Lameussid

Allikas: Vikipeedia

  See artikkel on pooleli.
Lameusside hõimkonna mõned esindajad Haeckeli värviplaadil
Lameusside hõimkonna mõned esindajad Haeckeli värviplaadil

Lameussid (Platyhelminthes) on kõige primitiivsem bilateerse sümmetriaga loomade hõimkond.

Enamik lameusse on parasiidid.

Sisukord

[redigeeri] Anatoomia [1]

Lameusside ühtlane või lülideks jaotunud keha on selja-kõhu suunas tugevalt lamenenud. Nende nahklihasmõik koosneb keha kattest (epiteelist) ja mitmekehalisest lihastikust. Kõik siseelundid paiknevad parenhüümis (tülbkoes) – kogu nahklihasmõiku täitvas õrnas koes.

Seedeelundkond algab algab keha kõhtmisel küljel paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Selle asemel on arenenud kanalitekujuline erituselundkond, mida mööda vedelad jäägid eritatakse tavaliselt keha tagaotsast paikneva spetsiaalse eritusurve kaudu väliskeskkonda.

Lameusside närvisüsteemi moodustavad pikinärvitüved. Neil on arenenud meeleelundid, sealhulgas keemilise meele elundid ja fotoretseptorid, samuti erilised tasakaalu elundid.

Lameussidel puuduvad ringe- ja hingamiselundid.

[redigeeri] Sigimine

Lameussid on mõlemasugulised loomad (hermafrodiidid).

[redigeeri] Lameusside süstemaatika

Lameusside hõimkonda kuuluvad klassid:

  • Ripsussid (Turbellaria)
  • Lülipaelussid (Cestoda)
  • Imiussid (Trematoda)
  • Ainupõlvsed (Monogenea)

Need klassid sisaldavad umbes 360 perekonda ja 13 000 liiki.


[redigeeri] Viited

  1. ^ Loomade elu (esimene köide, lk 230) 1979