Albert Victor
Allikas: Vikipeedia
Albert Victor Christian Edward (8. jaanuar 1864 – 14. jaanuar 1892) oli Briti kuningliku perekonna liige, Walesi printsi Albert Edwardi (Edward VII) ja tema naise Alexandra vanim poeg. Sünnihetkel oli ta oma isa järel troonipärilusjärjestuses teisel kohal. Kuid Albert suri enne oma isa kuningaks saamist ning troonipärilus läks tema venna George V kätte.
Sisukord |
[redigeeri] Sünd
Albert Victor sündis Windsoris Frogmore House'is. Kuninganna soovil sai tema nimeks Albert, kuid teda tunti Eddyna. Tema sünnijärgne tiitel oli 'Tema Kuninglik Kõrgus Walesi prints Albert Victor'.
Prints ristiti 10. märtsil 1864 Buckinghami palees. Tema ristivanemad olid tema vanaema kuninganna Victoria, Belgia kuningas Leopold I, Taani kuningas Christian IX, Badeni printsess Alexandrine, tema tädi Saksamaa keisrinna Victoria, tema onu Albert, Hesseni kuurvürst Friedrich Wilhelm ja Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi leskhertsoginna Louise.
[redigeeri] Haridus
Printsi vend George sündis 3. juunil 1865. Kuna vendade vanusevahe oli väike, õpetati neid koos. Kuninganna määras nende õpetajaks John Neale Daltoni. Prints õppis range programmi järgi, kuigi polnud intellektuaalselt silmapaistev.
Hiljem teenisid vennad HMS "Bacchante'il" mereväekadettidena, saatjaks Dalton. Nad sõitsid ringi Briti impeeriumis, külastades Austraaliat ja Kaug-Ida ning lastes endale Jaapanis tätoveeringud teha. Suurbritanniasse naasmisel vennad lahutati ning Albert Victor õppis Cambridge'i ülikoolis. Printsi ei huvitanud intellektuaalne õhkkond, kuid huvitas tudengielu. 1885. aastal lahkus ta ülikoolist ning ühines sõjaväega.
[redigeeri] Võimalikud kuninglikud mõrsjad
Printsi võimalike mõrsjatena pakuti välja kolme neidu. Neist esimene oli 1889 Hesseni ja Reini printsess Alix, kellest hiljem sai Venemaa keisrinna Aleksandra Romanova. Järgmisel aastal armus prints Orléans'i hertsoginnasse Hélène'i, kuid kihlus katkestati, kui Hélène keeldus katoliiklusest lahti ütlema. Vastavalt Suurbritannia põhiseadusele peavad nii monarh kui tema pereliikmed kuuluma anglikaani kirikusse.
[redigeeri] Kihlus
1890 sai Albertist Clarence'i ja Avondale'i hertsog ning Athlone'i krahv. Tema tiitel oli sellest ajast peale 'Tema Kuninglik Kõrgus Clarence'i hertsog'.
Samal aastal kihlus prints oma kauge sugulase Tecki printsessi Victoria Maryga. Printsess Mary oli George III tütretütre printsess Mary Adelaide'i ja Tecki hertsogi Francise tütar.
Enne, kui nad jõudsid abielluda, suri Albert kopsupõletikku. Tema vend George abiellus 1893 Maryga ning kui George'ist sai 1910 kuningas George V, sai Mary ikkagi kuningannaks.
[redigeeri] Ebaseaduslikud lapsed
Prints saadeti 1889 Indiasse, kus ta tutvus Margery Haddoniga, kes oli abielus. Järgmisel aastal sünnitas Margery poja Clarence Guy Gordon Haddoni. Pärast printsi surma läks naine Inglismaale ning väitis, et tema poja isa oli prints.
Politsei eriosakond algatas salajase juurdluse. Riigiarhiivis asuvad toimikud näitavad, et ametimehed polnud kindlad, kas naise väidetel on tõepõhi all või mitte, ning kaalusid talle toetuse maksmist. Kindlalt on teada see, et Haddon lahkus 1915 Indiasse, kus ta elas rahulikult oma elu lõpuni. Pole teada, kas talle maksti lahkumise ja edasise vaikimise eest.
1920. aastatel tuli Inglismaale tema poeg Clarence, korrates oma lugu ning avaldades raamatu "My Uncle George V" ("Minu onu George V"). Politsei maksis talle kinni reisi Ameerika Ühendriikidesse, kuid ta naases Inglismaale, et oma nõudeid uuesti esitada.
1934 veetis ta aasta vanglas ning suri hiljem vaesuses.
Isegi kui Haddoni isadus oleks tuvastatud, poleks see kuninglikku troonipärilusliini muutnud.
[redigeeri] Rappija Jacki kuuldused
1960. ja 1970. aastatel levisid kuuldused, nagu oleks prints olnud Rappija Jack, kes mõrvas prostituute 1888. aastal.
Ajaloolased on need teooriad aga kindlalt ümber lükanud. Näiteks 30. septembril 1888, kui mõrvati Elizabeth Stride ja Catherine Eddowes, viibis prints Šotimaal Balmoralis koos kuninganna Victoria, teiste perekonnaliikmete, külaskäigul olevate Saksamaa sugulaste ja teenijaskonnaga. Teda nägi seal ka ajalehereporter.
Kuninglik ajaleht "Court Circular" avaldas kuupäevaliselt kõikide kuningliku perekonna liikmete asjatoimetused ja selle järgi polnud Albert Victor ühegi mõrva toimumise ajal Londonis.
[redigeeri] Surm ja järelkaja
Albert Victor suri 14. jaanuaril 1892 kopsupõletikku, millega oli kaasnenud ka gripp. Vaatamata suurele tunnistajate hulgale surmahetkel, on tekkinud hulk alternatiivseid teooriaid. Neist üks väidab, et prints suri hoopis süüfilisse, teine, et morfiini üledoosi tagajärel. Väidetakse ka, et tegelikult elas ta kuni 1920. aastateni Wighti saarel üksinda ning et surma võltsiti, et prints troonipärilusjärjestusest eemaldada. Ühtegi teooriat ei toeta piisaval hulgal tõendeid.
Ta maeti St. George'i kabelisse Windsoris. Printsi ema ei saanud poja surmast kunagi täielikult üle ning hoidis tuba, kus prints suri, puutumatuna.