Edgar Savisaar

Allikas: Vikipeedia

Edgar Savisaar
Edgar Savisaar

Edgar Savisaar (sündis 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, peaminister 1990–1992, Keskerakonna esimees.

13. aprillist 2005 5. aprillini 2007 oli ta Andrus Ansipi esimese valitsuse majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Alates 5. aprillist 2007 on ta Tallinna linnapea.

Sisukord

[redigeeri] Elulugu

Edgar Savisaare vanemad olid eestlane Elmar Savisaar ja venelanna Maria Burešina.

Edgari ema elas Vastse-Kuustes ja tema hüüdnimi oli Mann. Ta müüs turul aedmaasikaid ja seeni. Suvel 1949 vanemad arreteeriti, sest nad olid hobuse ära müünud vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa mõisteti seitsmeks aastaks Siberisse vangilaagrisse. Emale mõisteti viis aastat vangistust.

Vello Lattiku andmetel arreteeriti vanemad juulis. Enno Tammer väidab raamatus "Mälu võim", et Elmar Savisaar arreteeriti 8. augustil 1949. Seetõttu on Enno Tammer raamatus "Mälu võim" Elmar Savisaare isaduse kahtluse alla seadnud. Samuti kahtleb Tammer Edgar Savisaare sünnijärgses Eesti Vabariigi kodakondsuses, sest ta pole leidnud kinnitust, et Edgar Savisaare emal oli Eesti kodakondsus.

Edgar Savisaar sündis Harku naistevanglas, kus ema karistust kandis.

Savisaar on oma karjääri algaegadel töötanud Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitees ja organiseerinud Eesti Õpilasmalevat.

Ta töötas Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna (dotsendina). Muuhulgas avaldas Savisaar Lembit Valdiga kahasse raamatu globaalprobleemidest.

Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes Edasi IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Eesti Televisiooni saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte.

Aastal 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks.

3. aprillil 1990 nimetati Edgar Savisaar Eesti valitsuse juhiks. Sellel ametikohal jätkas ta ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist kuni 29. jaanuarini 1992. Suurem osa Edgar Savisaare valitsuse tegevusest möödus hüperinflatsiooni ja kasvava kaubanappuse olukorras. Savisaare valitsus võttis kasutusele ostukaardid ja toiduainete talongid. Talvel 1991/1992 valmistuti Tallinna uuselamurajoonide evakueerimiseks kütusenappuse tõttu. 1991. aasta 31. detsembril seisid inimesed tundide kaupa leivajärjekorras ning paljud jäidki ilma leivata. Ka või kadus 1992. jaanuaril lettidelt, sest oodati hinnatõusu. Savisaar käis isiklikult võiladusid avamas. Selles olukorras ta võitis küll umbusaldushääletuse, kuid astus seejärel tagasi ja peaministriks sai senine transpordiminister Tiit Vähi.

Savisaar kasutas peaministrina võimalust esineda Eesti Raadio otse-eetris. Neid 20-minutilisi kõnesid, mis olid vormistatud vastustena Kaja Kärneri küsimustele, kutsuti rahvasuus "raadiojutlusteks". Esimene saade oli 11. augustil 1990. Saadet edastati igal laupäeval kell 11 mõlemal põhiprogrammil.

Algselt oli Savisaar Eesti krooni kasutuselevõtu vastu.

Pärast Rahvarinde lagunemist 1991. aastal moodustas Savisaar Eestis uue erakonna Eesti Keskerakond.

Savisaar pääses 1992. aasta Riigikogu valimistel Riigikogusse ning valiti Riigikogu aseesimeheks. Selles ametis oli ta kuni 1995. aastani.

12. aprillist 10. oktoobrini 1995 oli Savisaar Tiit Vähi teises valitsuses siseminister.

Eestis hoogustuva narkovastase võitlusega seoses andis siseminister Savisaar 1995. aasta augustis käsu hävitada ühe talupidaja moonipõld.

Savisaart peeti nii tugevaks poliitiliseks figuuriks, et Tiit Vähit nimetati naljatamisi peaministriks Edgar Savisaare valitsuses.

Ühes turvafirmas korraldatud läbiotsimiste käigus avastati salajased lindistused poliitilistest konsultatsioonidest teiste parteide esindajatega pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Sellest sai alguse nn. lindiskandaal, mille tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus ja KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus.

Savisaar lubas poliitikast loobuda, kuid jäi kõrvale vaid mõneks kuuks.

Savisaar on olnud Tallinna Linnavolikogu esimees ja Tallinna linnapea.

2003. aastal oli Savisaarel infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks pisut taandus.

Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. Raamatusse on koondatud Savisaare mälestused, hinnangud, dokumendid, fotod ja intervjuud käsitletava perioodi võtmekujudega.

Savisaar oli 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta valiti XI Riigikogusse.

Kuigi ta oli enne valimisi öelnud, et ta mingil juhul Jüri Ratase asemele Tallinna linnapeaks ei lähe, tegi ta seda siiski. Alates 5. aprillist on ta Tallinna linnapea.

[redigeeri] Hariduskäik

[redigeeri] Ametikohad

[redigeeri] Hinnangud

Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida.

[redigeeri] Tunnustused

[redigeeri] Kirjutised

[redigeeri] Raamatud ning raamatu- ja ajakirjaartiklid

  • 1980 Eesti Õpilasmaleva areng, Tallinn.
  • 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn.
  • 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi, Tallinn.
  • 1986 Tööviljakus. Töödistsipliin. Tööaeg, Tallinn
  • 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja õpilasmalev, Tallinn.
  • 1987 Võitlus noorsoo pärast, Tallinn
  • 1988 Revolutsioon jätkub, Tallinn, ISBN 545000043x
  • 1990 Kõned, Tallinn, ISBN 5460005288
  • 1999 Usun Eestisse, Tallinn, ISBN 9985710983
  • 1999 Ühistransport on linnale tähtis. – Sõitja, nr 5
  • 2000 Keskerakonna esimees Edgar Savisaar: Laari valitsuse tegevus on hindamatu (intervjuu /P. Ernits, ajakiri Luup, nr 6 (115)
  • 2000/2001 Koos Villu Reiljani, Viktor Andrejevi ja Aldo Vinkeliga. Opposition parties' letter to the Ambassador of the U.S., Tallinn, July 20, 2000. – The Monthly Survey of Baltic and Post-Soviet Politics, nr 3 (105)
  • 2002 Eesti on tasakaalust väljas, kuid vankri saaks veel teele. – Raivo Vetik (toim). Kaks Eestit: artiklite, ettekannete ja analüüside kogumik, Tallinn ISBN 9985582349
  • 2002 Igaunija un Latvija: desmit gadi pēc atjaunotas neatkarības. Estonia and Latvia – ten years since the renewal of the independence. – Sarežģītais gājums: veltījums Latvijas Republikas neatkarības atjaunošanai. The complicated road: a dedication to the restoration of independence of the Republic of Latvia, Riia
  • 2004 Peaminister: Eesti lähiajalugu 1990–1992, Tallinn, ISBN 9985930436
  • 2004 Tallinna linnapea Edgar Savisaare tervitus. – Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2003 Tallinn

[redigeeri] Isiklikku

Savisaarel on kaks poega ja kaks tütart – Erki, Maria, Edgar ja Rosina. Pojal Erkil on tütred Elis ja Riin.

Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru).

Savisaar elab Lääne-Virumaal Vihula vallas Eru külas Hundisilma talus.

[redigeeri] Välislingid

Eelnev:
Heinrich Mark
(peaminister presidendi ülesannetes)
Eesti peaminister
(kohusetäitja)

19901992
Järgnev:
Tiit Vähi
Eelnev:
Kaido Kama
Eesti siseminister
1995
Järgnev:
Märt Rask
Eelnev:
Tõnis Palts
Tallinna linnapea
20012004
Järgnev:
Tõnis Palts
Eelnev:
Andrus Ansip
Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister
20052007
Järgnev:
Juhan Parts
Eelnev:
Jüri Ratas
Tallinna linnapea
alates 2007
Järgnev:


Eesti Vabariigi riigivanemad ja peaministrid Eesti Vabariigi vapp
Ministrite Nõukogu esimees (1918)
Päts 
Peaministrid (1918–1920)
Päts | Strandman | Tõnisson | Birk | Tõnisson | Piip 
Riigivanemad (1920–1934)

Piip | Päts | Kukk | Päts | Akel | Jaakson | Teemant | Tõnisson | Rei | Strandman | Päts | Teemant | Einbund | Päts | Tõnisson | Päts

Peaministrid (1934–1940)

Päts | Eenpalu | Uluots | (Vares) |

Vabariigi Valitsuse eksiilis peaministri asetäitjad (1944–1992)

(Tief) | Sikkar | Kint | Warma | Kint | Mark | Penno |

Peaministrid (1991–)

(Savisaar) | (Vähi) | Laar | Tarand | Vähi | Siimann | Laar | Kallas | Parts | Ansip |