Pirgu mõis
Allikas: Vikipeedia
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
PIRGU MÕISA AJALOOST
Pirgu maad on kuulunud algselt Püha Brigitta ordu maade hulka. Tõenäoliselt on just sellest tuletatud ka nimi Pirgu. Taani valitsemise ajal Eestis oli Pirgu mõisamaja kohal kaubahoov. Pirgu mõisa ajalugu ulatub tagasi 17.sajandisse. Varaseim seda kinnitav dokument pärineb 1662. aastast, mil mõis kuulus ühele tuntumale Eesti aadliperekonnale - Üksküll' idele. Põhjasõjas sai Pirgu kannatada suhteliselt vähe. Pärast selle lõppu sai teoks omanikuvahetus - pikema aja jooksul kuulus mõis Peez 'ide perekonnale. Mõis oli Juuru kihelkonna väiksem nii rahva arvult kui ka maade suuruselt. Just see sai eelduseks, et Hõreda mõisa müügi järel omandas Gideon von Sthal 1819.a. Pirgu mõisa 90 000 hõberubla eest pandivarandusena ning hiljem sai temast ka pärisomanik. Tema juhtimisel asuti 1820.a. senise puitehituse asemel esinduslikku kivist mõisaansamblit välja ehitama. Mahtudelt tagasihoidlikumana kordub Pirgus Hõreda iseloom. Stiilipuhtus ja ühisjooned nii proportsioonides, akende kujus ja stukitöös. Mõisamaja esindab stiilipuhtalt kõrgklassitsismi. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati ka pargile, kus seniajani on tunda inglise aiakunsti mõju. Läbimõeldud on vaated piki jõekaldaid, eemalt maanteelt kerkib härrastemaja tõelise lossina. Looklev tee juhib piki kaldaterrasse kontrastselt paigutatud puudegruppide, pargi väljakute, paviljoni ja tervikmõjule allutatud kõrvalhoonete vahelt härrastemajani. Idülliline mõisamaailm kujunes lõplikul kujul välja 19.saj. kolmandaks aastakümneks. Järgnesid korduvad omanike vahetused 1847.a. E.V. Wulfsdorffid; 1887.a. J.V. Hegermeisterid. Lõpuks alates 1901 Gessy von Wetter-Rosenthal. Pirgu mõisas veetis oma lapsepõlve ja hilisemad eluaastad baltisaksa skulptor ja graafik Conztanze von Wetter-Rosenthal (1872-1948). Tema valmistatud on Aleksander I. Ja G.F Parroti pronksreljeefid Tartu Toomemäe sildadel. Ta esindas esimest Eesti Vabariiki Berliini olümpiamängudel skulptuur - auhinnaga "Sihile". Peale mõisate võõrandamist jaotati park 3 asundus-talu vahel, mõisahoone jäi Madelene von Wetter-Rosentthali valdusesse. Mõisale sai saatuslikuks maade eestistamine ja ka järeltulijate puudumine. Nii juhtuski, et mõisamaja lagunes täielikult ja park metsistus. Mõisahoone sees kasvasid kasepuud ja park oli mitte läbitav. Peale sõda kuulus park Rapla rajooni Tööstuskombinaadile, kes tahis rajada siia tellisetehast. Sellel ajal ehitati mõisahoonete varemete sisse telliseahi ja kõrge korsten. 1948.a. läks park Koidu kolhoosi, hiljem Spordiühing "Jõud" valdusesse. Nõukogude Eesti aja lõpus asuti mõisa taastama. Aastatel 1984 kuni 1987 ehitati vanade jooniste ja piltide järgi uus kaunis mõisahoone, mis ometi oli täieti sarnane algse majaga. Taastati ka pargimaastik. Järgnevail aastail toimusid siin kursused ja peod. Hiljem tegutses siin ka Pirgu Mälusektor, siinset tegevust arendasid Ülo Vooglaid ja Merle Karusoo ning paljud teised. Õigusjärgse Eesti Vabariigi taastamisega jäi mõis aga jälle hooletusse. Ei suudetud toime tulla maja kütmisega ega hooldamisega. Järgnes maja müümine Raplamaa Tootjate Liidu poolt. Leiti ka sobiv ostja. Nõukogude aegse varade ära võtmise tulemusena väga vaeseks jäänud ja selle poolest antud ümbruskonnas teatud perekonna lapsed, kes nüüdseks olid Tallinnas kõrgharidusega edukalt tegutsevad inimesed, olid sobivad ostjad. Praegune omanik Ruth - Kaja Pekk oli 1994.a. saanud päranduse Austraaliast, mis võimaldas Pirgu mõisa ära osta. Sellest ajast alates on tehtud Pirgu mõisa heaks palju ja mõis tegutseb edukalt. PIRGU MÕISA PARK (arhiivdokumendi 321PAK põhjal)
Pirgu park asub Juuru vallas Pirgu küla Angerja - Pirgu - Juuru maantee ääres. Parki piiravad põllumajanduslikud kõlvikud ning õue- ja hoonete alused maad. Parki läbib Atla jõgi. Reljeef langeb jõe suunas ning on kohati künklik. Pirgu park on mõisa park. Pirgu (saksa keeles Pirck) mõis läks 19.saj lõpus von Hagermeisteri´i valdusest Gessy von Wetter - Rosenthali kätte. 20.saj lõpust alates kuuluvad mõis ja park Ruth - Kaja Pekk' ile. Kivist algne Pirgu mõisahoone ehitati 1820 aastail stiilipuhtas kõrgklassitsismis. Praegune Pirgu mõisahoone on valminud vanade jooniste ja piltide alusel aastal 1987.a. 1820.a. asutatud peahoone eraldati pargipuistuga kõrvalhooneteist. Park rajati kaheosalisena. Pargi teljeks olid ja on Atla jõgi ja org, mille kaldale peahoone ehitati. 1 osa moodustas mõningate regulaarelementidega esiväljak, mille ühe külje moodustas jõgi. Põhiosa oli peahoone tagune lainelise reljeefiga jõeorg, kus asus paisjärv. Org oli kujundatud üksikute puudegruppidega ja vähemalt kilomeetri pikkuse vaatega Seli mõisa suunas. Oru üks kallas oli kujundatud fooniloova kõrge puistuga, Oru vastaskaldal oli suur parkmets - Pirgu tammik. Pirgu park on vabakujuline park. Esiväljak on avar, põhidominandiks on siin kasvav hall Baltikumi kõrgeim pähklipuu. Üle jõe on astmeliselt jõele laskuv võsastunud ja metsistunud põõsagruppidega pargiala, kus varem on asunud kiviktaimla ja lilleaed. Pargi idapiiril on võsastunud puudegrupid. Pargi lõunaosas asub ringikujuline künkake, kus varem oli lehtla. Dendroloogiliselt on park keskmise liigirikkusega. Pargis kasvavad põhiliselt kodumaised saared, tammed ja põrnad, millele lisanduvad euroopa ja vene lehis, harilik kuusk, harilik mänd, harilik vaher, hall-lepp, peajas toompihelgas, arukask, suur läätspuu, tatari ja harilik kuslapuu, harilik toomingas, aedõunapuu, harilik ebajasmiin, harilik haab, harilik türnpuu, punane sõstar, harilik kibuvits, koerkibuvits, kurdlehine roos, hõberemmelgas, loogapaju, vitspaju, punane leeder, pihlenelas, taraenelas, lumimari, harilik ja ungari sirel, suurlehine pärn, harilik jalakas ja mägivaher.
PIRGU MÕISA ASUKOHT
Pirgu Mõis asub Rapla Maakonnas,44 km kaugusel Tallinnast
Pirgu mõisa jõudmiseks: 1. Sõitke mööda Rapla ( Viljandi ) maanteed ~ 40 km. Kuni sildini " Seli 2 ", mis asub bensiinijaama " Hepa " juures ja näitab vasakule. Sealt pöörake vasakule.
2. Sõitke ~ 3,6 km kuni tee hargeb kaheks. Paremale pöörab tee mäest alla.
Sealt pöörakegi paremale 3. ~200 meetri pärast keerab vasakule pargitee kiviaia vahelt Pirgu mõisapargi territooriumile.