Päikeseküte

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.
Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://www.cerbos.ee/index.php?action=paikesekute

PÄIKESEKÜTE

PÄIKESEKÜTE MUUTUB JÄRJEST POPULAARSEMAKS KA EESTIMAAL.

Elades Eesti kliimavöötmes, kulub suur osa ajast ja rahast sooja ja valguse muretsemiseks- teisisõnu- peab teenima raha, et maksta kütte ja elektri eest. Viimastel aastatel on elektri-, gaasi- ja kergeõlikütte hinnad mitmekordselt kallinenud. Samuti on kallinenud ka kohalikud kütteained- puit, turvas ja põlevkivi.

Kokkuhoidlikumad inimesed on hakanud lisaks põhikütustele ka alternatiivseid soojusenergia tootmise võimalusi otsima. Üks odavamaid on päikeseenergia muutmine soojuseks. Kahjuks Eestimaa oma geograafilise asendiga ei taga aastaringselt päikeseenergia kasutamist, kuid alates märtsi kuust kuni septembri-oktoobri kuuni iga hetk päikesepaistet võimaldab valmistada sooja tarbevett ja ka vajadusel maja keskküttesüsteemi kütta. Kui võrrelda ehitusele ja seadmetele tehtud investeeringu rahalist suurust ja hiljem, olenevalt energialiigist, saadava soojusenergia kW/h hinda maaküttesüsteemiga, ioonküttesüsteemiga (elektroodkatel), gaasiküttega või kergeõliküttega, mida pakutakse, kui mugavaid soojusenergialiike, siis võib julgelt kinnitada, et komplektis puugaasi- või puidugraanulküttesüsteemidega on päikeseküttele tehtav investeering oluliselt väiksem ja soojusenergia omahind madalam. Pealegi ekspluatatsioonis vajab päikeseküttesüsteem tööshoidmiseks vaid mõnikümmend watti elektrienergit pumba tööks. Näiteks maaküttesüsteemi tööshoidmise suvel sooja vee tegemisel vajab elektrienergiat ca 5-10% , kuid talvel tõuseb elektrienergia vajadus juba 20-25 %-ni soojusenergiast, rääkimata ehitusliku osa suurest maksumusest, olenevalt siis seadme võimsusest, ilmastiku tingimustest ja köetava hoone mahust ning soojuskaost. Vahe on väga suur. Võrdluseks ioonküttega saadakse ioonkütteseadmega ühest kW-st elektrienergiast ligikaudu üks kW soojusenergiat.