Arutelu:Eestis 1939 kaotatud valdade loend
Allikas: Vikipeedia
Kas siin loetelus on kõik 365 1. aprillil 1939 kaotatud valda? Ja lingid viivad praeguste valdade artiklitele, mis ei ole sisuliselt õige.
Ei siin on ainult need valla nimed, mis kadusid reformiga käibelt.Akra 5. veebruar 2007, kell 15:24 (UTC)
Ja niisugune nimekiri oli VE's Kui minu näpukat ei ole, siis peaks kõik mis käibelt kadusid siin olema. Mis puutub aga linkidest tänastesse valdadesse, siis peaks kõigepealt mõtlema selle üle kuidas nimetada valdu enne 38 aasta reformi ja siis teha nendesse nimedesse vastavad parandused. Asjale teisiti lähenedes peaks nende valdade artiklitesse mille lingid töötavad kirjutama vastavad lõigud ajaloo alla sisse ja võib ka esialgu nii jätta, kuni midagi nende vanade valdade osas välja mõtleme.Akra 5. veebruar 2007, kell 15:22 (UTC)
- Vaat seda ma mõtlengi, et 1. aprillil 1939 likvideeriti kõik olemasolevad 365 valda ja asutati nende asemele 248 uut, millede nimed küll osaliselt vanadega kokku langesid. Ja enne 1939 valdadele tuleks lisada sulgudes asutamisaasta, muidu jääb mulje, nagu oleksid praegused vallad samased pre-1939 omadega (tekib küsimus, mis anomaalia on siis 1939. aastal asutatud vald?). Mul isiklikult on küll praegu võimatu välja uurida, mis aastal mingi konkreetne pre-1939 vald asutati.
-
- See millal mingi vald enne 1939 asutati on tõesti väga raske teema info mõttes. Minu andmetel algavad mõned vallad või valla nimed 1866 aastast. Osal mõisavaldadel oli ka sama nimi. Mõisavaldadega on asi lihtsam seal võib nime järgi kirjutadagi mõisavald näiteks Laagna mõisavald. Suurem piiride muudatus toimus 1920-1924 vist, aga seda mitte kõigi valdade osas. Ka minul puudub selle kohta ammendav info.Akra 7. veebruar 2007, kell 12:08 (UTC)
-
- ...1. aprillil 1939 likvideeriti kõik olemasolevad 365 valda ja asutati nende asemele 248 uut... Selles osas tahaks veidi vastu vaielda. Tegelikult ei moodustatud täiesti uusi valdu, vaid reorganiseeriti vanu olemasolevaid ja selle käigus kadus osa valla nimesid (117) sellel hetkel käibelt. Ja nagu ajalugu näitab tulid osa esialgu muudetud nimesid üsna kiiresti tagasi (Iisaku). Juriidilises mõttes on nad eelmiste valdade õigusjärglased, kuna nad on moodustatud nende baasilt ja seega mitte uued.Akra 7. veebruar 2007, kell 12:08 (UTC)
-
-
- Kui ma olen John Smithi õigusjärglane, ei saa ma olla sama John Smith, isegi kui ka mina John Smithi nime kannan. Vabariigi Presidendi otsuses tehakse täpset vahet senistel ja uutel valdadel. Küsimus ei ole selles, mis ajast mis ajani eksisteeris teatud nime kandev vald, vaid valla kui juriidilise isiku eksisteerimise daatumites.
-
-
- Üks teema veel. Mida lugeda valla asutamisaastaks. Kas valla nime ilmumist kasutusse. Mina võtaksin selle. Vallad oma ajalugudes kasutavad ise ka seda.Akra 7. veebruar 2007, kell 12:16 (UTC)
- Valdade piiride ühekordse korraldamise seaduse (RT 1938, 37, 337) alusel määran, arvates 1. aprillist 1939, vallad Põllutööministeeriumi Katastri Ameti poolt koostatud valdade kaartidel punase joonega märgitud piires järgmiselt:
Mida ütleb see seadus (Valdade piiride ühekordse korraldamise seadus) sissejuhatavas osas täpselt, kas moodustatakse uued vallad või muuudetakse vanu või sissejuhatavat osa rohkem ei olegi. Senisest tekstist võib teha järelduse, et muudetakse vanu koostatud valdade kaartidel mis muidugi üheselt ei välista ka teistpidi arusaama.Akra 8. veebruar 2007, kell 12:40 (UTC)
- Hm. Valdade kaardid (248 tk) koostati uute valdade asutamise puhul ju uutes piirides. Mida seal muuta oli?
Kas seaduses on üheselt kirjas, et asutati (tehti) uued vallad, jah uutes piirides on nad küll.Akra 8. veebruar 2007, kell 13:17 (UTC)
Seadus, paraku, ei ütle midagi ühemõttelist, nii palju, kui teda on:
[redigeeri] Valdade piiride ühekordse korraldamise seadus.
RT 1938, 37, 337.
Antud Riigihoidja poolt dekreedina 8. aprillil 1938.
§ 1. Vabariigi Presidendi otsusega võetakse ette valdade piiride üldine ühekordne korraldamine.
Eelmises lõikes tähendatud otsusega võidakse muuta olemasolevate valdade piire, liita ning kaotada olemasolevaid valdu ning asutada uusi valdu.
§ 2. Käesoleva seaduse alusel valdade piiride korraldamisel kohaldatakse Vallaseaduse § 4, 5 ja 6 eeskirju.
§ 3. Käesolev seadus hakkab kehtima avaldamisega [14. aprillil 1938].
Aga kui enam miski muu ei aita, siis loe käsiraamatut:
Augusti lõpuks maavalitsused esitasid kogu materjali oma seisukohtade ja ettepanekutega Siseministeeriumile, kes asus kava lõplikule viimistlemisele. Selle töö tulemusena esitati 7. X 1938 valdade ümberkorraldamise otsuse kava koos Katastri Ameti poolt vastavalt otsuse kavale valmistatud kaartidega Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus kiitis esitatud kava heaks, ja samal päeval Vabariigi President kirjutas valdade ümberkorraldamise otsusele alla. Selle otsuse (RT 1938, 87, 776) kohaselt kaotati arvates 1. IV 1939 kõik senised 365 valda ning asutati 248 uut valda. Uutele valdadele määrati eranditult eestipärased nimed, kusjuures kuulati ära Kohanimede Nõukogu ja vastavate eriteadlaste seisukohad.
...
Novembrikuus Siseminister määras talitusvallavalitsused, kelle ülesandeks oli peale jooksvate ülesannete veel uute vallaomavalitsuste tegutsema hakkamiseks vajalike eeltööde tegemine.
Kuna valdade ümberkorraldamise otsuse kohaselt kõik senised vallad kaotati, siis vajas lahendamist ka nende varade uutele vallaomavalitsustele ülemineku korraldamine. Selleks anti Siseministri poolt vallaomavalitsuste varaliste vahekordade lahendamise otsus (RT 1939, 28, 206).
Seoses valdade kaotamisega lõpetasid tegevuse kõik endiste vallaomavalitsuste organid: vallavolikogud, vallavalitsused ja revisjonikomisjonid. Kuna teg.-aastal kehtinud Vallavolikogude valimisseadus ei olnud uue põhiseaduse järgi enam kohaldatav ja uus seadus oli alles väljatöötamisel, määras Siseminister kõigile uuestiasutatud valdadele vallavanemad ja vallavanema abid, pannes neile nii vallavalitsuste kui ka vallavolikogude ülesanded. Siseministri vastava käskkirja järgi täidavad nad neid ülesandeid alates 1. IV 1939 kuni vallavolikogude järjekordsete valimisteni.
(Valitsusasutiste tegevus 1938/39. a. Tallinn, 1939, Riigikantselei väljaanne, lk 97.)
See on kaasaegses ametlikus väljaandes esitatud ametlik seisukoht.
- Nüüd on üheselt selge, mina ei olnud neid tekste näinud. Kuid see ajab asja vikis kajastamise jaoks veel keerulisemaks, kuna tekkib veel üks joru samanimelisi valdasid, mis kandsid sama nime kuni 39 ja ka peale 39't. Eestis 1939 kaotatud valdade loend ilmselt tuleb see artikel ümber nimetada põhimõttel kuni 39. Eestis kuni 1938 olnud valdade loend näiteks. Iseneset väga kohmakas pealkiri. Võibolla on mingi parem idee kuidas neid valdasid pealkirjades ja loendites nimetada ja omavahel siduda.Akra 8. veebruar 2007, kell 15:40 (UTC)
-
- Arvan, et pealkiri võiks jääda samaks, aga lisada ka samanimelised uued (1939) vallad. Siis tuleks teha erinevad artiklid umbes sellise vormi järgi, koos asutamisaastaga: Anija vald (1864), Anija vald (1939) ja Anija vald (esimene aastaarv on tinglik ja praegusel kui primaarsel pole asutamisaastat vaja).
- Sellisel juhul tuleks siia lisada umbes 80% Eestis 1939 moodustatud valdade loendis olevatest vallanimedest. maakondade lõikes näeks see välja umbes nii: Harjumaa nimekirjas 31 jätkas sama nimega 26 (31/26), Järvamaa 13/11, Läänemaa 22/16 jne. Jube nimede tubleerimine, aga midagi paremat ei tule pähe.Akra 21. veebruar 2007, kell 09:48 (UTC)