Anna Ivanovna
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Anna Ivanovna (28. jaanuar 1693 Moskva – 28. oktoober 1740) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütrena. Seitsmeteistkümnenda eluaastani elas ta Moskva-lähedases Ismailovo mõisas, mis kuulus ta emale. 1710. a. abiellus ta Peeter I tahtel Kuramaa hersogi Friedrich Wilhelmiga, kuid lesestus peagi.
Pärast Peeter II surma 1730. a. valis Ülemsalanõukogu ta Venemaa keisrinnaks, sundides enne alla kirjutama keisrivõimu piiravatele tingimustele. Võimule tõusnuna ei pidanud Anna Ivanovna siiski Ülemsalanõukogule antud lubadusi endale siduvaiks ning saatis aadlikele ja kaardiväelastele toetudes Ülemsalanõukogu laiali, hakates valitsema piiramatu võimuga. Õigemini hakkasid valitsema tema favoriidid, kellest tuntuim oli Anna Ivanovna armuke juba Kuramaa päevilt, tema poolt krahviks tõstetud, Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst Johann von Bühren, keda Venemaal tunti Bironi nime all. Bironit iseloomusti kui harimatut ja rumalat, kätemaksuhimulist ja auahnet tõusikut, keda põlgasid kõik. Kuna ta ei sallinud Venemaad ja venelasi, ümbritses Biron end igal võimalusel sakslastega, tõrjudes nii vene aadlikud võimult. Ilmselt seetõttu on Anna Ivanovna valitsusaeg saanud teenimatult karmi hinnangu osaliseks, vaatamata sellele, et samaaegselt saavutati olulist edu nii sise- kui välispoliitikas.
Kui Anna Ivanvna 47 aasta vanusena suri, määras ta enda järglaseks oma õetütre Anna Leopoldovna vastsündinud poja Ivani. Anna Ivanovna maeti Peeter-Pauli kindluse katedraali Sankt-Peterburgis.
Eelnev: Friedrich Wilhelm Kettler |
Kuramaa hertsog 1711–1730 |
Järgnev: Ferdinand Kettler |
Eelnev: Peeter II |
Venemaa keiser 1730–1740 |
Järgnev: Ivan VI |