Vabaduse sild
Allikas: Vikipeedia

Vabaduse sild ületab Emajõge Tartu kesklinnas, nii et ühendatud on Lai tänav ja Vene tänav.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Esimesed kirjalikud andmed Tartus Vene värava juures paiknevast Vene sillast[1] pärinevad aastast 1554.[2]
Peeter I lasi 1704. aastal Tartu vallutamisel Vene väravast veidi ülesvoolu oma vägede ületoomiseks ehitada ajutise parvsilla.[3]
1772. aasta Tartu plaanile on projekteeritud Laia tänava otsa kivist sild , kuid projekti ellu ei viidud, kuna plaanidele tõmbas kriipsu peale Tartu 1775. aasta suur tulekahju.
1810. aastal ehitati üle jõe puusild, mis amortiseerus üsna kiiresti ning juba 1823 sild lammutati ja aastal 1826 rajati uus puusild.
Rajatud sild pidas vastu peaaegu terve sajandi - 1923. aastal läks sild arvatavasti jõeauriku sädemest põlema.
Põlengu tulemusena sai silla konstruktsioon niivõrd tugevasti kannatada, et seda polnud võimalik taastada, mistõttu otsustas linnavolikogu ehitada selle asemele püsivamast materjalist uue silla. Kaaluti ka silla ehitamist lahtikäivana. Siiski jäeti see kui kulukam võimalus kõrvale, sest Emajõel oli juba sildu, mis niigi takistasid suurte veesõidukite liiklemist.
Kuna kaitseministeerium nõudis tugevat ja laia silda, siis otsustati ehitada sild raudbetoonist.
Kuulutati välja rahvusvaheline kavandite võistlus ja esitatud tööde hulgast peeti kõigi sobivamaks Tallinna ehitustehnika kontori Estoruss pakkumine. Leping sõlmiti 1924. aasta maikuus. 4. jaanuaril 1926 avati sild liiklemiseks.
Vabadussilla pikkus oli 64,5 meetrit ja laius 13,6 meetrit (10 meetri laiune sõidutee ja 2 kõnniteed). Sild ehitati kõrgem kui oli olnud eelmine puusild. Silla otstesse ehitati jalakäijatele mõeldud trepid ja platvormid ning jõe kaldakindlustus. Vabaduse silla ehitus läks maksma 24,8 miljonit marka. Vabadussild oli esimene Eesti Vabariigis ehitatud raudbetoonsild.
Silla purustasid vene väed 10. juulil 1941. aastal. Sakslaste ehitusorganisatsioon "Organisation Todt" alustas 1942. aasta alguses silla taastamist algse projekti järgi. Puust käsipuudega sild valmiski 1943. aasta kevadeks, kuid 25. august 1944 õhkisid taanduvad sakslased silla.
Üle poole sajandi ei kulgenud Laia tänava ja Vene tänava vahel üle Emajõe silda. 20. sajandi lõpus hakati ehitama jalakäijatele mõeldud silda - "Dvigateli" endises sõjatehases valmistatud detailidest silla kokkumonteerimise lõpetas sillaehitusfirma K-Most 3. juunil 1993[4]. Sild oli tervikuna rauast ja musta värvi. Sild ehitati ainult jalakäijatele sellepärast, et tollal oli Tartu Linnavalitsusel käsutatada piiratud rahalised ressursid[5].
Raudsild eemaldati 2007. aastal seoses uue silla ehitusega. Eemaldatud sild kaalus 92 tonni, selle pikkus oli 86,3 meetrit ja laius 5,5 meetrit. Nüüd on plaan viia jalakäijate raudsild Marja ja Lubja tänavate vahele Supilinna.[6]
[redigeeri] Uus raudbetoonsild
2004. aastal tellis Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond Vabaduse autosilla rajamisega kaasneva lähiümbruse tänavavõrgustiku muutmise eskiisprojekti.[7]
[redigeeri] Projekteerimistingimused
Olulisemad tingimusi[7]:
- Sillale projekteerida kolm sõidurida, jalgrattatee ja kahepoolne kõnnitee, silla liikluskorralduslik lahendus peab vastama jaotustänavale esitatavatele nõuetele. Silla arvutuslik koormus leida vastavalt nendele näitajatele ja lähteandmetele, arvestada raskeveokite liikluse võimaldamisega.
- Laevaliikluse tagamiseks peab silla kõrgusgabariit olema 16,0 m laiuselt absoluutse kõrgusarvuna minimaalselt 36,0 m ning tagatud peavad olema muud ohutu laevatuse nõuded (nähtavus, sügavus, signalisatsioon). Ette tuleb näha meetmed kevadise jäämineku ohutuks läbilaskmiseks.
