Eesti järved

Allikas: Vikipeedia

Eesti järved on Eesti territooriumil asetsevad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega. Eesti territooriumist moodutavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha.

Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas.

Enamik Eesti järvedest on madalad, mille sügavus ei küüni 10 meetrinigi, sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m).

Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.

Enamik Eesti järvi on tekkelt mandijäätekkelised.

Riikliku vaatluse alla kuuluvad: Peipsi järv, Võrtsjärv ja kaheksa väikejärve, Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgejärv, Pühajärv, Uljaste järv, Rõuge Suurjärv, Ähijärv, Viitna Pikkjärv ja Mullutu Suurlaht.

Eestis jaotakse toitainete, orgaaniliste ja mineraalainete sisalduse järgi järved järgmiselt:

  • soolatoitelised ehk halotroofsed järved
  • segatoitelised ehk düseutroofsed järved
  • lubjatoitelised ehk alkalitroofsed järved
  • rohketoitelised ehk eutroofsed järved
  • poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed järved
  • huumustoitelised ehk düstroofsed järved
  • vähetoitelised ehk oligotroofsed järved
  • kesktoitelised ehk mesotroofsed järved

[redigeeri] Vaata ka