Arutelu:Landesveeri sõda

Allikas: Vikipeedia

Läti kohanimed olid sel ajal (ja on praegugi kohati) kasutusel eestipärastena: Võnnu, Jelgava, Miitavi, Liibavi, Volmari, Heinaste, Koiva jne. (Vastavatele kohtadele pyhendatud artiklites on ehk teine asi; aga suunamised tuleb igal juhul teha ka eestikeelse nime pealt.) Aga jah, vähemalt selles artiklis tuleks neid kirjutada eestipäraselt. Vastasel korral tekib (ja ongi tekkinud) häiriv ja segav vastuolu näiteks lahingute ja väeyksuste nimede ja kohanimede vahel (eriti muidugi Cesis ja Võnnu, aga ka mujal). --Lulu 07:58, 5 august 2005 (UTC)

Läti kohanimed tuleb kirjutada mõne täpsema Läti kaardi järgi kontrollides (Jana seta omade järgi nt) ja lisaks eestikeelsed nimed panna KNAB-i abiga (www.eki.ee/knab/knab). Eestikeelsetest saab kasutada neid, mis KNAB-is on rasvase kirjaga või märkega "ee mööndav" ning arvestades, et tegemist on ajalooartikliga, siis ka neid, mis märkega "ee ajal". Kindlasti ei tohi kasutada nimevorme, mille kohta on tehtud märge "ee van". - Urmas 09:00, 5 august 2005 (UTC)
Panin praegu spetsiaalselt Läti kohanimed. Tegelikult on vastavasisulises kirjanduses kasutusel vähemalt kolme keele nimesid. Erinevad allikad kasutavad neid võrdlemisi vabalt ja segamini üks ühte teine teist (lisaks on olemas ka venekeelsed variandid aga neid pole mõtet arvestada): eesti nimed (nt. Võnnu), läti nimed (nt. Cesis), saksa nimed (nt. Wenden). Materjalide kokku panemisel valisin teadlikult kohanimede jaoks ühe kindla keele, kuna nii tundus minu arvates selgem. Läti keelseid nimesid eelistasin eestikeelsetele seepärast, et (a) lätikeelsed nimed on kindlasti olemas (väiksematel kohtadel ei pruugi olla eestikeelset vastet - eriti Riia ümbruses) (b) et ei tekiks kohanimede põhjal eksimuljet nagu toimunuks konflikt Eesti mitte Läti territooriumil. Samas olen nõus, et võibolla peaks tuntumatele (suurematele kotadele) ka eestikeelsed või saksakeelsed vasted sulgudes andma. Omaette küsimus on veel see, kas kasutada tolleaegseid või praegusi nimesid. Isiklikult eelistaksin praegu kasutatavaid kohanimesid sest see paneb ajaloo paremini geograafilisse konteksti. Kuid ka ajalooartiklis ajalooliste nimede kasutamisel on tugev pooltargument. --Boy 12:19, 5 august 2005 (UTC)

Nõus kõigi argumentidega. See on ajalooartikkel, muidugi. Ning eestipäraste nimede kasutamine sellisel kujul nagu neid tol ajal kasutati on igati õigustatud. Eriti veel seetõttu, et paljud syndmused ja väeyksused kannavad vastavate kohtade eestikeelseid nimesid. Nii on olnud kõigis ajalooraamatutes ja miks me peaksime seda traditsiooni ootamatult muutma hakkama. Minu meelest ei teki miskit segadust, kui Cesise asemel selles artiklis kogu aeg Võnnu kirjutada. Vaja ainult teha ymbersuunamine ja/või täpsustuslehekylg vastavat kohta käsitleva artikli juurde, kui seal on esikohal läti nimi. Riia on ju kogu aeg Riia, mitte Riga. Koiva jõgi voolab ka Eestis. Jne. Võnnu vajab näiteks täpsustuslehekylge, sest ka Eestis on Võnnu. Aga see selleks. See, et, nagu Boy kirjutab: Läti keelseid nimesid eelistasin eestikeelsetele seepärast, et (a) lätikeelsed nimed on kindlasti olemas (väiksematel kohtadel ei pruugi olla eestikeelset vastet - eriti Riia ümbruses) (b) et ei tekiks kohanimede põhjal eksimuljet nagu toimunuks konflikt Eesti mitte Läti territooriumil. on arusaadav põhjendus muidugi. Enamikel lätikeelsetel kohanimedel tõesti eestikeelset vastet ei ole, ja miks peakski olema. Kuid kui on, siis tuleks neid kasutada. (b), et võib tekkida eksiarvamus, nagu toimunuks sõda Eestis, ... noh, ehk meie lugejad/kasutajad siiski nii rumalad ka ei ole... Või mis? Peale kõige muu: läti kohanimede eestikeelse kasutamise traditsiooni võiks elus hoida ja säilitada. See kuulub juba meie kultuuri ja ajaloo juurde. --Lulu 13:18, 5 august 2005 (UTC)

Hannes Walter kasutab artiklis viidatud materjalis ka tänapäevaseid Läti kohanimesid. Tema argumendiks on, et endisaegsete nimedega kaarte on praegu keeruline leida. Lulu viidatud raamatud, mis kasutavad endisaegseid nimesid on tõenäoliselt suures osas kirutatud 1920-1940 ning käesoleval ajal lihtsalt uuesti välja antud. Jääksin siiski kindlaks oma argumentide juurde.--Boy 25. juuni 2006, kell 23.23 (UTC)

Jajah, argumendid on arusaadavad. Kardan ainult, et arusaamatusi võivad tekitada sellised laused nagu ...vallutasid Landeswehri väed üsna vähese vaevaga Cēsise, mida kaitses seni lahingukogemuseta, 2. Läti Võnnu polk jtt. Kas poleks hea mõte teha taolisel puhul näiteks nähtavaks ja lingitavaks nimeks linna puhul Võnnu, aga tegelikult suunduks link Cēsise juurde, kus on nagunii kohe alguses öeldud, et eestikeelne nimi on Võnnu? --Lulu 26. juuni 2006, kell 00.05 (UTC)


Miks Landeswehr'i, mitte Landeswehri? Sama artiklis Landeswehr. Kui võõrnimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjas konsonandiga, või vastupidi, on käänamisel vajalik ülakoma, see aga pole praegu nii, nagu näha hääldusest artiklis Landeswehr.--Ken 24. juuni 2006, kell 09.05 (UTC)

Ja miks yldse Landeswehr? Vanasti öeldi ikka Landesveer. Ylakoma on muidugi liigne. --Lulu 24. juuni 2006, kell 10.14 (UTC)
Pooldan ka ümbernimetamist Landesveeri sõjaks. Taivo 24. juuni 2006, kell 10.51 (UTC)

EE 12. köites on artikli pealkiri "Landeswehr'i sõda", rööpkuju "Landesveeri sõda". Ülakoma on sellepärast, et Landeswehr kui võõrkeelne sõna on kursiivis, käändelõpp aga mitte. Andres 26. juuni 2006, kell 17.30 (UTC)


Kas on tõsi artiklis esitatud väide, et Jaanuaris 1919 langes Riia Nõukogude vägede kätte? Võib olla on siin aetud segamini Nõukogude väed mingi muu sõjaväega?--Animagi 25. juuni 2006, kell 19.10 (UTC)

Väide on õige.--Boy 25. juuni 2006, kell 23.18 (UTC)

5. novembril kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks.

Kõrgeimaks võimuks millisel territooriumil? Andres 29. september 2006, kell 16:09 (UTC)

Ma linkisin Maanõukogu, aga see läheb Eesti organi juurde. Mis pealkirjaga vastav artikkel peab olema? Andres 29. september 2006, kell 16:14 (UTC)


Kogu tegelik võim selles riigis pidi minema baltisakslastele.

Mis tähendab "tegelik võim"? Andres 29. september 2006, kell 16:17 (UTC)