Lihula linnus

Allikas: Vikipeedia

Lihula linnus asub Läänemaal Lihulas.

Praegu Lihula lossimäena tuntud paeneemik on olnud kindlustatud juba noorema rauaaja lõpus, kui ta oli muistse Läänemaa keskus. Aastal 1220 vallutasid selle muistsete eestlaste linnuse rootslased, aga juba samal aastal kihutasid saarlased nad minema.

Aastal 1211 määras Riia peapiiskop Albert von Buxhoven Lihula linnuse Eestimaa piiskopi residentsiks.

Aastatel 12341251 oli Lihula Saare-Lääne piiskopkonna piiskopi residentsiks. Alates 1238. aastast jagas piiskop linnust orduga, kusjuures värav ja väravatorn jäid piiskopi sõdalaste kontrolli alla ning ordu kohustus oma poolele torni mitte rajama. Sellest hoolimata oli Lihula 12411247 Liivi ordu komtuurkonna keskuseks. Linnuse kõige ohustatumat ja ringvalliga piiratud lõunakülge tugevdas teadmata ajal rajatud eeslinnus, mida 16. sajandil kindlustati veel kahe muldbastioni ja vallikraavidega.

Linnus purustati Liivi sõjas ning seda ei taastatud enam. Praeguseks on osa linnuse vundamentidest taas välja kaevatud ja konserveeritud.