Panzerfaust 60

Allikas: Vikipeedia

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://www.wehrmacht.pri.ee/varustus/relvastus/pzf60/pzf60.html

Ühekordne granaadiheitja (nn tankirusikas) Panzerfaust 60 oli Wehrmacht´is kasutusel jalaväe tankitõrjerelvana. Relva eelkäijateks olid Faustpatrone ja Panzerfaust 30, millede laskekaugus oli aga osutunud liiga väikseks. Seoses sellega töötati firmas HASAG Hugo Schneider AG 1944. a suvel välja Panzerfaust 30 -nele sarnanev, kuid suurendatud heitelaenguga (134 g) versioon Panzerfaust 60. Täiustatud oli veidi ka löögi- ja päästemehhanismi. Seeriatootmine algas 1944. a septembris ja relva toodeti vaatamata varsti tootmisse läinud uuele ja paremale versioonile sõja lõpuni. Panzerfaust 60 -st sai ühtlasi levinuim ja populaarseim mudel tankirusikate perekonnas. Juba 1944. a novembrikuus alustati veelgi parandatud 160 g heitelaenguga versiooni Panzerfaust 100 tootmist. Viimase algkiirus oli juba 60 m/s ja efektiivne laskekaugus 100 m. Panzerfaustid said sõja lõpu eel tõeliselt legendaarseteks igamehe tankitõrjerelvadeks. Odavus ja lihtsus võimaldasid masstootmist ja efektiivsus ning käepärasus laialdast kasutamist. Kokku toodeti erinevaid Panzerfauste sõja jooksul üle 2 miljoni eksemplari. Julged sõdurid, aga ka Volkssturm´i ja Hitlerjugend´i hakkajad tankihävitajad (vene tankistide kõnekeeles - "faustnik") valmistasid tankistidele Panzerfaustidega märkimisväärset peavalu, nõudes järjest enam tankide kasutamist koostöös julgestavate jalaväelastega.