Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aastal Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai.
Pakti sõlmimisest võtsid osa Vene rahvakomissaaride nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov ja Stalin Vene poolelt ja Eesti välisminister Karl Selter, Eesti Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik August Rei Eesti poolelt.
Pakti kolmandas artiklis lubab Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti on lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega ning muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastatikuselt kokku väljaspool baaside lepingut.
Paldiski elanikele tähendas baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist. Lepingut täitsid Eesti võimud kahetsusväärselt tõhusalt, mistõttu Vene vägede tulekuks oli linn elanikest tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelastele üks tähtsamaid baase. Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna Soome laht lukk. Patareisid hakati ehitama Suur- ja Väike-Pakrile ning Pakri poolsaare tippu. Samaaegselt ehitati ka raudteekahurite tulistamiseks mõeldud platvorme mis on ka tänapäeval alles, kuigi võsastunud ning kõrvalises kohas.