Öösorr
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib linnuliigist; lindude perekonna kohta vaata artiklit Öösorr (perekond)
Öösorr | |
![]() |
|
Taksonoomia | |
Riik: | Loomad Animalia |
Hõimkond: | Keelikloomad Chordata |
Klass: | Linnud Aves |
Selts: | Öösorrilised Caprimulgiformes |
Sugukond: | Öösorlased Caprimulgidae |
Perekond: | Öösorr Caprimulgus |
Liik | Öösorr europaeus |
Caprimulgus europaeus |
Öösorr (ladina keeles Caprimulgus europaeus) on ainuke Eestis elav öösorriliste seltsi kuuluv lind.
Sisukord |
[redigeeri] Nimetus
Eestikeelne nimi tuleb öösorri iseloomulikust surisevast laulust, mis võib kesta tundide kaupa. Ladinakeelne nimetus caprimulgus ("kitselüpsja") (sama tähendusega on ka saksakeelne Ziegenmelker) tuleneb uskumusest, et öösorr käib öösel kitsedest piima imemas, misjärel need pimedaks jäävad.
[redigeeri] Välimus
Halli ja roostepruunikirju sulestikuga, tagasihoidliku välimusega lind. Kehapikkus on 26–28 cm, kaal 70–100 g.
[redigeeri] Levik
Öösorr on levinud suuremas osas Euroopast ja parasvöötme Aasiast, samuti Põhja-Aafrika rannikul. Ta on rändlind, kes talvitub Aafrikas. Eestis üldlevinud, kuid väikesearvuline haudelind.
[redigeeri] Pesitsemine ja elupaigad
Öösorr ei ehita pesa, vaid muneb munad sambla sisse maha. Kurnas on 2 muna, mida emalind haub 16-18 päeva. Pesitseb enamasti hõredates männikutes. Nagu nimigi ütleb, on öösorr öise eluviisiga lind.
[redigeeri] Toitumine
Öösorr lendab pärani avatud suuga, püüdes õhust liblikaid ja teisi suuri putukaid. Lendab hommiku- ja õhtuhämaruses tund või poolteist korraga.
[redigeeri] Kirjandus
- Mart Mäger, "Öösorr rahvalike nimetuste peeglis" – Keel ja Kirjandus 1962, nr. 1, lk. 41–47
[redigeeri] Välislingid
![]() |
---|