Ülijuhtivus

Ülijuhtivuseks nimetatakse füüsikas eritakistuse vähenemist nullile madalatel temperatuuridel. Materjale, mis lähevad teataval temperatuuril ülijuhtivasse olekusse nimetatakse ülijuhtideks. Ülijuhis säilib vool energiakadudeta. Kui näiteks tekitada ülijuhtivas rõngas elektrivool ja seejärel vooluallikas eemaldada, siis jääb voolutugevus kuitahes pikaks ajaks muutumatuks.

Nähtuse avastas 1911 Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes, tehes katseid elavhõbedaga pani ta tähele, et elavhõbeda jahutamisel kuni temperatuurini 4,1 K° langeb selle eritakistus hüppeliselt nullini.