Kasutaja:Dj Capricorn/Pooleliolev C
Allikas: Vikipeedia
Swami Vivikekananda (õieti Narendranath Datta) 12. jaanuar 1863 – 4. juuli 1902) oli india usureformaator ja rahvusliku liikumise tegelane
sündis Bengali kšatrija perekonnast,
aastal 1881 kohtus Ramakrishnaga, kelle mõjul võttis omaks pärimusliku hindu maailmakäsitluse ja hiljem oli selle mõjukaid tuvustajaid Läänes
Aastal 1893 osales Maailma Usundite Parlamendi tegevuses(Chicagos), hiljem pidas USAs ja Euroopas loenguid
Aastal 1897 rajas usuühingud Ramakrishna Mission
[[Kategooria:India inimesed|Vivekananda, Swami]] [[Kategooria:Sündinud 1863|Vivekananda, Swami]]
Thomas keneally (sündinud 1935 )
sai hariduse Sydneys. Romaaniga Schindleri nimekiri võitis ta L. A. Times'i ilukirjandusauhinna ja Raamatuauhinna. On kirjutanud ka "Asmarasse. Ood Jimmie Blacksmithile" ja "Lendav Kangelasklass", sai Sunday Express'i Raamatu aastaauhinna
Töötab(s) California Irvine'is professorina, kirjandus õppejõud. on Austraalia Vabariikliku Liikumise esimees, selle eesmärk on lõpetada konstitutsioonilised suhted Suur-Britanniaga.
Linda saul 17 mai tartu - 30. märts 1997 tln oli eesti dirigent ja laulupedagoog
jaan ja peeter sauli ema. õppis 1927 -31 tk-s koorijuht (j. aaviku kl). ja laulmist (n. sternberg klas). 1929 44 oli tallinna Töölisteatri ning 44 48 ensv rkl Noorsooteatri konstermeister ja muusikajuht. 44 61 tln muusikakooli ja 50 86 trk laulueriala õppejõud, õpilasi m. voites, p. padrik t. levald, h. ramat, t. noor. asutas 44 er-i naisansambli, oli 1966 selle juht. 70 ensv tnl kunstitegelane 1979 muusika-aastapreemia
els himma õietis els-reet 23 i 40tln) oli d|ässilaulja. r. uusvälja õde. saavutanud iseõppijajana rahvusvah taseme. laulis 60. aastail ansamblids kevad, 70-80ndail töötas tallinna varieteedes, osales muusikalifilmides. aastat 91 vabakutseline laulja. 1980 oli a. oidi nim. võistluskontserdi parima naissolist . esinenud dzässifestivalidesl nii tln, kiievis, leningradis, thbilisis, soomes, ja teinud koostöd paljude orkestritega. salvestanud hulgaliselt laule er-ile.
anu kaal 4 xi 40 tln) laulja sopran. lõpetas lauluerialal 1968 trk (v. gurjevi klas) täiendas end 71 72 itaalia la scala laulukoolis. olnud 67-96 estonia teatris ooperi ja operetisolist. aastast 1984 töötanud ühtlasi EMA õppejõuna. esinenud oratooriumi- ja kamerlauljana, laulnud ka välismaal.
1982 nsvli rahvakunstnik Eesti lauljate võistlustel 1967 II koht, baltimaade ja Valgeneve lauljate võistlustel tln 1968 I auhind ja m. glinka nim lauljate võistlusel kiievis 1968 laureaaditiitel 79 g. otsa preemia
osi öökuninganna mozarti võluf gilda ja violeta verdi rigoletti ja traviata luvia ja mareia donizetti lucia di lammermoor ja rügemendi tütar, sophie r. strassi roosikavaler
Frederic Menning sündis 1882 Sydneys Sir William Patrick Manningi neljanda pojana. Isa oli neli korda Sydney linnapea. Ema oli Honora. 1898 aastal tegi manning üürikese eksirännaku mööda Italiat ja Inglismaad, naastes 1900. kolm asta hljem lahkus ta Austraaliast, et mitte kunagi enam tagasi tulla, ning läks INglismaale Edenhalli Bourne'i linnakesse Galtoni juurde, kes teenis seal nüüd koguduse vaimulikuna. Nädalajakirjas Loutlook avaldati Maningi 1907 teos The Vigil of Brunhild. Mõni aasta hiljem ilmus mahukas Scenes and Portraits". 1914 sai temast lihtsõdur ja arvati kuningliku kergjalaväe Shrophire'i 7. pataljoni koosseiusu .1916 osales ta Somme lahingus, samal aastal esimesed alkoholiprob. Pärast erruminekut kirjutas ajakirjanduse ja reisi ringi, otside oma halvenevale tervisele kosumist. Ta suri Londonis 1935
jaana padrik 23 vi 58 tln ajakirjanik paula padriku tütar. lõpetas 1982 er-i propaganda- ja ühiskonna elusaadete ning pere- ja sotsiaalelusaadete toimetajana. toimetanud aastast 1987 ERis saatesarju "Avalikud asjad" ja Argipäev" ning 98 etvs saadet "Otseliin", töötas 93 98 raadiojaamas vaba euroopa. õpetas 98 tpüs ja tüs uurivat ajakirjandust . aastast 1999 riigikogu liige (isamaaliidu fraktsioonis). parim eetrikirj 98, aasta ajakirjanik 97.
netty pinna (aastani 08 adler) 28 vi 83 simuna, avanduse v - 28 iv 37 tln) näitleja paul p abikaasa. Signe p ea. õppis berliinis e Reicheri teatrikursustel. Alustas lavategevust 03 Estonia seltsis, töötas 06 36 vaheaegadega estonias , mängis 21 22 tlni draamateatris.
valve raudnask 10 xii 36 joosu k, aleksandri vald, ajakirjanik ja poliitika. lõpetast 61 tü esti filologia zurnalistika eriharu. töötandu 63-82 noorte hääle tometsuses (irjandusliku kaastöölisena, osakonnajuhatjana ja toim asetäitjana) ning 82 83 õhtuleehe, 83 84 rahva hääle ja 94 95 eesti sõnumite toimetuses osakonnajuhatajana. Tema kirjutistele on iselomulik sotisaaline tundlikkus. 95 99 (keskerakondlasena) Riigikogu liiga 76ensv teeneline ajakir 74 ja 80 ENSV Ajakirjanike Lidu aastapreemia Abikasaas on Kuldar r. (36-85) oli ajakri
Marika rauk 2 xii 1954 rintsi k, muhu() psühholoog, psühholoogiakandit 1984 moskva) lõpetast 77 trü . töötanud aastast 77 tüs teadurina, vanemteadurina ja aastast 92 õppejõna. Uurimusi nägemispsühholoogia (asukoohataju, silmaliigutuste osa tajumisel) ja mlu eksperimentaalpsühholoogia alalt (lühimalu ja metamälu).
Anne reemann 30 xii 62 tln) näitleja elmo nüganeni abikaasa. õppinud tln uusikakoolis laulmist. lõpetast 88 lauluerialala trk. töötanud aastast 1988 tallinna linnateatris (aastani 94 Eesti Noorsooteater). Mänignud filmis sügis ) ja telelvastuste (Ma armastasin sakslast". A lauteri preemia 995, (vaata vikist teisi preemiaid?)
Mari reitalu 10 ii 41 sandimetsa k, vao vvald) botaanika ja looduskaitsja. lõpetast 64 biloogina trü. olnud samast aastst Viidumäe lk ala dir. uurindu Saaremaa taimestikku ja taimkatet, erititi tegelenud loodukaitsealuseste taimeliikidega. Prpageerinud looduskaitsest, valvadanud ajakirjanduse ning temaatilistetes kogumikes loodukaitse- ja botaanikaalaseid artikleid. olnud 62 64 tartu üliõpilaste loodukaitseringi esimes. 67 77 eesti loodukaitse Seltsi Saaremaa osakonna juhatuse liige. Eesti orhideekaitse klubi 1985 asutajaid ja masamast aastast juhatuse liige. ensv suur looduskaitsemärk 1981, e. umari looduskaitsep 93, saare maakonna teenete plaat 1999
Merike riives 31 x 45 tln) tõlkija lõetast 69 trü romaani filoloogina (uuesti sõnastus). töötanud tlns prantsuse keele õpetajana, aastast 1984 olud vabakutseline literaat. eestindanud pms 20. sajandi prantsuse kirandust. M. Yourcenari (Opus nigrum, 1982), Hadrianuse mälestused, 1998, halastuslask 99. avaldanud artikleid prantsuse kirjanduse kohta ning kirjutanud tõlgetele järelsõnu
