Peeter III
Allikas: Vikipeedia
Peeter III (28. veebruar 1728 – 17. juuli 1762) oli Venemaa keiser 1762. aastal (vana kalendri järgi 1761–1762).
Peeter sündis Holstein-Gottorfi hertsogi Karl Friedrichi ja Peeter I tütre Anna Petrovna pojana. Ta sai nimedeks Karl Peter Ulrich. Teoreetiliselt oli tal võimalus saada nii Venemaa kui ka Rootsi valitsejaks, sest Karl XII oli tema isapoolne vanaonu. 1739. aastal suri tema isa ning Peetrist sai Holstein-Gottorfi hertsog. 1742. aastal nimetas tema tädi, Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna ta ametlikult Venemaa troonipärijaks. Peeter pidi Holsteinist ära tulema Venemaale ning 1745. aastal abiellus ta Anhalt-Zerbsti printsesse Sophie Auguste Frederikega (tulevane Katariina II).
Peetrit on ajaloolaste poolt üldiselt hinnatud küllaltki negatiivselt. Teda peetakse infantiilseks alkohoolikuks, kellel polnud mingeid oskusi ega tahet valitseda. Ent sisuliselt kogu info Peetri isiksuse kohta pärineb Katariina II-lt, kelle huvides oli oma abikaasat igati mustata, et enda trooniletõusu õigustada. Seega pole selge, millised Peetri iskuomadused täpselt olid. Igal juhul oli ta Preisimaa kuninga Friedrich Suure andunud imetleja ning tahtnuks pigem olla tolle teenistuses kui Venemaa troonil.
1762. aasta jaanuaris (vkj 1761. aasta detsembris) Jelizaveta suri ning Peeter III tõusis troonile. Tema esimeseks mureks oli lõpetada sõda (mida peeti Seitsmeaastase sõja raames) Preisimaaga, Venemaa loobus kõigist vallutatud aladest ning Peeter sõlmis Friedrich II-ga liidu. Seejärel viidi ellu suur hulk liberaalseid reforme, näiteks kaotati aadlike riigiteenistuskohustus, alustati kirikuvarade sekulariseerimist, liberaliseeriti kaubanduspoliitikat, kaotati salateenistus ning hakati ette valmistama agraarreformi. Milline osa oli nendes reformides Peetril, jääb ebaselgeks. Lisaks neile reformidele püüdis Peeter iga hinna eest juurutada Preisi sõjaväekorda ning õigeusu kiriku liturgiat asendada luterlikuga. See venelastele mõistagi ei meeldinud ning keisrivastased m,eeleolud võitsid üha enam pinda.
9. juulil (28. juunil) haaras Katariina II kaardiväelaste abiga võimu Peterburis enda kätte . Peeter viibis sel ajal Oranienbaumi mõisas ning sai riigipöördest teada alles poole päeva pärast. Tema käitumine oli kummaliselt apaatne, alles õhtul otsustas ta Kroonlinna sõita, et selle kaudu Tallinna jõuda, kus oli suhteliselt palju holsteini sõdureid. Ent Kroonlinnas oli võim juba Katariina toetajate käes ning Peetril ei jäänud muud üle kui troonist loobuda. Ta paigutati Ropša mõisa, kus ta nädala pärast Aleksei Orlovi poolt tapeti. Kas tema tapmine toimus Katariina II otsesel korraldusel, on samuti teadmata.
Eelnev: Jelizaveta Petrovna |
Venemaa keiser 1762 |
Järgnev: Katariina II |
Eelnev: Karl Friedrich |
Holstein-Gottorfi hertsog 1739–1762 |
Järgnev: Paul I |