Jõhvi Mihkli kirik
Jõhvi Mihkli kirik on kindluskirik Jõhvis, mis on pühendatud peaingel Miikaelile.
Jõhvi Mihkli kirikut on esmakordselt mainitud seoses venelaste rüüsteretkedega 1364. aastal, seega rajati see arvatavasti 14. sajandi keskpaigas.
Jõhvi Mihkli kirik on suurim ühelööviline kirik Eestis (sisemõõtmed 35,15×13,85 m, pindala 485 m²).
Algselt oli see võlvimata nelinurkne kaitseehitis, mille kitsad aknad paiknesid kindlusarhitektuurile iseloomulikult kõrgel ja hoonel oli vaid üks, lääneküljele avanev sissepääs. 16. sajandi esimesel poolel ehitati kirik põhjalikult ümber, läänefassaadi keskele ehitati veidi eenduv sale 8-korruseline torn ja kogu hoone võlviti ühelööviliseks nelja võlvikuga pikihooneks.
Jõhvi Mihkli kiriku sisustusest on väärtuslikeimad 17. sajandi hõbedane armulauakarikas, 1728. aastal Johann Rabe valmistatud barokk-kantsel ja Võidukaare grupp.
Kirik on mitmel korral sõdades kannatada saanud, Liivi sõja algul 1558. aastal kui Põhjasõja ajal 1703. aastal. Peale seda sai kirik endale barokse tornikiivri (paigaldati 1728. aastal). Praegune neogooti kiivrikuju pärineb 1875. aastast (hävis 1941. aastal ja taastati 1984. aastal).
Aastal 1957 valmis vendade Kriisade poolt Jõhvi kiriku jaoks ehitatud orel 2 manuaali ja 25 registriga.
Jõhvi kirikus tegutseb EELK Jõhvi Mihkli kogudus. Kogudusel on umbes 1000 liiget. Kiriku juures tegutseb pühapäevakool.