Malli arutelu:Linn
Allikas: Vikipeedia
Sisukord |
[redigeeri] Kasutamine
Malli lisamiseks artiklisse kopeeri järgnev koodilõik artiklisse ja lisa parameetritele vastavad väärtused
{{linn | nimi = | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = | | | omakeelne_nimi_2 = | | | omakeelne_nimi_3 = | | | omakeelne_nimi_4 = | | | omakeelne_nimi_5 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | lat_deg = | lat_min = | lat_ik = | lon_deg = | lon_min = | lon_ik = | asendikaardi_pilt = }} |
|
- 1 – haldusüksuse ametlik nimi kohalikus keeles vormistus on järgnev:
keele nimi | nimi vastavas keeles | nime latinatsioon, kui vajalik
- - selle parameetri võib jätta malli koodist välja
- 2 – jättes tühjaks, seda ei näidata
- 3 – kui on jäetud tühjaks siis kogu "koordinaatide" rida ei näidata
[redigeeri] Näide
Kood | Tulemus | ||
---|---|---|---|
{{linn | nimi = Pariis | omakeelne_nimi_1 = prantsuse | Paris | | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pilt = [[Pilt:Paris_flag.png|125px|Pariisi lipp]] | lipu_link = [[Pariisi lipp]] | vapi_pilt = [[pilt:150px-Blason_Paris_3D.PNG|125px|Pariisi vapp]] | vapi_link = [[Pariisi vapp]] | pindala = 105,4 | elanikke = 2 142 800 (2004) | lat_deg = 48 | lat_min = 51 | lat_ik = N | lon_deg = 02 | lon_min = 20 | lon_ik = E | asendikaardi_pilt = [[Image:Paris map.png|200px|Pariisi asendikaart]] }} |
|
[redigeeri] Arutelu
Kas see mall on linna kui asula või linna kui haldusüksuse jaoks?
- ükskõik mis asula jaoks, küla, linn, alev jne. --TarmoK 24. veebruar 2006, kell 16.00 (UTC)
Esimesel juhul pole vaja pindala rida, teisel juhul "provintsi" mall, millest ära võtta keskus. Kas siia on võimalik vajadusel lisada lippu-vappi? - Urmas 24. veebruar 2006, kell 15.45 (UTC)
- pindala võib ära jätta malli kutsumises kui see ei ole märkimisväärne, kuid tihti on see päris huvitav fakt.
- Kas siia on võimalik vajadusel lisada lippu-vappi? - pead silmas et rohkem kui üht lipu/vapi pilti? kirjuta lipu/vapi pildi koodi asemel kahe pildi kood ja pane
<br />
vahele, peaks töötama. Tegelikult võib parameetri väärtuseks kirjutada või romaani, mall näitab seda mida on parameetri väärtuseks pandud (ja ei hooli eriti formaatimisest, öeldud siis reservatsiooniga :o), ei ole kõiksugu variante testinud) --TarmoK 24. veebruar 2006, kell 16.00 (UTC)
-
- Sain aru.
- Üks asi veel, mis pähe turgatas: suurem osa maailma linnade nimedest hääldatakse teisiti kui kirjutatakse. Hääldus tuleks aga kindlasti näidata (osadel linnadel juba ongi). Selle rea võiks lisada "nime" või "omakeelse nime" alla. - Urmas 24. veebruar 2006, kell 16.45 (UTC)
-
-
- ok, hea märkus,
- tood ehk näiteid, endal ei tule eriti sobivaid näiteid hetkel meelde, kui siis ehk Köln/Cologne ja Brüssel, ja mis hääldus ära tuua --TarmoK 24. veebruar 2006, kell 17.39 (UTC)
-
-
-
-
- Alguseks tuleks ette võtta kõik inglis- ja prantsuskeelsed linnanimed (Cardiff, Glasgow, Liverpool, New York, Washington, Los Angeles, Marseille, Le Havre, Nice, Lyon, Lille, Toulouse jne jne jne). Nt "Marseille" ja selle all nurksulgudes [mars'ei] või "Szczecin" ja [štš'etsin]. [Kölniga on asi klaar - see hääldatakse ja kirjutatakse sama moodi] - Urmas 25. veebruar 2006, kell 00.33 (UTC)
-
-
mõtlesin seda ja hakkasin kahtlema selle otstarbekusest infotabeli mallis, kui me paneme selle sinna siis peaks ka provintsi tabelis sama tegema + keskuse nime puhul --TarmoK 3. märts 2006, kell 10.05 (UTC)
- See on selline asi, mis kindlasti kõigil linnadel olema peab. Provintsi puhul ei teeks sugugi paha. Keskuse nime juures pole vast vaja - selle saab panna keskuse artiklisse. Ühe koha hääldus võiks olla ainult ühes kohas kirjas. Seda juhuks, kui tuleb hääldust täpsustada või parandada - ei jää (kogemata) vigast varianti üles.
-
- ok selline variant sobib jah, et ainult artikli "objekti" hääldus tuua ära.
- Selline küsimus, et mismoodi provintside puhul teha, kuna infotabelis on nimi koos "provintsi tüübiga", siis täielik nimi? vt. näiteks Martinique, hääldus artikli alustus lauses oleks nagu sobivam koht, sest infotabelis peaks seda hääldust "väänama" hakkama --TarmoK 6. märts 2006, kell 08.56 (UTC)
-
-
- Provintside puhul võiks tõesti jääda lause algusse. - Urmas 6. märts 2006, kell 09.12 (UTC)
-
Tarmo, kas saad muuta pindala rea samuti "kaduvaks". - Urmas 6. märts 2006, kell 09.10 (UTC)
- Tänud, Ahsoous! - Urmas 6. märts 2006, kell 09.46 (UTC)
[redigeeri] Pikkus-laius
"lat_deg" "lat_min" "lat_ik" "lon_deg" "lon_min" "lon_ik" on kasutamiseks ebamugavad. Need peaks eesti keelde panema; "lat_ik", "lon_ik" asemele võiks lihtsalt kaks varianti anda "N / S" ja "W / E". - Urmas 6. märts 2006, kell 10.05 (UTC)
- nöus et ega need kõikse selgemad/lihtsamad ole, kuid teisalt (ja mis pärast nii sai need pandud) on lihtsam kopeerida latituude/longituude muu keelsest kirjandusest kui hakata mõtlema et kumb nüüd oli kumb (olen ise koolis valdkonda aastaid õppinud, kuid ikka pean "peatuma" et mõelda kumb nüüd ikka oli kumb et raudkindel olla)
- ilmakaare (ik) osas: "N / S" ja "W / E" on minu arust veel krüptilisemad :o) --TarmoK 6. märts 2006, kell 10.35 (UTC)
[redigeeri] en:Template:Infobox Linn
Siia saaks lisada veel praeguse linnapea ning asustustiheduse read. Ja minu arust näeb inglise viki en:Template:Infobox Linn halli taustaga tabel parem välja kui praegune tabel. Peep 2. aprill 2006, kell 15.34 (UTC)
- ei maksaks üle kuhjata neid infotabeleid. Tegelikult lipp ja vapp on ka väheke üleliigsed, venitavad vaid seda tabelit pikaks ja teevad artikli vormistamist keerukamaks. Asju ei pea sellepärast tegema et see on võimalik, vaid vajadusest lähtuvalt.
- eestikeelses Vikipeedias on püütud ühtlustada/saavutada ühtne (lihtne) stiil kõikide haldusüksuste infotabelite esitluse vahel ja soovitaksin mõelda kaua enne kui seda saavutatut muutma hakata. ingliskeelses vikis võib näha kuidas selliseid infotabeleid on kümneid ja eri riikide vahel peab igakord uuesti "õppima" hakkama mis on kus ja mismoodi esitatud. --TarmoK 3. aprill 2006, kell 07.20 (UTC)
-
- Kuhu siis lipp ja vapp panna?
-
-
- me mainime linnapea nime, kuid temast räägime ja pildi paneme tema nimelisse artiklisse, me mainime ära tähtsamaid vaatamisväärsusi kuid artiklis kajastab neid vaid lühidalt, pikemalt ja koos piltidega vastavas artiklis jne. Samamoodi võib ka teha lipu ja vappiga. ..."Asju" ei maksaks sellepärast näidata/paigutada kuhugi vaid sellepärast et mujale ei oska või et seda "asja" saab kuhugi panna --TarmoK 3. aprill 2006, kell 14.14 (UTC)
-
-
- Olen nõus, et tabelite süsteem ei tohi liiga keeruline olla. Praeguse seisuga on minu teada kolm tabelit: riikide, muude territooriumide ja asulate oma. Urmas peab tähtsaks, et need oleksid erinevad. Aga tundub, et neid tabeleid teevadki ainult spetsialistid. Tavakirjutajale (näiteks mulle) on need liiga keerulised. Andres 3. aprill 2006, kell 07.43 (UTC)
-
-
- pidasin silmas lugemise selgust ja informatsiooni kuhjumise vältimist. ja territooriumite ja sulate omad järgivad visuaalselt sama stiili. Riikide "tabel"-ist on juttu olnud et see vajaks ka uuendamist, kuid ei jätku energiat kõikjale.
- puhtalt uudishimust: mis on nende juures "keeruline", natuke lugemist ja ja mõne artikli vaatamine kus malli on kasutatud peaks piisama täiesti et osata peale tühja malli kopeerimist artiklisse, täita seda vastavate väärtustega --TarmoK 3. aprill 2006, kell 14.14 (UTC)
-
[redigeeri] Hääldus
Arvan, et häälduse mahavõtmine siit polnud hea mõte. Paljud hääldused on juba sisse kantud, ja enamikul juhtudel tekstis häldust ei ole, muuhulgas sellepärast, et see on meelega välja võetud. Niimoodi läheb info kaduma. Pealegi võib-olla inimesed tahavad hääldust mallist lugeda. Andres 9. september 2006, kell 10:47 (UTC)
- Hääldus sai sinna pandud (minu pealekäimisel) ainult sel põhjusel, et artiklis oleks kindlasti hääldus ära toodud. Tabeli tegemise ajal oli häälduse puudumine artiklis reegel ja hääldusega artiklid absoluutsed erandid. - Urmas 10. september 2006, kell 07:36 (UTC)
-
- Nojah, aga nüüd on hääldusinfo paljudest artiklitest kadunud. See tuleb tagasi panna.
-
- Ma ei tulnud algul selle peale, et Sa ei tea, et Vikipeedias märgitakse hääldust märksõna järel. Seda tehti juba enne seda, kui Sa Vikipeediasse tulid, ja see on sees ka Vikipeedia reeglites. Sellepärast arvasin, et hääldus on tabelis lihtsalt dubleeriva infona (infotabelis on teatud asjad välja toodud).
-
- Kui Sa tahad tingimata loobuda häälduse märkimisest tabelist, siis võib ju selle lahtri alles jätta seniks, kui hääldus on teksti üle kantud. Samal ajal võib jälgida, et hääldust tabelisse enam ei pandaks. Praegu on tülikas vaadata, kas tabelis on hääldus, ja lugejad ei näe hääldust üldse. Andres 10. september 2006, kell 08:39 (UTC)
-
-
- Mäletamist mööda sai hääldus pandud mitte peale käimisel vaid ettepanekul ja isiklkult leian et see on väga hea ettepanek, saab kiiresti ja selgelt teada kuidas vastavat nime hääldatakse, see kas seda veel artiklis mainitakse või ei ei peaks puutama üldse asjasse. Miskipärast kiputakse vaatame infotabeleid ainult artikli osana, selle asemel et näha seda kui lühikokkuvõtet tähtsamatest "objekti" andmetest. (Võrdluseks võime võtta või filmide või Vormel 1 sõitjate infotabelid) seal dubleeritakse ka sisuliselt kogu tekst artiklis, kuid tekstis pannakse andmetele nii öelda "liha" ümber, kui infotabelis on vaid "luud"
-
-
-
- Ja üldiselt, muudatuste tegemist ilma sellest eelnevalt arutamata, eriti mallides mis on laialdaselt kasutusel, on minu arust viisakalt öeldes mitte kena tava. Nii palju kannatust peaks ikka jätkuma, et kuulata ära mida teised arvavad ennast "häirivast" asjast malli juures --TarmoK 10. september 2006, kell 09:37 (UTC)
-
[redigeeri] "sellest maad"
Selline rida ei ole linnade tabelis põhjendatud. Tuleks kokku arvata kõikide kraavide, jõgede, tiikide, purskkaevude jms pindala. Sellist asja lihtsalt ei tehta.
- Ometigi on selline info paljude linnade kohta olemas, järelikult tehtakse. Lisasin rea selle pärast, et selle info oli mitmete linnade puhul keegi tabelisse pannud pindala reale, kuhu ta ei sobi. --Metsavend 10. september 2006, kell 07:51 (UTC)
-
- Vahe on selles kas 'paljude maade' või 'mõne maa linnade'. Ja pindala reale ta panna tuleb, sest ka veealad on 'pindala', 'territoorium'. - Urmas 10. september 2006, kell 08:32 (UTC)
-
-
- Kui sulle sõna "sealhulgas" tundmatu on, siis pole midagi teha. On ju näha, et ühele reale kogu pindala info ei mahu. Soome vikis on tabelis taandreaga maa, siseveekogude ja mere pindala, ehk annab meilgi tabelit nii korraldada. --Metsavend 10. september 2006, kell 08:41 (UTC)
-
-
-
-
- Kui sulle sõna "sealhulgas" tundmatu on, siis pole midagi teha. - ???
- Ma püüdsin seletada, kuidas asjad geograafiliselt (ja 'pindala' on sulaselge geograafia!) käivad. Merealasid eestikeelses geograafias automaatselt pindala hulka ei arvata. Ja toodud pindala on omavalitsusüksuse (mall "Provints"), mitte asula oma (siinne, kõnealune mall). Vastav selgitus on kahjuks tabelist aga "ära toimetatud". - Urmas 10. september 2006, kell 08:57 (UTC)
-
-
-
-
-
-
- Kuidas ka ei oleks, lugeja peab teadma, kas merealad on pindala alla arvatud. Eestikeelsest geograafiast ei pruugi tal aimu olla. Arvan, et kõik need täpsustused ja nüansid peaksid olema artikli tekstis. Andres 10. september 2006, kell 10:09 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
- Ja huvitav, kuidas see eestikeelne viki lugeja on lõpetanud eesti kooli, kui ta geograafiat eesti keeles õppinud ei ole? See on ilmvõimatu! - Urmas 10. september 2006, kell 10:23 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Mina olen küll geograafiat eesti keeles õppinud (tõsi küll, ühe aasta saksa keeles), aga ometi ma ei tea, mida arvatakse omavalitsusüksuste ja linnade pindala alla. Kardan küll, et seda koolis ei õpetatud.
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Ja isegi kui õpetati, siis ei saa eeldada, et inimestel õpitu eluaeg meeles seisab. Sellisel juhul võiks hulga asju Vikipeediast lihtsalt välja jätta. Ja võib-olla polegi lugeja veel jõudnud sellesse klassi, kus niisuguseid asju räägitakse? Andres 10. september 2006, kell 10:50 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Pindala hulka arvatakse maismaa ja siseveed. Merealasid pindala alla ei loeta. Nt Eesti merepiir Soome lahes, Läti ja Venemaaga sai paika alles üsna hiljuti, kuid Eesti pindala on aastakümneid sama olnud. [Sisevete pindalast välja arvamisel oleks paar probleemi - mida teha mitmesuguste märgalade ja muutuva pindalaga veekogudega (Tšaadi järv nt; sel aastal Võrtsjärv).] - Urmas 10. september 2006, kell 11:03 (UTC)
-
-
-
-
-
-
Soome linnade puhul on probleemiks, et kirjutamisel ei eristata asulat omavalitsusüksusest. See tabel on mõeldud asulale. - Urmas 10. september 2006, kell 07:36 (UTC)
- Kui selline info kuskilt kättesaadav on siis miks mitte. Aga põhiartikliks peaks jääma omavalitsusüksus. --Metsavend 10. september 2006, kell 07:51 (UTC)
-
- Omavalitsusüksus põhiartiklina ei vasta sellele, kuidas vikipeedias seni toiminud oleme. - Urmas 10. september 2006, kell 08:32 (UTC)
-
-
- Varem pole selliseid juhtumeid eriti olnud. Aga kuidas siis toimida Moskva, Peterburi puhul? Nende puhul ei lange ju ka "asula" ja "omavalitsusüksuse" piirid kokku ja artikkel on praegu omavalitsusüksusest. --Metsavend 10. september 2006, kell 08:41 (UTC)
-
-
-
-
- Probleem ei ole linnadega, mis oma haldusalast välja on kasvanud, vaid maaliste valdadega, mida formaalselt linnadeks nimetatakse. - Urmas 10. september 2006, kell 08:57 (UTC)
-
-
-
-
-
-
- Need on ühe ja sama probleemi kaks tahku. Selliseid linnu, mis linna mõõtu hästi välja ei anna on ju palju. Kui me nüüd väikeste linnade puhul (mille haldusala on suurem) reserveerime nimetuse "N" asulale ja suurte linnade puhul haldusüksusele siis ma näen siin vastuolu. Sellisel juhul peab ka artiklid Peterburi ja Moskva teisaldama Peterburi linn ja Moskva linn alla ja artiklites Peterburi ja Moskva kirjutama asulatest (mille piire sa, Urmas, võid siis kaardi pealt otsida). Ja kui me lepiksime kokku, et Soomes on linnu, mis tegelikult ei ole linnad, siis peaksime ka nõustuma, et maailmas on asulaid, mida niemtatakse formaalselt küladeks, aleviteks, staniitsadeks jne aga tegelikult on linnad. --Metsavend 10. september 2006, kell 09:20 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
- Minu meelest ongi probleem põhiliselt just linnadega, millele halduslikult on liidetud maapiirkondi. Andres 10. september 2006, kell 10:09 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Probleem on arusaamises, et sõltumata liitmisest ei muutu omavalitsuse ala automaatselt linnaliseks asulaks. Kaerapõllust ei saa parki! See jääb edasi "maaks" ega muutu "linnaks". - Urmas 10. september 2006, kell 10:22 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Pidasin silmas, et probleem artiklite nimedega tekib just juhul, kui on samal ajal olemas linn (asula) ja samanimeline haldusüksus, mis ei lange asula piiridega kokku. Andres 10. september 2006, kell 10:39 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Palun edaspidi vähem isiklikuks pööravaid märkusi ja keskendumist asja sisule!
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Kus need isiklikuks pööravad märkused on? See on ju sisuline jutt. Sina ju rõhutad, et tuleb kasutada kaarti. Metsavenna argumendid on minu meelest veenvad. Andres 10. september 2006, kell 10:09 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Ta on kokku pannud linnastumise (linna kui asula kasvamise üle oma halduspiiride) ja omavalitsusüksuste ametliku nimed. See on pudru ja kapsad. Linnaks olemise üks kriteerium on selle elanike tegevusalad. Kui staniitsa elanikud töötavad peamiselt viljapõllul, karjamaal ja traktoriremonditöökojas, siis ei ole tegemist linnaga, isegi kui selles staniitsas on elanikke arv neljakohaline. - Urmas 10. september 2006, kell 10:22 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Minu meelest peab Metsavend silmas olukordi, kus halduslikud piirid on linnastumisest ette jõudnud. Ka Soome puhul on ju asi selles. Andres 10. september 2006, kell 10:39 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Soomes on paljudel juhtudel tegu olukorraga, kus keskusasula ei kasva kunagi halduspiirideni, sest "linn" asub Soome sellises osas, kust rahvastik lahkub või kuhu rahvast ümber ei asu. Ilma sisserändeta väljastpoolt omavalitsuse piire need keskusasulad kunagi kogu omavalitsuse ala ei täida. Siin piisab rahvastiku tiheduse arvutamisest ja võrdlemisest Eesti linnade omaga - Kuressaare või Rakvere või nt Kunda tihedusega. Loomulik iive Soomes ei ole nii suur, et neid asulaid piisavalt suureks kasvatada. - Urmas 10. september 2006, kell 10:52 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Õige küll, aga kas see on argument? Andres 10. september 2006, kell 11:01 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Kas oled kursus mõistega "linnalised tegevusalad"? Tead, mille poolest sisuliselt erineb "maaline asula" "linnalisest asulast"? - Urmas 10. september 2006, kell 09:37 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Mis vahet seal on, ka me teame? Jutt on ju sellest, et linnalist asulat võidakse nimetada külaks ja maalist asulat linnaks. Andres 10. september 2006, kell 10:09 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Linn ei ole maaline asula!!! Soome kaupunki võib olla omavalitsusüksus, mille alal asuvad maa-asulad ja tegeldakse mh põllumajandusliku tootmisega (kasvatatakse vilja, peetakse karja). - Urmas 10. september 2006, kell 10:22 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Jah, seda ta sageli ongi. Aga ma ei saa seda ju teisiti tõlkida kui "linn". Seega on sõnal "linn" kaks tähendust, ja see ongi see, mis segadust tekitab. Selle segaduse me peamegi hajutama. Andres 10. september 2006, kell 10:39 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Selles asi ongi, et Soome puhul tuleks teha artiklid stiilis "Uusikaupunki" ja "Uusikaupunki linn". Esimene on asula, teine omavalitsus. Vahet pole, kas omavalitsust nimetada 'linn' või 'vald' - asulad tema alal jäävad ikka samaks, mis nad olid. Kahjuks meenutab olukord Soome linnade ümber mulle seda, kui hobune värvida musta-valge-triibuliseks ja nimetada 'sebra', siis leidub uskujaid, kes teda ka sebraks peavad. - Urmas 10. september 2006, kell 08:57 (UTC)
- Kui me teeme nii, siis tuleb ju välja, et Uusikaupunki kui linna kohta tuleb otsida infot artiklist pealkirjaga "Uusikaupunki", aga artiklis pealkirjaga "Uusikaupunki linn" ei räägita Uuusikaupunkist kui linnast, vaid millestki muust? See on segadusttekitav. Aga ma ei tea, kui tõsiselt seda probleemi võtta tuleb. Mulle tundub see tõsise probleemina. Kui see tõsine probleem ei ole, siis muidugi võib teha Sinu ettepaneku järgi. Võib-olla saaks asja ära seletada päises. Aga teisest küljest, kui panna kogu üldinfo omavalitsusüksust käsitlevasse artiklisse, siis jõutakse just nime "Uusikaupunki" all õigesse kohta. Kui tahan asula kohta rohkem teada saada, siis lähen juba spetsiaalse artikli juurde. Andres 10. september 2006, kell 10:09 (UTC)
- Selles asi ongi, et Soome puhul tuleks teha artiklid stiilis "Uusikaupunki" ja "Uusikaupunki linn". Esimene on asula, teine omavalitsus. Vahet pole, kas omavalitsust nimetada 'linn' või 'vald' - asulad tema alal jäävad ikka samaks, mis nad olid. Kahjuks meenutab olukord Soome linnade ümber mulle seda, kui hobune värvida musta-valge-triibuliseks ja nimetada 'sebra', siis leidub uskujaid, kes teda ka sebraks peavad. - Urmas 10. september 2006, kell 08:57 (UTC)
-
-
-
-
- Ja kui tabel on mõeldud asulale, siis võib ju selle asemel kasutada haldusüksuse tabelit. Mina näiteks ei tee välimuse järgi üldse vahet, kas tegu on haldusüksuse või asula tabeliga. Arvan, et tavalugejale (kes ise ei ole entsüklopeedia koostaja) on ükskõik, millist malli kasutatakse. Andres 10. september 2006, kell 08:48 (UTC)
-
-
-
-
- Kui pead haldusüksuse malli all silmas "provintsi malli" siis vahe on selles et linna mallis on geograafilised koordinaadid lisatud ja ei ole keskust.
-
-
-
-
-
- Tavaugejale on see vahe et kui on n.ö. kompaktse kohaga (asula) tegemist siis on olemas koordinaadid et leida see koht kaardilt ja ta ei näe keskuse rida, kuna seda ei ole tegelikuses olemas. Kuid üldiselt võiks arvata et tavalugejal võtab neid asju sedasi et üks on mingi väheke suurem maa-ala millel on oma keskus ja teine on asula (=n.ö. tihe asustuse ala: küla, asula, alevik, linn, metropol jne.) ja siit see poleemika vast tulebki et tavalugejana ei hooli ma näiteks sellest kas vastav linn on haldusüksus või ei. Urmase arvates ja nii mõnegi teise (asjatundja) jaoks on aga see tähtis et see oleks nö. tehniliselt korrektne. Et kas vaadata neid linna ja provintsi malle sedasi nagu tavainimesed mõistavad või nii nagu asjad ametlikult on. --TarmoK 10. september 2006, kell 10:05 (UTC)
-
-
-
-
-
-
- Pean silmas seda, et tavalugeja ei tea, et on olemas eraldi provintsi mall ja asula mall. Kui ta hakkab midagi otsima kõigepealt tabelist ja sealt ei leia, küllap ta siis otsib tekstist. Andres 10. september 2006, kell 10:45 (UTC)
-
-
-
"sellest maad" ja muid aspekte võib kirjutada artiklis, ei ole vaja tabelit üle kuhjata andmetega, rääkimat sellest et need tekitavad segadust.
Pindala number tuleks võtta see mis vastava asula ise ütleb enda kohta, kui ta arvestab vett sinna sisse siis olgu sellest ühes numbris see olemas, kui ei siis ei. Artikis võib kirjutada pindalast eraldi, alustades ajaloolistest muutustes ja lõpetada igasuguste järve, mere ja jõe jne pindaladega.
Nagu eespool juba kirjutasin infotabel on ikkagi mõeldu kiiresti ja selgelt info saamiseks, kes soovib detaile teada loeb artiklit. Ei hakka me elanike arvu juurde ka panema meest ja naiste arvu jne --TarmoK 10. september 2006, kell 10:05 (UTC)
- Tarmoga põhimõtteliselt nõus. Ütleksin ainult seda, et tabelisse tuleks kanda ühemõtteliselt mõistetavad andmed. Kui selleks, et saada teada, mida on mõeldud, tuleb vaadata teksti, siis pole selliseid andmeid üldse mõtet tabelisse kanda. Andres 10. september 2006, kell 10:45 (UTC)
- Ma ei taha nõustuda sellega, et iga omavalitsus otsustab ise, mis ta pindala on. Argentiina provints Tulemaa peab veerandit Antarktikat enda alla kuuluvaks, mida aga teised riigid ei aktsepteeri. Taivo 10. september 2006, kell 14:04 (UTC)
-
-
- "erandid kinnitavad reeglit". Alati tuleb erandeid, nende puhul peab siis eraldi vaatama. Nii et kas proovime leida lahendust või püüame tõestada kellel õigus on ja miks üht moodi teha ei saa?
- Pealegi võhikuna, minu teada Antarktika "valdusi" ei loeta ühegi riigi pindala hulka. --TarmoK 10. september 2006, kell 19:39 (UTC)
-
Eespool Urmas imestas, kuidas vikipeedia lugeja on lõpetanud kooli, kui ta geograafiast midagi ei tea. Minu meelest me teeme vikipeediat ka nendele, kes veel ei ole lõpetanud kooli, vaid alles õpivad selles. Taivo 10. september 2006, kell 14:04 (UTC)