Haubits

Allikas: Vikipeedia

122 mm välihaubits D-30 laskeasendis. Valmistatud Nõukogude Liidus
122 mm välihaubits D-30 laskeasendis. Valmistatud Nõukogude Liidus
155 mm välihaubitsad M198 tulepositsioonil
155 mm välihaubitsad M198 tulepositsioonil
155 mm liikurhaubits PzH 2000. Valmistatud Saksamaal
155 mm liikurhaubits PzH 2000. Valmistatud Saksamaal
Vene 152 mm liikurhaubits Msta-S relvanäitusel
Vene 152 mm liikurhaubits Msta-S relvanäitusel
USA 155 mm liikurhaubits M109 Paladin tulepositsioonil Iraagis
USA 155 mm liikurhaubits M109 Paladin tulepositsioonil Iraagis
2. maailmasõja aegne saksa välihaubits 10,5cm le.F.H.18M muuseumis Soomes
2. maailmasõja aegne saksa välihaubits 10,5cm le.F.H.18M muuseumis Soomes

Haubits on vastavalt NATO klassifikatsioonile suurtükk, mis on valmistatud primaarselt kaudse sihtimisega tulistamiseks kinniselt tulepositsioonilt. Haubitsa mürsul on tänu sellele märgatavalt järsk lennujoon ja reeglina erineva või muudetava tugevusega (laske-) laengud erinevatele laskekaugustele laskmiseks. Uuematel haubitsatel on olemas võimalus laskmiseks nii tavapärases alumises, kui ka ülemises tõstenurgagrupis. Ülemise tõstenurga kasutamise võimalus võimaldab asetada haubitsa tulepositsioonile otse kõrgema varje taha, lastes samas väiksema laenguga ja väga järsu mürsu lennujoonega ka lähematele laskekaugustele.

Osades riikides loetakse haubitsateks suurtükke, mille raua pikkus on alla 30 kaliibri.

Põhilised NATO standardile vastavate 155 mm (kasutatavaim kaliiber) haubitsate rauapikkused kaliibrimõõdus on 39 või 52 kaliibrit. Haubitsad on mobiilsuselt liikurhaubitsad või (vedukmasina haakes) veetavad haubitsad ehk välihaubitsad.

Haubitsat käsitseb reeglina jaoga võrdsustatud allüksus - relvameeskond (ka suurtükimeeskond, haubitsameeskond).