Kommunism
Artiklid teemal Marksism |
Sotsioloogia ja antropoloogia |
Kodanlus |
Klassiteadvus |
Kaupade fetišism |
Kommunism |
Hegemoonia |
Riigita kommunism |
Ekspluateerimine |
Inimloomus marksismis |
Proletariaat |
Tootmissuhted |
Alatarbimine |
Majandusteadus |
Marksistlik ökonoomika |
Väärtusseadus |
Tootmisvahendid |
Tootmisviis |
Tootlikud jõud |
Lisaväärtus |
Ajalugu |
Kapitalistlik tootmine |
Klassivõitlus |
Proletariaadi diktatuur |
Maailmarevolutsioon |
Algeline kapitali akumulatsioon |
Proletariaadi revolutsioon |
Filosoofia |
Marksistlik filosoofia |
Ajalooline materialism |
Dialektiline materialism |
Guevarism |
Maoism |
Marksistlik humanism |
Strukturaalne marksism |
Trotskism |
Lääne marksism |
Tuntud marksiste |
Karl Marx |
Friedrich Engels |
Rosa Luxemburg |
Vladimir Lenin |
Lev Trotski |
Antonio Gramsci |
Mao Zedong |
Georg Lukacs |
Cornelius Castoriadis |
Louis Althusser |
Frankfurdi koolkond |
Praxise koolkond |
Antonio Negri |
"Kommunism" kui termin võib tähendada kas: (1) teatud sotsiaalset ja majanduslikku ühiskonnakorraldust, (2) ideoloogiat või teooriat, mis toetab, põhjendab ja arendab selle ühiskonna loomise ideed, või ka (3) poliitilist liikumist või režiimi, mis soovib seda ühiskonnakorraldust rakendada.
Sisukord |
[redigeeri] Sõna tähendused
[redigeeri] Kommunistlik ühiskonnakorraldus
[redigeeri] Teoorias
Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunistliku ühiskonna teoreetilised alused esinevad näiteks Friedrich Engelsi teoses "Perekonna, riigi ja eraomandi tekkimine".
[redigeeri] Praktikas
"Kommunism", "kommunistlik riik" ja "kommunistlik režiim" on läänemaailmas laialdaselt kasutatavad terminid kommunistliku partei võimu all olevate riikide ja neis valitseva korra kohta.
Nendes riikides eelistati selle asemel kasutada väljendeid "sotsialism" ja "sotsialistlik riik", sest vastavalt teooriale pidi sotsialism olema alles üleminekuaste kommunismile.
[redigeeri] Kommunistlik ideoloogia
Kommunism kui ideoloogia või teooria on vaadete, seisukohtade, ideede süsteem või maailmavaade, mis toetab ja põhjendab kommunistiku ühiskonnakorralduse loomist ning arendab selle loomise ideid. Kommunist on inimene, kes toetab kommunismi ideoloogiat. Selles tähenduses kasutas seda mõistet näiteks Lenin, rõhutades "kommunismi õppimise" vajadust.
[redigeeri] Kommunistlik liikumine
Kommunism kui poliitiline liikumine on osa laiemast, sotsialistlikust liikumisest. Selles tähenduses kasutas seda mõistet näiteks Lenin oma teoses ""Pahempoolsuse" lastehaigus kommunismis". Kommunistid erinevad sotsialistidest näiteks selle poolest, et nad pooldavad kapitalistlikult ühiskonnalt kommunistlikusse ideaalühiskonda üleminekut revolutsioonilisel teel. 21. sajandi sotsiaaldemokraatial ei ole enam kommunistidega kuigi palju ühiseid vaateid, ehkki Karl Marx, Friedrich Engels jt on mõlema liikumise jaoks autoriteetid.
[redigeeri] Kommunismi kuriteod
Lähemalt artiklis Kommunismi kuriteod
Kõige tuntumaks on sõna 'kommunism' teinud Nõukogude Liidus 1917–1991 valitsenud režiim, mis hukutas kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne Teise maailmasõja lõppu 1945).
1917–1991 Nõukogude Liidus toimunu ja tema poolt naaberriikides kordasaadetu on 20. sajandi üks suurimaid inimsusevastaseid kuritegusid, mis on kommunismi mainet väga tugevalt blameerinud kogu maailmas.
[redigeeri] Sõna ajalugu
Sõnad "kommunism" ja "kommunist" tulid kasutusele Prantsusmaal pärast 1830. aasta revolutsiooni. Tavakeelde jõudsid nad 1840ndatel. Aastal 1840 korraldati Pariisis esimene communist banquet. Terminit kasutati ka utoopilise sotsialisti Étienne Cabet' toetajate nimetamisel. Sõna 'kommunism' tuleb prantsuse keelest, kus seda võib tõlkida nii kommuun, omavalitsuslik küla ehk kogukond kui ka communauté, ühisomand. Hiljem marksistid kasutasid seda sõna nii, et selles sisaldusid mõlemad elemendid. Sõna 'kommunism' tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu ja sel oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele 'sotsialism'. Seepärast kasutasid Karl Marx ja Friedrich Engels seda sõna 'kommunism' Kommunistliku partei manifestis.
[redigeeri] Kommunismi voolud
Kommunism on aja jooksul omandanud mitmeid eri vorme, mis konkretiseerivad, sageli aga ka hälbivad teatud määral algsest õpetusest, näiteks on mitmelpool tekkinud rahvuskommunism, mis teoorias peaks olema kommunismi internatsionalistlikule põhimõttele risti vastupidine.
Suuremad kommunismi voolud on:
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- Marxists Internet Archive
- Marxist.net
- Theses on Feuerbach
- Principles of Communism
- The Communist Manifesto
- The Civil War in France
- Socialism: Utopian and Scientific
- Reform or Revolution?
- What is to be Done?
- One Step Forward, Two Steps Back
- Two Tactics of Social-Democracy in the Democratic Revolution
- Materialism and Empirio-Criticism
- The Right of Nations to Self-Determination
- Imperialism, The Highest Stage of Capitalism
- The State and Revolution
- The Military Programme of the Proletarian Revolution
- The Tasks of the Proletariat In Our Revolution
- Communism is not exactly dead!