Käpalised
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
![]() |
---|
Käpalised | ||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
![]() |
||||||||||||
Taksonoomia | ||||||||||||
|
Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on suurim õistaimede sugukond maailmas umbes 800 perekonnaga ja 24 000 - 35 000 liigiga.
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Käpalised said oma nime kreeka keelest (ορχις orchis ‘munand’).
Nime ‘orchis’ kasutas esimesena Theophrastos (372/371 – 287/286 eKr) oma raamatus "De historia plantarum" ('Taimede looduslik ajalugu'). Ta oli Aristotelese õpilane ja teda peetakse botaanika ja ökoloogia rajajaks.
[redigeeri] Iseloomustus
[redigeeri] Leviala

Kui välja jätta Antarktika ja kõrbed, leidub käpalisi kõikjal maailmas. 90% käpalistest kasvab aga troopikas või lähistroopikas.
Järgnev nimekiri annab umbkaudse ülevaate käpaliste jagunemisest:
- Euraasia: 40–60 perekonda
- Põhja-Ameerika: 20–30 perekonda
- Ameerika troopikaosa: 300–350 perekonda
- Aafrika troopika: 125–150 perekonda
- Aasia troopika: 250–300 perekonda
- Okeaania: 50–70 perekonda
Eestis on 36 liiki käpalisi kaheksateistkümnest perekonnast.
[redigeeri] Paljunemine
Suurel osal käpalistest areneb õietolm väikestes kurikakujulistes moodustistes, mida kutsutakse pollinaarumideks.
Käpaliste spetsiifilise kohastumusega õied meelitavad ligi loomtolmeldajaid, kelle mingi kindla kehaosa külge jäävad kinni kleepuva tipuotsaga pollinaariumid. Õietolm kandub edasi kui loomtolmeldaja satub mõnele teisele käpalisele.
Seemned on käpalistel valdavas enamuses väga väikesed ja nende idanemise teeb võimalikuks ainult sümbioos seentega.
[redigeeri] Paljundamine
[redigeeri] Majanduslik tähtsus
[redigeeri] Vaata ka
- Eesti käpaliste loend
- Käpaliste perekondade loend