Arutelu:Maavara

Dolomiit (tegelikult dolokivi) on ju ka paekivi, seega nii ei saa öelda, et dolomiit ja paekivi. Siim 20:18, 11 Dec 2004 (UTC)

Kahjuks teab dolokivi väga väike osa eestlastest. See-eest on kõigile koolis räägitud ja kasutatakse meedias "paekivi", "lubjakivi", "dolomiit". Sellepärast ma märkisingi, et tegemist on "tõlkega". - Urmas 20:31, 11 Dec 2004 (UTC)

Eesti maavarade kohta peaks vist eraldi artikli tegema, et mitte seda artiklit liigselt koormata. Siim 19:55, 25 Jan 2005 (UTC)


Tõstsin selle teksti välja, sest esiteks on ta ning vikindamata ning teiseks ebaülevaatlik. Eesti pole veel maailm, et artiklis "maavara" ainult Eesti maavarasid käsitleda. Seda võib teha eraldi alajaotuse "Eesti maavarad" all ja muidugi vastavalt Vikipeedia reeglitele. Siim 27. september 2006, kell 17:49 (UTC)

Nõuded maavarale: Nõuded dolokivi, fosforiidi, järvelubja, järvemuda, kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba omadustele ning lasundi lasumistingimustele ja omadustele maavaravaruna maardlas arvele võtmiseks on järgmised: 1) dolokivi – karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab dolomiit üle 50%, MgO sisaldus on 14% ja enam ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%; 2) fosforiit – kivim, mille P2O5 keskmine sisaldus on vähemalt 6,0%; 3) järvelubi – magevee karbonaatne setend, mis sisaldab CaO vähemalt 40% kuivaine massist; 4) järvemuda – klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnev magevee setend, mis sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist; 5) kristalliinne ehituskivi – aluskorrakivimid, mille survetugevus kuivalt on vähemalt 1200 kg/cm2; 6) kruus – mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 5 mm on rohkem kui 35%;. 7) liiv – mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 5 mm on vähem kui 35%; 8) lubjakivi – karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit üle 50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%; 9) meremuda – mineraalmaterjalist koosnev meretekkeline setend, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine massist; 10) põlevkivi ehk kukersiit – rohkem kui 10% süngeneetilist orgaanilist ainet sisaldav terrigeen-karbonaatse koostisega kivim, mille tootuskihindi mäemassi (põlevkivikihtide A–F1 koos nendevaheliste lubjakivikihtidega) kütteväärtus on vähemalt 6,1 MJ/kg (1450 kcal/kg); 11) savi – valdavalt savimineraalidest koosnev setend, mille plastsusarv on vähemalt 7; 12) turvas – ebatäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev setend, mille mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivaine massist.