Alan Turing

Allikas: Vikipeedia

Alan Turingi raidkuju
Alan Turingi raidkuju

Alan Mathison Turing (23. juuni 1912 London7. juuni 1954) oli briti matemaatik ja krüptoloog, keda loetakse üheks arvutiteaduse loojaks.

Tema poolt kirjeldatud Turingi masin on üks algoritmi mõiste mõjukamaid formaliseeringuid. Ka pärineb temalt üks Churchi teesi sõnastus.

Teise maailmasõja ajal tegeles Turing Bletchley Parkis krüptograafiaga. Muuhulgas osales ta sakslaste Enigma murdmisel. Pärast sõda projekteeris ta Londonis Rahvuslikus Füüsikalaboratooriumis ühe esimese programmeeritava elektronarvuti. Tema artikkel "Computing machinery and intelligence" oli teedrajav tehisintellekti alal.

Tollal populaarse vaidluse tõttu, kas masin võib asendada inimest, sõnastas ta Turingi testi, mille järgi saab otsustada, kas tehisintellekt suudab mõelda nii nagu inimene.

Alan Turing lõpetas elu enesetapuga, kui ta homoseksuaalsusega kaasneva turvariski tõttu kõigist salajastest projektidest taandati. Ta tappis end võrdlemisi veidral viisil, süües mürgitatud õuna nagu Lumivalgeke.

"Apple'i" logo, millel on kujutatud hammustatud õun, on oletatavasti Turingi surmast inspireeritud.

Alan Turing oli väljapaistev pikamaajooksja. Tema isiklik rekord maratonijooksus 2:46.03 oli ainult 11 minutit aeglasem kui 1948. aasta suveolümpiamängude võitjal.

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: