Jamaica

Allikas: Vikipeedia

Jamaica
Jamaica
Jamaica lipp Jamaica vapp
Jamaica lipp Jamaica vapp
Jamaica asukoht
Keel inglise
Pealinn Kingston
Riigipea Elizabeth II
Kindralkuberner Kenneth Hall
Peaminister Bruce Golding
Pindala

10 991 km²

Rahvaarv (2003)

Rahvastiku tihedus

2 695 867

245,3 in./km²
Iseseisvus 6. august 1962
Rahaühik dollar (JMD)
Ajavöönd maailmaaeg -5
Riigihümn Jamaica, Land We Love
Üladomeen .jm
Maakood 1-876

Jamaica on riik ja saar Kariibi meres. Ta piirneb põhjast Kuubaga ja läänest Haiti saarega, millel asuvad Haiti ja Dominikaani Vabariik.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Riigi nimetus pärineb aravakkidelt, kes asusid saarele elama umbes aastal 1000. Xamayca tähendas 'puu- ja veemaad'.

Jamaica avastas 1494. aastal Christoph Kolumbus. Algul sai sellest Hispaania asumaa. Kolumbus kasutas saart oma perekonna eravaldusena.

Aastal 1670 hõivasid saare inglased. Briti asumaaks oleku esimese 200 aasta järel sai Jamaicast maailma suurim suhkru eksportija. See sai võimalikuks tänu suure hulga orjatööjõu sissetoomisele Aafrikast.

Aastal 1838 keelustati saarel ametlikult orjapidamine, sest mustanahaliste suhtarv oli muutunud suureks: iga valge kohta saarel tuli ligi 20 mustanahalist. Mustanahalised tõstsid orjuse vastu mässu.

Aastate pikku muutus Jamaica üha Suurbritanniast sõltumatumaks. 1958. aastal sai Jamaicast iseseisev provints Lääne-India Saarte Föderatsiooni koosseisus. Jamaica eraldus föderatsioonist 1962. aastal ja on nüüdseks täielikult iseseisev riik maailma rahvaste peres.

Majanduse allakäik 1970. aastatell tekitas riigis vägivallalaineid, mis mõjusid ebasoodsalt turismile, mis on Jamaica üks suuremaid sissetulekuallikaid.

[redigeeri] Riigikord

Jamaica on konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on Suurbritannia monarh (praegu Elizabeth II). Tema võim on põhiliselt sümboolne. Monarhi esindab saarel kindralkuberner, kellel on riigipea roll. Vabariigi pooldajate arv on Jamaical viimasel ajal kasvanud ja tundub, et lähitulevikus monarhiast loobutakse .

Jamaica parlament on jagatud kaheks kojaks – Esindajatekojaks ja Senatiks. Esindajatekoja liikmed valitakse otse. Enamuse kohti saanud partei juht saab peaministriks. Senati koosseis nimetatakse peaministri ja opositsiooni liidri poolt.

Jamaical on kaheparteisüsteem: kordamööda on võimul Riiklik Rahvapartei ja Jamaica Tööpartei.

[redigeeri] Vallad

Jamaica on jagatud 14 vallaks:

  • Clarendon
  • Hanover
  • Kingston
  • Manchester
  • Portland
  • Saint Andrew
  • Saint Ann
  • Saint Catherine
  • Saint Elizabeth
  • Saint James
  • Saint Mary
  • Saint Thomas
  • Trelawny
  • Westmoreland

[redigeeri] Loodus

Jamaica

Jamaica saare sisemaa on mägine. Mägesid ümbritseb kitsas rannikutasandik. Seetõttu asuvad kõik suuremad linnad rannikulal. Suuremad linnad on pealinn Kingston ja Montego Bay saare põhjaosas.

Jamaica kliima on troopiline, kuum ja niiske. Sisemaa kliima on muutlikum.

[redigeeri] Majandus

Artikkel on pooleli

[redigeeri] Välislingid


Rahvaste Ühendus
Antigua ja Barbuda | Austraalia | Bahama | Bangladesh | Barbados | Belize | Botswana | Brunei | Dominica | Fidži | Gambia | Ghana | Grenada | Guyana | India | Jamaica | Kamerun | Kanada | Keenia | Kiribati | Küpros | Lesotho | Lõuna-Aafrika Vabariik | Malaisia | Malawi | Maldiivid | Malta | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Nauru | Nigeeria | Pakistan | Paapua Uus-Guinea | Saint Kitts ja Nevis | Saalomoni Saared | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Sambia | Samoa | Seišellid | Sierra Leone | Singapur | Sri Lanka | Suurbritannia | Svaasimaa | Tansaania | Tonga | Trinidad ja Tobago | Tuvalu | Uganda | Uus-Meremaa | Vanuatu


Ameerika maad

Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Colombia | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela

Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Briti Neitsisaared | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Hollandi Antillid | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saint-Pierre ja Miquelon | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad