Väävelhape

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool.
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool.

Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi.

[redigeeri] Omadused

Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape, mis eraldab happejäägina liitaniooni SO42–. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 280 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi.

[redigeeri] Tootmine ja kujutamine

Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel.

Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13. sajandil alkeemikud.

Vitriolid on sulfaadid, mis lasevad end suhteliselt kergesti termiliselt lagundada ja seejuures vääveltrioksiidiks ja metallioksiidiks üle lähevad.

Apteeker ja keemik Johann Rudolf Glauber (1604-1670) konstrueeris maailma esimese väävelhappe-manufaktuuri, mis umbes 1650.a. Nordhausenis (Harzis – Saksamaal) väävelhapet tootis. Tema teeneks on naatriumsulfaadi – glaubrisoola (lahtisti) meditsiinilise toime avastamine ja tootmahakkamine.

  • Roheline vitriol FeSO4· 7 H2O
  • Sinine vitriol CuSO4· 5 H2O
  • Valge vitriol ZnSO4· 5 H2O
  • Alaun KAl(SO4)2 · 12 H2O

Tähtsamad ühendid

  • Soolad:
    • Vasksulfaat (vasevitriol)
    • Kaltsium sulfaat (kips, alabaster, anhüdriit) (CaSO4)
    • Baariumsulfaat (barüüt, Schwerspat) (BaSO4)
    • Alaun (Aluminium-segusulfaadid teiste katioonidega)
    • Aluminiit
    • Rauasulfaat (rauavitril)
    • Naatriumsulfaat (glaubrisool)
  • Estrid:
    • Dimetüülsulfaat (lahusti, väga mürgine)