Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus

Allikas: Vikipeedia

Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus hakkas kehtima 23.05.1949 Schleswig-Holsteinis, Hamburgis, Bremenis, Niedersachsenis, Nordrhein-Westfalenis, Rheinland-Pfalzis, Hessenis, Baden-Württembergis ja Bayernis. Lääne-Berliin küll ratifitseeris SLV põhiseaduse, aga ei olnud SLV liige, kuna ta oli kolme okupatsiooni valitsuse all kuni 03.10.1990. 01.01.1957 hakkas SLV põhiseadus kehtima ka Saarlandis, kuna see astus Pranstusmaa koosseisust Saksamaa koosseisu. 03.10.1990 astusid Mecklenburg-Vorpommern, Sachsen-Anhalt, Brandenburg, Berliin, Sachsen ja Thüringen Saksamaa Liitvabariigi koosseisu seoses Saksamaa Demokraatliku Vabariigi eksisteerimise lõpuga.

Sisukord

[redigeeri] Preambula

[redigeeri] Põhiõigused

    • Artikkel 1
  • (1)Inimese väärikus on puutumatu. Seda jälgida ja kaitsta on terve riigivõimu kohustus.
  • (2)Seetõttu tunnistab Saksa rahvas vigastamatuid ja võõrandamatuid inimõigusi kõigi inimeste ühiskondade, rahu ja õigluse põhialusena maailmas.
  • (3)Järgnevad põhiõigused ühendavad seadusandluse, täitevvõimu ja õigusmõistmise otseselt kehtiva õigusena.
    • Artikkel 2
  • (1)Igaühel on õigus oma isiku vabale arengule, kuni ta sellega teiste õigusi ei riku, põhiseaduslikule korrale allub ja kommeteseaduse vastaselt ei käitu.
  • (2)Igaühel on õigus elule ja kehalisele puutumatusele. Isiku vabadus on puutumatu. Neid õigusi saab ainult seaduse alusel piirata.
    • Artikkel 3
  • (1)Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed.
  • (2)Mehed ja naised on võrdõiguslikud. Riik toetab reaalset naiste ja meeste võrdõiguslikkuse täide viimist ja aitab eksisteerivaid takistusi kõrvaldada.
  • (3)Kedagi ei tohi tema soo, põlvnemise, rassi, keele, kodumaa ja päritolu, usu, religioossete ja poliitiliste arvamuste tõttu eelistada ega halvemasse olukorda jätta. Kedagi ei tohi tema invaliidsuse tõttu kahjustada.

[redigeeri] Liit ja maad

    • Artikkel 20
  • (1)Saksamaa Liitvabariik on demokraatlik ja sotsiaalne liitriik.
  • (2)Terve võim kuulub rahvale. Seda teostab rahvas valimiste, hääletuste ja eriliste seadusandlike, täidesaatvate ja õigust mõistvate organite kaudu.
  • (3)
  • (4)

[redigeeri] Liidupäev

[redigeeri] Liidunõukogu

[redigeeri] Ühine komisjon

[redigeeri] Liidupresident

[redigeeri] Liiduvalitsus

[redigeeri] Liidu seadusandlus

[redigeeri] Liiduseaduste elluviimine ja liiduadministratsioon

[redigeeri] Ühisülesanded

[redigeeri] Õigusmõistmine

[redigeeri] Rahandus

[redigeeri] Kaitsejuhtum

[redigeeri] Ülemineku- ja lõpumäärused

Teised keeled