Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.47.0-wmf.16 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 487 189513 185654 2026-08-22T07:44:34Z ~2026-45817-27 18633 /* Eläjad */ 189513 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Saratov<br />Саратов | Lidnanznam = Coat of Arms of Saratov.svg | Flag = Flag of Saratov.svg | Lidnanznam text = Saratovan lidnanznam | Flag text = Saratovan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 886,165 | Voz' = 2025 | Pind = 1,490 | Fail = Saratov Montage (2016).png | Pämez' = Lada Mokrousova<br/>(eloku 2022—) | Telefonkod = +7-8452-xxx-xxx | Avtokod = 64. 164 | Aigvö = [[UTC]]+4 ([[MSK]]+1) }} [[Fail:Saratov location map.png|thumb|left|250px|Lidnan da sen ümbrikon kart (2022)]] '''Saratov''' ({{lang-ru|Сара́тов}}) om lidn da lidnümbrik [[Venäma|Venälaižes Federacijan]] suvipäivlaskmas, avtote- da raudtesol'm. Se om [[Saratovan agj]]an administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn. Mülütihe Saratovan rajonad [[Saratovan lidnümbrik]]ho vspäi 2021. Nügüd'aigaine Saratov om äifunkcionaline da äisarakoine lidn, agjan openduzkeskuz. == Istorii == Ristitud elihe lidnan territorijan sijas nell' voz'tuhad tagaz völ. Saratov-lidnan aluz om pandud koume kerdad. Ezmäi vl 1590 Volgan randoil kuti lidnuz kaičemha Venäman suviröunoid, [[Samar]]an lidnusen (vspäi 1586) i [[Volgograd|Caricinan]] (vspäi 1589) keskes matkan pol'ten sijha. Sikš ku voziden 1613−1614 tal'vel lidn paloi, ka vl 1617 panihe lidnad möst, jogen hural randal. Vl 1674 sirtihe lidnan keskust oiktale, korktembale randale [[Aleksei Vaikneine|Aleksei I Vaikneižen]] käskön mödhe. Vll 1708−1718 da 1728−1739 Saratov mülüi Kazanin gubernijha, vll 1718−1728 da 1739−1780 — Astrahanin gubernijha. Vozil 1796−1928 lidn oli Saratovan gubernijan administrativižeks keskuseks. Vspäi 1936 (5. tal'vku) lidn om [[Saratovan agj]]an keskuz. Saratovan ižandusen päsarakod oma mašinansauvomine (energijan, kivivoin da gazan samižen i järgendusen täht, pörutüged), elektrokomponentoiden i erazvuiččiden ladimiden tehmine, kivivoin ümbriradmine, sömtegimišt (leibänkombinat, maidkombinat, jauhtegim), energetine (LEK-1, LEK-2 i LEK-5, SarGRES). == Geografijan andmused == [[Fail:Saratov Urban District locator map.svg|thumb|left|250px|Saratovan lidnumbrikon sijaduz agjas vn 2022 kartal]] Lidn otab ümbrikon pohjoižpalad, sijadase agjan keskuzpalas, [[Volg]]-jogen da sen [[Volgogradan vezivaradim]]en oiktal randal, keskuz om saudud 50 m korktusel valdmeren pindal päl. Volgan tazopind oli kuz' metrad madalamb edel Volgogradan vezivaradimen täutmišt, kudamb tegihe vozil 1958−1961. Vezivaradimen tazopind vajehtase koumes metras sezonadme. Saratovan territorii om kukhikaz. [[Volgaveren ülüz|Volgaveren ülüden]] koume madalad mäged oma lidnas, ned seištas pertištota. Kaks' kivivoin da londuseližen gazan löudmižsijad om lidnan territorijan al. Mahuz om mustma. Matkad [[Moskv]]hasai om 858 km lodeheze. Lähembaižed sured lidnad oma [[Engel's (lidn)|Engel's]] kahesa kilometrad suvipäivnouzmha Volgan vastrandal, [[Balakovo]] 176 km pohjoižpäivnouzmha, [[Kamišin]] (Volgogradan agj) 169 km suvhe i [[Penz]] 196 km lodeheze. Toine lähembaine lidn om [[Marks (lidn)|Marks]] 50 km päivnouzmha. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +7,1 C°, kezakun-elokun +20,5..+22,6 C°, tal'vkun-uhokun −6,2..−7,9 C°. Ekstremumad oma −37,3 C° (viluku) i +40,8 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +2,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +11,7 C° (tal'vku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 460 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-heinkus (46..48 mm kus), sügüz'kus (46 mm) i kül'mkus (44 mm), vähemba uhokus-sulakus (29..32 mm kus). Mahusen kül'mdandan süvüz om 150 sm. == Tobmuz == [[Fail:Delenie Saratova.svg|thumb|left|250px|'''Saratovan administrativižed rajonad:''' (2021) {{legend|#33CC33|, 1 Volgan rajon ({{lang-ru|Волжский район}})}} {{legend|#0000FF|, 2 Tegimiden rajon (''Заводской район'')}} {{legend|#D90059|, 3 Kirovan rajon (''Кировский район'')}} {{legend|#FFCC00|, 4 Leninan rajon (''Ленинский район'')}} {{legend|#FF00FF|, 5 Oktäbrin rajon (''Октябрьский район'')}} {{legend|#CCCCFF|, 6 Frunzen rajon (''Фрунзенский район'')}}]] Saratov oli lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks edel 2021. vot. Lidn jagase kudeks territorialižeks rajonaks. Ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, alajagasoiš läz 70 mikrorajonaks. Vn 2021 tal'vkus lidnümbrikon territorii oli ližatud Saratovan rajonaspäi, oli 390 nellikkilometrad, tegihe 2341,75 km². Vn 2022 sügüz'kus arni lidnan territorii oli ližatud i tegihe 1490 km². Vn 2022 vilukus enzne Saratovan rajon om udesnimitadud Gagarinan rajonaks. Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez', valičese Duman deputatoil. Edeline lidnan pämez' om Mihail Isajev (reduku 2017 — eloku 2022). Lidnan Duman ezimez' om Sergei Ovsännikov vn 2022 redukuspäi. Edeližed Duman ezimehed oma Dmitrii Kudinov (reduku 2021 — reduku 2022), Anatolii Serebräkov (vn 2021 viluku-reduku), Viktor Maletin (viluku 2017 — viluku 2021). == Eläjad == 20. voz'sadan augotišes Saratov oli järedambaks mi [[Kazan']], [[Alauz'lidn]], [[Samar]], ümbri 200 tuhas ristituid elihe lidnas. Zavottes 1980-ziš vozišpäi Volgaveren [[saksalaižed|saksalaižiden]] enambuz sirdi [[Saksanma]]ha. Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 837,900 ristitud, vn 2021 — 901,361 ristitud. Kaik 845,300 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 918 tuh. eläjid vl 1987. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): [[venälaižed]] — 89,0 %, [[totarlaižed]] — 1,8 %, [[ukrainalaižed]] — 1,3 %, [[armenijalaižed]] — 1,1 %, [[kazahlaižed]] — 0,9 %, [[azerbaidžanlaižed]] — 0,7 %, toižed rahvahad — 2,3 %, rahvahuden ozutandata — 2,9 %. elfid == Transport == Avtoümbärte da kaks' avtotesildad Volgas päliči oma läz lidnad. Raudte tuli Saratovha vl 1871 [[Tambov]]aspäi. [[Volgaveren raudte]]n ohjanduz sijadase lidnas. Jügujogiport om saudud lidnas. Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, taksid da jogilaivad (kezal) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik 21 platform elektrojonusiden täht radab Saratovas. Vll 2012−2019 uz' civiline ''Gagarin''-lendimport<ref>[http://gsv.aero/ Gagarin-lendimportan sait (''gsv.aero'').] {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref> (''GSV / СРО / UWSG'', läz üht millionad passažiroid vl 2021) oli sauvomas kaks'kümnes kahtes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi, läz Saburovk-küläd, se radab vn 2019 elokun 20. päiväspäi. Tehtas reisid Venämadme (Moskv, Piter, Soči, Surgut) i [[Antal'j]]ahasai (Turkanma). Enzne rahvahidenkeskeine civiline ''Saratov-Keskuzline''-lendimport (''RTW / СРО / UWSS'', {{lang-ru|Саратов-Центральный}}, 426 tuh. passažiroid vl 2018) sijazihe ühtes kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi, om sauptud vn 2019 elokus. Om sodalendimportoid-ki. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Площадь Столыпина.jpg|Saratovan merii (huralpäi) Stolipinan torgul (2012. voz' vai sen aigemba) Saint Alexius monastery (Saratov).JPG|Ph. Oleksijan naižjumalankodi, vn 2009 nägu Свято-Троицкий собор (Саратов).jpg|Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert', vn 2010 nägu Zavod remo s visoty.jpg|Elektromehanine tegim vl 2021 Орел над Крекингом - panoramio.jpg|Saratovan kivivoin ümbriradmižen tegim vl 2015 Univer saratov.JPG|Saratovan valdkundaline universitet, korpus nomer 10 (2012) ТЮЗ новый ул Киселёва угол Чапаева.jpg|Saratovan Noren kacujan teatr (uz' sauvuz, 2019) Юность Спортивный комплекс.jpg|«Junost'»-sportkompleks (2020, ''Noruz'') Saratov Gagarin airport April 2019.jpg|''Gagarin''-lendimportan ühthine nägu vl 2019 Саратов Железнодорожный вокзал.jpg|''Saratov-1''-päraudtestancii vl 2008 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://saratovduma.ru/ Lidnan Duman oficialine sait (''saratovduma.ru'').] {{ref-ru}} * [http://www.saratovmer.ru/ Saratov-lidnan administracijan oficialine sait (''saratovmer.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{ref-de}} {{Commons|Саратов}} {{Saratovan agjan lidnad}} {{Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad}} [[Kategorii:Saratov| ]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Saratovan agj|*]] [[Kategorii:Saratovan agjan lidnad|*]] 814dp9hvohirb0b0hlq1f3iuj0uh834 189515 189513 2026-08-22T07:45:38Z WikiBayer 10385 Pördutadud vajehtuz [[Special:Contributions/~2026-45817-27|~2026-45817-27]] ([[User talk:~2026-45817-27|pagin]]) jäl'gmäižel aigal [[User:Koiravva|Koiravva]] 185654 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Saratov<br />Саратов | Lidnanznam = Coat of Arms of Saratov.svg | Flag = Flag of Saratov.svg | Lidnanznam text = Saratovan lidnanznam | Flag text = Saratovan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 886,165 | Voz' = 2025 | Pind = 1,490 | Fail = Saratov Montage (2016).png | Pämez' = Lada Mokrousova<br/>(eloku 2022—) | Telefonkod = +7-8452-xxx-xxx | Avtokod = 64. 164 | Aigvö = [[UTC]]+4 ([[MSK]]+1) }} [[Fail:Saratov location map.png|thumb|left|250px|Lidnan da sen ümbrikon kart (2022)]] '''Saratov''' ({{lang-ru|Сара́тов}}) om lidn da lidnümbrik [[Venäma|Venälaižes Federacijan]] suvipäivlaskmas, avtote- da raudtesol'm. Se om [[Saratovan agj]]an administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn. Mülütihe Saratovan rajonad [[Saratovan lidnümbrik]]ho vspäi 2021. Nügüd'aigaine Saratov om äifunkcionaline da äisarakoine lidn, agjan openduzkeskuz. == Istorii == Ristitud elihe lidnan territorijan sijas nell' voz'tuhad tagaz völ. Saratov-lidnan aluz om pandud koume kerdad. Ezmäi vl 1590 Volgan randoil kuti lidnuz kaičemha Venäman suviröunoid, [[Samar]]an lidnusen (vspäi 1586) i [[Volgograd|Caricinan]] (vspäi 1589) keskes matkan pol'ten sijha. Sikš ku voziden 1613−1614 tal'vel lidn paloi, ka vl 1617 panihe lidnad möst, jogen hural randal. Vl 1674 sirtihe lidnan keskust oiktale, korktembale randale [[Aleksei Vaikneine|Aleksei I Vaikneižen]] käskön mödhe. Vll 1708−1718 da 1728−1739 Saratov mülüi Kazanin gubernijha, vll 1718−1728 da 1739−1780 — Astrahanin gubernijha. Vozil 1796−1928 lidn oli Saratovan gubernijan administrativižeks keskuseks. Vspäi 1936 (5. tal'vku) lidn om [[Saratovan agj]]an keskuz. Saratovan ižandusen päsarakod oma mašinansauvomine (energijan, kivivoin da gazan samižen i järgendusen täht, pörutüged), elektrokomponentoiden i erazvuiččiden ladimiden tehmine, kivivoin ümbriradmine, sömtegimišt (leibänkombinat, maidkombinat, jauhtegim), energetine (LEK-1, LEK-2 i LEK-5, SarGRES). == Geografijan andmused == [[Fail:Saratov Urban District locator map.svg|thumb|left|250px|Saratovan lidnumbrikon sijaduz agjas vn 2022 kartal]] Lidn otab ümbrikon pohjoižpalad, sijadase agjan keskuzpalas, [[Volg]]-jogen da sen [[Volgogradan vezivaradim]]en oiktal randal, keskuz om saudud 50 m korktusel valdmeren pindal päl. Volgan tazopind oli kuz' metrad madalamb edel Volgogradan vezivaradimen täutmišt, kudamb tegihe vozil 1958−1961. Vezivaradimen tazopind vajehtase koumes metras sezonadme. Saratovan territorii om kukhikaz. [[Volgaveren ülüz|Volgaveren ülüden]] koume madalad mäged oma lidnas, ned seištas pertištota. Kaks' kivivoin da londuseližen gazan löudmižsijad om lidnan territorijan al. Mahuz om mustma. Matkad [[Moskv]]hasai om 858 km lodeheze. Lähembaižed sured lidnad oma [[Engel's (lidn)|Engel's]] kahesa kilometrad suvipäivnouzmha Volgan vastrandal, [[Balakovo]] 176 km pohjoižpäivnouzmha, [[Kamišin]] (Volgogradan agj) 169 km suvhe i [[Penz]] 196 km lodeheze. Toine lähembaine lidn om [[Marks (lidn)|Marks]] 50 km päivnouzmha. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +7,1 C°, kezakun-elokun +20,5..+22,6 C°, tal'vkun-uhokun −6,2..−7,9 C°. Ekstremumad oma −37,3 C° (viluku) i +40,8 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +2,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +11,7 C° (tal'vku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 460 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-heinkus (46..48 mm kus), sügüz'kus (46 mm) i kül'mkus (44 mm), vähemba uhokus-sulakus (29..32 mm kus). Mahusen kül'mdandan süvüz om 150 sm. == Tobmuz == [[Fail:Delenie Saratova.svg|thumb|left|250px|'''Saratovan administrativižed rajonad:''' (2021) {{legend|#33CC33|, 1 Volgan rajon ({{lang-ru|Волжский район}})}} {{legend|#0000FF|, 2 Tegimiden rajon (''Заводской район'')}} {{legend|#D90059|, 3 Kirovan rajon (''Кировский район'')}} {{legend|#FFCC00|, 4 Leninan rajon (''Ленинский район'')}} {{legend|#FF00FF|, 5 Oktäbrin rajon (''Октябрьский район'')}} {{legend|#CCCCFF|, 6 Frunzen rajon (''Фрунзенский район'')}}]] Saratov oli lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks edel 2021. vot. Lidn jagase kudeks territorialižeks rajonaks. Ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, alajagasoiš läz 70 mikrorajonaks. Vn 2021 tal'vkus lidnümbrikon territorii oli ližatud Saratovan rajonaspäi, oli 390 nellikkilometrad, tegihe 2341,75 km². Vn 2022 sügüz'kus arni lidnan territorii oli ližatud i tegihe 1490 km². Vn 2022 vilukus enzne Saratovan rajon om udesnimitadud Gagarinan rajonaks. Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez', valičese Duman deputatoil. Edeline lidnan pämez' om Mihail Isajev (reduku 2017 — eloku 2022). Lidnan Duman ezimez' om Sergei Ovsännikov vn 2022 redukuspäi. Edeližed Duman ezimehed oma Dmitrii Kudinov (reduku 2021 — reduku 2022), Anatolii Serebräkov (vn 2021 viluku-reduku), Viktor Maletin (viluku 2017 — viluku 2021). == Eläjad == 20. voz'sadan augotišes Saratov oli järedambaks mi [[Kazan']], [[Alauz'lidn]], [[Samar]], ümbri 200 tuhas ristituid elihe lidnas. Zavottes 1980-ziš vozišpäi Volgaveren [[saksalaižed|saksalaižiden]] enambuz sirdi [[Saksanma]]ha. Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 837,900 ristitud, vn 2021 — 901,361 ristitud. Kaik 845,300 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 918 tuh. eläjid vl 1987. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): [[venälaižed]] — 89,0 %, [[totarlaižed]] — 1,8 %, [[ukrainalaižed]] — 1,3 %, [[armenijalaižed]] — 1,1 %, [[kazahlaižed]] — 0,9 %, [[azerbaidžanlaižed]] — 0,7 %, toižed rahvahad — 2,3 %, rahvahuden ozutandata — 2,9 %. == Transport == Avtoümbärte da kaks' avtotesildad Volgas päliči oma läz lidnad. Raudte tuli Saratovha vl 1871 [[Tambov]]aspäi. [[Volgaveren raudte]]n ohjanduz sijadase lidnas. Jügujogiport om saudud lidnas. Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, taksid da jogilaivad (kezal) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik 21 platform elektrojonusiden täht radab Saratovas. Vll 2012−2019 uz' civiline ''Gagarin''-lendimport<ref>[http://gsv.aero/ Gagarin-lendimportan sait (''gsv.aero'').] {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref> (''GSV / СРО / UWSG'', läz üht millionad passažiroid vl 2021) oli sauvomas kaks'kümnes kahtes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi, läz Saburovk-küläd, se radab vn 2019 elokun 20. päiväspäi. Tehtas reisid Venämadme (Moskv, Piter, Soči, Surgut) i [[Antal'j]]ahasai (Turkanma). Enzne rahvahidenkeskeine civiline ''Saratov-Keskuzline''-lendimport (''RTW / СРО / UWSS'', {{lang-ru|Саратов-Центральный}}, 426 tuh. passažiroid vl 2018) sijazihe ühtes kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi, om sauptud vn 2019 elokus. Om sodalendimportoid-ki. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Площадь Столыпина.jpg|Saratovan merii (huralpäi) Stolipinan torgul (2012. voz' vai sen aigemba) Saint Alexius monastery (Saratov).JPG|Ph. Oleksijan naižjumalankodi, vn 2009 nägu Свято-Троицкий собор (Саратов).jpg|Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert', vn 2010 nägu Zavod remo s visoty.jpg|Elektromehanine tegim vl 2021 Орел над Крекингом - panoramio.jpg|Saratovan kivivoin ümbriradmižen tegim vl 2015 Univer saratov.JPG|Saratovan valdkundaline universitet, korpus nomer 10 (2012) ТЮЗ новый ул Киселёва угол Чапаева.jpg|Saratovan Noren kacujan teatr (uz' sauvuz, 2019) Юность Спортивный комплекс.jpg|«Junost'»-sportkompleks (2020, ''Noruz'') Saratov Gagarin airport April 2019.jpg|''Gagarin''-lendimportan ühthine nägu vl 2019 Саратов Железнодорожный вокзал.jpg|''Saratov-1''-päraudtestancii vl 2008 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://saratovduma.ru/ Lidnan Duman oficialine sait (''saratovduma.ru'').] {{ref-ru}} * [http://www.saratovmer.ru/ Saratov-lidnan administracijan oficialine sait (''saratovmer.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{ref-de}} {{Commons|Саратов}} {{Saratovan agjan lidnad}} {{Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad}} [[Kategorii:Saratov| ]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Saratovan agj|*]] [[Kategorii:Saratovan agjan lidnad|*]] 79kr89dmgnpzy25nrdh7cinzdalxzz1 189534 189515 2026-08-22T10:06:20Z ~2026-45863-20 18635 /* Eläjad */ 189534 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Saratov<br />Саратов | Lidnanznam = Coat of Arms of Saratov.svg | Flag = Flag of Saratov.svg | Lidnanznam text = Saratovan lidnanznam | Flag text = Saratovan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 886,165 | Voz' = 2025 | Pind = 1,490 | Fail = Saratov Montage (2016).png | Pämez' = Lada Mokrousova<br/>(eloku 2022—) | Telefonkod = +7-8452-xxx-xxx | Avtokod = 64. 164 | Aigvö = [[UTC]]+4 ([[MSK]]+1) }} [[Fail:Saratov location map.png|thumb|left|250px|Lidnan da sen ümbrikon kart (2022)]] '''Saratov''' ({{lang-ru|Сара́тов}}) om lidn da lidnümbrik [[Venäma|Venälaižes Federacijan]] suvipäivlaskmas, avtote- da raudtesol'm. Se om [[Saratovan agj]]an administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn. Mülütihe Saratovan rajonad [[Saratovan lidnümbrik]]ho vspäi 2021. Nügüd'aigaine Saratov om äifunkcionaline da äisarakoine lidn, agjan openduzkeskuz. == Istorii == Ristitud elihe lidnan territorijan sijas nell' voz'tuhad tagaz völ. Saratov-lidnan aluz om pandud koume kerdad. Ezmäi vl 1590 Volgan randoil kuti lidnuz kaičemha Venäman suviröunoid, [[Samar]]an lidnusen (vspäi 1586) i [[Volgograd|Caricinan]] (vspäi 1589) keskes matkan pol'ten sijha. Sikš ku voziden 1613−1614 tal'vel lidn paloi, ka vl 1617 panihe lidnad möst, jogen hural randal. Vl 1674 sirtihe lidnan keskust oiktale, korktembale randale [[Aleksei Vaikneine|Aleksei I Vaikneižen]] käskön mödhe. Vll 1708−1718 da 1728−1739 Saratov mülüi Kazanin gubernijha, vll 1718−1728 da 1739−1780 — Astrahanin gubernijha. Vozil 1796−1928 lidn oli Saratovan gubernijan administrativižeks keskuseks. Vspäi 1936 (5. tal'vku) lidn om [[Saratovan agj]]an keskuz. Saratovan ižandusen päsarakod oma mašinansauvomine (energijan, kivivoin da gazan samižen i järgendusen täht, pörutüged), elektrokomponentoiden i erazvuiččiden ladimiden tehmine, kivivoin ümbriradmine, sömtegimišt (leibänkombinat, maidkombinat, jauhtegim), energetine (LEK-1, LEK-2 i LEK-5, SarGRES). == Geografijan andmused == [[Fail:Saratov Urban District locator map.svg|thumb|left|250px|Saratovan lidnumbrikon sijaduz agjas vn 2022 kartal]] Lidn otab ümbrikon pohjoižpalad, sijadase agjan keskuzpalas, [[Volg]]-jogen da sen [[Volgogradan vezivaradim]]en oiktal randal, keskuz om saudud 50 m korktusel valdmeren pindal päl. Volgan tazopind oli kuz' metrad madalamb edel Volgogradan vezivaradimen täutmišt, kudamb tegihe vozil 1958−1961. Vezivaradimen tazopind vajehtase koumes metras sezonadme. Saratovan territorii om kukhikaz. [[Volgaveren ülüz|Volgaveren ülüden]] koume madalad mäged oma lidnas, ned seištas pertištota. Kaks' kivivoin da londuseližen gazan löudmižsijad om lidnan territorijan al. Mahuz om mustma. Matkad [[Moskv]]hasai om 858 km lodeheze. Lähembaižed sured lidnad oma [[Engel's (lidn)|Engel's]] kahesa kilometrad suvipäivnouzmha Volgan vastrandal, [[Balakovo]] 176 km pohjoižpäivnouzmha, [[Kamišin]] (Volgogradan agj) 169 km suvhe i [[Penz]] 196 km lodeheze. Toine lähembaine lidn om [[Marks (lidn)|Marks]] 50 km päivnouzmha. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +7,1 C°, kezakun-elokun +20,5..+22,6 C°, tal'vkun-uhokun −6,2..−7,9 C°. Ekstremumad oma −37,3 C° (viluku) i +40,8 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +2,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +11,7 C° (tal'vku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 460 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-heinkus (46..48 mm kus), sügüz'kus (46 mm) i kül'mkus (44 mm), vähemba uhokus-sulakus (29..32 mm kus). Mahusen kül'mdandan süvüz om 150 sm. == Tobmuz == [[Fail:Delenie Saratova.svg|thumb|left|250px|'''Saratovan administrativižed rajonad:''' (2021) {{legend|#33CC33|, 1 Volgan rajon ({{lang-ru|Волжский район}})}} {{legend|#0000FF|, 2 Tegimiden rajon (''Заводской район'')}} {{legend|#D90059|, 3 Kirovan rajon (''Кировский район'')}} {{legend|#FFCC00|, 4 Leninan rajon (''Ленинский район'')}} {{legend|#FF00FF|, 5 Oktäbrin rajon (''Октябрьский район'')}} {{legend|#CCCCFF|, 6 Frunzen rajon (''Фрунзенский район'')}}]] Saratov oli lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks edel 2021. vot. Lidn jagase kudeks territorialižeks rajonaks. Ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, alajagasoiš läz 70 mikrorajonaks. Vn 2021 tal'vkus lidnümbrikon territorii oli ližatud Saratovan rajonaspäi, oli 390 nellikkilometrad, tegihe 2341,75 km². Vn 2022 sügüz'kus arni lidnan territorii oli ližatud i tegihe 1490 km². Vn 2022 vilukus enzne Saratovan rajon om udesnimitadud Gagarinan rajonaks. Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez', valičese Duman deputatoil. Edeline lidnan pämez' om Mihail Isajev (reduku 2017 — eloku 2022). Lidnan Duman ezimez' om Sergei Ovsännikov vn 2022 redukuspäi. Edeližed Duman ezimehed oma Dmitrii Kudinov (reduku 2021 — reduku 2022), Anatolii Serebräkov (vn 2021 viluku-reduku), Viktor Maletin (viluku 2017 — viluku 2021). == Eläjad == 20. voz'sadan augotišes Saratov oli järedambaks mi [[Kazan']], [[Alauz'lidn]], [[Samar]], ümbri 200 tuhas ristituid elihe lidnas. Zavottes 1980-ziš vozišpäi Volgaveren [[saksalaižed|saksalaižiden]] enambuz sirdi [[Saksanma]]ha. Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 837,900 ristitud, vn 2021 — 901,361 ristitud. Kaik 845,300 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 918 tuh. eläjid vl 1987.[https://kosmosaratov.ucoz.net/load/spisok_zagadochnykh_mest_saratovskoj_oblasti/1-1-0-4#comments] Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): [[venälaižed]] — 89,0 %, [[totarlaižed]] — 1,8 %, [[ukrainalaižed]] — 1,3 %, [[armenijalaižed]] — 1,1 %, [[kazahlaižed]] — 0,9 %, [[azerbaidžanlaižed|musta]] — 0,7 %, toižed rahvahad — 2,3 %, rahvahuden ozutandata — 2,9 %. == Transport == Avtoümbärte da kaks' avtotesildad Volgas päliči oma läz lidnad. Raudte tuli Saratovha vl 1871 [[Tambov]]aspäi. [[Volgaveren raudte]]n ohjanduz sijadase lidnas. Jügujogiport om saudud lidnas. Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, taksid da jogilaivad (kezal) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik 21 platform elektrojonusiden täht radab Saratovas. Vll 2012−2019 uz' civiline ''Gagarin''-lendimport<ref>[http://gsv.aero/ Gagarin-lendimportan sait (''gsv.aero'').] {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref> (''GSV / СРО / UWSG'', läz üht millionad passažiroid vl 2021) oli sauvomas kaks'kümnes kahtes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi, läz Saburovk-küläd, se radab vn 2019 elokun 20. päiväspäi. Tehtas reisid Venämadme (Moskv, Piter, Soči, Surgut) i [[Antal'j]]ahasai (Turkanma). Enzne rahvahidenkeskeine civiline ''Saratov-Keskuzline''-lendimport (''RTW / СРО / UWSS'', {{lang-ru|Саратов-Центральный}}, 426 tuh. passažiroid vl 2018) sijazihe ühtes kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi, om sauptud vn 2019 elokus. Om sodalendimportoid-ki. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Площадь Столыпина.jpg|Saratovan merii (huralpäi) Stolipinan torgul (2012. voz' vai sen aigemba) Saint Alexius monastery (Saratov).JPG|Ph. Oleksijan naižjumalankodi, vn 2009 nägu Свято-Троицкий собор (Саратов).jpg|Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert', vn 2010 nägu Zavod remo s visoty.jpg|Elektromehanine tegim vl 2021 Орел над Крекингом - panoramio.jpg|Saratovan kivivoin ümbriradmižen tegim vl 2015 Univer saratov.JPG|Saratovan valdkundaline universitet, korpus nomer 10 (2012) ТЮЗ новый ул Киселёва угол Чапаева.jpg|Saratovan Noren kacujan teatr (uz' sauvuz, 2019) Юность Спортивный комплекс.jpg|«Junost'»-sportkompleks (2020, ''Noruz'') Saratov Gagarin airport April 2019.jpg|''Gagarin''-lendimportan ühthine nägu vl 2019 Саратов Железнодорожный вокзал.jpg|''Saratov-1''-päraudtestancii vl 2008 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://saratovduma.ru/ Lidnan Duman oficialine sait (''saratovduma.ru'').] {{ref-ru}} * [http://www.saratovmer.ru/ Saratov-lidnan administracijan oficialine sait (''saratovmer.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{ref-de}} {{Commons|Саратов}} {{Saratovan agjan lidnad}} {{Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad}} [[Kategorii:Saratov| ]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Saratovan agj|*]] [[Kategorii:Saratovan agjan lidnad|*]] cmjwsavlahsuiyuenryuy17pc9i9ykb 0 621 189470 182118 2026-08-21T19:20:33Z ~2026-45769-26 18631 /* Geografijan andmused */ 189470 wikitext text/x-wiki {{Rajon | Nimi = Vitegran rajon<br />Вытегорский район | Znam = Coat of Arms of Vytegorsky rayon (Vologda oblast).png | Flag = Flag of Vytegorsky rayon (Vologda oblast).png | Znam text = Vitegran rajonan znam | Flag text = Vitegran rajonan flag | Valdkund = Venäma | Pälidn = Vitegr | Eläjiden lugu = 22,200 | Year = 2023 | Pind = 13,088.47 | Map = Vologda-Oblast-Vytegra.png | Map width = }} '''Vitegran rajon''' ({{lang-ru|Вытего́рский райо́н}}) om rajon [[Venäma]]n [[Vologdan agj]]as. Administrativine keskuz om [[Vitegr]]anlidn, otab rajonan ristitišton nelläd ühesandest. == Istorii == Rajonan aluz om pandud vn 1927 elokun 1. päiväl [[Leningradan agj]]an [[Pöudon ümbrik]]ho. Vn 1930 heinkun 23. päiväl heittihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kut administrativine ühtnik. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1959. == Geografijan andmused == Vitegran rajon om Vologdan agjan lodehline taho. Se om kaikiš suremb agjan municipaline ühtnik pindan mödhe (13 088,47 nellikkilometrad). [[Mec]] otab seičeme ühesandest rajonan territorijad, se om kavag'mec tobjimalaz. Röunatab kahesanke Venäman ümbrikonke i rajonanke: * päivnouzmas [[Arhangel'skan agj]]an [[Kargopolin rajon]]anke; * suvipäivnouzmas [[Vologdan agj]]an [[Kirillovan ümbrik]]onke; * suves [[Vologdan agj]]an [[Vaškiden ümbrik|Vaškiden]], [[Belozerskan ümbrik|Belozerskan]] da [[Babajevon ümbrik|Babajevon]] ümbrikoidenke; * päivlaskmas [[Leningradan agj]]an [[Kos'kenaluižen rajon]]anke; * lodehes [[Karjalan Tazovaldkund]]an [[Änižröunan rajon]]anke; * pohjoižes [[Karjalan Tazovaldkund]]an [[Pudožan rajon]]anke. [[Volgan-Baltijanmeren vezite]] läbitab territorijan keskusen. [[Atlek]]-čokkoim sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, se om ühthine jogiden koumen basseinan täht: [[Atlantine valdmeri|Atlantižen valdmeren]], [[Jävaldmeri|Jävaldmeren]] da [[Kaspijan meri|Kaspijan meren]]. Znamasine jogi om Lopa, Indomanskij, [[Andom]]. Kaikiš suremb vezišt om [[Änine]], se mülüb rajonha vaiše paloin. Londuseližed varad oma [[mouckivi]], mineraližed [[muju]]d, [[mec]], [[kala]], [[vezi|reskvezi]]. == Tobmuz == Vn 2013 semendkun 30. päiväspäi rajonan territorii jagase 11 municipalitetaks: 10 küläkundad da üks' lidnankund ([[Vitegr]]-lidn). Vn 2013 sügüz'kun 17. päiväspäi Aleksandr Pavlikov radab rajonan da sen administracijan pämehen (seičeme ohjandust). Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (15 ezitajad), Aleksandr Zimin radab sen ezimehen vs 2013 redukun 4. päiväspäi. Rajonan i kundoiden tobmuden valičendad oleldas kerdan vides vodes. == Eläjad == Vl 1939 rajonan ristitišt oli 29 272 eläjad, vl 1959 — 51 723 eläjad, vl 1970 — 47 154 eläjad, vl 1989 — 37 792 eläjad. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 31 757 ristitud, vn 2010 — 29 058 ristitud, vn 2021 — 22 624 ristitud. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 93,6 %, [[vepsläižed]] — 0,4 %, [[ukrainalaižed]] — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,9 %, rahvahuden ozutandata — 3 %., elfi 1% Kaik om 206 eländpunktad rajonas, niiden kesken üks' lidn, 25 žilod da 180 küläd. Niišpäi kaks' žilod i 60 küläd seištas kaikenaigaižeta ristitištota. Toižed znamasižed eländpunktad oma [[Depo (Vologdan agj)|Depo]]-žilo (2,8 tuh. rist. vl 2002), [[Annan Sild]]-žilo (1,9 tuh. rist. vl 2010), [[Šušt]]-žilo (1,2 tuh. rist. vl 2002) da [[Devätinad]]-žilo (1,1 tuh. rist. vl 2010). == Ižanduz == Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, vezitransport da turizm, tarbhaižiden kaivatusiden samine, elektrusen tehmine, sömtegimišt. Vl 2008 Vitegran rajon oti jäl'gmäšt sijad agjas živatvodindan produkcijan pästandan mödhe. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://35vytegorskij.gosuslugi.ru/ Vitegran rajonan tobmuden sait (''35vytegorskij.gosuslugi.ru'').] {{ref-ru}} * [http://vologda-oblast.ru/municipalitety/vytegorskiy_rayon/ Tedod rajonas agjan oficialižes ''vologda-oblast.ru''-portalaspäi.] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Vepsän küläd Vologdan agjan Vitegran rajonas}} {{Vologdan agjan rajonad}} [[Kategorii:Vitegran rajon| ]] 0p4k6z9fg8zvljw1mflu1d93ayr1n36 0 627 189484 188645 2026-08-21T21:50:53Z ~2026-45817-27 18633 /* Istorii */ 189484 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Vologd<br />Вологда | Lidnanznam = Coat of Arms of Vologda (Vologda oblast) (1780).png | Flag = Flag of Vologda.png | Lidnanznam text = Vologdan lidnanznam | Flag text = Vologdan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 311,476<ref>[http://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/Chisl_MO_01-01-2025.xlsx Venälaižen Federacijan kaikenaigaižen ristitišton lugu municipaližidme ühtnikoidme vn 2025 1. vilukud] ''rosstat.gov.ru''-saital. {{ref-ru}}</ref> | Voz' = 2025 | Pind = 116 | Fail = Vologda Kremlin.jpg | Pämez' = Sergei Nikulin<br/>(heinku 2025—,<br/>''velgusentäutai'')<ref>[http://duma-vologda.ru/glava/ Lidnan nügüdläine pämez' ''duma-vologda.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> | Telefonkod = +7-8172-xxx-xxx | Avtokod = 35 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} [[Fail:Vologda (outline map).svg|thumb|left|250px|Lidnan shematine kart (2009)]] '''Vologd''' ({{lang-ru|Во́логда}} [ˈvoləɡdə]) om lidn da lidnümbrik [[Venäma]]n lodehpoles. Se om [[Vologdan agj]]an administrativine, tedoline da kul'turine keskuz. Mugažo lidn om [[Vologdan ümbrik]]on administrativižeks keskuseks, ei ole sen ümbrikon palaks. Lidnan oficialižetoi nimi om «Verai Pohjoižmaha». == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1147 sekundarižiš purtkiš kuti ''Stroican jumalankodin'' alusenpanend. Aigan mändes nimitaškanzihe lidnad jogen mödhe. Lidn alištui [[Uz'lidnan Tazovaldkund]]ale vhesai 1456 formaližikš, tora Tverin, Vladimiran i Moskvan oigenuziden keskes jätksi 13. voz'sadaspäi. Vozil 1566−1822 Vologdan kremlin seinäd oliba olmas, nimitihe sidä mugažo ''Nason''-lidnaks ({{lang-ru|Насон-город}}).[https://nason.ru/ozera/1564/] Vodel 1782 Vologd linni [[Vologdan gubernii|Vologdan gubernijan]] keskuseks. Vspäi 1937 Vologd om [[Vologdan agj]]an administrativižeks keskuseks. Nened ižandusen sarakod oma šingotadud Volodgas: tarkoiged mašiništonsauvomine, transportmašinoiden tehmine ([[trolleibus]]ad, avtod likkumha teita, libutimed, [[vagon]]oiden kohenduz), torguind (agjan läz pol't), sömtegimišt (lihakombinat, maidkombinat, kaks' leibtegint, konditerine fabrik, keitišen i mineralveden edheotandad) i kompjuterprogramiden sarak. Kaikiš järedambad edheotandoišpäi oma [[Vologdan pörutügitegim]] i [[Vologdan optiž-mehanine tegim]]. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Vologda (Vologda Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase agjan suves, ümbärdajan rajonan suvipäivnouzmas, [[Venäma]]n pohjoižes, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vologd seižub [[Vologd-jogi|ühtennimižen jogen]] alajoksmusen molembil randoil. Matkad [[Moskv]]-pälidnaspäi om 450 kilometrad pohjoižpolehe, [[Piter]]išpäi om 650 km päivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma [[Gräzovec]] nell'kümne kaks' kilometrad suvhe «Holmogorid»-avtotedme (M8) vai raudtel, [[Sokol (lidn)|Sokol]] 42 km pohjoižhe avtotedme vai raudtel i [[Kadnikov]] 40 km pohjoižpäivnouzmha M8-avtotedme. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline, sän arvoimižed vajehtudas paksus. Voden keskmäine lämuz om +3,1 C°, kezakun-elokun +14,7..+17,5 C°, tal'vkun-uhokun −8,4..−10,7 C°. Ekstremumad oma −47,1 C° (viluku) i +36,4 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −3,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +8,5 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +1,2 C°). Paneb sadegid 566 mm vodes, enamba kezakus-elokus (68..76 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (26..31 mm kus). Tal'veližen sezonan hätkeližuz voib sadas vidhe polenke kuhusai. Il'man vozne keskmäine relätivine nepsuz om 80 %. == Tobmuz == [[Fail:VologdaDumaBuilding2013.JPG|thumb|right|250px|Duman pert' lidnan keskuzpalas (2013)]] Vologdan lidnümbrik om kaikiš suremb agjas eläjiden lugun mödhe — 320,702 ristitud vl 2017. [[Moločnoje (Vologdan agj)|Moločnoje]]-žilo (7 690 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho mugažo. Se om ümbärtud Vologdan rajonan territorijal kaikiš polišpäi. Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Duman ezimez'. Sergei Nikulin tegeb Duman ezimehen velgusidme vn 2025 heinkun 15. päiväspäi. Edeline Duman ezimez' om Jurii Sapožnikov (sügüz'ku 2016 — heinku 2025). Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum 30 ezitajanke, valitas heid 30 üks'mandatižes valičemižümbrikos. Ezitajiden valdatusiden strok om viž vot. Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2024 6.-8. päivil sügüz'kud, edeližed vn 2019 8. päiväl sügüz'kud i vn 2014 14. päiväl sügüz'kud. Radonoigendai tobmuz om Lidnan Administracii, kogoneb seičemes departamentaspäi. Lidnan mer (Administracijan pämez') radab sen ohjandajaks. Vologdan mer om Sergei Žestännikov vn 2025 heinkun 23. päiväspäi. Departamentoiden pämehed oma lidnan meran varapämehikš. Edeližed merad oma Andrei Nakrošaev (sulaku 2024 — heinku 2025), Sergei Voropanov (kül'mku 2017 — sulaku 2024), Andrei Travnikov (kül'mku 2016 — reduku 2017), Jevgenii Šulepov (kül'mku 2008 — sügüz'ku 2016). == Eläjad == Vl 1897 lidnan eläjiden lugu oli 27,705 ristitud, vl 1939 — 95,314 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 301,755 ristitud, lidnümbrikon — 309,290 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 313,012 eläjad vl 2017 i 313,944 eläjad vl 2021. Kaik 320,702 ristitud elihe kaikes lidnümbrikos vl 2017, 317,822 ristitud — vl 2025. Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): [[venälaižed]] — 97,3 %, toižed rahvahad — 2,7 %. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 81,83 %, toižed rahvahad — 2,73 %, rahvahuden ozutandata — 15,44 %. Vn 2021 rahvahanlugemine registrirui 21 [[vepsläižed|vepsläšt]] lidnas. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] 88 pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/distr/177 Vologdan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma kaičenus täuzin vai paloin i saudud lidnas: Pühän Jumalanmaman Sündundan kafedraline päjumalanpert', Hristan Eläbzdusen päjumalanpert', Jumalan Sofija-melevuden päjumalanpert', Spasan Prilukin Dimitrijan mez'jumalankodi (päjumalanpert', kuz' jumalanpertid i časoun'), Pühän Hengen mez'jumalankodi (päjumalanpert', jumalanpert'), Emäganpäivän naižjumalankodi (kaks' jumalanpertid), 53 jumalanpertid, seičeme kodijumalanpertid, 13 časounäd. Spasan Armahtajan päjumalanpert' ei ole kaičenus. Protestantizman uskojiden tulendad oma lidnas: katoližen jumalankodikundan, baptizman, seičemenden päivän adventistoiden. [[Islam]]an Al'-Džuma-pämečet' om saudud vll 1998−2001. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma 84 nimitadud i nomeruidud päivkodid, augotižškol Prilukiš, 42 keskškolad (niiden kesken gimnazii nomer 2 i londuseliž-matematine licei), ehtal'ne škol (lidnan keskuzpalas), kuz' armotomiden lapsiden kodid, kaks' korrekcišt školad, 11 ližaopendusen keskust, kaks' muzikškolad (nomer 1 i 4 (kaks' korpusad)), nell' čomamahtoiden školad (nomer 2 (koume adresad), nomer 5 (filialanke), «Art-ideja» (koume filialad), horeografine «Piruet»), kahesa sportškolad. Professionaližen opendusen aluzkundad oma ühesa profliceid i profškolad, kuz' kolledžad (agjan čomamahtoiden, agjan medicinine, pedagogine, kooperativine, sauvondan, agrariž-ekonomine), raudtetransportan<ref>[http://www.vtgt.ru/ Vologdan raudtetransportan tehnikuman sait (''vtgt.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i mašinansauvomižen tehnikumad, üläopendusen aluzkundad: [[Vologdan valdkundaline universitet]], [[Vologdan oiktusen da ekonomikan institut (Venäman UTFR)]], severz'-se filialoid (Valdkundaližen radnikoičendan akademii, Moskvan valdkundaline juridine akademii), Vologdan hengeline seminarii<ref>[http://vologda-seminaria.ru/ Vologdan hengeližen seminarijan sait (''vologda-seminaria.ru'').] {{ref-ru}}</ref>. == Transport == Avtobusad, trolleibusad (kaks' maršrutad: nomer 1 i 4) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad i elektrojonused ühtenzoittas agjan toižidenke lidnoidenke. Lidn om järedaks raudte- da avtotesol'meks Venäman lodehes. Vspäi 2003 avtoümbärten pol'rengaz om saudud lidnas ümbri M8-trassan palaks. Federaline civiline [[Vologd (lendimport)|''Vologd''-lendimport]]<ref>[http://avia35.ru/ Volodg-lendimportan sait (''avia35.ru'').] {{ref-ru}}</ref> (''VGD / ULWW / ВГД'', 9,5 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase lidnan pohjoižröunanno, kümnes kilometras pohjoižhe keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas reisid [[Moskv]]ha, [[Piter]]ihe, [[Sur' Ustüg|Surhe Ustügha]] da [[Čerepovec]]ha. == Tetabad sündnuded == * [[Šalamov Varlam|Varlam Šalamov]] (1907−1982) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen prozan kirjutai da runokirjutai. == Sebruzlidnad == * {{BLR|#}} [[Grodno]], [[Vaugedvenäma]]<ref name="portal-twin-towns">[http://vologda-portal.ru/oficialnaya_vologda/index.php?SECTION_ID=5971 Vologd-lidnan sebruzlidnad] Vologd-lidnan administracijan oficialižes portalas (''vologda-portal.ru''). {{ref-ru}}</ref> (vn 2011 kül'mkuspäi) * {{FIN|#}} [[Kouvol]], [[Suomenma]]<ref name="portal-twin-towns"/> (vn 2010 uhokuspäi) === Partnörlidnad === * {{BUL|#}} [[Burgas]], [[Bolgarii]]<ref name="portal-twin-towns"/> (vn 2012 semendkuspäi) * {{FRA|#}} [[Elankur]], [[Francii]]<ref name="portal-twin-towns"/> (vn 2010 kezakuspäi) * {{CHN|#}} [[Intan']], [[Czänsi]], [[Kitai]]<ref name="portal-twin-towns"/> (vn 2018 semendkuspäi) * {{BLR|#}} [[Mogilöv]], [[Vaugedvenäma]]<ref name="portal-twin-towns"/> (vn 2014 elokuspäi) * {{FRA|#}} [[Strasburg]], [[Francii]]<ref name="portal-twin-towns"/> (vn 2009 tal'vkuspäi) === Sebruzlidnad enččes === * {{USA|#}} [[Londonderri]], [[Nju Gempšir]], [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]] (1990-nded voded) * {{HUN|#}} [[Miškol'c]], [[Mad'jaranma]] (1990-nded voded) * {{NLD|#}} [[Zvolle]], [[Alamad]] (1990-nded voded) == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Hermitage Hotel.jpg|Lidnan administracijan pert' (merii, 2014), eziauguižešti «Ermitaž»-adivpert' Вологда. В Кремле.jpg|[[Vologdan Kreml'|Vologdan Kremlin]] südäimes (2007) Z Russia Vologda Spaso-Prilutsky Monastery 79.jpg|Spasan Prilukin Dimitrijan mez'jumalankodi, vn 2010 nägu Vologda Optical and Mechanical Plant 3.jpg|[[Vologdan optiž-mehanine tegim]] vl 2010 Парковка, ПЗ, РИО. Вид зимой на закате. - panoramio.jpg|Nägu päivlaskmha lidnan röunanno vl 2011, RIO-torguindkeskuz i [[Vologdan pörutügitegim]] oma tagamal VSTU Vologda stekl.jpg|[[Vologdan valdkundaline universitet|Vologdan valdkundaližen universitetan]] üks' openduzsauvusišpäi (2009) Vologda Institute of Law and Economics 4.jpg|[[Vologdan oiktusen da ekonomikan institut]] (2010) Vologda sport House 21.jpg|«Vologd»-sportpert'kulu (2011) Гаврииловский корпус.jpg|Vologdan muzejan pala — Arhijerein ezitanhan Gavriilan korpus (2009) Vologda Babushkin square.jpg|Transportiž-logistine keskuz Babuškinan torgul: avtostancii (huralpäi kuvan taga), ''Vologd I''-päraudtestancii, počtamt vl 2009 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://duma-vologda.ru/ Lidnan Duman oficialine sait (''duma-vologda.ru'').] {{ref-ru}} * [http://vologda.gosuslugi.ru/ Lidnan Administracijan oficialine portal (''vologda.gosuslugi.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Commons|Vologda}} {{Vologdan agjan lidnad}} {{Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad}} [[Kategorii:Vologd| ]] [[Kategorii:Vologdan agjan lidnad|*]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vologdan agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Vologdan ümbrik|*]] [[Kategorii:Vologdan agj|*]] h29a5v8421h39tevbtzo7r9f3vomr6y 189524 189484 2026-08-22T07:49:23Z Veritas Sapientiae 14776 Pördutadud vajehtuz [[Special:Contributions/~2026-45817-27|~2026-45817-27]] ([[User talk:~2026-45817-27|pagin]]) jäl'gmäižel aigal [[User:Koiravva|Koiravva]] 188645 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Vologd<br />Вологда | Lidnanznam = Coat of Arms of Vologda (Vologda oblast) (1780).png | Flag = Flag of Vologda.png | Lidnanznam text = Vologdan lidnanznam | Flag text = Vologdan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 311,476<ref>[http://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/Chisl_MO_01-01-2025.xlsx Venälaižen Federacijan kaikenaigaižen ristitišton lugu municipaližidme ühtnikoidme vn 2025 1. vilukud] ''rosstat.gov.ru''-saital. {{ref-ru}}</ref> | Voz' = 2025 | Pind = 116 | Fail = Vologda Kremlin.jpg | Pämez' = Sergei Nikulin<br/>(heinku 2025—,<br/>''velgusentäutai'')<ref>[http://duma-vologda.ru/glava/ Lidnan nügüdläine pämez' ''duma-vologda.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> | Telefonkod = +7-8172-xxx-xxx | Avtokod = 35 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} [[Fail:Vologda (outline map).svg|thumb|left|250px|Lidnan shematine kart (2009)]] '''Vologd''' ({{lang-ru|Во́логда}} [ˈvoləɡdə]) om lidn da lidnümbrik [[Venäma]]n lodehpoles. Se om [[Vologdan agj]]an administrativine, tedoline da kul'turine keskuz. Mugažo lidn om [[Vologdan ümbrik]]on administrativižeks keskuseks, ei ole sen ümbrikon palaks. Lidnan oficialižetoi nimi om «Verai Pohjoižmaha». == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1147 sekundarižiš purtkiš kuti ''Stroican jumalankodin'' alusenpanend. Aigan mändes nimitaškanzihe lidnad jogen mödhe. Lidn alištui [[Uz'lidnan Tazovaldkund]]ale vhesai 1456 formaližikš, tora Tverin, Vladimiran i Moskvan oigenuziden keskes jätksi 13. voz'sadaspäi. Vozil 1566−1822 Vologdan kremlin seinäd oliba olmas, nimitihe sidä mugažo ''Nason''-lidnaks ({{lang-ru|Насон-город}}). Vodel 1782 Vologd linni [[Vologdan gubernii|Vologdan gubernijan]] keskuseks. Vspäi 1937 Vologd om [[Vologdan agj]]an administrativižeks keskuseks. Nened ižandusen sarakod oma šingotadud Volodgas: tarkoiged mašiništonsauvomine, transportmašinoiden tehmine ([[trolleibus]]ad, avtod likkumha teita, libutimed, [[vagon]]oiden kohenduz), torguind (agjan läz pol't), sömtegimišt (lihakombinat, maidkombinat, kaks' leibtegint, konditerine fabrik, keitišen i mineralveden edheotandad) i kompjuterprogramiden sarak. Kaikiš järedambad edheotandoišpäi oma [[Vologdan pörutügitegim]] i [[Vologdan optiž-mehanine tegim]]. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Vologda (Vologda Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz agjas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase agjan suves, ümbärdajan rajonan suvipäivnouzmas, [[Venäma]]n pohjoižes, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vologd seižub [[Vologd-jogi|ühtennimižen jogen]] alajoksmusen molembil randoil. Matkad [[Moskv]]-pälidnaspäi om 450 kilometrad pohjoižpolehe, [[Piter]]išpäi om 650 km päivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma [[Gräzovec]] nell'kümne kaks' kilometrad suvhe «Holmogorid»-avtotedme (M8) vai raudtel, [[Sokol (lidn)|Sokol]] 42 km pohjoižhe avtotedme vai raudtel i [[Kadnikov]] 40 km pohjoižpäivnouzmha M8-avtotedme. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline, sän arvoimižed vajehtudas paksus. Voden keskmäine lämuz om +3,1 C°, kezakun-elokun +14,7..+17,5 C°, tal'vkun-uhokun −8,4..−10,7 C°. Ekstremumad oma −47,1 C° (viluku) i +36,4 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −3,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +8,5 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +1,2 C°). Paneb sadegid 566 mm vodes, enamba kezakus-elokus (68..76 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (26..31 mm kus). Tal'veližen sezonan hätkeližuz voib sadas vidhe polenke kuhusai. Il'man vozne keskmäine relätivine nepsuz om 80 %. == Tobmuz == [[Fail:VologdaDumaBuilding2013.JPG|thumb|right|250px|Duman pert' lidnan keskuzpalas (2013)]] Vologdan lidnümbrik om kaikiš suremb agjas eläjiden lugun mödhe — 320,702 ristitud vl 2017. [[Moločnoje (Vologdan agj)|Moločnoje]]-žilo (7 690 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho mugažo. Se om ümbärtud Vologdan rajonan territorijal kaikiš polišpäi. Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Duman ezimez'. Sergei Nikulin tegeb Duman ezimehen velgusidme vn 2025 heinkun 15. päiväspäi. Edeline Duman ezimez' om Jurii Sapožnikov (sügüz'ku 2016 — heinku 2025). Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum 30 ezitajanke, valitas heid 30 üks'mandatižes valičemižümbrikos. Ezitajiden valdatusiden strok om viž vot. Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2024 6.-8. päivil sügüz'kud, edeližed vn 2019 8. päiväl sügüz'kud i vn 2014 14. päiväl sügüz'kud. Radonoigendai tobmuz om Lidnan Administracii, kogoneb seičemes departamentaspäi. Lidnan mer (Administracijan pämez') radab sen ohjandajaks. Vologdan mer om Sergei Žestännikov vn 2025 heinkun 23. päiväspäi. Departamentoiden pämehed oma lidnan meran varapämehikš. Edeližed merad oma Andrei Nakrošaev (sulaku 2024 — heinku 2025), Sergei Voropanov (kül'mku 2017 — sulaku 2024), Andrei Travnikov (kül'mku 2016 — reduku 2017), Jevgenii Šulepov (kül'mku 2008 — sügüz'ku 2016). == Eläjad == Vl 1897 lidnan eläjiden lugu oli 27,705 ristitud, vl 1939 — 95,314 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 301,755 ristitud, lidnümbrikon — 309,290 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 313,012 eläjad vl 2017 i 313,944 eläjad vl 2021. Kaik 320,702 ristitud elihe kaikes lidnümbrikos vl 2017, 317,822 ristitud — vl 2025. Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): [[venälaižed]] — 97,3 %, toižed rahvahad — 2,7 %. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 81,83 %, toižed rahvahad — 2,73 %, rahvahuden ozutandata — 15,44 %. Vn 2021 rahvahanlugemine registrirui 21 [[vepsläižed|vepsläšt]] lidnas. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] 88 pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/distr/177 Vologdan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma kaičenus täuzin vai paloin i saudud lidnas: Pühän Jumalanmaman Sündundan kafedraline päjumalanpert', Hristan Eläbzdusen päjumalanpert', Jumalan Sofija-melevuden päjumalanpert', Spasan Prilukin Dimitrijan mez'jumalankodi (päjumalanpert', kuz' jumalanpertid i časoun'), Pühän Hengen mez'jumalankodi (päjumalanpert', jumalanpert'), Emäganpäivän naižjumalankodi (kaks' jumalanpertid), 53 jumalanpertid, seičeme kodijumalanpertid, 13 časounäd. Spasan Armahtajan päjumalanpert' ei ole kaičenus. Protestantizman uskojiden tulendad oma lidnas: katoližen jumalankodikundan, baptizman, seičemenden päivän adventistoiden. [[Islam]]an Al'-Džuma-pämečet' om saudud vll 1998−2001. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma 84 nimitadud i nomeruidud päivkodid, augotižškol Prilukiš, 42 keskškolad (niiden kesken gimnazii nomer 2 i londuseliž-matematine licei), ehtal'ne škol (lidnan keskuzpalas), kuz' armotomiden lapsiden kodid, kaks' korrekcišt školad, 11 ližaopendusen keskust, kaks' muzikškolad (nomer 1 i 4 (kaks' korpusad)), nell' čomamahtoiden školad (nomer 2 (koume adresad), nomer 5 (filialanke), «Art-ideja» (koume filialad), horeografine «Piruet»), kahesa sportškolad. Professionaližen opendusen aluzkundad oma ühesa profliceid i profškolad, kuz' kolledžad (agjan čomamahtoiden, agjan medicinine, pedagogine, kooperativine, sauvondan, agrariž-ekonomine), raudtetransportan<ref>[http://www.vtgt.ru/ Vologdan raudtetransportan tehnikuman sait (''vtgt.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i mašinansauvomižen tehnikumad, üläopendusen aluzkundad: [[Vologdan valdkundaline universitet]], [[Vologdan oiktusen da ekonomikan institut (Venäman UTFR)]], severz'-se filialoid (Valdkundaližen radnikoičendan akademii, Moskvan valdkundaline juridine akademii), Vologdan hengeline seminarii<ref>[http://vologda-seminaria.ru/ Vologdan hengeližen seminarijan sait (''vologda-seminaria.ru'').] {{ref-ru}}</ref>. == Transport == Avtobusad, trolleibusad (kaks' maršrutad: nomer 1 i 4) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad i elektrojonused ühtenzoittas agjan toižidenke lidnoidenke. Lidn om järedaks raudte- da avtotesol'meks Venäman lodehes. Vspäi 2003 avtoümbärten pol'rengaz om saudud lidnas ümbri M8-trassan palaks. Federaline civiline [[Vologd (lendimport)|''Vologd''-lendimport]]<ref>[http://avia35.ru/ Volodg-lendimportan sait (''avia35.ru'').] {{ref-ru}}</ref> (''VGD / ULWW / ВГД'', 9,5 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase lidnan pohjoižröunanno, kümnes kilometras pohjoižhe keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas reisid [[Moskv]]ha, [[Piter]]ihe, [[Sur' Ustüg|Surhe Ustügha]] da [[Čerepovec]]ha. == Tetabad sündnuded == * [[Šalamov Varlam|Varlam Šalamov]] (1907−1982) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen prozan kirjutai da runokirjutai. == Sebruzlidnad == * {{BLR|#}} [[Grodno]], [[Vaugedvenäma]]<ref name="portal-twin-towns">[http://vologda-portal.ru/oficialnaya_vologda/index.php?SECTION_ID=5971 Vologd-lidnan sebruzlidnad] Vologd-lidnan administracijan oficialižes portalas (''vologda-portal.ru''). {{ref-ru}}</ref> (vn 2011 kül'mkuspäi) * {{FIN|#}} [[Kouvol]], [[Suomenma]]<ref name="portal-twin-towns"/> (vn 2010 uhokuspäi) === Partnörlidnad === * {{BUL|#}} [[Burgas]], [[Bolgarii]]<ref name="portal-twin-towns"/> (vn 2012 semendkuspäi) * {{FRA|#}} [[Elankur]], [[Francii]]<ref name="portal-twin-towns"/> (vn 2010 kezakuspäi) * {{CHN|#}} [[Intan']], [[Czänsi]], [[Kitai]]<ref name="portal-twin-towns"/> (vn 2018 semendkuspäi) * {{BLR|#}} [[Mogilöv]], [[Vaugedvenäma]]<ref name="portal-twin-towns"/> (vn 2014 elokuspäi) * {{FRA|#}} [[Strasburg]], [[Francii]]<ref name="portal-twin-towns"/> (vn 2009 tal'vkuspäi) === Sebruzlidnad enččes === * {{USA|#}} [[Londonderri]], [[Nju Gempšir]], [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]] (1990-nded voded) * {{HUN|#}} [[Miškol'c]], [[Mad'jaranma]] (1990-nded voded) * {{NLD|#}} [[Zvolle]], [[Alamad]] (1990-nded voded) == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Hermitage Hotel.jpg|Lidnan administracijan pert' (merii, 2014), eziauguižešti «Ermitaž»-adivpert' Вологда. В Кремле.jpg|[[Vologdan Kreml'|Vologdan Kremlin]] südäimes (2007) Z Russia Vologda Spaso-Prilutsky Monastery 79.jpg|Spasan Prilukin Dimitrijan mez'jumalankodi, vn 2010 nägu Vologda Optical and Mechanical Plant 3.jpg|[[Vologdan optiž-mehanine tegim]] vl 2010 Парковка, ПЗ, РИО. Вид зимой на закате. - panoramio.jpg|Nägu päivlaskmha lidnan röunanno vl 2011, RIO-torguindkeskuz i [[Vologdan pörutügitegim]] oma tagamal VSTU Vologda stekl.jpg|[[Vologdan valdkundaline universitet|Vologdan valdkundaližen universitetan]] üks' openduzsauvusišpäi (2009) Vologda Institute of Law and Economics 4.jpg|[[Vologdan oiktusen da ekonomikan institut]] (2010) Vologda sport House 21.jpg|«Vologd»-sportpert'kulu (2011) Гаврииловский корпус.jpg|Vologdan muzejan pala — Arhijerein ezitanhan Gavriilan korpus (2009) Vologda Babushkin square.jpg|Transportiž-logistine keskuz Babuškinan torgul: avtostancii (huralpäi kuvan taga), ''Vologd I''-päraudtestancii, počtamt vl 2009 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://duma-vologda.ru/ Lidnan Duman oficialine sait (''duma-vologda.ru'').] {{ref-ru}} * [http://vologda.gosuslugi.ru/ Lidnan Administracijan oficialine portal (''vologda.gosuslugi.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Commons|Vologda}} {{Vologdan agjan lidnad}} {{Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad}} [[Kategorii:Vologd| ]] [[Kategorii:Vologdan agjan lidnad|*]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vologdan agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Vologdan ümbrik|*]] [[Kategorii:Vologdan agj|*]] ajq8monmnrx7jamstlvrnwf99ktgiwm 0 2753 189480 174257 2026-08-21T21:34:53Z ~2026-45817-27 18633 может не было 189480 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Oneg<br />Онега | Lidnanznam = Coat of Arms of Onega (Arkhangelsk oblast) (1998).gif | Flag = | Lidnanznam text = Onegan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 16,449 | Voz' = 2023 | Pind = 164.4 | Fail = Onega-port.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +7-81839-xx-xxx | Avtokod = 29 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} [[Fail:Onega River Delta Russia - Planet Labs satellite image.jpg|thumb|left|250px|Änižjogensun i lidnan nägu kaimdajaspäi (2014)]] '''Oneg''' ({{lang-ru|Оне́га до 18 века снега}}) om [[Venäma]]n lidn, lidnankund da meriport [[Arhangel'skan agj]]an lodehes. Se om [[Onegan rajon]]an administrativine keskuz da üks'jäine lidn. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti ''Ust'-Oneg''-külä vl 1556, sid' ''Änižjogensu'' ({{lang-ru|Устье Онежское}}). Se sai makundan lidnan statusad vl 1780 ''Oneg''-nimitusenke ({{lang-ru|Онег}}). Vspäi 1784 venäkel'ne nimi om vajehtadud nügüdläižikš. Vl 1866 udessaudihe lidnad lämoipalon jäl'ghe. Mecan pilitiž-ümbriradai kombinat i biopoltusen tegim (pästab pelletid) šingotadas Onegad, mugažo parččomiden «Onegales»-edheotandan päfater om saudud lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Ru-ark-onezhsky loc.svg|thumb|left|250px|Onegan rajonan sijaduz vn 2006 agjan kartal]] Lidn sijadase [[Änižjogi|Änižjogensun]] randoil, oiktal randal tobjimalaz, da [[Vauged meri|Vauktan meren]] Onegan lahten randal (Kii-sar'), kuz' metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Arhangel'sk]]hasai om 137 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 205 km avtotedme vai 250 km raudtedme. Lähembaine lidn om [[Severodvinsk]] 111 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 161 km avtotedme. Klimat om [[ven vö|ven]] valdmeren valatoitusenke, kontinentaližen pirdoidenke. Voden keskmäine lämuz om +2,7 C°, kezakun-elokun +13,7..+17,1 C°, tal'vkun-uhokun −6,9..−10,2 C°. Ekstremumad oma −42,5 C° (viluku, uhoku) i +35,8 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −3,4 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +7,7 C° (tal'vku). Voib panda halad kezaaigan miččel taht kul (heinkun minimum om −0,4 C°). Paneb sadegid 636 mm vodes, enamba heinkus-redukus (68..77 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (28..32 mm kus). Seižui lumikate venub kül'mkus-sulakus, sase 50..60 santimetrhasai sankte keväz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..72 % röunoiš sulakus-heinkus, 83..88 % sügüz'kus-uhokus. Meriveden lämuden ekstremumad oma 0 C° (oleskeli redukus-semendkus) i +26,7 C° (heinku, eloku). Sen keskmäine lämuz om 0..+0,4 C° kül'mkus-sulakus, +15,4..+19,2 C° kezakus-elokus. == Tobmuz == Oneg om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeližed ezimehed oma Natal'ja Anisimova (tal'vku 2021 — eloku 2022, keväz'ku 2023 — viluku 2025), Svetlana Dragan (reduku 2016 — reduku 2021). Nevondkund om likvidacijan pordhal vn 2025 vilukuspäi, Anna Čabanenko om likvidacižen laudkundan ezimez'. Lidnankundan Administracii om likvidacijan pordhal vn 2012 kül'mkuspäi tähäsai. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 359 ristitud, rajonan ristitišton kaks' koumandest, vn 2021 — 16 947 ristitud. Kaik 19 381 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25..26 tuhad eläjid vozil 1967−2001. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/9299 Onegan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma avaitud lidnas: Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert' (om saudud vll 1785−1814), Pühän Lazarän jumalanpert' (1884−1889, udessündutase), časoun', pühäpert' adivpertiš pühämatkajiden täht. Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž nimitadud päivkodid, koume keskškolad (nomer 1, 2, 4), avoin (aterjoiden) škol (ližaopendusen keskuz om sen palaks vspäi 2016), čomamahtoiden škol (keskškolan nomer 1 palakund), lidnan sportškol. Onegan industrialine tehnikum<ref>[http://oit.r29.ru/ Onegan industrialižen tehnikuman sait (''oit.r29.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Transport == Avtobusad (nell' maršrutad) oma kundaližeks transportaks lidnas. Om avtobusreisid rajonadme, Severodvinskhasai i Arhangel'skhasai saudud 2000-nzil vozil avtotedme. Ehtatim ühtenzoitab Änižjogen randoid kezal, tal'vte sädase tal'vaigaks. Vspäi 1781 meriport om lidnas, ezmäi se oli Kii-sarel, sid' seičemes kilometras jogensuspäi, vedadas ujuden laivoid mecanke süvetud farvateridme semendkuspäi kül'mkuhusai. Toižen mail'man sodan aigaspäi ''Oneg''-raudtestancii radab, se om 22-kilometrižen sarakon [[Belomorsk]] — [[Arhangel'sk]] raudtespäi lopstancijaks. Regionaline ''Oneg''-lendimport (südäikod kir. ''ОНА'') mugažo radab sodan aigaspäi, otab pen't aviacijad da punolendimid. Se sijadase lidnan päpalan suvipäivnouzmas. ''Vateg''-sodalendimportan jändused ({{lang-ru|Ва́тега}} vai ''А́ндозеро'') oma koumetoštkümnes kilometras päivnouzmha lidnaspäi, jättihe sen sauvomišt kesketi vl 1995 (ühesa kümnendest oli vaumitud), koumekilometrine lendahtamižsarg oli osttud, demontiruidud da paloin vedadud vl 2002. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Onega KirovAvenue107 008 7119.jpg|Meritorguindportan kontor vl 2019 Onega TrinityChurch 008 7248.jpg|Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert', vn 2019 nägu Бюст дважды Героя Советского Союза Шабалина А.О.jpg|Kul'turkeskuz (2016) OnegaStation 008 7807.jpg|''Oneg''-raudtestancijan sauvuz vl 2019 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.onegaland.ru/mo/onega/ Onegan municipaližen ühtnikan lehtpoled Onegan rajonan oficialižel saital (''onegaland.ru'').] {{ref-ru}} * [http://onega-travel.ru/ Lidnan i Onegan rajonan turizman informacine sait (''onega-travel.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Commons|Category:Onega}} {{Arhangel'skan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Arhangel'skan agjan lidnad]] [[Kategorii:Onegan rajon|*]] 5jztbxzcn8bumikeeidcpmdsqpzeth9 189519 189480 2026-08-22T07:49:23Z Veritas Sapientiae 14776 Pördutadud vajehtuz [[Special:Contributions/~2026-45817-27|~2026-45817-27]] ([[User talk:~2026-45817-27|pagin]]) jäl'gmäižel aigal [[User:Motoranger|Motoranger]] 174257 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Oneg<br />Онега | Lidnanznam = Coat of Arms of Onega (Arkhangelsk oblast) (1998).gif | Flag = | Lidnanznam text = Onegan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 16,449 | Voz' = 2023 | Pind = 164.4 | Fail = Onega-port.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +7-81839-xx-xxx | Avtokod = 29 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} [[Fail:Onega River Delta Russia - Planet Labs satellite image.jpg|thumb|left|250px|Änižjogensun i lidnan nägu kaimdajaspäi (2014)]] '''Oneg''' ({{lang-ru|Оне́га}}) om [[Venäma]]n lidn, lidnankund da meriport [[Arhangel'skan agj]]an lodehes. Se om [[Onegan rajon]]an administrativine keskuz da üks'jäine lidn. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti ''Ust'-Oneg''-külä vl 1556, sid' ''Änižjogensu'' ({{lang-ru|Устье Онежское}}). Se sai makundan lidnan statusad vl 1780 ''Oneg''-nimitusenke ({{lang-ru|Онег}}). Vspäi 1784 venäkel'ne nimi om vajehtadud nügüdläižikš. Vl 1866 udessaudihe lidnad lämoipalon jäl'ghe. Mecan pilitiž-ümbriradai kombinat i biopoltusen tegim (pästab pelletid) šingotadas Onegad, mugažo parččomiden «Onegales»-edheotandan päfater om saudud lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Ru-ark-onezhsky loc.svg|thumb|left|250px|Onegan rajonan sijaduz vn 2006 agjan kartal]] Lidn sijadase [[Änižjogi|Änižjogensun]] randoil, oiktal randal tobjimalaz, da [[Vauged meri|Vauktan meren]] Onegan lahten randal (Kii-sar'), kuz' metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Arhangel'sk]]hasai om 137 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 205 km avtotedme vai 250 km raudtedme. Lähembaine lidn om [[Severodvinsk]] 111 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 161 km avtotedme. Klimat om [[ven vö|ven]] valdmeren valatoitusenke, kontinentaližen pirdoidenke. Voden keskmäine lämuz om +2,7 C°, kezakun-elokun +13,7..+17,1 C°, tal'vkun-uhokun −6,9..−10,2 C°. Ekstremumad oma −42,5 C° (viluku, uhoku) i +35,8 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −3,4 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +7,7 C° (tal'vku). Voib panda halad kezaaigan miččel taht kul (heinkun minimum om −0,4 C°). Paneb sadegid 636 mm vodes, enamba heinkus-redukus (68..77 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (28..32 mm kus). Seižui lumikate venub kül'mkus-sulakus, sase 50..60 santimetrhasai sankte keväz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..72 % röunoiš sulakus-heinkus, 83..88 % sügüz'kus-uhokus. Meriveden lämuden ekstremumad oma 0 C° (oleskeli redukus-semendkus) i +26,7 C° (heinku, eloku). Sen keskmäine lämuz om 0..+0,4 C° kül'mkus-sulakus, +15,4..+19,2 C° kezakus-elokus. == Tobmuz == Oneg om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeližed ezimehed oma Natal'ja Anisimova (tal'vku 2021 — eloku 2022, keväz'ku 2023 — viluku 2025), Svetlana Dragan (reduku 2016 — reduku 2021). Nevondkund om likvidacijan pordhal vn 2025 vilukuspäi, Anna Čabanenko om likvidacižen laudkundan ezimez'. Lidnankundan Administracii om likvidacijan pordhal vn 2012 kül'mkuspäi tähäsai. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 359 ristitud, rajonan ristitišton kaks' koumandest, vn 2021 — 16 947 ristitud. Kaik 19 381 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25..26 tuhad eläjid vozil 1967−2001. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/9299 Onegan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma avaitud lidnas: Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert' (om saudud vll 1785−1814), Pühän Lazarän jumalanpert' (1884−1889, udessündutase), časoun', pühäpert' adivpertiš pühämatkajiden täht. Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž nimitadud päivkodid, koume keskškolad (nomer 1, 2, 4), avoin (aterjoiden) škol (ližaopendusen keskuz om sen palaks vspäi 2016), čomamahtoiden škol (keskškolan nomer 1 palakund), lidnan sportškol. Onegan industrialine tehnikum<ref>[http://oit.r29.ru/ Onegan industrialižen tehnikuman sait (''oit.r29.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Transport == Avtobusad (nell' maršrutad) oma kundaližeks transportaks lidnas. Om avtobusreisid rajonadme, Severodvinskhasai i Arhangel'skhasai saudud 2000-nzil vozil avtotedme. Ehtatim ühtenzoitab Änižjogen randoid kezal, tal'vte sädase tal'vaigaks. Vspäi 1781 meriport om lidnas, ezmäi se oli Kii-sarel, sid' seičemes kilometras jogensuspäi, vedadas ujuden laivoid mecanke süvetud farvateridme semendkuspäi kül'mkuhusai. Toižen mail'man sodan aigaspäi ''Oneg''-raudtestancii radab, se om 22-kilometrižen sarakon [[Belomorsk]] — [[Arhangel'sk]] raudtespäi lopstancijaks. Regionaline ''Oneg''-lendimport (südäikod kir. ''ОНА'') mugažo radab sodan aigaspäi, otab pen't aviacijad da punolendimid. Se sijadase lidnan päpalan suvipäivnouzmas. ''Vateg''-sodalendimportan jändused ({{lang-ru|Ва́тега}} vai ''А́ндозеро'') oma koumetoštkümnes kilometras päivnouzmha lidnaspäi, jättihe sen sauvomišt kesketi vl 1995 (ühesa kümnendest oli vaumitud), koumekilometrine lendahtamižsarg oli osttud, demontiruidud da paloin vedadud vl 2002. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Onega KirovAvenue107 008 7119.jpg|Meritorguindportan kontor vl 2019 Onega TrinityChurch 008 7248.jpg|Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert', vn 2019 nägu Бюст дважды Героя Советского Союза Шабалина А.О.jpg|Kul'turkeskuz (2016) OnegaStation 008 7807.jpg|''Oneg''-raudtestancijan sauvuz vl 2019 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.onegaland.ru/mo/onega/ Onegan municipaližen ühtnikan lehtpoled Onegan rajonan oficialižel saital (''onegaland.ru'').] {{ref-ru}} * [http://onega-travel.ru/ Lidnan i Onegan rajonan turizman informacine sait (''onega-travel.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Commons|Category:Onega}} {{Arhangel'skan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Arhangel'skan agjan lidnad]] [[Kategorii:Onegan rajon|*]] dbbr6ztemmci1spongsbr5an1q2s796 0 5371 189537 120500 2026-08-22T10:17:48Z ~2026-45863-20 18635 мёд 189537 wikitext text/x-wiki [[Fail:Medvezhy Stan (Murino) 21May10.JPG|thumb|right|250px|Medvežii Stan vl 2010.]] '''Medvežii Stan''' ({{lang-ru|Медсвежий Стан}}) om enzne žilo läz [[Piter]]id [[Leningradan agj]]an [[Vsevoložskan rajon]]as, i nügüd' — [[Murino]]-lidnan istorine pala da fartal. Eländpunkt šingotaškanzihe 18. voz'sadal kuti [[porh]]an kaičendtaho kesked järedad mecmassivad. Oli armijan polkan sijaduseks 19. voz'sadal. Vl 1966 žilo mainitase eriližeks eländpunktaks jäl'gmäižen kerdan edel 1973 vot, sid' žilon territorii oli sauptud tahoks. Murinon administracijan pert' i poukahtuzladimiden tedoinstitut sijadasoiš Medvežii Stanas. {{Commons|Category:Medvezhy Stan}} {{stub}} [[Kategorii:Murino]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Enččed eländpunktad]] o5kka2me14s9p7tdrgxqj1qfu995ux7 1 8745 189531 133594 2026-08-22T08:56:18Z ~2026-45800-57 18634 /* название */ uz' erišt 189531 wikitext text/x-wiki {{Tarbhaine lehtpol'}} {{Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'}} == название == ветреный или родниковый в санскрите [[Specialine:Tond/&#126;2026-45800-57|&#126;2026-45800-57]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45800-57|pagin]]) 22. eloku 2026, kell 11:56 (MSK) atpc7vkc7x7owgmlilfmetsf9wtaiig 0 11101 189456 189451 2026-08-21T16:24:59Z Motoranger 10577 galerei+ 189456 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Saarbrükken<br />Saarbrücken | Lidnanznam = DEU Saarbruecken COA.svg | Flag = Flag of Saarbrücken.svg | Lidnanznam text = Saarbrükkenan lidnanznam | Flag text = Saarbrükkenan flag | Valdkund = Saksanma | Eläjiden lugu = 183,509 | Voz' = 2024 | Pind = 167.52 | Fail = Saarbrücken Innenstadt Dezember 2021 2.JPG | Pämez' = Uve Konradt<br/>(reduku 2019—,<br/>''Uwe Conradt'') | Telefonkod = +49-68 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} [[Fail:Sarrebruck OSM 01.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2021)]] '''Saarbrükken''' ([[saksan kel'|saksan kelel]]: ''Saarbrücken'' [zaːɐ̯ˈbʁʏkən] «Saaran sildad», sen sijaližel paginal: ''Saarbrigge'' [zɐ̯ːˈbrıgə], {{lang-lb|Saarbrécken}}, {{lang-fr|Sarrebruck}} [saʁ'bʁyk]) om [[Saksanma]]n joudai lidn suvipäivlaskmaiženno valdkundröunanno. Saarbrükken om [[Saar]]-federacijanman administrativižeks keskuseks da sen kaikiš surembaks lidnaks. == Istorii == Eländpunktan nimituz mainitase ezmäižen kerdan vl 999 kuti ''Sarabrukk''-lidnuz ({{lang-la|castellum Sarabrucca}}) rimalaižen [[Otton III]]-imperatoran lahjoičemižkirjeižes. Lidnan oiktused oma Saarbrükkenal vspäi 1322. Vspäi 1909 nügüd'aigaine Saarbrükken om olmas kahten lähižen lidnan ühtištusen jäl'ghe senke, ližatihe Sankt-Johannad (oli lidnaks vspäi 1322) da Mal'štatt-Burbah-lidnad (oli lidnaks vspäi 1874). Saarbrükken om [[kivihil']]basseinan, [[metallurgii|metallurgijan]] da [[olud]]enkeitandan amuižeks keskuseks. == Geografijan andmused == [[Fail:Karte saarbruecken in deutschland.png|thumb|left|200px|Lidnan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase federacijanman suves, Saar-jogen muugotil randoil ([[Rein]]an hurapol'ne bassein), 179..401 m korktusil, 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Berlin]]hasai om 578 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 723 km avtol vai raudtel. Klimat om [[ven vö|ven]] valdmeren. Voden keskmäine lamuz om +9,9 C°. Ekstremumad oma −20,8 C° (uhoku) i +37,7 C° (heinku, eloku). Paneb sadegid 861 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba tal'vkus (100 mm), vähemba sulakus (50 mm). == Tobmuz == [[Fail:SB-Grafik.svg|thumb|left|250px|Saarbrükkenan ümbrikod, lidnrajonad da ümbrišt (2016)]] Saarbrükken jagase nelläks ümbrikoks ({{lang-de|Stadtbezirk}}), ned alajagasoiš 20 lidnrajonaks (üks'lugu ''Stadtteil''). Edeline lidnan pämez' om Šarlotte Bric (''Charlotte Britz'', reduku 2004 — sügüz'ku 2019). == Eläjad == Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 177,201 ristitud, vl 2017 — 180,966 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 205 tuhad eläjid vl 1975. Saaran universitet om ühthižtöiš Saksanman äiluguižidenke tedoinstitutoidenke, kudambad tedoitas informatikad, bioinformatikad, kelid, uzid materialoid. Sättutoitud tedoiden, čomamahtoiden i muzikan universitetad ratas lidnas. == Transport == Tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas sidä Francijan lähiženke [[Sargemin]]-lidnanke. Rahvahidenkeskeine civiline ''Saarbrükken''-lendimport<ref>[https://www.flughafen-saarbruecken.de/ Rahvahidenkeskeižen Saarbrükken-lendimportan sait (''flughafen-saarbruecken.de'').] {{ref-de}}</ref> (''SCN / EDDR'', 366 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase vides kilometras päivnouzmha keskuzpalaspäi lidnan röunal. Sispäi tehtas reisid Berlinha, [[Gamburg]]ha, [[Lüksemburg (lidn)|Lüksemburgha]] da Keskmeren lebutahoiže. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Saarland Rathaus Saarbrücken 01.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz (heinku 2017) Johanneskirche Saarbrücken Nordostfassade.jpg|Ph. Joann-valatajan jumalanpert' (evangeline jumalankodikund, protestantizm), nägu vn 2011 sulakus 20110302Basilika St Johann01.jpg|Ph. Joann-valatajan bazilikjumalanpert' (katoline), nägu vn 2011 keväz'kus Campus der Universitaet des Saarlandes.jpg|Saar-federacijanman universitet (kezaku 2014) 2024Staatstheater.jpg|Saar-federacijanman valdkundaline teatr (viluku 2024) Aerial image of the Saarbrücken airport.jpg|Rahvahidenkeskeine ''Saarbrükken''-lendimport vn 2022 sulakus 20110906Hauptbahnhof Saarbruecken.jpg|''Saarbrükken''-päraudtestancijan sauvuz, sügüz'ku 2011 </gallery> == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://www.saarbruecken.de/ Lidnan tobmuden sait (''saarbruecken.de'').] {{ref-de}} {{ref-en}} {{ref-fr}} {{Commons|Saarbrücken}} {{Saksanman federacijanmad}} [[Kategorii:Saarbrükken| ]] [[Kategorii:Saksanman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Saar|*]] 8m9snhj925xxqlzzntcmt5uuzqxzhb7 0 11482 189455 189453 2026-08-21T13:42:07Z Motoranger 10577 istorii+ 189455 wikitext text/x-wiki {{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Dnipro<br />Дніпро | Lidnanznam = Coat of arms of Dnipropetrovsk.png | Flag = Флаг Днепропетровска 2.png | Lidnanznam text = Dnipron lidnanznam | Flag text = Dnipron flag | Valdkund = Ukrain | Eläjiden lugu = 1,001,092 | Voz' = 2018 | Pind = 405 | Fail = Collage of Dnipro city images.jpg | Pämez' = Boris Filatov<br/>(kül'mku 2015—) | Telefonkod = +380-(0)56-xxx-xx-xx | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Location Map of Dnipropetrovsk.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2014)]] '''Dnipro''' ({{lang-uk|Дніпро́}} [d⁽ʲ⁾n⁽ʲ⁾iˈprɔ], {{lang-ru|Днепр}}<!--üks' kahtes oficialižes kelespäi Dnepropetrovskan agjas--> [dnʲepr]; vll 1645−1784 — '''Novi Kodak''', 1784−1796 i 1802−1926 — '''Jekaterinoslav''', 1796−1802 — '''Novorossiisk''', 1926−2016 — '''Dnepropetrovsk''') om [[Ukrain]]an nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om [[Dnepropetrovskan agj]]an administrativine keskuz. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1526, mainitase kut [[kozakišt|kozakoiden]] ''Samar'' (erasti {{lang-uk|Стара Самар}} «Vanh Samar»). Žilo sai lidnan statusad vl 1778. Vozil 1776−1796 da 1802−1926 lidnan nimi oli ''Jekaterinoslav'' ({{lang-uk|Катеринослав}}). Raudte ühtenzoiti lidnad [[Donbass]]an kivihilen i [[Krivii Roh]]an raudkivendon löudmižsijidenke 19. voz'sadan lopus, i se šingotaškanzi [[raud]]an metallurgijan tegimil. [[Nevondkundaline Ühtištuz|Nevondkundaližen]] aigan lidn oli sauptud verazmalaižišpäi sodategimišton koncentracijan tagut. Dnipro om Ukrainan ižandusen oficialižetoi pälidn, šingotase raudmetallurgijan i torviden tegimil, mašiništonsauvomižel (vagonoiden palad), finansižel sarakol. == Geografijan andmused == Lidn sijadase [[Dnepr]]-jogen molembil randoil, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Kijev]]hasai om 503 km lodeheze avtotedme. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline nell'sezonine, vai stepin klimat korktanke purustusenke. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +9,5 C°, kezakun-elokun +20,5..+22,7 C°, tal'vkun-uhokun −1,9..−3,6 C°. Ekstremumad oma −30,0 C° (viluku) i +40,9 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +3,9 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +17,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus vaiše. Paneb sadegid 569 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-heinkus (55..64 mm kus), vähemba sulakus (39 mm) i redukus (39 mm). Tal'vaigan lumilanktendad oma järgeližed lidnan kukhil, no ei ole alangištol. Lumi venub 64 päiväd tal'ves, sen katken keskmäine korktuz ei ületa kümned santimetrad (uhokus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 62..67 % röunoiš sulakus-elokus, 85..88 % kül'mkus-uhokus. == Tobmuz == [[Fail:Dnipro-OSM-Map.svg|thumb|left|250px|Lidnan kahesa rajonad (2023)]] Dnipro jagase kahesaks nimitadud lidnrajonaks. Edeline lidnan pämez' ({{lang-uk|Міський голова Дніпра (Дніпропетровська)}}) om Ivan Kuličenko (''Іван Куліченко'', sulaku 1999 — kül'mku 2014). == Eläjad == Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 065 008 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 189 900 eläjad vl 1992. Läz 1,4 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2015). == Transport == Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, maršruttaksid, taksid da jogiastjad oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1996 (üks'jäine jono kudenke stancijanke, 7,1 km raudted). Keskuzline i Suvine päraudtestancijad, koume avtostancijad i jogistancii oma saudud lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline ''Dnipro''-lendimport (''DNK / UKDD'') sijadase vides kilometras suvipäivnouzmha lidnaspäi. Edel vn 2022 uhokud tehtihe reisid [[Kijev]]-, [[Ven (lidn)|Ven]]- i [[Tel' Aviv]]-lidnoihe, mugažo čarterreisid Keskmeren lebutahoiže. Lendimport i sen ümbrišt oliba muretud Venäman atakan rezul'ataks vn 2022 sulakun 10. päiväl. == Tetabad ristitud == ;Sündnuded * [[Kabakov Il'ja|Il'ja Kabakov]] (sünd. 1933) — nevondkundaline i amerikalaine pirdai. * [[Timošenko Julija|Julija Timošenko]] (sünd. 1960) — politine da valdkundaline šingotai, enzne Ukrainan päministr (2005, 2007−2010). ;Eläjad * [[Kučma Leonid|Leonid Kučma]] (sünd. 1938) — politine da valdkundaline šingotai, enzne Ukrainan prezident (1994−2005). == Irdkosketused == * [http://dniprorada.gov.ua/ Lidnan parlamentan oficialine sait (''dniprorada.gov.ua'').] {{ref-uk}} {{Commons|Dnipro}} [[Kategorii:Dnipro| ]] [[Kategorii:Ukrainan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Dnepropetrovskan agj|*]] hntnhf11rljd9byererj5jdntc5w007 0 11878 189493 182104 2026-08-21T23:30:41Z ~2026-45817-27 18633 kylä Суховерхово 189493 wikitext text/x-wiki {{Rajon | Nimi = Kirillovan ümbrik<br />Кирилловский округ | Znam = Coat of Arms of Kirillov rayon (Vologda oblast).png | Flag = Flag of Kirillov rayon (Vologda oblast).png | Znam text = Kirillovan ümbrikon znam | Flag text = Kirillovan ümbrikon flag | Valdkund = Venäma | Pälidn = Kirillov (lidn){{!}}Kirillov | Eläjiden lugu = 14,088 | Year = 2023 | Pind = 5,394.19 | Map = Vologda-Oblast-Kirillov.png | Map width = }} '''Kirillovan ümbrik''' ({{lang-ru|Кири́лловский о́круг}}) om ümbrik (edel vn 2023 kezakud — rajon) [[Venäma]]n [[Vologdan agj]]as. Administrativine keskuz om [[Kirillov (lidn)|Kirillov-lidn]], otab ümbrikon ristitišton pol't. == Istorii == Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1927 elokun 1. päiväl [[Leningradan agj]]an [[Čerepovecan ümbrik]]os. Vn 1930 heinkun 23. päiväl heittihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kut administrativine ühtnik. Vl 1931 mülütihe Nikol'skii Toržokan rajonan territorijad sihe. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vn 1955 tal'vkuspäi Čarozeron rajonan territorii oli mülütadud Kirillovan rajonha. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vn 1964 keväz'kuspäi, konz anttihe rajonan pen't palad Arhangel'skan agjaha. == Geografijan andmused == Kirillovan ümbrik om Vologdan agjan lodehline taho. Pind — 5 394,19 nellikkilometrad. Sen piduz pohjoižespäi suvhe — 143 km, päivlaskmaspäi päivnouzmha — 56 km. Ümbrik röunatab Venäman ühesanke ümbrikonke i rajonanke: * päivnouzmas [[Vologdan agj]]an [[Vožegan ümbrik|Vožegan]], [[Kubenansun ümbrik|Kubenansun]] i [[Vologdan ümbrik|Vologdan]] ümbrikoidenke; * suves [[Vologdan agj]]an [[Šeksnan rajon]]anke da [[Čerepovecan rajon]]anke; * päivlaskmas [[Vologdan agj]]an [[Belozerskan ümbrik|Belozerskan]] i [[Vaškiden ümbrik|Vaškiden]] ümbrikoidenke; * lodehes [[Vologdan agj]]an [[Vitegran rajon]]anke; * pohjoižes [[Arhangel'skan agj]]an [[Kargopolin rajon]]anke. Kaikiš surembad vezištod oma [[Vaugedjärv]], Borodaevskoje, 2 jarvi Svatoje (vepsil on ebapuhas jõud) [[Vože]]-järv da [[Šeksnan vezivaradim]], kaik ned mülüdas ümbrikho vaiše paloin. [[Mec]] otab ümbrikon territorijan kaht koumandest. Rahvahaline «[[Venälaine pohjoine (rahvahaline puišt)|Venälaine pohjoine]]»-puišt<ref>[http://russever.region35.ru/ Rahvahaližen «Venälaine pohjoine»-puišton sait (''russever.region35.ru'').] {{ref-ru}}</ref> 1680 km² pindanke om sätud ümbrikon territorijal vl 1992, sen pala om kel'dtaho i tarbhaičeb laskendad tulemha. Londuseližed varad oma [[turbaz]], sapropel' (agjan varoiden pol'), sauvondmaterialad (gravii, šebin', lete), mineraližen veden purtked. == Tobmuz == Vn 2015 kezakun 26. päiväspäi rajonan territorii jagoihe seičemeks municipalitetaks: üks' lidnankund ([[Kirillov (lidn)|Kirillov-lidn]]) i kuz' küläkundad. Kaik ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš vn 2023 kezakuspäi. Vspäi 2008 Sergei Usov oli rajonan pämehen. Hän-žo radoi rajonan parlamentan — Ezitajiden Suiman — ezimehen (19 ezitajad). Siš-žo vodespäi Vladimir Šačin oli rajonan administracijan pämehen (22 radnikad). Vspäi 2012 Kundaline Nevondkund ({{lang-ru|Общественный Совет}}) radab ümbrikos (14 ühtnijad). == Eläjad == Kaik 21 700 eläjad oli rajonas vl 1990. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 18 627 ristitud, vn 2010 — 17 538 ristitud, vn 2021 — 14 227 ristitud. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 92,0 %, toižed rahvahad — 2,4 %, rahvahuden ozutandata — 5,6 %. Kaik om 471 eländpunkt ümbrikos, niiden kesken üks' lidn, 21 žilod, 439 küläd, seičeme sijašt da koume eländpunktad šlüzanno. Niišpäi 209 eländpunktad oma kaikenaigaižeta ristitištota: 205 küläd, koume žilod i eländpunkt šlüzanno nomer 6. Toine znamasine eländpunkt om Talici-žilo (851 rist. vl 2010). == Ižanduz == Ümbrikon ižandusen päsarakod oma kaikenvuitte turizm, mecan ümbriradmine, erazvuitte sömtegimišt, mašinansauvomine (katl'ad). == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://35kirillovskij.gosuslugi.ru/ Ümbrikon tobmuden sait (''35kirillovskij.gosuslugi.ru'')] i sen [http://kirillov-adm.ru/ versii edel 2024. vot (''kirillov-adm.ru'').] {{ref-ru}} * [http://vologda-oblast.ru/municipalitety/kirillovskiy_rayon/ Tedod Kirillovan ümbrikos Vologdan agjan oficialižel ''vologda-oblast.ru''-portalal.] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Vologdan agjan rajonad}} [[Kategorii:Kirillovan ümbrik| ]] imqijvpikuxbacjd8eadjn9prrr4bki 189520 189493 2026-08-22T07:49:23Z Veritas Sapientiae 14776 Pördutadud vajehtuz [[Special:Contributions/~2026-45817-27|~2026-45817-27]] ([[User talk:~2026-45817-27|pagin]]) jäl'gmäižel aigal [[User:Motoranger|Motoranger]] 182104 wikitext text/x-wiki {{Rajon | Nimi = Kirillovan ümbrik<br />Кирилловский округ | Znam = Coat of Arms of Kirillov rayon (Vologda oblast).png | Flag = Flag of Kirillov rayon (Vologda oblast).png | Znam text = Kirillovan ümbrikon znam | Flag text = Kirillovan ümbrikon flag | Valdkund = Venäma | Pälidn = Kirillov (lidn){{!}}Kirillov | Eläjiden lugu = 14,088 | Year = 2023 | Pind = 5,394.19 | Map = Vologda-Oblast-Kirillov.png | Map width = }} '''Kirillovan ümbrik''' ({{lang-ru|Кири́лловский о́круг}}) om ümbrik (edel vn 2023 kezakud — rajon) [[Venäma]]n [[Vologdan agj]]as. Administrativine keskuz om [[Kirillov (lidn)|Kirillov-lidn]], otab ümbrikon ristitišton pol't. == Istorii == Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1927 elokun 1. päiväl [[Leningradan agj]]an [[Čerepovecan ümbrik]]os. Vn 1930 heinkun 23. päiväl heittihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kut administrativine ühtnik. Vl 1931 mülütihe Nikol'skii Toržokan rajonan territorijad sihe. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vn 1955 tal'vkuspäi Čarozeron rajonan territorii oli mülütadud Kirillovan rajonha. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vn 1964 keväz'kuspäi, konz anttihe rajonan pen't palad Arhangel'skan agjaha. == Geografijan andmused == Kirillovan ümbrik om Vologdan agjan lodehline taho. Pind — 5 394,19 nellikkilometrad. Sen piduz pohjoižespäi suvhe — 143 km, päivlaskmaspäi päivnouzmha — 56 km. Ümbrik röunatab Venäman ühesanke ümbrikonke i rajonanke: * päivnouzmas [[Vologdan agj]]an [[Vožegan ümbrik|Vožegan]], [[Kubenansun ümbrik|Kubenansun]] i [[Vologdan ümbrik|Vologdan]] ümbrikoidenke; * suves [[Vologdan agj]]an [[Šeksnan rajon]]anke da [[Čerepovecan rajon]]anke; * päivlaskmas [[Vologdan agj]]an [[Belozerskan ümbrik|Belozerskan]] i [[Vaškiden ümbrik|Vaškiden]] ümbrikoidenke; * lodehes [[Vologdan agj]]an [[Vitegran rajon]]anke; * pohjoižes [[Arhangel'skan agj]]an [[Kargopolin rajon]]anke. Kaikiš surembad vezištod oma [[Vaugedjärv]], [[Vože]]-järv da [[Šeksnan vezivaradim]], kaik ned mülüdas ümbrikho vaiše paloin. [[Mec]] otab ümbrikon territorijan kaht koumandest. Rahvahaline «[[Venälaine pohjoine (rahvahaline puišt)|Venälaine pohjoine]]»-puišt<ref>[http://russever.region35.ru/ Rahvahaližen «Venälaine pohjoine»-puišton sait (''russever.region35.ru'').] {{ref-ru}}</ref> 1680 km² pindanke om sätud ümbrikon territorijal vl 1992, sen pala om kel'dtaho i tarbhaičeb laskendad tulemha. Londuseližed varad oma [[turbaz]], sapropel' (agjan varoiden pol'), sauvondmaterialad (gravii, šebin', lete), mineraližen veden purtked. == Tobmuz == Vn 2015 kezakun 26. päiväspäi rajonan territorii jagoihe seičemeks municipalitetaks: üks' lidnankund ([[Kirillov (lidn)|Kirillov-lidn]]) i kuz' küläkundad. Kaik ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš vn 2023 kezakuspäi. Vspäi 2008 Sergei Usov oli rajonan pämehen. Hän-žo radoi rajonan parlamentan — Ezitajiden Suiman — ezimehen (19 ezitajad). Siš-žo vodespäi Vladimir Šačin oli rajonan administracijan pämehen (22 radnikad). Vspäi 2012 Kundaline Nevondkund ({{lang-ru|Общественный Совет}}) radab ümbrikos (14 ühtnijad). == Eläjad == Kaik 21 700 eläjad oli rajonas vl 1990. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 18 627 ristitud, vn 2010 — 17 538 ristitud, vn 2021 — 14 227 ristitud. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 92,0 %, toižed rahvahad — 2,4 %, rahvahuden ozutandata — 5,6 %. Kaik om 471 eländpunkt ümbrikos, niiden kesken üks' lidn, 21 žilod, 439 küläd, seičeme sijašt da koume eländpunktad šlüzanno. Niišpäi 209 eländpunktad oma kaikenaigaižeta ristitištota: 205 küläd, koume žilod i eländpunkt šlüzanno nomer 6. Toine znamasine eländpunkt om Talici-žilo (851 rist. vl 2010). == Ižanduz == Ümbrikon ižandusen päsarakod oma kaikenvuitte turizm, mecan ümbriradmine, erazvuitte sömtegimišt, mašinansauvomine (katl'ad). == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://35kirillovskij.gosuslugi.ru/ Ümbrikon tobmuden sait (''35kirillovskij.gosuslugi.ru'')] i sen [http://kirillov-adm.ru/ versii edel 2024. vot (''kirillov-adm.ru'').] {{ref-ru}} * [http://vologda-oblast.ru/municipalitety/kirillovskiy_rayon/ Tedod Kirillovan ümbrikos Vologdan agjan oficialižel ''vologda-oblast.ru''-portalal.] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Vologdan agjan rajonad}} [[Kategorii:Kirillovan ümbrik| ]] fzjfbpgvvf1o69vz4p001thimq6x418 0 12652 189508 182119 2026-08-22T07:09:00Z ~2026-45817-27 18633 /* Eläjad */ село Молочное 189508 wikitext text/x-wiki {{Rajon | Nimi = Vologdan ümbrik<br />Вологодский округ | Znam = Coat of Arms of Vologda rayon (Vologda oblast).png | Flag = Flag of Vologodsky rayon (Vologda oblast).gif | Znam text = Vologdan ümbrikon znam | Flag text = Vologdan ümbrikon flag | Valdkund = Venäma | Pälidn = Vologd | Eläjiden lugu = 52,745 | Year = 2023 | Pind = 4,540.00 | Map = Vologda-Oblast-Vologda.png | Map width = }} '''Vologdan ümbrik''' ({{lang-ru|Волого́дский о́круг}}) om ümbrik (edel vn 2022 kezakud — rajon) [[Venäma]]n [[Vologdan agj]]as. Administrativine keskuz om [[Vologd]]-lidn, se ei mülü ümbrikho. Ümbrikon tobmuden organad sijadasoiš siš. == Istorii == Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1929 heinkun 15. päiväl [[Pohjoine rand|Pohjoižen randan]] [[Vologdan ümbrik (Pohjoine rand)|Vologdan ümbrikos]]. Sil aigal 1115 eländpunktad oli rajonas, eli 74 869 ristitud. Vn 1930 heinkun 30. päiväl heittihe ümbrikod, i voden 1932 kezakun 20. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kut administrativine ühtnik. Sid' heittihe rajonad, jagoihe sen endišt territorijad lähižiden rajoniden keskes, alištadihe ezilidnad Vologdan lidnnevondkundale. Vn 1938 sügüz'kun 1. päiväspäi udessündutihe rajonad jo Vologdan agjaha. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965, [[Šeksnan rajon]]an sädandan jäl'ghe. == Geografijan andmused == Vologdan ümbrik om Vologdan agjan keskuztaho. Sijadase 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, minimaline om 118 m ü.m.t.. Pind — 4 540 nellikkilometrad. Om röunoid seičemenke Venäman ümbrikonke i rajonanke: * pohjoižpäivnouzmas [[Vologdan agj]]an [[Kubenansun ümbrik|Kubenansun]] da [[Sokolan ümbrik (Vologdan agj)|Sokolan]] ümbrikoidenke; * päivnouzmas [[Vologdan agj]]an [[Jogidenkeskeine ümbrik (Vologdan agj)|Jogidenkeskeiženke ümbrikonke]]; * suvipäivnouzmas [[Vologdan agj]]an [[Gräzovecan ümbrik]]onke; * suves [[Jaroslavlin agj]]an [[Pošehonjen rajon]]anke; * päivlaskmas [[Vologdan agj]]an [[Šeksnan rajon]]anke; * lodehes [[Vologdan agj]]an [[Kirillovan ümbrik]]onke. Znamasižed joged oma [[Vologd (jogi)|Vologd]] da [[Tošn']], ned mülüdas [[Suhon]]anjogen ([[Jävaldmeri|Jävaldmeren]]) basseinha. Pened joged lodehes da suves mülüdas [[Volg]]an ([[Kaspijan meri|Kaspijan meren]]) basseinha. Kaikiš suremb vezišt om [[Kubenanjärv]], ümbrikon pohjoižpäivnouzmaine röun mäneb sen keskedme. Londuseližed varad oma [[turbaz]], sauvondmaterialad ([[lete|letked]], [[savi|saved]]), [[mec]], [[vezi|reskvezi]]. == Tobmuz == [[Fail:Pushkinskaya24Vologda2013.JPG|thumb|right|250px|Ümbrikon administracijan pert' [[Vologd]]as]] Vn 2009 sulakun 8. päiväspäi rajonan territorii jagoihe 12 küläkundaks, vn 2017 kezakuspäi — kümneks küläkundaks. Vn 2022 kezakuspäi kätihe niid ümbrikon territorialižikš palakundoikš. Vn 2005 redukun 2. päiväspäi Aleksandr Gordejev radoi rajonan da sen administracijan pämehen koumanden strokun. Kaks' rajonan varapämest oliba hänele abhu. Kaik viž ohjandust da kaks' komitetad alištuiba administracijale. Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (vozil 1993−2005 — Ičeohjandusen Komitet) 15 ühtnijanke, Andrei Klökov radoi sen ezimehen vn 2012 sulakun 3. päiväspäi. Ümbrikon kaik rahvaz valičeb ezitajid nelläks vodeks. Järgvaličendad Ezitajiden Suimha oliba vn 2012 keväz'kun 4. päiväl. Valitihe rajonan pämest järgkerdan vn 2013 sügüz'kun 8. päiväl. == Eläjad == Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 50 956 ristitud, vn 2010 — 50 438 ristitud, vn 2021 — 53 256 ristitud. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 94,9 %, toižed rahvahad — 2,9 %, rahvahuden ozutandata — 2,2 %. elfad Edel 2021. vot kaik oli 924 eländpunktad rajonas. Vn 2021 vilukus tühjitadihe seičemed küläd i üht žilod, heinkus — koumed küläd, vl 2023 mülütihe vit küläd lähižihe eländpunktoihe. Vn 2023 sügüz'kuspäi kaik om 896 eländpunktad ümbrikos, niiden kesken 858 küläd, 30 žilod, kuz' raudtestancijad da kaks' raudtesarakod. Ümbrikon znamasižed eländpunktad oma [[Fedotovo (žilo, Vologdan rajon)|Fedotovo]]-žilo (5,3 tuh. vl 2010) i [[Kubenskoje (Vologdan agj)|Kubenskoje]]-žilo (3,2 tuh. vl 2010). Marfino nimi muuttuu Arkkitehtuurimuseoksi == Ižanduz == Ümbrikon ižandusen päsarakod oma maižanduz da sömtegimišt, mecan ümbriradmine, turizm, mašinoiden paloiden tehmine<ref>[http://www.volraion.ru/upload/iblock/6c6/investitsionnyy_pasport_2014_god.pdf Vologdan rajonan vn 2014 investicine pasport rajonan ''volraion.ru''-saital. — 28 lp.] {{ref-ru}}</ref>. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://35vologodskij.gosuslugi.ru/ Vologdan ümbrikon tobmuden sait (''35vologodskij.gosuslugi.ru'').] i sen [http://volraion.ru/ versii edel vn 2023 kezakud (''volraion.ru'').] {{ref-ru}} * [http://vologda-oblast.ru/municipalitety/vologodskiy_rayon/ Tedod rajonas agjan oficialižes ''vologda-oblast.ru''-portalaspäi.] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Vologdan agjan rajonad}} [[Kategorii:Vologdan ümbrik| ]] q3oq0lqn9a5t6darspvzrjgeh9zp13u 189523 189508 2026-08-22T07:49:23Z Veritas Sapientiae 14776 Pördutadud vajehtuz [[Special:Contributions/~2026-45817-27|~2026-45817-27]] ([[User talk:~2026-45817-27|pagin]]) jäl'gmäižel aigal [[User:Motoranger|Motoranger]] 182119 wikitext text/x-wiki {{Rajon | Nimi = Vologdan ümbrik<br />Вологодский округ | Znam = Coat of Arms of Vologda rayon (Vologda oblast).png | Flag = Flag of Vologodsky rayon (Vologda oblast).gif | Znam text = Vologdan ümbrikon znam | Flag text = Vologdan ümbrikon flag | Valdkund = Venäma | Pälidn = Vologd | Eläjiden lugu = 52,745 | Year = 2023 | Pind = 4,540.00 | Map = Vologda-Oblast-Vologda.png | Map width = }} '''Vologdan ümbrik''' ({{lang-ru|Волого́дский о́круг}}) om ümbrik (edel vn 2022 kezakud — rajon) [[Venäma]]n [[Vologdan agj]]as. Administrativine keskuz om [[Vologd]]-lidn, se ei mülü ümbrikho. Ümbrikon tobmuden organad sijadasoiš siš. == Istorii == Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1929 heinkun 15. päiväl [[Pohjoine rand|Pohjoižen randan]] [[Vologdan ümbrik (Pohjoine rand)|Vologdan ümbrikos]]. Sil aigal 1115 eländpunktad oli rajonas, eli 74 869 ristitud. Vn 1930 heinkun 30. päiväl heittihe ümbrikod, i voden 1932 kezakun 20. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kut administrativine ühtnik. Sid' heittihe rajonad, jagoihe sen endišt territorijad lähižiden rajoniden keskes, alištadihe ezilidnad Vologdan lidnnevondkundale. Vn 1938 sügüz'kun 1. päiväspäi udessündutihe rajonad jo Vologdan agjaha. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965, [[Šeksnan rajon]]an sädandan jäl'ghe. == Geografijan andmused == Vologdan ümbrik om Vologdan agjan keskuztaho. Sijadase 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, minimaline om 118 m ü.m.t.. Pind — 4 540 nellikkilometrad. Om röunoid seičemenke Venäman ümbrikonke i rajonanke: * pohjoižpäivnouzmas [[Vologdan agj]]an [[Kubenansun ümbrik|Kubenansun]] da [[Sokolan ümbrik (Vologdan agj)|Sokolan]] ümbrikoidenke; * päivnouzmas [[Vologdan agj]]an [[Jogidenkeskeine ümbrik (Vologdan agj)|Jogidenkeskeiženke ümbrikonke]]; * suvipäivnouzmas [[Vologdan agj]]an [[Gräzovecan ümbrik]]onke; * suves [[Jaroslavlin agj]]an [[Pošehonjen rajon]]anke; * päivlaskmas [[Vologdan agj]]an [[Šeksnan rajon]]anke; * lodehes [[Vologdan agj]]an [[Kirillovan ümbrik]]onke. Znamasižed joged oma [[Vologd (jogi)|Vologd]] da [[Tošn']], ned mülüdas [[Suhon]]anjogen ([[Jävaldmeri|Jävaldmeren]]) basseinha. Pened joged lodehes da suves mülüdas [[Volg]]an ([[Kaspijan meri|Kaspijan meren]]) basseinha. Kaikiš suremb vezišt om [[Kubenanjärv]], ümbrikon pohjoižpäivnouzmaine röun mäneb sen keskedme. Londuseližed varad oma [[turbaz]], sauvondmaterialad ([[lete|letked]], [[savi|saved]]), [[mec]], [[vezi|reskvezi]]. == Tobmuz == [[Fail:Pushkinskaya24Vologda2013.JPG|thumb|right|250px|Ümbrikon administracijan pert' [[Vologd]]as]] Vn 2009 sulakun 8. päiväspäi rajonan territorii jagoihe 12 küläkundaks, vn 2017 kezakuspäi — kümneks küläkundaks. Vn 2022 kezakuspäi kätihe niid ümbrikon territorialižikš palakundoikš. Vn 2005 redukun 2. päiväspäi Aleksandr Gordejev radoi rajonan da sen administracijan pämehen koumanden strokun. Kaks' rajonan varapämest oliba hänele abhu. Kaik viž ohjandust da kaks' komitetad alištuiba administracijale. Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (vozil 1993−2005 — Ičeohjandusen Komitet) 15 ühtnijanke, Andrei Klökov radoi sen ezimehen vn 2012 sulakun 3. päiväspäi. Ümbrikon kaik rahvaz valičeb ezitajid nelläks vodeks. Järgvaličendad Ezitajiden Suimha oliba vn 2012 keväz'kun 4. päiväl. Valitihe rajonan pämest järgkerdan vn 2013 sügüz'kun 8. päiväl. == Eläjad == Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 50 956 ristitud, vn 2010 — 50 438 ristitud, vn 2021 — 53 256 ristitud. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 94,9 %, toižed rahvahad — 2,9 %, rahvahuden ozutandata — 2,2 %. Edel 2021. vot kaik oli 924 eländpunktad rajonas. Vn 2021 vilukus tühjitadihe seičemed küläd i üht žilod, heinkus — koumed küläd, vl 2023 mülütihe vit küläd lähižihe eländpunktoihe. Vn 2023 sügüz'kuspäi kaik om 896 eländpunktad ümbrikos, niiden kesken 858 küläd, 30 žilod, kuz' raudtestancijad da kaks' raudtesarakod. Ümbrikon znamasižed eländpunktad oma [[Fedotovo (žilo, Vologdan rajon)|Fedotovo]]-žilo (5,3 tuh. vl 2010) i [[Kubenskoje (Vologdan agj)|Kubenskoje]]-žilo (3,2 tuh. vl 2010). == Ižanduz == Ümbrikon ižandusen päsarakod oma maižanduz da sömtegimišt, mecan ümbriradmine, turizm, mašinoiden paloiden tehmine<ref>[http://www.volraion.ru/upload/iblock/6c6/investitsionnyy_pasport_2014_god.pdf Vologdan rajonan vn 2014 investicine pasport rajonan ''volraion.ru''-saital. — 28 lp.] {{ref-ru}}</ref>. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://35vologodskij.gosuslugi.ru/ Vologdan ümbrikon tobmuden sait (''35vologodskij.gosuslugi.ru'').] i sen [http://volraion.ru/ versii edel vn 2023 kezakud (''volraion.ru'').] {{ref-ru}} * [http://vologda-oblast.ru/municipalitety/vologodskiy_rayon/ Tedod rajonas agjan oficialižes ''vologda-oblast.ru''-portalaspäi.] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Vologdan agjan rajonad}} [[Kategorii:Vologdan ümbrik| ]] mi7etz9day75qe73qt1b02wv3zusavx 0 12702 189498 182106 2026-08-22T05:51:45Z ~2026-45817-27 18633 /* Eläjad */ Ei ole mustia 189498 wikitext text/x-wiki {{Rajon | Nimi = Nikol'skan ümbrik<br />Никольский округ | Znam = Coat of Arms of Nikolsk (Vologda oblast).png | Flag = Flag of Nikolsk rayon (Vologda oblast).png | Znam text = Nikol'skan ümbrikon znam | Flag text = Nikol'skan ümbrikon flag | Valdkund = Venäma | Pälidn = Nikol'sk | Eläjiden lugu = 18,845 | Year = 2023 | Pind = 7,476.71 | Map = Vologda-Oblast-Nikolsk.png | Map width = }} '''Nikol'skan ümbrik''' ({{lang-ru|Нико́льский о́круг}}) om ümbrik (edel vn 2023 kezakud — rajon) [[Venäma]]n [[Vologdan agj]]as. Administrativine keskuz om [[Nikol'sk]]-lidn, otab ümbrikon ristitišton kaht videndest. == Istorii == Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1924 elokus [[Pohjoižen Dvinan gubernii|Pohjoižen Dvinan gubernijha]]. Sil aigal rajonan pind oli 8863 nellikkilometrad, ristitišt — 59317 eläjad. Vn 1929 heinkun 15. päiväspäi rajon mülüi [[Pohjoine rand|Pohjoižen randan]] [[Pohjoižen Dvinan ümbrik]]ho. Vn 1930 heinkun 30. päiväl heittihe ümbrikod, i voden 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kut administrativine ühtnik. Vozil 1936−1937 oli [[Pohjoine agj|Pohjoižen agjan]] palaks. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi rajon mülüb Vologdan agjaha. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2004. == Geografijan andmused == Nikol'skan ümbrik sijadase agjan suvipäivnouzmas. Pind — 7 476,71 nellikkilometrad. [[Mec]]ad ottas territorijan 86 % (6448 km²). Koivikod habikoidenke oma enambuses, kavag'mec otab koumandest (kuz', pedai). Om röunoid seičemenke Venäman ümbrikonke i rajonanke: * päivnouzmas [[Kostroman agj]]an [[Vohman rajon]]anke; * suvipäivnouzmas [[Kostroman agj]]an [[Pavinon rajon]]anke; * suves [[Kostroman agj]]an [[Piščugan rajon|Piščugan]] da [[Mežan rajon|Mežan]] rajonidenke; * suvipäivlaskmas [[Kostroman agj]]an [[Kologrivan rajon]]anke; * päivlaskmas [[Vologdan agj]]an [[Babuškinan ümbrik (Vologdan agj)|Babuškinan ümbrikonke]]; * pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas [[Vologdan agj]]an [[Kičmengan ümbrik]]onke. Reljef om kukhikaz tobjimalaz, pened sod oma sijidme. [[Pohjoižed Uvalad]]-ülüden päivlaskmaine pala otab ümbrikon territorijad läz täuzin. Znamasine jogi om [[Jug (jogi)|Jug]] sen huranke [[Šaržen'g]]-ližajogenke, mülüdas [[Pohjoine Dvin|Pohjoižen Dvinan]] ([[Jävaldmeri|Jävaldmeren]]) basseinha. Ümbrikon päivlaskmas [[Unž]]-jogi ližajodidenke mülüb [[Volg]]an ([[Kaspijan meri|Kaspijan meren]]) basseinha. Om läz seičemed sadad penid da surid jogid. Om vähä penid järvid (ühten nellikkilometran penemba pindal). [[So]]d ottas territorijan sadandest. Londuseližed varad oma [[turbaz]], [[sauvondmaterialad]] ([[lete|letked]], [[savi|saved]], [[gravii]]), [[dolomit]], [[mec]], [[vezi|reskvezi]]. == Tobmuz == Vn 2015 kezakun 25. päiväspäi rajonan territorii jagoihe kahesaks municipaližeks ühtnikaks: üks' lidnankund i seičeme küläkundad. Üks' küläkund oli mülütadud toižhe vn 2018 kezakus, üks' lidnankund i kuz' küläkundad jäiba. Kaik ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš vn 2023 kezakuspäi. Vn 2008 keväz'kuspäi Väčeslav Panov oli valitud i radoi rajonan da sen administracijan pämehen kahtenden strokun. Rajonan pämehen järgvaličendad oliba vn 2012 keväz'kun 4. päiväl, hänen valdatusiden strok oli viž vot. Nell' administracijan varapämest oliba hänele abhu. Kaik kaks' ohjandust, kahesa palakundad da üks' komitet alištuiba rajonan administracijale. Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim ({{lang-ru|Представительное собрание}}) 19 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vn 2012 keväz'kun 4. päiväl. Väčeslav Podnebesnikov radoi sen ezimehen vl 2015. == Eläjad == Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 26 461 ristitud, vn 2010 — 24 488 ristitud, vn 2021 — 19 154 ristitud. Kaik 20 115 eläjad oli rajonas vl 2017. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 97,6 %, toižed rahvahad — 0,8 %, rahvahuden ozutandata — 1,6 %. Ei ole mustia Kaik om 214 eländpunktad ümbrikos, niiden kesken üks' lidn, 12 žilod da 201 külä, niišpäi 31 seištas kaikenaigažeta ristitištota. Toižid znamasižid eländpunktoid ei ole. == Ižanduz == Ümbrikon ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine ([[pilindmaterialad]], [[strub]]ad brusaspäi), sömtegimišt da maižanduz, omblendtegimišt da turizm<ref>[http://nikolskreg.ru/up/files/economika/Investitcionnyi_pasport_2014.pdf Nikol'skan rajonan investicine pasport rajonan ''nikolskreg.ru''-saital. — 32 lp. — Lpp. 5−6.] {{ref-ru}}</ref>. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://35nikolskij.gosuslugi.ru/ Nikol'skan ümbrikon tobmuden sait (''35nikolskij.gosuslugi.ru'')] i sen [http://www.nikolskreg.ru/ versii edel 2024. vot (''nikolskreg.ru'').] {{ref-ru}} * [http://vologda-oblast.ru/municipalitety/nikolskiy_rayon/ Nikol'skan ümbrik agjan ohjastusen oficialižel ''vologda-oblast.ru''-portalal.] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Vologdan agjan rajonad}} [[Kategorii:Nikol'skan ümbrik| ]] oblm9fu0qt3m2o3lbj2c003vgfrjgc9 189522 189498 2026-08-22T07:49:23Z Veritas Sapientiae 14776 Pördutadud vajehtuz [[Special:Contributions/~2026-45817-27|~2026-45817-27]] ([[User talk:~2026-45817-27|pagin]]) jäl'gmäižel aigal [[User:Motoranger|Motoranger]] 182106 wikitext text/x-wiki {{Rajon | Nimi = Nikol'skan ümbrik<br />Никольский округ | Znam = Coat of Arms of Nikolsk (Vologda oblast).png | Flag = Flag of Nikolsk rayon (Vologda oblast).png | Znam text = Nikol'skan ümbrikon znam | Flag text = Nikol'skan ümbrikon flag | Valdkund = Venäma | Pälidn = Nikol'sk | Eläjiden lugu = 18,845 | Year = 2023 | Pind = 7,476.71 | Map = Vologda-Oblast-Nikolsk.png | Map width = }} '''Nikol'skan ümbrik''' ({{lang-ru|Нико́льский о́круг}}) om ümbrik (edel vn 2023 kezakud — rajon) [[Venäma]]n [[Vologdan agj]]as. Administrativine keskuz om [[Nikol'sk]]-lidn, otab ümbrikon ristitišton kaht videndest. == Istorii == Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1924 elokus [[Pohjoižen Dvinan gubernii|Pohjoižen Dvinan gubernijha]]. Sil aigal rajonan pind oli 8863 nellikkilometrad, ristitišt — 59317 eläjad. Vn 1929 heinkun 15. päiväspäi rajon mülüi [[Pohjoine rand|Pohjoižen randan]] [[Pohjoižen Dvinan ümbrik]]ho. Vn 1930 heinkun 30. päiväl heittihe ümbrikod, i voden 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kut administrativine ühtnik. Vozil 1936−1937 oli [[Pohjoine agj|Pohjoižen agjan]] palaks. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi rajon mülüb Vologdan agjaha. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2004. == Geografijan andmused == Nikol'skan ümbrik sijadase agjan suvipäivnouzmas. Pind — 7 476,71 nellikkilometrad. [[Mec]]ad ottas territorijan 86 % (6448 km²). Koivikod habikoidenke oma enambuses, kavag'mec otab koumandest (kuz', pedai). Om röunoid seičemenke Venäman ümbrikonke i rajonanke: * päivnouzmas [[Kostroman agj]]an [[Vohman rajon]]anke; * suvipäivnouzmas [[Kostroman agj]]an [[Pavinon rajon]]anke; * suves [[Kostroman agj]]an [[Piščugan rajon|Piščugan]] da [[Mežan rajon|Mežan]] rajonidenke; * suvipäivlaskmas [[Kostroman agj]]an [[Kologrivan rajon]]anke; * päivlaskmas [[Vologdan agj]]an [[Babuškinan ümbrik (Vologdan agj)|Babuškinan ümbrikonke]]; * pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas [[Vologdan agj]]an [[Kičmengan ümbrik]]onke. Reljef om kukhikaz tobjimalaz, pened sod oma sijidme. [[Pohjoižed Uvalad]]-ülüden päivlaskmaine pala otab ümbrikon territorijad läz täuzin. Znamasine jogi om [[Jug (jogi)|Jug]] sen huranke [[Šaržen'g]]-ližajogenke, mülüdas [[Pohjoine Dvin|Pohjoižen Dvinan]] ([[Jävaldmeri|Jävaldmeren]]) basseinha. Ümbrikon päivlaskmas [[Unž]]-jogi ližajodidenke mülüb [[Volg]]an ([[Kaspijan meri|Kaspijan meren]]) basseinha. Om läz seičemed sadad penid da surid jogid. Om vähä penid järvid (ühten nellikkilometran penemba pindal). [[So]]d ottas territorijan sadandest. Londuseližed varad oma [[turbaz]], [[sauvondmaterialad]] ([[lete|letked]], [[savi|saved]], [[gravii]]), [[dolomit]], [[mec]], [[vezi|reskvezi]]. == Tobmuz == Vn 2015 kezakun 25. päiväspäi rajonan territorii jagoihe kahesaks municipaližeks ühtnikaks: üks' lidnankund i seičeme küläkundad. Üks' küläkund oli mülütadud toižhe vn 2018 kezakus, üks' lidnankund i kuz' küläkundad jäiba. Kaik ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš vn 2023 kezakuspäi. Vn 2008 keväz'kuspäi Väčeslav Panov oli valitud i radoi rajonan da sen administracijan pämehen kahtenden strokun. Rajonan pämehen järgvaličendad oliba vn 2012 keväz'kun 4. päiväl, hänen valdatusiden strok oli viž vot. Nell' administracijan varapämest oliba hänele abhu. Kaik kaks' ohjandust, kahesa palakundad da üks' komitet alištuiba rajonan administracijale. Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim ({{lang-ru|Представительное собрание}}) 19 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vn 2012 keväz'kun 4. päiväl. Väčeslav Podnebesnikov radoi sen ezimehen vl 2015. == Eläjad == Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 26 461 ristitud, vn 2010 — 24 488 ristitud, vn 2021 — 19 154 ristitud. Kaik 20 115 eläjad oli rajonas vl 2017. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 97,6 %, toižed rahvahad — 0,8 %, rahvahuden ozutandata — 1,6 %. Kaik om 214 eländpunktad ümbrikos, niiden kesken üks' lidn, 12 žilod da 201 külä, niišpäi 31 seištas kaikenaigažeta ristitištota. Toižid znamasižid eländpunktoid ei ole. == Ižanduz == Ümbrikon ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine ([[pilindmaterialad]], [[strub]]ad brusaspäi), sömtegimišt da maižanduz, omblendtegimišt da turizm<ref>[http://nikolskreg.ru/up/files/economika/Investitcionnyi_pasport_2014.pdf Nikol'skan rajonan investicine pasport rajonan ''nikolskreg.ru''-saital. — 32 lp. — Lpp. 5−6.] {{ref-ru}}</ref>. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://35nikolskij.gosuslugi.ru/ Nikol'skan ümbrikon tobmuden sait (''35nikolskij.gosuslugi.ru'')] i sen [http://www.nikolskreg.ru/ versii edel 2024. vot (''nikolskreg.ru'').] {{ref-ru}} * [http://vologda-oblast.ru/municipalitety/nikolskiy_rayon/ Nikol'skan ümbrik agjan ohjastusen oficialižel ''vologda-oblast.ru''-portalal.] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Vologdan agjan rajonad}} [[Kategorii:Nikol'skan ümbrik| ]] 5dxpir0awpkcqxxsnpqb34q7nsd17ve 0 12716 189476 182110 2026-08-21T20:11:30Z ~2026-45769-26 18631 /* Eläjad */ 189476 wikitext text/x-wiki {{Rajon | Nimi = Sämžan ümbrik<br />Сямженский округ | Znam = Gerb-Siamzhensky-region.gif | Flag = Flag of Syamzhensky rayon (Vologda oblast).png | Znam text = Sämžan ümbrikon znam | Flag text = Sämžan ümbrikon flag | Valdkund = Venäma | Pälidn = Sämž | Eläjiden lugu = 8,049 | Year = 2023 | Pind = 3,949.98 | Map = Vologda-Oblast-Siamzha.png | Map width = }} '''Sämžan ümbrik''' ({{lang-ru|Ся́мженский о́круг}}) om ümbrik (edel vn 2022 kezakud — rajon) [[Venäma]]n [[Vologdan agj]]as. Vspäi 1953 administrativine keskuz om [[Sämž]]-žilo (ümbrikon ristitišton läz pol't). == Istorii == Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1929 heinkun 15. päiväl [[Pohjoine rand|Pohjoižen randan]] [[Vologdan ümbrik (Pohjoine rand)|Vologdan ümbrikho]], Djakovskai-külän keskuseks (nece külä vl 1953 oli ühtištadud toižidenke külidenke Sämž-küläks). Vn 1930 heinkun 30. päiväl heittihe Vologdan ümbrikod, sid' vozil 1930−1931 da 1935−1936 Sämžan rajon mülüi Pohjoižhe randha kut administrativine ühtnik. Vozil 1931−1935 rajonan territorii oli jagadud [[Tot'man ümbrik|Tot'man]] da [[Harovskan ümbrik|Harovskan]] rajoniden keskes. Vozil 1936−1937 rajon mülüi [[Pohjoine agj|Pohjoižhe agjaha]]. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vozil 1962−1965 rajonan territorii oli ühtištadud [[Harovskan ümbrik|Harovskan rajonanke]]. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1935. == Geografijan andmused == Sämžan ümbrik sijadase agjan keskuses, pohjoižpäivnouzmha [[Vologd]]aspäi. Pind — 3 949,98 nellikkilometrad. [[Mec]] otab territorijan viž kudendest (3275 km²), kavag'mecad oma enambuses. [[So]]d — 6 %. Om röunoid videnke [[Vologdan agj]]an ümbrikonke: * päivnouzmas [[Tot'man ümbrik]]onke; * suves [[Sokolan ümbrik (Vologdan agj)|Sokolan ümbrikonke]]; * päivlaskmas [[Harovskan ümbrik]]onke; * lodehes [[Vožegan ümbrik]]onke; * pohjoižpäivnouzmas [[Verhovažjen ümbrik]]onke. Reljef om tazo keskuzpalas, kukhikaz päivnouzmas da suves ([[Harovskan kukkazsel'g]]), sokaz sijidme. Znamasižed joged oma [[Kuben]] ([[Suhon]]an bassein) da [[Vag (jogi)|Vag]] ([[Pohjoine Dvin|Pohjoižen Dvinan]] bassein). Kaikiš suremb järvišpäi om [[Šičenganjärv]] (10,2 km²). Kaik joged mülüdas [[Jävaldmeri|Jävaldmeren]] basseinha. Londuseližed varad oma [[turbaz]], [[sauvondmaterialad]] ([[lete|letked]], [[gravii]]), [[mec]], [[vezi|reskvezi]]. == Tobmuz == Vn 2008 heinkun 2. päiväspäi rajonan territorii jagoihe kahesaks küläkundaks. Vn 2022 kezakuspäi kaik ned küläkundad oma tühjitadud i kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš. Vn 2012 keväz'kun 4. päiväspäi Aleksandr Frolov oli valitud da radoi rajonan da sen administracijan pämehen. Kaks' administracijan varapämest oliba hänele abhu. Kaik nell' ohjandust, kümne palakundad, üks' komitet da üks' radnikoičend alištuiba rajonan administracijale. Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim ({{lang-ru|Представительное собрание}}) 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vn 2012 keväz'kun 4. päiväl. Nikolai Borskii radoi sen ezimehen vl 2015. Ezitajiden Suim alištub ümbrikon pämehele. Vspäi 2010 Kundaline Nevondkund ({{lang-ru|Общественный Совет}}) radab ümbrikos (12 ühtnijad). == Eläjad == Kaik 32 711 eläjad oli rajonas vl 1939, 19 839 eläjad vl 1959, 15 577 eläjad vl 1970. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 10 384 ristitud, vn 2010 — 8 745 ristitud, vn 2021 — 8 226 ristitud. Kaik 8 161 eläjad oli rajonas vl 2017. Rahvahad (enamba 0,4 % eläjid vl 2021): [[venälaižed]] — 94,1 %, toižed rahvahad — 1,9 %, rahvahuden ozutandata — 3%. elfi 1% Kaik om 157 eländpunktad ümbrikos, niiden kesken kahesa žilod da 149 küläd. Niišpäi 47. km-žilo i 45 küläd seištas kaikenaigaižeta ristitištota. Toižid znamasižid eländpunktoid ei ole. == Ižanduz == Ümbrikon ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine [[pilindmaterialad|pilindmaterialoikš]], sömtegimišt da maižanduz, turizm<ref>[http://www.сямженский-район.рф/_Dokumenty/DocAdm/Pasport.pdf Sämžan rajonan investicine pasport ''сямженский-район.рф''-saital. — 22 lp. — Lpp. 6−7.] {{ref-ru}}</ref>. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://35syamzhenskij.gosuslugi.ru/ Sämžan ümbrikon oficialine sait (''35syamzhenskij.gosuslugi.ru'').] {{ref-ru}} * [http://vologda-oblast.ru/municipalitety/syamzhenskiy_rayon/ Sämžan ümbrik agjan ohjastusen oficialižel ''vologda-oblast.ru''-portalal.] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Vologdan agjan rajonad}} [[Kategorii:Sämžan ümbrik| ]] 4nnrd1akitjd5ruym5fisjml5cbq8xi 0 12728 189505 182094 2026-08-22T06:57:11Z ~2026-45817-27 18633 /* Eläjad */ kitsasilmseid pole 189505 wikitext text/x-wiki {{Rajon | Nimi = Babuškinan ümbrik<br />Бабушкинский округ | Znam = Coat of Arms of Babushkinsky rayon (Vologda oblast).png | Flag = Flag Babuwkino.jpg | Znam text = Babuškinan ümbrikon znam (Vologdan agj) | Flag text = Babuškinan ümbrikon flag (Vologdan agj) | Valdkund = Venäma | Pälidn = Babuškinan nimed žilo | Eläjiden lugu = 9,641 | Year = 2023 | Pind = 7,760.5 | Map = Vologda-Oblast-Babushkina.png | Map width = }} '''Babuškinan ümbrik''' ({{lang-ru|Ба́бушкинский о́круг}}) om ümbrik (edel vn 2022 kezakud — rajon) [[Venäma]]n [[Vologdan agj]]as. Administrativine keskuz om [[Babuškinan nimed žilo]]. == Istorii == Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1929 15. päiväl heinkud [[Pohjoine rand|Pohjoižen randan]] [[Vologdan ümbrik (Pohjoine rand)|Vologdan ümbrikho]] kut ''Ledengan rajon'' Leden'gskoje-külän keskuseks. Vn 1930 30. päiväl heinkud heittihe ümbrikod, i voden 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kut administrativine ühtnik. Vozil 1936−1937 oli [[Pohjoine agj|Pohjoižen agjan]] palaks. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi rajon mülüb Vologdan agjaha. Vn 1941 26. päiväl uhokud udesnimitihe rajonad da sen keskust Ivan Babuškin-revolücioneran oiktastuseks. Vn 1960 kül'mkun 12. päiväspäi enččen [[Roslätinon rajon]]an territorijan pala om ühtnenu Babuškinan rajonanke. Vozil 1963−1964 Babuškinan rajonan territorii mülüi [[Tot'man rajon]]ha pordaigaižikš. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006. == Geografijan andmused == Babuškinan ümbrik sijadase agjan päivnouzmas. Pind — 7 760,5 nellikkilometrad. [[Mec]]ad ottas territorijan 89 % (6913 km²). Koskmatoi [[taig]] (kavag'mec — kuz', pedai) om enambuses. Om röunoid kudenke Venäman ümbrikonke i rajonanke: * päivnouzmas [[Vologdan agj]]an [[Nikol'skan ümbrik]]onke; * suvipäivnouzmas [[Kostroman agj]]an [[Kologrivan rajon]]anke; * suvipäivlaskmas [[Kostroman agj]]an [[Čuhloman rajon]]anke; * päivlaskmas da lodehes [[Vologdan agj]]an [[Tot'man ümbrik]]onke; * pohjoižes [[Vologdan agj]]an [[Nüksenican ümbrik]]onke; * pohjoižpäivnouzmas [[Vologdan agj]]an [[Kičmengan ümbrik]]onke. Reljef om kukhikaz tobjimalaz, pened sod oma joga polen. [[Pohjoižed Uvalad]]-ülüden päivlaskmaine pala otab ümbrikon territorijad läz täuzin. Znamasižed joged oma: [[Vanh Tot'm]] sen [[Votč (Vanhan Tot'man joginišk)|Votč]]- da [[Ilez (Vanhan Tot'man joginišk)|Ilez]]-joginiškoidenke i [[Leden'g (Suhonan ližajogi)|Leden'g]], ned mülüdas [[Suhon]]an ([[Jävaldmeri|Jävaldmeren]]) basseinha; mugažo [[Unž]] sen oiktan [[Juzanjogi|Juz]]-ližajogenke, mülüb [[Volg]]an ([[Kaspijan meri|Kaspijan meren]]) basseinha. Om vähä penid järvid (1 km² penemba pindal). [[So]]d ottas 12 % territorijad. Londuseližed varad oma [[turbaz]], [[sauvondmaterialad]] ([[lete|letked]], [[savi|saved]], [[gravii]]), [[dolomit]], [[keitandsol]], [[mec]], [[vezi|reskvezi]]. == Tobmuz == Vn 2015 kezakun 1. päiväspäi rajonan territorii jagoihe seičemeks küläkundaks. Kaik ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš vn 2022 kezakuspäi. Vn 2004 sulakun 4. päiväspäi Aleksandr Sekušin oli valitud i radoi rajonan da sen administracijan pämehen koumanden strokun jäl'geten. Rajonan pämehen järgenduseližed valičendad oliba vl 2008 da vn 2012 4. päiväl keväz'kud, hänen valdatusiden strok oli nell' vot, kaik rahvaz änesti. Kaks' ohjandust alištuiba rajonan administracijale. Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim ({{lang-ru|Представительное собрание}}) 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vn 2012 4. päiväl keväz'kud (videnz' kucund). Vitalii Kolpakov radoi sen ezimehen vl 2015. == Eläjad == Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 14 994 ristitud, vn 2010 — 12 779 ristitud, vn 2021 — 9 908 ristitud. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 97,5 %, toižed rahvahad — 1,4 %, rahvahuden ozutandata — 1,1 %. Ei ole kapeasilmäisiä Kaik om 125 eländpunktad ümbrikos, niiden kesken 17 žilod da 108 küläd. Niišpäi 37 eländpunktad seištas kaikenaigažeta ristitištota. Toine sur' eländpunkt om [[Min'kovo (Vologdan agj)|Min'kovo]]-žilo (1,0 tuh. rist. vl 2009). == Ižanduz == Ümbrikon ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine [[pilindmaterialad|pilindmaterialoihe]], sömtegimišt da maižanduz, turizm. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://35babushkinskij.gosuslugi.ru/ Babuškinan ümbrikon oficialine sait (''35babushkinskij.gosuslugi.ru'').] {{ref-ru}} * [http://vologda-oblast.ru/municipalitety/babushkinskiy_rayon/ Babuškinan ümbrik Vologdan agjan ohjastusen oficialižel ''vologda-oblast.ru''-portalal.] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Vologdan agjan rajonad}} [[Kategorii:Babuškinan ümbrik (Vologdan agj)| ]] 4u3sgfbuekhtcjz7ooibj5b4j4rkdsb 189509 189505 2026-08-22T07:09:49Z WikiBayer 10385 Pördutadud vajehtuz [[Special:Contributions/~2026-45817-27|~2026-45817-27]] ([[User talk:~2026-45817-27|pagin]]) jäl'gmäižel aigal [[User:Motoranger|Motoranger]] 182094 wikitext text/x-wiki {{Rajon | Nimi = Babuškinan ümbrik<br />Бабушкинский округ | Znam = Coat of Arms of Babushkinsky rayon (Vologda oblast).png | Flag = Flag Babuwkino.jpg | Znam text = Babuškinan ümbrikon znam (Vologdan agj) | Flag text = Babuškinan ümbrikon flag (Vologdan agj) | Valdkund = Venäma | Pälidn = Babuškinan nimed žilo | Eläjiden lugu = 9,641 | Year = 2023 | Pind = 7,760.5 | Map = Vologda-Oblast-Babushkina.png | Map width = }} '''Babuškinan ümbrik''' ({{lang-ru|Ба́бушкинский о́круг}}) om ümbrik (edel vn 2022 kezakud — rajon) [[Venäma]]n [[Vologdan agj]]as. Administrativine keskuz om [[Babuškinan nimed žilo]]. == Istorii == Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1929 15. päiväl heinkud [[Pohjoine rand|Pohjoižen randan]] [[Vologdan ümbrik (Pohjoine rand)|Vologdan ümbrikho]] kut ''Ledengan rajon'' Leden'gskoje-külän keskuseks. Vn 1930 30. päiväl heinkud heittihe ümbrikod, i voden 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kut administrativine ühtnik. Vozil 1936−1937 oli [[Pohjoine agj|Pohjoižen agjan]] palaks. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi rajon mülüb Vologdan agjaha. Vn 1941 26. päiväl uhokud udesnimitihe rajonad da sen keskust Ivan Babuškin-revolücioneran oiktastuseks. Vn 1960 kül'mkun 12. päiväspäi enččen [[Roslätinon rajon]]an territorijan pala om ühtnenu Babuškinan rajonanke. Vozil 1963−1964 Babuškinan rajonan territorii mülüi [[Tot'man rajon]]ha pordaigaižikš. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006. == Geografijan andmused == Babuškinan ümbrik sijadase agjan päivnouzmas. Pind — 7 760,5 nellikkilometrad. [[Mec]]ad ottas territorijan 89 % (6913 km²). Koskmatoi [[taig]] (kavag'mec — kuz', pedai) om enambuses. Om röunoid kudenke Venäman ümbrikonke i rajonanke: * päivnouzmas [[Vologdan agj]]an [[Nikol'skan ümbrik]]onke; * suvipäivnouzmas [[Kostroman agj]]an [[Kologrivan rajon]]anke; * suvipäivlaskmas [[Kostroman agj]]an [[Čuhloman rajon]]anke; * päivlaskmas da lodehes [[Vologdan agj]]an [[Tot'man ümbrik]]onke; * pohjoižes [[Vologdan agj]]an [[Nüksenican ümbrik]]onke; * pohjoižpäivnouzmas [[Vologdan agj]]an [[Kičmengan ümbrik]]onke. Reljef om kukhikaz tobjimalaz, pened sod oma joga polen. [[Pohjoižed Uvalad]]-ülüden päivlaskmaine pala otab ümbrikon territorijad läz täuzin. Znamasižed joged oma: [[Vanh Tot'm]] sen [[Votč (Vanhan Tot'man joginišk)|Votč]]- da [[Ilez (Vanhan Tot'man joginišk)|Ilez]]-joginiškoidenke i [[Leden'g (Suhonan ližajogi)|Leden'g]], ned mülüdas [[Suhon]]an ([[Jävaldmeri|Jävaldmeren]]) basseinha; mugažo [[Unž]] sen oiktan [[Juzanjogi|Juz]]-ližajogenke, mülüb [[Volg]]an ([[Kaspijan meri|Kaspijan meren]]) basseinha. Om vähä penid järvid (1 km² penemba pindal). [[So]]d ottas 12 % territorijad. Londuseližed varad oma [[turbaz]], [[sauvondmaterialad]] ([[lete|letked]], [[savi|saved]], [[gravii]]), [[dolomit]], [[keitandsol]], [[mec]], [[vezi|reskvezi]]. == Tobmuz == Vn 2015 kezakun 1. päiväspäi rajonan territorii jagoihe seičemeks küläkundaks. Kaik ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš vn 2022 kezakuspäi. Vn 2004 sulakun 4. päiväspäi Aleksandr Sekušin oli valitud i radoi rajonan da sen administracijan pämehen koumanden strokun jäl'geten. Rajonan pämehen järgenduseližed valičendad oliba vl 2008 da vn 2012 4. päiväl keväz'kud, hänen valdatusiden strok oli nell' vot, kaik rahvaz änesti. Kaks' ohjandust alištuiba rajonan administracijale. Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim ({{lang-ru|Представительное собрание}}) 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vn 2012 4. päiväl keväz'kud (videnz' kucund). Vitalii Kolpakov radoi sen ezimehen vl 2015. == Eläjad == Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 14 994 ristitud, vn 2010 — 12 779 ristitud, vn 2021 — 9 908 ristitud. Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 97,5 %, toižed rahvahad — 1,4 %, rahvahuden ozutandata — 1,1 %. Kaik om 125 eländpunktad ümbrikos, niiden kesken 17 žilod da 108 küläd. Niišpäi 37 eländpunktad seištas kaikenaigažeta ristitištota. Toine sur' eländpunkt om [[Min'kovo (Vologdan agj)|Min'kovo]]-žilo (1,0 tuh. rist. vl 2009). == Ižanduz == Ümbrikon ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine [[pilindmaterialad|pilindmaterialoihe]], sömtegimišt da maižanduz, turizm. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://35babushkinskij.gosuslugi.ru/ Babuškinan ümbrikon oficialine sait (''35babushkinskij.gosuslugi.ru'').] {{ref-ru}} * [http://vologda-oblast.ru/municipalitety/babushkinskiy_rayon/ Babuškinan ümbrik Vologdan agjan ohjastusen oficialižel ''vologda-oblast.ru''-portalal.] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Vologdan agjan rajonad}} [[Kategorii:Babuškinan ümbrik (Vologdan agj)| ]] myc1opb8fn676eq4qxjok82xq7i29rm 0 16967 189538 181704 2026-08-22T10:19:31Z ~2026-45863-20 18635 /* Eläjad */ 189538 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Volosovo<br />Волосово | Lidnanznam = Coat of Arms of Volosovo (Leningrad oblast).svg | Flag = Flag of Volosovo (Leningrad oblast).svg | Lidnanznam text = Volosovon lidnanznam | Flag text = Volosovon flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 11,293 | Voz' = 2025 | Pind = 8 | Fail = Дом с деревянным углом - House with wooden edge - panoramio.jpg | Pämez' = Sergei Frolov<br/>(reduku 2009—) | Telefonkod = +7-81373-xx-xxx | Avtokod = 47 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Volosovo''' ({{lang-ru|Во́лосово}}, {{lang-fi|Volossova}}) om [[Venäma]]n lidn [[Leningradan agj]]as, [[Piter]]in suvipäivlaskmaine ezilidn. Se om [[Volosovon rajon]]an administrativine keskuz (sen alusenpanendaspäi vodel 1927), üks'jäine lidn da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Volosovon lidnankundan keskuz. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti ''Wolosowa''-külä vn 1676 [[Ingrii|Ingermanlandijan]] kartal. Tegihe järedaks kezažiloks 19. voz'sadan lopus, mülüi [[Petergof]]an makundha. Volosovod panihe lidnanvuiččeks žiloks vl 1937. Žilo oli okkupacijas [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] aigan, sid' muretud, no om saudud möst. Žilo sai lidnan statusad vodel 1999. Ned oma olmas Volosovon edheotandoiden keskes: leibkombinat, šokoladfabrik, kombisötken kombinat<ref>[https://kombikorma.cbsco.ru/o-zavode Volosovon kombisötken tegimen sait (''kombikorma.cbsco.ru'').] {{ref-ru}}</ref> (ani suvhe lidnaspäi), inkubatoriž-lindvodindstancii, mecedheotand, varažomad, jändusiden utilizacijan edheotand. Baltijan vagonankohenduztegim om sauvomas. Magistraline gazanveim ümbärdab lidnad. == Geografijan andmused == [[Fail:Len region map.gif|thumb|left|250px|Lidnoiden sijaduz agjas vn 2004 kartal]] Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, [[Ižoran ülüz|Ižoran ülüden]] suves, 135 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Volosovo om ümbärtud mecsaril. Matkad [[Piter]]in röunhasai om nell'kümne koume kilometrad pohjoižpäivnouzmha da 85 km sen keskuzpalhasai. Raudte jagab lidnad pohjoižeks da suvižeks paloikš. == Tobmuz == [[Fail:Volosovsky rayon 2019 Volosovskoe.png|thumb|left|250px|Volosovon lidnankund vn 2019 rajonan kartal]] Lagonovo-külä (95 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha mugažo, se sijadase lidnan pohjoiženno röunanno. Lidnankundan pind — 17,56 km². Lidnankundan tobmuden pämez' om Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Lidnan Administracijan jäl'gmäine pämez' oli Aleksandr Dmitravcov vhesai 2015, nügüd' rajonan Administracii tegeb sen velgusidme. == Eläjad == Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 660 ristitud, vn 2010 — 12 161 ristitud, vn 2021 — 11 931 ristitud. Kaik 12 148 eläjad oli lidnas vl 2017. Vozil 2010−2017 ristitišt oli kaikiš suremb kaikes aigas (12..12,2 tuhad). Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): [[venälaižed]] — 92,8 %, [[armenijalaižed]] — 1,1 %, [[ukrainalaižed]] — 0,9 %, [[vaugedvenälaižed]] — 0,4 %, [[azerbaidžanlaižed]] — 0,4 %, [[uzbekad]] — 0,4 %, [[totarlaižed]] — 0,4 %, [[tadžikalaižed|musta]]— 0,4 %, toižed rahvahad — 2,4 %, rahvahuden ozutandata — 0,8 %. Erased-se igähižed rahvahad (vl 2021): [[suomalaižed]] — 21 rist. (0,18 %), [[estilaižed]] — 14 rist. (0,12 %), [[karjalaižed]] — 2 rist. (0,02 %), [[vepsläižed]] — 2 rist. (0,02 %). [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Aleksandr Nevalaižen puine jumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/309 Volosovon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud lidnas vll 1904−1906. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume nomeruidud päivkodid (nomer 6, 28, 29), Volosovon augotižškol, kaks' keskškolad (nomer 1 i 2), lapsiden da norišton keskuz, čomamahtoiden škol N. K. Rerihan nimed, lapsiden da norišton sportškol. Leningradan agjan medicinižen profšingotesen keskusen Volosovon filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. Toine professionaližen opendusen aluzkund om Besedan maižanduztehnikum rajonan päivlaskmaiženno röunanno. == Transport == Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Avtobusad ühtenzoittas lidnad [[Gatčin]]anke i [[Kingisepp]]anke. Vodel 1870 saudihe «[[Piter]] — [[Tallidn|Revel']]»-raudtekeskustad da ''Volosovo''-raudtestancijad sen ühtes, om elektrojonusid [[Ivangorod]]hasai. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Volosovo museam.JPG|Volosovon istoriž-kodirandantedištandmuzei (2009) Hramvol.jpg|Ph. Aleksandr Nevalaižen jumalanpert', vn 2007 nägu Bus station Volosovo.jpg|Avtostancii vl 2007 Байкерский клуб - Motorcycle club - panoramio.jpg|Baikerklub (2013) Stvolosovo.jpg|''Volosovo''-raudtestancijan sauvuz vl 2007 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://volosovo-gorod.ru/ Lidnankundan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''volosovo-gorod.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Volosovo}} {{Leningradan agjan lidnad}} [[Kategorii:Volosovo| ]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Leningradan agjan lidnad]] [[Kategorii:Volosovon rajon|*]] b4rif21q5uouowegtu1uln09bkqr08o 1 23721 189492 154361 2026-08-21T22:50:51Z ~2026-45817-27 18633 /* название */ uz' erišt 189492 wikitext text/x-wiki {{Tarbhaine lehtpol'/levitadud}} {{Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'}} == название == Kreikassa jarv lim [[Specialine:Tond/&#126;2026-45817-27|&#126;2026-45817-27]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45817-27|pagin]]) 22. eloku 2026, kell 01:50 (MSK) 58ka4kmqfaobr9gk5yp7evjwywl96wn 189518 189492 2026-08-22T07:49:23Z Veritas Sapientiae 14776 Pördutadud vajehtuz [[Special:Contributions/~2026-45817-27|~2026-45817-27]] ([[User talk:~2026-45817-27|pagin]]) jäl'gmäižel aigal [[User:Koiravva|Koiravva]] 154361 wikitext text/x-wiki {{Tarbhaine lehtpol'/levitadud}} {{Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'}} t92kagwpyamct7vji9upmvhmj4wqsfb 1 27302 189483 133072 2026-08-21T21:48:31Z ~2026-45817-27 18633 /* название */ uz' erišt 189483 wikitext text/x-wiki {{Tarbhaine lehtpol'/levitadud}} {{Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'}} == название == teadaolevate versioonide kohaselt seostatakse järve nime kas vepsa keelega lahed, mis tähendab "värske" (veeline), või vepsa keelega laged, mis tähendab "avatud, võsastunud". Konsonantide "g" ja "d" vaheldumine vepsa ja vene keele ühinemiskohas on võimalik, kuigi mõlemad versioonid tekitavad kahtlusi.[https://nason.ru/ozera/1480/] [[Specialine:Tond/&#126;2026-45817-27|&#126;2026-45817-27]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45817-27|pagin]]) 22. eloku 2026, kell 00:48 (MSK) 9mmugw3sh76ez1qgyw7fn38jg1hq8wn 189517 189483 2026-08-22T07:49:23Z Veritas Sapientiae 14776 Pördutadud vajehtuz [[Special:Contributions/~2026-45817-27|~2026-45817-27]] ([[User talk:~2026-45817-27|pagin]]) jäl'gmäižel aigal [[User:Koiravva|Koiravva]] 133072 wikitext text/x-wiki {{Tarbhaine lehtpol'/levitadud}} {{Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'}} t92kagwpyamct7vji9upmvhmj4wqsfb 1 27311 189532 140089 2026-08-22T10:01:44Z ~2026-45863-20 18635 /* перевод вот */ uz' erišt 189532 wikitext text/x-wiki {{Tarbhaine lehtpol'}} {{Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'}} == перевод вот == в других языках есть, у вас не [[Specialine:Tond/&#126;2026-45863-20|&#126;2026-45863-20]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45863-20|pagin]]) 22. eloku 2026, kell 13:01 (MSK) 8pif0totole23m1y4z96oyy110k9v9i 1 28637 189488 141649 2026-08-21T22:44:38Z ~2026-45817-27 18633 /* топоним */ uz' erišt 189488 wikitext text/x-wiki {{Tarbhaine lehtpol'/levitadud}} {{Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'}} == топоним == {| class="wikitable" | colspan="3" |TUGAŠ (kesk. Vytautas) - joko vepsän sanasta tagaz - "suuri, usein käytettävä nuotta talvikalastukseen" (ks. Tagazm-ozero) tai sanasta tuhj - "tyhjä", eli "kalaton", myös vepsän kielestä (ks. Tugar-ozero). |} [[Specialine:Tond/&#126;2026-45817-27|&#126;2026-45817-27]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45817-27|pagin]]) 22. eloku 2026, kell 01:44 (MSK) 51lvx5437vowb3xa5bbn1xjzci9z9c8 189521 189488 2026-08-22T07:49:23Z Veritas Sapientiae 14776 Pördutadud vajehtuz [[Special:Contributions/~2026-45817-27|~2026-45817-27]] ([[User talk:~2026-45817-27|pagin]]) jäl'gmäižel aigal [[User:Koiravva|Koiravva]] 141649 wikitext text/x-wiki {{Tarbhaine lehtpol'/levitadud}} {{Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'}} t92kagwpyamct7vji9upmvhmj4wqsfb 3 41167 189454 2026-08-21T13:32:41Z Motoranger 10577 Tehtud lehtpol' "{{hello}} -- ~~~~" 189454 wikitext text/x-wiki {{hello}} -- [[Kävutai:Motoranger|Motoranger]] ([[Lodu kävutajas:Motoranger|pagišta]]) 21. eloku 2026, kell 16:32 (MSK) mb611vvqrbiystq1yr5hf2nc1oj3qj9 10 41168 189457 2026-08-21T16:43:58Z Motoranger 10577 kuvan ümbrikirjutand 189457 wikitext text/x-wiki Zanic-küläkundan [[lüteranižuz|lüteranižen]] jumalanpertin ({{lang-de|Dorfkirche Sanitz}}, mainitase vspäi 1256) pätulend, läz [[Rostok]]ad, [[Meklenburg da Ezine Pomeranii]]-federacijanma, [[Saksanma]]n pohjoine, 20. sulaku 2025. Lähižen koivun kuvahaine om pühäpertin seinäl.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> bzy4sesyowh2h4a8qiy9gi3p1lagfbp 10 41169 189458 2026-08-21T17:02:27Z Motoranger 10577 kuvan ümbrikirjutand 189458 wikitext text/x-wiki [[Aksis (pedr)|Aksis]]-pedran ižač ({{lang-la|Axis axis}}) seižub mecas tigrižes ''Sandžai Dubri''-kel'dtahos ({{lang-en|Sanjay Dubri Tiger Reserve}} 1674,55 km² pindal rahvahaližes Sandžai-puištos), [[Madhja Pradeš]]-štatan päivnouzmaine čoga Čhattisgarh-štatan röunanno, [[Indii]], 26. tal'vku 2024. Eläjad kel'dtahos bengaližed tigrad oma niiden pedroiden päižikš lihansöjikš.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> 6qgh452q1k2libnncida38y2kjvdieg 10 41170 189459 2026-08-21T17:18:13Z Motoranger 10577 kuvan ümbrikirjutand 189459 wikitext text/x-wiki Bolivižen [[tipuan]]-pun kuvand ({{lang-la|Tipuana tipu}}, heimon üks'jäine erik, mülüb [[Bobanvuiččed]]-sugukundha) pertin iknoiš, Konde de Valbom-prospekt 30, [[Lissabon]], [[Portugalii]], 14. keväz'ku 2021<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> gzgljps59vystxxc58owa3a4h8elyww 189460 189459 2026-08-21T17:19:33Z Motoranger 10577 189460 wikitext text/x-wiki Bolivižiden [[tipuan]]-puiden kuvand ({{lang-la|Tipuana tipu}}, heimon üks'jäine erik, mülüb [[Bobanvuiččed]]-sugukundha) pertin iknoiš, Konde de Valbom-prospekt 30, [[Lissabon]], [[Portugalii]], 14. keväz'ku 2021<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> 7hghc71iegh3d81m3lzmww9hdfujykb 10 41171 189461 2026-08-21T18:25:06Z Motoranger 10577 kuvan ümbrikirjutand 189461 wikitext text/x-wiki [[Vahtar'|Vahtren]] ''Acer platanoides''-erikon lehtezurb De Famberhorst-kel'dtahos koume gektarad pindal, [[Frislandii]]-agjan suvipäivlaskm, [[Alamad]], 3. sulaku 2023. Kuva om sätud fokusiruindal 21 fotospäi.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> 7oskblxowlpbax8tfb8xp6pv17cxkix 189462 189461 2026-08-21T18:25:41Z Motoranger 10577 189462 wikitext text/x-wiki [[Vahtar'|Vahtren]] ''Acer platanoides''-erikon (norvegine vahtar') lehtezurb De Famberhorst-kel'dtahos koume gektarad pindal, [[Frislandii]]-agjan suvipäivlaskm, [[Alamad]], 3. sulaku 2023. Kuva om sätud fokusiruindal 21 fotospäi.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> 69rux3sh12e433mjzpj9yb8cbypdafv 1 41172 189463 2026-08-21T18:47:36Z ~2026-45769-26 18631 версия названия 189463 wikitext text/x-wiki сосновая дорога в санскрите 2ys6ea5u9kuacp0p77ltksms5pg5bcn 1 41173 189464 2026-08-21T18:50:38Z ~2026-45769-26 18631 /* топоним */ uz' erišt 189464 wikitext text/x-wiki == топоним == jarvi Kain ostrov [[Specialine:Tond/&#126;2026-45769-26|&#126;2026-45769-26]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45769-26|pagin]]) 21. eloku 2026, kell 21:50 (MSK) 06hlfy7vitona721lni5jnnd3634uld 1 41174 189465 2026-08-21T18:58:52Z ~2026-45769-26 18631 Liwowie – niewielka ugrofińska grupa etniczna zamieszkująca w Kurlandii 189465 wikitext text/x-wiki [https://kokshenga.ucoz.org/forum/] sbrf05ks0fag76jofa9ro056n63znb3 1 41175 189466 2026-08-21T19:01:08Z ~2026-45769-26 18631 дополнение 189466 wikitext text/x-wiki 2 juga v Vologgda oblast 39fduwbw9lzs8n0fe3sjfjkaazbwoe5 1 41176 189467 2026-08-21T19:07:44Z ~2026-45769-26 18631 etimology of Babichev in Krasnogorodsk 189467 wikitext text/x-wiki helppo lukea sanskritiksi g3lolk52fr9qrv6sd39sw0c6n4ypwdn 1 41177 189468 2026-08-21T19:10:24Z ~2026-45769-26 18631 версия названия 189468 wikitext text/x-wiki kirkkaan keltainen, kultainen ayt81oitswysnfmlf1sbhxxoptjzspn 1 41178 189469 2026-08-21T19:14:12Z ~2026-45769-26 18631 вопрос 189469 wikitext text/x-wiki ботанический сад в латышском d7bnc376m453lxrsfu2u87kg01zody3 1 41179 189471 2026-08-21T19:24:19Z ~2026-45769-26 18631 дополнение 189471 wikitext text/x-wiki balta valga v latvii 7qxswa945hk93rr1e377crgul6kxpm1 1 41180 189472 2026-08-21T20:04:30Z ~2026-45769-26 18631 /* название */ uz' erišt 189472 wikitext text/x-wiki == название == [https://translate.yandex.ru/?ysclid=m9wm6hrnnn447536205&source_lang=fi&target_lang=ru&text=kadu] [https://translate.yandex.ru/?ysclid=m9wm6hrnnn447536205&source_lang=lv&target_lang=ru&text=kadu] [[https://translate.yandex.ru/?ysclid=m9wm6hrnnn447536205&source_lang=et&target_lang=ru&text=kadu kadu – Словарь и онлайн перевод на английский, русский, немецкий, французский, украинский и другие языки - Яндекс Переводчик.]] [[Specialine:Tond/&#126;2026-45769-26|&#126;2026-45769-26]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45769-26|pagin]]) 21. eloku 2026, kell 23:04 (MSK) 80ncbk416xkkuckbd57xge3zj85lxrj 189530 189472 2026-08-22T08:44:20Z ~2026-45800-57 18634 /* название */ Vasta 189530 wikitext text/x-wiki == название == [https://translate.yandex.ru/?ysclid=m9wm6hrnnn447536205&source_lang=fi&target_lang=ru&text=kadu] [https://translate.yandex.ru/?ysclid=m9wm6hrnnn447536205&source_lang=lv&target_lang=ru&text=kadu] [[https://translate.yandex.ru/?ysclid=m9wm6hrnnn447536205&source_lang=et&target_lang=ru&text=kadu kadu – Словарь и онлайн перевод на английский, русский, немецкий, французский, украинский и другие языки - Яндекс Переводчик.]] [[Specialine:Tond/&#126;2026-45769-26|&#126;2026-45769-26]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45769-26|pagin]]) 21. eloku 2026, kell 23:04 (MSK) :2 jogi Kaduj Sibiri [[Specialine:Tond/&#126;2026-45800-57|&#126;2026-45800-57]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45800-57|pagin]]) 22. eloku 2026, kell 11:44 (MSK) 1y4nqtedubkkx7i6d917tx8xe2kiho6 0 41181 189473 2026-08-21T20:05:46Z ~2026-45769-26 18631 Čerepov 189473 wikitext text/x-wiki Čerepov jbb5hhr8q87r8nar0hvks3nfv7k2t6s 1 41182 189474 2026-08-21T20:07:49Z ~2026-45769-26 18631 /* топоним */ uz' erišt 189474 wikitext text/x-wiki == топоним == Inimeste Liit sanskriti keeles [[Specialine:Tond/&#126;2026-45769-26|&#126;2026-45769-26]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45769-26|pagin]]) 21. eloku 2026, kell 23:07 (MSK) jw8d0z81nmh75moyw7kz810f2vhn6sj 1 41183 189475 2026-08-21T20:09:45Z ~2026-45769-26 18631 ещё значения 189475 wikitext text/x-wiki 8 jogi Vaga Venemaal, Inglismaal ja Jaapanis gsvpymixbcx3qkhlsfum5atbx22ubq8 1 41184 189477 2026-08-21T20:15:46Z ~2026-45769-26 18631 /* название */ uz' erišt 189477 wikitext text/x-wiki == название == {| class="wikitable" | colspan="3" |INDOMAN, järvi, josta Indomanka-joki virtaa (itäinen Vyt.), on yksi Vologdan alueen arvoituksellisimmista nimistä. Sitä on jopa yritetty selittää indoeurooppalaisesta kielestä: sanskritin kielessä indu tarkoittaa "kuuta" ja manu "ihmistä", mikä johtaa mystiseen lopputulokseen – "kuuihminen". Se ei siis ole kaukana muukalaisista. Sana "indomanka", joka on tallennettu venäjänkieliseen Belozerjen kieleen tarkoittamaan "jonkinlaista sairautta tai vaivaa", ei myöskään selvennä asiaa. Lopuksi Indoman-järven kaksoisjuurinimi (ks. Vashpanskoye tai Vashpan-ozero, jotka ovat alkuperältään samankaltaisia) voidaan verrata lappilaisten sanoihin "kind" – "paikka, jossa asutus tai asuinpaikka kerran oli" – ja "man" – "leveä, virtaava järvi". Tämä vastaa lähes täydellisesti historiallisia ja maantieteellisiä todellisuuksia. Indomanka-joen nimi on selvästi venäläinen ja ilmestyi lappilaisen limnonymin omaksumisen jälkeen, jolloin alkukonsonantti on kadonnut. Joen nimi on saanut inspiraationsa joen lähteestä Indomanjärvessä. |} [[Specialine:Tond/&#126;2026-45769-26|&#126;2026-45769-26]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45769-26|pagin]]) 21. eloku 2026, kell 23:15 (MSK) ovyt8kdzgev2riq7avgxjh02u3b17fx 1 41185 189478 2026-08-21T20:58:22Z ~2026-45631-81 18632 /* название */ uz' erišt 189478 wikitext text/x-wiki == название == sinuous sanskritiksi [[Specialine:Tond/&#126;2026-45631-81|&#126;2026-45631-81]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45631-81|pagin]]) 21. eloku 2026, kell 23:58 (MSK) 5d49hhaigrxwcg59awzdoxt264fexi8 1 41186 189479 2026-08-21T21:07:06Z ~2026-45631-81 18632 дополнение 189479 wikitext text/x-wiki kirjasto, jossa on Internet-yhteys vierailijoille. Venäjänkielisessä Wikipediassa kaupunki on 2 kertaa yli kilometrin päässä. cm9fq3cxv5vs9tby1dfeh3ztjo5ncgx 1 41210 189516 2026-08-22T07:46:52Z ~2026-45817-27 18633 /* топоним */ uz' erišt 189516 wikitext text/x-wiki == топоним == ssooraj aurinko Indii [[Specialine:Tond/&#126;2026-45817-27|&#126;2026-45817-27]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45817-27|pagin]]) 22. eloku 2026, kell 10:46 (MSK) d0edigdhelggr2639djz75772ko18d2 189525 189516 2026-08-22T07:49:40Z Veritas Sapientiae 14776 Requesting speedy deletion (Nonsense). ([[:m:User:Xiplus/TwinkleGlobal|TwinkleGlobal]]) 189525 wikitext text/x-wiki {{Delete|1=Nonsense}} == топоним == ssooraj aurinko Indii [[Specialine:Tond/&#126;2026-45817-27|&#126;2026-45817-27]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45817-27|pagin]]) 22. eloku 2026, kell 10:46 (MSK) 73ur2mb0u6l9t0f8lzt2olszbt4jvxy 1 41211 189527 2026-08-22T08:10:08Z ~2026-45800-57 18634 /* топоним */ uz' erišt 189527 wikitext text/x-wiki == топоним == 7 jogi Kem v Venema [[Specialine:Tond/&#126;2026-45800-57|&#126;2026-45800-57]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45800-57|pagin]]) 22. eloku 2026, kell 11:10 (MSK) iddp92jnk68zqyfin09sdhhh5dp0ygj 1 41212 189528 2026-08-22T08:11:49Z ~2026-45800-57 18634 /* название */ uz' erišt 189528 wikitext text/x-wiki == название == ''Kemer''-külä Turkid 1 namid [[Specialine:Tond/&#126;2026-45800-57|&#126;2026-45800-57]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45800-57|pagin]]) 22. eloku 2026, kell 11:11 (MSK) i2lrqveh7oqe7wkkiwnk5ojh58zwjhy 1 41213 189529 2026-08-22T08:15:16Z ~2026-45800-57 18634 дополнение 189529 wikitext text/x-wiki v Suomi 2 jogi Kema, Inglis oas6kspymrh0a0p9eiwkzuwlosr30qw 1 41214 189533 2026-08-22T10:03:50Z ~2026-45863-20 18635 версия названия 189533 wikitext text/x-wiki volka qkc2shi2ocqcncjk1mh1zlc7lct2we9 1 41215 189535 2026-08-22T10:07:24Z ~2026-45863-20 18635 /* топоним */ uz' erišt 189535 wikitext text/x-wiki == топоним == jogi Soča v Slovenii, respublike Komi [[Specialine:Tond/&#126;2026-45863-20|&#126;2026-45863-20]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45863-20|pagin]]) 22. eloku 2026, kell 13:07 (MSK) 9eqc9ybpnes6qv67gm7owqqwwmt7b18 1 41216 189536 2026-08-22T10:08:43Z ~2026-45863-20 18635 версия названия 189536 wikitext text/x-wiki Kaznin pvi1vjxttt4l9ar4ht18cbja3xzfmli 1 41217 189539 2026-08-22T11:27:57Z ~2026-45863-20 18635 /* название */ uz' erišt 189539 wikitext text/x-wiki == название == Volos venelainen u Inglis Uoles [[Specialine:Tond/&#126;2026-45863-20|&#126;2026-45863-20]] ([[Lodu kävutajas:&#126;2026-45863-20|pagin]]) 22. eloku 2026, kell 14:27 (MSK) o1mb7vgpycnexibpx0d7d5sdxjhy9br