Seksuaalvähemus
Allikas: Vikipeedia
Seksuaalvähemus on enamusest erineva seksuaalse orientatsiooniga või erinevate seksuaalsete omadustega inimeste grupp.
Mõiste "seksuaalvähemus" on suhteline ja kohati vaieldav. Erinevates kultuurides ja erinevatel ajastutel on mitmed seksuaalsed orientatsioonid olnud kord enamuses, kord vähemuses. Üldiselt räägitakse seksuaalvähemusest konkreetse kultuuri ja ajastu kontekstis.
Üldiselt kasutatakse seda mõistet ainult seadusega lubatud seksuaalsete eelistustega inimeste kohta. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet homoseksuaalide (geide ja lesbide), biseksuaalide ning transvestiitide ja transseksuaalide (LGBT) kohta. Transvestiidid ja transseksuaalid pole selle mõiste kasutamisega enda kohta sageli nõus, sest nad ei pruugi olla enamusest erineva seksuaalse orientatsiooniga, vaid soolise identiteediga. Vahel hõlmab see mõiste ka fetišiste, parafiiliaid Bondage & Discipline'i, Domination & Submissioni ja Sado-Masohhismi (BDSM) harrastajaid. Mõnel juhul on seksuaalvähemustena on käsitletud ka eripäraste seksuaalsete vajadustega muidu heteroseksuaalseid inimesi.
Sisukord |
[redigeeri] Seksuaalvähemus ja bioloogia
Bioloogia vaatevinklist vaadatuna tuleb seksuaalvähemusi (aga ka mitte-vähemusi) tunnistada hälbeks juhul, kui nad ei täida ühte elusolendite põhieesmärki - paljunemist. Paljunemise eesmärgi ignoreerimisel on liik määratud järglaskonna puudumise tõttu hukule. Samas, kuni seksuaalvähemus jääb populatsioonis vähemuseks, ei kujuta ta liigi püsimisele ohtu. On teooriaid, mis väidavad, et näiteks homoseksuaalsus on üks evolutsioonilisi populatsiooni arvukuse isereguleerimise vahendeid.
[redigeeri] Seksuaalvähemus ja meditsiin
Tänapäeval pole paljud seksuaalvähemuste hulka kuuluvad seksuaalsed omadused või seksuaalne orientatsioon meditsiinilisest seisukohast patoloogiline nähtus oma seksuaalsuse tõttu. Kui lugeda seksuaalvähemuste hulka ka sünnipäraselt anatoomilisest normist kõrvalekalduvate sugutunnustega indiviidid (näit. hermafrodism), on nende patoloogia just sellest, mitte nende seksuaalsetest eelistustest tingitud. Parafiiliaid loetakse teatud juhtudel psüühikahäirete hulka kuuluvaks, kuigi nii mõnigi (aga mitte kõigi) parafiilia võib olla ka normaalse seksuaalkäitumise variatsioon. Nii homo- kui heteroseksuaalsust peetakse meditsiiniliselt normaalseks, patoloogiline seisund on egodüstooniline seksuaalsättumus, mis tähendab, et inimene ise ei ole rahul oma seksuaalse orientatsiooniga.
[redigeeri] Seksuaalvähemus ja ühiskond
Ühiskonna suhtumine seksuaalvähemustesse on ajaloos olnud erinev. Nõukogude Liidus olid seksuaalvähemused põranda all, mitteheteroseksuaalne seksuaalsuhe oli seadusega keelatud ja karistatav. Viimasel ajal hakkab ka eesti ühiskonda jõudma seisukoht, et seksuaalvähemuse esindajad on samasugused inimesed nagu kõik teised ja nende eripärisid seksuaalelu vallas võib tolereerida.
Mitmetes maades on seksuaalvähemustel lubatud sõlmida riiklikul tasemel ametlikke abielusuhteid. Mõnedes riikides on mõnede seksuaalvähemuste seksuaalkäitumine siiani surmanuhtlusega karistatav.
Ühiskonnas levinud stereotüüpide kohaselt on seksuaalvähemused promiskuiteetsed, neil on rohkem partnereid kui heteroseksuaalsetel inimestel. Paljude uuringute kohaselt on see ka osaliselt tõsi, kuigi homoseksuaalsuse kohta on näidatud, et see peab rohkem paika ühiskondades, kus homoseksuaalsust ei tolereerita. Sobiva rollimudeli keelamise läbi võib ühiskond ise stigmatiseerida teatud gruppe.
[redigeeri] Seksuaalvähemus ja poliitika
Päris mitmed mõjukad poliitikategelased on tunnistanud end seksuaalvähemuse hulka kuuluvaks ja püüdnud oma autoriteediga kujundada suhtumist seksuaalvähemustesse. Välistatud pole ka sarnaselt reklaamitööstusele nn. häältepüüdmine, kuna mõningate arvamuste kohaselt on seksuaalvähemusi umbes 5% populatsioonist, mis on arvestatav kogus hääli valimiskampaanias.