Ellen Niit
Allikas: Vikipeedia
![]() |
See artikkel on kirjaniku kohta, keeleteadlase kohta vaata artiklit Ellen Niit (teadlane). |
Ellen Niit (kodanikunimega Ellen Kross; sündinud 13. juulil 1928 Tallinnas) on eesti kirjanik ja tõlkija.
Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 1938–1943, Tallinna 4. Keskkoolis 1943–1947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 1947–1952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 1952–1956.
Töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1956–1961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 1961–1963. Aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik.
Sisukord |
[redigeeri] Looming
Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 1946–1976
Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes populaarseks laulumänguks ning on ilmunud mitmes trükis.
Lasteluulest väärib esiletõstmist 1979. aastal ilmunud kogu "Krõlliraamat". Raamatutegelase Krõlli autoriks on kunstnik Edgar Valter.
Ellen Niidu esimene väikelaste proosaraamat ilmus 1963. aastal ning kandis pealkirja "Pille-Riini lood". Aastal 1970 ilmus "Triinu ja Taavi jutud" ning mõni aeg hiljem ka selle järge sisaldav "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977).
1990. aastatel jätkas Ellen Niit peamiselt luuletajana. Olulisemaks selle loominguperioodi figuuriks kujunes Krõll. Aastal 1993 ilmus "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta", järgmisel aastal "Krõlli värviraamat" ning "Krõll ja igasugused hääled". Aastal 1999 ilmus "Krõlli pannkoogitegu".
[redigeeri] Luulekogud
- "Maa on täis leidmist" (1960)
- "Linnuvoolija (1970)
- "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972)
- "Oma olemine, turteltulemine" (1979)
- "Krõlliraamat" (1979)
- "Tere, tere lambatall!" (1993)
- "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002)
[redigeeri] Luule valikkogud
[redigeeri] Värssraamatud
- "Kuidas leiti nääripuu" (1954)
- "Rongisõit" (1957)
- "Karud saavad aru" (1967)
- "Lahtiste uste päev" (1970)
- "Suur maalritöö" (1971)
- "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993)
- "Krõlli värviraamat" (1994)
- "Krõll ja igasugused hääled" (1994)
- "Krõlli pannkoogitegu" (1999)
[redigeeri] Näidendid
[redigeeri] Proosaraamatud
- "Pille-Riini lood" (1963)
- "Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" (1967)
- "Triinu ja Taavi jutud" (1970)
- "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977)
- "Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982)
- "Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1998)
Ta on avaldanud ka mitmeid luuletõlkeid.
[redigeeri] Tunnustused
- 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest
- 1977: ENSV teeneline kirjanik
- 1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest
- 1994: K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest
- 2005: E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel)
[redigeeri] Isiklikku
Ta on abielus kirjanik Jaan Krossiga.
Ellen Niit on elanud peamiselt Tallinnas.
[redigeeri] Kirjandus
- "Ellen Niit". Kirjandusnimestik. Koostanud Anu Kehman ja Tiia Suls. Eesti Lasteraamatukogu, Tallinn 1991 (lk. 6–17 Ellen Niidu autobiograafia "Inimesi, paiku, suundumusi mu varasest lapsepõlvest")
- Intervjuu Ellen Niiduga (üles kirjutanud Livia Viitol) – Keel ja Kirjandus 1998, nr. 7, lk. 492–496
- Reet Made, “Lapsepõlvest tuleme kõik”. Sild, Tallinn 2001, lk. 65–72
[redigeeri] Välislingid
- Sirje Kiin, “Turvaema Ellen Niit”, (Sirp 17. 7. 1998)
- Ott Arder, Paekaldal luulehaugi püüdmas” (koondkogu “Paekivi laul” arvustus)“ (PM 20. 9. 1998)
- Piret Kruuspere, "Maailma pidevuse valgus” (lasteluule koondkogu “Ühel viivul vikervalgel” arvustus) (EPL – Arkaadia 20. 11. 1999, lk. 9)
- Reet Krusten, “Lasteluule kodu- ja käsiraamat” (lasteluule koondkogu “Ühel viivul vikervalgel” arvustus) (Sirp 26. 11. 1999, lk. 6)
- Jaanus Kulli, "Ellen Niit – abikaasa, elektrik ja kirjanik” (intervjuu) (SL Õhtuleht 11. 1. 2003)