Kaneel

Allikas: Vikipeedia

Kaneelipulgad
Kaneelipulgad

Kaneel on maitseaine (vürts), mida saadakse teatud kaneelipuu liikide kuivatatud sisekoorest ehk aluskoorest.

Tuntuimad nendest liikidest on tseiloni kaneelipuu Cinnamomum verum, millest saadakse kaneeli meie mõistes ehk tseiloni kaneeli, hiina kaneelipuu (Cinnamomum aromaticum), millest saadakse kassiat, ning jaava kaneelipuu.

Tseiloni kaneel on kahvatupruuni värvi ning maheda maitsega, kassia aga tumepruun ning tugeva mõrkjama lõhna ning maitsega. Kassiat müüakse paljudes riikides ka lihtsalt kaneeli nime all.

Sisukord

[redigeeri] Kaneeli saamine

Tseiloni kaneelipuu koorest tehakse kaneelikange. Korjamine toimub vihmaperioodil, mil koor kergesti oksa küljest lahti tuleb. Äravõetud koor seotakse kimpudesse ning jäetakse 1-2 päevaks mattide alla fermenteeruma. Seejärel eraldatakse koore sise- ja väliskiht ja lastakse puhastatud koorel päikese käes kuivades rulli tõmbuda (või on see juba ise rulli tõmbunud). Kuivamisel omandab kaneel tüüpilise kollakaspruuni värvi. Mitu sellist rulli lükatakse üksteise sisse, nii et nad moodustavad kaneelikangi.

Parim kaneel tuleb Sri Lankalt, kuid tseiloni kaneelipuud kasvatatakse ka Tellicherry, Jaaval, Sumatral, Lääne-Indias, Brasiilias ja Egiptuses.

[redigeeri] Omadused

Kaneel on väga aromaatne ja peene, veidi magusa maitsega, kuid samal ajal ka mõrkjas. Parima kvaliteediga on rullikeeratud paberit meenutavad heledad kangid. Mida õhem on koor, seda peenem on kaneeli maitse.

Kaneeli kvaliteeti hinnatakse spetsiaalse mõõtühikuga ekelle. Parima kaneeli hinne on 00000. Mida vähem nulle, seda kehvem kvaliteet.

Kõrge kvaliteediga Sri Lanka kaneel on väga õhuke sile koor, mis on helekollakaspruuni värvi, lõhnab väga hästi ning maitseb eriti magusalt, soojalt ja aromaatselt. Maitse annab kaneeliõli (üks eeterlik õli), mida ta sisaldab 0,5...1%. Selle õli valmistamiseks kaubana kaneelikoort tambitakse, leotatakse merevees ning seejärel destilleeritakse kiiresti. Õli on kuldkollane, kaneelilõhnaga ja väga kuuma aromaatse maitsega. Tema põhikomponent (75%) on kaneelaldehüüd, mis annabki kaneelile terava maitse ja lõhna. Seismisel seob ta hapnikku, muutub tumedamaks ning tekivad vaikained.

[redigeeri] Kaneel ja kassia

Kaneel on palju väärtuslikum kui kassia, sest viimase lõhn on jämedam. Kaneeli võidakse siiski kassiaga asendada või kassia hulka lisada. Tavaliselt on kaneelipulber kassiaga segatud, nii et kaneeli ennast on seal vähe.

Tervet kaneeli- ja kassiakoort on küllaltki hõlbus eristada, ja ka nende mikroskoopilised omadused on üsna erinevad. Kui peenestatud koort töödelda jooditinktuuriga (tärkliseproov), siis kõrge kvaliteediga puhta kaneeli puhul suurt mõju ei ole, kassiasisalduse puhul aga tekib sügavsinine tint, mille värvuse intensiivsus oleneb kassia osakaalust segus.

Kassiat saadi kuni 1960. aastateni põhiliselt Vietnamist, Vietnami sõja ajal hakati hiina kaneelipuud laialdaselt kasvatama Sumatral.

Indias kasutatakse kaneeli, õigemini kassiat, liha- ja köögiviljatoitude juures ning see kuulub ka karri koostisse.

[redigeeri] Ostmine ja säilitamine

Kaneeli müüakse kas koorepulgakestena või pulbriks jahvatatuna, mõnikord ka suhkruga segatult. Kaneelipulber on hinnalisem kui -kangid. Mõlemaid tuleb säilitada õhukindlalt suletuna jahedas ja pimedas kohas.

[redigeeri] Kasutamine

Kaneeli kasutusvaldkond on väga lai. Sellega maitsestatakse magustoite, küpsetisi, kooke, šokolaaditooteid, puuviljamahlu, hõõgveini, teed ja mett.

Kaneeli tarvitamine on eriti levinud riisipudru, mannapudru, rabarberikisselli, küpseõunte ja mitmesuguste küpsetiste juures.

Asendamatu on kaneeli õunaroogade maitsestajana, kaneelikoort võib tihti leida ka marinaadidest. Idamaises köögis lisatakse kaneeli ka liha- ja kalaroogadele, pilafile ja karrile.

Kaneelijäätmetest valmistatavat kaneeliõli kasutatakse paljude likööride aromatiseerijana ning lõhnaainena parfüümide valmistamisel. Kaneeliõli kuulub ka koolajookide, limonaadide ja närimiskummi koostisesse.

