Transistor

Allikas: Vikipeedia

Transistorid
Transistorid

Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.

Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistore. Enamik transistore valmistatakse räni baasil. Vaid väga kõrgsageduslikud mudelid gallium-arseniidi ja analoogsete materjalide baasil.

Transistoridega samal otstarbel on kasutatud releesid ja elektronlampe ehk raadiolampe. Releesid saab kasutada vaid millegi diskreetseks sisse- ja väljalülitamiseks, aga transistoril (ja elektronlambil) on pidev voltamperkarakteristika. Tänapäeval kasutatakse elektronlampe väga vähe, sest transistoril on elektronlambi ees mitmeid eeliseid.

Transistor on elektronlambist:

  • Palju väiksem - isegi kuni tuhandeid kordi
  • Ökonoomsem - eraldub vähem soojust (kasutatakse väiksemat pinget, ja puudub seesmise kütte vajadus)
  • Mehaaniliselt vastupidavam - elektronlampi kattev klaas läheb kergesti katki ja seesmised detailid kardavad põrutusi.
  • Pikema tööeaga - elektronlambid kaotavad töötades aja jooksul oma töövõime, peamiselt katoodi emissiooni võime vähenemise tõttu.
  • Kiirema töövalmidusega - teda ei pea soojendama enne töörežiimi

Transistori puudused võrreldes elektronlambiga:

  • Elektronlamp peab vastu elektromagnetilisele impulsile, transistor aga mitte. Samuti on elektronlamp vähem tundlik ülepingete ja liigvoolude suhtes.
  • Elektronlampe saab kergemini tööle panna suurema võimsusega, sest neid saab konstruktiivselt valmistada suuremana ja oma ehituse tõttu on neid lihtsam jahutada.

[redigeeri] Kasutamine

Transistorid on kasutusel peaaegu kõikides elektroonikaseadmetes. Arvuti erinevates osades, eriti protsessorites, on ta põhiliseks komponendiks. Nende suurus varieerub mõnekümnest nanomeetrist (kõrgtehnoloogilised kiibid) mõne sentimeetrini (võimendid).

[redigeeri] Vaata ka