Hiis

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on pühapaiga kohta, ajakirja kohta vaata Hiis (ajakiri).


Selle artikli sisu on vaidlustatud! Loe kriitikameelega!

Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.


Hiis on eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu.

Sisukord

[redigeeri] Etümoloogia

Sõnad hiis ja hiid on sama päritolu. Soome keeles tähendab hiisi hiiglast, keda tavaliselt kujutletakse deemonlikuna. Lääne-Soomes on tuntud muistsed ohvrikivid hiidenkivit. Ilmari Talve arvates hiisi algne tähendus oli ilmselt kultuspaik, sealt kandus see üle paiga kaitsevaimule, siis metshaldjale ja lõpuks hiiglasekasvu kurivaimule. Sõna tähendust läänemeresoome keeltes on käsitlenud Mauno Koski oma raamatus "Itämerensuomalaisten kielten hiisi-sanue".

[redigeeri] Traditsioon

Maausuliste definitsiooni järgi on hiis põlisrahva poolt traditsiooniliselt pühaks peetud ja kogukondlikult kasutatud maa-ala - sageli kompleks, mis ühendab suuremal maa-alal asuvaid pühi puid, kivi, allikat, veesilma, ohvrilohku, kalmeid, kiige-, tantsu ja palvuskohta. Põhja- ja Lääne-Eestis olid tavalisemad hiiemetsad, Lõuna-Eestis üksikud põlised hiiepuud.

Pööripäevadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies abi palumas ja rituaale sooritamas. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada; võimalik, et hiide minek oli keelatud naistele.

Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega (kajastus muistsest metsa matmise kombest; Hiiela kui Toonela analoog), aga arheoloogilised leiud seda oletust ei kinnita. Seos hiite ja matmispaikade vahel on mõnevõrra tugevam Lõuna-Eestis.

Rahvalauludes nimetatakse hiies elavaid hiie hiie neitseid ja noormehi, samuti koeri ja hobuseid. Pole üheselt teada, keda hiites palvleti. Taara tammikud on pseudomütoloogia nähtus. Varaseimas piiblitõlkes kasutatakse hiie mõistet paganliku viljakusjumalanna Ašera (Ištar, Astarte) tõlkevastena. Kesk-Eestis segunesid hilisemal perioodil Tõnni kultus ja hiie kultus, tõnnivakka hoiti hiies.

Looduslikke pühapaiku on ka teistel rahvastel. Ühest Itaalias asunud ning Dianale pühendatud hiiest alustab oma arutlust ja reisikirja "Kuldne oks" tuntud briti antropoloog James George Frazer. Dodones asub tamm, mis on pühendatud Zeusile. Kreekas on olnud veel Demeterile, Aresele, Hermesele ja Artemisele pühendatud tammesid.

Samuti on hiied olulised jaapani põlises shinto usus.

Oskar Loorits kirjutab "Eesti rahvausundi maailmavaates": "Nõndaviisi on kujunend soomesugu rahvaste usundi võib-olla kõige veetlevamaks jooneks just suur ja sügav loodustunne kuni harda ja anduva austuseni. See austus on eriti hell seelletõttu, et kõigele suhtutakse kui omaväärsele. /.../ Saksa vaimsus ja orjaaja miljöö tõrjuvad meil austava suhtumise looduselle kui omataoliselle sõbrale järjest enam tahaplaanile ja nihutavad esikohale sootu uue ja endiselle elutundele otse vastaka püüu ekspluateerida loodusvägesid ja -jõude kõige toorema egoismiga ja kõigi mehhaaniliste abinõudega, mida keskaja katoliiklik Lääne-Euroopa meile külluses importeeris".

[redigeeri] Hiitega seotud üleloomulikke olendeid

Folklooris tuntud:

  • hiie noormees: teada kaude samanimelisest regilaulutüübist
  • hiie hobune: teada Saaremaa hobusemängust

Konkreetsete hiiekohtadega seotud:

  • hiieneitsid: teada Harjumaalt ning Kassarist Esiküla ja Taguküla vahelisest hiiekohast [1]
  • hiiekoerad: teada Kassarist ning regilauludest
  • Sinialliku Tölp (Saula Siniallikad Harjumaal)

Mujal:

  • hiie põder: soome hiiden hirvi [2]

[redigeeri] Hiiega seotud regilaulutüübid

  • Ristitud mets, vt Uku Masingu artiklit "Ristitud mets" (avaldatud kogumikus "Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt", Ilmamaa, Tartu 1993)
  • Hiie noormees (vt Mauno Koski "Itämerensuomalaisten kielten hiisi-sanue")

[redigeeri] Eesti suurimaid ja omapärasemaid põlis- ja hiiepuid

  • Ilumäe hiiepärn
  • Tülivere hiietamm
  • Mäesuitsu ohvripärn
  • Upsi tamm
  • Pühajärve sõja tamm
  • Tamme-Lauri tamm

[redigeeri] Konfliktseid ja olulisi hiiekohti Eestis 21. sajandil

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

[redigeeri] Kirjandust

  • "Hiie ase: hiis eesti rahvapärimuses", koostanud Mari-Ann Remmel. Eesti Kirjandusmuuseum 1998
  See artikkel on pooleli.