Nõlv
Nõlv on üle 2° kallakuga maapind.
Nõlv on reljeefielement, mille kallak võib varieeruda suurtes piirides. Nõlva kallak võib olla ka suurem kui 90°. Sellisel juhul on tegemist negatiivse kaldega ehk nn rippuva pinnaga.
Nõlvast räägitakse tavaliselt positiivsete pinnavormide puhul. Oru külgi nimetatakse oruveeruks. Nõlv on siiski üldisem nimetus ja haarab enda alla ka oruveeru. Tihtipeale ei olegi võimalik eristada mäe nõlva oru veerust.
Tähtsaim nõlva iseloomustav parameeter on kaldenurk. Kaldenurga suuruse järgi jaotatakse nõlvad:
- 2...5° väga lauged
- 5...15° lauged
- 15...35° keskmiselt järsud
- 35...40° järsud
- 45...60° väga järsud
- 60...80° varingulised
- 80...90° vertikaalsed
- >90° rippuvad
Nõlvad võivad kujuneda nii endo-, kui ka eksogeensete protsesside tulemusel. Endogeensed on protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. Eksogeenseid protsesse hoiab käigus Päike. Nõlvade kulutus ehk denudatsioon on põhiline reljeefi kujundav tegur. Eksogeensete protsesside tulemusel tekkinud nõlvad on kulutuslikud ehk denudatsioonilised või kuhjelised ehk akumulatiivsed. Alati ei ole protsess siiski nii selge ning tuleb eristada ka kolmandat liiki nõlvu, milleks on kulutus-kuhjelised ehk denudatsioonilis-akumulatiivsed nõlvad. Näiteks luited ja rannavallid on tekkelt küll kuhjelised, kuid satuvad tuulte meelevalda ning on seetõttu ka kulutuslikud. Ka voored on tüüpilised kulutus-kuhjelised pinnavormid. Nad on nö. voolitud liustiku poolt.
Enamiku nõlvade kalded on koondunud teatud kitsastesse vahemikesse näiteks 4...10°; 19...21°; 43...45°. Sellele huvitavale nähtusele ei ole rahuldavat seletust.