Eestimaa rüütelkond
Allikas: Vikipeedia
Eestimaa rüütelkond moodustati 1584. aastal Harju–, Viru– ja Järvamaa kreisi aadelkondadest. Samal aastal võeti Eestimaa rüütelkonda vastu Läänemaa aadelkond ning neile laienesid samad privileegid
Liivi sõja ajal 4. juuni – 6. juuni 1561. aastal andis Eestimaa aadelkond ustavusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le. Ustavusvande leping on aluseks 1584. aastal Eestimaa rüütelkonna Estländische Ritterschaft moodustamiseks koos sellest tulenevate õiguste ja privileegidega. Rüütelkonna loomise peamiseks initsiaatoriks oli Pontus de la Gardie.
Eestimaa rüütelkond teostas Eestimaa kubermangus Maapäeva (Landtag) otsute kaudu kohalikku võimu, kuni 1917. aastani.
Eestima rüütelkonna eelkäijaks võib pidada Taani-aegset Harju ja Viru vasallide ühendust (Universitas vasallorum in Estonia constituta), mille kohta on säilinud dokumendid aastast 1252.