Tuumapomm
See artikkel vajab toimetamist |
Tuumapomm ehk aatomipomm (ka: aatompomm) on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel.
Tuumapomm põhineb 239Pu lõhustumise ahelreaktsioonil vabaneval energial.
Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi 239Pu olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema.
Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Ilma neutronpeeglita 239Pu kriitiline mass on 11kg. Be neutronpeeglitega 239Pu minimaalne kriitline mass on 190g lk 8/10 Neutroneid peegeldab paari cm paksune Be kiht, mitte aga Be välispind nagu tavalisel peeglil.
Ahelreaktsiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni (sissepoole suunatud tugevat plahvatust). Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks. Implosioon tekitatakse 32-96 väikse läätsekujulise tavalõhkeaine tüki üheaegse plahvatusega kerakujulise tuumapommi pinnal. Implosiooni käigus surutakse 239Pu hetkeliselt igast suunast ühtlaselt kokku, kriitiline mass väheneb ja algab lõhustumise ahelreaktsioon. Neutonpeegli ja implosiooni koos kasutamisel on saadud 239Pu kriitiliseks massiks 50g!
Neutonkahur annab implosiooni tipphetkel tohutu hulga neutoneid (1 exp 10), mis kiirendab oluliselt lõhustumise ahelreaktsiooni. Kuna implosioon kestab vaid sekundi murdosa, on neutronkahur ülimalt olulne saavutamaks effektiivset tuumapommi.
Kriitilise massi vähendamiseks on oluline 239Pu puhastamine neutronmürkidest(238Pu, 242Pu, 243Am, 245Cm). Samuti 239Pu jahutamine absoluutse nulli lähedale, suurendamaks lõhustumise ristlõiget.
Implosioonil põhineva tuumapommi koostisosade valmistamisel on äärmiselt oluline töölemise täpsus, prilliklaaside lihvimine on "liiga robustne" tegevus võrreldes tuumapommi koostamisega!
Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile.