Hurda Jakob

Läteq: Wikipedia

Hurda Jakobi mälehtüssammas Põlvan
Enlarge
Hurda Jakobi mälehtüssammas Põlvan

Hurda Jakob (Jakob Hurt) (sündü 22. hainakuu pääväl 1839 Põlva kihlkunnan Vana-Koiola vallan Himmastõ külän, kuuli 13. vahtsõaastakuu pääväl 1907 Peterburin, om matõt Tarto Raadi kalmuaida) oll' rahvaluulõ- ja keeletiidläne ni ütiskunnategeläne. Tüüt' põhilidsõlt kerkoopõtajana, a kõgõ rohkõmp hinnatas tedä suurõ üle-Eestilidse rahvaluulõkorjamisõ algatamisõ ja iistvidämise iist. Lõunaeesti keelen om tä kirotanuq luulõtuisi, tähtraamadojuttõ ja jutuisi.

Sisukõrd

[toimõndaq] Elolugu

[toimõndaq] Kooliaastagaq

Hurda Jakob sündü 22. (vana kallendri perrä 10.) hainakuu pääväl 1839 Himmastõ külän Lepä talon. Timä esä Hurda Jaan oll' külä kuulmeistri ja talopidäjä. Kuuli peetigi esätalon ni sääl sai Jakob edimäst koolioppust. 1849. a. sügüse vei esä Jakobi Põlva kihlkunnakuuli, kon tä käve kolm talvõ. 1853. a. vahtsõaastakuun vei esä Jakobi Tartohe, kon tedä pääle eksämi tegemist kreiskuuli vasta võeti. Esä tahtsõ, et Jakob opissi s'aksa keele põh'alikumbalt ärq, ku tuu kihlkunnakoolin olõs sündüdä võinuq. Esä suuv oll', et Jakob aastaga peräst kodo tagasi tulõssi, et täst sõs edimält esäle koolitüün abilinõ ni perästpoolõ perrätulõja võinuq saiaq.

Ku aastak oll' müüdä, läts' Jakob esäga kreiskooliinspektri Oetteli Carli mano, et jumalaga jättä ja saad oppusõ iist tennädä. Ärqminegisuuvi võeda-s kuuldaq. Üteldi, et Jakob piät tingimäldäq terve tuuaigsõ katõklassilidsõ kreiskooli läbi tegemä. Kuigi esä oll' varandusõ poolõst kehvä järe pääl ja haiglanõ, võtt' tä uma jovvu kokko ja võimald' Jakobil viil ütes aastagas kreiskuuli jäiäq. Pääle tõsõ klassi lõpõtamist tahtsõ Jakob jälq kodo minnäq, agaq ka tuud juttu taheta-s kuuldaq võtta. Inspektri ai pääle, et Jakob piät kimmähe gümnaasiummi minemä. Ku esä ütel', et täl tuu jaos varra olõ-iq, jäi Oettel märk'mä ja kuts' näid tõsõs kõrras tagasi. Nääq lätsiqki ja inspektri and' teedäq, et mõnõq häätegejäq, noidõ hulgan mitmõq gümnaasiumi oppajaq, ommaq nõun Jakobilõ ilmaiist lõunasüüki andma. Pääle tuu ollõv luutust, ku tä kõrdapite opp ja häste käütüs, stipendiumi saiaq.

Vahtsõaastakuun 1885 tekk' Jakob vastavõtueksämi Tarto gümnaasiummi ni tedä võeti quartahe. Tollõn klassin käve tä õnnõ üte semestri, jaanipääväs viidi tedä tertiahe üle. Gümnaasiumi tertian naas' tä joba vabalt s'aksa keeli kõnõlõma ja mõtlõma. Aastaga peräst, jaanipääväs 1856 viidi Jakob üle secundahe, kohe tä jäi poolõstõsõs aastagas. Tuud suuvsõvaq oppajaq, et edesijoudminõ rutuliidsi üleminekide all es kannahtanuq.

Joulus 1857 viidi Jakob üle primahe, kohe tä jäi 1858. aastagas. Tuu aastaga joulukuun tekk' tä ärq gümnaasiumi lõpoeksämi cum laude. Esierälidse huviga oppõ Jakob gümnaasiumin vanno kiili. Oppjaq olliq Jakobi op'misõga kõigin ainin rahul ni Jakob oll' kah tenolik ummilõ oppajilõ nii tiidmiisi ku op'misõ majandusligu võimaldamisõ iist. Tä oll' vabastõt koolirahast ni piagi sai tä ega-aastagadsõ 85-ruublidsõ stipendiumi, mink iist tä ost' hummogu- ja õdagusöögi ni raamatit, midä kooliraamadokogost saa-s. Lõunasöögi sai tä ilmaiist egal nädälipääväl esiq perekunnan: iispäävä Schulinusõ Carl Friedrichi man, tõisipäävä gümnaasiumi inspektri ja ülikooli eesti keele lektori Mickwitzi Carli man, kolmapäävä aoluu ülemboppaja Santo man, neläpäävä usuoppusõ ülemboppaja Lütkensi Johanni puul, riidi vinne keele oppaja Rosenbergi puul, perästpoolõ s'aksa keele ülemboppaja Riemschneideri puul, puulpäävä ülikooli lauluoppaja Brenneri puul, pühäpäävä vana oppaja, kreiskooliinspektri Oetteli Carli puul, kiä and' pääle lõunasöögi viil massulda kortina ummi eloruumõ pääl ni kinka kolmandast tütrest Eugeniest sai ildampa Jakobi truu naanõ.

Tertiast pääle and' Jakob erätunnõ. Taso noidõ iist olõ-s suur, agaq tuust jatku, et hanki peris kinä kogo vanna klassikat ja s'aksa kirändüst.

Mihklipääväs sai Jakob oppajidõ kolleegiumi puult avvotasos kunagidsõ Tarto gümnaasiumi direktri Haffneri Eduardi aotõt preemiä.

Kooliveljoga sai Jakob häste läbi. Kõgõ parõmbaq sõbraq olliq täl Semeli Ernst, kiä oll' perästpoolõ Vinnemaal vanno kiili ülemboppaja, Schmiedebergi Oswald, kinkast sai arstitiidüse prohvesri Strassburgin, ni Bresinsky Hermann, kinkast sai kerkoopõtaja Pihkvan. Gümnaasiumi lõpoaktusõl pidäsi Jakob kriikakeelidse kõnnõ Sophoklese "Antigonest".

[toimõndaq] Ülikooliaastagaq

Vahtsõaastakuun 1859 astsõ Jakob Tarto ülikuuli, et usutiidüst oppi. Hindä kalduvuisi perrä tahtnu tä külh parõmba meelega klassikalist keeletiidüst op'm naata, a uma jumalapelgligu esä ja häätegejä Oetteli suuvõ tähele pandõn valisi tä usutiidüse, miä perästpoolõ tälle hindäle kah miildümä naas'.

Edimäidsi kuludõ katmisõs ülikoolin panniq tä vanaq oppajaq gümnaasiumin 100 ruublit kokko. Jakob oppõ ülikoolin viis aastakka, 1859-1863. Noist üts aastak läts' uma ainõ op'misõlõ kaotsi tuuläbi, et tä võtt' hindä pääle 1860. aastaga Liivimaa Talorahvasäädüse ümbrepandmisõ lõunaeesti kiilde, et tuuga op'misõ jaos rahha tiini. Tuu aastapikkudsõ tüü iist sai tä 400 ruublit.

Usutiidüskunna prohvesrist mõot' Jakobit ja timä haridust kõgõ inämb Engelhardti Moritz. Tollõ oll' tä tenolik tuu iist, et täst sai viindünü ja kõlvolinõ opõtaja.

Pääle opitüü usu- ja keeletiidüse alal andu Jakob nuurusõ vaimustusõga Tarto üliopilaselolõ. Tä astsõ korporatsiooni "Livonia" liikmõs, kon tälle tõsõl aastagal, 1860. a. värmiq antiq. Timält ku varandusõlda liikmõlt nõuda-s korporatsioonimassõ. Esieränis väärtüsligus sai korporatsioonielo tälle tuu poolõst, et and' ütiskundlidsõ ja seltskundlidsõ kasvatusõ. Nigu Jakob esiq om kirotanuq, tarvit' just tuu külg timä kasvatusõn olulist tävvendämist, tuuperäst, et tä tull' talorahva hulgast ja täl oll' suuri kalduvuisi raamadukois saamisõs.

Rahha op'miskuludõ katmisõs tiine tä suurõmbalt jaolt erätunnõ andmisõga, lõpo poolõ sai üte stipendiumi 75 ruublit semestri pääle. Lõikuskuun 1864 tekk' lõpoeksämi perämädse osa ja tiidüskund tunnist' tä cand. theol. kraadi väärilidses. Kandidaadiväitekirä kirot' Stahli Heinrichist.

[toimõndaq] Hellenurmõ aastagaq

Hurda Jakob umbõs 1866. aastagal
Enlarge
Hurda Jakob umbõs 1866. aastagal

1865. ja 1866. aastagal oll' Hurda Jakob Tartomaal Rõngu kihlkunnan Hellenurmõ mõisan akadeemigu Middendorffi Alexander Theodori man kodooppaja. Jakob val'mist' timä poigõ Ernsti ja Karli gümnaasiumi jaos ette ni and' ütelepoolõ tunnõ tütrele Hedvigile kah. Oppamisõtüü man kõrras' tä põh'aligult üle kõik gümnaasiumi opiainõq. Läbikäümine Middendorffiga tull' Jakobilõ kasus viil tuugipoolõst, et kuulsa luudustiidläne tutvust' tälle nii teoreetilist ku praktilist luudusõ tundmist. Kuna Middendorffi tõnõ mõisa, Päidla, kuulu Otõmpää kihlkunda ja et Middendorff oll' Otõmpää kerkoopõtaja Kauzmanni Moritzi hää sõbõr, sõs võeti Jakob kah sinnäq üten ja tutvustõdiq Kauzmanniga. Hellenurmõst käve Jakob mõnõq kõrraq Otõmpääl jutuisi pidämän ja nii sai tä kogodusõlõ tutvas. Joulukuun 1866 sai Jakobi kuulmeistritüü Hellenurmõn otsa ja timä kasvandiguq lätsiq 1867. a. alostusõn Tarto gümnaasiummi.

[toimõndaq] Prooviaastak Otõmpääl

1867. aastagal oll' Jakob Otõmpääl Kauzmanni Moritzi man teoloogilist prooviaastakka pidämän. Tuul aastagal jäi vabas Äksi kerkoopõtaja kotus, kohe Jakob sõs kandidiirse. Kuigi Äksi kogodus ja Tarto liinaval'tsus olliq Jakobi puult, oll' Liivimaa konsistoorium vasta põhjussõga, et Jakob olõ-s viil 12-kuulist prooviaastakka lõponi pidänü. Tekkü tülü. Peläten, et tülü või kogodusõlõ ja lutõri kerkolõ kahjo tetäq, astsõ Jakob vabatahtligult tagasi. Saiõn tülü käügin arvo, et tähtsäq kerkotegeläseq timä vasta ommaq, otsust' Jakob opõtajakutsõ, minkas tä hinnäst ette oll' val'mistanuq, kõrvalõ jättä ni kuulmeistris naata. Sügüse 1867 tekk' tä Tarto ülikooli man usutiidüse ülemboppaja eksämi ni gümnaasiumioppaja eksämi. Proovitunniq and' tä Tarto gümnaasiumin. Eksämide tegemine oll' tälle kerge, kuna tä oll' ülikoolin ja gümnaasiumin oppõn hulka erätunnõ andnu ni 2 aastakka kodooppaja olnuq.

[toimõndaq] Oppaja-aastagaq Kurõssaarõn ja Tarton

1868 määräti Jakob Saarõmaalõ Kurõssaarõ gümnaasiumi oppajas. Tä tüüt' sääl õnnõ üte semestri. Sama aastaga piimäkuun jäi vabas üts oppajakotus Tarto gümnaasiumin ni direktri Schröderi Julius kuts' Jakobi Tartohe.

Piimäkuu lõpon kolisi Jakob Tartohe ja sama aastaga hainakuun võtt' tä uma pruudi Oetteli Eugenie ärq. Timä edimäne kortin oll' Vanal tänäväl Blumgarteni majan. Põimukuun naas' tä oppaja amõtin tüühü ni jäi tuu tüü pääle neläs poolõs aastagas - 1872. a. lõponi. Päämidselt opas' tä vanno kiili, pääle tuud viil s'aksa kiilt ja maatiidüst septimast tertiani. Ummi opilaisi ja amõtiveljoga sai tä häste läbi. Kõgõ sõbralikumb oll' timä vahekõrd amõtivele Hermannsohni Ottoga ja inspektri Paali Henryga. Edimäne oll' timä kälümiis, tõnõ timä vana ülikooliaignõ sõbõr korporatsioonist "Livonia".

Koolioppajas olõmisõ aol Tarton sündü Jakobilõ kats last: tütär Mathilde 16. süküskuu pääväl 1869 ja poig Max 28. piimäkuu pääväl 1871.

Tuu ao pääle jääs viil Eesti Kirämiihi Seldsi luuminõ, minkast Jakob elävähe ossa võtt'. Selts' valisi tedä umas presidendis. Samal aol naas' tä tüütämä Eesti Aleksandrikooli hääs.

[toimõndaq] Opõtaja-aastagaq Otõmpääl

Aastagal 1872 lask' opõtaja Kauzmann Otõmpääl hindä amõtist vallalõ tetäq ja läts' S'aksamaalõ elämä. Põimukuun valisi kerkokonvent Jakobi timä amõtiperijäs. Tuu, et Jakob 1867. a. uma prooviaastaga 7. kuul lõpõtanuq oll' loeti tävvel mõõdol tasa tettüs tuuga, et tä 5 aastakka gümnaasiumioppajas oll' olnuq ja et kuulmeistris olõmist protestandi kerkon iks kõgõ parõmbas etteval'mistusviies kerkoopõtaja amõtilõ oll' peet. 12. põimukuu pääväl 1872 õnnist' konsistoriaalnõunik Willigerode A. H. tedö Tarto Maarja kerkon amõtihe. 1. joulukuu pääväl sõit' Jakob perekunnaga Otõmpääle ja 3. joulukuu pääväl õnnist' Võro praavuskkunna praavusk Hasselblatt tedä Otõmpää kogodusõ opõtajas. Tuu tüü pääle jäi tä katsas aastagas. Otõmpääl sündü Jakobilõ viil neli last, kinkast kats tütärd, Hildegard ja Helmi, kuuliq noorõlt. Kats, Rudolf ja Linda, jäiq elämä.

Jakob löüd' kogodusõn iist keskperälidse usulis-kerikligu elo. Talopoigõ hulgan löüdü velitsidekogoduisi liikmit, kinkal oll' kolm palvõmajja: Nüplin, Pühäjärvel ja Pangodin. Aga lutõri kerkoga vastatsihe nuuq velitseq es lääq, nääq olliq hoobis üteq parõmbaq kerkonkäüjäq. Jakob sai näidega häste läbi joba tuuperästki, et tä esiqki oll' velitsidekogodusõ liikmide lats. Viil oll' Otõmpää kihlkunnan tuhatkund õigõusulist, kiä ollõv kangõhõ lutõri kerkohe tagasi tahtnu.

Otõmpääle minnen löüd' Jakob kooliq iist kogoni algõlidsõn saisukõrran nii kooliruumõ ku oppõtüü poolõst. Tuu puttu tälle toda inämb silmä, et tä 7-aastagadsõst kõrralidsõst koolitüüst tull'. Tä võtt' hindäle kohustusõs noid puuduisi parandadaq. Jakobi hindä sõnno perrä olliq timä opõtaja- ja hingekar'ussõanniq õigõ mõõdukaq ni timä loomus ja võimõq olliq inämb koolitüükõlbsaq.

Hurda Jakobi aol ehitediq ümbre vai suurõmbas koolimajjo Pilkusõn, Vidrikun, Päidlan, Neerutin, Paluperän ja Nõunin. Peris vahtsõq koolimajaq ehitediq Pühäjärvel, Ilmjärvel, Nüplin, Kastolatsin ja Pangodin. Kihlkunnakoolilõ, miä tooniaoni köstrimajan kogoni kitsan ruumin oll' olnuq, ehitedi köstrimajast lahon umaette kivimaja. Muudatuisi tetti kooli sisemädsen elon kah. Egal puul võeti tarvitusõlõ ütekujolidsõq kõrralidsõq pääväraamaduq, koolinkäümist naati kõvõmbihe kontroll'ma, säeti sisse keväjädseq kuulõ katsmisõq. Jakob pidäsi oppajidõga ega kuu kõrraperätsit konverentse, nimelt kõrdapite egan koolimajan, kohe sõs tõisi kuulõ oppajaq tingimäldäq ilmuma pidiväq. Üts oppaja and' üte vai mito proovitunni ja tuu man katsuti kokkotulnuisi latsi. Ku sõs latsõq olliq kodo lastuq ja oppajaq hindit kihälidselt kinnitänüq, naati kuuldu ja nättü üle läbi kõnõlõma, kon egalütel oll' tävveline vabahus hindä arvamisõ avaldamisõs. Hariligult pidäsi Jakob lõpos viil mõnõ pedagoogilidse ainõ üle ettekandõ. Nuuq konverendsiq olliq oppajilõ väega kasoliguq, koolitüü muutu metoodilidsõmbas. Latsi tiidmiseq, kõrd ja käütümine ollõv tuntavalt paranõnuq.

[toimõndaq] Peterburi aastagaq

Hurda Jakob Peterburi aastagil
Enlarge
Hurda Jakob Peterburi aastagil

1880. a. jäi vabas Peterburi Eesti Jaani kogodusõ opõtaja kotus. Hurda Jakob valiti sinnäq vahtsõs opõtajas. Kuigi Otõmpäält ärqminek olõ-s tä jaos kerge, oll' sõski mitmit põhjussit, miä panniq tedä säänest otsust tegemä. Üts noist oll' suuv uma elo majandusligult tõisi alossidõ pääle saiaq ku vastamiilne kerkovalla talopidäjilt rendivõtminõ. Viil paistu Jakobilõ latsi kasvataminõ liinan kergemb ollõv ku maal. Mud'o tundu kah tüütämine ja elämine pääliinan suudsamb. Nii tä kolisigi 1880. a. rehekuun Peterburgki. Sääl elämise aigu käve Jakob mitmit kõrdo Otõmpää kihlkunnan uma sõsaramehe, Päidla mõisa rentnigu Härmsi Mihkli man suvitaman. Timä imä elli kah sääl. Viil suvit' tä tihti uma kälümehe Kergi Johannese puul Saarõmaal.

[toimõndaq] Pereh

  • Esä: Hurda Jaan (1818-1861), kuulmeistre
  • Imä: Hurda (Kurvitsa) Marie (1818-1898)
  • Sõsaraq-veleq:
    • Otto (s. 1839)
    • Eva (s. 1844)
    • Ann (s. 1848)
  • Naanõ: Hurda (Oetteli) Eugenie, laulatõt 22. hainakuu pääväl 1868
  • Latsõq:
    • Mathilde (1869-1953), 1888 läts' mehele Mäevälja (Mohrfeldti) Aleksanderile
    • Max (1871-1938), kaubandus- ja tüüstüstegeläne
    • Rudolf (1874-1917), kerkoopõtaja, 1902 võtt' naasõs Lipu Helmi Magdalene
    • Hildegard (1873-1877)
    • Linda (1877-1956)
    • Helmi (1879-1881)

[toimõndaq] Haridus

  • Himmastõ küläkuul'
  • 1849-1852 Põlva kihlkunnakuul'
  • 1853-1854 Tarto kreiskuul'
  • 1855-1858 Tarto kroonugümnaasium
  • 1859-1863 oppõ usutiidüst Tarto ülikooli teoloogia tiidüskunnan
  • 1865 sai cand. theol. kraadi Tarto ülikoolin
  • 1886 sai dr. phil. kraadi Helsingi ülikoolin

[toimõndaq] Tüükotussõq

  • 1865-1866 Middendorffi perekunna kodooppaja Hellenurmõ mõisan
  • 1868 gümnaasiumi noorõmboppaja (ladina ja s'aksa kiil) Kurõssaarõn
  • 1868-1872 Tarto kroonugümnaasiumi vanno kiili ja maatiidüseoppaja
  • 1872-1880 Otõmpää kerkoopõtaja
  • 1880-1901 Peterburi eesti Jaani kogodusõ opõtaja
  • 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor
  • 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuoppaja
  • 1884 Peterburi Katariina tütärlatsigümnaasiumi usuoppaja
  • 1901 läts' pens'onilõ

[toimõndaq] Ütiskundlinõ tegevüs

Hurda Jakob naas' ütiskundlikust elost ossa võtma ülikooliaastil OES-in, kon tä toimõnd' tähtraamatit, tekk' ettekandit ja kor'as rahvaluulõt. Tä oll' viil "Vanõmuisõ" seldsi tegeläne ja esinesi programmilidsõ kõnõgaq I üldlaulupeol 1869. Jakob oll' Eesti Aleksandrikooli asotamisõ üts iistvidäjit ja 1870-1883 tollõ pääkomitee president'. 1871 oll' tä Tarto Eesti Põllumiihi Seldsi president. Ollõn EKmS-i president 1872-1881 tekk' tä seldsist kirändüs- ja hariduselo keskusõ, kon tegelediq eesti keele uur'misõ ja normiir'mise, rahvaluulõ korjamisõ, pedägoogilidsõ ja populaartiidüsligu kirändüse hank'misegaq. Rahvusligu liikmise mõõduga, konsõrvatiiv-klerikaalsõ suuna juhina sattu Hurda Jakob terävähe vastansaiso radikaalsõ Jakobsoni Carl Robertigaq ja timä poolõhoitjidõgaq. Vähämbüste jäien tõmbu tä 1880. aastakidõ algusõn ütiskundligust tegevüsest tagasi ja pühendü tiidüse tegemisele.

[toimõndaq] Tiidüstüü

Keelemihenä propagiir'sõ Hurda Jakob eesti keele vahtsõt kiräviisi ("Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi"). Uur'mistüü "Die estnischen Nomina auf -ne purum" iis sai tä Helsingi ülikoolin dr. phil. kraadi. Avald' viil artikliq ste-lõpogaq kotussõnimmi, partiklidõ ehk ja või jm. kotsilõ. Avit' Wiedemanni Ferdinand Johannil "Eesti-Saksa sõnaraamatut" kokko säädäq ja redigiir'se tollõ 2. trükkü (1893).

Aoluu alal avald' tä raamado "Pildid isamaa sündinud asjust", kon om tarvidanuq pall'o rahvaluulõmatõrjaali.

Hurda Jakobi kõgõ tähtsämbäq tegemiseq ommaq eesti rahvaluulõ korjaminõ ja tiidüsligu publitsiir'mise alostaminõ. Joba koolilatsõn naas' Jakob umast kodopaigast rahvaluulõt korjama. Kodokandi muistõndiq avald' tä brošüürin "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen". Süstemaatilist rahvaluulõ korjamist naas' Jakob kõrraldama EKmS-i presidendin, rakõndadõn edimäst kõrda rahvaluulõtiidüsen vabatahtlikkõ korrõspondente. 1871. aastagast pääle avald' tä tuu jaos aolehtin 11 põh'alikko, juht'nüüregaq üleskutsõt. EKmS-in naas' tä kõrralaulõ publitsiir'mä kah. Tä avald' seeriä "Vana Kannel" I köüte Põlva khk. ja II köüte Kolga-Jaani laulõgaq. 1888. aastagal alost' Hurda Jakob vahtsõt suurõjoonõlist korjamiskampaaniat: avald' aokirändüsen üleskutsõ "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kon selet' rahvaluulõ žanrõ ja korjamistehnigat. Korjamist härgüt' tä viil tähtraamatin ja eräkirjon. Ildampa (1888-1906) avald' tä aokirändüsen ütteluku korjamistüü aruandit, kokko 156 tükkü. Ettevõtminõ muutu üldrahvaligus, tuust võtt' ossa üle 1400 inemise piaaigo kõigist Eesti kihlkundõst ja mitmist asonduisist Vinnemaal, pääle tuu suunati korjamistüüle viil üliopilaisi.

Hurda Jakobi kogon om kokko 160 käsikirälist köüdet, kon inämp ku 114 500 leheküle pääl (üten EKmS-i kogogaq üle 122 00 lk.) om umbõs 250 000 (260 000) jako rahvaluulõt kõigist žanrõst. Kogo asus põrõhõlla TA Kirändüsmuusõumi rahvaluulõ osakunnan.

