Hiiumaa

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib saarest; maakonna kohta vaata artiklit Hiiu maakond


Hiiumaa
Hiiumaa
Hiiumaa
Pindala 989 km²
Rannajoone pikkus 310 km
Rahvaarv umbes 10 000
Tuletorn Kõpu tuletorn
Koordinaadid 58°52′ N 22°35′ E


Hiiumaa on suuruselt (989 km²) teine saar Eestis Saaremaa järel. Valdava osa Hiiu maakonnast moodustab Hiiumaa saar.

Saare ida- ja kaguranniku lähedal paikneb umbes 200 saart ja saarekest, millest suurim on tammide kaudu peasaarega ühendatud Kassari (19,3 km²). Hiiumaa ümber asuvatest laidudest on suurim Vohilaid. Hiiumaast kagus olevaid laide nimetatakse Hiiumaa laidudeks.

Hiiumaa rannajoon (pikkus 310 km) on hästi liigendunud. Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim tuletornKõpu tuletorn, mis on ehitatud 16. sajandi esimesel poolel eelkõige ohtliku Hiiu madala eest hoiatamiseks. Ülejäänud osa saarest on madal.

Suuremat osa Hiiumaast katab mets. Saare taimestik on liigirikas – ligi 1000 liiki soontaimi, neist palju haruldusi.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

13. sajandi keskel tulid siia esimesed rootslased. 14. sajandil oli saarel juba palju hiiurootslasi.

Aastatel 1563-1720 oli Hiiumaa Rootsi valdustes.

[redigeeri] Sadamad

  • Emmaste vallas - Sõru sadam
  • Käina vallas - Orjaku sadam
  • Kõrgessaare vallas - Lehtma sadam, Kalana sadam, Kõrgessaare sadam
  • Pühalepa vallas - Suursadam, Heltermaa sadam

[redigeeri] Hiiumaa kihelkonnad 20. sajandi algul

Hiiumaa kuulus siis administratiivselt Läänemaa alla.

  • Emmaste
  • Käina
  • Reigi
  • Pühalepa


[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislink