Arutelu:Jeesus
Allikas: Vikipeedia
Me ei saa sellest mööda minna, et "Jeesus Kristus" esineb ka lihtsalt nimena. See on küll mõeldav, et panna artikli pealkirjaks lihtsalt "Jeesus", aga minu meelest vahet pole. Andres 10:00, 15 Oct 2004 (UTC)
- Ajalooline teadaolev nimi on Jeesus. Kõik muud on relig. tiitlid: Jeesus Kristus (Jeesus Päästja/Salvitu), Jeesus Pantokraator, Jeesus Lunastaja, jne. Kõik need relig. tiitlid suunata Jeesuse´le. Praegu võib ekslikult jääda mulje, vastavalt wiki kasutus-traditsioonidele, et teine on perekonnanimi!
-
- Täisnimi oli kombeks kirjutada tollal kujul "Jeesus Naatsaretist" (nagu Leonardo da Vinci).--Tvali 11:27, 22 Mar 2005 (UTC)
Selle vastu põhimõtteliselt midagi ei ole, et pealkiri on "Jeesus". Aga praegune esimene lõik ei sobi algusse. Andres 15:23, 11 Feb 2005 (UTC)
Järsku oleks mõtet väitele, et oli Taaveti soost, ka mingi selgitus või põhjendus juurde panna?--Tvali 11:27, 22 Mar 2005 (UTC)
Jeesus - legendaarne 1. sajandi juudi jutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja, kristluse e. ristiusu keskne kuju ning väidetav rajaja. Tema oletatavast sünniaastast algab meie ajaarvamine. Tegelikud eluaastad oli arvatavasti u 6 e.Kr - 30 p.Kr. Jeesuse elu ning õpetuse kohta praktiliselt pole ajaloolisi tõendeid peale pärast tema surma kirja pandud evangeeliumide. Enamik teadlasi peab Jeesust reaalselt eksisteerinud ajalooliseks isikuks, kuid leidub ka neid, kelle järgi ta on puhtalt mütoloogiline tegelane. Jeesuse sünnikohaks on peetud Petlemma ja Naatsaretti, tema emana on nimetatud Mariat ning isana või kasuisana puusepp Joosepit. Võimalik, et Jeesus kuulus esseenide sekti. On oletatud kuid vähetõenäoline, et ta oli Jehoovale pühendatud nasiir nagu ka Ristija Johannes, kes oli tema ristija ning võis olla tema õpetuse eelkäija ja mõjutaja. Jeesuse noorusest on vähe teada, alates 30. eluaastast rändas ta koos oma jüngritega Galileas ja Juudamaal, ennustas peatset maailmalõppu ning kutsus inimesi meeleparandusele. Tema õpetuse keskne sõnum oli usaldus jumal-isa vastu, ligimesearmastus, patukahetsus ning maise vara tühisus. Oma jutlustes kasutas ta tihti mõistukõnet ning värvikaid kujundeid, evangeeliumid kirjeldavad tema arvukaid imetegusid ja tervendamisi. Jeesus löödi 33. eluaastal paasapühal Jeruusalemmas Rooma võimude poolt juudi preestrite süüdistuste põhjal risti kui mässaja, evangeeliumide järgi tõusis ta surnust üles. Kristliku õpetuse järgi oli Jeesus prohvetite ennustatud messias (salvitu, võitu, pühitsetu), Taaveti järeltulija, neitsist sündinud jumala poeg, kes oma piinarikka surmaga lunastas jumala ees inimeste patud. Samas on ta ristusu dogmaatikas kolmainu jumala üks osa. Tihti kasutatakse Jeesuse nime koos lisandiga Kristus, mis on sama tähendusega tiitel nagu heebrea algupära messias, kuid praktiliselt muutunud tema teiseks nimeks või nime osaks. Jeesuse sünnipäeva (mis tegelikult oli tõenäoliselt pigem kevadel või suvel) tähistab kristlik maailm jõuludena, surma ja ülestõusmist aga ülestõusmispühadel.
See info, mis on praegu leheküljel "Jeesus (täpsustus)", tuleks minu arvates pigem esitada alajaotusena siinsamas. Sellise sisuga leheküljele ei ole minu meelest mõttekas täpsustuses viidata. Andres 18. oktoober 2005, kell 20.05 (UTC)
-
- Tahaks natu ühte pointi selgitada/arutada - kas see kristuse jeesus oli ikka rajaja või mitte ? väidetavalt ta jutlustas põhimõtteid milledele on ametlikult rajatud ristusk - kui kas seda lugeda rajamiseks ? sest ristiusk kui religioon rajati peale teda tema õpetusi silmas pidades ... tema nagu ei loonud (organiseerinud) religiooni - kui võtta aluseks , et ta oli reaalne isik - vaid see loodi palju hiljem peale tema surma juba. teoreetiliselt peaks siis olema kirjas, et "isik keda loetakse kristluse põhimõtete ja tõdede formuleeriaks" ...
--makruss 15. november 2005, kell 17.53 (UTC)
-
-
- Kõik õige, ja artiklis on ka selgesti öeldud, et kirikupärimuses ristiusu rajaja. Mõningaid Jeesuse ytlemisi on tõesti kirikupärimuses tõlgendatud kui uue usu ja kiriku rajamist. Nii et point nagu puudub, või mis? --Lulu 15. november 2005, kell 17.58 (UTC)
-
selles tegelikult point ju ongi - rajaja on see kes teeb ISE - ristiusku Jeesuse ajal ei olnud see tekkis peale tema (väidetavat elu ja) surma. seega oleks õigem kui "alusepanija" mitte rajaja. pervertne paraleel on, et Hitler oli NSDP looja ja rajaja (ideed polnud just jahh mitte kõik tema omad papist rääkimata) aga tema sebimine ja sütitavad kõned olid need mis NSDP kokku kloppisid Jeesus ainult kõneles - sebimine jäi teistele ;-) makruss 16. november 2005, kell 05.27 (UTC)
Välja jäetud:
Evangeeliumitest ja kristlikust traditsioonist sõltumatu ajalooallikana pakub Jeesuse kohta väärtuslikku teavet Josephus Flavius ("Juudi muistised" 18.3.3.) Veel on Jeesusest kirjutanud antiiksed Rooma ajaloolased Tacitus (otseselt)ja Suetonius (kaudselt).
Andres 19. veebruar 2006, kell 10.25 (UTC)
On vägagi kahtlane, kas mainitud mittekristlikud allikad Jeesuse kohta olid sõltumatud. Vaata de:Jesus von Nazareth. Neid allikaid võib mainida, kuid soovitan võtta eeskujuks esitus saksa vikis. Andres 6. juuli 2006, kell 12.35 (UTC)
evangeeliumid, mis on kirja pandud ajal, mil Jeesusest oli veel säilinud elav mälestus
- Kuidas seda saab kindlaks faktiks pidada. Johannese evangeeliumi kohta see vaevalt kehtib. Andres 6. juuli 2006, kell 12.44 (UTC)
kuulge, kas nati ei saa mitte üle pingutada nende Jeesuse isiksuse omadustega. Keegi pole Jeesust näinud, aga muudkui räägitakse isiksusest. Sama hästi võiks rääkida Saatana või Suure Tõllu isiksusest...--Hendrix 15. juuli 2007, kell 19:05 (UTC)
Alajaotus "Jeesuse isiksus" on kindlasti mitteneutraalne juba oma kontseptsiooni poolest. Andres 16. juuli 2007, kell 05:20 (UTC)
Asjatundmatus on muidugi ka õige etteheide.
Võtsin selle osa esialgu välja:
[redigeeri] Jeesuse isiksus
Jeesuse isikuomaduste kohta on ainsaks allikaks evangeeliumid. Kristluses peetakse teda täiuslikuks inimeseks, headuse ja halastuse kehastuseks. Evangeeliumites sisaldub aga palju kohti, mis näitavad Jeesust rumalana, sallimatuna, piiratuna ja isegi ülekohtusena.
Jeesus ennustab korduvalt viimsepäeva tulekut veel oma kaaslaste eluajal: „... te ei jõua kõiki Iisraeli linnu läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb” (Mt 10:23). Ja ta ütleb veel: „... on mõned siin seisjatest, kes näevad Inimese Poega tulevat oma Kuningriigiga, veel enne kui nad maitsevad surma” (Mt 16:28). Jeesus uskus viimsepäeva saabumisse temaga ühel ajal elanud inimeste eluajal. Seda usku jagasid ka paljud Jeesuse poolehoidjad ja see moodustas aluse suurele osale ta kõlblusõpetusest. Kui Jeesus rääkis: „Ärge siis hakake muretsema homse pärast...” (Mt 6:34) ja muid selliseid asju, oli talle ajendiks veendumus, et viimnepäev saabub õige pea ja et kõik argipäevaaskeldused ei ole midagi väärt.
Jeesus suhtus sügava vihaga neisse, kes olid temaga teisel arvamusel: „Te maod, te rästikute sugu, kuidas te võiksite põgeneda ära põrgu kohtust?” (Mt 23:33). Need sõnad ütles ta inimestele, kellele tema jutlused ei meeldinud. Tuntuim koht: „... aga kui keegi ütleb midagi Püha Vaimu vastu, ei andestata talle ei sellel ega tulevasel ajastul” (Mt 12:32).
Jeesus ähvardab korduvalt igavese põrguga: „Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad ja viskavad nad tuleahju: seal on ulgumine ja hammaste kiristamine” (Mt 13:41-42), jätkates veel hulk aega juttu ulgumisest ja hammaste kiristamisest. Võrdluses lammastest ja sikkudest: kuidas ta viimselpäeval tahab ta eraldada sikud lammastest ja öelda sikkudele: „Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle” (Mt 25:41). Ja veel üks koht: „Ja kui su käsi sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna vigasena ellu kui kahe käega põrgusse kustumatusse tulle, kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu” (Mk 9:43-44).
Lugu viigipuust näitab Jeesust ülekohtusena isegi puude suhtes: „... tundis Jeesus nälga ja kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas ehk midagi selle otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli tulnud, ei leidnud ta muud kui lehti; sest ei olnud viigimarjade aeg. Ja Jeesus ütles puule: „Ärgu keegi enam iialgi söögu sinust vilja!” [—] Ja Peetrus, kes mäletas, ütles Jeesusele: „Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!”„ (Mk 11:12-14, 21). Lugu sünnib niisugusel aastaajal, mil viigimarjad on veel toored. Viigipuu on ju täiesti süütu.
Andres 16. juuli 2007, kell 05:22 (UTC)