Eesti Goethe-Gümnaasium
Allikas: Vikipeedia

Eesti Goethe-Gümnaasium kutsuti ellu (1988 Tartu) ametliku hariduse lünkade täitmiseks. Gümnaasiumis tutvustati õpilasi aladega, mis ametlikus hariduses puudusid või olid puudulikud: filosoofia, teoloogia, psühholoogia, loogika, klassikalised keeled, reaalteaduste (füüsika, bioloogia, matemaatika) areng kultuuriloolises perspektiivis etc. Eesti Goethe-Gümnaasium oli üleeestiline õppekeskus, kus võisid õppida keskkooli viimaste klasside ja kõrgkoolide esimeste kursuste õpilased. Seltsi piiratud võimalusi arvestades sai korraga tegeleda vaid paarikümne noore inimesega. Seetõttu tuli 326 soovija vahel korraldada kahevooruline konkurss. Lõpuks õppis EGGs 26 gümnasisti kõigist Eestimaa paigust. Õppeaasta oli jagatud 3ks ühenädalaseks loengusessiooniks, millest igaüks oli pühendatud mingile üldisemale teemale. Sessioonide vahel toimusid regulaarselt ainepäevad. Põhiline õppetöö vorm loengusessioonide vahel oli gümnasistide iseseisev töö, millest nad kirjalikult teada andsid. Oma uurimuste ja arvamuste avaldamiseks ilmus gümnasistide ja õppejõudude tarvis newsletten tüüpi väljaanne „EGG toimetised“. EGG tähtsaim eesmärk oli anda noortele inimestele võimalus suhelda Eesti intelligentsiga, isiklike kontaktide vahendamine. Esimese õppeaasta kavas oli põgus tutvus eri teadusalade olulisemate probleemidega tänapaeval, lähem tutvumine saksa klassikalise filosoofiaga (Kant, Fichte, Hegel) ja ladina keele algkursus. Psühholoogia ajaloost ja analüütilisest filosoofiast luges neli loengut külalislektor Rootsist - sealne gümnaasiumiõpetaja Viktor Konsa. Augustis 1989 toimunud kristlikule teoloogiale pühendatud sessioonil viibis EGGi külaline Londonist, Anglikaani Kiriku pastor revd. Stephen J. Knowers, kes esines kolme loenguga. Järgnevatel õppeaastal jätkusid pikemad loengusarjad loogikast ja füüsika ajaloost. Loenguid pidasid ka õpilased ise. Eesti Goethe-Seltsi gümnaasium oli markantne ja pretsedenti loov sündmus ülemineku Eestis. Jõudumõõda andsid nad oma panuse Eesti kultuurlisse taasühinemisse Euroopa ning kogu tsiviliseeritud maailmaga.
[redigeeri] Õppejõud
- Jüri Allik
- Talis Bachmann
- Kalle Hein
- Toomas Help
- Tiit Hennoste
- Ain Kaalep
- Volli Kalm
- Jaan Kaplinski
- Enn Kasak
- Stephen Knowers
- Viktor Konsa
- Arvo Krikmann
- Anne Lill
- Peeter Lorents
- Tõnu Luik
- Aavo-Valdur Mikelsaar
- Heiti Pakk
- Ülar Ploom
- Linnar Priimägi
- Sirje Priimägi
- Karl Põldvere
- Rein Sepp
- Peeter Tulviste
- Reet Uring
[redigeeri] Gümnasiastid
- Mari Allik
- Imre Annus
- Helena Eensaar (Helena Tulve)
- Hannes Hanso
- Helen Help
- Rainer Innos
- Mart Jaanson
- Andrus Kallastu
- Kadri Kallikorm
- Mart Kivisild
- Jaanika Kressa
- Jane Liinev
- Tarmo Lipping
- Marko Lõhmus
- Monika Mehilane (Monika Kaldalu)
- Jaan Metsa
- Andres Männart
- Lauri Pilter
- Kadi Rätsep
- Sven Senka
- Kalev Suik
- Tõnu Tender
- Raivo Valk
- Katrin Viirpalu
- Kristin Villems
- Andra Võrno