Bipolaartransistor

Bipolaartransistor on transistor, mis koosneb kolmest auk- ja elektronjuhtivusega kihist ja kahest nendevahelisest pn-siirdest.

Bipolaartransistori (tavaliselt germaaniumist või ränist) struktuur võib olla pnp või npn.

Pilt:Pnp01.png

Pnp tüüpi transistor signaali võimendamas.
(~) - signaaliallikas
R - koormustakisti, millele rakendadakse võimendatud signaal

Pnp tüüpi bipolaartransistoril on 2 aukjuhtivuse ja 1 elektronjuhtivusega kihti. Keskmist ala nimetatakse alati baasiks, antud juhul on see elektronjuhtivusega. Emitter ja kollektor on alati baasi otstel, antud juhul aukjuhtivusega. Emitterit läbib kogu kasutatav vool; kollektorit see vool ei läbi, mis emitterit ja baasi läbib ning baasi juures transistorist väljub.