Toivo Kurmet
Allikas: Vikipeedia
Toivo Kurmet (16. veebruar 1949 Tallinn – 13. juuli 2003 Rapla) oli eesti helilooja, muusik ja ärimees.
Toivo Kurmet õppis Tallinna 39. Keskkoolis. Ta osales ENSV Riikliku Filharmoonia korraldatud noorte heliloojate kursustel.
[redigeeri] Tegevus muusiku ja heliloojana
Märtsis 1966 rajas ta ansambli Virmalised ja alates sügisest 1967 hakkas looma oma laule. Mitmedki tema lauludest saavutasid suurt menu, sealhulgas "Naer" Jaak Joala esituses. Esimeste lauludena salvestati Eesti Raadios 1968. aastal "Üksinda" ja "Ainult sul".
Kurmet esitas ka ise oma laule ning mängis Virmalistes rütmikitarri ja klahvpille. Virmalistega salvestas tuntud džässpianist Tõnu Naissoo Kurmeti loo "Siis sulle meenub".
1968. aastal väntas Mark Soosaar Toivo Kurmetist lühifilmi "Lepatriinude lennutaja", mis jäi avaldamata.
1960. aastate lõpus sattus Kurmet vastuollu Nõukogude võimuga. Novembris 1969 kuulas teda üle KGB. Sellest ajast alates hakati piirama tema esinemisvõimalusi. Jaanuaris 1969 oli Eesti Raadio muusikasaate "Pobifo Revüü" toimetaja Jüri Lina saavutanud Riias riikliku plaadifirmaga Melodija kokkuleppe ansambli Virmalised kahe heliplaadi avaldamiseks, kuid need plaadid keelustas EKP Keskkomitee.
1. aprillil 1972 õnnestus Kurmetil koos Virmalistega esineda Eesti Televisioonis, kuid pärast seda piirati ansambli loomingulist tegevust veelgi. Virmalised läksid laiali 1977. aastal.
Toivo Kurmet oli sunnitud lahkuma okupeeritud Eestist. Ta abiellus väliseestlasega, mis võimaldas tal 1979. aasta sügisel emigreeruda Rootsi. Seal jätkas ta muusika kirjutamist ja avaldamist. Kaks plaati ilmus Stockholmis aastatel 1980 ja 1983. Tema muusikat mängiti ka Soome Raadios.
Sügisest 1986 elas ta Saksamaal. Hamburgis töötas Kurmet muusikaprodutsendina. Seal kirjutas ta ka rohkelt figuratiivset meloodilist muusikat. Tema eksiilis loodud muusika on Eestis vähe tuntud, kuid viimasel ajal on seda hakanud populariseerima kirjanik ja muusikaprodutsent Jüri Lina.
Toivo Kurmeti laululooming on koondatud kahele laserplaadile Virmaliste esituses ("Tund aega "Virmalistega"", 2004, ja "Tagasivaade", 2006), samuti on plaadistatud valimik tema parematest instrumentaalteostest ("Kaastunde dimensioonid", 2004, ning "Visioonid", 2006), mis sisaldavad kaunist nukrakõlalist figuratiivset muusikat.
Rootsi helilooja ja klahvpillimängija Attila Publiku esituses on Göteborgis salvestatud Kurmeti muusikamotiividele tuginev "Veevalaja katkenud sümfoonia" (Stockholm, 2007).
2007. aasta Eesti Noorte Tantsupeo kavva võeti ka Kurmeti figuratiivne teos "Labolore".
Toivo Kurmeti muusikalisest pärandist on valminud dokumentaalfilm "Meloodiate lummuses", mis sisaldab haruldasi arhiivimaterjale Eestist ja Rootsist.
Eri maadel (Soomes, Rootsis, Taanis, USA:s, Kanadas) on toimunud Toivo Kurmeti muusika õhtuid.
Briti dirigent ja muusikaasjatundja George Steven on öelnud: ”Toivo Kurmeti muusika mõjub värske tuulepuhanguna. Ma leian, et eestlased peaksid tema üle uhked olema, ja ma olen veendunud, et nad hakkavad tema loomingut mängima. Tema muusika on moodne, kuid sugugi mitte disharmooniline. See haarab kohe kaasa ja jääb kauaks meelde. Ma paraku ei kohtunud helilooja Kurmetiga Eestis viibides. Nüüd võin temaga kokku puutuda vaid ta muusikat kuulates.”
Toivo Kurmet lõi muusika Jüri Lina dokumentaalfilmile "Sula-aasta" (1988), tema muusikat on kasutatud filmis "Valgusetoojad" (2005) ning Eesti Televisioonile tehtud luulelavastuses "Äratundmine" (1993). Ta kirjutas muusika Jüri Sillarti TV-filmile "Victoria" (1994). Tema muusikat sisaldab ka laserplaat Jüri Lina lastelavastusega "Eesti muinasjutud" (1992, 2006).
[redigeeri] Tegevus ettevõtjana ja süüdistus riisumises
Kevadel 1990 naasis Toivo Kurmet kodumaale, kus hakkas tegelema ettevõtlusega. Ta asutas firma Eesti Kaubakompanii, mille tegevus keskendus Raplasse. Detsembris 1991 kanti tema firma arvele panga eksituse tõttu Leedust summa suuruses 189 miljonit rubla. Kurmet kulutas saadud summad vahendustegevuseks, Rapla poolelioleva kultuurikeskuse ehituse rahastamiseks ja Raplasse filmilinnaku kavandamiseks. Kumbki tema arendusprojektidest ei saanud edukalt lõpule viidud. Hiljem üritas ta nende jaoks lisaraha hankida rahamängu "Kuldne ring" abil.
Aastal 1994 avastas Eesti Pank, et Kurmeti firmale lõplikult 21. jaanuaril 1992 üle kantud raha oli määratud tegelikult NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklikule Arveldusvalitsusele ja oleks tulnud tagastada. Vastavalt sellele algatas politsei 1996. aastal Kurmeti vastu süüasja seoses riigi raha riisumisega.
Kurmet ise eitas sihilikku tegevust talle mittekuuluva raha omistamisel, rõhutades, et tema arvates oli tegu oodatud ülekandega Leedu äripartneritelt.
Rapla Maakohus mõistis ta kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks, kuid prokuratuur nõudis süüdimõistvat otsust ja edasikaebuse peale süüasja arutanud Rapla ringkonnakohus mõistis Kurmeti riigi vara riisumises süüdi.
Ta kaebas süüdimõistva kohtuotsuse edasi Riigikohtusse, mis saatis asja arutamiseks tagasi Rapla ringkonnakohtusse. Kui Kurmet enam süüasja arutamisele kohtusse ei ilmunud, kuulutati ta veebruaris 1998 tagaotsitavaks. Aastal 1999 hakkas teda otsima Interpol. Kurmeti tabas Rootsi politsei detsembris 1999 ja teda hoiti pool aastat enne Eestile välja andmist Stockholmi eeluurimisvanglas.
Eestis pidi Toivo Kurmet kandma kolmeaastast vanglakaristust algul Rummu vanglas. Skandaali põhjustas asjaolu, et Rootsis vangistuses veedetud poolt aastat keelduti Eestis arvestamast karistusaja hulka. Kurmeti vabastamist taotlesid edutult paljud välismaalased ja väliseestlased eesotsas Jüri Lina ning Kurmeti advokaadi Henning Wittega, kes on kogunud tuntust parvlaeva Estonia salapärase hukkumise uurimisega.
Mitmed Toivo Kurmeti süüasjaga tutvunud välisriikide juristid (sealhulgas ka ülal mainitud Henning Witte) on leidnud, et Kurmeti süüasja ei menetletud korrektselt.
Vanglas veedetud ajal jäi Kurmet raskesti haigeks. Ta vabastati ennetähtaegselt, kuid tal ei lubatud riigist enne 2003. aasta juuli lõppu lahkuda. Ta kavatses Eestist jäädavalt emigreeruda, kuid suri 13. juulil 2003 Rapla haiglas.
[redigeeri] Välislingid
- Lepassalu, Virkko. Toivo Kurmeti langemine finantskuristikku. Luup, nr. 23, 11. november 1996.
- Michelson, Tarmo. Toivo Kurmet istus pool aastat asjata vanglas. SL Õhtuleht, 28. august 2000.