Rahvusvaheline kabe

Vajab toimetamist
Algseis rahvusvahelises kabes
Suurenda
Algseis rahvusvahelises kabes

Rahvusvaheline kabe ehk sajaruuduline kabe on maailmas enim harrastatav kabeliik.

Rahvusvahelise kabe sünnimaaks tuleb lugeda Prantsusmaad. Nimelt 1723. aastal võeti kasutusele 100-ruuduline laud põhjendusega, et sellel on võimalik teostada tunduvalt huvitavamaid ja keerulisemaid kombinatsioone kui 64-ruudulises kabes.

Sisukord

[redigeeri] Notatsioon

Rahvusvahelises kabes kasutatakse Manoury notatsiooni.

[redigeeri] Reeglid

  • Rahvusvahelist kabet mängitakse ruudukujulisel laual, mis on jagatud sajaks ühesuuruseks ruuduks. Ruudud on vaheldumisi tumedad (mustad väljad) ja heledad (valged väljad). Sellist lauda nimetatakse kabelauaks.
  • Mängitakse tumedatel väljadel, niisiis on kabelaual 50 aktiivset mänguvälja.
  • Kabelaud asetatakse mängijate vahele selliselt, et peatee algab vasakust alumisest nurgast. Seega esimene vasakpoolne alumine ruut on must.
  • Rahvusvahelises kabet mängitakse 20 valge (või heledaks värvitud) ja 20 musta (või tumedaks värvitud) kabendiga (kiviga).
  • Algseisus asetatakse kivid mõlema mängija poolsele esimese nelja vertikaalrea mustadele väljadele. Kaks keskmist rida jäävad tühjaks.
  • Kivid käivad ainult ettepoole, vabale naaberväljale mööda diagonaali, löövad aga vastase kabendi, kui see asub kas ees või tagapool naaberväljal mööda diagonaali, ning selle kabendi taga olev väli on vaba. Sel puhul asetatakse lööv kivi vabale väljale, vastase kabend aga eemaldatakse laualt.
  • Ühe käiguga tuleb lüüa kõik lööva kivi (või kabe) teel seisvad vastase kabendid, kui nad asetsevad löömistingimuste kohaselt. Seda nimetatakse liitlöögiks.
  • Vastase kabendite löömine on kohustuslik!
  • Kui partii jooksul jõuab kivi viimasele horisontaalile muutub ta kabeks, ent kabe õigused omandab ta alles järgmisel käigul.
  • Kabe võib erinevalt kivist käia mööda diagonaali igas suunas ükskõik kui kaugele

Käigulolev kabe peab lööma samal diagonaalil asuva vastase kabendi, kui selle taga on üks või mitu vaba välja, kui aga mingilt selliselt väljalt saab ta edasi lüüa peab ta sedagi tegema (liitlöök)

  • Löömisreeglid
    • Vastase mitme kivi (kabe) löömisel kõrvaldatakse löödavad kabendid alles pärast käigu (liitlöögi) sooritamist nn. viitkoristamise reegel.
    • Ühe käigu jooksul ei tohi lööv kabend teistkordselt hüpata üle ühe ja sama kabendi nn. kordumatuse reegel.
    • Lüüa tuleb nii, et võetakse ära maksimaalne hulk vastase kabendeid (kas kivisid või kabesid). Seda lööki nimetatakse enamlöögiks.
    • Kui kivi jõuab viimasele reale löögiga, ning saab lööki jätkata kivina, ta teeb seda ning jääb kiviks! (nn. kivi püsivuse reegel).
    • Kui kivi saaks lööki jätkata aga kui kabe (ja mitte kivina) omandab ta küll kabe õigused kuid lööki saab ta jätkata alles järgmisel käigul (nn. viitkabestamise reegel).

[redigeeri] Ajakontroll

[redigeeri] Klassikaline ajakontroll

Klassikalise (traditsioonilise) ajakontrolli puhul antakse mõlemale vastasele 50 käigu sooritamiseks 2 tundi, millele lisandub 1 tund iga järgmise 25 käigu jaoks.

[redigeeri] Maailmameistrid

FMJD ametlik statistika algab alles aastast 1948 (Rahvusvaheline Kabeföderatsioon loodi 1947), kuigi maailmameistreid selgitati välja juba tunduvalt varem. 1912. aasta turniir oli esimene, mis tunnistati osavõtjate ja nende kabeföderatsioonide poolt maailmameistrivõistlusteks, nii et esimeseks ametlikuks maailmameistriks tuleks lugeda hollandlast Herman Hooglandi. 1931. ja 1933. aasta maailmameistrivõistlusi ei tunnista tänini maailmameistrivõistlusteks Hollandi Kuninglik Kabeliit (KNDB). 1963. aasta jäi maailmameistrimatš Iser Kupermani ja Baba Sy vahel pidamata ja tollal nimetati maailmameistriks Kuperman. Baba Syle omistati tiitel alles postuumselt 1986. aastal.

[redigeeri] Meeste maailmameistrid

1885 dr Alfred Dussaut (Prantsusmaa), turniir Pariisis
1886 dr Alfred Dussaut (Prantsusmaa), turniir Amiens'is
1894 ex aequo dr Alfred Dussaut, Louis Barteling ja Louis Raphaël (kõik Prantsusmaa), turniir Pariisis
1895 Eugène Leclercq (Prantsusmaa), turniir Marseille's
1899 Isidore Weiss (Prantsusmaa) turniir Amiens'is
1900 ex aequo Isidore Weiss ja Gaston Beudin (mõlemad Prantsusmaa) turniir Pariisis
1902 Isidore Weiss (Prantsusmaa) turniir Pariisis
1904 Isidore Weiss matš Jack de Haasiga (Holland)
1907 Isidore Weiss matš Jack de Haasiga
1909 Isidore Weiss turniir Pariisis
1911 Isidore Weiss matš Herman Hooglandiga
1912 Alfred Molimard (Prantsusmaa) matš Isidore Weissiga
1912 Alfred Molimard (Prantsumaa) matš Jack de Haasiga
1912 Herman Hoogland (Holland) turniir Rotterdamis
1925 Stanislas Bizot (Prantsusmaa) turniir Pariisis
1926 Marius Fabre (Prantsusmaa) matš Stanislas Bizot'ga (Prantsusmaa)
1928 Benedictus Springer (Holland) turniir Amsterdamis
1931 Marius Fabre turniir Pariisis
1933 Maurice Raichenbach (Prantsusmaa) matš Marius Fabre'ga
1934 Maurice Raichenbach matš Reinier Cornelis Kelleriga (Holland)
1936 Maurice Raichenbach matš Leon Vaesseniga (Belgia)
1936 Maurice Raichenbach matš Johan H. Vos'iga (Holland)
1937 Maurice Raichenbach matš Benedictus Springeriga
1938 Maurice Raichenbach matš Reinier Cornelis Kelleriga
1945 Pierre Ghestem (Prantsusmaa) matš Maurice Raichenbachiga
1947 Pierre Ghestem matš Reinier Cornelis Kelleriga
1948 Piet Roozenburg (Holland) turniir erinevates Hollandi linnades (Amsterdam, Haag, Heerlen, Dordrecht, IJmuiden, Rotterdam)
1951 Piet Roozenburg matš Reinier Cornelis Kelleriga
1952 Piet Roozenburg turniir Hollandi eri linnades
1954 Piet Roozenburg matš Wim Huismaniga
1956 Marcel Deslauriers (Kanada) turniir Hollandi eri linnades
1958 Iser Kuperman (NSV Liit) matš Marcel Deslauriers'ga
1959 Iser Kuperman matš Geert van Dijk'iga (Holland)
1960 Vjatšeslav Štšegolev (NSV Liit) turniir Hollandi linnades
1961 Iser Kuperman matš Vjatšeslav Štšegoleviga
1963 Iser Kuperman matš Baba Syga jäi pidamata
1963 Baba Sy (Senegal), talle omistati tiitel alles 1986. aastal
1964 Vjatšeslav Štšegolev (NSV Liit) turniir Meranos
1965 Iser Kuperman (NSV Liit) matš Vjatšeslav Štšegoleviga
1967 Iser Kuperman (NSV Liit) matš Andris Andreikoga
1968 Andris Andreiko (NSV Liit) turniir Bolzanos
1969 Andris Andreiko (NSV Liit) matš Iser Kupermaniga
1971 Andris Andreiko (NSV Liit) matš Iser Kupermaniga
1972 Ton Sijbrands (Holland) turniir Hengelos
1973 Ton Sijbrands (Holland) matš Andris Andreikoga
1974 Iser Kuperman (NSV Liit) matši ei toimunud, Ton Sijbrands loobus tiitlit kaitsmast
1976 Harm Wiersma (Holland) turniir Amsterdamis
1978 Anatoli Gantvarg (NSV Liit) turniit Arco di Trentos
1979 Harm Wiersma (Holland) matš Anatoli Gantvargiga
1980 Anatoli Gantvarg (NSV Liit) turniir Bamakos
1981 Harm Wiersma (Holland) matš Gantvargiga
1982 Jannes van der Wal (Holland) turniir Sao Paulos
1983 Harm Wiersma (Holland) turniir Amsterdamis
1983 Harm Wiersma (Holland) matš Jannes van der Waliga
1984 Harm Wiersma (Holland) matš Vadim Virnõiga
1984 Anatoli Gantvarg (NSV Liit) turniir Dakaris
1985 Anatoli Gantvarg (NSV Liit) matš Rob Clerciga
1986 Aleksandr Dõbman (NSV Liit) turniir Groningenis
1987 Aleksandr Dõbman (NSV Liit) matš Gantvargiga
1988 Aleksei Tšižov (NSV Liit) turniir Paramaribos
1989 Aleksei Tšižov (NSV Liit) matš Ton Sijbrandsiga Amersfoortis
1990 Aleksei Tšižov (NSV Liit) turniir Groningenis
1991 Aleksei Tšižov (Venemaa) matš Guntis Valnerisega Tallinnas
1992 Aleksei Tšižov (Venemaa) turniir Toulonis
1993 Aleksei Tšižov (Venemaa) matš Harm Wiersmaga
1994 Guntis Valneris (Läti) turniir Haagis
1995 Aleksei Tšižov (Venemaa) matš Guntis Valnerisega
1996 Aleksei Tšižov (Venemaa) turniir Abidjanis
1998 Aleksandr Švartsman (Venemaa) matš Aleksei Tšižoviga
2000 Aleksei Tšižov (Venemaa) turniir Moskvas
2002 Aleksandr Georgijev (Venemaa) matš Aleksei Tšižoviga
2003 Aleksandr Georgijev (Venemaa) turniir Zvartsluisis
2004 Aleksandr Georgijev (Venemaa) matš Aleksei Tšižoviga Ufas ja Iževskis
2005 Aleksei Tšižov (Venemaa) turniir Amsterdamis

Vaata ka:

[redigeeri] Eesti meistrid

[redigeeri] Mehed

Esimesed Eesti meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti 1955. aastal. Meistritiitlini on jõudnud 20 kabetajat, neist Raivo Rist on turniiri võitnud 9 korral. Selles arvestuses järgnevad talle Urmo Ilves 7 ja Nikolai Žadin 6 tiitlivõiduga.

Jrk.nr. Aasta Eesti meistrid
1 1955 Nikolai Žadin
2 1956 Ülo Kesker
3 1957 Jefim Titijevski
4 1959 Ülo Kesker
5 1960 Nikolai Žadin
6 1961 Nikolai Žadin
7 1962 Nikolai Žadin ja Ülo Kesker
8 1963 Ülo Kesker
9 1964 Nikolai Žadin
10 1965 Ennu Jōulu
11 1966 Ennu Jōulu
12 1967 Nikolai Žadin
13 1968 Ülo Karask
14 1969 Ennu Jōulu
15 1970 Vello Alas
16 1971 Rafael Hecht
17 1972 Ennu Jōulu
18 1973 Raivo Rist
19 1974 Raivo Rist
20 1975 Raivo Rist
21 1976 Raivo Rist
22 1977 Raivo Rist
23 1978 Hans Vaab
24 1979 Hans Vaab
25 1980 Raivo Rist
26 1981 Kalev Parksepp
27 1982 Raivo Rist
28 1983 Heiki Karp
29 1984 Raivo Rist
30 1985 Raivo Rist
31 1986 Vello Luht
32 1987 Kaido Leesmann
33 1988 Riho Alas
34 1989 Ain Tingas
35 1990 Urmo Ilves
36 1991 Kalev Parksepp
37 1992 Ain Tingas
38 1993 Kaido Leesmann
39 1994 Urmo Ilves
40 1995 Kaido Leesmann
41 1996 Urmo Ilves
42 1997 Urmo Ilves
43 1998 Argo Unnuk
44 1999 Urmo Ilves
45 2000 Villem Lüüs
46 2001 Kenneth Karp
47 2002 Kaido Leesmann
48 2003 Urmo Ilves
49 2004 Urmo Ilves
50 2005 Raido Värik
51 2006 Kaido Leesmann

[redigeeri] Vaata ka

Teised keeled