Oboe

Allikas: Vikipeedia

Oboe
Oboe

Oboe (prantsuse sõnast haut-bois 'kõrge (lärmikas) puu', itaalia keeles oboe) on kaasaegse orkestri instrument, kaksiklesthuulikuga puupuhkpill.

Oboe heliulatus on b-g3 ja kõla on nasaalne. Oboe heli on terav ja võnkegraafik meenutab saehambaid. Oboe tämbrit on tihti võrreldud ka inimese häälega.

Algselt oli oboe karjuste ja jahimeeste pill, kuni ta 17. sajandi keskel orkestris kasutusele võeti.

Oboed kasutatakse tavaliselt orkestripillina, kuid talle on ka kirjutatud mitmeid soolokontserte ja -sonaate. Esimese oboekontserdi kirjutas Domenico Marcheselli 1708. aastal. Säilinud pole sellest aga midagi peale nime "Academico Formato".

Sooloinstrumendina puudub oboel vajalik võimsus ja ta kõlab kontserdilavadel tühjalt. Kammersaalides aga pääseb oboe mõju kõige paremini esile.

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: