Friedrich Ludwig Jahn

Allikas: Vikipeedia

Friedrich Ludwig Jahn (11. august 177815. oktoober 1852) saksa võimlemispedagoog, „võimlemise isa“.

Jahn tegi noortega võimlemisharjutusi, et arendada nende kehalist jõudu võitluseks prantslaste vastu. 1811. a. asutas ta Berliinis ja mujal vabaõhuvõimlaid; leiutas võimlemisriistu (rööbaspuu, rõngad ja kangi), mis levisid koos tema ideedega peatselt kogu Euroopasse ja mõjutasid mitme võimlemiskoolkonna teket. Pärast Napoleoni vastast vabadussõda ta pidas Berliinis loenguid saksa rahvusest. Neis loenguis ta avaldas mõtteid, mis näitasid, et Jahn oli mõnes mõttes tagurlane. Mõned professorid astusid tema kultuurilise reaktsiooni vastu välja ja muuseas puudutati ka poliitilisi küsimusi. Jahni kaitseks astusid välja Berliini ja teiste Preisi linnade võimlemisseltsid. Reaktsiooniaja valitsus oli pahane, et noorsugu on äratatud üldisest rahvuslikust unest, ja sulges kõik võimlemisasutused. Jahn, kui „demagoog“ arreteeriti ja pandi vanglasse, kus ta istus kuus aastat (kuni 1825. aastani). Kui ta vanglast välja lasti, ei tohtinud ta elada Berliinis ega teistes linnades, kus olid ülikoolid ja gümnaasiumid. Jahni vihkas Preisi valitsus ka sellepärast, et oldi arvamisel, nagu ta olevat võtnud osa Jena „Burchenschaftist“ ehk üliõpilaste ühingust. Jahni peale olid pahased ka niisugused mehed nagu Blücher ja Stein. Blücher palus isegi Metternichi, et see „neetud võimlemisjandile“ teeks lõpu. Alles uue kuninga – Friedrich Wilhelm IV – valitsusajal sai Jahn amnestia ja võis Preisimaale tagasi tulla.