Faas
Allikas: Vikipeedia
![]() |
See artikkel räägib võnkumise faasist; füüsikalise keemia mõiste kohta vaata artiklit Faas (füüsikaline keemia); terava serva mahalihvimisel tekkiva pinna kohta vaata artiklit Faas (pind); elektrotehnika mõiste kohta vaata artiklit Faas (elekter); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Faas (täpsustus); |
Vajab toimetamist. |
Faas ehk võnkefaas on võnkeperioodi iseloomustav suurus. Mõõdetakse kraadides (1° = (π/180) rad) või radiaanides. Täisperiood on 360° ehk 2π radiaani. Kui kaks võnkumist on vastandfaasis, siis ühe faasinihe teise suhtes on pool perioodi (180° ehk π radiaani).
Faas on tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund. Faas tähendab järku, olekut. See näitab, missuguses faasis ehk seisundis tsükkelprotsess parajasti on.
Pendli kiikumises näiteks näitab faas, kas pendel on parasjagu maksimaalses hälbes, tasakaaluasendis või kusagil seal vahepeal, samuti iseloomustab faas, kus pool tasakaaluasendist pendel hetkel viibib.
Võnkumisvõrrandis on faas võnkumist iseloomustavas funktsioonis argument, mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest või nullpunktist. Tavaliselt mõõdetakse faasi nurkmõõdus.
kus s(t) on hälve tasakaaluasendist, ω on nurkkiirus, t on aeg ning f on sagedus. Siinuse all paiknevat avaldist (ω t) või (2 π f t)-d nimetatakse faasiks ehk selle funktsiooni argumendiks.