Arutelu:Must auk
Allikas: Vikipeedia
Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsiooniline potentsiaal on nii madal
Huvitaval kombel on see lause algusest peale sees olnud. Keegi pole vist julgenud parandada. Ma siiski küsiks, et kas keegi teab, mida see lause tähendab ja kas kuidagi teistmoodi ei oleks parem ütelda? Siim 21:57, 29 Jan 2005 (UTC)
- Peaks ehk olema: milles gravitatsioon on nii tugev? Andres 06:07, 30 Jan 2005 (UTC)
-
- tegelt lause on õige - iga asi mis kukub musta auku kaotab oma potentsiaalse energia - iseasi on vb sõnastus.... - Ahsoous 07:39, 30 Jan 2005 (UTC)
-
-
- Sellisel kujul tundub asi siiski segane. Igal juhul tuleks siis öelda "väike", mitte "madal". Selgem oleks minu meelest öelda, et selles piirkonnas on nii suur massikontsentratsioon, et tekib nii tugev kinnihoidev gravitatsiooniväli. Andres 07:53, 30 Jan 2005 (UTC)
-
-
-
-
- imho potentsiaali kohta saab öelda justnimelt madal aga mitte mingil juhul väike... aga see sinu pakutud fraas on ilmselt rahvale arusaadavam küll - Ahsoous 08:05, 30 Jan 2005 (UTC)
-
-
-
-
-
-
- Küllap Sul on "madala" suhtes õigus. Veel: kõige parem oleks vist öelda "gravitatsioonivälja potentsiaal". Andres 08:20, 30 Jan 2005 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
- ilmselt jah ... muide kõige selgem definitsioon tundub olema inglisekeelsel täpsustuslehel en:Black hole (disambiguation) - Ahsoous 14:28, 30 Jan 2005 (UTC)
-
-
-
nii madal, et miski, isegi valgus, ei pääse välja.
See kah ei ole päris õige, et miski ei pääse välja. Kui see oleks nii, siis oleks universumi saatus selge ja midagi poleks vaielda. Universumist saaks sel juhul varem või hiljem üks suur must auk. Stephen Hawking on sest asjast kirjutanud, aga ma pole sellesse süvenenud ega oska täpsemalt öelda, aga minu arvates kasutatakse sellist väljendit, et mustad augud auravad. Mida iganes see siis ka ei tähendaks. Siim 14:42, 30 Jan 2005 (UTC)
- Et nende lähedal tugevas gravitatsiooniväljas tekib aeg-ajalt osakeste paare, millest mõni kukub muidugi auku tagasi, mõni aga ei kuku ka. Kvantaurumiseks nimetatakse. Peaks olema vist ainumas mustadest aukudest infot jagav efekt peale kolme karva. Tegelikult oleks see pikemas perspektiivis omaette artiklit väärt, Mustade aukude kvantaurumine vms. Vikis on kuidagi vähe fyysikuid (arvestades sellega, kui palju neid igal pool mujal vedeleb). --Oop 08:46, 1 Feb 2005 (UTC)
kuni muutub lõpmata tugevaks
- See on teoreetiline mudel, eks ole?
mitte mingi rõhk
- Mis see tähendab?
-
- Kuigi see on halvasti sõnastanud, ei hakanud ma seda kustutama/muutma. Tegelikult tähendab see seda, et termotuumareaktsiooni käigus vabaneb tähe tuumas väga suur hulk energiat, mis kiirgub tsentrist eemale. See sisemine rõhk tasakaalustabki täheaine gravitatsioonilise kokkutõmbumise.
-
- Tähe elu lõpufaasis sisemised reaktsioonid aegamööda lakkavad, rõhk väheneb ning täht "vajub kokku". Sõltuvalt tähe massist muutub täht kas pruuniks või valgeks kääbuseks, neutrontäheks või mustaks auguks.
-
- ratatosk 24. jaanuar 2006, kell 14.41 (UTC)
selle tihedus on lõpmatu, sest tegu on punktmassiga.
- Kas punktmassi mõiste ei kuulu mitte matemaatilise mudelisse? Andres 22. oktoober 2005, kell 08.48 (UTC)
Tema tihedus on ka siis lõpmatu, sest ringjoonel, nagu üldse joontel, puudub [[ruumala] nagu punktilgi.
- Tundub, et siin on matemaatiliselöe mudelile omistatud füüsikaline reaalsus.
On avaldatud ka arvamust, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise dimensiooni. See hüpotees on ilmselt tingitud sellest, et mustade aukude kohta on tänapäevalgi vähe teada.
- Siin peaks midagi konkreetsemat kirjutama. Selge see, et mustade aukude kohta on vähe teada, aga tegemist ei ole ju lihtsalt spekulatsiooniga, vaid mingite teoreetiliste kaalutlustega. Andres 22. oktoober 2005, kell 08.48 (UTC)
Mis siin täpselt vaidlustatud on? Andres 22. oktoober 2005, kell 09.57 (UTC)
Ilmselt see, et tegu on punkt- (või joon-) massiga. Andres 22. oktoober 2005, kell 09.59 (UTC)
Must auk koosneb kahest osas, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont.
- Mis see tähendab? Andres 22. jaanuar 2006, kell 14.19 (UTC)
- Seda see tähendabki. Sündmuste horisont ise on see piir, kus aegruumi kõverus muutub lõpmata suureks. Seda piiri nimetatakse sündmuste horisondiks, kuna sellest piirist "seestpoolt" ei ole võimalik otseselt informatsiooni saada. Sündmuste horisondist alates hakkab aine langema singulaarsuse poole kiirusega c. Singulaarsus ise on teoreetiline olek, kuhu gravitatsiooniliselt kollabeeruv aine langeb. Singulaarsusel ei ole mõõtmeid. Mõningate hüpoteeside kohaselt oli ka enne Suurt Pauku aine/energia singulaarses olekus.
-
- Illustreerimiseks katsun ka mingi graafiku leida või joonistada.
- See sai siis nüüd tehtud ja asi peaks selgemaks saama ratatosk 10. veebruar 2006, kell 13.27 (UTC)
-
-
- Vaata pildi arutelulehekülge. Andres 10. veebruar 2006, kell 13.41 (UTC)
-
-
- ratatosk 24. jaanuar 2006, kell 14.33 (UTC)