Vasegravüür
Allikas: Vikipeedia

Vasegravüür ehk vaselõige on vanim sügavtrükimenetlus, mille puhul joonistus graveeritakse vaskplaati.
Vasegravüür on ka selles tehnikas teostatud kunstiteos.
Sisukord |
[redigeeri] Töö käik
- Joonistus graveeritakse 2-4 mm paksusesse vaskplaati. Selleks kasutatakse uuritsat.
- Tekkinud servjooned vajutatakse šaabriga siledaks.
- Plaat kaetakse trükivärviga.
- Plaat hõõrutakse üle nii, et trükivärv jääks alles üksnes joonise vagudesse.
- Trükkimiseks kasutatakse trükipressi. Trükitakse niisutatud paberile.
[redigeeri] Vasegravüüri võimalused
Vaselõikes kasutatakse motiivi edasiandmiseks erineva jämeduse ja tihedusega jooni ning kolmnurkseid või rombikujulisi punkte. Joont iseloomustab selle peenenemine otstes, mis eristab seda ofordijoonest. Vaskplaadile graveerimise plussiks on võimalus kujutatavat väga detailselt edasi anda, kasutades selleks paindliku kontuuri ja pinnaviirutusi. Vaselõikeplaat annab ligi 200 väga head, 600 head ning 800 keskpärast tõmmist.
[redigeeri] Ajalugu
Vasegravüür kasvas välja kullasepakunstist ilmselt 15. sajandi algul Lõuna-Saksamaal ning levis peatselt Itaaliasse ja Madalmaadesse.
Vasegravüüris saavutati tehniline täius juba Martin Schongaueri (1430–1491) ja Albrecht Düreri teostes.
16. sajandil sai vaselõige enimkasutatavaks paljundusviisiks (eriti itaalia ja prantsuse kunstis, kus põhieesmärgiks kujunes maaliteoste reprodutseerimine).
[redigeeri] Kunstnikud
- William Blake
- Albrecht Dürer
- Francisco Goya
- William Hogarth
- Martin Schongauer