Valge tolmpea
Allikas: Vikipeedia
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Vajab toimetamist. |
Valge tolmpea | ||
---|---|---|
![]() |
||
Süstemaatiline kuuluvus | ||
Riik: | Taimed | Plantae |
Hõimkond: | Õistaimed | Magnoliophyta |
Klass: | Üheidulehelised | Monocotyledoneae ehk Liliopsida |
Selts: | Konnarohulaadsed | Asparagales |
Sugukond: | Käpalised | Orchidaceae |
Perekond: | Tolpea | Cephalanthera |
Liik: | Valge tolmpea | longifolia |
Cephalanthera longifolia |
Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) on Eesti kahest tolmpea liigist haruldasem ja ohtramalt esineb teda vaid Saaremaa lääneosas. Mandri-Eesti ainuke leiukoht asub Laelatu kaitsealal. Kuna valge tolmpea on valguslembene, siis õitseb ta varjus harva ja kesiselt. Õied puhkevad juunikuus. Sellistes, veidi ebasoodsates tingimustes jätavad taimed sageli kasvus aasta või paar vahele ja nii ongi raske määrata populatsiooni tegelikku suurust. Korraga on seal nähtud paarkümmend taime. Valge tolmpea leikohad Vormsil, Kaustes, Ninametsas ja Ahvenamaal on teadaolevalt Euroopa kirdepoolseimad. Võrreldes punase tolmpeaga eelistab ta viljakamaid muldi.
[redigeeri] Iseloomustus
Valge tolmpea kuni 50 cm kõrgusel taimel võib olla kuni paarikümneõieline hõre õisik. Õied on kellukakujulised, puhasvalged, kollase laiguga huulel. Taime lehed on helerohelised, pikad, kitsad ja asetsevad kahel pool vart ühes tasapinnas. Mullas on valgel tolmpeal lühike horisontaalne risoom pikkade nöörjate juurtega, millel muidugi esineb ka seeneniidistik. Valge tolmpea tugevat sõltuvust mükoriisaseenest näitavad tema risoomidel sageli esinevad puhkeperioodid ja õitseikka jõudvate rohelise pigmendita albinootiliste taimede leiud. Klorofüllita mutante esineb taimedel sageli, kuid need hukkuvad tavaliselt tõusmeeas, sest ei suuda pärast seemne toitainevarude lõppemist enam edasi elada. Orhideede idand toitub nagunii seeneniidistiku kaasabil ja valgeleheliste tolmpeade puhul jätkub selline toitumine ka täiskasvanud taimedel. Esimene Hiiumaalt leitud valge tolmpea taim, mille maapealne osa koos õisikuga tookord nopiti, pole hiljem enam kunagi saavutanud oma tollast lopsakat kasvu, on õitsenud vaid harva 2-3 õie kaupa ja ei ole viimastel aastatel maapealset võsu kasvatanud. Ilmneb, et tolmpeade noppimine tõepoolest oluliselt neid taimi kahjustab ja seda ei tohi üldse teha. Peale noppimise võib taime ohustada veel lageraie, kuid metsa hõrendamine hooldusraide korras võiks populatsiooni elujõudu parandada.