Samuti kuulub kaneeli lahutamatu osana piparkoogi- ning hõõgveinivürtsi koostisesse, kaneelita ei saa läbi ka paljud aasia maitsesegud, nagu näiteks garam masala.

Hollandis armastavad lapsed sooja riisi või, suhkru ja kaneeliga.

Ammustel aegadel leidis kaneel kasutamist armujookides ning parfüümina.

Paiguti kasutatakse kaneelilehti samamoodi nagu loorberilehti.



[redigeeri] Raviomadused

Kaneeli raviomadusi kiitis juba Hippokrates 2500 aastat tagasi. Kaneeliõli on eeterlik õli. Ta mõjub tugeva antiseptikumina, soojendab kogu keha ning stimuleerib südametegevust ja vereringet. Teda on kunagi peetud külmetusevastaseks ravimiks.

Kaneeli igapäevast tarvitamist koos vedelikuga on soovitatud skorbuudivastase vahendina.

On leitud, et pool teelusikatäit kaneeli päevas alandab tunduvalt suhkurtõbiste veresuhkru taset. Toime avaldub ka kaneeli leotamisel tees ning ka mittesuhkurtõbistel. Toimeaineks on MHCP (metüülhüdroksü-halkoon-polümeer), mis toimib insuliini taoliselt, soodustades suhkru omastamist rakkude poolt.

Diabeet 2 haigetega tehtud katsetes ilmnes, et nendel, kes võtsid päevas sisse mõne grammi kaneeli, oli veresuhkur 20% madalam kui kontrollrühmal. Osalt koguni haiguse sümptoomid kadusid. Kaneeliravi lõpetamisel tulid kaebused kohe tagasi.

Peale selle vähendab MHCP rasva- ja kolesteroolisisaldust veres.

Kaneeli ravimina nimetatakse ladina keeles Cortex Cinnamoni 'kaneelikoor'.

[redigeeri] Insektitsiid

On leitud, et kaneeliõli on väga tõhus insektitsiid. Selles sisaldub vähemalt neli tuimeainet (eriti kaneelaldehüüd, mis juba väga väikestes kogustes tapavad putukaid vastsestaadiumis: kontsentratsioonist 29 ppm piisab, et tappa 24 tunni jooksul pool töödeldud sääsevastsetest. Tavapärast pestitsiidi DEET läheb selleks tarvis kontsentratsioonis üle 50 ppm. Praegu uuritakse, kas kaneeliõli toimib ka repellendina (tõrjevahendina) täiskasvanud sääskede ja moskiitode vastu.

Kaneeliõlist või selle toimeainetest võiks saada keskkonnasõbralik alternatiiv sellistele "keemilistele" pestitsiididele nagu DDT ja DEET, mida paljudes kohtades tänapäevani malaariavastases võitluses kasutatakse.

[redigeeri] Ajalugu

Kaneel on üks vanemaid vürtse. Ta on tuntud iidsest ajast. Seda mainitakse Vana-Hiinas vürtsina kasutatud juba umbes 2800 eKr keiser Shennongi vürtside raamatus. Vana-Egiptuses kasutati kaneeli lõhnaainena. Vanaajal oli kaneel nii hinnatud, et teda peeti sobivaks kingituseks valitsejatele.

Kaneeli mainitakse ka Piiblis. 2. Moosese raamatu 30. peatüki 23. ja 24. salmis käsib Issand altaririistade võidmise õli valmistada muuhulgas kaneelist ja kassiast: "Ja Sina võta enesele parimaid palsameid; viissada seeklit sula mürri, ja pool osa sellest, kakssada viiskümmend seeklit, healõhnalist kaneeli, ja kakssada viiskümmend seeklit lõhnavat kalmust, ja viissada seeklit kassiat püha seekli järgi, ja kolm toopi oliiviõli..." Õpetussõnades (7:17) räägitakse armuvoodi kohta: "Ma riputasin voodisse mürri, aaloed ja kaneeli."

Kaneeli mainivad ka Herodotos ja teised antiikkirjanikud. Vana-Kreekas kasutati kaneeli juba 400 eKr.

16.18. sajandi [[Euroopas oli kaneel üks eriti kallihinnalistest vürtsidest. Kaupmees Anton Fugger põletas 1530 Karl V võlatähti tolle silme ees kaneelikangide tules, demonstreerides nõnda oma rikkust.

Alates 1580 oli Tseilon (Sri Lanka) portugallaste ülemvõimu all ning nende käes oli kaneelikaubanduse monopol. Nad nõudsid saarelt andamina 125 tonni kaneeli aastas. Tseiloni kuningas Kandy kutsus appi hollandlased. Nõnda läks kaneelimonopol hollandlaste kätte. 1765 hakati Tseilonil esimest korda kaneeli kultuurtaimena kasvatama. Aastal 1796 vallutasid saare inglased. Kaneelikaubanduse monopol läks nüüd inglastele, kuni hollandlased hakkasid Indoneesiasse kaneeliistandusi rajama. Sest ajast ekspordib Indoneesia umbes 8000 tonni kaneeli aastas.

[redigeeri] Mütoloogia

[redigeeri] Vaata ka