Ämblikulaadsed
Allikas: Vikipeedia
![]() |
|
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Ämblikulaadsed Arachnida |
Ämblikulaadsed (ladina keeles: Arachnida) kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, kuhu peale nende kuuluvad veel vähid, hulkjalgsed ja putukad. Enamus ämblikulaadseid elab maismaal. Ämblikulaadsed elavad küllaltki varjatult ja paljud neist on röövtoidulised ja kütivad väiksemaid loomi. Paljud koovad saagi püüdmiseks võrgu. Ämblikulaadsete keha on kaheks osaks jagunenud: pearindmikuks ehk eeskehaks ja tagakehaks. Lestadel ja koibikulistel on pearindmik ja tagakeha kokku kasvanud. Ämblikel on tagakeha muu kehaga seotud kitsa varrekese abil. Kõikidel ämblikulaadsetel on kaheksa jalga ning kaks paari suiseid. Selliseid tundlaid nagu vähkidel ja putukatel ämblikulaadsetel pole.
Närvisüsteem on ämblikulaadsetel kõhtmine. Suurem juhtimiskeskus on koondunud rindmikupiirkonda. Peaaju paikneb söögitoru kohal ning tema ülesandeks on töödelda peapiirkonnas asuvate meeleelundite signaale. Silmi on erinevatel ämblikulaadsetel üks kuni viis paari. Paljud pinnases elavad lestad aga on hoopis pimedad. Silmad on lihtsilmad. Nägemisvõime on neil piiratud ning nad tajuvad vaid valguse muutumist ja liikumist.
Ämblikulaadsed on lahksugulised. Sugunäärmed, kas muna- või seemnesarjad, asuvad tagakehas. Sigimisbioloogia on neil väga mitmekesine ning paljudel liikidel eelneb paaritumisele omapärane pulmatants. Mõnel lestaliigil täheldatakse partenogeneesi. Ämblikulaadsed on valdavalt munejad, kuid esineb ka sünnitajaid vorme.
[redigeeri] Alamseltsid
- Skorpionilised (Scorpiones)
- Viburskorpionilised (Uropygi)
- Tartariidilised (Tartarides)
- Viburämblikulised (Amblypygi)
- Pikksabalised (Palpigradi)
- Ebaskorpionilised (Pseudoscorpiones)
- Hämmalised (Solifugae)
- Koibikulised (Opiliones)
- Kapuutsämblikulised (Ricinulei)
- Ämblikulised (Aranei)
- Pärislestalised (Acariformes)
- Nugilestalised (Parasitiformes)
- Koiblestalised (Opilioacarina s. Notostigmata)