Wikipedia
xhwiki
https://xh.wikipedia.org/wiki/Iphepha_Elingundoqo
MediaWiki 1.47.0-wmf.11
first-letter
iMedia
Mahluko
Ingxoxo
Ilungu
Ingxoxo nelungu
Wikipedia
Ingxoxo ngeWikipedia
Ngokweenkcukacha
Ingxoxo ngokweenkcukacha
iMediaWiki
Ingxoxo ngeMediaWiki
iThemplethi
Ingxoxo yethemplethi
Uncedo
Ingxoxo ngoncedo
Uluhlu
Ingxoxo ngoluhlu
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Wikipedia:Community Portal
4
2127
41316
40910
2026-07-16T16:41:49Z
Plasii
16316
/* Isixhosa */ new section
41316
wikitext
text/x-wiki
__NEWSECTIONLINK__
[[/Archive/]] - [[/Archive2/]] - [[/Archive3/]] - [[/Archive4/]] - [[/Archive5/]]
----
* '''xh:''' Izicelo zeflegi yebot kufuneka zenziwe kweli phepha. Le wiki isebenzisa umthetho womgangatho we-bot, kwaye uvumela ii-bot zehlabathi kunye nokugunyaziswa kweentlobo ezithile ze-bot oko kusenzeka ngaphandle kokulawulwa ngumntu. ezinye ii-bots zimelwe kukwenzeka apha ngaphantsi, kuze ke emva koko, [[kucelwe indlela yokufikelela]] kulowo ubekiweyo ukuba abeliliso xa kungekho mpikiswano.
* '''en:''' Requests for the [[m:bot|bot]] flag should be made on this page. This wiki uses the [[m:bot policy|standard bot policy]], and allows [[m:bot policy#Global_bots|global bots]] and [[m:bot policy#Automatic_approval|automatic approval of certain types of bots]]. Other bots should apply below, and then [[m:Steward requests/Bot status|request access]] from a steward if there is no objection.
== Ingxoxo yababini ==
[[Mahluko:Contributions/~2025-35191-47|~2025-35191-47]] ([[Ingxoxo nelungu:~2025-35191-47|talk]]) 19:22, 20 Eye Nkanga 2025 (UTC)
:cela ubuza yini i G 20 [[Mahluko:Contributions/~2025-35191-47|~2025-35191-47]] ([[Ingxoxo nelungu:~2025-35191-47|talk]]) 19:24, 20 Eye Nkanga 2025 (UTC)
== Thank You for Last Year – Join Wiki Loves Ramadan 2026 ==
Dear Wikimedia communities,
We hope you are doing well, and we wish you a happy New Year.
''Last year, we captured light. This year, we’ll capture legacy.''
In 2025, communities around the world shared the glow of Ramadan nights and the warmth of collective iftars. In 2026, ''Wiki Loves Ramadan'' is expanding, bringing more stories, more cultures, and deeper global connections across Wikimedia projects.
We invite you to explore the ''Wiki Loves Ramadan 2026'' [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026|Meta page]] to learn how you can participate and [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026/Participating communities|sign up]] your community.
📷 ''Photo campaign on '' [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan 2026|Wikimedia Commons]]
If you have questions about the project, please refer to the FAQs:
* [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan/FAQ/|Meta-Wiki]]
* [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan/FAQ|Wikimedia Commons]]
''Early registration for updates is now open via the '''[[m:Special:RegisterForEvent/2710|Event page]]'''''
''Stay connected and receive updates:''
* [https://t.me/WikiLovesRamadan Telegram channel]
* [https://lists.wikimedia.org/postorius/lists/wikilovesramadan.lists.wikimedia.org/ Mailing list]
We look forward to collaborating with you and your community.
'''The Wiki Loves Ramadan 2026 Organizing Team''' 19:44, 16 EyoMqungu 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:ZI Jony@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29879549 -->
== Feminism and Folklore 2026 starts soon ==
<div style="border:8px maroon ridge;padding:6px;">
[[File:Feminism and Folklore 2026 logo.svg|centre|550px|frameless]]
::<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">
<div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div>
;Invitation to Organize Feminism and Folklore 2026
Dear Wiki Community,
We are pleased to invite Wikimedia communities, affiliates, and independent contributors to organize the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026]]''' writing competition on your local Wikipedia.
The international campaign will run from '''1 February to 31 March 2026''' and aims to improve coverage of feminism, women’s histories, gender-related topics, and folk culture across Wikipedia projects.
;About the Campaign
'''Feminism and Folklore''' is a global writing initiative that complements the '''[[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2026|Wiki Loves Folklore]]''' photography competition. While Wiki Loves Folklore focuses on visual documentation, this writing campaign addresses the '''gender gap on Wikipedia''' by improving encyclopedic content related to folk culture and marginalized voices.
;What Can Participants Write About?
Communities can contribute by creating, expanding, or translating articles related to:
* Folk festivals, rituals, and celebrations
* Folk dances, music, and traditional performances
* Women and queer figures in folklore
* Women in mythology and oral traditions
* Women warriors, witches, and witch-hunting narratives
* Fairy tales, folk stories, and legends
* Folk games, sports, and cultural practices
Participants may work from curated article lists or generate new article suggestions using campaign tools.
;How to Sign Up as an Organizer
Organizers are requested to complete the following steps to register their community:
# Create a local project page on your wiki [[:m:Feminism and Folklore/Sample|(see sample)]]
# Set up the campaign using the '''CampWiz''' tool
# Prepare a local article list and clearly mention:
#* Campaign timeline
#* Local and international prizes
# Request a site notice from local administrators [[:mr:Template:SN-FNF|(see sample)]]
# Add your local project page and CampWiz link to the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta project page]]'''
;Campaign Tools
The Wiki Loves Folklore Tech Team has introduced tools to support organizers and participants:
* '''Article List Generator by Topic''' – Helps identify articles available on English Wikipedia but missing in your local language Wikipedia. The tool allows customized filters and provides downloadable article lists in CSV and wikitable formats.
* '''CampWiz''' – Enables communities to manage writing campaigns effectively, including jury-based evaluation. This will be the third year CampWiz is officially used for Feminism and Folklore.
Both tools are now available for use in the campaign. '''[https://tools.wikilovesfolklore.org/ Click here to access the tools]'''
;Learn More & Get Support
For detailed information about rules, timelines, and prizes, please visit the
'''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 project page]]'''.
If you have any questions or need assistance, feel free to reach out via:
* '''[[:m:Talk:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta talk page]]'''
* Email us using details on the contact page.
;Join Us
We look forward to your collaboration and coordination in making Feminism and Folklore 2026 a meaningful and impactful campaign for closing gender gaps and enriching folk culture content on Wikipedia.
Thank you and best wishes,
'''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 International Team]]'''
----
''Stay connected:''
[[File:B&W Facebook icon.png|link=https://www.facebook.com/feminismandfolklore/|30x30px]]
[[File:B&W Twitter icon.png|link=https://twitter.com/wikifolklore|30x30px]]
</div></div>
== Invitation to Host Wiki Loves Folklore 2026 in Your Country ==
<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">
<div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div>
[[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|150px|frameless]]
Hello everyone,
We are delighted to invite Wikimedia affiliates, user groups, and community organizations worldwide to participate in '''Wiki Loves Folklore 2026''', an international initiative dedicated to documenting and celebrating folk culture across the globe.
;About Wiki Loves Folklore
'''Wiki Loves Folklore''' is an annual international photography competition hosted on Wikimedia Commons. The campaign runs from '''1 February to 31 March 2026''' and encourages photographers, cultural enthusiasts, and community members to contribute photographs that highlight:
* Folk traditions and rituals
* Cultural festivals and celebrations
* Traditional attire and crafts
* Performing arts, music, and dance
* Everyday practices rooted in folk heritage
Through this campaign, we aim to preserve and promote diverse folk cultures and make them freely accessible to the world.
[[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026|Project page on Wikimedia Commons]]
; Host a Local Edition
As we celebrate the '''eight edition''' of Wiki Loves Folklore, we warmly invite communities to organize a local edition in their country or region. Hosting a local campaign is a great opportunity to:
* Increase visibility of your region’s folk culture
* Engage new contributors in your community
* Enrich Wikimedia Commons with high-quality cultural content
'''[[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026/Organize|Sign up to organize]]:'''
If your team prefers to organize the competition in ''either February or March only'', please feel free to let us know.
If you are unable to organize, we encourage you to share this opportunity with other interested groups or organizations in your region.
;Get in Touch
If you have any questions, need support, or would like to explore collaboration opportunities, please feel free to contact us via:
* The project Talk pages
* Email: '''support@wikilovesfolklore.org'''
We are also happy to connect via an online meeting if your team would like to discuss planning or coordination in more detail.
Warm regards,
'''The Wiki Loves Folklore International Team'''
</div>
Iqonga lakho othetha kulo 13:21, 18 EyoMqungu 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:Tiven2240@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery/Wikipedia&oldid=29228188 -->
== <span lang="en" dir="ltr">Annual review of the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines</span> ==
<div lang="en" dir="ltr">
<section begin="announcement-content" />
I am writing to you to let you know the annual review period for the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines is open now. You can make suggestions for changes through 9 February 2026. This is the first step of several to be taken for the annual review. [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Annual review/2026|Read more information and find a conversation to join on the UCoC page on Meta]].
The [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] (U4C) is a global group dedicated to providing an equitable and consistent implementation of the UCoC. This annual review was planned and implemented by the U4C. For more information and the responsibilities of the U4C, [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee/Charter|you may review the U4C Charter]].
Please share this information with other members in your community wherever else might be appropriate.
-- In cooperation with the U4C, [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]])<section end="announcement-content" />
</div>
21:02, 19 EyoMqungu 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:Keegan (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=29905753 -->
== Proposals for closing projects ==
Hello,
There is a proposal to closing the project in Meta-Wiki: [[:m:Proposals for closing projects/Closure of Xhosa Wikipedia 3]], you're invited to join the discussion. Thanks, Iqonga lakho othetha kulo 23:13, 1 EyoKwindla 2026 (UTC) Iqonga lakho othetha kulo 23:13, 1 EyoKwindla 2026 (UTC)
: I '''oppose''' this proposal in principle. The community should decide for itself what quality looks like. Also by own admission the proposer is not a native speaker of the language and has admitted to sub-quality contributions as an attempt to "'''''take over the wiki'''''". --[[Mahluko:Contributions/~2026-15525-52|~2026-15525-52]] ([[Ingxoxo nelungu:~2026-15525-52|talk]]) 11:31, 11 EyoKwindla 2026 (UTC)
== Join the sixth Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia! ==
<div lang="en" dir="ltr">
[[File:Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia 2026.png|right|250px|thumb|link=https://meta.wikimedia.org/wiki/Ukraine%27s_Cultural_Diplomacy_Month_2026|Join our campaign!]]
{{int:please-translate}}
Dear Wikipedians!
[[:m:Special:MyLanguage/Wikimedia Ukraine|Wikimedia Ukraine]], in cooperation with the [[:en:Ministry of Foreign Affairs of Ukraine|MFA of Ukraine]] and [[:en:Ukrainian Institute|Ukrainian Institute]], has launched the sixth edition of writing challenge "'''[[:m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Ukraine's Cultural Diplomacy Month]]'''", which lasts from '''1st April''' until '''30th April 2026'''.
The initiative aims to promote knowledge about Ukrainian culture abroad by creating and improving Wikipedia articles in multiple languages. This year marks the sixth edition of the campaign, which will focus on contemporary culture, making today’s artistic voices and practices more visible to international audiences.
🧩'''How to participate?'''
Choose an article from the suggested list → Write an article in your language, or improve an existing one according to the rules → Add your contribution to the contest page and calculate your points → Win prizes and receive a certificate of participation → Become a promoter of truthful knowledge about Ukraine.
🧩'''[[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Check our main page for more information]]'''.
'''If you are interested in coordinating long-term community engagement for the campaign and becoming a local ambassador, we would love to hear from you! Please let us know your interest.'''
If not, then we encourage you to translate the [[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|landing page of the contest]] and [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MessageGroupStats?group=Centralnotice-tgroup-UCDM2026banner&messages=&language=en&x=D banner] into your own language.
Also, we set up a [[:m:CentralNotice/Request/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|banner]] to notify users of the possibility to participate in this challenge!
[[:m:User:OlesiaLukaniuk (WMUA)|OlesiaLukaniuk (WMUA)]] ([[:m:User talk:OlesiaLukaniuk (WMUA)|talk]]) 04:35, 1 April 2026 (UTC)
</div>
<!-- Message sent by User:OlesiaLukaniuk (WMUA)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:OlesiaLukaniuk_(WMUA)/list_of_wikis&oldid=28552112 -->
== Action Required: Update templates/modules for electoral maps (Migrating from P1846 to P14226) ==
Hello everyone,
This is a notice regarding an ongoing data migration on Wikidata that may affect your election-related templates and Lua modules (such as <code>Module:Itemgroup/list</code>).
'''The Change:'''<br />
Currently, many templates pull electoral maps from Wikidata using the property [[:d:Property:P1846|P1846]], combined with the qualifier [[:d:Property:P180|P180]]: [[:d:Q19571328|Q19571328]].
We are migrating this data (across roughly 4,000 items) to a newly created, dedicated property: '''[[:d:Property:P14226|P14226]]'''.
'''What You Need To Do:'''<br />
To ensure your templates and infoboxes do not break or lose their maps, please update your local code to fetch data from [[:d:Property:P14226|P14226]] instead of the old [[:d:Property:P1846|P1846]] + [[:d:Property:P180|P180]] structure. A [[m:Wikidata/Property Migration: P1846 to P14226/List|list of pages]] was generated using Wikimedia Global Search.
'''Deadline:'''<br />
We are temporarily retaining the old data on [[:d:Property:P1846|P1846]] to allow for a smooth transition. However, to complete the data cleanup on Wikidata, the old [[:d:Property:P1846|P1846]] statements will be removed after '''May 1, 2026'''. Please update your modules and templates before this date to prevent any disruption to your wiki's election articles.
Let us know if you have any questions or need assistance with the query logic. Thank you for your help! [[User:ZI Jony|ZI Jony]] using Iqonga lakho othetha kulo 17:11, 3 EkaTshazimpuzi 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:ZI Jony@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29941252 -->
== Request for comment (global AI policy) ==
<bdi lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">
Apologies for writing in English. {{int:Please-translate}}
A [[:m:Requests for comment/Artificial intelligence policy|request for comment]] is currently being held to decide on a global AI policy. {{int:Feedback-thanks-title}}
Iqonga lakho othetha kulo 00:58, 26 EkaTshazimpuzi 2026 (UTC)
</bdi>
<!-- Message sent by User:Codename Noreste@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30424282 -->
== Remove African language ==
idk Iqonga lakho othetha kulo 19:39, 20 Inyanga kaCanz... 2026 (UTC)
== <span lang="en" dir="ltr">Vote now in the 2026 U4C election</span> ==
<div lang="en" dir="ltr">
<section begin="announcement-content" />
Eligible voters are asked to participate in the 2026 [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] election. More information–including an eligibility check, voting process information, candidate information, and a link to the vote–are available on Meta at the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|2026 Election information page]]. The vote closes on 2 June 2026 at [https://zonestamp.toolforge.org/1780358400 00:00 UTC].
Please vote if your account is eligible. Results will be available by 14 June 2026. -- In cooperation with the U4C,<section end="announcement-content" />
</div>
[[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]]) 17:15, 27 Inyanga kaCanz... 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:Keegan (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860 -->
== RFC about AI-generated content in Wikimedia Commons ==
<bdi lang="en" dir="ltr">Apologies for writing in English, please help translate this message to your language. You are invited to participate in a [[c:Commons:Requests for comment/Policy update for AI content|request for comment on Wikimedia Commons about a policy update for AI content]]. This may affect files that are uploaded to Wikimedia Commons for use on this project. Thank you. [[m:User:Codename Noreste|Codename Noreste]] ([[m:User talk:Codename Noreste|inthetho]])</bdi> 17:12, 23 EyeSilimela 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:Codename Noreste@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860 -->
== <span lang="en" dir="ltr">Deployment of Legal and Safety Contacts Link in the Footer of Your Wiki</span> ==
<div lang="en" dir="ltr">
<section begin="Message"/>
'''Legal & Safety Contacts'''
Hello community, the Wikimedia Foundation has provided a [[wmf:Special:MyLanguage/Legal:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contact Information|single legal and safety contact page]], to be linked in the footer of your wiki, to ensure access to accurate legal information. This is a regulatory requirement. We have already rolled out links to English, German, Italian, Spanish and other wikis and we will deploy to your wiki soon. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_Legal_and_Safety_Contacts_FAQ|Please read more on the project page]] and leave any comments in this thread or on the [[m:Special:MyLanguage/Talk:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contacts FAQ|talk page]].
<section end="Message"/>
</div>
-- [[User:Sannita (WMF)|User:Sannita (WMF)]] ([[User talk:Sannita (WMF)|talk]]) 13:30, 25 EyeSilimela 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:Sannita (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Sannita_(WMF)/Mass_sending_test&oldid=30731267 -->
== Isixhosa ==
[[Hxmoj😝❤️😁hknm dknlblslspjgk kelcmfkelxkclemclf|Hxmoj😝❤️😁]] Iqonga lakho othetha kulo 16:41, 16 EyeKhala 2026 (UTC)
q2zy6ziycxztkiux7tagysdkp4co1zh
Walter Benson Rubusana
0
3320
41363
37703
2026-07-16T21:17:56Z
Nozuko Sibutha
16314
Created by translating the section "Notable achievements" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351639689|Walter Rubusana]]"
41363
wikitext
text/x-wiki
[[File:ANC1914.jpg|thumb|SANNC (London, 1914): Thomas Mapike, Walter Rubusana, John Langalibalele Dube, Saul Msane, Sol Plaatje]]
'''Mpilo Walter Benson Rubusana''' (21 March 1858 - 19 April 1936) waye ngomnye wabaqali bephephandaba lesiXhosa, ''Izwi Labantu'', imali eyinikwe ngu[[Cecil Rhodes|Cecil John Rhodes]], ''and in 1909 was the first Black person to be elected to the Cape Council (Parliament)''.
Rhubusana Walter Benson wazalwa ngomhla wama-21 kuTshazimpuzi ngo-1858 [[eMnandi]] [[eKapa]] eMzantsi Afrika. Wayengu gqirha ngokwemfundo. WayenguMphathiswa wezeenkonzo ezimanyeneyo, enguMongameli we- [[I- ‘’South African Native Convention’’|‘’South African Native Convention’’]], wakhokhela igqiza elalisiya e-London lisiya kukhalazela umthetho [[i-Native land act|we- Native Land Act ka-1913]], waba ngumAfrika wokuqala ezimbalini owonyulelwa ukuba abelilungu njengososiba wePhondo laseKapa, waba ngusekela Mongameli we-ANC, ititshala, umbhali.
== Kubutsha bakhe ==
[[Mnandi]] kwisithili sase[[Somerset East]] eyayifudula ibizwa ngokuba yikoloni. Utata wakhe wayeliphakathi kwibhotwe lenkosi, uSandile Ngqika. Ngexesha lokuzalwa kwakhe uRubusana kungexesha lokoyiswa komkhosi wamaXhosa nokuchithakala kwesiKumkani samaXhosa kwakunye nokushokoxeka kwemali kwisizwe samaXhosa. Le mikhosi yohlulwa kwenye yemfazwe ezikrakra zemihlaba neyayanyaniswa naleyo kuthiwa yi”Second Hottentot Rebellion”.
Akuba ewaphumelele amabanga aphantsi, uRubusana wangena eLovedale, isikolo seemishinari zeFree Church of [[Scotland]] neme kumathambeka okanye udonga lomlambo iTyhume. Phantsi koqeqesho lukaGqirha James Stewart, uye wafundela isatifiketi sobutitshala nalapho wathi ngonyaka ka-1878 waphumelela iimviwo zokuphela konyaka emagqabini. Endaweni yokuba aphumele ngaphandle ayekuhlohla, waye wakhetha ukuphinda ahlale kwalapha eLovedale enze izifundo zakhe zobufundisi ngokukhokelwa nguGqirha Stewart kunye nomfundisi uAndrew Smith.
== Ubomi bakhe njengomsebenzi ==
Ngonyaka ka-1880 uRubusana wayifulathela iLovedale, wathabatha isithuba sobutitshala kwisitishi semishinari sasePiltoni, nalapho aphinde wasebenza njengomfundisi oncedisayo.
Kukweli thuba ke apho wathi wazimanya ngeqhina lomtshato noDeena Nzanzana, unkosikazi wakhe wokuqala. Esi sibini sathi salizwa ngabantwana abangamantombazana abahlanu kwakunye nenkwenkwe enye. Uye waxelenga apha ePiltoni ke de kwafika ixesha lokuthanjiswa kwakhe njengomphathi weCongregational Church ngonyaka ka-1884. Eli ke ikwalixesha apho waye wathunyelwa eMonti, nekulapho wayeza kuchitha khona ubomi bakhe bonke.
Lo kaRubusana wayelitsha-ntliziyo lezopolitiko kwiminyaka yoo-1900. Ngaphandle kokugqibelela kwakhe, lo kaRubusana nabo waye ncedisana nabo babe ngayiboni enye into ngaphaya kwenkqubo yenkulu-mbuso yamaBritani. Ngexesha lemfazwe yamabhulu namaNgesi, iAnglo- Boer War bonke bazijula ijacu benika inkxaso kumaBritani. URubusana kunye nabanye abaphathiswa bezonkolo bazila, bekwenza oku ngeenjongo zokunika uncedo kubasebenzi baseAfrika, ababhexeshi beekari, iintlola kwakunye nentlaninge yabantu; ukufaka isandla khona ukuze baxhase uloyiso lwamaBritani, nolwathi lwafika ngo-1902.
Ezinye zezinto ezibuchaphazeleyo ubomi bukaRubusana yinkolo yobuKrestu. Waye ngumfundisi ozinikeleyo webandla leCongregational Church kwaye uthabathe inxaxheba kwiirhamente zalo nasekuhambiseni iindaba ezilungileyo ebantwini base-Afrika. Uguqulele imibhalo emininzi yeli bhunga likhankanywe apha ngasentla, ekwalilo nelungu leNative Education Association neyayikhokelwe ngu-Elijah Makiwane.
Njengombhali owaziwayo kulwimi lwesiXhosa, uRubusana waye watyunjwa ukuba ahlale kwiKomiti yeXhosa Bible Revision, neyayityunjelwe ukugqibelelisa umsebenzi wokuguqula, komiti leyo yayikhokelwe nguTiyo Soga ngowe-1850. Yena ke wayengumhloli womsebenzi wale komiti nowathi wapapashwa eBritane ngexesha wayekhaphe iKumkani yaBaThembu uDalindyebo kuthweso-sitsaba sika King Edward VII ngo-1904. Ngexesha eseLondon wapapasha incwadi yakhe yokuqala ethi Zemk’Inkomo Magwalandini, isicengcelezo semibongo yesiNtu, efundisa ngemibhalo yobuKristu nembali yenkonzo. Njengenye yeengqokelela zokuqala zemibongo yezithethe zesiNtu, le ncwadi inembali engacingelekanga nequlathe nexabiso loko kubhaliweyo.
UZemk’Inkomo Magwalandini usisibonelo sezinto ezimbini, malunga nendlela yokucinga yezepolitiki yalo kaRubusana. Wayengumntu wenkolo yezimini, ozinikeleyo, nto leyo ibibonakaliswa kukuzinikela kwakhe kubuKrestu nakwimfundo yaseNtshona, ngaxesha-nye eyiqonda into yokubaluleka kwezithethe nokuxabiseka kwazo kubantu baseAfrika. Ekupheleni kwenkulungwane ye-1900 ukuya ku-1910, uRubusana wayesele esaziwa jikelele njengomnye weenkokheli eziphambili kwezopolitiko eMzantsi Afrika. Kwinxalenye yamaAfrika, ebengowesibini emva koJohn T Jabavu ngokokukhula njengombhali. Ngexesha lo kaJabavu ahlehlayo ngenkxaso yakhe kwi-South African Native Convention, neyayibanjelwe [[iBlomfanteni|eBloemfontein]] ngo-1909. Kule ngqungquthela kwazenzekela ukuba uRubusana atyunjwe njengoMongameli wayo. Ngexesha abambe esi sikhundla wakhokela iqela elalithunyelwe eLondon kweyeSilimela kwango-1909 lowo.waye wasutywa kukufa sele ehlala eMonti (apho kuye kwathiywa iRegion yezopolitiko yeANC ngaye).
{{DEFAULTSORT:Rubusana, Mpilo Walter}}
[[Category:IsiXhosa]]
[[Category: Abantu baseMzantsi Afrika]]
{{stub}}
== Notable achievements ==
* Ushicilele lwephephandaba lolwimi lwesiXhosa olusekwe ngokubambisana ''Izwi Labantu'' noJohn Tengo Jabavu .
* Ngowe-1906 wapapasha umsebenzi obalulekileyo, ''iZemnk' Inkomo Magwalandini'', ingqokelela yeembongo zemveli. Wabhala ne ''-A History of South Africa from the Native Standpoint'' .
* Wanikwa isidanga sobugqirha esihloniphekileyo yiMcKinley Memorial University eLouisville, eKentucky eMelika.
* Wanikwa isidanga sobugqirha esihloniphekileyo yiYunivesithi yaseNelson Mandela ePort Elizabeth, eMzantsi Afrika.
* Wadlala indima ebalulekileyo kwimizamo yokukhuthaza abantu kunye nemibutho efana neNative Education Association eyaba negalelo ekusekweni kweSouth African Native Congress ngo-1912.
* Wayengumntu wokuqala waseAfrika ukunyulwa kwiBhunga laseKapa (iPalamente) ngo-1909.
* Wayengusihlalo weBhodi yeeNgcebiso zeNdawo.
* Uncedise ekusekweni kwezikolo ezingaphezu kweshumi [[eMonti]] nakwiindawo ezikufutshane.
2mo8ovy3pqftxc32sal0ewbu72xaoyl
Makhanda (Nxele)
0
4967
41269
40798
2026-07-16T13:32:10Z
Nozuko Sibutha
16314
Created by translating the section "Life" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345375901|Makhanda (prophet)]]"
41269
wikitext
text/x-wiki
[[File:Makhanda.jpg|thumb|Makhanda ka Nxele]]
=='''Ukuzalwa nempilo yakhe'''==
[[File:REPATRIATION21.jpg|thumb|Makhanda (Nxele)]]
* UMakhanda (ngamanye amaxesha obizwa Makana), okwabizwa ngokuba nguNxele (obelinxele) wayephila malunga nonyaka we-1790 ukuya kowe-1820. Wayelichule lenkokheli yemikhosi kwaXhosa, iciko, [[:en:Philosopher|isilumko]] negqirha lemfazwe. Wanceda uNdlambe ekuqinisekiseni inkxaso yakhe kumaRharhabe nasekoyiseni umtshana kaNdlambe, inkosi yama[[:en:Rharhabe|Rharhabe]] uNgqika kwimfazwe yamaLinde ngowe-1818. Athi ama[[:en:United_Kingdom|Britani]] xa engenelela kwicala lika '''Ngqika''', uMakhanda wakhokela uhlaselo ngamandla lweKoloni eyayiphantsi kolawulo lwamaBritani.
==<big>''Imvelaphi''</big>==
* '''UMakhanda''' waye ngunyana kaBalala, [[:en:Khoikhoi|iqhakancu]] elalingathathi ntweni elalisebenzela umfama oliBhulu. Ezinye zendawo uMakhanda owayehlala kuzo ziquka iQhaqhiwa ekwisithili saseTinarha [[:en:Cape_Province|kwiPhondo lwaseKoloni]]. Ekuqaleni wayeyindoda mfazi mnye, ekuhambeni kwexesha uMakhanda waphela enabafazi abane.
==<big>'''Inkolo yakhe'''</big>==
* [http://www.sahistory.org.za/dated-event/struggle-icon-nxele-makana-drowns-while-escaping-robben-island UMakhanda], njengesithethi esinempembelelo, waqala ukuphangela njenge gqirha elalifuna ukuba nesiphiwo sokumazi uThixo ngaphezulu. Izifundo zobu[[:en:Christianity|Krestu]] zaba nomtsalane kuye, ingakumbi inkolo yokuvuka kwabafileyo. UMakhanda wayefuna ukulungelelanisa izifundo zobuKrestu kunye nemvelaphi eyayishunyayelwa [[:en:Christian_mission|ziimishinari]] zeseYurophu kwizifundo zase-[[:en:Africa|Afrika]] kwakunye nemvelaphi yazo njengokuchazwe kwiinkolo zesi[[:en:Xhosa_language|Xhosa]] nezama[[:en:Khoikhoi|Qhakancu]]. Njengamanye ama-Afrika amaninzi athe anomdla kwimfundiso zobuKrestu ngaphambi nasemva kwakhe, Waqala walandela ubuKrestu ngozondelelo, ekhuthaza '''[[:en:Rharhabe|amaRharhabe]]''' ukuba mabalahle ukusebenzisa ubugqi neemfazwe.
==<big>'''Indima yakhe ezifundweni zenkolo'''</big>==
* Kufuphi kunyaka we-1812 uMakhanda wazibandakanya nabalandeli bakaNdlambe njenge Gqirha, uMncebisi noZanemvula waze wazuza ubutyebi. Xeshikweni ezibandakanya koluhambo iinjongo zakhe yayikukhangela ukuba abantu abamhlophe babewafumana phi na amandla okuziphindaphinda emvelo nalawo angaphezulu kwemvelo elizwe laseYurophu kwiKoloni. Waye watyondyotha '''ngezifundo zobufundisi''' kunye nezemvelaphi yehlabathi noMfundisi uVanderlingen owayenguMfundisi womkhosi eRhini kunye noJohn Read awayenguMvangeli wasentshona, labe inani labalandeli kunye nefuthe lakhe kuma[[:en:Rharhabe|Rharhabe]] lisanda. Ukuzothi ga kunyaka we-1816 wabona abavangeli base Ntshona njengabantu abasebenzela injongo enye.
* <br /> Kuthe ngomnyaka we-1816 kwaqala kwakho utshintsho kubudlelwane phakathi kwakhe nabantu abamhlophe kunye nemishinari. UMakhanda wayezibona njengomntu onesipho esahlukileyo, kwaye wayeziva engamkelekanga kwimishinari. Waqala ubeka uxanduva olukhulu kwizithethe neenkolelo zaseAfrika [https://www.pewforum.org/2010/04/15/traditional-african-religious-beliefs-and-practices-islam-and-christianity-in-sub-saharan-africa/]. Ngokuhlanganisa amava akhe ezithethe kunye neenkolelo, uye wenza ingxelo ecacileyo, ecacisa ingxabano phakathi kwamaAfrika naba seYurophu [https://web.archive.org/web/20160507110841/http://www.telegraph.co.uk/news/newstopics/eureferendum/11617720/definition.html].
* <br /> Uguqule impixano eyayivela phakathi kwabaseNtshona kunye namaAfrika ngendlela ababembona ngayo uThixo, uthixo wabamhlophe kunye noMdaliphu uthixo wabanyama. Abamhlophe bambulala unyana wothixo wabo njenge singqinisekiso sokubethelelwa kukaYesu emnqamlezweni. Yilonto abantu abamhlophe bagxothwa kumazwe abo babekwa embindini wamanzi apho bathe baphelela eMzantsi Afrika ukuza koyisa nokuxutha umhlaba kubantu abamnyama kodwa uMdalidiphu waye nguThixo onamandla owayenceda abantu abamnyama ukubuyisela abamhlophe apho basuka khona. UMdaliphu wabacebisa ukuba banqule ngokuxhentsa, ukonwabela ubomi, ukwenza uthando ukuze baqhame bawuzalise umhlaba.
==<big>'''Ukungevani koMakhanda noNgqika'''</big>==
Emandleni efuthe lika[https://en.wikipedia.org/wiki/Makhanda_%28prophet%29 Makhanda], njengamcebisi ka[https://web.archive.org/web/20160505212700/http://missmillib.co.za/a-genealogy-of-the-xhosa-and-the-first-encounters-with-the-europeans/ Ndlambe], wancedisa ekubumbeni abantu ukuze balwe ngokuchasene noNgqika owayengumxhasi wekoloniyali. UNgqika wayesaziwa ngokuthanda utywala, yaye babemchasile ngokwenza umbulo no[http://contentpro.seals.ac.za/iii/cpro/DigitalItemPdfViewerPage.external?id=7701461407437500&itemId=1007419&lang=eng&file=%2Fiii%2Fcpro%2Fapp%3Fid%3D7701461407437500%26itemId%3D1007419%26lang%3Deng%26nopassword%3Dtrue%26service%3Dblob%26suite%3Ddef#locale=eng&gridView=true Thuthula] owayengumfazi omncinci kaNdlambe, njengoko wayengumtya nethunga namaBritani kwiphondo. Oko kwamenza onyeliseke ekuthwaleni igugu lamaRharhabe. Ngaphandle koko, uMakhanda wayemthiyile uNgqika kuba wayengumboneleli kutshaba lwakhe elalisisilumko nengcali kwezeLizwi, u[https://web.archive.org/web/20170607204945/http://dacb.org/stories/southafrica/ntsikana_gaba.html Ntsikana].
==<big>'''Ukubhukuqwa kwabalandeli bakaNgqika''' </big>==
Umanyano oluxhasa u[[w:en:WPhttps://www.geni.com/people/Ndlambe/6000000014480940467| Ndlambe]] lwaluquke u[[w:en:WPhttps://en.wikipedia.org/wiki/Gcaleka| Gcaleka]] phantsi komyalelo ka[[w:en:WPhttps://en.wikipedia.org/wiki/Hintsa_kaKhawuta| Hintsa]]. Ngenyanga yeDwarha ngonyaka we-1818 abalandeli baka[[w:en:WPhttps://www.geni.com/people/Ngqika/6000000014480869867| Ngqika]] balukuhlwa ngaphandle kwenqaba yabo yokuzikhusela kumathafa ase[[w:en:WPhttp://samilitaryhistory.org/vol135hk.html| Amalinde]] nakwimfazwe yakhona eyalandela, iilahleko ezinkulu yayi zizenzo kubalandeli bakaNgqika.
== Ubomi ==
UMakhanda wazalelwa kufutshane nonxweme malunga nowama-1780 kwindawo yase Tinarha. Uyise [[AmaXhosa|wayengumXhosa]] ogama ''linguGwala'' wesizwe samaCwerha kwaye unina wayengumKhoikhoi wesizwe samaGqunukhwebe. Emva kokuba utata kaMakhanda eswelekile esengumfana omncinci, wakhuliswa ngunina owayephenjelelwe kakhulu zizithethe zamaKhoi zaselalini yakhe. Umama wakhe wayengumfazi wemimoya nogqirha. Kamva uMakhanda waqatshelwa njenge nyanga, eyayibonakala isekelwe kulwalathiso lokuqala lukanina kunye nezithethe zakhe. [[AmaXhosa]] ayewahlonipha kakhulu amaKhoikhoi namaSan. Umama wakhe wamthatha yena kunye nabantakwabo baya eGreat Fish River Valley, apho bahlala khona noyise wakhe owayemkhulisa uBalala.
n0f8pyw2diu4lihlc2gjbrop6ttkvsm
IziDuko zomzi wakwaXhosa
0
6901
41324
41255
2026-07-16T17:35:47Z
Pronevenom9
16287
edited a sentence
41324
wikitext
text/x-wiki
Iziduko ngamagama wezinyanya okanye wookhokho bantlandlolo kude phaya abangasekho (amathongo, amawenu, njalo-njalo), kwaye yindlela yokuzichaza phakathi kwabanye abantu ukuba ungubani kabani, kunye nokuzazi imvelaphi yakho.
Iziduko esiXhoseni zibaluleke ngendlela yokuba ukwazi ukuzilanda ngokomnombo wakho.
==IziDuko==
IziDuko zamaXhosa nezizwe ezisondeleyo kuso:
AmaTshawe, ooKhawuta kaGcaleka, ooLwaganda kaMlawu, ooMaphango, ooMalambedlile, ooNgxale, ooNyelenzi, ooPhalo, ooTogu, ooTshiwo kaTswawe, kaMalangana (AmaXhosa omthonyama).
* '''Tshawe''' The royal clan of all the Xhosa (This the ruling house. Chiefs include [[:en:Khawuta_kaGcaleka|Khawuta]], [[Hintsa kaKhawuta|Hintsa]], [[Gcaleka kaPhalo|Sigcawu]], [[Sarili kaHintsa|Sarhili]], [[Xolilizwe Mzikayise Sigcawu|Xolilizwe]], Xhosa, Malangana, Nkosi-Yamntu, Skhomo, Togu, Ngcondeetc.) Kubekho inkwenkwana egama lingu Songe yona imagazimane ingumtshana emaSukwinini nasemaTshaweni ibe ingu Mpinga ingumpondo aze abe uyisemkhulu wakhe ezalwa yintombi yama Dlamini ojola (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, TSHAWE, NGCWANGU, SIKHOMO, TOGU, NGCONDE, GANDO - TSHIWO, PHALO, GCALEKA, KHAWUTA, HINTSA, SARHILI/ KRELE, SIGCAWU, GWEBINKUMBI, NGANGOMHLABA - MPISEKHAYA, XOLILIZWE..
* '''AmaGiqwa''': Jikijwa, Belethe, Mvaba, Meqo, Ncudwana, Nkosana, Thotywayo, Mdeyama, Xhe, Bhaxa, Qhirama, Nonesi, Qobo, OoNtshinga ay'khwazwa ikhwazwa ngabayazo.
* '''AmaZangwa''': Mzangwa, Khwalo,Ncuthu, Mlanjana, Sohobese, Nkuma, Mpondozephela.
* '''Bhayi''' (Khetshe, Mkhumbeni, Msuthu, Gwaca, Camsholo, Nyokemnyama ecand'iziziba, Nkonjane ebhabh' emafini, Mkentane, Mevamhlophe, Vundle, Khayisa – bangabantu/iqela lamaVundle).
* '''Bhele''' Sikwethu;Makubalo; Mzozo; Nozulu; Mavuso; Notell; Nondela; Bharhodi; Nebhunda; Salaivha;Phei; Kaifur; Kuptar; Mbai; Bhungezi; safi; dez; Pheketha; Mbeko; Ndzikame; Madzikana; Cii; Ciya; Gume; gamle; Ngamlana; Qwiba; Ndizakazi; Ntulo; Siqenduka; Nduku; Mfunisa; Masela; Ndzeku; Lahilathi; Msomi; Mzaku; Ntamonde; Hasheki; Mishekwi; Mbidaniso; Rhamente; Mzotho; Mandela; Msuku; Mthengana; mantambo; ntuli; Mthembu; Mtembu; Ntuka; Nteko; Ntoni; Ntonga; David; Favors; Fu; festile; huh; Jonnas; Bele;Gqokoma; Gontsana; Fakude; Fezela; Gugushe; Gagashe; Mehlomade; Masengi; Nyembe; Maduna; Mqwathi, qwasana; Nxasana; Zwai; Bhala; Shezi; Mbekeni; mathole; mathambo; Mazwai; Fukutha;Gwara; Tshawe; Shumeka; Tamse; Luthuli; Magidela; Mgabadeli; Ntsele; Ndayi; Nqala; Ludeke; Madikizela; Ngutyana; Mtengwana; Ngcingwana; Khuluza; matumatu; Photshozwayo; Majeke; mtholesi; Nodada; Mfikeni; Mafikeni; Mofokeng; Twala; Thwasa; Mgoma; mMgeza; Mlaba; Jereka; Jere; Jele; Vhoni; Mfeka; Ka Mvumbi ka Ngigame Notha; Matomela.
*"uBhele, uLanga, uQunta, uMafu, uKhuboni, uNdabezitha, uNyathi, uMadibanandlela, uSilokazi, uMbutho, uMdluli, uNkomi'nala, uMbikazi, uNontandukuphakanyiswa"
*'''Bhele''' (Bikane, Njonjo, Yoyose,Skhutyana, Ngcambizikile, Luvuno, Mahlangabeza)
*Bhedla (Bhedla ka Mpulana, Mnqabe, Khanju, Nondiza, uBhang'is'abeNguni ngentololwane, isishlahla sesuNdu esithi sigawulwa sibe sihluma, Mth'ontsingalala phezu komlanjana uMdumbi, Mlambo awuwelwa uwelwa ziintaka zodwa kuba zinamaphiko)
*'''Bhlangwe''' (Mnyamana, Mtshikitsha, Mpembe, Mphube, Mbhongozi, Bulisa, Bhekizulu, Mgungubelana, Nothwalana, NtongazaseChefane). Ubukhulu becala esisiduko sifumaneka Engcobo nase Lady Frere.
* '''Bhukhwana''' (ooMbara, ooMpofu, Mtshobo, Phaphulesilo, Phaphulengonyama, Into ezingaphathwa mntu ngoba zizinkosi ngokwazo).
* ''' Bhisha''' (Xhelindlovu, Mntambo, Gigaba, Mvundl'olubhelu, Gantsa, Ndize, Zotsho, Bathi ngunonyawana zincinane kanti zinkulu oku kwe Bhlayi letolofiya).
*''' Bhuku''' (Sinqasha, Nkamangane, Mbhamla, Mfazi obele lide oncancisela ngaphesheya komfula, iingonyama ezigqumela ngaphakathi ngokuthanda isizwe sama Xesibe).
* '''Cethe''' (ooChizama)OoBhurhuma, Ncenceza, Wele, Gobe, Mnyapha, Ntsimini, Bhenqingwe, Solugcelu, Sisu side, Mlowa, Mawel'umlambo izele, Mbambozinomongo, Ootyinyamikrwada, mlanjana, njoloza, ngcok.
* '''Cetshe''' (Jaba, Rhuba, Mlamb'okhwel'iintaba, Mlamb'owelwa ziinkonjane).
* '''Cirha''' Royal Familly among all AmaXhosa. Cirha's father was King Nkosiyamntu, a ruler in the early Xhosa Kingdom (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Cirha, Qhangqolo, Nciba[ne], Ntswentswe, Nojaholo, Hasa Ntlokw'enyani, Mhlantl'endlovu, Dlakalashe, Malandela, Nyembezi[ana], Rhubusana, Tyiwa, Bonga, Gabha, Oniwe, Sihlobo SikaTshawe, Hloml'phuthu lidala lineempondo.
* '''Dala''' (Mganu, Wanga, Dibandlela, Nteyi, Ciko, Yolasha, Jalamba, nkomo'zibomvu nezirhwexu).
* '''Deyi''' (Ncume, Cume; Cum; Wei; Wayisi; Bhangushe; Bhengu; Cebisa; Deyiso; Dei; Deii; Gabisa; Manzini; Mdeyi; Mtame; Hlathi; Hlabe; Mjoli; Makhoba, Mako; Xolo, Meko; Ngcolosi; Sengwayo; Mthwakazi; Jabavu; Nonina; Dlakana; Ngilana; Ndleko; Vezi; Ndeki; Murr; Nkuna; Mbokazi; Wushe; Khusi; Khusher, Sinyali; Phakwe; Pepu; Mphephu; Babalo; Phaahla; Phoi; Hambashe; Ham; Herr; Nkatha; Nkhatha; Gwabini; Gqwaru; Ngoni; Ngozi; Fusana; Geda; Phephu; Ndudane; Farru; Fini; Finini; Mbelani; Bhekiswa; Bekiswa; Qhakaza; Bekiso; Mase; Manci; Mancini; Noconjo; Zikhali; Mzungulu; Zungulu; Mzungu; Mphafane; Kheswa; Mphafa; Qamata; Qubulashe; Gqigqigqi; Duur; Diya; Diko; Xhonti; Ntoyanto; Xarru; Xhakaza; Xakaza; Shwawu; Mshwawu; Zotsho; Somdeyi; Sukwini; Mahoyi; Motsa; Zungu; Velelo; Valela; Phaala; Mtebele; Lambatha ; Nduli; Mbovu; Xoi; Xarr; Sarru; Soreh; Soi and Noma-Ndzo-Ndzo ka Phika'ne'langa.
* '''Mnkabane''' - Majeke, Mthwembotyi, Noqazo, Mayeye, Nduntsha, Nkomo zika Marhama, zika Ngxalenye, zika Khamanzana, unyawo zipinki noba zinentsente, uMthondwana, Mbuswana, Nywabelemntwini, mfaz'obele linye, uNkomo zakwa Ntleki, Mabandla ka Rhanjana, Mzilanto. Undlunkulu wamaNkabane use Dutywa kwisithili sase Taleni*"Lunga Mdunyelwa".
* '''Debeza''' – OoDebeza, ngoJebe, Nonyanya, Nongoqo, Mbeka Ntshiyini Bathi uqumbile, Khonkcoshe Mbokodo engava mkwetsho (These are royalty in the Amampondomse group. Their main concentration is in the former [[Transkei]], in Tsolo, Qumbu and Umthatha in the Eastern Cape).
* '''Dikela'''' Mqwathi, Bhlangwe, Yongose, Noni, Mfuyo, Ntswayibane Lindile Thuthani Mdantsane, AmaXesibe
* '''Dlamini''' Jama kasjadu zizi elimnyama nenkomo zalo ezmanqina amhlophe kukuwela inkonjane nethukela' (Sibakhulu; Senzeni; Gqibheto; Luku; Lukha; mesiMankuthu; Debesi; Vakasheli; Ndosile; Leki; Ndasuka; Mziyaso; Sokhanyile; Madinga; Susela; Ndosi; Mlotshwa; Ndabazabantu; Mpangazitha; Seku; Mabhida; Peleng; Sokhula; Shange; Nxasabe; Nkulukazi; Mkhiza; Mzizi; Sejamu; Sejadu; Jinineka; Mjele; Jaziya; Jali; Mawawa; Ngubengu; Sonci; Qhineba; Ndelekana; Nyathi; Ngwcabe; Ndasa; Fuleka; Sifumba; Ndlambe; Mjevu; Jevu; Jambasile; Ndalasi; Ntesi; Tyesi; Mbele; Ntume; Nibe; Mcube; Ngcobo; Gumede; Hoffman; Sesesako; Mbusiye; Hadebe; Sibaya; Williams; Buleki; Mtshengo; Nduna; Ntlanga; Mfolosa; Lefifi; Mpuluka; Zondi; Mjeleku; Sabani; Langasika;Khabazela; Nyuzwa; Fanana; Mbeko; Mbingwa; Ntokuza; Ledimo; Leremi; Manyathela; Mashile; Mashaba; Dhlamini; Ngonyama; Mkize; Nzimakhwe; Shenge; Ngwenya; Solomons; Khumalo; Sabelo; Kelso; Daniels; Mzimba; Mndzima; Msebendzi; Ntshona; Ndlovu; Mbeki ka
* '''Dodo''' yirha, mzondi, sambu ziyddd '''Dlomo''' (Sopitsho, Ngqolomsila, Yem yem, Vela bambentsele)
* '''Dontsa'''- oDludlu, oNoDlabathi, uDontsa ongena mafinyila, Intlanzi enkulu yase Mzimkhulu, Nyathikazi ka Luvuno, oBele lide linyisele ngaphesheya ngomfula, oSwahla, oMaphanga, oMntungwa uNdukuMkhonto, uShembe, bath' uDontsa akananyongo kant' abay'bon' uba igqunywe ngesbhadlalala so mhlehlo... Thupha lengwe elabonwa ngabathezi bentaba bathi bakulibona balithandabuza, uMagawula ngo jece abanye begawula nge zembe ...... ([[amaHlubi|Hlubi clan]])
* '''Dzana''' Dzana, Khatsini, Ncwabe, Nongalo, Ngxabalala, Swaz'ilobetha izifebe, Ngcofela, Nonunu, Dzan'ibedzu, Mkhuma omnandi njenge zambane, Mayeye, iBhaca, mabheka Phantsi njenge zambane. ''''''Mziwodidi Majiya'''''' (amabhaca)
* '''Dzanibe''' (Nqolo, Gaba kaThsayisa, Mntu wasemanzini, Ndzabedvolo, abakhibexonya-bengalaluki, ningayiqabi mpobovana nizawudlula nabadluli bendlela, Ndzathsane, Mahlambahlaletyeni, Nomvalo etc.
* '''Faku''' (Nyawuza, Thahla, Ndayeni, Ziqelekazi, Ngqungqushe, Dakhile, Mpondo, Hlamba ngobubend'amanz'ekhona)
* '''Fundzo''' (Tyani bude bongamel' iziziba, Mduma, Gabela, Mbulukazi, Sodladla)
* '''Gaba''' (Mgweba, Mngqosini, Mjobi, Thithiba, Cihoshe, Nozinga, Mnt'womlambo, Thikoloshe, Ndoko, Mbokodw'emnyama Kahili, Msuthu, Mfazi obelenye, )
* '''Gadluma''' (Cekwana, Ndulini, Gando, Tshutsha, Tyhopho, Mbomb'emfene, Izinto ezadla igusha zabelungu zathi ziziduli zethafa - AmaHlubi)
* '''Gambu''' (Memela, Msuthu Nontuli, Ngwekazi - AmaHlubi)p
* '''Gamede''' (or Gamedze) (Nogele, Skhutyana, Phosibe), Mzamani, Ngonyama, Silwa kaMasikani, Nomasi, Gele, Mphubani, Maqaqasi, Mbew'enkulu engahlungulwa, etc. [[Swazi people|emaSwati]]
* '''Ganu'''
* '''Gatyeni''' Nywabe (Mamali, ndondela,nkomo zibomvu nenkunzi yazo,Mshe,Nxopho,Tyelebana,Msengana, Niko,indoda uyivumi nepokoto, Bhobho,Tyelebana,ocubungu)
* '''Gcina''', Helushe, Xhamela Ncancashe, Magwebulikhula, Malambedlile, Nokwindla, Thyopho (Bahamba bepheth'isali – ihashe bakulifuman'emlungwini. The Gcina clan is originally from Lady Frere in the Eastern Cape. The amaGcina are thought to be kings of Lady Frere as they are the dominant clan. OR Amagcina Amarhula (Xhamela Ncancashe, Nogawul'ikhula, Malambayendle elambel'inyama yenyamakazi, nokwindla, uthyopho, uhamba epheth'isali ihashe ulifumana emfengwini, izinto zabantu abazibi koko bayazigcina, bathi iigusha ziziduli zethafa, ibhokhwe ngumnqabaza wehlathi, Isizukulwana sika Nomagwayi, umbon'obomvu wase mbo.
* '''Gcuma''', (Gcuma, Jola, Dzabela, Mayaba, Nonga yintombi, Malandelwa yintomb' ithi ndizeke.
*Maya, (mntungwa, mbuyisa,
* '''Mgebe''' (Ngobe, Ngaleka, Mkhasela Mduduma nje ngezulu, Bazindlovu, Holomisa, Mthembu)
* '''Godlwana''' (Nompunzi, Gcodi, Lusalu, Catala ka Qoyi, mbumbulu inye zingabambini ziyadubulana)
*Goqolo (Ntshintshi, Thanana, Tyebelangaphakathi, Mjoli, Sheya, Ganeka)
* '''Gqunu''' (Tshawe, Gcaleka, tshiwo, togu, rharhabe, mdange, ngconde, khawuta)
* '''Gqwashu''' gxiya, mvambo, lawu, manzini, ''uyabase , uyeye , unyembezana , usandlalanca , amagqwashu amnyama ne nkomo zawo zakwa nuse , ndotshayisa , siyaphi'' (with [[Khoikhoi]] ancestry)<ref name="curragh-labs">{{cite web|url=http://www.curragh-labs.org/research/sharing_cultures/personal-nm2.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20131003032037/http://www.curragh-labs.org/research/sharing_cultures/personal-nm2.html |archive-date=2013-10-03 |url-status=dead |title=Sharing Cultures: Personal Revelations: Ncedisa Mayeko|access-date=2015-07-04}}</ref>
* '''Gqwarhu''' – Deyi, omhlophe, Khawu, ngoszi, Mtabasa ka Dingana, cebisa
* '''Gxarha''', Cwerha, Vambane, Mahlahla, Siyoyo, Mlawu, Potwana (Mpodomise subgroup clan name)
* '''Hegebe''' (Mduduma, Ndala, Ngubengcuka, Holomisa, Ngwiti, Mkhaselwa, Bazindlovu)
* '''Jali''' (juda, Mpemvu, Ntlotshane, Mvetshane, Jonas, Tshira, Mabhala, Gwatshu - AmaHlubi)
*'''Jevu''' (tolo, zulu, mchenge, mabhanekazi, nonywaxhwa, vumbalempongo iyanuka inika ngoku nukiswa, maxhwabaxhwaba.
* '''Jola''' SingaMampondomise ngohlanga, ooJola, ooJoliNkomo, ooMphaNkomo, ooQengeba, OoNgwanya, Mhaga, nomakhala, njuza, sthukuthezi, sithandwa mhla kukubi, hoshode, hakaha, mfaz' obelel 'nye omabele made, oncancisa naphesheya komlambo (The royalties of the Mpondomise)<ref name="google2">{{cite book|title=South African voices: The way we travelled : oral history and poetry|author1=Zenani, N.M.|author2=Bhotomane, N.|author3=Scheub, H.|date=2006|publisher=Parallel Press, University of Wisconsin-Madison Libraries|isbn=9781893311718|url=https://books.google.com/books?id=pTaFDi1tNzMC&pg=PA22|page=22|access-date=2015-07-04}}</ref>
* '''Jwarha''' (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Jwarha, Vongwe, Mtika, Mazaleni, Jotela, Khatiti, Mnangwe, Mayarha, Tiyo, Soga, Mnguyane, Mbelu, Ndabase, Bantw'abahle noba bapheth' izikhali, Ntame'nemida njengeye nkunzi, mabujwe'bhidlika njengodaka)
* '''Phalo'''
* '''Gcaleka'''
* '''Khawuta'''
* '''Khiwa''' (Qwebeda) (Khonjwayo, Chithwayo, Ngcekula, Ndzondela, Hlaka, Ngetu, Phoswa, Silwanyana, Makalanyana, Sikhehlana a Pondo clan)
* '''AmaKhonjwayo''' Isizwe noMnombo (Tribe Genealogy): Sizakuwubeka ngokokuzalwa kwabo, sithatha nje iintloko zabo, uChithwayo uzala uKhonjwayo, uKhonjwayo azale uKhiwa, uKhiwa uzele amawele elokuqala nguNgcekula elesibini nguNtsikinyane kundlunkulu wakhe (Great house) uKhiwa ezele uNdanya ekunene, (amaNdanya akhokelwa nguNkosi uVelile Mkono)waza kwiQadi wazala uTshizi, indlu kaTshizi ikhokelwa nguSiqukwana.(Inkosi eyayiphethe ngexesha lakudala ihlonitshiwe nguNgcekula)uNgcekula (iwele lokuqala) uzele uNdzondela, uNdzondela wazala uHlaka, uHlaka wazala uNgetu, uNgetu wazala uPhoswa, uPhoswa wazala uSilwanyana, uSilwanyana wazala uMakalanyana, uMakalanyana wazala uSikhehlana, uSikhehlana yena uzala uTatana. Ngoku singena kwinzala yewele lesibini. UNtsikinyane iwele lesibini uzele uMakhanda, uMakhanda wazala uNogemane kwiGreat House, kwiRight house wazala uThungana. Masiqale kwindlu enkulu, uNogemane uzele uGwadiso (Dumile), uGwadiso wazala uGodloza, uGodloza yena wazala uNtenteni, uNtenteni wazala uGobizithwana (uZwelidumile) waza ke yena uGobizithwana wazala uDumisani inkosi enkulu ephethe isizwe samaKhonjwayo ngoku. Kanti ke uThungana yena wobunene buka Makhanda uzele uSithelo, uSithelo wazala uPhonyela, uPhonyela wazala uMakhizinyani, uMakhizinyani yena wazala uHlathikhulu, uHlathikhulu yena uzala uThulani.
* '''Khumalo''' ( Mtungwa, Mzilikazi, Mzilakazi kaMashobane - Mntungwa shows associations to early Hlubi and Ndlovu), Mntungwa, Ndabezitha, dibandlela, imidletye, noyila, sichaba, oomadibanisa indonga, ah! Ndabezitha
* '''Khumalo''' founder of the AmaNdebele, Mntungwa, Ndlovu
* '''Khwetshube''' (Xhanga, Ngcawukana, Thamse, Bipha, Bhongxa, kaXhanga; Mhlang'olal 'intake Kaz' utshile nje zolala phi! Ndlu kaYokazi. (Mabude, Ndelemane, Detshe, Njenjani) (Isiduko sakwaMpondo)
* '''Ngconde, Kwayi - Gando - Ziko''' (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Tshawe, Ngcwangu, Sikhomo, Togu, Ngconde, Gandowentshaba, Nciba, Phazima, Noyi, Phuthise,Gciniwe,Makhaphela ,Nduku zomsenge zikhaphukhaphu kodwa ziwubetha umkholwane ulengalenge)
* '''Madiba''' Dlomo, Yem-Yem, Sophitsho, Ngqolomsila, Vela bambhentsele, Tubhana, Qhumpase, Ntande, MThembu, Ncikoza, Mtshikilana, Malangana, Bhomoyi.
* '''Madiba''' (Mthikrakra, Ngangelizwe, Dalindyebo, Joyi, Jumba, Sabatha, Buyelekhaya)
* '''Maduna''' (Gubevu, Nokhala, Jiyana, Tiba, Matoetoe, Msuthu, Sjekula salakulandela, Umnt'abesi gejebe nkomo sekhona, malobola gesegadana, Umnt'owaw'edakeni kwathi nqa abantu - Hlubi)
* '''Majola''' (see Jola)
*'''Mambi''' (Nxontsa ka Xesibe, uBhulingwe kuvele imamba, uNtabazikude zikuMganu, Mntshontsho uSabela uyabizwa emazibukweni)
*'''Mhlwane''' (ozibula, AmaHlwane, oMkhaliphi, oSigayela, oMasabisa, Nontsiya, oShlahla somnquma sigawulwa sibe sisahluma, osthebe sibanzi sisikela amavilakazi Lubelo Mdabe)
*'''Manci''' (Mbali, Wabane, Tshitshis'intaba, Mdludla, Zinde Zinde Zinemiqala)
* /'''Hlanga''' (Hlanga, Nobetha, Mqiya, Mndlovu, Mntada, Xhinela, Maleku, Nxeko, Dlangamakhandlela, Yokhwe, Maphuza, Mgweleta, Zilenzi, uMfaz'obelenye phesheya komlanjana) Thembu clan *'''Masiba ''' Nyawuza, Mhlongwane, Jesese, Mlaza.
* '''Matshaya''' Mbathane, Xesibe, Mkhuma, Khandanyawana
* '''Mbanjwa''', Gebane, Mpethwane, Gubulundu, Nongoma, Ntimela, Mhlabeka, Mantiyantiyane, Hlubi
* '''Mbatha'''
* '''Mbongwe''', Mbuyisa, Mvemnyama, Khoza, Sondisa, Mathobela, Nqalela, Ndimande ka qaqaqa, Sigudu sebhokhwe, Sandamela, Ndawonde, Madas'elangeni, Nkob'aziphekwa ngamavila ziphekwa zizikhuthali - AmaHlubi
* '''Mbotho''' Mbotho, Mazama, Mtshikilana, Myalo, Fulela mfaz' olivila kuyanetha, Sibasa manzini kuvuth' umlilo, Nyawo zibomvu nokuba zinentsente, Ntsindane, Malala nentombi ivuke ithi ndizeke, Sibasa Manzini kuvith’umlilo, Thoyane.
* '''mNdlane''', Tutuse, Nomdimba, Ntlokwan'ibanzana. Basisizukulwana sakwaMThembu*
* '''Mdlangathi''': Mome mome Sirhama Somntwana, Juta, Ngwenduna, Mencwa, ntshozina, Nobhedu, Ntaba ayikhonjwa ikhonjwa Ngamadlangathi odwa, Nyonyoza ka Nyinywa, Nyame'enja eyafel'emfuleni yeza ngokunuka elalini, Ntlangwane, Mkhobela, Bhalangile ka toto, mth'ugawlwe ngabangangaye ngamapilinya, u-hagu hagu ndibolek'umbombo ndiqebul'amafusi ndakuph'iingqweqwe mhla ndafula, nzipho zekati ziyi nkcalankcala zithul'ibhekile yetiki ixhonywe emahlantini ob'hlanti, mfaz'othakathayo ubonwa ngeempund'uxweba xa kbanda, ndakthum'ebhisdolophu walibala kusel'iti enempukane, mbembe ka mahlalela, u juba lalal'emthini ngokuzbonakalisa, nkunz'emnyana bakhuz'ukuhlaba ngoba zonk'izizwe ziyzwil'ukulila.
* '''Mfene Lisa''', Jambase, Hlathi, Msuthu, Buswayo, Canzi, Sanzanza, Uzango'mva Eliweni, Uyibeka Elityeni Ityiwe Zimbovane.
* '''Mgiqwa''', Magele, Thotywayo, Jikijwa, Mvaba, Nkosana, Tshobo, Ntshinga ka Khwaza, Ntiya, Bambani
* '''Mhaga''' ( Jola, noSabe, Amawel'ukuzana, uQwetha no Gqubushe)
* '''Miya''', Gcwanini, Munja, Sibewu, Sijekula, Salakulandelwa, Maguqa agalele njenge ngonyama, Malebomvu, Rhengqwa, Mja
* '''Mjoli''' (Deyi, Shishi, Qubulashe, Wushe, Ngilana, Nonina, Bharhuzi, Fusani, Khusi, Bhedle, Mpulana, vebi, Zulu)
* '''Mkhwane''' -Mwelase, Sigasa, Ntukela, Mlalase, Cikilili, Ngwekazi, Mqingwana - AmaHlubi
* '''Mkhwemte''' Dabane Sgadi Meka Ntwentswe Fulashe Nojaholo Ncibane Qhanqolo Ntlokwenyathi Ngququ venge
* '''Mngxongo''' (oNtsundu, oYem-yem, oVelebem'bhentsele, oZondwa zintshaba zingazubenza nto, oSophitsho, oMadiba, oNgqolomsila, oDlomo, oMthikrakra, Qhayiya (Descendants of the AbaThembu, see Madiba, Dlomo, Mmaya)
* '''Mmaya''' (oYem-yem, oSophitsho, oMagwa, oNgqolomsila, oBhomoyi)
* '''Mlambo''' (Hlubi, oMbinga, Onoxhaka, oDladla, oLubisi, oSenene, Mlambo ongawelwayo owelwa zinkonjane zodwa pho nazo ukuba zinempiko) siszalo sika Gxiva
* '''Mnganga '''(ooKrila, Thangane, Mbamba, Bhodl'inja, Ngcondozimhlophe, Mgquba)
* '''Mpangela''', Mvinjwa, Rhoshana, Ndlazi, Dlomo, Sibetho, Magwala, Gwadzi elisilika bubuhle, Oogudlilwandle bade balifanela. AmaHlubi
* '''Mpehle''' : Cabashe, Dikane, uVete, Notyedo, Goc' iNyonga, Masila, Nkomo z'bomvu (a Mpodomise clan name)
* '''Mpemvu''' : uJali, uJuda, uNtlotshane, Bumela, uNgciva (a Thembu clan name)
* '''Mpinga''', Mawawa, Mbala kaNkqoshe, Mpondomise, Ntose, Ntomntwana, Ngwangwashe, uSenzwa, Sineka, Mbetshane, Hlahla lamsik' umntu es*ndeni, Ngceza, Sintila, Nyaw'zinoshukela, mzukulu kaSityulu, kheth'omthandayo, Mawawa, yazi b'inobaya ifanelwe ngabafana): the clan of [[Enoch Sontonga]], author of "[[Nkosi Sikelel' iAfrika]]", part of National Anthem of Republic of South Africa.
* '''Mphuthi''', Nyathi, Msuthu, uRhahla, Rhabani, Tsiki, Nhose; Oogaxel’umbengo, boya beNyathi, Amathol’enkomo zikaNyathi, abeSuthu, ebePhuth'ephuthini! Oozishuba zimdakana phesheya komlanjana wegqili, Izilwana zona zehla ezintabeni zokhahlamba ngeziluluthwana, sithetha ngenzala ka Nose (Nhose) kubafazi bakhe abathathu kuMawushe ewe uMatshezi naye uMamhlwane. Esikhoyo isikululwana sesabo OoQhaziyana, OoGeorge kwa noLanga iinkulu zakhe. Ziintsuthu zaseQuthini (Sotho) ngokomlandu kodwa ngenxa yemfuduko zokhokho bafumaneka Eastern Cape kuTsolo kwela maMpondomise eMcwangele [amaMpondomise ngokuma] “Nje ngoko namagama ezixela ziintsuthu ezi ngobuhlanga”
* '''Mqwambi''', Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, MQWAMBl, TSHAZIBANE, HOLOMI, SOMJEMBU, JELWAYO, TYHALA, MPAKU, NTSHINGOLO, DUBANI, MANANA, NKWAZI, MANYHANYHA, BHONGA, BHANGQA, MAROLOMA, SAHLUKO, NTSUNSWANA, MAGUDUMANA, INTO EZINEZTHENDE EZKHULU, INTO EZAPHUMA ZABHEKE’NGQINA ZABUYA NETHAMBO LE BHUBESI, IMBIZENYAM’ISEMLANJENI, INTSIMBEBOMVU, GAGALAGAGA, NYAWO ZINENTSENTE...
* '''Mtakwenda''' (Leta, Libele, Tyebelendle, Ngcwadi, Kwangeshe, Mentuko, Mboyi, Solizembe)
* '''Mthunzi''' (Nyukwana, Homposhe, Njifile, Ntibane, Pepepe, Nkayi, Thambo lihlab'elimzondayo, Qabel'eliweni, Mthwakazi)
*'''Mtshengu -''' Ntshantsha, Mfudukwana, Mbhabhama, S’khalaze, Sketekete, Dlelanga, Nofleyithi ayibethwa - ibethwa ngabayaziyo, Goqo, Mzimb’okhalimali uthi khelekenkce
*'''Mtipha''' - Bhayeni, Sodaka, Yiwa, Manzimade angango Lwandle, Mkhonto ka Lusiba, Njubela, Tshewu, Tyutyutyu, Lalo, Hobo, Ndab' enyamakazi, Nambethafa, Ngubengwe, Jongisilimela, Gwaba, Sifuba sibanzi, Ngcola, Mbhobho, Zakude, Nqeno, Nzilane, Ngqakayi, Tshiwo, Tshengutshane, Skhumba senyamakazi, iNgwe' betha ngomsil' emanzini, Skhakha sentong' owel' ezizibeni, Ngonyam' eyajonga zathoba zonk' inyamakazi.
* '''Mvulane''' (Khetshe, Ncilashe, Bhayi
* - Separate from the amaVundle)
* '''Mweli''' (Jili, Msingawuthi, Ngqambela, Masengwa, Gqagqangana, Thukela, Mchemane, Sibakhulu, Mkhont’ obomvu, Ntlangwini's enebatha yaseMakhuzeni), AmaKhuze
* '''Myingwa''' (Ndzelu, Blose, Shinga, shoba shobane I shoba le ndlovu, oma jojobela bathi Akutshingi thina kutshinga isibongo)
* Shinga bathi Akutshthina kutshinga isibongo, o jojobela) ingi
* '''Myirha''' Mzondi Sampu Ziyeka (Ithambo lenyoka lihlaba elimzondayo)
*'''Nala''' (Ngqume , Mpembe, , Nojakadelana,Osibhekuza,Ndokose ozila zimkhonto zimangqangqase, inkomo enhle yaphiwa amaNala nobuhle bayo, osibhekuza , bona abaphembela umlilo emanzini uvuthe, omakhanya ehlungwini kuhlwile : '''amaHlubi'''. Uyokubafumana phesheya KweNciba, ikomkhulu LiseNgcobo. Bakhona o-''''''Avile Bantwini'''''' eGcuwa kuNdabakazi,kwilali yase Khobodi . Ahhh Inkosi Madoda.'''Amaxhosa''' ke lawo. '''Ndokose akanatyala noba watya gush'mntu''' )
* ''' Ncuthu, Mzangwa, Khwalo, Mlanjana, Songobese, Nkume'''
* '''Ncobeni''' (Mthunzi, Gema, Sibakhulu, Thabethe, Dlekedle, Tiba, Khuze), AmaKhuze
* '''Ndaba''' (Tshibase, Bhadela, Mntungwa, Nonunu, Nomangcangca, Nogubel'egoduka, Nzipho zimnyama kukuqhwaya, Nkuluka, Dzujana, Choboka nje ngomkhuma woThukela, Nyawo zimhlophe noxa zinodaka, Ntombezintle nabayeni bazo, Bharuza, Manyuza, Njujane, Nothuli, Nomangcangca, Mvelase, Magutywa, Mgubo odliwa ngabahambi bendlela, Mntungwa ombulazi owadl'umntu emyenga ngeendaba, Nompundwana zincinane yanga zingongiwa linunu entle engadli mntu, Khand'iyeza etyeni, Ngabaphakela umyeni esithebeni kuba besonga amazimba, AmaHlubi)
* '''Ndala''' (Ndala ka Momamana, uMncotshe, Msunu Sdumbu, Thole, Ngxunga Smukumuku, Ndithinina, Ntombi ubentseleni inkomo zimkaje)
* '''Ndila''' Ndila, Nyezile, Qangaza, KaNgqili, Ndlwan'inisematyeni, Ndulin'Ophezulu, Mndini, Fulela Kunetha/Fulela Kwanetha, Tshunguza, Cekwana, Gadluma, Tshutsha, Simnde, Mtshakazi, Phaphu lengonyamam Jamel'jekeja, Msili kaNonceba, Roqolombashe, Nomatsinyane, Nomathebe, Mpondimise
* '''Ndlovu''' Nkhosi, Mntungwa, Dlamini, Hlubi, Masoka, Musi, Sikhosana, Mhlanga, Nkomo (Sidwaba)
* '''Ndlovu''' Gatyeni, boya benyathi abusongwa, ndlovu zidlekhaya ngokuswela umalusi, zoluswa yintombazana uDemazane
* '''Ndlela''' (sibhekuza, nodabekhula, nodada, nala, AmaHlubi Amahle)
*'''Ntsethe''' Zakane,Sabelo, valela amadada kubha engena nkomo, Gwintsa, Ndindwa, Ngcwina, Bhotwe, Mfaz'obelelinye ngaphesheya komlambo
* '''Nduli''' (Bhoma, Phutha, Mayoli, Bhodwayo, Mqula, Nkcala, Mbombose, Qiya, Nditha, Cabekancidisi, Silandas’iyingcangula, Mkhont’uyimesi, Sonkazothuthu, Sikhumba senkomo siyasongwa siyasombuluka)
* '''Ndungwane''' (Bhejula, Velabambentsele, Yem yem, Bukhali bentonga, Sophitsho, UKrali, uSoze, Ngibiselwano, Isagweba esavala iindonga kukubi, uSandla senkosi, uMsimelelo, uNgqolomsila, Buhle bendoda ziinkomo, Themba lamagwala.), Dlomo, Sophitsho, Ngqolomsila, Diya, Mngxongo, Abathembu descendants,
* '''Ndunu''' (Maphini, Makhetha, Mrhali, Phoyiyane, Twabu)
* '''Ndzaba ; Msuthu''', Bhili, Mancoba ,inkomo zika '''Majozi''' zika '''Mwelase''' zika '''Mbuzini''', Vangane, Nkonyeni, Sishuba Ngajuse mabandla akwa '''Mqhamo''' akwa '''Rhawuza''' mabandla akwa '''Gasa''', Besuthu abanesishuba bokhokhozela njengefu lemvula bewela uThukela, into ezehla ezintabeni/ezinkahlambeni zishubele ngenqatha lehashe( '''Magqagqane''' '''Msuthu''' odla amahashi wohlanga lwaseLundini)... '''amaHlubi''' KZN
* '''Ngcitshane''' (nkwenkwezana, mev'amhlophe, Qam, Tshaba sikungene, Dwabadwaba Rhasibe, Schume ka Schongoma, Ndanisa ka Mkhahlela, Mhlanga ka Mhlongwane, Nocubul'inyama ngozipho isitshetshe sikhona, sithebe esimananga-nanga sokwaphulelela intlala yethokazii Ahh!! Thole Lesilo)
* '''Ngcwangule''' (Mpondo clan name, Tita, Phelwani, Nqashiya, Sikhuni somga nesomthole, mfazii obelelinye owaliphosa pheheya komlanjana bahlutha bonke abasemangcwaguleni, ntombi ziyamlilela zithi Bhuti usishiyela ntoni sikhuthanda nje, Ntombi zithi ndizeke Bhuti noba awunankomo, umntu awagwazumntu emasendeni
* '''Hlongwane''' (Hlongwane is the royal family name of AmaNgwane) Hlongwane, Sangweni, Mtungwa, Ngwane, Ngwadi, Tshanibudekansele, Masumpa) The groups that break away from Hlongwane are Sangweni, Tshani/Tyani, Masumpa, Zikhali, Khanyile, Tunyiswa/Thunyiswa, Ntsimango, Khondlo, Sono, Mzamo, Kobese, Mphayise.
* '''Sangweni''' (The Hlongwane Royal Family is also called AbakaSangweni)
* '''Ngwane''' (Hlongwane, Sangweni, Mtungwa, Ngwane, Ndabezitha, Ngwane Ka Ngwadi, Masumpa, Masenga sileke, Nduku Zinobulongwe, Masobuza, nina besizwe sikaMatiwane, usozisela kaMasumpa noTshali, nina bebutho likaSangweni, Zikhali ezingalingani nezamaxhegwana, Mphayise. Battle of Mbholompo, Thunyiswa, S.E.K Mqhayi)
* '''Ngxabani''' (Meyiwa, Rhibela, Bhabha nomhlehlo, uMdatshi, ubodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, bebal' iinkomo nje thina sibal'iinkwenkwezi)
* '''Ngwanya''' (see Jola)
* '''Nkomo''' (Ngubeni WaNkomo, Luvuno, Jele, Mntungwa, Ndabezitha, Sidwaba)
* '''Nkomo''' (Mrhaberhu, Nkumbuzo, Golela, Magajana, Malinga - wena walinga ukupheka inkomo ngembiza ka nopotyi, Mafinyangolwimi, Mkhont' ozilolayo, Mntungwa, Yengwayo)
*'''Mtshengu''' (Ntshantsha, skhalaze, unomfudukwana, umadlelanga, unoflethi ayibethwa ibethwa babayaziyo.)
* '''Nkwali''' (''a Hlubi clan name'': Bhukula, Mkhwanazi, Nkwali yeNkosi). The Nkwalis were born ebukhosini (kingdom) buka Ndwandwa and they were famous during the rule of Dlomo the Hlubi king. Nkwali originates from Mkhwanazi. Nkwali joined the amaHlubi tribe. Nkwali gave birth to Mlabatheki who gave birth to Bhukula. Same as Bhukula, Maphela also comes from Nkwali. Maphela ''(Hlubi name for cockroach)'' got the name because he was so wealthy that his wealth was all over like cockroaches (abundance).
* Abakwa Nkwali bazalwa ebukhosini, kunjalo nje baduma kakhulu ngolawulo likaDlomo. UMlabatheki wayengumfo wakwaNkwali; yena uzala uBhukula, lo ufungwayo ngabo.
uBukula ngulo wamisela uNtsele kubukhulu bamaHlubi, gokusuka amkhelele amanzi ngophondo ukuba awase kuise-mkhulu uDlomo.
AbakwaMaphela isekwa ngabakwaNkwali. Balifumana eli gama kuba ubutyebi babo buska banyakasela ngokwamaphela, kwaba se kusithiwas ngabakwaMaphela.
"Ngabakwa Nkwali Bhukukala Mkhwanasi, Makhwanasi amahle, amaHlubi kaShamase Nkwal’ enkosi,
Enyon’ engadliwa ngabafokazana idliwa ngamakhosi.
Ngabakwa Buz’ elikhul’ elagedl’ umhlanga,
Kwavel’ amaBuz’ abuzwana.
NgabakwaNongubo-ntloko.
Abanye bazitetil’ abanye bazithwele.
Inkwali yintak’ engcondo zibomvu
Edla ikhethe lomfula
isihlobo sobugotsho
isihlobo sobuwanguwangu
uMosulelwa ngamafutha inyama engayidlanga
uMntana akafani noyise angalivezandlebe
intombi ithi ngizeke noba awunankomo
Mthulukwa lowathulukwa entabeni njengengqatha zempundzi
Bhukula,
Mkhwanazi,
Nkwali yeNkosi
Shamase
Somlomoti
Spheshu
Madubandlela
Mkhwanasi
Msuthu
Sokhethabahle
Somkhele
Mtubatuba
Dlangezwa
Phalane
Mntongenankundla
Luvuno
Veyane (Velane)
Mayanda (Malanda)
Masukumbeya (Mashukumbela)
Nzama kaBelisi
Magcoba
Mhabahaba
Sontuyi (Sontuli)
Gagisa:
(source: IZiduko zama Hlubi, ibhalwe ngu Henry Masila Ndawo. Published by Lovedale Press, 1939. Found at Rhodes University Library).
[Last updated 12/03/2013 nguNkwali, uBhukula, uThando wakwa Mjebeza kaNokuni (nomaMkhuma) ozalwa nguMsithi (noMaTshibase) yena ozalwangu Delihlazo (noMaDlangamandla, intombi yakwaNgoyi kuNgqwela), uDelihlazo ozalwa nguMjebeza eGobozana eQonce.]
* '''Nozulu''' (Deyi, Kheswa, Mpafane, Mchumane, Mpangazitha, Macocobela, Mzimkhulu, Ndokoma, Dosini, Thukela, amaHlubi)
* '''Nqarhwane''' (ooZiduli, ooHintsabe, ooMaqhula, ooHlabilawu)
* '''Ntlane''' (uNtlanga, uNqabashe, uMdingi, uHlwayela, ooMpilo, ooMkhondwana, oobhal'esendeni ngonqaba kwephepha, ooGcuta, oSinje, oomthwa kaSihula, amawele ukwezana ancanciswa apha nangaphesheya)
* '' Ntlangeni''' (Nkomo. Mafinya ngolimi, Mntungwa, Yengwayo, Rhaberhu, Marhewula ntaba, Nzipho zimnyama kuqhwayana, Magajana, Malinga, Wen'owalinga ukpheka inkomo ngembiza kanopotyi, Golela, Nkumbuzo, Siqgwabana, Mkhont' ozilolayo)
* '''Ntshilibe''' (Bhanqo, Ndize, Langa, Mdumane, Bobese, Gawul'abathakathi, Nqambodada, Nyokony'elinyam'enyameni, Ntshontshololo, Mgcaleka, senior Counselors in the Xhosa Royal House, "ama andina tata ndizeke ndingowakho".
* '''Ntshiza''', Rhadu, Gubhe, Nakazana, Simelela, Mbamba, Qwangqwa, Manqashe, Ngonyama, Malilelwa ziiNtombi zithi bhuti ndizeke andinabazali, Mpumlo-Nkulu, Bhayi Ka Mcetywa
* '''Nxasana''', Thaba, Dunjane, Skhonza, Gazo, Mkhiwa, Totoba, Malilelwa zintombi zithi "Bhuti ndizeke andina mama andina tata", Gqunu kaNomphakatshane, NoMbhekela, Malunguz' udonga andulukuwela
* '''Nxotwe''' (Gabazi, Qamkazi, Mfuza afulele okwelifu lemvula, Mpondomise)
* '''Nxuba''' (Mduma, Rhudulu)
*'''Nyase''' (uMduma, uBhobhoza kaMgqiwane, uNothintwa ongathintwayo ungamthinti lo mntwana uzakukuxaka, icala lenkomo emdaka, uNdzabela, uNtsebeza, umfaz'obelelinye oncancis'okungaphetsheya, uFenjana kafebana ogangathel'abanye bedl'ubomi, oonoshukumis'imivalo, oohombe...Found in Ntabankulu and Lusikisiki, petsheya kweThina, phetsheya kweTsitsa, phetsheya koMzimvubu [AmaMpondo]) ongathintwayo ungamthinti lo mntwana uzakukuxaka, icala lenkomo emdaka, uNzabela, uNtsebeza, umfaz'obelelinye oncancis'okungaphetsheya, ofenjana kafebana ogangathela abanye bedl'ubomi, onoshukumis'imivalo, ohombe .. Found in Ntabankulu eDumsi, eMacwerheni, Lusikisiki, phetsheya kwe Thina, phetsheya kweTsitsa, phetsheya koMzimvubu)
*'''Nyathi''' uMsuthu, uMphuthi, uRhahla, uRhabani, uTsiki, uNhose; Oogaxel’umbengo, boya beNyathi, Amathol’enkomo zikaNyathi, abeSuthu, ebePhuth'ephuthini! Oozishuba zimdakana phesheya komlanjana wegqili, Izilwana zona zehla ezintabeni ngeziluluthwana, Nje ngoko namagama ezixela ziintsuthu ezi ngobuhlanga” sithetha ngenzala ka Nose (Nhose) kubafazi bakhe abathathu kuMawushe, uMatshezi naye umaMhlwane. Esikhoyo isikululwana sesabo oonyana neenkulu zakhe, uQhaziyana uGeorge kwa noLanga. Ziintsuthu zaseQuthini (Sotho) ngokomlandu kodwa ngenxa yemfuduko/ mfeguza zokhokho bafumaneka Eastern Cape kuTsolo kwela maMpondomise eMcwangele [amaMpondomise ngokuma]
* '''Nyawuza''' (Faku, AmaMpondo nation ruling family name, chiefs including Faku, Sigcau, Bokleni, Ndamase)
*'''Nyosi''' (Khwange, cesane ndabazana nyosi, jokweni, nodala, khwange, zalamzi, ntunwana, ntozakhe, dlula, cuba, mbewana, ntimela, msuthu, cesana, nophungula, maswakuza njengenyamazana, mbona obomvu, abantu abathunda enkundleni, kuvel' ithokazi lenkomo nyos' eneqeba ngaphambili, ayilum'iyahlangula, baphakuli beenyosi eziphezulu, ngoba eziphantsi ziyabasinekela khwange lenkomo, babangalithena liyabhebha)
* '''Nzotho''' (Nyelezi, Maphongo)
* '''Mqadi''' Qadi, Ngcinase, Ngcwina, Mpondomise, Mdlana, Mbaba, Mbinyashe, Maphilakuzenzela, Gongqa, Ngxowazimdaka Kugcwalimali, Wungushe, Mabiyangomgquba Amahlahla ekhona, Deku, Qushwana, Malaleqhingen'avuke Necebo
* '''Qhinebe''' – Gqugqugqu, Zithonga-zithathu, (clan of Wonga Guntu, born 6 June 1912) Phalela owazala uSunduza, uMkhomanzi, yena wazala uMlunjwa, Haha, Duka namahlathi, nkonjan' émnyama edlal'émafini, amaGorha ezwelethu.
* '''Qocwa''' (Deyi, Zikhali, Mazembe, Jojo, Tiyeka, Butsolo Beentonga Mbizana, Mabombo, Ngcolosi)
* '''Qoma''' (Qomukuyitya, ooMvand'inyama, Nyohela, Nwaba ndikwenze, ooSigqo, Sisiqobo eso)
* '''Qithi''' (Ndinga, Nkomo ayizali izala ngokuzaliswa, Yem-yem, Sopitsho, Ngqolomsila, Velabembhentsele, Zondwa, Thembu)
* '''Qwathi''' – Iinkomo zikaXesibe, zikaJojo, zikaMtshutshumbe, ogqaz'indlel'ebhek'ebuNguni, Dikela. (The amaQwathi are not a clan but an independent nation founded by Mtshutshumbe kaMthetho who split from the amaXesibe nation and settled in the Mqanduli area in Thembuland some 350 years ago. Later they settled in their present capital of [[Ngcobo|Engcobo]] during the reign of King Dlomo of abaThembu, about 1680. This small but fiercely independent and anti-colonial nation divides into several clans: amaDikela, amaTshaba, ooSdindi, ooBhlangwe, ooBhose, amaNzolo, imiNcayi, amaNtondo, amaKhombayo, ooMkhondweni, amaVumbe, ooKhebesi, amaBangula, amaDumba, ooMhotho, ooCakeni, ooBhabha, amaMvala, amaDabisa, ooS'ximba, etc. Prominent chiefs include the anti-colonial Stokwe ka-Ndlela, Dalasile kaFubu, Fubu himself (who fought and killed both Rharhabe and his son Mlawu in 1782, defended his capital and defeated [[Madzikane]] of the [[Bhaca people|Bhaca]] in 1824 and Matiwane of Masumpa Ka Tshani of the AmaNgwane at the Battle of Mholompo, Zwelakhe (present chief))<ref>[https://web.archive.org/web/20131213000000/https://web.archive.org/web/20131213103314/http://eprints.ru.ac.za/1751/5/Ndima-MA-ch8.pdf The origin of the Qwathi] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20131213103314/http://eprints.ru.ac.za/1751/5/Ndima-MA-ch8.pdf |date=13 December 2013 }}</ref>
* '''Rhadebe''' Mthimkhulu, Bhungane, Langalibalele, Dlomo, Hlubi, SingamaNgelengele, sisi sizwe esizi mele. Sithi amakhosi kwisizwe sama Hlubi.
Ndambe; Fafa; Rhudulu; Teyise; Mfunguma; Goduka; Sandali; Thole; Ncayiyana; Thetho; Holomika; Jambase; Mthimkhulu; Ngqeleni; Mkhence; Mafahla; Joseph; January; Mphela; Ndumazi; Bhaziya; Ncuthu; Rheme; Jayiya; Zusana; Ngwana; Molomeka; Malema; Fandesi; Sethima; Sidima; Ngconde; mkhabela; Ncusamba; Mfikazwe; Masinga; Msiza; Yawa; Yaso; Ohoiwa; Qoqoba; Ntsunde; Bandezi; Mqikela; Mqhayi; Mkabani; Sonto; Mai; Vrekke; Damane;Jiyaso; Ntsima; Ndeze; Zenzile; Maphanga; Zuma; Jombose; Ndayisa; Ndila; ndzimande; Bhodlo; Mzimkhulu; Mbotho; Doseni; Dosini; mMqinase; Coko; Vilane; mzoyiyana; Mzozoyana; Tuni; Tau; Baloyi; Valoi; vabooi; Booi; Saliso; Mndima; Mdingi; Ndlobeni; Ndlovukazi; Ndaba; tshaziya; tshaka; lembe; Nemba; Lemba; Bhekuzulu; Bhekezulu; Mantantayise; Sesulu; Sisulu; Ngiba; Ngidi; Goreh; Ngcandana; Mtsamai; Bereng;Tsaitsai; Ncede;Zukulu; Mkhonde; Chitwayo; Ndengane; Feketha; Ndala; Bhubesi; Lamaani; Ndrishan; Drouze; Fulmake and Solika ka Ndebela Mande; Makubalo
* '''Rharha'''-(Rharh'orhalayo ongarhaleli nto yamntu, Nokhwel'thole, Vuyani, Ndulwini, Tshwentshwe, Mfaz'obele'linye phesheya komlanjana)
* '''Rhoyi''' (Ntanzi, Dedeza, Mhlambiso, Sakhele, Ndima, Ndzube, Nzimande, Masoka, Mzimkhulu - amaHlubi Amahle)
* '''Shweme''', (Shweme, Limakhwe, Zilamkhonto,Nolundi, Nogqagqa, Malilelwa Zintombi zisithi bhuti ndizeke, Soyingwa)
* '''Sithathu''' –means 'third', the third Khoi-khoi ancestry clan, the two other ones are Gqwashu and Sukwini– oChisana, Khopoyi, Ndebe, Hasa, Lawu]
* '''Skhosana''' AmaHlubi (Skhosana, Musi ka Mhlanga, Ndlovu, Mntungwa, Dlamini, Ntuthwana eyabikela izizwe nezizwana ngoSkhosana, Musi ka Mhlanga ayihlangani ihlangana etla kwesithebe, Novaphi, Mntungwa, Thukela, Suza, Mpafana, Ndebele) by Andisiwe Volwana also by Athi Bahle Monakali
* '''Skhoji''' (A group of Xhosa speaking people who mainly occupy the small town called Tsolo on the Tsitsa valley. They are the direct descendants of a Scottish man by the name of William Saunders who befriended a Xhosa girl and later had issue.)
* '''Shiya'''
*'''Siyagalala'''
* '''Sohobese'''
* '''Sonani''', ntshiza, phokela, ntshantsha ka- mpisi, bhovula zime nkqo, into'ezawela umlambo nge peni, omazanenkungu, imvula lubabalo kuzo, umabuya, umhlab'ohlul' abafokazana, usndindindi, mfazi omabele made owancancisa amawele ngaphesheya komfula wase leng
* '''S'thathu''', Chisana, Ndebe, Khophoyi, AmaLawu, S'dwashu, Nkomo ezibomvu ezimnyama ziyatyiwa (AmaGqunukhwebe clan
* '''Sukude''' (Mkhondwane; Gxarh’eliphezulu; Mancam’iinkomo ethenga iyeza kuba ngugqirha wamaMpondo; Umfo olal’ebanjiwe kodwa avuke kusasa engenatyala; Sikhonza esikhonz’ufaz’obele linye phesheya komlanjana; Zika Hlambangobubende; Zika Mthwa ka Sihula; Zika Gxarha; Zika Gxarheliphezulu; Zika Sitshwili; UNontwemnandi; Izibaya zika Santsabe; Umthondo omhle ozala amakhosi; Mbokod’ebomvu yokusil’ucumsi; Rharh’orhalayo engarhalel’izityalo zabelungu (Mpondo clan name)).
* '''Sukwini''' (with Khoi-khoi ancestry) – [Deyi, Chwama, Lawu, Dibashe, Tik'ayivumani nepokotho, Somda, Somchiza, Ndlela, Ndlakhwe, Lubisi, Nja-bomvu, Sandlala-ngca, Ithole loMthwakazi, Nobinye masiyixhele Zininzi entabeni, Bhunguza yintloko, Mvaba yiketile, Zazi ngezulu].
* '''Thangana''' (Krila, Mtengwana, Rhaso, M'bamba, Bodlinja, Gobingca)
* '''Thiyane''' (Zengele, Ngele-ngele, Mahlangabeza owahlangabeza iNkosi isiza ngobuso ezweni, Nonkosi, Zulu, Buhlungu Benyoka, Nomphumela, Mpundwana zincinci zingazingongiwa, amaHlubi)
* '''Thole''' (Gqagqane, Buzini, Ndlangisa, Mzimshe, Lwandle)
* '''Tiyana''' (Tshulasi, Nongqwangile, Mbambalalana, Sigquma-Nkungwini kutsho kothuk'izindlwana, Nhanhi, Mpheke, Mlamb'okhal'iintaka) ubukhulu becala esi siduko sifumaneka e[[Mqanduli]] nangakwicala lase mpuma kumlambo uMthatha (the clan of Bonke Xakatha "Aah! Zwelobuntu").
* '''Mtolo''' (Tolo, Nongwadla, Mchenge, Bhanekazi, Ngwenyankomo, Dlangamandla, Zulu, Masali, Mfingo, Amajubantlantsi, Vumba lempongo liyanuka, Nozinja ziyakhonkotha, Kuba zithi : "Hawi! Hawu! Hawu! Xa zibon’umnt’ozayo, Nozinja ziyafulathelana, Kanti zenz’umntwana, Umlamb’ awuwelwa, Uwelwa ziinkonjane kuphela, Zona zimaphiko made, Nkomo zikaGaxaza! Oonkuni azothiwa, kuba zithezwe yinkosazana, Bona babasa amadaka eenkomo zabo, Izinto ezifuye inkomo zafuya negusha nehashe.)
* '''Mngwevu''' (Zulu, Skhomo, Mhlatyana, Rhudulu, Tshangisa, Bhodlinyama, Snuka, Nxuba, Fak'inyama emlanjeni iphume ivuthiwe)Aah Rhudulu Nabele mntwini Abantu bomlambo Yena oowavuthekwa wafa
* '''Tshatshu''' (ooTubane, ooHoza, Inkomo ezibomvu zikaMphasala)
* ''' Tshawuza''' (Mnguni)
* '''Tshezi''' (the ruling Bomvana clan of the Jalamba-Gambushe line, with European shipwreck ancestry)
* '''Tshomane''' (with shipwreck ancestry, split from the ruling Nyawuza clan of the Mpondo)
* '''Tyani''' (Mbulu, Mdumo, Noqobo, Nontshatsha, Manci, The clan of AmaZotsho)
* '''Tshonyane''' (The clan name of [[Chris Hani]]) -Aphuma kubelungu abatyekezwa yinqanawe) – Ndalase, Tshaka, Chungwa, Dikiza, Sawu, Sido, Toda, Simnke, Khwane, Hani, Mth'uzimele, Gqunukhwebe, Nkomo.<ref name="wordpress">{{cite web|url=http://abongisocial.wordpress.com/2010/08/20/iziduko-nezinqulo-zamaxhosa-jikelele/|title=Iziduko nezinqulo zamaXhosa jikelele (Xhosa clans) | Abongisocial's Blog|publisher=abongisocial.wordpress.com|access-date=2015-07-04|date=20 August 2010}}</ref> One of the 5 original Gqunukhwebe clans along with Sithathu, Sukwini, Gqwashu and Giqwa.
* '''Thwane''' (Fulela wanetha, Mfazi olivila, Mpemvu, Sabelo, Wuwu)
* '''Xaba''' (ooNonkosi, ooNonxa asikhathali, ooNomjoli, ooLinda, ooMwelase, ooMlotywa, ooShwabada, owashwabadel'inkomo neempondo zazo, Apho kungavalwa ngamivalo kuvalwa ngamakhand'amadoda, aMahlubi amahle.)
* '''Xesibe''' (AmaXesibe are a nation made up of several clans and tribes but their history, Mbathane, Tshomela ka Matsho, Matshaya, Makhuma)(Mbathane, Matshaya, Xesibe, Khanda'nyawana, Matshin'ayibheke, Ibhaca
* '''Xhamela''' (They are also called amaGcina, found in Thembuland).
* '''Xoko''' (Mpinga, Mawawa, Ntomtwana, Ngceza...Mostly populated in Bizana and Surrounding areas)
* '''Zangwa''' (Khwalo, Ncuthu, Sohobese, oonkuma – amaMpondo).
* '''Zulu''' Zulu, Malandela ka Luzumane, Ntombela, Gumede, Tshaka, Lombeki, Mtungwa, Mhlehluwile, Sikamade, Mpungose, Mpundzima, Ndabakazi, Mbilingati, Sakhephi, Seme, Ndlovana, Ngwana, Lemba, Phungula, Zulu
* '''ZIMA''' (Bhomoyi, Timane, Nyakwezi, Ceduma, uNxengo, Zima Ka Bhomoyi ka Thembu
* '''Zoko''' ( Chatha, Dlokovana, Mathathesuka njeNyamazane, Ngqambashe, Diya malandelwa yintombi ithi ngizeke noma awunkomo, mntomhle njenjomi, Bekwa, Mafumbatha, Kitana, Gojana, Maniza, Mbhantso, Makhawini, Mazwana, Matana, Mkhosana, Nduluka, Nyumbana, Tseku, Bhokomela)
The tribes under the Xhosa confederacy are the:
* AmaXhosa
* AbaThembu
* AmaGqunukhwebe
* AmaRigwa
* AmaHigwa
* AbaThwa - AmaSan and Khoi
* AmaMpondo
* AmaMpondomise
* AmaBomvana
* AmaMfengu
* AmaXesibe
* AmaQadi
* AmaFingwa
* AmaNgwevu
In Terms temporals was Alikednth Not Xhoosa Was Laerthghyu
Ikumkanikazhii Kuxeshaa Nghamaxhoosa Emhilhonhi Kusekudhalhenhi
* Amagqhunhukhweba - Zhandholhoo Ndhimaa Ngqhamhakhwe Qaamaataa
* AmaMpomse - Nqabeki Sumhako Saandhandha Mbhetsholomee
* AmaMfenghuu - Ndhasii Ndhoa Ndelemi Ntsakamu Lithekaaa
* AmaGQadi - Quma Xarru Langmaan Xoi Sun Velelaa Xaam
* AmaMpondhoo - Gxizhaa Qaa Lalhefhii Qe Qaukaa Qawukelo
* AmaXesibe - Lejaais Nkoi D'Nkoi Nkoi Plaatoonhath Rhoi
* AmaBomvhanha - Lesjhaku Lhankumhaa Nhekwathi Selebhamthi Se
* AmaFinghwaa - Sondhomhaa Lhidhirhaa Rhazhiswamhee Rhaletshu
* AmaFinghoo - Solentsu Nghibhanghiso Lhamnghethuu Nghonhiii
* AbaThwaa - Ntselekiso Sabalelhii Hintsaa Selaamtshadhi Ncia Ciyaa Ncu Xaa
* AmaRigwa - Ntelekeso Selhuya Mpita Se Silanto Ntintalantsu Ntsola
* AmaHighwa - Nhikhwelase Siyhaselwase Mhikwase Lidhirhaswe Mhavhekisa Gwijhaa*Suthu, Ncwane, Rhayeni, Ncwane, Mahlatsi, Mahlatsi, Mrhena, Shuba seguusha emnyama
*AmaNdambane -mvulotshe, Nohali, Ndlungwane, Maqolo, squngelo, ngubo nkulu Mayiwa
Amacwerha-Cwerha, Gxarha, Mlawu, Mahlahlana, Siyoyo
*Msuthu:Mtlokwa, tsotetsi, sbilwana, *msuthukazi or Females
*Mpandla:Mbona, Tshayingwe
Heka, Nangu, Tiya, Tyibashe
Nxele, Tyhethe, Dlumvubo
Gastyeketye, Nunu, Bhuse, Mvabebhokhwe
Dobo, Nonjonjo, Nombamba, Rharhabe
Mandlana, Sende liyahlaba likhuphi gazi ngomlomo
Isilo sehlathi esigquma phezi ko mlambo
OoZiduli zibomvu zokuzimela kuba zibalek'intaka
uMbon'obomvu ongatyiwa batshakazi kuba uyaba ghabhisa
Dobo liyatsha licinywa ngegazi leNgwe
NGWE ndini ezidla ngamabala!!.
Gantsa:(OoBisha, Wabani, Mhlonyani okakayo njenge ncindi yekhala, Mdludla kabekisi, Tshoba lenkomo noba yeyakwabani, Qholo, Mbali, zinde zinemiqala, Mfazi obele lide oncisela naphesheya komfula, Phuzi luka somanqanqa unqanqazayo, amaNtombo, Gaba, Xho'ndlovu, Gogoba, Zotsho, Bathi Nonyawo Zincane kanti Zinkulu okwe Bhlayi yetolofiya, Mvundl'ubhelu, Malandelwa yintombi, Tshitshis'intaba)
Zondi: Ntsele, langa, gqagqagqa, Madlalangemdlovu, mlomane, mbutho, vaphi, khuboni, qunta, Nontandukutatanyiswa, Nondaba, mbilin'awudliwa, dlanamhlotshana, uluqa, ushibane, utetemane, umabonw'abulawe njengenyamazane, umbutho, lusibalikhulu, ugagashe kaBhambatha.
UZondi uNtsele sisizukulu sika Dulaze, Gwente, Gqingeni no Jwambi
Ntchiza: Ghuba, nakazana, malilelwa, ongonyama
jiaanauv813f5kl9ym7iyie6ler86cw
41326
41324
2026-07-16T17:39:11Z
Pronevenom9
16287
chnage in sentences
41326
wikitext
text/x-wiki
Iziduko ngamagama wezinyanya okanye wookhokho bantlandlolo kude phaya abangasekho (amathongo, amawenu, njalo-njalo), kwaye yindlela yokuzichaza phakathi kwabanye abantu ukuba ungubani kabani, kunye nokuzazi imvelaphi yakho.
Iziduko esiXhoseni zibaluleke ngendlela yokuba ukwazi ukuzilanda ngokomnombo wakho.
==IziDuko==
Iziduko zamaXhosa nezizwe ezisondeleyo kuso:
OoTshawe, ooKhawuta kaGcaleka, ooLwaganda kaMlawu, ooMaphango, ooMalambedlile, ooNgxale, ooNyelenzi, ooPhalo, ooTogu, ooRharhabe, ooTshiwo kaTswawe, kaMalangana (AmaXhosa omthonyama).
* '''Tshawe''' The royal clan of all the Xhosa (This the ruling house. Chiefs include [[:en:Khawuta_kaGcaleka|Khawuta]], [[Hintsa kaKhawuta|Hintsa]], [[Gcaleka kaPhalo|Sigcawu]], [[Sarili kaHintsa|Sarhili]], [[Xolilizwe Mzikayise Sigcawu|Xolilizwe]], Xhosa, Malangana, Nkosi-Yamntu, Skhomo, Togu, Ngcondeetc.) Kubekho inkwenkwana egama lingu Songe yona imagazimane ingumtshana emaSukwinini nasemaTshaweni ibe ingu Mpinga ingumpondo aze abe uyisemkhulu wakhe ezalwa yintombi yama Dlamini ojola (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, TSHAWE, NGCWANGU, SIKHOMO, TOGU, NGCONDE, GANDO - TSHIWO, PHALO, GCALEKA, KHAWUTA, HINTSA, SARHILI/ KRELE, SIGCAWU, GWEBINKUMBI, NGANGOMHLABA - MPISEKHAYA, XOLILIZWE..
* '''AmaGiqwa''': Jikijwa, Belethe, Mvaba, Meqo, Ncudwana, Nkosana, Thotywayo, Mdeyama, Xhe, Bhaxa, Qhirama, Nonesi, Qobo, OoNtshinga ay'khwazwa ikhwazwa ngabayazo.
* '''AmaZangwa''': Mzangwa, Khwalo,Ncuthu, Mlanjana, Sohobese, Nkuma, Mpondozephela.
* '''Bhayi''' (Khetshe, Mkhumbeni, Msuthu, Gwaca, Camsholo, Nyokemnyama ecand'iziziba, Nkonjane ebhabh' emafini, Mkentane, Mevamhlophe, Vundle, Khayisa – bangabantu/iqela lamaVundle).
* '''Bhele''' Sikwethu;Makubalo; Mzozo; Nozulu; Mavuso; Notell; Nondela; Bharhodi; Nebhunda; Salaivha;Phei; Kaifur; Kuptar; Mbai; Bhungezi; safi; dez; Pheketha; Mbeko; Ndzikame; Madzikana; Cii; Ciya; Gume; gamle; Ngamlana; Qwiba; Ndizakazi; Ntulo; Siqenduka; Nduku; Mfunisa; Masela; Ndzeku; Lahilathi; Msomi; Mzaku; Ntamonde; Hasheki; Mishekwi; Mbidaniso; Rhamente; Mzotho; Mandela; Msuku; Mthengana; mantambo; ntuli; Mthembu; Mtembu; Ntuka; Nteko; Ntoni; Ntonga; David; Favors; Fu; festile; huh; Jonnas; Bele;Gqokoma; Gontsana; Fakude; Fezela; Gugushe; Gagashe; Mehlomade; Masengi; Nyembe; Maduna; Mqwathi, qwasana; Nxasana; Zwai; Bhala; Shezi; Mbekeni; mathole; mathambo; Mazwai; Fukutha;Gwara; Tshawe; Shumeka; Tamse; Luthuli; Magidela; Mgabadeli; Ntsele; Ndayi; Nqala; Ludeke; Madikizela; Ngutyana; Mtengwana; Ngcingwana; Khuluza; matumatu; Photshozwayo; Majeke; mtholesi; Nodada; Mfikeni; Mafikeni; Mofokeng; Twala; Thwasa; Mgoma; mMgeza; Mlaba; Jereka; Jere; Jele; Vhoni; Mfeka; Ka Mvumbi ka Ngigame Notha; Matomela.
*"uBhele, uLanga, uQunta, uMafu, uKhuboni, uNdabezitha, uNyathi, uMadibanandlela, uSilokazi, uMbutho, uMdluli, uNkomi'nala, uMbikazi, uNontandukuphakanyiswa"
*'''Bhele''' (Bikane, Njonjo, Yoyose,Skhutyana, Ngcambizikile, Luvuno, Mahlangabeza)
*Bhedla (Bhedla ka Mpulana, Mnqabe, Khanju, Nondiza, uBhang'is'abeNguni ngentololwane, isishlahla sesuNdu esithi sigawulwa sibe sihluma, Mth'ontsingalala phezu komlanjana uMdumbi, Mlambo awuwelwa uwelwa ziintaka zodwa kuba zinamaphiko)
*'''Bhlangwe''' (Mnyamana, Mtshikitsha, Mpembe, Mphube, Mbhongozi, Bulisa, Bhekizulu, Mgungubelana, Nothwalana, NtongazaseChefane). Ubukhulu becala esisiduko sifumaneka Engcobo nase Lady Frere.
* '''Bhukhwana''' (ooMbara, ooMpofu, Mtshobo, Phaphulesilo, Phaphulengonyama, Into ezingaphathwa mntu ngoba zizinkosi ngokwazo).
* ''' Bhisha''' (Xhelindlovu, Mntambo, Gigaba, Mvundl'olubhelu, Gantsa, Ndize, Zotsho, Bathi ngunonyawana zincinane kanti zinkulu oku kwe Bhlayi letolofiya).
*''' Bhuku''' (Sinqasha, Nkamangane, Mbhamla, Mfazi obele lide oncancisela ngaphesheya komfula, iingonyama ezigqumela ngaphakathi ngokuthanda isizwe sama Xesibe).
* '''Cethe''' (ooChizama)OoBhurhuma, Ncenceza, Wele, Gobe, Mnyapha, Ntsimini, Bhenqingwe, Solugcelu, Sisu side, Mlowa, Mawel'umlambo izele, Mbambozinomongo, Ootyinyamikrwada, mlanjana, njoloza, ngcok.
* '''Cetshe''' (Jaba, Rhuba, Mlamb'okhwel'iintaba, Mlamb'owelwa ziinkonjane).
* '''Cirha''' Royal Familly among all AmaXhosa. Cirha's father was King Nkosiyamntu, a ruler in the early Xhosa Kingdom (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Cirha, Qhangqolo, Nciba[ne], Ntswentswe, Nojaholo, Hasa Ntlokw'enyani, Mhlantl'endlovu, Dlakalashe, Malandela, Nyembezi[ana], Rhubusana, Tyiwa, Bonga, Gabha, Oniwe, Sihlobo SikaTshawe, Hloml'phuthu lidala lineempondo.
* '''Dala''' (Mganu, Wanga, Dibandlela, Nteyi, Ciko, Yolasha, Jalamba, nkomo'zibomvu nezirhwexu).
* '''Deyi''' (Ncume, Cume; Cum; Wei; Wayisi; Bhangushe; Bhengu; Cebisa; Deyiso; Dei; Deii; Gabisa; Manzini; Mdeyi; Mtame; Hlathi; Hlabe; Mjoli; Makhoba, Mako; Xolo, Meko; Ngcolosi; Sengwayo; Mthwakazi; Jabavu; Nonina; Dlakana; Ngilana; Ndleko; Vezi; Ndeki; Murr; Nkuna; Mbokazi; Wushe; Khusi; Khusher, Sinyali; Phakwe; Pepu; Mphephu; Babalo; Phaahla; Phoi; Hambashe; Ham; Herr; Nkatha; Nkhatha; Gwabini; Gqwaru; Ngoni; Ngozi; Fusana; Geda; Phephu; Ndudane; Farru; Fini; Finini; Mbelani; Bhekiswa; Bekiswa; Qhakaza; Bekiso; Mase; Manci; Mancini; Noconjo; Zikhali; Mzungulu; Zungulu; Mzungu; Mphafane; Kheswa; Mphafa; Qamata; Qubulashe; Gqigqigqi; Duur; Diya; Diko; Xhonti; Ntoyanto; Xarru; Xhakaza; Xakaza; Shwawu; Mshwawu; Zotsho; Somdeyi; Sukwini; Mahoyi; Motsa; Zungu; Velelo; Valela; Phaala; Mtebele; Lambatha ; Nduli; Mbovu; Xoi; Xarr; Sarru; Soreh; Soi and Noma-Ndzo-Ndzo ka Phika'ne'langa.
* '''Mnkabane''' - Majeke, Mthwembotyi, Noqazo, Mayeye, Nduntsha, Nkomo zika Marhama, zika Ngxalenye, zika Khamanzana, unyawo zipinki noba zinentsente, uMthondwana, Mbuswana, Nywabelemntwini, mfaz'obele linye, uNkomo zakwa Ntleki, Mabandla ka Rhanjana, Mzilanto. Undlunkulu wamaNkabane use Dutywa kwisithili sase Taleni*"Lunga Mdunyelwa".
* '''Debeza''' – OoDebeza, ngoJebe, Nonyanya, Nongoqo, Mbeka Ntshiyini Bathi uqumbile, Khonkcoshe Mbokodo engava mkwetsho (These are royalty in the Amampondomse group. Their main concentration is in the former [[Transkei]], in Tsolo, Qumbu and Umthatha in the Eastern Cape).
* '''Dikela'''' Mqwathi, Bhlangwe, Yongose, Noni, Mfuyo, Ntswayibane Lindile Thuthani Mdantsane, AmaXesibe
* '''Dlamini''' Jama kasjadu zizi elimnyama nenkomo zalo ezmanqina amhlophe kukuwela inkonjane nethukela' (Sibakhulu; Senzeni; Gqibheto; Luku; Lukha; mesiMankuthu; Debesi; Vakasheli; Ndosile; Leki; Ndasuka; Mziyaso; Sokhanyile; Madinga; Susela; Ndosi; Mlotshwa; Ndabazabantu; Mpangazitha; Seku; Mabhida; Peleng; Sokhula; Shange; Nxasabe; Nkulukazi; Mkhiza; Mzizi; Sejamu; Sejadu; Jinineka; Mjele; Jaziya; Jali; Mawawa; Ngubengu; Sonci; Qhineba; Ndelekana; Nyathi; Ngwcabe; Ndasa; Fuleka; Sifumba; Ndlambe; Mjevu; Jevu; Jambasile; Ndalasi; Ntesi; Tyesi; Mbele; Ntume; Nibe; Mcube; Ngcobo; Gumede; Hoffman; Sesesako; Mbusiye; Hadebe; Sibaya; Williams; Buleki; Mtshengo; Nduna; Ntlanga; Mfolosa; Lefifi; Mpuluka; Zondi; Mjeleku; Sabani; Langasika;Khabazela; Nyuzwa; Fanana; Mbeko; Mbingwa; Ntokuza; Ledimo; Leremi; Manyathela; Mashile; Mashaba; Dhlamini; Ngonyama; Mkize; Nzimakhwe; Shenge; Ngwenya; Solomons; Khumalo; Sabelo; Kelso; Daniels; Mzimba; Mndzima; Msebendzi; Ntshona; Ndlovu; Mbeki ka
* '''Dodo''' yirha, mzondi, sambu ziyddd '''Dlomo''' (Sopitsho, Ngqolomsila, Yem yem, Vela bambentsele)
* '''Dontsa'''- oDludlu, oNoDlabathi, uDontsa ongena mafinyila, Intlanzi enkulu yase Mzimkhulu, Nyathikazi ka Luvuno, oBele lide linyisele ngaphesheya ngomfula, oSwahla, oMaphanga, oMntungwa uNdukuMkhonto, uShembe, bath' uDontsa akananyongo kant' abay'bon' uba igqunywe ngesbhadlalala so mhlehlo... Thupha lengwe elabonwa ngabathezi bentaba bathi bakulibona balithandabuza, uMagawula ngo jece abanye begawula nge zembe ...... ([[amaHlubi|Hlubi clan]])
* '''Dzana''' Dzana, Khatsini, Ncwabe, Nongalo, Ngxabalala, Swaz'ilobetha izifebe, Ngcofela, Nonunu, Dzan'ibedzu, Mkhuma omnandi njenge zambane, Mayeye, iBhaca, mabheka Phantsi njenge zambane. ''''''Mziwodidi Majiya'''''' (amabhaca)
* '''Dzanibe''' (Nqolo, Gaba kaThsayisa, Mntu wasemanzini, Ndzabedvolo, abakhibexonya-bengalaluki, ningayiqabi mpobovana nizawudlula nabadluli bendlela, Ndzathsane, Mahlambahlaletyeni, Nomvalo etc.
* '''Faku''' (Nyawuza, Thahla, Ndayeni, Ziqelekazi, Ngqungqushe, Dakhile, Mpondo, Hlamba ngobubend'amanz'ekhona)
* '''Fundzo''' (Tyani bude bongamel' iziziba, Mduma, Gabela, Mbulukazi, Sodladla)
* '''Gaba''' (Mgweba, Mngqosini, Mjobi, Thithiba, Cihoshe, Nozinga, Mnt'womlambo, Thikoloshe, Ndoko, Mbokodw'emnyama Kahili, Msuthu, Mfazi obelenye, )
* '''Gadluma''' (Cekwana, Ndulini, Gando, Tshutsha, Tyhopho, Mbomb'emfene, Izinto ezadla igusha zabelungu zathi ziziduli zethafa - AmaHlubi)
* '''Gambu''' (Memela, Msuthu Nontuli, Ngwekazi - AmaHlubi)p
* '''Gamede''' (or Gamedze) (Nogele, Skhutyana, Phosibe), Mzamani, Ngonyama, Silwa kaMasikani, Nomasi, Gele, Mphubani, Maqaqasi, Mbew'enkulu engahlungulwa, etc. [[Swazi people|emaSwati]]
* '''Ganu'''
* '''Gatyeni''' Nywabe (Mamali, ndondela,nkomo zibomvu nenkunzi yazo,Mshe,Nxopho,Tyelebana,Msengana, Niko,indoda uyivumi nepokoto, Bhobho,Tyelebana,ocubungu)
* '''Gcina''', Helushe, Xhamela Ncancashe, Magwebulikhula, Malambedlile, Nokwindla, Thyopho (Bahamba bepheth'isali – ihashe bakulifuman'emlungwini. The Gcina clan is originally from Lady Frere in the Eastern Cape. The amaGcina are thought to be kings of Lady Frere as they are the dominant clan. OR Amagcina Amarhula (Xhamela Ncancashe, Nogawul'ikhula, Malambayendle elambel'inyama yenyamakazi, nokwindla, uthyopho, uhamba epheth'isali ihashe ulifumana emfengwini, izinto zabantu abazibi koko bayazigcina, bathi iigusha ziziduli zethafa, ibhokhwe ngumnqabaza wehlathi, Isizukulwana sika Nomagwayi, umbon'obomvu wase mbo.
* '''Gcuma''', (Gcuma, Jola, Dzabela, Mayaba, Nonga yintombi, Malandelwa yintomb' ithi ndizeke.
*Maya, (mntungwa, mbuyisa,
* '''Mgebe''' (Ngobe, Ngaleka, Mkhasela Mduduma nje ngezulu, Bazindlovu, Holomisa, Mthembu)
* '''Godlwana''' (Nompunzi, Gcodi, Lusalu, Catala ka Qoyi, mbumbulu inye zingabambini ziyadubulana)
*Goqolo (Ntshintshi, Thanana, Tyebelangaphakathi, Mjoli, Sheya, Ganeka)
* '''Gqunu''' (Tshawe, Gcaleka, tshiwo, togu, rharhabe, mdange, ngconde, khawuta)
* '''Gqwashu''' gxiya, mvambo, lawu, manzini, ''uyabase , uyeye , unyembezana , usandlalanca , amagqwashu amnyama ne nkomo zawo zakwa nuse , ndotshayisa , siyaphi'' (with [[Khoikhoi]] ancestry)<ref name="curragh-labs">{{cite web|url=http://www.curragh-labs.org/research/sharing_cultures/personal-nm2.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20131003032037/http://www.curragh-labs.org/research/sharing_cultures/personal-nm2.html |archive-date=2013-10-03 |url-status=dead |title=Sharing Cultures: Personal Revelations: Ncedisa Mayeko|access-date=2015-07-04}}</ref>
* '''Gqwarhu''' – Deyi, omhlophe, Khawu, ngoszi, Mtabasa ka Dingana, cebisa
* '''Gxarha''', Cwerha, Vambane, Mahlahla, Siyoyo, Mlawu, Potwana (Mpodomise subgroup clan name)
* '''Hegebe''' (Mduduma, Ndala, Ngubengcuka, Holomisa, Ngwiti, Mkhaselwa, Bazindlovu)
* '''Jali''' (juda, Mpemvu, Ntlotshane, Mvetshane, Jonas, Tshira, Mabhala, Gwatshu - AmaHlubi)
*'''Jevu''' (tolo, zulu, mchenge, mabhanekazi, nonywaxhwa, vumbalempongo iyanuka inika ngoku nukiswa, maxhwabaxhwaba.
* '''Jola''' SingaMampondomise ngohlanga, ooJola, ooJoliNkomo, ooMphaNkomo, ooQengeba, OoNgwanya, Mhaga, nomakhala, njuza, sthukuthezi, sithandwa mhla kukubi, hoshode, hakaha, mfaz' obelel 'nye omabele made, oncancisa naphesheya komlambo (The royalties of the Mpondomise)<ref name="google2">{{cite book|title=South African voices: The way we travelled : oral history and poetry|author1=Zenani, N.M.|author2=Bhotomane, N.|author3=Scheub, H.|date=2006|publisher=Parallel Press, University of Wisconsin-Madison Libraries|isbn=9781893311718|url=https://books.google.com/books?id=pTaFDi1tNzMC&pg=PA22|page=22|access-date=2015-07-04}}</ref>
* '''Jwarha''' (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Jwarha, Vongwe, Mtika, Mazaleni, Jotela, Khatiti, Mnangwe, Mayarha, Tiyo, Soga, Mnguyane, Mbelu, Ndabase, Bantw'abahle noba bapheth' izikhali, Ntame'nemida njengeye nkunzi, mabujwe'bhidlika njengodaka)
* '''Phalo'''
* '''Gcaleka'''
* '''Khawuta'''
* '''Khiwa''' (Qwebeda) (Khonjwayo, Chithwayo, Ngcekula, Ndzondela, Hlaka, Ngetu, Phoswa, Silwanyana, Makalanyana, Sikhehlana a Pondo clan)
* '''AmaKhonjwayo''' Isizwe noMnombo (Tribe Genealogy): Sizakuwubeka ngokokuzalwa kwabo, sithatha nje iintloko zabo, uChithwayo uzala uKhonjwayo, uKhonjwayo azale uKhiwa, uKhiwa uzele amawele elokuqala nguNgcekula elesibini nguNtsikinyane kundlunkulu wakhe (Great house) uKhiwa ezele uNdanya ekunene, (amaNdanya akhokelwa nguNkosi uVelile Mkono)waza kwiQadi wazala uTshizi, indlu kaTshizi ikhokelwa nguSiqukwana.(Inkosi eyayiphethe ngexesha lakudala ihlonitshiwe nguNgcekula)uNgcekula (iwele lokuqala) uzele uNdzondela, uNdzondela wazala uHlaka, uHlaka wazala uNgetu, uNgetu wazala uPhoswa, uPhoswa wazala uSilwanyana, uSilwanyana wazala uMakalanyana, uMakalanyana wazala uSikhehlana, uSikhehlana yena uzala uTatana. Ngoku singena kwinzala yewele lesibini. UNtsikinyane iwele lesibini uzele uMakhanda, uMakhanda wazala uNogemane kwiGreat House, kwiRight house wazala uThungana. Masiqale kwindlu enkulu, uNogemane uzele uGwadiso (Dumile), uGwadiso wazala uGodloza, uGodloza yena wazala uNtenteni, uNtenteni wazala uGobizithwana (uZwelidumile) waza ke yena uGobizithwana wazala uDumisani inkosi enkulu ephethe isizwe samaKhonjwayo ngoku. Kanti ke uThungana yena wobunene buka Makhanda uzele uSithelo, uSithelo wazala uPhonyela, uPhonyela wazala uMakhizinyani, uMakhizinyani yena wazala uHlathikhulu, uHlathikhulu yena uzala uThulani.
* '''Khumalo''' ( Mtungwa, Mzilikazi, Mzilakazi kaMashobane - Mntungwa shows associations to early Hlubi and Ndlovu), Mntungwa, Ndabezitha, dibandlela, imidletye, noyila, sichaba, oomadibanisa indonga, ah! Ndabezitha
* '''Khumalo''' founder of the AmaNdebele, Mntungwa, Ndlovu
* '''Khwetshube''' (Xhanga, Ngcawukana, Thamse, Bipha, Bhongxa, kaXhanga; Mhlang'olal 'intake Kaz' utshile nje zolala phi! Ndlu kaYokazi. (Mabude, Ndelemane, Detshe, Njenjani) (Isiduko sakwaMpondo)
* '''Ngconde, Kwayi - Gando - Ziko''' (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Tshawe, Ngcwangu, Sikhomo, Togu, Ngconde, Gandowentshaba, Nciba, Phazima, Noyi, Phuthise,Gciniwe,Makhaphela ,Nduku zomsenge zikhaphukhaphu kodwa ziwubetha umkholwane ulengalenge)
* '''Madiba''' Dlomo, Yem-Yem, Sophitsho, Ngqolomsila, Vela bambhentsele, Tubhana, Qhumpase, Ntande, MThembu, Ncikoza, Mtshikilana, Malangana, Bhomoyi.
* '''Madiba''' (Mthikrakra, Ngangelizwe, Dalindyebo, Joyi, Jumba, Sabatha, Buyelekhaya)
* '''Maduna''' (Gubevu, Nokhala, Jiyana, Tiba, Matoetoe, Msuthu, Sjekula salakulandela, Umnt'abesi gejebe nkomo sekhona, malobola gesegadana, Umnt'owaw'edakeni kwathi nqa abantu - Hlubi)
* '''Majola''' (see Jola)
*'''Mambi''' (Nxontsa ka Xesibe, uBhulingwe kuvele imamba, uNtabazikude zikuMganu, Mntshontsho uSabela uyabizwa emazibukweni)
*'''Mhlwane''' (ozibula, AmaHlwane, oMkhaliphi, oSigayela, oMasabisa, Nontsiya, oShlahla somnquma sigawulwa sibe sisahluma, osthebe sibanzi sisikela amavilakazi Lubelo Mdabe)
*'''Manci''' (Mbali, Wabane, Tshitshis'intaba, Mdludla, Zinde Zinde Zinemiqala)
* /'''Hlanga''' (Hlanga, Nobetha, Mqiya, Mndlovu, Mntada, Xhinela, Maleku, Nxeko, Dlangamakhandlela, Yokhwe, Maphuza, Mgweleta, Zilenzi, uMfaz'obelenye phesheya komlanjana) Thembu clan *'''Masiba ''' Nyawuza, Mhlongwane, Jesese, Mlaza.
* '''Matshaya''' Mbathane, Xesibe, Mkhuma, Khandanyawana
* '''Mbanjwa''', Gebane, Mpethwane, Gubulundu, Nongoma, Ntimela, Mhlabeka, Mantiyantiyane, Hlubi
* '''Mbatha'''
* '''Mbongwe''', Mbuyisa, Mvemnyama, Khoza, Sondisa, Mathobela, Nqalela, Ndimande ka qaqaqa, Sigudu sebhokhwe, Sandamela, Ndawonde, Madas'elangeni, Nkob'aziphekwa ngamavila ziphekwa zizikhuthali - AmaHlubi
* '''Mbotho''' Mbotho, Mazama, Mtshikilana, Myalo, Fulela mfaz' olivila kuyanetha, Sibasa manzini kuvuth' umlilo, Nyawo zibomvu nokuba zinentsente, Ntsindane, Malala nentombi ivuke ithi ndizeke, Sibasa Manzini kuvith’umlilo, Thoyane.
* '''mNdlane''', Tutuse, Nomdimba, Ntlokwan'ibanzana. Basisizukulwana sakwaMThembu*
* '''Mdlangathi''': Mome mome Sirhama Somntwana, Juta, Ngwenduna, Mencwa, ntshozina, Nobhedu, Ntaba ayikhonjwa ikhonjwa Ngamadlangathi odwa, Nyonyoza ka Nyinywa, Nyame'enja eyafel'emfuleni yeza ngokunuka elalini, Ntlangwane, Mkhobela, Bhalangile ka toto, mth'ugawlwe ngabangangaye ngamapilinya, u-hagu hagu ndibolek'umbombo ndiqebul'amafusi ndakuph'iingqweqwe mhla ndafula, nzipho zekati ziyi nkcalankcala zithul'ibhekile yetiki ixhonywe emahlantini ob'hlanti, mfaz'othakathayo ubonwa ngeempund'uxweba xa kbanda, ndakthum'ebhisdolophu walibala kusel'iti enempukane, mbembe ka mahlalela, u juba lalal'emthini ngokuzbonakalisa, nkunz'emnyana bakhuz'ukuhlaba ngoba zonk'izizwe ziyzwil'ukulila.
* '''Mfene Lisa''', Jambase, Hlathi, Msuthu, Buswayo, Canzi, Sanzanza, Uzango'mva Eliweni, Uyibeka Elityeni Ityiwe Zimbovane.
* '''Mgiqwa''', Magele, Thotywayo, Jikijwa, Mvaba, Nkosana, Tshobo, Ntshinga ka Khwaza, Ntiya, Bambani
* '''Mhaga''' ( Jola, noSabe, Amawel'ukuzana, uQwetha no Gqubushe)
* '''Miya''', Gcwanini, Munja, Sibewu, Sijekula, Salakulandelwa, Maguqa agalele njenge ngonyama, Malebomvu, Rhengqwa, Mja
* '''Mjoli''' (Deyi, Shishi, Qubulashe, Wushe, Ngilana, Nonina, Bharhuzi, Fusani, Khusi, Bhedle, Mpulana, vebi, Zulu)
* '''Mkhwane''' -Mwelase, Sigasa, Ntukela, Mlalase, Cikilili, Ngwekazi, Mqingwana - AmaHlubi
* '''Mkhwemte''' Dabane Sgadi Meka Ntwentswe Fulashe Nojaholo Ncibane Qhanqolo Ntlokwenyathi Ngququ venge
* '''Mngxongo''' (oNtsundu, oYem-yem, oVelebem'bhentsele, oZondwa zintshaba zingazubenza nto, oSophitsho, oMadiba, oNgqolomsila, oDlomo, oMthikrakra, Qhayiya (Descendants of the AbaThembu, see Madiba, Dlomo, Mmaya)
* '''Mmaya''' (oYem-yem, oSophitsho, oMagwa, oNgqolomsila, oBhomoyi)
* '''Mlambo''' (Hlubi, oMbinga, Onoxhaka, oDladla, oLubisi, oSenene, Mlambo ongawelwayo owelwa zinkonjane zodwa pho nazo ukuba zinempiko) siszalo sika Gxiva
* '''Mnganga '''(ooKrila, Thangane, Mbamba, Bhodl'inja, Ngcondozimhlophe, Mgquba)
* '''Mpangela''', Mvinjwa, Rhoshana, Ndlazi, Dlomo, Sibetho, Magwala, Gwadzi elisilika bubuhle, Oogudlilwandle bade balifanela. AmaHlubi
* '''Mpehle''' : Cabashe, Dikane, uVete, Notyedo, Goc' iNyonga, Masila, Nkomo z'bomvu (a Mpodomise clan name)
* '''Mpemvu''' : uJali, uJuda, uNtlotshane, Bumela, uNgciva (a Thembu clan name)
* '''Mpinga''', Mawawa, Mbala kaNkqoshe, Mpondomise, Ntose, Ntomntwana, Ngwangwashe, uSenzwa, Sineka, Mbetshane, Hlahla lamsik' umntu es*ndeni, Ngceza, Sintila, Nyaw'zinoshukela, mzukulu kaSityulu, kheth'omthandayo, Mawawa, yazi b'inobaya ifanelwe ngabafana): the clan of [[Enoch Sontonga]], author of "[[Nkosi Sikelel' iAfrika]]", part of National Anthem of Republic of South Africa.
* '''Mphuthi''', Nyathi, Msuthu, uRhahla, Rhabani, Tsiki, Nhose; Oogaxel’umbengo, boya beNyathi, Amathol’enkomo zikaNyathi, abeSuthu, ebePhuth'ephuthini! Oozishuba zimdakana phesheya komlanjana wegqili, Izilwana zona zehla ezintabeni zokhahlamba ngeziluluthwana, sithetha ngenzala ka Nose (Nhose) kubafazi bakhe abathathu kuMawushe ewe uMatshezi naye uMamhlwane. Esikhoyo isikululwana sesabo OoQhaziyana, OoGeorge kwa noLanga iinkulu zakhe. Ziintsuthu zaseQuthini (Sotho) ngokomlandu kodwa ngenxa yemfuduko zokhokho bafumaneka Eastern Cape kuTsolo kwela maMpondomise eMcwangele [amaMpondomise ngokuma] “Nje ngoko namagama ezixela ziintsuthu ezi ngobuhlanga”
* '''Mqwambi''', Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, MQWAMBl, TSHAZIBANE, HOLOMI, SOMJEMBU, JELWAYO, TYHALA, MPAKU, NTSHINGOLO, DUBANI, MANANA, NKWAZI, MANYHANYHA, BHONGA, BHANGQA, MAROLOMA, SAHLUKO, NTSUNSWANA, MAGUDUMANA, INTO EZINEZTHENDE EZKHULU, INTO EZAPHUMA ZABHEKE’NGQINA ZABUYA NETHAMBO LE BHUBESI, IMBIZENYAM’ISEMLANJENI, INTSIMBEBOMVU, GAGALAGAGA, NYAWO ZINENTSENTE...
* '''Mtakwenda''' (Leta, Libele, Tyebelendle, Ngcwadi, Kwangeshe, Mentuko, Mboyi, Solizembe)
* '''Mthunzi''' (Nyukwana, Homposhe, Njifile, Ntibane, Pepepe, Nkayi, Thambo lihlab'elimzondayo, Qabel'eliweni, Mthwakazi)
*'''Mtshengu -''' Ntshantsha, Mfudukwana, Mbhabhama, S’khalaze, Sketekete, Dlelanga, Nofleyithi ayibethwa - ibethwa ngabayaziyo, Goqo, Mzimb’okhalimali uthi khelekenkce
*'''Mtipha''' - Bhayeni, Sodaka, Yiwa, Manzimade angango Lwandle, Mkhonto ka Lusiba, Njubela, Tshewu, Tyutyutyu, Lalo, Hobo, Ndab' enyamakazi, Nambethafa, Ngubengwe, Jongisilimela, Gwaba, Sifuba sibanzi, Ngcola, Mbhobho, Zakude, Nqeno, Nzilane, Ngqakayi, Tshiwo, Tshengutshane, Skhumba senyamakazi, iNgwe' betha ngomsil' emanzini, Skhakha sentong' owel' ezizibeni, Ngonyam' eyajonga zathoba zonk' inyamakazi.
* '''Mvulane''' (Khetshe, Ncilashe, Bhayi
* - Separate from the amaVundle)
* '''Mweli''' (Jili, Msingawuthi, Ngqambela, Masengwa, Gqagqangana, Thukela, Mchemane, Sibakhulu, Mkhont’ obomvu, Ntlangwini's enebatha yaseMakhuzeni), AmaKhuze
* '''Myingwa''' (Ndzelu, Blose, Shinga, shoba shobane I shoba le ndlovu, oma jojobela bathi Akutshingi thina kutshinga isibongo)
* Shinga bathi Akutshthina kutshinga isibongo, o jojobela) ingi
* '''Myirha''' Mzondi Sampu Ziyeka (Ithambo lenyoka lihlaba elimzondayo)
*'''Nala''' (Ngqume , Mpembe, , Nojakadelana,Osibhekuza,Ndokose ozila zimkhonto zimangqangqase, inkomo enhle yaphiwa amaNala nobuhle bayo, osibhekuza , bona abaphembela umlilo emanzini uvuthe, omakhanya ehlungwini kuhlwile : '''amaHlubi'''. Uyokubafumana phesheya KweNciba, ikomkhulu LiseNgcobo. Bakhona o-''''''Avile Bantwini'''''' eGcuwa kuNdabakazi,kwilali yase Khobodi . Ahhh Inkosi Madoda.'''Amaxhosa''' ke lawo. '''Ndokose akanatyala noba watya gush'mntu''' )
* ''' Ncuthu, Mzangwa, Khwalo, Mlanjana, Songobese, Nkume'''
* '''Ncobeni''' (Mthunzi, Gema, Sibakhulu, Thabethe, Dlekedle, Tiba, Khuze), AmaKhuze
* '''Ndaba''' (Tshibase, Bhadela, Mntungwa, Nonunu, Nomangcangca, Nogubel'egoduka, Nzipho zimnyama kukuqhwaya, Nkuluka, Dzujana, Choboka nje ngomkhuma woThukela, Nyawo zimhlophe noxa zinodaka, Ntombezintle nabayeni bazo, Bharuza, Manyuza, Njujane, Nothuli, Nomangcangca, Mvelase, Magutywa, Mgubo odliwa ngabahambi bendlela, Mntungwa ombulazi owadl'umntu emyenga ngeendaba, Nompundwana zincinane yanga zingongiwa linunu entle engadli mntu, Khand'iyeza etyeni, Ngabaphakela umyeni esithebeni kuba besonga amazimba, AmaHlubi)
* '''Ndala''' (Ndala ka Momamana, uMncotshe, Msunu Sdumbu, Thole, Ngxunga Smukumuku, Ndithinina, Ntombi ubentseleni inkomo zimkaje)
* '''Ndila''' Ndila, Nyezile, Qangaza, KaNgqili, Ndlwan'inisematyeni, Ndulin'Ophezulu, Mndini, Fulela Kunetha/Fulela Kwanetha, Tshunguza, Cekwana, Gadluma, Tshutsha, Simnde, Mtshakazi, Phaphu lengonyamam Jamel'jekeja, Msili kaNonceba, Roqolombashe, Nomatsinyane, Nomathebe, Mpondimise
* '''Ndlovu''' Nkhosi, Mntungwa, Dlamini, Hlubi, Masoka, Musi, Sikhosana, Mhlanga, Nkomo (Sidwaba)
* '''Ndlovu''' Gatyeni, boya benyathi abusongwa, ndlovu zidlekhaya ngokuswela umalusi, zoluswa yintombazana uDemazane
* '''Ndlela''' (sibhekuza, nodabekhula, nodada, nala, AmaHlubi Amahle)
*'''Ntsethe''' Zakane,Sabelo, valela amadada kubha engena nkomo, Gwintsa, Ndindwa, Ngcwina, Bhotwe, Mfaz'obelelinye ngaphesheya komlambo
* '''Nduli''' (Bhoma, Phutha, Mayoli, Bhodwayo, Mqula, Nkcala, Mbombose, Qiya, Nditha, Cabekancidisi, Silandas’iyingcangula, Mkhont’uyimesi, Sonkazothuthu, Sikhumba senkomo siyasongwa siyasombuluka)
* '''Ndungwane''' (Bhejula, Velabambentsele, Yem yem, Bukhali bentonga, Sophitsho, UKrali, uSoze, Ngibiselwano, Isagweba esavala iindonga kukubi, uSandla senkosi, uMsimelelo, uNgqolomsila, Buhle bendoda ziinkomo, Themba lamagwala.), Dlomo, Sophitsho, Ngqolomsila, Diya, Mngxongo, Abathembu descendants,
* '''Ndunu''' (Maphini, Makhetha, Mrhali, Phoyiyane, Twabu)
* '''Ndzaba ; Msuthu''', Bhili, Mancoba ,inkomo zika '''Majozi''' zika '''Mwelase''' zika '''Mbuzini''', Vangane, Nkonyeni, Sishuba Ngajuse mabandla akwa '''Mqhamo''' akwa '''Rhawuza''' mabandla akwa '''Gasa''', Besuthu abanesishuba bokhokhozela njengefu lemvula bewela uThukela, into ezehla ezintabeni/ezinkahlambeni zishubele ngenqatha lehashe( '''Magqagqane''' '''Msuthu''' odla amahashi wohlanga lwaseLundini)... '''amaHlubi''' KZN
* '''Ngcitshane''' (nkwenkwezana, mev'amhlophe, Qam, Tshaba sikungene, Dwabadwaba Rhasibe, Schume ka Schongoma, Ndanisa ka Mkhahlela, Mhlanga ka Mhlongwane, Nocubul'inyama ngozipho isitshetshe sikhona, sithebe esimananga-nanga sokwaphulelela intlala yethokazii Ahh!! Thole Lesilo)
* '''Ngcwangule''' (Mpondo clan name, Tita, Phelwani, Nqashiya, Sikhuni somga nesomthole, mfazii obelelinye owaliphosa pheheya komlanjana bahlutha bonke abasemangcwaguleni, ntombi ziyamlilela zithi Bhuti usishiyela ntoni sikhuthanda nje, Ntombi zithi ndizeke Bhuti noba awunankomo, umntu awagwazumntu emasendeni
* '''Hlongwane''' (Hlongwane is the royal family name of AmaNgwane) Hlongwane, Sangweni, Mtungwa, Ngwane, Ngwadi, Tshanibudekansele, Masumpa) The groups that break away from Hlongwane are Sangweni, Tshani/Tyani, Masumpa, Zikhali, Khanyile, Tunyiswa/Thunyiswa, Ntsimango, Khondlo, Sono, Mzamo, Kobese, Mphayise.
* '''Sangweni''' (The Hlongwane Royal Family is also called AbakaSangweni)
* '''Ngwane''' (Hlongwane, Sangweni, Mtungwa, Ngwane, Ndabezitha, Ngwane Ka Ngwadi, Masumpa, Masenga sileke, Nduku Zinobulongwe, Masobuza, nina besizwe sikaMatiwane, usozisela kaMasumpa noTshali, nina bebutho likaSangweni, Zikhali ezingalingani nezamaxhegwana, Mphayise. Battle of Mbholompo, Thunyiswa, S.E.K Mqhayi)
* '''Ngxabani''' (Meyiwa, Rhibela, Bhabha nomhlehlo, uMdatshi, ubodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, bebal' iinkomo nje thina sibal'iinkwenkwezi)
* '''Ngwanya''' (see Jola)
* '''Nkomo''' (Ngubeni WaNkomo, Luvuno, Jele, Mntungwa, Ndabezitha, Sidwaba)
* '''Nkomo''' (Mrhaberhu, Nkumbuzo, Golela, Magajana, Malinga - wena walinga ukupheka inkomo ngembiza ka nopotyi, Mafinyangolwimi, Mkhont' ozilolayo, Mntungwa, Yengwayo)
*'''Mtshengu''' (Ntshantsha, skhalaze, unomfudukwana, umadlelanga, unoflethi ayibethwa ibethwa babayaziyo.)
* '''Nkwali''' (''a Hlubi clan name'': Bhukula, Mkhwanazi, Nkwali yeNkosi). The Nkwalis were born ebukhosini (kingdom) buka Ndwandwa and they were famous during the rule of Dlomo the Hlubi king. Nkwali originates from Mkhwanazi. Nkwali joined the amaHlubi tribe. Nkwali gave birth to Mlabatheki who gave birth to Bhukula. Same as Bhukula, Maphela also comes from Nkwali. Maphela ''(Hlubi name for cockroach)'' got the name because he was so wealthy that his wealth was all over like cockroaches (abundance).
* Abakwa Nkwali bazalwa ebukhosini, kunjalo nje baduma kakhulu ngolawulo likaDlomo. UMlabatheki wayengumfo wakwaNkwali; yena uzala uBhukula, lo ufungwayo ngabo.
uBukula ngulo wamisela uNtsele kubukhulu bamaHlubi, gokusuka amkhelele amanzi ngophondo ukuba awase kuise-mkhulu uDlomo.
AbakwaMaphela isekwa ngabakwaNkwali. Balifumana eli gama kuba ubutyebi babo buska banyakasela ngokwamaphela, kwaba se kusithiwas ngabakwaMaphela.
"Ngabakwa Nkwali Bhukukala Mkhwanasi, Makhwanasi amahle, amaHlubi kaShamase Nkwal’ enkosi,
Enyon’ engadliwa ngabafokazana idliwa ngamakhosi.
Ngabakwa Buz’ elikhul’ elagedl’ umhlanga,
Kwavel’ amaBuz’ abuzwana.
NgabakwaNongubo-ntloko.
Abanye bazitetil’ abanye bazithwele.
Inkwali yintak’ engcondo zibomvu
Edla ikhethe lomfula
isihlobo sobugotsho
isihlobo sobuwanguwangu
uMosulelwa ngamafutha inyama engayidlanga
uMntana akafani noyise angalivezandlebe
intombi ithi ngizeke noba awunankomo
Mthulukwa lowathulukwa entabeni njengengqatha zempundzi
Bhukula,
Mkhwanazi,
Nkwali yeNkosi
Shamase
Somlomoti
Spheshu
Madubandlela
Mkhwanasi
Msuthu
Sokhethabahle
Somkhele
Mtubatuba
Dlangezwa
Phalane
Mntongenankundla
Luvuno
Veyane (Velane)
Mayanda (Malanda)
Masukumbeya (Mashukumbela)
Nzama kaBelisi
Magcoba
Mhabahaba
Sontuyi (Sontuli)
Gagisa:
(source: IZiduko zama Hlubi, ibhalwe ngu Henry Masila Ndawo. Published by Lovedale Press, 1939. Found at Rhodes University Library).
[Last updated 12/03/2013 nguNkwali, uBhukula, uThando wakwa Mjebeza kaNokuni (nomaMkhuma) ozalwa nguMsithi (noMaTshibase) yena ozalwangu Delihlazo (noMaDlangamandla, intombi yakwaNgoyi kuNgqwela), uDelihlazo ozalwa nguMjebeza eGobozana eQonce.]
* '''Nozulu''' (Deyi, Kheswa, Mpafane, Mchumane, Mpangazitha, Macocobela, Mzimkhulu, Ndokoma, Dosini, Thukela, amaHlubi)
* '''Nqarhwane''' (ooZiduli, ooHintsabe, ooMaqhula, ooHlabilawu)
* '''Ntlane''' (uNtlanga, uNqabashe, uMdingi, uHlwayela, ooMpilo, ooMkhondwana, oobhal'esendeni ngonqaba kwephepha, ooGcuta, oSinje, oomthwa kaSihula, amawele ukwezana ancanciswa apha nangaphesheya)
* '' Ntlangeni''' (Nkomo. Mafinya ngolimi, Mntungwa, Yengwayo, Rhaberhu, Marhewula ntaba, Nzipho zimnyama kuqhwayana, Magajana, Malinga, Wen'owalinga ukpheka inkomo ngembiza kanopotyi, Golela, Nkumbuzo, Siqgwabana, Mkhont' ozilolayo)
* '''Ntshilibe''' (Bhanqo, Ndize, Langa, Mdumane, Bobese, Gawul'abathakathi, Nqambodada, Nyokony'elinyam'enyameni, Ntshontshololo, Mgcaleka, senior Counselors in the Xhosa Royal House, "ama andina tata ndizeke ndingowakho".
* '''Ntshiza''', Rhadu, Gubhe, Nakazana, Simelela, Mbamba, Qwangqwa, Manqashe, Ngonyama, Malilelwa ziiNtombi zithi bhuti ndizeke andinabazali, Mpumlo-Nkulu, Bhayi Ka Mcetywa
* '''Nxasana''', Thaba, Dunjane, Skhonza, Gazo, Mkhiwa, Totoba, Malilelwa zintombi zithi "Bhuti ndizeke andina mama andina tata", Gqunu kaNomphakatshane, NoMbhekela, Malunguz' udonga andulukuwela
* '''Nxotwe''' (Gabazi, Qamkazi, Mfuza afulele okwelifu lemvula, Mpondomise)
* '''Nxuba''' (Mduma, Rhudulu)
*'''Nyase''' (uMduma, uBhobhoza kaMgqiwane, uNothintwa ongathintwayo ungamthinti lo mntwana uzakukuxaka, icala lenkomo emdaka, uNdzabela, uNtsebeza, umfaz'obelelinye oncancis'okungaphetsheya, uFenjana kafebana ogangathel'abanye bedl'ubomi, oonoshukumis'imivalo, oohombe...Found in Ntabankulu and Lusikisiki, petsheya kweThina, phetsheya kweTsitsa, phetsheya koMzimvubu [AmaMpondo]) ongathintwayo ungamthinti lo mntwana uzakukuxaka, icala lenkomo emdaka, uNzabela, uNtsebeza, umfaz'obelelinye oncancis'okungaphetsheya, ofenjana kafebana ogangathela abanye bedl'ubomi, onoshukumis'imivalo, ohombe .. Found in Ntabankulu eDumsi, eMacwerheni, Lusikisiki, phetsheya kwe Thina, phetsheya kweTsitsa, phetsheya koMzimvubu)
*'''Nyathi''' uMsuthu, uMphuthi, uRhahla, uRhabani, uTsiki, uNhose; Oogaxel’umbengo, boya beNyathi, Amathol’enkomo zikaNyathi, abeSuthu, ebePhuth'ephuthini! Oozishuba zimdakana phesheya komlanjana wegqili, Izilwana zona zehla ezintabeni ngeziluluthwana, Nje ngoko namagama ezixela ziintsuthu ezi ngobuhlanga” sithetha ngenzala ka Nose (Nhose) kubafazi bakhe abathathu kuMawushe, uMatshezi naye umaMhlwane. Esikhoyo isikululwana sesabo oonyana neenkulu zakhe, uQhaziyana uGeorge kwa noLanga. Ziintsuthu zaseQuthini (Sotho) ngokomlandu kodwa ngenxa yemfuduko/ mfeguza zokhokho bafumaneka Eastern Cape kuTsolo kwela maMpondomise eMcwangele [amaMpondomise ngokuma]
* '''Nyawuza''' (Faku, AmaMpondo nation ruling family name, chiefs including Faku, Sigcau, Bokleni, Ndamase)
*'''Nyosi''' (Khwange, cesane ndabazana nyosi, jokweni, nodala, khwange, zalamzi, ntunwana, ntozakhe, dlula, cuba, mbewana, ntimela, msuthu, cesana, nophungula, maswakuza njengenyamazana, mbona obomvu, abantu abathunda enkundleni, kuvel' ithokazi lenkomo nyos' eneqeba ngaphambili, ayilum'iyahlangula, baphakuli beenyosi eziphezulu, ngoba eziphantsi ziyabasinekela khwange lenkomo, babangalithena liyabhebha)
* '''Nzotho''' (Nyelezi, Maphongo)
* '''Mqadi''' Qadi, Ngcinase, Ngcwina, Mpondomise, Mdlana, Mbaba, Mbinyashe, Maphilakuzenzela, Gongqa, Ngxowazimdaka Kugcwalimali, Wungushe, Mabiyangomgquba Amahlahla ekhona, Deku, Qushwana, Malaleqhingen'avuke Necebo
* '''Qhinebe''' – Gqugqugqu, Zithonga-zithathu, (clan of Wonga Guntu, born 6 June 1912) Phalela owazala uSunduza, uMkhomanzi, yena wazala uMlunjwa, Haha, Duka namahlathi, nkonjan' émnyama edlal'émafini, amaGorha ezwelethu.
* '''Qocwa''' (Deyi, Zikhali, Mazembe, Jojo, Tiyeka, Butsolo Beentonga Mbizana, Mabombo, Ngcolosi)
* '''Qoma''' (Qomukuyitya, ooMvand'inyama, Nyohela, Nwaba ndikwenze, ooSigqo, Sisiqobo eso)
* '''Qithi''' (Ndinga, Nkomo ayizali izala ngokuzaliswa, Yem-yem, Sopitsho, Ngqolomsila, Velabembhentsele, Zondwa, Thembu)
* '''Qwathi''' – Iinkomo zikaXesibe, zikaJojo, zikaMtshutshumbe, ogqaz'indlel'ebhek'ebuNguni, Dikela. (The amaQwathi are not a clan but an independent nation founded by Mtshutshumbe kaMthetho who split from the amaXesibe nation and settled in the Mqanduli area in Thembuland some 350 years ago. Later they settled in their present capital of [[Ngcobo|Engcobo]] during the reign of King Dlomo of abaThembu, about 1680. This small but fiercely independent and anti-colonial nation divides into several clans: amaDikela, amaTshaba, ooSdindi, ooBhlangwe, ooBhose, amaNzolo, imiNcayi, amaNtondo, amaKhombayo, ooMkhondweni, amaVumbe, ooKhebesi, amaBangula, amaDumba, ooMhotho, ooCakeni, ooBhabha, amaMvala, amaDabisa, ooS'ximba, etc. Prominent chiefs include the anti-colonial Stokwe ka-Ndlela, Dalasile kaFubu, Fubu himself (who fought and killed both Rharhabe and his son Mlawu in 1782, defended his capital and defeated [[Madzikane]] of the [[Bhaca people|Bhaca]] in 1824 and Matiwane of Masumpa Ka Tshani of the AmaNgwane at the Battle of Mholompo, Zwelakhe (present chief))<ref>[https://web.archive.org/web/20131213000000/https://web.archive.org/web/20131213103314/http://eprints.ru.ac.za/1751/5/Ndima-MA-ch8.pdf The origin of the Qwathi] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20131213103314/http://eprints.ru.ac.za/1751/5/Ndima-MA-ch8.pdf |date=13 December 2013 }}</ref>
* '''Rhadebe''' Mthimkhulu, Bhungane, Langalibalele, Dlomo, Hlubi, SingamaNgelengele, sisi sizwe esizi mele. Sithi amakhosi kwisizwe sama Hlubi.
Ndambe; Fafa; Rhudulu; Teyise; Mfunguma; Goduka; Sandali; Thole; Ncayiyana; Thetho; Holomika; Jambase; Mthimkhulu; Ngqeleni; Mkhence; Mafahla; Joseph; January; Mphela; Ndumazi; Bhaziya; Ncuthu; Rheme; Jayiya; Zusana; Ngwana; Molomeka; Malema; Fandesi; Sethima; Sidima; Ngconde; mkhabela; Ncusamba; Mfikazwe; Masinga; Msiza; Yawa; Yaso; Ohoiwa; Qoqoba; Ntsunde; Bandezi; Mqikela; Mqhayi; Mkabani; Sonto; Mai; Vrekke; Damane;Jiyaso; Ntsima; Ndeze; Zenzile; Maphanga; Zuma; Jombose; Ndayisa; Ndila; ndzimande; Bhodlo; Mzimkhulu; Mbotho; Doseni; Dosini; mMqinase; Coko; Vilane; mzoyiyana; Mzozoyana; Tuni; Tau; Baloyi; Valoi; vabooi; Booi; Saliso; Mndima; Mdingi; Ndlobeni; Ndlovukazi; Ndaba; tshaziya; tshaka; lembe; Nemba; Lemba; Bhekuzulu; Bhekezulu; Mantantayise; Sesulu; Sisulu; Ngiba; Ngidi; Goreh; Ngcandana; Mtsamai; Bereng;Tsaitsai; Ncede;Zukulu; Mkhonde; Chitwayo; Ndengane; Feketha; Ndala; Bhubesi; Lamaani; Ndrishan; Drouze; Fulmake and Solika ka Ndebela Mande; Makubalo
* '''Rharha'''-(Rharh'orhalayo ongarhaleli nto yamntu, Nokhwel'thole, Vuyani, Ndulwini, Tshwentshwe, Mfaz'obele'linye phesheya komlanjana)
* '''Rhoyi''' (Ntanzi, Dedeza, Mhlambiso, Sakhele, Ndima, Ndzube, Nzimande, Masoka, Mzimkhulu - amaHlubi Amahle)
* '''Shweme''', (Shweme, Limakhwe, Zilamkhonto,Nolundi, Nogqagqa, Malilelwa Zintombi zisithi bhuti ndizeke, Soyingwa)
* '''Sithathu''' –means 'third', the third Khoi-khoi ancestry clan, the two other ones are Gqwashu and Sukwini– oChisana, Khopoyi, Ndebe, Hasa, Lawu]
* '''Skhosana''' AmaHlubi (Skhosana, Musi ka Mhlanga, Ndlovu, Mntungwa, Dlamini, Ntuthwana eyabikela izizwe nezizwana ngoSkhosana, Musi ka Mhlanga ayihlangani ihlangana etla kwesithebe, Novaphi, Mntungwa, Thukela, Suza, Mpafana, Ndebele) by Andisiwe Volwana also by Athi Bahle Monakali
* '''Skhoji''' (A group of Xhosa speaking people who mainly occupy the small town called Tsolo on the Tsitsa valley. They are the direct descendants of a Scottish man by the name of William Saunders who befriended a Xhosa girl and later had issue.)
* '''Shiya'''
*'''Siyagalala'''
* '''Sohobese'''
* '''Sonani''', ntshiza, phokela, ntshantsha ka- mpisi, bhovula zime nkqo, into'ezawela umlambo nge peni, omazanenkungu, imvula lubabalo kuzo, umabuya, umhlab'ohlul' abafokazana, usndindindi, mfazi omabele made owancancisa amawele ngaphesheya komfula wase leng
* '''S'thathu''', Chisana, Ndebe, Khophoyi, AmaLawu, S'dwashu, Nkomo ezibomvu ezimnyama ziyatyiwa (AmaGqunukhwebe clan
* '''Sukude''' (Mkhondwane; Gxarh’eliphezulu; Mancam’iinkomo ethenga iyeza kuba ngugqirha wamaMpondo; Umfo olal’ebanjiwe kodwa avuke kusasa engenatyala; Sikhonza esikhonz’ufaz’obele linye phesheya komlanjana; Zika Hlambangobubende; Zika Mthwa ka Sihula; Zika Gxarha; Zika Gxarheliphezulu; Zika Sitshwili; UNontwemnandi; Izibaya zika Santsabe; Umthondo omhle ozala amakhosi; Mbokod’ebomvu yokusil’ucumsi; Rharh’orhalayo engarhalel’izityalo zabelungu (Mpondo clan name)).
* '''Sukwini''' (with Khoi-khoi ancestry) – [Deyi, Chwama, Lawu, Dibashe, Tik'ayivumani nepokotho, Somda, Somchiza, Ndlela, Ndlakhwe, Lubisi, Nja-bomvu, Sandlala-ngca, Ithole loMthwakazi, Nobinye masiyixhele Zininzi entabeni, Bhunguza yintloko, Mvaba yiketile, Zazi ngezulu].
* '''Thangana''' (Krila, Mtengwana, Rhaso, M'bamba, Bodlinja, Gobingca)
* '''Thiyane''' (Zengele, Ngele-ngele, Mahlangabeza owahlangabeza iNkosi isiza ngobuso ezweni, Nonkosi, Zulu, Buhlungu Benyoka, Nomphumela, Mpundwana zincinci zingazingongiwa, amaHlubi)
* '''Thole''' (Gqagqane, Buzini, Ndlangisa, Mzimshe, Lwandle)
* '''Tiyana''' (Tshulasi, Nongqwangile, Mbambalalana, Sigquma-Nkungwini kutsho kothuk'izindlwana, Nhanhi, Mpheke, Mlamb'okhal'iintaka) ubukhulu becala esi siduko sifumaneka e[[Mqanduli]] nangakwicala lase mpuma kumlambo uMthatha (the clan of Bonke Xakatha "Aah! Zwelobuntu").
* '''Mtolo''' (Tolo, Nongwadla, Mchenge, Bhanekazi, Ngwenyankomo, Dlangamandla, Zulu, Masali, Mfingo, Amajubantlantsi, Vumba lempongo liyanuka, Nozinja ziyakhonkotha, Kuba zithi : "Hawi! Hawu! Hawu! Xa zibon’umnt’ozayo, Nozinja ziyafulathelana, Kanti zenz’umntwana, Umlamb’ awuwelwa, Uwelwa ziinkonjane kuphela, Zona zimaphiko made, Nkomo zikaGaxaza! Oonkuni azothiwa, kuba zithezwe yinkosazana, Bona babasa amadaka eenkomo zabo, Izinto ezifuye inkomo zafuya negusha nehashe.)
* '''Mngwevu''' (Zulu, Skhomo, Mhlatyana, Rhudulu, Tshangisa, Bhodlinyama, Snuka, Nxuba, Fak'inyama emlanjeni iphume ivuthiwe)Aah Rhudulu Nabele mntwini Abantu bomlambo Yena oowavuthekwa wafa
* '''Tshatshu''' (ooTubane, ooHoza, Inkomo ezibomvu zikaMphasala)
* ''' Tshawuza''' (Mnguni)
* '''Tshezi''' (the ruling Bomvana clan of the Jalamba-Gambushe line, with European shipwreck ancestry)
* '''Tshomane''' (with shipwreck ancestry, split from the ruling Nyawuza clan of the Mpondo)
* '''Tyani''' (Mbulu, Mdumo, Noqobo, Nontshatsha, Manci, The clan of AmaZotsho)
* '''Tshonyane''' (The clan name of [[Chris Hani]]) -Aphuma kubelungu abatyekezwa yinqanawe) – Ndalase, Tshaka, Chungwa, Dikiza, Sawu, Sido, Toda, Simnke, Khwane, Hani, Mth'uzimele, Gqunukhwebe, Nkomo.<ref name="wordpress">{{cite web|url=http://abongisocial.wordpress.com/2010/08/20/iziduko-nezinqulo-zamaxhosa-jikelele/|title=Iziduko nezinqulo zamaXhosa jikelele (Xhosa clans) | Abongisocial's Blog|publisher=abongisocial.wordpress.com|access-date=2015-07-04|date=20 August 2010}}</ref> One of the 5 original Gqunukhwebe clans along with Sithathu, Sukwini, Gqwashu and Giqwa.
* '''Thwane''' (Fulela wanetha, Mfazi olivila, Mpemvu, Sabelo, Wuwu)
* '''Xaba''' (ooNonkosi, ooNonxa asikhathali, ooNomjoli, ooLinda, ooMwelase, ooMlotywa, ooShwabada, owashwabadel'inkomo neempondo zazo, Apho kungavalwa ngamivalo kuvalwa ngamakhand'amadoda, aMahlubi amahle.)
* '''Xesibe''' (AmaXesibe are a nation made up of several clans and tribes but their history, Mbathane, Tshomela ka Matsho, Matshaya, Makhuma)(Mbathane, Matshaya, Xesibe, Khanda'nyawana, Matshin'ayibheke, Ibhaca
* '''Xhamela''' (They are also called amaGcina, found in Thembuland).
* '''Xoko''' (Mpinga, Mawawa, Ntomtwana, Ngceza...Mostly populated in Bizana and Surrounding areas)
* '''Zangwa''' (Khwalo, Ncuthu, Sohobese, oonkuma – amaMpondo).
* '''Zulu''' Zulu, Malandela ka Luzumane, Ntombela, Gumede, Tshaka, Lombeki, Mtungwa, Mhlehluwile, Sikamade, Mpungose, Mpundzima, Ndabakazi, Mbilingati, Sakhephi, Seme, Ndlovana, Ngwana, Lemba, Phungula, Zulu
* '''ZIMA''' (Bhomoyi, Timane, Nyakwezi, Ceduma, uNxengo, Zima Ka Bhomoyi ka Thembu
* '''Zoko''' ( Chatha, Dlokovana, Mathathesuka njeNyamazane, Ngqambashe, Diya malandelwa yintombi ithi ngizeke noma awunkomo, mntomhle njenjomi, Bekwa, Mafumbatha, Kitana, Gojana, Maniza, Mbhantso, Makhawini, Mazwana, Matana, Mkhosana, Nduluka, Nyumbana, Tseku, Bhokomela)
The tribes under the Xhosa confederacy are the:
* AmaXhosa
* AbaThembu
* AmaGqunukhwebe
* AmaRigwa
* AmaHigwa
* AbaThwa - AmaSan and Khoi
* AmaMpondo
* AmaMpondomise
* AmaBomvana
* AmaMfengu
* AmaXesibe
* AmaQadi
* AmaFingwa
* AmaNgwevu
In Terms temporals was Alikednth Not Xhoosa Was Laerthghyu
Ikumkanikazhii Kuxeshaa Nghamaxhoosa Emhilhonhi Kusekudhalhenhi
* Amagqhunhukhweba - Zhandholhoo Ndhimaa Ngqhamhakhwe Qaamaataa
* AmaMpomse - Nqabeki Sumhako Saandhandha Mbhetsholomee
* AmaMfenghuu - Ndhasii Ndhoa Ndelemi Ntsakamu Lithekaaa
* AmaGQadi - Quma Xarru Langmaan Xoi Sun Velelaa Xaam
* AmaMpondhoo - Gxizhaa Qaa Lalhefhii Qe Qaukaa Qawukelo
* AmaXesibe - Lejaais Nkoi D'Nkoi Nkoi Plaatoonhath Rhoi
* AmaBomvhanha - Lesjhaku Lhankumhaa Nhekwathi Selebhamthi Se
* AmaFinghwaa - Sondhomhaa Lhidhirhaa Rhazhiswamhee Rhaletshu
* AmaFinghoo - Solentsu Nghibhanghiso Lhamnghethuu Nghonhiii
* AbaThwaa - Ntselekiso Sabalelhii Hintsaa Selaamtshadhi Ncia Ciyaa Ncu Xaa
* AmaRigwa - Ntelekeso Selhuya Mpita Se Silanto Ntintalantsu Ntsola
* AmaHighwa - Nhikhwelase Siyhaselwase Mhikwase Lidhirhaswe Mhavhekisa Gwijhaa*Suthu, Ncwane, Rhayeni, Ncwane, Mahlatsi, Mahlatsi, Mrhena, Shuba seguusha emnyama
*AmaNdambane -mvulotshe, Nohali, Ndlungwane, Maqolo, squngelo, ngubo nkulu Mayiwa
Amacwerha-Cwerha, Gxarha, Mlawu, Mahlahlana, Siyoyo
*Msuthu:Mtlokwa, tsotetsi, sbilwana, *msuthukazi or Females
*Mpandla:Mbona, Tshayingwe
Heka, Nangu, Tiya, Tyibashe
Nxele, Tyhethe, Dlumvubo
Gastyeketye, Nunu, Bhuse, Mvabebhokhwe
Dobo, Nonjonjo, Nombamba, Rharhabe
Mandlana, Sende liyahlaba likhuphi gazi ngomlomo
Isilo sehlathi esigquma phezi ko mlambo
OoZiduli zibomvu zokuzimela kuba zibalek'intaka
uMbon'obomvu ongatyiwa batshakazi kuba uyaba ghabhisa
Dobo liyatsha licinywa ngegazi leNgwe
NGWE ndini ezidla ngamabala!!.
Gantsa:(OoBisha, Wabani, Mhlonyani okakayo njenge ncindi yekhala, Mdludla kabekisi, Tshoba lenkomo noba yeyakwabani, Qholo, Mbali, zinde zinemiqala, Mfazi obele lide oncisela naphesheya komfula, Phuzi luka somanqanqa unqanqazayo, amaNtombo, Gaba, Xho'ndlovu, Gogoba, Zotsho, Bathi Nonyawo Zincane kanti Zinkulu okwe Bhlayi yetolofiya, Mvundl'ubhelu, Malandelwa yintombi, Tshitshis'intaba)
Zondi: Ntsele, langa, gqagqagqa, Madlalangemdlovu, mlomane, mbutho, vaphi, khuboni, qunta, Nontandukutatanyiswa, Nondaba, mbilin'awudliwa, dlanamhlotshana, uluqa, ushibane, utetemane, umabonw'abulawe njengenyamazane, umbutho, lusibalikhulu, ugagashe kaBhambatha.
UZondi uNtsele sisizukulu sika Dulaze, Gwente, Gqingeni no Jwambi
Ntchiza: Ghuba, nakazana, malilelwa, ongonyama
itxv7jex70v62t0g20qttwct1v58964
41328
41326
2026-07-16T17:43:47Z
Pronevenom9
16287
change in sentences
41328
wikitext
text/x-wiki
Iziduko ngamagama wezinyanya okanye wookhokho bantlandlolo kude phaya abangasekho (amathongo, amawenu, njalo-njalo), kwaye yindlela yokuzichaza phakathi kwabanye abantu ukuba ungubani kabani, kunye nokuzazi imvelaphi yakho.
Iziduko esiXhoseni zibaluleke ngendlela yokuba ukwazi ukuzilanda ngokomnombo wakho.
==IziDuko==
Iziduko zamaXhosa nezizwe ezisondeleyo kuso:
OoTshawe, ooKhawuta kaGcaleka, ooLwaganda kaMlawu, ooMaphango, ooMalambedlile, ooNgxale, ooNyelenzi, ooPhalo, ooTogu, ooRharhabe, ooTshiwo kaTswawe, kaMalangana (AmaXhosa omthonyama).
* '''Tshawe''' The royal clan of all the Xhosa (This the ruling house. Chiefs include [[:en:Khawuta_kaGcaleka|Khawuta]], [[Hintsa kaKhawuta|Hintsa]], [[Gcaleka kaPhalo|Sigcawu]], [[Sarili kaHintsa|Sarhili]], [[Xolilizwe Mzikayise Sigcawu|Xolilizwe]], Xhosa, Malangana, Nkosi-Yamntu, Skhomo, Togu, Ngcondeetc.) Kubekho inkwenkwana egama lingu Songe yona imagazimane ingumtshana emaSukwinini nasemaTshaweni ibe ingu Mpinga ingumpondo aze abe uyisemkhulu wakhe ezalwa yintombi yama Dlamini ojola (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, TSHAWE, NGCWANGU, SIKHOMO, TOGU, NGCONDE, GANDO - TSHIWO, PHALO, GCALEKA, KHAWUTA, HINTSA, SARHILI/ KRELE, SIGCAWU, GWEBINKUMBI, NGANGOMHLABA - MPISEKHAYA, XOLILIZWE..
* '''AmaGiqwa''': Jikijwa, Belethe, Mvaba, Meqo, Ncudwana, Nkosana, Thotywayo, Mdeyama, Xhe, Bhaxa, Qhirama, Nonesi, Qobo, OoNtshinga ay'khwazwa ikhwazwa ngabayazo.
* '''AmaZangwa''': Mzangwa, Khwalo,Ncuthu, Mlanjana, Sohobese, Nkuma, Mpondozephela.
* '''Bhayi''' (Khetshe, Mkhumbeni, Msuthu, Gwaca, Camsholo, Nyokemnyama ecand'iziziba, Nkonjane ebhabh' emafini, Mkentane, Mevamhlophe, Vundle, Khayisa – bangabantu/iqela lamaVundle).
* '''Bhele''' Sikwethu;Makubalo; Mzozo; Nozulu; Mavuso; Notell; Nondela; Bharhodi; Nebhunda; Salaivha;Phei; Kaifur; Kuptar; Mbai; Bhungezi; safi; dez; Pheketha; Mbeko; Ndzikame; Madzikana; Cii; Ciya; Gume; gamle; Ngamlana; Qwiba; Ndizakazi; Ntulo; Siqenduka; Nduku; Mfunisa; Masela; Ndzeku; Lahilathi; Msomi; Mzaku; Ntamonde; Hasheki; Mishekwi; Mbidaniso; Rhamente; Mzotho; Mandela; Msuku; Mthengana; mantambo; ntuli; Mthembu; Mtembu; Ntuka; Nteko; Ntoni; Ntonga; David; Favors; Fu; festile; huh; Jonnas; Bele;Gqokoma; Gontsana; Fakude; Fezela; Gugushe; Gagashe; Mehlomade; Masengi; Nyembe; Maduna; Mqwathi, qwasana; Nxasana; Zwai; Bhala; Shezi; Mbekeni; mathole; mathambo; Mazwai; Fukutha;Gwara; Tshawe; Shumeka; Tamse; Luthuli; Magidela; Mgabadeli; Ntsele; Ndayi; Nqala; Ludeke; Madikizela; Ngutyana; Mtengwana; Ngcingwana; Khuluza; matumatu; Photshozwayo; Majeke; mtholesi; Nodada; Mfikeni; Mafikeni; Mofokeng; Twala; Thwasa; Mgoma; mMgeza; Mlaba; Jereka; Jere; Jele; Vhoni; Mfeka; Ka Mvumbi ka Ngigame Notha; Matomela.
*"uBhele, uLanga, uQunta, uMafu, uKhuboni, uNdabezitha, uNyathi, uMadibanandlela, uSilokazi, uMbutho, uMdluli, uNkomi'nala, uMbikazi, uNontandukuphakanyiswa"
*'''Bhele''' (Bikane, Njonjo, Yoyose,Skhutyana, Ngcambizikile, Luvuno, Mahlangabeza)
*Bhedla (Bhedla ka Mpulana, Mnqabe, Khanju, Nondiza, uBhang'is'abeNguni ngentololwane, isishlahla sesuNdu esithi sigawulwa sibe sihluma, Mth'ontsingalala phezu komlanjana uMdumbi, Mlambo awuwelwa uwelwa ziintaka zodwa kuba zinamaphiko)
*'''Bhlangwe''' (Mnyamana, Mtshikitsha, Mpembe, Mphube, Mbhongozi, Bulisa, Bhekizulu, Mgungubelana, Nothwalana, NtongazaseChefane). Ubukhulu becala esisiduko sifumaneka Engcobo nase Lady Frere.
* '''Bhukhwana''' (ooMbara, ooMpofu, Mtshobo, Phaphulesilo, Phaphulengonyama, Into ezingaphathwa mntu ngoba zizinkosi ngokwazo).
* ''' Bhisha''' (Xhelindlovu, Mntambo, Gigaba, Mvundl'olubhelu, Gantsa, Ndize, Zotsho, Bathi ngunonyawana zincinane kanti zinkulu oku kwe Bhlayi letolofiya).
*''' Bhuku''' (Sinqasha, Nkamangane, Mbhamla, Mfazi obele lide oncancisela ngaphesheya komfula, iingonyama ezigqumela ngaphakathi ngokuthanda isizwe sama Xesibe).
* '''Cethe''' (ooChizama)OoBhurhuma, Ncenceza, Wele, Gobe, Mnyapha, Ntsimini, Bhenqingwe, Solugcelu, Sisu side, Mlowa, Mawel'umlambo izele, Mbambozinomongo, Ootyinyamikrwada, mlanjana, njoloza, ngcok.
* '''Cetshe''' (Jaba, Rhuba, Mlamb'okhwel'iintaba, Mlamb'owelwa ziinkonjane).
* '''Cirha''' Royal Familly among all AmaXhosa. Cirha's father was King Nkosiyamntu, a ruler in the early Xhosa Kingdom (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Cirha, Qhangqolo, Nciba[ne], Ntswentswe, Nojaholo, Hasa Ntlokw'enyani, Mhlantl'endlovu, Dlakalashe, Malandela, Nyembezi[ana], Rhubusana, Tyiwa, Bonga, Gabha, Oniwe, Sihlobo SikaTshawe, Hloml'phuthu lidala lineempondo.
* '''Dala''' (Mganu, Wanga, Dibandlela, Nteyi, Ciko, Yolasha, Jalamba, nkomo'zibomvu nezirhwexu).
* '''Deyi''' (Ncume, Cume; Cum; Wei; Wayisi; Bhangushe; Bhengu; Cebisa; Deyiso; Dei; Deii; Gabisa; Manzini; Mdeyi; Mtame; Hlathi; Hlabe; Mjoli; Makhoba, Mako; Xolo, Meko; Ngcolosi; Sengwayo; Mthwakazi; Jabavu; Nonina; Dlakana; Ngilana; Ndleko; Vezi; Ndeki; Murr; Nkuna; Mbokazi; Wushe; Khusi; Khusher, Sinyali; Phakwe; Pepu; Mphephu; Babalo; Phaahla; Phoi; Hambashe; Ham; Herr; Nkatha; Nkhatha; Gwabini; Gqwaru; Ngoni; Ngozi; Fusana; Geda; Phephu; Ndudane; Farru; Fini; Finini; Mbelani; Bhekiswa; Bekiswa; Qhakaza; Bekiso; Mase; Manci; Mancini; Noconjo; Zikhali; Mzungulu; Zungulu; Mzungu; Mphafane; Kheswa; Mphafa; Qamata; Qubulashe; Gqigqigqi; Duur; Diya; Diko; Xhonti; Ntoyanto; Xarru; Xhakaza; Xakaza; Shwawu; Mshwawu; Zotsho; Somdeyi; Sukwini; Mahoyi; Motsa; Zungu; Velelo; Valela; Phaala; Mtebele; Lambatha ; Nduli; Mbovu; Xoi; Xarr; Sarru; Soreh; Soi and Noma-Ndzo-Ndzo ka Phika'ne'langa.
* '''Mnkabane''' - Majeke, Mthwembotyi, Noqazo, Mayeye, Nduntsha, Nkomo zika Marhama, zika Ngxalenye, zika Khamanzana, unyawo zipinki noba zinentsente, uMthondwana, Mbuswana, Nywabelemntwini, mfaz'obele linye, uNkomo zakwa Ntleki, Mabandla ka Rhanjana, Mzilanto. Undlunkulu wamaNkabane use Dutywa kwisithili sase Taleni*"Lunga Mdunyelwa".
* '''Debeza''' – OoDebeza, ngoJebe, Nonyanya, Nongoqo, Mbeka Ntshiyini Bathi uqumbile, Khonkcoshe Mbokodo engava mkwetsho (These are royalty in the Amampondomse group. Their main concentration is in the former [[Transkei]], in Tsolo, Qumbu and Umthatha in the Eastern Cape).
* '''Dikela'''' Mqwathi, Bhlangwe, Yongose, Noni, Mfuyo, Ntswayibane Lindile Thuthani Mdantsane, AmaXesibe
* '''Dlamini''' Jama kasjadu zizi elimnyama nenkomo zalo ezmanqina amhlophe kukuwela inkonjane nethukela' (Sibakhulu; Senzeni; Gqibheto; Luku; Lukha; mesiMankuthu; Debesi; Vakasheli; Ndosile; Leki; Ndasuka; Mziyaso; Sokhanyile; Madinga; Susela; Ndosi; Mlotshwa; Ndabazabantu; Mpangazitha; Seku; Mabhida; Peleng; Sokhula; Shange; Nxasabe; Nkulukazi; Mkhiza; Mzizi; Sejamu; Sejadu; Jinineka; Mjele; Jaziya; Jali; Mawawa; Ngubengu; Sonci; Qhineba; Ndelekana; Nyathi; Ngwcabe; Ndasa; Fuleka; Sifumba; Ndlambe; Mjevu; Jevu; Jambasile; Ndalasi; Ntesi; Tyesi; Mbele; Ntume; Nibe; Mcube; Ngcobo; Gumede; Hoffman; Sesesako; Mbusiye; Hadebe; Sibaya; Williams; Buleki; Mtshengo; Nduna; Ntlanga; Mfolosa; Lefifi; Mpuluka; Zondi; Mjeleku; Sabani; Langasika;Khabazela; Nyuzwa; Fanana; Mbeko; Mbingwa; Ntokuza; Ledimo; Leremi; Manyathela; Mashile; Mashaba; Dhlamini; Ngonyama; Mkize; Nzimakhwe; Shenge; Ngwenya; Solomons; Khumalo; Sabelo; Kelso; Daniels; Mzimba; Mndzima; Msebendzi; Ntshona; Ndlovu; Mbeki ka
* '''Dodo''' yirha, mzondi, sambu ziyddd '''Dlomo''' (Sopitsho, Ngqolomsila, Yem yem, Vela bambentsele)
* '''Dontsa'''- oDludlu, oNoDlabathi, uDontsa ongena mafinyila, Intlanzi enkulu yase Mzimkhulu, Nyathikazi ka Luvuno, oBele lide linyisele ngaphesheya ngomfula, oSwahla, oMaphanga, oMntungwa uNdukuMkhonto, uShembe, bath' uDontsa akananyongo kant' abay'bon' uba igqunywe ngesbhadlalala so mhlehlo... Thupha lengwe elabonwa ngabathezi bentaba bathi bakulibona balithandabuza, uMagawula ngo jece abanye begawula nge zembe ...... ([[amaHlubi|Hlubi clan]])
* '''Dzana''' Dzana, Khatsini, Ncwabe, Nongalo, Ngxabalala, Swaz'ilobetha izifebe, Ngcofela, Nonunu, Dzan'ibedzu, Mkhuma omnandi njenge zambane, Mayeye, iBhaca, mabheka Phantsi njenge zambane. ''''''Mziwodidi Majiya'''''' (amabhaca)
* '''Dzanibe''' (Nqolo, Gaba kaThsayisa, Mntu wasemanzini, Ndzabedvolo, abakhibexonya-bengalaluki, ningayiqabi mpobovana nizawudlula nabadluli bendlela, Ndzathsane, Mahlambahlaletyeni, Nomvalo etc.
* '''Faku''' (Nyawuza, Thahla, Ndayeni, Ziqelekazi, Ngqungqushe, Dakhile, Mpondo, Hlamba ngobubend'amanz'ekhona)
* '''Fundzo''' (Tyani bude bongamel' iziziba, Mduma, Gabela, Mbulukazi, Sodladla)
* '''Gaba''' (Mgweba, Mngqosini, Mjobi, Thithiba, Cihoshe, Nozinga, Mnt'womlambo, Thikoloshe, Ndoko, Mbokodw'emnyama Kahili, Msuthu, Mfazi obelenye, )
* '''Gadluma''' (Cekwana, Ndulini, Gando, Tshutsha, Tyhopho, Mbomb'emfene, Izinto ezadla igusha zabelungu zathi ziziduli zethafa - AmaHlubi)
* '''Gambu''' (Memela, Msuthu Nontuli, Ngwekazi - AmaHlubi)p
* '''Gamede''' (or Gamedze) (Nogele, Skhutyana, Phosibe), Mzamani, Ngonyama, Silwa kaMasikani, Nomasi, Gele, Mphubani, Maqaqasi, Mbew'enkulu engahlungulwa, etc. [[Swazi people|emaSwati]]
* '''Ganu'''
* '''Gatyeni''' Nywabe (Mamali, ndondela,nkomo zibomvu nenkunzi yazo,Mshe,Nxopho,Tyelebana,Msengana, Niko,indoda uyivumi nepokoto, Bhobho,Tyelebana,ocubungu)
* '''Gcina''', Helushe, Xhamela Ncancashe, Magwebulikhula, Malambedlile, Nokwindla, Thyopho (Bahamba bepheth'isali – ihashe bakulifuman'emlungwini. The Gcina clan is originally from Lady Frere in the Eastern Cape. The amaGcina are thought to be kings of Lady Frere as they are the dominant clan. OR Amagcina Amarhula (Xhamela Ncancashe, Nogawul'ikhula, Malambayendle elambel'inyama yenyamakazi, nokwindla, uthyopho, uhamba epheth'isali ihashe ulifumana emfengwini, izinto zabantu abazibi koko bayazigcina, bathi iigusha ziziduli zethafa, ibhokhwe ngumnqabaza wehlathi, Isizukulwana sika Nomagwayi, umbon'obomvu wase mbo.
* '''Gcuma''', (Gcuma, Jola, Dzabela, Mayaba, Nonga yintombi, Malandelwa yintomb' ithi ndizeke.
*Maya, (mntungwa, mbuyisa,
* '''Mgebe''' (Ngobe, Ngaleka, Mkhasela Mduduma nje ngezulu, Bazindlovu, Holomisa, Mthembu)
* '''Godlwana''' (Nompunzi, Gcodi, Lusalu, Catala ka Qoyi, mbumbulu inye zingabambini ziyadubulana)
*Goqolo (Ntshintshi, Thanana, Tyebelangaphakathi, Mjoli, Sheya, Ganeka)
* '''Gqunu''' (Tshawe, Gcaleka, tshiwo, togu, rharhabe, mdange, ngconde, khawuta)
* '''Gqwashu''' gxiya, mvambo, lawu, manzini, ''uyabase , uyeye , unyembezana , usandlalanca , amagqwashu amnyama ne nkomo zawo zakwa nuse , ndotshayisa , siyaphi'' (with [[Khoikhoi]] ancestry)<ref name="curragh-labs">{{cite web|url=http://www.curragh-labs.org/research/sharing_cultures/personal-nm2.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20131003032037/http://www.curragh-labs.org/research/sharing_cultures/personal-nm2.html |archive-date=2013-10-03 |url-status=dead |title=Sharing Cultures: Personal Revelations: Ncedisa Mayeko|access-date=2015-07-04}}</ref>
* '''Gqwarhu''' – Deyi, omhlophe, Khawu, ngoszi, Mtabasa ka Dingana, cebisa
* '''Gxarha''', Cwerha, Vambane, Mahlahla, Siyoyo, Mlawu, Potwana (Mpodomise subgroup clan name)
* '''Hegebe''' (Mduduma, Ndala, Ngubengcuka, Holomisa, Ngwiti, Mkhaselwa, Bazindlovu)
* '''Jali''' (juda, Mpemvu, Ntlotshane, Mvetshane, Jonas, Tshira, Mabhala, Gwatshu - AmaHlubi)
*'''Jevu''' (tolo, zulu, mchenge, mabhanekazi, nonywaxhwa, vumbalempongo iyanuka inika ngoku nukiswa, maxhwabaxhwaba.
* '''Jola''' SingaMampondomise ngohlanga, ooJola, ooJoliNkomo, ooMphaNkomo, ooQengeba, OoNgwanya, Mhaga, nomakhala, njuza, sthukuthezi, sithandwa mhla kukubi, hoshode, hakaha, mfaz' obelel 'nye omabele made, oncancisa naphesheya komlambo (The royalties of the Mpondomise)<ref name="google2">{{cite book|title=South African voices: The way we travelled : oral history and poetry|author1=Zenani, N.M.|author2=Bhotomane, N.|author3=Scheub, H.|date=2006|publisher=Parallel Press, University of Wisconsin-Madison Libraries|isbn=9781893311718|url=https://books.google.com/books?id=pTaFDi1tNzMC&pg=PA22|page=22|access-date=2015-07-04}}</ref>
* '''Jwarha''' (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Jwarha, Vongwe, Mtika, Mazaleni, Jotela, Khatiti, Mnangwe, Mayarha, Tiyo, Soga, Mnguyane, Mbelu, Ndabase, Bantw'abahle noba bapheth' izikhali, Ntame'nemida njengeye nkunzi, mabujwe'bhidlika njengodaka)
* '''Phalo'''
* '''Gcaleka'''
* '''Khawuta'''
* '''Khiwa''' (Qwebeda) (Khonjwayo, Chithwayo, Ngcekula, Ndzondela, Hlaka, Ngetu, Phoswa, Silwanyana, Makalanyana, Sikhehlana a Pondo clan)
* '''AmaKhonjwayo''' Isizwe noMnombo (Tribe Genealogy): Sizakuwubeka ngokokuzalwa kwabo, sithatha nje iintloko zabo, uChithwayo uzala uKhonjwayo, uKhonjwayo azale uKhiwa, uKhiwa uzele amawele elokuqala nguNgcekula elesibini nguNtsikinyane kundlunkulu wakhe (Great house) uKhiwa ezele uNdanya ekunene, (amaNdanya akhokelwa nguNkosi uVelile Mkono)waza kwiQadi wazala uTshizi, indlu kaTshizi ikhokelwa nguSiqukwana.(Inkosi eyayiphethe ngexesha lakudala ihlonitshiwe nguNgcekula)uNgcekula (iwele lokuqala) uzele uNdzondela, uNdzondela wazala uHlaka, uHlaka wazala uNgetu, uNgetu wazala uPhoswa, uPhoswa wazala uSilwanyana, uSilwanyana wazala uMakalanyana, uMakalanyana wazala uSikhehlana, uSikhehlana yena uzala uTatana. Ngoku singena kwinzala yewele lesibini. UNtsikinyane iwele lesibini uzele uMakhanda, uMakhanda wazala uNogemane kwiGreat House, kwiRight house wazala uThungana. Masiqale kwindlu enkulu, uNogemane uzele uGwadiso (Dumile), uGwadiso wazala uGodloza, uGodloza yena wazala uNtenteni, uNtenteni wazala uGobizithwana (uZwelidumile) waza ke yena uGobizithwana wazala uDumisani inkosi enkulu ephethe isizwe samaKhonjwayo ngoku. Kanti ke uThungana yena wobunene buka Makhanda uzele uSithelo, uSithelo wazala uPhonyela, uPhonyela wazala uMakhizinyani, uMakhizinyani yena wazala uHlathikhulu, uHlathikhulu yena uzala uThulani.
* '''Khumalo''' ( Mtungwa, Mzilikazi, Mzilakazi kaMashobane - Mntungwa shows associations to early Hlubi and Ndlovu), Mntungwa, Ndabezitha, dibandlela, imidletye, noyila, sichaba, oomadibanisa indonga, ah! Ndabezitha
* '''Khumalo''' founder of the AmaNdebele, Mntungwa, Ndlovu
* '''Khwetshube''' (Xhanga, Ngcawukana, Thamse, Bipha, Bhongxa, kaXhanga; Mhlang'olal 'intake Kaz' utshile nje zolala phi! Ndlu kaYokazi. (Mabude, Ndelemane, Detshe, Njenjani) (Isiduko sakwaMpondo)
* '''Ngconde, Kwayi - Gando - Ziko''' (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Tshawe, Ngcwangu, Sikhomo, Togu, Ngconde, Gandowentshaba, Nciba, Phazima, Noyi, Phuthise,Gciniwe,Makhaphela ,Nduku zomsenge zikhaphukhaphu kodwa ziwubetha umkholwane ulengalenge)
* '''Madiba''' Dlomo, Yem-Yem, Sophitsho, Ngqolomsila, Vela bambhentsele, Tubhana, Qhumpase, Ntande, MThembu, Ncikoza, Mtshikilana, Malangana, Bhomoyi.
* '''Madiba''' (Mthikrakra, Ngangelizwe, Dalindyebo, Joyi, Jumba, Sabatha, Buyelekhaya)
* '''Maduna''' (Gubevu, Nokhala, Jiyana, Tiba, Matoetoe, Msuthu, Sjekula salakulandela, Umnt'abesi gejebe nkomo sekhona, malobola gesegadana, Umnt'owaw'edakeni kwathi nqa abantu - Hlubi)
* '''Majola''' (see Jola)
*'''Mambi''' (Nxontsa ka Xesibe, uBhulingwe kuvele imamba, uNtabazikude zikuMganu, Mntshontsho uSabela uyabizwa emazibukweni)
*'''Mhlwane''' (ozibula, AmaHlwane, oMkhaliphi, oSigayela, oMasabisa, Nontsiya, oShlahla somnquma sigawulwa sibe sisahluma, osthebe sibanzi sisikela amavilakazi Lubelo Mdabe)
*'''Manci''' (Mbali, Wabane, Tshitshis'intaba, Mdludla, Zinde Zinde Zinemiqala)
* /'''Hlanga''' (Hlanga, Nobetha, Mqiya, Mndlovu, Mntada, Xhinela, Maleku, Nxeko, Dlangamakhandlela, Yokhwe, Maphuza, Mgweleta, Zilenzi, uMfaz'obelenye phesheya komlanjana) Thembu clan *'''Masiba ''' Nyawuza, Mhlongwane, Jesese, Mlaza.
* '''Matshaya''' Mbathane, Xesibe, Mkhuma, Khandanyawana
* '''Mbanjwa''', Gebane, Mpethwane, Gubulundu, Nongoma, Ntimela, Mhlabeka, Mantiyantiyane, Hlubi
* '''Mbatha'''
* '''Mbongwe''', Mbuyisa, Mvemnyama, Khoza, Sondisa, Mathobela, Nqalela, Ndimande ka qaqaqa, Sigudu sebhokhwe, Sandamela, Ndawonde, Madas'elangeni, Nkob'aziphekwa ngamavila ziphekwa zizikhuthali - AmaHlubi
* '''Mbotho''' Mbotho, Mazama, Mtshikilana, Myalo, Fulela mfaz' olivila kuyanetha, Sibasa manzini kuvuth' umlilo, Nyawo zibomvu nokuba zinentsente, Ntsindane, Malala nentombi ivuke ithi ndizeke, Sibasa Manzini kuvith’umlilo, Thoyane.
* '''mNdlane''', Tutuse, Nomdimba, Ntlokwan'ibanzana. Basisizukulwana sakwaMThembu*
* '''Mdlangathi''': Mome mome Sirhama Somntwana, Juta, Ngwenduna, Mencwa, ntshozina, Nobhedu, Ntaba ayikhonjwa ikhonjwa Ngamadlangathi odwa, Nyonyoza ka Nyinywa, Nyame'enja eyafel'emfuleni yeza ngokunuka elalini, Ntlangwane, Mkhobela, Bhalangile ka toto, mth'ugawlwe ngabangangaye ngamapilinya, u-hagu hagu ndibolek'umbombo ndiqebul'amafusi ndakuph'iingqweqwe mhla ndafula, nzipho zekati ziyi nkcalankcala zithul'ibhekile yetiki ixhonywe emahlantini ob'hlanti, mfaz'othakathayo ubonwa ngeempund'uxweba xa kbanda, ndakthum'ebhisdolophu walibala kusel'iti enempukane, mbembe ka mahlalela, u juba lalal'emthini ngokuzbonakalisa, nkunz'emnyana bakhuz'ukuhlaba ngoba zonk'izizwe ziyzwil'ukulila.
* '''Mfene Lisa''', Jambase, Hlathi, Msuthu, Buswayo, Canzi, Sanzanza, Uzango'mva Eliweni, Uyibeka Elityeni Ityiwe Zimbovane.
* '''Mgiqwa''', Magele, Thotywayo, Jikijwa, Mvaba, Nkosana, Tshobo, Ntshinga ka Khwaza, Ntiya, Bambani
* '''Mhaga''' ( Jola, noSabe, Amawel'ukuzana, uQwetha no Gqubushe)
* '''Miya''', Gcwanini, Munja, Sibewu, Sijekula, Salakulandelwa, Maguqa agalele njenge ngonyama, Malebomvu, Rhengqwa, Mja
* '''Mjoli''' (Deyi, Shishi, Qubulashe, Wushe, Ngilana, Nonina, Bharhuzi, Fusani, Khusi, Bhedle, Mpulana, vebi, Zulu)
* '''Mkhwane''' -Mwelase, Sigasa, Ntukela, Mlalase, Cikilili, Ngwekazi, Mqingwana - AmaHlubi
* '''Mkhwemte''' Dabane Sgadi Meka Ntwentswe Fulashe Nojaholo Ncibane Qhanqolo Ntlokwenyathi Ngququ venge
* '''Mngxongo''' (oNtsundu, oYem-yem, oVelebem'bhentsele, oZondwa zintshaba zingazubenza nto, oSophitsho, oMadiba, oNgqolomsila, oDlomo, oMthikrakra, Qhayiya (Descendants of the AbaThembu, see Madiba, Dlomo, Mmaya)
* '''Mmaya''' (oYem-yem, oSophitsho, oMagwa, oNgqolomsila, oBhomoyi)
* '''Mlambo''' (Hlubi, oMbinga, Onoxhaka, oDladla, oLusiba, oSenene, oMlambo awuwelwa, uwelwa ziinkonjane kuba zinamaphiko, Okhakhaza kaMgeza, oNgoma, oBhinitha, oNgwe ayibanjwa, ibanjwa ngabayaziyo).
* '''Mnganga '''(ooKrila, Thangane, Mbamba, Bhodl'inja, Ngcondozimhlophe, Mgquba)
* '''Mpangela''', Mvinjwa, Rhoshana, Ndlazi, Dlomo, Sibetho, Magwala, Gwadzi elisilika bubuhle, Oogudlilwandle bade balifanela. AmaHlubi
* '''Mpehle''' : Cabashe, Dikane, uVete, Notyedo, Goc' iNyonga, Masila, Nkomo z'bomvu (a Mpodomise clan name)
* '''Mpemvu''' : uJali, uJuda, uNtlotshane, Bumela, uNgciva (a Thembu clan name)
* '''Mpinga''', Mawawa, Mbala kaNkqoshe, Mpondomise, Ntose, Ntomntwana, Ngwangwashe, uSenzwa, Sineka, Mbetshane, Hlahla lamsik' umntu es*ndeni, Ngceza, Sintila, Nyaw'zinoshukela, mzukulu kaSityulu, kheth'omthandayo, Mawawa, yazi b'inobaya ifanelwe ngabafana): the clan of [[Enoch Sontonga]], author of "[[Nkosi Sikelel' iAfrika]]", part of National Anthem of Republic of South Africa.
* '''Mphuthi''', Nyathi, Msuthu, uRhahla, Rhabani, Tsiki, Nhose; Oogaxel’umbengo, boya beNyathi, Amathol’enkomo zikaNyathi, abeSuthu, ebePhuth'ephuthini! Oozishuba zimdakana phesheya komlanjana wegqili, Izilwana zona zehla ezintabeni zokhahlamba ngeziluluthwana, sithetha ngenzala ka Nose (Nhose) kubafazi bakhe abathathu kuMawushe ewe uMatshezi naye uMamhlwane. Esikhoyo isikululwana sesabo OoQhaziyana, OoGeorge kwa noLanga iinkulu zakhe. Ziintsuthu zaseQuthini (Sotho) ngokomlandu kodwa ngenxa yemfuduko zokhokho bafumaneka Eastern Cape kuTsolo kwela maMpondomise eMcwangele [amaMpondomise ngokuma] “Nje ngoko namagama ezixela ziintsuthu ezi ngobuhlanga”
* '''Mqwambi''', Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, MQWAMBl, TSHAZIBANE, HOLOMI, SOMJEMBU, JELWAYO, TYHALA, MPAKU, NTSHINGOLO, DUBANI, MANANA, NKWAZI, MANYHANYHA, BHONGA, BHANGQA, MAROLOMA, SAHLUKO, NTSUNSWANA, MAGUDUMANA, INTO EZINEZTHENDE EZKHULU, INTO EZAPHUMA ZABHEKE’NGQINA ZABUYA NETHAMBO LE BHUBESI, IMBIZENYAM’ISEMLANJENI, INTSIMBEBOMVU, GAGALAGAGA, NYAWO ZINENTSENTE...
* '''Mtakwenda''' (Leta, Libele, Tyebelendle, Ngcwadi, Kwangeshe, Mentuko, Mboyi, Solizembe)
* '''Mthunzi''' (Nyukwana, Homposhe, Njifile, Ntibane, Pepepe, Nkayi, Thambo lihlab'elimzondayo, Qabel'eliweni, Mthwakazi)
*'''Mtshengu -''' Ntshantsha, Mfudukwana, Mbhabhama, S’khalaze, Sketekete, Dlelanga, Nofleyithi ayibethwa - ibethwa ngabayaziyo, Goqo, Mzimb’okhalimali uthi khelekenkce
*'''Mtipha''' - Bhayeni, Sodaka, Yiwa, Manzimade angango Lwandle, Mkhonto ka Lusiba, Njubela, Tshewu, Tyutyutyu, Lalo, Hobo, Ndab' enyamakazi, Nambethafa, Ngubengwe, Jongisilimela, Gwaba, Sifuba sibanzi, Ngcola, Mbhobho, Zakude, Nqeno, Nzilane, Ngqakayi, Tshiwo, Tshengutshane, Skhumba senyamakazi, iNgwe' betha ngomsil' emanzini, Skhakha sentong' owel' ezizibeni, Ngonyam' eyajonga zathoba zonk' inyamakazi.
* '''Mvulane''' (Khetshe, Ncilashe, Bhayi
* - Separate from the amaVundle)
* '''Mweli''' (Jili, Msingawuthi, Ngqambela, Masengwa, Gqagqangana, Thukela, Mchemane, Sibakhulu, Mkhont’ obomvu, Ntlangwini's enebatha yaseMakhuzeni), AmaKhuze
* '''Myingwa''' (Ndzelu, Blose, Shinga, shoba shobane I shoba le ndlovu, oma jojobela bathi Akutshingi thina kutshinga isibongo)
* Shinga bathi Akutshthina kutshinga isibongo, o jojobela) ingi
* '''Myirha''' Mzondi Sampu Ziyeka (Ithambo lenyoka lihlaba elimzondayo)
*'''Nala''' (Ngqume , Mpembe, , Nojakadelana,Osibhekuza,Ndokose ozila zimkhonto zimangqangqase, inkomo enhle yaphiwa amaNala nobuhle bayo, osibhekuza , bona abaphembela umlilo emanzini uvuthe, omakhanya ehlungwini kuhlwile : '''amaHlubi'''. Uyokubafumana phesheya KweNciba, ikomkhulu LiseNgcobo. Bakhona o-''''''Avile Bantwini'''''' eGcuwa kuNdabakazi,kwilali yase Khobodi . Ahhh Inkosi Madoda.'''Amaxhosa''' ke lawo. '''Ndokose akanatyala noba watya gush'mntu''' )
* ''' Ncuthu, Mzangwa, Khwalo, Mlanjana, Songobese, Nkume'''
* '''Ncobeni''' (Mthunzi, Gema, Sibakhulu, Thabethe, Dlekedle, Tiba, Khuze), AmaKhuze
* '''Ndaba''' (Tshibase, Bhadela, Mntungwa, Nonunu, Nomangcangca, Nogubel'egoduka, Nzipho zimnyama kukuqhwaya, Nkuluka, Dzujana, Choboka nje ngomkhuma woThukela, Nyawo zimhlophe noxa zinodaka, Ntombezintle nabayeni bazo, Bharuza, Manyuza, Njujane, Nothuli, Nomangcangca, Mvelase, Magutywa, Mgubo odliwa ngabahambi bendlela, Mntungwa ombulazi owadl'umntu emyenga ngeendaba, Nompundwana zincinane yanga zingongiwa linunu entle engadli mntu, Khand'iyeza etyeni, Ngabaphakela umyeni esithebeni kuba besonga amazimba, AmaHlubi)
* '''Ndala''' (Ndala ka Momamana, uMncotshe, Msunu Sdumbu, Thole, Ngxunga Smukumuku, Ndithinina, Ntombi ubentseleni inkomo zimkaje)
* '''Ndila''' Ndila, Nyezile, Qangaza, KaNgqili, Ndlwan'inisematyeni, Ndulin'Ophezulu, Mndini, Fulela Kunetha/Fulela Kwanetha, Tshunguza, Cekwana, Gadluma, Tshutsha, Simnde, Mtshakazi, Phaphu lengonyamam Jamel'jekeja, Msili kaNonceba, Roqolombashe, Nomatsinyane, Nomathebe, Mpondimise
* '''Ndlovu''' Nkhosi, Mntungwa, Dlamini, Hlubi, Masoka, Musi, Sikhosana, Mhlanga, Nkomo (Sidwaba)
* '''Ndlovu''' Gatyeni, boya benyathi abusongwa, ndlovu zidlekhaya ngokuswela umalusi, zoluswa yintombazana uDemazane
* '''Ndlela''' (sibhekuza, nodabekhula, nodada, nala, AmaHlubi Amahle)
*'''Ntsethe''' Zakane,Sabelo, valela amadada kubha engena nkomo, Gwintsa, Ndindwa, Ngcwina, Bhotwe, Mfaz'obelelinye ngaphesheya komlambo
* '''Nduli''' (Bhoma, Phutha, Mayoli, Bhodwayo, Mqula, Nkcala, Mbombose, Qiya, Nditha, Cabekancidisi, Silandas’iyingcangula, Mkhont’uyimesi, Sonkazothuthu, Sikhumba senkomo siyasongwa siyasombuluka)
* '''Ndungwane''' (Bhejula, Velabambentsele, Yem yem, Bukhali bentonga, Sophitsho, UKrali, uSoze, Ngibiselwano, Isagweba esavala iindonga kukubi, uSandla senkosi, uMsimelelo, uNgqolomsila, Buhle bendoda ziinkomo, Themba lamagwala.), Dlomo, Sophitsho, Ngqolomsila, Diya, Mngxongo, Abathembu descendants,
* '''Ndunu''' (Maphini, Makhetha, Mrhali, Phoyiyane, Twabu)
* '''Ndzaba ; Msuthu''', Bhili, Mancoba ,inkomo zika '''Majozi''' zika '''Mwelase''' zika '''Mbuzini''', Vangane, Nkonyeni, Sishuba Ngajuse mabandla akwa '''Mqhamo''' akwa '''Rhawuza''' mabandla akwa '''Gasa''', Besuthu abanesishuba bokhokhozela njengefu lemvula bewela uThukela, into ezehla ezintabeni/ezinkahlambeni zishubele ngenqatha lehashe( '''Magqagqane''' '''Msuthu''' odla amahashi wohlanga lwaseLundini)... '''amaHlubi''' KZN
* '''Ngcitshane''' (nkwenkwezana, mev'amhlophe, Qam, Tshaba sikungene, Dwabadwaba Rhasibe, Schume ka Schongoma, Ndanisa ka Mkhahlela, Mhlanga ka Mhlongwane, Nocubul'inyama ngozipho isitshetshe sikhona, sithebe esimananga-nanga sokwaphulelela intlala yethokazii Ahh!! Thole Lesilo)
* '''Ngcwangule''' (Mpondo clan name, Tita, Phelwani, Nqashiya, Sikhuni somga nesomthole, mfazii obelelinye owaliphosa pheheya komlanjana bahlutha bonke abasemangcwaguleni, ntombi ziyamlilela zithi Bhuti usishiyela ntoni sikhuthanda nje, Ntombi zithi ndizeke Bhuti noba awunankomo, umntu awagwazumntu emasendeni
* '''Hlongwane''' (Hlongwane is the royal family name of AmaNgwane) Hlongwane, Sangweni, Mtungwa, Ngwane, Ngwadi, Tshanibudekansele, Masumpa) The groups that break away from Hlongwane are Sangweni, Tshani/Tyani, Masumpa, Zikhali, Khanyile, Tunyiswa/Thunyiswa, Ntsimango, Khondlo, Sono, Mzamo, Kobese, Mphayise.
* '''Sangweni''' (The Hlongwane Royal Family is also called AbakaSangweni)
* '''Ngwane''' (Hlongwane, Sangweni, Mtungwa, Ngwane, Ndabezitha, Ngwane Ka Ngwadi, Masumpa, Masenga sileke, Nduku Zinobulongwe, Masobuza, nina besizwe sikaMatiwane, usozisela kaMasumpa noTshali, nina bebutho likaSangweni, Zikhali ezingalingani nezamaxhegwana, Mphayise. Battle of Mbholompo, Thunyiswa, S.E.K Mqhayi)
* '''Ngxabani''' (Meyiwa, Rhibela, Bhabha nomhlehlo, uMdatshi, ubodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, bebal' iinkomo nje thina sibal'iinkwenkwezi)
* '''Ngwanya''' (see Jola)
* '''Nkomo''' (Ngubeni WaNkomo, Luvuno, Jele, Mntungwa, Ndabezitha, Sidwaba)
* '''Nkomo''' (Mrhaberhu, Nkumbuzo, Golela, Magajana, Malinga - wena walinga ukupheka inkomo ngembiza ka nopotyi, Mafinyangolwimi, Mkhont' ozilolayo, Mntungwa, Yengwayo)
*'''Mtshengu''' (Ntshantsha, skhalaze, unomfudukwana, umadlelanga, unoflethi ayibethwa ibethwa babayaziyo.)
* '''Nkwali''' (''a Hlubi clan name'': Bhukula, Mkhwanazi, Nkwali yeNkosi). The Nkwalis were born ebukhosini (kingdom) buka Ndwandwa and they were famous during the rule of Dlomo the Hlubi king. Nkwali originates from Mkhwanazi. Nkwali joined the amaHlubi tribe. Nkwali gave birth to Mlabatheki who gave birth to Bhukula. Same as Bhukula, Maphela also comes from Nkwali. Maphela ''(Hlubi name for cockroach)'' got the name because he was so wealthy that his wealth was all over like cockroaches (abundance).
* Abakwa Nkwali bazalwa ebukhosini, kunjalo nje baduma kakhulu ngolawulo likaDlomo. UMlabatheki wayengumfo wakwaNkwali; yena uzala uBhukula, lo ufungwayo ngabo.
uBukula ngulo wamisela uNtsele kubukhulu bamaHlubi, gokusuka amkhelele amanzi ngophondo ukuba awase kuise-mkhulu uDlomo.
AbakwaMaphela isekwa ngabakwaNkwali. Balifumana eli gama kuba ubutyebi babo buska banyakasela ngokwamaphela, kwaba se kusithiwas ngabakwaMaphela.
"Ngabakwa Nkwali Bhukukala Mkhwanasi, Makhwanasi amahle, amaHlubi kaShamase Nkwal’ enkosi,
Enyon’ engadliwa ngabafokazana idliwa ngamakhosi.
Ngabakwa Buz’ elikhul’ elagedl’ umhlanga,
Kwavel’ amaBuz’ abuzwana.
NgabakwaNongubo-ntloko.
Abanye bazitetil’ abanye bazithwele.
Inkwali yintak’ engcondo zibomvu
Edla ikhethe lomfula
isihlobo sobugotsho
isihlobo sobuwanguwangu
uMosulelwa ngamafutha inyama engayidlanga
uMntana akafani noyise angalivezandlebe
intombi ithi ngizeke noba awunankomo
Mthulukwa lowathulukwa entabeni njengengqatha zempundzi
Bhukula,
Mkhwanazi,
Nkwali yeNkosi
Shamase
Somlomoti
Spheshu
Madubandlela
Mkhwanasi
Msuthu
Sokhethabahle
Somkhele
Mtubatuba
Dlangezwa
Phalane
Mntongenankundla
Luvuno
Veyane (Velane)
Mayanda (Malanda)
Masukumbeya (Mashukumbela)
Nzama kaBelisi
Magcoba
Mhabahaba
Sontuyi (Sontuli)
Gagisa:
(source: IZiduko zama Hlubi, ibhalwe ngu Henry Masila Ndawo. Published by Lovedale Press, 1939. Found at Rhodes University Library).
[Last updated 12/03/2013 nguNkwali, uBhukula, uThando wakwa Mjebeza kaNokuni (nomaMkhuma) ozalwa nguMsithi (noMaTshibase) yena ozalwangu Delihlazo (noMaDlangamandla, intombi yakwaNgoyi kuNgqwela), uDelihlazo ozalwa nguMjebeza eGobozana eQonce.]
* '''Nozulu''' (Deyi, Kheswa, Mpafane, Mchumane, Mpangazitha, Macocobela, Mzimkhulu, Ndokoma, Dosini, Thukela, amaHlubi)
* '''Nqarhwane''' (ooZiduli, ooHintsabe, ooMaqhula, ooHlabilawu)
* '''Ntlane''' (uNtlanga, uNqabashe, uMdingi, uHlwayela, ooMpilo, ooMkhondwana, oobhal'esendeni ngonqaba kwephepha, ooGcuta, oSinje, oomthwa kaSihula, amawele ukwezana ancanciswa apha nangaphesheya)
* '' Ntlangeni''' (Nkomo. Mafinya ngolimi, Mntungwa, Yengwayo, Rhaberhu, Marhewula ntaba, Nzipho zimnyama kuqhwayana, Magajana, Malinga, Wen'owalinga ukpheka inkomo ngembiza kanopotyi, Golela, Nkumbuzo, Siqgwabana, Mkhont' ozilolayo)
* '''Ntshilibe''' (Bhanqo, Ndize, Langa, Mdumane, Bobese, Gawul'abathakathi, Nqambodada, Nyokony'elinyam'enyameni, Ntshontshololo, Mgcaleka, senior Counselors in the Xhosa Royal House, "ama andina tata ndizeke ndingowakho".
* '''Ntshiza''', Rhadu, Gubhe, Nakazana, Simelela, Mbamba, Qwangqwa, Manqashe, Ngonyama, Malilelwa ziiNtombi zithi bhuti ndizeke andinabazali, Mpumlo-Nkulu, Bhayi Ka Mcetywa
* '''Nxasana''', Thaba, Dunjane, Skhonza, Gazo, Mkhiwa, Totoba, Malilelwa zintombi zithi "Bhuti ndizeke andina mama andina tata", Gqunu kaNomphakatshane, NoMbhekela, Malunguz' udonga andulukuwela
* '''Nxotwe''' (Gabazi, Qamkazi, Mfuza afulele okwelifu lemvula, Mpondomise)
* '''Nxuba''' (Mduma, Rhudulu)
*'''Nyase''' (uMduma, uBhobhoza kaMgqiwane, uNothintwa ongathintwayo ungamthinti lo mntwana uzakukuxaka, icala lenkomo emdaka, uNdzabela, uNtsebeza, umfaz'obelelinye oncancis'okungaphetsheya, uFenjana kafebana ogangathel'abanye bedl'ubomi, oonoshukumis'imivalo, oohombe...Found in Ntabankulu and Lusikisiki, petsheya kweThina, phetsheya kweTsitsa, phetsheya koMzimvubu [AmaMpondo]) ongathintwayo ungamthinti lo mntwana uzakukuxaka, icala lenkomo emdaka, uNzabela, uNtsebeza, umfaz'obelelinye oncancis'okungaphetsheya, ofenjana kafebana ogangathela abanye bedl'ubomi, onoshukumis'imivalo, ohombe .. Found in Ntabankulu eDumsi, eMacwerheni, Lusikisiki, phetsheya kwe Thina, phetsheya kweTsitsa, phetsheya koMzimvubu)
*'''Nyathi''' uMsuthu, uMphuthi, uRhahla, uRhabani, uTsiki, uNhose; Oogaxel’umbengo, boya beNyathi, Amathol’enkomo zikaNyathi, abeSuthu, ebePhuth'ephuthini! Oozishuba zimdakana phesheya komlanjana wegqili, Izilwana zona zehla ezintabeni ngeziluluthwana, Nje ngoko namagama ezixela ziintsuthu ezi ngobuhlanga” sithetha ngenzala ka Nose (Nhose) kubafazi bakhe abathathu kuMawushe, uMatshezi naye umaMhlwane. Esikhoyo isikululwana sesabo oonyana neenkulu zakhe, uQhaziyana uGeorge kwa noLanga. Ziintsuthu zaseQuthini (Sotho) ngokomlandu kodwa ngenxa yemfuduko/ mfeguza zokhokho bafumaneka Eastern Cape kuTsolo kwela maMpondomise eMcwangele [amaMpondomise ngokuma]
* '''Nyawuza''' (Faku, AmaMpondo nation ruling family name, chiefs including Faku, Sigcau, Bokleni, Ndamase)
*'''Nyosi''' (Khwange, cesane ndabazana nyosi, jokweni, nodala, khwange, zalamzi, ntunwana, ntozakhe, dlula, cuba, mbewana, ntimela, msuthu, cesana, nophungula, maswakuza njengenyamazana, mbona obomvu, abantu abathunda enkundleni, kuvel' ithokazi lenkomo nyos' eneqeba ngaphambili, ayilum'iyahlangula, baphakuli beenyosi eziphezulu, ngoba eziphantsi ziyabasinekela khwange lenkomo, babangalithena liyabhebha)
* '''Nzotho''' (Nyelezi, Maphongo)
* '''Mqadi''' Qadi, Ngcinase, Ngcwina, Mpondomise, Mdlana, Mbaba, Mbinyashe, Maphilakuzenzela, Gongqa, Ngxowazimdaka Kugcwalimali, Wungushe, Mabiyangomgquba Amahlahla ekhona, Deku, Qushwana, Malaleqhingen'avuke Necebo
* '''Qhinebe''' – Gqugqugqu, Zithonga-zithathu, (clan of Wonga Guntu, born 6 June 1912) Phalela owazala uSunduza, uMkhomanzi, yena wazala uMlunjwa, Haha, Duka namahlathi, nkonjan' émnyama edlal'émafini, amaGorha ezwelethu.
* '''Qocwa''' (Deyi, Zikhali, Mazembe, Jojo, Tiyeka, Butsolo Beentonga Mbizana, Mabombo, Ngcolosi)
* '''Qoma''' (Qomukuyitya, ooMvand'inyama, Nyohela, Nwaba ndikwenze, ooSigqo, Sisiqobo eso)
* '''Qithi''' (Ndinga, Nkomo ayizali izala ngokuzaliswa, Yem-yem, Sopitsho, Ngqolomsila, Velabembhentsele, Zondwa, Thembu)
* '''Qwathi''' – Iinkomo zikaXesibe, zikaJojo, zikaMtshutshumbe, ogqaz'indlel'ebhek'ebuNguni, Dikela. (The amaQwathi are not a clan but an independent nation founded by Mtshutshumbe kaMthetho who split from the amaXesibe nation and settled in the Mqanduli area in Thembuland some 350 years ago. Later they settled in their present capital of [[Ngcobo|Engcobo]] during the reign of King Dlomo of abaThembu, about 1680. This small but fiercely independent and anti-colonial nation divides into several clans: amaDikela, amaTshaba, ooSdindi, ooBhlangwe, ooBhose, amaNzolo, imiNcayi, amaNtondo, amaKhombayo, ooMkhondweni, amaVumbe, ooKhebesi, amaBangula, amaDumba, ooMhotho, ooCakeni, ooBhabha, amaMvala, amaDabisa, ooS'ximba, etc. Prominent chiefs include the anti-colonial Stokwe ka-Ndlela, Dalasile kaFubu, Fubu himself (who fought and killed both Rharhabe and his son Mlawu in 1782, defended his capital and defeated [[Madzikane]] of the [[Bhaca people|Bhaca]] in 1824 and Matiwane of Masumpa Ka Tshani of the AmaNgwane at the Battle of Mholompo, Zwelakhe (present chief))<ref>[https://web.archive.org/web/20131213000000/https://web.archive.org/web/20131213103314/http://eprints.ru.ac.za/1751/5/Ndima-MA-ch8.pdf The origin of the Qwathi] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20131213103314/http://eprints.ru.ac.za/1751/5/Ndima-MA-ch8.pdf |date=13 December 2013 }}</ref>
* '''Rhadebe''' Mthimkhulu, Bhungane, Langalibalele, Dlomo, Hlubi, SingamaNgelengele, sisi sizwe esizi mele. Sithi amakhosi kwisizwe sama Hlubi.
Ndambe; Fafa; Rhudulu; Teyise; Mfunguma; Goduka; Sandali; Thole; Ncayiyana; Thetho; Holomika; Jambase; Mthimkhulu; Ngqeleni; Mkhence; Mafahla; Joseph; January; Mphela; Ndumazi; Bhaziya; Ncuthu; Rheme; Jayiya; Zusana; Ngwana; Molomeka; Malema; Fandesi; Sethima; Sidima; Ngconde; mkhabela; Ncusamba; Mfikazwe; Masinga; Msiza; Yawa; Yaso; Ohoiwa; Qoqoba; Ntsunde; Bandezi; Mqikela; Mqhayi; Mkabani; Sonto; Mai; Vrekke; Damane;Jiyaso; Ntsima; Ndeze; Zenzile; Maphanga; Zuma; Jombose; Ndayisa; Ndila; ndzimande; Bhodlo; Mzimkhulu; Mbotho; Doseni; Dosini; mMqinase; Coko; Vilane; mzoyiyana; Mzozoyana; Tuni; Tau; Baloyi; Valoi; vabooi; Booi; Saliso; Mndima; Mdingi; Ndlobeni; Ndlovukazi; Ndaba; tshaziya; tshaka; lembe; Nemba; Lemba; Bhekuzulu; Bhekezulu; Mantantayise; Sesulu; Sisulu; Ngiba; Ngidi; Goreh; Ngcandana; Mtsamai; Bereng;Tsaitsai; Ncede;Zukulu; Mkhonde; Chitwayo; Ndengane; Feketha; Ndala; Bhubesi; Lamaani; Ndrishan; Drouze; Fulmake and Solika ka Ndebela Mande; Makubalo
* '''Rharha'''-(Rharh'orhalayo ongarhaleli nto yamntu, Nokhwel'thole, Vuyani, Ndulwini, Tshwentshwe, Mfaz'obele'linye phesheya komlanjana)
* '''Rhoyi''' (Ntanzi, Dedeza, Mhlambiso, Sakhele, Ndima, Ndzube, Nzimande, Masoka, Mzimkhulu - amaHlubi Amahle)
* '''Shweme''', (Shweme, Limakhwe, Zilamkhonto,Nolundi, Nogqagqa, Malilelwa Zintombi zisithi bhuti ndizeke, Soyingwa)
* '''Sithathu''' –means 'third', the third Khoi-khoi ancestry clan, the two other ones are Gqwashu and Sukwini– oChisana, Khopoyi, Ndebe, Hasa, Lawu]
* '''Skhosana''' AmaHlubi (Skhosana, Musi ka Mhlanga, Ndlovu, Mntungwa, Dlamini, Ntuthwana eyabikela izizwe nezizwana ngoSkhosana, Musi ka Mhlanga ayihlangani ihlangana etla kwesithebe, Novaphi, Mntungwa, Thukela, Suza, Mpafana, Ndebele) by Andisiwe Volwana also by Athi Bahle Monakali
* '''Skhoji''' (A group of Xhosa speaking people who mainly occupy the small town called Tsolo on the Tsitsa valley. They are the direct descendants of a Scottish man by the name of William Saunders who befriended a Xhosa girl and later had issue.)
* '''Shiya'''
*'''Siyagalala'''
* '''Sohobese'''
* '''Sonani''', ntshiza, phokela, ntshantsha ka- mpisi, bhovula zime nkqo, into'ezawela umlambo nge peni, omazanenkungu, imvula lubabalo kuzo, umabuya, umhlab'ohlul' abafokazana, usndindindi, mfazi omabele made owancancisa amawele ngaphesheya komfula wase leng
* '''S'thathu''', Chisana, Ndebe, Khophoyi, AmaLawu, S'dwashu, Nkomo ezibomvu ezimnyama ziyatyiwa (AmaGqunukhwebe clan
* '''Sukude''' (Mkhondwane; Gxarh’eliphezulu; Mancam’iinkomo ethenga iyeza kuba ngugqirha wamaMpondo; Umfo olal’ebanjiwe kodwa avuke kusasa engenatyala; Sikhonza esikhonz’ufaz’obele linye phesheya komlanjana; Zika Hlambangobubende; Zika Mthwa ka Sihula; Zika Gxarha; Zika Gxarheliphezulu; Zika Sitshwili; UNontwemnandi; Izibaya zika Santsabe; Umthondo omhle ozala amakhosi; Mbokod’ebomvu yokusil’ucumsi; Rharh’orhalayo engarhalel’izityalo zabelungu (Mpondo clan name)).
* '''Sukwini''' (with Khoi-khoi ancestry) – [Deyi, Chwama, Lawu, Dibashe, Tik'ayivumani nepokotho, Somda, Somchiza, Ndlela, Ndlakhwe, Lubisi, Nja-bomvu, Sandlala-ngca, Ithole loMthwakazi, Nobinye masiyixhele Zininzi entabeni, Bhunguza yintloko, Mvaba yiketile, Zazi ngezulu].
* '''Thangana''' (Krila, Mtengwana, Rhaso, M'bamba, Bodlinja, Gobingca)
* '''Thiyane''' (Zengele, Ngele-ngele, Mahlangabeza owahlangabeza iNkosi isiza ngobuso ezweni, Nonkosi, Zulu, Buhlungu Benyoka, Nomphumela, Mpundwana zincinci zingazingongiwa, amaHlubi)
* '''Thole''' (Gqagqane, Buzini, Ndlangisa, Mzimshe, Lwandle)
* '''Tiyana''' (Tshulasi, Nongqwangile, Mbambalalana, Sigquma-Nkungwini kutsho kothuk'izindlwana, Nhanhi, Mpheke, Mlamb'okhal'iintaka) ubukhulu becala esi siduko sifumaneka e[[Mqanduli]] nangakwicala lase mpuma kumlambo uMthatha (the clan of Bonke Xakatha "Aah! Zwelobuntu").
* '''Mtolo''' (Tolo, Nongwadla, Mchenge, Bhanekazi, Ngwenyankomo, Dlangamandla, Zulu, Masali, Mfingo, Amajubantlantsi, Vumba lempongo liyanuka, Nozinja ziyakhonkotha, Kuba zithi : "Hawi! Hawu! Hawu! Xa zibon’umnt’ozayo, Nozinja ziyafulathelana, Kanti zenz’umntwana, Umlamb’ awuwelwa, Uwelwa ziinkonjane kuphela, Zona zimaphiko made, Nkomo zikaGaxaza! Oonkuni azothiwa, kuba zithezwe yinkosazana, Bona babasa amadaka eenkomo zabo, Izinto ezifuye inkomo zafuya negusha nehashe.)
* '''Mngwevu''' (Zulu, Skhomo, Mhlatyana, Rhudulu, Tshangisa, Bhodlinyama, Snuka, Nxuba, Fak'inyama emlanjeni iphume ivuthiwe)Aah Rhudulu Nabele mntwini Abantu bomlambo Yena oowavuthekwa wafa
* '''Tshatshu''' (ooTubane, ooHoza, Inkomo ezibomvu zikaMphasala)
* ''' Tshawuza''' (Mnguni)
* '''Tshezi''' (the ruling Bomvana clan of the Jalamba-Gambushe line, with European shipwreck ancestry)
* '''Tshomane''' (with shipwreck ancestry, split from the ruling Nyawuza clan of the Mpondo)
* '''Tyani''' (Mbulu, Mdumo, Noqobo, Nontshatsha, Manci, The clan of AmaZotsho)
* '''Tshonyane''' (The clan name of [[Chris Hani]]) -Aphuma kubelungu abatyekezwa yinqanawe) – Ndalase, Tshaka, Chungwa, Dikiza, Sawu, Sido, Toda, Simnke, Khwane, Hani, Mth'uzimele, Gqunukhwebe, Nkomo.<ref name="wordpress">{{cite web|url=http://abongisocial.wordpress.com/2010/08/20/iziduko-nezinqulo-zamaxhosa-jikelele/|title=Iziduko nezinqulo zamaXhosa jikelele (Xhosa clans) | Abongisocial's Blog|publisher=abongisocial.wordpress.com|access-date=2015-07-04|date=20 August 2010}}</ref> One of the 5 original Gqunukhwebe clans along with Sithathu, Sukwini, Gqwashu and Giqwa.
* '''Thwane''' (Fulela wanetha, Mfazi olivila, Mpemvu, Sabelo, Wuwu)
* '''Xaba''' (ooNonkosi, ooNonxa asikhathali, ooNomjoli, ooLinda, ooMwelase, ooMlotywa, ooShwabada, owashwabadel'inkomo neempondo zazo, Apho kungavalwa ngamivalo kuvalwa ngamakhand'amadoda, aMahlubi amahle.)
* '''Xesibe''' (AmaXesibe are a nation made up of several clans and tribes but their history, Mbathane, Tshomela ka Matsho, Matshaya, Makhuma)(Mbathane, Matshaya, Xesibe, Khanda'nyawana, Matshin'ayibheke, Ibhaca
* '''Xhamela''' (They are also called amaGcina, found in Thembuland).
* '''Xoko''' (Mpinga, Mawawa, Ntomtwana, Ngceza...Mostly populated in Bizana and Surrounding areas)
* '''Zangwa''' (Khwalo, Ncuthu, Sohobese, oonkuma – amaMpondo).
* '''Zulu''' Zulu, Malandela ka Luzumane, Ntombela, Gumede, Tshaka, Lombeki, Mtungwa, Mhlehluwile, Sikamade, Mpungose, Mpundzima, Ndabakazi, Mbilingati, Sakhephi, Seme, Ndlovana, Ngwana, Lemba, Phungula, Zulu
* '''ZIMA''' (Bhomoyi, Timane, Nyakwezi, Ceduma, uNxengo, Zima Ka Bhomoyi ka Thembu
* '''Zoko''' ( Chatha, Dlokovana, Mathathesuka njeNyamazane, Ngqambashe, Diya malandelwa yintombi ithi ngizeke noma awunkomo, mntomhle njenjomi, Bekwa, Mafumbatha, Kitana, Gojana, Maniza, Mbhantso, Makhawini, Mazwana, Matana, Mkhosana, Nduluka, Nyumbana, Tseku, Bhokomela)
The tribes under the Xhosa confederacy are the:
* AmaXhosa
* AbaThembu
* AmaGqunukhwebe
* AmaRigwa
* AmaHigwa
* AbaThwa - AmaSan and Khoi
* AmaMpondo
* AmaMpondomise
* AmaBomvana
* AmaMfengu
* AmaXesibe
* AmaQadi
* AmaFingwa
* AmaNgwevu
In Terms temporals was Alikednth Not Xhoosa Was Laerthghyu
Ikumkanikazhii Kuxeshaa Nghamaxhoosa Emhilhonhi Kusekudhalhenhi
* Amagqhunhukhweba - Zhandholhoo Ndhimaa Ngqhamhakhwe Qaamaataa
* AmaMpomse - Nqabeki Sumhako Saandhandha Mbhetsholomee
* AmaMfenghuu - Ndhasii Ndhoa Ndelemi Ntsakamu Lithekaaa
* AmaGQadi - Quma Xarru Langmaan Xoi Sun Velelaa Xaam
* AmaMpondhoo - Gxizhaa Qaa Lalhefhii Qe Qaukaa Qawukelo
* AmaXesibe - Lejaais Nkoi D'Nkoi Nkoi Plaatoonhath Rhoi
* AmaBomvhanha - Lesjhaku Lhankumhaa Nhekwathi Selebhamthi Se
* AmaFinghwaa - Sondhomhaa Lhidhirhaa Rhazhiswamhee Rhaletshu
* AmaFinghoo - Solentsu Nghibhanghiso Lhamnghethuu Nghonhiii
* AbaThwaa - Ntselekiso Sabalelhii Hintsaa Selaamtshadhi Ncia Ciyaa Ncu Xaa
* AmaRigwa - Ntelekeso Selhuya Mpita Se Silanto Ntintalantsu Ntsola
* AmaHighwa - Nhikhwelase Siyhaselwase Mhikwase Lidhirhaswe Mhavhekisa Gwijhaa*Suthu, Ncwane, Rhayeni, Ncwane, Mahlatsi, Mahlatsi, Mrhena, Shuba seguusha emnyama
*AmaNdambane -mvulotshe, Nohali, Ndlungwane, Maqolo, squngelo, ngubo nkulu Mayiwa
Amacwerha-Cwerha, Gxarha, Mlawu, Mahlahlana, Siyoyo
*Msuthu:Mtlokwa, tsotetsi, sbilwana, *msuthukazi or Females
*Mpandla:Mbona, Tshayingwe
Heka, Nangu, Tiya, Tyibashe
Nxele, Tyhethe, Dlumvubo
Gastyeketye, Nunu, Bhuse, Mvabebhokhwe
Dobo, Nonjonjo, Nombamba, Rharhabe
Mandlana, Sende liyahlaba likhuphi gazi ngomlomo
Isilo sehlathi esigquma phezi ko mlambo
OoZiduli zibomvu zokuzimela kuba zibalek'intaka
uMbon'obomvu ongatyiwa batshakazi kuba uyaba ghabhisa
Dobo liyatsha licinywa ngegazi leNgwe
NGWE ndini ezidla ngamabala!!.
Gantsa:(OoBisha, Wabani, Mhlonyani okakayo njenge ncindi yekhala, Mdludla kabekisi, Tshoba lenkomo noba yeyakwabani, Qholo, Mbali, zinde zinemiqala, Mfazi obele lide oncisela naphesheya komfula, Phuzi luka somanqanqa unqanqazayo, amaNtombo, Gaba, Xho'ndlovu, Gogoba, Zotsho, Bathi Nonyawo Zincane kanti Zinkulu okwe Bhlayi yetolofiya, Mvundl'ubhelu, Malandelwa yintombi, Tshitshis'intaba)
Zondi: Ntsele, langa, gqagqagqa, Madlalangemdlovu, mlomane, mbutho, vaphi, khuboni, qunta, Nontandukutatanyiswa, Nondaba, mbilin'awudliwa, dlanamhlotshana, uluqa, ushibane, utetemane, umabonw'abulawe njengenyamazane, umbutho, lusibalikhulu, ugagashe kaBhambatha.
UZondi uNtsele sisizukulu sika Dulaze, Gwente, Gqingeni no Jwambi
Ntchiza: Ghuba, nakazana, malilelwa, ongonyama
r1rv2zhasb5eshhevmyn8csooaf57e9
U-Aubrey Sekhabi
0
9170
41265
2026-07-16T13:31:37Z
Snono23
16309
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1335347273|Aubrey Sekhabi]]"
41265
wikitext
text/x-wiki
'''UAubrey W. Sekhabi''' ngumbhali wemidlalo yeqonga [[UMzantsi Afrika|waseMzantsi Afrika]], umlawuli, kunye nomlawuli wezobugcisa kwiSouth African State Theatre. Wenze igalelo elikhulu kushishino lwemidlalo yeqonga kwaye uqatshelwe ngamabhaso amaninzi kunye neembasa. <ref name=":1">{{Cite web|title=Naledi theatre awards nominations announced|url=https://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2015-03-12-naledi-theatre-awards-nominations-announced/|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20220710183618/https://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2015-03-12-naledi-theatre-awards-nominations-announced/|archive-date=2022-07-10|accessdate=2023-12-08|website=SowetanLIVE|language=en-ZA}}</ref> <ref>{{Cite web|title=GQ&A With Aubrey Sekhabi|url=https://www.gq.co.za/culture/gq-and-a-with-aubrey-sekhabi-16553321|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20210528110523/https://www.gq.co.za/culture/gq-and-a-with-aubrey-sekhabi-16553321|archive-date=2021-05-28|accessdate=2023-12-08|website=www.gq.co.za|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Backstage with Aubrey Sekhabi|url=https://www.timeslive.co.za/tshisa-live/tshisa-live/2010-05-04-backstage-with-aubrey-sekhabi/|accessdate=2023-12-08|website=TimesLIVE|language=en-ZA}}</ref>
<ref>{{Cite web|last=|first=|title=Shalate Sekhabi's ode to her father during her graduation – 'I want to create and tell my own stories'|url=https://www.snl24.com/truelove/celebrity/house-of-zwides-shalate-sekhabi-ode-to-her-father-during-her-graduation-i-want-to-create-and-tell-my-own-stories-20230503|accessdate=2024-04-21|website=TrueLove|language=en-US}}</ref>
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
4789a35o2gjitpzxcgz5bt4ciz0w9h5
Umntu onesithembu
0
9171
41266
2026-07-16T13:31:51Z
Khay khay04
16307
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361709498|The Polygamist]]"
41266
wikitext
text/x-wiki
'''''IPolygamist''''' yinqubo yaseMzantsi Afrika eveliswe yiStained Glass TV Productions yeNetflix. Emveni kokukhutshwa kwayo nge-12 kaJuni 2026, yaba yenye yezona nkqubo zidumileyo zaseAfrika, iye yaba kwindawo yesi-2 kwihlabathi liphela kwaye ikwindawo yoku-1 kumazwe anga-16. Ekupheleni kweveki yesibini yayebekwa kwindawo ye-10 phakathi kwamazwe angama-63 kuquka ne-United States.<ref>{{Cite web|last=Khulu|first=Compiled by Ntombi|title=What To Watch {{!}} Gugu Gumede in The Polygamist and 4 more local shows about to dominate screens|url=https://www.news24.com/truelove/celebrity/what-to-watch-gugu-gumede-in-the-polygamist-and-4-more-local-shows-about-to-dominate-screens-20260514-0852|accessdate=2026-06-12|website=News24|language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web|last=Komane|first=Tankiso|date=2026-06-18|title=The Polygamist hits No. 3 on Netflix global chart {{!}} Film & TV|url=https://nowinsa.co.za/2026/the-polygamist-netflix-global-chart/|accessdate=2026-06-27|website=NOW in SA|language=en-ZA}}</ref><ref>{{Cite web|title=Top 10 Most Popular Shows on Netflix Right Now in United States - Netflix Tudum|url=https://www.netflix.com/tudum/top10/united-states/tv|archive-url=http://web.archive.org/web/20260609202135/https://www.netflix.com/tudum/top10/united-states/tv|archive-date=2026-06-09|accessdate=2026-06-27|website=Netflix Tudum|language=en}}</ref> Olu ngcelele lusekelwe kwinoveli yombhali waseZimbabwe uSue Nyathi onegama elifanayo.<ref>{{Cite web|title=Exclusive: Sue Nyathi on The Polygamist’s journey from debut novel to screen adaptation|url=https://www.glamour.co.za/lifestyle/glam-book-club/exclusive-sue-nyathi-on-the-polygamists-journey-from-debut-novel-to-screen-adaptation-7b156880-37f1-406e-b327-c3004fe22fce|accessdate=2026-06-12|website=www.glamour.co.za|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|last=Nontsele|first=Chuma|title=Mbuyiselo Vilakazi shares BTS experience on Netflix’s ‘The Polygamist’ set|url=https://www.news24.com/drum/celebs/mbuyiselo-vilakazi-shares-bts-experience-on-netflixs-the-polygamist-set-praises-cast-and-creative-vision-20260506-0437|accessdate=2026-06-12|website=News24|language=en-US}}</ref>
iusrw4fdz7u6b62dv9lcacf8xc7abuf
Humansdorp
0
9172
41267
2026-07-16T13:32:00Z
Mmongo
16291
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1304256527|Humansdorp]]"
41267
wikitext
text/x-wiki
'''IHumansdorp''' yidolophu ekwiMpuma [[IPhondo laseMpuma-Koloni|Koloni]] [[UMzantsi Afrika|yaseMzantsi Afrika]], enabemi abamalunga nama-29,000 ukusukela kuBalo lwaBemi luka-2011. Iyinxalenye yoMasipala weNginqi yaseKouga weSithili saseSarah Baartman.
olj18bahuugjtm0cx3d7lbbn3gl5ek0
Ithala leeNcwadi leYunivesithi yaseRhodes
0
9173
41268
2026-07-16T13:32:01Z
T mab26
16299
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1364425145|Rhodes University Library]]"
41268
wikitext
text/x-wiki
'''Ithala leencwadi leYunivesithi yaseRhodes''' lithala leencwadi [[IRhini|eliseMakhanda]], phantsi [[Makana Local Municpality|komasipala waseMakana]]. Lasekwa ngo-1937 kwisakhiwo seClock Tower seKholeji yeYunivesithi yaseRhodes.<ref>{{Cite web|date=7 December 2015|title=The History|url=https://www.ru.ac.za/library/about/libraryprofile/historyofrhodeslibrary/thehistory/}}</ref><ref>{{Cite book|last=Maylam|first=Paul|url=http://opac.seals.ac.za/record=b2816881~S26|title=Rhodes University, 1904-2016, an intellectual, Political and cultural history|publisher=Institute of Social and Economic Research, Rhodes University|year=2017|isbn=9780868106120|edition=first|location=Grahamstown|pages=13|language=English}}</ref>
dxwfcw5ysibrc4vgi9vqm8ykxxl0gis
41329
41268
2026-07-16T17:44:12Z
T mab26
16299
41329
wikitext
text/x-wiki
'''Ithala leencwadi leYunivesithi yaseRhodes''' lithala leencwadi [[IRhini|eliseMakhanda]], phantsi [[IRhini|komasipala waseMakana]]. Lasekwa ngo-1937 kwisakhiwo seClock Tower seKholeji yeYunivesithi yaseRhodes.<ref>{{Cite web|date=7 December 2015|title=The History|url=https://www.ru.ac.za/library/about/libraryprofile/historyofrhodeslibrary/thehistory/}}</ref><ref>{{Cite book|last=Maylam|first=Paul|url=http://opac.seals.ac.za/record=b2816881~S26|title=Rhodes University, 1904-2016, an intellectual, Political and cultural history|publisher=Institute of Social and Economic Research, Rhodes University|year=2017|isbn=9780868106120|edition=first|location=Grahamstown|pages=13|language=English}}</ref>
77xt2d00hjngaw3nryy9wmrjw47xm64
UZenani Mandela-Dlamini
0
9174
41270
2026-07-16T13:32:31Z
Thandoluyanda1234
16290
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359047723|Zenani Mandela-Dlamini]]"
41270
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
== Ubomi ==
<templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>
UMandela-Dlamini wafunda eWaterford Kamhlaba United World College of Southern Africa kunye nenzululwazi kwiYunivesithi yaseBoston . <ref>{{Cite news|last=Smith, David|date=29 April 2013|title=Southern Africa's first multiracial school celebrates 50 triumphant years|work=The Guardian|url=https://www.theguardian.com/world/2013/apr/29/southern-africa-first-multiracial-school-50|access-date=23 September 2014}}</ref> Kulapho wadibana khona okokuqala neNkosana uThumbumuzi Dlamini [[Eswatini|waseSwaziland]] (umkhuluwa wokumkani olawulayo waseSwaziland, uMswati III kunye noKumkanikazi uManthombi wamaZulu), <ref>{{Cite web|date=13 May 1987|title=Swaziland prince and princess attend Boston University|url=http://main.wgbh.org/ton/programs/5069_01.html|accessdate=27 October 2008|website=The Ten O'Clock News|publisher=WGBH Boston}}</ref> <ref name="burke">{{Cite book|title=[[Burke's Peerage|Burke's Royal Families of the World]], Volume II|publisher=Burke's Peerage Ltd|year=1980|isbn=0-85011-029-7|location=London|pages=217–218, 271, 320}}</ref> owayefunda inzululwazi kwiyunivesithi enye naye. Esi sibini satshata ngo-1973 saza saba nabantwana abane - iintombi uZaziwe (1977) noZamaswazi (1979) kunye noonyana uZinhle (1980) noZozuko (1992) - kunye nabazukulwana abathandathu, kodwa okwangoku bohlukene. <ref>{{Cite news|last=Forde|first=Fiona|title=Mandela set for diplomatic posting to Argentina|work=The Sunday Independent|url=http://www.iol.co.za/sundayindependent/mandela-set-for-diplomatic-posting-to-argentina-1.1316779#.VaRKDfnQB40|access-date=13 July 2015}}</ref> Umyeni wakhe wayenabanye abantwana abaninzi kumtshato wangaphambili, iNkosana uCedza Dlamini ingomnye wabo. Bangabanini-zabelo beMandela, Dlamini kunye namaqabane(abaCebisi bamaShishini baMazwe ngaMazwe). <ref>{{Cite web|title=Genealogy – Nelson Mandela Foundation|url=https://www.nelsonmandela.org/content/page/genealogy|accessdate=2021-02-02|website=www.nelsonmandela.org|language=en-us}}</ref>
== Umsebenzi wamva ==
norjw77axlq8gjp2qkxal4oka4f6rd4
41289
41270
2026-07-16T13:38:31Z
Thandoluyanda1234
16290
41289
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
== Ubomi ==
UMandela-Dlamini wafunda eWaterford Kamhlaba United World College of Southern Africa kunye nenzululwazi kwiYunivesithi yaseBoston . <ref>{{Cite news|last=Smith, David|date=29 April 2013|title=Southern Africa's first multiracial school celebrates 50 triumphant years|work=The Guardian|url=https://www.theguardian.com/world/2013/apr/29/southern-africa-first-multiracial-school-50|access-date=23 September 2014}}</ref> Kulapho wadibana khona okokuqala neNkosana uThumbumuzi Dlamini [[Eswatini|waseSwaziland]] (umkhuluwa wokumkani olawulayo waseSwaziland, uMswati III kunye noKumkanikazi uManthombi wamaZulu), <ref>{{Cite web|date=13 May 1987|title=Swaziland prince and princess attend Boston University|url=http://main.wgbh.org/ton/programs/5069_01.html|accessdate=27 October 2008|website=The Ten O'Clock News|publisher=WGBH Boston}}</ref> <ref name="burke">{{Cite book|title=[[Burke's Peerage|Burke's Royal Families of the World]], Volume II|publisher=Burke's Peerage Ltd|year=1980|isbn=0-85011-029-7|location=London|pages=217–218, 271, 320}}</ref> owayefunda inzululwazi kwiyunivesithi enye naye. Esi sibini satshata ngo-1973 saza saba nabantwana abane - iintombi uZaziwe (1977) noZamaswazi (1979) kunye noonyana uZinhle (1980) noZozuko (1992) - kunye nabazukulwana abathandathu, kodwa okwangoku bohlukene. <ref>{{Cite news|last=Forde|first=Fiona|title=Mandela set for diplomatic posting to Argentina|work=The Sunday Independent|url=http://www.iol.co.za/sundayindependent/mandela-set-for-diplomatic-posting-to-argentina-1.1316779#.VaRKDfnQB40|access-date=13 July 2015}}</ref> Umyeni wakhe wayenabanye abantwana abaninzi kumtshato wangaphambili, iNkosana uCedza Dlamini ingomnye wabo. Bangabanini-zabelo beMandela, Dlamini kunye namaqabane(abaCebisi bamaShishini baMazwe ngaMazwe). <ref>{{Cite web|title=Genealogy – Nelson Mandela Foundation|url=https://www.nelsonmandela.org/content/page/genealogy|accessdate=2021-02-02|website=www.nelsonmandela.org|language=en-us}}</ref>
== Umsebenzi wamva ==
p2lyhlwevwpbjtwyad2lvfrs8hnnfj1
UMnyhadala woBugcisa beSizwe
0
9175
41271
2026-07-16T13:33:07Z
Ziphozenkosi0205
16315
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1357917848|National Arts Festival]]"
41271
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''National Arts Festival (i-NAF)''' ngumnyhadala wobugcisa owenziwa rhoqo ngonyaka [[IRhini|eMakhanda]], [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] . Ngumnyhadala wobugcisa omkhulu kwilizwekazi laseAfrika <ref>{{Cite web|title=Grahamstown Festival – MSN Encarta <!-- BOT GENERATED TITLE -->|url=http://uk.encarta.msn.com/encyclopedia_781561394/grahamstown_festival.html|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20050824050000/http://uk.encarta.msn.com/encyclopedia_781561394/Grahamstown_Festival.html|archive-date=24 August 2005|accessdate=26 September 2009}}</ref> kwaye ungomnye wemikhulu kwihlabathi ngokwenani leendwendwe. <ref>{{Cite web|title=World Fringe Alliance|url=http://www.worldfringealliance.com/|accessdate=15 June 2017}}</ref>
[[Uluhlu:Eyekhala]]
rf9yiazin74sh3iaofkb7ttck2bmlil
UThemba Zwane
0
9176
41272
2026-07-16T13:33:10Z
Rhodes Jrn Graduate
16300
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1364314379|Themba Zwane]]"
41272
wikitext
text/x-wiki
Kumdlalo wokuqala wokuvula indebe [[Indebe yeHlabathi yeFIFA ka-2026|yehlabathi yeFIFA ka-2026]] kunye neMexico, uZwane unikwe ikhadi elibomvu ngenxa yokuziphatha ngobundlobongela emva kokuqhwaba uRoberto Alvarado. Unikwe isigwebo sokungadlali imidlalo emithathu ngenxa yekhadi elibomvu nto leyo ethetha ukuba uza kufumaneka kumdlalo wokugqibela we-16 ukuba uMzantsi Afrika ufikelele apho kodwa baye bakhutshwa yiCanada, boyiswa ngo-1-0 ngexesha le-round of 32. <ref>{{Cite web|last=Anderson|first=Jess|date=11 June 2026|title=Mexico vs South Africa LIVE: FIFA World Cup 2026 Group A – score, radio commentary, text updates & stats|url=https://www.bbc.com/sport/football/live/c0myn4dwvzkt|accessdate=11 June 2026|website=BBC Sport|language=en-GB}}</ref>
pcqq5bva6sc7u5s7hzng34ri54y0ia8
41302
41272
2026-07-16T13:48:40Z
Rhodes Jrn Graduate
16300
UThemba Zwane mayibe ngu Themba Zwane
41302
wikitext
text/x-wiki
{{delete}}
35r2j9t4ectnt1cmb7mlgcqvwz6h5k6
Iqela leenkampani ezinkulu ezintlanu
0
9177
41273
2026-07-16T13:33:12Z
Meninblack254
16289
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1358952196|Big Five cartel]]"
41273
wikitext
text/x-wiki
'''"Iqela leenkampani ezinkulu ezintlanu"''' liqumrhu elityholwa ngokuba lilo [[IPhondo yaRhawuti|eliseRhawutini]], eMzantsi Afrika, elinxulunyaniswa ngamapolisa norhwaphilizo olukhulu kunye nolwaphulo-mthetho olunobundlobongela.<ref>{{Cite news|last=SABC|date=2025-09-30|title=SA Crime Intelligence head Links 'Big Five' Cartel to Politics|language=en|work=Channel Africa|url=http://web.sabc.co.za/sabc/home/channelafrica/news/details?id=3ba30654-7f6d-4920-97da-dc9d1831ac43&title=SA%20Crime%20Intelligence%20head%20Links%20%27Big%20Five%27%20Cartel%20to%20Politics|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web|last=Moatshe|first=Rapula|date=2025-09-29|title=Madlanga Commission: Crime Intelligence boss Khumalo reveals who is behind ' Big 5 cartel'|url=https://themercury.co.za/2025-09-29-madlanga-commission-crime-intelligence-boss-khumalo-reveals-who-is-behind-big-5-cartel/|url-status=live|accessdate=2025-10-24|website=Mercury|language=en}}</ref> Umphathi wezobuNgcali boLwaphulo-mthetho uLt-Gen. Dumisani Khumalo ungqine ukuba eli qela leenkampani "lisebenza ngaphandle eRhawutini" kwaye libandakanyeka ekuthengiseni kweziyobisi, ukubiwa kwabantu, ubuqhetseba beethenda, ukuphanga kunye nokubulala abantu ngezivumelwano. Amalungu alo ahlakulele ubudlelwane nabezopolitiko abaphezulu, amagosa omthetho kunye nabantu abadumileyo kwezoshishino ukukhusela imisebenzi yabo. Ubukho beli qela leenkampani buvele esidlangalaleni ngexesha [[Imadlanga khomishini|leKhomishini kaMadlanga]] ka 2025 malunga nokubanjwa kwenkqubo yobulungisa ngolwaphulo-mthetho.<ref name=":0">{{Cite web|date=2025-09-29|title=Police top brass and politicians abetted Matlala in dodging prosecution, Khumalo tells probe|url=https://www.businessday.co.za/bd/national/2025-09-29-police-top-brass-and-politicians-abetted-matlala-in-dodging-prosecution-khumalo-tells-probe/|accessdate=2025-10-24|website=Business Day|language=en}}</ref>
agyjvsmgastnszmuw4kvhu1yrt8kt70
UEvelyn Mase
0
9178
41274
2026-07-16T13:33:16Z
Kholibabale
16313
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359653600|Evelyn Mase]]"
41274
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Evelyn Mase|image=Mandela e Evelyn 1944.jpg|caption=Mase (right) with Mandela (left) on the wedding day of [[Walter Sisulu|Walter]] and [[Albertina Sisulu]] in 1944|alt=A black and white photograph of a black man and a black woman, standing side by side. He is wearing a suit, she is wearing a white dress.|birth_name=Evelyn Ntoko Mase|birth_date={{birth date|df=yes|1922|5|18}}|birth_place=[[Engcobo]], South Africa|death_date={{Death date and age|df=yes|2004|4|30|1922|5|18}}|death_place=|occupation=|spouse={{plainlist|
* {{marriage|[[Nelson Mandela]]|1944|1958|reason=divorced}}
* {{marriage|Simon Rakeepile|1998}}
}}|children=4, including [[Makgatho Mandela]] and [[Makaziwe Mandela]]|parents=}}'''UEvelyn Ntoko Mase''' owathi ekuhambeni kwexesha wathiywa ngokuba ngu'''Evelyn Rakeepile'''(18 Meyi 1922 – 30 Epreli 2004), wayengumfazi wokuqala ka[[Nelson Mandela]] owayengumlweli wokupheliswa wocalucalulo waza emveni kwexesha waba ngumongameli waseMzantsi Afrika, awatshata naye ukususela ngo-1944 ukuya ku-1958. UMase wayengumongikazi ngokwemisebenzi yakhe.
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
tse2lo16emskwdc1v0tgig4vhzpnly3
Ithala leeNcwadi likaCory loPhando lweMbali
0
9179
41275
2026-07-16T13:33:20Z
Sheep1976
16305
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356317978|Cory Library for Historical Research]]"
41275
wikitext
text/x-wiki
'''I-Cory Library for Humanities Research''', eyayisakuba '''yi-Cory Library for Historical Research''', lithala leencwadi lophando kwiYunivesithi yaseRhodes, kwaye yenye yamasebe angaphantsi kwethala leencwadi elikhulu zeenkonzo leYunivesithi yaseRhodes .<ref>{{Cite web|title=Cory Library Homepage|url=http://www.ru.ac.za/corylibrary|accessdate=24 May 2011}}</ref> Ukongeza ekugcinweni kwayo imbali [[IPhondo laseMpuma-Koloni|yaseMpuma Koloni]], ikwaqulathe -ovimba bolwazi nenkcubeko beCawa yamaWesile yaseMzantsi Afrika .
j98q9wcu4jy2idczpvu7pos0atswalh
41300
41275
2026-07-16T13:45:49Z
Sheep1976
16305
41300
wikitext
text/x-wiki
'''I-Cory Library for Humanities Research''', eyayisakuba '''yiCory Library for Historical Research''', lithala leencwadi lophando kwiYunivesithi yaseRhodes, kwaye yenye yamasebe angaphantsi kwethala elikhulu leencwadi leYunivesithi yaseRhodes.<ref>{{Cite web|title=Cory Library Homepage|url=http://www.ru.ac.za/corylibrary|accessdate=24 May 2011}}</ref> Ukongeza ekugcinweni kwembali [[IPhondo laseMpuma-Koloni|yaseMpuma Koloni]], i'''Cory Library for Humanities Research''' ikwaqulathe ovimba bolwazi nenkcubeko beCawa yamaWesile yaseMzantsi Afrika .
6co1uqpepetn7i419i9b1vtzriy6ryi
Isiqithi saseLove (i-franchise)
0
9180
41276
2026-07-16T13:33:23Z
Bab21zx
16296
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1364427784|Love Island (franchise)]]"
41276
wikitext
text/x-wiki
'''''ILove Island''''' yinkqubo edlala kumabonakude yokuthandana eyeyenyani, yaqala eUnited Kingdom ngonyaka ka 2005 njenge ''Love Island yoosaziwayo'' . Yenziwe yi ITV Studios, izale inguqulelo yesibini yaseBritane ngo 2015 kunye neenguqulelo ezininzi zamazwe ngamazwe.
nn2uwunq39dav7x2aw17s1fgqiz0zys
Peter Mtuze
0
9181
41277
2026-07-16T13:33:40Z
Gadla
16306
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1304023299|Peter Mtuze]]"
41277
wikitext
text/x-wiki
URevd onguNjingalwazi '''uPeter Tshobisa Mtuze''' wayeyimbongi, umfundisi kunye nengcali yezemfundo. Wayesebenza njengomtoliki kwiinkundla zakudala zomthetho zaseMzantsi Afrika, umsasazi kanomathotholo, umthengisi wenkampani yokushicilela, umsebenzi karhulumente kwizakhiwo zikarhulumente wasekhaya, iNjingalwazi e-Unisa, umhleli oyintloko we-''Greater Dictionary'' yesiXhosa eFort Hare, ngaphambi kokuba abeyinxa enye iYunivesithi yaseRhodes njengoNjingalwazi kunye neNtloko yeSebe lesiXhosa.
5fk5nbqo5tguqbr8rkymnm4l9can8qs
41294
41277
2026-07-16T13:41:28Z
Gadla
16306
41294
wikitext
text/x-wiki
URevd onguNjingalwazi '''uPeter Tshobisa Mtuze''' wayeyimbongi, umfundisi kunye nengcali yezemfundo. Wayesebenza njengomtoliki kwiinkundla zakudala zomthetho zaseMzantsi Afrika, umsasazi kanomathotholo, umthengisi wenkampani yokushicilela, umsebenzi karhulumente kwizakhiwo zikarhulumente wasekhaya, umhlohli e-Unisa, umhleli oyintloko we-''Greater Dictionary'' yesiXhosa eFort Hare, ngaphambi kokuba abeyinxa enye neDyunivesithi yaseRhodes njengoNjingalwazi kunye nentloko yesebe lesiXhosa.
558osc2oa15piot870nm7aioh8wvflb
41321
41294
2026-07-16T17:21:51Z
Anovuyo780
16317
41321
wikitext
text/x-wiki
Umfundisi uPeter Tshobisa okwanguye nonjingalwazi wayeyimbongi, umfundisi kunye nengcali yezemfundo. Wayesebenza njengomtoliki kwiinkundla zakudala zomthetho zaseMzantsi Afrika, umsasazi kanomathotholo, umthengisi wenkampani yokushicilela, umsebenzi karhulumente kwizakhiwo zikarhulumente wasekhaya, umhlohli e-Unisa, umhleli oyintloko we-''Greater Dictionary'' yesiXhosa eFort Hare, ngaphambi kokuba abeyinxalenye yeDyunivesithi yaseRhodes njengoNjingalwazi kunye nentloko yesebe lesiXhosa.
j5j7j71ditwj4248pzz708ge7kkhw8y
Cradock Four
0
9182
41278
2026-07-16T13:33:51Z
Lihlez
16308
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1355540041|Cradock Four]]"
41278
wikitext
text/x-wiki
I- '''Cradock Four''' yayiliqela lamaqela amane alwa nocalucalulo abanjwa aze abulawa ngamapolisa aseMzantsi Afrika ngeyeSilimela ngonyaka wama- 1985, babizwa njalo njengokuba bobane babevela kwidolophu ikaladokhwe, eMzantsi Afrika . Urhulumente wocalucalulo waseMzantsi Afrika wala ukuba babeyalele ukubulawa kwabo, kodwa uxwebhu olwavulwa kwiindaba kwiminyaka kamva lwabangela ukuba amapolisa amaninzi asuswe. Kwityala lesibini, ijaji yagqiba kwelokuba " iqumrhu lomantshingilane" ayenoxanduva, kodwa ayizange ikhankanye mntu uthile.
g0tbbuhugb5ddbaxkiot1oe2efd6bjo
41293
41278
2026-07-16T13:41:23Z
Lihlez
16308
41293
wikitext
text/x-wiki
I- '''Cradock Four''' yayiliqela lamaqela amane alwa nocalucalulo abanjwa aze abulawa ngamapolisa aseMzantsi Afrika ngeyeSilimela ngonyaka wama- 1985, babizwa njalo njengokuba bobane babevela kwidolophu iKaladokhwe, eMzantsi Afrika . Urhulumente wocalucalulo waseMzantsi Afrika wala ukuba babeyalele ukubulawa kwabo, kodwa uxwebhu olwavulwa kwiindaba kwiminyaka kamva lwabangela ukuba amapolisa amaninzi asuswe. Kwityala lesibini, ijaji yagqiba kwelokuba " iqumrhu lomantshingilane" ayenoxanduva, kodwa ayizange ikhankanye mntu uthile.
0a6ab5nndldccit9klkbe7gqtidx2tg
UDesmond Dube
0
9183
41279
2026-07-16T13:34:25Z
Lihle Smith
16310
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362017018|Desmond Dube]]"
41279
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>'''UDesmond Dube''' (owazalwa nge-25 kaJanuwari 1969) ngumhlekisi waseMzantsi Afrika, umlingisi, umbhali, kunye nomvelisi. Waziwa kakhulu ngokudlala kwintengiso kamabonakude ethi 'Amaglug-glug' kunye nomboniso wakhe ohlekisayo obizwa ngokuba ''yiDube on Mondays'' kuSABC [[SABC 2|2.]] <ref>{{Cite web|last=Maako|first=Keitumetse|title=Desmond Dube reflects on living on streets: 'That was both terrifying and confusing'|url=https://www.news24.com/life/arts-and-entertainment/celebrities/desmond-dube-reflects-on-living-on-streets-that-was-both-terrifying-and-confusing-20221224|accessdate=2025-07-23|website=News24|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|title=SABC+ Dube On Monday - Season Season 01|url=https://sabc-plus.com/show/234065/Dube-On-Monday|accessdate=2025-07-23|website=SABC|language=en}}</ref>
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
qop6xa2xduq1ikyvtwyc29n0rr6w14z
41296
41279
2026-07-16T13:42:42Z
Lihle Smith
16310
41296
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>'''UDesmond Dube''' (owazalwa nge-25 kaJanuwari 1969) ngumhlekisi waseMzantsi Afrika, umlingisi, umbhali, kunye nomvelisi. Waziwa kakhulu ngokudlala kwintengiso kamabonakude ethi 'Amaglug-glug' kunye nomboniso wakhe ohlekisayo obizwa ngokuba ''yiDube on Mondays'' kuSABC [[SABC 2|2.]] <ref>{{Cite web|last=Maako|first=Keitumetse|title=Desmond Dube reflects on living on streets: 'That was both terrifying and confusing'|url=https://www.news24.com/life/arts-and-entertainment/celebrities/desmond-dube-reflects-on-living-on-streets-that-was-both-terrifying-and-confusing-20221224|accessdate=2025-07-23|website=News24|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|title=SABC+ Dube On Monday - Season Season 01|url=https://sabc-plus.com/show/234065/Dube-On-Monday|accessdate=2025-07-23|website=SABC|language=en}}</ref>
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
f9y9o5slazcd52j4sunqvxdfz0w246v
41346
41296
2026-07-16T19:15:13Z
Lihle Smith
16310
41346
wikitext
text/x-wiki
'''UDesmond Dube''' (owazalwa nge-25 kaJanuwari 1969) ngumhlekisi waseMzantsi Afrika, umlingisi, umbhali, kunye nomvelisi. Waziwa kakhulu ngokudlala kwintengiso kamabonakude ethi 'Amaglug-glug' kunye nomboniso wakhe ohlekisayo obizwa ngokuba ''yiDube on Mondays'' kuSABC [[SABC 2|2.]] <ref>{{Cite web|last=Maako|first=Keitumetse|title=Desmond Dube reflects on living on streets: 'That was both terrifying and confusing'|url=https://www.news24.com/life/arts-and-entertainment/celebrities/desmond-dube-reflects-on-living-on-streets-that-was-both-terrifying-and-confusing-20221224|accessdate=2025-07-23|website=News24|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|title=SABC+ Dube On Monday - Season Season 01|url=https://sabc-plus.com/show/234065/Dube-On-Monday|accessdate=2025-07-23|website=SABC|language=en}}</ref>
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
f8s90zw0iq4tffn9sifnk698ioe3r6w
Pule Mabe
0
9184
41280
2026-07-16T13:34:27Z
Dlomokazi
16312
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350662360|Pule Mabe]]"
41280
wikitext
text/x-wiki
'''UPuleng Peter "Pule" Mabe''' (owazalwa nge-19 kweyoKwindla ngo-1980) ngusopolitiki waseMzantsi Afrika owayesebenza njengesithethi sikazwelonke se- [[African National Congress]] (ANC), iqela elilawulayo laseMzantsi Afrika, ukususela ngo-2018 ukuya ku-2023. Wayemele i-ANC kwiNdlu yoWiso-mthetho yeSizwe ukususela ngo-2014 ukuya ku-2017.
h5n38wvk9cqg7xk241ri5akcau78fsp
UStompie Seipei
0
9185
41281
2026-07-16T13:34:40Z
Abhiela J
16292
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1338138828|Stompie Seipei]]"
41281
wikitext
text/x-wiki
'''UJames Seipei''' (1974 – 1 EyoMqungu 1989), owaziwa ngokuba '''nguStompie Moeketsi''' okanye '''uStompie Sepei''', wayelilitsha-ntliziyo leUnited Democratic Front (UDF) laseParys, eMzantsi Afrika . Yena namanye amakhwenkwe amathathu bathinjwa ngomhla we29 kuDisemba 1988 ngoonogada bakaWinnie [[U-Winnie Madikizela Mandela|Mandela]] (abaziwa ngokuba yiMandela United Football Club ). Wabulawa ngomhla we1 kuJanuwari 1989, inguye kuphela owabulawayo kula makhwenkwe.
== Ubutshantliziyo ==
USeipei wajoyina uvukelo lwasesitratweni oluchasene nocalucalulo ngo-Epreli 1985 eneminyaka elishumi ubudala, waza kungekudala wathabatha indima ephambili. Waba ngumntu omncinci obanjwe kwezopolitiko kweli lizwe xa wachitha iminyaka eli-12 entolongweni ngaphandle kwetyala. Xa wayeneminyaka eli-13 ubudala wagxothwa esikolweni. <ref name="nyt">{{Cite news|last=Wren|first=Christopher S.|date=February 16, 1989|title=In Storm Over Winnie Mandela, Body Is Identified as Soweto Boy's|work=[[The New York Times]]|url=https://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=950DE1D61330F935A25751C0A96F948260&sec=&spon=&pagewanted=all}}</ref>
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
1a7pjf7147ryz2uyy7e34oi7zdcx9lm
41292
41281
2026-07-16T13:39:54Z
Abhiela J
16292
41292
wikitext
text/x-wiki
'''UJames Seipei''' (1974 – 1 EyoMqungu 1989), owaziwa ngokuba '''nguStompie Moeketsi''' okanye '''uStompie Sepei''', wayelilitsha-ntliziyo leUnited Democratic Front (UDF) laseParys, eMzantsi Afrika . Yena namanye amakhwenkwe amathathu bathinjwa ngomhla we29 kuDisemba 1988 ngoonogada bakaWinnie [[U-Winnie Madikizela Mandela|Mandela]] (abaziwa ngokuba yiMandela United Football Club ). Wabulawa ngomhla we1 kuJanuwari 1989, inguye kuphela owabulawayo kula makhwenkwe.
== Ubutshantliziyo ==
USeipei wajoyina uvukelo lwasesitratweni oluchasene nocalucalulo ngo-Epreli 1985 eneminyaka elishumi ubudala, waza kungekudala wathabatha indima ephambili. Waba ngoyena mntu umncinci obanjwe kwezopolitiko kweli lizwe xa wachitha iminyaka eli-12 entolongweni ngaphandle kwetyala. Xa wayeneminyaka eli-13 ubudala wagxothwa esikolweni. <ref name="nyt">{{Cite news|last=Wren|first=Christopher S.|date=February 16, 1989|title=In Storm Over Winnie Mandela, Body Is Identified as Soweto Boy's|work=[[The New York Times]]|url=https://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=950DE1D61330F935A25751C0A96F948260&sec=&spon=&pagewanted=all}}</ref>
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
750tva2tpkfyhkgr3nnceu7kykjkyeq
Mbuyiseli Madlanga
0
9186
41282
2026-07-16T13:34:40Z
Caricatures123
16288
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347662370|Mbuyiseli Madlanga]]"
41282
wikitext
text/x-wiki
UMadlanga wazalwa ngo 1962 kwilali yaseNjijini, [[KwaBhaca|eMount Frere]], kusapho lwamaHlubi . <ref name=":0">{{Cite web|date=2014-05-10|title=Current Judges - Justice Madlanga|url=http://www.constitutionalcourt.org.za/site/judges/justicemadlanga/index1.html|accessdate=2014-05-10|website=Constitutional Court of South Africa}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web|date=18 January 2012|title=Constitutional Court Oral History Project: Mbuyiseli Madlanga|url=http://www.historicalpapers.wits.ac.za/inventories/inv_pdfo/AG3368/AG3368-M46-001-jpeg.pdf}}</ref> Wafunda kwiSikolo esiphakamileyo iMariazell, [[Matatiele|eMatatiele]] . <ref name=":1" /> Uyise wakhe, owayengutitshala, wamkhuthaza ukuba afake isicelo sengxaso-mali yokufunda umthetho kwiYunivesithi [[EUNITRA|yaseTranskei]], apho wagqiba khona iBJuris ngo 1981, kwimeko eyayikhula ngenxa yokungazinzi koluntu. <ref name=":1" /> Kunyaka wakhe wokugqibela waqala ukusebenza kwiofisi kamantyi, nangona wayengumhlobo osondeleyo namatsha ntliziyo [[African National Congress|eAfrican National Congress]] awayephandwa ngoogxa bakhe. <ref name=":1" />
qhqsltfpeoo0nc0hf091pe5liks5tlr
Julius Malema
0
9187
41283
2026-07-16T13:34:42Z
Future6634
16293
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361764535|Julius Malema]]"
41283
wikitext
text/x-wiki
'''UJulius Sello Malema''' (owazalwa ngomhla wesi-3 kweyoKwindla ngonyaka wama-1981) ngusopolitiki waseMzantsi Afrika. Ungumseki kunye nenkokeli ye<nowiki><i>Economic Freedom Fighters</i></nowiki> (EFF), umbutho wezopolitiko wamakomanisi kunye nabantu abamnyama kwizwe jikelele ukusukela ngonyaka wama-2013.<ref>{{Cite web|date=2013-09-17|title=EFF to launch communism workshops|url=https://mg.co.za/article/2013-09-17-eff-to-launch-workshops-teaching-communism/|accessdate=2025-02-19|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref><ref>{{Cite web|last=Pauwels|first=Matthias|date=2019-05-09|title=What the EFF's self-styled militarism says about South Africa's third largest party|url=http://theconversation.com/what-the-effs-self-styled-militarism-says-about-south-africas-third-largest-party-116463|accessdate=2023-11-21|website=The Conversation|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|last=Emma Thelwell|title=5 reasons why the EFF's red berets matter|url=https://www.news24.com/news24/5-reasons-why-the-effs-red-berets-matter-20140620|accessdate=2023-11-21|website=News24|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|last=Milton Nkosi|date=11 July 2013|title=Julius Malema launches Economic Freedom Fighters group|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-23273309|accessdate=17 August 2014|publisher=BBC}}</ref><ref>{{Cite news|last=Stone|first=Setumo|title=Malema takes command of Economic Freedom Fighters|publisher=BDlive|url=http://www.bdlive.co.za/national/politics/2013/07/11/malema-takes-command-of-economic-freedom-fighters|access-date=17 August 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20160220192603/http://www.bdlive.co.za/national/politics/2013/07/11/malema-takes-command-of-economic-freedom-fighters|archive-date=20 February 2016}}</ref> Ngaphambi kokuseka i-EFF, wayengumongameli weAfrican National Congress Youth League (ANCYL) ukususela ngonyaka wama-2008 de wagxothwa kweli qela ngonyaka wama-2012.
6c8qlrheq58mcn2i2gu6o0eolrdj2w8
41288
41283
2026-07-16T13:37:29Z
Future6634
16293
41288
wikitext
text/x-wiki
'''UJulius Sello Malema''' (owazalwa ngomhla wesi-3 kweyoKwindla ngonyaka wama-1981) ngusopolitiki waseMzantsi Afrika. Ungumseki kunye nenkokeli yeEconomic Freedom Fighters (EFF), umbutho wezopolitiko wamakomanisi kunye nabantu abamnyama kwizwe jikelele ukusukela ngonyaka wama-2013.<ref>{{Cite web|date=2013-09-17|title=EFF to launch communism workshops|url=https://mg.co.za/article/2013-09-17-eff-to-launch-workshops-teaching-communism/|accessdate=2025-02-19|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref><ref>{{Cite web|last=Pauwels|first=Matthias|date=2019-05-09|title=What the EFF's self-styled militarism says about South Africa's third largest party|url=http://theconversation.com/what-the-effs-self-styled-militarism-says-about-south-africas-third-largest-party-116463|accessdate=2023-11-21|website=The Conversation|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|last=Emma Thelwell|title=5 reasons why the EFF's red berets matter|url=https://www.news24.com/news24/5-reasons-why-the-effs-red-berets-matter-20140620|accessdate=2023-11-21|website=News24|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|last=Milton Nkosi|date=11 July 2013|title=Julius Malema launches Economic Freedom Fighters group|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-23273309|accessdate=17 August 2014|publisher=BBC}}</ref><ref>{{Cite news|last=Stone|first=Setumo|title=Malema takes command of Economic Freedom Fighters|publisher=BDlive|url=http://www.bdlive.co.za/national/politics/2013/07/11/malema-takes-command-of-economic-freedom-fighters|access-date=17 August 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20160220192603/http://www.bdlive.co.za/national/politics/2013/07/11/malema-takes-command-of-economic-freedom-fighters|archive-date=20 February 2016}}</ref> Ngaphambi kokuseka i-EFF, wayengumongameli weAfrican National Congress Youth League (ANCYL) ukususela ngonyaka wama-2008 de wagxothwa kweli qela ngonyaka wama-2012.
eljcnone7hup55zg0wior1qz3llmhar
41307
41288
2026-07-16T14:06:52Z
Slippery slope302
13413
Slippery slope302 moved page [[UJulius Malema]] to [[Julius Malema]]
41288
wikitext
text/x-wiki
'''UJulius Sello Malema''' (owazalwa ngomhla wesi-3 kweyoKwindla ngonyaka wama-1981) ngusopolitiki waseMzantsi Afrika. Ungumseki kunye nenkokeli yeEconomic Freedom Fighters (EFF), umbutho wezopolitiko wamakomanisi kunye nabantu abamnyama kwizwe jikelele ukusukela ngonyaka wama-2013.<ref>{{Cite web|date=2013-09-17|title=EFF to launch communism workshops|url=https://mg.co.za/article/2013-09-17-eff-to-launch-workshops-teaching-communism/|accessdate=2025-02-19|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref><ref>{{Cite web|last=Pauwels|first=Matthias|date=2019-05-09|title=What the EFF's self-styled militarism says about South Africa's third largest party|url=http://theconversation.com/what-the-effs-self-styled-militarism-says-about-south-africas-third-largest-party-116463|accessdate=2023-11-21|website=The Conversation|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|last=Emma Thelwell|title=5 reasons why the EFF's red berets matter|url=https://www.news24.com/news24/5-reasons-why-the-effs-red-berets-matter-20140620|accessdate=2023-11-21|website=News24|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|last=Milton Nkosi|date=11 July 2013|title=Julius Malema launches Economic Freedom Fighters group|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-23273309|accessdate=17 August 2014|publisher=BBC}}</ref><ref>{{Cite news|last=Stone|first=Setumo|title=Malema takes command of Economic Freedom Fighters|publisher=BDlive|url=http://www.bdlive.co.za/national/politics/2013/07/11/malema-takes-command-of-economic-freedom-fighters|access-date=17 August 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20160220192603/http://www.bdlive.co.za/national/politics/2013/07/11/malema-takes-command-of-economic-freedom-fighters|archive-date=20 February 2016}}</ref> Ngaphambi kokuseka i-EFF, wayengumongameli weAfrican National Congress Youth League (ANCYL) ukususela ngonyaka wama-2008 de wagxothwa kweli qela ngonyaka wama-2012.
eljcnone7hup55zg0wior1qz3llmhar
Isiqithi sothando (ifranchise)
0
9188
41284
2026-07-16T13:34:52Z
Bab21zx
16296
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1364427784|Love Island (franchise)]]"
41284
wikitext
text/x-wiki
'''''ILove Island''''' yinkqubo edlala kumabonakude yokuthandana eyeyenyani, yaqala eUnited Kingdom ngonyaka ka 2005 njenge ''Love Island yoosaziwayo'' . Yenziwe yi ITV Studios, izale inguqulelo yesibini yaseBritane ngo 2015 kunye neenguqulelo ezininzi zamazwe ngamazwe.
0udost58u1bskglywgss2d7qfldsd6e
UJulius Nyerere
0
9189
41285
2026-07-16T13:35:01Z
Boss Zosh
16286
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363361264|Julius Nyerere]]"
41285
wikitext
text/x-wiki
'''UJulius Kambarage Nyerere''' (13 KweyeTshazimpunzi 1922 – 14 KweyeDwarha 1999) wayengusopolitiki waseTanzania, umlweli wezopolitiko ochasene nobukoloniyali, ingcali yenguqu kunye nezopolitiko. Walawula iTanganyika njengemphathiswa ukusukela ngo1961 ukuya ku1962 waza emva koko waba ngumongameli ukusukela ngo1962 ukuya ku1964, emva koko wakhokela ilizwe elaliza kulandela, [[iTanzania]], njengomongameli ukusukela ngo1964 ukuya ku1985. Wayelilungu elisungulayo kunye nosihlalo weqela leTanganyika African National Union (TANU) kunye neqela elaliza kulandela, iChama Cha Mapinduzi, ukusukela ngo1954 ukuya ku1990. Ngokwembono yakhe, wayengumAfrika kwaye ungumsoshiyali waseAfrika, wakhuthaza ifilosofi yezopolitiko eyaziwa ngokuba yiUjamaa .
lfick3rkcpqkryssjdr4fy1kzlwolcs
Brown Mogotsi
0
9190
41286
2026-07-16T13:36:42Z
Slippery slope302
13413
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1358944583|Brown Mogotsi]]"
41286
wikitext
text/x-wiki
'''UOupa Brown Mogotsi''' owaziwa ngokuba '''nguBrown Mogotsi,''' ngusomashishini waseMzantsi Afrika ovela kwiphondo [[IPhondo yaseMntla-Ntshona|laseMntla Ntshona]] oye waba ngumntu ophambili kwizityholo zorhwaphilizo, ukungenelela kwezopolitiko, kunye nokuvuza kolwazi oluyimfihlo lwamapolisa.<ref>{{Cite web|title=Mkhwanazi details how Mchunu associate Brown Mogotsi contacted him - eNCA|url=https://www.enca.com/news/mkhwanazi-details-how-mchunu-associate-brown-mogotsi-contacted-him}}</ref> Kuxoxwa kakhulu ngaye ngokunxulumene neKhomishini yoPhando [[Imadlanga khomishini|lweMadlanga]] malunga noLwaphulo-mthetho, ukungenelela kwezopolitiko kunye noRhwaphilizo kwiNkqubo yoBulungisa boLwaphulo-mthetho.<ref name=":0">{{Cite web|last=Singh|first=Orrin|title=Brown Mogotsi, accused of meddling in police affairs, criminal past dates back to '90s|url=https://www.ewn.co.za/2025/09/15/brown-mogotsi-accused-of-meddling-in-police-affairs-criminal-past-dates-back-to-90s|accessdate=2025-10-15|website=EWN|language=en}}</ref>
iva4ysdm5wpeq24dnrxbcoq887cxjbw
41290
41286
2026-07-16T13:38:41Z
Sothando1420
16303
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1358944583|Brown Mogotsi]]"
41290
wikitext
text/x-wiki
'''UOupa Brown Mogotsi''' owaziwa ngokuba ngu'''Brown Mogotsi,''' usomashishini waseMzantsi Afrika ovela kwiphondo laseMntla Ntshona oye waba ngumntu ophambili kwizityholo zenkohlakalo, ukungenelela kwezopolitiko, kunye nokuvuza kolwazi oluyimfihlo lwamapolisa.<ref>{{Cite web|title=Mkhwanazi details how Mchunu associate Brown Mogotsi contacted him - eNCA|url=https://www.enca.com/news/mkhwanazi-details-how-mchunu-associate-brown-mogotsi-contacted-him}}</ref> Kuxoxwa kakhulu ngaye ngokunxulumene [[Imadlanga khomishini|neKomishoni yeMadlanga]] yoPhando lwezolwaphulo-mthetho, ukuphazamiseka kwezopolitiko kunye norhwaphilizo kwinkqubo yobulungisa bolwaphulo-mthetho<ref name=":0">{{Cite web|last=Singh|first=Orrin|title=Brown Mogotsi, accused of meddling in police affairs, criminal past dates back to '90s|url=https://www.ewn.co.za/2025/09/15/brown-mogotsi-accused-of-meddling-in-police-affairs-criminal-past-dates-back-to-90s|accessdate=2025-10-15|website=EWN|language=en}}</ref>
fq2useuwowo4j9nynnv3ta3w5enm5t3
Senzo Mchunu
0
9191
41287
2026-07-16T13:36:53Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1360607442|Senzo Mchunu]]"
41287
wikitext
text/x-wiki
'''UEdward Senzo Mchunu''' (owazalwa ngomhla wamashumi amabini ananye kuTshazimpuzi ngonyaka ka1958) usopolitiki waseMzantsi Afrika obenguMphathiswa wamaPolisa ususela ngomhla we30 kweyesilimela kunyaka ka2024<ref>{{Cite web|first=|title=Meet the new cabinet|url=https://www.sowetanlive.co.za/news/south-africa/2024-06-30-meet-the-new-cabinet/|accessdate=30 June 2024|website=sowetanlive.co.za}}</ref> de wanqunyanyiswa ngomhla we13 kweyeKhala ngo2025. Ilungu lombutho weAfrican National Congress(ANC), ube nguMphathiswa wekhabhinethi ukususela ngoCanzibe ngonyaka ka2019. Wayesakuba yinkulumbuso yakwaZulu Natal ukususela nge22 kweyeThupha ngowama2013 ukuya ngomhla we23 kuCanzibe ngowama2016.
b2kisbdumf3suw0nk3c7rnqywpdfgd0
41299
41287
2026-07-16T13:45:01Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1360607442|Senzo Mchunu]]"
41299
wikitext
text/x-wiki
'''UEdward Senzo Mchunu''' (owazalwa ngomhla wamashumi amabini ananye kuTshazimpuzi ngonyaka ka1958) usopolitiki waseMzantsi Afrika obenguMphathiswa wamaPolisa ususela ngomhla we30 kweyesilimela kunyaka ka2024<ref>{{Cite web|first=|title=Meet the new cabinet|url=https://www.sowetanlive.co.za/news/south-africa/2024-06-30-meet-the-new-cabinet/|accessdate=30 June 2024|website=sowetanlive.co.za}}</ref> de wanqunyanyiswa ngomhla we13 kweyeKhala ngo2025. Ilungu lombutho kaKhongolose(ANC), ube nguMphathiswa wekhabhinethi ukususela ngoCanzibe ngonyaka ka2019. Wayesakuba yinkulumbuso yakwaZulu Natal ukususela nge22 kweyeThupha ngowama2013 ukuya ngomhla we23 kuCanzibe ngowama2016.
Ngomhla we-13 kweyeKhala ngo-2025, uMongameli [[uCyril Ramaphosa]] wabeka uMchunu ekhefini ngoko nangoko, ngelixa kusalindelwe ikhomishini yophando malunga nezityholo zorhwaphilizo kunye nokungenelela kwezopolitiko kumagunya okusebenza kwamapolisa eMzantsi Afrika. UNjingalwazi wezomthetho uFiroz Cachalia wonyulwa njengoMphathiswa oBambeleyo wamapolisa. <ref name=":9">{{Cite web|title=Ramaphosa announces new acting Police Minister|url=https://businesstech.co.za/news/government/831293/ramaphosa-announces-new-acting-police-minister/|accessdate=2025-07-13|language=en-US}}</ref>
0to4dixqiikpxt8r1ya9cr20xuq22bn
41304
41299
2026-07-16T13:56:40Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1360607442|Senzo Mchunu]]"
41304
wikitext
text/x-wiki
'''UEdward Senzo Mchunu''' (owazalwa ngomhla wamashumi amabini ananye kuTshazimpuzi ngonyaka ka1958) usopolitiki waseMzantsi Afrika obenguMphathiswa wamaPolisa ususela ngomhla we30 kweyesilimela kunyaka ka2024<ref>{{Cite web|first=|title=Meet the new cabinet|url=https://www.sowetanlive.co.za/news/south-africa/2024-06-30-meet-the-new-cabinet/|accessdate=30 June 2024|website=sowetanlive.co.za}}</ref> de wanqunyanyiswa ngomhla we13 kweyeKhala ngo2025. Ilungu lombutho kaKhongolose(ANC), ube nguMphathiswa wekhabhinethi ukususela ngoCanzibe ngonyaka ka2019. Wayesakuba yinkulumbuso yakwaZulu Natal ukususela nge22 kweyeThupha ngowama2013 ukuya ngomhla we23 kuCanzibe ngowama2016.
Ngomhla weshumi elinesithathu kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu umongameli [[uCyril Ramaphosa]] warhoxoswa ngesaquphe ngexa kusalindwe ikomishini yophando malunga nezityholo zorhwaphilizo kunye nongenelela kwezopolitiko kumagunya okusebenza
wabeka uMchunu ekhefini ngoko nangoko ngelixa kusalindelwe ikhomishini yophando malunga nezityholo zorhwaphilizo kunye nokungenelela kwezopolitiko kumagunya okusebenza kwamapolisa eMzantsi Afrika. UNjingalwazi wezomthetho uFiroz Cachalia wonyulwa njengoMphathiswa oBambeleyo wamapolisa. <ref name=":9">{{Cite web|title=Ramaphosa announces new acting Police Minister|url=https://businesstech.co.za/news/government/831293/ramaphosa-announces-new-acting-police-minister/|accessdate=2025-07-13|language=en-US}}</ref>
Njengotitshala oqeqeshwe kakuhle, uMchunu wayenguNobhala wePhondo wokuqala wesebe le-ANC eKwaZulu [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|-Natal]] emva kokusekwa kwalo ngo-1994, kwaye wanyulwa okokuqala kwiNdlu yoWiso-mthetho yePhondo laseKwaZulu-Natal ngo-1997. Ngethuba esesepalamente, wabuyela kwisikhundla sokuba nguNobhala wePhondo le-ANC ukususela ngo-2005 ukuya kutsho ngoMeyi ka-2009, xa wonyulwa njengeLungu leBhunga eliLawulayo leMfundo kurhulumente wephondo likaZweli Mkhize .
1hl1v6ph1on87jhl4y1lw8is9abvmmk
41332
41304
2026-07-16T17:58:15Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1360607442|Senzo Mchunu]]"
41332
wikitext
text/x-wiki
'''UEdward Senzo Mchunu''' (owazalwa ngomhla wamashumi amabini ananye kuTshazimpuzi ngonyaka ka1958) usopolitiki waseMzantsi Afrika obenguMphathiswa wamaPolisa ususela ngomhla we30 kweyesilimela kunyaka ka2024<ref>{{Cite web|first=|title=Meet the new cabinet|url=https://www.sowetanlive.co.za/news/south-africa/2024-06-30-meet-the-new-cabinet/|accessdate=30 June 2024|website=sowetanlive.co.za}}</ref> de wanqunyanyiswa ngomhla weshumi elinesixhenxe kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu. Ilungu lombutho kaKhongolose(ANC), ube ngumphathiswa wekhabhinethi ukususela ngoCanzibe ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba. Wayesakuba yinkulumbuso yakwaZulu Natal ukususela ngomhla wamashumi amabini anesibini kweyeThupha ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithathu ukuya ngomhla wamashumi amabini anesithathu kuCanzibe ngonyaka wamawaka amabini aneshumi alinesithandathu.
Ngomhla weshumi elinesithathu kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu umongameli [[uCyril Ramaphosa]] warhoxisa ngesaquphe uMchunu ngelixa kusalindwe ikomishini yophando malunga nezityholo zorhwaphilizo kunye nongenelela kwezopolitiko kumagunya okusebenza kwamapolisa eMzantsi Afrika. UNjingalwazi wezomthetho uFiroz Cachalia wachongwa njengebambela lomphathiswa wamapolisa.<ref name=":9">{{Cite web|title=Ramaphosa announces new acting Police Minister|url=https://businesstech.co.za/news/government/831293/ramaphosa-announces-new-acting-police-minister/|accessdate=2025-07-13|language=en-US}}</ref>
Oqeqeshelwe ubufundisi-ntsapho, uMchunu wayengunobhala wephondo wokuqala wesebe likaKhongolose(ANC) kwaZulu Natal emva kokusekwa kwalo ngo1994, kwaye ingowokuqala ukonyulwa kwindlu yowiso-mthetho yephondo lakwaZulu Natal ngo1997. Ngexesha esesepalamente, wabuyela kwisikhundla sokuba ngunobhala wephondo kwiANC ukususela ngo2005 uyakuthi ga ngo2009, apho wachongwa njengelungu lebhunga elilawulayo lemfundo kurhulumente wephondo likaZweli Mkhize.
Ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithathu, wangena ezihlangwini zekaMkhize njengosihlalo wephondo kwiANC nanjengenkulumbuso yakwaZulu Natal. Noxa kunjalo wagxothwa kwi-ofisi kweyeNkanga ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu kukhuphiswano olubi noSihle Zikalala. NgoCanzibe kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithandathu iANC yanyanzelisa ukuba azirhoxise kwi-ofisi yenkulumbuso.
Owayesakuba ngumhlobo kaMongameli [[uJacob Zuma]], uMchunu wayexhomekeke kwezopolitiko kuCyril [[UCyril Ramaphosa|Ramaphosa]] ngo-2016. Ngo-2017 waphumelela unyulo kwiKomiti yeSizwe ye-ANC kwaye emva koko wakhonza ixesha elifutshane njengentloko yokulungiselela eLuthuli House, ikomkhulu lesizwe le-ANC. Wamiselwa kwikhabhinethi kaRamaphosa emva konyulo jikelele luka-2019, wasebenza njengoMphathiswa weNkonzo kaRhulumente noLawulo ukususela ngoMeyi 2019 ukuya ku-Agasti 2021 waza emva koko waba nguMphathiswa waManzi noCoceko ukususela ngo-Agasti 2021 ukuya kuJuni 2024, xa wamiselwa kwisikhundla sakhe sangoku. Waphinda wonyulwa kwisithuba sesibini seminyaka emihlanu kwiKomiti yeSizwe ye-ANC ngoDisemba 2022.
d82wa0h0v3ecmhp5a91ny5u5fdzdfzx
41345
41332
2026-07-16T19:10:41Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1360607442|Senzo Mchunu]]"
41345
wikitext
text/x-wiki
'''UEdward Senzo Mchunu''' (owazalwa ngomhla wamashumi amabini ananye kuTshazimpuzi ngonyaka ka1958) usopolitiki waseMzantsi Afrika obenguMphathiswa wamaPolisa ususela ngomhla we30 kweyesilimela kunyaka ka2024<ref>{{Cite web|first=|title=Meet the new cabinet|url=https://www.sowetanlive.co.za/news/south-africa/2024-06-30-meet-the-new-cabinet/|accessdate=30 June 2024|website=sowetanlive.co.za}}</ref> de wanqunyanyiswa ngomhla weshumi elinesixhenxe kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu. Ilungu lombutho kaKhongolose(ANC), ube ngumphathiswa wekhabhinethi ukususela ngoCanzibe ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba. Wayesakuba yinkulumbuso yakwaZulu Natal ukususela ngomhla wamashumi amabini anesibini kweyeThupha ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithathu ukuya ngomhla wamashumi amabini anesithathu kuCanzibe ngonyaka wamawaka amabini aneshumi alinesithandathu.
Ngomhla weshumi elinesithathu kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu umongameli [[uCyril Ramaphosa]] warhoxisa ngesaquphe uMchunu ngelixa kusalindwe ikomishini yophando malunga nezityholo zorhwaphilizo kunye nongenelela kwezopolitiko kumagunya okusebenza kwamapolisa eMzantsi Afrika. UNjingalwazi wezomthetho uFiroz Cachalia wachongwa njengebambela lomphathiswa wamapolisa.<ref name=":9">{{Cite web|title=Ramaphosa announces new acting Police Minister|url=https://businesstech.co.za/news/government/831293/ramaphosa-announces-new-acting-police-minister/|accessdate=2025-07-13|language=en-US}}</ref>
Oqeqeshelwe ubufundisi-ntsapho, uMchunu wayengunobhala wephondo wokuqala wesebe likaKhongolose(ANC) kwaZulu Natal emva kokusekwa kwalo ngo1994, kwaye ingowokuqala ukonyulwa kwindlu yowiso-mthetho yephondo lakwaZulu Natal ngo1997. Ngexesha esesepalamente, wabuyela kwisikhundla sokuba ngunobhala wephondo kwiANC ukususela ngo2005 uyakuthi ga ngo2009, apho wachongwa njengelungu lebhunga elilawulayo lemfundo kurhulumente wephondo likaZweli Mkhize.
Ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithathu, wangena ezihlangwini zekaMkhize njengosihlalo wephondo kwiANC nanjengenkulumbuso yakwaZulu Natal. Noxa kunjalo wagxothwa kwi-ofisi kweyeNkanga ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu kukhuphiswano olubi noSihle Zikalala. NgoCanzibe kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithandathu iANC yanyanzelisa ukuba azirhoxise kwi-ofisi yenkulumbuso.
Owayesakuba lithemba likaMongameli uJacob Zuma, uMchunu wayenxulumene ngezopolitiko noCyril Ramaphosa ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithandathu. Ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesixhenxe waphumelela unyulo kwikomiti yesizwe kwiANC emva koko waxelenga ixesha elifutshane njengomququzeleli oyintloko kwindlu kaLuthuli, ikomkhulu likazwelonke leANC. Wachongelwa kwikhabhinethi kaRamaphosa emva konyulo jikelele kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba, waxelenga njengomphathiswa wenkonzo karhulumente nolawulo ukususela kuCanzibe kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba ukuya kweyeThupha kunyaka wamawaka amabini aneshum elinanye waza emva koko waba ngumphathiswa wamanzi nococeko ukususela kweyeThupha kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinanye ukuya kwiSilimela sonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesine, apho wanyulelwa kwisikhundla akuso nangoku. Wanyulwa kwakhona kwisithuba sesibini seminyama emihlanu kwikomiti yesizwe yeANC kweyoMnga kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinambini.
cofdg3pzk3vq8nd2obhpbznq242os84
41348
41345
2026-07-16T19:41:05Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1360607442|Senzo Mchunu]]"
41348
wikitext
text/x-wiki
'''UEdward Senzo Mchunu''' (owazalwa ngomhla wamashumi amabini ananye kuTshazimpuzi ngonyaka ka1958) usopolitiki waseMzantsi Afrika obenguMphathiswa wamaPolisa ususela ngomhla we30 kweyesilimela kunyaka ka2024<ref>{{Cite web|first=|title=Meet the new cabinet|url=https://www.sowetanlive.co.za/news/south-africa/2024-06-30-meet-the-new-cabinet/|accessdate=30 June 2024|website=sowetanlive.co.za}}</ref> de wanqunyanyiswa ngomhla weshumi elinesixhenxe kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu. Ilungu lombutho kaKhongolose(ANC), ube ngumphathiswa wekhabhinethi ukususela ngoCanzibe ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba. Wayesakuba yinkulumbuso yakwaZulu Natal ukususela ngomhla wamashumi amabini anesibini kweyeThupha ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithathu ukuya ngomhla wamashumi amabini anesithathu kuCanzibe ngonyaka wamawaka amabini aneshumi alinesithandathu.
Ngomhla weshumi elinesithathu kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu umongameli [[uCyril Ramaphosa]] warhoxisa ngesaquphe uMchunu ngelixa kusalindwe ikomishini yophando malunga nezityholo zorhwaphilizo kunye nongenelela kwezopolitiko kumagunya okusebenza kwamapolisa eMzantsi Afrika. UNjingalwazi wezomthetho uFiroz Cachalia wachongwa njengebambela lomphathiswa wamapolisa.<ref name=":9">{{Cite web|title=Ramaphosa announces new acting Police Minister|url=https://businesstech.co.za/news/government/831293/ramaphosa-announces-new-acting-police-minister/|accessdate=2025-07-13|language=en-US}}</ref>
Oqeqeshelwe ubufundisi-ntsapho, uMchunu wayengunobhala wephondo wokuqala wesebe likaKhongolose(ANC) kwaZulu Natal emva kokusekwa kwalo ngo1994, kwaye ingowokuqala ukonyulwa kwindlu yowiso-mthetho yephondo lakwaZulu Natal ngo1997. Ngexesha esesepalamente, wabuyela kwisikhundla sokuba ngunobhala wephondo kwiANC ukususela ngo2005 uyakuthi ga ngo2009, apho wachongwa njengelungu lebhunga elilawulayo lemfundo kurhulumente wephondo likaZweli Mkhize.
Ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithathu, wangena ezihlangwini zekaMkhize njengosihlalo wephondo kwiANC nanjengenkulumbuso yakwaZulu Natal. Noxa kunjalo wagxothwa kwi-ofisi kweyeNkanga ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu kukhuphiswano olubi noSihle Zikalala. NgoCanzibe kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithandathu iANC yanyanzelisa ukuba azirhoxise kwi-ofisi yenkulumbuso.
Owayesakuba lithemba likaMongameli uJacob Zuma, uMchunu wayenxulumene ngezopolitiko noCyril Ramaphosa ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithandathu. Ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesixhenxe waphumelela unyulo kwikomiti yesizwe kwiANC emva koko waxelenga ixesha elifutshane njengomququzeleli oyintloko kwindlu kaLuthuli, ikomkhulu likazwelonke leANC. Wachongelwa kwikhabhinethi kaRamaphosa emva konyulo jikelele kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba, waxelenga njengomphathiswa wenkonzo karhulumente nolawulo ukususela kuCanzibe kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba ukuya kweyeThupha kunyaka wamawaka amabini aneshum elinanye waza emva koko waba ngumphathiswa wamanzi nococeko ukususela kweyeThupha kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinanye ukuya kwiSilimela sonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesine, apho wanyulelwa kwisikhundla akuso nangoku. Wanyulwa kwakhona kwisithuba sesibini seminyama emihlanu kwikomiti yesizwe yeANC kweyoMnga kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinambini.
== Ukuphuma kwelanga nemfundo ==
UMchunu wazalwa kwekaTshazimpuzi 1958 eNhlwathi KwaHlabisa kumantla esixego [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|sakwaZulu-Natal]]. <ref name=":6" /> Wafunda kwisikolo samabanga aphakamileyo [[NguMgungundlovu|ePietermaritzburg]] waza wabhalisa kwidyunivesithi [[IYunivesithi yakwaZulu|yaseZululand]]; wagqiba isidanga sakhe, iBachelor of Arts in education kunye ne-international relations kwidyunivesithi [[E-UNISA|yaseMzantsi Afrika]] ngo1986. <ref name=":6">{{Cite web|last=Suleman|first=Mohamed|date=26 September 2013|title=The Honourable Premier of KZN|url=http://www.kznpremier.gov.za/index.php?option=com_content&view=article&id=43&Itemid=2|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20140407085459/http://www.kznpremier.gov.za/index.php?option=com_content&view=article&id=43&Itemid=2|archive-date=7 April 2014|accessdate=2 April 2014|publisher=Office of the Premier, KwaZulu-Natal}}</ref> Emva kokugqiba izifundo zakhe wasebenza njengotitshala kwizikolo zamabanga aphakamileyo eNquthu nase -Eshowe . <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}</ref>
Ngo1991 emva kokuba i [[African National Congress|-African National Congress]] (ANC) ivuliwe ngurhulumente wocalucalulo, uMchunu waba ngunobhala wesithili wokuqala wesebe leANC eMntla Natal. Ukonyulwa kwakhe kwesi sikhundla kwaphawula ukungena kwakhe kwezopolitiko. <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr "Senzo Mchunu, Mr"]. ''South African Government''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 January</span> 2023</span>.</cite></ref> Ngo1994 wonyulwa njengonobhala wesithili wokuqala wesebe leANC eKwaZulu-Natal, phantsi kosihlalo wephondo [[uJacob Zuma]]. <ref name=":7" />
== Umsebenzi wezopolitiko wephondo ==
=== Indlu yoWiso-mthetho yaKwaZulu-Natal: 1997–2009 ===
hn1ewl6s8e1ncvg16hrfnb9jzzh1kqm
41350
41348
2026-07-16T20:01:16Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1360607442|Senzo Mchunu]]"
41350
wikitext
text/x-wiki
'''UEdward Senzo Mchunu''' (owazalwa ngomhla wamashumi amabini ananye kuTshazimpuzi ngonyaka ka1958) usopolitiki waseMzantsi Afrika obenguMphathiswa wamaPolisa ususela ngomhla we30 kweyesilimela kunyaka ka2024<ref>{{Cite web|first=|title=Meet the new cabinet|url=https://www.sowetanlive.co.za/news/south-africa/2024-06-30-meet-the-new-cabinet/|accessdate=30 June 2024|website=sowetanlive.co.za}}</ref> de wanqunyanyiswa ngomhla weshumi elinesixhenxe kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu. Ilungu lombutho kaKhongolose(ANC), ube ngumphathiswa wekhabhinethi ukususela ngoCanzibe ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba. Wayesakuba yinkulumbuso yakwaZulu Natal ukususela ngomhla wamashumi amabini anesibini kweyeThupha ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithathu ukuya ngomhla wamashumi amabini anesithathu kuCanzibe ngonyaka wamawaka amabini aneshumi alinesithandathu.
Ngomhla weshumi elinesithathu kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu umongameli [[uCyril Ramaphosa]] warhoxisa ngesaquphe uMchunu ngelixa kusalindwe ikomishini yophando malunga nezityholo zorhwaphilizo kunye nongenelela kwezopolitiko kumagunya okusebenza kwamapolisa eMzantsi Afrika. UNjingalwazi wezomthetho uFiroz Cachalia wachongwa njengebambela lomphathiswa wamapolisa.<ref name=":9">{{Cite web|title=Ramaphosa announces new acting Police Minister|url=https://businesstech.co.za/news/government/831293/ramaphosa-announces-new-acting-police-minister/|accessdate=2025-07-13|language=en-US}}</ref>
Oqeqeshelwe ubufundisi-ntsapho, uMchunu wayengunobhala wephondo wokuqala wesebe likaKhongolose(ANC) kwaZulu Natal emva kokusekwa kwalo ngo1994, kwaye ingowokuqala ukonyulwa kwindlu yowiso-mthetho yephondo lakwaZulu Natal ngo1997. Ngexesha esesepalamente, wabuyela kwisikhundla sokuba ngunobhala wephondo kwiANC ukususela ngo2005 uyakuthi ga ngo2009, apho wachongwa njengelungu lebhunga elilawulayo lemfundo kurhulumente wephondo likaZweli Mkhize.
Ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithathu, wangena ezihlangwini zekaMkhize njengosihlalo wephondo kwiANC nanjengenkulumbuso yakwaZulu Natal. Noxa kunjalo wagxothwa kwi-ofisi kweyeNkanga ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu kukhuphiswano olubi noSihle Zikalala. NgoCanzibe kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithandathu iANC yanyanzelisa ukuba azirhoxise kwi-ofisi yenkulumbuso.
Owayesakuba lithemba likaMongameli uJacob Zuma, uMchunu wayenxulumene ngezopolitiko noCyril Ramaphosa ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithandathu. Ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesixhenxe waphumelela unyulo kwikomiti yesizwe kwiANC emva koko waxelenga ixesha elifutshane njengomququzeleli oyintloko kwindlu kaLuthuli, ikomkhulu likazwelonke leANC. Wachongelwa kwikhabhinethi kaRamaphosa emva konyulo jikelele kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba, waxelenga njengomphathiswa wenkonzo karhulumente nolawulo ukususela kuCanzibe kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba ukuya kweyeThupha kunyaka wamawaka amabini aneshum elinanye waza emva koko waba ngumphathiswa wamanzi nococeko ukususela kweyeThupha kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinanye ukuya kwiSilimela sonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesine, apho wanyulelwa kwisikhundla akuso nangoku. Wanyulwa kwakhona kwisithuba sesibini seminyama emihlanu kwikomiti yesizwe yeANC kweyoMnga kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinambini.
== Ukuphuma kwelanga nemfundo ==
UMchunu wazalwa kwekaTshazimpuzi 1958 eNhlwathi KwaHlabisa kumantla esixego [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|sakwaZulu-Natal]]. <ref name=":6" /> Wafunda kwisikolo samabanga aphakamileyo [[NguMgungundlovu|ePietermaritzburg]] waza wabhalisa kwidyunivesithi [[IYunivesithi yakwaZulu|yaseZululand]]; wagqiba isidanga sakhe, iBachelor of Arts in education kunye ne-international relations kwidyunivesithi [[E-UNISA|yaseMzantsi Afrika]] ngo1986. <ref name=":6">{{Cite web|last=Suleman|first=Mohamed|date=26 September 2013|title=The Honourable Premier of KZN|url=http://www.kznpremier.gov.za/index.php?option=com_content&view=article&id=43&Itemid=2|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20140407085459/http://www.kznpremier.gov.za/index.php?option=com_content&view=article&id=43&Itemid=2|archive-date=7 April 2014|accessdate=2 April 2014|publisher=Office of the Premier, KwaZulu-Natal}}</ref> Emva kokugqiba izifundo zakhe wasebenza njengotitshala kwizikolo zamabanga aphakamileyo eNquthu nase -Eshowe . <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}</ref>
Ngo1991 emva kokuba i [[African National Congress|-African National Congress]] (ANC) ivuliwe ngurhulumente wocalucalulo, uMchunu waba ngunobhala wesithili wokuqala wesebe leANC eMntla Natal. Ukonyulwa kwakhe kwesi sikhundla kwaphawula ukungena kwakhe kwezopolitiko. <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr "Senzo Mchunu, Mr"]. ''South African Government''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 January</span> 2023</span>.</cite></ref> Ngo1994 wonyulwa njengonobhala wesithili wokuqala wesebe leANC eKwaZulu-Natal, phantsi kosihlalo wephondo [[uJacob Zuma]]. <ref name=":7" />
== Umsebenzi wezopolitiko wephondo ==
=== Indlu yoWiso-mthetho yaKwaZulu-Natal: 1997–2009 ===
Ngo-1997 uMchunu wafungiswa njengelungu lendlu yowiso-mthetho yephondo lakwaZulu-Natal . Kwiminyaka elishumi elandelayo wayekhokela iikomiti ezahlukeneyo kwindlu yowiso-mthetho. <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr "Senzo Mchunu, Mr"]. ''South African Government''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 January</span> 2023</span>.</cite></ref>
Wabuyela kwisikhundla sephondo sobunkokheli seANC ukususela ngo 1998 apho wonyulwa njengesekela lonobhala weANC phantsi kosihlali wephondo S'bu Ndebele nonobhala wephondo uSipho Gcabashe. <ref name=":86">{{Cite web|date=27 October 1998|title=ANC Provincial Office Bearers|url=http://www.anc.org.za/lists/ancprovhead.html|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/19990221102306/http://www.anc.org.za/lists/ancprovhead.html|archive-date=21 February 1999|accessdate=2022-11-29|website=African National Congress}}</ref> Wonyulwa kwakhona kweyoMsintsi 2002 nangona wabanomngeni kuMbuso Kubheka: wafumana iivoti ezingamakhulu amathathu anesine ngaphezulu kukaKubheka onekhulu elinamashumi asixhenxe ananye. <ref name=":65">{{Cite web|last=Vapi|first=Xolisa|date=2 September 2002|title=Ndebele wins ANC chair in KZN by 17 votes|url=https://www.iol.co.za/news/politics/ndebele-wins-anc-chair-in-kzn-by-17-votes-92479|accessdate=2022-11-25|website=IOL|language=en}}</ref>
Kwinkomfa elandelayo yokhetho lwephondo yeqela ngoMeyi ka-2005, uMchunu wonyulwa ukuba angene esikhundleni sikaGcabashe njengoNobhala wePhondo, <ref>{{Cite web|date=2005-05-16|title=ANC leaders re-elected in KwaZulu-Natal|url=https://mg.co.za/article/2005-05-16-anc-leaders-reelected-in-kwazulunatal/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> ngokucacileyo exhaswa nguJacob Zuma, owayenguSekela Mongameli waseMzantsi Afrika ngelo xesha. <ref name=":0">{{Cite web|last=Ngalwa|first=Sibusiso|date=28 October 2007|title=Line-up of ANC's would-be kingmakers|url=https://www.iol.co.za/news/politics/line-up-of-ancs-would-be-kingmakers-376681|accessdate=2022-11-30|website=IOL|language=en}}</ref> Ngelixa uNobhala wePhondo, uMchunu - njengoSihlalo wePhondo we-ANC okhoyo, uZweli Mkhize - kuthiwa wayengumsekeli omkhulu kaZuma ngexesha lokhuphiswano olushushu lukaZuma noMongameli we-ANC [[Thabo Mbeki|uThabo Mbeki]] . <ref>{{Cite web|date=2007-03-29|title=Mkhize says Zuma can still lead South Africa|url=https://mg.co.za/article/2007-03-30-mkhize-says-zuma-can-still-lead-south-africa/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web|date=2012-07-19|title=Darkness visible in JZ's kingdom by the sea|url=https://mg.co.za/article/2012-07-19-darkness-visible-in-jacob-zumas-kingdom-by-the-sea/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> UMchunu wonyulwa kwakhona njengoNobhala wePhondo ngoJuni ka-2008; <ref>{{Cite web|date=2008-06-21|title=Zweli Mkhize now ANC's top man in KZN|url=https://mg.co.za/article/2008-06-21-zweli-mkhize-now-ancs-top-man-in-kzn/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> ngelo xesha wahlala eliLungu leNdlu yoWiso-mthetho yePhondo.
lq2rrleb2c4bnvxv8jdpufnxzihe664
41352
41350
2026-07-16T20:10:38Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1360607442|Senzo Mchunu]]"
41352
wikitext
text/x-wiki
'''UEdward Senzo Mchunu''' (owazalwa ngomhla wamashumi amabini ananye kuTshazimpuzi ngonyaka ka1958) usopolitiki waseMzantsi Afrika obenguMphathiswa wamaPolisa ususela ngomhla we30 kweyesilimela kunyaka ka2024<ref>{{Cite web|first=|title=Meet the new cabinet|url=https://www.sowetanlive.co.za/news/south-africa/2024-06-30-meet-the-new-cabinet/|accessdate=30 June 2024|website=sowetanlive.co.za}}</ref> de wanqunyanyiswa ngomhla weshumi elinesixhenxe kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu. Ilungu lombutho kaKhongolose(ANC), ube ngumphathiswa wekhabhinethi ukususela ngoCanzibe ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba. Wayesakuba yinkulumbuso yakwaZulu Natal ukususela ngomhla wamashumi amabini anesibini kweyeThupha ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithathu ukuya ngomhla wamashumi amabini anesithathu kuCanzibe ngonyaka wamawaka amabini aneshumi alinesithandathu.
Ngomhla weshumi elinesithathu kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu umongameli [[uCyril Ramaphosa]] warhoxisa ngesaquphe uMchunu ngelixa kusalindwe ikomishini yophando malunga nezityholo zorhwaphilizo kunye nongenelela kwezopolitiko kumagunya okusebenza kwamapolisa eMzantsi Afrika. UNjingalwazi wezomthetho uFiroz Cachalia wachongwa njengebambela lomphathiswa wamapolisa.<ref name=":9">{{Cite web|title=Ramaphosa announces new acting Police Minister|url=https://businesstech.co.za/news/government/831293/ramaphosa-announces-new-acting-police-minister/|accessdate=2025-07-13|language=en-US}}</ref>
Oqeqeshelwe ubufundisi-ntsapho, uMchunu wayengunobhala wephondo wokuqala wesebe likaKhongolose(ANC) kwaZulu Natal emva kokusekwa kwalo ngo1994, kwaye ingowokuqala ukonyulwa kwindlu yowiso-mthetho yephondo lakwaZulu Natal ngo1997. Ngexesha esesepalamente, wabuyela kwisikhundla sokuba ngunobhala wephondo kwiANC ukususela ngo2005 uyakuthi ga ngo2009, apho wachongwa njengelungu lebhunga elilawulayo lemfundo kurhulumente wephondo likaZweli Mkhize.
Ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithathu, wangena ezihlangwini zekaMkhize njengosihlalo wephondo kwiANC nanjengenkulumbuso yakwaZulu Natal. Noxa kunjalo wagxothwa kwi-ofisi kweyeNkanga ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu kukhuphiswano olubi noSihle Zikalala. NgoCanzibe kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithandathu iANC yanyanzelisa ukuba azirhoxise kwi-ofisi yenkulumbuso.
Owayesakuba lithemba likaMongameli uJacob Zuma, uMchunu wayenxulumene ngezopolitiko noCyril Ramaphosa ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithandathu. Ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesixhenxe waphumelela unyulo kwikomiti yesizwe kwiANC emva koko waxelenga ixesha elifutshane njengomququzeleli oyintloko kwindlu kaLuthuli, ikomkhulu likazwelonke leANC. Wachongelwa kwikhabhinethi kaRamaphosa emva konyulo jikelele kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba, waxelenga njengomphathiswa wenkonzo karhulumente nolawulo ukususela kuCanzibe kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba ukuya kweyeThupha kunyaka wamawaka amabini aneshum elinanye waza emva koko waba ngumphathiswa wamanzi nococeko ukususela kweyeThupha kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinanye ukuya kwiSilimela sonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesine, apho wanyulelwa kwisikhundla akuso nangoku. Wanyulwa kwakhona kwisithuba sesibini seminyama emihlanu kwikomiti yesizwe yeANC kweyoMnga kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinambini.
== Ukuphuma kwelanga nemfundo ==
UMchunu wazalwa kwekaTshazimpuzi 1958 eNhlwathi KwaHlabisa kumantla esixego [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|sakwaZulu-Natal]]. <ref name=":6" /> Wafunda kwisikolo samabanga aphakamileyo [[NguMgungundlovu|ePietermaritzburg]] waza wabhalisa kwidyunivesithi [[IYunivesithi yakwaZulu|yaseZululand]]; wagqiba isidanga sakhe, iBachelor of Arts in education kunye ne-international relations kwidyunivesithi [[E-UNISA|yaseMzantsi Afrika]] ngo1986. <ref name=":6">{{Cite web|last=Suleman|first=Mohamed|date=26 September 2013|title=The Honourable Premier of KZN|url=http://www.kznpremier.gov.za/index.php?option=com_content&view=article&id=43&Itemid=2|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20140407085459/http://www.kznpremier.gov.za/index.php?option=com_content&view=article&id=43&Itemid=2|archive-date=7 April 2014|accessdate=2 April 2014|publisher=Office of the Premier, KwaZulu-Natal}}</ref> Emva kokugqiba izifundo zakhe wasebenza njengotitshala kwizikolo zamabanga aphakamileyo eNquthu nase -Eshowe . <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}</ref>
Ngo1991 emva kokuba i [[African National Congress|-African National Congress]] (ANC) ivuliwe ngurhulumente wocalucalulo, uMchunu waba ngunobhala wesithili wokuqala wesebe leANC eMntla Natal. Ukonyulwa kwakhe kwesi sikhundla kwaphawula ukungena kwakhe kwezopolitiko. <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr "Senzo Mchunu, Mr"]. ''South African Government''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 January</span> 2023</span>.</cite></ref> Ngo1994 wonyulwa njengonobhala wesithili wokuqala wesebe leANC eKwaZulu-Natal, phantsi kosihlalo wephondo [[uJacob Zuma]]. <ref name=":7" />
== Umsebenzi wezopolitiko wephondo ==
=== Indlu yoWiso-mthetho yaKwaZulu-Natal: 1997–2009 ===
Ngo-1997 uMchunu wafungiswa njengelungu lendlu yowiso-mthetho yephondo lakwaZulu-Natal . Kwiminyaka elishumi elandelayo wayekhokela iikomiti ezahlukeneyo kwindlu yowiso-mthetho. <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr "Senzo Mchunu, Mr"]. ''South African Government''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 January</span> 2023</span>.</cite></ref>
Wabuyela kwisikhundla sephondo sobunkokheli seANC ukususela ngo 1998 apho wonyulwa njengesekela lonobhala weANC phantsi kosihlali wephondo S'bu Ndebele nonobhala wephondo uSipho Gcabashe. <ref name=":86">{{Cite web|date=27 October 1998|title=ANC Provincial Office Bearers|url=http://www.anc.org.za/lists/ancprovhead.html|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/19990221102306/http://www.anc.org.za/lists/ancprovhead.html|archive-date=21 February 1999|accessdate=2022-11-29|website=African National Congress}}</ref> Wonyulwa kwakhona kweyoMsintsi 2002 nangona wabanomngeni kuMbuso Kubheka: wafumana iivoti ezingamakhulu amathathu anesine ngaphezulu kukaKubheka onekhulu elinamashumi asixhenxe ananye. <ref name=":65">{{Cite web|last=Vapi|first=Xolisa|date=2 September 2002|title=Ndebele wins ANC chair in KZN by 17 votes|url=https://www.iol.co.za/news/politics/ndebele-wins-anc-chair-in-kzn-by-17-votes-92479|accessdate=2022-11-25|website=IOL|language=en}}</ref>
Kwinkomfa yolonyulo yephondo kwekaCnzibe, uMchunu wonyulwa ukuba angene esikhundleni sikaGcabashe njengonobhala wephondo, <ref>{{Cite web|date=2005-05-16|title=ANC leaders re-elected in KwaZulu-Natal|url=https://mg.co.za/article/2005-05-16-anc-leaders-reelected-in-kwazulunatal/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> ngokucacileyo exhaswa nguJacob Zuma, owayengusekela mongameli waseMzantsi Afrika ngelo xesha. <ref name=":0">{{Cite web|last=Ngalwa|first=Sibusiso|date=28 October 2007|title=Line-up of ANC's would-be kingmakers|url=https://www.iol.co.za/news/politics/line-up-of-ancs-would-be-kingmakers-376681|accessdate=2022-11-30|website=IOL|language=en}}</ref> Ngelixa unobhala wephondo, uMchunu njengosihlalo wephondo weANC okhoyo, uZweli Mkhize kuthiwa wayengumsekeli omkhulu kaZuma ngexesha lokhuphiswano olushushu lukaZuma nomongameli weANC [[Thabo Mbeki|uThabo Mbeki]]. <ref>{{Cite web|date=2007-03-29|title=Mkhize says Zuma can still lead South Africa|url=https://mg.co.za/article/2007-03-30-mkhize-says-zuma-can-still-lead-south-africa/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web|date=2012-07-19|title=Darkness visible in JZ's kingdom by the sea|url=https://mg.co.za/article/2012-07-19-darkness-visible-in-jacob-zumas-kingdom-by-the-sea/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> UMchunu wonyulwa kwakhona njengonobhala wephondo kweyeSilimela kunyaka ka2008; <ref>{{Cite web|date=2008-06-21|title=Zweli Mkhize now ANC's top man in KZN|url=https://mg.co.za/article/2008-06-21-zweli-mkhize-now-ancs-top-man-in-kzn/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> ngelo xesha wahlala elilungu lendlu yowiso-mthetho yephondo.
=== Ibhunga elilawulayo lakwaZulu-Natali: 2009–2013 ===
Kunyulo jikelele luka-2009, uMchunu wonyulwa kwakhona kwisihlalo sakhe sowiso-mthetho kwaye uZweli Mkhize wonyulwa njengeNkulumbuso yaKwaZulu-Natal . Ngomhla we-11 kuMeyi 2009, uMkhize wabhengeza ukuba umisele uMchunu kurhulumente wephondo laKwaZulu-Natal njengeLungu leBhunga eliLawulayo lezeMfundo. <ref>{{Cite web|date=11 May 2009|title=Statement by Dr Zweli Mkhize at his inauguration as the Premier of the Province of KwaZulu-Natal|url=https://www.gov.za/statement-dr-zweli-mkhize-his-inauguration-premier-province-kwazulu-natal|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}</ref> Ngenxa yokuba indima kaMchunu njengoNobhala wePhondo le-ANC yayiyeyexesha elizeleyo, yayingahambelani nokuqeshwa kwakhe kurhulumente; washiya iofisi yeqela waza watshintshwa lisekela lakhe, uSihle Zikalala, ngoJulayi. <ref name=":71">{{Cite web|date=6 July 2009|title=Statement by the African National Congress in KwaZulu-Natal on the Provincial General Council Meeting|url=https://polity.org.za/article/anc-statement-by-the-african-national-congress-in-kwazulu-natal-on-the-provincial-general-council-meeting-06072009-2009-07-06|accessdate=25 November 2022|website=Polity}}</ref> Wahlala eliLungu leBhunga eliLawulayo lezeMfundo de wangena kwisikhundla sokuba yinkulumbuso ngo-2013. <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr "Senzo Mchunu, Mr"]. ''South African Government''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 January</span> 2023</span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web|date=2013-10-07|title=Nkonyeni bags KZN education MEC position|url=https://mg.co.za/article/2013-10-07-nkonyeni-bags-kzn-education-mec-position/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref>
e6jyxz2jm8pfy47s5u8b4pg4c2o158d
41358
41352
2026-07-16T20:57:34Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1360607442|Senzo Mchunu]]"
41358
wikitext
text/x-wiki
'''UEdward Senzo Mchunu''' (owazalwa ngomhla wamashumi amabini ananye kuTshazimpuzi ngonyaka ka1958) usopolitiki waseMzantsi Afrika obenguMphathiswa wamaPolisa ususela ngomhla we30 kweyesilimela kunyaka ka2024<ref>{{Cite web|first=|title=Meet the new cabinet|url=https://www.sowetanlive.co.za/news/south-africa/2024-06-30-meet-the-new-cabinet/|accessdate=30 June 2024|website=sowetanlive.co.za}}</ref> de wanqunyanyiswa ngomhla weshumi elinesixhenxe kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu. Ilungu lombutho kaKhongolose(ANC), ube ngumphathiswa wekhabhinethi ukususela ngoCanzibe ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba. Wayesakuba yinkulumbuso yakwaZulu Natal ukususela ngomhla wamashumi amabini anesibini kweyeThupha ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithathu ukuya ngomhla wamashumi amabini anesithathu kuCanzibe ngonyaka wamawaka amabini aneshumi alinesithandathu.
Ngomhla weshumi elinesithathu kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesihlanu umongameli [[uCyril Ramaphosa]] warhoxisa ngesaquphe uMchunu ngelixa kusalindwe ikomishini yophando malunga nezityholo zorhwaphilizo kunye nongenelela kwezopolitiko kumagunya okusebenza kwamapolisa eMzantsi Afrika. UNjingalwazi wezomthetho uFiroz Cachalia wachongwa njengebambela lomphathiswa wamapolisa.<ref name=":9">{{Cite web|title=Ramaphosa announces new acting Police Minister|url=https://businesstech.co.za/news/government/831293/ramaphosa-announces-new-acting-police-minister/|accessdate=2025-07-13|language=en-US}}</ref>
Oqeqeshelwe ubufundisi-ntsapho, uMchunu wayengunobhala wephondo wokuqala wesebe likaKhongolose(ANC) kwaZulu Natal emva kokusekwa kwalo ngo1994, kwaye ingowokuqala ukonyulwa kwindlu yowiso-mthetho yephondo lakwaZulu Natal ngo1997. Ngexesha esesepalamente, wabuyela kwisikhundla sokuba ngunobhala wephondo kwiANC ukususela ngo2005 uyakuthi ga ngo2009, apho wachongwa njengelungu lebhunga elilawulayo lemfundo kurhulumente wephondo likaZweli Mkhize.
Ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithathu, wangena ezihlangwini zekaMkhize njengosihlalo wephondo kwiANC nanjengenkulumbuso yakwaZulu Natal. Noxa kunjalo wagxothwa kwi-ofisi kweyeNkanga ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu kukhuphiswano olubi noSihle Zikalala. NgoCanzibe kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithandathu iANC yanyanzelisa ukuba azirhoxise kwi-ofisi yenkulumbuso.
Owayesakuba lithemba likaMongameli uJacob Zuma, uMchunu wayenxulumene ngezopolitiko noCyril Ramaphosa ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithandathu. Ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesixhenxe waphumelela unyulo kwikomiti yesizwe kwiANC emva koko waxelenga ixesha elifutshane njengomququzeleli oyintloko kwindlu kaLuthuli, ikomkhulu likazwelonke leANC. Wachongelwa kwikhabhinethi kaRamaphosa emva konyulo jikelele kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba, waxelenga njengomphathiswa wenkonzo karhulumente nolawulo ukususela kuCanzibe kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba ukuya kweyeThupha kunyaka wamawaka amabini anamashumi amabini ananye waza emva koko waba ngumphathiswa wamanzi nococeko ukususela kweyeThupha kunyaka wamawaka amabini anamashumi amabini ananye ukuya kwiSilimela sonyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesine, apho wanyulelwa kwisikhundla akuso nangoku. Wanyulwa kwakhona kwisithuba sesibini seminyama emihlanu kwikomiti yesizwe yeANC kweyoMnga kunyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anambini.
== Ukuphuma kwelanga nemfundo ==
UMchunu wazalwa kwekaTshazimpuzi 1958 eNhlwathi KwaHlabisa kumantla esixego [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|sakwaZulu-Natal]]. <ref name=":6" /> Wafunda kwisikolo samabanga aphakamileyo [[NguMgungundlovu|ePietermaritzburg]] waza wabhalisa kwidyunivesithi [[IYunivesithi yakwaZulu|yaseZululand]]; wagqiba isidanga sakhe, iBachelor of Arts in education kunye ne-international relations kwidyunivesithi [[E-UNISA|yaseMzantsi Afrika]] ngo1986. <ref name=":6">{{Cite web|last=Suleman|first=Mohamed|date=26 September 2013|title=The Honourable Premier of KZN|url=http://www.kznpremier.gov.za/index.php?option=com_content&view=article&id=43&Itemid=2|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20140407085459/http://www.kznpremier.gov.za/index.php?option=com_content&view=article&id=43&Itemid=2|archive-date=7 April 2014|accessdate=2 April 2014|publisher=Office of the Premier, KwaZulu-Natal}}</ref> Emva kokugqiba izifundo zakhe wasebenza njengotitshala kwizikolo zamabanga aphakamileyo eNquthu nase -Eshowe . <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}</ref>
Ngo1991 emva kokuba i [[African National Congress|-African National Congress]] (ANC) ivuliwe ngurhulumente wocalucalulo, uMchunu waba ngunobhala wesithili wokuqala wesebe leANC eMntla Natal. Ukonyulwa kwakhe kwesi sikhundla kwaphawula ukungena kwakhe kwezopolitiko. <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr "Senzo Mchunu, Mr"]. ''South African Government''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 January</span> 2023</span>.</cite></ref> Ngo1994 wonyulwa njengonobhala wesithili wokuqala wesebe leANC eKwaZulu-Natal, phantsi kosihlalo wephondo [[uJacob Zuma]]. <ref name=":7" />
== Umsebenzi wezopolitiko wephondo ==
=== Indlu yoWiso-mthetho yaKwaZulu-Natal: 1997–2009 ===
Ngo-1997 uMchunu wafungiswa njengelungu lendlu yowiso-mthetho yephondo lakwaZulu-Natal . Kwiminyaka elishumi elandelayo wayekhokela iikomiti ezahlukeneyo kwindlu yowiso-mthetho. <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr "Senzo Mchunu, Mr"]. ''South African Government''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 January</span> 2023</span>.</cite></ref>
Wabuyela kwisikhundla sephondo sobunkokheli seANC ukususela ngo 1998 apho wonyulwa njengesekela lonobhala weANC phantsi kosihlali wephondo S'bu Ndebele nonobhala wephondo uSipho Gcabashe. <ref name=":86">{{Cite web|date=27 October 1998|title=ANC Provincial Office Bearers|url=http://www.anc.org.za/lists/ancprovhead.html|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/19990221102306/http://www.anc.org.za/lists/ancprovhead.html|archive-date=21 February 1999|accessdate=2022-11-29|website=African National Congress}}</ref> Wonyulwa kwakhona kweyoMsintsi 2002 nangona wabanomngeni kuMbuso Kubheka: wafumana iivoti ezingamakhulu amathathu anesine ngaphezulu kukaKubheka onekhulu elinamashumi asixhenxe ananye. <ref name=":65">{{Cite web|last=Vapi|first=Xolisa|date=2 September 2002|title=Ndebele wins ANC chair in KZN by 17 votes|url=https://www.iol.co.za/news/politics/ndebele-wins-anc-chair-in-kzn-by-17-votes-92479|accessdate=2022-11-25|website=IOL|language=en}}</ref>
Kwinkomfa yolonyulo yephondo kwekaCnzibe, uMchunu wonyulwa ukuba angene esikhundleni sikaGcabashe njengonobhala wephondo, <ref>{{Cite web|date=2005-05-16|title=ANC leaders re-elected in KwaZulu-Natal|url=https://mg.co.za/article/2005-05-16-anc-leaders-reelected-in-kwazulunatal/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> ngokucacileyo exhaswa nguJacob Zuma, owayengusekela mongameli waseMzantsi Afrika ngelo xesha. <ref name=":0">{{Cite web|last=Ngalwa|first=Sibusiso|date=28 October 2007|title=Line-up of ANC's would-be kingmakers|url=https://www.iol.co.za/news/politics/line-up-of-ancs-would-be-kingmakers-376681|accessdate=2022-11-30|website=IOL|language=en}}</ref> Ngelixa unobhala wephondo, uMchunu njengosihlalo wephondo weANC okhoyo, uZweli Mkhize kuthiwa wayengumsekeli omkhulu kaZuma ngexesha lokhuphiswano olushushu lukaZuma nomongameli weANC [[Thabo Mbeki|uThabo Mbeki]]. <ref>{{Cite web|date=2007-03-29|title=Mkhize says Zuma can still lead South Africa|url=https://mg.co.za/article/2007-03-30-mkhize-says-zuma-can-still-lead-south-africa/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web|date=2012-07-19|title=Darkness visible in JZ's kingdom by the sea|url=https://mg.co.za/article/2012-07-19-darkness-visible-in-jacob-zumas-kingdom-by-the-sea/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> UMchunu wonyulwa kwakhona njengonobhala wephondo kweyeSilimela kunyaka ka2008; <ref>{{Cite web|date=2008-06-21|title=Zweli Mkhize now ANC's top man in KZN|url=https://mg.co.za/article/2008-06-21-zweli-mkhize-now-ancs-top-man-in-kzn/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> ngelo xesha wahlala elilungu lendlu yowiso-mthetho yephondo.
=== Ibhunga elilawulayo lakwaZulu-Natali: 2009–2013 ===
Kunyulo jikelele luka-2009, uMchunu wonyulwa kwakhona kwisihlalo sakhe sowiso-mthetho kwaye uZweli Mkhize wonyulwa njengeNkulumbuso yaKwaZulu-Natal . Ngomhla we-11 kuMeyi 2009, uMkhize wabhengeza ukuba umisele uMchunu kurhulumente wephondo laKwaZulu-Natal njengeLungu leBhunga eliLawulayo lezeMfundo. <ref>{{Cite web|date=11 May 2009|title=Statement by Dr Zweli Mkhize at his inauguration as the Premier of the Province of KwaZulu-Natal|url=https://www.gov.za/statement-dr-zweli-mkhize-his-inauguration-premier-province-kwazulu-natal|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}</ref> Ngenxa yokuba indima kaMchunu njengoNobhala wePhondo le-ANC yayiyeyexesha elizeleyo, yayingahambelani nokuqeshwa kwakhe kurhulumente; washiya iofisi yeqela waza watshintshwa lisekela lakhe, uSihle Zikalala, ngoJulayi. <ref name=":71">{{Cite web|date=6 July 2009|title=Statement by the African National Congress in KwaZulu-Natal on the Provincial General Council Meeting|url=https://polity.org.za/article/anc-statement-by-the-african-national-congress-in-kwazulu-natal-on-the-provincial-general-council-meeting-06072009-2009-07-06|accessdate=25 November 2022|website=Polity}}</ref> Wahlala eliLungu leBhunga eliLawulayo lezeMfundo de wangena kwisikhundla sokuba yinkulumbuso ngo-2013. <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr "Senzo Mchunu, Mr"]. ''South African Government''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 January</span> 2023</span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web|date=2013-10-07|title=Nkonyeni bags KZN education MEC position|url=https://mg.co.za/article/2013-10-07-nkonyeni-bags-kzn-education-mec-position/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref>
4xexojytp5ijt2e1vmzse09rvrgpg2r
41361
41358
2026-07-16T21:01:36Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1360607442|Senzo Mchunu]]"
41361
wikitext
text/x-wiki
'''UEdward Senzo Mchunu''' (owazalwa ngomhla wamashumi amabini ananye kuTshazimpuzi ngonyaka ka1958) usopolitiki waseMzantsi Afrika obenguMphathiswa wamaPolisa ususela ngomhla we30 kweyesilimela kunyaka ka2024<ref>{{Cite web|first=|title=Meet the new cabinet|url=https://www.sowetanlive.co.za/news/south-africa/2024-06-30-meet-the-new-cabinet/|accessdate=30 June 2024|website=sowetanlive.co.za}}</ref> de wanqunyanyiswa ngomhla weshumi elinesixhenxe kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu. Ilungu lombutho kaKhongolose(ANC), ube ngumphathiswa wekhabhinethi ukususela ngoCanzibe ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba. Wayesakuba yinkulumbuso yakwaZulu Natal ukususela ngomhla wamashumi amabini anesibini kweyeThupha ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithathu ukuya ngomhla wamashumi amabini anesithathu kuCanzibe ngonyaka wamawaka amabini aneshumi alinesithandathu.
Ngomhla weshumi elinesithathu kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesihlanu umongameli [[uCyril Ramaphosa]] warhoxisa ngesaquphe uMchunu ngelixa kusalindwe ikomishini yophando malunga nezityholo zorhwaphilizo kunye nongenelela kwezopolitiko kumagunya okusebenza kwamapolisa eMzantsi Afrika. UNjingalwazi wezomthetho uFiroz Cachalia wachongwa njengebambela lomphathiswa wamapolisa.<ref name=":9">{{Cite web|title=Ramaphosa announces new acting Police Minister|url=https://businesstech.co.za/news/government/831293/ramaphosa-announces-new-acting-police-minister/|accessdate=2025-07-13|language=en-US}}</ref>
Oqeqeshelwe ubufundisi-ntsapho, uMchunu wayengunobhala wephondo wokuqala wesebe likaKhongolose(ANC) kwaZulu Natal emva kokusekwa kwalo ngo1994, kwaye ingowokuqala ukonyulwa kwindlu yowiso-mthetho yephondo lakwaZulu Natal ngo1997. Ngexesha esesepalamente, wabuyela kwisikhundla sokuba ngunobhala wephondo kwiANC ukususela ngo2005 uyakuthi ga ngo2009, apho wachongwa njengelungu lebhunga elilawulayo lemfundo kurhulumente wephondo likaZweli Mkhize.
Ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithathu, wangena ezihlangwini zekaMkhize njengosihlalo wephondo kwiANC nanjengenkulumbuso yakwaZulu Natal. Noxa kunjalo wagxothwa kwi-ofisi kweyeNkanga ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu kukhuphiswano olubi noSihle Zikalala. NgoCanzibe kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithandathu iANC yanyanzelisa ukuba azirhoxise kwi-ofisi yenkulumbuso.
Owayesakuba lithemba likaMongameli uJacob Zuma, uMchunu wayenxulumene ngezopolitiko noCyril Ramaphosa ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithandathu. Ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesixhenxe waphumelela unyulo kwikomiti yesizwe kwiANC emva koko waxelenga ixesha elifutshane njengomququzeleli oyintloko kwindlu kaLuthuli, ikomkhulu likazwelonke leANC. Wachongelwa kwikhabhinethi kaRamaphosa emva konyulo jikelele kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba, waxelenga njengomphathiswa wenkonzo karhulumente nolawulo ukususela kuCanzibe kunyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba ukuya kweyeThupha kunyaka wamawaka amabini anamashumi amabini ananye waza emva koko waba ngumphathiswa wamanzi nococeko ukususela kweyeThupha kunyaka wamawaka amabini anamashumi amabini ananye ukuya kwiSilimela sonyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesine, apho wanyulelwa kwisikhundla akuso nangoku. Wanyulwa kwakhona kwisithuba sesibini seminyama emihlanu kwikomiti yesizwe yeANC kweyoMnga kunyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anambini.
== Ukuphuma kwelanga nemfundo ==
UMchunu wazalwa kwekaTshazimpuzi 1958 eNhlwathi KwaHlabisa kumantla esixego [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|sakwaZulu-Natal]]. <ref name=":6" /> Wafunda kwisikolo samabanga aphakamileyo [[NguMgungundlovu|ePietermaritzburg]] waza wabhalisa kwidyunivesithi [[IYunivesithi yakwaZulu|yaseZululand]]; wagqiba isidanga sakhe, iBachelor of Arts in education kunye ne-international relations kwidyunivesithi [[E-UNISA|yaseMzantsi Afrika]] ngo1986. <ref name=":6">{{Cite web|last=Suleman|first=Mohamed|date=26 September 2013|title=The Honourable Premier of KZN|url=http://www.kznpremier.gov.za/index.php?option=com_content&view=article&id=43&Itemid=2|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20140407085459/http://www.kznpremier.gov.za/index.php?option=com_content&view=article&id=43&Itemid=2|archive-date=7 April 2014|accessdate=2 April 2014|publisher=Office of the Premier, KwaZulu-Natal}}</ref> Emva kokugqiba izifundo zakhe wasebenza njengotitshala kwizikolo zamabanga aphakamileyo eNquthu nase -Eshowe . <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}</ref>
Ngo1991 emva kokuba i [[African National Congress|-African National Congress]] (ANC) ivuliwe ngurhulumente wocalucalulo, uMchunu waba ngunobhala wesithili wokuqala wesebe leANC eMntla Natal. Ukonyulwa kwakhe kwesi sikhundla kwaphawula ukungena kwakhe kwezopolitiko. <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr "Senzo Mchunu, Mr"]. ''South African Government''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 January</span> 2023</span>.</cite></ref> Ngo1994 wonyulwa njengonobhala wesithili wokuqala wesebe leANC eKwaZulu-Natal, phantsi kosihlalo wephondo [[uJacob Zuma]]. <ref name=":7" />
== Umsebenzi wezopolitiko wephondo ==
=== Indlu yoWiso-mthetho yaKwaZulu-Natal: 1997–2009 ===
Ngo1997 uMchunu wafungiswa njengelungu lendlu yowiso-mthetho yephondo lakwaZulu-Natal . Kwiminyaka elishumi elandelayo wayekhokela iikomiti ezahlukeneyo kwindlu yowiso-mthetho. <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr "Senzo Mchunu, Mr"]. ''South African Government''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 January</span> 2023</span>.</cite></ref>
Wabuyela kwisikhundla sephondo sobunkokheli seANC ukususela ngo 1998 apho wonyulwa njengesekela lonobhala weANC phantsi kosihlali wephondo S'bu Ndebele nonobhala wephondo uSipho Gcabashe. <ref name=":86">{{Cite web|date=27 October 1998|title=ANC Provincial Office Bearers|url=http://www.anc.org.za/lists/ancprovhead.html|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/19990221102306/http://www.anc.org.za/lists/ancprovhead.html|archive-date=21 February 1999|accessdate=2022-11-29|website=African National Congress}}</ref> Wonyulwa kwakhona kweyoMsintsi 2002 nangona wabanomngeni kuMbuso Kubheka: wafumana iivoti ezingamakhulu amathathu anesine ngaphezulu kukaKubheka onekhulu elinamashumi asixhenxe ananye. <ref name=":65">{{Cite web|last=Vapi|first=Xolisa|date=2 September 2002|title=Ndebele wins ANC chair in KZN by 17 votes|url=https://www.iol.co.za/news/politics/ndebele-wins-anc-chair-in-kzn-by-17-votes-92479|accessdate=2022-11-25|website=IOL|language=en}}</ref>
Kwinkomfa yolonyulo yephondo kwekaCnzibe, uMchunu wonyulwa ukuba angene esikhundleni sikaGcabashe njengonobhala wephondo, <ref>{{Cite web|date=2005-05-16|title=ANC leaders re-elected in KwaZulu-Natal|url=https://mg.co.za/article/2005-05-16-anc-leaders-reelected-in-kwazulunatal/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> ngokucacileyo exhaswa nguJacob Zuma, owayengusekela mongameli waseMzantsi Afrika ngelo xesha. <ref name=":0">{{Cite web|last=Ngalwa|first=Sibusiso|date=28 October 2007|title=Line-up of ANC's would-be kingmakers|url=https://www.iol.co.za/news/politics/line-up-of-ancs-would-be-kingmakers-376681|accessdate=2022-11-30|website=IOL|language=en}}</ref> Ngelixa unobhala wephondo, uMchunu njengosihlalo wephondo weANC okhoyo, uZweli Mkhize kuthiwa wayengumsekeli omkhulu kaZuma ngexesha lokhuphiswano olushushu lukaZuma nomongameli weANC [[Thabo Mbeki|uThabo Mbeki]]. <ref>{{Cite web|date=2007-03-29|title=Mkhize says Zuma can still lead South Africa|url=https://mg.co.za/article/2007-03-30-mkhize-says-zuma-can-still-lead-south-africa/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web|date=2012-07-19|title=Darkness visible in JZ's kingdom by the sea|url=https://mg.co.za/article/2012-07-19-darkness-visible-in-jacob-zumas-kingdom-by-the-sea/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> UMchunu wonyulwa kwakhona njengonobhala wephondo kweyeSilimela kunyaka ka2008; <ref>{{Cite web|date=2008-06-21|title=Zweli Mkhize now ANC's top man in KZN|url=https://mg.co.za/article/2008-06-21-zweli-mkhize-now-ancs-top-man-in-kzn/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> ngelo xesha wahlala elilungu lendlu yowiso-mthetho yephondo.
=== Ibhunga elilawulayo lakwaZulu-Natali: 2009–2013 ===
Kunyulo jikelele luka-2009, uMchunu wonyulwa kwakhona kwisihlalo sakhe sowiso-mthetho kwaye uZweli Mkhize wonyulwa njengenkulumbuso yakwaZulu-Natal. Ngomhla weshumi elinanye kuCanzibe 2009, uMkhize wabhengeza ukuba umisele uMchunu kurhulumente wephondo lakwaZulu-Natal njengelungu lebhunga elilawulayo lezeMfundo. <ref>{{Cite web|date=11 May 2009|title=Statement by Dr Zweli Mkhize at his inauguration as the Premier of the Province of KwaZulu-Natal|url=https://www.gov.za/statement-dr-zweli-mkhize-his-inauguration-premier-province-kwazulu-natal|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}</ref> Ngenxa yokuba indima kaMchunu njengonobhala wephondo leANC yayiyeyexesha elizeleyo, yayingahambelani nokuqeshwa kwakhe kurhulumente; washiya iofisi yeqela waza watshintshwa lisekela lakhe, uSihle Zikalala, kweyeKhala. <ref name=":71">{{Cite web|date=6 July 2009|title=Statement by the African National Congress in KwaZulu-Natal on the Provincial General Council Meeting|url=https://polity.org.za/article/anc-statement-by-the-african-national-congress-in-kwazulu-natal-on-the-provincial-general-council-meeting-06072009-2009-07-06|accessdate=25 November 2022|website=Polity}}</ref> Wahlala elilungu lebhunga elilawulayo lezeMfundo de wangena kwisikhundla sokuba yinkulumbuso ngo-2013. <ref name=":7">{{Cite web|title=Senzo Mchunu, Mr|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr|accessdate=2023-01-08|website=South African Government}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.gov.za/about-government/contact-directory/senzo-mchunu-mr "Senzo Mchunu, Mr"]. ''South African Government''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 January</span> 2023</span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web|date=2013-10-07|title=Nkonyeni bags KZN education MEC position|url=https://mg.co.za/article/2013-10-07-nkonyeni-bags-kzn-education-mec-position/|accessdate=2023-01-08|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref>
jfro4xxw39l9x87aiqpwyq7f43eiq3w
I-SciFest Afrika
0
9192
41291
2026-07-16T13:39:21Z
LeloDamane
16304
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1006991538|SciFest Africa]]"
41291
wikitext
text/x-wiki
'''ISciFest Africa''', iprojekthi yeGrahamstown [[Grahamstown Foundation|Foundation]], ngumnyhadala weNzululwazi kazwelonke [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] obanjwa rhoqo ngonyaka ekupheleni kukaMatshi okanye ekuqaleni kuka-Epreli [[IRhini|eGrahamstown]], [[IPhondo laseMpuma-Koloni|eMpuma Koloni]] .
35aqk963msiekt379g14v5vhbzw5fdv
UShona Ferguson
0
9193
41295
2026-07-16T13:42:11Z
Onke Matiso
16280
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342318429|Shona Ferguson]]"
41295
wikitext
text/x-wiki
UFerguson waqala uhambo lwakhe kwezokonwaba [[ELuSuthu|eLesotho]] njengoDJ weklabhu kwiPalace Hotel Night Club ngowe-1992. Emva kokubuyela [[IBotswana|eBotswana]], ingqwalasela yakhe yatshintshela kwihlabathi leenkampani waza wagqibela ekwishishini lezobuchwephesha. Emva kokuba eqale njengomthengisi, wasebenza nzima waza waba ngusomashishini ohlonitshiweyo apho waphumelela khona amabhaso amaninzi, kuquka neTop Sales Manager Award ngowe-1998-99.
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
dma5ddghmfok8n93iyu4hlrr9j2j5cc
IYunivesithi iRhodes
0
9194
41297
2026-07-16T13:42:47Z
Pronevenom9
16287
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359860762|Rhodes University]]"
41297
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>
'''IYunivesithi iRhodes''' yiyunivesithi yophando kawonke-wonke [[IRhini|eseMakhanda]] kwiphondo [[IPhondo laseMpuma-Koloni|laseMpuma Koloni]] eMzantsi Afrika.<ref>{{Cite web|title=CHE {{!}} Council on Higher Education {{!}} Regulatory body for Higher Education in South Africa {{!}} Education {{!}} Innovation {{!}} University {{!}} South Africa|url=https://www.che.ac.za/#/moreitemdetails|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20200524181407/https://www.che.ac.za/#/moreitemdetails|archive-date=24 May 2020|accessdate=2020-05-25|website=che.ac.za}}</ref> Yenye yeeyunivesithi ezine kweli phondo laseMpuma Koloni.
Yasekwa ngonyaka ka1904, iYunivesithi iRhodes yeyona yunivesithi indala kwiphondo laseMpuma Koloni, kwaye yiyunivesithi yesithandathu ngobudala eMzantsi Afrika esasebenza ngokuqhubekayo. Ilandelwa yiYunivesithi [[IYunivesithi yaseFreyistata|iFree State]] (1904), iYunivesithi iWitwatersrand (1896), [[E-UNISA|iYunivesithi iMzantsi Afrika]] (1873) njenge Yunivesithi [[IYunivesithi yeKoloni yaseGood Hope|iCape of Good Hope]],<ref>{{Cite web|title=University of the Witwatersrand|url=https://www.4icu.org/reviews/4239.htm|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190901230140/https://www.4icu.org/reviews/4239.htm|archive-date=1 September 2019|accessdate=9 November 2018|website=uniRank™}}</ref> [[IYunivesithi yaseStellenbosch|iYunivesithi iStellenbosch]] (1866),<ref>{{Cite web|title=Universiteit Stellenbosch|url=https://www.4icu.org/reviews/4236.htm|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190901230142/https://www.4icu.org/reviews/4236.htm|archive-date=1 September 2019|accessdate=9 November 2018|website=uniRank™}}</ref> kunye neYunivesithi iKapa (1829).<ref>{{Cite web|title=University of Cape Town|url=https://www.4icu.org/reviews/4228.htm|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190901230134/https://www.4icu.org/reviews/4228.htm|archive-date=1 September 2019|accessdate=9 November 2018|website=uniRank™}}</ref> IRhodes yasekwa ngonyaka ka1904 njenge Kholeji iYunivesithi iRhodes, ebizwa emveni kwegama lika Cecil Rhodes, ngesibonelelo esivela kumbutho weRhodes Trust. Yaba yikholeji esisiseko seYunivesithi [[E-UNISA|iMzantsi Afrika]] ngonyaka ka1918, ngaphambi kokuba ibe yiyunivesithi ezimeleyo ngonyaka ka1951.
lnj62gw6z7dk0zfn1car22mtyjrbc8p
41306
41297
2026-07-16T14:00:43Z
Pronevenom9
16287
added a paragraph
41306
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>
'''IYunivesithi iRhodes''' yiyunivesithi yophando kawonke-wonke [[IRhini|eseMakhanda]] kwiphondo [[IPhondo laseMpuma-Koloni|laseMpuma Koloni]] eMzantsi Afrika.<ref>{{Cite web|title=CHE {{!}} Council on Higher Education {{!}} Regulatory body for Higher Education in South Africa {{!}} Education {{!}} Innovation {{!}} University {{!}} South Africa|url=https://www.che.ac.za/#/moreitemdetails|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20200524181407/https://www.che.ac.za/#/moreitemdetails|archive-date=24 May 2020|accessdate=2020-05-25|website=che.ac.za}}</ref> Yenye yeeyunivesithi ezine kweli phondo laseMpuma Koloni.
Yasekwa ngonyaka ka1904, iYunivesithi iRhodes yeyona yunivesithi indala kwiphondo laseMpuma Koloni, kwaye yiyunivesithi yesithandathu ngobudala eMzantsi Afrika esasebenza ngokuqhubekayo. Ilandelwa yiYunivesithi [[IYunivesithi yaseFreyistata|iFree State]] (1904), iYunivesithi iWitwatersrand (1896), [[E-UNISA|iYunivesithi iMzantsi Afrika]] (1873) njenge Yunivesithi [[IYunivesithi yeKoloni yaseGood Hope|iCape of Good Hope]],<ref>{{Cite web|title=University of the Witwatersrand|url=https://www.4icu.org/reviews/4239.htm|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190901230140/https://www.4icu.org/reviews/4239.htm|archive-date=1 September 2019|accessdate=9 November 2018|website=uniRank™}}</ref> [[IYunivesithi yaseStellenbosch|iYunivesithi iStellenbosch]] (1866),<ref>{{Cite web|title=Universiteit Stellenbosch|url=https://www.4icu.org/reviews/4236.htm|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190901230142/https://www.4icu.org/reviews/4236.htm|archive-date=1 September 2019|accessdate=9 November 2018|website=uniRank™}}</ref> kunye neYunivesithi iKapa (1829).<ref>{{Cite web|title=University of Cape Town|url=https://www.4icu.org/reviews/4228.htm|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190901230134/https://www.4icu.org/reviews/4228.htm|archive-date=1 September 2019|accessdate=9 November 2018|website=uniRank™}}</ref> IRhodes yasekwa ngonyaka ka1904 njenge Kholeji iYunivesithi iRhodes, ebizwa emveni kwegama lika Cecil Rhodes, ngesibonelelo esivela kumbutho weRhodes Trust. Yaba yikholeji esisiseko seYunivesithi [[E-UNISA|iMzantsi Afrika]] ngonyaka ka1918, ngaphambi kokuba ibe yiyunivesithi ezimeleyo ngonyaka ka1951.
Iyunivesithi yayinabafundi abangaphezu kwamawaka asibhozo (8,000) kunyaka wezifundo ka2015, apho abangaphezu kwamawaka amathathu (3,600) babehlala kwiindawo ezingamashumi amahlanu ananye (51) kwikhampasi, abanye (abaziwa ngokuba ngabafundi abangabahlali bangaphandle kwikhampasi (i''Oppidans)'' (kwiindawo zokugcisa eziqeshiswayo okanye emakhayeni abo).
4lcv5z4l7j6xce71u98wn94ypez4vg8
41309
41306
2026-07-16T14:08:08Z
Pronevenom9
16287
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359860762|Rhodes University]]"
41309
wikitext
text/x-wiki
== Imbali ==
tfic043gc9qg3k4ymvv6udwzq1ycr8r
41322
41309
2026-07-16T17:29:47Z
Pronevenom9
16287
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359860762|Rhodes University]]"
41322
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>
IYunivesithi iRhodes yiyunivesithi yophando kawonke-wonke eseMakhanda kwiphondo laseMpuma Koloni eMzantsi Afrika. Yenye yeeyunivesithi ezine kweli phondo laseMpuma Koloni.
Yasekwa ngonyaka ka1904, iYunivesithi iRhodes yeyona yunivesithi indala kwiphondo laseMpuma Koloni, kwaye yiyunivesithi yesithandathu ngobudala eMzantsi Afrika esasebenza ngokuqhubekayo. Ilandelwa yiYunivesithi [[IYunivesithi yaseFreyistata|iFree State]] (1904), iYunivesithi iWitwatersrand (1896), [[E-UNISA|iYunivesithi iMzantsi Afrika]] (1873), njenge Yunivesithi [[IYunivesithi yeKoloni yaseGood Hope|iCape of Good Hope]],<ref>{{Cite web|title=University of the Witwatersrand|url=https://www.4icu.org/reviews/4239.htm|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190901230140/https://www.4icu.org/reviews/4239.htm|archive-date=1 September 2019|accessdate=9 November 2018|website=uniRank™}}</ref> [[IYunivesithi yaseStellenbosch|iYunivesithi iStellenbosch]] (1866),<ref>{{Cite web|title=Universiteit Stellenbosch|url=https://www.4icu.org/reviews/4236.htm|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190901230142/https://www.4icu.org/reviews/4236.htm|archive-date=1 September 2019|accessdate=9 November 2018|website=uniRank™}}</ref> kunye neYunivesithi iKapa (1829).<ref>{{Cite web|title=University of Cape Town|url=https://www.4icu.org/reviews/4228.htm|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190901230134/https://www.4icu.org/reviews/4228.htm|archive-date=1 September 2019|accessdate=9 November 2018|website=uniRank™}}</ref> IRhodes yasekwa ngonyaka ka1904, njenge Kholeji iYunivesithi iRhodes, ebizwa emveni kwegama lika Cecil Rhodes, ngesibonelelo esivela kumbutho weRhodes Trust. Yaba yikholeji esisiseko seYunivesithi [[E-UNISA|iMzantsi Afrika]] ngonyaka ka1918, ngaphambi kokuba ibe yiyunivesithi ezimeleyo ngonyaka ka1951.
Iyunivesithi yayinabafundi abangaphezu kwamawaka asibhozo (8,000) kunyaka wezifundo ka2015, apho abangaphezu kwamawaka amathathu (3,600) babehlala kwiindawo ezingamashumi amahlanu ananye (51) kwikhampasi, abanye (abaziwa ngokuba ngabafundi abangabahlali bangaphandle kwikhampasi (i''Oppidans)'' (kwiindawo zokugcisa eziqeshiswayo okanye emakhayeni abo).
== Imbali ==
jhsjyck17pppa7feec1kby661mzh54d
Themba Zwane
0
9195
41298
2026-07-16T13:43:24Z
Rhodes Jrn Graduate
16300
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1364314379|Themba Zwane]]"
41298
wikitext
text/x-wiki
Kumdlalo wokuqala wokuvula indebe [[Indebe yeHlabathi yeFIFA ka-2026|yehlabathi yeFIFA ka-2026]] kunye neMexico, uZwane unikwe ikhadi elibomvu ngenxa yokuziphatha ngobundlobongela emva kokuqhwaba uRoberto Alvarado. Unikwe isigwebo sokungadlali imidlalo emithathu ngenxa yekhadi elibomvu nto leyo ethetha ukuba uza kufumaneka kumdlalo wokugqibela we-16 ukuba uMzantsi Afrika ufikelele apho kodwa baye bakhutshwa yiCanada, boyiswa ngo-1-0 ngexesha le-round of 32. <ref>{{Cite web|last=Anderson|first=Jess|date=11 June 2026|title=Mexico vs South Africa LIVE: FIFA World Cup 2026 Group A – score, radio commentary, text updates & stats|url=https://www.bbc.com/sport/football/live/c0myn4dwvzkt|accessdate=11 June 2026|website=BBC Sport|language=en-GB}}</ref>
pcqq5bva6sc7u5s7hzng34ri54y0ia8
ISciFest Afrika
0
9196
41301
2026-07-16T13:47:02Z
LeloDamane
16304
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1006991538|SciFest Africa]]"
41301
wikitext
text/x-wiki
'''ISciFest Africa''', iprojekthi yeGrahamstown Foundation, ngumnyhadala weNzululwazi kazwelonke [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] obanjwa rhoqo ngonyaka ekupheleni kweyoKwindla okanye ekuqaleni kuTshazimpuzi [[IRhini|eMakhanda]], [[IPhondo laseMpuma-Koloni|eMpuma Koloni]] .
[[Ngokweenkcukacha:Robotics_workshop_scifest_africa_2008.jpg|right|thumb|300x300px|Abantwana ababini ngexesha leworkshop yerobhothi, eScifest 2008]]
09mtfvqeulybc2a00jj7g1ln821j05d
IYunivesithi yaseRhodes
0
9197
41303
2026-07-16T13:52:59Z
Pronevenom9
16287
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359860762|Rhodes University]]"
41303
wikitext
text/x-wiki
Iyunivesithi yayinabafundi abangaphezu kwamawaka asibhozo (8,000) kunyaka wezifundo ka2015, apho abangaphezu kwamawaka amathathu (3,600) babehlala kwiindawo ezingamashumi amahlanu ananye (51) kwikhampasi, abanye (abaziwa ngokuba ngabafundi abangabahlali bangaphandle kwikhampasi (i''Oppidans)'' (kwiindawo zokugcisa eziqeshiswayo okanye emakhayeni abo).
fj24de2ciiia7jgtgm0a6u2sxg2y9v8
UMhlobo Wenene FM
0
9198
41305
2026-07-16T13:59:00Z
SisanaY
16295
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1339240940|UMhlobo Wenene FM]]"
41305
wikitext
text/x-wiki
'''UMhlobo Wenene FM''' ( '''UWFM''' ) sisikhululo sikanomathotholo saseMzantsi Afrika, ekusasazwa kuso iindaba, ezemidlalo nezolonwabo [[IsiXhosa|ngesiXhosa]]. Esi sikhululo sisasaza iiyure ezingama-24/7 kuChannel 818 kwiDStv. Sisikhululo sikanomathotholo sesibini ngobukhulu eMzantsi Afrika, sinabaphulaphuli abazizigidi ezi-4. <ref>{{Cite web|title=Top 10 Radio Stations 2018|url=https://www.sabcgroupsales.co.za/commercial/?p=2044|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20200717105202/https://www.sabcgroupsales.co.za/commercial/?p=2044|archive-date=17 July 2020|accessdate=17 July 2020|website=sabcgroupsales}}</ref>
Usasazo lwaqala ngomhla we-6 kuCanzibe ngonyaka ka-1960, lusuka kwisixeko saseRhini ngoku esibizwa ngokuba yiMakhanda ngaphambi kokuba lufudukele eKingwilliamstown ngoku esibizwa ngokuba yiQonce lwaza ekugqibeleni lwahlala ePort Elizabeth (ngoku [[IBhayi|esibizwa ngokuba yiGqeberha]] ), <ref>{{Cite web|title=UMhlobo Wenene Radio|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/electronic-media/electronic-media/umhlobo-wenene-radio|accessdate=17 July 2020|website=gov}}</ref> phantsi kwegama elithi Radio Xhosa, ngaphambi kokuba kutshintshwe igama emva kokuwa kocalucalulo kunye nonyulo luka-1994 . <ref>{{Cite book|last=Ally|first=Shireen|title=New Histories of South Africa's Apartheid-Era Bantustans|last2=Lissoni|first2=Arianna|publisher=Routledge|year=2017|quote=After 1994 [...] vernacular radio stations came up with new names and logos. [...] Radio Xhosa adopted the name 'Umhlobo Wenene'}}</ref>
Esi sikhululo sinelayisenisi yokusasaza evela kwi -ICASA (iGunya eliZimeleyo loNxibelelwano laseMzantsi Afrika).
Isitishi sifumene amabhaso amaninzi. <ref>{{Cite web|title=Umhlobo Wenene (Awards)|url=http://www.umhlobowenenefm.co.za/sabc/home/umhlobowenenefm/aboutus|accessdate=17 July 2020|website=umhlobowenenefm}}</ref>
Igama elithi "uMhlobo Wenene" lithetha "uMhlobo Wenene" ngesiXhosa.
62kih1qiny9fr76m30f9k6f804lneu7
41372
41305
2026-07-17T02:01:27Z
SisanaY
16295
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1339240940|UMhlobo Wenene FM]]"
41372
wikitext
text/x-wiki
'''UMhlobo Wenene FM''' ( '''UWFM''' ) sisikhululo sikanomathotholo saseMzantsi Afrika, ekusasazwa kuso iindaba, ezemidlalo nezolonwabo [[IsiXhosa|ngesiXhosa]]. Esi sikhululo sisasaza iiyure ezingama-24/7 kwijelo 818 le DStv. Sisikhululo sikanomathotholo sesibini ngobukhulu eMzantsi Afrika esinabaphulaphuli abazizigidi ezi-4. <ref>{{Cite web|title=Top 10 Radio Stations 2018|url=https://www.sabcgroupsales.co.za/commercial/?p=2044|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20200717105202/https://www.sabcgroupsales.co.za/commercial/?p=2044|archive-date=17 July 2020|accessdate=17 July 2020|website=sabcgroupsales}}</ref>
Usasazo lwaqala ngomhla we-6 kuCanzibe ngonyaka ka-1960, lusuka kwisixeko saseGrahamstown ngoku esibizwa ngokuba yiMakhanda, ngaphambi kokuba lufudukele eKingwilliamstown, ekuthiwa ngoku yiQonce xa ibizwa. Lwaza ekugqibeleni lwazinza ePort Elizabeth ([[IBhayi|ekuthiwa ngoku yiGqeberha]]), <ref>{{Cite web|title=UMhlobo Wenene Radio|url=https://www.gov.za/about-government/contact-directory/electronic-media/electronic-media/umhlobo-wenene-radio|accessdate=17 July 2020|website=gov}}</ref> phantsi kwegama elalisithi Radio Xhosa elalisetyenziswa ngaphambi kokupheliswa kocalucalulo kunye nangaphambi konyuloluka-1994 . <ref>{{Cite book|last=Ally|first=Shireen|title=New Histories of South Africa's Apartheid-Era Bantustans|last2=Lissoni|first2=Arianna|publisher=Routledge|year=2017|quote=After 1994 [...] vernacular radio stations came up with new names and logos. [...] Radio Xhosa adopted the name 'Umhlobo Wenene'}}</ref>
Esi sikhululo sinelayisenisi yokusasaza evela kwi -ICASA (iGunya eliZimeleyo loNxibelelwano laseMzantsi Afrika).
Isitishi sifumene amabhaso amaninzi. <ref>{{Cite web|title=Umhlobo Wenene (Awards)|url=http://www.umhlobowenenefm.co.za/sabc/home/umhlobowenenefm/aboutus|accessdate=17 July 2020|website=umhlobowenenefm}}</ref>
Igama elithi "uMhlobo Wenene" lithetha "uMhlobo Wenene" ngesiXhosa.
31va580o43inerxrpuhr0yc4dlhzu7j
UJulius Malema
0
9199
41308
2026-07-16T14:06:52Z
Slippery slope302
13413
Slippery slope302 moved page [[UJulius Malema]] to [[Julius Malema]]
41308
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Julius Malema]]
fadnnh6tlqpud2zihrjyg1ym2ub10pe
Patrick Maswanganyi
0
9200
41310
2026-07-16T15:52:08Z
Abhiela J
16292
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356553194|Patrick Maswanganyi]]"
41310
wikitext
text/x-wiki
'''UPatrick "Tito" Maswanganyi''' (ozelwe ngomhla we4 kuTshazimpunzi 1998) ngumdlali webhola ekhatywayo oqeqeshiweyo waseMzantsi Afrika odlala njengomdlali ohlaselayo phakathi esuswini sebala kunye nasecaleni[[I-Orlando Pirates FC|kwiqela leOrlando Pirates]] nakwiqela [[Iqela lesizwe lebhola ekhatywayo loMzantsi Afrika|lesizwe laseMzantsi Afrika]]. .
== Umsebenzi wakhe ngelixa eselulutsha ==
UMaswanganyi uchithe iminyaka yakhe yobutsha njengomdlali oqeqeshiweyo webhola ekhatywayo ePortugal, apho aye wadlela iUD Oliveirense kunye neAcadémica de Coimbra . <ref>{{Cite web|date=17 January 2024|title=Patrick Maswanganyi - Orlando Pirates FC|url=https://www.orlandopiratesfc.com/team/forwards/patrick-maswanganyi/|accessdate=19 September 2024|website=www.orlandopiratesfc.com|language=en-ZA}}</ref>
== Umsebenzi wakhe kwiqela lebhola ==
=== SuperSport FC ===
Ngonyaka ka2022, wabuyela eMzantsi Afrika waza wajoyina iqela leBetway Premiership, iSuperSport United FC.
qn42nxqjt5530nyj8ga0i2d65ty1jbf
41335
41310
2026-07-16T18:28:44Z
Abhiela J
16292
41335
wikitext
text/x-wiki
'''UPatrick "Tito" Maswanganyi''' (ozelwe ngomhla we4 kuTshazimpunzi 1998) ngumdlali webhola ekhatywayo oqeqeshiweyo waseMzantsi Afrika odlala njengomdlali ohlaselayo phakathi esuswini sebala kunye nasecaleni [[I-Orlando Pirates FC|kwiqela leOrlando Pirates]] nakwiqela [[Iqela lesizwe lebhola ekhatywayo loMzantsi Afrika|lesizwe laseMzantsi Afrika]].
== Umsebenzi wakhe ngelixa eselulutsha ==
UMaswanganyi uchithe iminyaka yakhe yobutsha njengomdlali oqeqeshiweyo webhola ekhatywayo ePortugal, apho aye wadlalela iUD Oliveirense kunye neAcadémica de Coimbra . <ref>{{Cite web|date=17 January 2024|title=Patrick Maswanganyi - Orlando Pirates FC|url=https://www.orlandopiratesfc.com/team/forwards/patrick-maswanganyi/|accessdate=19 September 2024|website=www.orlandopiratesfc.com|language=en-ZA}}</ref>
== Umsebenzi wakhe kwiqela lebhola ==
=== SuperSport FC ===
Ngonyaka ka2022, wabuyela eMzantsi Afrika waza wajoyina iqela leBetway Premiership, iSuperSport United FC.
btg7vm0bjodtcw1q8225ewxrh8usyd3
41338
41335
2026-07-16T18:41:55Z
Abhiela J
16292
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356553194|Patrick Maswanganyi]]"
41338
wikitext
text/x-wiki
'''UPatrick "Tito" Maswanganyi''' (ozelwe ngomhla we4 kuTshazimpunzi 1998) ngumdlali webhola ekhatywayo oqeqeshiweyo waseMzantsi Afrika odlala njengomdlali ohlaselayo phakathi esuswini sebala kunye nasecaleni[[I-Orlando Pirates FC|kwiqela leOrlando Pirates]] nakwiqela [[Iqela lesizwe lebhola ekhatywayo loMzantsi Afrika|lesizwe laseMzantsi Afrika]]. .
== Umsebenzi wakhe ngelixa eselulutsha ==
UMaswanganyi uchithe iminyaka yakhe yobutsha njengomdlali oqeqeshiweyo webhola ekhatywayo ePortugal, apho aye wadlela iUD Oliveirense kunye neAcadémica de Coimbra . <ref>{{Cite web|date=17 January 2024|title=Patrick Maswanganyi - Orlando Pirates FC|url=https://www.orlandopiratesfc.com/team/forwards/patrick-maswanganyi/|accessdate=19 September 2024|website=www.orlandopiratesfc.com|language=en-ZA}}</ref>
== Umsebenzi wakhe kwiqela lebhola ==
=== SuperSport FC ===
Ngonyaka ka2022, wabuyela eMzantsi Afrika waza wajoyina iqela leBetway Premiership, iSuperSport United FC.
=== Orlando Pirates ===
Ngo2023, wajoyina iklabhu yaseSoweto iOrlando Pirates waze waba yinxalenye ebalulekileyo yeklabhu ekuphumeleleni iindebe ezininzi. <ref>{{Cite web|date=18 July 2023|title=New Pirates Signing: How I Nearly Quit|url=https://www.snl24.com/soccerladuma/local/premiership/orlando-pirates/orlando-pirates-signing-patrick-maswanganyi-speaks-about-transfer-20230718|website=Soccer Laduma}}</ref>
== Umsebenzi kwiqela lesizwe ==
UMaswanganyi wafumana ukubizwa kwakhe kokuqala kwiqela lesizwe labadala kwimidlalo yobuhlobo phakathi kwamazwe ngamazwe emibini apho bebequbisana neAndorra kunye neAlgeria . <ref>{{Cite web|last=Ntshangase|first=Otis|date=22 March 2024|title=Teko Modise offers advice to Bafana Bafana newcomer Patrick Maswanganyi|url=https://farpost.co.za/2024/03/22/teko-modise-offers-advice-to-bafana-bafana-newcomer-patrick-maswanganyi/|accessdate=19 September 2024|website=FARPost|language=en-ZA}}</ref> Udlale umdlalo wakhe wokuqala bequbisana neAndorra ngomhla we21 kweyooNkwindla ngo2024, apho wadlala khona imizuzu eyi90 yonke kumdlalo owaphela amaqela ebambisene ngo 1-1. Ngomhla we15 kweyeNkanga 2024, uPatrick wafaka inqaku lakhe lokuqala kwiqela lesizwe soMzantsi Afrika apho baphumelela ngo 2-0 besitya iUnganda ngexesha lokungenela indebe yezizwe zaseAfrika ka2025 . <ref>{{Cite news|last=Mark|first=Jonty|date=22 March 2024|title=Mokwana sparkles but Bafana fail to impress in Andorra draw|work=The Citizen|url=https://www.citizen.co.za/sport/soccer/local-soccer/mokwana-sparkles-bafana-fail-impress-andorra-draw/}}</ref>
87az09hl3df5cie55pje3e9yfmb5163
UCentane
0
9201
41311
2026-07-16T16:08:42Z
T mab26
16299
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1291291011|Centane]]"
41311
wikitext
text/x-wiki
'''ICentane''', okanye '''iKentane''' okanye '''iKentani''' eguqulelwe ngesiNgesi kuba amaYurophu adla ngokungakwazi ukubiza amagama esiXhosa ngenxa yofka amagama o 'C' xana kuthethwayo; yindawo yokuhlala ekwiSithili saseAmathole kwiphondo [[IPhondo laseMpuma-Koloni|laseMpuma Koloni]] [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] . Ikwiikhilomitha ezingama- {{Convert|31|km}} ukusuka [[eGcuwa]] .
== Imbali ==
ICentane yayiyindawo yemfazwe yaseCentane ngomhla wesi-7 kweyoMdumba ngo-1878 ngexesha [[Ingxoxo ngemfazwe yamaXhosa|leMfazwe yeSilimela]] yesithoba okanye 'Imfazwe kaNgcayechibi', apho amajoni angamaXhosa angaphezu kwama-300 abulawa ngenxa yokulahlekelwa ngamajoni amabini aseBritane kunye namajoni amaMfengu asi-8 kuphela.
== Ukhenketho ==
Kukho amalwandle amaninzi eCentane, aquka iQolorha By Sea, iMazzepa Bay kunye neWavecrest. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">isicatshulwa siyafuneka</span></nowiki>'' ]</sup>
ejtg178z81csa0bzmlzch41edq2g36f
41312
41311
2026-07-16T16:10:39Z
T mab26
16299
41312
wikitext
text/x-wiki
'''ICentane''', okanye '''iKentane''' okanye '''iKentani''' eguqulelwe ngesiNgesi kuba amaYurophu adla ngokungakwazi ukubiza amagama esiXhosa ngenxa yofka amagama o 'C' xana kuthethwayo; yindawo yokuhlala ekwiSithili saseAmathole kwiphondo [[IPhondo laseMpuma-Koloni|laseMpuma Koloni]] [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] . Ikwiikhilomitha ezingama- {{Convert|31|km}} ukusuka [[eGcuwa]] .
== Imbali ==
ICentane yayiyindawo yemfazwe yaseCentane ngomhla wesi-7 kweyoMdumba ngo-1878 ngexesha [[Ingxoxo ngemfazwe yamaXhosa|leMfazwe yeSilimela]] yesithoba okanye 'Imfazwe kaNgcayechibi', apho amajoni angamaXhosa angaphezu kwama-300 abulawa ngenxa yokulahlekelwa ngamajoni amabini aseBritane kunye namajoni amaMfengu asi-8 kuphela.
== Ukhenketho ==
Kukho amalwandle amaninzi [https://www.eastern-cape-info.co.za/provinces/town/578/centane eCentane], aquka iQolorha By Sea, iMazzepa Bay kunye neWavecrest.
r4lbn3codfy9gheloq8zov6q2zlrdh1
41313
41312
2026-07-16T16:11:37Z
T mab26
16299
41313
wikitext
text/x-wiki
'''ICentane''', okanye '''iKentane''' okanye '''iKentani''' eguqulelwe ngesiNgesi kuba amaYurophu adla ngokungakwazi ukubiza amagama esiXhosa xana uka amagama o 'C' xana kuthethwayo; yindawo yokuhlala ekwiSithili saseAmathole kwiphondo [[IPhondo laseMpuma-Koloni|laseMpuma Koloni]] [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] . Ikwiikhilomitha ezingama- {{Convert|31|km}} ukusuka [[eGcuwa]] .
== Imbali ==
ICentane yayiyindawo yemfazwe yaseCentane ngomhla wesi-7 kweyoMdumba ngo-1878 ngexesha [[Ingxoxo ngemfazwe yamaXhosa|leMfazwe yeSilimela]] yesithoba okanye 'Imfazwe kaNgcayechibi', apho amajoni angamaXhosa angaphezu kwama-300 abulawa ngenxa yokulahlekelwa ngamajoni amabini aseBritane kunye namajoni amaMfengu asi-8 kuphela.
== Ukhenketho ==
Kukho amalwandle amaninzi [https://www.eastern-cape-info.co.za/provinces/town/578/centane eCentane], aquka iQolorha By Sea, iMazzepa Bay kunye neWavecrest.
lzh19jeq7sgzw7oye4utvlnr0mk2jus
41325
41313
2026-07-16T17:37:21Z
T mab26
16299
41325
wikitext
text/x-wiki
'''ICentane''', okanye '''iKentane''' okanye '''iKentani''' eguqulelwe ngesiNgesi kuba amaYurophu adla ngokungakwazi ukubiza amagama esiXhosa xana uka amagama o 'C' xana kuthethwayo; yindawo yokuhlala ekwiSithili saseAmathole kwiphondo [[IPhondo laseMpuma-Koloni|laseMpuma Koloni]] [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] . Ikwiikhilomitha ezingama- {{Convert|31|km}} ukusuka [[eGcuwa]] .
== Imbali ==
ICentane yayiyindawo yemfazwe yaseCentane ngomhla wesi-7 kweyoMdumba ngo-1878 ngexesha [[Ingxoxo ngemfazwe yamaXhosa|leMfazwe yeSilimela]] yesithoba okanye 'Imfazwe kaNgcayechibi', apho amajoni angamaXhosa angaphezu kwama-300 abulawa ngenxa yokulahlekelwa ngamajoni amabini aseBritane kunye namajoni amaMfengu asi-8 kuphela.
== Ukhenketho ==
Kukho amalwandle amaninzi eCentane, aquka iQolorha By Sea, iMazzepa Bay kunye neWavecrest.<ref>{{Cite web|title=Centane Travel Information|url=https://www.eastern-cape-info.co.za/provinces/town/578/centane|accessdate=2026-07-16|website=www.eastern-cape-info.co.za}}</ref>
8o4ola2fn0fs15mxuyotd7qed8ty6s5
41327
41325
2026-07-16T17:40:59Z
T mab26
16299
41327
wikitext
text/x-wiki
'''ICentane''', okanye '''iKentane''' okanye '''iKentani''' eguqulelwe ngesiNgesi kuba amaYurophu adla ngokungakwazi ukubiza amagama esiXhosa xana uka amagama o 'C' xana kuthethwayo; yindawo yokuhlala ekwiSithili saseAmathole kwiphondo [[IPhondo laseMpuma-Koloni|laseMpuma Koloni]] [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] . Ikwiikhilomitha ezingama- {{Convert|31|km}} ukusuka [[eGcuwa]] .
== Imbali ==
ICentane yayiyindawo yemfazwe yaseCentane ngomhla wesi-7 kweyoMdumba ngo-1878 ngexesha [[Ingxoxo ngemfazwe yamaXhosa|leMfazwe yeSilimela]] yesithoba okanye 'Imfazwe kaNgcayechibi', apho amajoni angamaXhosa angaphezu kwama-300 abulawa ngenxa yokulahlekelwa ngamajoni amabini aseBritane kunye namajoni amaMfengu asi-8 kuphela.
== Ukhenketho ==
Kukho amalwandle amaninzi eCentane, aquka iQolorha By Sea, iMazzepa Bay kunye neWavecrest.<ref>{{Cite web|title=Centane Travel Information|url=https://www.eastern-cape-info.co.za/provinces/town/578/centane|accessdate=2026-07-16|website=www.eastern-cape-info.co.za}}</ref>
== Iimbekiselo ==
gv2i3g4l42rjhz93llnaepkua8a7e6f
41378
41327
2026-07-17T10:13:44Z
T mab26
16299
/* Iimbekiselo */
41378
wikitext
text/x-wiki
'''ICentane''', okanye '''iKentane''' okanye '''iKentani''' eguqulelwe ngesiNgesi kuba amaYurophu adla ngokungakwazi ukubiza amagama esiXhosa xana uka amagama o 'C' xana kuthethwayo; yindawo yokuhlala ekwiSithili saseAmathole kwiphondo [[IPhondo laseMpuma-Koloni|laseMpuma Koloni]] [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] . Ikwiikhilomitha ezingama- {{Convert|31|km}} ukusuka [[eGcuwa]] .
== Imbali ==
ICentane yayiyindawo yemfazwe yaseCentane ngomhla wesi-7 kweyoMdumba ngo-1878 ngexesha [[Ingxoxo ngemfazwe yamaXhosa|leMfazwe yeSilimela]] yesithoba okanye 'Imfazwe kaNgcayechibi', apho amajoni angamaXhosa angaphezu kwama-300 abulawa ngenxa yokulahlekelwa ngamajoni amabini aseBritane kunye namajoni amaMfengu asi-8 kuphela.
== Ukhenketho ==
Kukho amalwandle amaninzi eCentane, aquka iQolorha By Sea, iMazzepa Bay kunye neWavecrest.<ref>{{Cite web|title=Centane Travel Information|url=https://www.eastern-cape-info.co.za/provinces/town/578/centane|accessdate=2026-07-16|website=www.eastern-cape-info.co.za}}</ref>
== Imithombo yoLwazi ==
ooya6s49zh19wtxluxk3qtx4jhtooqy
Ncedile Saule
0
9202
41314
2026-07-16T16:15:26Z
Pronevenom9
16287
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1319868162|Ncedile Saule]]"
41314
wikitext
text/x-wiki
'''UNcedile Saule''' nguGqirhalwazi wase Mzansti Afrika, oyingcali yolwimi lwesiXhosa kwezemfundo, enguye kwa umbhali weenoveli.
== Umsebenzi ka Saule ==
USaule wazalelwa eFort [[Inqaba yaseBeaufort|Beaufort]] kwaye uvela kwisizwe soBhayi, oMvulane. USaule ubhale imisebenzi emininzi ephawulekayo [[IsiXhosa|ngesiXhosa]], equka Unyana Womntu, owalungiselelwa kumabonakude ngu [[SABC]] ngonyaka ka1989,<ref name="xc">{{Cite web|title=King Hintsa Memorial Lecture 2017 by Prof Ncedile Saule - Xhosa Culture|url=http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20190526224812/http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/|archive-date=26 May 2019|accessdate=2019-05-26|language=en-US}}</ref> kunye noMthetho kaMthetho, kwakunye nomsebenzi Inkululeko Isentabeni. Uphumelele kabini kudidi lwesiNguni kwiM-Net Literary Awards.<ref name="booknet2011">{{Cite web|last=Ben|title=The 2011 M-Net Literary Awards Winners|url=http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-url=https://web.archive.org/web/20120324094923/http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-date=24 March 2012|website=Sunday Times Books LIVE|language=en}}</ref>
USaule wayengumhlohli wolwimi lwesiXhosa kwiYunivesithi [[E-UNISA|iMzantsi Afrika]] ukususela ngonyaka ka1982, de wangena [[Nelson Mandela University|kwiYunivesithi iNelson Mandela Metropolitan]] ngonyaka ka2013.<ref name="booknet2011">{{Cite web|last=Ben|title=The 2011 M-Net Literary Awards Winners|url=http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-url=https://web.archive.org/web/20120324094923/http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-date=24 March 2012|website=Sunday Times Books LIVE|language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBen">Ben. [https://web.archive.org/web/20120324094923/http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/ "The 2011 M-Net Literary Awards Winners"]. ''Sunday Times Books LIVE''. Archived from [http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/ the original] on 24 March 2012.</cite></ref> Ungumhlohli wolwimi lwesiXhosa kwiYunivesithi iRhodes.
== Iimbasa ==
* Ngonyaka ka1997 iM-Net Literary Awards, udidi lwesiNguni ''soKhozi Olumaphiko''<ref name="xc">{{Cite web|title=King Hintsa Memorial Lecture 2017 by Prof Ncedile Saule - Xhosa Culture|url=http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20190526224812/http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/|archive-date=26 May 2019|accessdate=2019-05-26|language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20190526224812/http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/ "King Hintsa Memorial Lecture 2017 by Prof Ncedile Saule - Xhosa Culture"]. Archived from [http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/ the original] on 26 May 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 May</span> 2019</span>.</cite></ref>
* Ngonyaka ka2011 iM-Net Literary Awards, udidi lwesiNguni lwe-''Inkululeko Isentabeni''<ref name="booknet2011">{{Cite web|last=Ben|title=The 2011 M-Net Literary Awards Winners|url=http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-url=https://web.archive.org/web/20120324094923/http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-date=24 March 2012|website=Sunday Times Books LIVE|language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBen">Ben. [https://web.archive.org/web/20120324094923/http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/ "The 2011 M-Net Literary Awards Winners"]. ''Sunday Times Books LIVE''. Archived from [http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/ the original] on 24 March 2012.</cite></ref>
4dl22w7y1o5y8iztk6l4ygdrs0cae4o
41315
41314
2026-07-16T16:18:22Z
Pronevenom9
16287
edited heading
41315
wikitext
text/x-wiki
'''UNcedile Saule''' nguGqirhalwazi wase Mzansti Afrika, oyingcali yolwimi lwesiXhosa kwezemfundo, enguye kwa umbhali weenoveli.
== Imbali ngemisebenzi ka Saule ==
USaule wazalelwa eFort [[Inqaba yaseBeaufort|Beaufort]] kwaye uvela kwisizwe soBhayi, oMvulane. USaule ubhale imisebenzi emininzi ephawulekayo [[IsiXhosa|ngesiXhosa]], equka Unyana Womntu, owalungiselelwa kumabonakude ngu [[SABC]] ngonyaka ka1989,<ref name="xc">{{Cite web|title=King Hintsa Memorial Lecture 2017 by Prof Ncedile Saule - Xhosa Culture|url=http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20190526224812/http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/|archive-date=26 May 2019|accessdate=2019-05-26|language=en-US}}</ref> kunye noMthetho kaMthetho, kwakunye nomsebenzi Inkululeko Isentabeni. Uphumelele kabini kudidi lwesiNguni kwiM-Net Literary Awards.<ref name="booknet2011">{{Cite web|last=Ben|title=The 2011 M-Net Literary Awards Winners|url=http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-url=https://web.archive.org/web/20120324094923/http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-date=24 March 2012|website=Sunday Times Books LIVE|language=en}}</ref>
USaule wayengumhlohli wolwimi lwesiXhosa kwiYunivesithi [[E-UNISA|iMzantsi Afrika]] ukususela ngonyaka ka1982, de wangena [[Nelson Mandela University|kwiYunivesithi iNelson Mandela Metropolitan]] ngonyaka ka2013.<ref name="booknet2011">{{Cite web|last=Ben|title=The 2011 M-Net Literary Awards Winners|url=http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-url=https://web.archive.org/web/20120324094923/http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-date=24 March 2012|website=Sunday Times Books LIVE|language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBen">Ben. [https://web.archive.org/web/20120324094923/http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/ "The 2011 M-Net Literary Awards Winners"]. ''Sunday Times Books LIVE''. Archived from [http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/ the original] on 24 March 2012.</cite></ref> Ungumhlohli wolwimi lwesiXhosa kwiYunivesithi iRhodes.
== Iimbasa ==
* Ngonyaka ka1997 iM-Net Literary Awards, udidi lwesiNguni ''soKhozi Olumaphiko''<ref name="xc">{{Cite web|title=King Hintsa Memorial Lecture 2017 by Prof Ncedile Saule - Xhosa Culture|url=http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20190526224812/http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/|archive-date=26 May 2019|accessdate=2019-05-26|language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20190526224812/http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/ "King Hintsa Memorial Lecture 2017 by Prof Ncedile Saule - Xhosa Culture"]. Archived from [http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/ the original] on 26 May 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 May</span> 2019</span>.</cite></ref>
* Ngonyaka ka2011 iM-Net Literary Awards, udidi lwesiNguni lwe-''Inkululeko Isentabeni''<ref name="booknet2011">{{Cite web|last=Ben|title=The 2011 M-Net Literary Awards Winners|url=http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-url=https://web.archive.org/web/20120324094923/http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-date=24 March 2012|website=Sunday Times Books LIVE|language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBen">Ben. [https://web.archive.org/web/20120324094923/http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/ "The 2011 M-Net Literary Awards Winners"]. ''Sunday Times Books LIVE''. Archived from [http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/ the original] on 24 March 2012.</cite></ref>
4diqtmxlob7csb4pylpem2rudcmj0x8
41320
41315
2026-07-16T17:21:32Z
Pronevenom9
16287
edited a sentence
41320
wikitext
text/x-wiki
'''UNcedile Saule''' nguGqirhalwazi wase Mzansti Afrika, oyingcali yolwimi lwesiXhosa kwezemfundo, enguye kwa umbhali weenoveli.
== Imbali ngemisebenzi ka Saule ==
USaule wazalelwa eFort [[Inqaba yaseBeaufort|Beaufort]] kwaye uvela kwisizwe soBhayi, oMvulane. USaule ubhale imisebenzi emininzi ephawulekayo [[IsiXhosa|ngesiXhosa]], equka Unyana Womntu, owalungiselelwa kumabonakude ngu[[SABC]] ngonyaka ka1989,<ref name="xc">{{Cite web|title=King Hintsa Memorial Lecture 2017 by Prof Ncedile Saule - Xhosa Culture|url=http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20190526224812/http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/|archive-date=26 May 2019|accessdate=2019-05-26|language=en-US}}</ref> kunye noMthetho kaMthetho, kwakunye nomsebenzi Inkululeko Isentabeni. Uphumelele kabini kudidi lwesiNguni kwiM-Net Literary Awards.<ref name="booknet2011">{{Cite web|last=Ben|title=The 2011 M-Net Literary Awards Winners|url=http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-url=https://web.archive.org/web/20120324094923/http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-date=24 March 2012|website=Sunday Times Books LIVE|language=en}}</ref>
USaule wayengumhlohli wolwimi lwesiXhosa kwiYunivesithi [[E-UNISA|iMzantsi Afrika]] ukususela ngonyaka ka1982, de wangena [[Nelson Mandela University|kwiYunivesithi iNelson Mandela Metropolitan]] ngonyaka ka2013.<ref name="booknet2011">{{Cite web|last=Ben|title=The 2011 M-Net Literary Awards Winners|url=http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-url=https://web.archive.org/web/20120324094923/http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-date=24 March 2012|website=Sunday Times Books LIVE|language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBen">Ben. [https://web.archive.org/web/20120324094923/http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/ "The 2011 M-Net Literary Awards Winners"]. ''Sunday Times Books LIVE''. Archived from [http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/ the original] on 24 March 2012.</cite></ref> Ungumhlohli wolwimi lwesiXhosa kwiYunivesithi iRhodes.
== Iimbasa ==
* Ngonyaka ka1997 iM-Net Literary Awards, udidi lwesiNguni ''soKhozi Olumaphiko''<ref name="xc">{{Cite web|title=King Hintsa Memorial Lecture 2017 by Prof Ncedile Saule - Xhosa Culture|url=http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20190526224812/http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/|archive-date=26 May 2019|accessdate=2019-05-26|language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20190526224812/http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/ "King Hintsa Memorial Lecture 2017 by Prof Ncedile Saule - Xhosa Culture"]. Archived from [http://xhosaculture.co.za/king-hintsa-memorial-lecture-2017-prof-ncedile-saule/ the original] on 26 May 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 May</span> 2019</span>.</cite></ref>
* Ngonyaka ka2011 iM-Net Literary Awards, udidi lwesiNguni lwe-''Inkululeko Isentabeni''<ref name="booknet2011">{{Cite web|last=Ben|title=The 2011 M-Net Literary Awards Winners|url=http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-url=https://web.archive.org/web/20120324094923/http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/|archive-date=24 March 2012|website=Sunday Times Books LIVE|language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBen">Ben. [https://web.archive.org/web/20120324094923/http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/ "The 2011 M-Net Literary Awards Winners"]. ''Sunday Times Books LIVE''. Archived from [http://bookslive.co.za/blog/2011/06/20/the-2011-m-net-literary-awards-winners/ the original] on 24 March 2012.</cite></ref>
45spx1pj9loevaaizh7s6uu5ftjs92e
IKaizer Chiefs FC
0
9203
41317
2026-07-16T16:41:59Z
Future6634
16293
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363029500|Kaizer Chiefs F.C.]]"
41317
wikitext
text/x-wiki
'''IKaizer Chiefs Football Club''' (eyaziwa ngokuba '''yiChiefs''' ) liqela [[Ibhola ekhatywayo|lebhola ekhatywayo]] laseMzantsi Afrika elidlala [[:en:South_African_Premiership|kwiPremiership]] elisekwe [[:en:Johannesburg_South|emazantsi aseGoli]], eNaturena. Eli qela libizwa ngokuba nga''maKhosi'', gama elo elithetha 'iiKumkani' okanye 'iiNkosi' [[IsiZulu|ngesiZulu]], kunye ''nePhefeni Glamour Boys''. Ikwaba ngelona qela lineendebe ezininzi phakathi kwawo onke amaqela ebhola ekhatywayo eMzantsi Afrika kwaye lelona qela phakathi kwamaqela adlala kwizinga eliphezulu eliphumelele ngokugqithisileyo kwimbali yebhola ekhatywayo yaseMzantsi Afrika ukusukela ngonyaka wama-1970.
Eli qela linokhuphiswano olukhulu, olwaziwa njenge [[:en:Soweto_derby|Soweto derby]], apho lingquzulana khona ne[[:en:Orlando_Pirates_F.C.|Orlando Pirates]], elinye leqela laseSoweto elalidlalelwa ngumsunguli weChiefs [[:en:Kaizer_Motaung|uKaizer Motaung]] ngexesha wayesaqala ukudlala ibhola ekhatywayo.<ref name="thepresidency.gov.za">{{Cite web|title=Kaizer Motaung {{!}} The Presidency|url=https://www.thepresidency.gov.za/national-orders/recipient/kaizer-motaung|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20230119170449/https://www.thepresidency.gov.za/national-orders/recipient/kaizer-motaung|archive-date=19 January 2023|accessdate=2023-01-19|website=www.thepresidency.gov.za}}</ref> Abadlali abadumileyo abakhe banxiba ngaphambili lejezi inombala omnyama nowegolide baquka ookapteni beqela lebhola lesizwe uNeil Tovey noLucas Radebe kunye noPatrick Ntsoelengoe, uGary Bailey, uJohn "Shoes" Moshoeu, uDayson Balzani, uShaun Bartlett, uSteve Komphela, uSiyabonga Nomvete, uDoctor Khumalo, kunye noSiphiwe Tshabalala.
Lelona qela lixhaswa kakhulu [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]]. IKaizer Chiefs yayinabalandeli abangaphezulu kwezigidi ezili-16 ekupheleni kwekhulu lweminyaka. Ukanti, batsale umndilili wabantu abangama-16,144 ababebukela imidlalo yabo kwibala labo lasekhaya [[:en:2019–20_South_African_Premiership|kwixesha lebhola ekhatywayo yonyaka wama-2019-20]], elona nani liphezulu kolukhuphiswano. Eli qela lidlala imidlalo yalo emininzi yasekhaya [[:en:FNB_Stadium|kwibala laseFNB]] ethatha umgama wabantu abangama-94,797.<ref>{{Cite web|title=worldfootball.net|url=https://www.worldfootball.net/competition/co1157/se32134/attendance/|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20201027083311/https://www.worldfootball.net/attendance/rsa-premier-soccer-league-2019-2020/1/|archive-date=27 October 2020|accessdate=25 July 2021|website=worldfootball.net|language=en-GB}}</ref> KweyoMqungu kulo umiyo, 2026, iKaizer Chiefs yabhiyozela iminyaka yayo engama-56.<ref>{{Cite web|date=14 August 2020|title=Kaizer Chiefs Reacts To 'Identical' Black / Gold Barcelona Kit|url=https://www.footyheadlines.com/2020/07/twinned-by-design-nike-kaizer-chiefs-50.html|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20200815145125/https://www.footyheadlines.com/2020/07/twinned-by-design-nike-kaizer-chiefs-50.html|archive-date=15 August 2020|accessdate=18 August 2020|website=Footy Headlines}}</ref>
i80sih3fw8v0n41iq05ewgctl5f5utp
41318
41317
2026-07-16T16:42:32Z
Quinlan83
10462
Fix
41318
wikitext
text/x-wiki
'''IKaizer Chiefs Football Club''' (eyaziwa ngokuba '''yiChiefs''' ) liqela [[Ibhola ekhatywayo|lebhola ekhatywayo]] laseMzantsi Afrika elidlala [[:en:South_African_Premiership|kwiPremiership]] elisekwe [[:en:Johannesburg_South|emazantsi aseGoli]], eNaturena. Eli qela libizwa ngokuba nga''maKhosi'', gama elo elithetha 'iiKumkani' okanye 'iiNkosi' [[IsiZulu|ngesiZulu]], kunye ''nePhefeni Glamour Boys''. Ikwaba ngelona qela lineendebe ezininzi phakathi kwawo onke amaqela ebhola ekhatywayo eMzantsi Afrika kwaye lelona qela phakathi kwamaqela adlala kwizinga eliphezulu eliphumelele ngokugqithisileyo kwimbali yebhola ekhatywayo yaseMzantsi Afrika ukusukela ngonyaka wama-1970.
Eli qela linokhuphiswano olukhulu, olwaziwa njenge [[:en:Soweto_derby|Soweto derby]], apho lingquzulana khona ne[[:en:Orlando_Pirates_F.C.|Orlando Pirates]], elinye leqela laseSoweto elalidlalelwa ngumsunguli weChiefs [[:en:Kaizer_Motaung|uKaizer Motaung]] ngexesha wayesaqala ukudlala ibhola ekhatywayo.<ref name="thepresidency.gov.za">{{Cite web|title=Kaizer Motaung {{!}} The Presidency|url=https://www.thepresidency.gov.za/national-orders/recipient/kaizer-motaung|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20230119170449/https://www.thepresidency.gov.za/national-orders/recipient/kaizer-motaung|archive-date=19 January 2023|accessdate=2023-01-19|website=www.thepresidency.gov.za}}</ref> Abadlali abadumileyo abakhe banxiba ngaphambili lejezi inombala omnyama nowegolide baquka ookapteni beqela lebhola lesizwe uNeil Tovey noLucas Radebe kunye noPatrick Ntsoelengoe, uGary Bailey, uJohn "Shoes" Moshoeu, uDayson Balzani, uShaun Bartlett, uSteve Komphela, uSiyabonga Nomvete, uDoctor Khumalo, kunye noSiphiwe Tshabalala.
Lelona qela lixhaswa kakhulu [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]]. IKaizer Chiefs yayinabalandeli abangaphezulu kwezigidi ezili-16 ekupheleni kwekhulu lweminyaka. Ukanti, batsale umndilili wabantu abangama-16,144 ababebukela imidlalo yabo kwibala labo lasekhaya [[:en:2019–20_South_African_Premiership|kwixesha lebhola ekhatywayo yonyaka wama-2019-20]], elona nani liphezulu kolukhuphiswano. Eli qela lidlala imidlalo yalo emininzi yasekhaya [[:en:FNB_Stadium|kwibala laseFNB]] ethatha umgama wabantu abangama-94,797.<ref>{{Cite web|title=worldfootball.net|url=https://www.worldfootball.net/competition/co1157/se32134/attendance/|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20201027083311/https://www.worldfootball.net/attendance/rsa-premier-soccer-league-2019-2020/1/|archive-date=27 October 2020|accessdate=25 July 2021|website=worldfootball.net|language=en-GB}}</ref> KweyoMqungu kulo umiyo, 2026, iKaizer Chiefs yabhiyozela iminyaka yayo engama-56.<ref>{{Cite web|date=14 August 2020|title=Kaizer Chiefs Reacts To 'Identical' Black / Gold Barcelona Kit|url=https://www.footyheadlines.com/2020/07/twinned-by-design-nike-kaizer-chiefs-50.html|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20200815145125/https://www.footyheadlines.com/2020/07/twinned-by-design-nike-kaizer-chiefs-50.html|archive-date=15 August 2020|accessdate=18 August 2020|website=Footy Headlines}}</ref>
kqfklz69rjcu3fyyy35hr2qxo0mb36f
41319
41318
2026-07-16T16:51:03Z
Future6634
16293
Added links
41319
wikitext
text/x-wiki
'''IKaizer Chiefs Football Club''' (eyaziwa ngokuba '''yiChiefs''' ) liqela [[Ibhola ekhatywayo|lebhola ekhatywayo]] laseMzantsi Afrika elidlala [[:en:South_African_Premiership|kwiPremiership]] elisekwe [[:en:Johannesburg_South|emazantsi aseGoli]], eNaturena. Eli qela libizwa ngokuba nga''maKhosi'', gama elo elithetha 'iiKumkani' okanye 'iiNkosi' [[IsiZulu|ngesiZulu]], kunye ''nePhefeni Glamour Boys''. Ikwaba ngelona qela lineendebe ezininzi phakathi kwawo onke amaqela ebhola ekhatywayo eMzantsi Afrika kwaye lelona qela phakathi kwamaqela adlala kwizinga eliphezulu eliphumelele ngokugqithisileyo kwimbali yebhola ekhatywayo yaseMzantsi Afrika ukusukela ngonyaka wama-1970.
Eli qela linokhuphiswano olukhulu, olwaziwa njenge [[:en:Soweto_derby|Soweto derby]], apho lingquzulana khona ne[[:en:Orlando_Pirates_F.C.|Orlando Pirates]], elinye leqela laseSoweto elalidlalelwa ngumsunguli weChiefs [[:en:Kaizer_Motaung|uKaizer Motaung]] ngexesha wayesaqala ukudlala ibhola ekhatywayo.<ref name="thepresidency.gov.za">{{Cite web|title=Kaizer Motaung {{!}} The Presidency|url=https://www.thepresidency.gov.za/national-orders/recipient/kaizer-motaung|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20230119170449/https://www.thepresidency.gov.za/national-orders/recipient/kaizer-motaung|archive-date=19 January 2023|accessdate=2023-01-19|website=www.thepresidency.gov.za}}</ref> Abadlali abadumileyo abakhe banxiba ngaphambili lejezi inombala omnyama nowegolide baquka ookapteni beqela lebhola lesizwe [[:en:Neil_Tovey|uNeil Tovey]] no[[:en:Lucas_Radebe|Lucas Radebe]] kunye [[:en:Patrick_Ntsoelengoe|noPatrick Ntsoelengoe]], [[:en:Gary_Bailey|uGary Bailey]], [[:en:John_Moshoeu|uJohn "Shoes" Moshoeu]], uDayson Balzani, [[:en:Shaun_Bartlett|uShaun Bartlett]], [[:en:Steve_Komphela|uSteve Komphela]], [[:en:Siyabonga_Nomvethe|uSiyabonga Nomvete]], [[:en:Doctor_Khumalo|uDoctor Khumalo]], kunye [[:en:Siphiwe_Tshabalala|noSiphiwe Tshabalala]].
Lelona qela lixhaswa kakhulu [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]]. IKaizer Chiefs yayinabalandeli abangaphezulu kwezigidi ezili-16 ekupheleni kwekhulu lweminyaka. Ukanti, batsale umndilili wabantu abangama-16,144 ababebukela imidlalo yabo kwibala labo lasekhaya [[:en:2019–20_South_African_Premiership|kwixesha lebhola ekhatywayo yonyaka wama-2019-20]], elona nani liphezulu kolukhuphiswano. Eli qela lidlala imidlalo yalo emininzi yasekhaya [[:en:FNB_Stadium|kwibala laseFNB]] ethatha umgama wabantu abangama-94,797.<ref>{{Cite web|title=worldfootball.net|url=https://www.worldfootball.net/competition/co1157/se32134/attendance/|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20201027083311/https://www.worldfootball.net/attendance/rsa-premier-soccer-league-2019-2020/1/|archive-date=27 October 2020|accessdate=25 July 2021|website=worldfootball.net|language=en-GB}}</ref> KweyoMqungu kulo umiyo, 2026, iKaizer Chiefs yabhiyozela iminyaka yayo engama-56.<ref>{{Cite web|date=14 August 2020|title=Kaizer Chiefs Reacts To 'Identical' Black / Gold Barcelona Kit|url=https://www.footyheadlines.com/2020/07/twinned-by-design-nike-kaizer-chiefs-50.html|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20200815145125/https://www.footyheadlines.com/2020/07/twinned-by-design-nike-kaizer-chiefs-50.html|archive-date=15 August 2020|accessdate=18 August 2020|website=Footy Headlines}}</ref>
ejczfp8pprszdrwbxaqr24gxb01n058
41323
41319
2026-07-16T17:33:08Z
Anovuyo780
16317
amagama amancici, umzekelo ukutshintsha ihlobo lokubhalwa kwegama
41323
wikitext
text/x-wiki
'''IKaizer Chiefs Football Club''' (eyaziwa ngokuba '''yiChiefs''' ) liqela [[Ibhola ekhatywayo|lebhola ekhatywayo]] laseMzantsi Afrika elidlala [[:en:South_African_Premiership|kwiPremiership]] elisekwe [[:en:Johannesburg_South|emazantsi aseGoli]], eNaturena. Eli qela libizwa ngokuba nga''maKhosi'', gama elo elithetha 'iiKumkani' okanye 'iiNkosi' [[IsiZulu|ngesiZulu]], kunye ''nePhefeni Glamour Boys''. Ikwalelinye iqela elineendebe ezininzi phakathi kwawo onke amaqela ebhola ekhatywayo eMzantsi Afrika kwaye lelona qela phakathi kwamaqela adlala kwizinga eliphezulu eliphumelele ngokugqithisileyo kwimbali yebhola ekhatywayo yaseMzantsi Afrika ukusukela ngonyaka wama-1970.
Eli qela linokhuphiswano olukhulu, olwaziwa njenge [[:en:Soweto_derby|Soweto derby]], apho lingquzulana khona ne[[:en:Orlando_Pirates_F.C.|Orlando Pirates]], elinye leqela laseSoweto elalidlalelwa ngumsunguli weChiefs [[:en:Kaizer_Motaung|uKaizer Motaung]] ngexesha wayesaqala ukudlala ibhola ekhatywayo.<ref name="thepresidency.gov.za">{{Cite web|title=Kaizer Motaung {{!}} The Presidency|url=https://www.thepresidency.gov.za/national-orders/recipient/kaizer-motaung|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20230119170449/https://www.thepresidency.gov.za/national-orders/recipient/kaizer-motaung|archive-date=19 January 2023|accessdate=2023-01-19|website=www.thepresidency.gov.za}}</ref> Abadlali abadumileyo abakhe banxiba ngaphambili lejezi inombala omnyama nowegolide baquka ookapteni beqela lebhola lesizwe [[:en:Neil_Tovey|uNeil Tovey]] no[[:en:Lucas_Radebe|Lucas Radebe]] kunye [[:en:Patrick_Ntsoelengoe|noPatrick Ntsoelengoe]], [[:en:Gary_Bailey|uGary Bailey]], [[:en:John_Moshoeu|uJohn "Shoes" Moshoeu]], uDayson Balzani, [[:en:Shaun_Bartlett|uShaun Bartlett]], [[:en:Steve_Komphela|uSteve Komphela]], [[:en:Siyabonga_Nomvethe|uSiyabonga Nomvete]], [[:en:Doctor_Khumalo|uDoctor Khumalo]], kunye [[:en:Siphiwe_Tshabalala|noSiphiwe Tshabalala]].
Lelona qela lixhaswa kakhulu [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]]. IKaizer Chiefs yayinabalandeli abangaphezulu kwezigidi ezili-16 ekupheleni kwekhulu lweminyaka. Ukanti, batsale umndilili wabantu abangama-16,144 ababebukela imidlalo yabo kwibala labo lasekhaya [[:en:2019–20_South_African_Premiership|kwixesha lebhola ekhatywayo yonyaka wama-2019-20]], elona nani liphezulu kolukhuphiswano. Eli qela lidlala imidlalo yalo emininzi yasekhaya [[:en:FNB_Stadium|kwibala laseFNB]] ethatha umgama wabantu abangama-94,797.<ref>{{Cite web|title=worldfootball.net|url=https://www.worldfootball.net/competition/co1157/se32134/attendance/|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20201027083311/https://www.worldfootball.net/attendance/rsa-premier-soccer-league-2019-2020/1/|archive-date=27 October 2020|accessdate=25 July 2021|website=worldfootball.net|language=en-GB}}</ref> KweyoMqungu kulo umiyo, 2026, iKaizer Chiefs ibibhiyozela iminyaka yayo engama-56.<ref>{{Cite web|date=14 August 2020|title=Kaizer Chiefs Reacts To 'Identical' Black / Gold Barcelona Kit|url=https://www.footyheadlines.com/2020/07/twinned-by-design-nike-kaizer-chiefs-50.html|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20200815145125/https://www.footyheadlines.com/2020/07/twinned-by-design-nike-kaizer-chiefs-50.html|archive-date=15 August 2020|accessdate=18 August 2020|website=Footy Headlines}}</ref>
3bpl35dmkuyon2flwsck8aqwliixsox
Seputla Sebogodi
0
9204
41330
2026-07-16T17:52:17Z
Caricatures123
16288
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1364446790|Seputla Sebogodi]]"
41330
wikitext
text/x-wiki
'''USeputla Steez Sebogodi''' (31 EyeDwarha 1962 <ref name="briefly.co.za">{{Cite web|last=Rodah Mogeni|date=|title=Seputla Sebogodi bio: age, children, wife, weight loss, songs, awards, ZCC, profile|url=https://briefly.co.za/65959-seputla-sebogodi-bio-age-children-wife-weight-loss-songs-awards-zcc-profile.html|website=briefly.co.za}}</ref> – 15 EyeKhala 2026) wayengumlingisi nomculi waseMzantsi Afrika. <ref>{{Cite web|date=17 October 2018|title=WATCH: Actor Seputla Sebogodi, son Thapelo share stage in 'Flak My Son'|url=https://www.iol.co.za/pretoria-news/watch-actor-seputla-sebogodi-son-thapelo-share-stage-in-flak-my-son-17525996|accessdate=30 June 2020|publisher=[[Independent Online (South Africa)]]}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Kekana|first=Chrizelda|date=23 October 2018|title=Seputla Sebogodi's proud over how his son handles life in the limelight|url=https://www.timeslive.co.za/tshisa-live/tshisa-live/2018-10-23-seputla-sebogodis-proud-over-how-his-son-handles-life-in-the-limelight/|accessdate=30 June 2020|publisher=[[The Times (South Africa)]]}}</ref> Wayengumamkeli weeMbasa ezimbini zeSAFTA . <ref>{{Cite web|last=Tjiya|first=Emmanuel|date=10 May 2020|title=Why Safta win was so emotional for Seputla Sebogodi|url=https://www.heraldlive.co.za/lifestyle/leisure/2020-05-10-why-safta-win-was-so-emotional-for-seputla-sebogodi/|accessdate=30 June 2020|publisher=[[The Herald (South Africa)]]}}</ref> Wabonakala kumdlalo kamabonakude iCritical Assignment (2004), iThe Republic (2019) kunye nomdlalo kamabonakude oqhubekayo iRhythm City kunye neScandal!. <ref name="briefly.co.za" />
== Umsebenzi ==
=== Ukulingisa ===
Umsebenzi wakhe ekulingiseni waqala ekuqaleni kweminyaka yoo 1990 kumdlalo weqonga we[[IsiPedi|Sepedi]] wasekuhlaleni othi Bophelo Ke Semphekgo, edlala indima kaNkwesheng indoda ethanda ukudlala ngabafazi abaninzi. <ref>{{Cite web|title=SABC+ Bophelo Ke Semphekgo - Season Seaso ...|url=https://sabc-plus.com/show/229871/Bophelo-Ke-Semphekgo|accessdate=2026-07-16|website=SABC|language=en}}</ref>
Waqhubeka waba ngumdlali weqonga rhoqo kumdlalo ohlekisayo owayedlala ixesha elide, iSuburban Bliss. Ngo 2005 wayedlala indima kaKenneth Mashaba kuGenerations . Ngo 2015 wayedlala indima kaSolomon [[E.tv|ku e.tv]] umdlalo kamabonakude oqhubekayo, Rhythm City . Wabonakala naku Woman King (2022).
== Ubomi bakhe ==
Watshata kathathu waza waba nguyise wabantwana abane, oonyana bakhe uThapelo, uKgothatso, uSebogodi kunye nentombi yakhe uThabang. <ref>{{Cite news|last=Dayile|first=Qhama|date=13 January 2019|title=Actor Thapelo Sebogodi on carving his own path in showbiz|publisher=[[News24 (website)|News24]]|location=South Africa|url=https://www.news24.com/drum/celebs/actor-thapelo-sebogodi-on-carving-his-own-path-in-showbiz-20190113|access-date=29 June 2020}}</ref>
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
4jcuyr15z3i8h1cysmuo6a6lkg06m45
Endometriosis
0
9205
41331
2026-07-16T17:56:25Z
Bab21zx
16296
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1364260886|Endometriosis]]"
41331
wikitext
text/x-wiki
IEndometrios sisifo apho inwebu efana ne endometrium- inwebu yesibeleko- ikhula kwezinye iindawo ngaphandle kwesibeleko emzimbeni. Le nwebu ikhula kakhulu kwiindawo ezisondelene nesibeleko, ezifana neezigcini maqanda zesibeleko, iimibhobho apho amaqanda esibeleko ahamba khona, okanye ilinning yethambo lesinqa. Iyakwazi ukuvela nasemathunjeni, kwisinyi, kwaye ngamanye amaxesha kwimiphunga okanye kulusu. Kwilizwe jikilele, iendometriosis ichaphazela abantu ekunoba ngu 10% wabantu ababhinqileyo abasenako ukuzala, oku kumele inani elisondeleyo kwisigidi se200 sababhinqileyo.Iimpawu zivame ukuqala xa ufikisa okanye xa usekwii 20s kwaye zibangcono xa umntu obhinqileyo eyeka ukuya exesheni, kuba amanqanaba e estrogen esehla.
Iimpawu zahluka kakhulu phakathi kwabantu. Abanye abanazo iimpawu, ngelixa kwabanye sisifo esibaphazamisayo. Iimpawu eziqhelekileyo ziquka iintlungu zesinqe, ukuya exesheni okunzima nokubuhlungu, iintlungu zokuhambisa isisu, ukuchama okubuhlungu, isondo esibuhlungu, ukudinwa, kunye nokungazali . Ngaphandle kweempawu zomzimba, i-endometriosis inokuchaphazela impilo yengqondo yomntu kunye nobomi bentlalo. Akwaziwa ukuba yintoni ebangela esi sifo. Izizathu ezinokubakho ziquka ukubuyela umva kolwelo lokuya exesheni, izinto zemfuza, iihomoni, kunye neengxaki zenkqubo yomzimba yokuzikhusela .
Uxilongo olucingelwayo lunokwenziwa ngokusekelwe ziimpawu kunye nemifanekiso yezonyango ; i-laparoscopy (utyando lwe-keyhole) ngokususwa kwenwebu encinci emzimbeni iyekuxilongwa, inokuphuma nempendulo ethe nkqo. Ezinye izizathu zeempawu ezifanayo ziquka i-adenomyosis, i-uterine fibroids (zombini ezimeko zichaphazela isibeleko), i-irritable bowel syndrome, kunye nesifo sokuqaqanjela sisinyi . Ngokomyinge, kuthatha iminyaka emi-5-12 ukususela ekuqaleni kweempawu ukufumana uxilongo. Abantu ababhinqileyo abaninzi baxela ukuba baxelelwe ngokungachanekanga ukuba iimpawu zabo azinamsebenzi okanye ziqhelekile.
Nangona kungekho chiza lwe-endometriosis, unyango oluninzi lunako ukuziphucula iimpawu. Olu luquka unyango lweehormones, amayeza eentlungu, kunye notyando. Unyango lokuqala ludla ngokuquka unyango lweehomoni—njenge -hormonal IUD (i-coil) okanye ukusetyenziswa rhoqo kwepilisi yokulawula ukuzala —edityaniswe neyeza elichasene nokudumba elingeyo-steroidal njenge -naproxen . Olunye unyango lweehormones lunokuvavanywa ukuba alusebenzi olu. Uninzi lwabantu luyazuza kunyango lwamayeza, nangona le ndlela inokulahlekelwa kukusebenza ngokuhamba kwexesha. Izilonda (amhlwili e-endometriosis) zinokususwa ngotyando kubafazi abaneempawu ezingenziwa ngcono zezinye iindlela zonyango, okanye xa i-endometriosis inxulunyaniswa nokungabi nabantwana. Nangona kunjalo, i-endometriosis iyabuya emva kotyando kwinani elincinci.
jd95xjwqh8sl8t903wseinzi748iya1
41333
41331
2026-07-16T18:12:43Z
Bab21zx
16296
Iziphene kwi grammer nakupelo
41333
wikitext
text/x-wiki
IEndometrios sisifo apho inwebu efana ne endometrium- inwebu yesibeleko- ikhula kwezinye iindawo ngaphandle kwesibeleko emzimbeni. Le nwebu ikhula kakhulu kwiindawo ezisondelene nesibeleko, ezifana neezigcini maqanda zesibeleko, iimibhobho apho amaqanda esibeleko ahamba khona, okanye ilinning yethambo lesinqa. Iyakwazi ukuvela nasemathunjeni, kwisinyi, kwaye ngamanye amaxesha kwimiphunga okanye kulusu. Kwilizwe jikilele, iendometriosis ichaphazela abantu ekunoba ngu 10% wabantu ababhinqileyo abasenako ukuzala, oku kumele inani elisondeleyo kwisigidi se200 sababhinqileyo.Iimpawu zivame ukuqala xa ufikisa okanye xa usekwii 20s kwaye zibangcono xa umntu obhinqileyo eyeka ukuya exesheni, kuba amanqanaba e estrogen esehla.
Iimpawu zahluka kakhulu phakathi kwabantu. Abanye ababinazo iimpawu, ngelixa kwabanye isisifo esibaphazamisayo. Iimpawu eziqhelekileyo ziquka iintlungu zesinqe, ukuya exesheni ngamandla nokubuhlungu, iintlungu xa usiya ngasese, ukuchama okubuhlungu, isondo esibuhlungu, ukudinwa, kunye nokungazali. Ngaphandle kweempawu zomzimba, i-endometriosis inokuchaphazela isimo sempilo yengqondo yomntu kunye nobudlwane bakhe nabanye abantu ebomini bakhe. Akwaziwa ukuba yintoni ebangela esisifo. Izizathu ezinokubakho ziquka ukubuyela umva kwegazi xa usiya exesheni, ufuzo, iihormones, kunye neengxaki zamajoni omzimba .
Uxilongo olucingelwayo lunokwenziwa ngokusekelwe ziimpawu kunye nemifanekiso yezonyango ; i-laparoscopy (utyando lwe-keyhole) ngokususwa kwenwebu encinci emzimbeni iyekuxilongwa, inokuphuma nempendulo ethe nkqo. Ezinye izizathu zeempawu ezifanayo ziquka i-adenomyosis, i-uterine fibroids (zombini ezimeko zichaphazela isibeleko), i-irritable bowel syndrome, kunye nesifo sokuqaqanjelwa sisinyi . Ngokomyinge, kuthatha iminyaka emi-5-12 ukususela ekuqaleni kweempawu ukufumana uxilongo. Abantu ababhinqileyo abaninzi baxela ukuba baxelelwe ngokungachanekanga ukuba iimpawu zabo azinamsebenzi okanye ziqhelekile.
Nangona kungekho chiza lwe-endometriosis, unyango oluninzi lunako ukuziphucula iimpawu. Olu luquka unyango lweehormones, amayeza eentlungu, kunye notyando. Unyango lokuqala ludla ngokuquka unyango lweehormones—njenge -hormonal IUD (i-coil) okanye ukusetyenziswa rhoqo kwepilisi yokucwangcisa —edityaniswe neyeza elichasene nokudumba elingeyo-steroidal njenge -naproxen . Olunye unyango lweehormones lunokuvavanywa ukuba alusebenzi olu. Uninzi lwabantu luyazuza kunyango lwamayeza, nangona le ndlela inokulahlekelwa kukusebenza ngokuhamba kwexesha. Izilonda (amhlwili e-endometriosis) zinokususwa ngotyando kubafazi abaneempawu ezingenziwa ngcono zezinye iindlela zonyango, okanye xa i-endometriosis inxulunyaniswa nokungabi nabantwana. Nangona kunjalo, i-endometriosis iyabuya emva kotyando kwinani elincinci labantu.
q6vzwiadmp9xd3rjonluwt9o1orvpds
41334
41333
2026-07-16T18:24:43Z
Bab21zx
16296
isiphene sopelo
41334
wikitext
text/x-wiki
IEndometriosis sisifo apho inwebu efana ne endometrium- inwebu yesibeleko- ikhula kwezinye iindawo ngaphandle kwesibeleko emzimbeni. Le nwebu ikhula kakhulu kwiindawo ezisondelene nesibeleko, ezifana neezigcini maqanda zesibeleko, iimibhobho apho amaqanda esibeleko ahamba khona, okanye ilinning yethambo lesinqa. Iyakwazi ukuvela nasemathunjeni, kwisinyi, kwaye ngamanye amaxesha kwimiphunga okanye kulusu. Kwilizwe jikilele, iendometriosis ichaphazela abantu ekunoba ngu 10% wabantu ababhinqileyo abasenako ukuzala, oku kumele inani elisondeleyo kwisigidi se200 sababhinqileyo.Iimpawu zivame ukuqala xa ufikisa okanye xa usekwii 20s kwaye zibangcono xa umntu obhinqileyo eyeka ukuya exesheni, kuba amanqanaba e estrogen esehla.
Iimpawu zahluka kakhulu phakathi kwabantu. Abanye ababinazo iimpawu, ngelixa kwabanye isisifo esibaphazamisayo. Iimpawu eziqhelekileyo ziquka iintlungu zesinqe, ukuya exesheni ngamandla nokubuhlungu, iintlungu xa usiya ngasese, ukuchama okubuhlungu, isondo esibuhlungu, ukudinwa, kunye nokungazali. Ngaphandle kweempawu zomzimba, i-endometriosis inokuchaphazela isimo sempilo yengqondo yomntu kunye nobudlwane bakhe nabanye abantu ebomini bakhe. Akwaziwa ukuba yintoni ebangela esisifo. Izizathu ezinokubakho ziquka ukubuyela umva kwegazi xa usiya exesheni, ufuzo, iihormones, kunye neengxaki zamajoni omzimba .
Uxilongo olucingelwayo lunokwenziwa ngokusekelwe ziimpawu kunye nemifanekiso yezonyango ; i-laparoscopy (utyando lwe-keyhole) ngokususwa kwenwebu encinci emzimbeni iyekuxilongwa, inokuphuma nempendulo ethe nkqo. Ezinye izizathu zeempawu ezifanayo ziquka i-adenomyosis, i-uterine fibroids (zombini ezimeko zichaphazela isibeleko), i-irritable bowel syndrome, kunye nesifo sokuqaqanjelwa sisinyi . Ngokomyinge, kuthatha iminyaka emi-5-12 ukususela ekuqaleni kweempawu ukufumana uxilongo. Abantu ababhinqileyo abaninzi baxela ukuba baxelelwe ngokungachanekanga ukuba iimpawu zabo azinamsebenzi okanye ziqhelekile.
Nangona kungekho chiza lwe-endometriosis, unyango oluninzi lunako ukuziphucula iimpawu. Olu luquka unyango lweehormones, amayeza eentlungu, kunye notyando. Unyango lokuqala ludla ngokuquka unyango lweehormones—njenge -hormonal IUD (i-coil) okanye ukusetyenziswa rhoqo kwepilisi yokucwangcisa —edityaniswe neyeza elichasene nokudumba elingeyo-steroidal njenge -naproxen . Olunye unyango lweehormones lunokuvavanywa ukuba alusebenzi olu. Uninzi lwabantu luyazuza kunyango lwamayeza, nangona le ndlela inokulahlekelwa kukusebenza ngokuhamba kwexesha. Izilonda (amhlwili e-endometriosis) zinokususwa ngotyando kubafazi abaneempawu ezingenziwa ngcono zezinye iindlela zonyango, okanye xa i-endometriosis inxulunyaniswa nokungabi nabantwana. Nangona kunjalo, i-endometriosis iyabuya emva kotyando kwinani elincinci labantu.
jbfljbt639usm9emjmwh0yjxu03lq5m
Nhlanhla Mkhwanazi
0
9206
41336
2026-07-16T18:39:37Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361126532|Nhlanhla Mkhwanazi]]"
41336
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>'''UNhlanhla 'Lucky' Sibusiso Mkhwanazi''' (owazalwa nge5 kweyoMdumba1973) ligosa lomthetho [[UMzantsi Afrika|laseMzantsi Afrika]] oxelenga kwiphondo [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|laKwaZulu Natal]] eMzantsi Afrika njengomkomishinala wamapolisa ephondweni.Ngokwesikhundla nguLieutenant General, ubika ngqo kwikomishinala yamapolisa yesizwe
UnguLieutenant -General ngokwesikhundla, ubika ngqo kumkomishinala wamapolisa wesizwe.
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
llyq35tdj408cbbb6bmms4b5sll0slc
41337
41336
2026-07-16T18:40:03Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361126532|Nhlanhla Mkhwanazi]]"
41337
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>'''UNhlanhla 'Lucky' Sibusiso Mkhwanazi''' (owazalwa nge5 kweyoMdumba1973) ligosa lomthetho [[UMzantsi Afrika|laseMzantsi Afrika]] oxelenga kwiphondo [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|laKwaZulu Natal]] eMzantsi Afrika njengomkomishinala wamapolisa ephondweni.Ngokwesikhundla nguLieutenant General, ubika ngqo kwikomishinala yamapolisa yesizwe
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
a0skqvb0wav4tnhqgo2r1c8abbh8l7b
41356
41337
2026-07-16T20:48:31Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361126532|Nhlanhla Mkhwanazi]]"
41356
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>'''UNhlanhla 'Lucky' Sibusiso Mkhwanazi''' (owazalwa nge5 kweyoMdumba1973) ligosa lomthetho [[UMzantsi Afrika|laseMzantsi Afrika]] oxelenga kwiphondo [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|laKwaZulu Natal]] eMzantsi Afrika njengomkomishinala wamapolisa ephondweni. Ngokwesikhundla nguLieutenant General, ubika ngqo kwikomishinala yamapolisa yesizwe.
== Umsebenzi ==
UMkhwanazi ubambe izikhundla eziliqela eziphambili kumbutho wamapolisa aseMzantsi Afrika (i-SAPS).Uxelenge njengomkomishinala wesizwe obambeleyo weSAPS ngexesha elibalulekileyo, ejongana nemingeni yokhuseleko lwesizwe kwaye ephumeza utshintsho lomthetho. Ubunkokeli bakhe bubonakaliswe ngamanyathelo aqolileyo nxamnye nolwaphulomthetho olucwangcisiweyo kunye norhwaphilizo. <ref>{{Cite web|last=Ncwane|first=Nokwanda|date=2024-03-05|title=Good cop, bad cop: The rise of Nhlanhla Mkhwanazi in the SAPS|url=https://www.thesouthafrican.com/news/the-rise-of-nhlanhla-mkhwanazi-saps-education-career-history/|accessdate=2024-12-01|website=The South African|language=en-ZA}}</ref>
Ukongeza kwimisebenzi yakhe yesizwe, uMkhwanazi unegalelo elikhulu ekugcinweni komthetho kwiphondo laKwaZulu Natal egxile ekuthinteleni ulwaphulo mthetho nasekuphuculeni ukhuseleko loluntu. Uthethe geqe ngemingeni yokulawulwa kwabafuduki bamazwe angaphandle ngokungekho mthethweni kunye nempembelelo yoko kulwaphulo mthetho kulo mmandla. <ref>{{Cite web|date=2024-11-30|title=Watch {{!}} KZN Police Commissioner's work pays off|url=https://www.enca.com/lifestyle-videos/watch-kzn-police-commissioners-work-pays|accessdate=2024-12-01|website=www.enca.com|language=en}}</ref>
=== Ukuvuthuluka ubudlophantyapha ===
Ngomhla wesithandathu kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini aneshumi anamashumi amabini anesihlanu uMkhwanazi wenza izityholo eziqatha nxamnye namagosa aphezulu amapolisa kunye nabezopolitiko kuquka umphathiswa wamapolisa [[Senzo Mchunu|uSenzo Mchunu]], usekelantloko wamapolisa uLieutenant-General Shadrack Sibiya kunye namalungu eejaji. Wabatyhola ngokunceda amaqela olwaphulomthetho ukuzibandakanya kuphando kunye nokuphazamisa ubulungisa. <ref>{{Cite web|date=6 July 2025|title=Mkhwanazi implicates politicians, police in corruption, crime|url=https://www.sabcnews.com/sabcnews/mkhwanazi-implicates-politicians-police-in-corruption-crime/|website=SABC News}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Erasmus|first=Des|date=2025-07-06|title=Mchunu denies disbanding political killings task team to shield politicians|url=https://mg.co.za/news/2025-07-06-mchunu-denies-sabotaging-political-killings-task-team-to-shield-politicians/|accessdate=2025-07-07|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref>
Umphathiswa uMchunu ukhuphe ingxelo ephikisa ezi zityholo njengezingenasihlahla ngelixa umongameli [[uCyril Ramaphosa]] ekhuphe ingxelo ecela ukuba iqela lezokhuseleko lesizwe lithintelwe kwaye wathembisa ukujonga izityholo eziphakanyisiweyo malunga nalo mba. Usihlalo wekomiti yeposi yepalamente u-Ian Cameron (MP -Democratic Alliance) ucele uphando malunga nezi zityholo. <ref>{{Cite web|last=Kgobotlo|first=Sihle Mavuso, Boitumelo|date=2025-07-07|title=Police portfolio chair calls for probe into Nhlanhla Mkhwanazi's claims|url=https://sundayworld.co.za/?p=432226|accessdate=2025-07-07|website=Sunday World|language=en-ZA}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Majadibodu|first=Simon|date=2025-07-07|title=Police unions SAPU and POPCRU 'shocked but not surprised' by KZN police boss Mkhwanazi's explosive claims|url=https://iol.co.za/news/crime-and-courts/2025-07-07-police-unions-sapu-and-popcru-shocked-but-not-surprised-by-kzn-police-boss-mkhwanazis-explosive-claims/|accessdate=2025-07-07|website=IOL|language=en}}</ref>
Imingcelele yoqhankqalazo eliqela yaququzelelwa kulo lonke elaseMzantsi Afrika yimibutho yoluntu kunye namaqela ezopolitiko aphikisayo ukuxhasa uMkhwanazi. <ref>{{Cite web|title=Hands off Mkhwanazi | Protesters demand action, not another commission - eNCA|url=https://www.enca.com/news-top-stories/hands-mkhwanazi-protesters-demand-action-not-another-commission}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Mkhwanazi gets massive support|url=https://www.snl24.com/dailysun/news/durban-march-planned-for-tuesday-to-support-kzn-police-commissioner-nhlanhla-mkhwanazi-20250715}}</ref> <ref>{{Cite web|date=14 July 2025|title=MK Party supporters to march in Joburg in support of Mkhwanazi - SABC News - Breaking news, special reports, world, business, sport coverage of all South African current events. Africa's news leader|url=https://www.sabcnews.com/sabcnews/mk-party-supporters-to-march-in-joburg-in-support-of-mkhwanazi/|website=SABC News - Breaking news, special reports, world, business, sport coverage of all South African current events. Africa\'s news leader.}}</ref>
Ngomhla weshumi elinesine kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesihlanu umongameli waseMzantsi Afrika [[uCyril Ramaphosa]] wabhengeza ikhomishini yobulungisa yophando ngezityholo zikaMkhwanazi, waza wabeka umphathiswa wamapolisa uSenzo Mchunu kwikhefu ekhethekileyo. Iingxoxo zeKomishini [[Imadlanga khomishini|kaMadlanga]] zaqala ngomhla weshumi elinesixhenxe kweyoMsintsi ngonyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesihlanu. <ref>{{Cite web|last=Maverick|first=Daily|date=September 17, 2025|title=Follow live: Mkhwanazi first witness at Madlanga Commission|url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2025-09-17-live-madlanga-commission-mkhwanazi/|accessdate=2025-09-17|website=Daily Maverick|language=en}}</ref>
Ngomhla wamashumi amabini ananye kweyeKhala kunyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesihlanu i-SAPS yabamba abantu abanxulumene nokubulawa kukaDj Sumbody, umculi owaziwayo uMkhwanazi awayemtyhola ngokuba ngumphathiswa uMchunu ekuthinteleni ukubanjwa kwabantu. <ref>{{Cite web|last=Koko|first=Mongezi|title=Four accused in DJ Sumbody murder back in court next week|url=https://www.ewn.co.za/2025/07/22/four-accused-in-dj-sumbody-murder-back-in-court-next-week|accessdate=2025-07-22|website=EWN|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Wicks|first=Jeff|title='DEATH SQUAD' {{!}} KT Molefe arrested for DJ Sumbody hit as murder web unravels|url=https://www.news24.com/investigations/death-squad-kt-molefe-arrested-for-dj-sumbody-hit-as-murder-web-unravels-20250721-1257|accessdate=2025-07-22|website=News24|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Wicks|first=Jeff|title=Sandton businessman arrested for DJ Sumbody hit|url=https://www.news24.com/investigations/sandton-businessman-arrested-for-dj-sumbody-hit-20250721-0897|accessdate=2025-07-22|website=News24|language=en-US}}</ref> KweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesihlanu umongameli uCyril Ramaphosa wamisa umlawuli wotshutshiso lwaseRhawutini emva kwezityholo ezenziwe nguMkhwanazi. Usihlalo wekomishini yezobulungisa usekela-nkulu uJaji uMbuyiseni Madlanga uthi le ngxaki bayiphatha ngokukhawuleza ngezityholo zikaMkhwanazi jikelele. <ref>{{Cite web|date=28 July 2025|title=Madlanga confirms 'imminent' consultation with Mkhwanazi|url=https://www.sowetanlive.co.za/news/2025-07-28-madlanga-confirms-imminent-consultation-with-mkhwanazi/}}</ref> Emva kokuba ummi waseMzantsi Afrika eqokelele imali kuLt General Mkhwanazi wagqiba ekubeni anikele ngemali kwi-police education trust. <ref>{{Cite web|date=13 August 2025|title=Funds raised to 'buy cows' for Lt-Gen Mkhwanazi to be donated to SAPS education trust|url=https://www.timeslive.co.za/news/south-africa/2025-08-13-funds-raised-to-buy-cows-for-lt-gen-mkhwanazi-to-be-donated-to-saps-education-trust/#Echobox=1755181650}}</ref>
=== Ikomishini kaMadlanga ===
KweyoMsintsi kunyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesihlanu uMkhwanazi wavela phambi kwekomishini kaMadlanga eyayikhokelwa yiJaji ethathe umhlala-phantsi uMbuyiseni Madlanga. Le khomishini yasekwa kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesihlanu ngumongameli [[uCyril Ramaphosa]] ukuze iphande izityholo ezenziwe nguMkhwanazi zokusebenzisana kunye nobuqhetseba phakathi kwezopolitiko, amapolisa aphezulu, abatshutshisi, amagosa ezobuntlola, kunye namacandelo ezomthetho, [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] . <ref>{{Cite web|last=Majadibodu|first=Simon|date=2025-09-16|title=Madlanga Commission {{!}} SA's biggest corruption inquiry kicks off this week: here's what we know|url=https://iol.co.za/news/politics/2025-09-16-madlanga-commission-sas-biggest-corruption-inquiry-kicks-off-this-week-heres-what-we-know/|accessdate=2025-09-20|website=IOL|language=en}}</ref>
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
9v5ctgufnlpvvo598ip8glx42ap7w5o
41377
41356
2026-07-17T07:31:35Z
Kholibabale
16313
41377
wikitext
text/x-wiki
'''UNhlanhla 'Lucky' Sibusiso Mkhwanazi''' (owazalwa nge5 kweyoMdumba1973) ligosa lomthetho [[UMzantsi Afrika|laseMzantsi Afrika]] oxelenga kwiphondo [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|laKwaZulu Natal]] eMzantsi Afrika njengomkomishinala wamapolisa ephondweni. Ngokwesikhundla nguLieutenant General, ubika ngqo kwikomishinala yamapolisa yesizwe.
== Umsebenzi ==
UMkhwanazi ubambe izikhundla eziliqela eziphambili kumbutho wamapolisa aseMzantsi Afrika (i-SAPS).Uxelenge njengomkomishinala wesizwe obambeleyo weSAPS ngexesha elibalulekileyo, ejongana nemingeni yokhuseleko lwesizwe kwaye ephumeza utshintsho lomthetho. Ubunkokeli bakhe bubonakaliswe ngamanyathelo aqolileyo nxamnye nolwaphulomthetho olucwangcisiweyo kunye norhwaphilizo. <ref>{{Cite web|last=Ncwane|first=Nokwanda|date=2024-03-05|title=Good cop, bad cop: The rise of Nhlanhla Mkhwanazi in the SAPS|url=https://www.thesouthafrican.com/news/the-rise-of-nhlanhla-mkhwanazi-saps-education-career-history/|accessdate=2024-12-01|website=The South African|language=en-ZA}}</ref>
Ukongeza kwimisebenzi yakhe yesizwe, uMkhwanazi unegalelo elikhulu ekugcinweni komthetho kwiphondo laKwaZulu Natal egxile ekuthinteleni ulwaphulo mthetho nasekuphuculeni ukhuseleko loluntu. Uthethe geqe ngemingeni yokulawulwa kwabafuduki bamazwe angaphandle ngokungekho mthethweni kunye nempembelelo yoko kulwaphulo mthetho kulo mmandla. <ref>{{Cite web|date=2024-11-30|title=Watch {{!}} KZN Police Commissioner's work pays off|url=https://www.enca.com/lifestyle-videos/watch-kzn-police-commissioners-work-pays|accessdate=2024-12-01|website=www.enca.com|language=en}}</ref>
=== Ukuvuthuluka ubudlophantyapha ===
Ngomhla wesithandathu kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini aneshumi anamashumi amabini anesihlanu uMkhwanazi wenza izityholo eziqatha nxamnye namagosa aphezulu amapolisa kunye nabezopolitiko kuquka umphathiswa wamapolisa [[Senzo Mchunu|uSenzo Mchunu]], usekelantloko wamapolisa uLieutenant-General Shadrack Sibiya kunye namalungu eejaji. Wabatyhola ngokunceda amaqela olwaphulomthetho ukuzibandakanya kuphando kunye nokuphazamisa ubulungisa. <ref>{{Cite web|date=6 July 2025|title=Mkhwanazi implicates politicians, police in corruption, crime|url=https://www.sabcnews.com/sabcnews/mkhwanazi-implicates-politicians-police-in-corruption-crime/|website=SABC News}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Erasmus|first=Des|date=2025-07-06|title=Mchunu denies disbanding political killings task team to shield politicians|url=https://mg.co.za/news/2025-07-06-mchunu-denies-sabotaging-political-killings-task-team-to-shield-politicians/|accessdate=2025-07-07|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref>
Umphathiswa uMchunu ukhuphe ingxelo ephikisa ezi zityholo njengezingenasihlahla ngelixa umongameli [[uCyril Ramaphosa]] ekhuphe ingxelo ecela ukuba iqela lezokhuseleko lesizwe lithintelwe kwaye wathembisa ukujonga izityholo eziphakanyisiweyo malunga nalo mba. Usihlalo wekomiti yeposi yepalamente u-Ian Cameron (MP -Democratic Alliance) ucele uphando malunga nezi zityholo. <ref>{{Cite web|last=Kgobotlo|first=Sihle Mavuso, Boitumelo|date=2025-07-07|title=Police portfolio chair calls for probe into Nhlanhla Mkhwanazi's claims|url=https://sundayworld.co.za/?p=432226|accessdate=2025-07-07|website=Sunday World|language=en-ZA}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Majadibodu|first=Simon|date=2025-07-07|title=Police unions SAPU and POPCRU 'shocked but not surprised' by KZN police boss Mkhwanazi's explosive claims|url=https://iol.co.za/news/crime-and-courts/2025-07-07-police-unions-sapu-and-popcru-shocked-but-not-surprised-by-kzn-police-boss-mkhwanazis-explosive-claims/|accessdate=2025-07-07|website=IOL|language=en}}</ref>
Imingcelele yoqhankqalazo eliqela yaququzelelwa kulo lonke elaseMzantsi Afrika yimibutho yoluntu kunye namaqela ezopolitiko aphikisayo ukuxhasa uMkhwanazi. <ref>{{Cite web|title=Hands off Mkhwanazi | Protesters demand action, not another commission - eNCA|url=https://www.enca.com/news-top-stories/hands-mkhwanazi-protesters-demand-action-not-another-commission}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Mkhwanazi gets massive support|url=https://www.snl24.com/dailysun/news/durban-march-planned-for-tuesday-to-support-kzn-police-commissioner-nhlanhla-mkhwanazi-20250715}}</ref> <ref>{{Cite web|date=14 July 2025|title=MK Party supporters to march in Joburg in support of Mkhwanazi - SABC News - Breaking news, special reports, world, business, sport coverage of all South African current events. Africa's news leader|url=https://www.sabcnews.com/sabcnews/mk-party-supporters-to-march-in-joburg-in-support-of-mkhwanazi/|website=SABC News - Breaking news, special reports, world, business, sport coverage of all South African current events. Africa\'s news leader.}}</ref>
Ngomhla weshumi elinesine kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesihlanu umongameli waseMzantsi Afrika [[uCyril Ramaphosa]] wabhengeza ikhomishini yobulungisa yophando ngezityholo zikaMkhwanazi, waza wabeka umphathiswa wamapolisa uSenzo Mchunu kwikhefu ekhethekileyo. Iingxoxo zeKomishini [[Imadlanga khomishini|kaMadlanga]] zaqala ngomhla weshumi elinesixhenxe kweyoMsintsi ngonyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesihlanu. <ref>{{Cite web|last=Maverick|first=Daily|date=September 17, 2025|title=Follow live: Mkhwanazi first witness at Madlanga Commission|url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2025-09-17-live-madlanga-commission-mkhwanazi/|accessdate=2025-09-17|website=Daily Maverick|language=en}}</ref>
Ngomhla wamashumi amabini ananye kweyeKhala kunyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesihlanu i-SAPS yabamba abantu abanxulumene nokubulawa kukaDj Sumbody, umculi owaziwayo uMkhwanazi awayemtyhola ngokuba ngumphathiswa uMchunu ekuthinteleni ukubanjwa kwabantu. <ref>{{Cite web|last=Koko|first=Mongezi|title=Four accused in DJ Sumbody murder back in court next week|url=https://www.ewn.co.za/2025/07/22/four-accused-in-dj-sumbody-murder-back-in-court-next-week|accessdate=2025-07-22|website=EWN|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Wicks|first=Jeff|title='DEATH SQUAD' {{!}} KT Molefe arrested for DJ Sumbody hit as murder web unravels|url=https://www.news24.com/investigations/death-squad-kt-molefe-arrested-for-dj-sumbody-hit-as-murder-web-unravels-20250721-1257|accessdate=2025-07-22|website=News24|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Wicks|first=Jeff|title=Sandton businessman arrested for DJ Sumbody hit|url=https://www.news24.com/investigations/sandton-businessman-arrested-for-dj-sumbody-hit-20250721-0897|accessdate=2025-07-22|website=News24|language=en-US}}</ref> KweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesihlanu umongameli uCyril Ramaphosa wamisa umlawuli wotshutshiso lwaseRhawutini emva kwezityholo ezenziwe nguMkhwanazi. Usihlalo wekomishini yezobulungisa usekela-nkulu uJaji uMbuyiseni Madlanga uthi le ngxaki bayiphatha ngokukhawuleza ngezityholo zikaMkhwanazi jikelele. <ref>{{Cite web|date=28 July 2025|title=Madlanga confirms 'imminent' consultation with Mkhwanazi|url=https://www.sowetanlive.co.za/news/2025-07-28-madlanga-confirms-imminent-consultation-with-mkhwanazi/}}</ref> Emva kokuba ummi waseMzantsi Afrika eqokelele imali kuLt General Mkhwanazi wagqiba ekubeni anikele ngemali kwi-police education trust. <ref>{{Cite web|date=13 August 2025|title=Funds raised to 'buy cows' for Lt-Gen Mkhwanazi to be donated to SAPS education trust|url=https://www.timeslive.co.za/news/south-africa/2025-08-13-funds-raised-to-buy-cows-for-lt-gen-mkhwanazi-to-be-donated-to-saps-education-trust/#Echobox=1755181650}}</ref>
=== Ikomishini kaMadlanga ===
KweyoMsintsi kunyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesihlanu uMkhwanazi wavela phambi kwekomishini kaMadlanga eyayikhokelwa yiJaji ethathe umhlala-phantsi uMbuyiseni Madlanga. Le khomishini yasekwa kweyeKhala ngonyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesihlanu ngumongameli [[uCyril Ramaphosa]] ukuze iphande izityholo ezenziwe nguMkhwanazi zokusebenzisana kunye nobuqhetseba phakathi kwezopolitiko, amapolisa aphezulu, abatshutshisi, amagosa ezobuntlola, kunye namacandelo ezomthetho, [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] . <ref>{{Cite web|last=Majadibodu|first=Simon|date=2025-09-16|title=Madlanga Commission {{!}} SA's biggest corruption inquiry kicks off this week: here's what we know|url=https://iol.co.za/news/politics/2025-09-16-madlanga-commission-sas-biggest-corruption-inquiry-kicks-off-this-week-heres-what-we-know/|accessdate=2025-09-20|website=IOL|language=en}}</ref>
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
8dxunbc5a82l4pbglbr297tpfisxugr
UJacinta Ngobese-Zuma
0
9207
41339
2026-07-16T18:47:14Z
Khay khay04
16307
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363750657|Jacinta Ngobese-Zuma]]"
41339
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Jacinta Ngobese-Zuma|image=Jacinta Ngobese-Zuma.png|alt=|caption=Jacinta Ngobese-Zuma.png|birth_name=|birth_date={{Birth date and age|1986|7|6}}|birth_place=KwaZulu-Natal, South Africa|occupation=Activist, former radio broadcaster|known_for=Founder and leader of ''[[March and March]]''|years_active=2000s–present}}'''UJacinta Ngobese-Zuma''' litshantliziyo laseMzantsi Afrika owayengu ngumsasazi kanomathotholo. Ungumseki kunye nenkokeli yesizwe yombutho yoluntu <nowiki><i>iMarch and March</i></nowiki>, ekhankasela ukuthotyelwa kwemithetho yokufudukela kwabantu eMzantsi Afrika. Ukuzibandakanya kwakhe ekuxhaseni uluntu kuye kwafumana ingqalelo enkulu, kwaye iye yaxhaswa yaphinda yagxekwa, abahxhasi bayichaza njengento yokunyanzelisa umthetho ngelixa abagxeki bephikisana ukuba lentshukumo ikhuthaza ucalucalulo lwabantu basemzini.
== Umsebenzi ==
UNgobese-Zuma waqala umsebenzi wakhe wokusasaza waza wasebenza kwizikhululo zikanomathotholo ezininzi KwaZulu-Natal. Phambi kokuba abe ngumsasazi kwiVuma FM uye wasebenza eVibe 94.7 FM, iInanda FM, kunye neGagasi FM. Ebe ngumqhubi wenkqubo yasemini ebizwa ngokuba yi ''"Cruise with Jacinta Ngobese"'' kwiVuma FM kunyaka wama-2019 kuya kowama-2025. Ngexesha ebesesasebenza njengomsasazi uye waduma kwezoushishino, waphumelela amabhaso aliqela ukuquka iMTN Radio Award yokuvelisa umxholo kwiGagasi FM. <ref>{{Cite web|last=Jabulani|first=Langa|title=Presenter starts year on a high note!|url=https://www.snl24.com/dailysun/celebs/radio-jacinta-ngobese-is-nominated-for-the-ladies-in-media-awards-20240108|accessdate=28 June 2026|website=snl24.com}}</ref><ref name="chosen">{{Cite news|date=1 September 2023|title=Durban media personality chosen for prestigious programme in the US|work=Daily News|publisher=Independent Media|url=https://iol.co.za/dailynews/news/2023-09-01-durban-media-personality-chosen-for-prestigious-programme-in-the-us/}}</ref>
Kunyaka ka-2023 wakhethwa ukuba athathe inxaxheba kwiNkqubo yoBunkokeli beeNdwendwe zaMazwe ngaMazwe kwilizwe iUnited States, emele ingcali zeendaba zaseMzantsi Afrika.<ref name="chosen" /> Ngelaxesha lephulo lakhe lokuxhasa nokfudukela kwelinye ilizwe<ref>{{Cite web|title=Presenter takes legal action against Vuma FM over termination of contract|url=https://sundaytribune.co.za/news/2025-08-27-presenter-takes-legal-action-against-vuma-fm-over-termination-of-contract/|accessdate=28 June 2026|website=sunday tribune.co.za}}</ref>, isivumelwano sakhe somsebenzi kunye ne Vuma FM saphela ngaphandle kwezizathu ngo-2025. Utyhole [[:en:ANC|iANC]] yakwaZulu Natal njengonobangela wokuvuselelwa kwesivumelwano sakhe.<ref>{{Cite web|last=Ntanzi|first=Hope|title=Jacinta Ngobese-Zuma fights back: Legal action against ANC KZN's 'misleading claims'|url=https://iol.co.za/news/south-africa/2025-07-24-jacinta-ngobese-zuma-fights-back-legal-action-against-anc-kzns-misleading-claims/|accessdate=1 July 2026|website=iol.co.za}}</ref> Emva koko wavula ''ipodcast entsha'' kwaYouTube, enesihloko esithi ''<nowiki/>'Zoom in with Jacinta MaNgobese Zuma'.'' <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2026)">isicatshulwa siyafuneka</span></nowiki>'' ]</sup>
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
51ugrrsy6ywt53x05c6k7ed5y8b57h1
Feminism
0
9208
41340
2026-07-16T19:01:06Z
Boss Zosh
16286
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363507856|Feminism]]"
41340
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>
[[Ngokweenkcukacha:Feminism_symbol.svg|right|thumb|Uphawu lweVenus oludityanisiweyo olunenqindi eliphakanyisiweyo luphawu lokuxhasa amalungelo oluntu; uRobin Morgan wayila ngenxa yoqhankqalazo lokhuphiswano lukaMiss America luka-1969, apho lwaduma khona. <ref name="bbc">{{Cite web|last=Kelly|first=Jon|date=17 April 2012|title=Breivik: What's behind clenched-fist salutes?|url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-17739105|accessdate=7 July 2018|website=[[bbc.co.uk]]}}</ref>]]
'''Isithako sobufazi''' luluhlu lweentshukumo zentlalo nezopolitiko kunye neembono ezijolise ekuchazeni nasekusekeni ukulingana ngokwesini kwezopolitiko, ezoqoqosho, zobuqu, kunye nezentlalo. <ref name="Brunell & Burkett">{{Cite web|last=Brunell|first=Laura|last2=Burkett|first2=Elinor|authorlink2=Elinor Burkett|date=28 February 2024|title=Feminism|url=https://www.britannica.com/topic/feminism|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20240307152734/https://www.britannica.com/topic/feminism|archive-date=7 March 2024|accessdate=10 March 2024|website=[[Encyclopædia Britannica]]|publisher=[[Encyclopædia Britannica, Inc.]]|quote='''Feminism''', the belief in social, economic, and political equality of the sexes}}</ref> <ref>{{Cite book|last=Lengermann|first=Patricia|title=The Concise Encyclopedia of Sociology|last2=Niebrugge|first2=Gillian|date=2010|publisher=John Wiley & Sons|isbn=978-1-40-518353-6|editor-last=Ritzer|editor-first=G.|page=223|chapter=Feminism|editor-last2=Ryan|editor-first2=J.M.|chapter-url=https://books.google.com/books?id=Dz4wU64f_JYC&q=feminism+%22principle+that+women+are+human+beings+equal+to+men%22}}</ref> <ref name="Mendus">{{Cite book|last=Mendus|first=Susan|title=The Oxford Companion to Philosophy|title-link=The Oxford Companion to Philosophy|date=2005|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-926479-7|editor-last=Honderich|editor-first=Ted|editor-link=Ted Honderich|edition=2nd|pages=291–294|chapter=Feminism|author-link=Susan Mendus}}</ref> <ref name="Hawkesworth">{{Cite book|last=Hawkesworth|first=Mary E.|title=Globalization and Feminist Activism|date=2006|publisher=Rowman & Littlefield|isbn=978-0-7425-3783-5|pages=25–27}}</ref> <ref name="Beasley">{{Cite book|last=Beasley|first=Chris|title=What Is Feminism?|date=1999|publisher=SAGE|isbn=978-0-7619-6335-6|location=New York|pages=3–11|author-link=Chris Beasley (Australian gender studies researcher)}}</ref> Ubufazi bubamba isikhundla sokuba uluntu lwanamhlanje lunembono yamadoda lubeka phambili umbono wamadoda kwaye abafazi baphathwa ngokungekho sikweni kwezi ntlalo.<ref>{{Cite book|last=Gamble|first=Sarah|url=https://books.google.com/books?id=JKAUXu9vpn0C|title=The Routledge Companion to Feminism and Postfeminism|date=2001|publisher=Routledge|isbn=978-0-415-24310-0|pages=VII|chapter=Introduction}}</ref> Imizamo yokutshintsha oku ibandakanya ukulwa neengcinga ezichaseneyo ngokwesini, ukuqhekeza iindima zesini zesintu, kunye nokuphucula amathuba emfundo, ezobugcisa, kunye nobudlelwane kunye neziphumo zabasetyhini. Umntu okhuthaza ubufeminisi waziwa njengomfazi '''olwela ubufazi'''
Imibutho yamalungelo abafazi eyaqala ekupheleni kwenkulungwane yeshumi elinesibhozo eYurophu, iqale ukukhankasa kwaye iyaqhubeka nokulwela amalungelo abafazi, oku kuquka ilungelo lokuvota, ukubamba izikhundla zikarhulumente, ukusebenza, ukufumana umvuzo olinganayo, ukuba nepropathi, ukufumana imfundo, ukungena kwizivumelwano, ukuba namalungelo alinganayo emtshatweni, kunye nekhefu lokubeleka . Amalungelo abafazi asebenzele ukuqinisekisa ukufikelela kwizicwangciso zokuthintela ukukhulelwa, ukukhupha isisu okusemthethweni, kunye nokuhlanganiswa kwentlalo, kunye nokukhusela abafazi namantombazana ekuhlaselweni ngokwesondo, ukuxhatshazwa ngokwesondo, kunye nobundlobongela basekhaya.<ref name="Echols">{{Cite book|last=Echols|first=Alice|url=https://archive.org/details/daringtobebadrad0000echo|title=Daring to Be Bad: Radical Feminism in America, 1967–1975|date=1989|publisher=University of Minnesota Press|isbn=978-0-8166-1787-6|location=Minneapolis|author-link=Alice Echols|url-access=registration}}</ref> Utshintsho kwimigangatho yokunxiba kwabasetyhini kunye nemisebenzi yomzimba eyamkelekileyo yabasetyhini nayo ibe yinxalenye yentshukumo yamalungelo abafazi.
Abaphengululi abaninzi bacinga ukuba amaphulo okulwela amalungelo abafazi angundoqo abangela utshintsho olukhulu kwimbali yoluntu kumalungelo abafazi, ngakumbi eNtshona, apho aziwa khona phantse kwihlabathi lonke ngokufikelela kwilungelo lokuvota labasetyhini, ulwimi olungathathi cala ngokwesini, amalungelo okuzala kwabasetyhini (kuquka ukufikelela kwiindlela zokuthintela ukukhulelwa kunye nokukhupha isisu), kunye nelungelo lokungena kwizivumelwano kunye nepropati yakho.<ref name="Messer-Davidow">{{Cite book|last=Messer-Davidow|first=Ellen|title=Disciplining Feminism: From Social Activism to Academic Discourse|date=2002|publisher=Duke University Press|isbn=978-0-8223-2843-8|location=Durham, N.C.}}</ref> Nangona ukumela kwabafazi kujoliswe kakhulu kumalungelo abafazi, kwaye bekusoloko kunjalo, abanye bathi inkululeko yamadoda mayifakwe kwiinjongo zayo, kuba bakholelwa ukuba amadoda nawo ayonzakaliswa ziindima zesini zemveli.<ref name="hooks">{{Cite book|last=hooks|first=bell|url=https://archive.org/details/feminismisforeve00hook|title=Feminism Is for Everybody: Passionate Politics|date=2000|publisher=South End Press|isbn=978-0-89608-629-6|location=Cambridge, Mass.|author-link=Bell hooks}}</ref> Ingcamango yobufazi, evela kwiintshukumo zobufazi, ijolise ekuqondeni uhlobo lokungalingani ngokwesini ngokuhlola iindima zabasetyhini kwezentlalo kunye namava abaphila ngawo. Iingcamango zobufazi ziphuhlise iingcamango kwiinkalo ezahlukeneyo ukuze ziphendule kwimiba ephathelele isini.<ref name="Chodorow1989">{{Cite book|last=Chodorow, Nancy|url=https://archive.org/details/feminismpsychoan00chod_0|title=Feminism and Psychoanalytic Theory|date=1989|publisher=Yale University Press|isbn=978-0-300-05116-2|location=New Haven, Conn.}}</ref> <ref name="gilligan1977">{{Cite journal|last=Gilligan|first=Carol|date=1977|title=In a Different Voice: Women's Conceptions of Self and of Morality|journal=Harvard Educational Review|volume=47|issue=4|pages=481–517|doi=10.17763/haer.47.4.g6167429416hg5l0}}</ref>
bmgypqxnbvn9ybz4myw7wket83bbf3u
41341
41340
2026-07-16T19:02:19Z
Boss Zosh
16286
41341
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>
[[Ngokweenkcukacha:Feminism_symbol.svg|right|thumb|Uphawu lweVenus oludityanisiweyo olunenqindi eliphakanyisiweyo luphawu lokuxhasa amalungelo oluntu; uRobin Morgan wayila ngenxa yoqhankqalazo lokhuphiswano lukaMiss America luka1969, apho lwaduma khona. <ref name="bbc">{{Cite web|last=Kelly|first=Jon|date=17 April 2012|title=Breivik: What's behind clenched-fist salutes?|url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-17739105|accessdate=7 July 2018|website=[[bbc.co.uk]]}}</ref>]]
'''Isithako sobufazi''' luluhlu lweentshukumo zentlalo nezopolitiko kunye neembono ezijolise ekuchazeni nasekusekeni ukulingana ngokwesini kwezopolitiko, ezoqoqosho, zobuqu, kunye nezentlalo. <ref name="Brunell & Burkett">{{Cite web|last=Brunell|first=Laura|last2=Burkett|first2=Elinor|authorlink2=Elinor Burkett|date=28 February 2024|title=Feminism|url=https://www.britannica.com/topic/feminism|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20240307152734/https://www.britannica.com/topic/feminism|archive-date=7 March 2024|accessdate=10 March 2024|website=[[Encyclopædia Britannica]]|publisher=[[Encyclopædia Britannica, Inc.]]|quote='''Feminism''', the belief in social, economic, and political equality of the sexes}}</ref> <ref>{{Cite book|last=Lengermann|first=Patricia|title=The Concise Encyclopedia of Sociology|last2=Niebrugge|first2=Gillian|date=2010|publisher=John Wiley & Sons|isbn=978-1-40-518353-6|editor-last=Ritzer|editor-first=G.|page=223|chapter=Feminism|editor-last2=Ryan|editor-first2=J.M.|chapter-url=https://books.google.com/books?id=Dz4wU64f_JYC&q=feminism+%22principle+that+women+are+human+beings+equal+to+men%22}}</ref> <ref name="Mendus">{{Cite book|last=Mendus|first=Susan|title=The Oxford Companion to Philosophy|title-link=The Oxford Companion to Philosophy|date=2005|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-926479-7|editor-last=Honderich|editor-first=Ted|editor-link=Ted Honderich|edition=2nd|pages=291–294|chapter=Feminism|author-link=Susan Mendus}}</ref> <ref name="Hawkesworth">{{Cite book|last=Hawkesworth|first=Mary E.|title=Globalization and Feminist Activism|date=2006|publisher=Rowman & Littlefield|isbn=978-0-7425-3783-5|pages=25–27}}</ref> <ref name="Beasley">{{Cite book|last=Beasley|first=Chris|title=What Is Feminism?|date=1999|publisher=SAGE|isbn=978-0-7619-6335-6|location=New York|pages=3–11|author-link=Chris Beasley (Australian gender studies researcher)}}</ref> Ubufazi bubamba isikhundla sokuba uluntu lwanamhlanje lunembono yamadoda lubeka phambili umbono wamadoda kwaye abafazi baphathwa ngokungekho sikweni kwezi ntlalo.<ref>{{Cite book|last=Gamble|first=Sarah|url=https://books.google.com/books?id=JKAUXu9vpn0C|title=The Routledge Companion to Feminism and Postfeminism|date=2001|publisher=Routledge|isbn=978-0-415-24310-0|pages=VII|chapter=Introduction}}</ref> Imizamo yokutshintsha oku ibandakanya ukulwa neengcinga ezichaseneyo ngokwesini, ukuqhekeza iindima zesini zesintu, kunye nokuphucula amathuba emfundo, ezobugcisa, kunye nobudlelwane kunye neziphumo zabasetyhini. Umntu okhuthaza ubufeminisi waziwa njengomfazi '''olwela ubufazi'''
Imibutho yamalungelo abafazi eyaqala ekupheleni kwenkulungwane yeshumi elinesibhozo eYurophu, iqale ukukhankasa kwaye iyaqhubeka nokulwela amalungelo abafazi, oku kuquka ilungelo lokuvota, ukubamba izikhundla zikarhulumente, ukusebenza, ukufumana umvuzo olinganayo, ukuba nepropathi, ukufumana imfundo, ukungena kwizivumelwano, ukuba namalungelo alinganayo emtshatweni, kunye nekhefu lokubeleka . Amalungelo abafazi asebenzele ukuqinisekisa ukufikelela kwizicwangciso zokuthintela ukukhulelwa, ukukhupha isisu okusemthethweni, kunye nokuhlanganiswa kwentlalo, kunye nokukhusela abafazi namantombazana ekuhlaselweni ngokwesondo, ukuxhatshazwa ngokwesondo, kunye nobundlobongela basekhaya.<ref name="Echols">{{Cite book|last=Echols|first=Alice|url=https://archive.org/details/daringtobebadrad0000echo|title=Daring to Be Bad: Radical Feminism in America, 1967–1975|date=1989|publisher=University of Minnesota Press|isbn=978-0-8166-1787-6|location=Minneapolis|author-link=Alice Echols|url-access=registration}}</ref> Utshintsho kwimigangatho yokunxiba kwabasetyhini kunye nemisebenzi yomzimba eyamkelekileyo yabasetyhini nayo ibe yinxalenye yentshukumo yamalungelo abafazi.
Abaphengululi abaninzi bacinga ukuba amaphulo okulwela amalungelo abafazi angundoqo abangela utshintsho olukhulu kwimbali yoluntu kumalungelo abafazi, ngakumbi eNtshona, apho aziwa khona phantse kwihlabathi lonke ngokufikelela kwilungelo lokuvota labasetyhini, ulwimi olungathathi cala ngokwesini, amalungelo okuzala kwabasetyhini (kuquka ukufikelela kwiindlela zokuthintela ukukhulelwa kunye nokukhupha isisu), kunye nelungelo lokungena kwizivumelwano kunye nepropati yakho.<ref name="Messer-Davidow">{{Cite book|last=Messer-Davidow|first=Ellen|title=Disciplining Feminism: From Social Activism to Academic Discourse|date=2002|publisher=Duke University Press|isbn=978-0-8223-2843-8|location=Durham, N.C.}}</ref> Nangona ukumela kwabafazi kujoliswe kakhulu kumalungelo abafazi, kwaye bekusoloko kunjalo, abanye bathi inkululeko yamadoda mayifakwe kwiinjongo zayo, kuba bakholelwa ukuba amadoda nawo ayonzakaliswa ziindima zesini zemveli.<ref name="hooks">{{Cite book|last=hooks|first=bell|url=https://archive.org/details/feminismisforeve00hook|title=Feminism Is for Everybody: Passionate Politics|date=2000|publisher=South End Press|isbn=978-0-89608-629-6|location=Cambridge, Mass.|author-link=Bell hooks}}</ref> Ingcamango yobufazi, evela kwiintshukumo zobufazi, ijolise ekuqondeni uhlobo lokungalingani ngokwesini ngokuhlola iindima zabasetyhini kwezentlalo kunye namava abaphila ngawo. Iingcamango zobufazi ziphuhlise iingcamango kwiinkalo ezahlukeneyo ukuze ziphendule kwimiba ephathelele isini.<ref name="Chodorow1989">{{Cite book|last=Chodorow, Nancy|url=https://archive.org/details/feminismpsychoan00chod_0|title=Feminism and Psychoanalytic Theory|date=1989|publisher=Yale University Press|isbn=978-0-300-05116-2|location=New Haven, Conn.}}</ref> <ref name="gilligan1977">{{Cite journal|last=Gilligan|first=Carol|date=1977|title=In a Different Voice: Women's Conceptions of Self and of Morality|journal=Harvard Educational Review|volume=47|issue=4|pages=481–517|doi=10.17763/haer.47.4.g6167429416hg5l0}}</ref>
p7jmn8dwm2dbz5jzoseahdcjua9cqne
Ivili lamanzi
0
9209
41342
2026-07-16T19:02:56Z
Masiwonge
16318
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363151216|Water wheel]]"
41342
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Brucker_Wasserrad_01.webm|thumb| Ivili lamanzi e- [[Erlangen]], eJamani]]
'''Ivili lamanzi''' ngumatshini wokuguqula amandla entshukumo [[Amanzi|yamanzi]] ahambayo okanye awayo abe ziindlela eziluncedo zamandla, kakhulukazi kwilitye lokusila lamanzi. Ivili lamanzi lenziwe livili elikhulu (elihlala lenziwe ngenkuni okanye ngentsimbi), elinamabala amaninzi okanye iibhakethi ezinamathele kumphetho wangaphandle ezenza indlela yokuqhuba. Amavili amanzi ayesasetyenziswa kwezorhwebo kude kube yinkulungwane yama-20, nangona engasasetyenziswa kakhulu namhlanje. Amavili amanzi asetyenziselwa ukusila umgubo kwiingqolowa zokusila , ukugaya inkuni zibeyintlama yokwenza iphepha, ukubhoboza isinyithi esenziwe ngesando, ukugaya, ukutyumza i-ore kunye nokugquma ifayibha ukuze isetyenziswe ekwenzeni ilaphu .
Eyona ngxaki inkulu yamavili amanzi kukuxhomekeka kwawo emanzini ahambayo, nto leyo ethintela indawo anokubekwa kuyo. Amadama anamhlanje ombane anokubonwa njengenzala yevili lamanzi, njengoko nawo esebenzisa ithuba lokuhamba kwamanzi ehla entabeni.
7ovpc5m4oq1wakaxpp09kbxw2ykv0bk
Iqela lebhola ekhatywayo lesizwe labasetyhini laseMzantsi Afrika
0
9210
41343
2026-07-16T19:04:37Z
Dlomokazi
16312
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363558744|South Africa women's national soccer team]]"
41343
wikitext
text/x-wiki
'''Iqela lebhola ekhatywayo lesizwe labasetyhini laseMzantsi Afrika''' limele [[uMzantsi Afrika]] kwibhola [[Ibhola ekhatywayo|ekhatywayo]] yabasetyhini yamazwe ngamazwe kwaye liqhutywa yiSouth [[Umbutho weBhola ekhatywayo waseMzantsi Afrika|African Football Association]], ibhodi elawulayo yebhola ekhatywayo eMzantsi Afrika, Ibiza ngokuba '''yiBanyana Banyana''' (Amantombazana [[IsiSotho|ngesiSuthu]], eyaziwa ngokusemthethweni njengeSasol '''Banyana Banyana''' ngezizathu zoxhaso). <ref>{{Cite web|date=2025-10-27|title=Nozipho Mbatha: Sasol and SAFA partnership will propel Banyana Banyana to greater heights {{!}} soccer|url=https://www.sabcsport.com/soccer/news/nozipho-mbatha-sasol-and-safa-partnership-will-propel-banyana-banyana-to-greater-heights|accessdate=2025-10-31|website=SABC|language=en}}</ref>
UMzantsi Afrika udlale imidlalo ye-Olimpiki emibini, iiNdebe zeHlabathi zaBasetyhini zeFIFA ezimbini, kunye neNdebe yeZizwe zaseAfrika yaBasetyhini ezili-14, apho babe kwindawo yesibini izihlandlo ezihlanu ngaphambi kokuba baphumelele kanye. Badlale nakwimidlalo ye -COSAFA Women's Championships ezili-10, apho baphumelele khona izihlandlo ezisixhenxe, bafika kwindawo yesibini kathathu baza bagqiba kwindawo yesine kanye.
Umdlalo wokuqala osemthethweni weBanyana Banyana wabanjwa ngomhla wama-30 kuCanzibe ngo-1993 bedlala ne- Eswatini, apho baphumelela khona ngo 14-0. Umqeqeshi we-Futures AFCON yabasetyhini uDesiree Ellis wadlala kuloo mdlalo waza wafumana amanqaku amathathu <ref name="Desiree Ellis: How a trailblazing coach lifted S African football">{{Cite web|title=Desiree Ellis: How a trailblazing coach lifted S African football|url=https://www.aljazeera.com/sports/2023/7/22/womens-world-cup-desiree-ellis-south-african-football|accessdate=16 August 2023|publisher=[[Al Jazeera English|Al Jazeera]]}}</ref>
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
m2h12kaa3gqhyourcw75nky3ar0bsmc
UShaka
0
9211
41344
2026-07-16T19:04:50Z
Lihlez
16308
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362431386|Shaka]]"
41344
wikitext
text/x-wiki
'''UShaka kaSenzangakhona''' ( c. 1787 – 24 KweyoMsintsi 1828), okwaziwa ngokuba '''nguShaka Zulu''' ( ), uShaka umZulu, kunye '''''noSigidi kaSenzangakhona''''', babezikumkani zesizwe samaZulu ususela ngo-1816 ukuya ku-1828. Ezinye zeekumkani ezinempembelelo enkulu kwisizwe samaZulu, owayalela utshintsho olubanzi olwathi lwahlengahlengisa umkhosi waba ngumkhosi onamandla.
UKumkani uShaka wazalwa ngenyanga ''yeKhala'' (Julayi) ngo-1787, eMthonjaneni, [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|kwiPhondo laKwaZulu-Natal]], [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] . Njengonyana weKumkani yamaZulu uSenzangakhona kaJama, wagxothwa kuba eliveza ndlebe. UShaka wachitha ingxalenye yobuntwana bakhe kwiindawo zokuhlala zikanina, apho waqaliswa khona kwi-ibutho ''lempi'' (iqela lokulwa), esebenza njengomkhosi phantsi kweNkosi uDingiswayo . <ref>{{Cite web|last=<!--Staff writer(s); no by-line.-->|title=History of Shaka (Tshaka), King of the Zulu|url=http://www.bulawayo1872.com/history/tshaka.htm|accessdate=15 September 2014|website=bulawayo1872.com}}</ref>
UKumkani uShaka walungisa inkqubo yomkhosi '''''we-ibutho''''' ngenkxaso kaMthethwa kwiminyaka embalwa eyalandelayo. Ukuze alwe uhlaselo lukaNdwandweuvela emantla wakha ubudlelwane nezizwana ezingabamelwane bakhe. Amaqhinga okuqala kaZulu ayekhusela kakhulu, njengoko uKumkani uShaka wayekhetha ukusebenzisa uxinzelelo olungena bundlobongela, nokubulala ngeqhinga ngamanye amaxesha. Utshintsho lwakhe kuluntu lwasekuhlaleni lwakhelwe kwizakhiwo ezikhoyo. Nangona wayekhetha iindlela zentlalo nezopolitiko ezisasaza iindaba, wayekwabandakanyeka kwiimfazwe ezininzi. [ 4 ]
6q2rj0w08aqvs4zkjly0tvw46xpci6d
Usapho lwasebukhosini lwamaZulu
0
9212
41347
2026-07-16T19:27:58Z
GuguLethu01
16311
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1352859513|Zulu royal family]]"
41347
wikitext
text/x-wiki
'''Usapho lwasebukhosini bakwaZulu''' <ref>{{Cite web|last=Morrissey|first=Caellagh|date=December 2015|title=Fugitive Queens: Amakhosikazi and the Evolution of Gender and Power in KwaZulu-Natal (1816-1889)|url=https://scholarsbank.uoregon.edu/xmlui/handle/1794/19854}}</ref> luquka ukumkani wesizwe samaZulu, amaqabane akhe, kwakunye nabo bonke abantwana bakhe abasemthethweni.Ikwaqulathe Inzala yabo bonke ookumkani bangaphambili kwaye iye ithathelwe ingqalelo njengamalungu osapho lwasebukhosini.
oa7isa68n0d1vs9snhblgow81kl4y8k
Ntokozo Mbambo
0
9213
41349
2026-07-16T19:55:25Z
GuguLethu01
16311
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1329467735|Ntokozo Mbambo]]"
41349
wikitext
text/x-wiki
'''Ntokozo Mbambo''' (owazalwa nge-6 Novemba 1985) ngumculi-mbhali weengoma waseMzantsi Afrika. Wazalelwa waze wakhulela eMlazi, <ref>{{Cite web|date=11 November 2018|title=From music, love and fitness: Ntokozo Mbambo chats to GLAMOUR|url=https://www.glamour.co.za/celebrity-news/from-music-love-and-fitness-ntokozo-mbambo-chats-to-glamour-17852668|accessdate=2024-06-22|website=Glamour}}</ref> Umsebenzi wakhe wobungcali kumculo waqala njengelungu kunye nomculi okhokelayo weqela levangeli i''Joyous Celebration'' eneminyaka eli-15 ubudala.
Uqale ukubonakala kumabonakude njengejaji kwinqubo ethi `''I Want to Sing Gospel`'' ngonyaka ka 2014 kwakunye ''ne-Idols SA'' isizini ye-17 ngo -2021. Amabhaso akhe aquka iimbasa zomculo waseMzantsi Afrika ezi-5, iimbasa ezi-6 e-African Gospel Music and Media, imbasa ezi-2 e-Crown Gospel Music, imbasa ezi-2 e-Praise Achievement, imbasa enye e-Metro FM Music, kwakunye nenye ye-Basadi in Music Awards.
== Ubomi kwakunye nomsebenzi ==
Mbambo wazalwa ngomhla wesi-6 kweyeNkanga ngo-1985 kwilokishi yaseMlazi [[EThekwini|eDurban]], [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]]. Umdla wakhe emculweni waqala esemncinci waza wajoyina ikwayala yevangeli yaseMzantsi Afrika i''Joyous Celebration'' njengomculi okhokelayo eneminyaka eli-15 ubudala ngo-2002 waba lelona lungu lincinane ngeloxesha.
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
a3qpqjlpz3wsl7gy2s9it7ehgc6s44j
I-Tuscany
0
9214
41351
2026-07-16T20:03:51Z
Nozuko Sibutha
16314
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363042168|Tuscany]]"
41351
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox ib-settlement vcard"
! colspan="2" class="infobox-above" |<div class="fn org">Tuscany</div>
<div class="nickname ib-settlement-native" lang="it"><span title="Italian-language text">''Toscana''</span> <span class="languageicon" style="font-size:100%; font-weight:normal">([[Italian language|Italian]])</span></div>
|-
| colspan="2" class="infobox-subheader" |<div class="category">[[Regions of Italy|Region]]</div>
|- class="mergedtoprow"
| colspan="2" class="infobox-full-data maptable" |<templatestyles src="Infobox settlement/columns/styles.css" />
<div class="ib-settlement-cols">
<div class="ib-settlement-cols-row"><div class="ib-settlement-cols-cell">[[Ngokweenkcukacha:Flag_of_Tuscany.svg|border|100x100px|Flag of Tuscany]]<div class="ib-settlement-caption-link">Flag</div></div><div class="ib-settlement-cols-cell">[[Ngokweenkcukacha:Coat_of_arms_of_Tuscany.svg|58x58px|Coat of arms of Tuscany]]<div class="ib-settlement-caption-link">Coat of arms</div></div></div></div>
|- class="mergedtoprow"
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[Ngokweenkcukacha:Tuscany_in_Italy.svg|314x314px|Map of Tuscany in Italy]]<div class="ib-settlement-caption">Map of Tuscany in Italy</div>
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |Coordinates: <templatestyles src="Module:Coordinates/styles.css"></templatestyles><span class="geo-inline"><span class="plainlinks nourlexpansion">[https://geohack.toolforge.org/geohack.php?pagename=Tuscany¶ms=43.45_N_11.20_E_region:IT_type:city(3659222) <span class="geo-nondefault"><span class="geo-dms" title="Maps, aerial photos, and other data for this location"><span class="latitude">43°27′N</span> <span class="longitude">11°12′E</span></span></span><span class="geo-multi-punct"> / </span><span class="geo-default"><span class="geo-dec" title="Maps, aerial photos, and other data for this location">43.45°N 11.20°E</span><span style="display:none"> / <span class="geo">43.45; 11.20</span></span></span>]</span></span><indicator name="coordinates"><span id="coordinates">[[Geographic coordinate system|Coordinates]]: {{#parsoid�fragment:14}}<span class="plainlinks nourlexpansion">[https://geohack.toolforge.org/geohack.php?pagename=Tuscany¶ms=43.45_N_11.20_E_region:IT_type:city(3659222) <span class="geo-nondefault"><span class="geo-dms" title="Maps, aerial photos, and other data for this location"><span class="latitude">43°27′N</span> <span class="longitude">11°12′E</span></span></span><span class="geo-multi-punct"> / </span><span class="geo-default"><span class="geo-dec" title="Maps, aerial photos, and other data for this location">43.45°N 11.20°E</span><span style="display:none"> / <span class="geo">43.45; 11.20</span></span></span>]</span>[[Category:Pages using gadget WikiMiniAtlas]]</span></indicator>
|- class="mergedtoprow"
! class="infobox-label" scope="row" |Country
| class="infobox-data" |<span class="flagicon nowrap">[[File:Flag_of_Italy.svg|link=|alt=|border|23x23px]] </span>[[IItaly|Italy]]
|- class="mergedtoprow"
! class="infobox-label" scope="row" |Capital
| class="infobox-data" |[[Florence]]
|- class="mergedtoprow"
! colspan="2" class="infobox-header" |Government<div class="ib-settlement-fn"></div>
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Type
| class="infobox-data" |Presidential system
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Body
| class="infobox-data agent" |Regional Cabinet
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • President
| class="infobox-data" |Eugenio Giani (PD)
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Legislature
| class="infobox-data" |Regional Council
|- class="mergedtoprow"
! colspan="2" class="infobox-header" |Area<div class="ib-settlement-fn"></div>
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |<div style="white-space:nowrap;"> • Total</div>
| class="infobox-data" |22,987.04 km<sup>2</sup> (8,875.35 sq mi)
|- class="mergedtoprow"
! colspan="2" class="infobox-header" |Population<div class="ib-settlement-fn"><span class="nowrap"> </span>(2026)</div>
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |<div style="white-space:nowrap;"> • Total</div>
| class="infobox-data" |3,659,222
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Density
| class="infobox-data" |159.1863/km<sup>2</sup> (412.2906/sq mi)
|- class="mergedtoprow"
! class="infobox-label" scope="row" |Demonym(s)
| class="infobox-data" |English: <span lang="en">Tuscan</span><br /><br />Italian: ''toscano'' (masculine)<br /><br />Italian: ''toscana'' (feminine)
|- class="mergedtoprow"
! colspan="2" class="infobox-header" |Demographics<div class="ib-settlement-fn"></div>
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Citizenship
| class="infobox-data" |Italian: 90%
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Language
| class="infobox-data" |Italian
|- class="mergedtoprow"
! colspan="2" class="infobox-header" |GDP<div class="ib-settlement-fn"></div>
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Total
| class="infobox-data" |€143.563 billion (2024)
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Per capita
| class="infobox-data" |€39,257 (2024)
|- class="mergedtoprow"
! class="infobox-label" scope="row" |[[Ijet lag|Time zone]]
| class="infobox-data" |UTC+1 ([[Ixesha loMbindi Yurophu|CET]])
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |<span class="nowrap"> • Summer (DST)</span>
| class="infobox-data" |UTC+2 (CEST)
|- class="mergedtoprow"
! class="infobox-label" scope="row" |[[ISO 3166|ISO 3166 code]]
| class="infobox-data" |IT-52
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |[[Isalathiso soPhuhliso loLuntu|HDI]] (2022)
| class="infobox-data" |0.921<br /><br /><templatestyles src="Template:Color/styles.css" /><span class="tmp-color" style="color:green">very high</span> • 6th of 21
|- class="mergedtoprow"
! class="infobox-label" scope="row" |NUTS Region
| class="infobox-data" |ITI1
|- class="mergedtoprow"
! class="infobox-label" scope="row" |Website
| class="infobox-data" |<span class="url">[http://www.regione.toscana.it www.regione.toscana.it]</span>
|}
'''I-Tuscany'''; ngummandla osembindini we [[IItaly|-Itali]]. Njengoko inabemi abayi-3,659,222 kwindawo engama- {{Convert|22987.04|km2|sqmi}}, ngummandla we-9 ngobukhulu kwaye ngowesi-5 ngobukhulu e-Itali. Ikomkhulu nesixeko esikhulu [[Florence|yiFlorence]].
2xej6z1kj40znp9qelvthoxid38z13f
1820 Settlers National Monument
0
9215
41353
2026-07-16T20:28:33Z
Lihle Smith
16310
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362114185|1820 Settlers National Monument]]"
41353
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Monument|name=1820 Settlers Monument|native_name=|image=1820 Settlers National Monument.jpg|caption=|location=[[Grahamstown]], [[Eastern Cape]], [[South Africa]]|designer=|type=|material=|length=|width=|height=|begin=|complete=|open=13 July 1974|dedicated_to=[[1820 Settlers]]
<!-- |map_image =[[File:Map of the Eastern Cape with municipalities blank (2011).svg|200px]] Broken template -->|coordinates={{coord|33.31945|S|26.51933|E|region:ZA-EC_type:landmark|display=inline,title}}|pushpin_map=South Africa}}I1820 Settlers National Monument,<ref name="Preez1982">{{Cite book|last=Hester Maria Johanna Du Preez|url=https://books.google.com/books?id=wwgEAAAAYAAJ|title=Museums of the Cape: a guide to the province-aided museums of the Cape|publisher=Dept. of Nature Environmental Conservation of the Provincial Administration of the Cape of Good Hope|year=1982|isbn=978-0-7984-0114-2|pages=18–22|access-date=17 September 2013}}</ref> ehlonipha igalelo elenziwa ngamaBritane ngo-1820 kuluntu lwaseMzantsi Afrika, ijonge<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=rXN6xJjPlrwC&pg=PA378|title=South Africa|publisher=Rough Guides|year=2002|isbn=978-1-85828-853-6|pages=378–|access-date=17 September 2013}}</ref> [[IRhini|irhini]] (Makhanda) eMpuma Koloni. Ikhumbula amaNgqina aseMzansti Afrika, kwakunye nolwimi lwesiNgesi,<ref name="DoxtaderVilla-Vicencio2004">{{Cite book|last=Erik Doxtader|url=https://books.google.com/books?id=dEHHE9Jf1DYC&pg=PA361|title=To Repair the Irreparable: Reparation and Reconstruction in South Africa|last2=Charles Villa-Vicencio|publisher=New Africa Books and the Institute for Justice and Reconciliation (South Africa)|year=2004|isbn=978-0-86486-618-9|pages=361–|author-link=Erik Doxtader|author-link2=Charles Villa-Vicencio}}</ref> njengabemi ngokwabo. Isakhiwo senziwe nguJohn Sturrock, owayephefumlelwe ngumsebenzi kaLouis Kahn.<ref name="Artefacts">{{Cite web|last=MARTINSON, William Andrew|title=STURROCK, Frederick Lamond (Jock)|url=https://www.artefacts.co.za/main/Buildings/archframes.php?archid=1660|accessdate=2014-07-14|website=Southern African Built Environment|publisher=Artefacts}}</ref><ref name="GF">{{Cite web|title=A memorial with a purpose|url=http://www.foundation.org.za/index.php?pid=23|archive-url=https://web.archive.org/web/20140508063514/http://www.foundation.org.za/index.php?pid=23|archive-date=2014-05-08|accessdate=2014-07-14|publisher=The Grahamstown Foundation}}</ref> Isakhiwo sakhiwa nguMurray noStewart (EP) Pty Ltd
== Umnyhadala weZobugcisa weSizwe ==
Isakhiwo sinxulunyaniswa kakhulu noMnyhadala weZobugcisa weSizwe (National Arts Festival), edla ngokubizwa ngokuba nguMnyhadala waseRhini. Ukususela ekuvulweni kwesakhiwo ngoJulayi 13, 1974, umsitho ubusoloko ubanjwa apho minyaka le, ngaphandle ko-1975. Phantse zonke iindawo zokudibanela eMakhanda ziyasetyenziswa ngexesha lomnyhadala, kodwa i1820 Settlers Monument sisikhokelo somsitho kwaye sesona sakhiwo sikhulu. Ithiyetha engundoqo kwesi sakhiwo ithiywe ngo Guy Butler.
== Umlilo ngo-1994 ==
Esi sikhumbuzo satshatyalaliswa ngumlilo ngo-1994 <ref>{{Cite book|last=South African Parliament|url=https://books.google.com/books?id=15JCAQAAIAAJ|title=Debates of the Senate (Hansard)|publisher=Government Printer|year=1994}}</ref> saza sakhiwa kwakhona <ref>{{Cite book|last=Williams|first=Lizzie|url=https://books.google.com/books?id=9FL9AgAAQBAJ&pg=PA182|title=South Africa Dream Trip|publisher=Footprint Travel Guides|year=2013|isbn=978-1-907263-69-9}}</ref> saza sanikezelwa kwakhona ngokusesikweni nguNelson [[Nelson Mandela|Mandela]] ngoMeyi 1996.
== Bona kwakho ==
rbligflddjqapicvfxiif34bb58nt3e
41354
41353
2026-07-16T20:35:10Z
Lihle Smith
16310
41354
wikitext
text/x-wiki
I1820 Settlers National Monument,<ref name="Preez1982">{{Cite book|last=Hester Maria Johanna Du Preez|url=https://books.google.com/books?id=wwgEAAAAYAAJ|title=Museums of the Cape: a guide to the province-aided museums of the Cape|publisher=Dept. of Nature Environmental Conservation of the Provincial Administration of the Cape of Good Hope|year=1982|isbn=978-0-7984-0114-2|pages=18–22|access-date=17 September 2013}}</ref> ehlonipha igalelo elenziwa ngamaBritane ngo-1820 kuluntu lwaseMzantsi Afrika, ijonge<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=rXN6xJjPlrwC&pg=PA378|title=South Africa|publisher=Rough Guides|year=2002|isbn=978-1-85828-853-6|pages=378–|access-date=17 September 2013}}</ref> [[IRhini|irhini]] (Makhanda) eMpuma Koloni. Ikhumbula amaNgqina aseMzansti Afrika, kwakunye nolwimi lwesiNgesi,<ref name="DoxtaderVilla-Vicencio2004">{{Cite book|last=Erik Doxtader|url=https://books.google.com/books?id=dEHHE9Jf1DYC&pg=PA361|title=To Repair the Irreparable: Reparation and Reconstruction in South Africa|last2=Charles Villa-Vicencio|publisher=New Africa Books and the Institute for Justice and Reconciliation (South Africa)|year=2004|isbn=978-0-86486-618-9|pages=361–|author-link=Erik Doxtader|author-link2=Charles Villa-Vicencio}}</ref> njengabemi ngokwabo. Isakhiwo senziwe nguJohn Sturrock, owayephefumlelwe ngumsebenzi kaLouis Kahn.<ref name="Artefacts">{{Cite web|last=MARTINSON, William Andrew|title=STURROCK, Frederick Lamond (Jock)|url=https://www.artefacts.co.za/main/Buildings/archframes.php?archid=1660|accessdate=2014-07-14|website=Southern African Built Environment|publisher=Artefacts}}</ref><ref name="GF">{{Cite web|title=A memorial with a purpose|url=http://www.foundation.org.za/index.php?pid=23|archive-url=https://web.archive.org/web/20140508063514/http://www.foundation.org.za/index.php?pid=23|archive-date=2014-05-08|accessdate=2014-07-14|publisher=The Grahamstown Foundation}}</ref> Isakhiwo sakhiwa nguMurray noStewart (EP) Pty Ltd
== Umnyhadala weZobugcisa weSizwe ==
Isakhiwo sinxulunyaniswa kakhulu noMnyhadala weZobugcisa weSizwe (National Arts Festival), edla ngokubizwa ngokuba nguMnyhadala waseRhini. Ukususela ekuvulweni kwesakhiwo ngoJulayi 13, 1974, umsitho ubusoloko ubanjwa apho minyaka le, ngaphandle ko-1975. Phantse zonke iindawo zokudibanela eMakhanda ziyasetyenziswa ngexesha lomnyhadala, kodwa i1820 Settlers Monument sisikhokelo somsitho kwaye sesona sakhiwo sikhulu. Ithiyetha engundoqo kwesi sakhiwo ithiywe ngo Guy Butler.
== Umlilo ngo-1994 ==
Esi sikhumbuzo satshatyalaliswa ngumlilo ngo-1994 <ref>{{Cite book|last=South African Parliament|url=https://books.google.com/books?id=15JCAQAAIAAJ|title=Debates of the Senate (Hansard)|publisher=Government Printer|year=1994}}</ref> saza sakhiwa kwakhona <ref>{{Cite book|last=Williams|first=Lizzie|url=https://books.google.com/books?id=9FL9AgAAQBAJ&pg=PA182|title=South Africa Dream Trip|publisher=Footprint Travel Guides|year=2013|isbn=978-1-907263-69-9}}</ref> saza sanikezelwa kwakhona ngokusesikweni nguNelson [[Nelson Mandela|Mandela]] ngoMeyi 1996.
== Bona kwakho ==
0c47ptd2smx49cns0w1c36n6ft2qibz
Zizi Kodwa
0
9216
41355
2026-07-16T20:41:29Z
Kholibabale
16313
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1313293670|Zizi Kodwa]]"
41355
wikitext
text/x-wiki
'''Ncediso Goodenough "Zizi" Kodwa''' (owazalwa ngomhla we-19 kweyoMqungu ngonyaka ka-1970) ngusopolitiki waseMzantsi Afrika kunye nengcali yezonxibelelwano osebeze njengoMphathiswa weMidlalo, ubuGcisa neNkcubeko ukususela kweyoMatshi 2023 de warhoxa kweyeSilimela 2024. Ngaphambi koko, wayenguSekela Mphathiswa wezoKhuseleko leLizwe ukususela ngo-2019 ukuya ku-2023. Wayesakuba sisithethi sikazwelonke se- [[African National Congress]] (ANC) ukususela ngo-2014 ukuya ku-2018.
Ngaphambili wayengumfundi wasentlalweni [[IKapa]], uKodwa waziwa kakhulu njengesithethi sombutho I-ANC Youth League. Wawuphumeza lo msebenzi ngethuba kwakulawula uMongameli weLiga UFikile Mbalula, kwaye yena, njengoMbalula, wayengumxhasi obalaseleyo [[UJacob Zuma|ka Jacob Zuma]]. Emva koku ekhethwa kukaZuma njengomongameli we-ANC kweyoMga ngo 2007, uKudwa wayesisithethi kwi-ofisi yeqela likaZuma; ukususela ngo-2010 ukuya ku-2012, wayekwangumcebisi okhethekileyo kaZuma kunxibelelwano ekukhokeleni uMzantsi Afrika. Emva koko, ixesha elininzi likaZuma njengomongameli, uKodwa waba sisithethi sikazwelonke se-ANC ukususela kwekaCanzibe 2014 ukuya kweyoMdumba 2018.
Ukususela ngo-2018 ukuya ku-2019, waba yintloko yeofisi kaMongameli we-ANC ngaphantsi, uMongameli othabathe indawo emva kukaZuma [[UCyril Ramaphosa]]. Uzibandakanye neNdlu yoWiso-mthetho kunyulo jikelele luka-2019. Emva kokuphatha ixesha elingaphambi kweveki elidlulileyo kwindlu yowiso-mandla kuCanzibe 2014, waye wonulwa nguRamaphosa ukuba abe nguSekela-Mphathiswa wezoKhuseleko. Uqhubeke nesikhundla sokuba ngusekela phathisa wezokhuseleko emva kokulungiswa kwakhona. Waye watshintshwa igama lokuba nguSekela-Mphathiswa kwi-Presidency for State Security ngo-2021, kwaye wonyulwa kwikhabhinethi kutshintso olathi lenziwa kweyoKwindla2023.
1hwxlwlwr12d5nm2x3cm87p6hsejp81
UToni Morrison
0
9217
41357
2026-07-16T20:56:25Z
Nozuko Sibutha
16314
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363548284|Toni Morrison]]"
41357
wikitext
text/x-wiki
'''UChloe Anthony Wofford''' " '''Toni''' " '''Morrison''' (ezalwa '''nguChloe Ardelia Wofford'''; nge-18 kaFebruwari 1931 - nge-5 ka-Agasti 2019) wayengumbhali wenoveli waseMelika kunye nomhleli. Wanikwa iMbasa yeNobel kwiNcwadi ngo-1993. Inoveli yakhe yokuqala, ''iThe Bluest Eye'', yapapashwa ngo-1970. ''Ingoma kaSolomon'' eyayithandwa kakhulu (1977) yazisa ingqalelo yakhe kwilizwe lonke yaza yaphumelela iMbasa yeNational Book Critics Circle. Ngo-1988, uMorrison waphumelela iMbasa yePulitzer ''yeBeloved'' (1987).
scjwdmcj5r4tudkiztzeoxsp7vwdo3j
41359
41357
2026-07-16T20:58:30Z
Nozuko Sibutha
16314
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363548284|Toni Morrison]]"
41359
wikitext
text/x-wiki
'''UChloe Anthony Wofford''' " '''Toni''' " '''Morrison''' (ezalwa '''nguChloe Ardelia Wofford'''; nge-18 kaFebruwari 1931 - nge-5 ka-Agasti 2019) wayengumbhali wenoveli waseMelika kunye nomhleli. Wanikwa iMbasa yeNobel kwiNcwadi ngo-1993. Inoveli yakhe yokuqala, ''iThe Bluest Eye'', yapapashwa ngo-1970. ''Ingoma kaSolomon'' eyayithandwa kakhulu (1977) yazisa ingqalelo yakhe kwilizwe lonke yaza yaphumelela iMbasa yeNational Book Critics Circle. Ngo-1988, uMorrison waphumelela iMbasa yePulitzer ''yeBeloved'' (1987).
Wazalelwa kwaye wakhulela kwindawo yase eLorain, eOhio, uMorrison waphumelela kwiDyunivesithi yaseHoward ngonyaka ka-1953 eneziqu ze-BA kwisiNgesi. UMorrison wafumana isidanga se-master kwi-American Literature kwiDyunivesithi yaseCornell ngo-1955. Ngo-1957 wabuyela kwiDyunivesithi yaseHoward, watshata, waza waba nabantwana ababini ngaphambi kokuba aqhawule umtshato ngo-1964. UMorrison waba ngumhleli wokuqala wabasetyhini abamnyama kwiincwadi zeentsomi eRandom House eNew York City ngasekupheleni kweminyaka yoo-1960. Wazakhela udumo njengombhali ngeminyaka yoo-1970 kunye noo-1980. Inoveli yakhe ethi ''Beloved'' yenziwa ifilimu ngo-1998. Imisebenzi kaMorrison iyanconywa ngokujongana nemiphumo emibi yocalucalulo ngokobuhlanga eMelika namava abantu abamnyama baseMelika.
hj1gw4myseds2cbb1nqao0zuw6f15dm
41360
41359
2026-07-16T21:00:09Z
Nozuko Sibutha
16314
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363548284|Toni Morrison]]"
41360
wikitext
text/x-wiki
'''UChloe Anthony Wofford''' " '''Toni''' " '''Morrison''' (ezalwa '''nguChloe Ardelia Wofford'''; nge-18 kaFebruwari 1931 - nge-5 ka-Agasti 2019) wayengumbhali wenoveli waseMelika kunye nomhleli. Wanikwa iMbasa yeNobel kwiNcwadi ngo-1993. Inoveli yakhe yokuqala, ''iThe Bluest Eye'', yapapashwa ngo-1970. ''Ingoma kaSolomon'' eyayithandwa kakhulu (1977) yazisa ingqalelo yakhe kwilizwe lonke yaza yaphumelela iMbasa yeNational Book Critics Circle. Ngo-1988, uMorrison waphumelela iMbasa yePulitzer ''yeBeloved'' (1987).
Wazalelwa kwaye wakhulela kwindawo yase eLorain, eOhio, uMorrison waphumelela kwiDyunivesithi yaseHoward ngonyaka ka-1953 eneziqu ze-BA kwisiNgesi. UMorrison wafumana isidanga se-master kwi-American Literature kwiDyunivesithi yaseCornell ngo-1955. Ngo-1957 wabuyela kwiDyunivesithi yaseHoward, watshata, waza waba nabantwana ababini ngaphambi kokuba aqhawule umtshato ngo-1964. UMorrison waba ngumhleli wokuqala wabasetyhini abamnyama kwiincwadi zeentsomi eRandom House eNew York City ngasekupheleni kweminyaka yoo-1960. Wazakhela udumo njengombhali ngeminyaka yoo-1970 kunye noo-1980. Inoveli yakhe ethi ''Beloved'' yenziwa ifilimu ngo-1998. Imisebenzi kaMorrison iyanconywa ngokujongana nemiphumo emibi yocalucalulo ngokobuhlanga eMelika namava abantu abamnyama baseMelika.
Intlangano I- National Endowment for the Humanities yamnyula uMorrison kwiJefferson Lecture, eyona mbeko inkulu kurhulumente wobumbano wase-US ngenxa yokuphumelela kwizifundo zoluntu, ngo-1996. Wahlonitshwa ngeMedal of Distinguished Contribution kwi-American Letters yeNational Book Foundation ngaloo nyaka mnye. UMongameli [[Barack Obama|uBarack Obama]] wamnika iPresidential Medal of Freedom ngoMeyi 29, 2012. Wafumana iPEN/Saul Bellow Award for Achievement in American Fiction ngo-2016. UMorrison wangeniswa kwiNational Women's Hall of Fame ngo-2020.
4boygr6jldk9tvsbvnawae65yfjxmzk
Iprojekthi ye-SWiP
0
9218
41362
2026-07-16T21:17:38Z
Mmongo
16291
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362650397|SWiP Project]]"
41362
wikitext
text/x-wiki
Phantsi kocalucalulo, iilwimi ezithile zazibekelwe bucala, kuquka [[Ulwimi lwesiNdebele saseMzantsi|isiNdebele]], [[IsiSwazi|isiSwati]], [[isiTsonga]] kunye [[IsiVenda|nesiTshivenda]]. <ref name=":2">{{Cite news|last=Mudau|first=Thama|last2=Jonker|first2=Euane|last3=Maila|first3=Anthony|last4=Malema|first4=Maropeng|date=2024|title=SWiP Project Launch|pages=8–10|work=PanSALB News|url=https://www.pansalb.org/wp-content/uploads/External-Newsletter-April-2023-March-2024_compressed.pdf}}</ref> Ukujongana nokungamelwa ngokwaneleyo [[Iilwimi zaseMzantsi Afrika|kweelwimi zemveli zaseMzantsi Afrika]], imibutho emithathu iyasebenzisana ukwakha iikopora ezingcono kwiilwimi ezinezixhobo ezinqongopheleyo. Le mibutho zezi: <ref name=":0">{{Cite web|title=The SWiP project brings isiNdebele to Wikipedia's main platform, expanding access and visibility for official South African languages – SADiLaR|url=https://sadilar.org/en/the-swip-project-brings-isindebele-to-wikipedias-main-platform-expanding-access-and-visibility-for-official-south-african-languages/|accessdate=2025-04-14|website=sadilar.org}}</ref>
* I-South African Centre for Digital Language Resources (i-SADiLaR)
* U-Wikimedia South Africa, (uWikipedia )
* IBhodi yeeLwimi zoMzantsi Afrika (i-PanSALB)
Le projekthi yentsebenziswano ikwajoliswe ekuphakamiseni, ekulondolozeni, nasekufaka iilwimi zemveli nenkcubeko [[UMzantsi Afrika|yaseMzantsi Afrika]] kubuxhakaxhaka bale mihla ngokuphucula ubukho bazo kumaqonga obuxhakaxhaka afana neWikipedia. <ref name=":1">{{Cite web|title=SWiP project to champion SA's indigenous languages online – SADiLaR|url=https://sadilar.org/en/swip-project-to-champion-sas-indigenous-languages-online/|accessdate=2025-04-14|website=sadilar.org}}</ref> <ref>{{Cite web|title=CUT {{!}} CUT hosts SWiP workshop aimed at preserving South African languages in the digital space|url=https://www.cut.ac.za/news/cut-hosts-swip-workshop-aimed-preserving-south-african-languages-digital-space|accessdate=2025-09-28|website=www.cut.ac.za}}</ref> Ngokubambisana nemibutho yenkcubeko neelwimi, le projekthi yenzelwa ukuvala umsantsa wobuxhakaxhaka bale mihla kwaye iqinisekisa ukuba iilwimi zasekuhlaleni kunye namabali enkcubeko ayagcinwa kwaye kwabelwane ngazo kwi-intanethi. <ref name=":0">{{Cite web|title=The SWiP project brings isiNdebele to Wikipedia's main platform, expanding access and visibility for official South African languages – SADiLaR|url=https://sadilar.org/en/the-swip-project-brings-isindebele-to-wikipedias-main-platform-expanding-access-and-visibility-for-official-south-african-languages/|accessdate=2025-04-14|website=sadilar.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://sadilar.org/en/the-swip-project-brings-isindebele-to-wikipedias-main-platform-expanding-access-and-visibility-for-official-south-african-languages/ "The SWiP project brings isiNdebele to Wikipedia's main platform, expanding access and visibility for official South African languages – SADiLaR"]. ''sadilar.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-14</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web|title=UMP - PROMOTING LINGUISTIC DIVERSITY AND INCLUSION|url=https://www.ump.ac.za/News-and-Events/News/2025/PROMOTING-LINGUISTIC-DIVERSITY-AND-INCLUSION|accessdate=2025-09-28|website=www.ump.ac.za}}</ref>
paxgnjlv2x06bu8hsn8qchp92jwa8fc
IProjekthi ye-SWiP
0
9219
41364
2026-07-16T21:21:51Z
Mmongo
16291
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362650397|SWiP Project]]"
41364
wikitext
text/x-wiki
Phantsi kocalucalulo, iilwimi ezithile zazibekelwe bucala, kuquka [[Ulwimi lwesiNdebele saseMzantsi|isiNdebele]], [[IsiSwazi|isiSwati]], [[isiTsonga]] kunye [[IsiVenda|nesiTshivenda]]. <ref name=":2">{{Cite news|last=Mudau|first=Thama|last2=Jonker|first2=Euane|last3=Maila|first3=Anthony|last4=Malema|first4=Maropeng|date=2024|title=SWiP Project Launch|pages=8–10|work=PanSALB News|url=https://www.pansalb.org/wp-content/uploads/External-Newsletter-April-2023-March-2024_compressed.pdf}}</ref> Ukujongana nokungamelwa ngokwaneleyo [[Iilwimi zaseMzantsi Afrika|kweelwimi zemveli zaseMzantsi Afrika]], imibutho emithathu iyasebenzisana ukwakha iikopora ezingcono kwiilwimi ezinezixhobo ezinqongopheleyo. Le mibutho zezi: <ref name=":0">{{Cite web|title=The SWiP project brings isiNdebele to Wikipedia's main platform, expanding access and visibility for official South African languages – SADiLaR|url=https://sadilar.org/en/the-swip-project-brings-isindebele-to-wikipedias-main-platform-expanding-access-and-visibility-for-official-south-african-languages/|accessdate=2025-04-14|website=sadilar.org}}</ref>
* I-South African Centre for Digital Language Resources (i-SADiLaR)
* U-Wikimedia South Africa, (uWikipedia )
* IBhodi yeeLwimi zoMzantsi Afrika (i-PanSALB)
Le projekthi yentsebenziswano ikwajoliswe ekuphakamiseni, ekulondolozeni, nasekufaka iilwimi zemveli nenkcubeko [[UMzantsi Afrika|yaseMzantsi Afrika]] kubuxhakaxhaka bale mihla ngokuphucula ubukho bazo kumaqonga obuxhakaxhaka afana neWikipedia. <ref name=":1">{{Cite web|title=SWiP project to champion SA's indigenous languages online – SADiLaR|url=https://sadilar.org/en/swip-project-to-champion-sas-indigenous-languages-online/|accessdate=2025-04-14|website=sadilar.org}}</ref> <ref>{{Cite web|title=CUT {{!}} CUT hosts SWiP workshop aimed at preserving South African languages in the digital space|url=https://www.cut.ac.za/news/cut-hosts-swip-workshop-aimed-preserving-south-african-languages-digital-space|accessdate=2025-09-28|website=www.cut.ac.za}}</ref> Ngokubambisana nemibutho yenkcubeko neelwimi, le projekthi yenzelwa ukuvala umsantsa wobuxhakaxhaka bale mihla kwaye iqinisekisa ukuba iilwimi zasekuhlaleni kunye namabali enkcubeko ayagcinwa kwaye kwabelwane ngazo kwi-intanethi. <ref name=":0">{{Cite web|title=The SWiP project brings isiNdebele to Wikipedia's main platform, expanding access and visibility for official South African languages – SADiLaR|url=https://sadilar.org/en/the-swip-project-brings-isindebele-to-wikipedias-main-platform-expanding-access-and-visibility-for-official-south-african-languages/|accessdate=2025-04-14|website=sadilar.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://sadilar.org/en/the-swip-project-brings-isindebele-to-wikipedias-main-platform-expanding-access-and-visibility-for-official-south-african-languages/ "The SWiP project brings isiNdebele to Wikipedia's main platform, expanding access and visibility for official South African languages – SADiLaR"]. ''sadilar.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-14</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web|title=UMP - PROMOTING LINGUISTIC DIVERSITY AND INCLUSION|url=https://www.ump.ac.za/News-and-Events/News/2025/PROMOTING-LINGUISTIC-DIVERSITY-AND-INCLUSION|accessdate=2025-09-28|website=www.ump.ac.za}}</ref>
1ol5f971k4jil0ttna65axpjo2r5dyi
UWilson Ngcobo
0
9220
41365
2026-07-16T21:28:12Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350923272|Wilson Ngcobo]]"
41365
wikitext
text/x-wiki
'''UNdawoyakhe Wilson Ngcobo''' ngusopolitiki waseMzantsi Afrika oxelenga kwiNdlu yowisomthetho yephondo lakwaZulu Natal ukususela ngo-1999 ukuya ku-2006 kunye nokususela ngo-2009 ukuya ku-2014. Okwangoku usebenze okwethutyana kwindlu yowiso-mthetho yesizwe ukususela ngo-2006 ukuya ku-2009. Wayelilungu leDemocratic Party (DP),mvanje yabayi Democratic Alliance (DA), de yabayeyoMsintsi 2005 xa wangena kwi- [[African National Congress]] (ANC). Ngo-2015, washiya iANC ukuze aseke iNational Religious Freedom Party, iqela elisekwaZulu [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|-Natal]] apho uNgcobo engumongameli walo.
== Umsebenzi wezopolitiko ==
Kunyulo jikelele luka-1999, uNgcobo wonyulwa kwindlu yowiso-mthetho yephondo lakwaZulu-Natal, ebekwe kwindawo yesihlanu kuluhlu lwamaqela ephondo e-DP. Waphinda wonyulwa kwisihlalo sakhe ngo- 2004 phantsi kweqela elaliza kulandela i-DP, i-DA. Nangona kunjalo, ngexesha lonyaka ka-2005, wabhengeza ukuba ushiye i-DA ukuze ajoyine i-ANC. <ref name=":0">{{Cite news|date=8 September 2005|title=Two KZN floor-crossers ditch the DA|work=IOL|url=https://www.iol.co.za/news/politics/two-kzn-floor-crossers-ditch-the-da-252947|access-date=9 April 2023}}</ref> Uthe utsalwe yinkqubela phambili yeANC, esithi, "Abanye abantu abamhlophe kwiqela bacinga ukuba i-DA isekelwe ukuze ikhonze iimfuno zabantu abamhlophe kuphela". <ref name=":0" />
Ngomhla wesixhenxe kweyeThupha ngo-2006, i-ANC yamthumela kwiNdlu yowiso-mthetho yesizwe, apho wavala khona isithuba esingenamsebenzi kwi-caucus ye-ANC. <ref name=":03">{{Cite web|date=2009-01-15|title=National Assembly Members|url=http://www.pmg.org.za/parlinfo/nalist#_ftnref87|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20090514071402/http://www.pmg.org.za/parlinfo/nalist#_ftnref87|archive-date=14 May 2009|accessdate=2023-04-08|website=Parliamentary Monitoring Group}}</ref> Kunyulo lukazwelonke luka-2009, wabuyiselwa kwindlu yowiso-mthetho yephondo lakwaZulu-Natal, <ref>{{Cite web|date=30 April 2009|title=KwaZulu-Natal MPLs elected April 22|url=https://www.politicsweb.co.za/documents/kwazulunatal-mpls-elected-april-22|accessdate=2023-04-09|website=Politicsweb|language=en}}</ref> apho waxelenga khona de kwaba lunyulo lukazwelonke olulandelayo ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesine. <ref name=":1">{{Cite web|title=Ndawoyakhe Wilson Ngcobo|url=http://www.pa.org.za/person/nw-ngcobo/|accessdate=2023-04-09|website=People's Assembly|language=en}}</ref> Ngonyaka wamawaka amabini aneshumu elinesihlanu, wayishiya iANC ukuze aseke i-NRFP. <ref>{{Cite web|date=2019-05-03|title=Elections 2019: National Religious Freedom Party|url=https://www.sabcnews.com/sabcnews/elections-2019-national-religious-freedom-party/|accessdate=2023-04-09|website=SABC News|language=en-US}}</ref> Iqela lakhuphisana nonyulo lwephondo lonyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba kwaZulu-Natal, apho uNgcobo wayekwindawo yokuqala kuluhlu lweqela, kodwa alizange liphumelele naziphi na izihlalo. <ref name=":1" />
jiqnrcvdgtcboifdu72sk0t0o1oqmcs
41366
41365
2026-07-16T21:28:50Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350923272|Wilson Ngcobo]]"
41366
wikitext
text/x-wiki
'''UNdawoyakhe Wilson Ngcobo''' ngusopolitiki waseMzantsi Afrika oxelenga kwiNdlu yowisomthetho yephondo lakwaZulu Natal ukususela ngo-1999 ukuya ku-2006 kunye nokususela ngo-2009 ukuya ku-2014. Okwangoku usebenze okwethutyana kwindlu yowiso-mthetho yesizwe ukususela ngo-2006 ukuya ku-2009. Wayelilungu leDemocratic Party (DP),mvanje yabayi Democratic Alliance (DA), de yabayeyoMsintsi 2005 xa wangena kwi- [[African National Congress]] (ANC). Ngo-2015, washiya iANC ukuze aseke iNational Religious Freedom Party, iqela elisekwaZulu [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|-Natal]] apho uNgcobo engumongameli walo.
== Umsebenzi wezopolitiko ==
Kunyulo jikelele luka-1999, uNgcobo wonyulwa kwindlu yowiso-mthetho yephondo lakwaZulu-Natal, ebekwe kwindawo yesihlanu kuluhlu lwamaqela ephondo e-DP. Waphinda wonyulwa kwisihlalo sakhe ngo- 2004 phantsi kweqela elaliza kulandela i-DP, i-DA. Nangona kunjalo, ngexesha lonyaka ka-2005, wabhengeza ukuba ushiye i-DA ukuze ajoyine i-ANC. <ref name=":0">{{Cite news|date=8 September 2005|title=Two KZN floor-crossers ditch the DA|work=IOL|url=https://www.iol.co.za/news/politics/two-kzn-floor-crossers-ditch-the-da-252947|access-date=9 April 2023}}</ref> Uthe utsalwe yinkqubela phambili yeANC, esithi, "Abanye abantu abamhlophe kwiqela bacinga ukuba i-DA isekelwe ukuze ikhonze iimfuno zabantu abamhlophe kuphela". <ref name=":0" />
Ngomhla wesixhenxe kweyeThupha ngo-2006, i-ANC yamthumela kwiNdlu yowiso-mthetho yesizwe, apho wavala khona isithuba esingenamsebenzi kwi-caucus ye-ANC. <ref name=":03">{{Cite web|date=2009-01-15|title=National Assembly Members|url=http://www.pmg.org.za/parlinfo/nalist#_ftnref87|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20090514071402/http://www.pmg.org.za/parlinfo/nalist#_ftnref87|archive-date=14 May 2009|accessdate=2023-04-08|website=Parliamentary Monitoring Group}}</ref> Kunyulo lukazwelonke luka-2009, wabuyiselwa kwindlu yowiso-mthetho yephondo lakwaZulu-Natal, <ref>{{Cite web|date=30 April 2009|title=KwaZulu-Natal MPLs elected April 22|url=https://www.politicsweb.co.za/documents/kwazulunatal-mpls-elected-april-22|accessdate=2023-04-09|website=Politicsweb|language=en}}</ref> apho waxelenga khona de kwaba lunyulo lukazwelonke olulandelayo ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesine. <ref name=":1">{{Cite web|title=Ndawoyakhe Wilson Ngcobo|url=http://www.pa.org.za/person/nw-ngcobo/|accessdate=2023-04-09|website=People's Assembly|language=en}}</ref> Ngonyaka wamawaka amabini aneshumu elinesihlanu, wayishiya iANC ukuze aseke i-NRFP. <ref>{{Cite web|date=2019-05-03|title=Elections 2019: National Religious Freedom Party|url=https://www.sabcnews.com/sabcnews/elections-2019-national-religious-freedom-party/|accessdate=2023-04-09|website=SABC News|language=en-US}}</ref> Iqela lakhuphisana nonyulo lwephondo lonyaka wamawaka amabini aneshumi elinethoba kwaZulu-Natal, apho uNgcobo wayekwindawo yokuqala kuluhlu lweqela, kodwa alizange liphumelele naziphi na izihlalo. <ref name=":1" />{{Reflist}}
bk5qdb63u5m1d374aa366lfjxmhsx3z
USanele Zondo
0
9221
41367
2026-07-16T21:39:30Z
Tshobayithathe
16285
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350296782|Sanele Zondo]]"
41367
wikitext
text/x-wiki
'''USanele Sethembeni Zondo''' (owazalwa ngomhla wamashumi amabini anesithandathu kweyoKwindla1992) ngusopolitiki waseMzantsi Afrika osuka [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|KwaZulu-Natal]] . Okwangoku ulilungu lePalamente (MP) le -Inkatha Freedom Party . UZondo ukwangusekela sihlalo wesizwe we-Inkatha Freedom Party Youth Brigade.
== Ukuphuma kwelanga nokuxelenga ==
UZondo wazalwa ngomhla wamashumi amabini anesithandathu kweyoKwindla ngo-1992 waza wakhulela eHluhluwe [[IPhondo yaKwaZulu-Natala|KwaZulu-Natal]] . Wafunda kwiKholeji yeTVET yase-Ethekwini. UZondo wayesakuba lilungu lebhunga le-Inkatha Freedom Party kuMasipala weNgingqi iBig Five Hlabisa . Okwangoku ungusekela-sihlalo wesizwe we-IFP Youth Brigade. <ref>{{Cite web|title=Sanele Sethembeni Zondo|url=http://www.pa.org.za/person/sanele-sethembeni-zondo/|accessdate=2022-03-15|website=People's Assembly|language=en}}</ref>
Emva kokuba i-IFP iphumelele ulawulo loMasipala weSithili saseMkhanyakude kunyulo loorhulumente basekhaya olwalubanjwe nge-1 kaNovemba 2021, uZondo watyhola i-ANC ngokwala amandla okuvelisa isivuno kwisithili waza wathi kukho izinto ezininzi ezingalunganga ngexesha lokuhlala kokuqala kwebhunga loMasipala weSithili saseMtubatuba elisandula ukunyulwa. <ref>{{Cite web|last=Goba|first=Thabiso|title=IFP accuses ANC of power grab in KZN’s uMkhanyakude|url=https://www.news24.com/witness/news/kzn/ifp-accuses-anc-of-power-grab-in-kzns-umkhanyakude-20211223|accessdate=2022-03-15|website=Witness|language=en-US}}</ref> Wafuna ukuba isithili saseMkhanyakude "sinikwe iqela [i-IFP] elivotelwe ngabantu" waza wacela uMphathiswa wezeManzi noCoceko we-ANC, [[Senzo Mchunu|uSenzo Mchunu]], ngoDisemba 2021 ukuba ayeke zonke iindlela zokungenelela kurhulumente wesizwe kwisithili aze avumele i-IFP ilawule umasipala wesithili. <ref>{{Cite web|title=IFP Youth Brigade demands that uMkhanyakude District Municipality be given to the party voted for by the people|url=https://www.iol.co.za/dailynews/news/kwazulu-natal/ifp-youth-brigade-demands-that-umkhanyakude-district-municipality-be-given-to-the-party-voted-for-by-the-people-40b28d40-1ed3-42a8-9000-bbdfe0eecdb2|accessdate=2022-03-15|website=www.iol.co.za|language=en}}</ref>
== Ukuxelenga ePalamente ==
Ngomhla wesi-8 kweyoMdumba ngo-2022, isithethi se-IFP uMkhuleko Hlengwa uthe iqela liyamkele ukuqeshwa kukaZondo noNhlanhla Hadebe njengee-MP ze-IFP. UZondo wakhethwa ukuba azalise isithuba esishiywe kukusweleka kukasihlalo we-IFP National Youth Bridge kunye nelungu le-National Assembly uMthokozisi Nxumalo . <ref>{{Cite web|title=IFP welcomes and congratulates two new Members of Parliament|url=https://www.iol.co.za/mercury/news/ifp-welcomes-and-congratulates-two-new-members-of-parliament-a3f44166-3562-4654-a0e2-11c2a7a9005c|accessdate=2022-03-15|website=www.iol.co.za|language=en}}</ref> UZondo wafungiswa njengeLungu le-National Assembly ngomhla weshumi elinesihlanu kweyoMdumba ngonyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anambini ngusomlomo uNosiviwe Mapisa-Nqakula . UZondo lilungu le-Portfolio Committee on Higher Education, Science and Technology kunye ne-Portfolio Committee on Public Works and Infrastructure.
UZondo ubekwe phezulu ngokwaneleyo kuluhlu lwe-IFP oluvela kwingingqi ukuya kuzwelonke ukuze abuyiselwe kwindlu yowiso-mthetho yesizwe emva konyulo lukazwelonke lonyaka wamawaka amabini anamashumi amabini anesine . <ref>{{Cite web|title=The 400 MPs elected to the National Assembly - IEC - DOCUMENTS {{!}} Politicsweb|url=https://www.politicsweb.co.za/documents/the-400-mps-elected-to-the-national-assembly--iec|accessdate=2024-06-11|website=www.politicsweb.co.za|language=en}}</ref>
7cbttu4kmcaik3q47miizw9rm2v8a5p
The Soil (ibhendi)
0
9222
41368
2026-07-16T22:12:59Z
Onke Matiso
16280
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1358777828|The Soil (band)]]"
41368
wikitext
text/x-wiki
Ukusekwa kwayo kwaqala ngowama-2003 xa onke amalungu adibana kwisikolo samabanga aphakamileyo iTikelo ngexesha leeseshoni ze-jam. <ref>{{Cite web|last=Hunter|first=Leigh-Anne|date=2015-12-01|title=Music: Soil survival|url=https://www.timeslive.co.za/sunday-times/lifestyle/2013-12-01-music-soil-survival/|accessdate=2021-12-04|publisher=Times LIVE}}</ref> <ref>{{Cite news|date=2012-09-19|title=The Soil have reached gold status for their debut album: Q&A {{!}} Drum|publisher=Drum|location=South Africa|url=https://www.snl24.com/drum/news/the-soil-have-reached-gold-status-for-their-debut-album-qa-20170728|access-date=2021-12-04}}</ref> Ngelo xesha iqela lalisaziwa ngokuba yi-'Particles of the Soil' kwaye lalinamalungu angaphezu kwesine. <ref>{{Cite web|last=Nobhongo Gxolo|date=5 September 2019|title=Rooted In The Belly|url=http://www.mahala.co.za/culture/rooted-in-the-belly/|accessdate=15 August 2014|publisher=Mahala}}</ref> Njengoko iminyaka ihamba, amanye amalungu emka ngenxa yezinye izinto awayebandakanyeka kuzo. Ngowama-2010, iqela lancipha laya kumalungu amane: uBuhlebendalo Mda (umculi), uNtsika Ngxanga (umqambi oyintloko kunye nomculi), uLuphindo (umdlali wezingqi zomlomo kunye nomculi) kunye noSamkelo Lelethu Mdolomba, owaziwa kakhulu ngegama lakhe leqonga, uSamthing Soweto. UMdolomba wayebandakanyeka ngexesha lenkqubo yokurekhoda i-albhamu yokuqala yeqela, nangona kunjalo, ngenxa yeengxabano zesivumelwano kunye nokungafani kobuchule, uSamkelo wagqiba ekubeni ashiye aze aseke iqela lejazz yanamhlanje iThe Fridge apho wayengumculi okhokelayo.
Ngowama-2011, iThe Soil yakhupha i-LP yabo yokuqala eyayibizwa ngokuba ''yiThe Soil'' eyafumana isikhundla seplatinum, yathengisa iikopi ezingaphezu kwama-50,000. Ngomhla wesi-7 kweyeDwarha, ngowama-2013, i-albhamu yabo yokuqala ''iReflections: (Live In Joburg)'' yakhutshwa yaza yaphumelela njengeyona albhamu yeR&B/Soul/Reggae ebalaseleyo kumabhaso omculo waseMzantsi Afrika wonyaka wama-2014. I-albhamu yabo yesibini ''iNostalgic Moments'' yakhutshwa ngedijithali kwi- iTunes ngomhla we-15 kweyoMsintsi ngowama-2014. <ref>{{Cite web|last=Par|date=2015-12-09|title=The Soil – 'Nostalgic Moments' {{!}} Music In Africa|url=https://www.musicinafrica.net/fr/node/14561|accessdate=2021-12-04|publisher=Music In Africa}}</ref> Yenziwe yafumaneka ukuze ithengwe njengekopi ngomhla wama-22 kweyoMsintsi ngowama-2014. ''INostalgic Moments'' yafumana uphononongo oluhle kubagxeki bomculo. <ref>{{Cite web|last=Denselow|first=Robin|date=2015-07-23|title=The Soil: Nostalgic Moments review – township vocal styles meet jazz, hip-hop and beatboxing {{!}} Pop and rock {{!}} The Guardian|url=https://www.theguardian.com/music/2015/jul/23/the-soil-nostalgic-moments-review|accessdate=2021-12-04}}</ref> Le albhamu ibandakanya ukubonakala kweendwendwe iLadysmith Black Mambazo <ref>{{Cite web|date=27 March 2014|title=The Soil brings new wave of South African acapella|url=http://www.timeslive.co.za/entertainment/music/2014/03/27/the-soil-brings-new-wave-of-south-african-acapella|accessdate=11 September 2014|website=TIMES LIVE}}</ref> kunye nomculi wehip hop uKhuli Chana. Kumsitho we-14 wamabhaso eMetro FM, iqela laphumelela imbasa yeyona albhamu eveliswe kakuhle (''Nostalgic Moments'') kunye neyelona qela libalaseleyo. <ref name="dispatch">{{Cite web|last=Plaatjie|first=Poliswa|date=2015-03-02|title=Metro honours The Soil with two major awards|url=https://www.dispatchlive.co.za/news/2015-03-02-metro-honours-the-soil-with-two-major-awards/|accessdate=2021-12-04|publisher=DispatchLIVE}}</ref> Ngowama-2015, eli qela lomculo latyunjelwa oyena mculi ubalaseleyo kumazwe ngamazwe: eAfrica kumabhaso eBET onyaka wama-2015.
Ngomhla wama-21 kweyeDwarha ngo-2016, i-albhamu yabo yesithathu yestudiyo enesihloko esithi ''Echoes of Kofifi'' yakhutshwa eMzantsi Afrika kwaye yafumana uphononongo oluhle oluvela kubagxeki bomculo. <ref>{{Cite web|date=28 November 2016|title=ALBUM OF THE WEEK: The Soil reminds us of rich culture of Sophiatown with 'Echoes of Kofifi' [REVIEW] {{!}} YoMzansi|url=https://www.yomzansi.com/2016/11/28/album-of-the-week-the-soil-reminds-us-of-rich-culture-of-sophiatown-with-echoes-of-kofifi-review/|accessdate=2021-12-04|publisher=YoMzansi}}</ref> Le albhamu yonyulwe kumabhaso omculo aseMzantsi Afrika kweyona albhamu ebalaseleyo eyenziweyo, elona qela libalaseleyo lonyaka kunye neyona albhamu ye-Afro pop ebalaseleyo. Eli qela laqhubeka nokupapasha i-albhamu ngokhenketho iNostalgic Moments ngoJulayi wama-2014 e-Emalahleni. <ref>{{Cite news|title=The Soil set to bring Nostalgic Moments Tour to The Ridge {{!}} Witbank News|language=en-SA|publisher=Witbank News|location=South Africa|url=https://showme.co.za/witbank/events-entertainment/the-soil-set-to-bring-nostalgic-moments-tour-to-the-ridge/|access-date=2022-01-20}}</ref>
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
3itxgzetvecbdwqg9wk8z800rexd3an
Impilo yengqondo ka-Adolf Hitler
0
9223
41369
2026-07-16T23:12:14Z
LeloDamane
16304
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1360520838|Mental health of Adolf Hitler]]"
41369
wikitext
text/x-wiki
Nangona uAdolf Hitler engazange afunyaniswe ngokusemthethweni ukuba unezigulo zengqondo ngexesha lokuphila kwakhe, amaxesha amaninzi wayenxulunyaniswa neemeko zengqondo ezifana nokuphazamiseka ngengqondo, isigulo sengqondo, ubunqambi bengqondo, kunye ne-amphetamine psychosis,ngexesha lokuphila kwakhe nasemva kokufa kwakhe.Ezi ziphazamisi ziye zafakwa kwiingxelo zobomi bukaHitler ezijolise kwicala lengqondo. Oogqirha bengqondo kunye neengcali zengqondo ezifumanise ukuba lo mlawuli unazo ezi meko zengqondo baquka abantu abaziwayo abafana noWalter C. Langer kunye no-Erich Fromm . Abanye abaphandi abafana noFrederick Redlich abakakholelwa ukuba uHitler wayebonisa ezo ngxaki zokuphazamiseka.
Kwi-psychiatry, i-pathography iye yakha udumo olubi, ingakumbi uxilongo olwenziwe emva kohlolo ngaphandle kokuhlolwa ngokuthe ngqo kwesigulana. <ref>{{Cite book|last=Hilken|first=Susanne|title=Wege und Probleme der Psychiatrischen Pathographie|date=1993|publisher=Karin Fischer|location=Aachen}}</ref> Ikwathathwa njengengafanelekanga. Ugqirha wengqondo waseJamani uHans Bürger-Prinz wade wachaza ukuba naluphi na uhlobo lokuxilonga umntu engekho luthathwa njengokufanayo noxhaphazo olubangela ukufa kunyango lwengqondo. Uluhlu olubanzi lweengxaki zengqondo ezaye zanxulunyaniswa noHitler ngokuhamba kwexesha lubonisa indlela le ndlela yokuxilonga enokungathembeki ngayo. Omnye umzekelo weentsilelo ezifumaneka kwiingxelo ezininzi ezilandelayo ezimalunga nemeko yengqondo kaHitler, kukungabikho kwaphela okanye ukuchazwa ngokufutshane kakhulu kweenkcukacha malunga nencwadi ezininzi esele zipapashiwe ngalo mbandela ngabanye ababhali.
Kwibali lakhe lika-2015, uPeter Longerich ukhombise indlela uHitler awaphumeza ngayo iinjongo zakhe kwezopolitiko njengozwilakhe onamandla, ngokuzithemba, ukulungela kakhulu ukuthatha umngcipheko kunye namandla angenamda. Abanye ababhali babechasene ngokupheleleyo nalo naluphi na umzamo wokuchaza uHitler, umzekelo ngeendlela zengqondo.UClaude Lanzmann waqhubeka, esithi ezo nzame "zingcolileyo"; emva kokugqitywa kwefilimu yakhe ethi Shoah (1985), waziva ezo nzame zifana nokukhanyela iHolocaust, kunye nokugxekwa okukhethekileyo okujoliswe kumbhali-mbali uRudolph Binion.
j1how2chvhmbkrl73vc6ktarslkrhge
Ukubulawa kwabantu abaninzi eMarikana
0
9224
41370
2026-07-16T23:43:10Z
Meninblack254
16289
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1364334220|Marikana massacre]]"
41370
wikitext
text/x-wiki
'''Ukubulawa kwabantu baseMarikana''' kukubulawa kwabasebenzi bemigodi abangamashumi amathathu anesine ngamapolisa aseMzantsi Afrika (SAPS) ngomhla we-16 kweyeThupha ngo-2012 ngexesha loqhankqalazo lweeveki ezintandathu kwimigodi yeplatinum yaseLonmin eMarikana kufutshane neRustenburg [[IPhondo yaseMntla-Ntshona|kwiphondo laseMntla Ntshona]] laseMzantsi Afrika. Olu bhubhani lwaba lolona lwaphulo-mthetho lubulalayo olusetyenziswa ngamalungu okhuseleko aseMzantsi Afrika kubemi ukusukela kwimvukelo yaseSoweto ngo-1976<ref name="WashPo">{{Cite news|date=16 August 2012|title=South African police open fire as striking miners charge, killing and wounding workers|work=The Washington Post|agency=Associated Press|url=https://www.washingtonpost.com/business/south-african-police-open-fire-on-striking-mine-workers-several-injured/2012/08/16/c9c99e3c-e7ad-11e1-9739-eef99c5fb285_story.html|url-status=dead|access-date=16 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120817062827/http://www.washingtonpost.com/business/south-african-police-open-fire-on-striking-mine-workers-several-injured/2012/08/16/c9c99e3c-e7ad-11e1-9739-eef99c5fb285_story.html|archive-date=17 August 2012}}</ref> kwaye luthelekiswa nokubulawa kwabantu baseSharpeville ngo-1960.<ref>{{Cite journal|last=Rathbone|first=Mark|last2=Boettger|first2=Jaco|date=2016-12-20|title=The Marikana Massacre, labour and capitalism: Towards a Ricoeurian alternative|url=https://www.koersjournal.org.za/index.php/koers/article/view/2263|journal=Koers - Bulletin for Christian Scholarship|language=en|volume=81|issue=3|pages=10–16|doi=10.19108/KOERS.81.3.2263|issn=2304-8557|doi-access=free}}</ref><ref>{{Cite web|last=Richard Stupart|date=16 August 2012|title=The Night Before Lonmin's Explanation|url=http://www.africanscene.co.za/2012/08/the-night-before-lonmins-explanation/|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20120820032247/http://www.africanscene.co.za/2012/08/the-night-before-lonmins-explanation/|archive-date=20 August 2012|accessdate=17 August 2012|publisher=African Scene}}</ref><ref>{{Cite web|date=2012-09-07|title=Marikana mine shootings revive bitter days of Soweto and Sharpeville|url=http://www.theguardian.com/world/2012/sep/07/marikana-mine-shootings-revive-soweto|accessdate=2022-10-20|website=the Guardian|language=en}}</ref>
Olu hlaselo lwenzeke ngomhla wesixhenxe woqhankqalazo olungagunyaziswanga emgodini olwaqaliswa ngaphandle kwemvume yombutho wabasebenzi basemgodini obizwa ngeNational Union of Mineworkers (NUM). Abaqhankqalazi babefuna ukonyuswa kwemivuzo ukuze kuxoxwe ngayo ngaphandle kwesivumelwano somvuzo esikhoyo. Iingxelo zokuqala zabonisa ukuba babekhuthazwe yiAssociation of Mineworkers and Construction Union (AMCU). Xa iNUM ingazange ivume ukumela iimfuno zabo kwaye iLonmin yala ukudibana nabo, abasebenzi basemgodini baqalisa uqhankqalazo ngomhla we 10 kweyeThupha 2012. Ngomhla we 11 kweyeThupha, abameli abaphezulu be-NUM bavulela umlilo kubaqhankqalazi njengoko babesiya egumbini lokusebenza yeNUM, apho abaqhankqalazi ababini abonzakeleyo baxelwa ngokungafanelekanga ukuba babulewe, nto leyo eyabangela ukuba kubekho uxinezeleko olukhulu.
Phakathi komhla we-12 kweyeThupha kunye nowe-14 kweyeThupha, ubundlobongela baqatsela buqhubela phambili phakathi kwabaqhankqalazi, amalungu akwa SAPS, kunye namagosa okhuseleko abucala aqeshwe yiLonmin. Ngeli xesha, abantu abalishumi babulawa. Abahlanu kubo baquka abaqhankqalazi abathathu kunye namalungu amabini e-SAPS apho babulawa kwingxabano enye ngomhla we-13 kweyeThupha. Ukongeza kwinani, amagosa okhuseleko amabini aseLonmin abulawa ngomhla we-12 kweyeThupha, kwaye abanye abasebenzi abathathu basemgodini waseLonmin babulawa kwiziganeko ezingaqhelekanga apho abaqhankqalazi bathathwa njengabanoxanduva lokuqala uqhankqalazo. Imizamo engaphumelelanga yokuxoxisana ngesisombululo soxolo yaqaliswa ngumzi weSAPS kunye nobunkokeli be-AMCU kunye ne-NUM.
hyqd8prwq5b9a50y707obh2r48hr448
Millie Bobby Brown
0
9225
41371
2026-07-17T00:43:48Z
Rhodes Jrn Graduate
16300
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1364284220|Millie Bobby Brown]]"
41371
wikitext
text/x-wiki
'''UMillie Bonnie Bongiovi''' (née '''Brown'''; wazalwa ngomhla we-19 kweyoMdumba 2004), owaziwa njengoMillie '''Bobby Brown''', ngumdlali weqonga waseBritane kunye nomvelisi weefilimu. <ref name=":3">{{Cite news|last=Chilton|first=Louis|date=15 March 2025|title=For better or worse, Millie Bobby Brown is cinema's first Stream Queen|work=[[The Independent]]|url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/films/features/electric-state-millie-bobby-brown-netflix-b2715248.html|url-status=live|access-date=9 May 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250410063422/https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/films/features/electric-state-millie-bobby-brown-netflix-b2715248.html|archive-date=10 April 2025}}</ref> Ufumene udumo kwihlabathi liphela ngokudlala uEleven kuthotho lweNetflix Sci-Fi ''iStranger Things'' (2016–2025), apho wonyulelwa khona ukufumana amabhaso amabini ePrimetime Emmy. Ngo2018, uBrown wabonakala kuluhlu lwe<nowiki><i id="mwHA">Time</i></nowiki> 100 lwabantu abanempembelelo kakhulu kwihlabathi. Wayengoyena mntu mncinci owakhe waqeshwa njengommeli weUNICEF Goodwill. <ref name="National">{{Cite web|date=15 May 2019|title=National ambassadors|url=http://www.unicef.org/people/people_nationalambassadors.html|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190401033008/https://www.unicef.org/people/people_nationalambassadors.html|archive-date=1 April 2019|accessdate=19 February 2020|publisher=UNICEF}}</ref>
UBrown ngumlinganiswa ophambili kwifilimu ethi ''Godzilla: King of the Monsters'' (2019) nakwifilimu elandelayo ''ethi Godzilla vs. Kong'' (2021). Udlale futhi wavelisa iifilimu zeNetflix u<nowiki><i id="mwLA">Enola Holmes</i></nowiki> (2020), ''Enola Holmes 2'' (2022), ''Damsel'' (2024), <nowiki><i id="mwMg">The Electric State</i></nowiki> (2025), kunye no''Enola Holmes 3'' (2026).
UMillie Bonnie Brown wazalwa ngomhla we-19 kweyoMdumba 2004 <ref>{{Cite web|title=Millie Bobby Brown (2004-)|url=https://www.biography.com/people/millie-bobby-brown-9302016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20180811033220/https://www.biography.com/people/millie-bobby-brown-9302016|archive-date=11 August 2018|accessdate=10 August 2018|publisher=[[Biography.com]]}}</ref> kwisixeko saseMarbella, eAndalusia, eSpain. <ref name="Diario Sur">{{Cite news|last=Sedano|first=Jon|last2=de los Ríos|first2=Ángel|date=15 November 2017|title=Los orígenes marbellíes de Millie Bobby Brown, la joven estrella de 'Stranger Things' / The Marbella origins of Millie Bobby Brown, the young star of 'Stranger Things'|language=es|work=[[Diario Sur]]|publisher=[[Vocento]]|url=https://www.diariosur.es/marbella-estepona/origenes-marbellies-millie-20171113202337-nt.html|url-status=dead|access-date=31 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180801004004/https://www.diariosur.es/marbella-estepona/origenes-marbellies-millie-20171113202337-nt.html|archive-date=1 August 2018|quote=...nació en Marbella en 2004, aunque tiene nacionalidad británica, ya que Robert y Kelly Brown, sus padres, eran unos ingleses asiduos veraneantes en la Costa del Sol. / ...[she] was born in Marbella in 2004, although she has British nationality, since Robert and Kelly Brown, her parents, were regular English vacationers on the Costa del Sol.}}</ref> Ungowesithathu kubantwana abane abazalwa ngabazali baseBritane uKelly noRobert Brown ongummeli wezindlu. <ref name=":1">{{Cite news|last=Kit|first=Borys|last2=Belloni|first2=Matthew|date=4 October 2016|title='Stranger Things' Star's Father Demands Cash From Agents to Represent Her (Exclusive)|work=[[The Hollywood Reporter]]|url=https://www.hollywoodreporter.com/news/stranger-things-stars-father-demands-935013|url-status=live|access-date=4 December 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171205042024/https://www.hollywoodreporter.com/news/stranger-things-stars-father-demands-935013|archive-date=5 December 2017}}</ref> Unodade wabo omdala uPaige, umntakwabo uCharlie kunye nodade wabo omncinci uAva. <ref>{{Cite web|last=Quihuiz and Blair|first=Ariana and Caroline|date=December 28, 2025|title=Millie Bobby Brown's 3 Siblings: All About Paige, Charlie and Ava|url=https://people.com/millie-bobby-brown-siblings-everything-to-know-11876394/|accessdate=June 12, 2026|website=People.com|language=en-US}}</ref> Igama lakhe eliphakathi ngu "Bonnie", <ref name=":0">{{Cite web|last=Rahman|first=Hanifah|date=6 March 2025|title=Millie Bobby Brown Just Revealed Her Real Name, And I'm Questioning Everything|url=https://www.buzzfeed.com/hanifahrahman/millie-bobby-brown-stage-name|accessdate=6 March 2025|website=BuzzFeed|language=en-gb}}</ref> kodwa waqala ukusebenzisa igama elithi "Bobby" emva kokusebenzisa igama leqonga. <ref>{{Cite web|date=7 March 2025|title=Millie Bobby Brown reveals her real name and why she changed it|url=https://www.the-independent.com/life-style/millie-bobby-brown-real-name-bonnie-chris-pratt-b2710659.html|accessdate=24 August 2025|website=The Independent|language=en}}</ref> UBrown wazalwa enengxaki yokuva inxalenye yendlebe yakhe yasekhohlo, emva kweminyaka emininzi waphela elahlekelwa sisakhono sokuva kuloo ndlebe. <ref>{{Cite web|date=31 October 2017|title=Millie Bobby Brown Opens Up About What It's Like Being Deaf in One Ear|url=https://www.glamour.com/story/millie-bobby-brown-opens-up-about-being-deaf-in-one-ear|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20220614120127/https://www.glamour.com/story/millie-bobby-brown-opens-up-about-being-deaf-in-one-ear|archive-date=14 June 2022|accessdate=14 June 2022|website=Glamour|language=en-US}}</ref> <ref name="variety">{{Cite web|last=Birnbaum|first=Debra|date=31 October 2017|title=How 'Stranger Things' Star Millie Bobby Brown Made Eleven 'Iconic' and Catapulted Into Pop Culture|url=https://variety.com/2017/tv/features/millie-bobby-brown-stranger-things-season-2-eleven-1202602487/|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20171222052825/https://variety.com/2017/tv/features/millie-bobby-brown-stranger-things-season-2-eleven-1202602487/|archive-date=22 December 2017|accessdate=4 December 2017|website=[[Variety (magazine)|Variety]]}}</ref> Xa wayeneminyaka emine ubudala, wafudukela eNgilane nosapho lwakhe, wahlala kwidolophu yaseBournemouth, eDorset. Usapho lwakhe lwaphinda lwafudukela kwisixeko saseOrlando, eFlorida xa wayeneminyaka esibhozo. <ref>{{Cite web|last=Miller|first=Gregory E.|date=15 September 2017|title=At 13, 'Stranger Things' star Millie Bobby Brown is an icon in the making|url=https://nypost.com/2017/09/15/at-13-stranger-things-star-millie-bobby-brown-is-an-icon-in-the-making/|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20171204222937/https://nypost.com/2017/09/15/at-13-stranger-things-star-millie-bobby-brown-is-an-icon-in-the-making/|archive-date=4 December 2017|accessdate=4 December 2017|website=[[New York Post]]}}</ref> UBrown wathi wakhula "engenamali", kwaye ukungabinamali kwakhe esakhula kwachaphazela ubudlelwane bakhe nemali ngoku semdala, sephumelele nokuphumelela ''ngeStranger Things'' njengomdlali weqonga osemncinci. <ref>{{Cite web|last=Vega|first=Nicolas|date=19 March 2025|title='Stranger Things' star Millie Bobby Brown still shops at Target: 'I grew up with no money'|url=https://www.cnbc.com/2025/03/19/millie-bobby-brown-still-shops-at-target.html|website=CNBC}}</ref> Ngenxa yokukhulela eMelika, uBrown ngokwemvelo uyakwazi ukutshintshatshintsha phakathi kwendlela athetha ngayo yaseMelika kunye nendlela athetha ngayo yaseBritane ngokuxhomekeke kwindawo akuyo. <ref>{{Cite web|last=Kang|first=Esther|date=10 March 2025|title=Millie Bobby Brown Defends Backlash to Her Accent, Explains Why She Goes 'In and Out' Around Jake Bongiovi's Family|url=https://people.com/millie-bobby-brown-explains-why-accent-goes-in-and-out-around-jake-bongiovi-family-11694076|website=People}}</ref>
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
lnrrr2bmd2dnxt56gc6fyun0u8awruk
UJulius Mkhwanazi
0
9226
41373
2026-07-17T05:06:53Z
Sothando1420
16303
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363317485|Julius Mkhwanazi]]"
41373
wikitext
text/x-wiki
UJulius Doctor Mkhwanazi (owazalwa ngomhla wesi-5 kweyoMdumba 1973) ligosa logcino-mthetho loMzantsi Afrika elasebenza njengoSekela Ntloko yeSebe lamaPolisa oMbhaxa wase-Ekurhuleni (EMPD). Ufike kuqwalaselo lwesizwe ngoNovemba ka-2025 xa wayenqunyanyisiwe sisiXeko sase-Ekurhuleni kulandela izityholo zorhwaphilizo, ukusetyenziswa kakubi kwegunya, kunye nokunyuselwa ngokungafanelekanga kweli sebe.[1][2]
UMkhwanazi unyukile kwiSebe lamaPolisa ombaxa waseKurhuleni waze wanguSekela Ntloko walo. Ngokobungqina obuthiwe thaca kwiKomishoni yoPhando kaMadlanga, wayekhe asebenze njengeNtloko yeSebe loKhuseleko loLuntu, elijongene ne-EMPD.[1]
Ngo-2025, uMkhwanazi wabandakanyeka kuthotho lwezityholo awayeziswe phambi kweKomishoni yoPhando kaMadlanga, inkundla ephanda urhwaphilizo kwiziseko zogcino-mthetho. Owayesakuba ngusekela nkosi uRevo Spies ungqinile ukuba uMkhwanazi ugunyazise ukunyuselwa ngaphezulu kwama-50 kwi-EMPD kwisithuba seenyanga ezintathu ngaphandle kovavanyo olufanelekileyo okanye inkqubo yolawulo.[1]
m98r2974m28r9nu0nuz8s9jjsgi9zux
Ukubulawa kuka-Uyinene Mrwetyana
0
9227
41374
2026-07-17T05:58:42Z
SisanaY
16295
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361452001|Murder of Uyinene Mrwetyana]]"
41374
wikitext
text/x-wiki
'''U-Uyinene''' " '''Nene''' " '''Mrwetyana''' <ref>{{Cite web|last=Phakeng|first=Mamokgethi|authorlink=Mamokgethi Phakeng|date=2 September 2018|title=Remembering Nene|url=http://www.news.uct.ac.za/article/-2019-09-02-remembering-nene|accessdate=24 August 2020|website=[[University of Cape Town]]}}</ref> (20 kuTshazimpuzi 2000 – 24 kweyeThupha 2019) <ref>{{Cite web|date=4 September 2018|title=Funeral notice: UYINENE (UTHIXO) MRWETYANA|url=https://www.dispatchlive.co.za/classifieds/2019-09-04-funeral-notice-uyinene-uthixo-mrwetyana/|accessdate=24 March 2020|website=[[Daily Dispatch]]}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Tanya Ferber|date=3 September 2019|title=Post office where UCT student Uyinene Mrwetyana was killed closes its doors after walk-in|url=https://www.timeslive.co.za/news/south-africa/2019-09-03-post-office-where-uct-student-uyinene-mrwetyana-was-killed-closes-its-doors-after-walk-in/|accessdate=3 September 2019|website=[[The Times (South Africa)|The Times]]|issn=1996-5516}}</ref> wayengumfundi waseMzantsi Afrika kwiYunivesithi yaseKapa . Ngomhla wama-24 kweyeThupha 2019, wadlwengulwa waza wabulawa kwindawo ekufutshane [[Claremont, Cape Town|neClaremont, eKapa]] . Ukubulawa kwakhe kwagqamisa ingxaki ebanzi yesizwe yobundlobongela obusekelwe kwisini kunye nokubulawa kwabasetyhini eMzantsi Afrika, <ref>{{Cite web|last=Mogoatlhe|first=Lerato|date=2 September 2019|title=Uyinene Mrwetyana's Death Shows South Africa's Femicide Crisis|url=https://www.globalcitizen.org/en/content/uyinene-mrwetyana-gender-violence-south-africa/|accessdate=24 August 2020|website=[[Global Poverty Project#Global Citizen|Global Citizen]]|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Charles|first=Marvin|last2=Ishmail|first2=Sukaina|date=4 September 2019|title=Anger and frustration grips SA over gender-based violence|url=https://www.iol.co.za/capeargus/news/anger-and-frustration-grips-sa-over-gender-based-violence-31809029|accessdate=4 September 2019|website=[[Cape Argus]]|language=en|oclc=848273689}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Hyman|first=Aron|last2=Meyer|first2=Dan|date=4 September 2019|title='We want Cyril', gender-violence protesters chant at WEF|url=https://www.timeslive.co.za/news/south-africa/2019-09-04-watch-we-want-cyril-gender-violence-protesters-chant-at-wef/|accessdate=4 September 2019|website=[[The Times (South Africa)|The Times]]|language=en-ZA|issn=1996-5516}}</ref> kwaye ubizwa ngokuba "ngokutshintsha ingqondo yoluntu lwaseMzantsi Afrika" <ref name=":4">{{Cite web|last=Khan|first=Jamil|date=12 September 2019|title=Reforming your own humanity first, is key solution|url=https://www.sowetanlive.co.za/opinion/columnists/2019-09-12-reforming-your-own-humanity-first-is-key-solution/|accessdate=24 August 2020|website=[[The Sowetan]]|language=en-ZA|oclc=660155591}}</ref> kunye "nokuvuselela intshukumo". <ref name=":5">{{Cite web|date=25 September 2019|title=#IamNene: How Uyinene Mrwetyana's murder ignited a movement|url=https://www.youtube.com/watch?v=7sTPRoCLHyU|accessdate=25 August 2020|website=[[News24 (website)|News24]]}}</ref>
== Imvelaphi ==
UMrwetyana wazalelwa [[EMonti|eMonti, eMpuma Koloni]] ezalwa nguNoma noPhilip Mrwetyana. <ref>{{Cite news|last=Dayimani|first=Malibongwe|last2=Kretzmaan|first2=Jenna|date=30 August 2019|title=More detectives hunt for missing student|page=3|work=[[Daily Dispatch]]|url=https://www.pressreader.com/south-africa/daily-dispatch/20190830/281492162986767/textview|access-date=25 August 2020|via=Press Reader}}</ref> Wakhulela eBeacon Bay eMonti waza wafunda amabanga akhe aphantsi eHudson Park eVincent, <ref>{{Cite web|last=Farber|first=Tanya|date=8 September 2019|title=Murder in a post office that touched the entire country|url=https://www.timeslive.co.za/sunday-times/news/2019-09-08-murder-in-a-post-office-that-touched-the-entire-country/|accessdate=25 August 2020|website=[[The Times (South Africa)|The Times]]|language=en-ZA|issn=1996-5516}}</ref> apho wayekhokela khona ibhunga labafundi besikolo waza wanikwa iwonga kuba waba ngumfundi obalasele phambili eHudson ngalo nyaka uthile. <ref>{{Cite web|date=15 August 2018|title=Hudson Park is devastated by news of the loss of Uyinene Mrwetyana. Uyinene chaired our Student Council in 2013, and was awarded the Hudsonian of the Year award...|url=https://www.facebook.com/hudsonparkps/posts/hudson-park-is-devastated-by-news-of-the-loss-of-uyinene-mrwetyana-uyinene-chair/2513196742072715/|accessdate=25 August 2020|website=Facebook|publisher=[[Hudson Park High School#History|Hudson Park Primary School]]|language=en}}</ref> UMrwetyana wafunda amabanga akhe aphakamileyo eKingswood Kholeji apho waphumelela khona ngo-2018, emva kokufa kwakhe wafumana iMbasa yeSikhumbuzo sikaNeil Aggett yesikolo ngo-2020. <ref>{{Cite web|last=Dordley|first=Lucinda|date=13 March 2020|title=Uyinene Mrwetyana receives posthumous award|url=https://www.capetownetc.com/news/uyinene-mrwetyana-receives-posthumous-award/|accessdate=25 August 2020|website=Cape Town Etc}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Carlisle|first=Adrienne|date=12 March 2020|title=Uyinene honoured with Neil Aggett memorial award|url=https://www.dispatchlive.co.za/news/2020-03-12-uyinene-honoured-with-neil-aggett-memorial-award/|accessdate=25 August 2020|website=[[Daily Dispatch]]|language=en-ZA}}</ref> Wenza izifundo kwezemiboniso bhanya-bhanya kwakunye nezamajelo eendaba kwiYunivesithi yaseKapa emva nje kokugqiba isikolo samabanga aphakamileyo. <ref name=":3">{{Cite web|last=Meyer|first=Dan|date=2 September 2019|title=Missing UCT student Uyinene Mrwetyana was 'bludgeoned with a scale' in post office|url=https://www.timeslive.co.za/news/south-africa/2019-09-02-breaking-missing-uct-student-was-bludgeoned-with-a-scale-in-post-office/|accessdate=24 August 2020|website=[[The Times (South Africa)|The Times]]|issn=1996-5516}}</ref>
== Isiganeko kunye neenkqubo zomthetho ==
=== Ukunyamalala kwakunye nokubulawa ===
Ngomhla wama-24 kweyeThupha ngo-2019, uMrwetyana waxelelwa ngumntu owayesebenza eposini nowayezakuba ngumbulali wakhe, uLuyanda Botha, ukuba ipasela yakhe ayikulungelanga ukuthathwa kwaye kufuneka abuye emva kwemini, nangona iposi yayivalwa ngo-1pm. UBotha wayecwangcise uhlaselo lwakhe kwangaphambili, elungise nogxa wakhe eposini, uSoraya Abdullah ukuba aphume emsebenzini kwangethuba. Xa uMrwetyana efika emva kwexesha lokuvala, uBotha watshixa ucango emva kwakhe waza waqalisa ukumdlwengula. <ref>{{Cite web|last=Nkanjeni|first=Unathi|date=24 August 2020|title=Lest we forget: Uyinene Mrwetyana's murder remembered a year on|url=https://www.timeslive.co.za/news/south-africa/2020-08-24-lest-we-forget-uyinene-mrwetyanas-murder-remembered-a-year-on/|accessdate=25 August 2020|website=[[The Times (South Africa)|The Times]]|language=en-ZA|issn=1996-5516}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Knight|first=Tessa|date=15 November 2019|title=JUSTICE for Uyinene: Three life sentences for Uyinene's killer|url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2019-11-15-three-life-sentences-for-uyinenes-killer/|accessdate=25 August 2020|website=[[Daily Maverick]]|oclc=1117734205}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Dordley|first=Lucinda|date=7 November 2019|title=Details of Uyinene Mrwetyana murder revealed|url=https://www.capetownetc.com/news/details-of-uyinene-mrwetyana-murder-revealed/|accessdate=25 August 2020|website=Cape Town Etc}}</ref> Wamdlwengula waza wazama ukumkrwitsha, ngaphambi kokuba ekugqibeleni ambethe entloko ngesikhali esinobunzima obuziikhilogram ezimbini wade waphelelwa ngamandla. Wabuya ngosuku olulandelayo ukuze alande isidumbu sakhe waza waqhuba waya kwintsimi ekufutshane apho wagalela isidumbu sakhe ngepetroli waza wasitshisa. <ref name=":1">{{Cite web|last=Etheridge|first=Jenna|date=15 November 2019|title=Luyanda Botha handed 3 life terms for raping, killing Uyinene and defeating the ends of justice. Mrwetyana|url=https://www.news24.com/SouthAfrica/News/luyanda-botha-pleads-guilty-to-raping-killing-uyinene-mrwetyana-20191115|accessdate=30 January 2020|website=[[News24 (website)|News24]]|language=en|oclc=44230895}}</ref>
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
dzukrqavejptqkmv73ia4ynk0btefsn
Phyllis Diller
0
9228
41375
2026-07-17T06:58:14Z
Thandoluyanda1234
16290
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1364561714|Phyllis Diller]]"
41375
wikitext
text/x-wiki
Ngonyaka ka-1939, wadibana noSherwood Diller, ubhuti wogxa awayefunda naye eBluffton, <ref name="interviews.televisionacademy/diller-95">{{Cite web|date=October 27, 2017|title=Phyllis Diller Turns 95!|url=https://interviews.televisionacademy.com/news/phyllis-diller-turns-95|accessdate=August 16, 2023|website=Television Academy Interviews|language=en}}</ref> baza babaleka ngenjongo yotshata, <ref name="latimes/2012-aug-21-la-me-diller">{{Cite news|last=McLellan|first=Dennis|date=August 21, 2012|title=Phyllis Diller dies at 95; outlandish comedian|work=Los Angeles Times|url=https://www.latimes.com/archives/la-xpm-2012-aug-21-la-me-phyllis-diller-20120821-story.html}}</ref> batshata eBlufften ngemini ye-4 kweyeNkanga , 1939 . UDiller akazange agqibe ikholeji kwaye wayengumama wasekhaya, ekhathalela abantwana babo abahlanu (umntwana wesithandathu wafa ebuntwaneni).<ref name="famousfolks/phyllisd" /><ref name="cleveland2012">{{Cite news|date=May 15, 2012|title=Phyllis Diller to receive Lifetime Award from her hometown|work=Cleveland 19 News|url=http://www.woio.com/story/18429847/phyllis-diller-to-receive-lifetime-award-from-northwest-ohio-independent-film-festival|url-status=dead|access-date=June 22, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20140524061337/http://www.19actionnews.com/story/18429847/phyllis-diller-to-receive-lifetime-award-from-northwest-ohio-independent-film-festival|archive-date=2014-05-24}}</ref>
Ngexesha leMfazwe Yehlabathi yesiBini, uSherwood wasebenza kwiWillow Run B-24 Bomber Plant, eYpsilanti Charter Township, eMichigan . <ref name="latimes/2012-aug-21-la-me-diller">{{Cite news|last=McLellan|first=Dennis|date=August 21, 2012|title=Phyllis Diller dies at 95; outlandish comedian|work=Los Angeles Times|url=https://www.latimes.com/archives/la-xpm-2012-aug-21-la-me-phyllis-diller-20120821-story.html}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMcLellan2012">McLellan, Dennis (August 21, 2012). </cite></ref> Ngo-1945, uSherwood Diller wathunyelwa kwiNaval Air Station eAlameda <ref name="vpnavy/nats_history">{{Cite web|title=Naval Air Transport Service History Summary Page|url=https://www.vpnavy.com/nats_history.html|accessdate=August 15, 2023|website=VPNAVY .com|publisher=VP Patrol Squadron}}</ref> eAlameda, eCalifornia, <ref name="mercurynews/alameda-hello-new">{{Cite news|date=August 23, 2012|title=Life on the Island: Alameda says goodbye to a star, hello to a new bike business|work=The Mercury News|url=https://www.mercurynews.com/2012/08/23/life-on-the-island-alameda-says-goodbye-to-a-star-hello-to-a-new-bike-business/|access-date=August 15, 2023}}</ref> apho wayengumhloli khona. <ref name="Nachman/Comedians-1950s-1960s">{{Cite book|last=Nachman|first=Gerald|url=https://books.google.com/books?id=45tG8jqrx5oC&dq=Alameda+Naval+Air+Station&pg=PA220|title=Seriously Funny: The Rebel Comedians of the 1950s and 1960s|date=August 26, 2009|publisher=Knopf Doubleday Publishing Group|isbn=978-0-307-49072-8|page=220|language=en|author-link=Gerald Nachman}}</ref>
UDiller waqala ukusebenza njengomhleli wabafazi kwiphephandaba elincinci, <ref name="smh.au/20120821-24kew">{{Cite news|last=McLellan|first=Dennis|date=August 21, 2012|title=Outlandish and outstandingly funny stand-up comic|language=en|work=[[The Sydney Morning Herald]]|url=https://www.smh.com.au/national/outlandish-and-outstandingly-funny-stand-up-comic-20120821-24kew.html|access-date=August 15, 2023}}</ref> kunye nomlobi wokukhangisa kwivenkile enkulu yaseOakland. <ref name="mercurynews/alameda-hello-new">{{Cite news|date=August 23, 2012|title=Life on the Island: Alameda says goodbye to a star, hello to a new bike business|work=The Mercury News|url=https://www.mercurynews.com/2012/08/23/life-on-the-island-alameda-says-goodbye-to-a-star-hello-to-a-new-bike-business/|access-date=August 15, 2023}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.mercurynews.com/2012/08/23/life-on-the-island-alameda-says-goodbye-to-a-star-hello-to-a-new-bike-business/ "Life on the Island: Alameda says goodbye to a star, hello to a new bike business"]. </cite></ref>
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
9dbs4kvihezqwxu315fnqpkn7hov67c
Iintshatsheli zeWimbledon
0
9229
41376
2026-07-17T07:10:05Z
Sukulicious2009
12376
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1364047298|Wimbledon Championships]]"
41376
wikitext
text/x-wiki
'''IiWimbledon Championships''', ezibizwa ngokuba '''yiWimbledon''', [ c ] yitumente yentenetya eququzelelwa minyaka le yi- All England Lawn Tennis and Croquet Club ngokubambisana neLawn Tennis Association eWimbledon, eLondon . Enyakeni, yitumente yesithathu kwiminyhadala emine yetenisi yeGrand Slam minyaka le, ebanjwa emva kwe- Australian Open kunye neFrench Open nangaphambi kwe- US Open . Yeyona tumente yetenisi indala kwihlabathi kwaye ithathwa njengeyona idumileyo. <ref>{{Cite news|last=Clarey|first=Christopher|date=7 May 2008|title=Traditional Final: It's Nadal and Federer|work=The New York Times|url=https://www.nytimes.com/2008/07/05/sports/tennis/05wimbledon.html?ref=tennis|url-status=live|access-date=17 July 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20090416045905/http://www.nytimes.com/2008/07/05/sports/tennis/05wimbledon.html?ref=tennis|archive-date=16 April 2009|quote=Federer said[:] 'I love playing with him, especially here at Wimbledon, the most prestigious tournament we have.'}}</ref> <ref>{{Cite news|date=26 June 2009|title=Djokovic describes Wimbledon as "the most prestigious event"|publisher=BBC News|url=https://news.bbc.co.uk/sport1/hi/tennis/8121289.stm|url-status=live|access-date=14 September 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20210415233957/http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/tennis/8121289.stm|archive-date=15 April 2021}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Ryan Rudnansky|date=24 June 2013|title=Wimbledon Tennis 2013: Why Historic Tournament Is Most Prestigious Grand GMR Slam|work=bleacherreport|url=https://bleacherreport.com/articles/1683533-wimbledon-tennis-2013-why-historic-tournament-is-most-prestigious-grand-slam|url-status=live|access-date=25 June 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130629020918/http://bleacherreport.com/articles/1683533-wimbledon-tennis-2013-why-historic-tournament-is-most-prestigious-grand-slam|archive-date=29 June 2013}}</ref>
IWimbledon ibisoloko ibanjwa ukususela ngo-1877 kwaye idlalwa kwiinkundla zengca zangaphandle; yeyona nkundla yethenisi kuphela esadlalwa engceni, kumhlaba ongajokwanga wayenye into. Ikwayeyona nkundla yemidlalo emikhulu kuphela egcina ixesha lokuphela kwemidlalo ebusuku ngenxa yezizathu zokulungiselela, kunye nemidlalo eqhubeka kude kube yi-23:00 BST phantsi kwezibane ezikhanyayo ukusukela ngo-2009. <ref>{{Cite news|last=Rathborn|first=Jack|date=30 June 2025|title=What time is the Wimbledon curfew?|work=[[The Independent]]|url=https://www.independent.co.uk/sport/tennis/wimbledon-curfew-why-what-time-b2573585.html|url-status=live|access-date=12 July 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250702064842/https://www.independent.co.uk/sport/tennis/wimbledon-curfew-why-what-time-b2573585.html|archive-date=2 July 2025|issn=1741-9743}}</ref>
33zttgjpw3rpr9q27ndm92lcxai2idp
Ilali yaseNgunduza
0
9230
41379
2026-07-17T10:23:08Z
T mab26
16299
Created page with "'''iNgunduza''' yilali ekwiDolophu yaku[[UCentane|Centane]], ekufutshane neDolophu iGcuwa, phantsi koMnquma Municipality.<ref>{{Cite web|title=About Us – Mnquma Local Municipality|url=https://www.mnquma.gov.za/about/|accessdate=2026-07-17|language=en-US}}</ref> Isecaleni kwendlela eya eMazeppa Bay adlula kwisiBedlele Tafalofele. [[Ngokweenkcukacha:Wood table.jpg|thumb|iTafile eyenziwe ngomthi]] == Imbali == iNgunduza yaziwa [https://www.facebook.com/photo/?fbid=75354..."
41379
wikitext
text/x-wiki
'''iNgunduza''' yilali ekwiDolophu yaku[[UCentane|Centane]], ekufutshane neDolophu iGcuwa, phantsi koMnquma Municipality.<ref>{{Cite web|title=About Us – Mnquma Local Municipality|url=https://www.mnquma.gov.za/about/|accessdate=2026-07-17|language=en-US}}</ref> Isecaleni kwendlela eya eMazeppa Bay adlula kwisiBedlele Tafalofele.
[[Ngokweenkcukacha:Wood table.jpg|thumb|iTafile eyenziwe ngomthi]]
== Imbali ==
iNgunduza yaziwa [https://www.facebook.com/photo/?fbid=7535406856528756&set=gm.3906506376245325&idorvanity=1792890437606940 ngelitye lesikhumbuzo seMfazwe] yakudala eyayibizwa uMzintzani, engakwivenkile ebizwa Ngunduza.<ref>{{Cite web|title=Facebook|url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=7535406856528756&set=gm.3906506376245325&idorvanity=1792890437606940|accessdate=2026-07-17|website=www.facebook.com}}</ref>
== Uphuhliso ==
Ngunduza ibalasele ngokubane nezinto zilandelayo: isikolo [https://schoolsdigest.co.za/listings/ngunduza-junior-secondary-school/ Ngunduza Junior Secondary School] kunye nehlathi iNgunduza.<ref>{{Cite web|date=2024-02-22|title=Ngunduza Junior Secondary School Fees and Contacts - School Hive|url=https://schoolhive.co.za/listing/ngunduza-junior-secondary-school-fees-and-contacts/|accessdate=2026-07-17|language=en-GB}}</ref>
Ihlathi laseNgunduza, kunyaka 2025, liye lanikezelwa nguMinister wezaMahlathi kubahlali [https://www.forestsectorchartercouncil.co.za/hubfs/Annual%20Report%202024-25.pdf?hsLang=en-za ngokweCommunity Forestry Agreement (CFAs)]. Ellihlahi linezityalo zeemithi yokwenza amaplanga nokwakha izindlu, neentlanti zasemakhaya, ukunceda ekubaseni xana upheka ukutyal, nezinye.
== Imithombo yolwazi ==
n8en9yks2gvob7gud84mw8s8c559sg9
41380
41379
2026-07-17T10:28:37Z
T mab26
16299
41380
wikitext
text/x-wiki
'''iNgunduza''' yilali ekwiDolophu yaku[[UCentane|Centane]], ekufutshane neDolophu iGcuwa, phantsi koMnquma Municipality.<ref>{{Cite web|title=About Us – Mnquma Local Municipality|url=https://www.mnquma.gov.za/about/|accessdate=2026-07-17|language=en-US}}</ref> Isecaleni kwendlela eya eMazeppa Bay adlula kwisiBedlele Tafalofele.
[[Ngokweenkcukacha:Wood table.jpg|thumb|iTafile eyenziwe ngomthi]]
== Imbali ==
iNgunduza yaziwa [https://www.facebook.com/photo/?fbid=7535406856528756&set=gm.3906506376245325&idorvanity=1792890437606940 ngelitye lesikhumbuzo seMfazwe] yakudala eyayibizwa uMzintzani, engakwivenkile ebizwa Ngunduza.<ref>{{Cite web|title=Facebook|url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=7535406856528756&set=gm.3906506376245325&idorvanity=1792890437606940|accessdate=2026-07-17|website=www.facebook.com}}</ref>
== Uphuhliso ==
Ngunduza ibalasele ngokubane nezinto zilandelayo: isikolo [https://schoolsdigest.co.za/listings/ngunduza-junior-secondary-school/ Ngunduza Junior Secondary School] kunye nehlathi iNgunduza.<ref>{{Cite web|date=2024-02-22|title=Ngunduza Junior Secondary School Fees and Contacts - School Hive|url=https://schoolhive.co.za/listing/ngunduza-junior-secondary-school-fees-and-contacts/|accessdate=2026-07-17|language=en-GB}}</ref>
Ihlathi laseNgunduza, kunyaka 2025, liye lanikezelwa nguMinister wezaMahlathi kubahlali [https://www.forestsectorchartercouncil.co.za/hubfs/Annual%20Report%202024-25.pdf?hsLang=en-za ngokweCommunity Forestry Agreement (CFAs)]. Ellihlahi linezityalo zeemithi yokwenza amaplanga nokwakha izindlu, neentlanti zasemakhaya, ukunceda ekubaseni xana upheka ukutyal, nezinye.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Ilali]]
[[Uluhlu:Amahlathi]]
[[Uluhlu:Amahlathi AkuCentane]]
[[Uluhlu:IiLali zakuCentane]]
dculp0lq6i928fvb9mod57g9yp54k0i
41381
41380
2026-07-17T10:31:22Z
T mab26
16299
41381
wikitext
text/x-wiki
'''iNgunduza''' yilali ekwiDolophu yaku[[UCentane|Centane]], ekufutshane neDolophu iGcuwa, phantsi koMnquma Municipality.<ref>{{Cite web|title=About Us – Mnquma Local Municipality|url=https://www.mnquma.gov.za/about/|accessdate=2026-07-17|language=en-US}}</ref> Isecaleni kwendlela eya eMazeppa Bay adlula kwiSibhedlele Tafalofele.
[[Ngokweenkcukacha:Wood table.jpg|thumb|iTafile eyenziwe ngomthi]]
== Imbali ==
iNgunduza yaziwa [https://www.facebook.com/photo/?fbid=7535406856528756&set=gm.3906506376245325&idorvanity=1792890437606940 ngelitye lesikhumbuzo seMfazwe] yakudala eyayibizwa uMzintzani, engakwivenkile ebizwa Ngunduza.<ref>{{Cite web|title=Facebook|url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=7535406856528756&set=gm.3906506376245325&idorvanity=1792890437606940|accessdate=2026-07-17|website=www.facebook.com}}</ref>
== Uphuhliso ==
Ngunduza ibalasele ngokubane nezinto zilandelayo: isikolo [https://schoolsdigest.co.za/listings/ngunduza-junior-secondary-school/ Ngunduza Junior Secondary School] kunye nehlathi iNgunduza.<ref>{{Cite web|date=2024-02-22|title=Ngunduza Junior Secondary School Fees and Contacts - School Hive|url=https://schoolhive.co.za/listing/ngunduza-junior-secondary-school-fees-and-contacts/|accessdate=2026-07-17|language=en-GB}}</ref>
Ihlathi laseNgunduza, kunyaka 2025, liye lanikezelwa nguMinister wezaMahlathi kubahlali [https://www.forestsectorchartercouncil.co.za/hubfs/Annual%20Report%202024-25.pdf?hsLang=en-za ngokweCommunity Forestry Agreement (CFAs)]. Ellihlahi linezityalo zeemithi yokwenza amaplanga nokwakha izindlu, neentlanti zasemakhaya, ukunceda ekubaseni xana upheka ukutyal, nezinye.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Ilali]]
[[Uluhlu:Amahlathi]]
[[Uluhlu:Amahlathi AkuCentane]]
[[Uluhlu:IiLali zakuCentane]]
i8pok6sdq183m72sochakacg29yxx32
41382
41381
2026-07-17T10:55:12Z
T mab26
16299
41382
wikitext
text/x-wiki
'''iNgunduza''' yilali ekwiDolophu yaku[[UCentane|Centane]], ekufutshane neDolophu iGcuwa, phantsi koMnquma Municipality.<ref>{{Cite web|title=About Us – Mnquma Local Municipality|url=https://www.mnquma.gov.za/about/|accessdate=2026-07-17|language=en-US}}</ref> Isecaleni kwendlela eya eMazeppa Bay adlula kwiSibhedlele Tafalofele.
[[Ngokweenkcukacha:Wood table.jpg|thumb|iTafile eyenziwe ngomthi]]
== Imbali ==
iNgunduza yaziwa ngelitye lesikhumbuzo seMfazwe yakudala eyayibizwa uMzintzani ngoDecember, 1877, engakwivenkile ebizwa Ngunduza<ref>{{Cite web|last=McCleland|first=Dean|date=2019-07-26|title=Port Elizabeth of Yore: Prince Alfred’s Guards Baptism of Fire|url=https://thecasualobserver.co.za/port-elizabeth-of-yore-prince-alfreds-guards-baptism-of-fire/|accessdate=2026-07-17|website=The Casual Observer|language=en-ZA}}</ref>.
== Uphuhliso ==
Ngunduza ibalasele ngokubane nezinto zilandelayo: isikolo [https://schoolsdigest.co.za/listings/ngunduza-junior-secondary-school/ Ngunduza Junior Secondary School] kunye nehlathi iNgunduza.<ref>{{Cite web|date=2024-02-22|title=Ngunduza Junior Secondary School Fees and Contacts - School Hive|url=https://schoolhive.co.za/listing/ngunduza-junior-secondary-school-fees-and-contacts/|accessdate=2026-07-17|language=en-GB}}</ref>
Ihlathi laseNgunduza, kunyaka 2025, liye lanikezelwa nguMinister wezaMahlathi kubahlali [https://www.forestsectorchartercouncil.co.za/hubfs/Annual%20Report%202024-25.pdf?hsLang=en-za ngokweCommunity Forestry Agreement (CFAs)]. Ellihlahi linezityalo zeemithi yokwenza amaplanga nokwakha izindlu, neentlanti zasemakhaya, ukunceda ekubaseni xana upheka ukutyal, nezinye.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Ilali]]
[[Uluhlu:Amahlathi]]
[[Uluhlu:Amahlathi AkuCentane]]
[[Uluhlu:IiLali zakuCentane]]
h47mze0ano1vxi4jr3um1kzv507jz7l
Umdlalo weqonga woluntu
0
9231
41383
2026-07-17T11:00:41Z
Bab21zx
16296
Nibhale izinto ezintsha.
41383
wikitext
text/x-wiki
'''Umdlalo weqonga woluntu''' [[ngumdlalo weqonga]] onga qhelekanga, lo mdlalo weqonga akunyanzelekanga wenzeke eqongeni kodwa udalelwe ukuya ebantwini.<ref>{{Cite book|last=Nicholson|first=Helen|url=https://books.google.com/books?hl=en&lr=&id=FSJHEAAAQBAJ&oi=fnd&pg=PP1&dq=helen+nicholson+the+gift+of+applied+theatre&ots=Jv6lT7UTj1&sig=mm5ED0G8lU59A6uAygGYmnH_axM|title=Applied Drama: The Gift of Theatre|date=2014-07-14|publisher=Bloomsbury Publishing|isbn=978-1-137-11129-6|language=en}}</ref> Ukutsho oku, abenzi balemidlalo yeqonga kufuneka bajonge oko kungqunge [[uluntu]] lwalondawo, ze benze umdlalo ophendula oko bakubonayo.<ref>{{Cite book|url=https://www.taylorfrancis.com/books/9781000202052|title=The Applied Theatre Reader|date=2020-10-20|publisher=Routledge|isbn=978-0-429-35536-3|editor-last=Prentki|editor-first=Tim|edition=2|location=Second edition. {{!}} Abingdon, Oxon; New York, NY: Routledge, 2020.|language=en|doi=10.4324/9780429355363&type=googlepdf|editor-last2=Abraham|editor-first2=Nicola}}</ref> Into efunekayo kulo mdlalo weqonga kukubandakanyeka kwababukeli koko kwenzekayo, akufunekanga ababukeli bahlale nje kodwa kunyanzelekile ukuba ekuhambeni komdlalo, phakame, benze.<ref>{{Cite journal|last=Uwah|first=Chijioke|last2=Cheteni|first2=Priviledge|last3=Davids|first3=Desira|date=2026-01-13|title=Applied theatre as a tool for social transformation: examining its impact on learners affected by gang violence|url=https://doi.org/10.1080/02673843.2026.2614427|journal=International Journal of Adolescence and Youth|volume=31|issue=1|pages=2614427|doi=10.1080/02673843.2026.2614427|issn=0267-3843}}</ref>
== Isiqalo ==
'''Umdlalo weqonga woluntu''' waqala ngo 1970 eqalwa ngumenzi wemidlalo yeqonga nomhlohli u[[Augusto Boal]]. UBoal wayekwiphulo lokunika abo babephantsi kongcindezelo lweendidi ngeendidi ilizwi lokuba bathethe ngezinto abadlule kuzo ngokwenza imidlalo yeqonga.<ref>{{Cite web|title="Theater of the oppressed"|url=https://www.spunk.org/texts/art/sp000338.html|accessdate=2026-07-17|website=www.spunk.org}}</ref> Eli phulo lika Boal lizale uhlobo lomdlalo weqonga ekuthiwa [[ngumdlalo weqonga lwabo bacinezekileyo]].
== Imithombo yolwazi ==
[[Uluhlu:Umdlalo weqonga]]
[[Uluhlu:Ubugcisa]]
[[Uluhlu:Uluntu]]
4d6dxgpdck1u8pnnyyryex3arq4uvyn
Ukubaluleka koluntu kwisigaba sobutsha ebomini
0
9232
41384
2026-07-17T11:00:50Z
~2026-40194-97
16322
Created an article in isiXhosa.
41384
wikitext
text/x-wiki
'''Ngamanye''' amaxesha ubomi bunokuzisa amaxesha okoyika, ukuthandabuza, kunye nokufuna ukuncama. Ezi ziimvakalelo eziqhelekileyo kubantu kuzo zonke izigaba zobomi<ref>{{Cite web|title=Periods of Human Development {{!}} Lifespan Development|url=https://courses.lumenlearning.com/wm-lifespandevelopment/chapter/periods-of-human-development/|accessdate=2026-07-17|website=courses.lumenlearning.com}}</ref>. Ubuntwana obuqhelekileyo bubonelela [[ngokhuseleko kubantwana]]. Kwelinye icala, abantu abadala banamava, ulwazi abalufumeneyo, kunye nonxibelelwano <ref>{{Cite web|date=2025-09-29|title=Professional Networking: Building Strong Connections|url=https://www.imd.org/blog/learning-and-development/professional-networking/|accessdate=2026-07-17|language=en}}</ref>abanokuthembela kuwo. [[Ulutsha luthe bhazalala ezindywaleni|Ulutsha]], kwelinye icala, lusesiphakathini ngqo. Imingeni yakho ekhethekileyo<ref>{{Cite web|last=Nations|first=United|title=World Youth Report: Addressing the complex challenges facing young people today|url=https://www.un.org/tr/desa/world-youth-report-addressing-complex-challenges-facing-young-people-today|accessdate=2026-07-17|website=United Nations|language=tr}}</ref> ivamisele ukubandakanya ukuzenzela [[umzila]], nokuba kukho izibonelelo okanye azikho.
== '''Ukubaluleka koLuntu''' ==
Ubutsha <ref>{{Cite web|last=Nations|first=United|title=Youth|url=https://www.un.org/en/global-issues/youth|accessdate=2026-07-17|website=United Nations|language=en}}</ref>lixesha lokwakha into yexesha elizayo lobudala—lokuzenzela igama. Ngenxa yoko, uzingela amathuba. Xa evela, imiba enxulumene neemvakalelo <ref>{{Cite news|title=Emotions and Types of Emotional Responses|language=en|work=Verywell Mind|url=https://www.verywellmind.com/what-are-emotions-2795178|access-date=2026-07-17}}</ref>iya isanda kakhulu. Kulapho kubonakala khona ukubaluleka koluntu.
== '''Uluntu kumxholo kuphuhliso lobuqu nolwengcali''' ==
Uluntu<ref>{{Cite journal|last=Park|first=Eunice Y.|last2=Oliver|first2=Thomas R.|last3=Peppard|first3=Paul E.|last4=Malecki|first4=Kristen C.|date=2023-06|title=Sense of community and mental health: a cross-sectional analysis from a household survey in Wisconsin|url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10314672/|journal=Family Medicine and Community Health|volume=11|issue=2|pages=e001971|doi=10.1136/fmch-2022-001971|issn=2009-8774|pmc=10314672|pmid=37399294}}</ref>, kulo mxholo, liqela labantu abajongene okanye abakhe bajongana nento ojongene nayo ngoku. Indawo ekhuselekileyo ebonelelwa lulo ikunika ithuba lokuvuleka, wabelane ngeengcinga zakho, kwaye ufumane ulwazi olutsha. Kusenokungabi lulwazi olunzulu, kodwa kube yinto encinci enjengokukhanyiselwa into ethile okanye ukuvelelwa ngumdla. Xa ujonga macala onke, uve abanye abantu besabelana ngamabali afana nelakho, oku kukuzisela ubushushu nenkuthazo yokuba awuwedwa. Ngamanye amaxesha, yiyo kuphela into oyidingayo ukuze ufezekise amaphupha akho. Usenokuba kwisigaba sobomi esiphakathi nesisiza ukungaqiniseki, kodwa xa unoluntu, kukho abantu abakubambe umqolo<ref>{{Cite web|title=The Importance of Connections on Our Well-Being {{!}} Berkeley Exec Ed|url=https://executive.berkeley.edu/thought-leadership/blog/importance-connections-our-well-being|accessdate=2026-07-17|website=executive.berkeley.edu|language=en}}</ref>, belungele ukukuganga xa usiwa.
== Imithombo yolwazi ==
re7067n7plf70t87xz0ibtljo3db34r
UbuAfrika
0
9233
41385
2026-07-17T11:00:55Z
LeloDamane
16304
Created page with "'''UbuAfrika''' yinkolelo yokuba inkcubeko kunye nezithethe zase[[Afrika]] zixatyisiwe kwaye kufanele ukuba zihlonitshwe, zibhoyezelwe. Ikhuthaza abantu ukuba bazingce ngembali yabo, iilwimi, amasiko kunye nempumelelo yabo. UbuAfrka bukwakhuthaza umanyano phakathi kwabantu baseAfrika kwaye buxhasa ingcamango yokuba abantu baseAfrika badlale indima ebalulekileyo ekubumbeni ikamva lelizwe iAfrika iphelele. <ref>{{Cite journal|last=Monteiro|first=Ana|date=2010-06-15|title=B..."
41385
wikitext
text/x-wiki
'''UbuAfrika''' yinkolelo yokuba inkcubeko kunye nezithethe zase[[Afrika]] zixatyisiwe kwaye kufanele ukuba zihlonitshwe, zibhoyezelwe. Ikhuthaza abantu ukuba bazingce ngembali yabo, iilwimi, amasiko kunye nempumelelo yabo. UbuAfrka bukwakhuthaza umanyano phakathi kwabantu baseAfrika kwaye buxhasa ingcamango yokuba abantu baseAfrika badlale indima ebalulekileyo ekubumbeni ikamva lelizwe iAfrika iphelele. <ref>{{Cite journal|last=Monteiro|first=Ana|date=2010-06-15|title=Book Review: Asante, M. K. (2007). An Afrocentric Manifesto. Oxford, UK: Polity|url=https://www.researchgate.net/publication/249695748_Book_Review_Asante_M_K_2007_An_Afrocentric_Manifesto_Oxford_UK_Polity|journal=Journal of Black Studies|volume=40|pages=1275–1277|doi=10.1177/0021934709340883}}</ref>
== Ubukoloniyali ==
Kwiminyaka emininzi edlulileyo iAfrika yachaphazeleka b[[ubukoloniyali]] no[[buhlanga]] obabuhlala bungayinaki okanye kwaphela okanye buyinciphise inkcubeko nolwazi lwaseAfrika. Ngenxa yoko, ubuAfrika babayintshukumo ebalulekileyo ekhuthaza abantu ukuba babuyisele ubuwena babo, kwaye baqaphele ubutyebi obubangqongileyo, ikwakhumbuza abantu ngokukhetheka kwabo emva kwexesha elinzima lokunyhashwa kwamalungelo abo.Iphinde ikhumbuze abantu ukuba iAfrika yenze igalelo elikhulu kubugcisa, umculo, uncwadi njalo njalo. <ref>{{Cite web|title=The Africans: A Triple Heritage by Prof. Ali Al'amin Mazrui|url=http://www.youtube.com/playlist?list=PL0dOB0uDQc3ppMrNmqhH_-sBQ8QE2SSK0|accessdate=2026-07-17|website=YouTube|language=en}}</ref>
qz8eohw6747jb9ze611dyaixtmt8ra8
Ukudla kwakwaXhosa
0
9234
41386
2026-07-17T11:01:06Z
Thandoluyanda1234
16290
Created page with "'''Ukudla kwakwaXhosa''' kukudla okuvame nokutyiwa sisizwe sakwaNtu, kwaXhosa. == Imbali == [[Ngokweenkcukacha:Umphokoqo.jpg|thumb|Lo ngumzekelo wokudla kwakwaXhosa, umphokoqo.]] [[AmaXhosa]] sisizwe esasixhomekeke mandulo ekuzingeleni nasekulimeni ukuze badle. Ukudla kwakwaXhosa kokunye kokudla okudume kakhulu e[[Mzantsi Afrika]] apho inyama, umili-mili, iimbotyi ziyinxalenye enkulu yako.<ref name=":0">{{Cite web|last=Africa|first=Demand|date=2018-10-29|title=A Guide..."
41386
wikitext
text/x-wiki
'''Ukudla kwakwaXhosa''' kukudla okuvame nokutyiwa sisizwe sakwaNtu, kwaXhosa.
== Imbali ==
[[Ngokweenkcukacha:Umphokoqo.jpg|thumb|Lo ngumzekelo wokudla kwakwaXhosa, umphokoqo.]]
[[AmaXhosa]] sisizwe esasixhomekeke mandulo ekuzingeleni nasekulimeni ukuze badle. Ukudla kwakwaXhosa kokunye kokudla okudume kakhulu e[[Mzantsi Afrika]] apho inyama, umili-mili, iimbotyi ziyinxalenye enkulu yako.<ref name=":0">{{Cite web|last=Africa|first=Demand|date=2018-10-29|title=A Guide to Xhosa Culture, Traditions and Cuisine|url=https://demandafrica.com/travel/culture/a-guide-to-xhosa-culture-traditions-and-cuisine/|accessdate=2026-07-17|website=Demand Africa|language=en-US}}</ref> Njengokuba isisizwe esiwahloniphileyo amasiko nezithethe esi, kukwanjalo nasekudleni apho izidlo ezithile zityiwa ngabantu abathile ngelixa elithile umzekelo-: isibindi enyameni siye sibekelwe bucala amakhwenkwe ukanti inguba yona ityiwa ngamaxhego, abafazi badle ulusu.<ref name=":0" /> [[KwaXhosa]] mandulo ukudla kwakungena xesha lithile, umntu wayesitya wova iphango ukuba lifikile kodwa ke ngenxa yempembelelo zaseNtshona, sele izidlo zinexesha apho zityiwa ngalo apho kuvame ukuqalwa ngesidudu okanye ipapa.<ref>{{Cite web|title=Xhosa cuisine: the dishes and traditions {{!}} Culture {{!}} History {{!}} Food {{!}} Family {{!}} Cape Town {{!}} Johannesburg {{!}} Bloemfontein {{!}} Durban {{!}} Nelspruit {{!}} Pretoria {{!}} Port Elizabeth {{!}} Polokwane {{!}} Kimberley {{!}} Northern Cape {{!}} Eastern Cape {{!}} Free State {{!}} Western Cape {{!}} Limpopo {{!}} North West {{!}} KwaZulu-Natal {{!}} Mpumalanga {{!}} Gauteng {{!}} Vibrant culture (GL)|url=https://www.southafrica.net/gl/en/travel/article/xhosa-cuisine-the-dishes-and-traditions|accessdate=2026-07-17|website=www.southafrica.net}}</ref>
== Iindidi zokudla kwakwaXhosa ==
Zininzi kwaye zohlukene iindidi zokutya kwakwaXhosa apho ziquka:
* '''Umphokoqo:''' Esi sisidlo esivame ukutyiwa ehlotyeni esenziwe ngomili-mili size sidutyelwe ngamasi ukupholisa umziba.
* '''Umngqusho:''' Esi sisidlo esenziwa ngembotyi nisithi siphekwe ilixa elide ukuze sithambe, sityiwa ikakhulu ebusika.
* '''Isonka sombhako''': Sisonka esibhakwe eziko.
* '''Umdoko/irhewu/ umcuku:''' Sisiselo esimuncu esenziwe ngomili-mili sahlaliswa ixesha ukuze sibele, sidleke.
* '''Umleqwa:''' Le yinyama yenkuku eqinileyo ephekwe ingaqholwanga ethandwa kakhulu kwaXhosa.
[[Uluhlu:Ukutya KwesiNtu]]
[[Uluhlu:Xhosa people]]
[[Uluhlu:AmaXhosa]]
[[Uluhlu:Ukutya]]
81r0l40dg27tyazdheidwd5txkxvnim
I-Bushveld gardenia
0
9235
41387
2026-07-17T11:01:13Z
Nozuko Sibutha
16314
published an aricle
41387
wikitext
text/x-wiki
'''I-Bushveld gardenia''' yintyatyambo eyomemeleleyo efumaneka kwindawo yase[[Makhanda (Nxele)|Makhanda.]]
[[Ngokweenkcukacha:Bushveld Gardenia.jpg|thumb|Intyantyambo eyomeleleyo eMakhanda]]
== Intyantyambo ==
Kwimeko emaxongo yentlekelele yesomiso yedolophu i-Makhanda, intyantyambo iBushveld gardenia ngeyona ntyantyambo yomeleleyo kwaye iyakwazi ukumelana nexesha lesomiso elihlasele idolophu yase-Makhanda.<ref>{{Cite web|title=Gardenia volkensii {{!}} Tree SA|url=https://treesa.org/gardenia-volkensii/|accessdate=2026-07-17|website=treesa.org}}</ref> [[IYunivesithi yaseRhodes|IDyunivesithi yaseRhodes]] iye yenza iphulo lokutyala le ntlobo yentyantyambo kuba isoyikisela imeko yesimo samanzi kwindawo yase Makhanda, lonto iye yayinceda kuba leDyunivesithi isoloko inentyantyambo eziqaqambilkeyo noba kungeliphi na ixesha lonyaka.<ref>{{Cite web|title=Makana Botanical Gardens in Grahamstown, Eastern Cape|url=https://www.sa-venues.com/attractionsec/makana-botanical-gardens.php|accessdate=2026-07-17|website=www.sa-venues.com}}</ref>
Le ntyantyambo ibonisa ukububaluleka kokomelela xa ngaba udibana neziyunguma kunye
[[Uluhlu:Ukomelela]]
2mregi18qe6ic147fqrlbvxaqay8pjg
Intambo enkulu yekhaya enxulumene negqirha
0
9236
41388
2026-07-17T11:02:12Z
Tshobayithathe
16285
Created page with "[[Ngokweenkcukacha:Intambo enkulu yekhaya.jpg|thumb]] '''Intambo enkulu''' yekhaya yinkqubo ehambelana neenkqubo zolwazi lwemveli eziphantsi kwamasiko nezithethe kumzi kaXhosa. == Intambo enkulu yekhaya == Intambo enkulu yekhaya kumaXhosa ayivamanga singathi lisiko elinxulumene nezinyanya kuba ayenziwa nangubani na koko iyathongwa maxa wambi kwabanye ivele ngeempawu ezithile kulowo uthonga izinto zekhaya.<ref>{{Cite web|title=Intambo Archives|url=https://iafrika.org/xh/..."
41388
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Intambo enkulu yekhaya.jpg|thumb]]
'''Intambo enkulu''' yekhaya yinkqubo ehambelana neenkqubo zolwazi lwemveli eziphantsi kwamasiko nezithethe kumzi kaXhosa.
== Intambo enkulu yekhaya ==
Intambo enkulu yekhaya kumaXhosa ayivamanga singathi lisiko elinxulumene nezinyanya kuba ayenziwa nangubani na koko iyathongwa maxa wambi kwabanye ivele ngeempawu ezithile kulowo uthonga izinto zekhaya.<ref>{{Cite web|title=Intambo Archives|url=https://iafrika.org/xh/tag/intambo/|accessdate=2026-07-17|website=iAfrika - isiXhosa|language=en-ZA}}</ref> Ivame ikakhulu kwiintombi ngoko ke, sinako ukuthi lisiko lentombi kwisiduko esithile. Abanye ke xa beyibiza bathi sisiyaca kushiyana ngokweziphaluka kwitlalo kaXhosa. Inkqubo yesiyaca yahlukile nto leyo ibangela sibeke umnwe xa sisithi yenzeka kwisiduko esithile ngehlobo elithile. Ukucacisa oku kukho intambo enxulumene negqoirha, ithi ke lonto noxa iqhutywa ngabantu bekhaya koko kukhokhela igqirha lilo elithi makwenziwe okuthile yaye neentambo le ngenkqu iyohluka ibenentsimbi ethile. Oku ke kuyaxhomekeka ngokokuthonga kwentombi hleze enye kufuneka ivumeukufa ithi ke lonto igqirha liza kufaka intlombe ekhayeni maxa wambi enye igqirha liyikhokhela ngokuboniswa zizinyanya kungabikho mfuneko yokufaka ntlombe kodwa likhokhele ngenxa yokuba kufuneka lifake lantsimbi ithile. Ngamanye amaxesha isiyaca sikhokhelwa ngabantu bekhaya kwisiduko esithile kungabikho mfuneko yegqirha isiyaca senziwe ngooDadobawo bentombi. Eli phepha ligxile kwintambo enkulu enxulumene negqirha koko lingaqhubi ntlombe ethi kelonto intombi ingavumi kufa.
=== Amanqanaba esiyaca esikhokhelwe ligqirha ngaphandle kwentlombe ediza imvuma kufa ===
Inqanaba lokuqala kwisiyaca esikhokhelwe ligqirha singaqala ngokuzekelisa sithi umcimbi lowo uqala ngolwesithathu uphele ngomgqibelo, kula lwesithathu igqirha liyafika kwikhaya elo libekwe endaweni yalo landule umsebenzi walo wokuqala wokufukamisa umnini ntambo. Le nkqubo igqirha livame ukuyiqala ngorhatya lwemivundla apho intombi izakusiwa emlanjeni iyohlanjwa ngamanzi omlambo ahambayo yandulo ukuhlanjwa ngesilawu sekhaya ibuyiswe sikuthe ngcwazi ifikiele kwindlu enkulu yekhaya apho izakubekwa khona ilale iphululwe zizihlwele zakowayo ileli yodwa jwi. Kwakusa kwisuku langolwesine ivuswe ligqirha elo ikhululwe emini ihlale nabantu bekhaya nayo ibeyingxenye yabantu abaqukezayo kwale xa limpondo zankomo igqirha likhokhele amathile angene edlini enkulu apho kuqalwa khona kuthethwe nezinyanya zekhaya kuchazwe inkqubo yendibano kwesosiduko kuxelwe nosingaye, ithi ke lonto kuxelwe umcimbi lowo kuqala ke inkonde yekhaya ephatha intonga yekhaya(umkhonto)
g8g9589rd18l2tuvoezg2qmgk9vicfl
Bathathela umthetho ezandleni zabo abahlali baseZingqolweni
0
9237
41389
2026-07-17T11:02:15Z
Boss Zosh
16286
Created page with "'''Zingqolweni''' yilali encinci ekwidolophu yaseCacadu. <ref>{{Cite web|title=WATCH {{!}} 'Village of Death': Sleepless nights for elderly residents after series of brutal killings|url=https://www.news24.com/southafrica/news/watch-village-of-death-sleepless-nights-for-elderly-residents-after-series-of-brutal-killings-20220531|accessdate=2026-07-17|website=News24|language=en-US}}</ref> == Imvelaphi. == IZingqolweni yenye yeelali zaseLady Frere (ngoku eyaziwa ngokuba yiC..."
41389
wikitext
text/x-wiki
'''Zingqolweni''' yilali encinci ekwidolophu yaseCacadu. <ref>{{Cite web|title=WATCH {{!}} 'Village of Death': Sleepless nights for elderly residents after series of brutal killings|url=https://www.news24.com/southafrica/news/watch-village-of-death-sleepless-nights-for-elderly-residents-after-series-of-brutal-killings-20220531|accessdate=2026-07-17|website=News24|language=en-US}}</ref>
== Imvelaphi. ==
IZingqolweni yenye yeelali zaseLady Frere (ngoku eyaziwa ngokuba yiCacadu) eMpuma Koloni, eMzantsi Afrika<ref>{{Cite web|title=Mzantsi afrika|url=https://www.bing.com/search?pglt=297&q=Mzantsi+afrika&cvid=b6989f8ca4b14c2f8b07f30bfa38f40c&gs_lcrp=EgRlZGdlKgYIABBFGDkyBggAEEUYOdIBCDMxMThqMGo3qAIAsAIA&FORM=ANNTA1&PC=ASTS|accessdate=2026-07-17|website=Bing|language=xh}}</ref>. Njengeelali ezininzi kwindawo ekwakuthiwa yiTranskei <ref>{{Cite web|title=Transkei|url=https://www.bing.com/search?q=Transkei&qs=n&form=QBRE&sp=-1&ghc=1&lq=0&pq=transkei&sc=12-8&sk=&cvid=C4152FA5CC8A41FF86F58C92780665A5|accessdate=2026-07-17|website=Bing|language=xh}}</ref>, inelifa lenkcubeko etyebileyo esekelwe kwizithethe zesiXhosa, kunye nokulima. Uluntu lwalendawo lwalusaziwa ngobudlelwane obuqinileyo phakathi kwabantu, apho iintsapho zazixhomekeke eluncedweni lwazo kwaye ubunkokeli besiNtu budlala indima ebalulekileyo ekusombululeni iingxabano ezenzeka emphakathini. Nangona kunjalo, ekupheleni konyaka ka2020 kunye nonyaka olandelayo ka2021, le lali yatsala ingqalelo yesizwe ngenxa yothotho lwezehlo zobundlobongela ezaphazamisa uxolo olwalukhona ixesha elide.
Isiganeko sokubulawa kwabantu abaninzi eZingqolweni kweyeTshazimpunzi yonyaka ka2021 saba sesinye sezona ziganeko zibuhlungu kwimbali yale lali. Ngomhla we14 kweyeTshazimpunzi 2021, amadoda aselula amathandathu, aneminyaka ephakathi kwama21-27 ubudala, abulawa ngendlela ngendlela ekhohlakeleyo kwinto eyachazwa ngamapolisa njengohlaselo lwabantu abathathela umthetho ezandleni zabo. Amaxhoba amane atshiswa ephilile kwibala elivulekileyo, ngelixa amanye amabini afunyanwa exhonywe ehlathini elikufutshane. Ixhoba lesixhenxe, elaqala lasindiswa linamanxeba anzima, lwaswelekela esibhedlele, nto leyo eyenza inani labantu ababuleweyo lifikelele kwisixhenxe.
Ezi ziganeko zokubulala kwakucingelwa ukuba zinxulumene noxinzelelo olwalubangelwa luthotho lokubulawa kwabantu abadala bendawo, nangona amapolisa agxininisa ukuba uphando lusaqhubeka.
5mlgyp0ahnywifyxmazbf90rr0xpu07
Starling
0
9238
41390
2026-07-17T11:02:20Z
SisanaY
16295
Created page with "'''I-Starling ligama''' lendawo ehlala abafundi ababhinqileyo abangama-99 kwi dyunivesithi yaseRhodes, eMakhanda. Yakhiwe ngonyaka ka-2022 kodwa kuqalwe ukuhlalwa kuyo ngonyaka ka-2023. == Intsusa yeli gama == Phambi kokuba le ndawo ibizwe ngokuba yi Starling yayibizwa nge New Res ngenxa yokuba yayisentsha kwaye yayingekathiywa ngokusesikweni. Ngonyaka ka-2023 zaye zaqalisa iingxoxo zokuba iNew Res ithiywe. Kwezo ngxoxo kwaye kwaphakanyiswa la magama alandelayo; Starlin..."
41390
wikitext
text/x-wiki
'''I-Starling ligama''' lendawo ehlala abafundi ababhinqileyo abangama-99 kwi dyunivesithi yaseRhodes, eMakhanda. Yakhiwe ngonyaka ka-2022 kodwa kuqalwe ukuhlalwa kuyo ngonyaka ka-2023.
== Intsusa yeli gama ==
Phambi kokuba le ndawo ibizwe ngokuba yi Starling yayibizwa nge New Res ngenxa yokuba yayisentsha kwaye yayingekathiywa ngokusesikweni. Ngonyaka ka-2023 zaye zaqalisa iingxoxo zokuba iNew Res ithiywe. Kwezo ngxoxo kwaye kwaphakanyiswa la magama alandelayo; Starling House, Protea House, Lindiwe Mabuza kwakunye no Dr Mary Susan Malahela-Xakana.
l2s0912d7wfkd3kc0ikiquzl7twjzi4
Intswela-ngqesho kwiphondo laseMpuma Koloni
0
9239
41391
2026-07-17T11:02:26Z
Dlomokazi
16312
Created page with "'''Izikhalazo''' zonqongophalo lwemisebenzi kwiphondo laseMpuma Koloni == Intswela-ngqesho == Intswela-ngqesho kukungabikho kwamathuba emisebenzi eluntwini. Kwiphondo laseMpuma Koloni luninzi uluntu olutyhila izikhalazo ngokungabikho kwemisebenzi nangona izakhono benazo. Uninzi lwezithwala zidanga zikhala ngelithi baphekelwe isidudu semfe, kwaye abasayazi nababeyoyibika esikolweni kuba bajikana nezitulo begcakamele ilanga imihla namazolo. Kanti, abanye bona abasenath..."
41391
wikitext
text/x-wiki
'''Izikhalazo''' zonqongophalo lwemisebenzi kwiphondo laseMpuma Koloni
== Intswela-ngqesho ==
Intswela-ngqesho kukungabikho kwamathuba emisebenzi eluntwini. Kwiphondo laseMpuma Koloni luninzi uluntu olutyhila izikhalazo ngokungabikho kwemisebenzi nangona izakhono benazo. Uninzi lwezithwala zidanga zikhala ngelithi baphekelwe isidudu semfe, kwaye abasayazi nababeyoyibika esikolweni kuba bajikana nezitulo begcakamele ilanga imihla namazolo.
Kanti, abanye bona abasenathemba langqesho kuba besithi kuqashwa abo bazana nabaqasho, loo gama abanye besithi kufuneka ufumbathise ukuze uqeshwe, kaloku kuthiwa uthenga emithiyo ngenethole. Loo nto yenza ukuba kubenzima kakhulu kuba abanayo nepeni. Ukanti ukuba ulibhinqa kufuneka uthenge umsebenzi ngomzimba wakho.
b5o8m1uwnd0sc3nhag8u2lxezykciy4
Indima edlalwa ngamanina kulutuntu
0
9240
41392
2026-07-17T11:02:38Z
Kondile 0130
16319
Ndibhala isicoko sendima yobunina kuluntu.
41392
wikitext
text/x-wiki
'''Abantu''' abangomama ngabantu ababalulekileyo kakhulu kuluntu. Njengamphi na umntu, amanina anendima ebalulekileyo kulutu kwaye zindidi ngeendidi zezinto abaye bathi bazenze eziye zibonwe ukuba zibalulekile.
== Iindima zosapho nezasekhaya (ezembali neziqhubekayo)njju ==
Ngokwesiko, amanina bebengabakhathaleli abaphambili bekhaya. Oku kubandakanya ukukhulisa abantwana, ukulawula imicimbi yasekhaya, kunye nokunika inkxaso yeemvakalelo kusapho olwandisiweyo. Kwiinkcubeko ezininzi, abasetyhini bakwangabagcini bobudlelwane bosapho, begcina unxibelelwano lwezalamane kunye nokudlulisela ilifa lenkcu
jdm9wu74z7oim2eqttw42y3g1f2neeo
Uthango lomthi kunye nendlela yothuli
0
9241
41393
2026-07-17T11:02:42Z
Masiwonge
16318
Created page with "'''Uthango lomthi''' yimigca yezihlahla ezincinci okanye imithi emincinci etyaliweyo yaze yagcinwa ukwenza uphawu lomda, okanye isikhuseli somoya. <ref>{{Cite web|title=umuNga - Imithi - Mzantsi Afrika|url=https://southafrica.co.za/xh/buffalo-thorn.html|accessdate=2026-07-17|website=southafrica.co.za}}</ref> == Uthango lomthi == Imida yezityalo ifumaneka kwiigadi, kwiindawo zokulima kwaye kudala isetyenziswa usukela kwiminyaka eyadlulayo. Isebenza njengezinye indlela..."
41393
wikitext
text/x-wiki
'''Uthango lomthi''' yimigca yezihlahla ezincinci okanye imithi emincinci etyaliweyo yaze yagcinwa ukwenza uphawu lomda, okanye isikhuseli somoya. <ref>{{Cite web|title=umuNga - Imithi - Mzantsi Afrika|url=https://southafrica.co.za/xh/buffalo-thorn.html|accessdate=2026-07-17|website=southafrica.co.za}}</ref>
== Uthango lomthi ==
Imida yezityalo ifumaneka kwiigadi, kwiindawo zokulima kwaye kudala isetyenziswa usukela kwiminyaka eyadlulayo. Isebenza njengezinye indlela zokusetyenziswa ukhusela umoya ezifana nocingo okanye [[udonga]].
=== Inckazelo ===
Uthango lomthi luqhele ukwenziwa ngezityalo zomga eziqinileyo ezilungelelaniswe ukuba zikhule zixinene, kwaye zihlala zixhaswa ziipali zomthi kunye nocingo ukuze umthi uhlale uthe tye kwaye zikhuthazeke ukukhula zisiya phambili. Ekuhambeni kwexesha amasebe namagqabi azivala izikhewu kwakheke umqobo oluhlaza oqhubekekayo. Ezi zityalo zihlaza zithenwa ukuze zigcine ukuphakama kunye nemilo efanayo.
==== Ukusetyenziswa ====
Uthango lomthi luneenjongo ezininzi eziluncedo:
6ffkbbvalv4pxmrfa3cjl0w1p0vypkk
Indlela zokulwa uxinizelelo lwengqondo kuLutsha
0
9242
41394
2026-07-17T11:02:58Z
Meninblack254
16289
ndiqalele phantsi ukubhala
41394
wikitext
text/x-wiki
'''ULutsha''' oluninzi lwase Mzantsi Afrika bazifumana bengxunguphele yimeko yokungaqasha ngenxa yokuba urhulumente ophetheyo engabonisi isisombululo sokunikeza ngamathuba omsebenzi.
== Unobangela ==
Ucinizelelo lwengqondo [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] luyaqatsela ebantwini, ingakumbi phakathi kuLutsha. Oku kuquka lonke ulutsha kunye naba baphume ngezidanga kwiidyunivesithi. Unobangela wesisehlo kukuba urhulumente wohlulakele ukunikeza ngamathuba omsebenzi. Okwangoku izinga lolutsha olungekhoyo emsebenzini okanye ulutsha olungaphangeliyo lime ku 45.8% ngokwengxelo yeStatistic South Africa 2026.<ref>{{Cite web|url=https://www.statssa.gov.za/?p=19526|accessdate=2026-07-17|website=www.statssa.gov.za}}</ref> Le ngxaki yokungaqeshwa kolutsha iquka nokuba abaphathi benkampani xa bezakuqasha abantu bafuna abantu abanamava okusebenza.<ref>{{Cite journal|last=Gwala|first=F. N.|last2=Mthethwa|first2=R. M.|last3=Jili|first3=N. N.|date=2023-06|title=An Analysis of the Factors, Effects and Experiences Associated with High Graduate Unemployment in the eThekwini Metropolitan Municipality of South Africa|url=https://journals.co.za/doi/full/10.10520/ejc-ajpa_v14_n1_a8|journal=African Journal of Public Affairs|volume=14|issue=1|pages=122–151|doi=10.10520/ejc-ajpa_v14_n1_a8}}</ref> Oku kuyingxaki kakhulu kuba ulutsha oluninzi luphuma kwiidyunivesithi kodwa bengenawo amava okusebenza. Kunjalo nje amathuba akhoyo emisebenzi afuna abantu abanamava ekusebenziseni iArtificial Intelligence (AI).<ref>{{Cite web|last=Malinga|first=Sibahle|date=2026-07-15|title=Human skills drive AI-era careers|url=https://www.itweb.co.za/article/human-skills-drive-ai-era-careers/Pero3qZ31jWvQb6m|accessdate=2026-07-17|website=ITWeb|language=en-ZA}}</ref> Okukubhadla okungeyonyani (AI) kubonisa ukuba iidyunivesithi kufuneka zithathe inxaxheba yokuzisa izifundo eziyelelene ne AI kuba amathuba omsebenzi awekho maninzi ngaphandle kokuba umntu abenolwazi oluthe vetshe.
== Impembelelo ==
Ukungaqeshwa ixesha elide lwenza ulutsha luphelelwe ngumdla wokukhangela iimisebenzi apho lonto ibonisa ubungozi bokuba umntu azibone ephantsi koxinizelelo lwengqondo. Ekuhabmbeni kwexesha umntu uzibona enoloyiko olungapheliyo. Olu loyiko olungapheliyo libangela ulutsha lufumane indlela ezilula zokuzama indlela zokuphila. Into ehamba phambili kakhulu kukuba ulutsha lufumana indlela zokuzibulala. Oku kugqwese kakhulu kulutsha oluphuma kwidyunivesithi bengafumani imisebenzi. Okunye okubangela uxinizelelo lwengqondo kukuba ulutsha lusebenzisa kakhulu iziyobisi ukubaleka ingxaki abajongene nazo. Okuninzi, ulutsha luthatha utywala njengesisombululo esikhawulezileyo.
== Isisombululo ==
Ukuze umntu alwe uxinizelelo lwengqondo kufuneka kuqala uyamkele imeko okuyo yokuba uphantsi koxinizelelo lwengqondo. Ukwamkela imeko okuyo kwenza kubelula ukuba ufune uncedo ebantwini ukuze ungapheli uthatha ubomi bakho. Okwesibini, kufuneka ungumntu uqalise ukwenza izinto ozithandayo okanye uqalise ukwenza izinto ezizakunceda ukulwa oluxinizelelo lwengqondo. Umzekelo ungaqalisa ukubaleka rhoqo ngemini. Ukubaleka kunceda ekubeni ingqondo yakho ikwazi ukuphumla ekucingeni izinto ezininzi. Kwananjalo ekubalekeni, ungathatha isigqibo sokuba uzidibanise nabahlobo bakho niqalise ukubaleka. Okwesithathu umntu kufuneka aziqhelanise nokuba akhangele uncedo kangakokuba afune ulwazi oluthe vetshe njengokufumana inombolo yendawo enceda abantu abaphantsi koxinizelelo.
hwu86t41zqqkapijpeyyvtoyuzx9r88
Inkqubo yomtshato yakwaXhosa
0
9243
41395
2026-07-17T11:03:12Z
Future6634
16293
Added citation
41395
wikitext
text/x-wiki
'''Inkqubo yomtshato yakwaXhosa''' yinkqubo ehambelana nenkqubo zolwazi lwemveli eziphantsi kwamasiko nezithethe kumzi kaXhosa. Le nkqubo ibandakanya amanyathelo abalulekileyo afana nokucelwa komtshato, ukuhlawulwa kwe[[lobola]], kunye nemicimbi yokwamkelwa komakoti emzini omtsha.<ref>{{Cite web|last=African|first=Being|title=Xhosa Marriage Practices|url=https://beingafrican.org/culture-panel/xhosa-marriage-practices/|accessdate=2026-07-17|website=BeingAfrican|language=en}}</ref>
== Amabal'engwe ngamaXhosa nomtshato ==
[[AmaXhosa]] liqela labantu base[[UMzantsi Afrika|Mzantsi Afrika]] elifumaneka e[[IPhondo laseMpuma-Koloni|Mpuma Koloni]].<ref>{{Cite web|last=African|first=Being|title=Xhosa Marriage Practices|url=https://beingafrican.org/culture-panel/xhosa-marriage-practices/|accessdate=2026-07-17|website=BeingAfrican|language=en}}</ref> Aba ngabantu bamasiko nezithethe, ukanti bohlulwe ngokweziduko kunye nezizwe ezahlukeneyo. Eli qela labantu liyafumaneka eZimbabwe, eBotswana, eNamibia naseLesotho. AmaXhosa luhlanga lwesibini ngobukhulu eMzantsi Afrika kwaye bathetha ulwimi lwesiXhosa.
== Umtshato kwinkcubeko yamaXhosa (Ukuzeka) ==
== Inkqubo yokuzeka umfazi ==
== Imithombo yolwazi ==
ojoetcywpbdgjpkjc8d5zmp3aeefg99
Ilali yakwaMdingi
0
9244
41396
2026-07-17T11:03:14Z
~2026-40185-73
16323
Wrote an article
41396
wikitext
text/x-wiki
'''KwaMdingi'''
== Ilali yaseQonce ==
KwaMdingi yilali ekude kufuphi nedolophu iQonce<ref>{{Cite web|title=Qonce {{!}} Formerly King William’s Town, South Africa, Map, Population, & Facts {{!}} Britannica|url=https://www.britannica.com/place/Qonce|accessdate=2026-07-17|website=www.britannica.com|language=en}}</ref> ekwiphondo lase Eastern Cape eMzantsi Afrika. Yilali enamadlelo amahle, ehlotyeni uhlaza uyabonakala kwakunye netyatyambo zentwasahlobo ziye zibonakalise ubuhle bazo kanjalo. UKuphuma kwakunye nokutshona kwelanga yenye yezinto ezingenza ubani afune ukuphuma endlini. Ungazibhaqa noko uthathekile yimvelo nobuhle kulelali kuba ke nenyanga neekwenkwezi zibonakala ngokucacileyo xa zithe zabakho. Nanjengoko isendleleni ebheka eDimbaza<ref>{{Cite web|title=Dimbaza, Eastern Cape {{!}} South African History Online|url=https://sahistory.org.za/place/dimbaza-eastern-cape|accessdate=2026-07-17|website=sahistory.org.za|language=en}}</ref> nje yayikade isithiwe yimithi yemigamitriya eyayinceda abazingeli bemivundla ngenyama imhla nezolo. Ababalisayo ke bathi lonyama yayibakhupha entluphekweni. Lelali ibalulekile ebantwini bayo lonto uyibona ngokwenguqu zokucandwa kwezisa ezintsha kungoku nje xa kuthethwa ngoMdingi sithetha ngelali eqala etheni apho kwakho amadlelo kwakunye nemithi yemigamitriya, kunamhla yimizi yabantu.
== Imithimbo yolwazi ==
peaz4ztsyi3nefz5wen8rcgzbjxr4zl
Indalo kwisixeko sabangcwele
0
9245
41397
2026-07-17T11:03:20Z
Anovuyo780
16317
ndiqale inqaku elitsha phantsi
41397
wikitext
text/x-wiki
'''Indalo''' kwisixeko sabangcwele
Ngenene nangenyaninso indalo yenye yezinto ezibalulekuleyo ebantwini ,ingakumbi kubantu abamnyama ngehlobo lokuba kudala abantu abantsundu basithi ukuze bangabulawa yindlala bafumane ukutya okunesondlo kwindalo. Izinto ezifana nemifuno, amakhaphetshu, iziqhamo zasehlathini njalo njalo.
== Yintoni indalo? ==
[[Indalo]] ichazwa ngokuba zizinto zehlabathi kunye nezinto ezenzekayo kulo. Apha kwesisixeko, ngokwasemfanekisweni sibona isibhabhaka
== Isixeko sabangcwele ==
I-Makhanda sesinye sezixeko zase[[IPhondo laseMpuma-Koloni|Mpuma Koloni]]<ref>{{Cite web|title=Eastern Cape Provincial Government of the Republic of South Africa|url=http://www.ecprov.gov.za/|accessdate=2026-07-17|website=www.ecprov.gov.za}}</ref>. Esi sixeko saziwa ngokuba sisixeko sabangcwele loonto ethetha ukuba '[[City of Saints]]' ngabula makhumsha. Eyona nto yaye yenza esi sixeko kuthwa sisixeko sabangwele yayikukuba iyenye yeendawo eneenkonzo ezingapha kwamashumi amane kwaye ikwanayo nenye yeedyuniveithi eziphambili. Yiyo loonto eligama lithi 'isixeko sabangcwele' saaye sancamathela.
== Ukubaluleka kwendalo(Makhanda) ==
I[[Makhanda (Nxele)|Makhanda]] ikwayiyo nendawo engqongwe yindalo, nditsho ukusukela emithini, iinduli , amawa, amahlathi amancici njalo njalo. Loonto ibaluleke kakhulu ngoba bantu baye bafumane ilixa lokuba umntu afunde banzi ngendalo nokubaluleka kwayo , sikwafumana nemimoya epholileyo kwaye esempilweni , nto leyo ethetha ukuba abantu bakwesisixeko babasemandleni , empilweni kwaye manincinci amathuba okuba umntu abenokugula okubhekisele emiphungeni okanye ekuphefumleni komntu.
3cjtv9uzhmtjnlphah6f36cxl0gwwni
Emthonjeni Fairview Spring
0
9246
41398
2026-07-17T11:03:24Z
Caricatures123
16288
Created an article
41398
wikitext
text/x-wiki
'''Emthonjeni Fairview Spring''' yindawo enomthombo wamanzi wendalo okummandla waseFairview e[[Makhanda (Nxele)|Makhanda]] (eyayisaziwa njenge[[Grahamstown]]), kwiPhondo leMpuma Koloni, e[[EMzantsi Afrika|Mzantsi Afrika]]. Lo mthombo waziwa njengomnye wemithombo yamanzi yembali eMakhanda kwaye ubalulekile ngenxa yegalelo lawo ekuboneleleni uluntu ngamanzi, ukuxhasa inkqubo yendalo kunye nokugcina iyantlukwano yezinto eziphilayo.<ref>{{Cite journal|last=Sinchembe|first=M|last2=Ellery|first2=W N|date=2010-12-24|title=Human impacts on hydrological health and the provision of ecosystemservices: a case study of the eMthonjeni–Fairview Spring Wetland, Grahamstown, South Africa|url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.2989/16085914.2010.538508|journal=African Journal of Aquatic Science|language=en|volume=35|issue=3|pages=227–239|doi=10.2989/16085914.2010.538508|issn=1608-5914}}</ref> Uphando lubonisa ukuba lo mgxobhozo ugubungela indawo emalunga neehektare ezingama 46 kwaye umi malunga nemigama emine ukusuka kumbindi weMakhanda ecaleni kwendlela iR67 eya e[[Port Alfred]].<ref>{{Cite journal|last=Sinchembe|first=M|last2=Ellery|first2=W N|date=2010-12-24|title=Human impacts on hydrological health and the provision of ecosystemservices: a case study of the eMthonjeni–Fairview Spring Wetland, Grahamstown, South Africa|url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.2989/16085914.2010.538508|journal=African Journal of Aquatic Science|language=en|volume=35|issue=3|pages=227–239|doi=10.2989/16085914.2010.538508|issn=1608-5914}}</ref>
== Imbali ==
Ngokophando olwenziwe nguSinchembe noEllery (2010), umthombo waphuhliswa ngeminyaka yoo-1860 ngokugrunjwa kwequla elalinzulu lizaliswe ngamanzi aphuma emhlabeni.<ref>{{Cite journal|last=Sinchembe|first=M|last2=Ellery|first2=W N|date=2010-12-24|title=Human impacts on hydrological health and the provision of ecosystemservices: a case study of the eMthonjeni–Fairview Spring Wetland, Grahamstown, South Africa|url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.2989/16085914.2010.538508|journal=African Journal of Aquatic Science|language=en|volume=35|issue=3|pages=227–239|doi=10.2989/16085914.2010.538508|issn=1608-5914}}</ref> Eli qula lagcwaliswa ngamatye kunye negrabile, kwaze kwakhiwa umbhobho wentsimbi owawukhupha amanzi ukuze asetyenziswe luluntu. Kamva iiRoyal Engineers zaphuhlisa inkqubo yokusasaza la manzi ukuze abe ngomnye wemithombo yokuqala yamanzi kawonke-wonke eMakhanda.<ref>{{Cite journal|last=Sinchembe|first=M|last2=Ellery|first2=W N|date=2010-12-24|title=Human impacts on hydrological health and the provision of ecosystemservices: a case study of the eMthonjeni–Fairview Spring Wetland, Grahamstown, South Africa|url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.2989/16085914.2010.538508|journal=African Journal of Aquatic Science|language=en|volume=35|issue=3|pages=227–239|doi=10.2989/16085914.2010.538508|issn=1608-5914}}</ref> Le nkqubo yaba negalelo elikhulu ekukhuleni kwesixeko nasekuboneleleni abahlali ngamanzi acocekileyo.<ref>{{Cite journal|last=Sinchembe|first=M|last2=Ellery|first2=W N|date=2010-12-24|title=Human impacts on hydrological health and the provision of ecosystemservices: a case study of the eMthonjeni–Fairview Spring Wetland, Grahamstown, South Africa|url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.2989/16085914.2010.538508|journal=African Journal of Aquatic Science|language=en|volume=35|issue=3|pages=227–239|doi=10.2989/16085914.2010.538508|issn=1608-5914}}</ref>
Nangona iziseko zonikezelo lwamanzi ka[[Masipala]] ziye zaphuhliswa kule minyaka ilandelayo, umthombo waqhubeka usetyenziswa ngenxa yokuthembeka kokuphuma kwamanzi acocekileyo. Ukubaluleka kwalo mthombo kwaphinda kwabonakala ngexesha leengxaki zamanzi ezichaphazele iMakhanda, ngakumbi ngo 2019, xa amawaka abahlali ayexhomekeke kuwo ngenxa yokuphazamiseka konikezelo lwamanzi kaMasipala.<ref>{{Cite web|date=2019-06-11|title=How safe is Makhanda’s groundwater? – Grocott's Mail|url=https://grocotts.ru.ac.za/2019/06/11/how-safe-is-makhandas-groundwater/|accessdate=2026-07-17|language=en-US}}</ref>
== Indawo ==
eMthonjeni–Fairview Spring ifumaneka kummandla waseFairview kumhlaba ophantsi kolawulo lukaMasipala wase[[Makhanda (Nxele)|Makana]]. Lo mgxobhozo uquka indawo enamanzi angapheliyo, iindawo ezimanzi ngamaxesha athile kunye neendawo ezomayo ngamanye amaxesha, nto leyo eyenza ukuba ube yindawo ebalulekileyo kwindalo<ref>{{Cite journal|last=Sinchembe|first=M|last2=Ellery|first2=W N|date=2010-12-24|title=Human impacts on hydrological health and the provision of ecosystemservices: a case study of the eMthonjeni–Fairview Spring Wetland, Grahamstown, South Africa|url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.2989/16085914.2010.538508|journal=African Journal of Aquatic Science|language=en|volume=35|issue=3|pages=227–239|doi=10.2989/16085914.2010.538508|issn=1608-5914}}</ref>. Uphando lubonisa ukuba amanzi alo mthombo aphuma kwiWitteberg Quartzite, uhlobo lwamatye olwaziwa ngokuvelisa amanzi asemgangathweni ophezulu ngenxa yokuba lusebenza njengesihluzo sendalo.<ref>{{Cite web|date=2019-01-21|title=Residents queue for hours as spring slows to a trickle – Grocott's Mail|url=https://grocotts.ru.ac.za/2019/01/21/residents-queue-for-hours-as-spring-slows-to-a-trickle/|accessdate=2026-07-17|language=en-US}}</ref>
== Ukubaluleka kwindalo ==
Ngokophando lukaSinchembe noEllery (2010), lomthombo ubonelela ngeenkonzo ezininzi zendalo ezibalulekileyo. Ezi ziquka ukulawula ukuhamba kwamanzi angaphantsi komhlaba, ukucoca amanzi ngokwendalo, ukunciphisa ukhukuliseko lomhlaba kunye nokuxhasa izityalo nezilwanyana ezixhomekeke kwimigxobhozo.<ref>{{Cite journal|last=Sinchembe|first=M|last2=Ellery|first2=W N|date=2010-12-24|title=Human impacts on hydrological health and the provision of ecosystemservices: a case study of the eMthonjeni–Fairview Spring Wetland, Grahamstown, South Africa|url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.2989/16085914.2010.538508|journal=African Journal of Aquatic Science|language=en|volume=35|issue=3|pages=227–239|doi=10.2989/16085914.2010.538508|issn=1608-5914}}</ref> Nangona impilo yomgxobhozo iye yachaphazeleka ngenxa yokwakhiwa kweendlela, ukwanda kwezityalo ezingezizo ezemveli kunye nezinye iinguqu kusetyenziso lomhlaba ukusukela ngo 1949, abaphandi bafumanisa ukuba ukusetyenziswa kwamanzi omthombo ngabahlali kunefuthe elincinci kakhulu kwimpilo yomgxobhozo xa kuthelekiswa nezinye izinto ezichaphazela indawo.<ref>{{Cite journal|last=Sinchembe|first=M|last2=Ellery|first2=W N|date=2010-12-24|title=Human impacts on hydrological health and the provision of ecosystemservices: a case study of the eMthonjeni–Fairview Spring Wetland, Grahamstown, South Africa|url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.2989/16085914.2010.538508|journal=African Journal of Aquatic Science|language=en|volume=35|issue=3|pages=227–239|doi=10.2989/16085914.2010.538508|issn=1608-5914}}</ref>
== Ukubaluleka kuluntu ==
eMthonjeni Fairview Spring ibalulekile kubahlali baseMakhanda, ngakumbi ngamaxesha apho kukho ukunqongophala kwamanzi. KweyoMqungu ku 2019, emva kokuqhuma kombhobho wamanzi, amakhulu abantu bebesima imigca iiyure ezininzi ukuze bakhe amanzi kulo mthombo. Lo mthombo ubusoloko ubonelela ngamanzi kubahlali ukusukela ngeminyaka yoo 1860, nto leyo ebonisa ukubaluleka kwawo kwimbali nakubomi bemihla ngemihla. Abahlali basebenzisa amanzi asuka kulomthombo ukusela, ukupheka, ukuhlamba kunye nezinye iimfuno zasekhaya xa iinkonzo zikamasipala zazingasebenzi kakuhle.<ref>{{Cite web|date=2019-06-11|title=How safe is Makhanda’s groundwater? – Grocott's Mail|url=https://grocotts.ru.ac.za/2019/06/11/how-safe-is-makhandas-groundwater/|accessdate=2026-07-17|language=en-US}}</ref>
== Umgangatho wamanzi ==
Ngexesha leengxaki zamanzi, kwabakho imibuzo malunga nokhuseleko lwamanzi aphuma eMthonjeni Fairview Spring. Ngokwengxelo kaCleary (2019), uGqr Jane Tanner, owayeyiNtloko yeHydrology kwi-Institute for Water Research kwiYunivesithi iRhodes, wachaza ukuba amanzi alo mthombo asemgangathweni ophezulu.<ref>{{Cite web|date=2019-01-21|title=Residents queue for hours as spring slows to a trickle – Grocott's Mail|url=https://grocotts.ru.ac.za/2019/01/21/residents-queue-for-hours-as-spring-slows-to-a-trickle/|accessdate=2026-07-17|language=en-US}}</ref> Oku kubangelwa kukuba aphuma kwiWitteberg Quartzite kwaye indawo apho amanzi aqokelelwa khona ikude nemithombo emininzi enokubangela ungcoliseko. Nangona kunjalo, iingcali zacebisa ukuba kuqhubekekwe nokuvavanywa komgangatho wamanzi ukuze kuqinisekiswe ukhuseleko lwawo kwixesha elizayo.<ref>{{Cite web|date=2019-01-21|title=Residents queue for hours as spring slows to a trickle – Grocott's Mail|url=https://grocotts.ru.ac.za/2019/01/21/residents-queue-for-hours-as-spring-slows-to-a-trickle/|accessdate=2026-07-17|language=en-US}}</ref>
== Imithombo yolwazi ==
ov0xro3n9zmbai59002qpnlt3q39jdq
Eli liqonga lamaphupho aphilayo
0
9247
41399
2026-07-17T11:03:32Z
Sothando1420
16303
ndiqale phantsi ukkubhala yonke into
41399
wikitext
text/x-wiki
== '''''Iqonga''''' elinye, amazwi angenakubalwa: apho sifumana khona impiliso. ==
Kukho into engcwele ngeqonga elinje. Ukukhanya kwezibane ezinemibala, imakrofoni ilindile ngokuzolileyo.Amathala eencwadi azele ngamabali kwelinye icala, amagubu kunye nesiginkci kwelinye. Ayiloqonga nje. Likhaya layo yonke into esiyiphetheyo kwaye asazi ukuba sithini. Iqonga elinye namazwi angenakubalwa. Apha kulapho uninzi lwamaphupha abekwa khona ngokwenyani kwaye aphile. Amagcisa aphuma kuzo zonke iinkalo zobomi andwendwela eliqonga kwaye amkele ukwaziwa kwawo kwezobugcisa.
[[Ngokweenkcukacha:The Black Power Station.jpg|thumb|Iqonga lemimangaliso. ]]
Amagcisa asakhasayo, amagcisa aziwayo okanye asele emiselwe abelana ngeqonga elinye nomsebenzi kunye nombono ofanayo. Kulapho umculo omnandi, imibongo kunye namabali abaliswa khona kubaphulaphuli. Ngelixa kulo, abaphulaphuli bevuya ngolonwabo, bexhasa amagcisa eqongeni. Umculo uhamba phambili, ngokukhawuleza ubunzima obusesifubeni sakho buba lula.
Iingoma<ref>{{Cite journal|last=Ka Dideka|first=Lukhanyo|last2=Verghese|first2=Ben|date=2023-11-08|title=Iingoma Zomzabalazo in Conversation: An Archival Engagement with Recordings of Liberation Songs|url=https://doi.org/10.17159/2309-9585/2023/v49a8|journal=Kronos|volume=49|issue=1|pages=1–21|doi=10.17159/2309-9585/2023/v49a8|issn=0259-0190}}</ref> esiziculayo apha zimyoli kwaye ziyaphilisa. Amagcisa asivumela ukuba sizive zonke, ngokuvakalayo. Imibongo<ref>{{Cite book|last=Dekisile|first=Phiwokuhle Phiwe|url=https://doi.org/10.36615/9781776460656|title=Imela Igobel’esandleni: Idrama, Imibongo & Amabali Amafutshane|date=2023-10-15|publisher=UJ Press|isbn=978-1-7764606-5-6}}</ref> iyalandela. Xa umntu ethetha ngokuvakalayo, sikhumbula ukuba ayisithi sodwa esivakalelwayo. Amabali <ref>{{Cite book|last=Dekisile|first=Phiwokuhle Phiwe|url=https://doi.org/10.36615/9781776460656|title=Imela Igobel’esandleni: Idrama, Imibongo & Amabali Amafutshane|date=2023-10-15|publisher=UJ Press|isbn=978-1-7764606-5-6}}</ref>avale ubusuku. Ezihlekisayo, ezibuhlungu, ezo ziphela ngo “kwaye ndiselapha.” Siyaphulaphula, kwaye ekuphulaphuleni, siyaphiliswa.
Kweli qonga kuye kuvakale amazwi amaninzi. Ngenxa yokuba ubugcisa abulungisi yonke into. Kodwa busibambe kunye. Busikhumbuza ukuphefumla, ukuziva, ukusidibanisa. Kusigcina somelele. Eli Iqonga elinye. Amazwi angenakubalwa, namaphupho aphilayo.
8t24zqrlveaz4q8y8ggb8xwdju4h3yf
Ingxaki yamanzi eMakhanda
0
9248
41400
2026-07-17T11:04:25Z
Onke Matiso
16280
Ndibhale iphepha elitsha
41400
wikitext
text/x-wiki
== Imvelaphi ==
'''IMakhanda''' ijongene nengxaki enzulu neqhubekekayo yamanzi eyaqala ngexesha lembalela enkulu yangonyaka wama-2011. Iimpompo ziyoma iintsuku okanye iinyanga kwiindawo ezithile, imibhobho midala kwaye iyavuza, izitishi zokumpompa amanzi zihlala zisilela, kwaye umasipala uyasokola ukuhlangabezana nale meko. Nangona kukho inkqubo yokunciphisa ukusetyenziswa kwamanzi ukususela ngowama-2019, abahlali abaninzi basasilela ukufumana amanzi aneleyo ukuhlangabezana neemfuno ezisiseko.<ref>{{Cite web|last=Matshuisa|first=Thapelo|title=Water Crisis|url=https://www.makana.gov.za/water-crisis/|accessdate=2026-07-17|website=Makana Website|language=en-US}}</ref>
635qmqjwwsk2quaupemjw7bnj0ltot5
Uzalwa ngoobani na?
0
9249
41401
2026-07-17T11:04:47Z
Pronevenom9
16287
Created page with "'''Uzalwa ngubani na?''' Inkcubeko yinxalenye ebalulekileyo yobomi bomntu, kuba inika abantu ingqiqo yobuwena kunye nemvalaphi. Iquka ulwimi, izithethe, iinkolelo, iingoma, ukutya, kunye nendlela esiphila ngayo. Ngenkcubeko, abantu bafunda ukuba bangoobani na, bavelaphi, nendlela abanxulumene ngayo nendalo. Oku kukwaquka ukunxulumana kwabantu neetsapho zabo, uluntu, nembali yabantu ngokombala wabo, umzekelo, abantu abaNtsundu. Inkcubeko ikwanceda ekugcineni ulwazi, amava..."
41401
wikitext
text/x-wiki
'''Uzalwa ngubani na?''' Inkcubeko yinxalenye ebalulekileyo yobomi bomntu, kuba inika abantu ingqiqo yobuwena kunye nemvalaphi. Iquka ulwimi, izithethe, iinkolelo, iingoma, ukutya, kunye nendlela esiphila ngayo. Ngenkcubeko, abantu bafunda ukuba bangoobani na, bavelaphi, nendlela abanxulumene ngayo nendalo. Oku kukwaquka ukunxulumana kwabantu neetsapho zabo, uluntu, nembali yabantu ngokombala wabo, umzekelo, abantu abaNtsundu. Inkcubeko ikwanceda ekugcineni ulwazi, amava ezizukulwana zangaphambili, njalo njalo. Le nkcubeko ndithetha ngayo ifundisa intlonipho, intsebenziswano, nokuqonda phakathi koluntu.
== Ukubaluleka kwenkcubeko ==
== Inkcubeko njengesazisi sabantu ==
== Indima yenkcubeko eluntwin ==
== Ukugcinwa nokukhuthzwa kwenkcubeko ==
== Imithombo yolwazi ==
39fmp9pcpba0boygkui6w7ky3gldj8s
University Road, Rhodes University
0
9250
41402
2026-07-17T11:05:17Z
Rhodes Jrn Graduate
16300
Le Article imayelana nesitalato sase Rhodes University
41402
wikitext
text/x-wiki
'''I-University Road''' sisitalato esikwidyunivesithi yaseRhodes, eMakhanda apho kukho khona izindlu ezihlala abafundi baledyunivesithi.
== Iinkcukacha ==
[[Ngokweenkcukacha:University Road, Rhodes University.jpg|thumb|University Road, Rhodes University ]]
Isitalato i-University Road sifumaneka e[[Makhanda]] kwiphondo lase[[IPhondo laseMpuma-Koloni|Mpuma Koloni]] kwidyunivesithi yaseRhodes. Esisitalato siquka izindlu ezintathu ezihlala abafundi baledyunivesithi iOriel House, Charlotte Maxeke kunye neBeit House. Sikwaquka neholo lokufundela elaziwa ngokuba yi [[Psych Major]]. Ezizindlu zabafundi zathiywa ngamagama abantu ababalulekiyo kwimbali yoMzantsi Afrika, UCharlotte Maxeke<ref>{{Cite journal|date=2026-07-16|title=Charlotte Maxeke|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Charlotte_Maxeke&oldid=1364427766|journal=Wikipedia|language=en}}</ref> UAlfred Beit <ref>{{Cite journal|date=2026-06-26|title=Alfred Beit|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Alfred_Beit&oldid=1361268039|journal=Wikipedia|language=en}}</ref> no Oriel Monongoaha<ref>{{Cite journal|date=2024-08-17|title=Oriel Monongoaha|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Oriel_Monongoaha&oldid=1240779026|journal=Wikipedia|language=en}}</ref> .
[[Uluhlu:Rhodes University]]
[[Uluhlu:University Road]]
[[Uluhlu:Isitalato]]
[[Uluhlu:Imbali yoMzantsi Afrika]]
3pfdpd7k395xop40r3ks8z6eyn74jm3
Itya ukutya okusempilweni
0
9251
41403
2026-07-17T11:05:29Z
Milowa3
16294
WRITING AN ARTICL
41403
wikitext
text/x-wiki
'''Indlela''' yokutya [[ukutya okusempilweni]] ivame ukuphawulwa njengesenzo esiphembelela kwimpilo esemgangathweni ixesha elide. Oku kunegalelo ekukhuseleni uluntu kwizifo ezifana nesifo sentliziyo, isifo seswekile, kunye nesifo somhlaza.<ref>{{Cite web|title=Healthy diet|url=https://www.who.int/publications/m/item/healthy-diet-factsheet394|accessdate=2026-07-17|website=www.who.int|language=en}}</ref> Endaweni yokuba yokubanendlela enye yokutya ukutya okanye ukuzikhwebula kukutya okuthile , indlela yokutya esempilweni yeyona ndlela ilungileyo yokuqonda indlela esulungekileyo yokutya nezakuthi ikunike izakha mzimba ngenxa yokuba loo ndlela igutyungelwe kukutya okusempilweni, kwaye kuthintela ubani ukuba angakutyi kakhulu ukutya okunetyiwa, okunamafutha amaninzi nokuphembelela ekubeni ubani abesesichengeni sokufumana izifo.
== Iziqhamo, imifuno kunye namazimba ==
Kuko konke ukutya okusempilweni, ukutyiwa kweziqhamo nemifino kuphala phambili. Kuphandolwazi lwengcali uAune nezinye ingcali nolugutyungelwe yi-''meta-analysis bafumanise'' <ref>{{Cite journal|last=Aune|first=Dagfinn|last2=Giovannucci|first2=Edward|last3=Boffetta|first3=Paolo|last4=Fadnes|first4=Lars T|last5=Keum|first5=NaNa|last6=Norat|first6=Teresa|last7=Greenwood|first7=Darren C|last8=Riboli|first8=Elio|last9=Vatten|first9=Lars J|last10=Tonstad|first10=Serena|date=2017-02-22|title=Fruit and vegetable intake and the risk of cardiovascular disease, total cancer and all-cause mortality—a systematic review and dose-response meta-analysis of prospective studies|url=https://doi.org/10.1093/ije/dyw319|journal=International Journal of Epidemiology|volume=46|issue=3|pages=1029–1056|doi=10.1093/ije/dyw319|issn=0300-5771}}</ref>
gcyt3kuyw0xgdiwhu4mn7jya7shcal9
Ukuhlalutywa kwemvelaphi yesiko lamahlubi
0
9252
41404
2026-07-17T11:05:57Z
Dumelathando
16284
Ndiqale phantsi elinqaku lemvelaphi yolwaluko lwamaHlubi
41404
wikitext
text/x-wiki
Ulwakulo lwesintu lwasemaHlubini luthathwa njengendlela engcwele yokutshintsha kwenkwenkwana isiya ebudodeni ([[Amakrwala]]). Elisiko alipheleli nje ekwalukeni, kodwa lugxininisa ekubumbeni isimo sengqondo, uxanduva, nembeko yeHlubi.
== Izigaba Ezibalulekileyo Zolwaluko LwamaHlubi ==
'''Isicelo esuthwini:''' Inkwenkwana icela kubazali nakumanyange akowayo phambi kokuba yandule ukuya esuthwini, sele ivunyelwe likhaya.
'''Ukuya Esuthwini:''' Ulwaluko lwenziwa endaweni ehloniphekileyo kude nelali, nalapho amakhwenkwe ehlala khona nabantu abathe babekwa likhaya ukuba bahlale nabantwana ngelixa bekuhambo lwabo besesuthwini.
'''Ingcibi kunye nabakhwetha:''' Ingcibi eqeqeshelweyo ukwenza [[utyando lolwaluko]] lwesintu, ukanti ikhankatha lijongane nomsebenzi wokuqinisekisa ukuba abakhwethwa bakhuselekile ngelixa bekuhambo lwabo olusingise ebudodeni, kwaye bayayithobela yonke imiqathango eyenziwa esuthwini.
'''Ixesha elicithwa ngabakhwethwa esuthwini:''' Amaxesha ahlalwa [[ngabakhwetha bamahlubi]] esuthwini ahlukene, abanye bahlala unyaka esuthwini, abanye inyanga ezintandathu, ukanti kwelicala laseMpuma-Koloni ukuyothi ga nge Sterkspruit abakhwetha babo bahlala inyanga esuthwini befundiswa imfundiso zakhona.
'''Ukuphuma kwamakrwala esuthwini:''' Ukuphuma kwamakrwala esuthwini kuba ngumbiyozo omkhulu kubazali babantwana abathe bathatha inqanaba lokuya esuthwini, yonke lomibhiyozo yosuku yokuphuma kwamakrwala esuthwini yenzelwa kwasosuthu apho kuvulwe khona iphempe, kuhlukane ngokwentsuku apho abazali bezakwenzela khona onyana babo imigidi abo bathe banamandla okwenza imigidi.
== Umahluko Kunye Nezinto Ezingatshintshiyo ==
Amahlubi akholelwa ekubeni isiko lawo kufuneka lenziwe ngendlela efihlakeleyo neyintlonipho enkulu. Nangona kulemihla yanamhla sekwangenelela isebe lezempilo izinto azisenzeki ngendlela ekwakwenziwa ngayo ngexesha lamandulo, kodwa wona amahlubi asaliqhuba ngendlela eyiyo usiko lwawo nangokulandela imiqathango eyalelwe lisebe lezempilo ekukhuseleni kunye nasekuphatheli ngononophelo abakhwetha ngelixa besesuthwini
a610ysa5lcx35dyxgpsnkixeucvdski
Ukungabikho kwemfihlo kwikliniki yaseThanduxolo
0
9253
41405
2026-07-17T11:12:49Z
Lihlez
16308
added citation
41405
wikitext
text/x-wiki
'''Ikliniki iThanduxolo''' liziko lenkonzo yezempilo yoluntu ekwisitalato iAmara eGreater Tyoks,eMotherwell,eGqeberha.<ref>{{Cite web|title=Enable JavaScript to use search|url=https://www.google.com/httpservice/retry/enablejs?sei=jgtaasD9IJzY5NoPg7q_uAk|accessdate=2026-07-17|website=www.google.com}}</ref>
== Intsusa mabandla ==
Ukungabikho kobumfihlo kwiKliniki yaseThanduxolo yingxaki enkulu, ngakumbi kwiindawo apho kwenziwa khona iinkqubo ezinobuzaza ezifana novavanyo lokukhulelwa kunye novavanyo lomchamo. Izigulana zihlala zifuneka ukuba zixoxe ngolwazi lobuqu lwezonyango okanye zinike iisampulu kwiindawo apho ezinye izigulana zinokuva iincoko kwaye zibone okwenzekayo. Oku kungabikho kobumfihlo kubangela iintloni, ixhala, kwaye kunokubangela ukuba abantu bangafuni ukusebenzisa iinkonzo zezempilo ezibalulekileyo.<ref>{{Cite web|title=Enable JavaScript to use search|url=https://www.google.com/httpservice/retry/enablejs?sei=kQhaavrjKJPe5NoP4v6goAs|accessdate=2026-07-17|website=www.google.com}}</ref>
Enye ingxaki enkulu kwiKliniki yaseThanduxolo yindlela ekuqhutywa ngayo uhlolo nemviwo zonyango ngabasebenzi ababonakala bengenalo uqeqesho neziqinisekiso ezifunekayo. Izigulana zilindele ukuba iingcali zezempilo zenze iimviwo ngokufanelekileyo, ngentlonelo, nangokuhambelana nemigangatho yezonyango emiselweyo. Xa abasebenzi abangaqeqeshwanga okanye abangalawulwanga ngokwaneleyo beqhuba iinkqubo zonyango, oko kuphakamisa iinkxalabo malunga nokhuseleko lwesigulana, ukuchaneka kweziphumo zovavanyo, kananjalo nomgangatho wokhathalelo olunikezelwayo.<ref>{{Cite web|title=Enable JavaScript to use search|url=https://www.google.com/httpservice/retry/enablejs?sei=AQxaatnBJLiq5NoP2YOc-Ag|accessdate=2026-07-17|website=www.google.com}}</ref>
IKliniki yaseThanduxolo inoxanduva lokukhusela isidima, ubumfihlo, kunye nokhuseleko lwesigulana ngasinye. Amanyathelo kufuneka abekwe ukuqinisekisa ukuba ukubonisana novavanyo kwenziwa kwiindawo zabucala apho kugcinwa khona ubumfihlo ngamaxesha onke. Ukongeza, ngabasebenzi abaqeqeshwe ngokufanelekileyo nabafanelekileyo kuphela abafanele benze uhlolo neemviwo zonyango. Ukujongana nezi nkxalabo kuya kunceda ukubuyisela ukuzithemba kwesigulana, ukuphucula umgangatho wokhathalelo, nokuqinisekisa ukuba ikliniki iyahlangabezana neembopheleleko zayo zokuziphatha nezobungcali kuluntu.<ref>{{Cite web|title=Enable JavaScript to use search|url=https://www.google.com/httpservice/retry/enablejs?sei=-w1aaoCTH5Gl5NoPlIu0-Q4|accessdate=2026-07-17|website=www.google.com}}</ref>
s0x0ayffwpww6y2azi61gvok79j4q9x
Ukusetyenziswa kwemidiya luluntu
0
9254
41406
2026-07-17T11:15:17Z
Khay khay04
16307
ndibhale athikhili
41406
wikitext
text/x-wiki
== Ukusetyenziswa kwemidiya/ amajelo onxibelelwano ==
'''ukusetyenziswa''' kwemidiya yinto ebalulekileyo kulutsha lanamhlanje. Uluntu namhlanje alukwazi uphila ngaphandle kwemidiya ngoba kulapho abantu bafumana khona ulwazi, banxibelelane, kwaye bazivise kamnandi <ref>{{Cite web|date=2025-10-22|title=The Vital Functions and Importance of Media in Society • PubAdmin.Institute|url=https://pubadmin.institute/psychology-and-media/vital-functions-importance-media-society|accessdate=2026-07-17|language=en-US}}</ref>. Kukho amaqonga afana noWhtsapp, TikTok, Facebook, kunye noYouTube. Kwimihla esikuyo abantu abakwazi uphila ngaphandle kwemidiya, lonto ibangelwa kukuphhliswa kweteknoloji rhoqo. abantu abaninzi abasakwazi ukuphila ngaphandle konomathotholo babo ngenxa yemidiya.
ukusetyenziswa kwemidiya rhoqo luye lwenza utshintsho olukhulu olufana nokuba abantu baziyeke indlela zakudala zokufumana ulwazi okanye bazivise kamnandi. Kudala kwakusetyenziswa oomabonakude kunye namaphephandaba ukufumana ulwazi nokuzivisa kamnandi. Abantu bangoku ingakumbi ulutsha alusenalo ixesha lezonto, abantu bakhathelele imidiya kuphela . Ababukeli bonomabonakude bambalwa kakhulu, abantu bakhetha ukubukela inkqubo ezithile kwi intanethi.
[[Uluhlu:Amajelo onxibelelwano]]
1sm8rcindmwae9j1mzosdszaukq4l2n