Mart Saar

Mart Saar
Suurenda
Mart Saar

Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare – 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.

Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost.


Sisukord

[redigeeri] Biograafia

[redigeeri] Lapsepõlv ja õpingud

Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks.

Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp.

1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga.

1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures.

[redigeeri] Hilisem eluperiood

Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus.

1921. aastal kolis ta elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ja tegutses vabakutselise heliloojana.

Aastatel 19281929 toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht".

Aastad 19321943 veetis Mart isatalus Hüpassaares ning järgnevatel aastatel oli ta seal igal suvel ja 1972. aastal (9 aastat peale tema surma) avati seal Mart Saare majamuuseum.

Aastatel 19431956 töötas Mart Saar kompositsiooniprofessori erialal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus tema õpilasteks olid näiteks Ester Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts.

[redigeeri] Tähtsus muusikaajaloos

Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.

Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.

Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid.

[redigeeri] Looming

Mart Saare looming oli algusaastatel tugevalt mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest: impressionismist (klaveriprelüüdid) ja ekspressionismist (soololaul "Must lind").

[redigeeri] Koorilaul

Tema loomingus on kõige suurem osa koorilaulul, mida ta on kirjutanud umbes 350, aga lisaks sellele kuulub tema loomingusse ka sümfooniline ja vokaal-sümfooniline muusika.

Koorilaulude jaoks sai ta inspiratsiooni loodusest ja rahvaviisidest. Osad tema laulud on lihtsa tekstuuriga ja kuuluvad seetõttu laulupidude raudvarasse, näiteks "Leelo" ja "Põhjavaim", aga on ka palju selliseid laule, mis valmistavad raskusi isegi professionaalsetele interpreetidele.

[redigeeri] Soololaul

Lisaks koorilaulule armastas Saar ka soololaulu, mida ta on kirjutanud rohkem kui ükski teine eesti helilooja (umbes 180).

Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu ning neis leidub nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel.

Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl-Eduard Söödi luulet.

[redigeeri] Klaverimuusika

Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Tema algusaastate klaverilooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel.

1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Ühelt poolt püsis Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a-moll), teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid).

Teised keeled