Sloveenia

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.
Sloveenia Vabariik
sloveeni Republika Slovenija
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
Sloveenia Sloveenia
Sloveenia lipp Sloveenia vapp
Sloveenia asendikaart
Riigihümn Zdravljica
Pealinn Ljubljana
Pindala 20 273 km²
Riigikeel(ed) sloveeni
Rahvaarv 2 011 614 (09.2006)
Rahvastiku tihedus 95,5 in/km²
Riigikord
President Janez Drnovšek
Peaminister Janez Janša
Iseseisvus 25. juuni 1991
SKT
elaniku kohta
Rahaühik euro (EUR)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .si
ROK-i kood
Telefonikood 386

Sloveenia on riik Kesk-Euroopas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatiaga.

Sisukord

[redigeeri] Riik

Sloveenia on unitaarne parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb kahest kojast: alamkotta (Riigikogu ehk Državni zbor) valitakse otse proportsionaalse süsteemi järgi 88 saadikut, kellele lisanduvad ühemandaadilistes ringkondades valitud ungari ja itaalia vähemuse esindajad. Valimiskünniseks on 4%, volitused kestavad normaaloludes neli aastat.

Ülemkoda: Riiginõukogu ehk Državni svet koostatakse omapärasel korporatiivse esindatuse põhimõttel. Sinna kuulub 40 inimest, kes valitakse:

  • tööandjate poolt — 4 esindajat
  • töövõtjate poolt — 4 esindajat
  • talupidajate, kaupmeeste ja vabakutseliste poolt — 4 esindajat
  • "mittemajanduslike" tegevusalade poolt — 6 esindajat
  • regioonidest — 22 esindajat

Selle koja liikmete volituste pikkus on viis aastat.

Sloveenia President valitakse otse, kuid täita on tal peamiselt vaid esindusroll. Volituste tähtaeg on viis aastat.

[redigeeri] Valimised

Enne iseseisvumist


Pärast iseseisvumist

[redigeeri] Valitsused

[redigeeri] Välislingid


Euroopa Liit (EL) EU lipp

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) NATO lipp

Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari


Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ | Gagauusia | Kosovo ja Metohija | Krimm | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
¹loodusgeograafiliselt riik asub Aasias

²riigi suurim osa asub Aasias

Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad