Sillapää loss
Sillapää loss on suur klassitsistlikus stiilis mõisahoone, mis pärineb 19. sajandi esimesest poolest. Loss on silmapaistva arhitektuuriansamblina riikliku kaitse all. Oma majesteetliku sammasportikusega on hoone hea klassitsismi esindaja Eesti kagunurgas.
Arvatavasti aastatel 1835-40 ehitatud häärberit on hiljem korduvalt ümber ehitatud. Suured ümberehitused toimusid 1936, mil algselt ühekorruselised tiibhooneid ühendavad vaheosad said peale teise korruse.
Sillapää lossi dendropark asub looduslikul poolsaarel, mida ümbritseb poolkaarena järveks paisutatud Võhandu jõgi. Räpina lossi park on üks väheseid hästi korrashoitud täisealiste puude ja põõsastega mõisaparke.
Pargi kavandas 19. sajandi algul arhitekt Walter Moritz Aleksander von Engelhardt. Kujundamisel on kasutatud kolme stiili: inglise park, prantsuse park ja metsapark.
Pargi üldpind on 5,2 ha. Puid ja põõsaid on pargis üle 300 liigi, õppeotstarbel on nad Kõrgema Aianduskooli poolt tähistatud nimesiltidega. Liigirikkus võimaldab pargis üle 60 linnliigi pesitsemist. Siin elavad oravad ja siilid, on nähtud tuhkruid, nirke, öökulle, nahkhiiri, saarmaid, kopraid jt.