Arutelu:Energia jäävuse seadus

Allikas: Vikipeedia

Siin on mainitud süsteemi. Selle mõiste kohta peaks olema artikkel, "süsteem (füüsika)"? Andres 17:58, 28 Sep 2004 (UTC)

Võiks muidugi, kuid mis moodi füüsikalist süsteemi defineeritakse? Keemiline süsteem on see osa universumist, mis on parajasti vaatluse all või millega tehakse katseid. Kas füüsikaline süsteem on sama asi? Siim 18:43, 28 Sep 2004 (UTC)

Ma ei tea, sellepärast tahakski, et oleks artikkel. Andres 20:36, 28 Sep 2004 (UTC)

Termodünaamika esimene seadus ja Energia jäävuse seadus on erinevad mõisted. Termodünaamika esimene seadus kehtib ainult isoleerimata termodünaamilises süsteemis.--Animagi 29. oktoober 2006, kell 10:42 (UTC)

Kui nad on erinevad mõisted, siis ära kirjuta termodünaamika esimesest seadusest artiklis "Energia jäävuse seadus". Andres 29. oktoober 2006, kell 11:03 (UTC)

et Isoleerimata termodünaamilises süsteemis võrdub süsteemi siseenergia muut süsteemile antud soojushulga ja välisjõudude töö summaga.

Pane see pealkirja alla Termodünaamika esimene seadus. Andres 29. oktoober 2006, kell 11:07 (UTC)

Füüsikaõpetaja rääkis aastate eest, et elementaarosakeste füüsikas on energia jäävuse seaduse ajutine rikkumine võimalik. Kui ma nüüd õigesti mäletan siis tõi ta näiteks aatomituumades kvarke kooshoidvad jõud. Nimelt vahetavad kvargid pidevalt väga suure energiaga bosoneid mis siis aatomituuma koos hoiab. Bosonite energia aga selles protsessis on suurem kui kvargi enda energia, kuid rikkumine on ajutine kuna boson tuumast ei välju ning leiab õige pea mõne teise kvargi. Hakkasin nüüd mõtlema kummal on siis õigus. Kas minu vanal füüsikaõpetajal või energia jäävuse seadusel.--Animagi 8. detsember 2006, kell 07:59 (UTC)

See nüüd siia arutelusse kõige paremini ei sobi, kuid rikutud on ka teist fundamentaalset füüsikaseadust ja seda esmakordselt eesti füüsikute Peeter Saari ja Kaido Reivelti poolt. Nimelt umbes kümmekond aastat tagasi õnnestus neil ühes katses ületada valguse kiirus. Pealegi on ju alles päris hiljuti kui mu mälu mind ei peta siis Austria teadlaste poolt tehtud esimene teleportatsioon, seda tõsi küll mitte kehadega vaid valguskvantidega.--Animagi 8. detsember 2006, kell 08:54 (UTC)

Arvan, et Saari ja Reivelti katses ei ületanud valguse kiirust mitte keha, vaid auk. Andres 8. detsember 2006, kell 09:01 (UTC)
Kui sa sellest midagi tead siis äkki kirjeldaksid seda katset. Internetist olen otsinud ja leidnud inglise keelseid kirjeldusi, kuid kahjuks pole mu keeleoskus nii hea, et nendest aru saada.--Animagi 8. detsember 2006, kell 09:03 (UTC)
Ma ei ole asjatundja, tean ainult kuulu järgi. Praegu pole ka mahti uurida. Andres 8. detsember 2006, kell 09:05 (UTC)
Kuidas saab auk ületada valguse kiirust? Kas sellega saab saata informatsiooni? Kui mu mälu mind ei peta siis nimetasid nad selles katses valguse kiirust ületanud kiired (või kui soovite siis augud) Bessel X kiirteks. Millest see nimetus Bessel X tuleb?--Animagi 8. detsember 2006, kell 09:08 (UTC)
Ei tea, võib-olla mina olen kuulnud mõnest teisest katsest. Muide, ristlained võivad vist ka liikuda valguse kiirusest kiiremini. Andres 8. detsember 2006, kell 09:24 (UTC)
Uurisin seda just leheküljel kus Peeter Saari jagab lõputööde teemasid [1]. Tundub, et tegemist on ikkagi elektromagnetväljaga.--Animagi 8. detsember 2006, kell 09:27 (UTC)