Kaldapääsuke
Allikas: Vikipeedia
Kaldapääsuke | ||
---|---|---|
![]() |
||
Süstemaatiline kuuluvus | ||
Riik: | Loomad | Animalia |
Hõimkond: | Keelikloomad | Chordata |
Klass: | Linnud | Aves |
Selts: | Värvulised | Passeriformes |
Sugukond: | Pääsulased | Hirundinidae |
Perekond: | Pääsuke | Riparia |
Liik: | Kaldapääsuke | riparia |
Riparia riparia |
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Rahvapäraseid nimesid Kallaspääsuke, pervepääsuke, mäepääsuke, kraavilind, jõepääsuke, jõetigleke, jõekirikisand, rannapääsuke, veepääsuke, maapääsuke, liivapääsuke, poripääsuke, liivaonu, urupääsuke, augupääsuke, õõspääsuke, piirpääsuke. Kehamõõtmed Teistest pääsukestest pisut väiksem, tiivapikkus ligikaudu 10 cm. Kehamass Alla 20 g. Levik Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Aasias, kohati ka Aafrikas, ei esine Kaug-Põhjas. Eestis mandriosas üldlevinud, arvukam lõunarajoonides. Arvukus Väga sage suurte kolooniatena pesitsev lind. Eestis arvatakse pesitsevat 20…50 tuhat paari. Elupaik ja -viis Veekogude kaldajärsakutel, valdavalt jõgede ääres, ka kruusaaukude pervedes ja üldse kõikjal, kuhu saab pesa uuristada (isegi kartulikuhjades). Koloonialise eluviisiga, sageli pesitseb koos sadu või tuhandeid paare. Koos peavad ka putukajahti: hajusa parvena veekogude, soode ja niitude kohal. Augusti teisel poolel kogunevad parvedesse ja ööbivad tihti roostikus. Lend kiire ja käänakuline, mitte väga kõrgel. Esineb mitteregulaarne letargia: tagab 3...4 päevase toiduta olemise võimaluse halva ilma korral. Sageli esineb tardumusuni öösiti, mil kehatemperatuur võib langeda kuni kümme kraadi. Päevane tardumusuni on surmaeelne hädaabinõu. Ränne Rändlind. Talvitab Ekvatoriaal- ja Lõuna-Aafrikas, Aasias. Eestisse saabub mai esimesel poolel, lahkub peamiselt augusti teisel poolel, osa ka septembris. Toitumine Lendavatest putukatest. Jaht hajusa parvena üheskoos. >> Pesitsemine Kõikvõimalikes järsakutes: nii pehmes pinnases kui ka liivakivis, kruusa-, liiva- ja turbaaukude pervedes. Pesa uuristavad vanemad koos. Sattudes kõvale kohale hüljatakse alustatud urg. On pesapaigatruud. Uru pikkus kuni 1,5 m, lõpeb laiendiga - pesakoopaga. Sellesse ehitab kuivadest kõrtest pesa, vooderdab küllaltki suurte sulgede ja udusulgedega, mis on pärit veelindudelt. Kaks kurna aastas. Pesas 4...6 muna, hauvad mõlemad vanemad, 13...15 päeva. Areng Pojad viibivad pesas ligi kolm nädalat, lennuvõimestuvad juuli teisel poolel. Koht ökosüsteemis Söövad väga suurtes hulkades mitmesuguseid putukaid, sealhulgas kahjulikke. Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.