Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.47.0-wmf.17 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 403 189769 185583 2026-08-28T08:12:39Z ~2026-47023-45 18664 189769 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Norvegijan Kunigahuz<br />Kongeriket Norge <small>(bukmol)</small><br />Kongeriket Noreg <small>(nünošk)</small> | Valdkundznam = Coat of Arms of Norway.svg | Flag = Flag of Norway.svg | Valdkundznam text = Norvegijan valdkundznam | Flag text = Norvegijan flag | Pälidn = Oslo | Eläjiden lugu = 5,627,400<ref name="ssbf">[https://www.ssb.no/en/befolkning/folketall/statistikk/befolkning Ristitišt vn 2026 1. päiväl vilukud. — Statistisk sentralbyrå (Norvegijan Statistine keskuzbüro, ''ssb.no'').] {{ref-en}} Accessdate=2026-02-27</ref> | Voz' = 2026 | Pind = 385,207<ref name="kart">[https://www.kartverket.no/Kunnskap/Fakta-om-Norge/Arealstatistikk/Arealstatistikk-Norge/ Arealstatistics for Norway 2020, mapping directory for Norway (Pindan statistik Norvegijas vl 2020). — ''Kartverket.no''.] Accessdate=2020-03-10 {{ref-en}}</ref> | Kart = Europe-Norway.svg | Kel' = [[norvegijan kel'|norvegijan]] ([[bukmol]] da [[nünošk]]) | Valdkundan pämez' = [[Haakan]] | Päministr = [[Störe Jonas Gar|Jonas Gar Störe]]<br/>(''Jonas Gahr Støre'') | Religii = [[hristanuskond]] | Valüt = [[norvegijan kron]] (kr, NKr) (NOK) | Internet-domen = [[.no]] | Telefonkod = +47 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Norvegii''' ([[bukmol]]: ''Norge'' [ˈnɔ̂rɡə], [[nünošk]]: ''Noreg'', {{lang-se|Norga}}, [[lulesaamen kel']]: ''Vuodna'', [[suvisaamen kel']]: ''Nöörje'', [[kvenan kel']]: ''Norja''), oficialižikš '''Norvegijan Kunigahuz''' ([[bukmol]]: ''Kongeriket Norge'', [[nünošk]]: ''Kongeriket Noreg'') om valdkund [[Pohjoiževrop]]as. Pälidn — [[Oslo]], se-žo om kaikiš suremb Norvegijan lidn. Valdkund om [[Pohjoižatlantižen kožundkirjutesen organizacii|PAKO:n]] ühtnijan vspäi 1949, sen ühteks alusenpanijoišpäi. Norvegii ei ole [[Evropan Ühtištuz|EÜ:n]] palaks, no mülüb [[Evropan ekonomine zon|Evropan ekonomižhe zonha]]. == Istorii == [[Fail:Nærøyfjorden frå Gudvangen.jpg|thumb|left|200px|Neröi-fjord vn 2006 elokus]] Vn 1905 7. päiväl kezakud ripmatomuz om tedotadud stortingal (Norvegijan parlamental) [[Ročinma]]späi. Vn 1905 elokun referendum vahvišti norvegijalaižiden ripmatomuden tahtod 99,95 % satusenke. Sil-žo vodel Ročinma tundišti Norvegijan ripmatomut. Uden valdkundan parlament i rahvaz referendumal valičiba monarhijan ohjastusen formad, i Karl Danijalaine-princ kändihe kunigahaks [[Hokon VII]]-nimenke. Vn 1907 Hristianijan konvencii vahvišti Norvegijan ripmatomut lopuližikš suriden valdkundoiden polespäi. Jäl'gmäine Konstitucii ([[bukmol]]: ''Kongeriket Norges Grunnlov'') om väges vspäi 1814 möhembaižidenke vajehtusidenke vozil 2012, 2014<ref>[https://www.stortinget.no/globalassets/pdf/english/constitutionenglish.pdf Norvegijan Konstitucijan jäl'gmäižen versijan anglijankel'ne känduz valdkundan parlamentan ''stortinget.no''-saital.]</ref>. == Geografijan andmused == [[Fail:Relief Map of Norway.png|thumb|left|250px|Norvegijan reljefan kart (2010)]] Norvegijal om röunoid<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/no.html Norvegijan röunad // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> [[Suomenma]]nke (röunan piduz — 727 km) da [[Venäma]]nke (196 km) pohjoižpäivnouzmas, [[Ročinma]]nke päivnouzmas (1619 km). Ühthine röunoiden piduz om 2542 km. Sen suvipäivlaskmaižed randad lainištab [[Pohjoižmeri]], päivlaskmaižed randad — [[Norvegine meri]], i pohjoižpäivnouzmaižed randad — [[Barencan meri]]. Ühthine kontinentaline randanpird om 25 148 km<ref>Statistical Yearbook of Norway 2011 (Norvegijan statistikan jogavozne kirj 2011). {{ref-en}}</ref> da läheližiden sariden randanpird om 58 133 km. Sen ližaks, Norvegii ohjastab [[Jan Majen]]- da [[Kondjan (sar')|Kondjan]]-saril, [[Špicbergen]]-sarištol [[Jävaldmeri|Jävaldmeres]], [[Buve]]-sarel [[Atlantine valdmeri|Atlantižen valdmeren]] suves. Norvegijan kontinentaline pala sijadase [[Skandinavijan pol'sar'|Skandinavijan pol'sarel]]. Se om mägikaz valdkund, man keskmäine korktuz om 490 m meren pindan päl. Valdkundan harakterine pird om [[fjord]]iden olend olmas, nene merikarad lähttas edahaks territorijan südäimehe. Läz 50 tuhad sarid sijadasoiš Norvegijas. Kaikiš korktemb čokkoim om [[Gallhöpiggen]]-mägi (2469 m). [[Evrop]]-kontinentan kaikiš pohjoižemb čokkoim sijadase Norvegijas, 71,2° pohjoižlevedust, se om [[Nordkin]]-nem'. Londuseližed varad oma [[kivivoi]], [[londuseline gaz]], metallad ([[raud|raudkivend]], [[titan (himine element)|titan]], [[vanadii]], [[vas'k]], [[nikel']], [[cink]]), [[berillii]], [[kala]], [[ozrikkivi]], toižed varad — [[hahktin]], [[apatit]] i [[niobii]], [[kivihil']] (Špicbergenal), [[tal'k]], [[grafit]], [[špat]], [[mouckivi]], [[dolomit]], [[mramor]]. == Politine sistem == [[Fail:Storting Spring 2016.JPG|thumb|right|250px|Norvegijan parlamentan pert' [[Oslo]]s, keväz' 2016]] Norvegii om unitarine valdkund. Se otab konstitucižen [[monarhii|monarhijan]] da parlamentižen demokratijan principid aluseks. Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om kunigaz ({{lang-no|Kung av Norge}}) — [[Haral'd V]] vspäi 1991. Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — ''Storting'' ({{lang-no|Stortinget}} «sur' suim»), kogoneb 169 deputatad. Kaik rahvaz valičeb heid kerdan nelläs vodes. Valičendoiden jäl'ghe sanuden enamba änid partijan lider tuleb päministraks ({{lang-no|statsminister}} «valdkundaline ministr»), ohjastusen pämeheks. [[Störe Jonas Gar|Jonas Gar Störe]] radab päministran vn 2021 redukun 14. päiväspäi, valdkundan röunantagaižiden azjoiden ministr vll 2005−2012. Edeline päministr om [[Erna Sul'berg]] (2013−2021). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2021 13. päiväl sügüz'kud. Ülembaine käskuzkundaline tobmuz om Norvegijan Ülembaine Käskuzkund ({{lang-no|Norges Høyesterett}}), kogoneb 20 sudijaspäi. == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Norvegijan administrativiž-territorialine jagand]].'' Norvegii jagase vižtoštkümneks agjaks<ref name="fylker">[http://regjeringen.no/no/tema/kommuner-og-regioner/kommunestruktur/fylkesinndelingen-fra-2024/id2922222/ Norvegijan agjad vl 2024 ''regjeringen.no''-saital.] Accessdate=2024-02-29|language=no</ref> (fül'ke:ks, gubernijaks, {{lang-no|fylke}}), ned alajagasoiš 356 kundaks (kommunaks, norv. ''kommune''). Vll 2020−2023 naprind oli ühtištada severzid-se agjoid i poleta niiden lugud üks'toštkümnehesai, no se om tühjitadud paloin. [[Fail:Fylkesinndeling2024 original.webp|thumb|left|150px|Norvegijan agjad (2024)<ref name="fylker" />]] {| class="wikitable sortable" width=25% !# !Agjad !Administrativine keskuz |- | align=left|3||[[Fail:Oslo komm.svg|28x28px]] [[Oslo]]||[[Oslo]] |- | align=left|11||[[Fail:Rogaland våpen.svg|28x28px]] [[Rugalann]]||[[Stavanger]] |- | align=left|15||[[Fail:Møre og Romsdal våpen.svg|27x27px]] [[Möre og Romsdal]]||[[Molde]] |- | align=left|18||[[Fail:Nordland våpen.svg|28x28px]] [[Nurlann]]||[[Budö]] |- | align=left|31||[[Fail:Østfold våpen.svg|28x28px]] [[Östfoll]]||[[Sarpsborg]] |- | align=left|32||[[Fail:Akershus våpen.svg|28x28px]] [[Akershus]]||[[Oslo]] |- | align=left|33||[[Fail:Buskerud våpen.svg|28x28px]] [[Buskerud]]||[[Drammen]] |- | align=left|34||[[Fail:Innlandet våpen.svg|28x28px]] [[Innlandet]]||[[Hamar]] |- | align=left|39||[[Fail:Vestfold våpen.svg|28x28px]] [[Vestfoll]]||[[Tönsberg]] |- | align=left|40||[[Fail:Telemark våpen.svg|28x28px]] [[Telemark]]||[[Šijen]] |- | align=left|42||[[Fail:Agder våpen.svg|28x28px]] [[Agder]]||[[Kristiansann]] |- | align=left|46||[[Fail:Vestland våpen.svg|28x28px]] [[Vestlann]]||[[Bergen]] |- | align=left|50||[[Fail:Trøndelag våpen.svg|28x28px]] [[Tröndelag]]||[[Steinhjer]] |- | align=left|55||[[Fail:Troms våpen.svg|28x28px]] [[Troms]]||[[Tromsö]] |- | align=left|56||[[Fail:Finnmark våpen.svg|28x28px]] [[Finnmark]]||[[Vadsö]] |} == Eläjad == Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 5 063 709 ristitud<ref>[http://www.ssb.no/101850/population-by-age.per-1.january Ristitišt igän mödhe vn 2013 1. päiväl vilukud. — Statistisk sentralbyrå (Statistine keskuzbüro, ''ssb.no'').] {{ref-en}}</ref>, vl 2018 — 5 372 191 ristitud<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/no.html Norvegijan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref>, vn 2024 augotišes — 5 550 203 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'. Eläjad Norvegijas rahvahad (2017): [[norvegijalaižed]] — 83,2 % (heiden kesken [[saamalaižed]] läz 60 tuhad — 1,1 %), toižed evropalaižed — 8,3 %, toižed rahvahad — 8,5 %. Uskondan mödhe (2016): [[lüteranine jumalankodikund|lüteranad-evangelistad]] (Norvegijan oficialine jumalankodikund) — 70,6 %, [[islam]]anuskojad — 3,2 %, riman [[katoline jumalankodikund|katolikad]] — 3,0 %, toižed [[hristanuskond|hristanuskojad]] — 3,7 %, toižed uskojad — 2,5 %, märhapanendata — 17,0 %. Ristitišton 78 % oma lidnalaižed eläjad. Norvegine lidnanvuitte taho om žilo enamba 200 eläjad ristitištonke da lähemba 50 metrad toine toižespäi pertidenke. Norvegijan järed lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha<ref>[http://www.ssb.no/a/kortnavn/beftett/tab-2012-09-06-01.html Norvegijan kommuniden da lidnoiden ristitišt (2012-01-01). — ''Ssb.no''.] {{ref-no}}</ref>): [[Oslo]], [[Bergen]], [[Tronheim]], [[Stavanger]], [[Fredrikstad]] i [[Drammen]]. == Ižanduz == Norvegii om korktas šingotadud i lujas elokaz industrialine ma. Ekonomikan hüvä olend rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Vl 2023 valdkundan nominaline [[kogosüdäiprodukt]] oli US$425 mlrd. ekvivalentas (30. sija mail'mas; US$78,128 ühtele hengele, seičemenz' sija) vai US$547 mlrd. tazostadud ostmižmahtusen mödhe (52. sija; US$92,646 ühtele hengele, koumanz' sija). Se om [[Pohjoiževrop]]an kaikiš järedamb valdkund [[kivivoi]]n da [[londuseline gaz|londuseližen gazan]] sal'hen mödhe. Niiš sarakoiš sättas Norvegijan kogosüdäiproduktan läz pol't. Tehtas äi energijad [[gidroenergetik|gidroelektrostancijoil]], ka sen tagut voimuz om vedamha äi kivivoid röunoiden irdpolihe. Ohjastuz tegeb äi naprindoid maižandusen šingotesen täht kacmata vilhu klimatha i mägireljefha. Industrijan toižed päsarakod oma laivansauvomine i laivtransportan holitišed, kaivuztegimišt, cellülozbumagaine i mecan ümbriradmine, metalloiden tehmine, himine sarak, tekstilin tehmine, kalanpüdand i akvakul'tur, sömtegimišt. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud. Kogosüdäiproduktan palad (2016): maižanduz 1,6 %, tegimišt 34,7 %, holitišiden sfer 63,5 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2016 andmused): maižanduz 2,1 %, tegimišt 19,3 %, holitišiden sfer 78,6 %. Valdkundan eksport om kivivoi, sen gaz i ümbriradmižen produktad, mašiništonsauvomižen produkcii i mašiništ, metallad, himikalijad, laivad, kala. Importan tavarad oma mašiništonsauvomižen produkcii i mašiništ, himikalijad, metallad, söndtavarad. Eksport ületab importad vähäižel. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2023) oma [[Saksanma]] (Norvegijan eksportan 19,0 % i importan 11,4 %), [[Sur' Britanii]] (eksportan 19,0 %), [[Ročinma]] (Norvegijan eksportan 7,7 % i importan 10,8 %), [[Alamad]] (eksportan 8,3 % i importan 4,8 %), [[Kitai]] (importan 11,2 %), [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad]] (Norvegijan importan 7,6 %), [[Pol'šanma]] (eksportan 6,1 %), [[Francii]] (eksportan 5,9 %), [[Danii]] (importan 4,7 %). == Praznikad == Nimikirjutesen erased praznikad eile oficialižikš lebupäivikš. {|class="wikitable" style="text-align: left" |+ Norvegijan praznikad |- bgcolor="#efefef" ! |Kunpäiv ! |Vepsän nimi ! |Sijaline nimi ! |Kommentarijad |---- | [[1. viluku]] | [[Uz' voz']] | ''Første nyttårsdag'' | — |---- | 7 nedalid edel [[Äipäiv]]äd | [[Maidnedal|Maidnedalin lop]] | ''Fastelavn'' | 2020 — 23. uhokud; 2021 — 14. uhokud |---- | keväz'ku / sulaku | [[Äipäiv]] i [[Äipäivän Ezmärg]] | ''Første påskedag'' i ''Andre påskedag'' | 2020 — 12. i 13. sulakud; 2021 — 4. i 5. sulakud |---- | [[1. semendku]] | [[Keväden i radon päiv|Radon päiv]] | ''Første mai'' | — |---- | [[17. semendku]] | [[Norvegijan konstitucijan päiv]] | ''Syttende mai'' / ''Grunnlovsdagen'' / ''Nasjonaldagen'' | Konstitucijan vahvištusen päiv vl 1814 |---- | 49. i 50. päiv [[Äipäiv]]än jäl'ghe | [[Stroicanpäiv]] i [[Pühän Hengen päiv]] | ''Første pinsedag'' i ''Andre pinsedag'' | 2020 — 31. semendkud i 1. kezakud; 2021 — 23. i 24. semendkud |---- | [[24. tal'vku]] | [[Sündumpäiv]] | ''Julaften'' | Vaumitas verolišt sömäd da jomid Karačunale |---- | [[25. tal'vku]] | [[Karačun]] | ''Første Juledag'' | Oigetas koume päiväd |---- | [[26. tal'vku]] | [[Ph. Stefanan päiv]] | ''Andre juledag'' | — |+ |} == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Slottet i Oslo 1.jpg|Kunigahan pert'kulu [[Oslo]]s (''Slottet i Oslo / Det kongelige slott'', heinku 2014), se-žo ohjastusen ištundoiden sijaduz Regjeringskvartalet Nygaardsvolds plass Oslo 18jun2005.jpg|Ohjastusen fartal Oslon keskuzpalas (''Regjeringskvartalet'', kezaku 2005) Utenriksdepartementet, Oslo 2024.jpg|Kunigazline Norvegine Röunantagaižiden azjoiden ministruz (''Utenriksdepartementet / Utanriksdepartementet'', Oslo, kül'mku 2024) Norges Bank Kirkegata.jpg|Norvegijan bankan päfater (keskuzbank, ''Norges Bank / Noregs Bank'', uhoku 2007, Oslo, om vaumitud vl 1986) Nasjonalbiblioteket.JPG|Norvegijan Nacionaline kirjišt vn 2006 elokus (Oslo) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.stortinget.no/ Norvegijan parlamentan oficialine sait (''stortinget.no'').] {{ref-no}} {{ref-en}} * [https://www.regjeringen.no/ Norvegijan ohjastusen oficialine sait (''regjeringen.no'').] {{ref-no}} {{ref-se}} {{ref-en}} * [http://www.ssb.no/ Norvegijan statistižen keskuzbüron sait (''ssb.no'').] {{ref-no}} {{ref-en}} * [http://www.norway.no/ Norvegijan röunantagaižiden azjoiden ministrusen sait (''norway.no'').] {{ref-en}} {{Commons|Norway}} {{Evrop}} [[Kategorii:Norvegii| ]] kfdwtcsevc8agtrrp2pblpfyn7v1bvx 0 5189 189763 186841 2026-08-27T17:31:55Z Koiravva 1717 eläjad+ 189763 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Pirei<br />Πειραιάς | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Grekanma | Eläjiden lugu = 168,151 | Voz' = 2021 | Pind = 10.86 | Fail = Port of Piraeus.jpg | Pämez' = Ioannis Moralis<br/>(sügüz'ku 2014—,<br/>Γιάννης Μώραλης) | Telefonkod = +30-210 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} '''Pirei''' ({{lang-el|Πειραιάς}} ''Peiraiás'' [pireˈas]; {{lang-grc|Πειραιεύς}} ''Peiraieús'' [peːrai̯eús]) om [[Grekanma]]n lidn, [[Afinad|Afiniden]] suvipäivlaskmaine ezilidn, valdkundan kaikiš järedamb meriport (20 mln matknikoid vodes, 3,3 mln konteinerid vl 2015) i mail'man laivoidenlikundan registracijan znamasine keskuz. Mülüb [[Attik]]-periferijha. == Istorii == Eländpunkt om amuižgrekižen Afiniden polisan meriportaks völ. Lidnoidenkeskeine te oli kaitud seinil londoišpäi vll 460−86 EME, ned oliba pandud mantazole rimalaižil i kaičenus penil paloil. Ezmäine Grekanmas raudte ühtenzoiti lidnad Afinidenke vl 1869. [[Afiniden metro]]n jono nomer üks' i ezilidnelektrojonusen jonod tuldas Pireihe. Pirei šingotase [[metallurgii|metallurgijal]], mašiništonsauvomižel i sömtegimištol meriportan ližaks. == Geografijan andmused == [[Fail:2011 Dimos Pireos.png|thumb|left|250px|Lidnankundan sijaduz Attik-periferijas vn 2011 kartal]] Lidn sijadase agjan i kaiken valdkundan keskuzpalas, [[Egeine meri|Egeižen meren]] Saronikos-merikaran randal, 0..87 m korktusil, kaks' metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Afinad|Afiniden]] keskuzpalhasai om kahesa kilometrad pohjoižpäivnouzmha. Pirei- i Lefk- (grek. ''Λεύκα'') raudtestancijad ratas lidnas. == Tobmuz == Elänzoitmatoi Psitalei-sar' mülüb Pirein kundha lidnan ližaks. Kundan pind om 10,86 km², se jäb vajehtuseta vspäi 1968. Edeližed lidnan pämehed oma Vasilis Mihaloliakos (2011–2014), Panagiotis Fasoulas (2007–2010), Kristos Agrapidis (1999–2006), Stelios Logotetis (1991–1998). == Eläjad == Vl 2001 lidnan eläjiden lugu oli 175,697 ristitud, vl 2011 — 163,688 ristitud, vl 2021 — 168,151 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 196,389 eläjad vl 1981, sil-žo vodel aglomeracijan-ki (476,304 eljad). Vn 2011 Grekanman rahvahanlugemižen mödhe kaik 448,997 ristitud elädas lidnaglomeracijas (kahtenz' valdkundas) 50,42 km² pindal, se mülüb Surihe Afinihe. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> The Church of the Holy Trinity (Piraeus) on May 16, 2021.jpg|Pühän Stroican jumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2021 semendkun nägu Akti Miaouli - panoramio (1).jpg|Ofissauvused ''Akti Miaouli''-irdal meriportanno vl 2014 Hellenic Maritime Museum frontyard.jpg|Ellinine merimuzei (2008) Karaiskakis Stadium Piraeus Olympiacos-Arsenal.jpg|''Karaiskakis''-futbolstadion (vn 2009 tal'vkun olend) </gallery> == Irdkosketused == * [http://piraeus.gov.gr/ Lidnan oficialine sait (''piraeus.gov.gr'').] {{ref-el}} * [http://www.olp.gr/en/ Pirein portan oficialine sait (''olp.gr'').] {{ref-en}} {{ref-el}} {{Commons|Category:Piraeus}} [[Kategorii:Grekanman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Attik]] kswk13tfn9jipo3e66qhat69cwtb1wg 189764 189763 2026-08-27T17:33:17Z Koiravva 1717 189764 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Pirei<br />Πειραιάς | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Grekanma | Eläjiden lugu = 168,151 | Voz' = 2021 | Pind = 10.86 | Fail = Port of Piraeus.jpg | Pämez' = Ioannis Moralis<br/>(sügüz'ku 2014—,<br/>Γιάννης Μώραλης) | Telefonkod = +30-210 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} '''Pirei''' ({{lang-el|Πειραιάς}} ''Peiraiás'' [pireˈas]; {{lang-grc|Πειραιεύς}} ''Peiraieús'' [peːrai̯eús]) om [[Grekanma]]n lidn, [[Afinad|Afiniden]] suvipäivlaskmaine ezilidn, valdkundan kaikiš järedamb meriport (20 mln matknikoid vodes, 3,3 mln konteinerid vl 2015) i mail'man laivoidenlikundan registracijan znamasine keskuz. Mülüb [[Attik]]-periferijha. == Istorii == Eländpunkt om amuižgrekižen Afiniden polisan meriportaks völ. Lidnoidenkeskeine te oli kaitud seinil londoišpäi vll 460−86 EME, ned oliba pandud mantazole rimalaižil i kaičenus penil paloil. Ezmäine Grekanmas raudte ühtenzoiti lidnad Afinidenke vl 1869. [[Afiniden metro]]n jono nomer üks' i ezilidnelektrojonusen jonod tuldas Pireihe. Pirei šingotase [[metallurgii|metallurgijal]], mašiništonsauvomižel i sömtegimištol meriportan ližaks. == Geografijan andmused == [[Fail:2011 Dimos Pireos.png|thumb|left|250px|Lidnankundan sijaduz Attik-periferijas vn 2011 kartal]] Lidn sijadase agjan i kaiken valdkundan keskuzpalas, [[Egeine meri|Egeižen meren]] Saronikos-merikaran randal, 0..87 m korktusil, kaks' metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Afinad|Afiniden]] keskuzpalhasai om kahesa kilometrad pohjoižpäivnouzmha. Pirei- i Lefk- (grek. ''Λεύκα'') raudtestancijad ratas lidnas. == Tobmuz == Elänzoitmatoi Psitalei-sar' mülüb Pirein kundha lidnan ližaks. Kundan pind om 10,86 km², se jäb vajehtuseta vspäi 1968. Edeližed lidnan pämehed oma Vasilis Mihaloliakos (2011–2014), Panagiotis Fasoulas (2007–2010), Kristos Agrapidis (1999–2006), Stelios Logotetis (1991–1998). == Eläjad == Vl 2001 lidnan eläjiden lugu oli 175,697 ristitud, vl 2011 — 163,688 ristitud, vl 2021 — 168,151 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 196,389 eläjad vl 1981, sil-žo vodel aglomeracijan-ki (476,304 eläjad). Vn 2011 Grekanman rahvahanlugemižen mödhe kaik 448,997 ristitud elädas lidnaglomeracijas (kahtenz' valdkundas) 50,42 km² pindal, se mülüb Surihe Afinihe. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> The Church of the Holy Trinity (Piraeus) on May 16, 2021.jpg|Pühän Stroican jumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2021 semendkun nägu Akti Miaouli - panoramio (1).jpg|Ofissauvused ''Akti Miaouli''-irdal meriportanno vl 2014 Hellenic Maritime Museum frontyard.jpg|Ellinine merimuzei (2008) Karaiskakis Stadium Piraeus Olympiacos-Arsenal.jpg|''Karaiskakis''-futbolstadion (vn 2009 tal'vkun olend) </gallery> == Irdkosketused == * [http://piraeus.gov.gr/ Lidnan oficialine sait (''piraeus.gov.gr'').] {{ref-el}} * [http://www.olp.gr/en/ Pirein portan oficialine sait (''olp.gr'').] {{ref-en}} {{ref-el}} {{Commons|Category:Piraeus}} [[Kategorii:Grekanman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Attik]] kmpndag0p5l0z3cygybzkx1awqz4yhd 189765 189764 2026-08-27T17:34:06Z Koiravva 1717 189765 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Pirei<br />Πειραιάς | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Grekanma | Eläjiden lugu = 168,151 | Voz' = 2021 | Pind = 10.86 | Fail = Port of Piraeus.jpg | Pämez' = Ioannis Moralis<br/>(sügüz'ku 2014—,<br/>Γιάννης Μώραλης) | Telefonkod = +30-210 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} '''Pirei''' ({{lang-el|Πειραιάς}} ''Peiraiás'' [pireˈas]; {{lang-grc|Πειραιεύς}} ''Peiraieús'' [peːrai̯eús]) om [[Grekanma]]n lidn, [[Afinad|Afiniden]] suvipäivlaskmaine ezilidn, valdkundan kaikiš järedamb meriport (20 mln matknikoid vodes, 3,3 mln konteinerid vl 2015) i mail'man laivoidenlikundan registracijan znamasine keskuz. Mülüb [[Attik]]-periferijha. == Istorii == Eländpunkt om amuižgrekižen Afiniden polisan meriportaks völ. Lidnoidenkeskeine te oli kaitud seinil londoišpäi vll 460−86 EME, ned oliba pandud mantazole rimalaižil i kaičenus penil paloil. Ezmäine Grekanmas raudte ühtenzoiti lidnad Afinidenke vl 1869. [[Afiniden metro]]n jono nomer üks' i ezilidnelektrojonusen jonod tuldas Pireihe. Pirei šingotase [[metallurgii|metallurgijal]], mašiništonsauvomižel i sömtegimištol meriportan ližaks. == Geografijan andmused == [[Fail:2011 Dimos Pireos.png|thumb|left|250px|Lidnankundan sijaduz Attik-periferijas vn 2011 kartal]] Lidn sijadase agjan i kaiken valdkundan keskuzpalas, [[Egeine meri|Egeižen meren]] Saronikos-merikaran randal, 0..87 m korktusil, kaks' metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Afinad|Afiniden]] keskuzpalhasai om kahesa kilometrad pohjoižpäivnouzmha. Pirei- i Lefk- (grek. ''Λεύκα'') raudtestancijad ratas lidnas. == Tobmuz == Elänzoitmatoi Psitalei-sar' mülüb Pirein kundha lidnan ližaks. Kundan pind om 10,86 km², se jäb vajehtuseta vspäi 1968. Edeližed lidnan pämehed oma Vasilis Mihaloliakos (2011–2014), Panagiotis Fasoulas (2007–2010), Kristos Agrapidis (1999–2006), Stelios Logotetis (1991–1998). == Eläjad == Vl 2001 lidnan eläjiden lugu oli 175,697 ristitud, vl 2011 — 163,688 ristitud, vl 2021 — 168,151 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 196,389 eläjad vl 1981, sil-žo vodel aglomeracijan-ki (476,304 eläjad). Vn 2021 Grekanman rahvahanlugemižen mödhe kaik 448,051 ristitud elädas lidnaglomeracijas (kahtenz' valdkundas) 50,42 km² pindal, se mülüb Surihe Afinihe. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> The Church of the Holy Trinity (Piraeus) on May 16, 2021.jpg|Pühän Stroican jumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2021 semendkun nägu Akti Miaouli - panoramio (1).jpg|Ofissauvused ''Akti Miaouli''-irdal meriportanno vl 2014 Hellenic Maritime Museum frontyard.jpg|Ellinine merimuzei (2008) Karaiskakis Stadium Piraeus Olympiacos-Arsenal.jpg|''Karaiskakis''-futbolstadion (vn 2009 tal'vkun olend) </gallery> == Irdkosketused == * [http://piraeus.gov.gr/ Lidnan oficialine sait (''piraeus.gov.gr'').] {{ref-el}} * [http://www.olp.gr/en/ Pirein portan oficialine sait (''olp.gr'').] {{ref-en}} {{ref-el}} {{Commons|Category:Piraeus}} [[Kategorii:Grekanman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Attik]] pbpqab75ws9qbphy9900gqye2u8naxo 0 5802 189761 141257 2026-08-27T16:55:21Z Koiravva 1717 toine kategorii kut Vikiaitas 189761 wikitext text/x-wiki {{A10000}} [[Fail:The winter in Kuvshinovo 006.JPG|thumbnail|right|250px|[[Uden voden kuz']] [[Kuvšinovo]]-lidnas, Venäma]] '''Uz' voz'''' om rahvahidenkeskeine [[praznik]], kudambad oigetas joga voden [[1. viluku|1. päiväl vilukud]] [[grigorianine kalendar'|grigorianižen kalendarin]] mödhe. Praznuičendan zavodindan kuro tuleb [[aigvö]]n järgendusedme. Aigtegod oma praznikehtad, praznikambuškelendad, guleindad. Elon uden pordon tulend oigendase. Jättas praznuičendata neniš valdkundoiš ičeze kalendarinke vai veroidenke: Indii, Iran, Kitai, Saudan Arabii. Voden augotiž vilukun 1. päiväspäi om pandud rimalaižel [[Gai Julii Cezar']]-ohjandajal vl 46 EME. Amuižes Rimas nece päiv oli pühätadud [[Janus (jumal)|Janus]]-jumalale, hän kaičeb valičendad, verajid da uksid, kaikid zavodindoid. == Kacu mugažo == * [[Kuziine om sündnu mecha]] * [[Uz' voz' Venämas]] == Homaičendad == <references /> {{lumi da jä}} {{stub}} [[Kategorii:Uz' voz'| ]] [[Kategorii:Rahvahidenkeskeižed päiväd]] [[Kategorii:Praznikad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Venäman praznikad]] mop9ul7cax5i42o6vcja9l9mvc520mx 0 11094 189767 147784 2026-08-27T19:03:33Z Motoranger 10577 formitez, +kartad, + 189767 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Düren | Lidnanznam = DEU Dueren COA.svg | Flag = Flagge der Stadt Düren.svg | Lidnanznam text = Dürenan lidnanznam | Flag text = Dürenan flag | Valdkund = Saksanma | Eläjiden lugu = 90,244 | Voz' = 2015 | Pind = 85.02 | Fail = Schlossburgau2.jpg | Pämez' = Frank Peter Ul'rih<br/>(2020—, mandat 2025−2030,<br/>''Frank Peter Ullrich'') | Telefonkod = +49-2421 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} [[Fail:OpenGeodata.NRW – dtk10 - Düren.png|thumb|left|250px|Lidnan päpalan kart (2025)]] '''Düren''' (mugažo [[saksan kel'|saksan kelel]], virktas [ˈdyːʁən]) om lidn [[Saksanma]]n päivlaskmas, [[Pohjoine Rein da Vestfalii]]-federacijanmas. == Istorii == Enamba mi kaks' tuhad vozid tagaz eländpunkt oli kel'tižeks, sen nimi oli ''Durum'' «lidnuz». Lidn om tetab [[Rimalaine imperii|Rimalaižen imperijan]] aigaspäi, oli varatoitmižbazaks [[Köl'n]]an sauvondan täht. Om olmas lidnan oiktusidenke 13. voz'sadaspäi. [[Düralüminii]]-ühthesuladusen nimituz om sündnu lidnan nimespäi, sikš miše vspäi 1909 sadihe sidä tehmižmahtusel neciš lidnas. Toižen mail'man sodan aigan frontpird läbiti lidnad i üks' kaikiš järedambiš torišpäi tegihe Dürenno, AÜV:oiden armii forsirui Rurad. Düren om tetab torguindal amussai i bumagan tehmižel 19. voz'sadaspäi. Lidn šingotase kanghiden tehmižel, metalloiden ümbriradmižel i himižil edheotandoil. Viž industriiparkad ratas lidnanno. Tetabad valdkundas kompanijad oma pertiden varjoičendan edheotand, medicinižen distancižen holitusen kompanii (''Duria eG''), [[kebnavto|elektroavtoiden]] tehmine. == Geografijan andmused == [[Fail:Lage der Stadt Düren in Deutschland.png|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2005 kartal]] Lidn sijadase federacijanman suvipäivlaskmas, [[Rur (Maasan ližajogi)|Rur-jogen]] alangištos, 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, surembiden [[Ahen]]- i [[Köl'n]]-lidnoiden keskes, läz valdkundröunoid [[Bel'gii|Bel'gijanke]] da [[Alamad|Alamaidenke]]. == Tobmuz == [[Fail:Übersicht der Stadtteile von Düren.jpg|thumb|left|250px|Lidnan ümbrikoiden shematine kart (2006)]] Düren jagase vižtoštkümneks ümbrikoks (äilugu saks. ''Stadtteile''). Edeline lidnan pämez' om Paul' Larü (''Paul Larue'', 1999—). Düren-lidnan suim ohjandab lidnad mugažo, kogoneb 52 ühtnijaspäi, järgenduseližed valičendad oliba vn 2025 sügüz'kun 14. päiväl. == Eläjad == Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 88,953 ristitud. Kaik 90,244 eläjad oli lidnas vl 2015. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 93 tuhad eläjid vl 2004. == Irdkosketused == * [http://www.dueren.de/ Lidnan ohjastusen oficialine sait (''dueren.de'').] {{ref-de}} {{ref-en}} {{ref-fr}} {{ref-nl}} {{Commons|Düren}} [[Kategorii:Saksanman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Pohjoine Rein da Vestfalii]] 2042ap1j3hl3eagakvjyhwqvfnpbt5t 0 15345 189762 186335 2026-08-27T17:17:02Z Koiravva 1717 fil'mografii+ 189762 wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = Akirakurosawa-onthesetof7samurai-1953-page88.jpg | описание изображения = Akira Kurosava vn 1953 tal'vkus }} '''Akira Kurosava''' ({{lang-ja|黒澤 明}} [kɯɾosawa aꜜkiɾa] ''Kurosava Akira''; sünd. [[23. keväz'ku]] [[1910]], [[Tokio]], [[Japonijan imperii]] — kol. [[6. sügüz'ku]] [[1998]], [[Setagai]], [[Tokio]], [[Japonii]]) oli tutab japonine režissör, scenarist, fil'miden prodüser. Lahjoitud nevondkundaližel Rahvahiden kožundan ordenal (1991). Kurosava pästi koumekümned znamasišt fil'mad 57-voččes kar'jeras (1936−1993), neniden fil'miden enambust lugetas mail'man kinon klassikaks. Sai kaks' «[[Oskar (kinopremii)|Oskar]]»-arvlahjad parahimas verazkel'žes fil'mas: 1951. vodes («[[Rašömon (fil'm)|Rašömon]]») da 1975. vodes (venäkel'ne «[[Dersu Uzala (fil'm, 1975)|Dersu Uzala]]»). Oli tetab mail'mas enamba, mi Japonijas. Läheni Päivnouzmman i Päivlaskmman veroid toštmatomiš fil'miš, erased süžetad oma sätud mail'man literaturan klassižiden kirjoiden mödhe (Dostojevskijan «Idiot», Lev Tolstoin «Ivan Il'jičan surm», Gor'kijan «Pohjas»-pjes, Šekspiran «Makbet» i «Lir-kunigaz»). Mez' oli sündnu Tokioho, Isamu da Šima Kurosavan kanzha, oli norembaižen kahesan lapsen keskes. Ozuti čomamahton mahtoid noressai, pirdi kuvid. Vl 1945 naiži, japonine Joko Jaguči-aktris oli hänen ak, elihe ühtes hänen surmhasai vl 1985. Sünduihe kaht last. == Valitud fil'mografii == * «Dzüdon genii» ({{lang-ja|姿三四郎}} ''Sugata sansiro:'', 1943) * «Koditoi ižakoir» (野良犬 ''Nora inu'', 1949) * «[[Rašömon (fil'm)|Rašömon]]» (羅生門 ''Rasö:mon'', 1950) * «[[Idiot (fil'm, 1951)|Idiot]]» (白痴 ''Hakuči'', 1951) * «[[Eläda (fil'm, 1952)|Eläda]]» (生きる ''Ikiru'', 1952) * «Seičeme samurajad» (七人の侍 ''Sičinin-no samurai'', 1954) * «Verev tron» (蜘蛛巣城 ''Kumonosu dzö:'' «häpein pezan zamk», 1957) * «Koume pahatukad peittud lidnuses» (隠し砦の三悪人 ''Kakusi toride-no san akunin'', 1958) * «Pahad mehed magadas tünäs» (悪い奴ほどよく眠る ''Varui jacu hodo joku nemuru'', 1960), vai «Käredad mehed jädas elegiš» nevondkundaližiš kinoteatriš * «Rusked bard» (赤ひげ ''Akahige'', 1965) * «[[Dersu Uzala (fil'm, 1975)|Dersu Uzala]]» (デルス・ウザーラ ''Derusu Udza:ra'', 1975) * «Sodamehen kuvahaine» (影武者 ''Kagemusä'' «sodamez'-kuvahaine», 1980) * «Elokun rapsodii» (八月の狂詩曲 ''Hačigacu-no rapusodi'', 1991) * «Völ ei» (まあだだよ ''Ma:dadajo'', 1993) == Homaičendad == <references/> {{stub}} [[Kategorii:Japonijan režissörad]] [[Kategorii:Japonijan prodüserad]] [[Kategorii:Japonijan scenaristad]] [[Kategorii:Kinoscenaristad]] [[Kategorii:Prodüserad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Režissörad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Scenaristad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Tokioho]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1910]] [[Kategorii:Sündnuded keväz'kun 23. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Tokios]] [[Kategorii:Kolnuded vl 1998]] [[Kategorii:Kolnuded sügüz'kun 6. päiväl]] cl9yoneyziq53xyzec91ie33j5s672r 14 17717 189759 94261 2026-08-27T16:53:00Z Koiravva 1717 +kategorii 189759 wikitext text/x-wiki {{Commons|Category:International days}} [[Kategorii:Rahvahidenkeskeižed sidod]] [[Kategorii:Praznikad]] [[Kategorii:Jogavoččed aigtegod]] 4evomulmjcmpb2ug8srepttgfxvx6a1 0 38967 189758 179170 2026-08-27T16:51:30Z Koiravva 1717 toine kategorii kut Vikiaitas 189758 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ecologia.jpg|thumb|right|250px|Taimen neiččen käziš om hüvän ekologijan kaičendan simvolaks]] '''Mail'man ümbrišton päiv''' ({{lang-ru|Всеми́рный де́нь окружа́ющей среды́}}, [[Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii|ÜRO:n]] toižil oficialižil kelil: {{lang-en|World Environment Day}}, {{lang-ar|اليوم العالمي للبيئة}}, {{lang-es|Día mundial del medio ambiente}}, {{lang-zh|世界环境日}}, {{lang-fr|Journée mondiale de l'environnement}}) om rahvahidenkeskeine ekologine praznik, oigetas joga voden [[5. kezaku]]d vodelpäi [[1973]]. Nece praznik om sätud vedatamha kaiken ristitkundan tarkust meiden planetan londusen problemoihe. == Istorii == Mail'man ümbrišton päiv om sätud vn 1972 15. tal'vkud Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacijan 27. ištundal (Rezolücii № A/RES/2994 (XXVII)). Praznikan datan täht valitihe 5. kezakud — päiv, konz ÜRO:n konferencii londusen problemoiš oli vedadud vl 1972. Necen konferencijan aigan sätihe ut organizacijad ÜRO:n sistemas — ÜRO:n program londuses. Praznikan päine sü om vedatada ristitkundan tarkust londusen problemoihe. Vn 1973 5. kezakud praznuitihe Mail'man ümbrišton päiväd ezmäižen kerdan ÜRO:n programan ohjandusel. === Sidodud aigtegod === Vl 1993 amerikalaižed Rik Fedricci, Devid Gotfrid i Maik Italjano sädiba ezmäšt Mail'man nevondkundad ekologižes sauvondas. Se oli oigetud kändmaha populärižikš praktikoid, kudambad abutaižiba levitada [[seižui šingotez|seižujad šingotest]]. Vl 2009 Nevondkund ekologižes sauvondas om sätud [[Venäma]]s. == Temad == Vspäi 1974 joga vodel valitas Mail'man ümbrišton päivän temad da lozungad, mugažo mad, kus lindäs pühätadud praznikale päaigtegod. * [[1974]] — «Vaiše üks' Ma» ([[Spokan (Vašington)|Spokan]]); * [[1975]] — «Elotahod» ([[Dakk]]); * [[1976]] — «Vezi — elon päpurde» ([[Ontario]]); * [[1977]] — «Ozonšoidun kaičendan problem; mahusiden kadotuz» ([[Silhet]]); * [[1978]] — «Šingotadas murendusita» (Silhet); * [[1979]] — «Vaiše üks' tuleb aig meiden lapsiden täht — šingotez murenduseta» (Silhet); * [[1980]] — «Uz' küzund uden voz'kümnen täht: Šingotadas murendusita» (Silhet); * [[1981]] — «Pohjvezi; Himižed ühtnendad ristitun sömčepiš» (Silhet); * [[1982]] — «Kümnes vodes päliči Stokhol'man jäl'ghe» (Dakk); * [[1983]] — «Varukahiden jändusiden keradamine da heitämine: himine vihm i energii» (Silhet); * [[1984]] — «Mahusiden degradacii» ([[Radžšahi]]); * [[1985]] — «Norišt: rahvaz i londuz» ([[Islamabad]]); * [[1986]] — «Pu mirhu näht» (Ontario); * [[1987]] — «Londuz i kodi: enamba mi katuz» ([[Nairobi]]); * [[1988]] — «Konz ristituil londuz om ezmäižel sijal, šingotez ei lopte» ([[Bankok]]); * [[1989]] — «Atmosferan lämbitamine» ([[Brüssel']]); * [[1990]] — «Lapsed i londuz» ([[Mehiko]]); * [[1991]] — «Atmosferan vajehtamine. Pidab ühtenzoitta väged» ([[Stokhol'm]]); * [[1992]] — «Ma om üks' kaikil — ühtes kaičeškam sidä» ([[Rio-de-Žaneiro]]); * [[1993]] — «Goll'uz i londuz — loptä pahid čepid» ([[Pekin]]); * [[1994]] — «Üks' ma — üks' kanz» ([[London]]); * [[1995]] — «Mö, rahvahad: ühtenzoituz londushe näht» ([[Pretorii]]); * [[1996]] — «Meiden Ma, meiden londuseline elonümbrišt, meiden kodi» ([[Stambul]]); * [[1997]] — «Eloho näht Mal» ([[Seul]]); * [[1998]] — «Eloho näht Mal — kaikam meiden merid» ([[Moskv]]); * [[1999]] — «Meiden ma — meiden tuleb aig. Kaikam se!» ([[Tokio]]); * [[2000]] — «Londusen voz'tuha — om aig tehta» ([[Adelaid]]); * [[2001]] — «Tulda Mail'man elon verkho» ([[Turin]], [[Havan]]); * [[2002]] — «Antta Male šans» ([[Šen'čžen']]); * [[2003]] — «Vezi — kahtele millionale ristituile se om tarbhaine lujas!» ([[Beirut]]) * [[2004]] — «Pidab merid da valdmerid! Eläbid, ei kolnuzid!» ([[Barselon]]); * [[2005]] — «Vihandad lidnad: Plan planetan täht!» ([[San Francisko]]); * [[2006]] — «Letetazangištod i maiden tühjenzoitand — Sanum 'Ei' kuividen maiden tühjenzoitandale!!» ([[Alžir]]); * [[2007]] — «Jän sulamine — Tärged tem!» (London); * [[2008]] — «Päzugat rippundaspäi! Tel ekonomikha hil'nikan penen tacindanke!» ([[Vellington]]); * [[2009]] — «Teiden planet ei voi olda teita» (Mehiko); * [[2010]] — «Roduiden äjüz'. Üks' planet. Üks' tuleb aig» ([[Rangpur]]); * [[2011]] — «Mecad: kävutaden londust» ([[Deli]]); * [[2012]] — «Vihand ekonomik: oled-ik sinä sen palaks?» ([[Brazilia]]); * [[2013]] — «Meleta. Sö. Kaiče» ([[Ulanbatar]]); * [[2014]] — «Pened sared i atmosferan vajehtamine» — «Lenda ičeiž än't, ei meren pindad!» ([[Bridžtaun]]); * [[2015]] — «Seičeme milliardad unid. Üks' Planet. Kävuta tarkašti» ([[Rim]]); * [[2016]] — «Politik om mecživatoiden illegitimišt möndad vaste» ([[Luand]]); * [[2017]] — «Olen londusenke» ([[Ottav]]); * [[2018]] — «Voibištelend plasmassanke» ([[Nju Deli]]); * [[2019]] — «Voibištelend il'man redustoitandad vaste» ([[Kitai]]); * [[2020]] — «Londusen aig» ([[Kolumbii]]); * [[2021]] — «Kacta udes. Udessündutada. Tehta udes» ([[Pakistan]]); * [[2022]] — «Vaiše üks' Ma» — «Nece planet — meiden üks'jäine pert', kudamban röunatud varoid ristitule pidab kaita» ([[Šveicarii]]); * [[2023]] — «Voibištelend plasmassanke» ([[Kot-d’Ivuar]], [[Alamad]]); * [[2024]] — «Meiden Ma. Meiden tuleb aig. Mö — udessündundan sugupol'v» ([[Saudan Arabii]]); * [[2025]] — «Voibištelend plasmassan redustoitandanke!» ([[Čedžudo]]). ÜRO:n päsekretar' painab sanoid ristitkundale joga voden praznikaks. == Aigtegod == Erazvuiččiš maiš tehtas mugomid aigtegoid kut: * tetabiden ekologoiden pauklahjoičend; * tauguh mecoiš, puištoiš, erazvuiččiden vezištoiden randoil; * puiden ištutand; * ekskursijad kaičendtahoiže i Rahvahaližhe puištho; * lidnaigtegod (keragad, paradad, velohuzaidused, «vihandad» koncertad; * lekcijad da seminarad muzejoiš i školoiš. Mail'man ümbrišton päiväl pagištas erazvuiččiš joukvestištoiš. Ozutesikš, socialižiš verkoiš nece päiv mäneb heštegoidenke #Mail'manÜmbrištonPäiv, #Sugupol'vUdessündutand i muga edemba. Joga vodel ÜRO:n Päassamblei vedab oigetud londusen kaičendha i paremboičendha rahvahidenkeskeižid aigtegoid. * Vlpäi 2021 vhesai 2030 ÜRO:n Päassamblei vahvišti «ÜRO:n voz'kümne ekosisteman udištamižes»-planad. Muga vl 2024 oli vedatud oigetud maiden udištamižhe i kuivuden harjenemižhe aigtegoid. [[Rijad]]as 16. ištund mäni, siš pagištihe borcuindas mahusiden degradacijanke. Vl 2010 Italijas OIKOS-organizacii tegi oigetud ümbrišton paremboičendha akcijoid. Vl 2022 praznikan rahvahidenkeskeižed aigtegod mäniba Ročinmas, vl 2023 — Kot-d’Ivuaras ühtes Alamaidenke, vl 2024 — Saudan Arabijas, vl 2025 — Korejan Tazovaldkundan Čedžudo-sarel. == Venämas == Vspäi 1996 anttas «Venäman arvostadud ekolog»-arvnimed i mötalid tetabile ekologoile Boris Jel'cin-prezidentan käskön mödhe. Vl 1998 Moskv-lidn oli valitud necen päivän rahvahidenkeskeižiden päaigtegoiden tehmižen täht. Vl 2024 Moskvas Rahvahidenkeskeine «Ekologii»-forum mäni. == Homaičendad == <references /> [[Kategorii:Ekologii]] [[Kategorii:Rahvahidenkeskeižed päiväd]] [[Kategorii:Praznikad kirjamišton mödhe]] 9kccyu4qfuc0fecl4xe2zkeib7qpers 10 41246 189766 189661 2026-08-27T17:57:27Z Xenotron 5020 189766 wikitext text/x-wiki Courtship of European Rollers (52105825789).webm duqyp1fm3v44ou6zy56qqw2purb4q9v 14 41298 189760 2026-08-27T16:54:34Z Koiravva 1717 Oigetadud lehtpol' [[Kategorii:Rahvahidenkeskeižed päiväd]] 189760 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Kategorii:Rahvahidenkeskeižed päiväd]] jw3ntt03j7qj2390go91rvscen9zoss 10 41299 189768 2026-08-27T20:48:15Z Motoranger 10577 kuvan ümbrikirjutand 189768 wikitext text/x-wiki ''Gotland Grand National 2023''-aigtego koume vot tagaz [[Gotland]]-sarel, [[Ročinma]], 27. reduku 2023. ''Gotland Grand National'' el'gendase hätken kut mail'man kaikiš suremb [[motovoibuižed|motovoibištelend]] enduro-klassas, oli vedadud ezmäižen kerdan vl 1984.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> bcgafbj6mojip3xyy4iepnt2f9rfefc