Kasahstan

Allikas: Vikipeedia

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.


Kasahstani Vabariik
kasahhi Қазақстан Республикасы
(Kazakstan Respublikasõ)
vene Республика Казахстан
(Respublika Kazahstan)
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
Kasahstani Kasahstani
Kasahstani lipp Kasahstani vapp
Kasahstani asendikaart
Riigihümn "Menіng Kazakstanõm"
Pealinn Astana
Pindala 2 717 300 km²
Riigikeel(ed) kasahhi
Ametlik(ud) keel(ed) kasahhi ja vene
Rahvaarv 15 396 900 (1.01.2007)
Rahvastiku tihedus 5,6 in/km²
Riigikord
President Nursultan Nazarbajev
Peaminister Kärim Mäsimov
Iseseisvus 16. detsember 1991
SKT
elaniku kohta
Rahaühik tenge (KZT)
Ajavöönd maailmaaeg +4 kuni +6
Tippdomeen .kz
ROK-i kood KAZ
Telefonikood 7

Kasahstan on riik Sise-Aasias. Piirneb Venemaa, Türkmenistani, Usbekistani, Kõrgõzstani ja Hiinaga. Ulatub loodusgeograafilisse Euroopasse. Temast läände jääb Kaspia meri, otsest väljapääsu maailmamerele Kasahstanil aga ei ole.

Kasahstani uuem riiklus sai alguse 1936. aastal, kui Nõukogude Liidu koosseisus moodustati Kasahhi NSV. Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist 8. detsembril 1991 kuulutati Kasahstan 16. detsembril iseseisvaks.

Riigi pealinnaks on 10. detsembrist 1997 Astana (kandis maini 1998 nime Akmola); eelmine pealinn oli Almatõ (Alma-Ata).


Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Kasahstan liitus SRÜ-ga 21. detsembril 1991.


[redigeeri] Rahvastik

Seisuga 1. jaanuari 2007. aasta Kasahstanis oli 15 396,9 tuhat elanikku, neist 7 409,3 tuhat inimest (48,1%) oli mehi ja - 7987,6 tuhat inimest (51,9% kogu elanikust) oli naisi. Linnades elavad 8 833,3 tuhat inimest (57,4%) ja maal - 6 563,6 tuhat inimest(42,6%). Kasahhe on rahvastikust 59,2%, venelasi 25,6%, ukrainlasi 2,9%, usbekke 2,9% ja teisi rahvusi 9,4%.



[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

[redigeeri] Kasahstani kohta


Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) SRÜ lipp

Armeenia | Aserbaidžaan | Gruusia | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Ukraina | Usbekistan | Valgevene | Venemaa

Türkmenistanil on assotsieerunud vaatleja staatus


Aasia maad

Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam

¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas
²Riigi osa asub Euroopas
Sõltuvad alad:
Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud
Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan | Tiibet
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad



Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ | Gagauusia | Kosovo ja Metohija | Krimm | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
¹loodusgeograafiliselt riik asub Aasias

²riigi suurim osa asub Aasias

Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad