Amelia Sophia

Allikas: Vikipeedia

Amelia Sophia (Amelia Sophia Eleanor) (10. juuli 1711, Herrenhauseni palee, Hannover, Saksamaa - 31. oktoober 1786, Soho, London) oli Briti kuningliku perekonna liige ja George II teine tütar.

[redigeeri] Vanemad

Printsess Amelia Sophia isa oli Brunswick-Lüneburgi pärusprints George Augustus, kes oli Hannoveri kuurvürsti poeg. Amelia Sophia ema oli Ansbachi Caroline, Brandenburg-Ansbachi markkrahv Johann Fredrichi tütar.

Sünnijärgselt sai Amelia Sophia tiitli Tema Kirgas Kõrgus Hannoveri printsess Amelia Sophia.

[redigeeri] Inglismaale minek

1. augustil 1714 sai seaduse Act of Settlement 1701 järgi Amelia Sophia vanaisast kuninganna Anne'i surma järel Suubritannia kuningas George I. Amelia isast sai Cornwalli hertsog ja 27. septembril 1714 anti talle Walesi printsi tiitel. Ameliast sai Tema Kuninglik Kõrgus printsess Amelia Sophia. Pere kolis Inglismaale ja asus elama St. Jamesi paleesse Londonis.

11. juunil 1727 sai Amelia isast Suurbritannia kuningas George II. Amelia oli plaanitud panna mehele Preisi kuningale Friedrich II, kuid 1733. aastal sunniti Friedrich II abielluma Braunschweig-Wolfenbütteli hertsoginna Elisabethiga. Amelia elas oma isa juures kuni ta surmani 1760.

[redigeeri] Hilisemad aastad

1751. aastal, pärast Horace Walpole'i surma, sai Ameliast Richmond Park'i pargi omanik ning sulgedes pargi avalikkusele, põhjustas ta rahva seas suure meelepaha. 1781. aastal andis kohalik pruulija John Lewis juhtumi kohtusse ning kohtus tuli välja, et kui Charles I 1600ndail aastail pargi aiaga piiras, lubas ta rahva parki. Amelia Sophia muutis pargi taas avalikuks.

1761. aastal omandas ta Gunnersbury mõisa Middlesexis ja 1777 - 1784 rajas ta sauna, mida tuntakse Printsess Amelia Sauna nime all ja mis Inglise kultuuriväärtuste nimekirjas kannab II kraadi.

Lisaks omandas ta kinnisvara Soho linnaosas Londonis, kus ta oma kodus suri. Printsess maeti Henry VII Lady Chapel'isse Westminster Abbey's.