Stuupa

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Stuupa (dagoba; tiibeti mchod rten, mongoolia keel субурган - suburgan)

Varase budismi monumentide seas avaldavad muljet Kesk-Indias asuvad Sanchi suured . Stuupad on Buddha mälestusmärgina ühed iseloomulikumad näiteid budistlikust arhitektuurist. Kuigi väline kuju ja neile omistatav nimi võib sõltuvalt kohast ja ajast erineda, on stuupa algne idee ja funktsioon sama.

Neid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma . Ašoka ajal ehitati esimesed kaunistustega stuupad, ja populaarsuse kultuse objektidena saavutasid II saj keskel eKr. Vanim stuupa asub Bharhutis Põhja-Indias, kuid see on säilinud vaid osaliselt. Parem on Sanchi stuupakompleks mille varasemad detailid pärinevad Ašoka ajast, lõplikult valmis ta alles I saj eKr.

Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Terrassi medhi eesmärgiks on pradakšina (“paremale”), mis on Indias üks suuremiad austusavaldusi: usklik möödub austatud isikust või objektist, nii et see jääks alati paremat kätt. Stuupa alust nimetatakse kas anda (“muna”) või garbha (“idu”). See viitab kosmilisele sümboolikale: stuupa alus tähistab maailma, universumi, mis mütoloogia kohaselt tekkis hiranjagarbhast ehk ”kuldsest seemnest”. Kupli kohal kõrgub väike nelinurkne harmika (seal hoiti reliikviaid. aardseid), mis sümboliseeris maailma tipus, Sumeru mäel asuvat 33 jumala paleed. Selle keskel asub röngaste rida (jašti), mis kujutab endast maailmatelge. Yleval tipus on üks või enam päeva-varju (tšattra), mis algselt olid kuningavõimu sümboliks. Mitu järjest kahanevat sirmi võivad tähistavad “Brahma taevaid”.

[redigeeri] Välislingid