Jürgen Fahrensbach

Allikas: Vikipeedia

Jürgen Fahrensbach (1551 või 15521602) oli Liivimaa aadlik ning väepealik Liivi sõjas.

Fahrensbach sündis Läänemaal ning teenis 1560. aastate lõpus Rootsi vägedes. Ta osales 1570. aasta jaanuaris oma onu Klaus Kurselli juhitud Tallinna lossi afääris, mille ajal mõisamehed selle enda kätte haarasid. Kui rootslased lossi sama aasta märtsis tagasi vallutasid, õnnestus Fahrensbachil napilt põgeneda. Ta vangistati venelaste poolt, kuid astus peagi nende teenistusse. Ta osales ka Tallinna piiramises 1570–1571, Paide vallutamises 1573 ning juhtis seejärel saksa palgasõdurite salka võitluses tatarlaste vastu. Siis aga lahkus ta segastel asjaoludel Vene teenistusest (ilmselt põgenes) ning asus 1575. aastal ooberstina Taani alluvusse. Taani armees tegi ta kiiret karjääri ning tõusis õuemarssaliks, talle läänistati kogu Saaremaa. Samas astus Fahrensbach aga Taani kuninga nõusolekul ka Poola teenistusse, kus ta sai endale lääniks Karksi. Talle pakuti ka Võnnu vojevoodi ametikohta, mille pärast tal tekkis tüli Taani kuningaga. 1584. aastal võttis Frederik II talt Saaremaa ära, misjärel Fahrensbach püüdis seda aadlike mässuga tagasi saada, kuid see katse ebaõnnestus. Nii asus Fahrensbach vaid Poola teenistusse ning saigi peagi Võnnu vojevoodiks. Lisaks anti talle läänideks veel ka Tarvastu ja Ruhja. Fahrensbach hukkus Rootsi-Poola sõjas 1602. aastal.