Johan Laidoner

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.
Johan Laidoner
Johan Laidoner

Johan Laidoner VR I/1 ja III/1 (12. veebruar 1884 Viiratsi vald, Viljandimaa13. märts 1953 Vladimiri vangla, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik.


Sisukord

[redigeeri] Hariduskäik

[redigeeri] Sõjaväeline teenistuskäik

[redigeeri] Teenistuskäik Vene sõjaväes

  • Enne Esimest maailmasõda teenis Johan Laidoner ohvitserina 13. Jerevani grenaderipolgus, 1. Kaukaasia kütipolgus, Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis. I maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi. 7. jaanuaril 1913 ülendati alamkapteniks.
  • Esimese maailmasõja ajal teenis mitmel pool staapides.
  • 26. novembril 1914 ülendati kapteniks
  • Novembris 1915 määrati Johan Laidoner Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks.
  • 15. augustil 1916 ülendati Johan Laidoner kindralstaabi alampolkovnikuks.
  • 11. märtsil 1917 määrati Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, kuid viidi sama aasta oktoobris üle 62. diviisi staabiülemaks. Sellega lõppes Johan Laidoneri karjäär Vene sõjaväes.
Johan Laidoner Vabadussõja lõpul
Johan Laidoner Vabadussõja lõpul

[redigeeri] Teenistuskäik Eesti rahvuslikes väeosades ja Eesti Vabariigi sõjaväes

  • 2. detsembril 1917 kutsuti Johan Laidoner Eesti Sõjavägede Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava Esimese Eesti diviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvuslikke vägesid kuni 19. veebruarini 1918, mil oli sunnitud enamlaste survel lahkuma.
  • Saksa okupatsiooni ajal tegutses Johan Laidoner Eesti Ajutise Valitsuse sõjalise esindajana Venemaal.
  • 4. aprillil 1918 ülendas tollal illegaalselt tegutsenud Eesti Ajutine Valitsus Johan Laidoneri polkovniku auastmesse
  • Vabadussõja algul tuli Soome kaudu Eestisse, kus nimetati 14. detsembril operatiivstaabi ülemaks.
  • 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja.
  • 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks.
  • 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks.
  • Enamlaste mässukatse puhul 1. detsembril 1924 nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks.
  • 12. märtsil 1934 sooritas Johan Laidoner koos Konstantin Pätsiga riigipöörde. Samal päeval nimetati Johan Laidoner Riigivanema otsusega kolmandat korda Kaitsevägede ülemjuhatajaks ja Sisekaitse Ülemaks.
  • 24. veebruaril 1939. aastal ülendati Johan Laidoner kindraliks.
  • 22. juunil 1940 vabastas Konstantin Päts Johan Laidoneri Nõukogude okupatsioonivõimude survel Kaitsevägede ülemjuhataja ametist.

[redigeeri] Poliitiline tegevus

[redigeeri] Elu Nõukogude okupatsiooni ajal, vahistamine ja surm


[redigeeri] Varia

Viljandis on Johan Laidoneri ratsamonument (autor Terje Ojaver).

Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogus säilitatakse Amandus Adamsoni poolt 1924 valmistatud etüüdi Johan Laidoneri ratsamonumendile (plastiliin puust alusel).

[redigeeri] Isiklikku

Ta oli abielus Maria Skarbek-Kruszewskaga.

[redigeeri] Tsitaat

Kui meil praegune olukord kestab, siis pole meil hädaldamiseks mingit põhjust. Isiklikult aga kardan, et meil läheb raskemaks. Sõdivate riikide raskused mõjutavad ka meid. Elu ei saa olla nii lahe kui senini. Kui meil läheb aga nii edasi, siis peame saatust tänama. Läheb elu meil aga raskemaks, siis peavad kõik rahvakihid end piirama. Ka sel juhul, kui meil õnnestub jääda iseseisvaks riigiks. Selleks teeme meie Vabariigi Valitsus, Vabariigi President ja mina, Sõjavägede Ülemjuhataja, kõik, et Eesti jääks sõjast eemale.

(Riiginõukogu koosolekul 6. märtsil 1940.)

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
  See artikkel on pooleli.