Helivältus

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.


Helivältus on heliallika võnkumise kestus.

Helivältust tähistatakse noodikirjas spetsiaalsete märkidega.

Sisukord

[redigeeri] Helivältuse märkimise ajalugu

Umbes 17. sajandini tähistati nootidega reaalset (absoluutset) helivältust. Noodikirjas esinesid veerand-, pool- ja tervenoodid ning pikemaidki vältusi tähistavad noodid.

15. sajandil oli tugivältuseks tervenoot (semibrevis), mille absoluutse kestuse määras koorijuhi rahulik käeviibe (60-80 lööki minutis). Hiljem oli tugivältuseks (etalon-noodivältuseks) poolnoot. Tänapäeval on selleks veerand- ja kaheksandiknoot.

Nootide absoluutsed vältused määrab kindel tempo.

Noodistamisel ei ole vältuste valik pole juhuslik, vaid on seotud heliteose tempo ja vastaval ajastul valitseva stiiliga.

[redigeeri] Helivältuse märkimine traditsioonilises muusika noodikirjas

Traditsiooniline muusika noodikiri ei tähista absoluutseid vältusi (ajalist kestust sekundites), vaid vältuste omavahelisi matemaatilisi suhteid. Põhivältused on suhtes üks kahele: (ülalt alla) 1 täisnoot = 2 poolnooti, 1 poolnoot = 2 veerandnooti, 1 veerandnoot = 2 kaheksandiknooti jne.


Image:Solfege_subdivision_de_la_ronde_a_la_croche.svg‎


Helivältuste ülesmärkimiseks kasutatakse noodimärke. Noot on kokkuleppeline vältuse märk. (lad. nota = tähis, märk) Paus on vaikimise (heli puudumise) vältust tähistav märk (lad. pausa = puhkus, peatus)

Noot Noodi nimi Paus Pausi nimi
brevis brevise paus
tervenoot Image:whole_rest.gif tervepaus 4 korda pikem
poolnoot Image:half_rest.gif poolpaus 2 korda pikem
veerandnoot Image:quarter_rest.gif veerandpaus keskmine vältus
kaheksandiknoot Image:eighth_rest.gif kaheksandikpaus 2 korda lühem
kuueteistkünmendiknoot Image:sixteenth_rest.gif kuueteistkümnendikpaus 4 korda lühem
kolmekümnekahendiknoot Image:32nd_rest.gif kolmekümnekahendikpaus 8 korda lühem
kuuekümneneljandiknoot Image:64th_rest.gif kuuekümneneljandikpaus


= = = = Image:Figure_rythmique_deux_croches_lien_haut.svg‎ Image:Figure_rythmique_deux_croches_lien_haut.svg‎ Image:Figure_rythmique_deux_croches_lien_haut.svg‎ Image:Figure_rythmique_deux_croches_lien_haut.svg‎



[redigeeri] Vältuste pikendamise vahendid

Noodi vältuse pikendamiseks kasutatakse noodi järele kirjutatud punkti, pidekaarega ühendatud teist nooti ja noodi kohale või alla kirjutatud fermaati. Punkt noodi järel pikendab nooti POOLE VÕRRA tema PÕHILISEST vältusest:

Image:Dotted_half_note_with_upwards_stem.svg‎ = Image:Half_note_with_upwards_stem.svg‎ + Image:Quarter_note_with_upwards_stem.svg‎
Image:Dotted_quarter_note_with_upwards_stem.svg‎ = Image:Quarter_note_with_upwards_stem.svg‎ + Image:8th_note_with_upper_stem.png

Kui noodi järel on kaks punkti, lisandub punktiga noodi väärtusele veel pool ESIMESE punkti väärtusest:

.. = + + (Image:7-4_Takt.png )

Pidekaart ehk ligatuuri kasutatakse mitme sama kõrgusega noodi ühendamiseks, mispuhul vältus võrdub ühendatud nootide summaga:

Fermaat (it. fermata - peatus) ehk pikendusmärk annab muusikateose esitajale (interpreedile) õiguse sõltuvalt teose iseloomust noodi vältust suvaliselt pikendada. Tavaliselt mitte üle kahe korra.

Image:Fermata.svg‎

Pausi vältust võib samuti nagu noodi vältustki pikendada punkti asetamisega pausi järele. Pause pidekaarega ei ühendata, pikendada võib fermaadiga.

[redigeeri] Vältuste tinglik tähistus

Helivältuste põhijaotuse kõrval kaheks, neljaks jne (vältused vastavad suhtele 2:1) kasutatakse muusikas veel vältuste jaotust kolmeks, viieks, seitsmeks jne võrdse pikkusega noodiks. Vältuste tinglikuks tähistuseks kasutatakse väiksema nootide arvuga põhijaotuse vältusi.

  • punktita noodi tinglik tähistus: 3-noodiline (triool) kirjutatakse 2-noodilise grupi vältuses, 5-(kvintool), 6-(sekstool) ja 7(septool)-noodiline grupp kirjutatakse 4-noodilise grupi vältuses jne.
  • punktiga noodi tinglik tähistus: 4- ja 5-noodiline grupp kirjutatakse 3-noodilise grupi vältuses, 7-...11-noodiline grupp kirjutatakse 6-noodilise grupi vältuses. Erandiks on punktiga noodi jaotumine 3 asemel 2-ks, kus kasutatakse suurema nootide arvuga põhijaotuse vältusi.

[redigeeri] Rütm

Rütm (kr. rüthmos - vool, järgnevus) on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm võib olla:

  • vaba ehk rubato-rütm (it. rubato - röövitud, riisutud, paljaksvarastatud)
  • modaalne ehk mensuraalne st. mõõdetud, kuid aksenteerimata (Mensuraalnotatsioon)
  • meetriline ehk aktsenteeritud (kr. metron - mõõt, lad. accentus - rõhk)

Meetrilise rütmiga muusika kuulamisel tajume, et teost läbib mingi keskne vältus, mille suhtes organiseeruvad ülejäänud vältused. Teost läbiva tugivältuse (pulsi) tunnetamine muusikas on seotud inimorganismis endas peituvate korduvate protsessidega (südame tuksumine (pulss) ja hingamine). Meetrilise muusika jälgimisel tajume, et teose tugivältustest (pulsilöökidest) ühed tõusevad esile rõhulisematena kui teised s.t. tugivältused grupeeruvad. Rõhuliste ja rõhutute pulsialade vaheldumine on tavaliselt korrapärane. Niisugust rõhuliste ja rõhutute alade perioodilist kordumist nimetatakse meetrumiks.

[redigeeri] Meetrum

Meetrum ehk aktsentmeetrum on korrapäraste dünaamiliste rõhkude ehk aktsentidega meetrum. Aktsentmeetrumi põhiliigiks on 2- ja 3-osaline meetrum. Lihtmeetrum:

  • 2-osaline meetrum koosneb ühest rõhulisest ja ühest rõhutust osast, vastates kahesilbilisele värsijalale, mida nimetatakse trohheuseks.
  • 3-osaline meetrum koosneb ühest rõhulisest ja kahest rõhutust osast, vastates kolmesilbilisele värsijalale, mida nimetatakse daktüliks.

Lihtmeetrumite korrapärasel järgnemisel moodustub liitmeetrum.

Samaliigilised liitmeetrumid on:

  • 2-järguline 4-osaline liitmeetrum = 2-osaline + 2 osaline (näiteks 4/4 taktimõõdus, selle vananenud tähis on c)
  • 2-järguline 6-osaline liitmeetrum = 3-osaline + 3-osaline (6/8, 6/4)
  • 3-järguline 9-osaline liitmeetru = 3 + 3 + 3 (9/8 taktimõõdus)
  • 4-järguline 12-osaline liitmeetrum = 3 + 3 + 3 + 3 (12/8 taktimõõdus)

Enamkasutatav eriliigiline liitmeetrumid ehk segameetrum on

  • 2-järguline 5-osaline meetrum
    • = 2-osaline + 3-osaline (5/4 taktimõõdus)
    • = 3-osaline + 2-osaline (5/4 taktimõõdus)

[redigeeri] Takt

Kui meetrumi osa on kindlaks määratud konkreetse vältusega, tekib kindla struktuuriga takt. Taktiks nimetatakse heliteose osakest, mis algab meetrumi rõhulisest osast ja kestab järgmise rõhulise osani. Iga meetrumi rõhulise osa ees asub taktijoon. Heliteos organiseeritakse taktidesse meetrumi kaudu.

[redigeeri] Taktimõõt

Image:Common_time_signatures.gif Takti struktuuri märkimiseks kasutatakse taktimõõtu. Taktimõõt on meetrilise rütmi tähistusviis. Taktimõõt kirjutatakse kahe numbriga. Ülemine näitab meetrumi osade arvu. Alumine näitab ühele meetrumi osale vastavat vältust. Taktimõõtu 2/2 nimetatakse alla breve (it. lühendatult). Varem tähistati seda sageli märgiga Image:2-2_Takt.png.
Kui ühele meetrumi osale vastab veerandnoot, siis saab

  • 2-osalises meetrumis taktimõõduks 2/4 | |
  • 3-osalises meetrumis taktimõõduks 3/4 | | |
  • 4-osalises meetrumis taktimõõduks 4/4 või C | | | |

Kui ühele meetrumi osale vastab kaheksandiknoot, siis saab

  • 3-osalises meetrumis taktimõõduks 3/8 |Image:UpSingleFlag.svg|Image:UpSingleFlag.svg|Image:UpSingleFlag.svg
  • 6-osalises meetrumis taktimõõduks 6/8 |Image:UpSingleFlag.svg|Image:UpSingleFlag.svg|Image:UpSingleFlag.svg|Image:UpSingleFlag.svg|Image:UpSingleFlag.svg|Image:UpSingleFlag.svg jne.

[redigeeri] Lihttakt

Lihttaktid on 2- ja 3-osalised taktid, milles esineb vaid üks rõhuline osa.

  • 2-osalised: 2/1; 2/2; 2/4; 2/8
  • 3-osalised: 3/1; 3/2; 3/4; 3/8; 3/16

‎Taktis ühendatakse noodid gruppidesse. Gruppe ühendavat joont nimetatakse sidejooneks. Nootide grupeerimisel tuleb taktiosad üksteisest selgelt eraldada. Seega on lihttaktis gruppe sama palju, kui on taktiosasid. Image:Figure_rythmique_deux_croches_lien_haut.svg Erandiks on taktimõõdud 3/8, 2/8 ja 3/16, kus kõik noodid ühendatakse ühte gruppi, kui taktis ei ole ühele taktiosale vastavast vältusest pikemaid noote. Image:Rhythmic_mode_6.PNG

[redigeeri] Liittakt

Liittaktideks nimetatakse ühesugustest lihttaktidest moodustunud takte. Liittaktides on esimene taktiosa põhirõhuline, sellele järgnevate lihttaktide esimesed osad kõrvalrõhulised. Rõhkude arv liittaktis võrdub teda moodustavate lihttaktide arvuga.

Liittaktid jagunevad 2-, 3- ja 4-järgulisteks.

  • 2-järgulised liittaktid moodutuvad 2-st lihttaktist
4/4 = 2/4 + 2/4
6/8 = 3/8 + 3/8
  • 3-järgulised liittaktid moodustuvad 3-st lihttaktist
9/8 = 3/8 + 3/8 + 3/8
  • 4-järgulised liittaktid moodustuvad 4-st lihttaktist
12/8 = 3/8 + 3/8 + 3/8 + 3/8
12/16 = 3/16 + 3/16 + 3/16 + 3/16

Vältuste grupeerimisel liittaktides tuleb lihttaktid selgelt üksteisest eraldada.

[redigeeri] Segatakt

Segataktideks nimetatakse niisuguseid liittakte, mis moodustuvad erinevatest lihttaktidest.Sõltuvalt lihttaktide arvust esinevad järgmised segataktid:

  • 2-järgulised
5/4 = (2/4 + 3/4) või (3/4 + 2/4)
5/8
  • 3-järgulised
7/4 = (2/4 + 2/4 +3/4) või (3/4 + 2/4 + 2/4) või (2/4 + 3/4 + 2/4)
7/8
8/8
  • 4-järgulised
9/8 = (2/8 + 2/8 + 2/8 + 3/8) või (2/8 + 2/8 + 3/8 + 2/8) jt.
11/8
11/4

Takti struktuuri määrab veel selgitav tähistus sulgudes pärast taktimõõtu või noodijoonestiku kohale märgitud pidekaarega ühendatud noodid, millest segatakt koosneb.

5/4(2/4+3/4)

[redigeeri] Vahelduv taktimõõt

Vahelduv taktimõõt on heliteose vältel korrapäraselt või mittekorrapäraselt muutuv meetrum. Kui muutus meloodias ei ole korrapärane, siis märgitakse igakordne muutus takti algul uue taktimõõduga. Vahelduv meetrum on mitme erineva meetrumi järjestikune esinemine. Korrapärase vahelduva meetrumi puhul kirjutatakse heliteose algusesse kõrvuti mitu taktimõõtu.

[redigeeri] Polümeetria

Polümeeriaks nimetatakse mitme meetrumi (taktimõõdu)samaaegset esinemist mitmehäälses heliteoses. Polümeetria puhul võivad erinevate häälte meetrumi rõhud kokku langeda.

[redigeeri] Eeltakt

Kui heliteos algab meetrumi rõhutu osaga, tekib eeltakt. Eeltakt on võrreldav värsiga, mille värsijalaks on jamb (koosneb rõhutust ja rõhulisest silbist) või amfibrahh (koosneb rõhutust, rõhulisest ja rõhutust silbist). Eeltakti noodid valmistavad ette järgmises taktis asuvat meetrumi rõhulist osa. Tavaliselt säilib eeltaktiline struktuur kogu pala või selle osa vältel. Sel juhul on teose viimane takt eeltaktis esinevate vältuste võrra lühem, moodustades eeltaktiga kokku terve takti.

[redigeeri] Sünkoop

2/4 (= 4/8) |Image:UpSingleFlag.svg | |Image:UpSingleFlag.svg Image:BarOfMusicalNotation.svg |Image:UpSingleFlag.svg | . Image:BarOfMusicalNotation.svgImage:BarOfMusicalNotation.svg
Meetrumi ühele osale langev vältus võib jaguneda omakorda 2-ks, 4-ks, 8-ks noodiks. Nendest rõhulisematena tunneme 1-st, 3-ndat, 5-ndat ja 7-ndat, vähemrõhulistena 2-st, 4-ndat, 6-ndat ja 8-ndat. Sellise vähemrõhulise meetrumi ühendamisel järgneva meetrumi rõhulise osaga tekib sünkoop. Ka pausi esinemine rõhulisel taktiosal tekitab sünkoobiga võrdse efekti. Sünkoop moodustub meetriumirõhu ja nn. vältusrõhu vastandamisest.

[redigeeri] Vaata veel

[redigeeri] Välislingid