Arutelu:Perenihilism

Allikas: Vikipeedia

Mulle tundub, et siin püütakse esitada uut teooriat. Nihhilism on üldtunnustatud väärtuste täielik eitamine, pere-nihilism on eesti keeles niisiis perekonnaeitus. Teiseks, pealkiri on ka vigane. Valju 30. detsember 2006, kell 21:52 (UTC)

Nihilism kirjutatakse ühe h-ga. Siim 30. detsember 2006, kell 22:23 (UTC)
Ja peaks kirjutama sidekriipsuta. Perenihilism. Valju 30. detsember 2006, kell 22:25 (UTC)

Artikkel on ilmselgelt mingi "teooria" kajastus või kellegi (mingi grupi) hinnang. Põhimõtteliselt oleks vist see sobiv kui oleks selgelt kirjas, kelle arvates jne. Tõenäoliselt oleks mõistlik liita artikliga Perekond --Boy 30. detsember 2006, kell 22:42 (UTC)

Artiklis on õigekirjavigu, puuduvad kategooriad ning intervikilingid. Ma olen korduvalt lisanud toimetamismalli, aga anonüümne kasutaja eemaldab järjepidevalt kõik mallid. Mida teha? Valju 30. detsember 2006, kell 23:09 (UTC)
Toimetamismalli kasutamisel lisa selgitus. Kui võetakse ära, pane tagasi. Andres 31. detsember 2006, kell 06:01 (UTC)

[redigeeri] Autor

1. Miks pere-nihilism perenihilismi asemel? Sest üks on ladina päritolu sõna ja teine eestikeelne. Ninatargad on muidugi "arvutiseeritud" inimesed ja nad leiavad, et see on normaalne tarvitus (irooniline märkus).


Liitsõnades pole eri keeltest pärit sõnade kirjutamisel erisuguseid reegleid. Sidekriipsu kasutatakse kui järjest satub 3 või rohkem ühesugust tähte. Näiteks kuu-uurija. Valju 30. detsember 2006, kell 23:50 (UTC)

2. Nihhilism või nihilism - sellega on nii nagu sõnakujudega mehaanika ja mehhaanika, mõlemad on paralleelselt käibel.

"Mehhaanika" ja "mehaanika" on mõlemad lubatud, kuigi ÕS peab paremaks viimast. "Nihhilism" aga on sõnakuju, mida ÕS ette ei näe ning millel pole ka õigustust, sest sõna on tuletatud ladina sõnast nihil. Kui sõna "nihhilism" kasutatakse, siis see on viga. Andres 31. detsember 2006, kell 06:01 (UTC)

3. Kui teil on sisulisi etteheiteid, siis palun esitage need.

Me kirjutame siin just nimelt eesti keeles mitte ladina päritolu sõnadega. Eesti keele õigekirjas ei ole sellist sõna nagu nihhilism ja entsüklopeedias kirjutame me õigekirjas mitte kõnekeeles. Eesti keele õigekirjas on küll mehhanism kahe k-ga, kuid mehaanika on ainult ühe K-ga. avjoska 30. detsember 2006, kell 23:30 (UTC)
Mehaanika puhul on mõlemad vormid õiged, kuid mehaanika on eelistatud. Mul pole ühtegi trükitud (ja toimetatud) raamatut käepärast, kus kasutatakse vormi nihhilism, igal pool on nihilism. Internetiotsingu Google ainult eestikeelsed tulemused: nihhilism 26 korda, nihilism 1170 korda. Eelistatum on seega nihilism. Kahe h-tähega variandi võib eksituseks lugedaValju 30. detsember 2006, kell 23:50 (UTC)


[redigeeri] lisaks

Valjule: Palun tooge need ortograafia jmt vead välja, ja üldse tutvustage enda tausta - tunnete te üldse filosoofiat või olete iseõppija, kes elab end anonüümselt internetis välja.

On imelik kuulda süüdistust inimeselt, kes ise esineb anonüümsena, et oma nime all kirjutav inimene "elab end anonüümselt internetis välja"! Vastan küsimusele. Ei, ma ei tunne filosoofiat, aga iga Vikipeediaartikkel peaks olema lihtsalt arusaadav keskmisele keskharidusega lugejale, kes just midagi teada tahab. See tähendab, et sõnastus peab olema selge ning üheselt mõistetav. Seepärast ma lisasin toimetamismärke. Samuti on Vikipeedias oma reeglid kuidas artiklid on üles ehitatud ning kuidas nad on süstematiseeritud (jaotatud kategooriatesse). Vikipeedias kirjutatu ei kuulu autorile. Valju 30. detsember 2006, kell 23:50 (UTC)
Vikipeedias ei loe kirjutaja autoriteet, vaid argumendid ning viited autoriteetsele allikale. Sellepärast pole taust oluline. Andres 31. detsember 2006, kell 06:01 (UTC)

Mul ei ole sisulisi etteheiteid, küll aga tahaksin küsida, kes on seda väljendit ja mõistet varem kasutanud. Andres 31. detsember 2006, kell 06:04 (UTC)

Siin öeldu on mulle küll usutav, kuid perenihilist on siin paika pandud, andmata talle võimalust end kaitsta. Samuti lähtutakse siin kristlikust eetikast, mis pole üldtunnustatud. See on eksimine neutraalsuse põhimõtte vastu. Andres 31. detsember 2006, kell 06:09 (UTC)

Vahest tuleks täpsustada, millises traditsioonis on normiks, et "pereelu on eelduseks inimese moraalsele terviklikkusele", ja võib-olla ka seda, mida konkreetselt mõistetakse selle moraalse terviklikkuse all. Võiks ka mainida ära mõned perenihilismi esindajad või pooldajad (mõned usulised või ühiskondlik-utopistlikud äärmusrühmitused vms). Kui juba kristlusest juttu on, siis võiks ka selle ära mainida, et teisest vaatenurgast lähtudes ei ole kristluses perekond niivõrd ideaal kuivõrd hädalahendus ebatäiuslikule ja nõrgale inimesele: "Vallalistele ja leskedele ma ütlen, et neil läheks paremini, kuid nad jääksid nõnda nagu minagi. Kui nad aga ei suuda end taltsutada, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda." (1 Kr 7) -- 88.196.102.4 31. detsember 2006, kell 08:27 (UTC)

Jah, Piibel võimaldab erinevat tõlgendamist. Arvan, et kirjutaja peab silmas seda: Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema,

ta lõi tema meheks ja naiseks. (1 Mo 1:27)

Veel: Kes leiab naise, leiab õnne ja saab Issanda hea meele osaliseks. Õp 18:22
Kirjutaja mõtleb moraalse terviklikkuse all integriteeti. Andres 31. detsember 2006, kell 08:39 (UTC)
Integriteedi puhul näib mulle, et tegu on uusanglitsismiga, mille juures on segi aetud ingliskeelse sõna integrity erinevad tähendused. Kokkuvõttes tundub, et mõlemas artiklis püütakse esitada kellegi isiklikku arvamust üldkehtiva tõe pähe. -- 88.196.102.4 31. detsember 2006, kell 08:53 (UTC)
Sõna "integriteet" on eesti keeles olemas (on ka "Oxfordi filosoofiasõnaraamatus" märksõnaks), kuigi see on haruldane. Erinevad tähendused võivad tõesti hõlpsasti segi minna. Igatahes tundub, et seda sõna ei saa asendada sõnaga "terviklikkus".
Mis puutub Sinu kokkuvõttesse, siis sellega olen nõus. Andres 31. detsember 2006, kell 09:08 (UTC)