Kruvipump

Allikas: Vikipeedia

Kruvipump on pump, mis transpordib vedelikku kruvisoones piki pumba telge, kusjuures vedeliku tagasivoolu survepoolelt takistavad nii kruvisoone profiil kui ka minimaalne lõtk kruvi ja pumba kere vahel.

Archimedese kruvi

Sisukord

[redigeeri] Kruvipumba ajalugu

Esimeseks kruvipumbaks võib pidada Archimedese kruvi, mida kasutati juba 600 eKr. Tegemist oli tänapäeva mõistes ühekruvilise pumbaga.

[redigeeri] Kruvipumpade klassifikatsioon konstruktsiooni järgi

  • ühekruvilised;
  • kahekruvilised;
  • kolmekruvilised.

Kõige rohkem kasutatakse kolmekruvilisi pumpi, milles keskmine kruvi on vedav ning äärmised kruvid on tihenduskruvid, mis vähendavad vedeliku tagasivoolu survepoolelt imemispoolele. Vedeliku transport ja surve tekitamine pumba telje suunas esitavad kõrgendatud nõudmisi pumba kruvi tugilaagritele.

[redigeeri] Vedeliku liikumine

Vedeliku liikumine läbi pumba on ühtlane ja pumbalt saadav vooluhulk seetõttu stabiilne.

Pumba tugilaagrite koormuse vähendamiseks kasutatakse kahepoolse imemisega pumpasid, mille imemisavad on pumba mõlemas otsas ja surveava keskel.

[redigeeri] Kruvipumba eelised

Kruvipumba heade külgedena võib nimetada:

[redigeeri] Kruvipumba puudused

Puudustena võib nimetada:

  • Nad on suhteliselt kallid;
  • madal kasutegur;
  • ei sobi väheviskkoossetele vedelikele;
  • abikruvidele mõjuvad suured telgjõud, mistõttu on vajalik täpne ja kallis laagerdus.

[redigeeri] Pumbalt saadav rõhk ja pöördetootlikus

Pumbalt saadav rõhk võib ulatuda kuni 200 bar ( 1 bar on ligikaudu võrdne normaalrõhuga ) ja pöördetootlikus kuni 600 cm3/p, pumba kasutegur on suhteliselt madal 0,7...0,8.


Nagu hammasrataspumbad nii ka kruvipumbad ei ole reguleeritavad. Nad sobivad kasutamiseks seal, kus on nõutav vähese müratasemega ja ühtlast vooluhulka andev pikaealine pump. Kruvipumpi kasutatakse suhteliselt vähe kuna neil on madal kasutegur ja kõrge hind.

[redigeeri] Vaata ka