Soome
See artikkel vajab toimetamist |
|
|||||
![]() |
|||||
Riigikeeled | soome ja rootsi | ||||
Pealinn | Helsingi | ||||
President | Tarja Halonen | ||||
Peaminister | Matti Vanhanen | ||||
Pindala | 338 145 km² | ||||
Rahvaarv (2005) Rahvastiku tihedus |
5 261 000 17,1 in/km² |
||||
Iseseisvus | 6. detsember 1917 | ||||
Rahaühik | euro | ||||
Ajavöönd | Ida-Euroopa aeg | ||||
Riigihümn | Maamme (Vårt land) | ||||
Üladomeen | .fi | ||||
Maakood | 358 |
Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri).
Soome on üks Põhjamaadest.
Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia.
Soome kuulub maailma hõredamalt asustatud riikide hulka.
Soome on ÜRO 2005. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 13. kohal.
Soome keel on eesti, ungari ja malta keelega üks vähestest Euroopa Liidu ametlikest keeltest, mis ei ole indo-euroopa päritolu.
Soome pindala on 337 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga.
Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart.
[redigeeri] Kliima
Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved.
Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva.
[redigeeri] Riik
[redigeeri] Haldusjaotus
Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne maakond.
- Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni)
- Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni)
- Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni)
- Oulu lään (Oulun lääni)
- Lapimaa lään (Lapin lääni)
- Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta)
[redigeeri] Suurimad omavalitsused
Elanike arv omavalitsustes. Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005.
Koht | Omavalitsus | Rahvaarv | Pindala (km²) | Rahvastiku tihedus (in/km²) |
---|---|---|---|---|
|
Helsingi | 562 570 | 184,47 | 3049,6 |
|
Espoo | 231 704 | 312 | 745 |
|
Tampere | 204 337 | 523,4 | 391 |
|
Vantaa | 187 281 | 240,84 | 772 |
|
Turu | 174 868 | 243,4 | 716 |
|
Oulu | 128 962 | 369,43 | 337,5 |
|
Lahti | 98 413 | 134,95 | 730,1 |
|
Kuopio | 90 726 | 1127,4 | 80 |
|
Jyväskylä | 84 434 | 105,9 | 789 |
|
Pori | 76 144 | 503,17 | 150,83 |
|
Lappeenranta | 59 073 | 758 | 77,7 |
|
Joensuu | 57 858 | 1173,4 | 49,1 |
|
Rovaniemi | 57 835 | 7600,73 | 7,6 |
|
Vaasa | 57 241 | 183 | 311,2 |
|
Kotka | 54 838 | 272 | 204 |
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Eelajalugu (8500 eKr -)
Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.
Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ning nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist.
[redigeeri] Rootsi võim (1154-1809)
Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajalooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks.
16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed.
Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt.
[redigeeri] Soome suurvürstiriik (1809-1917)
29. märtsil 1809.a. loodi Soome aladel, peale nende vallutamist Vene keisri Aleksander I poolt, autonoomne Soome Suurvürstiriik, mis jäi püsima aastani 1917. Vana Soome tagastati suurvürstiriigile aastal 1812. Vene ajal sai soome keel enam tunnustust, esialgu, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel.
1835. aastal avaldati Soome rahvuseepos Kalevala ja soome keel sai rootsi keelega võrdse staatuse aastaks 1892. Üha enam hakati pürgima iseseisvuse poole.
[redigeeri] Vabariik, kodusõda (1917-1918)
6. detsembril 1917. aastal, pärast bolševike riigipööret Venemaal, kuulutas Soome end iseseisvaks. Iseiseisvust tunnustas ka Venemaa, aga kodusõjad, mis järgnesid Venemaal ja Soomes, ning rahvuslik aktivism, halvendasid suhteid. 1918.a. toimus lühike kodusõda, mis mõjutas järgnevat poliitikat mitme aasta jooksul. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa, ning punaste vahel, keda toetas Venemaa. Valged saavutasid võidu punaste üle, kuid sotsiaalne ja poliitiline jagunemine kahe rahvaosa vahel jätkus.
[redigeeri] Sõdadevaheline ajastu (1918-1939)
Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas pärast kodusõda parlament välja loodava Soome Kuningriigi. Friedrich Karl Ludwig Konstantin, Hesseni prints valiti kuningaks Väinö I nime all. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919. aastal Kaarlo Juho Ståhlberg.
Soome-Vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga aastal 1920. Seadusandjad võitlesid endiselt kommunismi vastu ning suhted Soome ja Nõukogude Liidu vahel jäid pingelisteks.
[redigeeri] Soome Teises maailmasõjas (1939-1945)
Teise maailmasõja ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas (1939-1940) ning Jätkusõjas (1941-1944), Operatsiooni Barbarossa käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes Lapi sõda (1944-1945), mille käigus tõrjusid soomlased Põhja-Soomest välja sakslased.
Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingud aastatel 1947 ja 1948 sisaldasid Soomele mitmeid kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, Salla ja Petsamo. Ekvakueeriti 400 000 inimest.
Kaubanduse teke Läänevõmudega, nagu Suurbritanniaga, ning Nõukogude Liidu poolt nõutud reparatsioonid tegid Soomest industrialiseeritud riigi.
[redigeeri] Lähiajalugu
Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ning turumajanduse.
Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ning stabiilsemaks. Riik muutus tehnoloogiliselt arenenuks ning omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Peale Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega tööpuudus. Siiski, majandus paranes ning hakkas taaskord kiiresti arenema. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.
[redigeeri] Etümoloogia
Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa)
Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata.
[redigeeri] Majandus
Minevikus määrasid Soome majandussuhted ja -poliitika üritused mitte provotseerida Vene impeeriumit või Nõukogude Liitu. Kuigi võimas naaberriik piiras mõneti majanduse arengut, sai Soomest lõpuks maailma üks globaliseeritum riik.
Juba aastakümneid on Soome olnud vaba turumajandusega tööstusriik, mille rahvuslik kogutoodang elaniku kohta on samal tasemel näiteks Rootsiga, Suurbritanniaga, Prantsusmaaga ning Saksamaaga. Majandussektori tähtsaimad osad on puidu- ja metallitööstus, tehnika, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Kaubandusvahetus on tähtsal kohal, umbes kolmandik SKT-st on ekspordid. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses.
Soome oli üks 11-st riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. aastal. Endine rahaühik mark (FIM) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks.
Soome tunnistati kõige kompetentsivõimelsekmaks riigiks kolm aastat järjest (2003-2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ning toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Nokia on telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks.
[redigeeri] Demograafia
Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu.
Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled.
1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid.
[redigeeri] Keel
Enamik soomlasi (92%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus.
Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, vähemosatakse eesti, vene ja norra keelest.
Sisserändajad moodustavad 2% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitmete endise Jugoslaavia rahvaste esindajad. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi.
Soome rahvastik emakeele järgi (31. detsember 2005), 20 enamkõneldavat keelt:
1. | soome | 4 819 819 | 11. | vietnami | 4 202 |
2. | rootsi | 289 675 | 12. | saksa | 4 114 |
3. | vene | 39 653 | 13. | türgi | 3 595 |
4. | eesti | 15 336 | 14. | pärsia | 3 165 |
5. | inglise | 8 928 | 15. | tai | 3 033 |
6. | somaali | 8 593 | 16. | hispaania | 2 937 |
7. | araabia | 7 117 | 17. | prantsuse | 2 071 |
8. | kurdi | 5 123 | 18. | saami | 1 752 |
9. | albaania | 5 076 | 19. | poola | 1 445 |
10. | hiina | 4 613 | 20. | serbia-horvaadi | 1 378 |
[redigeeri] Usk
Enamik soomlasi (83,1%) kuuluvad Soome Evangeelsesse Luteri kirikusse, 1,1% Soome õigeusu kirikusse. Need on ka Soome ametlikud kirikud. Vähemused kuuluvad protestantide, katoliiklaste, muslimite ja juutide hulka (14,7%).
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- Discover Finland with Suomifani.com (inglise keeles)
Euroopa Liit (EL) | ![]() |
---|---|
Austria | Belgia | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari |