Annaalide koolkond

Allikas: Vikipeedia

Annaalide koolkond on prantsuse teadusajakirja Annales d'histoire économique et sociale (hiljem Annales. Economies, sociétés, civilisations, aastast 1994 Annales. Histoire, Sciences Sociales) järgi nime saanud ajalookirjutuse koolkond. Annaalide koolkond on peamiselt tuntud sotsiaalteaduste vahendite ajalooteadusesse üle võtmise poolest.

Koolkonna asutasid ja ajakirja toimetasid Marc Bloch ja Lucien Febvre 1929. aastal, mil nad õpetasid Strasbourgi ülikoolis Prantsusmaal. Neid hakati kiirelt seostama omapärase, geograafiat, ajalugu ja Émile Durkheimi rajatud sotsioloogiaajakirjaga L'Année Sociologique seonduvat sotsioloogilist lähenemist kasutava lähenemisega, mis jättis kõrvale senise rõhu poliitikale, diplomaatiale ja sõjapidamisele. Selle asemel uurisid nad pikaajalisi ajaloolisi sündmuste struktuure (la longue durée). Samuti iseloomustas annalistide lähenemist geograafia, materiaalse kultuuri ja epohhide psühholoogia (mentalités) uurimine. Koolkonna silmapaistev liige Georges Duby kirjutas eessõnas raamatule "Le dimanche de Bouvines," et ajalugu, misa tema õpetas, "jättis sensatsioonilise kõrvaliseks ning vältis sündmuste lihtsat edasiandmist, vaid püüdis vastupidiselt probleeme püstitada ning lahendada ja pinnasegadusi kõrvale jättes jälgida pikkade ja keskmise pikkusega ajavahemike jooksul majanduse, ühiskonna ja tsivilisatsiooni arengut."

Gestaapo lasi okupatsiooniajal Blochi maha, kuid Febvre jätkas annaalide lähenemist 1940.-1950. aastatel. Sel ajal oli tema õpilaseks Fernand Braudel, kellest sai üks koolkonna tuntumaid esindajaid. Braudeli tööd olid piiriks annaalide ajalookirjutuse teisele perioodile ning said väga mõjukaks 1960.-1970. aastatel.

Kuigi sellised autorid nagu Emmanuel Le Roy Ladurie ja Jacques Le Goff jätkavad annaalide koolkonnas, ei ole koolkond tänapäeval enam silmapaistev, kuna üha enamik ajaloolasi töötab kultuuri- ja majandusajaloo alal.