- Silla lahendus peab tagama jalakäijate autodest täielikult eraldatud läbipääsu silla alt mööda jõe kallast (va suurvee ajal), ning haakuma kaldakindlustuste projektidega. Lahendused peavad olema kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusele nr 14 "Nõuded liikumis-, nägemis-, ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes". Esitada kuritegevuse riske vähendavad meetmed.
[redigeeri] Äramärgitud kavandid
Esitatud töid hinnanud komisjoni kuulusid TTÜ sillaehituse professor Siim Idnurm, samas kohas asunud jalakäijate raudsilla arhitektuurse osa autor arhitekt Andres Lunge, Turusilla arhitektuurse osa autor arhitekt Roman Smuškin ja linnaarhitekt Tiit Sild. Komisjoni tööd juhtis abilinnapea Hannes Astok.[8]
- Väljakuulutatud konkursile laekunud töid vaagides otsustas komisjon, et kõige parema kavandi pakkus välja konkursitöö "Vikrekaar-2"[7], mida premeeriti 100 000 krooniga. Kavandi autorid olid Stanislav Šulman ja Oleg Samohin Sankt-Peterburgi firmast Transmost.[9] Kuid meedias ilmunud arvamused leidsid, et väljapakutud kavand sobib pigem tööstusrajooni, kui elurajooni[10]
- Teise koha ja preemia 64 000 krooni võitis töö märgusõnaga "Allee", mille autoreiks olid arhitektid Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke ja insener Taivo Kurg arhitektuuribüroost "Salto".
Linnavalitsus jagas välja kolm ostupreemiat töödele "Lai-2", "Vikerkaar-1" ja "Vesilennuk", mis kõik pälvisid 15 000 krooni.
[redigeeri] Välimus
Silla täispikkuseks on 80,8 meetrit. Sõidutee laius on 10,35 meetrit ja kahel pool sõiduteed on 1,5 meetri laiused jalgrattateed ja 2 meetri laiused kõnniteed. Silla üldlaius on 17,35 meetrit. Mõlemale poole Emajõge ehitatakse sillaalused kaldapealsed läbipääsud laiusega 4 meetrit.[11][12]
[redigeeri] Ehitus
Silda ehitab Läti firma SIA Tilts[13]. Sild peaks valmima 2008. aasta 20. detsembril. Maksumuseks kujunes 166,3 miljonit krooni.
[redigeeri] Viited
- ^ Romeo Metsallik, Alari Vaino. Iidne sillakoht. Tartu linna kodulehekülg, 17.05.2004. Tartu: Tartu Linnavalitsus. online 03.09.2007. (eesti)
- ^ Lilian Lukka. Vabadussilla ajalugu. Tartu linna kodulehekülg, 26.03.2007. Tartu: Tartu Linnavalitsus. online 03.09.2007. (eesti)
- ^ ARC Projekt OÜ. Vabadussilla seletus. 2005. (doc) online 04.09.2007. (eesti)
- ^ Vilja Kohler. Osal tartlastel tuleb oma harjunud teekonda muuta. Tartu Postimees online, 16.02.2007. Tartu: Tartu Postimees. online 03.09.2007. (eesti)
- ^ Jüri Saar. Kümneaastast raudsilda ootab kolimine või lammutamine. Postimees, 18.09.2003. online 04.09.2007. (eesti)
- ^ Karin Paulus. Uus Vabaduse sild vabamat liiklemist ei too.. Eesti Ekspress, 28.11.2005. Tallinn online 03.09.2007. (eesti)
- ^ 7,0 7,1 7,2 Tartu Linnavalitsus. Vabaduse autosilla rajamise projekteerimistingimused. Tartu linna kodulehekülg, 15. november 2005. Tartu: Tartu Linnavalitsus. online 03.09.2007. (eesti)
- ^ Tartu Linnavalitsus. Tartu valis välja Vabaduse autosilla arhitektuurse eskiisi. Äripäev Online, 25.10.2005. online 04.09.2007. (eesti)
- ^ Tartu Linnavalitsus. Tartu uue autosilla ideekonkursi võitis Transmost. Äripäev Online, 31.10.2005. online 04.09.2007. (eesti)
- ^ Igor Örd. Jõgede ja sildade linn Tartu. Postimees online, 09.11.2005. Postimees. online 03.09.2007. (eesti)
- ^ Lilian Lukka. Milline tuleb Vabaduse sild?. Tartu linna kodulehekülg, 10.04.2007. Tartu: Tartu Linnavalitsus. online 04.09.2007. (eesti)
- ^ Väljavõte silla ehitusprojektist. (pdf) online 04.09.2007. (eesti/vene)
- ^ Tartu Vabaduse silda hakkab ehitama Tilts. Eesti Päevaleht Online, 18.01.2007. online 04.09.2007. (eesti)