Arukask
Allikas: Vikipeedia
Arukask | |
![]() |
|
Taksonoomia | |
Riik: | Taimed Plantae |
Hõimkond: | Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass: | Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts: | ? Fagales |
Sugukond: | Kaselised Betulaceae |
Perekond: | Kask Betula |
Liik | Arukask pendula |
Betula pendula |
Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks.
Tavaelus nii arukaske, kui ka sookaske nimetatakse lihtsalt kaseks. Ainult spetsialistid ja asjatundjad saavad neid kaks kase liiki eristada. Arukask koos sookasega on tavaliseim lehtpuu Eestis. See on teine levimise jargi puu metsades. Kaased katavad 31,6% Eesti metsamaadest.
Arukask on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline. Tal on valge tüvi ja pikad ripuvad oksed. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis erineb tema sookasest. Arukasel on kolmnurksed kuni rombjad harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Nad on helerohelised pikkuse 4-7 ja laiusega 2,5-4,5 cm. Pikkvõrsetele arukase lehed kinnituvad vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Nad on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad.
Eestis kasvavad arukased tavaliselt kuni 15-25 m, soodsates tingimustes isegi kuni 30-35 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 a.
Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, maarjakask, raudkask ja õmmik.
Sisukord |
[redigeeri] Levik ja kasvukohad
Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunas ainult mägedes) ja Aasia edelas. Idas ulatub kuni Siberi lääneosani. Eestis arukask on sage puu.
Tavaliselt arukask kasvab puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Arukask on külmakindel ja mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Ta eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel (näiteks nõmmemetsades) kiratseb põõsana. Aga arukask on väga valgusenõudlik. Ta kiiresti kasvab raiendikudes ja põlendikudes, kuid varjus hukkub kiiresti, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega.
[redigeeri] Paljunemine
Arukase emas- ja isasõied on koondunud silinderjateks urbadeks. Emasurvad on püstised, 2-3 cm pikkused, moodustuvad kevadel enne lehtede puhkemist. Noored emasurvad on rohelised, suve lõpus muutuvad nad kollakaspruuniseks. Isasurvad on rippuvad, 5-8 cm pikad ja tekivad juba sügisel. Arukask õitseb mais. Ta on tuultolmleja.
Viljaks on arukasel väike veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike. Seemned valmivad juuli lõpus või augustis. Nad on kollakaspruunid, veidi läikivad. Sügisel nad võivad tuule abil lennata päris kaugele.
[redigeeri] Kasutamine
Puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Sellepärast see kasutatakse vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest, mis on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral.
Koort kasutatakse naha parkimisel.
Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas.
Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme.
Okstest tehakse luudasid, saunavihtu ja kauneid munapühade linnupesi.
Tohust, mis on koore pindmine õhuke valge kiht, saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid.
Arukask on ravimtaim. Pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Lehti uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks.
Metsades kasekedrikvaksikud ja kitsed söövad arukase lehti, mitmed linnud toituvad seemneist. Juurtel tekib mükoriisa, näiteks kaseriisikaga.
Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud.
[redigeeri] Eesti pärisnimed
Eestis on arukase nimetusest moodustatud perekonnanimesid. Tuntud on näiteks Madis Arukask.