Narva lahing (1944)

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.


19. veebruaril 1944 vahetasid Eesti üksused välja Narva jõe ääres paiknenud 9. ja 10. välilennuväediviisi riismed. 45. SS-vabatahtlike grenaderirügemendi II pataljoni (komandör Waffen-Hauptsturmführer Maitla) positsioonid kulgesid Pähklamäest Vepskülani. 46. rügemendi I pataljon Waffen-Hauptsturmführer Silverti juhtimisel asus Vepskülas, II pataljon (komandör SS-Obersturmführer Weber) Riigikülas. 20. veebruaril diviisi asupaika jõudnud 45. rügemendi I pataljon paigutat Peeterristile.

28. veebruarist 3. märtsini 1944 ründasid 11. SS-vabatahtlike soomusgrenaderidiviisile allutatud 45. SS-vabatahtlike relvagrenaderirügemendi üksused Nõukogude tugiala Narva jõe vasakul kaldal Vepsküla piirkonnas ja surusid vastase lõpuks lähivõitluses üle jõe.

Edela pool Narvat olid eestlaste vasturünnakud vaenlase visast vastupanust hoolimata edukad. Näiteks purustas 3. Eesti SS-brigaad SS-Oberführer Augsbergeri juhtimisel koos ühe germaani SS-tankikorpuse vabatahtlikega mitu päeva kestnud ründeheitlustes vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal ja tekitas talle suuri inimkaotusi. Nõukogude vasturünnakuid tagasi lüües purustati 14 tanki.

Idarinde põhjaosas ründasid punaarmeelased kirde pool Nevelit, Ostrovi, Pihkva ja Narva piirkonnas tankide ja lahingulennukite toetusel suurte jõududega. Nende läbimurdekatsed nurjati Wehrmachti ja Relva-SS-i väeosade, samuti Eesti ja Läti SS-vabatahtlike üksuste visa vastupanuga. Kohalikud läbimurded kas likvideeriti koheste vasturünnakutega või riivistati. Vaenlane kaotas 101 tanki.

Lahingud jätkusid 16. märtsil. Siis õnnestus Punaarmeel 45. SS-vabatahtlike grenaderirügemendi II pataljoni positsioonidesse sisse murda. I pataljon ning Standartenführer Tuulingu juhitud 46. rügemendi osad suutsid vastase tagasi lüüa. Heideldi järgmise päevani. Sellega Punaarmee talvine pealetung 20. Relvagrenaderide Eesti SS-diviisi rindelõigus vaibus. Siitpeale valitses suhteline rahu kogu armeedegrupi Nord rinde ulatuses. Korpused ja diviisid said oma üksusi uuesti formeerida ja täiendada. 9. aprillil 1944 pälvis 46. SS-vabatahtlike grenaderirügemendi I pataljoni Unterscharführer Nugiseks Raudristi Rüütliristi.

Veidi enne 22. juunil 1944 alanud Nõukogude vägede suvist pealetungi jõudis 47. SS-relvagrenaderirügement Kehrast Narva rindele. Selle II pataljon võttis üle 45. SS-relvagrenaderirügemendi positsioonid. Koos 20. SS-diviisi füsiljeerpataljoniga vahetas viimane omakorda välja lõuna pool Auveret kaitsel olnud 126. Jalaväediviisi osad. Samuti Auverest lõunasse paigutatud 47. rügemendi I pataljon allutati [[11. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviis "Nordland"|11. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviisile "Nordland". 46. rügement asus kaitsele 47. rügemendi II pataljoni vasakult tiivalt mereni.

Kavatsedes kõik seni veel Wehrmachtis ja politseiüksustes teenivad eestlased Relva-SS-i koondada, käskis Himmler 15. juulil 1944 formeerida lääne pool Peipsi järve teinegi Eesti SS-relvagrenaderidiviis. Kõigil kolmel olemasoleval grenaderirügemendil tuli loovutada üks pataljon uute rügementide tuumikuks. Üöejäänud mehed pidi võetama piirikaitserügementidest. Diviis pidi juba kahe kuu pärast olema rindekõlblik. Selle komandöriks määrati SS-Oberführer Lombard. Ühtlasi kavandas SS-i Peaamet X (1. Eesti) Relva-SS-i armeekorpuse juhtkonna komplekteerimist. Uue diviisi ja armeekorpuse moodustamise nurjas Punaarmee suurpealetung ja selle tagajärjel kujunenud olukord.

25. juulil 1944 kell 5 hommikul alustasid marssal Govorovi juhitavad Leningradi rinde väed - 2. löögiarmee ja 8. armee - pärast tunniajalist turmtuld pealetungi vägedegrupile "Narva". Kell 10 murdsid vastase üksused Eesti väeosade positsioonidesse lõuna pool Auveret. 20. SS-diviisi füsiljeerpataljonil läks siiski korda rindejoon varsti taastada.

Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva-Jõesuu all. 20. SS-relvagrenaderidiviisi staap teatas, et vastane tungis kokku 3 pataljoniga Vaasa all ja mõlemal pool Riigiküla üle Narva jõe. Vaasa all on hakatud silda ehitama. Diviis palub abi.

See sissemurre riivistati [[4. Vabatahtlike Soomusgrenaderde SS-brigaad|4. Vabatahtlike Soomusgrenaderde SS-brigaadi abiga Auga-Puhkuva joonel (Soome lahe rannalt Narva-Tallinna maanteeni). Rindejoone lühendamise otstarbel jättis III. Germaani SS-tankikorpus 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit lääne pool Sinimägedes, nn Tannenbergi liinil. Eesti-Saksa väeosad paiknesid Narva-Tallinna maanteega risti üle maantee Mummassaare-Sooküla-Metsküla-Putki joonele.

[redigeeri] Kirjandus

[redigeeri] Vaata ka