Edward I
Allikas: Vikipeedia
Edward I (alates 14. veebruar 1254), Earl of Chester, ka Edward Longshanks (17. juuni 1239, Westminster, Middlesex – 7. juuli 1307, Burgh-on-Sands, Cumberland) oli Inglismaa kuningas ja Iirimaa lord (20. november 1272 – 7. juuli 1307).
Valitsejatiitel: By the Grace of God, King of England, Lord of Ireland and Duke of Aquitaine (Dei Gracia Rex Anglie Dominus Hibernie et Dux Aquitanie)
1284. aastal, pärast 1282. aastal alanud ülestõusu mahasurumist, läks Walesi territoorium Inglismaa koosseisu, alates 1301. aastast, kui Edward I andis selle tiitli oma pojale, Edward II-le kannab Inglise troonipärija tiitlit Walesi prints.
Edward I püüdis endale allutada ka Šotimaad, mis tal tänu sealsetele pärimistülidele ajutiselt ka õnnestus. William Wallace'i juhtimisel suutsid šotlased end küll uuesti vabaks võidelda, kuid pärast aastate pikkust võitlust suutis Edward Wallace'i vangistada ning Šotimaa uuesti allutada. Robert Bruce'i juhtimisel suutsid šotlased oma iseseisvuse siiski hiljem taastada.
[redigeeri] Abielud
1. novembril 1254 abiellus Edward I Kastiilia Eleanoriga, kellega sai 15 last. Eleanor suri 1299. aastal.
10. septembril 1299 abiellus Edward I Prantsuse Margueritega, kellega sai 3 last.
11 last suri enne Edwardit.
[redigeeri] Välislingid
Eelnev: Henry III |
Inglismaa kuningas 1272–1307 |
Järgnev: Edward II |