Joseph Goebbels
Allikas: Vikipeedia
Paul Joseph Goebbels (29. oktoober 1897 – 1. mai 1945) oli saksa poliitik, üks Adolf Hitleri lähimaid kaastöölisi.
Goebbels oli lühikest kasvu ning nõrga tervisega, mistõttu ei saanud ta vabatahtlikuna osaleda Esimeses maailmasõjas. Nii asus ta tegelema intellektuaalsete aladega, saades 1921. aastal filosoofiadoktori kraadi. 1924. aastal astus ta natsionaalsotsialistlikku parteisse (NSDAP) ning sai seal peagi üheks juhtliikmeks. Lisaks kirjanduslikule andele oli ta äärmiselt tahtejõuline ning osav manipuleerija, seetõttu oli ta ka üks partei peaideolooge ning kõnemehi. Samuti jäi ta, erinevalt mitmetest teistest Hitleri kaaskondlastest (Hermann Göring, Heinrich Himmler) Führer'ile lõpuni ustavaks, sest uskus fanaatiliselt natside poliitika õigsusesse ning oli üks äärmuslikemaid antisemiite.
1933. aastal, kui natsid võimule said, sai Goebbelsist propagandaminister. Ta asus kohe juutidega võitlema intellektuaalsel pinnal, korraldades raamatute põletamisi ning kavandades teisi nendevastaseid aktsioone, mis kulmineerusid 1938. aastal Kristallööga. Samuti muutus ta retoorika aasta-aastalt sõjakamaks, valmistades sakslasi ette suureks konfliktiks. Teise maailmasõja ajal püüdis Goebbels kõigi vahenditega mõjutada sakslasi natside poliitikat ja sõjaohvreid aktsepteerima, kuulutades 1943. aastal, kui sõda pöördus Saksamaa kahjuks, välja totaalse sõja. Goebbelsi retoorika jäi äärmiselt populistlikuks ning lõplikku võitu kuulutavaks kuni lõpuni, mil tegelikult enam mingiks edukaks lahenduseks lootust polnud. 1945. aastal asus Goebbels koos naise ja lastega Hitleri punkrisse Berliinis ning julgustas Führer'it kuni lõpuni pealinna jääma. Teised natsiladviku liikmed lahkusid Berliinist, püüdes end päästa, kuid Goebbels ja Martin Bormann jäid ka aprilli lõpus Hitleri juurde, otsustades oma ideoloogia nimel surra. 30. aprillil, kui Hitler sooritas enesetapu, sai Goebbelsist riigikantsler. Sel kohal oli ta aga vaid ühe päeva, sest olukorra lootusetus sundis teda 1. mail enesetappu tegema. Tema naine mürgitas enne seda nende kuus last ning läks seejärel koos mehega vabasurma.
Eelnev: Adolf Hitler |
Saksamaa riigikantsler 30. aprill – 1. mai 1945 |
Järgnev: Johann Ludwig Schwerin von Krosigk |
Adolf Hitler (Kantsler & Führer, NSDAP) | Franz von Papen (parteitu) | Konstantin von Neurath (parteitu → NSDAP) | Joachim von Ribbentrop (NSDAP) | Wilhelm Frick (NSDAP) | Heinrich Himmler (NSDAP) | Johann Ludwig Schwerin von Krosigk (parteitu) | Alfred Hugenberg (DNVP) | Kurt Schmitt (NSDAP) | Hjalmar Schacht (parteitu) | Hermann Göring (NSDAP) | Walther Funk (NSDAP) | Franz Seldte (DVP → NSDAP) | Franz Gürtner (DNVP) | Franz Schlegelberger (NSDAP) | Otto Georg Thierack (NSDAP) | Werner von Blomberg (parteitu) | General Keitel (parteitu) | Freiherr von Eltz-Rübenach (parteitu) | Julius Heinrich Dorpmüller (NSDAP) | Wilhelm Ohnesorge (NSDAP) | R. Walther Darré (NSDAP) | Herbert Backe (NSDAP) | Joseph Goebbels (NSDAP) | Bernhard Rust (NSDAP) | Fritz Todt (NSDAP) | Albert Speer (NSDAP) | Alfred Rosenberg (NSDAP) | Hanns Kerrl (NSDAP) | Hermann Muhs (NSDAP) | Otto Meißner (parteitu) | Hans Lammers (NSDAP) | Martin Bormann (NSDAP) | Karl Hermann Frank (NSDAP) Rudolf Hess* (NSDAP) | Ernst Röhm** (NSDAP)
* Lendas mais 1941 Inglismaale ning vangistati seal.
** Hukati 1934.
NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei