Valli Eller
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Valli Eller (kuni 8. augustini 1930 Neuhaus, kuni 8. maini 1942 Talvik; 19. oktoober 1906 Albu vald – 7. veebruar 1963 Tallinn) oli eesti keraamik, skulptor, tehnoloog ja kunstipedagoog.
[redigeeri] Elulugu
Valli isa, Jaan Neuhaus (1868–1932) oli Seidla mõisas viinameister Järvamaal. Ema, Rosalie Neuhaus, n-na Pällo (1870–1950), oli pärit Tõrremäelt Rakvere kandist. Enne Vallit oli peres juba poeg Artur Ferdinand Neuhaus, eestistatult Neemre (1899–1967).
Tütar ristiti 18. oktoobril 1906 ning sai nimeks ilmselt Valli Helene Neuhaus, millest annab tunnistust pastor Vikmani 1915. aastal allkirjastatud ning õppeasutustele esitamiseks mõeldud tsaariaegsel blanketil riigikeelne väljavõte kirikuraamatust.
7-aastaselt läks Valli õppima Rakvere Stroinovski-nimelisse naisgümnaasiumisse.
1922. aastaselt siirdus Valli Tallinna tädi juurde elama ning õppima Tallinna I Tütarlaste gümnaasiumisse ja lõpetas selle 1924. aastal.
1925. aastal astus Valli Tallinnas Riigi Rakenduskunsti kooli keraamika osakonda. Aastase õpingu järel pidi ta aga koolist lahkuma, sest kopsutuberkuloosi haigestunud isa ei suutnud kooliraha maksta. Kuid Valli leidis võimaluse ühes perekonnas järeleaitamistunde andes endale elatist teenida ega pidanud ka korteri eest maksma. Seda võiks naljatledes lugeda tema pedagoogilise tegevuse alguseks. Lisaks teenis Valli veel raha nahaplastikas tarbekunstiesemete valmistamisega.
1930. aastal lõpetas Valli Tallinna Rakenduskunstikooli 6-aastase kursuse keraamika töökojas, saades rakenduskunstniku diplomi. Koolitööga paralleelselt võttis Valli veel osa pedagoogikaalasest kursusest, omandandes 1929. aastal joonistusõpetaja kutse.
Joonistamisoskust on ta lihvinud terve elu. Hea joonistamisoskus oli tol ajal hädavajalik, asendamaks kõike seda, mida tänapäeval koopiamasinate või fotoaparaadiga tehakse.
8. augustil 1930 abiellus Valli Neuhaus kunstnik Herman Talvikuga (1906–1984).
Kuna peale kooli lõpetamist ei leidnud Valli Eestis tööd, kolis ta 1930. aastal Soome. Välismaalaste kohta kehtis seal aga töökeeld ja elamisloa saamiseks astus ta õppima Suomen Taide Yhdistyksen Piirustuskoulu skulptuuri klassi ning teenis taas elatist nahaplastika-alaste tarbekunstiesemete valmistamisega. Õpingute ajal premeeriti teda kord ka ühe portree eest.
1933. aastal lõpetas Valli ülalnimetatud õppeasutuse, saades diplomi skulptuuri harus. Omandatud oskusi võib näha tema paljude keraamiliste skulptuuride juures, näitena kasvõi tema hilisema abikaasa, Voldemar Elleri elusuuruses šamottskulptuuris.
Valli praktiseeris pool aastat keraamikavabrikus Grankullan Saviteollisuus. Hiljem õnnestus tal saada portselanimaalija töökoht portselanivabrikus Arabia.
Pikemaajalise ületöötamise ja alatoitumuse tõttu oli ta lõpuks sunnitud 1934. aastal minema tiisikusehaigete sanatooriumi. Pärast paranemist kutsuti Valli Eestisse Tallinna Rakenduskunstikooli keraamikatöökoja juhatajaks ning õppejõuks.
1935. aasta kevadel läks Valli stipendiaadina end täiendama Faenza linna Itaalias, sügisel jätkas aga taas tööd Rakenduskunstikoolis.
20. septembril 1937 lahutati Valli abielu Herman Talvikuga.
Valli esines korduvalt oma töödega näitustel nii Eestis kui väljaspool. 1937. aastal sai Valli Pariisis korraldatud maailmanäitusele esitatud tööde eest Diplome d’Honneur.
1939. aastal sooritas ta õppematka Pariisi, Berliini, Kopenhagenisse ja Stockholmi, kaaslaseks ajakirjanik ning maalikunstnik Voldemar Eller (1906–2004), kelle üheks sooviks oli oma ajakirjas prantsuse revolutsiooni alguse 150nda aastapäeva Pariisi pidustuste kajastamine.
1941. aastal esines Valli oma töödega Moskva kunstidekaadi näitusel.
8. mail 1942 registreeriti Valli abielu kunstnik Voldemar Elleriga ning 24. detsembril 1942 sündis neil poeg Arvo Eller.
1946. aastal tegi Valli õppematka Leningradi (Peterburi).
1947. aastal omistati Valli Ellerile dotsendi kutse.
Valli Eller suri 7. veebruaril 1963.
[redigeeri] Galerii Valli Elleri loomingust
[redigeeri] Välislingid
- Helene Kuma. Valli Eller – eesti keraamikakoolkonna rajaja (Sirp, 9. veebruar 2001)
- Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi eksponaate: šamott-kala ning kann ja kauss
- Jutta Matvei eessõnaga pdf-formaadis KERAAMIKA KÄSIRAAMAT 1961 (16,5MB!)