Säärane mulk

Allikas: Vikipeedia

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas:
http://www.miksike.ee/docs/lisa/saarane_mulk_kristjan.htm

"Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" on Lydia Koidula kirjutadud näidend.

Teos kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu.


Sisukord

[redigeeri] Ajaline taust

"Säärane mulk" tuli lavale 1871. aasta 3. ja 4. juunil ja ilmus trükis aastal 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. “ Perno Postimehes” avaldatud tangumüümisloo järgi. Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule. Hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur, tekkisid eesti kirjandus, kunst, teater, muusika ja koolid. Algas rahvuslik liikumine, mida tuntakse ärkamisajana..

[redigeeri] Teose ülesehitus

Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum.

Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu vastutegutsemine Märdi ja Maie paariminekule. Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu – müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta.

[redigeeri] Tegelased

Autor on meeldejäävalt kujutanud kõiki raamatu tegelasi ning nende muutumist, kõige suurem muutus toimus Peetriga. Järgnevalt iseloomustaksin oma lemmiktegelast näidendis – Männiku Märti - ja selgitaksin, miks just tema oli mu lemmiktegelane.

Märt oli tark, heasüdamlik, hooliv ja abivalmis, veidikene tundus ta ka olevat tagasihoidlik. Lisaks oli ta armastav ja südamlik ning vaiksema iseloomuga ning oleks kõike teinud, et Maiega koos olla ja temaga abielluda. Märt tundus olevat meeldiv inimene, kellega sooviksin sarnaneda. Tema tegelaskuju tegevus, käitumine ja kirjeldused lõid temast meeldiva pildi ning leidsin, et ta oli lihtsalt neist tegelastest mulle kõige südamelähedasema tegutsemisviisiga ja käitumismaneeriga. Märt muutus teose käigus minu arvates väga vähe. Nagu kõik tegelased näidendis muutus ka tema pisut targemaks ning oluliseks muutuseks oli ka see, et tema tunded Maie vastu tugevnesid ja ta hakkas Maiet veel rohekm armastama. Samuti muutus Märt ka osavamaks kauplejaks, mis väljendus tema oskuses kaubelda asjadega.

Märdilt õppisin seda, et alati tuleb end harida ja seda, et haridus on elus väga tähtis ning ilma selleta ei jõua kuhugi. Peab olema ka kaval, kuid samas ei tohi unustada seda, et teistega tuleb ka arvestada ja nendest hoolida. Kuid alati poleks vaja liigset tagasihoidlikkust ja endassetõmbumist, sest need võivad põhjustada ebakõlasid inimestevahelistes suhetes. Kuid siiski ei ütleks ma, et ma samastun Märdiga, sest ma pole nii tagasihoidlik ja kohe kindlasti pole ma nii heasüdamlik ja abivalmis nagu Märt. Märt on ju idealiseeritud tegelaskuju. Kuid siiski on mul Märdiga palju ühist, näiteks tarkus ning järjekindlus ja oskus olla hooliv. Neid ühiseid jooni on veel teisigi, kuid need pole nii olulised kui need kolm.

[redigeeri] Viited

Lydia Koidula. Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola. Eesti Riiklik Kirjastus. Tln.,1958