Läänemeresoome keeled

Allikas: Vikipeedia

Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm.

Sisukord

[redigeeri] Lõunarühm

Läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluvad liivi, eesti ja vadja keel. Uuemate seisukohtade järgi on eraldi läänemeresoome keel ka lõunaeesti keel (sh võru ja setu), mida traditsiooniliselt peetakse eesti keele murderühmaks.

[redigeeri] Põhjarühm

Läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluvad soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Sageli peetakse eraldi läänemeresoome keelteks ka aunusekarjala ehk livvi ja lüüdi keelt, kuid mõnikord ka Rootsis ametliku vähemuskeelena tunnustatud meä keelt (meänkieli) ja Norras samuti ametliku vähemuskeelena tunnustatud kveeni keelt (kainun kieli).

[redigeeri] Ajalugu

Läänemeresoome keelte algkoduks peetakse Eesti alasid, nõnda on ka vanimad laensõnad pärit balti keeltest, (alg-)leedu ja (alg-)läti keelest. Saksa ja vene keel on ka mõndade laensõnade päritoluks, laene on ka teistest germaani keeltest. Vene keel on mõjutanud vähemal määral kõiki läänemeresoome keeli, eriti aga karjala keelt, mida on korduvalt üritatud venestada.

Vanim läänemeresoome keelemälestis pärineb 13. sajandist. See on Novgorodist väljakaevamistel leitud kasetohule kirjutatud karjalakeelne tekst, mida on peetud pikseloitsuks.

[redigeeri] Kirjakeeled

Riigikeele staatusega kirjakeel on eesti ja soome keelel. Teistest läänemeresoome keeltest on oma kirjakeel olemas liivi, vepsa, karjala, aunusekarjala ja võru keelel. Trükiseid ilmub ka meä, kveeni, setu ja vadja keeles, kuid toimivaid kirjakeele standardeid pole nende keelte jaoks loodud.

[redigeeri] Välislingid