Nafta

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on maavarast; Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu kohta vaata artiklit NAFTA.


Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Sisukord

[redigeeri] Koostis

Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa.

Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme.

Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan.

[redigeeri] Omadused

Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas.

[redigeeri] Teke

Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega.

[redigeeri] Kasutus

Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad.

Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga.

[redigeeri] Suurimad naftatootjad

(järjestatud 2004. aasta andmete alusel (miljonit barrelit päevas):

[redigeeri] Ressursid tabelina

           
Riik         Tõestatud varud         Päevatoodang            Aastatoodang          Jätkub
             miljardit barrelit      miljonit barrelit       miljardit barrelit   aastaks
Saudi Araabia            261,9                 10,37                    3,79             69
Iraan                    125,8                  4,09                    1,49             84
Iraak                    115,0                  2,03                    0,74            155
Kuveit                    99,0                  2,51                    0,92            108
Araabia Ühendemiraadid    69,9                  2,76                    1,01             69
Venemaa                   60,0                  9,27                    3,38             18
Venezuela                 52,4                  2,86                    1,04             50
Nigeeria                  35,3                  2,51                    0,92             39
Liibüa                    33,6                  
USA                       21,3                  8,69                    3,17              7
Kanada                    16,5                  3,14                    1,15             14
Hiina                     15,4                  3,62                    1,32             12
Katar                     15,2                  
Mehhiko                   12,9                  3,83                    1,40              9
Alžeeria                  11,4                  
Brasiilia                 10,6                  
Kasahstan                  9,0                          
Norra                      7,7                  3,18                    1,16              7
India                      4,9                  
Indoneesia                 4,3                  
Suurbritannia              4,1                  2,08                    0,76              5
Austraalia                 1,5                  

Kokku maailmas          1082,0                  


Riik            Tõestamata varud        Päevatoodang    Aastatoodang    Jätkub
                miljardit barrelit      miljon barrel   miljard barrel  aastaks
Venezuela               361,2            2,86           1,04            346
Saudi Araabia           264,3           10,37           3,79             70
Kanada                  178,8            3,14           1,15            156
Iraan                   132,7            4,09           1,49             89
Iraak                   115,0            2,03           0,74            155
Kuveit                  101,5            2,51           0,92            111
Araabia Ühendemiraadid   97,8            2,76           1,01             97
Venemaa                  72,4            9,27           3,38             21
Kasahstan                39,6                   
Libüa                    39,1                   
Nigeeria                 35,9            2,51           0,92             39
USA                      29,3            8,69           3,17              9
Hiina                    16,0            3,62           1,32             12
Katar                    15,2                   
Mehhiko                  14,8            3,83           1,40             11
Alžeeria                 11,8                   
Brasiilia                11,2                   
Norra                     8,0            3,18           1,16              7
India                     5,6                   
Suurbritannia             4,5            2,08           0,76              6
Indoneesia                4,3                   
Austraalia                4,0                   

Kokku maailmas         1650,7

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: