Columbia ringkond

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Columbia ringkond
inglise District of Columbia

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Columbia ringkonna lipp
Columbia ringkonna pitsat

Pindala: 159 või 179 km²
Elanikke: 548 400 (2006)

Image:DC locator map with state names.jpg:

Columbia ringkond (lühend DC – District Of Columbia) on USA 1. järgu haldusüksus. Ta ei kuulu ühegi osariigi koosseisu, olles eraldiseisev föderaalne ringkond, mis allub otse USA Kongressile.

Ringkond moodustati 16. juuli 1791 USA konstitutsiooniga ette nähtud piiratud omavalitsusega föderaalringkonnana. Ringkonda valitseb "kõikidel juhtudel" USA Kongress, kuid ringkonna elanikud ei osale selle organi valimisel.

Ringkonna algne territoorium eraldati Marylandi ja Virginia osariigi territooriumist. Potomaci jõest lõuna poole jääv umbes 100 ruutkilomeetri (39 ruutmiili) suurune ala tagastati 1847 Virginia osariigile. Praegu kuulub see ala osaliselt Arlingtoni maakonda ja Alexandria linnale.

Ringkond hõlmab valdava osa Washingtoni linnast. Washingtoni halduspiirid ja Columbia ringkonna piirid langevad kokku 1878. aastast alates. Ringkond ja linn moodustavad osa Baltimore'i-Washingtoni linnastust.

Nimi "Columbia ringkond" tuleneb USA poeetilisest nimest "Columbia", mis 20. sajandi algul käibelt kadus. Varem on ringkonda mitteametlikult nimetatud ka Federal City 'föderaallinn'. USA-s nimetatakse seda mitteametlikult Washington, DC, mujal enamasti lihtsalt "Washington".

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Columbia ringkonna elanike arv 572 059. Neist 60% moodustasid afroameeriklased, 30,8% europiidid ja 2,7% Aasia päritolu elanikud; ülejäänud olid peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerika päritolu elanikud.

Õhufoto vaatega Washingtoni monumendile ja Valgele Majale Washingtonis
Õhufoto vaatega Washingtoni monumendile ja Valgele Majale Washingtonis

[redigeeri] Ajalugu

Pärast Iseseisvussõja lõppu (1783) töötasid uued föderaalvõimuorganid New Yorgis ja Philadelphias. USA osariigid võistlesid selle nimel, et saada uue pealinna koduks. Aastal 1787 andis Philadelphia konvent uue konstitutsiooni artikli I paragrahvis 8 Ameerika Ühendriikide Kongressile volituse "teostada eksklusiivset seadusandlikku võimu mis tahes asjades sellise (mitte üle kümne ruutmiilise) ringkonna üle, mis loovutuse teel konkreetsete osariikide poolt ja heakskiitu Kongressi poolt saaks Ühendriikide riigivõimuorganite residentsiks (...), s.o rajada uus, Kongressi poolt valitsetav föderaalringkond, mis ei oleks ühegi osariigi osa."

Thomas Jefferson ja Alexander Hamilton leppisid ühisel lõunasöögil kokku, et pealinn rajatakse lõunaosariikidesse. Vastutasuks selle eest, et Hamilton nõustus pealinna rajamisega Lõunasse, nõustus Jefferson toetama Hamiltoni plaane panganduse ja föderaalsete võlakirjade alal.

Ringkonna pindala oli algselt 100 ruutmiili (umbes 260 ruutkilomeetrit). Columbia ringkonna praeguse asukoha Potomaci jõe ääres valis George Washington. Ta valis koha, mis jäi pisut allajõge kaugeimast kohast, kuhu ookeanilaevad said sisse sõita. Sellel territooriumil asusid tähtsad sadamalinnad Georgetown ja Alexandria.

[redigeeri] Välislink


Ameerika Ühendriikide osariigid ja föderaalringkond
Alabama - Alaska - Arizona - Arkansas - California - Colorado - Columbia ringkond - Connecticut - Delaware - Florida - Georgia - Hawaii - Idaho - Illinois - Indiana - Iowa - Kansas - Kentucky - Louisiana - Lõuna-Carolina - Lõuna-Dakota - Lääne-Virginia - Maine - Maryland - Massachusetts - Michigan - Minnesota - Mississippi - Missouri - Montana - Nebraska - Nevada - New Hampshire - New Jersey - New Mexico - New York - Ohio - Oklahoma - Oregon - Pennsylvania - Põhja-Carolina - Põhja-Dakota - Rhode Island - Tennessee - Texas - Utah - Vermont - Virginia - Washington - Wisconsin - Wyoming
{{{päis2}}}
{{{üksused2}}}