Kaarma maalinn
Allikas: Vikipeedia
Kaarma maalinn on linnamägi Saare maakonnas Kaarma vallas Kaarma külas, kirikust kirdes.
Põhiplaanilt on maalinn peaaegu nelinurkne. Välismõõtmed 140 ja 120 m. Umbes 4800 ruutmeetri suurust tasast linnuseõeue, mille keskel on märgatav kividega täidetud lohk, endine kaevuase. Linnust ümbritseb põhjaküljel sirge, mujal kaarjas kuni 5 m kõrgune vall. Selgelt nähtavad on ka väravakohad valli loode- ja kirdenurgas.
Nagu selgub Liivimaa vanema riimkroonika järgi oli Kaarma maalinn (Hag Carmele) 1250.–1261. aastatel toimunud ülestõusu ajal saarlaste väe kogunemiskohaks,kui siia tuldi varju, Riia piiskopi, Tallinna foogti, Tartu ja Saare-Lääni piiskopi vasallide ühendatud vägede eest ja mille juures peeti lahing orduväega. Vaenlase väed laastasid Saaremaad, põlevate külade suits oli katnud kogu maa.
Kaarmaa maalinnal on vähesel määral kaevanud J. B. Holzmayer 1860. a. Tema kirjelduste järgi on vall kuhjatud kividest ja mullast. Valli seest, välisküljelt ja linnust piiravast kraavist, millest leiti söestunud palgijuppe, mida kaevaja seostas linnuse puukindlustusega. Peale selle on linnuselt saadud üksikuid juhuleide 12.-13. sajndist, nende põhjal võib rajamise oletatvasti samasse perjoodi dateerida. Henriku kroonikas Kaarmat ei mainita, ilmselt ei ulatanud siia mandrilt lähtunud sõjakäigud.
Liivimaa vanemast riimkroonikast, oli Kaarma maalinn saarlaste väe kogunemiskohaks 1260.-1261. a. ülestõusu ajal,
Maaalinn õnnestus vallutada tormijooksuga. Võitjad olevat saanud väga palju linnusesse vatjule toodud saaki. Kaks õõd oli neil kulunud selleks, et kanda ja röövida linnusest ära kõik, mis seal oli. Saarlastel tuli veerkord tunnistada sakslaste ülemväõimu.