Kemi (Soome)

Allikas: Vikipeedia


Kemi
[ {{{hääldus}}} ]
soome Kemi
rootsi Kemi
põhjasaami Giepma
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Kemi vapp

Pindala: 747, sellest maad 94 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 22 800 (2006)

Kemi asend Soomes

Kemi peatänav Valtakatu. Tagaplaanil linnahall
Kemi peatänav Valtakatu. Tagaplaanil linnahall

Kemi on linn Soomes Lapimaa läänis Põhjalahe kaldal Kemijoe suudmes.

Kemi asutati Vene tsaari Aleksander II korraldusega 5. märtsist 1869 looduslikku sadamakohta. Kemist sai tähtis puidutööstuse keskus. 1902. aastal sai linn raudteeühenduse ja 1939. aastal lennuvälja.

Talvesõda ja Jätkusõda läksid Kemist mööda, aga Lapi sõjas õhkisid sakslased kõik Kemijoe sillad ja katsusid õhku lasta ka 51 meetri kõrgust linnahalli, mille ülemised korrused töötasid veetornina. Maja jäi püsti, sest vesi oli tornist välja lastud. Sakslased seda ei teadnud ja arvasid, et ülemiste korruste raskuse tõttu ei ole palju lõhkeainet tarvis. Majale paigaldati mälestustahvel.

18. augustil 1949 toimus Kemis mitme tuhande osavõtjaga tööliste meeleavaldus, mida politsei tulistas. Kaks inimest sai surma.

Tänapäeval on linna suurimad tööstusharud paberi- ja puidutööstus. Kemi lähedal on Euroopa ainus kroomikaevandus.

Kemis on polütehniline instituut.

Kemis elas 1987. aastal 25 984 inimest. Sellest ajast peale on linna elanike arv järjekindlalt vähenenud.

Kemis on Euroopa suurim vääriskivigalerii.

Väidetavalt on Kemis maailma suurim lumeloss. Igal talvel alates 1996. aastast ehitatakse see uuesti erineva arhitektuuriga.

Kemis on läbi kogu ajaloo olnud tugeval positsioonil vasakpoolsed poliitilised jõud. Praegu on Kemi ainus Soome linn, mille volikogus on esindatud kõik neli registreeritud vasakerakonda. Kõige rohkem kohti on Vasakliidul (14) ja Soome Sotsiaaldemokraatlikul Parteil (12).

[redigeeri] Välislink