Õendus

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.


Õendus on tervishoiu valdkonda kuuluv iseseisev kutseala ja teadusharu, mille ülesandeks on aidata inimest, nii haiget kui tervet, tema tervise kaitsmisel ja taastamisel ning haiguste preventsioonil. Tugineb meeskonnatööle.

WHO 5 taset:

  • Tervise edendamine ja säilitamine
  • Haiguste ennetamine
  • Varajaste sümptomite avastamine
  • Rehabilitatsioon
  • Reparatiivne õendus

[redigeeri] Ajalugu

Keskajal tekkisid õenduse põhialused. Hooldus oli meditsiinist eraldi. Tol ajal hoolitseti haigete eest kloostrites.

Tänapäevase õenduse sünniks loetakse aastat 1820. Esimesed tänapäeva õdede kooli ja instituudi asutas 1860. aastal Florence Nightingale.

Eestis mõiste õendus on kasutusel aastast 1996.

[redigeeri] Õenduse teoreetikud ja teooriad

  • Florence Nightingale - esimene õendusteoreetik
  • Virginia Henderson - õenduse definitsioon
  • Hildegard E. Peplau - õe ja patsiendi vaheline suhe õendusprotsessis, suhtlemisteooria
  • Dorothea Orem - Enesehooldusteooria õenduses
  • Marta Rogers - Inimene kui ühtne tervik
  • Callista Roy - Adaptatsiooniteooria
  • Nancy Roper - Inimese elamise mudel


[redigeeri] Õendusharidus Eestis

  • Tartu Tervishoiu Kõrgkool - põhiõpe, täiendõpe, spetsialistiõpe
  • Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - põhiõpe, täiendõpe, spetsialistiõpe
  • Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õeteaduse osakond - magistriõpe

Tänapäeval toimub Eestis õdede koolitus vastavalt Euroopa Liidu programmidele ja normidele. Eestis on võimalus saada magistrikraadi õenduses ning aastast 2005 võimalik spetsialiseeruda ehk saada õde-spetsialistiks. Õed, kes on saanud hariduse vanade programmide järgi võivad saada täiendkoolitust ja omandada õenduslikku kõrgharidust.