Partisan
Allikas: Vikipeedia
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest. Termin võib viidata vastupanuliikumiste välielementidele, mis vastastasid Saksa valitsemist mitme maa üle Teise maailmasõja käigus või nendele, kes võitlesid pärast sõda Nõukogude kommunistliku võimu vastu Ida-Euroopas.
Terminit "partisan" kasutati esimest korda Johann von Ewaldi raamatus "Uurimus partisanide sõja kohta" (1789). Von Ewald oli džuutide vägede veteran, kes sõdis Ameerika revolutsiooni sõjas, ning oli silmisti "korrapäratu" sõjaga 19. ja 20. sajandil. Esialgset partisanisõja mõistet kasutati kui treenitud abilised, kes tegutsevad vaenlase tagalas, et katkestada sidet, rünnata logistilisi varusid, ning meelitada vaenlase väed eesliinilt.
Partisanid 19. sajandi keskel erinesid oluliselt rüüstavast ratsaväest, või mitteorganiseeritud/osaliselt organiseeritud gerilja vägedest. Vene partisanid mängisid olulist osa Napoleoni allakäigus. Nende raevukad vastupanud ja kangekaelsed rünnakud sundisid prantsuse keisrit Venemaalt lahkuma 1812. aastal.
Nõukogude partisanid, eriti need, kes tegutsesid Valgevenes, olid võimelised efektiivselt tülitama Saksa vägesid ja erakordselt takistama nende operatsioone. Tulemuseks asutati taas nõukogude võim sügaval Saksa territooriumites. Olid isegi mõned partisanid, kes kasvatasid vilja ja kariloomi, mis andsid partisanidele toitu. Kommunistlikud Jugoslaavia partisanid juhtisid ühte väge, et vabastada nende riik 1944. aastal.
Kui okupeerija või ründaja võib kutsuda partisane "geriljadeks" või "terroristideks", siis on teada, et erinevalt terroristidest, partisane on ikkagi seaduslikult peetud riigi relvajõu vormirõivastuses olevateks liikmeteks, kes võitlevad oma riigi vabastamise eest välisründajate poolt.