Arutelu:Muuli

Allikas: Vikipeedia

Mis kujul (kelle väljaandel) need plaadid on ilmunud? Andres 9. jaanuar 2007, kell 16:08 (UTC)

Kui esitajanimi on Claim, miks siis artikli pealkiri on "Muuli"?

Tundub liiga vähetuntud tegelasena. Andres 9. jaanuar 2007, kell 16:10 (UTC)

Ma räägin Andres. Meil on vaja tuntuse kriteeriumi. Vaevalt, et on tegemist vähetuntuma tegelasega kui K.A.O.S.. Pooldan kustutamist.--Boy 9. jaanuar 2007, kell 21:09 (UTC)
Minu jaoks on esinejate puhul kriteeriumiks see, et on võimalik leida selget ja usaldatavat Vikipeediast sõltumatut infot. Praegusel juhul see nii ei tundu olevat. Andres 9. jaanuar 2007, kell 21:30 (UTC)
Nõus, et on vaja omada avaldatud informatsiooni. Omaette küsimus on see, millist infot pidada usaldusväärseks. Põhimõtteliselt on ju võimalik bändiliikmetel genereerida suvaline arv veebsaite, mis kirjutavad kui vinge artist on Muuli. Ma siiski arvan, et oleks vaja vähe karmimaid reegleid. On olemas mitu andmebaasi kuhu "keldriansamblid" ennast registreerida saavad. Minu ettepanek oleks siiski rakendada tuntuse kriteeriumit vähemalt nii rangetes raamides kui on toodud Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv6#Bändide tuntuse kriteerium--Boy 9. jaanuar 2007, kell 22:21 (UTC)
Mina lõdvendaksin kriteeriumi. Minu jaoks oleks piisav, kui (Eesti) esitajal oleks vähemalt üks füüsilisel kujul avaldatud salvestis või (ansambli puhul) ta oleks sisse kantud mõnda ansamblite andmebaasi. Praegusel juhul pole kumbagi. Kui ma õigesti aru saan, on tema muusikat avaldatud ainult internetis, pealegi mitte Muuli, vaid Claimi nime all. Sõltumatuid allikaid, mis kinnitaksid siinset infot, ei ole. Andres 10. jaanuar 2007, kell 07:17 (UTC)
Ansamblite andmebaas pole kindlasti usaldusväärne allikas sest sinna saab sissekandeid teha suvaline internetikasutaja. Iseenesest olen poolt, et esitajal peaks olema mõni salvestis, samas füüsilise kandja nõue on üsna tingilik, sest tänapäeval pole enam selget piiri digitaalse e. internetis levitatava ning füüsilisel kandjal avaldatu vahel. Ma võin ise täiesti olematute investeeringutega avaldada suvalist muusikat füüsilisel kandjal. Nt. 100 plaadise tiraaži tegemine koduste vahenditega ei võta palju üle paari päeva ja raha palju üle paarisaja krooni. Ka ainult internetis leviva muusikaga on võimalik saavutada suurt tuntust. Paar aastat tagasi levisid laialt näiteks sellised lood nagu Milvi kallis ja Karu püksid.--Boy 10. jaanuar 2007, kell 17:07 (UTC)
Salvestis peaks olema saadaval näiteks Rahvusraamatukogus. Nähtavasti peaksime katse ja eksituse teel kriteeriumi välja töötama. Võib-olla küll, et ansamblite andmebaasid pole piisavalt usaldatavad. Ise olen lähtunud sellest, kas konkreetsel juhul tundub olevat usaldatavaid andmeid või mitte. Ma ei ütle, et füüsilise salvestise puudumine peaks tingimata takistus olema, vaid et mulle piisab, kui vastav andmekandja on näiteks Rahvusraamatukogus. Andres 10. jaanuar 2007, kell 20:33 (UTC)