Pak 40
Allikas: Vikipeedia
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
7,5cm Pak 40 oli kasutusel Wehrmact`i standardtankitõrjekahurina. Sellega olid relvastatud peamiselt jalaväeüksuste tankitõrjedivisjonid (Abteilung) ja üksikud tankitõrjekompaniid. 1939.a said firmad Rheinmetall-Borsig ja Krupp Relvastusametilt tellimuse raske tankitõrjekahuri väljatöötamiseks. Rheinmetall´i poolt valmistatud ja Pak 40 -ks nimetatud kahur sarnanes konstruktsiooni poolset väga 5cm Pak 38 -ga, omades näiteks suudmepidurit, kahekordset lafeti kaitsekilpi ja samatüübilist vedrustust. 75 mm kahur ja selle tugev laskemoon tingisid lafeti valmistamise terasest. Seetõttu suurenes märgatavalt relva kaal, mis võimaldas kasutada transpordiks ainult vedukmasinaid. Uus Pak 40 hakkas saabuma üksustesse esimeste väikemate partiidena enne 1941.a lõppu. Efektiivse laskekaugusega kuni 2000 m ja soomustläbistavusega 80 mm 1000 m pealt (südamikuga tankitõrjemürsk PzGr 40) said väeosad esmakordselt piisavalt effektiivse relva võitluseks T-34 ja teiste raskemate tankidega. Tegemist oli ka võrdväärse partneriga vene 76,2 mm põhitankitõrjekahurile ZIS-3. Pak 40 -dega võidi asendada täiesti vananenud ja ebaeffektiivsed 3,7cm Pak 35/36 -d ja lõpuks ka 5cm Pak 38 -d. Kahuri veoks kasutati põhiliselt kergeid poolroomikvedukeid Sd.Kfz. 10 või Sd.Kfz. 11, lintvedukeid RSO, aga ka (maastiku-) veoautosid. Kokku toodeti 1941 - 1945 u. 23000 Pak 40 -t.