Ulriksdali loss

Allikas: Vikipeedia

Ulriksdali palee (rootsi keeles Ulriksdals slott) on Rootsi kuningapalee, mis asub Solna Rahvuslikus Linnapargis Edsvikeni järve ääres 6 km Stockholmist. Palee on huvilistele avatud 1986. aastast.

Algselt kutsuti paleed selle omaniku Jakob De la Gardie järgi Jakobsdaliks. De la Gardie oli lasknud palee ehitada arhitekt Hans Jacob Kristleril 1943 - 1945 maaresidentsiks. Pärast ta surma läks palee ta pojale Magnus Gabriel De la Gardiele, kellelt 1669. aastal ostis palee kuninganna Hedwig Eleonora. Lossi praegune välimus ja kujundus on peamiselt Nicodemus Tessin vanema tehtud.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Hedwig Eleonoral olid paleega suured plaanid ning 1684. aastal nimetas ta palee selle tulevase omaniku, oma pojapoja prints Ulriku järgi Ulriksdaliks. Prints suri aastaselt ning loss oli Hedwig Eleonora omanduses aastani 1715, mil palee loovutati Frederik I käsul.

Mitmetel Nicodemus Tessin vanema joonistustel on näha kolmekordne suurusugune palee, mille katusel on laternad. Lisaks on joonistusi ka sisustatud ärklikorrusest ja tiibhoonete merepoolsetest fassaadidest. Nicodemus Tessin vanem alustas ehitustöödega 1670.aastal, kuid finantsprobleemide tõttu katkestati tööd 1690. aasta paiku.

Kui kujundustööd 1720. aastal Frederik I eestvõttel taas algasid, tegi arhitekt Carl Hårleman uue projekti. Näiteks lasi ta Ulriksdali paleele paigaldada esimese mansardkatuse Rootsis. 18. sajandil elasid siin Adolf Frederik ja kuninganna Lovisa Ulrika ning kuninganna lasi parki ehitada lossiteatri, mida tänapäeval kutsutakse Confidencen.

1822 - 1849, mil lossis asus veterinaariakliinik, säilitati sisekujunduses suhteliselt vähe 18.sajandi elemente. Seejärel asus lossis vanadekodu, mille Karl XIV Johan oli lasknud rajada Vene-Rootsi sõja (1808-1809) veteranidele. Aastani 1856, mil lossi ostis prints Karl (hilisem Karl XV) oli loss peaaegu tühi. Arhitekt Fredrik Willhelm Scholanderi abiga ja antiikesemete ostmisega kujundas prints Karl lossi enda maitsele vastavaks.

1923 abiellus prints Gustav Adolf (Gustav VI Adolf) Louise Mountbatteniga ning Ulriksdali loss muutus kuningliku paariga tihedalt seotuks. Nende ajal muudeti varasem rüütlite saal elutoaks ning selle kujundas arhitekt Carl Malmsten.

Palee on huvilistele avatud olnud 1986. aastast ning siin saab vaadata Gustav VI Adolfi joonistuste ja käsitöökollektsiooni ning Gustav V hõbedakollektsiooni. Originaalmööblit säilitatakse selleks eraldatud ruumides.

[redigeeri] Lossiteater

Lossiteater asub 1670. aastast pärit hoones, mida algselt kasutati ratsamaneežina ja hiljem külalistemajana. 1753. aastal lasi kuninganna Louisa Ulrika arhitekt Carl Fredrik Adelcrantzil ehitada hoone ümber teatrimajaks. Tulemuseks oli rokokoostiilis 200-kohaline teatrihoone, mis on tänapäeval vanim rokoostiilis teater Rootsis.

[redigeeri] Kabel

Algselt paiknes kabel põhjatiivas ning oli projekteeritud 1662.aastal arhitekt Jean de la Vallée' poolt. 1774. aastal lasi Gustav III renoveerimistööde käigus kabeli lammutada ning uus kabel ehitati lossiparki. Ehitustööd kestsid aastail 1864 - 1865 ning neid juhtis arhitekt Fredrik Wilhelm Scholander. Uus kabel ehitati Hollandi uusrenessanss-stiilis ning Veneetsia mõjutusega.

[redigeeri] Kasvuhoone

Kasvuhoone ehk tollal triiphoone ehitati 1600ndail Nicodemus Tessin noorema juhtimisel ning praegu asub siin Apelsinide muuseum. Kasvuhoones on ka mitmeid skultuure Rahvusmuuseumist ning teiste hulgas on ka nt Johan Tobias Sergeli ja Carl Milles'i tööd.

[redigeeri] Vaata ka