Brest (Valgevene)

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib linnast Valgevenes; selle nime teiste tähenduste kohta vaata Brest (täpsustus).



Brest
[ ]
valgevene Брэст / Brest
vene Брест
(Brest)
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Bresti vapp

Pindala: km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 303 300 (2006)

Brest (valgevene Брэст, rahvuslik nimekuju Берасьце (Bieraście)) on linn Edela-Valgevenes.

Ta on samanimelise oblasti keskus. Asub Bugi jõe paremal kaldal Muhhavetsi jõe suudmes.

Linn on oluline transpordisõlm. Teda läbivad Läänemerd Musta merega ühendavad veeteed ning Moskvast Varssavisse suunduvad maanteed ja raudteed, kunagised Nõukogude Liidu ja praegused Valgevene väravad lääne suunal.

[redigeeri] Ajalugu

Bresti mainiti esimest korda 1017 (Берасце) kroonikas "Möödunud aegade lood" Kiievi-Vene linnana. Sellega on ta Valgevene vanuselt kolmas linn Połacki (862) ja Turaŭ (980) järel. Esialgu kuulus Brest Turaŭ vürstile. 1044 hõivas linna Jaroslav Tark ja Kiievi-Vene koosseisu jäi Brest 12. sajandini, mil läks üle Volõõnia vürstkonnale.

Umbes 1319 läks Brest Leedu suurvürstiriigi koosseisu. Teda nimetati aastani 1921 ka Brest-Litovskiks (Брэст-Літоўск), kuna ta jäi Poola-Leedu riigis Leedu suurvürstiriigi (Litva) maadele.

1596 sõlmiti siin Bresti unioon, mis kehtis pärast Poola jagamisi Venemaale läinud aladel 1840. aastani. Uniooniga sai suurvürstiriigi õigeusklike kirikupeaks Rooma paavst.

Bogdan Hmelnitski ülestõusu ajal 1648 toimus ka Brestis Poola-vastane ülestõus. 1795 läks Brest Kolmanda Poola jagamise käigus Venemaale.

1918 sõlmiti siin Saksamaa, Venemaa ja Ukraina vahel Bresti rahu.

19191939 kuulus Brest Poolale (Brześć), edasi Valgevene NSV-sse. 1941. aasta suvel peetud kaitselahingute eest nimetati Bresti kindlus kangelaskindluseks.