Tiibeti budismi ajalugu
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |

Tiibeti budismi ajalugu Kolme suure Dharma Kuniga ajastu.
Tiibeti budismi alguseks loetakse tavaliselt, Guru Rinpotše saabumisega Tiibetisse, kuid ajalooliselt ilmus esimene teade budismi kohta juba kuningas Songtsen Gampo (629-650) valitsemisajal. Sündis aastal 617. Songtsen Gampoga algab pihta ajastu, mida kutsutakse Tiibeti budismis kolme suure dharma kuninga ajastuks.
Tiibetlased väidavad, et tema ajal ehitati esimesed üksikud väikesed budausu templid juba. Põhjuseks oli see, et suhtlus India kloostrite ja tiibetlaste vahel algas intensiivselt ja aktiivselt just tema valitsusajal. Ta tsentraliseeris Tiibetis võimu, alustas sellega juba tema isa Yarlungide suguvõsa 32. troonipärija, Songtsen Gampo oli kuningapoeg number 33. Abiellus kahe budistist printsessiga, kes omasid suurt mõju kuninga maailmavaatele. Aastal 649 sai Tiibet ühendatud. Minister Thonmi Sambhota saatis Indiasse ülesandega luua tiibetlaste jaoks tähestik ja kiri. Samuti ehitati tema ajal Jokhangi tempel Lhasasse.
Järgmine suur Dharma kuningas oli Trisong Detsen (755-797) samuti Yarlungide soost 37. kuningas. 792. aastal kuulutas ta budismi riigiusuks. Ta rajas Samje kloostri, mis valmis aastal 765. Aastal 779 bön muutus ametlikult teisejärguliseks.
Sisukord |
[redigeeri] Tiibeti budismi koolkonnad
Klassikaline jaotus Tiibeti budismi koolkondade järgi on: Nyingma, Sakja, Kagyu ja Gelug.
Aastast 1988 see asetus veidi muutus, sest Sarnathis Indias, kuhu olid kogunenud kokku kõik Tiibeti budismi esindajad, kloostriülemad, khenpod, budismi haritlased, õpetlased, terve thulkude institutsioon ja paljud teised budismi tähtsad tegelased. Seal tegi XIV Dalai-laama täiesti sensatsioonilise avalduse, milles tegi ettepaneku, et Bön on aeg lisada nelja suure budistliku koolkonna juurde, kui Tiibeti eel-budistlik koolkond ehk traditsioon. Dalai-laama teatas et "See ei ole nii tähtis kas me arvestame Bönid kui budistliku koolkonda või mitte. See Bön, mis oli Tiibetis XI sajandil, on tänase päevani läbi aastatuhandete arenenud koos teiste Tiibeti budismi koolkondadega ja seetõttu on õigus ja aeg juba rääkida Bönist kui Tiibeti viiendast traditsioonist.
Miks võeti vastu Bön viiendaks koolkonnaks? Kuna ajaloos on Bön ka suutra traditsioon, mis on oluline kõigi nelja budistliku koolkonna juures, on enda üld-struktuurilt üks: PRADZHNJA PARAMITA, Madhjamika, Pramana, Abidharma, Kusjuures õpikud ja tekstid võisid erineda omal ajal ka kloostritel omavahel võrrelduna, rääkimata siis veel koolkondadest, kuid üldine õppeprogramm on kõigil koolkondadel ühine. Samal põhimõttel läheneb ka Böni enda traditsioonile.
[redigeeri] Nyingma koolkond
Vaata artiklit Nyingma koolkond
[redigeeri] Kagyu koolkond
Shangpa Kagyu asutati Khyungpo Nyaljor-i poolt (978-1079).
[redigeeri] Sakja koolkond
Vaata artiklit Sakja koolkond
Sakja koolkonna traditsioon algab 11. sajandil. Khon Konchok Gyalpo (992–1072) rajas Sakja kloostri 1073. aastal, õppis lhotsava Drokmi käe all.
Sakja koolkonna õppeprogramm (mille läbimine ja omandamine võtab aega umbes 15 aastat), koos vastavate india panditite teostega, mis iga teema juures aluseks võetud.
[redigeeri] Gelugpa koolkond
Vaata artiklit Gelugpa koolkond
(dGe-lugs-pa)
Gelugpa koolkonna rajamine.
Gelugpa koolkonna rajaja oli Tsongkhapa
Tsong-kha-pa (Blo-bzang-grags-pa) (1357-1419) tegevus Kesk-Tiibetis. (sMon-lam)-ipidustuste traditsiooni algatamine Lhasas 1409 a. Mingi keisri Yung-lo (1403-1424) kutse Hiinasse 1408 a. (dGa’-ldan)i kloostri rajamine 1409 a.
Tsongkhapa reform on tänu tema huvile kadampa (Bka'-gdams-pa) traditsiooni vastu , mille tõi Tiibetisse Atiśa.
Kolm vaala millele toetub gelugpa koolkond : Suutra ja tantra röhuga Vinaajale,
(dGe-lugs-pa) koolkonna ja kloostriorganisatsiooni kujunemine.Drepungi (‘Bras-spungs)-i (1416 a) ja (Se-ra) kloostri (1419 a) rajamine.
Gelugi koolkonna õppeprogramm on üldiselt sarnane sakja omale.
Dalai laamade institutsioon.
VI Dalai laama Tsangjang Gjatso (1683-1706)
[redigeeri] Tiibeti kanooniline traditsioon
Tiibeti kanooniline traditsioon. Varajane tõlkeperiood 7.-9. saj. Teise tõlkeperioodi algus 11.-12. saj. Tiibeti tõlke kollektsioonide kataloogimine 13-14 saj. Esimesed kanoonilised kollektsioonid sNar-thang-i kloostris 13 saj.
1320 a tekstide esmakordne klassifitseerimine (bKa’-‘gyur)-iks Kandžur - Buddha õpetusteks -- ning (bsTan-‘gyur)-iks - õpetlaste kommentaarideks ja traktaatideks.
Mingi dünastia esimene (bKa’-‘gyur)-i trükiväljaanne (nn Yung-lo väljaanne) Pekingis 1410 a. Esimene (bsTan-‘gyur)-i trükitud väljaanne (Pekingi väljaanne) 1724 a. 1621 a Li-thangi, 1683 a K’ang-hsi, 1729-1733 a sDe-dge, 1753-1773 a, 1908-1937 a Urga väljaanded.
Mandžu kaanoni koostamine 1773-1790 a.
Mongoli kirjalik traditsioon. Varajane tõlkeperiood 13.-14. saj. Uus tõlkeperiood 16. saj. 1623. a. (bKa’-‘gyur)-i tõlkimine. 17. saj. tõlgete revideerimine ja trükiväljaande valmistamine. Mongoli trükitud (bsTan-‘gyur) 1740 a.
Uiguuri kirjalik traditsioon. 6.-7. saj. tõlked, kommentaarid 7.-8. saj. Hsi-hsia kirjalik traditsioon. U 1190. a. tõlgete kanoonilise kogu trükkimine (keisrinna Luo väljaanne). U 1302 a Yüani väljaanne - mahajaana tekstide kogu.
Lõplikult klassifitseeriti Tiibeti budistlikud tekstid XI sajandil, mis on ka uue koolkonna tõlgete teene.
Sonam Tsemo (bsod-nams rtse-mo, 1142-1182) Buton Rinpoche (bu-ston rin-po-che, 1290-1364) Nemad panid aluse tantra tekstide nelik systeemile, krija-tantra (bya-ba'i rgyud), Tsaryijatantra (spyod-pa'i rgyud), yogatantra (rnal-'byor rgyud), anuttarayogatantra (rnal-'byor bla-na-med-pa'i rgyud)
Igayks neist tantratest jaotatakse omaette ala-kategooriateks. Nad tähistavad tekstide jaotust neljaks suureks klassiks.