Kiivitaja
Allikas: Vikipeedia
Kiivitaja | ||
---|---|---|
![]() |
||
Süstemaatiline kuuluvus | ||
Riik: | Loomad | Animalia |
Hõimkond: | Keelikloomad | Chordata |
Klass: | Linnud | Aves |
Selts: | Kurvitsalised | Charadriiformes |
Sugukond: | Tülllased | Charadriidae |
Perekond: | Kiivitaja | Vanellus |
Liik: | Kiivitaja | vanellus |
Vanellus vanellus |
Kiivitaja (Vanellus vanellus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv linnuliik.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Kiivitaja 28–31 cm pikkune, tiibade siruulatus on 67-72 cm. Sulestik on põhiliselt must-valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga, peas on suletutt.
[redigeeri] Levik
Kiivitaja pesitseb Euraasia parasvöötmes. Valdavas osas levilast on kiivitaja rändlind, talvitusalad ulatuvad Põhja-Aafrika, India põhjaosa ning Hiinani. Lääne-Euroopa populatsioon on paikne.
[redigeeri] Pesitsemine
Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikes — põldudel (eelistades suviviljapõlde), erinevatel rohumaadel ja soodes. Vähese vooderdusega pesa asetseb maapinnal. Täiskurnas on neli rohekasbeeži, tumepruuni mustriga muna.
[redigeeri] Toitumine
Kiivitaja toiduks on selgrootud: putukate valmikud ja vastsed, limused, väheharjasussid.
[redigeeri] Rahvapärased nimed
Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise järgi: hirmutaja, kiiber, kiivit, poola kana, tillvitt, vaenulind.
[redigeeri] Varia
2001. aastal valis Eesti Ornitoloogiaühing kiivitaja aasta linnuks. Sel puhul ilmus Eesti Postilt 4. aprillil postmark ja esimese päeva ümbrik.