Karijärv
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist. |
See artikkel on Karijärvest Konguta vallas; samanimelise järve kohta Võrumaal Rõuge vallas vaata artiklit Viitina Karijärv.
|
||||||
---|---|---|---|---|---|---|
Koordinaadid | 58°17′54″ N 26°25′15″ E | |||||
Valgala riigid | Eesti | |||||
Järve suubuvad | Külaoja, Taavitse oja | |||||
Järvest voolab välja | Kõia oja | |||||
Järve pindala | 86 ha | |||||
Kõrgus merepinnast | 32,7 m | |||||
Keskmine sügavus | 5,7 m | |||||
Suurim sügavus | 14,5 m |
Karijärv paikneb Konguta vallas Tartumaal, ulatuslikus Elva (Ulila) orundi lääneosas (2 km Keeri järvest edelas) ning on tekkinud pärast Suur-Võrtsjärve taandumist. Järve (86 ha, suurim sügavus 14,5 m) vesi on kollakasroheline ja 3,5 m ulatuses läbipaistev. Kaldad on enamasti allikaterohked ja mudased, leidub ka liivakallast. Veepiiril kasvab tihe kõrkjastik, supluskohad asuvad metsasel ida-, kohati ka edelakaldal. Järv on kraavi abil ühenduses Asema järvega, väljavool toimub paari kilomeetri pikkuse jõe kaudu Keeri järve. Kevadel on Karijärv koos Külaaseme ja Keeri järve ning Elva jõega üks suur veteväli.
Järv on kalarikas (latikas, haug, ahven jt).
Karijärve-Suurekivil võib näha ümbruskonna suurimat rändrahnu - Suurekivi (ümbermõõt 16 m), Reinol suurt pärnapuud.
[redigeeri] Rahvapärimus
Muistendi järgi olnud Karijärve kohal ennemuiste väike lombike, kuhu karjased ajanud karja jooma. Igaüks püüdnud oma loomad esimesena lombi juurde ajada, et need selgemat vett saaksid. Tüli lõpetamiseks sadanud maha suur järv, mis uppunud karja järgi saanudki oma nime.