Kõrvukräts
Vajab toimetamist |
Kõrvukräts | |
![]() |
|
Taksonoomia | |
Riik: | Loomad Animalia |
Hõimkond: | Keelikloomad Chordata |
Klass: | Linnud Aves |
Selts: | Kakulised Strigiformes |
Sugukond: | Kaklased Strigidae |
Asio otus |
Kõrvukräts (Asio otus) on Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas elav kakuline. Keha üldpikkus 31-37cm, tiibade siruulatus 86-98cm.
Sisukord |
[redigeeri] Levik
Leviala asub Euraasias okasmetsade vööndist kuni vahemerelise vööndini, Ida- ja Põhja-Aafrika metsaaladel ning Põhja-Ameerika metsa- ja preeriavööndis. Leviala põhjapiir ulatub Kesk-Skandinaaviasse. Eestis on kõrvukräts üks tavalisemaid kakulisi.
Elupaigana eelistab okas- ja segametsi, väiksemaid metsatukkasid põldude vahel, suuremaid okaspuudega parke. Tegutseb öösel, harvem videvikus. Põhiliselt paigalind, osa isendeid liigub sügisel lõuna suunas
Emalinnud on isastest suuremad ja värvuselt tumedamad.
[redigeeri] Pesitsemine
Eestis on kõrvurätsu arvukus soodsal aastal vähemalt 1000...1500 haudepaari. Pesitseb puu otsas varese, haraka, kaelustuvi või orava mahajäetud pesades. Pesas on 4...5 muna ja kurn on täis aprillis, haudeaeg kestab 25-30 päeva. Pojad kooruvad mai keskpaigas, pesast ronivad kakupojad välja juba paar nädalat enne lennuvõimestumist. Pesas viibivad pojad umbes ühe kuu. Lennuvõimestuvad juuni keskpaigast alates. Suured vanusevahed pesakonnas soodustavad kannibalismi.
[redigeeri] Toitumine
Toitub hiirtest, oravatest, karihiirtest, rästastest ja üldse väiksematest värvulistest, samuti ka nahkhiirtest ja suurematest sitikatest. Vaenlasteks on kõrvukrätsule suured kakulised, kullilised ja nugis. Hiirevaestel lumerohketel talvedel hukkub neid teinekord päris hulgaliselt, mis veenvalt näitab nende paigalist eluviisi.
Kõrvukräts ei ole looduskaitse all.