Hippokratese vanne
Allikas: Vikipeedia
Hippokratese vanne on eetikavanne, mille annavad arstid.
[redigeeri] Tänapäevane sõnastus
2007. aastal andsid Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna arsti eriala lõpetajad arstitõotuse järgnevas sõnastuses:
Tänuga vastu võttes minule antud arstiõigused ja sellega kaasas käivad kohustused, tõotan oma õpetajate, kursusekaaslaste ja rahva ees hoida arstikutse au. Pühendan kõik oma teadmised ja oskused inimese tervise heaks. Ma ei keeldu oma abist, kui see on vajalik, suhtun lugupidamisega ja tähelepanuga haigetesse, ei kuritarvita minule osutatud usaldust. Tõotan hoida arsti ametisaladust. Töötan pidevalt edasi arstiteaduse vallas ja aitan igati kaasa selle arengule. Olen aus ja omakasupüüdmatu oma ametivendade suhtes ega solva nende väärikust. Annan ametikaaslastele nõu ja vajaduse korral pöördun ka ise abi saamiseks nende poole. Kui ma seda vannet pean, siis saatku mind edu arstikunstis ning austus kõigi inimeste silmis, kui aga murran vande ja võetud tõotust, juhtugu minuga vastupidine. Kohustun seda vandetõotust täitma kogu oma eluaja.
[redigeeri] Algupärane vande tekst
Ma vannun arst Apolloni ja Asklepios'e, Hügieia ja Panakeia ja kõikide jumalate ja jumalannade juures, neid tehes tunnistajaks, et ma täidan järgmise vandelise kohustuse, nii palju kui jätkub mul jõudu ja otsustusvõimet.
Ma tahan austada oma õpetajat selles minu kunstis nagu oma lihalikke vanemaid; minu elu peab temale kuuluma ja ta võib kasutada minu vara ja omandust, kui ta seda vajab; ma austan tema järglasi nagu oma vendi ja õpetan neile ravikunsti, kui nad tahavad seda õppida, ilma tasuta ja ilma lepinguta; ma annan eeskirja ja suusõnalise õpetuse ja kogu sinna kuuluva teaduse oma poegadele edasi kui ka minu õpetaja omadele, ja peale selle ainult seesuguseile õpilasile, kes juba kohustatud ja vannutatud arstilise seaduse põhjal, muidu ei kellelegi.
Ma korraldan haigete eluviisi nende kasuks parema võime ja otsuse järele; aga kõik, mis kahjustab või vigastab haiget, tahan neilt eemal hoida.
Ma ei anna kellelegi surmavalt toimivat mürki, isegi kui ta seda minult palub; ka ei anna ma sellele sihitud nõu.
Samuti ei anna ma kunagi naisele vahendit idaneva elu hävitamiseks.
Pühalt ja puhtalt tahan ma oma elu ja meie kunsti säilitada.
Kellelegi ei tee ma kivilõiget, vaid jätan selle käsialustele, kes seda tegelust tunnevad.
Kui paljudesse majadesse ma ka ei astu, ikka tahan ma sisse astuda haigete tervistuseks ja eemale jääda igast ettenähtavast ja hävitavast kahjustusest, eriti aga lihahimu tegudest naiste ja meeste, vabade ja orjade kehadel.
Mis ma aga ravi ajal näen või kuulen või ka väljaspool ravi läbikäimises inimesiga, mis ei tohi levida, sellest tahan vaikida ja kõiki neid asju käsitleda kui saladusi.
Kui ma seda vannet pean ja ei riku, siis olgu mulle lubatud minu elust ja minu kutsest rõõmu tunda, igaveseks ajaks jäädes kõikide inimeste juures lugupidamisse. Kui ma aga vannet murran ja valevandlikuks saan, siis tabagu mind vastupidine saatus.