Lembit Pärn

Allikas: Vikipeedia

Lembit Pärn (21. juuni 1903 Esto-Haginskoje küla, Stavropoli kubermang – 27. märts 1974 Moskva) oli eestlasest Nõukogude Armee kindralleitnant, sõjateaduse kandidaat, NLKP liige.

Lõpetas:

  • 1924 Internatsionaalse Sõjakooli,
  • 1934 Frunze-nimelise Sõjaväeakadeemia ja
  • 1938 NSVL Kindralstaabi Akadeemia ning oli 19381940 ja 19501965 viimase õppejõud.

Teises maailmasõjas oli Lembit Pärn 19411942 50. armee staabiülem ja 19421945 Eesti laskurkorpuse komandör.

19451949 töötas ta Eesti NSV relvajõudude ministrina ja sõjakomissarina, 1965–1971 oli sõjateaduse instituudi vanemteadur.

1965 nimetati Lembit Pärn Velikije Luki ja 1973 Tallinna aukodanikuks.

Tema mälestusteraamat kannab pealkirja "Sõjakeerises".

Lembit Pärna nime kandis kolhoos Rakvere rajoonis, mille keskus asus Vohnjas. Lembit Pärna ausammas on Vohnjas seismas tänaseni.

Ka Tallinna 42. Keskkool (praegu Kadrioru Saksa Gümnaasium kandis pikka aega Lembit Pärna nime. Koolimaja ja Lomonossovi tänava (praegu Gonsiori tänav) vahelisel haljasalal oli Lembit Pärna mälestussammas.

Lembit Pärn on maetud Moskvasse, Novodevitšje kalmistule.

[redigeeri] Kirjandus

  • Karl Aru, Fjodor Paulman "Meie kindral" (Eesti Raamat, 1984)

[redigeeri] Välislingid