Arutelu:Vesi

Allikas: Vikipeedia

Vesi on üldiselt värvuseta; paksu kihina sinakas. Jaan513 16:03, 1 Apr 2004 (UTC)

Ei.195.50.215.56 7. september 2007, kell 18:21 (UTC)
Jaan peab vist silmas, et päikesevalguses paistab vesi sinisena. Millist valgust keemias värvuse määratlemisel silmas peetakse? Andres 8. september 2007, kell 09:55 (UTC)

Kas vesinikoksiid on siis rööpnimetusena vale? Arvan, et seda nimetust kasutatakse sellepärast, et muid vesinikoksiide peale divesinikmonoksiidi ei ole. Ka ENE 1. väljaanne mainib seda rööpnimena. On ka vesinikperoksiid, aga see on peroksiid, mitte oksiid. Andres 19:30, 19 Aug 2004 (UTC)

Kui juba toodi triviaalnimetuse kõrval sisse ka keemiliselt korrektne vorm võiks seda ka korrektselt teha nii et mitte kellegil ei saaks jääda mingit kahtlust ega teistpidi mõtlemise võimalust. Siim 19:36, 19 Aug 2004 (UTC)
Praegu on kirjas "divesinikmonooksiid", aga minu meelest on õige "divesinikmonoksiid". Arvan, et siis juba võiks panna mõlemad nimetused (ka vesinikoksiid), sest mõlemad on korrektsed (või ei ole?) ja mõlemad on kasutusel. Andres 08:31, 27 Nov 2004 (UTC)
Vesinikmonoksiid nüüd küll õige pole. Sama hästi võiks me kirjutada sinna uute nimetustena "vesj", "vezi" või "wesi", mis on lihtsalt õige nimetuse valesti kirjutatud vormid... Ja hapnikhüdriid on ka totaalne lollus. See eeldaks et hapniku OA oleks +II ja vesiniku -I, aga see ju ei ole nii...

195.50.215.56 7. september 2007, kell 18:21 (UTC)


Vesi ise ei sisalda raku ehituseks vajalikke aineid, kuid kannab toitained laiali inimese kudedesse. Söömisel kasutatakse vett seetõttu peale tahke aine söömist.

See on vaieldav lause. Ma arvan, et kuiva puru on väga raske alla ajada ja vett söömise ajal kasutatakse eelkõige neelamise lihtsustamiseks. Vett kui lahustit võib inimene ka enne söömist manustada. Tuleks sõnastada nii, et probleeme ei teki. Siim 13:50, 26 Nov 2004 (UTC)

Ehk võiks jätta esimese lause sisse ja teise ära? Esimene ytleb midagi vee funktsioonidest organismis (ehkki on ebapiisav), vaevalt hakkab aga keegi otsima teavet selle kohta, miks yldse vedelikke juuakse. --Oop 23:10, 26 Nov 2004 (UTC)

Vett võib leida peaaegu kogu Maalt

Mida see tähendab? Siim 17:40, 23 mai 2005 (UTC) Vesi ise ei sisalda raku ehituseks vajalikke aineid

Inimene suuremas osas koosnebki veest ja vesi on keemiline aine. Järelikult vesi ise ongi raku ehituseks vajalik aine. Vähemalt nii saan mina asjast aru. Siim 23:20, 26 Nov 2004 (UTC)

Hm. Järele mõteldes on vist õige jah. St, antud juhul on oluline kyll mitte inimese yldine, vaid raku koostis, mis teeb aga formuleeringule vaatamata sama välja. Algses lauses peeti vist silmas midagi niisugust, et vesi ei sisalda "toitaineid", ainult et see on ka jabur... Vee biokeemilistest ja bioloogilistest funktsioonidest peaks ilmselt hoopis pikemalt ja läbimõeldumalt kirjutama, seda on ta väärt kyll. --Oop 23:34, 26 Nov 2004 (UTC)

Tõstsin selle vaieldava lause välja: Vesi ise ei sisalda raku ehituseks vajalikke aineid, kuid kannab toitained laiali inimese kudedesse. --Lulu 17. september 2006, kell 15:30 (UTC)

Mina juba rõõmustasin, et näed, jama on välja võetud. Andres 17. september 2006, kell 15:36 (UTC)

Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud.

See on kohmakas sõnastus, aga mina ei oska seda ümber sõnastada. Andres 8. september 2007, kell 09:55 (UTC)