Saamid

Allikas: Vikipeedia

inglise Sami people
Sámi, Saami
Lapp
saksa Saami
Sámi, Saamen
van.: Lappen
vene саамы
саами
van.: лопари
Saami lipp
Saami lipp

Saamid (ka saamlased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimi laplased) on rahvas Euroopas, Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).

Saamid kõnelevad saami keeli.

Kokku on maailmas eri andmetel ja hinnangutel 80 000–100 000 saami ning seega on nad arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Praeguseks on neil säilinud neli olulisemat asuala: Põhja-Norra, Põhja- Rootsi, Põhja-Soome ning Koola poolsaar Venemaal. Arvatavalt elabSoome Lapimaal ligikaudu 7000 saami, ent ühtse asuala puudumise tõttu on nende täpset koguarvu maailmas raske öelda. Näiteks Norras loetakse saamiks igaüht, kellel vähemalt üks vanavanematest on rääkinud koduse keelena saami keelt. Paraku ei ole Norras kunagi tehtud ega tehta ka praegu mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool kogu saami rahvastikust just Norras. Venemaa saamid saadeti nõukogude võimu ajal asumisele Koola poolsaarele.

Traditsiooniliselt on saamid tegelenud erinevate elatusaladega nagu kalapüük nii merelt kui siseveekogudest,karusloomade jahtimine, lammaste karjatamine, ent enim tuntud on kindlasti põhjapõtrade kasvatamine-karjatamine. Võrreldes varasemate sajanditega tegeleb selle traditsioonilise alaga tänapäeval vaid väike protsent kogu saami rahvastikust.

Nüüdisajal on enamik saamlasi asunud elama modernset elu suurtes linnades nii põlistel saami aladel kui ka väljaspool seda. Vaid u 10 % rahvastikust tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida praegusajal säilitatakse kui üht võimalust hoida sidet kunagise kultuuri ja kommetega.

Saami perekond eelmise sajandi alguses
Saami perekond eelmise sajandi alguses


Vaata ka


[1] - Eesti Rahva Muuseumi poolt koostatud eestikeelne veebileht soomeugrilastest, sealhulgas saamidest.