Pedosfäär
Allikas: Vikipeedia
Pedosfäär on geosfääride osa, mis hõlmad muldi.
Pedosfääri mullad jagunevad: Eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%)ja elus osa(mikroorganismid ja suuremad loomad).
[redigeeri] Mullatekke tegurid
- Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskus, happelisus, viljakus jne)
- Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske.
Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi.
- Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on muld, seda rohkem on mullas horisonte ja seda vähem mõjutab teda lähtekivim.
- Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära mis suunas liiguvad osakesed mullas.
- Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast.
- Organismid ehk taimestik: oma juurtega kinnitavad nad mulda, taimedest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet.
- Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus.
[redigeeri] Mullas toimuvad protsessid
- Leetumine toimud okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvaeks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont.
- Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine.
- Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi.
- Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Tekib kui aurumine on väike ja sajab palju, alad on väga madalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne. Soodes ei lagune orgaaniline aine ära ning kuhjub turvana.
- Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Rohtlas vahelduvad niiske ja kuiv periood. Niiskel perioodil toimub aktiivne mullaelustik ja kuival perioodil kuguneb huumse kogunemine ehk rohttaimede jäänused kuhjuvad sinna. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi 1m.
- Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad jasealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m.