Albrecht von Hohenzollern

Allikas: Vikipeedia

Albrecht von Hohenzollerni mälestussammas Malborkis
Albrecht von Hohenzollerni mälestussammas Malborkis

Albrecht von Hohenzollern (16. mai 149020. märts 1568) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 15101525 ning seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Albrecht sai Saksa ordu kõrgmeistriks 1511. aastal ning püüdis selle sõltumatust Poolast keisri toel taastada. Ta keeldus andmast Poola kuningale vasallivannet ning pikemaajaline vaen päädis lõpuks sõjalise konfliktiga 1519. aastal. Siis pidi ordumeister end lööduks tunnistama ja Poolale alistuma. See suurendas tunduvalt pahameelt tema alluvates ning seisustes ja kui reformatsioon 1520. aastate alguses Preisimaale jõudis, tekkis mõttele luua Preisimaast ilmalik hertsogiriik kohe suur hulk poolehoidjaid. Albrecht ise hakkas samuti protestandiks ning nõustus 1525. aastal ordumaade sekulariseerimisega. Ei keisril ega muudel orduinstantsidel polnud jõudu tema otsust väärata ja nii kuulutati Preisimaa 10. aprillil 1525 ilmalikuks hertsogiriigiks Poola ülemvõimu all. See ei meeldinud mõistagi ei keisrile, kes kaotas ülemvõimu Preisimaa üle (kuni selle ajani loeti seda Saksa-Rooma riigi osaks) ega ka Saksamaal ja Liivimaal asuvaile ordutegelastele. Albrecht omaltpoolt püüdis lisaks Preisimaale enda kätte saada ka teisi ordu alasid, sealhulgas Liivimaad. Wolter von Plettenberg keeldus aga oma maid sekulariseerimast ning suutis keisrilt piisava diplomaatilise kaitse saada, ka Poola polnud tol hetkel veel Liivimaa alistamisest huvitatud.

Nii kukkusid Albrechti esialgsed plaanid Preisimaalt välja laieneda läbi ning ta keskendus rohkem olemasoleva kaitsmisele. Nii keiser kui ka uus kõrgmeister nõudsid talt Preisimaa tagastamist ordule, kuid tulutult, Poola kuningas oli kindlalt Albrechti poolele ja sõda temaga sakslased ei tahtnud.

Uuesti püüdis Albrecht oma plaane Liivimaal läbi suruda vend Wilhelmi abil, kes sai 1529. aastal Riia peapiiskopi koadjuutoriks ning 1539 peapiiskopiks. Wilhelm püüdis esialgu oma valduseid laiendada, algatades Saare-Lääne vaenuse (15321536), kuid teiste Liivimaa riikide vastuseisu tõttu see tal ei õnnestunud. Albrecht toetas oma venda küll suhteliselt aktiivselt, ent tema ressursid polnud kaugeltki piisavad, et Liivimaa sisepoliitikat radikaalselt muuta. Nii otsustas ta oodata, kuni protestantluse idee Liivimaal rohkem juurdub, kuni saab võimalikuks maa rahumeelne sekulariseerimine.

  See artikkel on pooleli.