Arutelu:Eesti Töörahva Kommuun

Allikas: Vikipeedia

Arvan, et õigem oleks öelda "nukuriik". Eesti Töörahva Kommuun ei olnud ju valitsus. Andres 28. oktoober 2006, kell 18:48 (UTC)

Ta polnud isegi nukuriik, kestis 188 päeva ning ükski riik, k a Nõukogude Venemaa ei jõudnud teda tunnustada.Valju 29. oktoober 2006, kell 20:11 (UTC)

ETK lühend võib olla eksitav. ETK on ka Eesti Tarbijate Koperatiiv. Akra 29. oktoober 2006, kell 19:55 (UTC)

Noh, ETK all võib selle lühendi erinevad tähendused ära tuua. Andres 29. oktoober 2006, kell 20:01 (UTC)
Pole kohanud, et Eesti Töörahva Kommuuni oleks lühendatud kunagi, kui siis ainult mõnes üksikus kirjutises ja siis on ühekordse lühendi tähendus ka lahti seletatud.Valju 29. oktoober 2006, kell 20:11 (UTC)
Jah, ega see lühend nüüd levinud ei ole. Vast ei tee siiski halba, kui ta täpsustuslehel ära tuua. Andres 29. oktoober 2006, kell 20:38 (UTC)

[redigeeri] Tunnustamine

Ta polnud isegi nukuriik, kestis 188 päeva ning ükski riik, k a Nõukogude Venemaa ei jõudnud teda tunnustada.Valju 29. oktoober 2006, kell 20:11 (UTC)

Kuidas on nukuriigi mõiste seotud tunnustamisega? Andres 11. detsember 2006, kell 17:02 (UTC)

Venemaa tunnustas küll teda,mul on isegi raamat kus on pilt sellest tunnustamiseaktist.ehkki see tunnustamine oli formaalne. Harri 11. detsember 2006, kell 07:11 (UTC)

Mis tähendab, et tunnustamine on formaalne? Andres 11. detsember 2006, kell 17:03 (UTC)

Noh, et pole tegelikult tunnustatud.Tunnustamine oli ainult paberil. Harri 13. detsember 2006, kell 19:22 (UTC)

Ei saa aru. Andres 13. detsember 2006, kell 19:41 (UTC)

Kas mul on midagi viga või, aga minu mäletamist möäda riigi nimeks oli Eesti Töörahva Kommuuna ? - Ahsoous 13. detsember 2006, kell 23:26 (UTC)

Oli küll (täpsemalt Eesti Töörahwa Kommuna), aga praegune ajalookirjutus kasutab pealkirjas toodud nime. Andres 14. detsember 2006, kell 07:38 (UTC)
Eesti Töörahva Kommuuna on eestiaegse Eesti Entsüklopeedia artikli pealkiri.
Muide, ingliskeelses artiklis näib praegu käivat redigeerimissõda. Kas keegi läheks, sekkuks ja paneks asja lõplikult paika?

Miks vigane nimekuju tagasi?

Miks see vigane on? Andres 6. juuli 2007, kell 11:42 (UTC)
Olgu selle töörahvvaga veel kuidas on (kuigi näeksin seda meelsamini gooti kirjas), aga kommuuna kirjutati juba Eesti ajal kahe u-ga.
Vaata seda: [1]. Andres 6. juuli 2007, kell 11:46 (UTC)
Tõsi küll, see on nähtavasti valesti reprodutseeritud.
Eesti ajal kirjutati küll "Eesti Töörahva Kommuuna". Jutt on kaasaegsest kirjaviisist. Võimalik, et kirjutati nii ühe kui ka kahe u-ga. Andres 6. juuli 2007, kell 11:49 (UTC)
Gooti kirja transkribeerimise kohta antiikvasse on kirjutatud (näiteks millalgi 1970. aastail ilmus artikkel Keeles ja Kirjanduses, kui vaja, otsin üles). Gooti kirjas w-ga kirjutatud eestikeelsed sõnad kirjutatakse antiikvas v-ga. W eesti keeles on germanism, mis käib koos gooti kirjaga.
Otsi üles. Aga jutt on sellest, kuidas viimast sõna kirjutada. Andres 6. juuli 2007, kell 12:18 (UTC)
V, w. E. Muugi õigekeelsussõnaraamat soovitas ka gooti kirjas kasutada v-tähte: vend, vaevaline. Tegelikult kasutati kuni gooti trükikirja "loomuliku surmani" v asemel w-d, millise tava juurde on parem jääda ka tänapäeval, sest gooti v oleks jällegi üks liiga hiljaks jäänud reform. Ka v ja w puhul erineb eesti gooti õigekiri saksa omast. Veel käesoleva sajandi algul matkiti eesti trükistes saksa reeglit, mille kohaselt kasutatakse võõrsõnades v-hääliku märkimiseks üksis-v-d, näit. V. Karbi "Piirituse tööstuse käsiraamatus" 1906 ventilatsioni vrd. wabriku või Methyl-violetti proow (lk. 149 ja 349). Vilde teostest me seda keerukust enam ei leia, ka võõrsõnus on gooti w (vt. illustrantsioonil sõna avantüürist).
Ladinatähelistes võõrnimedes tuleb kasutada gooti v-d ja w-d vastavalt keelele, millest nimi pärit: Waverley, Walther, Vietinghoff. Henn Saari, "Gooti renessanss" Eestis ja õigekiri, Keel ja Kirjandus 1976, nr. 10, lk 615. Kahjuks pole mul võimalik reprodutseerida gooti kirjas esitatud näiteid gooti kirjas.
Ma ei saa aru, kuidas see tsitaat Sinu seisukohta kinnitab. Seal ei räägita fraktuurkirjas tekstilõikude tsiteerimisest ladina kirjas, vaid antakse soovitusi fraktuurkirja kasutamise puhuks. Andres 16. juuli 2007, kell 12:06 (UTC)
Igatahes KNAB-is on kasutatud taolistel juhtudel w. Andres 6. juuli 2007, kell 12:27 (UTC)
Tundub, et see välislingil kujutatud lipp on hilisem kunstnikufantaasia. Nõukaajal, vist 1960. aastail ilmus üks raamat kommuunist. Pean vist ka selle üles otsima. Aga siis jääb see ka minu viimaseks sõnaks.