1904
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist. |
1904. aasta
Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand
Aastakümned: 1850. aastad 1860. aastad 1870. aastad 1880. aastad 1890. aastad - 1900. aastad - 1910. aastad 1920. aastad 1930. aastad 1940. aastad 1950. aastad
Aastad: 1899 1900 1901 1902 1903 - 1904 - 1905 1906 1907 1908 1909
Jaanuar - Veebruar - Märts - Aprill - Mai - Juuni - Juuli - August - September - Oktoober - November - Detsember
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused maailmas
[redigeeri] Jaanuar
- 7. jaanuar – Kehtestati hädasignaal "CQD", mis kaks aastat hiljem asendati signaaliga "SOS."
- 11. jaanuar – Saksa Edela-Aafrikas (Namiibias) algas hererode ülestõus, mis kestis 1907. astani.
- 17. jaanuar – Moskvas toimus Anton Tšehhovi näidendi "Kirsiaed" esietendus.
- 22. jaanuar – Norra linn Ålesund põles maatasa. 12 000 inimest jäi peavarjuta.
[redigeeri] Veebruar
- 5. veebruar – Jaapan katkestas igasugused läbirääkimised Venemaaga.
- 7. veebruar – USA-s põles suurem osa Baltimore'i linnast maatasa. Hukkus palju inimesi. Ainelist kahju hinnati 50 miljonile USA dollarile.
- 8.-9. veebruar – Öösel ründasid Jaapani torpeedokaatrid Vene eskaadrit Port Arturi (Lüshuni) reidil ja vigastavad kolme laeva.
- 9. veebruar – Jaapanlased võtavad Koreas võimu enda kätte.
- 10. veebruar – Jaapan kuulutab ametlikult sõja Venemaale (Vene-Jaapani sõda).
- 23. veebruar – Korea ja Jaapan sõlmivad liidu.
- 24. veebruar – Suurbritannia teatab oma neutraliteedist Ida-Aasias toimuvas sõjas.
[redigeeri] Märts
- 2. märts – Saksa keiser Wilhelm II räägib niinimetatud Edisoni trumlile. See on maailma esimene säilinud "poliitiline" helidokument.
- 22. märts – Ilmub esimene värvifoto ajalehe "Daily Illustrated Mirror" esiküljel.
[redigeeri] Aprill
- 30. aprill – USA president Theodore Roosevelt avab St. Louisis maailmanäituse.
[redigeeri] Mai
- 26. mai – Jaapanlased ründavad Kintšaud ja vallutavad 30. mail Dalnõi. Algab Port Artur (Lüshuni) piiramine.
[redigeeri] Juuni
- 9. juuni – leidis aset Londoni sümfooniaorkestri esimene kontsert.
- 15. juuni – New Yorgis hukkus ühel lõbusõiduaurikul puhkenud tulekahjus ligi 1000 inimest. Enamik hukkunutest olid lapsed.
- 16. juuni – Soome senatiametnik E. Schumann tappis Vene saadiku Nikolai Ivanovitš Bobrikovi, kes oli alates 1898. aastast Soome kindralkuberner.
[redigeeri] Juuli
- 1. juuli – USAs St. Louisis avatakse III suveolümpiamängud.
- 5. juuli – Soome kindralkuberneriks nimetatakse vürst Ivan Obolenski. Tsaar peab uue kuberneri esmaseks ülesandeks Soome sihipärast ühendamist Venemaaga.
- 21. juuli – avati 14 aastat ehitatud Trans-Siberi raudtee Moskvast Vladivostokki.
- 28. juuli – kirjutatakse alla Saksa-Vene kaubanduskokkuleppele.
- 28. juuli – Varssavi raudteejaamas tapab ühe anarhisti visatud pomm Vene siseministri Vjatšeslav Pleve.
- 29. juuli – Prantsusmaa katkestab diplomaatilised suhted Rooma kuuriaga.
[redigeeri] August
- 24. august – Vene-Jaapani sõda avaldab mõju ka sündmustele Euroopas. Suurbritannia ähvardab Saksamaad sõjaga, juhul kui viimane ei loobu söetranspordist Vene Balti mere laevastikule. Wilhelm II aga lubab oma nõole Nikolai II-le kindlat toetust ja teatab, et läheb neutraalsuse äärmise piirini.
[redigeeri] September
- 4. september – Tsaar Nikolai II ukaas määrab kindlaks juutide liikumisvabadused Venemaal.
- 7. september – Tiibet ja Suurbritannia sõlmivad lepingu, mille järgi Tiibetist saab Briti vasallriik. Hiina valitsus avaldab protesti.
- 20. september – Lennukiga "Flyer 2" õnnestub vendadel Wright´idel sooritada lend mööda suletud ringi
[redigeeri] Oktoober
- 6. oktoober – Hispaania sõlmib Prantsusmaaga salalepingu, mille järgi viimane tunnistab Põhja-Maroko Hispaania huvisfääri kuuluvaks.
- 22. oktoober – Varssavi, Vilniuse, Kiievi, Moskva ja Odessa sõjaväerindkondades toimuvad tegevteenistusse kutsumise vastased meeleavaldused. Rahvas skandeerib: "Elagu Jaapan!" ja "Maha tsaar!"
- 30. oktoober – Keiser Wilhelm II saadab tsaar Nikolai II-le liidulepingu visandi.
[redigeeri] November
- 8. november – Theodore Roosevelt valitakse 26. USA presidendina oma ametikohale tagasi.
- 16. november – USA ostab 40 miljoni dollari eest kõik õigused Panama kanalile.
- 19. november – Washingtonis avatakse Saksa keisri kingitud Friedrich Suure mälestussammas.
- 29. november – Vene ülikoolides Peterburis ja Moskvas on üliõpilaste ja tööliste demonstratsioonid Kaug-Idas toimuva sõja vastu.
- 30. november – Taga-Kaukaasias levib koolera.
- 30. november – Jaapanlased vallutavad 203 m kõrguse strateegiliselt tähtsa künka Port Arthuri sadamast läänes.
[redigeeri] Detsember
- 6. detsember – Ameerika president Theodore Roosevelt avaldab niinimetatud Corollarys 1823. aastast pärit Monroe doktriini, mille järgi USA näeb endas Lõuna-Ameerika politseivõimu.
- 16. detsember – Jaapani sõjalaevad lahkuvad Port Arthuri lähedalt, et sõita vastu lähenevale Vene Balti mere sõjalaevade eskaadrile.
[redigeeri] Veel huvitavat
- Inglismaal jõustub sõidukite registreerimise seadus. Esimese numbri "A1" saab Earl Ruselli auto.
- Rosa Luxemburg mõistetakse Saksa keisri solvamise pärast kolmeks kuuks vanglasse.
- Mood 1904 - Madrusekleidid ja lühikesed seelikud.
- juuli – teine Tour de France kujuneb skandaalseks jandiks.
- november – Berliinis Leipziger Srassel avatakse Euroopa esimene laiatarbekaupade kaubamaja. Wertheimi kaubamaja saab eeskujuks teistele analoogilistele projektidele mujal.
- detsember – Firma Renault võtab kasutusele hüdraulilised amortisaatorid.
- detsember – William Rubel leiutab ofsettrükimenetluse.
[redigeeri] Sündmused Eestis
- ...
[redigeeri] Sündinud
Pikem nimekiri leheküljel Sündinud 1904
- 18. jaanuar – Cary Grant, näitleja (suri 1986)
- 22. jaanuar – George Balanchine, koreograaf (suri 1983)
- 22. jaanuar – Arkadi Gaidar, nõukogude kirjanik (suri 26. oktoobril 1941)
- 23. jaanuar – Karl Schlechta, Nietzsche-uurija
- 27. jaanuar – James Jerome Gibson, USA psühholoog
- 29. jaanuar – Arnold Gehlen, saksa filosoof ja sotsioloog (suri 1976)
- 2. veebruar – Bozorg Alavi, pärsia kirjanik ja filoloog
- 2. veebruar – Valeri Tškalov, Nõukogude lendur
- 15. veebruar – Evald Tammlaan, eesti kirjanik ja publitsist (suri 17. märtsil 1945)
- 16. veebruar – George F. Kennan, USA diplomaat ja politoloog
- 21. veebruar – Aleksei Kossõgin, Nõukogude poliitik
- 1. märts – Glenn Miller, USA muusik
- 4. märts – George Gamow, füüsik
- 5. märts – Karl Rahner, teoloog
- 7. märts – Reinhard Heydrich, Kolmanda Riigi poliitik
- 20. märts – B. F. Skinner, psühholoog (suri 1990)
- 6. aprill – Kurt Georg Kiesinger, Saksa poliitik
- 22. aprill – Robert Oppenheimer, füüsik
- 24. aprill – Willem de Kooning, USA kunstnik
- 29. aprill – Karin Luts, eesti kunstnik
- 6. mai – Harry Martinson, rootsi kirjanik
- 9. mai – Gregory Bateson, USA antropoloog
- 11. mai – Salvador Dalí, kunstnik
- 15. mai – Emmi Haux, saksa kergejõustiklane
- 17. mai – Jean Gabin, näitleja (suri 1976)
- 22. mai – Paul Viiding, eesti luuletaja, prosaist, tõlkija ja kriitik
- 2. juuni – Johnny Weissmüller, ujumise olümpiavõitja 1924, 1928 ja kuulus Tarzani osatäitja
- 10. juuni – Frederick Loewe, USA helilooja
- 12. juuni – Adolf Lindenbaum, Poola loogik ja matemaatik
- 25. juuni – Vladimir Kokkinaki, Nõukogude katselendur
- 5. juuli – Ernst Mayr, bioloog
- 8. juuli – Henri Cartan, prantsuse matemaatik
- 12. juuli – Pablo Neruda, tšiili poeet, Nobeli kirjandusauhind 1971
- 14. juuli – Isaac Bashevis Singer, juudi kirjanik
- 28. juuli – Pavel Tšerenkov, vene füüsik
- 3. august – Clifford Simak, USA kirjanik
- 4. august – Witold Gombrowicz, poola kirjanik
- 12. august – Aleksei Nikolajevitš, Venemaa troonipärija
- 22. august – Deng Xiaoping, Hiina poliitik
- 15. september – Umberto II, Itaalia kuningas
- 17. september – Jürgen Kuczynski, saksa ajaloolane
- 29. september – Nikolai Ostrovski, vene kirjanik
- 2. oktoober – Graham Greene, briti kirjanik
- 23. oktoober – Svjatoslav Roerich, vene kunstnik
- 17. november – Salomėja Nėris, leedu luuletaja
- 6. detsember – Ève Curie, prantsuse kirjanik
- 10. detsember – Antonín Novotný, Tšehhoslovakkia poliitik
- 23. detsember – Meta Kodanipork, eesti laulja
- 26. detsember – Alejo Carpentier, Kuuba kirjanik
- 29. detsember – Mihkel Hansen, Eesti poliitik
- 30. detsember – Dmitri Kabalevski, vene helilooja
- 30. detsember – Rudolf Sirge, eesti kirjanik
[redigeeri] Surnud
- 1. mai – Antonín Dvořák, tšehhi helilooja
- 4. juuli – August von Husen, endine Tallinna linnapea
- 15. juuli – Anton Tšehhov, vene kirjanik
[redigeeri] Nobeli auhinnad
- füüsika – John William Strutt (Lord Rayleigh)
- keemia – William Ramsay
- meditsiin – Ivan Pavlov
- kirjandus – Frédéric Mistral, José Echegaray Y Eizaguirre
- rahu – Institut de droit international