Allikas: Vikipeedia
See artikkel on pooleli. |
Plankton ehk hõljum on ookeani veesambas, meredes ja mageveekogudes hõljuvad organismid. See termin kirjeldab pigem eluviisi kui geneetilist rühma. Planktilised on organismid, kes ei ole võimelised hoovustele vastupanu osutama.
[redigeeri] Planktilise faasi kestuse järgi
Meroplanktoni näide-- jääkala
Channichthyidae spp. vastne.
Plankton jaguneb kahte rühma holoplankton ja meroplankton. Holoplanktoni rühma kuuluvad organismid, kes on planktilised terve oma elutsükli vältel. Meroplanktoni rühma kuuluvad organismid on planktilised vaid oma elutsükli mõnes faasis (tavaliselt vastse faasis).
Grupp |
Suurus (ESD) |
|
Tähtsamad organismid |
Megaplankton |
2×10-1→2×100 m |
(20-200 cm) |
loomad ; näiteks meduusid |
Makroplankton |
2×10-2→2×10-1 m |
(2-20 cm) |
loomad ; näiteks pteropoda |
Mesoplankton |
2×10-4→2×10-2 m |
(0.2mm-2 cm) |
loomad ; näiteks aerjalalised |
Mikroplankton |
2×10-5→2×10-4 m |
(20-200 µm) |
suuremad eukarüootsed protistid; vastse staadiumis/väiksemad loomad |
Nanoplankton |
2×10-6→2×10-5 m |
(2-20 µm) |
väiksed eukarüootsed protistid; |
Pikoplankton |
2×10-7→2×10-6 m |
(0.2-2 µm) |
väiksed eukarüootsed protistid; bakterid |
Femtoplankton |
< 2×10-7 m |
(< 0.2 µm) |
mereviirused |
- Fütoplankton on autotroofsed eeltuumsed või päristuumsed vetikad, kes elavad veepinna lähedal, kus on piisavalt valgust, et toetada fotosünteesi.
- Zooplanktoni moodustavad protistid või väiksemad loomad, ka suuremate loomade vastsed. Zooplankterid toituvad fütoplanktonist või teistest veel väiksematest zooplankteritest.