Mali

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.
Mali Vabariik
prantsuse République du Mali
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
Mali Mali
Mali lipp Mali vapp
Mali asendikaart
Riigihümn Pour L'Afriquue et pour toi, Mali
Pealinn Bamako
Pindala 1 240 000 km²
Riigikeel(ed) prantsuse
Rahvaarv 11 626 200 (2003)
Rahvastiku tihedus 9,4 in/km²
Riigikord
President Amadou Toumani Touré
Peaminister Ousmane Issoufi Maïga
Iseseisvus 22. september 1960
SKT 14,400 miljardit USA dollarit (2005)
elaniku kohta 1154 USA dollarit (2005)
Rahaühik Kesk-Aafrika frank (XOF)
Ajavöönd maailmaaeg
Tippdomeen .ml
ROK-i kood
Telefonikood 223
Mali
Mali

Mali on riik Lääne-Aafrikas. Riigi põhjaosa hõlmab Sahara kõrb. Asustus on koondunud riigi lõunaossa, Nigeri ja Senegali jõe lähedusse.

Halduslikult jaguneb riik 8 piirkonnaks ja 1 ringkonnaks:

[redigeeri] Majandus

Mali on üks maailma vaesemaid riike. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 2005. aastal oli 1154 dollarit, millega oldi 166. kohal. Peamisteks majandusharudeks on põllumajandus, karjakasvatus ja kalandus. Nendes majandusharudes töötab 80% töötajatest. 10% riigi elanikest on ilma püsiva elukohata karjakasvatajad.

Peamine põllumajanduspiirkond paikneb Nigeri jõe kaldail, kuna riigi põhjaosas on valdavalt kõrb ja poolkõrb (moodustab 65% pindalast). Põllumajandustooted valmivad peamiselt taludes, kust need transporditakse linnadesse ning müüakse kaupmeestele.

Kala püütakse peamiselt Nigeri jõest ja sellesse suubuvatest jõgedest.

1996-1998 suurendas Mali IMF-i abiga tunduvalt oma kullatootmist. Tänasel päeval on riik üks suurimaid kulla eksportijaid aafrikas. Kullaeksport kasvab ning Mali valitsus on seadnud eesmärgiks saada lähimatel aastatel aafrika suurimaks kulla eksportijaks.

[redigeeri] Relvajõud

Mali sõjalised jõud koosnevad 7000 mehest. Neid juhib sõjaliste jõudude minister. Eelmise sajandi kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel aastatel sai Mali olulist abi tehnika ja väljaõppe näol Nõukogude liidust. Peale Nõukogude Liidu lagunemist on riik ostnud varustust, tehnikat ja väljaõpet Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt ja Saksamaalt.

Malil on ka väike merevägi, kuhu kuulub 130 meest ja 3 patrullpaati.

Maaväed koosnevad neljast motoriseeritud jalaväe pataljonist ja ühest tankipataljonist. Kasutatakse T34, T85 tanke ja soomussõidukeid.

Õhuväe pataljon koosneb kahest kompaniist. Lennukite ja meeste arv on salastatud.

Sõjajõud: Armee, õhujõud, sandarmeeria, rahvuskaart, rahvuskaart, rahvuspolitsei (Surete Nationale)

Sõjaväelaste reserv (kõik)
Mehed vanuses 15-49: 2,369,578 (2002 est.)

Väljaõppe saanud sõjaväelaste reserv
males age 15-49: 1,358,646 (2002 est.)

Sõjalised kulutused $68 million


Sõjalised kulutused protsendina SKP-st 2%


[redigeeri] Väislingid


Aafrika maad
Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Kenya | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda
Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira saared | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena
Okupeeritud alad: Lääne-Sahara
Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Edela-Somaalia | Jubaland | Puntland | Somaalimaa
Vaidlusalused alad: Alborán | Perejil
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad