‘Abdullāh (Jordaania)

Allikas: Vikipeedia

‘Abdullāh ibn Ḩusayn (‘Abdullāh I) (1882 Meka20. juuli 1951) oli esimene Jordaania kuningas.

‘Abdullāh oli Hedžazi kuninga Ḩusayn ibn ‘Alī poeg ja Iraagi kuninga Fayşal I vend. Ta sündis Mekas ja sai hariduse İstanbulis. 19121914 esindas ta Osmanite riigi seadusandlikus kogus Mekat, kuid Esimese maailmasõja ajal asus brittide poolele. 19161918 tegi ta koostööd Briti agendi T.E. Lawrence´iga ja etendas juhtivat osa araabia ülestõusus Osmanite riigi vastu, juhtides Türgi garnisonide purustamiseks korraldatud sissireide.

Pärast Osmanite riigi kokkuvarisemist sai Abdullah 1921 Briti mandaatmaa Transjordaania (tänapäeva Jordaania) emiiriks ja mandaadi lakkamisel 25. mail 1946 kuningaks.

Mais 1948 ründas ‘Abdullāh äsja moodustatud Iisraeli ja hõivas suured maa-alad. Pärast tulevahetuse lõpetamist 1949 säilitas ta Läänekalda (araabia Palestiina) piirkonna ja nimetas riigi ümber Jordaania Hašemiitide Kuningriigiks.

Abdullah' mõrvas 1951 Palestiina araabia fanaatik.

Abdullah'l oli kaks poega Ţalāl ja Nayef ning kolm tütart Hayd, Munera ja Maqbouleh. Jordaania trooni päris vanem poeg Talal.

Eelnev:
puudub
Transjordaania emiir
19211946
Järgnev:
puudub
Eelnev:
puudub
Transjordaania kuningas
19461949
Järgnev:
puudub
Eelnev:
puudub
Jordaania kuningas
19491951
Järgnev:
Ţalāl