kristiina ross (3 vi 55 tln) keeleteadlane ja tõlkija, filoloogiakandiaat 84, helga ja jaan krossi tütar, jaan r-i abikaasa. lõpetas 78 trü eesti filoloogina. töötanud aastast 1978 eesti keele institu (aastat 96 teadusdir), pidanust aastast 92 eesti humanitaarinsituudis loneguid, Uurinud eesti ja teiste läänemeresoome keelte grammatikat ja eesti varasema piiblitõlke tekstoloogiat, on Eesti keele grammatik I-II (93-95) autoreid. Tõlkinud heebrea (lulevalimik "Uni Jeruusalemmas, 1996) ja prantsuse keelest B. Pascal Mõtted, 1998), Avaldanud kirjandusarvustusi, tutvustanud prantsuse ja juudi kirjandust, kirjutanud tõlkeraamatutele kommentaare ja saatesõnu. Ev teaduspreemia 96
Ita Saks (3 xii 21 valga) tõlkija ja publitsist. olnud abielus j. smuuliga. Õppis 46-50 trüs eesti filoloogiat. töötast 45 49 ja 53 56 noorte hääle toimetuses, oli 49-52 ajalehe säde vastutav toim, 57- 71 ajakirja Noorus publitsistika tom ning kirjanduse ja kunsti osakonna juh. alustast läti proosa tõlgete avaldamisega perioodikas, esimene tõlkermt (D. Zigmonti "Mere väravad" ilmus 1968. tõlkinud ka läti keelest romaane. ja näidendeid. Tlõlkknud ka vene ja saksa keelest. A. Upitsi auhind 1986, läti kolme Tähe orden 1997. tema vend elhonen S. 1927 on avaldanud juudi rahva kultuuri ja ajalugu käsitlevad teosed "Siioni targad) 1996 ja Püha maa Iisrael 198
Kiira aaviksoo 10 xii 55 tartu geograaf jaak a. abikaasa. filosoofiadr geograafia alal 1993). Lõpetas 1979 füüsilise geograafia erialala trü, täeindas end 93 94 kaugseire alal Stockholmis ja 1995 Põhja-Carolina ülikoolis. töötanud aastani 1991 tü ükosüsteemid antoropgeense dünamika uurimisrühmas, ökosüsteemide laboratooriumis ja bioindikatsiooni laboratooriumis, olnud 91 93 tü geograafia instidudi doktorant 94 95 vanemteadur. aastast 96 ev keskkonnaministeeriumi info - ja tehnokeskuses kaugseire spetsialist.
Kais adlas pesudonoüüm, õieti Kaisu Ird) 10 x 45 tartu näitleja . Kaarel Irdi ja Epp Kaidu tütar, Ravio adlase abikaasa. lõpetast 1965 vanemuise teatri õppestuudio, tötanudsamast aastast vanemuise teatris.
Katrin amos - aastani 1981 Tuganov) 29 I 1953 tln metallikustnik, elbert tuganovi tütar . lõpetst 77 ERKI loonud minimalistlikke ehteid, pms prosse, kasutanud mitmesuguseid tehnikat ja materjali (plastmasssi, merikarpe, emali, fotosöövitust) teinud ka fotosöövituse ja emailiga seinaplaate. Limoges'i biennaali üks peapreemiaid 1986. Peamiselt viljelenud kontseptuaalset kunsti
Sigrid Antropoff-Hörschelmann (hörše) ka Antropoff-Hoerschelmann) 1 iv 86 - tln - 9 iv 87 hamburg) baltisaksa pianist ja klaveripedagoog, esimene Eesti naisprof (1936). Lõpetas 1907 klaveri ja kompositsioonierialal Berliini muusikaülikooli, töötas seerjärel Ateenas, Jaroslavis, Peterburis ja Helsingis. 19 39 oli tk klaveriõppejõud, esines solistina. elast aaastast 39 Saksamaal ja andis aastani 61 kontserte. 47 58 Lübeckis rahvaülikooli lektorina, esines pianistidan veel oma 100. sünipäeval.
Inge Arro (aastast 75 Saarsalu 25 i 52 tln ) baleriin ja balletipedagoog.L. Saarsalu abikaasa. lõpetast 70 tallinna koerograafiakooli, täiendas enda 76 Leningradi Kirovi-nim. ooperi ja balletiteatris. Olnud 70 92 estonia balletisolist, hljem samas repetiitor ning tallinna balletikooli ja Soome balletikoolide erialaõpetaja. Lüürilise andelaadi tõttu on talle eriti omande olnud romantism. Ülelidulise balletitantsijate võistluse laureaat 76, ensv teen kunstnik 84
Elsa Avesson
17 ii 1911 omsk - 24 vii 1986 taln ) painist ja lkaveripedagoog. lembit a. õde. lõpetst 33 tk, oli 36 78 samas konstermeistriklassi pedagoog (dotsent) oli tunnustanud ansamblimängija (sageli koos A. Karjuse ja E. Laidrega). 57 ensv teeneline kunstnik
Anastassia Bedredinova 26 ix 42 moskva) vene näitleja lõpetast 50 moskvas štšukini-nim teatrikõrgooli, töötanud samast aastast Tallinna Vene Draamateatris. ensv rahvakunsti 78
Paula Brehm-Jürgenson (aastani 1918 Brehm) õieti Pauline Vilhelmine 7 II 877 Seliküla Võhmuta vald - 19 x 41 tln) laulja sopran. õppis laulmist Dresdenis ja Berliinis. Oli esimesi eesti kontserdi- ja oratooriumilauljaid. Andis kontserte ka saksa ja venemaal
Merry Bullock 5 II 50 Springfield) psühholoog, dr phil 1979 Pennsylviania ülikool. olnud abielus Ilvesega. lõpetst 71 browni ülikooli, aastast 73 pennsylvania ja hiljem Briti Columiba ülikoolis (astast 79 professor), olnud 85 93 Münchenis Max Plancki psühholoogiainstituudis külalisprof ja vanemteadur 94 - 97 usa teaduroganisatsioonides progammidirektor ja vanemteadur, aastast 97 Tü külalisprofessor ja Eesti teaduste akadeema teaduspoliitika nõunik, aassta 98 tü euroopa kolledzi dir Rahvusvahelise Psühholoogiainstituudi (IUPsyS) peasekretäri asetitja.
Marika eensalu 20 ix 47 tln) laulja metsos ivo e abikaasa. õppinusid ensv rkl filharmoonia estraadistuudios, lõpetst 78 trk, sai ttuntuks estraadilauljasna aastsat 70 laulnud estonia teatris, aastast 80 olnud ooperisolist, esinenud ka oratooriumi ja kamerlauljana, ensv tnl kunstik 86, g. otsa preemia 89
Anna Gerretz 28 iii tln) tekstiilikunstnik, lõpetast 82 erki, loonud jõulise värvilahendusega minimalistilikke põimevaipu (Kapriis 1985, corrida 90) läheb lahku 992. viljelenud ka rüiut . 1990. aastail tegelenud fotokunstiga
Hilda Gleser (8 vii 1893 viljandi - 25 august 32 tln) näitleja, lavastaja ja teatripedagoog. alustast lavategevust 1910 harrastugrupis. töötast 16 32 esotnias , ühtlasi 22 24 hommikuteatris ja 27 32 tallinna töölisteatris, oli 24 32 tallinna töölisteatri õpperühma juhendaja. Oli tuntud ühiskonnatundliku teatriuuendajana
Kadri gross (11 dets 24 tln) akušöör-günekoloog, meditsidr 1972 leningrad) õpetsat 1950 trü, töötanud 50 52 samas sünnitusabi ja günekoloogia kateedris, olnud 52 55 Leningradis aspirantuuris, seeejärel tü sünnitusabi, günekoloogia ja pediaatria kateedri õppejõud. aastat 73 prof (professori kutse 1975), 74 91 kateedri juhtaja, 92 93 naistekliiniku korraline prof, aastat 1994 emeriitprof, Uurinud peamiselt menstruatsioonihäireid kilpnäärme- jmt haiguste puhul ning vaagnapõhja sünnituskahjustusi ja nende välitmist.Organiseeris hormoonilabori, ensv teeneline arst 1982
Helle gans (30 xi 1940 tln ) sisearhitekt ja disainer. Taevo g. abikaasa. lõpetst 66 erki. töötanud 67 76 "EKE Projektis", 76 92 "Arsis" ja aastast 88 oma perestuudios "GaDis" Kavandanud modernistlikke (Päru sanatoorium) Tervis, I ehitusjärk, 1971. koos Taevo g-iga. On neohistoritsistlike interjööre. (Eesti ajaloomuuseumi filiaal Tallinnas Maarjamäel", 1987), Rakendanud tihti nn voolava ruumi kujunduvõtteid, liikuivaid sienu, funktsioonide asendatavust ja kergesti teisaldatavat mööblit.
