Vikipeedia arutelu:Vikiprojekt Meditsiin
Allikas: Vikipeedia
Kas haiguse kulu kirjeldus käib kliinilise pildi alla? Samuti kulu variandid? Kuhu käib elulemus ja võimalus haiguse tagajärjel invaliidistuda? Üldse haiguse tagajärjed? Andres 4. märts 2006, kell 05.45 (UTC)
Arvan, et taustinfo peaks olema lõpus. Definitsioonile peaks järgnema lühikokkuvõte. Andres 4. märts 2006, kell 05.47 (UTC)
Lühikokkuvõttes peaks natuke pikemalt olema välja toodud ka haiguse olemus.
Arvan, et alapealkirjades võiks kasutada sõnu, mis oleksid ka lihtinimesele arusaadavad, näiteks "põhjused" ja "teke". "Uuringute" asemel võiks olla "diagnostika" ning seal võiks eraldi rääkida diferentsiaaldiagnostikast. Peale selle peaks eraldi rääkima haiguse uurimise, diagnostika ja ravi ajaloost ning haiguse enda ajaloost. Andres 4. märts 2006, kell 06.53 (UTC)
"Taustinfo" asemel võiks olla "epidemioloogia" või veel parem "esinemine". Andres 4. märts 2006, kell 06.54 (UTC)
- Haiguse kulg ja erinevad variandid käivad kliinilise pildi alla. Haiguse tagajärjed kuuluvad prognoosi alla, ilmselt tuleb lisada alapealkiri "Prognoos". Haiguse ja ravi ajaloo peatükk pakub kindlasti paljudele huvi, kuid sellealaseid põhjalikke ülevaateid pole minu silm kohanud, va kromosoomhaiguste kohta. Lisan ka selle alapealkirja. "Esinemine" on traditsiooniliselt siiski artikli alguses olnud (vähemalt med.kirjanduses). Aga mida Sa täpsemalt lühikokkuvõtte all mõtled? Kas üldsõnalist ülevaadet stiilis "see haigus on põhjustatud ......ja selle tagajärjed on......"?Mario 4. märts 2006, kell 08.26 (UTC)
-
- Ma pean silmas seda, et lugeja ei pruugi tahta hakata pikka ja põhjalikku artiklit läbi lugeda, vaid tahaks peamise kiiresti kätte saada. Eks selle üle tuleb otsustada, mis on peamine.
-
- Ajaloo osa võib olla raske koostada, kuid põhimõtteliselt peaks see olema. Jutt on lihtsalt selles, et kui keegi ajaloost kirjutab, siis oleks teada, kuhu see paigutada.
-
- Jah, võiks olla "Prognoos" või ka "Tagajärjed".
-
- "Kliinilise pildi" jaoks tuleks ette näha ka alapealkirjad. Siis on ka see pealkiri arusaadav.
-
- Arstidel on muidugi lihtsam, kui järgitakse traditsioonilist järjekorda. Aga mulle tundub, et enne kui rääkida esinemisest, peaks olema pilt sellest, mille esinemisest on juttu. Kui artiklit järjest lugeda, siis tahaks, et jutt oleks loomulikus, arusaamise järjekorras. Teisalt, kui lühikokkuvõte on alguses, siis vast pole probleemi.
-
- Igatahes tuleks minu meelest ka igas alajaotuses järgida sellist skeemi, et alguses esitatakse mittearstile arusaadav info ning seejärel esitatakse põhjalikum, erialane teave. Andres 4. märts 2006, kell 09.18 (UTC)
Arvan, et ajaloo juures tuleks ikkagi rääkida kogu uurimisloost, mitte ainult esmakordse kirjeldamise daatumist. Kui seda ei oska teha, siis jääb lihtsalt tegemata, kuni keegi oskab. Ajaloo juurde jääb veel ajaloolised teated haiguse kohta, selle levik ja epideemiad (eriti nakkushaiguste puhul), ka suhtumine sellesse haigusesse, haiguse identifikatsiooni ja klasssifikatsiooni muutumine jms. Võib-olla oleks õigem haiguse enda ajalugu ja haiguse uurimise jmt ajalugu eraldi välja tuua. Andres 4. märts 2006, kell 09.23 (UTC)