Käpalised

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.
  See artikkel on pooleli.
Käpalised
Soo- neiuvaip (Epipactis palustris) Osmussaarel
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed
Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised
Liliopsidae
Alamklass:
Liliidae
Selts: Asparilaadsed
Asparagales
Sugukond: Käpalised
Orchidaceae
Juss. 1789

Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on suurim õistaimede sugukond maailmas umbes 800 perekonnaga ja 24 000 - 35 000 liigiga.

Sisukord

[redigeeri] Nimi

Käpalised said oma nime kreeka keelest (ορχις orchis ‘munand’).

Nime ‘orchis’ kasutas esimesena Theophrastos (372/371 – 287/286 eKr) oma raamatus "De historia plantarum" ('Taimede looduslik ajalugu'). Ta oli Aristotelese õpilane ja teda peetakse botaanika ja ökoloogia rajajaks.

[redigeeri] Iseloomustus

[redigeeri] Leviala

Käpaline kasvamas Sumatra vihmametsas
Käpaline kasvamas Sumatra vihmametsas

Kui välja jätta Antarktika ja kõrbed, leidub käpalisi kõikjal maailmas. 90% käpalistest kasvab aga troopikas või lähistroopikas.

Järgnev nimekiri annab umbkaudse ülevaate käpaliste jagunemisest:

Eestis on 36 liiki käpalisi kaheksateistkümnest perekonnast.

[redigeeri] Paljunemine

Aganisia cyanea
Aganisia cyanea

Suurel osal käpalistest areneb õietolm väikestes kurikakujulistes moodustistes, mida kutsutakse pollinaarumideks.

Käpaliste spetsiifilise kohastumusega õied meelitavad ligi loomtolmeldajaid, kelle mingi kindla kehaosa külge jäävad kinni kleepuva tipuotsaga pollinaariumid. Õietolm kandub edasi kui loomtolmeldaja satub mõnele teisele käpalisele.

Seemned on käpalistel valdavas enamuses väga väikesed ja nende idanemise teeb võimalikuks ainult sümbioos seentega.

[redigeeri] Paljundamine

[redigeeri] Majanduslik tähtsus

Kärbesõis (Ophrys insectifera)
Kärbesõis (Ophrys insectifera)
Suur käopõll (Listera ovata)
Suur käopõll (Listera ovata)
Vanill
Vanill

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: