Puulõige
Puulõige on vanim graafikatehnika. Tegemist on kõrgtrükiga ja trükkimisel kasutatakse puuplaati.
Sisukord |
[redigeeri] Tehnika

Puulõige 1552. aastast.
- Trükivormiks võetakse piki süüd lõigatud puuplaat.
- Joonistatakse kujutis.
- Kontuuri ääred lõigatakse välja noaga, suuremate pindade puhul kasutatakse peitlit.
- Kontuur kaetakse trükivärviga ja kokkupuutes paberiga jätab puuplaat musta (olened kasutatud trükivärvi värvist) trükijälje.
- Võimalik on kasutada mitut plaati ja erinevaid trükivärve, et saavutada mitmevärviline ja detailirohke teos.
[redigeeri] Iseloomulik
Iseloomulikuks on tugevad jooned ja pindade kontrastid. Suuremate pindade puhul jätab tõmmisele jäljed ka puusüü. Puulõikeplaat annab ligi 1000 tõmmist.
[redigeeri] Ajalugu
- Algus tehti 6. sajandil Hiinas, kus seoses budismi levikuga hakati palvetekste puutemplite abil paljundama.
- 14. sajand. Puulõikekunst jõudis seoses paberivalmistamise oskuse levikuga Euroopasse.
- 15. sajand. Sai alguse raamatute illustreerimine puulõigetega ning sajandi lõpuks arenes tehnika juba iseseisvaks kunstivormiks.
- Puulõike kõrgaeg oli 15. ja 16. sajandi vahetus, mil puuplaadil paljundamise vastu hakkasid huvi tundma mitmed nimekad maalikunstnikud - Albrecht Dürer (1471—1528), Lucas Cranach vanem (1472—1553), Hans Holbein noorem (1497—1543).
- 16. sajandi II pool. Uued graafikamenetlused (vaselõige, ofort) surusid puulõike odavate rahvaväljaannete piltideks. Luksuslikes raamatutes kasutati puulõiget vaid vinjettide ja initsiaalide tarbeks, illustreerivaid tahvleid hakati valmistama vaselõikes.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: