Wikipedia
xhwiki
https://xh.wikipedia.org/wiki/Iphepha_Elingundoqo
MediaWiki 1.47.0-wmf.18
first-letter
iMedia
Mahluko
Ingxoxo
Ilungu
Ingxoxo nelungu
Wikipedia
Ingxoxo ngeWikipedia
Ngokweenkcukacha
Ingxoxo ngokweenkcukacha
iMediaWiki
Ingxoxo ngeMediaWiki
iThemplethi
Ingxoxo yethemplethi
Uncedo
Ingxoxo ngoncedo
Uluhlu
Ingxoxo ngoluhlu
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
IKomishoni kaMadlanga
0
9275
41647
2026-09-07T10:56:41Z
88Simthe
16531
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1371919852|Madlanga Commission]]"
41647
wikitext
text/x-wiki
IKomishoni yeMfunalwazi kuLwaphulomthetho, ungenelelo lwezoPolitiko noRhwaphilizo kwiNkqubo yoBulungisa, eyaziwa ngcono ngokuba yi'''Komishoni kaMadlanga''', luphando lwasesidlangalaleni olwabhengezwa kweyeKhala 2025 nguMongameli [[UCyril Ramaphosa|Cyril Ramaphosa]] kwaye lukhokelwa yiJaji edla umhlala phantsi [[Mbuyiseli Madlanga|UMbuyiseli Madlanga]] ukuphanda ngezityholo ezenziwe nguMkomishinala waMapolisa ePhondo la[[IPhondo yaKwaZulu-Natala|KwaZulu-Natal]] uNjengele [[Nhlanhla Mkhwanazi]] malunga nokungquzulana norhwaphilizi phakathi kwabezopolitiko, amapolisa aphezulu, amagqwetha, amagosa ezobuntlola namacandelo ezobulungisa, [[UMzantsi Afrika]].<ref>{{Cite web|title=Madlanga Commission must confront criminal capture of justice system|url=https://www.polity.org.za/article/madlanga-commission-must-confront-criminal-capture-of-justice-system-2025-09-17|accessdate=2025-09-17|website=www.polity.org.za|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Mkhwanazi testifies about Mchunu's decision to disband the political killings task team - eNCA|url=https://www.enca.com/news/mkhwanazi-testifies-about-mchunus-decision-disband-political-killings-task-team}}</ref><ref>{{Cite web|last=Maverick|first=Daily|date=September 17, 2025|title=Follow live: Mkhwanazi first witness at Madlanga Commission|url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2025-09-17-live-madlanga-commission-mkhwanazi/|accessdate=2025-09-17|website=Daily Maverick|language=en}}</ref>
Le khomishini ikhokelwa yiJaji edla umhlalaphantsi yeNkundla yoMgaqo-siseko, [[Mbuyiseli Madlanga|uMbuyiseli Madlanga]] kwaye bekufanele ukuba igqibezele umsebenzi wayo ngomhla wama31 kweyeKhala 2026, yaze yangenisa ingxelo ngomhla wama31 kweyeThupha 2026. Kwinyanga yeKhala 2026, uMongameli Ramaphosa wayongezelela ixesha lokusebenza kude kube ngumhla we16 kweyeNkanga 2026. <ref>{{Cite web|title=President Ramaphosa grants extension of Madlanga Commission report deadline {{!}} The Presidency|url=https://www.thepresidency.gov.za/president-ramaphosa-grants-extension-madlanga-commission-report-deadline|accessdate=2026-07-14|website=www.thepresidency.gov.za}}</ref> Ukuphulaphula amangqina kwaqala ngowe17 kweyoMsintsi 2025, iqala ngobungqina bukaNjengele [[Nhlanhla Mkhwanazi]], apho wachaza khona izityholo zakhe ngokupheleleyo waza wabonisa ubungqina awayenabo, ngohlobo lwamaxwebhu, unxibelelwano, neengxelo, phakathi kwezinye, ukumisela ubunyani bezityholo zakhe. <ref>{{Cite web|title=Mkhwanazi slams 'misplaced' Mchunu's decision to disband Political Killings Task Team|url=https://www.news24.com/southafrica/news/live-madlanga-commission-mkhwanazi-in-witness-box-20250917-0417|accessdate=2025-09-17|website=News24|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2025-09-22|title=Madlanga Commission {{!}} Mkhwanazi places politicians at centre of rot|url=https://www.enca.com/videos/madlanga-commission-mkhwanazi-places-politicians-centre-rot|accessdate=2025-09-22|website=www.enca.com|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2025-09-16|title=Madlanga Commission: Lt. General Mkhwanazi gives evidence|url=https://www.sanews.gov.za/south-africa/madlanga-commission-lt-general-mkhwanazi-gives-evidence|accessdate=2025-09-22|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref>
Emva kukaMkwanazi, kwakunguKhomishinala weSizwe weNkonzo yamaPolisa aseMzantsi Afrika, uNjengele Fannie Masemola owanikela ubungqina kwiKomishoni kaMadlanga ngomhla wama22 kweyoMsintsi 2025 ePitoli.<ref>{{Cite web|last=Maverick|first=Daily|date=2025-09-23|title=Follow live: Police Commissioner Fannie Masemola continues testimony at Madlanga Commission|url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2025-09-23-live-madlanga-commission-mkhwanazi/|accessdate=2025-09-23|website=Daily Maverick|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|date=2025-09-22|title=Police Commissioner Masemola appears at Madlanga Commission|url=https://www.sanews.gov.za/south-africa/police-commissioner-masemola-appears-madlanga-commission|accessdate=2025-09-23|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref>
Ngomhla wama29 kweyoMsintsi ngo2025, umphathi wezoBuntlola uDumisani Khumalo wanikezela ngolwazi olongezelelekileyo ngokuntsokotha kolwaphulo mthetho olucwangcisiweyo, olubizwa ngokuba yi"Big Five". Wakhankanya ukuba kukho umtyangampo, ozinze eRhawutini, obandakanyeka kumacandelo ahlukeneyo olwaphulo mthetho olucwangcisiweyo, kuquka ukuthengiswa kweziyobisi, ukuqweqwediswa kwabantu, ubuqhetseba beethenda, kunye nokubulawa kwabantu ngokwezivumelwano. <ref>{{Cite web|last=Singh|first=Orrin|title=Madlanga Commission: Khumalo set to only give details on Gauteng's 'Big Five' syndicate|url=https://www.ewn.co.za/2025/09/30/madlanga-commission-khumalo-set-to-only-give-details-on-gautengs-big-five-syndicate|accessdate=2025-09-30|website=EWN|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Eyaaz|date=2025-09-29|title=Khumalo: 'Big 5' cartel paid ANC delegates and drove task team's disbandment|url=https://mg.co.za/news/2025-09-29-khumalo-big-5-cartel-paid-anc-delegates-and-drove-task-teams-disbandment/|accessdate=2025-09-30|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref>
sdhdiuqg6xz9bp0fldwkyb5ek6ft6gx
41653
41647
2026-09-07T11:05:11Z
88Simthe
16531
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1371919852|Madlanga Commission]]"
41653
wikitext
text/x-wiki
IKomishoni yeMfunalwazi kuLwaphulomthetho, ungenelelo lwezoPolitiko noRhwaphilizo kwiNkqubo yoBulungisa, eyaziwa ngcono ngokuba yi'''Komishoni kaMadlanga''', luphando lwasesidlangalaleni olwabhengezwa kweyeKhala 2025 nguMongameli [[UCyril Ramaphosa|Cyril Ramaphosa]] kwaye lukhokelwa yiJaji edla umhlala phantsi [[Mbuyiseli Madlanga|UMbuyiseli Madlanga]] ukuphanda ngezityholo ezenziwe nguMkomishinala waMapolisa ePhondo la[[IPhondo yaKwaZulu-Natala|KwaZulu-Natal]] uNjengele [[Nhlanhla Mkhwanazi]] malunga nokungquzulana norhwaphilizi phakathi kwabezopolitiko, amapolisa aphezulu, amagqwetha, amagosa ezobuntlola namacandelo ezobulungisa, [[UMzantsi Afrika]].<ref>{{Cite web|title=Madlanga Commission must confront criminal capture of justice system|url=https://www.polity.org.za/article/madlanga-commission-must-confront-criminal-capture-of-justice-system-2025-09-17|accessdate=2025-09-17|website=www.polity.org.za|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Mkhwanazi testifies about Mchunu's decision to disband the political killings task team - eNCA|url=https://www.enca.com/news/mkhwanazi-testifies-about-mchunus-decision-disband-political-killings-task-team}}</ref><ref>{{Cite web|last=Maverick|first=Daily|date=September 17, 2025|title=Follow live: Mkhwanazi first witness at Madlanga Commission|url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2025-09-17-live-madlanga-commission-mkhwanazi/|accessdate=2025-09-17|website=Daily Maverick|language=en}}</ref>
Le khomishini ikhokelwa yiJaji edla umhlalaphantsi yeNkundla yoMgaqo-siseko, [[Mbuyiseli Madlanga|uMbuyiseli Madlanga]] kwaye bekufanele ukuba igqibezele umsebenzi wayo ngomhla wama31 kweyeKhala 2026, yaze yangenisa ingxelo ngomhla wama31 kweyeThupha 2026. Kwinyanga yeKhala 2026, uMongameli Ramaphosa wayongezelela ixesha lokusebenza kude kube ngumhla we16 kweyeNkanga 2026. <ref>{{Cite web|title=President Ramaphosa grants extension of Madlanga Commission report deadline {{!}} The Presidency|url=https://www.thepresidency.gov.za/president-ramaphosa-grants-extension-madlanga-commission-report-deadline|accessdate=2026-07-14|website=www.thepresidency.gov.za}}</ref> Ukuphulaphula amangqina kwaqala ngowe17 kweyoMsintsi 2025, iqala ngobungqina bukaNjengele [[Nhlanhla Mkhwanazi]], apho wachaza khona izityholo zakhe ngokupheleleyo waza wabonisa ubungqina awayenabo, ngohlobo lwamaxwebhu, unxibelelwano, neengxelo, phakathi kwezinye, ukumisela ubunyani bezityholo zakhe. <ref>{{Cite web|title=Mkhwanazi slams 'misplaced' Mchunu's decision to disband Political Killings Task Team|url=https://www.news24.com/southafrica/news/live-madlanga-commission-mkhwanazi-in-witness-box-20250917-0417|accessdate=2025-09-17|website=News24|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2025-09-22|title=Madlanga Commission {{!}} Mkhwanazi places politicians at centre of rot|url=https://www.enca.com/videos/madlanga-commission-mkhwanazi-places-politicians-centre-rot|accessdate=2025-09-22|website=www.enca.com|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2025-09-16|title=Madlanga Commission: Lt. General Mkhwanazi gives evidence|url=https://www.sanews.gov.za/south-africa/madlanga-commission-lt-general-mkhwanazi-gives-evidence|accessdate=2025-09-22|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref>
Emva kukaMkwanazi, kwakunguKhomishinala weSizwe weNkonzo yamaPolisa aseMzantsi Afrika, uNjengele Fannie Masemola owanikela ubungqina kwiKomishoni kaMadlanga ngomhla wama22 kweyoMsintsi 2025 ePitoli.<ref>{{Cite web|last=Maverick|first=Daily|date=2025-09-23|title=Follow live: Police Commissioner Fannie Masemola continues testimony at Madlanga Commission|url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2025-09-23-live-madlanga-commission-mkhwanazi/|accessdate=2025-09-23|website=Daily Maverick|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|date=2025-09-22|title=Police Commissioner Masemola appears at Madlanga Commission|url=https://www.sanews.gov.za/south-africa/police-commissioner-masemola-appears-madlanga-commission|accessdate=2025-09-23|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref>
Ngomhla wama29 kweyoMsintsi ngo2025, umphathi wezoBuntlola uDumisani Khumalo wanikezela ngolwazi olongezelelekileyo ngokuntsokotha kolwaphulo mthetho olucwangcisiweyo, olubizwa ngokuba yi"Big Five". Wakhankanya ukuba kukho umtyangampo, ozinze eRhawutini, obandakanyeka kumacandelo ahlukeneyo olwaphulo mthetho olucwangcisiweyo, kuquka ukuthengiswa kweziyobisi, ukuqweqwediswa kwabantu, ubuqhetseba beethenda, kunye nokubulawa kwabantu ngokwezivumelwano. <ref>{{Cite web|last=Singh|first=Orrin|title=Madlanga Commission: Khumalo set to only give details on Gauteng's 'Big Five' syndicate|url=https://www.ewn.co.za/2025/09/30/madlanga-commission-khumalo-set-to-only-give-details-on-gautengs-big-five-syndicate|accessdate=2025-09-30|website=EWN|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Eyaaz|date=2025-09-29|title=Khumalo: 'Big 5' cartel paid ANC delegates and drove task team's disbandment|url=https://mg.co.za/news/2025-09-29-khumalo-big-5-cartel-paid-anc-delegates-and-drove-task-teams-disbandment/|accessdate=2025-09-30|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref>
== Imvelaphi ==
fzduklqafvfeyyj6fqx3ivn3ddh3l09
41655
41653
2026-09-07T11:08:09Z
88Simthe
16531
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1371919852|Madlanga Commission]]"
41655
wikitext
text/x-wiki
IKomishoni yeMfunalwazi kuLwaphulomthetho, ungenelelo lwezoPolitiko noRhwaphilizo kwiNkqubo yoBulungisa, eyaziwa ngcono ngokuba yi'''Komishoni kaMadlanga''', luphando lwasesidlangalaleni olwabhengezwa kweyeKhala 2025 nguMongameli [[UCyril Ramaphosa|Cyril Ramaphosa]] kwaye lukhokelwa yiJaji edla umhlala phantsi [[Mbuyiseli Madlanga|UMbuyiseli Madlanga]] ukuphanda ngezityholo ezenziwe nguMkomishinala waMapolisa ePhondo la[[IPhondo yaKwaZulu-Natala|KwaZulu-Natal]] uNjengele [[Nhlanhla Mkhwanazi]] malunga nokungquzulana norhwaphilizi phakathi kwabezopolitiko, amapolisa aphezulu, amagqwetha, amagosa ezobuntlola namacandelo ezobulungisa, [[UMzantsi Afrika]].<ref>{{Cite web|title=Madlanga Commission must confront criminal capture of justice system|url=https://www.polity.org.za/article/madlanga-commission-must-confront-criminal-capture-of-justice-system-2025-09-17|accessdate=2025-09-17|website=www.polity.org.za|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Mkhwanazi testifies about Mchunu's decision to disband the political killings task team - eNCA|url=https://www.enca.com/news/mkhwanazi-testifies-about-mchunus-decision-disband-political-killings-task-team}}</ref><ref>{{Cite web|last=Maverick|first=Daily|date=September 17, 2025|title=Follow live: Mkhwanazi first witness at Madlanga Commission|url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2025-09-17-live-madlanga-commission-mkhwanazi/|accessdate=2025-09-17|website=Daily Maverick|language=en}}</ref>
Le khomishini ikhokelwa yiJaji edla umhlalaphantsi yeNkundla yoMgaqo-siseko, [[Mbuyiseli Madlanga|uMbuyiseli Madlanga]] kwaye bekufanele ukuba igqibezele umsebenzi wayo ngomhla wama31 kweyeKhala 2026, yaze yangenisa ingxelo ngomhla wama31 kweyeThupha 2026. Kwinyanga yeKhala 2026, uMongameli Ramaphosa wayongezelela ixesha lokusebenza kude kube ngumhla we16 kweyeNkanga 2026. <ref>{{Cite web|title=President Ramaphosa grants extension of Madlanga Commission report deadline {{!}} The Presidency|url=https://www.thepresidency.gov.za/president-ramaphosa-grants-extension-madlanga-commission-report-deadline|accessdate=2026-07-14|website=www.thepresidency.gov.za}}</ref> Ukuphulaphula amangqina kwaqala ngowe17 kweyoMsintsi 2025, iqala ngobungqina bukaNjengele [[Nhlanhla Mkhwanazi]], apho wachaza khona izityholo zakhe ngokupheleleyo waza wabonisa ubungqina awayenabo, ngohlobo lwamaxwebhu, unxibelelwano, neengxelo, phakathi kwezinye, ukumisela ubunyani bezityholo zakhe. <ref>{{Cite web|title=Mkhwanazi slams 'misplaced' Mchunu's decision to disband Political Killings Task Team|url=https://www.news24.com/southafrica/news/live-madlanga-commission-mkhwanazi-in-witness-box-20250917-0417|accessdate=2025-09-17|website=News24|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2025-09-22|title=Madlanga Commission {{!}} Mkhwanazi places politicians at centre of rot|url=https://www.enca.com/videos/madlanga-commission-mkhwanazi-places-politicians-centre-rot|accessdate=2025-09-22|website=www.enca.com|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2025-09-16|title=Madlanga Commission: Lt. General Mkhwanazi gives evidence|url=https://www.sanews.gov.za/south-africa/madlanga-commission-lt-general-mkhwanazi-gives-evidence|accessdate=2025-09-22|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref>
Emva kukaMkwanazi, kwakunguKhomishinala weSizwe weNkonzo yamaPolisa aseMzantsi Afrika, uNjengele Fannie Masemola owanikela ubungqina kwiKomishoni kaMadlanga ngomhla wama22 kweyoMsintsi 2025 ePitoli.<ref>{{Cite web|last=Maverick|first=Daily|date=2025-09-23|title=Follow live: Police Commissioner Fannie Masemola continues testimony at Madlanga Commission|url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2025-09-23-live-madlanga-commission-mkhwanazi/|accessdate=2025-09-23|website=Daily Maverick|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|date=2025-09-22|title=Police Commissioner Masemola appears at Madlanga Commission|url=https://www.sanews.gov.za/south-africa/police-commissioner-masemola-appears-madlanga-commission|accessdate=2025-09-23|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref>
Ngomhla wama29 kweyoMsintsi ngo2025, umphathi wezoBuntlola uDumisani Khumalo wanikezela ngolwazi olongezelelekileyo ngokuntsokotha kolwaphulo mthetho olucwangcisiweyo, olubizwa ngokuba yi"Big Five". Wakhankanya ukuba kukho umtyangampo, ozinze eRhawutini, obandakanyeka kumacandelo ahlukeneyo olwaphulo mthetho olucwangcisiweyo, kuquka ukuthengiswa kweziyobisi, ukuqweqwediswa kwabantu, ubuqhetseba beethenda, kunye nokubulawa kwabantu ngokwezivumelwano. <ref>{{Cite web|last=Singh|first=Orrin|title=Madlanga Commission: Khumalo set to only give details on Gauteng's 'Big Five' syndicate|url=https://www.ewn.co.za/2025/09/30/madlanga-commission-khumalo-set-to-only-give-details-on-gautengs-big-five-syndicate|accessdate=2025-09-30|website=EWN|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Eyaaz|date=2025-09-29|title=Khumalo: 'Big 5' cartel paid ANC delegates and drove task team's disbandment|url=https://mg.co.za/news/2025-09-29-khumalo-big-5-cartel-paid-anc-delegates-and-drove-task-teams-disbandment/|accessdate=2025-09-30|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref>
== Imvelaphi ==
kam5zeygub4vt8dalvnh0biwa7hhtmy
Ubufeministi
0
9276
41648
2026-09-07T10:58:34Z
Ano Miller
16528
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1373434887|Feminism]]"
41648
wikitext
text/x-wiki
'''Ubufeminisi''' luluhlu lweentshukumo zentlalo nezopolitiko kunye neengcinga ezijolise ekuchazeni nasekusekeni ukulingana kwezopolitiko, ezoqoqosho, zobuqu, kunye nezentlalo phakathi kwabantu bezini ezahlukileyo . <ref name="Brunell & Burkett">{{Cite web|last=Brunell|first=Laura|last2=Burkett|first2=Elinor|authorlink2=Elinor Burkett|date=28 February 2024|title=Feminism|url=https://www.britannica.com/topic/feminism|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20240307152734/https://www.britannica.com/topic/feminism|archive-date=7 March 2024|accessdate=10 March 2024|website=[[Encyclopædia Britannica]]|publisher=[[Encyclopædia Britannica, Inc.]]|quote='''Feminism''', the belief in social, economic, and political equality of the sexes}}</ref> <ref>{{Cite book|last=Lengermann|first=Patricia|title=The Concise Encyclopedia of Sociology|last2=Niebrugge|first2=Gillian|date=2010|publisher=John Wiley & Sons|isbn=978-1-40-518353-6|editor-last=Ritzer|editor-first=G.|page=223|chapter=Feminism|editor-last2=Ryan|editor-first2=J.M.|chapter-url=https://books.google.com/books?id=Dz4wU64f_JYC&q=feminism+%22principle+that+women+are+human+beings+equal+to+men%22}}</ref> <ref name="Mendus">{{Cite book|last=Mendus|first=Susan|title=The Oxford Companion to Philosophy|title-link=The Oxford Companion to Philosophy|date=2005|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-926479-7|editor-last=Honderich|editor-first=Ted|editor-link=Ted Honderich|edition=2nd|pages=291–294|chapter=Feminism|author-link=Susan Mendus}}</ref> <ref name="Hawkesworth">{{Cite book|last=Hawkesworth|first=Mary E.|title=Globalization and Feminist Activism|date=2006|publisher=Rowman & Littlefield|isbn=978-0-7425-3783-5|pages=25–27}}</ref> <ref name="Beasley">{{Cite book|last=Beasley|first=Chris|title=What Is Feminism?|date=1999|publisher=SAGE|isbn=978-0-7619-6335-6|location=New York|pages=3–11|author-link=Chris Beasley (Australian gender studies researcher)}}</ref> Ubufeministi bunesimo sokuba uluntu lwanamhlanje lulawulwa ngamadoda —lubeka phambili imbono yamadoda—kwaye abafazi baphathwa ngokungekho sikweni kwezi ntlalo. <ref>{{Cite book|last=Gamble|first=Sarah|url=https://books.google.com/books?id=JKAUXu9vpn0C|title=The Routledge Companion to Feminism and Postfeminism|date=2001|publisher=Routledge|isbn=978-0-415-24310-0|pages=VII|chapter=Introduction}}</ref> Imizamo yokutshintsha oku ibandakanya ukulwa neengcinga ezichaseneyo ngokwesini, ukuqhekeza iindima zesini zemveli, kunye nokuphucula amathuba emfundo, ezobugcisa, kunye nobudlelwane phakathi kwabasetyhini kunye neziphumo. Umntu oxhasa ubufeministi waziwa ngokuba yi- '''feminist'''.
Imibutho yamalungelo abafazi eyaqala ngasekupheleni kwenkulungwane ye-18 eYurophu, iqalise iphulo lokukhusela amalungelo abafazi, kuquka ilungelo lokuvota, ukubamba izikhundla zikarhulumente, ukusebenza, ukufumana umvuzo olinganayo, ukuba neempahla, ukufumana imfundo, ukungena kwizivumelwano, ukuba namalungelo alinganayo emtshatweni, kunye nekhefu lokubeleka.[1] Amalungelo abafazi axhasa ukufikelela kwizicwangciso zokuthintela ukukhulelwa, ukukhupha isisu okusemthethweni, kunye nokuhlanganiswa kwentlalo; kunye nokukhusela abafazi namantombazana ekuhlaselweni ngokwesondo, ukuxhatshazwa ngokwesondo, kunye nokuxhaphazwa ekhayeni.[2] Utshintsho kwimigangatho yokunxiba kwabasetyhini kunye nemisebenzi yomzimba eyamkelekileyo yabasetyhini nayo ibe yinxalenye yemibutho yamalungelo abafazi.[3]
Iingcali ezininzi zicinga ukuba amaphulo okuxhasa amalungelo abasetyhini angundoqo kwiinguqu ezinkulu zembali kuluntu lwamalungelo abasetyhini, ingakumbi eNtshona, apho aziwa khona phantse kwihlabathi liphela ngokuphumeza ilungelo lokuvota labasetyhini, ulwimi olungathathi cala ngokwesini, amalungelo okuzala kwabasetyhini (kuquka ukufikelela kwiindlela zokuthintela ukukhulelwa kunye nokukhupha isisu), kunye nelungelo lokungena kwizivumelwano kunye nepropati yabo.[1] Nangona ukumela amalungelo abasetyhini kugxile kakhulu kumalungelo abasetyhini, kwaye bekusoloko kunjalo, abanye bathi kufuneka kufakwe inkululeko yamadoda kwiinjongo zayo, kuba bakholelwa ukuba amadoda nawo ayonzakaliswa ziindima zesini zemveli.[2] Ithiyori yobufeminist, eyavela kwiintshukumo zobufeminist, ijolise ekuqondeni uhlobo lokungalingani ngokwesini ngokuhlola iindima zabasetyhini kwezentlalo kunye namava abaphila ngawo. Iithiyori zobufeminist ziphuhlise iithiyori kwiinkalo ezahlukeneyo ukuze ziphendule kwimiba ephathelele isini.[3][4]
bwc4gczudex4ttfk69ofuskb138kbqk
Ukuxhotyiswa kwabasetyhini
0
9277
41649
2026-09-07T11:02:38Z
Okwikho
16530
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361489996|Women's empowerment]]"
41649
wikitext
text/x-wiki
Ukusukela ngeminyaka yoo-1980, ukutyhala i-neoliberalism kubeka phambili ukhuphiswano kunye nokuzithemba njengomlinganiselo wempumelelo yezoqoqosho.[1] Abantu ngabanye kunye noluntu lwabo oluchongayo olungafikeleliyo kwimigangatho yeniyoliberal ethandwayo luluntu bayajongelwa phantsi kwaye batyekele ekuthobeni ukuzithemba kwabo.[1] Amanye amaqela angawufanelanga umfanekiso okhethwayo weniyoliberal ngabasebenzi abasezantsi nabangasebenziyo.[1]
Ngokukodwa, i-neoliberalism ibe nefuthe elibi ekuzixabiseni kwabasetyhini ngemigaqo-nkqubo yohlaziyo lwentlalontle. UMary Corcoran et al. ithiyori yokuba abahlaziyi bentlalontle abalondolozayo bakholelwa ukuba ukuxhomekeka kwintlalontle ngunobangela wentlupheko. [1] Oku kukhokelela abahlaziyi bentlalontle ukuba bandise imilinganiselo yokuba umntu afaneleke njengomamkeli wentlalontle, ukunciphisa inani labantu abaxhomekeke kwintlalontle.1] Ezi nqobo zibandakanya: iimfuno zomsebenzi kunye nemida yexesha, ukutyhala ngokukhawuleza abasetyhini kwimarike yezemisebenzi.[1][2] Ukutyhala okusebenzayo kwabasetyhini ukuba bangene kwimarike yezemisebenzi komeleza uluvo lokuba oomama abangenamaqabane omtshato kunye nabasebenzi bokhathalelo abangahlawulwayo abanamveliso kuqoqosho lwaseMelika.[2] Ngenxa yoko, abasetyhini banyanzelwa ukuba bazinze kwimisebenzi engazinzanga ehlawula kancinci ngelixa kufuneka balawule uxanduva lwabo lukamama nolwasekhaya.1] Abaphengululi bakholelwa ukuba eyona njongo yohlaziyo lwentlalontle kukukhulula abasetyhini ngokucinezela i-arhente yabasetyhini kunye nokuzimela kwezoqoqosho.3][4][2] Abasetyhini banokuchasana nefuthe leneoliberalism kwezentlalo kunye nohlaziyo lwentlalontle ngokudala amathuba okuxhotyiswa kwabasetyhini, njengoqeqesho lomsebenzi.[3][2][1]
jh1j2jpw7i26ydxhl3ho6ffu5l2h54d
Ubutshantliziyo
0
9278
41650
2026-09-07T11:03:05Z
Uthandiwe
16529
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1371837729|Activism]]"
41650
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:1963_march_on_washington.jpg|thumb| Abalweli bamalungelo oluntu kwiMarch on Washington for Jobs and Freedom ngexesha lentshukumo yamalungelo oluntu ngo-Agasti 1963.]]
[[Ngokweenkcukacha:Leffler_-_WomensLib1970_WashingtonDC.jpg|thumb| Umngcelele wokukhululwa kwabasetyhini eWashington, DC, ngo-Agasti 1970.]]
'''Ubutshantliziyo''' bubandakanya imizamo yokukhuthaza, ukuthintela, ukukhokela okanye ukungenelela kuhlaziyo lwentlalo, lwezopolitiko, lwezoqoqosho okanye lokusingqongileyo ngomnqweno wokwenza utshintsho kuluntu oluya kulungela abantu bonke . Iindlela zobutshantliziyo ziqala ekwakhiweni kwegunya kuluntu (oku kubandakanya ukubhala iileta eziya kumaphephandaba), ukufaka izicelo kumagosa anyuliweyo, ukukhokela okanye ukufaka isandla kwiphulo lezopolitiko, ukuxhasa ngokukhethekileyo (okanye ukungaxhaswa kwamashishini ) ,kunye neendlela zokubonisa ubutshantliziyo ezifana neendibano, iimatshi zasezitalatweni, uqhankqalazo , ubutshantliziyo ngokuhlala phantsi, okanye iimatshi zokuzila ukutya .
2ey2lxthh8x80b8spulagk99f1g3sp6
Iintshukumo kunye neengcinga zoMbutho wamalungelo abafazi.
0
9279
41651
2026-09-07T11:04:23Z
Brownskiiiin
16525
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1358397412|Feminist movements and ideologies]]"
41651
wikitext
text/x-wiki
Intshukumo Yamalungelo Abafazi ngokwesiqhelo wahlulwahlulwa ngokwezizithethe zintathu eziphambili, eziye ngamanye amaxesha zaziwa ngokuba zizikolo "eziNkulu Ezintathu" zeengcinga zeNtshukumo Yamalungelo Abafazi. Ezizithehe ke ziquka ezi zilandelayo: uMbutho Wamalungelo Abafazi okhululekileyo/oqhelekileyo, Intshukumo Yamalungelo Abafazi obugqithisileyo kunye nobusoshiyali okanye <a href="./Marxist_feminism" rel="mw:WikiLink" data-linkid="1279" data-cx="{&quot;adapted&quot;:false,&quot;sourceTitle&quot;:{&quot;title&quot;:&quot;Marxist feminism&quot;,&quot;description&quot;:&quot;&quot;,&quot;pageprops&quot;:{&quot;wikibase_item&quot;:&quot;Q1321958&quot;},&quot;pagelanguage&quot;:&quot;en&quot;},&quot;targetFrom&quot;:&quot;source&quot;}" class="cx-link" id="mwFQ" title="Marxist feminism">Intshukumo Yamalungelo Abafazi</a> wobuMarxist. Ukususela ekupheleni kwenkulungwane yama-20, kuye kwavela iintlobo ngeentlobo ezintsha zemiButho Yamalungelo Abafazi, uninzi lwazo lubonwa njengamasebe ezizithethe ziphambil zintathu. <ref name="Maynard">{{Cite journal|last=Maynard|first=Mary|date=1995|title=Beyond the 'big three': the development of feminist theory into the 1990s|journal=Women's History Review|volume=4|issue=3|pages=259–281|doi=10.1080/09612029500200089|doi-access=free}}</ref> Uninzi lwezi ntlobo zeNtshukumo Zamalungelo Abasetyhini ziye zavela ngenxa yokudibana kweembono ezahlukeneyo. Abafazi balo naluluphi na uhlanga baye bajongana nemingeni, kodwa iesha elininzi iye yangabafazi bebala abaye bajongana nemingeni emikhulu ngenxa yokungqubana kweendlela zabo. Inqaku elithi "Ukumgqubana ngamandla phakathi kwamacandelo kwiintshukumo zabasetyhini: Uhlalutyo lokuchasana, ukumelana kunye nokudibana kwamaqela" elibhalwe nguMariana Munoz-Puig lichaza ukungqubana kwamaqela njengento ebalulekileyo kuba ukuze kudalwe intshukumo esekelwe kumanyano, kuyimfuneko ukubandakanya eminye imiba kunye namava abafazi, ukuze kudalwe umanyano lokwenyani phakathi kwawo onke amaqela. Nangona injongo ikukubandakanya wonke umntu, iqela elihlala likhokela intshukumo yabasetyhini ngabafazi abamhlophe, amabhinqa akumgangatho ophakathi, abathandana nabantu besini esinye, kunye nabasetyhini abanamandla okwenza izinto, nto leyo eshiya ngaphandle abanye abafazi abasenokungaweli nakweyiphi na kwezi ndidi kunye neenjongo zabo kwiintshukumo (Munoz-Puig, 2023.) Nangona ukuxoxa nje ngobuntu obahlukeneyo babasetyhini akwanelanga njengoko abafazi bejonga ukudibana kwabo ngokwahlukeneyo, ngoko ke kubalulekile ukuba abafazi babandakanyeke kwiingxoxo ezicingisisiweyo ukuze babandakanye ukudibana kwintshukumo yabo.
e8g6y39shlxis9zw1h06gofvu2h0h5z
ULady Frere
0
9280
41652
2026-09-07T11:05:08Z
Zamlanga
16534
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1332596296|Lady Frere]]"
41652
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox ib-settlement vcard"
! colspan="2" class="infobox-above" |<div class="fn org">Lady Frere</div>
<div class="nickname ib-settlement-other-name">Cacadu</div>
|- class="mergedtoprow"
| colspan="2" class="infobox-full-data" |<div class="switcher-container"><templatestyles src="Module:Location map/styles.css"></templatestyles><div class="center"><div class="locmap" style="width:250px;float:none;clear:both;margin-left:auto;margin-right:auto"><div style="width:250px;padding:0"><div style="position:relative;width:250px">[[Ngokweenkcukacha:South_Africa_Eastern_Cape_location_map.svg|class=notpageimage noviewer|250x250px|Lady Frere is located in Eastern Cape]]<div class="od notheme" style="top:41.116%;left:59.175%;font-size:91%"><div class="id" style="left:-4px;top:-4px">[[Ngokweenkcukacha:Red_pog.svg|link=|class=notpageimage noviewer|8x8px|Lady Frere]]</div><div class="pr" style="width:6em;left:5px"><div>Lady Frere</div></div></div></div><div style="padding-top:0.2em">Location within Eastern Cape</div><span class="switcher-label" style="display:none">Show map of Eastern Cape</span></div></div></div><templatestyles src="Module:Location map/styles.css"></templatestyles><div class="center"><div class="locmap" style="width:250px;float:none;clear:both;margin-left:auto;margin-right:auto"><div style="width:250px;padding:0"><div style="position:relative;width:250px">[[Ngokweenkcukacha:South_Africa_adm_location_map.svg|class=notpageimage noviewer|250x250px|Lady Frere is located in South Africa]]<div class="od notheme" style="top:73.903%;left:65.314%;font-size:91%"><div class="id" style="left:-4px;top:-4px">[[Ngokweenkcukacha:Red_pog.svg|link=|class=notpageimage noviewer|8x8px|Lady Frere]]</div><div class="pr" style="width:6em;left:5px"><div>Lady Frere</div></div></div></div><div style="padding-top:0.2em">Location within South Africa</div><span class="switcher-label" style="display:none">Show map of South Africa</span></div></div></div><templatestyles src="Module:Location map/styles.css"></templatestyles><div class="center"><div class="locmap" style="width:250px;float:none;clear:both;margin-left:auto;margin-right:auto"><div style="width:250px;padding:0"><div style="position:relative;width:250px">[[Ngokweenkcukacha:Africa_location_map.svg|class=notpageimage noviewer|250x250px|Lady Frere is located in Africa]]<div class="od notheme" style="top:92.533%;left:62.248%;font-size:91%"><div class="id" style="left:-4px;top:-4px">[[Ngokweenkcukacha:Red_pog.svg|link=|class=notpageimage noviewer|8x8px|Lady Frere]]</div><div class="pr" style="width:6em;left:5px"><div>Lady Frere</div></div></div></div><div style="padding-top:0.2em">Location within Africa</div><span class="switcher-label" style="display:none">Show map of Africa</span></div></div></div></div>
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |Coordinates: <templatestyles src="Module:Coordinates/styles.css"></templatestyles><span class="geo-inline"><span class="plainlinks nourlexpansion">[https://geohack.toolforge.org/geohack.php?pagename=Lady_Frere¶ms=31.703_S_27.234_E_region:ZA_type:city(4024) <span class="geo-nondefault"><span class="geo-dms" title="Maps, aerial photos, and other data for this location"><span class="latitude">31°42′11″S</span> <span class="longitude">27°14′02″E</span></span></span><span class="geo-multi-punct"> / </span><span class="geo-default"><span class="geo-dec" title="Maps, aerial photos, and other data for this location">31.703°S 27.234°E</span><span style="display:none"> / <span class="geo">-31.703; 27.234</span></span></span>]</span></span><indicator name="coordinates"><span id="coordinates">[[Geographic coordinate system|Coordinates]]: {{#parsoid�fragment:13}}<span class="plainlinks nourlexpansion">[https://geohack.toolforge.org/geohack.php?pagename=Lady_Frere¶ms=31.703_S_27.234_E_region:ZA_type:city(4024) <span class="geo-nondefault"><span class="geo-dms" title="Maps, aerial photos, and other data for this location"><span class="latitude">31°42′11″S</span> <span class="longitude">27°14′02″E</span></span></span><span class="geo-multi-punct"> / </span><span class="geo-default"><span class="geo-dec" title="Maps, aerial photos, and other data for this location">31.703°S 27.234°E</span><span style="display:none"> / <span class="geo">-31.703; 27.234</span></span></span>]</span>[[Category:Pages using gadget WikiMiniAtlas]]</span></indicator>
|- class="mergedtoprow"
! class="infobox-label" scope="row" |Country
| class="infobox-data" |[[UMzantsi Afrika|South Africa]]
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |[[Uluhlu lweendawo eMzantsi Afrika|Province]]
| class="infobox-data" |[[IPhondo laseMpuma-Koloni|Eastern Cape]]
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |District
| class="infobox-data" |Chris Hani
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |Municipality
| class="infobox-data" |Emalahleni
|- class="mergedtoprow"
! colspan="2" class="infobox-header" |Area<div class="ib-settlement-fn"></div>
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |<div style="white-space:nowrap;"> • Total</div>
| class="infobox-data" |22.1 km<sup>2</sup> (8.5 sq mi)
|- class="mergedtoprow"
! colspan="2" class="infobox-header" |Population<div class="ib-settlement-fn"><span class="nowrap"> </span>(2011)<ref name="census2011" /></div>
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |<div style="white-space:nowrap;"> • Total</div>
| class="infobox-data" |4,024
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Density
| class="infobox-data" |182/km<sup>2</sup> (472/sq mi)
|- class="mergedtoprow"
! colspan="2" class="infobox-header" |Racial makeup (2011)<div class="ib-settlement-fn"><ref name="census2011" /></div>
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Black African
| class="infobox-data" |98.3%
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Coloured
| class="infobox-data" |0.6%
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Indian/Asian
| class="infobox-data" |0.2%
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • White
| class="infobox-data" |0.1%
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Other
| class="infobox-data" |0.6%
|- class="mergedtoprow"
! colspan="2" class="infobox-header" |First languages (2011)<div class="ib-settlement-fn"><ref name="census2011" /></div>
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • [[IsiXhosa|Xhosa]]
| class="infobox-data" |91.6%
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • [[IsiNgesi|English]]
| class="infobox-data" |4.1%
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Other
| class="infobox-data" |4.4%
|- class="mergedtoprow"
! class="infobox-label" scope="row" |[[Ijet lag|Time zone]]
| class="infobox-data" |UTC+2 (SAST)
|- class="mergedtoprow"
! class="infobox-label" scope="row" |Postal code (street)
| class="infobox-data adr" |<div class="postal-code">5410</div>
|- class="mergedbottomrow"
! class="infobox-label" scope="row" |PO box
| class="infobox-data adr" |<div class="postal-code">5410</div>
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |Area code
| class="infobox-data" |047
|}
