Matthias Johann Eisen

Allikas: Vikipeedia

Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane ning vaimulik.

Eisen sündis koolmeistri pojana. Õppis Haapsalu ning Pärnu koolides ning hiljem Tartu ülikoolis usuteadust, mille lõpetas aastal 1885. Juba koolipoisina tegi ta kaastööd "Perno Postimehele", tema vanemad olid väga rahvuslikult meelestatud ning püüdsid osaleda võimalikult paljudes rahvuslikes üritustes. Eisen ise tegutses aktiivselt rahvuslikes seltsides: Eesti Üliõpilaste Seltsis ja Eesti Kirjameeste Seltsis.

Ta oli rahvaluule suurkogumise organiseerija. Kogus rahvaluulet, eriti rahvajutte ja mõistatusi.

Publitseeris mitmeid populaarseid rahvaraamatuid.

Folkloristina sai tõuget lüroeepikaga tegelemiseks. Värsistas Friedrich Robert Faehlmanni müüte, muistendeid ja ajaloolisi aineseid. Kirjutas pseudomütoloogilise kunsteepose "kõu ja pikker".

Eisen soovitas 1926. aastal Nuustaku alevi ümber nimetada Otepääks.

[redigeeri] Teoseid

  • "Esivanemate varandus" (1882)
  • "Esidus" (1883)
  • "Eesti rahva mõistatused" (1889)
  • "Luupainaja" (1896)
  • "Eesti rahvanali" (1909)
  • "Eesti vanadsõnad" (1914)
  • "Eesti mütoloogia" (1919)
  • "Eesti uuem mütoloogia" (1920)
  • "Esivanemate ohverdamised" (1920)
  • "Daani hindamise raamat" ("Liber census Daniae"; 1920)
  • "Tõll ja ta sugu" (1927)
  • "Eesti vana usk" (1927)
  • "Meie jõulud" (1931)
  • "Kevadised pühad" (1932)

[redigeeri] Välislink