Kasutaja:Andres/Joanna Teemant
Allikas: Vikipeedia
![]() |
See artikkel (või pilt) on esitatud kustutamiseks, lisateavet põhjuste kohta saad artikli arutelust, üldist infot artiklite kustutamise reeglite kohta artiklite kustutamise leheküljelt. |
SEE SIIN ON MINU ELU LUGU. Kirjutasin just meelega selle lahku sest kirjutasin selles ka oma teistest sugulastest!!
MINU ESIVANEMAD
Arnold Anier - ema isa poolne vanaisa sündinud 1. oktoobril 1918 Tjumeni oblastis. Tema vanemad olid eesti maa talupojad , kes läksid Tjumeni ,sest seal jagati maad. Arnoldil oli kolm õde ja üks vend. Õpis venemaa Antsla 6 klassilises külakoolis ja hiljem Tomski Õpetajate Seminaris. Töötas õpetajana Tjumenis ning pärast töötas vedurijuhi abina. 1936 aastal tuli ta Eestisse, asus elama Valka. Alguses töötas Valga raudteel. Hiljem töötas Arnold Valga lihakombinaadis tsehhi juhatajana. Minu vanavanaisa osales näitlejana teatris Säde .Ta oli ka kohtu kaasistuja. Minu vanavanaisa ja vanavanaema kohtusid Valgas 1. oktoobril, Valve läks kooli ja Arnold läks raudteejaama tööle. Arnold abiellus Teise maailmasõja ajal 1941 Valve Parisega. Mina oma vanavanaisa ei ole näinud. Arnold suri novembris 1989. Maetud on ta Toogipalu kalmistule.
Valve Anier (sünd. Paris) - ema isa poolne vanaema sündis 30.dets. 1919 talupoja peres Võrumaal Boose külas. Valvel oli neli õde ja neli venda. Minu vanavanaema käis 6 klassilises Lusti algkoolis. Lapsena käis ta suviti karjas. Hiljem töötas ka Rebasemõisas kokana . Läks õppima Valga Kodumajandus kooli õmblemist. Õmblejana töötas kuni pensionile jäämiseni. Arnoldil ja Valvel sündisid kaks poega ja tütar. Neist noorim oli Heino , kes sai minu ema isaks. Vanavanaema ma pole samuti näinud. Ta on surnus 21 aprill 1994. Tema on samuti maetud Toogipalu kalmistule.
Heino Anier – minu vanaisa sündis 9. augustil 1951 aastal Valgas. Tal on õde Heli ja vend Henn. Ta õppis Valga Lembitu tänava koolis. Sõjaväes käis Moskva Julgeoleku armees. Seal tegeles aktiivselt spordiga , kulturismi, vabamaadluse ning laskmisega. Vanaisa on olnud ehitusbrigadir ja ehitustööline.1980.- 90. aastatel tegeles ka põllumajandusega , kasvatas porgandit ja kapsast ning turustas ise seda Leningradis ja Pihkvas. 1972 aastal abiellus Kaja Reilikuga .Algul elasid erinevates paikades: Antslas , Põlvas ja Valgas. Lõpuks asusid elama Kobela aleviku Linda Kolhoosi. 1987 aastal Heino ja Kaja lahutasid . 1989 abiellus vanaisa Ülle Jõega. Abielust Üllega sündis kolm tütart: Triin, Karoliina ning Liisa. Minu vanaisa elab veel praegu ja ta on üks tore vanaisa.
Kaja Reilik – Minu vanaema sündis 9. juunil 1952. Tal oli kaks venda Mati ja Kalev .Ta alustas haridusteed Kaika Algkoolis, pärast Antsla Keskkoolis. Lõpetas 1970. aastal Antsla Keskkooli .Kaja oli väga hea õpilane ning tal oli hea kunstianne. Üks töö saadeti Jaapanisse näitusele. Minu vanaema oli tugev slaalomi sõitmises, saavutas esimese koha. Peale keskkooli läks õppima sideoperaatoriks ,hiljem asus tööle Antsla sidejaoskonda. Pärast töötas Linda kolhoosis kanalas talitajana. Kaja ja Heino abielust sündis viis last: 1974 Margo , 1975 Margita , 1977 Marika , 1978 Margus ja 1981 Marek. Margita on minu ema. Peale lahutust abiellus Kaja Kalev Tammojaga ja võttis tagasi oma neiupõlve nime – Reiliku. Neil sündis 1 augusti 1990 tütar Marta. Vanaema suri vähki 1992 aastal. Kaja on maetud Antsla kalmistule.
Elsa Reilik(sünd. Hajanen) – Minu ema vanaema sündis Karjalas, ta on ingerisoomlane. Tal oli üks poolvend. Elsa isa suri varakult ja ta ema kasvatas üksinda kahte last. Elsa pidi varakult tööle minema, ta töötas koos emaga klaasivabrikus. 1941/42 küüditati Leningradist ja Põhja-Ingerist Punaarmee kontrolli all tuhandeid ingerisoomlasi. Nende seas olid ka minu vanavanaema Elsa ja tema ema Anna. Sise-Venemaale küüditatud ingerisoomlased hakkasid tasapisi Eestisse, oma ajaloolise naabermaale rändama. Pärast Teist maailmasõda sai Eesti paljude ingerisoomlaste uueks elukohamaaks. Elsa käis Eestis tööd otsimas ja kauples ennast Võrumaal Oe küla Nooviku talu teenijaks .Ta tõi ka oma ema Anna Venemaalt ära. Et neil raha polnud pidid nad salaja rongiga põgenema. Eestisse jõudes oli Elsa 16 aastat vana. Hiljem läks Elsa Haavistu tallu teenijaks ning pärast abiellus taluperemehe Ferdinand Reilikuga. Kolhoosi ajal töötas ta karjalaudas lüpsjana ja öövalvurina. Oma vanavanaema olen ma näinud kui ma väike olin. Mäletan üsna ähmaselt seda. Mäletan ,et kui me läksime tema poole näitas ta mulle oma lauda loomi ja küpsetas pannkooke. Elsa suri aastal 2000. Ta on maetud Antsla kalmisule.
Ferdinand Reilik – sündinud 1907 aastal .Tal oli üks vend. Ferdinand teenis Eesti Kaitseväes suurtükiväes ohvitserina. Ta oli Võrumaal Antsla vallas Haavistu külas talunik. Vanaisa luges palju raamatuid, eriti meeldisid talle spordiraamatud. Vanavanaisa mängis ka kannelt. Vanaisa oli väga täpne, räägitakse et ta teadis kopika pealt kuhu ta oma raha oli kulutanud. Abielust Elsaga sündisid pojad Mati , Kalev ja tütar Kaja – minu vanaema. Ferdinandi juures elas ka tema onu Värdi. Ferdinandi ma pole samuti näinud ja ei tea temast eriti palju. Mu vanavanaisa on maetud Antsla kalmistule.
Alfiine Grossberg (sünd. Haljasorg) minu kasuisa vanaema– sündis 1928 aastal Missos Kriiva külas. Tema isa oli Grigori ja ema Anna Haljasorg. Tal oli kolm venda Grigori, keda hüüti Kalleks , Meeme , Jaan ja üks õde Olga. Kaks last surid väiksena, Jaakop suri 14 aastasena haigusesse ja üks tütar suri 2 kuuselt. Olga oli pere noorim laps. Tema vanemad olid talunikud Missos, sealne maa oli kehv-soine, seetõttu pidid palju tööd tegema. Isa Grigori suri kui Alfiine oli kahe aastane. Sõja ajal varjasid Alfiine vennad end metsas mobilisatsiooni eest. Neil oli ehitatud metsa punker, kus nad end varjasid. Alfiine ülesandeks oli neile süüa viia, see oli ohtlik , tabamise korral oleks teda vangi pandud. Nende talu asus soo ääres ja Venemaa piiri lähedal. Tihti tulid läbi soo sõja eest põgenejad. Vanavanaemal on selgesti meeles kuidas üks nälginud vene sõdur tuli soost puravik käes ja palus tikke, et saaks seda küpsetada. Seevastu sakslased võtsid inimestelt kõik mis neil oli. Ajal mil sakslased Eestis olid ,läks kogu pere soosaarele metsa, isegi kodu loomad peideti metsa, sest kõik võeti muidu ära. Alfiine rääkis et inimesed tapsid sead ja kaevasid maasse, aga isegi sealt leidsid sakslased üles ja võtsid ära. Kui nõukogude armee oli Eestis varjas nende saksa sõdureid venelaste eest, sauna peal. Aga venelaste sõdurid olid laagris nende talu lähedal, öösel oli kuulda laske. Alfiine ei teagi kas nad pääsesid või mitte.
Vanavanaema ja tema õde ja vennad õppisid kõik Luhamaa 6 klassilises algkoolis. Peale kooli lõppu läks ta Vastseliina tellisevabrikusse tööle. Ta vedas hobusega telliseid. Hobustega meeldis talle tööd teha ja ta on kogu elu neid armastanud. Peale seda töötas ta aastaid Vastseliina haiglas. Tal oli peigmees Aksel Grossberg. Kui Aksel oli viidud Vorkuta vangilaagrisse, sõitis Alfiine talle järele. Vorkutas nad abiellusid ja seal sündis ka nende esimene laps Helja ,kes on Andrese, minu kasuisa ema. Hiljem Eestis sündis neil veel kaks tütart: Malle ja Eda. Vorkutas töötas Alfiine hobusega vedades söekaevandusest sütt linna. Eestisse tulles töötas ta mitmetes töökohtades, enamasti loomadega, oli ka lihunik. Meie peres kutsutakse teda Vanaks. Vana on väikest kasvu ,aga ta on väga mehelik käitumise poolest. Ma ei ole teda kunagi seelikus või kleidis näinud. Ikka on tal püksid jalas ja pintsak seljas. Ta on endale ise kaks maja ehitanud ühe Matjamal, teise Tabiveres voldi külas. Praegu elab ta Tartus tütre Malle juures.
Aksel Grossberg - minu kasuisa vanaisa sündis 1929 aastal Tartumaal Otepää vallas. Tema vanematest ei tea ma eriti midagi ega ka tema lapsepõlvest. Ta käis Saksa sõjaväes. Kui Nõukogude väed Eesti okupeerisid läks ta metsa . Aksel oli metsavend, ta varjas end Alutaguse metsades. Ta kuulus Relvastatud Võitluse Liitu ja juhtis üht metsameeste salka ja nad võitlesid Nõukogude võimu vastu. Ta arreteeriti 18.10.48 , määrati 25+25aastat. Ta saadeti Komi ANSV-sse Vorkuta vangilaagrisse. Ta viidi Vorkuta söekaevandusse nr. 40. Söekaevanduses haigestus ta tuberkuloosi. 25.05.1959 vabanes ta ja tuli terve perega Eestisse. Alguses elasid nad Antslas, siis kolisid Matjamale. Aksli tervis halvenes ja ta suri
Helja Paju- Andrese ema
Aivar Teppo – Andrese isa. Lõõtspilli mängija. Ta on esinenud väga paljude pärimusmuusika üritustel.
Aivar Paju- Andrese kasuisa
TEISED SUGULASED
Margita Liiv (sünd. Anier) – Minu ema sündis 12. juunil 1975 Võru haiglas. Enamuse lapsepõlvest elas ta Kobelas. Minu emal on õde Marika vennad Margo, Margus ja viimaseks vennaks oli Marek. Alguses tahtsid kõik väikest venna hoida, kui Marek kasvas suuremaks siis ei viitsinud neist keegi temaga tegeleda. Nad tegid koos palju asju kaasa arvatud ulakusi ja pahandusi. Ükskord kui nad üksinda kodus olid määrisid nad värvitud põrandale võid ja lasid villaste sokkidega liugu. Ja lasid kraanist vett põrandale ja ujutasid laevukesi. Kord leidsid nad tibu õuest, nii sai nende koduloomaks kukk. Väiksena meeldis minu emale joonistada ja raamatuid lugeda. Nende pere luges üldse palju raamatuid, Kobela raamatukogus oli nende nimed autahvlil. Suvel käisid nad Hauka laadal. Nad aitasid ema kanalas. Lastena teenisid nad endale taskuraha marjakorjamisega ning kanade kasti panemisega, kui neid tapamajja viidi. Tihti olid nad suviti oma vanaisa Arnoldi ja vanaema Valve pool ,nad hüüdsid neid papaks ja mammaks. 1987a. peale vanemate lahutust läksid nad elama Oe külla vanaema Elsa poole. Suvel käisid karjas ja abistasid vanaema kodustes töödes. Aasta pärast asusid elama Latikale Jõeperakülla - kasuisa maa tallu. Talus tegid nad talutöid lüpsid lehmi ja viisid lammastele heina. Majapidamistöid pidid nad samuti tegema. Seal elasid ka kolm kasuisa last. 1990 sündis neile perre veel üks laps Marta. Peale Marta sündi haigestus ema vähki ja kõik majapidamistööd tuli lastel ise teha. Enne ema surma viis Heino lapsed oma koju. Heino oli omale uue naise võtnud oli neil uus kasuema kelle nimi oli Ülle. Kuna minu ema ei kohanenud uute suhetega läks ta 16 aastaselt kodust ära. Minu ema käis Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis kuid ta ei lõpetanud seda vaid peale teist kursust tuli Antsla Keskkooli tagasi. 1994a. lõpetas ta Antsla keskkooli.
15 veebruar1995 sündisin mina, minu isa nimi on Jaanus Teemant. Aga 1996a nov. läksid nad lahku. Algul elasime Antslas, aga 1998 aastal kolisime Tallinnasse. Tallinnas töötas ema müüjana algul riiete poes, hiljem kontoritarvete poes. 14 juuni 2003 abiellusid Margita ja Andres Liiv. 2004 suvel kolisime Tartusse ja 2004 dets. kolisime Võrru, algul elasime mõned kuud Raistes sugulaste juures. 18 veebr. 2005 sündis neil tütar Loviise.
Andres Liiv - minu kasuisa sündis 4 dets. 1979. Tema isa on Aivar Teppo ja ema on Hele Grossberg. Tol ajal kui Andres sündis oli ta emal perekonna nimeks esimesest abielust Liiv ja see pandi ka Andresele perekonna nimeks. Andrese ema ja päris isa koos ei ole elanud ,aga kasvatanud on Andrest isana Aivar Paju. Andresel on kaks õde ja kaks venda. Ta on enamuse lapsepõlvest elanud Tabiveres Voldi külas. Koolis käis ta alguses Jõgeva internaatkoolis ja pärast Tabivere Keskkoolis. Juba päris väiksena huvitasid Andrest tehnika ja muusika. Ta ehitas ise masinaid ja õppis varakult autosid remontima. Ta on töötanud igasuguste masinatega : kopa, tõstuki, traktori ja kopplaaduriga. Veel on ta töötanud autovärvijana ning Tallinnas töötas ta valtside taastajana. Praegu töötab Andres ´rekka´ juhina, see tähendab et ta sõidab suure veoautoga.
Loviise Liiv – Minu õde Loviise sündis 18.veebruar 2005 aastal. Ta oli sündides 3,480kg Ja oli 49cm pikk. Pärast sündi elasime Võrus Raudtee tänavas. Loviisel tuli 6 kuuselt esimesed 2 hammast. Käima hakkas ta 11 kuuselt. Esimene sõna oli tal aua – koer ja järgmine issi. Kaku – jänku, kakaa – lind, mõmmi – karu iba – rebane Nanna – Joanna . Ennast kutsub ta Viiseks. Siis kui Loviise tuli haiglast koju kinkis vanaema talle suure karvase jänku. Praegu on Loviise 2 aastane, tal on 16 hammast suus ja ta räägib päris palju. Kui meil oli 4. klassis klassiõhtu siis võttis emme ta kaasa .Talle meeldis klassiõhtul väga ,ta mängis ja jooksis ringi nii mis hirmus. Loviise oskab ka natuke laulda laulu - Põdral maja metsa sees. Üks kord laulis ta niimoodi Nanna kooli, issi tööle Viise kodu. Veel meeldib talle mängida ja vanaisa pool olla, sest vanaisa pool on koer Pliks ja hästi palju jäneseid. Ka meeldib talle mängida teiste lastega näiteks onu poegade Taanieli ja Benjaminiga. Loviisele meeldivad väga loomad ja linnud. Koeri ei karda ta üldse ,isegi kui nad kõvasti hauguvad.
Milvi Panga - Ferdinand Reiliku nenna tütar.
MINU BEEBIPÕLV
Sündisin pühapäeval 15.veebruaril 1995. aastal kell 2.00 Võru haiglas. Ma kaalusin 3500g ja olin 51cm pikk. Juukseid oli mul sündides üsna vähe ,silmad olid mul tume hallid. Ma naeratasin esimest korda teisel päeval kui olin haiglas. Esimesena käis mind vaatamas tädi Mari. Nime pani mulle minu isa ,pakuti veel mulle nimeks Hanna. Lemmik mänguasjad olid mul päkapikk ja karu, keda ma ninast hammustasin. Mulle meeldis ka kapi nuppe ära keerata. Esimene raamat oli mul „Sipsik”. Esimene hammas tuli mul 3. mai, 11 kuuselt olid mul peaaegu kõik piimahambad suus. Kuna mul tuli väga varakult hambad suhu siis pidin minema koos emaga haiglasse. Tädi Mari käis mind vaatamas. Et tädi oli minu emaga väga sarnane ei saanud mina asjast aru ja hakkasin nutma. Õnneks emme päästis mind ära ja võttis mu sülle.
Natuke suuremana olid mu lemmik mänguasjad Pepe Pikksukk, neegritüdruk ja põssa. 3 kuuselt olin ma 59cm, 6 kuuselt 67cm ja 1 aastaselt 79cm. Väiksena kartsin väga kaalumist ja mõõtmist. 6 kuuselt kaalusin 8,60kg ,7 kuuselt kaalusin 9,76kg ja 1 aastaselt 11kg. Lemmik toidud olid mul müsli ,kamajahu, jogurt ja õunamahl. Oma esimesed jõulud pidasin ma tädi Marika juures .Siis tulid Vanaisa lastega. Jõuluvana me ei näinudki küllap oli tal olnud kiire aga ta jättis kingid ukse taha. Esimesi kingitusi oli mul karumõmmi, hunnik komme ja piparkooke. Esimene etendus mida ma vaatamas käisin oli „Mary Poppins” seda käisime vaatamas koos vanaisaga Viljandis. Mulle oli see väga meeldinud. Aga seal oli hästi palju lapsi ja see ei meeldinud mulle.
Minu esimesed sõnad olid Liili – see oli meie koer Niili ,emme ,pi pi see oli lutipudel. Kätu see tähendas käsi, osatama – ostma, läheda – minna, söösin – sõin. Tehepoon see oli telefon tüdruk R tähe õppisin ma 1998 veebruari lõpus ära. Laamut – raamat, jalbad – varbad, tubi tutt – tubli tüdruk.
Minu esimene välisreis oli Rootsi. Seal oli mulle väga meeldinud. Laeval mängisin pallimeres. Esimesed mängukaaslased olid mul Kata, Liisa, kutsu Niili ja onu Marek. Vannis meeldis mulle väga käia ,aga ma ei tahtnud kuidagi sealt välja tulla. Pesemine ei meeldinud mulle kuidagi. Ujumas mulle meeldis samuti käia.
Minu esimene sünnipäev: Triinu, Karoliina, tädi Marika ja onu Marekiga käis kõva tantsu löömine nii et põrand väriseb, lõpuks tuleb vanaisagi tantsu keerutama. Sünnipäev oli mul tõesti tore mängisin, tantsisin ja sõin hästi palju. Kingituseks sain ma auto, mängutelefoni, tassi, ja palli. Üks kord kui vanaisa pidi mind hoidma, aga jäi ta tukkuma, kasutasin kohe juhust ja tassisin kõik riided vette. See oli minu jaoks küll põnev aga vanaisale see ei meeldinud. 2 aastaselt meeldis mulle väga kuulata unejuttu .Kõige meelsamini kutsust ja kiisust. Vahel rääkisin iseendale unejuttu.
LASTEAIA AASTAD
Lasteaias käisin ma Tallinnas. Lasteaia nimi oli Pallipõnni lasteaed, käisin Töntsa-täntsa rühmas. Käisin lasteaias aastal 1999-2002. Elasime Tallinnas, Mustamäel. Emme käis mul tööl ja mina lasteaias, lasteaiast tõi mind tavaliselt ära mu vanatädi. Lasteaeda sõitsime koos emmega, tavaliselt läksime trolliga. Emme töötas tol ajal riidekaupluses. Vanatädi pool oli siiamikass nimega Mustu. Ma mäletan, ta ajas ükskord kapi otsast lillepoti alla. Mulle meeldis küll Mustu ,aga ta vahel kriimustas nii valusasti. Ühel aastal mardipäeval tegi emme mind mardisandiks ja saatis mu ülemise korruse tädile marti jooksma. Aga enne välja minekut vaatasin ennast peeglist ja hakkasin nutma, sest oma arust olin ma nii jube.
Alguses ei meeldinud mulle lasteaaeda minna. Aga pärast hakkas meeldima. Ükskord juhtus niimoodi ,et vanatädi unustas mulle järgi minna, siis pidi mind viima koju lasteaia kasvataja. Alguses ma magasin küll lasteaias aga hiljem ei meeldinud mulle üldse päeval magada. Lasteaeda tassisin ma vahel palju mänguasju kaasa. Lasteaia kasvataja oli Moonika, vahel käisid ka teda asendamas teised kasvatajad. Lasteaias oli mul palju sõpru Anete, Greete, Allar, Kadi ja veel mõned. Lasteaias oli meil palju üritusi ja seal oli põnev käia. Talvel oli meil jõulupidu ja hommikuti loeti jõulujutte. Kui jõulupidu toimus pidid kõik lapsed kindlasti magama ,muidu ei jõua nad jõulupeol olla- ütles kasvataja meelitamiseks. Väiksed pidid lugema seda luuletust:
Jõuluvana kulla pai, kingi mulle suhkru sai, mina olen pisi pisi, ära minult salmi küsi.
Suuremad pidid aga rütmipille mängima, laulma või mõnda raskemat luuletust lugema sest nemad olid ju suuremad. Vahel käisime ekskursioonidel ,näiteks käisime me Käsmus. Seal mulle meeldis väga, sest olin suur Une-Mati fänn. Lasteaias õppisin ma matemaatika, oskasin liita, lahutada aga võrdlemisest ei saanud ma hästi aru. Veel õppisime natuke tähti ja lugemist. Ka inglise keelt õppisin. Meil oli ka muusika tund seal, laulsime ja mängisime pilli. Kehalise tundides tegime erinevaid harjutusi ja palju muud. Ka väljaspool lasteaeda oli mul palju sõpru Anneli, Markus, Kairi ja palju teisi, kes mul ei tule praegust meelde. Mulle meeldis väga kui meile tulid laseaeda praktikandid. Eriti lahe oli viimane aasta lasteaias, sest siis tulid meie rühma väiksemad lapsed. Kui ma lasteaias käisin tahtsin ma nii väga minna kooli ,sest seal ei pea magama. Tagantjärgi mõtlen, et küll oli tore lasteaias käia. Mul oli toredad lasteaia aastad.
KOOL
Alustasin oma kooli teed Arte Gümnaasiumist Tallinnas käisin seal ainult 2 aastat aga need olid väga toredad. Kui ma esimesel kooli päeval kooli läksin siis viis mind aulase üks tüdruk 12 klassist, kelle nimi oli Kaidi. Siis jagati meile kätte aabitsad ja juhatati klassijuhataja juurde kelle nimeks oli Reet Lilleberg. Käisime suvel vanatädiga vihikuid ja õpikuid ostmas see mulle meeldis väga. Mäletan, et mu esimese pinginaabri nimi oli Tuuli. Meid oli klassis 32 kõikide nimesid ma ei mäleta, aga mõni ikka tuleb meelde Triin, Kätlin neid oli meil 2, Kersti ja Sigrit. Mulle meeldisid väga muusika tund, kunstiõpetus ja kehaline. Inglise keel meeldis mulle samuti ja ma õppisin seda 1. klassist peale. Minu arust meeldisid mulle peaaegu kõik õpetajad. Esimeses klassis oli mul pinginaabriks Tuuli, teises Kaire.
Kolmandat klassi alustasin Tartus. See kool meeldis mulle kõige rohkem. Kahjuks sain seal käia ainult 1 veerandi. Pinginaaber oli Anette. Kuna elasime Tabiveres pidin käima bussiga iga hommik ja õhtu koju. Bussijaamast oli minu koduni 4kilomeetrit ja tavaliselt kõndisin ma seda jala. Mul oli väga kurb sellest koolist lahkuda.
Ja nüüd siis Parksepa Keskkool. Mulle meeldib väga käia Parksepa Keskkoolis, sest siin toimub alati midagi.
LEMMIK RAAMAT
Lemmik raamat oli mul Sipsik. See oli minu arust hästi tore raamat eriti lahe oli kui emme seda mulle ette luges. Praegust on minu lemmik raamatud Narnia kroonikad, sest seal juhtub alati midagi põnevat. Eesti keeles on neid raamatuid 6. Mina olen lugenud ainult 4 aga kavatsen edaspidi lugeda veel kaks läbi. Raamatuid mulle meeldib lugeda küll aga mitte igavaid ja vähe sündmuste rohke. Veel meeldib mulle Vennad Lõvisüdamed. Seda raamatut kuulsin ma juba üsna väikselt.
LEMMIK FILM
Mulle meeldib väga paljud filmid, aga üks lemmikutest on Sõrmuste isand. Kui ma seda esimest korda nägin hakkas see mulle kohe meeldima. Neid filme olen ma kõiki näinud. Ka meeldib mulle Narnia: Lõvi, nõid ja riidekapp. Neid filme olen ma veel näinud aga vanemaid. Uuemaid filme on Narnial ainult üks.
LEMMIK LOOM
Mulle meeldivad väga loomad eriti kassid ja koerad ,endal on mul olnud koer nimega Niili ja merisiga nimega Totsu. Mulle meeldivad ka jänesed, oravad ja siilid. Niilit ma enam ei mäleta sest olin siis nii pisike kui mul ta oli. Ta jäi auto alla ja pärast seda ta suri. Totsu on umbes 5 aastane. Ta elab praegust maal.
HUVID
Käin Muusika koolis ja kunsti ringis. Mulle meeldib väga kuntst ja muusika. Ka meeldib mulle suvel ujuda joosta ja õues mängida. Talvel aga meeldib mulle uisutada, suusatada, kelgutada ja lume sõda pidada.