Slovakkia

Slovaki Vabariik
Slovenská Republika
Slovakkia lipp Slovakkia vapp
Pilt:LocationSlovakia.png
Keel slovaki
Pealinn Bratislava
President Ivan Gašparovič
Peaminister Robert Fico
Pindala 48 845 km²
Rahvaarv (2003)
Rahvastiku tihedus
5 430 033
111,2 in/km²
Iseseisvus 1. jaanuar 1993
Rahaühik kroon (SKK)
Ajavöönd maailmaaeg +1
Riigihümn Nad Tatrou sa blýska
Üladomeen .sk
Maakood 421

Slovakkia on Kesk-Euroopa riik, mis 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga. Naaberriigid on Poola, Tšehhi, Ukraina, Ungari ja Austria. Slovakkial puudub otsene väljapääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega.

Sisukord

[redigeeri] Loodus

Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madaliku viljakadid põlde palistab karjamaade lopsakas rohelus. Mühisevad mäed vahelduvad voolavate jõgedega lauskmaal. Loodus on üle terve Slovakkia puistanud ammu kustunud vulkaane, uuristanud kanjoneid ja koopaid ning pakub rohkesti mitmesuguseid taime- ja loomaliike. Paljud loomas ja taimed kuuluvad looduskaitse alla ja nende asupaigaks on määratud mitmed suured maa-alad: seadusega turvatud rahvuspargid, kaitsutud loodusega piirkonnad ja reservaadid. Terves riigis on selliseid üle tuhande ja nende üldpind peaks ületama 10 000 ruutkilomeetrit. Slovakkia fauna on vaheldusküllane, siinsetes metsades elab enam kui 40 000 liiki loomi. Suuremateks metsaelanikeks on karud, hundid, metssead ja punahirved. Siinne piison on suurim maismaal elav imetaja Euroopas. Kõrgetel mägedel pesitsevad mõistagi röövlinnud: kotkad, kanakullid ja pistrikud. Slovakkia madalatel aladel on aegade kestel tehtud lausraiet, kuid mägedes on suuri metsi veel säilinud. Teiste Euroopa riikidega on Slovakkias metsapiirkondi sootuks rohkem – tervelt 36 % riigi üldpindalast. Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd. Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning tiikides.Säga, haugi ja karpi saab püüda Kesk- ja Põhja-Slovakkia veekogudes. Madalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöökpuud. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud, sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused. Tatra mäestiku tippe katvate kivirünkade vahel võivad areneda ainult kõige vähemnõudlikud alpitaimed, näiteks samblikud.

Väidetakse, et just Püha Johannnese kiriku veerde Kremnicke Bane külasse Kesk-Slovakkiasse jääb Euroopa geograafiline keskpunkt. Slovakkia pindala on 49 000 miljonit ruutkilomeetrit ja elanikke umbes 5,4 miljonit. Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide mäestiku Tatra ahelikku ning just see eraldabki looduses Slovakkiat ja Poolat. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge: Mordva, Doonau ja Ipel. Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale kui maale, mis jääb Tatra mägede ja Doonau jõe vahele. Tatrate tipud ulatuvad 2500 meetrini; kõrgemad nendest on kuhjunud väga ammu, enne jääaega. Just sellesse piirkonda kuuluvad Slovakkia kõige mõjusamad maastikuvaated – jääliustike uuristatud orud, mägijärved ja kosed. Karpaatide mäestiku moodustavad mitmed paralleelsed ahelikud, mille vahele jäävad orud. Just niisugune mäeahelike ja madalike vaheldumine iseloomustab Slovakkia maastikku kõige paremini Slovakkias on kolm põhilist madalikupiirkonda. Need on Zahorska Nižina läänes, Vychodoslovenska Nižina kagus ja Podunajska Nižina edelas. Eripärased on ka arvukad lubjakoopad. Mitmed nendest on külastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jäiste kambritega. Üsna mitmed koopad on kantud UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi nimistusse. Slovakkia suurim jõgi on Doonau. See voolab läbi Saksamaa ja Austria ning tähistab looduses ka piiri Ungariga. Suvel, kui jääväljad hakkavad sulama tõuseb veetase. Teistes Slovakkia jõgedes nagu Vah, Hron ja Ipel, o nivoo kõrgeim märtsis. Slovakkia pikim jõgi Vah Voolab peaaegu terves pikkuses mööda selle riigi territooriumi Enamin Slovakkia järvi on moodustunud jääajal. Ihal järvel on oma värvus, mille määrab ümbrus ja kohalik geoloogiline eripära. Iidsed jäämassiivid on uuristanud koski ka Tatardesse. Kõrgeim (umbes 80 meetrit) on Nefcerka. Slovakkia võib uhkustada paljude mineraalveeallikatega ja tohutu põhjaveevaruga. Allikaid leidub kõikjal, samas kui põhjavee reserv on koondunud Doonau jõe ümbrusesse lõunas. Slovakkias on üle 1200 mineraalveeallika ja pole ühtki piirkonda, kus neid ei leiduks. Mõned on parajalt leige veega (üle 20 kraadi), teistest voolab üsna kuum.Mitme Slovakkia mineraalveeallika kohta arvatakse, et need taastavad tervist. Tervist otsivad inimesed on neid külastunud juba sajandeid. Slovakkia kliima on mõõdukas, kuigi erineb madalikel ja mägedes oluliselt. Allpool kohtab kuiva ja sooja ning seal on ka ilm enamasti ettearvatav. Mägedes võib seevastu olla hoopis jahedam ja niiskem. Kõige soojema koha Slovakkiast leiab Podunajska nižina madalikult ja jahedama Tatra mäestikust. Aastaajad Slovakkias eristuvad selgesti ja igaühel neist on eripärane veetlus. Kevadeti õitsevad värvikad aasad. Suve iseloomustab viljapõldude kollane, samuti suplejate hordid sinistes veesilmades. Sügis toob kaasa niinimetatud vananaistesuve - kestvamad päikeselisemad perioodid. Talved on Slovakkias üsnagi karmis, eriti just põhjaosas, kus lumi jääb maha enamkas kui sajaks päevaks.

[redigeeri] Pinnamood

Kõrgeim tipp on Kõrg-Tatrates asuv Gerlachovský štít (2655 m).

[redigeeri] Siseveekogud

Slovakkia suuremad jõed on Doonau, Hron, Váh.


[redigeeri] Riik

[redigeeri] Riigikord

Slovaki Vabariik parlamentaarne vabariik. Parlament on Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu (Národná Rada Slovenskej Republiky), mis valitakse otsevalimistel proportsionaalse süsteemi alusel neljaks aastaks.

Valitsus allub parlamendile.

President valitakse viieks aastaks, alates 1999. aastast otsevalimistel.

[redigeeri] Poliitika

[redigeeri] Valimised



[redigeeri] Slovakkia valitsused

liitriigi osana alates sametrevolutsioonist


alates 1. jaanuarist 1993 jätkas senine valitsus juba iseseisva riigi valitsusena

[redigeeri] Haldusjaotus

Slovakkia jaguneb maakondadeks (kraj). Maakonnad kannavad maakonnalinnade nime.

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Keeled

Ametlikuks keeleks on slovaki keel. 10% räägib rahvastikust räägib ungari keelt.

[redigeeri] Rahvuslik koosseis

[redigeeri] Usundid

Rooma-katoliiklasi on 60,3%, protestante 6,2% rahvastikust.

[redigeeri] Majandus

Rahvusvaluutana käibib Slovaki kroon (SKK). 1 kroon = 100 heller'it.

[redigeeri] Varia

[redigeeri] Rahvuspühad

  • 1. september
  • Põhiseaduse päev

[redigeeri] Ajavöönd

Slovakkias kehtib Kesk-Euroopa aeg.



Euroopa Liit (EL) EU lipp

Austria | Belgia | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) NATO lipp

Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari