Teine buuri sõda

Allikas: Vikipeedia

Teine buuri sõda oli Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (Lõuna-Aafrika Vabariik) ja Oranje vastu 18991902.

Sisukord

[redigeeri] Sõja põhjused

Oranje teemandi ja Transvaali kullaleiukohtadesse sööstsid seiklejad, kes otsisid kerget rikastumist. Tekkis uus suurlinn Johannesburg, mis hirmutas buure migrantide poolt kaasa toodud pahedega (joomingud, kaklused, tapmised, prostitutsioon). Inglise keelt kõnelevad sisserändajad nõudsid poliitilisi õigusi, kuid ei tahtnud võtta endale kodanikukohustusi – eriti sõjaväeteenistuse kohustust. Sellega tahtsid nad olla buuridega võrreldes tegelikult privilegeeritud seisundis. 1899. a . oli selliseid sisserändajaid juba u. 200 000 (neist 159 000 inglast, 15 000 sakslast). Buure oli samal ajal u. 270 000.

[redigeeri] Sõja algus

Kui Transvaali president P. Krüger keeldus sinna asunud rohkearvulistele inglise asunikele (uitlander`eile) kodanikuõigusi andmast, hakkas Suurbritannia 1899. aasta sügisel Buuri vabariikide piirile väge koondama. Ettekäändeks toodi inglise sisserändajate õiguste kaitse vajadus. Nähes sõja paratamatust, võtsid buurid sama aasta sügisel ette ennetava rünnaku. Nii algas Inglise-Buuri sõda, mis köitis maailma avaliku arvamuse tähelepanu sellega, et väikesed buuri vabariigid suutsid pikka aega osutada vastupanu võimsale Briti impeeriumile.

[redigeeri] 1899. ja 1900. aasta

Buurid olid edukad kuni 1900. aasta veebruarini. Nad tungisid Briti kolooniate Kapimaa ja Natali alale, piirasid ümber Ladysmithi, Mafekingi ja Kimberley ning lõid Briti väge mitmes lahingus. Selle üle oli Euroopas igal pool kirjeldamatu vaimustus. Eriti rõõmustasid buuride võidu üle tol ajal Vene ikke all olevad piirirahvad. Eestist ja Lätist, Soomest ja Poolast sõitis vabatahtlikke Lõuna-Aafrikasse, et toetada vahvaid buure imperialistliku Inglismaa vastu. Siis kaldus ülekaal üha rohkem võimsa koloniaalriigi poole. Kui inglastel oli sõja algul vägesid 23 500 meest, siis sõja lõpuks toodi kohale 400 000-meheline armee parimate väejuhtide komando all. Buurid suutsid kõik mobiliseerides panna lõpuks välja kuni 45 000 meest. 27. veebruaril 1900 saavutasid inglased Paardebergi juures pöördelise võidu, hõivasid 13. märts 1900 Oranje pealinna Bloemfonteini ja 5. juunil 1900 Transvaali pealinna Pretoria.

[redigeeri] Geriljasõda

1900. a. märtsis oli buuridele selge, et ei ole võimalik kaitsta maad vallutajate sissetungi eest. Sõjanõukogu otsustas üle minna partisanisõjale. Buurid lootsid, et teised Euroopa riigid toetavad nende võitlust inglastega. Selles osales u. 20 000 meest. Hästi maastikku tundvad buurid tegid inglastele hirmsat kahju, tunda andis aga laskemoona puudus. Inglased põletasid buuride farmid ja hävitasid karjad. Loodi koonduslaagrid, kuhu paigutati suurem osa tsiviilelanikkonnast. Üle 20 000 lapse suri seal nälga. Kõik meessoost buurid, kes sattusid inglaste kätte vangi, saadeti St. Helena või Tseiloni saarele.

[redigeeri] Sõja lõpp

Mais 1902 olid buuride juhid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega need vabariigid arvati Briti impeeriumi koosseisu.

Muidugi ei osanud buurid sõdimiskunsti. Nad lasksid küll maha iga inglase, kes tuli nende lähedale, kuid nad ei osanud löödud vaenlast ajada taga, talle tungida kallale. Ka ei olnud nende vägedel sõjalist distsipliini. Kui nõudsid seda kodused asjad, põllutöö või mõni muu asi, läksid nad omavoliliselt koju ja tulid siis jälle tagasi sõjaväkke, kui lubas aeg.

[redigeeri] Tagajärjed

Buuridele anti siiski õigus oma emakeele – afrikaani keele – kasutamiseks koolis ja kohtus. Mõjutatuna hirmust kohaliku elanikkonna ees, leidsid kolonisaatorid peatselt ühise keele. 1909. a. toimus inglaste ja buuride ühiskonverents. 1910. a. loodi Lõuna-Aafrika Liit, mis sai dominiooni õigused.

Buuri sõda oli Inglismaale palju maksma läinud ja kahjustanud ta autoriteeti maailma avalikkuse silmis. Näiteks 1899. aastal Colenso juures toimunud lahingus lõid 3000 buuri 15 000-list inglise väge. Buuridest langes kõigest 31 meest, inglastest aga – 899. Iga surmatud buuri peale kulus inglastel 5000 lasku, kuna buuridel kulus ühe inglase surmamiseks 600 lasku.