Jaan Rebane

Jaan Rebane (13. mai 1924 Pärnu10. november 1993 Tallinn) oli eesti filosoof.

Sisukord

[redigeeri] Haridus

Ta lõpetas 1950 Moskvas ÜK(b)P KK Kõrgema Parteikooli. 1972. aastal sai ta filosoofiadoktoriks (teaduste doktoriks filosoofia alal).

[redigeeri] Karjäär

Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusesse. 1945. aastal astus ta NLKP-sse.

Pärast parteikooli lõpetamist töötas ta 19501951 EKP Keskkomitee propagandaosakonnas sektorijuhatajana. 19511959 oli ta EKP KK Partei Ajaloo Instituudi vanemteadur. 1952./1953. aastal õpetas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegu Tallinna Tehnikaülikool).

19611986 õpetas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis (praegu Tartu Ülikool. Aastast 1971 juhatas ta filosoofia kateedrit, 1973. aastast professorina.

Alates 1986. aastast kuni surmani oli ta Eesti NSV TA (hiljem Eesti Teaduste Akadeemia) Ajaloo Instituudi filosoofiasektori juhataja ning 1986–1992 ühtlasi Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikooli) filosoofia kateedri professor.

[redigeeri] Filosoofia

Jaan Rebase filosoofiline hoiak marksismi fassaadi taga oli positivistlik ja tema mõtteviis oli orienteeritud teadusele. Loogikast kirjutades rõhutas ta formaalse loogika tähtsust.

Jaan Rebane populariseeris marksistlikku filosoofiat muuhulgas 1970. aastatel koos Eero Loone ja Andrus Porgiga raadio filosoofiasaadetes.

Jaan Rebase juhendamisel on kandidaadiväitekirja kaitsnud Mart Raukas.

[redigeeri] Tunnustused

[redigeeri] Teosed

  • Mis on dialektiline loogika. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963.
  • Tunnetuse ühiskondlikust iseloomust. Tallinn: Eesti Raamat, 1967.
  • Tunnetusteooria põhiprobleemid. Tallinn: Eesti Raamat, 1986.
  • Rahvusprotsesside ja rahvussuhete arengu probleeme. 3. teema, Rahvusprotsesside põhijooned Nõukogude Eestis: parteiharidussüsteemi õppekursus. Tallinn 1989.

[redigeeri] Tõlked

  • Marten Sidorov. Kuidas tekkis inimmõtlemine, Tallinn 1967.
  • Koos Lembit Valdiga. Filosoofia ajaloo lühiülevaade, Tallinn 1974.

Käsikirja jäi Alfred Ayeri raamatu Language, Truth and Logic tõlge.

[redigeeri] Isiklikku

Jaan Rebase nooremad vennad on füüsikud Karl Rebane ja Toomas Rebane ning matemaatik (algebraist) Jüri Rebane (suri enne Jaan Rebase surma). Peale selle oli tal õde, kes oli lihtne tööinimene. Kui õelt raadiosaates küsiti, kes vendadest oskab kõige paremini naela seina lüüa, oli vastuseks: "Jaan".

Ta armastas malet mängida.