Metsmaasikas
Allikas: Vikipeedia

Metsmaasikas (Fragaria vesca) on 6-20 cm kõrgune pikkade sõlmedest juurduvate võsunditega mitmeaastane rohttaim. Juurmised lehed on kolmetised, pikkadel karvastel leherootsudel. Õied valged, väheseõielises õisikus. Õieraod siidiläikeliselt karvased. Õitseb mai lõpul ja juunis. Levinud Euroopas ja Kesk-Aasias. Kasvab meil peaaegu kõikjal: kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel, metsades.
Koguviljad, kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega, aromaatsed. Juunis.
Meie väärtuslikumaid marjataimi. Kirgaspunased, aromaatsed ja maitsvad marjad sisaldavad suurel hulgal inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Nii on neis suhkruid 3,6-6,4%, happeid 1,4% (peamiselt sidrunhape), mineraalainetest kaltsiumi (rohkem kui lihas), rauda (marjadest kõige enam), fosforit, eeterlikku õli, pektiini, parkaineid jm.
Maasikas on hinnatud lauamari, aga on ka väga sobivad hoidiste valmistamiseks, eriti toorhoidiste valmistamiseks. Kompoti valmistamiseks metsmaasikas aga ei sobi, kuna kompotivedelikku läheb seemnistest fragariamiin ja see muudab vedeliku mõrkjaks.
Tuntud ravimtaim. Kasutatakse põhiliselt kuivatatud marju, harvem ka õisi.
[redigeeri] Vaata ka
- Muulukas
- Maasikas