Arutelu:Usk
Allikas: Vikipeedia
Sa oled siit hulga teksti välja visanud. Jutt ei ole sellest, kas see oli hea tekst. Lihtsalt palun ära enam nii tee ilma arutamata. Väljaviskamine ei ole toimetamine. Andres 18:34, 8 Sep 2004 (UTC)
Usk väljendab seda, mis on uskumisväärne: usu objekt.
See ei ole just kuigi selge. Usu objekt on see, mida usutakse. Aga millises vahekorras on see, mida usutakse, sellega, mis on uskumisväärne? Kas siis ei saa uskuda seda, mis ei ole uskumisväärne? Andres 18:27, 8 Sep 2004 (UTC)
- Jätsin selle lause välja, sest see on arusaamatu. Andres 07:34, 22 Apr 2005 (UTC)
Usk tähendab selle uskumist, mis läheb kaugemale empiirilise maailma tõenditest: fideism.
See on küll üks usu definitsioon, aga siit ei selgu, millisel kohal on see usumõiste sõna "usk" teiste tähenduste seas.
Usk selles mõttes on küll fideismiga teatud moel seotud, aga fideism ise on ju midagi muud kui usk. Sellel sõnal on ju ka mitu tähendust, aga siin on mõeldud nähtavasti seisukohta, mille kohaselt usu objekt peabki olema mõistusevastane. Andres 18:34, 8 Sep 2004 (UTC)
- Jätsin sõna "fideism" sellest lausest välja. Andres 07:39, 22 Apr 2005 (UTC)
Ehk aitab edasi selline sõnastus: Personaalne seisund Usk = milleski kindel/veendunud olemine. Teoloogia termin Usk = ülima olendi olemasolu tunnistamine --Kirju 19:24, 8 Sep 2004 (UTC)
Välja on jäetud järgmised kohad:
Uskuda võidakse isikusse (või ka elutusse asjasse või asjaolusse) või propositsioonisse (väitesse; või ka propositsioonide kogumisse nagu usutunnistuse puhul).
Leian, et see on oluline ja peaks selles artiklis sisalduma.
Mõnikord tähendab see ustavust oma religioonile. Selles mõttes räägitakse näiteks katoliku usust ja islamiusust. Usutunnistusega religiooni puhul tähendab see ka seda, et tunnistatakse, et selle religiooni usuartiklid on tõesed. Usutunnistuseta religioonide puhul tähendab usk sageli ustavust teatud religioossele kogukonnale.
See on võib-olla vaieldav. Sellisel juhul tuleks asja arutada.
Mõnikord tähendab usk ustavust suhtes Jumalaga. See ustavus ei pruugi olla pime ega allaheitlik. Näiteks paljude juutide jaoks räägivad Tanah ja talmud ustavusel põhinevast, kuid tüliderikkast suhtest Jumala ja Iisraeli laste vahel.
See lõik sisaldab kommentaari. Selle üle võib kindlasti diskuteerida.
Mõnikord tähendab usk uskumust, et Jumala olemasolu. Niisugust usku saab põhjendada loogika või empiiriliste tõendite abil. Paljud hinduistid, juudid, kristlased, ja moslemid väidavad, et on olemas ajaloolised tõendid Jumala olemasolust ning suhtlemisest inimestega. Sellepärast ei ole tarvis uskuda Jumalasse selles mõttes, et usutaks hoolimata tõendite puudumisest või selle kiuste, et on olemas tõendid Jumala olemasolu kahjuks. Nad leiavad, et on piisavalt tõendeid, et Jumala olemasolu kindlalt tõestada, ning et konkreetseid uskumusi selle kohta, kes või mis Jumal on ja miks Jumalat tuleb usaldada, tuleb õigustada tõendite ja loogikaga. Selliste inimeste jaoks tähendab usk lihtsalt uskumust, et Jumala kohta midagi teatakse. See, mida Jumala kohta selles mõttes usutakse, on vähemalt põhimõtteliselt täpselt sama usaldatav kui tõendid ja loogika, millel usk põhineb.
Mõned usklikud (ja paljud nende oponendid) kasutavad sõna usk selles mõttes, et usutakse ilma tõendite kontrollimiseta ja isegi selle kiuste, et tõendid räägivad vastupidisest. Enamik juute, kristlasi ja moslemeid möönab, et isegi kui neil on mingeid tõendeid või mõistuslikke põhjendusi selle kohta, et Jumal on olemas ja väärib usaldust, ei ole see lõppude lõpuks ikkagi nende usu aluseks. Selles mõttes tähendab usk uskumust, mis läheb kaugemale sellest, mida võimaldavad empiirilised tõendid ja loogilised argumendid. Niisugust usku võib õigustada ka fideism, mille järgi peab uskuma, et Jumal on olemas, kuid seda usku ei tohi rajada mingitele teistele uskumustele, vaid Jumala olemasolu tuleb uskuda ilma mingite põhjenditeta. Säärast usku, mis tahaneb üksnes ususiirusel, seostatakse sageli Søren Kierkegaard'i ning mõningate teiste religioossete eksistentsialistidega. Kierkegaard'i seisukohad on esitatud raamatus Kartus ja värin.
Kas siin on midagi vaieldavat? Võib muidugi arutada sõnastust ja materjali paigutust. Andres 06:07, 9 Sep 2004 (UTC)
Peale selle on laiali tassitud Uue Testamendi usukäsitlusest rääkivad osad, mille vastu ma protesteerin.
Teatud kontekstis võib see sõna tähendada ustavust (Pauluse esimene kiri tessalooniklastele 3:7; Pauluse kiri Tiitusele 2:10.
Miks see on välja jäetud?
ja kartus ähvarduste suhtes, mis Pühakirjas sisalduvad
Miks see on välja jäetud? Andres 07:49, 9 Sep 2004 (UTC)
Usk, uskumine - millegi/kellegi tõeseks ("ma usun seda juttu"), tõeliseks ("ta usub jumala olemasolu") või usaldusväärseks ("ma usun sinusse") pidamine. Usu ja teadmise olemust käsitleb filosoofias epistemoloogia. Tihti kasutatakse sõna usk kitsamalt religioosse uskumuse (nt usk jumalasse) või ka usundi tähistamiseks (nt ristiusk, islamiusk). Usk ainujumalasse on monoteistlike usundite alus ja põhisisu. Kristluses on usu sisu fikseeritud usutunnistuses. Religioosset usku uurivat distsipliini nimetatakse teoloogiaks e usuteaduseks.
Praegusel kujul ei moodusta artikkel mõtestatud tervikut. Andres 07:39, 22 Apr 2005 (UTC)
Minu arvates ei pea usk kuidagi tõenditega sidumata olema. Näiteks hoolimata sellest, et mul on arvuti laual, võin ma seda mitte uskuda & kui ma üheaegselt ei usu seda ja ei ole tuttav vastavate filosoofiaharudega, siis on tegemist just tõenditeta mitteuskumisega.--Tvali 11:12, 22 Apr 2005 (UTC)
- Usk ei pea olema tõenditega sidumata. See on üks praeguse artikli vigu. Ats peab vist silmas usu definitsiooni Uues Testamendis (Hb 11:1): Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade
tõendus. See ei puuduta igasugust usku.
-
- Samas alljärgnev lõik pühaku kohta ..ta siiski arvas, et kindluseni jõudmiseks tuleb kõigepealt kahelda. Nähtamatus ei tähenda tõendamatust.--Tvali 11:52, 22 Apr 2005 (UTC)
Arvan, et usku religioosses tähenduses võiks pidada religiooni kõigutamatuks järgimiseks.--Tvali 11:12, 22 Apr 2005 (UTC)
Üks kristlik pühak kusjuures, keda lugesin kunagi, kinnitab, et äärmiselt oluline on, et kristlased oma usu alustes täiel määral ja pidevalt kahtleks (nagu olevat teatud ajani teinud ka kristus, või mõnes mõttes lõpuni) ja prooviks neid kummutada ja tõendeid otsida – väites, et ainult see on tee jõuda õige usuni (minuarust on tegu selle sama pühakuga, kes need kõige tuntumad argumendid jumala kasuks on esitanud).--Tvali 11:12, 22 Apr 2005 (UTC)
Aga samas, usk Jumalasse kui selle sõna tähendus on vist laialt käibel. Arvan, et neid tähendusi peaks käsitlema veel kahe eraldi tähendusena, sest inimest, kes usub näiteks sellesse, et söömine on kasulik, ei ole usklik enne, kui see on mõne religiooni aluste hulgas.--Tvali 11:14, 22 Apr 2005 (UTC)
- Eristatakse usku (inglise faith) ja uskumust (filosoofiatermin; inglise belief). Mõlema puhul on tegemist uskumisega. Andres 11:38, 22 Apr 2005 (UTC)
-
- Jah. Faith on usk tegevusse (või inimesse või igaljuhul millegi tulemuslikkusse), belief on usk mingisse teadmisse või oletusse. Nagu õige ja tõene. Eesti keeles siiski sõnade "usklik" ja "uskuja" ei ole sama eristuse alusel, aga on erinevad, ehkki sõnas "kergeusklik" on sõna "usklik" tähenduses "uskuja". Eesti keeles on sõnal "usk" mitu tähendust, mis nüüd juba kolmeks jaotub - esiteks usk mõnda religiooni, tegelikult usk vastava teksti alustesse, teiseks usk tegevusse või teadmisse. Mida faith eeldab, on ka sügav sisemine teadmine (kahtlusetus), sellal kui belief võib käia millegi kohta, mida otseselt tunnetada ei saada või osatagi. Vähemalt tekstides, mida lugenud olen, on neid alati nii kasutatud. Eesti keeles võib öelda, et mina usun, et 2+2=4 või kellelgi on kõigutamatu usk sellesse, et 2+2=4, inglise keeles sõnaga faith oleks see väga imelik. Faith on miski, mis viib konkreetse tegevuse või eluviisini.--Tvali 11:52, 22 Apr 2005 (UTC)