Innocentius VII
Allikas: Vikipeedia
Innocentius VII | ||||||||||||||||||
|
Innocentius VII (Cosimo Gentile de’ Migliorati; ka Cosmato Gentile de’ Migliorati või Cosma Gentile de’ Megliorati, 1336 ? – 6. november 1406) oli paavst 1404–1406. Ta oli 204. paavst ja kolmas paavst suure skisma ajal.
Cosimo Gentile de’ Migliorati sündis 1336 paiku Sulmonas kaupmehe perekonnas. Ta õppis Bologna ülikoolis jurist Giovanni da Lignano juures õigusteadust ja saavutas doktorikraadi.
Sisukord |
[redigeeri] Ametid
- 1370–1381 Sulmona Santa Maria Annunziate kiriku rektor
- maestro elemosiniere ja kaplan
- 1373–1404 Sulmona kiriku ülempreester
- 1379 Capua kantsler
- Perugia ülikooli ja Padua ülikooli õigusteaduste professor
- Urbanus VI kaplan
- Rota Romana audiitor
- 1380 apostellik vaimulik
- 1383 Valva praost, San Panfilo ja San Pelino kapiitlite dekaan
- Paavstlik maksukoguja Inglismaal
- 4. november 1387 – 15. september 1400 Ravenna peapiiskop (pühitseti piiskopiks 5. detsembril 1387)
- 19. juuni 1389 – 17. oktoober 1404 Bologna peapiiskop.
- Asecamerlengo
- 18. detsember 1389 – 17. oktoober 1404 Santa Croce in Gerusalemme kardinalpreester.
- Paavstlik varahoidja ja asekantsler
- 9. märts 1390 legaat Toscanas, kus pidi taastama rahu Milano, Firenze ja Bologna vahel.
- Mai 1396 – 17. oktoober 1404 camerlengo
- 1404 konsistooriumi president
[redigeeri] 1404. aasta konklaav
Innocentius VII valiti paavstiks 17. oktoobril 1404 ja krooniti 11. novembril.
Konklaavil osalesid 9 kardinali. Samal ajal Roomas viibinud vastupaavst Benedictus XIII saadikud soovitasid konklaavi korraldamist edasi lükata. Konklaavil pidid kõik kardinalid andma vande, et aitavad valituksosutumise korral skismat likvideerida ja kui vaja, siis nõustuvad ametist tagasi astuma.
1404 konklaavil osalenud kardinalid
- Angelo Acciaioli
- Angelo d'Anna de Sommariva
- Rinaldo Brancacci
- Francesco Carbone
- Antonio Gaetani
- Landolfo Maramaldo
- Cristoforo Maroni
- Cosimo Gentile de' Migliorati
- Enrico Minutoli
[redigeeri] Suur skisma
Innocentius VII kutsus 1404 aasta lõpus kuningas Ruprechti soovitusel 1. novembriks 1405 kokku kirikukogu. Vastupaavst Benedictus XIII saabus mais 1405 Genovasse ja lähetas saadikud Rooma, et valmistada ette kohtumist paavstiga, kuid Innocentius VII keeldus saadikuid vastu võtmast. Paavsti veensid skismat lõpetama Prantsusmaa kuningas Charles VI ning Pariisi teoloogid Pierre d'Ailly ja Jean Gerson.
[redigeeri] Sisepoliitiline tegevus
Innocentius VII valimine paavstiks põhjustas Kirikuriigis rahvarahutusi. Paavsti kutsel tungis Napoli kuningas Ladislao Rooma, kus ta sõlmis paavstiga 24. oktoobril 1404 lepingu, mille järgi ei tohtinud paavst luua seni suhteid vastupaavst Benedictusega, kuni too tunnustab Ladislaod Napoli seadusliku kuningana. Paavst nimetas Ladislao „kiriku kaitsjaks.” Samuti lepiti roomlastega kokku, et hoida rahutuste taaspuhkemist ära, kuid roomlased polnud tingimustega rahul ja alustasid 1405 algul taas ülestõusu. Kui paavsti onupoeg Ludovico de’ Migliorati lasi 6. augustil 1405 hukata 11 juhtivat ülestõusu juhti, vallutasid ülestõusnud Vatikani. Paavst põgenes Viterbosse ja Ladislao hõivas Rooma. Paavst pöördus märtsis 1406 tagasi Rooma, kuid pidi kinnitama, et ta pole oma onupoja tegevusega seotud. Ta ekskommunikeeris 1406 kuningas Ladislao.
[redigeeri] Suhted kiriku institutsioonidega
Innocentius VII tunnustas 1406 hieronümiitide tegevust Fiesoles.
[redigeeri] Teoloogilised vaidlused
Innocentius VII saatis 24. juunil 1405 Praha peapiiskopile kirja, milles soovitas tal võtta vastu meetmeid John Wycliffe’i õpetuse levimise vastu Tšehhis.
[redigeeri] Uus piiskopkond
Innocentius VII rajas 7. juulil 1406 Kanaari saarte piiskopkonna.
[redigeeri] Innocentius VII kultuuriloos
Innocentius VII soovis reorganiseerida 1. septembril 1406 Rooma ülikooli, mille käigus ta kavatses rajada arstiteaduskonna, filosoofiateaduskonna, loogikateaduskonna, retoorika teaduskonna ja kreeka keele õppetooli.
[redigeeri] Onupojapoliitika
Innocentius VII määras Ludovico de’ Migliorati Marca markiiks ning Ancona ja Fermo valitsejaks. Ta pühitses Giovanni de’ Migliorati kardinaliks.
[redigeeri] Kardinalide pühitsemised
Innocentius VII pühitses 11 kardinali oma ainsal konsistooriumil 12. juunil 1405. Tema ajal said kardinalideks hilisemad paavstid Gregorius XII ja Martinus V ning hilisem vastupaavst Aleksander V. lisaks itaallastele said tema ajal kardinalideks 1 kreeklane ja 1 prantslane.
- Antonio Arcioni
- Antonio Calvi
- Corrado Caraccioli
- Oddone Colonna
- Angelo Correr
- Pietro Filargis
- Jean Gilles
- Giovanni de’ Migliorati
- Giordano Orsini
- Pietro Stefaneschi
- Francesco Uguccione
[redigeeri] Surm
Innocentius VII suri 6. novembril 1406 Roomas ja maeti Rooma Peetruse kirikusse.
[redigeeri] Välislink
- Artikkel Innocentius VII kohta (inglise keeles)
Eelnev: Bonifatius IX |
Rooma paavst 1404-1406 |
Järgnev: Gregorius XII |