Ivan IV

Allikas: Vikipeedia

Viktor Vasnetsovi maal
Viktor Vasnetsovi maal

Ivan IV ehk Ivan Julm (vene keeles Иван Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 153018. märts 1584 Moskva) oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit.

Ivan sai valitsejaks 3-aastaselt. Esialgu valitses tema eest regendina ema Jelena Glinskaja. Väga mõjukad olid sel ajal Šuiski ja Belski bojaariperekonnad, kes noort tsaari tema enda sõnul sageli alandasid ja solvasid. Ent juba nooruses avaldus Ivani kalduvus inimesi piinata, mille tema lähedased heaks kiitsid. Lossis toimusid pidevad intriigid, tuli ette isegi mõrvu, mis arendasid seda omadust veelgi.

1547 krooniti Ivan Venemaa esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti.

Ivan oli oma aja Venemaa harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Ta soosis trükikunsti arengut ja asutas Moskvas trükikoja.

Tema ajal liideti Moskva suurvürstiriigiga viimane iseseisev Vene vürstiriik Rjazani vürstkond. Ta alustas ka laienemist itta, hõivates mongoli-tatari alasid ning lõpuks ka Lääne-Siberi. 1552. aastal alistas ta Kaasani ja 1556 ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool võitles Ivan Leedu (hiljem Rzeczpospolita) vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Venemaale hea väljapääs merele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa.

Sisepoliitikas oli ta väga karm ning küüditas inimesi riigi ühest otsast teise, eriti Lääne-Siberisse (sellest arenes hiljem traditsioon, mis jätkus ka Nõukogude ajal). 1565. aastal kehtestas Ivan opritšnina-süsteemi, mis tähendas maa jagamist kaheks: opritšninaks ja žemštninaks. Esimeses osas kehtestus tsaari piiramatu isevalitsus, kus tegutsesid opritšnikud, tsaari terroripoliitika elluviijad. Opritšnina raames korraldati mitmelpool äärmiselt veriseid pogromme, kus hukati tuhandeid inimesi, sealhulgas ka Novgorodis, Pihkvas ja Narvas. Mis sellise valimatu tapmise taga oli, pole siiamaani selge. Ivan kaotas ka talupoegade liikumisvabaduse ja tekitas niimoodi pärisorjuse.

Ilja Repini maal. Ivan Julm oma sureva pojaga.
Ilja Repini maal. Ivan Julm oma sureva pojaga.

1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. Teise versiooni järgi tappis Ivan IV oma poja seetõttu, et too süüdistas teda arguses. Erinevalt Vene ajaloolistel maalidel kujutatust, ei hukkunud Ivani poeg mitte kohe, vaid sai isa löögist närvipõletiku ning suri umbes nädal aega hiljem.

Ivan Julm oli seitse korda abielus, ehkki tollased seadused keelasid abiellumast rohkem kui kolm korda. Poegi oli tal, kui maha arvata väikelapsena surnud, ainult kolm (neist kaks tema vanimalt naiselt Anastassia Zahharjina-Jurjevalt) ning nii asus pärast Ivan Julma surma troonile tema piiratud mõistusega poeg Fjodor I, tegelikuks valitsejaks sai aga bojaar Boriss Godunov. Ivan Julma kolmas poeg oli tema viimase naise Maria Nagaja poeg Dmitri Ivanovitš, kelle Boriss Godunov arvatavasti laskis tappa.

Ivan IV suri Bogdan Belskiga malet mängides. 1960. aastatel avati tema haud ja nõukogude teadlased leidsid tema säilmetest märkimisväärsel hulgal elavhõbedat, mis viitab mürgitamisele. Eelkõige kahtlustatakse selles tema peamisi nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit. Kolm päeva enne oma surma oli Ivan püüdnud vägistada oma poja Fjodori naist Irinat, kes oli Boriss Godunovi õde. See karjus appi, Godunov ja Belski jooksid kohale ja Ivan lasi naise lahti, kuid Godunov ja Belski võisid hakata kartma oma elu pärast. 1598. aastal valiti Boriss Godunov uueks tsaariks. Samas on ka arvatud, et elavhõbe võis Ivani luudesse sattuda mitmete seda sisaldavate salvide kaudu, millega too ennast pidevalt võidis. Seega pole Godunovi "süü" otseselt tõestatav.

Ivan Julm tema kaasaegsel ikoonimaalil
Ivan Julm tema kaasaegsel ikoonimaalil
Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
Eelnev:
Vassili III
kuni 1547 Moskva suurvürst
alates 1547 Venemaa tsaar
15331584
Järgnev:
Fjodor I