Kihlkund
Läteq: Wikipedia
Kihlkund (<kihl 'pant') om maa ja rahva jagonõmisõ kõgõ vanõmb ja põlitsõmb algütsüs Eestin. Kihlkunnaq olliq Eestin olõman joba muistitsõl aol. Muistitsil germaanlaisil vastas' kihlkunnalõ gau, lõuna- ja õdaguslaavlaisil župa.
Sisukõrd |
[toimõndaq] Kihlkundõ aolugu
Algusõn oll' kihlkund ütest hõimost inemiisigaq ni ütitside majandus- ja kaitsõhuvvõgaq külli liit, midä juhtõ vanõmb. Kihlkunna keskus oll' liin vai kands', mõnõn kihlkunnan võisõ ollaq kah kats vanõmbat ja kats liina. Kihlkundõ piire mõotivaq ilmselt kõgõ rohkõmb luudusliguq oloq ja hõimosuhtõq. Kihlkunnaq olliq liitunuq maakunnõs, agaq nuuq köüdüsseq olliq külält lõdvaq, päämidselt leiq maakunna kihlkunnaq ütte sõaolokõrran.
Üte kihlkunna rahvas kõnõl' (ja kõnõlõs täämbädse pääväniq) ütte keelemurrakut, kand' ütesugust rõivast, tarvit' ütesugumaidsi põllotüüriisto jne. Tuuperäst tarvitasõq rahvustiidüseq (keeletiidüs, rahvaluulõtiidüs, etnograafia, aoluutiidüs) uman tüün kihlkundlikku jaotust: kõnõldas üte vai tõsõ kihlkunna murrakust, rahvalaulust, vanasõnost, rahvarõivist, kallendrekumbist jne.
13. aastagasaa alostusõn tulnuq ristisõdijaq võtiq kihlkundligu jaotusõ üle, kihlkundõ keskuisihe ehitediq kerkoq. Kihlkunnõst saivaq kerkokihlkunnaq - maakerko kogohusõ piirkunnaq. Sääntsel kujol jäiväq nääq Eestin püsümä 1925. aastaganiq. 1925 muudõti lutõri uso maakogodusõq usoütisüisis, miä olõ-s köüdedüq kimmä maa-alagaq. Aastasatoga om loomuligu arõngu tiil kihlkundõ mano tekkünü. Kui muistidsõl aol oll' Eestin umbõs 45 kihlkunda, sõs 1925 oll' näid 107.
19. aastagasaal naksivaq kihlkundõ kõrval valitsõmisütsüisis kujonõma vallaq. Nuuq tetti mõisidõ piire perrä ja näide piiriq muutuvaq sagõhõhe. Sõski luudiq 19. aastagasaal kihlkunnakohtuq, kihlkunnakooliq ja Lõuna-Eestin (Liivimaa kubõrmangon) viil kihlkunnakonvendiq, mink piirkund hariligult kattu kihlkunnagaq. Kihlkunnapiire perrä asotõdiq viil põllumiihi konvendiq 1936. aastagal ja muinsuskaitsõ seldsiq 1990. aastagil.
[toimõndaq] Kihlkundõ täämbäne päiv
Kuigi kihlkundõ piire s'oo ilma aigo inämbüisi maakartõ pääle märgitä-iq, om egapäävätsen elon sõski mitmit olukõrdo, kon tiidligult vai alatiidligult noidõ perrä toimitas. Inemiisi matõtas iks uma kihlkunna kalmuaida. Uma kihlkunna kotussit ja inemiisi tundas parõmbihe ku muid, kasvai tuuperäst, et noidõ hulgan om pall'o sugulaisi. Kihlkunnakeskusõq ommaq teie sõlmpunktin ja hariligult ommaq kihlkundõ keskuisin kihlkunnakoolõst vällä kasunuq keskkooliq ja gümnaasiumiq. Iks inämb pruuvvaq inemiseq, kinkalõ juurõq tähtsäq ommaq, kandaq uma kihlkunna rõivit vai lauldaq uma kihlkunna rahvalaulõ. Mõnõ kihlkunna rahvas (nt. Otõmpää) om uma kihlkunna piiriq teie pääl ärq tähistänüq, mõnõ uma (nt. Võnnu) pidä uma kihlkunna päivi. Kihlkundlikku jaotust pidä avvo seen kah Võro liikminõ.
[toimõndaq] Võromaa kihlkundõ aolugu
Määntseq kihlkunnaq muistitsõl Võromaal olliq, olõ-i täpsehe teedäq. Kõgõ vanõmbaq ommaq Põlva (edimäst kõrda paprin kirän 1452), Urvastõ (1477), Karula (1532) ja Rõugõ (1613) kihlkund. Vahtsõliina kihlkund tetti 1626. a. Räpinä kihlkunda om paprin nimmat 1636. Kanepist tekk' umaette kihlkunna 1675. a. Roodsi kuning Karl XI uma käsokirägaq; kokko panti Põlva, Otõmpää, a päämidselt Urvastõ kihlkunna veereq. Hargla kihlkund om kõgõ noorõmb Võromaal, läts' eräle 1694. a. päämidselt Karula kihlkunnast.
[toimõndaq] Kaeq viil
- "Maakond, kihelkond ja vald", Kama Kaido, "Koit" nr. 6025, 23.01.1990.
- "Kihõlkund - mi elo- ja aolugu" Sepä Elvi artikli Uman Lehen.
[toimõndaq] Välislingiq
Võromaa kihlkunnaq |
---|
Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina |