Aino Kallas

Allikas: Vikipeedia

Aino Julia Maria Kallas (aastani 1900 Krohn, pseudonüüm aastani 1902 A. Suonio; 2. august 1878 Viiburi lään – 9. november 1956 Helsingi) oli soome-eesti kirjanik, esseist ja kriitik.

Sisukord

[redigeeri] Biograafia

Aino sündis Julius Leopold Fredrik Krohni ja Maria Wilhelmina Lindroosi peres. Aastatel 1887–1994 õppis ta soome tütarlastekoolis, mis asus Helsingis.

Aastal 1900 naitus ta eesti folkloristi ja diplomaadi Oskar Philipp Kaldaga (1868–1946).

Aastail 1903–1918 tegutses ta Tartus, kus oli seotud Postimehe ja Noor-Eesti tegemistes.

1919–1922 veetis ta Helsingis, 1922–1934 Londonis, 1934–1944 Tallinnas.

Aastal 1944 emigreerus ta Rootsi. 1953 naasis Soome, kus elas surmani.

[redigeeri] Looming

[redigeeri] Luulekogud

  • 1897 "Laule ja ballaade"
  • 1942 "Surmaluik"
  • 1943 "Kuu sild"
  • 1979 "Igaviku väravad" (valikkogu)

[redigeeri] Novellikogud

  • 1899 "Kulu ja kevad"
  • 1904–1905 "Mere tagant"
  • 1913 "Lahkuvate laevade linn"
  • 1921 "Võõras veri"
  • 1949 "Virvatuled"
  • 1950 "Seitse neitsit"
  • 1952 "Armastuse vangid"

[redigeeri] Jutustused

  • 1907 "Ants Raudjalg"

[redigeeri] Romaanid

  • 1902 "Kirsti"
  • 1920 "Katinka Rabe"

[redigeeri] Proosaballaadid

  • triloogia "Surmav Eros" (1923: "Barbara von Tisenhusen"; 1926: "Reigi õpetaja"; 1928: "Hundimõrsja"
  • 1931 "Püha jõe kättemaks"
  • 1931 "Imant ja tema ema"

[redigeeri] Näidendid

  • 1932 "Patseba Saaremaal"
  • 1935 "Mare ja ta poeg"
  • 1936 "Bernhard Riives"
  • 1937 "Hundimõrsja"

[redigeeri] Reisiraamatud

  • 1928 "Kiirte pildid"
  • 1931 "Maroko võlus"
  • 1944 "Leiuretkedel Londonis"

[redigeeri] Tunnustused

  • 1938 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk
Teised keeled