Roosilõhnaline kuldjuur
Allikas: Vikipeedia
Roosilõhnaline kuldjuur | |
Taksonoomia | |
Riik: | Taimed Plantae |
Hõimkond: | Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass: | Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts: | ??-laadsed Saxifragales |
Sugukond: | Paksulehelised Crassulaceae |
Perekond: | Kuldjuur Rhodiola |
Liik | Roosilõhnaline kuldjuur |
Rhodiola rosea |
Roosilõhnaline kuldjuur on ravimtaimena tuntud taimeliikliik kuldjuure perekonnast, mis kasvab metsikult Uuralis ja Lõuna-Siberi ning Kaug-Ida mägedes. Roosilõhnaline kuldjuur on kuni 50 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Juured on tugevad, pealt kuldse varjundiga, seest valged. Juurikal on iseloomulik roosilõhn.
Taime juuri kasutatakse altai rahvameditsiinis kui toniseerivat ja üldiselt organismi tugevdavat vahendit. Taimest valmistatud ekstrakt on tuntud ergutava, väsimust ja nõrkusetunnet peletava, töö- ja suguvõimet suurendava vahendida. Tänu antiseptilisele toimele on kuldjuur kasutusel ka kosmeetikas ja dermatoloogias, kust temast saadavaid eeterlikke õlisid kasutatakse kreemide ja näovee koostises.
Rahvameditsiinis kasutatakse ravimina enam kui 2 varrega taime juuri. Neid kogutakse augustis, septembris. Teistkordselt võib samast kohast juuri koguda 10-15 aasta pärast. Juurest valmistatakse ekstrakt. 10 g kuldjuurele valatakse 100 g viina. Lastakse 10 päeva seisa. Sageli loksutatakse. Võetakse pool teelusikat päevas.