Piirissaar

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.
Saare küla
Saare küla
Vanausuliste kirik
Vanausuliste kirik

Piirissaar on Peipsi järve suurim saar. Ta kuulub Eesti Vabariigile.

Piirissaar asub Peipsi ja Lämmijärve piiril, ning on 15 kilomeetrit Emajõe suudmest kagus. Saare pindala on 7,8 km². Järvemurrutus on pindala pidevalt vähendanud. Valdavalt on Piirissaar lage madalsoo, mille pind ulatub 1–2 meetrit üle Peipsi keskmise veetaseme.

Tõenäoliselt tekkis saarele püsiasustus Põhjasõja järel, mil sinna asusid Venemaalt kirikureformi eest põgenevad vanausulised ning saarel otsisid varju sõjaväeteenistusest kõrvale hoidvad noormehed. Saar ja selle elanikud said kõvasti kannatada 1944. aasta veebruaris toimunud II maailmasõja lahingutes, mil sakslased korraldasid saarele kahe nädala jooksul ligi 500 õhurünnakut, pommitades saare hõivanud Nõukogude armee 128. laskurdiviisi positsioone.

Tänapäevalt on saarel kolm küla: Piiri, Saare ja Tooni, neist viimane on ka Piirissaare valla keskuseks. Külad paiknevad saare kirdeosas madalatel liivakühmudel. Neis elas aastal 2006 kokku 86 inimest (1920. aastal veel umbes 700). Tänapäevalgi on suurem osa saare elanikest vanausulised. Peamised tegevusalad on kalapüük ja sibulakasvatus. Arhitektuurilisteks vaatamisväärsusteks on saarel asuvad kaks kirikut. Saarel on laevaühendus Laaksaare ja Tartuga.

Alates 1991. aastast on Piirissaar looduskaitseala ning kuulub Natura 2000 alade hulka. 1997 aastal arvati Emajõe suursoo ja Piirissaar rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka. Piirissaar on eriti tuntud kui liigirohke lindude ja kahepaiksete elupaik. Saarel elab seitset liiki kahepaikseid, kellest ohustatuimad on rohekärnkonn ja mudakonn.