Imik
Allikas: Vikipeedia
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
IMIK – EE 3 1988
- med laps sündimisest esimese eluaasta lõpuni. Esimesed 10 päeva nimetatakse imikut vastsündinuks. Sünnist 1.eluaasta lõpuni suureneb imiku kehamass 3 korda ja pikkus poole võrra. Imikul on suhteliselt suur pea ja lühikesed jäsemed. 1.eluaasta lõpuks on tal umb 8 hammast (esimesed lõikuvad 6-8-kuuselt), ta räägib esimesed sõnad ja teeb esimesed sammud. Kiire kasvamise pärast on ainevhetuase ja seedeelundite koormus suur. Imik vajab 1 kg kehamassi kohta 110-130 kcal (1 kcal = 4186, 87 J) ööpäevas. Toitumine peab olema korrapärane, väärtoitumine ja kiire kasvamine soodustavad hüpovitaminooside teket. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. Emalt saadud kaitsekehade tõttu nakkushaigusse, näit leetritesse, punetistesse ja sarlakitesse imik harilikult 2-3 esimesel elukuul ei haigestu, kuid on eriti vastuvõtlik soolenakkuste, hingamisteede viirushaiguste ja bakteriaalse kopsupõletiku suhtes. Imiku limaskestad ja nahk on õrnad, seepärast võivad kergesti tekkida nahamädanikud ja haudumus; teda tuleb korrapäraselt vannitada. Haigestumise vältimiseks peab eriti hoolitsema imiku toidu, ümbruse, rõivaste ja naha puhtuse eest.
vanus (kuudes) | oskused |
---|---|
1 | jälgib liikuvat eset; kuulab heli, kõnet; esimene naeratus vastuseks kõnetusele; kõhuliasendis püüab tõsta pead |
2 | silmitseb eset ja inimest püsivalt; pöörab pead hääle suunas; kõnetamisele vastab naeratusega; häälitseb (koogab) |
3 | püstiasendis hoituna silmitseb keskendunult inimesi ja esemeid; avaldab häälitsemisega rõõmu; liigutab rinna kohal rippuvat eset; kõhuliasendis tõstab ülakeha; toetub kaenla alt hoituna kõverdatud jalgadele |
4 | tunneb ema; otsib silmadega nähtamatut heliallikat; kõnetamisele vastab valju naeruga; vaatab ja haarab mänguasju; koogab, hakkab moodustama silpe; hoiab kätega kinni toidupudelist |
5 | eristab omakseid võõrastest; tunneb ema häält, eristab kõnetooni (lahke, karm); võtab mänguasju vastu ja hoiab neid käes; keerab seljalt kõhuli |
6 | reageerib erinevalt oma ja võõrale nimele; paneb mänguasju ühest käest teise; keerab kõhult selili; hakkab roomama;
laliseb, kordab üksikuid silpe (amm-amm, ta-ta); sööb lusikast |
7 | kopsib ja viskab lelusid; roomab hästi; vastuseks küsimusele “kus?” otsib silmadega eseme; laliseb kestvalt, kordab samu silpe; joob tassist |
8 | tegevus leludega kestev ja mitmekesine; tõuseb ise istuma ja toe najal püsti; sammub toe najal; vastuseks küsimusele “kus?” otsib eset harjumuslikust kohast; sööb, hoides ise leivatükki |
9 | tegevus leludega mitmekesine (veeretab palli, laob kuubikuid); läheb ühe toe juurest teise juurde; vastuseks küsimusele “kus?” otsib eset ka mujalt kui harjumuslikust kohast; mõistab tegevust saatvat kõnet; joob, hoides ise tassi |
10 | täidab rõõmsalt lihtsaid korraldusi; palvele “anna” otsib ja annab tuttavaid esemeid; kasutab lalinsilpe sõna tähenduses (am jm.);
ronib madalale pingile ja tuleb alla |
11 | täidab täiskasvanute korraldusi; seisab iseseisvalt; esimesed iseseisvad sammud; esimesed üldistused (korralduse peale otsib kõik pallid, kõik nukud jne);
ütleb kindlalt üksikuid lalinsõnu (tita, tadaa) |
12 | tunneb pildilt tuttavaid; kordab uusi sõnu; kasutab kindlalt umb 10 sõna; matkivmäng (toidab nukku, sõidutab autot) |