Q-allikas

Allikas: Vikipeedia

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://hexagon.park.tartu.ee/~laur/papers/comment/d010702a.html


Laur Järv

Q-allikas on oletus, et kõige varasema kristliku kirjavara hulka kuulus tekst, mis oli kogum Jeesuse lausumistest.

Vastavat hüpoteetilist teksti nimetatakse Q-allikaks (saksakeelsest sõnast die Quelle - allikas).

Võib tähele panna, et Matteuse ja Luuka evangeeliumid kordavad Markuse juttu (tihti sõna-sõnalt), kuid täiendavalt sisaldavad hulga Jeesuse kõnesid ja ütlemisi, mis Markuses puuduvad. Q hüpotees väidab, et Matteuse ja Luuka autorid lähtusid kirjutamisel Markuse tekstist ning lisasid sellele veel mingist teisest allikast (Q'st) võetud Jeesuse lausumised.

Q kirjapanek ei toimunud ühekorraga, vaid seda täiendati mitmekümne aasta vältel. Võib näha kolme kihistust: Q1's (algseimas) esineb Jeesus kui tarkuseõpetaja (inimene) ja puuduvad üldse viited sellistele kristluses keskseks saanud ideedele nagu ülestõusmine, lunastus, kolmainsus, ajastu lõpp, kutse misjonile jne, Q2 kujutab Jeesust kui apokalüptilist prohvetit, Q3's (hiliseimas kihistuses) tõuseb Jeesus juba jumalikku staatusesse.

Põhiline vastuväide Q hüpoteesile oli see, et säilinud tekstide hulgas pole niisugusest ütluste kogust jälgegi. Kuid Nag Hammadist leitud käsikirjade hulgas päevavalgele tulnud Tooma evangeelium ongi just selline Jeesuse ütlemiste kogu ning seega vähemalt osaline kinnitus hüpoteesile.

  • Tooma evangeelium ei ole päris samane Q'ga, ütlused kattuvad vaid osaliselt ja Q kolmanda kihistuse lausungeid pole Toomal ühtegi. Väga võimalik, et Q sarnaseid tekste oli 1. sajandil käibel mitmeid ning erinevates versioonides.