Hüdroelektrijaam

Allikas: Vikipeedia

Hüdroelektrijaama joonis
Hüdroelektrijaama joonis

Hüdroelektrijaam (lühend HEJ) on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi.

Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed.

Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade veehoidlad olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel.

Jõgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada (orgu uputada), on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise.

Hüdroelektrijaamade ehitamisega kaasneb ka elanike evakueerimine(piirkondadest kuhu tahetakse jaam rajada), kuna sealsed piirkonnad ujutatakse üle. Paljud ettevõtted peavad ümber kolima. Kalade liikumist häiritakse ja tehastest mis on jäänud vee alla võib levida mürgiseid aineid.

Turism levib sealsets piirkondades sammuti. Turismitalusid ja vaatamisväärsusi saab sinna ehitada ning turistid käivad ka HEJ vaatamas.

[redigeeri] Välismaa hüdroelektrojaamu

[redigeeri] Eesti hüdroelektrijaamad

NB! nimekiri pole täielik

Narva hüdroelektrijaam Narva jõel ei kuulu Eestile. Ta asub Venemaa territooriumil.

[redigeeri] Ajalugu