Mälu
Allikas: Vikipeedia
![]() |
See artikkel räägib psühholoogia mõistest; arvutimälu kohta vaata artiklit Mälu (arvuti); Rein Saluri novelikogu kohta vaata artiklit Mälu (Saluri) |
See artikkel vajab toimetamist. |
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni.
Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul.
[redigeeri] Mälu neuroanatoomia ja -füsioloogia
Mälu anatoomiliseks substraadiks peetakse tänapäeval ajukoort ja neurogliiat.
Informatsiooni talletamist seostatakse tänapäeval närvirakkude DNA ja RNA-ga, kusjuures DNA-d peetakse vastutavaks geneetilise mälu eest, RNA-d aga elupuhuse informatsiooni salvestamise eest.
[redigeeri] Mälu liigitusi
Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid:
- Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu
- Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu
- Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu
- Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu
- Tahteline mälu, mittetahteline mälu
- Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu
[redigeeri] Mäluprotsessid
Mälu põhipritsessideks peetakse tänapäeval:
- Meeldejätmine - uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel
- Talletamine - uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine
- Meenutamine - mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine