Häälestus
Allikas: Vikipeedia
Häälestus on helide kõrguslik korrastus.
Häälestus jaguneb:
- Relatiivne ehk suhteline häälestus
- Heli algkõrguseks on kokkuleppeline kõrgus. Mõõtühikuks tsent (c). Häälestamiseks kasutatakse häälestusintervalle (oktav, kvint, terts) ja nende kaudu tuletatakse ülejäänud intervallid.
- Absoluutne häälestus
- Häälestamise aluseks on kokkuleppeline algkõrgus, see on 1. oktaavi la (a1). Aastal 1939 sõlmiti rahvusvahelise kokkulepe, kus valiti a1 noodi sageduseks 440 Hz. Alghelikõrguse määramiseks kasutatakse kammertooni. Teadaolev esimene kammertoon leiutati Hiinas 2700 eKr, milleks oli 23 cm bambustoru, kuhu mahtus 100 hirsitera. Sellega määrati esimese oktaavi fa (f1). Kammertooniks võib olla vile, metallhelihark või elektrooniline heligeneraator. Erinevatel aegadel on absoluutsagedused olnud erinevad.
Euroopa muusikaajaloost on tuntud 3 häälestussüsteemi:
- Pythagorase ehk Lü ehk meloodiline häälestus
- Mõõtintervallideks on oktav (1200c) ja looduslik puhas kvint (702c).
- Harmooniline häälestus
- Mõõtintervallideks oktav, looduslik puhas kvint ja suur terts (386c). Kasutati alates 16. sajandist seoses akordilise muusika arenguga.
- Tempereeritud häälestus
- Mõõtintervallideks oktav ja tempereeritud kvint (looduslikust puhtast kvindist väiksem umbes 2 tsendi võrra). Tempereeritud häälestus võimaldab oktaavi jaotada 12 võrdseks osaks - 12 tempereeritud pooltooniks, , mille suurus on 100c (100 tsenti). Domineerivaks saab 18. sajandist seoses klahvpillide arenguga.
Meloodiline | Harmooniline | Tempereeritud | |
---|---|---|---|
c1 | 0 | 0 | 0 |
cis | 114 | 70 | 100 |
des | 90 | 112 | 100 |
d | 204 | 204 | 200 |
dis | 318 | 274 | 300 |
es | 294 | 316 | 300 |
e | 408 | 386 | 400 |
f | 498 | 498 | 500 |
fis | 612 | 590 | 600 |
ges | 588 | 632 | 600 |
g | 702 | 702 | 700 |
gis | 816 | 772 | 800 |
as | 792 | 814 | 800 |
a | 906 | 884 | 900 |
ais | 1020 | 976 | 1000 |
a | 906 | 884 | 900 |
b | 996 | 1018 | 1000 |
h | 1110 | 1088 | 1100 |
c2 | 1200 | 1200 | 1200 |