Kahkjaspunane sõrmkäpp
Allikas: Vikipeedia
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Vajab toimetamist. |
Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) on üks laiemalt levinud käpalisi Eestis ja ka Saaremaal. Tema kasvukohtadeks on niiskemad niidud ja sood. Liik on väga varieeruv. Rannaniitudel kasvab sageli kahkjaspunase sõrmkäpa eksemplare, mille kõrgus on vaid 10 cm, sealjuures on õied väga tumedad. Taim võib olla ka 50-80 cm kõrgune, väga rohkeõieline ja laiade pikkade lehtedega. Vars on õõnes ja pisut kandiline. Võrreldes teiste sõrmkäppadega on selle liigi õied kõige väiksemad. Õied puhkevad juunis ja nende värvus ulatub tumedast purpurlillast heleroosa, kollase ja valgeni.
Kahkjaspunasele sõrmkäpale on iseloomulik, et seal, kus tänavu õitseb kümneid taimi, ei pruugi järgmistel aastatel enam ühtki õit leida. Jääb mulje, et selle liigi seemned idanevad hästi kohtades, kus pinnas on värskelt paljandunud (rattarööpad, värskelt kaevatud kraavid) ja taime areng seemnest õitsemiseni ei kesta väga kaua. Esimene roheline leht areneb noorel taimel 2. ja õisik 4.-5. kasvuaastal. Sellistest kasvukohtadest võib taim aga mõne aasta pärast jälle kaduda. Kahkjaspunase sõrmkäpa populatsiooniuuringuid pole Eestis seni tehtud, mistõttu on raske öelda, kas taime juurmugulad võivad tõepoolest mitu aastat võsu kandmata puhata või surevad nad pärast mõneaastast rikkalikku õitsemist lõplikult. Kahkjaspunasel sõrmkäpal, nagu teistelgi juuremugulaga käpalistel (käpad, käoraamatud, käokeeled) esineb vähesel määral ka vegetatiivset paljunemist: ühe vana juuremugula asemele kasvab kaks noort, mis järgmisel aastal annavad kumbki maapealse võsu. Seepärast võibki mõnikord leida tihedate kimpudena koos kasvavaid taimi.
Kahkjaspunase sõrmkäpa üldlevila ulatub Lõuna-Euroopa mäestikest Ida-Siberini, ulatudes Skandinaavias ka polaarjoone taha. Sellelt tohutult alalt on kirjeldatud suurel hulgal liigisiseseid üksusi (alamliike, vorme, teisendeid), mis näitab, et kahkjaspunane sõrmkäpa kui liigi evolutsioon jätkub hoogsalt.
Kahkjaspunase sõrmkäpa vormi f. ochrantha Landw. õied on kollakasvalged või valged, lehed suhteliselt pikad ja kitsad nagu ka selle liigi tavalistel esindajatel. Alamliigi ssp. ochroleuca (Boll) Hunt u. Summerh. õitel on huule keskosa selgelt kollase värvusega, õisik on tihe ja õied puhkevad alles siis, kui õisik on lehtede vahelt juba välja kasvanud. Alamliigi lehed on suhteliselt lühikesed ja laiad. Tüüpiliseks kasvukohaks on lubjarikkad madalsood. Eestis esineb kollaseõieline alamliik põhiliselt Saaremaal, mõned leiukohad on ka Loode-Eestis. Nimetatud käpaline kasvab ulatuslikul alal madalsoodes, kadastikes ja niisketel loopealsetel ning õitseb soodsatel aastatel kohati massiliselt. Nende taimede õitel esineb punakatest täppidest ja joontest ebaselge muster, huule värvus ulatub kollasest kollakasroosa ja oranžikani.