Hjalmar Mäe

Allikas: Vikipeedia

Hjalmar-Johannes Mäe (24. oktoober 1901 Harjumaa, Kuivajõe vald, Tuhala10. aprill 1978 Graz) oli Eesti poliitik ja 19411945 Eesti Omavalitsuse juht, 22. juunil 1941 Eesti peaminister eksiilis [viide?].

Sisukord

[redigeeri] Haridus

Mäe lõpetas keskkooli Tallinnas, ülikoolis õppis Berliini ülikooli, Viini ülikooli ja Innsbrucki ülikooli filisoofiateaduskonnas ning Viini ülikooli ja Grazi ülikooli õigusteaduskonnas. Ta promoveeriti 1927 Innsbruckis filosoofiadoktoriks (dr. phil.) kosmilise füüsika alal, 1930 promoveeriti Grazis riigiteaduste doktoriks (dr. rer. pol.) põhiseadusõiguse alal ning 1977 promoveeriti Innsbrucki ülikooli loodusteaduskonnas kulddiplomiga.

[redigeeri] 1901 – 1940

Hjalmar Mäe isa oli Mihkel Mäe ning ema Anna Maria Mäe (sündinud Oit). 1920 – 1921 töötas Hjalmar Mäe matemaatika-füüsika õpetajana Lenderi tütarlastegümnaasiumis Tallinnas, 1921 kosmograafia lektorina Tallinna kolledžis, 1923 – 1924 matemaatika-füüsika õpetajana Rakvere tütarlastegümnaasiumis. 1929 – 1934 oli ta linnanõunik ja linnakoolivalitsuse juhataja Nõmmel, samal ajal ka Eesti Üleriikliku Raadio Ühingu esimees, ajalikirja "Raadio" toimetaja ja Ringhäälingu programmikomitee liige, Nõmme Rahvaülikooli juhataja, Hariduse- ja Rahvamajaseltsi esimees, Kaitseliidu propagandapealik, Noorte Kotkaste vanem, Noorseppade vanem.

1929. aastast alatest oli ta Kaupmeeste, töösturite, majaomanike ja teiste eraomandust pooldajate erakonna liige ja kandidaat 1929.a. Riigikogu valimistel. Nimetatud erakond ühines hiljem Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ja Tööerakonnaga Rahvuslikuks Keskerakonnaks. Mäe oli Rahvusliku Keskerakonna Harjumaa juhatuse liige ja kandidaat 1932.a. Riigikogu valimistel.

Astus Rahvuslikust Keskerakonnnast välja protestiks rahvahääletusseaduse ja põhiseaduse rikkumisele erakonna juhi, riigivanem Jaan Tõnisson poolt. Ning samal päeval asus Eesti Vabadussõjalaste Liidu propagandajuhiks. Mäe vangistati 12. märtsil 1934 ning hiljem saadeti asumisele. 1935 mõisteti ta sõjakohtu poolt aastaks tingimisi vangi. Vangistati uuesti 8. detsembril 1935 süüdistatuna mässu kavatsemises, mõisteti 1936 Kõrgema Sõjakohtu poolt kahekümneks aastaks sunnitööle. Vabanes 1938 amnestiaseaduse alusel. 1938 – 1940 oli kaubandusühingu "dr. Mäe & Ko" omanik.

[redigeeri] 1940 – 1945

Põgenes 1940 sakslaste ümberasumise abil võltsitud dokumente kasutades Saksamaale. 1941 mai alul sõitis Helsingi, kus oli Eesti Vabastamise Komitee esimeheks. EVK poolt määrati ta Ajutise Valitsuse peaministriks põhiseadusliku korra taastamiseni Eestis. Juuni alul pöördus Saksamaale tagasi. 22. juunil 1941 esitas Mäe Eesti Vabastamise Komitee esimehe ja Ajutise Valitsuse peaministrina Saksamaa riigikantslerile kaks märgukirja: esimesega määras ta Eesti Vabariigi saadikuks Berliini vahepeal surnud saadiku asemele dr. Massakase ning palus diplomaatiliste suhete taastamist Eesti Vabariigi ja Saksa riigi vahel; teises märgukirjaga teatas, Eesti sõdurid on sunniviisil värvatud Punaarmeesse ning palus neil Saksa kätte vangilangemisel või Saksa rindesse ületulekul mitte arvestada sõjavangideks, vaid lasta vabaks ning võimaldada nende tagasipöördumist kodumaale.

Saksa-Nõukogude sõja puhkemise järel nimetati Mäe Saksa riigi nõuandjaks Eesti küsimustes. Ning 15. septembril 1941 nimetati ta Saksa tagalastaabi poolt ametisse Eesti Omavalitsuse juhina. 5. detsembril 1941 allutati Eesti Omavalitsus ametisse asunud Eesti kindralkomissariaadile.

Saksa tsiviilvalitsuse tegevus Eestis lõpetati 18. septembril 1944. Nõukogude vägede sissetungil 1944 lahkus Hjalmar Mäe laevaga Danzigi ning sealt asus ta hiljem Austriasse. 4. jaanuaril 1945 vabastati ta Eesti Omavalitsuse juhi ametikohalt.

[redigeeri] 1945 – 1978

USA sõjaväe sissetungil mais 1945 sõitis Mäe kindral Pattoni peakorterisse Bambergis, kus esitas märgukirjad nõutades Saksamaal ja Austrias elavate eestlaste kaitse ja mitteväljaandmist Nõukogude Liidule ning Eesti sõdurite mittejälitamist lääneliitlaste poolt, kuna sõdurid olid tema poolt sundmobiliseeritud ja ametnikud täitsid vaid tema määrusi ja korraldusi - mõlema eest vastutab vaid tema üksi. Kindral Pattoni staap võttis tema märgukirjad vastu, Mäe ise aga vahistati. Ta oli sõjavangilaagris Freisingis, Moosburgis, Darmstadtis ja Ludwigsburgis, vabanes 1947 alul. Mäe osales Nürnbergi protsessis tunnistajana.

1948 – 1954 töötas ta ajakirjanikuna Austrias, seejärel 1954 – 1958 oli Omavalitsuste Liidu konsultant, 1958 – 1969 oli ametnik Steiermargi liidumaa valitsuses. Alates 1970 pensionil ning samas tegev ka ajakirjanikuna ja publitsistina.

[redigeeri] Teosed

[redigeeri] Kirjandus

[redigeeri] Välislingid

Teised keeled