Berta Mäger
Allikas: Vikipeedia
Berta Mäger (30. X 1918 – 26. XII 1999). Petrogradis eestlasest ametniku peres sündinud Berta Mäger elas esivanemate sünnimaal alates 1921. aastast. Nõmme Gümnaasiumi lõpetamise järel 1935. aastal astus kunstihuviline neiu õppima Riigi Kunsttööstuskooli. Viieaastase õppeaja lõppedes tegutses peamiselt portselanimaali alal. Kolmekümneaastasena astus ta tolleaegsesse Eesti Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, kus õppis aastail 1948 – 1952 graafikat.
Eesti kunsti elavnemisega 1950. aastate teisel poolel keskendus Berta Mäger peamiselt graafikale. Linnavaated, eeskätt oforditehnikas “Vana Nõmme” (1973), rahvuslik-etnograafilisse ainepiiriga sarjad “Leib” (1978) ja “Koguva legend” (1980) tähistavad kunstniku vabagraafilise loomingu tippu. Samal ajal hakkas kunstnikku järjest enam paeluma väike formaat.
Berta Mäger tõusis sügavtrükitehnikais teostatud pisigraafika suurmeistriks, iseloomulik on oskus leida arhitektuurimälestiste ja etnograafiliste esemete tuntud maailmast uuena tunduvat kujutamis ainet, haruldane detailitäpsus kujutamisel ning sellele vastav peenekoeline graafiline teostus.
Just väikeseformaadilises graafikas vormus kunstniku elutöö, sellega on ta end jäädvustanud eesti olulisemate eksliibriseloojate nimistusse. Suure osa raamatumärkidest lõi kunstnik ilma tellimuseta, südamest tulnud poolehoiuavaldusena rahvuskultuuri säilitamise ja edendamise alal tegutsevatele inimestele.