Jossif Stalin

Allikas: Vikipeedia

 See artikkel on Nõukogude Liidu juhist; laeva kohta vaata artiklit Jossif Stalin (reisilaev).

Jossif Stalin
Jossif Stalin

Jossif Vissarionovitš Stalin (vene Иосиф Виссарионович Сталин; tegelik nimi Josea Džugašvili (gruusia იოსებ ჯუღაშვილი, vene Иосиф Джугашвили); 21. detsember 1879 Gruusia, Gori5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu juht.

Sisukord

[redigeeri] Sünniaeg

Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879).

Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus ta sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17. detsembril, vanemad – Gori linna elanikud talumees Vissarion Džugašvili ja tema seaduslik naine Jekaterina Georgijevna. Ristiisa – Gori linna elanik talumees Tsihitatrišvili. Sakramentaalse ristimise viis läbi ülempreester Hahalov köster Kvinikidze juuresolekul.

Samas arhiivis on tõend selle kohta, et Jossif Džugašvili lõpetas Gori vaimuliku kooli, ja ka seal on kirjas: sündis 1878. aasta detsembrikuu 6. päeval. On säilinud ankeet, mille Stalin 1920. aastal omakäeliselt on täitnud. Seal on sünniajaks 1878.

Aastal 1922, kui Stalinist sai partei peasekretär, täitis Stalini sekretär Tovstuhha tema eest uue ankeedi, kus ta sünnidaatumiks kirjutas 21. detsember 1879. Sellest ajast vältis Stalin ankeetide täitmist ja jättis selle sekretäride teha. Nii saigi valest sünnidaatumist ametlik sünniaeg.

[redigeeri] 1930-ndad aastad

Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (1928–1932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma (potentsiaalsed) konkurendid kõrvaldas (Kamenev, Zinovjev, Buhharin). Iseloomulikud on laiaulatuslikud näidiskohtuprotsessid. Jossifi tunnustamine 'geeniuse võimetega juhina', 'Suure Stalinina' jne. muutus sellal nii konstantseks, universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida tema diktatuurist.

Alguses töötas Stalin peamiselt NLKP-ga ja esines avalikkuse ees harva. NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSVL liidrina. Peasekretärina ning poliitbüroo liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. 1930-ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti, nagu Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar. 'Uue Sotsialistliku Ofensiivi' (I viisaastak) ajal oli ta väga mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni.

[redigeeri] Teine maailmasõda

Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi oma inimeste ekspluateerimisest (kollektiviseerimine, Ukraina kunstlik näljahäda).

Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov-Ribbentropi pakt, mida võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit Teise maailmasõja vallapäästjaks.

Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata, mängides vabastajat ja kehtestades kogu Euroopas nõukogude võimu.

Nimetatud plaan luhtus, sest Saksamaa sai lääneliitlastest välksõjaga jagu ja pikka kurnamissõda ei järgnenud. Selle asemel jõudis Hitler Nõukogude Liitu enne rünnata: 22. juunil 1941, kaks nädalat enne Nõukogude Liidu plaanitud rünnakut Saksamaa vastu 6. juulil. Hitler ründas Nõukogude Liitu kõige kaitsetumal hetkel, mil Nõukogude Liit oli ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu. Seetõttu kandis Nõukogude Liit alguses tohutuid kaotusi. Lisaks oli Punaarmee valmis ainult ründesõjaks, kuid mitte kaitsesõjaks. Sellepärast õnnestus Stalinil sõja tulemusena endale allutada vaid Ida-Euroopa.

Nii Stalini tegevus Teise maailmasõja vallapäästjana, Teise maailmasõja olemus kui ka Molotov-Ribbentropi pakti eesmärk kuulutati Nõukogude Liidu riiklikuks saladuseks. Tõde hakkas vargsi selguma alles 1980ndatel aastatel, suuresti aga alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

[redigeeri] 1945–1953

[redigeeri] Stalini pärand ja hilisem diskussioon

Eksisteerib selge erinevus Stalini diktatuuri ning niiöelda 'puhta isikudiktatuuri' vahel. Jossif Stalin, ehkki oma isikliku poliitilise masinavärgi ehitaja, kasvatas oma võimu peamiselt partei liinis ning tegutses NLKP raames, mis eksisteeris enne ning ka pärast Stalini surma. Võimuvõitlust NSVL-s pärast 1956. aastat eristab selle eelsest ajast peamiste poliitiliste konkurentide eksiili saatmine.

Pärast Stalini surma on NLKP Stalini võimu ajal toime pandud genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude eest pannud vastutuse Jossif Stalinile enesele kuid on vabastanud vastutusest NLKP. Stalini hukkamõistule Hruštšovi ajal järgnes tema osaline rehabiliteerimine Brežnevi võimul olles, mil ei olnud heaks tooniks rääkida sellal toimunud kuritegudest.

Stalini järglased peasekretäri ametikohal (Hruštšov, Brežnev) üritasid NSVL sise- ja välispoliitikat muuta ning reformida, kasutades neid teadmisi ning kogemusi, mis olid omandatud Stalini ajal.

Stalin oli nii NSVL liider kui ka sümbol. Oma võimu kasutas Jossif Stalin tagaplaanil olles. Sümbolina oli tema nimi ja isiksus esiplaanil rohkem, kui oli võimalik reaalsuses.

[redigeeri] Perekond

Jossif Stalini perekond:

  • Esimene abikaasa Kato Svanidze (Jekaterina Džugašvili; 18851907)
    • Poeg Jakov Džugašvili (19071943)
      • Esimene abikaasa (Zoja Džugašvili) (neiuna Gunina; 19081957)
      • Teine abikaasa Julija Džugašvili (neiuna Judif Meltzer; surnud 1967 või 1968)
        • Tütar Galina Jakovlevna Džugašvili (19392007)
  • Teine abikaasa Nadežda Allilujeva-Džugašvili 19011932)
    • Poeg Vassili Stalin (19211962)
      • Esimene abikaasa Galina Stalina (neiuna Burdonovskaja; surnud 1990)
        • Poeg Aleksandr Stalin (sündis 1941)
        • Tütar Nadežda Stalina (sündis 1943)
      • Teine abikaasa Jekaterina Stalina (neiuna Timošenko; surnud 1983)
      • Kolmas abikaasa (Kapitolina Stalina; neiuna Vassiljeva)
    • Tütar Svetlana Allilujeva (sündis 1926)
      • Esimene abikaasa Grigori Morozov (19212002)
        • Poeg Jossif Morozov (sündis 1945)
      • Teine abikaasa Juri Ždanov (sündis 1918)
        • Tütar Jekaterina Ždanova (sündis 1950)

[redigeeri] Isiklikku

Stalin oli vasakust käest halvatud. Ta suitsetas piipu ning armastas juua gruusia veine.

[redigeeri] Vaata ka:

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
Eelnev:
puudub
ÜK(b)P KK peasekretär/
aastast 1952 NLKP KK I sekretär

19221952/1953
Järgnev:
Nikita Hruštšov
Eelnev:
Vjatšeslav Molotov
NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees/
NSVL Ministrite Nõukogu esimees

19411953
Järgnev:
Georgi Malenkov