Mardikalised

Allikas: Vikipeedia

Kartulimardikas

Kartulimardikas

Taksonoomia
Riik
Loomad Animalia
Hõimkond
Lülijalgsed Arthropoda
Klass
Putukad Insecta
Alamklass
Välislõugsed Ectognatha
Selts
Mardikalised Coleoptera

Mardikalised (ladina keeles Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Mardikalised on liigirikkaim loomariigi selts, neid on kirjeldatud umbes 350 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid 5–8 miljonit liiki. Eestis on leitud üle 3000 liigi. Neist enamik on maismaalised. Oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid. Põllumajanduslikult ja metsanduslikult kahjulike liikide hulgalt on mardikalised üks olulisemaid putukaseltse Eestis.

Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon-, heli (siklased) ja ka valgussignaale (jaanimardikas). Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi:

  1. Röövtoidulised nagu jooksiklased või vees elavad ujurlased;
  2. Segatoidulised. Nende hulka kuulub valdav osa mardikalisi.

Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvab peagi elama harilik jahumardikas ning väike-jahumardikas.

Mardiklaste iseloomulikuks tunnuseks on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. See eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad (elytrae). Teine tiivapaar on kilejad ja mardikad kasutavad seda lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena. Suised on haukamistüüpi.

[redigeeri] Eesti mardikaliste sugukonnad

  • Jooksiklased Carabidae
  • Raisamardiklased Silphidae
  • Lühitiiblased Staphylinidae
  • Põderpõrniklased Lucanidae
  • Põrniklased Scarabaeidae
  • Hundlased Buprestidae
  • Naksurlased Elateridae
  • Pehmekoorlased Cantharidae
  • Sipelgmardiklased Cleridae
  • Tulilased Pyrochroidae
  • Lepatriinulased Coccinellidae
  • Nahanäklased Dermestidae
  • Teesklased Ptinidae
  • Tooneseplased Anobiidae
  • Purelased Bostrychidae
  • Puidupurelased Lyctidae
  • Koorlased Trogossitidae
  • Puurlased Lymexylonidae
  • Lamelased Cucujidae
  • Hiilamardiklased Nitidulidae
  • Vaarikamardiklased Noctuidae
  • Seeneõgilased Mycetophagidae
  • Süsiklased Tenebrionidae
  • Välseklased Anthicidae
  • Villimardiklased Meloidae
  • Siklased Cerambycidae
  • Poilased Chrysomelidae
  • Ebakärsaklased Anthribidae
  • Keerukärsaklased Attelabidae
  • Nirplased Apionidae
  • Kärsaklased Curculionidae
  • Ürasklased Scolytidae
  • Ebaürasklased Platypodidae
  • Ujurlased Dytiscidae
  • Vesimardiklased Hydrophilidae
  • Taakluskäplased Dyropidae
  • Kaevurmardiklased Heteroceridae
  • Voolutaklased Elmidae
Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:

[redigeeri] Vaata ka