Vikipeedia:Vikipeedia transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid

Allikas: Vikipeedia

Käesolev lehekülg püüab anda soovituslikud juhised mitte-ladina tähestikku kasutavate keelte edasiandmiseks vikipeedias ladina kirjas. Et on juba olemas juurdunud praktika kohanimede kirjutamisel Kohanimede Andmebaasi põhjal, püüab käesolev projekt lähtuda sellest, tehes mõningaid lihtsustusi haruldasemate (ja laialt käibel oleva tarkvara poolt mittetoetatavate) tähtede osas, eelkõige toetudes ÕS-i soovitustele ja eesti keeles faktiliselt kasutatavatele kujudele. Senist arutelu vaata leheküljelt Vikipeedia_arutelu:Vikipeedia reeglid, arutelu võiks jätkata käesoleva lehe arutelu-leheküljel.

Sisukord

[redigeeri] Araabia kiri

[redigeeri] Araabia keel

[redigeeri] Pärsia keel

[redigeeri] Muud keeled

[redigeeri] Armeenia kiri

[redigeeri] Armeenia keel

[redigeeri] Heebrea kiri

[redigeeri] Hiina kiri

Hiina nimed ja hiinakeelsed tsitaatsõnad kirjutatakse üldjuhul Hanyu pinyin'i süsteemis. Märksõnade puhul tuuakse sulgudes ära ka toonimärkidega kuju. See kehtib ka vanahiina nimede puhul. Erandiks on seni olnud Taiwani isikunimed.

[redigeeri] India kirjad

[redigeeri] Devanaagari

[redigeeri] Jaapani kiri

[redigeeri] Korea kiri

[redigeeri] Kreeka kiri

[redigeeri] Vanakreeka keel

[redigeeri] Uuskreeka keel

[redigeeri] Kirillitsa

[redigeeri] Vene keel

Venekeelsete, samuti muude vene keele kaudu tulnud nimede transkribeerimisel asendatakse tähed järgmiselt:


VENE TÄHT EESTI ASENDUS ERANDID
А A
Б B
В V
Г G
Д D
Е E Sõna algul, samuti vokaali, Ъ ning Ь-märgi järel asendatakse Е => JE
Ё JO Tähtede Ж, Ч, Ш ja Щ järel asendatakse Ё => O
Ж Ž
З Z
И I Sõna algul vokaali ees asendatakse Й => J
ИЙ II Kahe- ja enamasilbilise sõna lõpul asendatakse ИЙ => I
Й I Sõna algul vokaali ees asendatakse Й => J
К K
Л L
М M
Н N
О O
П P
Р R
С S Vokaalide vahel ja sõna lõpul vokaali järel (v.a liitsõnalise järelkomponendi algul olev täht) asendatakse С => SS
СС SS
Т T
У U
Ф F
Х H Vokaalide vahel ja sõna lõpul vokaali järel (v.a liitsõnalise järelkomponendi algul olev täht) asendatakse Х => HH
Ц TS
Ч
Ш Š
Щ ŠTŠ
Ъ jääb märkimata
Ы Õ
Ь jääb märkimata
Э E
Ю JU
Я JA Kui eesnime lõpul on ИЯ, siis väljaspool dokumente ja teatmeteoseid asendada Я => IA, muidu Я => IJA (vikis järelikult viimane variant)


Vene omadussõnaliste kohanimede edasiandmisel tuleb lähtuda nende nimisõnalisest kujust: Орловская область => Orjoli oblast, Кулундинское озеро => Kulunda järv.

[redigeeri] Erandid

1. Lubatud on kasutada kahekordset vokaalitähte või muud hälbimust, mis tuleb meeles pidada, järgmistes linna- ja veekogunimedes: Amuur, Araali meri, Bakuu, Buhhaara, Kiiev, Laadoga järv (aga Staraja Ladoga), Leena, Ohhoota meri ja Ussuuri; sisuliselt kuulub siia ka Koola poolsaar;

2. Eestikeelsetena käsitatavad nimed ei kuulu transkribeerimisreeglite alla, nt:

a) Aasovi meri, Kaasan, Neeva, Uurali mäed (rõhk nihkunud esimesele silbile);
b) Abhaasia (ia-lõpulised maa-alade ja territoriaalüksuste nimed);
c) Sajaanid, Hibiinid, Laptevite meri (eesti mitmuse tõttu);
d) Venemaa, Pihkva, Oudova, Krimm, Siber jne.

3. Traditsiooni kohaselt kirjutatakse eestipäraselt Vene keisrinimed Aleksander, Katariina, Paul ja Peeter. Teatmeteostes on muganenud eesnime kasutamise korral vajalik esitada ka originaalne (Aleksandr, Jekaterina, Pavel, Pjotr).

[redigeeri] Lühendnimed

Kui isikute eesnimed esinevad lühi- või hüüdvormidena, siis tuleks välja selgitada, kas see ongi isikule pandud nimi või on tegemist asendusega. Viimasel juhul tuleks kasutada kindlasti pikka nimevormi. Vastavalt sellele, kas isik on rohkem tuntud pika või lühikese nimevormi kaudu tuleks nimetada ka artikkel.

Mõned enamlevinud vene eesnimed koos nende lühend- või hüüdvormidega:

Александр, Александра => Саша, Саня; Антонина => Нина, Тоня; Вероника => Вера; Виктор => Витя; Виктория => Вика; Владислав => Владик; Вячеслав => Слава; Григорий => Гриша; Дмитрий => Дима; Евгений, Евгения => Женя; Евдокия => Авдотя, Дуня; Елена => Лена; Елизавета => Лиза; Игор => Гоша; Ираида => Ира; Ирина => Ира; Константин => Костя; Леонид => Лёша; Любовь => Люба; Людмилла => Люда, Мила; Надежда => Надя; Наталья => Наташа; Николай => Коля; Ольга => Оля; София => Соня; Станислав => Стас, Слава.


Allikas: Vabariigi Valitsuse 25.03.1998 määrus nr 66 (RT I 1998, 31/32, 427); [Maailma kohanimed, Eesti Keele Sihtasutus, 1999]; ja ["Nimekirjutusraamat", Tallinn, Valgus, 1993].