Sillakohus
Allikas: Vikipeedia
Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus. Liivimaa sillakohtute eelkäiateks olid adrakohtud, mis Rootsi riigiasutuste ja Liivimaa rüütelkonna koostöös valminud uue politseikorralduse alusel 1668. aastal asendati sillakohtutega.
Sillakohus (saksa keeles Ordnungsgericht, vene keeles Орднунгсгерихт) mille kohta kasutati vahel ka nimesid maakohus, seadusekohus.
Liivimaa kubermangus toimunud mõisate reduktsiooni käigus riigistati umbes 70% mõisadest ning seega nõrgenes ka Liivimaa rüütelkonna võim kubermangus, seda ärakasutades likvideeris kuningas Karl XI sillakohtud 1694. aastal, nende ülesandeid hakkasid täitma kreisifoogtid.
Sillakohtud taastati vene võimu pooolt 1710. aastal Põhjasõja ajal. Asaehaldurkorra ajal Liivimaa kubermangus sillakohtud kaotati uuesti ja nende ülessandeid täitis alammaakohus. Peale asehaldurkorra lõppu taastati Liivimaa kubermangus viis sillakohtut uuesti. Eesti aladel taastati nad Tartus, Pärnus, Saaremaal ja Valgas.
Talurahvaseaduste ellurakendamisega peale 1804. aastat, moodustati kubermangus juurde neli sillakohtut nendest Eesti aladele kaks Võru ja Viljandi sillakohus.
Sillakohtute õigused laienesid 19. sajandi jooksul pidevalt, nad muutusid talurahva haldusliku ja politseilise järelevalve universaalorganiks kohapeal.
Sillakohtud kaotati 9. juuni 1888. aastal seaduse „Läänemere kubermangude politsei ümberkorraldamine” alusel.
[redigeeri] Sillakohtu koosseis
Sillakohus koosnes kohtunikust, kahest adjunktist ehk kohtunikuabist ja notarist. Peale nende ametnike olid kohtus ametis arhivaar, protokollija, tõlk, marsikomissar, kantseleiteenijad ja käskjalad.
Sillakohtunik ja adjunktid valiti teenistusse rüütelkonna poolt kolmeks aastaks ning kinnitati ametisse Liivimaa kuberneri poolt. Notarid valiti ametisse rüütelkonna poolt eluajaks ning nad kinnitati ametisse kubermanguvalitsuse poolt. Liivimaa Maanõunike kolleegium määras ametisse marsikomissari, kes vastutas sõjavägede liikumise eest teedel ja sildadel ning nende korrasoleku eest. Siit ka nimetus sillakohus. Istungeid pidas iga sillakohus oma maakonnalinnas.
Sillakohus allus kindralkubernerile, 1796. aastast Liivimaa Kubermanguvalitsusele. Sillakohtunik kohustus oma tegudest aru andma kubernerile, kellele võidi kaevata ka sillakohtu otsuse peale.
[redigeeri] Sillakohtu ülessanded
Sillakohus tegeles:
- põgenenud pärisorjade asukoha kindlakstegemise ja tagasitoomisega;
- avaliku korra hoidmisega;
- talurahvarahutuste mahasurumisega;
- seaduste täitmise järelevalvega;
- kubermanguvalitsuse korralduste teatavakstegemise ja nende täitmise järelvalvega;
- teede, sildade ja parvede ehitamise ja korrashoiu korraldamisega;
- sõjavägede läbimarsi juhatamisega;
- järelevalvega kõrtsinduse, aastalaatade, kaubanduse ja sanitaarolukorra üle;
- järelvalvega jahinduse, veepaisude ja kalatõkete ehitamise üle;
- kriisiolukordade (taudid, õnnetusjuhtumid) lahendamisega;
- kõrgemate kohtute otsuste täideviimisega;
- kriminaalkuritegude eeluurimisega;
- maksude ja trahvide sissenõudmisega.
[redigeeri] Eesti alal olnud sillakohtud
- Pärnu sillakohus Pernauer Ordnungsgericht
- Saaremaa sillakohus Öselsches Ordnungsgericht
- Tartu sillakohus Dorpater Ordnungsgericht
- Valga sillakohus Walksches Ordnungsgericht
- Viljandi sillakohus 'Fellinsches Ordnungsgericht
- Võru sillakohus Werrosches Ordnungsgericht