Maarahvas
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus.
Sõna "maa" võib tähendada nii maapinda, millel maarahvas elab, kui ka "maapealset" rahvast. Võimalik on ka tähendus 'maal, st mitte linnades elav rahvas', sest linnu hakati rajama ja ehitama alles sakslaste ning hiljem ka venelaste poolt ning pikka aega koosnes linnade elanikkond valdavalt sakslastest ning vähestest maalt linna asunud käsitöölistest ja teenijatest. Tõenäoliselt tähendas nimes "maarahvas" "maa" siiski seda maad kus ise elati ning maarahva all mõeldi oma hõimu inimesi (rahvusi tollal praeguses mõttes ei tuntud). Hiljem - peale siiamaile jõudnud Põhjala ristisõdu, maa ristimisi ning uusi pms saksakeelseid võimukandjaid) hakati maarahvaks arvatavasti kutsuma mitte-saksakeelseid, vastandades sellega end teist kultuuri kandvatele ülemkihtidele.
Nimetused Eesti, eestlane ja eesti keel on pärit saksa keelest (tõenäoliselt germaani tüvest, mis tähendas 'ida') ning muutusid eesti keeles üldkasutatavaks alles rahvusliku ärkamise käigus 19. sajandi keskpaiku.
Kaasajal kasutavad nimesid "maarahvas" ja "Maavald" peamiselt maausulised ja taarausulised, muudest eluvaldkondadest on nad käibelt kadunud.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Kirjandust
- Paul Ariste. Maakeel ja eesti keel. // Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria 2. Tallinn 1956, lk 117–125
- Riho Grünthal. Livvistä liiviin. Itämerensuomalaiset etnonyymit. Castreniumin toimitteita 51. Helsinki: suomalais-ugrilainen laitos, Suomalais-Ugrilainen Seura 1997, lk 184–240