Benedictus XV
Allikas: Vikipeedia
Benedictus XV | ||||||||||||||||||
|
Benedictus XV (Giacomo Giambattista della Chiesa, 21. november 1854 – 22. jaanuar 1922) oli paavst 1914–1922. Ta oli 258. paavst.
Giacomo della Chiesa sündis 21. novembril 1854 kella 9 paiku hommikul Genova eeslinnas Peglis markii Giuseppe della Chiesa (1821 – 1892) ja Giovanna Migliorati (1827 – 1904) peres. Ta ristiti 22. novembril 1854 Nostra Signora della Vigna kirikus. Tema isapoolsest suguvõsast pärines kardinal Gianpaolo della Chiesa, tema emapoolsest suguvõsast pärinesid paavst Innocentius VII ja kardinal Giovanni Migliorati.
Della Chiesa õppis Genova ülikoolis õigusteadust ja omandas 2. augustil 1875 doktorikraadi. Ta jätkas 16. novembril 1875 oma õpinguid Roomas Capranica kollegiumis ja seejärel Gregoriuse ülikoolis. Della Chiesa ordineeriti 21. detsembril 1878 preestriks kardinal Raffaele Monaco La Valletta poolt. 1878 – 1882 õppis ta Accademia dei Nobili Ecclesiastici akadeemias. 1879 kaitses ta teoloogiadoktorikraadi ja omandas 1880 doktorikraadi kanoonilise õiguse alal.
Della Chiesa tegutses paavsti diplomaatilises teenistuses. Ta osales 1885 paavstliku delegatsiooni kooseisus, mille ülesandeks oli vahendada Saksamaa ja Hispaania vahelist tüli Karoliinide üle. Ta organiseeris kooleraepideemia ajal abiandmist. Della Chiesa tegutses professorina Accademia dei Nobili Ecclesiastici akadeemias. Ta rajas 1901 Püha Hieronymuse seltsi.
[redigeeri] Ametid
- 1882 – 2. jaanuar 1883 Erakorraliste olukordadega tegeleva kongregatsiooni ametnik
- 2. jaanuar 1883 – 1887 Hispaania nuntsiuse Mariano Rampolla sekretär
- 11. juuni 1883 Rampallo erakantsler
- 1887 paavsti riigisekretariaadi ametnik (minutante)
- 1887 – 1901 riigisekretär Mariano Rampolla ametkonna juht
- 18. juuli 1900 paavsti eraprelaat
- 23. aprill 1901 abiriigisekretär
- 18. detsember 1907 – 3. september 1914 Bologna peapiiskop (pühitseti piiskopiks 22. detsembril 1907 Pius X poolt)
- 25. mai 1914 – 3. september 1914 Santi Quattri Coronati kardinalpreester
[redigeeri] 1914.aasta konklaav
Benedictus XV valiti paavstiks 3. septembril 1914 ja krooniti 6. septembril. 31. augustist 3. septembrini 1914 toimunud konklaavil osalesid 57 kardinali. Sellel konklaavil olid soosikuteks kardinal Alberto Serafini, kardinal Pietro Maffi ja kardinal Chiesa. Benedictus XV valiti paavstiks 10 voorus.
[redigeeri] Välispoliitilised suhted
[redigeeri] Esimene maailmasõda
Esimeses maailmasõjas jäi Benedictus XV neutraalseks. Ta protesteeris sõjas kasutatavate meetodite vastu, nimetades sõda „Euroopa enesetapuks” ja üritas sõlmida vaherahu, kuid ei mõistnud hukka osapoolte tegevust. 5. mail 1917 kutsus ta oma tuntumas avalduses osapooli rahu sõlmimisele. Benedictus XV avas Vatikanis büroo, mille ülesandeks oli teavitada sõjavange ja nende peresid omaste saatusest. Ta veenis Šveitsi võime vastu võtma tuberkuloosihaigeid sõdureid.
1915 sõlmitud Londoni lepinguga leppisid Antanti riigid kokku, et eiravad paavsti avaldusi. 1. augustil 1917 esitas Benedictus XV sõja osapooltele oma rahuplaani, mida ei tunnustatud. Ta nõudis oma rahuplaanis sõjategevuse lõpetamist, relvastuse vähendamist, garantiid mereõigusele ja rahvusvahelist vahendust.
Londoni lepingu alusel ei kutsutud paavsti 1919 Pariisi rahukonverentsile. 23. mail 1920 avaldatud entsüklikas 'Pacem Dei' kutsus Benedictus XV säilitama rahu ja toetas Rahvasteliidu loomist.
[redigeeri] Suhted USAga
4. jaanuaril 1919 kohtus paavstiga USA president Woodrow Wilson.
[redigeeri] Suhted Prantsusmaaga
Prantsusmaa saatis 1921 paavsti juurde suursaadiku.
[redigeeri] Suhted Saksamaaga
1920 saatis Benedictus XV nuntsiuseks Saksamaale Eugenio Pacelli.
[redigeeri] Suhted Venemaaga
Benedictus XV saatis 1921 näljahäda ajal oma esindaja Genfi, kes pidi organiseerima Venemaale saadetavat hädaabi. Paavst saatis näljahädalistele miljon liiri ja 50 vagunitäit abisaadetisi detsembris 1921.
[redigeeri] Suhted Suurbritanniaga
Benedictus XV sõlmis 1915 konkordaadi Suurbritanniaga.
[redigeeri] Muud rahvusvahelised sündmused
Paavst saatis 1919 Achille Ratti nuntsiuseks Poolasse. Ta sõlmis suhteid kokku 13 riigiga, sealhulgas 26. novembril 1919 Jaapaniga, 17. mail 1920 Tšehhoslovakkiaga ja 12. novembril 1920 Albaaniaga.
[redigeeri] Suhted Itaalia kuningriigiga
Benedictus XV andis 1919 õnnistuse Luigi Sturzo rajatud Itaalia Rahvaparteile (Partito Popolare Italiano). Mais 1920 tühistas ta keelu, millega oli katoliiklastel keelatud minna Itaalia kuninga residentsi Quirinali palees, kuna see palee kuulus enne 1870.aastat paavstile.
[redigeeri] Suhted kiriku institutsioonidega
Kuuria | ||||||||
|
Benedictus XV likvideeris 25. märtsil 1917 Indeksi kongregatsiooni. Ta rajas 1. mail 1917 avaldatud motu proprioga 'Dei providentis' Idakirikute kongregatsiooni.
3. aprillil 1919 tunnustas ta seltsi Instituto Español de San Francisco Javier para Misiones Extranjeras (I.E.M.E.).
[redigeeri] Liturgilised otsused
28. juunil 1917 avaldas Benedictus XV katoliku kiriku kanoonilise õiguse koodeksi revideeritud kujul ja määras selle läbivaatamiseks septembris 1917 ametisse komisjoni.
5. oktoobril 1920 kuulutas ta püha Ephraimi Kiriku doktoriks.
Ta õhutas 8. juulil 1916 kandma pruuni Karmeli Neitsi Maarja skapulaari ja lubas 500 päevase indulgentsi neile, kes suudlevad skapulaari hardunult.
Ta lisas 1917 Loreto litaaniasse Neitsi Maarja austava tiitlina „Rahukuninganna” ja tunnustas 1921 missat, mida peetakse Neitsi Maarja kui usklike ja Jeesus Kristuse suhte vahendaja auks (Our Lady Mediatrix of All Graces).
[redigeeri] Misjon
30. novembril 1919 avaldatud kirjas 'Maximum' soovis Benedictus XV, et misjonäritööd tegevad piiskopid soodustaksid kohaliku vaimulikkonna moodustamist.
Ta sätestas 4. novembril 1915 avaldatud motu proprios 'Seminaria clericorum' seminaride tegevust korraldava kongregatsiooni rajamise. Ta asutas õigeusu kiriku aladele saadetava vaimulikkonna väljakoolitamiseks 15. oktoobril 1917 Rooma paavstliku instituudi (Pontificio Istituto Orientale) ja kopti kolleegiumi.
[redigeeri] Entsüklikad
- 'Ad beatissimi' 1. november 1914
- 'Annus iam' 1. detsember 1920
- 'Fausto appetente' 29. juuni 1921
- 'Humani generis redemptionem' 15. juuni 1917
- 'In hac tanta' 14. mai 1919
- 'In praeclara summorum' 30. aprill 1921
- 'Pacem Dei' 23. mai 1920
- 'Paterno iam Diu' 24. november 1919
- 'Principi apostolorum Petro' 5. oktoober 1920
- 'Quod iam Diu' 1. detsember 1918
- 'Sacra propediem' 6. jaanuar 1921
- 'Spiritus paraclitus' 15. september 1920
[redigeeri] Neitsi Maarja ilmumine Fatimas
Neitsi Maarja esimesel ilmumispäeval 13. mail 1917 ordineeris Benedictus XV Vatikanis Sixtuse kabelis piiskopiks Eugenio Pacelli (Pius XII). Ta taastas 17. jaanuaril 1918 Leiria piiskopkonna. 29. aprillil 1918 Portugali piiskoppidele saadetud kirjas rõhutas ta Neitsi Maarja austamist.
[redigeeri] Uued piiskopkonnad
[redigeeri] Piiskopkonnad Aafrikas
- 9. märts 1915 Zimbabwes Harare apostellik prefektuur
- 13. juuni 1917 Kongos Kananga apostellik vikariaat
- 24. august 1918 Madagaskaril Antsirabé apostellik vikariaat
- 24. august 1918 Benini apostellik vikariaat
- 3. aprill 1919 Kongos Lisala apostellik vikariaat
- 16. aprill 1920 Nigeerias Onitsha apostellik vikariaat
- 18. aprill 1920 Conakry apostellik vikariaat
- 2. juuli 1921 Bamako ja Ouagadougou apostellikud vikariaadid
- 27. august 1921 LAVis Mariannhilli apostellik vikariaat ja Suulumaa apostellik prefektuur
[redigeeri] Piiskopkonnad Aasias
- 12. veebruar 1915 Jaapanis Sapporo apostellik prefektuur
- 21. september 1916 Hiinas Kaifengi apostellik vikariaat
- 13. märts 1918 Indoneesias Pontianaki apostellik vikariaat
- 10. september 1919 Indias Patna piiskopkond
- 19. november 1919 Indoneesias Manado apostellik prefektuur
- 9. aprill 1920 Hiinas Shaoguani apsotellik vikariaat
- 1. august 1920 Hiinas Beihai apsotellik vikariaat
- 5. august 1920 Koreas Hamhungi apsotellik vikariaat
- 25. august 1920 Hiinas Ganzhou apostellik vikariaat
- 29. august 1920 Indoneesias Amboina apostellik vikariaat
- 8. august 1921 Hiinas Wuhu apostellik vikariaat
[redigeeri] Piiskopkonnad Ameerikas
- 20. oktoober 1914 Brasiilias Crato piiskopkond
- 29. jaanuar 1915 Colombias Jericó piiskopkond
- 26. mai 1915 Colombias Arauca apostellik prefektuur
- 10. november 1915 Brasiilias Fortaleza peapiiskopkond ja Sobrali piiskopkond
- 4. detsember 1915 Kanadas Regina ja Winnipegi peapiiskopkonnad
- 15. detsember 1915 Brasiilias Caratinga piiskopkond
- 20. detsember 1915 Brasiilias Porto Nacionali piiskopkond
- 31. detsember 1915 Kanadas Timminsi piiskopkond
- 2. veebruar 1916 Hondurases Tegucigalpa peapiiskopkond, Santa Rosa de Copani piiskopkond, San Pedro Sula apostellik vikariaat
- 3. veebruar 1916 Brasiilias Guaxupe piiskopkond
- 3. aprill 1916 Brasiilias Penedo piiskopkond
- 20. november 1916 Kanadas Whitehorse apostellik vikariaat
- 22. detsember 1916 USAs Fairbanksi apostellik vikariaat
- 5. veebruar 1917 Colombias Santa Rosa de Osose piiskopkond ja ühendas Antioquia ja Jericó piiskopkonnad
- 28. juuni 1917 Brasiilias Diamantina peapiiskopkond
- 1. detsember 1917 Boliivias El Boni o Bene apostellik vikariaat
- 11. jaanuar 1918 USAs Lafayette piiskopkond
- 18. juuli 1918 Brasiilias Luzi piiskopkond
- 2. august 1918 Brasiilias Garanhunsi ja Nazare piiskopkonnad
- 18. aprill 1919 Kanadas Hearsti apostellik prefektuur
- 22. mai 1919 Brasiilias Camiri apostellik vikariaat
- 4. oktoober 1919 Brasiilias Rio Branco prelatuur
- 13. veebruar 1920 Brasiilias Maceió peapiiskopkond
- 18. juuni 1920 Brasiilias Bom Jesus do Gurgueia prelatuur
- 17. november 1920 Kanadas Hearsti apostellik vikariaat
- 11. veebruar 1921 Brasiilias Belo Horizonte piiskopkond
- 16. veebruar 1921 Costa Ricas San José de Costa Rica peapiiskopkond, Alajuela piiskopkond, Limóni apostellik vikariaat.
- 22. veebruar 1921 Peruus Iquitose apostelli vikariaat
- 27. veebruar 1921 Peruus Yurimaguase apostellik prefektuur
- 13. mai 1921 Colombias Tiarradentio apostellik prefektuur
- 27. juuli 1921 Guatemalas Los Altos Quetzaltenango-Totonicapáni piiskopkond ja Verapazi apostellik vikariaat
- 2. detsember 1921 Brasiilias São Luís do Maranhão peapiiskopkond
[redigeeri] Piiskopkonnad Austraalias ja Okeaanias
- 28. juuli 1917 Austraalias Wagga Wagga piiskopkond
[redigeeri] Piiskopkonnad Euroopas
- 7. veebruar 1916 Suurbritannias Cardiffi piiskopkond
- 20. juuli 1917 Suurbritannias Brentwoodi piiskopkond
- 22. september 1918 Lätis Riia piiskopkond
- 13. veebruar 1919 Itaalias Lungro degli Italo-Albanesi eparhia
- 3. juunil 1919 moodustas Kreekas Korfu ja Naxose peapiiskopkonnad
- 20. veebruaril 1920 ühendas Itaalias San Severino ja Treveia piiskopkonnad
- 30. aprill 1920 Horvaatias Rijeka apostellik administratsioon
- 8. juuni 1920 Soome apostellik vikariaat
- 10. detsember 1920 Poolas Łódżi piiskopkond
- 24. juuni 1921 Saksamaal Meisseni piiskopkond
- 30. septembril 1921 liitis Itaalias Conza-Campagna ja Sant’Angelo dei Lombardi-Bisaccia piiskopkonnad
- 1. detsember 1921 Venemaal Siberi apostellik vikariaat
[redigeeri] Kanoniseerimised
Benedictus XV kanoniseeris 3 isikut ja kuulutas õndsaks 54 isikut.
Pühakud
- Jeanne d'Arc 9. mai 1920
- Gabriele Possenti 13. mai 1920
- Marguerite Marie Alacoque 13. mai 1920
Õndsad
- Agostino Cennini ja tema kaaslased 26. juuni 1918
- Bartolomeo Donati
- Giovanni Battista Petrucci
- Lorenzo Nerucci
- Andrea Franchi 23. november 1921
- Angelo Scarpetti 27. juuli 1921
- Anna Garcia 6. mai 1917
- Carolus Lwanga ja tema kaaslased 6. juuni 1920
- Achileo Kiwanuka
- Adolphus Ludigo-Mkasa
- Ambrosio Kibuuka
- Anatoli Kiriggwajjo
- Andrea Kaggwa
- Antanansio Bazzekuketta
- Bruno Sserunkuuma
- Denis Ssebuggwawo
- Gonzaga Gonza
- Gyavire
- James Buzabaliao
- John Maria Muzeyi
- Joseph Mukasa
- Kizito
- Lukka Baanabakintu
- Matiya Mulumba
- Mbaga Tuzinde
- Mugagga
- Mukasa Kiriwawanvu
- Nowa Mawaggali
- Ponsiano Ngondwe
- Dominico Spadafora 12. jaanuar 1921
- Giovanni Pelingotto 13. november 1918
- Giuseppe Benedetto Cottolengo 29. aprill 1917
- Isnardus Chiampost 12. märts 1919
- Louise de Marillac 1. mai 1920
- Madelaine Fontaine ja tema kaaslased 13. juuni 1920
- Françoise Fanton
- Françoise Lanel
- Jeanne Gerard
- Margareeta Lotringist 20. märts 1921
- Nonius Alvares de Pereira 23. jaanuar 1918
- Oliver Plunket 21. mai 1920
- Ugolino Gualdo Cattaneost 12. märts 1919
- Valencienne märtrid 13. juuni 1920
- Anne-Josephine Leroux
- Anne-Marie Erraux
- Clotilde Paillot
- Françoise Lacroix
- Gabrielle Bourla
- Jeanne-Louise Barré
- Jeanne Rieve Prin
- Marguerite Leroux
- Marie-Louise Ducret
- Marie-Louise Vanot
- Marie-Madeleine Desjardin
[redigeeri] Benedictus XV kultuuriloos
11. detsembril 1921 püstitati tema auks Istanbulis ausammas. Peetruse katedraalis asub 1928 aastast tema hauamonument, mille valmistas Pietro Canonica.
[redigeeri] Kardinalide pühitsemised
Benedictus XV pühitses 32 kardinali 5 konsistooriumil. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Pius XI.
1. veebruaril 1915 avaldatud apostellikus konstitutsioonis ' Ex actis ' kinnitas ta Pius X otsuse kardinalpiiskoppide ametissemääramise ja nende tulude kohta.
- konsistoorium 6. detsember 1915
- Giovanni Cagliero
- Andreas Frühwirth
- Giorgio Gusmini
- Alfonso Maria Mistrangelo
- Raffaele Scapinelli di Leguigno
- Giulio Tonti
- konsistoorium 4. detsember 1916
- Alessio Ascalesi
- Adolf Bertram in pectore
- Tommaso Pio Boggiani
- Louis-Ernest Dubois
- Auguste-René Dubourg
- Oreste Giorgi
- Pietro La Fontaine
- Niccolò Marini
- Louis-Joseph Maurin
- Vittorio Amedeo Ranuzzi de' Bianchi
- Donato Raffaele Sbarretti
- konsistoorium 15. detsember 1919
- Filippo Camassei
- Edmund Dalbor
- Augusto Silj
- Juan Soldevilla y Romero
- Teodoro Valfrè di Bonzo
- konsistoorium 7. märts 1921
- Juan Bautista Benlloch y Vivó
- Denis Joseph Dougherty
- Michael von Faulhaber
- Francesco Ragonesi
- Karl Joseph Schulte
- Francisco de Asís Vidal y Barraquer
- konsistoorium 13. juuni 1921
- Camillo Laurenti
- Achille Ratti (Pius XI)
- Giovanni Tacci
[redigeeri] Surm
Benedictus XV suri 67-aastaselt 22. jaanuaril 1922 Vatikanis kopsupõletikku ja maeti 26. jaanuaril Vatikani Peetruse katedraali.
Ta oli surres noorim paavst pärast Gregorius XIV. Hiljem on veel nooremalt surnud Johannes Paulus I.
[redigeeri] Välislink
- Benedictus XV entsüklikad (inglise keeles)
Eelnev: Pius X |
Rooma paavst 1914-1922 |
Järgnev: Pius XI |