Pärnu Raeküla Gümnaasium
Allikas: Vikipeedia
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
[redigeeri] Pärnu Raeküla Gümnaasium
[redigeeri] Ajalugu
Algsest kolmetalulisest Raekülast hakkas iseseisev linnaosa kujunema pärast ehitusmeister Jakob Pätsi Tahkurannast Pärnusse kolimist. Ta ostis linnalt kümme tiinu maad ja alustas moodsas kõnepruugis kinnisvaraarendust. Jagas metsast lagedaks tehtud raiesmiku kruntideks ja müüs soovijatele, osale neist isegi maja peale ehitades.
Pärast raudtee Pärnust Valka ehitamist 1896. aastal ja Waldhofi puupapivabriku valmimist 1900. aastal hakkas Raeküla elanike arv suurenema. Eelmise sajandi alguseks oli seal umbes paarsada majapidamist, kust pärinevad lapsed pidid koolis käima kas Reiu vallakoolis või Pärnu linnakoolis.
Raeküla kool koos 1926. aastal tehtud juurdeehitusega.
Raekülla oma kooli asutamise mõtte pani liikuma 1911. aasta juulis Pärnu Eesti kooliseltsi Raeküla osakonna asutamine Konstantin Pätsi eestvedamisel. Sel ajal tuli kooli asutamise luba taotleda Riiast ja kõige paremini oskasid asja juhendada vennad Konstantin ja Voldemar Päts.
Luba saadi ja linna rahaga püstitas Pärnu tuntud ehitusmeister Martin Klein Raeküla mändide alla kahe klassiruumiga koolimaja.
Maja oli küll valmis, kuid koolijuhataja puudumisel õnnestus see avada alles 23. märtsil 1913, kui juhatajaks tuli Martin Jürgen Viljandist. Venekeelset õpetust andis 60 lapsele kaks õpetajat. Järgmisel aastal oli õpilasi juba sadakond ja töötati kolme jaoskonnaga kahes klassiruumis.
Riigi koolivalitsus maksis palka õpetajatele, muretses õppevahendid ja soetas raamatukogu. Linna aruannetes on kirjas vaid küttekulud.
Esimese maailmasõja ajal hõivasid koolimaja sõdurid ja kooli varagi evakueeriti igaveseks Venemaale Tveri kubermangu.
1919. aastal võttis Pärnu linn Raeküla kooli linna algkoolide nimekirja ja nimetas selle linna VII algkooliks. Nüüd oli koolis neli klassi ja 29 aastaks tuli kooli õpetama ja juhatama Aleksander Hansschmidt-Helila.
Sõjaväe lahkumise järel tuli koolimajale kõigepealt uued aknad-uksed ette panna ja muretseda uued koolitarbed.
1926. aastal tegi Pärnu linn kuueklassilise hariduse kohustuslikuks (mujal Eestis kehtis veel neljaklassiline koolikohustus). Samal aastal valmisid koolimajale juurdeehitusena saal ja jalutusruum, mis avati pidulikult 31. oktoobril. Poolteist miljonit marka maksma läinud ehituseks saadi raha linnakassast ja kohalike seltside korjandustest.
Elektrivalgus jõudis Raekülla 1927. aasta novembris. Järgmisel aastal rajati kooliaed ja krunt ümbritseti planguga. Kooli saali kasutasid intensiivselt kohalikud seltsid.
Teise maailmasõja järel kandis kool Pärnu IV mittetäieliku keskkooli nime. 1962. aastal ehitati kooliaeda uus algklasside hoone ja järgmisel aastal anti koolile nimeks Pärnu VIII 8klassiline kool.
1. septembril 1979 kolisid lapsed vanast koolist Lydia Koidula nimelisse II keskkooli. Maja päris tühjaks ei jäänud, sinna said ruumid Pärnu kaks õhtukeskkooli, millest hiljem kasvas välja täiskasvanute gümnaasium. Algklasside majas on tegutsenud Pärnu noorte tehnikamaja ja Pärnu kunstikool.
2000. aastal loodud Raeküla selts püüab nüüd vanale ajaloolisele koolihoonele uuesti elu sisse puhuda.
[redigeeri] Kool täna
Kool arvudes 2006/2007. õppeaastal
ÕPILASI (25. oktoobri 2006 seisuga)
Kokku 490, neist 255 tüdrukut ja 235 poissi
- 1. kooliastmes (I-III kl) 66 (neist tüdrukuid 31 / poisse 35)
- 2. kooliastmes (IV-VI kl) 87 (neist tüdrukuid 46 / poisse 41)
- 3. kooliastmes (VII-IX kl)156 (neist tüdrukuid 72 / poisse 84)
- gümnaasiumiastmes (X-XII kl)181(neist tüdrukuid 106 / poisse 75)
- KLASSIKOMPLEKTE on 18
1. - 6. klasse on üks; 7. - 12. klasse on 2 paralleeli
PEDAGOOGE on kokku 43
- neist 39 naist / 4 meest
- kõrgharidusega pedagooge 39, kõrgharidust omandab 1
- 3 magistrit, magistriõppes õpib 2
- 7 vanempedagoogi
- 1 pedagoog metoodik
Koolis on
- 21 klassiruumi
- arvutiklass
- raamatukogu enam kui 1600 õpiku ja 2500 ilukirjandusliku või teatmeteosega
- söökla ja puhvet
- 680 m² võimla
- staadion