Rublaskandaal
Allikas: Vikipeedia
Rublaskandaaliks nimetatakse 1992. aasta rahareformi käigus kokkukogutud sularaharublade müügist tekkinud poliitilist skandaali, mis sai üheks Mart Laari valitsuse tagasiastumise põhjuseks 1994. aasta septembris.
1992. aasta suvel olid Tiit Vähi ja Venemaa peaministri Jegor Gaidari asetäitja Aleksandr Šohhin sõlminud kokkuleppe, et Eesti annab ringlusest kokkukogutud rublad Venemaale üle. Kuna aga üleandmise täpsetes tingimustes ei jõutud kokkuleppele, siis jäid need ka lepingus fikseerimata. Samas suhted Venemaaga halvenesid kiiresti, ning kuna Venemaa külmutas seal olevad Eesti ettevõtete vahendid, siis ei antud ka rublasid Venemaale üle.
Sama aasta sügisel tuli võimule "Isamaa", ERSP ja Mõõdukate koalitsioon eesotsas peaminister Mart Laariga. 4. detsembril 1992 otsustasid valitsus ja Eesti Pank rublad müüa ning välja anti vastav Rahareformi Komitee dekreet. Müügi viisid 1993. aastal läbi ärimehed Marek Strandberg, Agu Kivimägi ja peaministri nõuniku Tiit Pruuli kaasabil. Ametlikes dokumentides nimetati seda 40 kuni 50 tonni teisese toorme müügiks 24 000 USA dollari eest, kuid tegelikult laekus 1994. aasta talvel selle tehingu eest riikliku sotsiaalfondi arvele ligi 2 miljonit dollarit.
Seoses rublamüügiga algatati kohtuasi Agu Kivimäe, Tiit Pruuli ja Marek Strandbergi vastu, kuid kõigi astme kohtud mõistsid nad õigeks.