Gonosoom

Allikas: Vikipeedia

Gonosoom ehk sugukromosoom on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev.

Enamikul loomadel ja osal taimedel on kromosoomistikus üks paar gonosoome, mida tähistatakse tähtedega (X ja Y või Z ja W). XY-soomääramistüüp ehk Drosophila-tüüp on kindlaks tehtud inimesel ja teistel imetajatel, ZW-soomääramissüsteem aga peamiselt lindudel, ka mõningatel putukatel (liblikatel) ja mõnedel roomajatel.

Imetajatel (sealhulgas inimesel) määrab isendi soo Y-kromosoomi olemasolu (isane) või selle kromosoomi puudumine (emane). Seega on emasel sugukromosoomid XX ja isasel XY.

ZW-soomääramissüsteemis on emastel kaks erinevat kromosoomi (WZ) ja isastel kaks sarnast kromosoomi ehk homoloogilised kromosoomid (ZZ).

See sugukromosoom, mis esineb mõlemal sugupoolel (X või Z), sisaldab mitmesuguseid tunnuseid määravaid geene. See gonosoom, mis ei esine (Y või W) mõlemal sugupoolel, sisaldab tavaliselt märksa vähem geene. Näiteks on Y-kromosoomi sugumäärav funktsioon seotud ainult ühe geeniga – testiste kujunemist määravat tegurit (TDF) määrava geeniga (SRY geen). Sugupoolt, millel on ühesuguste gonosoomide paar, nimetatakse homogameetseks (emasimetajad ja isaslinnud), erinevate gonosoomide paariga sugupoolt nimetatakse aga heterogameetseks (isasimetajad ja emaslinnud).

Peale nende kahe süsteemi esineb ka mitmeid teisi soomääramissüsteeme. On liike, millel soomääratlus puudub (näiteks vihmaussid); neid nimetatakse hermafrodiitideks. Mõni liik aga koosneb ainult emastest, kes paljunevad partenogeneesi teel.

[redigeeri] Vaata ka