Nõukogude okupatsioon Eestis
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918-1919, 1940-1941 ja 1944-1992 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa hiljem Nõukogude Liidu poolt.
Aastatel 1918-1919 oli Eesti territoorium okupeeritud osaliselt. Okupatsioonivõimud moodustasid hõivatud territooriumil Eesti Töörahva Kommuuni. Okupatsiooni lõpetas Eesti Vabadussõda.
1. jaanuaril 1939 oli Eesti Vabariigis 1 133 917 elaniku.
Aastatel 1940-1941 kestnud okupatsiooni ajal moodustasid okupatsioonivõimud Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. Koos okupeerimisega annekteeriti moodustatud Eesti NSV Nõukogude Liidu koosseisu. 1941. aastal asendus Vene okupatsioon Sakasa okupatsiooniga.
1. detsembril 1941 registreeriti Eesti Kindralkomissarjadi territooriumil 1 017 475 elaniku.
1944 vallutasid Nõukogude väed Eesti territooriumi ning algas teine Nõukogude okupatsioon. Teise Nõukogude okupatsiooni lõpp on selgesti määratlemata. ENSV Ülemnõukogu võttis 1990. aasta 30. märtsil vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Otsuses nenditi, et Nõukogude Liidu riigivõim Eestis oli ebaseaduslik selle kehtestamise momendist alates ja et 1940. aasta okupatsioon ei katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de iure ning riigi territoorium on ikka veel okupeeritud. 7. oktoobril 1992. aastal võttis Eesti Riigikogu vastu deklaratsiooni, et Eestis on põhiseaduslik riigikord taastatud. Samal ajal polnud Eesti võõrvägede kohaloleku tõttu täielikult suveräänne veel isegi 1994. aastal, mil Moskvas sõlmiti juulilepped vägede lõplikuks ja täielikuks väljaviimiseks. Tol hetkel viibis Eestis veel umbes 7000 Vene sõjaväelast. 31. augustil 1994 lahkusid viimased Venemaa väed Eestist, kuid on ka väidetud, et “tsiviilokupatsioon” jätkub praeguseni, sest Eestist pole lahkunud siia okupatsiooni ajal paljudel juhtudel sundkorras hiljem vabatahtlikult elama asunud Nõukogude Liidu kodanikud ja nende järeltulijad.
Venemaa ametlik seisukoht on, et 1940. aasta sündmusi Eestis ei saa nimetada okupatsiooniks, sest Nõukogude väed sisenesid Eestisse Eesti valitsuse nõusolekul vastavalt baaside lepingule. Pigem kasutatakse mõistet anneksioon. Samuti on Venemaal levinud seisukoht, et Eesti liitumine Nõukogude Liiduga oli Eesti rahva õiguspärane tahteavaldus, kuna vastava palve esitas Eesti Riigikogu. Eesti seisukoht omakorda on, et Venemaa väekontingent ületas kaugelt baaside lepingus lubatud piirmäärad ning 1940. aasta Riigikogu valimised polnud vabad, toimusid jämedate seaduserikkumistega ning nende tulemused olid ilmselt võltsitud.
1939.-1940. aasta sündmuste tõlgendamine ning sellest tulenevad võimalikud juriidilised ja moraalsed järeldused on pingestanud Eesti ja Venemaa suhteid alates Eesti taasiseseisvumisest.
[redigeeri] Kronoloogia
- 28. november 1918 Nõukogude Venemaa Punaarmee tungis Eestisse. Algas Eesti Vabadussõda.
- 1919 Eesti väed tõrjusid Vene väed Eestist välja.
- 17. juuni 1940. Nõukogude väed hõivasid Eesti. Algas esimene Vene okupatsioon.
- 6. august 1940. Eesti annekteeriti Nõukogude Liidu koosseisu.
- 28. august 1941. Saksa väed vallutasid Tallinna. Algas Saksa okupatsioon.
- Juuli – november 1944. Nõukogude väed vallutasid Eesti. Algas teine Vene okupatsioon.
- 20. august 1991. Eesti kuulutas ennast taas iseseisvaks.
- 6. september 1991. Nõukogude Liit tunnustas Eesti iseseisvust. Lõppes anneksioon.
- 31. august 1994. Viimased Vene väed lahkusid Eestist.