Jamaica
|
|||||
![]() |
|||||
Keel | inglise | ||||
Pealinn | Kingston | ||||
Riigipea | Elizabeth II | ||||
Kindralkuberner | Kenneth Hall | ||||
Peaminister | Portia Simpson Miller | ||||
Pindala |
10 991 km² |
||||
Rahvastiku tihedus |
2 695 867 |
||||
Iseseisvus | 6. august 1962 | ||||
Rahaühik | dollar (JMD) | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg -5 | ||||
Riigihümn | Jamaica, Land We Love | ||||
Üladomeen | .jm | ||||
Maakood | 1-876 |
Jamaica on riik ja saar Kariibi meres. Ta piirneb põhjast Kuubaga ja läänest Haiti saarega, millel asuvad Haiti ja Dominikaani Vabariik.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Riigi nimetus pärineb aravakkidelt, kes asusid saarele elama umbes aastal 1000. Xamayca tähendas 'puu- ja veemaad'.
Jamaica avastas 1494. aastal Christoph Kolumbus. Algul sai sellest Hispaania asumaa. Kolumbus kasutas saart oma perekonna eravaldusena.
Aastal 1670 hõivasid saare inglased. Briti asumaaks oleku esimese 200 aasta järel sai Jamaicast maailma suurim suhkru eksportija. See sai võimalikuks tänu suure hulga orjatööjõu sissetoomisele Aafrikast.
Aastal 1838 keelustati saarel ametlikult orjapidamine, sest mustanahaliste suhtarv oli muutunud suureks: iga valge kohta saarel tuli ligi 20 mustanahalist. Mustanahalised tõstsid orjuse vastu mässu.
Aastate pikku muutus Jamaica üha Suurbritanniast sõltumatumaks. 1958. aastal sai Jamaicast iseseisev provints Lääne-India Saarte Föderatsiooni koosseisus. Jamaica eraldus föderatsioonist 1962. aastal ja on nüüdseks täielikult iseseisev riik maailma rahvaste peres.
Majanduse allakäik 1970. aastatell tekitas riigis vägivallalaineid, mis mõjusid ebasoodsalt turismile, mis on Jamaica üks suuremaid sissetulekuallikaid.
[redigeeri] Riigikord
Jamaica on konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on Suurbritannia monarh (praegu Elizabeth II). Tema võim on põhiliselt sümboolne. Monarhi esindab saarel kindralkuberner, kellel on riigipea roll. Vabariigi pooldajate arv on Jamaical viimasel ajal kasvanud ja tundub, et lähitulevikus monarhiast loobutakse .
Jamaica parlament on jagatud kaheks kojaks – Esindajatekojaks ja Senatiks. Esindajatekoja liikmed valitakse otse. Enamuse kohti saanud partei juht saab peaministriks. Senati koosseis nimetatakse peaministri ja opositsiooni liidri poolt.
Jamaical on kaheparteisüsteem: kordamööda on võimul Riiklik Rahvapartei ja Jamaica Tööpartei.
[redigeeri] Vallad
Jamaica on jagatud 14 vallaks:
- Clarendon
- Hanover
- Kingston
- Manchester
- Portland
- Saint Andrew
- Saint Ann
- Saint Catherine
- Saint Elizabeth
- Saint James
- Saint Mary
- Saint Thomas
- Trelawny
- Westmoreland
[redigeeri] Loodus
Jamaica saare sisemaa on mägine. Mägesid ümbritseb kitsas rannikutasandik. Seetõttu asuvad kõik suuremad linnad rannikulal. Suuremad linnad on pealinn Kingston ja Montego Bay saare põhjaosas.
Jamaica kliima on troopiline, kuum ja niiske. Sisemaa kliima on muutlikum.
[redigeeri] Majandus
Artikkel on pooleli
[redigeeri] Välislingid
Rahvaste Ühendus | ![]() |
---|---|
Antigua ja Barbuda | Austraalia | Bahama | Bangladesh | Barbados | Belize | Botswana | Brunei | Dominica | Fidži | Gambia | Ghana | Grenada | Guyana | India | Jamaica | Kamerun | Kanada | Keenia | Kiribati | Küpros | Lesotho | Lõuna-Aafrika Vabariik | Malaisia | Malawi | Maldiivid | Malta | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Nauru | Nigeeria | Pakistan | Paapua Uus-Guinea | Saint Kitts ja Nevis | Saalomoni Saared | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Sambia | Samoa | Seišellid | Sierra Leone | Singapur | Sri Lanka | Suurbritannia | Svaasimaa | Tansaania | Tonga | Trinidad ja Tobago | Tuvalu | Uganda | Uus-Meremaa | Vanuatu |