Kaelkirjak

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib loomast; tähtkuju kohta vaata artiklit Kaelkirjak (tähtkuju)


Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas:

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kaelkirjak_marisulg.htm

Vajab toimetamist.


Kaelkirjak
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Sõralised Artiodactyla
Sugukond: Kaelkirjaklased Giraffidae
Perekond: Kaelkirjak Giraffa
Liik Kaelkirjak camelopardalis
Giraffa camelopardalis
Linnaeus, 1758

Kaelkirjak (Giraffa camelopardalis) on kaelkirjaklaste sugukonda kuuluv sõraline.

Sisukord

[redigeeri] Kehaehitus

Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isaslooma kõrgus on 4,8 – 5,5 m, emasloomal 3,9 – 4,5 m. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550 – 700 kg.

Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, kaelkirjaku jalad on pea sama pikad. Kaelkirjaku esijalad on tagajalgadest pikemad. Kaelkirjaku nahk on kollakas pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele). Kaelkirjaku pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, mis kaitsevad neid teravate (akaatsia-)ogade eest. Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnivad sarvedega. Vastsündinul on need lauba vastu surutud ning tõusevad püsti esimese elunädala jooksul. Hoolimata oma suurest kasvust on kaelkirjakul sarnaselt inimesele 7 kaelalüli.

Kõrge kasv ja terav nägemine võimaldavad kaelkirjakul lähenevat vaenlast juba kaugelt märgata. Temaga samasse sugukonda kuuluvad okaapid.

[redigeeri] Levila

Kaelkirjak on levinud Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, asustab puude ja põõsaste, eriti akaatsiatega kaetud savanne. Põhja-Aafrikas elanud alamliigid on ammu välja surnud.

[redigeeri] Toitumine

Kaelkirjak on taimetoiduline loom: sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti ja oksi. Kaelkirjak on suuteline kohastuma mitmesuguse toiduga, tema eeliseks on kõrgus – tänu sellele küünib ta sinna, kuhu keegi teine rohusööja ei ulatu. Seega puudub kaelkirjakul toidu osas konkurents. Paljude puude oksad, näiteks akaatsiate omad, on liiga okkalised selleks, et neid tervenisti süüa. Seetõttu valib kaelkirjak üksikuid lehti või okaste vahel kasvavaid võrseid. Huule ja pika kaela abil tõmbab ta toidu suhu ja segab kleepuva süljega, et seda parem alla neelata oleks. Mitteokkaliste puude ja põõsaste lehed neelab ta niisama alla. Emas- ja isasloomad söövad harilikult erinevaid puuosi: emasloomad langetavad sageli pea allapoole, isased aga sirutavad võimalikult kõrgele. Täiskasvanud loom sööb päevas kuni 60 kilo lehti ja võrseid. Rohtu sööb ja vett joob kaelkirjak aga harva, selleks peab loom kas pikali laskuma või oma eesjalad ettepoole kummardamiseks laiali ajama. Kaelkirjak võib pikka aega joomata läbi ajada, tema vedelikuvajaduse rahuldab suuresti puulehtedes ja -võsudes sisalduv.

[redigeeri] Paljunemine

Suguküpsuse saavutavad emasloomad 4–5, isasloomad 4–aastaselt. Kaelkirjaku tiinus kestab umbes viisteist kuud (453–464 päeva). Kui aeg kätte jõuab, läheb emasloom varjulisse kohta, kuhu kogunevad paljud teised emasloomad. Kaelkirjakul sünnib korraga üks poeg kõrgusega kuni 1,8 meetrit ja kaaluga kuni 80 kg. Niisugusel "ühissünnitusel" on see eelis, et poeg ei jää kunagi omapead. Sellele vaatamata langeb palju kaelkirjaku poegi esimese kuu jooksul lõvide, leopardide ning erinevate hüääniliikide ohvriks. Kasvades veedab poeg kogu aja ema seltsis, võõrutatamine toimub aasta ja kolme kuu vanuselt.

[redigeeri] Harjumused ja eluviis

Kaelkirjakud on väga seltsivad ja rahuarmastavad loomad, kes elavad 7–70 pealistes karjades. Karjades on kindel sisehierarhia, karja juhtkoha jagavad omavahel kõige suuremad isasloomad. Karja juhtpositsioon jagatakse duellis, kus vastased jagavad teineteisele pea– ja kaelahoope, kuni üks neist taandub. Karja juht hoiab oma pea ja kaela alati hästi üleval, madalamal positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea. Kaelkirjak magab vähe, ühe ööpäeva jooksul 20 minutit kuni 2 tundi. Kaelkirjak häälitseb inimkõrvale mittekuuldavatel sagedustel (alla 16 Hz). Kaelkirjaku eluiga on vabas looduses 20-25 aastat, vangistuses mõnevõrra enam (kuni 28 aastat). Kaelkirjaku põhivaenlased looduses on peale inimese lõvid, leopardid ja hüäänid. Kaelkirjak võib lõvi tappa üheainsa jalahoobiga.

[redigeeri] Kaelkirjak ja inimene

Loomaaedades peetakse kaelkirjakuid ammusest ajast, esimesed andmed nende vangistuses pidamisest pärinevad juba ajast ca 1500 e.m.a (Vana–Egiptusest). Teada on ka kaelkirjakute kasutamine Vana–Rooma gladiaatorite võitlustel. Esimene kaasajal Euroopasse toodud kaelkirjak oli 1827. aastal Prantsusmaa kuningale kingitud Zarafa. Tänapäeval on kaelkirjak loomaaedades laialt levinud ja hästi paljunev liik.

Mõned Aafrika hõimud peavad kaelkirjakule liha pärast jahti. Nad lähenevad kaelkirjakule tagantpoolt ning lõikavad kibekähku tema tagajalgade kõõlused läbi, et loom liikumatuks muuta, seejärel torkavad kaelkirjaku piigiga läbi. Kaelkirjakuid on ka farmides proovitud pidada, ent need katsed luhtusid. Kaelkirjaku sabakarvadest punutakse käevõrusid ja saba on heaks kärbsepiitsaks, millega putukaid eemale peletada.


[redigeeri] Alamliigid

On teada 9 üksteisele väga sarnast kaelkirjaku alamliiki, kes erinevad üksteisest kasvu, karvastiku mustri ja levila poolest.

Alamliigid on:

  • Võrk-(somaali) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis reticulata)
  • Angola kaelkirjak (Giraffa camelopardalis angolensis)
  • Kordofani kaelkirjak (Giraffa camelopardalis antiquorum)
  • Masai-kaelkirjak(Giraffa camelopardalis tippelskirchi)
  • Nuubia kaelkirjak (Giraffa camelopardalis camelopardalis)
  • Rothschildi (uganda) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis rothschildi)
  • Lõuna-Aafrika kaelkirjak(Giraffa camelopardalis giraffa)
  • Rodeesia (Thornycrofti) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis thornicrofti)
  • Lääne-Aafrika (nigeeria) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis peralta)

[redigeeri] Kaitse

Hetkel Ida– ja Lõuna–Aafrikas üsna arvukas. Mõningates Lääne–Aafrika piirkondades on aga kaelkirjaku arvukus salaküttimise tõttu langenud, ent praegu pole kaelkirjak otseses ohus. Tansaanias Serengeti rahvuspargis kasvab kaelkirjakute arv igal aastal 5% võrra.

[redigeeri] Välislink

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: