Manija maastikukaitseala

Allikas: Vikipeedia

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1760_1747.html

[redigeeri] Kaitse-eesmärk

Manija maastikukaitseala on loodud Pärnu lahes asuva väikese saare, Manilaid, kaitseks ning nii ongi kaitseala kaitse-eesmärk on väikesaare ja laiu maastikuilme säilitamine ning pärandmaastike kaitse. Lisaks on Manija kaitse-eesmärgina loetletud ka hulk kaitsealuseid liike ning elupaiku, need leiab täpsemalt juba Manija maastikukaitseala looduskaitseala kaitse-eeskirjast. Samast dokumendist võib lugeda ka maastikukaitsealal kehtivast kaitsekorrast.

[redigeeri] Väärtused

Oktoobrikuine vaade Manilaiu tulepaagile, autor M. Merivee
Oktoobrikuine vaade Manilaiu tulepaagile, autor M. Merivee

Kihnu kultuuriruumi kõrval on Manija suurim väärtus tema karjatatavad rannikumaastikud – ainuvõimalik elupaik paljudele kitsalt kohastunud liikidele. 1998. aastaks oli 150 hektarist rannaniitudest järel alla 20 hektari ja needki enamasti mere küljelt roostikega palistatud. Rannaniidud hääbusid koos kariloomade vähenemisega. Manija vapiloom ja sumedate kevadööde kontsertmeister on juttselg-kärnkonn ehk kõre, keda kohalikud hoopiski ronikonnaks kutsuvad. Vanasti kõlanud lombikontserdid nii valjult, et seganud magamist. Nüüdseks Pärnumaa rannaniitudel veel 1960. aastatel tüüpiline ja rohkearvuline kõre on aga tänaseks hävimise piiril.

Rannaniidul pesitsevaid linde on siin loendatud ligikaudu 80 liiki ning tüüpiliste pesitsejate - mustsaba-vigle, punajalg-tildri, tutka ja rägapardi arvukus enam ei vähene. Kaitsealal pesitsevad rahvusvahelise tähtsusega liikidest veel tõmmuvaeras, väiketiir, randtiir, jõgitiir, roo-loorkull ja punaselg-õgija.

[redigeeri] Külastajale

Saarele saab regulaarselt seilava liinipaadiga kaks korda päevas ja vahel ka suurema praamiga, mis mõeldud kaubaveoks. Saare selgrool kulgeb külatee: sellest kord ühel, kord teisel pool ridaküla majapidamised. Manilaiul tegutseb Riida turismitalu, mis mahutab maksimaalselt kuni 150 inimest. Endisest koolimajast on Tõstamaa vallavalitsus kõpitsenud külakeskuse, kus saab püsinäitust vaadata ja peldikus käia.