Realism (kunst)

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni.

Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Nendelt oodati objektiivsust. Nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen).

Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati. Populaarsed olid jutustava süþeega ühiskonnakriitilised maalid.

Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid.

Sisukord

[redigeeri] Prantsuse realism

[redigeeri] Hollandi realism

Jätkuks barbizoonlastele tegutses aastatel 1870–1890 Madalmaades Haagi koolkond, mille põhieesmärk oli edasi anda tõelist atmosfääri. Nende maalitud maastikud olid äärmiselt plastilised, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiast.


[redigeeri] Esindajad

Jozef Israëls (1824-1911)

Jacob Maris (1837–1899)

[redigeeri] Hispaania realism

Hispaanias Sevillas arenes aastatel 1830–1900 välja costumbrismo — rahva kombeid käsitlev maalikunst ja kirjandus. See oli romantismi ja realismi vaheline stiil. Seda viljelenud kunstnikud: José Domínguez Bécquer (1810-1841) ja tema poeg Valeriano Domínguez Bécquer (1834–1870).

[redigeeri] Venemaa realism

Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredvižnikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane neljakümne kaheksast näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredvižnikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, Ðiðkin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin.

[redigeeri] Esindajad

[redigeeri] Poola realism

[redigeeri] Esindajad

  • Józef Chełmoński
  • Aleksander Gierymski

[redigeeri] Horvaadi realism

  • Vlaho Bukovac

[redigeeri] Saksa realism

  • Rudolf Epp
  • Wilhelm Leibl
  • Adolph Menzel

[redigeeri] Välisviited

  • Fride R. Carrassat, P.; Marcadé, J. 1999. Maalikunst renessansist tänapäevani, “Realism” Larousse Bordas
  • Cumming, R. 1998 Suuri kunstnikke “Courbet” Dorling Kindersley
  • Remmel, A.; Alas, M.; Utter, Õ.; Nurk, T.; Kuusik, T.; Hinnov, V.; Toom, M.; Ratnik, E.; Viiroja, L.; Eller, M. 1989 Peatükke kunstiajaloost “Realism kunstis”



19. sajandi kunst
Romantism · Orientalism · Eklektitsism · Akademism · Realism · Impressionism · Japonism · Postimpressionism · Naturalism · Naivism · Neoimpressionism · Sümbolism · Nabiid · Juugend
Teised keeled