Juugend Eestis
Allikas: Vikipeedia
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
estisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Sajandi alguses võib leida impressionismiga põimuvat juugendstiili Ants Laikmaa (1866 – 1942) loomingus. Varakult seondub juugend rahvusromantismiga ning sellise koosluse õitseaeg on 1907 – 14 (või 1906 – 15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 – 1917), Nikolai Triik (1884 – 1940), Aleksander Promet (1879 – 1938), August Jansen (1881 – 1957). Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas: Märt Pukits (1874 – 1961), Kristjan Raud (1865 – 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), Nikolai Triik, Konrad Mägi (1878 – 1925), Aleksander Uurits (1888 – 1918), Aleksander Tassa (1882 – 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks).
Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas Karl Eduard Söödi (1862 – 1950) luulekogule “Mälestused ja lootused” (1903).
Üks esimesi raamatugraafika näiteid on “Noor-Eesti” esimene album (1905, kaanekujundus N. Triik). Nagu albumi kirjanduslikus nii ka kujunduslikus osas vaheldub XIX sajandi realism kaasaegsemate taotlustega, nende seas juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Hiljem hakati rohkem kasutama juugendist pärinevaid põhimõtteid : ornamentikale, lainjad jooned, detailide rütmiline kordus. Juugendlikke elemente leiab veel 1920ndategi alguse graafikas (Ado Vabbe, 1892 – 1961) ja K. Raua “Kalevipoja” illustratsioonides 1920 – 30ndail.
Maalikunstis esineb juugendit vähem. Veidi leiab juugendlikku sümbolismi Kristjan Raua töödes ja kõige tugevam kallak juugendile maalis oli Nikolai Triigi loomingus.
Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik mentaliteet pidurdas uute ideede levikut. Märgatav mõju eesti ala arhitektuurile oli Riia kui arhitektuurilise keskuse lähedus. Eestis jääb juugendornament sageli seotuks neostiilidega.
Oluline mõju eesti arhitektuurile on soome arhitektuuri arengul. Pidevalt jälgiti seal toimuvat. Vastukaja leidis soome arhitektide püüe siduda juugendstiili rahvusliku traditsiooniga.
Juugendi äärmuslikke avaldusi (looklev ornament, dekoratiivskulptuur, ümarpinnad) leidub näiteks elamu fassaadil Tallinnas Pikk tänav 18 [Draakoni galerii, 1910, Jacques Rosenbaum (1878 – 1943)]. Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis on : “Estonia” teater (1913, A. Lindgren, Wivi Lönn), endine Saksa teater [1906, praegu Draamateater, N. Vassiljev (1875 – arvatavasti 1930ndad), A. Bubõr (1876 – 1919)], “Vanemuine” (1906, hävinud, A. Lindgren, eeskujuks Viini geomeetriline juugend), Ammende villa Pärnus (1905, lisaks esinduslik piirdeaed), Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja (1905, Vana-Lõuna tn. 37, Gesellius, Lindgren, Saarinen), Lutheri villa Tallinnas (1910, Pärnu nt. 67, A. Bubõr, N. Vassiljev), Taagepera mõis (1907 – 12, 40-meetrise torniga), Neeruti mõis (1903 – 06, dominandiks 30 meetri kõrgune torn), spordiselts “Kalevi” hoone Pirital [1911, K. Burman sen. (1882 – 1965), hävinud]. Juugendlikke jooni on lisaks mitmel mõisal, mis ehitati pärast 1905. aasta revolutsiooniga kaasnenud mõisate põletamist. Juugendlik on veel Pauluse kirik Tartus (1919). Juugendstiilile iseloomulikud detailid ja massijaotus on elamuil Viru tänav 4 [1913, Artur Perna (1881 – 1940), K. Burman sen.] ja Tatari 21-b (1912, K. Burman sen.).
Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased mansardkatus, ärklid, dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Sarnaseid momente leiab Artur Pernalgi.
Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem Jaan Koorti (1883 – 1935) keraamikas. Koort kasutas tüüpilist juugendi motiivi – loomi nõudel, mida näeb tihti tema keraamikal (“Vaas sisalikuga”, 1928 – 34).