J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool
See artikkel vajab toimetamist |
Esimesed teated koolide tööst Alatskivi mail pärinevad aastast 1766. Aastaks 1810 oli külakoolide arv jõudsalt kasvanud. Töötasid Haapsipea, Naelavere, Suurlahe, Torila, Savastvere ja Lahepera kool.
1920. a. ühendati kõik ümbruskonna külakoolid Alatskivi 6-klassiliseks Kõrgemaks Algkooliks. Kool töötas lossis. Alatskivi kooli otseseks eelkäijaks võib pidada Alatskivi algkooli. 1928.a. ehitati mõisa valitsejamajale II korrus, kool kolis härrastemajja. Rajati kooliaed ja ümbruse haljasala.
1940. a. nõukogude okupatsiooni ajal muudeti kool 7-klassiliseks. Sõja ajal kasutas kooliruume ka sõjavägi. 1950.a. 25. oktoobril muudeti ENSV MN määrusega Alatskivi Mittetäielik Keskkool Alatskivi Keskkooliks. Avati 8. ja 9. klass.
1961. a. kevadel alustati uue koolimaja ehitamist. 1962.a. sügisel algas õppetöö uues majas. Samal aastal muudeti Eestis põhikool 8-klassiliseks. 1963.a. koondati Alatskivile osa Tartu rajooni õpihälvetega lapsi. 30. aprillil 1964, Juhan Liivi 100. sünniaastapäeval, anti ENSV valitsuse määrusega koolile JUHAN LIIVI nimi, mida kool kannab tänaseni. Kooli alumise korruse koridoris avati kodulooline ekspositsioon. 1975.a. mindi õppetöö korraldamises üle kabinetsüsteemile.
1977. a. rajati Kuningvere järvele ujula, mida kool kasutas kevadel ja sügisel. Valmis sai kooli staadion. 1983.a. alustati koolimaja ümberehitamist tsiviilkaitse vajadusteks reserv-sõjaväehaiglaks. 1989.a. said õpilased esmakordselt 9-klassilise põhikooli lõputunnistuse. Keskkool muudeti 12-klassiliseks. 1990.a. avati vanas koolimajas Alatskivi Muusikakool. 1992.a. likvideeriti abiklassid. 1993.a. valmis uus õppehoone - auto-traktoriõpetuse korpus. 1994.a. likvideeriti kooli internaat. 1998.a. sai kaasaegse vormi ja sisu meie arvutiklass, valmis kooli uus automaatkatlamaja ja ilmus kooli esimene kirjanduslik almanahh. 1999.a. jooksul on kapitaalselt remonditud ja taas kasutatavad igati kaasaegselt sisustatud füüsika ja keemiaklass.
Keskkooliaegsed direktorid:
- 1950-1952 - Maria Saarniit
- 1952-1955 - Maria Möll
- 1955-1956 - Margit Roostfeld-Ilves
- 1956-1958 - Margarita Gundobina-Tamm
- 1958-1997 - Karl Elken
- 1997-2003 - Urmas Laur
- 2003. aastast - Urve Lõhmus