Ida-Viru maakond
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist. |
Ida-Viru maakond
Ida-Virumaa {{{omakeelne_nimi_1}}} {{{1}}}
{{{2}}} {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
Pindala: 3364,05 km²
Elanikke: 175 406 (1.01.2006)
|
Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab endise Kohtla-Järve rajooni ala, millele lisanduvad Eesti NSV aegsed vabariikliku alluvusega linnad Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe.
Sisukord |
[redigeeri] Üldandmed
Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Leningradi oblastiga.
[redigeeri] Kohalikud omavalitsused
Ida-Viru maakonnas on 22 omavalitsusüksust:
[redigeeri] Linnad
Kiviõli - Kohtla-Järve - Narva - Narva-Jõesuu - Püssi - Sillamäe
[redigeeri] Vallad
Alajõe vald - Aseri vald - Avinurme vald - Iisaku vald - Illuka vald - Jõhvi vald - Kohtla vald - Kohtla-Nõmme vald - Lohusuu vald - Lüganuse vald - Maidla vald - Mäetaguse vald - Sonda vald - Toila vald - Tudulinna vald - Vaivara vald
[redigeeri] Loodus
Ida-Viru maakond paikneb maastikulise liigestuse järgi neljas maastikurajoonis: Soome lahe rannikumadalik, Viru lavamaa, Alutaguse madalik ja Peipsi rannikumadalik.
Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas asub Viru lavamaa, keskel selle kõrgiem osa - Jõhvi kõrgustik. Maakonna lõunaosa on madal, seal asub Alutaguse madalik ja edelaosas asub Peipsi rannikumadalik.
Soome lahe rannikut äärestab kogu maakonna ulatuses Põhja-Eesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Ontika lähistel kuni 56 m üle merepinna. Panga jalamit palistab kitsa ribana rannikumadalik, mis laieneb idas Narva jõe alamjooksul 6 kilomeetrini. Ontikast ida pool, Valaste suurkraavil asub Eesti kõrgeim, 20-25 m kõrgune Valaste juga.
Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna idapiiril on kunstlik veekogu - Narva veehoidla, läänepiiril Uljaste järv ja Tudu rabajärv.
Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe (kohati ka veehoidla) kaldajoont.
Maakonna territooriumil on palju järvi, neist 70 on suuremad, kui üks hektar. Järvede kogupindala on 590 ha (0,18 protsenti maakonna territooriumist).
Ida-Viru maakonnas on Eesti kõige suurem järvestik - Kurtna järvestik.
Maakonda veestavad 165 jõge, oja jm. veekogu, neist 15 suubuvad Soome lahte, 15 Peipsisse ja 11 Narva jõkke. Pikimad on Rannapungerja jõgi, Mustjõgi, Avijõgi ja Tagajõgi.
Maavaradest leidub põlevkivi, fosforiiti, sinisavi, lubjakivi, ehitusliiva ja turvast.
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Demograafilised näitajad
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Ida-Viru maakonnas oli 173 777 elanikku. Neist 44,8% oli mehed ning 55,2% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,4‰, suremuse üldkordaja 15,3‰ ja loomulik iive -5,9‰. 19,9% elanikest oli eestlased, 70,8% venelased, 2,7% ukrainlased, 2,8% valgevenelased ja 1,4% [[soomlased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 13,4%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,4% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,2%. Töötuse määr oli 16,2%. Elanike tihedus oli 19,4 in/km².
[redigeeri] Asulastik
Ida-Viru maakonnas on 7 linna, 1 alev, 14 alevikku ja 217 küla.
[redigeeri] Linnad
Jõhvi - Kiviõli - Kohtla-Järve - Narva - Narva-Jõesuu - Püssi - Sillamäe
[redigeeri] Alevid
[redigeeri] Alevikud
Aseri - Avinurme - Erra - Iisaku - Lohusuu - Lüganuse - Mäetaguse - Olgina - Sinimäe - Sonda - Tammiku - Toila - Tudulinna - Voka
[redigeeri] Külad
Aa - Adraku - Agusalu - Aidu - Aidu-Liiva - Aidu-Nõmme - Aidu-Sooküla - Alajõe - Alekere - Alliku - Altküla - Amula - Apandiku - Aruküla (Maidla) - Aruküla (Mäetaguse) - Arumäe - Arupäälse - Aruvälja - Arvila - Aseriaru - Atsalama - Auvere - Edise - Edivere - Ereda - Erra-Liiva - Hiiemetsa - Hirmuse - Hundinurga - Illuka - Ilmaste - Imatu - Irvala - Jaama - Jabara - Jõemetsa - Jõetaguse - Jõhvi - Jõuga - Järve - Kaasikaia - Kaasikvälja - Kaatermu - Kabelimetsa - Kaevussaare - Kahula - Kaidma - Kalina - Kalmaküla - Kalvi - Kamarna - Karjamaa - Karoli - Kasevälja - Katase - Kauksi - Kellassaare - Kestla - Kiikla - Kiissa - Kivinõmme - Kohtla - Koldamäe - Koljala - Konju - Konsu - Koogu - Koolma - Kopli - Kose - Kotinuka - Kõveriku - Kudruküla - Kukruse - Kulja - Kuningaküla - Kuremäe - Kurtna (Illuka) - Kuru - Kõrkküla - Kõrtsialuse - Kõrve - Kõrvemetsa - Kärasi - Laagna - Laekannu - Lemmaku - Lepiksaare - Liimala - Liivakünka - Linna - Lipniku - Lipu - Lohkuse - Lõpe - Lümatu - Maetsma - Maidla - Martsa - Matka - Mehide - Meriküla - Metsamägara - Metsküla - Mäetaguse - Mõisamaa - Moldova - Mustanina - Mustmätta - Ninasi - Nüri - Oandu - Ohakvere - Ojamaa - Ongassaare - Ontika - Oonurme - Oru - Paadenurme - Paate - Pagari - Pajualuse - Pargitaguse - Pauliku - Peeri - Peeterristi - Peressaare - Perjatsi - Permisküla - Piilse - Piilsi - Pikati - Pimestiku - Pootsiku - Puhatu - Puhkova - Purtse - Puru - Pühajõe - Päite - Raadna - Rajaküla - Rannapungerja - Rannu - Ratva - Rausvere - Rebu - Remniku - Roodu - Roostoja - Rääsa - Sahargu - Saka - Salaküla - Satsu - Savala - Separa - Servaääre - Sirtsi - Smolnitsa - Soldina - Sompa (Jõhvi) - Soonurme - Sõrumäe - Sõtke - Sälliksaare - Sälliku - Tagajõe - Taga-Roostoja - Tammessaare - Tammetaguse - Tammispää - Tarakuse - Tarumaa - Tõrvajõe - Täkumetsa - Tärivere - Udria - Uhe - Uikala - Uljaste - Ulvi - Uniküla - Uusküla - Vadi - Vaikla - Vainu - Vaivara - Vaivina - Valaste - Varesmetsa - Varinurme - Varja - Vasavere - Vasknarva - Veneoja - Vilusi - Virunurme - Vitsiku - Vodava - Voka - Voorepera - Võhma - Võide - Võrnu - Väike-Pungerja - Änniksaare
[redigeeri] Majandus
Ida-Virumaal on märkimisväärne tööstus ja energeetika. Arenevad ka transiitkaubandus ja turism.
Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel on tööstuspargid ja äriinkubaatorid.
Sillamäel on regulaarne laevaühendus Kotkaga.
[redigeeri] Ajalugu
Muinas Viru maakonna viiest muinaskihelkonnast on Ida–Viru aladel kaks.
Alates 13.sajandist kuni 1925 aatani tegutsesid Ida–Viru maakonna aladel järgmised kirikukihelkonnad.
- Jõhvi (Gewi hiljem Jewe) – esmamainimine 1354, moodustatud umbes 1250 Alutaguse muinaskihelkonna aladel.
- Lüganuse (Lygenus) – esmamainimine 1373, moodustati 13. sajandi algul Askälä muinaskihelkonna aladele.
- Vaivara (Waywersche Kerspel) – moodustati 13. sajandi algul Alutaguse muinaskihelkonna aladel, algul nimetati Narva kihelkonnaks. Aastal 1595 ja 17. sajandil on vahel ka nimetatud Peetri kihelkonnaks. Vaivara kihelkonna nime kannab alates 1623.
- Iisaku – kihelkonnana eksisteeris 1654 – 1774 eraldus Jõhvi kihelkonnast 1774 liideti Jõhvi ja Viru–Jaagupi kihelkonnaga – 1867 moodustati Iisaku kihelkond uuesti Vaivara, Viru–Jaagupi ja Jõhvi kihelkondade maale
1938. aastani oli Virumaal nüüdse Ida–Viru maakonna osas 19 valda.
Vald | Vallajuhid |
---|---|
Auere-Joala | A. Reinsalu |
M. Lausa | |
Erra | K. Innos |
Iisaku | A. Aru |
J. Teder | |
Illuka | E. Sibrik |
A. Tammjärv | |
Järve | Al. Kallaste |
J. Peedo | |
Jõhvi | A. Leitmaa |
A. Sarap | |
Kalvi | J. Ruberg |
L. Samel | |
Kohtla | A. Kaup |
J. Rooden | |
Kose | T. Jõgi |
A. Vene | |
Maidla | Ed.Ilves |
K. Janberg | |
Mäetaguse | J. Reimand |
R. Kirs | |
Narva | N. Raja |
R. Seinkivi | |
Peetri | G. Johannes |
H. Solom | |
Püssi | Joh. Eero |
A. Soosaar | |
Skarjatina | N. Vlassovski |
H. Randla | |
Tudulinna | T. Luhamaa |
J. Taimsaare | |
Vaivara | V. Annus |
H. Toom | |
Vasknarva | J. Käsperov |
R. Peremet | |
Voka | E. Vöörmantsik |
H. Uus |
Peale 1938–1939 aasta omavalitsusreformi käigus säilitas väga vähe valdu oma endise nime ja piiri.
Alutaguse, Erra, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Narva, Raja, Piiri, Tudulinna, Tärivere, Vaivara, Vasknarva.
24.november 1944 aastal eraldati Eesti NSV territooriumist 3 üle Narva jõe olnud valda (Raja, Piiri ja Narva vald) ja viidi Vene FSV'i koosseisu. Selle aluseks oli J.Vares Barbaruse avaldus ja NSVL Ministrite Nõukogu otsus.
Kuni 1949. aastani moodustasid tänapäeva Ida- ja Lääne-Viru maakond ühtse Viru maakonna ehk Virumaa. Virumaale kuulusid kuni 1944. aastani ka Narva–tagused alad. Avinurme ja Lohusuu vallad olid Tartumaa osaks.
Aastal 1949 eraldati Jõhvimaa omaette maakonnaks ja Jõhvi sai maakonnalinnaks.
26. september 1950 moodustati Kiviõli rajoon 855 km². Jõhvi maakonnast sai Jõhvi rajoon 1785,6 km² Vaivara ala allutati Narvale ja moodustati Narva linnapiirkond 340 km², kuhu kuulus 5 külanõukogu ning Kohtla–Järve linnapiirkond 32 km². Oonurme ja Tudulinna piirkond koos Tartumaaale kuulunud Avinurme ja Lohusuu piirkondadega kuulus nüüd Mustvee rajooni 1047 km².
Aprillis 1952 moodustati Eestis kolm oblastit – Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Virumaa allutati Tallinna oblastile. Aprillis 1953 oblastid likvideeriti.
Rajoonide arvu vähendati 1959. Likvideeriti Kiviõli ja Mustvee rajoon. Kiviõli rajooni ala anti Kohtla–Järve linnanõukogu alluvusse pindalaga.
Aastal 1960 allutati Jõhvi rajoon Kohtla–Järve linnanõukogule ja moodustati Kohtla–Järve linnapiirkond pindalaga 2587,6 km² .
Aastal 1964 nimetati Kohtla–Järve linnapiirkond Kohtla–Järve rajooniks. Jõhvi oli rajoonikeskus kuni 1978. aastani. Aastaks 1967 olid Narva linnapiirkonna külanõukogud ühendatud Kohtla–Järve rajooniga Kohtla–Järve rajooni pindala 3186,7 km².
1990. aasta algusest eksisteerib endise Kohtla-Järve territooriumil maakond, algul Kohtla-Järve maakonna, 1990. aasta märtsist Ida–Viru maakonna nime all.
[redigeeri] Kihelkonnad Ida-Viru maakonnas
- Alutaguse kihelkond, kui haldusüksus ja hiljem samale trritooriumile moodustatud kirikukihelkonnad.
- Iisaku kihelkond
- Jõhvi kihelkond
- Vaivara kihelkond
Askälä kihelkonda moodustati
[redigeeri] Vaatamisväärsused
Ida-Virumaal on üle 1000 vaatamisväärsuse.
- Alutagusel asuv Kuremägi, kus on hiiekoht, tervistavad allikad ning Pühtitsa nunnaklooster
- Puhatu soostik, Eesti suurim soostik, mille lähedal Kivinõmmel on keskmisest rauaajast pärinev koobas ("Kalevipoja haud")
- Kurtna järved
- Pühajõe ürgorg, Oru lossipark
- Narva Hermanni kindlus, park, sisehoov, kaitseehitised
- Narva-Jõesuu liivaluited
- Sillamäe linn, tervikuna säilinud 50 aastate ehe arhitektuur linnasüdames
- Sinimäed, sealne mälestusmärk Sinimägede lahingus langenud eestlastele
- Ontika, Valaste, Päite ja Udria pank; Põhja-Eesti pankranniku paljandid
- Peipsi järv
- Kohtla kaevanduspark-muuseum
- Valaste juga
[redigeeri] Vaata ka
- Alutaguse
- Jõhvi maakond
- Jõhvi rajoon
- Kiviõli rajoon
- Kohtla-Järve rajoon
- Virumaa
- Ida-Viru Maavalitsus
[redigeeri] Välislingid
Eesti Vabariigi maakonnad |
Harju - Hiiu - Ida-Viru - Jõgeva - Järva - Lääne - Lääne-Viru - Põlva - Pärnu - Rapla - Saare - Tartu - Valga - Viljandi - Võru |
{{{päis2}}}
|
{{{üksused2}}}
|
Ida-Viru maakonna omavalitsused |
Alajõe vald - Aseri vald - Avinurme vald - Iisaku vald - Illuka vald - Jõhvi vald - Kiviõli linn - Kohtla vald - Kohtla-Järve linn - Kohtla-Nõmme vald - Lohusuu vald - Lüganuse vald - Maidla vald - Mäetaguse vald - Narva linn - Narva-Jõesuu linn - Püssi linn - Sillamäe linn - Sonda vald - Toila vald - Tudulinna vald - Vaivara vald |
{{{päis2}}}
|
{{{üksused2}}}
|