Kristina Šmigun
Allikas: Vikipeedia
Naiste murdmaasuusatamine | ||
Kuld | 2006 | 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit |
Kuld | 2006 | 10 km klassika |
Kristina Šmigun [krist'iina šmig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.
2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne’is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.
Kristina treener on tema isa Anatoli Šmigun.
[redigeeri] Saavutused
[redigeeri] Juunioride maailmameistrivõistlused
Kristina on juunioride maailmameistrivõistlustelt võitnud kaks kuldmedalit (1997. aastal Kanadas Alberta provintsis Cannmore'is 15 km vabasõidus ja 5 km klassikas) ning neli hõbemedalit: 1995. aastal Rootsis Gällivares) 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus; 1996. aastal Itaalias Asiagos 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus.
[redigeeri] Maailmameistrivõistlused
- 31. koht 10 km vabastiilis
- 35. koht 5 km klassikas

1995 Thunder Bay's:
- 5. koht 5 km klassikas
- 20. koht 10 km vabastiilis
- 8. koht 15 km vabastiilis
- 9. koht 10 km vabastiilis
- 28. koht 5 km klassikas
1999 Ramsaus:
- 2. koht 15 km vabasõidus
- 3. koht 30 km klassikas
- 6. koht 10 km vabastiilis
- 9. koht 5 km klassikas
- 12. koht 10 km klassikas
- 19. koht sprindis
- 41. koht 15 km klassikas
2003 Val di Fiemmes:
- 1. koht topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis).
- 2. koht 10 km klassikas
- 2. koht 15 km klassikas (ühisstart)
- 3. koht 30 km vabastiilis
- 4. koht 10 km vabastiilis
- 14. koht 30 km klassikas
- 6. koht 30 km klassikatehnikas ühisstardist
- 9. koht 10 km vabastiilis
- 10. koht 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidus
[redigeeri] 1994. aasta taliolümpiamängud Lillehammeris
- 27. koht 10 km vabastiilis
- 28. koht 15 km vabastiilis
- 30. koht 5 km klassikas
[redigeeri] 1998. aasta taliolümpiamängud Naganos
- 46. koht 30 km vabastiilis
[redigeeri] 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys
- 7. koht 30 km klassikas
- 8. koht 15 km vabastiilis
- 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus
- 25. koht sprindis
[redigeeri] 2006. aasta taliolümpiamängud Torinos
- 1. koht 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus
- 1. koht 10 km klassikas
- 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus
[redigeeri] Maailma karika etappide võidud
Maailma karikasarjas on Kristina seni võitnud 16 etappi:
Kuupäev | Aasta | Koht | Riik | Ala |
---|---|---|---|---|
12. jaanuar | 1999 | Nové Město | Tšehhi | 15 km vaba |
10. detsember | 1999 | Sappada | Itaalia | 10 km vaba |
28. detsember | 1999 | Garmisch-Partenkirchen | Saksamaa | Sprint |
16. veebruar | 2000 | Goms | Šveits | 5 km vaba |
23. märts | 2000 | Lahti | Soome | Sprint |
22. detsember | 2001 | Ramsau | Austria | 15 km vaba ühisstardiga |
2. märts | 2002 | Lahti | Soome | 10 km vaba |
23. november | 2002 | Kiruna | Soome | 5 km vaba |
4. jaanuar | 2003 | Kavgolovo | Venemaa | 5 km vaba |
22. november | 2003 | Beitostølen | Norra | 10 km vaba |
29. november | 2003 | Kuusamo | Soome | 2x7,5 km topeltjälitussõit |
6. detsember | 2003 | Dobbiaco | Itaalia | 15 km vaba ühisstart |
21. detsember | 2003 | Ramsau | Austria | 2x7,5 km topeltjälitussõit |
28. november | 2004 | Kuusamo | Soome | 10 km klassika |
8. detsember | 2004 | Ramsau | Austria | 15 km vaba ühisstart |
11. märts | 2007 | Lahti | Soome | 10 km klassika |
[redigeeri] Maailma karikasarjas saadud punktid ja kohad
Aasta | Punkte | Koht |
---|---|---|
1994 | 7 | 60 |
1995 | 93 | 29 |
1997 | 211 | 13 |
1998 | 138 | 19 |
1999 | 666 | 4 |
2000 | 1165 | 2 |
2001 | 352 | 10 |
2002 | 649 | 4 |
2003 | 834 | 2 |
2004 | 853 | 5 |
2005 | 643 | 4 |
2006 | 346 | 17 |
[redigeeri] Kristina tagasilöögid
1. Veel enne, kui Nagano olümpiamängude aasta (1998) jõudis alata, tuli Lõuna-Eestist teade Kristina Šmiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud mootorsaaniga sõites rangluumurru. Maarjamõisa haiglas tehtud operatsiooni järel paranes Kristina kodus, kuni tundis valmisolekut suusasammu proovida. Sõideti Vuokatisse. Esialgu sai liikumisvoli anda vaid vasakule käele, paremat takistas tugiplaat.
2. veebruaril eemaldas doktor Tein Tartus osa fiksaatorist. Kuigi leidus olümpiale sõidu mõttekuses kahtlejaid, asus Kristina koos isa Anatoliga 5. veebruaril teele.
Üle kuu intervjuude andmisest hoidunud Kristina tunnistas Tallinna lennujaamas: "Piiriks on valu. Võistlen vaid juhul, kui ihuliikmed vastu ei karju." Kristina osales ainult 30 km vabasõidus ja sai 63 osavõtja seas 46. koha.
2. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Šmigunile suureks pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi suusaneiu parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi ta vea, kui täielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda. "Uskusin tõesti, et suudan pärast haigust võistelda samamoodi kui enne, kuid eksisin," kinnitas Kristina.
3. 23. jaanuaril 2002 saabus Eesti Suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Šmiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12. detsembril 2001 maailmakarikavõistluste etapil Brussonis antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolse toimega hormooni 19-norandrosterooni.
Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus olid šokeeritud.
"Ma pole kasutanud seda ainet, mis seisab kirjas Rahvusvahelisest Suusaliidust tulnud faksil," ütles ta. "seepärast soovin kiiresti B-proovi uurimist. Võitlen oma puhtuse ja õigluse eest. Ma ei karda midagi. Võin, käsi piiblil, vanduda, et minu südametunnistus on puhas."
Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni otsusel tohib naissportlase uriiniproovis 19-norandrosterooni kontsentratsioon olla 4 nanogrammi milliliitri kohta, meessportlasel 2 ng/ml. Šmiguni A-proov näitas 6,4 ng/ml.
Eesti Antidopingu Keskuse juhataja Mihkel Margna ütles Postimehes, et Kristina proov ületab lubatud füsioloogilise piiri väikese koguse võrra. Tal tekkis küsimus, kas tegu on üldse dopingujuhtumiga.
Kahtlusi dopinguproovi ehtsuses süvendas FIS-ist saabunud teade, et Šmiguni testimine 15. detsembril 2001 Davosis andis negatiivse tulemuse.
Eesti Suusaliidu president Toomas Savi lootis kõigest hingest, et tegu on mingi arusaamatusega. Tema eestvõttel alustasid Kristina Šmiguni kaitseks tööd Eesti parimad erialaasjatundjad. Viimaste käsitlust suusataja organismi eripärast aga polnud vaja käiku anda, sest enne tuli teine ootamatu sõnum.
30. jaanuaril saabusid Tartu Ülikooli spordibioloogiainstituudi vanemteadur Mehis Viru ja Šmigunide tiimi mänedžer Kristjan-Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist hea sõnumiga: Kristina testimisel võetud B-proovi 21-kordne analüüsimine andis negatiivse tulemuse: 4,2 ng/ml.
Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale.
Olümpial Soldier Hollow´ radadel jäi Kristina parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes. "Kõigil mu olümpiatel on midagi valesti olnud," rääkis Kristina Soldier Hollow´ suusastaadionil. Salt Lake City olümpia lõputseremoonial kandis Kristina Eesti lippu. Nädal pärast olümpiat võitis ta maailmakarikavõistluste Lahti etapi 10 km vabatehnikasõidus, alistades olümpiavõitja Stefania Belmondo kuue sekundikümnendikuga.
[redigeeri] Isiklikku
Kristina Šmigun on 168 cm pikk ja kaalub 59 kilogrammi.
7. juulil 2007 abiellus ta Kristjan Thor Vähiga.