Saksa ordu

Saksa ehk Teutooni ordu, mis oli suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil.

1228 viidi ordu poolakate kutsel üle Preisimaale, kuna Pühal Maal ei olnud ordu johanniitide ja templivendadega väikese arvu tõttu konkurentsivõimeline. Juba 1211 oli ümber asutud Transilvaaniassse, kus aga ei leitud piisavalt rakendust. Vallutanud 1288. aastaks Preisimaa, rajas Saksa ordu sinna tugeva riigi, mis muutus ohtlikuks mitte ainult naabruskonna paganarahvastele, vaid ka Poolale. Preisimaa saksastati kolonistide juurdetoomise abil täielikult. 1237 ühines Saksa orduga Mõõgavendade ordu, mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu).

Saksa ordu õitseaeg oli 14. sajand, mil tema koosseisus võitles leedukate ristiusustamise nimel rüütleid Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt ja mujalt. Ordu langus saabus pärast 1410 Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut. Poolaga toimunud 13-aastase sõda (14541467) kaotas ordu samuti ja muutus esimese vasalliks. 1525 Saksa ordu Preisimaa-osa sekulariseeriti ja selle asemele moodustati Preisi hertsogiriik pealinnaga Königsbergis.

Saksa ordule jäid siiski valdused Saksa-Rooma riigis. Eriti aktiivselt tegutsesid nad Austrias, kus võitlesid türklastega. 1809. aastaks sekulariseeriti nende valdused Napoleoni käsul ka Saksamaal, ainult Austrias jäid nad püsima. Hitleri-Saksamaa okupatsiooni ajal peatati ordu tegevus, kuid pärast Teist maailmasõda see taastus.