Eesti maakonnad
Eesti maakonnad on praegused Eesti 1. järgu haldusüksused ja ning neile eelnenud sama suurusjärgu haldusüksused (välja arvatud rajoonid.
Sisukord |
[redigeeri] Muinas-Eesti
Muinas-Eesti maakonnad (muinasmaakonnad) olid muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad (väikemaakonnad). Suuremaid maakondi nimetab Läti Henrik provincia.
[redigeeri] Muinasmaakondade loend
- Alempois (väikemaakond)
- Harjumaa
- Jogentagana (väikemaakond)
- Järvamaa
- Läänemaa (muinasmaakond)
- Mõhu (väikemaakond)
- Nurmekund (väikemaakond)
- Rävala ehk Revala
- Saaremaa
- Sakala
- Soopoolitse (väikemaakond)
- Ugandi
- Vaiga (väikemaakond)
- Virumaa
[redigeeri] Maakonnad ja vojevoodkonnad 17. sajandi algul
Rootsi valdused
Poola valdused
- Pärnu vojevoodkond
- Tartu vojevoodkond
Taani valdus
[redigeeri] Maakonnad alates 1780ndate aastate haldusreformist kuni 1910ndate aastateni
Eestimaa kubermang (provints):
- Harjumaa (saksa k. Harrien)
- Järvamaa (saksa k. Jerwen)
- Läänemaa (saksa k. Wiek, Wieck)
- Virumaa (saksa k. Wierland)
Liivimaa kubermang (provints):
- Pärnumaa (saksa k. Kreis Pernau)
- Tartumaa (saksa k. Kreis Dorpat)
- Viljandimaa (saksa k. Kreis Fellin)
- Võrumaa (saksa k. Kreis Werro)
- Saaremaa (saksa k. Oesel; Saaremaad loeti eraldi provintsiks, seal oli nt eraldi aadliomavalitsus kohaliku rüütelkonna näol)
[redigeeri] Maakonnad 1918–1940
- Harjumaa
- Järvamaa
- Läänemaa
- Pärnumaa
- Petserimaa
- Saaremaa
- Tartumaa
- Valgamaa
- Viljandimaa
- Virumaa
- Võrumaa