Kassetipõlvkond

Allikas: Vikipeedia

Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn kassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos.

Esimene kassett (Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Linda Ruud, Enn Vetemaa) ilmus 1962, teine (Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman) 1963, kolmas (Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel) 1965, neljas (Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal) 1966, viies (Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney) 1968. Kassetid koostas Oskar Kruus.

Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hruštšovi "sulaga".

[redigeeri] Välislingid