Wikipedia
xhwiki
https://xh.wikipedia.org/wiki/Iphepha_Elingundoqo
MediaWiki 1.47.0-wmf.4
first-letter
iMedia
Mahluko
Ingxoxo
Ilungu
Ingxoxo nelungu
Wikipedia
Ingxoxo ngeWikipedia
Ngokweenkcukacha
Ingxoxo ngokweenkcukacha
iMediaWiki
Ingxoxo ngeMediaWiki
iThemplethi
Ingxoxo yethemplethi
Uncedo
Ingxoxo ngoncedo
Uluhlu
Ingxoxo ngoluhlu
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
I-Operário Futebol Clube (MS)
0
8149
40607
36778
2026-06-02T00:53:44Z
InternetArchiveBot
10408
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
40607
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox football club|clubname=Operário|image=Escudo OPERÁRIO FC-MS.png|fullname=Operário Futebol Clube|nickname=''Galo'' (Rooster)|founded={{Start date and years ago|df=yes|1938|8|21}}|ground=[[Morenão]]|capacity=29,670<ref>{{Cite web |year=2016 |title=Cadastro Nacional de Estádios de Futebol |url=https://conteudo.cbf.com.br/cdn/201601/20160122182359_0.pdf |access-date=6 October 2022 |website=[[Brazilian Football Confederation|CBF]]}}</ref>|chrtitle=President|chairman=Estevão Petrallás|mgrtitle=Head coach|manager=Celso Rodrigues|league=[[Campeonato Brasileiro Série D]]<br/>[[Campeonato Sul-Mato-Grossense]]|season=[[2022 in Brazilian football|2022]]|position=[[Campeonato Sul-Mato-Grossense|Sul-Mato-Grossense]], 1st of 10 (champions)|website=https://operario.com.br/|pattern_la1=_operarioms24h|pattern_b1=_operarioms24h|pattern_ra1=_operarioms24h|pattern_sh1=|pattern_so1=|leftarm1=000000|rightarm1=000000|body1=FFFFFF|shorts1=000000|socks1=FFFFFF|pattern_la2=_operarioms24a|pattern_b2=_operarioms24a|pattern_ra2=_operarioms24a|pattern_sh2=|pattern_so2=|leftarm2=FFFFFF|rightarm2=FFFFFF|body2=FFFFFF|shorts2=FFFFFF|socks2=000000|American=yes}}'''I-Operário Futebol Clube''', eqhele ukubizwa ngokuba yi'''Operário de Campo Grande''', '''i-Operário-MS''' okanye ngokulula '''i-Operário''' yiklabhu yobuchwephesha yaseBrazil esekelwe [[Campo Grande|eCampo Grande]], [[UMato Grosso do Sul|i-Mato Grosso do Sul]] yasekwa ngo-21 Agasti 1938. Ikhuphisana [[Campeonato Sul-Mato-Grossense|kwiCampeonato Sul-Mato-Grossense]], inqwelomoya ephezulu yeMato Grosso do Sul [[Amaqela ebhola ekhatywayo aseBrazil|league yebhola ekhatywayo karhulumente]].
I-Operário okwangoku ikwindawo yesithathu phakathi kwamaqela e-Mato Grosso do Sul kuluhlu lweklabhu yesizwe ye-[[Brazilian Football Confederation|CBF]], kwindawo ye-179 xa iyonke.<ref>{{Cite web|date=16 December 2021|title=RNC - Ranking Nacional dos Clubes 2022|url=https://conteudo.cbf.com.br/cdn/202112/20211216200434_630.pdf|website=[[Brazilian Football Confederation|CBF]]}}</ref>
== Imbali ==
Iklabhu yasekwa ngo-Agasti 28, 1938, ngabasebenzi bokwakha baseCampo Grande. Igama elithi Operário lithetha umqeshwa wefektri ngesiPhuthukezi.
Ngo-1982 iklabhu yaphumelela [[Indebe kaMongameli (Korea)|iNdebe yoMongameli]], edlalwa [[Republic of Korea|eMzantsi Korea]].<ref name="internationaltitle">{{In lang|pt}} [http://www.campeoesdofutebol.com.br/hist_operarioms.html Operário at Campeões do Futebol]</ref>
Ukususela ngoNovemba 29, 1999, I-Operário lishishini. Ngenxa yale nto, igama leqela litshintshile ukusuka kwi-Operário Futebol Clube ukuya kwi-Operário Futebol Clube S/A. I-S/A ithetha [[inkampani edibeneyo yesitokhwe]].
Ngoku iOperário ukwimali embi kakhulu kwaye uninzi lwamatyala ayo ngamatyala abasebenzi kunye namatyala erhafu.
== Ibala lemidlalo ==
Ibala lemidlalo lasekhaya yiMorenão, umthamo we-45,000. <ref name="templosdofutebol">{{Cite web|title=Morenão|url=http://mavalem.sites.uol.com.br/ms/CampoGrande1.htm|accessdate=2009-01-02|publisher=Templos do Futebol|language=pt}}</ref>
== Ukhuphiswano ==
Imbangi enkulu ka-Operário [[I-Esporte Clube Comercial (MS)|yiComercial]], adlala naye iClássico Comerário (Comerário derby), eyona inkulu yelizwe le-Mato Grosso do Sul kunye nelinye lawona makhulu kumbindi-ntshona wengingqi yaseBrazil.
== Iimbeko ==
=== Isizwe esingekho semthethweni ===
* '''[[Iimodyuli zeCopa União Blue and White|Copa União - Módulo Branco]]:'''
: '''Abaphumeleleyo (1):''' 1987
=== Umbuso ===
* '''[[Campeonato Sul-Mato-Grossense]]'''
: '''Abaphumeleleyo (12):''' 1979, 1980, 1981, 1983, 1986, 1988, 1989, 1991, 1996, 1997, 2018, 2022
* '''[[Campeonato Mato-Grossense]]'''
: '''Abaphumeleleyo (4):''' 1974, 1976, 1977, 1978
* '''Copa Campo Grande'''
: '''Abaphumeleleyo:''' 2007
=== Iitumente zobuhlobo ===
* '''[[Indebe kaMongameli (Korea)]]'''
: '''Abaphumeleleyo (1):''' [[1982 iPresident's Cup Football Tournament|1982]]
== Iimbekiselo ==
<references />
{{Reflist}}
== Amakhonkco angaphandle ==
* {{In lang|pt}} [https://web.archive.org/web/20240406220656/https://operario.com.br/ Official Site]
* {{In lang|pt}} [https://ge.globo.com/ms/futebol/times/operario-ms/ Operário-MS on Globo Esporte]
{{Campeonato Brasileiro Série D}}
[[Category:1938 ukusekwa eBrazil]]
[[Category:Campo Grande]]
[[Category:Iiklabhu zebhola ekhatywayo eBrazil ngokwelizwe]]
[[Category:Iiklabhu zebhola ekhatywayo eMato Grosso do Sul]]
[[Category:Amaqela ebhola ekhatywayo asekwe ngo-1938]]
lwjkggjvxc1w8obeqvsoodmk4lfsv79
Hintsa kaKhawuta
0
8298
40606
39645
2026-06-02T00:51:24Z
InternetArchiveBot
10408
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
40606
wikitext
text/x-wiki
'''UHintsa kaKhawuta''' (c. 1780 – 12 May 1835), nowaziwa njengo ''Kumkani uHintsa'', wayeyikumkani yobukumkani bakwaXhosa, obasekwa ngukhokho wakhe uKumkani uTshawe. Walawula ukususela ngowe-1820 de kwasekufeni kwakhe ngowe-1835. Ubukhosi bamaXhosa, bukwincopho yabo, ngexesha lolawulo lwakhe busuka kumlambo uMbhashe, kumazantsi [[Mthatha|oMthatha]] ukuya kutsho kumlambo iGamtoos, (Xelexwa ngesiXhosa) kuMzantsi Koloni.<ref></ref><ref>{{Cite web|title=King Hintsa's Grave details|url=https://artefacts.co.za/main/Buildings/bldgframes_mob.php?bldgid=12672#:~:text=King%20Hintsa%20was%20born%20in,until%20his%20death%20in%201835.|accessdate=2024-06-19|website=artefacts.co.za|archive-date=2024-06-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20240619130019/https://artefacts.co.za/main/Buildings/bldgframes_mob.php?bldgid=12672#:~:text=King%20Hintsa%20was%20born%20in,until%20his%20death%20in%201835.|dead-url=yes}}</ref>
U-Hintsa wayekhokele obona bukumkani bunamandla ( [[AmaXhosa]] ) kuMazantsi e-Afrika ngelo xesha, kwaye ubu Kumnkani bakwa Xhosa bazenzela igama ngokuthi balwe iimfazwe nabaseBritane isithuba esingangeminyaka elikhulu(100) kwizizukulwana ngezizukulwana. <ref>{{Cite web|title=King Hintsa's Grave details|url=https://artefacts.co.za/main/Buildings/bldgframes_mob.php?bldgid=12672#:~:text=King%20Hintsa%20was%20born%20in,until%20his%20death%20in%201835.|accessdate=2024-06-19|website=artefacts.co.za|archive-date=2024-06-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20240619130019/https://artefacts.co.za/main/Buildings/bldgframes_mob.php?bldgid=12672#:~:text=King%20Hintsa%20was%20born%20in,until%20his%20death%20in%201835.|dead-url=yes}}</ref>
<ref>{{Cite web|date=2023-09-12|title=amaXhosa Royal Family, Xhosa Kingdom, South Africa - THE AFRICAN ROYAL FAMILIES|url=https://theafricanroyalfamilies.com/2023/09/12/xhosa-kingdom-amaxhosa-people-of-south-africa/|accessdate=2024-06-19|website=theafricanroyalfamilies.com|language=en-US|archive-date=2024-06-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20240619130019/https://theafricanroyalfamilies.com/2023/09/12/xhosa-kingdom-amaxhosa-people-of-south-africa/|dead-url=yes}}</ref>UbuKumkani bamaXhosa bukhokelwa zizindlu ezimbini, indlu yamaGcaleka (iNdlu enkulu) eyindlu elawulayo, kunye nendlu kaRharhabe (indlu yasekunene) eyindlu yesibini ephezulu.
== UHintsa waba nguKumkani ngo-1804, waza wathweswa isithsaba ngo-1820 emva kokuthatha intambo kuyisekazi uNqoko kaGcaleka owayeyinkosi. ==
== UHintsa udla ngokufaniswa nokhokho wakhe uTshawe kaNkosiyamntu. ==
== Umkhosi kunye nomkhosi ==
== UbuKumkani bamaXhosa yayisesinye sezikumkani ezomeleleyo e-Afrika, kwaye ngokungathandabuzekiyo yayinomkhosi omkhulu kuMzantsi Afrika. U-Hintsa wayeneqela elibizwa ngokuba 'yi-Inkonyane' elathi lafudusa inkampani ngenkampani, ekuqaliseni kwayo, yayiza kuba linyathelo lokuhamba imini yonke. ==
== Abanye ababhali bembali baye bathi nangona amaHintsa ayenomkhosi omkhulu, kusenokwenzeka ukuba akayiyo eyona kumkani inkulu yamaXhosa. Nangona kunjalo, iinkosi zikaHintsa ezazidla ngokugqogqa izikumkani zasebumelwaneni zihlasele abalawuli bamaXhosa bamazwe aphantsi korhulumente wesizwe, zazinemikhosi enamandla kodwa zazingenakumelana neNqununu kaHintsa. ==
== Uhlaselo kunye nemfazwe yamakhaya ==
== Ngexesha lolawulo lwakhe, ubuKumkani bamaXhosa babungquzulana neKoloni yaseKapa. Isizwe sakwaXhosa sasikwaphantsi koxinizelelo lweemfazwe zobukhaya phakathi kweenkosi nohlaselo lwezizwe eziziimbacu ezisuka kumaMfecane. ==
== Iqela lokuqala elihlaselayo ekwanyanzeleke ukuba aqubisane nalo amaXhosa lelo elaliza kuba ‘ngamaBhaca’ akhokelwa nguMadzikane. Emva kweentshukumo ezininzi, amaBhaca afuduka ehlela eThembuland apho ahlasela indlu yaseKunene amaTshatshu, nto leyo eyabangela ukuba abalekele kuMaqoma ukuze akhuseleke. Izikumkani zamaXhosa, abaThembu namaMpondomise zadibanisa amandla zawatyumza amaBhaca, abulala uMadzikane (1823–25). AmaBhaca angena kumanyano olungakhululekanga namaMpondo aza ahlasela amaBomvana ngokuhlangeneyo kodwa lo nto yagxothwa nguPhakamileyo, uHintsa. ==
hcgftiv779eycci9xtoh2fyj5doqppz
.za
0
8742
40600
39577
2026-06-01T23:55:11Z
InternetArchiveBot
10408
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
40600
wikitext
text/x-wiki
'''.za''' ngummandla we-[[I-intanethi|Internet]] [[Ikhowusi yelizwe|wekhowudi yelizwe]] [[I-domain ekwinqanaba eliphezulu|elikwinqanaba eliphezulu]] ([[Ikhowudi yelizwe idomeyini yenqanaba eliphezulu|ccTLD]]) [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]]. I-.za namespace ilawulwa kwaye ilawulwa yi-.za [[ZADNA|Domain Name Authority (ZADNA)]].<ref>{{Cite web|title=.za Domain Name Authority|url=https://www.zadna.org.za/|accessdate=2017-06-05|website=www.zadna.org.za|language=en|archive-date=2021-05-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20210516055143/https://www.zadna.org.za/|dead-url=yes}}</ref> Uninzi lwemimandla ibhaliswe phantsi kwe[[I-domain yenqanaba lesibini|-domain yenqanaba lesibini]] '''.co.za'''.<ref>{{Cite web|title=.za Domain Name Authority|url=https://www.zadna.org.za/|accessdate=2017-10-04|website=www.zadna.org.za|language=en|archive-date=2021-05-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20210516055143/https://www.zadna.org.za/|dead-url=yes}}</ref>
UZA sisishunqulelo segama [[IsiHolani|lesiDatshi]] lelizwe loMzantsi Afrika: ''Zuid-Afrika''.
