Häädemeeste kihelkond
See artikkel vajab toimetamist |
Häädemeeste kihelkond hõlmab tänapäeva Pärnu maakonna Häädemeeste valla ala ning kihelkonna põhjapoolse, umbes kolmandiku suuruse osa moodustab Tahkuranna valla lõunaosa.
Kihelkonna maa-ala hõlmab kitsa rannariba Liivi lahe ääres alates Pärnu kihelkonna maadest täpsemalt Uulust, kuni vana Volmari (saksa keeles Wolmar, läti keeles Valmiera) maakonna alguseni Treimani juures, 5 km enne Iklat. Ikla ümbrus vahetult enne Eesti-Läti piiri kuulub ajalooliselt Volmarimaa Salatsi kihelkonda ning on tegelikult osa muistsest liivlaste Metsapoole muinasmaakonnast (läti keeles Metsepole).
Ordu ajal kuulus ala Pärnu komtuurkonda võimalik, et idapoolne soine osa kihelkonnast kuulus ka Viljandi komtuurkonna haldusalasse.
Häädemeeste kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Gudmannsbach) moodustatakse 1862. aastal alast, mis 17. sajandi lõpus kuulub Tori kihelkonda. 18. sajandi esimesel poolel Pärnu kihelkonda, aastatel 1752-1775 Saarde kihelkonda ja 1776-1862 uuesti Torisse.
17. sajandi teisest poolest alates on Häädemeestel abikirik, tänapäevani säilinud Häädemeeste kirik on ehitatud 1874. aastal
[redigeeri] Häädemeeste kihelkonna mõisad
Kihelkonnas oli 4 mõisa, neist 1 kirikumõis ja 3 riigimõisa.
- Häädemeeste kirikumõis
- Häädemeeste mõis (Gudmannsbach) – riigimõis, rajatud 16. sajandil eraldummisega Tahkuranna mõisast
- Orajõe mõis (Orrenhof) – riigimõis, eraldus Tahkuranna mõisast 1730-datel aastatel
- Tahkuranna mõis (Tackerort) – riigimõis, esimesed teated aastast 1590
[redigeeri] Häädemeeste kihelkonna vallad alates 1866
- Häädemeeste vald (Gudmannsbach)
- Orajõe vald (Orrenhof)
- Tahkuranna vald (Tackerort)