Ott Kool

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Ott Kool (12. november 193028. august 2000) oli eesti ajakirjanik.

Ott Kool sündis Kunda vallas Toolse külas metsavahi peres. Ta õppis aastail 1938-1946 Malla algkoolis, 1948. aastal lõpetas Kohtla-Järve Tööstuskooli ja aasta hiljem ka õhtukooli. 1948-1950 töötas Kool elektrikuna Kundas, 1953. aastast alates kuus aastat Rakvere Metsatööstuses ja kaks aastat Väike-Maarja MTJ-is.

1961. hakkas pidama ajakirjaniku ametit ja oli kaks aastat ajakirja "Noorus" korrespondent. Samast ajast algab ka tema Eesti Raadio korrespondenditöö Põhja-Eestis. On saanud tuntuks ka kirjutajana - tema sulest on ilmunud teravate probleemidega publitsistikat ja lühijutte ("Adraseadmise aegu", "Tähed allikas"). Ott Kool on kirjutanud ka publitsistliku kallakuga näidendeid "Lilled professorile", "Maarja maal", "Kes paljajalu käib?", "Musta kassi öösel ei näe" jt. Käsitles põhiliselt Virumaa külaelu päevaprobleema ja eetilisi küsimusi. Kooli näidendeid on edukalt esitatud ka Rakvere Teatris, samuti Endla Teatris. 1962. aastast oli Ott Kool Eesti Ajakirjanike Liidu liige, 1987. aastast Kirjanike Liidu liige ja 1988. sai temast Eesti NSV teeniline ajakirjanik.

Ott Kool on kirjutanud ka filmistsenaariume: "Puud ja inimesed", "Hommikumeeleolu", "Leib" jt. Eriti kuulsaks sai ta taasisesesivumise perioodil oma fosforiidivastase kampaanias osalemisega ja selle avalikustamisega. Oli aktiivselt tegev Eesti Kongressis ja kuulus Eesti Komiteesse ning Eesti Põhiseaduse Assambleesse.

Ott Kooli elutee katkes 70. juubeli eel 28. augustil 2000. Ott Kool puhkab oma viimast und Kunda kalmistul.