Katariina I
Allikas: Vikipeedia
Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa keisrinna aastatel 1725–1727.
Katariina sündis Marta Skawronska nime all ilmselt Latgale alal (tõenäoliselt Jēkabpilsis ehk Jakobstadtis), ent võimalik, et ka hoopis Kuramaal. Samuti on spekuleeritud nii tema leedu kui ka eesti päritolu üle, tõenäolisemalt oli ta siiski lätlane. Nooruses oli ta luteri kirikuõpetaja ja haritlase Ernst Glücki teenija.
Põhjasõja alguses abiellus Marta Skawronska ühe Rootsi sõduriga, kes jäi aga peagi kadunuks. Ida-Läti vallutamise järel sattus ta venelaste kätte ning oli mitmete sõjaväelaste armuke. 1703. aastaks õnnestus tal jõuda vürst Aleksandr Menšikovi kaudu ka Peeter I voodisse. Ta astus õigeusku ning sai uueks ristinimeks Katariina. Kuigi Katariina oli matslik ja harimatu, meeldis ta Peetrile ning 1712. aastal nad abiellusid. 1724. aastal kroonis Peeter ta Venemaa keisrinnaks ning järgmisel aastal, pärast Peetri surma, õnnestus Katariinal kaardiväe abil troon endale haarata. Ta oli Venemaa esimeseks valitsevaks keisrinnaks kuni oma surmani 1727. Reaalselt tegeles riigiasjadega tema ja Peetri soosik vürst Menšikov.
Aastal 1741 sai ka Katariina ja Peetri tütrest Jelizavetast Venemaa valitseja. Kokku oli Peetril ja Katariinal seitse last, Jelizaveta vanem õde Anna oli Peeter III vanaema.
Eelnev: Peeter I |
Venemaa keisrinna 1725–1727 |
Järgnev: Peeter II |