Nõukogude Liit

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.



Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
vene Союз Советских Социалистических Республик
(Sojuz Sovetskihh Sotsialistitšeskihh Respublik)



NSV Liidu lipp

Viimane NSV Liidu vapp

NSV Liidu vapp

Pealinn: Moskva

Nõukogude Liidu ala aastaks 1991

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 19221991 eksisteerinud sotsialistlik riik.

Nõukogude Liit moodustati pärast seda, kui Nõukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna põhiosa moodustasid mittevenelased. Lähtudes nn leninlikust rahvuspoliitikast, moodustati formaalne liitriik. Faktiliselt jäi Nõukogude Liit unitaarriigiks.

Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.

Nõukogude Liidu pealinn oli Moskva. Tähtsaim püha oli 7. november: 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapäev.

Alates 1988 hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu. See viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks.

Nõukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26. detsembril 1991. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ühendab osa endisi liiduvabariike Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ).

Sisukord

[redigeeri] Territoorium ja koosseis

Nõukogude Liidu moodustanud riigid ja nende koosseisu kuulunud rahvusautonoomiad olid järgmised:

  • Vene SFNV
    • Baškiiri ANSV - Dagestani ANSV - Kirgiisi ANSV - Turkestani ANSV - Jakuudi ANSV - Tatari ANSV - Krimmi ANSV - Mägilaste ANSV - Votjaki AO - Oiroodi AO - Mari AO - Tšuvaši AO - Volgasakslaste Töökommuun - Adõgee AO - Kalmõki AO - Karjala Töökommuun - Komi (Sürja) AO - Karatšai-Tšerkessi AO - Kabardi-Balkaari AO - Tšetšeeni AO - Mongolburjaadi AO - Burjaatmongoli AO
  • Valgevene NSV
  • Ukraina NSV
  • Taga-Kaukaasia SNFV
  • Lisaks kuulus faktiliselt NSV Liidule Vene SFNV-ga lepingulistes suhtes olnud nõukogude rahvavabariikide (NRV) ala: Buhhaara NRV ja Horezmi NRV (viimased võeti formaalselt NSV Liitu 1924. aastal).

Nõukogude Liidu haldusjaotust muudeti korduvalt. 1925 moodustati Usbeki NSV ja Turkmeeni NSV, 1929 Tadžiki NSV, 1936 Kasahhi NSV ja Kirgiisi NSV. 1936 likvideeriti Taga-Kaukaasia SNFV ja moodustati Armeenia NSV, Aserbaidžaani NSV ja Gruusia NSV. 1940. aastal liideti Nõukogude Liiduga Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, loodi Karjala-Soome NSV (eksisteeris 19401956) ja Moldaavia NSV. 1944 liideti Nõukogude Liiduga Tuva Rahvavabariik. Temast sai Vene NFSV Tuva autonoomne oblast.

[redigeeri] Sümboolika

Vaata artikleid:

[redigeeri] Riik

[redigeeri] ÜK(b)P / NLKP peasekretärid

Nõukogude Liidu Kommunistlikul Parteil (varasem nimi aastast 1925: Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei) oli riigis juhtiv roll. Parteijuht oli ühtlasi riigi tegelik valitseja.

[redigeeri] Rahvakomissaride / Ministrite Nõukogu esimehed

Rahvakomissaride Nõukogu (1946 nimetatud Ministrite Nõukoguks (MN)) oli Nõukogude Liidu valitsuse nimi. Peaministrit nimetati MN esimeheks.

[redigeeri] NSVL Kesktäitevkomitee/Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed

Ülemnõukogu (aastast 1937; varem NSVL Kesktäitevkomitee) oli Nõukogude Liidus formaalset rolli täitnud parlamendi nimetus. Parlamendi täiskogu käis koos lühiajalistel istungjärkudel paaril korral aastas. Pidevalt tegutses Ülemnõukogu liikmete seast valitud Ülemnõukogu Presiidium. Kesktäitevkomitee Presiidium ja hiljem Ülemnõukogu Presiidium (aastast 1937) oli Nõukogude Liidu kollektiivne riigipea. Presiidiumi esimees täitis rahvusvaheliste normidega riigipeale pandud kohuseid (välisriikide saadikute volikirjade vastuvõtmine jms.).

[redigeeri] NSV Liidu president

[redigeeri] Majandus

NSVL-i majandamine toetus GULAG-i poliitiliste ja kriminaalvangide orjatööjõule, ühismajanditesse (kolhoosidesse ja sovhoosidesse) sundkollektiviseeritud inimeste tööjõu sunnismaisusele, riigi omandile ning plaanimajandusele.

[redigeeri] Uus majanduspoliitika (NEP)

NEP võeti sõjakommunismi asemel kasutusele Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei 10. kongressil. NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Maal seati sisse põllumajandusmaks (varasema põllumajandussaaduste sundriigistamise asemel), soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut. Riiki meelitati väliskapitali (kontsessioonid), viidi läbi rahareform (19221924), mille tulemusena Nõukogude valuuta muutus konverteeritavaks.

1920. aastate keskpaigast alates on jälgitavad püüded NEP-i lõpetada: likvideeriti tööstussündikaadid, mis viis erakapitali väljatõrjumisele; majanduse juhtimiseks loodi tugevalt tsentraliseeritud rahvakomissariaatide süsteem.

NEP-i sisuliseks lõpuks 1920.30. aastate vahetusel sai kollektiviseerimine.

[redigeeri] Kollektiviseerimine

[redigeeri] Industrialiseerimine

[redigeeri] Uutmine (perestroika)

[redigeeri] Kronoloogia

[redigeeri] Sotsialistlik blokk

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

  • Nõukogude Liidu juhid - СССР: Высшие органы власти: 1922-1991 - Правители России и Советского Союза: история, биографии, хронология