Neutriinod
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist. |
Fermion | Sümbol | Mass |
---|---|---|
1. põlvkond (elektronneutriino) | ||
Elektronneutriino | ![]() |
< 2.2 eV/c² |
Antielektronneutrino | ![]() |
< 2.2 eV/c² |
2. põlvkond (müüon) | ||
Müüneutriino | ![]() |
< 170 keV/c² |
Antimüüneutriino | ![]() |
< 170 keV/c² |
3. põlvkond (tauon) | ||
Tauneutriino | ![]() |
< 15.5 MeV/c² |
Antitauneutriino | ![]() |
< 15.5 MeV/c² |
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid. Neutriinod on väga väikese, kuid nullist erineva massiga ning liiguvad valguse kiirusele lähedase kiirusega. Enamik maale jõudnud neutriinodest pärineb päikeselt ning ühes sekundis läbib inimkeha miljardeid neutriinosid.
Kuna neutriino on elektriliselt neutraalne lepton, ei interakteeru ta ei tugeva vastasmõju ega elektromagnetilise vastasmõju kaudu, vaid ainult gravitatsiooniliselt või nõrga vastasmõju kaudu. Gravitatsiooni jõud on äärmiselt nõrk (elementaarosakeste protsesside korral olematu) ning samuti on nõrga vastasmõju protsesside toimumise tõenäosus väga väike. Seetõttu neutriinod üldjuhul ainega ei interakteeru ning neid on väga raske tuvastada või nende olemasolu eksperimentaalselt mõõta. Näitena on neutriino vaba teepikkus pliis ligikaudu valgusaasta.
Neutriinod tekivad radioaktiivse lagunemise käigus näiteks tuumaelektrijaamades, tähe tuumaprotsesside käigus ning samuti siis, kui kõrge energiaga kosmilised kiired põrkuvad kokku atmosfääri osakestega. Neutriinosid on kolme liiki: elektron-neutriinod, müüon-neutriinod ja tau-neutriinod. Igaühel neist on ka vastav antiosakesest partner. Elektron-neutriinod tekivad radioaktiivse beetalagunemise käigus: neutron laguneb prootoniks, elektroniks ja anti-elektron-neutriinoks. Beetalagunemise põhjuseks on nõrk vastastikmõju.
Neutriinode arv kasvab pidevalt ja arvatakse, et neid on iga elementaarosakese kohta umbes neli.
Neutriino olemasolu ennustas Wolfgang Pauli 1930. aastal ja neutriino avastati katseliselt 1956. aastal.