Rootsi

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib riigist; küla kohta vaata artiklit Rootsi (Kõrgessaare)


See artikkel vajab toimetamist.
Rootsi Kuningriik
Konungariket Sverige


Rootsi lipp
Rootsi vapp
Rootsi lipp Rootsi suur vapp
Pilt:LocationSweden.png
Ametlik keel rootsi (de facto)
Pealinn Stockholm
Kuningas Carl XVI Gustaf
Peaminister Fredrik Reinfeldt
Pindala 449 964 km²
Rahvaarv (2.2007)
Rahvastiku tihedus
9 122 269
20,1 in/km²
Iseseisvus 6. juuni 1523
Rahaühik kroon (SEK)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Riigihümn Du gamla, Du fria
Üladomeen .se
Maakood 46

Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.

Sisukord

[redigeeri] Loodus

Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.

Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.

Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland.

Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna).

Rootsi ja tema naabrid
Rootsi ja tema naabrid

[redigeeri] Riik

[redigeeri] Riigikord

Rootsi on konstitutsiooniline monarhia.

Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige.

[redigeeri] Haldusjaotus

Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksusi (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.

[redigeeri] Läänid

Blekinge - Dalarna - Gävleborg - Halland - Jämtland - Jönköping - Kalmar - Kronoberg - Norrbotten - Ojamaa - Skåne - Stockholm - Södermanland - Uppsala - Värmland - Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro - Östergötland

[redigeeri] Ajaloolised maakonnad

[redigeeri] Götalandi maakonnad

Blekinge - Bohuslän -Dalsland - Halland - Ojamaa - Skåne - Småland - Västergötland - Öland - Östergötland

[redigeeri] Norrlandi maakonnad

Ångermanland - Gästrikland - Hälsingland - Härjedalen - Jämtland - Lapimaa - Medelpad - Norrbotten - Västerbotten

[redigeeri] Svealandi maakonnad

Dalarna - Närke - Sörmland - Uppland - Värmland - Västmanland

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Ajalugu

[redigeeri] Eelajalugu

Pärast viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütt-korilased ning seejärel kiviajal (10 000 - 1700 eKr) põldnikud . Sellele järgnes pronksiaeg (1700 - 500 eKr) ning rauaaeg (500 eKr - 1050). Rootsi ühiskonnad jäid eel-kirjaoskuslike hõimude tasemele kuni 1. aastatuhandeni. Rootsit mainiti esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolase Tacituse poolt, kes kirjutas Suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui laevade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nimetuse (Sverige). Lõuna-Rootsit asutasid Götalandi alal Götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt saamid, kveenid ning teised hõimud/inimesed kes on seotud soomlastega.

Viikingiajal (9. - 10. sajand) liikusid Rootsi viikingid ka ida poole ning jätsid jälje Baltimaadele ning Venemaale, kellede nimi tuleneb ilmselt nende viikingite slaavi nimetusest: Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome- ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesid lõunasse Konstantinoopolisse ning Lõuna-Euroopasse.

[redigeeri] Keskaeg

Gripsholmi loss Mariefredi lähistel.
Gripsholmi loss Mariefredi lähistel.

Pärast ristusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele, ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal.

1389. aastal. ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I-st peetakse Rootsi rahvusisaks

[redigeeri] Suurvõim

Rootsi impeerium 1658. aastal (kollane ja punane) ning tänapäevane Rootsi (punane).
Rootsi impeerium 1658. aastal (kollane ja punane) ning tänapäevane Rootsi (punane).

17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest, tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil. Venemaa keisririik võttis Põhja-Euroopa valdused Põhjasõjas ning 1809 loodi Rootsi idapoolest Soome keisririik.

Kui Taani alistus Napoleoni sõdades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga. Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppes Mossi konventsiooniga, mis sundis Norra liitu Rootsiga aastani 1905.a. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne.

[redigeeri] Uusaeg

18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordselt aastatel 1750-1850. Paljud läksid Ameerikasse paremat elu otsima, kuna piisav sissetulek lubas osta vajaliku pileti laevareisile üle Atlandi ookeani. Usutakse, et vahemikus 1850-1910 läks Ameerika Ühendriikidesse üle miljoni inimese. Mõned rootslased läksid ka Kanadasse.

Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui Lääne-Euroopa (kuid palju külluslikum kui Ida- ja Lõuna-Euroopa); 1870.a. algas industraliseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt Ameerikast tulevad protestantlikud karsklust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides.

19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ning iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ning lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks. Industrialiseerimisrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töödata vabrikutes. Nad olid seotud ka Sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917.a., peale mida hakkas riik demokratiseeruma.

[redigeeri] Lähiajalugu

1930-ndateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid.

Rootsi jäi neutraalseks Esimeses ja Teises maailmasõjas, kuigi neutraalsuse üle Teises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oli Saksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus Saksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salajaselt ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele.

Peale sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse laienemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkaima riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige.

Peale sõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis lõi heaoluriigi. Peale majanduslangust 1990-ndate alguses vähendati mõningate sotsiaalsete poliitikate kasutust. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995.a. Euroopa Liiduga. 2003.a. rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb ülemaailmsetel suhetel neutraalseks ning ei ole liitunud NATO-ga nagu ka tema naaberriik Soome.

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Väliskaubandus

Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt).

Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse).


[redigeeri] Rahvastik

Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa
Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa

Rootsis on maailma üks kõrgeim oodatav eluiga. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis.

Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad.

77% rootslastest on luteriusku.

[redigeeri] Keeled

Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn. rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades.

Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsil ei ole ametlikku keelt, kuid rootsi keel on de facto sellena kasutusel. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidiš.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislink

Rootsi Turismiameti kodulehekülg

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:


Euroopa Liit (EL) EU lipp

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari


Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ | Gagauusia | Kosovo ja Metohija | Krimm | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
¹loodusgeograafiliselt riik asub Aasias

²riigi suurim osa asub Aasias

Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad
Teised keeled