Maarja
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib Jeesuse emast; nime muude kandjate kohta vaata lehekülge Maarja (täpsustus)
Vajab toimetamist. |
Maarja (kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, Jumalaema, Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja) oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar.
Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina.
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Eestipärane Maarja nimi pärineb ladinapärasest nimest Maria, mis omakorda on tulenenud vana-heebrea nimest Miriam, mis oligi tõenäoliselt tema algupärane nimi.
Sünoptilised evangeeliumid nimetavad Jeesuse ema nimepidi (eestikeelsetes piiblitõlgetes: Maarja); Johannese evangeeliumis Jeesuse ema nimepidi ei nimetata. Seevastu Jh 19:25 öeldakse: Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena, mistõttu ei saaks Jeesuse ema nimi olla sama mis tema õel.
[redigeeri] Jeesuse sünd
Matteuse evangeeliumi järgi (1:18-25). 18. Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. 19. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. 20. Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: "Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. 21. Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest." 22. Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu: 23. "Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel", see on tõlkes: Jumal on meiega. 24. Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde, 25. ent ei puutunud temasse, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus.
[redigeeri] Neitsistsünd
Piiblikriitilised teoloogid väidavad, et neitsisünnituse arusaam tekkis tõlkeeksituse ja kreeka müüditraditsioonide mõjul.
[redigeeri] Maarja surm ja taevassevõtmine
Neitsi Maarja elas pärast Kristuse ristilöömist apostel Johannese juures ja külastas taas mitmeid poja eluga seotud paiku. Lõpuks pöördus ta palves Jumala poole sooviga elust lahkuda. Teda külastas ingel, kes lubas, et Maarja saab kolme päeva pärast Paradiisi, kus ta poeg teda ootab. Ingel kinkis talle palmioksa ja Maarja andis selle omakorda pühale Johannesele sooviga, et seda kantaks matustel tema ees. Maarja palus inglit, et tema suremise juures viibiksid kõik apostlid, ja see soov täideti. Maarja surmaööl ilmus Jeesus koos teda saatvate inglitega. Maarja hing lahkus kehast poja käte vahele, kes kandis ta Taevasse. Maarja keha aga jäi maa peale ja apostlid matsid selle maha. Kolme päeva pärast aga nõudis Jeesus, et tema ema hing ühendataks taas kehaga ja mõlemad toodaks Taevasse.
Neitsi Maarja taevavõtmise püha eelkäijaks oli Jumalaema Maarja püha, mida peeti Jeruusalemmas juba 5. sajandil. Ladina kirikukalendrisse tõi selle püha paavst Sergius I (687 - 701). 1. novembril 1950. a. kuulutas paavst Pius XII Maarja taevassevõtmise dogmaks. [1]
[redigeeri] Kirikukalendri tähtpäevad
Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad:
- 25. märts – paastumaarjapäev
- 2. juuli – heinamaarjapäev
- 15. august – rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev)
- 8. september – ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev)
Rooma katoliku kirikus pühitsetakse lisaks eelmistele veel:
- 2. veebruar – algselt Maarja puhastamise päev, hiljem Issanda templisse toomise päev
- 8. detsember – Maarja eostamise päev
[redigeeri] Palved ja hümnid
Kristlikus traditsioonis on kasutusel mitmeid palveid ja hümne Neitsi Maarja poole:
- Ave Maria
- Salve Regina
- Stabat Mater
[redigeeri] Maarjamaa
1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae)