Gregorius XII

Allikas: Vikipeedia

Gregorius XII
Ilmiklik nimi Angelo Correr
Valitsemisaja algus 30. november 1406
Valitsemisaja lõpp 4. juuli 1415
Eelkäija Innocentius VII
Järeltulija Martinus V
Sünnikuupäev 1325 ?
Sünnikoht Venezia
Surmakuupäev 18. oktoober 1417
Surmakoht Recanati

Gregorius XII (Angelo Correr; ka Angelo Coraria, Angelo Corrario või Angelo Corraro, 1325 ? – 18. oktoober 1417) oli paavst 14061415. Ta oli 205. paavst. Ta oli neljas ja viimane paavst suure skisma ajal.

Angelo Correr sündis Venezias 1325 või 1335.aasta paiku aadliku Niccoló di Pietro Correri ja tema naise Polissena peres. Correr õppis teoloogiat ja sai magistrikraadi.

Sisukord

[redigeeri] Ametid

[redigeeri] 1406. aasta konklaav

Gregorius XII vapp
Gregorius XII vapp

Gregorius XII valiti paavstiks 30. novembril 1406 ja krooniti 19. detsembril. Ta oli paavstiks saades vanim isik pärast Gregorius IX-t.

18. – 30. novembrini 1406 toimunud konklaavil osalesid 14 kardinali, kes andsid vande, et teevad valituksosutumise korral kõik selleks, et skismat likvideerida. Samuti lubas neist igaüks, et ei määra ametisse uusi kardinale ja alustab vastupaavstiga 3 kuu jooksul läbirääkimisi, et lõpetada skismat.

1406 konklaavil osalenud kardinalid

  1. Angelo Acciaioli
  2. Angelo d'Anna de Sommariva
  3. Rinaldo Brancacci
  4. Antonio Calvi
  5. Corrado Caraccioli
  6. Oddone Colonna
  7. Angelo Correr
  8. Antonio Gaetani
  9. Jean Gilles
  10. Landolfo Maramaldo
  11. Giovanni de’ Migliorati
  12. Enrico Minutoli
  13. Giordano Orsini
  14. Pietro Stefaneschi

[redigeeri] Suur skisma

Gregorius XII kuulutas paavstiks saades oma valmisolekut skisma likvideerimiseks. Ta saatis delegatsiooni vastupaavst Benedictus XIII juurde, kellega lepiti kokku, et Gregorius XII ja Benedictus XIII kohtuvad Savonas hiljemalt 1. novembril 1407. Gregorius XII siirdus 1407 Riminisse, kuid hakkas kahtlema Savonasse minekus, sest vastupaavst keeldus andmast lubadust oma tagasiastumiseks, mistõttu plaanitud kohtumine ei leidnud aset. Paavst siirdus Luccasse, kus pidas 4. mail 1408 kardinalidega nõu tekkinud olukorra üle, keelates kardinalidel linnast ilma tema loata lahkuda.

Paavsti nõudest hoolimata siirdusid Savona kohtumise läbikukkumise järel mitmed kardinalid Pisasse, kus nad pidasid kirikukogu. Paavst kutsuti Pisasse, kuid ta keeldus sinna minemast, kuna see kirikukogu polnud tema poolt ametlikult kokku kutsutud ja selle volitused olid seega ametlikult kehtetud. Pisas süüdistati nii Gregoriust kui Benedictust mitmes punktis, mille peale Gregorius XII taunis oma tagasiastumise kohta tehtud ettepanekuid kui ketserlikke. Teda toetasid Pisas Saksa kuninga Ruprechti saadikud ja Carlo Malatesta. 5. juunil 1409 tagandati Pisa kirikukogu otsusega ametist nii Gregorius XII kui Benedictus XIII, kui „skismaatikud, ketserid ja vandemurdjad,” ning 26. juunil valiti paavstiks Aleksander V.

Gregorius XII toetajateks jäid Napoli, Saksamaa, Ungari ja Baier. Gregorius XII avas 6. juulil 1409 oma kirikukogu Cividale dei Friulis, kus ta ekskommunikeeris nii Aleksander V kui Benedictus XIII. 6. septembril 1409 lahkus ta Cividale dei Friulist Gaetasse, kust ta 31. oktoobril 1411 pagendati.

Kui Konstanzi oikumeenilisel kirikukogul arutleti taas skisma lõpetamist, alustati Gregorius XII-ga läbirääkimisi. Paavst ei tunnustanud kirikukogu, kuna see polnud tema poolt kokku kutsutud. Kirikukogule juriidilise staatuse saamiseks veendi paavsti andma vastavat luba ja seejärel veendi teda tagasi astuma. Kardinal Giovanni Domenici luges 4. juulil 1415 kardinalidele ette Gregorius XII loa oikumeenilise kirikukogu tegevuse kohta ning seejärel teatas Carlo Malatesta paavsti tagasiastumisest.

[redigeeri] Suhted kiriku institutsioonidega

Gregorius XII andis olivetaanidele 1408 Padova Santa Giustina kloostri.

[redigeeri] Teoloogilised vaidlused

Gregorius XII saatis seoses John Wycliffe’i vaadete levimisega Tšehhis 1408 kirja Praha peapiiskopile.

[redigeeri] Uued piiskopkonnad

[redigeeri] Gregorius XII kultuuriloos

Gregorius XII kinnitas 1408 Siena ülikooli privileegid.

[redigeeri] Onupojapoliitika

Gregorius XII määras oma venna Filippo Correri poja Antonio Correri kardinaliks.

Gregorius XII õde Beriola abiellus Angelo Condulmeriga. Nende poeg Gabriele Condulmer sai kardinaliks.

Gregorius XII õde Caterina abiellus Bartolomeo Barbarigoga. Nende poeg Angelo Barbarigo sai kardinaliks.

[redigeeri] Kardinalide pühitsemised

Gregorius XII pühitses 14 kardinali 2 konsistooriumil. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Eugenius IV. Lisaks itaallastele said kardinalideks 1 inglane ja 1 poolakas.

  1. konsistoorium 9. mai 1408
    1. Antonio Correr
    2. Gabriele Condulmer
    3. Giovanni Dominici
    4. Giacopo del Torso
  2. konsistoorium 19. september 1408
    1. Angelo Barbarigo
    2. Bandello Bandelli
    3. Ludovico Bonito
    4. Angelo Cino
    5. Matthäus von Krakow
    6. Luca Manzoli
    7. Pietro Morosini
    8. Ottaviano Ottaviani
    9. Philip Repington
    10. Vicente de Ribas

[redigeeri] Tagasiastumine ja surm

Gregorius XII astus 4. juulil 1415 ametist tagasi. Ta on jäänud viimaseks paavstiks, kes on ametist tagasi astunud. Ta määrati seejärel Porto e Santa Rufina kardinalpiiskopiks ja legaadiks Anconas. Temast oleks uue paavsti valimise järel saanud katoliku kirikus paavsti järel tähtsuselt teine isik, kuid ta ei tohtinud osaleda konklaavil.

Gregorius XII suri 18. oktoobril 1417 Recanatis ja ta maeti Recanati katedraali.

Eelnev:
Innocentius VII
Rooma paavst
1406-1415
Järgnev:
Martinus V