Kasutaja:Tom/Haridus
Allikas: Vikipeedia
Haridus on:
- stabiilne teadmiste ja oskuste süsteem mõtestatud ja viljakaks eluks ja/või tööks (/tegevuseks mingis valdkonnas);
- peamiselt intellektuaalne ettevalmistus/valmisolek eluks ja/või tööks (/tegevuseks mingis valdkonnas);
- kultuuris saavutatud teadmiste ja oskuste (1.) ettevalmistuseks (2.) kujundamise süsteem.
Puudutab eelkõige intellekti -- teadmisi, intellektuaalseid oskusi, hoiakuid, harjumusi... Kehaliste (liikumis-/liigutus-) oskuste, vilumuste, ... omandamist nimetatakse treenimiseks; moraalsete... omandamist kasvatuseks.
Teiselt poolt puudutab kultuuris saavutatu kvintessentsi, fundamentaalseid (laialt aktsepteeritud) intellektuaalseid väärtusi.
Haridus omandatakse? tekstide vahendusel. Hariduse sisu kujundatakse spetsiaalsete (õppe)tekstide ettevalmistamise ja kultuuris käibivate tekstide valiku kaudu. Tekstide läbitöötamise tulemusena moodustab subjekt antud teksti(de) mõistmiseks/genereerimiseks? vajaliku koodi/reegli. Siit tuleneb ka hariduse ideoloogiline mõõde -- tekstide valiku ja ettevalmistamise kaudu püütakse kujundada "koodide" süsteemi tegelikkuse mõtestamiseks.
[redigeeri] Hariduse liigitus
[redigeeri] Formaalne ja informaalne haridus
- Formaalne haridus
- institutsionaliseeritud haridus (õppekavadega struktureeritud, õppematerjalidega ja õpetajatega tagatud, koolisüsteemi kaudu korraldatud, dokumentaalselt tõendatud)
- Informaalne haridus
- institutsionaliseerimata teadmised ja oskused (kodus, suhtluses, lugemuses, ... omandatav?)
[redigeeri] Haridustasemed
Tasemete kaupa liigitus puudutab eelkõige formaalset haridust.
[redigeeri] Formaalsed tasemed
Eestis liigitatakse formaalne haridus tasemete kaupa järgmiselt:
- Alusharidus
- teadmiste ja oskuste (/pädevuste?) süsteem, mida eeldab ja millele tugineb õpingute alustamine koolis (-> kooliküpsus) (või: süstemaatilise õppimise alustamine); omandatakse kodus, lasteaias ja/või kooli ettevalmistusklassides
- Algharidus
- Põhiharidus
- Keskharidus
- Kõrgharidus
Kõrghariduses omakorda eristatakse
- Diplomi- ehk bakalaureuseharidust
- Kraadiharidust (magistri- ja doktorikraad)
[redigeeri] Informaalsed tasemed
n. rahva (üldine) haridustase -- iseloomustab rahva (üldist) valmisolekut (kaasaegses maailmas) elu ja tööga (edukalt) toime tulla
[redigeeri] Üld- ja eriharidus
- Üldharidus
- mõtestatud ja viljakaks eluks vajalike pädevuste süsteem
- Eriharidus
- pädevuste süsteem mõtestatud ja viljakaks tegevuseks (/tööks?) mingis (spetsiifilises) valdkonnas
[redigeeri] Erialane, ametialane ja kutsealane haridus
Hariduse liigitamine erialaseks, kutsealaseks ja ametialaseks puudutab eelkõige eriharidust.
- Eriala
- spetsiifilisi teadmisi [ja oskusi (/pädevusi)?] eeldav tunnetusvaldkond (n. matemaatika, agronoomia, toiduainete tehnoloogia, inglise keel, pedagoogika, meditsiin, ajakirjandus ...); laiem ja kitsam eriala
- Erialane haridus
- pädevuste süsteem mõtestatud ja viljakaks tegevuseks mingis (spetsiifilises) tunnetusvaldkonnas (n. juriidiline, majanduslik, meditsiiniline, filoloogiline ... haridus)
- Kutse(ala?)
- spetsiifilisi pädevusi eeldav tegevusvaldkond (n. õpetaja, jurist, insener, arst, teadlane, ajakirjanik ...; kutse-eetika, kutseühing/-liit, kutsetunnistus) (aga kutsekool? -- justkui mingite "lihtsamate" kutsete jaoks?; kutsumus?); väljendab teatud rollisuhet ümbritsevasse, spetsiifilisi suhteid teiste inimestega, teatud (moraalsete?) õiguste ja kohustuste võrgustikku, kehastab? teatud aateid
- Kutsealane haridus
- pädevuste süsteem spetsiifilises valdkonnas (institutsioonis, rollistruktuuris?) töötamiseks (n. õpetaja-, juristi-, inseneri-, arsti- ... -haridus)
- Amet(iala?)
- spetsiifilisi otsustuspädevusi eeldav töö (n. direktor, osakonnajuhataja, meister, koristaja, algklassiõpetaja, teadur, peaspetsialist, uudistereporter ...; ametühing,...?)
- Ametialane haridus
- otsustuspädevuste süsteem teatud ametikohal töötamiseks (n. juhiharidus...?)
[Vrd. meditsiin kui eriala, arstikutse, perearsti amet; või neurokirurgia kui eriala, kirurgi kutse?, kliiniku juhataja amet]
[redigeeri] Akadeemiline ja rakendusharidus
Hariduse liigitamine akadeemiliseks ja rakenduslikuks peegeldab teoreetilise ja praktilise vastandust.
- Akadeemiline haridus
- domineerivalt teoreetilise suunitlusega haridus; pädevuste süsteem, mida eeldab tegevus mingis teoreetilises valdkonnas
- Rakendusharidus
- domineerivalt praktilise suunitlusega haridus; pädevuste süsteem, mida eeldab praktiline tegevus (/töö?) mingis (spetsiifilises) valdkonnas
[redigeeri] Humanitaar- ja reaalharidus
Hariduse liigitamine humanitaar- ja reaalhariduseks puudutab eelkõige akadeemilist haridust ja põhineb teaduste liigitamisel humanitaar- ja reaalteadusteks.
- Humanitaarharidus
- humanitaarteaduste alane haridus
- Reaalharidus
- reaalteaduste alane haridus
[redigeeri] Huviharidus?
[redigeeri] Täiendharidus
[redigeeri] Täiskasvanuharidus
[redigeeri] Vabaharidus
[redigeeri] Alternatiivharidus
[redigeeri] Elitaarne ja egalitaarne haridus
[redigeeri] Seotud mõisted
- Haritus
- isiku valmisolek mõtestatud ja viljakaks eluks ja/või tööks
(Või: Hariduse "omamine", evimine; täisväärtuslikuks (/kvaliteetseks) eluks ja tööks vajalike teadmiste ja oskuste (/pädevuste) valdamine)
- Harimine
- isiku valmisolekute (/teadmiste ja oskuste) süsteemi kujundamine
- Harimatus
- valmisoleku (vajalike teadmiste ja oskuste) puudumine mõtestatud/viljakaks eluks/tööks/toimetulekuks (kas üldiselt või mingis valdkonnas, mingil erialal, ametis või kutsealal)
- Hariduse omandamine?
- valmisolekute (/teadmiste ja oskuste) süsteemi omandamine (/interioriseerimine/kujunemine) viljakaks eluks
- Hariduse omamine?
- valmisolekute süsteemi evimine mõtestatud/viljakaks eluks/tööks
- Hariduse kvaliteet
- omandatud teadmiste ja oskuste (valmisoleku(te)) vastavus vajalikule (kuidas vajalikku määratleda?)
- Hariduse kvantiteet?
- Hariduse kättesaadavus?
- Hariduse sisu
- Hariduse vorm?
- Haridustee
- Haridusprobleemid
- Hariduspoliitika
- Haridust tõendav dokument?
- dokument, mis tõendab teatud valmisolekute (/teadmiste ja oskuste) omamist/kontrollitust
(Või: ... teatud õppekava läbimist; ... teatud eksamite sooritamist)
- Haritlane
- Ühiskonna intellektuaalse pärandi märkimisväärses ulatuses omandanud (/interioriseerinud?) ja seda edasi (k)andev/ edendav? isik
- Haritlaskond
- Haridustegelane
- Haridussüsteem
- ühiskonnas väärtustatud valmisolekute (/teadmiste ja oskuste) kujundamise institutsionaalne süsteem
- Haridusministeerium
- valitsusasutus, mis viib ellu valitsuse hariduspoliitikat (seaduste väljatöötamise ning teiste normide/direktiivide kehtestamise kaudu)
- Hariduse korraldus (hariduskorraldus)
- Haridusametnik
- Haridusasutus
- Sotsialisatsioon
- Inkulturatsioon
- Indoktrinatsioon
[redigeeri] Haridusteadused
- Haridusteadused
- Pedagoogika
- Andragoogika
- Haridussotsioloogia
- Haridusteooria
- Haridusfilosoofia
- Hariduse ajalugu
...
[redigeeri] Kasvatus
- Kasvatus
- (kultuuris fikseerunud?) moraalinormide, käitumisharjumuste, väärtushoiakute ja -hinnangute süsteemi interiorisatsioon
- Kasvamine
- Kasvatamine
- Kasvataja
- Kasvandik
[redigeeri] Treening
- Treening (trenn)
- Treenimine
- Treener
[redigeeri] Areng
- Areng
- iseorganiseeruva süsteemi üleminek kvalitatiivselt kõrgemale toimimistasemele.
- Isiksuse areng
- Lapse areng
- Vaimne/intellektuaalne areng
- Kehaline areng
- Sotsiaalne areng
- Moraalne areng
[redigeeri] Õpe
- Õppimine
- psühholoogia: uue käitumise? omandamine; üldiselt: uue teadmise või oskuse (/kultuurisisu, /pädevuse?) omandamine (jäljendamine/matkimine, uurimine, arusaamine/mõistmine, meeldejätmine, harjutamine, kordamine/meenutamine) (vrd. kohanemine/adapteerumine) (eng. learning, studying)
- Õpetamine
- (demonstreerimine/ettenäitamine/eeskuju, seletamine/selgitamine, ülesannete andmine, kontrollimine, parandamine/korrigeerimine, kinnistamine) (eng. teaching, instruction)
- Õpe
- protsess (ja/või nähtus?) ...; õppimise ja õpetamise ühtsus;
- Õppeprotsess
- Õppetöö?
- Väljaõpe
- Kaugõpe
- Õpetaja
- Õpetlane
- Professor
- Pedagoog
- Andragoog
- Õpilane
- Õppija
- Õppur
- Üliõpilane ;
- Õppeasutus
- Õpetus
- Õpik
- Õppekava
- Õppekorraldus
- Õppeaine
- Õppevahend
- Õppematerjal
- Õpetlik
- Õpetatud ...
[redigeeri] Kool
- Kool
- õpetaja ja õpilase rollisuhetel põhinev institutsioon; õppeasutus/organisatsioon; õppeks ettenähtud hoone
- Koolitus
- Koolisüsteem
- Koolikorraldus
Sõim, lasteaed, alg-, põhi- ja keskkool, gümnaasium, kolledž, kõrgkool, ülikool, akadeemia, instituut, kutsekool
[redigeeri] Muu
Tervis, informeeritus/teadlikkus, kogemus?
Pädevus
Teadmine
Oskus
Vilumus
Harjumus
Väärtus
Norm
Tegevus
Tunnetus
Töö
Looming
Käitumine
- Professionaal
- Spetsialist