Eesti Raudtee
See artikkel vajab toimetamist |
Eesti Raudtee on transpordiorganisatsioon, mille esindajaks täna on aktsiaselts Eesti Raudtee. Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 5. novembril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina lõigul, mis samal aastal ühendati St Peterburg - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gatshinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega.
Iseseisev Eesti Raudtee (EVR) moodustati 1918. aastal Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil.
1940. aastal, kui EVR lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest 772 laiarööpmelist ja 675 kitsarööpmelist raudteed.
Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati 1. jaanuaril 1992, tema ülesandeks sai Eesti raudteede administreerimine. Samal aastal taastati Eesti Raudtee Rahvusvahelise Raudteede Uniooni (UIC, peakorter Pariisis) liikmeks ning Eesti Raudtee astus ka Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSShD, peakorter Varssavis) liikmeks.
2. märtsil 2001 kutsus Eesti Erastamise Agentuuri peadirektor As Baltic Rail Service (BRS) AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiseks erastamislepingu ja aktsionärdie lepingu sõlmimisele, mille lõplik jõustumine seati sõltuvusse ostuhinna tasumisest. Aktsiate eest pakutud hind tasuti 31. augustil 2001, peale mida said Eesti Raudtee omanikeks BRS (66%) ja Eesti Vabariigi valitsus (34%). See oli Euroopa esimene vertikaalselt integreeritud raudtee erastamine.
2003. aastal oli Eesti Raudtee kaubaveomaht 9 256,9 mln. tonnkilomeetrit, müügitulu 1 737,0 mln. kr, töötajaid oli 2 674, rongi vedureid 157 ja kaubavaguneid 3 648.
Viimastel aastatel on Eesti Raudtee omanike vahel arvukalt erimeelsusi. 2004 ja 2005 aasta aruanded on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastuseisu tõttu kinnitamata.
Vabariigi valitsus on võtnud suuna Eesti Raudtee taasriigistamisele.