Kaevandikärblased

Allikas: Vikipeedia

Kaevandikärblased
Kaevandikärbes

Kaevandikärbes

Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Klass: Putukad Insecta
Selts: Kahetiivalised Diptera
Alamselts: Kärbselised Brachycera
Sugukond: Kaevandikärblased Agromyzidae

Kaevandikärblased (Agromyzidae) on sugukond kärbseid, kuhu kuulub umbes 1000 liiki pisikesi, kuni 3 millimeetri pikkusi kärbseid. Enamus liike on ühevärvilised ja tumadat värvi. Omapärane on kaevandikärblaste bioloogia: kõik liigid on taimekahjurid. Selle sugukonna kärbeste vastseid võib leida väga mitmesugustelt taimedelt ning kõigist taimeosadest peale juurte. Suurema osa liikide vastsed elutsevad taimede rohelistes lehtedes. Vastsed mineerivad lehtede parenhüümis, tekkivaid õõnsaid käike nimetatakse kaevanditeks. Kaevandi ehituse järgi saab hõlpsasti kindlaks teha kärbse liigi. Suurem osa kaevandikärblastest on äärmiselt peremehespetsiifilised, nad suudavad edukalt areneda vaid üht kindlat liiki taime lehes. Väga vähesed liigid võivad elada paljudes eri taimedes (Phytomyza atricornis, kelle vastseid on leitud umbes 300 eri taimeliigilt.) Kaevandikärblastel esineb ka Euroopas aasta jooksul tihti mitu põlvkonda, troopikas aga võib põlvkondade arv ulatuda kuni 14ni aastas.

[redigeeri] Aiakahjur

Eestis on tuntud aiakahjurid liigid (Liriomyza bryoniae, Liriomyza huidobrensis, Liriomyza trifolii, Liriomyza sativae).

Kaevandikärbse vastsed (vaglad) kaevavad käike taime lehtedesse epidermise vahele ja leheroodudesse. Kaevandikäigud on ebakorrapärased, sõltuvalt kaevandikärbse liigist sirged või serpentiinikujulised, kasvades laiuselt vastse kasvamisega. Käigud on tavaliselt valged, märgade mustade ja kuivade pruunide aladega. Kahjustus aeglustab taime kasvu ja võib põhjustada taime hävimise.

Kaevandikärbse 1 - 3 millimeetri pikkune hallikasmust kompaktse kehaga valmik on võimeline lühikesi vahemaid ületama lennates või kandub edasi tuulega.

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
Teised keeled