Kahikatea
Allikas: Vikipeedia
Kahikatea (ka: kahitkatea; Dacrycarpus dacrydioides (A. Rich.) de Laub.) on Uus-Meremaal endeemne okaspuu kivijugapuuliste sugukonna perekonnast Dacrycarpus.
Sisukord |
[redigeeri] Tüvi
Puu kasvab 55 meetri kõrguseks ning on Uus-Meremaa kõrgeim pärismaine puu. Enne ulatuslikku raiet oli teada üle 60 m kõrgusi kahikateasid, kuid praegune kõrgeim puu Pirongia Metsakaitsealal on 55 m kõrgune.
Tüvi on aluselt toestatud.
[redigeeri] Võra
Võra on laikoonusjas.
[redigeeri] Lehed
Lehed (okkad) on lineaalsed, nõeljad, igihaljad.
Asetsevad võrsetel vastastikku, spiraalselt.
Noortel taimedel on nad naaskeljad, 3...8 mm pikkused. Nad on alusel keerdus ning asetsevad tasapinnaliselt laiali ümber võrse.
Täisküpse kahikatea lehed on soomusjad, 1...2,5 mm (kuni 3 mm) pikkused ning paiknevad võrse vastu liibunult.
[redigeeri] Käbi
Käbid on väga muundunud. Seemnesoomustest saab täiskasvanud kahikateal oranž kuni punane (erkpunane) lihakas marjataoline seemnerüü ("vili") üksiku tipmise seemnega, mille läbimõõt on 3...5 mm.
[redigeeri] Paljunemine
Kahikatea on tuultolmleja.
Seemneid levitavad linnud, kes söövad lihakat seemnerüüd ning kannavad seemneid edasi väljaheitega.
[redigeeri] Levila ja kasvukohad
Kahikatea on valdav Põhja- ja Lõunasaare madalikumetsades ja märgaladel.
Kunagi kasvasid suured kahikateametsad. Raie tõttu on suured metsad kadunud. Salusid on läänerannikul raskesti ligipääsetavates soodest. Mujal kasvavad hajusalt üksikud puud.
Kahikatea leviku kõrguspiir on 600 m.
[redigeeri] Kasutamine
Seemnerüüd on söödavad. Maooridele on see olnud tähtis toit. Erametsades toimub lõikus lubade alusel, mis eeldavad kindlat lõikustehnikat.
Et kahikatea puit ei lõhna, siis valmistati sellest eksportvõi kaste. Raie on kahikatea levikut tunduvalt vähendanud.
[redigeeri] Looduskaitse
Liik ei ole ohustatud.