Eesti iseseisvuspäev
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Eesti iseseisvuspäev on iseseisva Eesti riigi tähtpäev.
Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. 24. veebruar on Eesti riigipüha ja iseseisvuspäev.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Iseseisvuspäev kui riigi tähtsaim püha kajastab tavaliselt riikliku iseseisvuse rajamise tähtpäeva. Eesti iseseisvuspäeva tähistamiseks on peale Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruaril pakutud ja kasutatud ka teisi daatumeid.
[redigeeri] 28. november 1917
1917. aasta 28. novembril (vkj 15. novembril) kogunes Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu koosolekule Toompea lossi ja kuulutas end “Eestimaa ainsaks kõrgema võimu kandjaks”. Otsus võeti vastu 48 kohalviibinud maanõukogu liikme poolt, 9 saadikut (enamuses sotsialistid-revolutsionäärid, lisaks paar menševikku) jäi erapooletuks. Maanõukogu avaldas üleskutse eesti sõjaväelastele, et nad kohe ja kiiresti kõikjalt eesti polkudesse tuleksid. Ukraina Keskraada kindralsekretariaadile lähetati tervitustelegramm. Mõnedes allikates on sellele kuupäevale hiljem viidatud kui "tõelisele Eesti iseseisvuspäevale" (vastandina ametlikule iseseisvuspäevale, 24. veebruarile 1918).
[redigeeri] 23. veebruar 1918
1918. aasta 23. veebruaril avaldati Pärnus "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik.
[redigeeri] 24. veebruar 1918
1918. aasta 24. veebruaril avaldati "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" Tallinnas. (Vaata artikli algusest.)
[redigeeri] 23. juuni 1919
1919. aasta 23. juunil saavutasid Landesveeri sõjas Eesti väed Võnnu lahingus võidu Saksa Rauddiviisi üle. Seda tähtpäeva tähistatakse Eestis Võidupühana, kuid seda on peetud ka sobilikuks Eesti iseseisvuspäevana.
[redigeeri] 2. veebruar 1920
1920. aasta 2. veebruaril sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahuleping, millega esimest korda ajaloos tunnustati Eesti Vabariiki de jure. Ka seda tähtpäeva on peetud sobilikuks Eesti iseseisvuspäevana.
[redigeeri] 8. mai 1990
1990. aasta 8. mail tunnistas eelmisel päeval asutatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kehtetuks riigi nimetusega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning taaskehtestas Eesti Vabariigi. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu seaduse „Eesti sümboolikast”, millega sätestati, et Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu kuju pidi määrama seadus. Rakendati Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseaduse paragrahvid 1, 2, 4, 5 ja 6. Neist §1 sätestas, et “Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas”. Moskva pakutud eristaatuse Nõukogude Liidus konföderatsioonileppe alusel lükkasid Eesti juhid tagasi.
[redigeeri] 20. august 1991
1991. aasta 20. augustil jõudsid Tallinna Pihkva dessantdiviisi üksused. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead ning raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Sama päeva hilisõhtul kell 23.02 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu Eesti Komitee juhtidega kooskõlastatud otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest ja Põhiseadusliku Assamblee moodustamisest", millega kuulutati välja taastatud iseseisev Eesti Vabariik. Seda tähtpäeva tähistatakse Eesti taasiseseisvuspäevana.
[redigeeri] Vaata ka
- Eesti Vabariigi aastapäev