String
Allikas: Vikipeedia
![]() |
See artikkel räägib elementaarobjektidest füüsikas; informaatika ja matemaatika mõiste kohta vaata artiklit Sõne (informaatika); aluspükste kohta vaata artiklit pepuvahepüksid |
See artikkel vajab toimetamist. |
Ühe käsitluse järgi on stringid stringiteooria järgi ühemõõtmelised elementaarobjektid, mille võnkumisolekud on fundamentaalosakesed.
Teisalt toob stringiteooria sisse lisaks tavapärasele kolmele ruumimõõtmele ja neile lisanduvale ajamõõtmele uued lisamõõtmed (dimensioonid) ja käsitleb ruumi 11-mõõtmelisena. Erinevalt tuntud dimensioonidest on keerdunud tsirkulaarsed (mõnl juhul ka avatud, kuid lisadimensioonidega ruumis meie maailma kujutavale membraanile kinnituvad) võnklevad lisadimensioonid mikroskoopilised ega ole igapäevaelus otseselt tajutavad. Kui aatomituum oleks päikesesüsteemi suurune, siis neis paiknevate stringide maailma lisadimensioonid ulatuks umbes kuni paarikümne meetri kaugusele. Stringiteooria viitab ka paralleelsete maailmade kooseksisteerimise võimalusele. Kusjuures, need meile igapäevaselt tajumatud maailmad asuvad piltlikult öeldes igas meile tajutavas maailma punktis. Üheks vihjeks sellisele maailmate parallelsusele on ka antiaine olemasolu. Mis näitab, et igas materjaalse maailma osakeses peitub vähemalt üks temaga vastanduv antimateeria vorm, ehk üldisemalt öelduna antimaailm. Teooriat arendades, mis algselt oli 4+6=10 dimensiooniline ning seetõttu ei omanud ühest lahendit, vaid 5-t erinevat võrdvõimalikku lahendit, tõi füüsik Witten sisse 11-a lisamõõtme. See muutis oluliselt kogu teooria olemust ja võnkuvatest niitidest ning rõngastest said vonklevad membraanid, ehk braanid. Samuti selgus, et lisadimensioonide ulatus sõltub stringide energiast ja et piisava energia puhul ulatuvad braanid üle kogu universumi. Stringide teooria paikapidavust ei suudeta tänapäevase füüsika võimaluste juures veel kontrollida. Seetõttu nimetavad selle teooria vastased stringide teooriat vaid filosoofiaks. Stringide teooria annab osade teadlaste arvates mõnigase seletuse gravitatsiooni kui jõu nõrkusele võrrelduna tuumajõudude ning elektromagneetiliste jõududega. Nimelt, kui tuuma- ja elektromagneetilised jõud toimivad vaid meie braanil ning on meie braanile kinnitunud avatud stringide toime tulemus, siis gravitatsiooni stringid, ehk gravitionid on suletud stringid ning võimelised lahkuma meie braanilt (pole sellega seotud) ning hajuma paljumõõtmelises ruumis. Kokkuvõtlikult, stringide teooria, mille algus langeb 1968. aastasse ja baseerub algselt matemaatik Euleri ühel võrrandil on veel vastuoluline ja kiiresti muutuv ning arenev teooria.