Väliseesti kirjandus

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Eesti pagulaskirjandus ehk väliseesti kirjandus ehk eksiilkirjandus (ladina exilium 'pagenduses olemine') oli kirjandus, mis levis väljaspool okupeeritud Eestit aastail 1944(1941)–1990.

Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris. Teise maailmasõja lõppedes sai keskuseks Rootsi. 1960ndateni oli pagulaskirjandus jõulisem kodu-eesti kirjandusest.

Aastatel 1944–1990 anti paguluses välja 267 romaani ja 181 luulekogu 75 autorilt, palju kirjutati ka memuaarkirjandust – 90 autorilt ilmus ligi 155 teost. 1950ndatel hakkas osa välis-eesti kirjanikke kirjutama teoseid asukohamaa keeles.