Titicaca järv
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
|
||||||
---|---|---|---|---|---|---|
|
||||||
Koordinaadid | 16°0′0″ NS 49°0′0″ EW | |||||
Valgala riigid | Peruu ja Boliivia | |||||
Järve pindala | 8372 km² | |||||
Suurim pikkus | 190 km | |||||
Suurim laius | 80 km | |||||
Keskmine sügavus | 107 m | |||||
Suurim sügavus | 281 m | |||||
Ruumala | 893 km³ |
Titicaca järv on järv Peruu ja Boliivia piiril.
Sisukord |
[redigeeri] Iseloomustus
Titicaca järve pindala on 8372 km² ja seega on tegemist Lõuna-Ameerika suurima järvega. 1862. aastal järve lastud aurulaev muutis järve ka maailma kõige kõrgemal asuvaks laevatatavaks järveks. Järv paikneb merepinnast 3812 meetri kõrgusel.
Järve Peruu-poolses osas asuvad pilliroost loodud saared. Tegemist on inimkäte poolt loodud saartega ja nad kannavad nimetust Urose saared.
Järve Boliivia-poolses osas asub Isla del Soli saar, kus pärimuse järgi olevat jumalad maale tulnud, et luua inkade dünastia ja jagada kohalikele rahvastele tarkusi.
[redigeeri] Loodus
Järve eripära tõttu elab järve ääres ka mitmeid ainulaadseid loomaliike. Näiteks lennuvõimetu titicaca pütt ja ainult selles järves elav konnaliik, mis on kohastumuseks järve madalale hapnikusisaldusele kasvatanud väga suure kortsus naha (suurem nahapind aitab järveveest enam hapnikku omastada).
[redigeeri] Vaata ka
- Aimarad
- Isla del Soli saar
- Urose saared
- Uru indiaanlased
- Tortora-pilliroog