Venemaa riigipeade loend

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.


Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.

Sisukord

[redigeeri] Vana-Vene riik

Vana-Vene riigi tuumikalasid oli kaks: põhjapoolne asus Volhovi jõe kesk- ja alamjooksul, kus olulisimateks asulateks olid ilmselt viikingite (varjaagide) poolt asutatud Vana-Laadoga ja tänasest Novgorodist veidi lõunas asuv asula (Vana-Novgorod?), kus kroonika andmeil tekkis riik 862. aastal; lõunapoolne ala oli aga Dnepri keskjooksul , kus asus Kiiev. Ühe riigi alla läksid mõlemad tuumikalad ilmselt 882. aastal. Seda peetakse ka Kiievi-Vene alguseks, ent Venemaa algus paigutatakse üldiselt siiski 862. aastasse, kui (eel-)Novgorodis asusid võimule viikingid, ehkki slaavlaste osalus selles aktsioonis on suhteliselt kahtlane. Kuid ajalooline traditsioon on asja üldiselt niimoodi määratlenud.

Kiievi valitsejad, suurvürstid juhtisid suhteliselt detsentraliseeritud riiki, kuid kuni 11. sajandini oli nende ülemvõim kogu toonase Venemaa üle suhteliselt kindel. Siis algasid sisetülid ning reaalselt kaotasid Kiievi valitsejad võimu teiste vürstkondade üle 12. sajandi keskpaiku. Formaalselt jäid nad aga Vana-Vene suurvürstideks kuni mongolite vallutusteni 13. sajandil, ehkki 12. sajandi lõpuks tekkis ka teine suurvürstkond, Vladimir-Suzdali oma, mis taotles ja sageli ka omas reaalset ülemvõimu Vene maade üle.

[redigeeri] Paganlikud valitsejad

  • 859/862–879 Rjurik (ka Roderick või Hrödar; surnud 879), Novgorodi valitseja, Rjurikovitšite dünastia poolmüütiline rajaja
  • 879–912/922 Oleg (ka Helge, Helgu või Helgi; surnud 912 või 922), alates 882. aastast Kiievi-Vene valitseja ja esimene Kiievi suurvürst
  • 912/922–945 Igor (ka Ingvar või Inge; surnud 945)
  • 945972 Svjatoslav I (surnud 972), 945–962 valitses tegelikult ta ema Olga (ka Helga; surnud 969)
  • 972980 Jaropolk I

[redigeeri] Kristlikud Kiievi suurvürstid

[redigeeri] Mongolite-aegse ja -järgse Venemaa mõjukaimad valitsejad

[redigeeri] Vladimiri-Suzdali suurvürstid

Vladimir-Suzdali vürstid polnud küll ametlikult Venemaa riigipead, kuid omasid sageli seda staatust reaalselt. Mongolite vallutuse järel tegid nood Vladimiri suurvürstist ka ametlikult Venemaa valitserja, kes pidi neile makse korjama. Mongolid võisid neile ebameeldiva suurvürsti ka võimult kõrvaldada. Seda kasutasid omavahelistes intriigitsemistes ära ka kohlikud vene valitsejad, eriti edukalt Moskva vürstid, kes 14. sajandi jooksul suurvürstitiitli sisuliselt monopoliseerisid. Nende juhtimise all suutsid venelased and mongolite võimust ka vabastada. 15. sajandil hakkasid Moskva valitsejad end ka ametlikult nimetama Moskva suurvürstideks, mida nad tegelikult juba sajandi olid olnud. Venemaa ühendamise protsess viidi lõpule 16. sajandi jooksul, ehkki paljud idaslaavlaste alad jäid veel Poola-Leedu riigi kätte.

[redigeeri] Moskva suurvürstid

Moskva vürstide kohta artiklit "Moskva vürst"

[redigeeri] Venemaad valitsenud monarhid

[redigeeri] Vene tsaarid

[redigeeri] Venemaa keisrid

[redigeeri] Ajutine Valitsus

[redigeeri] Nõukogude perioodi valitsejad

Täpsemalt Nõukogude Liidu riigipeade ja valitsejate kohta vaata artiklit: Nõukogude Liit

[redigeeri] Nõukogude Venemaa riigipea

[redigeeri] Kodusõja-aegsete teiste Venemaa ja tema osade riigipeade ja pretendentide kohta vaata:

  • Kodusõja-aegsed Venemaa ja selle regioonide valitsejad

[redigeeri] Nõukogude Liidu tegelikud riigijuhid

Tavaliselt olid nendeks partei peasekretärid, ent 1920ndate alguses käis võimuvõitlus peamiselt kahe grupi vahel, mille eeotsas seisid Trotski ja Stalin (Lenin oli alates 1922. aasta lõpust raskelt haige). Teine võimuvõitluste laine algas peale Stalini surma ja siis jäi peale Nikita Hruštšov.

[redigeeri] Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu ametlikud riigipead

[redigeeri] Vene SNFV ja NFSV ametlike riigipeade kohta vaata:

  • Vene Nõukogude Vabariigi ametlikud valitsejad

[redigeeri] Venemaa Föderatsiooni riigipead