Akatalepsia
Allikas: Vikipeedia
Akatalepsia (sõna-sõnalt 'mittearusaamine' või 'arusaamise võimatus') on Pyrrhoni ja pürronistide skeptilises õpetuses väidetav võimatus asjadest aru saada.
Pürronistide järgi on teadmine asjade loomuse kohta on võimatu. Sellest tuleneb, et tuleb hoiduda otsustustest ja ütlustest asjade kohta (ütlustest hoidumine on akataleksia).
Termini võttis arvatavasti kasutusele Arkesilaos, kes eitas stoikute õpetust, mille kohaselt katalepsia (katalepsis; täielik arusaamine) on tõsikindluse kriteerium. Pyrrhoni õpetuse kontekstis kasutab seda sõna Diogenes Laertios.
René Descartes pidas sarnaselt stoikutele evidentsust tõsikindluse jaoks piisavaks.
Francis Bacon võttis kasutusele sõna "eukatalepsia", mille all ta pidas silmas hoidumist otsustustest eesmärgiga jõuda kõige tõestatuma tõsikindluseni (Novum Organum I, 126).
Akatalepsia tähendas Vana-Kreekas ka filosoofi õpilase seisundit, milles ta ei saa veel aru oma õpetaja õpetusest.
Akatalepsia all on mõistetud ka aju haigust, mis kahjustab arusaamisvõimet.
Akatalepsia tähendab meditsiinis ka oskamatust panna diagnoosi.