Maa (planeet)

Allikas: Vikipeedia

Maa - pildistatud Apollo 17 pardalt
Fotol on Aafrika, Antarktika ja Araabia poolsaar. Pilt on tehtud Kuule suunduvalt kosmoselaevalt Apollo 17 7. detsembril 1972.
Andmeid Maa kohta
Pikem pooltelg 149 597 887 km
Orbiidi ekstsentrilisus 0,0167
Periheel 147 098 074 km
Afeel 152 097 701 km
Tiirlemisperiood 365,256 päeva
Keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/s
Suurim orbitaalkiirus 30,287 km/s
Väikseim orbitaalkiirus 29,291 km/s
Kaaslane 1 (Kuu)
Ekvatoriaalne diameeter 12 756,270 km
Polaarne diameeter 12 713,500 km
Maa keskmine diameeter 12 745,591 km
Maa keskmine raadius 6372,795 km
Maaellipsoidi lapikus 1:298,252 747 25
Ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075,004 km
Polaarne ümbermõõt 39 940,638 km
Maa keskmine ümbermõõt 40 041,455 km
Pindala 510 065 284,702 km²
Ruumala 1,0832×1012 km³
Mass 5.9736×1024 kg
Atmosfääri mass 5,1×1018 kg
Maailmamere mass 1,4×1021 kg
Maakoore mass 2,5×1022 kg
Maa vahevöö mass 4,05×1024 kg
Maa tuuma mass 1,90×1024 kg
Päikese ja Maa masside suhe 3,329×105
Maa ja Kuu masside suhe 81,303
Keskmine kaugus Päikesest 1,496×108 km
Keskmine kaugus Kuust 3,844×105 km
Tihedus 5,515 g/cm³
Raskuskiirendus ekvaatoril 9,780 m/s²
Esimene kosmiline kiirus 7,9 km/s
Teine kosmiline kiirus 11,186 km/s
Sideeriline pöörlemisperiood 23 h 56 min 4 s
Pöörlemiskiirus ekvaatoril 465.11 m/s
Maa telje kaldenurk 23,439°
Albeedo 0,367
Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal 15°C
Keskmine õhurõhk 101 325 Pa
Maismaa keskmine kõrgus merepinnast 623 meetrit
Maailmamere keskmine sügavus 3,8 km

Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Sisukord

[redigeeri] Mõõtmed

Maa on suuruselt viies planeet Päikesesüsteemis.

Maa ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km, üle pooluste 39 940,638 km. Nende kahe ümbermõõdu vahe on 67,183 km.

Maa diameeter (läbimõõt) on ekvaatoritasandil 12 756,270, poolusi läbival sirgel 12 713,500 km. Nende diameetrite vahe on 42,77 km.

Maa kogupindala on 510 065 284,702 km².

Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km³.

Maa ekvatoriaalraadius on 6378,135 km.

Maa polaarraadius on 6356,750 km.

Maa keskmine raadius 6372,795 km

Maa ruumalaga sfääri raadius oleks 6371,005 076 123 km. (Seda nimetatakse Maa keskmine raadiuseks.)

Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud ookeani ning 29% maismaaga.

Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km.

[redigeeri] Kuju

Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid, kuid see teeks arvutused liiga keeruliseks. Geoidi asemel kasutatakse tavaliselt pöördellipsoidi (lapikusega 1:298,252 747 25). Maa kuju näitlikustamiseks on teda võrreldud muuhulgas sidruni, tomati, õuna ja kartuliga.

[redigeeri] Energia

[redigeeri] Mass ja tihedus

Maa ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg ehk 5,9742×1021 tonni.

Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem.

Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Seega on Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem.

[redigeeri] Koostis

Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on:

Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb aga kergemaist elementidest:

Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud mineraalid ja kivimid.

[redigeeri] Liikumine

[redigeeri] Päikesesüsteemi liikumine

Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole.

[redigeeri] Galaktika liikumine

Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s.

[redigeeri] Tiirlemine

Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on umbes 106 000 km/h.

Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Massikese tiirleb elliptilisel orbiidil ümber Päikese keskmise kiirusega 29,76 km/s.

[redigeeri] Pöörlemine

Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev sajandis 0,0016 s võrra.

[redigeeri] Temperatuur

Keskmine temperatuur Maa pinnal on 14° C. Kõrgeim registreeritud temperatuur on 58° C ja madalaim registreeritud temperatuur on –89,6° C.

[redigeeri] Vanus

Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55±0,05 miljardit aastat.

[redigeeri] Faasid

Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega.

[redigeeri] Elu

Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus.

Seni vanimad (ja vaieldavad) märgid elust (kivistunud sinivetikad) on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimites. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis.

Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hapnikku, siis on atmosfääri koostis muutunud. Taimed on Maa albeedot ning sellega ühtlasi energiabilanssi radikaalselt muutnud.

[redigeeri] Välislingid

Vikisõnaraamat logo
Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
Päikesesüsteem
planeedid
Planeedid: Merkuur | Veenus | Maa | Marss | Jupiter | Saturn | Uraan | Neptuun
Kääbusplaneedid: Ceres | Pluuto | Eris
Muud: Päike | Kuu | Asteroidid | Komeedid | Kuiperi vöö | Öpiku-Oorti pilv
Vaata ka: Taevakehad | Päikesesüsteemi objektide loend | Astronoomia mõisteid
Teised keeled