Loomade elu
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib eestikeelsest, vene keelest tõlgitud raamatust. Brehmi samanimelise raamatu kohta vaata artiklit Loomade elu (Brehm).
"Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos. See ilmus Tallinnas kirjastuses "Valgus" 1979–1987.
"Loomade elu" on tõlgitud vene keelest: "Жизнь животных", ilmunud Moskva kirjastuses "Prosveštšenije" 1969–1971.
"Loomade elu" koosneb seitsmest köitest:
- köide "Selgrootud 1". Originaali toimetaja NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige L. Zenkevitš. Ilmus 1969.
- Tõlke toimetaja A. Järvekülg. Tõlkijad J. Ristkok, J. Teras, K. Elberg, E. Krall ja E. Timm. Ilmus 1981.
- Ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, vaheloomad, alamad ja kõrgemad ussid.
- köide "Selgrootud 2". Originaali toimetaja L. Zenkevitš. Ilmus 1969.
- köide "Selgrootud 3". Originaali toimetaja L. Zenkevitš. Ilmus 1969.
- Tõlke toimetaja A. Järvekülg. Tõlkijad J. Vilbaste, H. Remm, J. Viidalepp ja K. Elberg. Ilmus 1984.
- Muud lülijalgsed ja kiirikloomad.
- köide "Kalad". Originaali toimetaja professor T. Rass. Ilmus 1971.
- Tõlke toimetaja E. Pihu. Tõlkijad A. Kirsipuu, M. Kangur, Harald Haberman, K. Laugaste ja I. Veldre. Ilmus 1979.
- Lisaks kaladele koljutud ja lõuatud (sõõrsuud, pihklased, silmud).
- köide "Kahepaiksed ja roomajad". Originaali toimetaja professor A. Bannikov. Ilmus 1969.
- Tõlke toimetaja I. Veldre. Tõlkijad S.-U. Veldre ja U. Roosimaa. Ilmus 1985.
- köide "Linnud". Originaali toimetajad professorid N. Gladkov ja A. Mihhejev. Ilmus 1970.
- Tõlke toimetaja R. Ling. Tõlkija O. Renno. Ilmus 1980.
- köide "Imetajad". Originaali toimetajad S. Naumov ja A. Kuzjakin. Ilmus 1971.
- Tõlke toimetaja L. Poots. Tõlkijad Peeter Ernits, Mati Kaal, R. Ling, L. Poots ja A. Sillaots. Ilmus 1987.
Tõlkimise käigus on tehtud parandusi ja täpsustusi, mistõttu tõlge on usaldusväärsem originaalist. Samuti on lisatud konkreetselt Eesti kohta käivat materjali.
"Loomade elu" on andnud suure panuse eestikeelsesse zooloogiaterminoloogiasse. Näiteks oli paljudele loomaliikidele vaja tõlkimise käigus eestikeelne nimi välja mõelda.
Sellegipoolest on teos taksonoomiliselt kohati pisut vananenud. Samuti on pisut vananenud käsitlusviis, mis näiteks rõhutab loomade kasulikkust ja kahjulikkust rohkem kui tänapäeval üldiselt kombeks.