Rukkilill
Allikas: Vikipeedia
Rukkilill | |
![]() |
|
Taksonoomia | |
Riik: | Taimed Plantae |
Hõimkond: | Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass: | Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts: | Astrilaadsed Asterales |
Sugukond: | Korvõielised Asteraceae |
Perekond: | Jumikas Centaurea |
Liik | Rukkilill cyranus |
Centaurea cyanus |
Rukkilill (Centaurea cyanus) on siniste õitega taim korvõieliste sugukonnast. Kasvab viljapõldudel Euroopas, Põhja-Ameerikas ja mujal. Rukkilill on Eesti rahvuslill aastast 1968. Seoses herbitsiidide kasutamisega on ta arvukus Eesti looduses oluliselt vähenenud.
Rahvapärased nimed härja pead, rukkisinine, rüälill, sinilill
Rukkilill on ühe- või kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15 sm kuni 1 meeter. Õied moodustavad korvõisiku, mis koosneb õisiku keskel asuvatest mõlemasugulistest putkõitest ja steriilsetest kellukjatest äärisõitest. Värvuselt on õed sinised või sinivioletsed, harva purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Korvõisiku läbimõõt on 2,5-3,5 cm. Õisikul on munajas kuni 1,5 cm pikkune üldkatis. Korvõisikud on koondunud peaaegu kännasjaks liitõisikuks. Õitseb juunist septembrini (oktoobrini). Putuktolmleja.
Rukkilille vijad on äraspidimunajad veidi karvase pinnaga keskmiselt 4 mm pikkused, helehallikad või kollakad seemnised. Seemnistel on 3-3,5 mm pikkune ruugjas pappus. Viljad valmivad alates juulikuust. Ühel taimel on seemneid üle 5000. Seemned levivad nii viljapõllu õlgedega ja viljaseemnete sees kui ka loomade ja vee abil.
Rukkilille lehed on lihtlehed, mille pealmine pind on helbelistest karvadest valkjas kuni hallikas, alakülg viltjaskarvane. Juurmised ja alumised varrelehed on süstjad, veidi tömbi tipu ja terve kuni lõhestunud servaga, rootsulised. Need kuivavad varakult. Keskmised ja ülemised varrelehed on kitsamad, tipul teritunud, enamasti terveservalised, rootsutud. Nende pikkus on kuni 10 (12,5) sm ja laius kuni 0,6 sm.
Varred kasvavad enamasti üksikult, on püstised ja harunevad enamasti keskpaigast või sellest veidi altpoolt. Varreharud on viltu üles suunatud, pikad. Kogu vars on heledamate kantidega ja kaetud helbeliselt võrkjate valkjate kuni hõbedaste karvadega. Taimel on sammasjas harunev juur, mis ulatub mullas kuni 20 cm sügavusele.
Rukkilill kasvab peamiselt põlluumbrohuna eriti taliviljapõldudel, kuid ka tee- ja kraaviservadel, jäätmaadel. Eelistab liivakaid muldi, kuid kasvab ka mujal. Valguslembene, kuid talub ka varju. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit. Peamised tolmeldajad on mesilased.
Rukkilill on hea meetaim. Tuntud ka ravimtaimena, kasutatakse tema äärisõite leotist uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks.
Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult vitamiini C, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi. Mitmeid vorme kasvatatakse aedades ilutaimena, eriti suuremate rühmadena. Sobib lõikelilleks. Looduslikult kasvab meil umbrohuna viljapõldudel.