Poola jagamised
Allikas: Vikipeedia
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Esimene Poola jagamine: Venemaa domineerimine Poola asjades polnud meeltmööda teistele Poola naabritele- Austriale ja Preisimaale. 1772. aastal Peterburis allakirjutatud konventsioonis deklareerisid Venemaa, Austria ja Preisimaa silmakirjalikult, et on otsustanud Poolas nö „rahu ja korra tõestada“. Kompenseerimaks nende sellesuunalisi pingutusi olevat neil „ajalooline õigus“ teatavaile Poola aladele. Poolat jagati esimest korda. Poola kaotas 29% oma varasemast territooriumist.
Teine Poola jagamine: Konstitutsioon, mis muutis oluliselt Poola senist riiklikku korraldust, sai ka ettekäändeks selle vastastele nii sise-kui välismaal. Preisimaa kehtestas varasema liidulepingu ja Venemaa tunnustas neid kui konservatiivseid ringkondi, kes konstitutsiooni tunnustada ei soovinud. Poolasse saabusid taas Vene väed.1792. aastal lõppes sõda poolakate lüüasaamisega. Poola riigist jäi järele vaid 200 000 ruutkilomeetrit
Kolmas Poola jagamine: 1794 puhkes Poolas ülestõus. Poola regulaararmee suutis vabastada Vilniuse, Varssavi ning Krakovi. Ülestõusnute vastu astus nüüd sõtta ka Preisimaa. Eriliselt julm oli Venemaa väejuht Suvorov . Pärast ühe linna vallutamist tapeti kõik sealsed elanikud, vanusest ja soost hoolimata. Pärast Varssavi kapituleerimist 1795. aastal jagati Poola Venemaa, Preisi ja Austria vahel, mille tulemusena iseseisev Poola riik sajandiks maailma kaardilt kadus.