Tuumaelektrijaam
Allikas: Vikipeedia

Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.
Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos.
Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis.
2005. aasta seisuga on maailmas 443 tegutsevat tuumaelektrijaama, mis kokku toodavad 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31).
Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle gigavati.
Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid ja kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud.
Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt mürgised, ja nende lagunemiseks kulub sajandeid. Tuumaelektrijaamad võivad põhjustada veekogude temperatuuri tõusmist. Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada.
[redigeeri] Eestile lähimad tuumaelektrijaamad
- Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam Leningradi oblastis on lähim Kirde-Eestile
- Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on lähim Tallinnale
- Ignalina tuumaelektrijaam Leedus (plaanitakse sulgeda 2012)