Pelgulinna Gümnaasium

Allikas: Vikipeedia

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://209.85.129.104/search?q=cache:HLcLHqH__EEJ:www.pelgulinna.tln.edu.ee/failid/lisad.doc+%22alustas+t%C3%B6%C3%B6d+Mulla+t%C3%A4naval+koos+7.+poeglaste+ja+8.+t%C3%BCtarlaste+algkool+kokku+74+%C3%B5pilasega.+Direktor+Arnold+Puusepp+%22&hl=et&ct=clnk&cd=1&gl=ee&client=firefox-a

Pelgulinna Gümnaasiumi ajalugu algas 08.09 1912, kui tööd alustati Mulla tänaval 74 õpilasega. Esimeseks direkoriks oli Arnold Puusepp.

Pelgulinna Gümnaasiumil on kunstikallakuga kool.

Alates 2001 on kooli direktor Tõnu Piibur.

Kooli kohta leiab infot [1]

Koolimaja renoveeriti 2007. õppeaastal. Koolimaja renoveeris Vivatex Holding OÜ, kes hoolitseb koolimaja eest järgmised 30. aastat.

Fakte kooli ajaloost

08.09. 1912 - alustas tööd Mulla tänaval koos 7. poeglaste ja 8. tütarlaste algkool kokku 74 õpilasega. Direktor Arnold Puusepp 1917 - samas majas ühtne 17. algkool 1921 - koolis oli 162 õpilast 1928 - valmis uus koolimaja 6-klassilisele algkoolile Ristiku 69; 475 õpilast, 12 klassikomplekti 1937 - kooli 25. aastapäeval sai kool esimese lipu (praegu säilinud) 1938 - direktor Kirill Hansmann 1943 - direktor Johannes Kasemets 1946 - loodi Tallinna 17. keskkool 1948 - alustasid tööd rahvaatntsurühmad N. Raadiku ja A.Raadiku juhtimisel 1950 - lõpetas 17. Keskkooli esimene lend, direktor Marie Salum 1955 - direktor Freide Kon 1950 - 1961 Ristiku tänava koolimajas sai keskkooli lõputunnistuse 412 lõpetajat, neist 11 kuldmedaliga 1961 - valmis praegune koolimaja Mulla 7, arhitekt U. Ivask. Kool nimetati Tallinna 46. Keskkooliks. Õppima asus 1352 õpilast 38 klassikomplektis, direktor Rene Rekand 1962 - alustati kunsti süvaõppega V.Sisaski eestvõttel ,avati muusikaklassid, asutati balletiansambel "Pähklipureja" Svetlana Järvi juhendamisel, vokaalansambel "Ritsikad" M.ja R. Hundi juhendamisel ning teaduse- ja tehnika klubi D.Vardja juhtimisel, hakati välja andma kooli almanahhi H.Pille ja I.Kivistiku juhtimisel 1964 - vabariigi parim kool kunstilise ja tehnilise omaloomingu ülevaatusel; Tallinnfilm teeb koolist filmi "Meie kool" 1967 - direktor Linda Lebbin 1968 - direktor Lembit Türnpuu 1970 - koolis oli 1153 õpilast, 35 klassikomplekti, direktor Urve Buschmann 1970 - esietendub ballett "Metsajärv" juhendaja ja autor S. Järvi 1975 - koolis oli1095 õpilast 1976 - direktor Tiiu Matt 1978 - " Pähkilpureja " saab näidiskollektiivi nimetuse 1982 - direktor Maive Tammissaar 1984 - direktor Arno Aser 1985 - "Pähklipureja" esimene reis Lääne-Euroopasse 1987 - kooli 75. aastapäeval saab kool uue lipu 1989 - kool nimetati Pelgulinna keskkooliks 1990 - koolis oli 922 õpilast, 33 klassikomplekti, "Pähkilipureja" esines USA -s 1991 - direktor Ants Luukas 1992 - algasid iga-aastased lõpetajate kunstitööde näitused Kullo Lastegaleriis 1993 - avati keskkooli reaalharu 1994 - lõpetas tegevuse kooli katlamaja, sest ehitati automaatsoojussõlm; 1996 - rekonstrueeriti kooli ujula, võideti Kooli-TV viktoriin 1997 - arvutiklass sisustati uue põlvkonna arvutitega 1998 - renoveeriti kooli kunstigalerii 1999 - koolimaja sai uued aknad, sisustati skulptuuriklass ja videoklass 2000 - renoveeriti aula, ehitati kaasaegne arvutiklass, saadi Interneti püsiühendus, sisustati väga kaasaegne hambaravikabinet 2000 - õpilasi 942, 33 klassikomplekti, 58 õpetajat, I-III klassid töötavad II vahetuses. Täna on koolil lisaks klassiruumidele veel aula, võimla, ujula, neli ateljeed, tööõpetuse ja käsitööklassid, füüsika-, keemia- ja muusikakabinetid, arvuti-, skulptuuri- ja graafikaklassid, söökla, raamatukogud, logopeediakabinet, arsti ja hambaarsti vastuvõtt. 2001 - Alates 1912 aastast on keskharidust antud 4476 õpilasele. 2001 - juulist alustas tööd uus direktor: Tõnu Piibur 2001 - tehti põhjalik remont füüsikaklassis ja vahetati tagumise trepikoja aknad.

2006/2007 ÕA toimus kooli täielik renoveerimine. Koolimaja renoveeris Vivatex Holding OÜ, kes hoolitseb koolimaja eest järgmised 30. aastat.


Pelgulinna Gümnaasiumi traditsioonid:

  • Õpetajate päeva tähistamine abituuriumi kingitus õpetajatele esinemised, viktoriinid, kohvilaud;
  • Jõulukontsert kooli kooride ja solistide üks suurimaid esinemisvõimalusi vanematele, endistele ja praegustele õpetajatele, meie sõpradele ja tuttavatele;
  • Oma kooli nädal veebruaris toimuv üritustesari kuhu on kaasatud kooli vilistlased. Selle nädala raames toimuvad koolisisesed viktoriinid, samuti koolisisene maastikumäng. Kõik küsimused ja ülesanded on seotud oma kooli tundmisega. Klassijuhatajatundides toimuvad kohtumised vilistlastega. Samal ajal on võimaluse korral kooli koridori galeriis avatud vilistalas kunstnike näitus;
  • Märgiaktus kooli märgi saavad kõik abituriendid üks kooli sümboleid;
  • Moeshow õpilaste võimalus näidata oma oskusi käsitöö, kunsti kui ka liikumise vallas;
  • Eesti Vabariigi Aastapäev kontserdid, aktused;
  • Teatrikülastused kord kuus erinevatele vanusegruppidele teatrietendused, mis on seotud riikliku õppekavaga;
  • Maastikumäng - erinevate aineõpetajate ja klassijuhatajate koostööprojekt, mis kaasab õpilasi vanuses 11 - 15 aastat ja on füüsilise aktiivsuse heaks kooliks. Koostöös Tallinna Lilleküla Gümnaasiumiga.
  • Algklasside ball tantsutundides õpitud oskuste realiseerimine . Üks ainulaadsemaid üritusi Tallinna koolide;
  • Kunstipäevad õpilaste poolt oodatumaid üritusi kunstiõpetuse, muusikaõpetuse, tantsu ja kirjanduse koostöö vorm.
  • Reaalainete nädal reaalained humanitaarses koolis; Tantsukontsert seoses majanduslike raskustega on kontsert viimastel aastatel toimunud koolis. Aastakümneid andis tantsuansambel Pähklipureja, kes tegutseb ka praegu veidike muudetud kujul meie koolis edasi, menukad täispikad kontserdid täissaalidele Estonia kontserdisaali laval;
  • Gümnaasiumi jõuluõhtud koos õpetajatega toimuvad kas kabaree, varietee, salongiõhtu vms. Stiilis. Lavastatud tantsulis-muusikalise programmiga õhtu.
  • Jõulumüük õpilaste kunstitöödest;
  • Luulekonkurssidel osalemine (Luulekonkurss Ubin mille parimad tööd avaldatakse kogumikus Ubin);
  • Direktsiooni vastuvõtt parimatele õpilastele;
  • Lauluvõistlus laulustuudios õppivate õpilaste võimalus esineda. Tublimad esindavad kooli Põhja Tallinna lauluvõistlusel Siller, kust parimad saavad edasi üle Eestilisele lauluvõistlusele Laulukarusell;
  • Põhja Tallinna koolidele mõeldud projektid kunstis;
  • Muusikalise lavastused A nagu Aabel, Kaotatud pildiraamat, Jõulukuuske otsimas, Inimese tee kava, mis saavutas Betti Alveri luulekonkursil 2000 aastal eripreemia kõikidesse lavastustesse on kaasatud nii lauljad, tantsijad kui ka näiteringis osalejad.

Kooli laul SOOVIDE VALSS

viis Eino Tamberg

sõnad Urve Buschman

Kliki siia [2]


Pelgulinna gümnaasiumis ja tema eelkäijates on aastatel 1950 - 2000 saanud keskkhariduse 2960 noort (51 lendu), nende seas palju tuntud isikuid:

   * Raimo Aas
   * Evald Hermaküla
   * Georg Bogatkin
   * Ulvi Indrikson
   * Tarvo Jaansoo
   * Raivo Järvi
   * Toivo Jürgenson
   * Raine Karp
   * Ando Keskküla
   * Urmas Kibuspuu
   * Signe Kivi
   * Kai Koppel
   * Kaja Kärner
   * Mart Laar
   * Harry Liivrand
   * Harri Lumi
   * Rein Luup
   * Mikk Mikiver
   * Urmas Mikk
   * Maret Mursa
   * Virge Naeris
   * Kersti Nigesen
   * Ülo Nugis
   * Jüri Okas
   * Heiki Polli
   * Age Raa
   * Helgi Sallo
   * Janika Sootna
   * Ants Tael
   * Ivi Tingre
   * Peeter Tohver
   * Andres Tolts
   * Indrek Toome
   * Kersti Tänavsuu
   * Sulev Valdmaa
   * Toomas Vilosius
   * Igor Volkov
   * Piret Veski
   * Mart Ummelas 

KULDMEDALIGA LÕPETANUD:

Laine Lepiste 1950 Külli Koplus 1955 Rein Munter 1955 Viive Pruuli 1955 Enn Pakri 1957 Juhan Roos 1957 Aare Sergo 1957 Tiia Uustalu 1958 Asta Tingas 1960 Helgi Pliess 1960 Heikki Vallaste 1961 Reet Tuisk 1962 Reet Külmet 1964 Ants Ronk 1964 Eve Keskküla 1965 Marje Mägi 1965 Riho Laugas 1967 Tiiu Gutmann 1976 Janne Jehe 1986 Ville Jehe 1988 Jaanika Liik 1989 Annikka Vilippus 1991 Peeter Tambu 1991 Kristiina Rebane 1992 Evelin Kalju 1995 Ruth Annert 1996 Meelis Saluvee 1999 Margot Mars 2000 Karolin Lorents 2005 Mari Muldmaa 2005 Külli Reha 2005


HÕBEMEDALIGA LÕPETANUD:

Toivo Kallas 1950 Alice Jessar 1954 Rein Leidtrop 1955 Eha Raudvee 1955 Rein Sütiste 1955 Aada Krebstein 1957 Priit Perri 1958 Malle Kont 1960 Evald Hermaküla 1960 Helle-Mai Vahtel 1960 Sirje Kissa 1962 Tõnu Tamm 1964 Hulda Sauks 1964 Viive Kallas 1965 Ester Pärna 1965 Inna Sarv 1965 Krista Grosholm 1965 Reet Saatla 1986 Kadri Sotsilovski 1986 Mae-Brit Eskola 1986 Siiri Suur 1986 Piret Lõns 1986 Piret Võerahansu 1986 Marika Puusep 1987 Ülle Saluvere 1987 Pille Saluvere 1987 Monica Hein 1988 Ave Ergma 1988 Epp Luuk 1988 Margit Juurmaa 1989 Martin Aunin 1989 Kaia Rammulus 1989 Hannes Erm 1990 Priit Põldme 1990 Liivi Reisberg 1991 Andrus Kluge 1991 Anneli Pello 1991 Kadi Kerner 1991 Kadri Toompark 1992 Marit Talivee 1992 Katrin Veersalu 1992 Piret Põldre 1992 Maret Põldre 1993 Liina Areng 1995 Veroonika Mardi 1995 Kati Kiil 1996 Riste Saat 1996 Kristiina Arusoo 1997 Tuuli Reinsoo 1999 Kadri Korp 2001 Janika Hiis 2002 Margarita Smirnova 2002 Kadri Tenno 2002 Maria Bulatova 2003 Olga Guljanskaja 2003 Anete Ojaste 2005 Berit Pähkel 2005 Katri Lumi 2005

Galerii 2007.a renoveeritud koolimajast - Raivo Tiikmaa [3]