Hurda Jakobi korjamistüü ja tollõ tulõmusõq löüseväq rahvusvaihhõlist tunnustamist ja imehtelemist joba timä eloaol. Ummil perämäidsil eloaastil toimõnd' tä trükkü "Setukeste laulud" I-III (seto, Vahtsõliina ja Räpinä lauluq) miä kuulussõ üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" ala. Uma 2000 laulutekstigaq olliq nuuq ütes suurõmbas eesti rahvalaulõ publikats'oonis. Hurda Jakobi rahvaluulõvälläandõq ommaq süstematiseerit kihlkunna ja laulutüübi perrä. Sääntse põhimõttõ perrä om eesti rahvalaulõ vällä annõt ildampagiq.

Viil võinuq nimmada rahvausundikäsitlüst "Eesti astronoomia", ettekannõt eesti rahvaluulõ korjamisõst X ülevinnemaalidsõl arheoloogiakongressil Riian 1896 ja etnograafilist ülekaehtust "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen".


[toimõndaq] Teossõq

  • "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen", Tarto, 1863
  • "Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi", Tarto, 1864
  • "Vana Kannel" I, Tarto, 1875-1886
  • "Pildid isamaa sündinud asjust", Tarto, 1879
  • "Vana Kannel" II, Tarto, 1884-1886
  • "Die estnischen Nomina auf -ne purum", Helsingi, 1886
  • "Eesti astronoomia", Tarto, 1899
  • "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen", Helsingi, 1904
  • "Setukeste laulud" I-III, Helsingi, 1904-1907

[toimõndaq] Publitsistiga

Postuumsõlt ommaq avaldõt kogoq

  • "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad", Tarto, 1939, toimõndaja Kruusi Hans
  • "Kõned ja kirjad", LR, 1989, kokko säädnü ja edesõna kirodanuq Laari Mart
  • "Mida rahvamälestustest pidada", 1989, kokko säädnü Tedre Ülo
  • Essee "inemisest" faksiimiletrükünä "Tarto Kalendrist" (1868-1873), 1990
  • "Looja ees", Ilmamaa, Tarto, 2005, kokko säädnü Runneli Hando. Sisaldas muu hulgan lõunaeestikeelitsit tähtraamadojuttõ (nt. "Heering" (1865), "Üts päiv Dr. Martin Lutheruse elost" (1875) jt.) ni kerkon peet jutuisi.

[toimõndaq] Hurda Jakob ilokirändüsen

  • Stahlbergi H. E. romaan' "Päikese tõusu poole", 1932
  • Kruusi Oskari näütemäng "Ärkamine nõidusunest", 1984
  • Kruusi Oskari romaan' "Aeg atra seada", 1986
  • Süvalepa Kulno näütemäng "Emajõe Ööbik", 1993

[toimõndaq] Tunnustusõq

  • 1866 "Vanõmuisõ" seldsi avvoliigõq
  • 1888 kuldnõ rõnna pääl kannõtav jutusõpidäjärist
  • 1900 Stanislavi ordõni II järk
  • 1905 Konstantini metäl (Keiserligu Vinne Maatiidüse Seldsi kõgõ korgõmb avvotaso)

[toimõndaq] Mälehtüse hoitminõ

  • Mälehtüskivi Himmastõn Lepä talo moro pääl (18. põimukuu päiv 1978)
  • Memoriaaltahvli Otõmpää pastoraadi saina pääl (1966)
  • Bareljeef Otõmpää kerkon (1989)
  • Mälehtüssammas' Põlvan Mäe tänävän (1989, kujoragoja Rimmi Aulin, arhitekt' Männi Andres)
  • Mälehtüssammas' Otõmpääl (Jaansoo V.)
  • Mälehtüssammas' Tarton Vanõmuisõ väiko maja man pargin (1994, kujoragoja Soansi Jaak)
  • Hurda Jakobi nimme kand tännäv Tarton, Otõmpääl ja Põlvan
  • 1992. aastagast pääle andas ega aastak vällä Hurda Jakobi rahvuskultuuri avvohinda
  • Hurda Jakobi pilt' om vahtsõ Eesti Vabariigi kümnekroonidsõ rahatähe pääl
Eesti 10-krooninõ rahatäht
Enlarge
Eesti 10-krooninõ rahatäht

[toimõndaq] Välislingiq

[toimõndaq] Kirändüs

  • "Lühike ülevaade õpetaja Jakob Hurda ametiaja üle Otepääl 1872-1880", raamadun "Looja ees", Tarto, 2005, kokko säädnü Runneli Hando
Tõisin keelin