Karksi ordulinnus
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Esmakordselt on Karksi nime mainitud 1224.a., kui mandrieestlased said muistsetes vabadusvõitlustes lüüa ja Karksi alad läksid Saksa ordu valdusesse. 1228 kuulus aga Karksi linnus juba Viljandi komtuurkonna foogtkonda. Karksi ordulinnus' oli üks keskseid Lõuna-Eesti kindlustatud kohti. Pikka aega oli linnus foogtide, 1470. aastast aga ka komtuuri residentsiks.
1248. aasta ürikuis on mainitud Karksi foogtkonda, kuhu kuulusid Karksi, Halliste, Paistu, Saarde kihelkond ja Ruhja. Nende keskuseks sai Karksi linnus. Esialgne puidust linnus ehitati eestlaste muinaslinnuse asemele. Pärast leedulaste sõjakäiku 1297 põletati see maha ja 14. sajandi alguses hakati ehitama ebakorrapärase põhiplaaniga linnust ja tornidega ringmüüri. 1329 purustasid leedukad jälle Karksi linnuse. Ordumeistri Goswin von Herike käsul taastati kivilinnus ja tugevdati ringmüüriga 1357. Kuid leedukad ei andnud kauaks rahu ja 1366 hävitasid nad Karksi linnuse juba kolmandat korda.
Pärast seda ehitati uus kastelli tüüpi linnus tugeva kaitsemüüriga. Nende vahel oli vallikraav, millest pääses üle vaid ülestõstetava silla abil. Pealinnust eraldas eeslinnusest vallikraav, mida ületanud sillast on säilinud vaid sammaste jäänused. Idast kaitses nii ees- kui pealinnust veel üks suurtükitornidega kaitseliin. Ehitusmaterjalina on Lõuna-Eestile iseloomulikult kasutatud maakivi ja telliseid.
Linnuse relvastuses oli 2 kiviheitemasinat, 8 kahurit, 2 tünni püssirohtu, 70 komplekti pantsereid, 26 komplekti rüütlivarustust, 25 ambu, nooli jt. relvi. Linnuses pidid olema ka toiduvarud: 500 sinki, 400 kuivatatud lammast, 70 soolatud ja 40 kuivatatud veist, 2 tündrit seasülti, 2 tündrit võid, 2 tündrit heeringat, umbes 70 000 kuivatatud kala, 100 säilitist rukist ja otra ning 17 lasti soola.
1535 ühendati Karksi linnus Liivi ordumeistri alaga, mille keskus oli Võnnus. Karksi linnus sai uuesti kannatada peale igat sõjakäiku, mis sinna ulatus.
1560 langes Liivi sõjas Karksi linnus Poolale. 1563 läks linnus üle Rootsi kuninga Erik XIV valdusesse. 1573 vallutasid venelased Karksi linnuse ja kinkisid selle Liivimaa kuningale hertsog Magnusele. See oli talle residentsiks 1578. aastani. 1582 andis Poola kuningas Stefan Bathory Karksi linnuse Georg von Fahrnsbachile.
1601 vallutas linnuse Södermanlandi hertsog Karl. 1621 jäi Karksi linnus rootslastele, kes kohendasid eeslinnuse. Pealinnus oli niivõrd purustatud, et seda ei taastatud. 1624 mainiti esimest korda linnuse kabelit ja linnuse ees paiknenud puukirikut.
Karksi linnus hävis 1708 Põhjasõjas.
Halliste jõe kõrgel kaldal asuvast kastelltüüpi linnusest on säilinud väga vähe. Mõnevõrra hiljem rajatud ebareeglipärase eeslinnuse müürid koos kahe nelinurgelise mitteflankeeriva torniga on paremini säilinud. Eeslinnuses seisab kirik, mis ehitati linnusest võetud kividest 1773–1883. Selle ehitamisel kasutati ära osa linnusemüüri, mis jäi kiriku üheks seinaks. Kirikus on säilinud 16 maali 18. sajandi lõpust oreli vääril ja 18. sajandil Viljandis valmistatud vasklühter.