Hohenzollernid

Allikas: Vikipeedia

Hohenzollernid on dünastia, mis valitses Brandenburgi kuurvürstiriiki 1415–1701, Brandenburg-Bayreuthi markkrahvkonda 14401769, Brandenburg-Ansbachi markkrahvkonda 14861791, Preisi hertsogiriiki 1525–1701, Preisi kuningriiki 17011918, Saksa keisririiki 1871–1918 ja Rumeeniat 18661947. Lisaks nad valitsesid Hohenzollern-Hechingeni ja Hohenzollern-Sigmaringeni vürstiriike Lõuna-Saksamaal, mis 1849 ühendati Preisimaaga.

Nad said oma nime Zollerni kindluse järgi. Hohenzollernite tõus Saksamaa võimsaimate dünastiate hulka algas 1415. aastal, kui Saksa-Rooma keiser Sigismund andis neile Brandenburgi kuurvürstiriigi.

Sisukord

[redigeeri] Hohenzollerni dünastiast Brandenburgi kuurvürstid

[redigeeri] Hohenzollerni dünastiast Preisi kuningad

Hohenzollerni dünastiast Preisi kuningate vapp.
Hohenzollerni dünastiast Preisi kuningate vapp.

[redigeeri] Preisi kuningliku perekonna pead

[redigeeri] Hohenzollerni dünastiast Rumeenia kuningad

[redigeeri] Hohenzollern-Hechingeni vürstid (kuni 1805 krahvid)

[redigeeri] Hohenzollern-Sigmaringeni vürstid (kuni 1805 krahvid ja vürstid)

[redigeeri] Hohenzollerni vürstliku perekonna pead

[redigeeri] Välislink