== Imvelaphi yegama ==
Akukho nalinye kumagama [[Amagama asemthethweni oMzantsi Afrika|asemthethweni oMzantsi Afrika]] anokushunqulelwa u-ZA, esisisishunqulelo se[[IsiHolani|-Dutch]] ''Zuid-Afrika''. IsiDatshi sasigqalwa njengolwimi olusemthethweni [[IManyano yoMzantsi Afrika|kwiManyano yoMzantsi Afrika]] de kwangowe-1961; yaphulukana nemo yayo [[Isithethantonye|yesithethantonye]] [[IsiBhulu|nesiBhulu]] ngo-1983. ''ISuid-Afrika'' lupelo oluqhelekileyo lwesiBhulu, kodwa [[.sa|i-.sa]] domain isetyenziswa [[ISaudi Arabia|yiSaudi Arabia]]. ''I-Zuid-Afrika'' inembali yokusetyenziswa: [[Uluhlu lweekhowudi zobhaliso lwezithuthi zamazwe ngamazwe|ikhowudi yezithuthi yamazwe ngamazwe]] yoMzantsi Afrika ibiyi-"ZA" ukususela ngo-1936. ''I-ZAR'' isebenza njengekhowudi yemali ye[[ISO 4217|-ISO 4217]] [[Irandi yaseMzantsi Afrika|yerandi yaseMzantsi Afrika]]. Izimaphambili [[Uluhlu lwezimaphambili zobhaliso lweenqwelomoya|zokubhaliswa kweenqwelo-moya]] zaseMzantsi Afrika nazo ziqala ngo''-Z''.
== Imimandla yenqanaba lesibini ==
. I-ZA ine-Second Level Domain (SLD) Ulwakhiwo. <ref name="Policies - .za Domain Name Authority">{{Cite web|title=Policies - .za Domain Name Authority|url=https://www.zadna.org.za/content/page/policies/|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20210516055156/https://www.zadna.org.za/content/page/policies/|archive-date=2021-05-16|accessdate=2017-07-14|website=www.zadna.org.za|language=en}}</ref>
=== Ivunyiwe ===
* '''.ac.za''': Imibutho yaseMzantsi Afrika yezemfundo namaziko emfundo ephakamileyo
* '''.co.za''': Ukusetyenziswa ngokubanzi ngabantu baseMzantsi Afrika nabangengabo abaseMzantsi Afrika namaqumrhu.
* '''.edu.za''': Uqeqesho lwemfundo eqhubekayo eMzantsi Afrika kunye neekholeji zabucala.
* '''.gov.za''': Urhulumente woMzantsi Afrika kunye namasebe namaqumrhu akhe.
* '''.law.za''': Iifem zezomthetho zaseMzantsi Afrika.
* '''.mil.za''': [[ISebe lezoKhuselo (Mzantsi Afrika)|iSebe lezoKhuselo loMzantsi Afrika]] kunye namaziko alo.
* '''.net.za''': ikakhulu ilungiselelwe uthungelwano & nababoneleli beziseko ezingundoqo ze-intanethi.
* '''.nom.za''': amagama abantu, hayi imibutho.
* '''.org.za''': ikakhulu isenzela amaqumrhu angashishinayo aseMzantsi Afrika.
* '''.school.za''': zezikolo zaseMzantsi Afrika.
** '''.ecape.school.za''': [[IPhondo laseMpuma-Koloni|Mpuma Koloni]].
** '''.fs.school.za''': [[IPhondo yaFreyistata|eFree State]].
** '''.gp.school.za''': [[IPhondo yaRhawuti|EGauteng]].
** '''.kzn.school.za''': [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|Kwazulu-Natal]].
** '''.mpm.school.za''': [[IPhondo yaMpumalanga|Mpumalanga]].
** '''.cape.school.za''': [[IPhondo yaseMntla-Koloni|Northern Cape]].
** '''.lp.school.za''': [[IPhondo yaLimpopo|eLimpopo]].
** '''.nw.school.za''': [[IPhondo yaseMntla-Ntshona|eMntla Ntshona]].
** '''.wcape.school.za''': [[IPhondo yaNtshona-Koloni|eNtshona Koloni]].
* '''.web.za''': Ukusetyenziswa ngokubanzi ngabemi boMzantsi Afrika kunye nabemi baseMzantsi Afrika.
=== Ndilele ===
* '''.alt.za''': Ababhalisi bembali.
* '''.ngo.za''': yemibutho engekho phantsi kukarhulumente. Ubhaliso olutsha olusalindelweyo .za DNA inkqubo yokubonisana noluntu.
* '''.tm.za''': kwiimpawu [[Uphawu lokuthengisa|zorhwebo]]. Kusamisiwe kulindelwe ukusekwa kwe. ZA DNA.
=== Yabucala ===
* '''.agric.za''' : ARC & Company.
* '''.grondar.za''' : Mark RV Murray.
* '''.nis.za''' : IiNkqubo zoLwazi lweNethiwekhi.
=== Ngaphambili (icinyiwe) ===
[[ZADNA|I-ZADNA]] isuse iqela lemimandla kwi-.za nge-7 Agasti 2009:<ref>{{Cite web|title=.za Domain Name Authority|url=http://www.zadna.org.za/documents/Announcement_of_removal_of_listed_dormant_domains_from_za_zonefile.pdf|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20120114033647/http://www.zadna.org.za/documents/Announcement_of_removal_of_listed_dormant_domains_from_za_zonefile.pdf|archive-date=2012-01-14|accessdate=2013-03-12}}</ref>
* '''.bourse.za''': kuzo zonke iinkampani ezidweliswe kwi[[JSE Securities Exchange|-JSE Securities Exchange]].
* '''.city.za''': yoorhulumente bakamasipala.
* '''.cybernet.za''': Utyalo-mali lwaPhakathi Abahlanu cc.
* '''.db.za''': [[Iimayini zegolide|De Beers]].
* '''.iaccess.za''': Compustat.
* '''.imt.za''': Iziko lobuChwepheshe baseLwandle.
* '''.inca.za''': Umsebenzi we-Intanethi eKapa.
* '''.landesign.za''': Lan Design (ayisasekho).
* '''.olivetti.za''': [[Olivetti]] /Mark Elkins.
* '''.pix.za''': Proxima Information Exchange.
== Amanani ==
Okwangoku malunga ne-29.39% ye-intanethi ye-.za inikezelwa ngeprothokholi ye-HTTPS ekhuselweyo, kunye ne[[Let's Encrypt|-Let's Encrypt]] Authority X3 isesona satifikethi sidumileyo se-SSL. I-Apache yeyona web server idumileyo, isebenzisa i-66.56% ye-.za domains, ilandelwa yi-Microsoft-IIS enceda i-11.60% yetotali ye-.za domains.<ref name=":0" /> Oyena unobumba wokuqala oxhaphakileyo kumagama edomeyini ngu-"c", kunye ne-10.76% ye-.za yemimandla eqala ngolu hlobo.<ref name=":0" />
== Bona kwakho ==
* [[.africa]] indawo emiselwe ngokusemthethweni yenqanaba eliphezulu (TLD) yemimandla [[I-Afrika|yase-Afrika]] neye[[I-Pan-Africanism|Pan African]]
== Iimbekiselo ==
<references />
{{Reflist}}
== Amakhonkco angaphandle ==
* [http://zadna.org.za/ Iwebhusayithi yeZADNA]
* [https://www.iana.org/domains/root/db/za.htm IANA .za whois ulwazi]
[[Uluhlu:Iipropati ze-Intanethi zisekwe ngo-1990]]
[[Uluhlu:I-Intanethi eMzantsi Afrika]]
[[Uluhlu:Ikhowudi yelizwe imimandla yomgangatho ophezulu]]
tovp7dtq0dd7edrxk2us1g0bzydzvkm
FeesMustFall
0
8761
40605
39883
2026-06-02T00:40:54Z
InternetArchiveBot
10408
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
40605
wikitext
text/x-wiki
I- <nowiki>#</nowiki> '''FeesMustFall''' yayiliphulo loqhankqalazo elalikhokelwa ngabafundi bee Dyunivesithi zoMzantsi Afrika. <ref>{{Cite web|title=Book provides in depth analysis of #FeesMustFall movement|url=http://www.702.co.za/articles/322133/book-provides-in-depth-analysis-of-feesmustfall-movement|accessdate=8 October 2018|website=702 co Za}}</ref> Eliphulo laqala phakathi kweye Dwarha kunyaka ka-2015 [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] . Iinjongo zalo mbutho ibikukkuchasa ukunyuswa kwemali yabafundi kwakunye nokunyusa ingxowa-mali karhulumente kwiidyunivesithi. Uqhankqalazo lwaqala kwiDyunivesithi yaseWitwatersrand lwanwenwela kwiDyunivesithi yaseKapa nakwi Dyunivesithi iRhodes phambi kokuba lunwenwele nakwezinye iidyunivesithi kwilizwe ngokubanzi. <ref name="EWNshutdown">{{Cite web|last=Masa Kekana|last2=Lauren Isaacs|last3=Emily Corke|date=19 October 2015|title=TUITION FEE PROTESTS SHUT DOWN 2 OF SA'S BIGGEST UNIVERSITIES|url=http://ewn.co.za/2015/10/19/Fee-protests-shuts-down-3-of-SAs-biggest-universities|accessdate=22 October 2015|publisher=Eye Witness News}}</ref> Nangona ekuqaleni babeyonwabele inkxaso yoluntu ebalulekileyo, umbutho woqhanqalazo waqala ukuphulukana novelwano loluntu xa uqhankqalazo luqalisa ukubanobundlobongela. <ref>{{Cite web|last=Langa|first=Malose|last2=Ndelu|first2=Sandile|last3=Edwin|first3=Yingi|last4=Vilakazi|first4=Marcia|date=2017-01-01|title=#Hashtag: An Analysis of the #FeesMustFall Movement at South African Universities|url=https://www.africaportal.org/publications/hashtag-an-analysis-of-the-feesmustfall-movement-at-south-african-universities/|accessdate=2021-08-25|website=Africa Portal|archive-date=2021-08-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20210825095551/https://www.africaportal.org/publications/hashtag-an-analysis-of-the-feesmustfall-movement-at-south-african-universities/|dead-url=yes}}</ref>
Uqhankqalazo luka-2015 lwaphela ngethuba kubhengezwa ngurhulumente woMzantsi Afrika ukuba akuzunyuswa imali yokufunda ngo-2016. Uqhankqalazo lwango-2016 lwaqala xa uMphathiswa weMfundo ePhakamileyo eMzantsi Afrika wabhengeza ukuba kuza kunyuswa imirhumo yabafundi ngenani u-8% ngo-2017; nangona kunjalo, iziko ngalinye lanikwa inkululeko yokugqiba ngokuba imali yokufunda iza kunyuswa kangakanani na. Ngenyanga yeDwarha ka-2016, iSebe lezeMfundo laqikelela ukuba iindleko zizonke zomonakalo weempahla ngenxa yoqhankqalazo ukususela ngo-2015 zifikelele kwi-R600. izigidi (elingana ne-US $ 44.25 million). <ref>{{Cite web|last=Staff Reporters|title=Cost of #FeesMustFall now R1bn, says universities official|url=http://www.rdm.co.za/politics/2016/10/31/cost-of-feesmustfall-now-r1bn-says-universities-official|accessdate=31 October 2016|website=Rand Daily Mail|archive-date=10 March 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180310135705/http://www.rdm.co.za/politics/2016/10/31/cost-of-feesmustfall-now-r1bn-says-universities-official|dead-url=yes}}</ref>
taspj1eo4cd3wjqsz3hsuv7ui9fag78
ELusikisiki
0
8916
40601
40304
2026-06-02T00:27:44Z
InternetArchiveBot
10408
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
40601
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox settlement|postal2_code=+2|mapsize=[[Telephone numbers in South Africa|Area code]]}}
[[Ngokweenkcukacha:Moboyti.jpg|thumb|Lomfanekiso waseMbotyi eLusikisiki ubonakalisa umlomo womlambo iMbotyi nekuyindawo yokuchitha iiholide elunxwemeni.]]
ILusiksiski yenye yeedolophu zamaMpondo phantsi komasipala weNgquza Hill. Eligama laqanjwa ngabahlali baseLusikisiiki emveni kwesandi sokurhashaza somoya, ingaphandle kwedoluphu uMtata ngakumgaqo iR61.
== Imbali ==
=== Ixesha legcinezelo ===
Ledolophu yayiphantsi kwengcinezelo yaye isaziwa njengesibaya sekumkani.
=== Ixesha lobuKoloni ===
Amabhulu aqala ukuhlala kwidoluphu yamaMpondo emveni kokuba ithinjwe yiCape Colony, nemantyi kunye namajoni omzabalazo Ngomnyaka aqalisa ukubeka inkampu zawo kuledolophu.
=== Ixesha localucalulo ===
Ngo-1953 urhulumente woCalucalulo waseMzantsi Afrika wenza iinzame zokweyisela abantu baseLusikisiki ukuba bamkele ulawulo lwamagunya abantu ababelumise. Urhulumente wasebenzisana neNkosi uBotha Sigcau ukuzama ukuqala icebo lokuvuselela ePondoland . Le nkqubo yaziswa kuluntu lwaseLusikisiki kodwa ayizange ivunywe. Emva kweentsuku ezimbalwa, amapolisa angena kuloo ndawo. <ref>{{Cite news|last=tinashe|date=2011-06-10|title=Lusikisiki and Bizana|language=en|work=South African History Online|url=http://www.sahistory.org.za/lusikisiki-and-bizana|access-date=2018-02-09}}</ref> Indoda egama linguMngqinga yakhokela iqela elikhulu lasekuhlaleni ukuhlasela amapolisa. Oku kwaziwa kamva ngokuba yiLusikisiki Revolt.
== Imozulu ==
ILusikisiki ifumana amanqanaba aphezulu emvula, aphakathi kwama- {{Convert|874|-|1060|mm|0}} yemvula ngonyaka. <ref>{{Cite web|title=Climate Lusikisiki: Temperature, Climograph, Climate table for Lusikisiki - Climate-Data.org|url=https://en.climate-data.org/location/26820/|accessdate=2018-02-09|website=en.climate-data.org}}</ref> Imvula ithathwa njengengahambelani nexesha lonyaka, nangona iLusikisiki ifumana uninzi lwemvula yayo ehlotyeni. <ref>{{Cite web|title=Lusikisiki climate|url=http://www.saexplorer.co.za/south-africa/climate/lusikisiki_climate.asp|accessdate=2018-02-09|website=www.saexplorer.co.za}}</ref> Amaqondo obushushu asebusika afikelela kwinqanaba eliphantsi ngoJulayi, umyinge we {{Convert|8|C}} Celsius ebusuku. Le ndawo ikwii-biomes zeForest kunye ne-Indian Coastal Thicket, kwaye iWhite Milkwood ( ''Sideroxylon inerme'' ) zixhaphakile.
== Iindawo ezinika umdla ezikufutshane neLusikisiki ==
IMagwa Waterfall iphakathi kwesityalo seti saseMagwa {{Convert|1800|ha}}, indawo yokugqibela yeti eMzantsi Afrika ngaphandle nje kweLusikisiki. Umkhusane weMagwa Waterfall uwela {{Convert|144|m}} ize iwele kumngxuma omncinci.
Ezinye izinto ezinomdla ziquka iMkambati Nature Reserve equka iiMzamba Fossil Beds eziqikelelwa ukuba zineminyaka emalunga nezigidi ezingama-60 ubudala, iNtsubane Forest kunye neLupatana Nature Reserve. <ref>{{Cite web|title=Lusikisiki Travel Information|url=https://www.south-africa-info.co.za/country/town/605/lusikisiki|accessdate=2026-03-11|archive-date=2025-01-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20250127004740/https://www.south-africa-info.co.za/country/town/605/lusikisiki|dead-url=yes}}</ref>
== Oosaziwayo ==
* UKhotso Sethuntsa – Isangoma
* UKumkani uBotha Sigcau – Ikumkani yokuqala ye Bantustan kwilizwekazi iTranskei
* UNkosazana uStella Sigcau – inkulumbuso yokuqala yabasetyhini kwiBantustan [[I-Transkei|yaseTranskei]] kunye nomphathiswa wesizwe waseMzantsi Afrika
* UNkosana uNkosi Ntsikayezwe Sigcau – inkokheli yemveli yaseLwandlolubomvu Traditional Council.
* [[Simphiwe Dana|USimphiwe Dana]] – imvumi
* UMpho Mbiyozo – umdlali wombutho wombhoxo
* HHTN Bubu - UMphathiswa wezeMfundo kwiRiphabliki yaseTranskei
Ukusukela ngo-2021, iLusikisiki ibekwe kwindawo yoku-1 eMzantsi Afrika ngokwezinga lolwaphulo-mthetho lwesizwe; olu lwaphulo-mthetho luquka ukuphangwa kwasekhaya kunye nokuxhatshazwa ngokwesondo. <ref>{{Cite web|date=22 February 2021|title=Lusikisiki again a hotspot for rape incidences|url=https://www.dailydispatch.co.za/news/2021-02-22-lusikisiki-again-a-hotspot-for-rape-incidences/|website=Dispatch LIVE}}</ref>
Ngomhla wama-28 kuSeptemba ngo-2024, kudutyulwana kabini olukhulu lwenzeka eLusikisiki, kwafa abantu abali-18 kwaza kwalimala abanye aba-5. <ref>{{Cite web|date=29 September 2024|title=South Africa shooting: Manhunt underway as 17 people killed in Eastern Cape village attack|url=https://www.bbc.com/news/articles/cx25vperv9go|accessdate=29 September 2024|website=www.bbc.com}}</ref>
== Bona kwakho ==
* Indawo yoLondolozo lweNdalo yaseMpofu
* Amapondo
== Iireferensi ==
{{Reflist}}{{OR Tambo District Municipality}}
* http://www.sahistory.org.za/archive/sketch-map-locations-lusikisiki-district-identification-place-residence-oral-informants
* https://web.archive.org/web/20250123061652/https://www.heraldlive.co.za/news/2017/11/18/new-hope-brews-magwa-tea-estate/
* http://www.heraldlive.co.za/news/2017/07/13/majola-tea-estate-wound/
gfe8n4pjlgetufq2dff71zij72l3hci
EMotherwell, eMzantsi Afrika
0
8943
40602
40151
2026-06-02T00:31:01Z
InternetArchiveBot
10408
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
40602
wikitext
text/x-wiki
'''IMotherwell''' yilokishi ekhula ngokukhawuleza kwiphondo [[IPhondo laseMpuma-Koloni|laseMpuma Koloni]] [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]]. Iyinxalenye yoMasipala oMkhulu waseNelson Mandela Bay, umzantsi wedolophu enkulu equka [[IBhayi|iGqeberha]], [[IDespatch, eMzantsi Afrika|iDespatch]], iUitenhage kunye nezinye iidolophu ezikufutshane.
== Imbali ==
IMotherwell yayicetywe ukuba ihlalise abantu abamnyama abathuthelwe [[Ebhayi|eZwide]] ( ''naseVeeplaas'' ), kwaye ukwakhiwa kwayo kwaqala ngo-1984. <ref name="blr1">{{Cite web|title=Motherwell Urban Renewal Programme|url=http://www.nelsonmandelabay.gov.za/Content.aspx?objID=479|accessdate=25 August 2013|publisher=Nelson Mandela Bay Municipality}}</ref> Le yeyona ndawo inkulu yokuhlala ngokwenani labantu kunye nomhlaba [[IBhayi|eGqeberha]].
== IJografi ==
IMotherwell yidolophu enabahlali abamalunga ne-140,000 (ukusukela ngo-2011) abamalunga ne-25 khilomitha emantla esixeko saseGqeberha kwaye ikwicala elingasentla [[Isixeko|lesixeko]]. <ref>{{Cite web|title=Distance between Port Elizabeth and Motherwell - Google Search|url=https://www.google.com/search?client=ms-android-samsung-gj-rev1&source=android-browser&ei=h7oFX7TGBr-r1fAPnaa7yAQ&q=distance+between+Port+Elizabeth+and+Motherwell&oq=distance+between+Port+Elizabeth+and+Motherwell&gs_lcp=ChNtb2JpbGUtZ3dzLXdpei1zZXJwEAMyBQgAEM0CMgUIABDNAjoECCEQClD3EVj6GGCYIGgAcAB4AIAB0AOIAZsPkgEHMi0zLjIuMZgBAKABAQ&sclient=mobile-gws-wiz-serp#tduds=!1m6!1m2!1s0x1e7b290045ffd62b:0x86fd2337cd894226!2sPort%20Elizabeth!2m2!1d25.6022423!2d-33.9608369!1m6!1m2!1s0x1e7b29812ec24967:0x55461006e3715adb!2sMotherwell!2m2!1d25.5858711!2d-33.798714!2m0!3e0|accessdate=2020-07-08|website=www.google.com}}</ref>
Yahlulwe yaba ziibhloko ezibizwa ngokuba yi-"NU"s [Native Units] (umz. i-NU5 okanye i-NU8). <ref>[https://web.archive.org/web/20260203035901/http://www.btrust.org.za/library/assets/uploads/documents/6_CIPPN_Motherwell%20narrative.pdf Motherwell Nodal Economic Development Profile] Business Trust, 2005</ref>
Iindawo ezikufutshane ziquka indawo yokugcina indalo yoMlambo iSwartkops kumzantsi-ntshona kunye neMarkman Industrial Park empuma. Ezinye iindawo ezikufutshane ziquka [[Bluewater Bay, South Africa|iAmsterdamhoek/Bluewater Bay]], [[Swartkops, south africa|iSwartkops]], [[St georges strand|iWells Estate/iSaint George's Strand]] kunye [[Coega|neCoega]].
== Izixhobo ==
IMotherwell inezikolo zikarhulumente ezininzi, zombini ezikwinqanaba lamabanga aphantsi nelesekondari. Inayo nekliniki, isibhedlele sasemini, ithala leencwadi, iipaki loluntu ezininzi, kunye namaziko oluntu.
== Iireferensi ==
[[Uluhlu:Lokishi]]
[[Uluhlu:Nelson Mandela Bay]]
qnrb41wkar42s4tvklns3h3m21ioxjh
EPort Edward, eMzantsi Afrika
0
8952
40603
40305
2026-06-02T00:34:01Z
InternetArchiveBot
10408
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
40603
wikitext
text/x-wiki
'''I-Port Edward''' yidolophu encinane yokuphumla ekwicala elisezantsi lase[[IPhondo yaKwaZulu-Natala|KwaZulu-Natal]] [[UMzantsi Afrika]] kwaye ilele emdeni phakathi kweKwaZulu-natal neMpuma Koloni.<ref>{{Cite web|title=Port Edward|url=https://www.places.co.za/html/port_edward.html|accessdate=2020-06-15|website=SA Places|language=en|archive-date=2020-06-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20200615231412/https://www.places.co.za/html/port_edward.html|dead-url=yes}}</ref> Ifunyanwa ime kwindlela ye-R61 (i-N2 Future Wild Coast Toll Route) phakathi kwePort Shepstone kunye [[ELusikisiki|no-Lusikisiki]].
== Imbali ==
Ngowe-1831 kwabakho ingxabano phakathi kwabahlali ePort Natal ([[EThekwini|Durban]]) kunye noDingane, ukumkani wamaZulu. Abanye abahlali bakhwela inqanawa eyayisezikweni kunye nezinye, kuquka UHenry Francis Fynn nentsapho yakhe, babaleka besiya kunxweme. Amagorha akwaZulu awafumana apho iPort Edward ikhoyo namhlanje aza abulala abahlali ababalekileyo, kuquka abantu bezizwe zasekuhlaleni zaseLangeni, kwinduli ebizwa ngokuba yiIsandlundlu (ngesiNgesi, ''ifana nebhotwe''). Le ndawo yaziwa ukususela ngoko njengentaba yentlekele yaye amacala ayo asagcwele ngamathambo amaxhoba.
Ngowe - 1552, icarrack yasePortugal "uSao Joao" wafika ePort Edward yaye eli lixesha lokuqala kwimbali ebhalwe phantsi apho abantu baseYurophu badibana nabantu baseMzantsi Afrika.
Ngowe-1878, inqanawa eyayisithi "The Ivy" yabaleka emhlabeni ongaselunxwemeni kwindawo yaseLiesure Bay.
Ngowe-1925, lo ndawo leyo kwakwiyinxalenye kaTK Pringle, <ref name="Stan01">{{Cite book|last=Potgieter|first=D. J.|url=http://archive.org/details/standardencyclop0009djpo|title=Standard Encyclopedia of Southern Africa|others=Internet Archive|year=1973|pages=14}}</ref> kwaye wabiza inxalenye engaphakathi kwelizwe yiBanner Rest njengoko le yayiyindawo awayefuna "ukuhlabisa ngayo ibhanki yakhe". Eli dolophana laqulunqwa kwaye laqanjwa ngokuba yiPort Edward ekuhloneleni Inkosana yaseWales, kamva eyaba ngUKumkani uEdward VIII.<ref name="Stan01" />
Indlu yokuqala yeeholide ePort Edward kwakhiwa ityotyombe phakathi kwendunduma zesanti ngentsuku zokuqala ngomqhubi wezothutho uEdward Stafford. Noko ke, engakwazi ukuba ayenza into, wamangaliswa waza wafikelwa luloyiko xa wabona indalo yakhe entle iginywa. Lo mmandla watshintshwa amagama amaninzi njengoko ipropathi yathengwa kwaye yathengiswa, kodwa lo mkhuba waphela ngo-1852 xa idolophu yasePort Edward yanikezelwa ngokufanelekileyo kwiNkosana yaseWales ngelo xesha.<ref>{{Cite web|title=Port Edward Travel Information|url=https://www.kwazulu-natal-info.com/provinces/town/317/port-edward|accessdate=2020-06-15|website=www.kwazulu-natal-info.com}}</ref>
== Ijografi ==
=== Indawo ===
IPort Edward yeyona dolophu isemzantsi ase [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|KwaZulu-Natal]] kwaye ise kumantla Umlambo uMtamvuna owahlula iKwaZulu-Natali kwiMpuma Koloni. Ihlala malunga neekhilomitha ezingama-46 (29 mi) kumzantsi-ntshona I-Port Shepstone ngendlela kunye neekhilomitha ezili-153 (95 mi) kumntla-ntshona waseDurban ngendlela.<ref>{{Cite web|title=Distance Port-Edward, Ugu-District-Municipality, KwaZulu-Natal, ZAF → Durban, EThekwini, Kwazulu-Natal, ZAF - Air line, driving route, midpoint|url=https://www.distance.to/Port-Edward,Ugu-District-Municipality,KwaZulu-Natal,ZAF/Durban,eThekwini,Kwazulu-Natal,ZAF|archive-url=https://web.archive.org/web/20230904133343/https://www.distance.to/Port-Edward,Ugu-District-Municipality,KwaZulu-Natal,ZAF/Durban,eThekwini,Kwazulu-Natal,ZAF|archive-date=2023-09-04|accessdate=2025-04-03}}</ref><ref>{{Cite web|title=Distance Port-Edward, Ugu-District-Municipality, KwaZulu-Natal, ZAF → Port-Shepstone, Ugu, Kwazulu-Natal, ZAF - Air line, driving route, midpoint|url=https://www.distance.to/Port-Edward,Ugu-District-Municipality,KwaZulu-Natal,ZAF/Port-Shepstone,Ugu,Kwazulu-Natal,ZAF|archive-url=https://web.archive.org/web/20230904133344/https://www.distance.to/Port-Edward,Ugu-District-Municipality,KwaZulu-Natal,ZAF/Port-Shepstone,Ugu,Kwazulu-Natal,ZAF|archive-date=2023-09-04|accessdate=2025-04-03}}</ref>
=== Iidolophu ezisecaleni ===
Ubalo-abantu luka-2011 lwahlula indawo ephambili yasePort Edward yaba “ziindawo ezincinci” ezili-16 kuquka: <ref>{{Cite web|title=Census 2011: Main Place: Port Edward|url=https://census2011.adrianfrith.com/place/506053|accessdate=2023-09-11|website=census2011.adrianfrith.com}}</ref>
* Iibhanela Zokuphumla
* Iliwa elimnyama
* UGqr Wilson Point
* I-Ekubo Coastal Estate
* [[Glenmore Beach|Glenmore]]
* I-Ivy Beach
* I-Leave Bay
* Ixesha lokuzonwabisa
* I-Meadowbrook
* I-Munster
* I-North Sand Bluff
* IPalm Beach
* Ibhishi yaseRennies
* Iindawo ezimi ngamatye
* I-Salmon Bay
* Iintaba Ezintathu
== Ukhenketho ==
IPort Edward yindawo yokuphumla yabakhenkethi abakhenethela ngamaxesha athile onyaka abasuka kwimimandla engaphakathi kwelizwe loMzatsi afrika.
Maninzi amaxesha onyaka abakhenkethi achaphazela iPort Edward kodwa elona xesha elibalulekileyo lixesha leKrisimesi / loNyaka oMtsha eliqala ekuqaleni kukaDisemba ukuya phakathi kuJanuwari. ISilver Beach yasePort Edward ibamba itheko lonyaka langaphambi koNyaka oMtsha elihanjelwa lulutsha, ngelixa ngoSuku loNyaka oMtsha ngokwalo, iintsapho zizalisa ulwandle ukuze ziqhubeke nemibhiyozo.
Ukuhlala kweholide ngumthombo obalulekileyo wengeniso kulo mmandla unyaka wonke.
=== Iindawo zokuhlala ===
Iindawo ezikufutshane nePort Edward ziquka:
* Ulwandle lwaseBlack Rock <ref>{{Cite web|title=Black Rock Beach|url=https://www.google.com/maps/place//data=!4m2!3m1!1s0x1e58ca6d556058b3:0x15d5e554712c7498|accessdate=2020-07-24|website=Black Rock Beach|language=en}}</ref>
* Ulwandle lwaseDassie <ref>{{Cite web|title=Dassie Beach|url=https://www.google.com/maps/place//data=!4m2!3m1!1s0x1e58ca5d9192327d:0xb86d4642d8da771d|accessdate=2020-07-24|website=Dassie Beach|language=en}}</ref>
* [[Glenmore Beach|Ulwandle lwaseGlenmore]]
* Ulwandle lwase-Ivy <ref>{{Cite web|title=Ivy Beach|url=https://www.google.com/maps/place//data=!4m2!3m1!1s0x1e58b5e41f0dfe79:0xc1c1dacd7e4a067f|accessdate=2020-07-24|website=Ivy Beach|language=en}}</ref>
* Ulwandle lwabantwana <ref>{{Cite web|title=Leisure Bay|url=https://www.sa-venues.com/attractionskzn/leisure-bay.php|accessdate=2020-07-24|website=www.sa-venues.com}}</ref>
* Ulwandle loLonwabo <ref>{{Cite web|title=Leisure Beach in Trafalgar, KwaZulu Natal|url=https://www.sa-venues.com/things-to-do/kwazulunatal/leisure-beach/|accessdate=2020-07-24|website=www.sa-venues.com}}</ref>
* Ulwandle lwaseMunster
* Ulwandle lwasePalm
* Ulwandle Oluphambili lwasePort Edward/uLwandle lweSilver – luquka indawo yokuqalisa isikhephe sokutyibiliza kunye neendawo zokuhlamba <ref>{{Cite web|title=Port Edward|url=https://www.travelground.com/accommodation-in/port-edward/about|accessdate=2020-07-24|website=TravelGround|language=en}}</ref>
* Ulwandle lwasePortobello <ref>{{Cite web|title=Portobello Beach|url=http://www.zulu.org.za/places-to-go/south-coast/portobello-beach-P48812|accessdate=2020-07-26|website=www.zulu.org.za|archive-date=2020-07-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20200726010718/https://www.zulu.org.za/places-to-go/south-coast/portobello-beach-P48812|dead-url=yes}}</ref>
* Ulwandle lwaseRennies <ref>{{Cite web|title=Accommodation near Rennies Beach - Sleeping-OUT.co.za|url=https://www.sleeping-out.co.za/accommodation-near/Rennies-Beach|accessdate=2020-07-24|website=Sleeping-OUT|language=en|archive-date=2020-07-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20200725000451/https://www.sleeping-out.co.za/accommodation-near/Rennies-Beach|dead-url=yes}}</ref>
* Ulwandle lwaseSalmon Bay <ref>{{Cite web|title=Salmon Bay|url=http://www.roomsforafrica.com/attraction/attraction.jsp?id=358|accessdate=2020-07-24|website=RoomsForAfrica}}</ref>
* I-Splash Rock – indawo yokuloba edumileyo kwaye ukuloba ngomnye wemidlalo edumileyo ePort Edward <ref>{{Cite web|title=Silver Beach in Port Edward, KwaZulu Natal|url=https://www.sa-venues.com/things-to-do/kwazulunatal/silver-beach/|accessdate=2020-07-24|website=www.sa-venues.com}}</ref>
* Ulwandle lwaseSpiros Rocks
* UKUYA ELUnxwemeni/Esitrandini <ref>{{Cite web|title=TO Beach|url=https://www.google.com/maps/place//data=!4m2!3m1!1s0x1e58b5f01c218f1f:0xef1a4ce870518d9c|accessdate=2020-07-24|website=TO Beach|language=en}}</ref>
=== Iindawo ezinomtsalane ===
q8ndjmxjtx0m0y9o4r9esurial4tajb
Elukhanyisweni
0
8978
40604
40200
2026-06-02T00:37:10Z
InternetArchiveBot
10408
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
40604
wikitext
text/x-wiki
'''Elukhanyisweni''' yenye yezakhiwo eziHlala abafundi kwidyunivesithi yase Fothe. Esi sakhiwo sikwi khampasi yaseAlice kwaye ibonelela ngendawo ekhuselekileyo nefanelekileyo yokuba abafundi bahlale ngexesha befunda edyunivesithi. Le ndawo inamagumbi ahlukene apho ke abafundi baye bakhulule iibhatyi zabo bazixhome, umntu azive esekhaya. Kweisi sakhiwo kulungiselelwe ukuba kuhlale amabhinqa odwa okanye amantombbazana kuba wonke umntu ofunda kule dyunivesithi unelungelo lohlala nokuba ungakanani ngeminyaka. Amagumbi ahlukene kukho elihlala umntu omnye ango alungiselelwe abafundi abenza unyaka wabo wokugqibe nabo benza izifundo zabo ezinomsila, abanye ke bahlala ngambini.<ref>{{Cite news|title=History|language=en-US|work=University of Fort Hare {{!}} Together in Excellence|url=https://www.ufh.ac.za/about-us/history|access-date=2026-03-12}}</ref>
'''Injongo ye-Elukhanyisweni'''
Kukunika abafundi indawo yokuhlala ekhuselekileyo, ukwenza indawo yokufundela kuthe cwaka. Ikwanika abafundi ikhaya elikude kune khaya, umntwana ufumana lonke uthando lomzali kumngcini wabo(warden). Iqinekisa ukuba nase zifundweni uqhuba kakuhle ngothi kubene mihlangano yabafundi umntu akhuphe imbilini yakhe atyatyadule athule yonke into esemagxeni akhe. Kubakho nabafundi abanyulwa ukuba bakququzelele izidingo zesakhiwo kwaye baqinisekise ukuba izinto zonke zihamba ngocwangco lonto ke iyabakhulisa ekukhokheleni, ibanika nomthombo xa befuna imisebenzi.<ref>{{Cite web|title=University of Fort Hare, Elukhanyisweni Hostel details|url=https://www.artefacts.co.za/main/Buildings/bldgframes.php?bldgid=9306|accessdate=2026-03-12|website=www.artefacts.co.za|archive-date=2026-01-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20260122100445/https://artefacts.co.za/main/Buildings/bldgframes.php?bldgid=9306|dead-url=yes}}</ref>
== UMTHOMBO WOLWAZI ==
pie7linwa6y8dywhcfoyex5zmfyv49w