Malli arutelu:ETDM

Allikas: Vikipeedia

"Eesti Vikipeedial on luba selle pildi kasutamiseks." - Kui luba on ainult Vikil, siis teised ei tohi ilma lisaloata neid pilte kasutada, aga Viki avatuspoliitikast lähtudes peab kõigil olema õigus neid pilte kasutada ja ei pea pöörduma loa saamiseks Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi poole.--Hendrix 16. september 2007, kell 05:16 (UTC)

ilmselt peaks tekst olema midagi taolist:"The copyright holder of this file, Tartu City Government, Estonia (http://www.tartu.ee/?lang_id=2) allows anyone to use it for any purpose, provided that the copyright holder is properly attributed. Redistribution, derivative work, commercial use, and all other use is permitted." (see on mall:Tartu lubab Commonsi variant)--Hendrix 16. september 2007, kell 05:26 (UTC)
Arvan küll, et on võimalik pilte Vikipeedias ka niimoodi kasutada. Vähemalt vanasti oli. Andres 16. september 2007, kell 07:49 (UTC)
et lubatud kasutamiseks Vikis ja kui tahta Vikis olevat pilti kuskil mujal kasutada, siis peab pildi autorilt lisaloa taotlema?--Hendrix 16. september 2007, kell 07:51 (UTC)
Jah. Andres 16. september 2007, kell 08:24 (UTC)
vaatasin Commonsi litsentsid üle ja kuskilt ei leidnud, et peab autorilt/omanikult lisaluba taotlema. Kui juba Vikis, siis pole autoril/omanikul enam mingit õigust pildi levikut piirata. Õigus on nõuda ainult oma autorluse/omanduse äramärkimist.--Hendrix 16. september 2007, kell 08:38 (UTC)
Commonsis küll, aga eesti Vikis on teine asi. Eesti seadused seda ei keela, ja vikipeediates võib olla ka selliseid pilte, mida Commonsisse ei saa panna. Andres 16. september 2007, kell 08:55 (UTC)
See probleem on siis lahendatud.--Hendrix 16. september 2007, kell 08:58 (UTC)
Ei, lahendatud ei ole. Peab täpselt vaatama, mis Vikipeedia poliitika on, aga igatahes fair use USA-s toob kaasa sarnase probleemi, ja see on inglise vikis lubatud. Andres 16. september 2007, kell 09:08 (UTC)
Tundub, et peaksin lisama ka omapoolseid kommentaare.
Selle pärast saidki pildid Eesti Vikipeediasse üles laetud, et Commonsis kehtivad natuke teised reeglid. Mina leian, et põhiline on ikka pilt, mitte see kuidas ja kus seda kasutada on lubatud (vähemalt niikaua kui on olemas õigus pilti Vikipeedias kasutada).
Niipalju kui mina inglise keelest mäletan, tähendab permitted lubatud ja nende piltide puhul ei saa kindlasti lubada to use it for any purpose ja eriti veel commercial use.
Ma tahaks Eesti keraamika artiklisse ikka mõnda pilti ka. Juhul kui pildid anda vabasse kasutusse ei lubaks ükski muuseum mul seal pilte teha. Niigi vähendasin piltide suurust, et neid ei saaks igalpool kasutada.
iffcool 16. september 2007, kell 16:32 (UTC)

Vikipeedia litsents lubab artiklit kasutada ka väljaspool ilma täiendavaid päringud tegemata (litsentsi järgides). Kui piiranguga pilt on artikli osa siis see piirab ka artikli kui terviku kasutusvabadust. --WikedKentaur 16. september 2007, kell 16:39 (UTC)

Pildid võivad olla teistsuguse staatusega kui artikkel. Muidu ei saaks näiteks fair use-pilte Vikipeedias kasutada. Kas Sa saaksid praeguse poliitika täpselt välja uurida? Millalgi aasta alguses anti aasta aega litsentside kordategemiseks.
Pilt on ju tavaliselt illustratsioon, mille saab välja jätta. Andres 16. september 2007, kell 18:02 (UTC)
Väga hästi öeldud: Pilt on ju tavaliselt illustratsioon, mille saab välja jätta.
Seda minagi. Need pildid ongi mõeldud ainult artikli illustreerimiseks. Pildid ei sisaldada mingit olulist informatsiooni ja seetõttu saab nad ka alati välja jätta. iffcool 16. september 2007, kell 18:24 (UTC)
no minu arust ei ole mõtet pilti artiklisse pannagi, kui ta lisateavet ei sisalda. Võtame või Ringtee-Aardla ristmiku tunnel. Olen veendunud, et kirjelda seda tunnelit kuda tahes, pilti nägemata õiget ettekujutust temast ei teki. On selge, et abstraktsete mõistete lahtimõtestamisel on illustratsiooni väärtus väike, aga konkreetsete objektide puhul võiks isegi ainult piltidest piisata. Näiteks Otepää kirik - põhiolemuse saab selgeks juba pilte vaadates. Olen veendunud, et pilt on ülimalt oluline asi artikli juures.--Hendrix 17. september 2007, kell 00:07 (UTC)
Pilt on muidugi oluline asi, aga jutt on sellest, et enamasti ei kasuta tekst otseselt pilti. Andres 17. september 2007, kell 00:52 (UTC)
Paljude teemade puhul ei sisalda pilt olulist informatsiooni ja pildimaterjal on oluline peaaegu ainult artikli illustreerimiseks.
Näiteks, kui ma kirjutan artikli mõnest rändrahnust (Punane kivi, Kotkakivi, jne.) siis on artiklit illustreerival pildil väga oluline väärtus (eriti, kuna teksti on vähe) kuna pilt näitab milline antud objekt siis ikkagi on.
Laiemate teemade puhul ei saa aga pilt näidata objekti kui sellist, vaid ainult mingit katket sellest. Oskad sa mulle näidata mõnda pilti, mis võtaks kokku Eesti keraamika? Mõni skeem ehk midagi näitaks aga sellest oleks vähe ja seda poleks vaja autoriõigustega kaitsta.
Kui ma teen mõne pildi paarist oma teosest (reeglina siis, kui Commonsist pole midagi võtta), võin ma neid kasutada mõne erialasema teema käsitlemiseks (angoob, linoollõige) aga neid ei sa kasutada Eesti keraamikast rääkivas artiklis. Ma ei ole keraamik ja ammugi ei ole ma ainuke sellega tegeleja terves Eestis. Seega on mul vaja pilte teostest, mis on Eestis laiemalt tunnustust pälvinud. Need teosed on aga kellegi omand ja siit ka autoriõigused.
Muide, kas Sa natuke üle ei pingutanud nende piltidega sellest tunnelist. Oleks piisanud ka kolmest pildist. Vähemalt minu arvates.
iffcool 17. september 2007, kell 12:24 (UTC)
Isegi kui pilt annab palju informatsiooni, on tavaliselt võimalik ta ära võtta, nii et artikli teksti ei pea muutma.
Isegi kui pilte on rohkem kui tarvis, ei ole see ju mingi eriline probleem. Andres 17. september 2007, kell 15:05 (UTC)

arvan, et visuaalset materjali peaks olema nii palju, et artiklit lugedes tekib inimesel tunne, nagu ta oleks ise kohal ja vaataks kirjeldavat eset või nähtust. Olen kindel, et fotod polegi selleks kõige sobivam moodus. Parem oleks film, aga korraliku filmi tegemine on niipalju keeruline, et pole isegi mõtet tavalisel inimesel filmimisega tegelema hakata. Tõenäosus, et film läheb untsu, on kordi suurem kui foto puhul. Ja untsu läinud film häirib tunduvalt rohkem, kui mõni üleliigne foto.--Hendrix 18. september 2007, kell 04:00 (UTC)

Nõus. Andres 18. september 2007, kell 04:02 (UTC)
Läheb teemakaugeks, aga kindlasti ei saa öelda, et mõnel juhul ainult pildist piisakski. Kindlasti ei saa seda öelda Otepää kiriku puhul. See, et praeguses seisus artikkel sisuliselt olemas on, ei loe. Ükskõik kui hea on pilt, sisaldab see endas siiski piiratud hulgal infot, lisaks peab teatud info lugemiseks omama eriteadmisi. Näiteks Otepää kiriku interjööri vaadates võib tõesti spetsialist öelda, et tõenäoliselt sisustatud sel-ja-tol ajal ja altarimaali autor on see-või-teine. Aga ka kõige suurema koguse südame piltide järgi ei ole võimalik suvalisel inimesel aru saada, kuidas see töötab. --Ken 18. september 2007, kell 16:07 (UTC)
Kas keegi on öelnud, et ainult pildist piisaks? Andres 19. september 2007, kell 06:46 (UTC)
no mina mõni päev tagasi öösel kell 3 poetasin enamvähem sellise lause...--Hendrix 19. september 2007, kell 12:41 (UTC)