Laanekuklane
Allikas: Vikipeedia
[[Image:|thumb|Formica]] | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Putukad Insecta |
Selts |
Kiletiivalised Hymenoptera |
Alamselts |
Rippkehalised Apocrita |
Sugukond |
Sipelglased Formicidae |
Perekond |
Kuklased Formica |
Liik |
Laanekuklane Formica aquilonia |
Laanekuklane on sipelglane, kes on Eestis ja ka Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu poolt kaitse alla võetud ja kes on Eesti suurimad sipelgad. Laanekuklase pesade kõrgus ulatub isegi kahe meetrini ja põhja diameeter kuni nelja meetrini. Laanekuklaste üksikud pesad moodustavad kolooniaid, mis omakorda kuuluvad föderatsiooni. Neid peetakse üheks arenenuimaks sotsiaalse võrgustikuga loomarühmaks.
Laanekuklasel on pust ümar tagakeha, punakas keha esiosa, ülipeene talje. Elavad kolooniatena ja pesas elab kuni 100 000 putukat.
Mesinike jaoks kujutavad laanekuklased kahjureid, kes võivad ööpäeva jooksul tarust ära viia kuni kilo mett. Sipelgate peletamiseks on kasutatud tomatilehti, rabarberit, mõnel pool ka kaneelipulbrit.
[redigeeri] Kaitsealad
Laanekuklane elab Eestis peamiselt Ida-Eestis, kus moodustab kõige suuremaid asurkondi. Alatskivi, Kiidjärve ja Räpina metskondades asuvates Eesti suurimates asurkondades asub igas umbes 2000 pesakuhilat. Veidi väiksemad asurkonnad on Kunda metskonnas, Lahemaa ja Karula Rahvusparkides. Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas asub Akste looduskaitseala, mis moodustatud 1977. aastal eesmärgiga kaitsta laanekuklase elupaiku. Tartumaal Vara ja Alatskivi valla territooriumil asuv 1610 hektari suurune Padakõrve kaitseala loodi 1964. aastal ja see oli tollal kogu NSV Liidu esimene sipelgakaitseala.
[redigeeri] Kirjandus
Marika Mänd. 1978. Peredevahelised suhted laanekuklase (Formica aquilona Jarr.) koloonias. Tartu Ülikooli zooloogia kateedri diplomitöö.