Helsingi


Helsingi
[ {{{hääldus}}} ]
soome Helsinki
rootsi Helsingfors
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Helsingil ei ole lippu
Helsingi vapp
Helsingi vapp

Pindala: 686 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 560 905 (2006)1

Helsingi asendikaart
1 1. jaanuar 2006


Helsingi on Soome pealinn ja munitsipaliteet ning Uusimaa ajalooline keskus. Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Koos Espoo, Kauniaise ja Vantaaga moodustab ta Suur-Helsingi, kus elab umbes miljon inimest.

Geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E.

Pindala on 686 km², millest 186 km² on maismaad ja ülejäänud 500 km² veealad. Helsingis on üle 300 saare.

Linna pikim tänav on Mannerheimintie (5420 m).

Sisukord

[redigeeri] Haldusjaotus

Helsingi linnaosad piirkondade kaupa:

  • Kesklinn: Alppila - Arabianranta - Eira - Etu-Töölö - Hakaniemi - Harju - Hermanni - Kaartinkaupunki - Kaisaniemi - Kallio - Kamppi - Katajanokka - Kluuvi - Koskela - Kruununhaka - Kumpula - Käpylä - Lauttasaari - Linnunlaulu - Meilahti - Merihaka - Pasila - Punavuori - Ruoholahti - Taka-Töölö - Toukola - Ullanlinna - Vallila
  • Ida-Helsingi: Herttoniemi - Itäkeskus - Jollas - Kallahti - Kivikko - Kontula - Kulosaari - Kurkimäki - Laajasalo - Marjaniemi - Mellunmäki - Meri-Rastila - Myllypuro - Puotila - Puotinharju - Rastila - Roihuvuori - Santahamina - Tammisalo - Vartiokylä - Vesala - Vuosaari
  • Põhja-Helsingi: Fallkulla - Itä-Pakila - Jakomäki - Latokartano - Länsi-Pakila - Malmi - Maunula - Oulunkylä - Paloheinä - Pihlajamäki - Pihlajisto - Puistola - Pukinmäki - Savela - Siltamäki - Tapanila - Tapaninvainio - Tapulikaupunki - Torpparinmäki - Veräjämäki - Viikki
  • Lääne-Helsingi: Etelä-Haaga - Haaga - Hakuninmaa - Kannelmäki - Kivihaka - Konala - Lassila - Malminkartano - Maununneva - Munkkiniemi - Pikku-Huopalahti - Pitäjänmäki - Pohjois-Haaga - Ruskeasuo - Tali

[redigeeri] Ajalugu

Linna rajas 1550 Rootsi kuningas Gustav I Vasa vastukaaluks Tallinnale Vantaanjoki suudmesse.

Rootsi-Vene sõja tulemusena läks Helsingi 1808 Rootsi võimu alt Venemaa võimu alla.

1811 käskis Venemaa keiser tsaar Aleksander I ehitada kogu linna uuesti. Et tsaarile ei meeldinud senise pealinna Turu asukoht liiga lähedal Rootsile ja eriti Stockholmile, siis nimetati 5000 elanikuga Helsingi 1812 Soome uueks pealinnaks. Linna südameks ehitati ampiirstiilis kesklinn, mis pidi sümboliseerima Soome suurvürsti ja Venemaa keisri võimu. Selle arhitektiks oli Carl Engel.

[redigeeri] Vaatamisväärsusi

Helsingi toomkirik (Tuomiokirkko)
Suurenda
Helsingi toomkirik (Tuomiokirkko)
  • Suomenlinna kindlus
  • Helsingi toomkirik (Tuomiokirkko; Carl Engel ja Ernst Lohrmann, 18301852)
  • Kaljusse raiutud Temppeliaukion kirkko Etu-Töölös (Timo ja Tuomo Suomalainen 1969)
  • Sibeliuse monument Taka-Töölös (Eila Hiltunen 1967
  • kunstimuuseum Ateneum (Theodor Höijer, 1885)
  • Soome Rahvusmuuseum (Herman Gesellius, Armas Lindgren, Eliel Saarinen, 19001916)
  • Eduskunna hoone (Johan Sigfrid Sirén, 1931)
  • Taivallahti kirik (Timo ja Tuomo Suomalainen, 1969)
  • Finlandiatalo (Alvar Aalto, 19711975)
  • Seurasaari vabaõhumuuseum
  • presidendiloss (Pehr Granstedt, 1813)


[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: