Giuseppe Arcimboldo

Allikas: Vikipeedia

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas:


http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/archimboldo/tekst.htm

Itaalia maalija ja üks manerismi peaesindajaid Giuseppe Arcimboldo sündis 1527. (mõningatel andmetel 1530.) aastal Milanos. Tema nimest on mitmeid variante, kuna kunstnikul oli kombeks oma maalidele erinevaid allkirju kirjutada. Näiteks Josephus, Joseph või Josepho Arcimboldi või Arcimboldus. Tema perekond oli suursugune, sinna kuulusid ülempiiskopid, juristid ja kunstnikud. Kuigi tema varajasest elust on vähe teada, on kindel, et sidemed aadelkonnaga aitasid tal kindlustada töökoha katedraalide freskode ja akende kujundajana.

Oma debüüdi kunstnikuna tegi Arcimboldo, kui ta oli 22-aastane. Aastatel 1549-1551 töötas ta koos oma isaga Milano toomkirikus, kus nad koos valmistasid vitraaži- ja vaibakartoone. Ta jätkas seda tööd ka pärast isa surma kuni 1558. aastani.

1562. aastal sõitis ta keiser Ferdinand I kutsel Viini. Sealses Hapsburgi õukonnas asus ta tööle portreemaalijana. Seal valmisid ta esimesed maalid kuulsatest seeriatest "Aastaajad" ja "Elemendid". Võimeka mehena tegutses ta õukonnas veel arhitektina, disainerina ja mehaanikuna ning tänu suurele teadmistepagasile omas mõjuvõimu ka Maximillian II üle. 11 aastat, mil ta töötas Rudolf II alluvuses, võib pidada Arcimboldo karjääri haripunktiks.

Arcimboldo tegid eriliseks tema allegoorilisefantastilised maalid, mille naturalistlikult kujutatud lilledest, loomadest, puuviljadest, taimedest ja tarbeesemetest moodustusid inimolendid ja portreed. Tema maale peeti tõelisteks vigurpiltideks. Näiteks "Aednik ehk Mees ja aedviljad", millel õigetpidi vaadates on näha kausitäit lopsakaid puuvilju. Kui aga tagurpidi pöörata ilmub silme ette paksupõseline lustakas mees, kel silmadeks pähklid ja huulteks kaks puravikku.

Ajapikku vaimustus Arcimboldost vaibus. Teda hakati pidama rohkem omapäraseks veiderdajaks kui tõeliseks kunstnikuks. Peale surma unustati Arcimboldo sootuks ning taasavastati alles aastasadu hiljem, mil temast jälle geenius tehti.