Vabaduse väljak
Allikas: Vikipeedia
Vabaduse väljak on Tallinna kesklinnas Tallinna linnavalitsuse vastas asuv esindusväljak, mida igapäevaselt kasutatakse parkimisplatsina.
[redigeeri] Ajalugu
Müürivahe tänava ja praeguse Vabaduse väljaku vahelisel Harju tänava lõigul asus linnamüüris Harju värav koos kahe eesväravaga. Puu- ja Heinaturg tekkis pärast Tallinna bastionide lammutamist ja vallide tasandamist ja Harju väravate esine ala oli tuntud Heinaturu nime all.1875. aastal pärast Harju peavärava lammutamist tekkis endisele muldkindlustusvööndi alale Peetri plats, kus avati 1910. aastal Peeter I ausammas, mille Eesti Vabariigi valitsus otsustas 1922. aastal kõrvaldada. Kunagisest Heinaturust ning Peetri platsist sai 1923. aastal Vabaduse plats ja alates 1933. aastast Vabaduse väljak.
1927. aastal hakati Vabaduse väljakule kavandama Kultuurkapitali hoonet. Vabaduse platsil asub 1867 aastal ehitatud Jaani kirik. 1928. aastal korraldati Vabaduse väljaku planeerimise võistlus. Ent arhitekt Erich Jacoby esitatud võiduprojekti realiseerima ei hakatud ning jätkus väljaku juhuslik hoonestamine. Platsi lõunaküljele kerkis 1926. aastal kinohoone Gloria Palace (praegu Vene teater), 1932 sai valmis punastest tellistest ekspressionistlik kindlustusseltsi EKA maja (praegune linnavalitsuse hoone) ning 1934. aastal väljaku vastaspoolele Kunstihoone. 1937. aastal ehitati väljakule korraga kaks Elmar Lohu projekteeritud hoonet: hotell Palace lõuna- ja EEKS maja (üldtuntud Moskva kohviku, endise Kultase kohviku järgi) põhjaküljel. Väljaku arhitektuurilise ja ruumilise kujunduse parendamise eesmärgil korraldati 1937. aastal uus projektide võistlus. Konkursi võitsid Alar Kotli ja Ernst Kesa, kus kavandati Jaani kiriku asemele kuuekorruseline Kohtupalee, mille ette sooviti paigutada kõrge samba otsa ratsamonument.
1948. aastal sai Vabaduse väljakust Võidu väljak, mille lahutamatuks osaks pidi saama Võidu monument. 1949. aastal valmis Alar Kotli projekteeritud Kunstifondi hoone väljaku kirdenurka ning aasta hiljem püstitati Harjumäe nõlvale Viktor Kingissepa monument koos suurejoonelise trepiga. 1957. aastal lisandus väljaku lääneküljel paikneva madala paemüüri kohale Juhan Raudsepa kavandatud 21. juunil ning 6. ja 11. juulil 1940 massimiitingust osavõtnute mälestuskivi. Võidu väljaku nime kandis esindusväljak 1988. aastani.
Vabaduse väljaku hoonestus oli ägedate vaidluste objektiks 1989. aastal seoses Roosikrantsi tänava nurgale planeeritava Diagnostikakeskusega. Protestijad leidsid asukoha olevat sellisele hoonele sobimatu, asjasse sekkus ka muinsuskaitse. Vaidlused nii palju aega, et kunagise kalmistu luud korjati kokku ja krundile kerkis Tallinna panga hoone.
1997. aasta detsembris tegi toonane linnapea Ivi Eenmaa ettepaneku kujundada Vabaduse väljak ümber. Eesmärgiks oli kaotada platsilt autoparkla ning muuta väljak puhke- ja jalakäijate alaks. 1998. aastal otsustati kuulutada välja uus detailplaneeringu koostamise riigihankekonkurss. Selle võitsid arhitektid Andres Alver ja Tiit Trummal. 1998. aasta suvel paigaldati ajutiselt parkivatest autodest vabastatud väljakule konteinerhaljastus ja pingid, asfaldile joonistati lilled. 2001. aasta aprillis otsustas linnavolikogu rajada Vabaduse monumendi ja käivitada selleks monumendikonkursi. 2004. aasta sügisel esitasid arhitektid planeeringu täienduse, millega vabadusmonumendi asupaigaks saaks Ingeri bastioni müüride väljakaevamisega Mayeri treppide kõrvale tekkiv tühi plats. Oktoobrist 2005 seisab Harjumäel endise Viktor Kingissepa ausamba asukohal vabadussõja monumendi nurgakivi.
2003. aastal rajati Kaarli puiestee Vabaduse väljaku poolsesse otsa Leonhard Lapini kavandatud Vabaduse kell. Vastavalt kavandile kõrgub mustal marmoralusel kaks 12-meetrist sammast - sinine metallist ja valge paekivist, mis kokku sümboliseerivad igavikulisust (must), kaasaega (sinine) ja vabadusideaale (valge).
15. augustil 2007 avalikustati Vabaduse väljakule rajatava vabadussamba ideekonkursi võidutöö "Libertas", mille autoreid kohe ei avalikustatud ja mis kujutab 28 meetri kõrgust monumenti Harjumäe nõlval ning see koosneb postamendist ja selle otsas olevast Vabadusristist. Vabadusristi keskel on kujutatud Eesti riigipiiri kontuur ning postamendil on kiri "Eesti Vabadussõda 1918–1920". Sammas on võidutööl paigutatud nõlvale rajatavale väikesele platsile ning samba taga asub sein, millele süvistatakse lõik Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi kõnest. Seejuures valgustatakse kõne alles päikese loojumise hetkel. Žürii esimees oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder.
[redigeeri] Loe lisaks
- D. Bruns "Tallinn. Linnaehituslik kujunemine", Tln, Valgus, 1993;
- Tallinna Entsüklopeedia, 2004