Arutelu:Riigivanem

Allikas: Vikipeedia

Alates 24. jaanuuarist 1934 oli Konstantin Päts Peaminister Riigivanema ülesannetes (vormiliselt kaks erinevat ametikohta - Peaminister, valitsuse juht ja Peaminister Riigivanema ülesannetes, riigipea kohusetäitja):

Riigivanema käsukiri nr. 1.

RT 1934, 8, 63.

24. jaanuaril 1934.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 põhjal olen asunud Riigivanema ülesannete täitmisele, arvates 24. jaanuarist kell 00.00.

Riigivanema ülesannetes Peaminister K. Päts.


Jah, nii see oli. Kaitseseisukorra väljakuulutamise tõttu ei kadunud kyll riigivanema ylesanded, kuid riigivanema valimised ja muud normaalsel ajal põhiseaduses ette nähtud toimingud olid peatatud. Eks see ole rohkem teoreetiline kysimus, kas põhiseaduse alusel riigivanema kohuseid täitev isik on ikka "päriselt" riigivanem või mitte. --Lulu 19. jaanuar 2006, kell 19.14 (UTC)

Kuna Päts oli 1934 võimul siis tegelikul põhiseaduse järgseid valimisi ei korraldatud, samas täitis ta esialgu edasi ka valitsusjuhi kohustusi, kuni... .Akra 22. jaanuar 2006, kell 08.28 (UTC)
Aastatel 1937-1938 oli kasutusel nimi "riigihoidja" enne presidendi ametinimetuse kehtestamist, kuna see oli samuti K.Päts, siis kuhu alla see sobiks.Akra 22. jaanuar 2006, kell 08.34 (UTC)
1934 - 1937 pidas Konstantin Päts kahte ametit: Peaminister Riigivanema ülesannetes (riigipea) ja Peaminister (valitsusjuht). Riigivanema ja Vabariigi Valitsuse aktid on allkirjastatud erinevalt. Vaata valitsusjuhid.Akra 22. jaanuar 2006, kell 09.13 (UTC)


"Riigihoidja" siia artiklisse enam ei sobi. See peaks olema korrektselt vormistatuna artiklis Konstantin Päts. Tuleks kontrollida ja vajadusel toimetada. Võibolla oleks vajalik luua eraldi artikkel Riigihoidja, ja seal asjaolusid ja fakte esitada. --Lulu 22. jaanuar 2006, kell 08.49 (UTC)

Sellepärast teda ei olegi siin. Pätsi artiklisse muidugi. Aga on veel üks aspekt. "Riigihoidja" on Eesti Vabariigi kõrgema ametniku (riigipea) ametinimi. Kui me seda eraldi ära eimärgi peale Pätsi artikli, siis eestil puudus ~ üks aasta riigipea. Samas ei tule pähe ka mingit head varianti. Eraldi artikel oleks väga väike, aga võibolla vajalik. Akra 22. jaanuar 2006, kell 09.13 (UTC)


Kindlasti tuleb teha eraldi artikkel. Seal rääkida mitte ainult Eestist. Ka Horthy oli riigihoidja, st regent. Andres 22. jaanuar 2006, kell 09.15 (UTC)
On külla Andres. Sellisel juhul annab sinna midagi kirjutada. Kommentaariks Lulu. Sellises redaksioonis, mis sa artiklis tegid ei saa keegi aru, mis asi see on ja mille poolest erineb eelevatest riigivanematest. 1934 põhiseaduse märge peaks olemaAkra 22. jaanuar 2006, kell 09.21 (UTC)

Muuseas, Konstantin Päts luges end esimeseks riigivanemaks, kuna ta oli esimene sellele ametikohale valitud riigivanem. Ma ei ole leidnud akti - kui seda üldse eksisteerib -, millega Ants Piip 20. detsembril 1920 riigivanema ametinimetuse omastas. Vabariigi Valitsuse otsuste raamatus (Rahvusraamatukogus) on ta riigivanemana nimetatud alles, kui mälu ei peta, 30. detsembrist 1920.

EE 8 köide annab tabeli, kust ka selle tabeli andmed on võetud. Seal alustab A.Piip tööd riigivanemana 20.detsembril 1920. Loodan, et nad kontrollisid enne kui kirjutasid.Akra 22. jaanuar 2006, kell 13.38 (UTC)Akra 22. jaanuar 2006, kell 13.57 (UTC)
Päts määras ennast riigivanemaks ja kuna tulid segased ajad siis valimisi ei korraldatud. Enne kui 1936 aasta veebruari referendum. Kas koos valimistega või ilma ei selgu. Tean et valiti Rahvakogu, mis tuli kokku veebruaris 1937.
Piisaks äkki põhiseaduse (Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)) lugemisest... §58... põhiseaduse jõustumisel sai peaministrist riigivanem... - Ahsoous 16. august 2006, kell 15:29 (UTC)
Ei ole enesestmõistetav. Asutavat Kogu ei nimetatud ju samast päevast Riiikoguks ümber.


13. juulil 1922 määras Vabariigi Valitsus Riigivanema ametinimetuse tõlked teistesse keeltesse:

  • inglise keelde: State Head või President
  • prantsuse keelde: Chef d'Etat või President
  • saksa keeles: Staatspräsident
  • vene keelde: Глава Республики --Christopher Robin 16. august 2006, kell 14:31 (UTC)