Eesti maakonnad

Allikas: Vikipeedia

Eesti maakonnad on praegused Eesti 1. järgu haldusüksused ja ning neile eelnenud sama suurusjärgu haldusüksused (välja arvatud rajoonid).

Sisukord

[redigeeri] Muinas-Eesti

Muinas-Eesti maakonnad (muinasmaakonnad) olid muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad (väikemaakonnad). Suuremaid maakondi nimetab Läti Henrik provincia.

[redigeeri] Muinasmaakondade loend

[redigeeri] Maakonnad ja vojevoodkonnad 17. sajandi algul

F. de Witt'i 18.saj alguses avaldatud kaart
F. de Witt'i 18.saj alguses avaldatud kaart

[redigeeri] Rootsi valdused

[redigeeri] Poola valdused

  • Pärnu vojevoodkond
  • Tartu vojevoodkond

[redigeeri] Taani valdus

[redigeeri] Maakonnad alates 1780ndate aastate haldusreformist kuni 1910ndate aastateni

Eestimaa kubermang (provints):

  • Harjumaa (saksa keeles Kreis Harrien)
  • Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen)
  • Läänemaa (saksa keeles Kreis Wiek, Kreis Wieck)
  • Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland)

Liivimaa kubermang (provints):

  • Pärnumaa (saksa keeles Kreis Pernau)
  • Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat)
  • Viljandimaa (saksa keeles Kreis Fellin)
  • Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro)
  • Saaremaa (saksa keeles Oesel; Saaremaad loeti eraldi provintsiks, seal oli nt eraldi aadliomavalitsus kohaliku rüütelkonna näol)

[redigeeri] Maakonnad 1918–1940

Eesti haldusjaotus 1925

[redigeeri] Praeguste maakondade loend