Seente loend

Allikas: Vikipeedia

See loend loetleb seeneliike ja teisi seente taksoneid.

Siia nimekirja palume kanda seente taksoneid. Bioloogia üldmõisted palume kanda bioloogia mõistete loendisse.


# A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y

[redigeeri] A

  • aedšampinjon (Agaricus bisporus)
  • aniislehtrik (Clitocube odora)
  • arušampinjon (Agaricus campestris)
  • austerservik (Pleurotus ostreatus)

[redigeeri] E

  • ebatuletael (Phellinus igniarius), sgk taelikulised
  • ere pilvik (Russula xerampelina coll)

[redigeeri] H

  • haavapuravik (Leccinum aurantiacum)
  • haavariisikas (Lactarius flexuosus)
  • haisev vöödik (Cortinarius traganus)
  • hall ebaheinik (Lepista panaeola)
  • hall kärbseseen (Amanita excelsa sün. A. spissa)
  • hallikas murumuna (Lycoperdon pedicellatum)
  • hallipiimane riisikas (Laktarius vietus)
  • harilik kedristõlvik (Cordyceps militaris)
  • harilik kivipuravik (Boletus edulis)
  • harilik kukeseen (Cantharellus cibarius)
  • harilik külmaseen (Armillaria mellea)
  • harilik lambaseenik (Polyporus ovinus)
  • harilik murukera (Scleroderma citrinum)
  • harilik murumuna (Lycoperdon perlatum)
  • harilik põdramokk (Sarcodon imbrisatus)
  • harilik tanuseen (Phallus impudicus)
  • harilik tungaltera (Claviceps purpurea)
  • harilik vaabik e jänesvaabik (Canoderma applanatum)
  • hermesnööbik (Marasmius alliaceus)
  • hiidhebel (Hebeloma sinapizans)
  • hiidkõrges (Megacollybia platyphylla)
  • hiid-lehtervahelik (Leucopaxillus giganteus)
  • hiidloorik (Catathelasma imperiale)
  • hübriid-tulinutt (Gymnopilus hybridus)

[redigeeri] I

[redigeeri] J

  • juurduv soverbiell (Sowerbiella radiculata)
  • juur-ebakõrges (Xerula radicata)
  • juurepess (Heterobasidion annosum)
  • juurepruunik (Phaeolus schweinizii)
  • jänesvaabik e harilik vaabik (Canoderma applanatum)

[redigeeri] K

  • kamperriisikas (Lactarius camphoratus)
  • karvane nahkis (Stereum hirsutum)
  • karvane riisikas (Lactarius pubescens)
  • karvanööbik (Crinipellis scabella)
  • kasekäsn (Piptoporus betulinus)
  • kasepilvik (Russula aeruginea)
  • kasepuravik (Leccinum scabrum)
  • kaseriisikas (Lactarius torminosus)
  • kelluk-sõnnikuseen (Panaeolus sphinctrinus)
  • kevadkorgits (Gyromitra esculenta)
  • kevad-põldseen (Agrocybe praecox)
  • kevad-võluheinik (Calocybe gambosa)
  • kibe käbikõrges (Strobilurus tenacellus)
  • kimp-lambaseenik (Albatrellus confluens)
  • kinaver-ebavesinutt (Pseudohygrocybe miniata)
  • kirbe kõrges (Collybia peronata)
  • kirbe pilvik (Russula emetica)
  • kirju tagel (Trametes versicolor)
  • kitsemampel (Rozites caperatus)
  • kollane kõhrik (Tremella mesenterica)
  • kollane kärbseseen (Amanita citrina)
  • kollane pilvik (Russula claroflava)
  • kollariisikas e võiseen (Lactarius scrobiculatus)
  • koorik-padjandsüsik (Hypoxylon multiforme)
  • kooriktarjak (Oxyporus corticola)
  • kopsservik (Pleurotus pulmonarius)
  • korallnarmik (Hericium coralloides)
  • kott-murukarikas (Calvatia utriformis)
  • kottseened (Ascomycota), hõimkond
  • kriit-lehtervahelik (Leucopaxillus cerealis)
  • krookusnarmimik (Sarcodontia crocea)
  • kuhik-vesinutt (Hygrocybe conica)
  • kukeseen (Cantaharelleus cibarius)
  • kuld-kukeseenik (Hygrophoropsis aurantiaca)
  • kuldkülik (Phyllotopsis nidulans)
  • kuldmampel (Phaeolepiota aurea)
  • kuld-puiduheinik (Tricholomopsis decora)
  • kuldriisikas (Lactarius volemus)
  • kuld-soverbiell (Sowerbiella imperialis)
  • kuldtatik (Suillus grevillei)
  • kuningkärbseseen (Amanita regalis)
  • kuuse-käbikõrges (Strobilurus esculentus)
  • kuuseriisikas (Lactarius deliciosus)
  • kährik (Sparassis crispa)
  • kännumütsik (Mycena galericulata)
  • kännupess (Fomitopsis pinicola)
  • kännuvammik (Phlebia tremellosa)
  • külmaseen (Armillaria mellea)
  • küüslauk-nööbik (Marasmius scorodonius)

[redigeeri] L

  • laiguline mütsik (Mycena zephyra)
  • lehmatatik (Suillus bovinus)
  • lehter-kukeseen (Cantharellus tubiformis)
  • lehvikvahelik (Paxillus panuoides)
  • leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae)
  • lepa-kärbseseen (Amanita friabilis)
  • liivtatik (Boletus variegatus)
  • lilla ebaheinik (Lepista nuda)
  • lilla ebanahkis (Chondrostereum purpureum)
  • limanutt (Hygrophorus hedrychii)
  • loor-kärbseseen (Amanita strobiliformis)
  • loorservik (Polyporus dryinus)
  • lõhislehik (Schizophyllum commune)
  • lõhnav kõrbik (Gloeophyllum odoratum)

[redigeeri] M

  • mage pilvik (Russula vesca)
  • majavamm (Serpula lacrimans)
  • metsšampinjon (Agaricus sylvicola)
  • murukera (Vascellum pratense)
  • must pässik (Inonotus obliquus)
  • mustjas maamuna (Bovista nigrescens)
  • mõrand-põldseen (Agrocybe molesta)
  • mõru lehtervahelik (Leucopaxillus gentianeus)
  • männi-kivipuravik (Boletus pinophilus)
  • männiriisikas (Lactarius rufus)
  • mürkšampinjon (Agaricus xanthoderma)

[redigeeri] N

  • näsariisikas (Lactarius mammosus)

[redigeeri] O

  • oksanupik (Marasmiellus ramealis)
  • oksa-roisknööbik (Micromphale foetidum)
  • oranž kärbseseen e safran-kärbseseen (Amanita crocea)
  • oranž riisikas (Lactarius mitissimus)

[redigeeri] P

  • pajutagel (Trametes suaveolens)
  • palupuravik (Leccinum Vulpinum)
  • panter-kärbseseen (Amanita pantherina)
  • pehme pilvik (Russula nauseosa)
  • pihkane liimik (Gomphidius glutinosus)
  • pintsehallik (Penicillium chrysogenum)
  • piparriisikas (Lactarius piperatius)
  • pleekvärvik (Stropharia pseudocyanea)
  • pomerantspuravik (Leccinum versipelle)
  • porgandriisikas (Lactarius deliciosus)
  • pruun kõrbik (Gloeophyllum sepiarium)
  • pruun kärbseseen (Amanita porphyria)
  • pruun kübarnarmik (Hydnellum ferrugineum)
  • pruun sametpuravik (Boletus badius)
  • pruunjas narmik (Hydnum rufescens)
  • puidulehtrik (Clitocybe lignatilis)
  • puidu-sametkõrges (Flammulina velutipes)
  • punajalg-sametpuravik (Xerocomus pascuus)
  • punakakk (Daedaleopsis confragosa)
  • punane kärbseseen (Amanita muscaria)
  • punapoorik (Pycnoporus cinnabarinus)
  • põdranapsik (Pluteus cervinus)
  • põhja-külmaseen (Armillaria mellea)
  • põld-ebaheinik (Lepista sordida)

[redigeeri] R

  • radiaalvammik (Phlebia radiata)
  • rihvelheinik (Tricholoma acerbum)
  • ripsmeline maatäht (Geastrum fimbriatum)
  • ripstorik (Polyporus ciliatus)
  • rohekas sametpuravik (X serocomus subtomentosus)
  • roheline kärbseseen (Amanita phalloides)
  • roosa mütsik (Mycena rosea)
  • roostekollane mampel (Pholiota aurivellus)
  • roostevöödik (Continarus laniger)
  • rõngasservik (Pleurotus calyptratus)
  • rõngas-tulinutt (Gymnopilus spectabilis)
  • rõngasvöödik (Cortinarius armillatus)
  • rõngata kärbseseen (Amanita vaginata)
  • rädipiimik
  • rädiriisikas (Lactarius vellereus)

[redigeeri] S

  • saatana-kivipuravik (Boletus satanas)
  • safran-kärbseseen e oranž kärbseseen(Amanita crocea)
  • samet-ebašampinjon (Leucoagaricus cretaceus)
  • sametvahelik (Paxillus atrotomentosus)
  • sapipuravik (Tylopilus felleus)
  • sarapuu-komuseen (Nectria coryli)
  • sarvjalg-nööbik (Marasmius cohaerens)
  • seakõrv (Gomphus clavatus)
  • seaseen e tõmmuriisikas (Lactarius necator)
  • seepheinik (Tricholoma saponaceum)
  • servikheinik (Hypsizygus ulmarius)
  • sinijalg-vöödik (Cortinarius collinitus)
  • sinilamell-vöödik (Cortinarius delibutus)
  • soomus-harisirmik (Echinoderma aspera)
  • soomusmampel (Pholiota squarrosa)
  • soomusnapsik (Pluteus petasatus)
  • soomustindik (Coprinus comatus)
  • soopilvik (Russula paludosa)
  • sooriisikas (Lactarius helvus)
  • suur kuldliudik (Aleuria aurantia)
  • suur sarvik (Calocera viscosa)
  • suur sirmik (Macrolepiota procera)
  • sõnnikuharmik (Clitopilus passeckerianus)
  • sälk-kollanutt (Hypholoma fasciculare)
  • sügiskogrits (Gyromitra infula)

[redigeeri] T

  • talilehtrik (Clitocybe brumalis)
  • talinigerik (Tubaria furfuracea)
  • tammekakk (Daedalea quercina)
  • tamme-kivipuravik (Boletus luridus)
  • tavaharmik (Clitopilus prunulus)
  • tavalehtrik (Clitocybe gibba)
  • tavariisikas (Lactarius trivialis)
  • tavavahelik (Paxillus involutus)
  • teisseened (Deuteromycetes), tinglik rühm
  • tellispunane kollanutt (Hypholoma lateritium)
  • teraline hirvepähkel (Elaphomyces granulatus)
  • terav paljak (Psilocybe semilanceata)
  • tigupanell (Panellus serotinus)
  • timpnarmik (Hydnum repandum)
  • tore riisikas (Lactarius repraesentaneus)
  • trihholomell (Tricholomella constrictum)
  • tuhmuv pilvik (Russula decolorans)
  • tuletael (Fomes fomentarius)
  • tuletaelik (Phellinus igniarius s.l.)
  • tumepruun kõrvliudik (Otidea butonia)
  • tõmmu vesinutt (Hygrocybe spadicea)
  • tõmmuriisikas e seaseen (Lactarius necator)
  • tuviheinik (Tricholoma columbetta)
  • tüvi-kobarheinik (Lyophyllum fumosum)

[redigeeri] U

  • udulehtrik (Clitocybe nebularis)
  • urnseen (Urnula craterium)

[redigeeri] V

  • vagel-ebaheinik (Lepista saeva)
  • valge kärbseseen (Amanita virosa)
  • valge lehtervahelik (Leucopaxillus candidus)
  • valge puravik (Leccinum holopus)
  • veinipunane pilvik (Russula obscura)
  • verev karikseen (Sarcoscypha coccinea s.l.)
  • verkjas vöödik (Cortinarius semisanguineus)
  • viburseened (Chytridiomycota), hõimkond
  • villjalg-harisirmik (Lepiota clypeolaria)
  • viltriisikas
  • voldiline tindik
  • võiseen e kollariisikas (Lactarius scrobiculatus)
  • võitatik (Suillus luteus)
  • värviline lehtervahelik (Leucopaxillus compactus)
  • väävelheinik (Tricholoma sulphureum)
  • väävelriisikas (Lactarius thejogalus)
  • vääveltorik (Laetiporus sulphureus)
  • vöödik (Cortinarius rubellus)