Ämari lennuväli

Allikas: Vikipeedia

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://www.mil.ee/?menu=ohuvagi&sisu=lb
See artikkel vajab toimetamist.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Ämaril asub lennuväli aastast 1945, mil sinna rajati varulennuväli Nõukogude Liidu relvajõudude tarvis. Samade üksuste põhilennuväljaks muutus see aastal 1952. Nõukogude ajal oli ta tuntud eeskätt Suurküla lennuvälja nime all.

Ulatuslikum areng käivitus 1956, mil sinna rajati 2450 m pikkune lennurada.

20. sajandi viimasel veerandil hakkas Ämari lennuvälja peamiselt treeningubaasina kasutama Nõukogude Liidu mereväe pommilennuvägi. Lennuväli oli baasiks muuhulgas keskmaapommitajatele Su-24 (Fencer) ning transpordilennukitele An-12 (Cub) ja An-26 (Curl).

Pärast sovetiimpeeriumi lagunemist kasutas lennuvälja 1991-1994 Vene Föderatsiooni õhuvägi. Eesti Vabariik võttis Ämari lennuvälja võõrvägedelt üle 1994 ja andis selle teede- ja sideministeeriumi hallata.

3. aprillil 1996 läks Ämari lennuväli Kaitseministeeriumile, 19. detsembril 1996 anti see Õhuväe Staabi valdusesse.

15. mail 1997 asutati Ämari Lennubaas, mis kujunes rahvusvahelise kaaluga ühisõppuste ja lennuoperatsioonide läbiviimise paigaks.

Oktoobris 2000 lisandus Ämari lennubaasile õhuseirejaam. Eesti Õhuseirekeskus Ämaris lülitus koheselt Balti riikide õhuruumi jälgivasse seiresevõrku BALTNET ning aprillis 2004 ka NATO riikide õhukaitsevõrku NATIENADS (North Atlantic Treaty Integrated Extended National Air Defence System); viimane hõlmab peale radarite ka õhukaitset ja juhtimiskeskusi.

Juulis 2004 avati Ämari lennubaasis monument (Kalju Reiteli skulptuur "Viimane lend") kõigile Eesti eest langenud lennuväelastele.

Aastaks 2010 rajatakse Ämarile NATO nõudeid arvestav kõvakattega 2750 m pikkuse rajaga lennuväli, et vajaduse korral Eesti pinnalt sõjaväelisi õhuturbeoperatsioone teostada.

[redigeeri] Ülemad

[redigeeri] Lennubaasi ülemad

Alates 01.03.2001 mjr Arvo Palumäe

23.08.1997–28.02.2001 mjr Roman Timofejev

[redigeeri] Staabiülemad

Alates 01.12.2004 major Aivar Tuvik

21.06.2003–30.11.2004 kpt Igor Kaldoja

01.08.2002–20.06.2003 n-ltn Einar Genrihov

01.04.2001–31.07.2002 kpt Igor Kaldoja

04.12.2000–31.03.2001 n-ltn Mark Trubok

18.03.1998–04.12.2000 ltn Ervin Kool

[redigeeri] Väeosa sümboolika – embleem

Kotkas sümboliseerib kodumaa kaitseks valmis olevat ja kõrgustesse tõusvat õhujõudu ning tähendab lendamist. Mõõk sümboliseerib Kaitseväge. Kotkast tahapoole jääb lennurada, mille ülemises osas on must lennuki siluett.

[redigeeri] Ülesanne

Lennubaasi olulisim ülesanne on vastuvõtva maa toetuse ehk HNS (Host Nation Support) võimekuse arendamine.

Luuakse tingimused raja, ruleerimisteede ja õhusõidukite seisuperroonide nõuetekohaseks hoolduseks, õhusõidukite tankimise, kauba käitlemise, jäätõrje, navigatsiooniprotseduuride ja lennuliiklusteeninduse NATO standardite ja Euroopa ühendatud lennundusnõuete kohaseks osutamiseks.

[redigeeri] Väljaõppetegevus väeosas

Toimub pidev kaadrikaitseväelaste erialane täiendkoolitus nii Eestis kui väljaspool Eestit. Kus võib kohata väeosa isikkoosseisu? Isikkooseisu võib kohata Õhuväe aastapäeva tähistaval pidulikul rivistusel ning teistel kaitseväe rivistustel Ämari garnisonis.

[redigeeri] Olmetingimused

1999. a. renoveeritud kasarmuhoone, kus asuvad saun, õppeklassid ja meditsiinipunkt koos kaasaegse hambaravikabinetiga Lennubaasi töötingimused on väga head. 2003 a renoveeriti kopterite angaarid koos tehnika ja varustuse hoiu- ja hooldusruumidega. Renoveeritud on ka staabi- ja kasarmuhoone ning lennujuhtimistorn. Puhkeajal on võimalik sõdurikodus vaba aega veeta: mängida piljardit, surfata internetis, vaadata televiisorit, lugeda raamatuid, ajakirju, ajalehti. Väeosa territooriumil on saun.

[redigeeri] Tsiviilkoostöö

Tsiviilkoostööd teeme tsiviillennujuhtimiskeskustega, vallavalitsuste, piirivalvega. Lennubaasi kopterid osalevad ka päästeoperatsioonidel. Sõlmitud on koostööleping Lennubaasi ja politsei eriüksuse vahel liiklushuligaanide ohjeldamiseks. Väeosa ning õhusõidukitega on oodatud tutvuma koolilaste ekskursioonid. Sportimisvõimalused Võimalik on kasutada staadioni täismõõtmetes jalgpalliväljakuga ja rannavõrkpalliplatsi ning proovida jõudu ja osavust sõdurite abiga ehitatud takistusribal. Kasarmus saab mängida lauatennist ja harjutada raskejõustikunurgas. Kaaderkoosseis osaleb aktiivselt orienteerumispäevakutel Harjumaal ja võtab osa teistest sõjalis-sportlikest üritustest.

[redigeeri] Spordisaavutused

Parimateks võistkondlikeks saavutusteks on Lennubaasil kohad maastikuvõistlustelt. 2002. ja 2003. aastal saavutati Kaitseväe meistrivõistlustel maastikuvõistluses võistkondlikud 4. kohad. Maastikuvõistlusel "Tagala 2002" saavutati võistkondlik 3. koht ja võistlusel "Tagala 2003" saadi üldarvestuses 2. koht, millele lisandus võit ja karikas teateorienteerumises.

Jalgpallis suutis ainult ajateenijatest koostatud jalgpallimeeskond 22. mail 2003 alistada sõprusmängus Rahuoperatsioonide Keskuse ja Scoutspataljoni ühendvõistkonna (tulemus 3:1).

Orienteerumispäev toimus 27. augustil 2003 koostöös Õhutõrjedivisjoniga.