Herbert Brede
Allikas: Vikipeedia
Herbert Brede (25. aprillil 1888 Püssi vald – 6. oktoober 1942 Norilsk) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane.
Õppis Peterburi I Reaalkoolis, lõpetas selle 1907. Sama aasta 14. septembril hakkas õppima Peterburi Mihhaili suurtükiväekoolis, mille lõpetas 19. augustil 1910. aastal nooremleitnandina. Teenis 5. kütisuurtükiväe divisjonis, kus ülendati leitnandi auastmesse.
Esimese maailmasõja ajal läks rindele. Võitles Saksa ja Austria rindel. Mais 1915 sai alamkapteniks. 21. oktoobril 1916 kapteni auastme. Detsembris viidi üle 100. suurtükiväebrigaadi, kus teenis patareiülemana sõja lõpuni. Sõjas sai mitmeid kõrgeid autasusid.
Maailmasõja lõppedes tuli kapten Herbert Brede tagasi Eestisse. 16. detsembril 1918 nimetati ta 1. suurtükiväepolgu 1. divisjoni ülemaks. 21. jaanuaril 1919. 2. suurtükiväepolgu ülemaks ja 1. augustil 1919 Suurtükiväe Valitsuse ülemaks.
Vabadussõjas osutatud teenete eest anti Herbert Bredele I liigi 2. järgu Vabadusrist, rahaline autasu 225000 marka ja Tammiku talu Valkla külas Harjumaal. Vabadussõja ajal 8. juulil 1919 edutati alampolkovnikuks. 11. veebruaril. 1920. polkovnikuks. 10. juulil 1920 määrati Herbert Brede suurtükiväe inspektoriks, ühtlasi ka Kindralstaabi Kursuste (1925. aastastst Kõrgem Sõjakool) suurtükiala lektoriks.
1923. aasta aprillist juulini täiendas ta end Prantsusmaal. 1927 aasta augustis hakkas õppima Prantsusmaa Kõrgemas Sõjakoolis (École Supérieure de Guerre). Lõpetas õpingud 1929. aastal ning teenis seejärel mõnda aega edasi suurtükiväe inspektorina. 1. augustil 1930 nimetati ta Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemaks.
1933. aastal lahkus Herbert Brede omal soovil ametist, kuna protesteeris toonase kaitseministri Aleksander Tõnissoni ohvitseride väljaõppe- ja kasvatusmeetodite vastu. 1. mail 1933 aastal määrati ta Kõrgema Sõjakooli alaliseks lektoriks ja sama aasta 1. septembrist ka 1. diviisi ülema kohusetäitjaks. Saatuse irooniana oli samalt kohalt eelnevalt vabastatud Aleksander Tõnisson.
6. septembril 1934 aastal määrati Brede 3. diviisi ja ühtlasi ka Tallinna Garnisoni ülemaks. Sellel ametikohal töötas ta Eesti Vabariigi iseseisvusaja lõpuni. 24. veebruaril 1935 ülendati kindralmajoriks. Septembris 1939 määrati ülemjuhataja kindral Johann Laidoneri üheks asetäitjaks.
Herbert Brede oli Eesti suurtükiväe praktiline organiseerija, taktika ja strateegia väljatöötaja. Tema sulest ilmus hulgaliselt sõjalisteoreetilisi ja sõjajaloolisi artikleid.
Ta oli tegev Ohvitseride Keskkogu juhatuses ja 1938 Sõjavägede Nõukogu liige. Oma rahuaastate tegevuse eest autasustati Bredet I, II ja III klassi Kotkaristiga. Ta oli ka Läti Karutapja III järgu ja Poola Sõjaristi kavaler.
Okupeeritud Eestis määrati Brede kaitseväest moodustatud 22. territoriaal-laskurkorpuse suurtükiväe ülemaks, kust ta vallandati juuni alguses 1941. aastal ning arreteeriti 28. juunil 1941. (Mõnedel andmetel saadeti Herbert Brede juunis Moskva akadeemiasse õppima ning ta arreteeriti seal koos teiste eesti ohvitseridega sõja puhkemise järel.)
Ta sattus Venemaale Norilski vangilaagrisse. Seal mõistis sõjatribunal ta 29. juulil 42 süüdi §58-16, §58-2 ja §58-11 alusel ning 6. oktoobril 1942. lasti kindral Herbert Brede Norilski laagris maha.
Herbert Brede abiellus Sophie Neuhauseniga 1918. aastal. Abielu oli lastetu.