Jaak Aaviksoo

Allikas: Vikipeedia

Jaak Aaviksoo (sündinud 11. jaanuaril 1954 Tartus) on erialalt füüsik, olnud ka kultuuri- ja haridusminister ning Tartu Ülikooli rektor.

5. aprillist 2007 on ta Andrus Ansipi teises valitsuses kaitseminister. Ühtlasi on Jaak Aaviksoo alates 26. maist 2007 Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees.

Sisukord

[redigeeri] Elulugu

Lõpetas 1971. aastal Tartu II Keskkooli ja 1976. aastal cum laude Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsika osakonna teoreetilise füüsika erialal.

Aastatel 1976–1988 oli nooremteadur, vanemteadur ja juhtteadur Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis. Kaitses 1981 TA Füüsika Instituudi juures füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi.

Aastail 19811994 stažeeris või töötas külalisprofessorina Novosibirski Soojusfüüsika Instituudis (1981), Max Plancki Tahkiseuuringute Instituudis Stuttgartis (1987, 1989), Ōsaka ülikoolis (1991), Pariisi VII ülikoolis (1991, 1994, 2001).

Alates 1992 oli optika ja spektroskoopia professor Tartu Ülikoolis. 1994 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Alates 1992. aasta juulist kuni 1995. aasta novembrini oli Tartu Ülikooli esimene prorektor.

Septembrist kuni 1995. aasta novembrini oli Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja kohusetäitja, septembrist 1997 kuni maini 1998 juhataja.

1995. aasta novembrist kuni 1996. aasta jaanuarini oli Tiit Vähi valitsuses Reformierakonna kultuuri- ja haridusminister ja jaanuarist 1996 kuni novembrini 1997 Tiit Vähi uues valitsuses haridusminister.

Alates juunist 1998 läks tagasi Tartu Ülikooli rektori kohale, millest ta 2006. aastal loobus, et asuda uuesti poliitikasse Isamaa ja Res Publica Liidus. Ta eeldas kandideerimist 2007. aasta Riigikogu valimistel partei esinumbrina, kuid peaministrikandidaadi koha napsas tema eest Mart Laar.

Ta valiti XI Riigikogusse.

Andrus Ansipi teises valitsuses langes talle üllatuslikult kaitseministri koht. Ta peab oma pakilisemateks ülesanneteks pronkssõduri probleemi lahendamist ja kaitseväge reguleerivate seaduste korrastamist. Ta on kritiseerinud ajateenistuse korraldust, pidades seda kohati ebatõhusaks, ning peab selle eest osaliselt vastutavaks ka Tarmo Kõutsi. Ta toetab Toomas Hendrik Ilvese plaane kaitseväe juhtimise ümberkorraldamiseks, kuid kardab sellega võib-olla kaasnevat sõjaväe juhtimise politiseerumist. Olulisteks probleemideks peab ta eesti ühiskonna nõrka kaitsetahet, pingeid ohvitseride ja sõjaväe tsiviiljuhtide vahel ning Eesti ebapiisavat usaldusväärsust sõjaliste välispartnerite vahel.

Jaak Aaviksoole omistatakse autoritaarset juhtimisstiili ja otsekohesust. Ta ütleb: "Ma olen kõikidel ametipostidel püüdnud ajada läbipaistvat, argumentidele tuginevat ja ausat poliitikat."

[redigeeri] Tunnustused

[redigeeri] Viimaste aastate olulisemad teaduspublikatsioonid

  • J. Aaviksoo, C. Gourdon, R. Grousson, P. Lavallard, "Photoluminescence quantum yield in *GaAs/AlAs superlattices", Solid State Electronics (vol. 40, no 1-8, p. 687, 1996);
  • J. Aaviksoo, C. Gourdon, P. Lavallard, "Power nonlinearities in the luminescence spectrum of GaAs/AlAs superlattices", Solid State Communications (vol. 99, no 6, p. 387, 1996);
  • S. O. Kognovitskii, V. V. Travnikov, J. Aaviksoo, I. Reimand, "Light Scattering by electrons in the absorption region of GaAs" - Phys. Solid State (vol. 39, no. 6, p. 907, 1997);
  • I. Reimand, J. Aaviksoo, "Exciton interaction with hot electrons in GaAs", Technical digest of X International Conference on Ultrafast Phenomena in Spectroscopy, (Tartu, 1997, p. 82);
  • J. Aaviksoo, "Estonian physicist: Active and productive", Science (vol. 275, no 5299, p. 463);
  • J. Aaviksoo. Priorities for Higher Education in Central and Eastern European Countries. - Higher Education Management (vol. 9, no. 2, p. 19, 1997).
  • I. Reimand, J. Aaviksoo, "Exciton interaction with hot electrons in GaAs", Phys. Rev. B 61, 2000, no 24, p 16653-16658.

[redigeeri] Isiklikku

Jaak Aaviksool on kolm last.

Ta on abielus Kiira Aaviksooga.

[redigeeri] Välislingid

Teised keeled