Munkkiniemi
See artikkel vajab toimetamist |
Munkkiniemi
soome Munkkiniemi
rootsi Munksnäs
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
{{{lipu_pilt}}}
{{{lipu_link}}}
{{{vapi_pilt}}}
{{{vapi_link}}}
Pindala: 4,74 km²
Elanikke: 17 094 (2004)
{{{keskuse_nimetus}}}: {{{keskuse_nimi}}}
|
Munkkiniemi on linnaosa Lääne-Helsingis.
[redigeeri] Ajalugu
Munkkiniemi oli keskajal Vantaale kuuluv küla. Arvatakse, et see on saanud oma nime Padise kloostri munkadelt, kelle valduses oli 14.-15. sajandil suured maa-alad Uusimaa piirkonnas.
Munkkiniemi külad liideti 1600. aastatel Munkkiniemi mõisaga. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis mõisa vallastumisel Georg Skyttele 1629. aastal. Mõisa omanikud vahetusid mitmel korral järgmise 200 aasta jooksul, kui mõis siirdus 1837. aastal Ramsay perekonnale.
Suurejoonelist kinnsvaraäri Helsingis ajanud Steniuse perekonna omaduses olnud A.B. M.G. Steniuse - selts ostis 1910. aastal Munkkiniemi mõisa alad tolleaegselt omanikult George Ramsaylt. Mõisa peaehitus ja seda ümbritsev ala jäi siiski endisele omanikule.
1910. aastatel hakkas Munkkiniemis tekkima puhkepiirkonnale omane asustus. Steniuse selts tellis 1912. aastal Eliel Saariselt projekti Munkkinieme ja Haaga alade planeeringuks. Suurejoonelist projekti esitleti 1915. aastal, kuid sellest teostus lõpuks ainult neljapere rivielamu praeguse Hollantilaisentie ääres ja mõned tänavad.