Ilja Repin
Ilja Jefimovitš Repin (vene Илья Ефимович Репин; 5. august 1844 – 29. september 1930) oli vene maalikunstnik.
Sisukord |
[redigeeri] Elukäik
Ilja Repin sündis Ukrainas Harkivi oblasti väikelinnas ohvitseri pojana.
19-aastasena astus ta Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Koolis läks tal väga hästi ning 1872. aastal autasustati Ilja Repin suure kuldmedaliga.
Aastal 1873 reisis mõned kuud Itaalias, pärast seda, aastani 1876, töötas ja elas Pariisis. Venemaale naastes elas Moskvas.
Tulles tagasi Peterburi 1878. aastal, sai Ilja Repinist peredvižnikute juhtfiguur.
Aastast 1893 töötas Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. Elas tolleaegse Leningradi linna lähistel Kuokkalas (praegune Repino), mis pärast oktoobrirevolutsiooni kuulus Soome alla. Nõukogude valitsus püüdis Repini asjatult kodumaale tagasi tuua. Ilja Repin suri 29. septembril 1930. aastal Kuokkalas ning sinna on ta ka maetud. Aastal 1940, kui Kuokkala kuulus jälle Nõukogude Liidu alla, oli sinna juba rajatud kunstniku memoriaalmuuseum.
[redigeeri] Looming
Ilja Repin on mõjukamaid kriitilise realismi esidajaid. Tegeles olustiku-, portree- ja ajaloomaaliga.
Suure osa tema loomingust moodustavad portreed. Ta maalis peaaegu kõiki oma kaasaja progressiivseid kultuuritegelasi ja teadlasi (nt Lev Tolstoi, Nikolai Pirogov, Pavel Tretjakov, Dmitri Mendelejev jt). Tähelepanuväärne on tema joonistatud Modest Mussorgski portree (1881). Nimelt selle portree maalis ta mõni päev enne helilooja surma.
Repin maalis arvukalt rahva elu kujutavaid teoseid. Tähelepanuväärseim ja kuulsaim neist on "Burlakid Volgal".
Ilja Repini loomingus on olulisel kohal revolutsioonilise võitluse teema. Teosed "Ei oodatud" ja "Pihist keeldumine". Tema ajaloomaalidest on tuntuim "Ivan Groznõi ja ta poeg".