Suurgildi hoone
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib Tallinna Suurgildi hoonest; teiste linnade samanimeliste hoonete kohta vaata lehekülge Suurgildi hoone (täpsustus)
Tallinna Suurgildi hoone on endine Tallinna Suurgildi hoone Tallinnas.
[redigeeri] Ajalugu
Tallinna Suurgild, mille liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed, asutati umbes 1325. Tavaliselt valiti ka raehärrad Suurgildi liikmete hulgast.
Suurgild ostis oma seni pudunud hoone ehitamiseks 1406 raekoja läheduses asuval krundil. Ehitus kestis 1407–1410, siseviimistlus lõpetati 1417.
Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused, see oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks, seal peeti pulmi, jumalateenistusi (seda küll vaid paarkümmend aastat, pärast Oleviste kiriku põlemist 1820 oli see parim koht), teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte.
Alates 1872. aastast oli hoone Börsikomitee käsutuses ning siis kutsuti hoonet Börsihooneks.
Ka esimene filmidemonstratsioon Eestis leidis aset Suurgildi hoones.
Alates 1952. aastast on Suurgildi hoone olnud Eesti Ajaloomuuseumi põhihoone.
[redigeeri] Arhitektuur
Suurgildi hoone on hilisgooti stiilis. Hoonel on kõrge viilkatus, mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid, mis valmistati 1430. aasta kandis. Neid peetakse keskaegse Tallinna pronksivalu parimateks näideteks. Mõlemal koputil on peal ka tekstid: parempoolsel koputil: anno domini milessimo CCCCXXX O rex glorie xpe veni in pace (Issanda aastal 1430. Oo, kuulsusrikas kuningas Kristus, tule rahus); vasakpoolsel: got d’ ghebenediet al dat hus is vnde noch komen sal (Jumal õnnistagu kõiki, kes selles majas ja kes siia veel tulevad). Uksed on kaetud rosetikujuliste sepisnaeltega. Hoonel olid algselt neljakandilised aknad, kuid 1890. aastatel muudeti need traditsioonilisteks teravkaarseteks gooti akendeks. Peafassaadil asetseb ka Tallinna väikese vapi kujutis: hõbedane rist punasel kilbil. See vapp on samuti ka Suurgildi vapp ning seepärast on seda võimalik leida ka hoone teistes osades, nagu näiteks aktsiisikambri portaalil. Mõnel hoones leiduvaist vappidest on kirjas ka aastaarv 1551.
Gildimajal oli algselt kaks avarat saali. Suurem neist, kahelööviline suur gildisaal, mille ristvõlvlagi toetus kolmele suurele piilarile, on säilinud väga väheste muudatustega. Väike gildisaal pole aga kahjuks oma originaalkujul säilinud - ta on hilisemate juurdeehitustega tükeldatud mitmeks väiksemaks ruumiks. Algsele hoonele tehti juurdeehitusi 1413. aastal, mil Suurgild ostis endale naabermaja omanikult kahe maja vahelise ala. Sinna rajati õueväravad ja aktsiisikamber. Praegu asub aktsiisikambris Eesti Ajaloomuuseumi direktori kabinet. Õue läbiv kangialune viib mööda Börsi käiku välja Laiale tänavale.