II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
II kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb.
Teise kategooriasse on arvatud 262 liiki. Nendest on sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki.
Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud teise kategooria looduskaitsealuste liikide elupaikadest võetakse kaitse alla.
Sisukord |
[redigeeri] II kaitsekategooria taimeliigid
[redigeeri] II kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta)
- müür-raunjalg Asplenium ruta-muraria;
- pruun raunjalg Asplenium trichomanes;
- vitsosi Equisetum x moorei;
- alssosi Equisetum scirpoides;
- koldjas selaginell Selaginella selaginoides.
[redigeeri] II kaitsekategooria paljasseemnetaim (Gymnospermae)
- harilik jugapuu Taxus baccata
[redigeeri] II kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae)
- püramiid-akakapsas Ajuga pyramidalis;
- roomav akakapsas Ajuga reptans;
- väike konnarohi Alisma gramineum;
- nurmlauk Allium vineale;
- Gmelini kilbirohi Alyssum montanum subsp. Gmelinii;
- püramiid-koerakäpp Anacamptis pyramidalis;
- salutakjas Arctium nemorosum;
- palu-liivkann Arenaria procera;
- meripuju Artemisia maritima;
- oja-haneputk Berula erecta;
- kiirjas ruse Bidens radiata;
- kummeli-võtmehein Botrychium multifidum;
- varju-püsikluste Bromus benekenii;
- peen jänesekõrv Bupleurum tenuissimum;
- turvastarn Carex heleonastes;
- sagristarn Carex irrigua;
- randtarn Carex extensa;
- klibutarn Carex glareosa;
- gallia tarn Carex ligerica;
- põhjatarn Carex mackenziei;
- jalgtarn Carex rhizina;
- nokktarn Carex rhyncophysa;
- õrn tarn Carex disperma;
- valge tolmpea Cephalanthera longifolia;
- punane tolmpea Cephalanthera rubra;
- madal kadakkaer Cerastium pumilum;
- sile kardhein Ceratophyllum submersum;
- uimastav varesputk Chaerophyllum temulum;
- laialehine nestik Cinna latifolia;
- pori-nõiakold Circaea lutetiana;
- taani merisalat Cochlearia danica;
- kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida;
- vahelmine lõokannus Corydalis intermedia;
- kevad-ristmadar Cruciata glabra;
- pruun lõikhein Cyperus fuscus;
- kaunis kuldking Cypripedium calceolus;
- täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza cruenta;
- Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza russowii;
- aasnelk Dianthus superbus;
- sile tondipea Dracocephalum ruyschiana;
- mõru vesipipar Elatine hydropiper;
- rand-orashein Elytrigia junceiformis;
- sale villpea Eriophorum gracile;
- rand-ogaputk Eryngium maritimum;
- mets-aruhein Festuca altissima;
- sinine emajuur Gentiana pneumonanthe;
- kivi-kurereha Geranium columbinum;
- läikiv kurereha Geranium lucidum;
- niidu-kuremõõk Gladiolus imbricatus;
- kahar parthein Glyceria lithuanica;
- lõhnav käoraamat Gymnadenia odoratissima;
- hall soolmalts Halimione pedunculata;
- harilik luuderohi Hedera helix;
- harilik käokuld Helichrysum arenarium;
- harilik muguljuur Herminium monorchis;
- pehme mesihein Holcus mollis;
- loim-vesipaunikas Hydrocotyle vulgaris;
- mägi-naistepuna Hypericum montanum;
- järv-lahnarohi Isoetes lacustris;
- võsu-liivsibul Jovibarba sobolifera;
- tömbiõiene luga Juncus subnodulosus;
- sale haguhein Koeleria gracilis;
- must seahernes Lathyrus niger;
- jõgi-metsriis Leersia oryzoides;
- soohiilakas Liparis loeselii;
- väike käopõll Listera cordata;
- vesilobeelia Lobelia dortmanna;
- harilik sookold Lycopodiella inundata;
- ainulehine sookäpp Malaxis monophyllos;
- harilik sookäpp Malaxis paludosa;
- ida-võsalill Moehringia lateriflora;
- siberi piimikas Mulgedium sibiricum;
- vahelduvaõiene vesikuusk Myriophyllum alterniflorum;
- vahelmine näkirohi Najas marina subsp. intermedia;
- liiv-esparsett Onobrychis arenaria;
- kärbesõis Ophrys insectifera;
- jumalakäpp Orchis mascula;
- arukäpp Orchis morio;
- tõmmu käpp Orchis ustulata;
- karvane lipphernes Oxytropis pilosa;
- alpi võipätakas Pinguicula alpina;
- austria roidputk Pleurospermum austriacum;
- alpi nurmikas Poa alpina;
- rand-kirburohi Polygonum oxyspermum;
- juus-penikeel Potamogeton trichoides;
- laukapuu Prunus spinosa;
- palu-karukell Pulsatilla patens;
- salutulikas Ranunculus nemorosus;
- saaremaa robirohi Rhinanthus osiliensis;
- tume nokkhein Rhynchospora fusca;
- mesimurakas Rubus arcticus;
- rand-kesakann Sagina maritima;
- hanepaju Salix repens;
- liht-randpung Samolus valerandi;
- kollane kivirik Saxifraga hirculus;
- mustjas sepsikas Schoenus nigricans;
- juurduv kõrkjas Scirpus radicans;
- palu-põisrohi Silene chlorantha;
- tuhkpihlakas Sorbus rupicola;
- lamedalehine jõgitakjas Sparganium angustifolium;
- ujuv jõgitakjas Sparganium gramineum;
- lääne-sõlmhein Spergularia media;
- rand-soodahein Suaeda maritima;
- püst-linalehik Thesium ebracteatum;
- lamav ristik Trifolium campestre;
- siberi koldkaer Trisetum sibiricum;
- nõmm-mailane Veronica dillenii;
- väikeseõieline hiirehernes Vicia lathyroides;
- peenelehine hiirehernes Vicia tenuifolia;
- kõrge kannike Viola elatior;
- pisikannike Viola pumila;
- laanekannike Viola selkirkii.
[redigeeri] II kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota)
- kivi-lõhiskupar Andreaea rupestris;
- kurruline tuhmik Anomodon rugelii;
- õunjas bartraamia Bartramia pomiformis;
- kolmehõlmaline batsaania Bazzania trilobata;
- turd-lühikupar Brachythecium turgidum;
- meri-pungsammal Bryum marratii;
- vesi-tömptipp Calliergon megalophyllum;
- mustpeasammal Catoscopium nigritum;
- juus-kiilsirbik Dichelyma capillaceum;
- vesi-kiilsirbik Dichelyma falcatum;
- roheline kaksikhammas Dicranum viride;
- könttanukas Encalypta mutica;
- tamarisk-kariksammal Frullania tamarisci;
- Perssoni lõhiksammal Lophozia perssonii;
- kurdõhik Neckera crispa;
- allika-vesitiivik Octodiceras fontanum;
- põhja-roodik Palustriella decipiens;
- Oederi põikkupar Plagiopus oederi;
- lainjas põikkupar Plagiothecium undulatum;
- Corda porella Porella cordaeana;
- suurelehine porella Porella platyphylla;
- sale katiksammal Pterogonium gracile;
- kurdsammal Rhytidium rugosum;
- sinisammal Saelania glaucescens;
- jäik keerdsammal Tortella rigens;
- suur sagarsammal Tritomaria quinquedentata.
[redigeeri] II kaitsekategooria seened (Fungi)
- sireli-lambaseenik Albatrellus syringae;
- lepa-kärbseseen Amanita friabilis;
- lehise-õõspuravik Boletinus cavipes;
- must hundiseenik Boletopsis leucomelaena;
- punajalg-kivipuravik Boletus erythropus;
- Fechtneri kivipuravik Boletus fechtneri;
- mõru kivipuravik Boletus radicans;
- kollane kivipuravik Boletus suspectus;
- soo-maamuna Bovista paludosa;
- lilla kukeseen Cantharellus melanoxeros;
- säärissirmik Chamaemyces fracidus;
- Bloxami punalehik Entoloma bloxamii;
- liiv-maakeel Geoglossum arenarium;
- purpur-maakeel Geoglossum atropurpureum;
- ebe-limanutt Hygrophorus chrysodon;
- tammepässik Inonotus dryophilus;
- kuldpiimane riisikas Lactarius chrysorrheus;
- roosa riisikas Lactarius controversus;
- ripsriisikas Lactarius mairei;
- värviline lehtervahelik Leucopaxillus compactus;
- valge sirmik Macrolepiota nympharum;
- kellukmürkel Morchella semilibera;
- luiteliudik Peziza ammophila;
- mugultorik Polyporus tuberaster;
- kroonliudik Sacrosphaera coronaria;
- kährikseen Sparassis crispa;
- sellerheinik Tricholoma apium.
[redigeeri] II kaitsekategooria samblikud (Lichens)
- harilik tuustsamblik Alectoria sarmentosa;
- nõel-narmassamblik Bryoria furcellata;
- tera-mõhnsamblik Bacidia biatorina;
- kirss-mõhnsamblik Bacidia laurocerasi;
- kahvatu seensamblik Baeomyces carneus;
- rohe-tilksamblik Biatoridium monasteriense;
- näsa-kuldsamblik Caloplaca verruculifera;
- oliiv-helksamblik Cetrelia olivetorum;
- härma-varjusamblik Chaenotheca cinerea;
- vask-porosamblik Cladonia convoluta;
- sire-säärsamblik Cybebe gracilenta;
- must limasamblik Collema nigrescens;
- kollane virvesamblik Dimerella lutea;
- harilik kitsesamblik Flavoparmelia caperata;
- jalaka-kauss-samblik Gyalecta ulmi;
- männi-soomussamblik Hypocenomyce anthracophila;
- sõrmjas tardsamblik Leptogium teretiusculum;
- karvane kruupsamblik Micarea hedlundii;
- kääv-neersamblik Nephroma resupinatum;
- külm purusamblik Ochrolechia frigida;
- väike nõgisamblik Parmeliella triptophylla;
- serva-kilpsamblik Peltigera collina;
- hõbe-luulissamblik Pyrenula laevigata;
- õli-luulissamblik Pyrenula nitidella;
- ruske nuisamblik Sclerophora coniophaea;
- sale nuisamblik Sclerophora farincea;
- võrk-nuisamblik Sclerophora peronella;
- harilik lohksamblik Solorina saccata;
- käsnjas lohksamblik Solorina spongios;
- valge vahasamblik Squamarina lentigera;
- loo-rebasesamblik Vulpicida tubulosu;
- Mougeot’ koldsamblik Xanthoparmelia mougeoti.
[redigeeri] II kaitsekategooria loomaliigid
[redigeeri] II kaitsekategooria selgrootud loomad (Invertebrata)
- apteegikaan Hirudo medicinalis;
- paksukojaline jõekarp Unio crassus;
- eremiitpõrnikas Osmoderma eremita;
- väike-punalamesklane Cucujus cinnaberinus;
- männisinelane Boros schneideri;
- mustlaik-apollo Parnassius mnemosyne.
[redigeeri] II kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata)
- säga Silurus glanis;
- tõugjas Aspius aspius;
- harivesilik Triturus cristatus;
- mudakonn Pelobates fuscus;
- kivisisalik Lacerta agilis;
- järvekaur Gavia arctica;
- sarvikpütt Podiceps auritus;
- hüüp Botaurus stellaris;
- väikeluik Cygnus columbianus;
- laululuik Cygnus cygnus;
- soopart Anas acuta (haudeasurkond);
- merivart Aythya marila (haudeasurkond);
- kirjuhahk Polysticta stelleri;
- väikekoskel Mergus albellus;
- kanakull Accipiter gentilis;
- metsis Tetrao urogallus;
- väikehuik Porzana parva;
- naaskelnokk Recurvirostra avosetta;
- niidurüdi Calidris alpina schinzii;
- mudanepp Lymnocryptes minimus;
- rohunepp Gallinago media;
- mustsaba-vigle Limosa limosa;
- kivirullija Arenaria interpres;
- väikekajakas Larus minutus;
- tõmmukajakas Larus fuscus;
- räusktiir Sterna caspia;
- tutt-tiir Sterna sandvicensis;
- alk Alca torda;
- krüüsel Cepphus grylle;
- kassikakk Bubo bubo;
- sooräts Asio flammeus;
- karvasjalg-kakk Aegolius funereus;
- jäälind Alcedo atthis;
- roherähn Picus viridis;
- valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos;
- laanerähn Picoides tridactylus;
- nõmmekiur Anthus campestris;
- randkiur Anthys petrosus;
- luha-sinirind Luscinia svecica cyanecula;
- põldtsiitsitaja Emberiza hortulana;
- veelendlane Myotis daubentoni;
- tiigilendlane Myotis dasycneme;
- tõmmulendlane Myotis brandtii;
- habelendlane Myotis mystacinus;
- Nattereri lendlane Myotis nattereri;
- suurkõrv Plecotus auritus;
- suurvidevlane Nyctalus noctula;
- kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus;
- pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii;
- suur-nahkhiir Vespertilio murinus;
- põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii;
- hallhüljes Halichoerus grypus;
- viigerhüljes Phoca hispida.