Ühekroonine münt (1933)

Allikas: Vikipeedia

1 kroon (Eesti Vabariik)
Value: 1 kroon
Kaal: g
Diameeter: 25.25 mm
Paksus:  ? mm
Serv: Rihveldatud
Materjal: Ag50Cu35Zn10Ni5
Vermitud: 1933
Tiraaž: 350 000
Avers
Obverse
Kujundus: Eesti Vabariigi suur riigivapp
Kujundaja: G. Vestenberg
Revers
Reverse
Kujundus: Laulupidu
Kujundaja: G. Reindorff


1933 aastal vermitud 1-kroonine münt on Eesti Vabariigi seni viimane igapäevases käibes kasutamiseks mõeldud hõberaha. Tegemist on meenemündiga mis pühendatud X üldlaulupeole. Järgnevad, 1934 aastal vermitud ühekroonised valmistati alumiiniumpronksist.

Sisukord


Analoogiliselt Tartu Ülikooli mälestusmündiga kadus see münt kiiresti käibelt - rahvale kujundus meeldis ja need jäeti mälestuseks. Et vältida järsku rahahulga suurenemist, millele pangal puudub kate, tuli antud meenemündi kasutamine seadusliku maksevahendina lõpetada - nii oligi see münt rahana kasutusel vaid veidi alla nelja aasta, 20.06.1932 kuni 01.02.1937.

[redigeeri] Kujundus

Münt on hõbedast värvi ning kaalub 6 grammi, läbimõõt on 2,525 sentimeetrit ning selle serv on rihveldatud. Numismaatikute hulgas on münt tuntud kui "Laulupidu".

[redigeeri] Avers

Mündi esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp mille kohal on sõnad "EESTI VABARIIK" ning mille all on vermimise aasta "1933".

[redigeeri] Revers

Mündi tagaküljel on kandle kujutis mille taustaks laululava ning selle all nimiväärtus "1 kroon". Kandle kohal on legend "ÜLDLAULUPIDU" ning selle kõrval aastaarvud "1869" (vasakul) ja "1933" (paremal).

[redigeeri] Erimid

Mündist on teada ka üks erim, nn "pikk V" - sõnas VABARIIK oleva "V" tähe parempoolse "haru" kohal on mündi äärisel münditempli veast põhjustatud väljaulatuv mõhn.


[redigeeri] Vaata lisaks

Lisa artiklisse pilte
projektist Wikimedia Commons või teistest vikipeediatest.
Vaata lisainfot artikli arutelust.