Erni Krusten
Allikas: Vikipeedia
Erni Krusten (õieti Ernst Krustein) (30. aprill 1900, Harku vald - 16. juuni 1984, Tallinn) oli eesti kirjanik, Otto Krusteni ja Pedro Krusteni vend.
Õppis Tallinna progümnaasiumis; töötanud aednikuna ja ajakirjanikuna. 1950.aastal sai kutseliseks kirjanikuks.
Sisukord |
[redigeeri] Looming
Kirjandusse tuli 1920.aastate algul luule ja lühiproosaga. Tugevasti isikupärases lüürilise käsitluslaadiga proosas on põhiline esteetiliste ja sotsiaal-eetliste konfliktide psühholoogiliselt sügav eritlemine, hea ja kurja vastuolu jälgimine. Avaldanud ka 6 lasteraamatut ja 2 näidendit ning tõlkeid vene keelest.
[redigeeri] Teosed
[redigeeri] Romaanid
- "Mineviku jahil" (1929)
- "Org Mägedi armastus" (1939)
- "Pekside raamat" (1946)
- "Nagu piisake meres" (1962)
[redigeeri] Lühiproosakogud
- "Kanarbik" (1972)
- "Pime armastus" (1941)
- "Rahu nimel" (1951)
- "Piitsa matused" (1957)
- "Õnnetu armastus" (1957)
- "Kevadet otsimas" (1960)
- "Viis lugu" (1968)
- "Rõõmunäljane" (1973)
- "Vurriluu" (1980)
- "Hull pääsuke" (1981)
- "Metalliotsija" (1984)
[redigeeri] Miniatuuri- ja luulekogu
- "Juka" (1963)
[redigeeri] Luulekogu
- "Peegel tänaval" (1978)
[redigeeri] Jutustused
[redigeeri] Humoreskikogu
- "Lemmiktoit" (1967)