Maausk

Allikas: Vikipeedia

Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.

Maausuliste jaoks on maausk katkematu usuline traditsioon ning maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk, millel on eriline osa eesti kultuuris. Kriitikute sõnul aga niisugune omausk hääbus 18. ja 19. sajandil hernhuutlaste ja teiste kristlike voolude survel peaaegu täielikult ning tänapäevane maausk on suurel määral rekonstruktsioon. Sellel seisukohal on eelkõige TÜ usuteaduskonna ja Eesti Kirikute Nõukogu spetsialistid.

Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne dogmaatika ja reeglistik. Peamisteks põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine. Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide esindamiseks moodustati 1995. aastal usuline ühendus Maavalla Koda.

Sisukord

[redigeeri] Terminoloogia

Maausuks või maauskudeks on vahel nimetatud ka teiste rahvaste loodususundeid. Eesti maausulised soovitavad teiste rahvaste loodususkude kohta kasutada pigem nimetusi "omausk", "loodususk" või "põlisusk" või kohalikest keeltest pärinevaid mõisteid nagu "haltiausko" Soomes või siis soome usk, mari usk jne.

[redigeeri] Maausu jumalaid

Maaema - maajumalad - Metsik - Pakane - Peko - Pell - Penn - Pikne - Rongo – Taevaisa – Taara, Tarapita – Toor, Toora, Tooru - Tooni - Tõnn - Uku - Äike.

[redigeeri] Tuntud maausulisi

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislinke