Piirsalu mõis
Allikas: Vikipeedia
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Piirsalu mõis (Piersal) asub Läänemaal Risti vallas, ajalooliselt Kullamaa kihelkonnas. Eraldati Kuijõe mõisast 17. sajandil. 17. sajandil kuulus ajutiselt von Schreitenfeldi perekonnale. 17. sajandi lõpul võttis Piirsalu mõisa rendile A. v. Blancenhagen. 18. sajandi keskel läks mõis von Schulmannide valdusesse.
1817. aastal valmis barokkstiilis mantelkostnaga härrastemaja, mille ehitamisel kasutati Tallinnast pärit küllaltki kõrge koolitusega ehitusmeistreid: müürsepp Jacobi, tislermeister Lehmküll ja maalermeister Michelson. 14. aprillist 1853 hakkas Piirsalu mõisa haldama von zur Mühlenite aadliperekond. Viimane omanik enne 1919. aastal toimunud võõrandamist oli Christiani poeg Arthur von zur Mühlen, kes enamasti elas siiski Tallinnas, jättes mõisa valitseja hooleks. Mõisas oli tellislööv, saeveski, kaks vesiveskit, viis tuulikut, veise-, lamba- ja seakasvatus. 1893. aastal oli mõisal maad 5874 tiinu.
1920. aastal jagati mõisa maad maareformi käigus asundustaludeks. Mõisa keskus oli esimese eesti vabariigi ajal Kaitseliidu Piirsalu - Risti kompanii konvendiks. Tänaseks on mõisasüda lagunenud.