Nätsi-Võlla rabamaastik

Allikas: Vikipeedia

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://www.tostamaa.ee/ul/tostamaaVAATAMISVA5rmt.pdf

Nätsi-Võlla rabamaastik paikneb Pärnu madaliku lääneosas ning Tõstamaa valla kirde osas. Tõstamaa valla piir kulgeb mööda Nätsi-Võlla raba lääne serva. Suurem osa rabast kuulub Audru valda.

Maastiku moodustavad Nätsi-Võlla looduskaitseala koos ümbritsevate metsaaladega ning rabast lõunasse ja edalasse jäävad moreenseljakud. Ala nimetatakse maakonna väärtuslike maastike teemaplaneeringus ka Nätsi-Võlla soomaastikuks. Ligi 11000 ha suur raba jääb Tõstamaa poolsaare kõrgustikutagusesse nõkku. Edelast on raba leviku piiriks Köössa - Alu - Murru moreenikuhjatis. Rabast loodeasse jäävad Viruna puisniidud. Raba nõlvad on järsud, turbalasundi paksus on üle viie meetri, maksimaalne 7 meetrit. Rabamassiivi põhjaosas Nätsi rabas paikneb kaks erineva orientatsiooniga laugastikku. Raba lagedas lõunaosas on väga ulatuslikud märjad hälvestikud. Rabalaugastikust saavad alguse Paardemaa jõkke suubuvad Punaoja ja Mustoja. Raba kaguosast saab alguse Uruste oja. Raba asustavad lagerabalinnud ja ka kotkad. Rabas kasvab rohkesti jõhvikaid ja murakaid.

Võlla rabamassiivis asuvad salusaared: kolmest moreenkühmust koosnev soosaarte ahelik, millele pääseb Pärnu - Lihula maanteelt. Rabasse viiv kruusatee tehti endisele palkteele.

Soosaartest on kõrgem Tagasaare, kus elati umbes 1780 aastast ja enne sõda oli seal kaks eraktalu: Salu-Jaan Eessaare ja Salu-Jaan Tagasaare.