Loendur
Allikas: Vikipeedia
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra.
Loendurid jagunevad kaheks vastavalt loendamis suunale
- Summeerivad-loendavad päripidi,
- Lahutavad-loendavad tagurpidi
Loendurid jagunevad sõltuvalt info ülekandmise viisist kaheks vastavalt
- jada(asünkroone) loendur
- Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. võrreldes teiste elem.-ga kõrgem prioriteet
- rööpülekandega(sünkroone) loendur.
- Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt.
Tuntumad loendurid:
- Kahendloendurid - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n - loendurikohtade arv).
- Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. mille mod=10.See tähendab, et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale.
Lisaks:
- Suvalise mooduliga e. Naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Seetõttu ei teki vahepealseid parasiitolekuid.