Suur-Soome idee
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Suur-Soome (soome keeles: Suur-Suomi) oli idee, mis sündis maa põlisasukatele tagastamise poliitika liikumiste hulgas ning väljendas Euroopa natsionalismi Soome vormi enne Teist maailmasõda. Selle järgi pidid ühinema Soome ning alad, milledel elasid teised soome-ugri rahvused: soomlased, eestlased, ingerisoomlased ning kveenid. Suur-Soome idee kaotas populaarsuse ning mõju 1917. aastal ning kaotas poolehoiu peale Jätkusõda ning Teist maailmasõda. Suur-Soome ideed kandis ja levitas aastail 1922–1944 tegutsenud Akadeemiline Karjala Selts (Akateeminen Karjala-Seura).
Suur-Soome populaarseim versioon oli ühendada Soomega piirnevad alad, kus elasid soomlased ja karjalased. Mõned idee pooldajad lisasid ka Ingerimaa, Eesti, Põhja-Finnmarki ja Tornio jõe oru.
Mõndades utoopilistes või naljatavates nägemustes taheti ühendada kogu ala Põhjalahest kuni Uurali mäestikuni ning ka kaugemad Lääne-Siberi alad, kus soome-ugri keelte kõnelejad elavad ka tänapäeval.
Suur-Soome ideed on kasutanud 1930ndatel Venemaa eriteenistused soome-ugri vähemuste haritlaste vastastes protsessides süüdistuste fabritseerimiseks, näiteks udmurdi kirjanik Kuzebai Gerd mõisteti süüdi ja represseeriti selliste süüdistuste alusel. Venemaa ajakirjanduses viidatakse Suur-Soome ideele tänapäevalgi, radikaalid on seda tarvitanud soome-ugri ohu tõestamiseks.
Suur-Soome idee pooldaja Eestis oli Konstantin Päts, kes tegi korduvalt ettepanekuid Eesti-Soome ühisriigi loomiseks.
[redigeeri] Sõjad 20. sajandi alguses
Peale Soome iseseisvumist (1917.a.), Oktoobrirevolutsiooni ja Vene kodusõda, peeti Soomest idapoole jäänuid soomeugrilaste poolt asustatud alasid ebastabiilseteks ning rahvuslikku aktivismi soosivateks. Mõned Soome vabatahtlikud viisid läbi operatsioone Venemaa territooriumil. Neid tegevusi ja Soome vabatahtlike osavõttu Eesti Vabadussõjas (1918-1920) nimetatakse Soome ajaloos kui heimosodat (hõimusõjad).