Plankton

Allikas: Vikipeedia

  See artikkel on pooleli.
Planktilised organismid
Planktilised organismid

Plankton ehk hõljum on ookeani veesambas, meredes ja mageveekogudes hõljuvad organismid. See termin kirjeldab pigem eluviisi kui geneetilist rühma. Planktilised on organismid, kes ei ole võimelised hoovustele vastupanu osutama.


Sisukord

[redigeeri] Jaotus

[redigeeri] Planktilise faasi kestuse järgi

Meroplanktoni näide-- jääkala Channichthyidae spp. vastne.
Meroplanktoni näide-- jääkala Channichthyidae spp. vastne.

Plankton jaguneb kahte rühma holoplankton ja meroplankton. Holoplanktoni rühma kuuluvad organismid, kes on planktilised terve oma elutsükli vältel. Meroplanktoni rühma kuuluvad organismid on planktilised vaid oma elutsükli mõnes faasis (tavaliselt vastse faasis).

[redigeeri] Suuruse järgi

Grupp Suurus (ESD) Tähtsamad organismid
Megaplankton 2×10-1→2×100 m (20-200 cm) loomad ; näiteks meduusid
Makroplankton 2×10-2→2×10-1 m (2-20 cm) loomad ; näiteks pteropoda
Mesoplankton 2×10-4→2×10-2 m (0.2mm-2 cm) loomad ; näiteks aerjalalised
Mikroplankton 2×10-5→2×10-4 m (20-200 µm) suuremad eukarüootsed protistid; vastse staadiumis/väiksemad loomad
Nanoplankton 2×10-6→2×10-5 m (2-20 µm) väiksed eukarüootsed protistid;
Pikoplankton 2×10-7→2×10-6 m (0.2-2 µm) väiksed eukarüootsed protistid; bakterid
Femtoplankton < 2×10-7 m (< 0.2 µm) mereviirused

[redigeeri] Toitumise järgi

  • Fütoplankton on autotroofsed eeltuumsed või päristuumsed vetikad, kes elavad veepinna lähedal, kus on piisavalt valgust, et toetada fotosünteesi.
  • Zooplanktoni moodustavad protistid või väiksemad loomad, ka suuremate loomade vastsed. Zooplankterid toituvad fütoplanktonist või teistest veel väiksematest zooplankteritest.

[redigeeri] Välislingid