Laagriõlu

Allikas: Vikipeedia

Laagriõlu ehk laagerõlu ehk põhjakääritamisega õlu on õlleliik, mille valmistamisel jäetakse õlu pärast põhjakääritamist laagerduma (sellest tulebki nimetus).

Laagriõlled on heledama värvusega, suure gaasisisaldusega, keskmise kuni tugeva humalamaitsega ning 3...5-protsendise alkoholisisaldusega.

Laager on maailma populaarseim õlleliik. Seda pruuliti esmakordselt Saksamaal umbes 500 aastat tagasi.

Laagriõllede hulka kuulub näiteks pilsen.

[redigeeri] Ajalugu

16. sajandil (või isegi varem) oli Baieri õllepruulijatel kohustus õlut pruulida vaid aasta jahedamatel kuudel. Et õlu oleks suvekuudel kättesaadav hoiti seda koobastes ja kivikeldrites. Aastatel 1820-1830 reisis Baieri õllepruulija Gabriel Sedlmayr II Noorem Euroopas eesmärgiga täiendada oma pruulimisoskust. Naastes lõi ta stabiilsema ja tervikliku laagerõlle, mille retsept levis kiiresti üle Euroopa.

Kasutades teistsugust linnast ja kohalikku vett lõi Baieri õllepruulija Josef Groll 1842.a. Plzeňis kuldse värvusega õlle, mis sai tuntuks pilsenina.