Dolomiidid
Allikas: Vikipeedia
See artikkel on mägedest Itaalias; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi, mineraali kohta Dolomiit.
Dolomiidid (varasem nimi: Dolomiidi-Alpid; itaalia Dolomiti ehk Alpi Dolomitiche) on mäestikuala Kirde-Itaalias Alpide lõunaosa lubjakivivööndis.
Dolomiidid on suurelt jaolt tekkinud Triiase ajastul Tethyse ookeanis kasvanud korallide ehitatud korallrahudest.
Dolomiidid on oma nime saanud prantsuse mineraloogi Deodat de Dolomieu järgi, kes kirjeldas esimesena dolomiiti, mis annab Dolomiitide mäetippudele roosaka varjundi.
Dolomiitide tuntuim suusakuurort on Cortina d'Ampezzo, kus peeti 1956. aasta taliolümpiamängud.
[redigeeri] Dolomiitide tipud
- Marmolada (3343 m)
- Antelao (3263 m)
- Sasso Lungo (3179 m)
- Tofana di Mezzo (3241 m)
- Sorapiss (3229 m)
- Tre Cime di Lavaredo (2999)
- Cinque Torri (2366 m)
- Torri del Vaiolet (2243 m)
[redigeeri] Dolomiitide mäekurud
- Passo d'Ombretta
- Langkofeljoch
- Passo della Rosetta
[redigeeri] Välislingid
Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: