Adrakohus

Allikas: Vikipeedia

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.

Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht või haagreht) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15. sajandi esimesel poolel ning Eestimaal 16. sajandi alguses.

Adrakohtud tegutsesid Liivimaal kuni sillakohtute asutamiseni 1668. aastal ning Eestimaal kuni 1888. aastani.

Adrakohtud kui madalama astme kohtute ülessandeks oli esialgu põgenenud talupoegade asukoha kindlakstegemine ning nende tagastamine omanikule. Hiljem lisandus nendele ülesannetele veel talupoegade poolt toime pandud pisikuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine kergemate kuritegude eest (kuni 100 vitsahoopi, kuni 2 päeva kartsa). Samuti viisid adrakohtunikud läbi juurdlusi kriminaalasjus esitades materjalid Maakonna või Alamkohtule ning kõrgemate kohtute ja valitsusasutuste otsuste täitmise jälgimine. 19. sajandil lisandus Adrakohtute ülessannete hulka ka talupoegade rahutuste mahasurumine ja süüdlaste karistamine.

Adrakohtusüsteemi loomisel jagati maakonnad Adrakohuringkondadeks ehk Haagidistriktideks esialgu 1 maakonnas, hiljem 2–3 igas maakonnas. Adrakohtu koosseisu moodustasid Eestimaa Maanõunike Kolleegiumi poolt ringkonna mõisnike hulgast kolmeks aastaks valitud kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja amet aga oli aadli hulgas äärmiselt ebapopulaarne ja kuna kaasistujaks ei soovitud olla, tuli 1768. aastal adrakohtunike arvu suurendada seniselt neljalt (igas maakonnas üks) seitsmele: Järvamaal üks, teistes kaks kohtunikku.

Eestimaal kinnitati Adrakohtunik ametisse rüütelkonna peamehe poolt, teatades sellest kubernerile. Adrakohtuniku amet oli tasuta, kuid selle täitmine andis eelduse rüütelkonna võimuredelil edasi liikuda. Peale kubermangude moodustamist allusid adrakohtunikud ametlikult kubernerile ning 1796. aastastst Eestimaa kubermanguvalitsusele.

Eestimaal oli 19. sajandi lõppus 11 Adrakohturingkonda nendest Järvamaal 2 ning Harju, Lääne, ja Virumaal 3.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Mõisate asutamise intensiivsuse tõusuga 15. sajandil, kasvasid ka talupoegade koormised ning sellest tulenevalt ka elukohast põgenemine. Põgenemiste ärahoidmiseks ning põgenike püüdmiseks ja väljanandmiseks sõlmisid Tartu piiskop, Kärkna kloostri abt ja nende vasallid oletatatvasti juba 1411. aastal kokkuleppe, millega pandi ametisse adrakohtunik (hakenrichter). 1458. aastal uuendati esialgset kokkuleppet. Uus sõlmitud kokkuleppe täpsustas põgenike tagaotsimise ja tagasitoimetamise korda.

1453–1466. aastatel sõlmiti analoogne kokkulepe Eestimaa ja Vana-Liivimaa vasallide suurkokkutulekul. 1482. aastal laienes see kogu Vana-Liivimaale.

Liivi ordu maameister Wolter von Plettenberg sõlmis 1509. aastal adrakohtu kokkuleppe Tallinna kirikute ja Padise kloostri abti ning ordu käsknike ja läänimeestega. Selle tulemusena seati ametisse Läänemaale üks ja Saaremaale kaks adrakohtunikku, nendest üks stifti ja teine ordu maaalale.

Liivimaal asendati Adrakohtud Sillakohtutega 1668. aastal.

Adrakohtud tegutsesid edasi Eestimaal ja neile lisandusid Rootsi ajal teisedki politseifunktsioonid.

Peale Põhjasõda 1710. aastast oli adrakohus maapolitseikohus väiksemate tüliküsimuste lahendamiseks ja talupoegade kohta käivate väiksemate süütegude puhul kohtumõistja ja otsuste täideviija.

Asehalduskorra ajal aastatel 1783-1796 adrakohtuniku amet ajutiselt kaotati, nende ülessandeid täitsid alammaakohtud.

Asehalduskorra lõppedes taastati adrakohtunike amet ja suurendati nende võimu ning adrakohtunikust sai ainuisikuline maapolitsei võimukandja, kes ainult erandjuhtudel kaasas kaks oma ringkonna mõisnikku kaasistujateks. Adrakohtunike pädevus avardus tunduvalt alates 18.–19. sajandi vahetusel seoses talurahvarahutustega ja vastuvõetud uute talurahvaseaduste elluviiimisega.

Eestimaal tegutsesid Adrakohtud 9. juunini 1888. aastal, kui nad likvideeriti ja politsei tegevus reorganiseeriti vastavalt „Läänemere kubermangude politsei ümberkorraldamise seadusele”.

[redigeeri] Adrakohturingkonnad 19. sajandi lõpus

Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:

[redigeeri] Harjumaal

  • Ida-Harjumaa adrakohtunik Ost-Harrischer Hakenrichter – tegutses Harju-Jaani, Jõelähtme, Jüri ja Kuusalu kihelkonnas
  • Lõuna-Harjumaa adrakohtunik Süd-Harrischer Hakenrichter – tegutses Hageri, Juuru, Kose ja Rapla kihelkonnas
  • Lääne-Harjumaa adrakohtunik West-Harrischer Hakenrichter – tegutses Harju-Madise, Keila, Nissi ja Risti kihelkonnas

[redigeeri] Järvamaal

  • Ida-Järvamaa adrakohtunik Ost-Jerwenscher Hakenrichter – tegutses Ambla, Järva-Jaani, Järva-Madise ja Koeru kihelkonnas
  • Lõuna-Järvamaa adrakohtunik Süd-Jerwenscher Hakenrichter – tegutses Järva-Peetri, Paide-Anna ja Türi kihelkonnas

[redigeeri] Läänemaal

  • Maa-Läänemaa adrakohtunik Land-Wiekscher Hakenrichter – tegutses Kirbla, Kullamaa, Mihkli, Märjamaa ja Vigala kihelkonnas
  • Ranna-Läänemaa adrakohtunik Strand-Wiekscher Hakenrichter – tegutses Haapsalu, Hanila-Varbla, Karuse, Lihula, Martna ja Ridala kihelkonnas
  • Saarte-Läänemaa adrakohtunik Insular-Wiekscher Hakenrichter – tegutses Käina, Lääne-Nigula, Noarootsi, Põhalepa, Reigi ja Vormsi kihelkonnas

[redigeeri] Virumaal

  • Maa-Virumaa adrakohtunik Land-Wierländischer Hakenrichter – tegutses Simuna, Viru-Jaagupi ja Väike-Maarja kihelkonnas
  • Ranna-Virumaa adrakohtunik Strand-Wierländischer Hakenrichter – tegutses Haljala, Kadrina, Rakvere ja Viru-Nigula kihelkonnas
  • Alutaguse adrakohtunik Allentakscher Hakenrichter vahel ka Vaivara adrakohtunik – tegutses Jõhvi, Lüganuse ja Vaivara kihelkonnas