Loendur

Allikas: Vikipeedia

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.


Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra.

Loendurid jagunevad kaheks vastavalt loendamis suunale

  1. Summeerivad-loendavad päripidi,
  2. Lahutavad-loendavad tagurpidi

Loendurid jagunevad sõltuvalt info ülekandmise viisist kaheks vastavalt

  1. jada(asünkroone) loendur
    Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. võrreldes teiste elem.-ga kõrgem prioriteet
  2. rööpülekandega(sünkroone) loendur.
    Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt.

Tuntumad loendurid:

Kahendloendurid - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n - loendurikohtade arv).
Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. mille mod=10.See tähendab, et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale.

Lisaks:

Suvalise mooduliga e. Naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Seetõttu ei teki vahepealseid parasiitolekuid.