I-Lady Frere (ngokusemthethweni yi'''Cacadu''') yidolophu encinci kwisithili sikaMaspala i-Chris Hani kwiphondo laseMpuma Koloni [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]]. Le dolophu yathiywa kwakhona ngokuba yiCacadu ngonyaka ka 2017 emva kokutshintshwa kwamagama eendawo kweli lizwe.<ref>{{Cite news|last=|first=|date=11 November 2017|title=New names, but no signs say EC residents|work=SABC News|url=https://www.sabcnews.com/sabcnews/ec-residents-scorn-towns-old-names-signages/|access-date=1 February 2021}}</ref><ref>{{Cite web|date=14 April 2024|title=85 towns hit with name changes in South Africa – and more are on the way|url=https://businesstech.co.za/news/government/766851/85-towns-hit-with-name-changes-in-south-africa-and-more-on-the-way/|accessdate=26 September 2024|website=BusinessTech}}</ref> ICacadu ligama elichaza umlambo, ligama lomlabo leKei River. Le yenye yezona ndawo zinkulu zasemaphandleni kwindawo zaseTranskei. <ref>{{Cite web|title=Cacadu District Municipality {{!}} South African History Online|url=https://sahistory.org.za/place/cacadu-district-municipality|accessdate=2025-12-24|website=sahistory.org.za|language=en}}</ref>
== Imbali ==
og0j86bdveho96znkmzyrdymc4mj60d
41657
41652
2026-09-07T11:11:04Z
Zamlanga
16534
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1332596296|Lady Frere]]"
41657
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox ib-settlement vcard"
! colspan="2" class="infobox-above" |<div class="fn org">Lady Frere</div>
<div class="nickname ib-settlement-other-name">Cacadu</div>
|- class="mergedtoprow"
| colspan="2" class="infobox-full-data" |<div class="switcher-container"><templatestyles src="Module:Location map/styles.css"></templatestyles><div class="center"><div class="locmap" style="width:250px;float:none;clear:both;margin-left:auto;margin-right:auto"><div style="width:250px;padding:0"><div style="position:relative;width:250px">[[Ngokweenkcukacha:South_Africa_Eastern_Cape_location_map.svg|class=notpageimage noviewer|250x250px|Lady Frere is located in Eastern Cape]]<div class="od notheme" style="top:41.116%;left:59.175%;font-size:91%"><div class="id" style="left:-4px;top:-4px">[[Ngokweenkcukacha:Red_pog.svg|link=|class=notpageimage noviewer|8x8px|Lady Frere]]</div><div class="pr" style="width:6em;left:5px"><div>Lady Frere</div></div></div></div><div style="padding-top:0.2em">Location within Eastern Cape</div><span class="switcher-label" style="display:none">Show map of Eastern Cape</span></div></div></div><templatestyles src="Module:Location map/styles.css"></templatestyles><div class="center"><div class="locmap" style="width:250px;float:none;clear:both;margin-left:auto;margin-right:auto"><div style="width:250px;padding:0"><div style="position:relative;width:250px">[[Ngokweenkcukacha:South_Africa_adm_location_map.svg|class=notpageimage noviewer|250x250px|Lady Frere is located in South Africa]]<div class="od notheme" style="top:73.903%;left:65.314%;font-size:91%"><div class="id" style="left:-4px;top:-4px">[[Ngokweenkcukacha:Red_pog.svg|link=|class=notpageimage noviewer|8x8px|Lady Frere]]</div><div class="pr" style="width:6em;left:5px"><div>Lady Frere</div></div></div></div><div style="padding-top:0.2em">Location within South Africa</div><span class="switcher-label" style="display:none">Show map of South Africa</span></div></div></div><templatestyles src="Module:Location map/styles.css"></templatestyles><div class="center"><div class="locmap" style="width:250px;float:none;clear:both;margin-left:auto;margin-right:auto"><div style="width:250px;padding:0"><div style="position:relative;width:250px">[[Ngokweenkcukacha:Africa_location_map.svg|class=notpageimage noviewer|250x250px|Lady Frere is located in Africa]]<div class="od notheme" style="top:92.533%;left:62.248%;font-size:91%"><div class="id" style="left:-4px;top:-4px">[[Ngokweenkcukacha:Red_pog.svg|link=|class=notpageimage noviewer|8x8px|Lady Frere]]</div><div class="pr" style="width:6em;left:5px"><div>Lady Frere</div></div></div></div><div style="padding-top:0.2em">Location within Africa</div><span class="switcher-label" style="display:none">Show map of Africa</span></div></div></div></div>
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |Coordinates: <templatestyles src="Module:Coordinates/styles.css"></templatestyles><span class="geo-inline"><span class="plainlinks nourlexpansion">[https://geohack.toolforge.org/geohack.php?pagename=Lady_Frere¶ms=31.703_S_27.234_E_region:ZA_type:city(4024) <span class="geo-nondefault"><span class="geo-dms" title="Maps, aerial photos, and other data for this location"><span class="latitude">31°42′11″S</span> <span class="longitude">27°14′02″E</span></span></span><span class="geo-multi-punct"> / </span><span class="geo-default"><span class="geo-dec" title="Maps, aerial photos, and other data for this location">31.703°S 27.234°E</span><span style="display:none"> / <span class="geo">-31.703; 27.234</span></span></span>]</span></span><indicator name="coordinates"><span id="coordinates">[[Geographic coordinate system|Coordinates]]: {{#parsoid�fragment:13}}<span class="plainlinks nourlexpansion">[https://geohack.toolforge.org/geohack.php?pagename=Lady_Frere¶ms=31.703_S_27.234_E_region:ZA_type:city(4024) <span class="geo-nondefault"><span class="geo-dms" title="Maps, aerial photos, and other data for this location"><span class="latitude">31°42′11″S</span> <span class="longitude">27°14′02″E</span></span></span><span class="geo-multi-punct"> / </span><span class="geo-default"><span class="geo-dec" title="Maps, aerial photos, and other data for this location">31.703°S 27.234°E</span><span style="display:none"> / <span class="geo">-31.703; 27.234</span></span></span>]</span>[[Category:Pages using gadget WikiMiniAtlas]]</span></indicator>
|- class="mergedtoprow"
! class="infobox-label" scope="row" |Country
| class="infobox-data" |[[UMzantsi Afrika|South Africa]]
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |[[Uluhlu lweendawo eMzantsi Afrika|Province]]
| class="infobox-data" |[[IPhondo laseMpuma-Koloni|Eastern Cape]]
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |District
| class="infobox-data" |Chris Hani
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |Municipality
| class="infobox-data" |Emalahleni
|- class="mergedtoprow"
! colspan="2" class="infobox-header" |Area<div class="ib-settlement-fn"></div>
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |<div style="white-space:nowrap;"> • Total</div>
| class="infobox-data" |22.1 km<sup>2</sup> (8.5 sq mi)
|- class="mergedtoprow"
! colspan="2" class="infobox-header" |Population<div class="ib-settlement-fn"><span class="nowrap"> </span>(2011)<ref name="census2011" /></div>
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |<div style="white-space:nowrap;"> • Total</div>
| class="infobox-data" |4,024
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Density
| class="infobox-data" |182/km<sup>2</sup> (472/sq mi)
|- class="mergedtoprow"
! colspan="2" class="infobox-header" |Racial makeup (2011)<div class="ib-settlement-fn"><ref name="census2011" /></div>
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Black African
| class="infobox-data" |98.3%
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Coloured
| class="infobox-data" |0.6%
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Indian/Asian
| class="infobox-data" |0.2%
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • White
| class="infobox-data" |0.1%
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Other
| class="infobox-data" |0.6%
|- class="mergedtoprow"
! colspan="2" class="infobox-header" |First languages (2011)<div class="ib-settlement-fn"><ref name="census2011" /></div>
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • [[IsiXhosa|Xhosa]]
| class="infobox-data" |91.6%
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • [[IsiNgesi|English]]
| class="infobox-data" |4.1%
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" | • Other
| class="infobox-data" |4.4%
|- class="mergedtoprow"
! class="infobox-label" scope="row" |[[Ijet lag|Time zone]]
| class="infobox-data" |UTC+2 (SAST)
|- class="mergedtoprow"
! class="infobox-label" scope="row" |Postal code (street)
| class="infobox-data adr" |<div class="postal-code">5410</div>
|- class="mergedbottomrow"
! class="infobox-label" scope="row" |PO box
| class="infobox-data adr" |<div class="postal-code">5410</div>
|- class="mergedrow"
! class="infobox-label" scope="row" |Area code
| class="infobox-data" |047
|}
I-Lady Frere (ngokusemthethweni yi'''Cacadu''') yidolophu encinci kwisithili sikaMaspala i-Chris Hani kwiphondo laseMpuma Koloni [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]]. Le dolophu yathiywa kwakhona ngokuba yiCacadu kunyaka ka2017 emva kokutshintshwa kwamagama eendawo kweli lizwe.<ref>{{Cite news|last=|first=|date=11 November 2017|title=New names, but no signs say EC residents|work=SABC News|url=https://www.sabcnews.com/sabcnews/ec-residents-scorn-towns-old-names-signages/|access-date=1 February 2021}}</ref><ref>{{Cite web|date=14 April 2024|title=85 towns hit with name changes in South Africa – and more are on the way|url=https://businesstech.co.za/news/government/766851/85-towns-hit-with-name-changes-in-south-africa-and-more-on-the-way/|accessdate=26 September 2024|website=BusinessTech}}</ref> ICacadu ligama elichaza umlambo, lo mlambo ubizwa ngokuba yiKei River. Le yenye yezona ndawo zinkulu zasemaphandleni kwindawo eyayisakuba yiTranskei. <ref>{{Cite web|title=Cacadu District Municipality {{!}} South African History Online|url=https://sahistory.org.za/place/cacadu-district-municipality|accessdate=2025-12-24|website=sahistory.org.za|language=en}}</ref>
== Imbali ==
Le dolophu yasekwa ngo-1879, <ref>{{Cite book|last=Erasmus|first=B. P. J.|url=http://archive.org/details/onrouteinsouthaf0000eras|title=On Route in South Africa|publisher=Jonathan Ball Publishers|others=Internet Archive|year=1995|isbn=978-1-86842-026-1|location=Johannesburg|pages=209}}</ref> yaza yaba ngumasipala ngo-1900. <ref name="stan01">{{Cite book|url=http://archive.org/details/standardencyclop0006unse|title=Standard Encyclopaedia of South Africa|publisher=Nasou|others=Internet Archive|year=1970|isbn=978-0-625-00320-4|volume=6|location=Cape Town|pages=517}}</ref> Le dolophu yathiywa ngegama lomfazi kaSir Henry Bartle Frere, irhuluneli yeCape Colony ukususela ngo-1877 ukuya ku-1880. <ref name="Raper1989">{{Cite book|last=Raper|first=P. E.|url=https://archive.org/stream/DictionaryOfSouthernAfricanPlaceNames/SaPlaceNames#page/n267/mode/2up|title=Dictionary of Southern African Place Names|publisher=Jonathan Ball Publishers|year=1989|isbn=978-0-947464-04-2|page=269|via=[[Internet Archive]]}}</ref>
17453dvijeuy34mz5mtdpa68aqtulgn
Emtee
0
9281
41654
2026-09-07T11:06:18Z
Emtee04
16527
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1367772151|Emtee]]"
41654
wikitext
text/x-wiki
U'''Mthembeni Ndevu''', owaziwa ngokomsebenzi ngegama lakhe leqonga u-'''Emtee''' (ebhalwa ngoluhlobo-eMTee) ngumculi werephu waseMzantsi Afrika. Ubonwa njengomnye wabantu ababalaseleyo nabona banefuthe kakhulu kwimeko yomculo waseMzantsi Afrika. Wazalelwa eMatatatiele, eMpuma Koloni waza wakhulela eRockville, [[Soweto|eSoweto]], apho wayebandakanyeka kwimiboniso yetalente. Umsebenzi wakhe waqala eneminyaka elishumi elinesithandathu, kwaye ingoma yakhe yokuqala eyimpumelelo, "Roll Up" yakhululwa ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesihlanu. U-Emtee watyikitya isivumelwano ne-Ambitiouz Entertainment,<ref>{{Cite web|title=Emtee Confirms His Departure From Ambitiouz Entertainment|url=https://hiphopza.com/emtee-confirms-his-departure-from-ambitiouz-entertainment/|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20190815131214/https://hiphopza.com/emtee-confirms-his-departure-from-ambitiouz-entertainment/|archive-date=15 August 2019|accessdate=15 August 2019|website=Hiphopza}}</ref> wakhupha i-albhamu yakhe yokuqala ethi ''Avery'' (2015), eyaba yimpumelelo ngokurhweba kwaye ekugqibeleni yaqinisekiswa njengeplatinamu yiRekhodingi yeShishini laseMzantsi Afrika (iRiSA).<ref>{{Cite web|date=8 July 2016|title=eMTee's debut album 'Avery' has reached platinum|url=http://www.yomzansi.com/2016/07/08/emtees-debut-album-avery-has-reached-platinum/|accessdate=7 December 2017|website=Yomzansi}}</ref><ref>{{Cite web|title=EMTEE|url=http://ambitiouz.co.za/assets/emtee--bio-online2.pdf|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20180125135028/http://ambitiouz.co.za/assets/emtee--bio-online2.pdf|archive-date=25 January 2018|accessdate=25 January 2018|website=Ambitiouz Entertainment}}</ref>
Le albhamu yandulelwa ziingoma ezimbini ezaziwayo nezibe nempumelelo: "Roll Up" kunye ne-"We Up".
I-albhamu yakhe yesibini yasesitudiyo i<nowiki><i id="mwLA">Manando</i></nowiki> eyaphuma ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesixhenxe yafumana indumiso evela kubahlalutyi inesihloko esibhekisa kumhlobo wakhe wesikolo esiphakamileyo ongasekhoyo. Ingqokelela yeengoma zakhe yesibini i''-DIY 2'' yakhululwa ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesibhozo inengoma ephambili ebizwa ngokuba "Abantu". Emva kokuphuma neleyibhile yerekhodi yakhe yangaphambili, emva koko waseka ileyibheli yakhe ye-Emtee Records ngonyaka wamawaka amabini aneshumi elinesithoba.
[[Uluhlu:Articles with hCards]]
q9ga8juqbzpko0wtghjsfpnc7ni43g2
Imbalela yaseMpuma Koloni
0
9282
41656
2026-09-07T11:10:34Z
Zokudie
16526
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353634201|Eastern Cape drought]]"
41656
wikitext
text/x-wiki
Ummandla [[IPhondo laseMpuma-Koloni|waseMpuma Koloni]] [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] ujongene nembalela enzima yeminyaka emininzi ukususela ngonyaka wamawaka amabini eneshumi elinesihlanu (2015) ukuya ekuqaleni konyaka wamawaka amabini anamashumi amabini (2020). <ref>{{Cite web|date=7 January 2020|title=Eastern Cape hardest hit by drought|url=https://www.dispatchlive.co.za/news/2020-01-07-eastern-cape-hardest-hit-by-drought/|accessdate=2020-03-11|website=DispatchLIVE|language=en-ZA}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Archer|first=Emma|last2=du Toit|first2=Justin|last3=Engelbrecht|first3=Christien|last4=Hoffman|first4=M. Timm|last5=Landman|first5=Willem|last6=Malherbe|first6=Johan|last7=Stern|first7=Maryke|date=2022-01-01|title=The 2015-19 multi year drought in the Eastern Cape, South Africa: it's evolution and impacts on agriculture|journal=Journal of Arid Environments|language=en|volume=196|doi=10.1016/j.jaridenv.2021.104630|issn=0140-1963|doi-access=free|hdl-access=free}}</ref> Imbalela yayiyenye yezonanto zimbi ezikhe zehla kwimbali yalo mmandla kwaye, yakhokelela ekubeni urhulumente waseMzantsi Afrika abhengeze lo mmandla "njengendawo yentlekele" ngeye Dwarha, ngomnyaka wama waka amabini aneshumi elinethoba (2019) . <ref>{{Cite web|last=Ellis|first=Estelle|date=29 October 2019|title=Maverick Citizen: Eastern Cape Drought: Eastern Cape finally declared a drought disaster area|url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2019-10-29-eastern-cape-finally-declared-a-drought-disaster-area/|accessdate=2020-03-11|website=Daily Maverick|language=en}}</ref> Imbalela le yinkqubekela yembalela eyayikhe yakho kwalapha eMpuma Koloni ngonyaka we-1992 eyabangelwa ziimeko zemozulu ezifanayo. <ref>{{Cite journal|last=Jury|first=MR|date=1993|title=The eastern Cape drought.|url=https://journals.co.za/doi/pdf/10.10520/AJA03784738_2312|journal=Water SA|volume=19|issue=2|pages=133–137}}</ref>
== Imbali ==
Ingcali yamanzi yasekuhlaleni, uGideon Groenewald, uthe le isenokuba yeyona mbalela imbi kakhulu kule ndawo kwiwaka leminyaka <ref>{{Cite web|last=Miller|first=Andrew|date=2019-10-31|title=South Africa Suffers Worst Drought in 1,000 Years|url=https://www.thetrumpet.com/21430-south-africa-suffers-worst-drought-in-1000-years|accessdate=2020-03-11|website=theTrumpet.com|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Ellis|first=Estelle|date=9 October 2019|title=Maverick Citizen: Drought: Eastern Cape: 'The worst drought in a thousand years'|url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2019-10-10-eastern-cape-the-worst-drought-in-a-thousand-years/|accessdate=2020-03-11|website=Daily Maverick|language=en}}</ref> kwaye, ibe nefuthe elibi kakhulu kwezentlalo nakwezoqoqosho. <ref>{{Cite web|last=Bernardo|first=Carla|date=6 March 2020|title=Eastern Cape spring is getting drier – here's why|url=https://www.news.uct.ac.za/article/-2020-03-06-eastern-cape-spring-is-getting-drier-heres-why|website=University of Cape Town}}</ref> Imvula enkulu ngonyaka wama-2019 ayizange yanele ukuphelisa imbalela, <ref>{{Cite web|title=Drought crisis in Eastern Cape not over despite heavy rains|url=https://www.iol.co.za/news/south-africa/kwazulu-natal/drought-crisis-in-eastern-cape-not-over-despite-heavy-rains-37146201|accessdate=2020-03-11|website=www.iol.co.za|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|date=10 January 2020|title=Not enough rain yet to fill dams, says expert|url=https://www.timeslive.co.za/news/south-africa/2020-01-10-not-enough-rain-yet-to-fill-dams-says-expert/|accessdate=2020-03-11|website=TimesLIVE|language=en-ZA}}</ref> izizathu ezikhankanyiweyo ziquka ulawulo olubi lwamanzi lukarhulumente wasekuhlaleni, iimeko zemvula ezingaqikelelweyo, <ref>{{Cite web|date=2019-11-07|title=The real water crisis: Not understanding what's needed|url=https://mg.co.za/article/2019-11-07-the-real-water-crisis-not-understanding-whats-needed/|accessdate=2020-03-11|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> kunye nokonakaliswa kweziseko zophuhliso zasekuhlaleni. <ref>{{Cite web|date=2020-02-24|title=Eastern Cape drought: Vandals make matters worse for water-starved Graaff-Reinet residents|url=https://www.news24.com/SouthAfrica/News/eastern-cape-drought-vandals-make-matters-worse-for-water-starved-graaff-reinet-residents-20200224|accessdate=2020-03-11|website=News24|language=en}}</ref> Iindawo zaseMpuma Koloni eziphumela neKaroo, ezifana nendawo ejikeleze iGraaff-Reinet, ziye zachaphazeleka kakhulu. <ref>{{Cite web|last=Ellis|first=Estelle|date=10 February 2020|title=Maverick Citizen: Eastern Cape drought: Graaff-Reinet celebrates as Nqweba Dam fills up|url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2020-02-11-graaff-reinet-celebrates-as-nqweba-dam-fills-up/|accessdate=2020-03-11|website=Daily Maverick|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2020-01-01|title=Eastern Cape remains in grip of drought|url=http://www.sabcnews.com/sabcnews/eastern-cape-remains-in-grip-of-drought/|accessdate=2020-03-11|website=SABC News - Breaking news, special reports, world, business, sport coverage of all South African current events. Africa's news leader.|language=en-US}}</ref> Imbalela ibangele ulahleko lwemali eqikelelweyo ye-R6.4 yeebhiliyoni kwimveliso yemfuyo, apho iindawo ezinkulu zemfuyo zibangela imisebenzi emalunga nama-5,600. <ref>{{Cite web|date=November 2019|title=EASTERN CAPE STATUS OF DROUGHT, ITS EFFECTS AND STATE OF READINESS FOR CROPPING|url=https://static.pmg.org.za/191105EASTERN_CAPE.pdf|website=Eastern Cape Rural Development and Agrarian Reform}}</ref> Imbalela yaqala ngexesha elinye nengxaki yamanzi yaseKapa .
bnmbk71hxrgqya5p8gv43xclvfmzppl
ECala, eMzantsi Afrika
0
9283
41658
2026-09-07T11:11:08Z
Amagcina2003
16532
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1234077542|Cala, South Africa]]"
41658
wikitext
text/x-wiki
'''ICala''' yidolophu ephantsi komasipala weSakhisizwe, oyinxalenye yoomasipala besithili saseChris Hani kwiphondo [[IPhondo laseMpuma-Koloni|laseMpuma Koloni]] [[UMzantsi Afrika|eMzantsi Afrika]] .
Umlambo iTsomo ongama-28km kumzantsi ntshona wedolophu i-Elliot ugqitha kule dolophu. Eli gama lithi Cala lithetha ukuba 'ecaleni' ngesiXhosa. Libhekisa kwimeko yalo yokufumaneka kwintshona yentaba i-Drakensberg, enwenwela emantla nasezantsi apha. <ref name="dsapn">{{Cite web|title=Dictionary of Southern African Place Names (Public Domain)|url=https://archive.org/details/DictionaryOfSouthernAfricanPlaceNames|publisher=Human Science Research Council|page=104}}</ref>
Ababantu balandelayo bazalelwe eCala:
* U-Enoch Godongwana, ilungu lemibutho yabasebenzi kunye nezopolitiko
* UGwede Mantashe, ilungu lemibutho yabasebenzi kunye nezopolitiko
* U-Wiseman Lumkile Nkuhlu, umCwangcisi-mali oQinisekisiweyo
* [[Dumisa Ntsebeza|UDumisa Ntsebeza]], igqwetha kunye netshantliziyo
* ULungisile Ntsebeza, ingcali yezentlalo kunye nomlweli wenkululeko
* U-Ama Qamata, umdlali weqonga
* U-Louis van Biljon, umdlali wezemidlalo
== Isalathiso ==
2r6wpqbuy65ncfz32azp6tjjfc4rpsb
I-Lovedale Press
0
9284
41659
2026-09-07T11:11:23Z
Zintshaba
16533
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1341131677|Lovedale Press]]"
41659
wikitext
text/x-wiki
'''I-Lovedale Press''' yinkampani encinane yaseMzantsi Afrika epapasha iincwadi, enemvelaphi yayo eyafika ngo-1823 kwiMishini<ref>{{Cite web|title=Gwali Mission {{!}} South African History Online|url=https://www.sahistory.org.za/place/gwali-mission|accessdate=2025-04-15|website=www.sahistory.org.za}}</ref> yakwaGwali (Chumie okanye iTyumie)<ref name="auto2">{{Cite journal|last=Peires|first=Jeffrey|date=1980|title=Lovedale Press: Literature for the Bantu Revisited|url=https://www.jstor.org/stable/40399005|journal=English in Africa|volume=7|issue=1|pages=71–85|issn=0376-8902|jstor=40399005}}</ref>, eyayisentlango yaseTyume e-Alice (ngoku eyaziwa [[Alice, eMzantsi Afrika|ngokuba yiDikeni]]) eMpuma Koloni.<ref name="auto1">{{Cite web|date=16 August 2020|title=Lovedale: A printing press that tells the stories of black writers, literature, history and so much more|url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2020-08-17-lovedale-a-printing-press-that-tells-the-stories-of-black-writers-literature-history-and-so-much-more/}}</ref> UJohn Bennie, owayeyingcali ebalaseleyo kulwimi kwaye ephuma kwiGlasgow Mission Society (GMS) wajoyinwa ngu-John Ross ngo-1823. U-John Ross weza ne-Ruthven Printing Press, waza ngonyaka wama-1823 kweyoMnga, washicilela amagama okuqala amaXhosa.<ref>{{Cite journal|last=McGregor|first=Andrew Murray|date=1976|title=Notes on missionary establishments and sites Visited by members of the historical society|url=https://historicalsocietype.co.za/wp-content/uploads/2023/04/Looking_Back_1976_Vol_16_3.pdf|journal=Looking Back|volume=16|issue=3|pages=69|via=Historical Society of Port Elizabeth}}</ref> Icawa yasebenzisa lo matshini wokushicilela ukupapasha imisebenzi eyayibonakalisa amaxabiso neembono zabavangeli baseScotland, kwangenjongo zokuphuhlisa izakhono namandla abantu ngokusebenzisa imfundo nokusasazwa kweVangeli.<ref>{{Cite book|last=MacKenzie|first=John M.|url=http://www.manchesterhive.com/view/9781847794468/9781847794468.xml|title=The Scots in South Africa|last2=Dalziel|first2=Nigel R.|date=2013-07-19|publisher=Manchester University Press|isbn=978-1-84779-446-8|doi=10.7765/9781847794468.00009}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Duncan|first=Graham A.|date=May 2013|title=The origins and early development of Scottish Presbyterian mission in South Africa (1824-1865)|url=https://scielo.org.za/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S1017-04992013000100006|journal=Studia Historiae Ecclesiasticae|volume=39|issue=1|pages=0|issn=1017-0499}}</ref>{{Reflist}}
0nrdjm9z82msgew18fa4iz4d2wvyvqp