Eesti keel
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
eesti keel (eesti keel) | |
---|---|
Kõneldakse: | Eestis, Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis |
Piirkonnad: | Põhja-Euroopa |
Kokku kõnelejaid: | 1,1 miljonit |
Geneetiline klassifikatsioon: | uurali keeled soomeugri keeled |
Ametlik staatus | |
Ametlik keel: | Eesti |
Keelekoodid | |
ISO 639-1: | et |
ISO 639-2: | est |
Vaata ka: Keeled |
Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.
Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.
Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet - lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse - näiteks /linn/, /linˑa/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vaˑla/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vaːla/ (osastav kääne sõnast vaal).
Sisukord |
[redigeeri] Ortograafia
Eesti keel kasutab ladina kirja ja ladina tähestikku, millele on lisatud mõned tähed. Kiri on peaaegu täielikult "häälikuline" (igale häälikule vastab kirjatäht). Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on ka teisi erandeid (näiteks sõna müüa [müia]).
Ladina alustähestikku eesti keele vajaduste järgi kohandades on saadud eesti tähestik:
Võõrtähed
Tähed f, š, z ja ž esinevad ainult laensõnades (nt šokolaad); c, q, w, x ja y ainult võõrnimedes ning mõnes võõrsõnas (nt rockmuusika), samuti kasutavad mõned luuletajad neid oma tekstides vastavalt ts, ku, v, ks ja ü asemel. Nimede kirjutamisel järgitakse originaalkeele kuju, s.t võivad esineda ka muud ladina kirja tähed - å, č, ā, ô, é, ù jne.
[redigeeri] Murded
Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus (Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg, "Eesti murded ja kohanimed", Tallinn 2002, lk 57) on selline:
[redigeeri] Põhjaeesti murded
1. südaeesti murded
- keskmurre
- läänemurre
- saarte murre
- idamurre
2. kirderannikumurded
- rannamurre
- Alutaguse murre
[redigeeri] Lõunaeesti murded
- Mulgi murre
- Tartu murre
- Võru murre
Lõunaeesti murdeid peetakse tihti omaette lõunaeesti keeleks või keelerühmaks, millesse kuuluvad võru, setu, mulgi ja tartu keel. Setu keelt on vahel arvatud Võru murdest eraldiseisvaks murdeks, kuid siinse liigenduse järgi on see Võru murde murrakurühm.
[redigeeri] Vaata ka
- Eesti keele ajalugu
- Eesti keele grammatika
- Eesti keele uurimine
- Maakeel
- Lõunaeesti keel
- Tallinna keel
[redigeeri] Välislingid
[redigeeri] Sõnastikud
![]() |
Euroopa Liidu ametlikud keeled | ![]() |
---|---|---|
bulgaaria | eesti | hispaania | hollandi | iiri | inglise | itaalia | kreeka | leedu | läti | malta | poola | portugali | prantsuse | rootsi | rumeenia | saksa | slovaki | sloveeni | soome | taani | tšehhi | ungari | ||
Allikas: Euroopa Liidu ametlik veebileht |