Kalevipoeg

See artikkel räägib eesti rahvaluule tegelasest; Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepose kohta vaata artiklit Kalevipoeg (eepos)


Oskar Kallis. Kalevipoeg laudu kandmas. 1914.
Suurenda
Oskar Kallis. Kalevipoeg laudu kandmas. 1914.
Eepose "Kalevipoeg" lehekülg, kus mainitakse nime Sohni.
Suurenda
Eepose "Kalevipoeg" lehekülg, kus mainitakse nime Sohni.

Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Eeposes "Kalevipoeg" väidetakse, et kohati on teda tuntud ka nimega Sohni.

Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid.

Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime.

Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislink