Küpros
Allikas: Vikipeedia
![]() |
See artikkel räägib riigist; saare kohta vaata artiklit Küprose saar |
See artikkel vajab toimetamist. |
![]() |
|
Pindala | 9251 km² |
Rahvaarv (2004) Rahvastiku tihedus |
950 400 83,4 in/km² |
Iseseisvus | 16. august 1960 |
Ajavöönd | Ida-Euroopa aeg |
Üladomeen | .cy |
Maakood | 357 |
Küpros on saareriik Vahemere idaosas, mis loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse.
Küprose Vabariik iseseisvus Suurbritannia võimu alt 1960 (ehkki Briti sõjaväebaasid jäid saarele alles). 1974 panid Küprose kreeklased toime riigipöörde, misjärel Türgi tõi riiki oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP; on kohal siiani). Novembris 1983 kuulutati Küprose türklaste aladel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saare hõlmab rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Kliima
Kliima on vahemereline – mahedate, niiskete talvede (10–13 °C) ja palavate, kuivade suvedega (26–29 °C).
[redigeeri] Pinnamood
Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp on Ólympos (1953 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp seal on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik.
Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad.
[redigeeri] Taimestik
17% saarest on kaetud metsadega. Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemsed.
[redigeeri] Loomastik
Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon.
[redigeeri] Loodusvarad
Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, betoniit ja pigmentmullad; ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärsel kogusel. Küprose veevarud on napid.
[redigeeri] Rahvastik
Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris:
- 78% Küprose kreeklased
- 18% Küprose türklased
- 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja romaani keelt kõnelejat.
Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta Konstitutsiooni kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda.
[redigeeri] Religioon
Küprose kreeklased on põhiosas kristlased ja kuuluvad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. Armeenlased kuuluvad Armeenia Apostlikku Kirikusse. 1% saare elanikest on katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid).
[redigeeri] Ajalugu (kuni 1974. aastani)
Küprose Vabariik |
|
![]() Pindala: 5 896 km² |
[redigeeri] Küprose Vabariik (alates 1974. aastast)
Ametlik nimetus Küprose Vabariik (kreeka keeles Κυπριακή Δημοκρατία (Kypriakí Dimokratía), türgi keeles Kıbrıs Cumhuriyeti). Pealinn Nikosia (kreeka keeles Λευκωσία (Lefkosía))
[redigeeri] Riik
President: Tássos Papadópoulos
Peaminister: president on ühtlasi ka valitsusjuht
[redigeeri] Valimised
Vaata artiklit 2006. aasta Küprose parlamendivalimised
[redigeeri] Majandus
Rahaühik: nael (CYP). 29. aprillil 2005 liitus Küprose nael vahetuskursimehhanismiga ERM II. Peetakse kinni naela keskmise kursi standardsest fluktuatsioonist pluss-miinus 15%. Euroalaga loodab Küprose Vabariik liituda 2007. aastal.
Vaatamata Küprose poliitilistele porbleemidele on turumajandus teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turismiriik.
2000.–2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %.
Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad.
[redigeeri] Rahvastik
Suuremad linnad:
- Nikosia (Lefkosía) (200 700 elanikku)
- Limassol (Lemesós) (144 500)
- Larnaca (Lárnaka) (48 900)
- Paphos (Páfos) (31 700)
- Aradíppou (12 000)
- Paralímni (11 600)
[redigeeri] Keeled
Riigi ametlikeks keelteks on kreeka ja türgi keel. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt.
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Vaata ka
Euroopa Liit (EL) | ![]() |
---|---|
Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari |
Rahvaste Ühendus | ![]() |
---|---|
Antigua ja Barbuda | Austraalia | Bahama | Bangladesh | Barbados | Belize | Botswana | Brunei | Dominica | Fidži | Gambia | Ghana | Grenada | Guyana | India | Jamaica | Kamerun | Kanada | Keenia | Kiribati | Küpros | Lesotho | Lõuna-Aafrika Vabariik | Malaisia | Malawi | Maldiivid | Malta | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Nauru | Nigeeria | Pakistan | Paapua Uus-Guinea | Saint Kitts ja Nevis | Saalomoni Saared | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Sambia | Samoa | Seišellid | Sierra Leone | Singapur | Sri Lanka | Suurbritannia | Svaasimaa | Tansaania | Tonga | Trinidad ja Tobago | Tuvalu | Uganda | Uus-Meremaa | Vanuatu |
Aasia maad |
---|
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam |
¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas |
²Riigi osa asub Euroopas |
Sõltuvad alad: |
Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud |
Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan | Tiibet |
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |