Sándor Petőfi

Sándor Petőfi (1. jaanuar 1823 Kiskőrös – 31. juuli 1849) oli ungari rahvusluuletaja ja 1848. aasta revolutsiooni kangelane.
Tema vanemad olid serblased ja sünninimi oli tal Alexander Petrovics, ta ungaripärastas oma nime 1842. aastal alustades kirjanikukarjääri. Ta õppis Kecskeméti algkoolis ja Pesti evangeelses gümnaasiumis.
Petőfi oli Pesti kohvikutes kooskäiva noortest ungari rahvuslastest luuletajate rühma juht.
15. märtsil 1848. aastal oli ta üks revolutsiooni algatajatest Ungaris ja 12-punktilise nõudmiste nimekirja kaasautor. Samal aastal liitus ta kindral József Bemi adjudandina Ungari sõjaväega võitluses Habsburgidega. 1849. aastal jäi ta Segesvári lahingus kadunuks.
Tema järgi on nimetatud üks Budapesti sildadest Petőfi sillaks, sadu tänavaid Ungari linnades ja raadiojaam.
Tema üks tuntumaid luuletusi on "Rahvuslaul" (Nemzeti dal):
Üles, madjar! Kodu kutsub.
Aeg on käes – kas nüüd või iial!
Valige, nüüd aeg teilt küsib:
vabadus, või orjus püsib.
Madjarite jumalale
vannume,
vannume: ei enam orjust
kanna me!
/.../
[redigeeri] Teoseid
- "Sangar János" (1844, e. k. 1973, tõlkinud Ellen Niit, Tallinn: "Eesti Raamat")
- "Iginoor mees: luuletused ja poeemid", (tõlkinud Ellen Niit, Tallinn: "Eesti Raamat", 1973)
[redigeeri] Kirjandus
- Felix Oinas, "Petöfi: vabaduse ja armastuse laulik". Värsid tõlkinud Karl Eduard Sööt ja August Sang. Sari Suurmeeste elulood, nr. 51, EKS, Tartu 1939