Itškeeria Tšetšeeni Vabariik

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Itškeeria Tšetšeeni Vabariik
tšetšeeni Noxçiyn Respublika Noxçiyçö
(Noxçiyn Içkeri Respublika)


{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}


Pindala: 15 700 km²
Elanikke: 1 088 800 (2002)
Pealinn: Dzoxar (Groznõi)

Itškeeria Tšetšeeni Vabariik oli Venemaa keskvalitsusest sõltumatu riik Põhja-Kaukaasias. Hõlmas praeguse Tšetšeeni Vabariigi ala.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal valiti Rahvuskongress, mis kuulutas välja Tšetšeenia iseseisvuse. Uue riigi nimeks sai Itškeeria Tšetšeeni Vabariik.

Esimeseks presidendiks sai Dzoxar Dudajev.

Itškeeria iseseisvust tunnustas esimesena Gruusia ja teisena Afganistan. Mõlemad riigid olid hiljem sunnitud tunnustamisest lahti ütlema. Tšetšeenia esindaja Eestis on Imran Ahhajev

Sisukord

[redigeeri] Tšetšeenia sõjad

Ülemvõimu nimel Tšetšeenias on toimunud rida sõjalisi konflikte, millesse on haaratud Tšetšeenias genotsiidi teostav Venemaa föderaalarmee ja tšetšeeni kaitserühmitused. Läbiviidud genotsiidi käigus on aastatel 19942007 hukkunud üle 300000 inimese, sh üle 45 tuhande lapse. Üle 250000 inimese on jäänud eluaegseks sandiks, sh üle 3000 inimese pimedaks.

[redigeeri] I Tšetšeenia sõda

Toimus aastatel 1994-1996, kui Venemaa üritas saada Itškeeriat taas oma kontrolli alla. Sõda lõppes Venemaa lüüasaamisega ning Hassavjurti kokkulepete allkirjastamisega. Venemaa föderaalarmee metsikute julmuste hirmutegude tulemusena nimetas organisatsioon "Arstid piirideta" I Tšetšeenia sõda ajaloo üheks kõige halastamatumaks. Inimõigusorganisatsioonidel ja rahvusvahelisel Punasel Ristil on muuhulgas tõendeid selle kohta, kuidas Venemaa föderaalarmee sõdurid tšetšeene elusalt põletasid (sh rahvusvaheliste organisatsioonide töötajate silme alla), elusalt hoonete rusude/mulla/jäätmete hunnikute alla matsid, tšetšeenidel jäsemeid otsast lõikasid jne.

[redigeeri] Teine Tšetšeenia sõda

 Vaata artiklit Teine Tšetšeenia sõda

Algas 1999. aastal, kui Venemaa peaministriks sai Vladimir Putin. Ehkki ametlikult terrorismivastaseks operatsiooniks kutsutav sõda on Moskva poolt lõppenuks kuulutatud, pole Venemaa föderaalvägedel Tšetšeenia üle siiani täielikku kontrolli.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid