Linoolhape ja α-linoleenhape
Allikas: Vikipeedia
Vitamiin F on kunstlikult valmistatud segu kahest polüküllastamata rasvhappest- linoolhape ja α-linoleenhape. Kuna inimorganism ei sünteesi ise linoolhapet (LA) ja α-linoleenhapet (ALA), siis peab ta neid saama toiduga. Vitamiin F on antikeratoosne vitamiin.
Kuna nad on vedelad polüküllastamata rasvhapped ehk PUFA-d, siis alluvad nad kergesti oksüdeerumisele.
Sisukord |
[redigeeri] Saamine ja biofunktsioonid
LA ja ALA satuvad seedekulglasse põhiliselt taimsete produktidega. Nad imenduvad peensoolest ja transporditakse külomikronites maksa. Sealt edasi mujale organismi. Nad on mõlemad eelühendiks veelgi pikemaahelaliste PUFA-de sünteesil ja teatud kogus neist kasutub β-oksüdatsioonis energeetilisteks eesmärkideks.
- Toiduga saadud asendamatust LA-st (n-6 rasvhape) sünteesitakse inimorganismis terve rida pikemaid n-6 PUFA-sid, nagu γ-linoleenhape (GLA), dihomo-γ-linoleenhape (DGLA) ja arahhidoonhape (AA).
Need on vajalikud nii mitmesuguste lipiidide ehituses kui ka eelühenditena võimsate bioregulaatorite, nt prostaglandiinide ja leukotrieenide sünteesiks.
- Toiduga saadud asendamatust ALA-st (n-3 rasvhape) sünteesitakse inimorganismis rida pikemaid n-3 PUFA-sid, nagu eikosapenaeenhape (EPA), dokosapenaeenhape (DPA), dokosaheksaeenhape (DHA).
Ka nemad on vajalikud mitmete lipiidide ehituses:
- DPA esineb rohkesti just närvikoes ja on oluline närvikoe normaalseks arenguks/funktsioneerimiseks.
- DHA on vajalik inimese ajukoe ja silma võrkkesta funktsioneerimiseks.
- Mõningal määral võib inimorganism neid rasvhappeid (nt EPA ja DPA) kasutada ka võimsate bioregulaatorite sünteesiks.
Põhiallikad:
- n-6 puhul taimeõlid (linoolhape) ja loomsed produktid (arahhidoonhape)
- n-3 puhul sojaõli, rapsiõli (α- linoleenhape), merekalad ja kalaõlid (EPA ja DHA)
- vitamiin F rikkad on ka maisiõli ja pähklid
[redigeeri] Defitsiit
Normaalsel toitumisel LA ja ALA defitsiiti ei teki. Seetõttu ei ole ka kõik defitsiidi tunnused hästi tuntud. On aga teada, et pikemaahelaliste PUFA-de teatud vaegus põhjustab:
- probleeme närvikoe normaalses arengus
- oluliselt suuremat riski südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks ja arenguks
- suurenend riski neurodegeneratiivsete haiguste tekkeks
- reumatoidartriiti
- psoriaasi
- ekseemi
- võimalikku allergiate teket
- nahahaavandeid
- suurenend riski sapipõie häirete tekkeks ja arenguks.
[redigeeri] Manustamine
Vitamiin F ööpaevase vajaduse hindamiseks peab teadma, et: ööpäevas peaks 70 kg kaaluv inimene tarbima 60-90g lipiide. Sobivaim vahekord oleks: 33% ploüküllastamata, 33% monoküllastamata ja 33% küllastatud lipiide. Võttes aluseks polüküllastamata lipiidide protsendi ja LA ning ALA osakaalu selles, saab ööpäevaseks vajaduseks 0,1-0,2 g/kehakaalu kg kohta.
Polüküllastamata rasvhapete (PUFA-de) megadooside kestev ja meelevaldne kasutamine põhjustab mitmeid kahjulikke toimeid, seda ülemäärase oksüdatiivse stressi tekitamise ja organismi antioksüdatiivse potentsiaali tarbetu raiskamise kaudu.