Päästekomando
Allikas: Vikipeedia
Päästekomando on üldnimetus, mis kirjeldab kuskil baseeruvat päästeüksust. Olles aja jooksul sisult sageli muutunud, mõistetakse päästekomando all tänapäeval päästeüksuse alalist paiknemiskohta. Päästekomando lahutamatuks osaks on garaažid päästeautodele, olmeruumid valvemeeskonnale ning lao- ja hooldusruumid tehnika tarbeks. Sageli kuulub päästekomando juurde ka treeningväljak ning harjutustorn.
|
[redigeeri] Päästekomando kui mõiste kujunemine
Enne 20. saj. lõpukümnendit oli peamiselt kasutusel mõiste tuletõrjekomando. Tegemist on liitsõnaga, mille esimene pool kirjeldab tegevust, kuid sõna komando pärinemine on vaieldav. Arvatavasti pärineb see algselt portugalikeelsest sõnast comando, mis tähendab käsku. Komando tänases mõistes sai ilmselt alguse Buuride poolt enesekaitseks formeeritud üksuste afrikaanikeelsest nimest Kommando[3]. Eesti keelde jõudis see sõna oletatavasti saksa keele vahendusel. Täna on komando sageli üksuse sünonüümiks, kuid tema tähendus sõltub erinevates riikides suuresti kasutamise kontekstist. Sagedamini on tegemist sõjandustermini kui tsiviilüksusi kirjeldava mõistega.
Tuletõrjekomandode juhtivaks ülesandeks oli kannatanute päästmine tulekahjust ning võitlus kahjutulega. Peale taasiseseisvumist lisandus tuletõrjekomandodele ülesandeid nagu kannatanute päästmine varingutest, liiklusõnnetuste likvideerimine, keemiaõnnetuste likvideerimine jmt. See omakorda tingis mõiste ümbervaatamise ning kasutusele võeti mõiste tuletõrje- ja päästekomando. Päästekomando on uuem nimetus, mis tuli päästeteenistuses kasutusele 21. sajandi algusaastail. Termin päästekomando võeti kasutusele asendamaks mõnevõrra lohisevat tuletõrje- ja päästekomandot ning ka põhjusel, et see kirjeldab selle asutuse tegevust märksa paremini kui paljas tuletõrjekomando. Tänaseks on kujunenud olukord, kus nimetatud kolm mõistet on kasutusel paralleelselt, tähendades siiski ühte ja sedasama. Ametlikus kirjavahetuses ja õigusaktides eelistatakse sõna päästekomando. Igapäevaselt kasutatakse lühiduse pärast päästekomando asemikuna sageli sõna komando.
Rahvaliku nimetusena on kasutusel läinud sajandi alguses tekkinud nimed pritsimaja või pritsumaja. Tuletõrjujate slängis kasutatakse sageli ka nimesid pritsu või pritsukuur.
[redigeeri] Päästekomandode kujunemine
Päästekomandode areng selliseks nagu me neid tänapäeval tunneme on tihedalt seotud kogu tuletõrje arenguga laiemalt. Nagu eelpool mainitud on päästekomando kui spetsialiseeritud üksuse vorm ja sisu aja jooksul tugevasti muutunud. Tuletõrje tänapäeva mõistes sai alguse kuuendal aastal m.a.j [1] kui keiser Augustus asutas Rooma linnavalve, kelle peamine ülesanne oli võitlus tulega. Linnavalve elas kasarmutes ja täitis öösiti ka korrakaitse ülesandeid. Tipphetkel kuulus sellesse üksusesse 7000 meest [2] Rooma riigi tuletõrje korraldus oma aja kohta eeskujulik, kuid lakkas eksisteerimast koos Rooma riigi langusega. Keskajaga koos saabus päästekomandode arengusse mõõnaperiood ehkki vajadus sääraste üksuste järele püsis. Vanim säilinud 1189. a. pärinev tuletõrjemäärus (tänapäevases mõistes tuleohutuseeskiri) hakkas kehtima Londonis. Selle järgi sai kahjutulega võitlemine linnakodanike naturaalkohuseks, millest kõrvalehoidmist karistati rangelt. Sisuliselt pandi tulega võitlemise kohustus ilma väljaõppeta ning asjakohase varustuseta inimeste ülesandeks. Sarnaseid abinõusid kehtestasid ka teised suured linnad (näit: Viin 1221. a.[3]) Samasugust teed käis ka Tallinn, kus 13. saj. kehtestati sarnane linnakodanike naturaalkohustus. Uue tõuke päästekomandode ka kogu tulejõrje arengule andis 1518. a. kui Saksamaa Augsburgi linna kullassepp Anton Platner taasleiutas tuletõrjepritsi [4] 1654. a. lisas hollandlane Jan van der Heyden [4] pritsile voolikud [5]. Moodne kustutustehnika levis, kuid kasutasid seda ikka naturaalkohusega koormatud linnakodanikud. Omalaadseteks päästekomandodeks kujunesid 17. saj. Tallinna kirikud ja Raekoda, sest neid hooneid ja nende territooriumi kasutati kustutusvahendite hoiukohtadena. Nii pidi Raekojas olema 300 ämbrit, 12 vaskpritsi ja 6 puitpritsi, Oleviste kiriku hoovis aga 4 redelit ja 6 pootshaaki [6]. 18. sajandi alguses, peale aastasadade jooksul toimunud suurtulekahjusid, jõuti arusaamisele, et kehtiv süsteem ei ole tõhus. Asuti taaskord looma kutselist tuletõrjet ja sellega koos ka päästekomandosid. Pariisi kutseline tuletõrje asutati 1716. a. ning lülitati seejärel sõjaväe koosseisu.
Esimeseks Eesti päästekomandoks võib ilmselt lugeda Mustpeade Vennaskonna tuletõrjemeeskonda, mis asutati 23.05.1788 [7]. Osteti ka tuletõrjekäsiprits. Ehkki alguses oli plaan kasutada kustutusvahendeid vaid oma hoonete kaitseks, osales Mustpeade vennaskonna komando pidevalt linnas puhkenud tulekahjude kustutamisel. Mustpeade vennaskonna komando oli vabatahtlik komando, mis tähendas, et komandos kohapeal valvemeeskonda ei olnud. Meeskond kutsuti kokku kirikukellade helistamise jmt. signaalidega. Mustpeade komando oli teovõimeline, kuid samas väiksearvuline komando, kes kustutas tulekahjusid käsikäes oma naturaalkohust täitvate linnakodanikega. Aina rohkem silma torganud linnade tulekaitse ebaefektiivsuse foonil tehti katse olukorda paranda ja asuti looma nn. kommunaaltuletõrjet. Kommunaaltuletõrje täpse asutamise aja kohta andmed puuduvad, küll aga võib oletada, et see oli enne Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu asutamist. Kommunaaltuletõrjeüksus sai palka Tallinna linnalt ja pidi plaani järgi olema majanduslikult efektiivsem, tehes väljakutsetest vabal ajal mitmesuguseid kommunaaltöid (gaasilaternate süütamine jmt.). Säärane tuletõrjeüksus ennast ei õigustanud, sest mitmel pool linnas töötanud tuletõrjujad ei olnud võimelised vajaliku kiirusega reageerima. Kommunaaltuletõrje ebaefektiivsus sai katalüsaatoriks vabatahtlike tuletõrjekomandode loomisel. Järgmine oluline samm komandode arengus oli Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu (asutatud 22.06.1862 [8]) uue maja valmimine 1873. aastal. Maja asub Tallinnas, Vana- Viru 14. Selles hoones oli olemas peaaegu kõik, mida tunneme tänapäeva tuletõrjekomando nime all. Puudus vaid ööpäeva kohal viibiv valvemeeskond. Majas olid ruumid kustututustehnikale, spordi- ja koosolekute saal ning õppetorn. Samaväärse komandohoone sai 1913 Tartu Vabatahtlik Tuletõrje Selts (asutatud 5.02.1864). Kutseliste tuletõrjujatega mehitatud komandode sünd Eestimaal ulatub formaalselt aastasse 1803 kui keiser Aleksander I käsuga loodi Peterburi politseiüksuste juured 11 tuletõrjekomandot [9] Samasugune tuletõrje loodi mõne aasta pärast ka Moskvas. 1853 kinnitas siseminister sääraste komandode koosseisud ka teistes linnades s.h Tallinnas ja Tartus. Paraku hinnati selliseid komandosid liiga kalliteks. Samas võis kutseliste komandode loomist takistada ka lihtne initsiatiivipuudus. Kutseliste komandode loomiseni jõuti Tartus alles 1917 ja Tallinnas 1919. Siitpeale oli komandodes läbi terve ööpäeva valvemeeskond, kelle reageerimine oli kiirem kui vabatahtlikul tuletõrjel.
[redigeeri] Päästekomandode klassifitseerimine
Päästekomandode klassifitseerimiseks ei ole ainsat ja õiget metoodikat. Eestis on päästekomandode klassifitseerimise aluseks on nende võimekus ehk nende suutlikus viia läbi erinevat tüüpi päästetöid. Päästetööde teostamise võimekuse tagavad piisav arv personali ja sobiv tehnika nomenklatuur. See millise võimekusega päästekomando luuakse sõltub esmajoones elanike arvust, kuid ka väljasõidupiirkonnas olevatest muudest ohtudest (raudtee, ohtlike tehnoloogiliste protsessidega ettevõtted jmt.). Eestis on olemas nelja tüüpi päästekomandosid. Päästekomandod erinevad üksteisest mitmete omaduste poolest [10].
[redigeeri] Keskkomando
Keskkomandod paiknevad tihedalt asusatud (50000 inimest- rohkem) aladel või ka iga maakonna keskuses. Keskkomando on mingi piirkonna keskne päästeüksus. Keskkomandode meeskonnnad on suuremad kui tugikomandodes ning keskkomandos on rohkem erilaadset päästetehnikat. Keskkomando päästetehnika väljasõidu aeg on 1 minut.
[redigeeri] Tugikomando
Tugikomandod paiknevad selliselt, et 100-5000 elanikuga asutusüksus jääb sirgjooneliselt mõõtes kuni 25 km kaugusele ning rohkem kui 5000 elanikuga asustusüksus jääb kuni 15 km kaugusele. Tugikomandos töötavad samasuguste oskuste ja teadmistega meeskonnad kui keskkomandos, kuid meeskonnaliikmete arv on väiksem. Ka tugikomando päästetehnika väljasõiduaeg on 1 minut, kuid seda võib objektiivsetele asjaoludele tuginedes pikendada viie minutini. Näiteks jäävad osad tugikomandod meeskonna kutsele lahkudes inimestest tühjaks, mistõttu tuleb komandohoone enne lahkumist elektroonilise valve alla lülitada.
[redigeeri] Abikomando
Abikomandod ei ole valitsusasutused nagu seda on kesk- ja tugikomandod. Abikomandot haldab reeglina MTÜ, kuid abikomandoks võib olla ka ettevõtte päästeallüksus või kohaliku omavalitsuse hallatav päästeüksus. Abikomando väljasõidupiirkond on väiksem, piirdudes sageli ühe valla või valla osaga ja nad teostavad päästetöid Päästeametiga sõlmitud lepingu alusel, kus on fikseeritud ka väljasõiduaeg. Abikomando väljasõiduaeg on reeglina kümneid (20-30min) minuteid pikk.
[redigeeri] Eraldi paiknev meeskond
Eraldi paiknev meeskond (EPM) on valitsusasutus ja moodustatakse tugikomando või keskkomando juurde. EPM- ide eesmägiks on parema reageerimisvalmiduse tagamine ning personalikulude kokkuhoid. Sageli on otstarbekas mõne väiksema päästekomando juhtkonna koondamine ja selle ülesannete andmine mõne teise päästekomando juhtkonnale. Sellisel juhul muutub päästekomando selle päästekomando EPM' iks mille juhtkonnale juhtimine üle antakse. Reageerimisvalmiduse seisukohalt on parem kui päästetehnika paikneb hajutatult, mitte ühes punktis koos, kuna õnnetuse toimumise koht ei ole ette teada.
[redigeeri] Päästekomandode nimetamine
Eestis koostatakse päästekomandode nimetus klassifikatsioonist ja asukohast lähtuvalt. Esikohal on alati asustusüksuse nimi ja teisel kohal on klassifikatsioonist tulenev nimetus. Näiteks:
- Haapsalu Keskkomando
- Võnnu Tugikomando
- Kehtna Abikomando
- Viljandi Keskkomando Kõpu eraldi paiknev meeskond.
[redigeeri] Päästekomando struktuur
Kõrval oleval joonisel on näha päästekomando tavaline ülesehitus juhul kui tegemist on kesk- või tugikomandoga. Komandot juhib komandoülem. Päästjad on jaotatud neljaks vahtkonnaks, mida juhib meeskonnavanem või rühmapealik. Suuremates vahtkonades on olemas nii meeskonnavanem kui rühmapealik. Igas komandos on erikohustustega päästjad, kellele tavaliselt on usaldatud mingi oluline majandus- või hooldetöö. Näiteks on tavaliselt määratud üks päästja, kelle lisaülesandeks on komando voolikute remont. Olles muidu vahtkonna liige, allub päästja selle teatava töö korraldamise küsimustes otse komandoülemale. Koristajate/majavalvurite olemasolu sõltub komando suurusest, piirkonna kriminogeensest olukorrast, väljakutsete sagedusest jmt. Eraldi paikneva meeskonnaga komando kooseisus on vaid neli vahtkonda, millel võib aga ei pruugi olla meeskonnavanemat. Meeskonnavanema ametikoha puudumisel on vahtkonna juhiks vanem ja/või kogenum päästja. Abikomando ülesehitus on iga abikomando siseasi, kuid sageli on see joonisel toodule võrdlemisi sarnane.
[redigeeri] Komandode töökorraldus
Töökorralduses tuleb eristada kesk- ja tugikomandosid ning abikomandosid. Kesk- ja tugikomandod on valitsusasutused ning neile on kehtestatud ühtsed töökorralduse standardid. Abikomandode töökorraldus on nende siseasi.
Päästekomando on poolsõjaväeline asutus. S.t. otsene kasarmukord ja käitumist reguleerivad määrustikud puuduvad, samas on olemas kindlad käsuliinid. Komandot juhib komandoülem, kellele allub komandoülema asetäitja. Nemad seisavad hea komando üldise toimimise eest. Valveteenistuse töötajad (päästjad, meeskonnavanemad, rühmapealikud) töötavad Eestis graafikuga 24h tööl 72h vaba ning nende ülesandeks on õnnetustele reageerimine. Väljakutsetest vabal ajal on päästekomando üldine töörkorraldus järgmine. [11]
- 08:00 rivistus, vahtkondade valveteenistuse üleandmine-vastuvõtmine. Rivistus on ettenähtud informatsiooni edastamiseks, sümboolseks töövahetuse alguseks jmt.
- 08:05 - 09:00 tehnika korrastamine ja söögipaus. Aeg, mil iga vahtkonna liige sätib valmis oma isikliku varustuse olemaks valmis väljakutsele sõiduks.
- 09:00 - 12.00 õppetunnid, harjutused ja õppused.
- 12:00 - 14:00 söögipaus.
- 14:00 - 18:00 päästetehnika hooldus ning komando korrastamine.
- 18:00 - 19:00 söögipaus
- 19:00 - 22:00 töö dokumentatsiooniga ning üldfüüsiline ettevalmistus või vaba aeg.
- 22:00 - 07:00 puhkeaeg. Päästjad soovi korral puhata riidest lahti võetuna, kuid väljasõiduaeg on öösiti sama mis päeval.
- 07:00 - 07:15 äratus.
- 07:15 - 07:55 ettevalmistus valveteenistuse üleandmiseks-vastuvõtmiseks. Sellel ajal võetakse isiklik varustus autodelt.
Päevakava järgitakse niivõrd kuivõrd see on mõistlik ja võimalik. Näiteks hooldatakse tehnika iga väljakutse järel, ootamata selleks ettenähtud kellaaega. Ühel päeval nädalas toimub päästetehnika üldhooldus. Üldhoolduse käigus kontrollitakse kogu lahingarvestuses olev varustus põhjalikult üle. Teisel päeval nädalas toimub komando suurpuhastus, mille käigus koristatakse põhiliselt ruume, tehnikale tähelepanu ei pöörata.
[redigeeri] Päästekomando hoone
Päästekomandode hooned erinevad oma välimuselt ja suuruselt. Erinevad on ka ruumide paigutused ja muud tehnilised lahendused. Teisalt on päästekomandode ehitamisel rakendatud põhimõtted üle ilma võrdlemisi sarnased. Ideaalsel juhul ehitatakse päästekomando tarbeks spetsiaalne hoone, halvemal juhul kohandatakse see mõnest muust enam- vähem sobivast hoonest. Eestis on enamik keskkomandosid spetsiaalselt selleks ehitatud hoonetes, tugikomandod seevastu pigem kohandatud hoonetes.
Päästekomando ruumid võib parema ülevaate saamiseks jaotada kolmeks. Esimesse gruppi kuuluvad komando juhtkonna ametiruumid, mis Eestis tähendab peaasjalikult komandoülema ja tema asetäitja kabinette. Teise gruppi kuuluksid olmeruumid valves olevale meeskonnale. Olmeruumide hulka loeme päästjate toa(d), köögi, pesemisruumid, puhketoa, õppeklassi ja treeningsaali. Ruumipuuduses päästekomandodes on mõnedki neist sageli ühendatud. Selliselt võib samas ruumis eksisteerida näiteks õppeklass ja treeningsaal. Kolmandasse gruppi kuuluksid päästetehnika remondi-, hooldus-, ja hoiuruumid. Suurim neist on garaaž päästeautodele, millistele on paigutatud päästetehnika. Enamiks hooldustöid tehakse garaažis, vaid mõne üksiku töövahendite grupi remontimiseks ja hooldamiseks sisustatakse omaette ruum. Sellised ruumid on sageli hingamisaparaatide remondiks ja hoolduseks. Tavaliselt on komandos ka laoruum või laoruumid asutuse toimiseks vajalike vahendite ladustamiseks. Sellisteks vahenditeks on päästehnika ise ja selle hooldamiseks vajaminev nagu määrdeained, spetsiaalsed tööriistad jmt.
[redigeeri] Eesti päästekomandode arv ja paiknemine
Järgnevas tabelis on toodud Eesti päästekomandod[12]. Selgema ülevaate saamiseks on päästekomandod grupeeritud maakondade järgi ehkki päästekomandod käivad õnnetusi likvideerimas ka üle maakonnapiiride. Komando nime tuletamiseks tuleb asustusüksuse üldnimi asendada vastava tulba pealkirjaga. Juhul kui see oleks ebatäpne on komando nimi nurksulgudesse eraldi märgitud. Juhul kui kesk- või tugikomandol on eraldi paiknev meeskond, siis leiab selle vastava tugi- või keskkomando kõrvaltulbast. Abikomandodest on kirjas need, millel kevadel 2007 oli olemas mingisugune väljasõiduvalmidus. Abikomandode paiknemist ei reguleeri ükski õigusakt, igaüks võib abikomando luua sinna kuhu soovib.
Põhja- Eesti Päästekeskus |
Maakond | Keskkomandod | Keskkomandode eraldi
paiknevad meeskonnad |
Tugikomandod | Tugikomandode eraldi
paiknevad meeskonnad |
Abikomandod |
Harjumaa | Kesklinna linnaosas | Loksa linnas | Ardu alevikus | ||
Pirita linnaosas | Kehra linnas | Habaja külas | |||
Kristiine linnaosas
[Lilleküla keskkomando] |
Kristiine linnaosas
[Mustamäe EPM] |
Kose alevikus | Aruküla alevikus | ||
Nõmme linnaosas | Maardu linnas
[Muuga tugikomando] |
Assaku alevikus | Kolga alevikus | ||
Keila linnas | Saku alevikus | Põhja- Tallinna linnaosas
[Kopli tugikomando] |
Kostivere külas | ||
Paldiski linnas | Harju- Risti alevis | Oru külas | |||
Raasiku alevikus | |||||
Vaida alevikus | |||||
Prangli saarel | |||||
Tallinna linnas Tondi asumis
[Tondi abikomando] |
|||||
Tallinna linnas
Liiva asumis [Liiva abikomando] |
Ida- Eesti Päästekeskus |
Maakond | Keskkomandod | Keskkomandode eraldi
paiknevad meeskonnad |
Tugikomandod | Tugikomandode eraldi
paiknevad meeskonnad |
Abikomandod |
Ida- Virumaa | Jõhvi linnas | Kohtla- Järve linnas | Elektrijaama komando | ||
Narva linnas | Narva- Jõesuu linnas | Narva linnas
[Kreenholmi tugikomando] |
Aseri alevikus | ||
Kiviõli linnas | Jaama külas | ||||
Sillamäe linnas | Lohusuu alevikus | ||||
Avinurme alevis | |||||
Iisaku alevikus | Mäetaguse külas | ||||
Lääne- Virumaa | Rakvere linnas | Kunda linnas | Haljala alevikus | ||
Väike- Maarja alevikus | Tamsalu linnas | ||||
Tapa linnas | Kadrina alevikus | ||||
Võsu alevikus | Roela alevikus | ||||
Simuna alevikus | Vajangu külas | ||||
Tudu alevikus |
Lääne- Eesti Päästekeskus |
Lõuna- Eesti Päästekeskus |
Maakond | Keskkomandod | Keskkomandode eraldi
paiknevad meeskonnad |
Tugikomandod | Tugikomandode eraldi
paiknevad meeskonnad |
Abikomandod |
Jõgevamaa | Jõgeva linnas | Tabivere alevikus | Voore külas | ||
Palamuse alevikus | |||||
Mustvee linnas | |||||
Põltsamaa linnas | |||||
Põlvamaa | Põlva linnas | Kanepi alevikus | Krootuse külas | ||
Räpina linnas | Orava külas | ||||
Värska alevis | |||||
Tartumaa | Tartu linnas | Tõrvandi alevikus | Kambja alevikus | ||
Elva linnas | Laeva alevikus | ||||
Puhja alevikus | Rõngu alevikus | ||||
Alatskivi alevikus | |||||
Võnnu tugikomando | |||||
Valgamaa | Valga linnas | Otepää linnas | Puka alevikus | ||
Tõrva linnas | |||||
Karula külas | |||||
Viljandimaa | Viljandi linnas | Kõpu külas | Abja- Paluoja linnas | Mõisaküla linnas | |
Kolga- Jaani alevikus | |||||
Mustla alevikus | |||||
Suure- Jaani alevikus | Võhma linnas | ||||
Võrumaa | Võru linnas | Antsla linnas | Kuldre külas | ||
Vastseliina alevikus | Rõuge linnas | ||||
Mõniste külas | Obinitsa külas | ||||
Haanja külas | |||||
Tsooru külas | |||||
Meremäe külas |
[redigeeri] Viited
- ^ Vaarmann, J. Rinnutsi Leekidega, lk. 7
- ^ Antiigileksikon. Tallinn, 1985. Lk. 584
- ^ Helsingin palotoimen historia. Helsingi, 1961 lk. 7.
- ^ Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 11.
- ^ Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 11.
- ^ Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 19.
- ^ TRKA, f. 87, n. 1, s. 4, l. 1
- ^ Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 34.
- ^ Vaarmann, J. Rinnutsi leekidega. lk. 78.
- ^ Riigi päästeasutuste struktuurile, varustatusele, dokumentatsioonile ja töökorraldusele esitatavad nõuded [1]
- ^ Lõuna- Eesi Päästekeskuse valveteenistuse töökorralduse juhend
- ^ Riigi päästeasutuste struktuuriüksuste paiknemine [2]
[redigeeri] Välislingid
- Erinevate ülesannetega päästetöötajate ametite isloomustus [5]
[redigeeri] Kirjandus
- Parmask, Priit Jaan. (1995). Eesti tuletõrje ja tsiviilkaitse. Tallinn: Kupar.
- Vaarmann, Jaan. (1988). Rinnutsi leekidega. Tallinn: Valgus.