Milankovići tsüklid
Allikas: Vikipeedia
Milankovići tsüklid on Serbia ehitusinseneri ja matemaatiku Milutin Milankovići kirja pandud kolm tsüklilist tegurit, mis mõjutavad Maa kliimat ja jääaegade tekkimist.
[redigeeri] Maa orbiidi elliptilisus
Maa orbiidi kuju ei ole täisring ning aja jooksul selle kuju muutub vähem elliptilisest rohkem elliptiliseks ehk ekstsentrilisemaks. Ekstsentrilisuse suurenemisel muutub vahe afeel (antud kontekstis Maa suurim kaugus Päikesest) ja periheeli (Maa lähim punkt Päikesele elliptilisel orbiidil) vahel suuremaks. Planeet Maa jaoks tähendab see suuremaid temperatuuriamplituude ning intensiivsemaid aastaaegasid. Maksimumekstsentrilisuse puhul võib periheelis Maale jõuda umbes 20% rohkem päikesekiirgust kui afeelis.
Mitmed erinevad tsüklid kokku kombineerivad keskmiselt 100 000 aastase tsükli. Selle aja jooksul muutub Maa orbiidi kuju peaaegu ringikujulisest (ekstsentrilisus 0,005) kergelt elliptiliseks (ekstsentrilisus 0,058). Maa ekstsentrilisust mõjutavad Saturni ja Jupiteri gravitatsiooniväljad. Oleks Maa ainuke Päikese ümber tiirlev planeet, püsiks orbiit muutumatuna.
[redigeeri] Maa telje kaldenurga muutus
Maa asend Päikese suhtes on kalde all ning praegu on kaldenurga väärtus 23,44°. Maa telje kallutatus tingib aastaajad ning polaaröö ja polaarpäeva Maa polaaraladel. 41 000 aastat kestva tsükli jooksul muutub Maa telje kaldenurk vahemikus 22,1° ja 24,5°. Väiksema kaldenurga puhul on aastaajad pehmemad ning temperatuuriamplituud väiksem. See soodustab jää akumuleerumist ja seeläbi jääaja teket, sest pehmemad suvetemperatuurid ei suuda eelmisel talvel sadanud lund täielikult sulatada. Jäämassi suurnemisel suureneb ka Maa albeedo ning seeläbi kiireneb jäätumine veelgi.
[redigeeri] Pretsessioon
Maa pretsessioon on Maa telje sihi muutus 23 000 aastase tsükli jooksul. Maa teeb vurrisarnaseid ringe osutades teljega vahel aja jooksul erinevate tähtede poole. Praegu on Maa telg suunatud Põhjatähe suunas.