Sulev Vahtre

Allikas: Vikipeedia

Sulev Vahtre (7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Vahtre uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega, samuti agraar- ning kultuuriajalugu ja keskaegseid kroonikaid. Ta oli kauaaegne Tartu Ülikooli professor.

Sisukord

[redigeeri] Elukäik

Vahtre sündis põlise talupoja peres Põhja-Tartumaal Laiuse vallas. Ta käis Kivijärve algkoolis ning astus seejärel Tartu Kommertsgümnaasiumisse. 1942. aastal ilmus "Postimehes" tema esimene kirjatöö "Sõjasuvi Laiusel", mida ta ise pidas nii poliitika kui ka ajaloo valdkonda kuuluvaks. 1944. aasta sügisel osales ta Pitka-poisina Tallinna kaitsmise katses, otsustades Punaarmee tankide saabudes relvastatud vastupanust siiski loobuda.

1947. aastal lõpetas Vahtre Tartu Arve- ja Plaanindustehnikumi (mis oli varem olnud Kommertsgümnaasium) ning asus peagi õppima Tartu Ülikoolis ajalugu. Seal paelus teda kõige enam agraarajalugu, sellel teemal tegi Vahtre ka oma diplomitöö. 1952. aastal lõpetas ta põhiõppe ning asus edasi õppima aspirantuuri. 1955. aastal kaitses ta oma kandidaadiväitekirja "Liivimaa noorema riimkroonika" teemal (uurimus ilmus raamatu kujul 1960. aastal) ning asus ülikoolis NSV Liidu ajaloo kateedri õppejõuna tööle. Et Vahtre väärtustas eriti ajaloo allikaõpetuslikku külge, siis otsustas ta oma doktoritöö kirjutada ajaloolise demograafia teemal. 1971. aastal kaitseski ta oma doktoriväitekirja 18. ja 19. sajandi hingeloenduste allikalise väärtuse uurimise teemal (raamatu kujul ja mõnevõrra täiendatud kujul ilmus teos 1973. aastal). 1974. aastal sai Vahtrest ajalooprofessor.

Agraarajaloo kõrval huvitasid Vahtret jätkuvalt aga ka keskaegsed kroonikad ning Eesti keskaeg üldisemalt. 1980. aastal õnnestus tal trükis avaldada seni autoriteetseimaks jäänud uurimus Jüriöö ülestõusust, mille eest ta 1990. aastal sai doktor Arthur Puksovi fondi preemia. 1980. aastatel tegeles ta aktiivselt ka vaimuelu ja kirikuajaloo uurimisega, kuid järgmine oluline teos käsitles taas eesti varasemat poliitika- ja sõjaajalugu: 1990. aastal ilmus raamat "Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227".

Et Vahtre jäi Nõukogude ajal oma rahvuslikele ja demokraatlikele põhimõtetele kindlaks ega astunud kommunistlikusse parteisse, jäid tema karjäärivõimalused küllaltki piiratuks (parteisse mitte kuuluv inimene ei võinud saada NSV Liidu ajaloo kateedri juhatajaks). Samuti ei saanud ta midagi teha, kui ta poeg Lauri Vahtre nõukogudevastase meelsuse pärast ülikoolist välja heideti. Seda innukamalt sekkus ta laulva revolutsiooni ajal ühiskondlikusse tegevusse. 1989. aastal toimetas ta Lauri Vahtre, Mart Laari ja Heiki Valgu kirjutatud raamatu "Kodu lugu", mis oli tolleaegse eestlaste rahvusliku ajalookäsitlusena äärmiselt oluline teos. Samal aastal loodi tema initsiatiivil Tartu Ülikoolis ka Eesti ajaloo õppetool, mille juhatajaks oli ta kuni 1993. aastani. 19911992 oli Vahtre ka Eesti Põhiseadusliku Assamblee liige. 1993. aastal sai temast emeriitprofessor.

Vahtre viljakas ajaloolasetöö jätkus ka edaspidi. Peamiselt tegeles ta erinevate ajalooteoste toimetamisega, tema suurimaks panuseks oli ilmselt 1940. aastal pooleli jäänud Eesti ajaloo ülevaateteoste sarja jätkamine (ta oli Eesti ajaloo IV ja VI köite peatoimetaja).

[redigeeri] Tunnustused

  • 1997 Riigivapi III klassi orden
  • 1999 Avatud Eesti Fondi iseseisvuspäevapreemia
  • 2000 Tartu linna aukodanik
  • 2004 Eesti Vabariigi elutöö teaduspreemia

[redigeeri] Isiklikku

Tema pojad on Silver Vahtre ja Lauri Vahtre.

[redigeeri] Teoseid

  • "Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni" (peatoimetaja). Tartu: Ilmamaa, 2003. ISBN 9985770625 (köites)
  • "Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni" (peatoimetaja). Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985771427 (köites)
  • "Eesti ajalugu elulugudes : 101 tähtsat eestlast" (koostaja). Tallinn: Olion, 1997. ISBN 9985660811
  • "Eesti ajalugu: kronoloogia" (koostaja). Tallinn: Olion, 1994. ISBN 5460002281
  • "Eesti ajalugu: kronoloogia, 13000 [e.Kr.] - 2006" (koostaja). Tallinn: Olion, 2007. ISBN 9789985665084 (köites)
  • "Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmeil (1782-1858) : ajaloolis-demograafiline uurimus". Tallinn: Eesti Raamat, 1973.
  • "Ilmastikuoludest Eestis XVIII ja XIX sajandil (kuni 1870. a) ja nende mõjust põllumajandusele ning talurahva olukorrale". Tartu, 1970.
  • "Jüriöö: [1343. a. ülestõus]". Tallinn: Eesti Raamat, 1980.
  • "Liivimaa noorem riimkroonika: (1315-1348)" (koostaja ja kommenteerija). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
  • "Liivimaa noorem riimkroonika (1315-1348) ajalooallikana" (dissertatsioon). Tartu, 1955. Juhendaja: Hilda Moosberg.
  • "Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus, 1208-1227". Tallinn: Olion, 1990. ISBN 5450013132
  • "Talurahva sooline koostis Eestis XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel: 1782-1858" (doktoritöö). Tartu, 1970.
  • "Talurahva sotsiaalsest struktuurist Eestimaa kubermangus feodalismi lõpuperioodil: hingeloenduste andmetel". Tartu, 1970.

[redigeeri] Välislingid

Teised keeled