Tadžikistan

Allikas: Vikipeedia

Tadžikistani Vabariik
tadžiki Ҷумҳурии Тоҷикистон
(Džumhurii Todžikiston)
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
Tadžikistani Tadžikistani
Tadžikistani lipp Tadžikistani vapp
Tadžikistani asendikaart
Riigihümn
Pealinn Dušanbe
Pindala 143 100 km²
Riigikeel(ed) tadžiki
Rahvaarv 6 863 800 (2003)
Rahvastiku tihedus 47,9 in/km²
Riigikord
President Emomalii Rahmon
Peaminister Akil Akilov
Iseseisvus 9. september 1991
SKT 8,802 (2005)
elaniku kohta 1388 (2005)
Rahaühik somon (TJS)
Ajavöönd maailmaaeg +5
Tippdomeen .tj
ROK-i kood TJK
Telefonikood 992

Tadžikistan on riik Kesk-Aasias. Piirneb Hiina, Kõrgõzstani, Usbekistani ja Afganistaniga. Väljapääsu meredele Tadžikistanil ei ole.

Sisukord

[redigeeri] Majandus

Tadžikistan on endise Nõukogude Liidu ja Kesk-aasia vaeseim riik. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2005. aastal 1388 USA dollarit, millega riik on maailmas 159 kohal. Sisemajanduse kogutoodang kokku oli samal aastal 8,802 miljardit USA dollarit.

Riigi peamisteks ekspordiartikliteks on puuvill ja alumiinium. Ekspordiartiklite vähesuse tõttu on majandus väga haavatav. Siiski on riigi majandus peale kodusõja lõppu 2001. aastal kiiresti kasvanud. Keskmine majanduskasv oli aastatel 2000-2004 9,6 protsenti aastas, mis on tunduvalt rohkem, kui teistel kesk-aasia maadel.

Praegusel momendil ehitatakse USA abiga silda Tadžikistani ja Afganistani vahele. Sild aitab riigil pidada tunduvalt suuremates mahtudes kaubavahetust lõuna-aasia maadega. Silla valmides odavnevad Tadžikistanis mitmed kaubad. Endistel aegadel puudus selline sild kahe maa vahel.


Tadžikistani haldusjaotus
Tadžikistani haldusjaotus

[redigeeri] Haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Tadžikistan kaheks vilajetiks (vilojat) ja üheks autonoomseks vilajetiks (vilojat muhtor). Eraldi eksisteerivad veel vabariikliku alluvusega rajoonid.

[redigeeri] Vilajetid

[redigeeri] Autonoomne vilajett

[redigeeri] Vabariikliku alluvusega rajoonid

Tadžikistani koosseisu kuulub lisaks vilajettidele ka 13 vabariikliku alluvusega rajooni ja 5 vabariikliku alluvusega linna.

Nende ala on kaardil tähistatud numbriga 2.




[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislink


Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) SRÜ lipp

Armeenia | Aserbaidžaan | Gruusia | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Ukraina | Usbekistan | Valgevene | Venemaa

Türkmenistanil on assotsieerunud vaatleja staatus


Aasia maad

Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam

¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas
²Riigi osa asub Euroopas
Sõltuvad alad:
Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud
Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan | Tiibet
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad