Mälu

Allikas: Vikipeedia

 See artikkel räägib psühholoogia mõistest; arvutimälu kohta vaata artiklit Mälu (arvuti); Rein Saluri novelikogu kohta vaata artiklit Mälu (Saluri)

See artikkel vajab toimetamist.

Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni.

Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul.

[redigeeri] Mälu neuroanatoomia ja -füsioloogia

Mälu anatoomiliseks substraadiks peetakse tänapäeval ajukoort ja neurogliiat.

Informatsiooni talletamist seostatakse tänapäeval närvirakkude DNA ja RNA-ga, kusjuures DNA-d peetakse vastutavaks geneetilise mälu eest, RNA-d aga elupuhuse informatsiooni salvestamise eest.

[redigeeri] Mälu liigitusi

Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid:

  • Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu
  • Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu
  • Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu
  • Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu
  • Tahteline mälu, mittetahteline mälu
  • Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu

[redigeeri] Mäluprotsessid

Mälu põhipritsessideks peetakse tänapäeval:

  1. Meeldejätmine - uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel
  2. Talletamine - uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine
  3. Meenutamine - mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine
Teised keeled