Kass
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist. |
Kass ehk kodukass (Felis silvestris catus) on kaslaste perekonda kuuluv väike, lihatoiduline imetaja. Ta on kaslaste hulgas ainus koduloom.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Inimeste ja kasside kooselu sai arheoloogide arvates alguse umbes 10 000 aastat tagasi. Kodukassi looduses elavateks eellasteks peetakse eelkõige Kirde-Aafrikas levinud liibüa ja võsa-ookerkassi.
Enimlevinud on arvamus, et kassid kodustati Egiptuses umbes 4000 aastat tagasi. Vana-Egiptuses palsameeriti kasse kui pühi loomi, kassi tapjat karistati rängasti.
[redigeeri] Liigitus
Nüüdisaja kodukasse liigitatakse pika- ja lühikarvalisteks. Pikakarvalistest peetakse Eestis eriti angoora ja pärsia kasse, lühikarvalistest euroopa kodukassi ja siiami kassi. Omapärased on karvutu paljasnahkkass ja sabatu mani kass.
[redigeeri] Käitumisomadused
Kassil on kaslastele iseloomulikke käitumisomadusi: päeval ta puhkab, öösel käib jahil, ohvrile – hiirtele ja lindudele – läheneb ta hiilides, armastab saagiga mängida, enne kui selle surmab.
[redigeeri] Keel
Kaslaste heliline keel koosneb näugumisest, kurrumisest, urisemisest, nurrumisest ja kähisemisest. Näugumine võib olla inimesele tavaliselt kuuldamatutel sagedustel. Osa sellest on perekonnal ühine (suuremate kaslaste puhul madalamad helid), osa ainult kasside spetsiifiline, osa õpitav. Näiteid kasside sõnavarast (hästi lihtsustatud kujul):
- Kurrumine on alati positiivne.
- Madala tooniga kurrumine tähistab tavaliselt kutset
- Kõrgema tooniga kurrumine on üldiselt lihtsalt sõbralikkuseavaldus
- Kurrumine võib lõppeda näugatusega, mida võib võtta käändelõpuna
- Urisemine on alati negatiivne, kui ei ole tegu mänguga:
- Madal aeglane urisemine on hoiatus, millele rünnakut ei järgne peaaegu kunagi (näiteks, kui teine kass tuleb söömise ajal segama)
- Intensiivsem ja kõrgem urisemine, mis võib lõppeda madala kõrgeneva näugumisega eelneb üldiselt kaklusele, ent üritab veel kaklust ära hoida
- Kähisemine on alati väga negatiivne, isegi mängu puhul võib näidata liialdamist:
- Eelneb tihti vahetult rünnakule, isegi kui vastane proovib põgeneda
- Nurrumine väljendab rahulolu mõnusa keskkonnaga, rahulolu määra näitab nurrumise intensiivsus
- Kui kas on haige või suremas siis võib ta üritada ennast kurrumisega rahustada, lõdvestada.
- Näugumise võimalikud kasutusalad katavad üldjoontes kõikide teiste kasutusalad (siin on ainult üldnäited, arvestamata täpse intonatsiooni ja sellest tulenevate tähendusvarjunditega):
- Vali kime näugumine, mis lõpus madalamaks muutub, on hoiatus
- Vali kime näugumine on pulmakutsung
- Madal madalduv järsult lõppev näugatus on üldiselt kutsung
- Väga kõrge tooniga piiksumisega kutsub ema poegi
- Enamikul juhul on näugumise intonatsioon inimesele suuremal või vähemal määral intuitiivselt arusaadav -- kõige üldisemad vahemikud ka inimesele, kes pole varem kassidega kokku puutunud.
Kasside kehakeel koosneb liikumisest, mõned näited:
- Ohu korral ajavad kassid turja küüru, väljendab hoiatust
- Kõrvade lidusseajamine on hoiatus
- Füüsiline kontakt väljendab üldiselt positiivset suhtumist, kui ei ole tegu võitlusega
- Pilgud ja muu omavad intuitiivselt aimatavat tähendust
Lisaks kasutavad kassid suhtlemiseks lõhnasid.