12. aprill
Allikas: Vikipeedia
<<< - aprill - >>> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | ||||||
2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
30 | ||||||
Kalender - 2007 - Aasta päevad |
12. aprill on Gregoriuse kalendri 102. (liigaastal 103.) päev. Juliuse kalendri järgi 30. märts (1901–2099).
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused
[redigeeri] Eestis
- 1765 – Liivimaa iiri katoliiklasest kindralkuberner George Browne avaldas oma patentidega nn positiivsed määrused (talupoegade kaitseseadused), millega Liivimaa talurahvas sai õiguse omada vallasvara. Määrati kindlaks mõisakoormised ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Talupoegade karistamise ülempiiriks sätestati 30 vitsa- või kepihoopi. Talupojad said ka õiguse mõisnikke, kes kaitseseaduse sätteist kinni ei pidanud, kohtusse kaevata. Puuduliku järelevalve ja mõisnike endi äärmiselt vastumeelse hoiaku tõttu ei leidnud 1765. aasta kaitseseadused siiski täit järgimist.
- 1801 – keiser Aleksander I määras Liivimaale rajatava uue ülikooli asukohaks Tartu, põhjendades seda keskse asukoha ja soodsa ümbruskonna, samuti asjaoluga, et Tartus oli juba varem ülikool tegutsenud.
- 1877 – algas Vene-Türgi sõda, mis lõppes San Stefano rahuga 12. veebruaril 1878. Ehkki sõjategevus toimus Balkanil ja Taga-Kaukaasias, puudutas see ka Eestit. 1875-1877 oli Eestist vene väkke võetud üle 6500 nekruti. Suvel mobiliseeriti veel 2300 tagavaraväelast, kes suunati täienduseks armeeväeosadesse. Sõjas osales ka rida eestlastest ohvitsere nagu suurtükiväepolkovnik Mihhail Masing, alampolkovnik Pavel Kulberg ja alamporutšik Gustav Randman. Välilaatsarettides töötas hulk Tartu Ülikooli õppejõude eesotsas professor Georg Oettingeniga (rektor 1868-1876) ja kasvandikke, kellest hukkkus sõjas 9 meedikut. Sõda leidis elavat kajastust eesti ajakirjanduses, eriti "Sakalas" ja "Eesti Postimehes".
- 1917 (vkj. 30. märts) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas määruse "Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta". Eesti ala ühendati ühtseks rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga, kelle juurde tuli nõuandva organina moodustada Ajutine Maanõukogu.
- 1917 – Ajutise Valitsuse sõjaminister A. Gutškov kinnitas eesti rahvusväeosade põhimääruse.
- 1918 – Riias peeti Eesti-, Liivi- ja Saaremaa ning Riia linna esindajate koosolek – Landesrat. Sakslaste häältega (34 sakslast, 13 eestlast, 11 lätlast) otsustati paluda Saksa keisrilt Baltimaade ühendamist hertsogiriigiks, mis oleks personaaluniooni kaudu seotud Preisimaaga.
- 1922 – registreeriti Noorte Naiste Kristlik Ühing.
- 1948 – arreteeriti ja saadeti Vorkutasse sunnitööle EELK piiskopi asetäitja August Pähn.
- 1952 – ekspluatatsiooni anti Kohtla-Järve Põlevkivigaasitehas, selle toodang suunati mööda torujuhet kõigepealt Leningradi.
- 1990 – asutati Eesti Ametiühingute Keskliit.
- 1992 – Rahvarinde IV kongress otsustas liikumist jätkata.
- 1992 – Tartus pandi alus Põllumeestekogudele.
- 1994 – Eesti Vabariigi Valitsus andis välja korralduse, kehtestamaks Pakri poolsaarel erirežiim seoses Paldiskis asuvate Vene Föderatsiooni relvajõududele kuuluvate tuumareaktorite eelseisva likvideerimisega.
- 1995 – Eesti ja Euroopa Liit parafeerisid Brüsselis Euroopa lepingu.
- 1995 – president Lennart Meri kinnitas Tiit Vähi esitatud uue valitsuse koosseisu.
- 1996 – välisminister Siim Kallas kinnitas, et Eesti ei kavatse ametlikult vastata Venemaa nõudmisele kompenseerida 1992. aasta rahareformi ajal ärakorjatud rublad.
- 1997 – Lepo Sumera valiti taas Eesti Heliloojate Liidu esimeheks.
- 1999 – Riigi hooletuse tõttu puudus ravimireserv ja vähihaigeid ähvardas morfiinist ilmajäämine.
- 2005 – Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt teatas oma lahkumisest Hansapanga juhi kohalt alates 23. aprillist.
[redigeeri] Maailmas
- 1961 – Juri Gagarin käis esimese inimesena kosmoses
[redigeeri] Sündinud
- 1884 – Otto Meyerhof, biokeemik, Nobeli preemia laureaat 1922
- 1885 – Robert Delaunay, prantsuse maalikunstnik
- 1933 – Montserrat Caballé, katalaani ooperilaulja
- 1941 – Bobby Moore, inglise jalgpallur
- 1946 – Ed O'Neill, ameerika näitleja ("maailma kuulsaim kingamüüja")
- 1947 – Tom Clancy, ameerika kirjanik
- 1948 – Joschka Fischer, saksa poliitik
- 1950 – David Cassidy, ameerika laulja ja näitleja
- 1956 – Andy Garcia, ameerika näitleja
- 1962 – Carlos Sainz, hispaania rallisõitja
- 1971 – Shannen Doherty, ameerika näitleja
- 1971 – Nicholas Brendon (Nicholas Brendon Schultz), ameerika näitleja
- 1977 – Tobias Angerer, saksa murdmaasuusataja
- 1979 – Claire Danes, ameerika näitleja
- 1980 – Argo Aadli, eesti näitleja
- 1981 – Juri Boržakovski, vene kergejõustiklane
- 1983 – Jelena Dokić, serbia tennisist
[redigeeri] Surnud
- 65 – Lucius Anneus Seneca, rooma filosoof ja kirjanik
- 1945 – Franklin Delano Roosevelt, USA 32. president
- 1958 – Ernst Peterson-Särgava, eesti kirjanik
- 1961 – Nils-Eric Fougstedt, soome helilooja ja dirigent
- 1965 – Anna Raudkats, eesti rahvatantsupedagoog
- 1988 – Alan Paton, Lõuna-Aafrika kirjanik
- 2006 – Shekhar Mehta, Keenia rallisõitja
[redigeeri] Pühad
- ...
[redigeeri] Ilmarekordid
- ...
Vaata ka: 11. aprill ~ 13. aprill ~ Aasta päevad