Helle-Reet Helenurm (26 I 1944 paide) näitleja. lõpetast 68 nätlejaerialal trk, töötanud 68 94 eesti Draamateatris. ja 94 95 vanalinnastuudios. hiljem olnud vabakutseline. Mäingud telelavastustes esinenud estraadil ja varieteedes. ensv teenlinek unsntik 1986
Ludmilla Hellat-Lemba (9 augu 79 tln) - 16 märts 45 Würzburg) metsosopran ja pedagoog, Artur ja Theodor Lemba õde. lõpetast 1904 Peterburi konservatooriumi, tiendas end Itaalias. Laulis 06 07 ja 22 23 mitmes Itaalia ooperiteatris 19 20 estonia solist ja 18 40 ja 41 44 tk õppejõud, aastat 39 professor. Põgenes 44 Saksamaale, hukkus Würzburgi pommitamisel.
Emmy Holz (ka Holts) 23 x 1902 tln) - 4 xi 23 hispaania )tantsija. õppis j. smironina-sevuni ja e. litvinova balletistuudios. tantsis 18 23 estonia s oli teatri esimesi baleriine, esines solistina pms ooperite ja operetettide tantsustseenides ning kontsertetendustel.
anu juurak (6 ix 57 pärnu) installatsioonikunstnik ja graafik. lõp 85 erki. vabagraafikas loonud suureformaadilisi serigraafiaid. Minek ja lend mõlemad 88.a aastast, pürgimus 91 ja oforte, tõi 80. ndate lüpus eesti graafikasse värvi ja arhitektuurse vormikujundi. 90. aastate II poolel loonud kompuutriga manipuleeeritavaiad interaktiivseid ruumiinstallatsioone ekspress , 96, lift 97, tsoon 98, teinud ka plakateid ja kujundanud raamatuid, j. jenseni preemia 85
Vivian Kallaste (19 x 56 tln) lmestosopran. aiva k abikaasa. lõpetast 82 lauluerialal trk. t. levaldi klasiis , olnud 80 82 etv ja raadio segakoori laulja. aastats 82 vanemuise teatri ooperi- ja operetisolist ning aastast 92 ühtlasti Tartu elleri nim muusikakooli lauluõpetjaja. Esinenud ka oratooriumilauljana.
Urve karuks 18 x 36 tln) luuletaj, läks koos vanematega 44 SAksamaale, aastat 51 elanud kanadas, õppis 62-66 toronto ülikoolis sotsioloogiat. seejärel töötanud ametnikuna. avaldanud aastast 62 vabavärsilist luulet., mida isel rahutu ja jõuline kujundlikkus. luulekogud Savi toronto 1968, kodakondur, toronto 76, valikkkogu Laotusse lendama laukast 1992
Eve kask - 3 ix 58 tln) graafik ,jüri kaarma abik. lõpetast 84 rmatugraafikuna erialal erki. öötanud 85. aastast lastekunstikoolis õpetjana ning 997. aastast eka õppejõuna. loonud mütoloogilistel algel põhinev, intensiivse koloriidid ja värvivastandusega graafikat ning kollaaazze, Hiid ja võlud (üks pealkiri, 1993), viljelenud järjekindlalt jumalannade temaatikat (jumalalnad 89, alates 1992. aastast osalenud graafikatriennalide korraldamises. Illustreerinud raaamatuid, nagu eeops "Beowulf 1990, Eesti trükigraafika preemia 1991, k. raua premia 99
Helen klandorf 28 vi 76 tln) võistlustantsija ja - tantsuõpetaja. merle klandorfi tütar. võistlustantus õpinud aastast 1982 tantsuklubis Revalia, täiendanud end INglismaal, Norras ja Venemaal. lõpetanud 1996 Eesti tantsuõpetajate Liidu tantsuõpetjate koolituskursuse. Astast 95 elukutselne võistlustantsija (koos M. Toomega). Aastast 96 töötab Realias tantsuõpetajana, on 1997. aastast elukutseliste võistlustantsijate rahvusvahelise kõrgeima kategooriaga kohtunik
Karin Mark (24 iii 22 tartu - 4 dets 99 tln) antropoloog. juhan ei tütretürtar. julius M-i ja Kristiine mei tütar. elga M-Kuriku ja Lüüdia Vallimäe-Margi õde. Lydia ja Natalie Mei õetütar, bioloogiakand 54, lõpetast 49 trü, ätiendas end antropoloogia õpingute ajala 1944 Leipzigi ülikoolis. töötast 49 52 kooliõpetajana ja 52-86 ensv ta ajaloo instutuudi teadurina. uuris esti jt Baltimaade paleoantropoloogiat. li eesti esiemene kutseline antropoloog. ensv riikllik preemia 1959.