Aba (Nigeeria)
Allikas: Vikipeedia
[ ] inglise Aba
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
Pindala: km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 494 152 (1.01.2005)
|
Aba on linn Nigeeria kaguosas Abia osariigis Nigeri delta idaosas Aba jõe ääres, Port Harcourt–Enugu raudtee ning maantee ristumiskohal, 50 km Port Harcourtist kirde pool.
Kõrgus merepinnast on 63 m.
Sisukord |
[redigeeri] Rahvastik
Seisuga 1. jaanuar 2005 oli elanike arv 494 152.
Elanike arv oli 1995. aasta hinnangul 291 600. Varasemad elanike arvud:
[redigeeri] Majandus
Aba on tähtis turulinn, kus kaubeldakse õlipalmisaadustega (palmiõli ja seemnetega). Linnas on seebi ja õlletehas, valmistatakse palmiõlisaadusi ja trikotaažtooteid, samuti tsementi, farmaatsiatooteid, kingi, plastmassi ja mineraalvett. Töödeldakse koolapähkleid.
Linn on tähtis raudtee- ja maanteesõlm.
Aba ümbruses tegeldakse põllumajandusega.
[redigeeri] Sport
Aba linnas on jalgpalliklubi Enyimba FC, mis võitis nii Aafrika meistrite liiga kui ka Aafrika superkarika.
[redigeeri] Religioon
Abas on üks kolmest mormoonide templist Aafrikas. Selle templi piirkonnas on Nigeeria, Kongo DV, Burundi, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo Vabariik, Ekvatoriaal-Guinea ja Gabon.
Anglikaani kirikul on Aba piiskopkond, mis kuulub Nigeri delta kirikuprovintsi. Katedraal on St Michael's Cathedral Church.
[redigeeri] Ajalugu
Aba oli algselt väike turulinn, kus elasid ibod. Ta asutati väikese külana Briti koloniaalvõimu ajal rajatud sõjaväelaagri lähedusse. 20. sajandi alguses sai sellest halduskeskus, hiljem piitkonna kaubanduskeskus ja transpordisõlm.
1929 olid Abas ibo naiste rahutused ("naiste sõda"; Ogu Ndem). Nad olid vihased kohalike elanike meelevaldse kasutamise pärast halduritena, kõrgete maksude pärast ja vähese tulu pärast õlipalmiseemnete müügist. Naised põletasid hooned ning kihutasid mõned võimuesindajad minema. Kohale saadeti sõjavägi. Konfliktis hukkus umbes 50 naist.
Nigeeriast lahku löönud lühikest aega kestnud Biafra riigi pealinn viidi Nigeeria vägede pealetungi ajal 1960. aastate lõpus korduvalt (sealhulgas oktoobris 1967, 1969) vallutatud Enugust Abasse üle.