Arutelu:Meteoriit
Allikas: Vikipeedia
Artikli algvariant põhineb Eesti Entsüklopeedial. Me peame seda kiiresti edasi arendama. Andres 15:04, 18 Jan 2004 (UTC)
Meteoorid on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurused. Kõik sinna vahele jäävad objektid mis langevad maale on meteoriidid.
Kas sellest võib järeldada seda, et meteoriidid on kuni rusikasuurused? Siim 10:08, 4 Oct 2004 (UTC)
- Tavaliselt suuremad meteoorkehad ei põle atmosfääris täielikult ära. Aga see ei olene täpselt vist suurusest ainult, oluline on ka koostis. Ma arvan vähemalt nii. naine 00:26, 5 Oct 2004 (UTC)
-
- See ei ole vastus minu küsimusele. Ma tahtsin teada seda, kas meteoriidi suuruse ülempiiriks on rusika suurus? Võib tunduda, et ma norin väikese asja kallal, kuid ma soovin ainult seda, et artikkel oleks üheselt mõistetav ning õige. Praegu ta seda ei ole. Siim 16:31, 6 Oct 2004 (UTC)
-
-
- Siim, palun paranda see asi ise ära. Andres 12:43, 8 Oct 2004 (UTC)
-
Peaks välja töötama eeskirja kirjandusloendite vormistamise kohta. Praegu on see artiklites umbes nii nagu jumal juhatab. Parandada ka ei oska, sest ei tea kuidas õige on. Siim 14:22, 8 Oct 2004 (UTC)
- Soovitan võtta eeskujuks sellesama artikli kirjandusviited. Aga Urmas vist srvab teisiti. Andres 21:47, 8 Oct 2004 (UTC)
Kiiruse järgi võib meteoriire jaotada kahte rühma: *kiired - kaovad atmosfääris aurustumise tagajärjel - meteoorid *aeglased - kiirus väheneb, osa säilib ja see langeb meteoriidina Maa pinnale.
Ma ei saa sellest liigitusest aru. Kiired meteoorkehad ei pruugi sugugi atmosfääris aurustuda. Oletame, et maaga põrkub sajameetrise läbimõõduga ja 30 km/s liikuv peamiselt rauast koosnev meteoroid. Kas ta siis aurustub atmosfääris? Ma kardan, et mitte. Pigem tuleb ta atmosfäärist ühe raksuga läbi ja ei aeglustu ega aurustu praktiliselt üldse. Siim 5. aprill 2006, kell 16.32 (UTC)