Rüoliit

Rüoliiditüki poorne ehk vesikulaarne pind.
Suurenda
Rüoliiditüki poorne ehk vesikulaarne pind.
Kvartsi ning kaaliumpäevakivi fenokristallidega porfüürilise struktuuriga rüoliit ehk kvartsporfüür.
Suurenda
Kvartsi ning kaaliumpäevakivi fenokristallidega porfüürilise struktuuriga rüoliit ehk kvartsporfüür.

Rüoliit on happelise (ränirikka) koostisega purskekivim.

Keemiliselt koostiselt on rüoliit ja graniit sama koostisega kivimid. Erinevus on struktuuris: graniit süvakivimina on jämedakristalliline (faneriitne), rüoliit purskekivimina aga peenekristalliline. Rüoliidile sarnase koostisega on ka pimss ning obsidiaan.

Rüoliit on tihti vesikulaarse tekstuuriga ehk sisaldab palju väikseid tühikuid. See tuleneb sellest, et ränirikka koostisega kivimid on väga suure sisehõõrdega (viskoossed), mille tõttu ei vabasta nad gaase kuigi hõlpsasti. Tühemikud ongi avad, mille sisse on kogunenud magmast vabanenud gaas.

Rüoliit on suure kvartsi- ja kaaliumpäevakivisisalduse tõttu heledat värvi. Levinud on valged, punakad, hallid, rohekad ja pruunikad toonid. Porfüürilise rüoliidi korral esineb peenes põhimassis jämedamaid fenokristalle.

Keskmise ilma veesisalduseta rüoliidi koostis oksiidsel kujul massiprotsentides:

SiO2 TiO2 Al2O3 Fe2O3 FeO MnO MgO CaO Na2O K2O P2O5
73,95 0,28 13,48 1,50 1,13 0,06 0,40 1,16 3,61 4,37 0,07

Numbrid on keskmistatud 670 analüüsitud rüoliiditüki alusel.

Rüoliit mikroskoobi all. Vulkaaniline klaas on kristalliseeruma hakates moodustanud sfäroliitse struktuuriga kogumikke. Vesiikuleid katavad sekundaarse tekkega kvartsi mikrodruusid. Peamised fenokristallid on kvarts ning kaaliumpäevakivi.
Suurenda
Rüoliit mikroskoobi all. Vulkaaniline klaas on kristalliseeruma hakates moodustanud sfäroliitse struktuuriga kogumikke. Vesiikuleid katavad sekundaarse tekkega kvartsi mikrodruusid. Peamised fenokristallid on kvarts ning kaaliumpäevakivi.


[redigeeri] Vaata ka