Pärlijõgi

Allikas: Vikipeedia

Pärlijõgi
Pärlijõgi Raudsilla juures
Pärlijõgi Raudsilla juures
Jõe lähe Trumulītise järv
Suubub Mustjõkke
Valgla riigid Läti, Eesti
Valgla pindala 194 km²
Pikkus 41 km
Jõe langus 95,7 m
Jõe lang 2,37 m/km
Parempoolsed lisajõed Luutsniku oja, Plaagi oja, Huudva oja, Muhkametsa oja, Heedu kraav

Pärlijõgi (läti keeles Pērļupīte) on jõgi Eesti kaguosas Võrumaal, Mustjõe keskjooksu suurim lisajõgi. Pärlijõgi voolab välja Trumulītise järvest Lätis ja suubub vasakult Mustjõkke 55,4 km kaugusel viimase suudmest.

Selle pikkus on 41 km ja valgala on 194 km². Jõe langus on 95,7 m ja lang on 2,37 m/km.

Oma nime Pärlijõgi on saanud seal veel 18. sajandil arvukalt elutsenud ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera) järgi.

Esimesed 4 km Pärlijõgi voolab Alūksne kõrgustikul. Eestis ta voolab Haanja kõrgustikul 5-6 km ulatuses läbi Vanamõisa ehk Luhasoo soo. Edasi ta voolab sügavas järsuveerulises ürgorus. Mõõdukalt looklevad jõesängi osad vahelduvad tugevasti käänuliste omaga. Keskjooksul paljanduvad jõesängi põhjal kohati Ülem-Devoni paasaluspõhja lubjakivid ja dolomiidid.

Lammile on iseloomulikud kuivad aruniidud ja kohati niisked luhaniidud. Kesk- ja alamjooksul jõe ümber vahelduvad põllud ja metsad. Jõe kaldail asub mitu väiksemat küla: Vanamõisa (Rõuge), Mikita, Kõrgeperve, Saarlasõ, Ruuksu, Hurda, Matsi, Kaugu, Heedu, Karaski, Sikalaanõ ja Sänna. Pärlijõel on 5 paisu.