Lööne mõis
Allikas: Vikipeedia
Lööne mõis oli Saaremaal Valjala kihelkonnas asunud rüütlimõis. Tänapäeval jääb mõisahoone Saare maakonna Valjala valla territooriumile.
Saare-Lääne piiskop Peter Wetberch läänistas Peetrus Hans Scherile 1489. aastal poolteise adramaa suuruse Cölle mõisa, mis asus tollase Lööne (Löhn) küla lähedal. Üheksa aasta pärast läks Lööne mõis (Köln) Pollide suguvõsa kätte ning Pollid suurendasid mõisa valdusi liites mõisaga mitmed ümbruskonna külad. Taani aja alguses kuulusid Lööne mõisale lisaks Lööne külale ka Kõnnu (Könde), Rahu (Ragk), Kõljala (Köliall) ja osa toonasest Valjalast (Pappi-Allewe), kuhu Pollid 1634. aastal ehitasid kõrtsi. Mõisaomanikuks oli sellel ajal Odert von Poll, kes oli ühtlasi ka Saaremaa rüütelkonna peamees ja maanõunik.
1698. aastal said mõisaomanikeks Vietinghoffid, kellede käest said mõisa von Güldenstubbed ning hiljem Weymarnid. 1791. aastal omandasid mõisa uuesti von Güldenstubbed ning see jäi nende kätte kuni 19. sajandi teise pooleni, peale seda omandasid mõisa Buxhoevdenid, kelle valdusse jäi mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisa viimane omanik oli Reinhold von Buxhoevden.
Lööne mõisa valdusi laiendati Weymarnide, Güldenstubbede ja Buxhövdenide ajal veelgi.
Weymarnid alustasid 18. sajandi lõpus uue mõisahoone ehitamist. See oli ühekorruseline kõrge sokliga milles asus keldrikorrus ja poolkelpkatusega lihtne barokkstiilis hoone. 1864. aastal ehitati hoone tollase omaniku Güldenstubbe poolt neogooti stiilis ümber. Ümberehituse käigus lisati sakmelise viiluga kahekorruselise keskrisaliidi, mida kaunistab peenelt töödeldud Güldenstubbede vapikivi. Tähelepanu väärivad hästitöödeldud raiddetailidest karniisid, akende inglise stiilis ehisraamid ja hoone ehisnurgad.
Mõisa kõrvalhooned ei ole säilinud.
Aastatel 1923–1973 oli mõisamajas kool. Peale kooli töötas mõisahoones turismibaas. Praegu on hoone eravalduses.