Vikipeedia:Viitamine

Allikas: Vikipeedia

Teatud informatsioonile on teaduslikus ning entsüklopeedilises tekstis kombeks viidata. Selles suhtes pole erand ka Vikipeedia.

Sisukord

[redigeeri] Millele pole vaja viidata

Üldiselt tuleb viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud või iseenesestmõistetav informatsioon. Samuti ei viidata teadmistele, mis on pärit põhikooli- või madalama taseme õpikutest. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseenesestmõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud) või Eesti Vabariik loodi 1918. aastal (kooliteadmine).

[redigeeri] Millele tuleb kindlasti viidata

Küll aga on vaja viidata informatsioonile, mida võidakse vaidlustada.

Sel põhjusel tuleb kindlasti viidata:

  1. originaalsetele uurimistulemustele (mõnes teadusajakirjas avaldatud artiklitest pärit informatsioon, näiteks suitsetajad surevad nooremas eas kui mittesuitsetajad, naistel on rohkem seedehäireid kui meestel vms).
  2. kellegi seisukohale (näiteks: Artis Pabriksi arvates võib Vene kapitali liigne sissevool kujutada ohtu riigi julgeolekule[1])
  3. otsetsitaatidele. Otsetsitaadid pannakse jutumärkidesse. Kui otsetsitaat on pikem kui ~5 rida, on mõistlik see muust tekstist eraldada näiteks malli kasutades ({{tsitaat|tsitaadi tekst|allikas}}, kus "tsitaadi tekst" tuleb asendada tsiteeritava tekstiga ja "allikas" allika kirjeldusega, allika kirjelduses võib kasutada ka allpoolnäidatud <ref>-tagi.)

[redigeeri] Näidisviited

  1. ^ [1] Postimees:Pabriks: Vene raha sissevool ohustab julgeolekut. Postimees, 24.07.2007. Online kättesaadav 24.07.2007.

[redigeeri] Viitamise tehniline pool

Näidisviidete-laadsete viidete loomiseks saab kasutada järgmist viisi:

  1. Pane <ref> ... </ref> artiklis sinna kohta, kuhu soovid viidet tekitada. Viite tekst (allikas) kirjuta kolme punkti asemele (näiteks Luts, O. (1995). Kevade. Tallinn:Valgus).
  2. Pane <references/> artikli teksti lõppu, kas "Viited" või "Kasutatud kirjandus" alapealkirja alla. Viide tekitatakse sellesse kohta automaatselt.

[redigeeri] Korduvad viited

Korduvate viidete korral, ehk juhul, kui ühele allikale viidatakse ühes artiklis mitu korda, saab kasutada järgmist viisi:

  1. Esimene viide: <ref name="Luts"> ... </ref>, kus kolme punkti asemele saab kirjutada allika info."Luts" on suvaline märksõna, mis tähistab just seda viidet. Mõistlik on kasutada näiteks autori nime, vms.
  2. Sama allikat uuesti kasutades <ref name="Luts" />.

Viited tekitatakse artikli lõppu kohale, kus on <references/>.

[redigeeri] Viite elemendid

Viites peaksid olema järgmised elemendid:

  • Autori(te) nimi (nimed)
  • Artikli, raamatu või muu allika avaldamise aasta
  • Artikli või raamatu pealkiri
  • Perioodilise väljaande puhul selle pealkiri
  • Raamatu puhul väljaandmiskoht ja kirjastus
  • Paberväljaande korral lehekülje või lehekülgede numbrid, kust informatsioon pärineb
  • online väljaande korral märge, millisel aadressil ja millisel kuupäeval on informatsioon olnud kättesaadav.

Võrguväljaannetele ja -lehekülgedele viitamiseks saab kasutada malli Mall:Netiviide, mida saab kasutada nii <ref> {{netiviide | Autor= | URL= ... }} </ref> kujul kui ka "käsitsi" üldiste viidete ja linkide sisestamiseks.

Erilaadse materjali ((dokumentaal)filmid, arhiivimaterjalid vms) puhul on vajalik esitada pisut muusugust informatsiooni.

[redigeeri] Viitamise stiil

Viite täpne vormistus on kokkuleppe küsimus, tähtis on, et eelpoolmainitud informatsioon (elemendid) oleks olemas. Erinevad erialad ja valdkonnad kasutavad erinevat viite vormistust, mida võiks ka nende valdkondaade artiklites järgida. Tuleks jälgida, et kõik viited ühes artiklis oleks ühes stiilis (ühesuguse vormistusega).