Harilik saar

Harilik saar
Harilik saar
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed
Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised
Magnoliopsida
Selts: Mailaselaadsed
Scrophulariales
Sugukond: Õlipuulised
Oleaceae
Perekond: Saar Fraxinus
Liik: Harilik saar excelsior
Fraxinus excelsior

Harilik saar (Fraxinus excelsior) on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline. Harilik saar on kuni 40 meetri kõrgune. Esineb laial alal Euroopas ja Aasia lääneosas. Eestis tavaline, enam Lõuna- ja Kesk-Eestis. Tavaliselt kasvab ülemises puurindes laialehistes metsades, salumetsas, lammimetsas, lodumetsas, puisniidul, sooniidul. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Kasvab hästi värsketel ja niisketel huumusrikastel muldadel. Soojalembene, eriti tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Valgusnõudlik, kuid noorena võib kasvada ka teiste liikide varjus. 10-12 aastane taim talub veel varju, seejärel muutub valgusnõudlikuks. Saab 150-300 aastat vanaks.

Rahvapärased nimed saarepuu, saarn, saarnas, suar

Õitseb mai keskel, enne lehtimist. Saarel on nii emas- ja isasõisi kui ka mõlemasugulisi. Õied lihtsad, õiekatteta (ühesugulistes õites võib olla kuni 4 kroonlehte). Asuvad 4-12 sm pikkustes violetjates või tumepruunides pööristes. Isasõied koosnevad vaid kahest tolmukast ning emasõied ühest emakast. Harilikult on isasõied eri puudel. Õitseb mai keskel enne lehtede puhkemist. Tuultolmleja.

Hariliku saare vili on pähklike on tiivaga koos 2-4 sm pikk, kuni 1 sm lai, süstjas, mõlemast otsast tömp, pruunikas. Valmivad septembris ja oktoobris, puule jäävad sageli kevadeni. Seemneaastad korduvad 2-3 aasta tagant. Paaritusulgjad vastakud liitlehed on teritunud tipuga ja jämedalt saagja servaga lehekesega. Pikkus kuni 40 sentimeetrit. Pealt tume- ja alt helerohelised. Tüvi sirge, hästi laasuv, algul sileda ja rohekashalli koorega, hiljem sügavate peente pragudega korbaga, helehall, oksad hõredalt. Tüve läbimõõt kuni 1,8 m. Pungad väikesed, sametjad, süsimustad, puhkevad enamikest Eesti puudest hiljem.

Juurestik on harilikul saarel hästi arenenud, peajuur väga sügavale ei tungi, kuid palju on rohkesti hargnevaid külgjuuri. Harilik saar paljuneb peamiselt seemnetega, kuid pärast raiumist annab rikkalikult ka kännuvõsusid.

Hariliku saare puit väga väärtuslik, kaunite aastarõngastega. Kasutatakse mööbli, vineeri, parketi ja suuskade tootmiseks, masinaehituses, siseviimistluseks, on ka kõrge kütteväärtusega. Väga kõva, raske, omapärase lõhnaga. Laialt levinud ka pargipuuna, on rohkesti dekoratiivvorme, kuid on tundlik linna gaaside ja tahma suhtes. Rahvameditsiinis on kasutatud koort, seemneid, lehti (eriti vastpuhkenuid), eelkõige neis sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Koort on tarvitatud ka naha parkimisel ja musta, pruuni ning sinise värvi saamisel. Noori tiibvilju võib süüa marineeritult. Lehti ja võrseid on antud söögiks lammastele. Viljad on söögiks mõningatele lindudele. Kahjureid esineb harva. Ka mädanikke tekitavaid seeni tavaliselt pole.