Madagaskar

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.
 See artikkel on riigi kohta; saare kohta vaata artiklit Madagaskari saar; filmi kohta vaata artiklit Madagaskar (film)


Madagaskari Vabariik
malagassi Repoblikan' i Madagasikara
prantsuse République de Madagascar
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
Madagaskari Madagaskari
Madagaskari lipp Madagaskari vapp
Madagaskari asendikaart
Riigihümn Ry Tanindraza nay malala ô
Pealinn Antananarivo
Pindala 587 040 km²
Riigikeel(ed) malagassi ja prantsuse
Rahvaarv 16 979 700 (2003)
Rahvastiku tihedus 28,9 in/km²
Riigikord
President Marc Ravalomanana
Peaminister Charles Rabemananjara
Iseseisvus 26. juuni 1960
SKT
elaniku kohta
Rahaühik frank (MGF)
Ajavöönd maailmaaeg +3
Tippdomeen .mg
ROK-i kood
Telefonikood 261
Madagascar
Madagascar

Madagaskar (malagassi Madagasikara) on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Riigi suurim osa paikneb Madagaskari saarel, mis on Aafrika mandrist eraldatud Mosambiigi väinaga. Samuti Madagaskarile kuulub mitu väkset saart - Nosi Be, Nosi Mitsio, Nosy Vau, Nosy Sainte Marie, Nosy Mangabe, Nosy Lava, Radama ja Nosy Barren Madagaskari lähedal.

Sisukord

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood

Kõrgeim tipp on saare lõunaosas asuv Maromokotro mägi (2886 m).

[redigeeri] Siseveed

Suuremad jõed on Mangoky, Sambirano, Mahajamba, Betsiboka ja Onilahy.

[redigeeri] Elusloodus

Saarel on palju haruldasi ja endeemseid taime- ja loomaliike. Mõned taimeliigid leiduvad nii Lõuna-Ameerikas kui Madagaskaril, kuid mitte Aafrika mandril. Madagaskaril ei ole selliseid Aafrikale tüüpilisi loomaliike nagu elevant, ninasarvik, kaelkirjak, sebra, antiloop, lõvi ja leopard. Kõik saarel algselt elanud 66 imetajaliiki on endeemsed. Kunagi kogu saart katnud metsadest on tänapäevaks suur osa maha põletatud ja maa kultiveeritud. Vihmametsi on säilinud peamiselt järskudel mäekülgedel.

[redigeeri] Ajalugu

Saare esimesed asukad olid umbes 4.-8. sajandil Kagu-Aasiast tulnud malai-polüneesia hõimud. Araabia kaupmehed jõudsid saarele 7. sajandil. Esimese eurooplasena nägi Madagaskarit 1500. aastal portugali meresõitja Diogo Dias. 1787-1896 oli Madagaskar kuningriik, saart valitsesid kohalikud kuningad ja kuningannad. 1817. aastal keelati orjakaubandus, mis seni oli olnud oluliseks sissetulekuallikaks. 1885. aastal Berliini konverentsil anti Madagaskar Prantsusmaa huvisfääri. Prantslased vallutasid maa ja valitsesid seda brutaalsete vahenditega. 1945. aastal asutati iseseisvusliikumine. Peale ülestõusu 1947. aastal tapsid prantsuse sõdurid üle 100 000 malagassi. 1960. aastal saavutati peale mitmeid ülestõuse iseseisvus. 19721975 valitses saarel sõjaväeline diktatuur. 1975. aastast valis riik president Didier Ratsiraka juhtimisel sotsialistliku arengutee.

[redigeeri] Rahvastik

Madagaskari rahvastik on homogeenne: 98% moodustavad austroneesia keelkonda kuuluvat malagassi keelt rääkivad malagassid. Vähesel määral elab saarel komoorlasi ja prantslasi.

[redigeeri] Haldusjaotus

Madagaskar on jaotatud kuueks provintsiks:

  1. Antananarivo provints
  2. Antsiranana provints
  3. Fianarantsoa provints
  4. Mahajanga provints
  5. Toamasina provints
  6. Toliara provints


Aafrika maad
Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Kenya | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda
Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira saared | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena
Okupeeritud alad: Lääne-Sahara
Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Edela-Somaalia | Jubaland | Puntland | Somaalimaa
Vaidlusalused alad: Alborán | Perejil
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad