Liiv
Allikas: Vikipeedia
Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Sisukord |
[redigeeri] Alternatiivsed definitsioonid
On ka teisi liiva definitsioone. Varem Eestis kasutatud klassifikatsiooni järgi oli liiva terasuurus 0,1...1 mm. Briti klassifikatsiooni järgi jääb liiva terasuurus vahemikku 2...600 μm ehk 0,002...0,6 mm. Ka [mullateadus]]es esineb geoloogilisest erinevaid liiva definitsioone. Rahvusvaheliselt levinuima definitsiooni kohaselt jääb liiva terasuurus vahemikku 0,02...2 mm. USDA (United States Department of Agriculture) järgi on liiva terasuuruseks 0,5...2 mm.
[redigeeri] Liigitus terasuuruse järgi
Liivast jämedamat purdsetet nimetatakse kruusaks ning peenemat aleuriidiks. Sõltuvalt valdavast terasuurusest jagatakse liivad ülijämedateks (1...2 mm), jämedateks (0,5...1 mm), keskmiseteralisteks (0,25...0,5 mm) ja peeneteralisteks (0,0625...0,25 mm). Tihti jagatakse liivad lihtsalt jämeliivaks ja peenliivaks. Selle järgi on jämeliiv purdsete valdava terasuurusega 0,5...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda alla 50% sette mahust. Peenliiv on purdsete valdava terasuurusega 0,0625...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda alla 50% sette mahust.
[redigeeri] Mineraalne koostis
Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed.
Tsementeerunud liiva nimetatakse liivakiviks. Liivakivi värvus oleneb mineraalide, tsementeeriva aine ja ka liivakivi katva õhukese pigmendikihi värvusest. Päevakivirikast liivakivi tuntakse arkoosina. Kvartsliiv on valge ja seda kasutatakse näiteks klaasi tootmiseks. Liivakivi võib olla ka näiteks rohelist värvi. Põhja-Eesti paekaldas ehk Balti klindis on näha rohelise glaukoniitliivakivi kiht.
[redigeeri] Settimine
Liiv võib settida väga mitmesugustes tingimustes ning erinevais kohtades. Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisveest. Peaaegu kogu Lõuna-Eesti aluspõhja ülemise osa ehk pealiskorra moodustab Devoni liivakivi. Liiv on ka oluline moreeni ehk liustikusette koostisosa.
[redigeeri] Kasutamine
Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni kui ka krohvi valmistamisel.
Võimalikke kasutusi on muidugi veel, näiteks liivakotid tulvavete tõkestamiseks või sõjanduses kaitseks käsitulirelvade kuulide eest. Liiv leiab kasutamist ka pindade puhastamisel (liivapuhur).
Kui liiva niisutada, hoiab ta veemolekulide vahel tekkivate sidemete tõttu paremini vormi. Niiske liivaga meeldib mängida lastele. Ka algajatele Vikipeedias soovitatakse esimesed katsetused teha liivakastis.