Arutelu:Füüsiline heli
Allikas: Vikipeedia
heli on siiski laine mitte niisama võnkumine - Ahsoous 9. september 2007, kell 00:18 (UTC)
- Kas on kindlasti füüsiline heli, mitte füüsikaline heli?--Ken 9. september 2007, kell 07:36 (UTC)
-
- Minu meelest peaks see materjal olema artiklis Heli. Andres 9. september 2007, kell 11:18 (UTC)
- See materjal saabki alguse artiklist heli. Artiklis on füüsiline heli (kui füüsikanähe). Mulle tundub endale ka, et peaks olema füüsikaline heli, nagu vanasti räägiti. Uuemal ajal vist uuritakse füüsilist heli. Heli levib lainetena, elastne keha võngub tervikuna ja osadena (liht- ja liitheli).--Tiuks 9. september 2007, kell 20:14 (UTC)
- Minu meelest peaks see materjal olema artiklis Heli. Andres 9. september 2007, kell 11:18 (UTC)
-
-
-
- Minu mõte on, et artikkel Heli peakski rääkima füüsilisest helist, teisi ainult mainides. Füüsikaline heli on ühtlasi füüsiline heli. Andres 9. september 2007, kell 22:09 (UTC)
- Selle artikli punased lingid kirjutan lahti, rohkem ma ei oska füüsilisest helist kirjutada. Füüsilisest helist võiks kirjutada see, kes akustikast asja jagab. Mina suudan minimaalselt sellest kirjutada ja ei tahaks tegelikult üldse füüsikast kirjutada.--Tiuks 10. september 2007, kell 23:49 (UTC)
- Minu mõte on, et artikkel Heli peakski rääkima füüsilisest helist, teisi ainult mainides. Füüsikaline heli on ühtlasi füüsiline heli. Andres 9. september 2007, kell 22:09 (UTC)
-
-
kas ei ole nii, et heli on subjektiivne tajuelamus, mis reeglina tekib keskkonna võngete toimel kuulmiselundis. Pole kuulmiselundit, pole ka heli. On lihtsalt võnkumine. Hallutsinatsioonide korral on inimesel helid täitsa olemas - muusika mängib, inimesed kõnelevad, kui reaalseid võnkeid ei ole.--Hendrix 11. september 2007, kell 04:37 (UTC)
- Ei ole. Andres 11. september 2007, kell 04:55 (UTC)
- kuidas siis on? Kuidas selliseid helisid nimetada, kui esinevad kuulmishallutsinatsioonid?--Hendrix 11. september 2007, kell 05:05 (UTC)
-
-
- Ma ei tea, kuidas neid nimetada. Eitan ainult seda, et puhtfüüsikaline nähtus (helilained) ei ole heli. Füüsikud nimetavad seda heliks, isegi kui see pole kuuldav. Andres 11. september 2007, kell 05:22 (UTC)
- kahtlemata on neil mõningal määral õigus, sest kuuldavus on tingitud kuulmiselundi ärrituslävest. Iseasi ikkagi, kas seda võnkumist nimetada heliks. Aga kui nii on kokku lepitud, ei hakka vastu vaidlema. Aga järsku oleks võimalik viide tuua, kust heli selline definitsioon võetud on?--Hendrix 11. september 2007, kell 07:55 (UTC)
- Ma ei tea, kuidas neid nimetada. Eitan ainult seda, et puhtfüüsikaline nähtus (helilained) ei ole heli. Füüsikud nimetavad seda heliks, isegi kui see pole kuuldav. Andres 11. september 2007, kell 05:22 (UTC)
-
kordan veel - keha võnkumine ei ole heli - heli on lainena leviv võnkumine (võnkliikumine) - Ahsoous 11. september 2007, kell 08:27 (UTC)
ilmselt väljakujunenud tavale defineeritakse heli kui keskkonna lainelist võnkumist või midagi sinna kanti. Võnkumisel on oma energia jne. Vedelike pinnakiht on lainelises liikumises. Veelainetel on energia. Järeldus siit - mere lainetav pinnakiht on heli. Seega - meri mitte ei laineta, vaid heliseb--Hendrix 11. september 2007, kell 16:59 (UTC)
- et definitsiooni korda saada siis tuleb lisada veel sõna 'keskkonnas' (veelainetamine ei levi mitte keskonnas, vaid selle piiril) ja nähtav võnkumine ei ole heli või on õigem öelda, et heli on nähtamatu? -- Ahsoous 11. september 2007, kell 19:09 (UTC)
- Kas nii sobib? Heli on elastses keskkonnas (helilainena) leviv võnkumine.--Tiuks 11. september 2007, kell 21:37 (UTC)
helilained levivad minu arust igasuguses keskkonnas. Nii elastsetes kui plastilistes materjalides. Nii rauas, kui kivis jne...Ja minu arust ei saa öelda elastne keskkond. Elastsus on materjali üks karakteristik teiste karakteristikute kõrval (kõvadus, sulamistemperatuur jne)--Hendrix 12. september 2007, kell 04:15 (UTC)
-
-
- peaks piisama sellisest 'Heli on keskkonnas lainena leviv võnkumine.' või siis juba kohe et mehaanilisee lainena?
- "nähtav võnkumine ei ole heli või on õigem öelda, et heli on nähtamatu?" Kas ikka sobib selline heli määratlemise kriteerium, nagu nähtavus. "Oma silm on kuningas" nagu ei sobi tänapäeva teadusesse...--Hendrix 12. september 2007, kell 05:43 (UTC)
- ega see ei ole definitsiooni osa, aga nii see tegelikult on - Ahsoous 12. september 2007, kell 06:21 (UTC)
- peaks piisama sellisest 'Heli on keskkonnas lainena leviv võnkumine.' või siis juba kohe et mehaanilisee lainena?
-
"Heli on keskkonnas lainena leviv võnkumine" - sellise definitsiooni korral peaks saama rääkida ka heli difraktsioonist ja heli interferentsist. Või ma eksin?--Hendrix 12. september 2007, kell 13:11 (UTC)
- saabki rääkida - interferentsi kohta võid lugeda näiteks en:Beat (acoustics) -- Ahsoous 12. september 2007, kell 14:34 (UTC)
Kui metsas langeb puu ja keegi seda ei kuule, siis kas sellega kaasneb heli? -- 88.196.99.64 12. september 2007, kell 15:41 (UTC)
- Heli ei pea olema kuuldav. Andres 12. september 2007, kell 17:52 (UTC)
Heli võib levida kõikjal, kus keskkond on elastne - gaasilises, vedelas või tahkes aines. Vaid vaakumis ei levi helilained. Lugege laine interferentsist ja difraktsioonist http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Hanno_vonkumised_lained.pdf. --Tiuks 12. september 2007, kell 18:28 (UTC)
-
- miks elastsust rõhutada? Tinaplönn on plastilisus ise, kuid juhib helilaineid täitsa korralikult--Hendrix 13. september 2007, kell 04:35 (UTC)
- leidsin internetist õppematerjale, kus öeldakse "Vaakumis heli levida ei saa, sest seal puudub elastne keskkond" ja "Mehaanilise võnkumise levimiseks on vajalik elastne keskkond, mille osakesi seovad elastsusjõud". Mul ei ole sõnu...--Hendrix 13. september 2007, kell 05:56 (UTC)
- miks elastsust rõhutada? Tinaplönn on plastilisus ise, kuid juhib helilaineid täitsa korralikult--Hendrix 13. september 2007, kell 04:35 (UTC)
-
-
-
- Ma ei tea, kuidas elastset keskkonda defineeritakse, aga helilaineid ei saa olla ilma elastse (või ligilähedaseltki elastse) keskkonnata, sest muidu laineid ei teki. Laine ju eeldab esialgse kuju ligilähedastki taastumist. Kui räägitakse elastsest kehast, siis peetakse nähtavasti silmas hoopis tugevamaid mõjutusi kui heli. Andres 13. september 2007, kell 06:54 (UTC)
-
-
-
-
-
- Ka ENE 1. köites öeldakse, et heli levib elastses keskkonnas, kuid seda ei defineerita. Andres 13. september 2007, kell 06:55 (UTC)
- sellisel juhul peaksid kõik materjalid olema elastesed. Võtame või betooni. Betoonis levivad helilained suurepäraselt. Ma küll ei julgeks betooni elastseks nimetada. Ilmselt vajab siis mõiste elastsus revideerimist. Minu arusaamade järgi on elastne keha, mis taastab mõju lõppemisel algse vormi. Kas vesi taastab oma esialgse vormi peale mõju lõppemist. Ja kas veel üldse on vormi. Kuubiku kujuline vesi...--Hendrix 13. september 2007, kell 07:06 (UTC)
- vedelike ja gaaside puhul tähendab elastus ruumala taastumist - Ahsoous 13. september 2007, kell 13:56 (UTC)
- Elastne keskkond ei pea ju olema sama asi mis elastne keha. Igal kehal on oma elastsuspiir, millest allapoole jäävad deformatsioonid on elastsed. Heli puhul on deformatsioonid väga väikesed. Vähemalt nii saan mina asjast aru. Andres 13. september 2007, kell 07:12 (UTC)
- definitsioonis ei ole vaja üleüldse sõna elastne, piisab et öelda 'keskkonnas levivad'... keskkond on vedel, tahke, gaasiline, plasma... vaakum ei ole keskkond, kuna seal ei ole ainet... - Ahsoous 13. september 2007, kell 08:28 (UTC)
- vedelike ja gaaside puhul tähendab elastus ruumala taastumist - Ahsoous 13. september 2007, kell 13:56 (UTC)
- sellisel juhul peaksid kõik materjalid olema elastesed. Võtame või betooni. Betoonis levivad helilained suurepäraselt. Ma küll ei julgeks betooni elastseks nimetada. Ilmselt vajab siis mõiste elastsus revideerimist. Minu arusaamade järgi on elastne keha, mis taastab mõju lõppemisel algse vormi. Kas vesi taastab oma esialgse vormi peale mõju lõppemist. Ja kas veel üldse on vormi. Kuubiku kujuline vesi...--Hendrix 13. september 2007, kell 07:06 (UTC)
- Vaakum on minu meelest keskkond, milles levivad elektromagnetlained. Andres 14. september 2007, kell 10:59 (UTC)
- Ka ENE 1. köites öeldakse, et heli levib elastses keskkonnas, kuid seda ei defineerita. Andres 13. september 2007, kell 06:55 (UTC)
-
-
Elastne keskkond on tõesti gaasiline (õhk), tahke, vedel aga elastne keha peab olema võnkumisvõimeline. Tahke keha (pillikeel), mitte betoon. Hendrix, ära aja segamini heli levimist ja võnkumisvõimelist keha.--Tiuks 13. september 2007, kell 12:33 (UTC)
- oot, nüüd ma ei saa aru, millest jutt - kas helilainete levimisest või heligeneraatorist. Ja heli tekitamiseks ei pea olema pillikeel - võib olla ka hiigla suur rauakolakas, mille pihta nuiaga virutada--Hendrix 13. september 2007, kell 13:26 (UTC)
Kas te seda ka lugesite: Heliallika elastne keha on võimeline võnkuma üheaegselt nii tervikuna kui ka selle korrapäraste osadena. Rauakolaka võib ära unustada, sest ta ei tekita helikõrgusi, vaid müra. Muusikud on huvitatud helikõrguste tekkimisest muusikas, millega tegeleb ka akustika--Tiuks 13. september 2007, kell 19:01 (UTC)
- antud artikkel räägib helist. Märksõnast ei saa järeldada, et tegemist oleks mingi erilise heliga. Järelikult tulevad arvesse igasugused helid, kaasaarvatud mürad.--Hendrix 14. september 2007, kell 02:17 (UTC)
-
- Õige. Ka akustika tegeleb muu hulgas müradega. Andres 14. september 2007, kell 10:59 (UTC)
Heli kui füüsikanähe hõlmab endasse ka mürad. Helist kitsamas mõttes tuleks rääkida artiklis Muusikaline heli. Andres 14. september 2007, kell 20:49 (UTC)
Sellisel juhul võtan jaotuse heli artiklist ära ja panen muusikalise heli alla. Mina müradega ei tegele ja ei oskagi sellest kirjutada.--Tiuks 14. september 2007, kell 22:04 (UTC) Heli artiklis allpool jääb ikkagi põhimõttelist sama jaotus, mis ma ära võtsin. Kustutage siis see jama ka ära. See ei kõlba ju heli kohata.
- Mis põhjusel see ikka veel vaidlustatud on. See jääb muusikalise heli artiklisse ja teistest helidest ma ei räägi. Muusikalise heli omadused on ka tavalise heli omadused. Erinevusi teiste helidega ei oska võrrelda, sest ma ei tea müra omadusi. Aitab jagelemisest ja asja keeruliseks ajamisest. Kes mürast tahab kirjutada? Ootan pikisilmi.--Tiuks 15. september 2007, kell 14:44 (UTC)
- Artikli pealkiri on "füüsiline heli". Füüsiline heli on sama mis heli. Heli mõistetakse kahes mõttes (heli üldse (sealhulgas müra) ja muusikaline heli). (Kolmandas mõttes veel kuuldava sagedusega heli.) See pealkiri eeldab minu meelest, et räägitaks helist üldse. Andres 15. september 2007, kell 15:31 (UTC)
- "Muusikalise heli omadused on ka tavalise heli omadused", et siis mis vahe neil on? Ja kumb on primaarne, kas tavaheli või muusikaline heli?--Hendrix 15. september 2007, kell 15:38 (UTC)
- Mina pean kuuldava sagedusega heli muusikaliseks heliks. Ma ei ole professor ja piirduks muusikalise heli kirjutamisega.--Tiuks 15. september 2007, kell 15:44 (UTC)
- Kuuldava sagedusega heli võib olla ka müra või löök. Andres 15. september 2007, kell 16:43 (UTC)
- No siis on ikkagi kõik ainult heli. Müra spektris esinevad kõikvõimalikud sagedused, sarnane valge valgusspektriga. Valge müra on müra, milles on kõik helisagedused ühesuguse heli intensiivsusega.--Tiuks 15. september 2007, kell 16:56 (UTC)
- Nojah, aga kui ma kuulen müra, siis on seal sagedused, mis on kuuldavad. Andres 15. september 2007, kell 17:21 (UTC)
- No siis on ikkagi kõik ainult heli. Müra spektris esinevad kõikvõimalikud sagedused, sarnane valge valgusspektriga. Valge müra on müra, milles on kõik helisagedused ühesuguse heli intensiivsusega.--Tiuks 15. september 2007, kell 16:56 (UTC)
- Kuuldava sagedusega heli võib olla ka müra või löök. Andres 15. september 2007, kell 16:43 (UTC)
- Mina pean kuuldava sagedusega heli muusikaliseks heliks. Ma ei ole professor ja piirduks muusikalise heli kirjutamisega.--Tiuks 15. september 2007, kell 15:44 (UTC)
- "Muusikalise heli omadused on ka tavalise heli omadused", et siis mis vahe neil on? Ja kumb on primaarne, kas tavaheli või muusikaline heli?--Hendrix 15. september 2007, kell 15:38 (UTC)
- Artikli pealkiri on "füüsiline heli". Füüsiline heli on sama mis heli. Heli mõistetakse kahes mõttes (heli üldse (sealhulgas müra) ja muusikaline heli). (Kolmandas mõttes veel kuuldava sagedusega heli.) See pealkiri eeldab minu meelest, et räägitaks helist üldse. Andres 15. september 2007, kell 15:31 (UTC)
- kuskil inglise Vikis on kirjutatud, et ega me omaenda teadmiste baasil kirjuta - oleme kollektorid. See tähendab, et koondame kokku teiste teadmiseid. Seega oleme referendid, mitte professorid...--Hendrix 15. september 2007, kell 15:57 (UTC)
- Hetkel kogun kokku muusikalise heli teadmised. Kui muusikateoorias kord majja saab, siis tuleb jälle algusest alustada, ehk lihtsalt helist. Eks nüüd olen juba targem ja oskan sellele tähelepanu pöörata.--Tiuks 15. september 2007, kell 16:06 (UTC)
Mida selles artiklis vaidlustatakse?--Tiuks 15. september 2007, kell 21:02 (UTC)
-
-
- Juba esimene lause on vaidlustatud. Andres 15. september 2007, kell 23:04 (UTC)
-
selline küsimus - kas mingid muud helid levivad keskkonnas kuidagi teistmoodi, et selliselt, nagu on defineeritud, on defineeritavaks mõisteks just ilmtingimata "füüsiline heli"? --Hendrix 19. september 2007, kell 12:55 (UTC)
- Tegelikult on see ka teiste helide puhul. Olen aru saanud, et ka müradel on sagedused, ainult helispekter on väga vaene, võrreldes teiste helidega, millel on ka harmoonikud. Ja kogu selle kupatuse mentaalne heli, füüsiline heli, füsioloogiline heli, psüühiline heli (kõik, mis ma tavalisest helist ära võtsin), tuleks tagasi panna.--Tiuks 19. september 2007, kell 20:08 (UTC)