Peter Paul Rubens
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Peter Paul Rubens (Pieter Pauwel Rubens; 28. juuni 1577 Siegen – 30. mai 1640 Antwerpen) oli flaami maalikunstnik.
Sisukord |
[redigeeri] Elukäik
Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naases Rubensi perekond Antwerpeni.
Hariduse sai ta ladina koolis. Aastal 1598 võeti Rubens vastu linna maalikunstnike gildi.
Aastal 1600. läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse.
Aastal 1603 reisis Hispaaniasse. Seejärel veetis mõned aastad Roomas. 1608. aastal naases kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Samal ajal asutas ka maaliateljee. Ateljee kujunes tohutult edukaks ning sellesse tööle saamist peeti suureks õnneks ja auasjaks. Tuntumatest kunstnikest töötas siin Anthonis van Dyck.
Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal.
6. detsembril 1630 abiellus 53-aastane Rubens 16-aastase Helene Fourmentiga.
Aastal 1635 sündis perre kolmas laps. Sellest ajast alates elas kunstnik alatiselt oma Steeni maalossis.
[redigeeri] Looming
Rubens oli kunstnikuna äärmiselt produktiivne. Seda soosisid ka ta diplomaadivõimed, mis olid ta Euroopas tuntuks teinud ja kindlustasid tohutu tellimuste hulga.
Kuna tal oli suur ateljee, juhtus tihti, et Rubens tegi ainult visandid, viimased viimistlevad pintslitõmbed ja kirjutas alla enda nime, tema abilised tegid ülejäänu. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nö tõelisteks Rubensiteks. Perekonnaportreed ja kodused olmestseenid on need, mille puhul võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole.
Tema maalilaadi iseloomustavad lopsakate figuuridega jutustava sisuga suurkompositsioonid. Värvid on säravad, kujutatud tegelaste poosid dünaamilised. Eriti armastas Rubens kujutada täidlasi alasti naisfiguure.
[redigeeri] Maalid
- "Kristuse ristilt mahavõtmine" (1612; Antwerpeni katedraal)
- 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Henri IV abikaasa kuninganna Marie de' Medici ülesandel 1621–1625 – naise elu kujutavad pildid on barokk-kunsti suurimad meistriteosed.
- "Jeesuslapse kummardamine"
- "Autoportree Isabella Brantiga"
- "Viimane kohtupäev"
- "Maa ja vee liit"
- "Õlgkübar" (1626; Susanna Fourment)
- Kolm graatsiat. 1639