Eestirand
Vajab toimetamist |
Eestirand nimelisi laevu on kaks:
- 1941 aastal Saksa lennuväe poolt purustatud aurik, mis hukkus Prangli saare lähedal (Eestirand I).
- 1990 aastal ehitatud "Moonsund" tüüpi külmutuslaev, mis kuulus RAS Ookeanile (Eestirand II).
See artikkel räägib laevast Eestirand I
Eestirand oli 1910. aastal Inglismaal ehitatud aurumootoriga laev. Aastail 1932–1939 eesti suurim aurik ja esimene kalapüügi baaslaev. Ta pikkus oli 114,8 m, laius 15,9 m, süvis 7,75 m mahutavus 4688 bruto- ja 2943 netoregistertonni. Aluse dedveit oli 8160 tonni.
Enne kui Eesit ühisus "Kalandus" laeva 1932. hankis oli see kandnud nimesid "Strathardle", "Harold Dollar" ja "Glenbeath". Peale nõukogude okupatsiooni algust kandis laev tähist ВТ-532.
Laev hangiti heeringapüügiks ning oli kalapüügiflotilli koosseisus emalaevana kasutusel püügiretkedel Islandi ümbruses, Norra merel aastatel 1932–1937.
[redigeeri] Hukkumine
Eestirand kuulus konvoisse, mis transportis Eestist 1941. aastal Nõukogude Armeesse mobiliseeritud mehi Kroonlinna. Laeval oli ligikaudu 3500 meest (mõningate allikate kohaselt isegi umbes 5000 meest) nende hulgas ka ligi 40 Eesti kõrgemat ohvitseri, kes olid arreteerimislainest kõrvale jäänud. 24. augustil ründasid laeva Keri saare juures Saksa õhujõudude lennukid, misjärel kapten B.Nelke kahest pommitabamusest lekkiva laeva Pranglist kagus madalikule juhtis. Pommitamise käigus hukkus 44 inimest, mitusada meest hüppas üle parda (suures osas uppusid), 2762 (teiste allikate kohaselt 2672) jõudsid Pranglile, kus nad kolonel Arved Engmanni juhtimisel võimu enda kätte võtsid ning hiljem mandrile tagasi jõudsid. Sõja jooksul uputasid venelased laevavraki lõplikult. 1946. aastal tõsteti vrakk üles ning pukseeriti Tallinnasse, Kopli lahte. 1948. a lõigati laev Paljassaares vanarauaks.
Sündmust mälestab Prangli lõunakaldal asuv suur puidust mälestusrist, ning hukkunute kalme, mis ilmselt on viimane laevakalme Eestimaa rannal.