Arutelu:Läänemeresoome keeled
Võru ja setu keele kuulumist läänemeresoome lõunarühma tuleks täpsustada. Olen kohanud seisukohta, et võru keel on samas rühmas karjala keele ja soome kirjakeelega, (põhja)eesti keel aga liivi ja vadja keele ning soome keele Päris-Soome murretega. - Urmas 16:37, 13 Dec 2004 (UTC)
Võru ja setu keelt nimetab EE 12. köide Võru ja Setu murdeks. Eraldi on juttu Võru ehk võro ehk võro-seto kirjakeelest. Andres 17:56, 13 Dec 2004 (UTC)
- Hästi. Võtame ajas tagasi sinnani, kus ei saa rääkida ühtsest eesti keelest ja asendame "keel" sõnaga "hõimukeel". Võru keele/murde Põhja-Eesti murdest suurem sarnasus soome kirjakeelele on ju üldteada. - Urmas 18:13, 13 Dec 2004 (UTC)
-
- Sellega ma olen nõus küll, et varem olid asjad teistmoodi. Mina olen kuulnud kunagisest lõunaeesti keelest, millest hiljem kujunesid eesti keele lõunaeesti murded. (Muide, sarnasus tuleb tõenäoliselt lihtsalt sellest, et arhailised jooned säilivad perifeerias paremini, mitte lähemast keelesugulusest.) Aga minu märkus käib selle kohta, et üks anonüümne kasutaja püüab esitada seisukohta, et on olemas setu, võru ning isegi mulgi ja tartu keel. Igal juhul ei ole need üldtunnustatud seisukohad. Andres 18:53, 13 Dec 2004 (UTC)
-
-
- On olemas teooria, mis räägib läänemeresoome keelte kahest lainest või kahest rühmast. Selle järgi kuuluvad põhjaeesti ja lõunaeesti murded eri lainetesse/rühmadesse. Rühmade koosseis on ülevalpool juba nimetatud. Iga juhul tuleb seda teooriat tutvustada (olen ise küll paraku ajahädas). Valdama see seisukoht pole pääsenud (veel?).
-
-
-
- Nimetus "võro kiil'" kõnekas märk teatavast regionaalsest identiteedist. See võib hääbuda, kuid võib ka mitte. Võru keelele võiks mingisuguse võimaluse jätta? Keeli võib aeg-ajalt juurde "tekkida". Kui serbia, horvaadi ja bosnia keelt mitte arvestada, siis viimasena sai sealtkandis "omaette" keeleks makedoonia keel. - Urmas 20:39, 13 Dec 2004 (UTC)
-
-
-
-
- Aitäh kommentaaride eest! Lisasin nende põhjal võru keele artiklisse lause, mis kajastab eesti dialektoloogias tuntud seisukohta lõunaeesti keeltest kui murretest. Lõunaeesti keel(ed) on siiski üsna tõenäoliselt läänemeresoome keeltest üks kõige varem hargnenud osasid. Nii on arvanud näiteks sellised tuntud keeleteadlased nagu Pekka Sammallahti ja Tiit-Rein Viitso. Keeleliselt pole võru keelt vähem põhjust omaette keeleks pidada kui karjala, norra, friisi, kašuubi või katalaani keelt. Võru- ja setukeelse rahva edumeelsus ja tegusus oma keele ja kultuuri arendamisel pole vähemtähtsad. Ametlik tunnustus on, tõsi, alles poolel teel. Tartu ja Mulgi keelega on tõesti lood täbaramad, kuid eriti viimast siiski hääbunuks lugeda ei tohi, sest mulgid on viimasel ajal omal moel üsna aktiivselt oma keele heaks tegutsema asunud.
-
-
-
-
-
- Igal juhul on kunagise lõunaeesti esindajaiks tänapäeval erineva elujõu ja arenemistasemega väikekeeled tartu, mulgi, võru ja setu. Puhtkeeleliselt võib neid tõesti pidada üheks (põhja)eesti keelest tunduvalt erinevaks lähisugukeeleks. Paraku pole kõnelejate enda teadvuses mingit lõunaeestit vaid ikkagi võru ja setu (kuna mulgi ja eriti tartu on hetkel kahjuks tõesti hääbümas). Mõneti sarnane olukord on saami keelega, mille sees on tegelikult kümmekond täiesti erinevat keelt lõunasaamist kuni koltasaamini. Saami keeled on muidugi omavahel palju erinevamad, kuid olukord on ikkagi sarnane: ühe keele, tegelikult keelerühma sees veel mitu keelt ja neile tuginevat erinevat identiteeti.
-
-
-
-
-
-
- Parimaga, võru keele artikli koostaja.
-
-
-