Neptuun
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist. |
Neptuun | |
![]() |
|
Avastamine | |
Avastajad | Urbain Le Verrier |
John Couch Adams | |
Johann Galle | |
Avastamise aeg | 23. september 1846 |
Orbiidi pikem pooltelg: | 4 498 252 900 km |
ehk 30,06896348 aü | |
Diameeter: | 49 532 km (ekvatoriaalne) |
Mass: | 1,0243×1026 kg (17,147 Maa massi) |
Ligikaudne läbimõõt: | 49 572 km |
Atmosfääri temperatuur: | –214°C |
Ööpäev: | 16 tundi ja 7 minutit |
Aasta pikkus: | 164,8 Maa aastat |
Kaaslaste arv: | 8 |
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest.
Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast.
Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.
Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis.
Sisukord |
[redigeeri] Avastamine
Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiter, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes.
Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis.
Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks.
Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu.
[redigeeri] Mõõtmed, asukoht ja välimus
Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast).
Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu.
[redigeeri] Kaaslased
Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton.
Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini.
- Naiad, kaugus 48000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
- Thalassa, kaugus 50000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
- Despina, kaugus 53000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
- Galatea, kaugus 62000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
- Larissa, kaugus 74000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
- Proteus, kaugus 118000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
- Triton, kaugus 355000 km, raadius 1350 km, suurus 2706,8 km, avastaja William Lassell 1846. aastal.
- Nereis, kaugus 5509000 km, raadius 170 km, avastaja Kuiper 1949. aastal.
- S/2002 N1, kaugus 15686000 km, 48 0,001×2020
- S/2002 N2, kaugus 22452000 km, 48 0,001×2020
- S/2002 N3, kaugus 22580000 km, 48 0,001×2020
- S/2002 N4, kaugus 46570000 km, 60 Unbekannt
- S/2003 N1, kaugus 46738000 km, 28 0,0002×2020
[redigeeri] "Voyager 2"
25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit.
Juba esimesed ülesvõtted näitasid palju, et Neptuuni atmosfäär on väga tormiline. Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai koheselt nimeks Suur Tume Laik.
Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Laigu äärtes on kohati näha keerulise struktuuriga helevalgeid kõrgpilvi, mis meenutavad meie kiud-kihtpilvi. Kõige detailsemad pildid lubavad eristada objekte, mis on umbes paarikümne kilomeetrise läbimõõduga. Heledaid kõrgpilvi esineb kitsaste ribadena ka teistes planeedi piirkondades, nad koosnevad tahkunud metaani kristallidest.
Kahe tumeda laigu vahel asus esimesel pildistamisel valgetest pilvedest koosnev hele laik, mis hilisematel fotodel puudus. Heledate pilvede liikumise põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled kohati pilvi edasi kiirusega rohkem kui tuhat kilomeetrit tunnis.
Väike Tume Laik asub lõunapolaarala piiril olevas tumedamas vöödis.
Neptuuni pinnal võib eristada teisigi vööte, mis on iseloomulikud ka Jupiterile ja Saturnile, kuid Uraanil sootuks puuduvad. Esialgu on andmeid liiga vähe, et oletada, miks on Neptuuni ja Uraani atmosfäärid nii erineva aktiivsusega, kuid põhjus võib peituda Neptuuni suuremas tiheduses ja aktiivsuses, mis avaldab ennast märkimisväärsete raadiopursete kaudu. Planeedi magnetväli on aga palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest.
1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik.
[redigeeri] Rõngad
Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad.
Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad.
"Voyager 2" avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees. Selle järgi püsib vähemalt osa rõngaid koos tänu pisikeste kuude - karjuste - raskusvälja toimele. Neptuuni kuu Larissa on praegusel hetkel karjusetiitli kandidaat.
- Diffuse, kaugus 41900 km, laius 15 km, algne nimi 1989N3R Galle.
- Inner, kaugus 53200 km, laius 15 km, algne nimi 1989N2R LeVerrier.
- Plateau, kaugus 53200 km, laius 5800 km, algne nimi 1989N4R Lassell Arago.
- Main, kaugus 62930 km, laius < 50km, algne nimi 1989N1R Adams.
(kaugus on võetud Neptuuni keskmest rõnga sisemise ääreni)
[redigeeri] Välislingid
Päikesesüsteem | |
---|---|
Planeedid: | Merkuur | Veenus | Maa | Marss | Jupiter | Saturn | Uraan | Neptuun |
Kääbusplaneedid: | Ceres | Pluuto | Eris |
Muud: | Päike | Kuu | Asteroidid | Komeedid | Kuiperi vöö | Öpiku-Oorti pilv |
Vaata ka: | Taevakehad | Päikesesüsteemi objektide loend | Astronoomia mõisteid |
Neptuuni kaaslased | |
---|---|
Naiad | Thalassa | Despina | Galatea | Larissa | Proteus | Triton | Nereid | |
S/2002 N 1 | S/2002 N 2 | S/2002 N 3 | Psamathe | S/2002 N 4 |