Arutelu:Läti
Allikas: Vikipeedia
Siin on inglisekeelsest vikipeediast võetud tekst, mis on osaliselt eesti keelde tõlgitud. Me ei pea teksti üks-ühele üle võtma. Pildid tuleb eesti vikipeediasse üles laadida.
Teen ettepaneku kasutada eeskujuna artiklit Albaania. Tolle artikli näitel võib ka üldist formaati arutada. Andres 00:06, 21 Dec 2003 (UTC)
|
|||||
National motto: None | |||||
![]() |
|||||
ametik keel | läti keel | ||||
pealinn | Riia | ||||
president | Vaira Vīķe-Freiberga | ||||
peaminister | Einars Repše | ||||
Area - Total - % water |
Ranked 121st 64,589 km² 1.5% |
||||
Population - Total (2001) - Density |
Ranked 137th 2,385,231 37/km² |
||||
iseseisvus - kuulutatud - tunnustatud |
Venemaast 18. novembril, 1918 11. augustil, 1920 |
||||
valuuta | latt | ||||
ajavöönd | Ida-Euroopa aeg | ||||
hümn | Dievs, Sveti Latviju | ||||
üladomeen | .lv | ||||
maakood (telefon) | 371 |
Sisukord |
[redigeeri] History
Main article: History of Latvia
Known for the most part as Livonia, the area that now constitues Latvia was under the influence of the German Sword Brethren from the 13th century onward. However, in the 18th and 19th century, Russia gained control over Latvia and neighbouring regions. With Russia devastated by revolution and World War I, Latvia declared its independence in November 1918. This period of independence lasted only briefly, as the Soviet Union annexed the country in June 17, 1940 in accordance with the Soviet-Nazi agreement (Ribbentrop-Molotov pact) of 1939.
Except for a brief period of German occupation during World War II, Latvia remained Soviet territory until reforms in Soviet communism such as glasnost stimulated the Latvian independence movement, and Latvia regained its independence on August 21, 1991. It has since followed a course to reinforce its links with the West, and is slated to become a member of both NATO and the European Union in 2004.
[redigeeri] Politics
Main article: Politics of Latvia
The 100-seat unicameral Latvian parliament, the Saeima, is elected by direct, popular vote every four years. The presidential elections are held separately, also every four years. The president is elected by Saeima. The president appoints a prime minister, who together with his cabinet, forms the executive branch of the government.
[redigeeri] Haldusjaotus. Regioonid
Main article: Counties of Latvia
Latvia is divided into 26 counties called rajons. 7 cities have a separate status.
|
[redigeeri] Geograafia
Suur osa Lätist on kaetud metsadega. Riigis on üle 12.000 valdavalt väikese jõe ja rohkem kui 3.000 järve. Enamus maast on madalik, kõrgeim tipp - Gaiziņkalns - ulatub vaid 312 m üle merepinna.
An inlet of the Baltic Sea, the shallow Liivi laht is situated in the northwest of the country. The capital city Riga is located on the shores of this inlet, where the Daugava river flows into it. Other major cities include Daugavpils further upriver and Liepaja along the Baltic coast.
The Latvian climate is maritime and temperate in nature, with cool summers and wet, moderate winters.
[redigeeri] Majandus
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Kultuur
[redigeeri] Lingid
- Läti valitsus - ame
- Presidendid kantselei - Official presidential site
- Saeima - parlamendi lehekülg
- Welcome to Latvia - Wide collection of Latvian links
- LatviansOnline - Popular online Latvian community
- latvians.com - Latvian identity in exile
Austria | Belgium | Denmark | Finland | France | Germany | Greece | Ireland
Italy | Luxembourg | Netherlands | Portugal | Spain | Sweden | United Kingdom
Countries acceding to membership on May 1, 2004:
Cyprus | Czech Republic | Estonia | Hungary | Latvia | Lithuania | Malta | Poland | Slovakia | Slovenia
See on hea idee. Albaania on artikkel, kus minu meelest veel andmed korduvad, kuid kui seda redigeerida, siis saab hea artikli. Sellinie inglise wikipedia artikli stiil on minu meelest igati kompaktne ja holpsasti kasutatav. Samuti saab linkide kaudu seda kergesti kasutada ja sygavamalt taiendada. Ma praegu kirjutan need venemaa piirkonnad sinna avalehele, kuid edaspidi tuleb nad paigutada kuskile, kus on neid mugavam vaaadata. Neid on palju.---Egon 00:13, 21 Dec 2003 (UTC)
- Minul isiklikult on mitmeid asju, mis mulle inglisekeelse Vikipeedia maadekirjelduste formaadi puhul ei meeldi. Aga eks me saame neid asju siis Albaania näitel arutada. Andres 00:23, 21 Dec 2003 (UTC)
Me töötasime Egoniga välja tabeli esialgse formaadi (näiteks artiklis Albaania). Me eeldame, et see formaat peaks olema kõigi maade puhul enam-vähem ühesugune. Kui teha selles formaadis mingeid parandusi, siis tuleks need teha igal pool. Näiteks ma asendasin "ajatsooni" igal pool "ajavööndiga", mis on tõesti õige eestikeelne sõna.
Välislinkide puhul tuleb hoolitseda selle eest, et oleks ühemõtteliselt arusaadav, et need viivad väljapoole Vikipeediat.
Mina isiklikult ei ole veendunud, et Euroopa Liidu liikmesriikide nimekirja on vaja artikli lõppu viia. See on osa üldisest poliitikast, mille kohaselt kui mingid asjad (või neid käsitlevad artiklid) kuuluvad loomu poolest ühte seeriaase, siis on soovitatav paigutada artiklisse lingid, mis viivad teiste samalaadsete asjade (artiklite) juurde.
Meil ei ole ühtset lahendust, kuidas teavitada artikli alguses ametlikest ja mitteametlikest nimedest. Andres 00:37, 21 Dec 2003 (UTC)
- Mina teen ettepaneku tuua ametlikud nimetused kohalikes keeltes ja eesti keeles tabelisse, sinna yles, kuid mitteametlikud nimeversioonid voiks olla margitud esimeses, riiki tutvustavas lõigus. Samuti nõustun ma, et Euroopa Liidu mainimine seal all on mittevajalik. --Egon
-
- See on siis see variant, mis on inglisekeelses Vikipeedias kasutusel. Aga tal on ka mõned puudused. Nimelt ei ole otseselt öeldud, et tabeli kohal on tegemist ametliku variandiga. Peale selle, on olemas ka niisugune asi nagu ametlik lühendatud variant. Tegelikult ma ei tea, kas ma Venemaa puhul kirjutasin selles suhtes kõik õigesti. Ja teine puudus on see, et algust lugedes ei pruugi tabeli kohal olevat nime tähele panna.
-
- Mulle isiklikult tundub säärane tabel üldse liiga kirev ja tähelepanu hajutav. Aga see on ilmselt minu eripära. Mina eelistaksin leida andmeid sisukorra abil. Aga on muidugi tõsi, et mõningaid fakte, nagu näiteks üladomeen, saab tabeli kujul kõige paremini edastada. Andres 01:08, 21 Dec 2003 (UTC)
Andres 01:08, 21 Dec 2003 (UTC)
See kaart on autoriõiguse all.
[redigeeri] Kaart
Aga kas meil polnud artiklit Vaira Vīķe-Freiberga kohta? -- Egon 00:42, 2 Feb 2004 (UTC)
- Ei, ma nüüd ise vaatasin... pole jah-- Egon 00:45, 2 Feb 2004 (UTC)
Minu meelest ei peaks viitama mitte artiklile "Läti riigipeade loend", vaid artiklile "Läti president", kus oleks juttu sellest ametikohast (institutsioonist). Andres 21:26, 7 Feb 2005 (UTC)
rahvaarv (2003) rahvastiku tihedus |
2 331 500 36 in/km² Andres 22. märts 2006, kell 13.31 (UTC) Valitsusjuhtide nimed on valesti, ilma diakriitiliste märkideta. Andres 29. oktoober 2006, kell 11:24 (UTC) Kuulge see artikkel on täielikult korrast ära!
rahvaarv = 2 294 000 (2006) Andres 15. märts 2007, kell 15:22 (UTC) USA dollari ja Eesti krooni vaheline kurss ei ole püsiv. See muutub ka aasta jooksul. Sellisel kujul Eesti kroonides ei ole mõtet kirjutada. Andres 6. aprill 2007, kell 16:12 (UTC)
Ülekaalus toiduainetööstus.
|