Geenitriiv

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Geenitriiv ehk geneetiline triiv (inglise genetic drift, random genetic drift) on geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades.

Geneetiline triiv on oma statistiliselt olemuselt valimiviga alleelide ülekandel vanempõlvkonna geenifondist järglaspõlvkonna omasse ja oleneb seega populatsiooni efektiivsest suurusest: ta on seda intensiivsem, mida väiksem on populatsioon. Alleelisageduse muutuste võimalikku amplituudi põlvkonna kohta saab hinnata tema dispersiooni kaudu: s2 = p*(1-p)/(2Ne), kus p on alleelisagedus vanempõlvkonnas ja Ne on populatsiooni efektiivne suurus. Geneetiline triiv mõjutab eelkõige valikuliselt neutraalsete või nõrga valikusurve all olevate alleelide sagedusi, kusjuures tema toime lõpptagajärjeks (kui ta toimib piisavalt kaua) on ühe alleeli fikseerumine geenifondis ja teiste eliminatsioon, st. ta viib populatsiooni geneetilise muutlikkuse vähenemisele ja kaole. Väga väikestes populatsioonides on geneetilise triivi efekt sarnane inbriidingu toimele. Geneetiline triiv antud populatsioonis võib olla kestev (persistent drift) või ajutine e. mööduv (intermittent drift), viimase erivormideks on asutaja efekt ja pudelikaela efekt. Nüüdisaegses evolutsiooniteoorias peetakse geneetilist triivi tähtsaks evolutsiooniteguriks, mis on põhjustanud geenide, populatsioonide ja liikide (aga võib-olla ka kõrgemat järku taksonite) mitteadaptiivseid muutusi ja erinevusi.