Astrid Reinla
Allikas: Vikipeedia
Astrid Reinla (aastast 1971 Kabur; 1. märts 1948 Tallinn – 1. jaanuar 1995 Tallinn) oli eesti kirjanik.
Sisukord |
[redigeeri] Biograafia
Ta sündis kirjandusteadlase Oskar Kuninga peres. Tema õde on maletaja ja ajakirjanik Merike Rõtova.
Aastatel 1955–1961 õppis Tallinna 29. Keskkoolis, 1961–1966 Tallinna 7. Keskkoolis. Aastail 1969–1974 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas eesti filoloogia erialal.
Aastatel 1966–1969 töötas Eesti NSV Riiklikus Raamatukogus (nüüd Eesti Rahvusraamatukogu) bibliograafina. 1974–1976 oli kirjastuse Eesti Raamat korrektor, 1976–1979 ajakirja Horisont keeletoimetaja.
Aastast 1979 oli Astrid vabakutseline kirjanik, aastast 1990 kuulus ta Eesti Kirjanike Liitu.
Astrid oli abielus eesti kirjaniku Boris Kaburiga.
Astrid on maetud Tallinna Metsakalmistule.
[redigeeri] Looming
Ta on kirjutanud ka artikleid ja teinud kriitikutööd. Ta on telesarja "Õnne 13" mõtte autor ja esimene stsenarist (pärast teda on olnud Kati Murutar ja Teet Kallas).
[redigeeri] Novellikogud
- 1982 "Inimestega"
- 1987 "Plekk-katus"
[redigeeri] Lasteraamatud
- 1985 "Teofrastus"
- 1988 "Pätu"
- 1989 "Miikael"
- 1994 "Lumeelevant. Krooksjalad"
- 1992 värsikogu "Pätu laulud"
[redigeeri] Näidendid
- 1986 "Koduabiline"
- 1987 "Naeris naeris"
[redigeeri] Tõlkeid
- 1978 A. Balabuhha jutukogu "Eelkäijad"
- 1995 Helen Kelleri romaan "Minu elu lugu"
[redigeeri] Muud
- 1982 luulekogu "Lihtminevik"
- 1994 vestekogumik "Kodanik on loll"
[redigeeri] Tunnustused
- 1996 Eesti kirjanduse aastapreemia (postuumselt)