Pärnu

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Pärnu

Pärnu linna lipp
Pärnu lipp
Pärnu vapp
Pärnu vapp
Pindala: 32,2 km²
Elanikke: 44198 (seisuga 1.01.2006)

Pärnu
Asukoht


Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251; Pärnu 1318. aastal.

Sisukord

[redigeeri] Rahvastik

Pärnus elas 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 43788 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed.

[redigeeri] Rahvuslik koosseis

Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Pärnu elanikest

  • 74% eestlased,
  • 14% venelased
  • 2% ukrainlased
  • 1% soomlased
  • 1% valgevenelased
  • 8% teised rahvused

[redigeeri] Ajalugu

[redigeeri] Esiajalugu

Suur osa Pärnumaast oli viimase jääaja lõpul jää taganemisel jääpaisjärve vee all. Seetõttu on Pärnumaal halb põllupind, liivmullad, sood ja rabad. Selles piirkonnas on aga rohkesti metsi, kus elas hulgaliselt metsloomi, samuti kalarikkaid jõgesid. Tolleaegseile asukaile polnudki oluline hea põllumaa, tähtsamad olid vesi ja metsad.

Vanimad luu- ja sarvriistade leiud on pärit Reiu jõe suudmest. Sinna olid need sattunud erosiooni teel: jõeveed olid esemed välja uhtunud ja jõepõhja matnud. Leidude hulgas oli esemeid, mis kuulusid litoriina- ja ka antsülusaega. Et leida endisi asulakohti, tuleb rekonstrueerida maastikulpilt. Geoloog W. Ramsay on kindlaks teinud, et litoriinamere maksimumi ajal ujutasid mereveed Pärnu ümbruse rannaküla üle kuni 10 m kõrguseni. Kui selle kõrguse järgi rekonstrueerida endist mereranda, saame Reiu jõe suudmes ca 0,5 km laiuse ja 5 km pikkuse rannavalli, mis moodustas saare, mille kõrgus oli 10-15 m üle praeguse merepinna. Valli taga ulatus vesi umbes Sindi mõisani, moodustades madala laguuni rannavalli ja Sindi mõisa vahelisel alal. Pärnu jõgi suubus sel ajal Sindi mõisa juures laguuni. Laguun oli kiviaja asukaile parimaks asukohaks, pakkudes häid kalastamisvõimalusi. Tänapäeval tuntud Läänemeri, antsalüseaegne sisejärv, tõmbus aga aastatel 5000- 4600 e. Kr. niivõrd kaugele tagasi, et laguun jäi kuivaks ja selle põhjas tekkis turvas. Maapinna langemisega Taani väinades hakkas põhjamerest pikkamööda sisejärve voolama soolane merevesi, mis tõstis viimase veetaset ja järve asemele tekkis Litoriinameri (praegune Läänemeri). Selle vesi tõusis ca 4000 aastat e. Kr. jälle umbes 10 m võrra praegusest merepinnast kõrgemale ja pika saare tagune laguun täitus uuesti veega. Vesi seisis seal kauem, võib-olla II aastatuhandeni e. Kr. Sellest järeldame, et tolleaegsetel kalur-küttidel oli võimalus elada saarel (rannavallil) juba alates antsalüseajast, ca 6600 aastat e.Kr, litoriinaajal ja isegi kammkeraamikakultuuri ajal. Kui meri taganes jälle Koksi ja Kembi vahelisele alale (kohalikud nimed) ja vee kõrgus oli jõudnud 8,5 meetrini, murdis Pärnu jõgi tõenäoliselt saarest (rannavallist) otse läbi ja hävitas suure osa endisest asulakohast, kandes samal ajal teele ette jäänud leide laiali ja osa oma põhja setitades. Koksi ja Waldhofi vahele oli aga vahepeal tekkinud ca 640 m kõrgune lame kõrgendik, mis polnud rannavall, vaid lääne- ja edelatuultega merepoolt üleskuhjatud liiva- ja mullamass, millest Pärnu jõgi ei saanud läbi murda. Jõgi pöördus oma sängiga loode poole, leides sealt pehmemaid maakihte ja rajas endale uue tee merre. Seda teame tänapäeval. Nii tekkis Pauka ehk Tammiste käär.

Arvatavasti võisid Pauka käär ja loodesse pöörduv suudmeala kujuneda alles kiviaja lõpul või hiljem. Seda näitab asjaolu, et seni pole allpool Pauka kääru leitud noorema kiviaja maaleide, küll aga tollesse ajastusse kuuluvaid leide Reiu jõe vasakult kaldalt. Võime teha järelduse, et nooremal kiviajal ulatus meri veel Pauka kääruni, kus polnud võimalik asulaid rajada.

Eelpool kirjeldatud rannavall (saar) ja rannik Reiu jõest mere poole olid eluasemeks tolleaegsetele kalur-küttidele. Seda tõendavad rikkalikud luu-, sarv- ja kiviriistade leiud. Leitud esemed on peamiselt kalastus- ja jahiriistad, väga vähe on igapäevaseid töö- ja tarberiistu.

Asulad on alati tekkinud kohtadesse, kuhu oli kerge juurde pääseda. Pärnu linna asukoht on hästi valitud. Siit läksid teed põhja ja lõunasse, itta ja loodesse, linn asus suure jõe suudmes ja oli ligipääsetav ka mere kaudu. Et esimesed asukad, kalur-kütid elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII saj. e.Kr., tõendavad arheoloogilised leiud 1967 Pärnu jõe paremal kaldal Pulli küla maa-alal.

[redigeeri] Muinasaeg

Muinasajast pole Pärnu jõe suudmealale jäänud linnuse jälge. Üldse oli Pärnu jõe suudmesse sadama ehitamine lootusetu ettevõtmine, sest suudmeala muutus iga suurema kevadise jäämineku järel ning tugevad edela- ja läänetormid sulgesid vahetevahel suudmeala hoopis. Lähim maalinnus, Soontagana maalinn, asus siit ca 45 km põhja pool soode ja rabade keskel.

[redigeeri] Keskaeg

Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna: Vana-Pärnu (Perona), mille Saare-Lääne piiskop oli asutanud Sauga jõe suudmesse, sai 1251 tema piiskopkonna keskuseks. Kui leedulased selle 1263 maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn Haapsallu.

Vana-Pärnu hävitati mitu korda, kuni Poola võimu ajal tema taastamine keelati (seda korrati Rootsi võimu alguses 1617), hlijem tema maa-ala ostis Uus-Pärnu linn ja liitis endaga.

Uus-Pärnu (Embeck) tekkis ordulinnuse ümber, mida ürikuis on mainitud 1265. See oli müüriga kindlustatud kaubalinn (linnaõigused alates 1318), Hansa Liidu liige, Novgorodi viival jõeteel.

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 16991710 Tartu Ülikool (Academia Gustaviana Carolina).

18. sajandi lõpus ja 19. sajandil oli Pärnu nii tähtis sadamalinn, eriti lina ja metsa väljaveo poolest, et kippus võistlema Tallinnaga.

Pärnus elas mõnda aega eesti rahvusliku liikumise tegelane Johann Voldemar Jannsen, kes asutas seal ajalehe "Perno Postimees", ning noorpõlves tema tütar Lydia Koidula. 1838 asutati Pärnu mudaravila ning 1882 hakati rajama Pärnu rannaparki.

19001915 töötas Pärnus Venemaa suurim tselluloosivabrik "Waldhof".

Pärnust on sirgunud ka kirjanik ja poliitik August Jakobson, kelle tuntuima teose "Vaeste-Patuste alevi" ainestik on samuti Pärnu-keskne.

[redigeeri] Arhitektuur

Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: bastionide ning vallikraavi osad, linnamüüri Punane torn 15. sajandist, ja Tallinna värav 17. sajandist.

20. sajandi I poolest pärinevad juugendstiilis Ammende villa (1905) ja mitu kauase linnaarhitekti Olev Siinmaa kavandatud funktsionalistlikku hoonet, näiteks rannahotell (1937, kaasautor Anton Soans) ja rannakohvik (1940).

20. sajandi II poolel on ehitatud uus teatrihoone ja mitu sanatooriumihoonet.

Kuurordipiirkond hõlmab lauge merepõhjaga pika supelranna ja mereäärse pargivööndi, seal paiknevad ka sanatooriumid, mudaravila, puhkekodud jms.

[redigeeri] Haridus

Pärnus on 14 üldhariduskooli: Ülejõe Gümnaasium, Raeküla Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Hansagümnaasium, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Pärnu Vanalinna Põhikool, Rääma Põhikool, Pärnu Vene Gümnaasium, Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Slaavi Põhikool, Pärnu Toimetulekukool ja Väike Vabakool.

Linnas tegutseb Tartu Ülikooli Pärnu kolledž ja Eesti Kunstiakadeemia Pärnu Kolledž Academia Grata.

[redigeeri] Aukodanikud

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välisviited

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:


Pärnu maakonna omavalitsused
Pärnumaa vapp

Are vald - Audru vald - Halinga vald - Häädemeeste vald - Kaisma vald - Kihnu vald - Koonga vald - Lavassaare vald - Paikuse vald - Pärnu linn - Saarde vald - Sauga vald - Sindi linn - Surju vald - Tahkuranna vald - Tootsi vald - Tori vald - Tõstamaa vald - Varbla vald - Vändra alev - Vändra vald

{{{päis2}}}
{{{üksused2}}}