Ningmapa koolkond

See artikkel vajab toimetamist
Rahu ehk Rahula
Suurenda
Rahu ehk Rahula

Nyingma (rnying-ma) on vanim Tiibeti budismi koolkond, mis kuulub vadžrajaana budismi traditsiooni. Kolm hilisemat koolkonda on Kagyu, Sakja ja Gelug. Nyingma tähendab tõlkes 'vana' ning tihti räägitaksegi vana tõlgenduse koolkonnast, kuna Nyingma tugines varaseimatel budistlike tekstide tiibetikeelsetel tõlgetel.

Nyingma kuulub nn punasemütsiliste hulka koos Kagyu ja Sakja koolkonnaga , Gelug on kollasemütsliste traditsiooni esindaja.. Nimetus tuleneb laamade traditsioonilise tseremoniaalse peakatte värvist. Traditsiooniliselt oli Indias budistlike munkade peakate kollane, kuid usulistes ja poliitilistes vaidlustes mitte-budalastega asendas kollast aja jooksul punane kui võitluse värv. Punased mütsid sai traditsiooniliseks ka Tiibetis tänu Padmasambhavale. Gelugi koolkonna rajaja Tsongkhapa (Tsong-Kha-pa) löi uue koolkonna kadampa traditsioonis ja vöttis kasutusele kollased peakatted märkimaks erinevust teiste varasemate koolkondadega.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Senge dongma   alias Singhamukha
Suurenda
Senge dongma alias Singhamukha
Nyingma munk Tiibetis  30 ndatel
Suurenda
Nyingma munk Tiibetis 30 ndatel

Tiibetis oli muistsetest aegadest levinud kohalik traditsiooniline usund bön. Kuningas Trisong Detseni (valitsusaeg 755-797) kutsel tulid u. 760. aastal Tiibetisse Vikramašila kloostri eestseisja Šāntarakšita ning Guru Rinpotše Padmasambhava (tiibeti k. Gur-ru Rin-po-che Pad-ma ‘byung-gnas). Kuningas lasi tõlkida sanskriti keelest tiibeti keelde tähtsamad budistlikud tekstid. Padmasambhava tegeles peamiselt tantrate tõlkimisega, Šāntarakšita aga suutra-õpetuste tõlkimisega. Padmasambhava oli see kes esimese budistliku kloostri TiibetisseSamjesse ehitas.Samje 25 esimest õpilast olid kuningas Trisong Detsen, Namkhai Nyingpo, Nub Chen Sangye Yeshe, Gyalwa Choyang, Karchen Khandro printsess Yeshe Tsogyal, Palgyi Yeshe, Palgyi Senge, tõlkija Vairotsana, Nyak Jnanakumara, Gyalmo Yudra Nyingpo, Nanam Dorje Dudjom, Yeshe Yang, Sokpo Lhapal, Nanam Zhang Yeshe De, Palgyi Wangchuk, Denma Tsémang, Kawa Paltsek, Shupu Palgyi Senge, Dré Gyalwe Lodro, Drokben Khyenchung Lotsawa, Otren Palgyi Wangchuk, Ma Rinchen Chok, Lhalung Palgyi Dorje, Langdro Konchog Jungné ja Lasum Gyalwa Changchup.

8.11. sajandil oli Nyingma Tiibetis ainus budistlik koolkond, elades kuningas Langdarma valitsusajal läbi mõningat mõõnaperioodi. Alates 11. sajandist ilmus Tiibetis ka uue tõlgenduse ehk Sarma traditsioon mis vastandas end Nyingmapa vanale tölgenduste traditsioonile.

Võrreldes kolme teise koolkonnaga on Nyingma seisnud eemal poliitilistest protsessidest ning suhteliselt vähem tähtsustanud tsölibaati. Nyingma koolkonnal ei ole ajaloos kunagi olnud üht juhtivat administratiivset autoriteeti; vajadus selle järgi tekkis vaid Dalai-laama poolt juhitaval Tiibeti eksiilvalitsusel [[India]s. Alates 2003 on kõrgeim usujuht Mindrolling Trichen Rinpoche (Trichen Jurme Kunzang Wangyal, sünd 1930).

Kaheks tähtsamaks Nyingma õpetlaseks peetakse Longcheni ja Miphami.

Nyingmapa müts
Suurenda
Nyingmapa müts

Longchen Rabjam (1308-1363) oli üks kahest Nyingma koolkonna gurust, kellele omistati kun kyeni tiitel. Tema sulest pärineb mitmeid teoseid Nyingma seadmuse kohta: "Seitse varamut" (Dzö dün), "Lõdvestumise kolm tsüklit" (Ngalso Korsum), Loomuliku vabanemise kolm tsüklit" (Rangdröl Korsum) ja kolm "Sisimat olemust" (Yangtig Namsum). Tema koondas ka dzogcheni (Suure Täiuse) filosoofia tekstikogusse "Neljakordne Südameloomus" (Nyingthig Yabzhi).

Mipham Jamyang Gyatso (1846–1912) oli Ida-Tiibetist pärit õpetlane ja mõttetark, keda tema tarkuse tõttu peeti tarkuse bodhisattva Manjushri emanatsiooniks. Tema koostas põhjaliku ülevaate suutratest ja vadžrajaana traditsioonist nii nagu Nyingma koolkond seda mõistab. Tema tööd aitasid suuresti kaasa Nyingma traditsiooni tugevnemisele.

Nimekaid Nyingma õpetlasi uuemal ajal: Tema Pühadus Thinley Norbu Rinpotše, Tema Pühadus Kyabje Dudjom Rinpotše, Tema Pühadus Dilgo Khyentse Rinpotše, Tulku Urgyen Rinpotše, Tema Pühadus Penor (Pema Norbu) Rinpotše, Chogyal Namkhai Norbu, Khyentse Norbu, Chagdud Tulku Rinpotše, Tarthang Tulku ja Sogyal Rinpotše.

[redigeeri] Õpetus

Nyingma koolkond tunneb tantristlike õpetuste 6 tasandit: Krija, Tšarja ehk ubhaya, yogatantra, mahayoga, anuyoga ja atiyoga ehk dzogchen.

Nyingma traditsioon jaguneb kaheks kama ja terma.

Kama tähendab õpetuse pärimust, antakse edasi gurult õpilasele.

Terma tähendab peidetud aaret. Guru Padmasambhava peitis Tiibetist lahkudes ära suure hulga tekste ja müstilisi esemeid. Need jagatakse materiaalseteks termadeks, mida on võimalik leida näiteks varjatud kaljukoobastest, ning vaimseteks, mis ilmuvad otsija teadvusesse. Koolkonnas on olemas niinimetatud tertönid ehk terma meistrid, kellest esimene oli Sangye Lama (1000–1080) ja hilisematest nimekamad nt Jamyang Khyentse, Jamgon Kongtrul, Chokgyur Lingpa. Tertönid tegelevad kogu elu termade otsimisega.

Kõrgeima teadmiste taseme ja õppeprogrammiga kloostreid kutsutakse emakloostriteks ehk troonikloostriteks (ma-gon) ja neid on kuus. Varem olid need Dorje Drag, Mindrolling, Palri, Kathok, Palyul ja Dzogchen, nüüd on Dorje Drag, Mindroling, Shechen, Dzogchen, Kathok või Dodrubchen ja Palyul. Olulise tähendusega Nyingma jaoks on ka Tiibeti esimene klooster Samje.

Väiksemaid gonmpa tüüpi kloostreid nimetati bu-gon ehk pojad. Järgmine Nyingma kloostrite klass oli yang-gon.

[redigeeri] Terminoloogia

Mungad tseremoonial
Suurenda
Mungad tseremoonial
  • lõunapoolne traditsioon (lho gter)
  • põhjapoolne traditsioon (byang-gter)
  • Guru Rinpoche Padmasambhava (Gur-ru Rin-po-che Pad-ma ‘byung-gnas)
  • Mayaguhyagarbha Tantra (sGyu-‘phrul gsang-ba snying-po, sGyu-‘phrul dra-ba)
  • sõiduk (sanskriti keeles yana, (tiibeti k. Thegpa)
  • väike sõiduk (sanskriti k. hīnayāna, tiibeti k. theg pa dman pa)
  • suur sõiduk (sanskriti k. mahāyāna, tiibeti k. theg pa chen po)
  • tantra (tiibeti k. rgyud)
  • suutra (tiibeti k. mdo)
  • vadžra (tiibeti k. rdo rje)
  • salajane mantra (tiibeti k. gsang sngags, sanskriti k. guhya-mantra)
  • uued tantrad (tiibeti k. gsar rgyud)
  • vanad tantrad (tiibeti k. rnying rgyud)
  • sanskriti k. mahāyoga, tiibeti k. rnal 'byor chen po'i rgyud)
  • sanskriti k. anuyoga tantra, tiibeti k. rjes su rnal 'byor rgyud)
  • sanskriti k. atiyoga-tantra, tiibeti k. shin tu rnal 'byor rgyud)
  • lõunapoolne aare (tiibeti k. lho gter)
  • õpetus (sanskriti k. mārga, tiibeti k. lam)
  • sanskriti k. nirvāna, tiibeti k. myang 'das)
  • Sakja (tiibeti k. sa skya)
  • Kagyü (tiibeti k. bka' brgyud)
  • Gelug (tiibeti k. dge lugs)
  • sanskriti k. anātman, tiibeti k. bdag med)
  • sanskriti k. punya, tiibeti k. bsod nams)
  • kõrgemad õpetused (sanskriti k. abhidharma., tiibeti k. mngon chos)
  • ettekirjutused, reeglid (sanskriti k vinaya, tiibeti k. 'dul ba)
  • sanskriti k. praj?āpāramitā (tiibeti k. pha rol tu phyin pa'i mdo)
  • sanskriti k. śūnyatā (tiibeti k. stong pa nyid)
  • kaastunne (sanskriti k. karunā, tiibeti k. thugs rje)
  • bodhisattva (tiibeti k. byang chub sems dpa')
  • Ma?juśrī (tiibeti k. 'jam dpal)
  • Amitābha (tiibeti k. od dpag med)
  • Aksobhya (tiibeti k. mi bskyod pa)
  • Cittamātra (tiibeti k. sems tsam)
  • Yogācāra (rnal 'byor spyod pa)
  • Mādhyamaka (tiibeti k. dbu ma)
  • Svātantrika (tiibeti k. rang rgyud pa)
  • Sautrāntika-Mādhyamaka (tiibeti k. mdo sde spyod pa'i dbu ma)
  • Yogācāra-Mādhyamaka (tiibeti k. rnal 'byor spyod pa'i dbu ma)
  • Prāsangika (tiibeti k. thal 'gyur pa)

[redigeeri] Välislingid

[redigeeri] Vaata ka