Moero
Allikas: Vikipeedia
![]() |
See artikkel räägib laevast; samanimelise järve kohta vaata artiklit Mweru. |
Moero oli laev, mis laatsaretilaevana uppus 1944.
[redigeeri] Uppumine
21. septembril 1944 väljus Tallinnast punase risti embleemiga laev Moero, mis evakueeris haavatud saksa sõjaväelasi. Kui laev sadamakailt lahkus, algas Tallinna pommitamine.
Laeval oli peale haavatute ka teisi põgenikke, sealhulgas naisi ja lapsi.
22. septembril kell 11.45 sai "Moero" Läänemerel nõukogude lennukitelt õhutorpeedotabamuse. Laev läks põhja umbes 9–10 minuti jooksul. Enne vajumist oli laev püsti, vöör ülespidi.
Laeva õhutõrjemeeskond oli väidetavalt purjus. Laeva uppumises on süüdistatud õhutõrje saamatust. Õhutõrje igatahes töötas juba tükk aega enne tabamuse saamist.
Möödasõitvalt sõjalaevalt Schnellbootbegleitschiff Wissmann lasti alla päästepaate, mis hakkasid merest inimesi peale võtma. Laeval oli umbes 3000–3500 inimest (Mereleksikoni järgi 3350), kellest päästa suudeti umbes 600 (nimetatakse arvu 536, Mereleksikoni järgi 654). Hukkus umbes 2300 inimest (Mereleksikoni järgi 2700). Tegemist oli suurima mereõnnetusega, mis Eesti vetes on juhtunud.
Osa päästetud inimesi toodi Liepāja sadamasse Tallinnast lahkunud kaubalaevale Vaterland.
8. veebruar 1998 esietendus Merle Karusoo ja Katrin Saukase juhendamisel valminud dokumentaarium "Sügis 1944" Viljandi Kultuurikolledži üliõpilaste esituses. Lavastus koosnes osadest "Mere äärde põgenejate teekonnad" ja "Laatsaretlaeva Moero hukkumise lugu 22.09.1944".