Borodino lahing

Allikas: Vikipeedia


[redigeeri] Eellugu

Venemaa sõjakäigu esimese kolme kuuga kaotas Napoleon kolmandiku oma vägedest peamiselt haiguste ja muude raskuste tõttu, pidades ainult ühe märkimisväärse lahingu Smolenski all. Septembri alguses otsustas eakas Vene väejuht Mihhail Illarionovitš Kutuzov võtta vastu lahingu Borodino all, tugevdades looduslikult niigi head kaitsepositsiooni - künkad jõe ja metsa vahel - välikindlustustega.


[redigeeri] Lahingu kirjeldus

Lahing toimus 7. septembril 1812. Prantslastel oli 130 000 meest, venelastel 120 000.

Otsustavat võitu ihkav Napoleon võttis Vene liinide vastu ette mitu otserünnakut. Vastase tihe suurtükituli laastas metsikult tema jalaväe ridu, kuid samasuguse toimega oli ka prantslaste tuli venelaste vasturünnakute ajal. Prantslased vallutasid venelaste tsentris niinimetatud Suure reduudi ja kuigi see avas võimaluse Vene armee purustada, keeldus Napoleon lahingusse paiskamast 30 000 -list reservväge, mis andis venelastele võimaluse allesjäänud armeega ilma paanikata taanduda.

Prantslastel oli 30 000 langenut või haavatut; venelastel 44 000 langenut või haavatut.

[redigeeri] Lahingu tagajärg

Lahinguga avas Napoleon tee Moskvasse kuid kasutamata jäi võimalus Vene armee purustada. Olgugi, et Moskva vallutati, keeldusid venelased alla andmast, taganedes lõpututele Venemaa põhjapoolsetele aladele ning nüüd pidid hoopis sissetungijad lõikavas talvepakases taganema.

  See artikkel on pooleli.