Eesti keskaeg
Allikas: Vikipeedia
Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227, kui Eesti lõplikult vallutati, kuni 1558.aastal alanud Liivi sõjani. Samuti on keskaja lõppdaatumiks loetud 1561. aastat, mil Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus
Keskaegne Eesti kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu.
Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu tagajärjel ja sisesegaduste tõttu Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule.
Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised:
Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu.
[redigeeri] Kronoloogia
- 1227 - Suvel novgorodlaste rüüsteretk Karjalasse.
- 1228 - Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele.
- 1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
- 1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja maalased üles puua.
- 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil.
- 1248 - 1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
- 1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad Alutagust.
- 1255 Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani-Maavalda.
- 1262 - Novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
- 1267 - Novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
- 1268 - Jaanuaris tuleb mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud maalasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dowmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
- 1269 Ordu vastulöök Pihkvale, Irboska ajutiselt Ordu käes.
- 1278 Novgorodi suurvürst Dimitri röövretk Karjalasse.
- 1294 Novgorodlased põletavad Narva.
- 1296 Novgorod vallutab Käkisalmi ja nimetab selle Korelaks.
- 1322 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse, Irboska tehakse maatasa.
- 1329 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse.
- 1341 Novgorodlased põletavad teist korda Narva asula.
- 1342 - Vürst Jerzy Witoldowiczi sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
- 1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volodša juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
- 1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletavad kolmandat korda Narva.
- 1368 - Ordu väed Irboska all.
- 1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
- 1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
- 1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
- 1480 - Novgorodi allaneelanud Moskva Suurvürstiriigi esimene sõda Liivi orduga, moskoviitide röövretked Tartu Piiskopkonda. Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
- 1481 – Tartu Piiskopkonna rüüstamine moskoviitide poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures moskoviitide kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu Piiskopkond. Hõivatud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
- 16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Moskoovia (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; moskoviite mainitakse põlisvaenlastena.
- 1501 - Moskoviidid tungivad röövides ja rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut.
Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et maalasi metsadest üles otsida.
- 1502 - Moskoviitide retk Tartu Piiskopkonda.
- 1558-1582 - Moskoovia-Liivi sõda.
- 1558 - Jaanuari lõpul tungib Moskva Tsaaririigi sõjavägi Tartu Piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Moskoovia abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Maavald, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära."
11. mail vallutatakse Narva. Suvel 1558 toimub uus Moskoovia pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Maavalda, hiljem ka Aluliina ja Gulbene piirkonda.
- 1559 - Moskoviitide rüüsteretked Aluliina ja Vilaka aladele.
- 1560 - Moskoviitide rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad moskoviidid 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad moskoviidid oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.