Helivältus
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Helivältus on heliallika võnkumise kestus.
Helivältust tähistatakse noodikirjas spetsiaalsete märkidega.
Sisukord |
[redigeeri] Helivältuse märkimise ajalugu
Umbes 17. sajandini tähistati nootidega reaalset (absoluutset) helivältust. Noodikirjas esinesid veerand-, pool- ja tervenoodid ning pikemaidki vältusi tähistavad noodid.
15. sajandil oli tugivältuseks tervenoot (semibrevis), mille absoluutse kestuse määras koorijuhi rahulik käeviibe (60-80 lööki minutis). Hiljem oli tugivältuseks (etalon-noodivältuseks) poolnoot. Tänapäeval on selleks veerand- ja kaheksandiknoot.
Nootide absoluutsed vältused määrab kindel tempo.
Noodistamisel ei ole vältuste valik pole juhuslik, vaid on seotud heliteose tempo ja vastaval ajastul valitseva stiiliga.
[redigeeri] Helivältuse märkimine traditsioonilises muusika noodikirjas
Traditsiooniline muusika noodikiri ei tähista absoluutseid vältusi (ajalist kestust sekundites), vaid vältuste omavahelisi matemaatilisi suhteid. Põhivältused on suhtes üks kahele: (ülalt alla) 1 täisnoot = 2 poolnooti, 1 poolnoot = 2 veerandnooti, 1 veerandnoot = 2 kaheksandiknooti jne.
Helivältuste ülesmärkimiseks kasutatakse noodimärke. Noot on kokkuleppeline vältuse märk. (lad. nota = tähis, märk) Paus on vaikimise (heli puudumise) vältust tähistav märk (lad. pausa = puhkus, peatus)
![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() [redigeeri] Vältuste pikendamise vahendidNoodi vältuse pikendamiseks kasutatakse noodi järele kirjutatud punkti, pidekaarega ühendatud teist nooti ja noodi kohale või alla kirjutatud fermaati. Punkt noodi järel pikendab nooti POOLE VÕRRA tema PÕHILISEST vältusest:
Kui noodi järel on kaks punkti, lisandub punktiga noodi väärtusele veel pool ESIMESE punkti väärtusest:
Pidekaart ehk ligatuuri kasutatakse mitme sama kõrgusega noodi ühendamiseks, mispuhul vältus võrdub ühendatud nootide summaga:
Fermaat (it. fermata - peatus) ehk pikendusmärk annab muusikateose esitajale (interpreedile) õiguse sõltuvalt teose iseloomust noodi vältust suvaliselt pikendada. Tavaliselt mitte üle kahe korra.
Pausi vältust võib samuti nagu noodi vältustki pikendada punkti asetamisega pausi järele. Pause pidekaarega ei ühendata, pikendada võib fermaadiga. [redigeeri] Vältuste tinglik tähistusHelivältuste põhijaotuse kõrval kaheks, neljaks jne (vältused vastavad suhtele 2:1) kasutatakse muusikas veel vältuste jaotust kolmeks, viieks, seitsmeks jne võrdse pikkusega noodiks. Vältuste tinglikuks tähistuseks kasutatakse väiksema nootide arvuga põhijaotuse vältusi.
[redigeeri] RütmRütm (kr. rüthmos - vool, järgnevus) on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm võib olla:
Meetrilise rütmiga muusika kuulamisel tajume, et teost läbib mingi keskne vältus, mille suhtes organiseeruvad ülejäänud vältused. Teost läbiva tugivältuse (pulsi) tunnetamine muusikas on seotud inimorganismis endas peituvate korduvate protsessidega (südame tuksumine (pulss) ja hingamine). Meetrilise muusika jälgimisel tajume, et teose tugivältustest (pulsilöökidest) ühed tõusevad esile rõhulisematena kui teised s.t. tugivältused grupeeruvad. Rõhuliste ja rõhutute pulsialade vaheldumine on tavaliselt korrapärane. Niisugust rõhuliste ja rõhutute alade perioodilist kordumist nimetatakse meetrumiks. [redigeeri] MeetrumMeetrum ehk aktsentmeetrum on korrapäraste dünaamiliste rõhkude ehk aktsentidega meetrum. Aktsentmeetrumi põhiliigiks on 2- ja 3-osaline meetrum. Lihtmeetrum:
Lihtmeetrumite korrapärasel järgnemisel moodustub liitmeetrum. Samaliigilised liitmeetrumid on:
Enamkasutatav eriliigiline liitmeetrumid ehk segameetrum on
[redigeeri] TaktKui meetrumi osa on kindlaks määratud konkreetse vältusega, tekib kindla struktuuriga takt. Taktiks nimetatakse heliteose osakest, mis algab meetrumi rõhulisest osast ja kestab järgmise rõhulise osani. Iga meetrumi rõhulise osa ees asub taktijoon. Heliteos organiseeritakse taktidesse meetrumi kaudu. [redigeeri] Taktimõõt
Kui ühele meetrumi osale vastab kaheksandiknoot, siis saab [redigeeri] LihttaktLihttaktid on 2- ja 3-osalised taktid, milles esineb vaid üks rõhuline osa.
Taktis ühendatakse noodid gruppidesse. Gruppe ühendavat joont nimetatakse sidejooneks. Nootide grupeerimisel tuleb taktiosad üksteisest selgelt eraldada. Seega on lihttaktis gruppe sama palju, kui on taktiosasid. [redigeeri] LiittaktLiittaktideks nimetatakse ühesugustest lihttaktidest moodustunud takte. Liittaktides on esimene taktiosa põhirõhuline, sellele järgnevate lihttaktide esimesed osad kõrvalrõhulised. Rõhkude arv liittaktis võrdub teda moodustavate lihttaktide arvuga. Liittaktid jagunevad 2-, 3- ja 4-järgulisteks.
Vältuste grupeerimisel liittaktides tuleb lihttaktid selgelt üksteisest eraldada. [redigeeri] SegataktSegataktideks nimetatakse niisuguseid liittakte, mis moodustuvad erinevatest lihttaktidest.Sõltuvalt lihttaktide arvust esinevad järgmised segataktid:
Takti struktuuri määrab veel selgitav tähistus sulgudes pärast taktimõõtu või noodijoonestiku kohale märgitud pidekaarega ühendatud noodid, millest segatakt koosneb.
[redigeeri] Vahelduv taktimõõtVahelduv taktimõõt on heliteose vältel korrapäraselt või mittekorrapäraselt muutuv meetrum. Kui muutus meloodias ei ole korrapärane, siis märgitakse igakordne muutus takti algul uue taktimõõduga. Vahelduv meetrum on mitme erineva meetrumi järjestikune esinemine. Korrapärase vahelduva meetrumi puhul kirjutatakse heliteose algusesse kõrvuti mitu taktimõõtu. [redigeeri] PolümeetriaPolümeeriaks nimetatakse mitme meetrumi (taktimõõdu)samaaegset esinemist mitmehäälses heliteoses. Polümeetria puhul võivad erinevate häälte meetrumi rõhud kokku langeda. [redigeeri] EeltaktKui heliteos algab meetrumi rõhutu osaga, tekib eeltakt. Eeltakt on võrreldav värsiga, mille värsijalaks on jamb (koosneb rõhutust ja rõhulisest silbist) või amfibrahh (koosneb rõhutust, rõhulisest ja rõhutust silbist). Eeltakti noodid valmistavad ette järgmises taktis asuvat meetrumi rõhulist osa. Tavaliselt säilib eeltaktiline struktuur kogu pala või selle osa vältel. Sel juhul on teose viimane takt eeltaktis esinevate vältuste võrra lühem, moodustades eeltaktiga kokku terve takti. [redigeeri] Sünkoop2/4 (= 4/8) | [redigeeri] Vaata veel[redigeeri] Välislingid |