Smolino lahing

Allikas: Vikipeedia

Smolino lahing toimus 1502. aasta 14. septembril ja oli Wolter von Plettenbergi poolt juhitud mõnetuhandemehelise Liivi ordu väe ja tunduvalt suurema venelaste väe vahel, mille tagajärjel Moskva suurvürst oli sunnitud rahu paluma. Võitu lahingus on liivimaalaste poolt nimetatud ka Smolino imeks.

Alates 1501. aastast olid liivimaalased olnud liidus Leeduga sõjas Moskva suurvürstiriigi vastu. Et aga Leedu suurvürst Aleksander oli samal aastal asunud taotlema Poola krooni, siis lasus sõja põhiraskus liivimaalaste õlul. Samal aastal oli Wolter von Plettenberg tunginud tugeva orduväega Venemaale, kuid polnud suutnud suurt midagi korda saata. 1501. aasta lõpul ning järgmise algul tungisid Moskva väed Liivimaa pinnale ning rüüstasid Tartu piiskopkonda ning teisi alasid kuni Viljandi ja Võnnuni. Plettenberg otsustas vaatamata oma vägede vähesusele (Balthasar Russowi järgi umbes 4000 meest, võimalik, et ka 5000 meest) ja Leedu abi jätkuvale puudumisele venelastele vastulöögi anda, tungides Pihkva lähistele. Seal sai ta vangivõetud venelaste käest teada, et suur Vene vägi (Russowi järgi 90 000 meest, mis on ilmselt liialdus, tõenäoliselt oli neid umbes 18 000) plaanitseb tema armeed sisse piirata. See juhtuski, kuid Plettenberg suutis enne oma väed selleks ette valmistada. Ja siis sündiski Smolino ime: ordumeister tungis oma vägedega mitu korda läbi vaenlase liinide, tõrjus neid suurtükitulega ning sundis lõpuks põgenema. Pärast seda otsustas Ivan III Liivimaaga rahu teha. Hiljem pikendati Moskva ja ordu vahelist rahu veel mitmel korral, mistõttu orduriigi eksistents pikenes veel enam kui poole sajandi võrra. Plettenberg pikendas rahu 1509., 1521. ja 1531. aastal.

Smolino lahingut on aja jooksul hinnatud erinevalt. Baltisakslased peavad seda üheks oma suurimaks sõjaliseks saavutuseks, eesti ajaloolased on suhtunud mitmetiselt: tihti on küll seda hinnatud Vene ohu edasilükkava sündmusena, ent viimasel ajal peetakse seda suhteliselt tähtsustetuks, viidates sellele, et Moskva huvid olid 16. sajandi alguses enam suunatud ida poole, et kõiki vene vürstiriike lõplikult endale allutada. Siiski võib oletada, et kui Moskva oleks Smolino lahingu võitnud, võinuks ta alistada ka Liivimaa või vähemalt tekitada Liivi sõja laadse kaose juba tunudvalt varem.

Teised keeled