Lavr Kornilov
Allikas: Vikipeedia

Lavr Georgijevitš Kornilov (vene Лавр Георгиевич Корнилов; 30. august (vana kalendri järgi 18. august) 1870 – 13. aprill 1918) oli Vene kindral, kes on tuntud peamiselt Kornilovi mässu tõttu.
Kornilov sündis tänapäeva Kasahstanis (Vene Turkestanis), pärinedes kasakate hulgast. Ta liitus juba noorukina Vene armeega. 1890–1904 osales ta mitmes Kesk-Aasiat uurinud ekspeditsioonis ning õppis sealseid keeli. Vene-Jaapani sõjas sai ta polkovniku (koloneli) auastme ning üles näidatud vapruse eest Püha Jüri risti. 1907–1911 oli ta Venemaa sõjaväeatašee Hiinas, saades kindralmajori auastme. Esimese maailmasõja ajal oli ta jalaväediviisi juhataja, kuid langes 1915 Austria-Ungari vägede kätte vangi. 1916 põgenes ta ning sai peale Veebruarirevolutsiooni Petrogrdi sõjaväeringkonna juhiks. Juulis 1917 nimetati ta Vene sõjaväe ülemjuhatajaks.
Kornilov oli algul Aleksandr Kerenski juhitud Ajutise Valitsuse toetaja, kuid ta pettus selles üha enam, mõistes, et Venemaa on langemas kaosesse ning suurimat kasu sellest on lõikamas Lenini juhitud bolševikud. Nii otsustas ta 1917. aasta septembris Vene poliitikasse sekkuda, ehkki väidetavalt põhjustas tema "mässu" Kerenski, kes algul tema väed Petrogradi korda looma oli kutsunud, kuid hakkas hiljem kartma, et äkki tahab parempoolsete poliitikute ja sõjaväelaste hulgas populaarne Kornilov ise võimu haarata. Seetõttu kuulutas Kerenski Kornilovi mässuliseks, võttis ta 9. septembril maha armee ülemjuhataja kohalt ja keelas tal pealinna tulla.
Kornilov otsustas aga Lenini ja "teised saksa spioonid" kinni võtta ja üles puua ning võib-olla kehtestada ka sõjaväeline diktatuur. Kuid Kerenski kutsus appi kõik väeüksused, mis pealinnas olid, iroonilisel kombel ka bolševike Punakaardi. Juhtivatele bolševikele välja kirjutatud arreteerimisorderid tühistati ja nad amnesteeriti. (Siiski, Lenin jäi endiselt tagaotsitavaks poliitiliseks kurjategijaks.) Koondatud väed suutsidki Kornilovi väed peatada. Kindral ise paigutati koduaresti, kuid tal õnnestus peale bolševike võimuletulekut vangistusest põgeneda ja ta siirdus Lõuna-Venemaale, kus asus koos kindral Mihhail Aleksejeviga organiseerima bolševikevastast vabatahtlike armeed.
Kornilov langes Vene Kodusõja ajal Jekaterinodari piiramisel, kui mürsk purustas ta peakorteri ning ta sai surmavalt haavata.