Tiibeti budismi ajalugu

See artikkel vajab toimetamist
 Buddha silmad
Suurenda
Buddha silmad
Vaas dharmale
Suurenda
Vaas dharmale

Sisukord

[redigeeri] Tiibeti budismi ajalugu

Kolme suure Dharma Kuniga ajastu.

Tiibeti budismi alguseks loetakse tavaliselt , Guru Rinpotše saabumisega Tiibetisse kuid ajalooliselt ilmus esimene teade budismi kohta juba kuningas Songtsen Gampo (629-650) valitsemis ajal. Sündis aastal 617. Songtsen Gampoga algab pihta ajastu, mida kutsutakse Tiibeti budismis kolme suure dharma kuniga ajastuks.

Palden Lhamo Tiibeti kaitsejumalus
Suurenda
Palden Lhamo Tiibeti kaitsejumalus

Tiibetlased väidavad et tema ajal ehitati esimesed üksikud väikesed budausu templid juba. Põhjuseks oli see, et suhtlus India kloostrite ja tiibetlaste vahel algas intensiivselt ja aktiivselt just tema valitsusajal. Ta tsentraliseeris Tiibetis võimu, alustas sellega juba tema isa Yarlungide suguvõsa 32. troonipärija, Songtsen Gampo oli kuningapoeg number 33. Abiellus kahe budistist printsessiga, kes omasid suurt möju kuninga maailmavaatele. Aastal 649 sai Tiibet ühendatud. Saatis minister Thonmi Sambhota Indiasse ülesandega luua tiibetlaste jaoks tähestik ja kiri. Samuti ehitati tema ajal Jokhangi tempel Lhasasse.

Järgmine suur Dharma kuningas oli Trisong Detsen (755-797) samuti Yarlungide soost 37. kuningas. 792. aastal kuulutas ta budismi riigiusuks. Ta rajas Samje kloostri, mis valmis aastal 765. Aastal 779 bönpo muutus ametlikult teisejärguliseks.

[redigeeri] Tiibeti budismi koolkonnad

Klassikaline jaotus Tiibeti budismi koolkondade järgi on :Nyingma , Sakja, Kagyu ja Gelug.

Aastast 1988 see asetus veidi muutus, sest Sarnathis Indias kuhu olid kogunenud kokku köik Tiibeti budismi esindajad ,kloostriülemad, khenpod, budismi haritlased ,öpetlased ,terve thulkude institutsioon ja paljud teised budismi tähtsad tegelased. Seal tegi XIV Dalai-laama täiesti sensatsioonilise avaldise milles tegi ettepaneku et Bön-po on aeg lisada nelja suure budistliku koolkonna juurde ,kui Tiibeti enne-budistlik koolkond ehk traditsioon. Dalai-laama teatas et."See ei ole nii tähtis kas me arvestame Bön-pod kui budistliku koolkonda vöi mitte .See Bön mis oli Tiibetis XI sajandil , on tänase päevani läbi aastatuhandete arenenud koos teiste Tiibeti budismi koolkondadega ja seetöttu on öigus ja aeg juba rääkida Bönist kui Tiibeti viiendast traditsioonist. Miks vöeti vastu Bön viiendaks koolkonnaks?Kuna ajaloos on Bön-pol ka suutra traditsioon ,mis on oluline köigi nelja budistliku koolkonna juures,on enda yld-struktuurilt yks:PRADZHNJA PARAMITA , Madhjamika, Pramana, Abidharma ,Kusjuures öpikud ja tekstid vöisid erineda omal ajal ka kloostritel omavahel vörrelduna ,rääkimata siis veel koolkondadest ,kuid yldine öppe-programm on köigil koolkondadel yhine.Samal pöhimöttel läheneb ka Bön-po enda traditsioonile.




[redigeeri] Nyingma koolkond

 Vaata artiklit Nyingma koolkond

[redigeeri] Kagyu koolkond

Shangpa Kagyu asutati Khyungpo Nyaljor-i poolt (978-1079.

 Vaata artiklit Kagyu koolkond

Gartšen Rinpotše

[redigeeri] Sakja koolkond

 Vaata artiklit Sakja koolkond

Sakja koolkonna traditsioon algab 11. sajandil. Khon Konchok Gyalpo (992–1072) rajas Sakja kloostri 1073. aastal, õppis lhotsava Drokmi käe all.

