Lhasa

Allikas: Vikipeedia

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.

Lhasa
[ ]
tiibeti ལྷ་ས
Lhasa

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}


Pindala: 544 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: eri andmetel
120 000 kuni 250 000

Lhasa ja ümbruskonna asend Tiibeti autonoomses piirkonnas

Potala loss
Potala loss
Jaki kuju Lhasas
Jaki kuju Lhasas

Lhasa on Tiibeti autonoomse piirkonna keskus.

Lhasa asutati 641. aastal kuningas Songtsan Gampo poolt, kui Tang'i õukonna printsess Wencheng, kelle Songtsan Gampo kosis, saabus tulevase Potala jalamile. Marpori mäge (dMar po ri; tõlkes 'punane mägi') ja Wotangi järve tulevase Lhasa südames nähes hakkas {{ printsessil talle avanenud vaatepildist pea ringi käima ja lausus, see siin pidavat meenutama talle põrgut. Järve lasi kuningas Songtsan Gampo kohe täita ja rajas sinna peale Jokhangi templi, .Lhasa linna nimi tähendab – "jumaluste linn".

Buddhla bareljeef Lhasasse sissesöidul
Buddhla bareljeef Lhasasse sissesöidul

Lhasa kõrgus merepinnast on 3650 m, seega on see üks kõrgemal asuvaid linnu meie planeedil. Päike paistab Lhasas 300 päeva aastas, mistõttu teda kutsutakse ka päikseliseks linnaks.

Linn asub Yarlung Tsangbo harujõe, Lhasa jõe põhjakaldal

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Lhasa vaade Potala paleest
Lhasa vaade Potala paleest

Songtsan Gampo oli kuningas, kes ühendas Tiibeti hõimud omavahel ja esimene, kes mõtles ka riigi

Mošee Lhasas
Mošee Lhasas

tulevikule, selle mõttega sai rajatud ka Lhasa. Tema eelkäijad olid võrreldes temaga lokaalse perpektiiviga. Tema alustas Potalaga, ehitas Dzokangi, pani aluse Tiibeti kirjale tänu enda ministrile Tommi Sambhotale, kes käis Indias koos grupi tiibetlastega õppimas ja koostas hiljem tiibeti tähestiku. Ta oli kuningas, kes märkis tiibetlased esmakorselt ajaloo raamatusse.


Õhtutaevas Dzokhangi katuste kohal
Õhtutaevas Dzokhangi katuste kohal

[redigeeri] Geograafia

Lhasa asub Lhasa orus. Suur osa linna ümbritsevatest mägedest küündivad 5500 meetri kõrguseni.

[redigeeri] Religioon

[redigeeri] Välislingid