Taani valdused Eestis

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Taani valdused Eestis vallutatakse Taani kuninga Valdemar II poolt Põhjamaa ristisõdade käigus 13. sajandi algul.

1219. ja 1220. aastal vallutavad ja ristivad Taanlased Põhja-Eesti alad ning saavutavad kontrolli Harjumaa, Virumaa, osa Läänemaa ja Järvamaa üle. Aastatel 12221224 toimub eestlaste ülestõus vallutajate vastu mille alustavad saarlased. Ülestõusu käigus vabastatakse kogu Eestimaa välja arvatud Tallinn. Taanlased kutsuvad Mõõgavendade ordu appi ülestõusu maha suruma, kuid peale ülestõusu mahasurumist lähevad vallutajad omavahel maade pärast tülli.

1225. aastal alustab Mõõgavendade ordu Taani vastu sõjalist tegevust, mille käigus vallutab 1227. aastaks Taanilt kõik Eestimaa valdused. Vallutajate vahelist tüli saadetakse lahendama paavsti esindaja. Paavsti legaadi Modena Wilhelm (Modena Guillemuse) osavõttul sõlmitava Stensby lepingu kohaselt tagastab Liivi ordu, kui Mõõgavendade ordu järglane, 1238. aastal Taanile Tallinna, Rakvere ja Narva linnused Revala, Harju ja Viru maakonnad (umbes 12000 km²). Järva maakond jääb ordule, kuid ordu ei tohi Taani kuninga loata sinna kindlustusi rajada.

Kiriklikult moodustatakse Taanile tagastatud aladest Tallinna piiskopkond, mis allub kuni 1374. aastani Lundi peapiiskopile. Piiskopi asukohaks määratakse Tallinn ning tema diötseesi kuulub peale Harju- ja Virumaa veel Järvamaa. Ilmalikku võimu Tallinna piiskopil ei ole ja ta ei kuulu Vana-Liivimaa maahärrade hulka. 13. sajandil eksisteeris veel Virumaa piiskopkond, mis ühendati Tallinna piiskopkonnaga.

Hiljemalt 1271. aastast, kuni 1346. aastani kuulub Taani kuningate ja hilisemate Eestimaa valitsejate titulatuuri tiitel "Eestimaa hertsog". Kõrgemaks kohapealseks võimukandjaks on kuninga asehaldur, kelle asukoht on Tallinna linnuses.

Eestimaa hertsogkonna maavaldused on suures osas läänistatud saksa päritolu vasallidele, kelle iseseisvus kuninga asevalitseja suhtes on küllaltki suur. 13. sajandil kuulub Harju ja Viru vasallide hulka ka eestlasi (erinevatel andmetel umbes 10-30 % vasallide üldarvust, tuntuimad Clemens Esto, Villelemp, Hermann Osilianus, Hildelemp jt).

Taani kunigas Valdemar IV müüb 29. augustil 1346. aastal peale Jüriöö ülestõusu oma Eesti valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega) Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikele ca nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pandib need 1347 Liivi ordule.

Valdemar IV saab Maarjamaa (jumalaema maa) müügi pärast paavsti käest karistada. Paavst kohustab Taani kuningat tehtud pattu lunastamiseks sooritama palverannaku pühasse paika.

[redigeeri] Taani valdused Eestis 16. sajandil

1559. aasta sügisel müüb Saare-Lääne piiskop Johannes von Münchhausen Saare-Lääne piiskopkonna 30 000 taalri Taani kuningas Frederik IIsele, kes annab selle oma vennale hertsog Magnusele. Järgmise aasta 15. aprillil saabub Magnus Kuressaarde ja kuulutab enda Saare-Lääne piiskopiks.

1561. aastal saadab Taani kuningas kuningliku nõuniku asehalduri ülessannetes, Magnuse välispoliitikas tehtud vigade tõttu tema tegevust kontrollima, andes ühtlasi nii sõjaväe juhtimise, kui kohaliku välispoliitilise tegevuse asehalduri kätte. Selle sammuga seotakse Saare-Lääne piiskopkond riigiõiguslikult Taani riigiga.

1563. aasta teisel poolel müüb Maasilinna endine ordufoogt Heinrich Lüddinghausen-Wulff oma valduses olevad maad Taanile.

1570. aasta märtsis loobub Magnus Taani kuninga toetusest ja vannub truudust Moskva suurvürstile Ivan IVdale saades vastutasuks Liivimaa kuninga tiitli.

[redigeeri] Taani valdused Eestis peale Liivi sõda

Peale Liivi sõda jäi Taanile Saaremaa. Taani-Rootsi sõja (1643-1645) tagajärjel kaotas Taani 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahulepinguga oma valdused Eestis.

[redigeeri] Vaata ka


Vana-Liivimaa
Riia peapiiskopkondKuramaa piiskopkondSaare-Lääne piiskopkondTartu piiskopkondLiivi ordu
Mõõgavendade orduTaani valdused Eestis
{{{päis2}}}
{{{üksused2}}}