PzKpfw I

Allikas: Vikipeedia

PzKpfw I Ausf. A

[PzKpfw I Ausf. A]

PzKpfw I Ausf. A tehnilised andmed
Pikkus 4,02 m
Laius 2,06  m
Kõrgus 1,72  m
Kaal 5,4  t
Kiirus maastikul 16
maanteel 37 km/h
Käiguvaru maastikul 100
maanteel 145 km
Suurtükk puudub
Kuulipildujad 2×7.92 mm MG13
laskemoona 1525 padrunit
Soomus 7 kuni 18 mm mm
Mootor 4 silindriline Krupp M305
Mootori võimsus 57 hj
Meeskond 2 meest


PzKpfw I ehk Panzerkampfwagen I (tänapäevaselt ka Panzer I) oli Saksamaal, aastatel 1934 - 1939 (väikestes seeriates ka 1942) toodetud kergetank. Peamiselt toodeti tanki A ja B mudelid, väikestes seeriates ka C ja F mudelit ning D mudelist valmis ainult prototüüp.

Sisukord

[redigeeri] Eellugu

1932. aastal andis Saksa Relvastusamet käsu projekteerida kuulipildujatega relvastatud kergetank, mille kaal oleks 4-7 tonni. Selle ülesande said firmad Rheinmetall-Borsing, Krupp, Henschel, MAN ja Daimler-Benz. Konkursi võitjaks sai Kruppi tank, mille koondnimeks oli LaS (Landwirtschaftlicher Schlepper - põllumajandusveduk). 1934. aasta juulis läks see tank LaS Krupp nime all tootmisse ning 1935. aastal sai ta omale nimeks Panzerkampfwagen I.

[redigeeri] Panzer I Ausf. A ja B konstruktsioon ja tehniline lahendus

PzKpfw I üldehitus oli omane Teise maailmasõja eelsete ja -aegsete Saksa tankide ehitusele. Käigukast, transmissiooni osad ja vedavad rattad paiknesid masina ninaosas, mootor aga ahtriosas. Transmissiooni- ja mootoriruumi vahele jäi lahingusektsioon, kus paiknesid juht-mehhaanik ja laskur. Juht-mehhaanik istus vasakul ning torn koos laskuriga paiknes paremal.

[redigeeri] Korpus

Tanki korpus oli valmistatud kroomnikkel teraslehtedest. Juht-mehhaaniku istekoha peal ja küljel oli kahepoolne luuk. Meeskond sai ümbrust jälgida läbi kolme suletava vaatepilu, peale nende oli juht-mehhaaniku ees veel üks tripleksklaasiga kaetud ja vaatlusseadmega varustatud vaatepilu. Tanki juhtimiseks olid siduri-, gaasi- ja piduripedaali ning kaks juhtimiskangi, mis olid ühendatud külgmiste friktsioonajamitega. Juhiistme vastas paiknes näidikute paneel, kus olid õli temperatuuri näidik, tahhomeeter, pööretenäidik 0-st kuni 3000 pöördeni minutis (alates 2500 p/min algas ohtlik tsoon) ja spidomeeter, mille skaala oli 0-st kuni 50 km/h. Spidomeetril olid ära näidatud ka kiirused millal käike vahetada - esimene käik kuni 5 km/h, teine kuni 11, kolmas kuni 20, neljas kuni 32 ja viies kuni 42 km/h.

[redigeeri] Torn

Keevitatud torni läbimõõt oli 911 mm ning see oli nihutatud korpuse paremale küljele. Torni pööramine toimus käsitsi. Katusel oli tanki komandörile, kes oli ühtlasi ka kuulipilduriks suur ühepoolne luuk, millel oli veel ka üks pisike luuk lippudega signaliseerimiseks. Ümber torni olid neli väikest vaatepilu, milledest kaks külgmist olid kaetud soomusluukidega. Kuulipilduri iste pöördus koos torniga.

