Jätkusõda

Vajab toimetamist


Jätkusõda (soome Jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941-19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks.

Talvesõja lõpetanud 1940. aasta Moskva rahulepingut Soome ja Nõukogude Liidu vahel nähti Soomes nii ebaõiglasena, et Talvesõja ning Jätkusõja vahel olnud aega hakati kutsuma Vaherahuks (Välirauha). Olgugi, et ametlikult oli sõda läbi jäi seoses II maailmasõja laienemisega Soomes kehtima sõjaseisukord ning riik tegi jätkuvalt suuri kulutusi sõjaväe tugevdamiseks.

Nõukogude Liit jätkas survepoliitikaga Soome suhtes. 23. juunil 1940 nõudis NSVL nikli kaevandamise õigust Petsamos, 27. juunil Ahvenamaa demilitariseerimist. Peale Rootsi ja Saksamaa vahel sõlmitud vägede transiidilepingut nõudis NSVL sarnast lepingut ka Soomelt Nõukogude vägede transiidiks Hankosse. 6. septembril nõustus Soome vägede transiidiga, ning 11. oktoobril Ahvenamaa demilitariseerimisega, kuid Petsamo küsimuses kasutati venitamistaktikat. Nõukogude Liit sekkus ka Soome siseasjadesse, nõudes näiteks Soome kaubandus- ja tööstusministri Väinö Tanneri tagasiastumist.

Samuti oli Soome vastu hakanud huvi tundma Saksamaa, kes vastutasuks vägede transiidilepingule lõpetas seni Soomele kehtinud relvamüügiembargo.

1941 aasta alguses suurenes Nõukogude surve Soomele. Lõpetati viljatarned, Nõukogude saadik kutsuti Helsingist tagasi, raadios algas Soome-vastane propaganda. Läbirääkimised Petsamo küsimustes jooksid ummikusse. Samal ajal tihenesid Soome suhted Saksamaaga. 7. juunil saabusid Petsamosse esimesed Saksa väed. 9 juunil kuulutati Soomes välja esmane mobilisatsioon.

Ööl vastu 22. juunit 1941, kui algas Saksa-Nõukogude sõda (Suur Isamaasõda) mineerisid Soome allveelaevad koostöös Saksa miinilaevadega Soome lahe, et pidurdada Nõukogude Balti laevastiku tegutsemist Läänemerel. Operatsiooni osales kolm soomlaste allveelaeva. Esimene meremiin paigaldati Soome allveelaevalt Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eesti rannikule 22. juunil 1941 kell 7:28. Soome merejõud alustasid 22. juunil operatsiooni Kilpapurjehdus millega paigutati desarmeeritud Ahvenamaale Soome väed. Nõukogude Liidu lennukid pommitasid edutult Soome sõjalaevu Soome vetes Sottunga juures 22. juunil 1941 kell 6:05 ja Soome rannakindlustusi Alskäris kell 6:15. NSV Liidu poolt renditud Hanko mereväebaasist tulistati Soome alasid suurtükkidest kell 7:55. 25. juunil 1941 pommitasid 460 Nõukogude Liidu lennukit 18 Soome linna sealhulgas Helsingit, Turut ja Porvood. 27 lennukit õnnestus Soome vägedel Soome territooriumi kohal alla tulistada. 25. juunil tõdes Soome Eduskunta, et Soome on jälle sõjas.

10. juulil 1941 alustasid Soome väed rünnakut Karjala maakitsusel ning Laadoga-Karjalas, Laadoga-Äänisjärve vahelisel suunal. 30. juulist 9. septembrini vallutas Soome tagasi talvesõjaeelsed alad. 4. septembril jätkati edasitungi Laadoga ja Äänisjärve vahelelisel alal. 10. oktoobriks 1941 oli Soome saavutanud positsioonid Sviri jõel ning asetus kaitsele.

Detsembrini 1941 jätkas Soome aremee edasitungi ka ida suunal, et saavutada paremini kaitstavaid positsioone. Tänu headele kaitsepositsioonidele sai Soome positsioonisõja ajal vähendada oma sõjaväelaste arvu oluliselt ning saata hulga mehi tsiviiltöödele näiteks põllumajandusse ning tööstusse.

Positsioonisõda lõppes 9. juunil 1944, mil Nõukogude Liit alustas rindel suurpealetungi nõudes Soome tingimusteta kapituleerumist. Pealetung sumbus peatselt Soome edukates tõrjelahingutes Tali-Ihantalas, Viiburi lahel ning Äyräpää-Vuosalmel (25. juuni 1944 - 9. juuli 1944). Viiburi lahe lahingutes osales ka soomepoistest koostatud 200. jalaväerügement ning sakslaste 122. jalaväediviis.

Järgnesid edukad Soome tõrjelahingud U-liinil (Nietjärvis) ning 9. augustil lõppenud Ilomantsi lahing, milles Soome väed lõid puruks kaks vaenlase diviisi ja said suure sõjasaagi. NSVL loobus tingimusteta alistumise nõudest. 19. septembril sõlmiti Moskvas Soome ja NSVL vahel vaherahu.

Soome kaotused Jätkusõjas: - 59 000 langenut; - 158 000 haavatut. [3]

Venemaa kaotused Jätkusõjas: - 306 000 langenut; - kokku 1 100 000. [4]

[1]Mauno Jokipii – Jatkosodan synty; 1987; lehekülg 575 [2]Joppe Karhunen – Taistelulentäjien Jatkosota; 1994; lehekülg 14 ning Mannerheim - Muistelmat; Osa II; 1952; lehekülg 313 [3] Suomi 85 - Itsenäisyyden puolustajat - Rintamalla; 2002; lehekülg 277 [4] Dokumentaalfilm Jatkosota - Talvisodan seuraus (minister Max Jakobson, kolonel Vilho Tervasmäki)

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Lingid