Ohmi seadus
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Ohmi seadus on saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1787 –1854) järgi nime saanud elektrivoolu üks põhiseduseid.
Sisukord |
[redigeeri] Ohmi seadus vooluringi osa kohta
Vooluahelat läbiva voolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potensiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R).
- I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A)
- U on pinge, mõõdetuna voltides (V)
- R on vooluringi lõigu takistus, mõõdetuna oomides (Ω)
[redigeeri] Ohmi seadus vooluringi kohta
Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolu tugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r).
Vooluringis, mis koosneb, ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgnevalt:
- I on vooluahelat läbiva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A).
- E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude (emj) algebraline summa, mõõdetuna voltides (V).
- R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa, mõõdetuna oomides (Ω).
- R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa, mõõdetuna oomides (Ω).
[redigeeri] Ohmi seadus diferentsiaalkujul
- j on voolutihedus voolujuhi mingis punktis, mõõdetuna amprites (A).
- σ on voolujuhi erjuhtivus, mõõdetuna simensites meetri kohta (S/m)
- E on summaarne elektrivälja tugevuse resultant ehk vooluvõrgu potensiaal koos vooluvõrgus olevate lisavooluallikate generaatorite ja akude potensiaalidega, mõõdetuna voltides (V)
[redigeeri] Ohmi seadus vahelduvvoolu korral
[redigeeri] Ohmi seaduse kehtivus
Üldisel kujul näeks Ohmi seadus võlja I = const x U. Ohmi seadus kehtib kõigi harilike elektrijuhtide korral, kuid ei kehti kui elektrijuhiks on näiteks senjettelektrik.