Tärpentin
Tärpentin on tuntud juba antiikajal. Tärpentini valmistati peamiselt okaspuude vaigust (peamiselt kuusk ja mänd) utmise teel. Hiljem õpiti puidu utmisel lisaks tõrvale koguma ka lenduvat ja samuti tugevasti haisvat tärpentini-fraktsiooni. Sellel moel toodetud tärpentinil oli oksüdeerivaid omadusi, mis oli oluline [õlimaal]itehnika arengul. Värvipigment segati värnitsa ja tärpentiniga. Tärpentini oksüdeeriva mõju tõttu värv kuivas kiiremini. Suuremõõduline tärpentini tootmine algas koos tselluloositööstuse arenguga. Puujäätmeid ärakasutades toodeti tärepntini, mida peamiselt kasutati värvitööstuses lahusti ja vedeldajana. Tänapäeval puutärpentini kasutatakse keemiatööstuse toorainena, muu hulgas ka kosmeetikatööstuse toorainena.