Sputnik 1
Allikas: Vikipeedia
Sputnik 1 oli esimene Maa tehiskaaslane. Ta startis NSV Liidust 4. oktoobril 1957.
Maa tehiskaaslase lennutamine Maa lähedasele orbiidile tähistas inimkonna jaoks kosmoseajastu algust.
Tehiskaaslasel oli kerakujuline, 0,58-meetrise läbimõõduga hermeetiline korpus, mille külge oli kinnitatud neli antenni pikkusega 4 ja 2,9 meetri. Raadiosaatjad töötasid sagedusel 20,005 MHz ja 40,002 MHz. Pardal olevad akud võimaldasid aparatuuril töödata kolm nädalat.
Sputnik 1 abil mõõdeti esmakordselt vahetult kõrgatmosfääri tihedust. Mõõtmisi lihtsustas kaaslase kerakujulisus. Saadi ka andmeid raadiosignaalide leviku kohta ionosfääris.
Tehiskaaslase lennuparameetrite põhjal kontrolliti mitmesuguseid kosmoselennuga seotud teoreetilisi arvutusi, Kaaslase sisetemperatuuri mõõdeti tundlike anduritega, mis edastasid mõõtetulemused Maale raadiosignaalide vahepauside pikkuse muutmise teel. Järgmine tehiskaaslane "Sputnik 2" saadeti välja juba 3. novembril 1957. aastal, pardal koer Laika.
[redigeeri] Tehnilised näitajad
- Tüüp: teaduslik
- Start: 4. oktoober 1957
- Mass: 83,6 kg
- Orbiidi kalle: 65,1°
- Orbiidi perigee: 228 km
- Orbiidi apogee: 947 km
- Tiirlemisperiood: 96,17 min
- Tööiga: 92 päeva
- Ringid: 1400