Gregor Mendel
Gregor Johann Mendel (22. juuni 1822 Hyncice – 6. jaanuar 1884 Brno) oli Austria munk, keda sageli nimetatakse geneetika isaks, sest ta uuris hernetaimede tunnuste pärilikkust.
Mendel sündis Austrias Heinzendorfis (praegu Hynčice Tšehhis). Lapsepõlves töötas ta aednikuna ning hiljem käis Olmützi (praegu (Olomouc) Filosoofiainstituudis. Aastal 1843 läks ta Brunni (praegu Brno) augustiini kloostrisse. Hiljem saadeti ta õppima Viini ülikooli.
Nii ülikooli professorid kui ka kaasmungad õhutasid Mendelit uurima taimede muutlikkust. Ta alustas uurimustööd kloostri katseaias. Ajavahemikus 1856–1863 kasvatas ja uuris Mendel umbes 28 000 hernetaime. Ta tegi katsetest kaks üldistust, mis hiljem said tuntuks Mendeli seaduste nime all. Hiljem on tema katsetulemuste üle palju vaieldud. Nimekale statistikule Ronald Fisherile tundusid tema tulemused ebausutavatena. Katsete kordamine näitas siiski, et need on õiged, kuigi tema katsed on paljudele siiski mõistatuseks jäänud.
Mendel esines ettekandega Versuche über Pflanzenhybriden kahel Brunni Looduslooseltsi koosolekul 1865 ning avaldas selle 1866 selle seltsi toimetistes. Tema ideede tähtsust mõisteti alles 20. sajandi alguses. Aastal 1900 taasavastasid tema kirjutise lõpuks Hugo de Vries, Carl Correns ja Erich von Tschermak ning need aitasid kaasa sünteetilise evolutsiooniteooria kujunemisele.
Mendel suri 6. jaanuaril 1884 Brunnis Austria-Ungaris (praegu Brno Tšehhis).
[redigeeri] Vaata ka
- Trofim Lõssenko
- Jean-Baptiste Lamarck
- Charles Darwin