1917
Allikas: Vikipeedia
1917. aasta
Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand
Aastakümned: 1860. aastad 1870. aastad 1880. aastad 1890. aastad 1900. aastad - 1910. aastad - 1920. aastad 1930. aastad 1940. aastad 1950. aastad 1960. aastad
Aastad: 1912 1913 1914 1915 1916 - 1917 - 1918 1919 1920 1921 1922
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused maailmas
[redigeeri] Jaanuar
- ...
[redigeeri] Veebruar
- 1. veebruar – Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja.
[redigeeri] Märts
- 8. märts – Venemaal algas Veebruarirevolutsioon. (Vana kalendri järgi 23. veebruar.)
- 15. märts – tsaar Nikolai II loobub troonist.
[redigeeri] Aprill
- 16. aprill – Ameerika Ühendriigid kuulutavad sõja Saksamaale.
[redigeeri] Mai
- ...
[redigeeri] Juuni
- ...
[redigeeri] Juuli
- 17. juuli – briti kuninglik perekond võttis Esimese maailmasõja aegses saksavastasuse puhangus Saxe-Coburg-Gotha asemel Windsori nime.
[redigeeri] August
- 14. august – Hiina kuulutas Saksamaale ja Austri-Ungarile sõja.
[redigeeri] September
- ...
[redigeeri] Oktoober
- ...
[redigeeri] November
- 7. november (vkj 25. oktoober) – vene Oktoobrirevolutsioon.
[redigeeri] Detsember
- 6. detsember – Soome kuulutab end iseseisvaks.
- 28. detsember – Bessaraabia kuulutas end iseseisvaks Moldova vabariigiks.
[redigeeri] Sündmused Eestis
- 12. aprill – (vkj. 30. märts) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas määruse "Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta". Eesti ala ühendati ühtseks rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga, kelle juurde tuli nõuandva organina moodustada Ajutine Maanõukogu.
- 23. mai (vkj. 10. mai) – Soomes Lappeenrantas moodustati Eesti Sõjaväelaste Liit.
- 9. juuni – asutati Eesti Õpetajate Liit.
- 16. juuli – Tartus peetud esseeride partei eesti osakondade konverentsil loodi oma keskkomitee.
- 25. september – kirjandusliku rühmituse Siuru (Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Artur Adson, Friedebert Tuglas jt) esimene avalik õhtu Tallinnas Estonia saalis.
- 24. oktoober (vkj. 11. oktoober) – Eesti Maanõukogu võttis vastu otsuse Eesti välisesinduste loomise kohta.
- 7. november (vkj. 25. oktoober) – Tallinnas võttis võimu enda kätte sõja-revolutsioonikomitee.
- 9. november (vkj. 27. oktoober) – Viktor Kingissepp võttis kubermangukomissar Jaan Poskalt asjaajamise üle, algas enamlaste järjest tugevnev terrorirežiim Eestis.
- 23. november - Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee dekreediga kaotati Eestis seisuslik kord.
- 28. november (vkj. 15. november) - Lähtudes asjaolust, et Venemaal võimu haaranud bolševikud on end lahti öelnud riigivõimu senisest kontinuiteedist, kuulutab Toompeal kogunenud Maanõukogu end kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni Eestimaa ainsaks kõrgemaks võimukandjaks.
[redigeeri] Sündinud
- 1. jaanuar – Paul Kees, eesti pedagoogikateadlane
- 29. mai – John F. Kennedy, USA president
- 15. september – Boris Kabur, eesti kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja
- 16. detsember – Sir Arthur Charles Clarke, inglise ulmekirjanik
- 21. detsember – Heinrich Böll, saksa kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1972
[redigeeri] Surnud
- 10. veebruar – John William Waterhouse, briti kunstnik
- 16. veebruar – Octave Mirbeau, prantsuse kirjanik
- 8. märts – Ferdinand von Zeppelin, saksa leiutaja
- 31. märts – Emil Adolf von Behring, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1901
- 5. juuni – António Teixeira de Sousa, Portugali poliitik
- 27. september – Edgar Degas, prantsuse maalikunstnik ja skulptor
- 17. november – Auguste Rodin, prantsuse skulptor
[redigeeri] Nobeli auhinnad
- füüsika – Charles Glover Barkla
- keemia – auhinda välja ei antud
- meditsiin – auhinda välja ei antud
- kirjandus – Karl Adolph Gjellerup, Henrik Pontoppidan
- rahu – Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (Genf)