Kaugushüpe
Allikas: Vikipeedia
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele.
Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht.
Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine.
Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõugepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe.
Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis.
Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus.
Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas.
Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa.
Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tōkyōs 8.95.
Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52.
Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09.
1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5.
1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928.
[redigeeri] Treening
Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Mõned võimalikud viisid on toodud allpool.
[redigeeri] Hüppamine
Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda.
[redigeeri] Koormuse suurendamine
Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100m sprinterid jooksevad 200m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks.
[redigeeri] Jõutreening
Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist.
[redigeeri] Polümeetria
Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu.
[redigeeri] Põrkamine
Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal.
[redigeeri] Painduvus
Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on.
Kirjandus
- Vladimir Borissovitš Popov. Kaugushüpe, Tallinn 1979.
- Leonid Gorjanov. Kaks mõõdupuud, Tallinn 1965.
[redigeeri] Olümpiamängude medalivõitjad
[redigeeri] Mehed
Aasta | Kuld | Hõbe | Pronks |
---|---|---|---|
1896 | Ellery Clark , USA 6.35 | Robert Garrett , USA 6.18 | James Connolly , USA 6.11 |
1900 | Alvin Kraenzlein , USA 7.18 | Meyer Prinstein , USA 7.17 | Patrick Leahy, Suurbritannia 6.95 |
1904 | Meyer Prinstein , USA 7.34 | Daniel Rank , USA 6.89 | Robert Stangland , USA 6.88 |
1908 | Frank Irons , USA 7.48 | Dan Kelly , USA 7.09 | Calvin Bricker , Kanada 7.08 |
1912 | Albert Gutterson , USA 7.60 | Calvin Bricker, Kanada 7.21 | Georg Åberg , Rootsi 7.18 |
1920 | William Petersson , Rootsi 7.15 | Carl Johnson , USA 7.09 | Eric Abrahamsson , Rootsi 7.08 |
1924 | DeHart Hubbard , USA 7.44 | Ed Gourdin , USA 7.27 | Sverre Hansen , Norra 7.26 |
1928 | Ed Hamm , USA 7.73 | Silvio Cator , Haiti 7.58 | Alfred Bates , USA 7.40 |
1932 | Ed Gordon , USA 7.64 | Lambert Redd , USA 7.60 | Chuhei Nambu , Jaapan 7.45 |
1936 | Jesse Owens , USA 8.06 | Luz Long, Saksamaa 7.87 | Naoto Tajima , Jaapan 7.74 |
1948 | Willie Steele , USA 7.82 | Thomas Bruce , Austraalia 7.55 | Herbert Douglas , USA 7.54 |
1952 | Jerome Biffle , USA 7.57 | Meredith Gourdine , USA 7.53 | Ödön Földessy , Ungari 7.30 |
1956 | Greg Bell , USA 7.83 | John Bennett , USA 7.68 | Jorma Valkama , Soome 7.48 |
1960 | Ralph Boston , USA 8.12 | Bo Roberson , USA 8.11 | Igor Ter-Ovanesjan , NSVL 8.04 |
1964 | Lynn Davies , Suurbritannia 8.07 | Ralph Boston, USA 8.03 | Igor Ter-Ovanesjan, NSVL 7.99 |
1968 | Bob Beamon , USA 8.90 MR | Klaus Beer , Saksa DV 8.19 | Ralph Boston, USA 8.16 |
1972 | Randy Williams , USA 8.24 | Hans Baumgartner , Saksamaa LV 8.18 | Arnie Robinson , USA 8.03 |
1976 | Arnie Robinson, USA 8.35 | Randy Williams, USA 8.11 | Frank Wartenberg , Saksa DV 8.02 |
1980 | Lutz Dombrowski , Saksa DV 8.54 | Frank Paschek , Saksa DV 8.21 | Valeri Podlužnõi , NSVL 8.18 |
1984 | Carl Lewis , USA 8.54 | Gary Honey , Austraalia 8.24 | Giovanni Evangelisti , Itaalia 8.24 |
1988 | Carl Lewis, USA 8.72 | Mike Powell, USA 8.49 | Larry Myricks , USA 8.27 |
1992 | Carl Lewis, USA 8.67 | Mike Powell , USA 8.64 | Joe Greene , USA 8.34 |
1996 | Carl Lewis, USA 8.50 | James Beckford , Jamaica 8.29 | Joe Greene, USA 8.24 |
2000 | Iván Pedroso , Kuuba 8.55 | Jai Taurima , Austraalia 8.49 | Roman Ššturenko , Ukraina 8.31 |
2004 | Dwight Phillips , USA 8.59 | John Moffitt , USA 8.47 | Joan Lino Martinez , Hispaania 8.32 |
[redigeeri] Naised
Aasta | Kuld | Hõbe | Pronks |
---|---|---|---|
1948 | Olga Gyarmati , Ungari 5.69 | Noëmi Simonetto , Argentiina 5.60 | Ann-Britt Leyman , Rootsi 5.57 |
1952 | Yvette Williams , Uus-Meremaa 6.24 | Aleksandra Tšudina , NSVL 6.14 | Shirley Cawley , Suurbritannia 5.92 |
1956 | Elzbieta Krzesinska , Poola 6.35 MR | Willye White , USA 6.09 | Nadežda Dvalishvili , NSVL 6.07 |
1960 | Veera Krepkina , NSVL 6.37 | Elzbieta Krzesinska, Poola 6.27 | Hildrun Claus , Saksa DV 6.21 |
1964 | Mary Rand , Suurbritannia 6.76 MR | Irena Szewinska , Poola 6.60 | Tatjana Shchelkanova , NSVL 6.42 |
1968 | Viorica Viscopoleanu , Rumeenia 6.82 MR | Sheila Sherwood , Suurbritannia 6.68 | Tatjana Tališeva , NSVL 6.66 |
1972 | Heide Rosendahl , Saksamaa LV 6.78 | Diana Yorgova , Bulgaaria 6.77 | Eva Suranová , Tšehhoslovakkia 6.67 |
1976 | Angela Voigt , Saksa DV 6.72 | Kathy McMillan , USA 6.66 | Lidia Alfejeva , NSVL 6.60 |
1980 | Tatjana Kolpakova , NSVL 7.06 | Brigitte Wujak , Saksa DV 7.04 | Tatjana Skaško , NSVL 7.01 |
1984 | Anisoara Stanciu , Rumeenia 6.96 | Valy Ionescu , Rumeenia 6.81 | Sue Hearnshaw , Suurbritannia 6.80 |
1988 | Jackie Joyner-Kersee , USA 7.40 | Heike Drechsler , Saksa DV 7.22 | Galina Tšistjakova , NSVL 7.11 |
1992 | Heike Drechsler, Saksamaa 7.14 | Inessa Kravets , Ukraina 7.12 | Jackie Joyner-Kersee, USA 7.07 |
1996 | Chioma Ajunwa , Nigeeria 7.12 | Fiona May , Itaalia 7.02 | Jackie Joyner-Kersee, USA 7.00 |
2000 | Heike Drechsler, Saksamaa 6.99 | Fiona May, Itaalia 6.92 | Marion Jones , USA 6.92 |
2004 | Tatjana Lebedeva , Venemaa 7.07 | Irina Simagina , Venemaa 7.05 | Tatjana Kotova , Venemaa 7.05 |
[redigeeri] Maailmameistrivõistluste medalivõitjad
[redigeeri] Mehed
Aasta | Kuld | Hõbe | Pronks |
---|---|---|---|
1983 | Carl Lewis , USA 8.55 | Jason Grimes , USA 8.29 | Mike Conley , USA 8.12 |
1987 | Carl Lewis, USA 8.67 | Robert Emmijan , NSVL 8.53 | Larry Myricks , USA 8.33 |
1991 | Mike Powell , USA 8.95 MR | Carl Lewis, USA 8.91 | Larry Myricks, USA 8.42 |
1993 | Mike Powell, USA 8.59 | Stanislav Tarasenko , Venemaa 8.16 | Vitali Kirilenko , Ukraina 8.15 |
1995 | Iván Pedroso , Kuuba 8.70 | James Beckford , Jamaica | Mike Powell, USA 8.29 |
1997 | Iván Pedroso, Kuuba 8.42 | Erick Walder , USA 8.38 | Kirill Sosunov , Venemaa 8.18 |
1999 | Iván Pedroso, Kuuba 8.56 | Yago Lamela , Hispaania 8.40 | Gregor Cankar , Sloveenia 8.36 |
2001 | Iván Pedroso, Kuuba 8.40 | Savante Stringfellow , USA 8.24 | Carlos Calado , Portugal 8.21 |
2003 | Dwight Phillips , USA 8.32 | James Beckford , Jamaica 8.28 | Yago Lamela , Hispaania 8.22 |
2005 | Dwight Phillips, USA 8.60 | Ignisious Gaisah , Gaana 8.34 | Tommi Evilä , Soome 8.25 |
[redigeeri] Naised
Aasta | Kuld | Hõbe | Pronks |
---|---|---|---|
1983 | Heike Daute-Drechsler , Saksa DV 7.27 | Anisoara Stanciu , Rumeenia 7.15 | Carol Lewis , USA 7.04 |
1987 | Jackie Joyner-Kersee , USA 7.36 | Jelena Belevskaja , NSVL 7.14 | Heike Daute-Drechsler , Saksa DV 7.13 |
1991 | Jackie Joyner-Kersee, USA 7.32 | Heike Drechsler, Saksamaa 7.29 | Larissa Berežnaja , NSVL 7.11 |
1993 | Heike Drechsler, Saksamaa 7.11 | Larisa Berežnaja, Ukraina 6.98 | Renata Nielsen , Taani 6.76 |
1995 | Fiona May , Itaalia 6.98 | Niurka Montalvo , Kuuba 6.86 | Irina Mušailova , Venemaa 6.83 |
1997 | Ljudmila Galkina , Venemaa 7.05 | Níki Xánthou , Kreeka 6.94 | Fiona May, Itaalia 6.91 |
1999 | Niurka Montalvo, Hispaania 7.06 | Fiona May, Itaalia 6.94 | Marion Jones , USA 6.83 |
2001 | Fiona May, Itaalia 7.02 | Tatjana Kotova , Venemaa 7.01 | Niurka Montalvo, Hispaania 6.88 |
2003 | Eunice Barber , Prantsusmaa 6.99 | Tatjana Kotova, Venemaa 6.74 | Anju Bobby George , India 6.70 |
2005 | Tianna Madison , USA 6.89 | Tatjana Kotova, Venemaa 6.79 | Eunice Barber, Prantsusmaa 6.76 |
[redigeeri] Välislingid
- Kaugushüpe Vana-Kreekas I
- Kaugushüpe Vana-Kreekas II
- Kaugushüpe Vana-Kreekas III
- Kaugushüpe Vana-Kreekas IV
- Kümnevõistluse kaugushüppe punktitabel
- Meeste kaugushüppe kõigi aegade edetabel
- Naiste kaugushüppe kõigi aegade edetabel
- Meeste kaugushüppe edetabelid: 2007-2006-2005-2004-2003-2002
- Naiste kaugushüppe edetabelid: 2007-2006- 2005-2004-2003-2002