Mink
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib loomaliigist; jumestamisvahendi kohta vaata artiklit Mink (näovärv)
See artikkel vajab toimetamist. |
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Mink | |
![]() |
|
Taksonoomia | |
Riik: | Loomad Animalia |
Hõimkond: | Keelikloomad Chordata |
Klass: | Imetajad Mammalia |
Selts: | Kiskjalised Carnivora |
Sugukond: | Kärplased Mustelidae |
Liik: | Mink |
Mink ehk ameerika naarits (Mustela vison) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik.
Sisukord |
[redigeeri] Levila
Looduslikult on mingid laialdaselt levinud Põhja-Ameerikas, kus ta puudub ainult mandri kirde- ja lõunaosas. Euroopasse toodi mink algselt karusloomafarmidesse, ent mitmel pool lasti teda ka loodusesse. Tänaseks on ta kogu Euroopas laialt levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik, kusjuures tema tõttu on ohtu sattunud euroopa naarits, kohalik kärplane. Mink elutseb ka pea kõikjal Eestis.
[redigeeri] Välimus
Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug.
[redigeeri] Elupaik
Elupaigaks valib mink vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Mingid on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad.
[redigeeri] Toitumine
Mingid söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid.
[redigeeri] Sigimine
Jooksuaeg on neil märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40…90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4…5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani. Mink võib viljastada euroopa naaritsa. Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks euroopa naaritsad välja surevad.