Valjala maalinn

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.
Valjala maalinna jäänused
Valjala maalinna jäänused
Maalinna kõrged nõlvad
Maalinna kõrged nõlvad
Maalinna kivised nõlvad
Maalinna kivised nõlvad

Valjala maalinn oli Saare maakonnas Valjala vallas Valjala lähedal asunud muistsete saarlaste ringvall-linnus, mis asus nüüdsest alevikust umbes 700 meetri kaugusel ja kirikust 900 meetrit kagu pool.

Linnus valmis hiljemalt 1227. aasta talveks, mil siin alistuti Eesti viimase punktina ristirüütlitele. Valjala maalinn, Henriku Liivimaa kroonika järgi castrum Waldja oli tugevaim saarlaste linnus ning seda 1227. aasta piiramise käigus ei vallutatud, vaid sõlmiti rahukokkulepe. Vastavalt kokkulepitule võtsid saarlased vastu ristimise ja sõlmitud rahu garantiiks andsid ülikud oma pojad pantvangideks. Siit said alguse ka saarlaste suuremad õigused võrreldes mandrieestlastega.

Sisukord

[redigeeri] Maalinn

Linnus rajati looduslikule kühmule, mis oma põhiplaanilt oli ümarovaalne, välisnõlva kõrgus 5-8 m (topograafilistel kaartidel 10 m), kalle 25-28 kraadi. Linnusevallide läbimõõt kagu-loode suunas 110 m ja edela-kirde suunas 120 m.

Valli lääneosa on ülejäänust kõrgem ning võib arvata, et siin asus üks linnuse sissepääsudest. Säilinud kõrged vallid on inimeste kätetöö. Väljastpoolt on vallide kõrgus 5-8, seest 3-6 m. Valli sisenõlva ja harja katab lahtine paeklibu, mis on tekkinud muldvallile laotud paekivivallist. Valli harja laius on 3–7 meetrit. 12.-13. sajandil kaitses linnust lisaks veel vallii peal olnud puidust kindlustis.

Linnuseõue pindala on 3600 ruutmeetrit. Õue loodeservas paikneb üle 5 meetri sügavune kaev.

Linnuse jalamit ümbritseb lai nõgu, mis ilmselt ongi tekkinud mulla võtmisel valli muldkeha jaoks.

Rahvasuu kinnitusel läheb maalinna kaevust maa-alune tunnel kiriku juurde.

[redigeeri] Arheoloogilised uuringud

Aegade jooksul on Valjala maalinnast juhuleidudena leitud hõbetaušeeringuga ilustatud ja lohkudega mõõga käepide, oda ja nooleotsi. Väljakaevamistel on leitud veel sõlgi, rinnanõelu, keraamikat ja muid majapidamisesemeid. Leiud kuuluvad 11.-13. sajandisse.

Jean Baptiste Holzmayer uuris 1860. aastatel Valjala maalinna ning leidis kaevamiste käigus vallisisese kivimüüridega ruumi, mis võis olla kasutusel hoiupaigana.

Moskva arheoloog Sergei K. Bogojavlenski ja mõisnik Stackelberg viisid Valjalas 1895. aastal läbi arheoloogilisi väljakaevamisi.

1962.-1964. aastal toimunud kaevamistel, mida juhtis A. Kustin, täpsustati valli konstruktsioone ja uuriti keerisahjudega hoonete rususid. Lahti kaevati ka puuraketega 5,34 m sügavune kaev. Kaevu lahtikaevamisel saadi 15 leidu, nende hulgas puust labidas, kirves ja kasetohust vakk.

[redigeeri] Ümbrus

Linnuse lähedal on Ristimägi, kus 13. sajandil olevat paganaid ristitud ja Lillimägi, kus veel paarsada aastat tagasi huntidele uusaastaööl liha jagati. 19. sajandi viimasel veerandil sündinud inimeste suus on Tuggimägi muutunud Tokimäeks.

[redigeeri] Tänapäev

Tänapäeval korraldatakse Valjala maalinnal igal aastal jaaniõhtut koos jaanitulega. Linnamäel toimub ka igal kolmandal aastal Valjala laulupäev.