Arutelu:Jaan Tõnisson

See materjal peaks olema artikli tekstiga integreeritud:

Tõnisson, Jaan (22.XII 1868 Tänassilma läh., Viljandi vald – surmaaeg ja -koht teadmata), riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, Tartu Ülikooli audoktor (1928), ühistegevuse professor (1935). Lõpetas 1892 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. Oli 1891–92 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees, 1905–17 Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–19 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–32 Eesti Rahvaerakonna ja 1932–35 Rahvusliku Keskerakonna juht. Andis 1896–1930 välja enda juhitud erakondade häälekandjat ajalehte "Postimees" ning oli 1896–1935 (vaheaegadega) selle peatoimetaja. Oli Eesti rahvusluse ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võitles venestamise ja saksastamise vastu. Valiti 1906 Liivimaa talupoegade saadikuna I Riigiduumasse, tegutses seal autonomistide rühmas. Oli Eesti Ajutise Maanõukogu, Eesti Asutava Kogu ja I–VI Riigikogu liige; juhtis 1917–18 Eesti välisdelegatsiooni, oli 1918–19 portfellita minister, 1919–20 peaminister, 1923–25 ja 1932–33 Riigikogu esimees, 1927–28 ja 1933 riigivanem ning 1930–32 välisminister. Läks 1930. aastate teisel poolel vastuollu K. Pätsi autoritaarsusse kalduva valitsusega, kõrvaldati 1935 poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt. Oli 1898–1918 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees, propageeris ühistegevust. Tõnissoni algatusel asutati 1902 Tartus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. Õpetas 1935–39 Tartu Ülikoolis ühistegevust. Vabadusristi III liigi 1. järk. Kui NSV Liit Eesti okupeeris, vahistati Tõnisson detsembris 1940. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole.


Ma olen ysna, ysna kindel, et Tõnisson ei olnud "1891–1992 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees". Niivõrd kui mina tean, EYSis postuumseid ameteid ei esine. Äkki 1892? --Oop 13:41, 18 august 2005 (UTC)

"1919-1920 Asutava Kogu" misasi? liige või mingi asjapulk? --Oop 13:46, 18 august 2005 (UTC)


võiks ak lisada, et JT kinkis EÜS-ile nonde oma maja.

suwa


tuntud ka kui Tjoška

Jäetud välja, sest pole arusaadav, kellele ta selle nime all tuntud on. Andres 3. märts 2006, kell 06.23 (UTC)

Ma ei hakka küsima, miks minu täiendused maha võeti. Arusaadav. Topeltstandardid. Kahepalgelisus. Mida oligi tarvis tõestada... Konstantin Pätsi suhtes on kõik võtted ja terminid (Moskva agent, riigipööre, autoritaarsus, diktatuur...) lubatud, aga kui Tõnissonu isikut ja tegevust sama mõõdupuuga kohelda, on see pühaduseteotus.

11. augustil 1933 sooritas Tõnisson koos Gustav Jonsoniga riigipöörde, kehtestades üleriikliku sõjaseisukorra ja ajalehtede tsensuuri, mille järel tema valitsust ja selle tegevust hakati ajakirjanduses ignoreerima. Pärast 1933. aasta rahvahääletuse tulemuste selgumist pidi ta oma diktatuurist häbistatult loobuma.

1930. aastate teisel poolel muutus Tõnisson järjest seniilsemaks, lastes end värvata Tjoška nime all Nõukogude agendiks. Oma pimedas vihas Konstantin Pätsi valitsuse vastu ei põlanud ta ära ühtegi vahendit Eesti Vabariigi õõnestamiseks oma kommunistidest sõprade kätega, kutsudes üles asutama Eestisse Nõukogude sõjaväebaase. Aeg-ajalt luges ta Riigivolikogus ette kõnesid, mille tekstid olid talle saadetud Nõukogude saatkonnast.

Tõnissonu majanduslik mõtlemine ei olnud kunagi tugev. Pärast seda, kui ta oli Postimehe pankrotti ajanud, pandi see hoolduse alla ja Tõnisson eemaldati peatoimetaja kohalt.

Välja on jäetud veel järgmine lause.

Seejuures oli ta äärmiselt sallimatu oma oponentide (sealhulgas Konstantin Päts) ja oma partei siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist.

Vikipeedia põhimõte on erapooletu esitus. Ühtki fakti maha vaikida me ei taha. Kui tegemist on vaieldava faktiga, siis tuleb ära tuua ka allikas. Hinnanguid ei tohi esitada enda nimel, vaid ainult kirjeldada teiste poolt antud hinnanguid.

Praegu on artikkel alles algfaasis. Lõpuks tuleb siia kõik kirja panna. Keegi ei ole selle artikli kallal veel tõsiselt töötanud. Las Sinu täiendused jäävad praegu siia, hiljem saab neid arvestada. Pikema jututa kustutamine ei olnud õige. Mina lugesin algusest "tuntud ka kui Tjoška" ega saanud midagi aru. Ma ei ole küll asjatundja, kuid arvan, et pole tõestatud, et ta agent oli. Andres 3. märts 2006, kell 09.41 (UTC)

Mis puutub Pätsisse, siis artiklis Konstantin Päts midagi taolist, mida võiks võrrelda Sinu täiendustega siin, kirjutatud ei ole. Andres 3. märts 2006, kell 09.43 (UTC)

Kas keegi siinsest seltskonnast teab kuidas sa JT endle hüüdnime Koodi-Jaan? Kui jah, siis selline värvikas hüüdnimi võiks kuuluda artikli juurde.

Suhtun väidetesse, et keegi on olnud võõrriigi luure-ja terroriorganisatsioonide käsilane vägagi ettevaatlikult. Niipalju kui mina olen aru saanud võidi Venemaa organite dokumentides kõike võltsida. Seega vajaks iga üksikisiku kohta käiv väide pikka ja põhjalikku uurimistööd, mille väited peaksid olema mingil arvestataval ajalootöö tasemel kaitstud. --Suwa 3. märts 2006, kell 20.11 (UTC)

...kõrvaldati 1935 poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt.

See on vale. Postimees läks Tõnissoni ebamajandusliku tegevuse järel pankrotti (mida oli oodata juba aastaid) ja võeti Eesti ühe vanima ja suurima ajalehena riikliku hooldamise alla, et seda mitte lihtsalt sulgeda. Muide, sulgemise korral näägutataks seda sündmust samamoodi. --Christopher Robin 20. juuli 2006, kell 07.29 (UTC)


Saan aru, miks see tsitaat on toodud, aga kui artiklis on kõigist võimalikest tsitaatidest just see, siis jääb mulje tendentslikkusest. Andres 20. juuli 2006, kell 18.43 (UTC)

[redigeeri] Picture of memorial in Tartu

Hi, I have added a picture of Jaan Tõnissons memorial in Tartu. As I don´t speak any Estonian somebody should control the description. Thanks, --Mghamburg 26. august 2006, kell 00:23 (UTC)

[redigeeri] Kysitav tsitaat

Lisan artiklis oleva tsitaadi allika:


N. Liidu saadik Tallinnas K. Nikitin kirjutas päevikusse, et vestluses 15. aprillil 1939 ütles Jaan Tõnisson: „Luban endale avaldada teie ees Eesti rahva arvamust, et me oleme kogu hingest koos Nõukogude Liiduga. Me teame, et ainult koos Nõukogude Liiduga saame me hoida oma iseseisvust. Kui tahate võtta me sadamad, siis palun.“ (J. Ant, „Saadiku päevik“). Loomulikult ei saa võtta seda tõepärase avaldusena, isegi mitte siis, kui J. T. tõesti midagi sarnast ütles. Kuid Ilmjärv rajab oma süüdistused Pätsi vastu suures osas just sellisele küsitava väärtusega nõukogude dokumentatsioonile. (H.Grabbi)


Yhtlasi teen ettepaneku see tsitaat artiklist sellisel kujul eemaldada kui ebausaldusväärne. --Lulu 26. august 2006, kell 10:09 (UTC)

Tõstan selle lõigu praegu siia:

Tsitaat Luban endale avaldada teie ees Eesti rahva arvamust, et me oleme kogu hingest koos Nõukogude Liiduga. Me teame, et ainult koos Nõukogude Liiduga saame me hoida oma iseseisvust. Kui tahate võtta me sadamad, siis palun.

(Vestluses Nõukogude Liidu saadiku Kuzma Nikitiniga 15. aprillil 1939 [1])

--Lulu 26. august 2006, kell 10:11 (UTC)

Kas neutraalsusmärke võib maha võtta? Andres 26. august 2006, kell 10:12 (UTC)
Jah, võtsin maha. --Lulu 26. august 2006, kell 10:17 (UTC)

Muide, Teataja-nimelisi ajalehti on olnud teisigi, mitte ainult Pätsi oma.



Samuti suutis Tõnisson moraalselt ja materiaalselt hävitada Hendrik Laasi, tagades, et Tartusse ei jäänud enam ühtegi Tõnissoni eestlasest oponenti.

Selle väitega seostuvat tuleks lähemalt uurida. Athanasius Soter 28. oktoober 2006, kell 21:45 (UTC)


kaasaegse Eesti rahvusliku ideoloogia

See on ebamäärane. Kelle mille kaasaegse? Andres 28. oktoober 2006, kell 23:49 (UTC)

"Tartu renessanssi" ehk rahvusliikumise hoogustumise teket.

Kas Tartu renessanss on ... hoogustumise teke? Või ehk hoogustumine? Andres 28. oktoober 2006, kell 23:51 (UTC)

sai Tõnissoni erakond teatud määral jätkata oma tegevust ka pärast revolutsiooni, kuna esindas mittesotsialistlikke ning reserveeritud vaateid.

Millisest revolutsioonist on jutt? See seos vajab selgitust. Andres 28. oktoober 2006, kell 23:53 (UTC)
Et jutt on jaotuse 1905. aasta revolutsioon all, siis peaks lugejale selge olema, et mõeldakse just seda revolutsiooni. Kui seal käsitletaks mõnda teist, siis tuleks see mõistagi selgelt välja tuua. Athanasius Soter 29. oktoober 2006, kell 10:13 (UTC)
Eelmine lause lõpeb sõnadega: mille juhiks oli ta aastatel 1905–1917. Seetõttu tundub, nagu räägiks järgmine lause 1917. aasta revolutsioonile järgnevast ajast. Ära ütle, et Sulle ei tundu. Sõnastust tuleks parandada. Andres 29. oktoober 2006, kell 10:26 (UTC)

Konstantin Pätsi teise valitsuse portfellita minister

Kas see oli siis esimene või teine Pätsi valitsus? Andres 28. oktoober 2006, kell 23:57 (UTC)

kõik parlamentaarse demokraatliku riigikorra institutsioonid jäid täies mahus alles ning toimisid analoogselt edasi

Mis tähendab "analoogselt"? Andres 29. oktoober 2006, kell 00:01 (UTC)

Lisaks PC huvides artiklist kaotatud faktidele tuleks lisada, et Vabariigi Presidendi valimiskoosolekul 24. aprillil 1938 oli JT ainus, kes Konstantin Pätsi austamiseks püsti ei tõusnud.

Palun loetle siin faktid, mis on artiklist kaotatud. Andres 31. oktoober 2006, kell 12:13 (UTC)

Tavaliselt on Postimehe ja Teataja vastuolu üle hinnatud, kujutades seda tagantjärele "kahe suure" omavahelise suure heitlusena. Tegelikult oli ajalehtede sisu suhteliselt sarnane, kuid Teataja rõhutas enam sotsiaalprobleeme, sest Tallinnas asus palju tööstustöölisi ning talurahvas oli Eestimaa kubermangus üldiselt vaesem kui Liivimaal.

See võib muidugi tõsi olla, kuid see kõlab seisukohavõtuna vaidluses. Andres 31. oktoober 2006, kell 12:16 (UTC)

Kas see 1917. aasta sündmus toimus vana või uue kalendri järgi 30. märtsil? Andres 1. november 2006, kell 22:35 (UTC)