Ubuntu
Allikas: Vikipeedia
Ubuntu Linux on Debiani pakihaldust kasutav Linuxi distributsioon, mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur - GNOME, üks veebilehitseja - Firefox, üks meiliprogramm - Evolution jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.
Ubuntul on ka kaks nooremat sugulast: KDE töölauda kasutav Kubuntu ning Xfce töölauaga varustatud Xubuntu. On olemas ka koolidele mõeldud versioon, mis kannab nime Edubuntu.
Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.
Sisukord |
[redigeeri] Versioonid
Uus versioon lastakse regulaarselt välja koos uue GNOME versiooniga iga kuue kuu tagant. Viimane versioon, Ubuntu 7.04 (Feisty Fawn), lasti välja 19. aprillil 2007. Versiooni 7.10 (Gutsy Gibbon) väljalasketähtaeg on 18. oktoober 2007.
Esimene number versiooninumbris näitab väljalaskeaastat ning teised kaks tähistavad väljalaskekuud. Näiteks 7.04 tähendab, et see versioon lasti välja aprillis 2007. Igal versioonil on ka oma koodnimi.
Versioon | Väljalase | Koodnimi | Toetatud kuni |
---|---|---|---|
4.10 | Oktoober 2004 | Warty Warthog | Tugi lõpetatud alates 30. aprillist 2006 |
5.04 | Aprill 2005 | Hoary Hedgehog | Tugi lõpetatud alates 31. oktoobrist 2006 |
5.10 | 13. oktoober 2005 | Breezy Badger | Tugi lõpetatud alates 13. aprillist 2007 |
6.06 LTS | 1. juuni 2006 | Dapper Drake | Juuni 2009 (lauaarvutid) ja juuni 2011 (serverid) |
6.10 | 26. oktoober 2006 | Edgy Eft | Aprill 2008 |
7.04 | 19. aprill 2007 | Feisty Fawn | Oktoober 2008 |
7.10 | 18. oktoober 2007 | Gutsy Gibbon | Aprill 2009 |
8.04 LTS | Aprill 2008 | Hardy Heron | Aprill 2011 (lauaarvutid) ja aprill 2013 (serverid) |
[redigeeri] Tunnusjooned
[redigeeri] Kasutuslihtsus
Ubuntu kasutab vaikimisi GNOME töölauakeskkonda, mille eesmärk on pakkuda tasuta lihtsat ja intuitiivset kasutajaliidest, pakkudes samal ajal täielikku kaasaegsete töölauarakenduste valikut. Ubuntu pakub samalaadset produktiivsustarkvara, sealhulgas OpenOffice.org, Mozilla Firefox veebilehitseja ja GIMP pilditöötlustarkvara. Ubuntu üritab piiratud valikuga hoiduda mitmetest samalaadsetest programmidest.
Ubuntu installeerides võtab kasutajat vastu oranžikas-pruun töölaud, mis ei sisalda ühtegi ikooni. Üldised töölauaikoonid asuvad Rakenduste menüüs, ning töölaua startimismenüü on üleval vasakus nurgas. Avatud aknaid saab vaadelda tegumiribal ekraani alaosas. Vaikimisi kasutaliidest võib kirjeldada oranžide ja pruunide toonidega, mis jäljendab Aafrika hõimukujutlusi. Kasutajal on võimalik töölaua välimust ja kasutatavust seadistada mitmel moel. Ubuntu on saadaval enam, kui 40. eri keeles, sealhulgas ka eesti keeles. Kasutajatel on Rosetta tõlketööriistaga võimalik saata isetehtud tõlkeid.
Ubuntu keskendumine kasutatavusele väljendub laialdases sudo tööriista kasutuses, mis lubab kasutatel läbi viia haldusülesandeid ilma potentsiaalse turvariskiga superkasutaja sessiooni sisenemata.
[redigeeri] Jagamine
Ubuntu saabub ISO failina, mis mahub ühele CD-le, vanema Dapper Drake 6.06 LTS ja vastvalminud Feisty Fawn 7.04 puhul saadetakse need ka läbi Canonical ShipIt teenuse. Selle eesmärgiks on vähendada aega, mis kulub Ubuntu allalaadimiseks ja vähendada osa paigaldustarkvara kaotamise võimalust ja aidata kasutajaid, kes ei tunne end mugavalt ISO failide põletamisel. Mitmed Linuxi distributsioonid muudavad paljude ISO failide allalaadimise ja tunde kestvad paigaldusprotsessid paratamatuseks. Ubuntu on üks väheseid distributsioone, mida saab paigaldada kiiresti ja ühe CD pealt. Lisaks saab kõiki versioone alates 4.10 tasuta allalaadida.
Alates versioonist 6.06 LTS on Ubuntu CD täitnud nii live CD kui ka paigaldusketta rolli. See laserketas käivitab kõikide võimalustega töölaua, mis lubab kasutajal näha, kas tema riistvara on ühilduv ja lubab kasutajal järgi proovida saada olevaid programme. Samuti on CD abil võimalik paigaldada Ubuntut kõvakettale kasutades Ubiquity rakendust, mis jätab alles Live töölauas loodud dokumendid. Lisaks on saadaval alternatiivne paigaldusketas, mis kasutab tekstirežiimis olevat debiani paigaldajat. See on suunatud väiksema jõudlusega arvutitele, halduritele, kes paigaldavad Ubuntut mitmetele arvutitele korraga ja keerulisemate partitsioonimiste tarbeks.
Live CD sisaldab ka kollektsiooni tasuta ja vaba lähtekoodiga Windowsi programmidest. Nendeks on näiteks Mozilla Firefox, Mozilla Thunderbird, AbiWord, Blender ja ClamAW, mis on ette valmistatud OpenCD projekti raames. Neid saab paigaldada Windowsi keskkonnas, kui CD on sisestatud.
Väljalasked jagunevad kahte: üks on laua- ja sülearvutitele, ning teine on serveritele. Laua- ja sülearvutite versioon on saadaval x86 ja x86-64 arhitektuuriga protsessoriga arvutitele. Serveri versioon on saadaval mõlemale platvormile ja lisaks veel SPARC-le ning sellest ei ole Live CD versiooni (seda saab paigaldada ainult tekstirežiimis paigaldusprogrammiga).