Narva Hermanni linnus

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.
Narva Hermanni linnus
Narva Hermanni linnus

Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal, Narvas, Narva jõe kaldal.

1254. aastast pärinevad esimesed teated taanlaste poolt ehitatud Narva linnusest, mis esialgu asus küll üle Narva jõe tänapäevase linnuse vastas. Linnus võidi ehitada 1220. aastatel seega kohe peale Virumaa vallutamist oma Eesti valduste idapiiri kaitseks. Hilisem linnus ehitati Narva jõe läänekaldale samale kohale , kus oletatavasti asus varasem eestlaste linnus ning mis oli Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla lähistel.

1277. kinnitavad ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard de Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam). Narva ajaloo asjatundjad on välja tulnud mõttekäiguga, et Narva võis olla Eesti alal ainuke linn, mis ei ole tekkinud linnuse ümber, vaid välja arenenud külast.

1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse.

Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn – praeguse Pika Hermanni torni eellane.

Hermanni linnus koos Venemaale viiva sillaga
Hermanni linnus koos Venemaale viiva sillaga

14. sajandi vältel laiendati linnust. Esimesena rajati kastelli põhjaküljele väike eeshoov, aastail 1341 - 1342 aga suur läänepoolne eeshoov. Üldjoontes juhindusid kõik hilisemad täiendused ja ümber ehitused selleaegsest põhiplaanist.

1. aprillil 1342 põletasid venelased Narva linnuse ja linna teist korda, tungides missa ajal linnusesse ja tappes kõik linlased.

Linnus ja linn taastati kiiresti, sest juba 25. juulil 1345 kinnitas Taani kuningas Valdemar IV Atterdag Narvale Lüübeki linnaõigused, kuid oletatakse, et Narva sai linnaõigused juba kuningas Valdemar III ajal.

1346 läks Narva linnus Liivi ordu valdusesse ja kastell ehitati ümber konvendihoone ks. Jõepoolsele küljele lisati kaevudansker. Teine dansker ehitati lääneseina. Konvendihoone eri tiivad ühendati sisehoovi ümbritseva puitgaleriiga.

Pika Hermanni torni kõrgendati 15. sajandi lõpul ja 16. sajandil, et saada parem ülevaade 1492. aastal rajatud Jaanilinna linnuses toimuvast.

1. aprillil 1558 aastal algas Narva pommitamine Jaanilinnast. 11. mail puhkes Narvas suur tulekahju. Venelased kasutasid segaduse ära ja vallutasid linna, kuid linnust vallutada ei suutnud. Linnuse kaitsjatega saavutati kokkulepe ja neil lubati vabalt lahkuda.

15591581 oli linnus Venemaa valduses.

6. septembril 1581 vallutasid rootslased Narva hõivasid linnuse, kes kohandasid vana konvendihoone läänetiivas asunud refektooriumi asehalduri residentsiks. Selleks murti seintesse ka uued suured akna avad. 1586. aastal ehitati läänehoovi Suur Kivisaal.

Pikk Hermann Narva Hermanni kindluses Narva jõe ääres
Pikk Hermann Narva Hermanni kindluses Narva jõe ääres

Aastal 1593 plahvatas Pika Hermanni tornis püssirohi, kuid 1638. a. remonditi taas. Samal aastal rajati suurde eeshoovi ka praeguseks lammutatud arsenal. Lisaks eeshoovil veel garnisoni kirik ja saun.


19. sajandi kesksel restaureeriti linnust sõjaväe arhitekt Modest Rezvoi projekti kohaselt, kuid Krimmi sõda katkestas tööd. II maailmasõja ajal sai linnus tugevasti purustada. Alates 1950. aastastest toimuvad linnuses restaureerimistööd. Tänasel päeval on restaureerimata veel konvendihoone idatiib.

[redigeeri] Välislingid

Teised keeled