Sinimäed

Allikas: Vikipeedia

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://www.matkaklubi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/198
See artikkel (või pilt) on esitatud kustutamiseks,

lisateavet põhjuste kohta saad artikli arutelust, üldist infot artiklite kustutamise reeglite kohta artiklite kustutamise leheküljelt.


Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud ida-lääne suunalist kuni 45 meetri kõrguse järsu nõlvakuga ja lauge lõunanõlvaga 3 kilomeetri pikkust küngast otsamoreeni Vaivara vallas. Sinimäed koosnevad Tornimäest, Pargimäest ja Põrguaugu mäest ehk Grenaderimäest. Selle distaalsel nõlval paikneb Vaivara fluvioglaatsiaalne delta. Pargimäe kuppelja reljeefiga harja absoluutne kõrgus on 80 m.

Sinimägede sisemine ehitus on õige mitmekesine. Lõunapoolsed, mõnevõrra lavajamad osad, näiteks Tornimäest lõunasse jääv Kirikumägi, koosnevad sorditud kruusadest ja liivadest. Tornimäe põhjanõlva järsakus aga paljanduvad lasnamäe ja aseri lademe lubjakivid. Põrguhauamäe lõunanõlval lasuvad moreeni all aseri lademe lubjakivid, mis paljanduvad samasse seljakusse tehtud paari meetri sügavuses kaevimis. Ka Pargimäe tuum koosneb lubjakividest. Aluspõhjalistel kivimitel on ebanormaalselt suur – üle 20٥ ulatuv, lõunasse või lõunakagusse suunatud kallakus. Peale selle on nad oma esialgsest asendist üle 20 m kõrgemale tõstetud.

Arvatakse, et Sinimäed kujutavad endast otsamoreeni, mis koosneb hiiglaslikest mandrijää survel klindi servast lahti murtud ja siia kantud rändpangastest. Hiljem pidi liustiku serv siin mõnevõrra pikemalt peatuma, kusjuures jääst väljasulav materjal kuhjati sulavetega deltjaks moodustiseks Tornimäe taha. Kohati võib Sinimägede lõunanõlvadel jälgida ka omaaegse Läänemere lainete tegevuse jälgi, mitmete murrutusastangute näol.

Sinimägede väga huvitava sisemise ehituse iseloomustamisel ei sa jätta märkimata üllatavat fakti, et nende põhjajalamail esineb kambriumi sinisavi, mis tavaliselt paljandub ordoviitsiumi karbonaatsete kivimite all, klindi jalamil. Sinimägede aluspõhjaliste kihtide üldine järjestus ordoviitsiumi lubjakivimitest kuni sinisavini on sama, mis klindilgi.

Vaivara Sinimäed on olnud kindlustusvöönditeks mitmes sõjas. Tornimäele laskis juba Peeter I ehitada Põhjasõja ajal vaatetorni. Kuni maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis hävis lahingutes. Praegused põhjanõlvade puistus sarnanevad klindialuste salumetsadega.

Tornimägi, kus juba Põhjasõja ajal asus vaatetorn, on 69,9 m kõrgune.

Pargimägi kuulus Esimese Maailmasõja ajal oma kaitserajatsitega, Peterburi eelkaitseliini. Künka kõrgus on 85,2 m.

Põrguaugu mäele on rajatud Teise maailmasõja ajal kaitselahingutes hukkunutele mälestusplats. Selle künka kõrgus on 83,1 m.

[redigeeri] Vaata ka