August Kork
Allikas: Vikipeedia
August Kork (2. august 1887 – 11. juuni 1937) oli eestlasest Punaarmee väejuht, 2. järgu armeekomandör.
1908. aastal lõpetas Harkovi sõjakooli ja 1914. aastal kindralstaabi akadeemia koos Johan Laidoneriga.
Võttis osa Esimesest maailmasõjast ja astus 1918 Punaarmeesse. Eesti Vabadussõjas ja Vene Kodusõjas oli August Kork 1918–1919 Eesti Töörahva Kommuuni sõjandusnõuandja ja Eesti Punaarmee staabiülem. Petrogradi kaitsmisel juhtis 15. armee vägesid, hiljem sõjas Poolaga armeed. Oktoobrist 1920 määrati 6. armee juhatajaks ja sõdis P. von Wrangeli vastu, paistis silma Jušuni ja Perekopi vallutamisel ning Krimmi hõivamisel.
1922-1923 osales Turkestani rinde juhatajana bašmatside purustamises.
Pärast kodusõda töötas ta vastutavatel ametikohtadel, sealhulgas Harkovi, Lääne ja Leningradi sõjaväeringkonna juhatajana, 1928 sõjaväeatašeena Saksamaal, 1929 Punaarmee varustusvalitsuse juhatajana, 1929-1935 Moskva sõjaväeringkonna juhatajana ning 1935–1937 Frunze-nimelise Sõjaväeakadeemia ülemana. Oli Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige.
Kommunistliku partei liige aastast 1927.
August Kork hukati Stalini repressioonide käigus 1937 ja rehabiliteeriti 1957.
[redigeeri] Autasud
- Punalipu orden 1919
- Punalipu orden 1920
- Revolutsiooni aurelv 1920
[redigeeri] Kirjandus
- Armeekomandör August Kork [kogumik]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962
- Jakov Gorelik. Revolutsiooni sõdur August Kork. Tallinn: Eesti Raamat, 1986