UIL Besono
From Wikipedia
« | Supru a UIL kontenaje Angli versione de disi chapitre |
» |
Antei: Introduktione |
Sekuenti: Non-savo de stranji lingues |
[edit] Besono de Interlingue
Amerikane pove voyaja fro Boston a San Francisco sin audi plu kam un lingue. Ma si le vud voyaja tra li sami distantia sis li Atlante, le vud have totalim diferanti rakonte por rakonta. Suposi ke le vud starta fro Oslo e vud voyaja vers li Sude o li Sud-Este: tand lo vud audi forsan norvegum, suedum, danum, germanum, chekoslovakum, hungarum, rumanun, bulgarum, turkum, grekum, e tand in Egipte arabum e poki anglum – dekdu diferanti lingues, ek kel li majoritate vud es kompletim non-komprendabli da le. E ankore le vud non ha audi duime ek li lingues parlat in Europa. Li malediktione de Babel ankore es kun nus. Quanti homes ha es in sirkumstanties in kel les ha senti li bares de lingue kom seriosi desavantaje, in kel les ha es desirosi komunika liberim kun kelku, questiona, obtena o provise informatione, e set., tu kel ha bli fa kom non-posibli pro len propri e li altri komplisen manko de sati lingual savo! Non es tre plesanti engajo in diskusione kel interesa on, si on senti ke, malgre ke on have li maxim bon argumentes, li altri home es dominanti, pro ke li konversatione es in len patrial lingue, in kel on pove exprese nur tu kel on pove, quankam le pove dikte omnu kel le voli. In siential kongreses, kom profesore Pfaundler dikte, “nur tre pokes pove parteprenda in li diskusiones, e multes mus es bonim kontenti si les pove komprenda li ordinarim rapidim diktet paperes. On non fa multi importanti kritikes pro ke on non posese li poveso por diskuse li questione in altrilandal lingue, e non voli exposi se al posibleso de objetione, kausat non tam multim da non-savo del diskuset teme kam da manko de fasil povo de expresione. Omni membre de kongrese ha observa ke kand unque li lingue usat in li paperes chanja, konsiderindi nombre ek li audientia liva kun plu o min multi bruiso, por evita bli forsa askolta papere kel les non komprenda.
Kelkitem in international diskusiones li tri chefi lingues es permiset, e chak separati diktione mus bli tradukte en li du altris. Me esed presenti in tali kongrese in Køpenhavn ye 1910 e vidad quam non-tolerabli disi trananti repetitione mus nesesarim es, non minim multim a tes, kel kom me self komprendad anglum, fransum e germanum kun perfekti fasileso: irgu kom real, vivosi diskusione esed exkluset da li non-evitabli tardisos – sin mentiona li non-sateso de multus ek li improviset traduktiones.
Relat printatus aferes es kelkigrad plu bon, ma non totim satisfaktosi. Li majoritate de siential homos pove nunitem lekte libres e paperes pri sen propri spesial fake in li tri chefi lingues, anglum, germanum e fransum; ma tu non plus es sufisanti. Un ek li maxim importanti tretes del lasti sent yares es li nationaleso-movemente, in politike, in literature, in arte, in omnus. Even mikri nationes voli aserte se e montra sen simboles ye chaki okasione, por montra sen non-dependanteso ye sen plu potenti visines. Li kreskanti pluboniso de plusi edukatione omnilok fortunosim ha posiblifika li printo de libres pri siential temes even in lingues parlat da relativim mikri nationes. Ma tu kel es benefise por disi landes self, povud in kelki kasus es detrimental por li toti monde, e even por autores, si penses kel es digni de difusione tra li omni globe nun es fat aksesabli a nur mikri fraktione de tes, kel les vud interesa. In men propri fake, me ha have okasione a vida qualim exelanti verke skriptet danim, kel povud ha multim influa nuni linguistikal pense, ha resta praktikalim non-savat exter Skandinavia. (Vida men libre Language (Lingue) sub Rask e Bredsdorff; me povud ha mentiona anke Westergaard e Thomsen.). Li ex-sekretarie del Berlin Akademie, li eminenti klasikal skolaste, H. Diels, dikte: ”Non-kalkulabli es li intelektual perdatus pagat ye omni yare pro li national rekreatione de mikri, ma altim talentosi, sientialim aktivi popules kel insista ke siential verkes (ek kel non omnus pove bli tradukte) deve apari in len propri, angustim limitat lingues.” Relat me self, quankam me ha pasa li maxim grandi parte de men vivo studiant diferanti lingues, me ha kelkitem mus subplasa kom non-lektet, libres e paperes kel me tre multim volud studia, ma kel faktim esed skriptet in lingue ye kel me non esed sat familiari.