Järv

Allikas: Vikipeedia

Crater Lake'i vesi on väga läbipaistev ning sügavsinise värvusega.
Crater Lake'i vesi on väga läbipaistev ning sügavsinise värvusega.

Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega.

Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane.

Sisukord

[redigeeri] Järvenõgude teke

  • Tektoonilised – maakoores esinevate venituspingete tulemusel võivad tekkida alangud ning riftiorud, mis veega täitudes muutuvad sügavateks järvedeks. Sellise tekkega on maailma sügavaim järv Baikal ning mitmed Ida-Aafrika riftisüsteemi järved.
  • Erosioonilised – tüüpilised liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete uuristatud nõod.
  • Akumulatiivsed – järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel.

[redigeeri] Järvede liigitus sissevoolu järgi

  • Umbjärved
  • Lähtejärved
  • Läbimisjärved
  • Suubumisjärved

[redigeeri] Kümme suurimat järve pindala järgi

  1. Kaspia meri
  2. Ülemjärv
  3. Victoria
  4. Huron
  5. Michigan
  6. Tanganjika
  7. Baikal
  8. Suur Karujärv
  9. Njassa
  10. Suur Orjajärv

[redigeeri] Kümme suurimat järve mahu järgi

  1. Kaspia meri
  2. Baikal
  3. Tanganjika
  4. Ülemjärv
  5. Njassa
  6. Michigan
  7. Huron
  8. Victoria
  9. Suur Karujärv
  10. Suur Orjajärv

[redigeeri] Vaata ka