[redigeeri] Relvastus

Tankid olid relvastatud kahe 7,92 mm kuulipildujaga MG 13 (Pz. I Ausf. A ja Pz. I Ausf. B varasemad masinad) või sama kaliibriliste firma Rheinmetall-Borsing kuulipildujatega MG34 (Pz. I Ausf. B hilisemad masinad). MG13 laskekiiruseks oli 680 ja MG34 laskekiiruseks 825 lasku minutis. Neist esimese lahingukomplekti kuulus 61 magasini, 25 padrunit igas ühes (kokku 1525 padrunit). 8 magasini paiknesid tornis, ülejäänud olid pakitud nelja pakki (pakkides oli 6, 8, 19 ja 20 magasini) ning paiknesid tanki korpuses. Alates 1936. aastast suurendati lahinguvaru 2250-le padrunile (90 magasini). Kuulipildujad paiknesid ühes maskis, kuid neid sai liigutada individuaalselt eri suundadesse. Tanki komandör tulistas kuulipildujatest ja juhtis kuulipildujaid parema käega parempoolset ja vasakuga vasakpoolset. Relvade tõstenurk oli 118 kraadi ja langetusnurk 12 kraadi, maski oli võimalik lukustada horisonaalsesse asendisse. Tankid olid varustatud kahekordse suurendusega teleskoopsihikuga Zeiss TZF 2.

[redigeeri] Mootor ja transmissioon

A mudelitele oli paigutatud 4-silindrilised õhkjahutusega karburaatormootorid Krupp M305, mille võimsuseks oli 57 hobujõudu (42 kilovatti) ja arendasid maksimaalselt 2500 pööret minutis. Silindri diameeter oli 90 ja kolvikäik 130 mm. Kütuseks kasutas etüleeritud bensiini oktaanarvuga 76. Masinal oli 2 bensiinipaaki, mis asusid korpuse tagaosas mootori järel ning mahutasid 144 liitrit kütust. Tank ise aga kulutas maanteel sõites 100 kilomeetri peale keskeltläbi 100 liitrit bensiini. Karburaatori margiks oli Solex 40 JEP.

B mudelile oli aga paigutatud 6-silindriline vedelikjahutusega karburaatormootor Maybach NL 38TR, võimsusega 100 hobujõudu (73,9 kilovatti). Silindri diameeter oli 90 ja kolvikäik 100 mm, töömaht aga 3791 cm³. Kaks bensiinipaaki, mis olid paigutatud mootoriruumi mootorist paremale mahutasid kokku 146 liitrit kütet. 100 km läbisõiduks maanteel kulutas see masin keskeltläbi 125 liitrit. Karburaatoriks oli Solex 40 JEF II.

Transmissioon koosnes kahekettalisest hõõrdsidurist, millest anti edasi pöördmoment kardaani kaudu käigukastile, pöörde mehhanismidest, külgfriktsioonidest, ülekandest ja pidurist. Käigukast oli mehhaaniline, ZF Aphon FG35 (Ausf.A) ja Aphon FG31 (Ausf.B), mõlemad viiekäigulised (5+1).

[redigeeri] Veermik

Pz. I Ausf. A veermik koosnes ühel küljel neljast suurest kanderattast läbimõõduga 530 mm, veidi suuremast juhtrattast ja ühest hammastega rattast, mille ülesandeks oli haakuda roomikutega. Esimesel kanderattal oli individuaalne spiraalvedrustus, ülejäänud koos juhtrattaga olid ühendatud latiga ning varustatud ellipsvedrulehtedega vedrustusega. Tugirullikuid oli kolm.

Kuna Pz. I Ausf. B oli 400 mm pikem lisati sellele ka viies kanderatas, vedrustus sarnanes A mudeli omaga, kuid nüüd olid lati all neli kanderatast ning juhtratas oli eraldi ning ei toetunud enam maha. Tugirullikute arvu suurendati ka neljale.

Roomikud olid väikeste lülidega laiusega 280 mm.

[redigeeri] Elektriseadmed

Panzer I elektrisüsteemi elektripinge oli 12 volti. Vooluallikateks olid Boschi generaator GTL 600/12-1200 võimsusega 0,6 kilovatti ning RRCN 300/12-300 võimsusega 0,3 kilovatti. B mudelil oli kaks akut mahtuvusega 105 ampertundi.

[redigeeri] Sideaparatuur

Tanki A mudelil oli raadiosaatia Fu 2 ning B mudelil Fu 5. Peale nende oli kõikidel tankidel ka signaallipud ning -raketid. Meeskond suhtles omavahel kuulmetõriga.

[redigeeri] Modifikatsioonid

[redigeeri] PzKpfw I Ausf. A

PzKpfw I Ausf. A oli baasmudeliks, selle korpus ja torn olid keevitatud. Veermik koosnes neljast kanderattast mõlemal küljel, viies tagumine ratas oli juhtrattaks. Mootor asus masina tagaosas ning käigukast koos vedavate ratastega esiosas. Panzer I meeskonda kuulus 2 meest, kelledest üks oli juht-mehaanik ning teine komandör-radist-kuulipildur. Tankil oli õhuke, vaid 6-18 mm soomus, mis kaitses vaid kuulide ja miinikildude eest. Tanki pöörlevas tornis oli kõrvuti kaks 7,92 mm kuulipildujat MG13. A mudelt toodeti 1934. aasta juulist kuni 1936. aasta juunini firmades Daimler-Benz, Henschel, Krupp ja MAN kokku 833 masinat.

PzKpfw I Ausf. B
PzKpfw I Ausf. B

[redigeeri] PzKpfw I Ausf. B

1935. aasta augustist läks tootmisse järgmine mudel PzKpfw I Ausf. B. Uus masin sai endale uue, viie kanderattaga veerimiku ning võimsama, 100 hobujõulise mootori, mis andis tankile kiiruseks 40 km/h. Tanki käiguvaru maanteel ol 170 km ning mastikul 115 km. Masina kaal oli 5,8 tonni ning relvastuseks oli algul kuulipilduja MG13 ja hiljem MG34. B mudelit toodeti 1935. aasta augustist kuni 1937. aasta juunini firmades Daimler-Benz, Henschel, Krupp, MAN, ja Wegmann.

[redigeeri] PzKpfw I Ausf. C (n.A VK 601)

15. septembril 1939 otsustas Saksa relvastuse kõrgem juhtkond luua kerge lahingumasina, mida oleks saanud kasutada nii luureülesannete täitmiseks, kui ka õhudesandiks. Sobivaks transpordilennukiks valiti välja Ме-321 Gigant. Projekteeritav tank sai nimetuseks PzKpfw. I nA VK 601 (nA - neuer Art - uus mudel, VK - Vollkettenkraftfahrzeug - roomiksõiduk) ning seda hakati projekteerima kahes firmas - Krauss-Maffei ja Daimler-Benz.

1942. aastal juunist läkski see masin nimetuse all PzKpfw I Ausf. C tootmisse. Sellel oli võreldes eelmiste mudelitega täiesti uus veermik, kummalgi küljel viis suurt paaris kanderatast, mis paiknesid nn. malekorras nagu hiljem tootmisse läinud Panthril ja Tigril. Vedav ratas paiknes ees ja juhtratas taga. Vedrustuseks oli individuaalne torsoonvedrustus. Tanki korpus oli valmistatud valtsitud soomusteraslehtedest maksimaalse paksusega kuni 30 mm. Tornis paiknesid kõrvuti 20 mm automaatkahur EW 141 ja kuulipilduja MG34. Vertikaalselt oli võimalik liigutada neid -10 kuni +20 kraadi, horisontaalselt aga koos torniga 360 kraadi. Relvadest sihtimiseks oli masinale paigaldatud teleskoopsihik TZF 10. Jõuallikaks oli 6-silindriline Maybachi karburaatormootor HL45P ja kaheksakäiguline käigukast (8+2), mis andsid masinale maksimaalkiiruseks kuni 79 km/h. Tanki toodeti firmas Krauss-Maffei juulist detsembrini 1942 kokku 40 (46) masinat.

[redigeeri] PzKpfw I Ausf. D (n.A VK 602)

PzKpfw I Ausf. D, tehasenimetusega VK 602 sarnanes eelmise mudeliga, kuid sellele oli paigutatud veidi võimsam, 180 hobujõuline ning 6 silindriline mootor Maybach NL38TR. Relvastuseks sai see masin nagu ka eeelmine mudel 20 mm kahuri ja ühe kuulipilduja MG34. Torn pöördus käsitsi 360 kraadi ning kahuri tõstenurk oli -10 kuni +20 kraadi. 1942. aastal ehitas firma Krauss-Maffei ühe masina (mõningatel andmetel 6 masinat).

PzKpfw I Ausf. F
PzKpfw I Ausf. F

[redigeeri] PzKpfw I Ausf. F (n.A VK 1801)

Panzer I viimaseks mudeliks oli PzKpfw I Ausf. F, tehasenimetusega VK1801. See oli täiesti uus tank ning oma 21 tonnise kaalu poolest peaks kuuluma keskmiste tankide hulka, kuid siiski ta on klassifitseeritud kergetankiks. Selle 6 silindriline Maybachi mootor HL45P andis talle kiiruseks 25 km/h. Veermik oli analoogne C ja D mudelile, viis suurt paaris kanderatast, mis olid paigutatud nn. malekorras. Juhtratas oli taga ja vedav ratas ees. Vedrustus oli individuaalne torsoonvedrustus ning roomikute laiuseks 540 mm. Enamiku selle masina kaalust andis talle erakordselt paks soomus, mis esiküljel oli 80, tagaosas 50 mm, põhjas 25 ning tornil 50 - 80 mm. Tanki enda relvastuseks oli aga kaks 7.92 mm kuulipildujat MG34, mis sellise koguka masina kohta oli väga kehva. Meeskonnaks oli nagu eelmistelgi mudelitelgi 2 meest. Aprillist detsembrini 1942 tootsid firmad Krauss-Maffei ja Daimler-Benz kokku 30 sellist sõjamasinat.

[redigeeri] PzKpfw I tehniliste andmete tabel

Panzer I tehnilised andmed
- Ausf. A Ausf. B Ausf. C Ausf. D Ausf. F
Kaal - tonni
5,4
5,8
8,0
8,0
21
Pikkus - meetrit
4,02
4,42
4,19
4,42
4,38
Laius - meetrit
2,06
2,06
1,92
2,06
2,64
Kõrgus - meetrit
1,72
1,72
2,01
1,94
2,05
Mootor
Krupp M305
Maybach NL38TR
Maybach HL45P
Maybach HL66P
Maybach HL45P
Mootori võimsus - hobujõudu
57
100
150
180
150
Kiirus maanteel – km/h
37
40
65
 ?
25
Kiirus maastikul – km/h
16
16
 ?
 ?
 ?
Läbisõit maanteel - km
145
140
300
170
150
Läbisõit maastikul - km
100
115
220
115
 ?
Veoülekanne
ZF Aphon FG 35
ZF Aphon FG 31
 ?
 ?
Maybach VG 15319
Käigud
5 edasi – 1 tagasi
5 edasi – 1 tagasi
8 edasi – 2 tagasi
8 edasi – 2 tagasi
4 edasi – 1 tagasi
Suurtükk
-
-
20 mm EW141
20 mm EW141
-
Kuulipildujad
2x7,92 mm
2x7,92
1x7,92
1x7,92
2x7,92
Laskemoon – mürsku; padrunit
1525
2250
 ? - 2250
 ? - ?
1525
Meeskond - meest
2
2
3
2
2
Toodang
833
1049
40 (46)
1 (6)
30

[redigeeri] PzKpfw I sõjategevuses

Esmakordselt kasutati tanke Panzer I 1936. aastal Hispaania kodusõjas leegion "Kondor" koosseisus Francisco Franco juhitud natsionalistide poolel, kuhu esialgu saadeti 41 A- ja 19 B-mudelit (1936-1939 kokku 132 tanki). Maavägede koosseisu kuulunud leegioni juhtis Wilhelm Ritter von Thoma. Von Thoma ülesandeks ei olnud mitte ainult leegioni juhtimine ja loodavate Franco tankivägede väljaõpetamine, vaid saksa tankide ning nende meeskondade katsetamine otseses sõjategevuses. Sakslaste PzKpfw I kandsid suuri kaotusi võitluses vabariiklaste käsutuses olnud Nõukogude tankidega T-26 ja BT-5.

1939. aastal oli Wehrmachtis 1445 Panzer I-e, mis moodustas 46,4% Panzerwaffe tankipargist. Panzer I soomusest said jagu Poola armee 37 mm tankitõrje-, kui ka 75 mm kahur. Tank oli võimalik hävitada ka kuulipildujaga lastes läbi soomuse nii mootorit kui ka bensiinipaaki. Poola kampaania lõpuks oli Wehrmacht kaotanud 320 Pzanzer I, neist 89 jäädavalt.

22. juunil 1941 pani Saksa armee välja 410 PzKpfw I-e, neist kõigest 74 eesliinile. Veel 245 masinat oli remondis või ümberseadistamisel. Aasta lõpuks oli kaotatud peaaegu kõik tegevuses olnud Pz. I-ed - 428 masinat. Lahingutes neid tanke peaaegu enam ei kohanudki ning järgneva aasta jooksul hävitati nõukogude vägede poolt veel 92 tanki. 1942. aastal võeti Panzer I-ed relvastusest maha. Mõningaid masinaid kasutasid aga edasi politseijõududes partisanide vastu ning õppemasinatena.

1943. aastal saadeti kaks masinat PzKpfw I Ausf. C idarindele 1. tankidiviisi käsutusse, ülejäänud selle mudeli masinad arvati aga 58. reservtankikorpuse koosseisu. Samal aastal saadeti ka 8 Panzer I Ausf. F-i katsetusteks 1. tankidiviisi koosseisu (mõningatel andmetel sai ka 12. tankidiviis 7 masinat 1. juulil 1943). Ülejäänud masinad jäid aga Jugoslaaviasse ja Nõukogude Liidu okupeeritud aladele võitluseks partisanide vastu.

PzKpfw I-e kasutati baasmasinana ka liikursuurtükkide, komandörimasinate, laskemoona veokite, sillapaigaldajate ja teiste masinate valmistamiseks.

[redigeeri] Panzerkampfwagen I veermikule ehitatud teised masinad

  • Panzerkampfwagen I Ausf A/B ohne Aufbau - ilma tornita õppemasin
  • Munitionsschlepper I Ausf A/B (SdKfz 111) - roomikveok ilma tornita
  • Sanitatskraftwagen I (Sd.Kfz.265) - soomustatud sanitaarmasin
  • Pionier-Kampfwagen I - inseneri tank
  • Leichte Bergepanzer I - kerge taastustööde masin
  • Instandsetzungstrupp I - transportöör/taastustööde masin
  • Ladungsleger auf Panzerkampfwagen I Ausf A/B - laskemoonaveok
  • Kleiner Panzerbefehlswagen (SdKfz 265) - kerge komandörimasin, mida ehitati kahes varjandis
    • Panzer-Befehlswagen I Ausf A
    • Panzer-Befehlswagen I Ausf B
  • Flammenwerfer auf Panzerkampfwagen I Ausf A/B - leegiheitjaga relvastatud masin
  • 4.7 cm PaK (t) (Sf) auf Panzerkampfwagen I Ausf B (Panzerjäger I - SdKfz 101) - 47 mm suurtükiga relvastatud tankihävitaja
  • Panzerjager I - 37 mm suurtükiga relvastatud tankihävitaja
  • 15 cm sIG 33 (Sf) auf Panzerkampfwagen I Ausf B (Sturmpanzer I - SdKfz 101) - 150 mm haubitsaga relvastatud liikursuurtükk
  • Flakpanzer auf Panzerkampfwagen I Ausf A/B - 20 mm automaatkahuriga relvastatud õhutõrjemasin.

[redigeeri] Eksport ja kasutus teistes riikides

Ainuke riik kuhu Panzer I eksporditi oli Hiina, kes 1936. aastal ostis Saksamaalt 17 PzKpfw I Ausf. A-d. Peale ümberrelvastamist Nõukogude päritolu kuulipildujatega DT läksid need masinad 3. tankipolgu koosseisu. Ühe masina ostis ka Ungari. Mõningad masinad jäid peale saksa vägede lahkumist ka Hispaaniasse, kus neid kasutati kuni 1950-date aastate lõpuni.

[redigeeri] Välislink


Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
Saksamaa sõjatehnika Teises maailmasõjas
Tankid
NbFz, PzKpfw I, PzKpfw II, PzKpfw III, PzKpfw IV, PzKpfw V Panther, Tiger I, Tiger II
Liikursuurtükid
Wespe, Hummel, Grille, Sturmpanzer I, Sturmpanzer II Bison
Ründesuurtükid
StuG III, StuG IV, StuH 42, StuG 33, Brummbär, Sturmtiger
Tankihävitajad
Panzerjäger I, Marder I, Marder II, Marder III, Hetzer, Jagdpanzer IV, Jagdpanther, Hornisse/Nashorn, Jagdtiger, Ferdinand/Elefant
Poolroomikveokid
SdKfz 4, 6, 7, 10, 11, 250, 251, 252, 253, 254
Soomusautod
SdKfz 221, 222, 223 231, 232, 234, 263, ADGZ
Õhutõrje liikursuurtükid
Möbelwagen, Wirbelwind, Ostwind, Kugelblitz, Flakpanzer 38(t)
Protüübid
Maus, E- seeria, Panther II
Projektid
Panzer VII Löwe, Panzer IX, Panzer X, Ratte