Kose
Allikas: Vikipeedia
![]() |
See artikkel on Kose valla keskasulast. Teiste samanimeliste asulate kohta vaata lehekülge Kose (täpsustus). |
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
![]() |
---|
Kose
|
|
Kose on alevik Harju maakonnas, Kose vallas, Pirita jõe orus.
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Kose asula algusaeg
Ürikutes on Koset (Cosius) esimest korda külana mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae). Kose suuruseks hinnati 9 adramaad, mis jäi küll alla mitmele teisele tänapäeval Kose vallas paiknevale külale (Harmi 25, Kõue 19, Ravila 18, Kivivalla 15 ja Karla 14 adramaad). Taani hindamisraamat valmis küll 1241. aastal, aga seal leiduv oli kirja pandud 1219. ja 1220. aastal. Umbes samast ajast pärines ka Kose kirik, mis on üks vanemaid kirikuid Harjumaal.
Pirita jõe kiiresti voolavat vett kasutati ka vesiveski käimapanemiseks. 1346. aastast on teateid vesiveski kohta.
[redigeeri] Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus, mis toimus 1343. aastal, ei jätnud puutumata ka Kose kihelkonna elanikke, kes ülestõusust samuti osa võtsid.
Tagajärjeks oli aga Ordu karistusretk 1344. aastal, mille käigus tehti arvatavasti Kose ja selle ümbrus, nagu muu Harjumaalgi, inimestest lagedaks ja sajand hiljem mainiti Koset endiselt 9 adramaa suuruse külana, kus asusid kirik ja veski.
[redigeeri] Kultuurielu algus ja esimesed seltsid
19. sajandi lõpul, kui Kosest hakkas kujunema alevik, hoogustus ka kultuurielu.
Esimesed andmed Kose kooride kohta on 1870. aastast, millal meeskoor esines pastor Hörschelmanni ametijuubeli puhul kirikus.
Kose meeskoor võttis 1879. aastal osa teisest üldlaulupeost Tartus. Kooris laulsid ka Tuhala, Oru ja Tammiku vallakooli õpetajad.
1881. aastal asustati Kose pasunakoor. Aastail 1881–1890 juhatas pasunakoori Kose-Uuemõisa kooli õpetaja Siim Oja. 1890. aastal asus pasunakoori juhtima talupoeg ja viiulimeister August Kristal, kes oskas mängida kõiki instrumente. 1892. aasta augustikuus asutati Kose Muusikaselts ja pasunakoor liitus sellega. Neil aastatel korraldati palju pidusid ja kontserte. 1896. aastal telliti pasunakoorile Saksamaalt uued instrumendid. Samal aastal võeti osa ka üldlaulupeost Tallinnas.
Sajandivahetusel oli Kosel neli seltsi: Kose Muusikaselts, Kose karskusselts "Aade", Aleksandri (Triigi) valla Kooliselts ja Kose Põllumeeste Selts. Seltsidest olid kõige tegusam Kose Põllumeeste Selts, kes asutas 1909. aastal Kose Laenu- ja Hoiuühisuse ja 1911. aastal korraldas põllumajandusnäituse.
Kose karskusselts "Aade" tegutses aastatel 1901–1908. Seltsis tegutsesid ka mitmed kirjanikud, näiteks Jakob Mändmets (1871–1930) ja Ernst Peterson-Särgava (1868–1958) ja ajakirjanik J. Reinthal jt. Selts üüris 1904. aastal eraseltsimaja Roobul, kus peeti kõnesid ka 1905. aasta revolutsiooni päevil ning seetõttu põletasid karistussalklased maja maha.
Seltsitegevus sai kannatada 1905. aastal, kui rahvas võttis revolutsioonist aktiivselt osa ja karistusalgad põletasid karskusseltsi maja maha ja mitmeid tegelasi karistati. Nii olid järgnevatel aastatel seltsid peaaegu varjusurmas.
[redigeeri] Kose Haridusselts
Otsustati muusika- ja karskusselts ühendada ning moodustada Kose Haridusselts. Seltsi esimeheks valiti Kose-Uuemõisa kooliõpetaja Jaan Jürgenson. Haridusselts alustas tööd 5. augustil 1907.
Haridusseltsi raamatukogu, mis täna kannab nime Kose raamatukogu, avati 1908. aastal. Kose kihelkonnas olid raamatukogud veel Paunkülas ja Triigis. Suurim raamatukogu oli kirjanik Voldemar Uexküllil Kose-Uuemõisas.
[redigeeri] Ettevõtluse algusaeg
[redigeeri] Kose Laenu- ja Hoiuühisus
Revolutsioonist läks mööda mitu aastat, enne kui Kose majanduselu hoogustus. 1909. aastal asutati Põllumeeste Seltsi algatusel Kose Laenu- ja Hoiuühisus. Ühisuse asutamispäevaks oli 16. november, kuna siis toimus esimene peakoosolek. Asja algatajateks ja panga propageerijateks olid olid Villem Lepp Alansi külast, Johannes Oras Siuge külast ja Gustav Ehkman Triigist. Juhatuse esimeheks oli kirikuõpetaja Harald Põld.
Ühisus asus esialgu kirikumõisa ruumides ja seega kerkis peagi päevakorda pangamaja ehitamine. Selleks rentis Kose Piimaühing 2 vakamaad 99 aastaks, kuna tolleaegne seadus ei lubanud nõnda väikest maatükki osta ega müüa. Rendimakseks oli 400 rubla kohe ja 2 rubla igal järgneval aastal.
Pangamaja ehitas Jüri Jõffert 1914. aasta suvel. Ehitus vastas tolleaegsetele nõudmistele ja oli tulekindlate vaheseintega. Majas asus veel postkontor (postkontor tegutseb selles hoones tänase päevani). Hoones asunud saali kasutas enne seltsimaja valmimist Kose Haridusselts ja hiljem Kose 6-klassiline algkool. Kose Laenu- ja Hoiuühisuselt said laenu omale majade ehitamiseks nii Kose Piimaühing, Kose Haridusselts, kui ka teised ümberkaudsed asutused.
Kose Laenu- ja Hoiuühisuse juhatuse esimeesteks olid Harald Põld (aastatel 1909–1912), Gustav Ehkman (aastatel 1913–1914), apteeker Edvin Matson (aastatel 1915–1932) ja Otto Kruusement (1933. aastast alates). Panka peeti usaldusväärseks ja iga järgneva aastaga kasvas ka panga liikmete arv. 1909. aastal oli 32 liiget, 1910. aastal 108 liiget, 1917. aastal 298 liiget ja 1934. aastal 961 liiget.
[redigeeri] Kose Piimaühing
9. novemberil 1911 loodi Põllumeeste Seltsi algatusel Kose Piimaühing. 9. novembrit loetakse asutamispäevaks, kuna sellel päeval peeti esimene peakoosolek kinnitatud põhikirja järgi. Juhatus valiti 6-liikmeline, esimeheks sai jälle kirikuõpetaja Harald Põld.
Kose Piimaühingu tootmishoone, kus tänapäeval asub AS Kohuke, kerkis kohe pangamaja vastu.
Piima kogumine toimus külade kaupa ja piim veeti kordamööda Kosele. Kuna veoraha ei makstud, põhjustas see hiljem Äksi meeste lahkumise ühingust ja oma meierei asutamise Äksi.
1926. aastast avati ühisuse juures 4 koorejaama: Kiisa (töötas ainult mõne aasta), Kolu, Pikavere ja Palvere.
Kuna ühing oli aeg-ajalt majanduslikes raskustes, siis kõikus pidevalt ühingu liikmete arv. Arusaamatused ühingu juhatuse ja selle liikmete vahel põhjustasid samuti aeg-ajalt probleeme, kuid kohalikud talumehed pidasid ühingu olemasolu ikkagi vajalikuks ja toetasid seda igati.
1912. aastal oli ühingul 98 liiget. 1913. aastal oli ühingu liikmete arv vähenenud kuuekümneni. Aastatel 1916–1918 püsis liikmete arv stabiilselt (57 liiget). 1930. aastal oli liikmete arv kasvanud juba 262-ni ja 1935. aasta andmete kohaselt oli ühingul 256 liiget.
[redigeeri] Iseseisvusaastad
Pärast Eesti iseseisvumist hoogustus ka ehitustegevus ja ettevõtlus. 1922. aastal valmis Kose Seltsimaja, mille pidulik avamine toimus 22. augustil. Alevikus alustasid tegevust mitmed kauplused ja bussijaam. Sellest olenemata oli alevik endiselt väike oma üksikute taludega ja ilma suuremate ettevõteteta.
[redigeeri] Arstiabi
1918. aastal ei olnud Kosel veel arsti. Arsti maja oli maha põlenud. Sama aasta suvel asus äsja Tartu Ülikooli lõpetanud doktor Jüri Kaupmees Kosele. 1923. aastal täiendas ta end Berliini Naistekliinikus.
1918. aastal asus arsti vastuvõtutuba Kose-Ristile viiva te ääres. Hiljem oli arsti maja vana apteegi vastas (Kehra maantee 3), kus toimus ka haigete vastuvõtt. Tänapäeval asub selles hoones elumaja ja apteek on kolinud osadesse Kose Kunstikooli endistest ruumidest Pikal tänaval.
Dr Kaupmees töötas aastaid Kosel ainsa arstina, olles elanikkonna hulgas erakordselt populaarne. Kahtlemata oli üks suure populaarsuse põhjuseid see, et ta oli alati valmis haige juurde sõitma olenemata vahemaast või ilmaoludest. Hobuvankril tegi ta väljasõite kuni Vaida ja Virlani.
[redigeeri] Kose aleviku areng okupatsiooniajal
Tagasilöök saabus kui Punaarmee 1941. aastal Eestist taganedes süütas Kose suuremad majad. Kokku hävis 25 maja (näiteks Haridusseltsi maja, mille kohal asub tänapäeval Kose Gümnaasium).
1950–1959, kui Kose oli samanimelise rajooni keskus, kiirenes taas ehitustegevus. Näiteks alustati täitevkomitee hoone ehitusega, mis aga 1960. aastal valmides läks Kose Keskkoolile, kuna Kose rajoon oli liidetud Harju rajooniga
16. jaanuaril 1992. aastal moodustati praegune Kose vald. Kose alevik säilitas oma koha valla halduskeskusena.
[redigeeri] Kose aardeleid
Vaata artiklit Kose aardeleid
Eesti suurim teadaolev noorema rauaaja hõbeaare. Avastati 1982. Kokku 1716 münti 8.–12. sajandist kogumassiga 1,9 kg.
Hõbemündid leidis Kose elanik Meelis Pärsik, kes oma koduõues kaablikraavi kaevas.
[redigeeri] Nime päritolu
Kose asula paikneb Pirita jõe lammiorus, mis on Kose asula juures kärestikulisem ja kiirema veevooliga, kui seda on jõgi ümberkaudsematel aladel. Pirita jõel paiknevalt väikeselt koselt pärinev arvatavasti ka nimi "Kose".
[redigeeri] Kose varjendid
[redigeeri] Haridus
[redigeeri] Kose Gümnaasium
Vaata artiklit Kose Gümnaasium
Kooli avamine osutus vajalikuks, kuna Palvere ja Kose-Uuemõisa algkoolid asusid kaugel. Varem oli Kosel töötanud ainult kirikukool, mida on esmakordselt mainitud 1840. aastal.
Kose Gümnaasiumi (endise Kose Keskkooli) sünniajaks võib pidada 1923. aastat kui Harju maakonna haridusnõukogu asus uue maakonna koolivõrku koostama ja otsustati avada Kose 6-klassiline algkool 3 õpetajaga. Esimesel aastal oli ette nähtud I–IV klassi avamine 2 õpetajakohaga. Koolijuhatajaks valiti Gustav Lindvest ja õpetajaks Eliisabet Rannamees. Klassiruumideks üüris vallavalitsus Kose Laenu- ja Hoiu-Ühisuselt saali, millest laudseintega poolitades 2 klassituba tehti. Õppetöö algas 4 klassiga 1. oktoobril 1923. aastal. Kooli tuli 68 õpilast.
Ravila vallavolikogu otsusega 30. aprill 1928 laiendati koolikohustus 1928. aastast 5 õppeaasta peale ja 1929. aastast 6 õppeaasta peale.
Esimesena lõpetasid 6. klassi 1928. aastal 6 õpilast, kes vahepeal olid õppinud Kose-Uuemõisa algkoolis.
Vallavalitsus lootis 1936. aastaks uue koolimaja ehitamisega lõpule jõuda. Seepärast katkestati üürileping Kose Laenu- ja Hoiu-Ühisusega. Endistesse kooli ruumidesse kolis postkontor. Vallavalitsus aga üüris kooliruumideks Kose koguduselt leeritoa. Koolile üüriti 3 klassiruumi, õpetajate tuba, köök ja eesruum riietehoiuks.
1938. aasta lõpuks valmis uus algkoolihoone. 15. detsembril võeti maja vastu ja anti sissekolimisluba. Õppetöö algas uues koolimajas 9. jaanuaril 1939.
1956. aastal muudeti Kose kool Kose Keskkooliks.
1960. aastal kolis Kose Keskkool uude majja, millele tehti suurem juurdeehitus 1975. aastal.
2000. aastal avati uus tänapäevanõuetele vastav võimla. Varem oli selle asemel kaarhall.
1. jaanuaril 2003. aastal muudeti Kose Keskkool Kose Gümnaasiumiks.
2006.aastal alustati uue tiiva ehitamist, mis peaks plaanide kohaselt valmima 2007. aasta sügiseks. Uude tiiba plaanitakse ümber tõsta eesti keele, matemaatika ja tööõpetuse klassid. Seejärel on plaanis ehitada selle tiivaga ühendatav suur saal, kuna vana aula ei vasta enam ammu kooli vajadustele.
Kose Gümnaasiumis töötas 2007. aasta alguses 48 õpetajat [1] ja 25 täiendavat personaliliiget [2].
Kose Gümnaasiumi direktor on Aarne Puistama, kes on samuti Kose valla Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees. Aarne Puistama on endine kooli poiste kehalise kasvatuse õpetaja ja ta annab endiselt kehalise kasvatuse tunde gümnaasiumiosale.
Kooli ajaleht kannab nime Koolihääl (varem kandis nime Mikromegas).
[redigeeri] Kose Kunstikool
Vaata artiklit Kose Kunstikool
Kose Kunstikool alustas tegevust 2001. aasta septembrikuus, kandes nime Kose Kunstikeskus.
2004. aasta sügisel koliti uutesse ruumidesse, mis paiknevad endise Kose Teeninduskooli ühes tiivas.
2005. aasta augustis, seoses riikliku loaga, muutus Kose Kunstikeskus kunstikooliks. Samuti lõpetas 2005. aasta kevadel kunstikooli esimene lend. Esimese lennu lõpetas kuus õpilast [3], mida on sama palju, kui 1928. aastal oli tänase Kose Gümnaasiumi esimesi lõpetajaid (tollal kuuenda klassi).
Kose Kunstikooli juhataja on Tiia Rodi.
Kose Kunstikoolis oli 2006. aastal kuus ringi (algklasside kunstiring, performance group, inglise keel, keraamika, klaasvitraaž, tarbekunstiring) mille töös osalesid 98 inimest (nii lapsed, noored kui täiskasvanud).
[redigeeri] Kose Muusikakool
Aadress: Pikk tänav 8.
...
[redigeeri] Kose Teeninduskool
Kose Teeninduskooli hoone kuulus Haridus- ja Teadusministeeriumile, kes andis vara üle Kose vallale (koos maa-aluste varjenditega).
2004. aastal liideti Kose Teeninduskool Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooliga. Selle järel lõpetati tegevus Kose Teeninduskoolis, kus suure õppehoonete kompleksi renoveerimine ja üleval pidamine oleks nõudnud liiga suuri kulutusi.
Kose vallavalitsusel on plaanis sinna üle kolida Kose raamatukogu ja Kose Muusikakool. Võimalik on ka, et tulevikus viiakse sinna üle Kose Gümnaasiumi algklassid.
Selle hoone eri osades tegutsevad Kose Kunstikool, Kose Päevakeskus, Kose Äriteeninduse osaühing, OÜ Kose Tervisekeskus, Kose Loomakliinik, Cicada AS, fotograaf, massöör, Kose konstaablipunkt, Kose kiirabi ja Kose Hambaravi OÜ. Varem tegutses seal ka kino. Samuti asub hoones kortereid.
[redigeeri] Kose kirik
Vaata artiklit Kose kirik
Kose Püha Nikolause kirik on üks Eesti vanimaid kirikuid, mille asutamisajaks loetakse 1231. aastal. Algselt oli tegemist puukirikuga, hiljemalt 1370. aastal valmis kivikirik. Esialgsest kirikust on säilinud vaid müürid.
Katolikuaegne kirik hävis 1482. aasta tulekahjus. Ülesehitamisel on kirikiku põhiplaan jäänud läbi aegade üldiselt samaks kui välja arvata kiriku põhjapoolne juurdeehitus 1858. aastal (1856–1858 lammutati kiriku põhjaküljel paiknenud käärkamber selle asemele kerkis suurem leerisaal, mida sai vajadusel ka kiriku laiendusena kasutada).
Torn ehitati kirikule 1873. aastal (pühitseti sisse 16. augustil). Torni otsa kaunistab kuldne muna, mille peal paiknevad rist ja kukk-tuulelipp.
Kirikutornis on praegu kaks kella, millest vanem pühitseti sisse 22. detsembril 1716. aastal siis veel vanas kirikutornis. Kella kinkinud Joh. Knorring, Habajalt. Teine kell telliti uue torni tarvis ja seati vanema ning väiksema kella kõrvale 1879. aastal.
Kose kiriku kunstimälestised on ristimisvaagen (15. sajand), vasklühter (17. sajand), kantsel (Tallinna tisleri T. Heintze töö 1630. aastast), paest hauaplaat (15. sajand) jm.
1774. aastal kinkis Carl Zoege von Mannteuffel kirikule altariseina. Altariseinal asetses puulaudadele maalitud "Kristus ristil", mis oli vahepeal mitu aastakümmet kinnikaetud praegu kiriku käärkambris paikneva Carl Sigmund Waltheri samasüžeelise maaliga (valminud 1855).
12. aprillil 1859. aastal seati üles leerisaali altarimaaliks mõeldud "Jeesuse haudapanek" (Carl Timoleon von Neffi järgi Otto Zoege von Mannteuffel), mis asub nüüd kiriku lõunaserval.
Kirikus paiknev orel on ehitatud 1890. aastal Gustav Normanni poolt. Orelile tehti 2002. aastal OÜ Olev Kentsi Orelitöökoja poolt põhjalik remont.
Kiriku kell seati torni 1921. aastal.
Kirikuaias neli rõngasristi. Rõngasristid on müüritud ka kahele poole Kose kiriku portaali. Kose kirik on arhitektuurimälestisena kaitse all.
Kirikuajas asuvad ka kaks kabelit, millest vanem pärineb Rootsi aja algusest ning paikneb keset kirikuaeda piiravat piirdemüüri. Uuem kabel on Ravila mõisniku Paul von Kotzebue kingitus Kose kirikule (valmis 1898).
Kiriku kõrval asub pastoraat, mis on alates 1997. aastast taas aktiivselt koguduse kasutuses.
[redigeeri] Kose kalmistu
Kose kalmistu vanimad hauad pärinevad 17. sajandist ja tänu sellele on tegemist ühe vanima kalmistuga Harjumaal.
[redigeeri] Mälestussammas sõjas langenud Kose kihelkonna meestele
Kose kalmistu keskel asub mälestussammas Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenud Kose kihelkonna meestele. Mälestussammas avati 5. juulil 1925. aastal. 1941. aastal ausammas lõhuti ning mälestussamba tükid veeti Pirita jõkke. 1989. aastal püstitati Kose Muinsuskaitse Seltsi aktiivsemate liikmete poolt endisele kohale samasugune mälestussammas, mis avati 17. juunil.
[redigeeri] Kose Lasteaed
1930ndatel ja 1940ndatel oli mitmetel aastatel kahe kolme kuu jooksul avatud suvelasteaed, mis töötas Kose Seltsimajas. Suvelasteaeda leiti kasvatajad kas spetsiaalsete koolituste läbinute hulgast või Tallinna Kodumajandusinstituudist. Lapstel oli võimalik mängida lasteaia poolt võimaldatud mänguasjadega, kuid söök tuli ise kaasa võtta. Suve lõppedes esitasid lapsed suvega õpitud laule ja luuletusi oma vanematele.
1954. aastal avati Kosel, Ravila mnt. 10 asuvas majas, esimene lasteaed. Lapsi oli lasteajas alguses 15. Peatselt koliti Kehra maantee 5 paiknevasse ühekordsesse majja. Tollel ajal töötas lasteaias kaks rühma.
1961. aastal remonditi pool praeguse muusikakooli majast (Pikk tänav 8) ja 22. septembril avati lasteaed endise kahe asemel 4 rühmaga, mis oli mõeldud 100-le lapsele (sõimerühmad jäid endisesse majja). Lasteaiatöötajaid oli kahe maja peale kokku 27.
Tänasel päeval kasutatavasse majja (Pikk tänav 30), mis on ehitatud spetsiaalselt lasteaiaks, kolis tollane Kose Lastepäevakodu 1978ndal aastal.
Hetkel on Kose Lasteaias 6 rühma, kus kokku käib 110 last vanuses 1,5–7. Töötajaid on Kose Lasteaias 30 (13 õpetajat, logopeed, eripedagoog ja 15 muud töötajat).
[redigeeri] Kose Päevakeskus
Kose Päevakeskus asub aadressil Hariduse tänav 2. Kose päevakeskuse juhataja on Malle Lambasaar.
Päevakeskuses tegutsevad mitmed ringid (näiteks: kabe-male ring, laulumängutunnid väikelastele, tervisevõimlemine eakatele) ja seal pakutakse ka sotsiaalteenuseid.
[redigeeri] Rahvastik
Kose alevikus, kui Kose valla keskuses, elab 1. märtsi 2006 andmetega 2156 elanikku, mida on enam kui 1/3 valla rahvastikust.
Rahvaarvu muutumine: ....
[redigeeri] Kultuur
[redigeeri] Kose raamatukogu
Kose raamatukogu asub aadressil Ravila maantee 12.
Kose raamatukogu juhatajaks on Heljo Järvelaid.
[redigeeri] Kose raamatukogu ajalugu
21. märtsil 1908. aastal anti välja ametlik tegevusluga Kose raamatukogu asutamiseks. Kose raamatukogu juhatajaks kinnitati vallakirjutaja Tõnis Hommik ja avati sama aasta 6. juulil.
1941. aastal hävis sõjas kogu raamatukogu. Taastati 1949. aastal.
1993. aastal muutus Kose raamatukogu Kose valla eelarveliseks asutuseks.
1. juulil 1996. aastal alustati tegevust tänastes ruumides (Ravila mnt. 12).
[redigeeri] Kose raamatukogu statistika
2004. aastal oli Kose raamatukogus 26 975 raamatut. 2005. aastal sooritati Kose raamatukogust 30 316 laenutust 15 885 külastuse jooksul. Seda 1199 lugeja poolt.
[redigeeri] Kose Pasunakoor
Kose Pasunakoor tegutseb juba 1881. aasta kevadest.
Kose Pasunakoori juhendaja on Olev Roosa.
[redigeeri] Rahvatantsurühm Kirilind
Rahvatantsurühm Kirilind tegutseb alates 1971. aasta sügisest. Alates 1973. aastast osa võtnud kõigist üldtantsupidudest. Saavutustest näiteks II koht Vabariiklikul naisrühmade võistutantsimisel 2000. aastal.
[redigeeri] Kose Kammerkoor
Kose Kammerkoor on loodud 12. septembril 1989. aastal.
Kose Kammerkori juhendajad on Heli Seppja Inta Roost.
[redigeeri] Folkansambel "Pillipiigad"
Kose Muusikakooli folkansambel "Pillipiigad" tegutseb alates 1987. aasta maikuust.
Juhendajad on Juta Helilaid ja Angelika Kadarik.
[redigeeri] Kose Valla Naiskoor "Krõõt"
Naiskoor on loodud 1981. aasta septembris. Naiskoori loojaks oli Juta Helilaid.
Koori praegune dirigendi on Tiina Steinberg.
Kose Valla Naiskoori sõpruskoorideks on: Kuusalu naiskoor "Kadri", Kuusalu Meeskoor, Rapla Meeskoor, Haapsalu Meeskoor, Lihula Meeskoor, Haapsalu naiskoor "Kaasike" ning Jõgeva meeskoor "Mehis".
[redigeeri] Kose lauluväljak
...
[redigeeri] Kose Vallamaja
Vallamaja, milles töötavad volikogu, vallavalitsus ja haldusaparaat, asub Kose alevikus aadressil Hariduse 1.
[redigeeri] Tehnilised infrastruktuurid ja maa Kose alevikus
Kose alevikus toimib keskküttesüsteem, mida teenindab U-M Soojus OÜ (Kose vallale kuuluv osaühing). Küttena kasutatakse valdavalt põlevkiviõli.
Kose alevikus paikneb elektri jaotusvõrgu 35 kV alajaam.
Kosel alevik on varustatud ühisveevärgiga. Kose valla vee-ettevõtteks on OÜ Kose Vesi millest 51,1% kuulub vallale.
Kose alevik on ühena kümnest suuremast Kose valla asulast ning elamurajoonist, mis on varustatud tänavavalgustusega. Teised asulad on Ravila, Kose-Uuemõisa, Palvere, Oru, Karla, Vardja, Sepa, Männimäe ja Heinamäe (kaks viimast on elamurajoonid Oru külas).
Kose vallas on maa jagatud kolme maksutsooni, millest Kose alevik moodustab ühe tsooni. Maamaks Kose alevikus on 2,0 % maa hinnast aastas.
[redigeeri] Tervishoid
Tervishoiualast abi osutavad Kosel 3 perearsti, kellel on ka harukabinette Kose-Uuemõisas ja Orus. Tegemist on Kose valla ainukeste perearstidega.
Eriarstide juurde suunatakse Kose aleviku (ja ka Kose valla) elanikke valdavalt Tallinna meditsiiniasutustesse.
Kiirabiteenust osutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabi brigaadi, mis paikneb Kosel vanas teeninduskooli hoones (Hariduse 2).
Tervishoiualased kulud Kose valla eelarves on väga väikesed – 2006. aastal oli eelarves tervishoiule ette nähtud 130 000 krooni.
Kosel, aadressil Pikk tänav 15, asub ka apteek.
[redigeeri] Hambaravi
Kosel pakuvad hambaravi võimalust kaks ettevõttet: OÜ Hambaravi Malle Veering (asub samas majas, kus postkontor) ja OÜ Kose Hambaravi (asukohaga Hariduse 2, esimesel korrusel).
[redigeeri] Kose sanatoorium
Esimesed haiged võeti Kose sanatooriumisse 25. mail 1966.
Kose sanatooriumis ravitakse tuberkuloosihaigeid.
Tänapäeval kuulub Kose sanatoorium sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Kose sanatooriumis on 100 voodikohta.
[redigeeri] Veterinaaria
Veterinaaria alast teenust pakub Priit Koppeli Kose Loomakliinik (Harituse 2).
[redigeeri] Ettevõtlus
[redigeeri] Suuremaid ettevõtteid
- AS Kohuke Kodulehekülg
- AS Radix Kodulehekülg
- PIU Tekstiil OÜ
- AS Kose Mööbel Kodulehekülg
- OÜ Kose Elekter Kodulehekülg
- Ecoterm AS Kodulehekülg
- Cicada AS
[redigeeri] Transport
Kohalikud ühistransporditeenused on tihedalt seotud kooliliinidega. Koolipäevadel on bussid kolmel Kose vallas moodustatud liinil 5 korda päevas, koolivaheaegadel 3 korda päevas ja nädalavahetustel ning riiklikel pühadel liiklust ei toimu.
Bussiliine Tallinn-Kose-Ardu ning Tallinn–Kose–Habaja–Kuimetsa kasutavad Tallinnas ja Kosel tööl ning koolis käivad inimesed. Samuti sõidab Kose–Tallinn–Kose suunal kaks väikebussiliini tööpäevadel 25 ja puhkepäevadel 11 korda päevas. Pileti hind Koselt Tallinna kasutades väikebussiliini on 28 kr või 30 kr.
[redigeeri] Keskkonnakaitse ja prügimajandus
Olmejäätmete veoga Kosel tegeleb OÜ Radix Hooldus. Olmejäätmete ladustamiseks kasutatakse Oru lähedal asuvat Nõrava prügilat (kuni 1. juuli 2009), samuti Jõelähtme ja Väätsa prügilat.
Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Kose bensiinijaamas. Samuti on kauplustes ja koolides on vanade patareide kogumiskonteinerid. Suuregabariidilisi jäätmeid viiakse ära kampaania korras.
Kose territooriumil asub ka potentsiaalseid keskkonnaohtlikku objekte, mis kuuluvad likvideerimisele. Näiteks Kose masuudihoidla.
Suviti on tööl aednik, kes hooldab Kose aleviku haljasaladele istutatud puid-põõsaid ja püsikuid.
[redigeeri] Turvalisus
Korrakaitsega tegelevad politsei Kose piirkonna konstaablid, keda abistavad abipolitseinikud ja MTÜ Kose korravalve. Viimasenamainitu on valla ja ettevõtjate koostöös loodud ning osaliselt valla eelarvest finantseeritud asutus, kus töötab 7 teenistujat.
Kose alevikus tegutseb Kaasiku naabrivalve piirkond, mis on üks kahest Kose valla territooriumil moodustatud naabrivalvepiirkondadest.
Nii Kose alevikus, kui Kose vallas üldiselt, ei ole ettevõtteid, mis võiksid endast kujutada suurt ohtu ümbruskonnale.
[redigeeri] Sport
Kose Spordimaja [4]
Kose Korvpalliklubi
Kose Orienteerumisklubi
Kose Tenniseklubi
Kose RG ujumisklubi
[redigeeri] Kose Spordikool
Kose Spordikool (tegutseb 1. septembrist 1996) tegeleb kergejõustiku, ujumise ja korvpalliga. Kool allub Kose Vallavalitsusele. [5]
[redigeeri] Kergejõustikuklubi Kose 2000
Kergejõustikuklubi Kose 2000 [6]
[redigeeri] Kose Maadlusklubi "Võimula"
Kose Maadlusklubi "Võimula" on oma nime saanud Eesti raskejõustiklase Tõnu Võimula (11. september 1871–1955) järgi, kes elas Kose kihelkonnas, Tuhalas.
[redigeeri] Karateklubi "Daigo"
Karateklubi "Daigo" tegutseb nii Kosel kui ka Tallinnas Sikupilli Keskkoolis.
[redigeeri] FC Kose
[redigeeri] Kose ujula
Vaata artiklit Kose ujula
Kose ujula on nelja rajaga 25 meetri pikkune ujula.
[redigeeri] Kose alevikuga seotud silmapaistvaid isikuid
Meresõitja-maadeavastaja Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn – 3. veebruar 1846 Tallinn) oli Triigi mõisa omanik (Triigi mõis kuulus tollel ajal Kose kihelkonna alla). Ta on maetud Kose kiriku kalmistule.
Kose kirikuaeda on maetud ka Peter August Friedrich von Mannteuffel (1768–1842), kes oli Ravila mõisa valitseja kokku 63 aastat. Mannteuffel suhtus väga sõbralikult talurahvasse, oskas kõiki talutöid ja olevat lasknud endale isegi mõisatallis mõned piitsahoobid anda, et teada saada, mida talupojad ihunuhtluse ajal tunnevad. Rahva seas "hullu krahvina" tuntu avaldas ka jutukogu "Aiawite peergo walgusel", milles kajastas talurahva elu ja kombeid.
Eestimaa konsistooriumis tegutses pietistide grupp. Sinna kuulus ka Hermann Johann Heitzig Koselt. Nad andsid välja eestikeelse Uue Testamendi (1715), kirikliku käsiraamatu (1721) jm.
Joachim Cottlieb Schwabe (1754–1800) sündis Kosel pastori pojana. Toimetas 1790-ndail aastail Tallinnas väljaantavat "Eesti Ma-Rahva Kalendrit".
Kose alevikust on pärit arheoloog Marta Schmiedehelm (10. juuni 1896 – 26. juuni 1981).
Kose kirikuõpetaja Harald Põld (15. november 1874 – 20. august 1939) oli paljude seltside ja ühistute juhatuse esimees, "Eesti keeleõpetus koolidele" koostaja.
Kosel töötas 20. sajandi aluses 45 aastat arstina dr. Jüri Kaupmees (14. jaanuar 1889 – 22. detsember 1966), kes saavutas rahva hulgas erakortse populaarsuse ja oli valitud paljude seltside auliikmeks.
Valve Ventsel (14. aprill 1925, Kadrina – 23. oktoober 2005, Kose) oli luuletaja ja kunstnik.
Ooperilaulja Mati Kõrts lõpetas 1981. aastal Kose Gümnaasiumi.
Samuti on Kose Gümnaasiumi (tollel ajal Kose Keskkooli) 40. lennu (lõpetas 1999) lõpetanud tuntud raadiohääl – Meelis Kompus (sündinud 27. detsembril 1980).
Postimehe ajakirjanik Erkki Bahovski on Kose Gümnaasiumi 29. lennu lõpetaja.
[redigeeri] Vaata ka
- Kose kihelkond
- Kose külanõukogu
- Kose vald
- Pirita jõgi
[redigeeri] Välislingid
Külad: Ahisilla | Kanavere | Karla | Kata | Kolu | Krei | Kuivajõe | Liiva | Nõmbra | Nõrava | Oru | Palvere | Raveliku | Saula | Sõmeru | Tade | Tammiku | Tuhala | Vardja | Vilama | Viskla | Võlle