Jurta
See artikkel vajab toimetamist |
Jurta on Kesk- ja Sise-Aasia rändrahvaste ringikujulise põhiplaaniga harilikult vildist elamu.
Sõna 'jurta' tuleb türgi keelest. Mongolid kasutavad jurta puhul väljendit ger.
Arheoloogid väidavad, et juba XII–XI eKr elas suur osa kesk-aasialastest juba jurtades.
Telk (jurta) pärineb algselt Hiina, Mongoolia ja Tiibeti aladel liikunud nomaadidelt. Aastatuhandeid oli (telk) peamiselt rändrahvaste eluasemeks. Mõni iidne (jurta) telgikonstruktsioon on kasutusel tänini.
Tänapäeval on kasutusel kolm tüüpi jurtasid: Esimene- türgi või kasahhi jurta, [kiyiz üy (киіз үй—lit), kasutusel veel Turkmeenias,Teine jurta tyyp on terava ,koonuse-kujulise katusega jurta mis kasutusel Uzbekis ja Kirgiisiside ("boizoi"), juures Afganistanis (Kherga"/"Jirga" ka "ooee".), ka Araabias . Ja kolmas on mongoli ehk kalmökki jurta.
Tuvas on kasutusel mongoli tyypi jurta ja seda kutsutakse (терме).Kaarjad kepid mis moodustavad jurta katuse ,kutsutakse (уне)Tuvas kasutatakse ka tänapäev jurtat ,kuid enamuses suvise elamiskohana,
Vilt-jurta oli alati lahtivöetav osadeks , koosnedes puukarkassist ja vildist ,mis teda kattis ,Punutud vörede hulga järgi määrati ära jurta omaniku majanduslik olukord ,Vaestel oli 4 vörega jurta ja rikastel nojoonidel oli vörede arv kuni 9-12 .Köige enam oli levinud 6-8 vörega jurta.
Jurta koosneb liikuvast puu võrest, mis tehtud keppidest (тальника) pulgad on omavahel asetatud risti ja kokku seotud rihmadega. Puuvõred asetatakse ringikujuliselt kokku ja nende arv määrab ära jurta suuruse. Jurta kokkupanekul lähtutakse alati liikumisest lääne suunas, kuna jurta uks asub lõunas, siis esimene võre pannakse uksest vasakule poole.
Juba Marco Polo räägib enda reisijuttudes jurtadest, milles rändrahvad elasid keda ta nägi enda reisidel.
Mongoolia ja Kesk-Aasia rahvastel jurta on ringikujuline. Jurta kujutab endast viltriidega kaetud puitkonstruktsiooni.
Jurta puitkonstruktsiooni kutsutakse - khana. Mongoolias ja Tiibetis kasutatakse jurta vildi tegemiseks kas jakki või kaamelikarva, ka kitse oma kuna need on tugevamad ja vastupidavamad.
Vilt võib olla kaetud veel mõne muu materjaliga. Eri piirkondades on jurtad ka erineva suuruse ja kujuga. Viimasetel aastatel on jurtalaadsed ehitised hakanud levima ka Läänes, sageli neil oma idamaise eelkäijaga peale välise kuju erilist seost ei ole. Enamasti ehitatakse USA-s ja Euroopas jurtasid üpris kõrgtehnoloogilistest materjalidest. Hollandis aga valmistab üks ettevõte ka võrdlemisi täpseid Mongoolia jurta koopiaid.
Põhjapoolsematele rahvastele, nagu näiteks tšuktšidele iseloomulikku põdranahkadega kaetud puitraamil seisvat rajatist nimetatakse jarangaks. Põhja-Ameerika indiaanlastel on kahte liiki mobiilseid eluasemeid: tipi ja vigvam, mida sageli segamini aetakse. Koonusekujulise tipi kattematerjalina kasutati algselt loomanahkasid ja kasekoort, levis Kesk-Lääne preeriaindiaanlaste seas. Nüüdisaegsed tipid on reeglina kaetud riidega. Onni meenutavat vigvamit hoidsid enamasti püsti poolkaarekujulised puittoed, mida kattis mingit laadi katusematerjal, milleks võis olla riie, rohi, puukoor vms. Vigvam levis enamasti USA lääne- ja edelaosas.
Mõni liigitab telkide (jurta) hulka ka eskimote lumemaja iglu.
Nomaadid olid esimesed, kes panid maja ratastele. Tšingis-khaanil oli suur jurta, mida vedasid 40 härga. Seda võiks võrrelda juba väikese liikuva paleega.
Maailma suurim tsirkusetelk (jurta) (Ringling Bros. and Barnum & Bailey Circus) rändas mööda USA-d aastatel 1921–1924. Telk kattis 8492 ruutmeetrit, selle ümmarguse lae läbimõõt oli 61 meetrit. Publikurekord 16 702 inimest. See sündis 13. septembril 1924. aastal Concordia linnas Kansase osariigis.
Tiibetis laoti tihti sönnik kuivama vastu jurta seina, et lähedalt võtta ja samas ka elamu (jurta) soojusisolatsiooniks. Kuivatatud sõnnikut kutsutakse - dung. Peatuskohtades ümbritsetakse jurta või jurtad ka vankritest moodustatud müüriga, kaitseks tuule ja metsloomade, kiskjate vastu. Vanadel aegadel oli sellel suur tähtsus kaitsevõime suurendamisel jurtadest koosneva laagri ründamisel. Sõna - ordoos on pärit neist aegadest, kus mitu perekonda jurtade ja vankritega, oli kokku pandud kaitsevalliga laagriks ja moodustasid koos kaitsevalli ehk ajutise kindlustuse vaenlaste ja metsloomade rünnakute vastu.
Kui Khaanil oli mitu naist, oli iga naise jaoks ettenähtud omaette jurta. Rikastel khaanidel oli igal naisel endal veel mitu jurtat. Khatun - khaani peanaine ehk nn esimene naine pani enda jurta alati ülesse khaanist lääne ilmakaarde ja kõik ülejäänud naised vastavalt enda kohale hierarhias. Iga jurta pandi teisest kiviviske kaugusele ja poolteise kiviviske kaugusel vankrite müürist või laagrit kaitsvast seinast.
Marco Polo räägib, et Kuyuk Khaani jurta oli üleni lumivalgest vildist ja nii suur, et mahutas 2000 püstiseisvat sõdalast. Jurta sisekonstruktsioonis oli kasutatud kullaga kaetud detaile. Tema jurtal oli 2 ust - üks oli avatud lõunasse ja teine läände, viimast ust võis kasutada vaid khaan ise.
Kublai Khaani jurta mis asus Chengdus olevat olnud veel enam fantastiline, kuna sinna mahtunud 10 000 sõjameest sisse. Jurta välisseinal olevat rippunud lövinahad,katus oli kaetud brokaadiga jne,
Lihtsa mongoli valduses oleva jurta lahti vötmine ei kestanud enam kui tund aega , olenes muidugi ka jurta suurusest . Kogu varustus pakiti vildi sisse ja pandi eraldi kottidesse . Köik see kraam asetati koormahobuste , kaamelite vöi jakkide selga.Jakk oli pöhiline transpordi vahend Tiibetis ja on seda ka tänapäeval.Mongoolias enam levinud on hobune ja kaamel , vähesel määral kasutatakse ka jakke.
Kastid . mööbel , muu väärtuslik mis jurtas oli pakiti suurte kohvrite sisse . Köik see laaditi loomade selga ,lisaks veel koorma- vankritele ja kärudele.Kui liikuma hakati teise kohta oli tavaliselt traditsiooniks naiste töö jurta lahtikoost vötta ja kogu kraam ja vara kokku pakkida.
- Mongoolias olid XV saj , terved kloostrid mis koosnesid jurtadest.Nii templid kui laamade jaoks möeldud elamud olid köik jurtad,.Lisaks kogu see jurtade linn aeg-ajalt liikus veel yhest kohast ka teise ja vahetas asukohta . Idee - , kuna karjamaid tavaliselt vahetatakse vastavalt aastaaegadele , siis liikusid mongolid koos loomadega talvelaagri ja suve-karjamaade vahet ringiratast ja kloostrid vurasid nendega kaasa nii stepis kui mägedes.Isegi Dzanabadzaril oli enda mobiilne klooser koos suure hulga laamadega kellega mööda steppi ringi kihutas ,Need asukohta vahetavad kloostri karavanid olid kindlasti silmaga uudistamist väärt kui see stepimaastikul liikus , koosnedes , loomadest , vankritest , inimestest ja taevani kerkivast tolmu pilvest mis kindlasti venis mitme kilomeetri taha kui see budistlik asutis vuras yhest kohast teise.
[redigeeri] Symboolika

- Jurta filosoofia ehk sümboolika on sarnane püstkoja mütoloogiaga.
- Kõrgõzstani lipul on kujutatud jurta . Lipu keskel olev sümbol kujutab karjuse telgi (jurta) punutud lage, mille kaudu pääseb telki valgus ja väljub suits. See viitab kirgiisi karjakasvatajate igivanale eluviisile, aja ja ruumi ühtsusele, elu allikale ja kodule. Stiliseeritud jurta on lipul kujutatud päikesena, millel on nelikümmend kiirt, mis tähistavad neljakümmet hõimu. Päike on valguse ja igavese elu sümbol.
Sissepääs asub jurtal löunas ja sisenedes jurtasse vaatab kylaline jurta pöhja-seinas ukse vastas asuvat altarit . Klassikaline altari koht budistidel on pöhja poolses seinas , sama kehtib templite suhtes. .Bhutanis on TV keelatud asetada pöhjapoolsesse seina kuna see on altari koht. Väljutakse tavaliselt jurtast selg ees ,näoga pererahva poole.
Parem pool jurtas on määratud nais-personalile olles nende töökohaks ja pärisosaks,Paremal pool hoitakse köiki majapidamistarbeid ja muud elamises vajaminevaid vahendeid . Noad , pütid ,teetassid ,potid,pannid, lusikad , vöitoosid ,löikelauad , toidunöud jne,
Altari ja ukse vahele tömmatud kujuteldav joon märgib ära jurtas piir-joone naiste ja meeste jaoks ettenähtud ruumi-osa vahel , eksisteerib sümboolne pinnajaotus . Vasakul pool altarit asub majaperemehe magamisase . Majaperemhe voodikohale riputati ka kohakaitse jumaluste kujutised , mis vaatasid näoga ukse poole et silmata sisenejaid ja vöörustajaid . Kaitsejumaluste ülesandeks jurtas oli ka silma peal hoida teenijatel ja töötajatel . Jälgida et nood enda toimetusi ja tegemisi ikka ausalt ja usinalt teeksid
- (Уудин-тал) – ukse ees olev osa
- (Тоган-тал) (katlakoht)- siin hoiti toidunöusid ,pajalapid, Samas ka puud ja kytus selles osas valitses jurtas tavaliselt pere tytar,Pörand olid kaetud vildiga-(ширтек) . Tytred istusid emast vanuse järjekorras vasakule ukse suunas.
- (Тавуур-тал) - Siin asusid riiulid toidunöudega .Sinna asetati toidu ettevalmistamise ajal ka pada vöi katel.See koht kuulus jurta perenaisele .
- (Холин аптыра) - Seal asub kapp ,milles hoiti toiduaineid.See asus ema lähedal , seal oli ka koht väikestele lastele .Pöranda katteks kasutati lisaks tavalisele vildile veel eraldi kihina pehmet et titedel oleks soe ja meeldiv roomata.
- (Орна уул) - voodi esimene osa. Siin seisis peremehe voodi ja teisel pool , perenaise oma . Voodi lähedal näoga tule poole istus jurta peremees. ja see loeti tema kohaks . Siin asus teekann ja kivi mille vastu peremees enda piipu puhtaks koputas.
- (Зуун-хомур) – jurta ylemine vildist osa . Siin asus (аптара).Seal hoiti hadakke ja teisi väärtuslike esemeid.Seinal ylemises osas rippus sadul ja ratsmed ,mis kingiti isalt edasi pojale.Selles osas istusid pojad vastavalt vanuse järjekorrale,
- (Хомур) – samuti jurta ylemine osa.Siin asus kaks yhesuurust kappi,YHes hoiti raha , siidikangaid ja pere tagavara riided.Teises ylejäänud riidetagavara lisask meeste ja naiste jalanöud.Selles jurta osas istusid tavaliselt köige auväärsemad kylaliused.
- (Бараа) - Siin hoiti vildist madratse ,tekid, nahad, köik ostetud ja vahetatud kaup.Seal istusid tavaliselt vähem tähtsad kylalised.
- (Бараана адык) - Jurta nn. löpuosa.Siin hoiti nahku samuti vanad naised ja mehed seega koht vanakeste jaoks,Sinna paigutati ka kylmadel aegadel äsjasyndinud kaameli vasikad
- (Цах) - See oli uksekörval , kus rippusid sadulad, valjad , Tavaliselt körval oli kapp kus asusid naiste igapäevased jalanöud.
Ukse ees sissekäigu juures pörandale vilti ei pandud vaid tavaliselt kattis seal maad hobusenahk.Ukse körval oli eraldi koht tytre jaoks, kes synnitas tytre enne kui mehele sai . Neid nimetati (сурас). Nende elu oli tavaliselt raske , neid alandati ja need vaesed olendid olid jurtas valitseva hierarhia köige alumisel astmel . Neile oli magamiseks ettenähtud köige viletsam koht jurtas .Sinna kus asus (сурас)seal hoiti ka ka vastsyndinuid vasikaid , lambatallesid ja kitsetallesid.Kui jurtas ei olnud lapsega (сурас) tydrukut , siis lasti selle koha peale jurtasse vaeseid,kerjuseid,haigeid ,hulguseid ja vanu kodutuid poissmehi.Kusjuures viimaseid mitte alati ei lastud jurtasse sisse , samuti nagu mönigates kohtades ei lastud alati jurtasse siseneda synnitamata naisi, keda ei lubatud jurta taha minna tänu ebausule , et nad vöivad nöiduda ja manada.
Kui kylaline jurtasse sisenedes istus mitte talle ettenähtud vaid rikka auväärse kohale, oli jurta peremehel öigus selle väärteo eest kylaliselt kahjutasuks vötta hobune koos sadulaga.Kui kylaline istus auväärsete vanakeste kohale vöeti kahjutasuks hobune ilma sadulata.Kui kylaline istus vallaslapsega tydruku kohale oli jurta peremehel öigus kylalist sundida (сурас) endale naiseks vötma.
Kui vaene , kerjus , vöi hulgus istus jurtas tydruku ehk perenaise kohale, siis vöidi teda selle eksimuse eest panna tööle kogu talveks enda kasuks.Teda vöis kasutada karjasena, hobuste toitmisel ja puhastamisel ,valvata karja öisel ajal ja panna teda teenima saabuvaid kylalisi toites ja ratsastades nende hobuseid.
- Mongoolia kombed
Jurta kombestiku kohaselt võetakse kõike vastu parema käega; juuakse ühest kausist, reeglina kolm ringi, Külalised liiguvad sisenedes vasakule, kusjuures peremehe poole selja keeramist proovitakse vältida. Iga joomiskorra ajal jäetakse kausi põhja väike tilk ning keeldumine on ebaviisakas.
- Jurta unenägudes
Kui tee viib unes jurta juurde tähendab - sissetulekut vöi kasu.Jurtast eemalduda - vaesust ja alandust. olla jurtas sees- inimene ületab tema teel olevad raskused ja jöuab rikkuse ja kuulsuseni , mille poole ta püüdleb . Panna jurta lumes püsti tuisuga , lumesajus - alustada uut asja vöi ettevötmist ilma raha ja kogemuseta,
[redigeeri] Välislingid
Mongoolia aimakkid ja keskalluvusega linn |
Arhangaj - Bajanhongor - Bajan-Ölgij - Bulgan - Darhan - Dzavhan - Gobi Altai - Gov-Sümber - Hentij - Hovd - Hövsgöl - Idaaimakk - Ida-Gobi - Keskaimakk - Kesk-Gobi - Lõuna-Gobi - Orhon - Selenge - Sühbaatar - Ulaanbaatar - Uvs - Övörhangaj |
{{{päis2}}}
|
{{{üksused2}}}
|