Pent Nurmekund

Pent Nurmekund (16. detsember 1906 Kilingi vald, Pärnumaa28. detsember 1996 Tartu)


Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://www.livonia.ee/sonumid/98/leht10/10leht2.htm#Pent


Pent Nurmekund on tuntud keelemees ja Tartu ülikooli Orientalistika kabineti rajaja. Erik V. Gunnemark väidab enda raamatus, et Nurmekund oli vöimeline tõlkima 80 keelest kusjuures rääkis ka paljusid neist.


Pent Nurmekund (detsembrini 1936 Arthur Roosmann) sündis 16. detsembril 1906 Saarde kihelkonnas Kilingi vallas Veskeküla Mõimessaare vesiveskis.

Kooliteed alustas hiljem tänu I maailmasõja tõttu 12 aastaselt Kilingi vallakoolis. Kolme aasta pärast siirdus Saarde kõrgemasse algkooli, mille kaheaastase kursuse lõpetas 1922. aastal. Samal aastal astus Pärnu Linna Ühisgümnaasiumi. Tulenevalt rentnikest vanemate liikuvast eluviisist, kes olid vaesed lõpetas ta keskkooli Viljandi Poeglaste Gümnaasiumis 1928. aastal. Sama aasta sügisel asus aega teenima Eesti kaitseväkke. Tartu Ülikooli astus Pent Nurmekund 1930. aastal, sooviga saada arsti elukutse. Pärinedes vaesest perest valis õppimiseks filosoofiateaduskonna, kus õppis mitmeid keeli paralleelselt, inglise, germaani ja romaani filoloogiat samuti indoeuroopa võrdlevat keeleteadust. Lemmikaineks oli romaani filoloogia. 1933. aastal jõudis Pent Nurmekund stuudiumiga de facto lõpule, kuid diplomit ta välja ei ostnud, tal lihtsalt polnud selleks raha– see maksis siiski 5 krooni tol ajal. Ajas rahulikult läbi ajutise tunnistusega, kus tõendati, et Arthur Roosmann on Tartu Ülikooli lõpetanud cum laude. Pärast ülikooli kirjutas veel hispaaniakeelse magistritöö. Tartust lahkudes jätkas õpinguid Kopenhaagenis.

1935. aasta kevadel, kui ta oli alatoitlusest ja suurest pingutusest haigeks jäänud, viisid tuttavad ta ühte Taani tallu kosuma. Sealt sõitis Pent edasi Prantsusmaale, et kirjutada doktoritöö Kirde-Prantsusmaa murretest. 1935. aastal ostsid Nurmekunna vanemad järelmaksuga Tänassilma viiehektarise koha. See oli Pent Nurmekunna kümnes kodukoht, siia jäi ta põdema kogu 1936. aasta.

Sel ajal käis üle maa nimede eestistamise laine, mille üheks ajendiks oli vimm sakslaste vastu. Pent Nurmekund jutustab:” Mind kui Arthur Roosmanni oli välismaal alatasa sakslaseks peetud. 1936. aastal hakkasin siis Viljandis Pent Nurmekunnaks. Aga kunagine Nurmekund asub ju üsna Tänassilma lähedal. … Eks Pent ole Soome Pentti (lad. k. Benignitus – “õnnistatud”).

Ülikoolis alustas dotsent Pent Nurmekund 1957. aastal jaapani keele õpetamist ja jätkas seda kuni oma sunnitud lahkumiseni orientalistika-kabineti juhataja kohalt 1983.


[redigeeri] Teosed

  • "Pisut iseendast" – Emakeele Seltsi Aastaraamat, nr. 32, 1986 (ilmus 1988), lk. 94–96
  • "Kõllanõmme" (luulekogu). Koostanud Tõnu Tender ja Mart Velsker. EÜS Veljesto Kirjastus, Tartu 1996, 43 lk.
  • "Rindel ja sõjavangina Karjalas" (meenutusi) – Keel ja Kirjandus 1997, nr. 8, lk. 557–562
  • "Keeltemaailm" (artiklivalimik). Koostanud ja toimetanud Tõnu Tender. EÜS Veljesto Kirjastus, Tartu 1997, 113 lk. (ka bibliograafia)

[redigeeri] Kirjandus

  • Paul Ariste, "Pent Nurmekund 60-aastane" – Emakeele Seltsi Aastaraamat nr. 12, 1966, lk. 251–253
  • Linnart Mäll, "Pent Nurmekund 80" – Looming 1986, nr. 12, lk. 1705–1706
  • "Keelte jälil". Väljavõtteid raadiointervjuudest Pent Nurmekunnaga (küsitleja Lembit Lauri) – Keel ja Kirjandus 1986, nr. 12, lk. 747–749
  • Tarmo Kulmar, "Eesti keeleteaduse elav legend" – Keel ja Kirjandus 1995, nr. 11, lk. 733–735
  • Eduard Vääri, "Pent Nurmekunnast ja tema ajast" – Keel ja Kirjandus 1997, nr. 3, lk. 198–201
  • Eduard Vääri, "Kogu mulgi luulet" (raamatu "Kõllanõmme" arvustus) – Mulkide Almanahh, nr. 7, koostanud ja toimetanud Eduard Vääri, Eesti Mulkide Selts, Tartu 1997, lk. 89–90
  • "Ühe miljonäri lugu". Nurmekunna-nimelise Germanistika Sihtasutuse mälestus- ja tänuraamat, eessõna: Rein Sikk. VR Kirjastus, Rakvere 2003, 90 lk.
  • Eduard Vääri, "Pent Nurmekund, ühe miljonäri lugu" (raamatu "Ühe miljonäri lugu" arvustus) – Mulkide Almanahh 2004, nr. 14 lk. 108–109


[redigeeri] Välislingid