Arutelu:Eesti Töörahva Kommuun
Allikas: Vikipeedia
Arvan, et õigem oleks öelda "nukuriik". Eesti Töörahva Kommuun ei olnud ju valitsus. Andres 28. oktoober 2006, kell 18:48 (UTC)
- Ta polnud isegi nukuriik, kestis 188 päeva ning ükski riik, k a Nõukogude Venemaa ei jõudnud teda tunnustada.Valju 29. oktoober 2006, kell 20:11 (UTC)
ETK lühend võib olla eksitav. ETK on ka Eesti Tarbijate Koperatiiv. Akra 29. oktoober 2006, kell 19:55 (UTC)
- Noh, ETK all võib selle lühendi erinevad tähendused ära tuua. Andres 29. oktoober 2006, kell 20:01 (UTC)
- Pole kohanud, et Eesti Töörahva Kommuuni oleks lühendatud kunagi, kui siis ainult mõnes üksikus kirjutises ja siis on ühekordse lühendi tähendus ka lahti seletatud.Valju 29. oktoober 2006, kell 20:11 (UTC)
- Jah, ega see lühend nüüd levinud ei ole. Vast ei tee siiski halba, kui ta täpsustuslehel ära tuua. Andres 29. oktoober 2006, kell 20:38 (UTC)
- Pole kohanud, et Eesti Töörahva Kommuuni oleks lühendatud kunagi, kui siis ainult mõnes üksikus kirjutises ja siis on ühekordse lühendi tähendus ka lahti seletatud.Valju 29. oktoober 2006, kell 20:11 (UTC)
[redigeeri] Tunnustamine
Ta polnud isegi nukuriik, kestis 188 päeva ning ükski riik, k a Nõukogude Venemaa ei jõudnud teda tunnustada.Valju 29. oktoober 2006, kell 20:11 (UTC)
-
- Kuidas on nukuriigi mõiste seotud tunnustamisega? Andres 11. detsember 2006, kell 17:02 (UTC)
Venemaa tunnustas küll teda,mul on isegi raamat kus on pilt sellest tunnustamiseaktist.ehkki see tunnustamine oli formaalne. Harri 11. detsember 2006, kell 07:11 (UTC)
- Mis tähendab, et tunnustamine on formaalne? Andres 11. detsember 2006, kell 17:03 (UTC)
Noh, et pole tegelikult tunnustatud.Tunnustamine oli ainult paberil. Harri 13. detsember 2006, kell 19:22 (UTC)
- Ei saa aru. Andres 13. detsember 2006, kell 19:41 (UTC)
Kas mul on midagi viga või, aga minu mäletamist möäda riigi nimeks oli Eesti Töörahva Kommuuna ? - Ahsoous 13. detsember 2006, kell 23:26 (UTC)
- Oli küll (täpsemalt Eesti Töörahwa Kommuna), aga praegune ajalookirjutus kasutab pealkirjas toodud nime. Andres 14. detsember 2006, kell 07:38 (UTC)
-
- Eesti Töörahva Kommuuna on eestiaegse Eesti Entsüklopeedia artikli pealkiri.
-
- Muide, ingliskeelses artiklis näib praegu käivat redigeerimissõda. Kas keegi läheks, sekkuks ja paneks asja lõplikult paika?
Miks vigane nimekuju tagasi?
- Miks see vigane on? Andres 6. juuli 2007, kell 11:42 (UTC)
-
- Olgu selle töörahvvaga veel kuidas on (kuigi näeksin seda meelsamini gooti kirjas), aga kommuuna kirjutati juba Eesti ajal kahe u-ga.
- Tõsi küll, see on nähtavasti valesti reprodutseeritud.
- Eesti ajal kirjutati küll "Eesti Töörahva Kommuuna". Jutt on kaasaegsest kirjaviisist. Võimalik, et kirjutati nii ühe kui ka kahe u-ga. Andres 6. juuli 2007, kell 11:49 (UTC)
-
- Gooti kirja transkribeerimise kohta antiikvasse on kirjutatud (näiteks millalgi 1970. aastail ilmus artikkel Keeles ja Kirjanduses, kui vaja, otsin üles). Gooti kirjas w-ga kirjutatud eestikeelsed sõnad kirjutatakse antiikvas v-ga. W eesti keeles on germanism, mis käib koos gooti kirjaga.
-
-
- Otsi üles. Aga jutt on sellest, kuidas viimast sõna kirjutada. Andres 6. juuli 2007, kell 12:18 (UTC)
-
-
-
-
- V, w. E. Muugi õigekeelsussõnaraamat soovitas ka gooti kirjas kasutada v-tähte: vend, vaevaline. Tegelikult kasutati kuni gooti trükikirja "loomuliku surmani" v asemel w-d, millise tava juurde on parem jääda ka tänapäeval, sest gooti v oleks jällegi üks liiga hiljaks jäänud reform. Ka v ja w puhul erineb eesti gooti õigekiri saksa omast. Veel käesoleva sajandi algul matkiti eesti trükistes saksa reeglit, mille kohaselt kasutatakse võõrsõnades v-hääliku märkimiseks üksis-v-d, näit. V. Karbi "Piirituse tööstuse käsiraamatus" 1906 ventilatsioni vrd. wabriku või Methyl-violetti proow (lk. 149 ja 349). Vilde teostest me seda keerukust enam ei leia, ka võõrsõnus on gooti w (vt. illustrantsioonil sõna avantüürist).
-
-
-
-
-
- Ladinatähelistes võõrnimedes tuleb kasutada gooti v-d ja w-d vastavalt keelele, millest nimi pärit: Waverley, Walther, Vietinghoff. Henn Saari, "Gooti renessanss" Eestis ja õigekiri, Keel ja Kirjandus 1976, nr. 10, lk 615. Kahjuks pole mul võimalik reprodutseerida gooti kirjas esitatud näiteid gooti kirjas.
-
-
-
-
-
-
- Ma ei saa aru, kuidas see tsitaat Sinu seisukohta kinnitab. Seal ei räägita fraktuurkirjas tekstilõikude tsiteerimisest ladina kirjas, vaid antakse soovitusi fraktuurkirja kasutamise puhuks. Andres 16. juuli 2007, kell 12:06 (UTC)
-
-
-
-
-
- Igatahes KNAB-is on kasutatud taolistel juhtudel w. Andres 6. juuli 2007, kell 12:27 (UTC)
-
-
-
-
- Tundub, et see välislingil kujutatud lipp on hilisem kunstnikufantaasia. Nõukaajal, vist 1960. aastail ilmus üks raamat kommuunist. Pean vist ka selle üles otsima. Aga siis jääb see ka minu viimaseks sõnaks.
-
-