Olümpia

Allikas: Vikipeedia

 See artikkel on Vana-Kreeka kultuskohast. Kaasaegsete olümpiamängude kohta vaata artiklist Nüüdisaegsed olümpiamängud.


Olümpia
[ ]







Pindala: km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke:
Olümpia
Olümpia Kreeka kaardil
Zeusi templi varemed Olümpias
Zeusi templi varemed Olümpias

Olümpia on Peloponnesosel Elises asuv kultuskoht, kus peeti igal neljandal aastal Zeusi auks ülekreekalisi olümpiamänge, dateeritud alates aastast 776 eKr.

Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, asusid Zeusi altar, Hera, Zeusi ja mitmete teiste jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Olümpiat ja selle ehitisi kaunistasid rohked skulptuurid. Zeusi templis asus Pheidiase loodud Zeusi hiigelkuju, mida peeti üheks seitsmest maailmimest. Võistlejste kasutada olid staadion ja hipodroom (mahutasid kuni 45 000 pealtvaatajat ning harjutuspaigad (gümnaasium, palestra). Pärast olümpiamängude keelustamist 394 aastal jäeti Olümpia maha.

Esimesed kavakindlad arheoloogilised kaevamised korraldati seal 1875-1881 sakslase Ernst Curtiuse juhtimisel. Leiti rohkem kui 130 marmorkuju ja bareljeefi, ligi 13 000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamisi on jätkatud 1936-1941 ja uuesti aastast 1952.


[redigeeri] Vaata ka