Kiivitaja

Allikas: Vikipeedia

Kiivitaja
Kiivitaja
Süstemaatiline kuuluvus
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond: Tülllased Charadriidae
Perekond: Kiivitaja Vanellus
Liik: Kiivitaja vanellus
Vanellus vanellus

Kiivitaja (Vanellus vanellus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv linnuliik.

Sisukord

[redigeeri] Välimus

Kiivitaja 28–31 cm pikkune, tiibade siruulatus on 67-72 cm. Sulestik on põhiliselt must-valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga, peas on suletutt.

[redigeeri] Levik

Kiivitaja levila: sinine = talvitusala ja koondumispaigad, kollane = pesitsusala, roheline = mõlemad, paigalind
Kiivitaja levila: sinine = talvitusala ja koondumispaigad, kollane = pesitsusala, roheline = mõlemad, paigalind

Kiivitaja pesitseb Euraasia parasvöötmes. Valdavas osas levilast on kiivitaja rändlind, talvitusalad ulatuvad Põhja-Aafrika, India põhjaosa ning Hiinani. Lääne-Euroopa populatsioon on paikne.

[redigeeri] Pesitsemine

Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikes — põldudel (eelistades suviviljapõlde), erinevatel rohumaadel ja soodes. Vähese vooderdusega pesa asetseb maapinnal. Täiskurnas on neli rohekasbeeži, tumepruuni mustriga muna.

[redigeeri] Toitumine

Kiivitaja toiduks on selgrootud: putukate valmikud ja vastsed, limused, väheharjasussid.

[redigeeri] Rahvapärased nimed

Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise järgi: hirmutaja, kiiber, kiivit, poola kana, tillvitt, vaenulind.

[redigeeri] Varia

2001. aastal valis Eesti Ornitoloogiaühing kiivitaja aasta linnuks. Sel puhul ilmus Eesti Postilt 4. aprillil postmark ja esimese päeva ümbrik.

[redigeeri] Välislink

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: