Ludvig Puusepp
Allikas: Vikipeedia
Ludvig Puusepp (3. detsember (vkj 21. november) 1875 Kiiev – 19. oktoober 1942 Tartu) oli eesti arst ja arstiteadlane, neurokirurgia rajaja.
Sisukord |
[redigeeri] Biograafia
Tema isa oli eestlane ja ema tšehhi-poola päritolu.
Aastatel 1885–1894 õppis Kiievi I Gümnaasiumis, mille lõpetas kuldmedaliga. Õpingud jätkusid Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias, kus ta süvenes kirurgia erialale. Aastal 1902 kaitses samas doktoriväitekirja.
Aastail 1904–1905 osales Vene-Jaapani sõjas arstina.
Aastal 1908 rajas Peterburi Psühhoneuroloogia Instituudi juurde maailma esimese neurokirurgiakliiniku, mille töös osales aktiivselt nii organisaatori kui ka arstina. Samaaegselt luges loenguid ka Sõjaväemeditsiini Akadeemias.
Ta pidas neurokirurgia loenguid mitmetes Euroopa linnades: Pariisis, Londonis, Prahas, Lissabonis.
[redigeeri] Eestis
Aastal 1920 siirdus ta Petrogradist Eestisse, kus asus tööle Tartu Ülikooli neuroloogiaosakonnas. 1921. aastal rajas samas närvikliiniku – seda loetakse Eesti neurokirurgia algusaastaks.
1923. aastal oli ta üks Eesti Neuroloogide Seltsi asutajaist, hiljem esimees.
Aastal 1942 suri maovähki. Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.
[redigeeri] Teoseid
- "Ajukasvajad" (saksa keeles, 1929)
- "Peaaju, tema töö ja tervishoid" (1941)
[redigeeri] Tunnustused
[redigeeri] Mälestuse jäädvustamine
[redigeeri] Isiklikku
1906. aastal abiellus Maria Kotšubeiga, kes suri aastal 1929. Samal aastal kihlus Maria Küppariga, kellega tal 1932. aastal sündis tütar Liivia, kes hiljem oli samuti neurokirurg.