Eesti Spordimuuseum

Eesti Spordimuuseumihoone
Suurenda
Eesti Spordimuuseumihoone

Eesti Spordimuuseum (lühend ESM) on üks riiklikest keskmuuseumidest Eestis. ESM on asutatud 1963 aastal. Muuseum asub Tartus Rüütli tänav 15.

Eesti Spordimuuseum on Balti riikide suurim spordimuuseum.

Muuseumi tegevuse eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, läbitöötamine ja avalikkusele tutvustamine.

[redigeeri] Ajalugu

Mõtteid spordiasjade muuseumi loomisest mõlgutati Eestimaal juba 20. sajandi alguses. Nii mainiti Eestimaa Spordiseltsi "Kalev" 1913. aastal ilmunud põhikirjas, et “oma eesmärgi kättesaamiseks wõib selts spordiasjade museumi awada”. Samasugune punkt seisis ka Järvamaa Spordiseltsi "Maleva" 1914. aasta kinnitatud põhikirjas.

Muuseumi(te) avamiseni tookord siiski ei jõutud, mõte muuseumi asutamisest aga jäi. Ja kuigi 1918. aastal end iseseisvaks kuulutanud Eestil tuli esialgu oma iseseisvust kaitsta ja tõestada, jõudsid ärksamad sporditegelased 1919. aastal spordi keskorganisatsiooni loomiseni. Tagatipuks saadeti sportlased ka 1920. aastal olümpiamängudele, kust toodi Eestisse ka esimene kuldmedal.

Aastal 1922. kinnitatud Eesti Spordi Keskliidu põhikirjas kopeeriti 10 aasta tagust "Kalevi" põhikirja – ESKgi võis “avada spordisse puutuvate objektide ja kirjanduse museumi”. Spordimuuseumi loomise hingeks sai Peterburist naasnud sporditegelane Tõnu Võimula. Päris muuseumini ei jõutud seegi kord, ometi on tänasesse muuseumisse jõudnud ligi 400 Võimula juhtimisel kogutud museaali.

Uuesti loodeti muuseumile alus panna 1934. aastal I Eesti Mängude raames toimunud spordinäituse baasil, kuid sedagi üritust ei krooninud edu.

Spordimuuseumi asutamiseni tegelikkuses jõuti alles 1960. aastate alul. Muuseumi loomise keskuseks kujunes Tartu, idee vedajateks Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppejõud Aksel Tiik, raskejõustiku-uurija Olaf Langsepp, Tartu Riikliku Ülikooli õppejõud Johannes Laidvere jt. 1962. aastal oldi muuseumi käivitamiseks valmis.

28. jaanuaril 1963. aastal kinnitas ENSV Spordiühingute ja –organisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium muuseumi põhimääruse ja isikkoosseisu. Spordimuuseum oli loodud! Ühiskondliku spordimuuseumi esimene direktor oli Aksel Tiik, ruumid saadi kasutamiseks Eesti Põllumajanduse Akadeemialt.

1. juulist 1967 sai ühiskondlikust muuseumist riiklik – Eesti NSV Kultuuriministeeriumile alluv Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum. Muuseumi asukohaks sai Pauluse kiriku tiibhoone Riia tänaval. Riikliku muuseumi esimeseks direktoriks sai Olaf Langsepp, kelle 1971. aastal vahetas välja Enn Mainla.

Spordimuuseumi esimene püsiekspositsioon avati 26.novembril 1971. aastal. 1974. aasta märtsis püsiekspositsioon suleti – algas pikk remondi- ja laienemise protsess, mis lõppes alles 1986. aastal. Remondiperioodil tegutseti aktiivselt väljaspool maja – korraldati ajutisi näitusi, erinevaid üritusi ja peeti spordiajalooalaseid loenguid.

18.detsembril 1987 aastal avati muuseumi II püsiekspositsioon.

Eesti taasiseseisvumine tõi paljudele kultuuriasutustele vabamad käed ja uued võimalused, kuid ka palju probleeme. Üldine majanduslik madalseis mõjutas nii muuseumi finantseerimist kui ka külastatavust. Lisaks tagastati 1995. aastal muuseumi senised ruumid Pauluse kogudusele. Õnneks leiti spordimuuseumile kiiresti uus asukoht. Uus muuseum otsustati rajada Tartu kesklinna Rüütli tänavale Tartu vanasse postimajja. Hoone rekonstrueerimisega saadi valmis 2001. aastal.

1. oktoobril 2001. aastal, avati uue muuseumihoone uksed külastajatele. Lisaks spordimuuseumile asuvad majas ka Eesti Postimuuseumi näituseruumid. 2001. aasta juulist asus muuseumi etteotsa Mati Tolmoff.

Koos uue majaga uuenes spordimuuseum nii sisemiselt kui väliselt. Hoidlate poolest on spordimuuseum üks kaasaegsemaid Eestis. 2004. aastal avati ka igati kaasaegne ja atraktiivne püsiekspositsioon.

Põhjaliku ülevaate muuseumi ajaloost ja kogudest leiab 2003. aastal ilmunud esinduslikust juubelialbumist "Eesti Spordimuuseum 40".

[redigeeri] Kogud

Seisuga 1. jaanuar 2006 oli ESM-is arvel 115 430 spordiajaloolist museaali, milledest valdav enamus pärineb 20. sajandist. Sõltuvalt iseloomust jagunevad esemed 18 alakogusse.

[redigeeri] Välislingid