Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Allikas: Vikipeedia

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik
Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik (ka: Võru Aleksandria Püha Katariina kirik, Võru Jekateriina kirik) on Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule kuuluv kirik Võrus, mida kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Võru Suurkannataja Ekaterina kogudus. Kiriku aadress on Lembitu 1.

Sisukord

[redigeeri] Arhitektuur

Kirikul on lihtne ristkülikukujuline põhiplaan. Tal on toekas läänetorn. Kõrgel tamburil asetseb kuplitaoline haritorn. Kaaraknad on Petikniššides. Stiililt on kirik enamasti varaklassitsistlik, kuid ei puudu ka mõningad barokkstiili elemendid. Kirikul on 2 suurt ja 2 väikest kella. Kirik mahutab kuni 1000 inimest.

[redigeeri] Ajalugu

Kiriku ehitamist alustati 1793, Katariina II valitsusajal. Kiriku projekteeris Liivimaa kubermangu arhitekt Matthias Schons. Ehitusmeister oli võrulane Johann Karl Otto.

Kiriku pühitsemine toimus 6. novembril 1804 aastal Riia arhimandriidi Benedikti poolt püha suurkannataja Ekaterina auks ja kannab tema nime.

Kiriku ülalpidamiseks andis riik talle 1870. aastal Võrumõisa hooned, loomad, inventari ja 248 ha maad, seega ulatusid kiriku valduse piirid Mustjärvest Kirumpää linnuseni. Kirikul lubati ka Tamula ja Vagula järvest kala püüda.

Kirikus on palju pühakujusid ja rikkalik ikonostaas.

1922. aastal võõrandati riigi poolt suurem osa kiriku maast. Kirikule jäi vaid 72 ha. 1944 vähendati maavaldust 14 hektarini, 1949. võõrandati ka see maa koos sinna külvatud rukkiga.

1933. aastal ehitas kogudus Võru surnuaiale väikese kabeli.

1999. aasta septembris leidsid restaureerijad kiriku ristimunast laeka, milles oli ülempreestri Joann Jelenini 17. juunil 1854 kirjutatud kiri, kus ta annab ülevaate õigeusu levikust Võru maakonnas, tolleaegsetest kirikutegelastest ja Võru eluolust. Laekast leiti veel kolm ajalehte Severnaja Ptšela aastast 1854, Eesti rahva kalender 1854, Riias 1848. aastal trükitud aabits, kolm eestikeelset õigeusuteemalist trükist ja 22 vaskmünti. Dokumendid anti üle Võrumaa Muuseumile.

[redigeeri] Vaimulikkond

Esimene eesti rahvusest vaimulik Võrus oli diakon Aleksei Allik, kes teenis kirikus 1880-1886 ja ülendati ka preestriks. Hiljem oli ta Saare praost.

1904-1931 oli preestriks Joann Sepp, kes ülendati ka ülempreestriks. 1916 asus kiriku teenistusse ka diakon Joann Randvere, kes pühitseti preestriks 1922 ja teenis kuni 1976. aastani. Eakat preestrit abistasid diakon Semeon Aim ja köster August Iva. 1976. aastal tuli koguduse preestriks iguumen Antoni (Kaseküli), kelle algatusel toimus kirikus esimene remont - vahetati katus ja põrandad, hoone krohviti ja värviti nii seest kui väljast. 7 aastat kestnud remont oli suurte kulude tõttu kogudusele raske. 18. novembrist 1991 on koguduse preestriks Rafael Hinrikus.

[redigeeri] Välislingid