Gottfried Wilhelm Leibniz
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz või von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik ja füüsik, kes omas laialdasi teadmisi ka paljudes teistes valdkondades. Tema tööd on kirjutatud peamiselt ladina ja prantsuse keeles.
Ta leiutas Newtonist sõltumatult diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Ta töötas välja ka loogilise arvutuse, mis hiljem pani aluse moodsate arvutite arhitektuurile. Leibniz võttis kasutusele mitmeid matemaatilisi sümboleid, nagu korrutamis- ja jagamispunktid ning integraali ja diferentsiaali märgid.
Koos René Descartes'i ja Baruch de Spinozaga oli ta üks kolmest tuntud 17. sajandi ratsionalistist. Leibniz uskus, et maailm koosneb monaadidest.
Leibniz andis suure panuse ka füüsikasse ja tehnikasse, samuti on tema ideed mõjutanud bioloogia, meditsiini, geoloogia, psühholoogia ja infotehnoloogia valdkondi. Tema teaduslikud tööd on laiali pillutatud hulgalistesse väljaannetesse, kümnetesse tuhandetesse kirjadesse ja avaldamata käsikirjadesse. Leibnizi töödest on üritatud luua kokkuvõtlikku nimistut, kuid tänase päevani pole see veel õnnestunud.
[redigeeri] Biograafia
Ta oli 1700. aastal Preisi Teaduste Akadeemia kaasasutaja ja esimene president.
Hariduse sai ta Jena ja Leipzigi ülikoolis.
[redigeeri] Teoseid
- "Arutlus metafüüsikast"
- "Monadoloogia"
- "Uus essee inimarust"
- "Teodiike"
- "Looduse uus süsteem"