Livoneesid
Allikas: Vikipeedia
Livoneesid on Tsaari-Venemaa hõbemündid mida vermiti 1756. ja 1757. aastal Eesti- ja Liivimaal kasutamiseks. Mündid on saanud nime neil oleva ladinakeelse legendi Moneta Livon et Estland või Moneta Livoesthonica järgi.
Ehkki Balti provintsid olid 1710. aastal Põhjasõjaga läinud vene tsaari Peeter I võimu alla, jäid seal endiselt käibele Rootsi, Poola, Preisi jne mündid. Et seda olukorda muuta, andis keisrinna Jelizabeta Petrovna välja ukaasi vermida taalrisüsteemis, kuid vene vääringus mündid Eesti- ja Liivimaal kasutamiseks.
Münte vermitigi aastatel 1756 ja 1757 nimiväärtusega 96-, 48-, 24-, 4- ja 2 kopikat, kuid hiljem selgus, et müntide kaalu määramisel oli tehtud arvutusviga ning 96 kopikaline oli tegelikult väärt 109.09 kopikat. Kuna sellised mündid olid riigikassale kahjulikud, kõrvaldati need käibelt.
[redigeeri] Vaata lisaks
- Eestis käibinud rahad