Birgitta
Allikas: Vikipeedia
![]() |
See artikkel räägib pühakust; printsessi kohta vaata artiklit Printsess Birgitta |
See artikkel vajab toimetamist. |
Püha Birgitta (1303 – 23. juuli 1373) oli rootsi müstik ja pühak, kes asutas 1350ndate paiku Birgitiinide orderi. Ta oli rootsi üks esimesi kirjanikke.
[redigeeri] Elukäik
Birgitta sündis kõrgklassi perekonnas. Tema isa oli Uplandi kohtunik ja ühiskonnategelane Briger Persson, ema Ingeborg oli usklik. Kui Birgitta oli 10-aastane, suri tema ema. Pärast seda saatis isa Birgitta Aspnäsi lossi.
13-aastaselt abiellus ta Ulf Gudmurssoniga. Vaatamata sellele, et Birgitta põlgas abielu ja seksuaalsuhteid – tema ideaaliks oli neitsimaarjalik emadus – sündis neil kaheksa last.
Birgitta reisis palju. Ta käis koos Ulfiga ka Hispaanias Santiago de Compostelas. Pikk palverännak oli aga Ulfile kurnav ja ta suri peatselt pärast kodumaale naasmist 1344. Pärast abikaasa surma valis Birgitta tsölibaadi, asudes elama Alvastra tsistertslaste kloostrisse.
Kuigi juba nooruses oli ta näinud ilmutusi, siis kõige tugevamalt koges ta neid just Alvastra kloostris.
Ta kirjutas oma ilmutustest ligikaudu 1400-leheküljelise teose "Ilmutused" ("Himmelska uppenbarelser").
Aastal 1350 siirdus ta Rooma, kuna aasta 1350 oli kuulutatud Rooma pühaks aastaks, ja sinna minekut oli tal ilmutuses soovitanud teha ka Kristus. Itaalias saavutas ta suure populaarsuse, kuna väidetavalt tegi mitmeid imetegusid ja aitas vaeseid.
Aastal 1371 otsustas ta minna Pühale Maale, teda saatis vaga tütar Katariina. Pärast Pühalt Maalt naasmist Rooma suri ta 23. juulil 1373, olles 70-aastane. Tema säilmed toimetati Vadstena kloostrisse Rootsi.
7. oktoobril 1391 kuulutas paavst Bonifatius IX Peetruse kirikus Birgitta pühakuks. 1394. aastal sai Püha Birgittast Rootsi kaitsepühak.
[redigeeri] Birgittakloostrid
1370. aastal anti Püha Birgittale luba asutada kloostriorganisatsioon. 1370ndate lõpus loodigi birgitiinide organisatsioon ehk Vabastaja kloostriorganisatsioon (Ordo Sanctissimi Salvatoris). Organisatsiooni järgi olid kloostrid kaksikkloostrid, mis tähendas, et mungad ja nunnad olid rangelt separeeritud, nad kohtusid vaid palvuse ja jumalateenistuse ajal. Birgitiinide peaklooster asus Vadstena linnas. Pärast Birgitta kanoniseerimist, külastas Vadstena kloostrit arvukad palverändurite hordid.