Peeter Süda

Allikas: Vikipeedia

 See artikkel on heliloojast; Suure Tõllu lugude publitseerija kohta vaata artiklit Peeter Südda.

Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Atla, Lümanda vald3. august 1920 Tallinn) oli eesti helilooja ja organist.

Peeter Süda sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule.

Aastatel 19021911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Handschini klassis. Ta õppis ka Aleksander Glazunovi, A. Ljadovi ja N. Solovjovi juhendusel kompositsiooni. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel 1905–1911.

Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 19191920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna.

Pärast Peeter Süda surma asutati 1924. aastal Peeter Süda Mälestuste Jäädvustamise Ühing, millest hiljem kasvas välja Muusikamuuseum (praegune Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.

Sisukord

[redigeeri] Looming

Tema looming koosneb suures osas oreliteostest.

[redigeeri] Oreliteosed

  • Fuuga f-moll
  • "Ave Maria"
  • "Basso ostinato"
  • Scherzino
  • "Gigue a la Bach"
  • "Pastoraal"
  • Prelüüd
  • Fuuga g-moll

[redigeeri] Klaveriteosed

  • Fuuga
  • Scherzo
  • Prelüüdid

[redigeeri] Muud

  • "Linakatkuja" (koorilaul)
  • "Muremõtted" (soololaul)
Teised keeled