Guinea-Bissau
Allikas: Vikipeedia
Guinea-Bissau Vabariik
portugali República da Guiné-Bissau
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
![]() |
|||||
Riigihümn | Esta é a Nossa Pátria Bem Amada | ||||
Pealinn | Bissau | ||||
Pindala | 36 120 km² | ||||
Riigikeel(ed) | portugali | ||||
Rahvaarv | 1 360 800 (2003) | ||||
Rahvastiku tihedus | 37,7 in/km² | ||||
Riigikord | |||||
President | João Bernardo Vieira | ||||
Peaminister | Martinho Ndafa Kabi | ||||
Iseseisvus | 24. september 1973 | ||||
SKT | |||||
elaniku kohta | |||||
Rahaühik | Kesk-Aafrika frank (XOF) | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg | ||||
Tippdomeen | .gw | ||||
ROK-i kood | |||||
Telefonikood | 245 |
Guinea-Bissau, ametlikult Guinea-Bissau Vabariik on riik Lääne-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul. Ta piirneb põhjast Senegaliga, lõunast ja idast Guineaga. Endise Portugali asumaana kutsuti teda Portugali Guineaks. Kui riik iseseisvus siis vältimaks vaidlusi nime pärast Guineaga võeti pealinna Bissau järgi nimeks Guinea-Bissau.
Kuni 18. sajandini oli Guinea-Bissau Mali impeeriumi Gabù kuningriigi osa. 17. sajandil jõudsid sinna aga portugali orjakaupmehed, kes sajandi lõpuks koloniseerisid kogu riigi praeguse ala.
1956. aastal alustas "Guinea ja Cabo Verde iseseisvuspartei" (PAIGC) relvastatud vastupanu kolonisaatoritele. Džunglisõjaks vajaliku varustuse eksportis PAIGC peamiselt Hiinast, endisest Nõukogude Liidust ja teistest Aafrika riikidest. Vastupanu haaras peagi kogu riigi ning 1973. aastaks kontrollis PAIGC suurt osa Guinea-Bissau territooriumist. 24. septembril 1973 kuulutati välja iseseisvus, mis leidis tunnustamist novembris 1973 toimunud ÜRO peaassambleel. 1974. aastal toimus riigis sõjaväeline riigipööre ning järgmised kümme aastat juhtis Guinea-Bissaud sotsialistlik revolutsiooninõukogu. Esimesed mitmeparteilised valimised toimusid 1994, kuid armee hakkas mässama ning riigis puhkes kodusõda. Uued valimised toimusid 2000 ning riigi presidendiks sai Kumba Ialá.
Septembris 2003 toimus järjekordne riigipööre ning Kumba Ialá arreteeriti ja anti kohtu alla süüdistatuna võimetuses lahendada riigi probleeme. Pärast mitmekordset edasilükkamist toimusid märtsis 2004 taas parlamendivalimised, kuid sõjaliste klikkide võimuvõitlus viis sõjavägede ülemjuhataja mõrvamiseni ning riigis puhkesid taas laialdased rahvarahutused.
Juunis 2005 toimunud presidendivalimistel seadis oma kanditatuuri üles ka endine president Kumba Ialá, kuid kaotas ning valimised võitis João Bernardo Vieira, kes oli kõrvaldatud võimult 1998. aastal riigipöördega. Vieira oli aga absoluutselt vastuvõetamatu peaminister Carlos Gomes Júniorile ning seetõttu saatis president valitsuse laiali.
Praegu hinnatakse olukorda riigis rahulikuks, kuid plahvatusohtlikuks.