Eesti varauusaeg

Allikas: Vikipeedia

Eesti varauusaeg on ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega. Tavaliselt loetakse Eesti varauusaja kesteajaks umbkaudu aastaid 1550–1800, kuid mõnikord on kasutatud ka teisi aastaarve. Sümboldaatumeid kasutades määratakse periood tavaliselt aastatega 1558, mil algas Vana-Liivimaa riikidesüsteemi lagunemine, ja 1816/1819, mil Eestimaal ja Liivimaal kaotati pärisorjus. Mõnikord on varauusaja lõppdaatumiks võetud ka asehalduskorra kehtestamise aeg.

Eesti varauusaja saab jagada mitmeti erinevateks perioodideks, kõige tugevamalt on esimesele perioodile (aastad 15611710/1721) ilmselt kinnistunud nimetus Rootsi aeg, aga on kasutatud ka nimetust sõdade ajastu või riikliku killustatuse aeg (Margus Laidre on välja pakkunud ka nimetust Liivimaa Saja-aastane sõda), mis hõlmab lühemat perioodi (15581625/1629/1645/1660). Sõdade ajastut ja Rootsi aega on kasutatud ka koos, üksteisele järgnevate perioodide tähenduses, sel juhul on kahe perioodi eraldusjooneks tavaliselt võetud 1629. aasta, mil Eesti mandriosa läks täielikult Rootsi võimu alla. Lõuna-Eestis võib aga eristada Poola aega (1561/15621625/1629) ja Saaremaal Taani aega (1559–1645). Lisaks neile võib lisada veel ka Liivi sõja aegse Vene võimuperioodi (15581583).

Varauusaja teist poolt on tavaliselt nimetatud kas Vene ajaks või tsaariajaks (mis kestis kuni 1917./1918. aastani, hõlmates seega ka Eesti uusaja).

[redigeeri] Kronoloogia

  • 1570Eestimaa prints Magnus hakkab koos suure Moskva Tsaaririigi sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Moskoovia väge, keda opritšnikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest moskoviitidest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ning Eestimaa Rüütelkond ja moskoviidid lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
  • 1573 - Moskoviidid tulevad suurel hulgal Narva kaudu Järvamaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist moskoviitide 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Saare-Lääne Piiskopkonda, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
  • 1574 - Moskoviitide rüüsteretk Eestimaa Vürstiriiki. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat moskoviiti ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid moskoviidid ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
  • 1575 - Moskoviidid vallutavad Pärnu

1575 - Moskoviitide rüüsteretk Saare-Lääne Piiskopkonda. "Siis läksid moskoviidid ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll moskoviit ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid moskoviidid ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."

  • 1576 - Moskoviidid rüüstavad Tallinna ümbrust: "Heinakuus, algusest lõpuni, olid moskoviidid ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi koos naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
  • 1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
  • 1579 - Moskoviitide ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Maavalda. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa. Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk moskoviite ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
  • 1656-1658 - Rootsi-Moskoovia sõda; moskoviidid tungivad Maavalda. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Moskoovia valdusse kuni 1661. a.
  • 1700-1721 - Põhja sõda 1700 - Moskoviitide esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine moskoviitide poolt. Narva lahing 19. novembril.
  • 1701 - Moskoovia väed tungivad Lõuna-Maavalda. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Aluliina piirkonda.

1701 - Moskoovia väed tungivad Lõuna-Maavalda. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Aluliina piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.

  • 1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda – nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
  • 1703 - Tsaar Peeter I väejuhi Šeremetjevi rüüsteretk läbi Maavalla; rüüstetegevusest jäävad enam-vähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju maavalla talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."

1703/04 - Moskoviitide korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.

  • 1704 - Moskoviitide rüüsteretk Tartumaale: "

1704 . a. jaanuaris tungisid moskoviidid piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla." 1704 - Tartu alistub 13. juulil Moskoovia piiramisväele. Moskoviidid ei täida kapitulatsiooni tingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud. 1704 - Narva vallutamine moskoviitide poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine moskoovia sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiged, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Moskooviasse orjadeks viia."

  • 1707 - Moskoovia ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
  • 1708 - Moskoovia väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha. 1708 – Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Moskooviasse sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
  • 1709 - Pärnu vallutatakse moskoviitide poolt.
  • 1710 - Tallinn kapituleerub moskoviitidele.

1710 - 1721 - Maavalla tegelik kuulumine Moskva Tsaaririigi alla.

[redigeeri] Vaata ka: