Eesti kroon
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist. |
Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1928 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992.
Sisukord |
[redigeeri] Eesti kroon aastatel 1928 - 1940
Võeti kasutusele marga asemel 1928. aasta rahareformiga. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest.
[redigeeri] Pangatähed
- 5 krooni
- 10 krooni 1928
- 10 krooni 1937 A
- [10 krooni 1940 B – ei lastud tegelikult käibele]
- 20 krooni
- 50 krooni
- 100 krooni
[redigeeri] Mündid
Münte oli kasutusel 9 erinevat nominaali:
Seejuures 1 ja 2 kroonised mündid tuli vastavalt kehtinud rahaseadusele valmistada vähemalt 50% hõbeda sulamist. Hiljem seadust siiski muudeti ja 1 krooniseid münte valmistati ka mitteväärismetalli sulamist. Seoses rahasüsteemi mittesobimisega kaotati 25 sendine nominaal 15. oktoobril 1936 käibelt.
[redigeeri] Eesti kroon alates aastast 1992
Võeti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks.
[redigeeri] Sedelid
Pangatähed on kujundanud Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger kes võitsid vastava konkursi. Kõik pangatähed on sama suurusega (140 × 69 mm) ning kasutusel on kaheksa nominaali:
Nimiväärtus | Põhivärv | Esikülg | Tagakülg |
---|---|---|---|
1 kroon | kollakaspruun | Kristjan Raud | Toompea loss |
2 krooni | sinakashall | Karl Ernst von Baer | Tartu ülikool |
5 krooni | oranž | Paul Keres | Narva jõgi koos Narva ja Jaanilinna linnustega |
10 krooni | punane | Jakob Hurt | Tamme-Lauri tamm Urvastes |
25 krooni | roheline | Anton Hansen Tammsaare | Vargamäe talu |
50 krooni1 | roheline | Rudolf Tobias | Estonia teater |
100 krooni | sinine | Lydia Koidula | Põhja-Eesti paekallas |
500 krooni | lilla | Carl Robert Jakobson | suitsupääsuke |
- 1 võeti kasutusele alles aastal 1994
Erinevatel aastatel väljaantud rahatähtede turvamärke ja kujundust on täiustatud, kuid üldine kujundus on jäänud samaks.
[redigeeri] Mündid
Müntide nominaalid on
- 1 kroon (1992, 1993, 1995 kehtetud ja 1998, 2000, 2001, 2003, 2006 kehtivad);
- 50 senti (1992, 2004, 2006);
- 20 senti (1992, 1996 kollased ja 1997, 1999, 2003, 2004, 2006 hõbedased);
- 10 senti (1991, 1992, 1994, 1996, 1997, 1998, 2002, 2006);
- 5 senti (1991, 1992, 1995 küll kehtivad, aga ringluses mitte esinevad).
Lisaks on igapäevases käibes kaks erinevat 5 kroonist meenemünti (vermitud aastatel 1993 ja 1994).
Eriline Eesti käibemüntide puhul on see, et iga mündi tagaküljel on vapp ja vermimise aastaarv, esiküljel suurelt nominaal ja "Eesti Vabariik" (va 5 krooni).
Eesti on ka välja andnud meenemünte nominaalidega:
- 500 krooni;
- 100 krooni;
- 15,65 krooni;
- 10 krooni;
- 1 kroon.
[redigeeri] Vaata ka
- Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992
- Eesti Vabariigi rahareform aastal 1928
- Eesti mark
- Kuldkroon
- Raha
- Valuuta
- Eesti rahapoliitika
[redigeeri] Välislingid
- Eesti Vabariigi rahaseadus
- Eesti rahatähed ja mündid Eesti Panga koduleheküljel
- Rahaseadus (RT 1927, 48, 42)