Innocentius VIII

Innocentius VIII
Ilmalik nimi Giovanni Battista Cibo
Valitsemisaja algus 29. august 1484
Valitsemisaja lõpp 25. juuli 1492
Eelkäija Sixtus IV
Järeltulija Aleksander VI
Sünnikuupäev 1432
Sünnikoht Genua
Surmakuupäev 25. juuli 1492
Surmakoht Rooma

Innocentius VIII (ilmaliku nimega Giovanni Battista Cibo; 143225. juuli 1492), oli paavst 14841492.

Giovanni Battista Cibo sündis Genovas. Tema vanemad olid Aran Cibo, kes Calixtus III ajal oli Rooma senaator, ja Teodorina de Mari. Nooruses viibis Giovanni Napoli õukonnas, õppis seejärel Padovas ja Roomas ning oli Nicolaus V poolvenna kardinal Filippo Calandrini teenistuses. 1467 pühitseti Giovanni Cibo Savona piiskopiks, 1472 Molfetta piiskopiks ja 7. mail 1473 pühitses Sixtus IV ta San Cecilia kardinalpreestriks.

Tal oli enne vaimulikuseisusse asumist kaks abieluvälist last, poeg Franceschetto Cibo ja tütar Teodorina Cibo, kelle ta paavstina kuulutas oma seaduslikeks lasteks.

Innocentius VIII valiti paavstiks 29. augustil 1484 ja krooniti 12. septembril. 26.–29. augustil 1484 toimunud konklaavil osales 25 kardinali. Cibo pearivaalid olid Giuliano della Rovere (Julius II) ja Rodrigo Borgia (Aleksander VI). Cibo valimistel osutus määravaks kardinal della Rovere ootamatu toetus. Cibo võttis nime oma kaasmaalase (Genovas sündinud) Innocentius IV järgi.

Innocentius VIII valitsemisaja esimesel poolel oli tema mõjukaim liitlane kardinal della Rovere, teisel poolel Lorenzo de' Medici.

Innocentius VIII tegeles erinevalt oma eelkäijatest rohkem Itaalia siseprobleemidega. Et Napoli alam-aadel keeldus paavstile makse maksmast ja 1485 algas Napolis ülestõus, puhkes sõda Kirikuriigiga. Aastal 1486 sõlmiti rahuleping, kuid 1489 puhkes sõda uuesti ja 1492 sõlmitud lepinguga jäi Kirikuriik ilma L'Aquilast. Selle tagajärjeks oli paavsti prestiiži langus Euroopa valitsejate silmis.

Kuigi ta pooldas oma valitsemisaja algul ristisõja kuulutamist türklaste vastu, ei andnud see üleskutse probleemide pärast Napoliga soovitud tulemust. Samas oli ta esimene paavst, kes pidas türklastega ametlikult diplomaatilisi läbirääkimisi. Aastal 1489 sõlmis sultan Bayezid II lepingu, millega andis paavstile 400 000 tukatit ja oda, millega väidetavalt torgati Jeesust ristil. Paavst loobus vastutasuks toetamast Bayezid II venda, kes oli põgenenud Rooma ja pidas end ise Türgi sultaniks. 1490 peeti Roomas kongress, millel arutati ristisõja pidamist, kuid sõjakäigu alustamise suhtes ei jõutud kokkuleppele.

Aastal 1486 tunnustas Innocentius VIII Rooside sõja järel valitsejaks saanud Henry Tudorit Inglismaa kuningana.

Innocentius VIII sidus oma lapsed abieludega Itaalia mõjukate suguvõsadega. Franceschetto Cibo abiellus 1487 Lorenzo de' Medici tütre Maddalenaga. Lorenzo poeg Giovanni de' Medici, tulevane paavst Leo X, nimetati 1489 kardinaliks.

5. detsembril 1484 avaldas Innocentius VIII bulla Summis desiderantes, milles ta kutsus inkvisitsiooni Saksamaal tegutsema karmilt nõidade vastu. Sellest bullast ajendatuna avaldasid dominikaanid Jacob Sprenger ja Heinrich Kramer 1487 raamatu "Malleus Maleficarium".

Aastal 1486 keelustas Innocentius VIII ekskommunikatsiooni ähvardusel Pico della Mirandola teeside lugemise. Ta kuulutas ristisõja valdeslaste vastu. Pärast mauride väljasaatmist Granadast annetas paavst Hispaania kuningale tiitli Rex Catholicus (Katoliiklik kuningas).

Innocentius VIII päris oma eelkäijalt suure võlakoorma, kuid kuuria väljaminekute tõttu halvenes Kirikuriigi finantsiline olukord tema ajal tunduvalt.

Ta kanoniseeris 6. jaanuaril 1485 Austria Leopoldi. See oli ka ainus kanonisatsioon tema ametiajal.

Innocentius VIII pühitses 8 kardinali oma ainsal konsistooriumil 9. märtsil 1489, kaasa arvatud tulevase paavsti Leo X.

Innocentius VIII suri 25. juulil 1492 ja tema järglaseks sai Aleksander VI.

[redigeeri] Kirjandus

  • J. N. D. Kelly. Dictionary of the Popes.

[redigeeri] Välislingid

Eelnev:
Sixtus IV
Paavst
14841492
Järgnev:
Aleksander VI