Poola Teises maailmasõjas
Allikas: Vikipeedia
Poola osales Teises maailmasõjas 1. septembrist 1939, kui Saksamaa Poolale kallale tungis, kuni 1945. aastani.
Sisukord |
[redigeeri] 1939
[redigeeri] Poola jagamine 1939
Vaata artiklit Viies Poola jagamine
Jagamises leppisid Nõukogude Liit ja Saksamaa kokku 23. augustil 1939 Moskvas, kui allkirjastati nn Molotovi-Ribbentropi pakt ja selle salajased lisaprotokollid, millega pakti sõlminud kaks riiki jagasid mõjusfäärideks Vahe-Euroopa – Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia ala. Poola kuulus jagamisele Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel.
[redigeeri] Saksa-Poola sõda
1. septembril 1939 tungis Saksamaa sõda kuulutamata Poolale kallale. 5. oktoobriks olid Saksa väed surunud maha poolakate vastupanu kogu Poola lääneosas kuni Saksa-Nõukogude kontrolljooneni, millest teisele poole jäävasse ossa olid 17. septembril tunginud Nõukogude väed.
Suuremad lahingud:
- Westerplatte kaitsmine (1.–7. september 1939)
- Mokra lahing (1. september)
- Mława lahing (1.–3. september)
- Tuchola lahing (3. september)
- Bruza lahing (9.–17. september)
- Borowa lahing (2.-5. september)
- Tomaszów Mazowiecki lahing (6. september)
- Różani lahing (6.-7 september)
...
- Lvivi kaitsmine (vallutati Punaarmee poolt 22. septembril)
Väeüksused
Saksa poolelt:
- Armeegrupp Nord:
- Armeegrupp Süd:
Poola poolelt:
- üksik operatiivgrupp Narew
- operatiivgrupp Wyszków
- Modlini armee (kõik Ida-Preisimaast lõunas)
- Pomorze armee (Poola koridoris)
- Poznańi armee
- Łódźi armee
- Krakówi armee
- Karpaty armee
- Prusy armee (sisemaal Varssavist edelas)
[redigeeri] Allveelaev "Orzeł" Tallinnas
[redigeeri] Nõukogude okupatsioon
Punaarmee tungis Poolasse 17. septembril 1939.
Väeüksused Nõukogude poolelt:
- 3. armee
- 11. armee
- 4. armee (kõik Valgevenes)
- 5. armee
- 6. armee
- 12. armee (kõik Ukrainas)
Poola poolelt:
- üksik operatiivgrupp Polesie
Lahingud
Nõukogude ja Saksa vägede ühine võiduparaad toimus Brestis 22. septembril 1939.
Nõukogude Liit nimetas Poola idaosa vallutamist Lääna-Ukraina ja Lääne-Valgevene rahva oma kaitse alla võtmiseks.
Neil aladel moodustati talurahvamiilits ja tööliskaart, kelle kontrolli all toimusid Lääne-Valgevene Rahvakogu ja Lääne-Ukraina Rahvakogu valimised (26. oktoobril). Viimased asusid astavalt Brestis ja Lvivis. 25. septembril moodustati nõukogude võimuorganid linnades, maakondades ja valdades.
28. oktoobril esitasid Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene rahvakogud palve liitumiseks NSV Liiduga. Lääne-Ukraina liideti NSV Liidu Ukraina NSV-ga 1. novembril ja Lääne-Valgevene Valgevene NSV-ga 2. novembril 1939.
10. oktoobril 1939 andis Nõukogude Liit Vilniuse piirkonna Leedu jurisdiktsiooni alla, kuid Vilniuse piirkond jääb Punaarmee poolt okupeerituks.
[redigeeri] Koonduslaagrid
Vaata artiklit Holokaust
- Auschwitz-Birkenau (Oświęcim)
- Belzec
- Budzyń
- Gross-Rosen (Rogoźnica)
- Janowska
- Kraków-Płaszów
- Kulmhof (Chełmno)
- Majdanek
- Poniatowa
- Skarżysko-Kamienna
- Sobibór
- Soldau (Działdowo)
- Starachowice
- Stutthof (Sztutowo, Gdański lähedal)
- Trawniki
- Treblinka
- Warschau (Varssavi)
[redigeeri] Vastupanuliikumine 1939 - 1945
Vaata artiklit Vastupanuliikumine
[redigeeri] Vastupanujõud
- Antyfaszystowska Organizacja Bojowa
- Armia Krajowa
- Armia Ludowa
- Bataliony Chłopskie
- Brygada Swietokrzyska
- Gwardia Ludowa
- Gwardia Ludowa WRN
- Leśni
- Milicja Robotnicza Polskiej Partii Robotniczej - Wolność, Równość, Niepodległość
- Narodowa Organizacja Wojskowa
- Narodowe Siły Zbrojne
- Obóz Polski Walczącej
- Państwowy Korpus Bezpieczeństwa
- Szare Szeregi
- Związek Odwetu
- Związek Walki Zbrojnej
- Żydowska Organizacja Bojowa
- Żydowski Związek Walki