Kaarel Eenpalu

Allikas: Vikipeedia

Kaarel Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl Einbund; 28. mai 1888 Tartumaa Vesneri vald Palu talu – 27. või 28. jaanuar 1942 Venemaa Kirovi oblast Vjatka vangilaager (Vjatlag)) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932 1. novembrini 1932.

Kaarel Eenpalu isa oli Andres Einbund.

Sisukord

[redigeeri] Haridus

Õppis Vesmeri vallakoolis. Lõpetas Hugo Treffneri eragümnaasiumi, õppis 19091914 Tartu Ülikoolis õigusteadust, tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures. Tal oli õigusteaduste kandidaadi kraad.

Eenpalu oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) esimees. 1938. aasta kevadel olevat EÜS-is peaministri Eenpalu osavõtul toimunud tema poliitilise joone arutelu. Eenpalu olevat ülemäära politseiriikliku poliitika pärast mõneks ajaks EÜS-i vilistlaskogust välja arvatudMall:LisaViide.

[redigeeri] Sõjaväeline tegevus

Osales 1915 või 1914-1917 Esimeses maailmasõjas, lõpetas 1917 Petrogradis Paul I sõjakooli. Formeeris 1917 Eesti suurtükiväebrigaadi (või 1. Eesti suurtükiväe brigaadi) 5. pataljoni (või patarei) ja oli 1918. aastani selle ülem. Oli 1918–1919 Vabadussõjas Tartu kooliõpilaste pataljoni (Tartu vabatahtlike pataljoni (110-120 meest) ülem. 1919 formeeris 2. suurtükiväepolgu 7. patarei ja oli selle ülem. Ta läks reservi leitnandi auastmes.

[redigeeri] Poliitiline tegevus

Valiti 1919 Rahvaerakonna liikmena Asutavasse Kogusse, läks 1923 üle Põllumeestekogudesse. 19201937 oli I–V Riigikogu ning alates 1938 I Riigivolikogu liige (79. valimisringkonnast.

Oli 1919–1920 riigikontrolör, 1920, 1921–1924 ja 1924–1926 siseminister (teda peetakse Eesti politsei rajajaks), 19261932 ja 19331934 III, IV ja V Riigikogu esimees, juulist novembrini 1932 riigivanem, 1934–1938 siseminister ja peaministri asetäitja, 19381939 peaminister.

Pärast 12. märtsi 1934 riigipööret oli ta Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri järel kolmas mees riigis. Kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud.

[redigeeri] Talupidamine

Pidas aastast 1925 Harjumaal Raasiku vallas Arukülas Hellema õppe- ja katsetalu, kus kasvatati peamiselt kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja.

[redigeeri] Muud ametid

19111912 oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatavate näituste sekretär.

Aastatel 19101912 ja 1915 oli Postimehe toimetuse liige, 1918 toimetaja, 1920 Tallinna Teataja, 1924 ajalehe "Kaja" peatoimetaja.

1939–1940 Eesti Fosforiidi peadirektor Maardus.

[redigeeri] Ühiskondlik tegevus

Ülikoolis õppimise ajal tegutses rahvaraamatukogude liikumises ja karskusliikumises.

Ta oli juhtivalt tegev põllumeeste organisatsioonides (koos A. Jürima, Jaan Hünersoni ja teistega), osales Põllumeeste Keskseltsi töös ning politsei-, spordi- ja tuletõrjeorganisatsioonides.

Kaarel Eenpalu oli Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane.

[redigeeri] Tunnustused

  • 1922 2. suurtükiväepolgu ohvitseridekogu auliige
  • 1929 Poola-Eesti Ühingu auliige
  • 1930 Kotkaristi teenetemärgi I klass
  • 1932 Kaitseliidu Tartu Maleva Õppurmalevkonna
  • 1935 Eesti Punase Risti teenetemärgi I klass
  • 1936 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi auliige
  • 1936 Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu auliige
  • 1937 Rae valla aukodanik
  • 1938 Eesti Loodusvarade Instituudi auliige
  • 1938 Valgetähe teenetemärgi I klass
  • 1939 Rannu valla aukodanik
  • 22. veebruar 1939 Riigivapi teenetemärgi I klass

[redigeeri] Teosed

  • 1912 Raamatukogud ja nende asutamine (Tartu)
  • 1914 Rahvaraamatukogude sisemine korraldus (Tartu)
  • 1918 Vaba iseseisev Eesti. I (Tartu)
  • 1918 Õiguslik riik (Tartu)

[redigeeri] Arreteerimine ja surm

Arreteeriti 24. juulil või 27. juulil või 16. juulil 1940 NKVD poolt oma talus. Teda süüdistati Viktor Kingisepa tapmises ning võitluses töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu. Ta suri vangilaagris eeluurimise ajal.

Kaarel Eenpalu on maetud Äksi surnuaeda.

[redigeeri] Isiklikku

Kaarel Eenpalu töölaud ägas paberikoorma all. Puhkuse ajal pidi ta ennast Haapsalus tohterdama.

Kaarel Eenpalu abikaasa oli Linda-Maria Eenpalu.

Neil olid tütred Helmi-Aino (1917), Virve (1919), Tiiu-Hilja (1921) ja Mai-Linda (1923).

Abikaasa ning Virve ja Mai saadeti 1941. aastal 15 aastaks asumisele Tomski oblasti Tšainski rajooni Makarjevka külla. Tiiu ja Helmi (Teder) põgenesid 1944 Saksamaale. Virve vabanes 1. märtsil 1956, abikaasa 21. mail 1956.

Anne Eenpalu on Kaarel Eenpalu tütretütar.

[redigeeri] Kirjandus

Auli Käsik on 1995. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis kaitsnud diplomitöö Kaarel Eenpalu raamatukogunduslik tegevus.

[redigeeri] Tsitaat

Mina usun Jumalasse, maamulla pühadusse, eestlase ja tema eluruumi püsimisse.

[redigeeri] Karl Einbundi valitsus (19. juuli1. november 1932)

  • Karl Einbund – riigivanem
  • Mihkel Pung – välisminister
  • Ado Anderkopp – kohtu- ja siseminister
  • Oskar Köster – põllutööminister
  • Johannes Zimmermann – majandusminister
  • Jaan Hünerson – majandusminister
  • August Kerem – kaitseminister
  • Jaan Raudsepp – teedeminister

[redigeeri] Kaarel Eenpalu valitsus (9. mai 193812. oktoober 1939)

  • Kaarel Eenpalu – peaminister
  • Aleksander Jaakson – haridusminister
  • Albert Assor – kohtuminister
  • Leo Sepp – majandusminister
  • Artur Tupits – põllutööminister
  • Richard Veermaa – siseminister
  • Oskar Kask – sotsiaalminister
  • Paul Lill – sõjaminister
  • Nikolai Viitak – teedeminister
  • Karl Selter – välisminister
  • Ants Oidermaa – minister (alates 30. jaanuarist 1939)

[redigeeri] Teenetemärgid

[redigeeri] Välislingid

Eelnev:
Konstantin Päts
Eesti peaminister
1938-1939
Järgnev:
Jüri Uluots
Eelnev:
Jaan Teemant
Eesti riigivanem
1932
Järgnev:
Konstantin Päts


Eesti Vabariigi riigivanemad ja peaministrid Eesti Vabariigi vapp
Ministrite Nõukogu esimees (1918)
Päts 
Peaministrid (1918–1920)
Päts | Strandman | Tõnisson | Birk | Tõnisson | Piip 
Riigivanemad (1920–1934)

Piip | Päts | Kukk | Päts | Akel | Jaakson | Teemant | Tõnisson | Rei | Strandman | Päts | Teemant | Einbund | Päts | Tõnisson | Päts

Peaministrid (1934–1940)

Päts | Eenpalu | Uluots | (Vares) |

Vabariigi Valitsuse eksiilis peaministri asetäitjad (1944–1992)

(Tief) | Sikkar | Kint | Warma | Kint | Mark | Penno |

Peaministrid (1991–)

(Savisaar) | (Vähi) | Laar | Tarand | Vähi | Siimann | Laar | Kallas | Parts | Ansip |

Teised keeled