Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz
Allikas: Vikipeedia
Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz (31. august 1821 Potsdam – 8. september 1894 Berliin) oli saksa arst, füsioloog ja füüsik.
Töötas sõjaväearstina. Aastatel 1849–1871 töötas Königsberi, Bonni, Heidelpergi ülikoolides füsioloogiaprofessorina. 1868. aastast Peterburi ülikooli välis-korrespondentliige. 1871. aastast Berliini Teaduste Akadeemia liige ja Berliini Ülikooli professor. 1888. aastast Berliini füüsika tehnikainstituudi president.
Füsioloogias uuris värvitaju ja sellega seonduvaid küsimusi, uuringute põhjal lõi akommodatsiooniteooria, leiutas oftalmoskoobi ja resonaatori ning kasutas seda helianalüüsiks uurides heli tekkimise taju füsioloogilisi aluseid, avastas soojuse tekke lihastes ja mõõtis seda, 1845–1847 uuris lihaste kontraktsiooni, 1850–1854 uuris ja mõõtis erutuse levimise kiirust närvides.
1847. aastal andis mehhanistliku seletuse energia jäävuse seadusele ja kasutas seda keemiliste, elektriliste ja füsioloogiliste protsesside uurimisel. Võttis kasutusele vaba energia mõiste termodünaamikas (Helmholtzi energia ehk vaba energia). Tõestas teoreetiliselt 1881. aastal elementaarlaengu olemasolu. Tegeles uurimistega veel: dispersiooniteoorias, mehaanikas – vähima mõju printsiip, hüdrodünaamikas – pööriste teooria.