Iisrael

Allikas: Vikipeedia

Iisraeli Riik
heebrea מדינת ישראל
Medinat Yisra'él
araabia دولة اسرائيل
Dawlat Isrā'īl
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
Iisraeli Iisraeli
Iisraeli lipp Iisraeli vapp
Iisraeli asendikaart
Riigihümn Hatikvah (Lootus)
Pealinn Jeruusalemm (rahvusvaheliselt pole tunnustatud)
Pindala 20 990 km²
Riigikeel(ed) heebrea ja araabia
Rahvaarv 6 700 000 (2003)
Rahvastiku tihedus 286 in/km²
Riigikord unitaarne parlamentaarne vabariik
President Shimon Peres
Peaminister Ehud Olmert
Iseseisvus 14. mai 1948
SKT
elaniku kohta
Rahaühik uus seekel (ILS)
Riigiusk judaism
Ajavöönd maailmaaeg +2
Tippdomeen .il
ROK-i kood ISR
Telefonikood 972
Märkused ÜRO Peaassamblee 29.09.1947.a. otsusega on Iisraeli pindala 14 100 km²

Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning tulevikus ilmselt ka praegune piiratud autonoomiaga Palestiina.

[redigeeri] Ajalugu

Iisraeli rahva ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk, mille alguseks loetakse Aabrami (Aabrahami) elu ja tegevust umbes 2000 eKr. Samast ajast algab ka Iisraeli usundi eellugu. Heebrea hõimude liit Iisrael, hõivas 13. saj e. Kr. Palestiina; seal muutusid hõimud paikseks. Iisraeli kuningriik tekib 1000 a eKr, ühtse riigi valitsejad on Saul, Taavet ja Saalomon. Juuda suguharu esiletõus algab peale ühtse kuningriigi lagunemist 928 eKr. Judaism, religioose kombestikuna, kujunes välja peale Babüloonia vangipõlve. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati Iisraeli juudid kodumaalt.

Sionismi mõjul algas 1870. a-tel juutide naasmine Palestiinasse ja hoogustus eriti 1920.-30. a-tel, pärast seda soosivat Suurbritannia-poolset Balfouri deklaratsiooni (1917).

II maailmasõja aegne juutide hävitamine natsistliku Saksamaa okupeeritud aladel võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed.

1947 tühistas ÜRO Suurbritannia Palestiina-mandaadi ning jagas Palestiina Juudi riigiks ja Araabia riigiks ning Jeruusalemm määrati rahvusvaheliseks territooriumiks. Enne briti mandaadi lõppemist kuulutas 14.05.1948.a. juudikogukond välja Iisraeli riigi, mis hõlmas tervet Palestiinat (sh. ÜRO poolt määratud Araabia riiki ja Jeruusalemma). Algas Araabia - Iisraeli sõda (1948 - 1949). Sõtta sekkusid Liibanon, Jordaania, Süüria ja Egiptus. Sõja käigus Iisrael okupeeris suure osa Palestiina Araabia riigile määratud maast ja Jeruusalemma lääneosa.

Sionistliku terrori eest põgenes Iisraelist ja Araabia riigist 900 000 araablast. 1950 kuulutas Iisrael Jeruusalemma oma pealinnaks, mida rahvusvaheliselt ei tunnustata.

1967. ja 1973. a. sõjaga sai Iisrael oma kontrolli alla kogu Palestiina. Lisaks okupeeris Iisrael Egiptuselt Siinai poolsaare, Süürialt Golani kõrgendiku. 1980. a. okupeeris Iisrael 40% Liibanonist. Palestiina alade asustamiseks soodustati disporaa juutide asumist Iisraeli.

Araabia alade hõivamine on ajendanud Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) vastutegutsemise ja araablaste vastupanu. 1982.a. tõi Iisrael välja väed Siinaist; 1985 Liibanonist (v.a. puhvertsoonist riigi piiril).

1993. a. tunnustasid Iisrael ja PVO teineteist. 2000. a. tõi Iisrael väed välja Liibanonist, 2005. a. tõi väed välja ja likvideeris asunudused okupeeritud Gaza piirkonnast.

2006. a. röövis terrorirühmitus Hezbollah kaks ja tappis 3 Iisraeli sõjaväelast. Röövitud sõdureid hoiti Liibanoni territooriumil. Terrorirühmitus tulistas üksikuid rakette üle Liibanoni piiri Iisraeli pihta. Iisrael vastas massiliste õhu- ja kahurväerünnakutega Liibanoni asulatele. Kõige rohkem said kannata Liibanoni tsiviilstruktuurid. Lisaks viis Iisrael Liibanoni oma vägesid ning teostas blokaadi. Viimased Iisraeli väed lahkusid Liibanonist 2006.a. detsembris.

Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa - Iisrael. Igas linnas on sünagoog, mis on filosoofia, eetika ja religioosse praktika keskus. Rabid on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks.

Iisraeli kaart
Iisraeli kaart

[redigeeri] Riigi struktuurid


[redigeeri] Vaata ka



Aasia maad

Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam

¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas
²Riigi osa asub Euroopas
Sõltuvad alad:
Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud
Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan | Tiibet
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad
Teised keeled