Arutelu:Legatsioon
Allikas: Vikipeedia
Seda institutsiooni nimetatakse eesti keeles saatkonnaks! Nii palju võiks ikka eesti keelt tunda!
- niipalju teadmiseks, et legatsioon on tasemelt madalam diplomaatiline esindus kui saatkond - Ahsoous 2. mai 2007, kell 09:24 (UTC)
-
- Kas on olemas saadiku juhitav saatkond ja saadiku juhitav legatsioon? Esimest korda kuulen. Kas Te ajate segamini saatkonna ja suursaatkonna?
Ma kordan: artikkel tuleb ümber nimetada.
Hea anonüümne kasutaja! Palun viita allikatele, mitte üldsõnalisele "eesti keelele." Termin "Legatsioon" on võetud raamatust T. Örn "Milleks diplomaatia?" Võimalik, et tõesti on "saatkond" omakeelne vaste. --Heiki e 2. mai 2007, kell 09:58 (UTC)
Ma viitan Eesti aegsele valitsemise praktikale (http://www.hot.ee/seadustekogu/skiii-1-2.html), muid allikaid pole mul praegu käepärast. Teie kasutatud raamatut pole ma näinud, vahest kasutatakse seal ka sõna embassi suursaatkonna tähenduses. Võtke näiteks Eero Medijaise raamat Saadiku saatus või suvaline inglise-eesti sõnastik.
Kummaline, et teised kasutajad peaksid raamatukokku tormama, aga teie mitte :) --Heiki e 2. mai 2007, kell 10:13 (UTC)
- Kas Teie olete sama vaene nagu mina, et Teil isegi Eesti Entsüklopeediat ei ole?
-
- Ma ei tea, kui vaene te olete, seetõttu ei oska võrrelda. Kuuskümmend aastat vana raamatu olemasolu ei saa ju ometi eeldada!? --Heiki e 2. mai 2007, kell 10:20 (UTC)
-
-
- Aga miks Teie eeldate seda minu puhul?
-
-
-
-
- Vabandan, ilmselt ei pingutanud piisavalt Teie eelmise küsimuse mõistmisel. --Heiki e 2. mai 2007, kell 10:24 (UTC)
-
-
-
-
-
-
- Isegi kui tahaksin, ei saaks ma lähemate päevade jooksul raamatukokku minna, asi on selles. Olen harjunud raamatukogus töötama, kust võin viivituseta leida kõik, mis vaja. See mis ma praegu teen, on puhtalt loomulikust intelligentsist ja internetis leiduvatest materjalidest kiiruga kokku pandud.
-
-
-
-
-
-
-
-
- See on tore, et oma aega Vikipeediasse panustate. Vikis üldiselt eeldatakse teiste autorite heausksust -- st isegi kui miski on kehvasti tehtud, tuleks püüda vältida nende ründamist. Usun, et omakirjutatut üle lugedes märkate, et seal oli mõndagi rünnakuna tajutavat. --Heiki e 2. mai 2007, kell 10:40 (UTC)
-
-
-
-
muide viimane ÕS ütleb selle sõna kohta - paavsti saatkond - Ahsoous 3. mai 2007, kell 20:21 (UTC)
Eesti Entsüklopeedia V köide, 1935:
Legatsioon (lad.), diplomaatiline saatkond; kirikuriigi (←) provints.
Ibidem, VII köide, 1936.
Saatkond. 1) Asutis, mille juhiks on saadik (←) ja ametnikeks saatkonna personaal. Personaali kuuluvad s-a nõunik, sekretärid, atašeed ja sõjaväelised atašeed. Eestil on s-d Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis (ka Norra ja Taani jaoks), Londonis (ühtlasi esindaja Rahvasteliidu juures), Pariisis (ühtlasi Brüsselis ja Madridis), Berliinis (ühtlasi Viinis ja Budapestis), Varssavis (ühtlasi Balkani riikides) ja Moskvas. – 2) Eriline delegatsioon.
Samas entsüklopeedias puudub iseseisev artikkel suursaadik, vaid ta on koos saadikute, minister-residentide ja charge d'affaires'itega kokku võetud artiklis saadik...
Ja viimane Eesti Entsüklopeedia väidab, et saatkonna juhiks on suursaadik ja saadik on missiooni juht (viimane on minu tunnetuspiirides küll vale, kuna siis ei tohiks Eesti ajal saatkondi üldse olnud olla). Ja ma pole ikka veel võimalust saanud Ants Piibu Rahvusvahelist õigust (1936) välja tellida ja sellega tutvuda...
http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/RIIK_JA_YHISKOND/Esindused/#Välisriikide_saatkonnad_Eestis järgi on Eestis praegu nii välisriikide suursaatkondi kui ka saatkondi (aga kõiki juhivad suursaadikud) – ja Eestil välismaal ainult saatkonnad (mida kõiki juhivad suursaadikud). Ebajärjekindel ja kummaline.