Heinrich Johann von Jannau
Allikas: Vikipeedia
Heinrich Johann von Jannau (9. märts 1753 Holstre mõis – 30. jaanuar 1831 Laiuse kirikumõis), baltisaksa publitsist ja kirikutegelane. Heinrich Georg von Jannau isa.
Heinrich Johann von Jannau sündis Holstres mõisavalitseja pojana. Ta pärines vanast böömi suguvõsast, mille liikmed olid reformatsiooni ajal sealt lahkunud. Ta õppis Riia toomkoolis ajal, mil seal oli tegev Johann Gottfried Herder. Aastail 1770–1773 õppis ta Göttingeni ülikoolis teoloogiat ja kuulas muuhulgas saksa valgustajast ajaloolase A. L. von Schlözeri loenguid.
H. J. von Jannau oli 1776–1779 Põlva abipastor ja 1779–1821 Laiuse pastor.
1814 sai temast Tartumaa praost ja 1819 Liivimaa konsistooriumi assessor. Abielu kaudu Auguste Uhrmanniga sai ta endale Liivimaal Võikvere mõisa.
Ta avaldas kirjutisi Balti kubermangude olude ja ajaloo kohta, arvustas pärisorjuse äärmusi ja nõudis talupoegadele mõningat omandiõigust. Samuti nõudis ta talupoegade koormiste kindlaksmääramist, talurahvakohtute asutamist ja hoolitsust talurahvakoolide eest. Tema peateos "Geschichte der Sklaverey und Charakter der Bauern in Lief- und Ehstland" (1786) on vanim eesti talurahva ajalugu käsitlev monograafia.