Foiniikia

Allikas: Vikipeedia

Foiniikia (vanakreeka Φοινίκη (Phoinike)) on vanaaja riik keskusega Vahemere idakaldal. Ulatus kitsa ribana Liibanoni ja Galilea mägede jalamilt Ras Šamrast põhjas kuni Karmeli mäeni lõunas.

Praegusel ajal kuuluvad kunagise Foiniikia alad Liibanonile ja Süüriale.

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://www.laborint.com/12a/uploads/files/ajalugu__primaarsed_tsivilisatsioonid.doc


Foiniikia (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Eriti on tuntud tillukesel meresaarel asunud Tüüros, mida püüti korduvalt vallutada (Babüloni valitseja Nebukatnetsar), kuid suutis pikka aega säilitada oma sõltumatuse. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud, hiljem asutati ühine pealinn Tripoli. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Tõenäoliselt põhinevad kõik tänapäeva tähestikud mingil määral sellele ja läbi kreeka tähestiku on see jõudnud ka meie keelde. Foiniiklaste põhiline jõukuse allikas oli merekaubandus. Igal linnal olid omad mees- ja naissoost jumalad.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Kirjandus