Päike

Päike
Suurenda
Päike

Päike on meie päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on –26,8 ja absoluutne tähesuurus 4,8. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel.

Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm.

Päike on põhijada täht spektraalklassist G2, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra suurem ja kuumem, kuid punasest hiiust palju väiksem. G2-klassi tähtedel on põhijadale omane eluiga umbes 10 miljardit aastat. Tuumakosmokronoloogia abil hinnatakse Päikese vanuseks 5 miljardit aastat.

Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.

Päikese pinnatemperatuur on 5780 °K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kraadi) ja tuum (kuni 13,6 miljonit kraadi).

Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, muundavad termotuumareaktsioonid vesinikku heeliumiks. Igas sekundis astub termotuumareaktsiooni 3,9×1045 vesiniku aatomit. Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad samalaadseid reaktsioone vesinikupommis. Tulevikus on ehk võimalik termotuumareaktorites toimuva juhitava termotuumareaktsiooni abil elektrit toota.

Päikeseplekid
Päikeseplekid

Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse.

Päikese kroonis on 1011 aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääris 1023 aatomit kuupmeetri kohta.

Mõnda aega arvati, et Päikeses toimuva tuumareaktsiooni poolt tekitatud neutriinode arv on ainult kolmandik teooria poolt ennustatust (Päikese neutriinode probleem). Ent hiljuti avastati, et neutriinodel on seisumass, mistõttu nad saavad teel Päikeselt Maale muunduda raskemini avastatavat liiki neutriinodeks, nii et lahknevus mõõtmiste ja teooria vahel on kõrvaldatud.

Ettevaatust! Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada koguni pimedaks jäämist.

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
Päikesesüsteem
planeedid
Planeedid: Merkuur | Veenus | Maa | Marss | Jupiter | Saturn | Uraan | Neptuun
Kääbusplaneedid: Ceres | Pluuto | Eris
Muud: Päike | Kuu | Asteroidid | Komeedid | Kuiperi vöö | Öpiku-Oorti pilv
Vaata ka: Taevakehad | Päikesesüsteemi objektide loend | Astronoomia mõisteid