Arutelu:Õudusulme
Allikas: Vikipeedia
käsitleb ka õudusulme maailma sellisena
- Kas ulme defineerimisel ongi oluline, et ulme just käsitleb ja just maailma? Üldiselt ju kunst ei käsitle maailma ja tavaliselt ta isegi kujuta maailma. Andres 19. märts 2006, kell 22.54 (UTC)
-
- Ulmet niimoodi defineeritakse. Ulme mõte on enamasti just vastanduv suhestumine tavapärase arusaamisega maailma asjadest ja nende toimimisest. --Kamma 19. märts 2006, kell 23.07 (UTC)
-
-
- See definitsioon ongi mulle arusaamatu. Andres 19. märts 2006, kell 23.15 (UTC)
-
-
- See on kirjandusteadlase definitsioon ja mitte metafüüsiku oma. Tegelikkusena või tavapärasusena soovitan siin võtta valitsevat arusaama või statistilist keskmist. Siit tuleneb muidugi, et igas kultuuris on oma ulme. Täpsemalt sõnastamine poleks muidugi halb, aga minu meelest siin tõsist probleemi või vastuolu pole. Ulme ongi mitmetine. Minu jaoks on ka romantilised ajaviiteromaanid paras ulme. Ja pornograafia on seksuaalne ulme. Mõne jaoks mitte. --Kamma 19. märts 2006, kell 23.23 (UTC)
-
-
- Kas siis on mõeldud, et maailma kujutatakse teistsugusena, kui valitsev arusaam parajasti arvab selle olevat?
-
-
-
- Sa tahad öelda, et definitsioon on teadlikult ebamäärane? See võib ju põhimõtteliselt nii olla, aga ma ei tahaks hästi uskuda, et pornograafiat ja romantilisi ajaviiteromaane on tahetud ulme alla paigutada.
-
-
-
- Probleem on minu jaoks selles, mille poolest erineb ulme lihtsalt fiktsioonist. Fiktsioonis on alati midagi, mida tegelikult maailmas ei ole. Mida aga tähendab, et maailm ise on teistsugune? Kas see tähendab, et neid ja neid asju ei saa maailmas olla? Aga teadusulmes ju sageli eeldatakse, et just saab, kuigi ei ole. Ja õudusulmes, nagu ma Sinu jutust aru saan, samuti eeldatakse, et nii saab olla. Kas asi on siis selles, et lähtutakse mittetavapärasest eeldusest?
-
-
- Mingis mõttes ongi õudusulme mõte ja toime selles, et me ei tea, missugune maailm tegelikult on. Selle võiks isegi "definitsiooni" sisse kirjutada. --Kamma 19. märts 2006, kell 23.26 (UTC)
-
-
- Siis me ju saaksime hoopis teistsuguse definitsiooni, mis ei käiks praeguse ulme definitsiooniga kokku. Andres 19. märts 2006, kell 23.53 (UTC)
-
Kas õuduskirjandus erineb kirjanduslikust õudusulmest? Andres 19. märts 2006, kell 22.54 (UTC)
- Ei, miks? --Kamma 19. märts 2006, kell 23.07 (UTC)
-
- Tekstist see ei selgu. Võiks ju arvata, et õuduskirjandus on lihtsalt see, mille lugemisel hakkab õudne. Andres 19. märts 2006, kell 23.15 (UTC)
- Ma ei saa aru, miks see peaks üldse tekstist selguma. Tekstis räägitakse õudusulmest ja õuduskirjanikest. Sest õuduskirjandus oli enne õudusfilme. --Kamma 19. märts 2006, kell 23.23 (UTC)
-
- Minu meelest peaks õuduskirjanikke mainides selgelt ütlema, et kogu õuduskirjandus on õudusulme, kui see nii on mõeldud. Selles artiklis peaks ju ütlema, mis on õudusulme liigid ja kuidas neid nimetatakse. Andres 19. märts 2006, kell 23.53 (UTC)
Õuduskirjandust on tugevalt mõjutanud Ann Radcliffe, Horace Walpole, Mary Wollstonecraft Shelley, John William Polidori, Bram Stoker, Edgar Allan Poe, H. P. Lovecraft, Stephen King.
- See on segane. Õuduskirjandust (ega hirmukirjandust, millest allpool juttu tuleb) pole artiklis varem mainitud ning jääb segaseks, mis vahekorras need on õudusulmega. igatahes, kui öelda, et need ja need autorid on õuduskirjandust mõjutanud, siis jääb mulje, nagu nende looming ei kuuluks õuduskirjanduse hulka. Andres 15. september 2006, kell 08:40 (UTC)
Lugesin nüüd ülalt Kamma selgitust, et õuduskirjandus on õudusulmekirjandus. See tuleks välja öelda, sest see ei ole sugugi iseenesestmõistetav. Mina näiteks selle peale ei tulnud, vaid pidasin võimalikuks, et õuduskirjandus võib olla õudusulmekirjandusest laiem mõiste. Andres 15. september 2006, kell 08:43 (UTC)
- Ma ei peaks seda selgituseks, vaid kooskõlalise seostamise katseks. Minu jaoks on põhiline küsimus, mis on ulme ja ilukirjandusliku romaani (mõlemad on inglise keeles enamasti fiction) eristus. --Kamma 16. september 2006, kell 06:55 (UTC)
-
- "Ulme" ei käi ju ainult kirjanduse kohta. Tuleks küsida, millises vahekorras on ulme ja kunstiline fiktsioon. Ja rahuldavat vastust sellele pole (vähemalt mitte Vikipeedias) minu meelest antud. Isiklikult arvan, et ulmet saab defineerida ainult ajalooliselt ja žanrilooliselt, mitte fiktsiooni iseloomu järgi. Andres 16. september 2006, kell 07:02 (UTC)
-
-
- Minu meelest on ulme peamiselt kirjandusega seotud, vähemalt narratiiviga, st hõlmab ka filme. Maalikunstis on selle kohta minu meelest muud ja peenemad nimed. Ulme üks külg on see, et ta pole sündinud kõrgkultuuri nähtusena, st on eraldi maalikunsti, teatri jne kategooriatest, kuigi tänapäevaks segunenud. Sestap on ulme klassikaliseks meediumiks filmid, ajakirjad ja pehmete kaantega raamatud. --Kamma 16. september 2006, kell 08:18 (UTC)
-
-
-
-
- Hästi, aga ulmefilm kuulub küll ulme, kuid mitte ulmekirjanduse alla, eks ole? Andres 16. september 2006, kell 11:18 (UTC)
-
-
-
-
-
-
- Ma arvan küll. Aga ulme all tuleks rõhutada, et see on esmajoones seotud rahvapärase kirjandusega, siis filmiga ja muu rahvaliku meediaga. Aga ma pole kindel, kas selline käsitlus võiks olla spetsialistide poolt tunnustatud. --Kamma 16. september 2006, kell 13:48 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
- Vaevalt saaks asjatundjad selles asjas teisel arvamusel olla. Muide, ulmel on olemas ka kõrgelaubalisemaid avaldusi. Andres 16. september 2006, kell 14:55 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Väljaspool kirjandust ja filmi? Kas need identifitseerivad end ulmena? --Kamma 16. september 2006, kell 15:48 (UTC)
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Ei, ma pidasin silmas eeskätt kirjanduses. Minu meelest ei ole kogu ulmekirjandus rahvapärane. Kas või Lemilgi on selliseid asju, mida rahvapärane lugeja ei naudi. Või näiteks Strugatskitel. Filmi kohta võiks tuua näiteks Tarkovski "Solarise" ja "Stalkeri" (Lemi ja Strugatskite ainetel). Andres 16. september 2006, kell 16:29 (UTC)
-
-
-
-
-
-