Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.47.0-wmf.16 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 61 189437 187157 2026-08-20T16:46:58Z Koiravva 1717 toine tarkoiktemb kategorii 189437 wikitext text/x-wiki {| class="infobox bordered" align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=275 style="clear:right; margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; font-size: 95%;" |- |colspan=2 align=center bgcolor="#f0f0f0"|<big>'''Anna Lisicina'''</big> |- |'''Sündundan sija'''|| Žitnoručei |- |'''Sündundan päivmär'''|| 14.02.1922 |- |'''Surman sija'''|| Süvär' |- |'''Surman päivmär'''|| 3.8.1942 |- |'''Arvlahjad'''|| [[Fail:Hero of the Soviet Union medal.png|25px|Nevondkundaližen Ühtištusen vägimez']]<br/><br/>[[Fail:Leninorder.jpg|32px|Leninan orden]][[Fail:Order-of-the-Red-Star.jpg|32px|Rusttan tähthan orden]] |} '''Anna Lisicina, Mihailan tütär''' ({{lang-ru|А́нна Миха́йловна Лиси́цына}}; sünd. [[14. uhoku]] [[1922]], Ozrei (nügüd' [[Kaleig|Kalagen]] posad), [[Karjalaine radkommun]], [[Venäman NFST]] — kol. [[3. eloku]] [[1942]], [[Süvär'|Süvär'jogi]], [[Leningradan agj]], Venäman NFST, [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ]]) — [[Karjalaiž-Suomalaine Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund|Karjalaiž-Suomalaižen Nevondkundaližen Socialistižen Tazovaldkundan]] Kommunistižen partijan keskuzkomitetan sidonik, partizan. [[Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz|Nevondkundaližen Ühtištusen]] vägiak. Hän sai mugažo Leninan da Rusttan tähthan ordenad. == Aigaližed voded == Anna oli sündnu vl 1922 Ozreihe (ven. ''Житноручей'', Žitnoručein külä; nügüd' [[Kaleig]]en külän posadas [[Änižröunan rajon|Änižröunan (Änižrandan) rajonas]], [[Karjalan Tazovaldkund]]as). Hän oli [[vepsläižed|vepsläine]]. Anna lopi Kaleigan keskmäižen školan. Vodespäi 1938 vodehesai 1940 hän openzihe Karjalaižes kul'turtehnikumas (vai Leningradižes kirjišttehnikumas). Sid' Anna radoi kirjištakan [[Segež]]an rajonklubas. == Sur' Kodimaine soda (voin) == 1942. voden kezakul Lisicinan Annad da hänen sebranikad [[Melent'jeva Marija|Melent'jevan Marijad]] oigetihe anastadud [[Šoutarven rajon]]ha. [[Šoutarv]]es hö sädiba peitkomitetoid, konspirativižid peittahoid, keraziba andmusid okkupacižen tobmuden polhe, lämoipunktoiš da toižiš sodasauvuziš. Voden 1942 elokun 3. päiväl kaks'kümnevozne Lisicina upsi ehtatades [[Süvär'|Süväres]] poikpoli. == Mušt == Muštpachad Anna Lisicinan oiktastuseks oma [[Kos'kenaluine|Kos'kenaluižes]], lidnanvuiččes [[Nikol'skii (Kos'kenaluižen rajon)|Nikol'skii-žilos]] (Kos'kenaluižen rajon) da [[Kaleig]]as. Om nimitadud irdoid hänen nimel [[Petroskoi]]š i Nikol'skii-žilos. == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1682 Anna Lisicinan biografii «Man vägimehed»-saitas (''warheroes.ru'').] (venäkelel) [[Kategorii:Sodatö]] [[Kategorii:Toižen mail'man sodan partizanad]] [[Kategorii:NSTÜ:n partizanad]] [[Kategorii:Vepsläižed]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1922]] [[Kategorii:Sündnuded uhokun 14. päiväl]] [[Kategorii:Sündnuded Änižröunan rajonha]] [[Kategorii:Sündnuded Kaleigha]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1942]] [[Kategorii:Kolnuded elokun 3. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Leningradan agjas]] [[Kategorii:Kolnuded Süvär'joges]] hdxt1n94ik3i4r9he70j1nbtqf20q89 0 502 189452 183815 2026-08-21T08:58:33Z CommonsDelinker 4665 Replacing Russian_church_(37591925970).jpg with [[File:Panoramic_view_over_central_Sofia_and_the_Vitosha_Mountain_2017-10-08.jpg]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] (obvious 189452 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Sofii<br />София | Lidnanznam = BG Sofia coa.svg | Flag = BG Sofia flag.svg | Lidnanznam text = Sofijan lidnanznam | Flag text = Sofijan flag | Valdkund = Bolgarii | Eläjiden lugu = 1,295,591 | Voz' = 2025 | Pind = 492 | Fail = Panoramic view over central Sofia and the Vitosha Mountain 2017-10-08.jpg | Pämez' = Vasil Terzijev<br/>(kül'mku 2023—,<br/>''Васил Терзиев'') | Telefonkod = +359-2 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Sofia Ringsstrasse.jpg|thumb|left|250px|Sofijan transportkart rengazavtotenke (2010)]] '''Sofii''' ({{lang-bg|София}} [ˈsɔfijɐ]) om [[Bolgarii|Bolgarijan]] pälidn da kaikiš suremb lidn. Sofii-lidnan agjan päine pala, om ümbärdajan [[Sofijan agj]]an administrativižeks keskuseks mugažo. Lidn om valdkundan järedaks tegimišton keskuseks da raudtesol'meks. Sofii om Bolgarijan finansine keskuz. Valdkundmaksoiden madal suruz (kümnendez), korgedpiguzline internet i investiciifondoiden olend abutadas biznesan šingotesele. == Istorii == [[Frakii|Frakijalaižed]] paniba lidnan alust 8. voz'sadal edel m.e.. [[Rimalaine imperii|Rimalaižed]] anastiba sidä i nimitihe ''Serdik''-lidnaks ({{lang-la|civitas Serdenisium}}) frakijalaižiden heimon mödhe. Kahtenden Bolgarijan imperijan aigan (1185−1396) udesnimitihe lidnad nügüdläižikš ezmäi paginas, sid' oficialižešti, ph. Sofijan päjumalanpertin — lidnan päižen pühäpertin nimitusen mödhe. Sen pala om kaičenus tähäsai. [[Ottomanan imperii|Ottomanan imperijan]] aigan lidn oli sen kahtendel surtte evropižel keskusel, [[Stambul|Konstantinopolin]] jäl'ghe. Vn 1879 3. sulakud Sofii kändihe joudutadud Bolgarijan pälidnaks. Lidnan tegimišton sarakod oma mašinansauvomine, [[metallurgii]], himine i räzinan pästand, cellülozbumagaine, kebn tegimišt, sömtegimišt. == Geografijan andmused == [[Fail:Sofia location in Bulgaria.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2015 kartal]] Lidn sijadase Bolgarijan päivlaskmas, [[Balkanan pol'sar'|Balkanan pol'saren]] keskuses, Vitoš-mägimassivan pohjoižpautkenno, 500..800 m ü.m.t. korktusil. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline, pil'vekaz tal'vel i päivoikaz kezal. Voden keskmäine lämuz om +10,9 C°, kezakun-elokun +19,4..+21,6 C°, tal'vkun-uhokun −0,5..+1,6 C°. Ekstremumad oma −31,2 C° (viluku) i +41 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +23 C° (uhoku, tal'vku). Paneb sadegid 626 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (65..82 mm kus), vähemba kül'mkus-uhokus (35..40 mm kus). Paneb lunt 57 päiväd i 96 sm tal'ves. == Tobmuz == [[Fail:Sofia districts.svg|thumb|left|250px|Sofii-lidnan agjan 24 rajonad (2017)]] Sofii-lidnan agj jagase kaks'kümneks nelläks nimitadud rajonaks ({{lang-bg|район}}). Lidnan tobmuden pämez' om kmet ({{lang-bg|Кмет на София}}). Edeline lidnan pämez' om Jordanka Fandikova (vai Fandakova, ''Йорданка Фандъкова'', kül'mku 2009 — kül'mku 2023). == Eläjad == Vn 1878 uhokus Venälaižen imperijan armii tegi ezmäšt rahvahanlugemišt i löuzi 11 694 eläjad lidnas. Vodele 1975 lidnan ristitišt ületi millionad. Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 1 286 383 ristitud<ref>[http://www.grao.bg/tna/tab02.txt Bolgarijan eländpunktoiden ristitišt vn 2015 15. päiväl keväz'kud. — Bolgarijan Rahvahanikoiden registracijan da administrativižen holitusen radnikoičend (''grao.bg'').] {{ref-bg}}</ref>. Kaik 1,48 mln eläjid om ezilidnoidenke 1344 km² pindal (Sofii-lidnan agjan pind, 2021). Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe [[bolgarijalaižed]] (87,9 %) da [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižed hristanuskojad]] (69,1 %) oma enambuses eläjiden keskes. Om äi religijatomid ristituid (28,8 %). == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad (vn 2014 andmused) oma 239 päivkodid (niišpäi 60 privatišt), viž augotižškolad, 77 aluzškolad i 187 keskškolad (86 municipališt, 61 privatišt i 40 valdkundališt), 25 profilišt liceid, mugažo 13 speciališt školad (tervhuden röunatud voimusidenke täht), kahesa čomamahtoiden školad i nell' sportškolad. Professionaližen opendusen aluzkundad oma 35 professionališt liceid i 22 kolledžad. Kaik kahesatoštkümne üläopendusen aluzkundad baziruišoiš pälidnas: ühesa universitetad, seičeme akademijad, kaks' üläškolad. Enamba mi 100 tuhad üläopenikoid om niiš. Znamasine om Sofijan universitet ph. Kliment Ohridalaižen nimed<ref>[http://uni-sofia.bg/ Sofijan universitetan ph. Kliment Ohridalaižen nimed sait (''uni-sofia.bg'').] {{ref-bg}} {{ref-en}}</ref> ({{lang-bg|Софийски университет „Св. Климент Охридски“}}). Se om kaikiš amuižemb (alusenpanend 1. reduku 1888) da suremb valdkundas, kaik 23 tuh. üläopenikoid opetas sen 16 fakul'tetal. == Transport == Avtobusad (84 maršrutad vl 2022), trolleibusad (16 maršrutad), tramvaid (14 maršrutad), maršruttaksid i metropoliten (vspäi 1998, om nell' jonod 47 stancijanke, 52 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik om kahesa raudtestancijad lidnas, niiden kesken Keskuzline päraudtestancii. Rahvahidenkeskeine civiline ''Sofii''-lendimport<ref>[http://sofia-airport.eu/ Rahvahidenkeskeižen Sofii-lendimportan sait (''sofia-airport.eu'').] {{ref-bg}} {{ref-en}}</ref> ({{lang-bg|Летище София}}, ''SOF / LBSF'', 7,1 mln passažiroid vl 2019) sijadase kümnes kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Metropolitenan stancii radab lendimportas. Tehtas reisid Evropan da Lähižen Päivnouzmman pälidnoihe i surihe lidnoihe, om čarterreisid Keskmeren i Egiptan lebutahoiže, Afrikan erasihe-se lidnoihe. Valdkundan sodavägiden Vraždebna-il'mbaz radab läz lendimportad. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> 20140614 Sofia 076.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (2014) Narsob3.jpg|Ripmatomuden torg socializman Largo-ansamblinke (2003) StGeorgeRotundaSofia.JPG|Ph. Jurgijan jumalanpert' (4. voz'sada), vn 2004 nägu, «Šeraton»-adivpertinke tagamal Business Park Sofia view 2.jpg|''Business Park Sofia'' vl 2018 Sof.University~1935.jpg|Sofijan universitet vl 1935 Tzar's Palace Sofia.jpg|Rahvahaline čomamahtoine galerei (2010) SA-06-NOvember-2015.jpg|Rahvahidenkeskeine ''Sofii''-lendimport vl 2015 Sofia Central Stations Aerial.jpg|Sofijan keskuzližen päraudtestancijan i avtobusstancijan sauvused vl 2013 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://sofia.bg/ Sofijan kundan ohjastusen oficialine portal (''sofia.bg'').] {{ref-bg}} {{ref-en}} {{Commons|Sofia}} {{Evropan pälidnad}} [[Kategorii:Sofii| ]] [[Kategorii:Bolgarijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Bolgarii|*]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Bolgarijan agjad]] [[Kategorii:Sofijan agj|*]] h196htu28ee9n037lwrr89u00ho2epy 0 2871 189443 148895 2026-08-20T18:36:43Z Koiravva 1717 +augotižlibund da šingotez 189443 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} '''Kel'''' om londuseline vai ratud koverikaz [[znamsistem]], kudamb korreliruib el'gendusen südäiolendad tipiženke [[kirjutamine|kirjutamiženke]] da/vai [[virkmine|virkmiženke]]. == Kelen toižendad == Erištadas znamsistemiden keskes neniden keliden gruppid<ref>''Kuznecov S. N.'' Краткий словарь интерлингвистических терминов (Interlingvistižiden terminoiden lühüd vajehnik) // Проблемы международного вспомогательного языка (Rahvahidenkeskeižen abukelen problemad). — M.: Nauka, 1991. — 263 lp. — Lpp. 186, 193−194, 201−202. {{ref-ru}} ISBN 5-02-016810-6.</ref>: * [[mail'man keled|ristitližed keled]], sidä kesken etnižed, kontaktižed (pidžinad, ned ei olgoi kodikelikš), planiruidud keled, žestkeled. Kaik tetas läz 10 tuhad ristitun kelid mail'mas; * [[programiruindan keled]] (oz., Algol, SQL, Python); * [[živatoiden keled]]; * toižed keled (oz., teznamoiden kel', änikoiden kel'). Kirjankel' sündui paginkelespäi. [[Kelentedo]] tedoidab keliden aspektoid. [[Kelen filosofii]] kacleb kel'he i «kel'»-tärtushe sidodud ristitkundan teoretižid problemoid. == Kelen funkcijad == Kelen koume päfunkcijad: * kommunikativine (besedoičend) — kelen kävutand oigendamha informacijad muite, kut se om; * kognitivine (gnoseologine) — informacijan kogodamine, kaičend, ümbriradmine da oigendamine; * akkumulätivine — tedoiden kogodamine da kaičend. == Kelen augotižlibund da šingotez == Kelen hillän šingotesen teorijan polenpidajad tehtas aigaližen šingotesen analogijoid živatoiden kommunikacijanke (oz., primatoiden). Avstralopitekoiden kommunikacijan sistem om surita erinendoita ristitunvuiččiden oblezjanoiden sisteman rindataden. Nügüd'aigaižen forman kel' sündui [[üläpaleolit]]as — ei amuižemb mi sada tuhad vozid tagaz. Tedomehed taritas kaks' koncepcijad keliden erigoičendan täht: kaik keled oma ühthiženke augotižlibundanke (''monogenez'') i libuiba divergencijoiden čepiižil ezimirun kelespäi; vai kelen sündundan severz'-se ripmatomid tahondoid oli eziauguižešti (''poligenez''). «Mail'man etimologijoiden» olend sanub ezmäižen versijan polhe, ned oma vaihiden tüvikš, kudambid el'getas ühthižikš kaikiden [[kel'kund]]oiden täht. Ku keliden ühtmuz čihozi videspäi kümnehesai tuhad vozid tagaz vai sen möhemba, ka kelentedomehed voidas panda keliden heimolaižust i ühtištada niid kel'kundoikš. Erased-se tedoidajad napridas märhapanda keliden edahaižembad-ki heimolaižust. == Kel'he sidodud vepsän muštatišed == <blockquote> * ''Ičeiž kel't ed unohta.'' * ''Ičemoi kel't ei ole parembad.'' * ''Keleta ei sa pagišta.'' * ''Kel't ei ole jüged kandišta.'' </blockquote> == Homaičendad == <references /> {{Commons|Language}} {{stub}} [[Kategorii:Kel'| ]] [[Kategorii:Keled| ]] [[Kategorii:Informacii]] ef4lz6dxqz29z8sk34z34tzx5d7efmr 189444 189443 2026-08-20T18:44:46Z Koiravva 1717 189444 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} '''Kel'''' om londuseline vai ratud koverikaz [[znamsistem]], kudamb korreliruib el'gendusen südäiolendad tipiženke [[kirjutamine|kirjutamiženke]] da/vai [[virkmine|virkmiženke]]. == Kelen toižendad == Erištadas znamsistemiden keskes neniden keliden gruppid<ref>''Kuznecov S. N.'' Краткий словарь интерлингвистических терминов (Interlingvistižiden terminoiden lühüd vajehnik) // Проблемы международного вспомогательного языка (Rahvahidenkeskeižen abukelen problemad). — M.: Nauka, 1991. — 263 lp. — Lpp. 186, 193−194, 201−202. {{ref-ru}} ISBN 5-02-016810-6.</ref>: * [[mail'man keled|ristitližed keled]], sidä kesken etnižed, kontaktižed (pidžinad, ned ei olgoi kodikelikš), planiruidud keled, žestkeled. Kaik tetas läz 10 tuhad ristitun kelid mail'mas; * [[programiruindan keled]] (oz., Algol, SQL, Python); * [[živatoiden keled]]; * toižed keled (oz., teznamoiden kel', änikoiden kel'). Kirjankel' sündui paginkelespäi. [[Kelentedo]] tedoidab keliden aspektoid. [[Kelen filosofii]] kacleb kel'he i «kel'»-tärtushe sidodud ristitkundan teoretižid problemoid. == Kelen funkcijad == Kelen koume päfunkcijad: * kommunikativine (besedoičend) — kelen kävutand oigendamha informacijad muite, kut se om; * kognitivine (gnoseologine) — informacijan kogodamine, kaičend, ümbriradmine da oigendamine; * akkumulätivine — tedoiden kogodamine da kaičend. == Kelen augotižlibund da šingotez == Ristitun kelen hillän šingotesen teorijan polenpidajad tehtas aigaližen šingotesen analogijoid živatoiden kommunikacijanke (oz., primatoiden). Avstralopitekoiden kommunikacijan sistem om surita erinendoita ristitunvuiččiden oblezjanoiden sisteman rindataden. Nügüd'aigaižen forman kel' sündui [[üläpaleolit]]as — ei amuižemb mi sada tuhad vozid tagaz. Tedomehed taritas kaks' koncepcijad keliden erigoičendan täht: kaik keled oma ühthiženke augotižlibundanke (''monogenez'') i libuiba divergencijoiden čepiižil ezimirun kelespäi; vai kelen sündundan severz'-se ripmatomid tahondoid oli eziauguižešti (''poligenez''). «Mail'man etimologijoiden» olend sanub ezmäižen versijan polhe, ned oma vaihiden tüvikš, kudambid el'getas ühthižikš kaikiden [[kel'kund]]oiden täht. Ku keliden ühtmuz čihozi videspäi kümnehesai tuhad vozid tagaz vai sen möhemba, ka kelentedomehed voidas panda keliden heimolaižust i ühtištada niid kel'kundoikš. Erased-se tedoidajad napridas märhapanda keliden edahaižembad-ki heimolaižust. == Kel'he sidodud vepsän muštatišed == <blockquote> * ''Ičeiž kel't ed unohta.'' * ''Ičemoi kel't ei ole parembad.'' * ''Keleta ei sa pagišta.'' * ''Kel't ei ole jüged kandišta.'' </blockquote> == Homaičendad == <references /> {{Commons|Language}} {{stub}} [[Kategorii:Kel'| ]] [[Kategorii:Keled| ]] [[Kategorii:Informacii]] 45oqw2bejkufjoizn40nvbc69ujonc5 0 7464 189439 184032 2026-08-20T16:55:47Z Koiravva 1717 kategorijad+ 189439 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = ПамятникМанькинуИ.П.jpg | описание изображения = Ivan Man'kinan kaum Sulažmägin memorialižel lidnkaumištol Petroskoiš }} '''Ivan Pavlovič Man'kin''' ({{lang-ru|Ива́н Па́влович Ма́нькин}}; sünd. [[9. reduku]] [[1924. voz'|1924]], [[Kaskez|Karpovk]] (nüg. [[Änižröunan rajon]]as), [[Karjalan Avtonomine Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund|Karjalan ANST]], [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz|NSTÜ]] — kol. [[9. keväz'ku]] [[1984. voz'|1984]], [[Petroskoi]], Karjalan ANST, Venäman NFST, NSTÜ) oli nevondkundaline valdkundmez' da [[NÜKP|kompartijan]] šingotai. [[Vepsläižed|Vepsläine]]. Vll 1971−1979 mez' oli Karjalan ANST:n ministrišton ezimehen varameheks i ezmäižeks varameheks. Vll 1979−1984 hän radoi necen tazovaldkundan Ülembaižen Nevondkundan prezidiumas sen ezimeheks. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Vepsän politikanmehed]] [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:NÜKP]] [[Kategorii:Vepsläižed]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Karjalan Tazovaldkundha]] [[Kategorii:Sündnuded redukun 9. päiväl]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1924]] [[Kategorii:Kolnuded Petroskoiš]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1984]] [[Kategorii:Kolnuded keväz'kun 9. päiväl]] 8gbieae1r4rm7sylwwdhxvra1p10ukl 189440 189439 2026-08-20T16:57:08Z Koiravva 1717 +kategorii 189440 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = ПамятникМанькинуИ.П.jpg | описание изображения = Ivan Man'kinan kaum Sulažmägin memorialižel lidnkaumištol Petroskoiš }} '''Ivan Pavlovič Man'kin''' ({{lang-ru|Ива́н Па́влович Ма́нькин}}; sünd. [[9. reduku]] [[1924. voz'|1924]], [[Kaskez|Karpovk]] (nüg. [[Änižröunan rajon]]as), [[Karjalan Avtonomine Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund|Karjalan ANST]], [[Venäman NFST]], [[Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz|NSTÜ]] — kol. [[9. keväz'ku]] [[1984. voz'|1984]], [[Petroskoi]], Karjalan ANST, Venäman NFST, NSTÜ) oli nevondkundaline valdkundmez' da [[NÜKP|kompartijan]] šingotai. [[Vepsläižed|Vepsläine]]. Vll 1971−1979 mez' oli Karjalan ANST:n ministrišton ezimehen varameheks i ezmäižeks varameheks. Vll 1979−1984 hän radoi necen tazovaldkundan Ülembaižen Nevondkundan prezidiumas sen ezimeheks. == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Vepsän politikanmehed]] [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:NÜKP]] [[Kategorii:Vepsläižed]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Änižröunan rajonha]] [[Kategorii:Sündnuded Kaskezha]] [[Kategorii:Sündnuded redukun 9. päiväl]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1924]] [[Kategorii:Kolnuded Petroskoiš]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1984]] [[Kategorii:Kolnuded keväz'kun 9. päiväl]] lncthpnhphol7tvegmnuygbg4h2gdqm 0 10463 189447 179269 2026-08-21T01:40:23Z CommonsDelinker 4665 Removing [[:c:File:Gaborone,_Botswana_-_Sir_Seretse_Khama_International_Airport.jpg|Gaborone,_Botswana_-_Sir_Seretse_Khama_International_Airport.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Abzeronow|Abzeronow]] because: per [[:c:Commons:Deletion 189447 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Gaborone | Lidnanznam = | Flag = Flag of Gaborone.svg | Lidnanznam text = Gaboronen lidnanznam | Flag text = Gaboronen flag | Valdkund = Botsvan | Eläjiden lugu = 246,325 | Voz' = 2022 | Pind = 169 | Fail = Botswana Gaborone I Towers.jpg | Pämez' = Kagiso Thutlve<br/>(2014—) | Telefonkod = +267-31. 35. 39 | Aigvö = [[UTC]]+2 }} [[Fail:Gaborone Road Map.png|thumb|left|250px|Lidnan avtoteiden kart (2011)]] '''Gaborone''' (mugažo [[tsvanan kel'|tsvanan]] i [[anglijan kel'|anglijan]] kelil; tsvan. virkand — [χabʊˈrʊnɪ], angl. [ˌɡæbəˈroʊniː], sijaline lühenduz: ''Gabs'') om [[Botsvan]]an pälidn da kaikiš suremb lidn. == Istorii == Eländpunktan aluz oli pandud pälidnaks vl 1964 penen žilon sijas, nimitihe 19. voz'sadan tlokva-heimon Gaborone-vejan (''kgosi'', 1825−1931) mödhe. Saudihe uden pälidnan sauvusiden enambust koumes vodes Ripmatomuden Päiväle, vn 1966 30. päiväle sügüz'kud. Enččen [[Bečuanalend]]an [[Mafeking]]-pälidn jäi uden [[Botsvan]]-valdkundan irdpolel, ka faktižikš pälidnad ei olend-ki ani. Botsvanan päaluzkundad, bankad, birž, aviakompanii, verhiden maiden 19 sur'oigenduzkundad i koume konsulust, järedoiden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Gaborones, sidä kesken «[[Debswana]]» — mail'man kaikiš suremb [[diamant]]oiden samižkompanii. == Geografijan andmused == [[Fail:BW-Gaborone.png|thumb|left|250px|Pälidnan sijaduz valdkundas vn 2006 kartal]] Lidn seižub Notvane-jogen randal, 1014 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Suviafrikan Tazovaldkund]]an röunhasai om 15 km suvhe. Lähembaižed lidnad oma [[Ramotsv]] suvipäivnouzmas, [[Mogodičane]] lodehes, [[Močudi]] päivnouzmas, [[Tlokveng]] jogen taga. Klimat om [[tropikad|tropine]] pol'kuiv kaks'sezonine. Voden keskmäine lämuz om +20,9 C°, redukun-keväz'kun +23,7..+25,7 C°, kezakun-heinkun +13,5..+13,7 C°. Ekstremumad oma −2 C° (heinku) i +40 C°. Paneb sadegid 487 mm vodes, enamba tal'vkus-keväz'kus (71..143 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-redukus (29 mm pordos). == Tobmuz == Edeline lidnan pämez' om Haskins Nkaigva (reduku 2011 — 2014). == Eläjad == Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 186 007 ristitud. Kaik 231 626 eläjad<ref>[http://www.webcitation.org/68QAYaEFm Gaborone: The Population of Towns, Villages and Associated Localities (''Gaborone: lidnoiden, küliden da municipaližiden ühtnikoiden ristitišt'') //Population and Housing Census 2011 (''Vn 2011 ristitišton da kodiižandusiden lugemine''). — Statistics Botswana (''cso.gov.bw'').] {{ref-en}}</ref> oli lidnas vl 2011. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Valdkundan ristitišton läz pol't eläb 100 kilometras pälidnalpäi da sen lähemba, 421 907 eläjad oli ezilidnoidenke vl 2011. Radotomudenmär lidnalaižiden keskes oli 11,7 % vl 2008. [[SIDS]]-pozitivižed rahvahanikad ottiba 17,1 % lidnan ristitištos sil-žo vodel, kaikiš suremb pala om 45..49-voččiden keskes (35,4 %). == Transport == Maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Gaborone ühtenzoitase avtobusoil ezilidnoidenke. Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Seretse Khama-seran nimed<ref>[http://www.caab.co.bw/ Lendimport Botsvanan civiližen aviacijan ohjandusen ''caab.co.bw''-saital.] {{ref-en}}</ref> (''GBE / FBSK'', 425 tuh. passažiroid vl 2008) sijadase vižtoštkümnes kilometras pohjoižpolehe lidnaspäi. Tehtas reisid Afrikan lähižihe maihe. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Christ the King Cathedral, Gaborone.jpg|Hristan-carin päjumalanpert', vn 2012 nägu (riman katoline, om saudud vodele 1968) Gaborone, Botswana Mosque.jpg|''Dun-Noor''-mečet', vn 2019 nägu Botswana, Gaborone Central Business District.jpg|Keskuzline azjaline rajon vl 2019 Rail transportation.jpg|Raudte lidnas vl 2018 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.gov.bw/en/Ministries--Authorities/Local-Authorities/Gaborone-City-Council/ Lidnan Nevondkundan lehtpol' Botsvanan Tazovaldkundan oficialižel saital (''gov.bw'').] {{ref-en}} {{ref-tn}} {{Commons|Gaborone}} {{Afrikan pälidnad}} [[Kategorii:Gaborone| ]] [[Kategorii:Botsvanan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Botsvan|*]] qkz3vdqrtd4q11877k6wtde5q9glezt 189448 189447 2026-08-21T08:24:03Z Motoranger 10577 toine olii kuva 189448 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Gaborone | Lidnanznam = | Flag = Flag of Gaborone.svg | Lidnanznam text = Gaboronen lidnanznam | Flag text = Gaboronen flag | Valdkund = Botsvan | Eläjiden lugu = 246,325 | Voz' = 2022 | Pind = 169 | Fail = Botswana Gaborone I Towers.jpg | Pämez' = Kagiso Thutlve<br/>(2014—) | Telefonkod = +267-31. 35. 39 | Aigvö = [[UTC]]+2 }} [[Fail:Gaborone Road Map.png|thumb|left|250px|Lidnan avtoteiden kart (2011)]] '''Gaborone''' (mugažo [[tsvanan kel'|tsvanan]] i [[anglijan kel'|anglijan]] kelil; tsvan. virkand — [χabʊˈrʊnɪ], angl. [ˌɡæbəˈroʊniː], sijaline lühenduz: ''Gabs'') om [[Botsvan]]an pälidn da kaikiš suremb lidn. == Istorii == Eländpunktan aluz oli pandud pälidnaks vl 1964 penen žilon sijas, nimitihe 19. voz'sadan tlokva-heimon Gaborone-vejan (''kgosi'', 1825−1931) mödhe. Saudihe uden pälidnan sauvusiden enambust koumes vodes Ripmatomuden Päiväle, vn 1966 30. päiväle sügüz'kud. Enččen [[Bečuanalend]]an [[Mafeking]]-pälidn jäi uden [[Botsvan]]-valdkundan irdpolel, ka faktižikš pälidnad ei olend-ki ani. Botsvanan päaluzkundad, bankad, birž, aviakompanii, verhiden maiden 19 sur'oigenduzkundad i koume konsulust, järedoiden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Gaborones, sidä kesken «[[Debswana]]» — mail'man kaikiš suremb [[diamant]]oiden samižkompanii. == Geografijan andmused == [[Fail:BW-Gaborone.png|thumb|left|250px|Pälidnan sijaduz valdkundas vn 2006 kartal]] Lidn seižub Notvane-jogen randal, 1014 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Suviafrikan Tazovaldkund]]an röunhasai om 15 km suvhe. Lähembaižed lidnad oma [[Ramotsv]] suvipäivnouzmas, [[Mogodičane]] lodehes, [[Močudi]] päivnouzmas, [[Tlokveng]] jogen taga. Klimat om [[tropikad|tropine]] pol'kuiv kaks'sezonine. Voden keskmäine lämuz om +20,9 C°, redukun-keväz'kun +23,7..+25,7 C°, kezakun-heinkun +13,5..+13,7 C°. Ekstremumad oma −2 C° (heinku) i +40 C°. Paneb sadegid 487 mm vodes, enamba tal'vkus-keväz'kus (71..143 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-redukus (29 mm pordos). == Tobmuz == Edeline lidnan pämez' om Haskins Nkaigva (reduku 2011 — 2014). == Eläjad == Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 186 007 ristitud. Kaik 231 626 eläjad<ref>[http://www.webcitation.org/68QAYaEFm Gaborone: The Population of Towns, Villages and Associated Localities (''Gaborone: lidnoiden, küliden da municipaližiden ühtnikoiden ristitišt'') //Population and Housing Census 2011 (''Vn 2011 ristitišton da kodiižandusiden lugemine''). — Statistics Botswana (''cso.gov.bw'').] {{ref-en}}</ref> oli lidnas vl 2011. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Valdkundan ristitišton läz pol't eläb 100 kilometras pälidnalpäi da sen lähemba, 421 907 eläjad oli ezilidnoidenke vl 2011. Radotomudenmär lidnalaižiden keskes oli 11,7 % vl 2008. [[SIDS]]-pozitivižed rahvahanikad ottiba 17,1 % lidnan ristitištos sil-žo vodel, kaikiš suremb pala om 45..49-voččiden keskes (35,4 %). == Transport == Maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Gaborone ühtenzoitase avtobusoil ezilidnoidenke. Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Seretse Khama-seran nimed<ref>[http://www.caab.co.bw/ Lendimport Botsvanan civiližen aviacijan ohjandusen ''caab.co.bw''-saital.] {{ref-en}}</ref> (''GBE / FBSK'', 425 tuh. passažiroid vl 2008) sijadase vižtoštkümnes kilometras pohjoižpolehe lidnaspäi. Tehtas reisid Afrikan lähižihe maihe. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Christ the King Cathedral, Gaborone.jpg|Hristan-carin päjumalanpert', vn 2012 nägu (riman katoline, om saudud vodele 1968) Gaborone, Botswana Mosque.jpg|''Dun-Noor''-mečet', vn 2019 nägu Botswana, Gaborone Central Business District.jpg|Keskuzline azjaline rajon vl 2019 Sarvesh Lutchmun - Bus Terminal in Gaborone, Botswana.jpg|Gaboronen avtobusterminal vl 2015 Rail transportation.jpg|Raudte lidnas vl 2018 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.gov.bw/en/Ministries--Authorities/Local-Authorities/Gaborone-City-Council/ Lidnan Nevondkundan lehtpol' Botsvanan Tazovaldkundan oficialižel saital (''gov.bw'').] {{ref-en}} {{ref-tn}} {{Commons|Gaborone}} {{Afrikan pälidnad}} [[Kategorii:Gaborone| ]] [[Kategorii:Botsvanan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Botsvan|*]] qskmwhgztnjub5ule5beweuudd9tvz5 0 10594 189445 176173 2026-08-20T20:20:28Z Ziv 16976 ([[c:GR|GR]]) [[File:Estadio Olímpico Félix Sánchez.jpg]] → [[File:Estadio Olimpico Drone.jpg]] → Copyvio replacement by Commons Administrator: Any wrong year information or image descriptions may needs to be adjusted. ([[c:c:GR]]) 189445 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Santo Domingo<br />Santo Domingo de Guzmán | Lidnanznam = Escudo de Santo Domingo de Guzmán.svg | Flag = | Lidnanznam text = Santo Domingon lidnanznam | Flag text = Santo Domingon flag | Valdkund = Dominikanine Tazovaldkund | Eläjiden lugu = 1,049,567 | Voz' = 2021 | Pind = 104.44 | Fail = SantoDomingoedit.JPG | Pämez' = Karolina Mehija<br/>(sulaku 2020—,<br/>''Rosa Carolina Mejía Gómez de Garrigó'') | Telefonkod = +1-809. +1-829. +1-849 | Aigvö = [[UTC]]−4 }} [[Fail:Grande Santo Domingo.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2015)]] '''Santo Domingo''' ({{lang-es|Santo Domingo de Guzmán}} [ˈsanto ðoˈmiŋɡo], znamoičeb «Pühä Dominik», sanasanhaline znamoičend «pühä pühäpäiv») om [[Dominikanine Tazovaldkund|Dominikanižen Tazovaldkundan]] pälidn da kaikiš suremb lidn. Municipalitet sen röunoiš om Nacionaline ümbrik (''Distrito Nacional''). Lidn om valdkundan znamasine rahaazjoiden, politikan da kul'turan keskuz. == Lidnan nimed == Vozil 1496−1502 lidnan nimi oli '''Uz' Izabel'''' ({{lang-es|La Nueva Isabela}}). Sid' udesnimitihe lidnad nügüdläižeks. Vozil 1936−1961 lidnan nimi oli '''Sjudad Truhil'jo''' (isp.: ''Ciudad Trujillo'') valdkundan enččen [[Truhil'jo Rafael'|Truhil'jo]]-prezidentan nimen mödhe, sid' kumaižihe diktatoran tobmut. == Istorii == [[Kolumb Bartolomeo|Bartolomeo Kolumb]], [[Kolumb Hristofor|Kolumban Hristoforan]] vell', pani lidnan alust vn 1496 5. päiväl elokud. Nece om kaikiš amuižemb kaikenaigašti elänzoittud eländpunkt [[Amerik]]as, kudamban alusen [[evropalaižed]] panihe. == Geografii == [[Fail:Distrito Nacional in Dominican Republic (special marker).svg|thumb|left|250px|Lidnan (Nacionaližen ümbrikon) sijaduz valdkundas (2011)]] Santo Domingo sijadase [[Haiti (sar')|Haiti]]-saren suvipäivnouzmaižel [[Kariban meri|Kariban]] mererandal, 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš korktemb lidnan čokkoim om 910 m ü.m.t. kortte. Osam-jogi ({{lang-es|Río Ozama}} 148 km pitte) lankteb merhe lidnan territorijal jagaden sidä päivnouzmaižeks i päivlaskmaižeks paloikš. Lidn-ümbrik om ümbärtud [[Santo Domingon agj]]al, lähine [[Santo Domingo Este]]-lidn-millionnik («Santo Domingo Päivnouzmaine») om sen administrativižeks keskuseks. Klimat om [[tropine vö|tropine]] mussonine neps, päivoikaz vodes läbi. Kunkeskeine lämuz om +25,6..+28,3 C° voden aigan. Ekstremumad oma +11,0 C° (viluku, uhoku) i +39,5 C° (semendku). Il'man lämuz voib ületada +33 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +18 C° kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 1482 mm vodes, enamba semendkus (151 mm) i heinkus-kül'mkus (148..195 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (54..59 mm kus). Vihmsezonan aigan kovad tulleid oma paksud. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 79..85 % röunoiš voden aigan. == Tobmuz == [[Fail:Santo Domingo de Guzmán, Distict National-SD.png|thumb|left|250px|Lidnan (Nacionaližen ümbrikon) sijaduz i ümbärdajan Santo Domingon agjan municipalitetad vn 2016 kartal]] [[Fail:Barrio mapa Distrito Nacional.svg|thumb|left|250px|Lidnan administrativine jagand (2021)]] Santo Domingo kuti Nacionaline ümbrik jagase seičemekümneks nimitadud sektoraks (vai barrio:ks, inkorporiruidud territorijaks). Lidnan tobmuden pämez' om Nacionaližen ümbrikon alkal'd (alkal'desa, {{lang-es|Alcalde / Alcaldesa del Distrito Nacional}}). Edeline lidnan pämez' om David Kollado (''Miguel David Collado Morales'', eloku 2016 — sulaku 2020). == Eläjad == Vl 2014 lidnan-ümbrikon ristitišt oli 1 402 749 eläjad, vl 2022 — 1 029 110 eläjad. Vl 2022 kaik 4 274 651 ristitud elädas lidnaglomeracijas 2770 nellikkilometrad pindal (Sur' Santo Domingo, 3,5 mln eläjid oli vl 2014), se otab valdkundan ristitišton kaht videndest. == Transport == [[Fail:Santo Domingo Location Map.png|thumb|left|250px|Lidnan transportteiden kart ezilidnoidenke (2016)]] Avtobusad, metropoliten, taksid, avtoiden kortoman (karšeringan) kompanijad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Vspäi 2009 [[metro]] radab lidnas (kaks' jonod 34 stancijanke, raudteverk om 48,5 km pitte). Vl 2018 vižkilometrine kervačte radaškanzi (nell' stancijad), golliden täht ezikät. Santo Domingon meriport radab Osam-jogen randal. Rahvahidenkeskeine civiline ''Las Amerikas''-lendimport<ref>[http://aeropuertolasamericas.com/ Santo Domingon rahvahidenkeskeižen Las Amerikas-lendimportan sait (''aeropuertolasamericas.com'').] {{ref-es}} {{ref-en}}</ref> (''SDQ / MDSD'', 5,2 mln passažiroid vl 2023) sijadase kaks'kümnes kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Kariban regionan äjihe maihe, Latinižen Amerikan lähižihe maihe (Meksik, Gvatemal, Panam, Kolumbii), AÜV:oiden Florid-štatan lidnoihe i Njuarkha (Nju Jork), Evropan koumhe lidnha (Madrid, Pariž, Frankfurt). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> 27 de febrero av. Santo Domingo.jpg|Avenü 27. uhokud (''27 de febrero avenida'') vn 2017 kezakus Basílica Menor de Santa María CCSD 07 2017 4676.jpg|Santo Domingon kafedraline katoline päjumalanpert' (Pühän Marija-neiččen bazilikjumalanpert'), vn 2017 nägu. Pühäpert' om saudud vll 1514−1541, kaikiš amuižemb päjumalanpert' Amerikoiš Edificio Sur.JPG|BHD-bankan päfater vl 2012 Torre Administrativa UASD.jpg|Santo Domingon avtonomižen universitetan administrativine sauvuz (2017) Estadio Olimpico Drone.jpg|Olimpine ''Feliks Sančes''-stadion (2024) Aerial view SDE & Fortaleza Ozama CCSD 09 2019 0078.jpg|Kolonialine lidn Osam-lidnusenke ezimal (''Fortaleza Ozama'', Santo Domingo) i lidnan portan palah'ne nägu jogen vastrandal Santo Domingo Este-lidnas vl 2019 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://adn.gob.do/ Santo Domingon (''Nacionaližen ümbrikon'') oficialine portal (''adn.gob.do'').] {{ref-es}} {{Commons|Category:Santo Domingo, Dominican Republic}} {{Pohjoižamerikan pälidnad}} [[Kategorii:Santo Domingo| ]] [[Kategorii:Dominikanižen Tazovaldkundan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Dominikanine Tazovaldkund|*]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Dominikanižen Tazovaldkundan agjad]] d55g17kg3hrsepyju8zds67as2q60on 189449 189445 2026-08-21T08:27:49Z Motoranger 10577 189449 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Santo Domingo<br />Santo Domingo de Guzmán | Lidnanznam = Escudo de Santo Domingo de Guzmán.svg | Flag = | Lidnanznam text = Santo Domingon lidnanznam | Flag text = Santo Domingon flag | Valdkund = Dominikanine Tazovaldkund | Eläjiden lugu = 1,049,567 | Voz' = 2021 | Pind = 104.44 | Fail = SantoDomingoedit.JPG | Pämez' = Karolina Mehija<br/>(sulaku 2020—,<br/>''Rosa Carolina Mejía Gómez de Garrigó'') | Telefonkod = +1-809. +1-829. +1-849 | Aigvö = [[UTC]]−4 }} [[Fail:Grande Santo Domingo.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2015)]] '''Santo Domingo''' ({{lang-es|Santo Domingo de Guzmán}} [ˈsanto ðoˈmiŋɡo], znamoičeb «Pühä Dominik», sanasanhaline znamoičend «pühä pühäpäiv») om [[Dominikanine Tazovaldkund|Dominikanižen Tazovaldkundan]] pälidn da kaikiš suremb lidn. Municipalitet sen röunoiš om Nacionaline ümbrik (''Distrito Nacional''). Lidn om valdkundan znamasine rahaazjoiden, politikan da kul'turan keskuz. == Lidnan nimed == Vozil 1496−1502 lidnan nimi oli '''Uz' Izabel'''' ({{lang-es|La Nueva Isabela}}). Sid' udesnimitihe lidnad nügüdläižeks. Vozil 1936−1961 lidnan nimi oli '''Sjudad Truhil'jo''' (isp.: ''Ciudad Trujillo'') valdkundan enččen [[Truhil'jo Rafael'|Truhil'jo]]-prezidentan nimen mödhe, sid' kumaižihe diktatoran tobmut. == Istorii == [[Kolumb Bartolomeo|Bartolomeo Kolumb]], [[Kolumb Hristofor|Kolumban Hristoforan]] vell', pani lidnan alust vn 1496 5. päiväl elokud. Nece om kaikiš amuižemb kaikenaigašti elänzoittud eländpunkt [[Amerik]]as, kudamban alusen [[evropalaižed]] panihe. == Geografii == [[Fail:Distrito Nacional in Dominican Republic (special marker).svg|thumb|left|250px|Lidnan (Nacionaližen ümbrikon) sijaduz valdkundas (2011)]] Santo Domingo sijadase [[Haiti (sar')|Haiti]]-saren suvipäivnouzmaižel [[Kariban meri|Kariban]] mererandal, 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš korktemb lidnan čokkoim om 910 m ü.m.t. kortte. Osam-jogi ({{lang-es|Río Ozama}} 148 km pitte) lankteb merhe lidnan territorijal jagaden sidä päivnouzmaižeks i päivlaskmaižeks paloikš. Lidn-ümbrik om ümbärtud [[Santo Domingon agj]]al, lähine [[Santo Domingo Este]]-lidn-millionnik («Santo Domingo Päivnouzmaine») om sen administrativižeks keskuseks. Klimat om [[tropine vö|tropine]] mussonine neps, päivoikaz vodes läbi. Kunkeskeine lämuz om +25,6..+28,3 C° voden aigan. Ekstremumad oma +11,0 C° (viluku, uhoku) i +39,5 C° (semendku). Il'man lämuz voib ületada +33 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +18 C° kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 1482 mm vodes, enamba semendkus (151 mm) i heinkus-kül'mkus (148..195 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (54..59 mm kus). Vihmsezonan aigan kovad tulleid oma paksud. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 79..85 % röunoiš voden aigan. == Tobmuz == [[Fail:Santo Domingo de Guzmán, Distict National-SD.png|thumb|left|250px|Lidnan (Nacionaližen ümbrikon) sijaduz i ümbärdajan Santo Domingon agjan municipalitetad vn 2016 kartal]] [[Fail:Barrio mapa Distrito Nacional.svg|thumb|left|250px|Lidnan administrativine jagand (2021)]] Santo Domingo kuti Nacionaline ümbrik jagase seičemekümneks nimitadud sektoraks (vai barrio:ks, inkorporiruidud territorijaks). Lidnan tobmuden pämez' om Nacionaližen ümbrikon alkal'd (alkal'desa, {{lang-es|Alcalde / Alcaldesa del Distrito Nacional}}). Edeline lidnan pämez' om David Kollado (''Miguel David Collado Morales'', eloku 2016 — sulaku 2020). == Eläjad == Vl 2014 lidnan-ümbrikon ristitišt oli 1,402,749 eläjad, vl 2022 — 1,029,110 eläjad. Vl 2022 kaik 4,274,651 ristitud elädas lidnaglomeracijas 2770 nellikkilometrad pindal (Sur' Santo Domingo, 3,5 mln eläjid oli vl 2014), se otab valdkundan ristitišton kaht videndest. == Transport == [[Fail:Santo Domingo Location Map.png|thumb|left|250px|Lidnan transportteiden kart ezilidnoidenke (2016)]] Avtobusad, metropoliten, taksid, avtoiden kortoman (karšeringan) kompanijad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Vspäi 2009 [[metro]] radab lidnas (kaks' jonod 34 stancijanke, raudteverk om 48,5 km pitte). Vl 2018 vižkilometrine kervačte radaškanzi (nell' stancijad), golliden täht ezikät. Santo Domingon meriport radab Osam-jogen randal. Rahvahidenkeskeine civiline ''Las Amerikas''-lendimport<ref>[http://aeropuertolasamericas.com/ Santo Domingon rahvahidenkeskeižen Las Amerikas-lendimportan sait (''aeropuertolasamericas.com'').] {{ref-es}} {{ref-en}}</ref> (''SDQ / MDSD'', 5,2 mln passažiroid vl 2023) sijadase kaks'kümnes kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Kariban regionan äjihe maihe, Latinižen Amerikan lähižihe maihe (Meksik, Gvatemal, Panam, Kolumbii), AÜV:oiden Florid-štatan lidnoihe i Njuarkha (Nju Jork), Evropan koumhe lidnha (Madrid, Pariž, Frankfurt). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> 27 de febrero av. Santo Domingo.jpg|Avenü 27. uhokud (''27 de febrero avenida'') vn 2017 kezakus Basílica Menor de Santa María CCSD 07 2017 4676.jpg|Santo Domingon kafedraline katoline päjumalanpert' (Pühän Marija-neiččen bazilikjumalanpert'), vn 2017 nägu. Pühäpert' om saudud vll 1514−1541, kaikiš amuižemb päjumalanpert' Amerikoiš Edificio Sur.JPG|BHD-bankan päfater vl 2012 Torre Administrativa UASD.jpg|Santo Domingon avtonomižen universitetan administrativine sauvuz (2017) Estadio Olimpico Drone.jpg|Olimpine ''Feliks Sančes''-stadion (reduku 2025) Aerial view SDE & Fortaleza Ozama CCSD 09 2019 0078.jpg|Kolonialine lidn Osam-lidnusenke ezimal (''Fortaleza Ozama'', Santo Domingo) i lidnan portan palah'ne nägu jogen vastrandal Santo Domingo Este-lidnas vl 2019 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://adn.gob.do/ Santo Domingon (''Nacionaližen ümbrikon'') oficialine portal (''adn.gob.do'').] {{ref-es}} {{Commons|Category:Santo Domingo, Dominican Republic}} {{Pohjoižamerikan pälidnad}} [[Kategorii:Santo Domingo| ]] [[Kategorii:Dominikanižen Tazovaldkundan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Dominikanine Tazovaldkund|*]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Dominikanižen Tazovaldkundan agjad]] 4et3gmjf96gwheh2xqv9m3g1u9qnaes 0 11101 189446 169144 2026-08-20T21:02:26Z Motoranger 10577 +kart 189446 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Saarbrükken<br />Saarbrücken | Lidnanznam = DEU Saarbruecken COA.svg | Flag = Flag of Saarbrücken.svg | Lidnanznam text = Saarbrükkenan lidnanznam | Flag text = Saarbrükkenan flag | Valdkund = Saksanma | Eläjiden lugu = 183,509 | Voz' = 2024 | Pind = 167.52 | Fail = SB-Rathaus.jpg | Pämez' = Uve Konradt<br/>(reduku 2019—,<br/>''Uwe Conradt'') | Telefonkod = +49-68 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} [[Fail:Sarrebruck OSM 01.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2021)]] '''Saarbrükken''' ([[saksan kel'|saksan kelel]]: ''Saarbrücken'' [zaːɐ̯ˈbʁʏkən] «Saaran sildad», sen sijaližel paginal: ''Saarbrigge'' [zɐ̯ːˈbrıgə], {{lang-lb|Saarbrécken}}, {{lang-fr|Sarrebruck}} [saʁ'bʁyk]) om [[Saksanma]]n joudai lidn suvipäivlaskmaiženno valdkundröunanno. Saarbrükken om [[Saar]]-federacijanman administrativižeks keskuseks da sen kaikiš surembaks lidnaks. == Istorii == Eländpunktan nimituz mainitase ezmäižen kerdan vl 999 kuti ''Sarabrukk''-lidnuz ({{lang-la|castellum Sarabrucca}}) rimalaižen [[Otton III]]-imperatoran lahjoičemižkirjeižes. Lidnan oiktused oma Saarbrükkenal vspäi 1322. Vspäi 1909 nügüd'aigaine Saarbrükken om olmas kahten lähižen lidnan ühtištusen jäl'ghe senke, ližatihe Sankt-Johannad (oli lidnaks vspäi 1322) da Mal'štatt-Burbah-lidnad (oli lidnaks vspäi 1874). Saarbrükken om [[kivihil']]basseinan, [[metallurgii|metallurgijan]] da [[olud]]enkeitandan amuižeks keskuseks. == Geografijan andmused == [[Fail:Karte saarbruecken in deutschland.png|thumb|left|200px|Lidnan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase federacijanman suves, Saar-jogen muugotil randoil ([[Rein]]an hurapol'ne bassein), 179..401 m korktusil, 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Berlin]]hasai om 578 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 723 km avtol vai raudtel. Klimat om [[ven vö|ven]] valdmeren. Voden keskmäine lamuz om +9,9 C°. Ekstremumad oma −20,8 C° (uhoku) i +37,7 C° (heinku, eloku). Paneb sadegid 861 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba tal'vkus (100 mm), vähemba sulakus (50 mm). == Tobmuz == [[Fail:SB-Grafik.svg|thumb|left|250px|Saarbrükkenan ümbrikod, lidnrajonad da ümbrišt (2016)]] Saarbrükken jagase nelläks ümbrikoks ({{lang-de|Stadtbezirk}}), ned alajagasoiš 20 lidnrajonaks (üks'lugu ''Stadtteil''). Edeline lidnan pämez' om Šarlotte Bric (''Charlotte Britz'', reduku 2004 — sügüz'ku 2019). == Eläjad == Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 177,201 ristitud, vl 2017 — 180,966 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 205 tuhad eläjid vl 1975. Saaran universitet om ühthižtöiš Saksanman äiluguižidenke tedoinstitutoidenke, kudambad tedoitas informatikad, bioinformatikad, kelid, uzid materialoid. Sättutoitud tedoiden, čomamahtoiden i muzikan universitetad ratas lidnas. == Transport == Tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas sidä Francijan lähiženke [[Sargemin]]-lidnanke. Rahvahidenkeskeine civiline ''Saarbrükken''-lendimport (''SCN'') sijadase vides kilometras päivnouzmha keskuzpalaspäi lidnan röunal. Sispäi tehtas reisid Berlinha, [[Gamburg]]ha, [[Lüksemburg (lidn)|Lüksemburgha]] da Keskmeren lebutahoiže. == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://www.saarbruecken.de/ Lidnan tobmuden sait (''saarbruecken.de'').] {{ref-de}} {{ref-en}} {{ref-fr}} {{Commons|Saarbrücken}} {{Saksanman federacijanmad}} [[Kategorii:Saarbrükken| ]] [[Kategorii:Saksanman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Saar|*]] 0d5ewkpogpxmwrhhjkxlwcdrzk6x1ey 189450 189446 2026-08-21T08:42:51Z Motoranger 10577 +kosketuz, +galerei 189450 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Saarbrükken<br />Saarbrücken | Lidnanznam = DEU Saarbruecken COA.svg | Flag = Flag of Saarbrücken.svg | Lidnanznam text = Saarbrükkenan lidnanznam | Flag text = Saarbrükkenan flag | Valdkund = Saksanma | Eläjiden lugu = 183,509 | Voz' = 2024 | Pind = 167.52 | Fail = SB-Rathaus.jpg | Pämez' = Uve Konradt<br/>(reduku 2019—,<br/>''Uwe Conradt'') | Telefonkod = +49-68 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} [[Fail:Sarrebruck OSM 01.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2021)]] '''Saarbrükken''' ([[saksan kel'|saksan kelel]]: ''Saarbrücken'' [zaːɐ̯ˈbʁʏkən] «Saaran sildad», sen sijaližel paginal: ''Saarbrigge'' [zɐ̯ːˈbrıgə], {{lang-lb|Saarbrécken}}, {{lang-fr|Sarrebruck}} [saʁ'bʁyk]) om [[Saksanma]]n joudai lidn suvipäivlaskmaiženno valdkundröunanno. Saarbrükken om [[Saar]]-federacijanman administrativižeks keskuseks da sen kaikiš surembaks lidnaks. == Istorii == Eländpunktan nimituz mainitase ezmäižen kerdan vl 999 kuti ''Sarabrukk''-lidnuz ({{lang-la|castellum Sarabrucca}}) rimalaižen [[Otton III]]-imperatoran lahjoičemižkirjeižes. Lidnan oiktused oma Saarbrükkenal vspäi 1322. Vspäi 1909 nügüd'aigaine Saarbrükken om olmas kahten lähižen lidnan ühtištusen jäl'ghe senke, ližatihe Sankt-Johannad (oli lidnaks vspäi 1322) da Mal'štatt-Burbah-lidnad (oli lidnaks vspäi 1874). Saarbrükken om [[kivihil']]basseinan, [[metallurgii|metallurgijan]] da [[olud]]enkeitandan amuižeks keskuseks. == Geografijan andmused == [[Fail:Karte saarbruecken in deutschland.png|thumb|left|200px|Lidnan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase federacijanman suves, Saar-jogen muugotil randoil ([[Rein]]an hurapol'ne bassein), 179..401 m korktusil, 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Berlin]]hasai om 578 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 723 km avtol vai raudtel. Klimat om [[ven vö|ven]] valdmeren. Voden keskmäine lamuz om +9,9 C°. Ekstremumad oma −20,8 C° (uhoku) i +37,7 C° (heinku, eloku). Paneb sadegid 861 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba tal'vkus (100 mm), vähemba sulakus (50 mm). == Tobmuz == [[Fail:SB-Grafik.svg|thumb|left|250px|Saarbrükkenan ümbrikod, lidnrajonad da ümbrišt (2016)]] Saarbrükken jagase nelläks ümbrikoks ({{lang-de|Stadtbezirk}}), ned alajagasoiš 20 lidnrajonaks (üks'lugu ''Stadtteil''). Edeline lidnan pämez' om Šarlotte Bric (''Charlotte Britz'', reduku 2004 — sügüz'ku 2019). == Eläjad == Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 177,201 ristitud, vl 2017 — 180,966 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 205 tuhad eläjid vl 1975. Saaran universitet om ühthižtöiš Saksanman äiluguižidenke tedoinstitutoidenke, kudambad tedoitas informatikad, bioinformatikad, kelid, uzid materialoid. Sättutoitud tedoiden, čomamahtoiden i muzikan universitetad ratas lidnas. == Transport == Tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas sidä Francijan lähiženke [[Sargemin]]-lidnanke. Rahvahidenkeskeine civiline ''Saarbrükken''-lendimport<ref>[http://flughafen-saarbruecken.de/ Rahvahidenkeskeižen Saarbrükken-lendimportan sait (''flughafen-saarbruecken.de'').] {{ref-de}}</ref> (''SCN / EDDR'', 366 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase vides kilometras päivnouzmha keskuzpalaspäi lidnan röunal. Sispäi tehtas reisid Berlinha, [[Gamburg]]ha, [[Lüksemburg (lidn)|Lüksemburgha]] da Keskmeren lebutahoiže. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Saarland Rathaus Saarbrücken 01.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (heinku 2017) Campus der Universitaet des Saarlandes.jpg|Saar-federacijanman universitet (kezaku 2014) Aerial image of the Saarbrücken airport.jpg|Rahvahidenkeskeine ''Saarbrükken''-lendimport vn 2022 sulakus </gallery> == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://www.saarbruecken.de/ Lidnan tobmuden sait (''saarbruecken.de'').] {{ref-de}} {{ref-en}} {{ref-fr}} {{Commons|Saarbrücken}} {{Saksanman federacijanmad}} [[Kategorii:Saarbrükken| ]] [[Kategorii:Saksanman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Saar|*]] g3wjpz59j46d8bo7ulnb4krdaagkavz 189451 189450 2026-08-21T08:46:43Z Motoranger 10577 189451 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Saarbrükken<br />Saarbrücken | Lidnanznam = DEU Saarbruecken COA.svg | Flag = Flag of Saarbrücken.svg | Lidnanznam text = Saarbrükkenan lidnanznam | Flag text = Saarbrükkenan flag | Valdkund = Saksanma | Eläjiden lugu = 183,509 | Voz' = 2024 | Pind = 167.52 | Fail = SB-Rathaus.jpg | Pämez' = Uve Konradt<br/>(reduku 2019—,<br/>''Uwe Conradt'') | Telefonkod = +49-68 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} [[Fail:Sarrebruck OSM 01.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2021)]] '''Saarbrükken''' ([[saksan kel'|saksan kelel]]: ''Saarbrücken'' [zaːɐ̯ˈbʁʏkən] «Saaran sildad», sen sijaližel paginal: ''Saarbrigge'' [zɐ̯ːˈbrıgə], {{lang-lb|Saarbrécken}}, {{lang-fr|Sarrebruck}} [saʁ'bʁyk]) om [[Saksanma]]n joudai lidn suvipäivlaskmaiženno valdkundröunanno. Saarbrükken om [[Saar]]-federacijanman administrativižeks keskuseks da sen kaikiš surembaks lidnaks. == Istorii == Eländpunktan nimituz mainitase ezmäižen kerdan vl 999 kuti ''Sarabrukk''-lidnuz ({{lang-la|castellum Sarabrucca}}) rimalaižen [[Otton III]]-imperatoran lahjoičemižkirjeižes. Lidnan oiktused oma Saarbrükkenal vspäi 1322. Vspäi 1909 nügüd'aigaine Saarbrükken om olmas kahten lähižen lidnan ühtištusen jäl'ghe senke, ližatihe Sankt-Johannad (oli lidnaks vspäi 1322) da Mal'štatt-Burbah-lidnad (oli lidnaks vspäi 1874). Saarbrükken om [[kivihil']]basseinan, [[metallurgii|metallurgijan]] da [[olud]]enkeitandan amuižeks keskuseks. == Geografijan andmused == [[Fail:Karte saarbruecken in deutschland.png|thumb|left|200px|Lidnan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase federacijanman suves, Saar-jogen muugotil randoil ([[Rein]]an hurapol'ne bassein), 179..401 m korktusil, 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Berlin]]hasai om 578 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 723 km avtol vai raudtel. Klimat om [[ven vö|ven]] valdmeren. Voden keskmäine lamuz om +9,9 C°. Ekstremumad oma −20,8 C° (uhoku) i +37,7 C° (heinku, eloku). Paneb sadegid 861 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba tal'vkus (100 mm), vähemba sulakus (50 mm). == Tobmuz == [[Fail:SB-Grafik.svg|thumb|left|250px|Saarbrükkenan ümbrikod, lidnrajonad da ümbrišt (2016)]] Saarbrükken jagase nelläks ümbrikoks ({{lang-de|Stadtbezirk}}), ned alajagasoiš 20 lidnrajonaks (üks'lugu ''Stadtteil''). Edeline lidnan pämez' om Šarlotte Bric (''Charlotte Britz'', reduku 2004 — sügüz'ku 2019). == Eläjad == Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 177,201 ristitud, vl 2017 — 180,966 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 205 tuhad eläjid vl 1975. Saaran universitet om ühthižtöiš Saksanman äiluguižidenke tedoinstitutoidenke, kudambad tedoitas informatikad, bioinformatikad, kelid, uzid materialoid. Sättutoitud tedoiden, čomamahtoiden i muzikan universitetad ratas lidnas. == Transport == Tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas sidä Francijan lähiženke [[Sargemin]]-lidnanke. Rahvahidenkeskeine civiline ''Saarbrükken''-lendimport<ref>[https://www.flughafen-saarbruecken.de/ Rahvahidenkeskeižen Saarbrükken-lendimportan sait (''flughafen-saarbruecken.de'').] {{ref-de}}</ref> (''SCN / EDDR'', 366 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase vides kilometras päivnouzmha keskuzpalaspäi lidnan röunal. Sispäi tehtas reisid Berlinha, [[Gamburg]]ha, [[Lüksemburg (lidn)|Lüksemburgha]] da Keskmeren lebutahoiže. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Saarland Rathaus Saarbrücken 01.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (heinku 2017) Campus der Universitaet des Saarlandes.jpg|Saar-federacijanman universitet (kezaku 2014) Aerial image of the Saarbrücken airport.jpg|Rahvahidenkeskeine ''Saarbrükken''-lendimport vn 2022 sulakus </gallery> == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://www.saarbruecken.de/ Lidnan tobmuden sait (''saarbruecken.de'').] {{ref-de}} {{ref-en}} {{ref-fr}} {{Commons|Saarbrücken}} {{Saksanman federacijanmad}} [[Kategorii:Saarbrükken| ]] [[Kategorii:Saksanman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Saar|*]] 4cz9cna1u2nwt2e5k12xg0buc25gf8e 0 11482 189453 173565 2026-08-21T10:27:55Z Dƶoxar 3124 189453 wikitext text/x-wiki {{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Dnipro<br />Дніпро | Lidnanznam = Coat of arms of Dnipropetrovsk.png | Flag = Флаг Днепропетровска 2.png | Lidnanznam text = Dnipron lidnanznam | Flag text = Dnipron flag | Valdkund = Ukrain | Eläjiden lugu = 1,001,092 | Voz' = 2018 | Pind = 405 | Fail = Collage of Dnipro city images.jpg | Pämez' = Boris Filatov<br/>(kül'mku 2015—) | Telefonkod = +380-(0)56-xxx-xx-xx | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Location Map of Dnipropetrovsk.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2014)]] '''Dnipro''' ({{lang-uk|Дніпро́}} [d̪ɲiˈprɔ], {{lang-ru|Днепр}}<!--üks' kahtes oficialižes kelespäi Dnepropetrovskan agjas-->; 1784 — '''Novi Kodak''', 1784−1796 i 1802−1926 — '''Jekaterinoslav''', 1796−1802 — '''Novorossiisk''', 1926−2016 — '''Dnepropetrovsk''') om [[Ukrain]]an nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om [[Dnepropetrovskan agj]]an administrativine keskuz. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1526. Se sai lidnan statusad vl 1778. Vozil 1776−1796 da 1802−1926 sen nimi oli ''Jekaterinoslav'' ({{lang-uk|Катеринослав}}). Raudte ühtenzoiti lidnad [[Donbass]]an kivihilen i [[Krivii Roh]]an raudkivendon löudmižsijidenke 19. voz'sadan lopus, i se šingotaškanzi [[raud]]an metallurgijan tegimil. [[Nevondkundaline Ühtištuz|Nevondkundaližen]] aigan lidn oli sauptud verazmalaižišpäi sodategimišton koncentracijan tagut. Dnipro om Ukrainan ižandusen oficialižetoi pälidn, šingotase raudmetallurgijan i torviden tegimil, mašiništonsauvomižel (vagonoiden palad), finansižel sarakol. == Geografijan andmused == Lidn sijadase [[Dnepr]]-jogen molembil randoil, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Kijev]]hasai om 503 km lodeheze avtotedme. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline nell'sezonine, vai stepin klimat korktanke purustusenke. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,5 C°, kezakun-elokun +20,5..+22,7 C°, tal'vkun-uhokun −1,9..−3,6 C°. Ekstremumad oma −30,0 C° (viluku) i +40,9 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +3,9 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +17,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus vaiše. Paneb sadegid 569 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-heinkus (55..64 mm kus), vähemba sulakus (39 mm) i redukus (39 mm). Tal'vaigan lumilanktendad oma järgeližed lidnan kukhil, no ei ole alangištol. Lumi venub 64 päiväd tal'ves, sen katken keskmäine korktuz ei ületa kümned santimetrad (uhokus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 62..67 % röunoiš sulakus-elokus, 85..88 % kül'mkus-uhokus. == Tobmuz == [[Fail:Dnipro-OSM-Map.svg|thumb|left|250px|Lidnan kahesa rajonad (2023)]] Dnipro jagase kahesaks nimitadud lidnrajonaks. Edeline lidnan pämez' ({{lang-uk|Міський голова Дніпра (Дніпропетровська)}}) om Ivan Kuličenko (''Іван Куліченко'', sulaku 1999 — kül'mku 2014). == Eläjad == Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 065 008 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 189 900 eläjad vl 1992. Läz 1,4 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2015). == Transport == Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, maršruttaksid, taksid da jogiastjad oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1996 (üks'jäine jono kudenke stancijanke, 7,1 km raudted). Keskuzline i Suvine päraudtestancijad, koume avtostancijad i jogistancii oma saudud lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline ''Dnipro''-lendimport (''DNK / UKDD'') sijadase vides kilometras suvipäivnouzmha lidnaspäi. Edel vn 2022 uhokud tehtihe reisid [[Kijev]]-, [[Ven (lidn)|Ven]]- i [[Tel' Aviv]]-lidnoihe, mugažo čarterreisid Keskmeren lebutahoiže. Lendimport i sen ümbrišt oliba muretud Venäman atakan rezul'ataks vn 2022 sulakun 10. päiväl. == Tetabad ristitud == ;Sündnuded * [[Kabakov Il'ja|Il'ja Kabakov]] (sünd. 1933) — nevondkundaline i amerikalaine pirdai. * [[Timošenko Julija|Julija Timošenko]] (sünd. 1960) — politine da valdkundaline šingotai, enzne Ukrainan päministr (2005, 2007−2010). ;Eläjad * [[Kučma Leonid|Leonid Kučma]] (sünd. 1938) — politine da valdkundaline šingotai, enzne Ukrainan prezident (1994−2005). == Irdkosketused == * [http://dniprorada.gov.ua/ Lidnan parlamentan oficialine sait (''dniprorada.gov.ua'').] {{ref-uk}} {{Commons|Dnipro}} [[Kategorii:Dnipro| ]] [[Kategorii:Ukrainan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Dnepropetrovskan agj|*]] a9v8huc5q0xwvt0fg10t4m7l5sb4iil 14 17386 189435 185931 2026-08-20T16:42:12Z Koiravva 1717 189435 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Deaths in Petrozavodsk}} [[Kategorii:Kolnuded Karjalan Tazovaldkundas|P]] [[Kategorii:Petroskoi|*]] 5ic299zu7w17rcrdrw0locl653imke4 14 21300 189432 108756 2026-08-20T16:38:56Z Koiravva 1717 toine tarkoiktemb kategorii 189432 wikitext text/x-wiki [[Kategorii:Šokš]] [[Kategorii:Sündnuded Änižröunan rajonha|Š]] mozvtte9o5m4w6a8s0p5su49pkgz04h 14 21725 189431 169678 2026-08-20T16:36:53Z Koiravva 1717 189431 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Births in Petrozavodsk}} [[Kategorii:Sündnuded Karjalan Tazovaldkundha|P]] [[Kategorii:Petroskoi]] ndu14audaxeh1gp0v76g775vtwdht8t 189434 189431 2026-08-20T16:41:12Z Koiravva 1717 189434 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Births in Petrozavodsk}} [[Kategorii:Sündnuded Karjalan Tazovaldkundha|P]] [[Kategorii:Petroskoi|*]] pgh3n53nqhp986l5qbz9cd2ympxz18b 14 40039 189442 185103 2026-08-20T17:09:23Z Koiravva 1717 toine ülemb kategorii 189442 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Shyoltozero}} [[Kategorii:Änižröunan rajon]] pravjtkcudz8xc9f2plvx07zqjgw2i8 14 40153 189441 185694 2026-08-20T17:07:52Z Koiravva 1717 toine kategorii 189441 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:Rybreka}} [[Kategorii:Änižröunan rajon]] rxk8otgje529lumazcp1swimsm7cxol 14 40546 189433 187322 2026-08-20T16:40:10Z Koiravva 1717 toine tarkoiktemb kategorii 189433 wikitext text/x-wiki [[Kategorii:Šoutjärv']] [[Kategorii:Sündnuded Änižröunan rajonha|Š]] atopafpr5ahbibid5cgaxn0x9qdtd0z 14 41165 189436 2026-08-20T16:45:10Z Koiravva 1717 Tehtud lehtpol' "[[Kategorii:Sündnuded Karjalan Tazovaldkundha|Ä]] [[Kategorii:Änižröunan rajon|*]]" 189436 wikitext text/x-wiki [[Kategorii:Sündnuded Karjalan Tazovaldkundha|Ä]] [[Kategorii:Änižröunan rajon|*]] lv4vq40fwodxq09b2tdeb46lbxe6slw 14 41166 189438 2026-08-20T16:48:43Z Koiravva 1717 Tehtud lehtpol' "[[Kategorii:Sündnuded Karjalan Tazovaldkundha|P]] [[Kategorii:Präžan rahvahaline rajon|*]]" 189438 wikitext text/x-wiki [[Kategorii:Sündnuded Karjalan Tazovaldkundha|P]] [[Kategorii:Präžan rahvahaline rajon|*]] 52juznub77gqn6d9kfn14j179yu2225