Eesti maakonnad
Allikas: Vikipeedia
Eesti maakonnad on praegused Eesti 1. järgu haldusüksused ja ning neile eelnenud sama suurusjärgu haldusüksused (välja arvatud rajoonid).
Sisukord |
[redigeeri] Muinas-Eesti
Muinas-Eesti maakonnad (muinasmaakonnad) olid muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad (väikemaakonnad). Suuremaid maakondi nimetab Läti Henrik provincia.
[redigeeri] Muinasmaakondade loend
- Alempois (väikemaakond)
- Harjumaa
- Jogentagana (väikemaakond)
- Järvamaa
- Läänemaa (muinasmaakond)
- Mõhu (väikemaakond)
- Nurmekund (väikemaakond)
- Rävala ehk Revala
- Saaremaa
- Sakala
- Soopoolitse (väikemaakond)
- Ugandi
- Vaiga (väikemaakond)
- Virumaa
[redigeeri] Maakonnad ja vojevoodkonnad 17. sajandi algul
[redigeeri] Rootsi valdused
[redigeeri] Poola valdused
- Pärnu vojevoodkond
- Tartu vojevoodkond
[redigeeri] Taani valdus
[redigeeri] Maakonnad alates 1780ndate aastate haldusreformist kuni 1910ndate aastateni
Eestimaa kubermang (provints):
- Harjumaa (saksa keeles Kreis Harrien)
- Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen)
- Läänemaa (saksa keeles Kreis Wiek, Kreis Wieck)
- Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland)
Liivimaa kubermang (provints):
- Pärnumaa (saksa keeles Kreis Pernau)
- Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat)
- Viljandimaa (saksa keeles Kreis Fellin)
- Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro)
- Saaremaa (saksa keeles Oesel; Saaremaad loeti eraldi provintsiks, seal oli nt eraldi aadliomavalitsus kohaliku rüütelkonna näol)
[redigeeri] Maakonnad 1918–1940
- Harjumaa
- Järvamaa
- Läänemaa
- Pärnumaa
- Petserimaa
- Saaremaa
- Tartumaa
- Valgamaa
- Viljandimaa
- Virumaa
- Võrumaa