Jaan Anvelt

Jaan Anvelt (venepäraselt Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa, Võisiku vald, Orgu – 11. detsember 1937 NSVL, hukati) oli jurist ja bolševistlik poliitik ning revolutsionäär, samuti publitsist ja kirjanik Eessaare Aadu nime all.

Anvelt sündis talupoja perekonnas.

[redigeeri] Haridus

Ta lõpetas kihelkonnakooli, 1905 Tartu õpetajate seminari, 1912 Peterburi ülikooli õigusteaduskonna ja 1918 2. Petrogradi kommunistliku koosseisu suurtükiväekursused.

Peterburi ülikoolis õppis Anvelt alates 1907. aastal. 1911 heideti ta revolutsioonilise tegevuse pärast arreteerituna ülikoolist välja ning ta lõpetas ülikooli 1912 eksternina.

[redigeeri] Töö- ja ametikohad

  • 19051907 Toilas kooliõpetaja
  • 1912. aastast Narvas advokaadiabi
  • 1917 Narva Tööliste ja Soldatite Nõukogu esimees
  • märts 1917 ajalehe Kiir vastutav toimetaja
  • 1917 Ülevenemaalise Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogude Täitevkomitee liige
  • 14. juuli 1917 kuni väljaheitmiseni 5. veebruaril 1919 Ajutise Maanõukogu liige
  • 1917 Narva ajutise revolutsioonikomitee esimees
  • VSDT(b)P Tallinna komitee ja Põhja-Balti komitee liige
  • 1917–1918 Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees
  • 1917–1918 Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee liige
  • veebruar – aprill 1918 Loode oblasti sõjakomissar
  • aprill – november 1918 Põhja Kommuuni (või Põhja oblasti) rahvusasjade rahvakomissar

[redigeeri] Revolutsiooniline tegevus

Toilas töötades võttis Anvelt osa revolutsioonilisest tegevusest. Ta astus 1907 bolševike parteisse ning pärast Peterburi ülikooli astumist sai temast Eestimaa kubermangu parteiorganisatsiooni üks juhte. 1911. aastal ta arreteeriti ning saadeti Tallinna. Pärast vabanemist jätkas ta parteitööd Tallinnas. Pärast ülikooli lõpetamist 1912 asus ta elama Narva. Seal asutas ta koos Johannes Käsperti ja Villem Bukiga ajalehe Kiir ning oli selle tegelik toimetaja. Esimese maailmasõja ajal tegi Anvelt Narvas põrandaalust parteitööd.

Veebruarirevolutsiooni järel valiti ta Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu esimeheks. Märtsis 1917 määrati ta ajalehe Kiir vastutavaks toimetajaks ning temast sai üks Eestimaa bolševike juhte. Esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil valiti ta Ülevenemaalise Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogude Täitevkomitee liikmeks.

Anvelt võttis aktiivselt osa Oktoobrirevolutsioonist Eestis. Ta valiti Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimeheks ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee liikmeks.

Saksa vägede pealetungi eest avakueerus Anvelt Petrogradi, kus ta töötas juhtivatel kohtadel ja õppis suurtükiväekoolis.

1933. aastal viibis Anvelt Postimehe teatel salaja Eestis, revideerides ja julgustades põrandaaluseid organisatsioone Narvas, Tallinnas ja Tartus. Tal olevat olnud kaasas kergekuulipilduja.


  See artikkel on pooleli.
Teised keeled