Mongoolia

Allikas: Vikipeedia

Mongoolia
mongoli Монгол Улс
Mongol Uls
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
Mongoolia Mongoolia
Mongoolia lipp Mongoolia vapp
Mongoolia asendikaart
Riigihümn Bügd Nairamdakh Mongol
Pealinn Ulaanbaatar
Pindala 1 565 000 km²
Riigikeel(ed) mongoli
Rahvaarv 2 751 314 (2004)
Rahvastiku tihedus 1,7 in/km²
Riigikord
President Nambarõn Enhbajar
Peaminister Mijeegombõn Enhbold
Iseseisvus 11. juulil 1921
SKT
elaniku kohta
Rahaühik tugrik (MNT)
Ajavöönd maailmaaeg +7 kuni +8
Tippdomeen .mn
ROK-i kood MGL
Telefonikood 976

Mongoolia on riik Sise-Aasias. Piirneb põhjast Venemaa ja lõunast Hiinaga.

Sisukord

[redigeeri] Riik

[redigeeri] Haldusjaotus

Mongoolia on halduslikult jaotatud aimakkideks (аймаг ; kokku 21) ja keskalluvusega linnaks (хот). Aimakkide ja keskalluvusega linnade nimestikus on toodud sulgudes halduskeskuste nimed, kui need ei lange kokku haldusüksuse nimega.

[redigeeri] Aimakid

  • Arhangaj - Архангай (Tsetserleg - Цэцэрлэг)
  • Bajanhongor - Баянхонгор
  • Bajan-Ölgij - Баян-Өлгий (Ölgij - Өлгий)
  • Bulgan - Булган
  • Darhan - Дархан-Уул (Дархан)
  • Gobi Altai (Gov-Altaj) - Говь-Алтай (Altaj - Алтай)
  • Gov-Sümber - Говь-Сүмбэр (Tšojr - Чойр)
  • Ida-Gobi (Dornogov) - Дорноговь (Sajnšand - Сайншанд)
  • Idaaimakk (Dornod) - Дорнод (Tšojbalsan - Чойбалсан)
  • Kesk-Gobi (Dundgov) - Мандалговь (Mandalgov - Мандалговь)
  • Dzavhan - Завхан (Uliastaj - Улиастай)
  • Orhon - Орхон (Erdenet - Эрдэнэт)
  • Sühbaatar - Сүхбаатар (Baruun-Urt - Баруун-Урт)
  • Selenge - Сэлэнгэ (Sühbaatar - Сүхбаатар)
  • Keskaimakk (Töv) - Төв (Dzuunmod - Зуунмод)
  • Uvs - Увс (Ulaangom - Улаангом)
  • Hovd - Ховд
  • Hentij - Хэнтий (Öndörhaan - Өндөрхаан)
  • Hövsgöl Хөвсгөл (Mörön - Мөрөн)
  • Övörhangaj - Өвөрхангай (Arvajheer Арвайхээр)
  • Lõuna-Gobi (Ömnögov) - Өмнөговь (Dalandzadgad - Даланзадгад)

[redigeeri] keskalluvusega linn

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid


Aasia maad

Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam

¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas
²Riigi osa asub Euroopas
Sõltuvad alad:
Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud
Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan | Tiibet
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad