Hereesia

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.


Hereesia ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.

Sisukord

[redigeeri] Hereesiad kristluses

[redigeeri] Hereesiad varakristluses

Varases ristiusu kirikus kujunesid apostlitelt saadud õpetuse autoriteetideks piiskopid. Tekkis vajadus selgitada mis on Kristuse õpetuse sisu, mida kirik edasi annab. Õpetuse põhiseisukohad levisid paarilauseliste kokkuvõtetena, mida kasutati ristimisel. Neist vormelitest koostati usutunnistus. Õpetusliku aluste vaidluste lahendamiseks kutsuti kokku kirikukogud. Kirikukogude dokumendid olid suunatud tol ajal levinud hereesiate vastu.

[redigeeri] Sünkretistlikud hereesiad

[redigeeri] Kristoloogilised hereesiad

  • Adoptsionism ehk dünaamiline monarhianism (2. ja 3. sajand): Jeesus on peale ristimist Jumala poolt adopteeritud.
  • Apollinarianism (Apollinaris von Laodicea, u 360. a. Süürias): Jeesus ei saa olla korraga Jumal ja inimene. Tekkisid Logose teooriad.
  • Arianism (3 sajand): Jeesus on loodud enne loomist ja pole seega inimene.
  • Modalism, modalistlik monarhianism, patripassionism, sabellianism, (2. ja 3. sajand): Jumal on vaimne persoon, kes end ajaloos ilmutab kui Looja, kui Jeesus Kristus, kui püha Vaim).
  • Monofüsitism, doketism (2. sajand, 5. sajand).
  • Nestorianism (5. sajand): õpetab, et Jeesusel oli kaks selgelt eristatavat personaalsust, jumalik ja inimlik, mis ühes kehas koos olid.

Nikaia usutunnistus on reaktsioon kõigi nende arusaamade vastu.

[redigeeri] Eklesioloogilised hereesiad