Eesti esiajalugu

Allikas: Vikipeedia

Eesti esiajalugu on Eesti esiajalugu.

Sisukord

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Põllundus

Esiajaloolisel ajal hariti põlispõlde kahevälja-süsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi. Muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks.

[redigeeri] Mesoliitikum

Eesti mesoliitikum algas 9. aastatuhandel eKr pärast mandrijää taandumist 10. aastatuhandel eKr ning kestis 5. aastatuhandeni eKr. Sel ajal asustasid Eestit küttide ja kalastajate Kunda kultuuri esindajad. Vanimaks senileitud asulakohaks peetakse Pulli asulat, mis pärineb hiljemalt 8. aastatuhandest eKr, kuigi vahepeal on selleks peetud ka Reiu asulakohta. Kunda kultuuri ajal Eestis püsiasustust ei tekkinud, mööda maad rändasid küttide, kaluride ja korilaste salgad. Kalurid elasid põhiliselt järverannikutelt.

Kütid valmistasid rohketest loomadest kehkatteid, ning luudest vajalikke tööriistu. Mõningaid väiksemaid tööriistu on ka kalaluudest valmistatud. Samuti valmistati ka puust esemeid, kuid need on aja jooksul hävinenud. Kivi abil töödeldi teisi esemeid, kuid kivitöötlemist ei vallatud väga hästi, vastupidiselt luule.

[redigeeri] Neoliitikum

[redigeeri] Pronksiaeg

[redigeeri] Rauaaeg

[redigeeri] Varane rauaaeg

[redigeeri] Vanem ehk Rooma rauaaeg

[redigeeri] Maajaotus

Nooremal rauaajal oli Eesti autonoomsete maakondade liit. Läti Henriku andmetel käidi peaaegu Eesti mandri keskel kooskäimistel kord aastas nõu pidamas. Neid kogunemisi, keräjäisid, võib pidada maakondade liidu otsuseid tegevaks organiks.

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Põllundus

Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale.

[redigeeri] Keskmine rauaaeg

[redigeeri] Noorem rauaaeg ehk viikingiaeg

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Põllundus

Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajaperioodidega suurenes. Läti Henriku sõnul "Virumaa on viljakas ja väga ilus maa ja tal on avarad, tasased põllud". Süda-Järvamaa, ning eriti Paide ja Peetri Piirkonnad olid põllunduslikult sarnaselt Virumaaga arenenud. Varasem riimkroonika Järvamaa kohta: "Maa ilus oli ja suur ka, kuid siiski ilma metsata". Samuti leidus suuri külasid ja põllumaid ka Ugandi, ning eriti praeguse Nõo kihelkonna piires.

Küla ale-, heina-, karja-, ja metsamaad olid perede vahel jaotamata. Need moodustasid küla ühismaad, ehk sarase. Ühiseid külamaid kasutavaid kogukondi nimetati saraskonnaks. Suurem osa külasid olid üksteisega suursaraskonna vahekorras. Need kasvasid reegline välja ühest algsest külast. Kui külast kasvas tütarküla välja, siis soetas see endale uued põllumaad, kuid endiseid ühiseid maid kasutas see edasi koos algse külaga.

Alemaid haris kogu küla- või saraskond ühiselt. Kord aastas valiti alemaist üks teatud tükk, külvati sellele 3-4 aastat järjest vilja ja jäeti see kurnatuna 15-20 aastaks puhkama. Seejärel võeti see jälle viljuse alla. Sedasi toimus alemaade harimine perioodiliselt mitmete tükkide viisi ja haarasid enda alla suuremaid maa-alasid, kui alalised põllud.


[redigeeri] Muinasaja lõpp

 Vaata artiklit Eestlaste muistne vabadusvõitlus

[redigeeri] Kronoloogia

1030 - Jaroslav Targa sõjaretk maalaste vastu ja Tartu vallutamine.
1051 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu maalaste kallale, saab aga lüüa.
1054 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1061 - Maalased hävitasid Jurjevi ja vabanesid Kiievi ülemvõimust Ugandis. Vasturetk Pihkvani.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, maalaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab Novgorodi allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu maalaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Novgorodlased ja pihkvalased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski vägedega maalaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke maalaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab Novgorodi kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik maalaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja maalaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-maalasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke maalaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis maalaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugalased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkvalaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugalastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas.
1217 - Novgorodlaste ebaõnnestunud sissetung Liivimaale.
1218 - Ordu esimene retk Pihkva ja Novgorodi vastu. Raskuspunkt võitluses Idaga siirdub maalastelt Ordule.
1219 - Novgorodlaste röövretk liivlaste alale. Ordu teine retk Novgorodlaste alale.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit. Ordu kolmas retk novgorodlaste vastu.
1223 - Novgorodlased saavad lüüa mongoli-tatari väelt Kalka lahingus. Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Maavalda, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1226/27 talvel suur röövretk Novgorodi vürsti Jaroslavi juhatusel Häme maakonda Soome.
1227 suvel novgorodlaste rüüsteretk Karjalasse.
1228 - Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele.
  See artikkel on pooleli.