Lennuk (miiniristleja)

Allikas: Vikipeedia

Lennuk oli Eesti Vabariigi Merejõudude miiniristleja (hävitaja), mis ehitati Tallinnas Bekkeri tehastes 19151917. Nõukogude Venemaal oli laeva nimi Avtroil.

Vene SFNV valitsus saatis Avtroili Tallinna alla Punaarmeed toetama. Laev langes Vabadussõja ajal Naissaare all toimunud merelahingus Inglise laevade kätte vangi ning anti Eesti sõjaväele.

Eesti mereväes oli laev alates 27. detsembrist 1918, kuni see 1933 müüdi Peruule, kus sai tema nimeks Almirante Guise.

Nime sai laev Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Kalevipoja järgi, kus Lennuk oli laev, millega purjetati maailma lõppu.

Lennuki esimene kapten Eesti lipu all oli asekapten Veigelin, hiljem leitnant A. Reisberg.

Vabadussõja ajal kasutati laeva aktiivselt. Lennuk oli luure-, staabi- ja kullerlaev, paigaldas miinivälju ja pommitas vaenlase tagalat.

Aastal 1919 osales Lennuk dessantides idarindel:

Halli Hobuse patareist lastud 120-millimeetrine mürsk langes 14. oktoobril 1919 Lennuki ahtrile nii lähedale, et põrutas mageveetankid lekkima. See oli Lennukile kõige ohtlikum hetk Vabadussõjas.

Landesveeri sõjas ehk Landesveeri sõjas toetas Lennuk suurtükitulega maavägede edasitungi, võitles Magnusholmi ja teiste Riiat kaitsvate rannapatareidega 1. juulil 1919. Kaitses koos Vambolaga Lembitu sisenemist Daugava jõkke 2. juulil 1919.

[redigeeri] Laeva üldandmed

Pikkus: 104,85 m

Laius: 9,52 m

Süvis: 2,95 m

Veeväljasurve: 1800 t

Peamasin: 2 auruturbiini koguvõimsusega 32 700 hj

Kiirus: 32 sõlme

[redigeeri] Relvastus

  • 5 suurtükki kaliibriga 100 mm (laskeulatusega 13,9 km ehk 75 kbt)
  • 9 torpeedoaparaati
  • seniitsuurtükk
Teised keeled