Arutelu:Eesti rahvakalender
NB! Autoriõigusi omavaid materjale kasutatakse kooskõlas "Berta" autoritega! Paul 20:42, 18 Nov 2004 (UTC)
päevade nimed peaksid maakeeli olema väikese algustähega. meie riigipühad on seaduses vist pea' erandita väikesetähelised (usupühad sealhulgas). 'rahvakalender' samuti. - Urmas 18:52, 18 Nov 2004 (UTC)
-
- Jah, see mu väike näpukas. Paul 19:54, 18 Nov 2004 (UTC)
- Rahvakalender tuleb defineerida. See ei ole lihtsalt tähtpäevade nimestik. Ja näiteks töörahvapüha ning sõbrapäev minu teada eesti rahvakalendrisse küll ei kuulu. Andres 19:26, 18 Nov 2004 (UTC)
-
- Defineerin! Paljud tähtpäevad ja pühad on tulnud aja jooksul meile mujalt aga saanud rahvakalendri osaks, nii ka sõbrapäev, mida aktiivselt Eestis tähistatakse. Samuti tähistati töörahvapüha, minu teada osa rahvast tähistab seda tänapäevalgi. Paul 19:54, 18 Nov 2004 (UTC)
-
-
- Volbripäev nüüd kindlasti sama ei ole mis töörahvapüha; ja rahvusvaheline naistepäev, patrikupäev, halloween ning eelpoolmainitud päevad eesti (!) rahvakalendrisse imho küll ei kuulu, (nagu ka kirikupühad ei kuulu rahvakalendrisse). Sama hästi võiks siis siia lisada ka kaevuritepäeva ja nõukogude miilitsa päeva, neid tähistatakse kindlasti rohkem kui miskit olevipäeva. - Ahsoous 20:15, 18 Nov 2004 (UTC)
-
-
-
-
- Aegade jooksul välja antud rahvakalendrid on neid tähtpäevi avaldanud ja kirjeldanud. Loomulikult on alati ka nende üle väideldud, sest ühele meeldib ja teisele ei meeldi. Kirik oli üks suuremaid rahvakalendri tähtpäevade ja pühade mõjutajaid. Eks needki päevad (kaevuritepäev jne.) peaks kuskil kajastama - siin küll mitte. Paul 20:42, 18 Nov 2004 (UTC)
-
-
-
-
- ega ma ei arvagi et kaevuritepäev siin olema peaks. Ja muidugi eks ta nii ole et mõningad kirikutähtpäevad on rahva hulka jõudnud need peavad muidugi kalendris olemas olema (ja ega siin ka vist muid polnudki) - muidugi kena oleks kui jõuluvana juures suudetaks ära märkida, et sellisel kujul nagu teda praegu tuntakse on tegelikult tegemist hoopis Coca-Cola reklaamist pärineva isikuga ;) (õnneks berta on seda ka teinud)
-
Kui muidugi rahvakalendrist rääkida, siis võiks siin kalendris olla ka kuude rahvapärased nimetused (?)
- Hea mõte! Paul 21:41, 18 Nov 2004 (UTC)
-
- Endiselt kehtib nõue, et pühade nimetustes tuleb kasutada väikest algustähte.
-
- Rahvakalender oli kunagi ajaarvamissüsteem: arvestati, mitu nädalat on ühest tähtpäevast teiseni. Olid ka (sälkudega) esemed, mis täitsid kalendri funktsiooni. Need kaks on eesti rahvakalender kõige otsesemas tähenduses. Praegu enam nendes tähendustes rahvakalendrit ei kasutata.
-
- "Ajaarvamissüsteem tähtpäevade kohta" on minu meelest mõttetu väljend. Ajaarvamissüsteem võib tugineda tähtpäevadele, võib ka mitte. Tänapäeval ei ole spetsiaalset rahvalikku ajaarvamissüsteemi, küll aga on rahva seas tähistatavad tähtpäevad.
-
- Kui rahvakalender on ajas muutuv, siis tuleb defineerida, mis nimelt on ajas muutuv. Praegu tundub olevat implitseeritud, et kalender on tähtpäevade loend. Peale selle ei piisa sellest, kui lihtsalt kokku panna eri aegade tähtpäevad. Otstarbekas oleks ära märkida ka see, millisel ajal mingit tähtpäeva on tähistatud. Näiteks võiks tinglikult ritta panna 19. sakandi, 20. sajandi (näiteks 1975. aasta; tolleaegsesse rahvakalendrisse kuulusid naistepäev, meestepäev ja kalurite päev) ja 21. sajandi rahvakalendri. Emadepäev kuulus rahvakalendrisse ka 1975. aastal, isadepäev mitte, küll aga kuulub viimane praegusesse rahvakalendrisse.
-
- Kindlasti tuleb ära märkida ka seda, et vanu tähtpäevi tähistati juuliuse kalendri järgi. See on oluline sellepärast, et nendega olid seotud ilmaended.
-
- Kuude rahvapäraseid nimetusi pole mõtet linkida. Andres 07:16, 19 Nov 2004 (UTC)
Miks midruskipäevi on kaks tükki? Andres 18. detsember 2005, kell 16.19 (UTC)
Teen ettepaneku rebaste päev, saja päeva ball, tutipäev ja lõpupidu rahvakalendrist välja jätta. Neid on liikuvateks pühadeks ikka natuke palju nimetada, need on lihtsalt paljudes koolides levinud peod või üritused, aga nad pole seotud kalendriga. Koolivaheajad ja spordipäevad pole ju näiteks ka rahvakalendri osa. Ega üldlaulupidu või Õllesummer. Samuti ei saa aru lausest "Advent algab 1. detsember ja kestab neljandast pühapäevast, enne jõule, kuni jõululaupäevani". -- 62.65.237.186 17. jaanuar 2006, kell 04.34 (UTC)
- Advendi puhul on alguskuupäev liigne. Advendiaeg algab luteri kirikus neljandal pühapäeval enne jõule. Seda pühapäeva nimetatakse 1. advendiks. Nõus ürituste väljajätmisega. Andres 17. jaanuar 2006, kell 07.58 (UTC)
Selle asja nimi ei ole "Eesti rahva kalender" vaid "Eesti rahvuste kalender" segamini on setu õigeusu ja eesti rahvakalendri tähtpäevad.Akra 29. jaanuar 2006, kell 10.57 (UTC)
Ilmus "Kihnu Roosi kalender 2007", kus on Kihnu tähtpäevad. uudis selle kohta. avjoska 21. juuli 2006, kell 05.20 (UTC)
Välja võetud:
*25. jaanuar - Tatjanapäev ehk tanjapäev
Andres 10. detsember 2006, kell 08:52 (UTC)