Liivi keel
Allikas: Vikipeedia
liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) | |
---|---|
Kõneldakse: | Lätis |
Piirkonnad: | Põhja-Euroopa |
Kokku kõnelejaid: | umbes 200 |
Geneetiline klassifikatsioon: | uurali keeled soomeugri keeled |
Ametlik staatus | |
Ametlik keel: | - |
Keelekoodid | |
ISO 639-1: | |
ISO 639-2: | fiu (teised soomeugri keeled) |
Vaata ka: Keeled |
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel.
Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100.
Nimetust rannakeel (rāndakēļ) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides.
Sisukord |
[redigeeri] Tähestik
Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust.
a A, ā Ā, ä Ä, ǟ Ǟ, b B, (c C), d D, ḑ Ḑ, e E, ē Ē, f F, g G, h H, i I, ī Ī, j J, k K, l L, ļ Ļ, m M, n N, ņ Ņ, o O, ȯ Ȯ, ȱ Ȱ, (ö Ö), (ȫ Ȫ), õ Õ, ȭ Ȭ, p P, (q Q), r R, ŗ Ŗ, s S, š Š, t T, ţ Ț, u U, ū Ū, v V, (w W), (x X), (y Y), z Z, ž Ž
Sulgudes toodud tähed esinevad ainult võõrnimedes ja/või on nende kasutamisest tänapäeval loobutud (ö, ȫ ).
NB! Tehnilistel põhjustel, näiteks kui kirjutusmasinal pole kõiki vajalikke tähti või arvutitarkvara ei võimalda kõigi tähtede kasutamist, on kasutatud mitmeid lihtsustusi või asendusi. Näiteks ḑ asemel d' või ǟ asemel ä'.
[redigeeri] Hääldus
Kriips (ˉ) tähe peal märgib pikka täishäälikut: Ēstimō (Eestimaa), pū (puu). Pikad kaashäälikud märgitakse sõna keskel kahe tähega, sõna lõpus ühe tähega: kim (kümme). Märk (¸) tähistab palataliseeritud kaashäälikut: tūļi (tuuline). Õ täht järgsilpides märgib Õ ja A vahepealset häälikut: pȭzõz (põõsas). Punkt O tähel (Ȯ) märgib madalat Õ-häälikut:vȯn (õnn). Kuni 1995. aastani märgiti seda häälikut O või Õ tähega.
Rõhk on sõna esimesel silbil. Sõnades esineb kolme tüüpi silbiintonatsioone: ühtlane, katkendlik ja langev. Katkendlik ja langev intonatsioon võivad eristada tähendust.
[redigeeri] Keelenäiteid
- Tēriņtš!
- Tere!
- Jõvā ūomõg! / Jõvvõ ūomõgt!
- Tere hommikust!
- Jõvā pǟva! / Jõvvõ päuvõ!
- Tere päevast!
- Tienū!
- Tänan!
- Vȯndzist Ūdtāigastõ!
- Head Uut Aastat!
- Tämpõ um pūolpǟva
- Täna on laupäev
- ikš, kakš, kuolm, nēļa, vīž, kūž, seis, kōdõks, īdõks, kim
- üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme
[redigeeri] Välislingid
- Läti-liivi-inglise väljendite sõnaraamat liivi keele tähestiku, häälduse ja lühikese grammatikaülevaatega (pdf)
- Virtual Livonia