Arutelu:Aadress

Allikas: Vikipeedia

Näiteks raamatu kohaviita raamatukogus ei nimetata aadressiks. Peale selle, näiteks mälupesa aadress ei pruugi vist märkida füüsilist aukohta.

Postiaadress sisaldab peale asukoha tavaliselt ka adressaadi nime. Postiaadress ei pruugi tähistada asukohta, näiteks kui kirjutatakse sõja ajal teatud sõjaväeosale.

Aadressiks nimetatakse teatud tüüpi pidulikku läkitust. Andres 27. august 2006, kell 23:04 (UTC)

Arvan, et püüe viia kõik aadressid ühe määratluse alla on lootusetu (ma ei räägi siin viimasest tähendusest). Siin loeb ikkagi konkreetne nimetamistraditsioon. Mida pole kolmbeks adressiks nimetada, seda nimetatakse, ja mida pole kombeks, seda mitte. Arvan, et see pealkiri tuleks reserveerida postiaadressile ja muust rääkida täpsustuslehel. Andres 27. august 2006, kell 23:07 (UTC)

Ei tea... Miks peaks postisysteemis kasutatav aadressi mõiste olema esikohal? Peale selle, postiaadress võib olla ka ainult postkast postkontoris. Arvan, et tänapäeval tähendab aadress ehk ennekõike isiku alalist asu- või elukohta. Kasutamissageduselt teisel kohal on võibolla hoopis e-maili aadress. Jne. Leian, et siia tuleks teha täpsustuslehekylg kõigile mõeldavaile tähendusile võrdselt. --Lulu 28. august 2006, kell 10:36 (UTC)
Eelistama peaks minu meelest võimaluse korral sõna esialgset tähendust. Aga see on tegelikult tõsi, et aadress ei ole iseenesest postiaadress, sest aadressi järgi võib ka ise kohale tulla. Nii et jah, siin võiks rääkida aadressist kui maja, korteri ja ruumi tähistajast, postiaadressi kohta võiks olla eraldi artikkel. Enamiku muude aadresside korral ei oleks artikli pealkirjaks mitte "aadress", vaid näiteks "e-maili aadress" või "meiliaadress", "IP-aadress" jne. Just vajadus ja tava täpsustada näitavad, et tegemist pole esmase tähendusega. Andres 28. august 2006, kell 10:45 (UTC)

Vikilingid käivad postiaadressi kohta. Siin aga on püütud mitte täpsustada, millise aadressiga on tegemist. Andres 3. jaanuar 2007, kell 13:12 (UTC)