Leiden
Allikas: Vikipeedia
Leiden
[ laiden ] hollandi Leiden
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
Leideni lipp
Leideni vapp
Pindala: 23,16 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 117 363 (01.06.2007)
|
Leiden (ajalooline nimekuju Leyden) on linn Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis. Eelkõige on Leiden tuntud Madalmaade vanima ülikooli asukohana (asutatud 1575), aga see on ka linn, kust sai alguse Hollandi tulbikasvatus. Leiden on maalikunstnik Rembrandti sünnilinn.
Linn on rajatud Oude Rijni jõe äärde. Koos ümbruskonnas asuvate Katwijki, Leiderdorpi, Oegstgeesti, Rijnsburgi, Valkenburgi ja Voorschoteni linnadega moodustab Leiden ühise linnastu, kus elab eri andmetel 200 000 kuni 254 000 inimest.
Sisukord |
[redigeeri] Rahvastik
1. juunil 2007 oli Leideni elanike arvuks 117 363 inimest. Linna elanikkond kasvas 2006. aastani, hakates siis aeglaselt kahanema. 1980. aastal elas linnas hinnanguliselt 103 046, 1990. aastal 110 423 ja 2000. aastal 117 191 elanikku. 1. jaanuaril 2006 hinnati Leideni elanike arvuks 118 069, kuid 1. jaanuariks 2007 oli see kahanenud 117 492 inimeseni.
Rahvuslikus koosseisus domineerivad hollandlased, keda on linna elanikkonnast 73,9 protsenti. Suuruselt teise rahvusliku rühma moodustavad 4,32 protsendiga Maroko päritolu elanikud, Türgi taustaga elanikke on 1,9 protsenti ja Suriname päritolu inimesi 1,7 protsenti. Muud väljaspoolt lääneriike pärinevad rahvusrühmad moodustavad 6,5 protsenti linna rahvaarvust. Leidenis kui ülikoolilinnas on samas keskmisest kõrgem teistest lääneriikidest pärit elanike arv, mis ulatub 11,87 protsendini.
Sooliselt on ülekaalus naised, kes 2007. aasta alguses moodustasid elanikkonnast 51,3 protsenti. Mehi oli siis vastavalt 48,7 protsenti. Ülikoolilinnana on Leideni elanikkond üsna noor: kuni 19-aastasi on 21,1 protsenti, 20–64-aastasi 67,1 protsenti ja enam kui 65-aastasi inimesi ainult 11,8 protsenti. Enam kui pooled – 55,5 protsenti – linna elanikest on vallalised.
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Antiigist keskaja lõpuni
Traditsiooniliselt on Leideni varast ajalugu seostatud Vana-Rooma aegse asula Lugdunum Batavorumiga. Nii väidab ka enamus reisijuhte. Tegelikult asus Lugdunum Batavorum ajaloolaste arvates hoopis tänase Katwijki linna asukohas. Siiski olid ka Leideni alad juba Rooma ajal asustatud – selle territooriumil paiknes Matilo nimeline asula ja 4. sajandist pKr on teada tänase Leideni alal asunud Rooma kindlus.
Keskaegse Leideni areng sai alguse 9. sajandil Reini jõe tollase peaharu Oude Rijni äärde kunstlikule vallimäele rajatud kindlusest, mille ümber hakkas tekkima asula. Esmakordselt on seda mainitud 860. aasta paiku Leithoni nime all. Kuni 11. sajandi lõpuni allusid Leideni maaisandad ehk burgkrahvid Utrechti piiskopile. Aastal 1047 vallutas ja rüüstas asula seoses sõjategevusega Lotringis Saksa-Rooma keiser Heinrich III.
Umbes 1100. aasta paiku läks Leideni valdus Hollandi krahvkonna koosseisu. 13. sajandi alguses oli Leidenil roll Hollandi krahvkonnas aset leidnud kodusõjas – linn oli oma onu Willemiga sõdinud krahvinna Ada tugipunktiks. Kodusõja käigus vallutas Willem linna ja võttis Ada vangi.
Linnaõigused sai Leiden 1266. aastal. Oude Rijni sajandeid kestnud muutumisega Reini peaharust kõrvalharuks kaotas Leiden üha enam tähtsust kaubanduskeskusena, kuid taastas osaliselt oma jõukuse 14. sajandil, mil seal leidsid pelgupaiga tänase Belgia aladelt katku eest põgenenud kangrud, pannes aluse Leideni tekstiilitööstusele. Aastaks 1389 oli linna elanikkond kasvanud umbes 4000 inimeseni.
Aastal 1420 piirasid Leidenit Hollandi sisesõdade ajal kaks kuud Baieri hertsogi Johann III väed. 17. augustil 1420 vallutas Johann III linna ja tagandas tema vastu võidelnud burgkrahvi Filips van Wassenaari ametist.
[redigeeri] Õitseng 15.–17. sajandil
Leideni tähtsus tekstiilitööstuse keskusena püsis 17. sajandini. 16. sajandil lisandusid tekstiilitööstusele oluliste tegevusaladena trükitööstus, kirjastamine ja raamatukaubandus. Linnas tegutsesid sel perioodil tuntud trükkalid Christoffel Plantijn ja Lodewijk Elzevir. Neist viimase rajatud Elzeviri kirjastus tegutses aastani 1712 ja on andnud omakorda nime 1880. aastal Amsterdamis asutatud Elsevieri kirjastusele.
Leiden kujunes 15.–17. sajandil ka oluliseks kunstielu keskuseks. Seal sündisid ja alustasid oma loominguteed mitmed kunstnikud, kes oma kuulsuseni jõudsid küll enamasti hilisemal eluperioodil teistes linnades. Kokkuvõtlikult on neist räägitud kui Leideni koolkonnast. Kuulsaim nende seas oli kahtlemata Rembrandt, teised koolkonna tuntumad esindajad olid Geertgen tot Sint Jans, Cornelis Engebrechtszoon, Lucas van Leyden, Jan van Goyen, Gerrit Dou, Gabriel Metsu ja Jan Steen.
Aastal 1572 liitus Leideni linn Madalmaade provintside vastupanuga Hispaania ülemvõimule ja sai oluliseks sõjaliseks tugipunktiks Madalmaade vabadusvõitluses. Linna piirasid kahel korral Hispaania väed. Esimene piiramine, mis kestis 1573. aasta lõpust märtsini 1574, kukkus läbi ega teinud linnale olulist kahju. Hispaanlased pöördusid tagasi juba 1574. aasta mais ja piirasid teisel korral Leidenit sama aasta oktoobrini. Linnaelanikke tabasid nälg ja haigused ning on arvatud, et hukkus vähemalt kolmandik linna 15 000 elanikust. Piiramine õnnestus murda oktoobri alguses kui Oranje Willem lasi purustada Leidenit kaitsvad tammid ja ujutas linna ümbruse üle. Madalapõhjalistel laevadel sai nüüd toimetada linna merelt toitu, samuti said hollandlased oma madalapõhjaliste laevadega rünnata hispaanlasi, kes katkestasid piiramise 3. oktoobril 1574. Seda päeva pühitsetakse linnas igal aastal suure paraadiga.
Tänutäheks linna poolt üles näidatud vaprusele ja vastupidavusele asutas Oranje Willem 1575. aastal Leideni Ülikooli, millest sai Hollandi vanim ülikool ja protestantliku vaimuelu keskus. Senine Madalmaade vanim ülikool, Leuveni ülikool jäi Hispaania valduses olevatele aladele ja asub tänapäeval Belgia territooriumil. Legendi kohaselt lasi Oranje Willem linnakodanikel valida ülikooli asutamise ja teatud maksuvabastuste vahel.
Ülikoolis tegutsesid mitmed prominentsed teadlased – humanist Julius Lipsius, keeleteadlane Daniël Heinsius, filosoof René Descartes, teoloogid Jacobus Arminius ja Franciscus Gomarus, füüsik Herman Boerhaave, arst ja füüsik Pieter van Musschenbroek ning paljud teised.
16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul immigreerus Leidenisse sealse usuvabaduse tõttu protestante kõikjalt üle Euroopa, kus neid taga kiusati. Aastal 1609 asus sinna Amsterdamist ümber sadakond inglise puritaani eesotsas pastor John Robinsoniga. Nad elasid seal aastani 1619, mil otsustasid asuda teele Põhja-Ameerikasse. Osa sellest seltskonnast saabus detsembris 1620 laeva Mayflower pardal tänase Bostoni lähistele ja asutas Plymouthi koloonia, esimese püsivalt asustatud koloonia Uus-Inglismaal.
17. sajandil immigreerus Leidenisse ohtralt tekstiilitöölisi Flandriast, kes tagasid linna tekstiilitööstuse kasvu ja jätkuva arengu. Sajandi lõpus, pärast 1685. aastat lisandusid immigrantidena Prantsusmaalt usulise tagakiusamise eest põgenenud hugenotid. Selleks ajaks ületas linna elanikkond 70 000 elaniku piiri.
[redigeeri] 18. sajandist tänapäevani
17. sajandi lõpul aeglaselt alanud tekstiilitööstuse allakäik jätkus läbi kogu 18. sajandi ja see tööstusharu kadus linnast peaaegu täielikult 19. sajandiks, tuues kaasa muutused linna elanike arvus. Kui 1670. aastatel oli linnas elanud 70 000 inimest, siis 1800. aastateks elas Leidenis veel vaid umbes 30 000 inimest.
12. jaanuaril 1807 tabas linna katastroof kui Leideni kesklinnas lendas õhku laev 17 400 kilogrammi püssirohuga pardal. Plahvatuses hukkus 151 inimest, enam kui 2000 elanikku sai vigastada ning purunes 220 maja. Muude hoonete seas hävis ka kirjastajate Elzeviride perekonna maja. Õnnetust oli nii suur, et linna saabus olukorraga tutvuma ja ohvreid abistama Hollandi kuningas Louis Bonaparte isiklikult.
Aprillis 1848 kirjutas Hollandi poliitik Johan Rudolf Thorbecke oma majas Leidenis Madalmaade Kuningriigi põhiseaduse, mis kuulutati välja sama aasta 3. novembril.
Leideni ühiskondlik ja majanduslik olukord hakkaski paranema just 19. sajandi keskel, mil valmis raudteeühendus Haarlemi (1842) ja Haagiga (1843). Areng kulges aga siiski väga aeglaselt ja oma keskaegsetest piiridest väljapoole laienes Leiden alles 1896. aastal. Uut tööstusharu, mis oleks asendanud kadunud tekstiilitööstust, ei tekkinud enne 20. sajandit. Linnaelanike arv kasvas seetõttu aeglaselt, jõudes 1904. aastaks ainult 56 000 inimeseni. Peamised tegevusalad olid seotud ülikooli, kirjastamise ja tulbikasvatusega. Alles 1920. aastatel hakati linna rajama metalli- ja konservitööstuse ettevõtteid.
Teises maailmasõjas pommitasid Leidenit tugevalt liitlasriikide väed, hävitades suurema osa raudteejaama ümbrusest ja Marewijki linnaosast.
[redigeeri] Vaata ka
- Leideni purk
- Leideni Ülikool
![]() |
---|