Jaan Anvelt

Allikas: Vikipeedia

Jaan Anvelt, 1925
Jaan Anvelt, 1925

Jaan Anvelt (venepäraselt Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa, Võisiku vald, Orgu – 11. detsember 1937 NSVL, hukati) oli jurist ja bolševistlik poliitik ning revolutsionäär, samuti publitsist ja kirjanik Eessaare Aadu nime all.

Anvelt sündis talupoja perekonnas.

Sisukord

[redigeeri] Haridus

Ta lõpetas kihelkonnakooli, 1905 Tartu õpetajate seminari, 1912 Peterburi ülikooli õigusteaduskonna ja 1918 2. Petrogradi kommunistliku koosseisu suurtükiväekursused.

Peterburi ülikoolis õppis Anvelt alates 1907. aastal. 1911 heideti ta revolutsioonilise tegevuse pärast arreteerituna ülikoolist välja ning ta lõpetas ülikooli 1912 eksternina.

[redigeeri] Töö- ja ametikohad

  • 19051907 Toilas kooliõpetaja
  • 1912. aastast Narvas advokaadiabi
  • 1917 Narva Tööliste ja Soldatite Nõukogu esimees
  • märts 1917 ajalehe Kiir vastutav toimetaja
  • 1917 Ülevenemaalise Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogude Täitevkomitee liige
  • 14. juuli 1917 kuni väljaheitmiseni 5. veebruaril 1919 Ajutise Maanõukogu liige
  • 1917 Narva ajutise revolutsioonikomitee esimees
  • VSDT(b)P Tallinna komitee ja Põhja-Balti komitee liige
  • 1917–1918 Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees
  • 1917–1918 Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee liige
  • veebruar – aprill 1918 Loode oblasti sõjakomissar
  • aprill – november 1918 Põhja Kommuuni (või Põhja oblasti) rahvusasjade rahvakomissar

[redigeeri] Revolutsiooniline tegevus

Toilas töötades võttis Anvelt osa revolutsioonilisest tegevusest. Ta astus 1907 bolševike parteisse ning pärast Peterburi ülikooli astumist sai temast Eestimaa kubermangu parteiorganisatsiooni üks juhte. 1911. aastal ta arreteeriti ning saadeti Tallinna. Pärast vabanemist jätkas ta parteitööd Tallinnas. Pärast ülikooli lõpetamist 1912 asus ta elama Narva. Seal asutas ta koos Johannes Käsperti ja Villem Bukiga ajalehe Kiir ning oli selle tegelik toimetaja. Esimese maailmasõja ajal tegi Anvelt Narvas põrandaalust parteitööd.

Veebruarirevolutsiooni järel valiti ta Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu esimeheks. Märtsis 1917 määrati ta ajalehe Kiir vastutavaks toimetajaks ning temast sai üks Eestimaa bolševike juhte. Esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil valiti ta Ülevenemaalise Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogude Täitevkomitee liikmeks.

Anvelt võttis aktiivselt osa Oktoobrirevolutsioonist Eestis. Ta valiti Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimeheks ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee liikmeks.

Saksa vägede pealetungi eest avakueerus Anvelt Petrogradi, kus ta töötas juhtivatel kohtadel ja õppis suurtükiväekoolis.

1921-1925 viibis Eestis, tegutsedes põranda all, ja oli üks 1924. aasta riigipöördeatse organiseerijaid.

1933. aastal viibis Anvelt Postimehe teatel jälle salaja Eestis, revideerides ja julgustades põrandaaluseid organisatsioone Narvas, Tallinnas ja Tartus. Tal olevat olnud kaasas kergekuulipilduja.

[redigeeri] Teosed

  • Räästaalused (Eessaare Aadu. — Tallinn : Mõte, 1916)
  • Alasti (Eessaare Aadu. — Tallinn : Mõte, 1917)
  • Kes on sotsialdemokraadid-enamlased? (K. Maatamees. — [Tallinn] : VSDTP Eestimaa Komitee, 1917)
  • Kes on sotsialdemokraadid-enamlased? (K. Maatamees. — 2. ed. — Tallinn : VSDTP Eestimaa Komitee, 1917)
  • Maa rahwa kätte (K. Maatamees. — Tallinn : Mõte, 1917)
  • Maa rahwa kätte (K. Maatamees. — 2. ed. — Tallinnas : Mõte, 1917)
  • Töörahwa wõimuwalitsuse kindlustamisest (Jaan Anwelt. — Peterburis : Kom.partei Eesti Keskk. Wenemaa büroo, 1919 — Töörahva kirjandus; nr. 15)
  • Maha kommunistid! Elagu sotsiaaldemokraadid! : töörahwa sõpradest ja waenlastest. — Tallinn : J. Linzmann, 1924. — Töörahva raamatukogu; nr. 1)
  • 1905. aasta Eestis : Kirjeldused. Mälestused. Dokumendid (EKP KK ajalookomisjon; [eessõna: H. Pöögelmann]. — Leningrad : Külvaja, 1926)
  • Sotsialistlise ühiskonna ehitamine Nõukogude Liidus : (Ü.K.(e)P. konwerentsi puhul) (J. Anwelt ja O. Rästas. — Moskwas : Nõukogude Sotsialistliste Vabariikide Liidu Rahvaste Keskkirjastus, 1927)
  • «Meie lahkuminekud», ehk, EKP «wastasrinna» ajaloolised unenäod (J. Anwelt. — Leeningraad : Külvaja, 1928)
  • Lenini partei ja trotskistid (Jaan Anwelt. — Leningrad : Külvaja, 1929)
  • Parempoolne kallak Üleliidulises Kommunistlises (enamlaste) Parteis (J. Anwelt. — Leningrad : Külvaja, 1929)
  • Jutustusi (Eessaare Aadu; [koostaja E. Sõgel; illustraator A. Kütt; järelsõna: E. Päll]. — Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1957)
  • Oktoobrirevolutsioon Eestis (Jaan Anvelt. — Tallinn : Eesti Raamat, 1967)
  • Valitud jutustusi (Eessaare Aadu. — Tallinn : Eesti Raamat, 1971)
  • Valitud teosed. 1. [köide], 1905—1917 (Jaan Anvelt ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [koostaja Karl Tammistu]. — Tallinn : Eesti Raamat, 1982)
  • Valitud teosed. 2., 1917—1921 (Jaan Anvelt ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [toimetuse kolleegium: Karl Tammistu (koostaja).. jne.]. — Tallinn : Eesti Raamat, 1983)
  • Valitud teosed. 3., 1921—1925 (Jaan Anvelt; [koostaja K. Tammistu] ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal. — Tallinn : Eesti Raamat, 1986)
  • Valitud teosed. 4., 1925—1928 (Jaan Anvelt ; EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, NLKP Marksismi-Leninismi Instituudi Filiaal; [koostaja K. Tammistu]. — Tallinn : Eesti Raamat, 1987)
  See artikkel on pooleli.