Carl Gustav Jung
Allikas: Vikipeedia
Carl Gustav Jung (26. juuli 1875 Kesswil – 6. juuni 1961 Küsnacht) oli Šveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja.
Sisukord |
[redigeeri] Elulugu
Jung sündis pastori pojana.
Alates 1895. aastast õppis ta Baseli Ülikoolis arstiteadust ning hakkas 1900 tegutsema psühhiaatria alal Eugen Bleuleri juures Burghölzlis.
Tema doktoritöö (1902) kandis pealkirja "Niinimetatud okultsete nähtuste psühholoogiast ja patoloogiast".
Seejärel viibis ta pool aastat Pierre Janet' juures Pariisis.
Aastal 1903 abiellus ta Emma Rauschenbachiga.
Bleuleri õpilasena habiliteerus Jung 1905 mahukate diagnostiliste assotsiatsiooniuuringutega.
![]() |
---|
[redigeeri] Jungi teooriad
Carl Gustav Jungi looming on peale psühhoteraapia mõjutanud ka psühholoogiat, teoloogiat, etnoloogiat, kirjandust ja kunsti.
Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste.
[redigeeri] Kompleks
Kompleks on teatud tähendusliku seose ümber koondunud ning "kompleksi tuumaga" assotsieeruvate tunnete, mõtete, tajumuste ja mälestuste konstellatsioon. Teadvustamatusse välja tõrjutud kompleksid võivad teadvustatuses ilmneda "afektina."
Näiteks on üks võimalikest kompleksi tuumelementidest emskompleks. Kõiki tundeid, mõtteid, tajumusi ja mälestusi, millel on otseselt või kaudselt pistmist emaga, tõmbab kompleksi tuumelement ligi ning nad assotsieeruvad sellega. Nõnda väljuvad nad teasdvustatusest ning võivad teadlikku kavatsust segada.
[redigeeri] Isiksuse struktuur
Mina on Jungi vaatevinklist vaid üks kompleks paljude teiste seas. Samal ajal on ta teadvustatuse kese. Teadlikult tajuda võib järelikult üksnes asju, mis assotsieeruvad minakompleksiga.
Isiklik teadvustamatus koosneb suuremalt jaolt tunderõhulistest kompleksidest, samuti väljatõrjutust, unustatust või ignoreeritavast.
Persona otstarve on kohanemine välismaailmaga normatiivse, sotsiaalselt talutava käitumisega. Ta ei ole samane Minaga.
Vari on isiksuse tume pool, inimese negatiivsed omadused, mis on ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud ning teadvustamatusse lükatud. Niikaua kui Mina pole kohanud Varju, projitseeritakse seda sageli Minast väljaspool asuvatele isikutele või asjadele.
Varju kohtamine, st selle integreerimine on tähtis ja möödapääsmatu samm isiksuse terviklikuks saamise, individuatsiooni teel. See on peamiselt moraalne probleem, mis nõuab indiviidilt märkimisväärset hingelist kohanemist. Sealjuures on keskea alguses esiplaanil rohkem vastassoo osade integreerimine endas, st mehel Anima ja naisel Animuse integreerimine.
[redigeeri] Eestikeelne bibliograafia
- Knickerbocker, H. R. (intervueerija) "Diktaatoreid diagnoosimas." Looming, (1999) nr. 9, lk. 1371-1383
- Jung, C. G. "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas." (tõlkinud Mati Unt) Tallinn: Vagabund 1995 ISBN 9985835026
- Jung, C. G., Franz, M.-L. v. "Inimene ja tema sümbolid." (tõlkinud Pille Varmann, Raul Kilgas, Ivar Männamaa) Tallinn: Eesti C. G. Jungi Analüütilise Psühholoogia Selts 2005 ISBN 9985771133
- Jung, C. G., "Mina ja alateadvus." (tõlkinud Merike Steinert) Tallinn: Ilo 2005 ISBN 9985577086
- Jung, C. G., Jaffé, A. "Mälestused, unenäod, mõtted." (tõlkinud Leo Metsar) Tallinn 2004 ISBN 9985654730