Lastekeel
Allikas: Vikipeedia
![]() |
Selle artikli sisu on vaidlustatud! Loe kriitikameelega! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Lapsekeel, ka hoidjakeel on keelevariant, mida kasutavad rinna- või väikelastega suhtlemisel emad, hoidjad jt. Sellest tuleb eristada nn pudikeelt, mida räägivad lapsed kõnelema õppimise varastes faasides. Lapsekeele kasutamine ei ole universaalne kuid on levinud väga paljudes kultuurides.
Tavaliselt on see standardkeele artikulatsiooniliseks moonutuseks, mille puhul on lihtsustatud keelevoo segmenteerimist ning tõstetud kõne helikõrgust. Keerulisi süntaktilisi struktuure välditakse ning sõnavara on redutseeritud. Samuti on võimalik, et täiskasvanu kohaldab ennast rääkides lapsekeele erinevate aspektidega, näiteks mängib kaasa silbikordustega.
Vahel kohtab lapsekeeles sõnavormide lihtustamist ja muutmist, kui täiskasvanud arvestavad keele funktsioone ja struktuuri vahendades intuitiivselt lapse mitte veel väga tugevalt arenenud keelelise asjatundlikkusega. Siiski pole lapse standardkeele omandamine pärsitud ka keelekeskkonnas, kus kultuurist tingituna lastega rääkides lastekeelt ei kasutata. Lapsekeele liigne kasutamine võib segada last täiskasvanute maailma sisseelamisel ning standardkeele tundmaõppimist.
Lapsekeele kasutamist on uuritud ka loomadel. [1]
[redigeeri] Näiteid eesti lapsekeele sõnadest
- kõtu - kõht
- kätu - käsi
- lallu - jalg
- mammu - mari
- pepu - istmik
[redigeeri] Kirjandus
- Pajusalu, K. Eesti hoidjakeele kujunemine / Toivainen, K. (toim.) Suomalaiskielten omaksumista tutkimassa. Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja, 117-124. Turku, 1996.