Milton Friedman
Allikas: Vikipeedia
Milton Friedman (31. juulil 1912 – 16. november 2006) oli USA majandusteadlane, kes sai tuntuks peamiselt makroökonoomika valdkonnas vaba turumajanduse propageerijana.
Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna.
Ta oli Newsweeki vaatleja ning on olnud ka USA presidendi nõuandja.
Avaldatud töödest on tähelepanu köitnud "Kapitalism ja vabadus" ning "Valikuvabadus". Tööde avaldamisele on kaasa aidanud abikaasa Rosa.
Sisukord |
[redigeeri] Elulugu
Friedman sündis Brooklynis (New York) Ungari juudi tööliklassiperekonnas. Friedman kasvas üles Rahways (New Jersey), käis Rutgersi Ülikoolis, mille lõpetas bakalaureuse kraadiga majanduses 1932, ja Chicago ülikoolis (lõpetas magistrikraadiga aastal 1933). Filosoofiadoktori kraadi sai ta aastal 1946 pärast töötamist föderaalvalitsuses ja Columbia Ülikoolis.
Hiljem töötas ta Chicago Ülikoolis majandusprofessorina 1946. kuni 1976. aastani. Aastal 1975 pidas Friedman loenguid ka Tšiilis militaarse diktaatori Augusto Pinocheti valitsuse ajal. Sel ajal Tšiili ülikoolis doktorikraadi saanuid kutsuti "Chicago poisteks". Kui Friedman sai 1976 aastal Nobeli preemia majanduses, protestisid just Tšiili valitsuse toetamise pärast paljud demonstrandid Friedmani vastu.
Alates 1977. aastast oli Friedman seotud Hoover Institution'iga Stanfordi ülikooli juures.
Friedman on ka Eestis väga populaarne ja tuntud kui vabaturumajanduse liberaalsete ideede propageerija. Friedman pooldab valitsuse eriti vähest sekkumist majandusse. Friedman väidab, et kui rahapakkumine on konstantne ja valitsus kulutab raha, peab keegi teine selle arvelt vähem kulutama. Kui tõsta maksusid, et suurendada valitsuskulutusi, ei saa tarbijad enam endisel määral kulutada. Seega suurendab valitsuse tegutsemine vaid muutusi tarbimise struktuuris. Samuti propageeris Friedman ka narkootikumide ja prostitutsiooni mittekriminaliseerimist. Friedman soovitas 70ndatel Ameerika valitsusel kaaluda vaid vabatahtlikest ja elukutselistest sõjaväelastest koosneva armee pidamist. Aastal 1981 töötas ta ameerika presidendi Ronald Reagani juures majanduspoliitika nõustamise alal. 1988 sai ta Presidendi Vabaduse medali ja Rahvusliku Teaduse medali.
[redigeeri] Kriitikat
Milton Friedmani majanduspoliitilised kriitikud (vasakpoolsed) heidavad talle ette monetarismi järginud Suurbritannia ja Tšiili majandusliku ebastabiilsust ja vaesust (ka suhtelist vaesust). Ja sellest tingitud tagajärgi. Nii tabas Suurbritanniat 1980ndatel suur tööpuudus (eriti noorte seas: 40%).
[redigeeri] Milton Friedmani auhind
Alates 2002. aastast annab Cato Instituut USA-s välja Milton Friedmani auhinda vabaduse edendamise eest. Seni on auhinna saanud Peter Bauer, Hernando de Soto ja Mart Laar.
[redigeeri] Tööd
- Capitalism and Freedom ISBN 0226264017
- Free to Choose: A Personal Statement ISBN 0156334607
- Monetary History of the United States, 1867-1960 (with Anna Schwartz) ISBN 0691003548
- Money Mischief: Episodes in Monetary History ISBN 0151620423
- Price Theory ISBN 3110109875
- Economic Freedom, Human Freedom, Political Freedom ISBN 188396900X
- Two Lucky People: Memoirs (with Rose Friedman) ISBN 0226264149
- Why Government Is the Problem ISBN 0817954422
- Milton Friedman in South Africa ISBN 0799202053
[redigeeri] Tööd eesti keeles
- Rose & Milton Friedman, “Valikuvabadus: isiklik arvamus”. Tõlkinud Raivo Rammus. Olion, Tallinn 1992
- Milton Friedman, “Kapitalism ja vabadus”. Tõlkinud Karin Pütsep. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, Tallinn 1994
- Milton Friedman ja Robert Mundell, “Üks maailm, üks raha?”. Tõlkinud Maris Kaskmann – Akadeemia 2004, nr. 5, lk. 1019–1061