Tartu
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist. |
Tartu
[ ] eesti Tartu
lõunaeesti Tarto
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
Pindala: 38,8 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 101 250 (1.01.2007)
|
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on Eesti suuruselt teine linn ning Lõuna-Eesti suurim linn. 2007. aasta 1. jaanuari seisuga on Tartus 101 250 registreeritud elanikku. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus — Tartus asub Eesti ainus klassikaline ülikool, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine.
Tartus asub ka Riigikohus ning alates 2001. aastast Haridus- ja Teadusministeerium.
Tartul on läbi aegade olnud nimeks Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Derpt, Jurjev.
Tartu Raekoja platsil asuva linna keskpunkti tähise koordinaadid on 58°22'49" N 26°43'21" E
Osa Tartu kesklinnast on muinsuskaitseala[1]
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Vaata artiklit Tartu ajalugu
Tartu tekkis kohas, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe. Arvatavasti 6.-8. sajandi paiku rajati Toomemäele linnus. Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aastal, kui Jaroslav Tark Nestori kroonika andmetel "ründas tšuude, võitis nad, ning asutas Jurjevi linna".
Tartu (Tarbatu) muinaslinnuse vallutamine ristisõdijate poolt 1224. aastal tähendas muistse vabadusvõitluse lõppu Mandri-Eestis. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai järgnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Linnaõigused sai Tartu 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Siin asus neli kloostrit ja kaheksa kirikut.
Tartu esimene õitseaeg lõppes Liivi sõjaga. 1558–1582 kuulus linn venelastele, seejärel 1583–1625 Poolale vaheajaga 1601-1603, mil linn kuulus Rootsile. 1625 läks linn jällegi rootslastele. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa soost elanikkond Venemaale.
Rootsi alluvuses alustas linnas 1632.a. tegevust ülikool – Academia Gustaviana – mis tegutses Tartus kuni 1699 aastani. Linna lähedale Ropka mõisa asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav õpetajate seminar.
Põhjasõja käigus langes linn jälle Vene vägede kätte. Rootslaste tagasipöördumist kartes küüditati 1708 linnakodanikud ning põletati linn täielikult maha. Maa oli sõjast kurnatud ja vaene, peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud, 1775 hävis 2/3 linnast. Järgneva ülesehitustöö käigus kinkis keisrinna Katariina II Tartule kivisilla.
1802. aastal avati Tartus Aleksander I käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänaseni. 19. sajandi esimesel poolel oli Tartu Ülikool kõige suurem ülikool kogu Vene riigis. Linn kasvas kiirest ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Sajandi teisel poolel oli siin oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte Postimees, tegutsesid Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts ja Õpetatud Eesti Selts ning Vanemuine. Tartu sai raudteeühenduse 1876. 1893 muudeti venestamise käigus linna nimi ametlikult Jurjeviks.
Esimene maailmasõda ja Vabadussõda möödusid Tartus suuremate purustusteta. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel Tartu rahu. Sõdadevahelisel ajal laienes linn kiiresti, muuhulgas rajati Tähtvere linnaosa. Raadi mõisa rajati Eesti Rahva Muuseum. Linnas tegutses ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia ning kõrgem kunstikool Pallas.
Teises Maailmasõjas sai linn rängalt kannatada. Hävis 2/3 elamispinnast, Kivisild, Eesti Rahva Muuseumi ja Vanemuise hooned jpm. Nõukogude okupatsiooni ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks. 1960-tel algas hoogne elamuehitus Annelinnas. 1960 valmis Kaarsild, 1980 valmis Sõpruse sild, mis ühendab Annelinna Karlovaga, valmis ülikooli uus füüsikahoone ning raamatukogu. Linnas paiknenud suur sõjaväelennuväli muutis linna kinniseks.
Tartus, Autode Katseremonditehases valmistati GAZ veoautode raamile Eestis laialt levinud leivaautosid ja kolhoosibusse. Viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne Nõukogude okupatsiooni lõppu. Eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides Scania kontserni all liinibusside tootmist. Bussitehase elu on pidevalt sattunud kriitilise piiri peale, kuid siiani tehas veel töötab. Esimese suurema partii tellija oli Tallinna Autobussikoondise AS. Lisaks Tallinnale, valmistati ka suurem kogus Tartusse ning väiksemad kogused Kohtla-Järvele, Narva ja Pärnusse. Praegu valmistatakse Tartus Scania linnalähiliinibusse Scania Omniline, mis Eestis sõidavad ringi GO Busi ja ATKO liinide all. 2007. aasta sügisest läheb tehas likvideerimisele.
1980ndate lõpust ja taasiseseisvumisest alates on uuesti hakatud täisehitama sõjas purustatud kesklinna. Taastati sõjast saadik varemeis seisnud Jaani kirik. Tartusse toodi Riigikohus ja 2002 ka Haridusministeerium.
[redigeeri] Rahvastik
Tartu elanike arv ületas 100 000 piiri 1977. aastal ning on püsinud selle ümber tänapäevani. 1989. aastal elas Tartus 113 420 inimest. Aastal 2000 oli elanike arv 101 169. 2005. aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100 000, kuigi loomulik iive linnas on positiivne. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2007 Tartu rahvaarv 101 965. Rahvastikuregistri andmeil oli 1. augustil 2007 Tartu linna oma elukohana registreerinud 98 541 inimest. Neist 80% on eestlased, 16% venelased ja 4% teiste rahvuste esindajad.
[redigeeri] Haldus
Tartu omavalitsusorganid on Tartu Linnavolikogu kui esinduskogu ja Tartu Linnavalitsus kui volikogu moodustatud täitevorgan.
Tartu linna valitsemise üldpõhimõtted, valitsemisalaga seotud mõisted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud Tartu Linna Põhimääruses.
Tartus asub ka Tartu Maavalitsus. Kuigi Tartu Maavalitsuse pädevusse kuulub Tartu Maakonna haldamine, korraldab Tartu Maavalitsus sotsiaalhoolekandega seotud teenuste osutamist ka Tartu linna elanikele - igapäevaelu toetamise teenus, toetatud elamise teenus, toetatud töötamise teenus, abivahendite kasutamist soodustingimustel.
[redigeeri] Linnapead
Vaata artiklit Tartu linnapea
- alates 26. aprillist 2007 - Urmas Kruuse
- 23. september 2004–2007 - Laine Jänes (asus kultuuriministriks)
- 10. september 1998–23. september 2004 - Andrus Ansip (asus majandusministriks)
- 24. aprill 1997–10. september 1998 - Roman Mugur
- 31. oktoober 1996–3. aprill 1997 - Tõnis Lukas (avaldati umbusaldust)
- 11. november 1993–31. oktoober 1996 - Väino Kull (asus volikogu esimeheks)
- 21. november 1991–11. november 1993 - Ants Veetõusme (asus volikogu esimeheks)
- 30. juuni 1987–17. oktoober 1991 - Toomas Mendelson
- 26. detsember 1979–30. juuni 1987 - Nikolai Preiman
- 29. juuni 1973–1979 - Roland Ilp
- 22. mai 1964–1973 - Arnold Karu
[redigeeri] Linnaosad
Tartul ei ole halduslikke linnaosasid (nagu Tallinnas).
Allolev tabel võimaldab sorteerimist, nii et linnaosasid saab järjestada nii elanike arvu kui pindala järgi. Andmed pärinevad 2001. ja 2006. aastast.
Linnaosa | Pindala (ha) | Elanike arv 2001 | Elanike arv 2006 |
---|---|---|---|
Annelinn | 536 | 30000 | 28200 |
Ihaste | 424 | 1000 | 1800 |
Jaamamõisa | 149 | 3000 | 3000 |
Karlova | 230 | 9500 | 9000 |
Kesklinn | 180 | 7500 | 6700 |
Maarjamõisa | 113 | 800 | 500 |
Raadi-Kruusamäe | 283 | 5000 | 4800 |
Ropka | 146 | 5500 | 5300 |
Ropka tööstusrajoon | 354 | 2700 | 2700 |
Ränilinn | 120 | 2500 | 1800 |
Supilinn | 48 | 2100 | 1800 |
Tammelinn | 311 | 8000 | 8100 |
Tähtvere | 250 | 4500 | 3500 |
Vaksali | 75 | 2900 | 3100 |
Variku | 77 | 2000 | 1900 |
Veeriku | 281 | 5500 | 5300 |
Ülejõe | 302 | 8200 | 7700 |
Elukoht linna täpsusega | 2900 |
[redigeeri] Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Tartu linnas korraldab sotsiaalhoolekannet Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv sotsiaalabi osakond.
Sotsiaalhoolekande teenuste osutamine toimub viies erinevas piirkondlikus osakonnas, kusjuures piirkondlike sotsiaalabi osakondade piirid ei kattu linnaosade piiridega:
- Tähtvere-Veeriku piirkond - hõlmab enda alla Emajõe ja Riia tänavast loode poole jäävat Tartu linna.
- Karlova-Tamme piirkond - hõlmab enda alla Emajõe ja Riia tänavast kagu poole jäävat Tartu linna.
- Ülejõe piirkond - hõlmab enda alla Emajõe ja Raatuse tänavast loodesse jäävat Tartu linna.
- Annelinna piirkond - asub Emajõe vasakul kaldal Raatuse tänava ning Rõõmu teelt algavalt pikenduselt läbi Annelinna kuni Emajõeni.
- Nõlvaku piirkond - asub Emajõe vasakul kaldal Annelinna piirkonnast kagus.
Tervishoiualast tööd Tartus linnas korraldab Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv tervishoiuosakond
2007. aastal osutavad Tartus meditsiinilisi teenuseid järgmised tervishoiuasutused:
[redigeeri] Üldmeditsiin |
[redigeeri] Hambaravi
|
[redigeeri] Perearstikeskused
|
[redigeeri] Kultuur
Tartu linna kultuurielu koordineerib Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv kultuuriosakond.
[redigeeri] Teatrid
[redigeeri] Laulukoorid |
[redigeeri] Muuseumid
|
[redigeeri] Traditsioonilised kultuuriüritused
|
[redigeeri] Skulptuurid linnaruumis
[redigeeri] Ajalooliste isikute skulptuurid
|
[redigeeri] Hauamonumendid
|
[redigeeri] Muud skulptuurid
|
[redigeeri] Arhitektuur
Tartu sõdade- ja tulekahjuderohke ajalugu on jätnud tugeva jälje linna arhitektuuri. Kuigi keskajal oli Tartu peamiselt kivist linn, pärineb sellest ajast tollasel kujul vaid üksainus ehitis - Jaani kirik - mis oma terrakotaskulptuuride rohkuse poolest on maailmas ainulaadne. Teisest keskaegest kirikust - Toomemäele püstitatud Tartu piiskopkonna keskuseks olevast toomkirikust - on alles suurejoonelised varemed. Ülejäänud keskaegsest linnast on alles vaid tühiseid müürifragmente hilisemate hoonete sees.
Tänane ajalooline kesklinn on praegu valdavalt klassitsistlik, ning on ehitatud 19. sajandi esimesel poolel, kui linna hakati pärast 1775. aasta hiigeltulekahjut taastama. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine 1802. aastal — endise Maarja kiriku kohale ehitati ülikooli peahoone (ehitati 1803-1809) ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autor on ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt barokne, osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt Johann Heinrich Bartholomäus Walter). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millele polnud vastet kogu Baltikumis. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast II maailmasõjas taas.
Vanematest ehitistest on imekombel säilinud vähesed, unikaalseimad neist on u. 13.-14. sajandil ehitatud Jaani kirik ning 15. sajandil valminud Toomkiriku varemed Toomemäel. Mõlemad kirikud on gooti stiilis ning ehitatud telliskivist. Jaani kiriku muudab eriti väärtuslikuks rikkalik ehitusskulptuur.
Funktsionalistliku arhitektuuri näidetena on huvipakkuvamad 1932. aastal kuulsa soome arhitekti ja disaineri Alvar Aalto loodud Villa Tammekann, 1938. aastal avatud turuhoone (arhitekt Voldemar Tippel).
Uuematest suurema mahuga ehitistest linnaruumis võib mainida Tigutorni, Tartu Kaubamaja uut hoonet ning Emajõe Ärikeskust ehk rahvasuus Plaskut.
[redigeeri] Sillad ja tunnelid
Kõige vanemad Tartus säilinud sillad on kuivamaasillad. Toomemäel asuvad kaks jalakäijate silda: 1838. aastal valminud Inglisild ja 1913. aastal valminud Kuradisild. Kuradisild on ühtlasi esimene kaartele toetuv raudbetoonsild Eestis.
1945. aastal ehitati üle Emajõe ajutine puitsild, mis asus Vanemuise tänava pikendusel ja mida mööda sai ka autoga sõita ning mille vahetas 1957. aastal välja raudbetoonist võlviga Võidu sild.
1959. aastal valmis Kaarsild 1941. a ja 1944. aastal õhatud Kivisilla asemele.
1981. aastal valmis Sõpruse sild, mis on lihtne monteeritud raudbetoonist talasild.
1993. aastal valmis Tartu vanimas Emajõe ületamise kohas asunud vana Vabaduse silla asemele metalltala-konstruktsioonis projekteeritud raudsild. Aastal 2007 raudsild lammutati ja selle asemel hakati ehitama autosilda.
1996. aastal valmis Kroonuaia tänava pikendusele raudbetoonist konsoolsild - Kroonuaia sild.
2003. aastal valmis Turusild, mis võimaldab jalakäijatel liigelda Annelinna ja avaturu vahel.
Lisaks kahele kuivamaa jalakäijate sillale on Tartus aastal 2007 veel kaks kuivamaasilda, mis on ette nähtud transportvahenditele: Riia tänavat ületav raudteesild ja raudteed ületav autosild Ringteel.
Perspektiivis on ehitada sillad Ropka ja Kalda tee pikendusele ning Ringtee ja Nõlvaku tänava pikendusele.
- Inglisild - kuivamaa sild
- Kuradisild - kuivamaa sild
- Kaarsild - üle Emajõe
- Kroonuaia sild - üle Emajõe
- Sõpruse sild - üle Emajõe
- Turusild - üle Emajõe
- Vabaduse sild - üle Emajõe
- Võidu sild - üle Emajõe
- Riia maantee raudteesild - kuivamaa sild
- Variku viadukt - kuivamaa sild
- Ringtee-Aardla ristmiku tunnel
- Raudteejaama tunnel
[redigeeri] Pargid
|
[redigeeri] Kirikud
Hävinud kirikuid:
|
[redigeeri] Teatrihooned
[redigeeri] Muud tähelepanuväärivad hooned
|
[redigeeri] Looduskaitse
Kuna Tartu linna piiridesse jääb lisaks parkidele ja haljasaladele ka mitmesuguseid looduslikke objekte, siis on Tartus oma looduskaitse kontseptsioon, mis on esitletud säästva arengu põhimõtteid kajastavas ning Tartu edumeelse arendamise ja sihikindla väljaarendamise püüdlusi kirjeldavas dokumendis - Tartu Agenda 21.[2]. Dokumendis on toodud Tartus looduskaitset nõudvate objektide loetelud. Objektidena on toodud nii looduslikke vaatamisväärsusi, looduskooslusi, taimi, linde, loomi.
Tartus on erinevatel aegadel kaitse alla võetud 44 loodusobjekti: 2 parki, 3 alleed, 1 paljand, 1 koobastik, 1 selektsiooniaed, 1 haruldaste taimede kaitseala, rohkesti puid ja puuderühmi[3]. Aja jooksul mõned neist on hävinenud.
Erinevaid taime ja loomaliike on Tartus ja tema lähikonnas kaitse all 26[4]
Mõningaid kaitstavaid loodusobjekte:
- Aruküla koopad
- Devoni liivakivipaljand
- Ebatsuugaallee Raadi sõjaväekalmistul
- Raadi park
- Tammeallee Riia tänaval
- Toomemägi (koos Kassitoomega)
[redigeeri] Ettevõtlus
[redigeeri] Hotellid
Paljud Tartu hotellid asuvad Tartu vanalinna muinsuskaitsealal ja on arhitektuursed vaatamisväärsused.
- Barclay Hotell
- Draakon Hotell
- Hansa Hotell
- Hotell Dorpat
- Hotell Tartu
- Ihaste Hotell
- Kantri Hotell
- London Hotell
- Pallas Hotell
- Park Hotell
- Raadimõisa Hotell
- Rehe Hotell
[redigeeri] Kaubandus, ärikeskused
[redigeeri] Sõpruslinnad
Bærum, Norra
Deventer, Holland
Ferrara, Itaalia
Fredriksberg, Taani
Hafnarfjörður, Island
Hämeenlinna, Soome
Kaunas, Leedu
Lüneburg, Saksamaa
Pihkva, Venemaa
Riia, Läti
Salisbury (Maryland), USA
Tampere, Soome
Turu, Soome
Uppsala, Rootsi
Veszprem, Ungari
Zutphen, Holland
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Kirjandus
- Malle Salupere "Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn", Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2004
[redigeeri] Viited
- ^ Kultuurimälestiste riiklik register: Tartu vanalinna muinsuskaitseala
- ^ Tartu Agenda 21
- ^ Ü.Kukk, I.Alakivi Tartus kaitse all olevad loodusobjektid. (maht ~12 MB)
- ^ Ü.Kukk, I.Alakivi Kaitstavaid liike Tartu linnas ja lähikonnas. (maht ~18 MB)
[redigeeri] Välislingid
- Tartu linna ametlik kodulehekülg
- Andres Tarto aerofotosid Tartust
- Ortofoto (2003 kevad)
- Ajalooline Tartu
Tartu maakonna omavalitsused |
Alatskivi vald - Elva linn - Haaslava vald - Kallaste linn - Kambja vald - Konguta vald - Laeva vald - Luunja vald - Meeksi vald - Mäksa vald - Nõo vald - Peipsiääre vald - Piirissaare vald - Puhja vald - Rannu vald - Rõngu vald - Tartu linn - Tartu vald - Tähtvere vald - Vara vald - Võnnu vald - Ülenurme vald |
{{{päis2}}}
|
{{{üksused2}}}
|