Arutelu:Saarlased
Allikas: Vikipeedia
Sõnal "saarlased" on veel kaks tähendust: 'mis tahes saare elanikud' ja 'Saaremaa mis tahes elanikud'. Andres 31. august 2006, kell 05:57 (UTC)
- keeleteaduslikus mõistes murre on ikkagi SAARTE (mitmuses), sest hõlmab muu hulgas ka hiiu keelt ja kihnu keelt, muhu keelest rääkimata ;) (rahvakeeli väljendudes), vaata kas või siia. veidi keeleteaduslikku haridust saanud inimesena ma ei salliks artiklit "Saare murre" ja nõuaksin kohe viidet, et kes seda nii nimetab ja mis murdejaotuse järgi see on. saare aktsent see-eest on saaremaine nähtus. näiteks hiiu aktsent on erinev, intonatsiooni järgi, ja see on praegu identiteeti kujundav faktor. aktsentidest pole nii ranget nomenklatuuri kui parasjagu väljasurevatest murretest, nende uurimine on algusjärgus. Ohpuu 31. august 2006, kell 06:07 (UTC)
-
- Jah. Tuleks veel täpsustada, milliseid saarte murde murrakuid saarlased kõnelevad. Andres 31. august 2006, kell 06:13 (UTC)
-
-
- vahepeal kirjutasin edasi:
- keeleteaduslikus mõistes murre on ikkagi SAARTE (mitmuses), sest hõlmab muu hulgas ka hiiu keelt ja kihnu keelt, muhu keelest rääkimata ;) (rahvakeeli väljendudes), vaata kas või siia. veidi keeleteaduslikku haridust saanud inimesena ma ei salliks artiklit "saare murre" ja nõuaksin kohe viidet, et kes seda nii nimetab ja mis murdejaotuse järgi see on.
- päritolu poolest hiidlasena nõuaksin pigem artikleid "saare keel" (vt seda), "hiiu keel", "muhu keel" ja "kihnu keel", mis järgiksid rahvakeele pruuki, nt "Saare keel tähendab rahvakeeles üldmõistena eesti keele saarte murde Anseküla, Jämaja, Kihelkonna, Kaarma, Karja, Püha, Valjala, Jaani ja Pöide murrakut kokku", mis teatud hulga tunnuste järgi erinevad näiteks keskmurdest ja läänemurdest (nn mandrimeeste keel; ideaalis tuleks kuhugi lisada ka nimekiri või paar iseloomulikumat tunnust, ö/õ eristus ei ole siin muide distinktiivne) ja mida on võimalik teiste tunnuste järgi (intonatsioon, esimese ja teise silbi suhteline pikkus) eristada Reigi, Pühalepa, Käina ja Emmaste murrakus (nn hiiu keel)".
- saare aktsent see-eest on saaremaine nähtus. näiteks hiiu aktsent on erinev, intonatsiooni järgi, ja see on praegu identiteeti kujundav faktor. aktsentidest pole nii ranget nomenklatuuri kui parasjagu väljasurevatest murretest, nende uurimine-kirjeldamine on algusjärgus, kuid suulise kõne uurijate hulgas peaks valitsema konsensus, et murrete asemel kujundavad kohalikke identiteete edaspidi pigem aktsendid (ja ilmselt regionaalkeeled). Ohpuu 31. august 2006, kell 06:07 (UTC)
- murrakute nimekirja panin. Ohpuu 31. august 2006, kell 06:26 (UTC)
-
-
-
-
-
- Sa võid need artiklid koostada. Andres 31. august 2006, kell 06:33 (UTC)
-
-
-
Definitsioon on segane. Kas on mõeldud, et saarlane on see, kes elab Saaremaal ja kelle esivanemad seitsmendat põlve elasid Saaremaal?
Teistes vikides on saarlased eraldi rahvas ning jutt on 13. sajandi paiku elanud saarlastest. Andres 4. mai 2007, kell 05:48 (UTC)
- olen kuulnud tänapäeval räägitavat seitsme aasta kriteeriumist: kes seitse aastat Saaremaal on elanud, seda võivat juba saarlaseks kutsuda. põle ise saarlane, ei julge öelda (võib olla hiidlaste hulgas leviv laim, mis rõhutab saarlaste taunitavat liberaalsust identiteedikysimustes). vahepealkirjadega võiks lyya lahku kyll saarlaste etnilise ajaloo muinasajaks, orduajaks (kui orduaegsed allikad saarlaste elu ja etnilise ajaloo kohta mitte väga puudulikud pole? ah, kyll arheoloogid midagi välja on mõeld), Taani ajaks ja uuemateks aegadeks. ~1869. aastast võib saarlasi eesti rahva hulka lugeda igatahes, aga see on juba põhiliselt eesti etnogeneesi ja poliitilise ajaloo teema. Ohpuu 4. mai 2007, kell 20:57 (UTC)