PTO-4
Allikas: Vikipeedia
|
||||||
---|---|---|---|---|---|---|
|
||||||
Tehnilised näitajad
|
||||||
Aasta | 1938 | |||||
Riik | Eesti | |||||
Tüüp | õppelennuk | |||||
Meeskond | 2 | |||||
Pikkus | 7,7m | |||||
Tiivaulatus | 10m | |||||
Tiivapindala | 16m2 | |||||
Tühimass | 560kg | |||||
Maksimaalne stardimass | 850kg | |||||
Mootor | 130hj Gipsy Major | |||||
Tippkiirus | 245km/h | |||||
Lennulagi | 5000m | |||||
Toodanguarv | 8 |
PTO-4 oli Eestis aastail 1938––1940 toodetud õppelennukitüüp.
Õppelennuk PTO-4 ehitati Voldemar Posti, Rein Tooma ja Otto Orgi poolt (lennuki nimetus moodustati ehitajate initsiaalidest). Esimene PTO-4 võeti Õhukaitse teenistusse 12. oktoobril 1938 nr. 161 all. Teine lennuk, kinnise kabiini ja võimsama mootoriga modifikatsioon PTO-4a (valmis vaid üks eksemplar), võeti teenistusse 13. märtsil 1939 nr. 162 all. Eesti Aeroklubile ehitatud sama tüüpi tsiviillennukid kandsid pardatähiseid ES-EAK, ES-EAL, ES-EAM, ES-EAN, ES-EAO ja ES-EAP. Neist kaks, ES-EAO ja ES-EAP, jäid lõpetamata.
Neli viimast PTO-4 oli kuni 1944 Saksa lennuüksuse Sonderstaffel Buschmann teenistuses.
[redigeeri] Välislingid
- PTO-4 Eesti Posti postmargil
[redigeeri] Kirjandus
- Kitvel, T. Tilk, J. Eesti lennukroonika. Tallinn: Aviopol, 2003.
- Sitz, Kristel R. Tiivad. Tallinn: Koolibri, 2003.