Hugo-Johannes Möldre
Vajab toimetamist |
Hugo-Johannes Möldre (Mölder) (26. mai 1896 Tartumaal, Haaslava vald, Kriimanni mõis - 16. detsember 1983 Göteborg) oli Eesti sõjaväelane, jurist ja politseiametnik.
Üldhariduse omandas Tartu gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis. Korp! Fraternitas Estica liige. 1915. aastal lõpetas Peterburi Pauli sõjakooli, mille järel teenis leitnandi auastmes 7. Läti (Bauska) kütipolgus võttes roodukomandörina osa Esimesest maailmasõjast Riia rindel.
Jõululahingute käigus Vene vägede pealetungil Miitavi üldsuunal 23. detsembril 1916 liikus Möldre oma rooduga Mangeli metsa ja Kuulipilduja mäe (Ložmeteju Kalns) vahelist defileed läbiva kolonni avangardis. Sattudes ootamatult saksa vägede tugeva kuulipilduja- ja püssitule alla, asus Möldre oma roodu etteotsa ja viis selle rünnakule. Hüpates esimesena saksa kaeviku rinnatisele, tõmbas ta endaga kaasa kogu roodu. Pärast esimese kaevikuteliini vallutamist jätkasid kütid leitnant Möldre juhtimisel rünnakut ja vallutasid ka teise kaevikuteliini. Selle eest autasustati Hugo Möldret Georgi mõõgaga (PAF 11.09.1917)
1918. aasta algul teenis leitnant Möldre lühikest aega 3. Eesti polgus ja Tartu tagavarapataljonis. Võttis osa Vabadussõjast teenis Hugo Möldre soomusrongidiviisi juhina ja kahurväes.
Peale sõda kohtupalati prokuröri abi; vandeadvokaat; Riigikogu asjaajaja; 1924-1925.a. Eesti Vabariigi Politsei Peavalitsuse ülema kohusetäitja ja üks politseikooli loojatest. Tema ajal ühendati Kaitsepolitsei ja Kriminaalpolitsei.
Teises maailmasõjas võttis osa soomepoiste tegevusest, teostades Soomes, Munkkiniemis eestlastest sõduritele väljaõpet. Hiljem "Erna" I grupi üks juhtidest. 1944. aastal siirdus Rootsi, kus ta 28. novembril 1978 ülendati majoriks.