Kasutamine ja mainimine

Allikas: Vikipeedia

Loogikas tehakse vahet väljendi kasutamise ja väljendi mainimise vahel. Seda vahet tehakse ka käesolevas artiklis. Eelmises lauses on väljendit „käesolevas artiklis“ kasutatud teatud kindlale asjale (artiklile, mida lugeja parajasti loeb) osutamiseks. Eelmises lauses ei kasutatud jutumärkides olevat väljendit käesolevale artiklile osutamiseks, vaid jutt oli sellest väljendist endast. Tolles lauses öeldi, et väljendit kasutatakse teatud kindlale asjale osutamiseks. Oleks võinud ka öelda, et väljend „käesolev artikkel“ koosneb kahest sõnast või 16 tähest. Niisugustes väidetes me ei kasuta, vaid mainime seda väljendit. Kui me seda väljendit kasutame, siis ta juhib meie tähelepanu artiklile. Kui me seda väljendit mainime, siis jutumärgid juhivad tähelepanu väljendile endale. Jutumärgid teevad väljendist selle väljendi nime.

Jutumärkide asemel kasutatakse mõnikord ka ülakomasid. Mõnikord kasutatakse mõlemaid jutumärkide funktsioonis, kui jutumärgid tuleb jutumärkidesse võtta. Ülakomasid kasutatakse siiski sageli ka tähenduse väljendamiseks. Kui vääritimõistmist ei ole karta, jäetakse mõnikord jutumärgid ära. Sel juhul kasutatakse väljendit autonüümselt – iseenese nimena.