Adam Johann von Krusenstern
Allikas: Vikipeedia
Adam Johann von Krusenstern (19. november 1770 Hagudi – 12. august 1846 Kiltsi) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja, admiral (1842).
Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. Õppinud 12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. Lõpetanud kooli 1788, viis teenistus ta juba samal aastal Vene-Rootsi sõtta (1788–1790). Aastail 1793–1799 täiendas ta end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil.
Adam Johann von Krusensterni eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis. 7. augustil 1803 Kroonlinnast alanud ekspeditsiooni eesmärk oli Vaikse ookeani ranniku uurimine, Vene-Ameerika kompanii kaubanduse arendamine ja Vene diplomaatide esinduse Jaapanisse toimetamine. Sihiks oli kõigepealt Brasiilia, edasi Kap Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii soojemaid (Markiisisaared, Havai) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtšatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani.
Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased G. H. Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, šveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen.
Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nihvide, Kodiaki eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani.
26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809–1812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823–1826) oli oma aja parim.
Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827–1842 oli ta samas direktoriks. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest.
1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka "Lõunamere atlas".
Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12. augustil 1846 ning maeti Nikolai I erikäsul Tallinna Toomkirikusse.
Krusensterni auks on maailmas nimetatud 12 geograafilist objekti. Hagudis asub tema mälestusmärk.