Osmussaar

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.
Osmussaar
Osmussaar
Osmussaar
Pindala 4,69 km²
Rannajoone pikkus 14 km
Sadam Lõunasadam
Tuletorn Osmussaare tuletorn
Saare esmamainimine 1250 (Hothensholm)
Koordinaadid 59°17′31″ N 23°23′28″ E


Osmussaar (Odinsholm) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul.

Sisukord

[redigeeri] Üldandmed

Osmussaare kirderannik
Osmussaare kirderannik

Saare pindala on 4,69 km², pikkus 4,6 km, laius 1,3 km. Rannajoone pikkus on 14 km. Kaugus 7,5 km Põõsaspea ja 62 km Hanko neemest. Saare pind on klibune. Saart läbib Balti klint, kõrgusega 6 meetrit. Saarel on mitmeid järvi mis on tekkelt neotektoonilise maatõusu tõttu merest eraldunud madalad lahesopid. Rannaveed on ohtlikud, (ööl vastu 26. augustit 1914 sattus seal karile saksa ristleja "Magdeburg". Osmussaar kuulub administratiivselt Noarootsi valda.

25. oktoobril 1976 toimus Osmussaare lähistel Osmussaare maavärin.

[redigeeri] Osmussaare tuletorn

 Vaata artiklit Osmussaare tuletorn

Osmussaare tuletorn rajati esialgsel kujul 1765. Praegune majakas on 35 meetri kõrgune musta-valgevöödiline monoliitsest raudbetoonist torn. Tuli on nähtav 18 meremiili kaugusele.

[redigeeri] Jesu Kapell

 Vaata artiklit Jesu Kapell

Jesu Kapell on nüüdseks varemetes kabel Osmussaarel.

[redigeeri] Rannakaitsepatarei nr 314

 Vaata artiklit Rannakaitsepatarei nr 314

Pärast Osmussaare elanikkonna esmakordset evakueerimist 12. juunil 1940 hakati baaside lepingu alusel saarele rajama rannakaitsepatareid number 314. 1941. aastal rannakaitsepatarei aga õhiti, sest tuli taganeda saksa vägede eest.

Sõdurite mälestusmärk
Sõdurite mälestusmärk

[redigeeri] Sõdurite mälestusmärk

 Vaata artiklit Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel

Seoses saksa vägede pealetungiga 1941. aastal tuli asuda saart kaitsma. Osmussaare kangelaslik kaitsmine vene vägede poolt on ainult legend, kuna tegelikkuses ei pakkunud saare vallutamine sakslastele huvi ja venelaste tegevus piirdus ainult saarelt põgenemisega. Siiski pommitasid sakslased saart mitu päeva.

Hiljem pühendati põgenemise käigus mahajäänud venelastele mälestusmärk. Nimelt ei olnud kõik vene sõdurid põgenedes laevale mahtunud ja üleliigsed sõdurid kas lasti maha või suleti patarei ruumidesse.

[redigeeri] Inimasustus

Osmussaart on esimest korda mainitud umbes aastal 1250 (Hothensholm).

Enne viimaste rootslaste põgenemist Nõukogude okupatsioonijõudude eest 1944. aastal asus Osmussaarel üksainus seitsme taluga küla - Bien. Tänaseks on säilinud ainult kaks hoonet - Marksi talu rehealune ja Erkase talu laut. Küla koha pealt võib leida mitmeid endiste majade jäänuseid. Kokku koosnes küla umbes neljakümnest hoonest. Levinumate teadmiste kohaselt koosnes küla küll seitsmest talust aga hiljem olid viis talu jagunenud nõnda, et tegelikkuses oli saarel 12 maaharijat. Peale selle elasid 1930ndatel saarel veel kolm nn. vabadikku, kes peaasjalikult elatusid kalapüügist.

Saarel asunud seitse talu kandsid nimesid: Nibondas, Ärkorsa, Marks, Brusa, Graisa, Nigorsa ja Stavasa. Tõenäoliselt enne suurt katku 1710-11, oli saarel rohkem talusid. Nende kadunud talude nimedeks on peetud külalähedastelt vanadelt kohtadelt leitud nimed - Petes, Krupes ja Hintas. Kuid kas talusid oli kümme kogu XVII sajandi vältel ei ole teada.

Taasiseseisvunud Eestis ei ole kunagised osmussaarlased ega nende järglased oma kunagisi maid tagasi oma käsutusse saanud. Tänapäeval on saar asustatud ühe perekonna poolt.

[redigeeri] Loodus

Osmussaarel on mitmeid gneissbretša rahne, mis on tekkinud meteoriidiplahvatuse tulemusena 540 miljoni aasta eest. Negerundi meteoriidikraater asub saarest 7 km kirdes. Tuntumad rahnud on Skarvan ja Kaksikud.

1996. aastal moodustati saare geoloogiliste objektide, linnuriigi ja asustus ajaloo väärtustamiseks Osmussaare maastikukaitseala, mida haldab Silma looduskaitseala administratsioon.

Osmussaare Kaksikud
Osmussaare Kaksikud

[redigeeri] Osmussaare Kaksikud

 Vaata artiklit Osmussaare Kaksikud

Osmussaarel on ligi 60 Negerundi-bretšarahnu, mis pärinevad saarest 5 km kirdes asuvast Negerundi meteoriidikraatri ringvallilt ja väljapaiskematerjalist ning on jääga laiali kantud.

Saare suurimad rahnud Kaksikud on kaotanud ligi poole oma hiilgusest, kui vene väed II Maailmasõja ajal saarel leiduvaid bretšarahne kaitserajatiste ehitamise eesmärgil ära kasutasid. Täna on Kaksikute ümbermõõt ligi 30 ja kõrgus 3 meetrit.

[redigeeri] Taimestik

Osmussaare maastikukaitsealalt on vahemikus 1885 kuni 1998 leitud 607 soontaimeliiki. Neist 25 liiki on kaitsealused, kusjuures enamus nendest on esindatud elujõuliste populatsioonidena ja on teatava piirini inimtegevuse suhtes ükskõiksed. Kaitsealustest taimeliikidest 14 on käpalised.

Kaitsealalt on leitud 129 liiki samblaid, millest kolm on kaitsealused. Leitud kaitsealused samblad on tõmmu pungsammal, Corda porella ja mustpeasammal. Haruldastest samblaliikidest on esindatud ka lubi-niithammas, juus-sirbik ja kalju-silekupar.

Saarelt on leitud 1976 ja 1993. aasta uuringutega 127 eri liiki seeni. Leitud seeneliikidest on ebajasmiini-tarik kaitsealune. Samas on paljud seeneliigid haruldased kas Eestis või Euroopas.

[redigeeri] Linnustik

Osmussaarel pesitseb rohkelt linde
Osmussaarel pesitseb rohkelt linde

Osmussaar asetseb ida-atlandi rändeteel, mida mööda liiguvad miljonid linnud Põhja-Jäämere ääres paiknevatelt pesitsusaladelt Lääne-Euroopas ja Aafrikas asuvatele talvitusaladele ja tagasi.

Seni on Osmussaarel kohatud 178 linnuliiki, kuid see nimekiri täieneb pidevalt. 2003. aastal leidsid ornitoloogid haudelinnustiku uurimisel saarelt 90 liiki pesitsejaid ning neist 63 liiki olid kaitsealused. Haudepaaride koguarvu hinnati Osmussaarel 1700 – 2200 haudepaarile, keskmine asustustihedus oli 2,2 – 4,5 p/ha.

[redigeeri] Turism

Osmussaare külastamine on lubatud kõigile huvilistele. Mais-juunis tuleb hoiduda lindude häirimisest Lõunasadama lähedal Boani neemel ja Inahamne järvel. Laagrisse jääda ja lõket teha võib ainult selleks ettenähtud paikades. Soovitav ei ole kaasa võtta koeri ja tuleks hoiduda lammaste häirimisest. Lõunasadama kaevu vesi on joogiks kõlblik. Tekkinud olmejäätmed tuleb mandrile tagasi toimetada. Suure hulga osavõtjatega külaskäikude suhtes tuleb kokku leppida looduskaitse ja piirivalve ametnikega.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: