Ohmi seadus
See artikkel vajab toimetamist |
Ohmi seadus on saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1787 –1854) järgi nime saanud elektrivoolu üks põhiseduseid.
Sisukord |
[redigeeri] Ohmi seadus vooluringi osa kohta
Vooluahelat läbiva voolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potensiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R).
- I on juhis kulgeva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A)
- U on pinge, mõõdetuna voltides (V)
- R on vooluringi lõigu takistust, mõõdetuna oomides (Ω)
[redigeeri] Ohmi seadus vooluringi kohta
[redigeeri] Ohmi seadus diferentsiaalkujul
on voolutihedus voolujuhi mingis punktis, mõõdetuna amprites (A)
on voolujuhi erjuhtivus, mõõdetuna simensites meetri kohta (
)
on summaarne elektrivälja tugevuse resultant ehk vooluvõrgu potensiaal koos vooluvõrgus olevate lisavooluallikate generaatorite ja akude potensiaalidega, mõõdetuna voltides (V)
[redigeeri] Ohmi seadus vahelduvvoolu korral
[redigeeri] Ohmi seaduse kehtivus
Üldisel kujul näeks Ohmi seadus võlja I = const x U. Ohmi seadus kehtib kõigi harilike elektrijuhtide korral, kuid ei kehti kui elektrijuhiks on näiteks senjettelektrik.