Arutelu:Taarapita
Allikas: Vikipeedia
Taara on ka pakend. Andres 8. aprill 2006, kell 21.54 (UTC)
- nii pakend ise ja ka pakendi kaal (bruto ja neto vahe) - Ahsoous 8. aprill 2006, kell 22.09 (UTC)
-
- Tegelikult ma mõtlen, et artikli pealkiri võiks olla kas Taarapita või Tharapita, viimane jälle on ka üks eesti ansambel.--Boy 8. aprill 2006, kell 22.45 (UTC)
Jumala nimi on kas Taara või Tarapita. Nimekuju "Taarapita" ei ole. Pole ka kindel, kas tegu on ühe või sama jumalaga. Andres 9. aprill 2006, kell 11.02 (UTC)
Õige nimi on ikka Taara või Tarapita, aga mitte Tharapita või Taarapita. Arvatakse, et Taara on sama, mis Tooru.
Ja veel üldiselt võiks artiklite nimed kirjutada väikese algustähega, välja arvatud pärisnimed ja suurtähelised lühendid. Seega taara on pakend ja Taara on jumal.--Valju 9. aprill 2006, kell 11.08 (UTC)
-
- Teen ettepaneku artikli pealkiri tagasi muuta.
-
- Pealkirjades ei saa suuri ja väikesi tähti eristada. Selline tehniline võimalus on põhimõtteliselt küll olemas (vikisõnaraanatus see nii on), kuid paistab, et see pole otstarbekas. Andres 9. aprill 2006, kell 11.42 (UTC)
-
-
- Tuginesin nimekuju valikul peaasjalikult Urmas Sutropi tööle (vt link atrikli lõpus), kes antud hetkel tundub olevat üks tõsiseltvõetavamaid autoreid.--Boy 9. aprill 2006, kell 12.19 (UTC)
-
-
-
-
- Olgu, see on veenev. Andres 9. aprill 2006, kell 12.36 (UTC)
-
-
Taara oli ka Jurjevi jalgrattasõitjate seltsi, Vabadussõja-aegse suurtükiplatvormi [1] jne nimi.
Lingid teiste rahvaste jumalanimede juures on minu meelest kahtlased: viitamine riigile või rahvale ei ole minu meelest kohane. Ja viited võiks panna jumalatele (jumalanimedele) enestele. Andres 26. juuli 2006, kell 05.39 (UTC)
Nimekuju Taarapita kuulen esimest korda. Õige on Tharaphita. (ei tea kuidas teistel aga minul lõunaeestlasena on sedapsi ka mugavam hääldada) M. J. Eiseni oletus, et nimi on pärit muinasgermaanlastelt võib olla tõene ja võib mitte. Mina kaldun pooldama, et nime ei laenatud germaanlastelt vaid nimel on üks ühine vanem päritolu ja jõudis erinevaid teid pidi nii germaanlaste kui maarahva juurde. Vastasel korral võiks oletada, et Tooru (mingi sugulasrahva) jumal on kah germaanlastelt pärit. :D
Ära peaks märkima ka selle, et osad uurijad (kahjuks olen unustanud nende nimed)peavad sõna "tharaphita" kahest osast koosnevaks - nimelt Thara avita. Ka see on üsna võimalik. --Hallsilm 22. november 2006, kell 12:42 (UTC)
-
- Aga miks Sinu arvates on õige just nende H-tähtedega nimekuju? Ma võin eksida, aga kahe täishääliku ühend sõna alguses on läänemere-soome keeltes pigem erand ja tavaliselt on sellised kaashäälikuühendid pigem (loodus)hääli märkivates sõnades (prõks, pliks, plaks, kriuks), ainult võru ja setu murretes kohtab kaashäälikuühendeid sõna alguses (tsilk, tsiga, tsoll). Ka eesti mitmes murdes on ka laensõnades sõna algusest üks kaashäälik kadunud, näiteks Saaremaal või mulgi murdes on raana, raktor, liit, aga mitte kraana, traktor, pliit. H häälik T või P järel on minu arvates võimatu, ma ei oska tuua ühtegi näidet. Valju 22. november 2006, kell 13:01 (UTC)
-
-
- Jah, see on eesti sõnades võimatu. Andres 22. november 2006, kell 13:03 (UTC)
-
Tehkem kõigepealt endale selgeks, kas otsime hääldust või grammatilist korrektsust või vastavust mingile kirjalikule allikale, kus sõna esimest korda äramärkimist leidis. Viimasel juhul ei teki mingit küsimust, eks? Kui grammatilist korrektsust ja vastavust läänemeresoome keelte reeglitele, siis lubage küsida, kas liivi ja võru kiilt räägivad tsuktsid? Kui soovime kirjapildis kajastada võimalikult täpset hääldust, siis tasuks meeles pidada, et seda sõna ei kuulnud kristlased mitte kabinetivaikuses ja vaikselt kõnelduna, vaid looduses kõva mitmehäälse hüüuna. Mina tegelen koos sõpradega väikestviisi eksperimentaalarheoloogiaga ning proovisime koos tuttavatega välja öelda sõna, ning soovitan üht asja teile enne kui hakkate tegelema ekspertlusega: Minge kuskile lagedamale kohta ja röökige sõna mitmekesi täiest kõrist ning las osa rahvast olla teises otsas, nii 100 m kaugusel ning kuulaku. Salvestage kui tahate. H täht on nii hüüdjate kui kuulajate jaoks olemas isegi kui proovida hoiduda h-tähe kasutamisest. Lihtsalt. --Hallsilm 26. november 2006, kell 09:00 (UTC)
- Vikipeedia ei saa tugineda kasutajate originaaluurimustööle. Andres 26. november 2006, kell 09:04 (UTC)
- Hallsilm! Nüüd sa astusid reha otsa! Liivi keeles pole sõnu kus esineb H-täht ega ka H-häälik, tähestikus on ta küll olemas, aga nii nagu läti keeleski, kasutatakse seda ainult võõrapäraste nimede kirjutamisel. Ka võru keeles ei esine H-häälikut ega tähte T või P järel. Erinevalt eesti kirjakeelest võib küll sõnaalguse T olla palataliseeritud. Ka inglise keeles ei esine H-häälikut T järel, vaid H-täht märgib, et temale eelnevat tähte hääldatakse tähestikujärgsest erinevalt (sh, zh, th, ph, ah, ...). Valju 26. november 2006, kell 09:57 (UTC)
Vikipeedia peaks tuginema faktidele, mitte isiklikule maitsele ja mõnede keelemeeste aavikulikele luuludele mispidi oleks õigem seda sõna kirjutada: võta loe Liivimaa kroonikat ja näed kuidas seda sõna kirjutatakse. --Hallsilm 26. november 2006, kell 09:10 (UTC)
- Sellised allikad nagu "Liivimaa kroonika" vajavad tõlgendamist. Tõlgendamisel tuleb toetuda uurijate seisukohtadele, mis on trükis avaldatud. "Taarapita" on tõesti vaid ühe uurija seisukoht ning võib-olla me ei peaks seda järgima. Kuid eesti nimekuju "Tharapitha" ei poolda ükski uurija. Andres 26. november 2006, kell 09:35 (UTC)
- Kui tahad asja sisuliselt arutada ning oma seisukohta kaitsta, siis pöördu näiteks Urmas Sutropi poole. Püüa oma seisukoht mõnes trükiväljaandes avaldada. Andres 26. november 2006, kell 09:37 (UTC)
Ei poolda ükski uurija? Kes laskis tõde jälle sedapidi paista? Paistab et sa oled korraldanud üldise ja täieliku uuringu teemal: "Mitu uurijat pooldab või ei poolda eesti nimekuju Tharapitha". Puhta kurjuse rõõmust palun sul kommenteerida-kinnitada oma uurimise tulemusi nüüd ja kohe või vaiki sel teemal igaveseks.
