Tadžikistan
Allikas: Vikipeedia
Tadžikistani Vabariik
tadžiki Ҷумҳурии Тоҷикистон
(Džumhurii Todžikiston) {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
![]() |
|||||
Riigihümn | |||||
Pealinn | Dušanbe | ||||
Pindala | 143 100 km² | ||||
Riigikeel(ed) | tadžiki | ||||
Rahvaarv | 6 863 800 (2003) | ||||
Rahvastiku tihedus | 47,9 in/km² | ||||
Riigikord | |||||
President | Emomalii Rahmon | ||||
Peaminister | Akil Akilov | ||||
Iseseisvus | 9. september 1991 | ||||
SKT | 8,802 (2005) | ||||
elaniku kohta | 1388 (2005) | ||||
Rahaühik | somon (TJS) | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg +5 | ||||
Tippdomeen | .tj | ||||
ROK-i kood | TJK | ||||
Telefonikood | 992 |
Tadžikistan on riik Kesk-Aasias. Piirneb Hiina, Kõrgõzstani, Usbekistani ja Afganistaniga. Väljapääsu meredele Tadžikistanil ei ole.
Sisukord |
[redigeeri] Majandus
Tadžikistan on endise Nõukogude Liidu ja Kesk-aasia vaeseim riik. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2005. aastal 1388 USA dollarit, millega riik on maailmas 159 kohal. Sisemajanduse kogutoodang kokku oli samal aastal 8,802 miljardit USA dollarit.
Riigi peamisteks ekspordiartikliteks on puuvill ja alumiinium. Ekspordiartiklite vähesuse tõttu on majandus väga haavatav. Siiski on riigi majandus peale kodusõja lõppu 2001. aastal kiiresti kasvanud. Keskmine majanduskasv oli aastatel 2000-2004 9,6 protsenti aastas, mis on tunduvalt rohkem, kui teistel kesk-aasia maadel.
Praegusel momendil ehitatakse USA abiga silda Tadžikistani ja Afganistani vahele. Sild aitab riigil pidada tunduvalt suuremates mahtudes kaubavahetust lõuna-aasia maadega. Silla valmides odavnevad Tadžikistanis mitmed kaubad. Endistel aegadel puudus selline sild kahe maa vahel.
[redigeeri] Haldusjaotus
Halduslikult jaguneb Tadžikistan kaheks vilajetiks (vilojat) ja üheks autonoomseks vilajetiks (vilojat muhtor). Eraldi eksisteerivad veel vabariikliku alluvusega rajoonid.
[redigeeri] Vilajetid
- Hatloni vilajett (kaardil numbriga 3)
- Sugdi vilajett (kaardil numbriga 1)
[redigeeri] Autonoomne vilajett
- Mägi-Badahšan (kaardil numbriga 4)
[redigeeri] Vabariikliku alluvusega rajoonid
Tadžikistani koosseisu kuulub lisaks vilajettidele ka 13 vabariikliku alluvusega rajooni ja 5 vabariikliku alluvusega linna.
Nende ala on kaardil tähistatud numbriga 2.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislink
Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) | ![]() |
---|---|
Armeenia | Aserbaidžaan | Gruusia | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Ukraina | Usbekistan | Valgevene | Venemaa |
|
Türkmenistanil on assotsieerunud vaatleja staatus |
Aasia maad |
---|
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam |
¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas |
²Riigi osa asub Euroopas |
Sõltuvad alad: |
Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud |
Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan | Tiibet |
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |