Kivi-Vigala mõis
Allikas: Vikipeedia
Kivi-Vigala mõis asus Vigala kihelkonnas.
Mõisa rajamise aeg on tänapäevani selgusetu. Kõige varem rajati kindlusmõis Uexküllide poolt Kivi-Vigalasse 13. sajandi teisel poolel. Kindlalt oli mõis olemas 1420. aastal, mil on mainitud ka vesiveskit. Veidi hiljem on kindlad teated ka Vigala vasallilinnuse kohta. Vigala kindlus oli mõisa südameks ning kujunes Lääne-Eesti Uexküllide vasallisuguvõsa keskseimaks mõisaks. Kindlus hävis 1581. aastal Liivi sõjas. Aastal 1645 mainitakse mõisa juures kindlusevaremeid.
18. sajandini nimetati Kivi-Vigala mõisat lihtsalt Vigalaks (Fickel), levis ka nimi Suur-Vigala (Gross Fickel), hiljem kunagise kivikindluse järgi Kivi-Vigala (Stein Fickel).
Mõisa tippaeg oli 16. ja 17. sajandil. 1568. aastal oli mõisamaad 80 adramaad. Kaugeimad alad olid Loodna piirkonnas. 18. sajandil viidi piirkonna Uexküllide peamõis Kivi-Vigalast Vana-Vigalasse. Pärast seda sai Kivi-Vigala mõisast kirikumõis. Veel 1774. aastal oli mõisamaad 35,75 adramaad, hiljem valdused vähenesid veelgi. Lõplikult jäi mõis kiratsema 1786. aastal pärast vana puidust häärberi põlengut. Seejärel ehitati kirikumõisa südamesse tagasihoidlik ühekorruseline palkmaja, mida on hiljem ümber ehitatud. Viimane suurem ümberehitustöö toimus 1990ndate aastate lõpus.
Tänapäeval on vanas mõisasüdamses Enge jõe vasakul kaldal Vigala valla hooldekodu ja perearstikeskus.