Ränivetikad
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist. |
Ränivetikad (Bacillariophyta) on üherakulised või koloonialised mikroskoopilised organismid. Liike on umbes 100 000.
Iseloomulikuks tunnuseks on rakke kattev keeruka struktuuriga ränipantser.
Ränipantser koosneb kahest poolmest: välimisest suuremast epithecast ja sisemisest väiksemast hypothecast. Kummalgi pantseri poolmel on omakorda kaks osa: lame kaas ja ümbritsev vöö. Kõik pantseri osad on kindla struktuuriga, neid läbivad poorid ja kanalid. Iseloomulikeks pigmentideks on karotiin, ksantofüll, diatomiin ning klorofüll a ja c. Varuaine on enamasti õlitilgakestena.
Ränivetikad paljunevad pooldudes ja suguliselt. Pooldumisel saab kumbki tütarrakk endale pantseri ühe poolme. Alati moodustub juurde pantseri väiksem pool. Seega need rakud, mis saavad endale sisemise poole, vähenevad pidevalt. Niisugune rakkude vähenemine lakkab, kui tütarraku maht on ainult pool kuni kolmandik omaraku esialgsest mahust. Siis tekib rakust suksospoor, millega kaasneb raku esialgse suuruse taastumine. Sageli kaasneb aukspooride tekkega suguline protsess.
Ränivetikad esinevad kõigis veekogudes ja mullas.
Pantseri kuju alusel jaotatakse ränivetikad kaht klassi: radiaalsümeetrililise ehitusega ketasränivetikad ning kahekülgse sümmeetriaga sulgränivetikad.