Haakon VII

Allikas: Vikipeedia

Haakon VII (3. august 187221. september 1957) oli esimene Norra kuningas pärast Norra ja Rootsi liidu lagunemist 1905. aastal. Ta valitses 52 aastat, kuni oma surmani 1957. aastal. Ta oli Olav V isa.

Haakon sündis Taani printsi Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axelina ning valiti pärast Norra eraldumist Rootsist riigi kuningaks. Tema vanaisa, Taani kuningas Christian IX kiitis selle heaks ning Rootsi kuningas, Haakoni vanaonu Oskar II pidi norralaste eraldumisega leppima.

Haakon abiellus 22. juulil 1896 Buckinghami palees Inglise printsessi, Edward VII tütre Maudiga ning neil sündis 1903 poeg Alexander, hilisem Olav V.

Teise maailmasõja ajal sai Haakon tuntuks oma kindlameelse vastuseisuga Saksa okupatsioonile. Tema juhtimisel võitles Norra armee veel tükk aega peale pealinna Oslo langemist ning lõpuks lahkus kuningas eksiili Inglismaale, kust naasis 1945. Kuningas sai tuntuks ka oma demokraatialembusega ning tänapäeval peetakse teda Norra väljapaistvaimaks ning mõjukaimaks riigipeaks 20. sajandil.

Eelnev:
Oskar II
Norra kuningas
19051957
Järgnev:
Olav V