Refraktsioon

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Refraktsioon on atmosfääris või hüdrosfääris levivate elektromagnet- või helilainete pidev murdumine (kiirte kõverdumine).

[redigeeri] Selgitus

Selle nähtuse põhjuseks on lainete levimiskiiruse muutumine keskkonna eri kihtides. Refraktsiooni tuntuimaks näiteks on Päikese (ja ka kõige teiste taevakehade) loojumise aeglustumine horisondi lähedal. Päikeselt tuleb sirge valguskiir Maa poole, vaakumis levides jõuab ta atmosfääri ülemiste kihtideni, kuna seal on laine levimiskiirus aeglasem kui vaakumis, siis tema suund muutub s.t valguskiir murdub. Sama protsess kordub atmosfääri järjest tihedamatesse kihtidesse sisenemisel, nii et valguskiire liikumine ühe aeglustub ja murdumine aina suureneb. Refraktsioon on seda suurem, mida lähemal on taevakeha horisondile.

Refraktsiooni tõttu on võimalik Päikest näha ka siis, kui ta on tegelikult juba horisondi taha laskunud.

[redigeeri] Ajalugu

Refraktsioon oli tuntud juba antiikajal. Seda kirjeldas 3. sajandil eKr. Eukleides Aleksandriast oma teoses "Optika".