Euroopa Parlament

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.


Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Hetkel (2007) on Euroopa Parlamendi liikmete arv 785, keda Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad aastast 1979. üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant.

Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg.

Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu juurde omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud üksnes nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu.

Sisukord

[redigeeri] Euroopa Parlamendi volitused

Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused:

  • õigus anda seadusandlikke akte
  • rahandusalased volitused
  • järelevalve täidesaatva võimu üle

Tavaline seadusandlik menetlus on kaasotsustamine. Selle menetluse kasutamine viib Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühisaktide vastuvõtmiseni. Kaasotsustamismenetlust kasutatakse töötajate vaba liikumise, siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu, keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise probleemidega seotud küsimuste puhul.

Kuigi kaasotsustamine on standardmenetlus, on olemas ka tähtsaid valdkondi, nagu maksustamisküsimused või iga-aastane põllumajandustoodete hindade ülevaatamine, mille kohta parlament annab ainult oma arvamuse.

Euroopa Parlament võtab Euroopa Liidu eelarve vastu iga aasta detsembris järgmiseks aastaks. Kui eelarve on parlamendi poolt vastu võetud, teostab Euroopa Parlament kontrolli avalike summade kasutamise üle oma eelarvekontrollikomitee kaudu.

[redigeeri] Parlamendi president, juhatus, esimeeste konverents

President, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülessandeks jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja tema organite korralik toimimine.

Juhatus on regulatiivne organ, mis vastutab parlamendi eelarve, haldus-, organisatsiooniliste ja personaliküsimuste eest. Lisaks presidendile ja 14 asepresidendile kuuluvad selle liikmete hulka ka viis kvestorit, kes osalevad liikmete haldus- ja finantsasjade ja põhikirja küsimuste arutamisel nõuandva häälega. Juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks.

Esimeeste konverents koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest ning on parlamendi poliitiline juhtorgan. See koostab täiskogu istungite päevakorra, määrab parlamendi organite töö ajakava ja kodukorra ning määrab parlamendi komiteede ja delegatsioonide töö lähtealused ja suuruse.

[redigeeri] Komiteed ja delegatsioonid

[redigeeri] Komisjonid

Euroopa Parlamendi täiskogu istungite ettevalmistamiseks osalevad liikmed 20 alalises komisjonis. Komisjonid koosnevad 28—86 parlamendiliikmest ning igaühel neist on esimees, juhatus ja sekretariaat. Lisaks nendele võib parlament moodustada allkomisjone, ajutisi komisjone konkreetsete probleemide lahendamiseks ja uurimiskomisjone. Komisjonid kogunevad avalikeks arutlusteks Brüsselis üks kuni kaks korda kuus.

Parlamendi ühiskomisjonide eesmärgiks on hoida suhteid Euroopa Liiduga assotsieerumislepingute kaudu seotud riikide parlamentidega.

[redigeeri] Delegatsioonid

Parlamentidevahelised delegatsioonid teevad sama tööd paljude teiste riikide parlamentidega, seejuures ka Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide parlamentidega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Delegatsioone on kokku 34 ja need koosnevad umbes 15. parlamendiliikmest.

[redigeeri] Sekretariaat

Parlamendi tööd korraldab sekretariaat, mida juhib peasekretär ja mille personali hulka kuulub ligikaudu 3500 töötajat, kellele lisanduvad veel poliitiliste rühmituste personal ja liikmete assistendid. Kolmandik personalist töötab keeleteenistuses (suuline ja kirjalik tõlkimine).

Peasekretariaat asub Luxembourgis ja Brüsselis.

[redigeeri] Parlamendi liikmed

Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourg'i ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel ja Strasbourg'is täiskogu 12-l osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab ta lisaks pühendama aega ka oma ringkonnale. Parlamendiliikmed ei jagune mitte rahvuse vaid ühiste poliitiliste vaadete järgi.

[redigeeri] Kohtade jaotus

Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt vastavalt iga riigi elanikearvule. Igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti mis ei või olla suurem kui 99 ja väiksem kui 5.


Liikmesriik Kohti Liikmesriik Kohti
Saksamaa 99 Taani 14
Prantsusmaa 78 Soome 14
Itaalia 78 Slovakkia 14
Suurbritannia 78 Iirimaa 13
Hispaania 54 Leedu 13
Poola 54 Läti 9
Holland 27 Sloveenia 7
Belgia 24 Küpros 6
Tšehhi 24 Eesti 6
Kreeka 24 Luksemburg 6
Ungari 24 Malta 5
Portugal 24
Rootsi 19 Rumeenia 35
Austria 18 Bulgaaria 18

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid