '''64.272''' {{kazvand}} : 08. eloku 2022: '''64.488''' {{kazvand}} : 15. eloku 2022: '''64.664''' {{kazvand}} : 22. eloku 2022: '''64.814''' {{kazvand}} : 29. eloku 2022: '''64.953''' {{kazvand}} | : 05. sügüz'ku 2022: '''65.242''' {{kazvand}} : 12. sügüz'ku 2022: '''65.402''' {{kazvand}} : 19. sügüz'ku 2022: '''65.540''' {{kazvand}} : 26. sügüz'ku 2022: '''65.971''' {{kazvand}} : 03. reduku 2022: '''66.214''' {{kazvand}} : 10. reduku 2022: '''66.340''' {{kazvand}} : 17. reduku 2022: '''66.483''' {{kazvand}} : 24. reduku 2022: '''66.620''' {{kazvand}} : 31. reduku 2022: '''66.784''' {{kazvand}} : 07. kül'mku 2022: '''66.946''' {{kazvand}} : 14. kül'mku 2022: '''67.103''' {{kazvand}} : 21. kül'mku 2022: '''67.305''' {{kazvand}} : 28. kül'mku 2022: '''67.491''' {{kazvand}} : 05. tal'vku 2022: '''67.646''' {{kazvand}} : 12. tal'vku 2022: '''67.673''' {{kazvand}} : 19. tal'vku 2022: '''67.957''' {{kazvand}} : 26. tal'vku 2022: '''68.208''' {{kazvand}} |} == 2021. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 04. viluku 2021: '''47.476''' {{kazvand}} : 11. viluku 2021: '''47.767''' {{kazvand}} : 18. viluku 2021: '''47.969''' {{kazvand}} : 25. viluku 2021: '''48.093''' {{kazvand}} : 01. uhoku 2021: '''48.379''' {{kazvand}} : 08. uhoku 2021: '''48.495''' {{kazvand}} : 15. uhoku 2021: '''48.751''' {{kazvand}} : 22. uhoku 2021: '''48.963''' {{kazvand}} : 01. keväz'ku 2021: '''49.157''' {{kazvand}} : 08. keväz'ku 2021: '''49.332''' {{kazvand}} : 15. keväz'ku 2021: '''49.488''' {{kazvand}} : 22. keväz'ku 2021: '''49.877''' {{kazvand}} : 29. keväz'ku 2021: '''50.311''' {{kazvand}} : 05. sulaku 2021: '''50.623''' {{kazvand}} : 12. sulaku 2021: '''50.704''' {{kazvand}} : 19. sulaku 2021: '''50.814''' {{kazvand}} : 26. sulaku 2021: '''51.024''' {{kazvand}} | : 03. semendku 2021: '''51.219''' {{kazvand}} : 10. semendku 2021: '''51.422''' {{kazvand}} : 17. semendku 2021: '''51.536''' {{kazvand}} : 24. semendku 2021: '''51.779''' {{kazvand}} : 31. semendku 2021: '''51.917''' {{kazvand}} : 07. kezaku 2021: '''52.062''' {{kazvand}} : 14. kezaku 2021: '''52.251''' {{kazvand}} : 21. kezaku 2021: '''52.525''' {{kazvand}} : 28. kezaku 2021: '''52.909''' {{kazvand}} : 05. heinku 2021: '''53.026''' {{kazvand}} : 12. heinku 2021: '''53.195''' {{kazvand}} : 19. heinku 2021: '''53.458''' {{kazvand}} : 26. heinku 2021: '''53.699''' {{kazvand}} : 02. eloku 2021: '''53.883''' {{kazvand}} : 09. eloku 2021: '''54.013''' {{kazvand}} : 16. eloku 2021: '''54.127''' {{kazvand}} : 23. eloku 2021: '''54.264''' {{kazvand}} : 30. eloku 2021: '''54.440''' {{kazvand}} | : 06. sügüz'ku 2021: '''54.651''' {{kazvand}} : 13. sügüz'ku 2021: '''54.776''' {{kazvand}} : 20. sügüz'ku 2021: '''54.932''' {{kazvand}} : 27. sügüz'ku 2021: '''55.181''' {{kazvand}} : 04. reduku 2021: '''55.326''' {{kazvand}} : 11. reduku 2021: '''55.393''' {{kazvand}} : 18. reduku 2021: '''55.643''' {{kazvand}} : 25. reduku 2021: '''55.887''' {{kazvand}} : 01. kül'mku 2021: '''56.078''' {{kazvand}} : 08. kül'mku 2021: '''56.454''' {{kazvand}} : 15. kül'mku 2021: '''56.669''' {{kazvand}} : 22. kül'mku 2021: '''56.843''' {{kazvand}} : 29. kül'mku 2021: '''56.986''' {{kazvand}} : 06. tal'vku 2021: '''57.259''' {{kazvand}} : 13. tal'vku 2021: '''57.414''' {{kazvand}} : 20. tal'vku 2021: '''57.594''' {{kazvand}} : 27. tal'vku 2021: '''57.792''' {{kazvand}} |} == 2020. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 06. viluku 2020: '''38.777''' {{lanktend}} : 13. viluku 2020: '''38.746''' {{lanktend}} : 20. viluku 2020: '''38.852''' {{kazvand}} : 27. viluku 2020: '''38.901''' {{kazvand}} : 03. uhoku 2020: '''38.945''' {{kazvand}} : 10. uhoku 2020: '''38.928''' {{lanktend}} : 17. uhoku 2020: '''39.040''' {{kazvand}} : 24. uhoku 2020: '''39.121''' {{kazvand}} : 02. keväz'ku 2020: '''39.128''' {{kazvand}} : 09. keväz'ku 2020: '''39.165''' {{kazvand}} : 16. keväz'ku 2020: '''39.148''' {{lanktend}} : 23. keväz'ku 2020: '''39.127''' {{lanktend}} : 30. keväz'ku 2020: '''39.255''' {{kazvand}} : 06. sulaku 2020: '''39.262''' {{kazvand}} : 13. sulaku 2020: '''39.305''' {{kazvand}} : 20. sulaku 2020: '''39.396''' {{kazvand}} : 27. sulaku 2020: '''39.447''' {{kazvand}} | : 04. semendku 2020: '''39.643''' {{kazvand}} : 11. semendku 2020: '''39.741''' {{kazvand}} : 18. semendku 2020: '''39.847''' {{kazvand}} : 25. semendku 2020: '''39.963''' {{kazvand}} : 01. kezaku 2020: '''39.953''' {{lanktend}} : 08. kezaku 2020: '''40.033''' {{kazvand}} : 15. kezaku 2020: '''40.083''' {{kazvand}} : 22. kezaku 2020: '''40.028''' {{lanktend}} : 29. kezaku 2020: '''40.026''' {{lanktend}} : 06. heinku 2020: '''40.500''' {{kazvand}} : 13. heinku 2020: '''40.516''' {{kazvand}} : 20. heinku 2020: '''40.554''' {{kazvand}} : 27. heinku 2020: '''40.733''' {{kazvand}} : 03. eloku 2020: '''40.794''' {{kazvand}} : 10. eloku 2020: '''40.874''' {{kazvand}} : 17. eloku 2020: '''40.901''' {{kazvand}} : 24. eloku 2020: '''41.034''' {{kazvand}} : 31. eloku 2020: '''41.130''' {{kazvand}} | : 07. sügüz'ku 2020: '''41.167''' {{kazvand}} : 14. sügüz'ku 2020: '''41.596''' {{kazvand}} : 21. sügüz'ku 2020: '''42.915''' {{kazvand}} : 28. sügüz'ku 2020: '''43.067''' {{kazvand}} : 05. reduku 2020: '''43.228''' {{kazvand}} : 12. reduku 2020: '''43.435''' {{kazvand}} : 19. reduku 2020: '''43.514''' {{kazvand}} : 26. reduku 2020: '''43.844''' {{kazvand}} : 02. kül'mku 2020: '''44.142''' {{kazvand}} : 09. kül'mku 2020: '''44.382''' {{kazvand}} : 16. kül'mku 2020: '''44.739''' {{kazvand}} : 23. kül'mku 2020: '''45.123''' {{kazvand}} : 30. kül'mku 2020: '''45.531''' {{kazvand}} : 07. tal'vku 2020: '''45.851''' {{kazvand}} : 14. tal'vku 2020: '''46.241''' {{kazvand}} : 21. tal'vku 2020: '''47.059''' {{kazvand}} : 28. tal'vku 2020: '''47.410''' {{kazvand}} |} == 2019. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 07. viluku 2019: '''32.748''' {{kazvand}} : 14. viluku 2019: '''32.804''' {{kazvand}} : 21. viluku 2019: '''32.955''' {{kazvand}} : 28. viluku 2019: '''33.253''' {{kazvand}} : 04. uhoku 2019: '''33.395''' {{kazvand}} : 11. uhoku 2019: '''33.529''' {{kazvand}} : 18. uhoku 2019: '''33.607''' {{kazvand}} : 25. uhoku 2019: '''33.866''' {{kazvand}} : 04. keväz'ku 2019: '''34.068''' {{kazvand}} : 11. keväz'ku 2019: '''34.268''' {{kazvand}} : 18. keväz'ku 2019: '''34.369''' {{kazvand}} : 25. keväz'ku 2019: '''34.651''' {{kazvand}} : 01. sulaku 2019: '''34.679''' {{kazvand}} : 08. sulaku 2019: '''34.891''' {{kazvand}} : 15. sulaku 2019: '''35.108''' {{kazvand}} : 22. sulaku 2019: '''35.319''' {{kazvand}} : 29. sulaku 2019: '''35.723''' {{kazvand}} | : 06. semendku 2019: '''35.834''' {{kazvand}} : 13. semendku 2019: '''36.031''' {{kazvand}} : 20. semendku 2019: '''36.119''' {{kazvand}} : 27. semendku 2019: '''36.316''' {{kazvand}} : 03. kezaku 2019: '''36.545''' {{kazvand}} : 10. kezaku 2019: '''36.888''' {{kazvand}} : 17. kezaku 2019: '''37.225''' {{kazvand}} : 24. kezaku 2019: '''37.407''' {{kazvand}} : 01. heinku 2019: '''37.722''' {{kazvand}} : 08. heinku 2019: '''37.873''' {{kazvand}} : 15. heinku 2019: '''38.004''' {{kazvand}} : 22. heinku 2019: '''38.069''' {{kazvand}} : 29. heinku 2019: '''38.050''' {{lanktend}} : 05. eloku 2019: '''38.094''' {{kazvand}} : 12. eloku 2019: '''38.039''' {{lanktend}} : 19. eloku 2019: '''38.043''' {{kazvand}} : 26. eloku 2019: '''38.043''' {{vajehtuseta}} | : 02. sügüz'ku 2019: '''38.108''' {{kazvand}} : 09. sügüz'ku 2019: '''38.057''' {{lanktend}} : 16. sügüz'ku 2019: '''38.097''' {{kazvand}} : 23. sügüz'ku 2019: '''38.147''' {{kazvand}} : 30. sügüz'ku 2019: '''38.172''' {{kazvand}} : 07. reduku 2019: '''38.178''' {{kazvand}} : 14. reduku 2019: '''38.248''' {{kazvand}} : 21. reduku 2019: '''38.287''' {{kazvand}} : 28. reduku 2019: '''38.336''' {{kazvand}} : 04. kül'mku 2019: '''38.448''' {{kazvand}} : 11. kül'mku 2019: '''38.448''' {{vajehtuseta}} : 18. kül'mku 2019: '''38.393''' {{lanktend}} : 25. kül'mku 2019: '''38.446''' {{kazvand}} : 02. tal'vku 2019: '''38.557''' {{kazvand}} : 09. tal'vku 2019: '''38.626''' {{kazvand}} : 16. tal'vku 2019: '''38.674''' {{kazvand}} : 23. tal'vku 2019: '''38.651''' {{lanktend}} : 30. tal'vku 2019: '''38.779''' {{kazvand}} |} == 2018. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 01. viluku 2018: '''27.699''' {{kazvand}} : 08. viluku 2018: '''28.286''' {{kazvand}} : 15. viluku 2018: '''28.369''' {{kazvand}} : 22. viluku 2018: '''28.531''' {{kazvand}} : 29. viluku 2018: '''28.673''' {{kazvand}} : 05. uhoku 2018: '''28.763''' {{kazvand}} : 12. uhoku 2018: '''28.961''' {{kazvand}} : 19. uhoku 2018: '''27.301''' {{lanktend}} : 26. uhoku 2018: '''27.404''' {{kazvand}} : 05. keväz'ku 2018: '''27.810''' {{kazvand}} : 12. keväz'ku 2018: '''27.916''' {{kazvand}} : 19. keväz'ku 2018: '''27.981''' {{kazvand}} : 26. keväz'ku 2018: '''28.121''' {{kazvand}} : 02. sulaku 2018: '''28.206''' {{kazvand}} : 09. sulaku 2018: '''28.350''' {{kazvand}} : 16. sulaku 2018: '''28.745''' {{kazvand}} : 23. sulaku 2018: '''28.951''' {{kazvand}} : 30. sulaku 2018: '''29.023''' {{kazvand}} | : 07. semendku 2018: '''29.258''' {{kazvand}} : 14. semendku 2018: '''29.366''' {{kazvand}} : 21. semendku 2018: '''29.658''' {{kazvand}} : 28. semendku 2018: '''29.965''' {{kazvand}} : 04. kezaku 2018: '''30.333''' {{kazvand}} : 11. kezaku 2018: '''30.510''' {{kazvand}} : 18. kezaku 2018: '''30.556''' {{kazvand}} : 25. kezaku 2018: '''30.570''' {{kazvand}} : 02. heinku 2018: '''30.637''' {{kazvand}} : 09. heinku 2018: '''30.705''' {{kazvand}} : 16. heinku 2018: '''30.761''' {{kazvand}} : 23. heinku 2018: '''30.909''' {{kazvand}} : 30. heinku 2018: '''31.027''' {{kazvand}} : 06. eloku 2018: '''31.068''' {{kazvand}} : 13. eloku 2018: '''31.109''' {{kazvand}} : 20. eloku 2018: '''31.149''' {{kazvand}} : 27. eloku 2018: '''31.227''' {{kazvand}} | : 03. sügüz'ku 2018: '''31.298''' {{kazvand}} : 10. sügüz'ku 2018: '''31.304''' {{kazvand}} : 17. sügüz'ku 2018: '''31.335''' {{kazvand}} : 24. sügüz'ku 2018: '''31.356''' {{kazvand}} : 01. reduku 2018: '''31.523''' {{kazvand}} : 08. reduku 2018: '''31.615''' {{kazvand}} : 15. reduku 2018: '''31.679''' {{kazvand}} : 22. reduku 2018: '''31.804''' {{kazvand}} : 29. reduku 2018: '''31.944''' {{kazvand}} : 05. kül'mku 2018: '''32.016''' {{kazvand}} : 12. kül'mku 2018: '''32.070''' {{kazvand}} : 19. kül'mku 2018: '''32.192''' {{kazvand}} : 26. kül'mku 2018: '''32.246''' {{kazvand}} : 03. tal'vku 2018: '''32.458''' {{kazvand}} : 10. tal'vku 2018: '''32.503''' {{kazvand}} : 17. tal'vku 2018: '''32.538''' {{kazvand}} : 24. tal'vku 2018: '''32.650''' {{kazvand}} : 31. tal'vku 2018: '''32.624''' {{lanktend}} |} == 2017. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 02. viluku 2017: '''14.579''' {{kazvand}} : 09. viluku 2017: '''14.612''' {{kazvand}} : 16. viluku 2017: '''14.620''' {{kazvand}} : 23. viluku 2017: '''14.720''' {{kazvand}} : 30. viluku 2017: '''14.773''' {{kazvand}} : 06. uhoku 2017: '''14.866''' {{kazvand}} : 13. uhoku 2017: '''14.924''' {{kazvand}} : 20. uhoku 2017: '''15.055''' {{kazvand}} : 27. uhoku 2017: '''15.179''' {{kazvand}} : 06. keväz'ku 2017: '''15.246''' {{kazvand}} : 13. keväz'ku 2017: '''15.318''' {{kazvand}} : 20. keväz'ku 2017: '''15.471''' {{kazvand}} : 27. keväz'ku 2017: '''15.638''' {{kazvand}} : 03. sulaku 2017: '''15.775''' {{kazvand}} : 10. sulaku 2017: '''16.003''' {{kazvand}} : 17. sulaku 2017: '''16.161''' {{kazvand}} : 24. sulaku 2017: '''16.337''' {{kazvand}} | : 01. semendku 2017: '''16.717''' {{kazvand}} : 08. semendku 2017: '''17.120''' {{kazvand}} : 15. semendku 2017: '''17.501''' {{kazvand}} : 22. semendku 2017: '''18.356''' {{kazvand}} : 29. semendku 2017: '''19.509''' {{kazvand}} : 05. kezaku 2017: '''20.452''' {{kazvand}} : 12. kezaku 2017: '''21.286''' {{kazvand}} : 19. kezaku 2017: '''21.727''' {{kazvand}} : 26. kezaku 2017: '''22.046''' {{kazvand}} : 03. heinku 2017: '''22.306''' {{kazvand}} : 10. heinku 2017: '''22.542''' {{kazvand}} : 17. heinku 2017: '''22.748''' {{kazvand}} : 24. heinku 2017: '''23.115''' {{kazvand}} : 31. heinku 2017: '''23.229''' {{kazvand}} : 07. eloku 2017: '''23.417''' {{kazvand}} : 14. eloku 2017: '''23.777''' {{kazvand}} : 21. eloku 2017: '''24.404''' {{kazvand}} : 28. eloku 2017: '''24.611''' {{kazvand}} || : 04. sügüz'ku 2017: '''24.791''' {{kazvand}} : 11. sügüz'ku 2017: '''25.167''' {{kazvand}} : 18. sügüz'ku 2017: '''25.376''' {{kazvand}} : 25. sügüz'ku 2017: '''25.443''' {{kazvand}} : 02. reduku 2017: '''25.617''' {{kazvand}} : 09. reduku 2017: '''25.927''' {{kazvand}} : 16. reduku 2017: '''26.181''' {{kazvand}} : 23. reduku 2017: '''26.342''' {{kazvand}} : 30. reduku 2017: '''26.522''' {{kazvand}} : 06. kül'mku 2017: '''26.568''' {{kazvand}} : 13. kül'mku 2017: '''26.630''' {{kazvand}} : 20. kül'mku 2017: '''26.690''' {{kazvand}} : 27. kül'mku 2017: '''26.928''' {{kazvand}} : 04. tal'vku 2017: '''27.154''' {{kazvand}} : 11. tal'vku 2017: '''27.302''' {{kazvand}} : 18. tal'vku 2017: '''27.437''' {{kazvand}} : 25. tal'vku 2017: '''27.556''' {{kazvand}} |} == 2016. voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 13. kezaku 2016: '''13.594''' {{vajehtuseta}} : 20. kezaku 2016: '''13.629''' {{kazvand}} : 27. kezaku 2016: '''13.682''' {{kazvand}} : 04. heinku 2016: '''13.812''' {{kazvand}} : 11. heinku 2016: '''13.846''' {{kazvand}} : 18. heinku 2016: '''13.832''' {{lanktend}} : 25. heinku 2016: '''13.871''' {{kazvand}} : 01. eloku 2016: '''13.888''' {{kazvand}} : 08. eloku 2016: '''13.918''' {{kazvand}} : 15. eloku 2016: '''13.963''' {{kazvand}} : 22. eloku 2016: '''13.993''' {{kazvand}} | : 29. eloku 2016: '''14.013''' {{kazvand}} : 05. sügüz'ku 2016: '''14.020''' {{kazvand}} : 12. sügüz'ku 2016: '''14.038''' {{kazvand}} : 19. sügüz'ku 2016: '''14.047''' {{kazvand}} : 26. sügüz'ku 2016: '''14.048''' {{kazvand}} : 03. reduku 2016: '''14.091''' {{kazvand}} : 10. reduku 2016: '''14.101''' {{kazvand}} : 17. reduku 2016: '''14.125''' {{kazvand}} : 24. reduku 2016: '''14.199''' {{kazvand}} : 31. reduku 2016: '''14.258''' {{kazvand}} : 07. kül'mku 2016: '''14.286''' {{kazvand}} | : 14. kül'mku 2016: '''14.347''' {{kazvand}} : 21. kül'mku 2016: '''14.440''' {{kazvand}} : 28. kül'mku 2016: '''14.499''' {{kazvand}} : 05. tal'vku 2016: '''14.525''' {{kazvand}} : 12. tal'vku 2016: '''14.551''' {{kazvand}} : 19. tal'vku 2016: '''14.530''' {{lanktend}} : 26. tal'vku 2016: '''14.497''' {{lanktend}} |} [[Kategorii:Statistik Vikipedijas]] 31048050fshm3be9u711li5p3i7hagt 0 25058 189281 183946 2026-08-11T16:32:00Z Motoranger 10577 formitez, +kart 189281 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Türi | Lidnanznam = Tyri suurvapp.png | Flag = Türi linn flag.gif | Lidnanznam text = Türin lidnanznam | Flag text = Türin flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 5,186 | Voz' = 2024 | Pind = 9.8 | Fail = Kevad Türil.JPG | Pämez' = | Telefonkod = +372-38x-xxxx | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Türi vald.png|thumb|left|250px|Türin volostin kart (2012)]] '''Türi''' (mugažo [[estin kel'|estin kelel]]) om [[Estinma]]n lidn municipaližeta statusata valdkundan keskuzpalas. Se om [[Türin volost'|Türin volostin]] keskuz, mülüb [[Järva (makund)|Järva-makundha]], sen kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1347 saksan ''Turgel''-nimitusenke. Ezmäine škol radaškanzi vl 1687. Žilo šingotihe kartonfabrikal 20. voz'sadan augotišes. Vl 1917 kändihe Türid torguindžiloks ({{lang-et|alevik}}), vspäi 1926 om lidnan statusanke. Vll 1937−1941 radiomačt 197 m kortte oli olmas lidnas, Rusked Armii mureni sidä. [[Nevondkundaline Ühtištuz|Nevondkundaližen]] aigan lidn oli Türin rajonan keskuseks (1950−1959). Lidn oli municipalitetaks vll 1927−1944 i 1989−2005. Jäl'gmäine lidnan pämez' om Kaia Iva (2002–2005). Türi šingotase metalližkonstrukcijoiden tegimel, jablokoiden da änikoiden kazvatandal, turizmal. Vspäi 2000 lidn om tetab Estinman «keväz'ližeks pälidnaks», keväz'festival' oleleb ({{lang-et|Türi Kevadfestival}}) pajoidenke i änikoidenke, mugažo jablokfestival' om regulärine sügüzel<ref>[http://www.tyrikodud.ee/?id=326 How about moving to… Türi? (Kut kacut sirdandha Türihe?) — ''Tyrikodud.ee''.] {{ref-en}} {{ref-et}} {{ref-fi}}</ref>. Muzikškol om avaitud vspäi 1990. == Geografijan andmused == Lidn sijadase makundan suvipäivlaskmas, [[Pärnu (jogi)|Pärnu-jogen]] oiktal randal tobjimalaz. Matkad [[Tallidn]]an keskushesai om kahesakümne kilometrad lodeheze orhal vai 90..95 km avtotel, sidä kesken «Tallidn — [[Tartu]]»-trassadme vai «Tallidn — [[Rapl]] — Türi»-avtotedme. ''Türi''-stancii sijadase «Tallidn — [[Vil'jandi]]»-raudtel, radab lidnan keskuses vspäi 1900, matkad Tallidnan Baltijan päraudtestancijhasai om ühesakümne seičeme kilometrad. == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5,410 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6,862 eläjad vl 1989. Kaik 10,786 ristitud elihe Türin volostiš vn 2019 augotišes 1008 km² pindal. Rahvahad (lidnalaižed, enamba 0,4 % vl 2011): [[estilaižed]] — 94,73 %, [[venänikad]] — 2,53 %, [[ukrainalaižed]] — 1,26 %, [[suomalaižed]] — 0,57 %, toižed rahvahad — 0,91 %. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Türi kirik.jpg|Türin lüteranine jumalanpert', vn 2012 nägu Türi Ühisgümnaasium.jpg|Lidnan gimnazii (vn 2017 olend) Türi kultuurimaja.jpg|Lidnan kul'turkeskuz (2012) Türi jaamahoone.jpg|''Türi''-raudtestancijan sauvuz vl 2012 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.tyri.ee/ Lidnan da sen volostin oficialine sait (''tyri.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} * [http://www.estonia360.ee/tyri/ Verkkamer Türi-lidnan päl, täuz' nägu ''estonia360.ee''-saital.] {{Commons|Category:Türi}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Järva-makund]] htszy7hyxhj6fjjsc5157jawvicvarz 189289 189281 2026-08-11T20:20:22Z Motoranger 10577 +kart 189289 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Türi | Lidnanznam = Tyri suurvapp.png | Flag = Türi linn flag.gif | Lidnanznam text = Türin lidnanznam | Flag text = Türin flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 5,186 | Voz' = 2024 | Pind = 9.8 | Fail = Kevad Türil.JPG | Pämez' = | Telefonkod = +372-38x-xxxx | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Türi vald.png|thumb|left|250px|Türin volostin kart (2012)]] '''Türi''' (mugažo [[estin kel'|estin kelel]]) om [[Estinma]]n lidn municipaližeta statusata valdkundan keskuzpalas. Se om [[Türin volost'|Türin volostin]] keskuz, mülüb [[Järva (makund)|Järva-makundha]], sen kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1347 saksan ''Turgel''-nimitusenke. Ezmäine škol radaškanzi vl 1687. Žilo šingotihe kartonfabrikal 20. voz'sadan augotišes. Vl 1917 kändihe Türid torguindžiloks ({{lang-et|alevik}}), vspäi 1926 om lidnan statusanke. Vll 1937−1941 radiomačt 197 m kortte oli olmas lidnas, Rusked Armii mureni sidä. [[Nevondkundaline Ühtištuz|Nevondkundaližen]] aigan lidn oli Türin rajonan keskuseks (1950−1959). Lidn oli municipalitetaks vll 1927−1944 i 1989−2005. Jäl'gmäine lidnan pämez' om Kaia Iva (2002–2005). Türi šingotase metalližkonstrukcijoiden tegimel, jablokoiden da änikoiden kazvatandal, turizmal. Vspäi 2000 lidn om tetab Estinman «keväz'ližeks pälidnaks», keväz'festival' oleleb ({{lang-et|Türi Kevadfestival}}) pajoidenke i änikoidenke, mugažo jablokfestival' om regulärine sügüzel<ref>[http://www.tyrikodud.ee/?id=326 How about moving to… Türi? (Kut kacut sirdandha Türihe?) — ''Tyrikodud.ee''.] {{ref-en}} {{ref-et}} {{ref-fi}}</ref>. Muzikškol om avaitud vspäi 1990. == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti tyri vald.png|thumb|left|250px|Türin volostin sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan suvipäivlaskmas, [[Pärnu (jogi)|Pärnu-jogen]] oiktal randal tobjimalaz. Matkad [[Tallidn]]an keskushesai om kahesakümne kilometrad lodeheze orhal vai 90..95 km avtotel, sidä kesken «Tallidn — [[Tartu]]»-trassadme vai «Tallidn — [[Rapl]] — Türi»-avtotedme. ''Türi''-stancii sijadase «Tallidn — [[Vil'jandi]]»-raudtel, radab lidnan keskuses vspäi 1900, matkad Tallidnan Baltijan päraudtestancijhasai om ühesakümne seičeme kilometrad. == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5,410 ristitud, vn 2021 — 5,129 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6,862 eläjad vl 1989. Kaik 10,786 ristitud elihe Türin volostiš vn 2019 augotišes 1008 km² pindal. Rahvahad (lidnalaižed, enamba 0,4 % vl 2011): [[estilaižed]] — 94,73 %, [[venänikad]] — 2,53 %, [[ukrainalaižed]] — 1,26 %, [[suomalaižed]] — 0,57 %, toižed rahvahad — 0,91 %. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Türi kirik.jpg|Türin lüteranine jumalanpert', vn 2012 nägu Türi Ühisgümnaasium.jpg|Lidnan gimnazii (vn 2017 olend) Türi kultuurimaja.jpg|Lidnan kul'turkeskuz (2012) Türi jaamahoone.jpg|''Türi''-raudtestancijan sauvuz vl 2012 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.tyri.ee/ Lidnan da sen volostin oficialine sait (''tyri.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} * [http://www.estonia360.ee/tyri/ Verkkamer Türi-lidnan päl, täuz' nägu ''estonia360.ee''-saital.] {{Commons|Category:Türi}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Järva-makund]] 24htinprlqwtby4dxfm3nq7rt75oqfb 0 26169 189272 189268 2026-08-11T14:04:20Z Motoranger 10577 toine olii kuva 189272 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Fresno | Lidnanznam = Seal of Fresno, California.png | Flag = Flag of Fresno, California.svg | Lidnanznam text = Fresnon lidnanznam | Flag text = Fresnon flag | Valdkund = Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad | Eläjiden lugu = 545,716 | Voz' = 2023 | Pind = 300.43 | Fail = Downtown Fresno Night.png | Pämez' = Džerri Daier<br/>(viluku 2021—,<br/>''Jerry Dyer'') | Telefonkod = +1-559 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]−8,<br />kezal [[UTC]]−7 }} [[Fail:Location map Fresno.png|thumb|left|250px|Fresnon transportine kart (2010)]] '''Fresno''' (mugažo [[anglijan kel'|anglijan kelel]], virktas [ˈfrɛznoʊ], «[[sarnipu]]» ispanijaks) om [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] lidn [[Kalifornii]]-štatan keskuzpalas. Se om AÜV:oiden 34nz' i štatan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Fresno-ümbrikon administrativine keskuz. == Istorii == Ende jokuts- i mivok-indejalaižed oliba enambuses lidnan tahondas. Fresnon ümbrik om sätud vl 1856 Kalifornijan kuldsäruläžundan aigan. Eländpunktan aluz om pandud vl 1872 kuti žilo udenno Fresno-stancijanno Suvitün'valdmerižel raudtel. Sai lidnan oiktusid vl 1885. Vl 1958 [[Bank of America]] valiči arni Fresnod töhöpästamha ''BankAmericard''-[[kreditkart]]ad, kudambad udesnimitihe ''VISA:ks'' möhemba. Fresno šingotase tervhudenkaičendan i opendusen aluzkundoil, sömtegimištol (sidä kesken lihan ümbriradmine), varjoičendsistemiden «Pelco»-kompanijal, turizmal (läz kaks'kümned aigtegod vodes, 20 muzejad i kul'turan aluzkundad, rahvahaližed puištod järvidenke ümbrištos). Lidnan territorii om ümbärtud maižanduzrajonal. [[AÜV:oiden azekahad väged|Valdkundan sodavägiden]] äiluguižed palakundad baziruišoiš lidnanno. == Geografijan andmused == [[Fail:CAMap-doton-Fresno.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz Fresno-ümbrikos i Kalifornii-štatas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase San-Hoakin-jogen alangištos ({{lang-en|San Joaquin Valley}}), 94 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. San-Hoakin-jogi om lidnan pohjoižröunaks. Ühthine pind om 300,43 km², sidä kesken kuivma 297,3 km², vezi 3,13 km². Fresno röunatab Mader-ümbrikonke pohjoižes (''Madera''). Klimat om päipaštokaz kuiv. Voden keskmäine lämuz om +18,3 C°, kezakun-sügüz'kun +25,1..+28,6 C°, tal'vkun-uhokun +8,6..+11,3 C°. Ekstremumad oma −8 C° (tal'vku, uhoku) i +46 C° (heinku, sügüz'ku). Kezaaigan minimum om +3 C° (sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +29 C° (uhoku). Paneb sadegid 279 mm vodes, enamba tal'vkus-keväz'kus (45..55 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kezakus-sügüz'kus (8 mm pordos). Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 40..50 % röunoiš semendkuspäi sügüz'kuhusai, 69..84 % kül'mkus-keväz'kus. == Tobmuz == Lidn jagase seičemeks rajonaks (''District 1..7''). Valitas lidnan nevondkundan ühtnijoid üksin rajonaspäi. Kaik lidnalaižed valitas merad. Nevondkundan ühtnijoiden i meran (''mayor of Fresno'') valdatusiden strok om nell' vot, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas. Edeližed merad oma Li Brand (''Lee Brand'', viluku 2017 — viluku 2021), Ešli Suerendžin (''Ashley Swearengin'', viluku 2009 — viluku 2017). == Eläjad == Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 494 665 ristitud, vn 2020 — 542 107 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz üht millionad ristituid om ezilidnoidenke. Augotižlibundan mödhe (2020): [[ispanijalaižed]] i [[latinamerikalaižed]] — 50,50 %, [[evropalaižed]] (ispanijalaižita) — 23,93 %, [[azijalaižed]] — 14,25 %, [[afroamerikalaižed]] — 6,94 %, [[indejalaižed]] — 0,65 %, [[valdmerimalaižed]] — 0,14 %, segoitadud augotižlibundanke — 3,06 %, toiženke augotižlibundanke — 0,54 %. == Transport == Avtobusad i kiruhavtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. ''Fresno Area Express''-organizacii (''FAX'') ohjastab kundališt transportad. Raudtestancii radab lidnan keskuses, Fresno-stancii kirhuližel «[[San Francisko]] — [[Los Andželes]]»-raudtel om sauvomas. Kaik koume lendimportad oma saudud lidnas: rahvahidenkeskeine soda- da civiline ''Fresno Josemit''-lendimport<ref>[http://fresnoyosemiteinternationalairport.com/ Rahvahidenkeskeižen Fresno Josemit-lendimportan sait (''fresnoyosemiteinternationalairport.com'').] {{ref-en}} <small>''(+ äikel'ne avtomatine känduz)''</small></ref> (''FAT / KFAT'', 2,6 mln passažiroid vl 2024) lidnan päivnouzmaižel röunal, civiline ''Fresno Čandler''-ližalendimport (''FCH / KFCH'', penen aviacijan täht tobjimalaz) kahtes kilometras suvipäivlaskmha azjaližes keskusespäi, privatine ''Sjerra Skai Park''-lendimport lidnan lodehes. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> City hall Pano (cropped).jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (2011, ''Fresno City Hall'') Fresno United States Courthouse, east corner.jpg|Fresnon Käskuzkund (2021, ''Robert E. Coyle Federal Building'') Saint John the Baptist Cathedral - Fresno.jpg|Pühän Joann-valatajan kafedraline päjumalanpert', vn 2007 nägu (riman katoline, om saudud vll 1902−1903) 2009-0725-CA-HolyTrinityArmenianApostolic.jpg|Pühän Stroican jumalanpert', vn 2009 nägu (armenine apostoline jumalankodikund, letihe vll 1913−1914) Henry Madden Library (cropped).jpg|Fresnon kirjišt, Kalifornii-štatan universitet Fresnos (2016) Community Health Fresno Nima1.JPG|Lidnan läžundkodi (2011, ''Community Regional Medical Center'') FAT terminal building, 11-2013.jpg|Rahvahidenkeskeižen ''Fresno Josemit''-lendimportan päine terminal vl 2013 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://fresnocountyca.gov/ Fresno-ümbrikon tobmuden sait (''fresnocountyca.gov'').] {{ref-en}} <small>''(+ äikel'ne avtomatine känduz)''</small> {{Commons|Category:Fresno, California}} {{AÜV:oiden järedad lidnad}} [[Kategorii:Fresno| ]] [[Kategorii:Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Kalifornijan lidnad]] 3p90a8wo3dka34rgtopv0o89o22msdk 0 30490 189275 183937 2026-08-11T14:14:25Z Motoranger 10577 formitez, +kart 189275 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Räpin<br />Räpina | Lidnanznam = Räpina valla vapp.svg | Flag = Räpina linna lipp.gif | Lidnanznam text = Räpinan lidnanznam | Flag text = Räpinan flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 2,126 | Voz' = 2024 | Pind = 3.7 | Fail = Räpina keskväljak.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +372-79 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Räpina vald.png|thumb|left|250px|Volostin kart (2012)]] '''Räpin''' ([[estin kel'|estin kelel]]: ''Räpina'') om lidn [[Estinma]]n suvipäivnouzmas. Mülüb [[Pilvan makund]]ha, sen kahtenz' lidn kahtespäi. Räpinan volostin keskuz. == Istorii == Räpin-eländpunkt oli Tartun kümnen torguindümbrikon (sid' volostin) keskes vl 1582, mainitadas volostin toižid-ki külid necil vodel. Vl 1636 Räpin om nimitadud tulendan keskuseks ezmäižen kerdan, Ročinman kunigazližen käskuzkundan dokumentas. Rappin-miz (mugažo saksan kelel) oli bajarišton Lövenvol'de-kanzan eloks 18. voz'sadal. Miz kändihe Rihterad-kanzan ičezkaluikš 19. voz'sadal, i vl 1842 päine ižanduzpert' (nüg. Sillapäe-zamk) om saudud klassicizman stiliš. Peizažpuišt om sätud Val'ter Engel'gardtan ohjandusen al. Kätihe Räpinad žiloks vl 1945, vll 1950−1961 se oli ühtennimižen rajonan keskuseks. Žilo sai lidnan statusad vl 1993. Vl 2002 se kadoti erižen municipalitetan statusad, ühtištadihe lidnad volostinke. Räpin šingotase [[bumag]]fabrikal<ref>[http://www.rappin.ee/ Räpinan bumagfabrikan sait (''rappin.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} {{ref-fi}} {{ref-ru}} {{ref-lv}} {{ref-lt}} {{ref-de}} {{ref-sv}}</ref>, se om üks' kaikiš amuižembiš Evropas, radab vspäi 1734. Toine järed edheotand om [[sadunkazvatuz|sadunkazvatusen]] profškol<ref>[http://www.aianduskool.ee/ Räpinan sadunkazvatusen profškolan sait (''aianduskool.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} {{ref-de}} {{ref-ru}}</ref> vspäi 1924. Järedamb port valdmoidenke om sauvomas läz lidnad vspäi 2012 Evropan kalanpüdon fondan abul. == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti rapina linn.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn seižub [[Vihandu]]-jogen randal kudes kilometras sen lanktendan sijaspäi [[Läminjärv]]he ([[Peipusjärv]]en kompleks) 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Padosein om saudud jogel, kuctas vezivaradint Räpinanjärveks. Matkad makundan [[Pilv]]-keskushesai om kaks'kümne nell' kilometrad päivlaskmha orhal vai 28 km avtol, [[Tallidn]]hasai om 216 km lodeheze orhal vai 248 km avtotedme [[Tartu]]n ümbärtenke, Tartun keskuzpala om 64 kilometras. Toižed lähižed lidnad oma [[Pskov]] 60 km suvipäivnouzmha järven kal't vai 86 km avtotedme, [[Petseri]] 40 km suvhe avtol (Venäma), [[Viru]] 44 km suvipäivlaskmha orhal i tel (Estinma). == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2,455 ristitud. Kaikiš suremb eländpunktan ristitišt oli 3,488 eläjad vl 1990. Rahvahad (2011): [[estilaižed]] — 85,5 %, [[venälaižed]] — 12,8 %, toižed rahvahad — 1,7 %. [[Hristanuskond]]an lüteranine kirh ({{lang-et|Räpina Miikaeli kirik}}) om vaumitud vll 1785. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Rapina manor 01.jpg|Sillapäe-zamk (2008) RäpinaKirik20140503.jpg|Lüteranine jumalanpert', nägu vn 014 semendkus Rapina-paberivabrik.jpg|Räpinan bumagfabrikan endevanh pala vl 2009 Räpina Harbour.jpg|Räpinan valdmad Läminjärven randal (2017) Räpina Aianduskool 01-vaade-koolihoonele.jpg|Räpinan sadunkazvatusen škol (vn 2016 olend) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.rapina.ee/ Volostin ohjastusen oficialine sait (''rapina.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} {{ref-ru}} {{Commons|Category:Räpina}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Pilvan makund]] rtnrnon117ufgjw1aohhvxo0gg7yolg 189276 189275 2026-08-11T14:20:55Z Motoranger 10577 189276 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Räpin<br />Räpina | Lidnanznam = Räpina valla vapp.svg | Flag = Räpina linna lipp.gif | Lidnanznam text = Räpinan lidnanznam | Flag text = Räpinan flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 2,126 | Voz' = 2024 | Pind = 3.7 | Fail = Räpina keskväljak.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +372-79 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Räpina vald.png|thumb|left|250px|Volostin kart (2012)]] '''Räpin''' ([[estin kel'|estin kelel]]: ''Räpina'') om lidn [[Estinma]]n suvipäivnouzmas. Mülüb [[Pilvan makund]]ha, sen kahtenz' lidn kahtespäi. Räpinan volostin keskuz. == Istorii == Räpin-eländpunkt oli Tartun kümnen torguindümbrikon (sid' volostin) keskes vl 1582, mainitadas volostin toižid-ki külid necil vodel. Vl 1636 Räpin om nimitadud tulendan keskuseks ezmäižen kerdan, Ročinman kunigazližen käskuzkundan dokumentas. Rappin-miz (mugažo saksan kelel) oli bajarišton Lövenvol'de-kanzan eloks 18. voz'sadal. Miz kändihe Rihterad-kanzan ičezkaluikš 19. voz'sadal, i vl 1842 päine ižanduzpert' (nüg. Sillapäe-zamk) om saudud klassicizman stiliš. Peizažpuišt om sätud Val'ter Engel'gardtan ohjandusen al. Kätihe Räpinad žiloks vl 1945, vll 1950−1961 se oli ühtennimižen rajonan keskuseks. Žilo sai lidnan statusad vl 1993. Vl 2002 se kadoti erižen municipalitetan statusad, ühtištadihe lidnad volostinke. Räpin šingotase [[bumag]]fabrikal<ref>[http://www.rappin.ee/ Räpinan bumagfabrikan sait (''rappin.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} {{ref-fi}} {{ref-ru}} {{ref-lv}} {{ref-lt}} {{ref-de}} {{ref-sv}}</ref>, se om üks' kaikiš amuižembiš Evropas, radab vspäi 1734. Toine järed edheotand om [[sadunkazvatuz|sadunkazvatusen]] profškol<ref>[http://www.aianduskool.ee/ Räpinan sadunkazvatusen profškolan sait (''aianduskool.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} {{ref-de}} {{ref-ru}}</ref> vspäi 1924. Järedamb port valdmoidenke om sauvomas läz lidnad vspäi 2012 Evropan kalanpüdon fondan abul. == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti rapina vald.png|thumb|left|250px|Räpinan volostin sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan pohjoižpäivnouzmas, seižub [[Vihandu]]-jogen randal kudes kilometras sen lanktendan sijaspäi [[Läminjärv]]he ([[Peipusjärv]]en kompleks) 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Padosein om saudud jogel, kuctas vezivaradint Räpinanjärveks. Matkad makundan [[Pilv]]-keskushesai om kaks'kümne nell' kilometrad päivlaskmha orhal vai 28 km avtol, [[Tallidn]]hasai om 216 km lodeheze orhal vai 248 km avtotedme [[Tartu]]n ümbärtenke, Tartun keskuzpala om 64 kilometras. Toižed lähižed lidnad oma [[Pskov]] 60 km suvipäivnouzmha järven kal't vai 86 km avtotedme, [[Petseri]] 40 km suvhe avtol (Venäma), [[Viru]] 44 km suvipäivlaskmha orhal i tel (Estinma). == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2,455 ristitud. Kaikiš suremb eländpunktan ristitišt oli 3,488 eläjad vl 1990. Rahvahad (2011): [[estilaižed]] — 85,5 %, [[venälaižed]] — 12,8 %, toižed rahvahad — 1,7 %. [[Hristanuskond]]an lüteranine kirh ({{lang-et|Räpina Miikaeli kirik}}) om vaumitud vll 1785. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Rapina manor 01.jpg|Sillapäe-zamk (2008) RäpinaKirik20140503.jpg|Lüteranine jumalanpert', nägu vn 014 semendkus Rapina-paberivabrik.jpg|Räpinan bumagfabrikan endevanh pala vl 2009 Räpina Harbour.jpg|Räpinan valdmad Läminjärven randal (2017) Räpina Aianduskool 01-vaade-koolihoonele.jpg|Räpinan sadunkazvatusen škol (vn 2016 olend) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.rapina.ee/ Volostin ohjastusen oficialine sait (''rapina.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} {{ref-ru}} {{Commons|Category:Räpina}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Pilvan makund]] kttcq4qzocm2qamayhps91qqikp5vbl 189277 189276 2026-08-11T14:21:35Z Motoranger 10577 189277 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Räpin<br />Räpina | Lidnanznam = Räpina valla vapp.svg | Flag = Räpina linna lipp.gif | Lidnanznam text = Räpinan lidnanznam | Flag text = Räpinan flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 2,126 | Voz' = 2024 | Pind = 3.7 | Fail = Räpina keskväljak.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +372-79 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Räpina vald.png|thumb|left|250px|Volostin kart (2012)]] '''Räpin''' ([[estin kel'|estin kelel]]: ''Räpina'') om lidn [[Estinma]]n suvipäivnouzmas. Mülüb [[Pilvan makund]]ha, sen kahtenz' lidn kahtespäi. Räpinan volostin keskuz. == Istorii == Räpin-eländpunkt oli Tartun kümnen torguindümbrikon (sid' volostin) keskes vl 1582, mainitadas volostin toižid-ki külid necil vodel. Vl 1636 Räpin om nimitadud tulendan keskuseks ezmäižen kerdan, Ročinman kunigazližen käskuzkundan dokumentas. Rappin-miz (mugažo saksan kelel) oli bajarišton Lövenvol'de-kanzan eloks 18. voz'sadal. Miz kändihe Rihterad-kanzan ičezkaluikš 19. voz'sadal, i vl 1842 päine ižanduzpert' (nüg. Sillapäe-zamk) om saudud klassicizman stiliš. Peizažpuišt om sätud Val'ter Engel'gardtan ohjandusen al. Kätihe Räpinad žiloks vl 1945, vll 1950−1961 se oli ühtennimižen rajonan keskuseks. Žilo sai lidnan statusad vl 1993. Vl 2002 se kadoti erižen municipalitetan statusad, ühtištadihe lidnad volostinke. Räpin šingotase [[bumag]]fabrikal<ref>[http://www.rappin.ee/ Räpinan bumagfabrikan sait (''rappin.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} {{ref-fi}} {{ref-ru}} {{ref-lv}} {{ref-lt}} {{ref-de}} {{ref-sv}}</ref>, se om üks' kaikiš amuižembiš Evropas, radab vspäi 1734. Toine järed edheotand om [[sadunkazvatuz|sadunkazvatusen]] profškol<ref>[http://www.aianduskool.ee/ Räpinan sadunkazvatusen profškolan sait (''aianduskool.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} {{ref-de}} {{ref-ru}}</ref> vspäi 1924. Järedamb port valdmoidenke om sauvomas läz lidnad vspäi 2012 Evropan kalanpüdon fondan abul. == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti rapina vald.png|thumb|left|250px|Räpinan volostin sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan pohjoižpäivnouzmas, seižub [[Vihandu]]-jogen randal kudes kilometras sen lanktendan sijaspäi [[Läminjärv]]he ([[Peipusjärv]]en kompleks) 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Padosein om saudud jogel, kuctas vezivaradint Räpinanjärveks. Matkad makundan [[Pilv]]-keskushesai om kaks'kümne nell' kilometrad päivlaskmha orhal vai 28 km avtol, [[Tallidn]]hasai om 216 km lodeheze orhal vai 248 km avtotedme [[Tartu]]n ümbärtenke, Tartun keskuzpala om 64 kilometras. Toižed lähižed lidnad oma [[Pskov]] 60 km suvipäivnouzmha järven kal't vai 86 km avtotedme, [[Petseri]] 40 km suvhe avtol (Venäma), [[Viru]] 44 km suvipäivlaskmha orhal i tel (Estinma). == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2,455 ristitud. Kaikiš suremb eländpunktan ristitišt oli 3,488 eläjad vl 1990. Rahvahad (2011): [[estilaižed]] — 85,5 %, [[venälaižed]] — 12,8 %, toižed rahvahad — 1,7 %. [[Hristanuskond]]an lüteranine kirh ({{lang-et|Räpina Miikaeli kirik}}) om vaumitud vll 1785. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Rapina manor 01.jpg|Sillapäe-zamk (2008) RäpinaKirik20140503.jpg|Lüteranine jumalanpert', nägu vn 2014 semendkus Rapina-paberivabrik.jpg|Räpinan bumagfabrikan endevanh pala vl 2009 Räpina Harbour.jpg|Räpinan valdmad Läminjärven randal (2017) Räpina Aianduskool 01-vaade-koolihoonele.jpg|Räpinan sadunkazvatusen škol (vn 2016 olend) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.rapina.ee/ Volostin ohjastusen oficialine sait (''rapina.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}} {{ref-ru}} {{Commons|Category:Räpina}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Pilvan makund]] ro1o6erde3ef7btrcuke76ybprhxcnx 0 33303 189290 183949 2026-08-12T05:16:21Z Motoranger 10577 formitez, +kart 189290 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Vihm<br />Võhma | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 1,272 | Voz' = 2024 | Pind = 1.9 | Fail = Võhma jaamahoone tagantvaates.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +372- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Võhma linn.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2012)]] {{Znamoičendad|Vihm (znamoičendad)}} '''Vihm''' ({{lang-et|Võhma}}) om [[Estinma]]n lidn valdkundan keskuzpalas. Mülüb [[Vil'jandin makund]]ha. Om [[Pihja-Sakal (volost')|Pihja-Sakal]]-volostin palaks vn 2017 redukuspäi, sen suremb lidn kahtespäi. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1583 kuti ''Wechma''-külä. Panihe alaškolan alust vl 1887. Vl 1900 kaidraižuine «[[Tallidn]] — [[Vil'jandi]]»-raudtekeskust läbiti sidä, i Vihm-žilo šingotaškanzihe külän sijas. Se oli makundan pohjoižpalan torguindan keskuseks, lihan ümbriradmižen eksportine edheotand radoi vspäi 1928. Vl 1945 Vihm sai lidnanvuiččen žilon statusad. Šingotihe järedal lihakombinatal vhesai 1996. Nevondkundaline Vihm-il'mbaz sijazihe nelläs kilometras pohjoižhe žilospäi [[Vilusoda]]n aigan. Kätihe erigoittud volostikš vl 1991. Vihm sai lidnan statusad vn 1993 10. päiväl tal'vkud. Lidn om olmas municipaližeta statusata vspäi 2017. Šingotase valdkundaližen büdžetan aluzkundoil, [[tohuz]]iden fabrikal<ref>[http://www.valgusevabrik.ee/ Vihman tohuziden fabrikan sait (''valgusevabrik.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}}</ref>, alkogolitomiden jomiden kompanijal, Vil'jandin omblendedheotandan cehal. == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti vohma vald.png|thumb|left|250px|Enččen Vihman volostin sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan pohjoižröunanno, 59 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. [[Järva-makund]] om röunan taga. Matkad makundan [[Vil'jandi]]-keskushesai om 31 km suvhe avtotedme. Lähembaine lidn om volostin [[Suure-Jaani]]-keskuz üks'toštkümnes kilometras suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 13 km avtotel. == Tobmuz == Anneli Siimussaar radoi lidnan jäl'gmäižen pämehen vll 2013−2017. == Eläjad == Vl 1989 eländpunktan eläjiden lugu oli 1,983 ristitud, vodele 2011 lidnan ristitišt poleni i oli 1,314 eläjad. Vn 2020 augotišes kaik 1,285 ristitud elihe lidnas. Rahvahad (2021): [[estilaižed]] — 93,7 %, toižed rahvahad — 6,3 %. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodi, aluzškol (uz' sauvuz vspäi 2020, 106 openikad vll 2022/23, 383 openikad vll 2002/03, edel 2015. vot škol nimitihe gimnazijaks), norišton keskuz, lapsiden muzikškol. Toižed valdkundaližen büdžetan aluzkundad oma počtan palakund, kirjišt, kul'turkeskuz, sporthonused, päiväline keskuz rauhiden mehiden täht. Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad ratas makundan Vil'jandi-keskuses. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Võhma linnavalitsuse hoone.JPG|Eländpunktan ohjastusen sauvuz i lämoipalonvastaine palakund (2011) Võhma raudteejaam.jpg|Vihman päraudtestancii, vn 2021 nägu Võhma Lihakombinaadi hooned.JPG|Lihakombinatan sauvused vl 2011 Coat of arms of Võhma.svg|Enččen municipalitetan znam Flag of Võhma.svg|Enččen municipalitetan flag </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://pohja-sakala.ee/ Pihja-Sakal-volostin sait (''pohja-sakala.ee'').] {{ref-et}} {{Commons|Category:Võhma}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vil'jandin makund]] jxyoa7e34jgkx9icywz32ydza69g8jc 189291 189290 2026-08-12T05:21:58Z Motoranger 10577 189291 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Vihm<br />Võhma | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 1,272 | Voz' = 2024 | Pind = 1.9 | Fail = Võhma jaamahoone tagantvaates.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +372- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Võhma linn.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2012)]] {{Znamoičendad|Vihm (znamoičendad)}} '''Vihm''' ({{lang-et|Võhma}}) om [[Estinma]]n lidn valdkundan keskuzpalas. Mülüb [[Vil'jandin makund]]ha. Om [[Pihja-Sakal (volost')|Pihja-Sakal]]-volostin palaks vn 2017 redukuspäi, sen suremb lidn kahtespäi. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1583 kuti ''Wechma''-külä. Panihe alaškolan alust vl 1887. Vl 1900 kaidraižuine «[[Tallidn]] — [[Vil'jandi]]»-raudtekeskust läbiti sidä, i Vihm-žilo šingotaškanzihe külän sijas. Se oli makundan pohjoižpalan torguindan keskuseks, lihan ümbriradmižen eksportine edheotand radoi vspäi 1928. Vl 1945 Vihm sai lidnanvuiččen žilon statusad. Šingotihe järedal lihakombinatal vhesai 1996. Nevondkundaline Vihm-il'mbaz sijazihe nelläs kilometras pohjoižhe žilospäi [[Vilusoda]]n aigan. Kätihe erigoittud volostikš vl 1991. Vihm sai lidnan statusad vn 1993 10. päiväl tal'vkud. Lidn om olmas municipaližeta statusata vspäi 2017. Šingotase valdkundaližen büdžetan aluzkundoil, [[tohuz]]iden fabrikal<ref>[http://www.valgusevabrik.ee/ Vihman tohuziden fabrikan sait (''valgusevabrik.ee'').] {{ref-et}} {{ref-en}}</ref>, alkogolitomiden jomiden kompanijal, Vil'jandin omblendedheotandan cehal. == Geografijan andmused == [[Fail:Eesti vohma linn.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz makundas i valdkundas vn 2009 kartal]] Lidn sijadase makundan pohjoižröunanno, 59 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. [[Järva-makund]] om röunan taga. Matkad makundan [[Vil'jandi]]-keskushesai om 31 km suvhe avtotedme. Lähembaine lidn om volostin [[Suure-Jaani]]-keskuz üks'toštkümnes kilometras suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 13 km avtotel. == Tobmuz == Anneli Siimussaar radoi lidnan jäl'gmäižen pämehen vll 2013−2017. == Eläjad == Vl 1989 eländpunktan eläjiden lugu oli 1,983 ristitud, vodele 2011 lidnan ristitišt poleni i oli 1,314 eläjad. Vn 2020 augotišes kaik 1,285 ristitud elihe lidnas. Rahvahad (2021): [[estilaižed]] — 93,7 %, toižed rahvahad — 6,3 %. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodi, aluzškol (uz' sauvuz vspäi 2020, 106 openikad vll 2022/23, 383 openikad vll 2002/03, edel 2015. vot škol nimitihe gimnazijaks), norišton keskuz, lapsiden muzikškol. Toižed valdkundaližen büdžetan aluzkundad oma počtan palakund, kirjišt, kul'turkeskuz, sporthonused, päiväline keskuz rauhiden mehiden täht. Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad ratas makundan Vil'jandi-keskuses. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Võhma linnavalitsuse hoone.JPG|Eländpunktan ohjastusen sauvuz i lämoipalonvastaine palakund (2011) Võhma raudteejaam.jpg|Vihman päraudtestancii, vn 2021 nägu Võhma Lihakombinaadi hooned.JPG|Lihakombinatan sauvused vl 2011 Coat of arms of Võhma.svg|Enččen municipalitetan znam Flag of Võhma.svg|Enččen municipalitetan flag </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://pohja-sakala.ee/ Pihja-Sakal-volostin sait (''pohja-sakala.ee'').] {{ref-et}} {{Commons|Category:Võhma}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vil'jandin makund]] r9vnfpbdfoxyca9xfsyl4zb2p8e6x42 10 41111 189282 2026-08-11T16:35:52Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' ""Kjölens bit" - SMV - SVA BA 0015 04.wav" 189282 wikitext text/x-wiki "Kjölens bit" - SMV - SVA BA 0015 04.wav motfklxijzgzzoq889nvhjn3vc79t99 10 41112 189283 2026-08-11T16:36:32Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Haltern - Naturwildpark Granat - Dama dama dama 10 (1) ies.webm" 189283 wikitext text/x-wiki Haltern - Naturwildpark Granat - Dama dama dama 10 (1) ies.webm ackvoft30mbuwr57foqwkc9vp6s8pj1 10 41113 189284 2026-08-11T16:37:24Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "BDZ 43 532.webm" 189284 wikitext text/x-wiki BDZ 43 532.webm cb2ny7g0jsqi94rvcjyrckcs06ehpzv 10 41114 189285 2026-08-11T16:38:23Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Wie funktioniert Foiling.webm" 189285 wikitext text/x-wiki Wie funktioniert Foiling.webm 2rib5jk9q9efs1c8cmxi5m7nouhjp41 10 41115 189286 2026-08-11T16:38:59Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Cara Mengonsumsi Papeda.webm" 189286 wikitext text/x-wiki Cara Mengonsumsi Papeda.webm g1eud7sw0s6wjibrrdof1j61u46cxoy 10 41116 189287 2026-08-11T16:39:52Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "Yurikamome Line (Shimbashi to Toyosu) Train POV.webm" 189287 wikitext text/x-wiki Yurikamome Line (Shimbashi to Toyosu) Train POV.webm lrqdj4arssa57nxuqn7rugjryh4un6o 10 41117 189288 2026-08-11T17:54:49Z Motoranger 10577 kuvan ümbrikirjutand 189288 wikitext text/x-wiki Pühän Paraskevan puine jumalanpert' penes Kväton'-žilos ([[katoline jumalankodikund|riman i grekan katoline]], {{lang-pl|Cerkiew św. Paraskewy w Kwiatoniu}}), [[Penen Pol'šanman sodaveikund]] Slovakijan röunanno, [[Pol'šanma]]n suvi, 14. heinku 2020. Pühäpert' om saudud 17. voz'sadan kahtendes poles, om avaitud vspäi 1700, mülüb [[UNESCO|UNESCO:n]] Mail'man jäl'gushe vspäi 2013.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> 95y05m6zbvv2y9c4wsbm9qgph7sjorl 10 41118 189292 2026-08-12T06:01:41Z Motoranger 10577 kuvan ümbrikirjutand 189292 wikitext text/x-wiki Ametistine lühüdhänd [[kodalind]] ({{lang-la|Cinnyricinclus leucogaster}}), ''verreauxi''-alaerikon emäč istorižes Damaralend-regionas (nüg. om jagadud [[Kunene]]- i [[Erongo]]-agjoiden keskes), [[Namibii|Namibijan]] lodeh, 3. keväz'ku 2018<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> qundkypk14i7mverrxxa8xg78e1dyvd 189293 189292 2026-08-12T06:07:10Z Motoranger 10577 189293 wikitext text/x-wiki Ametistine lühüdhänd [[kodalind]] ({{lang-la|Cinnyricinclus leucogaster}}), ''verreauxi''-alaerikon emäč istorižes Damaralend-regionas (nüg. om jagadud [[Kunene]]- i [[Erongo]]-agjoiden keskes), [[Namibii|Namibijan]] lodeh, 3. keväz'ku 2018. Höunhišton ruskedsinine muju om erikon ižačuil vaiše.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> lb9rgu6yp1azojz0f8oaagejt7481w4 10 41119 189294 2026-08-12T06:26:22Z Motoranger 10577 kuvan ümbrikirjutand 189294 wikitext text/x-wiki Bab Lout-vezivaradimen päpala ({{lang-fr|Lac de Bab Louta}}) rahvahaližes Tazekk-puištos ({{lang-ar|المتنزّه الوطني لتازكة}} ''Almtnsّh alotni ltazka'', {{lang-fr|Parc national de Tazekka}} 137,4 km² pindal) läz [[Taz (lidn, Marok)|Taz]]-lidnad, [[Marok]]on pohjoižpäivnouzm, 4. kül'mku 2025<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> melrhhc2wr78gghwh1xpbqo20afet65 189295 189294 2026-08-12T06:30:53Z Motoranger 10577 189295 wikitext text/x-wiki Bab Lout-vezivaradimen päpala ({{lang-fr|Lac de Bab Louta}}) rahvahaližes Tazekk-puištos ({{lang-ar|المتنزّه الوطني لتازكة}} ''Almtnsّh alotni ltazka'', {{lang-fr|Parc national de Tazekka}} 137,4 km² pindal) läz [[Taz (lidn, Marok)|Taz]]-lidnad, [[Atlasmäged|Atlasan]] keskuzpalan ezimägišt, [[Marok]]on pohjoižpäivnouzm, 4. kül'mku 2025<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> bx3scq07zo3uyeyg45ef16y5yk26fd2 189296 189295 2026-08-12T06:31:43Z Motoranger 10577 189296 wikitext text/x-wiki Bab Lout-vezivaradimen päpala ({{lang-fr|Lac de Bab Louta}}) rahvahaližes Tazekk-puištos ({{lang-ar|المتنزّه الوطني لتازكة}} ''Almtnš alotni ltazka'', {{lang-fr|Parc national de Tazekka}} 137,4 km² pindal) läz [[Taz (lidn, Marok)|Taz]]-lidnad, [[Atlasmäged|Atlasan]] keskuzpalan ezimägišt, [[Marok]]on pohjoižpäivnouzm, 4. kül'mku 2025<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> fyksvawqxminxl7f4t5mzrpdndfxexg 10 41120 189297 2026-08-12T06:36:41Z Motoranger 10577 kuvan ümbrikirjutand 189297 wikitext text/x-wiki Päiväižen laskm Trommekilen:as (Brofjorden:an pala), nägu Norrkilaspäi, [[Lüsečil']]-lidnan kund, [[Ročinma]]n suvipäivlaskmaine randpol', 8. sügüz'ku 2019. Kivivoinümbriradai ''Preemraff''-tegim näguse tagamal, mujud oma todesižed.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> n0gkzxe5s0vn9lsbkv9521jftal0lol