Arutelu:Eesti NSV järglasriik
Allikas: Vikipeedia
Ei mäleta kyll, et keegi oleks tollal tõsimeeli rääkinud tulevasest riigist, mis oleks ENSV järglane, kuid mitte EW järglane. Kas keegi oskab viidata mingit konkreetset faktilist alust, mis selle artikli olemasolu õigustaks? --Oop 29. august 2006, kell 11:49 (UTC)
Pole selge, kust niisugune väljend on võetud. Võimalik, et esialgu mõeldi tõesti ainult Eesti NSV järglasriigile. Selline riik oleks tekkinud näiteks siis, kui Eesti NSV oleks Nõukogude Liidust välja astunud. Aga põhimõtteliselt ei pruugi üks ka teist välistada. Taasiseseisvunud Eesti valitsus ja parlament olid ju Eesti NSV
Venemaa silmis igatahes on praegune Eesti Vabariik Eesti NSV järglasriik, mitte aga varasema
Andres 29. august 2006, kell 12:39 (UTC)
Kas siis peaks selle teisaldama 3 eesti vabariik alla vä.Kas või vaadatke Vahtre Eesti Ajalugu! [[Kasutaja:Harri|Harri]] 29. august 2006, kell 13:18 (UTC)
Aga samas kui ma selle teema lisasin Eesti Vabariigi alla miks siis te seda ära ei kustutanud?Ja raamatust TEINE EESTI saate lugeda ka vaidlustest kas iseseisvuda või taastada(täpsemalt Eesti riigi taastamispeatüki pealt). [[Kasutaja:Harri|Harri]] 29. august 2006, kell 13:33 (UTC)
Minu arvates on selle artikli pealkiri valesti püstitatud ja sisu segane. Mingi osa sellest võiks sisalduda artiklis, mis kirjeldab iseseisvumisprotsessi. --193.40.5.245 29. august 2006, kell 13:58 (UTC)
Minu meelest on Eesti Vabariik küll Eesti NSV järglasriik. Need normatiivaktid, mis kehtisid Eesti NSV, kehtisid või kehtivad ka Eesti Vabariigis, kui nad pole tühistatud või uutega asendatud. Eesti NSV Ülemnõukogu sai Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks, sama ka valitsusjuhiga jne. Tõsi küll, näiteks Eesti NSV (nimeliselt Eesti Vabariigi) nimel sõlmitud leppeid Jeltsiniga on Eestis hiljem vaidlustatud. Andres 29. august 2006, kell 20:45 (UTC)
- Juriidilises mõttes ei loeta Eesti Vabariiki Eesti NSV järglaseks. Erandina sellest jäid Eesti NSV õigusaktid kehtima (aga vt PSRS §2 [1], kuna vastasel juhul oleks tekkinud inimeste igapäevaelus kohutav segadus: näiteks poleks olnud enam selge, kellele asjad kuuluvad. Erandiks sellest on jällegi omandireform, mis osaliselt taastas endised omandisuhted. Kogu olukord on üpriski keerukas ja eritahuline. Aga kui ühe lausega kokku võtta, siis on Taivol küll õigus, kui ta kirjutab et Eesti NSV-l pole järglasriiki ja artikkel tuleks kustutada. --193.40.5.245 29. august 2006, kell 20:55 (UTC)
-
- Võib-olla küll, et pealkirjas olev väljend ei ole õige. Siis tuleb kasutada mingit muud väljendit.
-
- Peale selle, mõiste võib olemas olla ka siis, kui asja ennast ei ole, ja mõistest tuleb sel juhul ikkagi kirjutada.
-
- Edasi, see, mida juriidiliselt võib-olla pole, võib ikkagi olla olemas poliitiliselt.
- Kui kustutada, siis tuleb sisu, niivõrd kui see õige on, kuskile mujale üle viia. Andres 29. august 2006, kell 22:21 (UTC)
- Põhimõtteliselt olen sinuga nõus; häda artikliga on see et mina näiteks ei saa aru, mida see autor täpselt tahab öelda. Näiteks: mis tähenduses on esimeses lauses kasutatud sõna "müütiline"? Mulle tundub ka, et viimases lauses "ringkonnad" tähendabki ainult Nõmme valitsust, kindlalt ei tea. Arutelus antud viited on ebapiisava täpsusega, selleks et neist mingit kasu oleks. --193.40.5.245 29. august 2006, kell 22:27 (UTC)
-
-
-
- Jah, jutt on tõesti segane. Andres 29. august 2006, kell 22:37 (UTC)
-
-
-
-
-
-
- Selle tulemusena pole praegu siit midagi üle tuua. Kolmanda lause saaks põhimõtteliselt surada "Eesti" artiklisse ajaloo alla.--193.40.5.245 29. august 2006, kell 22:41 (UTC)
-
-
-
Ei kasutata väljendit "kolmas Eesti Vabariik", vaid "kolmas vabariik" ja "Kolmas Vabariik". Peale selle, arvan, et mõiste sisu pole täpselt sama mis Eesti NSV järglasriigi puhul. Kolmas vabariik oleks olnud uus riik, mis oleks tekkinud kokkuleppel Nõukogude Liiduga ja millel poleks olnud järjepidevust varasema Eesti Vabariigiga. Selle kodanikkond oleks moodustunud Eesti NSV elanikkonnast. Andres 30. august 2006, kell 12:42 (UTC)
Eesti NSV järglasriik on mõiste, mida praeguse Eesti Vabariigi kohta kasutavad need, kes leiavad, et 1991. aastal ei toimunud 1918. aastal loodud Eesti Vabariigi taasiseseisvumine vaid loodi uus riik, millel puudub eelkäijaga õigusjärglus. Kui eksiilvalitsuse juht peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark andis volitused üle 1992. aastal vastuvõetud põhiseaduse järgi valitud Riigikogule, ei nõustunud sellega eksiilvalitsuse liige minister Mihkel Mathiesen, kes moodustas 15. septembril (teistel andmetel 8. oktoobril) 1992 uue valitsuse, mis sai hüüdnimeks Nõmme valitsus ning peab ennast 1918. aastal loodud Eesti Vabariigi õigusjärgluse ainsaks seaduslikuks kandjaks. -- 195.80.96.210 12. oktoober 2006, kell 08:12 (UTC)
[redigeeri] http://www.okupatsioon.ee/trykised/eesti.html
Esimene vaidlus puudutas lõppeesmärki: kas tahame taastada vana vabariiki või kuulutame välja täiesti uue, mida selle tähtsaim eestvõitleja Edgar Savisaar nimetas “kolmandaks vabariigiks”. Ta nõudis demokraatliku parlamendi valimist, selle kuulutamist Asutavaks Koguks ning 1940. aastal poolelijäänu jätkamise asemel “uut riiki uutes oludes ja uute ideaalidega”. ERSP nõudmise, et demokraatlik Eesti peab olema väljaspool N. Liitu, lükkas Savisaar tagasi ja väitis, et “Rahvarinne piirdub vähemaga”. Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse eitajate põhjendused oli enne seda, 1989. aasta suvel, “teaduslikult” kokku võtnud Rahvarinde tegelane, jurist Indrek Koolmeister. Ta salgas sisuliselt maha N. Liidu agressiooni, okupatsiooni ja põlisrahva enesemääramise õiguse, kuid sellega koos ka väga suure tüki rahvusvahelist õigust. Eesti Vabariiki polevat enam olemas ei faktiliselt ega juriidiliselt, see olevat endine riik. Nüüd polevat enam oluline, kas ENSV moodustati vastavalt rahva tahtele või mitte. Riik olevat N. Liit, kuid üha enam omandavat riigi tunnuseid ka ENSV, kusjuures edasise asjakäigu määravat tegelik elu (mitte rahvas oma enesemäära-misõigust teostades). Omariikluse aade olevat realiseeritav mitte juriidiliste hinnangute alusel, vaid “parlamentaarsete sammude” kaudu. “Märgid” pidavat näitama, et N. Liit oma täielikes piirides ja ENSV sellega liitunud riigi staatuses leiavad “lähitulevikus” senisest laialdasemat rahvusvahelist tunnustust.
Uue riigi väljakuulutamine oleks juriidiliselt tähendanud sidemete lõhkumist meie minevikuga ning kaudset omaksvõttu, et Nõukogude okupatsioon ja ENSV (ehk “teine vabariik” E.Savisaare terminoloogias) olid kooskõlas eesti rahva tahtega. Isegi kõige paremal juhul oleks see tähendanud N. Liidust väljaastumist, mille-ga oleksid võinud kaasneda mitmed majanduslikult rängad tagajärjed, näiteks kohustus maksta hüvitust N. Liidu omandi eest ja tasuda oma osa N. Liidu hiigelsuurest välisvõlast. Kahtlane, kas oleksime lahti saanud võõrvägedest. Oleksime seotuks jäänud Venemaaga, oleksime mõttetuks tunnistanud pool sajandit välismaal meie eest peetud võitlust ning reetnud läänemaailma mitte-tunnustamispoliitika. Niisugust lahendust taotles N. Liit, samuti nagu veel tänapäevalgi taotleb Venemaa.
[redigeeri] Ahti Männi koduleheküljelt:
5. NÕMME VALITSUSE MOODUSTAMINE
Nõmme valitsus pole muidugi täpne nimetus. Ta oli ikkagi sellesama 1918.a.loodud juriidiliselt eksisteeriva Eesti Vabariigi Valitsus, kuid selle nimetuse all sai ta Eestis tuntuks nagu August Rei poolt 1952.a.moodustatud Vabariigi Valitsus sai tuntuks Oslo valitsuse nimetuse all. Tegemist oli lihtsalt sünnikoha nimetusest tuleneva rahvasuus levinud määratlusega. Alates 1944.aastast olid Peaministrid Presidendi ülesandeis Jüri Uluots, August Rei, Aleksander Warma, Tõnis Kint ja Heinrich Mark. Viimase riigireetmise tõttu astus 15.septembril 1992 Peaministrina Presidendi ülesandeisse vastavalt 1938.a.Põhiseaduse vanima liikme liinis tema valitsuse majandusminister Mihkel Mathiesen. Ta kuulus teedeministrina Vabariigi Valitsuse eksiilis koosseisu juba Tõnis Kint'i juhitavas kabinetis ja Heinrich Mark'i kabinetis oli ta ainus, kes ei murdnud Vabariigi Valitsuse liikme pühalikku tõotust ustavaks jääda Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.
Otsus ei tulnud kergelt. Nõmmele saabudes ei olnud Mihkel Mathiesen otsust valitsuse moodustamiseks veel langetanud. Kuigi ta oli selleks valmis, kui mingit muud lahendust ei leidu. Muud lahendust ei leidunud. Põhjus, miks Mihkel Mathiesen moodustas valitsuse Eesti Kodanike Komiteede liikumisest välja kasvanud Eesti Kodanike Keskerakonna ja Õigusvastaselt Represseeritute Liidu "Memento" Tartu osakonna inimestest, oli lihtne - eranditult kõik ülejäänud poliitilised rühmitused Eestis olid selleks ajaks muteerunud uuenenud ENSV poliitilise spektri osadeks. 15.septembri 1992.a.koosolekul otsustati enne Nõmme valitsuse moodustamise avalikustamist anda Heinrich Mark'ile veel viimane võimalus ütelda lahti häbiväärsest 16.juuli otsusest, kuid nagu juba juttu on olnud, ei võtnud Heinrich Mark seda pakutavat päästerõngast oktoobri algul vastu.
Nõmme valitsuse sünd sai teoks paljuski tänu 16.juuli deklaratsiooni puudulikule sõnastusele, kus oli selgelt öeldud:
...Eesti Vabariigi järjepidevuse markeerimiseks toimub Vabariigi Valitsuse eksiilis tegevuse lõpetamine ja Peaministri Presidendi ülesandeis ametist lahkumine samaaegselt uue põhiseaduse järgi demokraatlikult valitud Riigikogu kokkutulekuga ja Vabariigi Presidendi ametisse astumisega.
Seega polnud muud tarvis kui n.ö.õhku rippuma jäänud volitused üles korjata ja see oli ka põhipõhjus, miks Nõmme valitsuse moodustamise avalikustamine toimus 05.oktoobril 1992 kl.10.00 hommikul. Faktiliselt küll ajavahemikus kella kümnest üheteistkümneni, sest dokumendid oli vaja üheaegselt viia Riigikogule, Eesti TV-le, Eesti Raadiole ja kõikidele päeva- ning nädalalehtedele. Riigikogu astus esmakordselt kokku kl.11.00.
Avalikustatud teadaandes olid ka fikseeritud Nõmme valitsuse eesmärk: mitte pürgida reaalsele võimule ja hoida 1918.a.loodud Eesti Vabariigi juriidilist järjepidevust okupatsiooni lõpuni, et anda järeltulevatele põlvedele järgmise ajaloolise šansi tekkimisel maailma poliitilise tasakaalu uues olukorras võimalus taastada 1918.a.loodud Eesti Vabariik ka faktiliselt:
Hr.Mathieseni valitsust tuleb käsitada kui gruppi põhimõttekindlaid Eesti kodanikke, kellede käes on 1938.a. Põhiseaduse "võti" (valitsuse koosseis ei oma seejuures olulist tähtsust). Kas eesti rahvas seda "võtit" pärast okupatsiooni lõppu veel vajab, on siis juba tema enda otsustada.
Oma dokumentides 22.novembrist 1992 ja 6.detsembrist 1992 teadvustas Nõmme valitsus neist esimeses eesti rahvale, et ta ei tunnista Toompea valitsuse poolt antavat Eesti Vabariigi kodakondsust 1918.a.loodud Eesti Vabariigi kodakondsuseks; ja teises fikseeris konkreetsed tingimused, millal Venemaa okupatsiooni Eestis võib lugeda lõppenuks, s.o. tegi ära eelmiste Vabariigi Valitsuse eksiilis koosseisude poolt tegematajätmised.