Bosnia ja Hertsegoviina

Allikas: Vikipeedia

Bosnia ja Hertsegoviina
bosnia Bosna i Hercegovina
serbia Босна и Херцеговина
Bosna i Hercegovina

horvaadi Bosna i Hercegovina
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
Bosnia ja Hertsegoviina Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina lipp Bosnia ja Hertsegoviina vapp
Bosnia ja Hertsegoviina asendikaart
Riigihümn Intermeco
Pealinn Sarajevo
Pindala 51 129 km²
Riigikeel(ed) bosnia, serbia ja horvaadi
Rahvaarv 3 900 000 (2006)
Rahvastiku tihedus 85 in/km²
Riigikord
Presidentuur Haris Silajdžić (bosnia moslemist liige),
Nebojša Radmanović (serblasest liige),
Željko Komšić (horvaadist liige, praegune esimees)
Ministrite nõukogu esimees Nikola Špirić, Bosnia serblane
Iseseisvus 5. aprill 1992
SKT
elaniku kohta
Rahaühik mark (BAM)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .ba
ROK-i kood BIH
Telefonikood 387

Bosnia ja Hertsegoviina on liitriik Balkani poolsaarel. Riik koosneb kahest föderatsiooni osast – Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonist ning Serblaste Vabariigist.

[redigeeri] Ajaloo lühiülevaade

Esimestel sajanditel pKr oli Bosnia Rooma riigi osa. Pärast Rooma riigi langemist pretendeerisid Bosniale Bütsants ja Rooma riigi järglased Läänes. Slaavlased asusid piirkonda elama 7. sajandil. 9. sajandil jagasid Bosnias võimu Serbia ja Horvaatia kuningriik. 11. ja 12. sajandil oli piirkond Ungari piirkonna võimu all. Keskaegne Bosnia kuningriik sai iseseisvaks umbes 1200. Riigi sõltumatus säilis 1463. aastani, mil piirkonna vallutas Türgi.

Türgi võimu all pöördusid paljud bosnialased kristlusest islamisse. Bosnia jäi Türgi võimu alla 1878. aastani, mil see anti Austria-Ungarile asumaaks. Sellal kui Bosnia elanikud nautisid Austria-Ungari alamate hüvesid, taotlesid slaavlased Serbias ja mujal lõunaslaavi riigi loomist. Esimene maailmasõda algas siis, kui serbia rahvuslane Gavrilo Princip tappis Sarajevos ertshertsog Franz Ferdinandi. Pärast sõda sai Bosniast lõunaslaavlaste riigi Jugoslaavia osa. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Horvaatia riigi koosseisu. Külma sõja ajal moodustati Josip Broz Tito juhtimisel kommunistlik Jugoslaavia liitriik, millesse Bosnia kuulus liiduvabariigina oma keskaegsetes piirides.

Oktoobris 1991 kuulutas Bosnia välja suveräänsuse. Sellele järgnes veebruaris 1992 iseseisvusreferendum. Bosnia serblased reageerisid Serbia toetusel relvastatud vastupanuga, püüdes Bosnia ja Hertsegoviina etnilisi piire mööda tükeldada ning serblaste alad ühendada. Märtsis 1994 loobusid bosnialased ja horvaadid omavahelisest võitlusest ning leppisid kokku Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni moodustamises. 21. novembril 1995 kirjutasid vaenupooled USA Ohio osariigis Daytonis alla vaherahule, mis lõpetas kolm aastat kestnud kodusõja. Lõplikule leppele kirjutati alla Pariisis 14. detsembril 1995). Daytoni lepe jagab Bosnia ja Hertsegoviina enam-vähem võrdselt Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni ning Serblaste Vabariigi vahel.


Bosnia ja Hertsegoviina kaart

[redigeeri] Vaata ka



Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ | Gagauusia | Kosovo ja Metohija | Krimm | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
¹loodusgeograafiliselt riik asub Aasias

²riigi suurim osa asub Aasias

Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad