Tartu Noorte Autorite Koondis

Allikas: Vikipeedia

Contra, Aapo Ilves, Olavi Ruitlane ja Jaan Pehk 25. mail 2007 Koeru holaööl. Foto: Kristiina Nurmis / Tartu NAK
Contra, Aapo Ilves, Olavi Ruitlane ja Jaan Pehk 25. mail 2007 Koeru holaööl. Foto: Kristiina Nurmis / Tartu NAK
Contra, Andra Teede ja Aapo Ilves koos A. H. Tammsaarega Tartus Genialistide klubis 2006. aasta hilissügisel. Foto: Priit Salumaa / Tartu NAK
Contra, Andra Teede ja Aapo Ilves koos A. H. Tammsaarega Tartus Genialistide klubis 2006. aasta hilissügisel. Foto: Priit Salumaa / Tartu NAK

Tartu Noorte Autorite Koondis (Tartu NAK, inglise k Young Authors' Association in Tartu, soome k Tarton Nuorien Kirjoittajien Liitto, vene k Объединение Молодых Авторов г. Тарту) on 1997. aastal taasloodud eesti noorema põlvkonna kirjanike jm kunstiinimeste rühm.

Sisukord

[redigeeri] NAK-i ajaloost kuni 1997. aastani

Esimene Noorte Autorite Koondis tegutses Tallinnas aastail 19491952 ja kujutas endast, nagu ka kõik järgmised NAK-id kuni nõukogude aja lõpuni, kirjanike järelkasvu tootvat ja kontrollivat organit Kirjanike Liidu juures. Esimeses NAK-is paistsid silma pooliku haridusega, kuid karjerismiihaga endised sõjamehed Ants Saar, Manivald Kesamaa, Egon Rannet ja Richard Ehrlich (kirjanikunimega Valmen Vaida), aga sinna kuulusid ka näiteks Karl Sinijärv ja Juta Kaidla. Anti välja koguteost "Võitlev sõna". Siiski ei peetud esimest NAK-i ajajärgu nõuetele vastavaks ja see suleti 1952. aastal ametlikult.

Aastal 1955 taastati NAK Tallinnas Paul Kuusbergi eestvõttel, jätkati koguteose "Võitlev sõna" väljaandmist. Sellesse NAK-i kuulusid Juta Kaidla, Adolf Rammo jt. 1950-ndate lõpul ja 1960-ndate algul juhtis Noorte Autorite Koondist Oskar Kruus. NAK tegutses Tallinnas kuni laulva revolutsioonini, aastail 19841986 oli selle esimees Juhan Habicht, aastast 1987 oli selle liige nt Tõnu Trubetsky. Tartus tegutses 1980-ndatel viljakalt Tartu Noorte Autorite Koondis, kuhu kuulusid Kajar Pruul, Karl Martin Sinijärv, Imre Siil, Rannar Susi, Ilmar Särg, Juhan Habicht jt.

[redigeeri] 1997. aastal taasloodud NAK

Veiko Märka Lätete Pääl 2007. Foto: Aapo Ilves / Tartu NAK
Veiko Märka Lätete Pääl 2007. Foto: Aapo Ilves / Tartu NAK

Vahepeal tegevuse katkestanud Tartu NAK taasloodi 28. jaanuaril 1997 Tartus täiesti uutelt organisatsioonilistelt ja loomingulistelt alustelt, eelnevaga ei seo seda miski peale nime. Uue Tartu NAK-i liikmeid ühendab eelkõige vaba ja mänguline suhtumine kirjutamisse jm loomingulisse tegevusse: riimiline luule, mis on kord vemmaldav ja lõbus, kord irriteeriv ja ühiskonnakriitiline, sõbralik suhe popkultuuriga, meelelahutuslikkuse põhimõte jms. Väga olulisel määral on see ka lihtsalt sõpruskond, kes lävib omavahel ka kirjandusliku tegevuse väliselt.

Tartu NAK-i taasloomise idee tuli Kivisildnikult ja Kauksi Üllelt ning sellele aitas kaasa ka kunstisõber Matti Milius, kes hakkas Legendi galeriis korraldama noorte ja isegi päris tundmatute autorite luuleõhtuid. Oluliseks väljundiks sai naklastele kirjastuse Eesti Kostabi-$elts (loe EK$-i kohta, vaata veel) "Noorte geeniuste sari", kus ilmusid Contra, Veiko Märka, François Serpent'i, Olavi Ruitlase, Aapo Ilvese, Tiina Pai, Indrek Ryytle ja Jan Rahmani (aga ka Merca ja Villu Tamme) luulekogud (vaata). Tartu Kirjanduse Maja teisel korrusel said naklased enda käsutusse ruumi, mis jäi seltsielu üheks keskpunktiks kuni selle tagasinõudmiseni Kirjanduse Maja poolt 2004. aastal. Aastal 2007 sai NAK Tartus uue peakorteri Irja ja Inno Tähismaa majas Võru tänaval (fotod enne avamist, fotod avamisõhtust 5. mail 2007). Tulevikus on plaanis samas majas avada ka kirjanduskohvik.

Kirjanik ja kirjandusuurija Priit Kruus on oma uurimuses eesti 1990-ndate lõpu kirjandusrühmituste kohta kirjutanud Tartu NAK-ist järgmist: "Noorte Autorite Koondis asutati just kui noorkirjanikke koondav ja kasvatav asutus, mille institutsionaalsust rõhutas kirjanike liidu egiidi all toimimine ja oma ruumi olemasolu Tartu Kirjanduse Majas. (---) Koondise loomisel ühendati kohalesaabunud noored küll alguses formaalsustega ametlikuks institutsiooniks, kuid sisuliselt eraldus parlamentaarsena mõeldud koondisest iseseisev tuumik, kellele hakati peagi viitama kui NAK-i löökrühmale (Contra, Olavi Ruitlane, Aapo Ilves, Veiko Märka, hiljem ka Jaan Pehk). Retseptsioon ja suuline publikumenu kujundasid NAK-i identiteedi rühmituslikuks. NAK-i peakorteri olemasolu oli 2002. aastal viimaseks tähiseks kunagisest institutsioonist." (Sirp, 10. august 2007.)

Kuigi rühma nimes sisaldub "Tartu", on see nimi tinglik, sest naklased elavad ja tegutsevad üle kogu mandri-Eesti (Tallinnas, Sauel, Türil, Tartus, Räpinas, Urvastes, Võõpsus jm), liikmelisus ulatub koguni välismaale (Brüssel, Budapest). Samuti ei osuta sõna "noorte" liikmete tegelikule eale: näiteks Veiko Märkal on sünniaastaks 1964, Olavi Ruitlasel 1969, Aapo Ilvesel 1970 ja Contral 1974. Hetkel (2007) on noorimaks liikmeks Andra Teede, kelle sünniaasta on 1988.

Tartu NAK-i tegevust juhib formaalselt esimees, samuti tegutseb paariliikmeline juhatus, kuid tegelikkuses on esimehe roll rohkem esinduslik, piirdudes bürokraatlike asjaajamistega. Rühma asjade üle otsustatakse jooksvalt ja kollektiivselt. Aastast 1997 on esimehe kohuseid täitnud Veiko Märka ja Vahur Afanasjev, aastast 2006 on esimees Priit Salumaa.

[redigeeri] Liikmed

Tartu NAK-i märk
Tartu NAK-i märk

Tartu Noorte Autorite Koondise liikmed (seisuga 24. juuli 2007):

[redigeeri] Kese

  • Aapo Ilves
  • Veiko Märka
  • Jaan Pehk
  • Contra (kodanikunimi Margus Konnula)
  • Wimberg (kodanikunimi Jaak Urmet)
  • Vahur Afanasjev
  • Olavi Ruitlane
  • Piret Jaaks (pseudonüüm Florian)
  • Priit Salumaa, esimees
  • Andra Teede
  • Jan Rahman
  • Mehis Heinsaar
  • Mika Keränen (pseudonüüm Mihkel Kera)
  • Inno Tähismaa
  • Irja Vaher (abielus Tähismaa)

[redigeeri] Ring

  • Kadri Pettai
  • Ardi Ringvee
  • Triin Ploom
  • Priit Liiviste
  • Indrek Särg
  • Indrek Ryytle (kodanikunimi Indrek Rüütle)
  • Tiina Pai
  • Põvvat Kama
  • Elo Kuuste
  • Auli Kütt (pseudonüüm Haldjas)
  • Miina Liias (pseudonüüm Stuart)
  • Irina Orehhova
  • Iris Paasmäe
  • Meelis Sepp
  • Caspar Tops

[redigeeri] Endiseid liikmeid

  • Urmas Vadi
  • Leo Luks
  • fs (varasem luuletajanimi François Serpent, kodanikunimi Indrek Mesikepp)
  • Eve Harju
  • Ülle Harju
  • Timo Maran
  • Marge Pärnits
  • Marko Toom
  • Siim Vatalin

[redigeeri] Lätete Pääl

 Vaata artiklit Lätete Pääl
Aapo Ilves ja Jaan Pehk Lätete Pääl 2007. Foto: Marja-Liisa Plats / Tartu NAK
Aapo Ilves ja Jaan Pehk Lätete Pääl 2007. Foto: Marja-Liisa Plats / Tartu NAK

Alates 1998. aasta suvest korraldab Tartu NAK igasuvist maheteaduslikku seminari Lätete Pääl, mis toimub vabas õhus koos suviste ajaviitmisvormidega. Seni on Lätete Pääl toimunud Aigar Piho juures Järvekülas (1998), Jan Rahmani juures Kärgulas (1999), Kauksi Ülle juures Saarlase külas (2000), Leelo ja Peeter Lauritsa juures Kütioru Avatud Ateljees (2001), Contra juures Urvastes (2002), Järve Väino juures Obinitsas (2004), Irja ja Inno Tähismaa juures Massiarus (2006) ning Salumaade sepakunstitalus Otepää lähistel Kettal (2007, fotod).

[redigeeri] Loomingust

Sageli on Tartu NAK-i vastandatud teisele 1990-ndate lõpu Tartu kirjandusrühmale Erakkond, mille ühendavaks jooneks on intellektuaalne mõtteluule. Hiljem on naklaste loomingus siiski esialgne lõbusama luule domineerimine vaibunud, andes ruumi nõudlikumatele proosa- ja näitekirjanduse teostele, eemaldumata seejuures meelelahutuslikkuse nõudest. Nii on Aapo Ilves näiteks kirjutanud näidenditriloogia Räpina kodu- ja ajaloo ainetel, Olavi Ruitlane lastejutustuse "Kail" ja Nõukogude Armee mälestustel põhineva romaani "Kroonu", Vahur Afanasjev avangardistlikke proosaraamatuid, Veiko Märka vaimukaid vesteid, humoreske ja stiilimänge. Contra on kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus", olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ja ETV telesarja "Elolinõ" saatejuht. Wimberg on kirjutanud stsenaarumi ETV lastesaadetele "Buratino tegutseb jälle" ja "Saame kokku Tomi juures" ning emakeeleõpikuid (kirjandusosa) 4.-6. klassile (Avita, koos Lauri Vanamöldriga). Seejuures on Jan Rahmani, Mika Keräneni ja Mehis Heinsaare (kes küll kuulub ka Erakkonda) luule olnud algusest peale lüüriline ja rahulikes meeleoludes.

Mitmed naklased on ühtviisi tagajärjekalt tegevad mitmel kunstialal: näiteks kirjanik, kunstnik ja muusik Aapo Ilves ning kirjanikud-muusikud Jaan Pehk (aka Orelipoiss), Jan Rahman ja Vahur Afanasjev. Aapo Ilvese kujundatuna ja/või illustreerituna on ilmunud hulk kaasnaklaste (Vahur Afanasjev, Wimberg, Indrek Ryytle, Olavi Ruitlane jt) kirjandusteoseid. Palju naklaste loomingut on ilmunud naklaste endi omakirjastuste väljaandel: Contral Mina Ise (vaata), Aapo Ilvesel Väike Kirjastaja / Väiku Välläandja (vaata 1, vaata 2). Rühma tegevuse algaastail avaldasid naklased ka omakirjastuslikke perioodilisi väljaandeid – Leo Luks humoristlik-obstsöönset ajakirja Sitatorn ja Wimberg kirjanduslikku kogumikku URDU.

Paljud naklased (Wimberg, Olavi Ruitlane, Aapo Ilves, Contra, Irja Vaher, Inno Tähismaa) võtavad aktiivselt osa ühiskondliku arvamuse kujundamisest, kirjutades esseesid, kolumne ja arvustusi nii päevalehtedes, kohalikes ajalehtedes, erialaväljaannetes kui ka võrguportaalides (Delfi jt).

[redigeeri] Saavutusi

Indrek Ryytle 2006. aastal Tartus Tampere majas oma luulekogu "Inglid rokijaamas" esitlemas. Foto: Aapo Ilves / Tartu NAK
Indrek Ryytle 2006. aastal Tartus Tampere majas oma luulekogu "Inglid rokijaamas" esitlemas. Foto: Aapo Ilves / Tartu NAK

Esimese 10 tegevusaastaga on Tartu NAK-ist kujunenud Eesti üks tegusamaid kultuurialaseid ühinguid, mille liikmete seast leiab tunnustatud kirjanikke, muusikuid, kunstnikke jm loomeinimesi.

Contra värsiloome ja poeedinatuur on muutunud juba omaette kaubamärgiks. Muuhulgas on ta võitnud 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest ja 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia.

Hulga olulisi kirjanduslikke tunnustusi on pälvinud Mehis Heinsaare, Olavi Ruitlase, Wimbergi, Jan Rahmani ja Indrek Ryytle looming. Heinsaar võitis oma 2001. aastal ilmunud loomingu eest nii Kultuurkapitali proosapreemia, oma teise Friedebert Tuglase nimelise novelliauhinna kui ka Betti Alveri nimelise debüüdiauhinna. Ruitlase romaan "Kroonu" sai 2004. aasta romaanivõistlusel teise koha ja tõi autorile 2005. aastal ka Bernard Kangro preemia. Kangro preemia on pälvinud aastal 2006 ka Jan Rahman võrokeelsete näitemängude "Sõit" ja "Painaja" eest. Ryytle luulekogu "Inglid rokijaamas" võitis 2007. aastal Kultuurkapitali luulepreemia. Virumaa kirjandusauhinna on võitnud nii Ruitlase "Kroonu" (aastal 2006) kui ka Wimbergi romaan "Lipamäe" (aastal 2002).

Aapo Ilves on saanud 2000. aastal Hendrik Adamsoni nimelisel murdeluulekonkursil eriauhinna murdeluulesse uute väärtuste toomise eest, 2004. aastal Räpina-teemalise näidenditriloogia eest auhinna "Põlvamaa turismi sõber" ning 2006. aastal Tartu Kultuuri Kandja aunimetuse rahvakultuuri kategoorias. Tema kirjutatud sõnadega laul "Tii" (viisi autoriteks Priit Pajusaar ja Glen Pilvre) esindas Eesti Vabariiki ansambel Neiokõsõ esituses 2004. aasta Eurovisioonil Istanbulis. Aasta varem esindas eestlasi samal üritusel Riias ansambel Ruffus, mille koosseisus mängis kitarri Jaan Pehk. Väga lähedal oli 2005. aastal Kiievisse Eurovisioonile pääsemisele kohalikus eelvoorus žüriile väga meeldinud Orelipoisi laul "Minu pruut" (sõnad Olavi Ruitlaselt), kuid lõpuks otsustati siiski ansambel Suntribe'i loo "Let's Get Loud" kasuks. Aapo Ilvese sõnadele on veel loodud ka Raadio 2 aastahitid 2005 ja 2006 (mõlema esitajaks Tanel Padar & The Sun).

Jaan Pehki kodulinnas Türil on sealse majandusgümnaasiumi gümnasistid korraldanud 2005. ja 2006. aastal Jaan Pehkile pühendatud ülevabariigilist gümnasistide omaluule konkurss-laagrit JaPe (loe 2006. a JaPe'st).

Kadri Pettai võitis 2001. aastal Kanal2 ja Uno raadio korraldatud konkursi teleseriaali "Me saame hakkama" ühe episoodi stsenaariumile, saades enda kirjutatud osasse ka rolli. Pettai näidend "Kuidas printsess koju sai" märgiti ära 2002. aasta näidendivõistlusel.

Tartu NAK-i 2007. aasta juulis ilmunud koguteos "Väike pornoraamat" sai kohe ilmudes menukiks, asetsedes kuni sügiseni erinevatel kohtadel raamatukaupluste läbimüügi tipukümnes (kõrgeim 4. koht, Rahva Raamat) ja jõudes kordustrükini. Menukas oli ka raamatu promomiseks neljas Eesti linnas korraldatud turnee "Väike pornotuur" (Tartu–Türi–Rakvere–Tallinn, 28.–31. augustini 2007).

[redigeeri] Teosed

[redigeeri] Tartu NAK-i koguteosed

[redigeeri] Teisi naklaste koguteoseid

  • "Viie pääle" + CD (Aapo Ilves, Olavi Ruitlane, Pulga Jaan, Jan Rahman, Contra, 2005, loe võrukeelsest Wikipediast, vaata)
  • "Laulvad kirjanikud" CD (sh Jaan Pehk, Vahur Afanasjev, Aapo Ilves, Jan Rahman, 2007, vaata)

[redigeeri] Tõlkeid

[redigeeri] Raamatud

  • "Viie tunni tee. Five Hours Away" [Põhjamaade luulefestivali koguteos] (sh Vahur Afanasjev, Mehis Heinsaar, Aapo Ilves, Veiko Märka, Olavi Ruitlane, François Serpent, Wimberg; inglise keelde tõlkinud Kalju Kruusa jt; Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna Infobüroo, 2001, vaata)
  • "Tallinnasta pois. Groteskia virolaista proosaa" (sh Olavi Ruitlane, Aapo Ilves, Mehis Heinsaar, Veiko Märka, Urmas Vadi; soome keelde tõlkinud Raija Hämäläinen, Hannu Oittinen, Mika Keränen, Heli Laaksonen; Absurdia, Helsinki 2003, vaata)

[redigeeri] Ajakirjas Estonian Literary Magazine (ELM)

[redigeeri] Ajakirjas Peilikuva 4/2000

[redigeeri] Tuglas-seura/Illimar

[redigeeri] Ajakirjas Tuli & Savu 3–4/2000

  • Jan Rahman (runoja)
  • François Serpent (runoja)

[redigeeri] Blogid

[redigeeri] Üldine blogi

[redigeeri] Liikmete blogid

[redigeeri] Nendest

[redigeeri] Üldist

[redigeeri] Arvustusi

[redigeeri] Lätete Pääl

[redigeeri] Naklastest soome keeles

[redigeeri] Naklastest inglise keeles

[redigeeri] Naklastest vene keeles

[redigeeri] Video (YouTube)

  • Veiko Märka "Linikute tants" (juuli 2006)
  • Tähismaade dokfilm "Tartu NAK läheb Tallinnasse" (august 2006)
  • Kaadrid SOTSIA raames toimunud naklaste luuleürituselt "Lihtne nagu röökimine" (aprill 2007)
  • Kaadrid naklastest Võrus kirjandusüritusel Prima Vista (mai 2007)
  • Kaadrid suveseminarilt Lätete Pääl 2007 (juuli 2007)

Neid saab vaadata siit:

[redigeeri] Muu

Tiigrihüppe SA toel on valminud 9. klassi kirjanduse tundides kasutatamiseks mõeldud test, millega saab proovile panna õpilaste teadmisi Tartu NAK-ist:

Testi koostaja on Elle Hein ja see on pärit sellelt koduleheküljelt.