Kaberneeme poolsaar
Allikas: Vikipeedia
Kaberneeme poolsaar liigestab Eesti põhjarannikut Kaberneeme ja Kolga lahe vahel.
Poolsaar on umbes 2 kilomeetri pikkune. Pinnas on liivane, suurt osa poolsaarest katab männimets. Poolsaarel asub Kaberneeme küla.
Kaberneeme on tuntud ka suvituskohana: poolsaare lääneküljel on liivane supelrand.
[redigeeri] Ajalugu
Kaberneeme poolsaare lähiveed olid Pirita kloostri munkade kalastuskohad. 19. sajandi lõpupoole kujunes Kaberneemest tähtsamaid Tallinna-lähedasi kala püügi- ja töötlemiskeskusi. See oli arvatavasti esimene koht, kus rakendati keerepüüki (vaata pöörisnoot). Esimeste hulgas hakati kala suitsutama (1892), aastast 1893 tegutses kilutööstus. 20. sajandi esimesel poolel saadi poolsaare lähivetest suuri lõhesaake. 1944 põgenesid Kaberneeme poolsaare 300 asukast umbes pooled välismaale. Kaberneemel asus NSV Liidu piirivalvekordon.