Varbla vald
Allikas: Vikipeedia
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Varbla vald |
Pindala: 314 km² |
Varbla vald on kohalik omavalitsus Pärnu maakonnas.
Sisukord |
[redigeeri] Asustus
Varbla vald jaguneb neljaks tihedamini asustatud osaks - Saulepi, Varbla, Paadrema ja Paatsalu, mis on endised mõisakohad. Hiljem mõjutas elanikkonna koondumist endiste vallakeskuste või kolhooside asukoht. Tiheasustatud alasid eraldavad hõredalt asustatud metsad ja soo. Valla territooriumist on 57% metsamaad, millest 42% on riigimets. Haritavat maad on 16% ja looduslikke rohumaid 8,6%. Vallas on taastatud 40 küla. Kõige suurem alaliste elanike arv on Varbla külas (151 inimest) ja Tõusi külas (140 inimest). Kokku elab Varbla vallas 2002.aastal 1156 alalist elanikku. Elanikest 6% on koolieelikud ja 13,7% kooliealised lapsed. Kogu valla rannikuosa on hinnatud puhkepiirkond, kus asub ligi 250 Tallinna, Pärnu, Tartu ja teiste linnade elanike suvekodu.
[redigeeri] Külad
Varbla vallas on 40 küla: Allika, Aruküla, Helmküla, Haapsi, Hõbesalu, Kadaka, Kanamardi, Kidise, Kilgi, Koeri, Korju, Kulli, Käru, Maade, Matsi, Mereäärse, Muriste, Mõtsu, Mäliküla, Nõmme, Paadrema, Paatsalu, Piha, Raespa, Raheste, Rannaküla, Rauksi, Rädi, Saare, Saulepi, Selja, Sookalda, Tamba, Tiilima, Tõusi, Täpsi, Vaiste, Varbla, Õhu ja Ännikse küla.
[redigeeri] Loodus
Maastikud
Varbla vald on väga rikas eriilmeliste maastike poolest. Siin leiab nii Pärnu- kui ka Läänemaale iseloomulikke maastikke: liigestatud ja laiduderohke rannajoon, erinevad poollooduslikud rohumaad, rabad ja sood, luitemaastikud ning suured metsaalad. Tänu mosaiiksele looduskeskkonnale on ka valla linnustik ja loomastik väga mitmekesine.
Rannik ja laiud
Läänest piirab Varbla valda meri. Rannajoon on ca 30 km pikk. Loodenurka jääv Paatsalu lahe rannik on väga liigendatud ja enamasti kivine. Siin leidub mitmeid merre ulatuvaid maaninasid, millelt avanevad suurepärased vaated. Samuti on siin palju maatõusu tulemusel endistest merelahtedest moodustunud järvikuid. Piirkond on väga linnurikas sealsete ideaalsete peatumis- ja pesitsemistingimuste tõttu. Kuna ranna-ala oli varem tihedalt asustatud, leidub mere lähedal palju kadakate ja kiviaedadega rannaniite. Sõmeri-Raespa rannikumaastik jääb valla edelaosasse. Piirkonnas on rohkesti liigirikka taimestikuga ranna- ja puisniite. Seal asub ka Matsi kaunis liivarand ja kõrgetel luidetel asuv ilus männimets. Varbla küla alla jäävad Varbla laiud, mis on olulised lindude pesitsemiskohana. Laidude kaitseks on moodustatud kaitseala, mistõttu on seal viibimine keelatud lindude pesitsemisperioodil, mis kestab 15.aprillist 15.juulini.
Luitemaastikud
Varbla vallas on laialt levinud mere poolt tekitatud pinnavormid – rannavallid ja –luited. Neist märkimisväärsemad on Matsi ranna luitemaastik oma ilusa männimetsaga ning Kolga oja luitemaastik, kus maastikul vahelduvad suhteliselt järsuservalised luited palu- ning laanemännikutega. Kolga luited on ka vallaelanike poolt hinnatud külastuspaik ja seene- ning marjakorjamise koht.
Poollooduslikud kooslused
Varbla vallas leidub erinevaid pärandkultuurmaastikke nagu ranna- ja puisniidud, mis on eriti iseloomulikud just Lääne-Eesti maastikele. Nad on tekkinud pikka aega kestnud karjatamise ja/või niitmise tulemusel. Aastasadade jooksul on neile kujunenud väga liigirikkad taime- ja loomakooslused. Puisniitudel kasvab palju käpalisi, nagu soo-neiuvaipa, kaunist kuldkinga, kärbesõit, vööthuul-sõrmkäppa jpm. Matsi rannaniidul kasvab kaitsealust rand-ogaputke, mis on valitud ka Kihnu Väina Merepargi logole.
Sood ja rabad
Varbla valla suurim soo on Paadremaa soo, mis on üks valla väärtuslikumaid looduskomplekse ning see kuulub Lääne-Eesti suurte ja keskmiste soode valdkonda. Käimas on Paadremaa soo looduskaitseala moodustamine, mille eesmärgiks on suurte madalsoomassiivide ja metsakoosluste ning soo elustiku kaitse.
Metsad
Metsad katavad üle poole valla pindalast . Valla idaosas on enimlevinud soised metsad. Mere pool on ülekaalus kuivad luitemännikud.
Jõed, järved
Valla suurim jõgi on Paadrema jõgi, mis saab alguse Tõhela järvest ja suubub Väinamerre. Paadrema jõgi on tähtis vähijõgi ning koos Kolga ojaga on nad kantud ka Eesti lõhejõgede nimestikku. Enamik valla järvedest on tekkinud maatõusu tagajärjel merelahtedest ja lahtedeks nimetatakse neid ka praegu (n. Kissa ja Käomardi laht). Vaiste Suurjärv ja Vaiste Umbjärv on aga omapärased suures osas õõtsikuga kaetud järved, milles elutseb haruldane apteegikaan.
Loomastik
Suurtes metsamassiivides võib kohata suuremat osa Eestis levinud imetajatest: karu, hunti, ilvest, metskitsi, metssigu, palju on rebaseid ja kährikuid.
Linnustik Tänu pikale ja laiduderohkele rannikulalale on Varbla merelindudele soodsaks peatus- ja pesitsuspaigaks. Kühmnokk-luik kaunistab Varbla valla vappigi. Rannaaladel peatuvad kevadisel läbirändel tuhanded veelinnud – kaurid, kosklad, haned, luiged. Siin leidub ka mujal maailmas haruldast rukkirääku, valge-toonekurge, sookurge, valgeselg-kirjurähni. Varblas pesitsevad veel I kategooria kaitsealused linnuliigid nagu merikotkas ja must-toonekurg. See piirkond sobib neile just tänu hõredale inimasustusele ja raietest puutumata metsadele.
[redigeeri] Ajalugu
Paikne asustus sai Varbla valla maa-alale tekkida suhteliselt hilja, tõenäoliselt muinasaja lõpuperioodil, I a. tuh. teisel poolel p Kr., kuna maa Eesti läänerannikul vabanes mere alt hiljem kui rannikust kaugemal asuvad Eesti alad. Seda kinnitavad ka valla maa-alal paiknevad muistised- ohvrikivid, ohverdamise kohad ja ohvriallikad, mis pärinevad II a. tuh. p Kr.
Muinasajal ja ka hiljem oli Varbla Lääne maakonna osa. Varbla kihelkond hõlmas lõunaosa praeguse valla territooriumist, mille põhjaosa kuulus Hanila kihelkonda. Varbla kihelkond kuulus keskajal Saare-Lääne piiskopkonda. 1611. aastal sai Varbla kihelkond oma pastori. 1760. aastal moodustas Varbla koos Hanilaga kaksikkihelkonna, sest neil oli ühine pastor. Aastatel 1883-1889 pöördus suur osa Varbla elanikke õigeusku ja rajati Paadrema kirik.
Varbla on oma nime saanud Werpel`i mõisa järgi ning oli läänimõisana erakätes juba 1426. aastal. 1799. aastal eraldus Varbla mõisast Uue-Varbla mõis . Paatsalus on tänaseni säilinud juugendstiilis mõisahoone, mille ehitas 1912.aastal mõisaomanik Eduard Kleisel .Varbla vald moodustati 1936.a Paadrema ja Saulepi vallast ning Massu, Paatsalu ja Veltsa valla osadest. 1939.a moodustati nendest valdadest omaette haldusüksus keskusega Varblas. Vallamaja asus 1860.a neogooti stiilis ehitatud Varbla Urbanuse kiriku juures.
Peale II Maailmasõja lõppu, 1945.a moodustati valla territooriumil väiksemad haldusüksused - külanõukogud Kullil, Mõtsus, Paatsalus, Varblas. Seoses maakondade likvideerimisega 1950.aastal, kaotati ka valla kui haldusüksuse nimetus. Vald nimetati ümber külanõukoguks.
1950-1961 oli Varbla valla territoorium Lihula rajooni koosseisus. 1961.a läks Varbla Pärnu linna piirkonna koosseisu ja 1963.a Pärnu rajooni koosseisu. Külanõukogude liitmise tulemusena kujunes Varbla valla territooriumil üks haldusüksus - Varbla külanõukogu.
Peale Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist 1991.a jäi Varbla külanõukogu Pärnu maakonna koosseisu. Varbla valla nimetus ja omavalitsuslik staatus taastati 17. juunil 1992.a.
[redigeeri] Vaatamisväärsused
1. Vaiste ohvrikivi - Ravikivi. Graniidist suur rändrahn. Rahvapärimuse järgi arstivate omadustega. Kaasavõetud haige kehaosa pesuvesi valatakse rahnu küljel olevasse taskusse, pudel lüüakse vastu kivi puruks. Seejuures ei tohi ise sinnapoole vaadata - haigus tulevat kaasa!
2. Ohvrikivi Pühakivi. 11. saj.
3. Matsi puhkeala. Varbla valla ilusaim paik puhkamiseks. Suurte eakate mändidega metsatuka kõrval laiub puhas liivarand.
4. Kolga oja ja luited. Luited on looduskaitse all. Läbi luitestiku voolates on Kolga oja kujundanud sügava maalilise oru. Oru veerudel ja oja põhjas paljanduvad liivade all orgaanilised setted.
5. Õhu luited ja ohvrikivi. Luiteahelik Õhu külas. Ohvrikivi ja ohverdamiskoht 11.saj.
6. Kilgimetsa allikad. Varbla - Kilgimetsa tee ääres 10 allikat.
7. Varbla mõisa park rajati 19. saj esimesel poolel. Dendroloogiliselt huvipakkuvas pargis on laululava, kus toimuvad mitmesugused vabaõhuüritused.
8. Aadu Suurkivi. Rabakivigraniidist 3 m kõrgune rändrahn.
9. EELK Varbla Urbanuse kirik valmis aastal 1860.
10. Koeri seljak ja rändrahnud. Koeri külas algselt liustikulise tekkega, hiljem rannaprotsesside poolt töödeldud ilmekas pinnavorm. Samas kolm rändrahnu. Neist suurim Koeri Antsu talu Metsakivi moodustab koos teiste rahnudega seljandiku loodeotsa iseloomuliku kivikülvi.
11. Nõmmeküla Rahapajakivi on seotud pärimusega, et tema alla on maetud kulda.
12. Nõmmeküla rändrahn näitab ilmekalt erinevate kivimite suhtevahekordi.
13. Paadrema ohvriallikas
14. Paadrema EÕK Püha Kolmainu kirik on ehitatud 1889.a.
15. Illusaare kaitsemets ja kallas. Jalutades läbi kena metsa ning jõudes kalda äärde, avaneb ilus vaade Paatsalu lahele.
16. Paatsalu mõisa villavabrik, viinavabrik ja viinakeldrid 18. saj algusest.
17. Illuste mõisa peahoone ja park. Mõisapark rajati 19.saj lõpul. Juugendstiilis mõisahoone ehitas 1912.a mõisaomanik Eduard Kleisel.
18. Muriste tamm. Põlise puu ümbermõõt on 4,2 m ja kõrgus 21 m.
19. Käomardi laht on looduskaitseala, kuhu kuulub lahe vabaveeala koos seda ümbritseva roostikuga.
20. Varbla laidude kaitseala. Kaitse all on kaksteist saart ja laidu.
21. Uue-Varbla mõis. Varaklassitsistlikus stiilis puitmõis aastast 1798. Mõisa saalis asub Varbla Muuseum.
[redigeeri] Välislink
Pärnu maakonna omavalitsused |
Are vald - Audru vald - Halinga vald - Häädemeeste vald - Kaisma vald - Kihnu vald - Koonga vald - Lavassaare vald - Paikuse vald - Pärnu linn - Saarde vald - Sauga vald - Sindi linn - Surju vald - Tahkuranna vald - Tootsi vald - Tori vald - Tõstamaa vald - Varbla vald - Vändra alev - Vändra vald |
{{{päis2}}}
|
{{{üksused2}}}
|