Pantšen-laama
See artikkel vajab toimetamist |
Pantšen-laama (tähendab körgelt haritud pandit) ka kasutatakse tema poole pöördumisel tiitlit Pantšen Erdeni, mis omistati aastal 1713.
Nii Pantšen-laama kui Dalai on Gelukpa koolkonna hierarhia tipud mölemad on ka Tiibeti adminstratiivsed juhid. Dalai-laama asus Potalas ja Pantšen-laama elas Tashilhunpo (Bkra-shis Lhung-po) kloostris Shigatses (Gzhis-ka rtse). Mõlemad körged laamad on Buddha Amitabhast lähtuvad bodhisatva Avalokiteshvara kehastused. Pantšen-laamade traditsioon sai alguse Tashilunpo kloostriylema Lobsang Choekyi Gyaltsen'i eluajal, kes oli kuulsa V Dalai-laama (1617–1682) mentor ja öpetaja.
Lobsang Gyatso (1617–1682) kuulutas enda haritud öpetaja III Pantšen-laamaks ja kahele eelnevale kloostrylemale omistati Pantšeni nimetus ja tiitel juba posthuumselt.
Lobsang Choekyi Gyaltsen kirjutas raamatu Shambala teekonna kohta oli suur Kaalatshakra huviline ja tantra praktiseerija .Tema soovitusel ja eestvedamisel rajas V Dalai-laama Potala körvale saladusliku Draakoni templi. III Pantšen-laama kui öpetaja ja guru koostas symboolse keele-vormi kuis edasi anda V Dalai laama mystilisi nägemusi, mis pandi kokku eraldi raamatuks ,koos sinna juurde käiva praktikaid kirjeldavate tekstide ja omapäraste illustratsioonidega mustal taustal.
Taši Laama Suur Õppimise Kalliskivi (pan-tšen rin-po-tše) ja Väärtuslik Jumalik Võit (kjap-gön rin-po-tše). On olemas ettekuulutus et XXV Taši Laama saab olema Šambala Kuninga taaskehastus ja saab võimu kogu maailma üle." "Sam-bha-la-hi-lam-jik'is" ("Reis Šambalasse") Raamat on suures osas astroloogia-alane ja ei keegi peale klassikalise tiibeti keele meistri ning Mandžušrī mantrate esoteerikasse pühendatu suudaks raamatut arusaadavalt tõlkida. Tiibetis ja üldse inimeste valduses pole pühamat ja kultuslikumat teost,
Esimeselt leheküljelt tölge: " (teose nimi) Ārja Mandžušrī Mūla Tantra; tiibeti, keeles Phak-pa-džam-pal- gi-tsa-uaj-gjüd (hphags-pa-hdžam-dpal-gji-rtsa-uahi-rgjüd). Austus kõigile Buddhadele ja Bodhisattvatele. Nõnda olen kuulnud: "Kord kui puhastesse taevailmadesse olid kokku tulnud Bodhisattvad erinevates sõnul-seletamatult täiuslikes mandalates, kuulutas Bhagavat (seda õpetust) selle puhta valla (maailm) jumalate poegadele nii: "Oo teie jumalike pojad, pange nüüd tähele."" Kālatšakra (tiib. dus-kji khor-lo, h. dü-kji khor-io), Ajaratas on esoteeriline joogasüsteem, mille õpetamise omistab pärimus Buddha Gautamale, seostades teda seega Ādi (ürg) Buddhaga. Ettekuulutus, et Šambala Kuningas, keda vahel nimetatakse (salajaste) (varjatud) Teaduste Pühendatute Tiibeti vennaskonna Pea, saab valitsema inimkonda, osutab Šambala valitseja saabumisele ja jumaluse Tarkuse troonimisele maal.
[redigeeri] Pantšen-laamade loetelu
nimi | elas | Tiibeti keelne /Wylie | PRC transkriptsioon | inglise keelne variant | |
---|---|---|---|---|---|
1. | Khedrup Je | 1385–1438¹ | Mkhas-grub Rje,་ Mkhas-grub Dge-legs Dpal-bzang-po |
Kaichub Gêlêg Baisangbo | Khädrup Je, Khedrup Gelek Pelsang, Kedrup Geleg Pelzang, Khedup Gelek Palsang, Khedrup Gelek Pal Sangpo |
2. | Sönam Choklang | 1438–1505¹ | Bsod-nams Phyogs-glang,་ Bsod-nams Phyogs-kyi Glang-po |
Soinam Qoilang, Soinam Qoigyi Langbo |
Sonam Choglang, Soenam Choklang |
3. | Ensapa Lobsang Döndrup | 1505–1568¹ | Dben-sa-pa Blo-bzang Don-grub |
Wênsaba Lobsang Toinchub | Gyalwa Ensapa, Ensapa Lozang Döndrup, Ensapa Losang Dhodrub |
4. | Lobsang Chökyi Gyaltsen | 1570–1662 | Blo-bzang Chos-kyi Rgyal-mtshan |
Lobsang Qoigyi Gyaicain | Losang Chökyi Gyältsän, Lozang Chökyi Gyeltsen, Lobsang Choekyi Gyaltsen, Lobsang Choegyal, Lobsang Chökyi Gyaltsen |
5. | Lobsang Yeshe | 1663–1737 | Blo-bzang Ye-shes |
Lobsang Yêxê | Lobsang Yeshi, Losang Yeshe |
6. | Lobsang Palden Yeshe | 1738–1780 | Blo-bzang Gpal-ldan Ye-shes |
Lobsang Baidain Yêxê | Palden Yeshe, Palden Yeshi |
7. | Palden Tenpai Nyima | 1782–1853 | Gpal-ldan Bstan-pa'i Nyi-ma |
Dainbai Nyima | Tänpä Nyima, Tenpé Nyima, Tempai Nyima, Tenpey Nyima |
8. | Tenpai Wangchuk | 1855?–1882 | Bstan-pa'i Dbang-phyug |
Dainbai Wangqug | Tänpä Wangchug, Tenpé Wangchuk, Tempai Wangchuk, Tenpey Wangchuk |
9. | Thubten Chökyi Nyima | 1883–1937 | Thub-bstan Chos-kyi Nyi-ma |
Tubdain Qoigyi Nyima | Choekyi Nyima, Thubtän Chökyi Nyima |
10. | Lobsang Trinley Lhündrub Chökyi Gyaltsen | 1938–1989² | Blo-bzang Phrin-las Lhun-grub Chos-kyi Rgyal-mtshan |
Lobsang Chinlai Lhünchub Qoigyi Gyaicain | Choekyi Gyaltsen, Chökyi Gyeltsen, Choekyi Gyaltse, Trinley Choekyi Gyaltsen, Lozang Trinlä Lhündrup Chökyi Gyältsän |
11. | Gedhun Choekyi Nyima / Qoigyijabu² | 1989– / 1990– | Dge-'dun Chos-kyi Nyi-ma / Chos-kyi Rgyal-po |
Gêdün Qoigyi Nyima / Qoigyijabu | Gendün Chökyi Nyima, Gendhun Choekyi Nyima / Choekyi Gyalpo, Chökyi Gyälbo, Gyaincain Norbu, Gyaltsen Norbu |