Arutelu:Uku Masing

Allikas: Vikipeedia

See artikkel koosneb põhiliselt selle teksti fragmentidest. Pärast toimetamist küll ilmselt probleemi ei ole. Andres 11:52, 13 Sep 2004 (UTC)

täiendasin bibliograafiat Ilmamaa väljaannete osas... tegelen sellega veel... --Lulu 23:19, 24 Jan 2005 (UTC)


Arvan et Uku Masing ei kuulu orientalistide hulka, kuna tema paar paberile pandud kirjutist budismi kohta ei anna selleks nagu alust , Masing populariseeris monoteismi ning sellest lähtuvalt ka mötles ,analyysis ja mötles kui klassikaline kristlane ,mis siia puutub orientalism? Eestis on kyllaga inimesi ,kes tölkinud ja vahendanud Idat proffesionaalsemalt , mahukamalt ,sönaosavamalt kui Masing ,nii et Masingu vöib wikipedia Orientalistide hulgast vabalt välja visata.--VanemTao 30. juuli 2007, kell 05:26 (UTC)

Minagi ei nimetaks teda orientalistiks. Uurimused budismist olid pigem teoloogilised. Andres 30. juuli 2007, kell 07:08 (UTC)
Aga pole selge, mis see "orientalist" tähendab. Kui pidada orientalistiks igaüht, kes idamaid uurib, siis ta oli orientalist küll. Ta uuris ju ka Lähis-Ida (Vana Testamendi valdkonda), jas seda täiesti professionaalselt. Ka muinasjutu-uurijana oli ta professionaalsel tasemel. Andres 30. juuli 2007, kell 07:12 (UTC)
Orientalistika ei ole tavaliselt eraldi valdkond, ja Masingu puhul kindlasti mitte. Nii et minu meelest me sisuliselt midagi ei kaota ilma selle sõnata. Ma ei paneks sõna "orientalist" üldse kellegi nime juurde. Andres 30. juuli 2007, kell 07:15 (UTC)
orientalistika on tõepoolest väga lai katus. aga Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi (nende oma leht) tõendab orientalistika ja orientalistide olemasolu Eestis, vähemalt traditsioonina. samuti Studia Orientalia sarja olemasolu. põhimõtteliselt kaaluti korra ka orientalistika õppetooli loomist ja Linnart Mälli professoriks valimist, aga see ei läinuvat TÜ usuteaduskonnas läbi. orientalistika traditsioon lähtub ysna tugevalt ka Uku Masingust. orientalistiks võib nimetada piisavalt laia haardega tegelasi, kes on tõlkinud nii araabia keelest kui tegelnud muude idamaadega. ja meil pole eriti kaua olnud piisavalt yhe kultuuri eriteadlasi. Uku Masingut võiks nimetada orientalistiks kyll, sest tema õpetuslik pärand yhendab suurt osa meie orientaliste, ja nood kõik pole teoloogid; pealegi on tal haaret, Kaukaasiast Polyneesiani. osa on ikka budoloogid ja hoopis muud loomad kah. Edward Saidi kriitika kõigi idamaade yhtekokku lykkamise kriitikat tunnistan, aga see on meile jõudnud hoopis hiljem, ikka aegu pärast orientalistika hiilgeaegu ja mine tea, kas ta siiamaani kohale jõudnud on. eestlasi, kelle nime taha oleks põhjust kirjutada nimelt "orientalist" oleks tõesti vast kõige rohkem kymmekond, mujalt maailmast leiab ilmselt neid veel, kyllap põhiliselt 19. sajandist (ja nii võikski orientalistide ringi piirata; "idamaade" mõiste kriitikast ja Edward Saidist oleks yhtlasi ka artikleid tarvis, kõik see kuulub ometigi kindlalt mentaliteedilukku). praegu on tõesti olemas Mahajaana Instituut ja assyrioloogide selts ja Eesti-Araabia Selts, aga need on pigem viimase tosina-pooleteist aasta saadused. Ohpuu 3. august 2007, kell 09:21 (UTC)
nii. olin selle jutu yles kirjutanud, kui avastasin sellise kirjakoha: "Isikute rubriik tutvustab Eestist pärit ja Eestiga seotud silmapaistvaid orientaliste. Alexander Staël von Holstein, Linnart Mäll, Haljand Udam" (Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi lehekyljelt). neid kolme tunnistab EAO orientalistideks, nii et kogu lugu pole yksnes minu enda luul, võin nyyd kergendusega tõdeda. Ohpuu 3. august 2007, kell 09:21 (UTC)
Ma ei taha öelda, et orientaliste pole olemas. Lihtsalt ma asendaksin sõna "orientalist" isikuartiklis konkreetsema(te) määratlus(t)ega, kui just kõnealune isik teadlikult orientalistikaga ei tegele. Linnart Mälli kohta see sõna vast sobiks, kuigi tema teadustöö kuulub ainult budoloogia valdkonda. Uku Masingu puhul mina isiklikult seda sõna ei kasutaks, sest vaevalt oli tal mingi orientalistikataotlus. Andres 3. august 2007, kell 16:27 (UTC)

ARNE HIOB: „…jääb mulje, et Kristus, Laozi, Buddha, šamaanid ja müstikud sulavad Masingu käsitluses sujuvalt ühte.“