An International Language (1928)

From Wikipedia

Chefi pagine


Un International Lingue

da profesore Otto Jespersen, Ph.D., Litt.D., LL.D. (1869-1943)

Traduktet ek li originali angli libre.


Contents

[edit] Introduktione

Disi libre es intentet kom pledo por artifisial international auxiliari lingue, e komensim sal es bon vido tu kel es implikat per dis adjektives. Artifisial, t.e. fat konsiosim da un home o grupe de homes, kontrastant konter tal natural lingues kom anglum, fransum ets., kel on ha parla durant generationes e kelen developo ha primim eventa sin li individus konsiosi pri chanjos. Ma li termine “artifisial“ inklina krea prejudiko konter li lingue pri kel nus sal trakta, e men taske in disi libre sal es montro quam tre “natural” tali lingue pove es; dunke me sal prefera parla pri “konstruktet” lingue, e insted termina li existant lingues kom natural me sal usa li plu apti termine national lingues.

Li sekuent adjektive esed international. Tu signifika ke on intente ke li lingue bli usa non da uli singli natione o uli singli lande, ma da individus kel, quankam les apartena ye diferanti nationalesos, have kelku kel les voli komunika a mutu.

Triesmi: auxiliari. Disu implika ke on intente ke nusen international lingue es nur sorte de substitute por national lingues kand unque disus non es kapabli serva kom moyene de komunikatione. On non intente ke novi lingue devud remplasa li existanti lingues: nule kun sobri senses vud pensa ke es posibli forsa ke omni nationes oblive lusen propri lingues e konkorda pri un singli substitute por omni funktiones. Ma tu kel tre multi sensosi viros e femas in multi landes ya kreda es laborindi, es stando de aferes in kel edukat angle kand lo renkontra edukat spane o holandane o bulgare vud es altigrad serti ke dise sal komprenda si lo parla a lo in konstruktet lingue adoptat por ti eme – stando de aferes anke in kel on vud kondukte international konferos e kongreses pri politikal o siential o komersal questiones sin besono de interpreteres, e on vud sirkula in singli lingue omni ofisial dokumentes kel relate plu kam un state.

Dunke, tu pri kel nus interlinguistes pensa, non es tu kel Schleyer fad li fanfaronanti moto de sen Volapük, "Menade bal, püki bal" (A un homal rase, un lingue), ma kontrastim tu kel altri inventere de artifisial lingue, Bollack, prendad kom sen moto: Li duesmi lingue por omnes. Li novi interlingue non vud viola li sakri jures del patral lingue, ma vud bli usa nur kand du o plu multi persones non-savant mutun lingue vud have okasione parla o skripte a mutu.

¹In disi libre me ofte usa li abreviatione I.A.L. por International Auxiliari Lingue, anke kelkifoy I.L.


[edit] Besono de interlingue

Amerkane pove voyaja fro Boston a San Francisco sin audi plu kam un lingue. Ma si le vud voyaja tra li sami distantia an disi latere del Atlante, le vud have totalim diferanti rakonte por rakonta. Suposi kel le vud starta fro Oslo e vud voyaja vers li Sude o li Sud-Este: tand lo vud audi forsan norvegum, suedum, danum, germanum, chekoslovakum, hungarum, rumanun, bulgarum, turkum, grekum, e tand in Egipte arabum e poki anglum – dekdu diferanti lingues, ek kel li majoritate vud es kompletim nonkomprendabli ye le. E ankore le vud ha non audi duime ek li lingues parlat in Europa. Li malediktione de Babel ankore es kun nus. Quanti homes ha es in sirkumstanties in kel les ha senti li bares de lingue kom seriosi desavantaje, in kel les ha es desirosi komunika liberim kun kelku, questiona, obtena o provise informatione, ets., tu kel ha es non-posibli pro lesen propri e li altri komplisen manko de sat lingual savo! Non es tre plesanti engajo in diskusione kel interesa on, si on senti ke, malgre ke on have li maxim bon argumentes, li altri home es dominanti, pro ke li konversatione es in len patrial lingue, in kel on pove exprese nur tu kel on pove, quankam le pove dikte omnu kel le voli. In siential kongreses, kom profesore Pfaunler dikte, “ nur tre pokes pove parteprenda in li diskusiones, e multes mus es sat kontenti si les pove komprenda li ordinarim rapidim diktet paperes. Multi importanti kritikes non bli fa pro ke on non posese li poveso por diskuse li questione in altrilandal lingue, e non voli exposi se al posibleso de objetione, kausat non tam multim da non-savo del diskuset teme kam da manko de fasil poveso de expresione. Omni membre de kongrese ha observa ke kand unque li lingue usat in li paperes chanja, konsiderindi nombre ek li audientia liva kun plu o min multi bruiso, por evita bli forsa askolta papere kel les non komprenda.

Kelkitem in international diskusiones li tri chefi lingues es permiset, e chak individual diktione mus bli tradukte en li du altris. Me esed presenti ye tal kongrese in Copenhagen (?Danish) in 1910 e vidad quam nontolerabli disi tranant repetitione mus nesesarim es, non min multim por tes kel kom me self komprendad anglum, fransum e germanum kun perfekti fasileso: irgu kom real, vivosi diskusione esed exkluset da li nonevitabli tardisos – sin mentiona li nonsateso de multes ek li improviset traduktiones.

Relat printatus aferes es kelkigrad plu bon, ma non totim satisfaktosi. Li maxim grand parte de siential homos pove nunitem lekte libres e paperes pri sen spesial fake in li tri chefi lingues, anglum, germanum efransum; ma tu non plus es sufisant. Un ek li maxim importanti tretes del lasti sent yares es li nationalisme movemente, in politike, in literature, in arte, in omnu. Even mikri nationes voli aserte se e montra sen simboles ye chaki okasione, por montra sen non-dependanteso ye sen plu potenti visines. Li kreskanti pluboniso de plusi edukatione omnilok fortunosim ha posiblifika li printo de libres pro siential temes even in lingues parlat da relativim mikri nationes. Ma tu kel es benefise por disi landes self, povud in kelki kasus es detrimental por li toti monde, e even por autores, si penses kel es digno de difusione tra omni li monde nun es fat aksesabli ye nur mikri fraktione de tes kel vud bli interesa da lus. In men propri fake, me ha have okasione vida qualim exelanti verke skriptet in danum kel povud ha multim influa nuni linguistikal pense ha resta praktikalim nonsavat exter Skandinavia. (Vida men libre Language (Lingue) sub Rask e Bredsdorff; me povud ha metiona anke Westergaard e Thomsen.) Li ex-sekretarie del Berlin Akademie, li eminenti klasikal skolaste, H. Diels, dikte: ”Non-kalkulabli es li intelektual perdos pagat omni yare pro li national rekreatione de mikri, ma altim talentosi sientialim aktiv popules kel insista ke siential verkes (kel non pove omni bli tradukte) deve apari in sen propri angustim limitat lingues.” Me self, quankam me ha pasa li maxim grand parte de men vivo studiant diferanti lingues, me ha kelkitem mus posi subplasa kom non-lektet libres e paperes kel me vud voli tre multim studia, ma kel faktim esed skriptet in lingue kel non esed sat familiari.


[edit] Non-savo de stranjeri lingues

Kant bli unesmifoy fa savat a Edinburgh ye 1803 non in li original germanum, ma per fransi traduktione. John Stuart Mill poved, quankam kun desfasileso, lekte germanum, ma preferad lekte traduktiones, e nulitem lernad sorga se in germani relvie statione. Kand Carlyle renkontra Louis Blanc, ” esed li maxim veri droleso observo lesen konversatione. Li fransum de Carlyle esed literal traduktione de sen propri non-traduktebli anglum, anke pronuntiat kun sen propri forti skotum. Louis Blanc non poved komprenda lo, ma askoltadad atentivim, e tand respondad ferni fro li eme. (Car. Fox.) Faraday savad nuli germanum, e konsekuentim li inquestiones de Robert Mayer e Helmoltz esed por lo “siglat libre”. “Quam diferanti,” Dean Stanley dikted, “povud ha es li kasu del Eklesie de Anglia si Newman vud ha pove lekte germanum.” Kand germani skolaste sendad notisat editione de Macbeth a doktore Furnivall, li direktere del New Shakespeare Society (Novi Sosiete de Shakespeare), li Early English Society ( li Sosiete de Frui Anglum), ets., dise reskripted por regreta ke lo non lekte li notes, ma vidad fro li numres ke li autore had trakta metrual questiones. Kand Zola fugad Fransia durant li Dreyfus penos, lo esed totim non-kapabli fa se komprendat anglim. E li samu esed li kasu kun li dani poete, Herman Bangm, kel morid miseranti in Amerika ye 1912 non-kapabli ye fa sen maxim simpli volios komprendat da tes sirk lo.

E non es simili non-poveso non-savat mid politikeres. On dikte ke esed nosiv a Dania in lun desfasil politikal sirkumstanties mid li lasti sekle, ke Madvig (li grandi skolaste de latinum) e altri ministres parlad fransum kun desfasileso e se senti timetosi pri parlo mali fransum al stranjeri ambasaderes. On raporta simili koses del Monal Milite. Sir Edward Grey non poved parla fransum, e li fransi ambasadere, Cambon, parlad mal anglum. Nule ek li fransi o angli generales, exept Lord Kitchener, parlad uligrad bonim li lingue del altri natione, e in li Pase Konfero Clemenceau ganad non-digni dominatione pro ke lo esed praktikalim li sole kel haved kompleti kapableso in ambi lingues. On besona nuli non-ordinari quantitate de sajeso por komprenda ke konfidential diskusiones inter potenti politikeres de diferanti nationalesos pri temes important a li toti monde perda multu si on mus diriga lus per inerpreteres: quam plu bon si li potentes de disi tere vud pove, lingualim, renkontra egalim – ma tu povud es posibli nur per moyene de perfektim neutri lingue.

Es veri ke on have tradukteres e interpreteres, ma bon e efektiv tradukteres es nek nombrosi ni chipi. Me prenda ek li libre de Miss Pankhurst li piese de informatione ke durant 1926 li employates del Lige de Nationes inklused 29 trdukteres e interpreteres kun salaries sumant a £19 000 – ulter stenografistes e skriptomachineres. Ultru li Lige es nur modesti komenso de ti vasti politikal organisatione del toti monde kel mus veni in non tro distanti future!

Durant disi dies de chip voyajes, de komersial kambio inter omni partes del monde, de avies e radiosendo, de international sientie e de mondal poliktike, sembla ke urjanti besono por komerseres, teknikal viros, sientiistes, literatural viros, politikeres, faktim omnes, have fasil moyene por kontakte altrilandanes e por lerna plu multu fro les kam es posibli per visita altri landes kom turistes kun fixat langes. Li vorde “international” bli invente da Jeremy Bentham nur in 1780 – nunitem nus ha ariva al loke de besono de international lingue.

Lasa ke me mentiona dislok li resenti inventione del parlanti filme, kel on nun porta a rari teknikal perfekteso. Kand on montrad Axel Petersenen “fono-filme”a mikri audientie in Copenhagen (?), men penso saltad al tempe kand per disi moyene vud es posible have pleos e diskurses fat vidable e audibli e komprendabli tra omni li monde – avantajes de kinema e radio kombinat e plu-utilifikat per interlingue.

[edit] Un existanti lingue?

[edit] Latinum?

[edit] Objektiones konter konstruktet lingues

[edit] Diferos in interlingue

[edit] Non tam bon kam existanti lingues

[edit] Futuri diferentiationes