Keraamika
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
![]() |
---|
Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Maailmas
Loe lähemalt artiklist Keraamika ajalugu
Keraamika on tarbekunstiliik, kuna keraamilised anumad omavad enamasti praktilist väärtust. Just seesama praktiline väärtus tingis ka vajaduse keraamika järele juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Keraamilisi anumaid kasutati erinevate toiduainete, veini, õli jm. hoidmiseks ning savist vooliti ka ilu- või kultusesemeid.
Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamia aladel ja Ida- ning Lõuna-Aasia suurte jõgede ümber pandi alus ka keraamika laialdasemale väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga.
[redigeeri] Eestis
Loe lähemalt artiklist Eesti keraamika
Kolmandal aastatuhandel eKr levis Eesti aladele kammkeraamika, mis tuli arvatavasti lõunapoolsematelt aladelt ja levis peagi kogu Läänemere idarannikule. Narva kultuuri poolt Eestis loodud kammkeraamikat räägitakse, kui Narva keraamikast.
Teisel aastatuhandel eKr levisid Eesti aladele nöörkeraamika ja tekstiilkeraamika. Sellel ajajärgul valmistatud saviurne on leitud Kagu-Eesti kääpaist (urnmatused).
Potikeder võeti kasutusele 11. sajandil (esmalt Ida-Eestis). Saaremaal ja kohati Lääne-Eestis tehti keraamikat käsitsi veel 13. sajandi alguses.
18. sajandil töötas Tallinnas Karl Christian Ficki fajansimanufaktuur.
Eesti keraamika alustena püsisid kaua ehituskeraamika ja ahjupotid.
1782. aastal rajas Woldemar Johann Lauw Põltsamaale portselanimanufaktuuri, mis tegutses 1800. aastani. Selle manufaktuuri tooted on tuntud kui Põltsamaa portselan.
1930. aastail muutus valitsevaks kõrgkuumuskeraamika.
[redigeeri] Keraamika liigitamine
[redigeeri] Põletustemperatuuride põhjal
- Madakuumuskeraamika – temperatuur kuni 1150°C
- Kõrgkuumuskeraamika – temperatuur üle 1150°C
Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C)
Madalkuumuse (900–1150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks.
Kõrgkuumuses savi osalt sulab, saadavad paakunud killuga tooted peavad vett glasuurimatagi.
[redigeeri] Põletatud massile omase struktuuri ja värvuse põhjal
Eristatakse poorseid ja paakunud tooteid. Sellisel juhul loetakse poorseks toodet, mille veeimavus on üle 5% ja paakunuks (tihedaks) toodet, mille veeimavus on alla 5%.
Samuti eristatakse valgest ja värvilisest massist valmistatud tooteid.
Liigitamine võib toimuda ka tooraine koostises olevate osakeste läbimõõdu alusel. Jämedateraliseks loetakse keraamilist massi mille osakeste läbimõõt on üle 0,1 mm. Peeneteraliseks loetakse keraamilist massi, mille osakeste läbimõõt on alla 0,1 mm.
[redigeeri] Keraamiliste toodete funktsiooni põhjal

- Ahjukahhel – ahjude ja kaminate välisvooderdus
- Ehituskeraamika
- Kanalisatsioonitorud
- Keemiatööstuse keraamika – keraamilised detailid, mis peavad vastu hapetele ja gaasidele ning on hõõrdumis ja survekindlad
- Katusekivid
- Keraamika kunstiteosema
- Sanitaar-meditsiiniline keraamika
- Tehniline keraamika
- Tellised
[redigeeri] Keraamika valmistamine
Keraamika valmistamisviise jagatakse kolmeks:
- Valamine
- Vormimine
- Pressimine ehk stantsimine
1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
---|---|---|---|---|
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
[redigeeri] Keraamika põletamine
Keraamilist massi põletatakse selleks, et muuta see kõvaks, väliskeskkonna mõjudele vastupidavaks ja veekindlaks. Keraamilist massi, mida ei ole põletatud, on ka pärast ärakuivamist võimalik vee lisamisega taas plastiliseks muuta. Pärast põletust, tänu põletuse käigus toimunud muutustele keraamilise massi struktuuris, on see aga võimatu.
Põletust teostatakse ka selleks, et moodustada keraamiliste esemete pinnale glasuur, mis muutub põletuse käigus pulbrist klaasjaks massiks. Selleks teostatakse eelpõletuse läbiteinud ja seejärel glasuuritud toodetele glasuurpõletus.
Võimalik on ka dekoorpõletus, mille puhul kinnistatakse põletuse käigus glasuurile glasuuripealsete värvidega maaling või kaetakse ese teistkordse glasuurikihiga ja teostatakse põletus madalamal temperatuuril, et alusglasuur sulama ei hakkaks.
Mõningatel puhkudel teostatakse ühekordne põletus (terrakota, soolaglasuuriga kaetud keraamika jt.) ja sellisel juhul jääb see põletus ka ainukordseks (sellele ei eelne, ega järgne mõnda teist põletust).
[redigeeri] Põletusliigid
- Eelpõletus
- Glasuurpõletus
- Ühekordne põletus
- Dekoorpõletus
[redigeeri] Põletusahjud
Vaata ka keraamikapõletusahi
Tunnelahi – Ringahi – Muhvelahi – Pudelahi – Vagonettahi – Kamberahi – Kasseli ahi – Ümarahi – Lõkkeahi – Nõlvakahi
[redigeeri] Erinevate piirkondade keraamika
- Aafrika keraamika
- Ameerika Ühendriikide keraamika
- Eesti keraamika
- Hiina keraamika
- Inglise keraamika
- Islami keraamika
- Itaalia keraamika
- Jaapani keraamika
- Korea keraamika
- Saksa keraamika
- Soome keraamika
- Vana-Ameerika keraamika
- Vana-Rooma keraamika
- Vanakreeka keraamika
- Vene keraamika
[redigeeri] Keraamikatehnikaid
[redigeeri] Vaata ka
- Keraamikute loend
- Eesti keraamikute loend
- Keraamika mõisteid
- Angoob
- Glasuur
- Fritt
- Potikeder
- Savi
- Šamott
- Terrakota