Kaubafetišism

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.


Juhuslikud artiklid teemal
Marksism
Sotsioloogia ja antropoloogia
Kodanlus
Klassiteadvus
Kaubafetišism
Kommunism
Hegemoonia
Riigita kommunism
Ekspluateerimine
Inimloomus marksismis
Proletariaat
Tootmissuhted
Alatarbimine
Majandusteadus
Marksistlik ökonoomika
Väärtusseadus
Tootmisvahendid
Tootmisviis
Tootlikud jõud
Lisaväärtus
Ajalugu
Kapitalistlik tootmine
Klassivõitlus
Proletariaadi diktatuur
Maailmarevolutsioon
Kapitali esialgne akumulatsioon
Proletariaadi revolutsioon
Filosoofia
Marksistlik filosoofia
Ajalooline materialism
Dialektiline materialism
Guevarism
Maoism
Marksistlik humanism
Strukturaalne marksism
Trotskism
Lääne marksism
Tuntud marksiste
Karl Marx
Friedrich Engels
Rosa Luxemburg
Vladimir Lenin
Lev Trotski
Antonio Gramsci
Mao Zedong
Georg Lukacs
Cornelius Castoriadis
Louis Althusser
Frankfurdi koolkond
Praxise koolkond
Antonio Negri

redigeeri

Kaubafetišism on Karl Marxi poolt kirjeldatud nähtus, kus kapitalistlikus turumajanduses paistavad kaubatootjate vahelised ühiskondlikud suhted kaupade eneste vaheliste suhetena.

Karl Marx kirjutas kaupade fetišismist oma raamatus "Kapital" aastal 1867.

Marxi "Kapitali" järgi tuleneb kaupade maailma fetišistlik iseloom kaupu tootva töö isesugusest ühiskondlikust iseloomust. Kauba müstiline iseloom ei tulene tema tarbimisväärtusest, vaid tootjate vahelised suhted, milledes avalduvad nende töö ühiskondlikud määrangud, omandavad tööproduktide ühiskondliku suhte vormi.

Marx räägib, et produktide vahetajaid huvitab praktikas kõigepealt küsimus, kui palju võõraid produkte nad oma produkti eest saavad, s.o missuguses proportsioonis produkte vahetatakse. Niipea kui need proportsioonid on saavutanud teatava tavapärase stabiilsuse, näivad nad tulenevat tööproduktide loomusest, nii et näiteks üks tonn rauda ja kaks untsi kulda on täpselt niisamuti üheväärsed, kui nael kulda ja nael rauda on üheraskused, – hoolimata oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusest. Tegelikult fikseerub tööproduktide väärtusiseloom (hind) alles nende realiseerumisel väärtuse suurustena. Väärtuse suurused muutuvad vahetpidamata, olenematult vahetajate tahtest, ettenägemisest ja tegevusest. Vahetajate silmis omandab nende eneste ühiskondlik liikumine asjade liikumise vormi, mille kontrolli all nad on, selle asemel et seda ise kontrollida.

Ühiskondliku elu protsessi, ehk materiaalse tootmisprotsessi vorm vabaneb oma müstilisest uduloorist alles siis, kui ta hakkab alluma inimeste teadlikule plaanipärasele ja kontrollile kui inimeste vaba ühiskondliku liidu produkt. Selleks aga on vaja teatavat ühiskonna materiaalset alust ehk rida teatavaid materiaalseid olemasolu tingimusi, mis omakorda on pika ja piinarikka arenemisprotsessi loomulikult kujunenud produkt.

Teised keeled