Ühemargane münt (1922)

Allikas: Vikipeedia

1 mark (Eesti Vabariik)
Value: 1 mark
Kaal: 2.56 g
Diameeter: 18 mm
Paksus:  ? mm
Serv: Rihveldatud
Materjal: Cu75Ni25
Vermitud: 1922
Tiraaž: 5 024 809
Avers
Obverse
Kujundus: nimiväärtus
Kujundaja: B. Krümmer
Revers
Reverse
Kujundus: kolm lõvi
Kujundaja: B. Krümmer


1922 aastal vermitud 1-margane münt oli (koos samal aastal vermitud kolme- ja viiemargasega) Eesti Vabariigi esimene "päris oma" metallraha. Mündid lasti käibele 21. detsember 1922 ning need jäid käibele kuni 1. maini 1931 (peale 1928 aasta rahareformi kasutati neid 1-sendistena).

Sisukord


Mündid valmistati Berliinis, osad Hirschi ja osad Werneri & Co (ehk Werner & Söhne) ettevõttes. Peatöövõtja oli Hirsch, kuid kuna nad ei suutnud toota Eesti võime rahuldava kiirusega, siis olid nad sunnitud osa tööd allhanke korras Werneri & Co'le andma. Münditemplid valmistati siiski kõik Hirschi ettevõttes, nii et münte eristada ei saa.

Esimesed 1- ja 3-margase näidised sai valitsus 6. oktoobril, 11. oktoobril kiideti need väikeste parandustega heaks ning 19 oktoobril alustati Reineckendoffis tootmist. Esimesed 80 kasti müntidega jõudis Tallinnasse aurikuga "Thorsten" 3. detsembril 1922, viimane saadetis saabus veebruaris 1923.

Müntide kavandid, valmistamine, vedu jms läks kokku maksma 12 737 133.4 marka, mis tegi ühe mündi omahinnaks u 40% nimiväärtusest.


[redigeeri] Kujundus

Münt on halli värvi ning kaalub 2.56 grammi, läbimõõt on 1.8 sentimeetrit ning selle serv on rihveldatud. Mündi kujundaja kohta kindlad andmed puuduvad, kuid mõnedel andmetel oli selleks B. Krümmer. Sama kujundusega münte valmistati 1924 aastal ka Riigi Trükikojas.

[redigeeri] Avers

Mündi esiküljel on legend "EESTI VABARIIK" ning nimiväärtus "1 mark".

[redigeeri] Revers

Mündi tagaküljel on kolm lõvi ning vermimise aasta "1922".

[redigeeri] Vaata lisaks

Lisa artiklisse pilte
projektist Wikimedia Commons või teistest vikipeediatest.
Vaata lisainfot artikli arutelust.