Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Allikas: Vikipeedia
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (kõnekeeles Eesti Õigeusu Kirik, lühend EAÕK) on Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsioonis olev autonoomne kirik (koguduste ühendus).
[redigeeri] Ajalugu
Õigeusu preestrid ja kogudused tegutsesid Eesti aladel juba eestlaste ristiusustamise algaegadest alates. Suur osa Kagu-Eesti elanikest (setud) on traditsiooniliselt õigeusu kirikute liikmed. Mujal Eestis jäi õigeusu kiriku mõju väheseks. Alles 19. sajandil algas eestlaste suurem õigeusku astumine. Usuvahetuse peamiseks põhjuseks oli lootus koos "tsaari usuga" saada maad ja muid kergendusi.
Peale Vene keisririigi lagunemist 1917. aasta revolutsiooni tulemusena andis Moskva patriarh Tihhon 1920. aastal Eesti õigeusu kogudustele autonoomia. Eesti õigeusklikud moodustasid Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku, mis siirdus 1923. aastal Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi jurisdiktsiooni alla.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik oli Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku järel suurima liikmete arvuga usuühing Eestis. Kiriku metropoliit oli ameti poolest Riiginõukogu liige.
Peale Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu 1941. aastal muutsid Moskva võimud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Eesti vaimulike tegevuse paremaks kontrollimiseks Vene Õigeusu Kiriku piiskopkonnaks. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik säilitas Nõukogude võimu perioodil ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse eksiilis. 1993. aastal taastas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik restitutsiooni korras oma tegevuse järjepidevuse Eestis: enamik tänase Eesti õigeusu kogudustest kuulub sellesse kirikusse.