Luganski oblast


Luganski oblast
ukraina Луганська область
(Luganska oblast)
vene Луганская область
(Luganskaja oblast)
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Luganski oblasti lipp
Luganski oblasti lipp
Luganski oblasti vapp
Luganski oblasti vapp

Pindala: 26 684 km²
Elanikke: 2 409 700 (2005)
Keskus: Lugansk

Luganski oblasti asend

Luganski oblast on 1. järgu haldusüksus Ukraina idaosas.

Moodustatud 1938. aastal, kui tema ala eraldati Donetski oblastist. 1958. aastani ja 1970 - 1990 kandis nime Vorošilovgradi oblast.

Oblast jaguneb halduslikult 18 rajooniks ning 14 oblastilise alluvusega linnaks.

Sisukord

[redigeeri] Loodus

Oblasti pinnamood on valdavalt tasandikuline. Lõunas ulatub Donetski kõrgustik 367 meetrini. Kliima on mõõdukalt mandriline. Jaanuari keskmine temperatuur jääb -6...-8 °C ja juulis 21...23 °C vahele, sademeid on kuni 450 mm aastas. Luganski oblast asub stepi levialal.

Peamiseks maavaraks on kivisüsi.

[redigeeri] Majandus

Tegemist on olulise rasketööstuspiirkonnaga, kus juhtivateks majandusharudeks söetööstus, metallurgia, masinaehitus (transpordi- ja kaevandusmasinaehitus, metallurgia ja keemiatööstuse sisseseade), keemiatööstus, naftakeemia.

[redigeeri] Transport

Oblasti ala läbivad mitmed olulised magistraalid: Harkivit Volgogradiga ühendavad raud- ja maantee, maantee Moskvast Rostovisse Doni ääres.

Luganski oblasti kaudu tuleb Ukrainasse torujuhtmeid pidi maagaas Stavropolist ja Orenburgist, nafta Volga-äärsetest piirkondadest ning Põhja-Kaukaasiast.

[redigeeri] Rahvastik

Peamiselt kaevanduslinnade rohkuse tõttu ulatub linnarahvastiku osakaal oblastis üle 85%.

Suuremad linnad:

  • Lugansk 445 900 elanikku (2004)
  • Sjeverodonetsk 111 900
  • Altševsk 112 100
  • Lõssõtšansk 110 500
  • Krasnõi Lutš 87 300
  • Stahhanov 80 900
  • Sverdlovsk 67 900
  • Antratsõt 60 300
  • Rubižne 60 200
  • Brjanka 51 400
  • Rovenki 51 300
  • Krasnodon 49 400

[redigeeri] Rahvuslik koosseis

Oblasti elanikest on ukrainlasi 58%, venelasi 39% ning valgevenelasi 2%. Neile järgnevad arvukuselt tatarlased ja armeenlased.

Vene keelel on oblastis regionaalse keele staatus.

[redigeeri] Välislingid



Ukraina 1. järgu haldusüksused - oblastid, autonoomne vabariik, linnad
oblastid: Dnipropetrovski - Donetski - Harkivi - Hersoni - Hmelnõtski - Ivano-Frankivski - Kiievi - Kirovogradi - Luganski - Lvivi - Mõkolaivi - Odessa - Poltava - Rivne - Sumõ - Zaporižžja - Žitomõri - Taga-Karpaatia - Ternopili - Tšerkassõ - Tšernigivi - Tšernivtsi - Vinnõtsja - Volõõnia

Krimmi Autonoomne Vabariik - Kiievi linn - Sevastopoli linn

{{{päis2}}}
{{{üksused2}}}