Setumaa
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
![]() |
Artikli neutraalsus on vaidlustatud! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust. |
Setumaa
setu, võru Setomaa
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
Setumaa lipp
Setumaa vapp
Pindala: km²
Elanikke: ~ 5000
Keskus: Obinitsa
|
Setumaa (setu keeles Setomaa) on ajalooline piirkond ning setude asuala Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud Eesti Vabariigi territooriumil Pihkva järvest edelas-lõunas. Hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osa Misso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest.
Traditsioonilise jaotuse järgi jaguneb Setumaa nulkadeks.
[redigeeri] Loodus
Setumaa loodusolud on mitmekesised. Edela-Setumaale jääb Haanja kõrgustiku idajalam. Põhjaosas asub Palumaa. Ida- ja kirdeosas laiub Peipsi madalik. Setumaale jäävad ka Mustoja Maastikukaitseala, Lutepää liivikud, Piusa jõe ürgorg (liivakivipaljandid), Tonja-Värska kaitseala ja Tonja-Karisilla-Värska looduspark.
[redigeeri] Ajalugu
Arheoloogiliste leidude põhjal on Setumaa inimasustus ligi 8400 aastat vana. Teadaolev kõige vanem kiviaja asulakoht on leitud Meremäe külast.
Alates 862 aastast kuulus suurem osa setode alast vene valitsejatele (Pihkva vürstiriik, Novgorodi feodaalvabariik, Pihkva feodaalvabariik, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Vene impeerium ja Nõukogude Venemaa).
Ristiusk jõudis õigeusu näol Setumaale 10.–13. sajandil, sellest ajast on säilinud ka mitmeid ristikive. Suurem ristimine toimus seoses Petseri kloostri rajamisega 15. sajandil.
Alates 14. sajandist asusid Pihkva vürstiriik ühelt poolt ning Tartu piiskopkond teiselt poolt täpsemalt paika panema oma mõjupiire. Pihkva vürstid ehitasid Irboska linnuse, Tartu piiskop Vastseliina linnuse. Alates sellest ajast on Setomaa pidevalt sõdade tallermaaks olnud.
24.02.1918. kuulutati välja Eesti Vabariik (Manifest kõigile Eestimaa rahvastele). Iseseisvusmanifest nägi muuhulgas ette:
"/-/Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Läänemere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamikus põliselt asumas. Vabariigi piiride lõplik kindlaksmääramine Lätimaa ja Vene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune ilmasõda lõppenud./-/"
Algas Vabadussõda, mille tulemusel sõlmiti 2.02.1920. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu. Lepingu järgi liideti Eesti Vabariigiga ka Setumaa ning viimasega piirnevad Pihkva kubermangu alad. Eesti valdusse sai Petseri ja veel mõned suuremad asulad nagu Irboska ja Laura. Liidetud alast moodustati Petseri maakond.
Tollase Petseri maakonna idapoolsed alad olid aga praktiliselt sajaprotsendiliselt venekeelsed ning neil ei olnud setudega olulisemat seost – Eesti vajas neid oma territooriumina peamiselt vaid selleks, et hoida etnilised Eesti alad eemal tollaste kaugelaskesuurtükkide laskeulatusest.
1940. aastal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi ja ühes sellega ka Setumaa. Setumaa etniline ühtsus lõhuti, kui 15. augustil 1944. aastal 75% Petseri maakonnast eraldati Eesti NSV-st Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblastisse Petseri rajoon.
Tollasel jagamisel lähtuti enamjaolt etnilisest piirist - need alad, kus olid ülekaalus setud, püüti jätta Eesti NSVle, need alad aga, kus ülekaalus olid venelased, püüti jätta Vene NFSVle. Siiski jäi selle käigus suuri setu külasid Vene poolele.
23. augustil 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise Pihkva kubermangu ala, millest moodustati Pihkva oblast. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa Petseri maakonnast likvideeriti ning liideti Võrumaaga (hiljem peamiselt Võru ja Põlva rajoonid).
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel 1991. aastal tunnustas Nõukogude Liit de jure Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel moodustati ajutine kontrolljoon, mis järgis endiste Eesti NSV ja Vene NFSV piire. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja Vene Föderatsiooni. Mitmed suured setude külad ja Eesti kodanike omandid jäid Vene Föderatsiooni territooriumile.
Nõukogude Liidu õigusjärglane Vene Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri. 1990-ndatel alustati piiriläbirääkimisi, mis katkesid. 1993. aastal alustas Venemaa ühepoolselt Eesti-Vene kontrolljoonel riigipiiri mahamärkimist.
2004. aastal jätkasid osapooled piiriläbirääkimisi. Eesti loobus sisuliselt territoriaalsetest nõudmistest Venemaa vastu ja loobus ühes sellega õigusest Setumaa idapoolsetele aladele ning Tartu rahulepingu järgsetest aladest. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti–Vene riigipiiri leping kirjutati alla 2005. aasta 18. mail Moskvas.
20. juunil 2005. a ratifitseeris Riigikogu Eesti–Vene riigipiiri lepingu lisades preambuli:
"/-/Lähtudes 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsusest "Eesti riiklikust iseseisvusest" ja Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri deklaratsioonist "Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest" ning silmas pidades, et käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud leping muudab kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 122 osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist,/-/ "
Viidates sellele preambulile jättis Venemaa lepingu ratifitseerimata ning kuulutas lepingu kehtetuks.
Kaasajal on enamik Vene Föderatsiooni aladele jäänud setu külasid juba paljus hääbunud, st elujõus setu perekondi on sinna jäänud alles väga vähe ning paljud Venemaa noored setud on venestunud. Piiriküsimus on setutele loonud takistavad probleemid: koguduste jagatus, sugulaste või omandi asumine ühel või teisel pool piiri.
Praegu jäävad Setumaale neli Eesti valda: Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso. Setumaa vallad on moodustanud ainulaadse maakonna piire ületava omavalitsuste ühenduse – Setomaa Valdade Liidu.