Uus-Kaledoonia

Allikas: Vikipeedia


Uus-Kaledoonia ja sõltkondade ala
prantsuse Territoire de la Nouvelle-Calédonie et dépendances


{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Uus-Kaledoonia lipp*

Pindala: 10 103,
teistel andmetel 18 736 km² km²
Elanikke: 226 800 (2004)
Keskus: Nouméa

Uus-Kaledoonia asendikaart
*Prantsusmaa lipp on ametlik

Uus-Kaledoonia (kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala. Asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas. Hõlmab Uus-Kaledoonia saare, Loyauté saared ning hulga väiksemaid lähisaari.

Sisukord

[redigeeri] Loodus

Saarte rannajoon on liigestunud ning korallrahuderohke. Uus-Kaledoonia siseosa on mägine.

[redigeeri] Kliima

Uus-Kaledoonias valitseb troopiline, ookeanilt puhuvate kagupassaatide tõttu niiske kliima. Aasta keskmine temperatuur on 21-26 °C, sademeid 1050-2250 mm/a. Sademete hulk on suurem mägede idanõlvul.

[redigeeri] Taimestik

Leivad hõrendikud ja rohumaad (savann), metsadest okasmetsad. Metsade all 39% pindalast.

[redigeeri] Maavarad

Leidub niklimaaki (veerand teadaolevaist varudest maailmas), kroomi-, raua-, koobalti-, mangaani-, vase-, plii- ning tsingimaaki, kulda ja hõbedat.

Uus-Kaledoonia kaart
Uus-Kaledoonia kaart

[redigeeri] Rahvastik

Etniliselt jaguneb rahvastik kaheks - melaneeslastest kanakad (43%) ning euroopastest sisserännanud (37%).

Religioonidest on enim pooldajaid katoliiklusel (60%). Muudest on arvukamalt protestante (30%).

Ametlikuks keeleks on prantsuse keel. Põliselanikud (melaneeslased) kõnelevad 33 eri dialekti.

[redigeeri] Majandus

Maavaraderikkus tõttu kuulub Uus-Kaledoonia Okeaania rikkamate maade hulka. Saarel asub umbes 20% maailma teadaolevatest niklivarudest.

Kaevandatakse ja sulatatakse niklit, koobaltit ning rauda.

Tegeldakse troopilise põllumajanduse ning kalandusega. Peetakse veiseid ja sigu, kasvatatakse jamssi, bataati, kookospalmi. Välja veetakse koprat ning kohvi.

Rahaühikuna on käibel CFP frank (XPF). SKT inimese kohta on 14 800 USA dollarit (2003).

[redigeeri] Ajalugu

Kanakade lipp
Kanakade lipp

Kanakade saartele jõudmise ajaks peetakse 2.-3. aastatuhandet eKr.

1774 avastas James Cook saared eurooplastele.

1853 kuulutati Uus-Kaledoonia Prantsusmaa valduseks.

1984. aastast on Uus-Kaledoonial siseautonoomia.

1998. aastal pidi toimuma referendum Uus-Kaledoonia iseseisvuse üle, mis jäi aga toimumata. Uus referendum on kavas 2014. aastal.


[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:


Austraalia ja Okeaania maad

Iseseisvad riigid: Austraalia |Belau | Fidži | Kiribati | Marshalli Saared | Mikroneesia Liiduriigid | Nauru | Paapua Uus-Guinea | Saalomoni Saared | Samoa | Tonga | Tuvalu | Uus-Meremaa | Vanuatu

Sõltuvad alad: Ameerika Samoa | Baker | Cooki saared | Guam | Hawaii | Howland | Jarvis | Johnston | Kingman | Midway saared | Navassa | Niue | Norfolk | Palmyra | Pitcairn | Prantsuse Polüneesia | Põhja-Mariaanid | Tokelau | Uus-Kaledoonia | Wake | Wallis ja Futuna
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad