Peipsi järv
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib Peipsi-Pihkva järve osast (Suurjärvest)
Vajab toimetamist. |
|
||||||
---|---|---|---|---|---|---|
|
||||||
Koordinaadid | 58°40′36″ N 27°29′30″ E | |||||
Valgala riigid | Eesti, Venemaa | |||||
Järve suubuvad | Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõji, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi | |||||
Järvest voolab välja | Narva jõgi | |||||
Järve pindala | 2611 km² | |||||
Suurim pikkus | 72 km | |||||
Suurim laius | 50 km | |||||
Suurim sügavus | 12,9 m |
Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Sisukord |
[redigeeri] Üldandmed
- Kõrgus merepinnast 30 m
- Soolsus 0‰
- Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand)
Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ning Vänern.
Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi.
Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar.
[redigeeri] Geoloogia
Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas on aga kinnikasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi alasid.
[redigeeri] Veetase
Peipsi järve nullveetasemeks loetakse 29,5 m BK77 kõrgussüsteemi järgi. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist –0,5 meetrini.
[redigeeri] Kliima
Keskmine õhutemperatuur juulis on üle 17°C ning veebruaris alla -7°C. Sademeid langeb keskmiselt 575 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Peipsi parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Peipsi Dfb kliimatüübi alla. Seda kliimatüüpi iseloomustab mõõdukalt külm talv ning jahe suvi. Talvel on järv külmunud keskmiselt 114 päeva jooksul.
[redigeeri] Elustik
Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint, lõhi ja haug. Elutsevad ka luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig.
Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu.
[redigeeri] Probleemid
Suuremad probleemid on põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala.
Peipsi valglas elab ligikaudu miljon inimest.