Hildegard Bingenist

Allikas: Vikipeedia

Keskajast pärinev pilt, kus on kujutatud Hildegard von Bingenit ja munk Volmarit
Keskajast pärinev pilt, kus on kujutatud Hildegard von Bingenit ja munk Volmarit

Hildegard von Bingen (ladina Bingensis; 109817. september 1179) oli saksa usutegelane, kirjanik ja helilooja. Teda on kutsutud ka Reini sibülliks.

[redigeeri] Biograafia

Hildegard sündis rikkasse aadliperekonda kümnenda lapsena. Lapseeas oli tal kehv tervis ning suure osa ajast oli ta üksi, mistõttu tema sisemaailm oli väga eriline. Oma kirjutistes väidab ta, et nägi lapsepõlves palju nägemusi.

Kaheksa-aastaselt läks Hildegard vanemate käsul kloostrisse, kus ta õppis lugemist ning kirjutamist nunn Jutta käe all. 18-aastaselt ühines ta benediktlaste orduga. Peale Jutta surma 1136. aastal sai Hildegardist prioress ning aastal 1147 otsustas ta kloostri kogukonnaga kolida Rupertsbergi Bingenis, kus ta sai kloostri abtissiks. Hiljem rajas ta mitmeid teisi nunnakloostreid.

Hildegard oli mõjuvõimas naine, kes pidas aru nii paavstide kui keisritega.

Ajaloos poldud teda enne 16. sajandit pühakuks kanoniseeritud, ehkki seda üritati mitmeid kordi (viimane toimus 1244. aastal). 16. sajandi lõpus nimetati ta ilma ametliku kanoniseeringuta pühakuks, tema püha päeva tähistatakse 17. septembril.

Hildegardist on säilinud ligi sada kirja nii keisritele, paavstidele, nunnadele ja aadlikele. Ta kirjutas umbes 70 luuletust ja üheksa raamatut. Tähtsamad neist olid "Scivias" ("Tunne teid!"), "Liber Vitae Meritorum", "De Operatione Dei".

Ta kirjutas ka ligi 72 laulu, mida on ka tänapäeval võimalik laulda (noodikiri arenes välja 11. sajandil).


[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: