Moskva Suurvürstiriik

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.
Moskva Suurvürstiriik
Pilt:Romanovflag.gif siia vapi pilt
Lipp (alates 1613. aastast) Vapp (17. sajandil)
Pilt:Muscovy.gif
Keel vene keel
Pealinn Moskva
Riigipea vürst
suurvürst
tsaar
Pindala umbes 47 000 km² 1300, umbes 430 000 km² 1462, umbes 2 800 000 km² 1533
Rahvaarv ?
Iseseisvus 13. sajandi I pool
Rahaühik rubla

Moskva Suurvürstiriik oli riik, mis tekkis 13. sajandi algul Vladimiri-Suzdali vürstiriigist eraldunud Moskva Vürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1721, mil Peeter I reorganiseeris ta Venemaa Keisririigiks. Moskva Suurvürstiriik on praeguse Venemaa eelkäija.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Moskva vürst Daniil, Aleksander Nevski poeg, liitis Moskvaga 14. sajandi algul Kolomna, Perejaslavl-Zalesski ja Možaiski. Oluliselt tugevdas Moskva vürstiriiki Ivan I, kellest 1382 sai ka Vladimiri suurvürst; metropoliidi asukohaks sai Vladimiri asemel Moskva. Vürst Semjon Uhke nimetas enda koguni Vene suurvürstiks. Dmitri Donskoi ajal sõdis Moskva Suurvürstiriik aktiivselt Kuldhordiga ja lõi Kulikovo lahingus 1380 otsustavalt mongoli-tatari vägesid. Vassili I ajal liideti Suzdali ja Nižni-Novgorodi vürstiriik. 15. sajandi II veerandil puhkenud sõda riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. 1478 liidendati Novgorodi feodaalvabariik, 1485 Tveri vürstiriik, 1510 Pihkva feodaalvabariik, 1514 Smolenski vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani vürstiriik. 1480 vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid, koostati feodaalõiguste koodeksid (1497. ja 1550. aasta sudebnik). Ivan IV Julm surus opritšnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. Liivi sõjas purustas Moskva Suurvürstiriik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja väljapääsu Läänemerele ei saavutanud.

15. sajandil hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, kui allutati komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid. 1552 liidendati Kaasani ja 1556 Astrahani khaaniriik ning ühtlasi neile allunud rahvaste (marid, mordvalased, tšuvašid, osaliselt baškiirid, tatarlased ja udmurdid) asuala. 16. sajandil ühendati ka Siberi khaaniriigi põhiosa ja 17. sajandil peaaegu kogu Siber. 16. sajandil tunnustasid Moskva ülemvõimu ka kabardiinid ja tšerkessid. Riigi laienemisega kaasnes vene kolonisatsioon Volgamaale ja Siberisse.

1598 lõppes Rjurikovitšite dünastia. 17. sajandi algul algas Poola-Rootsi interventsioon, millega kaasnes 16061607 Ivan Bolotnikovi juhitud ülestõus. 27. septembrist 1610 4. novembrini 1612 kuulus Moskva Rzeczpospolitale. 1613 valiti võimule Romanovite dünastia. Sajandi keskel hakkas kujunema absolutism. Maakogu seadustikuga 1649 vormistati lõplikult pärisorjus. Majanduse arenedes tekkisid 17. sajandil manufaktuurid. Maksukoorma suurenemine ja feodaalne rõhumine põhjustasid linlaste ja talupoegade mässe (1648 ja 1662 Moskvas, 1650 Pihkvas ja Novgorodis, 16701671 Stepan Razini juhitud ülestõus).

1653 tegi Maakogu ja 1654 Perejaslavi Raada otsuse Ukraina Moskva Suurvürstiriigiga ühendamise kohta. Pärast Poola-Vene sõda (16541667) tunnustas Poola Vasakkalda-Ukraina kaotust ning loovutas Moskvale ka Smolenski ja Severskimaa (Andrussovo vaherahu 1667, Igavene rahu 1686). 16561658 sõdis Moskva Rootsiga väljapääsu pärast Läänemerele, kuid ei saavutanud eesmärki (Kärde rahu 1661). Peeter I korraldas põhjalikult ümber riigi halduse ja struktuuri: 1708 moodustati kubermangud, 1715 loodi prikaaside asemele kolleegiumid, 1711 asutati Senat, 1721 Sinod ja nimetati Moskva Suurvürstiriik ümber Venemaaks.

[redigeeri] Valitsejad

[redigeeri] Vürstid

[redigeeri] Suurvürstid

[redigeeri] Tsaarid

[redigeeri] Välislingid