Põšma jõgi

Allikas: Vikipeedia

Sild üle Põšma jõe Belojarski juures.
Sild üle Põšma jõe Belojarski juures.
Mineraalveeallikad jõe lähedal. Sergei Prokudin-Gorski värvifoto, 1912.
Mineraalveeallikad jõe lähedal. Sergei Prokudin-Gorski värvifoto, 1912.

Põšma (vene Пышма) on jõgi Venemaal, Tura parempoolne lisajõgi.

Saab alguse Kesk-Uuralist Uurali idanõlvadelt Isseti paisjärvest ning voolab ida suunas Sverdlovski ja Tjumeni oblastis Taga-Uuralimaa madalikul ja Lääne-Siberi madaliku lääneserval.

Jõe pikkus on 603 km, valgala pindala 19 700 km2.

Jõe ääres asuvad Verhnjaja Põšma linn, Zaretšnõi, Belojarski, Kamõšlovi linn, Suhhoi Logi linn, Põšma ja Talitsa linn.

Jõgi toitub 60% ulatuses lumest. Kevadine suurvesi on aprillist maini. Suvel põhjustab vihm tulvavesi.

Keskmine vooluhulk on 34 m3/s, maksimaalne vooluhulk umbes 1300 m3/s, minimaalne vooluhulk umbes 2 m3/s.

Jõgi külmub novembri esimesel poolel, jääkate sulab aprilli teisel poolel.

Jõel parvetatakse parve. Jõe vett kasutatakse tööstuslikus veevarustuses. Jõel on kolm või kaks veehoidlat. Belojarski veehoidlat kasutab Belojarski tuumaelektrijaam.

Jõgi on väga saastatud.

[redigeeri] Välislingid

Teised keeled