Tuttpütt
Allikas: Vikipeedia
Tuttpütt | |
![]() |
|
Taksonoomia | |
Riik: | Loomad Animalia |
Hõimkond: | Keelikloomad Chordata |
Klass: | Linnud Aves |
Selts: | Pütilised Podicipediformes |
Sugukond: | Pütlased Podicipedidae |
Perekond: | Pütt Podiceps |
Liik | Tuttpütt cristatus |
Podiceps cristatus |
Tuttpütt on umbes varese suurune lind.
Tuttpütt on väga hea ujuja ja sukelduja, jälitades saagiks olevaid kalu vee all.
[redigeeri] Välimus
Tuttpütt on püttidest suurim liik. Peas on tal kaks tutti, mille moodustavad tema suled. Tema kaela ülaosa ümbritseb tumepruun kohev vööt. Hea ujumisoskus tuleb tema jalgade paiknemisest, need on rohkem keha tagaosas kui paljudel teistel lindudel.
[redigeeri] Levik
Tuttpütt pesitseb nii Euroopas, Aasias, Austraalias kui ka Aafrikas.
Alamliik Podiceps cristatus cristatus on Eestis tavaline haudelind. Eesti tuttpütid veedavad talve Lõuna-Euroopas.
[redigeeri] Paljunemine
Tuttpüti paaritumisrituaal on tähelepanuväärne: sellega kaasnevad omapärased tantsud ja häälitsused.
Tuttpütt pesitseb vee piiril, sest maal kõndimine tekitab jalgade asendi tõttu probleeme. Tavaliselt muneb emane 2 muna. Väikesi vöödilisi poegi kannavad vanemad mõnikord seljal.
[redigeeri] Kaitse
Tuttpütt ei kuulu Eestis kaitstavate lindude hulka.
[redigeeri] Välislingid
Vajab täiendamist