Eesti kodanike komiteed

Allikas: Vikipeedia

Eesti kodanike komiteed (EKK) olid 1989. ja 1990. aastal kodanikualgatuse korras loodud parteiülesed poliitilised ühendused, mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel taastamiseks pädevate võimustruktuuride moodustamise ettevalmistamine Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise, Eesti Kongressi valimiste korraldamise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise teel.

Üleskutse Eesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks ja Eesti Kongressi ettevalmistamiseks esitasid 24. veebruaril 1989 toimunud rahvakoosolekutel Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristliku Liidu esindajad. Üleskutse lähtus 1938. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt määratleti kõrgeima võimu kandjaks riigis eesti rahvas. Et Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest lähtuv riigi- ja omavalitsusasutuste struktuur oli vahepealsete okupatsioonide käigus lakanud olemast, tuli selle taasloomiseks alustada õigusjärgse kodanikkonna registreerimisest, millise ülesande võtsid enda kanda kihelkondliku geograafilise printsiibi järgi rahvaalgatuse korras asutatud Eesti kodanike komiteed.

Esimene Eesti kodanike komitee asutati 21. märtsil 1989 Kadrinas, maakonnalinnadest jõuti esimese Eesti kodanike komitee asutamiseni 10. aprillil 1989 Kuressaares. Esimene maakonnakomitee moodustati 12. mail 1989 Virumaal. Reaalselt algas kodanike registreerimine siiski alles varasuvel ning sai hoo sisse alles südasuvel, mil rahvuslik liikumine oli juba niivõrd tugevnenud, et Eesti iseseisvuse taastamise vastased ning mõõdukat arengut Nõukogude Liidu koosseisus pooldavad poliitilised jõud minetasid võime üha radikaalsemaks muutuvat rahvuslikku liikumist peatada. Sügisel tuli kodanike komiteede liikumisega kaasa ka mõõdukat uuendusliikumist pooldava Rahvarinde enamus. Detsembrist 1989 kuni veebruarini 1990 toimus eestlaste massiline lahkumine oma senise mõjuvõimu kaotanud kommunistlikust parteist.

Eesti kodanike komiteede tegevus päädis Eesti Kongressi valimistega 24. veebruaril 1990 ja Eesti Kongressi kokkukutsumisega 11. märtsil 1990. Eesti kodanike komiteede tegevust aga lõpetatuks ei kuulutatud, milline asjaolu põhjustas kuni 1990. aasta lõpuni, mingil määral koguni Eesti iseseisvuse taastumiseni (1991) tarbetuid poliitilisi segadusi. Mõne radikaalsema grupeeringu poolt algatatud katsed Eesti kodanike komiteede struktuuri ära kasutades uut rahvusradikaalset erakonda (Eesti Kodanike Keskerakond jms.) luua kukkusid siiski läbi. Enamik Eesti kodanike komiteesid lakkasid tegutsemast 1990. aasta kevadel, ülejäänuist pea kõik hiljemalt 1990. aasta lõpuks. Seniste Eesti kodanike maakonnakomiteede kaudu hakkas Eesti Kongressi poolt moodustatud Eesti Komitee korraldama Eesti Vabariigi kodanike isikutunnistuste väljaandmist.

[redigeeri] Vaata ka