Vesi
Allikas: Vikipeedia
![]() |
See artikkel on keemilisest ainest; klassikalise elemendi kohta vaata artiklit Vesi (element). |
Üldist | ||
---|---|---|
Nimi | Vesi, divesinikmonooksiid | |
Joonis | ![]() |
|
Keemiline valem | H2O | |
Välimus | Läbipaistev, värvusetu vedelik | |
Füüsikalised omadused | ||
Mass | 18,01528 u (2,99151 · 10–26 kg (1 molekul)) | |
Sulamis- temperatuur |
273,15 K (0 °C) | |
Keemis- temperatuur |
373,15 K (100°C) | |
Tihedus | 1,0 · 103 kg/m3 |
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.
Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri.
Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.
Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast.
[redigeeri] Vaata ka
- Hüdroloogia
- Hüdrosfäär
- Jää
- Lahus
- Mineraalvesi
- Raske vesi
- Vihm
- Veeringlus
[redigeeri] Kirjandus
Philip Ball, "A Biography of Water", 1999, PHOENIX