Joosep Saat
Allikas: Vikipeedia
Joosep Saat (30. juuli 1900 – 1977) oli eesti akadeemik, karikaturist, ajakirjanik, ajaloolane ja poliitik.
Sündis Muhumaal Kapi (praegu Tupenurme) külas ehitustöölisest väiketalupidaja peres. Aastail 1909–1916 õppis ta Haapsalu kõrgemas algkoolis. Soovis kooli lõpetamise järel jätkata õpinguid Tallinna kunsttööstuskoolis, kuid pere rahaline seis ei võimaldanud seda. Nii töötaski Saat aasta kodusaarel Nõmmküla vallakoolis õpetajana ning seejärel, lõpetanud telegrafistide kursused Kuressaares, siirdus Tapale. Telegrafisti ja raudteeametnikuna lülitus ta Tapal ametiühingutegevusse ja töölisliikumisse, temast sai töölisajalehtede kohalik kirjasaatja. 1921 võeti Saat illegaalse Eestimaa Kommunistliku Partei liikmeks ja valiti EKP Järvamaa Komitee koosseisu.
Järgmise aasta kevadel suunati Saat Tallinna legaalsete töölisajalehtede toimetusse (Tallinna Tööline, Töörahva Hääl, Töö Lipp jt). Suurem osa neist lehtedest ilmus vaid mõne korra, siis väljaanne suleti ning jätkamist tuli üritada uue nimetuse all.
Uuesti sattus Saat Haapsallu novembris 1923, kui töölislehtede trükkimine Tallinnas oli võimatuks muudetud. Tööliste Lipu ja Tööliste Sõna väljaandmist alustati seepeale Haapsalus Tamverki trükikojas. Tööliste Sõnal konfiskeeriti juba esimene number, leht suleti kohe. Tööliste Lipul läks veidi paremini – seda sai ilmuda seitse numbrit, viimane väljaanne arestiti ja leht suleti 19. jaanuaril 1924. Joosep Saat arreteeriti 21. jaanuaril 1924 ametiühingute aktiivi koosolekul Tallinnas Tööliste Keldris ning mõisteti 149 protsessil eluaegsele sunnitööle, sest tema nimele oli registreeritud kommunistlik salatrükikoda.
Saat vabanes amnestia alusel 1938. aastal. Vabanenud, läks Joosep Saat tööle ETK süsteemi, nähtavasti mõeldes poliitikaga lõpp teha. Ta oli revident-arveametnik, kes käis mööda ETK poode, kontrollides nende raamatupidamist. 1940 jätkas ta poliitilist ajakirjandustegevust. Ta oli Rahva Hääle ja Kommunisti esimesi toimetajaid.
Evakueerunud Nõukogude tagalasse, jätkas Saat Moskvas Rahva Hääle toimetamist, avaldas propagandistlikke ja lähiajalugu käsitlevaid artikleid. Saat oli Rahva Hääle lisana 1943. aastal ilmuma hakanud esimese nõukogudeaegse satiiriajakirja Pikker toimetaja. Pärast sõda määrati Saat kirjastuse Poliitiline Kirjandus peatoimetajaks. 1947. aastast töötas ta EKP KK Partei Ajaloo Instituudi direktori asetäitjana, 1948 lõpetas eksternina Tallinna I keskkooli. Kaugõppe teel lõpetas Saat ka ÜK(b)P Keskkomitee Kõrgema Parteikooli.
Pärast Moskvas NLKP KK Ühiskonnateaduste Akadeemias kandidaadiväitekirja kaitsmist sai Saat EKP KK Partei Ajaloo Instituudi direktoriks.
1951 valiti Saat ENSV Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Tema edasine tegevus seisnes EKP ajaloo alaste artiklite kirjutamises ja kapitaalsemate ülevaadete koostamises-toimetamises.
Akadeemik Joosep Saat oli 1958. aastast elu lõpuni ka ENSV Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise Komisjoni liige.
Joosep Saat on üles kasvatanud kolm last. Tuntumad neist on kirjanik, Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Mari Saat ja majandusteadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor Maksim Saat.
[redigeeri] Karikaturist
Tema karikatuurid ilmusid haruldases väljaandes, mida ei ole üheski raamatukogus – käsikirjalises poliitvangide häälekandjas Wangla Kiir, mis kõigile raskustele vaatamata ilmus Keskvanglas võrdlemisi perioodiliselt aastatel 1927–1933.
Säilinud karikatuuride temaatika oli enamjaolt kitsalt kohaliku tähendusega ning ka tehniline teostus jäi küllaltki algeliseks, kuid väärib see üritus episoodina kohta Eesti karikatuuriloos.