Pärsia ajalugu

Allikas: Vikipeedia

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://www.kypsiseladu.pri.ee/index.php/P%C3%A4rsia_ajalugu


Pärsia ajalugu

  See artikkel on pooleli.

Sisukord

[redigeeri] Sissejuhatus

Pärsia ja Iraan samaväärsed. Pärsia on kultuuriliselt laiem kui ta territoorium oli või kui Iraani territoorium praegu on: mõjud Iraagile, Afganistaanile, Kesk-Aasiale, eriti Tadžikistanile, kus sama keelt kõneldakse. Iraan on vanim järjepidev tsivilisatsioon, tähistades 2700 aastapäeva (?). Iraanist pärit zoroastrism. Pärsia keel 17. - 20. sajandil nagu ladina keel Euroopas.

Periodiseerimisel kaks võimalust:

  • pooleks: enne jä pärast araablaste vallutust, veelahkmeks aasta 651 pKr.
  • kolmeks: enne iraanlasi kuni 7. sajand eKr, iraanlased kuni 651 pKr, arabia vallutus kuni tänapäev.

Kokku Pärsia aladel 31 riiki, millest 17 mõjukad ka oma piiridest väljaspoole.

[redigeeri] Iraanlaste-eelne periood

Arvatakse olnud olevat proto indo-euroopa keel (PIE), mida kõik indo-eurooplased alguses kõnelesid; eksisteerids erinevate dateeeringute järgi 8000-2000 eKr või 4000-3000 eKr. Keel on praeguseks suudetud enamjaolt taastada.

Teooriad kujunemise kohta:

  1. Marija Gimbutase Kurgaani hüpotees: PIE pärineb Musta mere äärsetest steppidest ajast 4500-4000 eKr ning selle algkeeliega seaostatakse Dnepri-Danestsi ja Samara kultuure. Hüpoteesi järgi hakkas 2500-2000 eKr PIE keelkonna rahvad lahknema, moodustades 1500. aastaks eKr kaks haru:
    1. indo-aaralased
    2. iraanlased
    Keeled levisid rahvaste konfrontatsooonil, kus indo-eurooplased olid patriarhalsed, kohalikud matriarhaalsed. Hüpotees tugineb arheoloogilistele allikatele. Nüüd arvatakse aga, et tõesem on
  2. Colin Renfrew' Anatoolia hüpotees: PIE tekkis juba 7.-6. aastatuhat eKr ja levis evolutsioonilisel teel koos põlluharimisega. Enne PIE-d oli veel mingi pre-PIE, mis jagunes anatoolia ja PIE haruks, PIE omakorda loode, stepi ja Balkani haruks.
  3. Tamaz Gamkrelidze Umria järve algkodu hüpotees: vähem populaarne.

Indo-iraanlased jagunevad indo-aarialasteks ja iraanlasteks. Termin aaria(arya) esineb palju iraania ja indo-aaria keeles. Sanskriti keeles on aaria aristokraat või aristokraatlik olek ja käitumine. Veedades tähistatakse temaga (vaimset) kangelast; rahvust selles kontekstis ei tähenda. Iraani Avestas airya on üllas, üllalt sündinud. Airyanam: airya-te maa; sellest tulnud Iraan.

Indo-eurooplaste uuendused:

  • hobune (kujunenud Ameerikas): algul söögiks, kodustati siis, kui teised loomadki (koer). Kodustati Volga ja Doonau aladel 4000-2000 eKr.
  • sõjavanker sellelt sõdimiseks, esemete vedamiseks juba enne kasutusel. Oli kiire edasiliikumise põhjuseks.
  • raua kasutuselevõtt sulatamise teel - hetiidid. Raud muidu enne juba väikestes kogustes kasutusel.

[redigeeri] Mitanni riik 1500-1360

Indo-aarialased liikusid lõunasse - Indiasse - ning Mesopotaamia aladele u 17. sajand eKr, kus lõid Eufrati keskjooksule esimese riigi: Mitanni. Pole päris selge, kui indo-euroopla riigiga oli tegu.

Oma hiilgeajal oli impeerium, kumbagi pealinna leitud pole. Riik loodi "olles teel" Indiasse. Tegemist polnud tüüpilise indo-aarialaste riigiga: lihtrahvas oli hurriidi päritolu, kes indo-aaralased polnud. Ülikkond sulas hiljem hurriitidega kokku. Tõid Mesopotaamiasse sõjavankrid.

Järgnevate tõendite tõttu arvatakse, et tegemist oli tõesti indo-eurooplastega:

  • lepingutes hetiitidega mainitud indo-euroopa jumalaid,
  • säilinud tekstid hobuste kasvatamisest,
  • Mitanni kuningate nimed väga sarnased snaskriti nimedale ja terminitele.

Sellest johtuvalt peetakse esimeseks indo-eurooplaste riigiks. Poliitikast teada vähe: kuningas Saustatar (1500-1450), Artatama (1410-1400), Šutamma (1400-1385). Neile järgnes riigi langus ajal, mil Egiptus lähenes hetiitidele. Aastast 1360 saab Mitannist Hetiidi riigi provints.

Kultuurist pole eriti midagi teada. Tänapäeva kurdid väidavad end Mitannist pärit olevat - mida iganes...

[redigeeri] Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid

[redigeeri] Iraanlaste saabumine Iraani aladele

Umbes 1500 eKr lahknesid indo-aarialased ja iraanlased: esimesed läksid Põhja-Indiasse, teised Mesopotaamiasse. Iraanlaste saatus kujunes mitmetahulisemaks: zoroastrism, hellenismi aja Kreeka mõjud, araablaste vallutus ja islam.

Pole teada kust poolt jõudsid ligikaudu 1000 eKr iraanlased Iraani kiltmaale. Suhted kohalike asukatega pole teada, igal juhul 900-800 eKr seguneti nendega, kultuuriline mõju toimus mõlemat pidi. Aastast 700 eKr pärit kirjalikud allikad Eelamist ja Urartust.

Ühiskond, tegevusalad. ümberasumise ajal hõimullik elukorraldus lagunemas või lagunenud, tekkisid pisikesed riigid: Assüüria allikad märgivad umbes 20 riiki. Riigid ise tugevate hõimusidemetega. Allutasid üksteist teisele, seaotud Assüüria ajalooga. Andmeid Avestast (Zoroastrismi püha raamat). See oma sisult sarnane Veedadega, mistõttu arvatakse, et kujutatakse aega, mil iraanlased ja indo-aarialased veel koos olid. Igal juhul tegeleti loomakasvatusega (palju termineid => tähtis), eriti hobuste, ning maaharimisega.

Sotsiaalne elukorraldus. Neli klassi:

  1. sõjamehed: nende tähtsus omane ka teistele indo-euroopa rahvastele, olid priviligeeritud, eriti sõjavankri omanikud; tööd nad ei teinud, kuid tänu neile uute alade allutamine.
  2. preestrid ehk maagid ja muud intellektuaalid: ülikute laste kasvatamine, õigus-küsimused. Olid samuti priviligeeritud.
  3. vabad kodanikud ja talupojad: esimese aastatuhande esimesel poolele polnud ülemistest kihtidest sõltuvad. Suurim klass.
  4. sõltlased nagu käsitöölised, teenijad jm: olid suht põlatud, kuigi polnud otseselt orjad, olid piiratud õigustega; klass päritav ja üleminek raske.

Tekkis kaks suuremat rahvaste gruppi: pärslased ja meedialased.

Iraani varase ajaloo probleem: nimede palju eri variante, allikaid vähe.

[redigeeri] Meedia 728-550

See juba esimene tõeline isaanlaste riik.

Allikad: peamine Herodotuse Ajalugu, seejärel Thesiuse Pärsia ajalugu. Viimane kasutas Pärsia arhiive, kuna oli arstiks seal. Vead: mittetäielikult säilinud tänu ühele Bütsantsi autorile, daatumites ei kattu Herodotusega. Omaette allikad hilisemad Pärsia raidkirjad ja arheoloogia.

Meedia kultuuriliselt Pärsiale lähedane, keelest kahjuks pole midagi säilinud. Meedialased iraanlaste esivanemad. Olid lähedased ka sküütidele: keeled lihtsalt eri dialektid.

Esimesed teated Meediast Salmanssar III (Assüüria kuningas) kaudu. Meedia allus erinevatel aegadel Urartule ja Assüüriale. Herodotuse järgi esimene kuningas Deioces, kelle ajal ülestõus Assüüriale. Alates 669 mainitakse Assüürias Meediat iseseisva riigina.

Pealinn Ekbatana, tänapäeva Hamadan. Pole teada, kas Deioces tegelikult olemas oli. Siis Phraortes, kellele samuti riigi loomist omistatakse, sküütide interregnum.

Esimene reallne valitseja Cyaxares Ukšhatar (625-585), kes lõpetas sküütide võimu (hävitas, pagendas või assimileeris). Tegi armeereformi. Aastal 616 alustas Babüloonia abiga sõda Assüüria vastu, tegi Assuri ja Niinive maatasa ning 609/5 purustas Assüüria lõplikult, maad jagati Babülooniaga. Tekkis Meedia impeerium. 585 sõlmiti Babüloonia mõjutusel Lüüdiaga rahu.

Cyaxarese ajal Meedia võimsuse tipp. Astyagese ajal rahulik: diplomaatiliste võtete kasutamine Babüloonia ja Lüüdiaga (naistevahetus).

Herodotuse lugu Astyagese unenäost-endest, et tuleb "hävitaja poeg" (Kyros), kes riigile lõpu teeb. Lugu on tagantjärele välja mõeldud.

Pärsia võimu all oli meedia elanike staatus pärslaste endi kõrval teisel kohal ning seetõttu hea. Riigiameteis töötavad meedialased sulasid assüürlastega kokku.

[redigeeri] Ahhemeniidid 648-330

Võimsaim iraanlaste riik. Käsitlus jaguneb müütiliseks ajaks(-559), nelja suure kuninga ajaks (559-465) ja riigi lagunemiseks (465-330).

[redigeeri] Pärslased aastani 559

Kujunesid rahvana välja 1000 eKr, saabusid Iraani aladele koos teiste iraani hõimudega. Kohalikud allutati ja sulatati. Mainitakse esimesena Süüria allikates, olidki esialgu Süüria või Eelami alluvuses; alates 7. sajandist Meedia all.

Esimene ajalooline isik Kambüüses, ta naiseks saab Meedia kuningatütar ja neil sünnib poeg Kyros II, kes on algul ... ja Parsu valitseja. 553-554 (?) tõusis Meedia vastu üles ja allutas ta, viimastele jääb siiski austusväärne koht riigielus. Kreeklased vahetust ei märka ja sellest segadus nende päritoulu allikates.

[redigeeri] Nelja suure kuninga aeg (559-465)

[redigeeri] Kyros II (550–529)

Tema ajal neli riiki: Uus-Pärsia, Egiptus, Lüüdia ja Babüloonia. Kyros II teeb Lüüdiaga algust, kelle vallutab ta ajal, mil oli tava mitte sõdida. Saab endale Väike-Aasia Kreeka linnriigid. Aasta vist 546.

Järgnevalt sõdib Kesak-Aasias, siis vallutab Foiniikia ja Babüloonia.

Pärsia poliitika. Kohalikke rahvaid ja usundeis tuleb austada. Need põhimõtted kestavad Sassaniidide ja Partia ajal edasi. Vallutusjärgne esimene tegevus on võimu legitimiseerimine: Pärsia kuningas võtab rituaalselt võidetult võimu üle, Babüloonias näiteks Mardukilt. Kohalikke templeid ei purustatud, usku peale ei sururud, halduskorraldus ja valitsus jäävad samaks. Need põhimõtted muutuvad alles 7. sajandil pKr.

Kyros hukkub kukskil sõjakäigul 530 eKr, ta haud siiani säilinud. Rajas tolle aja suurima riigi, mis üsna pikalt kestis. Valitsejana on siiani Aasias väga positiivse imidžiga.

[redigeeri] Kambyses II (530–522)

Taajal riik laieneb ja võim suureneb. Järkab igas mõttes oma isa head poliitikat ning vallutas Egiptuse juurde. Poliitika selline, et kui piirkondade maksud on makstud, siis valitseja piirkonna haldamisse ei sekku.

522-519 eKr Pärsia ajalugu väga segane, Kambyses II vend oli ülestõusu alustanud.

[redigeeri] Darius (Dareios) I (521–486)

Suudab mässudest kavaluse ja julmuse kombinatsiooniga üle saada. Mingid vallutused ja tagasilöögid.

[redigeeri] Kreeka-Pärsia sõjad

Kreeka vallutus üldse sellepärast, et Väike-Aasia linnad ei saa muidu rahu, kuna mandrilt toetatakse. Sõda kestab 5..-459 eKr ning pärsalsed kaotavad, suuresti lihtsalt ebaõnnele, võidavad vaid Maratoni lahingu. Kreeklaste motiveeritus on loomulikult samuti kõrgem.

Kreeka käsitlustes sõja võit nimetatud demokraatia võiduks türannia üle, pärslastele sõda vaid üks paljude seast, mis kahjusk nii hästi ei läinud.

Rahutuste tõttu riigis teeb Darius I riigi korraldudes muudatusi:

  • haldusreform: riika jaotunud 20-sse straapiasse; piirkondade sisekord ei muutunud, kuid riigihoidja igasse juurde, kes jälgiks et maksud koguneks ja rahu räiliks.
  • tsentraliseeritud bürokraatia: administratiivkeskused Susa, Ekbatana (tänapäeva Hamadan), Memfis, Babülon. Asjaajamine aramea, aga ka kohalikes keeltes. Kõrgemad ametid pärslaste käes, keskastmesse võisid ka kohalikud kuuluda.
  • kodifitseerimine: seaduseid; võeti eeskuju Babülooniast.
  • maksusüsteem: nüüd süsteem; maad hinnati ära ja maksustati vastavalt; pärslased maksuvabad .
  • maksureform: mündi kasutuselevõttja maksud selles, aga ka natuuras. 1 dareika (kuldmünt) = 20 seeklit (hõbemünt).
  • sõjaväereform: jaguneti viieks, tähtsaim roll pärslastel; üleüldine sõjaväekohusus.

[redigeeri] Xerxes I (486–465)

On viimane märkimisväärne ahhemeniid. Sõdib Kreekaga ja kaotab - Pärsia sõjaväge enam võitmatuks ei peeta. Babüloni linn käib alla, kuna sealne mäss väga armutult maha surutakse: karistuseks purustatakse ka kultuskeskusi. Xerxes loobus Kyrose ja Dariuse poliitikast ning mõrvatakse 465 eKr.

Algab riigi allakäik mis põhjustatud straapide järkjärgulisest tugevnemisest - võim hajub. Kohalikud rahvad püüavad iseseisvuda ja tekiv mikro-iseseisvusperioode ning Pärsia keskvõim maksab lihtsalt situatsiooni kinni sõdimise asemel. Suureneb kreeka palgasõdurite osakaal armees.

449 Galliase rahu ning Kreeka linnriikide iseseisvumine Väike-Aasias.

Järgnevate valitsejate ajal on riigi seisukord heitlik sisetülide ja äärealade iseseisvumise tõttu, mida osalt ka lühikeseks ajaks tagasi vallutatakse. "10000 retk" ja Xenophon. Lõpuks tuli Aleksander Suur ja vallutas kõik ära.

[redigeeri] Ahhemeniidide kultuur ja religioon

Riik väga paljurahvuseline, kellest enamus jäävad tundmatuks. Tähtsaim rahvas loomulikult pärslased ise, seejärel meedialased, siis mingid rahvad idast ning siis babüloonlased. Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo. Ülejäänud rahvaste osatähtsus väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseesitus.

Irani aladel oluline eelami keel, Babüloonias akkadi, Egiptuses egiptuse.

Vana-Pärsia keele roll teadmata, igal juhul polnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et äkki Darius I loodud või et mingi haritlaste keel vms.

Religioon. Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll üldse suht väike, kuigi Xerkses ise oli kkindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada.

Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal.

Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused tähtsad.

Usupoliiitika äärmiselt liberaalne: kohalikke jumalaid leoti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid ka neile ohvreisd kui maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid.

Kunst, Arhitektuur. Kunsti mõte kujutada Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid tegelikult nende endi segu kohalikega.

Arhitektuurist ühtteis säilinud. Pasargadae linn, mis kultuskeskuseks ja rajatud platvormile. Selle kõrval puutumata Kyrose haud, mis säilinud.

Parsa (Persepolis) linn rajatud Dariuse ajal, kuhu kõik valitsejad pärast paleesid lasid ehitada, kuid üldiselt ei käinud. Administratiiv-keskused Susa ja Ekbatana.

[redigeeri] Zoroastrism

Esimene usund, mida lääs idast tundma õppis; oletatakse mõju judaismile (ülestõusmine, lunastus jms).

Zarathustra elas (arvatakse) 580-560, Buddha 566-476, Konfutsius 551-479: kõik reformaatorid enam-vähem samal ajal. Zoroastrismil oli kunagi 100 mln järgijat, nüüd vaid 100 000. Tänapäeval üks vanimaid usundeid. Raske uurida. Pühakiri üsna juhusliku ülesehitusega (nagu Koraangi).

Peamina zoroastrismi allikas ongi Avesta, mis on ilmselt ühislooming, ning kui sealt midagi Zaathustra oma on, siis vaid natukene. Hilisemad allikad sassaniidide ajast 700 pKr. Veel allikaid: Bundahisn 9-10 saj, Menok i Krat 9-10 saj, Antay Vrat 3-7 saj, Denkard 9 saj, Skand Gumanie Vichar 7 saja (zoroastrismi apoloogia judaismile). Allikaid ka moslemite, Kreeka ja Rooma autoritelt: Plutarchos, Plinius; Bütsantsist Agathias 6 saj.

Mary Boyce: parim zoroastrismi asjatundja, suri see aasta.

[redigeeri] Zarathustra

Teaduslikust seisukohast ei peeta ajalooliseks isikuks. Nime etümoloogia samuti teadmata. Kereeka variant: kuldne täht. Vene teadlase Kamensky variant vana/kollane/kiiresti jookma kippuv kangelane.

Sünniks pakutakse 258 aastat enne Aleksander suurt, kuid kas sünnist või surmast? Kõik allikad ühel nõul, et elas 77 aastaseks, sünniajaks pakutakse 588 aastat, aga ka u 1000 eKr.

Elu ja tegevus. Raske lokaliseerida, arvatakse, et oli maag Meedias, sattus valitseva usuga vastuollu ja pages Afganistaani aladele, kus esimesed 11 aastat kuulutas eduta. Sealne kohalik valitseja Vištaspa/Hystaspas, kes ajalooline isik, kuid neid oli kaks, mistõttu olukord veel segasem.

Mõned arvavad, et Zarathustra tegelt sündiski hoopis sealsamas kohapeal. Zarathustra olevat surnud võitluses naaberhõimudega. Mida aega edasi, seda detailsemaks muutuvad allikad :).

[redigeeri] Avesta

Sisult suur rahvausundi segu. Kirja pandud Zarathustrast kuni 1000 aastat hiljem. Vanimad säilinud tekstid 13. sajandist pKr.

Avesta osad sisult ja vormilt erinevad. Koosneb viiest osast:

  • Jasna
  • Visprat
  • Vendidad
  • Yasht
  • Khurdad

Tänapäeva zoroastristid arvavad, et säilinud tekst vaid väike järele jäänud osa sellest, mille Aleksander Suur hävitas.

[redigeeri] Põhimõtted

Zarathustra nägi peamist mõtet preestrite võimu purustamises ja usu sütemaaiseerituks reformimises. Oli haoma joomise ja loomaohverduse vastu, nood aga sulandusid hiljem zoroastrismi tagasi.

Usundi sisuks abstraktse hea ja kurja - Ahura Mazta ja Akrimani - võitlus kõigil tasandeil. Inimene peab valima õige poole, rumalad ei oska valida. Õige valik toob valijale viimse kohtupäeva järgse hea elu - paradiisi.

Zoroastrismi peetakse monoteistlikuks Zarathustra enda osa tõttu, kus Ahura Mazta täielikult mõtteline, on: hea mõte, parim tõde, eelistatuim võim, heategija maailm, täiuslik heaolu, surematus. Neile ideedele seatakse vastu kurja kuusik. Kuigi usk kahe vastandpoole võitlus, siis mööndustega monoteistlik, kuna hea lõpus võidab.

Kosmogoonia. 12-tuhande aastane tsükkel, kus 3000 aastased perioodid: algul Akrimani kurjus, siis maailma loomine, siis hea-kurja võitlus, siis materiaalse maailma kadumine hea võiduga. Inimesele tähtis selles võitluses osaleda.

Zoroastrismi järgi pattude lunastust olemas pole, kuid halba saab kompenseerida heaga.

Vaimse ja füüsilise puhtuse tähtsus: halbade inimestega ei tohi kokku puutuda, surnutega samuti mitte. Abielu kohustuslik, sest rohkem lapsi tähendab rohkem headuse sõdalasi. Koerast tuleb lugu pidada, kuid viimane on ise pooleldi vastutusele võetav.

Sassaniidide ajal sai riigiusuks, riigikiriku keskus Teherani lähedal. Kuigi araablased kultuskohti hävitasid, jäi zoroastrism lubatuks, kuna oli monoteistlik. Tänapäeval zoroastriste 1% ja 1 liige Iraani parlamendis. Rännati ka Indiasse, kus olid suht rikkad, seetõttu tänapäeval sellest teada.


[redigeeri] Aleksander Suur

Temaga algab uus ajajärk, hellenismi mõjud. Pärsias saab see pisut varem läbi Partia riigiga. Aleksander vallutas Pärsia nelja aastaga, ta is Philippos II sõdis kreeklastega. Pole päris selge, miks Aleksander vallutama hakks, pakutakse kahte põhjust:

  • plaanid vallutusteks juba enne valmis või
  • ei jäänud muud üle, kuna võlad ja suur sõjavägi, kellel polnud midagi teha.

Aleksander sai tollase maailma parima hariduse Aristoteleselt.

Jõudis sõjategevusega suht kiirelt Indiasse. Sai ise kultuuriliselt pärslaseks, pärslased kõrgetel kohtadel. Sureb pärast pikemat joomisperioodi ja riika laguneb 20 aastaga, sellest tekkivad üksused saavad nimed oma valitsejate järgi: Ptolemaiosed, Selukiidid.

[redigeeri] Partia 250 eKr - 226 pKr

Pikim iraanlaste riik, kuid väga vähe teada, allikad vaid arheoloogilised. Algus Diadotase Selukiidide vallutusega 247 eKr. Riik tekkis Darni hõimust, kes tüüpiline sküütide hõim: ideaal surra noorelt. Kuningate valitsemisaastad tinglikud.

Esimene pisut kindlam daatum Tiridatese võimuletulek 228. Ajajärk väga segane. 160-140 Partia suurenemine: vallutatakse Meedia, Eelam, Babüloonia, Assüüria. Kuningate kuningas Mithridates I, kuid ahhemeniidide suurusest jääb puudu Egiptuse ja Kesk-Aasiaga.

Mingit sõjad idast tulnutega.

Esimesed kontaktid roomlastega läbi Sulla saadikute. Järgnevalt Partia ajalugu otseselt Roomaga seotud, kuna peti maha viis suuremat sõda nendega, kus mõlemal oli peaaegu purustatud saamise võimalusi. Partia oli üldiselt rohkem kaitses.

I sõda 53-30 eKr. Rooma algul ei teadnud , kellega tegemist on ning Crassus mõtles, et läheb kogub Partia vallutusega kuulsust ja saab rängalt lüüa. Rooma vangid idapiirile, kus viimased edukalt toimivad. Paarkümmenda aastat rahu ja uus sõjakäik ja jälle ebaedu. Sõlmitakse rahu ning Partia valitseja Phraates IV saadab oma pojad hea tahte märgiks Roooma õppima.

Sisepoliitikas suhted Roomaga samuti väga mõjukad. Tekib roomasõbralike partei, kui roomas õppinud valitsema saavad. Seejärel Rooma mõjudest vabanemise periood.

II sõda 114-117: Rooma võimsuse tipul, kuid keiser Traianus suri Mesopotaamia karmis kliimas.

III sõda 161-164: mingi Rooma vasallriik Mesopotaamias, kuid edas ivallutada ei suudetud.

IV sõda segane.

V sõda 216-217: Caracalla püüdis kodusõjas olevat Partiat vallutada, kuid ei õnnestunud. Partia aga oli juba langemas: Parsas tuli ülestõus ja algas sassaniidide aeg.

Siseriiklik korraldus. 18 provintsi ehk straapiat, millest osad tähtsamad kui teised. Uue kuninga võimuletulek alati valuline (järgnevus polnud määratletud). Partiat võib tinglikult feodaalseks lugeda, kuna sõdalased seotud oma ülema ja mitte kuningaga. Partia oli ratsaväe-riik: välilahinguis väga tugev, kuid piirata ei osanud. aLgul oli riigi keeleks kreeka keel, hiljem ...

Religioonist teada vähe; tundub et oldi tolerantsed ja kummardati kohalikke jumalaid. Kunst oli, olenevalt arvajast, kas seniilselt lihtne või vaba arenguga, olles viimasena esimene tõeline Iraani kunst.

[redigeeri] Sassaniidide impeerium 226-650

Oli suuruset teine iraanlaste impeerium, ahhemeniidide oma oli suurem. Samuti oli sassaniididest nende kaasajal suurem Rooma impeerium. Islam tuntud sassaniidide kaudu.

Allikaid sassaniididest korralikult, jagunevad:

  • Rooma-Bütsantsi allikad. Allikad tendenslikud, kuna olid sassaniidide vihavaenlased. Tekstid õpetliku sisuga. Cassius Dio, Marcellinus, Procopius.
  • Armeenia allikad läbi kristluse prisma.
  • Süüriakeelsed allikad. Ajaliselt ja territoriaalselt kitsad.
  • Juudi allikad. Babüloni talmud.
  • Sassaniidide endi allikad. Palju neist muhameedlaste ära hävitatud.
  • Araabia allikad tähtsaimad. Araablased hakkasid pärast vallutust maailmaajalugusid kirjutama, seda sassaniidide endi allikate põhjal. Pole nii kitsarinnalised ja usust mõjutatud. Kuulsaim Al-Tabari, mis väga põhjalik.

Riik tekib Partia Parsa provintsist, kus tõustakse Partia vastu üles. Kuna Partial ka muidu olukord raske, siis Sassaniidid järjest kasvasid ning vallutasid enamuse Partia aladest. Agasid sõjad Roomaga, mis sarnased Partia omadele: lõplikku võitu kumbki ei saavuta, kuigi olukorrad vahel väga ohtlikud.

Shapur I hakkas manihheismi pooldama, mis kujutas maailma hea ja kurja võitlusena. Inimene pidi saatanlikust algest lahti saama ning askeetlikult elama. Levis Rooma.

Shapur II 310-379, krooniti kui oli veel sündimata! Taastab riigis korra ning peab Roomaga nö Aasi maailmasõja maha, kus lõplahendusena jagatakse Roomaga ära ta endine liitlane Armeenia.

Riik võttis Roomast välja aetud kristlasi meeleldi vastu, et neid Rooma vastu ära kasutada. Constantinus lahendab probleemi muutes kristluse Roomas lubatuks. Kristlase hakati taga kiusama kuni rahuni Roomaga. 301 tekkis esimene kristlik riik Armeenia. Enne seda hukkus pogrommides 16 000 kristlast ja juuti. Kristluse usulahud sel ajal:

  • monofüsiitlus: Kristusel pole maisega mingit seost
  • nestoriaanlus: algul Kristus tavaline, siis jumalapoeg
  • ariaanlus: Kristus ei ole osa ei isast ega pühast vaimust

Kavadh I ja maztakism. Viimane on õpetus iodeaalkorrast, kus kõik võrdsed: ühisomand jms. Toetab maztakistide võitlust aristokraatia vastu. Seitse mõjukat perekonda ajavad Kavadhi maalt välja, too aga tuleb kogutud sõjaväega tagasi ja maksab aristokraatidele kätte. Viimaste mõju sellega langeb tunduvalt.

Türgi hõimude oht idas, ning Bütsantsi-Sassaniidide liit nende vastu, ehitatakse midagi Hiina müüri taolist.Hiljem jälle Bütsantsiga sõda.

Koshroes I haldusreform: riigi jaotamine sõjaväeringkondadeks, kelle kohalik juht otse kuninga alluvuses. Maksureform: maksud arvestati ümber vastavalt piirkonna võimekusele, maksti hõberahas. Bürokraatia tasakaalustas aristokraatiat.

Khozroes II püüab taastada ahhemeniidide hiilgust ja hävitab seetõttu enda ja araablaste vahel ühe puhverrahva. Seejärel üritas lõplikult võita Bütsantsi. Algus on isegi edukas, kuid siis suutis uus Bütsantsi keiser olukorra päästa riskides tulla Sassaniidide pealinna valuutama, kui endal sama seis. Rooma keiser tuligi ning saavutas kokkuleppe Sassaniidide aristokraatiaga ja Khozroes II kõrvaldati. Eelnevalt olid sõjad riiki nõrgestanud ning võidetud varandused läksid kuninga varakambrisse ja mitte investeeringuteks majandusse.

Järgnevate kuningate ajal riik järjest nõtgeneb ning 633 algab araablaste ma siiline pealetung nõrgestatud Bütsantsile ja Sassaniididele.

[redigeeri] Majandus, kultuur

Sassaniidide impeerium oli võrreldes teiste iraanlaste riikidega suht arenenud. Ta asus uhteliselt soodsas paigas ida ja lääne vahel, siiditeel, suhted tihedad mõlema poolega, Hiinas palju Sassaniidide münte. Hiina, Bütsants ja Sassaniidid tugevaimad riigid nende kaasajal, Hiinas Tangi dünastia.

Sassaniidid teenisid transiidist, maksud 10%, luksuskaupadelt aga 1000% kanti, kaubad liikusid ülesostmise teel. Hiinast siid ja siiditooted, Indiast vürtsid, elevandiluud ja vääriskivid, Egiptusest tekstiil, Süüriast klaas ja väärisesemed. Riik võttis endale riisikasvatuse ja teada saadud siidikasvatuse monopoli . Sisse toodi viinamari, tattel, lina kanep ja puuvill.

Sassaniidide aja lõpuks toodeti ise juba paljut: siid, tekstiil, Pärsia vaibad, nahad, pärlid Pärsia lahest, metalli ja juveelitooted, vill; toiduainetest: vili, oliiviõli, dattlid, rosinad ja muu kuivatatu.

Kaubanduse üle riiklik kontroll, soodustades samal ajal kaupade liikumist infrastruktuuri väljaehitamisega.

Kuningas oli pooljumalikustatud kuningate kuningas, mille araabia kaliifid hiljem üle võtsid, kuna olid algul sõbralikud tüübid. Sassaniidide ajal ametnike klass, oli veel kõrgaristokraatia, vaimulikud, madalam aristokraatia (ratsaväelased).

Õigus. Allikaid palju: 1000 kohtulahendi raamat . Perekonnaõigus, naise võrdsus , sõjavägi.

Kultuur eklektiline segu. Kasutati pahlaavi keelt aramea tähestikuga, see esimene Pärsia oma kultuurkeel. Tekste vähe säilinud araablaste hävitustöö tõttu. Sassaniidide kaudu, algselt Indiast, järgnevalt araablastele, "1000 ja 1 öö muinasutud". Kultuurikeskus Gundišappur, kuhu palju haritlasi kokku, ka Kreekast, kui Ateena oma suleti.

== Islami ajajärk == Islami vallutus oli poolitav koht Pärsia ajaloos, sümbooline koht 651. Araablased paiskusid Araabia poolsaarelt välja. Iraan oli ainuke koht kus islami vähemus shiiism (enamus on sunnism).

Islam tekkis prohvet Muhamedist, kes elas 5..-6... Pages Mediina linna, kus ta ümber sõjaline kogukond. Islam võeti paljude poolt omaks ja siis hakati jälle lahku ütlema, et mitte makse maksta (ooo millised tõelised uskujad!). Järgnevalt ühel valitsejal suured teened nende allutamisel: 633 algasid valluused, järgneva saja aasta jooksul vallutati pool tollal teadaolevast maailmast.

Edu (arvatavad) põhjused:

  • vajadus kanaliseerida sõjalist jõudu, millega allutati araabia lahku öelnud; ühendavaks jõuks oli islam
  • vallutusplaan
  • kliima kuivenemine Araabia poolsaarel
  • rahvastiku kasv

633 esimene kokkupõrge, araablased võitsid. Araabia allikate järgi nad kogu aeg võitsid, Sassaniidide ja Bütsantsi allikaid sellest ajast vähe.

Sassaniidide kaotuste põhjused:

  • riigivõim nõrk, sisemised segadused
  • araablasi endid palju: 3-7 mln
  • araablased kaamelitel mobiilsemad kui sassaniidid
  • araablased kasvasid ja elasid sõdides
  • koraan lubas ilusat elu pärast surma

637 mingi tähtis lahing, oli otsustava tähtsusega. Järgnevalt vallutasid moslemid Sassaniidide pealinna, kust leitsid palju varandust, nüüd algas sihipärane vallutamine. Islami aja algus määratletud Sassaniidide kuninga surmaga.

7-15 sajand pärslaste poliitiline madalseis: valitses kokku u 20 dünastiat, kellest 4-5 pärslastega seotud. Dünastiad ebastabiisled, ei kestnud kaua.

Periood kultuuriliselt tähtis kuna kujunes välja tänapäeva pärslus, eriti oluline 9-12 sajand: klassikalise islami välja kujunemine. Pärsia ima: kuigi poliitiliselt mõõnas, siis kultuuriliselt kõigist üle.

Ummaijaadide ajal 661-750 araablaste võim kõige laiem: ka Hispaanias. Igal pool valitsesid araablased, samas halduskorraldust ei muudetud, kuna araablased tol ajal riigivõimetud, suudeti vallutada, hallata aga mitte.

Islam siis vaid araablaste usk, teisi ei taunitud ega peale ei surutud. Teiseusulistelt võeti makse. Tavainimesele jäi elu samasuguseks, rahvad omavahel eriti ei segunenud, sest araablastel vallutatutega keelatud üksteise seas elada.

[redigeeri] Abassiidid 750-1258

Vallutuste süünd rohkem läände, aga ka itta. Araablased ei investeerinud Pärsia irrigatsioonisüsteemidesse, mistõttu sealne rahulolematus kasvas ülestõusuks ning 750 tõusis Abassiidide dünastia, tähtsus ka mitte-araablastel, kes islami usku astuma hakkavad.

Pärsia olukorra muutumine: abassiidid välispoliitiliseks suunaks ida, pealinn tuuakse Damaskusest Bagdadisse. Läänes hakkavad asjad viltu kiskuma ja Hispaania kaotatakse. Idas läheb aga hästi, mingi oluline lahing Hiinaga.

[redigeeri] Zoroastrismi õitseng 9-10 sajand

Islam tunnustas teisi monoteistlikke uske ja lubas neil mõningate piirangutega olla. Zoroastristid koondusid Parsa provintsi Iraani südames, kus süstematiseerisid ja dogmatiseerisid oma religiooni, panid hilisemaid allikaid kirja. Säilitasid moraalse iseseisvuse. Tegid seda kõike 150 aastat ning siis hääbusid vaikselt, nii ka bahlaavi keel.

Zoroastrism levis Indiasse Mombaisse, kus praeguse aja suurim kogukond, õigused seadusega kaitstud. Zoroastrism maailma vanimaid usundeid judaismi ja hinduismi kõrval.

Kalifaadi keskvõimu nõrgenedes, tulevad võimule pärsia/iraani dünastiad, kes de jure araablaste ülemvõimu tunnustavad, kuid tegelikult nende alluvuses pole. Seda osalt ka türgi ohu tõttu.

821 esimene pooliseseisev iraani dünastia: Tahiriidid. 9-11 sajand üldse iraanlastele helgemad, suurim riik Samaniidide oma, mis küll islami eelse hiilguseni ammugi ei jõudnud.

[redigeeri] Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam

Kõrgaeg 9-12 sajandil, mil kirjutati kõik islami väljapaistvad teosed. Klassikaline islam on pärslaste loodud ning see, milline ta enne oli, on teadmata.

Islami teoloogilised allikad:

  • koraan ja kommentaarid
  • islami pärimus ehk sunna: mida Muhamed tegi ja rääkis
  • sariaat

Koraan eraldivõetuna kaootiline ning vajab kommentaare mõistmiseks, see muudab sisu subjektiivseks, sest kommentaarid pärslaste kirjutatud. Tähtsaim on al-Tabari. Sunna on samuti pärslaste kogutud. Sariaat on eelmisest kahest tuletatud jumalik õiguskorraldus, ka pärslaste tõlgendus. Sel neli koolkonda.

Humanitaarteadused. Al-Tabari "Ajalugu". Filosoofid nagu ibn Sina jt samuti pärslased. Reaaltedused kah pärslaste loodud. Mingi Tarkuse maja, mille kaudu antiigi pärandit säilitati. Reaali tasi kaasaja kõrgeim.

[redigeeri] Safaviidide impeerium 1501-1722/36

Allikaid nende kohta endilt ja eurooplastelt: safaviidide ajal hakkas Euroopa Aasiaga rohkem suhtlema. Viimane iraanlaste impeerium. Riik tekkis Safavia ordust, mis 13. sajandil Azerbadzaani aladel ühe iraani väikerahva poolt loodi. Türgistuti, ordu muutus võimsaks ning nendega liitusid mingid teised tagakiusatud shiidid.

1491 Ismail Safavia ordu etteotsa ning 1501 kuulutab end Iraani šahhiks. Julmad vallutused Iraani aladel. Kõrval tuõuseb Türgi, kes neid ida poole tõrjub - Safaviidid keskenduvad Pärsia kultuurile.

16. sajnadil Safaviididele tõusevad ohud nii idast kui läänest. Türgi tollane valitseja Türgi tähtsaim: Ungari vallutus, piiratakse Viini. Sõda Safaviididega samuti edukas, saadakse mõned alad ja tehakse rahu, kuna lõplik purustamine oleks liiga keerukaks osutunud. Safaviidid said omakorda loa vabaks liikumiseks oma pühades paikades, mille loovutasid. Türgi-Irani eriline side siis ja siiamaani.

Tahmasp I ajal tihedamad suhted Euroopaga: algul Portugaliga, siis Inglismaaga, seoses India ookeaniga. Inglase Anthony Jenkinsoni (?) nõuanded sõjaväe ümberkorraldamiseks. Kuigi riik sõjaliselt ebaedukas, on sisemine olukord stabiilne. Järgmised valitsejad nõrgad ja sisetülid, kulutatakse riigi raha, viimane neist loobub troonist oma poja kasuks.

Abbas I (1587-1629). Stambuli rahu. Kuna kaubateed hakkavad 17. sajandil Iraanist mööda minema, tuleb riigi olukorra parandamiseks ka muud ära teha, nagu maareform: mässulised piirkonnad lähevad riigile, samuti siidimonopol. Sõjaväereform: jalavägi kristlaste lastest, keda algusest peale islami fanaatikuteks kasvatatakse; musketärid; kahurivägi; ratsavägi. Reformiga aitavad kaasa inglased Robert ja Anthony Shirley, kellele sai Briti armeest kõrini ja tulid seiklema.

Pealinn Kašmiirist Isbahhaadi (?). 17. sajandi alguses kolm suurt sõda Türgi osmanitega, kus saadi alu tagasi. Iraani tähtsaimaks sadamaks saab Abbas. Pärsia prestiiži tõus võitude tõttu, sõjad aga karmid Kaukaasia väikerahvastele: küüditati armeenlasi, grusiine, tapeti kurde. Tehti Euroopa koloniaalvõimudele mingeid järeleandmisi, mis hiljem kätte maksid. Abbas I kõrvaldab erinevatel moodidel oma pojad ja muud konkurendid.

Järgnev valitseja pojapoeg Safi (1629-1642), keda vanaisa oopiumiga mürgitada püüdis. On mõjutatav, eriti eunuhhide poolt, kelle hulka nüüd ka valgeid armeenlasi võeti (enne eunuhhid India päritolu). Tekkis kaks eunuhhide parteid: valged ja mustad. Tehti palju rumalaid otsuseid ja vallandamisi, loobuti siidimonopolist. Kaubandus käib alla, järgnevad valitsejad nõrgad.

Abbas II joodik, Saleiman I haaremis kinni. Meeleheitlik maksustamine ei päästnud midagi.

Tekkisid uued vastased riigi ümber, kes jõuavad rüüsteretkedega päris kaugele, samuti araablased. Afgaanide mäss ja 1722 tung Iraani aladele, kus pealinn ümber piirati ja alistuma sunniti. Teised naabrid kasutavad riigi nõrkust ära ja Peeter I tungib 1722 KAspia kallastele. Seda loetakse riigi lõpuks.

Keegi sultan valitseb mingisugust piirkonda, 1729 tõrjutakse õnneks türklased tagasi. Tahmasp II ajal endiste piiride taastamine. Tegude sooritaja siiski suurepärane väepealik Nadir Shahh. Sõjad siiski nõrgestasid riiki ja 1747 Nadir kukutatakse ning lühike hiilgeaeg sai läbi. 18. sajandil on riik jagunenud.