Eestirand
Allikas: Vikipeedia
![]() |
See artikkel on aurikust; külmutuslaevast vaata artiklit Eestirand (külmutuslaev). |
Eestirand (ehitatud 1910. aastal Dumbartonis Šotimaal) oli eesti aurulaev. 1932–1939 oli ta Eesti suurim laev.
Laev on kandnud mitmeid nimesid:
- Glenbeath
- Harold Dollar
- Strathardle
- Eestirand
- BT-532
[redigeeri] Ajalugu
1910. aastal laev ehitati Dumbartonis Šotimaal.
Laeva ostis osaühing Kalandus ja 1932. aastal saabus see Tallinna. Laev kohandati heeringapüügiekspeditsiooni baaslaevaks ja sellena teenis ta kalapüügiflotilli emalaevana Islandi ümbruses Norra merel kuni 1936. aastani. Ka oli ta kaubalaevana kasutuses.
1941. aastal transportides mobiliseerituid Tallinnast Kroonlinna sai laev saksa pommituslennukeilt raskeid tabamusi ning ta juhiti madalikule. Sõja käigus laev uputati.
1946. aastal tõsteti laev üles ja pukseeriti Tallinna Kopli lahte.
1948. aastal lõigati ta Paljassaares vanarauaks.
[redigeeri] Hukkumine
Eestirand kuulus konvoisse, mis transportis Eestist 1941. aastal nõukogude armeesse mobiliseerituid Kroonlinna. Laeval oli ligikaudu 3500 meest (mõningate allikate kohaselt isegi umbes 5000 meest), nende hulgas ka ligi 40 eesti kõrgemat ohvitseri, kes olid arreteerimislainest kõrvale jäänud.
24. augustil ründasid laeva Keri saare juures saksa õhujõudude lennukid, misjärel kapten B. Nelke kahest pommitabamusest lekkiva laeva Prangli läheduses madalikule juhtis.
Pommitamise käigus hukkus 44 inimest, mitusada meest hüppas üle parda (suures osas uppusid), 2762 (teiste allikate kohaselt 2672) jõudsid Pranglile, kus nad kolonel Arved Engmanni juhtimisel võimu enda kätte võtsid ning hiljem mandrile tagasi jõudsid. Sõja jooksul uputasid venelased laevavraki lõplikult.
Sündmust mälestab Prangli läheduses asuv suur puidust mälestusrist ning hukkunute kalme, mis ilmselt on viimane laevakalme Eestimaa rannal.
[redigeeri] Laeva üldandmed
- Pikkus: 114,8 m
- Laius: 15,9 m
- Süvis: 6,9 m
- Kandevõime: 4443,6 brt
- Peamasina võimsus: 2153 hj (1582 kW)