Oktaav (muusika)
Allikas: Vikipeedia
Muusikas kasutatavad helikõrgused jaotuvad oktaavidesse. Madalaim (subkontra) oktaav algab madalaima kuuldava heliga (~16Hz). Helide kuuluvust vastavatesse oktaavidesse näitab nenede kirjaviis kas suure või väikese algustähega ja numbri lisamine või mitte.
Oktaavi kaugusel olevatel heliastmetel (nootidel) on samad nimed. Oktaavi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1 : 2. Igast helist oktaavi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema esimene ülemheli. Puhas oktaav ja puhas priim on ainsad intervallid, mida häälestatakse täpselt nii naturaalses kui ka tempereeritud häälestuses.
Oktaavide nimetused muusikalises diapasoonis on seotud helide absoluutsete kõrgustega.
Esimene oktaavi a1 (la) on tänapäeva standardite kohaselt häälestatud kõrgusele (sagedusele) 440 Hz. Esimese oktaavi ulatus on c1 – h1, sellest kõrgemal on teine, kolmas, neljas jne oktaav.
Väike oktaav asub esimesest oktaavist madalamal (c – h), sellest madalamal on suur oktaav, kontraoktaav ja subkontraoktaav.
Oktaav kui kõrgusmahu mõõtühik jaotub 6-ks tervetooniks ja 12-ks pooltooniks. Seega on toon (tervetoon) 1/6 oktaavi ning pooltoon 1/12 oktaavi.