Ain Saar

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Ain Saar (sündinud 8. augustil 1968) on 1980. aastate lõpus tuntuks saanud vabadusvõitleja, kes oma noorpõlves oli tuntud ka kui punkmuusik, ning hiljem dokumentaal-ajaloolises žanris kirjutav kirjanikuna ("Aktsioonide aeg 1987–1988").

Ta on olnud Eesti Noortefoorumi delegaat ning valitud Võru rahva poolt Eesti Kongressi delegaadiks.

Ain Saar oli Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn nr. 1 asutajaliige ja juht aastatel 19871988. Ain Saar korraldas koos Argo Männimetsa ja Meelis Ivaskiga Eesti esimese üldrahvaliku Nõukogudevastase meeleavalduse 21. oktoobril 1987 Võru linnas. Selle meeleavalduse käigus toodi esimest korda avalikul miitingul välja ligi 50 aastat keelatud olnud Eesti rahvuslipp sini-must-valge.

Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr. 1 organiseeris ja viis Ain Saare juhtimisel Võrus 1988. aasta 1. mail läbi meeleavalduse. Sellel massimeeleavaldusel püstitati esmakordselt Eestis, avalikult ja rahva toetusel, eesmärgiks Eesti iseseisvus.

Ain Saare eestvedamisel ning Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn nr. 1 liikmete ja rahva toetuse ja abiga hakati esimesena Eestis taastama Nõukogude okupatsioonivõimu poolt hävitatud Eesti Vabadussõjas langenutele pühendatud mälestussammast. Selle avamine Võru kalmistu leidis aset Võidupäeval, 23. juunil, mil neli jumalasulast, praostid Andres Mäevere ja Jüri Vallsalu, õpetaja Villu Jürjo ja diakon Jüri Pallo õnnistasid mälestussamba sisse. Ain Saare juhtimisel toimus Võrus rida massidemonstratsioone 25. märtsil, 28. mail, 23. juunil ja 28. augustil.

Ain Saare eestvedamisel heisati 12. juulil taas sini-must-valge lipp Suure Munamäe torni. Lipp võeti tornist Võru Täitevkomitee korraldusel ja kohaliku partorgi mahitusel maha. Ain Saar pani lipu heiskamise Kubjal toimunud Rahvarinde üritusel rahvaküsitlusele ning lipp heisati taas rahva tahtel Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr. 1 poolt 15. juulil 1988. Sellest ajast on meie rahvuslipp lehvinud Eestimaa kõrgeimas tipus.

Ain Saar oli sõltumatu väljaande "Avalik Arvamus" toimetaja ning on hiljem kirjutanud mõningaid poliitilisi kirjutisi ajakirjandusele.

1988. aastal sundisid okupatsioonivõimud Ain Saare emigreeruma. Pärast Eesti taasiseseisvumist jäi Ain Saar Rootsi ning elab oma perega Stockholmis Skarpnäckis. Poliitiliselt oli Ain Saar üks kodanikualgatust ja eestlust propageeriva organisatsiooni Eesti Rahvuslik Liikumine asutajaid ja eestvedajaid, kuid ei vaevunud osalema võimuvõitluses ja otsustas taas kokku kutsutud Vaba-Sõltumatu Kolonni Nr. 1 kasuks, et tegeleda Kolonni 20-nda juubeli ja Võrulaste tahteväljenduspäeva ettevalmistuse ja organiseerimisega Võrus.

Ain Saar on abielus ja kolme lapse isa.

[redigeeri] Välislingid

Teised keeled