Sääselised

Allikas: Vikipeedia

Sääsk
Sääsk
Taksonoomia
Riik
Loomad Animalia
Hõimkond
Lülijalgsed Arthropoda
Klass
Putukad Insecta
Selts
Kahetiivalised Diptera
Alamselts
Sääselised Nematocera

Sääselised, keda nimetatakse ka pikatundlalisteks kahetiivalisteks, on iseloomulik enamasti sale ja õrn keha, pikad jalad ning pikad tundlad, mis on sageli silmatorkavalt harjasjad. Sääskede vastsetel on hästi arenenud pea haukamis-mälumissuistega. Valmikutel on suised pikenenud ning kohastunud vedela toidu imemiseks: pistmis-imemissuised. Sääsed väldivad otsest päikesevalgust, rohkem tegutsevad nad varjulistes paikades ning õhtuhämaruses.

Sääseliste valmikud toituvad enamasti taimemahladest, kuid küllalt palju on ka verdimevaid (Culicidae ja Simuliidae) või redutseerunud suistega (Chironomidae ja Cecidomyiidae) vorme. Kärbselistega võrreldes on sääselised enamasti küllalt kehvad lendajad, nad on aeglasemad ja kohmakamad. Sääseliste vastsed asustavad väga mitmesuguseid elupaiku nii vees kui maismaal, nende seas on nii rööv- kui taimtoidulisi vorme.


[redigeeri] Sääseliste sugukonnad

  • Sääriksääsklased (Tipulidae)
  • Karksääsklased (Limoniidae)
  • Pistesääsklased (Culicidae)
  • Surusääsklased (Chironomidae)
  • Habesääsklased (Ceratopogonidae)
  • Kihulased (Simuliidae)
  • Moskiitolased (Phlebotomidae)
  • Pahksääsklased (Cecidomyiidae). Pahksääsklaste hulka kuuluvad paljud taimekahjurid. Nende pisikeste, tavaliselt vaid mõne millimeetri pikkuste putukate vastsed elavad taimekudedes ning põhjustavad nende vohamist ehk pahkade teket. Paha sees leiab vastne piisavalt toitu ning kaitset vaenlaste eest.
  • Klaasiksääsklased on huvitavad selle poolest, et nende vees elavad vastsed on täiesti läbipaistvad ning seetõttu ujudes lausa nähtamatud. Vastsete asupaika reedavad vaid vees ringi liikuvad tumedad silmad. Klaasiksääskede valmikud ei toitu üldse.
  • Leinasääsklaste hulka kuuluva vaenusääse vastsed on varasematel aegadel tekitanud inimeste hulgas ebausklikku hirmu ikalduse, sõja ja teiste hädade ees. Nimelt võtavad selle sääseliigi vastsed toidupuuduse korral ette massirändeid, kogunedes seejuures pikaks, kuni 10 cm laiuseks lindiks, mis sobiva toidupaiga otsingul aeglaselt edasi väänleb. Selliste "vaenuköite" ilmumist loetigi halvaks endeks.