Arutelu:Armastus
Allikas: Vikipeedia
Jõudu nii keerulise teema käsile võtmisel. Armastust on keeruline defineerida. Arvan, et siiski ei tohiks piirduda vaid inimestevahelise armastusega. --Boy 20:51, 20 Apr 2005 (UTC)
- Jaotasin Yingyangi poolt kirjutatu kolmeks lõiguks. Viimane lõik on minu meelest vaieldav ning selles esitatud mõtted tuleks kellelegi omistada:
Armastus on looduse viis ennast säilitada ja oma igale osale näidata, milline on toimiv olemise viis ehk õige elu. Kes ennast hävitab, on lakanud iseend armastamast ning liigub hääbumise suunas, kuni ta lakkab olemast või lõpetab iseenda hävitamise ja saab tagasi kaotatud õnne.
- Panin Yingyangi poolt kirjutatule alapealkirjaks "Armastus kahe inimese vahel", kuigi tegelikult on minu meelest juttu erootilisest armastusest (tavaliselt armastus mehe ja naise vahel). Kolmas lõik tundub eeldavat inimestevahelisest armastusest laiemat armastuse tõlgendust, sest loodus ei toimi ainult inimestele. Andres 05:07, 21 Apr 2005 (UTC)
Äkki oleks mõtet Platoni klassifikatsiooni kasutada? St. platon jagas kahe inimese vahelise armastuse ka veel eraldi - mehe ja naise vaheline armastus ei ole päris sama, mis õe ja venna vaheline.--Tvali 12:12, 21 Apr 2005 (UTC)
- "Kahe inimese vaheline armastus" ei ole tõesti täpne sõnastus. On olemas ka vanema ja lapse vaheline armastus, armastus sõprade vahel.
- Kus Platon armastust klassifitseerib? Andres 17:41, 21 Apr 2005 (UTC)
- Väidetavalt oli kreeka keeles armastuse kohta ka sõna storge. Ja mingid moodsad armastuseuurijad on jaganud armastuse kuude liiki samuti kreeka sõnade järgi: eros, ludus, mania, pragma, storge, agape.
-
- Jah, oli sõna storgē, mis tähistas perekondlikku armastust. Need kuus on Susan ja Clyde Hendricki "armastusstiilid". Andres 19:58, 21 Apr 2005 (UTC)
-
- Kohati öeldakse ühe Platoni käsitluse armastuse liigi kohta ka platooniline armastus, mis tähistab lapse ja vanema vahelist armastust näiteks. Konkreetset teksti ma praegu esimese hooga ei leida.--Tvali 19:10, 21 Apr 2005 (UTC)
-
-
- Platon ise ei kasuta terminit "platooniline armastus". Platon räägib armastusest kõige rohkem dialoogis "Pidusöök" (Symposion), mis on ka eesti keelde tõlgitud. Selles raamatus on igatahes jutt erootilisest armastusest. Andres 19:58, 21 Apr 2005 (UTC)
-
-
-
-
- Ma tglt mäletan seda asja peamiselt koolist. Pole hiljem uurinud.--Tvali 20:48, 21 Apr 2005 (UTC)
-
-
-
-
-
- Üldiselt arvan ma, et armastuseks kutsutakse peaaegu kõike, mida on meeldiv tunda - nii saab üldiselt defineerida. Peale selle on erinevad kompositsioonid. Aga igaljuhul minu arvates vastassugupoolte vahel on ka terve rida tundeid, mida justkui võiks armastuseks nimetada ja samas kitsas tähenduses jälle mitte jne.. Mõni on nagu külmem tunne isegi, mõni sarnaneb rohkem austusele ja mõni usaldusele jne.. Peale selle on veel füüsiline külgetõmme, aga see põimub nende kõikidega ka üsna suvaliselt kokku. Ma ei oska selle kohta midagi üheselt konkreetset rääkida, nii et ma parem ei räägi üldse. Siin võib kuidagi liigitada (armastus idee vastu, nagu tõde; armastus materiaalse objekti vastu, nagu toit või mõni kindel toit; vaimne ja füüsiline armastus elusolendite vahel (siin peaks veel uurima, mida näiteks teod tunnevad või taimed)). Üpris kompleksne teema ühesõnaga. Kahtlen, kas seda artiklit saab kuidagi muul viisil kasulikuks muuta, kui lihtsalt ära osutada, et armastust on mitut liiki ja panna need liigid ükskõik, millise jaotuse järgi, samuti osutada, mida selle sõnaga kirjanduses mõeldakse. Minu arvates võiks jaotada isegi ajastute ja kirjandusvoolude järgi - romantistlik või keskaegne armastus erineb näiteks minu arvates kaasaegsest või siis kaasaegsest kindla inimgrupi, nagu punkarid, kahe liikme vahelisest. Teema on keerukas ja ei oska öelda ühtegi head käsitlust, seega saab sellest vist ainult väga hägusalt rääkida.--Tvali 20:48, 21 Apr 2005 (UTC)
-
-
-
-
-
-
- Jah, üldist juttu kuigi palju rääkida ei saa. Saab rääkida armastuse liikidest, armastusemõistetest eri kultuurides, samuti armastusekontseptsioonidest filosoofis, religioonis ja teaduses ning armastuse kujutamisest kunstis. Andres 04:05, 22 Apr 2005 (UTC)
-
-
-
Agapē on kõige rohkem tuntud ligimesearmastusena (tingimusteta armastusena) Uuest Testamendist. Philia on sõpradevaheline armastus, mis on mõlemale poolele meeldiv. See ei ole tarkusearmastus. Erōs võib olla ka mehe ja mehe vahel, kuid ta ei pruugi olla füüsilise iseloomuga (nii räägib Sokrates Platoni "Pidusöögis"). Andres 20:18, 21 Apr 2005 (UTC)
- Definitsioon "tingimusteta armastus" jätab veel kõik lahtiseks. See ei täpsusta, millist tunnet peaks tundma, vaid ainult, millal seda peaks tundma. Keskaegsest kirjandusest võib lugeda, et tegemist on üldise heatahtlikkusega (heatahtlikkus tähenduses soov arendada või soov head teha). Ühe korra katsetasin kolm päeva seda "tingimusteta armastuse" varianti ka, aga ma kas panin tundega mööda või siis ei sobi see mulle mitte kuidagi – tervisele ja inimestega läbi saamisele mõjus muidugi üllatavalt hästi, aga ma arvan, et isegi see (vähemalt tervise osas) võib olla ajutine efekt, aga kindlasti muudab see inimese ühiskonnast eraldatuks ja tegutsemisvõimetuks, vähemalt, kui pole tegu mingi ideaalühiskonnaga. Arvan, et siiski tuleb iga objekti puhul täpselt õigeid tundeid tunda ja nende hulgas võivad olla erinevatel juhtudel ka viha ja ärritus, ehkki mitte tihti (tavaliselt on mõlemat vaja lihtsalt millegi neutraliseerimiseks ja kasutatakse üldiselt seal, kus neist kasu ei ole); ainult paanika kohta ei tea ma, miks seda vaja peaks olema ja millises olukorras, aga see pole ka eriti puhas tunne. Üldiselt arvan, et kõik olemasolevad tunded on mõne vajaliku instinkti avaldumiseks ja instinktid tuleb lihtsalt omavahel sünkroniseerida ja tasakaalustada ja et "tingimusteta täielik platooniline armastus" on tunne, mis ei vii mitte kuhugi, kuni ei oska sellega väga hästi toime tulla või ei hakka budistlikuks erakmungaks, kelle üks ülesanne ühiskonnas ongi olnud lihtsalt mingite piisavalt positiivsete tunnete fundeerimine. Arvan, et tegelema peaks tunnete ratsionaalse kasutamise, mitte ühe või teise tunde, propageerimisega.--Tvali 11:02, 22 Apr 2005 (UTC)
-
- Seda "tingimusteta armastust" ei mõelnud ma definitsioonina, vaid ainult markeeringuna, et näidata, et praegu on valesti, kuigi ma arvan, et see iseloomustab tabavalt agapē ja philia erinevust. Kuidas on agapē't mõistetud Uues Testamendis, vaata Ko 1:1–13. Jutt ei ole propageerimisest, vaid kirjeldamisest. Andres 11:29, 22 Apr 2005 (UTC)
-
- Niisiis on armastus piibli järgi leppimine, usk, lootus ja taluvus. Samas ei ütle see veel päris ära, mis armastus on, vaid annab ainult ülevaadet armastuse väljundist. Samuti ei ütle see, kas leppimine peab tulema koheselt või tuleb ainult tegutseda selle nimel, kuni see ise tuleb. Ise pooldaksin kindlalt viimast kasvõi juba paljudel ajaloolistel põhjustel :) Samas on vastav kreeka sõna kahtlemata vanem, kui Uus Testament.--Tvali 12:05, 22 Apr 2005 (UTC)
Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.
-
-
- Jah, kreeka sõna on muidugi vanem, ja selle kristlik kasutus ei ole ainus. Andres 12:13, 22 Apr 2005 (UTC)
-
-
-
-
- Lugeja võib ekslikult seostada selle üheselt tegevusega, mis muudab asjad keerukaks. Leppimine ise peaks mõnikord eeldama tegevust, mis ei tundu täielikult leppimisena, usk tegevust, mis ei tundu usuna, lootus tegevust, mis tundub lootusetusena ja talumine tegevust, mis tundub mittetalumisena. Jutt käib siiski tundest. Mida on mõeldud, on, et tunne peab olema edasiviiv ja olemas.--Tvali 12:37, 22 Apr 2005 (UTC)
-
-
-
-
-
-
- Lugejal pole siin midagi seostada, sest seni pole veel midagi lugeda;) Andres 13:20, 22 Apr 2005 (UTC)
-
-
-
Armastus on tugev emotsionaalne side, mis teeb armastuse objekti läheduse inimese jaoks nauditavaks ning temast eemaoleku piinavaks. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises. Armastus võib põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel. Klassikaliseks on muutunud vanakreeka keelel ja mõtlemisel põhinev armastuse liigitus: agape, eros, philia, storge. /.../ Üks inimesi kõige enam huvitanud ning kunstis enim käsitletud armastuse liike on erootiline ja/või romantiline armastus. Psühholoogid on püüdnud selle erinevaid komponente ja stiile kirjeldada. /.../ Üks armastuse tähelepanuväärseid vorme on ligimesearmastus, mis kuulub kristlaste usuliste kohustuste hulka. Ligimesearmastust on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida inimestele head ja teha head.
- Ei pruugi teha eemalolekut piinavaks. On mitmeid liike. Võib tekitada ka ainult vajaduse kaitsta näiteks.--Tvali 13:52, 26 Apr 2005 (UTC)
- Kirjandusest leiab palju käsitlusi, kus armastus on põhjuseks armastuse objekti hävitamiseks - näiteks katse armastuse objekti positsiooni hõivata vms. Loomulikult ei pruugi seljuhul tegu olla seksuaalset liiki armastusega, ehkki võib isegi seda üksikjuhtudel.--Tvali 13:52, 26 Apr 2005 (UTC)
Jätsin selle lõigu välja, sest see on vaieldav.
Armastus on looduse viis ennast säilitada ja oma igale osale näidata, milline on toimiv olemise viis ehk õige elu. Kes ennast hävitab, on lakanud iseend armastamast ning liigub hääbumise suunas, kuni ta lakkab olemast või lõpetab iseenda hävitamise ja saab tagasi kaotatud õnne. Andres 13:17, 26 Apr 2005 (UTC)
Minu meelest on see, mis "Phaidrose" all on kirjutatud, Platoni moderniseeriv tõlgendus. Kas tõesti ta eristab kolme armastuse liiki? Andres 13:17, 26 Apr 2005 (UTC)
- Moderniseerisin ise Elmar Salumaa "Filosoofia ajalugu I" juttu. Seal konkreetseid näiteid ei olnud. Missuguses teoses Platon armastusest räägib, kas "Phaidroses" või mõnes muus, seda Salumaa ei nimeta ja mina ka ei tea. Taivo 14:56, 26 Apr 2005 (UTC)
- Hinge osadest on juttu "Phaidrosest", seal on juttu ka arnastusest. See dialoog on eesti keeles ilmunud raamatus: Platon. Teosed I. Andres 15:49, 27 Apr 2005 (UTC)
Tõin kahtlase osa siia.
Platon jagas hinge kolmeks osaks: madalamalt kõrgemale himu (epistheme), teadmine (themos) ja mõistus (logistikon ehk nous). Vastavalt jagas ta ka armastuse kolmeks liigiks: *Erōs ehk meeleline armastus. Selle etaloniks on armastus abikaasa vastu. Seda armastust tajutakse meelte (nägemise, kuulmise, kompimise jt) abil. *Philia etaloniks on armastus sõbra vastu. Seda armastust tajutakse intelligentsi abil, näiteks kollektsioneerimine ja ristsõnade armastamine. *Agapē etaloniks on armastus jumala vastu. Siia kuuluvad nii-öelda kõrgemad tunded, näiteks kodumaa-armastus ja seaduskuulekus.
Andres 04:49, 10 Jun 2005 (UTC)
Kirjanduse loeteluga on küll liiale mindud. Kirjanduse all peaks olema valitud teosed, siia on aga valimatult igasugust mõttetut pahna kuhjatud. Siim 19:04, 8 august 2005 (UTC)
- Kes ja mis alusel selle valiku peaks tegema? Andres 03:54, 9 august 2005 (UTC)
- Praegu on püütud esitada kõik armastuse kohta pärast sõda eesti keeles ilmunud raamatud.
- Võib-olla aitaks grupeerimine? Andres 03:57, 9 august 2005 (UTC)
-
- Kust sa üldse sellise põhimõtte võtsid, et kirjanduse loetelu peaks sisaldama kõiki pärast sõda vastava teema kohta eesti keeles ilmunud raamatuid? See ei ole ju Vikipeedia ülesanne, Vikipeedia ei ole raamatukogu kataloog. On ju selge, et valdav enamus sellest loetelust on odav pahn stiilis "teejuht õnneliku armastuse juurde", "mehed marsilt, naised veenuselt" jne. Selline nimekiri ei tee ühele entsüklopeediale au. Teen ettepaneku nad kõik artiklist arutelulehele tõsta. Need raamatud ei ole ju otseselt mitte armastusest, vaid kellegi subjektiivsed arvamused ja soovitused kuidas suhteid parandada jms. Selline nimekiri võiks ilmuda mõnes naisteajakirjas, aga mitte Vikipeedias. Siim 08:05, 9 august 2005 (UTC)
-
-
- Selle põhimõtte ma mõtlesin ise välja ega pea seda kellelegi kohustuslikuks. Arvan, et eestkeelset kirjandust on piisavalt vähe selleks, et seda võiks ammendavalt loetleda.
-
-
-
- Muidugi on armastuse kohta palju arvamusi, aga kas on siis ka midagi sellist, mis pole arvamus? Võib ju ka öelda, et kogu filosoofia on ainult arvamused. Kas tuleb loobuda viidetest filosoofilisele kirjandusele?
-
-
-
- Olen nõus, et nende raamatute seas on ka pahna (arvan küll, et pahna on vähe). Aga kuidas kindlaks teha, mis on pahn? Selleks tuleks raamatud läbi lugeda. Aga sel juhul tekivad lugejate seas lahkarvamused. Näiteks "Mehed on Marsilt, naised Veenuselt", mida ma olen lugenud, on minu arvates väärtuslik raamat, millel on küll suhete parandamise õpetuse vorm, kuid mis sisuliselt räägib armastuse kohta midagi väga olemuslikku. "Teejuhti õnneliku armastuse juurde" ma ei ole lugenud.
-
- Kui selgub, et mõni nendest raamatutest tegelikult armastusest ei räägi, siis olen nõus väljajätmisega. Andres 08:37, 9 august 2005 (UTC)
-
- Kas sa kirjutaksid Vikipeedia reeglite arutelulehele oma arvamuse alajaotuse "Kirjandus" kohta. Äkki on võimalik jõuda mingile konsensusele ja kirjutada midagi ka reeglitesse, et erinevate inimeste kirjutatud artiklid niivõrd erinevad ei oleks. Siim 08:53, 9 august 2005 (UTC)
Armastus on emotsionaalne side, mis teeb armastuse objekti läheduse inimese jaoks nauditavaks ning võib teha temast eemaoleku piinavaks.
See definitsioon on liiga kitsas. Näiteks ei hõlma ta Jumala armastust inimese vastu. Sarnane probleem tekib õigupoolest mis tahes definitsiooniga, seetõttu tuleks minu arvates definitsioonist loobuda. Andres 04:08, 9 august 2005 (UTC)
-
- Kas selline asi nagu Jumala armastus inimese vastu on olemas kui ka Jumala olemasolus paljud kahtlevad? Arvan, et kui hakata seda ka definitsiooni sisse viima siis saab definitsioon kas liiga üldine või hakatakse kohe vaidlustama.--Boy 06:53, 9 august 2005 (UTC)
- Definitsioon defineerib mõistet. Vaidlustada võib ka armastuse olemasolu üldse, kuid armastuse mõiste on vaieldamatult olemas. Kui artiklis hiljem räägitakse Jumala armastusest inimese vastu, siis see ei käi alguses antud definitsiooni alla, seetõttu tekib vasturääkivus. Asi ei ole Jumalas, see on ainult näide.
- Kas selline asi nagu Jumala armastus inimese vastu on olemas kui ka Jumala olemasolus paljud kahtlevad? Arvan, et kui hakata seda ka definitsiooni sisse viima siis saab definitsioon kas liiga üldine või hakatakse kohe vaidlustama.--Boy 06:53, 9 august 2005 (UTC)
-
-
- Leian, et pole võimalik esitada vaieldamatut armastuse definitsiooni, seetõttu tuleks täpsest definitsioonist loobuda. Andres 07:26, 9 august 2005 (UTC)
-
Panen ette grupeerida põhjalikumad materjalid stiilis "Armastus filosoofias", "Armastus religioonis", "Armastus psühholoogias", "Armastuse kultuurilugu". Andres 04:08, 9 august 2005 (UTC)
Armastuse reaalne olemasolu on vaieldav.
- See on küll iseenesest tõsi: on neid, kes väidavad, et armastust pole olemas. Aga kontekstis on see lause tendentslik ja pigem väär. Asi on selles, et armastuse all võidakse mõelda erinevaid asju. Andres 7. juuli 2006, kell 06.47 (UTC)
kuhugi võiks kirjutada järgmise lause: "Armastus on positiivse hinnangu andmine mingile nähtusele, mistõttu toimub tahteelu kaudu püüdlemine selle nähtuse poole. Nähtuseks võib olla kas esemeline või abstraktne nähtus: raamat, film, värske õhk, diskussioon, kodumaa, puhkus jne. Enamikes keeltes puuduvad spetsiifilised sõnaühendid tähistamaks mehe armastust naise suhtes, ema armastust lapse suhtes, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Erinevused erinevate meeldivust väljendavate sõnade vahel nagu poolehoid, lugupidamine, sõprus, kiindumus jne. on suhteliselt hägused ja erinevaid tõlgendusi võimaldavad." --Hendrix 13. mai 2007, kell 18:57 (UTC)
Artikli algus, eriti esimene lõik, on kirjutatud psühholoogia vaatevinklist. Artikkel on aga idee järgi interdistsiplinaarne ning peaks katma ka armastuse filosoofilisi, teoloogilisi ja muid käsitlusi. Armastus ei ole omane tingimata ainult inimesele, vaid ka näiteks Jumalale omistatakse armastust. Ka arusaam armastuse olemusest võib olla teistsugune kui artikli alguses esitatu. Andres 16. mai 2007, kell 08:36 (UTC)
Selles artiklis pole juttu sellest, et armastus on emotsioon. Arvan, et armastus ei ole emotsioon, kuigi armastusega võivad kaasneda emotsioonid. Sellepärast on see mall siin minu meelest eksitav. Andres 25. juuni 2007, kell 06:14 (UTC)
Välja jäetud:
Tavakeeles kasutatakse armastust väga erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks (vrd "ma armastan juustu" või "ma olen valmis oma armastatu eest surma minema").
Psühholoogias mõistetakse armastuse all tundeelus antavat positiivset hinnangut mingile nähtusele, mistõttu toimub tahteelu kaudu püüdlemine selle nähtuse poole. Hinnatav nähtus võib olla nii esemeline kui abstraktne: raamat, film, värske õhk, diskussioon, kodumaa, puhkus jne. Enamikes keeltes puuduvad spetsiifilised sõnaühendid tähistamaks mehe armastust naise vastu, ema armastust lapse vastu, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Erinevused erinevate meeldivust väljendavate sõnade vahel nagu poolehoid, lugupidamine, sõprus, kiindumus jne. on suhteliselt hägused ja erinevaid tõlgendusi võimaldavad. Seksuaalse püüdluse olemasolu eristab olulisel määral erinevaid armastusi. Mehe armastusel naise vastu ja naise armastusel mehe vastu on seksuaalsusel väga oluline roll. Lapsevanema armastusel lapse vastu seksuaalsuse roll ilmselt praktiliselt puudub. Päris kindlasti puudub seksuaalsus armastuses abstraktsete nähtuste vastu.
Andres 25. juuni 2007, kell 09:10 (UTC)