Sangaste loss
Allikas: Vikipeedia
Sangaste loss on Sangaste mõisa härrastemaja Lossikülas Sangaste vallas, mõisa tähelepanuväärseim ehitis.
Hoone projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874. aastal[1]. Ta kopeeris peaaegu täpselt kuulsa inglise Windsori lossi arhitektuuri[2]. Ehitus kestis 1879–1881 ja ehitusmeister oli F. Maag[1].
Legendi järgi loss võlgneb oma olemasolu krahv Friedrich Bergile noorpõlves osaks saanud solvangule. Nimelt olevat ta Inglismaal ühe krahvi tütart kosida püüdes saanud loodetud äiapapalt vastuse: “Mina oma tütart metslasele Venemaalt ei anna!”[3]
Viimaseks lossi eraomanikuks oli 1888–1938 Friedrich Georg Magnus von Berg. Aastal 2007 kuulub loss Eesti riigile.[1]
Nõukogude okupatsiooni algperioodil kasutati lossi heinaküünina[4]. Hilisemal Nõukogude ajal oli lossis pioneerilaager[1].
Sisukord |
[redigeeri] Arhitektuurne kirjeldus
Kunstiteadlase Leo Gensi sõnutsi:
"Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historismi musternäide.
Oma välisilmelt on loss tüüpiline "tudoristlik" ehitus. Sissekäiku rõhutab väravatorn, loomulikult ilma langevõre, rippsilla ja kaitsekraavideta. Lossi maalilise silueti loovad erikujuga tornid, trepiviilud, ärklid ja fassaadi ette- ja tagasiasted kujundavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoonemassi. Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Ka sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist…" |
— [2] |
[redigeeri] Esimene korrus
Hoone peauks asub kolmelt poolt lahtise võlvitud katusealuse seinas, mille kohal paikneb vaatetorn. Katusealuses võib täheldada huvitavat efekti - seistes näoga katusealuse ühe samba suunas, siis seal sosistatu on selgelt kosta diagonaalis paikneva vastassamba juures.
Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele.
Esimesel korrusel paikneb suur saal.
"...eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinaniši. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu." |
— [5] |
[redigeeri] Teine korrus
[redigeeri] Kolmas korrus
[redigeeri] Ehituslikke näitajaid
- Lossil on 168 akent.[6]
- Lossil on 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi.[6] Ümberehituste käigus on tubade arv tänapäevaks tõusnud 149-ni.[7]
- Lossi ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist[8], mis valmistati kohapeal. Ülejäänud ehitusel vajaminev materjal imporditi kas Soomest (graniit), Saksamaalt või Lätist.[9]
[redigeeri] Varia
- Sangaste lossis toimusid filmi Nimed marmortahvlil võtted.
[redigeeri] Vaated lossile
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislink
[redigeeri] Viited
- ^ 1,0 1,1 1,2 1,3 Kanne Kultuurimälestiste riiklikus registris. Sangaste mõisa peahoone
- ^ 2,0 2,1 Krahv Berg ja Sangaste
- ^ Sangaste lossi kodulehekülg
- ^ Leo Gens. Julius Genss 19. sajandi baltisaksa uurijana. Tallinn 1988
- ^ Eesti mõisaportaal - Sangaste mõis.
- ^ 6,0 6,1 Martin Pau. Sangaste loss läbib põhjaliku remondi. Postimees, 9. veebruar 2006. Otseühendusena kättesaadav.
- ^ Sangaste loss
- ^ Stina Barinova. Kaarli kiriku arhitekt Otto Pius Hippius
- ^ Sangaste Castle