Johannes Lauristin

Allikas: Vikipeedia

Johannes Lauristin (29. oktoober 189928. august 1941) oli Eesti poliitik ja kommunist.

Sündis Tallinnas "Dvigateli" töölise pojana. Lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Kuivajõel, Kolu külas Tuisu talus. 1914 lõpetas Kuivajõe (Kose-Uuemõisa) ministeeriumikooli. Töötas 1915-1916 Voltas ja 1916. aastal Dvigatelis. Astus 1917. aastal EKP liikmeks. Teenis 1919-1922 Eesti Vabariigi sõjaväes. 1923. aastal valiti Riigikogusse. Sel ajal oli Kommunistlik Partei Eesti Vabariigis keelatud. Lauristin pidi oma kommunistliku tegevuse eest ka mitu korda vangis olema. 149 protsessi tulemusel aastatel 1923­-1931 (karistus: seitse aastat sunnitööd) ja 34 protsessil 1932­-1938 kuus aastat sunnitööd, vabanes läbi amnestia. 1923-1933 oli ajakirja "Noor Tööline" toimetaja.

1940-1941 oli ta ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees, EKP KK sekretär ja NSVL Ülemnõukogu saadik. ENSV ametlike teadete järgi hukkus Johannes Lauristin 28. augustil 1941 Tallinnast evakueerudes eskaadrimiiniristlejal Jakov Sverdlov. Meresõjaajaloolase Mati Õuna raamatu "Võitlused Läänemerel. Suvi 1941" andmeil lasti Lauristin omade poolt maha.

Sisukord

[redigeeri] Kirjandustegevus

Avaldanud Juhan Madariku nime all romaani "Riigikukutajad" (1929).

[redigeeri] Isiklikku

Olga Lauristini abikaasa ja Marju Lauristini isa.

[redigeeri] Autasud

1946 sai postuumselt Lenini ordeni

[redigeeri] Välislingid