Arutelu:Eesti

Allikas: Vikipeedia

See artikkel kuulub Vikiprojekti, mille eesmärgiks on tõsta Eesti kohta käivate artiklite kvaliteeti. Vaata Vikiprojekt Eesti.

--Metsavend 30. aprill 2007, kell 08:18 (UTC)

Estonicast võetud pilti võib kasutada kui juures on viide allikale - Estonicale. See märge on Estonicas endas kuskil sees ka. Peeter

Miks on riikide pindalad ja mõnel pool muud arvud lingiks tehtud? Jaan513, 23 Feb 2004 (UTC)

Ingliskeelses vikipeedias on püütud mõõtarve näitlikustada tabeliga, kus on ära toodud näiteks iseloomulikud pikkused. Seda ei ole õnnestunud järjekindlalt läbi viia. Arvan, et meie ei hakka seda järele tegema. Andres 12:41, 23 Feb 2004 (UTC)

Maailmaajad: http://www.worldtimeserver.com/, ma ise ei viitsi vist trükkida sisse neid kõiki ;P

Erinevust koordineeritud maailmaajast (UTC) märgitakse näiteks nii: UTC +2, Vikipeedias on kasutusel märkimisviis maailmaaeg +2. Tegelikult ei ole see päris täpne, sest UTC on ainult üks maailmaaja mõistetest ja artikkel maailmaaeg ei kajasta seda. Seetõttu tuleks toda artiklit täpsustada ja/või hakata ajavööndeid teisiti tähistama. Paljudel ajavöönditel on ka nimi. Näiteks Eesti ajavöönd on Ida-Euroopa aeg. Panengi selle väljendi tabelisse. Andres 15:10, 1 Apr 2004 (UTC)

Väga hea, J, et seda viga märkasid - tõepoolest, Eesti Vabariigi riigikord on parlamentaarne vabariik. Valitsemisvormiks peaks olema demokraatia. Abiks selliste asjade juures on www.riik.ee. Jaan513 20:08, 6 Apr 2004 (UTC +3)

Mispoolest vabariik ja demokraatia üksteist välistavad? Või konstitutsiooniline ja parlamentaarne - mispoolest need üksteist välistavad? Jaak 18:21, 6 Apr 2004 (UTC)

Nii vabariik kui ka kuningriik võivad olla demokraatlikud (umbes nii, et võim on rahva käes). Konstitutsiooniline ja parlamentaarne kasutatakse minu arvates monarhia puhul. Konstitutsiooniline vabariik - pole kuulnud sellisest... Äkki on? Jaan513 21:37, 6 Apr 2004 (UTC +3)

Vaatasin http://www.unc.edu/~rowlett/units/codes/country.htm . Selle tabelist on meil olemas, kui lisada ISO soovitatavad maatähised, kõik peale mootorsõidukite ja spordis kasutatavate. Kui mõelda Vikipeedia kasutaja praktilisele vajadusele selliste koodide-maatähiste järele, siis on nendest ISO koodidest ehk olulisemadki need tähekombinatsioonid, mis igapäevaselt autodel (Eestis on küll valik väike, kuid EL-is mitte :-)) ja spordiülekannete ajal ette tulevad. Ja Ateena pole kaugel.

Teen paar lisandust, kui sobivad, täiendaks teisigi artikleid. -- Urmas 17:33, 6 Apr 2004 (UTC)


Riigikorra all tuleks täpselt läbi mõelda, millised pealkirjad peaksid olema riigiasutuste loenditel. Andres 09:45, 13 Sep 2004 (UTC)


Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik.

