Alutaguse kihelkond

See artikkel vajab toimetamist

Alutaguse kihelkond, on üks Eesti muinaskihelkondadest. Läänes piirnes Alutaguse Askälä muinaskihelkonnaga, idas aga iidsete Vadja aladega. Kihelkond hõlmas tänapäeva Vaivara, Illuka, Alajõe, Iisaku, Jõhvi ja Toila valla ning osaliselt Lohusuu ja Kohtla valla alad.

Alutaguse muinaskihelkonna seotus Virumaa teiste kihelkondadega ei ole täpselt teada. Arvatakse, et side maakonnaga oli 13. sajandi algul suhteliselt nõrk ja Alutaguse kihelkond oli küllalti sõltumatu. Arvestades muinaskihelkonna suurust ja iseseisvust võib oletada, et kihelkonnas oli välja arenemas oma sisemised hõimuterritooriumidest lähtuvad suhted, millest oleks võinud pikema aja jooksul välja areneda iseseisev maakond.

Kihelkonna inimasustus oli põhilisel pikki mere ja Narva jõe äärt, lõunapoolne soine ala oli hõreda asustusega. See võimaldas vadjalastel 11.12. sajandil kihelkonna lõunaosasse elama asuda ja uusi asumeid moodustada ning seguneda varem siin varem elanud rahvaga. Seda tõestavad ka arheoloogilised leiud.

1219 kuni 1220 vallutasid ja ristisid taanlased Põhja-Eesti kaasa arvatud Virumaa koos Alutaguse kihelkonna aladega. Aastatel 1219 kuni 1238 vahetus Alutaguse kihelkonnas 12 korda peremees. 1238. aastal tagastati Stensby lepinguga Taanile kogu Põhja-Eesti. 1219 kuni 1241. aastani koostatud Taani hindamisraamatu järgi on Alutagusel (Alentagh), 316 adramaad (talu).

Taani revisionide andmeid analüüsides läbis 1241. aastal Alutaguse kihelkonda kaks põhilist ajalooliselt väljakujunenud teed. Tänapäevaseid kohanimesid kasutades kulgesid need Narva – Toolse ja sealt edasi suundus tee RakvereTartu või Rakvere – Kadrina suunas. Teine tee ühendas VasknarvaRannapungerjaLaiuse kaudu Kesk-Eestiga. Kohaliku tähtsusega küladevaheliste teede kulgemist võib ainult oletada, kuid kindlasti oli olemas mööda Narva jõe läänekallast kulgenud tee Narva sadama ja Vasknarva vahel.

1256. aastast on esimesed teated Narva linnusest, mis ehitati Narvia küla lähistele, eesialgu küll üle Narva jõe, tänapäevase linnuse vasta. 1346. aastast on ka esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas. Alutaguse kihelkonna maadele moodustati 13. sajandil Jõhvi– ja Narva kirikukihelkonnad. Aastast 1623 nimetatakse Narva kihelkonda Vaivara kihelkonnaks (Waywerschen Kerspel). 1654. aastal moodustati Jõhvi– ja Vaivara kihelkonna kaugematest osadest Iisaku kirikukihelkond, mis sellistes piirides eksisteeriris iseseisvana aastani 1744. Uuesti moodustati Iisaku kihelkond 1867. aastal.

Ajaloolist Alutaguse kihelkonna nime, kui ajaloolist territoriaalset mõistet, mis hõlmab antud territooriumil asuvaid väiksemaid haldusüksusi, kasutatakse kuni 19. sajandini paralleelselt antud ajal kehtiva haldusjaotusega. Kaasajal kasutatakse Alutaguse nime (Alutaguse metsad) tähistamaks suuri metsa-alasid, mis asuvad Ida-Viru maakonna kesk ja lõunaosas.

Sisukord

[redigeeri] Taani riik

  • 12191220 – Taani vallutab ja ristib Virumaa ning Alutaguse kihelkonna alad.
  • 12231224 – Saarlaste algatatud ülestõusust võtavad osa ka alutaguselased, Ülestõusu käigus vabastatakse vallutajatest peaegu kogu Eesti (va. Tallinn).
  • 1238Stensby lepinguga tagastatakse Taanile 1227. aastast Mõõgavendade ordu hiljem Liivi ordu käes olnud maad (Harjumaa, Revala, Virumaa).
  • Taani hindamisraamatus, mis on koostatud kuni 1241. aastani, on nime all Alutaguse Alentagh 316 adramaad ehk (talu).
  • 1253 – Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
  • 1255 – venelaste rüüsteretk üle Narva jõe Põhja-Eestisse
  • 1256 – esimesed teated Narva linnusest, mis ehitati Taanlaste poolt Narvia küla lähistele.
  • 1267 – toimub kaks venelaste rüüsteretke läbi Alutaguse Rakvere alla.
  • 1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti.
  • 1268 – 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
  • 1294 – Novgorodi vürsti väeslk põletab Narva
  • 13. sajandil – moodustatakse Alutaguse kihelkonna aladele Jõhvi– ja Narva kirikukihelkonnad, hilisem Vaivara kihelkond.
  • 18. veebruar 1268 – rüündavad kihelkonda Novgorodi vürst Dimitri ja Pihkva leedulasest vürsti Daumantase väed.
  • 14. sajandini – ei ole Alutaguse kihelkond halduslikult jagatud.
  • 1341 – venelased põletavad teist korda Narva asula
  • 1346 – esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas.
  • 1346 – Taani kunigas Valdemar IV müüb peale Jüriöö ülestõusu oma Eesti valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega) Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikelile ca nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pandib need 1347 Liivi ordule.

[redigeeri] Liivi orduriik

  • 1347. – aastal alanud Liivi ordu võimuperioodil moodustati Narva foogtkond, kuhu kuulus osaliselt ka Vaivara kihelkonna ala.
  • 1347 – alustas Liivi ordu Narva linnuse tugevdamist.
  • 1349 – moodustati Vasknarva foogtkond, samal aastal ehitati kihelkonna maa-alale esimene Vasknarva ordulinnus, kuid pihkvalased hävitasid selle sõjakäiguga samal aastal.
  • 1354 – mainitakse esmakordselt Jõhvi kihelkonda Alutaguse kihelkonna koosseisus.
  • 1367 – venelased põletavad kolmandat korda Narva
  • 1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
  • 14271442 – aastatel ehitab Liivi ordu Vasknarva ordulinnuse endisele kohale üles. Kindlust kutsuti Vastne-Narva, alamsaksa keeles Nyslot. Linnus sai Vasknarva foogtkonna keskuseks.
  • 1501 - venelaste vägi, kus palju tatarlasi, tungib röövides ja rüüstates Alutaguse ja Virumaa kaudu Harjumaale aladele. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida. Teine vene vägi tegutseb samal ajal Lõuna- ja Kesk -Eestis. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut.

[redigeeri] Liivi sõda

[redigeeri] Rootsi riik

  • 1581-1591 – rootsi ajal kuulus Alutaguse Ingerimaa koosseisu.
  • 10. august 1583 – Venemaa sõlmis Rootsiga kolmeks aastaks Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla.
  • 1591-1617 – Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendati Narva lääniks.
  • 15. sajandil – liideti Lüganuse kihelkonna alad Halduslikult Alutaguse kihelkonnaga.
  • 17. sajandil – liideti Alutaguse kihelkonnaga Halduslikult Viru-Nigula kihelkonna alad, mis enne kandsid nime Mahu. Alutaguse kihelkonna piir ulatus sellest ajast Kunda jõeni.
  • 1617 – alates oli Alutaguse kihelkond, kui haldusüksus Ingerimaa osa.
  • 1623 – mainitakse esmakordselt Vaivara kihelkonda (Waywerschen Kerspel) – endine Narva kihelkond.
  • 1641 – liideti Alutaguse kihelkonna aladel olnud kirikukihelkonnad kiriklikult Ingeri superintendatuuriga.
  • 1651 – ühendati Alutaguse kihelkond nii halduslikult, kui kiriklikult Eestimaa kubermanguga aadelkonna soovil.
  • 16541744 – eksisteeris Iisaku kihelkond eraldi kihelkonnana. 1744 aastal liideti osa alasid Jõhvi- osa Viru-Jaagupi kihelkonnaga.
  • 1658. aastal sõlmiti Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Vallisaare vaherahu, mis peatas 1656.–1658. aastal Venemaa poolt alustatud Vene-Rootsi sõja.

[redigeeri] Vene riik

  • 1700 – algas Põhjasõda. Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algab Narva piiramine venelaste poolt. 19. novembril toimub esimene Narva lahing
  • 1703-1704 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
  • 1704 – venelased vallutavad Narva
  • 1704 – eraldati Narva maakond Alutaguse kihelkonnast ja liideti Ingerimaaga.
  • 1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele, kes osaliselt pääsevad tagasi alles viis aastat hiljem, väga paljud aga surevad asumisel.
  • 17081722 – oli Alutaguse kihelkond koos Tartumaaga Narva kreisi (maakonnana) nime all Peterburi kubermangu kooseisus, kui vallutatud ala.
  • 10. septembril 1721 – sõlmitud Uusikaupunki rahu lõpetas. Põhjasõja. Rootsi loovutas sellega Eestimaa kubermangu, Hiiumaa, Ingerimaa, Liivimaa kubermangu ja Saaremaa.
  • 17711919 – Alutaguse kihelkonda moodustatakse üks kahest Virumaa praostkonnast.
  • 1783 – loodi Narva kreis. Kreisi kuulus Alutaguse kihelkonna maid ja osa Narva jõe taguseid alasid.
  • 1797 – eraldatakse Narva kreisile allunud maadest Narva linn, ülejäänud maad liidetakse Eestimaa kubermanguga.
  • 17981888 – moodustati Alutaguse kihelkonda adrakohtu ringkond, kuhu kuulus Iisaku, Jõhvi, Vaivara ja Viru-Nigula kirikukihelkonna alad.
  • 1816Eestimaa talurahvaseadus vabastas talupojad pärisorjusest, kuid ei lahendanud maaküsimust.
  • 18565. juunil välja antud uus talurahvaseadus võimaldas talupoegadel maad rentida või päriseks osta.
  • 1866 – moodustati enamus Alutaguse valdadest.
  • 1867 – moodustati uuesti Jõhvi kihelkonna ja lõunapoolsete kihelkondade jagunemisel Iisaku kihelkond.
  • 1892 – liitus enamus mõisavaldu (mõis oli vallakeskus) suuremateks valdadeks.