Poola Teises maailmasõjas

Allikas: Vikipeedia

Varssavi ülestõus, 1944.
Varssavi ülestõus, 1944.

Poola osales Teises maailmasõjas 1. septembrist 1939, kui Saksamaa Poolale kallale tungis, kuni 1945. aastani.

Sisukord

[redigeeri] 1939

[redigeeri] Poola jagamine 1939

 Vaata artiklit Viies Poola jagamine

Jagamises leppisid Nõukogude Liit ja Saksamaa kokku 23. augustil 1939 Moskvas, kui allkirjastati nn Molotovi-Ribbentropi pakt ja selle salajased lisaprotokollid, millega pakti sõlminud kaks riiki jagasid mõjusfäärideks Vahe-Euroopa – Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia ala. Poola kuulus jagamisele Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel.

[redigeeri] Saksa-Poola sõda

1. septembril 1939 tungis Saksamaa sõda kuulutamata Poolale kallale. 5. oktoobriks olid Saksa väed surunud maha poolakate vastupanu kogu Poola lääneosas kuni Saksa-Nõukogude kontrolljooneni, millest teisele poole jäävasse ossa olid 17. septembril tunginud Nõukogude väed.

Suuremad lahingud:

  • Westerplatte kaitsmine (1.–7. september 1939)
  • Mokra lahing (1. september)
  • Mława lahing (1.–3. september)
  • Tuchola lahing (3. september)
  • Bruza lahing (9.–17. september)
  • Borowa lahing (2.-5. september)
  • Tomaszów Mazowiecki lahing (6. september)
  • Różani lahing (6.-7 september)

...

  • Lvivi kaitsmine (vallutati Punaarmee poolt 22. septembril)

Väeüksused

Saksa poolelt:

Poola poolelt:

  • üksik operatiivgrupp Narew
  • operatiivgrupp Wyszków
  • Modlini armee (kõik Ida-Preisimaast lõunas)
  • Pomorze armee (Poola koridoris)
  • Poznańi armee
  • Łódźi armee
  • Krakówi armee
  • Karpaty armee
  • Prusy armee (sisemaal Varssavist edelas)

[redigeeri] Allveelaev "Orzeł" Tallinnas

[redigeeri] Nõukogude okupatsioon

Punaarmee tungis Poolasse 17. septembril 1939.

Väeüksused Nõukogude poolelt:

  • 3. armee
  • 11. armee
  • 4. armee (kõik Valgevenes)
  • 5. armee
  • 6. armee
  • 12. armee (kõik Ukrainas)

Poola poolelt:

  • üksik operatiivgrupp Polesie

Lahingud

  • Wilno vallutamine 19. septembril 1939
  • Lvivi vallutamine 22. septembril

Nõukogude ja Saksa vägede ühine võiduparaad toimus Brestis 22. septembril 1939.

Nõukogude Liit nimetas Poola idaosa vallutamist Lääna-Ukraina ja Lääne-Valgevene rahva oma kaitse alla võtmiseks.

Neil aladel moodustati talurahvamiilits ja tööliskaart, kelle kontrolli all toimusid Lääne-Valgevene Rahvakogu ja Lääne-Ukraina Rahvakogu valimised (26. oktoobril). Viimased asusid astavalt Brestis ja Lvivis. 25. septembril moodustati nõukogude võimuorganid linnades, maakondades ja valdades.

28. oktoobril esitasid Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene rahvakogud palve liitumiseks NSV Liiduga. Lääne-Ukraina liideti NSV Liidu Ukraina NSV-ga 1. novembril ja Lääne-Valgevene Valgevene NSV-ga 2. novembril 1939.

10. oktoobril 1939 andis Nõukogude Liit Vilniuse piirkonna Leedu jurisdiktsiooni alla, kuid Vilniuse piirkond jääb Punaarmee poolt okupeerituks.

[redigeeri] Koonduslaagrid

 Vaata artiklit Holokaust
  • Auschwitz-Birkenau (Oświęcim)
  • Belzec
  • Budzyń
  • Gross-Rosen (Rogoźnica)
  • Janowska
  • Kraków-Płaszów
 Vaata artiklit Schindleri nimekiri
  • Kulmhof (Chełmno)
  • Majdanek
  • Poniatowa
  • Skarżysko-Kamienna
  • Sobibór
  • Soldau (Działdowo)
  • Starachowice
  • Stutthof (Sztutowo, Gdański lähedal)
  • Trawniki
  • Treblinka
  • Warschau (Varssavi)

[redigeeri] Vastupanuliikumine 1939 - 1945

 Vaata artiklit Vastupanuliikumine

[redigeeri] Vastupanujõud

  • Antyfaszystowska Organizacja Bojowa
  • Armia Krajowa
  • Armia Ludowa
  • Bataliony Chłopskie
  • Brygada Swietokrzyska
  • Gwardia Ludowa
  • Gwardia Ludowa WRN
  • Leśni
  • Milicja Robotnicza Polskiej Partii Robotniczej - Wolność, Równość, Niepodległość
  • Narodowa Organizacja Wojskowa
  • Narodowe Siły Zbrojne
  • Obóz Polski Walczącej
  • Państwowy Korpus Bezpieczeństwa
  • Szare Szeregi
  • Związek Odwetu
  • Związek Walki Zbrojnej
  • Żydowska Organizacja Bojowa
  • Żydowski Związek Walki

[redigeeri] 1940

[redigeeri] 1941

[redigeeri] 1942

[redigeeri] 1943

[redigeeri] 1944

[redigeeri] 1945

Poola piirid 20. sajandil
Poola piirid 20. sajandil

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislinke