Armeenia Apostlik Kirik
Allikas: Vikipeedia
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Marek Laane
Armeenia Apostlik Kirik (AAK)
1700 aastat tagasi sündis Armeenias maailma esimene riigikirik.
Pärimuse kohaselt jõudis ristiusk armeenlaste sekka veidi pärast Jeesus Kristuse ristisurma, kui seda 60. aasta paiku asusid levitama apostlid Bartolomeus ja Tadeus. Esimesed sajandid möödusid siiski toona Rooma impeeriumile kuulunud Armeenias kristlaste tagakiusamise tähe all.
Palju parem ei olnud ristiusu omaks võtnute olukord ka siis, kui kaela hakkas kandma tulevase kiriku esimene pea Gregorius Valgustaja.
Sigitatud kalmu veerel. Pärimuse järgi eostati armeenia kiriku esimene pea apostel Tadeusi haua veerel. Väike Suren sündis umbes 240. aastal Partia vürsti Anagi pojana.
Partia ehk tänapäeva Iraani kuningas saatis Sureni isa kohe pärast poja sündi Armeenia kuningat Khosrovi tapma. See ka õnnestus, kuid kuninga ihukaitsjad tabasid mõrvari ja hukkasid kogu ta pere. Vaid Suren ühes vennaga pääses. Kristlasest halastajaõde Sophia võttis poisikesed enda hoole alla.
Suren kasvas üles Türgi keskosas, ristiti ja tema nimeks sai Gregorius. Ta võttis naiseks kristlasest neiu Mariami ja tegi talle kaks last - Vrtanesi ja Arisdagesi. Paraku läks noorpaari tee mõni aasta pärast Arisdagesi sündi lahku, sest Gregorius eelistas tollase kombe kohaselt kloostrisse minna. Gregorius naasis Armeeniasse ja sai valenime all kuningas Trdat III sekretäriks. Teistmoodi poleks see olnud võimalik, sest Trdat oli Gregoriuse isa mõrvatud Khosrovi poeg.
Saladus tuleb välja. Roomlaste käe all üles kasvanud Trdat sai pärast pikki võitlusi Armeenia kuningaks aastal 287. Gregorius ei suutnud pärslaste üle peetud võidupühal järgida paganlikke riitusi ja tunnistas meeltesegaduses üles, et on kristlane.
Sekretäri ülbusest üllatunud Trdat lasi pärimuse kohaselt langeda Gregoriusele osaks tosin erinevat karistust. Erezis, nüüd Erzincanis (Türgis), kus tulevast armeenia kirikuisa karistati, asuvad talle pühendatud kloostri varemed. Vähe sellest, et Gregorius tunnistas üles, et on kristlane. Piinamise ajal lobises ta välja ka oma tegeliku päritolu. Seepeale lasi raevunud kuningas tal käed-jalad kinni siduda ning viskas koopasse. Kuni 1915. aastani oli too kloosterkirik käärkambrialuse koopana armeenlaste tähtsamaid palverännupaiku. Seejärel hävitas Türgi armeenlaste kogukonna maa idaosas.
Esimesest koopast toimetati pettur peagi Ardashadi linna ja heideti põhjatusse auku, mis oli mõeldud kõige suurematele kurjategijatele ja kust keegi polnud seni eluga pääsenud. Pärimuse järgi viibis Gregorius augus tervelt 13 aastat. Ellu jäi ta vaid tänu lähedal elava lese armulikkusele, kes sai unes korralduse visata iga päev auku käär leiba.
Praegu asub Armeenia-Türgi piiri lähedal paikneval kohal Khor Virabi klooster, kuhu voorib tuhandeid palverändureid.
Vaenlasest saab üleöö sõber. Aastal 297 muutis kristlasi taga kiusanud Trdat ootamatult meelt. Tema suur eeskuju kristlaste kiusamisel Rooma imperaator Diocletianus oli reeturlikult sõlminud pärslastega kokkuleppe Armeenia jagamiseks ning roomlaste armee oli jõudnud suured alad enda kontrolli alla võtta. Teades, et kristlastel on ühiskonnas suur mõju, pöördus meeleheites Trdat mudaaugus piinleva Gregoriuse poole. Endine vaenlane aidati august välja ja ta ristis Trdati. Seejärel andis tänulik kuningas Gregoriusele loa kogu rahvas ristiusku pöörata. Kuninga toel sai Gregorius jagu ka paganlike preestrite vastuseisust.
Armeenia kiriku esimene pea - katolikoss Gregorius - elas 85-aastaseks ja suri erakuna Sepuhi mäe jalamil. Ristiusku pöördumine andis tugeva tõuke kultuuri arengule.
Juba Gregorius ise asus rajama katolikossi residentsi Etshmiadzini. Ainult sajand hiljem, aastal 405 lõi Mesrop Mashtotsh kreeka kirjale tuginedes omapärase armeenia kirja, milles pandi kirja ka piibel.
Armeenia ajaloolaste arvates aitas just kristlus rahval pärslaste ja araablaste võimu all iseendaks jääda.
Tänane kirikupea, järjekorras juba 132. katolikoss Karekin II.
Kuigi 94% Armeenia 3,4 miljonist elanikust on armeenia kiriku liikmed, on religiooni roll tagasihoidlik - nagu enamikus postkommunistlikes maades, kus vabanemine tõi kaasa usklike hulga suurenemise pigem arvult kui hingelt.
Armeenlaste hinge vaevavad eeskätt argimured: pooled elanikest elavad allpool vaesuspiiri, suurem osa tööstusest seisab.
Kõige selle taga on lisaks süsteemimuutuste raskustele olnud ka sõda Aserbaidžaaniga Mägi-Karabahhi pärast. Kirik on püüdnud olla rahva kooshoidja. Ja mitte ainult - juba viie aasta eest kirjutas Karekin I ühes paavst Johannes Paulus II-ga alla deklaratsioonile, mis lõpetas 1500 aastat kestnud vaidluse Kristuse loomuse üle. Just see aga lahutas Rooma ja armeenia kirikut.
1994. aastal loodi Eesti Armeenia Apostliku Kiriku Püha Gregoriuse kogudus.
Rohkem infot eesti keeles http://www.armenia.ee/