Arne Oit
Allikas: Vikipeedia
Arne Oit (3. detsember 1928 – 28. november 1975) oli eesti helilooja ja akordionist.
[redigeeri] Elulugu
Muusikaõpinguid alustas Tallinna Muusikakooli teooriaosakonnas. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professori Mart Saare ja professori Heino Elleri juures.
Kutselise akordionistina alustas tegevust restoraniorkestrites. Aastatel 1947–1949 kuulus ansamblisse "Rütmikud", mis viljeles muuhulgas ka improvisatsioonilist džässi, 1951–1955 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestrisse ning hiljem Eesti Raadio instrumentaalansamblisse.
Aastaid töötas ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonnas, kus pani aluse võistluskontsertidele, mis 1976. aastast hakkasid kandma nimetust Arne Oidi nimeline lauluvõistlus.
Arne Oit koostas ka mitmeid kogumikke, nende hulgas ka laulukogumikke "Laulge kaasa".
[redigeeri] Looming ja tunnustused
Arne Oidi laulud olid rahva hulgas väga populaarsed ning said premeeritud paljude žüriide poolt.
Esimesel võistluskontserdil 1959. aastal sai laul "Meie Mall" esimese preemia. Hiljem auhinnatud lauludeks on "Tsirkus", "Nii kaugel kõik", "Vana meloodia", "Suveöö", "Tuhaväljade tuul", "Lõke Preerias", "Unustuste jõel" jt.
Arne Oit on kirjutanud ka instrumentaalmuusikat, operetti ja muusikale. Eriti suure poolehoiu on võitnud tema lastemuusikalid "Väikevend ja Karlsson katuselt", "Karlsson tembutab jälle" ja "Tom Sawyeri seiklused".
Aastal 1972 tunnustati teda A. Aleksandrovi nimelise hõbemedaliga. Aastal 1973 omistati talle Eesti NSV muusika aastapreemia, aastal 1976 (postuumselt) ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia.