Islami viis sammast

Allikas: Vikipeedia

Islami viis sammast (usul ad-dīn) on islami viis alustala. Iga moslem peab viie sambana väljendatud usukohustusi täitma.


Islami sammasteks on:

  • Usutunnistus (Shahādah)
  • Palvus (Şalāh)
  • Annetamine (Zakāh)
  • Palverännak (Hajj (hääldus: hadž))
  • Paast (Şawm)


Sahahdah't esimese sambana võiks nimetada islami kõige olulisemaks alustalaks. Ülejäänud nelja sammast kutsutakse üheskoos ibadah.

Sisukord

[redigeeri] Usutunnistus (shahadah või shahada)

Shahada tuum on kokkuvõtlikult: La ilaha illa Allah; Muhammad rasul Allah. Ehk siis "Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet".

Islami vastuvõtmiseks pole inimesel vaja teha midagi muud, kui lausuda seda fraasi (kalima) kahe tunnistaja juuresolekul. Hiljem korratakse kalimat palvetes ja rituaalides. Kuid islami usutunnistus ei piirdu vaid kalimaga. Shahada eeldab ka järgmiste tõdede omaksvõtmist ja tunnistamist:

  • Taweed - Allahi ühtsus, terviklikkus ja jagamatus.
  • Risallah - moslemid peavad uskuma, et Allah on maa peale saatnud 124 000 tõelist prohvetit, kellest viimane on Muhamed.
  • Mala’ikah – usk inglitesse, kelle kaudu Allah on prohvetitega kõnelenud.
  • Kutubullah – usk Koraani ja teiste prohvetlike raamatute (nt enamus Vanast Testamendist) eksimatusse.
  • Yawmuddin – usk Kohtumõistmise Päeva ja ülestõusmisse.
  • Al-qadr – usk maailma saatuse ettemääratusse Allahi poolt.
  • Akhriah – usk elusse pärast surma.

[redigeeri] Palvetamine (salah)

Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas:

  • Fajr - koidikul enne päikesetõusu
  • Zuhr - keskpäeval, kui päike on tipus ära käinud (ehk vari on inimesega ühepikkune)
  • Asr - hilisel pärastlõunal (kui vari on inimesest kaks korda pikem)
  • Maghrib - vahetult peale päikeseloojangut
  • Isha - enne südaööd

Võimaluse korral tuleks palveid lugeda mošees; kohustuslik on see aga vaid reede keskpäeval. Muul ajal võib moslem palvetada ka omaette. Palvetamise koht peab olema puhas - tavaliselt kasutatakse selleks spetsiaalset vaibakest (musalla). Näoga peab palvetamisel olema suunatud Meka poole (qibla).

Palvetamine määrab ära moslemite päevarütmi. Kutse palvele (adhan) hüüab muezzin mošee kõrgeimast paigast, milleks on tavaliselt minarett. Mošees viib palvet läbi imaam või selle puudumisel keegi autoriteetne meessoost moslem.

Palvetamisele peaks eelnema pesemistseremoonia wudu. Palvetamisega kaasneb kindel asendite tsükkel ehk ra'kah - iga palvekord koosneb kahest kuni neljast ra'kahst.

[redigeeri] Paastumine (saum või sawm)

Paastu pikkus on 40 päeva, paastutakse ramadanikuul. Paastumisest olid vabastatud haiged ja reisil olijad.

[redigeeri] Annetamine (zakah)

[redigeeri] Hadž ehk palverännak Mekasse (hajj)

Vaata põhiartiklit: Hadž