Levodopa

Allikas: Vikipeedia

Levodopa ehk L-DOPA on aminohappe 3,4-dihüdroksüfenüülalaniini vasakukäeline vorm (L-3,4-dihüdroksüfenüülalaniin).

See on valkude koosseisu mittekuuluv α-aminohape, mis moodustub inimese organismis ensüüm türosiinhüdroksülaasi abil türosiinist: aromaatsesse jääki tuuakse veel üks hüdroksüülrühm.

[redigeeri] Kasutamine ravimina

Levodopa on bioloogiliselt tähtsate ainete, nagu dopamiini, noradrenaliini, adrenaliini ja melaniini valmistamise lähteaine ja vahesaadus. Et ta suudab läbida hematoentsefaalse barjääri, on tal mitmeid rakendusvaldkondi. Teda manustatakse näiteks Parkinsoni tõve ravis koos ühega kahest dekarboksülaasi inhibiitorist (karbidopa või benserasiid). Viimane takistab levodopa enneaegset lagunemist dopamiiniks. Pärast hematoentsefaalse barjääri läbimist muutub levodopa dopamiiniks, mis avaldabki soovitud farmakoloogilist toimet. Seega toimib levodopa eelravimina. Et levodopa kutsub Parkinsoni tõve haigetel pikaajalisel tarvitamisel esile kõrvaltoimeid, püütakse tänapäeval eriti nooremate patsientide puhul levodopa manustamist edasi lükata ning kasutada ravis dopamiini agonisti.

Levodopat kasutatakse sageli ka rahutute jalgade sündroomi ravis.

Mängufilmis "Awakenings" (1990) näidatakse ühele Oliver Sacksi raamatule tuginedes levodopa lühiajalist raviefekti letargilise entsefaliidi puhul.

Levodopa tõi arstimina turule 1973 Hoffmann-La Roche Madopar'i nime all.

[redigeeri] Bioloogiline tähtsus inimesele

Levodopa puudumine toob kaasa albinismi.

[redigeeri] Bioloogiline tähtsus rannakarpidele

Rannakarpidel kuulub see aine ühe põhikoostisosana liimainesse, millega nad kleepuvad kõvale pinnale. Levodopa tõstab valguahela koosseisus olles oma hüdroksüülrühmadega hüdrofiilsust. Nõnda omandab merevette eritatav liimaine parema adhesioonivõime aluse pinnale.