Rist ja Rõõm
Allikas: Vikipeedia
![]() |
See artikkel (või pilt) on esitatud kustutamiseks, lisateavet põhjuste kohta saad artikli arutelust, üldist infot artiklite kustutamise reeglite kohta artiklite kustutamise leheküljelt. |
"Rist ja Rõõm" on Leida Kibuvitsa novellikogu (1938).
Hingemaa küla kandimehe Jaan Lõbu naisel sündisid kolmikud. Kolmas, see kõige kahvatum heitis varsti hinge. Kahele teisele pandi nimeks Joosep ja Jaakup, kuid juba maast-madalast hüüti kaht poissi Ristiks ja Rõõmuks. Tervis oli neil hea ja vail tugev. Nii nad sirgusid meesteks ning abiellusid samal aastal. Rist abiellus Kõrtsmiku-
Liisuga, kes tõi kaasavaraks kaasa viiskümmend hõberubla ja vedruvankri. Selline kaasavara meeldid Ristile väga. Risti naine sai pärast abiellumist endale nimeks Ristiemand. Rõõm kosis ilusa ja punapäise Kesvalelle- Roosi.
Lõbud elasid rahus koos oma tütardega, kuni päevani, mil Rõõmul tuli mõte linna kolida. Algul puiklesid Rist ja Ristiemand vastu, kuid otsustasid siiski minna, ning varsti veeres nende vanker linna poole.
Linnas said nad endale ühetoalised korterid, Rõõm ühe ja Rist teise. Roosi tegi enda perele seal „karbis” olemise nii õdusaks kui võimalik, kuid Risti tuba ei muutunud. Ristide elumõte oli kokkuhoidmine ning kogumine. Rõõmudel oli asi hoopis vastupidi, alati olid nad rõõmsad, ei hoidnud kokku ega koonerdanud, iga laupäev oli Rõõmude toakeses pidu ja pillerkaar, kus söödi ja joodi.
Ristid käisid seal põhiliselt söömas, kuna siis ei pidanud kodus midagi sööma, ja nõnda hoidsid nad natuke jälle kokku.
Aeg möödub, mõlema pere tütred sirguvad suuremaks. Ristid hoiavad endiselt igalt poolt kokku. Rist paneb kõik oma säästud ühte metallkarpi, mida ta endaga kogu aeg kaasas kannab. Rõõmude juures käivad aga peod edasi nagu kord ja kohus. Tuleb sõda.
Rist jääb nii ihneks, et elab väljas prügihunnikutes ja trepikodades, pidevalt kartuses, et keegi tuleb ja võtab talt selle kalli plekkpurgi, kus ta oma raha hoiab. Ristiemand sureb ja kui Rist läheb puusärki ostma, selgud, et tema raha on aegunud.
Peale seda läks Rist puhta hulluks. Nägi viirastusi ning veenis ennast, et kui sõda läbi, tuleb see raha jälle käibele. Rist sureb ning Rõõm korraldab matused ja peiesöögi. Õhtusöök oli rikkalik nagu alati. Õhtusöögi ajal tõmbab Rõõm endale põrsakondi hingekõrri ning sureb teel haiglasse.
Kummaski kadunukesest ei jäänud midagi märkimisväärset. See, mis Rist kogus, kaotas kehtivuse ja Rõõm ei kogenud üldse midagi, mis sai, selle sõi pere ja tuttavate ringis ära.