Aserbaidžaan
Allikas: Vikipeedia
Aserbaidžaani Vabariik
aserbaidžaani Azərbaycan Respublikası
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
![]() |
|||||
Riigihümn | Aserbaidžaani Vabariigi riigihümn | ||||
Pealinn | Bakuu | ||||
Pindala | 86 600 km² | ||||
Ametlik(ud) keel(ed) | aserbaidžaani | ||||
Rahvaarv | 8 557 000 (1.04.2007) | ||||
Rahvastiku tihedus | 90 in/km² | ||||
Riigikord | |||||
President | İlham Əliyev | ||||
Peaminister | Artur Rasi-zadə | ||||
Iseseisvus | taastas iseseisvuse 30. august 1991 | ||||
SKT | |||||
elaniku kohta | |||||
Rahaühik | manat (AZM) | ||||
Ajavöönd | Maailmaaeg +5 | ||||
Tippdomeen | .az | ||||
ROK-i kood | AZE | ||||
Telefonikood | 994 |
Aserbaidžaani Vabariik on riik Taga-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal. Ta piirneb põhjast Venemaa (Dagestani Vabariigiga), lõunast Iraaniga (Lõuna-Aserbaidžaan), loodest Gruusiaga ja läänest Armeeniaga. Nahhitševani eksklaavil on lühike lõik ühispiiri ka Türgiga.
Praegune Aserbaidžaani Vabariik tekkis Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Mägi-Karabahhi ümber Armeeniaga puhkenud sõjalise konflikti tulemusena kaotas Aserbaidžaan kontrolli 16% üle oma territooriumist (Mägi-Karabahh ja sellest läände ja lõunasse jäävad alad) ning sai 800 000 sõjapõgenikku okupeeritud aladelt.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Aserbaidžaani Vabariik on ajaloolise Aserbaidžaani põhjaosa, mis läks Pärsialt Venemaale 19. sajandi alguses. Lõuna-Aserbaidžaan on jagatud kaheks Iraani provintsiks – Lääne-Aserbaidžaaniks (pärsia keeles Āzarbāyjān-e Gharbī) ja Ida-Aserbaidžaaniks (pärsia Āzarbāyjān-e Sharqī).
[redigeeri] Riik
[redigeeri] Parlament
Aserbaidžaani ühekojalises parlamendis (Milli Məclis) on 125 saadikut, kes valitakse 5 aastaks.
[redigeeri] President
President İlham Әliyev (meil tuntud venepärane nimekuju Ilham Alijev) on ametis 31. oktoobrist 2003. Aserbaidžaani presidendi valib rahvas 5 aastaks.
[redigeeri] Valitsus
[redigeeri] Haldusjaotus
Administratiivne jaotus:
- 59 rajooni (rayon),
- 11 linna (şəhər),
- Nahhitševani Autonoomne Vabariik (Naxçıvan Muxtar Respublikası).
Regioonid
- Nahhitševan (Naxçıvan)
- Mägi-Karabahh (aseri Dağlıq Qarabağ; armeenia Artshahh (Lernajin Gharabagh))
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Pinnamood
Suure osa territooriumist hõlmab Kura-Araksi madalik, millest enamik asub allapoole maailmamere pinda. Põhjas ulatub Aserbaidžaani Suur-Kaukasus, läände jääb Karabahhi ahelik. Bakuu asub Kaspiasse ulatuval Abşeroni poolsaarel.
- Madalaim punkt: Kaspia mere tase -28 m
- Kõrgeim punkt: Bazardüzü mägi 4 485 m
[redigeeri] Kliima
Suurem osa Aserbaidžaanist asub lähistroopikas. Kliimaerinevused maa eri osade vahel ulatuvad valdavast kuivast lähistroopikast (ja niiskest lähistroopikast Lənkərani madalikul) tundrale iseloomuliku kliimani Suur-Kaukasuse kõrgematel aladel (kõrgusvööndilisus). Juulis on madalikel 26° С ja mägialadel 5° С. Jaanuaris vastavalt 3° C ja –10° C. Suvi on kuiv. Kura-Araksi madalikul sajab 200–300 mm (Bakuus alla 200 mm), Suur-Kaukasuse eelmäestikes 300–900 mm, mägialadel 900–1400 mm ja Lənkərani madalikul 1700 mm sademeid aastas.
![]() |
![]() |
Gəncə kliimadiagramm | Lənkərani kliimadiagramm |
[redigeeri] Loodusvarad
Aserbaidžaani peamisteks maavaradeks on nafta, maagaas, rauamaak, aluniit, püriit, polümetallilised maagid, barüüt, kivisool, mineraalvesi.
[redigeeri] Majandus
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Kultuur
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- President of the Republic of Azerbaijan
- Baku Today
- State Statistical Committee of the Azerbaijan Republic
- Who is Who in Azerbaijan
- United Nations Office in Azerbaijan with a country report
- Library of Congress Portals on the World - Azerbaijan
- Aserbaidžaani vapp, Geraldika.ru poolt
- Aserbaidžaani riigipead ja valitsusjuhid 1918-1922, 1990-
Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) | ![]() |
---|---|
Armeenia | Aserbaidžaan | Gruusia | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Ukraina | Usbekistan | Valgevene | Venemaa |
|
Türkmenistanil on assotsieerunud vaatleja staatus |
Aasia maad |
---|
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam |
¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas |
²Riigi osa asub Euroopas |
Sõltuvad alad: |
Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud |
Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan | Tiibet |
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |