Madagaskar
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
![]() |
See artikkel on riigi kohta; saare kohta vaata artiklit Madagaskari saar; filmi kohta vaata artiklit Madagaskar (film) |
Madagaskari Vabariik
malagassi Repoblikan' i Madagasikara
prantsuse République de Madagascar
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
![]() |
|||||
Riigihümn | Ry Tanindraza nay malala ô | ||||
Pealinn | Antananarivo | ||||
Pindala | 587 040 km² | ||||
Riigikeel(ed) | malagassi ja prantsuse | ||||
Rahvaarv | 16 979 700 (2003) | ||||
Rahvastiku tihedus | 28,9 in/km² | ||||
Riigikord | |||||
President | Marc Ravalomanana | ||||
Peaminister | Charles Rabemananjara | ||||
Iseseisvus | 26. juuni 1960 | ||||
SKT | |||||
elaniku kohta | |||||
Rahaühik | frank (MGF) | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg +3 | ||||
Tippdomeen | .mg | ||||
ROK-i kood | |||||
Telefonikood | 261 |
Madagaskar (malagassi Madagasikara) on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Riigi suurim osa paikneb Madagaskari saarel, mis on Aafrika mandrist eraldatud Mosambiigi väinaga. Samuti Madagaskarile kuulub mitu väkset saart - Nosi Be, Nosi Mitsio, Nosy Vau, Nosy Sainte Marie, Nosy Mangabe, Nosy Lava, Radama ja Nosy Barren Madagaskari lähedal.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Pinnamood
Kõrgeim tipp on saare lõunaosas asuv Maromokotro mägi (2886 m).
[redigeeri] Siseveed
Suuremad jõed on Mangoky, Sambirano, Mahajamba, Betsiboka ja Onilahy.
[redigeeri] Elusloodus
Saarel on palju haruldasi ja endeemseid taime- ja loomaliike. Mõned taimeliigid leiduvad nii Lõuna-Ameerikas kui Madagaskaril, kuid mitte Aafrika mandril. Madagaskaril ei ole selliseid Aafrikale tüüpilisi loomaliike nagu elevant, ninasarvik, kaelkirjak, sebra, antiloop, lõvi ja leopard. Kõik saarel algselt elanud 66 imetajaliiki on endeemsed. Kunagi kogu saart katnud metsadest on tänapäevaks suur osa maha põletatud ja maa kultiveeritud. Vihmametsi on säilinud peamiselt järskudel mäekülgedel.
[redigeeri] Ajalugu
Saare esimesed asukad olid umbes 4.-8. sajandil Kagu-Aasiast tulnud malai-polüneesia hõimud. Araabia kaupmehed jõudsid saarele 7. sajandil. Esimese eurooplasena nägi Madagaskarit 1500. aastal portugali meresõitja Diogo Dias. 1787-1896 oli Madagaskar kuningriik, saart valitsesid kohalikud kuningad ja kuningannad. 1817. aastal keelati orjakaubandus, mis seni oli olnud oluliseks sissetulekuallikaks. 1885. aastal Berliini konverentsil anti Madagaskar Prantsusmaa huvisfääri. Prantslased vallutasid maa ja valitsesid seda brutaalsete vahenditega. 1945. aastal asutati iseseisvusliikumine. Peale ülestõusu 1947. aastal tapsid prantsuse sõdurid üle 100 000 malagassi. 1960. aastal saavutati peale mitmeid ülestõuse iseseisvus. 1972–1975 valitses saarel sõjaväeline diktatuur. 1975. aastast valis riik president Didier Ratsiraka juhtimisel sotsialistliku arengutee.
[redigeeri] Rahvastik
Madagaskari rahvastik on homogeenne: 98% moodustavad austroneesia keelkonda kuuluvat malagassi keelt rääkivad malagassid. Vähesel määral elab saarel komoorlasi ja prantslasi.
[redigeeri] Haldusjaotus
Madagaskar on jaotatud kuueks provintsiks:
- Antananarivo provints
- Antsiranana provints
- Fianarantsoa provints
- Mahajanga provints
- Toamasina provints
- Toliara provints