Peeter I saar
Peeter I saar (norra keeles Peter 1.s øy) on saar Lääne-Antarktikas, 450 km kaugusel Antarktika rannikust.
Saare avastas 21. jaanuaril 1821 Fabian Gottlieb von Bellingshausen ja nimetatas ta Vene keisri Peeter I järgi.
Ola Olstad maabus saarele 2. veebruaril 1929 ning kuulutas selle Norra valduseks. 1. mail 1931 kinnitas Norra parlament saare kuulumist Norrale. Teine territoorium Antarktikas, mida Norra enda omaks peab, on Kuninganna Maudi maa. Rahvusvaheliselt kumbagi nõudlust ei tunnustata.
Saare pindala on 243 (teistel andmetel 156) km². Kõrgeim punkt (Lars Christenseni tipp, vulkaan) on 1755 (teistel andmetel 1640) meetrit kõrge. On teadmata, kas vulkaan tegutseb või mitte, aga selle tipp on igijää poolt rikkumata.
Peaaegu kogu saar on jääga kaetud ja ta on peaaegu aasta ringi paakjääga ümbritsetud.
Inimesi pole saarel kunagi elanud. Seal on ainult pingviinide koloonia.
Kõige soojemal kuul, veebruaris, on saare keskmine õhutemperatuur -1°C, kõige külmemal kuul, juulis, -23°C.