Riigisaladus
Allikas: Vikipeedia
Riigisaladus on ametlikult salajaseks määratud info, materjal või muu teave, mille avaldamine selleks mitte õigust omavale isikule on kriminaalkuritegu ja seda nimetatakse spionaažiks. Juriidiliselt on riigisaladus teave, mille omandiõigus kuulub ainult riigile.
Eesti Vabariigis kontrollib ligipääsu ja vastutab riigialaduste eest Kaitsepolitseiamet. Mõistagi vastutab riigisaladuse eest ka isik, kellele on riigisaladus usaldatud.
Euroopa Liidus on riigisaladusel neli taset.

Taseme nr | Eestis | Euroopa Liidus |
---|---|---|
1 | TÄIESTI SALAJANE | EU Top Secret |
2 | SALAJANE | Secret UE |
3 | KONFIDENTSIAALNE | Confidential |
4 | PIIRATUD | Restreint UE |
Salastatud teabele ligipääsemiseks annab riik vastavalt isiku ametiülesannetele ja reaalsele teadmisvajadusele juurdepääsuloa.
Juurdepääsuload riigisaladusele jagunevad kaheks – füüsilise isiku juurdepääsuloaks ja juriidilise isiku juurdepääsuloaks. Juriidilise isiku juurdepääsuluba ei laiene seal töötavatele füüsilistele isikutele.
Mõistagi ei anna juurdepääsuluba ligipääsu kogu salastatud teabele, vaid eeldab vastava tasemega juurdepääsuloa olemasolu ning reaalset vajadust teabega kokkupuutumiseks. Füüsilise isiku juurdepääs riigisaladusele toimub, kas ametikohajärgselt (Vabariigi President, Riigikogu liige jne.) või loa alusel. Juurdepääsuloa saamiseks tuleb läbida julgeolekukontroll. Erandiks on juurdepääs vaid "piiratud" tasemega riigisaladusele, mis toimub ametikohajärgselt, vastavalt haldusala juhtiva ministri kinnitatud ametikohtade loetelule. Kui ilmnevad juurdepääsuloa andmisest keeldumist tingivad asjaolud, siis vabastatakse ametnik antud ametikohalt.
[redigeeri] Vaata ka
Kategooriad: Riik | Luure