Kasutaja:Oop/viinamarjasort

Allikas: Vikipeedia

Viinamarjasordid on hariliku viinapuu (vähemal määral ka teiste viinapuude) aretatud sordid. Viinamarju kasvatatakse peamiselt toiduks ja veinivalmistamiseks. Iga kasutusala jaoks on aretatud sobilikud sordid.

Tõendeid aretatud viinamarjasortidest on juba 3. aastatuhandest eKr. Tollal kasvatati viinamarju peamiselt Egiptuses ja Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka esimesed tunnistused veinitegemisest.

Sortide otstarbe järgi võib viinamarjad jagada toiduviinamarjadeks ja veiniviinamarjadeks.

[redigeeri] Toiduviinamarjad

[redigeeri] Veiniviinamarjad

Sageli samastatakse viinamarjasordid veinisortidega, sest eri veinide valmistamisel kasutatakse eri sorti viinamarju ning viimastel aastakümnetel on aina suuremat populaarsust kogunud sordiveinid.

Eri viinamarjasortidest toodetakse väga erinevate omadustega veine. Ainult ühest viinamarjasordist tehtud veine nimetatakse sordiveinideks. Sordiveinid on näiteks Chardonnay, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Riesling ja Sauvignon Blanc.

Seguveinideks nimetatakse kahe või enama sordi segamisel saadud veine. Mõned levinumad Coteaux du Languedoc'i viinamarjasordid, mida edukalt kasutatakse seguveinides: Bourboulenc, Carignan, Cinsault, Clairette, Grenache, Macabeu, Marsanne, Mourvèdre, Piquepoul, Rolle, Roussanne, Syrah, Ugni, Vermentino. Varem olid Vana Maailma veinid enamasti seguveinid ja Uue Maailma veinid sordiveinid, kuid tänapäeval sellist vahet enam ei ole.

[redigeeri] Vaata ka

Kategooria:Vein]]