Saksi-Coburg-Gotha dünastia
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist. |
Saksi-Coburg-Gotha dünastia on dünastia Euroopas, mis valitses Belgiat alates 1830. aastast ning Suurbritanniat ja selle dominioone alates 1901. aastast. Samast dünastiast pärinevad ka Portugali kuningad aastail 1853-1910 ning Bulgaaria tsaarid 1887-1946.
Sisukord |
[redigeeri] Saksi-Coburg-Gotha hertsogid
Saksi-Coburg-Gotha hertsogkond (tänapäeval osad Baierimaast ja Tüüringist) sai alguse Saksi-Coburgi ja Saksi-Gotha personaalunioonist 1826. aastal. Kui viimane Saksi-Gotha-Altenburgi hertsog suri järglasteta, sai tema väimees Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsog Ernst I ka Gotha valitsejaks. Kuigi ühe valitseja all, jäid hertsogkonnad sisuliselt iseseisvateks. Hertsogkond kaotati 1920. aastal. Saksi-Coburgist sai osa Baierimaast ja Saksi-Gotha koos muude väiksemate maa-aladega moodustas uue Tüüringi liidumaa Weimari vabariigis.
[redigeeri] Belgia kuningad
- 1831-1865 Léopold I
- 1865-1909 Leopold II
- 1909-1934 Albert I
- 1934-1951 Léopold III
- 1951-1993 Baudouin I
- 1993-... Albert II
Belgias on suguvõsa esindajad alates 1920. aastast mitteametlikult kandnud kolmekeelset perekonnanime "van België", "de Belgique" ja "von Belgien". Troonile saades saab ametlikuks perekonnanimeks der Belgen - des Belges.
[redigeeri] Suurbritannia kuningad ja kuningannad
1917 muutis kuningas George V suguvõsa nimeks "Windsor". Alates kuninganna Elizabeth II abielust Prints Philipiga, kannavad nende järeltulijad ametlikult nime "Windsor-Mountbatten".
[redigeeri] Portugali kuningad
Portugali valitsejateks said Saksi-Coburg-Gothad, kui Ernst I nõbu abiellus Bragança dünastiast Portugali kuninganna Maria IIga. Tavaliselt loetakse ka viimaseid nelja Portugali kuningat Bragançadeks või Bragança-Wettiniteks (Saksi-Coburg-Gotha on Wettini dünastia üks haru).