Abhaasia

Allikas: Vikipeedia


Abhaasia Vabariik
abhaasi Аҧсны Аҳәынҭқарра
(Aphsnõ Ahvõnthkharra)
vene Республика Абхазия
(Respublika Abhazija)
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Abhaasia lipp
Abhaasia vapp

Pindala: 8660 km²
Elanikke: 214 016 (2003)

Abhaasia asend Gruusias

Abhaasia (abhaasi keeles Аҧсны (Aphsnõ), gruusia keeles აფხაზეთი (Aphhazethi), vene keeles Абхазия (Abhazija)) on piirkond Taga-Kaukaasias Musta mere ääres.

Abhaasia Vabariik on end sõltumatuks kuulutanud tunnustamata riik Gruusia territooriumil.

Gruusia seisukohast on ta de jure autonoomne vabariik Gruusia koosseisus: Abhaasia Autonoomne Vabariik (gruusia keeles აფხაზეთის ავტონომიური რესპუბლიკა (Aphhazethis Avtonomiuri Respublika)). Gruusia keskvalitsus kontrollib Ahbaasia kirdeossa jäävat etnograafilise Svanethi ala – nn Kodori orgu Kodori jõe ülemjooksul.

Abhaasias asuvad OSCE Minski grupi rahutagamisjõud.

Kuulub koos Transnistria ja Lõuna-Osseetiaga organisatsiooni Tunnustamata Riikide Ühendus, mille peakorter asub Suhhumis.

Sisukord

[redigeeri] Loodus

Abhaasia on mägine maa, Suur-Kaukasus läbib kogu territooriumi ja Ritsa järv on Suur-Kaukasuse lääneharude vahel 120 km kaugusel Suhhumist.

[redigeeri] Riik

[redigeeri] President

Abhaasia president on täitevvõimu pea. President valitakse viieks aastaks ega tohi olla selles ametis rohkem kui kaks ametiaega järjest.

Abhaasia presidendiks valiti 1994 Vladislav Ardzinba. 1999 valiti ta tagasi teiseks ametiajaks.

3. oktoobril 2004 toimusid Abhaasia presidendivalimised. Valimiste võitjaks kuulutati Sergei Bagapš. Tema vastaskandidaat Raul Hadžimba vaidlustas Bagapši võidu, kuid Ülemkohus kinnitas 28. oktoobril võitjaks taas Sergei Bagapši, kuid muutis järgiseks hommikuks oma otsust kaks korda. Seepeale kuulutas ametisolev president Vladislav Ardzinba välja uued valimised.

Kordusvalimised võitis Sergei Bagapš.

[redigeeri] Valitsus

Abhaasia valitsust juhib peaminister. Valitsuses on üks esimene asepeaminister ja kaks asepeaministrit.

Praegu (jaanuaris 2006) on peaminister Aleksandr Ankvab.

Ministeeriume on kokku 12, riiklikke komiteesid 5.

[redigeeri] Parlament

Abhaasia parlamendiks on Rahvakogu, kuhu kuulub 34 saadikut.

[redigeeri] Peamised parteid

  • Abhaasia Vabariiklik Partei
  • Amtsakhara (Signaaltuli)
  • Aytayra (Taastamine)
  • Kommunistid

[redigeeri] Haldusjaotus

Abhaasia jaguneb halduslikult viieks rajooniks ning kolmeks rajooni staatuses linnaks.

Rajoonid:
  1. Gali rajoon
  2. Gudauta rajoon
  3. Gulripši rajoon
  4. Otšamtšira rajoon
  5. Suhhumi rajoon
Linnad:
  1. Gagra
  2. Suhhumi
  3. Tkvartšeli

[redigeeri] Rahvastik

Rahvastik on koondunud rannikutasandikule. Põhilised rahvad on abhaasid, armeenlased, grusiinid ja venelased.

Varem oli Abhaasias eesti külasid.

[redigeeri] Keeled

Riigikeelteks on abhaasi keel ja vene keel.

[redigeeri] Majandus

Tähtsad põllumajandussaadused on tubakas, teepõõsa lehed, siid ja puuvili.

Toodetakse puitu ja kaevandatakse sütt.

Musta mere äärsed kuurordid ja Ritsa järv on toonud Abhaasiasse rohkesti puhkajaid.

[redigeeri] Ajalugu

Iseseisev Abhaasia kuningriik rajati 8. sajandil.

Aastal 1919 kuulutati Abhaasia autonoomseks piirkonnaks, 4. märtsil 1921 nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks.

Kuni 1991. aastani oli Abhaasia territooriumil Abhaasi ANSV Gruusia NSV koosseisus.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid



Gruusia 1. järgu haldusüksused
Abhaasia - Adžaaria - Guria - Imerethi - Kahhethi - Khvemo Kharthli - Mtshetha-Mthianethi - Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi - Samegrelo–Zemo Svanethi - Samtshe-Džavahhethi - Šida Kharthli - Thbilisi
{{{päis2}}}
{{{üksused2}}}



Aasia maad

Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam

¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas
²Riigi osa asub Euroopas
Sõltuvad alad:
Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud
Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan | Tiibet
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad