Ulpianus
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Domitius Ulpianus oli silmapaistav rooma jurist (170-228), kes oli pärit Süüriast.
Ta oli asessor praefectus praetorio juures. Praefectus praetorio tollal oli Papinianus. Hiljem oli Ulpianus prafectus annonae - Rooma toiduvarude ülem, siis magister scrinium - imperaatori kantselei ülem, ja lõpuks praefectus praetorio. Olles imperaatori pooldaja, ta suurel määral sai teda ka mõjutada. Sai surma sõdurite mässus.
Justinianuse koodeksis lisatakse Domitiuse nimele epiteedid "summi igenii vir", "vir prudentissimus". 426. aasta seadusega ta oli arvatud 5 juristi hulka (Gai, U., Papinian, Pavel ja Modestin), kelle responsa oli kohtunikutele kohustuslik. Digestades on väga palju Ulpiani osasid. Nende kogus (2462) moodustab umbes 1/3 kogu Pandektist.
Eetilised ja filosoofilised küsimused oli tollal väga populaarsed ning nende mõju on näha ka Ulpianuse töödes. Tema määratles õigust kui "õiglasuse ja headuse kunsti". Tema jaotab õigust 3 osaks: jus naturale (puudutab kõike elusolendeid), jus gentium (puudutab vaid inimesi) ja jus civile (puudutab vaid poliitikat). Ulpiani järgi õiguse jaotamise aluseks (avalik- ja tsiviilõiguseks) on huve (utilia) arusaam. Kõik, mis kaldub riigi huvi poole, esindab ad statum rei Romanae - kuulub avalikusesse; kõik, mis kaldub ad singulorum utilitatem poole - eraõigusesse.
Ulpianus ei pooldanud orjust - tema nimetas igat inimest kogu orbis terrarium'i kodanikuks.
Ulpianus tunnistas enesetapjate testamente ("ut quidam philosophi in ea causa sunt ut testamenta eorum valent").
Ulpianuse õpilaseks oli Modestin, kellest samuti sai kuulus Rooma õigusteadlane.
Ulpianuse õigusteaduse määratlus oli järgmine: "divinarum atque humanarum rerum notitia, justi atque injusti scientia"