Arutelu:Purjekas

Allikas: Vikipeedia

aloha Akra!

peeled kokku moodustavad peelestiku, mis on üks seisva tagalase osi! seega - taglas jaguneb seisvaks ja liikuvaks, seisev taglas peelteks ja trossideks, mida nimetatakse kooskõlas ülessandega kas staagiks, vandiks, parduuniks jne. suwa 07. veebruar 2007. 23:53 (EET).

Kõik õige võta maha. Siia alla oleks vaja see putjelaevade jaotus nimistuna lahti kirjutada, siis saaks iga laevatüübi kohta eraldi artiklites edasi minna.Akra 7. veebruar 2006, kell 22.00 (UTC)
Üritasin süstematiseerida laevatüüpe. esialgu jäi see materjal üle, tõstsin välja. Neile tuleb süsteemis koht leida.
    • kutter - mitme eespurje ja suurpurjega
  • kahemastiline
    • jaul
    • jaala
    • pikklaev
    • buss
    • uisk

Ainsad mida ma ei tea on "buss" ja "pikklaev". Ilmselt on tegemist mingi tüübi teise nimega. Akra 8. veebruar 2006, kell 21.57 (UTC)

ee appi -- miks kutter välja ?
http://en.wikipedia.org/wiki/Cutter
pikklaev & buss on viikingaegsed
http://ester.nlib.ee/search*est/aM%7B232%7Dass%2C+Vello/amw~bss+vello/1%2C2%2C22%2CB/bibframe&FF=amw~bss+vello+1940&14%2C%2C21
http://en.wikipedia.org/wiki/Longship
busse kohta hetkel kiirelt ei leidnud
priitpuri on opakal ja harkpoom nt purjelaual & "Vanemuisel"
kaljas ei ole ainult kahvlitega, vaid on rannasõidukuunar
--Suwa 9. veebruar 2006, kell 16.45 (UTC)
Panin kuttri ja pikklaeva tagasi, otsi bussile koht. :kaljas ei ole ainult kahvlitega... nii nagu mina kirja panin väidab Ants Pärna. Minu arvamus asjast on et eestlased ei viitsinud kuunarit ja kaljast kõnepruugis lahutada ja nimetasid neid kõiki kaljasteks, kuna erinevus oli ainult purjestuses, mitte suuruses.Akra 9. veebruar 2006, kell 17.33 (UTC)
kas kas priitja kahvelpurje peab lahku viima, kui jah siis tee seda.Akra 9. veebruar 2006, kell 17.33 (UTC)
Ohjah -- veelkord kaljas on kahemastiline rannasõidukuunar,
millel võisid olla ilma tengideta mastid,
mis omakorda võisid olla sama kõrgusega.
Samas kuunarid võivad olla kahe või enama mastiga,
seejuures on esimene mast tavaliselt (nt jaht) lühem.
sama kõrge on kuunari mastid nt taakselkuunaril.
Eriliik kuunareid on ka marsseilkuunarid.
Ja lisaks veel oh imet -- osa klippereid olid ka kuunarid.
Hetkel on mul kõik käsiraamatud kaugel, seega kirjutan peast
ja kiiruga, niiet paranda kui tead.
suwa --Suwa 9. veebruar 2006, kell 19.58 (UTC)
Asjase süvenedes ei pea minu arvamus pärielt paika. Õigus on A.Pärnal sest- ENE 4 köide artikel kaljas ütleb :kaljas, 2-mastiline kahvelkuunar...Vahel onkaljasteks nimetatud ka teisi kahvelkuunareid. EE 5,artikel kuunar, terve kuunari iseloomustus ja siis .... Eesti kahemastilisi kahvelkuunareid nimetati kaljasteks. Kuunar on aluseks väga paljudele laevatüüpidele näiteks barkantiin=kuunarpark, brigantiin=kuunarbrik janeid on vee.Akra 9. veebruar 2006, kell 20.32 (UTC)l
vt nt siia:
http://www.kippar.ee/index.php?sisu=ship
vasakpoolne on kaljas ja parempoolne on kuunar!
loe piltide alt juttu kah...
--Suwa 9. veebruar 2006, kell 21.01 (UTC)
Ega kaljas ei ole tegelikult midagi muud kui kuunar. Kaljaseks on eestlaste ristitud kahemastilise kahvelkuunari mida muumaailm teab kuunari nime all või kutsubgi kahvelkuunariks. Kaljas on puhas eesti nimi. See mis norralase jaoks on kuunar Sinu pakutud pildil on eestlase jaoks kaljasAkra 9. veebruar 2006, kell 21.17 (UTC)
see ei ole nii lihtne -- jään enda juurde
kaljas on kahemastiline RANNASÕIDUKUUNAR, tavaliselt ilma tengideta
jms ehituslikes võtetes, seega kaljas ei ole ehitatud
kaugsõiduks vaid rannasõiduks, seega pigem kiviveoks
Pärnust Riiga ja halgude veoks Turust Helsingisse
Kuiet teeklippriks Sydneyst Londonisse
ja tollest parempoolsest pildist -- see on kuunar...
--Suwa 9. veebruar 2006, kell 21.48 (UTC)
Kõik kaljased on kuunarid, kuid kõik kuunaritüübid ei ole kaljased.Akra 10. veebruar 2006, kell 11.19 (UTC)
Niisiis piika vaheaja järel tagasi vana teema juurde, kuna ajakirjas
"Navigaator"(http://www.ajakirinavigaator.ee./navigaator/index.php?p=9)
ISSN 1736-3233 nr 1/2007 lk. 25 neljas lõik järgnev lause:
"Haldre teab rääkida, et kaljaseid ehitati Soome lahe põhja- ja lõunakaldal,
Eesti saartel ja Liivi lahe kallastel. Seevastu Ahvenamaal ehitati juba teist
tüüpi aluseid. Kaljased olid ehitatud rannasõidulaevadeks. Luksuslikke
kaugsõidupurjekaid Eestis ei ehitatud."
Seega KALJAS ON RANNASÕIDUKUUNAR, nagu ma korduvalt olen juba kirjutanud.
suwa 12. mai 2007, kell 09:02 (UTC)

Tere ka üle hulga aja! See, et ta rannasõidukuunar on ja on olnud keegi ju ei vaidle ja ei olegi vaielnud.Akra 12. mai 2007, kell 19:15 (UTC)


Kas on mõtet purjeka artikli all pöörata nii suurt rõhku ühe- ja mitmekereliste laevade kohta? Se's mõttes, et see kerede arv sobib rohkem laeva artiklisse, see ei ole ainult purjekate puhul nii... Praegu jääb artiklist mulje nagu see oleks põhiline purjekate liigituse viis... Jürka 6. mai 2007, kell 11:34 (UTC)