Väimela mõis

Allikas: Vikipeedia

Väimela mõis on mõis Põlva kihelkonnas Võrumaal, tänapäeval jääb see Võru maakonda. Varaseimad teated mõisa kohta pärinevad 1590. aastast.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

11. detsembril 1744. aastal kinkis keisrinna Elisabeth osa endise Kirepi lossi maa-alast oma kantslerile krahv Bestužev-Ruminile, kes selle 1749. aastal müüs edasi Charlotte Amalie von Müllerile. Viimane jagas samal aastal maa oma tütarde vahel: vanem tütar sai Võru-nimelise osa, keskmine tütar Joosu- ning noorem tütar Tilsi- nimelise osa; endale jättis Charlotte Amalie von Müller veidike üle 10 adramaa.

Aastal 1757 müüs ta selle keskmise tütre mehele Gotthard Johann von Müllerile, kes kahe aasta pärast müüs ostetud maa Suur- ja Väike-Väimela nime all koos Varbuse karjamõisaga von Schumannidele. Teada on, et hiljem oli see maa ka parun Rehbinderi käes.

Alates 18. sajandi lõpust oli mõis von Richterite valduses. Richterite ajal ehitatud (esialgselt ühekordse) härrastemaja ning sellega kaaristu abil ühendatud tiibhooned moodustavad auhooviga mõisasüdamiku. Üks tiibhoonetest oli valitseja-, teine teenijatemaja. 1870. aastal sai mõis von Löwenite omandusse. Viimaselt mõisnikult, Bernhard von Löwenilt, riigistati mõis 1919. aastal peale seda, kui see oli jaanuaris taganevate enamlaste poolt põlema süüdatud. Mõisa ääremaad plaanistati ning jagati, 1920. aastal jäi mõisa südamik põllutöökoolile, mis 1922. aastast saadik asus uuesti üles ehitatud kolmekordses härrastemajas (peahoones). Tulekahju rüüstas mõisat ka 1950. aastail.

Tänapäeval on peahoone Võrumaa Kutsehariduskeskuse kasutuses.

[redigeeri] Mõisa kirjeldus

Mõisakompleksi keskuseks oli ühekorruseline lameda katusega peahoone tagaküljega Väimela järve poole. Nüüdisaegne kolmekorruseline peahoone on säilitanud sama asendi ja asukoha. Peahoone tagakülje terrass-treppi piiravad külgedelt risaliite jäljendavad väljaehitised. Hoone fassaadi ilmestasid keskrisaliidi neli pilastrit ning mõlema külgkrisaliidi kaks paarispilastrit, samuti medaljonid, grilandid, tilgutid. Kaarjate müüridega liitus peahoone külge kaks tiibhoonet (teenijate- ning valitsejamaja). Rusteeritud seinapinnaga tiibhoonete keskrisaliitidel on kolmnurkfrontoonid, fassaadidel on kannelüüridega pilastreid, hammaslõiget, laineornamenti.

Nagu tiibhoonedki, asuvad vastastikku (tiibhoonete telgedel, auringi pikendusena) ka sarnased ait-kuivati ning tall-tõllakuur. Need on omavahel sarnased: massiivsed krohvitud kiviseinad, poolkelpkatus, kaaristu esiküljel.

Enamik ülejäänud paarikümmend abihoonet (sh tööhobuste tall, vankrikuur, moonakamajad, aednikumaja, meierei, viinavabrik, laut) ümbritsevad tuumikut vabalt ning on säilinud algkujul.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid