Hendrik Allik
Allikas: Vikipeedia
Hendrik Allik (15. märts 1901 – 8. mai 1989 Tallinn) oli Eesti poliitik.
Sündis Viljandimaal Abja vallas. Tema ema oli Halliste kiriku koguduse vanem ja kui aasta enne Alliku surma hakati Halliste kirikut taastama, siis saatis Henrik sinna ka oma annetuse. Oskas ka inglise, saksa ja prantsuse keelt.
1923. aasta Riigikogu valimistel sai Töörahva Ühise Väerinde (TÜV) nimekirjas parlamendiliikmeks. 1924. aastal mõisteti 149 protsessil süüdi ja ta sai karistuseks eluaegse sunnitöö, millest vabanes läbi amnestia 1938. aastal. Vangas toimetas ajalehte "Vangimaja Kiir".
Oli abielus Olga Lauristiniga, kellega neil sündis 1946. aastal poeg Jaak Allik. 1940. oli kaubanduse rahvakomissar. 1942-1943 oli Eesti Laskurkorpuse poliitosakonna juht. 1943-1950 oli ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja. 15. september 1945 kuni 19. aprill 1946 oli Hendrik Allik ENSV põllutöö rahvakomissar. 1952 määrati talle 25+5 aastat vanglat ja saadeti Siberisse selle eest, et ta olevat pidanud oma juhiks Adolf Hitlerit. Vabanes amnestia alusel viis aastat hiljem. Kokku oli Allik vangis Eestis 15 aastat ja Nõukogude Liidus 5 aastat.
Oli 1957 - 1961 ENSV Ministrite Nõukogu Plaanikomisjoni aseesimees ja 28. jaanuar 1961 kuni 19. märts 1973 ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees. 1965-1973 oli ühtlasi ka ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja. 1948. aastal aastal lõpetas TPI. 1950. aastal sai Lenini ordeni ja 1971. aastal Oktoobrirevolutsiooni ordeni.