Višnuism
Allikas: Vikipeedia
Višnuism (ka: vaišnavism) on hinduismi arvukaima järgijaskonnaga haru. Hinduistidest on u 78 % ehk u 580 miljonit višnuistid.
Višnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Višnu ehk Narayana, kes on maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja, kõikvõimas ja kõiketeadja, lõppematu tarkuse ja armastusega, igavesti eksisteeriv Jumal. Kuivõrd Višnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis, siis on višnuismi peetud ka panenteistlikuks kultuseks.
Višnuismi kohaselt on Jumal kehastunud maa peal üheksa korda; viimased kolm kehastust ehk avataarat olid Rama, Krišna ja Buddha. Kümnes ja viimane kehastus (Kalki) peab uskumuste kohaselt saabuma Kali Yuga ajastu lõpul.
Višnuismi teoloogia sisaldab hinduismi olulisemaid uskumusi nagu reinkarnatsioon, sansaara, karma ning mitmesuguseid jooga süsteeme, kuid suurem tähelepanu on pööratud pühendumuslikule praktikale, bhaktijoogale. Višnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse (ananda) saavutamisele, pühendudes Višnule või mõnele tema avataarale vaimses maailmas (vaikuntha), väljaspool siinse maailma illusoorsust (maya).
Višnuismis on viis traditsioonilist koolkonda: Madhavas, Šri Vaishnavas, Rudra Vaishnavas, Nimbarka Vaishnavas ja Gaudiya Vaishnavism. Erinevused seisnevad peamiselt hinge ja Jumala vahekorra käsitlustes. Gaudiya Vaishnaismis ei peeta Krišnat Višnust lähtuvaks, vaid vastupidi.