Gregorius XII
Allikas: Vikipeedia
Gregorius XII | ||||||||||||||||||
|
Gregorius XII (Angelo Correr; ka Angelo Coraria, Angelo Corrario või Angelo Corraro, 1325 ? – 18. oktoober 1417) oli paavst 1406–1415. Ta oli 205. paavst. Ta oli neljas ja viimane paavst suure skisma ajal.
Angelo Correr sündis Venezias 1325 või 1335.aasta paiku aadliku Niccoló di Pietro Correri ja tema naise Polissena peres. Correr õppis teoloogiat ja sai magistrikraadi.
Sisukord |
[redigeeri] Ametid
- Venezia katedraali kanoonik
- 23. märts 1377 – 1390 Corone kiriku dekaan Venezias
- Bologna ülikooli teoloogiaprofessor
- Oktoober 1380 – 21. november 1390 Castello piiskop
- 21. veebruar 1387 legaat ja maksukoguja Istrias ja Dalmaatsias
- Negreponte piiskop
- 1. detsember 1390 – 23. oktoober 1409 Konstantinoopoli titulaarpatriarh
- 20. aprill 1395 – 1413 Coroni administraator
- 1399 legaat Napolis
- 4. aprill 1405 Ancona kuberner
- 12. juuni 1405 – 30. november 1406 San Marco kardinalpreester
[redigeeri] 1406. aasta konklaav
Gregorius XII valiti paavstiks 30. novembril 1406 ja krooniti 19. detsembril. Ta oli paavstiks saades vanim isik pärast Gregorius IX-t.
18. – 30. novembrini 1406 toimunud konklaavil osalesid 14 kardinali, kes andsid vande, et teevad valituksosutumise korral kõik selleks, et skismat likvideerida. Samuti lubas neist igaüks, et ei määra ametisse uusi kardinale ja alustab vastupaavstiga 3 kuu jooksul läbirääkimisi, et lõpetada skismat.
1406 konklaavil osalenud kardinalid
- Angelo Acciaioli
- Angelo d'Anna de Sommariva
- Rinaldo Brancacci
- Antonio Calvi
- Corrado Caraccioli
- Oddone Colonna
- Angelo Correr
- Antonio Gaetani
- Jean Gilles
- Landolfo Maramaldo
- Giovanni de’ Migliorati
- Enrico Minutoli
- Giordano Orsini
- Pietro Stefaneschi
[redigeeri] Suur skisma
Gregorius XII kuulutas paavstiks saades oma valmisolekut skisma likvideerimiseks. Ta saatis delegatsiooni vastupaavst Benedictus XIII juurde, kellega lepiti kokku, et Gregorius XII ja Benedictus XIII kohtuvad Savonas hiljemalt 1. novembril 1407. Gregorius XII siirdus 1407 Riminisse, kuid hakkas kahtlema Savonasse minekus, sest vastupaavst keeldus andmast lubadust oma tagasiastumiseks, mistõttu plaanitud kohtumine ei leidnud aset. Paavst siirdus Luccasse, kus pidas 4. mail 1408 kardinalidega nõu tekkinud olukorra üle, keelates kardinalidel linnast ilma tema loata lahkuda.
Paavsti nõudest hoolimata siirdusid Savona kohtumise läbikukkumise järel mitmed kardinalid Pisasse, kus nad pidasid kirikukogu. Paavst kutsuti Pisasse, kuid ta keeldus sinna minemast, kuna see kirikukogu polnud tema poolt ametlikult kokku kutsutud ja selle volitused olid seega ametlikult kehtetud. Pisas süüdistati nii Gregoriust kui Benedictust mitmes punktis, mille peale Gregorius XII taunis oma tagasiastumise kohta tehtud ettepanekuid kui ketserlikke. Teda toetasid Pisas Saksa kuninga Ruprechti saadikud ja Carlo Malatesta. 5. juunil 1409 tagandati Pisa kirikukogu otsusega ametist nii Gregorius XII kui Benedictus XIII, kui „skismaatikud, ketserid ja vandemurdjad,” ning 26. juunil valiti paavstiks Aleksander V.
Gregorius XII toetajateks jäid Napoli, Saksamaa, Ungari ja Baier. Gregorius XII avas 6. juulil 1409 oma kirikukogu Cividale dei Friulis, kus ta ekskommunikeeris nii Aleksander V kui Benedictus XIII. 6. septembril 1409 lahkus ta Cividale dei Friulist Gaetasse, kust ta 31. oktoobril 1411 pagendati.
Kui Konstanzi oikumeenilisel kirikukogul arutleti taas skisma lõpetamist, alustati Gregorius XII-ga läbirääkimisi. Paavst ei tunnustanud kirikukogu, kuna see polnud tema poolt kokku kutsutud. Kirikukogule juriidilise staatuse saamiseks veendi paavsti andma vastavat luba ja seejärel veendi teda tagasi astuma. Kardinal Giovanni Domenici luges 4. juulil 1415 kardinalidele ette Gregorius XII loa oikumeenilise kirikukogu tegevuse kohta ning seejärel teatas Carlo Malatesta paavsti tagasiastumisest.
[redigeeri] Suhted kiriku institutsioonidega
Gregorius XII andis olivetaanidele 1408 Padova Santa Giustina kloostri.
[redigeeri] Teoloogilised vaidlused
Gregorius XII saatis seoses John Wycliffe’i vaadete levimisega Tšehhis 1408 kirja Praha peapiiskopile.
[redigeeri] Uued piiskopkonnad
- 28. august 1412 Lvivi peapiiskopkond
- 13. jaanuar 1413 Itaalias Nardò piiskopkond
[redigeeri] Gregorius XII kultuuriloos
Gregorius XII kinnitas 1408 Siena ülikooli privileegid.
[redigeeri] Onupojapoliitika
Gregorius XII määras oma venna Filippo Correri poja Antonio Correri kardinaliks.
Gregorius XII õde Beriola abiellus Angelo Condulmeriga. Nende poeg Gabriele Condulmer sai kardinaliks.
Gregorius XII õde Caterina abiellus Bartolomeo Barbarigoga. Nende poeg Angelo Barbarigo sai kardinaliks.
[redigeeri] Kardinalide pühitsemised
Gregorius XII pühitses 14 kardinali 2 konsistooriumil. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Eugenius IV. Lisaks itaallastele said kardinalideks 1 inglane ja 1 poolakas.
- konsistoorium 9. mai 1408
- Antonio Correr
- Gabriele Condulmer
- Giovanni Dominici
- Giacopo del Torso
- konsistoorium 19. september 1408
- Angelo Barbarigo
- Bandello Bandelli
- Ludovico Bonito
- Angelo Cino
- Matthäus von Krakow
- Luca Manzoli
- Pietro Morosini
- Ottaviano Ottaviani
- Philip Repington
- Vicente de Ribas
[redigeeri] Tagasiastumine ja surm
Gregorius XII astus 4. juulil 1415 ametist tagasi. Ta on jäänud viimaseks paavstiks, kes on ametist tagasi astunud. Ta määrati seejärel Porto e Santa Rufina kardinalpiiskopiks ja legaadiks Anconas. Temast oleks uue paavsti valimise järel saanud katoliku kirikus paavsti järel tähtsuselt teine isik, kuid ta ei tohtinud osaleda konklaavil.
Gregorius XII suri 18. oktoobril 1417 Recanatis ja ta maeti Recanati katedraali.
Eelnev: Innocentius VII |
Rooma paavst 1406-1415 |
Järgnev: Martinus V |