Sigrid Undset
Allikas: Vikipeedia
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
Sigrid Undset (20. mai 1882 Kalundborg, Taani – 10. juuni 1949) oli norra kirjanik, kes 1928. aastal võitis Nobeli kirjanduspreemia. Undseti kuulsaim teos on romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar". Ühtekokku kirjutas ta 33 teost, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse.
[redigeeri] Biograafia
Sigrid sündis ema lapsepõlvekodus. Ta oli kolmest tütrest vanim. Kui Sigrid oli kaheaastane, kolis perekond isa haiguse tõttu Norrasse.
Ta kasvas üles Kristianias (aastast 1925 Oslo). Esimesed üksteist aastat möödusid Sigridil raskelt haige isa tugeva mõju all. Isalt päris Sigrid ka laialdased ajalooteadmised, mis hõlmasid arheoloogiasaladusi, Norra saagasid ja Skandinaavia rahvalaule.
Sigridi isa suri 40-aastaselt. See perekonnatragöödia jättis sügava jälje Sigridi lapsepõlve- ja täiskasvanuikka. Tüdruku lootused ülikooliharidusele olid pere väikese sissetuleku tõttu kustunud. Olles lõpetanud keskkooli, läbis ta üheaastase sekretärikoolituse ning 16-aastaselt asus sekretärina tööle suurde Kristiania tehasesse, mis kuulus sakslastele. Tema peaülesandeks oli teenida raha kahele nooremale õele ja emale. Sigrid töötas firmas 10 aastat.
Tööpuhkustel ja nädalavahetustel kirjutas ta luuletusi ja tegeles maalimisega. 16-aastaselt tegi ta esimese katse kirjutada romaan Skandinaavia keskajast. Samuti luges ta palju võõrkirjandust, eriti inglisekeelset.
Sigridile meeldis väga William Shakespeare'i ja Geoffrey Chauceri looming, samuti kütkestasid teda kuningas Arthuri legendid. Ta süüvis ka Skandinaavia kirjanikesse nagu Ibsen, Strindberg, Brandes.
22-aastaselt valmis Sigridi mahukas ajaloolise romaani tsükkel, millega ta oli alustanud juba 16-aastaselt. Romaaniseeria rääkis peamiselt Taani keskajast, teos oli kohati romantiline. Romaani trükkilaskmiseks ei saanud ta aga kirjastajalt heakskiitu. Kaks aastat hiljem valmis tema lühiromaan: see koosnes 80-leheküljest. Raamat rääkis ühest keskajal elanud Kristiania naisest, kes oli pärit väikesest taluperest. Raamatu pealkiri oli "Martha Oulie" ja see algas kurikuulsa lausega: "Ma olen oma mehele truudust murdnud." Hiljem modernistliku kirjanduse võidulepääsuga on seda lauset aktsepteeritud. Selle lühiromaaniga arvati noor Sigrid ka Norra kirjandusringkondadesse, mis tähendas ka väikest stipendiumi.
Seega tegi Sigrid 25-aastaselt oma kirjandusliku debüüdi realistliku lühiromaaniga. Kuni aastani 1919 kirjutas ta mitmeid romaane, mis rääkisid Kristianiast.
Iseloomult oli Sigrid häbelik, pigem introvertne inimene, kel oli vähe lähedasi sõpru. Tal oli aga erakordselt terav pilk, mis nägi inimestest läbi. Tema tolleaegsed romaanid aastail 1907–1918 kajastasid tähtsusetuid linnaelanikke, samuti morne linna sekretäre, kes kogesid vähest armastust ning soojust, võideldes vapralt kestva depressiooni all. Kirjanik kirjeldab peamiselt naisi ja nende armastust.
Aastal 1924 hakkas ta katoliiklaseks.
Saksamaal oli 1930ndatel aastatel kirjaniku raamatud põlu all ning seetõttu oli ta aastal 1940 sunnitud emigreeruma Ameerika Ühendriikidesse. Pärast Teise maailmasõja lõppu naasis ta Norrasse.
[redigeeri] Teosed eesti keeles
- "Kevad" (romaan). Tõlkinud Ernst Raudsepp. Sari Looduse kroonine romaan, nr. 14, Tartu 1930
- "Kristiina Lauritsatütar" I-III (romaan), tõlkinud Ernst Raudsepp (I-II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist" Tartu 1936
- "Ida Elisabeth" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik. Sari Põhjamaade romaane, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1938; 2. trükk Orto, Toronto 1957; 3. trükk kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1994
- "Madame Dorthea" (romaan). Tõlkinud Agnes Antik, Orto, Toronto 1954; 2. trükk (Elvi Lumeti poolt redigeeritud tõlge) kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1999
- "Kristiina Lauritsatütar" I-III, tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Elvi Lumet, ER, Tallinn 1989
- "Olav Audunipoeg" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Sari Nobeli laureaat, ER 1994
- "Olav Audunipoeg ja tema lapsed". Tõlkinud Elvi Lumet, sari Nobeli laureaat, ER 1995
- "Jenny" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Olion, Tallinn 1996
- "Kevad" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet. ER 2000
- "Jutustus Mõõga-Ljotist ja Vigdisest: viikingiaja armastuslugu". Tõlkinud ja järelsõna: Elvi Lumet. Sari Klassikalised lood, ER 2002
- "Gymnadenia" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2003
- "Põlev põõsas" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2005
[redigeeri] Kirjandus
- Kjeld Elfelt, "Sigrid Undseti "Kristin Lavransdatter"" – Looming 1925, nr. 6, lk. 508–510
- Elvi Lumet, "Saatuselt röövitud õnn" (Sigrid Undset ja Anders Castus Svarstad) – Eesti Naine 1998, nr. 12, lk. 36–38
- Tordis Ørjasæter, "Inimeste südamed. Sigrid Undset: elulugu". Kirjastus Kunst, Tallinn 1999, 416 lk.
- Hilve Rebane, "Uhke põhjamaine. Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2003, lk. 83–166 (artiklid "Sigrid Undset. Elu ja looming. Retseptsioonist Eestis", "Sigrid Undseti "Siena Katarina" ja Karl Ristikivi "Mõrsjalinik"" ja Tordis Ørjasæteri biograafia arvustus "Inimeste südamed")