Kvindiring

Allikas: Vikipeedia

Kvindiring on muusikateoreetiline skeem, mis kirjeldab helide ja helistike omavahelisi suhteid. Kvindiring põhineb seaduspärasusel, et mistahes helist (noodist) puhaste kvintide kaupa üles- või allapoole liikudes jõutakse pärast kõikide teiste nootide läbimist enharmooniliselt sama noodi (heli) juurde tagasi.

Kvindiring uus.PNG

Kvindiring
Kvindiring

Numbrid ringi sees näitavad vastavanimelise mažoori (duuri) võtmemärkide arvu: G-duuril on üks diees, D-duuril kaks dieesi jne.

Ringi parempoolsel küljel suureneb helistiku dieeside arv (liigutakse dieeside poole); vasakpoolsel küljel suureneb bemollide arv (liigutakse bemollide poole). Kvindiring näitab ära ka uute võtmemärkide ilmumise ning nende paiknemise järjekorra noodikirjas noodivõtme järel: esimene diees on F♯, millele järgneb C♯, G♯, D♯ jne. Bemollide poole liikudes: B, E♭, A♭, D♭ jne.

Kõrvuti asuvad helistikud erinevad omavahel ühe võtmemärgi võrra ning on sugulashelistikud. Päripäeva (dieeside poole) liikudes on järgmine helistik eelmise helistiku dominant(helistik); vastupäeva (bemollide poole) liikudes on järgmine helistik eelmise helistiku subdominant(helistik).

Vastaskülgedel paiknevad helide (nootide) omavaheline intervall on suurendatud kvart (tritoon).

See tabel on esialgu inglise vikist

Diatonic Scales and Keys
Circle of fifths
Flats Sharps
Major minor Major minor
0 C (Major), a (minor)
1 F d G e
2 Bb g D b
3 Eb c A f #
4 Ab f E c#
5 Db bb B g#
6 Gb eb F# d#
7 Cb ab C# a#
                    lower case letters are minor                         [redisplay]

the table indicates the number of sharps or flats in each scale