Harilik muguljuur
Allikas: Vikipeedia
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Harilik muguljuur | ||
---|---|---|
![]() |
||
Süstemaatiline kuuluvus | ||
Riik: | Taimed | Plantae |
Hõimkond: | Katteseemnetaimed | Magnoliophyta |
Klass: | Üheheidulehelised | Liliopsida |
Selts: | Konnarohulaadsed | Asparagales |
Sugukond: | Käpalised | Orchidaceae |
Perekond: | Muguljuur | Herminium |
Liik: | Harilik muguljuur | monorchis |
Herminium monorchis |
Harilik muguljuur (Herminium monorchis) on väike rohekaõieline taim ja jääb vilumatul silmal sageli märkamata. Siiski on ta mõnel pool Eestis veel küllaltki levinud taimeliik, kuigi tema arvukus on kasvukohtade hävimise tõttu hakanud viimasel ajal vähenema.
Hariliku muguljuure taim on enamasti vaid 10-15 cm kõrgune. Varre alusel asuvad kaks (harvem kolm) umbes 5 cm pikkust vastakut kollakasrohelist süstjat lehte. Väikesed rohekaskollased õied asuvad varre tipus kuni 5 cm pikkuses tihedas õisikus ja lõhnavad magusalt mee järele.
Muguljuur on oma nime saanud mullas asuva ümmarguse juuremugula järgi, mida on igal taimel alati üks — kõigil teistel meie mugulaga käpalistel aga kaks. Noored asendusmugulad tekivad muguljuurel emataimest veidi kaugemal stoolonite tippudes, seepärast polegi märgata vana ja tumedat eelmise aasta mugulat. Muguljuur näib esmapilgul küllaltki sarnane meie teiste väikeste rohekaõieliste orhideede — sookäpa ja soovalguga, kes aga kasvavad teistsugustes kasvukohtades ja kellel on varre alusel enam-vähem maapealsed mugulad.
Muguljuure taimed tärkavad juuni alguses ja puhkevad juuni teisel poolel.
Õite magus lõhn ja lühikeses kannuses olev nektar meelitavad ligi tolmeldajaid ja enamasti viljub see silmapaistmatu taimeke väga edukalt.
Harilik muguljuur kasvab valgusküllastel, parasniisketel või niisketel lubja-rikka mullaga, madala taimestikuga kasvu kohtadel, soo- ja rannaniitudel, kadastikes ja madalsoodes mätastel. Selliste kasvukohtade võsastumine ja kõrgema rohttaimestiku ilmumine pärast karjatamise lõppemist on muguljuure kasvualasid ahendanud. Madalsoode säilitamine ja poollooduslike taimekoosluste jätkuv hooldamine on ka selle taimeliigi säilimise peamiseks eelduseks. Soomes, kus harilik muguljuur kasvas oma levila põhjapiiril, on ta juba aastakümnete eest hävinud.
Eestis võib harilikku muguljuurt näha peamiselt läänesaartel ja mandri lääneosas, mujal on see taim küllaltki haruldane.