Fovism

Allikas: Vikipeedia

Fovismi nimi kunstiliigile tekkis 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), kus esines oma maalidega rühm noori kunstnike. Nende tööde metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule.

Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest.

Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks.

Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, kui enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed.

Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks.

[redigeeri] Fovistid

  • Henri Matisse (1869–1954) - Foovide rühmituse keskne kuju. Ta arvas, et kunstnikul ei ole vaja loodust kopeerida, vaid tal tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Matisse viljeles fovismi elulõpuni.
  • Raoul Dufy (1877–1953) - tema teostes on sageli muusika motiive.
  • Albert Marquet (1875–1947)
  • Maurice de Vlaminck (1876–1958) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming.
  • Andre Derain (1880–1954) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla.

Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (1871–1958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused. Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraažide taastamisel. Tema töödele on iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv.

[redigeeri] Kirjandus

J.Kangilaski "Üldine kunstiajalugu"

20. sajandi kunst
Ekspressionism · Der Blaue Reiter · Die Brücke · Fovism · Kubism · Futurism · Lutšism · Abstraktsionism · Lüüriline abstraktsionism · Orfism · Suprematism · Dadaism · Metafüüsiline maal · Purism · Art déco · Neoplatsitsism · Uusasjalikkus · Muralismo · Sürrealism · De Stijl · Sotsialistlik realism · Avangardism · Nonfiguratiivne kunst · Abstraktne ekspressionism · Bauhaus · Neodada · Art brut · Action painting · Cobra · Funk art · Informalism · Kineetiline kunst · Popkunst · Opkunst · Videokunst · Uusrealism · Minimalism · Maakunst · Narratiivfiguratsioon · Fluxus · Kontseptuaalkunst · B.M.P.T. · Body-art · Happening · Performance · Arte povera · Hüperrealism · Postmodernism · Fotokunst · Postminimalism · Grafiti · Uus subjektiivsus · Transavangard · Uusfovism · Bad painting · Uusfiguratiivsus · OuPeinPo