Vesuuv

Allikas: Vikipeedia

Monte Vesuvio; vaade Pompei varemetelt
Monte Vesuvio; vaade Pompei varemetelt

Vesuuv (itaalia Vesuvio) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge.

Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Herculaneumi linna. Linn mattus nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest.

Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastrofaalsed tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese.

Ka sõdade ajaloos on Vesuuvil olnud oluline osa. Pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem. 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus. 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega.