Wilhelm von Hohenzollern

Allikas: Vikipeedia

Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg; 14981563) oli viimane Riia peapiiskop aastatel 15391561/1563. Ta oli Brandenburgi kuurvürsti Albrecht Achillese poja Friedrichi poeg ning esimese Preisimaa hertsogi Albrechti vend.

Wilhelm püüdis juba 1530. aastate alguses saada mõne Vana-Liivimaa riigi valitsejaks. 1532. aastani võitles ta Saare-Lääne piiskopi koha eest, vallutades Läänemaa. Ordumeister Wolter von Plettenbergi nõudel pidi ta selle piiskopile siiski tagastama. Oma venna toel tõusis Wilhelm aga 1539. aastal Riia peapiiskopiks ning hakkas otsima vahendeid, kuidas oma valdusi sekulariseerida (püüdis venna eeskujul luua pärilikku võimu). Sellest tõusis suuri pingeid Liivi orduga, mis püüdis Liivimaa senist valitsuskorraldust säilitada. Lõppkokkuvõttes ei läinud Wilhelmil korda peapiiskopkonda sekulariseerida.

1556. aastal nimetas Wilhelm oma järglaseks (koadjuutoriks) Mecklenburgi hertsogi Christophi, ehkki 1547. aastal olid Liivimaa seisused kokku leppinud, et koadjuutorit ei tohi ilma teiste Liivimaa riikide nõusolekuta valida. Pealegi tundus, et Poola ja vend Albrechti abiga plaanitseb Wilhelm Riia peapiiskopkonda taas sekulariseerida ning (sarnaselt Preisimaaga) Poola vasallriigiks teha. Seetõttu võtsid orduväed Wilhelm Fürstenbergi juhtimisel Wilhelmi ja Christophi vangi, see sai koadjuutorivaenuse alguseks. Poola ja Albrechti nõudel pidi ordu Wilhelmi aga peagi vabastama ning tema õigused taastama. Samuti sõlmiti Posvoli lepe, mis Liivimaad Poolale oluliselt lähendas (sõlmiti Vene-vastane liit ning anti garantiisid Wilhelmi võimule).

1558. aastal alanud Liivi sõja ajal püüdis Wilhelm esialgu oma riiki koostöös orduga päästa. Ent 1561. aastaks oli selge, et kohalikud riigid ei suuda end enam Venemaa eest kaitsta ning Poola oli selleks ajaks Lõuna-Liivimaa sisuliselt okupeerinud. Nii ei jäänudki peapiiskopil muud üle, kui koos ordumeistri ning vasallidega Poola kuninga Sigismund Augusti juurde minna ning talle alistuda. See sai teoks 1561. aasta novembris, mil lepiti kokku, et Riia peapiiskopkonna maad lähevad otseselt Sigismund Augusti valdusesse, kes moodustas neist (ja mõningatest ordualadest) Üle-Väina hertsogkonna. Ainsana oli Poolale alistumise vastu Riia linn, mis sai sisuliselt vabalinnaks (kuni 1581. aastani, mil oli sunnitud Poolale alistuma).

Wilhelmile kui (vormiliselt) katoliiklikule peapiiskopile jäi kuni surmani vaimulik võim Riia peapiiskopkonna aladel. Pärast seda lõpetas Riia peapiiskopkond oma eksistentsi täielikult.

Eelnev:
Thomas Schoning
Riia peapiiskop
15391561/1563
Järgnev:
puudus


Teised keeled