Simhamukha

Vajab toimetamist


Simhamukha (tiibeti keeles sen-ge’i gdong ma või Senge-dong-chen)

Senge dongma
Suurenda
Senge dongma

Simhamukha Jidam - lõvinäoga raevukas daakini. Simhamukha kuulub nyingma koolkonna traditsiooni juurde ja on osa Tšakrasamvara tantra praktikast.

Sisukord

[redigeeri] Simhamukha

Džnjaana Daakini Simhamukha kuulub kõrgeimate tantrate raevukate jumaluste klassi (yi-dam lha). Simhamukha on Nirmanakaya ilming ja tema Sambhogakaya vorm on Vadžravarahi (Dorje Pa'mo) ja Dharmakaya aspekt on Samantabhadri (Algne ürgne tarkus). Simhamukha pole nende jumaluste killast, kes on budismi üle võetud kohalike kohakaitsjate hulgast nagu raevukate klassi (srung-ma). Noid jumalaid sundisid mahasiddhad ja kuulsad tantristid budismi teenistusse asuma lausa väevõimuga. Simhamukha esivanem on Durgā.

Nyingma koolkonna traditsioonist:

Simhamukha on Guhyajnana Dakini (gSang-ba ye-shes mkha’-‘gro-ma) raevukas kehastus ja oli omal ajal Uddiyanas Guru Padmasambhava Salatarkuste ning erinevate teadvuse seisundite õpetaja. Raevukas Senge Dongma loetakse jidamite ehk kujustamis-jumaluste klassi, kes kontrollib ja valvab kujustaja äärmuslike teadvuse seisundite (bzlog-pa) üle õppimisprotsessi ja rituaalide sooritamise käigus. Simhamukhat peetakse jumaluseks, kes annab õppijale ja keskendunud kujustajale võime ise toota vastavalt soovile enda teadvuse seisundeid, mis tähendab end valitseda ka äärmuslikes situatsioonides ja seisundites lisaks kujustamisprotsessis hoiab ta õpilast väljaspool meelte poolt toodetud reaalsust. Simhamukhat seostatakse hinduismi panteonis Durgāga.

[redigeeri] Durgā

Durgā on naissoost sõjajumalanna, kes loodi võitluseks deemonite vastu. Teda kutsutakse ka daakinite kuningannaks. Mahishasura isa oli deemonite kuningas Rambha, kes enda hetkelises kiimas heitis ühte vesipühvliga ja selle armastuse viljana sündis Mahishasura. Too omas võimet muuta enda kuju ja välimust, see tähendab võtta nii inimese kui vesipühvli kuju (mahisha tähendab pühvlit). Mahishashural oli imeline omadus - ta oli võitmatu taplustes, nii ei saanud ükski jumal ega inimene temast võitluses jagu; isegi mitte taevaste kõige võimsamad (Brahma, Višnu ja Rudra). Mahishasura oli nii vaimustuses enda võitmatusest, et enda hulluses tegi maailmas mida tahtis. Nii taevad, põrgud kui maa kannatasid tema terrori ja vandalismi all.

Siis leiti lahendus tekkinud situatsioonile, kuna selgus, et ainult naisterahvas on Mahishasurat võimeline tapluses võitma ja maailmas korda majja lööma. Taevased jumalused meisterdasid koheselt imelisel moel valguskiirest valmis jumalanna Durga. Durga tehti pimestavalt ilus lootos-silmade, 10 käe ja kuldselt helkiva nahaga. Tema näo meisterdas Šiva, ülakeha Indra, rinnad tegi Chandra (Kuujumal), hambad Brahma, põlved Varuna, ja silmad tulejumal Agni. Igaüks jumalustest andis talle ka enda kõige võimsama relva Indra välgunoole Rudra kolmhargi, samuti annetasid enda poolt jumalikku varustust ka Višnu, Brahma, Kubera jne. Durga liikumisvahendiks sai lõvi. Üheksandal noorkuul tapab Durga võitluses kolmhargiga Mahishasura, seepärast on alati üheksanda kuu loomise ajal Durgale pühendatud puja ehk pidustused. Sellest jumalikust tapmisaktist tuleneb ka Šakti traditsionaalne mõiste -võitleja Durgat peetakse ka nõidade, nõidumise ja maagia valitsejaks, Matrika ehk Mamo tähendab nõidasid, kelle üle Durga valitseb.

[redigeeri] Nyingma ja Simhamuka

Simhamuka ei tegele nõidumise ega posimisega nagu paljud daakinid. Mis puutub inimese psüühikasse, siis selles valdkonnas on ta edukas ja võimas tegutsema. Tema sõiduloomaks ei ole lõvi nagu Durgāl, kuid tal on lõvi nägu ning selle tõttu kutsutakse teda ka Lõvinäoga Daakiniks. Lõvi seostub budismis esmalt lõvitrooniga, mis on klassikaline istumiskoht ja sümbol - sellel istuvad buddhad, gurud ja õpetajad, kui nad selgitavad Dharmat. Järelikult on Simhamukha nägu temas peituva salajase võimsa tarkuse ja õpetamisprotsessi olemus ning sümbol.

  • Simhamukha ja bardo

Bardo seisundi ajal liigub inimteadvus enda ümbersünni reisil läbi kuue reaalsuse tasandi ehk ilma. Esimene nädal ilmuvad surnule rahulikud jumalused ja viimasel raevukate jumaluste hulk, kes peab uude ellu ruttava kodaniku kiirelt endast välja viima, et ta satuks ikka viletsamasse ümbersündi. Nii võiks Tiibeti surnute raamatut iseloomustada lihtsa inimese seisukohalt. Nimelt ilmub sel viimasel nädalal surija ette terve armee kohutavaid jumalusi, kus kõige esimeses reas on viis tathagatat - daakinid koos herukatega, mis moodustavad tavalise aru ning meelemõistuse jaoks kohutava seltskonna. See pole hallutinatsioon kõrgemalt poolt või kõrvalt, vaid meie endi sisemine psüühiline projektsioon, mis teeb meie olemise tõeliseks põrguks. Tiibeti surnute raamatus on juttu ka gauridest, kes annavad märku jumaliku seltskonna saabumisest. Jumaluse Durga kaheksas ilmingu vorm on "Maha Gauri", kes enda raevukas vormis on daakini.

[redigeeri] Maha Gauri

Ta on valge nagu merikarp, nagu kuu ja nagu jasmiin, olles kaheksa aastat vana. Maha Gauri välimus ja kaunistused on meeltülendavad. Tal on kolm silma ja neli kätt. Vasak ülemine käsi tähistab "Kartmatuse mudrat" ja alumises käes on kolmhark. Paremas ülemises käes on Maha Gauril tamburiin ja alumine käsi on pühitsusmudras. Sellise välimusega Maha Gauri vorm kuulub rahulike jumaluste klassi. Legend räägib, et kui Gauri keha muutub räpaseks, siis nühib Šiva ta Gangese voogudes puhtaks, nii et tema kehalt lendavad välgunooled. Selle pärast kutsutakse teda Maha Gauriks.

Sel viimasel nädalal ilmuvad Bardo seisundis surnule kaheksa daakinit, kuid neil pole mingit välist seost selle süütu merikarbi olevusega keda Šiva loksutas jõevees läikima. Säilinud on sellest kujundist vaid välgunooled, Durgast lähtuvad Simhamukha ehk Simhavaktra 8 raevukat kehastust.

[redigeeri] Daakini ja teadvuse seisundid

Guru Padmasambhava kokkupuude Guhya Džnjaana daakiniga oli huvitav .sest too vöib ilmuda nii Simhamukha kui Vadžrayogini ematnatsioonina. Padmasambha tegi visiidi Vadžrayogini Guhya Džnjaanale kes elas inimkolpadest tehtud palees: kui Guru Rinpotshe jõudis väravani, ei suutnud ta seda hoolimata enda maagilistest võimetest ja teadmisest avada, et siseneda koleda kaunitari elupaika. Guru palus käepärast oleval teenijannal anda teade enda külaskäigust edasi maja perenaisele. Kui teenijatüdruk saabus tagasi emanda juurest, võttis Padmasambhava kokku kõik enda imelised teadmised ja võimed ning tegi viimase ponnistuse avada lossi ust, kuid kõik oli asjatu. Siis rabas plika kristallnoa ja lõikas enda rindkere ühe tabava noahoobiga lõhki, kust Gurule vaatas lõputu Buddhade ja bodhisatvate pilv vastu. Plika naeratas ja ütles Padmale "Ma olen siin majas vaid lihtsalt teenija". Alles sel hetkel lasti Padmasambhava lossi sisse.

Guhya Džnjaana istus üleval troonil. Ühes käes oli tal damaru ja teises verega täidetud kolbakauss (kapala). Teda ümbritsesid 32 teenijannat, Padmasambhava kummardus sügavalt daakini ees ja sõnas: "Nagu läbi aegade on kõigil Buddhadel olnud õpetajad ja (gurud), nii palun minagi võtta mind enda õpilaseks". Selle peale kiirgas daakini Guhya Džnjaana terve pilve jumalusi enda rinnast, muundas Padmasambhava juursilbiks ja neelas alla . Juuresilp huulil andis ta palujale Amitabha pühitsuse. Kui silp rändas kõhtu, võimustati seal Avalokiteshvara tantrate jaoks ning kui juursilp oli väljunud Guhja Džnjaana daakini lootosest ehk naissuguelundist, oli ta saanud võimu ja pühitsuse kõigi kolmikilma tasandite jaoks, mis tähendab, et Padmasambhava omandas surematu vadžrakeha. Sellel lool on olemas mitu erinevat versiooni erinevate jumalustega, kuid idee on kõigil üks - vadžrakeha saavutamine läbi pühitsuse, mille annab Guhya Džnjaana daakini.

Simhamukha maagiline jõud ehk siddhi, mida ta esindab enda välises vormis on kas eemale tõrjuda või tagasi saata Simhamukha kaitse all olevale isikule läkitatud pahatahtlikke soove, sõnumisi, manamisi ja mõjutusi (bzlog-pa) nende saatjatele hoolimata kas nad on pahad õelad vaimud (gdon) või musta maagiaga tegelejad. See on tema esmane kaitsev funktsioon samuti kaitseb ta needuste (byad-ma, byad-kha) eest.

Paljud mamo-dest ja matrika-test on budismi üle tulnud kohapeal valitsenud varasematest uskumustest. Kaheksa esimese tantrateksti hulgas (sgrub-pa bka’ brgyad), mis Padmasambhava Samje kloostri ehitamise ajal ära tõlkis, on (Ma-mo rbad gtong) "Manad ja sõnumised seoses nõid-jumalustega". Esimeste tõlgitud tekstide hulka kuulus ka Simhamukhale pühendatud raamat, kuna ta on nõidjumaluste laibaröövijate mamode valitseja. Kogu see daakinite jõuk armastab elutseda surnuaedadel, lahinguväljadel, ühesõnaga kohtades ja paikades, mis on seotud surma ja suremisega. Mamosid seostatakse igasuguste õnnetuste ja katastroofidega, nad toovad katku, kohutavaid haigusi, maavärinaid, sõdu, hullumeelseid hüsteeriaid ja teisi ühiskondlikke hädasid.

[redigeeri] Simhamukha mandala

Simhamukha mandala, mis kujustatakse ja ohverdatakse jumalusele nelja maagilise tegevuse (drag-po’i ‘phrin-las) vastu, asub mandala keskel. Tavaline selgitus sellele on, et jumalus muundab meie negatiivse energia - raevu ja viha - tarkuseks, kuid loogiline oleks, et igal jumalusel on oma täpne konkreetne funktsioon täita, mis ei peaks kattuma teiste jumaluste tööülesannetega. Simhamukha jumaliku funktsiooni tutvustamisel kasutatakse sellist selgitust, et ta töötleb meie tigeduse ja raevu ümber valgustatud dharmadeks ja füüsilisel tasandil töötleb meie kehas emotsiooni hetkel tekkivad meelemürgid ümber sisemise rahu seisundiks. Kujustaja jaoks, kes tegeleb Simhamukha praktikaga ja sõprusega on Simhamukha üks lojaalsemaid jumalusi, kuid nõuab ka sama ranget suhet inimeselt. Simhamukha Mandala, mida kujustatakse, selle keskel asub Simhamukha ise, olles ümbritsetud neljas ilmakaares asuvas daakinidest, kes esindavad Simhamukha enda erinevaid aspekte ja sarnanevad temaga erinedes vaid värvilt. Idas asub Valge Simhamukha, kes mahendab teravaid situatsioone meie elus ja pingelisi teadvuse seisundeid, mis alati seotud hüsteeriate ja närvipingetega. Valge Simhamukha avaldab ka ravivat toimet kujustaja meeltele ja tajudele teravdades neid. Lõunas asub Ratna Simhamukha, kelle nõiduslik funktsioon on pakkuda abi kujustajale kahes variandis: esiteks maist rikkust ja vara, juhul kui sellest loobutakse, siis haruldasi tekste ja termasid, kuid seda tingimusel, et rahast isegi enda mõttes ei hoolita. Läänes asub Padma Simhamukha, mis annab võimu inimeste ja olendite üle, mida jälle võib kasutada ainult enda teadvuse arengu ning budismi leviku jaoks, mille puhul on isiklikud kasuahned motiivid täiesti välistatud. Padma Simhamukhale pööravad enam tähelepanu need, kes tegelevad Guru joogaga. Põhjas asub Karma Simhamukha, kes võtab pahasoovlikelt võime mõjutada jumaluse kaitse all olevat isikut. Igaühel neist Simhamukha vormidest on oma mantrad ja rituaalid.

[redigeeri] Simhamukha ja tekstid

Suutra traditsioon näeb ette, et õpilane peab varjupaika otsima kolmes kalliskivis:Buddhas, Dharmas ja Sanghas. Tantrate õppija otsib lisaks varjupaigale veel Gurus, kaitsejumaluses ja daakinis (bla-ma yi-dam mkha’ - ‘gro gsum ). Simhamukhat loetakse termade valvuriks, samuti avaldub tema läbi iga uus õpetamise-metoodika. Talle on usaldatud austav ülesanne valvata ka koostrites asuvate tekstide ja õppevahendite järgi. Üldse armastab Simhamukha kloostrikoole ning pedantset raamatupidajaliku korda kloostrite maise varaga seoses ja karistab armetult ihnureid ja mammona kokkuajajaid ning pettureid, kes seda teevad kloostri ja budismi nimel. Lhasa lähedal Drepungi kloostri Gomangis oli Simhamukhale pühendatud terve omaette tempel koos täieliku varustusega, et kloosterülikooli valvuri missiooni täita, mis kestis küll seni kuni Hiina kommunistid pommitasid Drepungis asuvad kümned raamatukogud tulemöllus tuhaks. Tundub, et sel hetkel oli Simhamukha vist enda töö küll unarusse jätnud, kuid nüüdseks on Drepungis mungad taas tagasi ja tagasisaabunud laamadega võttis talle ettenähtud koha sisse uues taastatud templis ka kloostriülikooli tekstide ja õppevahendite raevukas valvur-kaitsja Simhamukha .