Liitheli
Allikas: Vikipeedia
Liitheli ehk liittoon ehk liitvõnkumine on heli (toon, võnkumine) mis koosneb paljudest erineva sagedusega ja amplituudiga võnkumistest:
- x1 = a1 sin ω1t ,
- x2 = a2 sin ω2t ,
- x3 = a3 sin ω3t ,
Tervikust väiksemate osade võnkumine toimub kiiremate (kõrgemate) võnkesagedustega ning selliselt tekkinud helisid nimetatakse ülemhelideks. Põhiheli koos ülemhelidega nimetatakse osahelideks.
Pillikeel on kahest otsast kinnitatud ja selles saavad tekkida vaid teatud lainepikkustega seisvad lained. Lained peegelduvad pillikeele kinnituspunktidest ja selle tulemuseks on omapärane liitvõnkumine. Kõik lubatud lainepikkused saavad levida pillikeeles üheaegselt. Võimalike lainete lainepikkused sõltuvad pillikeele pikkusest ja neid nimetatakse võnkumise harmoonikuteks.
Ch. Fourier tõestas, et mistahes keeruka kujuga perioodilist võnkumist saab jagada üksikuteks erineva sagedusega siinusvõnkumiseks. Samuti on võimalik ka vastupidine tehe - mis tahes kujuga perioodilise võnkumise saame, kui liidame omavahel teatud vahekorras siinusvõnkumised, mille sagedused suhtuvad nagu täisarvud (1:2:3:4:5). Seda nimetatakse ka Fourier' teisenduseks. Saehambakujulise võnkumise saame siis, kui kõik harmoonikud on kindlas vahekorras sageduse ja heli intensiivsuse järgi. Pildil on näha, et teljestiku alguses ajahetkel 0 algab kõigi harmoonikute muutumine ühes suunas. See tähendab, et nende kõigi algfaas on 0°.