Koeru Keskkool
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Koeru Keskkool on 12-klassiline põhi- ja keskharidust andev õppeasutus Järvamaal, Koeru vallas.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Koeru Keskkoolil on palju eelkäijaid, milledest esimene sai alguse 1727. aastal.
[redigeeri] Koeru Kihelkonnakool
Koeru kihelkonnakool rajati 1873. aastal. Koolimaja asus Sandhofi mõisa lähedal. Kooli asutajaks oli Vao mõisnik von Brevern, õpetajaks-juhatajaks Wilhelm Duglas. Koolis õppis umbes 40 poissi. Õppetöö kestis 15. oktoobrist 1. maini. 1886. aastal kool suleti. Kihelkonda ei jäänud kuni 1908. aastani ühtki kõrgema astme rahvakooli.
[redigeeri] Aruküla Mõisakool
1879. aastal asutati Aruküla mõisakool. Aastatel 1890-1893 koolis õppetööd ei toimunud. 1899. aastal lasi Aruküla mõis ehitada koolimaja Aruküla mäele. Õppetöö koolis kestis 15. oktoobrist 15. aprillini. Kool suleti 1919. aasta 1. mail õpilaste vähesuse ja õppevahendite puudumise tõttu.
[redigeeri] Saksa Eraalgkool
1907. aastal Eestimaal tegutsenud sakslaste ühingu Deutche Verein in Estland Koeru osakonna eestvõtmisel avatud kaheklassiline Saksa Eraalgkool. Kooli pidasid üleval kohalikud mõisnikud.
1911-1913 õppis selles koolis kunstnik Eduard Viiralt. Samuti õppis seal luuletaja Kalju Lepiku ema Helgi Laidmaa. 1913. aastal keelati eesti soost lastel saksa koolis õppimine, mille tõttu õpilaste arv langes. Kooli tegevus lõppes 1916. aastal.
[redigeeri] Haridusseltsikool
1907. aastal asutati Koerus Eesti Rahvahariduse Seltsi eeskojul Koeru haruselts, millel 1910. aastal oli juba üle 200 liikme. Põhiliseks saavutuseks peetakse eestikeelse Koeru kolmeklassiline Erakihelkonnakooli loomist.
Haridusseltsi kool avati 27. oktoobril 1908. Esimesel aastal õppis koolis 15 last, hiljem kasvas õpilaste arv üle 50. Õppeaeg oli 5 aastat.
Alates 1914. aastast oli üle 14-aasta vanusel tütarlapsel kihelkonnakoolis õppimine keelatud. See vähendas õpilaste arvu ja 1916. aastal suleti seltsikool majanduslike raskuste tõttu.
[redigeeri] Koeru Algkool ja Kõrgem Rahvakool
Eesti Vabariigi kehtestamisest jätkus 1918 aastal koolitöö. 1919. aastal lisandus neljas klass. Samaaegselt algklassidega toimus õppetöö ka algkooli vanemates klassides ehk kõrgemas rahvakoolis, kus oli viies kuni üheksas klass. 1920. aasta novembris kolisid mõlemad koolid Aruküla mõisa, kus esialgu tegutsesid eraldi koolidena. Ruume tuli jagada ka krahv Eugen von Tolliga.
Demokraatlike uuenduste läbiviijaks Koeru koolis oli Julius Elango, kes kaasas koolielu probleemidesse ka õpilased ja lapsevanemad. Lapsevanemate hulgas viidi läbi küsitlus, et saada teada õppetöö sisu ja korralduse. Õpikoormuse, suitsetamise, alkoholi pruukimise ja muude asjade kohta. Küsiti, kas soovitakse Koeru Keskkooli loomist. Saadi eitav vastus. Koeru pedagoogika nõukogu otsustas nimetada Koeru Kõrgem Rahvakool Koeru Ühisreaalgümnaasiumiks. Kuid 1920. aastate majanduskriisi tõttu jäi ametlik kinnitus tulemata ja 1922. aastal jätkati 8-klassilise koolina, mis kahanes 6-klassiliseks.
[redigeeri] Koeru Alg- ja Täienduskool
1924. aasta sügisest alustas kuue klassilise algkooli juures tööd 2-aastane põllumajanduse ja majapidamise kallakuga täienduskool ja ametlikuks nimetuseks sai Koeru Alg- ja Täienduskool.
[redigeeri] Koeru Mittetäielik Keskkool
Koeru Kool jätkas 1944. aasta sügisel tööd Koeru Mittetäieliku Keskkooli nime all. Kool oli seitsme klassiline. Koolis tuli õpetada õpilasi Nõukogude Liidus kehtivate õppekavade alusel, kus tähelepanu oli pööratud ideoloogilisel kasvatustööle. 1954. aastaks oli Koeru koolis 10 klassikomplekti, sest viiendast kui seitsmenda klassini olid paralleelklassid. Õpilaste arvu suurenemise tõttu hakati ehitama internaadihoonele juurdeehitust ja 1960. aastast oli kool kaheksaklassiline.
[redigeeri] Tänapäev
Alates 1974. aastast paikneb Koeru Keskkool kolmes hoones: Aruküla mõisas, mõisa valitsejamajas ja samal aastal valminud koolimajas. Õpilasi on tavaliselt üle 350 ja õpetajaid 30.
Kool on tugev spordis, edukaim on olnud maadluses, jalgpallis ja kergejõustiks. 2000. aastal võidet TV 10 olümpiastarti vabariiklik finaal. Treener ja õpetaja Toomas Aani abiga. 1999. aastal avati kooli juures muusikaklass, millest tänaseks on kujunenud Koeru Muusikakool. Aino Linnase juhendamisel on koolil poistekoor ja lastekoor. Mudilaskoori võttis Aino Linnaselt üle Liana Kullasepp. Jätkuvad traditsioonilised kooli tantsupäevad, kus tantsujuhid Liidia Laidinen, Ülle Jääger, Anne-Ly Pihlak on tantsima pannud kogu kooli.
1992. aastast on sõprussidemed Soome Ilmajoe kooliga.