Maa (planeet)
Allikas: Vikipeedia
![]() |
|
Maa - pildistatud Apollo 17 pardalt Fotol on Aafrika, Antarktika ja Araabia poolsaar. Pilt on tehtud Kuule suunduvalt kosmoselaevalt Apollo 17 7. detsembril 1972. |
|
Andmeid Maa kohta | |
---|---|
Pikem pooltelg | 149 597 887 km |
Orbiidi ekstsentrilisus | 0,0167 |
Periheel | 147 098 074 km |
Afeel | 152 097 701 km |
Tiirlemisperiood | 365,256 päeva |
Keskmine orbitaalkiirus | 29,783 km/s |
Suurim orbitaalkiirus | 30,287 km/s |
Väikseim orbitaalkiirus | 29,291 km/s |
Kaaslane | 1 (Kuu) |
Ekvatoriaalne diameeter | 12 756,270 km |
Polaarne diameeter | 12 713,500 km |
Maa keskmine diameeter | 12 745,591 km |
Maa keskmine raadius | 6372,795 km |
Maaellipsoidi lapikus | 1:298,252 747 25 |
Ekvatoriaalne ümbermõõt | 40 075,004 km |
Polaarne ümbermõõt | 39 940,638 km |
Maa keskmine ümbermõõt | 40 041,455 km |
Pindala | 510 065 284,702 km² |
Ruumala | 1,0832×1012 km³ |
Mass | 5.9736×1024 kg |
Atmosfääri mass | 5,1×1018 kg |
Maailmamere mass | 1,4×1021 kg |
Maakoore mass | 2,5×1022 kg |
Maa vahevöö mass | 4,05×1024 kg |
Maa tuuma mass | 1,90×1024 kg |
Päikese ja Maa masside suhe | 3,329×105 |
Maa ja Kuu masside suhe | 81,303 |
Keskmine kaugus Päikesest | 1,496×108 km |
Keskmine kaugus Kuust | 3,844×105 km |
Tihedus | 5,515 g/cm³ |
Raskuskiirendus ekvaatoril | 9,780 m/s² |
Esimene kosmiline kiirus | 7,9 km/s |
Teine kosmiline kiirus | 11,186 km/s |
Sideeriline pöörlemisperiood | 23 h 56 min 4 s |
Pöörlemiskiirus ekvaatoril | 465.11 m/s |
Maa telje kaldenurk | 23,439° |
Albeedo | 0,367 |
Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal | 15°C |
Keskmine õhurõhk | 101 325 Pa |
Maismaa keskmine kõrgus merepinnast | 623 meetrit |
Maailmamere keskmine sügavus | 3,8 km |
Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Sisukord |
[redigeeri] Mõõtmed
Maa on suuruselt viies planeet Päikesesüsteemis.
Maa ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km, üle pooluste 39 940,638 km. Nende kahe ümbermõõdu vahe on 67,183 km.
Maa diameeter (läbimõõt) on ekvaatoritasandil 12 756,270, poolusi läbival sirgel 12 713,500 km. Nende diameetrite vahe on 42,77 km.
Maa kogupindala on 510 065 284,702 km².
Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km³.
Maa ekvatoriaalraadius on 6378,135 km.
Maa polaarraadius on 6356,750 km.
Maa keskmine raadius 6372,795 km
Maa ruumalaga sfääri raadius oleks 6371,005 076 123 km. (Seda nimetatakse Maa keskmine raadiuseks.)
Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud ookeani ning 29% maismaaga.
Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km.
[redigeeri] Kuju
Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid, kuid see teeks arvutused liiga keeruliseks. Geoidi asemel kasutatakse tavaliselt pöördellipsoidi (lapikusega 1:298,252 747 25). Maa kuju näitlikustamiseks on teda võrreldud muuhulgas sidruni, tomati, õuna ja kartuliga.
[redigeeri] Energia
- Päikeselt ühe ööpäeva jooksul saadud energia on 1,49×1022 J.
- Geotermiline energia, mis jõuab ühe aasta jooksul Maa pinnale, on 1021 J.
[redigeeri] Mass ja tihedus
Maa ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg ehk 5,9742×1021 tonni.
- Maa atmosfääri mass on 5,1×1018 kg.
- Jää mass on 25...30×1018 kg.
- Ookeanide mass on 1,4×1021 kg.
- Maakoore mass 2,5×1022 kg.
- Vahevöö mass on 4,05×1024 kg.
- Maa tuuma mass 1,90×1024 kg.
Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem.
Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Seega on Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem.
[redigeeri] Koostis
Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on:
Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb aga kergemaist elementidest:
- Hapnik 46%
- Räni 28%
- Alumiinium 8%
- Raud 5%
- Kaltsium 4%
- Naatrium 3%
- Kaalium 3%
- Magneesium 2%
Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud mineraalid ja kivimid.
[redigeeri] Liikumine
[redigeeri] Päikesesüsteemi liikumine
Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole.
[redigeeri] Galaktika liikumine
Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s.
[redigeeri] Tiirlemine
Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on umbes 106 000 km/h.
Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Massikese tiirleb elliptilisel orbiidil ümber Päikese keskmise kiirusega 29,76 km/s.
[redigeeri] Pöörlemine
Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev sajandis 0,0016 s võrra.
[redigeeri] Temperatuur
Keskmine temperatuur Maa pinnal on 14° C. Kõrgeim registreeritud temperatuur on 58° C ja madalaim registreeritud temperatuur on –89,6° C.
[redigeeri] Vanus
Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55±0,05 miljardit aastat.
[redigeeri] Faasid
Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega.
[redigeeri] Elu
Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus.
Seni vanimad (ja vaieldavad) märgid elust (kivistunud sinivetikad) on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimites. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis.
Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hapnikku, siis on atmosfääri koostis muutunud. Taimed on Maa albeedot ning sellega ühtlasi energiabilanssi radikaalselt muutnud.
[redigeeri] Välislingid
Päikesesüsteem | |
---|---|
Planeedid: | Merkuur | Veenus | Maa | Marss | Jupiter | Saturn | Uraan | Neptuun |
Kääbusplaneedid: | Ceres | Pluuto | Eris |
Muud: | Päike | Kuu | Asteroidid | Komeedid | Kuiperi vöö | Öpiku-Oorti pilv |
Vaata ka: | Taevakehad | Päikesesüsteemi objektide loend | Astronoomia mõisteid |