Vagellest
Allikas: Vikipeedia
Vagellest (Demodex spp) ehk nääpsulest on imetajate karvafolliikulites ja rasunäärmetes parasiteeriv ja demodikoosi tekitav lest.
Vagellestad parasiteerivad peamiselt imetajatest peremehe karvafollikulites ja rasunäärmetes. Tirts hamstrikul (Onychomys leucogaster) parasiteerib vagellest suuõõne, keele ja söögitoru epiteelis ja nahkhiirtel ning lemuritel suuõõnes.[1][2]
Sisukord |
[redigeeri] Etioloogia
Vagellestad on sigarja kehakujuga 0,2-0,5 mm pikused, helehallid, keha eesosas asuvate, natuke üle keha servade ulatuvate nelja paari väga lühikeste koonusjate kahe küünisega lõppevate jalgadega. Poolkaarjad haukasmissuised on hästi arenenud. Neil on lülistumata pearindmik. Silinderja keha tagaosa on tihedalt triipudega kaetud, mis asetsevad risti keha telje suhtes[3][4].
Demodikoosi tekitajad erinevatel liikidel[1][5][6]:
- Demodex brevis – inimesel
- Demodex bovis – veisel
- Demodex caballi – hobusel
- Demodex canis – koeral
- Demodex caprae – kitsel
- Demodex cati – kassil
- Demodex criceti – hamstril
- Demodex equi – hobusel
- Demodex folliculorum – inimesel
- Demodex gatoi – kassil
- Demodex injai – koeral
- Demodex ovis – lambal
- Demodex phylloides – seal
- Demodex tauri – veisel
[redigeeri] Koera vagellest
Koeral on kirjeldatud kahte liiki vagellesti, D. canis ja D. injai [6]. D. canis on osa koera normaalsest naha faunast ja esineb vähesel arvul enamustel tervetel loomadel. Kutsikad saavad nakkuse otsese kontakti teel esimesel 2-3 elupäeval emalt, loodete nakatumist vagellestaga emakasiseselt ei toimu (keisrilõike abil sündinud kutsikatelt, kes on nakatunud emast kohe eraldatud ei ole vagellesti leitud). Vagellesti ei ole leitud ka surnult sündinud kutsikatel[7]. Koera vagellest parasiteerib peamiselt karvafolliikulis, harvem rasunäärmes. Lümfisõlmedest, sooleseinast, põrnast, maksast, neerust, põiest, kopsust, kilpnäärmest, verest, uriinist ja roojast on leitud enamasti surnud ja degenereerunud erinevas arenguastmes koera vagellesti[7].
[redigeeri] Kassi vagellest
Kassil esineb demodikoosi väga harva. Kassil parasiteerib kahte liiki demodikoosi tekitajaid (D. cati ja D. gatoi). D. gatoi on keha tagaosaga on lühem ja tömbilt lõppev võrreldes D. catiga. D. gatoi parasiteerib naha epidermise kõige pindmises kihis (Stratum corneum).[6]. D. cati arvatakse olevat osa normaalsest naha faunast kassil. D. cati parasiteerib erinevalt D. gatoi 'st kassi karvafolliikulis [5].
[redigeeri] Veise vagellest
Veistel parasiteerib kahte liiki vagellesti D. bovis ja D. tauri. Veisel rasunäärmetes ja karvafolliikulites parasiteeriv D. bovis on 0,3-0,4 mm pikk[4]. D. tauri esinemist veisel on kirjeldatud silmalaugude karvafolliikulites ja rasunäärmete juhades[1].
[redigeeri] Sea vagellest
Seal põhjustab demodikoosi Demodex phylloides. Täiskasvanud isased sea vagellestad on 0,24-0,27mm ja emased 0,23-0,26mm pikad. Arengutsükkel munast kuni suguküpse valmikuni kestab 2-4 nädalat. Sead nakatuvad otsese kokkupuute kaudu[8].
[redigeeri] Kitse vagellest
Kitsel põhjustab demodikoosi kitse vagellest Demodex carpae. Sagedamini haigestuvad noored, tiined ja lakteerivad loomad. Nahamuutused esinevad sagedamini näo, kaela ja õla piirkonnas ning udaral. Tekkivad noodulid on kuni 4 cm läbimõõduga. Sarnaselt koeraga esineb kitsel sageli generaliseerunud demodikoosi[1].
[redigeeri] Arenemistsükkel
Vagellesta arenemistsükkel kestab 9 päevast kuni 4 nädalani. Emaste vagellestade poolt karva folliikulisse ja rasunäärmetesse munetud värtnakujulistest munadest kooruvad välja arenemata suguelundite ja 3 paari kühmjate jalgadega vastsed.
[redigeeri] Diagnoosimine
Koertel on standartseks diagnoosimise meetodiks on naha süvakaabete võtmine kahjustunud kollete ja normaalse naha piiril. Kaaped tuleks võtta karva kasvu suunas kuni kapillaarse veritsuse tekkeni[9]. Enne ja kaabete võtmise ajal kahjustunud kohta pigistada näpude vahel. Saadud materjal segada alusklaasil väikese koguse mineraal- või immersioonõliga. Proove vaadata mikroskoobiga kasutades 10x objektiivi. Mõnedelt patsientidelt sh osadelt koeratõugudelt (vana inglise lambakoer, shar pei, šoti terrjer) võib diagnoosi kinnituseks osutuda vajalikuks nahabiopsia võtmine[7][10].
D. gatoi leidmiseks soovitatakse võtta naha pindmiseid kaapeid kohtadest, kust kass ei saa ennast lakkuda, nagu kaela dorsaal osast ja küünarvarre lateraal pinnalt. D. cati leidmiseks tuleb võtta naha süvakaapeid[6].
[redigeeri] Ravi
Vaata artiklit Demodikoos
[redigeeri] Vaata ka
- Naha parasitoosid loomadel
- Naha parasitoosid inimesel
[redigeeri] Kasutatud kirjandus
- ^ 1,0 1,1 1,2 1,3 Mullen, G., OConnor, B., Mites in Medical And Veterinary Entomology. Elsevier Science. 2002
- ^ Nutting, W., Satterfield, L., Cosgrove, G. Demodex sp. Infesting Tongue, Esophagus, and Oral Cavity of Onychomys leucogaster, the Grasshopper Mouse. The Journal of Parasitology:59, 5, 893-896(1973)
- ^ Parre, J. Demodikoosid. Veterinaarparasitoloogia. Tallinn, Valgus, 1985
- ^ 4,0 4,1 Järvis, T. Demodikoos. Koerte parasitoosid. Tartu, EPMÜ Kirjastus, 1998
- ^ 5,0 5,1 Mange in Merck Veterinary Manual 9th ed Merck & Co., Inc
- ^ 6,0 6,1 6,2 6,3 Ghubash, R. Parasitic Miticidal Therapy. Clin Tech Small Anim Pract 21:135-144. Elsevier. 2006
- ^ 7,0 7,1 7,2 Canine Demodicosis in Muller & Kirk's Small Animal Dermatology 5th ed. Saunders. 1995
- ^ Parre, J. Sigade parasitoosid. 1990 Tallinn. Valgus.
- ^ Mueller, R. Treatment protocols for demodicosis: an evidence-based review. Veterinary Dermatology 15. 75-89. 2004
- ^ Bettenay, S., Mueller, R. Skin scrapings and skin biopsies. In: Ettinger, S., Feldman, E. eds. Textbook of Small Animal Internal Medicine 6th. Ed. Elsevier. 2005