2002. aasta taliolümpiamängud

Selle artikli sisu on vaidlustatud! Loe kriitikameelega!

Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

2002. aasta taliolümpiamängud olid XIX taliolümpiamängud, mis toimusid 8.24. veebruaril 2002. aastal Ameerika Ühendriikides Utah' osariigi pealinnas Salt Lake Citys.

Salt Lake City kinnitati olümpialinnaks ROKi 104. istungjärgul 16. juunil 1995 Budapestis. Olümpialinn selgus juba esimeses hääletusvoorus: Salt Lake City sai 54 häält, Östersund (Rootsi) ja Sion (Šveits) kumbki 14 ning Quebec (Kanada) 7 häält. Salt Lake City oli varem talimänge taotlenud 1972. ja 1998. aastal.

Olümpial osales 78 riiki 2527 sportlasega. See on talimängude rekord.

Esimest korda osalesid taliolümpial Kamerun, Hongkong, Nepal, Tadžikistan ja Tai.

Medalikomplekte jagati välja 78. Iluuisutamise paarissõidus anti välja 2 kuldmedalit (hõbe jäi välja andmata) ja meeste murdmaasuusatamise 10 + 10 km jälitussõidus anti välja 2 hõbemedalit (pronks jäi välja andmata).

Olümpiamängud avas USA president George W. Bush.

Olümpiatule süütas 1980. aastal olümpiavõitjaks tulnud USA jäähokimeeskond.

Olümpiavande andis Jim Shea juunior, kes tuli samadel mängudel olümpiavõitjaks skeletonisõidus. Tema vanaisa John Shea võitis 1932. aasta taliolümpiamängudel kiiruisutamises 2 kuldmedalit ning andis Lake Placidis olümpiavande. Jim Shea juuniori isa Jim Shea seenior osales 1964. aasta taliolümpiamängudel Innsbruckis kahevõistluses.

Kohtunikevande andis mäesuusataja Allen Church.

Avatseremoonial kandis Eesti lippu Allar Levandi. Lõputseremoonial oli Eesti lipu kandja Kristina Šmigun.

Olümpiamaskotid olid jänes Powder, koiott Copper ja karu Coal, kolm indiaani müütidest pärit tegelast, kes esindavad olümpiamotot "Citius, altius, fortius". Maskottide valimist nõustas viis Ameerika indiaanlast ja neile panid nimed Utah’ koolilapsed. Maskottide valmistamise õiguse sai maailma suurim lelufirma Mattel.

Olümpiadeviisiks oli "Süüta tuli iseendas!" (Light the Fire Within).

Eestlastest said olümpiamedali:

Kõige rohkem kuldmedaleid võitis Ole Einar Bjørndalen (Norra; laskesuusatamine); 4 kuldmedalit. Samppa Lajunen (Soome võitis kahevõistluses 3 kulda ja 1 hõbeda; Janica Kostelić (Horvaatia) võitis mäesuusatamises 3 kuldmedalit.

Riikide esimesed taliolümpiavõitjad olid:

[redigeeri] Spordialad

[redigeeri] Medaliriigid

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1. Saksamaa Saksamaa 12 16 7 35
2. Norra Norra 11 7 6 24
3. USA USA 10 13 11 34
4. Venemaa Venemaa 6 6 4 16
5. Kanada Kanada 6 3 8 17
6. Prantsusmaa Prantsusmaa 4 5 2 11
7. Itaalia Itaalia 4 4 4 12
8. Soome Soome 4 2 1 7
9. Holland Holland 3 5 0 8
10. Šveits Šveits 3 2 6 11
11. Horvaatia Horvaatia 3 1 0 4
12. Austria Austria 2 4 10 16
13. Hiina Hiina 2 2 4 8
14. Lõuna-Korea Lõuna-Korea 2 2 0 4
15. Austraalia Austraalia 2 0 0 2
16. Hispaania Hispaania 2 0 0 2
17. Eesti Eesti 1 1 1 3
18. Suurbritannia Suurbritannia 1 0 2 3
19. Rootsi Rootsi 0 2 4 6
20. Bulgaaria Bulgaaria 0 1 2 3
21. Jaapan Jaapan 0 1 1 2
Poola Poola 0 1 1 2
23. Sloveenia Sloveenia 0 0 1 1
Valgevene Valgevene 0 0 1 1

Eestit esindasid laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Šmigun, Katrin Šmigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris.

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:


Olümpiamängud
Suveolümpiamängud

1896, 1900, 1904, 1906¹, 1908, 1912, (1916)², 1920, 1924, 1928, 1932, 1936, (1940)², (1944)², 1948, 1952, 1956, 1960, 1964, 1968, 1972, 1976, 1980, 1984, 1988, 1992, 1996, 2000, 2004, 2008, 2012, 2016, 2020

Taliolümpiamängud

1924, 1928, 1932, 1936, (1940)², (1944)², 1948, 1952, 1956, 1960, 1964, 1968, 1972, 1976, 1980, 1984, 1988, 1992, 1994, 1998, 2002, 2006, 2010, 2014, 2018

¹ROK-i poolt praegu mitte tunnustatud.
²Jäid ära sõja tõttu.