Vikipeedia arutelu:Täpsustuslehekülg
Allikas: Vikipeedia
Sisukord |
[redigeeri] Mall:Täpsustuslehekülg
- Halló friends! Please take a look for the future image commons:Image:Disambig.png at de:Bild:Logo Begriffsklärung.png, en:Image:Disambig fork.png, nl:Image:Begripsverklaring.png and sv:Bild:Trisambig poseidon.jpg.
- Which do you prefer?
- Please answer at the oldest (?) discussion page de:Bild Diskussion:Logo Begriffsklärung.png. Thanks! Best regards Gangleri 07:06, 10 Mar 2005 (UTC)
[redigeeri] sõnastus
Täpsustuslehekülgedel on üks kindel eesmärk: lasta lugejal valida erinevate lehekülgede vahel, mis võiks asuda sama pealkirja all.
Lisaksin sinna lõppu veel "...valida erinevate lehekülgede vahel, mis võiks asuda sama või sarnase pealkirja all." --TarmoK 09:34, 16 Apr 2005 (UTC)
[redigeeri] Juhend
Kas siin ei peaks olema juhend, kuidas täpsustust teha, või viidet juhendile? Peep 28. august 2005, kell 15.31 (UTC)
- Ma ei ole kindel, kas see peaks olema reeglite- või juhendilehekülg (või kas siin on vahet?). Link peaks kindlasti olema. Aga seda lehekülge ennast ja reegleid minu teada ei ole. Me ei ole leidnud täpsustuslehe ühtset standardit. Ainuke kindel nõue on see, et alguses peab tingimata olema täpsustuslehe mall. Andres 28. august 2005, kell 15.38 (UTC)
Arvatavasti siis jätta tulevikuks võimalikuks reeglite alamleheks (ümber nimetamisega Vikipeedia:Täpsustuslehekülje reeglid?). Peep 28. august 2005, kell 15.44 (UTC)
- Vaata Vikipeedia:Viidad täpsustuslehekülgedele - Ahsoous 28. august 2005, kell 15.46 (UTC)
-
- Arvan, et kõik need kolm peaksid olema eraldi. See siin on täpsustuslehe olemust tutvustav lehekülg. Leheküljele Vikipeedia:Täpsustuslehekülje reeglid tuleks panna reeglid. Ja vist on tarvis ka seda lehekülge, millele Ahsoous viitab. Andres 28. august 2005, kell 15.52 (UTC)
[redigeeri] Ettepanek täpsustuslehekülgede asjus
ümber tõstetud Kasutaja arutelu:TarmoK -lehelt
Visandan täpsustuslehekülje nimetamise üldreeglid.
1. Tuleb saada ligikaudne ülevaade sellest, millise sisuga artiklitel oleks ilma täpsustusteta ühine pealkiri. Seejuures tuleb lähtuda pealkirjast, mis oleks artiklile kõige loomulikum panna, kui jätta kõrvale artiklid, mis pretendeerivad samale pealkirja. Arvesse võtta tuleb ainult entsüklopeedilisi artikleid, st artikleid, mis saavad sisaldada materjali asja ja mõiste, mitte ainult sõna kohta (tähendus, päritolu jms). Viimast laadi mitteentsüklopeediline materjal tuleb paigutada vikisõnaraamatusse.
2. Kui vastavate tähenduste seas on selline, mille suhtes kõik teised on sekundaarsed, siis tuleb vastav artikkel pealkirjastada ilma sulgudes täpsustuseta ja täpsustuslehekülje pealkirjas kasutada täpsustust "täpsustus". Erandiks on juhtumid, kui mõni tähendus on vaieldamatult tuntum ja levinum. Sel juhul tuleb primaarsuse ja sekundaarsuse kaalutlus kõrvale jätta. (Vaieldamatuse lükkab ümber tõsine arvamuste lahknevus. Siiski tuleb kuidagi kõrvale jätta näiteks jonnist või "põhimõttest" või selgest rumalusest ajendatud arvamused: arvamusel peab olema mingigi mõistlik põhjendus).
3. Kui tähenduste seas on selline, mis on vaieldamatult kõigist teistest tuntum ja levinum, siis tuleb vastav artikkel pealkirjastada ilma sulgudes täpsustuseta ja täpsustuslehekülje pealkirjas kasutada täpsustust "täpsustus".
4. Ülejäänud juhtumitel pealkirjastatakse täpsustuslehekülg ilma sulgudes täpsustuseta.
Andres 9. september 2005, kell 20.17 (UTC)
Üks võimalus on ka selline:
Kui tekib poleemika teemadel, milline peaks olema põhi- või "puhta" nimega artikkel võiks toimida nii, et puhta nimega artikkel (nt Sirp) jätta ümbersuunamisleheküljeks ja kõikidele sisulistele artiklitele (nt Sirp (tööriist), Sirp (ajaleht) ) panna sulgudes täpsustused juurde. Siis on lihtne ümbersuunamist vajadusel muuta, kui peaks selguma et mõnda artiklitest otsitakse rohkem kui teist. Kui lõpuks kokkuleppele jõutakse võib artikli ju teisaldada, sest redirect lehele saab erinevalt muu sisuga leheküljest automaatselt peale teisaldada.
Sellist lähenemist võiks kasutada ainult juhul kui tekib küsimusi, milline artikkel peaks olema põhiartikkel, juhul kui üks termin on selgelt üldkasutatavam kui teised nt. Silur / Silur (informaatika) / Silur (tööriist) võiks põhiartikkel olla "puhta" pealkirja all.--Boy 4. oktoober 2005, kell 22.03 (UTC)
- Selline lähenemine on minu meelest mõistlik siis, kui mitu artiklit on juba olemas. See ei ole minu meelest mõistlik juhul, kui 1) esialgu on olemas artikkel ainult ühest asjast ja 2) kõik lingid on sellele asjale. Sel juhul oleks mõistlik enne täpsustuslehekülje tegemist asjas kokku leppida. Peale selle, muuta on seda keerulisem ja inerts on seda suurem, mida kauem mingi olukord on säilinud. Ja veel, artiklite ümbernimetamisel on võimalik manööverdada. See on igal juhul lihtsam kui linkide muutmine. Andres 5. oktoober 2005, kell 05.48 (UTC)
-
- Sry vastamisega on aega läinud.
- Kena töö Andres. Ise arvan et need Andrese "reegleid" võiks võtta aluseks arutelus, kuid seni kuni arutelu käib või on ebaselgust teha Boy ettepaneku järgi. (Jonni võib teinekord ka raske määrata olla, näiteks kui satub arutama 3 ühe valdkonna ja 1 teise valdkonna inimene, siis ei pruugi see jonn olla kui sel ühel võib olla parem nägemus kogu asjast kui kolmel kitsama silmaringiga inimesel ja ta proovib vältida subjektiivset lähenemist)
- Sellepärast pooldan väheke rohkem Boy pakutud varianti, vähem ebaselgust. Ja Andrese viimaste argumentide juures on see "konks" et kui ühe valdkonna artikleid on palju ja sealt kõigilt viidatakse sellele sõnale, kuid teise valdkonna artikleid ei ole näiteks, siis ei saa me öelda et selles esimese valdkonna tähenduses on sõna laiemalt kasutusel. (Näiteks kui palju on meil artikleid mis viitavad keelele kui suhtlusvahendiel ja kui palju keelele kui kehaosale.) Mis puutub linkide muutmisse siis ei mõista eriti seda hirmu, neid linke ei ole nüüd nii palju et neid ei jaksaks muuta. Boy variandi puhul ei oleks ka teab kui suur probleem kui link olekski "vale", siis selle asemel et viia sõna tähendusele selles valdkonnas, viib täpsustuslehele; ütleb täpsustuslehekülje tekstgi: Kui jõudsite sellele leheküljele, siis vajadusel palun täpsustage linki leheküljel, mis Teid siia suunas. --TarmoK 5. oktoober 2005, kell 06.59 (UTC)
-
-
- Olgu, põhimõtteliselt nõus. Kuigi pole kindel, kas selle kahe-kolme nädala jaoks, mis otsustamiseks kulub, on tarvis mingit eraldi lahendust. Andres 5. oktoober 2005, kell 07.21 (UTC)
-
-
-
-
- Sellistel puhkudel aja määramine siin Vikipeedias on väheke sant lähenemine, sest ei käi me siin tööl, et oleksime kogu aeg juures ja saaks oma panuse anda (teisalt jälle ei saa ka lõputult oodata). Mingi variant oleks, et kui on selgeid argumente mõlema (või siis enamagi) variandi poolt, siis asi hääletusele ja hääletusele mingi aeg + teatud arv hääli (adminnidele võiks hääletamine olla kohustuslikki (võib jääda ka erapooletuks)) sedasi on "otsusel" ka mingit kaalu.
- (kuulen juba et "ei, ei taha rohkem hääletusi" :o) kuid minu arust on hääletused kõige lihtsam ja selgem, samuti kui pool aastat hiljemtuleb keegi ütlema et nii see ikka ei lähe ja teine sõna peab olema täpsustuslehekülg, siis on selge koht kus on näha, et nii otsustati ühiselt ja see ei olnud vaid ühe tegelase meeleajendil tehtud) --TarmoK 5. oktoober 2005, kell 07.38 (UTC)
-
-
-
-
-
-
- Jah, kui arutelu jookseb ummikusse, siis tuleb teha hääletus. Kui inimesed hääletusel ei osale, siis see on nende enda asi. Kohustuslikuks teha minu meelest ei ole hea ega saagi. Muidugi, kui kunagi hiljem ilmneb uusi argumente ja asjaolusid, siis on põhmõtteliselt võimalik asi uuesti hääletusele panna. Juba selle pärast on hea, kui asja arutamisel kõik argumendid välja tuuakse, muidu võidakse pärast öelda, et seda ja seda ei võetud arvesse. Andres 5. oktoober 2005, kell 07.55 (UTC)
-
-
-
-
-
- Jonni on muidugi raske määrata. Määrata saab selle järgi, kas on tõsiseid argumente. Andres 5. oktoober 2005, kell 07.21 (UTC)
-
-
-
-
- Olen Andrese ettepanekutega põhimõttelisest nõus. Siim 5. oktoober 2005, kell 16.42 (UTC)
-
-