Ma lisaks sellele nimekirjale Läänesaarte madaliku (eristaks ta Lääne-Eesti madalikust), Peipsi madaliku jagaks kaheks: Alutaguse madalikuks ja Peipsi madalikuks ehk Varnja-Värska madalikuks. Põhja-Eesti rannikumadaliku nimetaks ümber Soome lahe rannikumadalikuks. Siim 06:54, 9 Oct 2004 (UTC)


Minu meelest on enam-vähem kogu riigikord põhiseaduses kirjas, ka praegu alajaotuses "Põhiseadus" mainitu kuulub riigikorra alla. Andres 19:55, 9 Nov 2004 (UTC)



Sisukord

[redigeeri] Lipschütz, Aleksander

28. VIII 1883 - ? Füsioloog, päritolult juut, pärit Riiast. Oli 1919-26 prof. Tartu ülikoolis, 1926-37 Tšiilis Concepcióni ülikoolis. Asutas 1937 Santiagos eksperimentaalmeditsiini-instituudi, samast aastas selle juhataja. Peamised tööd endokrinoloogia ja pahaloomuliste kasvajate tekke alalt. Tuntuks saanud üldbioloogiaalaste ja populaarteaduslike teoste autorina. T.: "Miks me sureme" (1914, e.k. 1923).

Alustasin artiklit Aleksander Lipschütz. Andres 14:01, 30 Mar 2005 (UTC)

vene-eesti maapiir on kontrolljoon

Mis see lahtiseletatuna tähendab? Siim 13:56, 17 Apr 2005 (UTC)

Pole mõtet toppida siia ennesõjaaegset pindala. Eesti ei kontrolli Petserimaad ja Narva jõe tagust ala ja uus piirileping sõlmitakse ka varsti, meeldigu see meile siis või mitte. Siim 14:06, 17 Apr 2005 (UTC)

Kuskil tekstis tuleb igatahes ka see pindala ära tuua. Andres 14:14, 17 Apr 2005 (UTC)

Ma ei tea, aga lihtsalt selline mõte tuli..., et kui uued andmed (antud juhul rahvaarvu kohta) lisatakse, siis võiks võib-olla need vanad ikka kuidagi artiklisse alles jätta - Ahsoous 19:31, 18 juuli 2005 (UTC)

Pooldan seda. Andres 18:33, 20 juuli 2005 (UTC)

Võib muidugi kirjutada ka "eesti keel", aga meil on teistes tabelites stiilis "eesti".

Mis puutub presidendisse ja peaministrisse, siis mina paneksin heameelega lingid "Eesti president" ja "Eesti peaminister" ning vastavates artiklites räägiksin eelkõige nendest ametikohtadest. Andres 25. august 2005, kell 12.14 (UTC)
Tegin Albaania infoboksi järgi. Mulle kõlab "eesti keel" paremini ja selgemalt kui lihtsalt "eesti", ning samas võiks selles artiklis järgida teiste riikide stiili.
Seda võib arutada. Mulle meeldib ka "eesti keel" siin rohkem. Teiste maade puhul ei ole asi nii selge. Andres 25. august 2005, kell 12.34 (UTC)
Toetan linke stiiilis "riigi president" ja "riigi peaminister", aga siis tuleks seda teha kõikides riikide artiklites. Peep 25. august 2005, kell 12.29 (UTC)
Leian ka, et seda tuleb teha ka mujal. Andres 25. august 2005, kell 12.34 (UTC)

Kas saab 13. sajandi kontekstist lätlastest rääkida? Võib-olla peaks ütlema "läti hõimud"? Andres 26. august 2005, kell 12.16 (UTC)

[redigeeri] Puuduvad alaosad

Puudu on alaosad Religioon, Majandus ja Kultuur. Peep 22. september 2005, kell 22.22 (UTC)

Sümbolid ja tähised alt võiks alles jätta ainult riigipühad (ülejäänud on infoboksis), mis tuleks viia kultuuri alla. Riigi alaosal võiks nimeks pigem olla Poliitika. Peep 22. september 2005, kell 22.24 (UTC)

Ei ole nõus. Seda, mis on infoboksis, tuleb dubleerida. Riigipühad on otseselt seotud riigiga. Kõik, mis puutub riigisse, ei ole ju poliitika. Andres 22. september 2005, kell 22.31 (UTC)
Ei olegi, aga ma mõtlen, et teha Riik alaosa asemel Poliitika alaosa. Saaks selgema ülesehituse. Peep 22. september 2005, kell 22.35 (UTC)
Sel juhul peaks ju kõik peale poliitika sealt välja jääma. Andres 22. september 2005, kell 22.40 (UTC)
Ma ei tea, võib-olla on viga minus, aga mulle lihtsalt ei meeldi väga see Riik alaosa.
Artikli osade järjekorda tuleks ka veel arutada aga praegu ma lähen magama. Peep 22. september 2005, kell 22.47 (UTC)

Arvan, et infoboksi materjali ei peaks paigutama ühte kohta, vaid hajutama eri alajaotustesse. Andres 22. september 2005, kell 22.23 (UTC)

Ma pole kindel, kui palju peaks riikide artiklites infoboksist dubleerima. Peep 22. september 2005, kell 22.27 (UTC)
Kõik tuleb dubleerida, sest kui loetakse mingit konkreetset alajaotust, siis ei saa eeldada, et kõige tähtsamat tuleb hakata otsima infoboksist. Andres 22. september 2005, kell 22.29 (UTC)

Andres 22. märts 2006, kell 13.17 (UTC)


Linnade elanike arv võiks olla antud tabelina. Tabelis võiks näidata mitme rahvaloenduse andmed. Andres 27. märts 2006, kell 04.57 (UTC)


Kindlasti ei sobiks alguses rääkida eesti loodusest, tuleks lähtuda ikka ajaloolistest aspektidest algul ja haldusjaotus, hiljem loodus jne, Arvaks umbes sedasi:

Ajalugu
Poliitika
Haldusjaotus
Geograafia
Demograafia
Kultuur
jne

--Dj Capricorn 27. märts 2006, kell 11.44 (UTC)

Miks ei sobiks alguses rääkida loodusest? Andres 27. märts 2006, kell 11.59 (UTC)
Üldiselt on entsüklopeediates teistsugune järjekord, kui Dj Capricorn pakub. Kõigepealt räägitakse sellest, mis see riik/maa ON ja alles siis mis OLI. Ma pole kohanud mitte ühtegi entsüklopeediat, kus maa artiklit alustataks Ajaloo osaga. Ajaloo esimeseks tõstmine tähendab, et praegune riik on nagu taim, mis seemnest idanedes on läbinud arengu tänasele tasemele. Tegelikkuses on enamus maailma riike pigem põllulapid, kus eelmisel aastal kasvanud odral pole tänase maisiga midagi ühist. Ajalugu on kahjuks paraku sekundaarne peatükk. Nõukogude Liidu ajaloo üks esimesi peatükke oli omal ajal nt Urartu riigist. - Urmas 27. märts 2006, kell 12.15 (UTC)
Rahvaarv ja rahvastiku tihedus (2005) 1 347 000
29,8 in/km²
lähtusin lihtsalt inglise vikist inglismaa artikli puhul, mida on ilmselt palju läbi arutatud, aga ei vaidle millelegi vastu --Dj Capricorn 27. märts 2006, kell 12.43 (UTC)

Äkki sobiks maastikute all kirjutada natuke ka kõrgustikest? --Virx 4. detsember 2006, kell 18:58 (UTC)

Kõrgustikud peaksid käima alajaotusesse "Pinnamood", mis tuleks lisada alajaotuse "Loodus" algusesse enne "Jõgesid". Andres 4. detsember 2006, kell 20:29 (UTC)

[redigeeri] NLiidu lõpp

Kas on kuskil e-kättesaadav Belovežje kokkuleppe tekst? Soovitavalt vene keeles, mitte tõlkena mis iganes keelde.

SRÜ-d ei moodustatud NLiidu asemele. Riigi asemele moodustatakse riik. Ka kuulusid esialgu SRÜ-sse ainult kolm riiki.

Kas riigivõimu organi eksisteerimine ilma reaalse võimuta on riigi eksisteerimine? St kui on olemas mingi riigi valitsus või president eksiilis, kas see riik siis eksisteerib? Seda tüüpi NLiiduga seotud küsimusi tuleb liiga palju, et kirjutada NLiidu lõpust selles artiklis üksikasjaliselt. Pigem võiks piirduda lihtsalt konstanteeringuga, et detsembris saadeti NLiit laiali. Kuupäevad ja üksiksündmused ei olegi ju olulised, sest Eesti oli selleks ajaks juba iseseisev. - Urmas 27. märts 2006, kell 12.30 (UTC)

põhjusmõtteliselt Belovežje kokkulepe Eestit kuigipalju ei puudutanud, küll aga Almatõ..., et kas astuda liitu või mitte... seepärast panin viimase sisse... aga kui Belovežje sisse panna siis paraku tuleb ka riigi ametlik lõpp ära näidata... - Ahsoous 27. märts 2006, kell 12.46 (UTC)
Siis pigem välja jätta. St artiklis "Nõukogude Liit" üksikasjaliselt kirjutada, mis kuupäeval milline sündmus aset leidis. - Urmas 27. märts 2006, kell 12.53 (UTC)
võib-olla, et tõesti välja jätta ... aga kui nüüd reaalsest võimust rääkida... siis kelle käes oli tuumakohvrike? ;-) - Ahsoous 27. märts 2006, kell 12.56 (UTC)


Leppe venekeelne tekst on siin. Andres 27. märts 2006, kell 12.59 (UTC)

[redigeeri] Artikli ülesehitus

Minu arvates on praegune artikkel liialt nö tükeldatud. Kui teeks nii, et oleks 5-6 alapealkiraja, nt riik, loodus, geograafia, demograafia, majandus, religioon jne. Nende all kirjutaks üldise jutu vastavalt siis riigikorrast, loodusest jne. Liigsena tunduvad eraldi alapealkirjad niidud, metsad, jõed. Nendest võiks rääkida üldiselt looduse all ja pikemalt eraldi artiklis, aga viide sinna oleks toodud alapealkirja lõpus, kasvõi vaata lähemalt alt. Ehk sai mu mõte arusaadav.--Mona 29. märts 2006, kell 10.09 (UTC)

Meil on ka teiste riikide puhul alajaotus "Loodus" omakorda jagatud (üldskeem vaata artiklist Albaania). Põhimõtteliselt võib lingi muidugi teha ka alajaotuse lõppu, aga igatahes peaks ta olema selle alajaotuse juures, mida laiendatakse. Võiks teha ka eraldi artikli "Eesti loodus", millele kohe

alguses viidata. Sel juhul võiksid ehk teised lingid (ja osa alajaotusi) pikemasse artiklisse minna. Andres 29. märts 2006, kell 12.19 (UTC)

Ma arvan samuti, et kõikide riikide artiklites peaks olema üldised alapealkirjad, kus on üks monoliitne tekst et lugeja saaks ülevaate ja üldpildi. Igale alapealkirjale vastab teatud põhiartikkel, millele viidatakse ja kus on täpne informatsioon (niidud, metsad, jõed). Seega riikide artiklid peaksid olema ülevaate jaoks, mitte kogu informatsiooni andmiseks.
Enne ei saagi korralikult selle artikli kallal ühiselt töötada kui pole olemas struktuuri. Selles tuleks enne kokku leppida. Tuleks vaadata, millisesse järjekorda sagedamini muud infoallikad alajaotused panevad. Peep 5. aprill 2006, kell 18.35 (UTC)
Ma arvan, et struktuur peaks olema samasugune nagu teistes riigiartiklites, näiteks Albaania. Küsimus on ainult selles, et siin tuleb juurde uusi sama taseme alajaotusi, mida mujal seni ei ole. Andres 5. aprill 2006, kell 18.45 (UTC)

Võiks nagu mõne suurema järve kah ära mainida äkki? jõgede asemel võiks teema olla veekogud, kus oleks artikkel jõgedest, järvedest, merest, lahtedest jms. --Virx 4. detsember 2006, kell 18:08 (UTC)

Metsavend pani paar järve sisse. Alajaotus, mis hõlmab kõiki veekogude liike, võiks kanda pealkirja "Veestik". Andres 4. detsember 2006, kell 20:31 (UTC)

Välja tõstetud:

Hirvede, metskitsede ja rebaste kõrval on ka põtru (2000...3000), kopraid, nugiseid, halljäneseid, valgejäneseid (umbes 200). Eestis elab ka pruunkaru (umbes 800), hunt (umbes 600) ja ilves (umbes 2000). Hundi-, karu- ja ilvesejaht on Eestis lubatud.

Põhjus: suht juhuslik loetelu loomadest. Arvan, et see jahinduslik aspekt on siiski vajalik, aga see vajaks põhjalikumat käsitlemist kui juhuslik loetelu. Panin artiklisse praegu kokkuvõtte eesti loomastiku leheküljelt.--Boy 2. aprill 2006, kell 18.16 (UTC)


Väga hea! Andres 3. aprill 2006, kell 06.39 (UTC)

[redigeeri] Eesti Statistikaameti andmed rahvaarvu kohta

Aasta Rahvaarv
2000 1 372 071
2001 1 366 959
2002 1 361 242
2003 1 356 045
2004 1 351 069
2005 1 347 510
2006 1 344 684

Kandsin siia tabelisse ühed rahvastiku andmed. Mida siia tabelisse veel kanda, enne kui artiklisse lisada. Ma pole päris kindel selles, mida selle demograafia alajaotuse all välja tuua ja mida mitte --Mona 8. aprill 2006, kell 12.47 (UTC)


Algusesse tuleks panna alajaotus "Maa ja riik", kus selgitada, milline riiklik või halduslik staatus Eestil millalgi on olnud ning kuidas Eesti piirid on muutunud. Andres 12. august 2006, kell 00:36 (UTC)

Orjarahvas sai meist tegelikult alles 16. sajandil, kui talupoegadel keelati relva kandmine, kuna just see oli tol ajal vaba mehe tunnus.

Orjad olid Eestis olemas juba 13. sajandil. Alles ordumeister keelas eestlastel orjapidamise ja orjad muutusid külaproletariaadiks.


Eesti ajaloo peaks korralikult ja süsteemikindlalt lahti kirjutama. Mina tegin hetk tagasi vaid hädavajaliku - kirjutasin mõne lausega lahti puuduvad rubriigid (Rootsi aeg, Keskaeg jt) ning muutsin mõned lõigud, mis jagasid vananenud ja ajaloolaste poolt kaasajal vääraks tunnistatud teavet (nt. et muistse vabadusvõitluse ajal oli Eesti vbõrdõighuslik ühiskond). - Valdopraust, 16. august.2006 13.29 UTC

Jah. Tuleb ka vaadata, kuidas jagada materjali selle artikli ja artikli Eesti ajalugu vahel. Siia ei ole mõtet kuigi pikalt kirjutada, sest artikkel tervikuna paisub väga pikaks. Andres 16. august 2006, kell 13:40 (UTC)

[redigeeri] Uus president

kuna on valitud uus president siis muutsin presidendi ära. Enne: "Arnold Rüütel" Pärast: "Toomas Hendrik Ilves"

vara veel --WikedKentaur 3. oktoober 2006, kell 17:51 (UTC)

[redigeeri] Kaart.

See lipu ja vapi all olev kaart ei ole just kõige parem, kas saaks selle välja vahetada?

See on ainuke asendikaart, mis on saadaval. Kui keegi teeb parema, siis võib välja vahetada. Andres 30. oktoober 2006, kell 11:41 (UTC)
Aga kas see ei ole parem? http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Europe_location_EST.png Jocker, 00:56.
Mõnes suhtes on. Aga sellel tuleks ära võtta Euroopa Liidu värvid. Esiteks sellepärast, et Euroopa Liit pole selles kontekstis oluline, teiseks sellepärast, et mõne kuu pärast on need värvid valed. Andres 31. oktoober 2006, kell 23:13 (UTC)
Ahjaa, noh ma vaatan kas leian paremat.
Praegu on kõik riikide asendikaardid ühte stiili. Selle praeguse kaardi alla võib lisada ka teise, mis Eesti asendit täpsemalt näitab. - Urmas 1. november 2006, kell 18:52 (UTC)
See kaart on nüüd ilma EL värvideta: http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Europe_location_EST.png ja EL värvidega variant (uuendatud) http://en.wikipedia.org/wiki/Image:EU_location_EST.png . -- Ma oleksin küll nende ilusamate kaartide poolt, praegune on hall ja imelikult venitatud.


Ajalugu on proportsioonist väljas (Eestlaste muistne vabadusvõitlus ehk Põhjala ristisõjad). Sama pika alalõigu saaks teha näiteks kõigist keskajal Eesti pinnal peetud sõdadest (piiskopikandidaadid üksteise vastu, ordu piiskoppide vastu, kõik koos moskoviitide vastu).

Arvan, et kogu ajaloo esitus on liiga põhjalik. Põhjalikum esitus võiks olla artiklis Eesti ajalugu ning veel põhjalikum Eesti ajaloo perioodidele pühendatud artiklites. Proportsioonid on kogu artiklis paigast ära, sest artikli täiendamine on toimunud stiihiliselt ja koordineerimatult. Seda artiklit on väga raske koostada, aga oleks hea, kui keegi püüaks esitust korrastada ning materjali proportsioneerida. Andres 9. november 2006, kell 16:26 (UTC)

Välja tõstetud:

By the end of 2004, Estonia had reported a cumulative total of 4442 HIV cases; it had also reported that 70 of these cases had developed AIDS, of which 36 had died. For the year 2004 alone, the republic reported 743 new HIV cases, 27 new AIDS cases and 6 AIDS deaths. Estonia has the second highest estimated prevalence of HIV, over 1% of the adult population, in Europe. Seventy-three per cent of Estonian PLWHA are male. Andres 11. november 2006, kell 00:09 (UTC)

[redigeeri] Rahvad

Eestlased olid koos preislaste, žemaitide, aukštaitide (leedulaste esivanemad), latgalite, kurelaste, semgalite, liivlaste ja seelidega (lätlaste esivanemad) 12. sajandi lõpul üks väheseid Euroopa rahvaid, mis ei olnud ristiusustatud. Siit jääb mulje, nagu oleksid eestlased tol ajal ühtse rahva moodustanud, leedulasi ja lätlasi aga polnud veel olemas. Nii see küll ei olnud. --Metsavend 11. detsember 2006, kell 08:35 (UTC)


Link Kes? Mis? Kus? ei sobi munu meelest siia. Andres 17. detsember 2006, kell 13:19 (UTC) Täiesti nõus, muidu võib siia terve hulk veelgi tihedamalt seotud teoseid panna --Dj Capricorn 17. detsember 2006, kell 22:23 (UTC)



Eesti kultuur on enamjaolt retseptiivne, rangelt võttes puudub iseseisev kultuuripind. Eesti kultuur on peamiselt mõjutatud saksa kultuurist, seda seoses ristisõdijate vallutuste ja valitsemisega Eesti aladel, kuid ka muude naaberriikide kultuurid on oma mõju avaldanud. Tänapäevase eesti kultuuri kujunemisel on suur osa vene kultuuril ja Nõukogude Liidu liikmeks olemisel.


Ma vaidlustaksin selle... -- AdaHeidelberg 27. jaanuar 2007, kell 20:25 (UTC)

Võid selle lõigu ümber teha või välja jätta. See lõik on ebamäärase sisuga (pole selge, millisel juhul on kultuur retseptiivne, mis on iseseisev kultuurpind jne) ning selle väited on raskesti tõendatavad. Andres 27. jaanuar 2007, kell 20:34 (UTC)

Kas ei võiks ajaloo ja kultuuri osa teha eraldi artikliteks ja jätta Eesti artiklisse ainult lühikokkuvõtted? -- AdaHeidelberg 10. veebruar 2007, kell 16:24 (UTC)

Seda võib teha, kui need alajaotused liiga pikaks lähevad. Arvan, et nad pole praegu liiga pikad. Minu meelest peaksid need lühikokkuvõtted olema nii pikad, et neid kannataks lugeda ka ilma spetsiaalartikli poole pöördumata. Nende pikkus peaks võimaldama esituse sisukust ja täpsust. Näiteks inglise viki riigiartiklite ajaloo-osad on minu meelest liiga üldsõnalised ja ebatäpsed. Andres 10. veebruar 2007, kell 16:30 (UTC)

Eeesti esiajaloo alt on välja jäetud:

Erilist aktiivsust [vikingite kontekstis] näitasid üles saarlased. (...) Tihti räägitakse ka nn idaviikingitest, kes pärinesid peamiselt Kuramaalt või Saaremaalt. Andres 10. veebruar 2007, kell 18:08 (UTC)

Tundub, et see parandus esindab teistsugust seisukohta eestlaste ja viikingite seoste kohta.

Põhjala ristisõdade alajaotuses on muudetud laused:

Paljus toimus ristimine ja uutele valitsejatele allutamine relva jõul (pms Sakalas ja Ugandis), kuid mitmed piirkonnad alistusid uutele valitsejatele ka rahumeelsete vasallilepingute teel. Sellised alad olid näiteks Virumaa, Läänemaa ja ka Saaremaa - seal jäid paljus paika ka muistsed eesti vanemad, kellest said uute peremeeste vasallid ja kes panid alused mitmete hilisemate aadliperekondadele.

Muudatus eitab kristluse vabatahtlikku vastuvõtmist ja vasallilepinguid.

Allpool on on orjarahvaks saamine asendatud täielike õiguste kaotamisega. Kuidas seda mõista? Andres 10. veebruar 2007, kell 18:23 (UTC)


[redigeeri] Religioon

<tr><td>[[Usund]]</td><td>[[Luterlus]] 152 237 in; [[Õigeusk]] 143 554 in (2000 a)</td></tr>

See vajab täpsustamist. Parem, kui see oleks tekstis. 4. märts 2007, kell 11:25 (UTC)
Viimasel rahvaloendusel vastas 381 911 inimest, et on "usu suhtes ükskõikne"; 163 304 ei osanud vastata, 89 691 ei soovinud vastata, 90 297 suhtumine religiooni on hoopis teadmata. St enamuse (vist isegi absoluutse) suhtumine religiooni/kuulumine kirikutesse jääb üldse se's punktis kajastamata, mis ei ole õige.
Millised on Eesti kirikute arvud oma liikmeskonna kohta? Mis alusel erinevad kirikud oma liikmeskonda loevad? - Urmas 4. märts 2007, kell 11:34 (UTC)

[redigeeri] Kaitse alla

Artikkel tuleks lähiajal kindlasti kaitse alla panna, vandaalide hulk on väga suur --Dj Capricorn 27. aprill 2007, kell 07:48 (UTC)

Olen ka täheldanud väga tihedat vandalismi selle artikli juures. Kuid kui palju see artikkel siis edasi areneks? see on nagu aasta aega vist juba olnud nädala ühistöö... --avjoska 27. aprill 2007, kell 08:34 (UTC)
Tihedast kontrollist peaks piisama. Aga seda nädala ühistööd pole keegi eriti tõsiselt võtnud. See on esindusartikkel, sellele peaks erilist tähelepanu pöörama. Andres 27. aprill 2007, kell 10:35 (UTC)

[redigeeri] Segased (kahtlased) tekstijupid

Eesti taasokupeerimise ja -annekteerimisega 1944 sai Eestist taas liiduvabariik Nõukogude Liidus. Autonoomia liiduvabariigi näol oli suuresti aga näiline, kuna NSV Liit oli suuresti autoritaarne tsentraliseeritud majanduse ja poliitikaga riik. --Dj Capricorn 27. aprill 2007, kell 16:38 (UTC)


Pakun kaitsta seda lehte vandalite eest. Geonarva 29. aprill 2007, kell 13:40 (UTC)

Ei poolda seda. Vandalism on siin siiski suhteliselt harv. Andres 29. aprill 2007, kell 18:45 (UTC)
Kolm korda päevas ei ole just harv. --Metsavend 30. aprill 2007, kell 07:35 (UTC)
Kolm korda päevas jõuab ju vabalt tühistada. Andres 30. aprill 2007, kell 08:07 (UTC)
Praegu on lehekülg kaitstud. Minu meelest peaks selle maha võtma, muidu blokeerime selle lehekülje arengu. Andres 29. aprill 2007, kell 18:47 (UTC)
Arvan, et lehekülg peaks jääma kaitstuks vähemalt 10. maini. Registreeritud kasutajad saavad muudatusi teha. Kui ajalugu vaadata, siis on viimastel päevadel registreerimata kasutajad ainult vandaalitsenud. --Metsavend 30. aprill 2007, kell 07:35 (UTC)
Meil on siin näiteks ka hulk regulaarseid kasutajaid, kellel pole kasutajanime. Ja uus kasutaja peab neli päeva ootama, isegi kui ta kasutajanime võtab. Minu meelest on see häiriv kitsendus, mis paneb uue kasutaja käega lööma. Andres 30. aprill 2007, kell 08:07 (UTC)
Jaanuari lõpust alates (3 kuu jooksul) on anonüümsed kasutajad teinud selles artiklis 2-3 mõistliku parandust/täiendust ja üle 10 vandalismiakti (enamik viimase 3 päeva jooksul). Tõenäosus, et anonüümne kasutaja siin lähema 10 päeva jooksul mõistlikku täiendust tahaks teha, on pea olematu. --Metsavend 30. aprill 2007, kell 08:18 (UTC)
Olen nõus, et tõenäosus on väike, aga tühistamise vaev ei ole minu meelest nii suur, et riskida sellega, et mõni mõistlik parandus jääb tegemata. Andres 30. aprill 2007, kell 09:01 (UTC)

[redigeeri] "Republic of Estonia (1990-1991)"

Vot mis inglise Vikipeedias eelmise aasta lõpupoole välja ilmus: en:Republic of Estonia (1990-1991). Ma ise arvan, et säärane asi tuleks ära kustutada, eriti veel viimatiste sündmuste valguses, kus artiklile juba viidatakse: w:Talk:Bronze Soldier of Tallinn#Estonias Independency. -Stark 1. mai 2007, kell 23:49 (UTC)

Minu meelest pole tegemist poliitilise eesmärgiga artikliga. Selle algus on küll eksitav, aga vajadus sellise teemaga artikli järele on olemas, ja seda ka eesti vikis. Väljend "Eesti Vabariik" on ju kahemõtteline, sest Eesti Vabariigiks ümbernimetatud liiduvabariik ja 1918. aastal välja kulutatud Eesti Vabariik on erinevad asjad, vähemalt mulle tundub nii. Andres 3. mai 2007, kell 12:44 (UTC)
Aa, kui kaua see tartu rahu järgne piir kehtis reaalselt? petseri ja narvatagune on selle järgi ju piirides. --avjoska 3. mai 2007, kell 12:47 (UTC)

Metsavend, miks Sa elanike arvudest vahe ära jätsid? Andres 8. mai 2007, kell 18:52 (UTC)


Kas Eesti on sama, mis Eesti Vabariik? Minu meelest mitte ja vastava eristuse peaks artiklis kasvõi märkuse korras tematiseerima. --Kamma 17. juuni 2007, kell 13:24 (UTC)

See märkus on õige. Entsüklopeediate traditsiooni põhjal ning otstarbekuse kaalutlustel räägitakse maast ja praegusest riigist samas artiklis. Maa ja riigi eristust ja vahekorda tuleks selgitada alajaotuses "Maa ja riik", mis oleks üldse kõige esimene alajaotus. Andres 17. juuni 2007, kell 14:13 (UTC)

2006. aasta demograafilised näitajad Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Eestis oli 1 344 684 elanikku. Neist 620 600 ehk 46,1% oli mehed ning 726 910 ehk 53,9% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 10,6‰, suremuse üldkordaja 12,9‰ ja loomulik iive -2,2‰. Elanike tihedus on 32,2 in/km² Geonarva 26. juuni 2007, kell 07:46 (UTC)


Alajaotus "Kliima" on kopipeistitud .html siit. Andres 28. juuni 2007, kell 21:06 (UTC)

Samal ajal pöörasin tagasi, kui sa märkuse tegid. Arvan, et pole mõtet neid pikki kopitud tekste hoida. Kui keegi soovib kirjutada, siis leiab need lihtsalt netist üles?--Mona 28. juuni 2007, kell 21:10 (UTC)
Jah, enamasti leiab küll. Seda teksti siin on, tõsi küll, raske leida. Andres 28. juuni 2007, kell 21:42 (UTC)

Miks on Eestil ikka see vana kole mall ja teistel riikidel on ilus ja normaalne??!?

Mall ei ole veel kõigi riikide juures vahetatud. Sa võid selle töö ette võtta. Andres 17. september 2007, kell 00:12 (UTC)