23. jaanuar
Allikas: Vikipeedia
<<< - jaanuar - >>> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
29 | 30 | 31 | ||||
Kalender - 2007 - Aasta päevad |
23. jaanuar on Gregoriuse kalendri 23. päev. Juliuse kalendri järgi 10. jaanuar (1901–2099).
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused
[redigeeri] Eestis
- 1573 – Liivi sõda. Koluvere lahing rootslaste ja venelaste vahel.
- 1577 – Liivi sõda. Vene väed, mille suurus ulatus ligi 50 000 mehele, alustasid Tallinna piiramist, eesotsas vürstide Feodor Mstislavski ja Ivan Šeremetev-Koltsovi juhtimisel. Tallinnat kaitsesid Rootsi vägede juhataja Eestimaal Henrik Horn ja tema poeg Karl. Piiramistegevus lõppes 13. märtsil.
- 1871 – algas õppetöö Kaarma vallakooliõpetajate seminaris Saaremaal.
- 1991 – Tallinnas ja Narvas algasid 30. jaanuarini kestnud nõukogudemeelsete organiseeritud streigid.
- 1994 – Eestisse saabus esimene partii relvi, mis olid tehtud Iisraeli riigifirmas TAAS.
- 1995 – Hiiumaal möllas torm, mis põhjustas kahjusid ligi 4,9 miljonit krooni.
- 1996 – Riigikogu kinnitas kolonelleitnant Johannes Kerdi kaitseväe juhataja kohale. Kaitsejõudude peastaabi kantseleiülem Kitti Jürgens andis sisse lahkumisavalduse.
- 1997 – Oru turbakombinaadi töötajad alustasid näljastreiki.
[redigeeri] Maailmas
- 1516 – Hispaania kuningaks sai Carlos V.
- 1556 – Hiinas Gansu ja Shaanxii piirkonnas toimus suurima hukkunute arvuga maavärin. Surma sai ligikaudu 830 000 inimest.
- 1631 – Prantsusmaa ja Rootsi vahel sõlmiti Barwalde leping.
- 1668 – Inglismaa ja Holland allkirjastasid Haagi liidulepingu.
- 1719 – Vaduzi ja Schellenbergi ühendamisel tekkis Liechtensteini vürstiriik.
- 1793 – Venemaa ja Preisimaa vahel toimus teine Poola jagamine.
- 1799 – Prantsuse väed vallutasid Napoli.
- 1825 – Argentinast moodustati Río de la Plata Ühendatud Provintsid.
- 1849 – Preisimaa tegi ettepaneku moodustada Saksa liit, kuhu ei kuulunud Austria.
- 1900 – Teine Buuri sõda. Spion Kopi lahingus ei õnnestunud Briti vägedel läbi murda buuride kaitseliinidest.
- 1913 – Türgis toimus riigipööre, mille käigus mõrvati sõjandusminister Nazim Pasha.
- 1920 – Holland keeldus liitlastele välja andmast Esimese maailmasõja ajal valitsenud Saksamaa keisrit William II.
- 1937 – Moskvas tunnistasid kohtuprotsessil 17 kommunistide liidrit üles vandenõu Stalini režiimi õõnestamiseks. Vandenõu liidriks oli Lev Trotski.
- 1943 – Teine maailmasõda. Briti vallutasid Tripoli.
- 1943 – Teine maailmasõda. Franklin Delano Roosevelt ja Winston Churchill leppisid Casablanca konverentsil invasiooni Itaaliasse ning teise rinde avamise Loode-Euroopas.
- 1945 – Teine maailamsõda. Nõukogude väed jõudsid Oderi jõeni.
- 1960 – USA mereväe batüskaaf Trieste sukeldus esmakordselt Vaikses ookeanis 10 916 meetri sügavusele. Allveelaevas oli 2 inimest.
- 1964 – Malaisia ja Indoneesia piirisõjas kuulutati välja relvarahu.
- 1964 – Ameerika Ühendriikides siirdati esmakordselt inimesele looma organ: šimpansi süda siirdati patsiendile, kes veidi aega hiljem suri.
- 1968 – Põhja-Korea hõivas Ühendriikide sõjalaeva USS Pueblo, mille meeskonda süüdistati riigi territoriaalvetes spioneerimise eest.
- 1978 – Pariisis rööviti Belgia tööstur parun Édouard-Jean Empain, kes vabastati 26. märtsil.
- 1983 – Nõukogude satelliit Kosmos 1402 sisenes Maa atmosfääri ja kukkus India ookeani.
- 1986 – USA-s rock'n'rolli Kuulsuste Halli toodi esimesed eksponaadid: Chuck Berry, James Brown, Ray Charles, Fats Domino, The Everly Brothers, Buddy Holly, Jerry Lee Lewis ja Elvis Presley.
- 1991 – Iraagi naftaministeerium teatas lühiajalisest bensiinimüügi peatamisest.
- 1993 – Bagdad kinnitas, et Iraagi õhutõrje pole tulistanud Ameerika Ühendriikide sõjalennukeid.
- 1994 – Kolumbias tappis gerilja 35 inimest.
- 1995 – Euroopa Komisjoni presidendiks sai Jacques Santer.
- 1996 – Yigal Amir tunnistas kohtus, et tappis Iisraeli peaministri Yitzhak Rabini.
- 1998 – USA-s Fairfaxis mõisteti surma pakistanlane Mir Aimal Kasi, kes oli 1993. aastal LKA peakorteri ees mõrvanud kolm ning haavanud kahte meest.
[redigeeri] Sündinud
- 1783 – Stendhal (Marie-Henri Beyle), prantsuse kirjanik
- 1832 – Edouard Manet, prantsuse kunstnik
- 1862 – David Hilbert, saksa matemaatik
- 1876 – Otto Diels, saksa keemik, Nobeli keemiaauhind 1950
- 1898 – Sergei Eisenstein (Sergejs Eizenšteins), nõukogude filmilavastaja
- 1910 – Django Reinhardt, Belgia kitarrivirtuoos
- 1923 – Mihhail Bronštein, majandusteadlane, akadeemik
- 1940 – Els Himma, eesti laulja
- 1943 – Hain Rebas, eesti ajaloolane
- 1944 – Sergei Belov, vene korvpallur
- 1947 – Megawati Sukarnoputri, Indoneesia poliitik
- 1950 – Richard Dean Anderson, USA näitleja
- 1957 – Caroline, Monaco printsess
- 1964 – Bharrat Jagdeo, Guyana president (1999–)
- 1967 – Naim Süleymanoglu, türgi tõstja
- 1968 – Raul Olle, eesti murdmaasuusataja
- 1968 – Petr Korda, tšehhi tennisist
- 1969 – Andrei Kantšelskis, jalgpallur
- 1974 – Tiffani-Amber Thiessen USA näitleja
- 1975 – Thomas Brdaric, saksa jalgpallur
- 1984 – Arjen Robben, hollandi jalgpallur
[redigeeri] Surnud
- 1944 – Edvard Munch, Norra kunstnik
- 1989 – Salvador Dalí, kunstnik
- 2004 – Helmut Newton, fotograaf
[redigeeri] Pühad
- ...
[redigeeri] Ilmarekordid
- ...
Vaata ka: 22. jaanuar ~ 24. jaanuar ~ Aasta päevad