Laam
Allikas: Vikipeedia
Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
Litosfäär on Maa kõva ja tahke kivist koorik. See koorik ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja sellest tuleneva vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad muuhulgas ka maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Need litosfääri tükid ongi laamad. Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, mõned aga ainult ühest. Laamadevahelised seismiliselt aktiivsed vööndid jaotatakse kolmeks: divergentsi vöönd, konvergentsi vöönd ja transformne murrang.
Sisukord |
[redigeeri] Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor
Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes piirkondades maavärinad ja vulkaanipursked, keskele tekib riftiorg. Selle tagajärjel tekib juurde uut maakoort ja nii on ka tekkinud näiteks Island.
[redigeeri] Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor
Põrkuvad ja seal liigub üks maakoor teise alla, sulab seal ja tekib süvik. Teine maakoor kurdub mäestikuks ja tekib uut maakoort juurde.
[redigeeri] Ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor
Põrkuvad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Vaikse ookeani loode osas. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja sulab seal ehk hävine. Seal kus ta sukeldub, sinna tekib süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid.
[redigeeri] Mandriline maakoor ja mandriline maakoor
Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik. Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida.
Laamade liikumist uuriva teadusharu nimi on geotektoonika. Teooria, mis selgitab laamade olemust ja nende liikumist on laamtektoonika.
Maa on Päikesesüsteemi ainus liikuvaid laamu omav planeet.
Eesti asub laamadevahelistest piiridest kaugel, mistõttu ei esine siin tugevaid maavärinaid ega ka vulkaanipurskeid.
Eestikeelse termini "laam" pakkus välja Herbert Viiding.