Arutelu:Mineraal

Allikas: Vikipeedia

Kumb on õige, kas "kristallagregaat" või "kristalliagregaat"? Andres 17:57, 17 Sep 2004 (UTC)

Õige peaks olema kristalliagregaat. Siim 17:59, 17 Sep 2004 (UTC)

See koht on mulle segane, kus räägitakse, et mõne mineraaliga ei saa keraamilisele plaadile kriipsu tõmmata. Kuidas on seotud kõvadus ja tugevus? Mis siis juhtub, kas plaat läheb katki? Andres 18:11, 17 Sep 2004 (UTC)

Kriipsu all ma mõtlen tükikesi sellest mineraalist millega joont tõmmatakse. Kui keraamiline plaat on kõvem siis ta deformeerib mineraali ja sellest jääb maha kriips. Kui aga mineraali kõvadus on suurem kui plaadil ei saa plaat teda deformeerida ja kriipsu ei teki. Kriipsu all ma praegu ei mõtle näiteks kriimustust plaadi pinnal. Plaati saab kriimustada ainult sellise mineraaliga mis on kõvem kui plaat. Siim 18:16, 17 Sep 2004 (UTC)
Selle peab tekstis lahti seletama. Mina sain nii aru, et jutt on kriimustusest. Andres 18:21, 17 Sep 2004 (UTC)
Saksa keeles on spetsiaalne sõna Strichfarbe 'kriipsuvärv', öeldakse ka Strich 'kriips'. Kui teaks, mis see sõna täpselt eesti keeles on, siis saaks sellest eraldi artikli kirjutada. Andres 19:51, 17 Sep 2004 (UTC)

Ma ei saanud hästi aru, mis see läige on. Kas see on ainult kvantitatiivne näitaja või on siin ka midagi kvalitatiivset? Mis tähendab "valgusvoo intensiivsus"? Peale selle, kord öeldakse "metalliline", kord "metalne". Kas siin on mingi vahe? Andres 18:25, 17 Sep 2004 (UTC)

Läiget on minu teada suht. subjektiivne asi ja seda hinnatakse nö. silma järgi. Valgusvoo intensiivsus on valgustatus. Pimedas läiget ei ole ja hämaras on seda samuti raske määrata.
Õige on metalne. Siim 18:33, 17 Sep 2004 (UTC)
Hea küll, aga nii ikkagi ei saa öelda, et läige (või helk) on valgustatus. Ta vist on ikkagi kuidagi ka kvalitatiivselt iseloomustatav. Ta oleneb pinna struktuurist: see tingib, kuidas valgus neeldub või peegeldub.
Ahaa, nüüd ma saan aru, et läikel on mitu dimensiooni: peegeldumise intensiivsus, murdepinna läige, helk. Andres 19:35, 17 Sep 2004 (UTC)
Sõnastust tuleb pisut kohendada küll. Siim 19:40, 17 Sep 2004 (UTC)
Ma püüdsin uurida, mis see läige on, ja mida rohkem uurisin, sega segasemaks asi läks. Muud ei jäe üle, kui tuleb hakata materjali koguda. Andres 19:45, 17 Sep 2004 (UTC)

Mineraal on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Siin vist on kõigil tunnustel erandeid, võib-olla ainult looduslik esinemine on kohustuslik (ühes kohas tekstis oli kirjutatud "looduslikud mineraalid", ma tõmbasin "looduslikud" maha. Igatahes ehe elavhõbe (vedelik) pidi olema mineraal, ja orgaanilistest mineraalidest räägitakse ka. Kuidas siis teha, kas kirjutada iga tunnuse ette "enamasti"? Nähtavasti mineraali defineerida ei saagi, vaid tuleb lähtuda kokkuleppest selle kohta, mida loetakse mineraaliks. Andres 19:27, 17 Sep 2004 (UTC)

See mineraali defineerimine on keeruline küll. Põhja-Ameerikas näiteks paistab kristalliline struktuur olevat mineraali kohustuslik omadus. Eestis tundub, et nii ranged ei olda. Kindel keemiline koostis on ka kahtlane asi sest täiesti puhtaid mineraale üldiselt eriti ei esine läbipaistvatele mineraalidele annavadki varieeruva värvitooni lisandid. Tehislikke mineraale on palju. Samuti on orgaanilisi. Kokkuvõtteks ma siiski jätaks selle definitsiooni, sest see defineerib mineraali nii nagu seda mõistavad geoloogid. Tekstis peaks selgitama, et päris nii lihtne see asi ei ole kui def. ütleb. Siim 19:40, 17 Sep 2004 (UTC)

Kriipsu värvus on sageli erinev mineraali pinna värvusest. Näiteks kuldse läikega püriit (kassikuld) jätab alati musta kriipsu.

Selle väite kallal võib pisut norida. Esiteks kullaläiget ei ole on metalne läige. Püriidi kriipsu värvust hinnatakse tavaliselt rohekasmustaks ning kolmandaks on püriidiga raske kriipsu tõmmata sest püriidi kõvadus peaks pisut ületama keraamilise plaadi kõvadust. Siim 19:58, 17 Sep 2004 (UTC)

No siis tõmba maha või paranda. Ma ei oska ise, tean liiga vähe. Andres 20:20, 17 Sep 2004 (UTC)

Ma tegelikult ütlesin sama asja hematiidi kohta, panin püriidi ja hematiidi ühte lausesse. Tegelikult pole sel lausel häda midagi. Must või rohekasmust on väga väike vahe ja sõltub vaatajast ja kriipsu temaga kuskile siiski tõmmatakse. Siim 20:30, 17 Sep 2004 (UTC)

Aga selles minu lauses oli tähtis see, et kriipsu värvus erineb püriidi pinna värvusest. Kas võiks ehk öelda, et püriit on kulla värvi? Andres 20:36, 17 Sep 2004 (UTC)

Noh, vast võib kuigi püriit on ikkagi püriidi värvi (kollase asemel pigem rohekaskollne) ja minu arust kullaga on teda küll raske sassi ajada. Inglise keeles öeldakse fools gold. Võibolla võiks lihtsalt öelda et kriipsu värv erineb mineraali pinna värvist. Siim 20:42, 17 Sep 2004 (UTC)

No võiks küll... aga tahaks rohkem konkreetsust, siis on näide elavam. Ehk siis ütleme "rohekaskollase pinnaga püriidi"? Andres 20:50, 17 Sep 2004 (UTC)
Rohekaskollane sobib. Siim 20:54, 17 Sep 2004 (UTC)

Võtsin pildid välja. Esiteks ei ole nende kvaliteet suurem asi ning teiseks tuleks siia panna pilte valitult, et nad teksti illustreeriks, mitte ei ilutseks niisama. Siim 24. veebruar 2006, kell 13.18 (UTC)