Geórgios Papandréou

Allikas: Vikipeedia

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.


Geórgios Papandréou (18. veebruar 18881. november 1968) oli Kreeka poliitik, kolmekordne peaminister 26. aprillist 1944 kuni 3. jaanuarini 1945; 8. novembrist 1963 kuni 30. detsembrini 1963 ja 18. veebruarist 1964 kuni 15. juulini 1965.

Papandréou sündis Lõuna Kreekas Kaléntzi linnas. Poliitikasse siirdus noorelt. Teda toetas liberaalne poliitik Elefthérios Venizélos, kelle toel sai Papandréoust peale Balkani sõda 1912 Lesbose kuberner. Ta abiellus Poolatari Sofia Mineikoga ja neil sündis 1919 poeg Andréas.

Esimese maailmasõja ajal, kui Kreeka valitsust läbisid pidevad poliitilised kriisid oli Papandréou oma endise toetaja Venizelose üks lähedasemaid liitlasi saksameelse Kuninga Konstantin I vastu. Kui Venizelos oli sunnitud Ateenast põgenema saatis Papandréou teda Kreetani, siis pöördus tagasi Lesbosesse, kus mobiliseeris kuninga vastaseid ja kogus toetust Venizelose loodud Briti meelsele valitsusele Thessalonikis.

Peale sõda valiti Papandréou parlamenti ning ka valitsusse, kus ta oli erinevatel ministrikohtadel. 1935. aastal loodi tema eestvedamisel Kreeka sotsiaaldemokraatlik partei. 1936. aastal oli monarhia vastane Papandréou sunnitud minema eksiili, kuna võimule sai kuninga toetaja diktaator Ioannis Metaxas.

Teise maailmasõja puhkedes, kui Kreeka okupeeriti teljeriikide poolt ühines Papandréou Kreeka eksiilvalitsusega, mis asus Kairos. 19441945 oli ta selle valitsuse peaminister. Neljakümnendate teisel poolel 1946–1952 kui Kreekas toimus kodusõda kuulus ta mitmete erinevate valitsuskabinetide koosseisu.

1951–1963 oli Papandréou opositsioonis. 1961 asutas ta liberaalse Kreeka keskpartei koos endiste Venizelistidega ja mõnede pettunud konservatiividega. Tema partei võitis 1963. aastal toimunud valimistel.

Kuningas Konstantin II ja Papandréou parempoolse valitsuse vahel puhkesid vastuolud, kuna valitsus püüdis piirata sõjaväe rolli riigis. Lõpuks kuninga mahitusel tekkisid keskparteis erimeelsused ning juulis 1965 Papandréou vallandati, ning peaministri kohuseid hakkas täitma kaitseminister. Peale 1967-nda aasta riigipööret Papandréou vahistati ning pandi koduaresti, kus ta novembris 1968 suri. Tema matused kujunesid suureks diktatuurivastaseks meeleavalduseks


Eelnev:
Sofoklís Venizélos
Kreeka peaminister eksiilis
26. aprill 19443. jaanuar 1945
Järgnev:
Nikólaos Plastíras
Eelnev:
Stylianós Mavromichális
Kreeka peaminister
8. november 196430. detsember 1964
Järgnev:
Ioánnis Paraskevópoulos
Eelnev:
Ioánnis Paraskevópoulos
Kreeka peaminister
18. veebruar 196415. juuli 1965
Järgnev:
Geórgios Athanasiádis–Nóvas