Estonia kaevandus

Allikas: Vikipeedia

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://www.postimees.ee/140706/esileht/majandus/209197.php
Estonia kaevanduse mälestuskivi
Estonia kaevanduse mälestuskivi

Eesti suurim allmakaaevandus Estonia. Jääb ilmselt tegutsema kuni põlevkivienergeetika taandumiseni. Estonia kaevandus lasti käiku 1972. a tootlikkusega 5,4 mln t põlevkivi aastas, mis oli maailma põlevkivikaevandustest suurim. Kasutatakse ainult kamberkaevandamisviisi (maapinda hoitakse ülal tervikute peal, mis vajumisohu välistab). On oma 65-70 meetri sügavusel kaevandamisega põlevkivikaevanduste seas maailmas ainulaadne.

Kaevandus ise on põhimõtteliselt lõputu väikeste ristkülikute jada (põlevkivikiht on Eestis imeõhuke, Estonias umbes kaks ja pool meetrit ja et põlevkivikihid paiknevad kaldega Peipsi suunda (sügavamale), on ka arusaadav, miks Estonia kaevandus nii sügav on) ja on ise umbes viie meetri kõrgune.

Estonia kaevandus juhib oma väljapumbatavad veed läbi läänepoolsete Kurtna järvede, häirides järvede looduslikku koostist rohkete sulfaadilisanditega. Kaevandusvete eemaldamiseks kasutatakse ka Milloja ja Rannapungerja jõge, mis suubub Peipsi järve. Kaevandustest eemaldatava vee tõttu jäävad kuivaks ka kohalikud madalamad kaevud. Seetõttu võetakse tarvitusele erinevaid meetmeid, varustamaks kohalikke elanike majapidamiseks vajaliku veega. Karjäärialadel segi pööratud pinnasekihid soodustavad pinnavee kiiret nõrgumist põhjavette, läbimata korrapärast looduslikku filtreerimist

Pärast seda, kui Estonia kaevandus hakkas Mäetaguse vallas Seli soole lähenema, on see kuivama hakanud. Esimesed laukad on peaaegu kinni kasvanud. Laugasterohkusega silma paistev Seli raba on Muraka soostiku idapoolseim lahustükk. Kaheksa aasta taguses maakonnaplaneeringus kajastati raba just kaevanduse mäeeraldises olemise tõttu probleemalana. Detsembris 2003 andis keskkonnaministeerium Põlevkivi Kaevandamise ASile sinna kaeveloa. Mäetaguse valda loodav Selisoo kaitseala välistab selle suunalise laienemise ja võtab enda alla ka 250 hektarit Estonia kaevanduse mäeeraldise piires olevat maad, kust kümmekonna aasta pärast oli kavas kaevandada rohkem kui kaheksa miljonit tonni põlevkivi.