Aruküla mõis (Koeru)
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib Järvamaal Koerus asuvast Aruküla mõisast. Harjumaal Arukülas asuva mõisa kohta vaata Aruküla mõis (Harju-Jaani).
See artikkel vajab toimetamist. |
Aruküla mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb mõis Järva maakonda Koeru valla territooriumile Koeru, Koeru Maarja-Magdaleena kirikust 1,5 km kaugusele.
Aruküla mõis (Arroküll) rajati 17. sajandi I poolel. Mõisaansamblisse kuuluvad peale peahoone muuhulgas valitsejamaja, kelder ja klassitsistlik kaevumaja (peahoone ees väljakul).
Alates 1920. aastast on peahoones asunud kool. Praegu asub seal Koeru Keskkooli algklasside osa ja muusikaklassid. Kool kuulub Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse. Kool kasutab ka valitsejamaja.
Sisukord |
[redigeeri] Valdajad
- Gerstenbergid
- 1635–1651 Lennart Torstenson
- 1651–1669 Anders Torstenson
- 1669–1732 Straszburgid
- 1732–.. Reinhold von Lode
- 1753–.. Knorringud
- ..–1820 Friedrich von Knorring
- 1820–1842 krahv Karl Wilhelm von Toll
- ..–1919 Eugen von Toll
Mõisal on olnud 15 valdajat (mõisnikku).
Knorringite suguvõsa käes oli mõis üle 100 aasta. Knorringite olid sagedasteks külalisteks Adam Johann von Krusenstern ja Karl Morgenstern. Karl Wilhelm von Toll ostis mõisa Friedrich von Knorringilt.
Lennart Torstensohn sai mõisa Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisajal.
1919 mõis riigistati.
[redigeeri] Härrastemaja
Kivist mõisamaja ehitati 1782–1789. 19. sajandi alguses oli hoones tulekahju. Taastamine lõpetati 1810. aastaks Friedrich von Knorringi ajal.
Karl Wilhelm von Tolli ajal tehti 1820. aastate keskel suuri ümberehitusi Peterburi ampiiri eeskujul. Sellest ajas pärineb hoone praegune kuju. Paekivist hoone on 2-korruseline. Fassaad on hilisklassitsistlik. Valdav on raske neljal sambal kolmnurkviiluga kõrge portikus. Saal asub võlvitud soklikorruse peal.
[redigeeri] Kabel
Tollide suguvõsa kabel (19. sajandi II pool) on mõisahoonest mõnesaja meetri kaugusel parkmetsas teisel pool teed. Sinna on maetud Tollide suguvõsa liikmeid.
[redigeeri] Park
Park on pärit 19. sajandi teisest poolest. Parki ümbritseb müür ja malmist ampiirisugemetega sepisaed.