Kokapõõsas

Allikas: Vikipeedia

Kokapõõsas ehk koka-punapuu (Erythroxylum coca) on punapuuliste sugukonda kuuluv taimeliik, mis pärineb Lõuna-Ameerika loodeosast. Kokapõõsas on tänapäeval tuntud oma alkaloidi kokaiini poolest, mida eraldatakse taime lehtedest.

Kokapõõsas meenutab laukapuud ning kasvab 2-3 meetri kõrguseks. Oksad on sirged ning selle lehed on õhukesed, rohekad ja ovaalsed. Väikestest õitest tekivad punased marjad.

Sisukord

[redigeeri] Liigid

Kokapõõsal on kaksteist peamist liiku ning alaliiki (Erythroxylum coca). Kaks alaliiki, E. coca var. coca ja E. coca var. idapu on fenotüüpiliselt sarnased; suguluses olev kõrge kokaiinisisaldusega liigil on kaks alaliiki, E. novogranatense var. novogranatense ja E. novogranatense var. truxillense, mis on samuti fenotüüpiliselt sarnased, kuid morfoloogiliselt eristatavad.

[redigeeri] Kultivatsioon ja kasutus

Lehed ja marjad
Lehed ja marjad

Kokapõõsast kultiveeritakse madalamates kõrgustes Andide idanõlvadel. Varajasest ajast on Venezuela, Colombia, Ecuadori, Peruu, Boliivia, Brasiilia, Põhja-Argentiina ja Trinidadi algasukad kasutanud kokapõõsa lehti nende ergutavate omaduste pärast.

Kõrgustes kasutatakse kokalehte, et hõlbustada hingamist. Sellel on ka religioosne ning sümboolne tähtsus. Kokaleht sisaldab mitmeid vajalikke toitaineid, proteiine ja vitamiine ning see kasvab aladel, kus toiduallikaid on vähe.

Töödeldud kokalehti eksporditakse, et valmistada koka teed, maitseained (nt. Coca-Cola tarbeks) ja meditsiiniliseks kasutamiseks.

1980-ndatest on kokapõõsa kultivatsioon vastuoluline, kuna seda kasutatakse kokaiini tootmiseks, mida kasutatakse illegaalselt mõnuainena, kuid legaalselt meditsiinis, nt. tuimestina.


[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: