Diplomaatiline teenistusaste
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist. |
Diplomaatiline teenistusaste on diplomaadile lähtuvalt tema teenistusstaažist antud nimetus.
Erinevate riikide välisteenistustes on kasutusel erinevad teenistusastmed, kuid näitlik loetelu (suurimast teenistusstaažist väikseimani) on järgmine:
- Suursaadik (ambassadeur)
- Saadik (envoye)
- Nõunik (conseiller)
- Esimene sekretär (premier secretaire)
- Teine sekretär (deuxieme secretaire)
- Kolmas sekretär (troisieme secretaire)
- Atašee (attaché)
[redigeeri] Eesti välisteenistuse teenistusastmed
Eesti välisteenistuses ei kasutata saadiku teenistusastet ning suursaadik on välissuhtlemisalaste teenete eest antav nimetus (auaste), mille omistamine ei sõltu teenistusstaažist (välisteenistuse seaduse §§ 13-22).
1936. aasta välisteenistuse seaduses olid teenistusastmed keerukamalt üles ehitatud:
- Välisministeeriumi keskasutise teenistusastmed olid:
- Välisministri abi (ministre-adjoint);
- osakonna direktor (Directeur de départment);
- osakonna direktori õigustega oli ka protokolliülem (chef du protocole)
- abidirektor ja büroojuhataja (directeur-adjoint de départment et chef de bureau);
- I sekretär (premier secrétaire de légation);
- II sekretär (deuxième secrétaire de légation);
- atašee (attaché).
- diplomaatilisel alal olid teenistusastmed:
- saadik (envoyé extraordinaire et ministre plénipotentiaire);
- nõunik (conseiller de légation);
- I sekretär (premier secrétaire de légation);
- II sekretär (deuxième secrétaire de légation);
- atašee (attaché).
- konsulaaralal olid teenistusastmed:
- peakonsul (consul général);
- konsul (consul);
- asekonsul (vice-consul).
Lisaks oli välisriikidesse, kus polnud ette nähtud saadiku kohta, võimalik määrata alaline esindaja (chargé d'affaires).