Räästapääsuke

Allikas: Vikipeedia

Räästapääsuke
Räästapääsuke
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Pääsulased Hirundinidae
Perekond: Räästapääsuke Delichon
Liik Räästapääsuke urbica
Delichon urbica

Räästapääsuke (Delichon urbica) on linnuliik.

Eestis võib kohata alaliiki Delichon urbica urbica.

Sisukord

[redigeeri] Välimus

Suuruselt on räästapääsuke pisut väiksem kui suitsupääsuke, olles enamasti umbes 13 cm pikk ja kaaludes 16-25 grammi. Sihvaka kehaehitusega suitsupääsukese kukal, selg, väga pikad kuid kitsad tiivad ja harkjas saba on sinakasmustad ning lai rind, alakeha ja päranipuala valged. Nokk on lühike ja eriti tüvikuosas lai; suur nokalahk. Kollakad, valgete karvalaadsete sulgedega kaetud jalad on lühikesed ja nõrgad ning nendega on raske maapinnal liikuda. Saba on lühem ja vähem harkis kui suitsupääsukesel. Sulestik on tihe ja metalliläikene ning nii noortel kui vanadel pääsukestel sarnane. Ei esine ka sugulist dimorfismi.

[redigeeri] Leviala

Räästapääsused pesitsevad Euroopas, Aasias (välja arvatud Kaug-Põhi, Araabia poolsaar, Kamtšatka), Jaapanis, Kuriili saartel ja ka Põhja-Aafrika mõningais parasvöötme osades.

Räästapääsuke talvitub Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Hindustanis, Indo-Hiinas ja Malai saarestikus.

Eestis leidub räästapääsukest asulates ja põhjaranniku pankade varjus.

Räästapääsuke pesalt lendamas
Räästapääsuke pesalt lendamas

[redigeeri] Pesitsemine

Looduses elab räästapääsuke mägijõgede orgude kivikoobastes ja kaljulõhedes, harva ka savikallaste õnarates. Tänapäeval on enamus räästapääsukesi kohastunud elama linnades ja suurtes asulates, kus nad pesitsevad hoonete seinte ja karniiside küljes; räästaste ja rõdude all. Räästapääsuke eelistab kiviehitisi puithoonetele. Selle pärast leidub teda ka rohkem suuremates asulates ja linnades kui väiksemais.

Räästapääsukesed elutsevad enamasti mitmekümnepaarilistes kolooniates ja ehitavad oma pesad tihedalt üksteise kõrvale. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud, kasutades selleks savi või süljega kokkukleebitud märga mulda ja muda. Pesakoht asub tavaliselt kohas, kus hoone või kalju sein ja katus või lagi ühinevad. Pesa sissepääsuava asub otse lae all, pesa ülaosas. Seest vooderdab ta pesa väiksemate sulgede, udusulgede ja pehmete taimekiududega.

[redigeeri] Toitumine

Räästapääsuke toitub ainult lendavatest putukatest, kelleks on enamasti sääsed, kärbsed ja väiksed mardikad. Harvem püüab ta liblikaid, ritsikalisi ja ämblikke, kelle tuul on "härmalõngaga" lendu tõstnud.

Oma toitu püüavad pääsulased lennult. Enamasti lendavad nad putukatest kõrgemal ning ründavad sobivat saaklooma nähes. Kuna kõik need putukad tõusevad soojade õhuvoolude tõttu selgete päikesepaisteliste ilmade korral kõrgele, näeb ka räästapääsukest ja teisi pääsulasi kõrgel lendamas. Vihmade ja äikese eel, kui õhk on veeaurust küllastunud ja niiskunud putukad lendavad maapinna lähedal, kütivad pääsulased veekogude lähedal, veepinna lähedal sööstes ka kiililisi, ühepäevikulisi ja ehmestiivalisi.

[redigeeri] Paljunemine

Leviala põhjaosas jõuab räästapääsuke sigida ja järglased üles kasvatada vaid üks kord suve jooksul, teistes piirkondades tavaliselt kaks korda. Kurnas on tavaliselt 4-6 valget muna. Poegade haudumine kestab olenevalt ilmastikust 12-13 päevast sooja ilma korral 18-22 päevani jaheda ilma korral. Poegi hauduvad ja hiljem toidavad mõlemad vanalinnud. Pesas viibivad pojad umbes kolm nädalat. Pärast seda toidavad vanemad neid veel mõned päevad.

[redigeeri] Kaitse

Räästapääsuke kuulub looduskaitse alla.

[redigeeri] Kasutatud kirjandus

  • Loomade elu, 6. köide, kirjastus "Valgus", Tallinn, 1980

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: