Küpros

See artikkel vajab toimetamist
Pilt:LocationCyprus.png
Pindala 9251 km²
Rahvaarv (2004)
Rahvastiku tihedus
950 400
83,4 in/km²
Iseseisvus 16. august 1960
Ajavöönd Ida-Euroopa aeg
Üladomeen .cy
Maakood 357

Küpros on saareriik Vahemere idaosas, mis loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse.

Küprose Vabariik iseseisvus Suurbritannia võimu alt 1960 (ehkki Briti sõjaväebaasid jäid saarele alles). 1974 panid Küprose kreeklased toime riigipöörde, misjärel Türgi tõi riiki oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP; on kohal siiani). Novembris 1983 kuulutati Küprose türklaste aladel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saare hõlmab rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik.

Sisukord

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Kliima

Kliima on vahemereline – mahedate, niiskete talvede (10–13 °C) ja palavate, kuivade suvedega (26–29 °C).

[redigeeri] Pinnamood

Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp on Ólympos (1953 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp seal on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik.

Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad.

[redigeeri] Taimestik

17% saarest on kaetud metsadega. Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemsed.

[redigeeri] Loomastik

Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon.

[redigeeri] Loodusvarad

Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, betoniit ja pigmentmullad; ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärsel kogusel. Küprose veevarud on napid.

[redigeeri] Rahvastik

Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris:

  • 78% Küprose kreeklased
  • 18% Küprose türklased
  • 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja romaani keelt kõnelejat.

Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta Konstitutsiooni kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda.

[redigeeri] Religioon

Küprose kreeklased on põhiosas kristlased ja kuuluvad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. Armeenlased kuuluvad Armeenia Apostlikku Kirikusse. 1% saare elanikest on katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid).

[redigeeri] Ajalugu (kuni 1974. aastani)



Küprose Vabariik
kreeka Κυπριακή Δημοκρατία
Kypriakí Dimokratía
türgi Kıbrıs Cumhuriyeti


{{{3}}}

Küprose Vabariigi lipp

Pilt:Cyprus_Coat_of_Arms.png

Küprose Vabariigi vapp

Pindala: 5 896 km²
Rahvaarv: 721 900 (2004)
Pealinn: Nikosia
Ametlikud keeled: kreeka ja türgi
Riigihümn: Ýmnos eis tin Eleftherían



[redigeeri] Küprose Vabariik (alates 1974. aastast)

Ametlik nimetus Küprose Vabariik (kreeka keeles Κυπριακή Δημοκρατία (Kypriakí Dimokratía), türgi keeles Kıbrıs Cumhuriyeti). Pealinn Nikosia (kreeka keeles Λευκωσία (Lefkosía))

[redigeeri] Riik

President: Tássos Papadópoulos
Peaminister: president on ühtlasi ka valitsusjuht

[redigeeri] Valimised

 Vaata artiklit 2006. aasta Küprose parlamendivalimised

[redigeeri] Majandus

Rahaühik: nael (CYP). 29. aprillil 2005 liitus Küprose nael vahetuskursimehhanismiga ERM II. Peetakse kinni naela keskmise kursi standardsest fluktuatsioonist pluss-miinus 15%. Euroalaga loodab Küprose Vabariik liituda 2007. aastal.

Vaatamata Küprose poliitilistele porbleemidele on turumajandus teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turismiriik.

2000.–2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %.

Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad.

[redigeeri] Rahvastik

Suuremad linnad:

  • Nikosia (Lefkosía) (200 700 elanikku)
  • Limassol (Lemesós) (144 500)
  • Larnaca (Lárnaka) (48 900)
  • Paphos (Páfos) (31 700)
  • Aradíppou (12 000)
  • Paralímni (11 600)

[redigeeri] Keeled

Riigi ametlikeks keelteks on kreeka ja türgi keel. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt.

[redigeeri] Ajalugu

[redigeeri] Vaata ka


Euroopa Liit (EL) EU lipp

Austria | Belgia | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari


Rahvaste Ühendus
Antigua ja Barbuda | Austraalia | Bahama | Bangladesh | Barbados | Belize | Botswana | Brunei | Dominica | Fidži | Gambia | Ghana | Grenada | Guyana | India | Jamaica | Kamerun | Kanada | Keenia | Kiribati | Küpros | Lesotho | Lõuna-Aafrika Vabariik | Malaisia | Malawi | Maldiivid | Malta | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Nauru | Nigeeria | Pakistan | Paapua Uus-Guinea | Saint Kitts ja Nevis | Saalomoni Saared | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Sambia | Samoa | Seišellid | Sierra Leone | Singapur | Sri Lanka | Suurbritannia | Svaasimaa | Tansaania | Tonga | Trinidad ja Tobago | Tuvalu | Uganda | Uus-Meremaa | Vanuatu