Vabandan selle väikese torke pärast ja loodan, et sa ei võta meievahelist vaidlust civitas dei versus civitas diaboli. Eesti nimekuju Tharaphita pooldab näiteks kroonika eesti keelde tõlkinud Richard Kleis ja Enn Tarvel. Aga rääkisin mitmete inimestega ja nüüd olen Taarapita nimekuju pooldaja ja seda ideoloogilistel põhjustel...th olla germanistlik kirjapilt...:D. Las ta jääda nii, aga artiklis peaks kindlasti olema ka sees see, kuidas see nimi meieni jõudis ja kuidas Läti Hendrik selle nime kirja pani...et siis: kas paned sina kirja või panen mina homme? --Hallsilm 26. november 2006, kell 16:12 (UTC)
- Noh, ma pean täpsustama: ükski uurija ei poolda minu teada seisukohta, et seda nime eesti keeles niimoodi hääldati või hääldada tuleks. Andres 26. november 2006, kell 21:36 (UTC)
- Mingeid uurimistulemusi mul ette näidata ei ole.
- Tegu on lihtsalt Hendriku kasutatud kirjapildiga.
- Minu meelest sisaldub see, millest Sa paned ette kirjutada, artikli teises lõigus. Seal on loetletud Hendriku Liivimaa kroonika käsikirjades esinevad nimevariandid. Andres 26. november 2006, kell 21:45 (UTC)
Kas Tõnu Trubetsky on oma ideed ka kuskil avaldanud? Kui mitte, ei tohiks see siin olla.
Minu meelest on piiskopi nime tõlgendus täiesti fantastiline. Andres 15. jaanuar 2007, kell 21:05 (UTC)
- Nõus, mõlema väitega. Isegi kui Trubetsky on avaldanud oma arvamuse poleks seda minu arvates mõtet siin kajastada kuna tegemist on "arvamusega" millel (ilmselt) ei ole mingit teaduslikku tagapõhja.--Boy 16. jaanuar 2007, kell 00:53 (UTC)
- Thorkel, Thorkill, Torkild, Thorkild, Torkjell, Torquil, Torcail, Torcal, Torcall jts tulenevad vanapõhja nimest Thorketil, mille esimene komponent tähendab küll Thori aga teine tõenäolisemalt katelt vms. -- 88.196.102.240 16. jaanuar 2007, kell 04:54 (UTC)
Tõstsin selle lõigu esialgu välja:
Tõnu Trubetsky arvates on Taara (Taar, Taari, Toor, Toora, Tooru, Tuuri) täiesti kindlasti Vanapõhja sõjajumal Thori maakeelne vaste. Taara on paikkonniti esinenud ka kujul 'Toor', mis häälduseltki vastab nimele 'Thor'. Viikingiajal ei olnud ju Põhjala eraldatud riigipiiridega, vaid moodustas ühtse piirkonna. Iseloomulik on ka Tallinna piiskopi nimi Thorkill (1238/40-1260), mis otseselt viitab tema ametile: Taara-Toor-Thor välja juurida. Munkade ristimisretkedel kogutud andmed koondati ühte tervikusse, kirjapandu redigeeris Tallinna piiskop Thorkill 1241 aastal, ning koguteosest sai raamat “Liber Census Daniae” – Taani hindamisraamat.
See, et arvamusel pole teaduslikku tagapõhja, ei ole minu meelest oluline (vaevalt Hvostovigi arvamusel teaduslikku tagapõhja on), kuid kirjutajad ei tohiks Vikipeedias avaldada enda (ega teiste) isiklikku arvamust, kui see pole varem publitseeritud. Sel juhul peaks olema viide. Andres 16. jaanuar 2007, kell 07:59 (UTC)
Panin sisse, sest Liber Census Daniae on piisav allikas, et tekst siin ära tuua. (Allikas on tunnustatud ja küsimus ei ole "teaduslikuses"!) --Ats 23. jaanuar 2007, kell 03:45 (UTC)