Kristina Šmigun

Allikas: Vikipeedia

Naiste murdmaasuusatamine
Kuld 2006 7,5+7,5 km
suusavahetusega sõit
Kuld 2006 10 km klassika


Kristina Šmigun [krist'iina šmig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.

2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne’is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.

Kristina treener on tema isa Anatoli Šmigun.

Sisukord

[redigeeri] Saavutused

[redigeeri] Juunioride maailmameistrivõistlused

Kristina on juunioride maailmameistrivõistlustelt võitnud kaks kuldmedalit (1997. aastal Kanadas Alberta provintsis Cannmore'is 15 km vabasõidus ja 5 km klassikas) ning neli hõbemedalit: 1995. aastal Rootsis Gällivares) 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus; 1996. aastal Itaalias Asiagos 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus.

[redigeeri] Maailmameistrivõistlused

1993 Falunis:

  • 31. koht 10 km vabastiilis
  • 35. koht 5 km klassikas

1995 Thunder Bay's:

  • 5. koht 5 km klassikas
  • 20. koht 10 km vabastiilis

1997 Trondheimis:

  • 8. koht 15 km vabastiilis
  • 9. koht 10 km vabastiilis
  • 28. koht 5 km klassikas

1999 Ramsaus:

  • 2. koht 15 km vabasõidus
  • 3. koht 30 km klassikas
  • 6. koht 10 km vabastiilis
  • 9. koht 5 km klassikas

2001 Lahtis:

  • 12. koht 10 km klassikas
  • 19. koht sprindis
  • 41. koht 15 km klassikas

2003 Val di Fiemmes:

  • 1. koht topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis).
  • 2. koht 10 km klassikas
  • 2. koht 15 km klassikas (ühisstart)
  • 3. koht 30 km vabastiilis

2005 Oberstdorfis:

  • 4. koht 10 km vabastiilis
  • 14. koht 30 km klassikas
Kristina Šmigun Otepää MK etapil 2007
Kristina Šmigun Otepää MK etapil 2007

2007 Sapporos:

  • 6. koht 30 km klassikatehnikas ühisstardist
  • 9. koht 10 km vabastiilis
  • 10. koht 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidus

[redigeeri] 1994. aasta taliolümpiamängud Lillehammeris

  • 27. koht 10 km vabastiilis
  • 28. koht 15 km vabastiilis
  • 30. koht 5 km klassikas

[redigeeri] 1998. aasta taliolümpiamängud Naganos

  • 46. koht 30 km vabastiilis

[redigeeri] 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys

  • 7. koht 30 km klassikas
  • 8. koht 15 km vabastiilis
  • 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus
  • 25. koht sprindis

[redigeeri] 2006. aasta taliolümpiamängud Torinos

  • 1. koht 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus
  • 1. koht 10 km klassikas
  • 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus

[redigeeri] Maailma karika etappide võidud

Maailma karikasarjas on Kristina seni võitnud 16 etappi:

Kuupäev Aasta Koht Riik Ala
12. jaanuar 1999 Nové Město Tšehhi 15 km vaba
10. detsember 1999 Sappada Itaalia 10 km vaba
28. detsember 1999 Garmisch-Partenkirchen Saksamaa Sprint
16. veebruar 2000 Goms Šveits 5 km vaba
23. märts 2000 Lahti Soome Sprint
22. detsember 2001 Ramsau Austria 15 km vaba ühisstardiga
2. märts 2002 Lahti Soome 10 km vaba
23. november 2002 Kiruna Soome 5 km vaba
4. jaanuar 2003 Kavgolovo Venemaa 5 km vaba
22. november 2003 Beitostølen Norra 10 km vaba
29. november 2003 Kuusamo Soome 2x7,5 km topeltjälitussõit
6. detsember 2003 Dobbiaco Itaalia 15 km vaba ühisstart
21. detsember 2003 Ramsau Austria 2x7,5 km topeltjälitussõit
28. november 2004 Kuusamo Soome 10 km klassika
8. detsember 2004 Ramsau Austria 15 km vaba ühisstart
11. märts 2007 Lahti Soome 10 km klassika

[redigeeri] Maailma karikasarjas saadud punktid ja kohad

Kristina Šmigun Otepää MK etapil 2006. aastal
Kristina Šmigun Otepää MK etapil 2006. aastal
Aasta Punkte Koht
1994 7 60
1995 93 29
1997 211 13
1998 138 19
1999 666 4
2000 1165 2
2001 352 10
2002 649 4
2003 834 2
2004 853 5
2005 643 4
2006 346 17

[redigeeri] Kristina tagasilöögid

1. Veel enne, kui Nagano olümpiamängude aasta (1998) jõudis alata, tuli Lõuna-Eestist teade Kristina Šmiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud mootorsaaniga sõites rangluumurru. Maarjamõisa haiglas tehtud operatsiooni järel paranes Kristina kodus, kuni tundis valmisolekut suusasammu proovida. Sõideti Vuokatisse. Esialgu sai liikumisvoli anda vaid vasakule käele, paremat takistas tugiplaat.

2. veebruaril eemaldas doktor Tein Tartus osa fiksaatorist. Kuigi leidus olümpiale sõidu mõttekuses kahtlejaid, asus Kristina koos isa Anatoliga 5. veebruaril teele.

Üle kuu intervjuude andmisest hoidunud Kristina tunnistas Tallinna lennujaamas: "Piiriks on valu. Võistlen vaid juhul, kui ihuliikmed vastu ei karju." Kristina osales ainult 30 km vabasõidus ja sai 63 osavõtja seas 46. koha.

2. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Šmigunile suureks pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi suusaneiu parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi ta vea, kui täielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda. "Uskusin tõesti, et suudan pärast haigust võistelda samamoodi kui enne, kuid eksisin," kinnitas Kristina.

3. 23. jaanuaril 2002 saabus Eesti Suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Šmiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12. detsembril 2001 maailmakarikavõistluste etapil Brussonis antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolse toimega hormooni 19-norandrosterooni.
Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus olid šokeeritud.
"Ma pole kasutanud seda ainet, mis seisab kirjas Rahvusvahelisest Suusaliidust tulnud faksil," ütles ta. "seepärast soovin kiiresti B-proovi uurimist. Võitlen oma puhtuse ja õigluse eest. Ma ei karda midagi. Võin, käsi piiblil, vanduda, et minu südametunnistus on puhas."
Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni otsusel tohib naissportlase uriiniproovis 19-norandrosterooni kontsentratsioon olla 4 nanogrammi milliliitri kohta, meessportlasel 2 ng/ml. Šmiguni A-proov näitas 6,4 ng/ml.
Eesti Antidopingu Keskuse juhataja Mihkel Margna ütles Postimehes, et Kristina proov ületab lubatud füsioloogilise piiri väikese koguse võrra. Tal tekkis küsimus, kas tegu on üldse dopingujuhtumiga.
Kahtlusi dopinguproovi ehtsuses süvendas FIS-ist saabunud teade, et Šmiguni testimine 15. detsembril 2001 Davosis andis negatiivse tulemuse.
Eesti Suusaliidu president Toomas Savi lootis kõigest hingest, et tegu on mingi arusaamatusega. Tema eestvõttel alustasid Kristina Šmiguni kaitseks tööd Eesti parimad erialaasjatundjad. Viimaste käsitlust suusataja organismi eripärast aga polnud vaja käiku anda, sest enne tuli teine ootamatu sõnum.

30. jaanuaril saabusid Tartu Ülikooli spordibioloogiainstituudi vanemteadur Mehis Viru ja Šmigunide tiimi mänedžer Kristjan-Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist hea sõnumiga: Kristina testimisel võetud B-proovi 21-kordne analüüsimine andis negatiivse tulemuse: 4,2 ng/ml.
Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale.

Olümpial Soldier Hollow´ radadel jäi Kristina parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes. "Kõigil mu olümpiatel on midagi valesti olnud," rääkis Kristina Soldier Hollow´ suusastaadionil. Salt Lake City olümpia lõputseremoonial kandis Kristina Eesti lippu. Nädal pärast olümpiat võitis ta maailmakarikavõistluste Lahti etapi 10 km vabatehnikasõidus, alistades olümpiavõitja Stefania Belmondo kuue sekundikümnendikuga.

[redigeeri] Isiklikku

Kristina Šmigun on 168 cm pikk ja kaalub 59 kilogrammi.

7. juulil 2007 abiellus ta Kristjan Thor Vähiga.

[redigeeri] Välislingid