Arutelu:Organism

Allikas: Vikipeedia

rakkude kogum, mis mõjutavad üksteist selliselt

See ei sobi ühest rakust koosneva organismi puhul. Andres 15:59, 11 Jun 2005 (UTC)

millest omakorda moodustuvad organid ehk elundid, elunditest aga elundkonnad.
Kõikidel organismidel pole elundid organsüsteemideks e elundkondadeks koondunud (nt taimed, seened vs loomad).Mario 26. veebruar 2006, kell 22.20 (UTC)


- Organism on rakkude kogum, mis mõjutavad üksteist selliselt, et nende funktsioon on enam-vähem stabiilne terviklikkus ja rakkude kogumikul on eluomadused.-
Nagu alguses viidatud on juba definitsioon iseenesest vale. Kui organism on tingimata rakkude kogum (mida ta ka reaalse konseptsiooni järgi pole, täpne definitsioon on üldse lahtine) siis kuidas saavad olla nii bakterid, arhed kui ka üherakulised eukarüoodid olla organismid, mida nad bioloogia seisukohast kahtlemata on?
- Keskkondlik organisatsioon organismidel on: populatsioon < kooslus < ökosüsteem < biosfäär. -
Keskkondlik organisatsioon algab minuteada ikka isendist.
-Organismide klassifitseerimine
teaduslik klassifikatsioon
ladinakeelne nomenklatuur (ladinakeelsed täisnimetused)
liigid
alamliigid-
See kõik ongi ju teaduslik klassifikatsioon. Miks need siis samas hirarhias eraldi välja tuua?
-Organismide eluiga on riigiti ja liigiti väga erinev. Mõned loomad elavad ainult 1 päeva, kuid mõned taimed võivad elada tuhandeid aastaid.-
Riigiti ja liigiti? Huvitav kujund aga kahjuks desinformeeriv. Eluea pikkus sõltub eelkõige ikkagi konkreetsest isendist ja selle eluvormist. Bakterite ja muude üherakuliste organismide puhul on eluiga üleüldse kahtlane väärtus, end kloonivad (poolduvad jne.) organismime võib soodsates tingimustes lugeda praktiliselt "surematuteks" - pole võimalik vahet teha kumb on ema- ja kumb tütarrakk ja ning end pidevalt kopeerides ja pidevate ressursside juurdevoolul võiksid nad teoreetiliselt elada lõpmatuseni. Tihtipeale paneb keskkond neile aga põntsu ja nad surevad üheskoos või lähevad mõnesse vormi, mis aitab raskeid tingimusi üle elada (nt. spoor). Sarnane lugu on ka mõnede vegetatiivselt paljunevate taimedega. Kui vanad siis ikkagi on vanimad elusorganismid? Hetkel tean ma, et teadaolevalt vanimad ongi just ühed bakterid, kelle sporuleerunud aga elujõulised vormid leiti iidsetest settekivimitest. Täpselt ei mäleta aga nende vanus oli vist veidi üle 200 miljoni aasta (ja tegemist polnud lõpmatu pooldumistsükliga).
Minuteada pole ka olemas loomi, kelle loomulik eluiga kestaks vaid päeva. Huvitav kustkohast see info pärineb? (muidugi ei maksa arvesse võtta mitteloomulikke surmapõhjuseid, iga organism võib mingite välismõjude tõttu suvalisel hetkel hukkuda).Yersinia 16. aprill 2006, kell 06.15 (UTC)
Vist on mõeldud "ühepäevaliblikaid". Ma ei tea, kui kaua nad täpselt elavad, aga nende puhul pole arvestatud, et liblikapõli on vaid osa nende eluajast. Andres 16. aprill 2006, kell 07.04 (UTC)
Jah, tulin ise ka hiljem selle peale. "Ühepäevikud" reaalselt elavad rahulikult mitu aastat, seda küll vastsena, valmikujärk on neil vaid sigimiseks ning tõepoolest kestab see loetud tundidest mõne päevani. Tegelikult on ka loomi (mõned ümarussid näiteks) kelle eluiga ongi väga lühike, aga isegi sellisel juhul kestab see mitmeid nädalaid. Yersinia 16. aprill 2006, kell 08.36 (UTC)