Wikipedia zuwiki https://zu.wikipedia.org/wiki/Ikhasi_Elikhulu MediaWiki 1.47.0-wmf.13 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika 0 1520 126811 125293 2026-08-02T23:36:05Z Edwin Ndaba 13909 /* Igama */ 126811 wikitext text/x-wiki {{Template:Featured articles}} {{Infobox izwe |igama_ivamile = |igama_ikhulu ={{Collapsible list|title='''<div style="text-align:center">IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika</div>''' |<br /><div style="text-align:center"><small>Republiek&nbsp;van&nbsp;Suid-Afrika&nbsp;([[isiBhunu]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Republic&nbsp;of&nbsp;South&nbsp;Africa&nbsp;([[isiNgisi]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>iRiphabliki&nbsp;yeSewula&nbsp;Afrika&nbsp;([[isiNdebele]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>iRiphabliki&nbsp;yomZantsi&nbsp;Afrika&nbsp;([[isiXhosa]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>iRiphabhulikhi&nbsp;yeNingizimu&nbsp;Afrika&nbsp;([[isiSwazi]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Repabliki&nbsp;ya&nbsp;Afrika-Borwa&nbsp;([[isiSuthu sasenyakatho|isiPedi]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Rephaboliki&nbsp;ya&nbsp;Afrika&nbsp;Borwa&nbsp;([[isiSuthu]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Rephaboliki&nbsp;ya&nbsp;Aforika&nbsp;Borwa&nbsp;([[isiTswana]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Riphabliki&nbsp;ra&nbsp;Afrika&nbsp;Dzonga&nbsp;([[isiTsonga]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Riphabuḽiki&nbsp;ya&nbsp;Afurika&nbsp;Tshipembe&nbsp;([[isiVenda]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>'''''(banke basemthethweni)'''''<ref>{{cite web|url=http://www.constitutionalcourt.org.za/site/theconstitution/zulu.htm|title=The Constitution in Zulu|publisher=Constitutional Court of South Africa|accessdate=3 September 2009|archive-date=5 July 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20080705124717/http://www.constitutionalcourt.org.za/site/theconstitution/zulu.htm|dead-url=yes}}</ref></small></div>}} |igama_imvelo = |ifulegi =Flag of South Africa.svg |image_coat = Coat of arms of South Africa (heraldic).svg |isaga =''!ke e: /xarra //ke'' ([[/Xam]], Diverse people unite or Unity in Diversity)<ref>{{cite web|url=http://www.saembassy.org/coatofarms.htm|title=Embassy of the Republic of South Africa in Washington D.C. - South Africa's Coat of Arms|accessdate=2006-08-27|archive-date=2011-05-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20110527061324/http://www.saembassy.org/coatofarms.htm|dead-url=yes}}</ref></big> |inkondlo_wesizwe ="iNgoma-Yesizwe yaseNingizimu Afrika" <div style="padding-top:0.5em;" class="centre">[[File:South Africa National Anthem.ogg]]</div> || <div style="text-align:center">[[File:South Africa National Anthem.ogg]]</div><br /> |ibalazwe =South Africa (orthographic projection).svg |isiqongo = [[IPitoli]] |latd = |latm = |latNS = |longd = |longm = |longEW = |idolobha_elikhulu =[[IGoli]]<ref>{{cite web|url=http://www.citypopulation.de/World.html |title=Principal Agglomerations of the World |publisher=Citypopulation.de |accessdate=30 October 2011}}</ref> |abantu =[[abAfrika baseningizimu]] |uhlobo_kohulumeni =[[iRiphabhuliki wephalamende]] [[womthethosisekelo]] |umongameli_isithakazo1 =[[Umongameli waseNingizimu Afrika|Umengameli]] |umongameli_igama1 =[[Cyril Ramaphosa|Matamela Cyril Ramaphosa]] |umongameli_isithakazo2 =[[Umongameli isekela waseNingizimu Afrika|Isekela likamengameli]] |umongameli_igama2 =[[Paul Mashatile]] |umongameli_isithakazo3 =[[Usihlalo weNCOP]] |umongameli_igama3 =[[Refilwe Mtsweni-Tsipane]] |umongameli_isithakazo4 =[[Isikhulumi sephalamende]] |umongameli_igama4 =[[Thoko Didiza]] |umongameli_isithakazo5 =[[Chief Justice of South Africa|Chief Justice]] |umongameli_igama5 =Mogoeng Mogoeng |ubedala_isehlakalo1 =[[Union of South Africa|Union]] |usuku_isehlakalo1 =31 ngoNhlaba 1910 |ubedala_isehlakalo2 =[[Statute of Westminster 1931|Statute of Westminster]] |usuku_isehlakalo2 =11 ngoZibandlela 1931 |ubedala_isehlakalo3 =[[South African referendum, 1960|Republic]] |usuku_isehlakalo3 = 31 ngoNhlaba 1961 |ubedala_isehlakalo4 = |usuku_isehlakalo4 = |ubukhulu_sq_mi =471,443 |ubukhulu_km2 =1,221,037 |ubukhulu_ukuma =25 |iphesenti_amanzi =Ayakhohlwakala |izilimi =isiZulu, IsiXhosa, IsiPedi, IsiSotho, IsiVenda, IsiTsonga, Swati, IsiTswana, IsiNgisi, IsiNdebele ne Sign language |[[IsiZulu]] |[[IsiVenda]] |[[IsiXhosa]] |[[IsiBhunu]] |[[IsiNgisi]] |[[IsiSotho]] |[[IsiPedi]] |[[IsiTswana]] |[[IsiNdebele]] |[[IsiTsonga]] |[[IsiSwati]] |[[Sign language]] |[[isiBhunu]] |[[isiNgisi]] |[[isiNdebele]] |[[isiSuthu sasenyakatho|isiSuthu sasenyakatho (isiPedi)]] |[[isiSuthu]] |[[isiSwazi]] |[[isiTsonga]] |[[isiTswana]] |[[isiVenda]] |[[isiXhosa]] |[[isiZulu]] |[[ulimi lwezandla]] |inani_labantu_ukulinganisa =50,586,757<ref name="statssa-midyear2011"/><ref name=statssa-midyear2011>{{cite web|url=http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022011.pdf|title=Mid-year population estimates 2011|publisher=Statistics South Africa|year=2011|accessdate=30 July 2011}}</ref><ref name="Census2001">{{cite web |url=http://www.statssa.gov.za/census01/html/default.asp |title=Census 2001 |publisher=Statssa.gov.za |date=10 October 2001 |accessdate=30 October 2011 |archive-date=12 December 2005 |archive-url=https://web.archive.org/web/20051212080936/http://www.statssa.gov.za/census01/html/default.asp |dead-url=yes }}</ref> |inani_labantu_ukulinganisa_ukuma =24 |inani_labantu_ukulinganisa_inyaka =2011<ref name=StatsSAPopulation2010>{{cite web|url=http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022010.pdf|title=Midyear population estimates: 2010|publisher=Statistics South Africa|accessdate=23 July 2010}}</ref> |inani_labantu_uhlolovo =44,819,778<ref>http://www.statssa.gov.za/census01/html/default.asp {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051212080936/http://www.statssa.gov.za/census01/html/default.asp |date=2005-12-12 }} | Census 2001 at a glance | Statistics South Africa | 7 July 2008</ref> |inani_labantu_uhlolovo_inyaka =2001 |ixuku_labantu_km2 = 41.4 |ixuku_labantu_sq_mi = |ixugu_labantu_ukuma =169 |imali =[[iRandi]] (RSA) }} [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|iNingizimu Afrika]] (ngokomthetho '''iRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika''', ngokwesijwayelekile '''uMzansi'''), iyilizwe eningizimu le-[[IAfrika|Afrika]]. iNingizimu Afrika inemigcele namazwe ayisithupha: [[iButswana]] ne[[IZimbabwe|Zimbabwe]] ngasenyakatho, [[iMozambiki]] ngasenyakatho-mpumalanga, [[Eswatini|eSwazini]] ngasempumalanga, [[INamibhiya]] ngasenyakatho-ntshonalanga. iNingizimu Afrika izungeze [[iLesotho]]. Futhi, inemigu yolwandle emibili: enye elwandlekazini yaseNdiya nenye ngaselwandlekazini yase-Atlantiki ezihlangana [[eKapa]]. Kunokuhluka kwabantu ngokwelimi, kwehlanga nakwenkolo okuningi. Kunezilimi eziyishumi nambili ngokomthetho: [[isiZulu]], [[isiNgisi]], [[isiBhunu]], [[isiTswana]], [[isiTsonga]], [[isiVenda]], [[IsiSuthu sasenyakatho|isiSuthu saseNyakatho]] (esaziwa ngokujwayelekile ngesiPedi) ne[[IsiSuthu|siSuthu saseNingizimu]], [[isiNdebele saseNingizimu]], [[isiSwazi]], [[isiXhosa]] nokuphawula ngezandla. Futhi kunabantu bomdabu abangama-Khoi-San. Kunezinhlanga ezine zabantu: [[Abantu abansundu|abaNsundu]], [[abeLungu]], [[amaNdiya]] n[[amaKhaladi]] (inhlobo yabantu elihlanganisa abantu base[[Malaysia]], abantubomdabu, nabeLungu). Kukhonzwa izinkolo eziningi njengenkolo yomdabu, ubuKhrestu (elindlula ezinkolo ngenani labalandeli bayo), i-Islamu, isiHindu nesiJuda. Ezombangazwe zilawulwa [[UMthetho-sisekelo WaseNingizimu Afrika|nguMthethosisekelo]]. uMthethosisekelo uqinisekisa ukuthi amalungelo ayahlonishwa nokuthi bonke abantu baphathwa ngokulingana. uHulumeni unamagatsha amathathu ahlolanayo ukuthi angahluli amanye: isishayamthetho ([[IPhalamende laseNingizimu Afrika|iPhalamende]] ekhethwa ngabantu bonke abakhulile), igatsho lokuphatha (uMkhandlu wokuPhatha kaZwelonke), negatsha lobulungiswa ([[INkantolo yoMthethosisekelo laseNingizimu Afrika|iNkantolo yoMthethosisekelo]] nezinyi izinkantolo). Lelizwe lihlanganisa izifundazwe eziyisishiyagalolunye: [[iNtshonalanga Kapa]], [[iMpumalanga Kapa]], [[iNyakatho Kapa]], [[EGoli (isifundazwe)|eGoli]], [[iFuleyisitata]], [[iNyakatho-Ntshonalanga]], [[iLimpopo]], [[IKwaZulu-Natali|kwaZulu-Natali]] [[IMpumalanga|neMpumalanga]]. Ineziqonga ezintathu: [[iPitoli]], [[IKapa|eKapa]] nase[[IBloemfontein|Bloemfontein]]. Idolobha elunkulu kunazonke lus[[EGoli (isifundazwe)|eGoli]]. Kwasukela iminyaka eyi-100,000 eyandlule, kwakuhlala amaKhoi-Sani ebaphila ngokuzulazula, ukuzingela izinyamazane nokuqoqa izitshalo zasehlathini. Kusukela iminyaka eyi-3000 eyandlule, kwaqala ukufika abantu basePhakathi Afrika abafuyayo, abalimayo, futhi abaqamba izinto nge[[Insimbi|nsimbi]]. Bafudukele eNingizimu Afrika ngamaqembu alandelanayo. Bahlangana namaKhoi-Sani, baganana, bazalelana izingane. Abazukulu babo yibona ekuthiwa ngabantu abaNsundu ebayikhulu lenani labantu abahlala eNingizimu Afrika namhlanje. Ngo-1664, kwafika abantu baseNtshonalanga [[Yurobhu]] (namhlanje baziwa ngokuthi abeLungu). Bahlasela, bacindezela, futhi bahlukanisa abantu bomdabu ezindaweni ezithile futhi baphuca izizwe zabantu abaNsundu amandla okuzibusa nokuzimela. Futhi, basungula umbuso wobandululo okwehlanga kusukela u-1948 makungena i-National Party embusweni. Ngenxa yomzabalazo oludonswe phambili nge-[[African National Congress]] namanye amaqembu wabantu abansundu, nangemphoqo yamanye amazwe wangaphesheya (kakhulu wase-Afrika), umbuso wabeLungu wanikela amandla okubusa ngo-1994. Manje, iNingizimu Afrika ibuswa ngentandoyeningi kodwa kusekhona izinkinga: njengokungalingani ngemali ngaphakathi kwabantu bezihlanga ezihlukene, udlame ngenxa yobugebengu, nobumpofu nobungabi nomsebenzi. Noma kunjalo, iNingizimu Afrika inothile ukundlula amazwe wonke wase-Afrika. Ihloniphekile ngaphesheya ngenxa yokumela amalungelo wabantu abacindezelwayo nokukhutaza ukusebenzisana kamazwe. == Igama == Kusetshenziswa amagama ambalwa akubiza iNingizimu Afrika. "IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika" iyigama elide ngokoMthethosisekelo. Kodwa kunabafundi besiZulu abathu igama likaRiphabhuliki liguqulwe kuMbusobala. Kusetshenziswa igama elifushane likaMzansi (igama lesiXhosa lasemthethweni). Ngenxa yokumbumbanan kwezihlanga ezahlukile emuva kwesikhathi sobandlululo, abantu balubiza "''Rainbow Nation''" (Iziswe Sothingo). Kunabantu abafunda ukuchitha amagama onke aqondene nekolonializimu. Ngakho ke bafuma lelilizwe libizwe "''Azania''". {| class="wikitable" |+Uhlu wamagama weNingizimu Afrika ngemilimi esemthethweni !Ulwimi !Igama elifushane !Igama ngokomthetho |- |isiBhunu |''Suid-Afrika'' |''Republiek van Suid-Afrika'' |- |isiNgisi |''South Africa'' |''Republic of South Africa'' |- |isiSuthu saseNingizimu |''Afrika Borwa'' |''Rephaboliki ya Afrika Borwa'' |- |isiSuthu saseNyakatho |''Afrika-Borwa'' |''Repabliki ya Afrika-Borwa'' |- |isiSwazi |''iNingizimu-Afrika'' |''iRiphabhulikhi yaseNingizimu-Afrika'' |- |isiTsonga |''Afrika Dzonga'' |''Riphabliki ya Afrika Dzonga'' |- |isiTswana |''Aforika Borwa'' |''Rephaboliki ya Aforika Borwa'' |- |isiVenda |''Afurika Tshipembe'' |''Riphabuḽiki ya Afurika Tshipembe'' |- |isiXhosa |''uMzantsi Afrika'' |''iRiphabhlikhi yoMzantsi Afrika'' |} == Umlando == Nge-1664, [[Jan van Riebeeck|uJan van Riebeeck]] ufike [[IKapa|eKapa]] kanye nethimba lakhe ngemikhumbi emithathu babuya [[Netherlands|eNetherlands]] ukusungula isiphumulo semikhumbi eya futhi ebuya eNdiya. Lokhu kwakufuneka ngoba amatilosi wayechitha iminyanga emkhumbini kwenzeke ukuthi ungungadli [[izithelo]] kuholele ekuguleni. Kanjalo uJan van Riebeeck watshala insimi yezithelo nemifino. uJan van Riebeeck wayethunywe yiNkampani eBumbene yaseMpumalanga (yaseNetherlands). AmaNetherlands akhe inqaba yaseKapa ukuvikela isiphumulo sabo emazweni amanye. uJan van Riebeeck nezilami zakhe zigqilaze amaKhwe nabaThwa futhi zabaphuca ukhono [[Ukudoba|lokudoba]], ukuzingela, ukukha nokulusa [[imfuyo]] zabo kulendawo ebabehlome kuyona. iNetherlands iwele ngaphansi [[IFulansi|kweFulansi]] ngenkathi yezimpi [[Napoleon|zikaNapoleon]]. Ngenxa yalokho uMbuso oHlangeneyo uthathe lelithuba ukunqoba iKapa nokwandisa indawo eyayingaphansi kwabo eningizimu le-Afrika. Ukudla umhlaba kwabo kudibane namaXhosa ezimpini zasemaphethelweni ezathatha ikhulu leminyaka. Abelungu bebafuna ukuthi umngcele wabo namaXhosa ube emfuleni yeNxuba kodwa lokhu bekuzodlela amazwe ewaye ngasentshona kwalo umhlaba. Umlawuli waseKapa uPlettenberg uthume uAdrean van Jaarsveld ukubasunduza ngasempumalanga kwemfula. Uqambe iqhinga lokubulala iNkosi uJalamba ukuze abasunduzela ngale kwemfula ngodlame. Lokhu kuqale impi yakuqala yamaXhosa nabeLungu. Nge-1834, uMaqoma ukhuze ibhutho lezinkulungwane eziyishumi ukuphindisela amaNgisi namaBhunu ngokubulala inkosi ephezulu ngezinga. Umkhankaso wakhe uholele ekutshontshweni ngezinkomo eziningi nasekubhubhisweni kwemizi yabalimi babelungu. uHinsta, njengeKumkani enkulu yakwaXhosa, uMlawuli uBenjamin d'Urban ukholwe ukuba kwakunguHinsta owaye ngumbangi walempi. Kanjalo uthume ithimba elinkulu esigodlweni sakhe ukusongela ukuthi anikeze abelungu umhlaba. Abelungu bamthumbile, kodwa bambulele emfuleni kaNqabarha mhla ezama ukuphunyuka. AmaFengu, ewayebaleka incidezelo yamaGcaleka, akhe ubudlelwana namaNgisi ekuholele ekutheni banikezwe umhlaba empumalanga kweKapa Koloni. Lempi yayiyinye yezizathu zokuba uPiet Retief afudukele enyakatho. iKumkani yamaNgqika uSandile wayengumkhuzi wamaXhosa ezimpini zesikhombisa kufika kwesishiyagalolunye namaNgisi futhi amaXhosa waqala ukusebenzisa izikhali eziqhumayo. Lezimoi ziqale ku1848 kufika ku1878 mhla uSandile ebulawa. == uHulumeni == === Ezokubusa === [[File:Prime Minister Sunak met with President Ramaphosa of South Africa in Number 10 - 2022 (cropped).jpg|thumb|191x191px|[[Umongameli waseNingizimu Afrika|uMongameli waseNingizimu Afrika]], uMnm [[Cyril Ramaphosa]]]] uHulumeni unamagatsha amathathu anikezwe amandla angafani ukuqinisekisa ukuthi kuzohlala kubuswa [[Umbuso wabantu|ngentandoyeningi]] eNingizimu Afrika: * Isishayamthetho: [[iPhalamende laseNingizimu Afrika]] linezindlu ezimbili: [[ISishayamthetho sikaZwelonke|isiGunga sikaZwelonke]] (indlu engaphansi) n[[UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe|oMkhandlu kaZwelonkwe weziFundazwe]] (indlu engaphezulu) * Igatsha lokuphatha: [[Umongameli waseNingizimu Afrika|uMongameli waseNingizimu]] Afrika noMkhandlu kaZwelonke wokuPhatha * Igatsha lobulungiswa: [[INkantolo yoMthethosisekelo laseNingizimu Afrika|iNkantolo yoMthethosisekelo waseNingizimu Afrika]], [[INkantolo ePhakeme yokuDlulisa amaCala laseNingizimu Afrika|iNkantolo ePhakeme yokuDlulisa amaCala]] nezinye izinkantolo uMongameli uyinloko yombuso nenhloko yoMkhandlu kaZwelonke wokuPhatha. uMongameli uqoka aboNgqongqoshe abahola iminyango kahulumeni. uMongameli unamandla okwamkela noma ukubiyisa imithethosivivinywa ePhalamende. uMongameli ungumkhuzi omkhulu woMbutho wokuVikela waseNingizimu Afrika futhi umela ilizwe lonke ekwakheni ubudlelwane nezinye izizwe. uMongameli ukhethwa iningi lenani lwamalunga wesiGunga sikaZwelonke. Ohleli esikhundleni manje ngu-Cyril Ramaphosa owakhethwa ngo-2019 nango-2024. Akuvumelekanga ukuthi uMongameli ahlale ukundlula izikhathi ezimbili esikhundleni. uMongameli kufanele aqoka amalunga wePhalamende ukuba abangqongqoshe kodwa kuvumelekile akuthi akhethe abantu ababili ukuthi babengabangqogqoshe. Makundlula iminyaka eyinhlanu, izakhamuzi zikhetha imihlangano zezombangazwe ukuthi zibamele esiGungeni sikaZwelonke naseziShayamthethweni zeziFundazwe. Imihlangano inikeza iKhomishini eziMele yoKhetho izihlu zamalunga afuna ukuthi bayimele esiGungeni naseziShayamthethweni. iKhomishini eziMele yoKhetho izonikeza imihlangano izihlalo esiGungeni naseziShayamthethweni ngobuningi bamavoti abawatholile ekhethweni. Amalunga anikezwa izihlalo ngokulandelana ezinhlwini ezazinikezwe iKhomishini. Kuvumelekile ukuthi inhlangano ikhiphe amalunga ahleli ngaphansi kwegama layo. Izifundazwe zinikezwe izihlalo ezilinganayo eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe. Amalunga ayo akhethwa iziShayamthetho. Imihlangano inikezwa izihlalo eMkhandlwini ngobuningi bamalunga abanawo esiShayathethweni wesiFundazwe esithile. IsiGunga sikaZwelonke sinamandla okushaya imithetho ngadaba noma luphi endlula uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe — ngoba umsebenzi wayo uqondane kakhulu nezindaba zolwimi, amasiko nemiphakathi. uMthethosisekelo ungumthetho ophakeme kuyonke imithetho. iPhalamende inamandla okushaya nomayimuphi umthetho ohambisana nayo. iziNkantolo zegatsha yobulungiswa zinamandla okuqinisekisa ukuthi yonke imithetho iyalendelwa. iNkantolo yoMthethosisekelo inamandla okuchitha noma yimuphi umthetho ongahambisani nomthethosisekelo. Ezinye izinkantolo zihlulela ukuphikisana ngaphathi kwabantu nezinhlangano futhi zihlulela amacala womthetho wobugebengu. Izinkantolo zinamandla okugweba abantu amacala nokubabophisa ukuze kubenokulungiswa nokuxola ezweni. Izinqumo zezinkantolo zibayinxenye yomthetho welizwe ngoba zichaza ukuthi imithetho ngempela isho ukuthini. === Ezombangazwe === [[File:Houses of Parliament (Cape Town).jpg|thumb|191x191px|Izindlu ze[[IPhalamende laseNingizimu Afrika|Phalamende yaseNingizimu Afrika]], [[eKapa]], e[[INtshonalanga Kapa|Ntshonalanga Kapa]]]] Inhlangano enkulu eyayibusa iyodwa eNingizimu Afrika kusukela ngo-1994 kufikela ngo-2024 yi-African National Congress (ANC). i-ANC isungulwe ngo-1912. Ngenxa yokuxoxisana nokuvumelana ne-''National Part''y (NP) ukuthi ubandlululo okwehlanga uchithwe ukuze abantu abansundu bakhone ukuvota, i-ANC iphumelele emikhethweni yokuqala eyisikhombisa ukuthi aboMongameli abane bokuqala besikhathi senkululeko babuye kuyo: kusukela u[[Nelson Mandela]] kufika ku[[Cyril Ramaphosa]]. iNhlangano yabelungu eyayibusa futhi eyasungula ubandlululo okwehlanga, i-NP, ibuse neANC eHulumendini yokuBumbana yango-1994. Kodwa ngasemuva kwesikhathi seHulumende yokuBumbana, i-NP yachithwa. Amanye amalunga ayo angena kwi-ANC. [[File:Late Nelson Mandela Statue, Pretoria South Africa Redux.png|thumb|192x192px|Izakhiwo zeMbumbano, [[IPitoli|ePitoli]], [[EGoli (isifundazwe)|eGoli]]]] iQembu elaliphikisane ne-ANC kusukela u-1999 kwakuyi-''Democratic Party'', elaguqula igama kwi-''Democratic Alliance'' (DA) kufikela u-2024. Ngo-2009, i-DA yathatha amandla [[INtshonalanga Kapa|eNtshonalanga Kapa]] kufika manje. Ngo-2024 yavuma ukungena emfelondawonyeni wezinhlangano lapho i-ANC beyidonsa phambili. ''iNkatha'' yasungulwa yiSilo u[[Solomon kaDinizulu|Solomoni kaDinuzulu]] ngezi-1920. uMntwana [[Mangosuthu Buthelezi|uMangosuthu Buthelezi]] wayiguqula igama kwiNkatha Freedom Party wayiphendula inhlangano yezombangazwe ngo-1975 eyaphatha kwaZulu esikhathini sobandlululo kufikela u-1994. Ngo-1994 yavuma ukubayilunga lemfelondawonye yeHulumende yokuBumbana futhi yabayinhlangano enkulu esifundazweni esasisisha ngalesosikhathi sakwaZulu-Natali kodwa yahlulwa yi-ANC ekhethweni wango-2004. Ngo-2014, uJulius Malema, owayenguMongameli weQembu laBasha le-ANC, wasungula inhlangano yakhe, i-''Economic Freedom Fighters'' (EFF). Yafika ezingeni yokuba inhlangano entathu ngobukhulu esizweni ekhethweni wango-2024. u-Jacob Zuma, owayenguMongameli weNingizimu Afrika kusukela u-2009 kufikela ku-2018, wasungula inhlangano yoMkhonto weSizwe ngo-2023<ref>Sangweni, Khethukuthula. 2023, uZibandlela 27. OlukaZuma neMK luvukuze umlando we-ANC obuhlungu. ''Isolezwe''. https://www.isolezwe.co.za/izindaba/olukazuma-nemk-luvukuze-umlando-we-anc-obuhlungu-5f731014-9ea2-473b-93ff-443850f04d17</ref> owandlula i-EFF ngenani lamavoti ekhethweni wango-2024.<ref><bdi>2024, uNhlangulana 24. IsiBizNews: Abavoti bayayichitha i-ANC ne-EFF: Funa uguquko lwangempela, hhayi uguquko oluqinile – John Endres. ''BizNews''.</bdi> https://www.biznews.com/rational-perspective/abavoti-anc-eff-endres</ref> Kusukela u-2024, i-MK iyinhlangano ephikisayo-ngokomthetho ngoba i-DA ingene emfelandawonyeni ne-ANC. Ngo-2024, iNhlangano yoMkhonto wesiZwe ithole amavoti andlula imihlangano yonke kwaZulu-Natali, kodwa ngenxa yokubumbana kwe-IFP, i-DA, ne-ANC, yavalelwa ngaphandle kwezibambo zokubusa kulesosifundazwe. === Imphoqelelo yomthetho === [[File:South african police may 2010.jpg|thumb|198x198px|iThimba lamaphoyisa [[EGoli (isifundazwe)|eGoli]] ngo-2010. Bathwele ama-Vektor R5 ngezandla]] Amaphoyisa waseNingizimu Afrika (isiNgisi: ''South African Police Service'') anomsebenzi wokuphoqelela umthetho esizweni nokuvikela umphakathi. Kuneziteshi eziyi-1,154 zamaphoyisa futhi kunabaqhashi emaphoyiseni abayi-150,950. Ngokuba abantu abazizwa baphephile ngenxa yobugebengu obuningi, iNingizimu Afrika inobalo lwezinkampani zokuphephisa olundlala izizwe zonke emhlabeni. Inani labantu abasebenzela lomkhakha undlula izigidi eziyi-2.5 (futhi, ngobuningi, bandlula amaphoyisa namajoni mabehlangene). Kunobugebengu obuningi eNingizimu Afrika njengokudlwengula kanye nodlame wokuhlukumeza izingane nabesifazane: amaPhoyisa amemeza ukuthi abesifazane abayi-75,871 ngo-2023 kufika ku-2024 abathintwe udlame, ukudlwengula nokubulawa.<ref>Cowling, Natalie. 2024, Dec 30. Number of contact crimes committed against women in South Africa by type. ''Statista''.https://www.statista.com/statistics/1396527/number-of-contact-crimes-committed-against-women-in-south-africa-by-type/#statisticContainer</ref> Kuvamile ukuthi abesifazane bahlukunyezwe ngabantu abesilisa ababaziyo.<ref>2022. Media Pack: First South African National Gender-Based Violence Study. ''Human Sciences Research Council''. https://hsrc.ac.za/media-pack-first-south-african-national-gender-based-violence-study-2022/</ref> Futhi kunobunye ubugebengu njengzigameko zokudunwa nokutshontshwa kwezimoto<ref>Khumalo, X. 2023-08-16. [https://gagasiworld.co.za/kudla-lubi-ukudunwa-kwezimoto/ Kudla Lubi Ukudunwa Kwezimoto] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20250925134118/https://gagasiworld.co.za/kudla-lubi-ukudunwa-kwezimoto/ |date=2025-09-25 }}. ''eGagasini FM''.</ref>, ukuthunjwa kwabantu<ref>''[https://lite.scrolla.africa/izindaba/ziyanda-izigameko-zokuthunjwa-kwabantu-emzansi.html Ziyanda izigameko zokuthunjwa kwabantu eMzansi]''. Scrolls Data Lite.</ref><ref>Goldberg, L. 2025-05-13. [https://4akid.co.za/zu/blogs/parenting-advice/child-kidnappings-are-on-the-increase-in-sa-but-yet-no-recent-stats-are-available?srsltid=AfmBOooEqrLfOmZzhaJxCD0mTAaYtvriW8IRaD-LX_AlORRer3tgRiEP Ukuthunjwa kwezingane kuyanda eNingizimu Afrika, kodwa nokho azikho izibalo zakamuva ezitholakalayo]. ''4aKid.com''</ref>, ukugqekeza ezindlini nasemahhovisini, nenkohlakalo ehulumendeni njengokutshontsha izimali zesizwe. OweyenguMengameli uJacob Zuma wasungula iKhomishini yokuHlola ukuThunjwa kweZwe ngo-2017 noCyril Ramaphosa wasungula iKhomishini yokuHlola ukuGxambukela nobuGebengu ezeMbangazweni ngo-2025 ngenxa yokujula nobubanzi kwenkohlakalo ebolisa uhulumeni.<ref>Dlomo, M. 2025-07-06. [https://ilanganews.co.za/bafuna-kuthathwe-izinyathelo-ngezinsolo-zikamkhwanazi/ Bafuna kuthathwe izinyathelo ngezinsolo zikaMkhwanazi] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20250707114454/https://ilanganews.co.za/bafuna-kuthathwe-izinyathelo-ngezinsolo-zikamkhwanazi/ |date=2025-07-07 }}. ''Ilanga News''.</ref> === Ubudlelwano nezinye izizwe === [[File:President Donald Trump meets with President of South Africa Cyril Ramaphosa (54537776189) (cropped).jpg|thumb|221x221px|Umhlangano koMongameli [[IMelika|waseMelika]] [[Donald Trump|uDonald Trump]][[Umongameli waseNingizimu Afrika|uMongameli waseNingizimu Afrika]], [[Cyril Ramaphosa]]]] iNingizimu Afrika liyilunga yemihlangano yamazwe njeng[[IZizwe Ezihlangene|eZizwe Ezihlangeneyo]] (isiNgisi: ''United Nations''), iNhlangano yase Africa (isiNgisi: ''African Union''), i-BRICS (inhlangano ye[[IBrazili|Brazil]], [[iNdiya]], [[iShayina]], neNingizimu Afrika), iNhlangano yoMhlabawonke woHwebo (isiNgisi: ''World Trade Organisation''), iNkantolo yoMhlabawonke wobuGebengu (isiNgisi: ''International Criminal Court''), i-''Commonwealth of Nations'', iKomithi yoMhlabawonke wama-Olympics (isiNgisi: ''International Olympic Committee''), i-''Fédération Internationale de Football Association'' (i-FIFA), Inhlangano yoMhlabawonke yabaSebenzi (isiNgisi: ''International Labour Organisation''). Noma buthi ukubanda ubudlelwano n[[IMelika|eMelika]], iNingizimu Afrika isebenzisana futhi ihwebana nayo kakhulu kanye namanye amazwe ekuthiwa wase-"Mpumalanga" njengeNhlangano yase[[Yurobhu]] (ngesiNgisi: ''European Union''). iNingizimu Afrika lidume ngaphesheya ngokukhulumela amalungelo wabantu abahluphekile. Ngo-2024, izamile ukusiza [[iYukreyini]] ne[[IRashiya|Rashiya]] zixoxisane ukuqeda imipi yabo. Ngo-2022, iNingizimu Afrika ivulele i-[[Isreyili|Israyeli]] icala eNkantolo yoMhlabawonke yobuLungiswa mayelana ukubhubhisa kwamaPalestini eGaza. iNingizimu Afrika ithumela amajoni ukuthi agcine ukuthula ezindaweni lapho kunempi yezakhamuzi khona njengase-DRC (isiNgisi: [[IKhongo-Kinshasa|''Democratic Republic of the Congo'']]), e[[IMozambiki|Mozambhiki]], eLesotho, e[[ISudan|Sudani]], nase[[IBhurundi|Bhurundi]]. Ngenxa yodlame nenhlupheko e[[IZimbabwe|Zimbabwe]], iNingizimu Afrika yamkele ababaleki. Futhi yamkele ababaleki ngobuningi abaqhamuke kwezinye izizwe ezinempi njenge[[ISomaliya|Somaliya]], [[Khongo-Kinshasa]], e[[IMozambiki|Mozambhiki]] nase[[ISudan|Sudani]]. === Ezokuvikela === [[File:SAAF-Gripen-001 (cropped).jpg|thumb|211x211px|Indiza yokulwa, iSAAB Gripen yamaButho waseBhakabhakeni, ekhandwe [[ISwidi|eSwidi]]]] umButho kaZwelonke oVikelayo waseNingizimu Afrika ([[isiNgisi]]: ''South African National Defence Force'') unikezwe umsebenzi wokuvikela amagcele waseNingizimu Afrika - yiwona wodwa wemibutho evumelekile ukuhloma. Lombutho unamagatsha amane: amaButho waseMhlabeni, waseLwandle, waseBhakabhakeni, nawezeMpilo. amaButho waseLwandle ahlome imikhumbi yempi eyi-44, njengemikhumbi enthathu yangaphansi kwamanzi. Namhlanje amaButho waseLwandle abhekane nokubamba abazingeli nabadwebi bezinhlanzi nezinye izilwane zaselwandle ezivikeleliwe kanye nobunye ubugebengu elwandle. Futhi, ilwa namagcwelegcwele waselwandle eMozambhiki. amaButho waseMhlabeni asebenza e-Afrika ezindaweni ezibhekane nempi ukuthi zibenokuthula futhi bavikela imigcele yaseNingizimu Afrika. amaButho waseBhakabhakeni alwa kubhakabhaka lweNingizimu Afrika. Kukhona izinkampani ezikhandela umButho waseNingizimu Afrika izikhali nenye impahla: iDenel, iMilkor, iParamount Group ne-Reutech Radar Systems. Uphinde uthenge izinto [[Umbuso Ohlangeneyo|eMbusweni Ohlangeneyo]], [[IMelika|eMelika]], [[IJalimani|eJalimani]], [[IJaphani|eJapani]], [[ITaliya|eTaliya]] nase[[ISwidi|Swidi]]. Isabelomali somButho yizigidigidi eziyi-51.8 zamaRand ngoyaka ka-2024. Kunamajoni ahlangene ayi-71,235. iNduna yamaJoni Jikelele nguRudzani Maphwanya. === Izifundazwe === Kunezifundazwe eziyisishiyagalolunye. Zinesishayamthetho esikhethwa ngasemuva kweminyaka eyihlanu kanye nePhalamende. Izifundazwe zineNdunakulu ekhethwa abalunga besishayamthetho. Indunankulu ikhetha abangqongqoshe bomiKhandlu yesiFundazwe yokuPhatha. Zonke izifundazwe zineNkomfa yeNkantolo ePhezulu yaseNingizimu Afrika ekudluliswa amacalo khona ngamphambe ukuthi adluliselwe eNkantolo yoMthehtosisekele nomaNkantolo ePhakeme Yokudlulisa Amacala. Izifundazwe zinabomasipala abayi-205 bendawo futhi abayi-52 phezukwabo abesifunda. Kunamamasipala ayisishiyagalombili abanamandla wesifunda nendawo ekuthiwa ama-''metropolitan'' lapho kuhlala inani labantu eliningi khona: iGoli, eKapa, eThekwini, ePitoli, eKurhuleni, eNelson Mandela Bay, eBufallo City naseMangaung. Izifundanzwe yilezi ezilandelayo: {| class="wikitable" |+ !isiFundazwe !isiQonga sesiFundazwe !iDolobha eliKhulu !Ubungakho beNdawo (km<sup>2</sup>) !iNani laBantu |- |iMpumalanga Kapa |eBhisho |eGqeberha |168,966 |7,230,204 |- |iFuleyisitata |eBloemfontein |eBloemfontein |129,825 |2,964,412 |- |eGoli |eGoli |eGoli |18,178 |15,099,422 |- |kwaZulu-Natali |eMngungundlovu |eThekwini |94,361 |12,423,907 |- |iLimpopo |ePolokwane |ePolokwane |125,754 |6,572,720 |- |iMpumalanga |eMbombela |eMbombela |76,495 |5,143,324 |- |iNyakatho-Ntshonalanga |eMahikeng |eKlerksdorp |104,882 |3,804,548 |- |iNyakatho Kapa |eKimberley |eKimberley |372,889 |1,355,946 |- |iNtshonalanga Kapa |eKapa |eKapa |129,462 |7,433,01 |} == Ezomnotho == [[File:Sandton.jpg|thumb|218x218px|iSandton, eGoli, indawo ecebile ukundlula izindawo zonke e-Afrika]] iNingizimu Afrika inesimo somnotho osathuthuyako. e-Afrika yonke, iyona ethuthuke kakhulu ngobuchwepheshe ngomboni futhi inkulu uzindlula zonke: phezu kwezigidigidi eziyigidi eziyi-1.030 zamaDola ngokulinganisa amandla emali (isiNgisi: ''purchasing power parity'') noma izigidigidi eziyi-418 zamaDola ngobunjalo nje (isiNgisi: ''nominal'').<ref>World Bank. 2024, uMbasa. World Economic Outlook Database, April 2024 Edition. (South Africa). https://www.imf.org/external/datamapper/profile/ZAF</ref> Umkhiqizo ohlukaniswe okwekhanda, undlula amazwe amaningi e-Afrika: phezu kwamaDola ayi-16,080 wamaDola. Abantu baseNingizimu Afrika bacebe ukundlula izizwe zonke zase-Afrika: izigidigidi eziyi-650 zamaDola. iNingizimu Afrika ihwebana kakhulu namanye amazwe ase-Afrika, [[iShayina]], [[iMelika]], [[iJalimani]], [[iSpaniya]], n[[Umbuso Ohlangeneyo|oMbuso oHlangeneyo]]. iNingizimu Afrika ikhiqize insimbi njengegolide, iplatinamu, ipaladium, imanganese, ichrome, namalahle. iNingizimu Afrika ikhiqiza umbila, umoba, amazambane, iwayini, itiya yerooibos, namafutho wemifino, futhi imfuyo yezinkomo, izinkuku, izimvu nezimbuzi, iletha imali eningi. [[File:GariepDam.jpg|thumb|221x221px|iDonga neLwandle leDamu lasegariep. Livimbe amanzi womfula isaNgqu]] Ngenxa yobuhle, isimo sezulu esimnandi, izindawo zokubona izinyamazane, ukudla okumnandi newayini edumile ngaphesheya, nokuthuthuka kwengqalasizinda, iNingizimu Afrika ivakashelwa ukundlula wonke amazwe ase-Afrika. Futhi inezindawo eziningi eziklomiswe ngokuba ifa elibalulekile emhlabeni wonke. iNingizimu Afrika inomkhakha womnotho wezemali othembekile kakhulu. i-Johannesburg Stock Exchange (lapho kuhwetshwa izibopho emali namasheya emankampanini) indlula amanye amamakethi e-Afrika ngobukhulu kwemali nangokuthuthuka. Ngemphoxeko alikho ilizwe emhlabeni elinobungalinga kwemali njengeNingizimu Afrika. Lesimo singenxa yobungalingani kwomholo, ukungasebenzi kwenani elinkulu labantu, nobumpofa oluthinta abantu abaningi. Kunabantu abandlula u-33% abangasebenzi noma u-44% ngencazelo eyandiswa.<ref>Institute for Economic Justice. 2023, ''uLwezi. Kungani iNingizimu Afrika idinga i-Universal Basic Income Guarantee''. https://www.iej.org.za/wp-content/uploads/2024/02/IEJ-UBIG-1-factsheet-isiZulu.pdf</ref> Abantu abangu-55%, baphila ngaphansi kwezinga lobumpofu bukazwelonke, futhi abantu abangu-25% basezingeni lobumpofu lokuba encupeni yokungadli okwanele. Kunzima ukuthi umnotho wenze usebenze olingene abantu bonke abafuna umsebenzi ngenxa yezinga eliphansi lemfundo, ubunzima bokusungula amabhizinisi nokutshala imali ngenxa yemigomo engakhuthazi ubuzisebenza. Futhi, isikhathi sobandlululo sishiye abaningi abansundu banganyo indlela olukuzithuthukisa, ngesibonelo, ngokulima ngoba bengenamhlaba. === Ingqalasizinda === [[File:Ekurhuleni Aerotropolis.jpg|thumb|219x219px|Isikhumula seziNdiza sikaOliver Reginald Tambo eKurhuleni, eGoli. Siyisikhumulo esizindlula zonke e-Afrika ngobukhulu]] Ingqalasizinda yaseNingizimu Afrika ivame ukuba ncono ukundlula amazwe amaningi ase-Afrika kodwa akusho ukuthi konke kulungile. Kunemigwaqo engamakhilomitha ayi-754,600 eNingizimu Afrika, eseshumi emhlabeni wonke ngobude kodwa imiGwaqo eminingi inezigodi.<ref>Umnyango wesiKhwama sikaZwelonke. 2009. [https://www.treasury.gov.za/publications/igfr/2004/09.%20Chapter%208%20-%20Roads%20and%20Transport.pdf Isahluko 8: imiGwaqo nokuThuthakwabantu.] Provincial Government Expenditure Review 2003/2004 to 2008/2009</ref> Imigqa yezitimela indlula-30,000 amakhilomitha ngobude.<ref>[https://www.worlddata.info/africa/south-africa/transport.php Infrastructure and transport in South Africa]. World Data.</ref> iNingizimu Afrika yilizwe lokuqala e-Afrika ukuba nesitimela esihamba ngokushesha: iGautrain eGoli. Imigqa yezitimela eminingi ingphantsi kweTransnet, inkampani yakahulumeni. Ngenxa yokushiswa kwezitimela, ukutshontshwa nokuphulwa kwemishini, nokuwohloka ngokuhamba kwesikhathi okungalungiswa, izinga lengqalasizinda zezitimela zaseNingizimu Afrika luyawohloka. Izitimela zivame ukungcola, ukungaphephanga, nokungafiki ngesikhathi ngenxa yokungaphathwi kahle. Imikhakha eminingi emiphakathini nasemnothweni njengamamayini athembele ezitimeleleni ukuthutha impahla nabantu ngobuningi. [[File:Gautrain..., O R Tambo Intl Airport South Africa.jpg|thumb|220x220px|isiTimela sikagautrain esisesitheshini esisemkhumulweni wezindiza kaOliver Reginald Tambo]] iNingizimu Afrika ithembele emalahleni ukukhiqiza ugesi. Ikomothi yoGesi eyaziwa nge-Eskom yayisungulwe ngo1923. Ngokuzama ukukhuthaza izinkampani ezizimele ukuthi zingene emkhakheni wokukhiqiza ugesi ngezi-1999, uhulumeni uvimbe i-Eskom ukuthu ingakhi iziteshe zogesi ezintsha. Kodwa lokhu akusizanga. I-Eskom ibihluleka ukukhiqiza ugesi owanele ngenxa yokwanda ngokushesha kwezakhamuzi ezixhumakelwe nogesi emuva kwesikhathi sobandlululo lapho abelungu namabhizinisi kwakuyiwona wedwa ewathola ugesi. Ngoba imigqa yogesi yayidonsa nzima ukufikisa ugesi ebantwini bonke, umbuso unqamule izibopha ezivimbe i-Eskom ukuthi yakhe iziteshi zogesi. Ekuzameni ukwakha iziteshi zeMedupi neKusile, kwamoshakala imali, kwanda isikolodo kangangokuthi wawuncane ngendlela ephoxekisayo umkhiqizo wogesi. Ngenxa yalezizinkinga, kwasuka ukunciphiswa kwegesi ngesikhathi esihlelekile ngo-2007. Kusukela u-2024, isimo sithi ukuguquka ngenxa yokuqotshwa kweNgqongqoshe yoGesi omusha uKgosientso Ramkgopa. iNingizimu Afrika yilizwe lokuqala e-Afrika ukukhiqiza ugesi ngenuzi: kunesitheshi sogesi wenuzi eKapa, iKoeberg. iNingizimu Afrika enezikhumulo zezindiza zamazwewonke: i-OR Tambo neLanseriya eGoli, nenyeEkapa, iSilo uShaka eThekwini, neNkosi uDavide Stuurman eGqeberha. INingizimu Afrika inezikhumulo zezindiza ezi-401. Futhi inetheku elikhulu eThekwini eliwandlula wonke amazwe ase-Afrika ngokusinda kwempahla ethwalwa izikhumbi ezingena khona. Futhi kunezitheku zaseKapa, eGqeberha naseSaldanha lapho Umbutho woLwandle ugcina imikhumbi yempi khona. === Isayensi nobuchwepheshe === [[File:Mark Shuttleworth NASA.jpg|thumb|233x233px|uMark Shuttleworth umdali weThawte ne-Ubuntu onguyena yedwa umNingizimu Afrika owagibela umKhumbi waseMkhathini wamaZwewonke]] Kunokuhlakani nobuchwepheshe obuqhamuka eNingizimu Afrika olundlula okulindelwe nabantu abaningi. Emandulo kwakukhona abantu bomdabu eMpumalanga abakhe ikhalenda yamatshe eyokuqala yokuchaza iminyaka nesikhathi ekuthiwa yiNzalo yeLanga kusukela iminyaka eyi-75,000 kufika ku-200,000 ewandlule.<ref>[https://sahistory.org.za/place/adams-calendar-also-known-blaauwboschkraal-stone-ruins#:~:text=isiZulu%20elders%20call%20the%20site,ancient%20sites%20around%20the%20World. ADAMS CALENDAR also known as: 'Blaauwboschkraal Stone Ruins']. South African History.</ref> Abantu baseMapungubwe eLimpopo baqambe impahla ngegolide kusukela iminyaka eyi-500 kufika ku1100 eyandlule.<ref>[https://www.nature-reserve.co.za/lost-civilization-mapungubwe-history.html#:~:text=Between%20AD%20900%2D%201300%20Mapungubwe,lived%20in%20isolation%20from%20them. History of the Lost Civilization of Mapungubwe]. Siyabonga Africa.</ref> Ngemuva kokufika abelungu nokusuka wesikhathi sogesi, imikhiqizo yobuchwepheshe yanda. Ngo-1882, iKimberley, eNyakatho Kapa yayidlobha lesibili emhlabeni ukukhanyisa imigwaqo ngemibani yogesi.<ref>2914, uNcaba 23. [https://www.kimberley.org.za/kimberley-city-firsts/ Kimberley: A City of Firsts]. Kimberley.org.za</ref> Ngo-1955, kuqalwe ukukhiqiza amafuthi emalahleni eNingizimu Afrika ngenxa yobuchwepheshe baseSasol.<ref>[https://www.sasol.com/celebrating-our-heritage#:~:text=Through%20the%20Synthol%20process%2C%20in%20March%201955,its%20first%20petrol%20in%20its%20Synthol%20reactors.&text=These%20reactors%20form%20the%20basis%20of%20the,crude%20feed%20stream%20for%20fuels%20and%20chemicals Celebrating Our Heritage]{{Dead link|date=March 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}. Sasol.</ref> Ngo-1957, isayensi nesikhomba sokwakha umshini ohlola ubungaphakayi bomzimba womuntu, iCAT Scan, bewuqamuka eNingizimu Afrika ngenxa yomsebenzi woSolwazi u-Allan Cormack.<ref>Tan, Yong Siang no Pool, Patricia Sims. 2020, uZibandlela 6. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7900806/ Allan MacLeod Cormack (1924–1998): Discoverer of computerised axial tomography]. ''Singapore Med''. National Library of Medicine.</ref> Ngo-1967 uChristiaan Barnard noHamilton Naki bebangabantu bokuqala bokwenza isihlinzelo esivulekile sokufaka inhliziyo yomuntu komunye umuntu ophilayo esibhedlele seGroote Schuur eKapa.<ref>Cooper, David KC .2018, uNhlangulana 18. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6062759/ Christiaan Barnard—The surgeon who dared: The story of the first human-to-human heart transplant] . ''Global Cardiology and Practice''. National Library of Medicine.</ref> Ngezi-1980, iNingizimu Afrika yayilizwe lokuqala lase-Afrika ukwakha izikhali zenuzi.<ref>Albright, David. 1994, uNhlaba. [https://isis-online.org/publications/southafrica/ir0594.html South Africa's Secret Nuclear Weapons] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20250602145408/https://isis-online.org/publications/southafrica/ir0594.html |date=2025-06-02 }}. ''ISIS Report''.</ref> Ngo-1995, uMark Shuttleworth udale uhlelo lokuvimba ukuthwetshulwa kwamakhompiyutha ekuthiwa yi-Thawte.<ref>[https://www.lamsade.dauphine.fr/~litwin/cours98/Doc-cours-clouds/WPCryptography2012_1209_EN.pdf History of Cryptography]. Thawte.</ref> go-2004, uMark Shuttleworth wadala uhlelo lokulawula amakhompiyutha, Ubuntu, elisasetshenziswa nanamhlanje. I-Square Kilometre Array yiqoqo lwezibonakude ezisinikeza ukhono lokucwaninga izinkanyezi nezinye izizulane ezisemkhathini. Abasolwazi baseNyuvesi yaseKapa bafake isandla ekwakheni kwehlelo lokulawula amakhompiyutha e-''Large Hadron collider'', umshini eSwitzerlandi oshayisana izihlamvukazi zamatomi ukufunda imithetho ejulile yendalo. iNingizimu Afrika ithole inhlobo yesifo seCoronavirus i-Omicron kuqala ngo-2021. uSolwazi uMashudu Tshifularo waseNyuvesi yasePitoli uyena wokuqala emhlabeni wonke ukuphumelela ekufakeni kwethambo langaphakathi lwendlebe eliqanjwe ngokuphrinta kwezilinganiso ezintathu ngo-2019. == Ezezibalo zabantu == [[File:South Africa single age population pyramid 2020.png|thumb|uGrafu oveza inani labesilisa nabesifazane ngeminyaka wango-2020]] Kunenani labantu elindlula izigidi eziyi-64 eNingizimu Afrika, nokuminyana kwabantu abayi-51.8 ngesikhilomitha-skwele. Kunenani labantu abangangenanga ngokwomthetho abayizigidi ezinhlanu, kakhulu abantu baseZimbabwe. Kunabantu abansundu abangamaphesenti ayi-81, abelungu abangamaphesenti ayi-7.3, amaKhaladi abayi-8.2% namaNdiya ayi-2.7%. IsiZulu sincelwe ebeleni ngabantu abangamaphesenti ayi-24.4 (ukundlula izilimi zonke ngobuningi), isiXhosa silandela ngo-16.4% isiBhunu ngo-10.6%, nesiNgisi ngo-8.7%. Noma kunjalo, isiNgisi sitshenziswa emabhizinisini, nasezimfundisweni nasehulumendeni ukundlula izilimi zonke. [[File:South Africa 2011 population density map.svg|thumb|Ibalazwe laseNingizimu Afrika eliveza ukuminyana kwabantu. Ubunyama bombala buchaza ininani labantu abaningi abaminyene endaweni ethile]] Inani labantu abandlula u-79%, bakholelwa ebuKhrestini, ukundlula inani lezinkolo zonke ezinye. ebuKhrestini kunamaZayoni abayi-11%, abaZalwane (amaPentekositi) abayi-8.2%, abaseRoma abayi-7.1%, amaWesile ayi-6.8% nabebandla laseNetherlands abayi-6.2%. AmaMuslimi, abantu abakholelwa esintwini kuphela nabaHindi bangango 1%. Kodwa, baningi abantu abahlanganisa ubuKhrestu nenkolo yomdabu njengamasiko akubo. AmaMuslimi avema ukuba amaKhaladi waseKapa (ama-''Cape Malay'') namaNdiya. Kukhona nomphakathi omncane wamaJuda. === Ezemfundo === [[File:UCT Upper Campus landscape view.jpg|thumb|Ikhampasi ephezulu yeNyuvesi yaseKapa]] Ngowezi-2025 kwakunabantu abadala abangamaphesenti ngama-95% abakwazi ukufunda. Ingeyesibili enamazinga wemfundo aphezulu e-Afrika, ilandela iSeychelles.<ref>https://mg.co.za/education/2025-04-29-south-africa-has-second-highest-rate-of-literate-adults-in-africa/</ref> INingizimu Afrika inohlelo lwezemfundo olunamazinga amathathu: olokuqala ngezikole zamabangaphansi kulandele izikole zamabangaphezulu (ezingaphansi kweminyango yezifundo yezifundazwe), kugcine imfundo ephakeme yamanyuvesi namakolishi. iNingizimu Afrika isezingeni eliphansi ngezemfundo emhlabeni malulinganiswa namanye amazwe ngezizathu ezimbalwa: * Imaki lokuphasa esikoleni ngu-30% * Abantu abaningi abaphasi ngo-Bachelor, oludingekayo ukuqhubeka ukufunda emanyuvesini * Ngu-50% wezingane eziqala isikole ezizophasa umatekuletsheni * Inani labafundi abasebangeni llesishiyagalolunye abakwazi ukufunda noma ukubala okufanelwe iminyaka yabo * Ngoba esikhathini sobandlululo, umbuso wavimba amathuba amaningi wokufunda nokuqeqeshwa, awukho umkhuba wokufunda emiphakathini eminingi * Kunodlame, izidakamiswa nokuswela imithombo nengqalasizinda ezikoleni eziningi ezenza ukufunda kubenzima. Kungakho, abazali abakhonayo ngokwemali bamikisa Izingane zabo ema-''Model C'' (izikole ezagcinelwa abelungu esikhathini sobandlululo) nomaezikolweni ezizimele. Ngoba abaningi Abantu abampofu abanayo imali enele ukumikisa Izingane zabo kulezikole, Izingane zabo ezifunda ezikoleni zikahulumeni zisala emuva. Lokuhlukana emizingeni emibilo yokufunda, yenza ukuthi kubenzima ukuthi abantwana abaqhamuka emakhazeni abampofu ukuthi baphumelele ezinfundweni eziphezulu. Uhulumeni uzamile ukulinganisa amathuba ngezinhlelo nemingqubomgomo ehlukene njengokunikeza abantwana amampofu imifundaze phecelezi i-NSFAS (isiNgisi: ''National Student Financial Aid Scheme'') namanye amaqhinga. Amanyuvesi aseNingizimu Afrika ahloniphekile e-Afrika nasemhlabeni wonke ngokukhiqiza izinga locwaningo nokufundisa olulingana namazwe asesingeni eliphezulu lentuthuko. Amanyuvesi adulime yilawa: iNyuvesi yaseKapa, iNyuvesi yaseWitwatersrand, iNyuvesi yaseStellenbosch, iNyuvesi yaseGoli, [[INyuvesi yakwaZulu-Natali|iNyuvesi yaKwaZulu-Natali]], neNyuvesi yaseNingizimu Afrika. INyuvesi yaseFort Hare ikhiqize abaholi abaningi bezepolitiki njengo-[[Nelson Mandela]] owayenguMongameli waseNingizimu Afrika, [[Robert Mugabe|uRobert Mugabe]] owayenguMongameli wase[[Zimbabwe]], uSeretse Khama owayenguMongameli wase[[Butswana]], uJulius Nyerere owayenguMongameli wase[[IThanzaniya|Thanzaniya]], no-[[Oliver Tambo]] owayenguMongameli we-[[African National Congress|ANC]]. === Ezempilo === [[File:Chris Hani Baragwanath Academic Hospital entrance.jpg|thumb|Isibhedlela sikaChris Hani Baragwanath esikhulu uzindlula zonke eNingizimu Afrika futhi kufundiswa amadokotela lana]] Owesilisa uvame ukuphila iminyaka eyi-59.3, owesimame uvame ukuphila iminyaka eyi-64.4 kodwa abantu abansundu nabantu abampofu bavame ukuphila isikhathi esifushane ukundlula abelungu nabantu abacebile, futhi umehluko mukhulu.<ref>Frye, Isabel. 2023. The unequal face of death. Social Policy Initiative. https://www.spi.net.za/the-unequal-face-of-death-in-south-africa/ {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20250619130137/https://www.spi.net.za/the-unequal-face-of-death-in-south-africa/ |date=2025-06-19 }}</ref> Kuvame ukushona Izingane ezincane eziyi-24 ngenkulungwane yabantu.<ref name=":0">People of South Africa. Gov.za. https://www.gov.za/about-sa/people-south-africa#:~:text=Life%20expectancy%20at%20birth%20for,per%201%20000%20live%20births/</ref> Kunabantu abayi-13.5% abaphila nesifo sengculazi.<ref name=":0" /> Inani labo liyaphunguleka ngenxa yokumbatha ijazi lomkhwenyana ecansini nokuphuza imishanguzo ecindezela legciwane egazini.<ref>Mjoli, Phili. 2023, uZibandlela 24. Kusemnyama ngekhambi lokuqeda ingculazi. ''Isolezwe''. https://www.isolezwe.co.za/impilo-yabantu/ezempilo/kusemnyama-ngekhambi-lokuqeda-ingculazi-dfed1466-41d9-4269-afe9-1fc3851c49d5</ref> Ukungalingani kobude bempilo ngaphakathi kwabacebile nabampofu kungenxa yokuthi uhulumeni ukhokhela bonke abantu abampofu ngemali yentelo kodwa lemali kufanele ufeze izidingo zabantu abayi-84% kodwa abantu abancono ngesimo semali (u-16% wabantu) bakhona ukukhokhela izinsizo zempilo, ukuze bakhone ukuhambela izibhedlela ezizimele lapho izinga lokuphathwa lindlula izibhedlela zikahulumeni. Futhi, ngokwanda kwemali, umuntu ukwazi ukuhlala endaweni ephephile, ukuthola usizo ngokushesha, ukudla ukudla okuphilisayo, nokudela izingozi ezehlela abantu abahlupekayo. Kungakho uhulumeni we-ANC uzama ukuvusa i-NHI (iNtshulensi yezeMpilo lakaZwelonke) ukuze uhulumeni kuhlinzekelwe izinga elinganayo lezempilo kubonke abantu. Kodwa baningi abangavumi ngoba iNingizimu Afrika ayinabo abantu abalaphayo abanele inani labantu (0.3 wamadokotela ngenkulungwane yabantu, ngaphantsi kwe-2.5 yamadokotela ngenkulungwane yabantu ephakanyiswa uMhlangano woMhlabawonke wezeMpilo). Futhi, kuzofuneka ukuthi imali yentelo ekhokelwayo ngabambalwa abasebenzayo ikhuphuke kakhulu. Nokuthi umkhakha wezibhedlela elizimele awunayo imibhede elingene abantu bonke baseMzansi. Okwamanje i-NHI ayikakabikhona. == Ezamasiko nobuciko == === Ezomculo === Imiculo yamapiano, ikwaito nesipantsula idalwe eGoli. Imiculo yeGqom, iMaskandi, iMbaqanga nesiCathamiya iqhamuka kwaZulu. Abantu balalela umnculo omunye ohlukile njengehouse, iHip-Hop, iclassical, ipop, igospel nezinye. Kunabaculi abadumile abaqhamuka eNingizimu Afrika njengeLadysmith Black Mambaso eyaklomiswa ngeGrammy Award kabili (besicathamiya), uBrenda Fassie, uYvonne Chaka-Chaka noLeleti Mbuli (bepop), Hotstix Mabuza, uMiriam Makeba noweyengumyeni wakhe uHugh Masekela (bejazz), amaHotella Queens (bembaqanga), iHhashi eliMhlophe (wemaskandi), iSoweto Gospel Choir eyaklomiswa ngeGrammy Award, iJoyous Celebration neSpirit of Praise (begospel), uMbongeni Ngema (owayenza umculo wamamuvi njenge-''Lion King'' owaklomiswa nge-Academy Award, neSarafina). Kukhona nabaculi babelungu njengoKurt Darren (womculo wesiBhunu) Fokofpolisiekar (bomculo werock), ne-Die Antwoord (be-Hip-Hop yesiBhunu). Izikhungo zokufundisa umcule ezidumile yiKolishi yaseNingizimu Afrika yoMculo (yaseNyuvesi yaseKapa), namanye amanyuvesi. === Ezokungcebeleka === [[File:SouthAfricanBroadcastingCorporationHQ.jpg|thumb|Iisiqongo se-SABC. Ngasenxele kubonakala amatshaneli kamabonakude ]] iNingizimu Afrika inomkhakha wamamuvi, yezinhlelo zikamabonakude nokujabulisa othuthukile futhi ohloniphekile e-Afrika nangaphesheya. Amamuvi enzwe eNingizimu Afrika aklomiswe ama-Academy Award (phecelezi ama-Oscar) ngo-''Tsotsi'', no-''My Octopus Teacher.'' Ezacishe zaklomiswa ngo-''Yesterday'', ''Old Righteous Blues'', ne-''Last Ranger''. Kukhona amanye amamuvi adumile njenge-''District Nine'', ''The Gods Must Be Crazy'', ''Jerusalema'', ''Oh Schucks.... It's Schuster!'', ''Mama Jack'', Sarafina!, ''White Wedding'', ''How to Ruin Christmas'', ''iNxeba'' (eyacindezelwa nguhuhulumeni ngenxa yokuveza isiko lokusoka [[AmaXhosa|lwamaXhosa]] kanye nobudlewane labesilisa abathandanayo). Futhi kunezinhlelo zamabonakude ezidumile njenge-''Shaka Zulu'' (kudlala uHenry Cele, eyayenzwa kabusha ngegama lika-''Shaka iLembe''), ''Velaphi'', ''eMzini weziNtsizwa'', ''Generations'' (owayenza kabusha ngegama lika-''Generations: the Legacy''), ''Skeem Saam'', ''Scandal'', ''The River'', ''Isidingo'', ''Uzalo'', ''The Queen'', ''Blood and Water'', ''Kings of Joburg''. Kwakunohlelo lwabantwana kamabonakude njengo-''Yo TV! Land'', ''Hectic Nine9.'' Kunezinhlelo ezilandela izimpilo zabantu, ifashini, noma ezikhombisa ukuncintisana njenge-''Friends Like These'', ''Selimathunzi'' nezinye. I-South African Broadcasting Corporation iyinkampani kahulumeni elimandla amakhulu ngokubanamatshaneli kamabonakude nomsakazo njenge SABC1, 2 no-3, SABC News, SABC Sport, uKhozi FM, Umhlobo weNene, neLesedi FM. Isiphathamandla esiziMele zokuXhumana saseNingizimu Afrika silawula imigqubomgomo nemibandela elawula umkhakha wamabonakude, umsakazo nentanethi. === Ezobuciko === [[File:Ndebele Architecture.jpg|thumb|236x236px|Uzindlu zamaNdebele ezimabalabala]] Ubuciko njengokuzihlobisa noma ukuhlobisa izindawo zokuhlala yinxenye yesiko elimnqoka ebantwini baseNingizimu Afrika ngoba luveza ubutho bomuntu nomphakathi futhi unikeza abantu yokuziveza uqobo. AmaNdelele adumile ngokudweba izithombe zemibala ezindlini zabo, nokumbatha ubucwebe bensimbi. Ama-Khoi San wayedweba izithombe emihumeni. AbaNguni, amaKhoi-San, nabaTswana baziwa nokumbatha izikhumba zezilwane nobucwebe bobuhlalu. AmaTsonga namaVenda banomlando omude wokuthunga izingubo ngokotini (olwaziwa ngelimi lakubo nge-''mpela ya swinwela''). Kusukela izi-1800, kunezindwangu ezazivela njenge-''Seshweshwe'' samaTswana, amaPedi nabeSuthu, ingubo ye-''Seanamarena'', kanye nom-''Bhaco'' wamaXhosa. Kunezakhiwo eziphakeme zokukhombiswa ubuciko nezithombe eNingizimu Afrika njenge-Zeits Museum of Contemporary Art, Iziko South African National Gallery, ne-Johannesburg Art Museum === Ezobucikomazwi === [[File:John L Dube 001.jpg|thumb|228x228px|u[[John Langalibalele Dube]] owasingula iphephazindaba ''iLanga lase Natali'', owabhala incwadi ''iNsila kaShaka'', nowungubaba we-''African National Congress'', futhi wasungula isikole sasOhlange]] Ukubhala akuveli ngokomdabu eNingizimu Afrika ngoba abantu bomdabu bebandlulisa umlando ngokukhuluma. Kodwa makufika abahwebi nezithunywa zevangeli kwaqala ukubhalwa ngokuhumusha iBhayibheli elwimini lwesintu. Lokhu kuqale isiko sokubhala izincwadi. Ababhali abadumile ngo-Steve Bantu Biko (umholi weBlack Consciousness Movement odume ngokubhala u-''I Write What I Like''), uNelson Mandela (owabhala umlando wempilo yakhe nokumelana nobandlululo u-''Long Walk to Freedom''), uSolomon Plaatjie (owabhala u-''Mhudi'': ''An Epic of South African Native Life a Hundred Years Ago''), uJohn Langalibalele Dube (ubaba we-ANC, owabhala ''iNsila kaShaka''), Athol Fugard (owabhala u-''Cry, my Beloved Country''), Nadine Gordimer (owaklomiswa i-''Nobel Prize in Literature''), Alan Paton (owabhala imidlalo), uMazisi Kunene (umbhali wezinkondlo). === [[Umvalo womphakathi|Imivalo yomphakathi ngokomthetho]] === * 1 uMasingana: uSuku lokuGuba ukuQalwa kwoNyaka oMusha. * Ngo-Ndasa kufika kuMbasa: uLwesihlanu oMuhle oguba ukuqala kwePasika, ilanga lokuhlatshwa kukaJesu Khrestu. * Usonto olulandela uLwesihlanu oMuhle: uSuku wemiNdeni, ogujwa ngenxa yokuvuka kukaJesu Khrestu kwabafileyo * 21 uNdasa: uSuku lokuGuba amaLungelo waBantu. Luyisikhumbuzo lwokubhubhiswa kwabantu baseSharpeville ngenxa yokushisa ama-dompass. * 27 uMbasa: uSuku lokuGuba iNkukuleko. Luyisikhumbuzo lokhetho wokuqala wentandoyeningi lapho abansundu bavumelekile ukuvota. * 1 uNhlaba: uSuku lokuGuba abaSebenzi. * 9 uNcwaba: uSuku lokuGuba abesiFazane. Luyisikhumbuzo sabesifazane benhlangano iBlack Sash abahambale eZakhiweni zeNyunyana ukumelana nobandlululo okwehlanga * 24 uMandulo: uSuku lokuGuba amaSiko. Luyisikhumbuzo sokushona kweSilo samaBandla uShaka kaSenzangakhona Zulu * 16 uZibandlela: uSuku lokuGuba ukuBuyiselana. Kwakuwusuku wokuguba ukunqoba kwamaBhunu empini yaseNcome * 25 uZibandlela: uKhesimusi. Kugujwa ukuzalwa kukaJesu Khrestu. === Izimpawu === {| class="wikitable" |+Uhlu lwezimpawu !Uphawu !Isithombe !Igama |- |iNyoni |[[File:2 Blue crane and the International Crane Foundation in Baraboo, Wisconsin.jpg|frameless|181x181px]] |iNdwe (''Blue Crane'') |- |iNyamazane |[[File:Antidorcas marsupialis, male (Etosha, 2012).jpg|frameless|182x182px]] |iMpunzi (''Springbok'') |- |uMuthi |[[File:Podocarpus latifolius - Cape Town - 3.JPG|frameless|180x180px]] |umSonti (''Yellowwood'') |- |iNhlanzi |[[File:Galjoen (Dichistius capensis).jpg|frameless|179x179px]] |iDamba (''Galjoen'') |- |iMbali |[[File:Protéa royale à Stellenbosch (Afrique du Sud).jpg|frameless|178x178px]] |[[Isiqalaba|isiQalaba]] (''King Protea'') |} == Imithombo == {{Commonscat|South Africa}} {{DEFAULTSORT:Ningizimu Afrika, IRiphabliki yase}} [[Category:Amazwe]] [[Category:Amazwe eAfrika]] [[Category:iNingizimu Afrika]] [[Category:Afrika Eningizimu]] {{Uhlu lwemithombo}} {{Amazwe eAfrika}} 5wswlolbws1ct6gvjax618jsoc0bnwn 126815 126811 2026-08-03T05:05:07Z Edwin Ndaba 13909 /* Umlando */ 126815 wikitext text/x-wiki {{Template:Featured articles}} {{Infobox izwe |igama_ivamile = |igama_ikhulu ={{Collapsible list|title='''<div style="text-align:center">IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika</div>''' |<br /><div style="text-align:center"><small>Republiek&nbsp;van&nbsp;Suid-Afrika&nbsp;([[isiBhunu]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Republic&nbsp;of&nbsp;South&nbsp;Africa&nbsp;([[isiNgisi]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>iRiphabliki&nbsp;yeSewula&nbsp;Afrika&nbsp;([[isiNdebele]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>iRiphabliki&nbsp;yomZantsi&nbsp;Afrika&nbsp;([[isiXhosa]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>iRiphabhulikhi&nbsp;yeNingizimu&nbsp;Afrika&nbsp;([[isiSwazi]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Repabliki&nbsp;ya&nbsp;Afrika-Borwa&nbsp;([[isiSuthu sasenyakatho|isiPedi]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Rephaboliki&nbsp;ya&nbsp;Afrika&nbsp;Borwa&nbsp;([[isiSuthu]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Rephaboliki&nbsp;ya&nbsp;Aforika&nbsp;Borwa&nbsp;([[isiTswana]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Riphabliki&nbsp;ra&nbsp;Afrika&nbsp;Dzonga&nbsp;([[isiTsonga]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Riphabuḽiki&nbsp;ya&nbsp;Afurika&nbsp;Tshipembe&nbsp;([[isiVenda]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>'''''(banke basemthethweni)'''''<ref>{{cite web|url=http://www.constitutionalcourt.org.za/site/theconstitution/zulu.htm|title=The Constitution in Zulu|publisher=Constitutional Court of South Africa|accessdate=3 September 2009|archive-date=5 July 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20080705124717/http://www.constitutionalcourt.org.za/site/theconstitution/zulu.htm|dead-url=yes}}</ref></small></div>}} |igama_imvelo = |ifulegi =Flag of South Africa.svg |image_coat = Coat of arms of South Africa (heraldic).svg |isaga =''!ke e: /xarra //ke'' ([[/Xam]], Diverse people unite or Unity in Diversity)<ref>{{cite web|url=http://www.saembassy.org/coatofarms.htm|title=Embassy of the Republic of South Africa in Washington D.C. - South Africa's Coat of Arms|accessdate=2006-08-27|archive-date=2011-05-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20110527061324/http://www.saembassy.org/coatofarms.htm|dead-url=yes}}</ref></big> |inkondlo_wesizwe ="iNgoma-Yesizwe yaseNingizimu Afrika" <div style="padding-top:0.5em;" class="centre">[[File:South Africa National Anthem.ogg]]</div> || <div style="text-align:center">[[File:South Africa National Anthem.ogg]]</div><br /> |ibalazwe =South Africa (orthographic projection).svg |isiqongo = [[IPitoli]] |latd = |latm = |latNS = |longd = |longm = |longEW = |idolobha_elikhulu =[[IGoli]]<ref>{{cite web|url=http://www.citypopulation.de/World.html |title=Principal Agglomerations of the World |publisher=Citypopulation.de |accessdate=30 October 2011}}</ref> |abantu =[[abAfrika baseningizimu]] |uhlobo_kohulumeni =[[iRiphabhuliki wephalamende]] [[womthethosisekelo]] |umongameli_isithakazo1 =[[Umongameli waseNingizimu Afrika|Umengameli]] |umongameli_igama1 =[[Cyril Ramaphosa|Matamela Cyril Ramaphosa]] |umongameli_isithakazo2 =[[Umongameli isekela waseNingizimu Afrika|Isekela likamengameli]] |umongameli_igama2 =[[Paul Mashatile]] |umongameli_isithakazo3 =[[Usihlalo weNCOP]] |umongameli_igama3 =[[Refilwe Mtsweni-Tsipane]] |umongameli_isithakazo4 =[[Isikhulumi sephalamende]] |umongameli_igama4 =[[Thoko Didiza]] |umongameli_isithakazo5 =[[Chief Justice of South Africa|Chief Justice]] |umongameli_igama5 =Mogoeng Mogoeng |ubedala_isehlakalo1 =[[Union of South Africa|Union]] |usuku_isehlakalo1 =31 ngoNhlaba 1910 |ubedala_isehlakalo2 =[[Statute of Westminster 1931|Statute of Westminster]] |usuku_isehlakalo2 =11 ngoZibandlela 1931 |ubedala_isehlakalo3 =[[South African referendum, 1960|Republic]] |usuku_isehlakalo3 = 31 ngoNhlaba 1961 |ubedala_isehlakalo4 = |usuku_isehlakalo4 = |ubukhulu_sq_mi =471,443 |ubukhulu_km2 =1,221,037 |ubukhulu_ukuma =25 |iphesenti_amanzi =Ayakhohlwakala |izilimi =isiZulu, IsiXhosa, IsiPedi, IsiSotho, IsiVenda, IsiTsonga, Swati, IsiTswana, IsiNgisi, IsiNdebele ne Sign language |[[IsiZulu]] |[[IsiVenda]] |[[IsiXhosa]] |[[IsiBhunu]] |[[IsiNgisi]] |[[IsiSotho]] |[[IsiPedi]] |[[IsiTswana]] |[[IsiNdebele]] |[[IsiTsonga]] |[[IsiSwati]] |[[Sign language]] |[[isiBhunu]] |[[isiNgisi]] |[[isiNdebele]] |[[isiSuthu sasenyakatho|isiSuthu sasenyakatho (isiPedi)]] |[[isiSuthu]] |[[isiSwazi]] |[[isiTsonga]] |[[isiTswana]] |[[isiVenda]] |[[isiXhosa]] |[[isiZulu]] |[[ulimi lwezandla]] |inani_labantu_ukulinganisa =50,586,757<ref name="statssa-midyear2011"/><ref name=statssa-midyear2011>{{cite web|url=http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022011.pdf|title=Mid-year population estimates 2011|publisher=Statistics South Africa|year=2011|accessdate=30 July 2011}}</ref><ref name="Census2001">{{cite web |url=http://www.statssa.gov.za/census01/html/default.asp |title=Census 2001 |publisher=Statssa.gov.za |date=10 October 2001 |accessdate=30 October 2011 |archive-date=12 December 2005 |archive-url=https://web.archive.org/web/20051212080936/http://www.statssa.gov.za/census01/html/default.asp |dead-url=yes }}</ref> |inani_labantu_ukulinganisa_ukuma =24 |inani_labantu_ukulinganisa_inyaka =2011<ref name=StatsSAPopulation2010>{{cite web|url=http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022010.pdf|title=Midyear population estimates: 2010|publisher=Statistics South Africa|accessdate=23 July 2010}}</ref> |inani_labantu_uhlolovo =44,819,778<ref>http://www.statssa.gov.za/census01/html/default.asp {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051212080936/http://www.statssa.gov.za/census01/html/default.asp |date=2005-12-12 }} | Census 2001 at a glance | Statistics South Africa | 7 July 2008</ref> |inani_labantu_uhlolovo_inyaka =2001 |ixuku_labantu_km2 = 41.4 |ixuku_labantu_sq_mi = |ixugu_labantu_ukuma =169 |imali =[[iRandi]] (RSA) }} [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|iNingizimu Afrika]] (ngokomthetho '''iRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika''', ngokwesijwayelekile '''uMzansi'''), iyilizwe eningizimu le-[[IAfrika|Afrika]]. iNingizimu Afrika inemigcele namazwe ayisithupha: [[iButswana]] ne[[IZimbabwe|Zimbabwe]] ngasenyakatho, [[iMozambiki]] ngasenyakatho-mpumalanga, [[Eswatini|eSwazini]] ngasempumalanga, [[INamibhiya]] ngasenyakatho-ntshonalanga. iNingizimu Afrika izungeze [[iLesotho]]. Futhi, inemigu yolwandle emibili: enye elwandlekazini yaseNdiya nenye ngaselwandlekazini yase-Atlantiki ezihlangana [[eKapa]]. Kunokuhluka kwabantu ngokwelimi, kwehlanga nakwenkolo okuningi. Kunezilimi eziyishumi nambili ngokomthetho: [[isiZulu]], [[isiNgisi]], [[isiBhunu]], [[isiTswana]], [[isiTsonga]], [[isiVenda]], [[IsiSuthu sasenyakatho|isiSuthu saseNyakatho]] (esaziwa ngokujwayelekile ngesiPedi) ne[[IsiSuthu|siSuthu saseNingizimu]], [[isiNdebele saseNingizimu]], [[isiSwazi]], [[isiXhosa]] nokuphawula ngezandla. Futhi kunabantu bomdabu abangama-Khoi-San. Kunezinhlanga ezine zabantu: [[Abantu abansundu|abaNsundu]], [[abeLungu]], [[amaNdiya]] n[[amaKhaladi]] (inhlobo yabantu elihlanganisa abantu base[[Malaysia]], abantubomdabu, nabeLungu). Kukhonzwa izinkolo eziningi njengenkolo yomdabu, ubuKhrestu (elindlula ezinkolo ngenani labalandeli bayo), i-Islamu, isiHindu nesiJuda. Ezombangazwe zilawulwa [[UMthetho-sisekelo WaseNingizimu Afrika|nguMthethosisekelo]]. uMthethosisekelo uqinisekisa ukuthi amalungelo ayahlonishwa nokuthi bonke abantu baphathwa ngokulingana. uHulumeni unamagatsha amathathu ahlolanayo ukuthi angahluli amanye: isishayamthetho ([[IPhalamende laseNingizimu Afrika|iPhalamende]] ekhethwa ngabantu bonke abakhulile), igatsho lokuphatha (uMkhandlu wokuPhatha kaZwelonke), negatsha lobulungiswa ([[INkantolo yoMthethosisekelo laseNingizimu Afrika|iNkantolo yoMthethosisekelo]] nezinyi izinkantolo). Lelizwe lihlanganisa izifundazwe eziyisishiyagalolunye: [[iNtshonalanga Kapa]], [[iMpumalanga Kapa]], [[iNyakatho Kapa]], [[EGoli (isifundazwe)|eGoli]], [[iFuleyisitata]], [[iNyakatho-Ntshonalanga]], [[iLimpopo]], [[IKwaZulu-Natali|kwaZulu-Natali]] [[IMpumalanga|neMpumalanga]]. Ineziqonga ezintathu: [[iPitoli]], [[IKapa|eKapa]] nase[[IBloemfontein|Bloemfontein]]. Idolobha elunkulu kunazonke lus[[EGoli (isifundazwe)|eGoli]]. Kwasukela iminyaka eyi-100,000 eyandlule, kwakuhlala amaKhoi-Sani ebaphila ngokuzulazula, ukuzingela izinyamazane nokuqoqa izitshalo zasehlathini. Kusukela iminyaka eyi-3000 eyandlule, kwaqala ukufika abantu basePhakathi Afrika abafuyayo, abalimayo, futhi abaqamba izinto nge[[Insimbi|nsimbi]]. Bafudukele eNingizimu Afrika ngamaqembu alandelanayo. Bahlangana namaKhoi-Sani, baganana, bazalelana izingane. Abazukulu babo yibona ekuthiwa ngabantu abaNsundu ebayikhulu lenani labantu abahlala eNingizimu Afrika namhlanje. Ngo-1664, kwafika abantu baseNtshonalanga [[Yurobhu]] (namhlanje baziwa ngokuthi abeLungu). Bahlasela, bacindezela, futhi bahlukanisa abantu bomdabu ezindaweni ezithile futhi baphuca izizwe zabantu abaNsundu amandla okuzibusa nokuzimela. Futhi, basungula umbuso wobandululo okwehlanga kusukela u-1948 makungena i-National Party embusweni. Ngenxa yomzabalazo oludonswe phambili nge-[[African National Congress]] namanye amaqembu wabantu abansundu, nangemphoqo yamanye amazwe wangaphesheya (kakhulu wase-Afrika), umbuso wabeLungu wanikela amandla okubusa ngo-1994. Manje, iNingizimu Afrika ibuswa ngentandoyeningi kodwa kusekhona izinkinga: njengokungalingani ngemali ngaphakathi kwabantu bezihlanga ezihlukene, udlame ngenxa yobugebengu, nobumpofu nobungabi nomsebenzi. Noma kunjalo, iNingizimu Afrika inothile ukundlula amazwe wonke wase-Afrika. Ihloniphekile ngaphesheya ngenxa yokumela amalungelo wabantu abacindezelwayo nokukhutaza ukusebenzisana kamazwe. == Igama == Kusetshenziswa amagama ambalwa akubiza iNingizimu Afrika. "IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika" iyigama elide ngokoMthethosisekelo. Kodwa kunabafundi besiZulu abathu igama likaRiphabhuliki liguqulwe kuMbusobala. Kusetshenziswa igama elifushane likaMzansi (igama lesiXhosa lasemthethweni). Ngenxa yokumbumbanan kwezihlanga ezahlukile emuva kwesikhathi sobandlululo, abantu balubiza "''Rainbow Nation''" (Iziswe Sothingo). Kunabantu abafunda ukuchitha amagama onke aqondene nekolonializimu. Ngakho ke bafuma lelilizwe libizwe "''Azania''". {| class="wikitable" |+Uhlu wamagama weNingizimu Afrika ngemilimi esemthethweni !Ulwimi !Igama elifushane !Igama ngokomthetho |- |isiBhunu |''Suid-Afrika'' |''Republiek van Suid-Afrika'' |- |isiNgisi |''South Africa'' |''Republic of South Africa'' |- |isiSuthu saseNingizimu |''Afrika Borwa'' |''Rephaboliki ya Afrika Borwa'' |- |isiSuthu saseNyakatho |''Afrika-Borwa'' |''Repabliki ya Afrika-Borwa'' |- |isiSwazi |''iNingizimu-Afrika'' |''iRiphabhulikhi yaseNingizimu-Afrika'' |- |isiTsonga |''Afrika Dzonga'' |''Riphabliki ya Afrika Dzonga'' |- |isiTswana |''Aforika Borwa'' |''Rephaboliki ya Aforika Borwa'' |- |isiVenda |''Afurika Tshipembe'' |''Riphabuḽiki ya Afurika Tshipembe'' |- |isiXhosa |''uMzantsi Afrika'' |''iRiphabhlikhi yoMzantsi Afrika'' |} == Umlando == Nge-1664, [[Jan van Riebeeck|uJan van Riebeeck]] ufike [[IKapa|eKapa]] kanye nethimba lakhe ngemikhumbi emithathu babuya [[Netherlands|eNetherlands]] ukusungula isiphumulo semikhumbi eya futhi ebuya eNdiya. Lokhu kwakufuneka ngoba amatilosi wayechitha iminyanga emkhumbini kwenzeke ukuthi ungungadli [[izithelo]] kuholele ekuguleni. Kanjalo uJan van Riebeeck watshala insimi yezithelo nemifino. uJan van Riebeeck wayethunywe yiNkampani eBumbene yaseMpumalanga (yaseNetherlands). AmaNetherlands akhe inqaba yaseKapa ukuvikela isiphumulo sabo emazweni amanye. uJan van Riebeeck nezilami zakhe zigqilaze amaKhwe nabaThwa futhi zabaphuca ukhono [[Ukudoba|lokudoba]], ukuzingela, ukukha nokulusa [[imfuyo]] zabo kulendawo ebabehlome kuyona. AmaThethwa ngaseningizimu-mpumalanga kweNingizimu Afrika wayeyilizwe elalinamandla kakhulu ngaphansi kweSilo u[[Dingiswayo]] (owayezale eyiNkosana uGodongwane). iPhini lakhe lalingumkhuzi wamabutho akhe iNkosana yakwaZulu ezalwe nguNandi neSilo yamaZulu [[Senzangakona|uSenzangakhona]], u[[Shaka]]. iSenzangkhona wayekhethe uSigujana ukumlandela ukuthi mhla ekhothama uSigujana wayeqokwa njengomlami esikhundleni sasebukhosini. Kodwa, amasiko okubeka esihlalweni angakapheli, uShaka wamphonsa inselela yesikhundla. Mhla emehlule wabekwa njengeSilo nge-1816. Futhi uShaka wayengulami kaDingisiwayo mhla ebulwawa ngamaNdwandwe ngaphansi kweNgoyama yabo uZwide, ekuholele ekutheni amaThethwa awele ngaphansi kwakhe. uShaka wakhulisa umbuso wamaZulu ngokunqoba izizwe ezazikhona. Ezinye zabalekela ezintabeni zoKhahlamba zicela ukukhuselwa nguMushweshwe wamaSuthu. uShaka ubulawe ngabomfowabo uDingane noMpande nge-1828 wayesemlama esikhundleni sesiSilo wathutha isigodlo sakhe kwaBulawayo kwaMngungundlovu. iNetherlands iwele ngaphansi [[IFulansi|kweFulansi]] ngenkathi yezimpi [[Napoleon|zikaNapoleon]] nge-1795. Ngenxa yalokho [[Umbuso Ohlangeneyo|uMbuso oHlangeneyo]] uthathe lelithuba ukunqoba iKapa nokwandisa indawo eyayingaphansi kwabo eningizimu le-Afrika. Ukudla umhlaba kwabo kudibane namaXhosa ezimpini zasemaphethelweni ezathatha ikhulu leminyaka. Abelungu bebafuna ukuthi umngcele wabo namaXhosa ube emfuleni yeNxuba kodwa lokhu bekuzodlela amazwe ewaye ngasentshona kwalo umhlaba. Umlawuli waseKapa uPlettenberg uthume uAdrean van Jaarsveld ukubasunduza ngasempumalanga kwemfula. Uqambe iqhinga lokubulala iNkosi uJalamba ukuze abasunduzela ngale kwemfula ngodlame. Lokhu kuqale impi yakuqala yamaXhosa nabeLungu. Nge-1834, uMaqoma ukhuze ibhutho lezinkulungwane eziyishumi ukuphindisela amaNgisi namaBhunu ngokubulala inkosi ephezulu ngezinga. Umkhankaso wakhe uholele ekutshontshweni ngezinkomo eziningi nasekubhubhisweni kwemizi yabalimi babelungu. uHinsta, njengeKumkani enkulu yakwaXhosa, uMlawuli uBenjamin d'Urban ukholwe ukuba kwakunguHinsta owaye ngumbangi walempi. Kanjalo uthume ithimba elinkulu esigodlweni sakhe ukusongela ukuthi anikeze abelungu umhlaba. Abelungu bamthumbile, kodwa bambulele emfuleni kaNqabarha mhla ezama ukuphunyuka nge-1835. AmaFengu, ewayebaleka incidezelo yamaGcaleka, akhe ubudlelwana namaNgisi ekuholele ekutheni banikezwe umhlaba empumalanga kweKapa Koloni. Lempi yayiyinye yezizathu zokuba uPiet Retief namanye amaBhunu afudukele enyakatho. uPiet Retief usungule iRphabhuliki yaseNataliya ogwini lolwandle Ndiya emuva kokuphuca abomdabu umhlaba. Ezingxoxweni ezazihleliwe eMngungundlovu ngaphakathi kwamaBhunu namaZulu, iSilo uDingiswayo iqaphile ukuthi amaBhuni ayingozi wababulala bonke kanye noPiet Retief nge-1838. Ngenxa yalokho u-Andries Pretorius was vusa impi namaZulu eNcome lapho amaZulu wahlulwa futhi wadlelwa umhlaba. Nakuba kwakukhona ishumi leminyaka yokuthula ngenxa yohlelo lwemivumelano ngaphakathi kwamaXhosa namaNgisi ngenxa yemizamo ka-Andries Stockenström ukubuyisa imfuya eyayitshontshwe kanye nokugcina umngcele emfuleni uXesi nge-1834. Ngenxa yokutshontshwa kwembazo nemizwa yokungabi nobulungiswa ngaphansi kamaNgisi, abelungu ebabehlala duze namaXhosa wahlasela amaXhosa bebhubhisa inani elikhulu lamaXhosa namaFengu. iKumkani yamaRharhabe uSandile wamaNgqika wayengumkhuzi wamaXhosa ezimpini zesikhombisa kufika kwesishiyagalolunye namaNgisi futhi amaXhosa waqala ukusebenzisa izikhali eziqhumayo. Lezimoi ziqale ku1848 kufika ku1878 mhla uSandile ebulawa. Ukubulawa kwezinkulungwane kwemfuyo (abanye bathi ngenxa yesibikezelo sikaNonqawuse abanye bathi ukunqanda yegciwane elalingene emfuyiweni), kuzale izifo nendlala. iKumkani uSarhili yayingomunye walaba abalandele isiyalelo sikaNonqawuse, uhole amabutho empini enkulu yokunqanda ukukhula kwombuso wamaNgisi, kodwa ngasemuva kweminyaka yempi, amaGcaleka (izwe lokugcina elilalizimele lamaXhosa) lawela ngaphansi kwamaNgisi ngo-1871. == uHulumeni == === Ezokubusa === [[File:Prime Minister Sunak met with President Ramaphosa of South Africa in Number 10 - 2022 (cropped).jpg|thumb|191x191px|[[Umongameli waseNingizimu Afrika|uMongameli waseNingizimu Afrika]], uMnm [[Cyril Ramaphosa]]]] uHulumeni unamagatsha amathathu anikezwe amandla angafani ukuqinisekisa ukuthi kuzohlala kubuswa [[Umbuso wabantu|ngentandoyeningi]] eNingizimu Afrika: * Isishayamthetho: [[iPhalamende laseNingizimu Afrika]] linezindlu ezimbili: [[ISishayamthetho sikaZwelonke|isiGunga sikaZwelonke]] (indlu engaphansi) n[[UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe|oMkhandlu kaZwelonkwe weziFundazwe]] (indlu engaphezulu) * Igatsha lokuphatha: [[Umongameli waseNingizimu Afrika|uMongameli waseNingizimu]] Afrika noMkhandlu kaZwelonke wokuPhatha * Igatsha lobulungiswa: [[INkantolo yoMthethosisekelo laseNingizimu Afrika|iNkantolo yoMthethosisekelo waseNingizimu Afrika]], [[INkantolo ePhakeme yokuDlulisa amaCala laseNingizimu Afrika|iNkantolo ePhakeme yokuDlulisa amaCala]] nezinye izinkantolo uMongameli uyinloko yombuso nenhloko yoMkhandlu kaZwelonke wokuPhatha. uMongameli uqoka aboNgqongqoshe abahola iminyango kahulumeni. uMongameli unamandla okwamkela noma ukubiyisa imithethosivivinywa ePhalamende. uMongameli ungumkhuzi omkhulu woMbutho wokuVikela waseNingizimu Afrika futhi umela ilizwe lonke ekwakheni ubudlelwane nezinye izizwe. uMongameli ukhethwa iningi lenani lwamalunga wesiGunga sikaZwelonke. Ohleli esikhundleni manje ngu-Cyril Ramaphosa owakhethwa ngo-2019 nango-2024. Akuvumelekanga ukuthi uMongameli ahlale ukundlula izikhathi ezimbili esikhundleni. uMongameli kufanele aqoka amalunga wePhalamende ukuba abangqongqoshe kodwa kuvumelekile akuthi akhethe abantu ababili ukuthi babengabangqogqoshe. Makundlula iminyaka eyinhlanu, izakhamuzi zikhetha imihlangano zezombangazwe ukuthi zibamele esiGungeni sikaZwelonke naseziShayamthethweni zeziFundazwe. Imihlangano inikeza iKhomishini eziMele yoKhetho izihlu zamalunga afuna ukuthi bayimele esiGungeni naseziShayamthethweni. iKhomishini eziMele yoKhetho izonikeza imihlangano izihlalo esiGungeni naseziShayamthethweni ngobuningi bamavoti abawatholile ekhethweni. Amalunga anikezwa izihlalo ngokulandelana ezinhlwini ezazinikezwe iKhomishini. Kuvumelekile ukuthi inhlangano ikhiphe amalunga ahleli ngaphansi kwegama layo. Izifundazwe zinikezwe izihlalo ezilinganayo eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe. Amalunga ayo akhethwa iziShayamthetho. Imihlangano inikezwa izihlalo eMkhandlwini ngobuningi bamalunga abanawo esiShayathethweni wesiFundazwe esithile. IsiGunga sikaZwelonke sinamandla okushaya imithetho ngadaba noma luphi endlula uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe — ngoba umsebenzi wayo uqondane kakhulu nezindaba zolwimi, amasiko nemiphakathi. uMthethosisekelo ungumthetho ophakeme kuyonke imithetho. iPhalamende inamandla okushaya nomayimuphi umthetho ohambisana nayo. iziNkantolo zegatsha yobulungiswa zinamandla okuqinisekisa ukuthi yonke imithetho iyalendelwa. iNkantolo yoMthethosisekelo inamandla okuchitha noma yimuphi umthetho ongahambisani nomthethosisekelo. Ezinye izinkantolo zihlulela ukuphikisana ngaphathi kwabantu nezinhlangano futhi zihlulela amacala womthetho wobugebengu. Izinkantolo zinamandla okugweba abantu amacala nokubabophisa ukuze kubenokulungiswa nokuxola ezweni. Izinqumo zezinkantolo zibayinxenye yomthetho welizwe ngoba zichaza ukuthi imithetho ngempela isho ukuthini. === Ezombangazwe === [[File:Houses of Parliament (Cape Town).jpg|thumb|191x191px|Izindlu ze[[IPhalamende laseNingizimu Afrika|Phalamende yaseNingizimu Afrika]], [[eKapa]], e[[INtshonalanga Kapa|Ntshonalanga Kapa]]]] Inhlangano enkulu eyayibusa iyodwa eNingizimu Afrika kusukela ngo-1994 kufikela ngo-2024 yi-African National Congress (ANC). i-ANC isungulwe ngo-1912. Ngenxa yokuxoxisana nokuvumelana ne-''National Part''y (NP) ukuthi ubandlululo okwehlanga uchithwe ukuze abantu abansundu bakhone ukuvota, i-ANC iphumelele emikhethweni yokuqala eyisikhombisa ukuthi aboMongameli abane bokuqala besikhathi senkululeko babuye kuyo: kusukela u[[Nelson Mandela]] kufika ku[[Cyril Ramaphosa]]. iNhlangano yabelungu eyayibusa futhi eyasungula ubandlululo okwehlanga, i-NP, ibuse neANC eHulumendini yokuBumbana yango-1994. Kodwa ngasemuva kwesikhathi seHulumende yokuBumbana, i-NP yachithwa. Amanye amalunga ayo angena kwi-ANC. [[File:Late Nelson Mandela Statue, Pretoria South Africa Redux.png|thumb|192x192px|Izakhiwo zeMbumbano, [[IPitoli|ePitoli]], [[EGoli (isifundazwe)|eGoli]]]] iQembu elaliphikisane ne-ANC kusukela u-1999 kwakuyi-''Democratic Party'', elaguqula igama kwi-''Democratic Alliance'' (DA) kufikela u-2024. Ngo-2009, i-DA yathatha amandla [[INtshonalanga Kapa|eNtshonalanga Kapa]] kufika manje. Ngo-2024 yavuma ukungena emfelondawonyeni wezinhlangano lapho i-ANC beyidonsa phambili. ''iNkatha'' yasungulwa yiSilo u[[Solomon kaDinizulu|Solomoni kaDinuzulu]] ngezi-1920. uMntwana [[Mangosuthu Buthelezi|uMangosuthu Buthelezi]] wayiguqula igama kwiNkatha Freedom Party wayiphendula inhlangano yezombangazwe ngo-1975 eyaphatha kwaZulu esikhathini sobandlululo kufikela u-1994. Ngo-1994 yavuma ukubayilunga lemfelondawonye yeHulumende yokuBumbana futhi yabayinhlangano enkulu esifundazweni esasisisha ngalesosikhathi sakwaZulu-Natali kodwa yahlulwa yi-ANC ekhethweni wango-2004. Ngo-2014, uJulius Malema, owayenguMongameli weQembu laBasha le-ANC, wasungula inhlangano yakhe, i-''Economic Freedom Fighters'' (EFF). Yafika ezingeni yokuba inhlangano entathu ngobukhulu esizweni ekhethweni wango-2024. u-Jacob Zuma, owayenguMongameli weNingizimu Afrika kusukela u-2009 kufikela ku-2018, wasungula inhlangano yoMkhonto weSizwe ngo-2023<ref>Sangweni, Khethukuthula. 2023, uZibandlela 27. OlukaZuma neMK luvukuze umlando we-ANC obuhlungu. ''Isolezwe''. https://www.isolezwe.co.za/izindaba/olukazuma-nemk-luvukuze-umlando-we-anc-obuhlungu-5f731014-9ea2-473b-93ff-443850f04d17</ref> owandlula i-EFF ngenani lamavoti ekhethweni wango-2024.<ref><bdi>2024, uNhlangulana 24. IsiBizNews: Abavoti bayayichitha i-ANC ne-EFF: Funa uguquko lwangempela, hhayi uguquko oluqinile – John Endres. ''BizNews''.</bdi> https://www.biznews.com/rational-perspective/abavoti-anc-eff-endres</ref> Kusukela u-2024, i-MK iyinhlangano ephikisayo-ngokomthetho ngoba i-DA ingene emfelandawonyeni ne-ANC. Ngo-2024, iNhlangano yoMkhonto wesiZwe ithole amavoti andlula imihlangano yonke kwaZulu-Natali, kodwa ngenxa yokubumbana kwe-IFP, i-DA, ne-ANC, yavalelwa ngaphandle kwezibambo zokubusa kulesosifundazwe. === Imphoqelelo yomthetho === [[File:South african police may 2010.jpg|thumb|198x198px|iThimba lamaphoyisa [[EGoli (isifundazwe)|eGoli]] ngo-2010. Bathwele ama-Vektor R5 ngezandla]] Amaphoyisa waseNingizimu Afrika (isiNgisi: ''South African Police Service'') anomsebenzi wokuphoqelela umthetho esizweni nokuvikela umphakathi. Kuneziteshi eziyi-1,154 zamaphoyisa futhi kunabaqhashi emaphoyiseni abayi-150,950. Ngokuba abantu abazizwa baphephile ngenxa yobugebengu obuningi, iNingizimu Afrika inobalo lwezinkampani zokuphephisa olundlala izizwe zonke emhlabeni. Inani labantu abasebenzela lomkhakha undlula izigidi eziyi-2.5 (futhi, ngobuningi, bandlula amaphoyisa namajoni mabehlangene). Kunobugebengu obuningi eNingizimu Afrika njengokudlwengula kanye nodlame wokuhlukumeza izingane nabesifazane: amaPhoyisa amemeza ukuthi abesifazane abayi-75,871 ngo-2023 kufika ku-2024 abathintwe udlame, ukudlwengula nokubulawa.<ref>Cowling, Natalie. 2024, Dec 30. Number of contact crimes committed against women in South Africa by type. ''Statista''.https://www.statista.com/statistics/1396527/number-of-contact-crimes-committed-against-women-in-south-africa-by-type/#statisticContainer</ref> Kuvamile ukuthi abesifazane bahlukunyezwe ngabantu abesilisa ababaziyo.<ref>2022. Media Pack: First South African National Gender-Based Violence Study. ''Human Sciences Research Council''. https://hsrc.ac.za/media-pack-first-south-african-national-gender-based-violence-study-2022/</ref> Futhi kunobunye ubugebengu njengzigameko zokudunwa nokutshontshwa kwezimoto<ref>Khumalo, X. 2023-08-16. [https://gagasiworld.co.za/kudla-lubi-ukudunwa-kwezimoto/ Kudla Lubi Ukudunwa Kwezimoto] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20250925134118/https://gagasiworld.co.za/kudla-lubi-ukudunwa-kwezimoto/ |date=2025-09-25 }}. ''eGagasini FM''.</ref>, ukuthunjwa kwabantu<ref>''[https://lite.scrolla.africa/izindaba/ziyanda-izigameko-zokuthunjwa-kwabantu-emzansi.html Ziyanda izigameko zokuthunjwa kwabantu eMzansi]''. Scrolls Data Lite.</ref><ref>Goldberg, L. 2025-05-13. [https://4akid.co.za/zu/blogs/parenting-advice/child-kidnappings-are-on-the-increase-in-sa-but-yet-no-recent-stats-are-available?srsltid=AfmBOooEqrLfOmZzhaJxCD0mTAaYtvriW8IRaD-LX_AlORRer3tgRiEP Ukuthunjwa kwezingane kuyanda eNingizimu Afrika, kodwa nokho azikho izibalo zakamuva ezitholakalayo]. ''4aKid.com''</ref>, ukugqekeza ezindlini nasemahhovisini, nenkohlakalo ehulumendeni njengokutshontsha izimali zesizwe. OweyenguMengameli uJacob Zuma wasungula iKhomishini yokuHlola ukuThunjwa kweZwe ngo-2017 noCyril Ramaphosa wasungula iKhomishini yokuHlola ukuGxambukela nobuGebengu ezeMbangazweni ngo-2025 ngenxa yokujula nobubanzi kwenkohlakalo ebolisa uhulumeni.<ref>Dlomo, M. 2025-07-06. [https://ilanganews.co.za/bafuna-kuthathwe-izinyathelo-ngezinsolo-zikamkhwanazi/ Bafuna kuthathwe izinyathelo ngezinsolo zikaMkhwanazi] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20250707114454/https://ilanganews.co.za/bafuna-kuthathwe-izinyathelo-ngezinsolo-zikamkhwanazi/ |date=2025-07-07 }}. ''Ilanga News''.</ref> === Ubudlelwano nezinye izizwe === [[File:President Donald Trump meets with President of South Africa Cyril Ramaphosa (54537776189) (cropped).jpg|thumb|221x221px|Umhlangano koMongameli [[IMelika|waseMelika]] [[Donald Trump|uDonald Trump]][[Umongameli waseNingizimu Afrika|uMongameli waseNingizimu Afrika]], [[Cyril Ramaphosa]]]] iNingizimu Afrika liyilunga yemihlangano yamazwe njeng[[IZizwe Ezihlangene|eZizwe Ezihlangeneyo]] (isiNgisi: ''United Nations''), iNhlangano yase Africa (isiNgisi: ''African Union''), i-BRICS (inhlangano ye[[IBrazili|Brazil]], [[iNdiya]], [[iShayina]], neNingizimu Afrika), iNhlangano yoMhlabawonke woHwebo (isiNgisi: ''World Trade Organisation''), iNkantolo yoMhlabawonke wobuGebengu (isiNgisi: ''International Criminal Court''), i-''Commonwealth of Nations'', iKomithi yoMhlabawonke wama-Olympics (isiNgisi: ''International Olympic Committee''), i-''Fédération Internationale de Football Association'' (i-FIFA), Inhlangano yoMhlabawonke yabaSebenzi (isiNgisi: ''International Labour Organisation''). Noma buthi ukubanda ubudlelwano n[[IMelika|eMelika]], iNingizimu Afrika isebenzisana futhi ihwebana nayo kakhulu kanye namanye amazwe ekuthiwa wase-"Mpumalanga" njengeNhlangano yase[[Yurobhu]] (ngesiNgisi: ''European Union''). iNingizimu Afrika lidume ngaphesheya ngokukhulumela amalungelo wabantu abahluphekile. Ngo-2024, izamile ukusiza [[iYukreyini]] ne[[IRashiya|Rashiya]] zixoxisane ukuqeda imipi yabo. Ngo-2022, iNingizimu Afrika ivulele i-[[Isreyili|Israyeli]] icala eNkantolo yoMhlabawonke yobuLungiswa mayelana ukubhubhisa kwamaPalestini eGaza. iNingizimu Afrika ithumela amajoni ukuthi agcine ukuthula ezindaweni lapho kunempi yezakhamuzi khona njengase-DRC (isiNgisi: [[IKhongo-Kinshasa|''Democratic Republic of the Congo'']]), e[[IMozambiki|Mozambhiki]], eLesotho, e[[ISudan|Sudani]], nase[[IBhurundi|Bhurundi]]. Ngenxa yodlame nenhlupheko e[[IZimbabwe|Zimbabwe]], iNingizimu Afrika yamkele ababaleki. Futhi yamkele ababaleki ngobuningi abaqhamuke kwezinye izizwe ezinempi njenge[[ISomaliya|Somaliya]], [[Khongo-Kinshasa]], e[[IMozambiki|Mozambhiki]] nase[[ISudan|Sudani]]. === Ezokuvikela === [[File:SAAF-Gripen-001 (cropped).jpg|thumb|211x211px|Indiza yokulwa, iSAAB Gripen yamaButho waseBhakabhakeni, ekhandwe [[ISwidi|eSwidi]]]] umButho kaZwelonke oVikelayo waseNingizimu Afrika ([[isiNgisi]]: ''South African National Defence Force'') unikezwe umsebenzi wokuvikela amagcele waseNingizimu Afrika - yiwona wodwa wemibutho evumelekile ukuhloma. Lombutho unamagatsha amane: amaButho waseMhlabeni, waseLwandle, waseBhakabhakeni, nawezeMpilo. amaButho waseLwandle ahlome imikhumbi yempi eyi-44, njengemikhumbi enthathu yangaphansi kwamanzi. Namhlanje amaButho waseLwandle abhekane nokubamba abazingeli nabadwebi bezinhlanzi nezinye izilwane zaselwandle ezivikeleliwe kanye nobunye ubugebengu elwandle. Futhi, ilwa namagcwelegcwele waselwandle eMozambhiki. amaButho waseMhlabeni asebenza e-Afrika ezindaweni ezibhekane nempi ukuthi zibenokuthula futhi bavikela imigcele yaseNingizimu Afrika. amaButho waseBhakabhakeni alwa kubhakabhaka lweNingizimu Afrika. Kukhona izinkampani ezikhandela umButho waseNingizimu Afrika izikhali nenye impahla: iDenel, iMilkor, iParamount Group ne-Reutech Radar Systems. Uphinde uthenge izinto [[Umbuso Ohlangeneyo|eMbusweni Ohlangeneyo]], [[IMelika|eMelika]], [[IJalimani|eJalimani]], [[IJaphani|eJapani]], [[ITaliya|eTaliya]] nase[[ISwidi|Swidi]]. Isabelomali somButho yizigidigidi eziyi-51.8 zamaRand ngoyaka ka-2024. Kunamajoni ahlangene ayi-71,235. iNduna yamaJoni Jikelele nguRudzani Maphwanya. === Izifundazwe === Kunezifundazwe eziyisishiyagalolunye. Zinesishayamthetho esikhethwa ngasemuva kweminyaka eyihlanu kanye nePhalamende. Izifundazwe zineNdunakulu ekhethwa abalunga besishayamthetho. Indunankulu ikhetha abangqongqoshe bomiKhandlu yesiFundazwe yokuPhatha. Zonke izifundazwe zineNkomfa yeNkantolo ePhezulu yaseNingizimu Afrika ekudluliswa amacalo khona ngamphambe ukuthi adluliselwe eNkantolo yoMthehtosisekele nomaNkantolo ePhakeme Yokudlulisa Amacala. Izifundazwe zinabomasipala abayi-205 bendawo futhi abayi-52 phezukwabo abesifunda. Kunamamasipala ayisishiyagalombili abanamandla wesifunda nendawo ekuthiwa ama-''metropolitan'' lapho kuhlala inani labantu eliningi khona: iGoli, eKapa, eThekwini, ePitoli, eKurhuleni, eNelson Mandela Bay, eBufallo City naseMangaung. Izifundanzwe yilezi ezilandelayo: {| class="wikitable" |+ !isiFundazwe !isiQonga sesiFundazwe !iDolobha eliKhulu !Ubungakho beNdawo (km<sup>2</sup>) !iNani laBantu |- |iMpumalanga Kapa |eBhisho |eGqeberha |168,966 |7,230,204 |- |iFuleyisitata |eBloemfontein |eBloemfontein |129,825 |2,964,412 |- |eGoli |eGoli |eGoli |18,178 |15,099,422 |- |kwaZulu-Natali |eMngungundlovu |eThekwini |94,361 |12,423,907 |- |iLimpopo |ePolokwane |ePolokwane |125,754 |6,572,720 |- |iMpumalanga |eMbombela |eMbombela |76,495 |5,143,324 |- |iNyakatho-Ntshonalanga |eMahikeng |eKlerksdorp |104,882 |3,804,548 |- |iNyakatho Kapa |eKimberley |eKimberley |372,889 |1,355,946 |- |iNtshonalanga Kapa |eKapa |eKapa |129,462 |7,433,01 |} == Ezomnotho == [[File:Sandton.jpg|thumb|218x218px|iSandton, eGoli, indawo ecebile ukundlula izindawo zonke e-Afrika]] iNingizimu Afrika inesimo somnotho osathuthuyako. e-Afrika yonke, iyona ethuthuke kakhulu ngobuchwepheshe ngomboni futhi inkulu uzindlula zonke: phezu kwezigidigidi eziyigidi eziyi-1.030 zamaDola ngokulinganisa amandla emali (isiNgisi: ''purchasing power parity'') noma izigidigidi eziyi-418 zamaDola ngobunjalo nje (isiNgisi: ''nominal'').<ref>World Bank. 2024, uMbasa. World Economic Outlook Database, April 2024 Edition. (South Africa). https://www.imf.org/external/datamapper/profile/ZAF</ref> Umkhiqizo ohlukaniswe okwekhanda, undlula amazwe amaningi e-Afrika: phezu kwamaDola ayi-16,080 wamaDola. Abantu baseNingizimu Afrika bacebe ukundlula izizwe zonke zase-Afrika: izigidigidi eziyi-650 zamaDola. iNingizimu Afrika ihwebana kakhulu namanye amazwe ase-Afrika, [[iShayina]], [[iMelika]], [[iJalimani]], [[iSpaniya]], n[[Umbuso Ohlangeneyo|oMbuso oHlangeneyo]]. iNingizimu Afrika ikhiqize insimbi njengegolide, iplatinamu, ipaladium, imanganese, ichrome, namalahle. iNingizimu Afrika ikhiqiza umbila, umoba, amazambane, iwayini, itiya yerooibos, namafutho wemifino, futhi imfuyo yezinkomo, izinkuku, izimvu nezimbuzi, iletha imali eningi. [[File:GariepDam.jpg|thumb|221x221px|iDonga neLwandle leDamu lasegariep. Livimbe amanzi womfula isaNgqu]] Ngenxa yobuhle, isimo sezulu esimnandi, izindawo zokubona izinyamazane, ukudla okumnandi newayini edumile ngaphesheya, nokuthuthuka kwengqalasizinda, iNingizimu Afrika ivakashelwa ukundlula wonke amazwe ase-Afrika. Futhi inezindawo eziningi eziklomiswe ngokuba ifa elibalulekile emhlabeni wonke. iNingizimu Afrika inomkhakha womnotho wezemali othembekile kakhulu. i-Johannesburg Stock Exchange (lapho kuhwetshwa izibopho emali namasheya emankampanini) indlula amanye amamakethi e-Afrika ngobukhulu kwemali nangokuthuthuka. Ngemphoxeko alikho ilizwe emhlabeni elinobungalinga kwemali njengeNingizimu Afrika. Lesimo singenxa yobungalingani kwomholo, ukungasebenzi kwenani elinkulu labantu, nobumpofa oluthinta abantu abaningi. Kunabantu abandlula u-33% abangasebenzi noma u-44% ngencazelo eyandiswa.<ref>Institute for Economic Justice. 2023, ''uLwezi. Kungani iNingizimu Afrika idinga i-Universal Basic Income Guarantee''. https://www.iej.org.za/wp-content/uploads/2024/02/IEJ-UBIG-1-factsheet-isiZulu.pdf</ref> Abantu abangu-55%, baphila ngaphansi kwezinga lobumpofu bukazwelonke, futhi abantu abangu-25% basezingeni lobumpofu lokuba encupeni yokungadli okwanele. Kunzima ukuthi umnotho wenze usebenze olingene abantu bonke abafuna umsebenzi ngenxa yezinga eliphansi lemfundo, ubunzima bokusungula amabhizinisi nokutshala imali ngenxa yemigomo engakhuthazi ubuzisebenza. Futhi, isikhathi sobandlululo sishiye abaningi abansundu banganyo indlela olukuzithuthukisa, ngesibonelo, ngokulima ngoba bengenamhlaba. === Ingqalasizinda === [[File:Ekurhuleni Aerotropolis.jpg|thumb|219x219px|Isikhumula seziNdiza sikaOliver Reginald Tambo eKurhuleni, eGoli. Siyisikhumulo esizindlula zonke e-Afrika ngobukhulu]] Ingqalasizinda yaseNingizimu Afrika ivame ukuba ncono ukundlula amazwe amaningi ase-Afrika kodwa akusho ukuthi konke kulungile. Kunemigwaqo engamakhilomitha ayi-754,600 eNingizimu Afrika, eseshumi emhlabeni wonke ngobude kodwa imiGwaqo eminingi inezigodi.<ref>Umnyango wesiKhwama sikaZwelonke. 2009. [https://www.treasury.gov.za/publications/igfr/2004/09.%20Chapter%208%20-%20Roads%20and%20Transport.pdf Isahluko 8: imiGwaqo nokuThuthakwabantu.] Provincial Government Expenditure Review 2003/2004 to 2008/2009</ref> Imigqa yezitimela indlula-30,000 amakhilomitha ngobude.<ref>[https://www.worlddata.info/africa/south-africa/transport.php Infrastructure and transport in South Africa]. World Data.</ref> iNingizimu Afrika yilizwe lokuqala e-Afrika ukuba nesitimela esihamba ngokushesha: iGautrain eGoli. Imigqa yezitimela eminingi ingphantsi kweTransnet, inkampani yakahulumeni. Ngenxa yokushiswa kwezitimela, ukutshontshwa nokuphulwa kwemishini, nokuwohloka ngokuhamba kwesikhathi okungalungiswa, izinga lengqalasizinda zezitimela zaseNingizimu Afrika luyawohloka. Izitimela zivame ukungcola, ukungaphephanga, nokungafiki ngesikhathi ngenxa yokungaphathwi kahle. Imikhakha eminingi emiphakathini nasemnothweni njengamamayini athembele ezitimeleleni ukuthutha impahla nabantu ngobuningi. [[File:Gautrain..., O R Tambo Intl Airport South Africa.jpg|thumb|220x220px|isiTimela sikagautrain esisesitheshini esisemkhumulweni wezindiza kaOliver Reginald Tambo]] iNingizimu Afrika ithembele emalahleni ukukhiqiza ugesi. Ikomothi yoGesi eyaziwa nge-Eskom yayisungulwe ngo1923. Ngokuzama ukukhuthaza izinkampani ezizimele ukuthi zingene emkhakheni wokukhiqiza ugesi ngezi-1999, uhulumeni uvimbe i-Eskom ukuthu ingakhi iziteshe zogesi ezintsha. Kodwa lokhu akusizanga. I-Eskom ibihluleka ukukhiqiza ugesi owanele ngenxa yokwanda ngokushesha kwezakhamuzi ezixhumakelwe nogesi emuva kwesikhathi sobandlululo lapho abelungu namabhizinisi kwakuyiwona wedwa ewathola ugesi. Ngoba imigqa yogesi yayidonsa nzima ukufikisa ugesi ebantwini bonke, umbuso unqamule izibopha ezivimbe i-Eskom ukuthi yakhe iziteshi zogesi. Ekuzameni ukwakha iziteshi zeMedupi neKusile, kwamoshakala imali, kwanda isikolodo kangangokuthi wawuncane ngendlela ephoxekisayo umkhiqizo wogesi. Ngenxa yalezizinkinga, kwasuka ukunciphiswa kwegesi ngesikhathi esihlelekile ngo-2007. Kusukela u-2024, isimo sithi ukuguquka ngenxa yokuqotshwa kweNgqongqoshe yoGesi omusha uKgosientso Ramkgopa. iNingizimu Afrika yilizwe lokuqala e-Afrika ukukhiqiza ugesi ngenuzi: kunesitheshi sogesi wenuzi eKapa, iKoeberg. iNingizimu Afrika enezikhumulo zezindiza zamazwewonke: i-OR Tambo neLanseriya eGoli, nenyeEkapa, iSilo uShaka eThekwini, neNkosi uDavide Stuurman eGqeberha. INingizimu Afrika inezikhumulo zezindiza ezi-401. Futhi inetheku elikhulu eThekwini eliwandlula wonke amazwe ase-Afrika ngokusinda kwempahla ethwalwa izikhumbi ezingena khona. Futhi kunezitheku zaseKapa, eGqeberha naseSaldanha lapho Umbutho woLwandle ugcina imikhumbi yempi khona. === Isayensi nobuchwepheshe === [[File:Mark Shuttleworth NASA.jpg|thumb|233x233px|uMark Shuttleworth umdali weThawte ne-Ubuntu onguyena yedwa umNingizimu Afrika owagibela umKhumbi waseMkhathini wamaZwewonke]] Kunokuhlakani nobuchwepheshe obuqhamuka eNingizimu Afrika olundlula okulindelwe nabantu abaningi. Emandulo kwakukhona abantu bomdabu eMpumalanga abakhe ikhalenda yamatshe eyokuqala yokuchaza iminyaka nesikhathi ekuthiwa yiNzalo yeLanga kusukela iminyaka eyi-75,000 kufika ku-200,000 ewandlule.<ref>[https://sahistory.org.za/place/adams-calendar-also-known-blaauwboschkraal-stone-ruins#:~:text=isiZulu%20elders%20call%20the%20site,ancient%20sites%20around%20the%20World. ADAMS CALENDAR also known as: 'Blaauwboschkraal Stone Ruins']. South African History.</ref> Abantu baseMapungubwe eLimpopo baqambe impahla ngegolide kusukela iminyaka eyi-500 kufika ku1100 eyandlule.<ref>[https://www.nature-reserve.co.za/lost-civilization-mapungubwe-history.html#:~:text=Between%20AD%20900%2D%201300%20Mapungubwe,lived%20in%20isolation%20from%20them. History of the Lost Civilization of Mapungubwe]. Siyabonga Africa.</ref> Ngemuva kokufika abelungu nokusuka wesikhathi sogesi, imikhiqizo yobuchwepheshe yanda. Ngo-1882, iKimberley, eNyakatho Kapa yayidlobha lesibili emhlabeni ukukhanyisa imigwaqo ngemibani yogesi.<ref>2914, uNcaba 23. [https://www.kimberley.org.za/kimberley-city-firsts/ Kimberley: A City of Firsts]. Kimberley.org.za</ref> Ngo-1955, kuqalwe ukukhiqiza amafuthi emalahleni eNingizimu Afrika ngenxa yobuchwepheshe baseSasol.<ref>[https://www.sasol.com/celebrating-our-heritage#:~:text=Through%20the%20Synthol%20process%2C%20in%20March%201955,its%20first%20petrol%20in%20its%20Synthol%20reactors.&text=These%20reactors%20form%20the%20basis%20of%20the,crude%20feed%20stream%20for%20fuels%20and%20chemicals Celebrating Our Heritage]{{Dead link|date=March 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}. Sasol.</ref> Ngo-1957, isayensi nesikhomba sokwakha umshini ohlola ubungaphakayi bomzimba womuntu, iCAT Scan, bewuqamuka eNingizimu Afrika ngenxa yomsebenzi woSolwazi u-Allan Cormack.<ref>Tan, Yong Siang no Pool, Patricia Sims. 2020, uZibandlela 6. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7900806/ Allan MacLeod Cormack (1924–1998): Discoverer of computerised axial tomography]. ''Singapore Med''. National Library of Medicine.</ref> Ngo-1967 uChristiaan Barnard noHamilton Naki bebangabantu bokuqala bokwenza isihlinzelo esivulekile sokufaka inhliziyo yomuntu komunye umuntu ophilayo esibhedlele seGroote Schuur eKapa.<ref>Cooper, David KC .2018, uNhlangulana 18. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6062759/ Christiaan Barnard—The surgeon who dared: The story of the first human-to-human heart transplant] . ''Global Cardiology and Practice''. National Library of Medicine.</ref> Ngezi-1980, iNingizimu Afrika yayilizwe lokuqala lase-Afrika ukwakha izikhali zenuzi.<ref>Albright, David. 1994, uNhlaba. [https://isis-online.org/publications/southafrica/ir0594.html South Africa's Secret Nuclear Weapons] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20250602145408/https://isis-online.org/publications/southafrica/ir0594.html |date=2025-06-02 }}. ''ISIS Report''.</ref> Ngo-1995, uMark Shuttleworth udale uhlelo lokuvimba ukuthwetshulwa kwamakhompiyutha ekuthiwa yi-Thawte.<ref>[https://www.lamsade.dauphine.fr/~litwin/cours98/Doc-cours-clouds/WPCryptography2012_1209_EN.pdf History of Cryptography]. Thawte.</ref> go-2004, uMark Shuttleworth wadala uhlelo lokulawula amakhompiyutha, Ubuntu, elisasetshenziswa nanamhlanje. I-Square Kilometre Array yiqoqo lwezibonakude ezisinikeza ukhono lokucwaninga izinkanyezi nezinye izizulane ezisemkhathini. Abasolwazi baseNyuvesi yaseKapa bafake isandla ekwakheni kwehlelo lokulawula amakhompiyutha e-''Large Hadron collider'', umshini eSwitzerlandi oshayisana izihlamvukazi zamatomi ukufunda imithetho ejulile yendalo. iNingizimu Afrika ithole inhlobo yesifo seCoronavirus i-Omicron kuqala ngo-2021. uSolwazi uMashudu Tshifularo waseNyuvesi yasePitoli uyena wokuqala emhlabeni wonke ukuphumelela ekufakeni kwethambo langaphakathi lwendlebe eliqanjwe ngokuphrinta kwezilinganiso ezintathu ngo-2019. == Ezezibalo zabantu == [[File:South Africa single age population pyramid 2020.png|thumb|uGrafu oveza inani labesilisa nabesifazane ngeminyaka wango-2020]] Kunenani labantu elindlula izigidi eziyi-64 eNingizimu Afrika, nokuminyana kwabantu abayi-51.8 ngesikhilomitha-skwele. Kunenani labantu abangangenanga ngokwomthetho abayizigidi ezinhlanu, kakhulu abantu baseZimbabwe. Kunabantu abansundu abangamaphesenti ayi-81, abelungu abangamaphesenti ayi-7.3, amaKhaladi abayi-8.2% namaNdiya ayi-2.7%. IsiZulu sincelwe ebeleni ngabantu abangamaphesenti ayi-24.4 (ukundlula izilimi zonke ngobuningi), isiXhosa silandela ngo-16.4% isiBhunu ngo-10.6%, nesiNgisi ngo-8.7%. Noma kunjalo, isiNgisi sitshenziswa emabhizinisini, nasezimfundisweni nasehulumendeni ukundlula izilimi zonke. [[File:South Africa 2011 population density map.svg|thumb|Ibalazwe laseNingizimu Afrika eliveza ukuminyana kwabantu. Ubunyama bombala buchaza ininani labantu abaningi abaminyene endaweni ethile]] Inani labantu abandlula u-79%, bakholelwa ebuKhrestini, ukundlula inani lezinkolo zonke ezinye. ebuKhrestini kunamaZayoni abayi-11%, abaZalwane (amaPentekositi) abayi-8.2%, abaseRoma abayi-7.1%, amaWesile ayi-6.8% nabebandla laseNetherlands abayi-6.2%. AmaMuslimi, abantu abakholelwa esintwini kuphela nabaHindi bangango 1%. Kodwa, baningi abantu abahlanganisa ubuKhrestu nenkolo yomdabu njengamasiko akubo. AmaMuslimi avema ukuba amaKhaladi waseKapa (ama-''Cape Malay'') namaNdiya. Kukhona nomphakathi omncane wamaJuda. === Ezemfundo === [[File:UCT Upper Campus landscape view.jpg|thumb|Ikhampasi ephezulu yeNyuvesi yaseKapa]] Ngowezi-2025 kwakunabantu abadala abangamaphesenti ngama-95% abakwazi ukufunda. Ingeyesibili enamazinga wemfundo aphezulu e-Afrika, ilandela iSeychelles.<ref>https://mg.co.za/education/2025-04-29-south-africa-has-second-highest-rate-of-literate-adults-in-africa/</ref> INingizimu Afrika inohlelo lwezemfundo olunamazinga amathathu: olokuqala ngezikole zamabangaphansi kulandele izikole zamabangaphezulu (ezingaphansi kweminyango yezifundo yezifundazwe), kugcine imfundo ephakeme yamanyuvesi namakolishi. iNingizimu Afrika isezingeni eliphansi ngezemfundo emhlabeni malulinganiswa namanye amazwe ngezizathu ezimbalwa: * Imaki lokuphasa esikoleni ngu-30% * Abantu abaningi abaphasi ngo-Bachelor, oludingekayo ukuqhubeka ukufunda emanyuvesini * Ngu-50% wezingane eziqala isikole ezizophasa umatekuletsheni * Inani labafundi abasebangeni llesishiyagalolunye abakwazi ukufunda noma ukubala okufanelwe iminyaka yabo * Ngoba esikhathini sobandlululo, umbuso wavimba amathuba amaningi wokufunda nokuqeqeshwa, awukho umkhuba wokufunda emiphakathini eminingi * Kunodlame, izidakamiswa nokuswela imithombo nengqalasizinda ezikoleni eziningi ezenza ukufunda kubenzima. Kungakho, abazali abakhonayo ngokwemali bamikisa Izingane zabo ema-''Model C'' (izikole ezagcinelwa abelungu esikhathini sobandlululo) nomaezikolweni ezizimele. Ngoba abaningi Abantu abampofu abanayo imali enele ukumikisa Izingane zabo kulezikole, Izingane zabo ezifunda ezikoleni zikahulumeni zisala emuva. Lokuhlukana emizingeni emibilo yokufunda, yenza ukuthi kubenzima ukuthi abantwana abaqhamuka emakhazeni abampofu ukuthi baphumelele ezinfundweni eziphezulu. Uhulumeni uzamile ukulinganisa amathuba ngezinhlelo nemingqubomgomo ehlukene njengokunikeza abantwana amampofu imifundaze phecelezi i-NSFAS (isiNgisi: ''National Student Financial Aid Scheme'') namanye amaqhinga. Amanyuvesi aseNingizimu Afrika ahloniphekile e-Afrika nasemhlabeni wonke ngokukhiqiza izinga locwaningo nokufundisa olulingana namazwe asesingeni eliphezulu lentuthuko. Amanyuvesi adulime yilawa: iNyuvesi yaseKapa, iNyuvesi yaseWitwatersrand, iNyuvesi yaseStellenbosch, iNyuvesi yaseGoli, [[INyuvesi yakwaZulu-Natali|iNyuvesi yaKwaZulu-Natali]], neNyuvesi yaseNingizimu Afrika. INyuvesi yaseFort Hare ikhiqize abaholi abaningi bezepolitiki njengo-[[Nelson Mandela]] owayenguMongameli waseNingizimu Afrika, [[Robert Mugabe|uRobert Mugabe]] owayenguMongameli wase[[Zimbabwe]], uSeretse Khama owayenguMongameli wase[[Butswana]], uJulius Nyerere owayenguMongameli wase[[IThanzaniya|Thanzaniya]], no-[[Oliver Tambo]] owayenguMongameli we-[[African National Congress|ANC]]. === Ezempilo === [[File:Chris Hani Baragwanath Academic Hospital entrance.jpg|thumb|Isibhedlela sikaChris Hani Baragwanath esikhulu uzindlula zonke eNingizimu Afrika futhi kufundiswa amadokotela lana]] Owesilisa uvame ukuphila iminyaka eyi-59.3, owesimame uvame ukuphila iminyaka eyi-64.4 kodwa abantu abansundu nabantu abampofu bavame ukuphila isikhathi esifushane ukundlula abelungu nabantu abacebile, futhi umehluko mukhulu.<ref>Frye, Isabel. 2023. The unequal face of death. Social Policy Initiative. https://www.spi.net.za/the-unequal-face-of-death-in-south-africa/ {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20250619130137/https://www.spi.net.za/the-unequal-face-of-death-in-south-africa/ |date=2025-06-19 }}</ref> Kuvame ukushona Izingane ezincane eziyi-24 ngenkulungwane yabantu.<ref name=":0">People of South Africa. Gov.za. https://www.gov.za/about-sa/people-south-africa#:~:text=Life%20expectancy%20at%20birth%20for,per%201%20000%20live%20births/</ref> Kunabantu abayi-13.5% abaphila nesifo sengculazi.<ref name=":0" /> Inani labo liyaphunguleka ngenxa yokumbatha ijazi lomkhwenyana ecansini nokuphuza imishanguzo ecindezela legciwane egazini.<ref>Mjoli, Phili. 2023, uZibandlela 24. Kusemnyama ngekhambi lokuqeda ingculazi. ''Isolezwe''. https://www.isolezwe.co.za/impilo-yabantu/ezempilo/kusemnyama-ngekhambi-lokuqeda-ingculazi-dfed1466-41d9-4269-afe9-1fc3851c49d5</ref> Ukungalingani kobude bempilo ngaphakathi kwabacebile nabampofu kungenxa yokuthi uhulumeni ukhokhela bonke abantu abampofu ngemali yentelo kodwa lemali kufanele ufeze izidingo zabantu abayi-84% kodwa abantu abancono ngesimo semali (u-16% wabantu) bakhona ukukhokhela izinsizo zempilo, ukuze bakhone ukuhambela izibhedlela ezizimele lapho izinga lokuphathwa lindlula izibhedlela zikahulumeni. Futhi, ngokwanda kwemali, umuntu ukwazi ukuhlala endaweni ephephile, ukuthola usizo ngokushesha, ukudla ukudla okuphilisayo, nokudela izingozi ezehlela abantu abahlupekayo. Kungakho uhulumeni we-ANC uzama ukuvusa i-NHI (iNtshulensi yezeMpilo lakaZwelonke) ukuze uhulumeni kuhlinzekelwe izinga elinganayo lezempilo kubonke abantu. Kodwa baningi abangavumi ngoba iNingizimu Afrika ayinabo abantu abalaphayo abanele inani labantu (0.3 wamadokotela ngenkulungwane yabantu, ngaphantsi kwe-2.5 yamadokotela ngenkulungwane yabantu ephakanyiswa uMhlangano woMhlabawonke wezeMpilo). Futhi, kuzofuneka ukuthi imali yentelo ekhokelwayo ngabambalwa abasebenzayo ikhuphuke kakhulu. Nokuthi umkhakha wezibhedlela elizimele awunayo imibhede elingene abantu bonke baseMzansi. Okwamanje i-NHI ayikakabikhona. == Ezamasiko nobuciko == === Ezomculo === Imiculo yamapiano, ikwaito nesipantsula idalwe eGoli. Imiculo yeGqom, iMaskandi, iMbaqanga nesiCathamiya iqhamuka kwaZulu. Abantu balalela umnculo omunye ohlukile njengehouse, iHip-Hop, iclassical, ipop, igospel nezinye. Kunabaculi abadumile abaqhamuka eNingizimu Afrika njengeLadysmith Black Mambaso eyaklomiswa ngeGrammy Award kabili (besicathamiya), uBrenda Fassie, uYvonne Chaka-Chaka noLeleti Mbuli (bepop), Hotstix Mabuza, uMiriam Makeba noweyengumyeni wakhe uHugh Masekela (bejazz), amaHotella Queens (bembaqanga), iHhashi eliMhlophe (wemaskandi), iSoweto Gospel Choir eyaklomiswa ngeGrammy Award, iJoyous Celebration neSpirit of Praise (begospel), uMbongeni Ngema (owayenza umculo wamamuvi njenge-''Lion King'' owaklomiswa nge-Academy Award, neSarafina). Kukhona nabaculi babelungu njengoKurt Darren (womculo wesiBhunu) Fokofpolisiekar (bomculo werock), ne-Die Antwoord (be-Hip-Hop yesiBhunu). Izikhungo zokufundisa umcule ezidumile yiKolishi yaseNingizimu Afrika yoMculo (yaseNyuvesi yaseKapa), namanye amanyuvesi. === Ezokungcebeleka === [[File:SouthAfricanBroadcastingCorporationHQ.jpg|thumb|Iisiqongo se-SABC. Ngasenxele kubonakala amatshaneli kamabonakude ]] iNingizimu Afrika inomkhakha wamamuvi, yezinhlelo zikamabonakude nokujabulisa othuthukile futhi ohloniphekile e-Afrika nangaphesheya. Amamuvi enzwe eNingizimu Afrika aklomiswe ama-Academy Award (phecelezi ama-Oscar) ngo-''Tsotsi'', no-''My Octopus Teacher.'' Ezacishe zaklomiswa ngo-''Yesterday'', ''Old Righteous Blues'', ne-''Last Ranger''. Kukhona amanye amamuvi adumile njenge-''District Nine'', ''The Gods Must Be Crazy'', ''Jerusalema'', ''Oh Schucks.... It's Schuster!'', ''Mama Jack'', Sarafina!, ''White Wedding'', ''How to Ruin Christmas'', ''iNxeba'' (eyacindezelwa nguhuhulumeni ngenxa yokuveza isiko lokusoka [[AmaXhosa|lwamaXhosa]] kanye nobudlewane labesilisa abathandanayo). Futhi kunezinhlelo zamabonakude ezidumile njenge-''Shaka Zulu'' (kudlala uHenry Cele, eyayenzwa kabusha ngegama lika-''Shaka iLembe''), ''Velaphi'', ''eMzini weziNtsizwa'', ''Generations'' (owayenza kabusha ngegama lika-''Generations: the Legacy''), ''Skeem Saam'', ''Scandal'', ''The River'', ''Isidingo'', ''Uzalo'', ''The Queen'', ''Blood and Water'', ''Kings of Joburg''. Kwakunohlelo lwabantwana kamabonakude njengo-''Yo TV! Land'', ''Hectic Nine9.'' Kunezinhlelo ezilandela izimpilo zabantu, ifashini, noma ezikhombisa ukuncintisana njenge-''Friends Like These'', ''Selimathunzi'' nezinye. I-South African Broadcasting Corporation iyinkampani kahulumeni elimandla amakhulu ngokubanamatshaneli kamabonakude nomsakazo njenge SABC1, 2 no-3, SABC News, SABC Sport, uKhozi FM, Umhlobo weNene, neLesedi FM. Isiphathamandla esiziMele zokuXhumana saseNingizimu Afrika silawula imigqubomgomo nemibandela elawula umkhakha wamabonakude, umsakazo nentanethi. === Ezobuciko === [[File:Ndebele Architecture.jpg|thumb|236x236px|Uzindlu zamaNdebele ezimabalabala]] Ubuciko njengokuzihlobisa noma ukuhlobisa izindawo zokuhlala yinxenye yesiko elimnqoka ebantwini baseNingizimu Afrika ngoba luveza ubutho bomuntu nomphakathi futhi unikeza abantu yokuziveza uqobo. AmaNdelele adumile ngokudweba izithombe zemibala ezindlini zabo, nokumbatha ubucwebe bensimbi. Ama-Khoi San wayedweba izithombe emihumeni. AbaNguni, amaKhoi-San, nabaTswana baziwa nokumbatha izikhumba zezilwane nobucwebe bobuhlalu. AmaTsonga namaVenda banomlando omude wokuthunga izingubo ngokotini (olwaziwa ngelimi lakubo nge-''mpela ya swinwela''). Kusukela izi-1800, kunezindwangu ezazivela njenge-''Seshweshwe'' samaTswana, amaPedi nabeSuthu, ingubo ye-''Seanamarena'', kanye nom-''Bhaco'' wamaXhosa. Kunezakhiwo eziphakeme zokukhombiswa ubuciko nezithombe eNingizimu Afrika njenge-Zeits Museum of Contemporary Art, Iziko South African National Gallery, ne-Johannesburg Art Museum === Ezobucikomazwi === [[File:John L Dube 001.jpg|thumb|228x228px|u[[John Langalibalele Dube]] owasingula iphephazindaba ''iLanga lase Natali'', owabhala incwadi ''iNsila kaShaka'', nowungubaba we-''African National Congress'', futhi wasungula isikole sasOhlange]] Ukubhala akuveli ngokomdabu eNingizimu Afrika ngoba abantu bomdabu bebandlulisa umlando ngokukhuluma. Kodwa makufika abahwebi nezithunywa zevangeli kwaqala ukubhalwa ngokuhumusha iBhayibheli elwimini lwesintu. Lokhu kuqale isiko sokubhala izincwadi. Ababhali abadumile ngo-Steve Bantu Biko (umholi weBlack Consciousness Movement odume ngokubhala u-''I Write What I Like''), uNelson Mandela (owabhala umlando wempilo yakhe nokumelana nobandlululo u-''Long Walk to Freedom''), uSolomon Plaatjie (owabhala u-''Mhudi'': ''An Epic of South African Native Life a Hundred Years Ago''), uJohn Langalibalele Dube (ubaba we-ANC, owabhala ''iNsila kaShaka''), Athol Fugard (owabhala u-''Cry, my Beloved Country''), Nadine Gordimer (owaklomiswa i-''Nobel Prize in Literature''), Alan Paton (owabhala imidlalo), uMazisi Kunene (umbhali wezinkondlo). === [[Umvalo womphakathi|Imivalo yomphakathi ngokomthetho]] === * 1 uMasingana: uSuku lokuGuba ukuQalwa kwoNyaka oMusha. * Ngo-Ndasa kufika kuMbasa: uLwesihlanu oMuhle oguba ukuqala kwePasika, ilanga lokuhlatshwa kukaJesu Khrestu. * Usonto olulandela uLwesihlanu oMuhle: uSuku wemiNdeni, ogujwa ngenxa yokuvuka kukaJesu Khrestu kwabafileyo * 21 uNdasa: uSuku lokuGuba amaLungelo waBantu. Luyisikhumbuzo lwokubhubhiswa kwabantu baseSharpeville ngenxa yokushisa ama-dompass. * 27 uMbasa: uSuku lokuGuba iNkukuleko. Luyisikhumbuzo lokhetho wokuqala wentandoyeningi lapho abansundu bavumelekile ukuvota. * 1 uNhlaba: uSuku lokuGuba abaSebenzi. * 9 uNcwaba: uSuku lokuGuba abesiFazane. Luyisikhumbuzo sabesifazane benhlangano iBlack Sash abahambale eZakhiweni zeNyunyana ukumelana nobandlululo okwehlanga * 24 uMandulo: uSuku lokuGuba amaSiko. Luyisikhumbuzo sokushona kweSilo samaBandla uShaka kaSenzangakhona Zulu * 16 uZibandlela: uSuku lokuGuba ukuBuyiselana. Kwakuwusuku wokuguba ukunqoba kwamaBhunu empini yaseNcome * 25 uZibandlela: uKhesimusi. Kugujwa ukuzalwa kukaJesu Khrestu. === Izimpawu === {| class="wikitable" |+Uhlu lwezimpawu !Uphawu !Isithombe !Igama |- |iNyoni |[[File:2 Blue crane and the International Crane Foundation in Baraboo, Wisconsin.jpg|frameless|181x181px]] |iNdwe (''Blue Crane'') |- |iNyamazane |[[File:Antidorcas marsupialis, male (Etosha, 2012).jpg|frameless|182x182px]] |iMpunzi (''Springbok'') |- |uMuthi |[[File:Podocarpus latifolius - Cape Town - 3.JPG|frameless|180x180px]] |umSonti (''Yellowwood'') |- |iNhlanzi |[[File:Galjoen (Dichistius capensis).jpg|frameless|179x179px]] |iDamba (''Galjoen'') |- |iMbali |[[File:Protéa royale à Stellenbosch (Afrique du Sud).jpg|frameless|178x178px]] |[[Isiqalaba|isiQalaba]] (''King Protea'') |} == Imithombo == {{Commonscat|South Africa}} {{DEFAULTSORT:Ningizimu Afrika, IRiphabliki yase}} [[Category:Amazwe]] [[Category:Amazwe eAfrika]] [[Category:iNingizimu Afrika]] [[Category:Afrika Eningizimu]] {{Uhlu lwemithombo}} {{Amazwe eAfrika}} k5cfg6l9mpboimzlgih9vf51a8xmxco 126817 126815 2026-08-03T05:37:11Z Edwin Ndaba 13909 /* Umlando */ 126817 wikitext text/x-wiki {{Template:Featured articles}} {{Infobox izwe |igama_ivamile = |igama_ikhulu ={{Collapsible list|title='''<div style="text-align:center">IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika</div>''' |<br /><div style="text-align:center"><small>Republiek&nbsp;van&nbsp;Suid-Afrika&nbsp;([[isiBhunu]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Republic&nbsp;of&nbsp;South&nbsp;Africa&nbsp;([[isiNgisi]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>iRiphabliki&nbsp;yeSewula&nbsp;Afrika&nbsp;([[isiNdebele]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>iRiphabliki&nbsp;yomZantsi&nbsp;Afrika&nbsp;([[isiXhosa]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>iRiphabhulikhi&nbsp;yeNingizimu&nbsp;Afrika&nbsp;([[isiSwazi]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Repabliki&nbsp;ya&nbsp;Afrika-Borwa&nbsp;([[isiSuthu sasenyakatho|isiPedi]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Rephaboliki&nbsp;ya&nbsp;Afrika&nbsp;Borwa&nbsp;([[isiSuthu]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Rephaboliki&nbsp;ya&nbsp;Aforika&nbsp;Borwa&nbsp;([[isiTswana]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Riphabliki&nbsp;ra&nbsp;Afrika&nbsp;Dzonga&nbsp;([[isiTsonga]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>Riphabuḽiki&nbsp;ya&nbsp;Afurika&nbsp;Tshipembe&nbsp;([[isiVenda]])</small></div> |<div style="text-align:center"><small>'''''(banke basemthethweni)'''''<ref>{{cite web|url=http://www.constitutionalcourt.org.za/site/theconstitution/zulu.htm|title=The Constitution in Zulu|publisher=Constitutional Court of South Africa|accessdate=3 September 2009|archive-date=5 July 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20080705124717/http://www.constitutionalcourt.org.za/site/theconstitution/zulu.htm|dead-url=yes}}</ref></small></div>}} |igama_imvelo = |ifulegi =Flag of South Africa.svg |image_coat = Coat of arms of South Africa (heraldic).svg |isaga =''!ke e: /xarra //ke'' ([[/Xam]], Diverse people unite or Unity in Diversity)<ref>{{cite web|url=http://www.saembassy.org/coatofarms.htm|title=Embassy of the Republic of South Africa in Washington D.C. - South Africa's Coat of Arms|accessdate=2006-08-27|archive-date=2011-05-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20110527061324/http://www.saembassy.org/coatofarms.htm|dead-url=yes}}</ref></big> |inkondlo_wesizwe ="iNgoma-Yesizwe yaseNingizimu Afrika" <div style="padding-top:0.5em;" class="centre">[[File:South Africa National Anthem.ogg]]</div> || <div style="text-align:center">[[File:South Africa National Anthem.ogg]]</div><br /> |ibalazwe =South Africa (orthographic projection).svg |isiqongo = [[IPitoli]] |latd = |latm = |latNS = |longd = |longm = |longEW = |idolobha_elikhulu =[[IGoli]]<ref>{{cite web|url=http://www.citypopulation.de/World.html |title=Principal Agglomerations of the World |publisher=Citypopulation.de |accessdate=30 October 2011}}</ref> |abantu =[[abAfrika baseningizimu]] |uhlobo_kohulumeni =[[iRiphabhuliki wephalamende]] [[womthethosisekelo]] |umongameli_isithakazo1 =[[Umongameli waseNingizimu Afrika|Umengameli]] |umongameli_igama1 =[[Cyril Ramaphosa|Matamela Cyril Ramaphosa]] |umongameli_isithakazo2 =[[Umongameli isekela waseNingizimu Afrika|Isekela likamengameli]] |umongameli_igama2 =[[Paul Mashatile]] |umongameli_isithakazo3 =[[Usihlalo weNCOP]] |umongameli_igama3 =[[Refilwe Mtsweni-Tsipane]] |umongameli_isithakazo4 =[[Isikhulumi sephalamende]] |umongameli_igama4 =[[Thoko Didiza]] |umongameli_isithakazo5 =[[Chief Justice of South Africa|Chief Justice]] |umongameli_igama5 =Mogoeng Mogoeng |ubedala_isehlakalo1 =[[Union of South Africa|Union]] |usuku_isehlakalo1 =31 ngoNhlaba 1910 |ubedala_isehlakalo2 =[[Statute of Westminster 1931|Statute of Westminster]] |usuku_isehlakalo2 =11 ngoZibandlela 1931 |ubedala_isehlakalo3 =[[South African referendum, 1960|Republic]] |usuku_isehlakalo3 = 31 ngoNhlaba 1961 |ubedala_isehlakalo4 = |usuku_isehlakalo4 = |ubukhulu_sq_mi =471,443 |ubukhulu_km2 =1,221,037 |ubukhulu_ukuma =25 |iphesenti_amanzi =Ayakhohlwakala |izilimi =isiZulu, IsiXhosa, IsiPedi, IsiSotho, IsiVenda, IsiTsonga, Swati, IsiTswana, IsiNgisi, IsiNdebele ne Sign language |[[IsiZulu]] |[[IsiVenda]] |[[IsiXhosa]] |[[IsiBhunu]] |[[IsiNgisi]] |[[IsiSotho]] |[[IsiPedi]] |[[IsiTswana]] |[[IsiNdebele]] |[[IsiTsonga]] |[[IsiSwati]] |[[Sign language]] |[[isiBhunu]] |[[isiNgisi]] |[[isiNdebele]] |[[isiSuthu sasenyakatho|isiSuthu sasenyakatho (isiPedi)]] |[[isiSuthu]] |[[isiSwazi]] |[[isiTsonga]] |[[isiTswana]] |[[isiVenda]] |[[isiXhosa]] |[[isiZulu]] |[[ulimi lwezandla]] |inani_labantu_ukulinganisa =50,586,757<ref name="statssa-midyear2011"/><ref name=statssa-midyear2011>{{cite web|url=http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022011.pdf|title=Mid-year population estimates 2011|publisher=Statistics South Africa|year=2011|accessdate=30 July 2011}}</ref><ref name="Census2001">{{cite web |url=http://www.statssa.gov.za/census01/html/default.asp |title=Census 2001 |publisher=Statssa.gov.za |date=10 October 2001 |accessdate=30 October 2011 |archive-date=12 December 2005 |archive-url=https://web.archive.org/web/20051212080936/http://www.statssa.gov.za/census01/html/default.asp |dead-url=yes }}</ref> |inani_labantu_ukulinganisa_ukuma =24 |inani_labantu_ukulinganisa_inyaka =2011<ref name=StatsSAPopulation2010>{{cite web|url=http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022010.pdf|title=Midyear population estimates: 2010|publisher=Statistics South Africa|accessdate=23 July 2010}}</ref> |inani_labantu_uhlolovo =44,819,778<ref>http://www.statssa.gov.za/census01/html/default.asp {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051212080936/http://www.statssa.gov.za/census01/html/default.asp |date=2005-12-12 }} | Census 2001 at a glance | Statistics South Africa | 7 July 2008</ref> |inani_labantu_uhlolovo_inyaka =2001 |ixuku_labantu_km2 = 41.4 |ixuku_labantu_sq_mi = |ixugu_labantu_ukuma =169 |imali =[[iRandi]] (RSA) }} [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|iNingizimu Afrika]] (ngokomthetho '''iRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika''', ngokwesijwayelekile '''uMzansi'''), iyilizwe eningizimu le-[[IAfrika|Afrika]]. iNingizimu Afrika inemigcele namazwe ayisithupha: [[iButswana]] ne[[IZimbabwe|Zimbabwe]] ngasenyakatho, [[iMozambiki]] ngasenyakatho-mpumalanga, [[Eswatini|eSwazini]] ngasempumalanga, [[INamibhiya]] ngasenyakatho-ntshonalanga. iNingizimu Afrika izungeze [[iLesotho]]. Futhi, inemigu yolwandle emibili: enye elwandlekazini yaseNdiya nenye ngaselwandlekazini yase-Atlantiki ezihlangana [[eKapa]]. Kunokuhluka kwabantu ngokwelimi, kwehlanga nakwenkolo okuningi. Kunezilimi eziyishumi nambili ngokomthetho: [[isiZulu]], [[isiNgisi]], [[isiBhunu]], [[isiTswana]], [[isiTsonga]], [[isiVenda]], [[IsiSuthu sasenyakatho|isiSuthu saseNyakatho]] (esaziwa ngokujwayelekile ngesiPedi) ne[[IsiSuthu|siSuthu saseNingizimu]], [[isiNdebele saseNingizimu]], [[isiSwazi]], [[isiXhosa]] nokuphawula ngezandla. Futhi kunabantu bomdabu abangama-Khoi-San. Kunezinhlanga ezine zabantu: [[Abantu abansundu|abaNsundu]], [[abeLungu]], [[amaNdiya]] n[[amaKhaladi]] (inhlobo yabantu elihlanganisa abantu base[[Malaysia]], abantubomdabu, nabeLungu). Kukhonzwa izinkolo eziningi njengenkolo yomdabu, ubuKhrestu (elindlula ezinkolo ngenani labalandeli bayo), i-Islamu, isiHindu nesiJuda. Ezombangazwe zilawulwa [[UMthetho-sisekelo WaseNingizimu Afrika|nguMthethosisekelo]]. uMthethosisekelo uqinisekisa ukuthi amalungelo ayahlonishwa nokuthi bonke abantu baphathwa ngokulingana. uHulumeni unamagatsha amathathu ahlolanayo ukuthi angahluli amanye: isishayamthetho ([[IPhalamende laseNingizimu Afrika|iPhalamende]] ekhethwa ngabantu bonke abakhulile), igatsho lokuphatha (uMkhandlu wokuPhatha kaZwelonke), negatsha lobulungiswa ([[INkantolo yoMthethosisekelo laseNingizimu Afrika|iNkantolo yoMthethosisekelo]] nezinyi izinkantolo). Lelizwe lihlanganisa izifundazwe eziyisishiyagalolunye: [[iNtshonalanga Kapa]], [[iMpumalanga Kapa]], [[iNyakatho Kapa]], [[EGoli (isifundazwe)|eGoli]], [[iFuleyisitata]], [[iNyakatho-Ntshonalanga]], [[iLimpopo]], [[IKwaZulu-Natali|kwaZulu-Natali]] [[IMpumalanga|neMpumalanga]]. Ineziqonga ezintathu: [[iPitoli]], [[IKapa|eKapa]] nase[[IBloemfontein|Bloemfontein]]. Idolobha elunkulu kunazonke lus[[EGoli (isifundazwe)|eGoli]]. Kwasukela iminyaka eyi-100,000 eyandlule, kwakuhlala amaKhoi-Sani ebaphila ngokuzulazula, ukuzingela izinyamazane nokuqoqa izitshalo zasehlathini. Kusukela iminyaka eyi-3000 eyandlule, kwaqala ukufika abantu basePhakathi Afrika abafuyayo, abalimayo, futhi abaqamba izinto nge[[Insimbi|nsimbi]]. Bafudukele eNingizimu Afrika ngamaqembu alandelanayo. Bahlangana namaKhoi-Sani, baganana, bazalelana izingane. Abazukulu babo yibona ekuthiwa ngabantu abaNsundu ebayikhulu lenani labantu abahlala eNingizimu Afrika namhlanje. Ngo-1664, kwafika abantu baseNtshonalanga [[Yurobhu]] (namhlanje baziwa ngokuthi abeLungu). Bahlasela, bacindezela, futhi bahlukanisa abantu bomdabu ezindaweni ezithile futhi baphuca izizwe zabantu abaNsundu amandla okuzibusa nokuzimela. Futhi, basungula umbuso wobandululo okwehlanga kusukela u-1948 makungena i-National Party embusweni. Ngenxa yomzabalazo oludonswe phambili nge-[[African National Congress]] namanye amaqembu wabantu abansundu, nangemphoqo yamanye amazwe wangaphesheya (kakhulu wase-Afrika), umbuso wabeLungu wanikela amandla okubusa ngo-1994. Manje, iNingizimu Afrika ibuswa ngentandoyeningi kodwa kusekhona izinkinga: njengokungalingani ngemali ngaphakathi kwabantu bezihlanga ezihlukene, udlame ngenxa yobugebengu, nobumpofu nobungabi nomsebenzi. Noma kunjalo, iNingizimu Afrika inothile ukundlula amazwe wonke wase-Afrika. Ihloniphekile ngaphesheya ngenxa yokumela amalungelo wabantu abacindezelwayo nokukhutaza ukusebenzisana kamazwe. == Igama == Kusetshenziswa amagama ambalwa akubiza iNingizimu Afrika. "IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika" iyigama elide ngokoMthethosisekelo. Kodwa kunabafundi besiZulu abathu igama likaRiphabhuliki liguqulwe kuMbusobala. Kusetshenziswa igama elifushane likaMzansi (igama lesiXhosa lasemthethweni). Ngenxa yokumbumbanan kwezihlanga ezahlukile emuva kwesikhathi sobandlululo, abantu balubiza "''Rainbow Nation''" (Iziswe Sothingo). Kunabantu abafunda ukuchitha amagama onke aqondene nekolonializimu. Ngakho ke bafuma lelilizwe libizwe "''Azania''". {| class="wikitable" |+Uhlu wamagama weNingizimu Afrika ngemilimi esemthethweni !Ulwimi !Igama elifushane !Igama ngokomthetho |- |isiBhunu |''Suid-Afrika'' |''Republiek van Suid-Afrika'' |- |isiNgisi |''South Africa'' |''Republic of South Africa'' |- |isiSuthu saseNingizimu |''Afrika Borwa'' |''Rephaboliki ya Afrika Borwa'' |- |isiSuthu saseNyakatho |''Afrika-Borwa'' |''Repabliki ya Afrika-Borwa'' |- |isiSwazi |''iNingizimu-Afrika'' |''iRiphabhulikhi yaseNingizimu-Afrika'' |- |isiTsonga |''Afrika Dzonga'' |''Riphabliki ya Afrika Dzonga'' |- |isiTswana |''Aforika Borwa'' |''Rephaboliki ya Aforika Borwa'' |- |isiVenda |''Afurika Tshipembe'' |''Riphabuḽiki ya Afurika Tshipembe'' |- |isiXhosa |''uMzantsi Afrika'' |''iRiphabhlikhi yoMzantsi Afrika'' |} == Umlando == Nge-1664, [[Jan van Riebeeck|uJan van Riebeeck]] ufike [[IKapa|eKapa]] kanye nethimba lakhe ngemikhumbi emithathu babuya [[Netherlands|eNetherlands]] ukusungula isiphumulo semikhumbi eya futhi ebuya eNdiya. Lokhu kwakufuneka ngoba amatilosi wayechitha iminyanga emkhumbini kwenzeke ukuthi ungungadli [[izithelo]] kuholele ekuguleni. Kanjalo uJan van Riebeeck watshala insimi yezithelo nemifino. uJan van Riebeeck wayethunywe yiNkampani eBumbene yaseMpumalanga (yaseNetherlands). AmaNetherlands akhe inqaba yaseKapa ukuvikela isiphumulo sabo emazweni amanye. uJan van Riebeeck nezilami zakhe zigqilaze amaKhwe nabaThwa futhi zabaphuca ukhono [[Ukudoba|lokudoba]], ukuzingela, ukukha nokulusa [[imfuyo]] zabo kulendawo ebabehlome kuyona. AmaThethwa ngaseningizimu-mpumalanga kweNingizimu Afrika wayeyilizwe elalinamandla kakhulu ngaphansi kweSilo u[[Dingiswayo]] (owayezale eyiNkosana uGodongwane). iPhini lakhe lalingumkhuzi wamabutho akhe iNkosana yakwaZulu ezalwe nguNandi neSilo yamaZulu [[Senzangakona|uSenzangakhona]], u[[Shaka]]. iSenzangkhona wayekhethe uSigujana ukumlandela ukuthi mhla ekhothama uSigujana wayeqokwa njengomlami esikhundleni sasebukhosini. Kodwa, amasiko okubeka esihlalweni angakapheli, uShaka wamphonsa inselela yesikhundla. Mhla emehlule wabekwa njengeSilo nge-1816. Futhi uShaka wayengulami kaDingisiwayo mhla ebulwawa ngamaNdwandwe ngaphansi kweNgoyama yabo uZwide, ekuholele ekutheni amaThethwa awele ngaphansi kwakhe. uShaka wakhulisa umbuso wamaZulu ngokunqoba izizwe ezazikhona. Ezinye zabalekela ezintabeni zoKhahlamba zicela ukukhuselwa nguMushweshwe wamaSuthu. uShaka usocongwe ngabomfowabo uDingane noMpande nge-1828 wayesemlama esikhundleni seSilo wathutha isigodlo sakhe kwaBulawayo kwaMngungundlovu. iNetherlands iwele ngaphansi [[IFulansi|kweFulansi]] ngenkathi yezimpi [[Napoleon|zikaNapoleon]] nge-1795. Ngenxa yalokho [[Umbuso Ohlangeneyo|uMbuso oHlangeneyo]] uthathe lelithuba ukunqoba iKapa nokwandisa indawo eyayingaphansi kwabo eningizimu le-Afrika. Ukudla umhlaba kwabo kudibane namaXhosa ezimpini zasemaphethelweni ezathatha ikhulu leminyaka. Abelungu bebafuna ukuthi umngcele wabo namaXhosa ube emfuleni yeNxuba kodwa lokhu bekuzodlela amazwe ewaye ngasentshona kwalo umhlaba. Umlawuli waseKapa uPlettenberg uthume uAdrean van Jaarsveld ukubasunduza ngasempumalanga kwemfula. Uqambe iqhinga lokubulala iNkosi uJalamba ukuze abasunduzela ngale kwemfula ngodlame. Lokhu kuqale impi yakuqala yamaXhosa nabeLungu. Nge-1834, uMaqoma ukhuze ibhutho lezinkulungwane eziyishumi ukuphindisela amaNgisi namaBhunu ngokubulala inkosi ephezulu ngezinga. Umkhankaso wakhe uholele ekutshontshweni ngezinkomo eziningi nasekubhubhisweni kwemizi yabalimi babelungu. uHinsta, njengeKumkani enkulu yakwaXhosa, uMlawuli uBenjamin d'Urban ukholwe ukuba kwakunguHinsta owaye ngumbangi walempi. Kanjalo uthume ithimba elinkulu esigodlweni sakhe ukusongela ukuthi anikeze abelungu umhlaba. Abelungu bamthumbile, kodwa bambulele emfuleni kaNqabarha mhla ezama ukuphunyuka nge-1835. AmaFengu, ewayebaleka incidezelo yamaGcaleka, akhe ubudlelwana namaNgisi ekuholele ekutheni banikezwe umhlaba empumalanga kweKapa Koloni. Lempi yayiyinye yezizathu zokuba uPiet Retief namanye amaBhunu afudukele enyakatho. Nakuba kwakukhona ishumi leminyaka yokuthula ngenxa yohlelo lwemivumelano ngaphakathi kwamaXhosa namaNgisi ngenxa yemizamo ka-Andries Stockenström ukubuyisa imfuya eyayitshontshwe kanye nokugcina umngcele emfuleni uXesi nge-1834. Ngenxa yokutshontshwa kwembazo nemizwa yokungabi nobulungiswa ngaphansi kamaNgisi, abelungu ebabehlala duze namaXhosa wahlasela amaXhosa bebhubhisa inani elikhulu lamaXhosa namaFengu. iKumkani yamaRharhabe uSandile wamaNgqika wayengumkhuzi wamaXhosa ezimpini zesikhombisa kufika kwesishiyagalolunye namaNgisi futhi amaXhosa waqala ukusebenzisa izikhali eziqhumayo. uPiet Retief usungule iRiphabhuliki yaseNataliya ogwini lolwandle Ndiya emuva kokuphuca abomdabu umhlaba. Ezingxoxweni ezazihleliwe eMngungundlovu ngaphakathi kwamaBhunu namaZulu, iSilo uDingiswayo iqaphile ukuthi amaBhuni ayingozi wababulala bonke kanye noPiet Retief nge-1838. Ngenxa yalokho u-Andries Pretorius was vusa impi namaZulu eNcome lapho amaZulu wahlulwa futhi wadlelwa umhlaba. Ngenxaso kaPretorius iSilo uMpande usoconge uDingane eHlathikhulu emuva kwempi kaMagonqo. Nge-1840, amaNgisi athathe iNatalia Riphabhuliki ukusungula iKoloni yaseNatali. u[[Cetshwayo]] wayenguNobamba weSilo kusukela 1856. Lezimoi ziqale ku1848 kufika ku1878 mhla uSandile ebulawa. Ukubulawa kwezinkulungwane kwemfuyo (abanye bathi ngenxa yesibikezelo sikaNonqawuse abanye bathi ukunqanda yegciwane elalingene emfuyiweni), kuzale izifo nendlala. iKumkani uSarhili yayingomunye walaba abalandele isiyalelo sikaNonqawuse, uhole amabutho empini enkulu yokunqanda ukukhula kwombuso wamaNgisi, kodwa ngasemuva kweminyaka yempi, amaGcaleka (izwe lokugcina elilalizimele lamaXhosa) lawela ngaphansi kwamaNgisi ngo-1871. Nge-1872, iSilo uMpande yashona kwakhushulwa iSilo uCetshwayo ebukhosini. Nge-1879 kwaba nempi yamaNgisi namaZulu. Nakuba amaZulu ahlule amaNgisi empini yeSandlwana, amaNgisi unqobe amaZulu emuva kwempi yoLundi. iSilo uCetshwayo sadingiswa eKapa bese eLondon eNgilandi. Ubuye mhla uZibhebhu evusa impi yokuhlukanisa amaMandlakazi embusweni wakwaZulu, iSilo samhlula kulolu. == uHulumeni == === Ezokubusa === [[File:Prime Minister Sunak met with President Ramaphosa of South Africa in Number 10 - 2022 (cropped).jpg|thumb|191x191px|[[Umongameli waseNingizimu Afrika|uMongameli waseNingizimu Afrika]], uMnm [[Cyril Ramaphosa]]]] uHulumeni unamagatsha amathathu anikezwe amandla angafani ukuqinisekisa ukuthi kuzohlala kubuswa [[Umbuso wabantu|ngentandoyeningi]] eNingizimu Afrika: * Isishayamthetho: [[iPhalamende laseNingizimu Afrika]] linezindlu ezimbili: [[ISishayamthetho sikaZwelonke|isiGunga sikaZwelonke]] (indlu engaphansi) n[[UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe|oMkhandlu kaZwelonkwe weziFundazwe]] (indlu engaphezulu) * Igatsha lokuphatha: [[Umongameli waseNingizimu Afrika|uMongameli waseNingizimu]] Afrika noMkhandlu kaZwelonke wokuPhatha * Igatsha lobulungiswa: [[INkantolo yoMthethosisekelo laseNingizimu Afrika|iNkantolo yoMthethosisekelo waseNingizimu Afrika]], [[INkantolo ePhakeme yokuDlulisa amaCala laseNingizimu Afrika|iNkantolo ePhakeme yokuDlulisa amaCala]] nezinye izinkantolo uMongameli uyinloko yombuso nenhloko yoMkhandlu kaZwelonke wokuPhatha. uMongameli uqoka aboNgqongqoshe abahola iminyango kahulumeni. uMongameli unamandla okwamkela noma ukubiyisa imithethosivivinywa ePhalamende. uMongameli ungumkhuzi omkhulu woMbutho wokuVikela waseNingizimu Afrika futhi umela ilizwe lonke ekwakheni ubudlelwane nezinye izizwe. uMongameli ukhethwa iningi lenani lwamalunga wesiGunga sikaZwelonke. Ohleli esikhundleni manje ngu-Cyril Ramaphosa owakhethwa ngo-2019 nango-2024. Akuvumelekanga ukuthi uMongameli ahlale ukundlula izikhathi ezimbili esikhundleni. uMongameli kufanele aqoka amalunga wePhalamende ukuba abangqongqoshe kodwa kuvumelekile akuthi akhethe abantu ababili ukuthi babengabangqogqoshe. Makundlula iminyaka eyinhlanu, izakhamuzi zikhetha imihlangano zezombangazwe ukuthi zibamele esiGungeni sikaZwelonke naseziShayamthethweni zeziFundazwe. Imihlangano inikeza iKhomishini eziMele yoKhetho izihlu zamalunga afuna ukuthi bayimele esiGungeni naseziShayamthethweni. iKhomishini eziMele yoKhetho izonikeza imihlangano izihlalo esiGungeni naseziShayamthethweni ngobuningi bamavoti abawatholile ekhethweni. Amalunga anikezwa izihlalo ngokulandelana ezinhlwini ezazinikezwe iKhomishini. Kuvumelekile ukuthi inhlangano ikhiphe amalunga ahleli ngaphansi kwegama layo. Izifundazwe zinikezwe izihlalo ezilinganayo eMkhandlwini kaZwelonke weziFundazwe. Amalunga ayo akhethwa iziShayamthetho. Imihlangano inikezwa izihlalo eMkhandlwini ngobuningi bamalunga abanawo esiShayathethweni wesiFundazwe esithile. IsiGunga sikaZwelonke sinamandla okushaya imithetho ngadaba noma luphi endlula uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe — ngoba umsebenzi wayo uqondane kakhulu nezindaba zolwimi, amasiko nemiphakathi. uMthethosisekelo ungumthetho ophakeme kuyonke imithetho. iPhalamende inamandla okushaya nomayimuphi umthetho ohambisana nayo. iziNkantolo zegatsha yobulungiswa zinamandla okuqinisekisa ukuthi yonke imithetho iyalendelwa. iNkantolo yoMthethosisekelo inamandla okuchitha noma yimuphi umthetho ongahambisani nomthethosisekelo. Ezinye izinkantolo zihlulela ukuphikisana ngaphathi kwabantu nezinhlangano futhi zihlulela amacala womthetho wobugebengu. Izinkantolo zinamandla okugweba abantu amacala nokubabophisa ukuze kubenokulungiswa nokuxola ezweni. Izinqumo zezinkantolo zibayinxenye yomthetho welizwe ngoba zichaza ukuthi imithetho ngempela isho ukuthini. === Ezombangazwe === [[File:Houses of Parliament (Cape Town).jpg|thumb|191x191px|Izindlu ze[[IPhalamende laseNingizimu Afrika|Phalamende yaseNingizimu Afrika]], [[eKapa]], e[[INtshonalanga Kapa|Ntshonalanga Kapa]]]] Inhlangano enkulu eyayibusa iyodwa eNingizimu Afrika kusukela ngo-1994 kufikela ngo-2024 yi-African National Congress (ANC). i-ANC isungulwe ngo-1912. Ngenxa yokuxoxisana nokuvumelana ne-''National Part''y (NP) ukuthi ubandlululo okwehlanga uchithwe ukuze abantu abansundu bakhone ukuvota, i-ANC iphumelele emikhethweni yokuqala eyisikhombisa ukuthi aboMongameli abane bokuqala besikhathi senkululeko babuye kuyo: kusukela u[[Nelson Mandela]] kufika ku[[Cyril Ramaphosa]]. iNhlangano yabelungu eyayibusa futhi eyasungula ubandlululo okwehlanga, i-NP, ibuse neANC eHulumendini yokuBumbana yango-1994. Kodwa ngasemuva kwesikhathi seHulumende yokuBumbana, i-NP yachithwa. Amanye amalunga ayo angena kwi-ANC. [[File:Late Nelson Mandela Statue, Pretoria South Africa Redux.png|thumb|192x192px|Izakhiwo zeMbumbano, [[IPitoli|ePitoli]], [[EGoli (isifundazwe)|eGoli]]]] iQembu elaliphikisane ne-ANC kusukela u-1999 kwakuyi-''Democratic Party'', elaguqula igama kwi-''Democratic Alliance'' (DA) kufikela u-2024. Ngo-2009, i-DA yathatha amandla [[INtshonalanga Kapa|eNtshonalanga Kapa]] kufika manje. Ngo-2024 yavuma ukungena emfelondawonyeni wezinhlangano lapho i-ANC beyidonsa phambili. ''iNkatha'' yasungulwa yiSilo u[[Solomon kaDinizulu|Solomoni kaDinuzulu]] ngezi-1920. uMntwana [[Mangosuthu Buthelezi|uMangosuthu Buthelezi]] wayiguqula igama kwiNkatha Freedom Party wayiphendula inhlangano yezombangazwe ngo-1975 eyaphatha kwaZulu esikhathini sobandlululo kufikela u-1994. Ngo-1994 yavuma ukubayilunga lemfelondawonye yeHulumende yokuBumbana futhi yabayinhlangano enkulu esifundazweni esasisisha ngalesosikhathi sakwaZulu-Natali kodwa yahlulwa yi-ANC ekhethweni wango-2004. Ngo-2014, uJulius Malema, owayenguMongameli weQembu laBasha le-ANC, wasungula inhlangano yakhe, i-''Economic Freedom Fighters'' (EFF). Yafika ezingeni yokuba inhlangano entathu ngobukhulu esizweni ekhethweni wango-2024. u-Jacob Zuma, owayenguMongameli weNingizimu Afrika kusukela u-2009 kufikela ku-2018, wasungula inhlangano yoMkhonto weSizwe ngo-2023<ref>Sangweni, Khethukuthula. 2023, uZibandlela 27. OlukaZuma neMK luvukuze umlando we-ANC obuhlungu. ''Isolezwe''. https://www.isolezwe.co.za/izindaba/olukazuma-nemk-luvukuze-umlando-we-anc-obuhlungu-5f731014-9ea2-473b-93ff-443850f04d17</ref> owandlula i-EFF ngenani lamavoti ekhethweni wango-2024.<ref><bdi>2024, uNhlangulana 24. IsiBizNews: Abavoti bayayichitha i-ANC ne-EFF: Funa uguquko lwangempela, hhayi uguquko oluqinile – John Endres. ''BizNews''.</bdi> https://www.biznews.com/rational-perspective/abavoti-anc-eff-endres</ref> Kusukela u-2024, i-MK iyinhlangano ephikisayo-ngokomthetho ngoba i-DA ingene emfelandawonyeni ne-ANC. Ngo-2024, iNhlangano yoMkhonto wesiZwe ithole amavoti andlula imihlangano yonke kwaZulu-Natali, kodwa ngenxa yokubumbana kwe-IFP, i-DA, ne-ANC, yavalelwa ngaphandle kwezibambo zokubusa kulesosifundazwe. === Imphoqelelo yomthetho === [[File:South african police may 2010.jpg|thumb|198x198px|iThimba lamaphoyisa [[EGoli (isifundazwe)|eGoli]] ngo-2010. Bathwele ama-Vektor R5 ngezandla]] Amaphoyisa waseNingizimu Afrika (isiNgisi: ''South African Police Service'') anomsebenzi wokuphoqelela umthetho esizweni nokuvikela umphakathi. Kuneziteshi eziyi-1,154 zamaphoyisa futhi kunabaqhashi emaphoyiseni abayi-150,950. Ngokuba abantu abazizwa baphephile ngenxa yobugebengu obuningi, iNingizimu Afrika inobalo lwezinkampani zokuphephisa olundlala izizwe zonke emhlabeni. Inani labantu abasebenzela lomkhakha undlula izigidi eziyi-2.5 (futhi, ngobuningi, bandlula amaphoyisa namajoni mabehlangene). Kunobugebengu obuningi eNingizimu Afrika njengokudlwengula kanye nodlame wokuhlukumeza izingane nabesifazane: amaPhoyisa amemeza ukuthi abesifazane abayi-75,871 ngo-2023 kufika ku-2024 abathintwe udlame, ukudlwengula nokubulawa.<ref>Cowling, Natalie. 2024, Dec 30. Number of contact crimes committed against women in South Africa by type. ''Statista''.https://www.statista.com/statistics/1396527/number-of-contact-crimes-committed-against-women-in-south-africa-by-type/#statisticContainer</ref> Kuvamile ukuthi abesifazane bahlukunyezwe ngabantu abesilisa ababaziyo.<ref>2022. Media Pack: First South African National Gender-Based Violence Study. ''Human Sciences Research Council''. https://hsrc.ac.za/media-pack-first-south-african-national-gender-based-violence-study-2022/</ref> Futhi kunobunye ubugebengu njengzigameko zokudunwa nokutshontshwa kwezimoto<ref>Khumalo, X. 2023-08-16. [https://gagasiworld.co.za/kudla-lubi-ukudunwa-kwezimoto/ Kudla Lubi Ukudunwa Kwezimoto] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20250925134118/https://gagasiworld.co.za/kudla-lubi-ukudunwa-kwezimoto/ |date=2025-09-25 }}. ''eGagasini FM''.</ref>, ukuthunjwa kwabantu<ref>''[https://lite.scrolla.africa/izindaba/ziyanda-izigameko-zokuthunjwa-kwabantu-emzansi.html Ziyanda izigameko zokuthunjwa kwabantu eMzansi]''. Scrolls Data Lite.</ref><ref>Goldberg, L. 2025-05-13. [https://4akid.co.za/zu/blogs/parenting-advice/child-kidnappings-are-on-the-increase-in-sa-but-yet-no-recent-stats-are-available?srsltid=AfmBOooEqrLfOmZzhaJxCD0mTAaYtvriW8IRaD-LX_AlORRer3tgRiEP Ukuthunjwa kwezingane kuyanda eNingizimu Afrika, kodwa nokho azikho izibalo zakamuva ezitholakalayo]. ''4aKid.com''</ref>, ukugqekeza ezindlini nasemahhovisini, nenkohlakalo ehulumendeni njengokutshontsha izimali zesizwe. OweyenguMengameli uJacob Zuma wasungula iKhomishini yokuHlola ukuThunjwa kweZwe ngo-2017 noCyril Ramaphosa wasungula iKhomishini yokuHlola ukuGxambukela nobuGebengu ezeMbangazweni ngo-2025 ngenxa yokujula nobubanzi kwenkohlakalo ebolisa uhulumeni.<ref>Dlomo, M. 2025-07-06. [https://ilanganews.co.za/bafuna-kuthathwe-izinyathelo-ngezinsolo-zikamkhwanazi/ Bafuna kuthathwe izinyathelo ngezinsolo zikaMkhwanazi] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20250707114454/https://ilanganews.co.za/bafuna-kuthathwe-izinyathelo-ngezinsolo-zikamkhwanazi/ |date=2025-07-07 }}. ''Ilanga News''.</ref> === Ubudlelwano nezinye izizwe === [[File:President Donald Trump meets with President of South Africa Cyril Ramaphosa (54537776189) (cropped).jpg|thumb|221x221px|Umhlangano koMongameli [[IMelika|waseMelika]] [[Donald Trump|uDonald Trump]][[Umongameli waseNingizimu Afrika|uMongameli waseNingizimu Afrika]], [[Cyril Ramaphosa]]]] iNingizimu Afrika liyilunga yemihlangano yamazwe njeng[[IZizwe Ezihlangene|eZizwe Ezihlangeneyo]] (isiNgisi: ''United Nations''), iNhlangano yase Africa (isiNgisi: ''African Union''), i-BRICS (inhlangano ye[[IBrazili|Brazil]], [[iNdiya]], [[iShayina]], neNingizimu Afrika), iNhlangano yoMhlabawonke woHwebo (isiNgisi: ''World Trade Organisation''), iNkantolo yoMhlabawonke wobuGebengu (isiNgisi: ''International Criminal Court''), i-''Commonwealth of Nations'', iKomithi yoMhlabawonke wama-Olympics (isiNgisi: ''International Olympic Committee''), i-''Fédération Internationale de Football Association'' (i-FIFA), Inhlangano yoMhlabawonke yabaSebenzi (isiNgisi: ''International Labour Organisation''). Noma buthi ukubanda ubudlelwano n[[IMelika|eMelika]], iNingizimu Afrika isebenzisana futhi ihwebana nayo kakhulu kanye namanye amazwe ekuthiwa wase-"Mpumalanga" njengeNhlangano yase[[Yurobhu]] (ngesiNgisi: ''European Union''). iNingizimu Afrika lidume ngaphesheya ngokukhulumela amalungelo wabantu abahluphekile. Ngo-2024, izamile ukusiza [[iYukreyini]] ne[[IRashiya|Rashiya]] zixoxisane ukuqeda imipi yabo. Ngo-2022, iNingizimu Afrika ivulele i-[[Isreyili|Israyeli]] icala eNkantolo yoMhlabawonke yobuLungiswa mayelana ukubhubhisa kwamaPalestini eGaza. iNingizimu Afrika ithumela amajoni ukuthi agcine ukuthula ezindaweni lapho kunempi yezakhamuzi khona njengase-DRC (isiNgisi: [[IKhongo-Kinshasa|''Democratic Republic of the Congo'']]), e[[IMozambiki|Mozambhiki]], eLesotho, e[[ISudan|Sudani]], nase[[IBhurundi|Bhurundi]]. Ngenxa yodlame nenhlupheko e[[IZimbabwe|Zimbabwe]], iNingizimu Afrika yamkele ababaleki. Futhi yamkele ababaleki ngobuningi abaqhamuke kwezinye izizwe ezinempi njenge[[ISomaliya|Somaliya]], [[Khongo-Kinshasa]], e[[IMozambiki|Mozambhiki]] nase[[ISudan|Sudani]]. === Ezokuvikela === [[File:SAAF-Gripen-001 (cropped).jpg|thumb|211x211px|Indiza yokulwa, iSAAB Gripen yamaButho waseBhakabhakeni, ekhandwe [[ISwidi|eSwidi]]]] umButho kaZwelonke oVikelayo waseNingizimu Afrika ([[isiNgisi]]: ''South African National Defence Force'') unikezwe umsebenzi wokuvikela amagcele waseNingizimu Afrika - yiwona wodwa wemibutho evumelekile ukuhloma. Lombutho unamagatsha amane: amaButho waseMhlabeni, waseLwandle, waseBhakabhakeni, nawezeMpilo. amaButho waseLwandle ahlome imikhumbi yempi eyi-44, njengemikhumbi enthathu yangaphansi kwamanzi. Namhlanje amaButho waseLwandle abhekane nokubamba abazingeli nabadwebi bezinhlanzi nezinye izilwane zaselwandle ezivikeleliwe kanye nobunye ubugebengu elwandle. Futhi, ilwa namagcwelegcwele waselwandle eMozambhiki. amaButho waseMhlabeni asebenza e-Afrika ezindaweni ezibhekane nempi ukuthi zibenokuthula futhi bavikela imigcele yaseNingizimu Afrika. amaButho waseBhakabhakeni alwa kubhakabhaka lweNingizimu Afrika. Kukhona izinkampani ezikhandela umButho waseNingizimu Afrika izikhali nenye impahla: iDenel, iMilkor, iParamount Group ne-Reutech Radar Systems. Uphinde uthenge izinto [[Umbuso Ohlangeneyo|eMbusweni Ohlangeneyo]], [[IMelika|eMelika]], [[IJalimani|eJalimani]], [[IJaphani|eJapani]], [[ITaliya|eTaliya]] nase[[ISwidi|Swidi]]. Isabelomali somButho yizigidigidi eziyi-51.8 zamaRand ngoyaka ka-2024. Kunamajoni ahlangene ayi-71,235. iNduna yamaJoni Jikelele nguRudzani Maphwanya. === Izifundazwe === Kunezifundazwe eziyisishiyagalolunye. Zinesishayamthetho esikhethwa ngasemuva kweminyaka eyihlanu kanye nePhalamende. Izifundazwe zineNdunakulu ekhethwa abalunga besishayamthetho. Indunankulu ikhetha abangqongqoshe bomiKhandlu yesiFundazwe yokuPhatha. Zonke izifundazwe zineNkomfa yeNkantolo ePhezulu yaseNingizimu Afrika ekudluliswa amacalo khona ngamphambe ukuthi adluliselwe eNkantolo yoMthehtosisekele nomaNkantolo ePhakeme Yokudlulisa Amacala. Izifundazwe zinabomasipala abayi-205 bendawo futhi abayi-52 phezukwabo abesifunda. Kunamamasipala ayisishiyagalombili abanamandla wesifunda nendawo ekuthiwa ama-''metropolitan'' lapho kuhlala inani labantu eliningi khona: iGoli, eKapa, eThekwini, ePitoli, eKurhuleni, eNelson Mandela Bay, eBufallo City naseMangaung. Izifundanzwe yilezi ezilandelayo: {| class="wikitable" |+ !isiFundazwe !isiQonga sesiFundazwe !iDolobha eliKhulu !Ubungakho beNdawo (km<sup>2</sup>) !iNani laBantu |- |iMpumalanga Kapa |eBhisho |eGqeberha |168,966 |7,230,204 |- |iFuleyisitata |eBloemfontein |eBloemfontein |129,825 |2,964,412 |- |eGoli |eGoli |eGoli |18,178 |15,099,422 |- |kwaZulu-Natali |eMngungundlovu |eThekwini |94,361 |12,423,907 |- |iLimpopo |ePolokwane |ePolokwane |125,754 |6,572,720 |- |iMpumalanga |eMbombela |eMbombela |76,495 |5,143,324 |- |iNyakatho-Ntshonalanga |eMahikeng |eKlerksdorp |104,882 |3,804,548 |- |iNyakatho Kapa |eKimberley |eKimberley |372,889 |1,355,946 |- |iNtshonalanga Kapa |eKapa |eKapa |129,462 |7,433,01 |} == Ezomnotho == [[File:Sandton.jpg|thumb|218x218px|iSandton, eGoli, indawo ecebile ukundlula izindawo zonke e-Afrika]] iNingizimu Afrika inesimo somnotho osathuthuyako. e-Afrika yonke, iyona ethuthuke kakhulu ngobuchwepheshe ngomboni futhi inkulu uzindlula zonke: phezu kwezigidigidi eziyigidi eziyi-1.030 zamaDola ngokulinganisa amandla emali (isiNgisi: ''purchasing power parity'') noma izigidigidi eziyi-418 zamaDola ngobunjalo nje (isiNgisi: ''nominal'').<ref>World Bank. 2024, uMbasa. World Economic Outlook Database, April 2024 Edition. (South Africa). https://www.imf.org/external/datamapper/profile/ZAF</ref> Umkhiqizo ohlukaniswe okwekhanda, undlula amazwe amaningi e-Afrika: phezu kwamaDola ayi-16,080 wamaDola. Abantu baseNingizimu Afrika bacebe ukundlula izizwe zonke zase-Afrika: izigidigidi eziyi-650 zamaDola. iNingizimu Afrika ihwebana kakhulu namanye amazwe ase-Afrika, [[iShayina]], [[iMelika]], [[iJalimani]], [[iSpaniya]], n[[Umbuso Ohlangeneyo|oMbuso oHlangeneyo]]. iNingizimu Afrika ikhiqize insimbi njengegolide, iplatinamu, ipaladium, imanganese, ichrome, namalahle. iNingizimu Afrika ikhiqiza umbila, umoba, amazambane, iwayini, itiya yerooibos, namafutho wemifino, futhi imfuyo yezinkomo, izinkuku, izimvu nezimbuzi, iletha imali eningi. [[File:GariepDam.jpg|thumb|221x221px|iDonga neLwandle leDamu lasegariep. Livimbe amanzi womfula isaNgqu]] Ngenxa yobuhle, isimo sezulu esimnandi, izindawo zokubona izinyamazane, ukudla okumnandi newayini edumile ngaphesheya, nokuthuthuka kwengqalasizinda, iNingizimu Afrika ivakashelwa ukundlula wonke amazwe ase-Afrika. Futhi inezindawo eziningi eziklomiswe ngokuba ifa elibalulekile emhlabeni wonke. iNingizimu Afrika inomkhakha womnotho wezemali othembekile kakhulu. i-Johannesburg Stock Exchange (lapho kuhwetshwa izibopho emali namasheya emankampanini) indlula amanye amamakethi e-Afrika ngobukhulu kwemali nangokuthuthuka. Ngemphoxeko alikho ilizwe emhlabeni elinobungalinga kwemali njengeNingizimu Afrika. Lesimo singenxa yobungalingani kwomholo, ukungasebenzi kwenani elinkulu labantu, nobumpofa oluthinta abantu abaningi. Kunabantu abandlula u-33% abangasebenzi noma u-44% ngencazelo eyandiswa.<ref>Institute for Economic Justice. 2023, ''uLwezi. Kungani iNingizimu Afrika idinga i-Universal Basic Income Guarantee''. https://www.iej.org.za/wp-content/uploads/2024/02/IEJ-UBIG-1-factsheet-isiZulu.pdf</ref> Abantu abangu-55%, baphila ngaphansi kwezinga lobumpofu bukazwelonke, futhi abantu abangu-25% basezingeni lobumpofu lokuba encupeni yokungadli okwanele. Kunzima ukuthi umnotho wenze usebenze olingene abantu bonke abafuna umsebenzi ngenxa yezinga eliphansi lemfundo, ubunzima bokusungula amabhizinisi nokutshala imali ngenxa yemigomo engakhuthazi ubuzisebenza. Futhi, isikhathi sobandlululo sishiye abaningi abansundu banganyo indlela olukuzithuthukisa, ngesibonelo, ngokulima ngoba bengenamhlaba. === Ingqalasizinda === [[File:Ekurhuleni Aerotropolis.jpg|thumb|219x219px|Isikhumula seziNdiza sikaOliver Reginald Tambo eKurhuleni, eGoli. Siyisikhumulo esizindlula zonke e-Afrika ngobukhulu]] Ingqalasizinda yaseNingizimu Afrika ivame ukuba ncono ukundlula amazwe amaningi ase-Afrika kodwa akusho ukuthi konke kulungile. Kunemigwaqo engamakhilomitha ayi-754,600 eNingizimu Afrika, eseshumi emhlabeni wonke ngobude kodwa imiGwaqo eminingi inezigodi.<ref>Umnyango wesiKhwama sikaZwelonke. 2009. [https://www.treasury.gov.za/publications/igfr/2004/09.%20Chapter%208%20-%20Roads%20and%20Transport.pdf Isahluko 8: imiGwaqo nokuThuthakwabantu.] Provincial Government Expenditure Review 2003/2004 to 2008/2009</ref> Imigqa yezitimela indlula-30,000 amakhilomitha ngobude.<ref>[https://www.worlddata.info/africa/south-africa/transport.php Infrastructure and transport in South Africa]. World Data.</ref> iNingizimu Afrika yilizwe lokuqala e-Afrika ukuba nesitimela esihamba ngokushesha: iGautrain eGoli. Imigqa yezitimela eminingi ingphantsi kweTransnet, inkampani yakahulumeni. Ngenxa yokushiswa kwezitimela, ukutshontshwa nokuphulwa kwemishini, nokuwohloka ngokuhamba kwesikhathi okungalungiswa, izinga lengqalasizinda zezitimela zaseNingizimu Afrika luyawohloka. Izitimela zivame ukungcola, ukungaphephanga, nokungafiki ngesikhathi ngenxa yokungaphathwi kahle. Imikhakha eminingi emiphakathini nasemnothweni njengamamayini athembele ezitimeleleni ukuthutha impahla nabantu ngobuningi. [[File:Gautrain..., O R Tambo Intl Airport South Africa.jpg|thumb|220x220px|isiTimela sikagautrain esisesitheshini esisemkhumulweni wezindiza kaOliver Reginald Tambo]] iNingizimu Afrika ithembele emalahleni ukukhiqiza ugesi. Ikomothi yoGesi eyaziwa nge-Eskom yayisungulwe ngo1923. Ngokuzama ukukhuthaza izinkampani ezizimele ukuthi zingene emkhakheni wokukhiqiza ugesi ngezi-1999, uhulumeni uvimbe i-Eskom ukuthu ingakhi iziteshe zogesi ezintsha. Kodwa lokhu akusizanga. I-Eskom ibihluleka ukukhiqiza ugesi owanele ngenxa yokwanda ngokushesha kwezakhamuzi ezixhumakelwe nogesi emuva kwesikhathi sobandlululo lapho abelungu namabhizinisi kwakuyiwona wedwa ewathola ugesi. Ngoba imigqa yogesi yayidonsa nzima ukufikisa ugesi ebantwini bonke, umbuso unqamule izibopha ezivimbe i-Eskom ukuthi yakhe iziteshi zogesi. Ekuzameni ukwakha iziteshi zeMedupi neKusile, kwamoshakala imali, kwanda isikolodo kangangokuthi wawuncane ngendlela ephoxekisayo umkhiqizo wogesi. Ngenxa yalezizinkinga, kwasuka ukunciphiswa kwegesi ngesikhathi esihlelekile ngo-2007. Kusukela u-2024, isimo sithi ukuguquka ngenxa yokuqotshwa kweNgqongqoshe yoGesi omusha uKgosientso Ramkgopa. iNingizimu Afrika yilizwe lokuqala e-Afrika ukukhiqiza ugesi ngenuzi: kunesitheshi sogesi wenuzi eKapa, iKoeberg. iNingizimu Afrika enezikhumulo zezindiza zamazwewonke: i-OR Tambo neLanseriya eGoli, nenyeEkapa, iSilo uShaka eThekwini, neNkosi uDavide Stuurman eGqeberha. INingizimu Afrika inezikhumulo zezindiza ezi-401. Futhi inetheku elikhulu eThekwini eliwandlula wonke amazwe ase-Afrika ngokusinda kwempahla ethwalwa izikhumbi ezingena khona. Futhi kunezitheku zaseKapa, eGqeberha naseSaldanha lapho Umbutho woLwandle ugcina imikhumbi yempi khona. === Isayensi nobuchwepheshe === [[File:Mark Shuttleworth NASA.jpg|thumb|233x233px|uMark Shuttleworth umdali weThawte ne-Ubuntu onguyena yedwa umNingizimu Afrika owagibela umKhumbi waseMkhathini wamaZwewonke]] Kunokuhlakani nobuchwepheshe obuqhamuka eNingizimu Afrika olundlula okulindelwe nabantu abaningi. Emandulo kwakukhona abantu bomdabu eMpumalanga abakhe ikhalenda yamatshe eyokuqala yokuchaza iminyaka nesikhathi ekuthiwa yiNzalo yeLanga kusukela iminyaka eyi-75,000 kufika ku-200,000 ewandlule.<ref>[https://sahistory.org.za/place/adams-calendar-also-known-blaauwboschkraal-stone-ruins#:~:text=isiZulu%20elders%20call%20the%20site,ancient%20sites%20around%20the%20World. ADAMS CALENDAR also known as: 'Blaauwboschkraal Stone Ruins']. South African History.</ref> Abantu baseMapungubwe eLimpopo baqambe impahla ngegolide kusukela iminyaka eyi-500 kufika ku1100 eyandlule.<ref>[https://www.nature-reserve.co.za/lost-civilization-mapungubwe-history.html#:~:text=Between%20AD%20900%2D%201300%20Mapungubwe,lived%20in%20isolation%20from%20them. History of the Lost Civilization of Mapungubwe]. Siyabonga Africa.</ref> Ngemuva kokufika abelungu nokusuka wesikhathi sogesi, imikhiqizo yobuchwepheshe yanda. Ngo-1882, iKimberley, eNyakatho Kapa yayidlobha lesibili emhlabeni ukukhanyisa imigwaqo ngemibani yogesi.<ref>2914, uNcaba 23. [https://www.kimberley.org.za/kimberley-city-firsts/ Kimberley: A City of Firsts]. Kimberley.org.za</ref> Ngo-1955, kuqalwe ukukhiqiza amafuthi emalahleni eNingizimu Afrika ngenxa yobuchwepheshe baseSasol.<ref>[https://www.sasol.com/celebrating-our-heritage#:~:text=Through%20the%20Synthol%20process%2C%20in%20March%201955,its%20first%20petrol%20in%20its%20Synthol%20reactors.&text=These%20reactors%20form%20the%20basis%20of%20the,crude%20feed%20stream%20for%20fuels%20and%20chemicals Celebrating Our Heritage]{{Dead link|date=March 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}. Sasol.</ref> Ngo-1957, isayensi nesikhomba sokwakha umshini ohlola ubungaphakayi bomzimba womuntu, iCAT Scan, bewuqamuka eNingizimu Afrika ngenxa yomsebenzi woSolwazi u-Allan Cormack.<ref>Tan, Yong Siang no Pool, Patricia Sims. 2020, uZibandlela 6. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7900806/ Allan MacLeod Cormack (1924–1998): Discoverer of computerised axial tomography]. ''Singapore Med''. National Library of Medicine.</ref> Ngo-1967 uChristiaan Barnard noHamilton Naki bebangabantu bokuqala bokwenza isihlinzelo esivulekile sokufaka inhliziyo yomuntu komunye umuntu ophilayo esibhedlele seGroote Schuur eKapa.<ref>Cooper, David KC .2018, uNhlangulana 18. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6062759/ Christiaan Barnard—The surgeon who dared: The story of the first human-to-human heart transplant] . ''Global Cardiology and Practice''. National Library of Medicine.</ref> Ngezi-1980, iNingizimu Afrika yayilizwe lokuqala lase-Afrika ukwakha izikhali zenuzi.<ref>Albright, David. 1994, uNhlaba. [https://isis-online.org/publications/southafrica/ir0594.html South Africa's Secret Nuclear Weapons] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20250602145408/https://isis-online.org/publications/southafrica/ir0594.html |date=2025-06-02 }}. ''ISIS Report''.</ref> Ngo-1995, uMark Shuttleworth udale uhlelo lokuvimba ukuthwetshulwa kwamakhompiyutha ekuthiwa yi-Thawte.<ref>[https://www.lamsade.dauphine.fr/~litwin/cours98/Doc-cours-clouds/WPCryptography2012_1209_EN.pdf History of Cryptography]. Thawte.</ref> go-2004, uMark Shuttleworth wadala uhlelo lokulawula amakhompiyutha, Ubuntu, elisasetshenziswa nanamhlanje. I-Square Kilometre Array yiqoqo lwezibonakude ezisinikeza ukhono lokucwaninga izinkanyezi nezinye izizulane ezisemkhathini. Abasolwazi baseNyuvesi yaseKapa bafake isandla ekwakheni kwehlelo lokulawula amakhompiyutha e-''Large Hadron collider'', umshini eSwitzerlandi oshayisana izihlamvukazi zamatomi ukufunda imithetho ejulile yendalo. iNingizimu Afrika ithole inhlobo yesifo seCoronavirus i-Omicron kuqala ngo-2021. uSolwazi uMashudu Tshifularo waseNyuvesi yasePitoli uyena wokuqala emhlabeni wonke ukuphumelela ekufakeni kwethambo langaphakathi lwendlebe eliqanjwe ngokuphrinta kwezilinganiso ezintathu ngo-2019. == Ezezibalo zabantu == [[File:South Africa single age population pyramid 2020.png|thumb|uGrafu oveza inani labesilisa nabesifazane ngeminyaka wango-2020]] Kunenani labantu elindlula izigidi eziyi-64 eNingizimu Afrika, nokuminyana kwabantu abayi-51.8 ngesikhilomitha-skwele. Kunenani labantu abangangenanga ngokwomthetho abayizigidi ezinhlanu, kakhulu abantu baseZimbabwe. Kunabantu abansundu abangamaphesenti ayi-81, abelungu abangamaphesenti ayi-7.3, amaKhaladi abayi-8.2% namaNdiya ayi-2.7%. IsiZulu sincelwe ebeleni ngabantu abangamaphesenti ayi-24.4 (ukundlula izilimi zonke ngobuningi), isiXhosa silandela ngo-16.4% isiBhunu ngo-10.6%, nesiNgisi ngo-8.7%. Noma kunjalo, isiNgisi sitshenziswa emabhizinisini, nasezimfundisweni nasehulumendeni ukundlula izilimi zonke. [[File:South Africa 2011 population density map.svg|thumb|Ibalazwe laseNingizimu Afrika eliveza ukuminyana kwabantu. Ubunyama bombala buchaza ininani labantu abaningi abaminyene endaweni ethile]] Inani labantu abandlula u-79%, bakholelwa ebuKhrestini, ukundlula inani lezinkolo zonke ezinye. ebuKhrestini kunamaZayoni abayi-11%, abaZalwane (amaPentekositi) abayi-8.2%, abaseRoma abayi-7.1%, amaWesile ayi-6.8% nabebandla laseNetherlands abayi-6.2%. AmaMuslimi, abantu abakholelwa esintwini kuphela nabaHindi bangango 1%. Kodwa, baningi abantu abahlanganisa ubuKhrestu nenkolo yomdabu njengamasiko akubo. AmaMuslimi avema ukuba amaKhaladi waseKapa (ama-''Cape Malay'') namaNdiya. Kukhona nomphakathi omncane wamaJuda. === Ezemfundo === [[File:UCT Upper Campus landscape view.jpg|thumb|Ikhampasi ephezulu yeNyuvesi yaseKapa]] Ngowezi-2025 kwakunabantu abadala abangamaphesenti ngama-95% abakwazi ukufunda. Ingeyesibili enamazinga wemfundo aphezulu e-Afrika, ilandela iSeychelles.<ref>https://mg.co.za/education/2025-04-29-south-africa-has-second-highest-rate-of-literate-adults-in-africa/</ref> INingizimu Afrika inohlelo lwezemfundo olunamazinga amathathu: olokuqala ngezikole zamabangaphansi kulandele izikole zamabangaphezulu (ezingaphansi kweminyango yezifundo yezifundazwe), kugcine imfundo ephakeme yamanyuvesi namakolishi. iNingizimu Afrika isezingeni eliphansi ngezemfundo emhlabeni malulinganiswa namanye amazwe ngezizathu ezimbalwa: * Imaki lokuphasa esikoleni ngu-30% * Abantu abaningi abaphasi ngo-Bachelor, oludingekayo ukuqhubeka ukufunda emanyuvesini * Ngu-50% wezingane eziqala isikole ezizophasa umatekuletsheni * Inani labafundi abasebangeni llesishiyagalolunye abakwazi ukufunda noma ukubala okufanelwe iminyaka yabo * Ngoba esikhathini sobandlululo, umbuso wavimba amathuba amaningi wokufunda nokuqeqeshwa, awukho umkhuba wokufunda emiphakathini eminingi * Kunodlame, izidakamiswa nokuswela imithombo nengqalasizinda ezikoleni eziningi ezenza ukufunda kubenzima. Kungakho, abazali abakhonayo ngokwemali bamikisa Izingane zabo ema-''Model C'' (izikole ezagcinelwa abelungu esikhathini sobandlululo) nomaezikolweni ezizimele. Ngoba abaningi Abantu abampofu abanayo imali enele ukumikisa Izingane zabo kulezikole, Izingane zabo ezifunda ezikoleni zikahulumeni zisala emuva. Lokuhlukana emizingeni emibilo yokufunda, yenza ukuthi kubenzima ukuthi abantwana abaqhamuka emakhazeni abampofu ukuthi baphumelele ezinfundweni eziphezulu. Uhulumeni uzamile ukulinganisa amathuba ngezinhlelo nemingqubomgomo ehlukene njengokunikeza abantwana amampofu imifundaze phecelezi i-NSFAS (isiNgisi: ''National Student Financial Aid Scheme'') namanye amaqhinga. Amanyuvesi aseNingizimu Afrika ahloniphekile e-Afrika nasemhlabeni wonke ngokukhiqiza izinga locwaningo nokufundisa olulingana namazwe asesingeni eliphezulu lentuthuko. Amanyuvesi adulime yilawa: iNyuvesi yaseKapa, iNyuvesi yaseWitwatersrand, iNyuvesi yaseStellenbosch, iNyuvesi yaseGoli, [[INyuvesi yakwaZulu-Natali|iNyuvesi yaKwaZulu-Natali]], neNyuvesi yaseNingizimu Afrika. INyuvesi yaseFort Hare ikhiqize abaholi abaningi bezepolitiki njengo-[[Nelson Mandela]] owayenguMongameli waseNingizimu Afrika, [[Robert Mugabe|uRobert Mugabe]] owayenguMongameli wase[[Zimbabwe]], uSeretse Khama owayenguMongameli wase[[Butswana]], uJulius Nyerere owayenguMongameli wase[[IThanzaniya|Thanzaniya]], no-[[Oliver Tambo]] owayenguMongameli we-[[African National Congress|ANC]]. === Ezempilo === [[File:Chris Hani Baragwanath Academic Hospital entrance.jpg|thumb|Isibhedlela sikaChris Hani Baragwanath esikhulu uzindlula zonke eNingizimu Afrika futhi kufundiswa amadokotela lana]] Owesilisa uvame ukuphila iminyaka eyi-59.3, owesimame uvame ukuphila iminyaka eyi-64.4 kodwa abantu abansundu nabantu abampofu bavame ukuphila isikhathi esifushane ukundlula abelungu nabantu abacebile, futhi umehluko mukhulu.<ref>Frye, Isabel. 2023. The unequal face of death. Social Policy Initiative. https://www.spi.net.za/the-unequal-face-of-death-in-south-africa/ {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20250619130137/https://www.spi.net.za/the-unequal-face-of-death-in-south-africa/ |date=2025-06-19 }}</ref> Kuvame ukushona Izingane ezincane eziyi-24 ngenkulungwane yabantu.<ref name=":0">People of South Africa. Gov.za. https://www.gov.za/about-sa/people-south-africa#:~:text=Life%20expectancy%20at%20birth%20for,per%201%20000%20live%20births/</ref> Kunabantu abayi-13.5% abaphila nesifo sengculazi.<ref name=":0" /> Inani labo liyaphunguleka ngenxa yokumbatha ijazi lomkhwenyana ecansini nokuphuza imishanguzo ecindezela legciwane egazini.<ref>Mjoli, Phili. 2023, uZibandlela 24. Kusemnyama ngekhambi lokuqeda ingculazi. ''Isolezwe''. https://www.isolezwe.co.za/impilo-yabantu/ezempilo/kusemnyama-ngekhambi-lokuqeda-ingculazi-dfed1466-41d9-4269-afe9-1fc3851c49d5</ref> Ukungalingani kobude bempilo ngaphakathi kwabacebile nabampofu kungenxa yokuthi uhulumeni ukhokhela bonke abantu abampofu ngemali yentelo kodwa lemali kufanele ufeze izidingo zabantu abayi-84% kodwa abantu abancono ngesimo semali (u-16% wabantu) bakhona ukukhokhela izinsizo zempilo, ukuze bakhone ukuhambela izibhedlela ezizimele lapho izinga lokuphathwa lindlula izibhedlela zikahulumeni. Futhi, ngokwanda kwemali, umuntu ukwazi ukuhlala endaweni ephephile, ukuthola usizo ngokushesha, ukudla ukudla okuphilisayo, nokudela izingozi ezehlela abantu abahlupekayo. Kungakho uhulumeni we-ANC uzama ukuvusa i-NHI (iNtshulensi yezeMpilo lakaZwelonke) ukuze uhulumeni kuhlinzekelwe izinga elinganayo lezempilo kubonke abantu. Kodwa baningi abangavumi ngoba iNingizimu Afrika ayinabo abantu abalaphayo abanele inani labantu (0.3 wamadokotela ngenkulungwane yabantu, ngaphantsi kwe-2.5 yamadokotela ngenkulungwane yabantu ephakanyiswa uMhlangano woMhlabawonke wezeMpilo). Futhi, kuzofuneka ukuthi imali yentelo ekhokelwayo ngabambalwa abasebenzayo ikhuphuke kakhulu. Nokuthi umkhakha wezibhedlela elizimele awunayo imibhede elingene abantu bonke baseMzansi. Okwamanje i-NHI ayikakabikhona. == Ezamasiko nobuciko == === Ezomculo === Imiculo yamapiano, ikwaito nesipantsula idalwe eGoli. Imiculo yeGqom, iMaskandi, iMbaqanga nesiCathamiya iqhamuka kwaZulu. Abantu balalela umnculo omunye ohlukile njengehouse, iHip-Hop, iclassical, ipop, igospel nezinye. Kunabaculi abadumile abaqhamuka eNingizimu Afrika njengeLadysmith Black Mambaso eyaklomiswa ngeGrammy Award kabili (besicathamiya), uBrenda Fassie, uYvonne Chaka-Chaka noLeleti Mbuli (bepop), Hotstix Mabuza, uMiriam Makeba noweyengumyeni wakhe uHugh Masekela (bejazz), amaHotella Queens (bembaqanga), iHhashi eliMhlophe (wemaskandi), iSoweto Gospel Choir eyaklomiswa ngeGrammy Award, iJoyous Celebration neSpirit of Praise (begospel), uMbongeni Ngema (owayenza umculo wamamuvi njenge-''Lion King'' owaklomiswa nge-Academy Award, neSarafina). Kukhona nabaculi babelungu njengoKurt Darren (womculo wesiBhunu) Fokofpolisiekar (bomculo werock), ne-Die Antwoord (be-Hip-Hop yesiBhunu). Izikhungo zokufundisa umcule ezidumile yiKolishi yaseNingizimu Afrika yoMculo (yaseNyuvesi yaseKapa), namanye amanyuvesi. === Ezokungcebeleka === [[File:SouthAfricanBroadcastingCorporationHQ.jpg|thumb|Iisiqongo se-SABC. Ngasenxele kubonakala amatshaneli kamabonakude ]] iNingizimu Afrika inomkhakha wamamuvi, yezinhlelo zikamabonakude nokujabulisa othuthukile futhi ohloniphekile e-Afrika nangaphesheya. Amamuvi enzwe eNingizimu Afrika aklomiswe ama-Academy Award (phecelezi ama-Oscar) ngo-''Tsotsi'', no-''My Octopus Teacher.'' Ezacishe zaklomiswa ngo-''Yesterday'', ''Old Righteous Blues'', ne-''Last Ranger''. Kukhona amanye amamuvi adumile njenge-''District Nine'', ''The Gods Must Be Crazy'', ''Jerusalema'', ''Oh Schucks.... It's Schuster!'', ''Mama Jack'', Sarafina!, ''White Wedding'', ''How to Ruin Christmas'', ''iNxeba'' (eyacindezelwa nguhuhulumeni ngenxa yokuveza isiko lokusoka [[AmaXhosa|lwamaXhosa]] kanye nobudlewane labesilisa abathandanayo). Futhi kunezinhlelo zamabonakude ezidumile njenge-''Shaka Zulu'' (kudlala uHenry Cele, eyayenzwa kabusha ngegama lika-''Shaka iLembe''), ''Velaphi'', ''eMzini weziNtsizwa'', ''Generations'' (owayenza kabusha ngegama lika-''Generations: the Legacy''), ''Skeem Saam'', ''Scandal'', ''The River'', ''Isidingo'', ''Uzalo'', ''The Queen'', ''Blood and Water'', ''Kings of Joburg''. Kwakunohlelo lwabantwana kamabonakude njengo-''Yo TV! Land'', ''Hectic Nine9.'' Kunezinhlelo ezilandela izimpilo zabantu, ifashini, noma ezikhombisa ukuncintisana njenge-''Friends Like These'', ''Selimathunzi'' nezinye. I-South African Broadcasting Corporation iyinkampani kahulumeni elimandla amakhulu ngokubanamatshaneli kamabonakude nomsakazo njenge SABC1, 2 no-3, SABC News, SABC Sport, uKhozi FM, Umhlobo weNene, neLesedi FM. Isiphathamandla esiziMele zokuXhumana saseNingizimu Afrika silawula imigqubomgomo nemibandela elawula umkhakha wamabonakude, umsakazo nentanethi. === Ezobuciko === [[File:Ndebele Architecture.jpg|thumb|236x236px|Uzindlu zamaNdebele ezimabalabala]] Ubuciko njengokuzihlobisa noma ukuhlobisa izindawo zokuhlala yinxenye yesiko elimnqoka ebantwini baseNingizimu Afrika ngoba luveza ubutho bomuntu nomphakathi futhi unikeza abantu yokuziveza uqobo. AmaNdelele adumile ngokudweba izithombe zemibala ezindlini zabo, nokumbatha ubucwebe bensimbi. Ama-Khoi San wayedweba izithombe emihumeni. AbaNguni, amaKhoi-San, nabaTswana baziwa nokumbatha izikhumba zezilwane nobucwebe bobuhlalu. AmaTsonga namaVenda banomlando omude wokuthunga izingubo ngokotini (olwaziwa ngelimi lakubo nge-''mpela ya swinwela''). Kusukela izi-1800, kunezindwangu ezazivela njenge-''Seshweshwe'' samaTswana, amaPedi nabeSuthu, ingubo ye-''Seanamarena'', kanye nom-''Bhaco'' wamaXhosa. Kunezakhiwo eziphakeme zokukhombiswa ubuciko nezithombe eNingizimu Afrika njenge-Zeits Museum of Contemporary Art, Iziko South African National Gallery, ne-Johannesburg Art Museum === Ezobucikomazwi === [[File:John L Dube 001.jpg|thumb|228x228px|u[[John Langalibalele Dube]] owasingula iphephazindaba ''iLanga lase Natali'', owabhala incwadi ''iNsila kaShaka'', nowungubaba we-''African National Congress'', futhi wasungula isikole sasOhlange]] Ukubhala akuveli ngokomdabu eNingizimu Afrika ngoba abantu bomdabu bebandlulisa umlando ngokukhuluma. Kodwa makufika abahwebi nezithunywa zevangeli kwaqala ukubhalwa ngokuhumusha iBhayibheli elwimini lwesintu. Lokhu kuqale isiko sokubhala izincwadi. Ababhali abadumile ngo-Steve Bantu Biko (umholi weBlack Consciousness Movement odume ngokubhala u-''I Write What I Like''), uNelson Mandela (owabhala umlando wempilo yakhe nokumelana nobandlululo u-''Long Walk to Freedom''), uSolomon Plaatjie (owabhala u-''Mhudi'': ''An Epic of South African Native Life a Hundred Years Ago''), uJohn Langalibalele Dube (ubaba we-ANC, owabhala ''iNsila kaShaka''), Athol Fugard (owabhala u-''Cry, my Beloved Country''), Nadine Gordimer (owaklomiswa i-''Nobel Prize in Literature''), Alan Paton (owabhala imidlalo), uMazisi Kunene (umbhali wezinkondlo). === [[Umvalo womphakathi|Imivalo yomphakathi ngokomthetho]] === * 1 uMasingana: uSuku lokuGuba ukuQalwa kwoNyaka oMusha. * Ngo-Ndasa kufika kuMbasa: uLwesihlanu oMuhle oguba ukuqala kwePasika, ilanga lokuhlatshwa kukaJesu Khrestu. * Usonto olulandela uLwesihlanu oMuhle: uSuku wemiNdeni, ogujwa ngenxa yokuvuka kukaJesu Khrestu kwabafileyo * 21 uNdasa: uSuku lokuGuba amaLungelo waBantu. Luyisikhumbuzo lwokubhubhiswa kwabantu baseSharpeville ngenxa yokushisa ama-dompass. * 27 uMbasa: uSuku lokuGuba iNkukuleko. Luyisikhumbuzo lokhetho wokuqala wentandoyeningi lapho abansundu bavumelekile ukuvota. * 1 uNhlaba: uSuku lokuGuba abaSebenzi. * 9 uNcwaba: uSuku lokuGuba abesiFazane. Luyisikhumbuzo sabesifazane benhlangano iBlack Sash abahambale eZakhiweni zeNyunyana ukumelana nobandlululo okwehlanga * 24 uMandulo: uSuku lokuGuba amaSiko. Luyisikhumbuzo sokushona kweSilo samaBandla uShaka kaSenzangakhona Zulu * 16 uZibandlela: uSuku lokuGuba ukuBuyiselana. Kwakuwusuku wokuguba ukunqoba kwamaBhunu empini yaseNcome * 25 uZibandlela: uKhesimusi. Kugujwa ukuzalwa kukaJesu Khrestu. === Izimpawu === {| class="wikitable" |+Uhlu lwezimpawu !Uphawu !Isithombe !Igama |- |iNyoni |[[File:2 Blue crane and the International Crane Foundation in Baraboo, Wisconsin.jpg|frameless|181x181px]] |iNdwe (''Blue Crane'') |- |iNyamazane |[[File:Antidorcas marsupialis, male (Etosha, 2012).jpg|frameless|182x182px]] |iMpunzi (''Springbok'') |- |uMuthi |[[File:Podocarpus latifolius - Cape Town - 3.JPG|frameless|180x180px]] |umSonti (''Yellowwood'') |- |iNhlanzi |[[File:Galjoen (Dichistius capensis).jpg|frameless|179x179px]] |iDamba (''Galjoen'') |- |iMbali |[[File:Protéa royale à Stellenbosch (Afrique du Sud).jpg|frameless|178x178px]] |[[Isiqalaba|isiQalaba]] (''King Protea'') |} == Imithombo == {{Commonscat|South Africa}} {{DEFAULTSORT:Ningizimu Afrika, IRiphabliki yase}} [[Category:Amazwe]] [[Category:Amazwe eAfrika]] [[Category:iNingizimu Afrika]] [[Category:Afrika Eningizimu]] {{Uhlu lwemithombo}} {{Amazwe eAfrika}} kfih51dteinyd58xenv25ku4qnyhr6x IJalimani 0 1723 126821 125168 2026-08-03T09:17:42Z Edwin Ndaba 13909 /* Umbusobala wase-Weimar noMbuso wama-Nazi */ 126821 wikitext text/x-wiki {{Infobox izwe |igama_ivamile = IJalimani |igama_ikhulu = |igama_imvelo ={{native name|de|Bundesrepublik Deutschland|icon=no}} |ifulegi =Flag of Germany.svg |image_coat = Coat of Arms of Germany.svg |isaga_wesizwe = |inkondlo_wesizwe =<div align="center">[[File:National anthem of Germany - U.S. Army 1st Armored Division Band.ogg]]</div><br />Ingxenye isithathu kwa-{{lang|de|''[[Deutschlandlied|Das Lied der Deutschen]]''}}{{Spaces|2}}<br /><small>''Iculo yaseJalimani''</small><br /> |ibalazwe =Germany (orthographic projection).svg |isiqongo = [[iBerlini]] |latd = |latm = |latNS = |longd = |longm = |longEW = |idolobha_elikhulu =[[iBerlini]] |abantu = baJalimani |uhlobo_kohulumeni = |umongameli_isithakazo1 =Umongameli |umongameli_igama1 = Frank Walter Steinmeier |umongameli_isithakazo2 =''Chancellor'' |umongameli_igama2 = Olaf Scholz |ubedala_isehlakalo1 = |usuku_isehlakalo1 = |ubedala_isehlakalo2 = |usuku_isehlakalo2 = |ubedala_isehlakalo3 = |usuku_isehlakalo3 = |ubedala_isehlakalo4 = |usuku_isehlakalo4 = |ubedala_isehlakalo5 = |usuku_isehlakalo5 = |ubukhulu_sq_mi =137,847 |ubukhulu_km2 =357,021 |ubukhulu_ukuma =63 |iphesenti_amanzi =2.416 |izilimi =[[isiJalimani]] ''Deutsch'' |inani_labantu_ukulinganisa =81,799,600<ref name=population>{{Cite book | title = Key Figures on Europe | publisher = European Union | year = 2011 | location = Belgium | page = 37 | url = http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-EI-11-001/EN/KS-EI-11-001-EN.PDF | doi = 10.2785/623 | isbn = 978-92-79-18441-3}}</ref> |inani_labantu_ukulinganisa_ukuma =16 |inani_labantu_ukulinganisa_inyaka = 2010 |inani_labantu_uhlolovo = |inani_labantu_uhlolovo_inyaka = |ixuku_labantu_km2 =593 |ixuku_labantu_sq_mi =229 |ixugu_labantu_ukuma =16 |imali =[[Euro]] (€) (2002 – manje) }} '''iJalimani''' (ng[[IsiJalimani|esiJalimane]]: ''Deutschland''; [[isiNgisi]]: ''Germany'') iyizwe elikhulu [[IYurophu|laseYurophu]]. Ngokomthetho Umbusobala Wombumbanozifundazwe waseJalimani (''Bundesrepublik Deutschland''), iJalimani inemigcele namazwe ayisishiyagalolunye: [[iDenimaki]], [[iPolandi]], iTshekiya, [[i-Ostriya]], i-Switzerland, [[iFulansi]], [[iBelgium]], iLuxembourg kanye ne[[Netherlands|Nedalendzi]]. IJalimani iyizwe elisezingeni eliphezulu lokuthuthuka kwabantu nalobucwepheshe. Umlando waseJalimani mude kakhulu. Abantu bakudala baqale ukuhlala eJalimani iminyaka eyi-600,000 ezendlule. Inhlobo yama-hominid, ama-Neaderthal, ihlale lana iminyaka eyi-42,000 ezendlule. Abokhokho bamaJalimani baqhamuka esiKhathini seThusi kusukela iminyaka eyi-2000 ngaphambi kokuzalwa kukaJesu. Iningizimu laseJalimani laliwele ngaphansi kw[[amaRoma]] nge-100 yeminyaka ngaphambi kokuzalwa kukaJesu. Ngama-800 ngemuva kokuzalwa kukaJesu, u-Charlemagne wasungula uMbuso wamaKarolingi olwaphenduka Umbuso Ongcwele Wamaroma. Ngekhulu le-1700, uNapoleon wadiliza lombuso. Emuva kweqhudelwano woMbuso wasePrussia (isiJalimane: ''Preußen'') kanye noMbuso was[[I-Ostriya|e-Ostriya]] (isiJalimane: ''Österreich''), iPrussia yasungula Umbuso waseJalimani wesibili ngekhulu le-1800. Lombuso uphenduke uMbusobala/ iRiphabhuliki waseJalimani ngasemuva kweMpi Yomhlaba yokuqala. Umbuso waseJalimani wesithathu usungulwe ngamaNazi ngo-1930 kufikela ku-1945. Umbuso wanamuhla usungulwe emuva kokuphela kweMpi Yomhlaba yesibili. Ulimi olusemthethweni luy[[IsiJalimani|isiJalimani esiPhezulu]] (isiJalimane: ''Hochdeutsch'') noma ngokulula IsiJalimani. [[Inhlokodolobha|iNhlokodolobha]] yi-Berlin. Amanye amadolobha amakhulu yilawa: iHamburg, iMünchen, iCologne ne-Frankfurt-am-Main. Indawo enenani labantu eliminyene elindlula ezinye izindawo yi-Rhine-Ruhr. Umbuso uhamba ngohlelo lwentandoyeningi. Inezidawo eziyifa kumhlabawonke ezesithathu emhlabeni. iJalimani iyilunga [[UBumbano waseYurophu|yoBumbano waseYurophu]]. == Umlando == === Umbuso Ongcwele wamaRoma === [[File:Francia 814.svg|left|thumb|Umbuso Jikelele WobuRoma WamaFranki (ngokujwayelekile, Umbuso wamaKarolingi) ngo-1814]] UCharlemagne wasungula umbuso wamaKarolingi (ngesiLatini: ''Universum Regnum, Romanorum sive Francorum Imperium,'' ngesiZulu: Ubukhosi Jikelele bobuRoma woMbuso wamaFranki) ngo-800. Lombuso wawuyimbumbano yamazwe wamaJalimani lapho kubusa amakhosana khona. Nakuba amakhosana wayemuthobela Umbusi, amakhosana wayegcine amandla amaningi okuzibusa. Ngesinye isikhathi Umbusi wayenganawo amandla okuphatha. Umbuso waseMpumalanga Frankiya usungulwe makuhlukaniswa umbuso wamaKarolingi ngo-843. Kusukela u-919 kufika u-1024, kwakubusa umuzi ka-Liudolfinger (ovame ukubizwa umuzi ka-Otto ngenxa yokuthi ababusi bokuqala abathathu bebangu-Otto I, II nowesi-III) iMpumlanga Francia iqalwe ukubizwa Umbuso oNgcwele wamaRoma (''Heiliges Römisches Reich'') ngekhulu leminyaka eyi-13. Ngo-996, u-Gregory V wayengumbusi wokuqala owangumJalimani phaqa. Umbuso unqobe iNyakatho iTaliya ne-Burgundy (iBhegandi) ngaphansi kwomuzi wama-Salier. Ngaphansi kwababusi bomuzi ka-Hohenstaufen (1138 kufika 1254), amaJalimani akhuthazwe izikhosana zaseJalimani ukuhloma imizi empumalanga nasenyakatho kombuso. Kwabakhona indlala ngo-1315 kufikela 1317 eyazizwa ngeNdlala eNkulu (''Hungersnot''). Kusukela 1348 kufile 1350 kwabakhona ubhubhano omkhulu owaziwa ngoBufa Obumnyama (''Schwarzer Tod'') obulele abantu abaningi. Ngo-1356, kushicilelwe incwadi yemithetho ebizwa ''i-Goldenen Bull'' ethi Umbusi kufanele akhethwe amakhosana ayisikhombisa (''Kurfürsten''). uMuzi wamaHabsburg ungene esikhundleni sasebukhosini boMbuso Ongcwele Wamaroma ngo-1438. Lomuzi wawubusa inxenye lalombuso ebizwa i-Österreich. Inxenye ye-Österreich yayingaphakathi koMbuso Ongcwele Wamaroma kepha enye inxenye yayingaphandle eyayibizwa "Imihlaba Yomqhele koNgcwele uStephen" noma ngokujwayelekile i-Hungary (ngesiJalimani: ''Ungarn''). uJohannes Gutenberg ungenise ukuphrinta ngonhlobo obunyakazayo eYurophu ngezi-1440. Ngalelinguxa washicilela ibhayibheli lokuqala eYurophu elingabhalwanga ngezandla. Ngo-1517, u-Martin Luther ulobe incwadi yeziphakamiso eziyi-99 ezazigxeka umonakalo owawenzeka eBandleni lamaRoma kakhulu ngenxa yokudayiswa kokuxolelwa kwezono kubakholwa. Ngenxa yalokhu, iziphathamandla zebandla zamxosha. Amakhosana aseJalimani wameseka u-Martin Luther kulokhu. Kanjalo, kwasuka izimpi eMpakathi Yurophu. Nakuba kwakuvunyelwana ukuthi kuzoba nokuphilisana ngaphakathi kwalezibandla, kusukela 1618 kufikela 1648, kwaba nempi yeminyaka eyi-33 ngaphakathi kwamashokobezi (''Protestant'') kanye nebandla lamaRoma. Ngenxa yemivumelwano emibili ngaphakathi kwezihlangothi ezazilwa kulezizimpi (''Westfälischer Friede''), kwaphela impi lapho kubulewe abantu abayizigidi eziyisishiyagalombili. Amazwe ase-Osterreich nase Preussen wayemakhulu ngaphakathi koMbuso Ongcwele Wamaroma. === Umbuso wamaJalimani === [[File:Holy Roman Empire 11th century map-sl.svg|thumb|199x199px|Umbuso Ongcwele wamaRoma emikhulwini weminyaka ayi-11]] Umbusi wamaFulentshi, uNapoleon I, uhlasele Umbuso Ongcwele Wamaroma ngo-1813. Ngenxa yezimpi ezihlongozile, uNapoleon uchithe Umbuso Ongcwele wamaRoma. Uhlephule izifundazwe zasentshonalanga nangaphakathi kweJalimani ukusungula Umfelandawonye weMfula Rhine. uNapoleon uhluliwe umdlelandawonye ezizwe zaseYurophu. Umfelandawonye weMfula Rhine wachithwa. Esikhundleni sawo, Umkhandlu was[[IViyena|eVienna]] usungule Umfelandawonye wamaJalimani. Umbusi woMbuso oNgcwele wamaRoma, uCharles IV owayengowasemuzini wamaHabsburg waqokwa ebuMengamelini. Amazwe awayengaphansi koMfelandawonye woMfula Rhine abuyiselwe ukuzimela. Kusukela u-1848 kufikela u-1849, izakhamuzi zaseJalimani zavukela imibuso yamazwe abo. Kwakuhloswe ukupheduka umbuso wamakhosana wencidezelo ngenkani nokuhlanganisa amaze wamaJalimani ukuba abe isizwe sinye. Ngokuba iNkosi yasePreußen uFriedrich Wilhelm walile ukwamukela umqhele wobukhosi bamaJalimani, inqubekelaphambili yokuhlanganiswa kwamaJalimani kwahlehliswa muva. iNkosi yasePreußen elandelayo uWilhelm I uqoke u-Otto von Bismarck abe Indunankulu yase-Preußen. Ngemuva kokuhlula amaDani empini yango-1864 ne-Österreich ngo-1866, u-Otto von Bismarck uhlanganise amazwe wasenyakatho yeJalimani ukubumba Umfelandawonye waseNyakatho Jalimani. Ngalokho, i-Österreich yavalelwa ngaphandle kweJalimani. Emuva kokuthi iPreußen ihlule iFulansi empini ka-1871, amakhosana waseJalimani athobele uWilhelm I ukuthi abe nguMbusi woMbuso wamaJalimani. Ngalokhu, iBerlin yakhethwa ukuba inhlokodolobha yaseJalimani. [[File:CongressVienna.jpg|thumb|Isithombe samanxusa ezizwe aseYurophu eMkhandlwini waseVienna emuva kwezimpi zikaNapoleon lapho kwakudingidwa ukuhletshulelwana komhlaba eYurophu nokubuyiselwa kwamakhosi amenulwe nguNapoleon]] Nakuba u-Otto von Bismarck uhlose ukwakha ukuthula ngaphakathi kweJalimani nezinye izizwe zaseYurophu ukuze amandla ezwe abhekane nokubunjweni kwesizwe esibumbene, uMbusi wesibili, u-Wilhelm II, uhlongoze izimpi zokwandisa umhlaba obungaphansi kweJalimani. Emkhandlwini waseBerlin ngo-1884, iJalimani izikhethele amakoloni e-Afrika: eMpumalanga Afrika, eNingizimu Ntshonalanga Afrika, eThogo, naseKameruni. AmaJalimani adlele amazwe wase-Afrika umhlaba wabo. Futhi e-Ningizimu Ntshonalanga Afrika, kusukela u-1904 kufikela u-1908, amaJalimani abulele amaHerero namaNama abayizinkulungwane ezimashumi. Ngenxa yokubulawa kweNkosana yaseÖsterreich-Ungarn uFranz Ferdinand, i-Österreich-Ungarn ihlasele iSerbska. Ngoba amaSerbi wayenobumbano neJalimani, iJalimani ihlasele i-Österreich-Ungarn. Lokho kuvuse Impi Yokuqala Yomhlabawonke. Ngo-1918, abaseYurophu bavumelene ukuqeda ukulwa emvulelwaneni yase-Versailles eFulansi. Lomvumelwano uphoqe iJalimani ukuthi ikhokhele izizwe zaseYurophu inhlawulo yokwakhakabusha nokuciphisa amabutho ayo ukugwema ukuvuka kweJalimani. Ngenxa yalokhu, kwavuswa imbedumehlwana eholele ekumenulweni kukaWilhelm II. Esikhaleni sombuso wasebukhosini, kwasungulwa Umbusobala. === Umbusobala wase-Weimar noMbuso wama-Nazi === [[File:Adolf Hitler cropped restored.jpg|thumb|276x276px|u-Adolf Hitler, inhloko yombuso waseJalimani ([[IsiJalimani|ngesiJalimani]]: ''Führer'') nomholi wamaNazi]] Umbusobala wase-Weimar (igama elijwayelekile nakuba lingasilona igama lasemthethweni eliqanjelwe idoloba lase-Weimar lapho umthethosisekelo uphawulwe nguMengameli Friedrich Ebert khona) usungulwe ngo-1919. Mpeleni, ngokomthetho Umbusobala wase-Weimar, wawunezinkinga eziningi ezifana nokwehla kwamandla emali ngokushesha nangobuningi okuholele ebumpofini eningini lenani labantu. Ukudangala Okukhulu (igama lesikhati lapho ngaphakathi ko-1929 no-1932 kwakunokuncipha kwomnotho emazweni amaningi aseYurophu naseNyakatho Melika) uzale ubungabi nomsebenzi obungamaphesenti ayi-24. iNhlangano Yabasebenzi Yobusoshalizimu kaZwelonke (''Nationsozialistische Deutsche Arbeiterpartei'' ngesiJalimani, owaziwa ngesiNgisi ngesifinyezo ''Nazi Party'') yangena embusweni emuva kokhetho kaNhlangulana 1932. uMengameli uPaul von Hindenberg uqoke uAdolf Hitler ukuba iNdunankulu. AmaNazi anqonqise isakhiwo se-Reichstag (lapho isishayamthetho sikazwelonke sasihlezi khona) kepha balahle insolo yalelicala kumaKomunisti. Lenkohliso iholele ekutheni u-Adolf Hitler akhipe umyalelo okuhlehlisa amalungelo abantu nokwakha amakamu okuvalela abantu. Ngenxa yokushayiwa koMthetho Okumandlakalisa (''Ermächtigungsgesetz''), u-Hitler unikezwe amandla anganamkhawulo. Nakuba ngaphansi kwalombuso omusha kwakhiwe izingqalasizinda (njengemigwaqo ye-''Autobahn''), iJalimani iziphumele emvumelwaneni yase-Versailles eyayikhawula igunya lokudlondlobalisa amabutho ahlomileyo ayo. Phezu kwalokho, iJalimani ibulele izigidi eziyisithupha zamaJuda nezinye izinhlanga eYurophu. iJalimani yayihlose ukuqothula isizwe sonke sama Juda, ingubomgomo eyayibizwa "Insombululo Yokugcina". iJalimani inqobe iSaarland ngo-1935, i-Österreich (ngalesosikhathi seyaziwa ngegama lika-Austria ngesiNgisi, igama elihunyushelwa ku-Ostriya ngesiZulu) ngo-1939, neSudentenland ngo-1938. Nakuba kwakuvunyelwe nezinye izizwe zaseYurophu ukuthi iJalimani izogwema ukuhlasela abomakhelwane bayo, ihlasele iCzechoslovakia (iTshekosilovakiya) ngo-1939. Ngemvumelwano kaMolotov-Ribbentrop, iJalimani [[UBumbano wamaSoviyethi|noBumbano wamaSoviyethi]] bavumelene ukuhlephulelana ithonya ezizweni zaseMpumalanga Yurophu. Ngalokho iJalimani yahlasela [[IPolandi|iPholandi]]. Ngokuba [[iFulansi]] ne[[Umbuso Ohlangeneyo|Bhulithani]] zazinomvumelwano okuvikelana nePholandi, zihlongoze impi neJalimani. ngo-1940, iJalimani ihlasele [[iDenimaki]], [[iNoki]], [[Netherlands]], [[Belgium|iBelgium]], iLuxembourg neFulansi. Ngo-1941, iJalimani ihlasele iYugoslavia, [[iGreki]], no[[UBumbano wamaSoviyethi|Bumbano wamaSoviyethi]]. Phezu kwalokho, ihlongoze impi ne[[IMelika|Melika]]. iJalimani yakhe umdlelandawonye ne[[ITaliya|Taliya]]. Ukubusa kwazo phezu kweYurophu neNyakatho Afrika, kukhawulwe ukuphumelela kwamaSoviyethi enkundleni yaseStalingrad. Ngenxa yokuthi ama-''Allies'' ahlasele iTaliya, [[iJapani]], neNyakatho Afrika, amaJalimani wayengeselwa muntu. Ama-Allies axoshe amaJalimani eFulansi. Futhi iJalimani ihlulekile ukunqoba Umbuso Ohlangeneyo enkundleni yaseBhulithani. kunqonqisweniaseJalimani ngenxa yokushayiwa ngamabhomu, amabutho aseJalimani ahlehlele muva ezama ukuvikela isizwe sabo. Ngenxa yenkundla yaseBerlin, u-Adolf Hitler uzibulele. Lokho kuholele ekudilikeni kwamaJalimani, azi nikela kuma-''Allies''. Ngenxa yokuhlasela izizwe eziningi zaseYurophu nokufeza ubugebengu ebuntwini, abaholi bamaJalimani bashushisiwe (iningi labo laboshiwa noma labulawa). iMelika, iFulansi, iBhulithani [[UBumbano wamaSoviyethi|noBumbano wamaSoviyethi]] zihlephulelane umhlaba waseJalimani. === Ukuhlukaniswa kweJalimani === [[File:West and East Germany locator.svg|thumb|229x229px|iNshonalanga Jalimani ngobuhlaza ngasesinxele neMpumalanga Jalimani ngasesokundla ngobuphuzi bolintshi]] Ngo Mbasa ka-1949, ama-Allies (iMelika, iBhulithani neFulansi) avume ukuhlanganisa izindawo ezazingaphansi kombuso wabo ukuba isizwe esibizwa Umbusobala Wembumbanozifundazwe waseJalimani (''Bundesrepublik Deutschland,'' noma ngokujwayelekile iNtshonalanga Jalimani). Inxenye eyayingaphansi kwamaSoviyethi yayibizwa Umbusobala Wentandoyeningi WaseJalimani (''Deutsche Demokratische Republik,'' ngokujwayelekile iMpumalanga Jalimani). Nakuba iBerlin yayingaphakathi kwemigcele yaseMpumalanga Jalimani, yayinezihlangothi zimbili: entshonalanga ngaphansi kweNtshonalanga Jalimani, nempumalanga ngaphansi kweMpumalanga Jalimani eyabeka uhulumeni wayo khona. Ngo-1948, iMelika isungule isikhwama sokwesela amazwe aseYurophu kakhulu iNtshonalanga Jalimani ngemali yokuzakha kabusha. Ngo-1949, uKonrad Adenauer ukhethwe ukuba Indunankulu yokuqala yeNtshonalanga Jalimani. Ezi-1950, umnotho waseNtshonalanga Jalimani udlondlobale kakhulu. Ngo-1955, iNtshonalanga Jalimani ingene eUmdlelandawonyeni Yomvumelwano WaseNyakatho Atlantiki (isifinyezo sesiNgisi esidumile: ''NATO''). Izizwe zaseMpumalanga Yurophu zisungule umbumbano ofanayo wazo obizwa iMvumelwano yaseWarsaw (inhlokodolobha lasePholandi) lapho iMpumalanga Jalimani yayiyilunga futhi yayiholwa nguMbumbano wamaSoviyethi. Ngo-1957, iJalimani yayilinye lwamalunga okuqala oMphakathi Wezombumnotho waseYurophu. Ukwakhiwe kebonda laseBerlin kukhawule ukwenqa kwemigcele ngaphakathi kwezakhamuzi zeMpumalanga naseNtshonalanga Jalimani. [[File:West and East Germans at the Brandenburg Gate in 1989.jpg|thumb|260x260px|Ukudilizwa kweDonga laseBerlin ngo-1989 ngaphambu kweSango laseBrandenburg]] Ngenxa yokwenzeka kwezigameko zimbalwa kanye kanye (ukumenulwa kweNhlangano yeKomunizimu yoMbumbano wamaSoviyethi, ukuhlupheka komnotho waseMpumalanga Jalimani, nokufudumala kobuhlobo ngaphakathi kwamaJalimani amabili, ukuvuleka kwemigcele ngaphakathi kweHungari neOstriya), kwasekuvuleka imigcele ngaphakathi kwamaJalimani. Ngo-1990, iNhlangano Yesoshalizimu Yentandoyeningi yaseMpumalanga Yurophu, eyayiyinhlangano eyodwa eMpumalanga Jalimani, inqume ukuzidiliza nokubuyelana neNtshonalanga Jalimani. iNtshonalanga Jalimani idle izifundazwe zonke zaseMpumalanga Jalimani. Kanjalo iJalimani yahlangana futhi. == Ezombusazwe == Uhlelo lwezombusazwe uhamba ngentandoyeningi ngomshayamthetho ongaphansi kwomthethosisekelo (''Grundgesetz''). Uhulumeni waseJalima unamagatsha amathathu: * Isishayamthetho esinezindlu ezimbili: indlu yangaphansi (i-''Bundestag'') ekhethwe izakhamuzi, nendlu yangaphezulu (i-''Bundesrat'') ekhethwe izifundazwe. * Sokuphatha (i-''Bundesregierung'') sineNdunankulu (umlisa: ''Bundeskanzler''; umfazane: ''Bundezkanzlerin'') nabangqongqoshe * Sobulungisa sibandakanya iNkantolo Yomthethosisekelo (''Bundes Verfassungsgericht'') nezinye izinkantolo Umengameli (umlisa: ''Bundespräsident''; umfazane: ''Bundespräsidentin'') uyinhloko yombuso. Ukhethwa inhlangano yamalunga amele izifundazwe nabantu ebizwa Inhlangano kaZwelonke (''Bundesversammlung''). uMengameli umela isizwe ebudlelanweni nezinye izizwe futhi uphawulela isizwe imivumelwano ngaphakathi kwaso nezinye izizwe. Uma kungenzeka isimo esiphuthumayo, uMengameli unamadla okushaya umthetho ngaphandle kwemvumo yesishayamethetho. Osesikhundleni manje nguMnum. Frank-Walter Steinmeier owakhethwa ngo-2017. Indunankulu ikhethwa i-''Bundestag''. Iqoka abongqongqoshe be-''Bundesregierung''. Indunankulu iyinhloko yegatsha loku phatha. Osesikundleni manje kusukela 2025 nguMnum. Friedrich Merz. i-Bundestag ikhethwa ngohlelo oluhlanganisa ukuhletshulelwa kwezihlalo ngeningi lamavoti ezigodi zokhetho kanye nezinhlu zezinhlangano ezikhethwe ngenani lamavoti ezweni lonke jikelele. i-''Bundesrat'' ikhethwa izishayamthetho zezifundazwe ngokwenani labahlali bazo. i-Bundestag inamandla okushaya namuphi umthetho kodwa imithetho eguqula amandla wezifundazwe noma eguqula ukuhlephulwa kwemali yentelo ngaphakathi kwezifundazwe nezinga likazwelonke. Kusukela 1949, uMbumbano YaseJalimani Yentandoyeningi Yobukristu (''Christlich Demokratische Union Deutschlands'') neQembu yaseJalimani Yentandoyeningi Yobusoshalizimu (''Sozialdemokratische Partei Deutschlands'') athole iningi lamavoti kangangokuthi leziziqembu bezisemandleni kuyonke leminyaka. Kepha, zikhona iziqembu ezincane: iQembu Elikhululekile Lentandoyeningi, Umbumbano 90/Abahlaza (''Bündnis 90/Die Grünen''), Inxele (''Die Linke'') noKhetholuhlukile laseJalimani (''Alternative für Deutschland''). === Izifundazwe === Izifundazwe eziyishumi nesithupha zaseJalimani (''Länder'') zinemithethosisekelo zazo. Futhi zinamandla amaningi okuziphatha. Lezizifundazwe zinezifunda ezi-401 (294 zasephandleni, 107 zasemadolobheni). Izifundazwe ezintathu (Berlin, Hamburg ne-Bremen) zingamadolobha. {| class="wikitable" |+ !Isifundazwe !Inhlokodolobha !Ubungakho Bendawo (km<sup>2</sup>) !Inani labahlali !Umkhiqizo ngenyaka (ngezigigigidi zama-€) !Umkhiqizo ngamuntu (€) |- |Baden-Württemberg |Stuttgart |35,751 |11,104,040 |615.071 |54,339 |- |Bayern |München |70,550 |13,038,724 |768.469 |57,343 |- |Berlin |Berlin |892 |3,596,999 |193.219 |51,209 |- |Brandenburg |Potsdam |29,654 |2,534,075 |97.477 |37,814 |- |Bremen |Bremen |420 |693,204 |39.252 |56,981 |- |Hamburg |Hamburg |755 |1,808,846 |150.575 |79,176 |- |Hesse |Wiesbaden |21,115 |6,207,278 |351.139 |54,806 |- |Mecklenburg-Vorpommern |Schwerin |23,214 |1,570,817 |59.217 |36,335 |- |Niedersachsen |Hannover |47,593 |7,943,265 |363.109 |44,531 |- |Nordrhein-Westfalen |Düsseldorf |34,113 |17,890,489 |839.084 |46,194 |- |Rheinland-Pfalz |Mainz |19,854 |4,094,169 |174.249 |41,797 |- |Saarland |Saarbrücken |2,569 |1,006,864 |41.348 |41,617 |- |Sachsen |Dresden |18,416 |4,038,131 |155.982 |38,143 |- |Sachsen-Anhalt |Magdeburg |20,452 |2,146,443 |78.38 |35,911 |- |Schleswig-Holstein |Kiel |15,802 |2,927,542 |118.68 |40,090 |- |Thuringen |Erfurt |16,202 |2,110,396 |75.909 |35,715 |} === Ubudlelwane nezinye izizwe === [[File:Council of Europe Palais de l'Europe aerial view.JPG|thumb|197x197px|Isakhiwo sePhalamende YaseYurophu e''Straßburg'' emngceleni neJalimani]] iJalimani iyilunga le-Nhlangano Yomvumelwano WaseNyakatho Atlantiki (NATO), iNhlangano Yokusebenzisana okoMnotho neNtuthuko (OECD), i-G7, iBhange Yomhlaba, Isikhwama Sezimali Sezizwezonke, Umkhandlu WaseYurophu, noMbumbano waseYurophu. Nakuba iJalimani inomlando lude lokulwa neFulansi, kulezinsuku unomfelandawonye oqinile nayo kanye nezizwe [[Netherlands|zaseNetherlands]], [[Belgium]], Ostriya, neLuxembourg. Futhi iJalimani inobudlelwane obuqinile neMelika neIsirayeli. === Ezokuvikela === i-''Bundeswehr'' liyingqoqelo yamabutho aseJalimani okuvikela. iButho lasemhlabeni liyi-''Heer'', lasebhakabhakeni liyi-''Luftwaffe'', laselwandle liyi-''Marine,'' lo[[Uxhakaxholo|xhakaxholo]] liyi-''Cyber- und Informationsraum''. iJalimani ichithele amabutho izigidigidi ezi-97 zama-Euro ngo-2024. Inamajoni asebenzayo ayi-180,215 nabasebenzi abayi-80,761. Kufikela 2011, kwakuyimphoqo ukuthi abesilisa baqeqeshelwe impi mabaneminyaka eyi-18 kodwa lokhu akusakwenziwa. == Umnotho == [[File:Europäische Zentralbank Frankfurt.jpg|thumb|Ibhange Ephakeme YaseYurophu eJalimani]] Umnotho waseJalimani uhambisana nohlelo oluhlanganisa ukuhweba okukhululekile kanye nesoshalizimu. Inabasebenzi abafundile abanobukhono obungcweti. Inenkohlakalo encane kakhulu nobucwepheshe obusezingeni eliphezulu. Inomnotho omkhulu ukundlula zonke izizwe zaseYurophu. Emhlabeni wonke, ihlulwa y[[iShayina]] ne[[Melika]] wodwa. Umnotho waseJaliman unemikhakha emithathu: amasevisi (72%), ukukhanda (27%) nokulima nokufuya (1%). Abantu abangama phesenti ayi-3.2 abanganawo umsebenzi. iJalimani iyinxenye engamaphesenti ayi-28 womnotho woBumbano waseYurophu. Ihlobo yemali esetshenziswayo ngokomthetho iyi-Euro (€). iBhange Ephakeme YaseYurophu ihleli eFrankfurt-am-Main eJalimani. iJalimani inensalela ekuhwebeni eyisibili ngobukhulu emhlabeni wonke ngasemuva kwe-Shayina. iJalimani ikhiqiza izimotho (izinkampani ezingaphambili ziyi-Volkswagen, Mercedes-Benz neBMW), [[IsiCikizi|izinhlelelo zezicikizi]] (i-SAP ihamba phambili kulelikhasi), [[iNguxa|izinguxa]] [[inzululwazi|zobunzululwazi]] nokukhanda (i-Bosch), ukuthutha ngezindiza (Lufthansa), izimpahla (Adidas) nobuchwepheshe (Siemens). Nakuba iJalimani inezinkampani ezinkulu, umkhiqizo omningi uqhamuka ezinkampanini ezincane nezingaphakathi ngobukhulu. Kushintshiselana amasheya e-Frankfurt Stock Exchange. iJalimani inobukhulu besine ekushicilelweni kwamaphepha wocwaningo wesayensi. Izinguxa eziningi ezimqoka esikhathini samanje ziqanjwe kuqala eJalimani: [[Imoto|izimoto]] (1885), [[IsiCikizi|izicikizi]], inguxa yokuphrinta (1440). Abosonzululwazi baseJalimani bembule ulwazi oluningi [[Umchazazibalo|ezomchazazibalo]], [[Umchazandalo|ezomchazandalo]], [[UMchazamkhathi|nezomchazamkhathi]]. iJalimani inengqalasizinda ethuthukile ezingeni eliphezulu: imigwaqo (''Autobahn''), izitimela (''Eisenbahn''), imisele, nezikhululo zemikhumbi nezindiza. Itheku laseHamburg liyisikhululo semikhumbi yempahla elesithathu ngobukhulu. Inxenye eyingamaphesenti ayi-40 [[Amazuba|wombani]] ukhiqizwa amandla avuselelekayo futhi inciphise ukusetshenziswa kwamandla angamaphesenti ayi-11 kusukela 1990. iJalimani ilekuqaleni ekuguqulweni kwezibi ukuthi zisetshenziswe kabusha. == Ezezibhalo zaBantu == ==Imithombo== {{reflist}} {{DEFAULTSORT:Jalimani}} {{Amazwe eYurophu}} [[Category:IJalimani| ]] [[Category:Amazwe]] [[Category:Amazwe eYurophu]] [[Category:Amazwe Ohlangeneyo]] [[Category:IYurophu Entshonalanga]] [[Category:Amazwe ukhuluma isiJalimani]] bgarp47defwylwaqqiqy7lpatlsw1fp ISwidi 0 2961 126801 43671 2026-08-02T15:01:40Z Edwin Ndaba 13909 126801 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''ISwidi <br> Konungariket Sverige'''</big></big> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Sweden.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Great coat of arms of Sweden.svg|125px]] |} |- | align=center colspan=2 | [[File:EU-Sweden.svg|300px]] |- | '''Isiqongo''' || [[IStokholmu]] |- | '''Idolobha elikhulu''' || [[IStokholmu]] |- | '''Ulimi''' || [[IsiSwidi]] |- | '''Inkolo''' || [[UbuKrestu]] |- |} '''iSwidi''' (ngokomthetho Umbuso waseSwidi, ngesiSwidi: ''Sverige'') iyizwe enhlonhlweni yesiKandinaviya enyakatho lwe[[IYurophu|Yurophu]]. Inomngcele ne[[INoki|Noki]] ngasentshonalanga nasenyakatho, [[IFinlandi|iFini]] ngasempumalanga kanye nomngcele olwandleni ne[[IDenimaki|Danimaki]]. Inenani labantu abandlula izigidi ezi-10.6. Inobungakho bendawo wezi-450,295 zamakhilomitha skwele. Iyizwe lesihlanu ngobukhulu bobungakho bendawo eYurophu. Isiqonga futhi esiyidolobhankulu sis[[IStokholmu|eStokholmu]]. Abantu bebahlala eSwidi kusukela izi-12000 ngaphambi kokuzalwa kukaJesu (BC). Endulo kwakukhona izizwe ezimbili: amaGötar (amaYatha) kanye namaSvear (amaSwaya). Labantu bebadume ngokuhamba ngemikhumbi. Ekhulwini leshumi iSwidi yasungulwa. Nge-1397, iSwidi ihlangane neNoki neDanimaki kwuBumbano weKalmar. iSwidi ishiye lobumbano nge-1523. iSwidi izibandakanye eMpini yemiNyaka eyi-30 ehlangothini lamaProthestanti ekuholele ekunqotshweni kezizwe nokuzidlela umhlaba ngakho kwazalwa Umbuso wamaSwidi. Ngenxa yokulawula iningi lolwandle wamaBhalitiki, iSwidi yayizwe elinamandla amakhulu kufika kwikhulu le-18. iFini yayingaphansi kweSwidi kufika ku-1809 ngenkathi Umbuso waseRashiya uwuyinqoba. Ngo-1814, iSwidi iphoqe iNoki ukuthi ingene obumbanweni enkosini ayodwa. iSwidi isezingeni eliphezulu lentuhtuko yabantu kanye nomkhiqizo omnotho ngenyaka okwomuntu. Ibuswa ngohlelo lwentandoyeningi yephalamende engaphansi kwobukhosi bomthethosisekelo. Amandla okushaya umthetho aphethwe yiRiksdag. iSwidi unohlelo lamaNosi wenhlala nhle ehlinzekela izakhamuzi zayo ukwelapha jikelele kanye nemfundo yesigaba sesithatu emahala. iSwidi iyilunga lwoBumbano waseYurophu nge-1995 futhi ingene kwi-NATO nge-2024 ngenxa yempi [[IRashiya|yeRashiya]] ne[[IYukreyini|Yukreyini]] ye-2022. {{DEFAULTSORT:Swidi}} {{Amazwe eYurophu}} [[Category:ISwidi| ]] [[Category:Amazwe eYurophu]] [[Category:Amazwe]] [[Category:IYurophu Enyakatho]] d8kimvu3w4od783fpdfbwyw42iga8zg 126802 126801 2026-08-02T15:02:36Z Edwin Ndaba 13909 126802 wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''ISwidi <br> Konungariket Sverige'''</big></big> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Sweden.svg|125px]] | align="center" width="140px" | [[File:Great coat of arms of Sweden.svg|125px]] |} |- | align=center colspan=2 | [[File:EU-Sweden.svg|300px]] |- | '''Isiqongo''' || [[IStokholmu]] |- | '''Idolobha elikhulu''' || [[IStokholmu]] |- | '''Ulimi''' || [[IsiSwidi]] |- | '''Inkolo''' || [[UbuKrestu]] |- |} '''iSwidi''' (ngokomthetho Umbuso waseSwidi, ngesiSwidi: ''Sverige'') iyizwe enhlonhlweni yesiKandinaviya enyakatho lwe[[IYurophu|Yurophu]]. Inomngcele ne[[INoki|Noki]] ngasentshonalanga nasenyakatho, [[IFinlandi|iFini]] ngasempumalanga kanye nomngcele olwandleni ne[[IDenimaki|Danimaki]]. Inenani labantu abandlula izigidi ezi-10.6. Inobungakho bendawo wezi-450,295 zamakhilomitha skwele. Iyizwe lesihlanu ngobukhulu bobungakho bendawo eYurophu. Isiqonga futhi esiyidolobhankulu sis[[IStokholmu|eStokholmu]]. Abantu bebahlala eSwidi kusukela izi-12000 ngaphambi kokuzalwa kukaJesu (BC). Endulo kwakukhona izizwe ezimbili: amaGötar (amaYatha) kanye namaSvear (amaSwaya). Labantu bebadume ngokuhamba ngemikhumbi. Ekhulwini leshumi iSwidi yasungulwa. Nge-1397, iSwidi ihlangane neNoki neDanimaki kwuBumbano weKalmar. iSwidi ishiye lobumbano nge-1523. iSwidi izibandakanye eMpini yemiNyaka eyi-30 ehlangothini lamaProthestanti ekuholele ekunqotshweni kezizwe nokuzidlela umhlaba ngakho kwazalwa Umbuso wamaSwidi. Ngenxa yokulawula iningi lolwandle wamaBhalitiki, iSwidi yayizwe elinamandla amakhulu kufika kwikhulu le-18. iFini yayingaphansi kweSwidi kufika ku-1809 ngenkathi Umbuso waseRashiya uwuyinqoba. Ngo-1814, iSwidi iphoqe iNoki ukuthi ingene obumbanweni enkosini ayodwa. iSwidi isezingeni eliphezulu lentuhtuko yabantu kanye nomkhiqizo omnotho ngenyaka okwomuntu. Ibuswa ngohlelo lwentandoyeningi yephalamende engaphansi kwobukhosi bomthethosisekelo. Amandla okushaya umthetho aphethwe yiRiksdag. iSwidi unohlelo lamaNosi wenhlala nhle ehlinzekela izakhamuzi zayo ukwelapha jikelele kanye nemfundo yesigaba sesithatu emahala. iSwidi iyilunga [[UBumbano waseYurophu|lwoBumbano waseYurophu]] nge-1995 futhi ingene kwi-NATO nge-2024 ngenxa yempi [[IRashiya|yeRashiya]] ne[[IYukreyini|Yukreyini]] ye-2022. {{DEFAULTSORT:Swidi}} {{Amazwe eYurophu}} [[Category:ISwidi| ]] [[Category:Amazwe eYurophu]] [[Category:Amazwe]] [[Category:IYurophu Enyakatho]] d5hwwqk1m90pess478qif4zyr3x8872 IMelika 0 3781 126823 126308 2026-08-03T09:22:00Z Edwin Ndaba 13909 126823 wikitext text/x-wiki {{Infobox izwe|igama=iMelika|igama_ivamile=America|igama_ikhulu=United States of America|ifulegi=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg|image_coat=Greater coat of arms of the United States.svg|isaga_wesizwe="Sithemba kuNkulunkulu" <br> "''In God We Trust''" (isiNgisi)<br> "Ebuningini, munye" <br> "''E pluribus unum''" (isiLatini)|inkondlo_wesizwe=Isibhengezo Esifafazwe Ngezinkanyezi<br>''Star Spangled Banner'' (isiNgisi)|inhlokodolobha=Washington DC|izilimi=[[IsiNgisi]]|idolobha_elikhulu=[[New York]]|ibalazwe=USA orthographic.svg|abantu=Ummelika, Amamelika|ubukhulu_km2=9833520|iphesenti_lamanzi=7%|inani_labantu_ukulinganisa=341,784,857|inani_labantu_ukulinganisa_inyaka=2025|inani_labantu_ukulinganisa_ukuma=lwesithathu|ixuku_labantu_km2=97.4|ixuku_labantu_ukuma=lwesi-180|uhlobo_kohulumeni=Umbusobala webumbanozifundazwe wentandoyeningi yokhetho nomengameli okhethwa ngabantu nqo ongaphansi komthethosisekelo|umongameli_isithakazo1=Umengameli|umongameli_igama1=[[Donald Trump]]|umongameli_isithakazo2=Isekela likaMengameli|umongameli_igama2=J.D. Vance|umongameli_isithakazo3=Umehluleli Omkhulu|umongameli_igama3=John Roberts|ubedala_isehlakalo1=Isimemezo sobuzimela|usuku_isehlakalo1=4 kaNhlangulana 1776|ubedala_isehlakalo2=Umfelandawonye|usuku_isehlakalo2=1 kaNdasa 1781|ubedala_isehlakalo3=Umthethosisekelo|usuku_isehlakalo3=4 kaNdasa 1789|imali=iDola laseMelika (USD/$)}} [[iMelika]] (ngokomthetho: Izifundazwe Ezibumbene zaseMelika; [[IsiNgisi|ngesiNgisi]]: ''United States of America'', ngokumfushane: ''America'') liyisizwe onyakathweni lwelizwekazini elithatha igama layo kuyona: iNyakatho Melika. Izungezwe [[iKhanada]] ngasenyakatho (umgcele omude ukundlula imigcele yonke emhlabeni engavikelwanga), iLwandle lase-Atlantiki ngasempumalanga, iLwandle lase-Mekisiko (isingeniso seLwandle lase-Karibi kusukela 2024, [[Donald Trump|uDonald Trump]] uguqule leligama kuLwandle lase-Melika) ngaseningizimu mpumalanga, [[iMekisiko]] ngaseningizimu neLwandle lase-Pasifiki ngasentshonalanga. Isifundazwe sase-Alaska (esindlula izifundazwe zonke zeMelika ngobungakho bendawo) lisenyakatho ntshonalanga leNyakatho Melika. Sizungezwe iKhanada ngasempumalanga, iLwandle lase-Pasifiki ngaseningizimu, iLwandle lase-Arctic ngasenyakatho, neRashiya entshonalanga ngaphesheya komcingo wase-Beringi. Isifundazwe sase-Hawaii siselwandleni Pasifiki kanye nezinye iziqhingi ezingaphansi kwaseMelika iGuam, iSamowa yase-Melika, Iziqhingi zaseNyakatho Mariana. eLwandleni lase-Karibi, kuneziqhingi ezingaphansi kweMelika: i-Puerto Rico nama-American Virgin Islands. Kusukela umandulo, kwakuhlala abantu bomdabu abavela e-[[Eshiya]]. Abantu bomdabu bebazingela izinyamazane, bafuya izilwane, futhi bahlala emizini enezinkulungwane zabantu. Ngezi-1600, kufike uChristopher Columbus nabaphelezeli bakhe, ethunywa iNdlovukazi yaseKhastili, u-Isabela Wokuqala neNkosi yaseLiyoni, uFedinandi Wokuqala. Emuva kwalokho kwafika ama-Puritan ngomkhumbi we-Mayflower, inhlobo yabaKristu abakholwe ukuthi iNgilandi yayiphambukile ebuKristini ngokubandakanya ubuRoma eminqubeni nasemasikweni ayo. iNkampani yaseBhulithane yeNyakatho Melika isungule amakoloni eMelika esikhathini sikaNdlovukazi waseNgilandi, uElizabeth II (ewaziwa ngesithakazo sikaElizabeth iTshitshi). Ngokudlela abomdabu umhlaba, amaNgisi asungule amakoloni amashumi nantathu ogwini lwasempumalanga. Futhi, uMbuso waseFulansi usungule ikoloni lasempakathi lase-Louisiana. Amakoloni amathathu avukele iNgilandi ngezi-1780 eMpini Yobuzimela yaseMelika. iMelika yayixhaswe iFulansi kulempi. iMelika yandise ubungakho bendawo ngokuthenga i-Louisiana ngoba inkosi yamaFulentshi yayibhekane nezinkinga eziningi ekhaya. Ngenxa yenkolelo ye-Manifest Destiny, iMelika inqobe izindawo zasentshonalanga. iMelika yalwa noMbuso Wokuqala waseMekisiko ukuhlephula ikoloni laseKhalifoniya ngasegwini lelwandle i-Pasifiki. iMelika futhi yavumela Umbusobala waseTexas ukuthu ingene eMelika. iMelika inqobe Umbuso waseHawayi owawungaphansi kweNdlovukazi uLiliʻuokalani. iMelika iphinde yanqoba iziqhingi emilwandleni yaseKaribi nase-Eshiya, njenge-Filipinzi ne-Puerto Rico. Futhi iMelika ihlasele isiqhingi saseKhiyubha elwandleni lwaseKaribi. AbaseFilipinzi balwele ubuzimela kwabo. iNingi lesikhathi lempi yokuqala yomhlabawonke, iMelika yayingathathi ihlangothi ngaphandle kwasekugcineni lapho ixhasa Abamfelandawonye. == Ezombusazwe == [[File:Constitution of the United States - DPLA - 9ca804144bd5965e992ae3528bc3c6a3 (page 1).jpg|thumb|Ikhasi lokuqala lomthethosisekelo yaseMelika]] iMelika ibuswa ngohlelokubusa okuhamba ngombusobala webumbanozifundazwe wentandoyeningi ongaphansi komthethosisekelo. Uhlelokulawula wase-Melika uyisibonelo esithonye umumo wezinhlelo zokulawula zezinye izizwe emhlabeni. Uhlelo lwezombusazwe waseMelika wakhiwe esisekelweni sentandoyeningi yase-Bhulithani kepha ifulathela ubukhosi balesosizwe. Umthethosisekelo olungene emthethweni ngo-21 kaNdasa 1789. Nakuba umthethosisekelo uguqulwe kayi-27, umumo kahulumeni kazwelonke usafana nasikhathi usungulwa ngayo: * Isishayamthetho: i-Congress enezindluzimbili: i-Senate (indlu yangaphezulu emele izifundazwe ngokulingana) nesiGunga yabaMelisizwe (indlu yangaphansi emelwe abantu besisizwe sonke) * Sokuphatha: Umengameli okhethwe iNhlangano Yokhetho (i-Electoral College) oqoka abonqgongqoshe abangamalunga weKhabinethi * Sobulungiswa: iNkantolo ePhakeme nezinkantolo ezihlukene zikazwelonke. Amandla okubusa ahletshulelwane ngaphakathi kwezifundazwe nohulumeni kazwelonke. Izifundazwe zinamandla okuziphathi kuyonke imikhakha engagcinelwangwa uhulumeni kazwelonke. Nakuba, izifundazwe zinemithethosisekelo zabo, Umthethosisekelo uphezu kwayo yonke. Futhi, umthethosisekelo uyalela ukuthi imihulumeni uezifundazwe kufanele ihambe ngohlelo wombusobala wentandoyeningi yokhetho. Uhlaka wezigatsha zintathu eziqaphelanayo, lumqoka ukuqinisekisa ukuthi amandla ahletshulwe ngendlela ezoqinisekisa ukuthi kubuswa ngentandoyeningi. Isikhathi eside somlando weMelika yesimanje, abansundu abathunjwe e-Afrika abayizigqili, babenganawo ubuzakhamuzi. Emuva kweMpi Yezakhamuzi YaseMelika (eqalwe ngenxa yokuphikisana ngaphakathi kwezihlongithi zezifundazwe zaseNyakatho nohulumeni kazwelonke nehlangothi lezifundazwe zaseningizimu mayelana amalungelo ezifundazwe kakhulu okuziqumela mayelana ubugqili), abansundu banikezwe ubuzakhamuzi. Ngephoxeko, bekunobandlululo kubansundu. Lomnqubongongomo wemithetho ka-Jim Crow nesikhathi sokwakhakabusha (i-Reconstruction) uholele ekungalinganini ngaphakhathi kwezihlanga zabamhlophe nabansundu. Ngezi-1960, abansundu banikezwe amalungelo alinganayo nabamhlophe kepha kusanobungalingani obungekho nqo emthethweni kodwa obusalele ngenxa yemikhulu yeminyaka yokucindezelwa nokuvalelwa ngaphandle komnotho kwabansundu. [[File:Official Presidential Portrait of President Donald J. Trump (2025).jpg|thumb|Isithombe esisemthethweni sikaMengameli uDonald Trump kusukela 2025]] Umengameli uyinhloko yesizwe, inhloko yegatsha yokuphatha nomkhuzi-jikelele wamabutho ahlomileyo. Umengameli ukhethwa ngasemuva kweminyaka emine. Kuvumelike ngokomthetho ukuthi akhethwe ukuhlala esikhundleni kabili kuphela. Makundlula iminyaka emine, izakhamuzi ezikhulileyo zikhetha amalunga eNhlangano Yokhetho ukuthi akhethe umengameli. Izifundazwe zihletshulelwane izihlalo kulomhlangano ngobukhulu benani labahlali. Kepha loluhlelo lubunjwe ukuqinisekisa ukuthi izifundazwe ezinganabantu abaningi ukuthi zithole izihlalo nazo. Lokho kuzinikeza ithonya elindlula ubukhulu benani labantu bazo. Nakuba amalunga alomhlangano avumelelike ukukhetha namuni, isiko siphoqela ukuthi akhethe ikhandidethi yeqembu elikhethwe iningi lenani labahlali besifundazwe abasimeleyo. Umengameli ungena esikhundleni ngo-20 kaMasingane wenyaka engasemuva kokuphela kwesikhundla sikamengameli ophumayo. Umengameli unegunya lokuqoka abongqongqoshe ngemvumo ye-Senate. Umengameli unamandla okulawula nokukhuza igatsha lokuphatha ngoba amandla okuphoqelela umthetho asezandleni zakhe. Lomsebenzi wenza ngokusayina imiyalelo yokuphatha (executive orders). Kepha, lamandla akhawulwa umthetho oshayiwe i-Congress nezinqumo zegatsha lobulungiswa. Nakuba kunemikhawulo, uma uMengameli aneningi lamalunga ezindlini zimbili ze-Congress weqembu lezombangazwe efana nelakhe, unethonya lokungenisa imithetho ehambelana nezinhloso zomkhankaso wakhe. Ngokuhamba kwesikhathi, uMengameli ugodle amandla andayo, isibonelo: ukuthuma amajoni ezizweni zangaphandle nakuba i-Congress ingaka memezi impi kulesosizwe. [[File:United States Capitol west front edit2.jpg|thumb|Isakhiwo Capitol, isihlalo sesishayamthetho saseMelika]] i-Congress iyisishayamthetho saseMelika. Indlu yangaphezulu, i-Senate inamalunga ayi-100. Izifundazwe zonke zinekwa amalunga amabili kuphela. Lamalunga amela iqembu lezombangazwe ethile. Futhi akhethwa izakhamuzi. Kuthethwa ihafu yamalunga e-Senate emuva kweminyaka eyintathu. Amalunga e-Senate ahlala iminyaka emibili esikhundleni kepha kuvumelekile ukuthi akhethwe kaningi; akunamkhawulo isibalo sezikhathi amalunga e-Senate angakhethwa ngayo. i-Senate inemandla okunquma imivumelwano nezinye izizwe ukuthi zibe inxenye yomthetho jikelele waseMelika. I-Senate inamandla okugweba Umengameli icala ukumkhipha esikhundlweni. Nakuba imigqubo nophenyo yayiqalwa, aboMengameli abandlule kulomcimbi baphunyuke ngokwehla esikhundleni (uRichard Nixon) noma ukungabikho kweningi lamalunga ukuthi axhase ukuxoshwa kaMengameli (isibonelo: uDonald Trump). iGunga yabaMelibezwe (i-House of Representatives), ikhethwa izakhamuzi. Amaqembu ezombangazwe anikezwa izihlalo ezilingana nezifunda zokhetho lapho athola iningi lamavoti khona. Imithetho wentelo nezimali kufanelwe ingeniswr futhi ivunyelwe iGunga yabaMelibezwe. Iningi yemithetho kufanelwe ivunyelwe lezizindlu zimbili. Ngokungafani nezinye izizwe, iMelika inamaqembu ezombangazwe ezimbili kuphela: i-Democratic Party ne-Republican Party. Futhi, lamaqembu madala: ama-Democrats asungulwe ngo-1828 futhi ama-Republican asungulwe ngo-1854. Kusukela 2024 osesikhundleni sobumengameli nguDonald Trump we-Republican Party. === Ezokuvikela === [[File:USS Gerald R. Ford (CVN-78) underway in the Atlantic Ocean on 9 October 2022 (221009-N-TL968-1248).JPG|thumb|Isithwalandiza Gerald R. Ford, umkhumbi wezempi ondlula yonke imikhumbi yempi emhlabeni wonke]] [[AmaButho aHlomile aseMelika|Amabutho Ahlomileyo aseMelika]] (''United States Armed Forces'') andlula izizwe zonke emhlabeni ngamandla. Inezindleko eziyizigidintathu ezi-1.15$ ezindlula izizwe ezingamashumi amabili ezilandelayo zihlangene. iMelika inezikhali zenuzi eziyi-1,744. iMelika yisizwe esisodwa emlandweni womhlaba wonke oqhumise izikhali zenuzi esizweni esinye ngesikhathi sempi ngo-1945 emadolobheni wase-Nagasaki nase-Hiroshima e-Japan. iMelika inekhono lokuciba izikhali zenuzi ngezindlela ezintathu: obhakabhakeni, olwandleni nasemhlabeni. iMelika inemikhumbi yempi eyi-292. Futhi inemikhumbi izithwalandiza zenuzi ezi-11 nemikhumbi yangaphansi kwamanzi ehamba ngenuzi eyi-68, isibalo esindlula izizwe zonke emhlabeni. iMelika ikhanda izikhali ezindlula izizwe zonke zasemhlabeni. Futhi izinga lobucwepheshe ekukhandweni kwezikhali kuholela ekutheni iMelika ikhanda izinhlobo zezikhali nempahla yempi esebenze emkhathini, ebhakabhakeni, emhlabeni naselwandleni. iMelika ithekelisa izikhali eziletha inzuzo eyizigidigidi eziyi-13.512$ (indlula izizwe zonke kangangokuthi iqoqa 43% yenzuzo yazonke izikhali ezikhandwa emhlabeni wonke). [[File:The Pentagon, Headquarters of the US Department of Defense (cropped2).jpg|thumb|i-Pentagon, isakhiwo sohlelo lwenxanhlanu, isihlalo soMnyango wezeMpi]] Umkhuzi jikelele waseMelika nguMengameli. i-Joint Chiefs of Staff, ingumkhandlu wabakhuzi abaphakeme bamagatsha wamabutho ahlomileyo. Lomkhandlu uboniselana nohulumeni futhi obhekane nezindaba zezinsuku zamabutho. Umnyango weMpi (owawuwaziwa Umyango wezokuVikela) uqhasha abasebenzi namajoni onke. Ngokuqhasha abantu abandlula izingidi eziyintathu, Umnyango wezokuVikela ungumqhashi omkhulu ukundlula izizwe zonke zasemhlabeni. iMelika inezinkambi zamabutho ezi-800 ezizweni eziyi-80. Futhi iMelika inezikambu zamabuthi zangaphesheya ezindlula izizwe zonke emhlabeni zinhlangene ngobuningi. === Ezobundlelwanenezizwe === [[File:Midtown Manhattan Skyline 004 (cropped).jpg|thumb|Isihlalo senhlangano yeZizwe Ezihlangene, eDolobheni laseNew York]] iMelika inobudlelwane nezizwe eziyi-190. iZitha zokuqala zeMelika ziyizizwe zase-Iran, iNyakatho Khoriya, iSiriya, [[iRashiya]], iKhiyubha, ne-[[IShayina|Shayina]]. iMelika iyilunga-lisungula lezinhlangano zezizwe ezahlukene, kakhulu: [[IZizwe Ezihlangene]], Inhlangano Yomvumelwano yaseNyakatho Atlantiki, i-G7, Inhlangano Yezohwebo Yomhlabawonke, iBhange Yomhlaba, Isikhwama Sezizwezonke, Inhlangano Yokusebenzisana Ngokomnotho neNtuthuko, Inhlangano Yezizwezonke Yesidlakalasi Sochwe. iMelika iyilunga ehlala unomphela yoMkhandlu wezokuPhephisa. iMelika inethonya ethambile neqinile endlula izizwe zonke emhlabeni. Isebenzisa amasiko nobuciko ukuheha izizwe nomnotho namabutho ukuphoqelela intando yayo. iMelika iqinisekisa ukuhamba ngokukhululekile emanzini olwandle avulekele izizwezonke. Ngokuba iMelika yayihlasele izizwe eziningi emlandweni wayo (isib. iVietnam, iLaos, iKhambodiya, i-Iraq, iLibhiya, i-Afghanistani, iPhanama) futhi imenule imibuso eminingi kakhulu eShiya naseNingizimu Melika (isib. i-Iran, iKhiyubha, iGwatemala, iTshile, iBrazili), futhi ihlome isivinjelo esizweni sase-Khiyubha nokuthi ivalele izizwe ezingi ngaphandle kwemikhakha eminingi ohwebeni nasomnothweni emhlaba (''sanctions''), iMelika igxekwa ezinye izizwe nezakhamuzi zayo. Futhi, ngokuba iMelika izisalelisile ngaphandle kweNkantolo Yezizwezonke Yobugebenu, amacala eminingi wezakhamuzi nabaholi bayo ababandakanyeke ebuxhaphazweni kamalungelo abantu abashushiwa futhi abajeziswa ngendlela izizwe ezimpofu kakhulu zase-Afrika ziphathwa ngayo. Emuva kokuphela kweMpi Yesibili Yomhlabawonke, iMelika iphakamise ukuzimela kwezizwe, ukuhweba nezinye izizwe nokwanda kwentandoyeningi, nohlelo lobudlelwane ezizwe olusekelwe ngumthetho. Kepha ngenxa yezigameko ezifana nokuxhasa ababusi abacindezela izakhamuzi zayo, leziziphakamiso ziyosolwa kwezinye izigaba. Nakuba kunjalo, esikhathini kokudilika kwe[[UBumbano wamaSoviyethi|Bumbano wamaSoviyethi]] izizwe eziningi zithuthukile okomnotho futhi kwande intandoyeningi. == Ezomnotho == [[File:View of Empire State Building from Rockefeller Center New York City dllu (cropped).jpg|thumb|Umumodolobha wase iManhattan, inxenye ledolobha lase-New York, idolobha elindlula wonke amadolobha ngomkhiqizo]] iMelika inomnotho osezingeni eliphezulu lentuthuko. iMelika inomkhiqizo ohlangene wonyaka oyizigidintathu ezi-29.18$. Ngobusobala umkhiqizo okomnotho waseMelika undlula izizwe zonke zasemhlabeni. Kepha, makuqhathaniswa amandla okuthenga ngaphakathi kwezizwe, iMelika indlulwa iShayina. iMelika inokuhletshulelwana komkhiqizo ngamuntu wezi-$ 89,860. Ngaphandle kwezizwe ezincane, iMelika indlula izizwe zonke ngokuhletshulelwana komkhiqizo ngamuntu. iMali yaseMelika, iDola (USD) isetshenziswa ohwebeni nomthengiselwano ukundlula izizwe zonke zasemhlabeni (80% yemithengiselwano ngaphankathi kwezizwe ihamba ngamaDola). Uhlelo lezomnotho laseMelika kuhamba ngokuhweba okukhululekile olunemikhawulo emincane. Futhi, kukholelwa ukuthi abantu kufanele bazimele emikhakheni eminingi yempilo. Ngakho ke, eMelika kuvunyelwa ukuthi abaqhashi baxoshe abasebenzi kalula, izifundazwe eziningi aziphoqeleli imivikelo yamalungelo wabasebenzi ngendlela eqhathaniseka nabalingani be-Melika ngokuthuthuka kakhulu e-Yurophu. Nakuba mayilinganiswa nezintanga zayo, iMelika ayibizeli intelo eningi. Lokho kusho ukuthi iMelika ayineza imivikelo yomphakathi efana nezintanga zayo eziningi. Lokho kusho ukuthi nakuba kukhona izinhlelo ezifana ne-Medicare ne-Social Security, abantu kufanele bathembele ekongeni kwemali nokuzitshaleli umholo wabo emapenshinini (isib. i-401K). Iningi labasebenzi baseMelika abekho emibumbanweni yabasebenzi. Izifundazwe eziningi aziphoqi ukuthi abasebenzi banikezwe izinsuku zekhefu (isib. ikhefu nxakubeletha) ngaphandle kampelasonto namaholide. Nakuba ubugqili bungasavumelekile, iziboshwa zingaphoqelelwa ukusebenza njengesijeziso sokugwetshelwa icala. iMelika inemikhakha yomnotho eminingi. iMelika inothile ngomhlaba kakhulu ngoba ikhiqiza amafutha andlula izizwe zonke zasemhlabeni. Futhi iMelika ingumkhiqizi omkhulu wegolide, usokhele, insimbi, izenke nomophobo. iMelika inobuningi bomhlaba ovundile ondlula izizwe zonke, ngakho ikhiqiza izitshalelwa ezindlula izizwe zonke mazihlangene, kakhulu amaqobolondo wesoya (amabhontshisi wesoya), izihlamvu zamafutha, izintelo, umbila, ukolweni, imifino, ubisi nemikhiqizo yawo, nenyama. iMelika inomkhakha wamasevisi ondlula izizwe zonke. Inamankampani wobucwepeshe amakhulu kakhulu abizwa Isikhombisa Esiyisimangaliso: Meta (Facebook), Alphabet (Google, YouTube), Amazon, Nvidia, Microsoft, Apple, ne-Tesla. iMelika inomkhakha wezokuphathamali ondlula izizwe zonke. Amabhange amakhulu yilawa: JP Morgan Chase, Goldman-Sachs, Bank of America, Citigroup kanye neWells Fargo. Futhi, iMelika inezinkampani ezimbili ezilekela ukuthengiselwana ngobusimanje manje kakhulu amakhasi: Visa ne-Mastercard. iMelika inomkhakha ezobungcebeleka ondlula izizwe zonke. Kakhulu umkhakha wamafilimu eMelika, ominyenwe eHollywood, inxenye yedolobha iLos Angeles, indlula izizwe zonke zomhlaba ngomholo. Futhi iphethe izinkampani ezinkulu kulomkhakha: Disney, Netflix, Comcast, kanye ne-Paramount (kakhulu ngokuthenga i-Warner Bros. Discovery). iMelika ikhande abosomgidigidi abandlula izizwe zonke: 989 futhi kungenzeka ukuthi ibumbe usomgidintathu wokuqala emlwandweni womhlaba wonke: u-Elon Musk. iMelika ifeze lokuthuthuka nokubuso omnothweni ngenxa yezinsiza ezimbalwa: ukunotha komhlaba, izikhungo eziqinile, inani yabantu efunde ezingeni eliphezulu, ukunqoba izifo eziningi ezibhubhisa abasha, uhwebo okhululekile, nokuqamba izinguxa ezintsha sha ezimqoka esimanjemanjeni, namandla empi okuphoqelela izinhloso zayo. iMelika iqambe kokuqala lezizinguxa nezinhlelo zobucwepesha: [[uxhakaxholo]], [[IsiCikizi|isicikizi]], isikhanyiso [[amazuba|sombani]], [[iNdiza|indiza]], izubela lesiphemba, futhi [[isikhali senuzi]]. iMelika inesimo sezingqalasizinda esithuthuke kakhulu: uhleloxhumano lwemigwaqo okushesha olundlula izizwe zonke emhlabeni, izitheku zempahla kakhulu zase-New York nase-Los Angeles, inani lezikhululo zezindiza ezindlula izizwe zonke isib., i-Hartsfield-Jackson Atlanta International Airport, i-Dallas Fort Worth International Airport, ne-O'Hare International Airport. iMelika inezinkampani zezindiza ezinethonya kakhulu isib. Delta, American, Southwest ne-United. Umbani waseMelika uqhamuka emithombini embalwa: izivuthisi zentshicwa (isib. amalahle namafutha, amamoya emvelo 82%), amandla avuselelekayo (isib. ilanga, umoya, amanzi 10%), amandla enuzi (8%). ==Ezezibalozabantu== iMelika inenani labantu elindlula izigidi eziyi-386, elesithathu emhlabeni ngasemuva kwe [[iNdiya]] kanye [[iShayina]]. Ngenxa yobukhulu bobungakho bendawo ayinabo ubuminywana kwabantu obuningi. Kepha, lokhu kufihla ukuthi iningi labalihlali lihlala emadolobheni: 83% yabantu. Amadolobha amakhulu: i-New York, [[Chicago]], Los Angeles, [[Miami, Florida|Miami]], Houston, Dallas, Philadelphia, [[Washington, D.C.|Washington DC]], Atlanta nase-Boston. Izifundazwe ezinenani labahlali ziyi: [[California]], [[Texas]], New York, [[Florida]], [[Pennsylvania]], kanye ne-Illinois. {| class="wikitable" |+ ! colspan="4" |Amadolobha amakhulu aseMelika |- !# !Igama !Indawo !Inani |- |1 |New York |Nyakatho-Mpumalanga |20,112,448 |- |2 |Los Angeles |Ntshonalanga |12,844,441 |- |3 |Chicago |Mpakathi-Ntshonalanga |9,434,123 |- |4 |Dallas-Fort Worth |Ningizimu |8,477,157 |- |5 |Houston |Ningizimu |7,904,627 |- |6 |Atlanta |Ningizimu |6,482,182 |- |7 |Washington D.C. |Ningizimu |6,465,724 |- |8 |Miami |Ningizimu |6,391,072 |- |9 |Philadelphia |Nyakatho-Mpumalanga |6,329,118 |- |10 |Phoenix |Ntshonalanga |5,228,938 |} Nakuba [[isiNgisi]] siwulimi likazwelonke, iMelika ayinawo ulimi okomthetho njengezinye izizwe. Nakuba kunjalo isiNgisi sikhulunywa njengelimi elincelwa ebeleni futhi ekuyilimi lodwa elikhulunywa ngabantu aba-78%. Nakuba 22% lenani labantu likhuluma eminye olimi, wonke umuntu ohlala eMelika usazi nakancane isiNgisi. Ulimi olwesibili ngenani labantu abakukhulumayo [[IsiSpeyini|isiSpaniya]] olukhulunywa kakhulu eNingizimu. Ngenxa yokwamkela abafuduki abaningi, kunezilimi eziku-400 ezikhulunywa eMelika. Ngenxa yokuthunjwa, abansundu abokhokho babo abebayizigqili balahlekelwe izilimi zabo zomdabo zase-[[IAfrika|Afrika]]. Nakuba kunjalo, abansundu baseMelika baqambe inhlobo yesiNgisi esihlukile kwezinhlobo ezijwayelekile. Futhi, kunabakhuluma izinhlobo zesiSpaniya nesiFulentshi ezithintwe izilimi zase-Afrika. Abantu bomdabu baseMelika banciphe ngenani kangangokuthi bambalwa abasele ngenxa yokuhlalselwa, ukucindezelwa, ukubulawa nokuthelelewa amagcinwane nezifo zase[[IYurophu|Yurophu]] ngabamhlophe. Kungakho nakuba imvelaphi yabo iseMelika, bambalwa ababomdabu abasele. Kukhona abagcinile amasiko nezilimi zabo kakhulu isiNavajo. Futhi, kunemikhankaso okulondoloza nokudlondlobalisa izilimi zomdabu. iMelika yakhiwe esisekelweni sobandlululo okwehlanga. Ngenxa yalokhu kunokuhlukaniswa ngokwehlanga okuqinile. Lokho luholela ekutheni kubezinhlanga ezimbalwa: abamhlophe (abaqhamuka eYurophu kakhulu [[Umbuso Ohlangeneyo|eBhulithani]] [[iJalimani|naseJalimani]]; 60%), abansundu (kakhulu abaqhamuka eNtshonalanga Afrika; 12%), amaSpaniya noma amaLathini (18%), [[I-Eshiya|nabase-Eshiya]] (5%). Izigidi ezi-48 zabantu zibuya ezizweni zangaphandle (14% yabantu). [[File:US Population pyramid 2026.png|thumb|Ipilamidi yabantu ekhombisa inani yezigaba zabantu ngobudala nagobulili]] Ngenxa yemfundo, ukuzimela okwemali, umncintisano ezemfundo nomsebenzi, izinsiza zokuvimba ukumitha, nokhululeka ekuzinqumeleni kwabesifazane, ukuzalwa kwabantu kuyancipha: kusukela u-2026 ngakujwayelekile owesifazane uzala abantwana abayi-1.62 (11 yamasana azalwayo kwenkulungwaneni yabantu). Lokhu kuthusa osozibalozabantu abaxwayisa ukuthi abasha baseMelika bazothwala kanzima ukunakekela abadala nokukhokha intelo enele ukuxhasa abadala. iMelika inconywana ukundlula ezinye ezizwe ezithuthukile ngoba unobukhono okuheha abafuduki. Kepha ucwaningo ukhombisa ukuthi umkhuba okuzala kwabafuduki ugcina ufana nezakhamuzi ezizelwe. iMelika ivuma ukuthi nayiphi ingane ezalwe eMelika ithola ubuzakhamuzi (ngaphandle kwaleyo ezalwe inxusa yesisinye esizwe). Kubikezelwa ukuthi lesimo sizobanga ukuncipha kwenani labantu kuqala ngo-2056. {{Multiple image|total_width=600|image1=Washington National Cathedral Looking SE.jpg|caption1=Inhlokosonto kaZwelonke laseWashington lebandla lama-Anglican lobuKristu|image2=Massachusetts Institute of Technology (MIT) (54960815718).jpg|caption2=isiKhungo sobuCwepheshe saseMassachusetts, eBoston, esiyinyuvesi ehamba phambili ezokungcikisha/ezobunjinyela emhlabeni wonke|image3=Texas medical center sundown.jpg|caption3=i-Texas Medical Centre, isibhedlele esindlula izibhedlela zezizwe zonke ngobukhulu nangocwaningo ezempilo}} Isiguquko sokuqala somthethosisekelo silondoloza ilungelo labantu ukuzikholela into ebayifunayo nokungavinjwa ekwenzeni kwamasiko neminqubi yaleyonkolo. [[UbuKristu]] bukholelwa abantu aba-64%. Lokhu kwenza iMelika inani labaKristu elokuqala emhlabeni ngobuningi. Kulandela 24% yabantu abangazibandakanyi ezinkolweni, be kusala ezinye izinkolo: UbuJuda, ubuHindu, UbuSulemani kanye nobuBhuda. iMelika ihamba phambile ezimfundweni eziphakeme emhlabeni wonke. Nakuba inezinkinga ngokufunda kwabantwana kakhulu mayiqhatanyiswa nezintanga zayo, iMelika ikhiqize abosonzululwazi, nabosocwepheshe abaqambe izinguxa ezintsha sha futhi. Futhi, izikhungo zemfundo ephakeme zihloniphekile kakhulu i-Harvard, i-Massachussetts Institute of Technology (MIT), i-Yale, i-California Technical Institute (Caltech), i-Stanford, i-Princeton, iNyuvesi yaseCalifornia eBerkeley nase-Los Angeles. Imfundo ephakeme eMelika ibiza kakhulu ngokwemali. Lokho kuholela ukuthi abafundi baboleke izimali eziningi. iMelika ithwala isiboleko sezemfundo esindlula izizwe zonke emhlabeni. iMelika inobucwaningo ezempilo obundlula izizwe zonke. iMelika ikhiqiza izinhlobo zezinsiza zokulapha ezihamba phambili. Abosonzululwazi baseMelika baqambe umuthi wesimanje wokulalisa umuntu makazohlinzwa, inalidi embhaxambili yokushabalalisa i-smallpox, iguxa yokulawula ukushesha kokushaya kwenhliziyo. Izindleko zaseMelika ezempilo zindlula izizwe zonke zasemhlabeni kepha imiphumela yezempilo ingaphansi kwezintanga zayo nezinye izimpofu. Lokhu kubangiswa ukuthi umkhakha wezempilo kakhulu izibhedlela nezikhungo zokulatshwa iningi lazo ziphethwe umkhakha wangasese. Lokho kubanga ukuthi ezempilo zibize kakhulu. Futhi, iMelika ayinawo uhlelo lokukokhekhela wonke umuntu izidingo zokulatshwa. iMedicare iyisikhwama sikazwelonke esikhokhela okuthile. Kepha izikhwama zangasese zifuneka ukugcwalisa lokhu okushodayo. ==Ezesiko== ===Ezokudla=== {{Multiple image|total_width=400|image1=BBQ Food.jpg|caption1=Inhlobo yeshisanyama|image2=Soul Food at Powell's Place.jpg|caption2=i-''Soul food'' ukudla kwabansundu obuhlanganisa ubu-Afrika nombumdabo baseMelika}} iMelika inezinhlobo eziningi zokudla. Ngaphambu kokufika kwabamhlophe, abomdabu bebadla imifino nezithelo ezikhiqizwe kumhlaba ngokwemvelo njengama-''chestnut'', umxozongo (artichoke), ''acorn'', ''pawpaw'',ilayisi yangasendle. Futhi bebazingela izinyamazane ezifana nezinyathi zaseMelika (i-''bison'') ne-''elk'' noma i-''carabou''. Futhi, bebafuya izilwane zokudla kakhulu igalkuni (i-''turkey''). iMelika inezinhlobo zamajikijolo omdabu ayo: ''blueberries, cranberries, blackberries, serviceberries'' nama-''elderberries''. Lamajikijolo adlilwa enjalo noma ayaphekwa. Amacabunga wemithi yama-''pine'' wayebiliswa ngamanzi ukuthi aphezelwe ukulaphisa noma ukuvikela izifo. Ngokufikwa kwabadlibezwe (abokhokho babamhlophe) kwalethwa izinhlobo zemifino yezizwe zangaphandle: ulabha (''turnip''), umkleshe (''spinach''),intshongwe (''carrot''). Ngenxa yokuthunjwa nokulethwa eMelika ngemphoqo, abansundu balethe imifino yase Afrika: igombo (''okra''), igode (''yam''), umqoqo wamahlo amnyama (''black eyed peas'') nokunye. Futhi, ukudla okwakujwayelekile eMekisiko naselizwekazini laseNingizimu Melika njengamazambane, intshelane/itamati, nama-''avocado'' azile nawo. Imfuyo efana nezinkomo, izingulube izimbuzi, izimvu nayo ize ngenxa yabadlibezwe. Ngokuhlangana kwabantu kaqanjwa izinhlobo zokudla ezihlanganyelene neMelika: isinkwa sombila (i-''cornbread''), amakhekhe (''biscuits''), umdoko (''grits''), inyama yegalkuni. Abafudukele eMelika balethe ukudlwa kwakibo njenge-''pizza'' (evela eTaliya), amabhega (''hamburgers'' evela [[iJalimani|eJalimani]]), ama-''hotdog'' (evela eJalimani), ama-doughnut (evela eJalimani). Ubuningi bezinhlobo zezilwane zaselwandle kuholele ekutheni imfanzi (''prawn''/''shrimp''), isikhuphashe (''lobster''), izimbata (''abalone''), ukhwathu (''oyster''). BaseMelika bathanda inyama ewosiwe kakhulu ephekwe ngentuthu (''barbecue'') futhi kudliwa inyama ewomisiwe (''jerky''). Ngenxa yokusetshenziswa kwamafutha amaningi, ushukela obuningi, nokuphakelwa ngobukhulu, iMelika inenkinga yokukhulupha obuyingozi. Futhi, iMelika inobukhuluphala obundlula izizwe zonke zasemhlabeni. Lokho kuvela ekutheni iMelika ikhiqiza ukudla okuningi, ukudla kutholakala kalula, kunamakhemikhali afakwa ekudleni ukuthi ungaboli, ukuguqula [[isifuzisi]] sokudla ukuze kunone, kwande futhi kuvikeleke ezifeni kanye nokufaka imfuyo imithi ekuthi inone ingaguli lokho kungena ekudleni. Ubungalingani, kakhulu ubandlululo kubansundu okuhohela ukuthi kubenzima ukuthola imifino noma ukudla okuphelele kuzala ukukhuluphala kulowomphakhathi kanye nezizathu ezazishiwo. osv1pwv37uhiozmgc9b0mfv3n18om80 Julius Malema 0 4358 126807 119565 2026-08-02T20:11:28Z Edwin Ndaba 13909 /* */ 126807 wikitext text/x-wiki {{Infobox Politician |name = Julius Malema |image = |birth_name = Julius Malema |nickname = Juju |birth_date = {{birth date and age|df=yes|1981|03|03}} |birth_place = [[Seshego]], [[Transvaal]], [[INingizimu Afrika]] |nationality = [[South Africa]]n |party = [[African National Congress]] (1990–2012)<br>[[Economic Freedom Fighters]] (2013–present) |office = Commander-in-Chief we-Economic Freedom Fighters |term_start = uNtulikazi 2013 |term_end = |predecessor = ''Office established'' |office1 = President of the [[African National Congress Youth League|ANC Youth League]] |term_start1 = uMbasa 2008 |term_end1 = uMbasa 2012 |vicepresident1= Andile Lungisa, Ronald Lamola |predecessor1 = [[Fikile Mbalula]] |successor1 = }} '''Julius Sello Malema''' (ubezalwa 3 ngoNdasa 1981, e[[Seshego]]) ngumholi weqembu lozombusazwe i-[[Economic Freedom Fighters]]. Kusukela ngoyaka we-2013. Ngaphambilini wabe engumongameli wembutho wentsha weqembu le-[[African National Congress|ANC]] kusukela ngonyaka ka-2008 kwaze kwaba ngunyaka ka-2012. Iqembu lomculo kamasikandi [[Izingane Zoma]] laqamaba iculo ngegama lakhe uJulius Malema .<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thesouthafrican.com/news/djs-suspended-over-anti-malema-song.htm |access-date=2012-04-16 |archive-date=2013-10-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131029191257/http://www.thesouthafrican.com/news/djs-suspended-over-anti-malema-song.htm |dead-url=yes }}</ref> {{stub}} ==Imithombo== {{reflist}} {{DEFAULTSORT:Malema, Julius}} [[Category:Abazalwa nge-1981]] [[Category:Abantu baseNingizimu Afrika]] [[Category:Osombusazwe baseNingizimu Afrika]] [[Category:Abantu abaphilayo]] == Economic Freedom Fighters == NgoNhlangulane 2013, uMalema wasungula iqembu lakhe lezombusazwe elibizwa ngokuthi yi'''-[[Economic Freedom Fighters (EFF).]]''' Umongameli waseNingizimu Afrika uJacob Zuma, emhlanganweni we-SA National Editors' Forum<ref>Populist parties shifting the political discourse? A case study of the Economic Freedom Fighters in South Africa M Fölscher, N de Jager, R Nyenhuis - The Journal of Modern African …, 2021 - cambridge.org</ref> wathi iqembu elibusayo alibonisi lokhu kuthuthukiswa njengosongo.<ref name="Ndenze" /> Ngenkathi esekwahlulelweni ngamacala okuhlanza imali kanye nokukhwabanisa UMalema waqala ukucela izimali zeqembu elisha lezombusazwe. Ukuhambela kukaMalema kumholi wenkolo waseNigeria uT.B. Joshua ezibusisweni ezingokomoya ngoNtulikazi 2013 namanye amalungu e-EFF nakho kwabangela impikiswano nokunakwa kwabezindaba. '''Engqungqutheleni''' yokuqala yeqembu eBloemfontein ngoZibandlela 2014, uMalema wakhethwa ngaphandle kokuphikiswa njengomongameli we-EFF. [[Floyd Shivambu|UFloyd Shivambu]], owaxoshwa e-ANC Youth League ngesikhathi esifanayo noMalema wakhethwa njengephini lakhe. Bobabili uMalema noShivambu baphinde bakhethwa ngaphandle kokuphikiswa ngoDisemba 2019. UFloyd Shivambu wajoyina i-MK Party [[Jacob Gedleyihlekisa Zuma|UJacob Zuma]] ngo-15 Ntulikazi 2024. === [PDF] The Rise of Julius Malema === SM Crowell - 2012 - core.ac.uk == Impilo yokubuncane kanye nemfundo == === Ezombusazwe zabafundi === Ngokusho kukaMalema, wajoyina inhlangano ye-''I-Masupatsela'' ("abaholayo") ye-[[African National Congress|I-African National Congress]] (ANC) eneminyaka eyisishiyagalolunye noma eyishumi. Umsebenzi wakhe oyinhloko ngaleso sikhathi,, kwakuwukukhipha izithombe zeqembu lezwelonke. Uthe wathola ukuqeqeshwa kwezempi eneminyaka engamashumi nanhlanu ubudala kodwa, lokhu kuzisholo kuye kwaphikiswa ngenxa yokuntuleka kofakazi abaqinisekisayo. Ngo-1995, uMalema wajoyina I-ANC Youth League futhi waba usihlalo wegatsha lakhe lendawo eSeshego kanye negatsha lesifunda [[UMasipala wesiFunda saseCapricorn|I-Capricorn]] enkulu. Ngo nyaka-1997, waba usihlalo wesifundazwe we-Congress of South African Students (COSAS) eLimpopo. Wakhethwa njengomongameli kazwelonke we-COSAS ngo-2001. UMalema, wabhalisa eMohlakaneng High School eSeshego. Ngonyaka u2010, waqeda i-diploma yeminyaka emibili ekuthuthukiseni intsha e-[[INyuvesi yaseNingizimu Afrika|I-University of South Africa]] (UNISA). Futhi e-UNISA, kamuva waphothula I-Bachelor of Arts ekuxhumaneni nasezilimini zase-Afrika ngoNdasa unyaka, 2016 i-Honours degree [[Injulalwazi|ifilosofi]] ngonyaka 2017. Ngo nyaka u2018, wabhalisa ohlelweni lwe-master's degree e-[[University of the Witwatersrand|I-University of the Witwatersrand]]. kupguqp6249fxxsluwb9n6ckxgdqtk5 User talk:Revi C. 3 5459 126799 126764 2026-08-02T14:37:16Z Pathoschild 170 global user pages ([[m:Synchbot|requested by Revi C.]]) 126799 wikitext text/x-wiki __NOINDEX__<div class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">[[File:Revi logo (pink).png|thumb|center|<span style="color:red">PLEASE DO NOT LEAVE MESSAGE HERE!</span>]] '''<span style="color:red"> BEFORE YOU BLOCK MY ACCOUNT: IF MY EDIT SUMMARY INCLUDE PREFIX </span>''(Script)''<span style="color:red">, DON'T BLOCK ME, JUST TELL ME TO SLOW DOWN AT COMMONS' TALK PAGE. IT IS AN AUTOMATED SCRIPT BEING USED ON COMMONS TO MOVE FILES.</span>''' Instead, please leave your message following site: <br /> [[File:Wikidata-logo-en.svg|45px|link=d:User talk:Revi C.]] [[d:User talk:Revi C.]] for Wikidata (Interwiki links) stuff <!--(I am {{int:Group-sysop}} there)--> <br /> [[File:Commons-logo.svg|45px|link=commons:User talk:Revi C.]] [[commons:User talk:Revi C.]] for renaming stuff or [[User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] action (I am {{int:Group-sysop}} there) <br /> [[File:Wikimedia Community Logo optimized.svg|45px|link=m:User talk:Revi C.]] [[meta:User talk:Revi C.]] for other stuff (User right notification, revert message, etc...) Messages left on this page may be reverted or moved without any response.</div> 5b8qtz4dnjnrhc9ts3mku14m3gujbq8 Distruction Boyz 0 8167 126812 107569 2026-08-03T00:30:02Z InternetArchiveBot 15036 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 126812 wikitext text/x-wiki {{Infobox musical artist | name = Distruction Boyz | image = | image_size = | image_upright = | landscape = <!-- yes, if wide image, otherwise leave blank --> | alt = | caption = | background = group_or_band | alias = | origin = [[eThekwini]], [[eNingizimu Afrika]] | genre = [[Gqom]] | years_active = {{start date|2015}}–okwamanje | label = Distruction Boyz Records | associated_acts = {{hlist|Babes Wodumo|Mampintsha|Dladla Mshunqisi}} | website = <!-- {{URL|www.example.com}} or {{Official URL}} --> | current_members = * Thobani “Que” Mgobhozi * Zipho “Goldmax” Mthembu | past_members = | module = | module2 = | module3 = }} I-'''Distruction Boyz''' yi[[Gqom]] music duo esuka eThekwini, eNingizimu Afrika ehlanganisa ukuqoshwa kwabaculi kanye nabakhiqizi berekhodi uThobani "Que" Mgobhozi noZipho "Goldmax" Mthembu.<ref>{{cite web|title=Meet Distruction Boyz: The savvy young producers taking Gqom to a new audience|url=http://bubblegumclub.co.za/meet-distruction-boyz-the-savvy-young-producers-taking-gqom-to-a-new-audience|website=BubbleGumClub|publisher=|accessdate=6 February 2018|archive-date=15 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180115184840/http://bubblegumclub.co.za/meet-distruction-boyz-the-savvy-young-producers-taking-gqom-to-a-new-audience/|dead-url=yes}}</ref> <ref>{{cite web|title="DISTRUCTION BOYZ"|url=http://www.djsproduction.co.za/distruction-boyz|website=DJs Production|publisher=|accessdate=6 February 2018|archive-date=24 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180724154033/http://www.djsproduction.co.za/distruction-boyz/|dead-url=yes}}</ref> I-Debut i-albhamu yabo i-''Gqom Is The Future'' yathola isimo segolide eqinisekisiwe ngu-RiSA, yayenza i-albhamu yokuqala yeGqom ekwazi ukufeza lesi simo.<ref>{{cite web|title=Distruction Boyz's album goes gold|url=https://www.sowetanlive.co.za/sundayworld/lifestyle/2017-12-19-distruction-boyzs-album-goes-gold|website=Sunday World|publisher=|accessdate=6 February 2018}}</ref><ref>{{cite web|title=Gqom Is The Future Goes Gold|url=https://fakazanews.com/2017/12/19/gqom-future-goes-gold/|website=Fakaza|publisher=|accessdate=6 February 2018}}</ref><ref>{{cite web|title=Distruction Boyz’ Debut Is The First Gqom Album To Go Gold|url=http://www.okayafrica.com/distruction-boyz-gqom-album-gold/|website=Okay Africa|publisher=|accessdate=6 February 2018}}</ref><ref>{{cite web|title=Distruction Boyz Go Gold With ‘Gqom Is The Future’|url=https://www.peoplemagazine.co.za/celebrity-news/distruction-boyz-go-gold-gqom-future|website=People Magazine|publisher=|accessdate=6 February 2018|archive-date=24 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180724125050/https://www.peoplemagazine.co.za/celebrity-news/distruction-boyz-go-gold-gqom-future/|dead-url=yes}}</ref><ref>{{cite web|title=Distruction Boyz go gold|url=https://www.channel24.co.za/The-Juice/News/distruction-boyz-go-gold-20171218|website=channel24|publisher=|accessdate=6 February 2018}}</ref> == Impilo Yokuqala == u'''Goldmax''' no'''Que''' bazalwe KwaMashu, ilokishi lesibili elikhulu kunawo wonke [[eThekwini]]. Lamalungu womabili azakhele ngokudlala i-gqom futhi nomculo we House ema Tavern kanye nase Shisa inyama KwaMashu. Banquma ukuhlanganisa ikhono labo nendlebe yabo ukuze benze iqembu lethu namuhla esibaziyo ngokuthi i-'''Distruction Boyz'''. == Umsebenzi == I-'''Distruction Boyz''' yakhipha ingoma yabo ebizwa ngokuthi '''Omunye''' equkethe u''Benny Maverick'' no''Dladla Mshunqisi''. Ingoma yayiqinisekisile igolide nge-Recording Industry yeNingizimu Afrika .<ref>{{cite web|title=Distruction Boyz's 'Omunye' goes gold|url=https://www.iol.co.za/weekend-argus/news/distruction-boyzs-omunye-goes-gold-12523285|website=|IOLpublisher=|accessdate=7 February 2018}}</ref> I-duo yabe ikhipha i-albhamu yabo yokuqala ebizwa ngokuthi, '''Gqom Is The Future''' ngo-20 Okthoba 2017, futhi yathola isimo segolide eqinisekisiwe yiRecording Industry yeNingizimu Afrika ngo-18 Disemba 2018 okwenza kube i-albhamu yokuqala ye-Gqom (uhlobo lomculo womdanso odumile [[eThekwini]]) ukufeza lesi simo.<ref>{{cite web|title=Distruction Boyz celebrates 1st gqom album to go gold|url=https://www.timeslive.co.za/tshisa-live/tshisa-live/2017-12-19-distruction-boyz-celebrates-1st-gqom-album-to-go-gold/|website=TimesLIVE|publisher=|accessdate=7 February 2018}}</ref> == I-Discography == === Ama-Singles === === Njengabaculi abaholayo === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" |+ Uhlu lwezingqimba njengabaculi abaholayo, nezikhundla zeshadi ezikhethiwe nezitifiketi, okubonisa unyaka okhishwe kanye negama le-albhamu ! scope="col" rowspan="2" style="width:20em;" | Isihloko ! scope="col" rowspan="2" | Unyaka ! scope="col" colspan="1" | Izikhundla zeshadi eliphakeme ! scope="col" rowspan="2" | Isitifiketi ! scope="col" rowspan="2" | I-albhamu |- ! scope="col" style="width:3em;"| [[eNingizimu Afrika]] (EMA) |- ! scope="row" | "Ngoma Yam’" <small>(equkethe uDanger noEfelow)</small> | 2016 | — | — | rowspan="2| Non-album single |- ! scope="row" | "Shut Up & Groove" <small>(equkethe uBabes Wodumo noMampintsha)</small> |rowspan="2"| 2017 | | — |- ! scope="row" | "Omunye" <small>(equkethe uBenny Maverick noDladla Mshunqisi)</small> | 1 | RiSA: Gold | Gqom Is The Future |- | colspan="14" style="font-size:90%" | "—" denotes a recording that did not chart or was not released in that territory. |} ==I-Discography Yomkhiqizo == ===Ama-singles akhiqizwa=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !Unyaka !Isihloko !Umculi !I-albhamu !Usuku lokukhulula |- !2016 |"Wololo" |Babes Wodumo (equkethe uMampintsha) |Gqom Queen, Vol. 1 | 29 Mbasa |- ! rowspan="3" |2017 |"Shut Up & Groove" |Distruction Boyz (equkethe uBabes Wodumo no Mampintsha) | rowspan="2" |Ayikho i-albhamu | 4 Mbasa |- |"Midnight Starring" |DJ Maphorisa (equkethe uDJ Tira, uBusiswa no Moonchild) | 8 Mandulo |- |"Omunye" |Distruction Boyz (equkethe uBenny Maverick no Dladla Mshunqisi) |Gqom Is The Future | 20 Mfumfu |- |} ===Ama-albhamu ye-Studio=== {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" |+ Uhlu lwama-albhamu we-studio, nolwazi olukhethiwe ! scope="col" style="width:11em;" | Isihloko ! scope="col" style="width:18em;" | Imininingwane ye-albhamu !Isitifiketi |- ! scope="row" |<div style="text-align;">''Gqom Is The Future''</div> | * Kukhishwe: 20 Mfumfu 2017 * Ilebula: Distruction Boyz Records * Amafomethi: CD, Digital download |RiSA: Gold |} == Izabelo == ===South African Music Awards=== {{awards table}} |- |2017 |<div style="text-align: center;">''Distruction Boys - Wololo (Dbanj Remix)''</div> |Remix of the Year<ref>{{cite web|title=New artists dominate Samas 2017 noms|url=https://m.channel24.co.za/Music/News/new-artists-dominate-samas-2017-noms-20170421|website=channel24|publisher=|accessdate=7 February 2018|archive-date=8 February 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180208004400/https://m.channel24.co.za/Music/News/new-artists-dominate-samas-2017-noms-20170421|dead-url=yes}}</ref><ref>{{cite web|title=2017 SAMAs: all the nominees|url=https://www.tvsa.co.za/user/blogs/viewblogpost.aspx?blogpostid=47493|website=TVSA|publisher=|accessdate=7 February 2018}}</ref><ref>{{cite web|title=#SAMA23: Full list of nominees|url=https://www.ecr.co.za/news/entertainment/sama23-full-list-nominees|website=EastCoastRadio|publisher=|accessdate=7 February 2018}}</ref> |{{nom}} {{end}} ===Soundcity MVP Awards Festival=== {{awards table}} |- |2018 |<div style="text-align: center;">Themselves</div> |Best Group/Duo<ref>{{cite web|title=Distruction Boyz win their first award|url=https://www.channel24.co.za/The-Juice/News/distruction-boyz-win-their-first-award-20180115|website=channel24|publisher=|accessdate=7 February 2018}}</ref><ref>{{cite web|title=Distruction Boyz bag first award|url=http://www.chronicle.co.zw/distruction-boyz-bag-first-award/|website=The Chronicle|publisher=|accessdate=7 February 2018}}</ref><ref>{{cite web|title=Distruction Boyz win first Nigerian award|url=http://www.betafrica.tv/news/distruction-boyz-win-nigeria-award/3k1tg0|website=BET Africa|publisher=|accessdate=7 February 2018|archive-date=8 February 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180208004521/http://www.betafrica.tv/news/distruction-boyz-win-nigeria-award/3k1tg0|dead-url=yes}}</ref> |{{won}} {{end}} == Imithombo == {{Reflist}} == Izihlanganisi ezingaphandle == * {{Twitter|DistructionB|Distruction Boyz}} {{DEFAULTSORT:Distruction Boyz}} [[Category:Amaqembu omculo aseNingizimu Afrika]] [[Category:ITheku]] 9ib4e5x5ofcffr2e6yipej06qjqydai User:GerardM/Ministers of Finance of Benin 2 9746 126797 123993 2026-08-02T13:42:19Z ListeriaBot 10758 Wikidata list updated [V2] 126797 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql=SELECT ?item ?from ?to WHERE { ?item p:P39 ?position . ?position ps:P39 wd:Q54598583 OPTIONAL { ?position pq:P580 ?from } OPTIONAL { ?position pq:P582 ?to } } |section= |sort=?from |sort_order=desc |one_row_per_item=no |columns=label:Article,description,P27:Country,?from:Start date,?to:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! description ! Country ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q139916213|Aristide Médenou]]'' | | [[IBenini]] | 2026-05-24 | | |- | ''[[:d:Q114101782|Grégoire Laourou]]'' | | [[IBenini]] | 2002-01-01 | 2005-01-01 | |- | ''[[:d:Q2821361|Abdoulaye Bio Tchané]]'' | | [[IBenini]] | 1998-05-01 | 2002-01-01 | [[File:Richard Odjrado et le ministre (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q123367976|Isidore Amoussou]]'' | | [[IBenini]] | 1976-01-30 | 2000-01-01 | |- | ''[[:d:Q115260528|Alfredo Lagarrigue]]'' | | [[ITshile|Chili]] | 1932-06-05 | 1932-06-16 | [[File:Alfredo Lagarrigue Rengifo.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q41799239|Alexandre Adandé]]'' | | [[IBenini]] | | | |- | ''[[:d:Q29035|Pascal Koupaki]]'' | | [[IBenini]] | | | [[File:Pascal Koupaki 2012 (cropped).jpg|center|128px]] |} {{Wikidata list end}} 50xvr4n9bzvyluhzc1be0f6e07s2iv3 User:GerardM/Members of the Senate of Gabon 2 9815 126809 115954 2026-08-02T20:29:34Z ListeriaBot 10758 Wikidata list updated [V2] 126809 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql=SELECT ?item ?from ?to WHERE { ?item p:P39 ?position . ?position ps:P39 wd:Q21295135 OPTIONAL { ?position pq:P580 ?from } OPTIONAL { ?position pq:P582 ?to } } |section= |sort=?from |sort_order=desc |one_row_per_item=no |columns=label:Article,description,P27:Country,?from:Start date,?to:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! description ! Country ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q136307687|Jean-Rémy Yama]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-10-08 | 2025-12-17 | |- | ''[[:d:Q128245637|Jean-Claude Mabiala]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128243556|Jean Paul Imbong]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128243405|Banaka Ngonda]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128242710|Jean-Hilaire Tsiri]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128242370|Fabienne Ovounguissa]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128242184|Georges Jobet]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128241975|André Mekome]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128241788|Pierre Kessany]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128241537|Augustin Etima]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128240929|André Akure Ntoutoume]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128240595|Guillaume Rendambot]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128239468|Thomas Ibinga]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128237967|Faustin Laurent Bilie-Bi Essone]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128236562|Jean-Claude Ivala Boussamba]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128236083|Berthe Boubou-Bokoko]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128235704|Éric Jacob Tsinga]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128235444|Rémi Osselendong]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128220978|Marc Elle Biyoghe]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128219625|Romain Mihindou Kassa]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128215463|Marie Francine Ntorebouanga Odjele]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q128127282|Alice Mamengui]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2023-01-01 | | |- | ''[[:d:Q125491413|Honorine Nzet Biteghe]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | 2021-01-01 | | |- | ''[[:d:Q7313777|René Radembino Coniquet]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | | | |- | ''[[:d:Q6711125|Léonard Andjembé]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | | | |- | ''[[:d:Q6169939|Jean-Pierre Nguema]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | | | |- | ''[[:d:Q6169030|Jean-Boniface Assélé]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | | | |- | ''[[:d:Q6168966|Jean-Baptiste Mintsa-Mi-Mba]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | | | |- | ''[[:d:Q5128790|Claude Damas Ozimo]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | | | |- | ''[[:d:Q3371820|Paul Mba Abessole]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | | | [[File:Paul Mba Abessole 2015 (cropped).jpeg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q515666|Paul Biyoghé Mba]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | | | [[File:Paul Biyoghé Mba - 2006 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q383696|Jean Eyeghé Ndong]]'' | | [[IGabhoni|IGaboni]] | | | [[File:Prime Minister Jean Eyeghe Ndong 2007 (cropped).jpg|center|128px]] |} {{Wikidata list end}} 41db20phnf87mvtu3tgmjz5vltx8qf2 User:GerardM/Education ministers of Ghana 2 9824 126808 122731 2026-08-02T20:28:45Z ListeriaBot 10758 Wikidata list updated [V2] 126808 wikitext text/x-wiki This list is not ready for use on Wikipedia because an Education minister of Ghana who was Education minister twice does not show twice. {{Wikidata list |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P39 wd:Q11812510 } |section= |sort=P39/Q11812510/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,description,P27:Country,P39/Q11812510/P580:Start date,P39/Q11812510/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! description ! Country ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q298224|Ama Ata Aidoo]]'' | | [[IGana]] | 1982 | 1983 | [[File:Ama Ata Aidoo (2016).png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q605985|Ekwow Spio-Garbrah]]'' | | [[IGana]] | 1998 | 2001-01-07 | [[File:Ekwow Spio-Garbrah (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q850396|Betty Mould-Iddrisu]]'' | | [[IGana]] | 2011-01-04 | 2012 | [[File:Betty Mould-Iddrisu.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1086476|Christopher Ameyaw-Akumfi]]'' | | [[IGana]] | 2001 | 2003 | |- | ''[[:d:Q1237560|Dominic Fobih]]'' | | [[IGana]] | 2007-08-01 | 2009-01-07 | |- | ''[[:d:Q1698546|Papa Owusu-Ankomah]]'' | | [[IGana]] | 2006-04-28 | 2007 | [[File:Papa Owusu-Ankomah - 2017 (37944122301) (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1794877|Kwadwo Baah Wiredu]]'' | | [[IGana]] | 2003 | 2005 | |- | ''[[:d:Q2580160|William Ofori Atta]]'' | | [[IGana]] | 1969 | 1971 | |- | ''[[:d:Q2599806|Yaw Osafo-Maafo]]'' | | [[IGana]] | 2005-02-01 | 2006 | [[File:Yaw Osafo-Maafo (Senior Minister).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q4717883|Alex Tettey-Enyo]]'' | | [[IGana]] | 2009-02 | 2011-01 | |- | ''[[:d:Q5415879|Evans Anfom]]'' | | [[IGana]] | 1979 | 1979-09-24 | |- | ''[[:d:Q5672203|Henry Sawyerr]]'' | | [[IGana]] | 1993 | 1997 | |- | ''[[:d:Q6297382|Joyce Aryee]]'' | | [[IGana]] | 1985 | 1987 | [[File:Joyce Aryee at US Independence Day 2 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6450030|Kwaku Boateng]]'' | | [[IGana]] | 1964-05-01 | 1966-02-24 | |- | ''[[:d:Q6514673|Lee Ocran]]'' | | [[IGana]] | 2012-02 | 2013-02 | |- | ''[[:d:Q7308853|Reginald Reynolds Amponsah]]'' | | [[IGana]] | 1971 | 1972-01-13 | |- | ''[[:d:Q14920500|Jane Naana Opoku-Agyemang]]'' | | [[IGana]] | 2013-02 | 2017-01-06 | [[File:Jane Naana Opoku-Agyemang.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20684844|Mohammed ben Abdallah]]'' | | [[IGana]] | 1987 | 1988 | |- | ''[[:d:Q23887883|Esi Sutherland-Addy]]'' | | [[IGana]] | 1997 | 1997 | [[File:Esi Sutherland-Addy 2024 (facecrop).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23907250|John Bogolo Erzuah]]'' | | [[IGana]] | 1957-03-06 | 1950s | |- | ''[[:d:Q26966428|Mary Grant]]'' | | [[IGana]] | 1989 | 1993-01-07 | |- | ''[[:d:Q28677017|Matthew Opoku Prempeh]]'' | | [[IGana]] | 2017-01-10 | 2021-01-06 | [[File:MATTHEW OPOKU PREMPEH.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q61524658|Alfred Jonas Dowuona-Hammond]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q61694716|Yaw Osei Adutwum]]'' | | [[IGana]] | 2021-03-05 | | [[File:Yaw Osei Adutwum.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62076503|Christine Amoako-Nuamah]]'' | | [[IGana]] | 1997 | 1998 | |- | ''[[:d:Q67882160|Charles de Graft Dickson]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q104450431|Modjaben Dowuona]]'' | | [[IGana]] | 1966 | 1969 | |} {{Wikidata list end}} 3etese8aa5zhtj4tdcdhw21bl86sfqu User:GerardM/Members of the Parliament of Ghana 2 9829 126828 125426 2026-08-03T09:43:12Z ListeriaBot 10758 Wikidata list updated [V2] 126828 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql=SELECT ?item ?from ?to WHERE { ?item p:P39 ?position . ?position ps:P39 wd:Q21290881 OPTIONAL { ?position pq:P580 ?from } OPTIONAL { ?position pq:P582 ?to } } |section= |sort=?from |sort_order=desc |one_row_per_item=no |columns=label:Article,description,P27:Country,?from:Start date,?to:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! description ! Country ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q135452892|Alhassan Abdul-Fatawu]]'' | | [[IGana]] | 2025-01-07 | | |- | ''[[:d:Q135232447|Ernest Kumi]]'' | | [[IGana]] | 2025-01-07 | 2025-07-07 | |- | ''[[:d:Q134995295|Yakubu Mohammed]]'' | | [[IGana]] | 2025-01-07 | | |- | ''[[:d:Q134992521|Nana Asafo-Adjei Ayeh]]'' | | [[IGana]] | 2025-01-07 | | |- | ''[[:d:Q131704003|Elikplim Akurugu]]'' | | [[IGana]] | 2024-01-07 | 2029-01-06 | [[File:Elikplim Akurugu.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q133460681|Damata Ama Appianimaa Salam]]'' | | [[IGana]] | 2024-01-01 | | |- | ''[[:d:Q110598414|Paul Apreku Twum Barimah]]'' | | [[IGana]] | 2021-01-07 | | [[File:PAUL APREKU TWUM-BARIMAH.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q27057633|Abena Osei Asare]]'' | | [[IGana]] | 2017-01-07 | | [[File:Abena Osei-Asare.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16190883|Amadu Moses Yahaya]]'' | | [[IGana]] | 2013-04-01 | 2017-01-01 | |- | ''[[:d:Q61693202|Akwasi Adusei]]'' | | [[IGana]] | 2012-01-01 | 2016-01-01 | |- | ''[[:d:Q94962941|Doris Asibi Seidu]]'' | | [[IGana]] | 2005-01-07 | 2009-07-31 | |- | ''[[:d:Q5056428|Cecilia Gyan Amoah]]'' | | [[IGana]] | 2001-01-01 | 2005-01-01 | |- | ''[[:d:Q94993519|Alice Teni Boon]]'' | | [[IGana]] | 1999-01-01 | 2009-01-01 | |- | ''[[:d:Q1529094|Gladys Asmah]]'' | | [[IGana]] | 1997-01-01 | 2009-01-01 | |- | ''[[:d:Q718601|Nana Akufo-Addo]]'' | | [[IGana]] | 1997-01-01 | 2009-01-01 | [[File:Nana Akufo Addo, Jan. 2020.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58327|Muhammad Mumuni]]'' | | [[IGana]] | 1997-01-01 | 2001-01-01 | [[File:Muhammad Mumuni.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2419497|Theresa Amerley Tagoe]]'' | | [[IGana]] | 1996-01-01 | 2008-01-01 | [[File:Theresa Amerley Tagoe.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7927622|Vida Amaadi Yeboah]]'' | | [[IGana]] | 1992-01-01 | 2000-01-01 | |- | ''[[:d:Q60462736|Samuel Wilberforce Awuku-Darko]]'' | | [[IGana]] | 1969-10-01 | 1972-01-13 | |- | ''[[:d:Q1778897|Kojo Botsio]]'' | | [[IGana]] | 1957-01-01 | 1966-01-01 | [[File:Kojo Botsio 1964e.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1660216|Imoru Egala]]'' | | [[IGana]]<br/>''[[:d:Q503623|Gold Coast Colony]]'' | 1954-01-01 | 1966-01-01 | [[File:The National Archives UK - CO 1069-43-65.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q113578808|Alhaji Amadu Seidu]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q113578774|Michael Teye Nyanua]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q113578754|Clement Samuel Crabbe]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q110098024|Mahama Asei Seini]]'' | | [[IGana]] | | | [[File:MAHAMA ASEI SEINI.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q108489615|Mohammed Amin Adam]]'' | | [[IGana]] | | | [[File:MOHAMMED AMIN ADAM.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q106643807|Hamza Adam]]'' | | [[IGana]] | | | [[File:HAMZA ADAM.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q99914801|Luke Koo]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q84355093|Jabaah John Bennam]]'' | | | | | [[File:JABAAH JOHN BENNAM.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q83628084|Charles Obeng-Inkoom]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q58176074|Nana Akua Owusu Afriyieh]]'' | | [[IGana]] | | | [[File:H.E. Nana Akua Owusu Afriyieh.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57915909|Nana Ama Dokua Asiamah Adjei]]'' | | [[IGana]] | | | [[File:OHENEBA DOKUA ASIAMAH-ADJEI.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57915590|Felicia Adjei]]'' | | [[IGana]] | | | [[File:Felicia Adjei.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55550231|Kwadwo Baa Agyeman]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q37996963|Michael Okyere Baafi]]'' | | [[IGana]] | | | [[File:Michael Baafi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q32101851|Kweku Tanikyi Kesse]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q27063318|Gifty Eugenia Kusi]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q24453678|Salifu Yakubu]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q23541289|Zanetor Agyeman-Rawlings]]'' | | [[IGana]] | | | [[File:ZANETOR AGYEMAN-RAWLINGS.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q15435130|J. Benibengor Blay]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q6450030|Kwaku Boateng]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q6438717|Krobo Edusei]]'' | | [[IGana]] | | | [[File:Krobo Edusei - Ben Gurion 1959.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5484930|Frank Abdulai Ayariga]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q5373115|Emmanuel Adama Mahama]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q4723029|Alfred Kwame Agbeshie]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q1964418|Nana Ato Arthur]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q1707882|Joseph Richard Asiedu]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q1673371|Isaac Chinebuah]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q1647615|Patrick Dankwa Anin]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q1631455|Jacob Hackenburg Griffiths-Randolph]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q1314093|Victor Owusu]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q1278627|Ebenezer Ako-Adjei]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q1270076|Kofi Asante Ofori-Atta]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q1262152|Joe Appiah]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q1235098|Komla Agbeli Gbedemah]]'' | | [[IGana]] | | | [[File:The National Archives UK - CO 1069-43-3.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1160705|Daniel Francis Annan]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q770521|Augustus Molade Akiwumi]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q523306|Ebenezer Sekyi-Hughes]]'' | | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q338928|Nii Amaa Ollennu]]'' | umehluleli, IGana | [[IGana]] | | | |- | ''[[:d:Q58327|Muhammad Mumuni]]'' | | [[IGana]] | | | [[File:Muhammad Mumuni.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q8620|Kwame Nkrumah]]'' | Umqaqathi, IGana | ''[[:d:Q503623|Gold Coast Colony]]''<br/>[[IGana]] | | | [[File:Kwame Nkrumah - The National Archives UK - CO 1069-50-1.jpg|center|128px]] |} {{Wikidata list end}} a4tpseyuk3j0yhpcq4p9pa3wpw3xcj4 User:GerardM/Moroccon universities et al 2 11166 126818 126560 2026-08-03T05:51:22Z ListeriaBot 10758 Wikidata list updated [V2] 126818 wikitext text/x-wiki The [https://tools.wmflabs.org/scholia/country/Q1028 Scholia for Morocco] {{Wikidata list |sparql= SELECT ?number_of_authors ?number_of_works ?item (REPLACE(STR(?item), ".*Q", "Q") AS ?qid) (CONCAT( "[[toolforge:scholia/organization/", ?qid , "|", ENCODE_FOR_URI(?number_of_works), "]] / ", "[[toolforge:scholia/organization/", ?qid , "/missing|📖]]") AS ?scholia) WITH { SELECT ?item (COUNT(DISTINCT ?author) AS ?number_of_authors) (COUNT(DISTINCT ?work) AS ?number_of_works) WHERE { ?item wdt:P17 wd:Q1028 . ?author wdt:P108 {{!}} wdt:P463 {{!}} wdt:P1416/wdt:P361* ?item . ?work wdt:P50 ?author . } GROUP BY ?item } AS %results WHERE { INCLUDE %results SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],en,da,es,fr,jp,nl,no,ru,sv,zh". } } ORDER BY DESC(?number_of_authors) DESC(?number_of_works) ?item ?qid ?scholia |columns=label:Organization,?number_of_authors:Number of authors,?scholia:Publications (known/missing) }} {| class='wikitable sortable' ! Organization ! Number of authors ! Publications (known/missing) |- | ''[[:d:Q115898215|Academy of the Kingdom of Morocco]]'' | 23 | [[toolforge:scholia/organization/Q115898215|144]] / [[toolforge:scholia/organization/Q115898215/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q1360237|Mohammed V University]]'' | 18 | [[toolforge:scholia/organization/Q1360237|92]] / [[toolforge:scholia/organization/Q1360237/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q378014|University of al-Qarawiyyin]]'' | 4 | [[toolforge:scholia/organization/Q378014|32]] / [[toolforge:scholia/organization/Q378014/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q50828855|African Continental Free Trade Area]]'' | 4 | [[toolforge:scholia/organization/Q50828855|5]] / [[toolforge:scholia/organization/Q50828855/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q913972|Order of Friars Minor]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q913972|9]] / [[toolforge:scholia/organization/Q913972/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q3551418|Ibn Zohr University]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q3551418|8]] / [[toolforge:scholia/organization/Q3551418/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q6540652|Writers' Union of Morocco]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q6540652|7]] / [[toolforge:scholia/organization/Q6540652/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q3117393|TBS Education]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q3117393|6]] / [[toolforge:scholia/organization/Q3117393/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q30284534|Centre national de la recherche scientifique]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q30284534|5]] / [[toolforge:scholia/organization/Q30284534/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q3551785|International University of Rabat]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q3551785|4]] / [[toolforge:scholia/organization/Q3551785/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q61931430|University Mohammed VI Polytechnic]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q61931430|4]] / [[toolforge:scholia/organization/Q61931430/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q82826|Hassan II University of Casablanca]]'' | 3 | [[toolforge:scholia/organization/Q82826|4]] / [[toolforge:scholia/organization/Q82826/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q102251|Sephardi Jews]]'' | 2 | [[toolforge:scholia/organization/Q102251|18]] / [[toolforge:scholia/organization/Q102251/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q273642|ESSEC Business School]]'' | 2 | [[toolforge:scholia/organization/Q273642|11]] / [[toolforge:scholia/organization/Q273642/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q539918|Ash'ari]]'' | 2 | [[toolforge:scholia/organization/Q539918|7]] / [[toolforge:scholia/organization/Q539918/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q12250943|Ministry of National Education]]'' | 2 | [[toolforge:scholia/organization/Q12250943|5]] / [[toolforge:scholia/organization/Q12250943/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q72277724|جمعية فاس سايس]]'' | 2 | [[toolforge:scholia/organization/Q72277724|4]] / [[toolforge:scholia/organization/Q72277724/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q2829294|Al Akhawayn University]]'' | 2 | [[toolforge:scholia/organization/Q2829294|2]] / [[toolforge:scholia/organization/Q2829294/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q737095|Cadi Ayyad University]]'' | 2 | [[toolforge:scholia/organization/Q737095|2]] / [[toolforge:scholia/organization/Q737095/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q1003588|Francophonie]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q1003588|9]] / [[toolforge:scholia/organization/Q1003588/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q30294371|Dār Al-Hadīth Al-Hassaniah]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q30294371|9]] / [[toolforge:scholia/organization/Q30294371/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q3315292|Ministry of Justice (Morocco)]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q3315292|9]] / [[toolforge:scholia/organization/Q3315292/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q133866484|Laboratoire Interdisciplinaire des Langues et Dynamiques Artistiques et Sociales]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q133866484|4]] / [[toolforge:scholia/organization/Q133866484/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q501605|OCP Group]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q501605|4]] / [[toolforge:scholia/organization/Q501605/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q52663807|Mohammed V University of Rabat, Scientific Institut]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q52663807|4]] / [[toolforge:scholia/organization/Q52663807/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q1264411|Islamic World Educational, Scientific and Cultural Organization]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q1264411|3]] / [[toolforge:scholia/organization/Q1264411/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q20410138|Ḥassania Library]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q20410138|3]] / [[toolforge:scholia/organization/Q20410138/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q3578163|National Institute of Forestry Engineering]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q3578163|3]] / [[toolforge:scholia/organization/Q3578163/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q56085233|Wikimedians of Tamazight User Group]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q56085233|3]] / [[toolforge:scholia/organization/Q56085233/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q122106295|Regional Center for Education and Training Professions Fez-Meknes]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q122106295|2]] / [[toolforge:scholia/organization/Q122106295/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q2458551|Al Adl Wa Al Ihssane]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q2458551|2]] / [[toolforge:scholia/organization/Q2458551/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q3268644|Lycée Descartes]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q3268644|2]] / [[toolforge:scholia/organization/Q3268644/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q12207540|Uniqueness and reform movement]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q12207540|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q12207540/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q1442036|High Authority for Audio-visual Communication]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q1442036|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q1442036/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q2371114|Lycée Lyautey]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q2371114|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q2371114/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q2575765|Moroccan Army of Liberation]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q2575765|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q2575765/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q2819353|AREP]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q2819353|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q2819353/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q2867861|Moroccan Association of Human Rights]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q2867861|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q2867861/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q30254550|Institut National de la Recherche Agronomique]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q30254550|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q30254550/missing|📖]] |- | ''[[:d:Q3551417|Ibn Tofail University]]'' | 1 | [[toolforge:scholia/organization/Q3551417|1]] / [[toolforge:scholia/organization/Q3551417/missing|📖]] |} {{Wikidata list end}} 0uv0aeofa0uk0r3wqc5kdowiozpk5ta IPhalamende laseNingizimu Afrika 0 11393 126825 124683 2026-08-03T09:24:26Z Edwin Ndaba 13909 126825 wikitext text/x-wiki {{Infobox Parliament | background_color = Green | name = Parliament of the <br>Republic of South Africa <small>{{collapsible list |titlestyle = background:transparent;text-align:left;<!--size of [show]/[hide] link--> | }}</small> | legislature = [[28th South African Parliament|28th Parliament]] | coa_pic = SA_Parliament_coat_of_arms.svg | coa_res = 180px | coa_caption = Coat of arms of the Parliament of South Africa | logo_pic = Parliament of South Africa logo.svg | logo_res = 180px | logo_caption = Logo of Parliament | session_room = Houses of Parliament (Cape Town).jpg | house_type = Mshababili | houses = [[ISishayamthetho sikaZwelonke]]<br />[[UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe]] | leader1_type = [[USomlomo Wesishayamthetho sikaZwelonke]] | foundation = 31 May 1910<br>({{age in years and days|1910|05|31}}) | leader1 = [[Thoko Didiza]] | party1 = [[African National Congress|ANC]] | election1 = 14 June 2024 | leader2_type = [[USihlalo WoMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe]] | leader2 = [[Refilwe Mtsweni-Tsipane]] | party2 = [[African National Congress|ANC]] | election2 = 15 June 2024 | leader3_type = Umholi weqembu eliphikisayo | leader3 = Dr.John Hlophe | party3 = [[UMkhonto Wesizwe]] | election3 = 20 Juni 2024 | members = '''490'''<br />90 UMkhandlu kaZwelonke<br />400 Umgwamanda sikaZwelonke | house1 = UMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe | house2 = UMgwamanda kaZwelonke | structure1 = South Africa NCOP 2024.svg | structure1_res = 300px | structure2 = South Africa — National Assembly 2024.svg | structure2_res = 300px | political_groups1 = * {{Color box|#33a02c|border=darkgray}}{{Color box|#b2df8a|border=darkgray}} [[African National Congress|ANC]] (24 + 19) * {{Color box|#1f78b4|border=darkgray}}{{Color box|#a6cee3|border=darkgray}} [[Democratic Alliance (South Africa)|DA]] (12 + 9) * {{Color box|#e31a1c|border=darkgray}}{{Color box|#fb9a99|border=darkgray}} [[Economic Freedom Fighters|EFF]] (8 + 2) * {{Color box|#4CBB17|border=darkgray}}{{Color box|#B2F294|border=darkgray}} [[uMkhonto weSizwe (political party)|MK]] (5 + 4) * {{Color box|#EC8713|border=darkgray}} [[Freedom Front Plus|VF+]] (2 + 0) * {{Color box|#FF0000|border=darkgray}}{{Color box|#FF9999|border=darkgray}} [[Inkatha Freedom Party|IFP]] (1 + 1) * {{Color box|#556B2F|border=darkgray}}{{Color box|#BFD49C|border=darkgray}} [[Patriotic Alliance|PA]] (1 + 1) * {{Color box|#FFDE01|border=darkgray}} [[United Democratic Movement|UDM]] (1 + 0) * {{Color box|#ADEBAD|border=darkgray}} [[ActionSA]] (0 + 1) | political_groups2 = '''[[Third Cabinet of Cyril Ramaphosa|Uhulumeni]] (287)''' *{{Color box|{{party color|African National Congress}}|border=darkgray}} [[African National Congress|ANC]] (159) *{{Color box|{{party color|Democratic Alliance (South Africa)}}|border=darkgray}} [[Democratic Alliance (South Africa)|DA]] (87) *{{Color box|{{party color|Inkatha Freedom Party}}|border=darkgray}} [[Inkatha Freedom Party|IFP]] (17) *{{Color box|{{party color|Patriotic Alliance}}|border=darkgray}} [[Patriotic Alliance|PA]] (9) *{{Color box|{{party color|Freedom Front Plus}}|border=darkgray}} [[Freedom Front Plus|VF+]] (6) *{{Color box|{{party color|United Democratic Movement}}|border=darkgray}} [[United Democratic Movement|UDM]] (3) *{{Color box|{{party color|Rise Mzansi}}|border=darkgray}} [[Rise Mzansi|RISE]] (2) *{{Color box|{{party color|Al Jama-ah}}|border=darkgray}} [[Al Jama-ah]] (2) *{{Color box|#F36900|border=darkgray}} [[Good (political party)|Good]] ([[Patricia de Lille|1]]) *{{Color box|{{party color|Pan Africanist Congress of Azania}}|border=darkgray}} [[Pan Africanist Congress of Azania|PAC]] (1) '''[[Parliamentary opposition|Aphikisayo]] (113)''' '''[[Progressive Caucus (South Africa)|Inguyazana yomyaphambili]] (100)''' *{{Color box|{{party color|uMkhonto weSizwe (political party)}}|border=darkgray}} [[uMkhonto weSizwe (political party)|MK]] (58) *{{Color box|{{party color|Economic Freedom Fighters}}|border=darkgray}} [[Economic Freedom Fighters|EFF]] (39) *{{Color box|{{party color|African Transformation Movement}}|border=darkgray}} [[African Transformation Movement|ATM]] (2) *{{Color box|{{party color|United Africans Transformation}}|border=darkgray}} [[United Africans Transformation|UAT]] (1) '''Amanye amaqembu (13)''' *{{Color box|{{party color|ActionSA}}|border=darkgray}} [[ActionSA]] (6) *{{Color box|{{party color|African Christian Democratic Party}}|border=darkgray}} [[African Christian Democratic Party|ACDP]] (3) *{{Color box|{{party color|Build One South Africa}}|border=darkgray}} [[Build One South Africa|BOSA]] (2) *{{Color box|{{party color| National Coloured Congress}}|border=darkgray}} [[National Coloured Congress|NCC]] (2) | meeting_place = Ezindlini zePhlamende, eKapa<br /> INtshonalanga Kapa, [[INingizimu Afrika]] | website = {{URL|https://www.parliament.gov.za/}} | transcription_name = }} [[File:Houses of Parliament inside the gardens.JPG|250px|thumb|right|Isakhiwo esikhulu sephalamende]] [[iPhalamende laseNingizimu Afrika]] iyigatsha lesibili embusweni we[[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|Riphabuliki yaseNingizimu Afrika]]. Iqukathwa izindlu ezimbili: iGunga yakaZwelonke noMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe. Mayihlangene, iPhalamende iyona yodwa yamagatsha kahulumeni enegunya lokushaya umthetho nokuchubiyela uMthethosisekelo saseNingizimu Afrika. iGunga yakaZwelonke inegunya lokuqoka nokususa [[Umongameli waseNingizimu Afrika|uMengameli]] nokushaya imithetho yezomali. uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe unegunya lokubhekana nemikhakha eqondane namalungelo wemiphakathi olimi, amasiko namandla ezifundazwe. ==Umlando== uMlando wePhalamende usuka ekuhlanganisweni kwamakoloni amane ukwakha uMbumbano waseNingizimu Afrika: iNatali, iKapa yeThemba eLihle, iTransvaal neFuleyistati eliPhuzi. loMbumbano usungulwe numthetho owawubizwa Umthetho waseNingizimu Afrika owashayiwa yiPhalamende yoMbuso oHlangeneyo ngo-1910. Njengoba uMbumbano waseNingizimu Afrika wawungasiyona isizwe esizimele ngokuphelele bokujwayelekile emthethweni wesimanje wezizwe (wawuyisizwe ngaphakathi koMbusokazi wamaBhulitani), iPhalamende yoMbuso oHlangeneyo yayinegunya lokushayela lesisizwe imithetho emikhakheni ethile. Lamakoloni-phenduka-zifundazwe amane wayenezinhlelo noma izindlela ezahlukene zokuvotela amalunga ePhalamende. Ezintatu zalezizifundazwe (iTransvaal, iNatali, neFuleyistate eliPhuzi) zazingavumeli abangasingabeLungu nabesifazane ukuthi bavote. iKapa leThemba eLihle lalivumela abesilisa abanempahla ukuthi bavote kodwa iningi yalabo ababenayo impahla enele ukuvota bebangabeLungu. Njengoba iningi labantu bezinhlanga ezazingazingabeLungu njengabantu bomdabo, (abantu abantsundu) nabazekamuva bebala (amaKhaladi namaNdiya), wayengavunyelwanga ukuthi avote nokuthi abengamalunga ePhalamende, iPhalamende yayimele abeLunga bodwa noma yayinamandla phezu kwawonke umuntu ebukhoneni bendawo yaseNingizimu Afrika. Lokho kuchaza ukuthi iPhalamende yayigunga lamakolonisti elalishaya umthetho ukulawula nokuphatha abanye iningi lenani labantu: abantu abantsundu. Ngo-1930, amanxusa amele izizwe zabamhlophe eMbusokazweni wamaBhulitani ahlengene eBalfour, idolobha esiqhingini sikaBhulitani oMkhulu, ukuvumelana mayelana ubudlelwane ngaphakathi kwezizwe zamakolonisti nesizwe sendabuko yabo: iBhulithani. Lapho bakhiqiza isiMemezelo saseBalfour saka-1926 esavula indlela eyadontsela ekushayiweni koMthetho waseWestminster waka-1930. loMthetho waseWestminster unikeze lemibuso yamakolonisti igunya lokuzibusa nokubusa abantu bomdabo nalalbo abazekamuva ezizweni ebebalawula khona, ukuthi bazishayele bona umthetho. Okwakuhlukile kwakungukuthi umthetho ohlela ukuthi ndlulisana kwobukhosi bamaBhulitani bufuna ukuvumelwana ngaphakathi kwamakolonisti nesizwendabuko yabo. Izinxenye zoMthetho waseWestminster zazihlangisiwe zashayiwa yiPhalamende yaseNingizimu Afrika njengoMthetho weSimo soMbumbano ngo-1934. Ngalolu, yasusa amandla onje asele woMbuso oHlangeneyo ukuthi ulishayele umthetho. Yachitha nesidingo seMvumo yasebuKhosini baseBhulitani ekushayweni kwemithethosivivinywa. Kodwa njengoba iNkosi yaseMbusweni Ohlangeneyo yayigciniwe njengeNkosi yaseNingizimu Afrika, uMbuso-Jikelele njengomeli waleyoNkosi wayenikezwe igunya lokunikeza noma ukuphuca iMvumo yasebuKhosini. Kepha, ngenxa yokuthi uMbusi-Jikelele wayephoqelekile ukuthi ahambisane nembono kaNdunankulu waseNingizimu Afrika, amandla wangempela okuvuma ukuthi yimuphi imithethosivivinywa engena ebuphoqelelweni wayesendlaneni sikaNdunankulu. LePhalamende yaseNingizimu Afrika, yayinezindlu ezimbili: iSenathi (ubulunga bayo buqukatha labo abakhewe izifundazwe noMbusi-Jikelekele) kanye neNdlu yokuHlangana (eyayivotelwa ngabaMhlophe nabambalwa bezinhlanga ezinye: amaKhaladi eKapa kuphela, njengoba abantu abaNtsundu namaNdiya wayevalelwe ngaphandle). Kusukela u-1930, abesifazane banikezwa ilungelo lokuvota. Kusukela u-1937, abaNtsundu bebamelwe ngamalunga amane eKapa, kanye nelunga elilodwa eNdlini yokuHlangana. Kusukela u-1950, abaMhlophe baseNingizimu-Ntshonalanga Afrika bebakhona ukuthi votela amalunga ayisithupha eNdlini yokuHlanagana namaSenetha amane. Kusukela u-1957, amaKhaladi wayemelwe amaSenetha namalunga eNdlu yokuHlangana ahlukile. Kusukela u-1960 abantu abaNtsundu bakhishwa ezombusazweni ngokuphelele (bangasanabo abameli futhi bangakwazi ukuvotela amalunga lawo ambalwa). Ukumelwa kwamaKhaladi okwakuncane okusele kwaphela ngo-1967. Lokho kusho ukuthi iPhalemende yayimele abaMhlophe kuphela; lokhu okuncane okwakukhona kwakuphuciwe ebantwini ababagasingabaMhlophe bonke. Yanya yadl' inja; ngo-1984, abaMhlophe bezama ukuciphisa ukuvalelwa ngaphandle kwabo yizizwe zangaphesheya ngenxa yobandlululo ebantwini abantsundu nokubahlukumeza obebuhambelana nobandlululo lowo, bashaya uMthethosisekelo omusha owabuyisa ilungelo lokuvota emaKhaladini futhi wanikeza amaNdiya igunya lokuvota - kungakaze kwenzeke ngaphambu kwalesosikathi ukuthi bakhone ukuvota. Bashayiwe ngemfe iphindiwe amaKhaladi namaNdiya ngoba ukubandakanywa kwabo ePhalamendeni luphelele ekubanezindlu zabo ezahlukene ezazinganawo amandla okushaya noma ukuvimba imithethosivivinywa. Lokho kusho ukuthi abaMhlopho bazigcinele igunya lokubehlula amaNdiya namaKhaladi umabengavumelani nabo edaben oluthile. Abantsundu basusa umzabalazo omkhulu, betotitoya futhi besenzisa udlame ukumelana nobubi bombuso wabaMhlophe. Inkohlakalo yabo, nokulahlekelwa kokusingathelwa yizizwe zase-Yurophu nase-Nyakatho Melika ngenxa yokuwa kw[[UBumbano wamaSoviyethi|oBumbano wamaSoviyethi]] (njengoba i-ANC yayixhaswa yisona isitha samaMelika esikhulu), ibashiye besele njengamafinyela emhlabeni wonke. Lokho kwephelele ekutheni, kubenokuxoxisana ngaphakathi kwe-ANC namanye amaqembu ehlangothini labantsundu nabanye abangasingabeLungu ne-National Party ehlangothini labeLungu. Kukezizinxoxo kwaphuma ukhetho lokuthi abaMhlophe bavotele ukuthi chitha noma ukuqhubeka ngobandlululo. Ngeningi lamaphesenti angamashumi ayisithupa, abaMhlophe bakhetha ukuchitha ubuso wobandlululo. uMthethosisekelo wesiKhashane waka-1994 washayiwa ukunikeza abantu abantsundu, amakhaladi namaNdiya amalungelo abo abafanele okuvota nokumelwa amalunga afana nabo ePhalamendeni. Ekhethweni lokuqala lentandoyeningi, i-ANC yaphuma phambili. Amalunga ayo akhetha uNelson Mandela abenguMengameli wokuqala ontsundu. ==Izinkomba== {{reflist}} [[Category:Ezombusazwe aseNingizimu Afrika]] bxmj5ca789s68cphjs5rv1r1s0pj5o8 Economic Freedom Fighters 0 11686 126824 126756 2026-08-03T09:23:34Z Edwin Ndaba 13909 /* */ 126824 wikitext text/x-wiki [[File:EFF Flag HQ.jpg|thumb|uPhawu lwe-EFF]] i-'''''Economic Freedom Fighters''''' (Abalwi Nkululeko Yezomnotho) [[Iqembu lezombusazwe|iyiqembu lezombusazwe]] [[UCosulelwano|yocosulelwano]] kanye nobuziqhenya ngokobuzwe [[Abantu abansundu|obunsundu]] [[IRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika|yaseNingizimu Afrika]]. iSungulwe ngomhla wama-23 kaNtulikazi ngama-2013 nguyena owayenguMengameli wePhiko leNtsha le-[[African National Congress]] (ANC) [[Julius Malema|uJulius Malema]] kanye nabafelandawonye bakhe. Isakho esingqangi ohlakweni lokuphatha lwalenhlangano uyiThimba eliNgqangi loLawulo. uMalema usangumengameli waleliqembu. Ngaphambi kokuthi ukusungulwa kweQembi loMkhonto weSizwe ngama-2023 ekwaholela ekutheni i-EFF ibeyiqembu lesine ngobukhule ngenani lamavoti [[ISishayamthetho sikaZwelonke|esiGungweni sikaZwelonke]], i-EFF yayiqembu lesithathu ngobukhulu emuva kwe-[[Democratic Alliance]] (i-DA) ne-ANC. == Umlando == [[File:Julius Malema, EFF CIC (2019).png|thumb|257x257px|uMengameli uJulius Malema ubizwa uMkhuzi Jikelele]] Ngomhla wama-23 kaNtulikazi wonyaka 2013, uMalema ubize isambulelo samaphephandaba enxulumeni yas[[Soweto|eSoweto]] esifundazweni sas[[EGoli (isifundazwe)|eGoli]] lapho wamemeza ukuba leliqembu lalithole amalungu ayinkulungwane, inani elindlula amakhulu amahlanu wamalungu adingekayo ukuba iqembu libhaliseke kw[[IKhomishana Yokhetho yaseNingizimu Afrika|iKhomishana eziMele yoKhetho]] (i-IEC) Nakuba iqembu le-Freedom Front Plus (i-FF+) liphakamise umkhonondo okuvimba ukusungulwa kwaleliqembu ngoMandula wama-2013, i-IEC icithe isicelo seFF+. Ngama-2015, iqembu limise ngokwesikhashana ubulungu bwelungu lasePhalamendeni uLucky Thwala futhi laxhosha uMpho Ramakatsa, u-Andile Mgxitama, kanye noMkhuzi waseLwandle uKhanyisile Litchfield-Tshabalala. uMngxitama ubumbe iqembu lakhe le-Black First Land First, bese uLitchfield-Tshabalala ungene kwi-United Democratic Movement (UDM). NgoNcwaba wama-2015, i-EFF imemeze ukuba isicelo sayo sokuvulela owayenguMengameli [[Jacob Zuma|uJacob Zuma]] icala lamkwelwe [[INkantolo yoMthethosisekelo laseNingizimu Afrika|eNkantolweni yoMthethosisekelo]] njengenxenye yomkhankaso waye ka-Pay Back the Money yokuphoqa uZuma ukuthi akhokhele ehulumeni imali eyasetshenziswa ukushinstha umuzi wakhe [[Inkandla|eNkandla]] [[IKwaZulu-Natali|kwaZulu-Natali]]. iNkantolo ilalale icala leli ngoNhlolanja wama-2016. uMehluleli oMkhulu waseNingizimu Afrika, uMogoeng Mogoeng waye usihlalo senkantolo ngenkathi ilalele lelicala lapho yathola ukuba uZuma kanye nowaye uSomlomo wesiGunga sikaZwelonke [[Baleka Mbete|uBaleka Mbete]] baphule [[UMthetho-sisekelo WaseNingizimu Afrika|umthethosisekelo]]. Phezu kwalokho inkantolo igwebe ukuba uZuma wayenezinsuku ezingama-60 okufeza izimfuneko zikaMvikela Mphakathi [[Thuli Madonsela|uThuli Madonsela]]. NgoNhlolanja wama-2018, i-EFF iphakamise umnyakaziso eGungweni likaZwelonke ukuchibiyela umthethosisekelo ukuvumela umbuso uphuce umhlaba ngaphandle kwokukhokhela. Lesiphakamiso samkwelwa yiningi lamalungu angama-241 wesiGunga. Amaqembu awodwa awunqabile wayi-DA, i-FF+, i-Congress of the People (i-COPE) kanye ne-African Democratic Christian Party (i-ACDP). Ngama-2018, uMlawulo wabaFundi, uphiko lwabafundi nentsha, uthole iningi lamavoti okhethweni wamanyuvesi amaningi ukudlula i-South African Student Congress (i-SASCO) (esondelene ne-ANC) kanye ne-DA emikhandlwini yabameli babafundi [[INyuvesi Yezobuchwepheshe yaseDurban|eNyuvesini yobuChwepheshe yaseThekwini]], [[Inyuvesi yakwaZulu|iNyuvesi yakwaZulu]], iNyuvesi yobuChwepheshe kaMangosuthu, iNyuvesi yobuChwepheshe yeNhlonhlo yaseKapa, kanye ne[[INyuvesi yaseKapa|Nyuvesi yaseKapa]]. NgoNhlangulana wama-2024, i-EFF inqabile ukubandakanywa ebumbanweni yoHulumeni woBumbano kaZwelonke owawuholwa yi-ANC. Kuleyonyaka, owayenguNobhala we-EFF uFloyd Shivambe uhambile wangena kwi-MKP. Futhi kwahamba [[Iziqu zobungcithabuchopho|noNgcithabuchopho]] uMbuyiseni Ndlovu. == Imibononkolo kanye neminqubomgomo == [[File:EFF Swaziland flag.svg|thumb|uPhawu lweqembu le-EFF laseSwazini]] === Imibononkolo emqoka === Ngokomthethosisekelo waleliqembumu, i-EFF ihambelana nombononkolo wocosulelwano njengoba ubunjwe ngumcabangi wezombusazwe waseJalimani uKarl Marx kanye noYise wo[[UBumbano wamaSoviyethi|Bumbano wamaSoviyethi]] uVladimir Lenin. Futhi ilandela isikole socabango sikaFranz Fanon, umcabangi wezombangazwe wase-Martinique mayelana inhlaziyo yayo okwezombuso, izigaba zenhlalo, nohlanga. i-EFF ikhomba owayenguMengameli waseBurkina Faso uThomas Sankara njengomunye walabo abanethonya encatshangweni yaleliqembu. Nakuba ikhomba indlela kuLeon Trosky waseRashiya mayelana ulawulo lwombuso wabasebenzi ngokwentandoyeningi, iphika umbononkolo wobuTrosky. === Izinsika ezimqoka === Izinsika ezimqoka eziyisikhombisa ze-EFF ziyilezi: # Umphuco womhlaba ngaphandle kwenkokhelo # Ukwefakwa kwamamayini, amabhange kanye nemiboni emqoka yomnotho ngaphansi kwehulumeni yentandoyeningi # Ukuqinisa ukhono lwohulumeni lokufeza izinhloso zayo # Imfundo, izinkonzo zokwelapha, kanye nezinkonzo ezimqoka zezinga eliphezulu ezimahala # Ukuthuthukiswa kwemiboni okukhulu okukhuseliwe emqhudelwaneni nakwezizwe # Uhulumeni ovulekile, othembekile, onganankolakalo === Iminqubomgomo yazangasekhaya === i-EFF iqhuba leminqubomgomo # Kufuneka ukhetho lwabantu mayelana ukubulawa gwabagwetshwe ngokomthethonje ngesijeziso sobugebengu (kodwa uMalema uhlehlemuva mayelana lokhu) # Izinkokhelo zenhlalahle kufanele zandiswe # Umholo oyisisekela kufanele ukhutshulwe # Umhlaba wabalungu kufanele uphucwe ngaphandle kwenkokhelo # Intelo yemigwaqo ephakeme yaseGoli kufanele ichithwe # Ubumnini bamamayini ngabansundu kufanele bukhutshulwe # Izinkampani zombuso kufanele zikhulisa indima yazo emnothweni === Iminqubomgomo yazangaphesheya === # i-Afrika kufanele isebenzele ukuwisa imingcele ekuholela ekusungulweni kwelizwe elilodwa lweZizwe eziBumbene zase-Afrika # Izizinda z[[AmaButho aHlomile aseMelika|amabutho aHlomileyo aseMelika]] kufanele zingabikho e-Afrika # iNtshonalanga Sahara (iRiphabhuliki yeNtandoyeningi yamaSahrawi) kufanele ubuzwe obuzimele [[IMorokho|kwiMorokho]] # Kufanele kube nezinguquko zokwethula intandoyeningi [[Eswatini|eSwazini]] # Izizinda zamabutho ahlomileyo waseFulansi kanye nethonya [[IFulansi|leFulansi]] kwezemnotho nezombangazwe e-Afrika (isib. kwi-Central ne-West African franc) kufanele iphele # Ixhasa ukuzimela kwePalestina nokubhubhiswa kwohlelo lobandlululo, amabutho ahlomileyo nezikhungo zencindezelo ze-[[Isirayeli]] ezimelene nenkululekho yamaPalestina # Ivumelana nesikhalo [[IRashiya|seRashiya]] ukuba iNhlangano Yemvumelwano yaseNyakatho Atlantiki (i-NATO) ichaphaza iRashiya ngokwamukela i-Ukraine njengelungu layo. # Ixhasa isilandulelo [[IShayina|seShayina]] ukuba isiqhingi saseTaiwani siwele ngaphansi kwaso njengesifundazwe sama-23 kanye nokuthi iRiphabhuliki yaBantu yaseShayina yiyona yodwa uhulumeni osemthethweni weShayina jikelele. # Igxeka ukuhlukunyezwa [[Abantu bothingo|kwabantu bothingo]] kakhulu e-Afrika. == Imiphumela okhethweni == === iGunga likaZwelonke === {| class="wikitable" |+ !Unyaka !Amavoti (%) !Amavoti (inani) !Izihlalo !Ihlangothi |- |2014 |6.35 |1,169,259 |25/400 |Lokuphikisana |- |2019 |10.79 |1,881,521 |44/400 |Lokuphikisana |- |2014 |9.52 |1,529,961 |39/400 |Lokuphikisana |} === uMkhandlu kaZwelonke weziFundazwe === {| class="wikitable" |+ !Unyaka !Izihlalo !Ihlangothi |- |2014 |7/90 |Lokuphikisana |- |2019 |11/90 |Lokuphikisana |- |2024 |10/90 |Lokuphikisana |} === uMasipala === {| class="wikitable" |+ !Unyaka !Amavoti (inani) !Amavoti (%) |- |2016 |3,202,679 |8.31 |- |2021 |3,223,828 |10.54 |} [[Category:Amaqembu ezombusazwe aseNingizimu Afrika]] 3vv2s10nvxrar6dwyit7u7u29solyul User:GerardM/Senegalese hospitals 2 12730 126816 124723 2026-08-03T05:13:06Z ListeriaBot 10758 Wikidata list updated [V2] 126816 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql= SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P31/wdt:P279* wd:Q16917; wdt:P17 wd:Q1041. } |section= |sort=P131 |sort_order=asca |columns=label:Article,description,P17:Country,P131:In administrative entity,P625:Geo Coordinate,P18:Image,P242:Locator map image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! description ! Country ! In administrative entity ! Geo Coordinate ! Image ! Locator map image |- | ''[[:d:Q139669499|Hospital De Bakel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q804289|Bakel]]''<br/>''[[:d:Q429338|Bakel]]''<br/>''[[:d:Q848554|Tambacounda Region]]'' | {{Coord|14.915427|-12.457906|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269471|Pediatrie Dr Bagnou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.712607|-17.468388|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269472|Plateau Médical d'Almadies]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.71809|-17.486607|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269474|Cabinet Médical Marose]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.718843|-17.487489|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269475|Medic'Kane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.719346|-17.471788|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269476|Medic-Plus (Boukoulou)]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.706542|-17.47244|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269477|Urgences Cardio]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.710735|-17.480819|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269479|Centre de santé Ngor Almadies]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.746066|-17.513111|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269480|Cabinet pharmacie vétérinaire]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.747878|-17.513575|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269481|Rahma]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.711743|-17.477207|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269482|Poste de Santé liberté 04]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.719234|-17.461054|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269483|Ouakam Military hospital]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.715189|-17.481636|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269484|Clinique Marose]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.718837|-17.487493|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269485|Poste de santé Annette Mbaye Ouakam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.727332|-17.486169|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269486|Terme Sud]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.73071|-17.484219|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269487|centre medical al Afia]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.75762|-17.465153|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269488|Centre d'imagerie médicale de Mermoz]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.70275|-17.472566|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269489|IRESSEF COVID Examen]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.74634|-17.509388|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269490|Dr Knox]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.738994|-17.511443|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269491|IRESSEF]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.746527|-17.509486|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269492|Clinique Yama Dr MBODJ]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2864093|Almadies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.754457|-17.463785|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269629|Mamadou Ndongo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863803|Grand Dakar Arrondissement]]'' | {{Coord|14.705196|-17.448739|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269630|Poste de Santé Liberté]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863803|Grand Dakar Arrondissement]]'' | {{Coord|14.7133|-17.461313|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269631|Centre de Santé des Douanes]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863803|Grand Dakar Arrondissement]]'' | {{Coord|14.699619|-17.44412|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269633|Cabinet Médical Dr Aliou Blondin Diop]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863803|Grand Dakar Arrondissement]]'' | {{Coord|14.707583|-17.459492|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269634|Cheikh Ahmadou Bamba]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863803|Grand Dakar Arrondissement]]'' | {{Coord|14.709559|-17.449447|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269635|Cabinet Médical Dr Diouf]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863803|Grand Dakar Arrondissement]]'' | {{Coord|14.721669|-17.457818|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269636|Chams]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863803|Grand Dakar Arrondissement]]'' | {{Coord|14.703631|-17.447054|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269637|Diam optique]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863803|Grand Dakar Arrondissement]]'' | {{Coord|14.702887|-17.449016|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269638|cabinet ophtalmologique keur SILOE]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863803|Grand Dakar Arrondissement]]'' | {{Coord|14.702712|-17.452784|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269639|Poste de santé de Guédiawaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q957409|Guédiawaye Department]]''<br/>''[[:d:Q2863807|Guédiawaye]]'' | {{Coord|14.756488|-17.426795|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269640|Centre Médical]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q957409|Guédiawaye Department]]''<br/>''[[:d:Q2863807|Guédiawaye]]'' | {{Coord|14.782257|-17.381424|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269641|Clinique Mamy Mbacké]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q957409|Guédiawaye Department]]''<br/>''[[:d:Q2863807|Guédiawaye]]'' | {{Coord|14.78542|-17.380855|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269643|Poste de Santé Medina Gounass]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q957409|Guédiawaye Department]]''<br/>''[[:d:Q2863807|Guédiawaye]]'' | {{Coord|14.770316|-17.385074|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269644|Poste de santé de Darou Rakhmane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q957409|Guédiawaye Department]]''<br/>''[[:d:Q2863807|Guédiawaye]]'' | {{Coord|14.784454|-17.375784|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269645|Poste de Santé Deggo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q957409|Guédiawaye Department]]''<br/>''[[:d:Q2863807|Guédiawaye]]'' | {{Coord|14.769983|-17.379003|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269646|Clinique Baraka]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q957409|Guédiawaye Department]]''<br/>''[[:d:Q2863807|Guédiawaye]]'' | {{Coord|14.784065|-17.37948|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269647|Poste de santé Hamo Tefess]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q957409|Guédiawaye Department]]''<br/>''[[:d:Q2863807|Guédiawaye]]'' | {{Coord|14.77941|-17.397071|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269648|Médecine traditionnelle]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q957409|Guédiawaye Department]]''<br/>''[[:d:Q2863807|Guédiawaye]]'' | {{Coord|14.770877|-17.416417|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269649|MN Distribution sarl]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q957409|Guédiawaye Department]]''<br/>''[[:d:Q2863807|Guédiawaye]]'' | {{Coord|14.770151|-17.415841|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269814|Centre de Santé Brigham & Younger]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864094|Niayes Arrondissement]]'' | {{Coord|14.798937|-17.33807|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269815|Centre de santé de Grand Médine]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864094|Niayes Arrondissement]]'' | {{Coord|14.775098|-17.305697|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269817|Militaire de Yeumbeul]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864094|Niayes Arrondissement]]'' | {{Coord|14.774169|-17.347493|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269818|Sant Yalla]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864094|Niayes Arrondissement]]'' | {{Coord|14.771161|-17.344904|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269819|Serigne Saliou Mbacke]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864094|Niayes Arrondissement]]'' | {{Coord|14.772971|-17.359599|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269820|El Hadji Djibril Doucoure]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864094|Niayes Arrondissement]]'' | {{Coord|14.783851|-17.359073|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269821|Mouhamadou Bamba SENE]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864094|Niayes Arrondissement]]'' | {{Coord|14.777554|-17.361114|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269822|Yeumbeul Diamalaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864094|Niayes Arrondissement]]'' | {{Coord|14.775811|-17.361824|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269823|Darou Salam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864094|Niayes Arrondissement]]'' | {{Coord|14.776931|-17.356457|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269825|Cheikh Ahmadou BAMBA]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864094|Niayes Arrondissement]]'' | {{Coord|14.778036|-17.357921|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269826|Sabiha Ibrahim Al Aly]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864094|Niayes Arrondissement]]'' | {{Coord|14.785271|-17.351647|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269827|CCTAS]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864094|Niayes Arrondissement]]'' | {{Coord|14.774841|-17.353013|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269828|Cheikh Sidaty Fall "Pacotille"]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864094|Niayes Arrondissement]]'' | {{Coord|14.766639|-17.354072|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269829|Tawfeikh lavage]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864094|Niayes Arrondissement]]'' | {{Coord|14.775152|-17.329776|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269830|Multi service Serigne Babacar Sy]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864094|Niayes Arrondissement]]'' | {{Coord|14.770077|-17.335094|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269947|Dispensaire Nabil Choucair]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.744029|-17.44402|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269948|Poste de santé Unité08]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.756873|-17.430008|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269949|Elok - cardiologie]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.732913|-17.460813|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269950|Clinique Ya-Sin]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.757081|-17.439436|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269951|Clinique Tete Diedhiou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.759708|-17.430542|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269952|Cabinet Médical Traditionnel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.757442|-17.435998|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269953|Cabinet Cardio_Pneumologie]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.760005|-17.443184|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269954|Poste de Santé Unité 26]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.753715|-17.452451|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269955|Poste de santé HLM Grand-Yoff]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.742677|-17.45285|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269956|Poste de santé Grand-Yoff 1]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.741613|-17.44253|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269957|Poste de santé Khar yalla]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.730178|-17.454248|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269958|Centre de santé SAMU Municipal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.73842|-17.465791|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269960|Clinique de l'amitié]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.731575|-17.456696|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269961|Clinique médicale]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.740222|-17.465694|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269963|Cabinet Nala]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.737579|-17.465705|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269964|Gynécologue]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.737557|-17.465645|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269965|Cabinet médical UNIMED]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.736415|-17.464454|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269966|Clinique Ophtalmologique]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.733577|-17.472872|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269967|Centre de santé OHG]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.736179|-17.472283|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269968|Cabinet médical Dawa]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.736179|-17.472159|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269969|Cabinet Emmaus]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.735143|-17.461255|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269970|Plateau médical Espoir]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.733322|-17.456084|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269971|Centre Keru Yakaar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.738613|-17.457011|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269972|Centre médical "Américain"]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.738834|-17.457328|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269973|Cabinet Medical]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.742251|-17.446635|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269975|Poste de santé d'Assainies]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.740966|-17.451346|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269976|Cabinet d'Ophtalmologie Communautaire]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.739991|-17.447409|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269977|Hopital Traditionnel Keur Massar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.738046|-17.449145|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269978|Plateau Médical Espoir]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.733169|-17.456211|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269979|Clinique Douce Assistance]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.727724|-17.448377|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269980|Cabinet CARIM]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.731723|-17.446411|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269981|Centre de santé du centre baptiste]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.736936|-17.444351|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269982|Clinique ND Marceline]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.742076|-17.441533|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269983|Clinique CASTOR]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.727037|-17.443601|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269984|Clinique Fateh As Salam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q389176|Parcelles Assainies Arrondissement]]'' | {{Coord|14.731703|-17.442079|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269985|Poste De Santé Touba Diacksao]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.757554|-17.389116|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269986|Cabinet medical ya salaam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.750248|-17.394035|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269987|Dispensaire confessionnel Notre Dame d'Esperance]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.761275|-17.380566|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269988|Clinique de Pikine]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.751391|-17.400738|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269989|Poste de Santé Cité Pépinière]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.759621|-17.388423|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269990|Poste de Santé Dalifort]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.742069|-17.420042|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269991|Centre de santé Technopole]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.752698|-17.404732|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269992|Infirmerie Dakar DEM DIKK]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.747922|-17.408255|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269993|CLinique Docteur Ngagne Mbaye Pediatre]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.753076|-17.406142|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269994|Clinique Lansar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.765424|-17.392368|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269995|Poste de Santé Sant Yalla]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.762014|-17.380014|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269996|Poste de sante prive Ousmane Ba]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.752617|-17.390544|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269997|UNITE MEDICAL D'INTERVENTION ET DIAGNOSTIC /MUSAFA]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.751656|-17.387115|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269998|Cabinet de sante communautaire Dr Ama Gaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.753034|-17.399129|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269999|Case de santé Mousdalifa Usaid/sc]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.762733|-17.385361|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270000|Centre de medecine naturel Universalis]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.754981|-17.397639|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270001|Centre de Santé Saint Dominique]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.756105|-17.396308|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270002|Complexe medical Dabakh Malick]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.757474|-17.388345|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270003|Docteur Elhadji Kekere traditionnel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.760535|-17.386684|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270004|Cabinet gynecologique de la DASSE]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.749489|-17.399442|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270005|Dispensaire Privé Mme Ndiaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.765765|-17.386134|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270006|Clinique serigne saliou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.762878|-17.387532|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270007|Centre Medico Social Wergui Yaram]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.764245|-17.370238|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270008|clinique dentaire les Niayes]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.762744|-17.388021|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270009|Dispenaire Municipal I]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.763027|-17.391993|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270010|Maternité Guinaw Rail Sud Issa Mbengue]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.751734|-17.389381|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270011|Poste de Santé Khourourar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.748833|-17.403344|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270012|Poste de santé de Guinaw Rail Nord]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863758|Dagoudane Arrondissement]]'' | {{Coord|14.750502|-17.383703|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270013|Poste de la Santé Mame-Louise-Gomis]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.667289|-17.397174|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270014|Cabinet Médical Urologie]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.693502|-17.455832|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270015|Cabinet de Gynecologie - Obstetrique Dr. Sanoussi Sango]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.697916|-17.444727|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270016|Cabinet médical Ibrahima Ba]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.697901|-17.444692|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270017|Casahous]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.669906|-17.433136|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270018|Cabinet dentaire de Dakar plateau]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.688827|-17.454103|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270019|poste de santé george lahoud]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.701452|-17.455563|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270020|Centre de santé de Colobane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.696025|-17.445556|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270021|COLASER]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.668806|-17.430236|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270022|Bio 24]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.671942|-17.433383|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270023|Centre du Diabète Marc Sankalé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.684403|-17.45556|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270024|S.O.S. Medecin]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.679021|-17.458724|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270025|Plateau Médical]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.702692|-17.462049|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270026|Docteur Rachid Hachem - Hémorroïdes ...]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.665077|-17.435647|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270027|Centre de Santé Gaspard Camara]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.701293|-17.45855|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270028|Dispensaire Saint Martin]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.672654|-17.443456|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270029|SALYSO (dentiste)]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.672095|-17.44078|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270030|Gynécologue ALBERT MANDING MANGA]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.666522|-17.435357|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270031|NDEYE MAGATTE NDIAYE BA]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.667872|-17.437879|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270032|Al Falah]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.697713|-17.446015|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270033|Centre de Santé de la Reproduction]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.697937|-17.459101|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270034|Centre d'imagerie diagnostique et interventionnelle de Soumbédioune (CIDIS)]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.678851|-17.462778|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270035|Cabinet medical zenith]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.687354|-17.450065|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270036|Clinique Niang]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.692199|-17.447224|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270037|cabinet médical]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.665194|-17.438877|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270039|Cabinet Medical Dr Amadou Diaw]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.666639|-17.43369|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270041|Plateau Médical Médina Rue 6]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.675532|-17.450294|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270042|Mutuelle de santé du Cap]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.682916|-17.447258|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270044|Centre de Santé Fann Hock]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.682232|-17.461892|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270045|SOS Cardio]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.680017|-17.461897|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270047|Clinique Ya Salam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.67953|-17.462027|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270048|Complexe médical de la corniche ouest]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2066372|Dakar Department]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.696619|-17.472396|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270160|Keyr Souley]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2884475|Bargny]]'' | {{Coord|14.719905|-17.266227|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270161|Poste de santé Darou Salam de Bargny]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2884475|Bargny]]'' | {{Coord|14.739344|-17.298233|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270162|poste de santé DIOKOUL WAGUE]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2884475|Bargny]]'' | {{Coord|14.713759|-17.284187|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270164|Clinique Maimouna]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2884475|Bargny]]'' | {{Coord|14.724403|-17.283365|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270210|Cabinet médical Sebikhotane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2864015|Sangalkam Arrondissement]]'' | {{Coord|14.743025|-17.136807|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270211|Poste de Santé de Nianghal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2864015|Sangalkam Arrondissement]]'' | {{Coord|14.627777|-17.160704|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270213|Poste de santé de Yéne]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2864015|Sangalkam Arrondissement]]'' | {{Coord|14.64001|-17.17391|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270214|Case de Santé de Bargny-Guédj]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2864015|Sangalkam Arrondissement]]'' | {{Coord|14.685162|-17.224574|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270215|case de sante de miname]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2864015|Sangalkam Arrondissement]]'' | {{Coord|14.681514|-17.216748|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270216|Poste de santé de Niague]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2864015|Sangalkam Arrondissement]]'' | {{Coord|14.810566|-17.251048|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270217|Cabinet paramédical NABI]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2864015|Sangalkam Arrondissement]]'' | {{Coord|14.816725|-17.267813|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270218|Poste de santé/Maternité de Tawfekh]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2864015|Sangalkam Arrondissement]]'' | {{Coord|14.818248|-17.265366|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270219|Clinique Matlaboul Chifa I]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2864015|Sangalkam Arrondissement]]'' | {{Coord|14.768616|-17.279276|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270221|Cabinet Medical Serigne Abdou Karim Mbacke]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2864015|Sangalkam Arrondissement]]'' | {{Coord|14.759765|-17.282821|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270222|Clinique paramédical Le Doyen (Blue star)]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2864015|Sangalkam Arrondissement]]'' | {{Coord|14.804109|-17.280112|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270223|Clinique Tawfekh]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2864015|Sangalkam Arrondissement]]'' | {{Coord|14.810547|-17.279888|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270224|Poste de santé Tivaoune-Peulh]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2864015|Sangalkam Arrondissement]]'' | {{Coord|14.804281|-17.282828|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270225|Cabinet du Tradipraticien]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2067770|Rufisque Department]]''<br/>''[[:d:Q2864015|Sangalkam Arrondissement]]'' | {{Coord|14.744633|-17.240903|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270272|Poste de santé Grand Mbao]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864051|Thiaroye Arrondissement]]'' | {{Coord|14.731867|-17.320524|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270273|Poste de santé Mbao Gare]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864051|Thiaroye Arrondissement]]'' | {{Coord|14.74316|-17.315811|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270275|Poste de santé El hadji Moustapha gueye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864051|Thiaroye Arrondissement]]'' | {{Coord|14.746745|-17.367768|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270276|Poste de santé santé yalla]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864051|Thiaroye Arrondissement]]'' | {{Coord|14.747203|-17.361812|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270278|Clinique camed]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864051|Thiaroye Arrondissement]]'' | {{Coord|14.750326|-17.361392|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270280|Plateau médical Absa]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864051|Thiaroye Arrondissement]]'' | {{Coord|14.733196|-17.318229|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270281|Ya Salam de Thiaroye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856268|Dakar]]''<br/>''[[:d:Q255486|Pikine Department]]''<br/>''[[:d:Q2864051|Thiaroye Arrondissement]]'' | {{Coord|14.746697|-17.307738|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269678|CENTRE DE SANTE DE BAMBEY]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856261|Diourbel Region]]''<br/>''[[:d:Q2067986|Bambey Department]]''<br/>''[[:d:Q2863843|Lambaye Arrondissement]]'' | {{Coord|14.700467|-16.455626|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269679|Centre médical universitaire de Bambey]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856261|Diourbel Region]]''<br/>''[[:d:Q2067986|Bambey Department]]''<br/>''[[:d:Q2863843|Lambaye Arrondissement]]'' | {{Coord|14.701655|-16.454709|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269680|Keur Soeur]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856261|Diourbel Region]]''<br/>''[[:d:Q2067986|Bambey Department]]''<br/>''[[:d:Q2863843|Lambaye Arrondissement]]'' | {{Coord|14.698324|-16.457804|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269681|Poste de santé de Gawane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856261|Diourbel Region]]''<br/>''[[:d:Q2067986|Bambey Department]]''<br/>''[[:d:Q2863843|Lambaye Arrondissement]]'' | {{Coord|14.846869|-16.391958|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269733|Clinique MAGAL]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856261|Diourbel Region]]''<br/>''[[:d:Q2068182|Mbacké Department]]''<br/>''[[:d:Q2863913|Ndame Arrondissement]]'' | {{Coord|14.861061|-15.882724|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269734|Cabinet de soin Cheikh Ahmadou Bamba]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856261|Diourbel Region]]''<br/>''[[:d:Q2068182|Mbacké Department]]''<br/>''[[:d:Q2863913|Ndame Arrondissement]]'' | {{Coord|14.86109|-15.873461|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269735|Polyclinique]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856261|Diourbel Region]]''<br/>''[[:d:Q2068182|Mbacké Department]]''<br/>''[[:d:Q2863913|Ndame Arrondissement]]'' | {{Coord|14.856074|-15.889956|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269736|centre hospitalier national mathlaboul fawzaini de touba]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856261|Diourbel Region]]''<br/>''[[:d:Q2068182|Mbacké Department]]''<br/>''[[:d:Q2863913|Ndame Arrondissement]]'' | {{Coord|14.858387|-15.908722|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q140001490|Hôpital Amet Mbaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856261|Diourbel Region]]'' | {{Coord|14.845841|-15.878711|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q2945725|centre hospitalier national universitaire de Fann]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q3066423|Fann-Point E-Amitié]]'' | {{Coord|14.6881|-17.4662|display=inline}} | [[File:DakarMédecine.jpg|center|128px]] | |- | ''[[:d:Q127269549|Poste de santé de Fimla]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068250|Fatick Department]]''<br/>''[[:d:Q2863788|Fimela Arrondissement]]'' | {{Coord|14.148665|-16.638692|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269550|Dispensaire]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068250|Fatick Department]]''<br/>''[[:d:Q2863788|Fimela Arrondissement]]'' | {{Coord|14.044623|-16.677252|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269551|PS SIMAL]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068250|Fatick Department]]''<br/>''[[:d:Q2863788|Fimela Arrondissement]]'' | {{Coord|14.148743|-16.638641|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269552|Poste de Santé Ndagane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068250|Fatick Department]]''<br/>''[[:d:Q2863788|Fimela Arrondissement]]'' | {{Coord|14.073757|-16.691371|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269553|Case de santé de Ndangane village]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068250|Fatick Department]]''<br/>''[[:d:Q2863788|Fimela Arrondissement]]'' | {{Coord|14.076986|-16.70178|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269554|Poste de santé de Mar Fafaco]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068250|Fatick Department]]''<br/>''[[:d:Q2863788|Fimela Arrondissement]]'' | {{Coord|14.051675|-16.645509|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269555|District sanitaire]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068250|Fatick Department]]''<br/>''[[:d:Q2863788|Fimela Arrondissement]]'' | {{Coord|13.935595|-16.763286|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269831|Poste de santé Moundé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068339|Foundiougne Department]]''<br/>''[[:d:Q2863934|Niodior Arrondissement]]'' | {{Coord|13.955478|-16.649408|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269832|Poste de santé de Falia]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068339|Foundiougne Department]]''<br/>''[[:d:Q2863934|Niodior Arrondissement]]'' | {{Coord|13.918899|-16.67914|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269833|Dispensaire de Bassar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068339|Foundiougne Department]]''<br/>''[[:d:Q2863934|Niodior Arrondissement]]'' | {{Coord|13.920762|-16.60936|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269834|Maternité de Djirnda]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068339|Foundiougne Department]]''<br/>''[[:d:Q2863934|Niodior Arrondissement]]'' | {{Coord|13.978074|-16.6096|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269835|Dispensaire Djirnda]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068339|Foundiougne Department]]''<br/>''[[:d:Q2863934|Niodior Arrondissement]]'' | {{Coord|13.97839|-16.609433|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269836|Case de Santé feu Adama Senghor de Thialane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068339|Foundiougne Department]]''<br/>''[[:d:Q2863934|Niodior Arrondissement]]'' | {{Coord|13.928747|-16.624464|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269837|Case de Santé Fambine]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068339|Foundiougne Department]]''<br/>''[[:d:Q2863934|Niodior Arrondissement]]'' | {{Coord|13.995993|-16.596053|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269838|Poste de santé de dionewar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068339|Foundiougne Department]]''<br/>''[[:d:Q2863934|Niodior Arrondissement]]'' | {{Coord|13.888569|-16.731464|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269839|Case de Sante de Siwo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068339|Foundiougne Department]]''<br/>''[[:d:Q2863934|Niodior Arrondissement]]'' | {{Coord|13.909091|-16.655422|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269840|Centre de santé de Niodior]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068339|Foundiougne Department]]''<br/>''[[:d:Q2863934|Niodior Arrondissement]]'' | {{Coord|13.857152|-16.72289|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269841|Case de santé de Falia]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068339|Foundiougne Department]]''<br/>''[[:d:Q2863934|Niodior Arrondissement]]'' | {{Coord|13.918928|-16.679159|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269935|Centre de Santé de Gossas]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068411|Gossas Department]]''<br/>''[[:d:Q2863943|Ouadiour Arrondissement]]'' | {{Coord|14.491861|-16.066304|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270267|cemedra ou centre de malango]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068250|Fatick Department]]''<br/>''[[:d:Q2864046|Tattaguine Arrondissement]]'' | {{Coord|14.327559|-16.403173|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270268|DPC de Fatick]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068250|Fatick Department]]''<br/>''[[:d:Q2864046|Tattaguine Arrondissement]]'' | {{Coord|14.340781|-16.418189|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270269|service régional de l'Action sociale de Fatick]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068250|Fatick Department]]''<br/>''[[:d:Q2864046|Tattaguine Arrondissement]]'' | {{Coord|14.329024|-16.407566|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270270|Case de santé Sangaré]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068250|Fatick Department]]''<br/>''[[:d:Q2864046|Tattaguine Arrondissement]]'' | {{Coord|14.386365|-16.463305|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270318|Karang Poste Hospital]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068339|Foundiougne Department]]''<br/>''[[:d:Q580461|Toubacouta Arrondissement]]'' | {{Coord|13.604123|-16.424209|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270319|Poste de santé Sirmang]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068339|Foundiougne Department]]''<br/>''[[:d:Q580461|Toubacouta Arrondissement]]'' | {{Coord|13.622807|-16.400395|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270320|Centre de Santé, de Promotion et de Réinsertion Sociale de Sokone]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856282|Fatick]]''<br/>''[[:d:Q2068339|Foundiougne Department]]''<br/>''[[:d:Q580461|Toubacouta Arrondissement]]'' | {{Coord|13.878625|-16.372148|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q139863403|centre hospitalier Roi Baudouin]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q2863807|Guédiawaye]]'' | {{Coord|14.77436|-17.38441|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q139863657|Hôpital Dalal jàmm]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q2863807|Guédiawaye]]'' | {{Coord|14.77343|-17.40977|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q30279730|Hôpital Aristide Le Dantec]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q3718|i-Dakar]]'' | {{Coord|14.657684|-17.436757|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q30279967|Hôpital Principal de Dakar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q3718|i-Dakar]]''<br/>''[[:d:Q2863759|Plateau/Gorée Arrondissement]]'' | {{Coord|14.661447|-17.434812|display=inline}} | [[File:Hôpital Principal de Dakar.jpg|center|128px]] | |- | ''[[:d:Q134462687|Batoukeurgi Herbal Medicinal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q3718|i-Dakar]]'' | {{Coord|14.755036|-17.462155|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q134462730|Boulot Cms Pikine]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q3718|i-Dakar]]'' | {{Coord|14.748337|-17.40576|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q134544950|Hôpital Général IDRISSA POUYE de Grand Yoff]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q3718|i-Dakar]]'' | {{Coord|14.733363|-17.443423|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q134557271|Abass Ndao Hospital Center]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q3718|i-Dakar]]'' | {{Coord|14.685037|-17.454091|display=inline}} | [[File:Centre Hospitalier Abass Ndao 03.jpg|center|128px]] | |- | ''[[:d:Q134557844|Centre National d’Appareillage Orthopédique]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q3718|i-Dakar]]'' | {{Coord|14.694236|-17.467869|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q134556650|Albert-Royer National Children's Hospital]]'' | | [[ISenegal]] | [[ISenegal]] | {{Coord|14.694369|-17.465851|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270220|poste de Santé de Jaxaay]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q129909528|Jaxaay-Parcelles]]''<br/>''[[:d:Q3195628|Keur Massar Department]]'' | {{Coord|14.769944|-17.281056|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269628|EPS (Etablissement Publique de Santé) niveau 1 de Kaffrine]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q1059694|Kaffrine]]''<br/>''[[:d:Q2068509|Kaffrine Department]]''<br/>''[[:d:Q2863797|Gniby Arrondissement]]'' | {{Coord|14.099354|-15.556843|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269650|CENTRE DE SANTE KOUNGHEUL]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q1059694|Kaffrine]]''<br/>''[[:d:Q929723|Koungheul Department]]''<br/>''[[:d:Q16541931|communauté rurale de Ida Mouride]]'' | {{Coord|13.981676|-14.791973|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269652|Centre de Santé Birkelane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q1059694|Kaffrine]]''<br/>''[[:d:Q2068560|Birkilane Department]]''<br/>''[[:d:Q2863830|Keur Mboucki Arrondissement]]'' | {{Coord|14.127574|-15.747341|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269672|Région Médical]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847671|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2082914|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2863841|Koumbal Arrondissement]]'' | {{Coord|14.139069|-16.07786|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269673|Centre de santé Kasnack]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847671|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2082914|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2863841|Koumbal Arrondissement]]'' | {{Coord|14.145785|-16.079323|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269674|Cabinet dentaire de Koumbal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847671|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2082914|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2863841|Koumbal Arrondissement]]'' | {{Coord|14.142462|-16.081334|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269675|Poste de santé Darou Salam de Koumbal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847671|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2082914|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2863841|Koumbal Arrondissement]]'' | {{Coord|13.918543|-15.932514|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269676|Centre de santé Ndoffane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847671|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2082914|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2863841|Koumbal Arrondissement]]'' | {{Coord|13.919385|-15.924751|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269800|Poste de santé Koutal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847671|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2082914|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2863911|Ndiedieng Arrondissement]]'' | {{Coord|14.089331|-16.063759|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269944|INFIRMERIE PRIVEE]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847671|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2083026|Nioro du Rip Department]]''<br/>''[[:d:Q2863950|Paoskoto Arrondissement]]'' | {{Coord|13.761624|-15.901868|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269945|MATERNITE]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847671|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2083026|Nioro du Rip Department]]''<br/>''[[:d:Q2863950|Paoskoto Arrondissement]]'' | {{Coord|13.763008|-15.903815|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269946|Centre de Santé de Nioro du Rip]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847671|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2083026|Nioro du Rip Department]]'' | {{Coord|13.750069|-15.775558|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270231|Centre de santé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847671|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2082914|Kaolack]]''<br/>''[[:d:Q2864029|Arrondissement de Sibassor]]'' | {{Coord|14.244315|-16.274879|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269494|Poste de Santé de Thiabédji]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q1046666|Kedougou Region]]''<br/>''[[:d:Q2083190|Kédougou Department]]''<br/>''[[:d:Q2863700|Bandafassi Arrondissement]]'' | {{Coord|12.634236|-12.416357|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269497|Poste santé medina baffe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q1046666|Kedougou Region]]''<br/>''[[:d:Q942594|Saraya Department]]''<br/>''[[:d:Q2388727|Bembou arrondissement]]'' | {{Coord|12.545583|-11.451272|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269548|Casse de Santé Saré Dickel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738081|Kolda]]''<br/>''[[:d:Q126219191|Medina Yoroufoula]]''<br/>''[[:d:Q2863782|Fafacourou Arrondissement]]'' | {{Coord|13.024594|-14.599135|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269682|Poste de santé Coumbacara]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738081|Kolda]]''<br/>''[[:d:Q2084154|Kolda Department]]''<br/>''[[:d:Q2863869|Mampatim Arrondissement]]'' | {{Coord|12.707017|-14.475516|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269811|Case de Sante de Touba Mboyenne]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738081|Kolda]]''<br/>''[[:d:Q126219191|Medina Yoroufoula]]''<br/>''[[:d:Q2863927|Niaming arrondissement]]'' | {{Coord|14.77905|-13.373861|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269812|Poste de Sante de Niaming]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738081|Kolda]]''<br/>''[[:d:Q126219191|Medina Yoroufoula]]''<br/>''[[:d:Q2863927|Niaming arrondissement]]'' | {{Coord|13.313255|-14.755818|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270226|Centre de Santé de Kolda (Sikilo)]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738081|Kolda]]''<br/>''[[:d:Q2084154|Kolda Department]]''<br/>''[[:d:Q2864020|Saré Bidji Arrondissement]]'' | {{Coord|12.898608|-14.938168|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270227|Centre Hospitalier Régional de Kolda]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738081|Kolda]]''<br/>''[[:d:Q2084154|Kolda Department]]''<br/>''[[:d:Q2864020|Saré Bidji Arrondissement]]'' | {{Coord|12.905479|-14.94844|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270228|Poste de Santé Saré Kemo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738081|Kolda]]''<br/>''[[:d:Q2084154|Kolda Department]]''<br/>''[[:d:Q2864020|Saré Bidji Arrondissement]]'' | {{Coord|12.880025|-14.955723|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269495|Case de Santé Lindé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q2084742|Linguère]]''<br/>''[[:d:Q2863707|Barkedji Arrondissement]]'' | {{Coord|15.150997|-15.141526|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269496|Case de sante de Dayane diodode]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q2084742|Linguère]]''<br/>''[[:d:Q2863707|Barkedji Arrondissement]]'' | {{Coord|14.820454|-14.720156|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269546|District Sanitaire de Linguère]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q2084742|Linguère]]''<br/>''[[:d:Q2863779|Dodji arrondissement]]'' | {{Coord|15.397049|-15.114192|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269547|Case de sante de Toutoungal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q2084742|Linguère]]''<br/>''[[:d:Q2863779|Dodji arrondissement]]'' | {{Coord|15.734697|-14.639517|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269724|District de Santé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q1976570|Louga Department]]''<br/>''[[:d:Q2863882|Mbediene Arrondissement]]'' | {{Coord|15.622667|-16.220087|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269725|Poste de Santé Artillerie Nord]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q1976570|Louga Department]]''<br/>''[[:d:Q2863882|Mbediene Arrondissement]]'' | {{Coord|15.63417|-16.221597|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269737|Poste de Santé de Kelle]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q2086510|Kébémer]]''<br/>''[[:d:Q2863916|Ndande Arrondissement]]'' | {{Coord|15.18629|-16.577161|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270165|Maternité]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q2086510|Kébémer]]''<br/>''[[:d:Q2863999|Sagata Arrondissement]]'' | {{Coord|15.350621|-16.346901|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270166|Case de santé de Ndieye Wade]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q1976570|Louga Department]]''<br/>''[[:d:Q2864014|Sakal Arrondissement]]'' | {{Coord|15.837054|-16.332816|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270167|Case de santé de Gneling Mbao]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q1976570|Louga Department]]''<br/>''[[:d:Q2864014|Sakal Arrondissement]]'' | {{Coord|15.806285|-16.521681|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270168|poste de sante deggu-niaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q1976570|Louga Department]]''<br/>''[[:d:Q2864014|Sakal Arrondissement]]'' | {{Coord|15.830223|-16.514707|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270170|dispensaire de sakal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q1976570|Louga Department]]''<br/>''[[:d:Q2864014|Sakal Arrondissement]]'' | {{Coord|15.842163|-16.234914|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270360|poste de sante de bouteyni]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q2084742|Linguère]]''<br/>''[[:d:Q2864091|Yang-Yang Arrondissement]]'' | {{Coord|15.96882|-15.499298|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270361|case de sante yoly]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q2084742|Linguère]]''<br/>''[[:d:Q2864091|Yang-Yang Arrondissement]]'' | {{Coord|15.940944|-14.856843|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270362|case de sante sambawté]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q2084742|Linguère]]''<br/>''[[:d:Q2864091|Yang-Yang Arrondissement]]'' | {{Coord|16.114764|-13.85471|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270363|Clinique du sourire]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q738061|Louga]]''<br/>''[[:d:Q2084742|Linguère]]''<br/>''[[:d:Q2864091|Yang-Yang Arrondissement]]'' | {{Coord|14.658338|-17.434523|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269813|Dispensaire Malika]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q3282073|Malika]]'' | {{Coord|14.791667|-17.339944|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269443|Dispensaire Agnam-Goly]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|16.003916|-13.690773|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269444|Poste Sante Ndiafane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|16.108439|-13.622096|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269445|Poste de sante de Diorbivol]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|16.100904|-13.701396|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269446|Case de Sante Ansde Balla]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|16.012307|-13.709786|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269447|Centre de sante de Thilogne]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|15.965464|-13.606591|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269448|Poste de sante de Goudoude Ndouetbe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|15.883183|-13.578177|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269449|Abdoul Cisse Kane hospital]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|15.987707|-13.65367|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269450|Poste de sante de Agnam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|16.004557|-13.689773|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269451|Case de sante Belel Thiowly Ndiafane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|16.101067|-13.631994|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269452|Poste de sante Goudoude Diobe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|15.874467|-13.557846|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269453|Poste de Sante Agnam Thiodaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|15.996809|-13.66425|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269454|Poste de sante Gourel Oumar Ly]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|16.14022|-13.491564|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269455|case de sante loumbi sanarabe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|15.728948|-13.875125|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269456|Case de Sante Mberle Bele]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|15.74578|-13.744463|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269457|Poste de sante de Orofonde]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|16.042324|-13.730255|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269458|Case de sante de Loumboul balaji]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|16.011168|-13.816602|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269459|Poste de Sante de Agnam Godo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|15.990044|-13.647979|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269460|Case de Diowguel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|16.09984|-13.694064|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269462|Poste de sante Agnam Lidoube]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|16.002274|-13.680212|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269463|Poste de sante Diongto]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|16.09168|-13.515073|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269464|case de sante Sylla Worgo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|16.125565|-13.587613|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269465|poste de sante Dabia]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|15.915517|-13.515167|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269466|Poste de Sante de Orefonde]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|16.042513|-13.729899|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269468|Poste de sante de Barka]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|15.981563|-13.62793|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269469|Poste de sante de Kobilo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|15.92291|-13.529036|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269470|Case de sante de Ouro Mollo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863696|Agnam Civol]]'' | {{Coord|16.007153|-13.700517|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269842|Mutuelle de Santé Samassa de matam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.656906|-13.254785|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269843|Poste de sante de Mboloyel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.87262|-13.477319|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269845|Poste de sante de Boki Diawe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.8858|-13.491034|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269846|Case Guireye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|16.077417|-13.448763|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269847|Poste de Sante de Nabadji Civol]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.742164|-13.391006|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269848|Poste de sante de Bokidiawe 2]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.891803|-13.487487|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269849|Matam régional hospital]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.660515|-13.261898|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269850|Poste de Sante Danthiady]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.531334|-13.398189|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269851|Poste de sante Moderne]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.60795|-13.335868|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269852|Poste de sante Ndouloumadji Dembe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.807201|-13.410407|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269853|Case de sante de Wassacode]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.497701|-13.275505|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269854|Clinique Dentaire le Fouta]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.611484|-13.321494|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269855|Case de sante de Lewe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.47899|-13.219778|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269856|Poste de Sante Gaol]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|16.073435|-13.488054|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269857|Centre Hospitalier Regional de Ourossogui]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.603867|-13.329846|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269858|poste de sante Sinthioumogo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.686871|-13.375063|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269859|Poste Sante Sadel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.899884|-13.343396|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269860|Case de Galoyabe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.518346|-13.33274|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269861|Poste de sante Nguidjilone]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.940552|-13.350848|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269862|Poste de sante de Belinaybe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.471753|-13.36413|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269863|Poste de sante de Mbakhna]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.88274|-13.422329|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269864|Case de sante Koundel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.79564|-13.279676|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269865|Poste de sante de Ourossogui]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.602649|-13.326598|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269866|Poste de sante de Boynadji]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.649424|-13.347425|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269867|Poste de Sante de Diamel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.681317|-13.236244|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269868|Poste de Sare Liou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.936079|-13.359516|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269869|Case de Sante Madina Sande]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.450596|-13.56407|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269870|Poste de sante de Aly Oury]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.96853|-13.369874|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269871|Case de sante Balinaybe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.467516|-13.366227|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269872|Case de Sante Ombo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.556783|-13.341019|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269873|Poste de sante de Ouro Alpha]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.830716|-13.45575|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269874|poste de sante Diammel Gawdal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|16.065958|-13.41448|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269875|Poste de sante de Woudourou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.841816|-13.310574|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269876|Poste de sante de Thiarene]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.769961|-13.472892|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269877|Poste de sante Taiba]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.692473|-13.41308|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269878|Case de sante Katote]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.802276|-13.470038|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269879|Case de sante Thiehel Sebe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.82621|-13.500656|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269880|Case de Sante Lambangou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.464547|-13.538848|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269881|Case de Sante de Gana Balol]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.516477|-13.203717|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269882|Case Thiankone Hiraye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.590953|-13.389876|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269883|Poste de sante Fete Niebe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.655651|-13.40144|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269884|Poste de sante de Tiguere]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.709575|-13.278293|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269885|Case de sante de Kawel Dialloibe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.817318|-13.490401|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269886|Case de Sante de Gaodal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|16.049184|-13.428925|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269887|Case de sante Pethiel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.585392|-13.799349|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269889|Poste de Sante Dendoudy]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.392178|-13.535704|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269890|Poste de Sante de Diandioly]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.539706|-13.251798|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269891|Poste Sante Ndouloumadjy Founebe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.820852|-13.431593|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269892|Case de Sante Thiankone Boguel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.559897|-13.369796|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269893|case de sante Boki Saboudou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.768003|-13.41704|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269894|Centre de sante Matam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.653526|-13.253869|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269895|Poste de sante Soubalo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|15.666253|-13.257151|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269896|Poste de Sante de Dondou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085162|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2863939|Ogo]]'' | {{Coord|16.014855|-13.38088|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269897|Poste de sante Yacine Lake]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.043925|-12.68026|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269898|Case de sante de Werma]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.118635|-12.740411|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269900|Poste de sante de Sendou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|14.750705|-12.846066|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269901|Case de sante de Cinthiane Diouty Dow]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.407332|-12.958794|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269902|Poste de sante de Gouriky Coliabe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.433221|-12.957489|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269903|Case de sante Ameliore de Diamouguel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.117974|-12.943344|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269904|Case de Sante de Houlde]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.221947|-12.896982|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269905|Case de sante de Yeri Male]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.070223|-12.863266|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269906|Poste de sante Goumal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|12.869589|-15.31365|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269907|Poste de sante Thianiaff]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.037761|-12.695457|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269909|Poste de sante de Nianghana thiedel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|14.730115|-12.688863|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269910|Poste de sante Hadabere]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.137902|-12.778937|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269911|Poste de Sante Wendou Bosseabe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.314155|-12.99013|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269912|Poste de Sante de Aoure]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.142953|-12.945016|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269913|Poste de sante Dembancane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.094185|-12.706946|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269914|Poste de sante Padalel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.343703|-12.938882|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269915|Poste de sante de Bokiladji]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.055773|-12.745745|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269916|Poste de sante Gaoude Boffe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|14.976847|-12.660668|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269917|Case de sante Balel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.265977|-12.900088|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269918|Case de Sante Barkatou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.314319|-12.884347|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269919|Poste de sante de Semme]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.19657|-12.947551|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269920|Poste de sante Dounde]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.085595|-12.904649|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269921|Case de sante de Walele]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.230847|-12.979976|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269922|Poste de sante Amadou Alassane Ndiaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.283167|-12.962809|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269923|Case de sante de Appe sakobe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|14.996152|-12.738836|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269924|Poste de sante de Fadiara]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.076109|-12.815606|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269925|Poste sante diela]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.241966|-12.901463|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269926|Centre de Sante de Wawoude]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.278108|-12.867285|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269927|Poste de Sante de Dialloube]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.105516|-12.922965|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269928|Poste de sante de Ganguel Maka]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|14.951892|-12.732682|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269929|Case de sante Tata Bathilly]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|14.897301|-12.598926|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269930|Poste de sante Boki Saboudou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|14.619165|-12.886192|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269931|Poste de sante Polel Diaobe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.272377|-13.000199|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269932|Poste de Sante de Guanguel Soule]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.394275|-12.961458|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269933|Case de sante de Gouriky Samba Diom]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.427624|-12.947364|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269934|Poste de sante Waounde]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2863940|Orkadiere Arrondissement]]'' | {{Coord|15.26597|-12.869501|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270241|Poste de Sante de Sinthiane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.497179|-13.211188|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270242|Case de Sante de Wendou Nody]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.331962|-13.11877|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270243|Poste paramedical de Sinthiou Bamambe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.369223|-13.129966|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270244|Poste de sante de Foumihara Demboube]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.436718|-13.183566|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270245|Poste de sante de Ndiott]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|14.877246|-12.933498|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270246|Poste de sante de Nganno]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.475084|-13.043575|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270247|Poste de sante de Odobere]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.562832|-13.103561|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270249|Centre de Sante de Hamady Hounare]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.354118|-13.027545|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270250|Poste de sante de Sinthiou Bamambe Banadji]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.36835|-13.130246|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270252|Poste de sante de Ndendory]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.349768|-13.044907|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270253|Poste de sante de Seno Palel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.387356|-13.153911|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270254|Poste de sante de Thially]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.517509|-13.108917|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270255|Poste de sante de Horndolnde]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.481689|-12.968132|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270256|Poste de sante hamady ounare]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.345326|-13.01933|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270257|Case de sante de Daïba]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.362164|-13.10354|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270258|Case de sante foumihara diobe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.441694|-13.204716|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270259|Case de sante Madiana Torobe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.401801|-13.204784|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270260|Centre de sante de reference de Kanel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.485452|-13.185398|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270261|Case de sante Fora Diawara]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.423013|-13.111968|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270262|Case de sante Baramathial]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.478068|-13.007029|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270263|Poste de sante Wouro Sidy]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.429264|-13.178058|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270264|Poste de sante de Soringho]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.442858|-13.131137|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270265|Poste de sante de Namary]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.082209|-13.644773|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270266|Poste de sante de Kanel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085269|Kanel Department]]''<br/>''[[:d:Q2864088|Wouro Sidy Arrondissement]]'' | {{Coord|15.487952|-13.177969|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270321|Case de sante de Galle]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.539479|-14.549813|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270322|Centre de sante de Thierno Mouhamadou Saïdou Ba]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.304045|-13.959062|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270323|Case de sante de Bourlogne]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|14.621838|-14.631412|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270324|Poste de sante Katane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.487931|-14.113258|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270325|Case de sante Ndiamthiole]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|14.613662|-14.514472|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270326|Case de Sante de Belel Wodore]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|14.57027|-14.491238|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270327|Poste de Sante de Mbemmbem]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|14.817135|-14.399502|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270328|Case de Sante de Woppa]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.007553|-14.397396|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270329|Poste de Sante de Patouki]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.38842|-13.656106|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270330|Case de Sante de Boulogne Sone]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|14.972537|-14.247175|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270331|Poste de sante de THIONOKH]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|14.638397|-14.741905|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270332|Case de Sante de Ndianoye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|14.617437|-14.57454|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270333|Poste de sante de velingara Ferlo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.002097|-14.679759|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270334|Cabinet paramedical Yassalam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.000107|-14.679329|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270335|Case de Sante de Kaca]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.129975|-14.555811|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270336|Poste de Sante de Loumboul Samba Abdoul]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.326126|-13.736649|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270337|Poste de sante Oudalaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.12699|-13.656338|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270338|Case de Sante de Mbakedji]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|14.669279|-14.139288|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270339|Case de Sante de Soringo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.251203|-14.516488|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270340|Poste de sante Badagor]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.771893|-14.530259|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270341|Case de sante Kouroukarane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|14.542099|-13.720548|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270342|Case de sante Adjia]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|14.806509|-14.682184|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270343|Case de sante de Cossas]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.464484|-14.734286|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270344|Poste de Sante de Nawre]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.048797|-14.445371|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270345|Poste de sante Salatou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|14.733138|-13.707305|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270346|Poste de Sante de Doguel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.250467|-14.059136|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270347|Poste de Sante de Younoufere]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.265796|-14.46244|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270348|Poste de sante Lobaly]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.011883|-13.983905|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270349|Case de sante de Ndiayene Seno]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.622151|-14.423001|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270350|Poste de sante de Pethiel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.521591|-13.902374|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270351|Poste de sante Dayane Guelode]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|14.772519|-14.735711|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270353|Poste de sante de Lougre Thiolly]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.569552|-14.645101|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270354|Poste de sante de Tekinguel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.304653|-13.780497|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270355|Case de Sante de Belel Toufle]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|14.88728|-14.534054|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270356|Poste de Sante de Fourdou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|15.216889|-14.162511|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270357|Poste de sante de Mbam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|14.823252|-14.069998|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270358|Case de sante Madina Ndiaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q856275|Matam]]''<br/>''[[:d:Q2085443|Ranérou Ferlo Department]]''<br/>''[[:d:Q7784194|Thilogne Arrondissement]]'' | {{Coord|14.647115|-14.608409|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269500|case de sante aéré poste]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.451742|-14.327581|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269501|case de sante de souraye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.269317|-13.956401|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269502|case de sante de abdallah]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.235955|-13.974766|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269503|posté de sante de walaldé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.505633|-14.210782|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269504|case se sante sare souki]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.434719|-14.111798|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269505|case de sante de tchila]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.420783|-14.107158|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269506|posté de sante cas cas]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.387066|-14.059359|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269507|poste de sante de dounguel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.34408|-14.029079|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269508|poste de sante dioudé diabé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.328118|-13.984357|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269509|case de sante de bito]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.298324|-13.994977|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269510|poste de sante de thioubolel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.271209|-13.988605|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269511|poste de sante de Cas-cas]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.252568|-14.109513|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269512|case de sante safalbe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|15.941738|-14.406143|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269513|case de maham]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.052743|-14.388534|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269514|poste de sante yare lao]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.035987|-14.54788|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269515|case de sante dounguel dadé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.297708|-14.217318|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269516|case de sante olol diaobé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.324171|-14.196137|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269517|case de sante aram sarré]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.332239|-14.171753|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269518|case de sante dogui domby]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.270701|-14.070185|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269519|case de sante thioka]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.225845|-14.065755|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269520|case de sante de diayinga]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.407675|-14.232841|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269521|case de sante de wordé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.434742|-14.276183|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269522|case de sante de kogga walo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.458414|-14.408357|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269523|case de sante de bano]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.105473|-14.268789|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269525|case de sante waw waw]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.234904|-14.239659|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269526|Case de santé de Demba Wassa]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.400559|-14.083827|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269527|case de sante de barkédji]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.468577|-14.186145|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269528|case de sante de thyli]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.477663|-14.162258|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269529|poste de sante de siwré]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.454176|-14.143227|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269530|centre de sante de cas-cas]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.388396|-14.071604|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269531|case de sante de fondé elimane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.311924|-13.981729|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269532|case de sante de fondé ali]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.301694|-14.039323|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269533|poste de sante de mboumba]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.19494|-14.019451|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269534|poste de sante de merry]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.212961|-14.058464|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269535|centre de sante aéré lao]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.380362|-14.312776|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269536|poste de sante aéré lao]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.403215|-14.321207|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269537|cabinet de sante seydina mouhamed (psl) de la vallée du fleuve]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.395979|-14.325988|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269538|poste de sante madina diathmbé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.291682|-14.14151|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269539|case de sante doumga]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.338158|-14.221898|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269540|poste de sante de bodé lao]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.444774|-14.352051|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269541|case de sante gawdi goti]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863743|Cas-Cas Arrondissement]]'' | {{Coord|16.437841|-14.386376|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269556|centre de sante amadou malick guaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.64273|-14.953425|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269557|case de sante de banteu croisement]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.520757|-14.82928|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269558|poste de sante de base]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.505702|-14.654586|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269559|wendou diami]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.346226|-14.624457|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269560|case de sante de ndormboss]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.602964|-14.334991|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269561|poste de sante de dara halaybe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.622785|-14.406427|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269562|case de sante arifounda]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.586857|-14.606923|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269563|case de sante de bida]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.442876|-14.705602|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269564|case de sante sassel talbe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.55204|-14.345704|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269565|case de sante de thienel sakhobe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.56062|-14.370537|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269566|posté de sante de pathé galo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.620177|-14.454509|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269567|posté de sante alwar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.585746|-14.65594|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269568|poste de sante de Gamadji]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.542356|-14.807058|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269569|case de sante de gourel komi]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.55078|-14.83817|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269570|case de sante de agnam townguel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.527177|-14.807125|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269571|case de sante feu moustapha ba mbanetou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.54326|-14.835666|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269572|poste de sante diambo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.566752|-14.84371|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269573|case de sante de ouro madiw]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.601822|-14.903634|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269575|case de sante de kodith]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.59628|-14.944372|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269576|poste de sante doué]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.625718|-15.043883|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269577|case de sante fodé ass]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.609735|-14.969232|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269578|poste de sante de diatar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.630295|-14.915177|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269579|case de sante de donaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.636597|-14.864681|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269580|poste de sante mboyo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.637468|-14.801564|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269582|case de sante diama alwaly]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.607|-14.773444|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269583|case de korkadie]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.615423|-14.737455|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269584|case de sante de ouro maley]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.498527|-14.561343|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269585|case de sante cogga diéry]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.435792|-14.424694|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269586|case de sante athie baly]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.232625|-14.592769|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269587|case de sante fondé ass]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.610287|-14.967574|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269588|case de sante nghaole]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.6629|-14.994204|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269589|poste de sante guede chantier]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.5506|-14.756213|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269590|case de sante kodielel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.315015|-14.782823|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269591|case de boki ndoulo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.356524|-14.707401|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269592|case de sante thiakli]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.406523|-14.729544|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269593|case de sante pétél dieguess]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.421701|-14.766462|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269594|poste de sante mafré]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.442713|-14.864106|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269595|poste de sante belel kélé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.467455|-14.816346|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269596|case de sante nenette]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.442019|-14.800588|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269597|case de sante kadione 2]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.13208|-14.837259|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269598|boubba gériatrie de ndioum]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.513351|-14.636342|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269599|case de sante de doubangué]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.497808|-14.541977|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269600|poste de sante de dodel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.487475|-14.430823|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269601|Clinique Dr Sall]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.490222|-14.434755|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269602|case de sante de diomandou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.49306|-14.441712|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269603|poste de sante touldé gallé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.498928|-14.503277|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269606|infirmerie maison d'arrêt et de correction]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.644697|-14.95464|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269607|case de sante de aba]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.414049|-14.639872|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269608|case de sante de thiélaw]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.578589|-14.558926|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269609|case de sante ndioum walo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.518542|-14.647402|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269610|case de sante kahel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.503951|-14.601668|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269611|ipress de podor]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.64982|-14.955947|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269612|poste de sante tarédji]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.527374|-14.858503|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269613|case mboubi ndiyam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.386918|-14.581373|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269614|Case de sante wourou maham]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.436346|-14.586619|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269615|Case de sante ngane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.587885|-14.616606|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269616|case de sante de moudouwaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.639453|-14.698661|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269617|case de sante gawde bofe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.199402|-14.918017|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269618|case de sante namarde]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|15.955964|-14.757404|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269619|case de sante gadati]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|15.995603|-14.677613|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269620|poste de sante namarel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.034728|-14.751576|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269621|case de sante bombode]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.224626|-14.716304|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269622|posté de sante de ndioum]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.513933|-14.644009|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269623|poste de sante de gamadji saré]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.519614|-14.696608|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269624|Poste de santé de Démèt]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.56859|-14.278096|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269625|case de sante de belly thiowy]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.559773|-14.338416|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269626|poste de sante de sinthiou dangdé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.578755|-14.338588|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269627|infirmerie camp militaire]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863791|Gamadji Saré Arrondissement]]'' | {{Coord|16.667808|-14.961264|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269683|centre de sante richard toll]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.461175|-15.676205|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269684|poste de sante el hadji malick sy]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.466478|-15.678925|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269685|case de sante de temey lewa]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.322828|-15.769147|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269686|poste sante de thiago]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.398437|-15.721538|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269687|poste de sante de ndombo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.437891|-15.696871|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269689|case de sante ndiakhaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.192359|-15.820418|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269690|case de sante de sanéinte]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.242226|-15.799581|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269691|établissement public de sante de richard toll]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.468822|-15.689134|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269692|cabinet paramédical sokhna mame diarra bousso]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.451019|-15.686625|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269693|cabinet médical thierno souleymani baal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.463243|-15.67504|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269694|cabinet médical le walo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.465523|-15.687839|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269695|poste de sante de diaglé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.208875|-15.691983|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269696|case de sante de Lamo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.078776|-15.596289|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269697|case de sante de Mbélogne]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.093559|-15.687859|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269698|case de santé Bélinamary]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.155399|-15.656173|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269699|infirmerie SENEINDIA]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.183559|-15.786277|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269700|Établissement public de sante de richard toll]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.468625|-15.689494|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269701|poste de santé Thiabax]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.453368|-15.685265|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269702|poste de sante gallo malick]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.463783|-15.673416|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269703|Poste de sante Sandjiry]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.438073|-15.697173|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269704|clinique dentaire macha allah]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.466347|-15.689176|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269705|case de sante ndiak fall]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.30818|-15.680703|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269707|posté de sante de bokhol]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.528121|-15.401066|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269708|case de santé de Ndiarème]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.56134|-15.436231|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269709|posté de sante gae]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.576801|-15.445414|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269710|posté de sante de santhiaba]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.519997|-15.509863|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269711|cabinet dentaire de Mbane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.517659|-15.509708|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269712|case de sante goumel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.547596|-15.504631|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269713|dispensaire mission catholique dagana]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.510979|-15.510444|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269714|case de sante darou salam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.510734|-15.513636|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269715|poste de sante secteurs IV-V]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.510895|-15.500285|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269716|infermerie mac]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.520058|-15.509381|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269717|centre de sante de dagana]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.510774|-15.513127|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269718|poste de sante mbilor]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.48436|-15.559694|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269719|poste de sante guidakhar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.512682|-15.623609|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269720|case de sante keur mbaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.477808|-15.605341|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269721|poste de sante niassante]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.196655|-15.540172|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269722|case de sante geum yalla]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.523766|-15.34764|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269723|centre sanitaire secondaire richard toll]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863881|Mbane Arrondissement]]'' | {{Coord|16.460346|-15.676393|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269738|case de sante de pakh]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.401545|-15.812051|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269739|infirmerie d'entreprise sde]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.187987|-15.906111|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269740|case de sante gonio]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.039058|-16.225707|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269742|poste de sante de yamane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.110625|-15.990851|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269743|infirmerie d'entreprise west africa farms]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.10751|-15.992308|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269744|poste de sante de gnith]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.175668|-15.912609|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269745|case de sante de ndiokhor île]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.188465|-15.879265|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269746|case de sante de nder]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.265447|-15.876056|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269747|poste de sante de mbane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.270605|-15.798188|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269748|case de sante raynabé 2]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.256876|-16.134582|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269749|case de sante de thilène]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.264713|-16.180695|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269750|case de sante de ndiagabal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.225647|-16.232083|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269751|case de ndiougou mbéresse]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.213361|-16.250205|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269752|case de sante de bari diam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.18049|-16.275754|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269753|case de sante de ndéllé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.166066|-16.286197|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269754|poste de sante de savoigne]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.170447|-16.308044|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269755|case de sante de ndiol]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.147998|-16.310006|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269756|poste de sante debi tiguette]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.471754|-16.280072|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269757|case de sante de djiouthi]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.359374|-16.274391|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269758|infirmerie scl]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.198395|-16.412953|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269759|case de sante mboumbène]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.097921|-16.404308|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269760|case de sante taba tach]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.104512|-16.411937|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269761|case de sante taba hametou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.134966|-16.41182|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269762|case de sante taba darou salam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.153596|-16.409645|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269763|infirmerie cadre omvs]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.210771|-16.389452|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269764|poste de sante diama]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.20908|-16.39935|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269765|case de sante thiagar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.484724|-15.853935|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269766|poste de sante rosso 2]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.495956|-15.822774|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269767|poste de sante mbagam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.491554|-15.782327|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269768|plateau médical seydina alioune]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.465174|-15.693571|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269769|service médical CSS Richard-Toll]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.467409|-15.708353|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269770|case de sante de colonat]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.416053|-15.856071|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269771|poste de sante taouey]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.459069|-15.696636|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269772|poste de sante ndiaw ndiangue]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.471698|-15.717187|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269773|poste de sante richard toll escale croix rouge]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.466756|-15.696991|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269774|case de sante de ndilim]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.210836|-15.947941|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269775|centre de sante de ross béthio]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.272839|-16.137291|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269776|case de sante ronkh]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.239791|-16.216405|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269777|case de sante de ndioungou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.217307|-16.245854|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269779|case de sante de ndiaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.195748|-16.261582|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269780|case de sante guiladou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.374145|-15.940061|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269781|case de sante nadiel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.362014|-15.964841|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269782|infirmerie casl]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.288461|-16.096871|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269784|case de sante diadiam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.398051|-16.147612|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269786|poste de sante diawar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.459188|-16.046793|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269787|poste de sante kassak nord]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.402019|-16.019202|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269788|poste de sante kassak sud]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.392836|-15.997616|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269789|poste de sante ronkh]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.471197|-15.994403|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269790|case de sante de khor]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.496278|-15.910411|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269791|poste de sante ndiaténe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.495636|-15.869241|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269792|service médical ipres]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.466087|-15.697133|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269793|poste de sante ndombo- alarba]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.438434|-15.703355|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269794|poste de sante mboundoum]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.400659|-16.074723|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269795|poste de sante rosso 1]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.503434|-15.812906|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269797|case de sante taba treize]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.157121|-16.384733|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269798|case de sante taba darou salam 2]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q3044632|Dagana Department]]''<br/>''[[:d:Q2863910|Ndiaye Arrondissement]]'' | {{Coord|16.153596|-16.409645|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270050|poste de sante de sor]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.025184|-16.48933|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270051|Poste de Santé/Marternité de khor]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.033203|-16.471514|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270053|case de santé Sor diagne]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.984844|-16.489688|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270055|Service Medico social des Etudiants CROUS]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.066732|-16.426556|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270056|CERPAD (Centre de Recherche et de Prise en charge Ambulatoire de la Drépanocytose)]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.049303|-16.433257|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270058|clinique el hadji adama wade]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.031075|-16.49154|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270059|poste de sante de fass ngom]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.93127|-16.327763|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270061|case de sante de takh mbeut]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.024552|-16.262677|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270062|Case de santé de Ndabé Sow]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.873819|-16.266598|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270064|case de sante teud biti ndogal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.96053|-16.180538|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270065|case de sante de khelcom diop]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.906546|-16.335166|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270067|case de sante bidiam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.858447|-16.31867|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270069|Association Sénégalaise pour le bien-être des familles (ASBEF)]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.9933|-16.489962|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270070|Case de Santé de Ngaye Ngaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.95843|-16.45432|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270073|Case de Santé de Ndièl mbam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.940028|-16.493183|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270074|Centre de recherche biomedicale espoir pour la sante]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.027001|-16.489143|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270075|case de sante de mbaye mbaye sarr]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.881096|-16.308545|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270076|case de sante de grand mpal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.921658|-16.261035|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270077|case de sante de semel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.928971|-16.347113|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270078|case de sante mbathiass]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.865433|-16.34685|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270079|Case de sante de Ricott]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.865321|-16.488401|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270081|case de sante ndakhare]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.944556|-16.224913|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270083|Clinique Médicale Dr VENN]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.028247|-16.504109|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270084|case de sante gantour]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.891956|-16.426233|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270086|case de sante de lampsar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.108819|-16.347113|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270088|Direction de la medecine du travail de l'UGB]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.065614|-16.419591|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270089|case de sante de maka toubé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.018944|-16.44631|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270090|poste de sante de bango]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.065882|-16.4514|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270092|Terres Rouges]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.020768|-16.489816|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270093|Centre medico social]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.022105|-16.489566|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270095|Poste de Santé Sud]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.022683|-16.505277|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270097|case de sante ndioube nane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.982914|-16.299745|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270098|case de sante de mérina sall]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.83928|-16.361528|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270100|poste de sante de ndar toute]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.028605|-16.508207|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270102|Case de Santé du quartier Hydrobase]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.003754|-16.509518|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270103|case de sante de ndialakhar peulh]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.988215|-16.357562|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270105|case de sante de pelour]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.844068|-16.43795|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270106|Case de Santé Ngué Gallakh Peulh]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.971754|-16.370863|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270107|case de sante ndiebène toube]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.984852|-16.442325|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270109|infirmerie gds]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.077145|-16.38227|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270111|case de sante ndialakhar wolof]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.984868|-16.376997|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270113|Centre medical de Deh Momar Gary]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.062625|-16.456246|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270114|case de sante touba guéne]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.861149|-16.39217|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270116|Poste de santé pikine sor]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.998919|-16.495406|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270117|case de sante de ngui nguélakh]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.936438|-16.376479|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270119|case de sante ndiakhip]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.922563|-16.365244|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270120|posté de sante de sor daga]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.997523|-16.489654|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270122|Case de sante de Darou Moumbaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.839845|-16.513299|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270123|Centre de santé de Saint Louis]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.011101|-16.493345|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270124|Poste de Goxu-mbacc]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.043647|-16.506829|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270125|case de sante de mouit]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.866819|-16.506864|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270126|poste de sante rao]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.919937|-16.397549|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270127|poste de sante de ngallele]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.040776|-16.445422|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270129|Infirmerie privée Yaye Bineta]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.064583|-16.450161|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270130|Poste de santé de khor]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.033123|-16.471516|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270132|Case de santé de Ndiakhere]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.934125|-16.452104|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270133|case de sante de leybar boye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.982618|-16.468113|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270134|case de sante de ndiawdoune]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.067572|-16.391225|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270135|Samu]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.039746|-16.447|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270136|poste de sante de mbarigo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.083454|-16.3635|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270138|case de sante miguéne boye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.020364|-16.359089|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270139|poste de sante tassinere]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.886586|-16.508995|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270140|poste de sante pmi de sor]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.025607|-16.497966|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270141|clinique médicale la corniche]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.025771|-16.489276|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270142|Laboratoire cerpad]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.049003|-16.433472|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270143|centre medical crous]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.06656|-16.426148|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270144|Clinique laress]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.068385|-16.419594|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270145|maternité poste de sante guet ndar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.019225|-16.509056|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270146|poste sante hydrobase]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.005125|-16.508543|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270147|centre médical de garnison nord]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.034605|-16.502997|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270148|centre médico-social de la croix rouge]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.020098|-16.490167|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270149|posté de sante pikine]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.99909|-16.495322|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270150|poste de sante_ pmi de ngaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.048298|-16.379451|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270151|clinique le sine]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.920248|-16.272381|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270152|case de sante tall bakhlé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.994191|-16.20834|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270153|poste de sante de gandon]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.962954|-16.446716|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270154|centre de sante de mpal]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.919104|-16.270267|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270155|case de sante chifatoul askham boubacar médina baye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|15.927651|-16.289677|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270157|suma urgences]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.01887|-16.499368|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270158|centre de sante de saint_louis]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.010812|-16.493221|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270159|case de sante de mbakhana]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q273779|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q31303712|Rao]]'' | {{Coord|16.090649|-16.368748|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270171|case de sante de wallah]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.218642|-13.969|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270172|poste de sante de borobé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.18371|-13.895604|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270173|poste de sante de saldé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.164445|-13.881657|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270174|case de sante de diaranguel]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.213497|-13.921848|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270176|case de sante de guirwass]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|15.763939|-14.17783|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270177|case de sante thiame thillé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|15.676701|-14.160626|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270178|poste de sante ndiayene peulh]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|15.619215|-14.389715|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270179|poste de sante de pouté]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|15.648381|-14.23477|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270180|poste de sante karawendou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|15.900385|-14.155188|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270181|poste de sante bokkè dialoubé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.062726|-13.998273|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270182|poste de sante lougue]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.064432|-13.91396|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270183|poste de sante guay kadar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|15.873491|-14.322135|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270184|case de sante de ngouy]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.141457|-13.929015|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270185|centre de sante de galoya]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.064799|-13.860915|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270186|case de sante mbolo aly sidy]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.055834|-13.79549|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270187|case de sante de thikité]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.15831|-13.968385|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270188|case de sante de lour]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|15.944655|-14.028125|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270189|poste de sante boké mbaybé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.052621|-13.995032|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270190|case de sante toundé gandé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.09148|-13.857943|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270191|case de sante thiaborlé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.087945|-13.887981|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270192|poste de sante sinthiou amadou mayram]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.14894|-13.723468|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270193|poste de sante boguel bely edy]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.01862|-13.837311|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270195|poste de sante thioulouki]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|15.983739|-13.913558|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270197|case de santé thilambol]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.070307|-13.834516|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270198|poste de sante diaba]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.057693|-13.767339|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270199|poste de sante de galoya]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.076611|-13.855617|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270200|poste de sante de mbolo birane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.06124|-13.811927|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270202|case de sante yawaldé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|15.770287|-14.308591|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270203|poste de sante yawalde irlabe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|15.770546|-14.308504|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270204|centre de sante pété]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.101612|-13.954996|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270206|poste de diongui]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.171727|-13.978525|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270208|PHARMACIE]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864012|Salde arrondissement]]'' | {{Coord|16.060955|-13.811464|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270282|Poste de Santé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.522775|-15.223762|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270283|case de sante de mawdou thiaski]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.308076|-14.99244|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270284|case de sante de séno bowol]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.361357|-15.13129|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270286|poste de sante de ganina]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.058887|-15.133264|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270287|poste de sante niandane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.588562|-14.991166|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270288|croix rouge wouré diéri]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.499177|-14.92812|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270290|poste de sante et maternité de ndiayene pendao]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.499433|-15.049786|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270292|case belal bocar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.426816|-15.289071|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270293|Case de santé de Wouro Mbodji]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.5575|-15.259546|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270295|Case de sante Saldé Fanaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.529879|-15.27123|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270296|poste de sante ndieurba]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.525699|-15.317931|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270298|case de sante de hamat ndoulo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.275464|-15.169368|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270299|poste de sante de thiangaye]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.52636|-15.171194|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270300|case de sante de dimath walo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.536653|-15.112694|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270302|poste de sante de diamath]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.511334|-15.124735|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270303|centre de sante thielé boubacar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.519053|-15.090786|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270305|case de sante darou salam 1]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.585165|-15.162214|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270306|Poste de santé Diagnoum]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.517229|-15.146179|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270307|case de sante de bakaho]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.595377|-15.088949|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270308|case de sante lodé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.166027|-15.322797|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270309|case de sante wendou oldou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.169931|-15.391207|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270310|poste de sante tatqui]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.230504|-15.282857|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270311|case de santebelelel agabe]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.252214|-15.394897|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270312|case de sante wouro kelle]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.602391|-15.044925|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270313|poste de sante loumboudou doué]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.647833|-15.075274|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270314|case de sante thiewle]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.491269|-15.008742|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270315|case de sante hiwirgo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.445811|-15.022419|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270316|Croix rouge Thiawlé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q178872|Saint-Louis]]''<br/>''[[:d:Q2066068|Podor Department]]''<br/>''[[:d:Q2864056|Thille Boubacar Arrondissement]]'' | {{Coord|16.491335|-15.008941|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269543|District Sanitaire de Sédhiou]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q589848|Sédhiou]]''<br/>''[[:d:Q2066333|Sédhiou Department]]''<br/>''[[:d:Q2863770|Diende Arrondissement]]'' | {{Coord|12.707133|-15.561136|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269544|Poste de Santé Faye-Coly]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q589848|Sédhiou]]''<br/>''[[:d:Q2066333|Sédhiou Department]]''<br/>''[[:d:Q2863772|Djibabouya arrondissement]]'' | {{Coord|12.868775|-15.94647|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269545|Centre de santé de Goudomp]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q589848|Sédhiou]]''<br/>''[[:d:Q2066279|Goudomp Department]]''<br/>''[[:d:Q2863773|Djibanar arrondissement]]'' | {{Coord|12.573557|-15.874566|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269493|PRESTAVET]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q848554|Tambacounda Region]]''<br/>''[[:d:Q2086832|Koumpentoum Department]]''<br/>''[[:d:Q126223625|Bamba Tialene]]'' | {{Coord|13.973976|-14.568209|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269498|Poste de sante de Dougue]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q848554|Tambacounda Region]]''<br/>''[[:d:Q2075487|Goudiry Department]]''<br/>''[[:d:Q126224046|Bouinguel Bamba]]'' | {{Coord|13.992817|-12.672871|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269499|Centre de Santé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q848554|Tambacounda Region]]''<br/>''[[:d:Q2075487|Goudiry Department]]''<br/>''[[:d:Q126224046|Bouinguel Bamba]]'' | {{Coord|13.972761|-12.343733|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269542|District Sanitaire de Dinkhe Makhan]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q848554|Tambacounda Region]]''<br/>''[[:d:Q2075487|Goudiry Department]]''<br/>''[[:d:Q126224185|Dianké Makan]]'' | {{Coord|13.681319|-12.662515|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269677|Poste de Santé de BOTOU]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q848554|Tambacounda Region]]''<br/>''[[:d:Q2086236|Tambacounda]]''<br/>''[[:d:Q2863834|Koussanar Arrondissement]]'' | {{Coord|13.804782|-13.582406|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269731|Case de santé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q848554|Tambacounda Region]]''<br/>''[[:d:Q2086236|Tambacounda]]''<br/>''[[:d:Q2392138|Missirah arrondissement]]'' | {{Coord|13.353649|-13.349115|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269732|Case de sante de Namanderi]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q848554|Tambacounda Region]]''<br/>''[[:d:Q429338|Bakel]]'' | {{Coord|14.915768|-12.590995|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q140825007|Centre de gériatrie Souleymane-Kanté]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q600693|Thiès]]'' | | | |- | ''[[:d:Q139604886|Diakhao Hospital]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q3524782|Thiès Nord]]'' | {{Coord|14.798301|-16.939174|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269653|Infirmerie]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.765689|-16.890686|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269654|Hôpital des Élèves]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.793779|-16.934356|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269655|Ecole De Ante-Development Maternite]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.745147|-16.898715|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269656|Administration]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.795706|-16.935685|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269657|Geriatrics/Social Services]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.795963|-16.936273|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269658|Laboratory/Dental Clinic]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.795733|-16.937223|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269659|Consultation PNT]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.796043|-16.935874|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269660|Storage]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.795553|-16.936925|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269661|Pediatrics]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.795683|-16.936036|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269662|Maternity]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.795625|-16.936465|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269663|Pharmacy Stock Building]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.795926|-16.93675|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269664|Radiology]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.795828|-16.937018|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269665|Conference Center]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.796149|-16.9363|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269666|Inpatient/Hospitalization]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.795402|-16.936598|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269667|Pharmacy/Opthalmology]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.796096|-16.935663|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269668|Clinique La Conception]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.795791|-16.927348|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269669|Lunetiers sans frontières]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.795973|-16.935251|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269670|Clinique Foulo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.794677|-16.924071|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269671|Bio Ahwa du Rail]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2863832|Keur Moussa Arrondissement]]'' | {{Coord|14.773089|-16.934688|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269726|Dispensaire des ICS]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q126219489|Tivaoune]]''<br/>''[[:d:Q2863906|Meouane arrondissement]]'' | {{Coord|15.108229|-16.843075|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269727|Poste de Santé Merina Dakhar]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q126219489|Tivaoune]]''<br/>''[[:d:Q2863909|Merina Dakhar Arrondissement]]'' | {{Coord|15.105741|-16.549573|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269728|Case de Santé de Ngadiaga]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q126219489|Tivaoune]]''<br/>''[[:d:Q2863909|Merina Dakhar Arrondissement]]'' | {{Coord|15.090232|-16.534016|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269729|Case de Santé Tabby]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q126219489|Tivaoune]]''<br/>''[[:d:Q2863909|Merina Dakhar Arrondissement]]'' | {{Coord|15.071358|-16.525147|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269730|District sanitaire de Mékhé]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q126219489|Tivaoune]]''<br/>''[[:d:Q2863909|Merina Dakhar Arrondissement]]'' | {{Coord|15.107961|-16.627191|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269810|Maternite du Poste de Sante]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q126219489|Tivaoune]]''<br/>''[[:d:Q2863929|Niakhene Arrondissement]]'' | {{Coord|15.2652|-16.406863|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269936|clinique racine]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q126219489|Tivaoune]]''<br/>''[[:d:Q2863949|Pambal Arrondissement]]'' | {{Coord|14.954187|-16.806246|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269938|serigne niane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q126219489|Tivaoune]]''<br/>''[[:d:Q2863949|Pambal Arrondissement]]'' | {{Coord|14.960663|-16.806117|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269939|YA SALAM]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q126219489|Tivaoune]]''<br/>''[[:d:Q2863949|Pambal Arrondissement]]'' | {{Coord|14.941378|-16.826185|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269940|clinique ya salam]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q126219489|Tivaoune]]''<br/>''[[:d:Q2863949|Pambal Arrondissement]]'' | {{Coord|14.941382|-16.826149|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269941|poste de santé Medine]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q126219489|Tivaoune]]''<br/>''[[:d:Q2863949|Pambal Arrondissement]]'' | {{Coord|14.943093|-16.813454|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269942|Clinique Goumoune]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q126219489|Tivaoune]]''<br/>''[[:d:Q2863949|Pambal Arrondissement]]'' | {{Coord|14.964718|-16.811733|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269943|clinique dentaire Serigne Babacar SY]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q126219489|Tivaoune]]''<br/>''[[:d:Q2863949|Pambal Arrondissement]]'' | {{Coord|14.95421|-16.820874|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270230|Poste de santé Véronique Baroin]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2086960|M'bour Department]]''<br/>''[[:d:Q2864042|Séssène Arrondissement]]'' | {{Coord|14.153367|-16.823917|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270233|Case de Santé Keur Lamane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2086960|M'bour Department]]''<br/>''[[:d:Q2864033|Sindia]]'' | {{Coord|14.609646|-17.092808|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270234|Dispensaire et Maternité de Diass]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2086960|M'bour Department]]''<br/>''[[:d:Q2864033|Sindia]]'' | {{Coord|14.638064|-17.080778|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270236|Cabinet Médical - Dr. Fatou Vertongen-Niane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2086960|M'bour Department]]''<br/>''[[:d:Q2864033|Sindia]]'' | {{Coord|14.36231|-16.934019|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270237|Maternité Soeurs du Sacré Coeur]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2086960|M'bour Department]]''<br/>''[[:d:Q2864033|Sindia]]'' | {{Coord|14.468276|-16.986643|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270238|Allo Docteur]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2086960|M'bour Department]]''<br/>''[[:d:Q2864033|Sindia]]'' | {{Coord|14.444271|-17.000108|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270239|Poste de santé Varedo]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2086960|M'bour Department]]''<br/>''[[:d:Q2864033|Sindia]]'' | {{Coord|14.41779|-16.965293|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270317|district sanitaire Fiacre Coly de Khombole]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q847682|Thiès Region]]''<br/>''[[:d:Q2087146|Thiès Department]]''<br/>''[[:d:Q2864063|Thienaba Arrondissement]]'' | {{Coord|14.760766|-16.683435|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269824|Maternité municipale de Yeumbeul Nord]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q3572236|Yeumbeul Nord]]'' | {{Coord|14.775472|-17.359833|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269809|Peace Hospital]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q202776|Ziguinchor]]'' | {{Coord|12.568859|-16.276309|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269651|Dispensaire Didia]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q822692|Ziguinchor Region]]''<br/>''[[:d:Q2087854|Bignona Department]]''<br/>''[[:d:Q2863825|Kataba I Arrondissement]]'' | {{Coord|12.928471|-16.739281|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269801|Dr Amadou Camara]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q822692|Ziguinchor Region]]''<br/>''[[:d:Q2087556|Ziguinchor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863922|Niaguis Arrondissement]]'' | {{Coord|12.58061|-16.269923|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269802|Poste de santé municipal de Kandé 2]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q822692|Ziguinchor Region]]''<br/>''[[:d:Q2087556|Ziguinchor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863922|Niaguis Arrondissement]]'' | {{Coord|12.567143|-16.257537|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269803|Clinique Paramédicale Saint-Antoine de Padoue]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q822692|Ziguinchor Region]]''<br/>''[[:d:Q2087556|Ziguinchor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863922|Niaguis Arrondissement]]'' | {{Coord|12.566319|-16.288231|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269804|Poste de Santé de Colobane]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q822692|Ziguinchor Region]]''<br/>''[[:d:Q2087556|Ziguinchor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863922|Niaguis Arrondissement]]'' | {{Coord|12.575424|-16.293201|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269806|Poste de Santé Santa Yalla]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q822692|Ziguinchor Region]]''<br/>''[[:d:Q2087556|Ziguinchor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863922|Niaguis Arrondissement]]'' | {{Coord|12.574321|-16.285661|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269807|Dispensaire Municipal Collette Senghor]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q822692|Ziguinchor Region]]''<br/>''[[:d:Q2087556|Ziguinchor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863922|Niaguis Arrondissement]]'' | {{Coord|12.573203|-16.278813|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127269808|Poste de santé de Niaguis]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q822692|Ziguinchor Region]]''<br/>''[[:d:Q2087556|Ziguinchor Department]]''<br/>''[[:d:Q2863922|Niaguis Arrondissement]]'' | {{Coord|12.567845|-16.172914|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270240|Poste de Santé de Sindian]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q822692|Ziguinchor Region]]''<br/>''[[:d:Q2087854|Bignona Department]]''<br/>''[[:d:Q2864032|Sindian Arrondissement]]'' | {{Coord|12.966058|-16.181536|display=inline}} | | |- | ''[[:d:Q127270271|District Sanitaire de Thionck-Essyl]]'' | | [[ISenegal]] | ''[[:d:Q822692|Ziguinchor Region]]''<br/>''[[:d:Q2087854|Bignona Department]]''<br/>''[[:d:Q126225896|Tendouk]]'' | {{Coord|12.793785|-16.509606|display=inline}} | | |} {{Wikidata list end}} auw6faiij8cl55t0vva78ki63cszekp UGazolo 0 30557 126805 101445 2026-08-02T16:22:25Z Edwin Ndaba 13909 126805 wikitext text/x-wiki [[File:Gasoline_in_mason_jar.jpg|thumb|Ugazolo]] '''UGazolo''' (elibuya kwelithi Gasoline) liwuketshezi oluntwentwe, ogqamukayo othathwe [[Amafuthetshe|kumafuthetshe]] ngokuyinhloko osetshenziswa njenge[[Isibaseli|sivuthisi]] ''(fuel)'' phakathi [[Isilumbamdiki|kwezilumbamdiki]] ezivutha ngokuthungela inhlansi ngaphakathi (zibizwa izilumbamdiki zogazolo). Uqukethe ikakhulu imixube yemvelo etholwe ngokuthontisa ''(distillation)'' ingcosana yamafuthetshe, egunywe yezijotshelelwa ezinhlobonhlobo. Ngokwesilinganiso, izincakuzi ''(refineries)'' zas[[eMelika]] zikhiqiza, kumphongolo wamafutha angahluziwe, amagalani ayi-19 kuya kuma-20 ogazolo; 11 kuya ku-13 lamagalani esivuthisi esithontisiwe (iningi elithengiswa njengesivuthisi esiwudizili); kanye namagalani amathathu kuya kwamane esivuthisi zomzoyizelo ''(jet fuel)''. Iqhatho lomkhiqizo lincike ekudidiyeleni kwezincakuzi zamafutha nasemgangathweni wamafutha angahluziwe. Umphongolo wamafutha uchasiswa njengothwala amagalani aseMelika angama-42, okungaba amalitha ayi-159. hcv4g1uuej2k97p5qd2sskba3m23fsz Amandla enuzi eNingizimu Afrika 0 30784 126800 98457 2026-08-02T14:38:54Z Edwin Ndaba 13909 126800 wikitext text/x-wiki [[Amandla enuzi eNingizimu Afrika]] achaza indikimba yokukhiqiza amandla [[Amazuba|samazuba]] [[Ukuklewuka kwenuzi|ngokuklewuka kwenuzi]]. [[iNingizimu Afrika]] iyilizwe elilodwa [[IZwekazi|ezwekazini]] lase-[[IAfrika|Afrika]] elinawo ukhono lokukhiqiza amandla [[INuzi lechwe|enuzi]]. Amandla amazuba ayi-5 ekhulwini eNingizimu Afrika akhiqizwa yinuzi. Isikhungo lapho amandla wenuzi akhiqizwa khona eNingizimu Afrika siyisigculo samandla saseKoeberg [[eKapa]]. Lesigculo siqale ukukhiqizela umphakathi amandla wamazuba kusukela nge-1984.<ref>2026, kaNtulikazi 16. [https://world-nuclear.org/information-library/country-profiles/countries-o-s/south-africa Nuclear power in South Africa]. World Nuclear Association. </ref> Lesigculo singamakhilomitha angama-30 enyakatho kweKapa. i-Areva S.A., inkampani [[IFulansi|yaseFulansi]] egxile kwezenuzi, yakhe izinye zamandla. [[EGoli (isifundazwe)|eGoli]] kunesikhungo [[Ucwaningo|socwaningo]] senuzi sakwaPhelindaba esinesilumbanisi senuzi esisethsenziswa ukukhiqiza [[Inhlayiyana|izinhlayiyana]] ezisethsenziselwa ezolapha. Isikhungo saseVaalputs [[INyakatho Kapa|eNyakatho Kapa]] sigcina imfucuza yenuzi. Amanyuvesi amathathu ahlinzeka izimfundo [[UmNgcikisho|somngcikisho]] wenuzi: [[iNyuvesi yaseKapa]], iNyuvesi yaseWitwatersrand, kanye ne[[Inyuvesi yasenyakatho-ntshonalanga|Nyuvesi yaseNyakatho-Ntshonalanga]]. [[Uhlelo lobandlululo|Umbuso wobandlululo]] uqambe [[Isikhali senuzi|izikhali zenuzi]] kepha izibhubhisile ngaphambi kokuthi umbuso wentandoyeningi ungene emandleni. == Amaphatho == <references /> reews2rl5n8ohi9351i03kr1o87n1xk Isidlakathi 0 32414 126798 110986 2026-08-02T14:00:39Z Edwin Ndaba 13909 126798 wikitext text/x-wiki [[File:Mediaeval archery reenactment.jpg|Mediaeval_archery_reenactment]] [[Umchazandalo|Kumchazandalo]], '''isidlakathi''' [[Isidlakalasi|singamandla]] angaphakathi kwento ngenxa yesikhundla sayo ngokucakathene nezinye izinto, ngenxa yezingcindezi ngaphakathi kwayo, ngenxa yomlelesa wamazuba akuyo, noma ezinye izici. Igama elithi ''isidlakathi'' liyibizo lesizulu elisho amandla noma [[IsiPhoqi|isiphoqi]] esingaphakathi, esingakavezwa. Izinhlobo ezivamile zezidlakathi zihlanganisa isidlakathi [[UmNyondo|somnyondo]] sento, isidlakathi sokunwebeka kwesikhwentu esibhuthazile, kanye nesidlakathi [[Umlelesa|somlelesa]] wamazuba kumzuba. Umuvo oluphawu lwesidlakalasi ngokwe- International System of Units (SI) ungumJulu (uphawu J). Isidlakathi siyamaniswa neziphoqi ezisebenza emzimbeni ngendlela yokuthi umsebenzi ophelele owenziwa yilezi ziphoqi emzimbeni uncike kuphela endaweni yokuqala neyokugcina yomzimba emkhathini. Lezi ziphoqi, umsebenzi wazo ophelele kungozimele, zibizwa ngokuthi iziphoqi ''ezilondolozayo'' . Uma isiphoqi esisebenza emzimbeni sihluka esikhaleni, khona-ke umuntu unobuphoqi ; ubuphoqi obunjalo buchazwa ama-vector kuyo yonke indawo esikhaleni, yona ebizwa ngokuthi ''inkundla ye-vector'' . ==Isifinyezo== Kubezinhlobo ezihlukene zesidlakathi, ngayinye iyamaniswa nohlobo oluthile lwesiphoqi. Ngokwesibonelo, umsebenzi wesiphoqi sokunwebuluka sibizwa ngokuthi isidlakathi sokunwebuluka; umsebenzi wesiphoqi somnyondo ubizwa isidlakathi somnyondo; umsebenzi wesiphoqi sozuba ubizwa isidlakathi samazuba; umsebenzi wesiphoqi senuzi esiqatha noma isiphoqi senuzi esibuthaka emleleseni wenkindisi ubizwa isidlakathi senuzi. 2zcghyl7uagnwh2pqhc6gtq16n0q1uj Ezomdabu 0 33808 126813 120580 2026-08-03T00:49:47Z InternetArchiveBot 15036 Rescuing 0 sources and tagging 1 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 126813 wikitext text/x-wiki [[File:A_Zulu_and_his_wives,_South_Africa_LCCN2017657661.jpg|thumb|Abantu abamnyama ngaphambi kobandlululo]] '''Ezomdabu''' lapha sibheka konke okuhambisana nezinto kanye nokwakenzeka eMandulo okungaba amasiko kanye nemvelaphi yethu bantu abansundu. <ref>{{Cite web|title=Ukucatshangelwa Kwamasiko Ukuthuthukisa Uhlelo Lokulawulwa Kokuziphatha|url=https://iris.peabody.vanderbilt.edu/zu/interview/cultural-considerations-for-developing-a-behavior-management-plan/|access-date=2026-02-27|website=IRIS|language=zu}}{{Dead link|date=August 2026 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> Isintu yindlela yokuphila yamaNguni ejwayelekile. Isintu ukuphila ngempilo yomuntu njengomkhuba oqhubekayo wezinkolelo, amasiko namasiko. Isintu sibandakanya umnotho, ukugqoka, ukuhlonipha abaphilayo nabangasekho, ukuhlalisana kwabantu, ukukhula, izithiyo, umshado, ukufa, ukwakha amakhaya, imigubho, ulimi nokudla. Ngokuqonda kwesiZulu isintu, lisho ingqikithi yobukhona, amaqiniso enkolo namasiko, icosmology/imibono yomhlaba. Isintu siyimpilo ephilwa ngezinhlobonhlobo zemikhuba, imikhosi kanye nezindlela zokuziphatha ezingabizwa ngokuthi amasiko, amasiko, amasiko noma "inkolo". Abantu bomdabu babephila impilo ehluke kakhulu kunale ephilwa manje. Ziningi izinto ezithuthukile esikhathini samanje ababenganazo bona kodwa impilo yabo yayilula futhi ingenamigomo nemibandela njengesikhathi esiphila kuso. Yonke into ezungeze ama-[[IAfrika|Afrika]] aguqukayo yayibonisa izimpawu ezingaziwa. Ama-Afrika aguqukayo asuswa emphakathini futhi afakwa eziteshini zemishini, lapho izithunywa zevangeli zazama ukuguqula umbono wabo womhlaba zibe ubuKristu noma izindlela zaseNtshonalanga noma i-sekgoa. Itemu elithi umAfrika oguqukile, ikholwa, lisukile entweni edelelekile, laya entweni eyamukelekayo futhi efiselekayo. Ama-Afrika asendulo aphenduka ayethathwa njengamambuka (amambuka) ngokulahla abantu bakubo nemiphakathi yawo, ikakhulukazi okhokho babo. Isimo sengqondo sabaguquki bokuqala sasiwukuthi ubuKristu nempucuko yaseNtshonalanga yayiletha ukukhanya ezwenikazi elimnyama. Isifiso sabaningi base-Afrika abaguqukayo kwakuwukuba bafakwe emphakathini wamakoloni abamhlophe kanye nomnotho ngokulingana. <ref>https://www.scielo.org.za/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S1011-760120180002000</ref> [[AmaZulu]] athanda ukuveza amandla awo, aqale ngokusebenzisa igunya ezindlini zawo. Amadoda adlala indima enkulu ngokunakekela izinkomo, amakhosikazi awo, kanye nomndeni; kuyilapho abesifazane benakekela izingane, iziko kanye nokwenza ubhiya obaluleke kakhulu. Nakuba amadoda enamathela esikweni lokuhlala phezu kwesikhumba noma isihlangu njengophawu lokuziqhenya ngekhono lawo lempi, abafana baziswa ngefa labo lobuqhawe ngokulwa ngezinduku. [3]<ref>-https://demandafrica.com/travel/culture/a-guide-to-zulu-culture-traditions-and-cuisine/</ref> Sources -https://globalcritical.barefield.ua.edu/self-and-persistence/isintu/ -[https://www.scielo.org.za/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S1011-76012018000200011 https://www.scielo.org.za/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S1011-760120180002000] -https://demandafrica.com/travel/culture/a-guide-to-zulu-culture-traditions-and-cuisine/ == Izinkomba == <references /> qrs8qs2ge0ox0dt5yaspon9xr2vef2e Ikhiwane 0 33919 126806 121244 2026-08-02T20:10:33Z Edwin Ndaba 13909 /* */ 126806 wikitext text/x-wiki [[File:Smokve_na_grani.jpg|thumb|Amakhiwane emthini womkhiwane]] '''Ikhiwane''' [[Isithelo|liyisithelo]] esidliwayo esithelwa [[umuthi]] ( '''umkhiwane''' ), uhlobo lomuthi noma isihlahla emndenini wezitshalo eziqhakazayo i-Moraceae. Utshalwe kusukela ezikhathini zasendulo futhi manje utshalwa kabanzi emhlabeni wonke. Umkhiwane uhlobo lohlobo lomkhiwa, oluhlanganisa izinhlobo zezitshalo ezingaphezu kuka-800 zasezindaweni ezishisayo zenkabazwe nezishisayo zenjikalanga. 6iospimud1jojzxcp4v50tlwpjsob2r UBumbano waseYurophu 0 34328 126822 126732 2026-08-03T09:20:17Z Edwin Ndaba 13909 /* */ 126822 wikitext text/x-wiki {{Lowercase title}} {| class="wikitable float-right toptextcells" style="width:350px; margin-top:0; font-size:90%;float:right" ! colspan="2" |uBumbano waseYurophu |- | colspan="2" style="text-align:center;"|[[File:Flag_of_Europe.svg|center|165x165px]]<small>Isiphephezeli</small> |- | colspan="2" style="text-align:center;"|[[File:EU_on_a_globe.svg|center|frameless|250x250px]]<small>Ibalazwe</small> |- |<small>'''Isiqubulo'''</small> |<small>"Munye ebuhlukaneni"</small> |- |<small>'''Inkondlo'''</small> |<small>"Indumiso yeNjabulo"</small> |- |<small>'''Amazwe angamalunga'''</small> |<small>27</small> |- |<small>'''Izilwimi ezisemthethweni'''</small> |<small>24</small> |- |<small>'''Isiqonga'''</small> |<small>Brussels</small> |- |<small>'''Umengameli woMkhandlu'''</small> |<small>Antonia Costa</small> |- |<small>'''Umengameli weKhomishini'''</small> |<small>Ursula von der Leyen</small> |- |<small>'''Izihlalo zezikhungo'''</small> | * <small>Imikhandlu neKhomishini: Brussels</small> * <small>Iphalamende: Strassbourg</small> * <small>Izinkantolo: Luxembourg</small> * <small>Ibhangengqangi: Frankfurt</small> |- |<small>'''Ubungakho bendawo'''</small> |<small>4,103,987 km<sup>2</sup></small> |- |<small>'''Inani labantu'''</small> |<small>Izigidi ezi-451</small> |- |<small>'''Ukusungulwa'''</small> | * <small>uBumbano wsaeNtshona: 1948</small> * <small>Umphakathi waseYurophu wamaLahle neNsimbi: 1952</small> * <small>Umphakathi woMbani weNuzi: 1958</small> * <small>Umphakathi wokuSebenzisana okoMnotho: 1958</small> * <small>Ubumbano waseYurophu: 2007</small> |} [[uBumbano waseYurophu]] uyinhlangano yamazwe angama-27.<ref>European Union. [https://european-union.europa.eu/principles-countries-history/eu-countries_en EU Countries]. Kungenwe umhla-5 kaNhlangulana 2026.</ref> Ngenxa yokuthi lawomazwe angamalunga [[IYurophu|eYurophu]] anamakoloni angaphesheya, kunezindawo ezingekho elizwekazini laseYurophu eziqukatheka kuyona.<ref>Diplomatic Service of the European Union. [https://www.eeas.europa.eu/eeas/overseas-countries-and-territories_en Overseas countries and territories]. ''European Union External Action''. Kungenwe umhla-5 kaNhlangulana 2026</ref> iYurophu inenani labantu abayizigidi eziyi-450.<ref>European Commission. [https://ec.europa.eu/eurostat/web/interactive-publications/demography-2026 Demography of Europe -- 2026]. Eurostat</ref> Izilwimi ezisemthethweni zeBumbano zingama-24.<ref>European Union. [https://european-union.europa.eu/principles-countries-history/languages_en Languages]</ref> Kuzo zonke, [[isiJalimani]] nesiFulenshi zikhulunywa yiningi labantu njengolwimi lwasekhaya, kepha [[isiNgisi]] sisetshenziswa ukuxhumanisa abantu abakhuluma izilwimi ezahlukene. uBumbano waseYurophu uqanjwe njengomuntu ngokomthetho wamazwe. Lokho kuvumela uBumbano waseYurophu uzimele nokuthi uzikhulumele [[IZizwe Ezihlangene|eZizweni eziHlangeneyo]] njengelizwe. Uhlaka lwezombangazwe woBumbano uhlose ukukhuthaza ukubumbana bokuhlangana kwamazwe angamalunga ayo. Lenhloso kanye nezikhungo eziqukathwa ehulumendeni yawo kusekelwe yimivumelwano emibili. Kulezizikhungo zombangazwe eziqukathwa egatsheni likashayamthetho, imikhandlu yaseYurophu nawoBumbano waseYurophu ikhethwa ngamahulumeni wamazwe, kepha iPhalamende ikhethwa yizakhamuzi zoBumbano. Igatsha lokuphatha libandakanya iKomishini yaseYurophu futhi igatsha lobulungiswa libandakanya iNkantolo yamaLungelo yaseYurophu. Lenhlangano ebizwa namuhla uBumbano waseYurophu yayibizwa uMphakathi waseYurophu wamaLahle neNsimbi ngenkathi uqalwa ngo-1950. Lomphakathi usungulwe ukugwema amathuba wempi ngaphakathi kwamazwe aseYurophu ngokuxhumanisa nokuqinisa ubudlelwane ngaphakathi kwawo okomnotho. Kanye nalokho, lomphakathi wawusungulwe ukudlondlobalisa umnotho waseYurophu. Eminyakeni eyandlula, loMphakathi ususe imigoqo eyayivimba ukwenqwa kwamagcele ngaphakathi wamazwe angamalunga oBumbano. Lokhu kwenze kubelula ukuthi abantu, imali, nempahla bahambe kalula emazweni angamalunga. Lokho kwenzwe ngezi-1995 ngokusungulwa kweNdawo yaseShengeni. Ngenxa yokuthi amazwe angamalunga woMphakathi wayengaphansi kwethonya leMelika, lawomazwe awayengaphansi kwethonya [[UBumbano wamaSoviyethi|loBumbano wamaSoviyethi]] aseMpumalanga leYurophu wayevalelwe ngapahandle. Lomkhawulo owawungaphakathi kweMpumalanga neNtshonalanga leYurophu, owawubizwa iKhethini leNsimbi, uwiswe ngezi-1990 ngenxa yobuntenge boBumbano waseYurophu. Kuholele ekutheni amazwe aseMpumalanga leYurophu angene eMphakathini waseYurophu. Ekuguqulweni kwegama kwiBumbano yaseYurophu ngowe-2007, uhlaka lwentandoyeningi weYurophu uqiniswe ngokusungulwa kwePhalamende yaseYurophu ngenxa yoMbumelwano waseLisaboni. Ngo-1999, kuqalwe ukusungula inhlobo yemali eyodwe esetshenziswa ngamazwe weBumbano wonke. Lemali, [[Euro|i-Euro]], iqale ngemali okwencwadi kuphela. Ikhiqizwe njengemali ephathekayo ngowe-2002. Nakuba Inhlangano yoMvumelwano waseNyakatho Atlantiki oholwa yiMelika ukhona ukuqinisekisa ukuphepha ekuhlaselweni ngamazwe ayizitha njengeRashiya, uBumbano unezinhlelo nezivumelwano okuqinisa ukuphepha nokusebenzisana kwezomphoqelelo womthetho. Futhi, ngenxa yokukhuluma ngomlomo munye emikhakheni eminingi, uBumbano unekhono lokuma uhlangene ezobudlelwane namazwe angaphesheya. Lokho kuholela ekutheni uBumbano ubeyilunga lezinhlangano zamazwe ze-G7 ne-G20. Abacwaningi nabahlaziyi bezombangazwe abaningi babiza uBumbano waseYurophu "umandlamakhulu" noma "umandlamaphezulu" emkhakheni wezobudlelwane bamazwe. Lesithakazo sisuka ekutheni umkhiqizo omnotho wayo umkhulu kangangokuthi wenqa wonke amazwe ngaphandle [[IMelika|kweMelika]] ne[[IShayina|Shayina]]. Futhi, amazwe ayo asezingeni eliphezulu lezentuthuko yabantu kangangokuthi amanye amazwe ayo endlula wonke amazwe omhlaba ngalesici. Inhlokodolobha yaseYurophu yi-Brussels [[Belgium|eBelgium]]. Futhi idolobha laseFrankfurt-am-Main eJalimani liyisihlalo seBhange ePhakeme yaseYurophu, iStrausbourg iyisihlalo sesibili sePhalamende yaseYurophu, neDolobha laseLuxembourg liyisihlalo sezinye izikhungo. == Umlando == === Isendlalelo === [[File:Yalta Conference (Churchill, Roosevelt, Stalin) (B&W).jpg|thumb|iNkomfa yaseYalta. Kusukela kwesinxele kuyakwesokudla: iNdunankulu yoMbuso oHlangeneyo, Uwinston Churchill; uMengameli waseMelika uFranklin Roosevelt, noNobhala Jikele w[[UBumbano wamaSoviyethi|oBumbano wamaSoviyethi]] uJosef Stalin]] Ngaphambi kokusungulwa kwoBumbano waseYurophu, kwakukhona ukudingida mayelana ukuqinisa ubudlelwane nokusebenzisana ngaphakathi kwamaze aseYurophu. uSomchazamnotho odumele iminqubomqondo wokuhlaziya umnotho wesizwe emkhulwini wama-20, uJohn Maynard Keynes, uphakamise umbono okusungula ubumbano owohwebo eYurophu ngezi-1920 ukusiza amazwe aseYurophu athinteke yiMpi yoMhlabawonke yokuQala.<ref>Taussig, F.W.; Keynes, John Maynard (1920). "[https://www.jstor.org/stable/1882372 Keynes, The Economic Consequences of the Peace]". ''The Quarterly Journal of Economics''. '''34''' (2). Oxford University Press: 381. doi:[[doi:10.2307/1882372|10.2307/1882372]]. ISSN 0033-5533. JSTOR 1882372. </ref> Ngo-1923, kwasungulwa i-Pan-European Union eyayiholwa nguRichard von Coudenhove-Karlergi, isinyathelo sokuqala ekufezekisweni kwokubumbana eYurophu (nakuba yayiyinhlangano yomphakathi okukhankasela lokhu kubumbana). Ngokundlula kwesikhathi abanye basungula ezinye izinhlangano, njenge-European Parliamentary Union. Imizamo yokuqinisa ukusebenzisana ngaphakathi kwamazwe aseYurophu ivuseleleke ngenxa yeMpi yoMhlabawonke yesiBili ngokuba kwasekumqoka ukugwema izimpi ezinye ngaphakathi kwamazwe aseYurophu. Emuva kwokuphela kwalempi, kwakunezinkomfa ezahlukene zokudingida ukusunglwa kwezikhungo nokuqamba uhlaka olusha lokuphatha ubudlelwane bamazwe aseYurophu: njengezinkomfa zase-Moscow eRashiya naseTehran e-Iran. Ngo-1944, abaholi bama-Allies bahlengene kwinkomfa yaseYalta, lapho banquma ukuthi kusungulwe uMkhandlu waseYurophu okuBonisa. Isikhala salomkhandlu sithathwe nguMkhandlu waboNgqongqoshe bezobuDlelwane beziZwe kanye noMkhandla woLawulo wabaFelandawonye emuva kokuzinikezela kweJalimani neMvumelwano yasePotsdam ngo-1945. === Inxabano yamaSoviyethi nezimandla zaseNtshona === Impi leli ivese ubumqoka bokuhlangana ukukhawula ubuziqhenya ngokwezizwe obuholele kuyona, njengoba kukhulunywe yiNdunankulu [[Umbuso Ohlangeneyo|yoMbuso oHlangeneyo]], uWinston Churchill, eNyuvesisi yaseZurich. Ngemphoxeko, ukusebenzisana ngaphakathi kwabaFelandawonye eMpini yesiBili yoMhlabawonke kwaqala ukuncipha. iNsusa yalokhu yayibangwe ufakwa kwesandla okhethweni wesishayamthetho sase[[IPolandi|Polandi]] ngo-1947, umvelwano ngaphakathi kwoMbuso oHlangeneyo kanye neFulansi ukuvikelana uma lamazwe angahlaselwa (isenzo esabonwa ng[[uBumbano wamaSoviyethi]] njengophawu lobusitha), kanye nesimemezo soMnqubomgomo kaTruman (uMengameli was[[IMelika|eMelika]]) mayelana ukusebenzisana ngaphakathi kwamazwe abuswa ngohlaka lwentandoyeningi ukumelana noBumbano wamaSoviyethi. [[uBumbano wamaSoviyethi]] uphumile oMkhandlwini woLawulo wabaFelandawonye ngenxa yenkomfa yaseLondoni yamazwe amathathu okudingida ukuthathwa kwombuso ngemphoqo yiQembu laseCzechoslovakia loCosulelwano eCzechoslovakia ngoNhlolanja ka-1948. NgoMbasa waleyonyaka, uMvumelwano waseBrussels usungule uBumbano waseNtshonalanga. Futhi, iMelika iqale uhlelo loNgqongqoshe wesiZwe uMkhuzi uGeorge C. Marshall lokulekela amazwe aseYurophu uzakha kabusha ngokuwanikeza (noma ukubaboleka) imali okuzakha kabusha. Loluhlelo luvalele amazwe aseMpuma Yurophu awaye ngaphansi kwethonya [[UBumbano wamaSoviyethi|loBumbano wamaSoviyethi]]. Lokhu kuholele ekusungulweni kweNhlangano yaseYurophu yokuSebenzisana okoMnotho ukuhlela ukuphoqelelwa kwohlelo lukaMarshal. Ukugcina ithonya labo eMpuma Yurophu, amaSoviyethi aqale uhlelo olufanayo lukaComecon lwamazwe aseMpuma Yurophu. === Ukuqiniswa kwobumbano === Ngo-Nhlaba ka1948, kwasungulwa uMkhandlu waseYurophu, isikhungo sokuqala esasihlanganisa amazwe aseYurophu (nakuba abaseMpuma Yurophu ababandakanywangwa kuyo).<ref>Mahncke, Dieter; Bekemans, Léonce; Picht, Robert, eds. (1999). ''The College of Europe. Fifty Years of Service to Europe''. Bruges: College of Europe. ISBN <bdi>978-90-804983-1-0</bdi>.isiGcino sobhalo oluyingqayivela ngomhla-28 kaZibandlela 2016.</ref> Ngo mhla ka-9 kaNhlaba 1950, ejadwini lokuguba usuku lokuNqobe eYurophu, uNgqongqoshe waseFulansi uRobert Schuman uphakamise ukuthi umkhiqizo wamalahle nensimbi eNtshona Jalimani naseFulansi kufanelwe ubekwe ngaphansi kwesiphathamandla esisodwa. Lokho kuholele ekutheni iNtshona Jalimani, [[iFulansi]], iNetherlands, iLuxembourg, [[iTaliya]] nayo [[iBelgium]] zisungule uMphakathi waseYurophu weNsimbi namaLahle ngo-1925. loMphakathi wakhiwe emahlombeni wesiPhathamandla samaZwe weRuhr, inhlangano yokuhlela nokulawula ukukhiqizwa kwezinsiza ezimqoka zokuzihlomelela ukuvusa impi namanye amazwe. Ngenxa yosizo lohlelo lukaMarshal, lenhlangano ikwaze ukusungula izikhungo ezayisisekela sezikhungo zoBumbano waseYurophu. Ngo-1958, lamazwe asungule uMphakathi waseYurophu woMnotho kanye noMphakathi waseYurophu woMbani weNuzi. Ngo-1961. Lemiphakathi esanda kudingidwa, ihlanganiswe enhlanganweni eyodwa: imiPhakathi yaseYurophu. === Ukwamkela amalunga amasha === Ngo-1973, kwakelwe amazwe amasha kulomphakathi: [[IDenimaki]], [[I-Ayilendi]] nawo [[Umbuso Ohlangeneyo]]. Ngo-1979 kwabanokhetho wokuqala wePhalamende yaseYurophu. iGreki ingene ngo-1981. iGreenland (inxenye yeDenimaki) iphumile kulenhlangano ngo-1985 ngenxa yokuphikisana mayelana ukudojwa kwezinhlanzi. Ngo-1985, uMvumelwano waseSchengen uvumele ukuthi abantu bakwazi ukuhamba ngaphakathi kwalamazwe ngaphandle kwencwadi yokuvumela inkambo. Ngo-1986 kungene [[IPhothugali]] ne-[[ISpeyini|Speyini]]. Ngo-1990, iMpuma Jalimani inhlangene neNtshona Jalimani ukubumba [[iJalimani]] ehlangene, ngakho izakhamuzi zaseMpuma Jalimani zangena kulenhlangano. Ngo-1993, amalunga woMphakathi waseYurophu aphawule uMvemelwano waseMaastricht okuguqula igama kuMphakathi waseYurophu. NgoNhlangulana ka-1993 amalunga avumele imibandela yaseCopenhagen okwamukela amalunga amasha. Lokhu kuvele ngoba [[uBumbano wamaSoviyethi]] uwile. Kanjalo amazwe aseMpuma Yurophu aphume ngaphansi kwethonya y[[UBumbano wamaSoviyethi|oBumbano wamaSoviyethi]]. Imibandela yaseCopenhagen yayiyindlela yokucacisa umnqubomgomo wokwamukela amalunga waseMpuma Yurophu. Ngo-1995, uBumbano wamukele [[i-Ostriya]], [[IFinlandi]] ne[[ISwidi|Swidi]]. Ngo-2002, kwaqala ukushicilelwa amaphepha nezinhlamvu zohlobo wemali entsha yaseYurophu: [[Euro|i-Euro]]. Ngo-2005, kwamukelwe amalunga ayisishiyagalombili: [[IHungariya]], [[ILatviya]], [[I-Estoniya]], [[IMalta]], [[ILithuwaniya]], [[IPolandi]], [[ISlovaki]], ne-[[ISloveniya|Sloveniya]]. Ngo-2007, kungene [[iBulgariya]] ne-[[IRomaniya]]. NgoZibandlela ka2009, amalunga aphawule uMvemelwano waseLisaboni ukusungula izikhungo ezintsha nokuhlanganisa izinxenye ezintathu zohlelo loMphakathi waseYurophu. Ngo-2009 kuqale iNhlekelelo yezeMali eholele ekutheni amazwe ambalwa ([[iGreki]], [[iPhothugali]], [[i-Ayilendi]] ne-Cyprus) ahluleke ukukhoka imiboleko yawo. iBhange eyiNqangi yaseYurophu ikhokhele inxenye yalemiboleko ukugwema ukudilika kweEuro. Ngo-2012, uBumbano waseYurophu uklonyiswe ngoMklomelo wokuThula kaNobel. Ngo-2015, kwaqala iNhlekelelo yeziFuduki. Ngo-2016 [[Umbuso Ohlangeneyo]] ukhethe ukuphuma oBumbanweni waseYurophu. Ngo-2018 kungene [[IKrowati]]. Ngo-2020 [[Isifo seCoronavirus 2019|kwabanobhubhano weCOVID-19]]. Abaholi boBumbano bavumile ukuqamba uhlelo lokuthi amazwe aboleke imali behlangene ukukhokhela ukuvuswa kwomnotho waseYurophu. Ngo-2022 [[iRashiya]] ihlasele [[iYukreyini]] ngenxo yokuthatha umhlaba wayo ngamandla. uBumbano waseYurophu uqoqe imali futhi yanikela izikhali nezinsiza zempi ukusingatha iYukreyini izivikele. Futhi uBumbano waseYurophu ushaya izibopha zokucindezela umnotho waseRashiya ukuthi iRashiya iqede ukulwa neYukreyini. == Ezombusazwe == Umthetho waseYurophu omqoka uvela emivumelwaneni ngaphakathi kwamazwe angamalunga ayo, isib.: uMvemelwano waseMaastricht noMvumelwano waseLisaboni. uBumbano waseYurophu kufanele wenze izinto emikhawulweni ebekwe yimivumelwano kuphela. uBumbano waseYurophu unamandla okushaya umthetho mayelana udaba olunikezwe igunya yimivumelwano. Futhi, ivumelekile ukushaya umthetho emikhakheni lapho amazwe angakwazi ukuzishayela umthetho kuyona ngenxa yokuthi lowodaba uthintha amanye amalunga woBumbano. Kunezigaba ezine ezihlela amagunya woBumbano okushaya umthetho. Isigaba somikhakha egcinelwe uBumbano sibandakanya ezokudoba izinhlanzi nokulondoloza izinzisa zemvelo zolwandle, umnqubomgomo mayelana imali yamalunga eEurozone, uhwebo nezizwe zangaphandle kwoBumbano, kanye nomqhudelwano wezinkampani eziseBumbanweni. Isigaba ekungavumelekanga ukuthi amalunga ashaye umthetho uma uBumbano use uwushayile ubandakanya uhwebo ngaphakathi kwamalunga woBumbano, ukunciphiswa kwamalungelo amqoka wezakhamuzi (kakhulu wobulungiswa, ukulingana phambi kwomthetho njl.), ezolimo nokufuya izinhlanzi, ukulondoloza imvelo, ukuvikela abathengi, ezokuthutha abantu, ezokuphephisa abantu okwezempilo, uxhoxho wokuthutha bokuxhumanisa waseYurophu, nezokukhiqiza umbane. Akuvumelanga ukuthi ubmBumbano ukhawule igunya lamalunga okushaya umthetho mayelana ucwaningo, intuthuko yobuchwepheshe, ezokuhlola [[umkhathi]], kanye nokunikela kwobuntu. Ubumbano ungasiza amazwe emikhakheni [[Imboni (kwezomnotho)|yemboni]], ukuvakashela izizwe, amasiko, ubuciko, ezemfundo, ezabasha, nezokugwema izinhleleleko. Amalunga woMkhandlu waseYurophu ngabonhloko besisizwe noma bohulumeni bamalunga oBumbano. loMkhandlu unegunya lokwethula isiqondiso seminqubimgomo jikelele yoBumbano. iKhomishini yaseYurophu ingumkhandlu okuphatha izindaba zezinsuku zobumbano futhi iyisikhungo esisodwa esivumelekile ukuphakamisa imithethosivivinywa yoBumbano jikelele. Usihlalo weKhomishini nguMenganeli weKhomishini, uNkk-Ursula von der Leyen, onegunya lokwala abakhankasi bezikhundla zekhomishini abaphakamiswe ngamalunga obumbano. Futhi, uMengameli weKhomishini uyisigcino sezinqumo zekhomishini. Isishayamthetho siqukatha uMkhandlu woBumbano waseYurophu kanye nePhalamende yaseYurophu. uMkhandlu woBumbano unezithunya ezilanganayo zamalunga wobumbano ezikhethwe ngamahulumeni awo. iPhalamende ikhethwe yizakhamuzi zoBumbano. Imvumo yoMkhandlu woBumbano kanye neyePhalamende iyafuneka ukuthi imithethosivivinywa ingene emphoqelelweni. Igatsha lobulungiswa liqukatha iNkantolo yobuLungiswa yoBumbano waseYruophu. iNkantolo leli inamaphiko amabili: iNkantolo yobuLungiswa eyinkantolo ephakeme yobumbano, neNkantolo Jikele egweba amacala alethwe phambu kwayo. Uma icala elomthetho woBumbano lilethwa phambu kwenkantolo yelizwe eliyilunga kufanele leyonkantolo ibuze iNkantolo yoBumbano. iBhange eyiNqangi yaseYurophu ishicilela imali futhi ishaya umnqubomgomo wezemali futhi ingumgcinamafa wezikhwama zomshintshisano wezizwe eziyongwe ngamazwe angamalunga. == Imithombo == <references /> 9aqv5hsvoow9h4kz41txsh88jmpe6ud House of the Dragon 0 34714 126814 126524 2026-08-03T02:28:12Z Stephan1000000 13312 25 126814 wikitext text/x-wiki {{Infobox television | image = House of the dragon logo.png | genre = {{Plainlist| * [[Action fiction|Action]]<ref>{{Cite news |last=Huddleston |first=Tom |date=August 22, 2022 |title=House of the Dragon recap: episode one – blood, guts, gore and tons of epic action |work=[[The Guardian]] |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/aug/22/house-of-the-dragon-recap-episode-one-blood-guts-gore-and-tons-of-epic-action |url-status=live |access-date=October 30, 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221018114412/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/aug/22/house-of-the-dragon-recap-episode-one-blood-guts-gore-and-tons-of-epic-action |archive-date=October 18, 2022}}</ref> * [[Adventure fiction|Adventure]]<ref>{{Cite web |title=House of the Dragon |url=https://www.avclub.com/tv/reviews/house-of-the-dragon-2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221023153730/https://www.avclub.com/tv/reviews/house-of-the-dragon-2022 |archive-date=October 23, 2022 |access-date=October 30, 2022 |website=[[The A.V. Club]]}}</ref> * [[Fantasy television|Fantasy]]<ref name="LOTRVF">{{Cite news |last=Jarvey |first=Natalie |date=October 20, 2022 |title=In the Battle of the Genre Shows, Does House of the Dragon or Rings of Power Take the Crown? |work=[[Vanity Fair (magazine)|Vanity Fair]] |url=https://www.vanityfair.com/hollywood/2022/10/does-house-of-the-dragon-or-rings-of-power-take-the-crown |url-status=live |access-date=October 24, 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221024124058/https://www.vanityfair.com/hollywood/2022/10/does-house-of-the-dragon-or-rings-of-power-take-the-crown |archive-date=October 24, 2022}}</ref> * [[Serial drama]]<ref>{{Cite news |last=Brinkman |first=Emilie M. |date=October 23, 2022 |title='House of the Dragon' succession drama is rooted in actual history |newspaper=[[The Washington Post]] |url=https://www.washingtonpost.com/made-by-history/2022/10/23/house-dragons-succession-drama-is-rooted-actual-history/ |url-status=live |access-date=October 30, 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221030151157/https://www.washingtonpost.com/made-by-history/2022/10/23/house-dragons-succession-drama-is-rooted-actual-history/ |archive-date=October 30, 2022}}</ref> }} | creator = {{Plainlist| * [[Ryan Condal]] * [[George R. R. Martin]] }} | based_on = {{Based on|''[[Fire & Blood (novel)|Fire & Blood]]''|George R.&nbsp;R. Martin}} | showrunner = {{Plainlist| * Ryan Condal * [[Miguel Sapochnik]] }} | starring = {{Plainlist| <!-- New cast members go at the end of the list per [[MOS:TVCAST]] --> <!--1.01--> * [[Paddy Considine]] * [[Matt Smith]] * [[Emma D'Arcy]] * [[Rhys Ifans]] * [[Steve Toussaint]] * [[Eve Best]] * [[Sonoya Mizuno]] * [[Fabien Frankel]] * [[Milly Alcock]] * [[Emily Carey]] * [[Graham McTavish]] <!--1.03--> * [[Matthew Needham]] * [[Jefferson Hall (actor)|Jefferson Hall]] <!--1.06--> * [[Olivia Cooke]]<!--Do NOT move Cooke further up the list per [[MOS:TVCAST]]. The cast is listed in first credited order and Cooke was first credited in 1x06.--> <!--1.08--> * [[Harry Collett]] * [[Tom Glynn-Carney]] * [[Ewan Mitchell]] * [[Bethany Antonia]] * [[Phoebe Campbell]] * [[Phia Saban]] <!--2.01--> * [[Kurt Egyiawan]] * [[Kieran Bew]] * [[Abubakar Salim]] * [[Tom Taylor (actor)|Tom Taylor]] <!--2.02--> * [[Clinton Liberty]] * [[Tom Bennett (actor)|Tom Bennett]] * [[Ellora Torchia]] <!--2.03--> * [[Freddie Fox (actor)|Freddie Fox]] * [[Gayle Rankin]] * [[Simon Russell Beale]] <!--3.01--> * [[James Norton (actor)|James Norton]] * [[Joplin Sibtain]] <!--3.02--> * [[Tommy Flanagan (actor)|Tommy Flanagan]] <!--3.03--> * [[Dan Fogler]] }} | theme_music_composer = [[Ramin Djawadi]] | open_theme = "[[Game of Thrones Theme|''Game of Thrones'' Theme]]" | composer = Ramin Djawadi | country = United States | language = English | num_seasons = 3<!--- Do not add a value until episodes have aired ---> | num_episodes = 25<!--- Do not add a value until episodes have aired ---> | executive_producer = {{Plainlist| * Miguel Sapochnik * Ryan Condal * George R. R. Martin * Ron Schmidt * Jocelyn Diaz * [[Sara Hess]] * Vince Gerardis * [[Alan Taylor (director)|Alan Taylor]] }} | producer = {{Plainlist| * Karen Wacker * Angus More Gordon * Alexis Raben * Gabe Fonseca * Kevin Lau }} | editor = {{Plainlist| * [[Tim Porter]] * Selina MacArthur * Crispin Green * Chris Hunter }} | location = {{Plainlist| * [[Portugal]] * [[United Kingdom]] * [[Spain]] * [[United States]] }} | cinematography = {{Plainlist| * [[Fabian Wagner]] * Pepe Avila del Pino * Alejandro Martínez * Catherine Goldschmidt }} | camera = | runtime = 54–70 minutes | company = {{Plainlist| * GRRM * Bastard Sword * 1:26 Pictures Inc. * [[HBO Entertainment]] }} | network = [[HBO]] | first_aired = {{Start date|2022|8|21}} | last_aired = present | related = [[A Song of Ice and Fire (franchise)|''A Song of Ice and Fire'' (franchise)]] }} '''I-House of the Dragon''' (Umlibo wenzawu) ilando likamabonakude [[Ilingiso|eliyilingiso elinganekwane]] laseMelika eluqanjwe nguGeorge RR Martin noRyan Condal be- HBO . Iyisandulelo selingiso elibizwa ''Game of Thrones'' (2011-2019), liyilando lesibili likamabonakude kuchunge lukaMartin ''oluthi A Song of Ice and Fire''. Ngokusekelwe ezingxenyeni zencwadi kaMartin yowezi-2018 ethi ''Fire &amp;amp; Blood'', leli lando luqala cishe eminyakeni eyi-100 ngemuva kokuba Imibuso eyisikhombisa ihlanganiswe ukunqotshwa abakwaTargaryen, cishe eminyakeni engama-200 ngaphambi kwezehlakalo ze ''-Umfeketho Weziqhwakelo'', kanye neminyaka eyi-172 ngaphambi kokuzalwa kukaDaenerys Targaryen. Lo mbukiso uqukethe abadlali abahlukahlukene, ubonisa izehlakalo eziholela ekuweni koMlibo wakwaTargaryen, impi yokwelamaa ebhubhisayo eyaziwa ngokuthi "Umjuxuzo Wezinzawu". ''Umlibo Wezinzawu'' wajuthswa kwesibili ngokuqondile kube ilando ngo-Okthoba wezi-2019, uRyan Condal noMiguel Sapochnik bekhonza njengababhali bemibukiso. Ilando laqala ngo-Agasti 21, wezi-2022, kanti umsumbu wokuqala wawineziqephu eziyishumi. Ilando lavuselelwa umdumbu wesibili ezinsukwini ezinhlanu ngemuva kokuqala kwalo. USapochnik washiya njengomhali wemibukiso ngemuva komdumbu wokuqala, washiya uCondal njengombhali wemibukiso kuphela womdumbu wesibili. Umdumbu wesibili waqala ngo-Juni 16, 2024, ngeziqephu eziyisishiyagalombili. Ilando lavuselelwa umdumdu wesithathu ngoJuni 2024, waqala ngo-Juni 21, wezi-2026 futhi kulindeleke ukuthi ube neziqephu eziyisishiyagalombili. Umdumbu wesine nowokugcina usathuthukiswa futhi kulindeleke ukuthi ikhishwe ngowezi-2028. Ukuqala ''Umlibo Wenzawu'' wabukwa ngababukeli abangaphezu kwezigidi eziyi-10 kuzo zonke izisakazi eziqondile kanye ne-HBO Max ngosuku lokuqala, inani elikhulu kunayo yonke emlandweni we-HBO. Leli lando lithole ukubuyekezwa okuhle. Lunqobe Indodo ye-Golden Globe yeLando eliganyayo Kumabonakude - Ilingiso, kanti u-Emma D'Arcy waqokwa kabili njengoMlingisikazi Oganyayo weLando likaMabonakude - iLingiso. Ilando liqokwe kasishiyagalolunye eziNdodweni zama-Emmy, okuhlanganisa neLando Eliyilingiso eliNcintile, futhi lanqoba iziNdondo ze-British Academy Television Craft Awards ezintathu. == Abalingisi nabalingiswa == [[File:Milly_Alcock_(right)_as_Princess_Rhaenyra_Targaryen_and_Emily_Carey_as_Alicent_Hightower_HotD_2024.jpg|thumb|UMilly Alcock (kwesokudla) njengoRhaenyra Targaryen osemncane no-Emily Carey (kwesobunxele) njengo-Alicent Hightower osemncane]] * uPaddy Considine ulingisa uViserys I Targaryen (umdumbu 1-2): Umbusi wesihlanu weMibuso Eyisikhombisa. Waziwa ngokuthi "umnene, unmusa, futhi ulungile", uViserys wakhethwa umkhandlu wamakhosana ukuze elame umkhulu wakhe, uJaehaerys 1 Targaryen, njengoNkosi. UViserys uyizibulo lendodana kaJaehaerys yesibili uBaelon Targaryen nodadewabo ongumfazi wakhe uAlyssa Targaryen. Wayelikhwelanzawu elixhunywe nenzawu ebizwa ''Balerion'', ngaphambi kokufa kwayo. * uMatt Smith ulingisa uDaemon Targaryen: umfowa omncane kaViserys nomalume/umyeni wesibili kaRhaenyra Targaryen. Waziwa ngokuthi "Umntanenkosi Oyisithalagu" (''Rogue Prince'') ngenxa yokuziphatha kwakhe okuxakayo, uDaemon uyimbudle ebukhali ehlome ngenkemba ebizwa Udade Onzima (''dark sister'') ekhandwe ngenqimbi yaseValyria. ikhwelanzawu elinekhono elixhunywe nenzawu ebizwa ''Karaxes''. * uEmma D'Arcy ulingisa uRhaenyra Targaryen: Indodakazi kaVisery eyiphosukubusa eliqokiwe, iyizibulo nengane yakhe esaphila kumkakhe wokuqala uAemma Arryn. Wayedunyiswa ngokuthi "Unobuhle Wombuso" lapho esemusha. Waqheliswa ukuba INdlovukazi abalandeli bakhe, Ezimnyama, emva kokuthi usingamama wakhe, egabadele isiqhwakelo wasinika indodana yakhe - engumnewabo kaRhaenyra – ngokuthi athi uViserys waguqula omelamayo lapho ephangalala. Ikhwelanzawu elixhunywe nenzawu ebizwa ''Syrax''. ** Milly Alcock (umdumbu 1; uvakasha kumdumbu 2), ulingisa umlingiswa osemncane. * uRhys Ifans ulingisa u-Otto Hightower (umdunbu 1–3): UBaba kaAlicent neSandla sikaViserys iNkosi. Uyaqhubeka esikhundleni sakhe ngaphansi kuka-Aegon II Targaryen kufika lapho efakelelwa ngoCriston Cole. Lapho indodakazi yakhe iba yinkosazana, u-Otto usongoza amacebo wokubeka indodana yendodakazi yakhe endala u-Aegon esiqhwakelweni, esikhundleni sikaRhaenyra. * uSteve Toussaint ulingisa uCorlys Velaryon: INkosana yesiqhingi esibizwa Driftmark noMnumzane woMlibo wakwaVelaryon, oyinjinga enamandla eMibusweni Eyisikhombisa. Waziwa ngokuthi iNyoka Yolwandle ("''the Sea Snake''"), uyitilosi elidumile emlandweni waseWesterosi. Wakhonza njengoNgqongqoshe Wemikhumbi kaViserys kufika ekwesuleni kwakhe futhi wakhonza njengeSandla sikaRhaenyra lapho eyiNkosazana. * uEve Best ulungisa uRhaenys Targaryen (umdumbu 1–2): umzala kaViserys noDaemon nomka Corlys. URhaenys uyingane ezelwe yodwa ka-Aemon Targaryen, Indodana kaJaehaerys eyayikade iyindlalifa eyashona, nonina uJocelyn Baratheon, udadewabo kaJaehaerys. Waziwa ngegama elithi "Owacishe waba iNdlovukazi" (''Queen Who Never Was''), njengoba ayeqokelwe ukukhethwa njengozokwelama umkhulu wakhe abuse iMibuso Eyisikhombisa, Kodwa kwakhethwa umzala wakhe omncane uViserys ngenxa yobulili. Ulikhwelanzawu elinekhono elixhunywe nenzawu ebizwa ''Meleys''. * uSonoya Mizuno ulingisa uMysaria: umjuxuzi ongumqwayizi ibuya kwelinye izwe nophenduka umqwayizi kaDaemon nesethenjwa sakhe kufika ekuhlulaneni kwabo. Kamuva ubizwa ngokuthi "uMsundu Omhlophe" (''White Worm'') futhi uba ngumkhuzi wohleloxhumano labancondi esidlaveleni sase-King's Landing aphinde akhonze njengomeluleki kaRhaenyra. * uFabien Frankel ulingisa uCriston Cole: Usonkemba onekhono ongumfokazana obuya eMabhukwini ase-Dorne, okhethwa nguRhaenyra ukuba abe yilungu lamaBhekankosi kaViserys. Kamuva ufakelela uHarrold Westerling njengoMkhuzi wamaBhekankosi ngemuva kokuqhwakela kukaAegon, futhi ufakelela u-Otto njengeSandla seNkosi u-Aegon. * u-Olivia Cooke ulingisa u-Alicent Hightower: umngani kaRhaenyra wasebuntwaneni kamuva oba umfazi nenkosazana kaViserys. Ukhuliselwa eSigodlweni Esibomvu (''Red Keep'') njengengxenye yephakathi leNkosi. ** uEmily Carey (umdumbu 1), ulingisa umlingiswa esemncane * uGraham McTavish ulingisa uHarrold Westerling (umdumbu 1): ingqabavu emnkantshubomvu yamaBhekankosi ekhonze isihlalo kusukela kusabusa uJaehaerys. Ufakelela uRyam Redwyne njengoMkhuzi wamaBhekankosi kamuva uyesula lapho kuqhwakela uAegon. * uMatthew Needham ulingisa uLarys Strong: Indodana encane kaLyonel Strong, owaziwa ngokuthi isidifikezi ''("Clubfoot")'' ngenxa yokuzalwa enojuqhwala okumenza aqhuge. Uyisethenjwa sika-Alicent esikhonza njengoMkhuzi Wokugonyuluka, futhi kamuva njengoNgqongwoshe Wabanyenyezayo kaAegon. Uphinde abe yindlalifa neNkosana yaseHarrenhal noMnumzane womlibo wakwaStrong. * uJefferson Hall ulingisa amawele: ** uJason Lannister (umdumbu 1–3): INkosana yaseCasterly Rock, nomnzumzane womlibo wakwaLannister noMlawuli waseNtshona. Uyiphisi nembudle eqhoshayo, uphenduka isinyonbolo kuRhaenyra. ** noTyland Lannister: iwele elincane likaJason younger nosombusazwe oyiqili. Ufakelela uCorlys esikhundleni njengoNgqongwoshe Wemikhumbi kaViserys kamuva ithathwa isikhundla sikaLyman Beesbury sokuba uNgqongqoshe Wezimali kaAegon. * uHarry Collett ulingisa uJacaerys ("Jace") Velaryon (umdumbu 1–3): Indodana eyizibuli kaRhaenyra nomyeni wakhe wokuqala uLaenor Velaryon, noyiphosukubusa kuRhaenyra. Uyikhwelanzawu elixhunywe nenzawu encane ebizwa ''Vermax''. * uTom Glynn-Carney ulingisa uAegon II Targaryen: INkosi yesithupha yeMibuso Eyisikhombisa. Indodana eyizibulo likaViserys no-Alicent, omfowabo kaRhaenyra, nomyeni kadadewabo ongumfazi wakhe uHelaena Targaryen. Uqheliswa njengenkosi emvakokithi abalandeli bakhe, Eziluhlaza, basongoze icebo lokugabadela isiqhwakelo. Uyikhwelanzawu elixhunywe nenzawu encane ebizwa Sunfyre. * uEwan Mitchell ulingisa u-Aemond Targaryen: Ungowesithathu kuViserys no-Alicent. Waziwa ngokuthi 'uAemond Oyinhlokohlo' (''"Aemond One-Eye''") emva kokulahlekelwa iso lapho belwa nabazala bakhe Kodwa waphenduka iqhawe elingenavalo. Ukhanuka ukuba yikhwelanzawu futhi kamuva uthatha inzawu endala ebizwa ''Vhagar''. * uBethany Antonia ulingisa uBaela Targaryen: Indodakazi endala kaDaemon noLaena Velaryon. Ikhwelanzawu elixhunywe nenzawu encane ebizwa ''Moondancer''. * uPhoebe Campbell ulingisa uRhaena Targaryen: Indodakazi encane kaDaemon noLaena. Kamuva uohenduka umkhwelinzawu lapho ethatha inzawu yasendle ebizwa ''Sheepstealer''. * uPhia Saban ulingisa uHelaena Targaryen: Ingabe yesibili eyindodakazi kaViserys no-Alicent, udadewabo ongumfazi ka-Aegon, nomama wezingane zabo. Unekhono lokuqayizela ngezintuthwane. Ulikhwelanzawu elixhunywe nenzawu ebizwa ''Dreamfyre''. * uKurt Egyiawan ulingisa Orwyle (umdumbu 1-3): Intwesi yaseCitadel efakelela uMellos owayiNtwesinkulu kaViserys futhi uqhubeka nesikhundla sakhe phansi kuka-Aegon. * uKieran Bew ulingisa uHugh Hammer (umdumbu 2–3): Umqanduli waseKing's Landing onomthwalo wokunakekela indodakazi yakhe egulayo. Kamuva uziveza njengevezandlebe lakwaTargaryen, indodna kaSaera Targaryen, indodakazi kaJaehaerys. Kamuva uphenduka ikhwelanzawu emva kokuthatha inzawu ebizwa ''Vermithor''. * u-Abubakar Salim ulingisa u-Alyn of Hull (umdumbu 2-3): Ivezandlebe likaCorlys nomtilosi ebhidlini lakwaVelaryon owasindisa uyise eziqhingiqhingi ezibizwa Stepstones. * uTom Taylor ulingisa uCregan Stark (umdumbu 2): INkosana esencane yaseWinterfell, umnumzane womlibo wakwaStark noMlindi waseNyakatho. * uClinton Liberty ulingisa uAddam of Hull (umdumbu 2–3t): Ivezandlebe likaCorlys, umfowabo ka-Alyn omncane, nombazi wemikhumbi webhidli lakwaVelaryon. Kamuva uphenduka ikhwelanzawu emva kokuxoshwa inzawu ebizwa ''Seasmoke'', eqoma yena njengomkhweli wayo. * uTom Bennett ulingisa u-Ulf White (umdumbu 2–3): Umhlali waseKing's Landing ozibiza ngevezandlebe lakwaTargaryen ongomfowabo kaViserys noDaemon. Kamuva uphenduka ikhwelanzawu lenzawu ebizwa ''Silverwing''. * uEllora Torchia ulingisa uKat (umdumbu 2–3): Umfazi kaHugh nomama wendodakazi yakhe. * uFreddie Fox ulingisa uGwayne Hightower (umdumbu 2–3): Indodana ka-Otto nomfowabo omdala ka-Alicent. * uGayle Rankin ulingisa u-Alys Rivers (umdumbu 2–3): Umkhunkuli oyimfihlo waseHarrenhal okhonza umlibo wakwaStrong. * uSimon Russell Beale ulingisa uSimon Strong (umdumbu 2–3): Umalume kaLarys nomnakekeli waseHarrenhal. * uJames Norton ulingisa u-Ormund Hightower (umdumbu 3): TINkosana yase-Oldtown nomnumzane womlibo wakwaHightower nomzala ka-Alicent. * Joplin Sibtain as Jon Roxton (season 3): A knight of House Roxton. * uTommy Flanagan ulingisa uRoderick Dustin (umdumbu 3): TINkosana yaseBarrowton nomnumzane womlibo wakwaDustin. Ukhonza njengomholi weviyo Lezimpisinja Zobusika (Winter Wolves), elakhiwa amakhehla aseNyakatho alindele ukufa emppini. * uDan Fogler ulingisa uTorrhen Manderly (umdumbu 3): Ingqabavu yomlibo wakwaManderly. == Iziqephu == {|class="wikitable" |+ |- !rowspan=2 colspan=2 style="text-align: center| Umdumbu !rowspan=2 colspan=2 style="text-align: center| Iziqephu !! scope="colgroup" colspan="2" | Ukudedelwa kweziqephu |- !scope=row| Ukudedelwa kwesokuqala !scope=row| Ukudedelwa kwesokugcina |- ! scope="colgroup" colspan="2" | 1 | colspan="2"| 10 | August 21, 2022 | October 23, 2022 |- ! scope="colgroup" colspan="2" | 2 | colspan="2"| 8 | June 16, 2024 | August 4, 2024 |- ! scope="colgroup" colspan="2" | 3 | colspan="2"| 8 | June 21, 2026 | August 9, 2026 |} ==Amaphatho== [[Category:Ilando]] 7epmc1ucnz4vdjv6me2d5tjgedf42nm Insindiso ngokobuKristu 0 34804 126820 126436 2026-08-03T07:26:34Z Edwin Ndaba 13909 126820 wikitext text/x-wiki [[UbuKristu|EbuKristwini]], '''insindiso''' (ebizwa nangokuthi '''ukukhululwa''' noma '''ukuhlengwa''') ibhekisela esimweni umuntu angasifinyelela ngomusa [[uNkulunkulu]] ngokwamukela [[UJesu|uJesu Kristu]] njengenkosi nomsindisi. Nakuba amabandla obuKristu engavumelani ngokuqondile ngokuthi umuntu ufinyelela kanjani ensindisweni, iningi liyavumelana ngokubaluleka kokulandela izimfundiso zikaJesu emaVangelini, ekholelwa ukuthi uJesu wafa futhi ngokuyisimangaliso waphinde wavuka, futhi liqaphela ukuthi uJesu uyiNdodana kaNkunkulu noma uNkulunkulu Indodana. Umuntu owathola insindiso ubhekwa njengosindisiwe esonweni nasemiphumelweni yaso, kanye nokufa nokuhlukaniswa kuNkulunkulu. Futhi, nakuba loyo muntu eyisoni, ubhekwa nguNkulunkulu njengomuntu olungile futhi othole isithembiso sokuphila okuphakade. Amanye amabandla akholelwa ukuthi insindiso intholakala ngokukholwa kuphela (ngesiLatini: sola fide). Umqondo wokufa kukaJesu njengokubuyiselwa kwesono somuntu ulotshwe [[IBhayibheli|eBhayibhelini lobuKristu]], futhi ucaciswe emaVangelini nasezincwadini okuthiwa zavela ku[[UNgcwele Pawulu umPostoli|Pawulu umphostoli.]] uPawulu wabona amakholwa besindiswe ngokuhlanganyela ekufeni nokuvuka kukaJesu. AmaKristu Okuqala ayezibheka njengabahlanganyeli esivumelwaneni esisha noNkulunkulu, esivulekele kuma[[UbuJuda|Juda]] kanye nabezizwe, ngokufa womhlatshelo kanye nokuphakanyiswa kukaJesu Kristu okulandelayo. Izinkolelo zokuqala zobuKristu zomuntu nendima yomhlatshelo kaJesu ekusindisweni kwabantu zaqhubeka zacazwa kabanzi ngaboYise beSonto, abalobi beNkathi Ephakathi nabongqondonkulu banamuhla [[Umchachiso|ngemichachiso]]/imibonomqondo yokuxolelwa kwezono ehlukahlukene, isib. umchachiso wesihlengo, umchachiso ''Christus Victor'', umchachiso wokuphelelisa konke kuJesu, umchachiso wokwaneliswa kwokungamthobeli uNkulunkulu ngentoneko kaJesu, umchachiso wokudluliswa kwesijeziso sezono kuJesu, kanye nomchachiso wokwembulwa wentando kaJesu esiphambanweni. Imibono ehlukahlukene ngensindiso (i-''soteriology'') iqukathwa kwemingcele ehlukanisa amabandla ahlukahlukene wobuKristu, kubandakanya izincazelo eziphikisanayo zesono nenkohlakalo (isimo sobusono sobuntu), ukulungiswa (indlela kaNkulunkulu yokususa imiphumela yesono), nokubuyiselwa (ukuthethelela noma ukuxolelwa kwesono ngokuhlupheka, ukufa nokuvuswa kukaJesu). cwlohkhu2rxvufx0rq32bwhikcwyac8 UbuProthestani 0 34875 126803 2026-08-02T15:31:51Z Edwin Ndaba 13909 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1366729513|Protestantism]]" 126803 wikitext text/x-wiki '''UbuProthestani''' buwuhlobo [[UbuKristu|wobuKristu]] obuqala ngeNkathi Yenguquko yamaProthestane. Igcizelela ukulungiswa kwezoni ngokholo kuphela, imfundiso yokuthi [[Insindiso ngokobuKristu|insindiso]] ivela ngomusa kaNkulunkulu olunikezwa ngaphandle kokufaneleka, ubupristi bawonke amakholwa, kanye [[iBhayibheli]] njengomthombo owodwa ongenaphutha wokholo nominqubo evumelekile wobuKristu. Kunizigwebo ezinhlanu zesekelo yenkolo yamaProthestanti efingqa ezibizwa izizodwa ezinhlanu. * Ngebhayibheli lodwa: ibhayibheli kuyiwona kuphela yemibhalo yenkolo egunyaziwe ukukholwa kuyona nezimfundiso zayo nokuthi yonke imiyalelo nemifundiso yenkolo kufanele ivivinywe ngendlela iqondana neBhayibheli * Ngomusa wodwa * Ngenkolo yodwa * NgoJesu eyedwa * Ngendumo kaNkulunkulu yodwa fki9r2h1o1u36wz3weh7fkqn97os67u 126804 126803 2026-08-02T15:58:04Z Edwin Ndaba 13909 126804 wikitext text/x-wiki '''UbuProthestani''' buwuhlobo [[UbuKristu|wobuKristu]] bobu[[Ziqu zinthathu|Ziqu zintathu]] obuqala ngeNkathi Yenguquko yamaProthestane. Igcizelela ukulungiswa kwezoni ngokholo kuphela, imfundiso yokuthi [[Insindiso ngokobuKristu|insindiso]] ivela ngomusa kaNkulunkulu olunikezwa ngaphandle kokufaneleka, ubupristi bawonke amakholwa, kanye [[iBhayibheli]] njengomthombo owodwa ongenaphutha wokholo nominqubo evumelekile wobuKristu. Kunizigwebo ezinhlanu zesekelo yenkolo yamaProthestanti efingqa ezibizwa izizodwa ezinhlanu. * Ngebhayibheli lodwa: ibhayibheli kuyiwona kuphela yemibhalo yenkolo egunyaziwe ukukholwa kuyona nezimfundiso zayo nokuthi yonke imiyalelo nemifundiso yenkolo kufanele ivivinywe ngendlela iqondana neBhayibheli * Ngomusa wodwa: insidiso itholakala ngokmusa kaNkulunkulu kuphela. Lokhu kuchaza ukuthi izenzo zomuntu ngeke zimsindise. Amanye amaProthestani ekholwa ukuba izenzo ezinhle ziwuphawu lwokwamukela uJesu njengenkosi nomsindisi * Ngenkolo yodwa: insindiso otholwa ngokukholwa kakhulu ngokubhabhadiswa * NgoJesu eyedwa: amapristi awadingeki ukwenza amasakhramente (amasiko akhethekile angcwele). * Ngendumo kaNkulunkulu yodwa: uNkulunkulu nguyena yedwa ofanelwe ukudumiswa kanjalo akufanelanga ukuthi amaKristu adumise uMariya, [[Isicwebi|izicwebi]] kanye ne[[Ingelosi|zingelosi]]. Inguquko yobuProthestani iqale eMbusweni oNgcwele wamaRoma ([[iJalimani]]) nge-1517 ngenxa kamfundisi uMartin Luther owayephikisana nendlela iSonto lamaKatolika lefundiso ezinto eziyiphutha, nokuhlukumeza kwabakholwa. uMartin Luther ushicilele Imichachiso eyingamaShumi ayisiShiyagalolunye nesiShiyagalolunye kakhulu ngoba wayengathandi indlela abafundisi badayisa ukuxolelwa kwezono. Futhi, uMartin Luther wayengavumi nemfundisso yoluba abantu bekufanele bancike ezimfundisweni zesonto ngaphandle komqondo wabo weBhayibheli mayelana ezenkolo futhi nokuthi bebancike esontweni ukuxhumana noNkulunkulu. Ubizo kaProthestani uvela kwizincwadi zokuphikisana (ngesiNgisi protest) ezakhishwa amakhosana ayisithupha woMbuso oNgcwele WamaRoma kanye nemingameli yamadolobha ayishumi nane aKhululekile woMbusi ezazingavumelani nesinqumo soMgwamanda waseSpeyer nge-1529 sokukhawula izimfundiso zeNguquko. UbuProthestani bunamagatsha ambalwa: * UbuLuthela: Amabandla lawa avela eJalimani, eNyakatho Yurophu * Ubu-Anglican: Buvela [[ISonto laseNgilandi|eSontweni laseNgilandi]], lagcwala emhlabeni ngenxa yoMbuso wamaBhulithani. * UbuWesile * UbuKhalivini * UbuBhabhadisi * UbuPentakosti (ngaphandle kwe-Oneness Pentacostalism engakholwi kuziqu zintathu) * Ubuzimela UbuProthestani buvumelana neningi lezinkolo eziyisisekela zeSonto lamaKatolika, amaSonto wamaBhizantini kanye namaSonto aseMpumalanga: [[uNkulunkulu]] (onumninimandla onke nomdala wezulu omhlaba, ongaqhathaniseki, okungekho uNkulunkulu ngaphandle kwakhe) umunye nakuba angabantu abathathu, [[uJesu]] ukhona kw[[Isidlo seNkosi|iSidlo seNkosi]] (nakuba bangavumelani ngndlela noma isiguxazeki akhona ngayo). Kodwa baphikisana nobuphakeme kuk[[UPapa|aPapa]]. Ababoni ngaso linye mayelana umbuso [[Umbhishobhi|wamabhishobu]] nesandulelo sabaphostoli, umshado wabobulili obufanayo, ukuqokwa noma ukugcokwa kw[[Umfundisi|abafundisi]] [[Owesifazane|abesifazane]]. 550aj8nvn4434czkqhzvac3erfmptwi UBumbano wamaSoviyethi 0 34876 126810 2026-08-02T21:49:25Z Edwin Ndaba 13909 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1367143297|Soviet Union]]" 126810 wikitext text/x-wiki {{Lowercase title}} {| class="wikitable float-right toptextcells" style="width:350px; margin-top:0; font-size:90%;float:right" ! colspan="2" |uBumbano waseYurophu |- | style="text-align:center;" |[[File:Flag of the Soviet Union.svg|center|165x165px]]<small>Isiphephezeli (1955 - 1991)</small> |[[File:Coat of arms of the Soviet Union (1956–1991).svg|center|81x81px]]<small>Uphawu (1956 - 1991)</small> |- | colspan="2" style="text-align: center;" |<small>'''Isiqubulo'''</small> <small>"Basebenzi bomhlaba, bumbanani!"</small> <small>"Пролетарии всех стран, соединяйтесь!"</small> |- | colspan="2" style="text-align: center;" |<small>'''[[Inkondlo]]'''</small> <small>"i-Internationale" (1922 - 1944) "Интернационал"</small> <small>"Inkondlo yoMbuso woBumbano wamaRiphabhuliki woCosulelwano wamaSoviyethi" (1944 - 1991)</small> <small>"Государственный гимн Союза Советских Социалистических Республик"</small> |- | colspan="2" style="text-align:center;" |[[File:Union of Soviet Socialist Republics (orthographic projection).svg|center|frameless|250x250px]]<small>Ibalazwe</small> |- |<small>'''Isiqonga (nedolobha nkulu)'''</small> |<small>iMoskva</small> |- |<small>'''Ulwimi osemthethweni'''</small> |<small>[[isiRashiya]]</small> |- |<small>'''Izilwimi zezifunda'''</small> |<small>isiYukreyini, isiBhelorashiya, isiUzibheki, isiKhazaki, isiSarkatvelo, isiMolidavini, isiLativini, isiKhirigizi, isiThajiki, isi-Arminiya, isiTurkmen, isi-Esitoniya</small> |- |<small>'''Izinhlanga'''</small> |<small>Amampumalanga Silavi (70%), amaTurk (17%), abanye (13%)</small> |- |<small>'''Ibizo lowezwe'''</small> |<small>umSoviyethi, amaSoviyethi</small> |- |<small>'''Uhlelo lwezombusazwe'''</small> |<small>Umbuso wo[[UCosulelwano|cosulelwano]] (ikhominizimu) wobumbanozifundazwe (ifederashini)</small> |- |<small>'''Ubungakho bendawo'''</small> |<small>22,402,200 km<sup>2</sup></small> |- | * <small>'''Amanzi'''</small> |<small>2,767,198 km<sup>2</sup></small> |- |<small>'''Inani labantu'''</small> |<small>Izigidi ezi-286</small> |- | * '''Ukuminyana''' |<small>12.7/ km<sup>2</sup></small> |- |<small>'''Umkhiqizo womnotho'''</small> |<small>Izigidintathu ezi-2.6 US$</small> |- | * <small>'''Umkhiqizo womnotho ngamuntu'''</small> |<small>US$9,220</small> |- |<small>'''Ukusungulwa'''</small> | * <small>uMvukelambuso wakaMfumfu: 1917</small> * <small>Ukuchithwa ngokomthetho: 26 kaZibandlela 1991</small> |- | style="text-align: center;" |<small>'''Izanduleli'''</small> <small>AmaRiphabhuliki wamaSoviyethi woCosulelwano waseRashiya, eYukreyini, eBhelorashiya kanye nePhesheyakhokhasisi</small> | style="text-align: center;" |<small>'''Izelami'''</small> <small>i-Arminiya, i-Azebhayijani, iBhelorashiya, i-Esitoniya, iKartvelo, iKazakistani, iKhirigizistani, iLativiya, iLithuwaniya, iMoldova, iRashiya, iThekimenistani, iYukreyini, i-Uzibhekistani</small> |} '''uBumbano wamaSoviyethi''' (ngokomthetho: uBumbano wamaRiphabhuliki woCosulelwano wamaSoviyethi) wawuyizwe equkatha amazwekazi amabili ([[I-Eshiya|eShiya]] nas[[IYurophu|eYurophu]]) kusukela ukusunglwa kwawo nge-1922 kufika ukuhlukaniswa kwawo nge-1991. Yayikwelesithathu ngenani labantu emhlabeni wonke, yayinobungakho bendawo obundlula amazwe onke wasemhlabeni ngalesosikhathi, 2futhi yayinemingcele namazwe ayishumi nambili. Yayizwe eyayinnkithinkithi yezilimi, izinhlanga nezizwe eyayihlelwe njengebumbano yezifundazwe namariphabhuliki. Eyayinkulu kuzo zonke yayiRiphabuliki yoBumbanozifundazwe yoCosulelwano yamaSoviyethi yaseRashiya (i-RSFSR). Njengezwe elihamba phamili emnyakazisweni w[[UCosulelwano|oCosulelwano]] ekhulwini lama-20, yayibuswa yiqembu elilodwa (iQembu loCosulelwano) ngaphansi kwombononkolo wobuMarx-Lenin. Uhlelo lwomnotho lwaluhlelwe nguhulumeni. [[IsiQongo|Isiqongo]] kanye nedolobhankulu kwakuy[[IMoskwa|iMoskva]] (iMoscow ngesiNgisi). Izimpande zoBumbano wamaSoviyethi zitshalwe eMvukelwambusweni wakaMfumfu we-1917. Uhulumeni owawumusha owawuholwa ng[[Vladimir Lenin|uVladimir Lenin]], usungule iRSFSR, izwe lokuqala amhlabeni ukubuswa ngokomthethosisekelo ngohlelo wocosulelwano (isoshalizimu ngobizomfakelwa). Emuva kokunqoba kwamaBholisheviki eMpini yeZakhamuzi yaseRashiya, iRSFSR kanye namariphabhuliki ewayeyithobele ahlanganiswe kwuBumbano wamaSoviyethi. Emuva kokushona kukaLenin nge-1924, kwasuka umncintisano wosikhundla somholi lapho kwavela [[Joseph Stalin|uJoseph Stalin]] jengomphumeleli owayengangameli ngokukasoleki. Uqale ukuthuthukiswa kwemboni ngokishesha futhi nokuphoqa ukuhlanganiswa kwamapulazi eholele ekudlondlobalweni kwomnotho kanye indlala ngeshumu le-1930 eyabhubhisa izigidi zabantu. AmaSoviyethi wayenohlelo lwamakamu womsebenzi wemphoqo abizwa ngamaGulag ewakhuliswa kulesosikhathi. Ngezi-1930, uhulumeni kaStalin wenze "Inhlanzo Enkulu", umnqubomgomo okuxosha nokubhubhisa bonke okungenzeka baqhudelane noStalin nehlangothi lakhe kwezombusazwe nobuholi. Lokhu kuholele ekutheni abantu baxoshwe oBumbaneni wamaSoviyethi, babulawe futhi kwenze amacala waseMoskva. Ngokuba amaSoviyethi ahlulekile ukwakha umfelandawonye wamzwe azomelana neqembu lamaNazi elalibusa iJalimani, uBumbano wamaSoviyethi uphawule umvumelwano wokubeka izikhali phansi neJalimani nge-1939. Nge-1941, iJalima iwuphulile lowomvumelwano ngokuhlasela uBumbano wamaSoviyethi, inhlaselo yasemhlabeni eyayizindlula zonke emlandweni womhlaba ngobukhulu, ngalokho yavula iHlangothi laseMpumalanga leMpi Yomhlabawonke Yesibili. AmaSoviyethi adlale indima enkulu ukuhlula izwe ze-Axis njengelungu lomfelandawonye wama-Allies futhi yakhulula iningi leMpumalanga neMpakathi Yurophu. Kubalawe amaSoviyethi ayizigidi ezingama-27, ukubhubhiswa kwenani labantu ekwakundlula amazwe onke ngenkathi yeMpi Yomhlabawonke Yesibili. Ngasemuva kophetho kwempi, uBumbano wamaSoviyethi uphendule izindawo ezazibanjwe yiBhutho eliBomvu kwamazwe ancike kuwo futhi yaqhuba ukuthuthukiswa kwomnotho okusheshayo, ngalokho waqinisekisa isimo sawo njengezwe elinamandla aphakeme. Ngenxa yokungazwani okwezombusazwe zezizwe neMelika, yabanempi Yomshoshaphansi. Ihlangothi laseNtshonalanga elaliholwa yiMelika lihlangene kwumfelandawonye wezempi nge-1949 oyiNhlangano yoMvumelwano waseNyakatho Atlantiki ekuholele ekutheni iHlangothi laseMpumalanga libumbe isiBambisano saseWarszawa (iWarsaw ngesiNgisi) nge-1955. Nakuba iMelika namaSoviyethi wayengalwisani nqo, wayeqhudelana ngezimpi zemibononkolo zisebenzisa amazwe amanye. Nge-1953, emuva kokushona kukaStalin, uNikita Khrushchev ungene ebuholini waqala umkhankaso wobuqanda ubuStalini eholele ekungazwani ngokombononkolo neShayina eyayiholwa nguMao Zedong ekuphelele ekuchithweni okububi bobuhlobo. Amabutho ahlomileyo wamaSoviyethi acindezele imizabalazo eMpumalanga Jalimani, eHungari kanye naseTshekiyasilovakiya. Ngenhlanhla iNhleleleke yeziKhali eziCitshwayo zaseKhiyubha yaxazululwa, kwagwenywa impi yomhlabawonke. Ngaphansi kaLeonard Brezhnev, intuthuko ephendula ukumandawonye, kodwa ukugazwani neMelika kubencono. Nge-1985, uMikhail Gorbachev usunduze imiqubomgomo entsha yokuguqula izwe eyayibizwa iglasnost neperestroika. Nge-1989, amazwe amaningi wesiBambisano saseWarszawa amenule imibuso yayo eyayisingathwa ngamaSoviyethi ekuholele ekutheni iHlangothi laseMpumalanga liphele. Kumariphabhuliki wamaSoviyethi, iminyakaziso wokuziqhenya okwezizwe iholele ekutheni zimemeza ukuzimel. Nakuba nge-1991 kwakukhona ukhetho owombuzo okusungula ubumbano wezifundazwe ophumeleli, iqembu labangqandashintsho lizamile lahluleka ukumenula uhulumeni. Lokhu kuholele ekutheni iRashiya, iYukreyini kanye neBhelorashiya ziphume eBumbanweni wamaSoviyethi. Ngalokho uGorbachev wavuma ngokomthetho ukuchithwa kwoBumbano wamaSoviyethi. uBoris Yeltsin, uMengameli waseRashgiya wengamele ukuhlelakabusha kweRashiya ubunguBumbanozifundazwe waseRashiya isizwe eselama uBumbano wamaSoviyethi. Wonke amaRiphabhuliki ayishumi nanhlanu ephenduke izizwe ezizimele. Ngaphandle kwamazwe welwandle Bhalithiki, wonke amaRiphabhuliki angene kwuMdlelandawonye wamaZwe aZimele. Iningi lamazwe awayephumile kwuBumbano wamaSoviyethi abe nezihleleleke zenhlalo. uBumbano wamaSoviyethi wawuyinye yamazwe anamandla aphakeme, anethonya elingamakhawulo eMpumalanga Yurophu futhi inethonya kwezobudlelwabezizwe emhlabeni wonke, ithonya kwezombononkolo eNignizimu loMhlaba, amandla okwempi, amandla okwomnotho kanye imiphumelelo okwenzululwazi nobuchwepheshe. Uhlelo lalo lomkhathi luzale imiphumelelo emqoka oMqhudelwaneni woMkhathi. Waywunomnotho wesibili emhlabeni, kanye nebutho elihlomileyo elinkulu ukuwandlula wonke. Futhi, njengelungu lemfelandawonye yama-Allies, uBumbano wamaSoviyethi wawuyilunga elasungula Izizwe Ezihlangeneyo futhi yayingamalungu kanomphela woMkhandlu wezoPhepho. p2gioc7rl63gei9lmk2ytl9u5gvvdwc 126819 126810 2026-08-03T05:57:44Z Edwin Ndaba 13909 /* */ 126819 wikitext text/x-wiki {{Lowercase title}} {| class="wikitable float-right toptextcells" style="width:350px; margin-top:0; font-size:90%;float:right" ! colspan="2" |uBumbano waseYurophu |- | style="text-align:center;" |[[File:Flag of the Soviet Union.svg|center|165x165px]]<small>Isiphephezeli (1955 - 1991)</small> |[[File:Coat of arms of the Soviet Union (1956–1991).svg|center|81x81px]]<small>Uphawu (1956 - 1991)</small> |- | colspan="2" style="text-align: center;" |<small>'''Isiqubulo'''</small> <small>"Basebenzi bomhlaba, bumbanani!"</small> <small>"Пролетарии всех стран, соединяйтесь!"</small> |- | colspan="2" style="text-align: center;" |<small>'''[[Inkondlo]]'''</small> <small>"i-Internationale" (1922 - 1944) "Интернационал"</small> <small>"Inkondlo yoMbuso woBumbano wamaRiphabhuliki woCosulelwano wamaSoviyethi" (1944 - 1991)</small> <small>"Государственный гимн Союза Советских Социалистических Республик"</small> |- | colspan="2" style="text-align:center;" |[[File:Union of Soviet Socialist Republics (orthographic projection).svg|center|frameless|250x250px]]<small>Ibalazwe</small> |- |<small>'''Isiqonga (nedolobha nkulu)'''</small> |<small>iMoskva</small> |- |<small>'''Ulwimi osemthethweni'''</small> |<small>[[isiRashiya]]</small> |- |<small>'''Izilwimi zezifunda'''</small> |<small>isiYukreyini, isiBhelorashiya, isiUzibheki, isiKhazaki, isiSarkatvelo, isiMolidavini, isiLativini, isiKhirigizi, isiThajiki, isi-Arminiya, isiTurkmen, isi-Esitoniya</small> |- |<small>'''Izinhlanga'''</small> |<small>Amampumalanga Silavi (70%), amaTurk (17%), abanye (13%)</small> |- |<small>'''Ibizo lowezwe'''</small> |<small>umSoviyethi, amaSoviyethi</small> |- |<small>'''Uhlelo lwezombusazwe'''</small> |<small>Umbuso wo[[UCosulelwano|cosulelwano]] (ikhominizimu) wobumbanozifundazwe (ifederashini)</small> |- |<small>'''Ubungakho bendawo'''</small> |<small>22,402,200 km<sup>2</sup></small> |- | * <small>'''Amanzi'''</small> |<small>2,767,198 km<sup>2</sup></small> |- |<small>'''Inani labantu'''</small> |<small>Izigidi ezi-286</small> |- | * '''Ukuminyana''' |<small>12.7/ km<sup>2</sup></small> |- |<small>'''Umkhiqizo womnotho'''</small> |<small>Izigidintathu ezi-2.6 US$</small> |- | * <small>'''Umkhiqizo womnotho ngamuntu'''</small> |<small>US$9,220</small> |- |<small>'''Ukusungulwa'''</small> | * <small>uMvukelambuso wakaMfumfu: 1917</small> * <small>Ukuchithwa ngokomthetho: 26 kaZibandlela 1991</small> |- | style="text-align: center;" |<small>'''Izanduleli'''</small> <small>AmaRiphabhuliki wamaSoviyethi woCosulelwano waseRashiya, eYukreyini, eBhelorashiya kanye nePhesheyakhokhasisi</small> | style="text-align: center;" |<small>'''Izelami'''</small> <small>i-Arminiya, i-Azebhayijani, iBhelorashiya, i-Esitoniya, iKartvelo, iKazakistani, iKhirigizistani, iLativiya, iLithuwaniya, iMoldova, iRashiya, iThekimenistani, iYukreyini, i-Uzibhekistani</small> |} '''uBumbano wamaSoviyethi''' (ngokomthetho: uBumbano wamaRiphabhuliki woCosulelwano wamaSoviyethi) wawuyizwe equkatha amazwekazi amabili ([[I-Eshiya|eShiya]] nas[[IYurophu|eYurophu]]) kusukela ukusunglwa kwawo nge-1922 kufika ukuhlukaniswa kwawo nge-1991. Yayikwelesithathu ngenani labantu emhlabeni wonke, yayinobungakho bendawo obundlula amazwe onke wasemhlabeni ngalesosikhathi, futhi yayinemingcele namazwe ayishumi nambili. Yayizwe eyayinnkithinkithi yezilimi, izinhlanga nezizwe eyayihlelwe njengebumbano yezifundazwe namariphabhuliki. Eyayinkulu kuzo zonke yayiRiphabuliki yoBumbanozifundazwe yoCosulelwano yamaSoviyethi yaseRashiya (i-RSFSR). Njengezwe elihamba phamili emnyakazisweni w[[UCosulelwano|oCosulelwano]] ekhulwini lama-20, yayibuswa yiqembu elilodwa (iQembu loCosulelwano) ngaphansi kwombononkolo wobuMarx-Lenin. Uhlelo lwomnotho lwaluhlelwe nguhulumeni. [[IsiQongo|Isiqongo]] kanye nedolobhankulu kwakuy[[IMoskwa|iMoskva]] (iMoscow ngesiNgisi). Izimpande zoBumbano wamaSoviyethi zitshalwe eMvukelwambusweni wakaMfumfu we-1917. Uhulumeni owawumusha owawuholwa ng[[Vladimir Lenin|uVladimir Lenin]], usungule iRSFSR, izwe lokuqala amhlabeni ukubuswa ngokomthethosisekelo ngohlelo wocosulelwano (isoshalizimu ngobizomfakelwa). Emuva kokunqoba kwamaBholisheviki eMpini yeZakhamuzi yaseRashiya, iRSFSR kanye namariphabhuliki ewayeyithobele ahlanganiswe kwuBumbano wamaSoviyethi. Emuva kokushona kukaLenin nge-1924, kwasuka umncintisano wesikhundla somholi lapho kwavela [[Joseph Stalin|uJoseph Stalin]] jengomphumeleli owayengangameli ngokukasoleki. Uqale ukuthuthukiswa kwemboni ngokishesha futhi nokuphoqa ukuhlanganiswa kwamapulazi eholele ekudlondlobalweni kwomnotho kanye indlala ngeshumu le-1930 eyabhubhisa izigidi zabantu. AmaSoviyethi wayenohlelo lwamakamu womsebenzi wemphoqo abizwa ngamaGulag ewakhuliswa kulesosikhathi. Ngezi-1930, uhulumeni kaStalin wenze "Inhlanzo Enkulu", umnqubomgomo okuxosha nokubhubhisa bonke okungenzeka baqhudelane noStalin nehlangothi lakhe kwezombusazwe nobuholi. Lokhu kuholele ekutheni abantu baxoshwe oBumbaneni wamaSoviyethi, babulawe futhi kwenze amacala waseMoskva. Ngokuba amaSoviyethi ahlulekile ukwakha umfelandawonye wamzwe azomelana neqembu lamaNazi elalibusa iJalimani, uBumbano wamaSoviyethi uphawule umvumelwano wokubeka izikhali phansi neJalimani nge-1939. Nge-1941, iJalima iwuphulile lowomvumelwano ngokuhlasela uBumbano wamaSoviyethi, inhlaselo yasemhlabeni eyayizindlula zonke emlandweni womhlaba ngobukhulu, ngalokho yavula iHlangothi laseMpumalanga leMpi Yomhlabawonke Yesibili. AmaSoviyethi adlale indima enkulu ukuhlula izwe ze-Axis njengelungu lomfelandawonye wama-Allies futhi yakhulula iningi leMpumalanga neMpakathi Yurophu. Kubalawe amaSoviyethi ayizigidi ezingama-27, ukubhubhiswa kwenani labantu ekwakundlula amazwe onke ngenkathi yeMpi Yomhlabawonke Yesibili. Ngasemuva kophetho kwempi, uBumbano wamaSoviyethi uphendule izindawo ezazibanjwe yiBhutho eliBomvu kwamazwe ancike kuwo futhi yaqhuba ukuthuthukiswa kwomnotho okusheshayo, ngalokho waqinisekisa isimo sawo njengezwe elinamandla aphakeme. Ngenxa yokungazwani okwezombusazwe zezizwe neMelika, yabanempi Yomshoshaphansi. Ihlangothi laseNtshonalanga elaliholwa yiMelika lihlangene kwumfelandawonye wezempi nge-1949 oyiNhlangano yoMvumelwano waseNyakatho Atlantiki ekuholele ekutheni iHlangothi laseMpumalanga libumbe isiBambisano saseWarszawa (iWarsaw ngesiNgisi) nge-1955. Nakuba iMelika namaSoviyethi wayengalwisani nqo, wayeqhudelana ngezimpi zemibononkolo zisebenzisa amazwe amanye. Nge-1953, emuva kokushona kukaStalin, uNikita Khrushchev ungene ebuholini waqala umkhankaso wobuqanda ubuStalini eholele ekungazwani ngokombononkolo neShayina eyayiholwa nguMao Zedong ekuphelele ekuchithweni okububi bobuhlobo. Amabutho ahlomileyo wamaSoviyethi acindezele imizabalazo eMpumalanga Jalimani, eHungari kanye naseTshekiyasilovakiya. Ngenhlanhla iNhleleleke yeziKhali eziCitshwayo zaseKhiyubha yaxazululwa, kwagwenywa impi yomhlabawonke. Ngaphansi kaLeonard Brezhnev, intuthuko ephendula ukumandawonye, kodwa ukugazwani neMelika kubencono. Nge-1985, uMikhail Gorbachev usunduze imiqubomgomo entsha yokuguqula izwe eyayibizwa iglasnost neperestroika. Nge-1989, amazwe amaningi wesiBambisano saseWarszawa amenule imibuso yayo eyayisingathwa ngamaSoviyethi ekuholele ekutheni iHlangothi laseMpumalanga liphele. Kumariphabhuliki wamaSoviyethi, iminyakaziso wokuziqhenya okwezizwe iholele ekutheni zimemeza ukuzimel. Nakuba nge-1991 kwakukhona ukhetho owombuzo okusungula ubumbano wezifundazwe ophumeleli, iqembu labangqandashintsho lizamile lahluleka ukumenula uhulumeni. Lokhu kuholele ekutheni iRashiya, iYukreyini kanye neBhelorashiya ziphume eBumbanweni wamaSoviyethi. Ngalokho uGorbachev wavuma ngokomthetho ukuchithwa kwoBumbano wamaSoviyethi. uBoris Yeltsin, uMengameli waseRashgiya wengamele ukuhlelakabusha kweRashiya ubunguBumbanozifundazwe waseRashiya isizwe eselama uBumbano wamaSoviyethi. Wonke amaRiphabhuliki ayishumi nanhlanu ephenduke izizwe ezizimele. Ngaphandle kwamazwe welwandle Bhalithiki, wonke amaRiphabhuliki angene kwuMdlelandawonye wamaZwe aZimele. Iningi lamazwe awayephumile kwuBumbano wamaSoviyethi abe nezihleleleke zenhlalo. uBumbano wamaSoviyethi wawuyinye yamazwe anamandla aphakeme, anethonya elingamakhawulo eMpumalanga Yurophu futhi inethonya kwezobudlelwabezizwe emhlabeni wonke, ithonya kwezombononkolo eNignizimu loMhlaba, amandla okwempi, amandla okwomnotho kanye imiphumelelo okwenzululwazi nobuchwepheshe. Uhlelo lalo lomkhathi luzale imiphumelelo emqoka oMqhudelwaneni woMkhathi. Waywunomnotho wesibili emhlabeni, kanye nebutho elihlomileyo elinkulu ukuwandlula wonke. Futhi, njengelungu lemfelandawonye yama-Allies, uBumbano wamaSoviyethi wawuyilunga elasungula Izizwe Ezihlangeneyo futhi yayingamalungu kanomphela woMkhandlu wezoPhepho. n4jlm9gjo9f7ckm1wt0mnmx7qiar4fv 126827 126819 2026-08-03T09:28:10Z Edwin Ndaba 13909 126827 wikitext text/x-wiki {{Lowercase title}} {| class="wikitable float-right toptextcells" style="width:350px; margin-top:0; font-size:90%;float:right" ! colspan="2" |uBumbano wamaSoviyethi |- | style="text-align:center;" |[[File:Flag of the Soviet Union.svg|center|165x165px]]<small>Isiphephezeli (1955 - 1991)</small> |[[File:Coat of arms of the Soviet Union (1956–1991).svg|center|81x81px]]<small>Uphawu (1956 - 1991)</small> |- | colspan="2" style="text-align: center;" |<small>'''Isiqubulo'''</small> <small>"Basebenzi bomhlaba, bumbanani!"</small> <small>"Пролетарии всех стран, соединяйтесь!"</small> |- | colspan="2" style="text-align: center;" |<small>'''[[Inkondlo]]'''</small> <small>"i-Internationale" (1922 - 1944) "Интернационал"</small> <small>"Inkondlo yoMbuso woBumbano wamaRiphabhuliki woCosulelwano wamaSoviyethi" (1944 - 1991)</small> <small>"Государственный гимн Союза Советских Социалистических Республик"</small> |- | colspan="2" style="text-align:center;" |[[File:Union of Soviet Socialist Republics (orthographic projection).svg|center|frameless|250x250px]]<small>Ibalazwe</small> |- |<small>'''Isiqonga (nedolobha nkulu)'''</small> |<small>iMoskva</small> |- |<small>'''Ulwimi osemthethweni'''</small> |<small>[[isiRashiya]]</small> |- |<small>'''Izilwimi zezifunda'''</small> |<small>isiYukreyini, isiBhelorashiya, isiUzibheki, isiKhazaki, isiSarkatvelo, isiMolidavini, isiLativini, isiKhirigizi, isiThajiki, isi-Arminiya, isiTurkmen, isi-Esitoniya</small> |- |<small>'''Izinhlanga'''</small> |<small>Amampumalanga Silavi (70%), amaTurk (17%), abanye (13%)</small> |- |<small>'''Ibizo lowezwe'''</small> |<small>umSoviyethi, amaSoviyethi</small> |- |<small>'''Uhlelo lwezombusazwe'''</small> |<small>Umbuso wo[[UCosulelwano|cosulelwano]] (ikhominizimu) wobumbanozifundazwe (ifederashini)</small> |- |<small>'''Ubungakho bendawo'''</small> |<small>22,402,200 km<sup>2</sup></small> |- | * <small>'''Amanzi'''</small> |<small>2,767,198 km<sup>2</sup></small> |- |<small>'''Inani labantu'''</small> |<small>Izigidi ezi-286</small> |- | * <small>'''Ukuminyana'''</small> |<small>12.7/ km<sup>2</sup></small> |- |<small>'''Umkhiqizo womnotho'''</small> |<small>Izigidintathu ezi-2.6 US$</small> |- | * <small>'''Umkhiqizo womnotho ngamuntu'''</small> |<small>US$9,220</small> |- |<small>'''Ukusungulwa'''</small> | * <small>uMvukelambuso wakaMfumfu: 1917</small> * <small>Ukuchithwa ngokomthetho: 26 kaZibandlela 1991</small> |- | style="text-align: center;" |<small>'''Izanduleli'''</small> <small>AmaRiphabhuliki wamaSoviyethi woCosulelwano waseRashiya, eYukreyini, eBhelorashiya kanye nePhesheyakhokhasisi</small> | style="text-align: center;" |<small>'''Izelami'''</small> <small>i-Arminiya, i-Azebhayijani, iBhelorashiya, i-Esitoniya, iKartvelo, iKazakistani, iKhirigizistani, iLativiya, iLithuwaniya, iMoldova, iRashiya, iThekimenistani, iYukreyini, i-Uzibhekistani</small> |} '''uBumbano wamaSoviyethi''' (ngokomthetho: uBumbano wamaRiphabhuliki woCosulelwano wamaSoviyethi) wawuyizwe equkatha amazwekazi amabili ([[I-Eshiya|eShiya]] nas[[IYurophu|eYurophu]]) kusukela ukusunglwa kwawo nge-1922 kufika ukuhlukaniswa kwawo nge-1991. Yayikwelesithathu ngenani labantu emhlabeni wonke, yayinobungakho bendawo obundlula amazwe onke wasemhlabeni ngalesosikhathi, futhi yayinemingcele namazwe ayishumi nambili. Yayizwe eyayinnkithinkithi yezilimi, izinhlanga nezizwe eyayihlelwe njengebumbano yezifundazwe namariphabhuliki. Eyayinkulu kuzo zonke yayiRiphabuliki yoBumbanozifundazwe yoCosulelwano yamaSoviyethi yaseRashiya (i-RSFSR). Njengezwe elihamba phamili emnyakazisweni w[[UCosulelwano|oCosulelwano]] ekhulwini lama-20, yayibuswa yiqembu elilodwa (iQembu loCosulelwano) ngaphansi kwombononkolo wobuMarx-Lenin. Uhlelo lwomnotho lwaluhlelwe nguhulumeni. [[IsiQongo|Isiqongo]] kanye nedolobhankulu kwakuy[[IMoskwa|iMoskva]] (iMoscow ngesiNgisi). Izimpande zoBumbano wamaSoviyethi zitshalwe eMvukelwambusweni wakaMfumfu we-1917. Uhulumeni owawumusha owawuholwa ng[[Vladimir Lenin|uVladimir Lenin]], usungule iRSFSR, izwe lokuqala amhlabeni ukubuswa ngokomthethosisekelo ngohlelo wocosulelwano (isoshalizimu ngobizomfakelwa). Emuva kokunqoba kwamaBholisheviki eMpini yeZakhamuzi yaseRashiya, iRSFSR kanye namariphabhuliki ewayeyithobele ahlanganiswe kwuBumbano wamaSoviyethi. Emuva kokushona kukaLenin nge-1924, kwasuka umncintisano wesikhundla somholi lapho kwavela [[Joseph Stalin|uJoseph Stalin]] jengomphumeleli owayengangameli ngokukasoleki. Uqale ukuthuthukiswa kwemboni ngokishesha futhi nokuphoqa ukuhlanganiswa kwamapulazi eholele ekudlondlobalweni kwomnotho kanye indlala ngeshumu le-1930 eyabhubhisa izigidi zabantu. AmaSoviyethi wayenohlelo lwamakamu womsebenzi wemphoqo abizwa ngamaGulag ewakhuliswa kulesosikhathi. Ngezi-1930, uhulumeni kaStalin wenze "Inhlanzo Enkulu", umnqubomgomo okuxosha nokubhubhisa bonke okungenzeka baqhudelane noStalin nehlangothi lakhe kwezombusazwe nobuholi. Lokhu kuholele ekutheni abantu baxoshwe oBumbaneni wamaSoviyethi, babulawe futhi kwenze amacala waseMoskva. Ngokuba amaSoviyethi ahlulekile ukwakha umfelandawonye wamzwe azomelana neqembu lamaNazi elalibusa iJalimani, uBumbano wamaSoviyethi uphawule umvumelwano wokubeka izikhali phansi neJalimani nge-1939. Nge-1941, iJalima iwuphulile lowomvumelwano ngokuhlasela uBumbano wamaSoviyethi, inhlaselo yasemhlabeni eyayizindlula zonke emlandweni womhlaba ngobukhulu, ngalokho yavula iHlangothi laseMpumalanga leMpi Yomhlabawonke Yesibili. AmaSoviyethi adlale indima enkulu ukuhlula izwe ze-Axis njengelungu lomfelandawonye wama-Allies futhi yakhulula iningi leMpumalanga neMpakathi Yurophu. Kubalawe amaSoviyethi ayizigidi ezingama-27, ukubhubhiswa kwenani labantu ekwakundlula amazwe onke ngenkathi yeMpi Yomhlabawonke Yesibili. Ngasemuva kophetho kwempi, uBumbano wamaSoviyethi uphendule izindawo ezazibanjwe yiBhutho eliBomvu kwamazwe ancike kuwo futhi yaqhuba ukuthuthukiswa kwomnotho okusheshayo, ngalokho waqinisekisa isimo sawo njengezwe elinamandla aphakeme. Ngenxa yokungazwani okwezombusazwe zezizwe neMelika, yabanempi Yomshoshaphansi. Ihlangothi laseNtshonalanga elaliholwa yiMelika lihlangene kwumfelandawonye wezempi nge-1949 oyiNhlangano yoMvumelwano waseNyakatho Atlantiki ekuholele ekutheni iHlangothi laseMpumalanga libumbe isiBambisano saseWarszawa (iWarsaw ngesiNgisi) nge-1955. Nakuba iMelika namaSoviyethi wayengalwisani nqo, wayeqhudelana ngezimpi zemibononkolo zisebenzisa amazwe amanye. Nge-1953, emuva kokushona kukaStalin, uNikita Khrushchev ungene ebuholini waqala umkhankaso wobuqanda ubuStalini eholele ekungazwani ngokombononkolo neShayina eyayiholwa nguMao Zedong ekuphelele ekuchithweni okububi bobuhlobo. Amabutho ahlomileyo wamaSoviyethi acindezele imizabalazo eMpumalanga Jalimani, eHungari kanye naseTshekiyasilovakiya. Ngenhlanhla iNhleleleke yeziKhali eziCitshwayo zaseKhiyubha yaxazululwa, kwagwenywa impi yomhlabawonke. Ngaphansi kaLeonard Brezhnev, intuthuko ephendula ukumandawonye, kodwa ukugazwani neMelika kubencono. Nge-1985, uMikhail Gorbachev usunduze imiqubomgomo entsha yokuguqula izwe eyayibizwa iglasnost neperestroika. Nge-1989, amazwe amaningi wesiBambisano saseWarszawa amenule imibuso yayo eyayisingathwa ngamaSoviyethi ekuholele ekutheni iHlangothi laseMpumalanga liphele. Kumariphabhuliki wamaSoviyethi, iminyakaziso wokuziqhenya okwezizwe iholele ekutheni zimemeza ukuzimel. Nakuba nge-1991 kwakukhona ukhetho owombuzo okusungula ubumbano wezifundazwe ophumeleli, iqembu labangqandashintsho lizamile lahluleka ukumenula uhulumeni. Lokhu kuholele ekutheni iRashiya, iYukreyini kanye neBhelorashiya ziphume eBumbanweni wamaSoviyethi. Ngalokho uGorbachev wavuma ngokomthetho ukuchithwa kwoBumbano wamaSoviyethi. uBoris Yeltsin, uMengameli waseRashgiya wengamele ukuhlelakabusha kweRashiya ubunguBumbanozifundazwe waseRashiya isizwe eselama uBumbano wamaSoviyethi. Wonke amaRiphabhuliki ayishumi nanhlanu ephenduke izizwe ezizimele. Ngaphandle kwamazwe welwandle Bhalithiki, wonke amaRiphabhuliki angene kwuMdlelandawonye wamaZwe aZimele. Iningi lamazwe awayephumile kwuBumbano wamaSoviyethi abe nezihleleleke zenhlalo. uBumbano wamaSoviyethi wawuyinye yamazwe anamandla aphakeme, anethonya elingamakhawulo eMpumalanga Yurophu futhi inethonya kwezobudlelwabezizwe emhlabeni wonke, ithonya kwezombononkolo eNignizimu loMhlaba, amandla okwempi, amandla okwomnotho kanye imiphumelelo okwenzululwazi nobuchwepheshe. Uhlelo lalo lomkhathi luzale imiphumelelo emqoka oMqhudelwaneni woMkhathi. Waywunomnotho wesibili emhlabeni, kanye nebutho elihlomileyo elinkulu ukuwandlula wonke. Futhi, njengelungu lemfelandawonye yama-Allies, uBumbano wamaSoviyethi wawuyilunga elasungula Izizwe Ezihlangeneyo futhi yayingamalungu kanomphela woMkhandlu wezoPhepho. lvgh5wl7sm55vztyjwu31ulgqrq6n9j ISoviet Union 0 34877 126826 2026-08-03T09:26:16Z Edwin Ndaba 13909 /* */ 126826 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[uBumbano wamaSoviyethi]] sbd6dw8dgl9h8t2w7v0dv9ybf6iv86x