Kasutaja:Oop/Kirjandus

Kirjanduse all laiemas tähenduses mõistetakse kõiki trükitud ja kirjutatud teoseid. Trükiraamat on hiline nähtus, ainult 500 aastat vana. Tagantjärele peetakse kirjanduseks ka käsikirju ja rahvapärimusi. Kirjandus on sõnalooming. Selles tähenduses tarvitame sõna kirjandus, kui räägime näiteks poliitilisest, tehnilisest, teaduslikust või perioodilisest kirjandusest (perioodikast). Kirjanduse liigid on ilukirjandus ehk belletristika, teaduskirjandus, tarbekirjandus, õppekirjandus, teatmekirjandus, noodikirjandus ehk muusikaliteratuur jne.

Sõna kirjandus kasutatakse ka kitsamas tähenduses. Sõltuvalt kontekstist võib selline kasutus tähistada ilukirjandust, teaduskirjandust vms. Ülemaailmselt moodustab ilukirjanduslike raamatute hulk umbes 10 protsenti. (Allikas ja hindamismeetod? Sellist kõige yldisemat juttu võiks rohkemgi olla.)

Ilukirjandus on esteetilise eesmärgiga kirjapandu, see osa kirjandusest, milles kunstilise kujukuse ja piltlikkusega kajastatakse inimese ja inimühiskonna elu, tundeid ja mõtteid. Esitusviisilt võivad ilukirjanduslikud teosed olla kas sidumata (proosa) või seotud kõnes (värss). Laadilt jaguneb ilukirjandus lüürikaks, eepikaks ja draamaks. Ilukirjandust uurib kirjandusteadus. Ilukirjanduse tähenduses on sõna "kirjandus" kasutatud ka Vikipeedia rahvuskirjandusi käsitlevate artiklite pealkirjades.

Teaduskirjandus on...

Tarbekirjandus on...

Teatmekirjandus on...

Alaliike omal äranägemisel, yhelauselised definitsioonid.

Silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses (eelkõige ilukirjanduse tähenduses) antakse välja Nobeli kirjandusauhinda.

Kirjandusega ligikaudselt sünonüümsena kasutatakse ka terminit literatuur. (Järgneb jutt kahe termini samasusest ja eripäradest. Ma pole kindel, kas just siin peaks käsitlema ka belletristikat; ehk võiks mokaotsast mainida.)

Järgnevad artikliloetelud võiks vist kõik ilukirjandusse tõsta.