Modernism
Modernism on ühine nimetaja kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna (inglise keeles modern society) ellurakendumisega.
Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mistõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. Modernismi kunsti iseloomustab kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Filosoofilises mõttes kuulub modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse.
Poliitikas tõi modernism kaasa katsed saavutada helget tulevikku totalitaarse riigi abil: fašism, natsism, sotsialistlik riik.