Ostland
Ostland ehk Ida maa-ala Riigikomissariaat (saksa Reichskommissariat Ostland) oli Saksa Riigi haldusüksus (riigikomissariaat) 1941 – 1945.
Hõlmas Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene kindralkomissariaadi.
Ostlandi riigikomissar (asukohaga Riias) oli Hinrich Lohse.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Pärast Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule 22. juunil 1941 moodustati 25. juulil 1941 kell 12.00 Reichskommissariat Ostland. See tekkis Põhja-tagalaala (rückwärtiges Heeresgebiet) osadest.
Selle piirid olid algselt järgmised:
- läänes: Saksa Riigi idapiir ja Läänemere kallas,
- põhjas ja idas: lääne pool Daugavat (Jēkabspils ja Druja jäid sisse, Riia ja Daugavpils välja),
- lõunas: põhja pool Druja–Molėtai–Ranmiskese–Vištytise joonest.
Halduskeskus oli esialgu Kaunases.
Riigikomissariks nimetati Schleswig-Holsteini ülempresident ja Gauleiter Hinrich Lohse.
Juba 1. augustil 1941 kell 12.00 laiendati Ostlandi riigikomissariaadi piire Kesk-tagalaala (rückwärtiges Heeresgebiet Mitte) arvel.
Uued piirid olid esialgu järgmised:
- loodes: Ostlandi riigikomissariaadi senine idapiir,
- lõunas ja idas: Vilniuse piirkond, idas ja kagus endine Leedu piir.
Järgmine muutus toimus 1. septembril 1941 kell 12.00.
Siis laiendati Ostlandi riigikomissariaati Kesk-tagalaala arvel. Uued piirid olid järgmised:
- läänes: Ostlandi riigikomissariaadi ja Białystoki ringkonna (Bezirk Bialystok) senine idapiir;
- lõunas: Ukraina riigikomissariaadi (Reichskommissariat Ukraine) piir;
- idas ja põhjas: Kesk-tagalaala kuni jooneni Sankevitši – Lenina Słuči ääres – Słuči jõgi kuni Słucki linnani – Rudziensk Minski-Babrujski raudtee ääres – Smiłavičy Volma ääres – Barysaŭ (linn jäi välja) – Biarezina jõgi kuni Bierazinoni (umbes 80 km Barysaŭ'st põhja pool) – Dzisna Daugava ääres kuni endise Läti-Vene piirini (kõik nimetatud asulad (välja arvatud Barysaŭ) ning jõgedeäärsed asulad sisse arvatud), Põhja-tagalaala kuni endise Läti-Vene piirini ja endise Läti-Eesti piirini.
Lõplikuks halduskeskuseks määrati Riia.
1. novembril 1941 läks Hrodna linn koos ümbrusega Białystoki ringkonna koosseisu.
Viimane laienemine toimus 5. detsembril kell 12.00. Endise Eesti riigi ala läks Põhja-tagalaala koosseisust üle Ostlandi riigikomissariaadi koosseisu, kuigi ta jäi endiselt sõjategevuse piirkonnaks.
Aastatel 1943–1945 vallutas Punaarmee Ostlandi territooriumi vähehaaval tagasi.
See alajaotus on pooleli
[redigeeri] Piirkonnad (Kreisgebiete) Ostlandi riigikomissariaadis 1944
[redigeeri] Eesti kindralkomissariaat (Generalbezirk Estland)
Eesti kindralkomissariaat jagunes kuueks piirkonnaks ja üheks allpiirkonnaks. Keskus Tallinn.
- Kuressaare piirkond (Arensburg), hõlmas Saaremaa ja Läänemaa
- Narva piirkond (Narwa), hõlmas Virumaa
- Pärnu piirkona (Pernau), hõlmas Pärnumaa ja Viljandimaa
- Tallinn-linn (Reval-Stadt)
- Tallinn-maa (Reval-Land), hõlmas Harjumaa ja Järvamaa
- Tartu piirkond (Dorpat), hõlmas Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa
- Petseri allpiirkond (Petschur), hõlmas Petserimaa
[redigeeri] Läti kindralkomissariaat (Generalbezirk Lettland)
Keskus Riia.
- Daugavpils (Dünaburg)
- Jelgava (Mitau)
- Liepāja (Libau)
- Riia-linn (Riga-Stadt)
- Riia-maa (Riga-Land)
- Valmiera (Wolmar)
[redigeeri] Leedu kindralkomissariaat (Generalbezirk Litauen)
Keskus Kaunas.
- Kaunas-linn (Kauen-Stadt)
- Kaunas-maa (Kauen-Land), hõlmas Alytuse, Kaunase, Lazdijai, Marijampolė, Vilkaviškise, Šakiai ja Kėdainiai maakonna
- Panevėžys (Ponewesch), hõlmas Panevėžysi, Ukmergė, Utena, Zarasai, Rokiškise ja Biržai maakonna
- Šiauliai (Schaulen), hõlmas Šiauliai, Mažeikiai, Telšiai, Raseiniai, Tauragė ja Kretinga maakonna
- Vilnius-linn (Wilna-Stadt)
- Vilnius-maa (Wilna-Land), hõlmas Vilniuse, Trakai, Eišiškese, Švenčionyse, Ašmiany ja Sviri maakonna
[redigeeri] Valgevene kindralkomissariaat (Generalbezirk Weißruthenien)
Keskus Minsk.
- Baranavičy (Baranowitschy)
- Barysaŭ (Barisau)
- Hancavičy (Hanzewitz)
- Hłybokaje (Glubokoje)
- Lida (Lida)
- Minsk-linn (Minsk-Stadt)
- Minsk-maa (Minsk-Land)
- Navahrudak (Nowogrodek)
- Słonim (Slonim)
- Słuck (Sluzk)
- Vilejka (Wilejka)
[redigeeri] Ostlandi kindralkomissarid
- Karl Sigismund Litzmann, Tallinnas
- Dr. Otto Heinrich Drechsler, Riias
- Theodor Adrian von Renteln, Kaunases
- Wilhelm Kube, Minskis