Toomas Kuter
Allikas: Vikipeedia
Toomas Kuter (sündinud 18. novembril 1965 Pärnus) on vabakutseline kirjanik, laulja ja ajakirjanik.
Lauluõpinguid alustas ta 15-aastaselt Pärnus Klaudia Taevi juures. Tema esimene soolokontsert toimus 17-aastaselt Pärnus ja selleks oli õhtu vanade vene romanssidega. Tallinnas sai temast endise operetiprimadonna Therese Raide õpilane. Lauljana on ta kogunud tunnustust eri rahvaste romansside ja kammerlaulude esitajana. Ta on andnud kontserte Venemaal, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Soomes, Lätis ja mujal.
Toomas Kuter on mitme kirjanduskonkursi võitja ja laureaat. Põhiliselt kuuluvad tema loomingusse muinasjutud, novellid ja lüürika. Seni on temalt eraldi raamatutena ilmunud muinasjutukogu "Poiss ja unenägu" (1994), muinasjutt "Jaheda hinguse lugu" (1995), muinasjutt "Täiskuutüdruk" (1996), "Pärnu kirjarahva antoloogia" (üks koostajatest, 1998), lüürikakogumik "Armastusse minek" (2002), "Stihhi i skazki" (vene keeles, Peterburi, 2003), muinasjutukogu "Südame latern" (2004), samuti vene ja ameerika lauludest koosnev sooloplaat "Minu tee" (2006, klaveril Andranik Kechek).
Koos helilooja Andranik Kechekiga on valminud muusikaline muinasjutt "Ununenud muinaslugu" (2002), koostöös helilooja Jüri Dmitrijeviga vokaaltsükkel "Armastusse minek" (2004), "Put k ljubvi" (vene keeles, 2006).
Kuter kirjutab sageli kontserdiarvustusi, raamatututvustusi ja artikleid Eesti väljaannetele.
Aastail 1994-1996 töötas Kuter Tallinna 37. Keskkoolis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. Eesrindlikumast osast tema õpilastest on kujunenud Kuteri talendi austajate ring, kuhu kuulub endise õpilasena mh judomaadleja Martin Padar.
Toomas Kuter on Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise noorte lauljate konkursi president, Gavrila Deržavini nimelise Venemaa Kirjanduse ja Kaunite Kunstide Akadeemia korrespondentliige, Eesti Ajakirjanike Liidu liige, Venemaa Regioonidevahelise Kirjanike Liidu liige, Saksa-Eesti Foorumi liige ja Eesti Autorite Ühingu liige.
Ta on pälvinud Rahvusvaheliste Rahufondide Assotsiatsiooni Venemaa Rahufondi aumedali (2004), Gavrila Deržavini nimelise akadeemilise kuldmedali (2004) ja Aleksandr Puškini nimelise medali "Traditsioonide hoidmise eest vene kirjanduses" (2005), Maarjamaa Konvendi kvaliteedimärgi (2005), Sergei Jessenini nimelise akadeemilise kuldmedali (2005), Pärnumaa kultuurkapitali eredaima kultuurisündmuse aastapreemia (2005).