Arutelu:Riigikohus

Allikas: Vikipeedia

Mulle tundub, et selles artiklis ei ole küllalt selgelt eristatud kunagist ja praegust Riigikohut. Mainitakse küll, et kunagisel Riigikohtul olid teistsugused funktsioonid. Kas need funktsioonid olid kogu aeg ühesugused või muutusid? Andres 19:15, 21 Nov 2004 (UTC)

Sama küsimus ka töökorralduse kohta. Üldine küsimus: milliste kriteeriumide järgi saab rääkida ühe organi identiteedist hoolimata konstitutsiooni- ja seadusemuudatustest? Ja ka nimemuudatutest, mida praegusel juhul küll pole. Andres 19:20, 21 Nov 2004 (UTC)

Riigikohtu peamine funktsioon on olnud kogu aeg kassatsioonkaebuste arutamine, aja jooksul on funktsioonid aga kogu aeg muutunud. Enne sõda oli Riigikohtu peamine funktsioon kassatsioon, millele lisandusid halduslikud funktsioonid (kohtute haldus). Praegu on Riigikohtul lisaks kassatsioonifunktsioonile ka põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioon ja suurem roll riigi funktsioonide teostamisel (eelnõude põhiseaduslikkuse kontroll jne). Tegelikult peaks ülevaatlikuse ja korrektsuse huvides tõesti Riigikohtu funktsioone erinevatel ajaperioodidel täpsemalt kirjeldama.

Samas ei pruugi Riigikohtu pädevus püsida ka praeguse põhiseaduse järgi samas mahus (lisandunud on Euroopa Kohtu pool pöördumise kohustus), samuti on võimalik põhiseaduse muutmine (praguse kava järgi on võimalik põhiseaduse muutmisega Põhiseaduse Kohtu loomine, mis võtaks Riigikohtult konstitutsioonikohtu funktsioonid). Siit tõusetub minu arvates jälle küsimus, kas tulevikus muudetud pädevusega Riigikohus on ikka sama riigiorgan, mis ta praegu on.

Riigiorgani samasuse suhtes peaks lähtuma minu arvates riigiasutuse enda käsitlusest. Praegune Riigikohus peab ennast enne sõda tegutsenud Riigikohtu otseseks järglaseks (või isegi samaks kohtuks). Samuti peaks lähtuma sellest, et seadused ei ole midagi muutumatut, neid võib igal ajal muuta (ka PS-i) ning seega ei ole Riigikohtu pädevuse muutmine veel uue samanimelise kohtu loomine.

Tegelikult on põhiline argument ikkagi see, et Riigikohtu käsitlemine kogu aeg ühe kohtuna kannab pigem sümboolset rolli ning viitab Eesti Vabariigi järjepidevusele. Ma arvan, et võiks ka siin lähtuda Riigikohtust kui ühest kohtust kogu iseseisvuse vältel, kuid täpsustada Riigikohtu funktsioone erinevatel ajaperioodidel.

ToomasVe 07:51, 22 Nov 2004 (UTC) --- Seoses Eesti Vabariigi astumisega Euroopa Liitu Riigikohtu funktsioonid tulevikus arvatavasti muutuvad seoses pädevuse ümberjaotamisega. See jutt välja võetud. Oli kohane 2004, kui siia pandi, nüüd on see juba tehtud.