Eesti rahvalaul

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Eesti rahvalaul

Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt.

Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.


Sisukord

[redigeeri] Vanem rahvalaul ehk regilaul

[redigeeri] Põhitunnused

Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Väga vanad on mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul" ja "Suure tamme laul".

Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud) või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud). Regilaule lauldi ilma pillisaateta.

Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt.

[redigeeri] Regilaulu liigid

  • Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt)
  • Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)
  • Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt)

[redigeeri] Regilaulu žanrid

Žanriliselt eristatakse meeleolu ja elamusi vahendavaid lüürilisi laule ("Lauliku lapsepõli") ja sündmustest jutustavaid lüroeepilisi laule ("Venna sõjalugu").

[redigeeri] Regilaulu ülesehitus

Regilaulude värsimõõt on enamasti 4-jalaline trohheus ("veere, veere, päevakene"). Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid (näiteks laulemaie), mis üldkeelest on ammu kadunud. Regilauludel on ühe-kaherealised rühmaviisid (kiigetoon, karjatoon, pulmatoon jt.). Olenevalt laululiigist ja kohalikust tavast on lauldud üksi, kaksi, kooriga, eeslauljaga ja ilma, ka kahe kooriga. Lauldes võidi rõhutada rütmi näiteks keha õõtsutamise või jalapõrutusega. Lüroeepilisi laule on esitatud ka tantsulise liikumise saatel (näiteks setu "Pöörajooks" või Kihnu rattas laulmine).

[redigeeri] Uuem rahvalaul

Valdavaks said lõppriimilised stroofilised rahvalaulud 19. sajandil. Need laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi muusikast).

Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega.

[redigeeri] Põhitunnused

Uuema rahvalaulu põhitunnused on lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule.

[redigeeri] Uuema rahvalaulu liigid

  • Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud
  • Külakroonikad
  • Armastuslaulud
  • Sõjalaulud
  • Töölaulud

Armastuslaule kasutati palju ringmängudes.

Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus– laulikud ja salmikud. Uuema rahvalaulu autor on teada või tema isik on tuvastatav.