Arutelu:Must meri

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on esitatud hea artikli kandidaadiks. Hääletus toimub lehel Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid#Must meri.


Rostovist selles artiklis ei saa rääkida. Miks? Rostov on Aasovi mere lähistel ja ei ole kuidagi Musta mere sadam. Seda enam, et artikkel tervikuna räägib Mustast merest ja seda ilma Aasovi mereta! Need kaks merd on oma tingimustelt kaks väga erinvat merd. Teisalt: kui Rostov on sees, miks siis ei ole Asovit, miks pole Ukraina Taganrogi ja Mariupolit? - Urmas 08:35, 5 Jun 2004 (UTC)

Tahtsin kuidagi märkida, et Musta mere sadamateks võib lugeda ka neid, mis ei asu otseselt Musta mere ääres. Sellest võiks ju pikemalt kirjutada. Aasovi merd ei ole jah artiklis Musta mere osaks loetud, kuigi seda mõnikord tehakse. On ainult mainitud Musta mere ja Aasovi mere kogupindala ja ühte Aasovi mere äärset sadamat. Ma arvan, et just laevaliikluse seisukohast kuulub Aasovi meri Musta mere juurde.
Kui me just ei taha nt õpilaste seas segadust tekitada, oleks parem need mered edaspidigi lahus hoida.
Meretranspordi juures peab Musta merega seoses rääkima lisaks Aasovi merele ka Musta merd Vahemerega siduvast väinadesüsteemist ning Balkanilt Väike-Aasiasse kulgevast transpordist ning loomulikult Doonaust, kuid kõigi üksikdetailide käsitlemine läheks paljuks. Pakun välja, et lihtsalt nimetada Aasovi mere kaudu Musta merre saabuvat transporti. St Aasovi meri kui üks sisend Musta merre sarnaselt Bosporuse, Doonau, Gruusia (nafta)sadamate jt-ga. Eri sadamaid Aasovi mere ääres saab aga lahata artiklis "Aasovi meri". Mis Rostovit kui sellist puudutab (vaid kommentaari korras), siis on tal Venemaa seisukohalt terve rida olulisi puudusi - seteterohke, muutuva faarvaatriga jõesuue; edasi madal meri, mis talvel külmub. Novorossiisk on kõigist neist hädadest prii.

Olgu, palun tee need asjad siis ümber, nagu Sa õigeks pead. Kui arvad, et selles artiklis läheb Musta mere transpordiga seotud detailide selgitamine liiga pikaks, palun tee siis omaette artikkel "Musta mere transport" või muu sarnase pealkirjaga. Andres 10:06, 5 Jun 2004 (UTC)


Arvan, et mitteladina tähtedega tsitaatväljendeid ei ole tarvis kaldkirja panna, sest võõras kiri tõstab nad niikuinii esile. Pealegi see jätab vale mulje kirja tavalisest kujust kirjade puhul, mida hästi ei tunta. Andres 08:56, 5 Jun 2004 (UTC)

Nõus. Ainult, et kirillitsa ja kreeka tähtedel on tähtede puhul kokkulangevuse % ladina omadega väga suur. Ma paneksin need kaks samuti kaldkirja.
Kaldkirja erinevus on ainult osade fontide ja üksikute tähtede osas. Kui mõnest tähest aru ei saa, on keele linki järgides võimalus näha tähestiku tabelit. St et nendesse tabelitesse peab siis panema juurde kaldkirjalised (väike)tähed. - Urmas 09:37, 5 Jun 2004 (UTC)
Mina ei paneks kirillitsa ja kreeka tähti kaldkirja. Kuigi need on enamikule lugejatele arusaadavad ka kaldkirjas, ei tahaks ma seda teha sellepärast, et esiletõstmist ei ole võõra kirja puhul tarvis. Andres 10:06, 5 Jun 2004 (UTC)

Taivo, kas Sa jätsid sadamad välja? Miks? Andres 22:45, 8 May 2005 (UTC)

Langes kokku suuremate linnade loeteluga. Alternatiiv oleks ära jätta suuremate linnade loetelu ja teha sadamate loetelu... Jah, mulle tundub, et niiviisi olekski parem. Taivo 07:50, 9 May 2005 (UTC)
Üks asi veel: mulle tundub, et kui kasutatakse näiteks kaasaütlevat või rajavat käänet, siis ei saa kasutada sümbolit. Andres 08:00, 9 May 2005 (UTC)
Suuremad linnad ja sadamad ei ole kokkulangevad loetelud - linna suurust näitab tema elanike arv, majanduslik, kultuuriline vms tähtsus (suurem linn võib tähendada ka suuremat reostuse allikat merele), sadama suurust mõõdetakse eeskätt kaubavoogude mahu järgi. Näitena võib võtta kasvõi Läti, kus suuremad linnad Läänemere ääres on Riia, Liepaja ja Ventspils, kuid sadamad Ventspils ja Riia. Samasuguse loendi saaks ka Eestist. - Urmas 11:48, 9 May 2005 (UTC)

veel tsipa kriitikat - minu arvates ei tohiks me siin eestikeelses vikis kasutada selliseid asju nagu 'Iga päev voolas Musta merre üle 10 kuupmiili vett' või kui siis peaks mitte arvutada viitsiva inimese jaoks ikkagi selle arusaadavates ühikutes ümber kirjutama (ja ega arvutada ka pole lihne, millise miiliga on tegu?) --Ahsoous 08:11, 9 May 2005 (UTC)


Öelge palun, kuidas üks meri saab teise mere basseini kuuluda? Arvan, et Must meri ja Vahemeri on kaks erinevat merd. Geonarva 29. august 2006, kell 05:52 (UTC)

Ta on üks meri Euroopa lõunaosa vahemerede süsteemist. - Urmas 29. august 2006, kell 06:02 (UTC)
Ma olen sellega täiesti nõus. Aga pakun lähtuda sellest, et Maailmameri jaotatakse viieks ookeanideks, igal ookeanil on erinevad osad - mered ja lahed. Ja iga meri või laht kuulub ühesse ookeanisse.Geonarva 29. august 2006, kell 19:50 (UTC)

Võtsin Väiks-Aasia poolsaare ja Pontose mäestiku maha, sest lauses kirjeldatakse asendit regioonide, mitte loodusgeograafiliste objektide suhtes. Need objektid ei sobi sellesse lausesse. - Urmas 29. august 2006, kell 06:10 (UTC)

Aga millega sellel juhul Balkaani poolsaar erineb Väike-Aasia poolsaarest ja miks Ida-Euroopa lauskmaa on regioon (mitte pinnavorm)?Geonarva 29. august 2006, kell 19:50 (UTC)

[redigeeri] järjestusest

-Nimi- on tavaliselt esimene rubriik. Geoloogia võiks olla eespool elustikku ja inimtegevust. --WikedKentaur 1. juuli 2007, kell 17:48 (UTC)

Tegin ümber. Andres 1. juuli 2007, kell 22:02 (UTC)
Tahtsin sama lisada. Nimi, ajalugu, geoloogia ... --Mona 1. juuli 2007, kell 21:22 (UTC)