Siena toomkirik
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Siena katedraali ehitamist alustati 12. sajandil romaani stiilis, kuid 13. sajandist rajati seda edasi gooti stiilis ning nüüd on sellest väljakujunenud üks parimaid Itaalia gooti arhitektuuri näiteid. Kiriku seinad on on kaetud valge ja musta marmoriga ning katedraali marmorpõrandad on dekoreeritud Domenico Beccafumi poolt. Pinturichio maalis Piccolomini raamatukogu freskod, mis rajati 1495. aastal kardinal Franssesco Piccolomini poolt, kellest hiljem sai paavast Pius III.
Ehitise esimesed struktuurid on veidrad ning neid katab legendide vari. Katedraali pragusel asukohal seisis üheksandal sajandil kirik koos paavsti paleega. 1058. aasta detsembris peeti kirikukogu, mille tulemusel valiti uueks paavstiks Nicholas II. 1196. aastal hakati rajama uut katedraali. 1215. aastal peeti seal juba päevaseid missasid. 1226. aastast on märkmeid valge ning musta marmori transpordi kohta. Võlv ja transeptid konstrueeriti 1259.- 1260. aastal.
1339. aastal plaaniti teist suurt lisaehitustööd. Uus lööv ja risti vahekäik oleksid kiriku struktuuri enam kui kahekordistanud. Ehituse, mida alustati Giovanni d’Agostino käe all, kes on rohkem tuntud skulptorina, katkestas 1348 aasta „must surm“- katk. Algsed vead olid siis juba avastatud ning laiendustöid peale katkulainet enam ei jätkatud. Välimised seinad, mis on sellest laiendamisest alles jäänud, on nähtavad kirikust lõuna pool. Löövi põrand aga on nüüdseks kujunenud parkimisplatiks ja muuseumiks. Hoolimata laiendustööde poolelijätmisest tõestavad need Siena auahneid plaane, võimsust ja suuri kunstilisi saavutusi.