Tirtslased
Allikas: Vikipeedia
Tirtslased | |
![]() Kuldtirts |
|
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Putukad Insecta |
Selts |
Sihktiivalised Orthoptera |
Alamselts |
Tirtsulised Caelifera |
Sugukond |
Tirtslased Acrididae |
Tirtslased (Acrididae) on sugukond sihktiivaliste putukate seltsist ja alamseltsist tirtsulised (Caelifera), kuhu kuuluvad veel ka sirtslased (Tetrigidae).
Tirtslaseid on rohkem kui 6000 liiki. Eesti sihktiivalistest kuulub siia samuti suurem osa: 24 liiki 39-st. Teistest tirtsulistest eristab tirtslasi ennekõike siristamisvõime ja tümpanaalelundite olemasolu. Laulu eesmärk on, nagu ka ritsikaliste (kes kuuluvad ka sihktiivaliste seltsi) puhul, emaste ligimeelitamine. Laulavad ainult isased loomad. Hääle tekitamiseks hõõrub enamik tirtse tagareite sisekülgi vastu kattetiibade jämenenud servasooni.
Tirtsud kuulevad tagakeha esimese lüli külgedel olevate kuulmiselunditega. Tirtslased on taimetoidulised.
Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel ja need ei ulatu tagakeha tipuni. Tirtsude keha on saledam. Värvi järgi on tirtse kindlaks teha raske, sest kehavärvus on väga muutlik. Nad on tavaliselt rohelised, kollased või pruunid – selline värvus toimib varjevärvusena.
Tirtslaste kehapikkus on 1 kuni 10 sentimeetrit. Neil on tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad. Häirimise korral teevad loomad pika hüppe, mida tiibade abil veelgi pikendatakse, maandunult peidavad nad end taas ära. Niisugune on näiteks kõikjal Eestis tavaline niidu-rohutirts (Omocestus viridulus).
Teine võimalus on, et putukas püüab põgenedes häirijat ehmatada. Selline on näiteks mitmel pool Lõuna-ja Lääne-Eestis levinud käristaja (Psophus stridulus), kes on umbes kolme sentimeetri pikkune, üleni tumepruun (välja arvatud erepunased tagatiivad). Puhkeolekus pole tiibu näha ja putukas ei paista maapinnal üldse silma. Häirimise korral sööstab ta koha pealt üles ja lendab valju praginat tehes veidi eemale. Lennu ajal mõjuvad erepunased tagatiivad koos käristamisega vaenlasele (linnule) ilmselt ehmatavalt. Maandunud putukas kaob jälle otsekohe silmist.
Troopikas kohtab ka hoopis omapäraseid vorme, näiteks Cephalocoema lineata on tugevasti pikenenud keha ja jalgadega, meenutab esmapilgul raagritsikat.
Mitmed tirtsud on tuntud väga heade lendajatena, kes võivad jõuda oma sünnikohast äärmiselt kaugele. Massilise paljunemise aastatel koosneb võib tirtsuparve suurus olla 700 miljonist kuni 2 miljardini isendini. Kuna üks tirts sööb elu jooksul umbes 300 grammi rohelisi taimi, on põhjustatud kahju tohutu.
Tuntuimaks ränduriks ja põldude nuhtluseks on rändtirts (Locusta migratoria), keda on paaril korral ka Eestist leitud. Parvedena rändavaid tirtse on aga teisigi, näiteks kõrbetirts (Schistocerca gregaria), stepitirts (Dociostaurus maroccanus) jne. Üldiselt on kõrbetirts parem lendaja kui rändtirts, ilmselt suuremate kehamõõtmete tõttu (kehapikkus vastavalt 6 ja 4 sentimeetrit).
[redigeeri] Liigitus
- Alamsugukond Acridinae - Silent Slantfaced Grasshoppers
- Alamsugukond Calliptaminae
- Alamsugukond Catantopinae
- Alamsugukond Copiocerinae
- Alamsugukond Coptacrinae
- Alamsugukond Cyrtacanthacridinae - Migratory Bird Locusts
- Perekond Schistocerca - Bird Grasshoppers
- Perekond Stenacris
- Alamsugukond Leptysminae
- Perekond Leptysma
- Alamsugukond Melanoplinae - Spur-throated Grasshoppers
- Perekond Melanoplus
- Põhjatirts (Melanoplus frigidus)
- Perekond Melanoplus
- Alamsugukond Oedipodinae - Band-winged Grasshoppers
- Perekond Psophus
- Käristaja (Psophus stridulus)
- Perekond Psophus
- Alamsugukond Egnatiinae
- Alamsugukond Eremogryllinae
- Alamsugukond Euryphyminae
- Alamsugukond Eyprepocnemidinae
- Alamsugukond Gomphocerinae
- Perekond Chrysochraon
- Kuldtirts (Chrysochraon dispar)
- Perekond Chorthippus Rohutirtsud
- Pruun rohutirts (Chorthippus apricarius)
- Punajalg-rohutirts (Chorthippus pullus)
- Kahevärviline rohutirts (Chorthippus brunneus)
- Harilik rohutirts (Chorthippus biguttulus)
- Väike rohutirts (Chorthippus mollis)
- Soo-rohutirts (Chorthippus montanus)
- Lühitiib-rohutirts (Chorthippus longicornis)
- Niidu-rohutirts (Chorthippus dorsatus)
- Sale rohutirts (Chorthippus albomarginatus)
- Perekond Euthystira
- Lühitiib-tirts (Euthystira brachyptera)
- Perekond Omocestus Niidutirtsud
- Harilik niidutirts (Omocestus viridulus)
- Punakõhtne niidutirts (Omocestus haemorrhoidalis)
- Perekond Stenobothrus
- Väike jooniktirts (Stenobothrus stigmaticus)
- Perekond Myrmeleotettix
- Tähniktirts (Myrmeleotettix maculatus)
- Perekond Gomphocerippus
- Tõlbtirts (Gomphocerippus rufus)
- Perekond Chrysochraon
- Alamsugukond Habrocneminae
- Alamsugukond Hemiacridinae
- Alamsugukond Leptysminae
- Alamsugukond Marelliinae
- Alamsugukond Melanoplinae
- Perekond Podisma
- Sinisäär-tirts (Podisma pedestris)
- Perekond Podisma
- Alamsugukond Oedipodinae
- Perekond Mecostethus
- Luhatirts (Mecostethus grossus)
- Perekond Bryodema
- Nõmmetirts (Bryodema tuberculatum)
- Perekond Sphingonotus
- Liivatirts (Sphingonotus coerulans)
- Perekond Locusta
- Rändtirts (Locusta migratoria)
- Perekond Mecostethus
- Alamsugukond Ommatolampinae
- Alamsugukond Oxyinae
- Alamsugukond Pauliniinae
- Alamsugukond Podisminae
- Alamsugukond Proctolabinae
- Alamsugukond Rhytidochrotinae
- Alamsugukond Spathosterninae
- Alamsugukond Teratodinae
- Alamsugukond Tropidopolinae