Marie Antoinette

Allikas: Vikipeedia

Marie Antoinette, Prantsusmaa ja Navarra kuninganna
Marie Antoinette, Prantsusmaa ja Navarra kuninganna

Marie Antoinette (saksa Maria Antonia von Österreich, prantsuse Marie Antoinette d'Autriche; 2. november 175516. oktoober 1793) oli Prantsusmaa ja Navarra kuninganna 17701790, Louis XVI abikaasa. Ta sündis Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia peres. 14-aastaselt abiellus ta tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga. Ta on tuntud eeskätt paljude legendide (mida mitmed ajaloolased peavad selgelt liialdusteks) järgi ja oma surma tõttu: ta giljotineeriti Prantsuse revolutsiooni ajal 1793. aastal riigireetmise eest. Nime Antoinette omandas ta Prantsuse dofiinina.

Sisukord

[redigeeri] Biograafia

[redigeeri] Noorus

Maria sündis Viinis Hofburgi lossis. Ta oli viieteistkümnes laps ja üheteistkümnes (viimane) tütar Franz I ja keisrinna Maria Theresia peres. Õukondlased nimetasid Mariat väikeseks, kuid terveks printsessiks. Tema õdede-vendade hulka kuulusid muu hulgas vanem õde Maria Carolina, noorem vend Maximilian, kolm vanemat venda Joseph, leopold ja Ferdinand Karl.

Legend räägib, et Maria ja Wolfgang Amadeus Mozart kohtusid lapsepõlves, kui Mozart andis lühikese kontserdi keiserlikule perele. Kui keisrinna küsis, mida Mozart soovib esinemise eest saada, lausus noor helilooja, et tahab Mariaga abielluda.

12-aastane Marie Antoinette
12-aastane Marie Antoinette

Marie õed abiellusid kõik kiiresti Euroopa kuninglike õukondade peadega: Maria Christina Hollandi regendiga; Maria Amalia Parma printsiga; ja Marie lemmikõde Maria Carolina Napoli kuninga Ferdinandiga.

Aastal 1748 sõlmiti Aacheni vaherahu, mis lõpetas peaaegu sajandi kestnud konflikti Austria ja Prantsusmaa vahel. Et sälitada sõlmitud rahu, pani Austria ette, et Louis XV järeltulija – pojapoeg Louis-Auguste abiellub ühe Maria Theresia tütretest. Kuna Maria vanemad tütred Johanna Gabriella ja Maria Joseph surid rõugetesse (vastavalt 1762 ja 1767), siis järjekord jõudis Marie kätte. Järgnesid pikad läbirääkimised ning lõpuks Louis XV soostus Austria lepinguga 1769. aastal. Pärast abielulepingu allkirjastamist tõdes Theresia, et tema tütar ei tunne hästi prantsuse keelt ega kombeid ning selleks palgati eraõpetajad, kes õpetasid Mariele prantslaste kombeid.

[redigeeri] Dofiin

16. mail 1770, kui Marie oli 14-aastane, peeti pulmad.

Marie Antoinette'i ei huvitanud poliitilised probleemid – võib-olla seetõttu, et tal polnud piisavalt teadmisi või huvi. Tema ema saadik krahv Mercy d'Argeneau, kes saadeti Mariet luurama, reporteeris, et Marie on sügavas depressioonis ning ei ürita teha midagi, et Austria mõju maksma panna.

Louis-Auguste ja Marie Antoinette'i elu muutus, kui 10. mail 1774 suri kuningas Louis XV rõugetesse. Õukonnateenrid vandusid truudust uuele kuningale Louis XVI ja kuningannale Marie Antoinette'ile, kes oli sel ajal 19-aastane.

[redigeeri] Troonil

Antoinette'i sõprusringkond oli väga kinnine ning see põhjustas Versailles'i lossis rahutusi.

Mõjutatuna oma nooremast vennast krahv d'Artois'st hakkas Antoinette külastama Pariisi Ooperi balle maskeeritult.

Troonil olles elas ta luksuslikku elu: ta ostis palju riideid, teemante ning võttis osa paljudest õnnemängudest.

Louis XVI troonilajal oli Prantsuse riik pankroti äärel. Eelnevate riigi kuningate – Louis XIV ja Louis XV sõjad olid riigilt võtnud palju raha. Samuti mõjus riigile halvavalt Ameerika revolutsionääride, kes üritasid saavutada sõltumatust Suurbritanniast suur rahaline toetus.

Marie ja Louis XVI esimene laps sündis 19. detsembril 1778. Tütre nimeks sai Marie-Thérèse-Charlotte. Järgnevalt sündisid Louis-Joseph (sündinud 1781), Louis-Charles (1785) ja Sophie-Béatrix (1786).

Antoinette pühendus oma laste kasvatusele, samuti toetas ta heldelt igasugust heategevust.

[redigeeri] Revolutsioon

14. juulil 1789 marssis suur rahvahulk Pariisis asuva Bastille'i vangla juurde ning hõivas selle. Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat poliitikut lintšiti. Kuningaõukonda jõudsid uudised alles hilja õhtul. Selle peale olevat Louis XVI küsinud, et kas see on kodanike mäss; hertsog Rochenfoucauld-Liancourt vastanud, et see on revolutsioon.

10. augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna Tuileries’d, kus kuningas resideeris, ja Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Rahvuskonvendilt. 13. augustist kuulutati kuningas ja tema perekond ametlikult vangideks. Algul hoiti neid Luxembourgi palees, hiljem Temple’is). 21. septembril 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.

[redigeeri] Hukkamine ja matused

16. oktoobril 1793 lõikas valvur maha Marie juuksed ning sidus ta käed selja taha. Ta toimetati spetsiaalses kärus läbi Pariisi giljotiini juurde. Legend räägib, et tema viimased sõnad olevat olnud: "Monsieur, ma palun vabandust. Ma ei teinud seda meelega." (Ta oli timukale jala peale astunud.) Kell 12.15 Antoinette hukati. Tema pead näidati hõiskavale rahvale. Antoinette, Louis XVI ja madame Elisabeth (Louis' õde) maeti massihauda tänapäeva Madeleine'i kiriku lähedale. Kui Bourbonide dünastia taastati, siis üritati leida ka ka nende surnukehad. 21. jaanuaril 1815, rohkem kui 20 aastat pärast Antoinette surma, kaevati üles viimase põrm ning see maeti basiilikas St. Denise kiriku krüpti, mis oli traditsionaalne Prantsuse monarhide viimane puhkepaik.

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: