1919
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist. |
1919. aasta
Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand
Aastakümned: 1860. aastad 1870. aastad 1880. aastad 1890. aastad 1900. aastad - 1910. aastad - 1920. aastad 1930. aastad 1940. aastad 1950. aastad 1960. aastad
Aastad: 1914 1915 1916 1917 1918 - 1919 - 1920 1921 1922 1923 1924
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused maailmas
[redigeeri] Jaanuar
- 5. jaanuar – Saksamaal Münchenis asutatakse Saksa Töölispartei. (Hiljem nimetati see ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks.)
- 7. jaanuar – algas Jõuluülestõus Serbia okupatsiooni vastu Montenegros.
- 10. jaanuar – Loode-Saksamaal asutatakse Bremeni Nõukogude Vabariik.
- 10. jaanuar – Reinimaal kuulutati välja Flaschenhalsi Vabariik.
- 18. jaanuar – avati Pariisi rahukonverents.
- 25. jaanuar – Pariisi rahukonverentsil asutati Rahvasteliit.
- 29. jaanuar – USA-s ratifitseerivad osariigid konstitutsiooni 18. paranduse, millega kuulutatakse ebaseaduslikuks alkohoolsete jookide tootmine, transport ja müük. Parandus jõustus 16. jaanuaril 1920.
[redigeeri] Veebruar
[redigeeri] Märts
- 23. märts – Benito Mussolini asutab Fasci d'Italiani di Combattimento st fašistliku liikumise.
[redigeeri] Aprill
[redigeeri] Mai
- ...
[redigeeri] Juuni
- 28. juuni – Saksamaa esindajad allkirjastavad Pariisi lähedal Versailles lossi Peeglitesaalis rahulepingu
[redigeeri] Juuli
- 6. juuli – esimene dirižaabel, Briti päritolu R-34 jõudis üle Atlandi ookeani lennates New Yorki.
[redigeeri] August
- 11. august – Saksamaal kuulutab Rahvuskogu välja "Weimari konstitutsiooni".
[redigeeri] September
- ...
[redigeeri] Oktoober
- 7. oktoober – rajati Hollandi lennukompanii KLM, mis on praegu maailma vanim tegutsev lennufirma.
- 19. oktoober – USA Senat hääletab Versailles' rahulepingu ratifitseerimise vastu. Sellega jääb USA Rahvasteliidust välja.
[redigeeri] November
- 28. november – esimese naisena valiti Briti parlamenti Leedi Nancy Astor.
[redigeeri] Detsember
- ...
[redigeeri] Sündmused Eestis
- 7. jaanuar – Vabadussõda: algas Eesti väe vastupealetung.
- 9. jaanuar – Eesti vägi vabastas Jõgeva.
- 14. jaanuar – Eesti vägi vabastas Tartu.
- 17. jaanuar - Eesti ja Soome vabatahtlikud maabusid Eesti laevadelt Udria rannas.
Dessanti juhtis kapten Johan Pitka dessanrühmi juhtisid major Ekstöm ja staabikapten Paulus ja kapten Eskola. Soomlasi osales 180 meest eestlasi 400.
Udria dessandist võtsid osa järgmised laevad Lembit (suurtükipaat), Lennuk (miiniristleja), Laine (laev), Lood, Olev, Reval (laev), Vrangel, Staritsev.
Dessandi tagajärjel vabastati Narva-Jõesuu ja Narva linn ning maavägede rünnak jätkus üle Narva jõe.
- Eesti Ajutine Valitsus tunnistas Ruhnu saare Eesti vabariigi osaks.
- 18. jaanuar – Eesti vägi vabastas Narva.
- 31. jaanuar – asutati Peipsi Laevastiku Divisjon.
- 31. jaanuar – toimus Paju lahing, mille võitmine avas Eesti väele tee Valka.
- 16. veebruar-21. veebruar - Kuivastu mõisas toimunud Vabadussõtta mobiliseeritud saarlaste vastuhakk kasvas üle suuremat osa Saaremaast haaranud Saaremaa mässuks.
- 3. aprill – sõjavägedee Ülemjuhataja andis korralduse sõjakooli loomiseks.
- 23. aprill – avati Asutav Kogu.
- 25. aprill – Narva sai Punaarmee suurtükitulest rängalt kannatada: hävitatud Joaoru linnaosas jäi peavarjuta 2000 inimest.
- 8. mai – ametisse valiti esimene vabariigi valitsus, mille eesotsas oli Otto Strandman.
- 25. mai – Eesti vägi vallutas Pihkva.
- 5. juuni – sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures algas Landesveeri sõda.
- 21. juuni – 23. juuni – toimus Võnnu lahing Landeswehri ja Rauddiviisiga. Lahingu võitsid eestlased. Selle mälestuseks tähistatakse Võidupüha.
- 3. juuli – Lõppeb Landesveeri sõda. Sõlmitakse vaherahu
- 1. oktoober – Tartus alustas tegevust kõrgem kunstikool Pallas.
- 10. oktoober – 23. oktoober – Eesti soomusrongid võitlesid Riias Pavel Bermondt-Avalovi vägedega.
- 13. oktoober – Jõgeva ja Nuustaku said aleviks.
- 26. november – 9. detsember – Toimusid Krivasoo lahingud, eestlased likvideerisid venelaste läbimurded.
- 16. november – Vabadussõda: Irboska alt saabus läbi rinde Eestisse Venemaa esindaja Litvinov.
- 19. november – Vabadussõda: Venemaa esindaja Litvinoviga lepiti kokku vangide vahetamises ja vaherahus alates 24. novembrist (vaherahu ei jõustunud).
- 1. detsember – avaaktus Tartu Ülikoolis. Tööd alustas 7 teaduskonda 74 õppejõu ja 351 üliõpilasega.
- 4. detsember – Tartu rahu läbirääkimised: Eesti rahusaatkond eesotsas Jaan Poskaga ja Nõukogude Venemaa rahusaatkond eesotsas Adolf Joffega kogunesid Tartusse.
- 5. detsember – Tartu rahu: Tartus algasid rahuläbirääkimised.
- 31. detsember – Vabadussõda: kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril 1920.
[redigeeri] Sündinud
- 1. jaanuar – Daniil Granin, vene kirjanik
- 17. jaanuar – Ilmar Talve, eesti kirjanik ja etnoloog
- 10. märts – Pavel Bogovski, eesti arstiteadlane ja akadeemik
- 19. mai – Juhan Peegel, eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, kirjanik
- 24. juuni – Juan Manuel Fangio, Argentina Vormel 1 piloot
- 22. oktoober – Doris Lessing, inglise kirjanik
- 10. november – Mihhail Kalašnikov, vene relvakonstruktor
[redigeeri] Surnud
- 27. jaanuar – Endre Ady, Ungari luuletaja
- 2. veebruar – Julius Kuperjanov, Vabadussõja kangelane
- 16. veebruar – Axel Baron Buxhoeveden, viimne Saaremaa maamarssal (tapeti)
- 27. aprill – Anton Irv, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja väejuht
- 3. detsember – Pierre-Auguste Renoir, prantsuse maalikunstnik
[redigeeri] Nobeli auhinnad
- füüsika – Johannes Stark
- keemia – auhinda välja ei antud
- meditsiin – Jules Bordet
- kirjandus – Carl Friedrich Georg Spitteler
- rahu – Thomas Woodrow Wilson