Must-Vene
Allikas: Vikipeedia
Must-Vene (ka Must-Ruteenia; valgevene Чорная Русь) on nimetus ajaloolisele piirkonnale praeguse Valgevene territooriumil Niomani (Nemunase) ülemjooksul keskusega Navahrudakis (vanem nimekuju Novaharodak).
Muud olulised linnad: Słonim, Vaŭkavysk, Niasviž.
Kuni 1239. aastani kuulus Hrodna vürstiriigile. Aastatel 1239–1441 eksisteeris siin omaette Navahradaki vürstiriik, mis seejärel sai jälle osaks Hrodna vürstiriigist.
Sisukord |
[redigeeri] Kus asub Must-Vene?
Nimi "Must-Vene" kinnistus praeguse Valgevene loodealadele alles alates 18. sajandist. See on piirkond, mis kuulus Leedu Suurvürstiriigi koosseisu juba 13. sajandi keskpaigast, st varem kui ülejäänud Valgevene piirkonnad.
Ajalooliselt sellise nimega piirkonda ei eksisteerinud. Seega oleks õigem piirkonna ajaloolise nimena kasutada nime "Leedu" (Літва; mitte tänapäevases tähenduses!) või "Niomanimaa" (Панямоньне).
Nimi "Must-Vene" tekkis lääneeuroopa kirjandusallikais ning ta polnud 14.-17. sajandi jooksul kindlalt lokaliseeritud. Nime teket seostatakse omalaadse vastukaalu vajadusega "Valge-Venele". Et viimane oli olemas, siis pidi "tekkima" ka "Must-Vene".
Vene maid jagati "Ülem-Veneks" (slaavi-soomeugri maad keskusega varjaagide Novgorodis) ja "Alam-Veneks" (slaavlaste alad Dnepri keskjooksul keskusega Kiievis). Neist Venedest esimest on nimetatud 'valgeks' ja teist 'mustaks'. Aastal 1668 kirjutas Hollandi ajaloolane Georg Horn, et Vene jaguneb "Mustaks" ja "Valgeks". Esimese keskuseks oli Kiievi vürstiriik ja teise keskuseks Vladimiri vürstiriik.
Must-Venet on paigutatud Oka paremkaldale, Pihkvast itta, Tšernigivi lähistele ja Lviv ümbrusse. Veel 17. sajandi keskel nimetavad Poola (!) allikad "Must-Venena" Moskva riiki.
1766 paigutab Ilarion Karpiński oma geograafialeksikonis "Lexykon geograficzny dla gruntownego pojecia gazet i historii z roznych autorow zebrany" "Vene" värvilised osad juba tänapäevaselt:
- Valge-Vene — Mscisłaŭ, Viciebski, Połacki ja Smolenski vojevoodkond;
- Must-Vene — Navahrudaki ja Minski piirkond;
- Puna-Vene — kõik ukraina maad Rzeczpospolita koosseisus.
[redigeeri] Vürstid-valitsejad
- -1084 osa Włodzimierz Wołyński Vürstiriigist
- Rurik-Horodeński
- 1084-1090s Wsiewołod I Igorevicz (surnud pärast 1092)
- 1090s-1113 Mstisław I Wsiewołodowicz
- 1113-1142 Wsiewołod Dawydowicz (surnud 1. veebruar, 1142; abielu 1116 Agafia Kijówska)
- 1142-1159 Boris Wsiewołodowicz (ca 1117 - ca 1169)
- 1159-1169 Wolodar Hlebowicz (Minskis 1151-1158, 1165-1167; abielu 1136-1139 Ryksa Śląska {surnud pärast 25. detsember, 1155})
- 1169-1172 Hleb Wsiewołodowicz
- 1172-1175 Mstisław II Wsiewołodowicz
- Palemoni dünastia
- 1175-1183 Erdywił
- Rurik-Witebski
- 1183-1185 Iziasław Wasilkowicz
- 1185 Wsiewołod II Glebowicz (surnud 13. sajandil; ka Zasławjes ja Strejewis)
- 1185-enne 1192 Wasilko Wolodarowicz?
- Palemoni dünastia
- Rurik-Witebski
- pärast 1192-1219 Wasilko Briaczesławicz (ka Witebskis; abielu NN, Rostisław Mstisławiczi Smoleńskist tütar)
- Rurik-Mindaugas
- 1239-1254 Vaišvilkas (Leedu Suurvürstiriigis 1264-1267)
- 1254-1258 Roman Daniłowicz (surnud pärast 1258)
- 1258-1267 Vaišvilkas (surnud 1267)
- 1267-enne 1300 osa Leedu Suurvürstiriigist
- Gediminase dünastia
- enne 1300-enne 1341 Narymont
- ?-1341 Narymunt
- 1341-1347 Koriat
- 1347-enne 1381 Woidete (surnud pärast 1362)
- pärast 1347-1381 Butaw (surnud pärast 1381)
- 1381-1384 osa Leedu Suurvürstiriigist
- 1384-1386 Jurij Czornaruski
- 1386-1390 Towtiwil
- 1390-1440 Zygmunt Kiejstutowicz (Leedu suurvürstiriigis 1432-1440)
- 1440-1441 Michał Bolesław Zygmuntowicz (surnud 1451)