Sakja koolkonna õppeprogramm (mille läbimine ja omandamine võtab aega umbes 15 aastat), koos vastavate india panditite teostega, mis iga teema juures aluseks võetud.

[redigeeri] Gelugpa koolkond

 Vaata artiklit Gelugpa koolkond

(dGe-lugs-pa)

Gelugpa koolkonna rajamine.


 XII Dalai-laama  Thupten Gyatso (1876–1933)
Suurenda
XII Dalai-laama Thupten Gyatso (1876–1933)
 Geluugi koolkonna pärinevus-liin  Tsongkhapaga keskel
Suurenda
Geluugi koolkonna pärinevus-liin Tsongkhapaga keskel

Gelugpa koolkonna rajaja oli Tsongkhapa


Tsong-kha-pa (Blo-bzang-grags-pa) (1357-1419) tegevus Kesk-Tiibetis. (sMon-lam)-ipidustuste traditsiooni algatamine Lhasas 1409 a. Mingi keisri Yung-lo (1403-1424) kutse Hiinasse 1408 a. (dGa’-ldan)i kloostri rajamine 1409 a.

Tsongkhapa reform on tänu tema huvile kadampa (Bka'-gdams-pa) traditsiooni vastu , mille tõi Tiibetisse Atiśa.

Kolm vaala millele toetub gelugpa koolkond : Suutra ja tantra röhuga Vinaajale,


(dGe-lugs-pa) koolkonna ja kloostriorganisatsiooni kujunemine.Drepungi (‘Bras-spungs)-i (1416 a) ja (Se-ra) kloostri (1419 a) rajamine.

Gelugi koolkonna õppeprogramm on üldiselt sarnane sakja omale.

Dalai laamade institutsioon.

VI Dalai laama Tsangjang Gjatso (1683-1706)

[redigeeri] Tiibeti kanooniline traditsioon

Tiibeti kanooniline traditsioon. Varajane tõlkeperiood 7.-9. saj. Teise tõlkeperioodi algus 11.-12. saj. Tiibeti tõlke kollektsioonide kataloogimine 13-14 saj. Esimesed kanoonilised kollektsioonid sNar-thang-i kloostris 13 saj.

1320 a tekstide esmakordne klassifitseerimine (bKa’-‘gyur)-iks - Buddha õpetusteks -- ning (bsTan-‘gyur)-iks - õpetlaste kommentaarideks ja traktaatideks.

Mingi dünastia esimene (bKa’-‘gyur)-i trükiväljaanne (nn Yung-lo väljaanne) Pekingis 1410 a. Esimene (bsTan-‘gyur)-i trükitud väljaanne (Pekingi väljaanne) 1724 a. 1621 a Li-thangi, 1683 a K’ang-hsi, 1729-1733 a sDe-dge, 1753-1773 a, 1908-1937 a Urga väljaanded.

Mandžu kaanoni koostamine 1773-1790 a.

Mongoli kirjalik traditsioon. Varajane tõlkeperiood 13.-14. saj. Uus tõlkeperiood 16. saj. 1623. a. (bKa’-‘gyur)-i tõlkimine. 17. saj. tõlgete revideerimine ja trükiväljaande valmistamine. Mongoli trükitud (bsTan-‘gyur) 1740 a.

Uiguuri kirjalik traditsioon. 6.-7. saj. tõlked, kommentaarid 7.-8. saj. Hsi-hsia kirjalik traditsioon. U 1190. a. tõlgete kanoonilise kogu trükkimine (keisrinna Luo väljaanne). U 1302 a Yüani väljaanne - mahajaana tekstide kogu.

Lõplikult klassifitseeriti Tiibeti budistlikud tekstid XI sajandil, mis on ka uue koolkonna tõlgete teene.

Sonam Tsemo (bsod-nams rtse-mo, 1142-1182) Buton Rinpoche (bu-ston rin-po-che, 1290-1364) Nemad panid aluse tantra tekstide nelik systeemile, krija-tantra (bya-ba'i rgyud), Tsaryijatantra (spyod-pa'i rgyud), yogatantra (rnal-'byor rgyud), anuttarayogatantra (rnal-'byor bla-na-med-pa'i rgyud)

Igayks neist tantratest jaotatakse omaette ala-kategooriateks. Nad tähistavad tekstide jaotust neljaks suureks klassiks.

[redigeeri] Välislingid