Carl Schirren
Allikas: Vikipeedia
Carl Christian Gerhard Schirren (20. november (vana kalendri järgi 8. november) 1826 – 11. detsember (vkj 28. november) 1910) oli baltisaksa ajaloolane, publitsist ja avaliku elu tegelane.
Schirren oli küll geograafiaalase haridusega, kuid hakkas 1850. aastatel huvituma ajaloost. Esialgu tegeles ta peamiselt arvustuste ning lühiartiklite kirjutamisega, selle kümnendi kaalukamaks tööks oli tema arvustus Taani hindamisraamatu põhjal tehtud töö kohta, milles Schirren avaldas oma seisukohti raamatu sisu kohta tunduvalt laiemalt, kui arvustuse formaat oleks eeldanud (ta kirjutas sisuliselt hindamisraamatust oma uurimuse).
1860. aastatel huvitus Schirren üha enam poliitikast, asudes kaitsma baltisakslasi vaikselt hoogu koguva slavofiilsuse ja võimaliku venestuse eest. Tema Liivimaa patrioodi mentaliteet avaldub ka selle aja töödes, kus Schirren rõhutab ajaloo võtmesündmustes osalenud baltisakslaste (Wolter von Plettenberg, Johann Reinhold von Patkul) tähtsust ja positiivsust. Üle-Venemaaliselt sai ta tuntuks vastusega slavofiil Juri Samarinile, kes oli rünnanud Balti erikorda. Schirren väitis oma ajaloolistele argumentidele põhinenud vastuses (aastal 1869), et Liivimaa on põline sakslaste ala ning selle venestamine oleks tohutu väärsamm. Selle poliitiliselt irriteeriva kirja eest vallandati Schirren Tartu Ülikooli professori kohalt ning ta oli sunnitud Venemaalt lahkuma.
Oma ülejäänud elu veetis Schirren Saksamaal, kus tast sai Kieli ülikooli ajalooprofessor. Väga mahukaid ajalooteoseid ta ei avaldanud, kuid tegeles mitmete üksikprobleemide uurimisega. Tema põhiliseks huvivaldkonnaks oli Põhjasõda ning sellega seotud sündmused. Seda uurides jõudis Schirren kurioossetele seisukohtadele, arvates näiteks, et Rootsi allakäigus plnud süüdi mitte Karl XII, vaid hoopis tema isa Karl XI, kes teatavasti teostas baltisakslastele jaoks äärmiselt ebameeldiva mõisate reduktsiooni.
Schirreni olulisimateks saavutusteks olid aga tema allikpublikatsioonid ning personaalarhiiv. Publikatsioonidest mahukaim oli aastatel 1861–1885 välja antud 11-köiteline Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbsständigkeit (viimased 3 köidet pealkirja all Neue Quellen), mis on koostatud Rootsi ja Taani arhiividest leitud Liivi sõja algusaastaid (1557/1558–1562) puudutavatest allikatest. See allikatekogu on sisuliselt asendamatuks infoalliaks Liivi sõja uurijate jaoks. Schirreni personaalarhiivis leidub peamiselt Põhjasõjaga seotud materjale, mis samuti omavad väga kõrget teaduslikku väärtust.