Indohiina poolsaar

Allikas: Vikipeedia

Indohiina aastal 1886
Indohiina aastal 1886

Indohiina poolsaar ehk Indohiina ehk Indo-Hiina ehk Indo-Hiina poolsaar on poolsaar Euraasia kaguosas. Selle nimi näitab, et sellele territooriumile mõjutasid India ja Hiina, eriti kultuuriliselt.

Indohiina poolsaart ümbritsevad läänest Bengali laht, Andamani meri ja Malaka väin, lõunast ja idast Lõuna-Hiina meri koos Tai lahe ja Tonkingi lahega.

Tinglik poolsaare põhjapiir ulatub Gangese ja Brahmaputra deltast Hồng Hà deltani ja poolsaare pindala on umbes 2 miljonit km².

Poolsaare pinnamood on mägine, mäeahelikud ulatuvad suunas põhjast lõuna poole. Indohiina poolsaare lääneosas auvad Arakani mäed, mille kõrgeim tipp on Viktoria mägi (3053 m). Poolsaare keskosas asub Šani mägismaa ja Thanoni ahelik, mis lõpeb Malaka poolsaarel. Indohiina idaosas asub Annami mäestik. Mägede vahel paiknevad madalikud - Irrawaddy ja Chao Phraya orud ning Mekongi–Tônlé Sabi tasandik ja Khorati mägismaa.

Indohiina poolsaarel on lähisekvaatorialne kliima. Tasandikutel õhutemperatuur on +20 kuni +28...+30°C, mägedes see on +15°C ja madalam. Läänenõlvades sajab 2500-5000 mm aastas, kõige rohkem sajab suvel. Poolsaare siseosas sajab vähem - kuni 100 mm aastas. Poolsaare idarannikul sajab rohkem talvel, aasta sademete hulk on 2000 mm.

Suurimad jõed on Mekong, Irrawaddy, Salween ja Chao Phraya, nende vett kasutatakse niisutamiseks. Suurim järv on Tônlé Sab.

Mägede tuulepealsed nõlvad on kaetud vihmametsadega. Rannikutel kasvavad mangroovid. Tasandikudel on põllumaad, kasvatatakse peamiselt riisi.

Poliitiliselt on Indohiina poolsaar jagatud Kambodža, Laose, Vietnam, Birma, Tai, Malaisia ja Bangladeshi vahel.

[redigeeri] Vaata ka

  • Prantsuse Indohiina