Arutelu:Ahti Mänd

Allikas: Vikipeedia

Oli üks neist, kes edutult üritas Eesti kodanike komiteede liikumist parteiülesest koostööühendusest uueks rahvusradikaalseks erakonnaks muuta.

Sisaldab hinnangut luua üritatud erakonnale.
Ma ei näe siin hinnangut, kuid esitus peaks olema detailsem. Andres 29. jaanuar 2007, kell 11:04 (UTC)
Ja see ei oleks olnud mitte uus erakond, vaid just kõikehõlmav Eesti Kodanike Komiteede rahvaliikumine. Senised komiteed olid poolel teel laiali läinud.

Eesti iseseisvuse taastamise järel (1991) leidis Ahti Mänd oma mõttekaaslastega, et 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust pole piisaval määral järgitud ning üritas tegevuse lõpetanud eksiilvalitsuse asemele uut luua (nn. Nõmme valitsus).

Mitte 1991, vaid 1992. Otsustavaks murdepunktiks oli Heinrich Marga poolt 16. juulil antud Vabariigi Valitsuse eksiilis tegevuse lõpetamise deklaratsioon.
Mitte "piisaval määral", vaid kogu 8. mail 1990 uuena loodud riik seisab Ahti Männi arvates põhimõtteliselt valel alusel (on ümbernimetatud Eesti NSV), et omada järjepidevust 1918. aastal asutatud Eesti Vabariigiga. Ma ei hakka siinkohal diskuteerima, kas tal on õigus.
Võib-olla aitaks, kui refereeringu asemel oleks mingit tema seisukohavõttu tsiteeritud. Muidu võibki jääda sõnastuse üle vaidlema. Andres 29. jaanuar 2007, kell 11:04 (UTC)
Mitte ei üritatud luua, vaid loodigi, 15. septembril 1992 (kuigi Ahti Mänd ise kuulub formaalselt Vabariigi Valitsusse alles alates 7. detsembrist 2003; enne oli ta riigisekretär), et ennetada Heinrich Marga poolt volituste üleandmist Riigikogule.
Jah, "üritati" ei ole hea sõnastus. Andres 29. jaanuar 2007, kell 11:04 (UTC)

Vahest on märkimisväärne, et ta on kirjanik Heljo Männi poeg.

Jah, seda tuleks kindlasti märkida. Andres 29. jaanuar 2007, kell 11:04 (UTC)

Ahti Mänd oli (ja on vist tänaseni) Eesti Kodanike Keskerakonna liige ja esimees. 1992. aastal keeldus ta põhimõtteliselt kandideerimast Riigikogusse.

Ta on kirjutanud raamatu "Valega ei saa taastada Eesti Vabariiki".

Kõik see peaks artiklis sisalduma. Andres 29. jaanuar 2007, kell 11:04 (UTC)

Lisasin Nõmme valitsuse liikmete nimekirja.

See nimekiri sobiks ehk paremini artiklisse Nõmme valitsus. Andres 29. jaanuar 2007, kell 11:04 (UTC)
Arvan, et ei, sest see ongi praegune, Ahti Männi valitsus, mille eesotsas ta on.

Ja see rahvusradikaali tempel kleebiti talle otsaette juba selle eest ja siis, kui ta ei olnud nõus piirduma uutmise, avalikustamise, isemajandava Eesti, liidulepingu ega suveräänsusega NSV Liidu koosseisus, vaid nõudis Eesti iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel. Kõik need nähtused on ammu ajaloo prügikasti kadunud, aga temal on ikka radikaali tempel otsaees.

  • “Rahva Hääl” keeldus avaldamast
  • “Päevaleht” keeldus avaldamast
  • “Postimees” keeldus avaldamast
  • “Õhtuleht” keeldus avaldamast
  • “Eesti Ekspress” keeldus avaldamast
  • “Eesti Aeg”keeldus avaldamast
  • “Maaleht” keeldus avaldamast
  • Maakonnalehtedest ja pagulas-eesti väljaannetest puudus tagasiside

[redigeeri] AVALDUS

Eesti Kongressi 10.istungjärk 26.septembril 1992, kus puudus kvoorum, otsustas 222 poolthäälega (2 vastu ja 4 erapooletut) lõpetada Eesti Kongressi tegevuse. Sellega need 222 saadikut otsustasid, et okupatsioon ja anneksioon Eesti Vabariigis on 26.septembriks 1992 lõppenud. Sest

Eesti Kongress on läbi oma mitme dokumendi fikseerinud, et tema volitused kehtivad okupatsiooni lõpuni. Vääriti mõistmise lõpetamiseks võttis Eesti Kongressi 5.istungjärk vastu eraldi seletuse: “Eesti Kongress on seisukohal: Taastava Kogu või muu üleminekuperioodi uue esinduskogu valimised ei tähenda Eesti Kongressi volituste lõppemist. Eesti Kongressi volitused kehtivad Eesti Vabariigi iseseisvuse tegeliku taastamiseni okupatsiooni ja anneksiooni lõpetamise läbi.”

Tulenevalt eeltoodust, kus on täpselt määratletud, et üleminekuperiood Eesti NSV ja taastatava Eesti Vabariigi vahel lõppeb okupatsiooni ja anneksiooni lõpuga,

ei pane ma oma mandaati Eesti Kongressi saadikuna maha.

Vastasel korral tunnistaksin, et okupatsioon ja anneksioon on tänaseks päevaks Eesti Vabariigis lõppenud.

Kuna enamik saadikuid puudus Eesti Kongressi 10.istungjärgult, kutsun üles kõiki Eesti Kongressi saadikuid, kelle meelest samuti okupatsioon ja anneksioon tänaseks päevaks lõppenud pole, oma mandaati maha mitte panema ning teatama sellest avalikult pressis.

26.septembril 1992

Ahti Mänd

Eesti Kongressi saadik

PS.Saadetud üheaegselt kõigile Eesti kesk- ja maakondlikele lehtedele, samuti mitmetele pagulas-eesti väljaannetele.

[redigeeri] Tsitaat

Jääb arusaamatuks, kelle tsitaat, kelle või mille kohta. avjoska 16. aprill 2007, kell 13:39 (UTC)

Kui tsitaat on õige, ei tohiks teda parandada. Andres 16. aprill 2007, kell 23:19 (UTC)

Sõna "kompromissitu" võib vabalt välja jätta. Andres 11. august 2007, kell 11:06 (UTC)