Wikipedia: Main Page https://tn.wikipedia.org/wiki/Main_Page | style="width:13%; font-size:95%;" | Wikipedia's sister projectshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Main_Page#Wikipedia's_sister_projects Dipuohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Main_Page#Dipuo Wikipedia ka Dipuo tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Main_Page#Wikipedia_ka_Dipuo_tse_dingwe Wikipedia: Setswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Setswana Setswana ke teme e e buiwang mo mafatsheng a Aforika Borwa, Botswana, Namibia le Zimbabwe. Ke nngwe ya diteme tsa Bantu tse di welang kaha tlase ga tsa Niger-Congo, sone Setswana mme se wela mo kaleng ya Sotho-Tswana mo kaleng ya Kgaolo S (S. Kgotla ya Batswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setswana#Kgotla_ya_Batswana Losika la puo ya Setswana le Merafe e mengwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setswana#Losika_la_puo_ya_Setswana_le_Merafe_e_mengwe Nalanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setswana#Nalane Setswana mo Aforika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setswana#Setswana_mo_Aforika_Borwa Metswedi-patlisisohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setswana#Metswedi-patlisiso Wikipedia: Aforika Borwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Aforika_Borwa Leinahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Aforika_Borwa#Leina Diporofinsi tsa Aferika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Aforika_Borwa#Diporofinsi_tsa_Aferika_Borwa Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Aforika_Borwa#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Gauteng https://tn.wikipedia.org/wiki/Gauteng Aforika Borwa Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gauteng#Ditso Melao le pusohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gauteng#Melao_le_puso Itsholelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gauteng#Itsholelo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gauteng#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Tirelo ya Dipuo tsa Bosetšhaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Tirelo_ya_Dipuo_tsa_Boset%C5%A1haba Tirelo ya Dipuo tsa Bosetšhaba e rotloetsa le go bebofatsa tlhaeletsano ka dipuo. Go tshegetsa ditlhokego tsa Molaotheo, Tirelo ya Dipuo tsa Bosetšhaba (NLS) e laola dipuo tse di farologaneng tsa setšhaba sa rona, e bile e rwele maikarabelo a go tlhokomela dipuo tsotlhe tsa batho ba rona ka go tsenya tirisong dipholisi tse di ikaeletseng go tsweletsa tiriso ya dipuo tse, gammogo le dipuo tse pele di neng di ikgatolositswe. Aforika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Aforika_Borwa Wikipedia: Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana Lefatshe la Botswana mo borwa jwa Aforika, ke lefatshe le le dikaganyeditsweng ke a mangwe, ka jalo ga le a bapa le lewatle. Pele ga le tsaya boipuso ka kgwedi ya Phalane e tlhola masome a mararo ka ngwaga wa sekete, makgolo a roba bongwe, masome a le marataro le metso e le merataro mo go mmamosadinyana le ne le bidiwa Bechuanaland. Melao ya lefatshe la Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana#Melao_ya_lefatshe_la_Botswana Lenaneo la tiriso ya metsi mo Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana#Lenaneo_la_tiriso_ya_metsi_mo_Botswana Dipolotiki le puso ya Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana#Dipolotiki_le_puso_ya_Botswana Phemelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana#Phemelo Diteme tsa Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana#Diteme_tsa_Botswana Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Gaborone https://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone |subdivision_type1 = Kgaolo Ditso tsa Gaboronehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Ditso_tsa_Gaborone Lefatshehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Lefatshe Tsa loapihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Tsa_loapi Dipalo tsa bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Dipalo_tsa_batho Bodumedihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Bodumedi Muslimhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Muslim Botaki le Ngwaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Botaki_le_Ngwao Itsholelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Itsholelo Tsa metshamekohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Tsa_metshameko Mafelo a tloso bojutohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Mafelo_a_tloso_bojuto Goromentehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Goromente Thutohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Thuto Mmadikolehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Mmadikole Ditlhaeletsanyohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Ditlhaeletsanyo Dikagohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Dikago Ditlamelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Ditlamelo Botsogohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Botsogo Dipalamohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Dipalamo Banni ba ba botlhokwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Banni_ba_ba_botlhokwa Ditoropo tse di tsalananghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Ditoropo_tse_di_tsalanang Polokelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Polokelo Dipadi tsa kwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Dipadi_tsa_kwa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gaborone#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Fatshe leno la rona https://tn.wikipedia.org/wiki/Fatshe_leno_la_rona Fatshe leno la rona ke pina ya setšhaba ya lefatshe la Botswana. E tlhamilwe ke Rre Kgalemang T. Mafoko a yonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Fatshe_leno_la_rona#Mafoko_a_yone Wikipedia: Pula https://tn.wikipedia.org/wiki/Pula Pula ke ledi le le dirisiwang ko lefatsheng la Botswana. Thebe tse lekgolo di dira Pula a le mongwe. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Mmathubudukwane https://tn.wikipedia.org/wiki/Mmathubudukwane Mmathubudukwane ke motse o kgatlhisang e le ruri.O ko tlasenyana fa o tswa Mochudi. Wikipedia: Festus Mogae https://tn.wikipedia.org/wiki/Festus_Mogae Festus Gontebanye Mogae (o tshotswe ka ngwaga wa 1939 kgwedi ya Phatwe a tlhola masome a mabedi le bongwe) ke mopolotiki wa Botswana yo o neng a le Tautona wa Botswana go tsweng ka 1998 go ya kwa ngwageng wa 2008. O ne a tsaya mo go Rre Quett Masire e le tautona ka ngwaga wa 1998 gape o ne a tlhophiwa gape ka kgwedi ya Phalane ngwaga wa 2004; morago ga go nna ngwaga tse di lesome mo ofising ,o ne a fologa setilo ka ngwaga wa 2008 gape a tseelwa gape ke Lieutenant General Seretse Khama Ian Khama. Botshelo jwa gagwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Festus_Mogae#Botshelo_jwa_gagwe Boeteledipele jwa ga Rre Mogaehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Festus_Mogae#Boeteledipele_jwa_ga_Rre_Mogae Tlogelo tirohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Festus_Mogae#Tlogelo_tiro Dikatlholelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Festus_Mogae#Dikatlholelo Botshelo jwa gagwe gompienohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Festus_Mogae#Botshelo_jwa_gagwe_gompieno Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Festus_Mogae#Bokhutlo Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Festus_Mogae#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Diane https://tn.wikipedia.org/wiki/Diane Diane tsa Setswana Wikipedia: Maele https://tn.wikipedia.org/wiki/Maele Maele Wikipedia: Dipapiso https://tn.wikipedia.org/wiki/Dipapiso O le hlohonolo joalo ka Tlhalosohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipapiso#Tlhaloso Dipapisohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipapiso#Dipapiso Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipapiso#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Dithamalakane https://tn.wikipedia.org/wiki/Dithamalakane - Wikipedia: Molepolole https://tn.wikipedia.org/wiki/Molepolole Molepolole ke motse mogolo wa Bakwena. Motse o o sekgala sa dikhilomethara tse di masome a matlhano le bobedi (52 km) mo bophirima jwa toropo kgolo Gaborone. Dikgôsikgolo tsa Bakwena tse di fitilenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molepolole#Dikgôsikgolo_tsa_Bakwena_tse_di_fitileng Wikipedia: Dikopo tsa di article https://tn.wikipedia.org/wiki/Dikopo_tsa_di_article Tswee tswee ke kopa: Wikipedia: Seretse Khama https://tn.wikipedia.org/wiki/Seretse_Khama Sir Seretse Khama (July 1, 1921  – July 13, 1980) ke ene tautona wa ntlha wa lefatshe la Botswana. O gakologelwa lefatshe ka bophara ka go tlisa kgotso le thokgamo mo Botswana. Botshelo go tswa bonnyeng le Thutegohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Seretse_Khama#Botshelo_go_tswa_bonnyeng_le_Thutego Nyalo le go lelekwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Seretse_Khama#Nyalo_le_go_lelekwa Matsatsi a gagwe a bofelo (Seretse)https://tn.wikipedia.org/wiki/Seretse_Khama#Matsatsi_a_gagwe_a_bofelo_(Seretse) Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Seretse_Khama#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Sekgalagadi https://tn.wikipedia.org/wiki/Sekgalagadi ==Ritso jha Botswana gka kakarejo== Ritso jha Botswana gka kakarejohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sekgalagadi#Ritso_jha_Botswana_gka_kakarejo Tjeme ya shekgalagarihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sekgalagadi#Tjeme_ya_shekgalagari Morahe wa Basarwa le Bakgalagadihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sekgalagadi#Morahe_wa_Basarwa_le_Bakgalagadi Bona gapehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sekgalagadi#Bona_gape Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sekgalagadi#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Moshupa https://tn.wikipedia.org/wiki/Moshupa right|225px|Location of Moshupa in Botswana Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Setso sa Setswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana Setso se bua ka mekgwa, boitshwaro mo dithulaganyong le mo ditirong tsa morafe. Di kaya botlhale jwa morafe mo go rarabololeng mathata le go dira ditshono gore go nne le tswelelopele mo botshelong. Setso le Ngwao tsa Setswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Setso_le_Ngwao_tsa_Setswana Seaparohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Seaparo Ditiro Tsa Diatla/Botakiehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Ditiro_Tsa_Diatla/Botakie Tse di Nyeletsenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Tse_di_Nyeletseng Tse di sa leng tenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Tse_di_sa_leng_teng Tlatlanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Tlatlana Leselohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Leselo Motlhotlhohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Motlhotlho Mosemehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Moseme Ela Tlhokohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Ela_Tlhoko Matlalohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Matlalo Megopohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Megopo Merufahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Merufa Dinkgohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Dinkgo Diletsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Diletso Mefuta ya mmino wa Setswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Mefuta_ya_mmino_wa_Setswana Ditlhopa tsa Setswana tse di gatisitsenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Ditlhopa_tsa_Setswana_tse_di_gatisitseng Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_sa_Setswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Bophuthatswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Bophuthatswana |- Aforika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Aforika_Borwa Wikipedia: Lucas Manyane Mangope https://tn.wikipedia.org/wiki/Lucas_Manyane_Mangope Moetapele wa puso-legae la maloba la Bophuthatswana. O tlhopilwe ke mmuso wa kgetololo le tlhaolele go eta Batswana ba tulo ya Aforika Borwa pele. Kitso ka botshelo ja ga Lucas Mangopehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lucas_Manyane_Mangope#Kitso_ka_botshelo_ja_ga_Lucas_Mangope Katlego ya ga Mangopehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lucas_Manyane_Mangope#Katlego_ya_ga_Mangope Bokopano ka ditlhopho tsa Aforika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lucas_Manyane_Mangope#Bokopano_ka_ditlhopho_tsa_Aforika_Borwa Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lucas_Manyane_Mangope#References Wikipedia: Francistown https://tn.wikipedia.org/wiki/Francistown Francistown ke toropo kgolo ya bobedi mo lefatsheng la Botswana. E na le banni ba le 100,079 go tsweng palo-batho ya ngwaga wa 2011. Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Francistown#Ditso https://tn.wikipedia.org/wiki/Francistown# Dikolo kwa Francistownhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Francistown#Dikolo_kwa_Francistown Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Francistown#Dipadi_tse_dingwe Materspei collegehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Francistown#Materspei_college Mebolo kwa Francistownhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Francistown#Mebolo_kwa_Francistown Galleryhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Francistown#Gallery Tshupa Ngwaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Francistown#Tshupa_Ngwao Wikipedia: Basupi ba ga Jehofa https://tn.wikipedia.org/wiki/Basupi_ba_ga_Jehofa Basupi ba ga Jehofa - Basupi baka nna 8 683 117 mo ainageng tse di teang 240. Wikipedia: Wikipedia https://tn.wikipedia.org/wiki/Wikipedia Wikipedia, Ke ensaeclopidia ya mahala. E botlhokwa e le tota go dirisediwa go ka tlaleletsa dithuto. Wikipediahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Wikipedia Wikipedia: Dithamalakwane https://tn.wikipedia.org/wiki/Dithamalakwane Wikipedia: Kereke ya nnete ya ga Jeso https://tn.wikipedia.org/wiki/Kereke_ya_nnete_ya_ga_Jeso "Kereke ya nnete ya ga Jeso" ke kereke e e ikemetseng ka nosi e e simolotseng kwa toropong ya Beijing, kwa China ka ngwaga wa 1917. Gompieno e na le maloko a le sedikadike le sephatlo mo mafatsheng a le masome a mane mo dikontinenteng di le thataro. Wikipedia: Namibia https://tn.wikipedia.org/wiki/Namibia |- Namibiahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Namibia Wikipedia: Zambia https://tn.wikipedia.org/wiki/Zambia |- Dipolotikihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Zambia#Dipolotiki Puohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Zambia#Puo Seemo sa Bosahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Zambia#Seemo_sa_Bosa Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Zambia#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Mmino https://tn.wikipedia.org/wiki/Mmino Mo Aferika Borwa re na le mefuta mengwe e e bidiwang kwaito, Reggae, Gospel, house le pop. Mengwe ya tse, di bua ka dilo tse di diragalang. Wikipedia: Buka ya ga Momone https://tn.wikipedia.org/wiki/Buka_ya_ga_Momone Buka ya ga Momone Buka ya ga Momonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Buka_ya_ga_Momone Wikipedia: Serowe https://tn.wikipedia.org/wiki/Serowe right|225px|Location of Serowe in Botswana Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Serowe#Ditso Lefelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Serowe#Lefelo Dikagohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Serowe#Dikago Dikgoge tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Serowe#Dikgoge_tse_dingwe Wikipedia: Barcelona https://tn.wikipedia.org/wiki/Barcelona Barcelona ke toropo kgolo kwa Spain, Europa. E na le baagi ba le 1. Spainhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Spain Wikipedia: Valencia https://tn.wikipedia.org/wiki/Valencia Valencia ke toropo kgolo kwa Spain, Europa. E na le baagi ba le 790 201 (2016). Spainhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Spain Wikipedia: Sevilla https://tn.wikipedia.org/wiki/Sevilla Sevilla ke toropo kgolo kwa Spain, Europa. E na le baagi ba le 689. Spainhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Spain Wikipedia: Madrid https://tn.wikipedia.org/wiki/Madrid Madrid ke toropo kgolo kwa Spain, Europa. E na le baagi ba le 3. Spainhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Spain Wikipedia: Oviedo https://tn.wikipedia.org/wiki/Oviedo Oviedo ke toropo kgolo kwa Spain, Europa. E na le baagi ba le 212. Spainhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Spain Wikipedia: Luanco https://tn.wikipedia.org/wiki/Luanco 300px|right Spainhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Spain Wikipedia: Uetersen https://tn.wikipedia.org/wiki/Uetersen |- Germanhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:German Wikipedia: Ágreda https://tn.wikipedia.org/wiki/%C3%81greda Ágreda ke toropo kgolo kwa Spain, Europa. E na le baagi ba le 2993 (2017). Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Alconaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Alconaba Alconaba ke toropo kgolo kwa Spain, Europa. E na le baagi ba le 191 (2017). Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Aldealafuente https://tn.wikipedia.org/wiki/Aldealafuente Aldealafuente ke toropo kgolo kwa Spain, Europa. E na le baagi ba le 89 (2017). Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Abejar https://tn.wikipedia.org/wiki/Abejar Abejar ke toropo kgolo kwa Spain, Europa. E na le baagi ba le 406. Mafelo a Bojanala, le a borbalo kwa Abejarhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Abejar#Mafelo_a_Bojanala,_le_a_borbalo_kwa_Abejar Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Abejar#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Adradas https://tn.wikipedia.org/wiki/Adradas Adradas ke toropo kgolo kwa Spain, Europa. E na le baagi ba le 79. Seemo sa Bosahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Adradas#Seemo_sa_Bosa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Adradas#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Alcubilla de Avellaneda https://tn.wikipedia.org/wiki/Alcubilla_de_Avellaneda Alcubilla de Avellaneda ke toropo kgolo kwa Spain, Europa. E na le baagi ba le 177. Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Alcubilla de las Peñas https://tn.wikipedia.org/wiki/Alcubilla_de_las_Pe%C3%B1as Alcubilla de las Peñas ke toropo kgolo kwa Spain, Europa. E na le baagi ba le 67. Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Almazul https://tn.wikipedia.org/wiki/Almazul 300px|right Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Almaluez https://tn.wikipedia.org/wiki/Almaluez 300px|right Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Almenar de Soria https://tn.wikipedia.org/wiki/Almenar_de_Soria 300px|right Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Aldealices https://tn.wikipedia.org/wiki/Aldealices Aldealices ke toropo kgolo kwa Spain, Europa. E na le baagi ba le 29. Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Aldealpozo https://tn.wikipedia.org/wiki/Aldealpozo 300px|right Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Serón de Nágima https://tn.wikipedia.org/wiki/Ser%C3%B3n_de_N%C3%A1gima Serón de Nágima ke toropo kgolo kwa Spain, Europa. E na le baagi ba le 262. Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Dévanos https://tn.wikipedia.org/wiki/D%C3%A9vanos 300px|right Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Cañamaque https://tn.wikipedia.org/wiki/Ca%C3%B1amaque 300px|right Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Aldealseñor https://tn.wikipedia.org/wiki/Aldealse%C3%B1or 300px|right Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Arancón https://tn.wikipedia.org/wiki/Aranc%C3%B3n Arancón ke toropo kgolo kwa Spain, Europa. E na le baagi ba le 90 (2017). Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Curitiba https://tn.wikipedia.org/wiki/Curitiba Curitiba (kuɾi'tibɐ) ke toropo kgolo kwa borwa Brasil. E na le baagi ba le 1,879,355 (2015). Nethttps://tn.wikipedia.org/wiki/Curitiba#Net Wikipedia: Maun https://tn.wikipedia.org/wiki/Maun Maun ke toropo ya Ngamiland. Banni ba Motse wa Maunhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maun#Banni_ba_Motse_wa_Maun Tsela e go tshelwang ka yone mo Maunhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maun#Tsela_e_go_tshelwang_ka_yone_mo_Maun Ditsatlholegohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maun#Ditsatlholego Bojanala Mo Maunhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maun#Bojanala_Mo_Maun Thamalakane Riverhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maun#Thamalakane_River Dikolo tse di fithelweng mo motseng wa Maunhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maun#Dikolo_tse_di_fithelweng_mo_motseng_wa_Maun Moepo wa Maunhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maun#Moepo_wa_Maun Wikipedia: Lobatse https://tn.wikipedia.org/wiki/Lobatse Lobatse ke toropo mo borwa botlhaba jwa Botswana, dikhilomitara di le masome a supa go tswa borwa jwa toropo kgolo Gaborone,mo twatswaneng e e yang bokone jwa Gaborone. Lobatse o na le batho ba le dikete tse masome a mabedi le boferabongwe le makgolo a le masupa. Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lobatse#Ditso Itsholelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lobatse#Itsholelo Polokelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lobatse#Polokelo O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lobatse#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Lobatse#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Mochudi https://tn.wikipedia.org/wiki/Mochudi right|225px|Location of Mochudi in Botswana Tsa Bojanalahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mochudi#Tsa_Bojanala Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mochudi#Ditso Mafelo a kgatlhisanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mochudi#Mafelo_a_kgatlhisang Dikgogehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mochudi#Dikgoge Wikipedia: Mahalapye https://tn.wikipedia.org/wiki/Mahalapye right|225px|Location of Mahalapye in Botswana Ditlhabololo Tsa Motsehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mahalapye#Ditlhabololo_Tsa_Motse DIKOLOhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mahalapye#DIKOLO Tse di Potlanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mahalapye#Tse_di_Potlana Tse Dikgolwanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mahalapye#Tse_Dikgolwane Se setonahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mahalapye#Se_setona Wikipedia: Bobonong https://tn.wikipedia.org/wiki/Bobonong right|225px|Location of Bobonong in Botswana Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Selebi-Phikwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Selebi-Phikwe right|225px|Location of Selibe-Phikwe in Botswana Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Basarwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Basarwa Basarwa ke batho ba Botswana. Ditso tsa pelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Basarwa#Ditso_tsa_pele Basarwa ba Kalaharihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Basarwa#Basarwa_ba_Kalahari Kgotla kgolo ya ditshekohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Basarwa#Kgotla_kgolo_ya_ditsheko Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Basarwa#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Kasane https://tn.wikipedia.org/wiki/Kasane |subdivision_name1 = North-West District Tsa mesepelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kasane#Tsa_mesepele Ditlamelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kasane#Ditlamelo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kasane#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kasane#Dipadi Wikipedia: Palapye https://tn.wikipedia.org/wiki/Palapye Palapye ke mongwe wa metse mogolo mo Botswana. E fitlhelwa mo tseleng ya A1, fa gare ga Gaborone le Francistown. Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Palapye#Ditso Morafehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Palapye#Morafe Dikgogehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Palapye#Dikgoge Wikipedia: Gumare https://tn.wikipedia.org/wiki/Gumare ==Tshimologo== Tshimologohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gumare#Tshimologo Popego ya lefatshe le Diruiwa tsa tlholegohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gumare#Popego_ya_lefatshe_le_Diruiwa_tsa_tlholego Merafe ya Okavangohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gumare#Merafe_ya_Okavango Go dira madi mo Okavangohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gumare#Go_dira_madi_mo_Okavango Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gumare#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Mogoditshane https://tn.wikipedia.org/wiki/Mogoditshane Mogoditshane ke motse o o fithelwang mo Kgaolong ya kweneng mo Botswana.Mo palo bathong ya ngwaga wa 2010 dipalo di godile fela thata mme se se baka gore ditlamelo di atlamele batho bogautshwane. Setlhopha sa Mogoditshane sa kgwele ya dinaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mogoditshane#Setlhopha_sa_Mogoditshane_sa_kgwele_ya_dinao Ba ngongoregetse kabo ya lefatshehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mogoditshane#Ba_ngongoregetse_kabo_ya_lefatshe Banni ga ba na go thubelwa matlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mogoditshane#Banni_ga_ba_na_go_thubelwa_matlo Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mogoditshane#Dipadi_tse_dingwe Dikgoge tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mogoditshane#Dikgoge_tse_dingwe Wikipedia: Gabane https://tn.wikipedia.org/wiki/Gabane {{Infobox settlement Ngwao Ya Gabanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gabane#Ngwao_Ya_Gabane Ditlhabololo tsa motse wa Gabanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gabane#Ditlhabololo_tsa_motse_wa_Gabane Dintlha tsa konokonohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gabane#Dintlha_tsa_konokono Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gabane#References Wikipedia: Tlokweng https://tn.wikipedia.org/wiki/Tlokweng Tlokweng ke motse o agilweng gaufi le toropokgolo ya Botswana, Gaborone, mo kgaolong ya borwa-botlhaba. E ka tsewa e le bontlha bongwe jwa Gaborone. Mo dipadinghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tlokweng#Mo_dipading Borukuthi jwa kwa Tlokwenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tlokweng#Borukuthi_jwa_kwa_Tlokweng Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tlokweng#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Tlokweng#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Ramotswa https://tn.wikipedia.org/wiki/Ramotswa Ramotswa ke motse mogolo wa Balete. Motse yo o mo kgaolong ya Borwa Botlhaba mo Botswana, go bapa le molelwane wa Aferika Borwa le Botswana, ko borwa jwa toropo kgolo Gaborone. Ditso tsa Baletehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ramotswa#Ditso_tsa_Balete Wikipedia: Thamaga https://tn.wikipedia.org/wiki/Thamaga thumb|Location of Thamaga in Botswana. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Tonota https://tn.wikipedia.org/wiki/Tonota Tonota ke motse yo o mo kgaolo legare la Botswana. o ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tonota#o_ka_tsibogela Wikipedia: Orapa https://tn.wikipedia.org/wiki/Orapa right|225px|Location of Orapa in Botswana Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Tutume https://tn.wikipedia.org/wiki/Tutume ==Tshimologo== Tshimologohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tutume#Tshimologo Ditshupo tsa ngwagahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tutume#Ditshupo_tsa_ngwaga Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tutume#Bokhutlo Dikgoge tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tutume#Dikgoge_tse_dingwe Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tutume#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Foreistata https://tn.wikipedia.org/wiki/Foreistata Aforika Borwa Thutafatshehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Foreistata#Thutafatshe Meepo ya ditswa mmunghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Foreistata#Meepo_ya_ditswa_mmung Itsholelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Foreistata#Itsholelo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Foreistata#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Kapa Bokone https://tn.wikipedia.org/wiki/Kapa_Bokone Aforika Borwa Puo e e buiwanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kapa_Bokone#Puo_e_e_buiwang Popego lefatshehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kapa_Bokone#Popego_lefatshe Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kapa_Bokone#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Kapa Bophirima https://tn.wikipedia.org/wiki/Kapa_Bophirima Aforika Borwa Seemo Sa Bosahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kapa_Bophirima#Seemo_Sa_Bosa Ditoropo le ditoropokgolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kapa_Bophirima#Ditoropo_le_ditoropokgolo Itsholelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kapa_Bophirima#Itsholelo Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kapa_Bophirima#Dipadi_tse_dingwe Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kapa_Bophirima#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: KwaZulu-Natal https://tn.wikipedia.org/wiki/KwaZulu-Natal Aforika Borwa Aforika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Aforika_Borwa Diporofense tsa Aforika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Diporofense_tsa_Aforika_Borwa Pages with non-numeric formatnum argumentshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_non-numeric_formatnum_arguments Wikipedia: Kapa Botlhaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Kapa_Botlhaba Aforika Borwa Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kapa_Botlhaba#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Mpumalanga https://tn.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga Aforika Borwa Popego ya lefatshehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Popego_ya_lefatshe Bojanalahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Bojanala Dipuo le dipalo tsa bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Dipuo_le_dipalo_tsa_batho Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Dipadi_tse_dingwe Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Aliud https://tn.wikipedia.org/wiki/Aliud 300px|right Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Almajano https://tn.wikipedia.org/wiki/Almajano 300px|right Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Beratón https://tn.wikipedia.org/wiki/Berat%C3%B3n 300px|right Soriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Soria Wikipedia: Villarrobledo https://tn.wikipedia.org/wiki/Villarrobledo right|thumb|110px Spainhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Spain Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Miranda de Ebro https://tn.wikipedia.org/wiki/Miranda_de_Ebro right|thumb|120px Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Miranda_de_Ebro#Ditso Otelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Miranda_de_Ebro#Otele Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Miranda_de_Ebro#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Bantsijang https://tn.wikipedia.org/wiki/Bantsijang Ke leina sefane sa Batswana, ele Batlhaping ko Kudumane, ba tla ba taboga ka ba ne ba katoga dintwa tsa maburu go tswa ko Thaba Nchu ko moding wa bona. Ba feta mme ba iphitlhela ba le mo Borolong mo Mafikeng (Madibe, Stadt le Magogwe) ele bana, dotlogolo, ditlogolwana le dokokomana tsaga Rre Gaotlowe le Mme Kgomotso ko Madibe, ngwana wa ntla wa bone ele Ausisi mme salwa morago ke Gaotlolwe a ngetse Matsitselele. Wikipedia: Lesotho https://tn.wikipedia.org/wiki/Lesotho |- Ditso tsa Lesothohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lesotho#Ditso_tsa_Lesotho Polotikihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lesotho#Polotiki Merafe le Dipuo tse di fitlhelwang mo Lesothohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lesotho#Merafe_le_Dipuo_tse_di_fitlhelwang_mo_Lesotho Ngwaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lesotho#Ngwao Wikipedia: Pigazzano https://tn.wikipedia.org/wiki/Pigazzano Pigazzano ke toropo kgolo kwa Italian, Europa. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Dong Hoi https://tn.wikipedia.org/wiki/Dong_Hoi Dong Hoi ke toropo kgolo kwa Vietnam, Asian. E na le baagi ba le 103. Vietnamhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Vietnam Wikipedia: Ho Chi Minh City https://tn.wikipedia.org/wiki/Ho_Chi_Minh_City Ho Chi Minh City (Thành phố Hồ Chí Minh) ke toropo kgolo kwa Vietnam, Asian. E na le baagi ba le 8. Vietnamhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Vietnam Wikipedia: Ca Mau https://tn.wikipedia.org/wiki/Ca_Mau Ca Mau ke toropo kgolo kwa Vietnam, Asian. E na le baagi ba le 278. Vietnamhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Vietnam Wikipedia: Da Nang https://tn.wikipedia.org/wiki/Da_Nang Da Nang ke toropo kgolo kwa Vietnam, Asian. E na le baagi ba le 1. Vietnamhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Vietnam Wikipedia: Ninh Binh https://tn.wikipedia.org/wiki/Ninh_Binh Ninh Binh ke toropo kgolo kwa Vietnam, Asian. E na le baagi ba le 173. Vietnamhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Vietnam Wikipedia: Dipsy Selolwane https://tn.wikipedia.org/wiki/Dipsy_Selolwane Diphetogo ("Dipsy") Selolwane (o tshotswe ka Hirikgong ale malatsi a masome mabedi le bosupa mo ngwageng ya Sekete le makgolo a robabongwe le masome a supa le metso e robabobedi (January 27, 1978) mo toropong ya Gaborone, Botswana. Ke mongwe wa batshameki ba setlhopha sa setshaba sa lefatshe la Botswana football (soccer). EXTERNAL LINKShttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipsy_Selolwane#EXTERNAL_LINKS Wikipedia: Tsabong https://tn.wikipedia.org/wiki/Tsabong ke motse mogolo wa Kgaolo ya Kgalagadi mo lefatsheng la Botswana. Wikipedia: Diphologolo https://tn.wikipedia.org/wiki/Diphologolo 'Maina a Diphologolo' Wikipedia: Osasco https://tn.wikipedia.org/wiki/Osasco Osasco (o’zasku) ke toropo kgolo kwa borwa Brasil. E na le baagi ba le 718. Nethttps://tn.wikipedia.org/wiki/Osasco#Net Wikipedia: Concepción https://tn.wikipedia.org/wiki/Concepci%C3%B3n Concepción ke toropo kgolo kwa borwa Chile. E na le baagi ba le 216. Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Concepci%C3%B3n#Ditso Metshamekohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Concepci%C3%B3n#Metshameko Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Concepci%C3%B3n#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Xaxa https://tn.wikipedia.org/wiki/Xaxa Xaxa ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 280 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Lerala https://tn.wikipedia.org/wiki/Lerala Lerala ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 5. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Da Lat https://tn.wikipedia.org/wiki/Da_Lat Da Lat ke toropo kgolo kwa Vietnam, Asian. E na le baagi ba le 211. Vietnamhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Vietnam Wikipedia: Kang https://tn.wikipedia.org/wiki/Kang Kang ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 3. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Nata https://tn.wikipedia.org/wiki/Nata Nata ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 4. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Bray https://tn.wikipedia.org/wiki/Bray Bray ke motsana o o mo kgaolong ya Kgalagadiborwa mo Botswana. Motsana o, o na le baagi ba ka nna sekete mo nakong ya gompieno (1000). Botshelo jwa batho ba Brayhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bray#Botshelo_jwa_batho_ba_Bray Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bray#References Wikipedia: Werda https://tn.wikipedia.org/wiki/Werda Werda ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 1. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Make https://tn.wikipedia.org/wiki/Make Make ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 366 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Makwate https://tn.wikipedia.org/wiki/Makwate Makwate ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 1. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Lesoma https://tn.wikipedia.org/wiki/Lesoma Lesoma ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 410 (2001). Lesomahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Lesoma Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Bokaa https://tn.wikipedia.org/wiki/Bokaa {{Infobox settlement Bokaa Gompienohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bokaa#Bokaa_Gompieno Ditso tsa Bokaahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bokaa#Ditso_tsa_Bokaa Ditirelo tsa Temo Thuohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bokaa#Ditirelo_tsa_Temo_Thuo Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bokaa#Dipadi_tse_dingwe Tsibogahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bokaa#Tsiboga Wikipedia: Baphaleng https://tn.wikipedia.org/wiki/Baphaleng =Baphaleng= Baphalenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Baphaleng#Baphaleng Metse e Baphaleng ba bonwang mo go yone mo Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Baphaleng#Metse_e_Baphaleng_ba_bonwang_mo_go_yone_mo_Botswana Puo ya bonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Baphaleng#Puo_ya_bone sereto sa bonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Baphaleng#sereto_sa_bone Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Baphaleng#References Wikipedia: Botswana Innovation Hub https://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_Innovation_Hub Puso ya Botswana e ne ya lemoga fa go tshwanetse go dirwa Lefelo la Mafaratlhatlha a Maranyane le Boitseanape, le go ka ngokelwang peeletso ya dikgwebo tsa mo gae le kwa ntle. Tshimologohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_Innovation_Hub#Tshimologo Lephata la DIT le kgaogantswe gane, ka maina a alatelanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_Innovation_Hub#Lephata_la_DIT_le_kgaogantswe_gane,_ka_maina_a_alatelang Kabakanyo ya Itsholelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_Innovation_Hub#Kabakanyo_ya_Itsholelo Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_Innovation_Hub#References Wikipedia: Paltoga https://tn.wikipedia.org/wiki/Paltoga Paltoga ke toropo la Russia. E na le baagi ba le 295 (2002). Russiahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Russia Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Need for Speed https://tn.wikipedia.org/wiki/Need_for_Speed Need for Speed (NFS) Wikipedia: Serule https://tn.wikipedia.org/wiki/Serule Serule ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 2. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Makuta https://tn.wikipedia.org/wiki/Makuta Makuta ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 1. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Batlokwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Batlokwa Leina Batlokwa le tlhalosa merafe ya Sotho-Tswana on fitlhelwana mo Botswana, Lesotho le Afrika Borwa. Batlokwa ke ba bina thakadu. Wikipedia: GMail https://tn.wikipedia.org/wiki/GMail GMail (Google Mail) ke batla go bula gmail aterese. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Nko https://tn.wikipedia.org/wiki/Nko Nko ke karolo nngwe ya mmele mo ditshiding tse di na le lerapo la mokwatla e e dirisiwa go sireletsa mesima ya phefo, e letelelang phefo go tsena le go tswa mo ga makgwafo, go thatswa phefo e dirisanya le molomo. Fa morago ga nko go na le nama e gokeletsweng mo nkong e diphatlhana tsa phefo. Kabakanyo ya phefohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nko#Kabakanyo_ya_phefo Botlhale jwa ditaelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nko#Botlhale_jwa_ditaelo Kago ya mekgwa ya go hema phefohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nko#Kago_ya_mekgwa_ya_go_hema_phefo Mo dithapinghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nko#Mo_dithaping O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nko#O_ka_tsibogela Tse di lateng ketse di dirisitsweng go batla kitso ee kwadilweng fahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nko#Tse_di_lateng_ketse_di_dirisitsweng_go_batla_kitso_ee_kwadilweng_fa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nko#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Ngwana https://tn.wikipedia.org/wiki/Ngwana Go ya ka Bioloji, ngwana (bontsi - bana) ke motho yo o fa gare ga paka ya pelego le ya bogammana. Mme ka molao, ngwana o tsewa e le mmotlana yo o sa leng mo taolong mme a le tlase ga bogolo jo bo bidiwang age of majority. Ditlhaloso ka molao, bioloji le tshidisanohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngwana#Ditlhaloso_ka_molao,_bioloji_le_tshidisano Kgolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngwana#Kgolo Dingwaga tsa boikarabelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngwana#Dingwaga_tsa_boikarabelo Dintsho tsa banahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngwana#Dintsho_tsa_bana Moȏnȏ wa ngwana a le esihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngwana#Moȏnȏ_wa_ngwana_a_le_esi O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngwana#O_ka_tsibogela Dikgopolo ka banahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngwana#Dikgopolo_ka_bana Metswedihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngwana#Metswedi Digokanyi ntlȇhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngwana#Digokanyi_ntlȇ Wikipedia: Dipalamo tsa lefatshe la Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_lefatshe_la_Botswana E ntswa lefatshe la Botswana le nna le batho ba bannye e bile le sena dipula tse dikalokalo le kgonne go tlhabolola itsholelo ya lone. Ditsela tse di kopanyang metse megolo le dikgaolo tsotlhe di tshetswe sekontere,mme ya Trans-Kalahari Highway e e kopanyang lefatshe leno le la Namibia ko Walvis. Diporohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_lefatshe_la_Botswana#Diporo Diporo tse di yang mafatsheng a a mabapihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_lefatshe_la_Botswana#Diporo_tse_di_yang_mafatsheng_a_a_mabapi Ditoropo tse di nnang le diterena tse di yang kwa go tsonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_lefatshe_la_Botswana#Ditoropo_tse_di_nnang_le_diterena_tse_di_yang_kwa_go_tsone Ditselahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_lefatshe_la_Botswana#Ditsela Maemelo a difofanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_lefatshe_la_Botswana#Maemelo_a_difofane Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_lefatshe_la_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Tse di latelang ke tse di dirisitsweng go batla kitso e e kwadilweng fahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_lefatshe_la_Botswana#Tse_di_latelang_ke_tse_di_dirisitsweng_go_batla_kitso_e_e_kwadilweng_fa Wikipedia: Kanye https://tn.wikipedia.org/wiki/Kanye |subdivision_type1 = District bangwaketsi ke batho baba siameng ebile ba rata dijo tsa setso Banni ba rotloediwa go bopagana,go nna soopo senngwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kanye#bangwaketsi_ke_batho_baba_siameng_ebile_ba_rata_dijo_tsa_setso_Banni_ba_rotloediwa_go_bopagana,go_nna_soopo_senngwe Go ata ga dikereke go a tshwenyahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kanye#Go_ata_ga_dikereke_go_a_tshwenya Bangwaketse ba ba tlotlegang go tswa kwa Kanyehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kanye#Bangwaketse_ba_ba_tlotlegang_go_tswa_kwa_Kanye Dijo Tsa Setswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kanye#Dijo_Tsa_Setswana Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kanye#Dipadi_tse_dingwe Kanye o bula mmolo o mosha ka 27/03/2014https://tn.wikipedia.org/wiki/Kanye#Kanye_o_bula_mmolo_o_mosha_ka_27/03/2014 Wikipedia: Ntlo ya Dikgosi tsa Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Ntlo_ya_Dikgosi_tsa_Botswana Ntlo ya dikgosi e okametseng bogakolodi ya palamente ya Botswana. Malokohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ntlo_ya_Dikgosi_tsa_Botswana#Maloko Maemohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ntlo_ya_Dikgosi_tsa_Botswana#Maemo O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ntlo_ya_Dikgosi_tsa_Botswana#O_ka_tsibogela Tse di latelang ke tse di dirisitsweng go batla kitso e e kwadilweng fahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ntlo_ya_Dikgosi_tsa_Botswana#Tse_di_latelang_ke_tse_di_dirisitsweng_go_batla_kitso_e_e_kwadilweng_fa Wikipedia: Mosadi https://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi Mosadi ke motho yo o monamagadi. Lentswe la mosadi le dirisiwa segolo go mogodi, fa lentswe le mosetsana e le lentswe le ka setlwaedi le beetsweng ngwana kgotsa moadolesente yo o monamagadi. Ethimolojihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Ethimoloji Biological symbolhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Biological_symbol Terminologyhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Terminology Historyhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#History Biology le bonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Biology_le_bong Tsa bophelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Tsa_bophelo Ditokelo le tokologo ya Reproductivehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Ditokelo_le_tokologo_ya_Reproductive Ditiro ka setso le bonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Ditiro_ka_setso_le_bong Kgwetlho kgatlhanong le basadihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Kgwetlho_kgatlhanong_le_basadi Moaparo, kaparo le direo tsa diaparohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Moaparo,_kaparo_le_direo_tsa_diaparo Kumiso le botshelo ba lesikahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Kumiso_le_botshelo_ba_lesika Bodumedihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Bodumedi Thutohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Thuto Literacyhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Literacy Dinaga tsa OECDhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Dinaga_tsa_OECD Medirohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Mediro Basadi dipolotikinghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Basadi_dipolotiking Tsa Matlhale, dikwalwa le botakihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#Tsa_Matlhale,_dikwalwa_le_botaki See alsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#See_also Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mosadi#References Wikipedia: Dikgaolo tsa Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaolo_tsa_Botswana Botswana o kgaogantswe ka dikgaolo tsa botsamaisi di le lesome le borataro: mo go tsone go dikgaolo tsa selegae di le lesome le tse thataro tsa setoropo. O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaolo_tsa_Botswana#O_ka_tsibogela Wikipedia: Kgaolo ya Legare (Botswana) https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Legare_(Botswana) | established_title = Dikgaolo-potlanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Legare_(Botswana)#Dikgaolo-potlana Ditlamelo tsa tlholegohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Legare_(Botswana)#Ditlamelo_tsa_tlholego o ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Legare_(Botswana)#o_ka_tsibogela Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Legare_(Botswana)#Dipadi_tse_dingwe Mola wa makwalohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Legare_(Botswana)#Mola_wa_makwalo Wikipedia: Kgaolo ya Chobe https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Chobe Kgaolo ya Chobe ke kgaolo ya Botswana, dikago dikgolo tsa yone di ko Kasane. Esale ka ngwaga wa 2006, e kopanetse botsamaisi le Ngamiland Kgaolo ya Bokone-Bophirima. Letsatsi la bojanala le ketekwa kwa Chobehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Chobe#Letsatsi_la_bojanala_le_ketekwa_kwa_Chobe Banni mo kgaolong ya Chobe ba lela ka dituelo tsa metsihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Chobe#Banni_mo_kgaolong_ya_Chobe_ba_lela_ka_dituelo_tsa_metsi Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Chobe#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Chobe#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Noka ya Okavango https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Okavango Noka ya Okavango ke noka ee mo borwa bophirima jwa Aferika. Ke noka ya bone ee tona mo bogareng jwa borwa botlhaba jwa Aferika, e elelela kwa borwa botlhaba . Kgotlhang ya metsihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Okavango#Kgotlhang_ya_metsi Morwalelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Okavango#Morwalela kitso ee kwadilweng go tsweng:https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Okavango#kitso_ee_kwadilweng_go_tsweng: Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Okavango#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Dikgato tsa lenao la ga Matsieng https://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgato_tsa_lenao_la_ga_Matsieng Dikgato tsa lenao la ga Matsieng ke digaba tsa dikgato tse di bonweng kwa borwa jwa Botswana mo bokone jwa toropo kgolo ya Botswana ebong Gaboronelabofelo ngwaga wa makgolokgolo a mabedi, ngwao e tlhalosa ka mogaka wa badimo ba Batswana (ngwao ya morafe) yo o neng a etelela batho go aga mo bogareng jwa lefatshe. Lefelo le le batlile go tlholwa ke merafe wa Basarwa wa bogologolo. Fixhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Fix Lefelo la dilo tsa tlholego mo Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Lefelo_la_dilo_tsa_tlholego_mo_Botswana Wikipedia: Maranya a Kakanyo https://tn.wikipedia.org/wiki/Maranya_a_Kakanyo Maranyane a kakanyo kgotsa (IT) ke papadi,lepeano,letlotlo le go ntsha ga modumo,ditshwantsho,mokwalo le dinomoro tsa kakanyotse di dirisanyang le motlakasedi itebagantse le go tlhakanya dikhomputara le tsa ditlhaeletsanyo. Lefoko le lone ka bosha jwa go tlhaloganyesega jwa lone le bonasegile ka ngwaga wa 1958 mo koranteng ya Harvard Business Review ,e mo go yone mokwadi Leavitt le Whisler ba akgetseng gore "kakanyo e ntsha ga e na leina lele ikemetseng ka nosi lele setseng le simolodisitswe. Kakanyo ka kakaretsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maranya_a_Kakanyo#Kakanyo_ka_kakaretso Selekanyo sa kgolo ya maranyanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maranya_a_Kakanyo#Selekanyo_sa_kgolo_ya_maranyane onanihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maranya_a_Kakanyo#onani Dipadi tsa kwa:https://tn.wikipedia.org/wiki/Maranya_a_Kakanyo#Dipadi_tsa_kwa: Palo pelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maranya_a_Kakanyo#Palo_pele Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maranya_a_Kakanyo#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: God game https://tn.wikipedia.org/wiki/God_game Motshameko wa god game Kosak, Dave, Black and White 2 E3 Preview (PC), GameSpy Motsheganong a tlhola lesome le boraro, ngwaga wa dikete tse pedi le bone,e ntshitswe ka Hirikgong ale lesome ngwaga wa dikete tse pedi le boroba bobedi ke yo o etsisang sethoyo o latlhelang motshamiki mo maemong a go laola motshameko ka bophara, jaaka motshamiki yo nang le semoya kgotsa tlhaloganyo/nonofo e e seng ya senama, jaaka moeteledi pele yo mogolo, kgotsa yo senang boene bongwe jo bo kwadilweng(jaaka mo Spore ), ebo e baya motshamiki wa go nna jalo mo maemong a go laola kafa motshameko o tshamikiwang ka teng a nale setho sengwe se a tshanetseng go se tlhokomela. Tlhalosohttps://tn.wikipedia.org/wiki/God_game#Tlhaloso Kago ya Motshamekohttps://tn.wikipedia.org/wiki/God_game#Kago_ya_Motshameko Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/God_game#Ditso Wikipedia: Aferika https://tn.wikipedia.org/wiki/Aferika Aferika -ke continente e e tona lefatshe ka bophara e e tlang morago ga ya Asi.O selekanyo sa 30. Thekiso ya Dinaka tsa Ditlou mo Aferikahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Aferika#Thekiso_ya_Dinaka_tsa_Ditlou_mo_Aferika Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Aferika#Dipadi_tse_dingwe Dikgoge tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Aferika#Dikgoge_tse_dingwe Wikipedia: Teko ya Bial https://tn.wikipedia.org/wiki/Teko_ya_Bial Tekeletso Bial ke teko ya motswako wa serayane wa pentose. Dikarolo di akaretsa orcinol, hydrochloric acid, le ferric chloride. Malokohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Teko_ya_Bial#Maloko Dipadi tsa kwa kgotsa tse dingwe:https://tn.wikipedia.org/wiki/Teko_ya_Bial#Dipadi_tsa_kwa_kgotsa_tse_dingwe: Wikipedia: Beetsha https://tn.wikipedia.org/wiki/Beetsha Beetsha ke toropo ya Botswana. E na le baagi ba le 760 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Boatlaname https://tn.wikipedia.org/wiki/Boatlaname Boatlaname ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 770 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Bodibeng https://tn.wikipedia.org/wiki/Bodibeng Bodibeng ke motsana yo mo kgaolong ya bokone botlhaba jwa Botswana. O kwa borwa, gobapa le makgobokgobo a Okavango le Ngami, gape o na le sekolo se se botlana. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bodibeng#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Bogogobo https://tn.wikipedia.org/wiki/Bogogobo Bogogobo ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 360 (2011). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Bokspits https://tn.wikipedia.org/wiki/Bokspits Bokspits ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 507 (2011). Dipadi tsa kwa kgotsa tse dingwe:https://tn.wikipedia.org/wiki/Bokspits#Dipadi_tsa_kwa_kgotsa_tse_dingwe: Wikipedia: Bonwapitse https://tn.wikipedia.org/wiki/Bonwapitse Bonwapitse ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse o dikhilomitara dile masome mabedi kwa bokone bophirima jwa Mahalapye, gape o na le sekolo se se botlana. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bonwapitse#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Botlhapatlou https://tn.wikipedia.org/wiki/Botlhapatlou Botlhapatlou (Bothapatlou) ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 915 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Botlhatlogo https://tn.wikipedia.org/wiki/Botlhatlogo Botlhatlogo ke motsana yo mo kgaolong ya bokone bophirima jwa Botswana. O kwa borwa, gobapa le makgobokgobo a Okavango le Ngami, gape o na le sekolo se se botlana. Dikgotlhang tsa Motse wa Batlhatlogohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botlhatlogo#Dikgotlhang_tsa_Motse_wa_Batlhatlogo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botlhatlogo#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Botlhatlogo#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Butale https://tn.wikipedia.org/wiki/Butale Butale ke motsana o o mo kgaolong ya bokone-botlhaba jwa Botswana. O bapile le molelwane wa Zimbabwe gape o nale sekolo se se botana le kokelwana. Metsana mo Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Metsana_mo_Botswana Wikipedia: Changate https://tn.wikipedia.org/wiki/Changate Changate ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 1169 (2011). Dipadi tsa kwa kgotsa tse dingwe:https://tn.wikipedia.org/wiki/Changate#Dipadi_tsa_kwa_kgotsa_tse_dingwe: Wikipedia: Charles Hill https://tn.wikipedia.org/wiki/Charles_Hill Charles Hill ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 3. Dipadi tsa kwa kgotsa tse dingwe:https://tn.wikipedia.org/wiki/Charles_Hill#Dipadi_tsa_kwa_kgotsa_tse_dingwe: Wikipedia: Chobokwane https://tn.wikipedia.org/wiki/Chobokwane Chobokwane ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 771 (2011). Dipadi tsa kwa kgotsa tse dingwe:https://tn.wikipedia.org/wiki/Chobokwane#Dipadi_tsa_kwa_kgotsa_tse_dingwe: Wikipedia: Dekar https://tn.wikipedia.org/wiki/Dekar Dekar (D'Kar) ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 943 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Dikgonnye https://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgonnye Dikgonnye ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 431 (2011). Dipadi tsa kwa kgotsa tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgonnye#Dipadi_tsa_kwa_kgotsa_tse_dingwe Wikipedia: Dikwididi https://tn.wikipedia.org/wiki/Dikwididi Dikwididi ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 225 (2011). Dipadi tsa kwa kgotsa tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikwididi#Dipadi_tsa_kwa_kgotsa_tse_dingwe Wikipedia: Dimajwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Dimajwe Dimajwe ke motsana yo mo kgaolong ya legare ya Botswana. Motsana o bonwa dikilometara dile lekgolo le lesome kwa borwa botlhaba jwa Francistown, mme gape o nale sekolo se potlana. Letlhoko la madi le kgoreletsa Ditlhabololohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dimajwe#Letlhoko_la_madi_le_kgoreletsa_Ditlhabololo Banni ba lela ka Borukuthihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dimajwe#Banni_ba_lela_ka_Borukuthi Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dimajwe#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Dinokwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Dinokwe Dinokwe (Palla Road) ke motsana o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse o , o na le batho ba le sekete le makgolo a mabedi go ya ka palo batho ya ngwaga wa dikete tse pedi. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dinokwe#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dinokwe#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Ditshegwane https://tn.wikipedia.org/wiki/Ditshegwane Ditshegwane ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 1. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Dukwi https://tn.wikipedia.org/wiki/Dukwi Dukwi ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O ikaegile mo tseleng e kopanyang le ya Francistown fa o ya motseng wa Nata. Ditso tsa Dukwihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dukwi#Ditso_tsa_Dukwi Dikgwetlho tsa motsehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dukwi#Dikgwetlho_tsa_motse Seemo sa Polotikihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dukwi#Seemo_sa_Polotiki Ditirelo tsa Meepohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dukwi#Ditirelo_tsa_Meepo Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dukwi#Dipadi_tse_dingwe Tsibogahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dukwi#Tsiboga Wikipedia: Dumadumana https://tn.wikipedia.org/wiki/Dumadumana Dumadumana ke toropo la Botswana. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Dutlwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Dutlwe Dutlwe ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 1. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: East Hanahai https://tn.wikipedia.org/wiki/East_Hanahai East Hanahai ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 405 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Gachibana https://tn.wikipedia.org/wiki/Gachibana Gachibana ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 501 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Gakgatla https://tn.wikipedia.org/wiki/Gakgatla Gakgatla ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 211 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Letlhakane https://tn.wikipedia.org/wiki/Letlhakane Letlhakane ke motse selegae o o mo kgaolo ya legare ya Botswana. O mo borwa jwa Mmatshumo ebile motse selegae wa Letlhakane, one o nale batho bale dikete dile lesome le bone ,makgolo a le borobabongwe ka palobatho ya ngwaga wa 2001. Ba gakololwa go ipeela mesasanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Letlhakane#Ba_gakololwa_go_ipeela_mesasana Thekiso ya dilwanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Letlhakane#Thekiso_ya_dilwana Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Letlhakane#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Letlhakane#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Mmadinare https://tn.wikipedia.org/wiki/Mmadinare Mmadinare ke motse o mopotlana o o fitlhwelwang mo kgaolong legare ya Botswana,o dikhilomethara di le lesome le botlhano go tswa Selibe Phikwe le dikhilomethara di sa fete 500 go tswa toropo kgolo. Motse o gola ka bonya go nna toropo, ka palo ya batho e ka nna 13 000 (estimates from the 2004 census)batho ba merafhe e e farologaneng go akaretsa Bangwato, Batalaote le babangwe fela jalo . Wikipedia: Shoshong https://tn.wikipedia.org/wiki/Shoshong Shoshong ke motse yo o bonwang mo lefatsheng laBotswana, ke motse wa pele wa bangwato Bamangwato. FA MOTSE YO O BONWANG TENGhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Shoshong#FA_MOTSE_YO_O_BONWANG_TENG DITSOhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Shoshong#DITSO Phudugo goya ko Phalapyehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Shoshong#Phudugo_goya_ko_Phalapye Shoshong mo bogampienonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Shoshong#Shoshong_mo_bogampienong Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Shoshong#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Ghanzi https://tn.wikipedia.org/wiki/Ghanzi Ghanzi ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 9. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Letlhakeng https://tn.wikipedia.org/wiki/Letlhakeng Letlhakeng (Lethakeng) ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 6. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Kopong https://tn.wikipedia.org/wiki/Kopong Kopong ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 9. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Mmopane https://tn.wikipedia.org/wiki/Mmopane Mmopane ke motse yo o mo lefatsheng la Botswana. O na le baagi ba le 3. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Shakawe https://tn.wikipedia.org/wiki/Shakawe Shakawe ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 4. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Lentsweletau https://tn.wikipedia.org/wiki/Lentsweletau Lentsweletau ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 4. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Gweta https://tn.wikipedia.org/wiki/Gweta Gweta ke toropo la Botswana. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Mathangwane https://tn.wikipedia.org/wiki/Mathangwane Mathangwane ke toropo ya Botswana. E na le baagi ba le 3. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Mmankgodi https://tn.wikipedia.org/wiki/Mmankgodi Mmankgodi ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 4. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Rakops https://tn.wikipedia.org/wiki/Rakops Rakops (Tsienyane) ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 4. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Mopipi https://tn.wikipedia.org/wiki/Mopipi Mopipi ke motse wa Botswana. O na le baagi ba le 3. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Otse https://tn.wikipedia.org/wiki/Otse Otse ke motsana wa ga malete mo Botswana. O na le baagi ba ka nna dikete tse tlhano, lekgolo le masome a ferabongwe le metso e mebedi (5. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Sefophe https://tn.wikipedia.org/wiki/Sefophe Sefophe ke toropo ya Botswana. E na le baagi ba le 3. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Sehithwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Sehithwa Sehithwa ke motsana yo mo kgaolong ya bokone bophirima jwa Botswana. O kwa borwa jwa kgaolo eo, go bapa le makgobokgobo a Ngami. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Sehithwa#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Gamabuo https://tn.wikipedia.org/wiki/Gamabuo Gamabuo ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 605 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Goa (Botswana) https://tn.wikipedia.org/wiki/Goa_(Botswana) Goa ke toropo la Botswana. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Gojwane https://tn.wikipedia.org/wiki/Gojwane Gojwane ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 1. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Gonutsuga https://tn.wikipedia.org/wiki/Gonutsuga Gonutsuga (Gonitsuga) ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 506 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Goshwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Goshwe Motse wa Goshwe o tumile thata ka leruo le temo.Motse wa Goshwe o itsege thata e le lefelo la diphologolo le dijwalo. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Groote Laagte https://tn.wikipedia.org/wiki/Groote_Laagte Groote Laagte ke motse oo mo kgaolong ya Kgaolo ya Ghanzi mo lefatsheng la Botswanahttp://tn.wikipedia. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Groote_Laagte#Dipadi_tse_dingwe Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Groote_Laagte#References Wikipedia: Kacgae https://tn.wikipedia.org/wiki/Kacgae Kacgae ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 282 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Habu https://tn.wikipedia.org/wiki/Habu Habu ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 304 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Hatsalatladi https://tn.wikipedia.org/wiki/Hatsalatladi Hatsalatladi ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 609 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Hunhukwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Hunhukwe Hunhukwe ke motsana yo o bonwang kwa borwa jwa lefatshe la Botswana. E na le baagi ba le 431 (2001). Banni ba kopa puso go tsaya sekolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Hunhukwe#Banni_ba_kopa_puso_go_tsaya_sekolo Go sego yo o fiwanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Hunhukwe#Go_sego_yo_o_fiwang Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Hunhukwe#Dipadi_tse_dingwe Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Hunhukwe#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Ikoga https://tn.wikipedia.org/wiki/Ikoga Ikoga ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 699 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Ikongwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Ikongwe Ikongwe ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 471 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Inalegolo https://tn.wikipedia.org/wiki/Inalegolo Inalegolo ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 489 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: 31 Phalane https://tn.wikipedia.org/wiki/31_Phalane 31 Phalane (31.10; October 31) Wikipedia: 1 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/1_Ngwanatsele 1 Ngwanatsele (01.11; November 1) Wikipedia: Ian Khama Seretse Khama https://tn.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama_Seretse_Khama Ian Khama Seretse Khama ke tautona ya bone ya lefatshe la Botswana gape ke kgosikgolo ya bangwato. Ke ngwana wa ntlha wa tautona ya ntlha ya Botswana, Sir Seretse Khama le mme Ruth Khama. Tautona wa Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Tautona_wa_Botswana Wikipedia: 2 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/2_Ngwanatsele 2 Ngwanatsele (02.11; November 2) Wikipedia: Kompone ya Difofane ya Moremi https://tn.wikipedia.org/wiki/Kompone_ya_Difofane_ya_Moremi Kopone ya Moremi Air Botswana ke kompone ya difofane mo Maun, Botswana. Kitso ee tlhomamenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kompone_ya_Difofane_ya_Moremi#Kitso_ee_tlhomameng Bofefohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kompone_ya_Difofane_ya_Moremi#Bofefo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kompone_ya_Difofane_ya_Moremi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tsa kwa kgotsa tse dingwe:https://tn.wikipedia.org/wiki/Kompone_ya_Difofane_ya_Moremi#Dipadi_tsa_kwa_kgotsa_tse_dingwe: Wikipedia: Noka ya Shashe https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Shashe |lat_deg=-22.187961|lon_deg=29. Metsi a Nokahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Shashe#Metsi_a_Noka Ditoropo Kgolo, ditoropo le bonno go bapa le nokahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Shashe#Ditoropo_Kgolo,_ditoropo_le_bonno_go_bapa_le_noka Borogo le go Kgabaganyahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Shashe#Borogo_le_go_Kgabaganya Ditlhabologohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Shashe#Ditlhabologo O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Shashe#O_ka_tsibogela Dipadi tsa kwa kgotsa tse dingwe:https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Shashe#Dipadi_tsa_kwa_kgotsa_tse_dingwe: Mola wa makwalohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Shashe#Mola_wa_makwalo Wikipedia: Tshane https://tn.wikipedia.org/wiki/Tshane Tshane ke motsana oo mo kgaolwaneng ya Kgalagadi ya mo Botswana. Ke kwa sekakeng sa Kalahari, mme o direlwa ke ba lephata la boemelo jwa difofane ya mo gae ya Tshane. Dipadi tsa kwa kgotsa tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tshane#Dipadi_tsa_kwa_kgotsa_tse_dingwe Wikipedia: Tobane https://tn.wikipedia.org/wiki/Tobane Tobane ke motsana oo mo botlhaba jwa lefatshe la Botswanao ka tshwara sekgele se se masome a mabedi go tsweng mo toropong ee epang kopore/nikile ya Selebi-Phikwe. O 21° 57' 0" kwa borwa, 27° 54' 0" kwa botlhabahttp://www. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Tobane#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Bogadi https://tn.wikipedia.org/wiki/Bogadi Bogadi ke tsamaiso ya neelano ya botsadi fa ngwana wa mosetsana a nyalwa Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bogadi#References Wikipedia: Kalamare https://tn.wikipedia.org/wiki/Kalamare Kalamare ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 2. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Kachikau https://tn.wikipedia.org/wiki/Kachikau Kachikau ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 881 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Mefuta ya dijo tsa lefatshe la Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Mefuta_ya_dijo_tsa_lefatshe_la_Botswana Dijo tsa lefatshe la Botswana ke tse di kgethegile mme gape di kopanetse dikarolo dingwe le dijo tsa mafatshe a mangwe a Borwa jwa Aforika. Dikai di akaretsa phaletšhe, setampa, magwinya le phane. Metswakohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mefuta_ya_dijo_tsa_lefatshe_la_Botswana#Metswako Dijo tse di itsegeng thatahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mefuta_ya_dijo_tsa_lefatshe_la_Botswana#Dijo_tse_di_itsegeng_thata O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mefuta_ya_dijo_tsa_lefatshe_la_Botswana#O_ka_tsibogela Tse di lateng ketse di dirisitsweng go batla kitso ee kwadilweng fahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mefuta_ya_dijo_tsa_lefatshe_la_Botswana#Tse_di_lateng_ketse_di_dirisitsweng_go_batla_kitso_ee_kwadilweng_fa Wikipedia: Barulaganye Bolofete https://tn.wikipedia.org/wiki/Barulaganye_Bolofete | cityofbirth = Batho ba ba mo botshelonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batho_ba_ba_mo_botshelong Batshameka gare ba Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameka_gare_ba_Botswana Batshameki ba Batswana ba kgwele ya dinao ba ba tshamekang lefatshe ka bopharahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_Batswana_ba_kgwele_ya_dinao_ba_ba_tshamekang_lefatshe_ka_bophara Batshameki ba kgwele ya dinao ba Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_kgwele_ya_dinao_ba_Botswana Fixhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Fix Wikipedia: Maunatlala https://tn.wikipedia.org/wiki/Maunatlala Maunatlala ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse o o sekgele sa masome a marataro le botlhano go tsweng botlhaba jwa Palapye gape motse o o sekgele sa masome a marataro go tsweng molelwane wa Aferika Borwa. Thotoetso ya bojalwa e ka fokotsa pheteletso ya Dinotagihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maunatlala#Thotoetso_ya_bojalwa_e_ka_fokotsa_pheteletso_ya_Dinotagi Pina ya Setŝhaba e Botlhokwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maunatlala#Pina_ya_Setŝhaba_e_Botlhokwa Maunatlala o gapa tlotla ya temo ya Ditlharehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maunatlala#Maunatlala_o_gapa_tlotla_ya_temo_ya_Ditlhare Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maunatlala#Dipadi_tse_dingwe Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maunatlala#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Moiyabana https://tn.wikipedia.org/wiki/Moiyabana Moiyabana ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse wa Moiyabana o sekgele sa masome a matlhano borwa-bophirima jwa Serowe, gape motse o o nale dikole tse di potlana le tse dikgolwane ga mmogo le kokelwana. Kgosi e tsosololsa ngwaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Moiyabana#Kgosi_e_tsosololsa_ngwao Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Moiyabana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Barolong Seboni https://tn.wikipedia.org/wiki/Barolong_Seboni Barolong Seboni (o tshotswe ka ngwaga wa 1957) mme ebile ke mmoki le moithuti wa Botswana. One a amogela tlotla ya BA ya go tswa mo Sekolong se Segolwane sa Mmadikolo le setlhankana sa gagwe sa Maemo a ntlha sa Masetase(masters) gotswa mo sekolong sa Mmadikolo sa Wisconsin–Madison. Se a se kwalang mo mabokong a gagwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Barolong_Seboni#Se_a_se_kwalang_mo_mabokong_a_gagwe Dibuka tse a di gatlisetsenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Barolong_Seboni#Dibuka_tse_a_di_gatlisetseng Dingwaga tsa perekohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Barolong_Seboni#Dingwaga_tsa_pereko Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Barolong_Seboni#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Barolong_Seboni#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Sefofane sa Setshaba sa Lefatshe la Bechuanaland https://tn.wikipedia.org/wiki/Sefofane_sa_Setshaba_sa_Lefatshe_la_Bechuanaland Sefofane sa Setshaba sa Bechuanaland ene ele sa lefatshe la Bechuanaland Protectorate ebile ene e emelela gotswa mo lefelong la Francistown. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sefofane_sa_Setshaba_sa_Lefatshe_la_Bechuanaland#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Barokologadi ba Ga Maotwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Barokologadi_ba_Ga_Maotwe Barokologadi ba Ga Maotwe ke morafe wa batswana ba ba nnang mo bokone botlhaba jwa Aforika Borwa# Bane ba kgaogana le morafe wa bapedi 'Bapedi' mme ba batla boagedi kwa morafeng wa Bakgatla Ba Kgafela. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Barokologadi_ba_Ga_Maotwe#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Kule https://tn.wikipedia.org/wiki/Kule Kule ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 741 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Bank Gaborone https://tn.wikipedia.org/wiki/Bank_Gaborone Bank Gaborone Limited, e gantsi e bidiwang Bank Gaborone, ke banka ya kgwebo mo Botswana. Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bank_Gaborone#Ditso Mong Wa Yonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bank_Gaborone#Mong_Wa_Yone Go Lomagana Ga Mokgatlhohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bank_Gaborone#Go_Lomagana_Ga_Mokgatlho Malokohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bank_Gaborone#Maloko O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bank_Gaborone#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Bank_Gaborone#Dipadi_tse_dingwe. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bank_Gaborone#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: France Mabiletsa https://tn.wikipedia.org/wiki/France_Mabiletsa France Mabiletsa (o tshotswe kgwedi ya Ngwanatsele a tlhola masome a mabedi le botlhano ngwaga ele wa 1962) ke mmampodi wa metshameko ya boditshabatshaba wa mabole wa bokete jo bo fa gare ebile a tswa Botswana. One a fiwa seetsele sa maemo a boraro se e leng tshipi ya ketletso ya bronze mo metshamekong ya ngwaga wa 1994 ya mafatshefatshe one a phadisanya gape ka ngwaga wa 1992 ko metshamekong ya mafatshefatshe ya selemo e e bidiwang ka sekgowa gotwe Summer Olympics. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/France_Mabiletsa#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Folaga ya Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Folaga_ya_Botswana Folaga ya setshaba ya Botswana ene ya tlhomiwa ka Lwetse a tlhola masome a mararo ngwaga wa 1966. Folaga e enale mmala yo botala jwa loapi le yo kgabaganyang folaga ka bogare ole montsho , leyo mosweu yo bonalang le mebala e mengwe. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Folaga_ya_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Franco le Afro Musica https://tn.wikipedia.org/wiki/Franco_le_Afro_Musica Franco le Afro Musica ke setlhopha sa batho bale lesome le bobedi gotswa Gabane sa kwasa kwasa se se simolotsweng ke Frank "Franco" Lesokwane.Jaaka ele tlhwaelo mo mminong wa Rhumba gore badini ba nne le maina ale mmalwa, Lesokwane le ene o nale maina a tswana le Stango, Lepako le Chakala. Tse a di diragaditseng ha e sale a tsena mo mminohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Franco_le_Afro_Musica#Tse_a_di_diragaditseng_ha_e_sale_a_tsena_mo_mmino Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Franco_le_Afro_Musica#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Extension Gunners https://tn.wikipedia.org/wiki/Extension_Gunners Extension Gunners FC ke setlhopha sa Botswana sa kgwele ya dinao se se nnang ko Lobatse. Katlego ya setlhophahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Extension_Gunners#Katlego_ya_setlhopha Bodiragatsi mo dikgwaisanong tsa CAFhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Extension_Gunners#Bodiragatsi_mo_dikgwaisanong_tsa_CAF Wikipedia: Zutswa https://tn.wikipedia.org/wiki/Zutswa Zutswa ke motsana yo mo kgaolong ya Kgalagadi mo Botswana. O kwa bonwa kwa sekakeng sa Kalahari , gape o nale sekolo se se botlana. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Zutswa#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Zoroga https://tn.wikipedia.org/wiki/Zoroga Zoroga ke motse yo mo kgaolong ya legare mo Botswana. O dikhilomethara di le masome a mane mo bophiri jwa Nata, mo tseleng ya Nata–Maun. Ditlhabololohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Zoroga#Ditlhabololo Dilotsa Tlholegohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Zoroga#Dilotsa_Tlholego Dikgoge tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Zoroga#Dikgoge_tse_dingwe Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Zoroga#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Batsee https://tn.wikipedia.org/wiki/Batsee GO SENYEGELWA KE BOIMANA Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batsee#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Boemelo jwa terena mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Boemelo_jwa_terena_mo_Botswana ==Tshimologo== Tshimologohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Boemelo_jwa_terena_mo_Botswana#Tshimologo Mmelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Boemelo_jwa_terena_mo_Botswana#Mmele Ditoropo tse diterena di yang kwa go tsonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Boemelo_jwa_terena_mo_Botswana#Ditoropo_tse_diterena_di_yang_kwa_go_tsone Tse di leng tenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Boemelo_jwa_terena_mo_Botswana#Tse_di_leng_teng Katolosohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Boemelo_jwa_terena_mo_Botswana#Katoloso Go ya Namibiahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Boemelo_jwa_terena_mo_Botswana#Go_ya_Namibia Go ya Mozambiquehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Boemelo_jwa_terena_mo_Botswana#Go_ya_Mozambique Go ya Zambiahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Boemelo_jwa_terena_mo_Botswana#Go_ya_Zambia Dikaelatikologohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Boemelo_jwa_terena_mo_Botswana#Dikaelatikologo O ka leba gapehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Boemelo_jwa_terena_mo_Botswana#O_ka_leba_gape Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Boemelo_jwa_terena_mo_Botswana#Bokhutlo Dipadi tsa kwa kgotsa tse dingwe:https://tn.wikipedia.org/wiki/Boemelo_jwa_terena_mo_Botswana#Dipadi_tsa_kwa_kgotsa_tse_dingwe: Wikipedia: Ukwi https://tn.wikipedia.org/wiki/Ukwi Ukwi ke motsana yo mo kgaolong ya sekaka sa Kalahari mo Kgalagadi, botlhaba jwa Botswana, 30 km gotswa mo mololwaneng wa Namibia. Mo palong batho ya ngwaga wa 2001 dipalo di ne dile makgolo a mane ,masome a matlhano le boraro. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ukwi#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Mothusa Tautona wa Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Mothusa_Tautona_wa_Botswana Mothusa tautona wa Botswana ke ene wa maemo a bodedi mo lefatsheng go tlhatlhama tautona goya ka puso ya Botswana. Mothusa tautona o akgola babusa pelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mothusa_Tautona_wa_Botswana#Mothusa_tautona_o_akgola_babusa_pele Mothusa tona o abela batlhokihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mothusa_Tautona_wa_Botswana#Mothusa_tona_o_abela_batlhoki Bopelotlhomogi konokonohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mothusa_Tautona_wa_Botswana#Bopelotlhomogi_konokono Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mothusa_Tautona_wa_Botswana#Dipadi_tse_dingwe Dikgoge tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mothusa_Tautona_wa_Botswana#Dikgoge_tse_dingwe Maina a bathusa Tautona ba Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mothusa_Tautona_wa_Botswana#Maina_a_bathusa_Tautona_ba_Botswana O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mothusa_Tautona_wa_Botswana#O_ka_tsibogela Wikipedia: Xakao https://tn.wikipedia.org/wiki/Xakao Xakao ke motsana yo mo kgaolong ya bokone botlhaba jwa Botswana O bonwa gaufi le molelwane wa Namibia, fa noka ya Okavangoe tsenang teng mo Botswana Mo palo bathong ya ngwaga wa dikete tse pedi le bongwe dipalo tsa batho ba ba nnang mo motseng o dine di tsamaya ko seketeng le masome a mane le borobabongwe. Banni ba namolwa mo luhumeng la nta ya tlhogohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Xakao#Banni_ba_namolwa_mo_luhumeng_la_nta_ya_tlhogo Babereki ba Ipelegeng ba maoto a tshupa mo tironghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Xakao#Babereki_ba_Ipelegeng_ba_maoto_a_tshupa_mo_tirong Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Xakao#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Tshekedi Khama II https://tn.wikipedia.org/wiki/Tshekedi_Khama_II Tshekedi Khama II ke leloko la palamente ya Botswana gotswa ko Serowe Bokone botlhaba."Yabo Khama, Kabo Khama, Ele yabo Khamas. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Tshekedi_Khama_II#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Kereke ya Sion https://tn.wikipedia.org/wiki/Kereke_ya_Sion Kereke ya Sione (kgotsa ZCC) ke nngwe ya dikereke tse ditona tse di tlhomilweng mo borwa jwa Aferika, ka maloko a a balelwang mo Sioneng ya Leeba le ba bangwe ba ba mo go ya Moitshepi Engenase. Ntlo kgolo ya Sione e ko toropong ya Sione ya Moria mo Limpopo, Aforika Borwa, mme ebile dikereke tse pedi tse di eteletswe pele ke Barnabas Lekganyane le Moitshepi Engenase Lekganyane ba e leng bana ba bana ba mosimolodi wa kereke e. MALOBENGhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kereke_ya_Sion#MALOBENG SE SIONE E LENG SONEhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kereke_ya_Sion#SE_SIONE_E_LENG_SONE TUMELOhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kereke_ya_Sion#TUMELO DIPADIhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kereke_ya_Sion#DIPADI DIPADI TSE DINGWEhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kereke_ya_Sion#DIPADI_TSE_DINGWE Wikipedia: Setlhopa sa kgwele ya dinao sa Uniao Flamengo Santos. https://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopa_sa_kgwele_ya_dinao_sa_Uniao_Flamengo_Santos. Uniao Flamengo Santos , ke setlhopa sa kgwele ya dinao setlhopa sa kwa ##Gabane|Gabane ##, mo ##Botswana|Botswana## se se ikaegileng mo ##Gaborone|Gaborone### Metshameko ya bone ya mo gae e rshamekelwa kwa lebaleng la mmadikolo mo Gaborone# Katlego ya setlhophahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopa_sa_kgwele_ya_dinao_sa_Uniao_Flamengo_Santos.#Katlego_ya_setlhopha Bodiragatsi mo dikgaisanong tsa CAFhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopa_sa_kgwele_ya_dinao_sa_Uniao_Flamengo_Santos.#Bodiragatsi_mo_dikgaisanong_tsa_CAF Mebala ya tsone, le fa go ntse jalo ke bududu le bosweu, gape diaparo tsa bone tsa setlhopa di tshwana le tsa {0}setlhopa sa setshaba sa Argentina {/0}{1/}https://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopa_sa_kgwele_ya_dinao_sa_Uniao_Flamengo_Santos.#Mebala_ya_tsone,_le_fa_go_ntse_jalo_ke_bududu_le_bosweu,_gape_diaparo_tsa_bone_tsa_setlhopa_di_tshwana_le_tsa_{0}setlhopa_sa_setshaba_sa_Argentina_{/0}{1/} Wikipedia: Natale https://tn.wikipedia.org/wiki/Natale ==Tshimologo== Tshimologohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Natale#Tshimologo Ditso tsa motsehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Natale#Ditso_tsa_motse Ditlamelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Natale#Ditlamelo Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Natale#Bokhutlo Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Natale#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Malebogo Marumoagae https://tn.wikipedia.org/wiki/Malebogo_Marumoagae | birth_place = Tonota, Botswana Dipotso go tsweng Baathudinghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Malebogo_Marumoagae#Dipotso_go_tsweng_Baathuding Tse a di ratanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Malebogo_Marumoagae#Tse_a_di_ratang Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Malebogo_Marumoagae#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Makalamabedi https://tn.wikipedia.org/wiki/Makalamabedi Makalamabedi ke motse o mo kgaolong ya Bokone Bophirima jwa Botswana. Motse o fitlhelwa ntlheng ya Borwa-Botlhaba jwa kgaolo ya one motse o e e leng kwa Bokone Bophirima, gape motse o o newa dithuso ka mapagamelo a tsa difofane ka a gaotshwane le motse o, mapagamelo a tsa difofane a itsege ka leina la Makalamabedi Airport. Dikgogedi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Makalamabedi#Dikgogedi_tse_dingwe Wikipedia: Mathathane https://tn.wikipedia.org/wiki/Mathathane Mathathane ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse o o kwa lethakoreng jwa botlhaba jwa Botswana, gaotshwane le molelwane wa South Africa. Baithuti bangwe ga ba tsene sekolo sentlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mathathane#Baithuti_bangwe_ga_ba_tsene_sekolo_sentle Matimela a jesetsa mo kgobedunghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mathathane#Matimela_a_jesetsa_mo_kgobedung Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mathathane#Dipadi_tse_dingwe Dikgoge tse dingweehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mathathane#Dikgoge_tse_dingwee Wikipedia: Seabo Gabanakgosi https://tn.wikipedia.org/wiki/Seabo_Gabanakgosi | cityofbirth = Ba ba tshotsweng ka 1979https://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Ba_ba_tshotsweng_ka_1979 Batshameki ba Batswana ba kgwele ya dinao ba ba tshamekang lefatshe ka bopharahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_Batswana_ba_kgwele_ya_dinao_ba_ba_tshamekang_lefatshe_ka_bophara Batshameki ba kgwele ya dinao ba Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_kgwele_ya_dinao_ba_Botswana Batshameki ba setlhopa sa Township Rollershttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_setlhopa_sa_Township_Rollers Batshameki ba setlhopa sa Uniao Flamengo Santos F.C.https://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_setlhopa_sa_Uniao_Flamengo_Santos_F.C. Leloko la Batshameka gare ba kgwele ya dinao ba Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Leloko_la_Batshameka_gare_ba_kgwele_ya_dinao_ba_Botswana Wikipedia: Molelo https://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo Molemo ke tlhakathakanyo e e diragalang ka bonako ya di gase mo tsamaisong ya combustion, e e ntshang mogote, lesedi le tse dingwe tse di farologaneng. Slower oxidative processes like rusting or digestion are not included by this definition. Ditebegohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#Ditebego Maranyanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#Maranyane Motukahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#Motuka Mogotehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#Mogote Megote e e etsegeng ya molelo le metukahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#Megote_e_e_etsegeng_ya_molelo_le_metuka Mogote wa metuka ka ditebego.https://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#Mogote_wa_metuka_ka_ditebego. Boitsaanape jwa molelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#Boitsaanape_jwa_molelo Mekwalo e e beilweng ya ditswa mmunghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#Mekwalo_e_e_beilweng_ya_ditswa_mmung Taolo ya bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#Taolo_ya_batho Tiriso jaaka leokwanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#Tiriso_jaaka_leokwane Tshireletso le Thibelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#Tshireletso_le_Thibelo Paakanyohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#Paakanyo O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#O_ka_tsibogela ditshwantsho tsa tlaleletsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#ditshwantsho_tsa_tlaleletso Tse di latelang ke tse di dirisitsweng go batla kitso e e kwadilweng fahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#Tse_di_latelang_ke_tse_di_dirisitsweng_go_batla_kitso_e_e_kwadilweng_fa tshekatsheko ya bakwadihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molelo#tshekatsheko_ya_bakwadi Wikipedia: Lefatshe la barotse https://tn.wikipedia.org/wiki/Lefatshe_la_barotse Lefatatshe la barotse ke kgaolo e mo bophirima jwa lefatshe la zambia, gape ke legae la batho ba morafe wa ba lozi kana Bariotse ba ba neng ba itsewe jaaka Luyi kana Aluyi pele. Pelo ya lefatshe la bone ke Barotse floodplain ko godimo ga noka ya Zambezi, le yone e e tsege jaaka Bulozi kana Lyondo, mme e akaretsa lefelo le fa godimo la thaba, le akaretsa se se itsegeng gompieno jaaka kgaolo ya bophirima ya lefatshe la Zambia. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefatshe_la_barotse#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Botswana TV https://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_TV Botswana TV ke segasa ditshwantsho tsa motshikinyego sa Lefatshe la Botswana mo borwa jwa Aferika. Di ofisi tsa segasa ditshwantsho di mo toropokgolo Gaborone, tse di bidiwang gotlwe "Mass Media Complex". Palo ya mananeo ka go farologanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_TV#Palo_ya_mananeo_ka_go_farologana Sekai sa Dikgang tsa BTVhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_TV#Sekai_sa_Dikgang_tsa_BTV Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_TV#Dipadi_tse_dingwe Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_TV#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Mokgatlo wa maloko a babereki ba sekolo se Segolwane sa Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgatlo_wa_maloko_a_babereki_ba_sekolo_se_Segolwane_sa_Botswana Mokgatlo wa maloko a babereki ba sekolo se Segolwane sa Botswana ke mokgatlo wa babereki yo o kafa tlase ga Mokgatlo wa mekgatlo yotlhe ya Babereki mo Botswana. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgatlo_wa_maloko_a_babereki_ba_sekolo_se_Segolwane_sa_Botswana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Mabolokelo a ditso a lefatshe la Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Mabolokelo_a_ditso_a_lefatshe_la_Botswana Lefelo la Botswana National Museum le le itsegeng gape ka leina la National Museum and Art Gallery, le bonwa kwa toropo kgolong ebong Gaborone, ke lefelo le letona le le nang le manno aa kwa godimo aa nang le dingwe tse di dirilweng ka diatla tsa lefatshe , Motlobo wa dibuka le lefelo la maemo a kwa godimo, pele fa re nankola tshimo ya ditlhare ka kgwedi ya Ngwanatsele ngwaga wa 2007, ditshupo tsa botswerere jwa ngwao ya Batswana le botlaki gape e itibagantse le go ipelela tiro ya batlaki ba mono. Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mabolokelo_a_ditso_a_lefatshe_la_Botswana#Bokhutlo Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mabolokelo_a_ditso_a_lefatshe_la_Botswana#Dipadi_tse_dingwe Dikgolagano tsedi kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mabolokelo_a_ditso_a_lefatshe_la_Botswana#Dikgolagano_tsedi_kwa_ntle Wikipedia: Lefelo la diphologolo la Central Kalahari https://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_diphologolo_la_Central_Kalahari Central Kalahari ke lefelo le letona la diphologolo mo sekakeng sa Kalahari mo Botswana. Le simolodisitswe ka ngwaga wa 1961, le botona jwa selekanyo sa dikhilomethara tse 52,800 ( e ka tswa e le gabedi mo selekanyong sa Massachusetts, gape bongwe mo lesomeng le borataro (1/16) jwa selekanyo sa lefatshe la Botswana) se se dira gore lefelo le le nne mo maemong a bobedi a diphologolo mo lefatsheng ka bophara. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_diphologolo_la_Central_Kalahari#Dipadi_tse_dingwe Dikgolagano tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_diphologolo_la_Central_Kalahari#Dikgolagano_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Lefelo la diphologolo la Khutse https://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_diphologolo_la_Khutse Lefelo la diphologolo la Khutse ke lefelo la boitapoloso mo Botswana.Lefelo la diphologolo la Khutse ke lone le le ratiwang thata ke baeng ba toropokgolo ya Gaborone, ka ebile le le gaufi le yone. Mosola wa lefelo diphologolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_diphologolo_la_Khutse#Mosola_wa_lefelo_diphologolo Mafelo a bogorogelo a baenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_diphologolo_la_Khutse#Mafelo_a_bogorogelo_a_baeng Letso la batho ba ba mabapi le Khutsehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_diphologolo_la_Khutse#Letso_la_batho_ba_ba_mabapi_le_Khutse Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_diphologolo_la_Khutse#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_diphologolo_la_Khutse#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Kodibeleng https://tn.wikipedia.org/wiki/Kodibeleng Kodibeleng ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O masome a supa kwa botlhaba jwa Mahalapye, o na le sekolo se se botlana. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kodibeleng#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Makopong https://tn.wikipedia.org/wiki/Makopong Makopong ke motsana o o mo kgaolong ya Kgalagadi mo Botswana. O bapile le mololwane wa Aferika Borwa. Kgaolo ya Kgalagadihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Kgaolo_ya_Kgalagadi Mololwane wa Botswana le Aferika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Mololwane_wa_Botswana_le_Aferika_Borwa Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Malwelwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Malwelwe {{Infobox settlement Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Malwelwe#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Noka ya Nata https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Nata Noka ya Nata kana ya Amanzanyama ke motswedi wa metsi wa tlholego mo borwa jwa Aferika. Mo lefatsheng la Botswana noka ya Nata ke motswedi wa metsi kwa makgobokgobong] ]a [[Botswana|Makgadikgadi, kwa ditshidi di nnang teng. Selekanyo sa metsi a a tselegelang kwa Okavango go tswa kwa nokeng ya Natahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Nata#Selekanyo_sa_metsi_a_a_tselegelang_kwa_Okavango_go_tswa_kwa_nokeng_ya_Nata Tebelopele ya meamuso ya tlholegohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Nata#Tebelopele_ya_meamuso_ya_tlholego Tlhalosohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Nata#Tlhaloso Ke eng se se tlamileng gore go diragadiwe Lenaneo la Diphetogo tsa Mhama wa Metsi?https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Nata#Ke_eng_se_se_tlamileng_gore_go_diragadiwe_Lenaneo_la_Diphetogo_tsa_Mhama_wa_Metsi? Tsamaiso eno e tsile go goga lobaka lo lo kae?https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Nata#Tsamaiso_eno_e_tsile_go_goga_lobaka_lo_lo_kae? O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Nata#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Nata#Dipadi_tse_dingwe. Mola wa makwalohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Nata#Mola_wa_makwalo Wikipedia: Go pholodisa bopimana mo Aferika Borwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Go_pholodisa_bopimana_mo_Aferika_Borwa Pholodiso ya boimana mo Aferika Borwa e ne e letlelelwa ka mabaka mangwe go fitlhelelela ka ngwaga wa 1997, fa tshwetso ya molao motheo wa go senya boimana (Molao motheo 92 wa 1996) o ne o sutlisiwa, go supa pholodiso ya boimana e tlhokega ka mabaka aa farologanyeng. Dikakanyo tsa setshaba le tlhotlheletso ya Sepolotikihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Go_pholodisa_bopimana_mo_Aferika_Borwa#Dikakanyo_tsa_setshaba_le_tlhotlheletso_ya_Sepolotiki Tlhopegohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Go_pholodisa_bopimana_mo_Aferika_Borwa#Tlhopego Molao wa babereki ba botsogohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Go_pholodisa_bopimana_mo_Aferika_Borwa#Molao_wa_babereki_ba_botsogo Pholodiso ya boimana go sa dirwe loarohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Go_pholodisa_bopimana_mo_Aferika_Borwa#Pholodiso_ya_boimana_go_sa_dirwe_loaro Ditlamorago tsa molao wa go pholodisa boimanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Go_pholodisa_bopimana_mo_Aferika_Borwa#Ditlamorago_tsa_molao_wa_go_pholodisa_boimana O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Go_pholodisa_bopimana_mo_Aferika_Borwa#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Go_pholodisa_bopimana_mo_Aferika_Borwa#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Thuto mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Botswana Thuto tse dikgolwane mo Botswana ke mahala kgotsa boitlhopelo. {1}Botswana {/1} 2005 Findings on the Worst Forms of Child Labor . Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Botswana#Bokhutlo Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Botswana#Dipadi_tse_dingwe Dikgolagano tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Botswana#Dikgolagano_tsa_kwa_ntle Wikipedia: HIV/AIDS mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/HIV/AIDS_mo_Botswana Botswana ke lengwe la mafatshe a a wetsweng ke seru sa bolwetsi jwa leroborobo. Dipalo tsa kanamo ya mogare mo bathong ba dingwaga tse di lesome le botlhano go ya kwa go tse di masome a mane le boferabongwe ke 24. o ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/HIV/AIDS_mo_Botswana#o_ka_tsibogela Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/HIV/AIDS_mo_Botswana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Poso ya Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Poso_ya_Botswana Poso ya Botswana ke kompone ee itebagantseng le go romela dikwalo mo Botswana. Ke kompone ee laolwang ke lefatshe,tota ya puso ya Botswana, ee direlang ka fa tlase ga lephata la tsa dipuisano le maranyane. Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Poso_ya_Botswana#Ditso Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Poso_ya_Botswana#Bokhutlo o ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Poso_ya_Botswana#o_ka_tsibogela Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Poso_ya_Botswana#Dipadi_tse_dingwe Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Poso_ya_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Bere https://tn.wikipedia.org/wiki/Bere Bere ke motsana o mo kgaolong ya Ghanzi mo Botswana. Motse o mo botlhaba jwa kgaolo e, gape motse o na le sekole se se potlana. Ditlhabolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bere#Ditlhabolo Ditemehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bere#Diteme Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bere#Bokhutlo Dikgoge tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bere#Dikgoge_tse_dingwe Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bere#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Charles Tibone https://tn.wikipedia.org/wiki/Charles_Tibone Mbiganyi Charles Tibone ke lepolotiki mo Botswana. O ne a tlhophiwa go ya palamenteng mo ditlhopong tsa Phalane ngwaga wa 2004 go tsweng mo kgaolong ya Bophirima jwa Tati"New cabinet full of new faces", BOPA, November 11, 2004. Katlego ya Botshelo jwa gagwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Charles_Tibone#Katlego_ya_Botshelo_jwa_gagwe Botho jwa gagwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Charles_Tibone#Botho_jwa_gagwe Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Charles_Tibone#Bokhutlo Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Charles_Tibone#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Mokoro wa kwa Kazungula https://tn.wikipedia.org/wiki/Mokoro_wa_kwa_Kazungula Mokoro wa kwa Kazungula ke pantoni ee kgabaganyang boleele jwa selekanyo sa makgolo a mane a noka ya Zambezi gare ga Botswana le Zambia. Ke nngwe ya mekoro ee metona mo borwa bogare jwa Aferika, o nale nonofo ya selekanyo sa 70 tonnes. Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokoro_wa_kwa_Kazungula#Bokhutlo Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokoro_wa_kwa_Kazungula#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Tumelo ya Islam mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Tumelo_ya_Islam_mo_Botswana Islam ke tumelo e e tona ya boraro mo Botswana, e latela ya Christianity gape le ditumelo tse dingwe# Islam e tlile mo lefatsheng ka go fuduga ga Ma muslim go tsweng borwa jwa Asia, ba ba agileng mo lefelong ka nako ya puso ya ga Mmamosadinyana# Ma muslim ba akaretsa bongwe mo lekgolong jwa batho# Losika fa gare ga ditlhopa tsa ditumelo tse e tlisa kagiso le botsalano le mororo kgolo ya dikgogakgogano tsa tumelo mo ntlheng e ngwe ya Aferika# Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tumelo_ya_Islam_mo_Botswana#Ditso Kereke ya Ma Muslimhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tumelo_ya_Islam_mo_Botswana#Kereke_ya_Ma_Muslim Botshelo jwa se Muslimhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tumelo_ya_Islam_mo_Botswana#Botshelo_jwa_se_Muslim Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tumelo_ya_Islam_mo_Botswana#Bokhutlo Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tumelo_ya_Islam_mo_Botswana#References Dikgolagano tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tumelo_ya_Islam_mo_Botswana#Dikgolagano_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Puo ya Sekalaka https://tn.wikipedia.org/wiki/Puo_ya_Sekalaka |region = ##Southern Africa## Tshimologohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Puo_ya_Sekalaka#Tshimologo Ditso tsa Puo ya Sekakalakahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Puo_ya_Sekalaka#Ditso_tsa_Puo_ya_Sekakalaka Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Puo_ya_Sekalaka#Bokhutlo Referencehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Puo_ya_Sekalaka#Reference Tshekatsheko ya bakwadihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Puo_ya_Sekalaka#Tshekatsheko_ya_bakwadi Dikgolagano tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Puo_ya_Sekalaka#Dikgolagano_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Motsana wa Gumare https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Gumare Gumare kgotsa Gomare ke motsana o o bonwang kwa kgaolong ya Bokone-bophirima jwa ##Botswana|Botswana##, gaufi le makgobokgobo a Okavango# Palo ya batho ba Gumare e ne e le makgolokgolo a a borataro, masome a borataro le bosupa mo palo bathong ya ngwaga wa 2001# Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Gumare#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Tshimoyapula https://tn.wikipedia.org/wiki/Tshimoyapula Tshimoyapula ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motsana o, o sekgale sa dikhilomethara dile masome a mane le botlhano gotsweng bokone botlhaba jwa Serowe, fa godimo gamo motse o, o na le sekolo sese botlana. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Tshimoyapula#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Kemedi ya lefatshe la Botswana kwa Washington, D.C. https://tn.wikipedia.org/wiki/Kemedi_ya_lefatshe_la_Botswana_kwa_Washington,_D.C. Kemedi ya Botswana kwa Washington, D.C. Kitso ka moemedihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kemedi_ya_lefatshe_la_Botswana_kwa_Washington,_D.C.#Kitso_ka_moemedi Dikagohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kemedi_ya_lefatshe_la_Botswana_kwa_Washington,_D.C.#Dikago Botsalanohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kemedi_ya_lefatshe_la_Botswana_kwa_Washington,_D.C.#Botsalano Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kemedi_ya_lefatshe_la_Botswana_kwa_Washington,_D.C.#Bokhutlo Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kemedi_ya_lefatshe_la_Botswana_kwa_Washington,_D.C.#Dipadi_tse_dingwe Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kemedi_ya_lefatshe_la_Botswana_kwa_Washington,_D.C.#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Glody Dube https://tn.wikipedia.org/wiki/Glody_Dube ==Tshimololo== Tshimololohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Glody_Dube#Tshimololo Katlego ya gagwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Glody_Dube#Katlego_ya_gagwe Diphenyo tsa gagwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Glody_Dube#Diphenyo_tsa_gagwe Bogolo jwa gagwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Glody_Dube#Bogolo_jwa_gagwe Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Glody_Dube#Bokhutlo Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Glody_Dube#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Setlhopha sa ECCO City Green https://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_ECCO_City_Green ECCO City Greens FC ke setlhopa sa kgwele ya dinao (kgwele) go tswa mo Botswana kwa Francistown. Mokatisi wa tlhwatlhwa yo o tlhabolotseng setlhopa se ke Rre Stanley Muwanga yo ileng a kobiwa moragonyana ga lobaka ka magatwe a gore ga a bereke sentle le setlhopha. Katlego ya setlhophahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_ECCO_City_Green#Katlego_ya_setlhopha Tafole ya batshamiki ba tlhwatlhwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_ECCO_City_Green#Tafole_ya_batshamiki_ba_tlhwatlhwa Bafenyi ba ngwaga wa 2007/06https://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_ECCO_City_Green#Bafenyi_ba_ngwaga_wa_2007/06 Setlhopha sa mo bo gompienonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_ECCO_City_Green#Setlhopha_sa_mo_bo_gompienong Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_ECCO_City_Green#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motse wa Tsao mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tsao_mo_Botswana Tsao kgotsa Tsau ke motse yo o mo kgaolong ya bokone-bophirima jwa Botswana. O bapile le makgobokgobo a Okavango gape le lekadiba la Ngami. Dtlamelo tsa Motse wa Tsaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tsao_mo_Botswana#Dtlamelo_tsa_Motse_wa_Tsao Dikgoge tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tsao_mo_Botswana#Dikgoge_tse_dingwe Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tsao_mo_Botswana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Hotele ya kwa maphothophothong a Victoria https://tn.wikipedia.org/wiki/Hotele_ya_kwa_maphothophothong_a_Victoria Hotele ya kwa maphothophothong a Victoria ke hotele ya ditso kwa maphothophothong a Victoria mo, Zimbabwe. Hotele e e lebaganye le kgoro ya bobedi gape le borogo jwa maphothophotho a Victoriac go tsweng kwa a elelelang teng. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Hotele_ya_kwa_maphothophothong_a_Victoria#Dipadi_tse_dingwe. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Hotele_ya_kwa_maphothophothong_a_Victoria#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Toropo ya Ramokgwebana https://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Ramokgwebana Ramokgwebana ke toropo e e mo kgaolong ya bokonebotlhaba jwa Botswana, go bapa le molelwane wa kwa botlhaba. Mo ntlheng e nngwe go motse wa Plumtree mo, Zimbabwe. Tsela ya Francistown-Ramokgwebanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Ramokgwebana#Tsela_ya_Francistown-Ramokgwebana Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Ramokgwebana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Ramokgwebana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Koranta ya Mmegi https://tn.wikipedia.org/wiki/Koranta_ya_Mmegi Mmegi ke koranta ya puo ya sekgowa mo lefatsheng mo Botswana. E simolodisitswe ka ngwaga wa 1984, e kile yabo e anamisiwa malatsi otlhe ke baanamisi ba ntlo ya Dikgang mo toropokgolo , Gaborone. Dikgang tsa Mmegi tsa botlhokwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Koranta_ya_Mmegi#Dikgang_tsa_Mmegi_tsa_botlhokwa Temo e tlaa nna boutsana monongwagahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Koranta_ya_Mmegi#Temo_e_tlaa_nna_boutsana_monongwaga Dikgang tsa Kgwebohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Koranta_ya_Mmegi#Dikgang_tsa_Kgwebo Seemo sa lehuma se a fokotsegahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Koranta_ya_Mmegi#Seemo_sa_lehuma_se_a_fokotsega Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Koranta_ya_Mmegi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Lebala la metshameko la Lobatse https://tn.wikipedia.org/wiki/Lebala_la_metshameko_la_Lobatse Lebala la metshameko la Lobatse ke lebala le le dirisetswang metshameko ka go farologana kwa Lobatse mo, Botswana. Le dirisetswa thata metshameko ya kgwele ya dinao gape le direla jaaka lebala la mo gae la setlhopha sa Extention Gunners. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lebala_la_metshameko_la_Lobatse#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Folaga ya sechaba sa Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Folaga_ya_sechaba_sa_Botswana Folaga ya setshaba ya Botswana ene ya tlhomiwa ka Lwetse a tlhola masome a mararo ngwaga wa 1966.Pele fa lefatshe la Botswana le tsaya bopuso ka kgwedi ya Lwetse a tlhola masome a mararo ngwaga wa 19966 Botswana o ne a bidiwa British Prolectorate Bechuanaland a busiwa ke barongwa ba kwa Aferika Borwa. Pheletso ya Mebalahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Folaga_ya_sechaba_sa_Botswana#Pheletso_ya_Mebala Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Folaga_ya_sechaba_sa_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Badimo https://tn.wikipedia.org/wiki/Badimo ==Leina la Badimo le tswa kae?== Leina la Badimo le tswa kae?https://tn.wikipedia.org/wiki/Badimo#Leina_la_Badimo_le_tswa_kae? A mme Badimo ba teng?https://tn.wikipedia.org/wiki/Badimo#A_mme_Badimo_ba_teng? Ditumelo tse dingwe le badimo.https://tn.wikipedia.org/wiki/Badimo#Ditumelo_tse_dingwe_le_badimo. Tumelo ya BoKrestehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Badimo#Tumelo_ya_BoKreste Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Badimo#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Pelonomi Venson-Moitoi https://tn.wikipedia.org/wiki/Pelonomi_Venson-Moitoi Pelonomi Venson-Moitoi ke Motswana mokwaladikgang gape le lepolotiki le le emetseng phuthego ya Botswana Democratic Party. O ne a tlhophiwa go ya lekgotleng le legolo le le dirang melao ka ngwaga wa 1999 e le mongwe wa leloko le le kgetlhegileng go tlhophiwa gape a tlhophiwa mo ditlhophong tsa ngwaga wa 2004. Tshobokohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Pelonomi_Venson-Moitoi#Tshoboko Dipadihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Pelonomi_Venson-Moitoi#Dipadi Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Pelonomi_Venson-Moitoi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Mababe https://tn.wikipedia.org/wiki/Mababe Mababe ke motsana yo mo kgaolong ya bokone bophirima jwa Botswana. Motse o mo botlhaba jwa kgaolo e, gape motse o na le sekole se se potlana. Kgaolo ya Maun le metsana ya Mabapi e gatetse pele ka kgwele ya Dinaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mababe#Kgaolo_ya_Maun_le_metsana_ya_Mabapi_e_gatetse_pele_ka_kgwele_ya_Dinao Phenyo ya Ditlhophahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mababe#Phenyo_ya_Ditlhopha Dikgoge tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mababe#Dikgoge_tse_dingwe Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mababe#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Sepako https://tn.wikipedia.org/wiki/Sepako Sepako ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse o o mo bokone botlhaba, ebile o sekgele sa dikilomitara tse lesome le botlhano go tsweng motse wa Nata, motse o o gaotshwane le molelwane wa Zimbabwe, fa godimo ga moo motse wa Sepako o nale sekole se se potlana. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Sepako#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Seronga https://tn.wikipedia.org/wiki/Seronga Seronga ke motse o mo kgaolong ya Bokone-bophirima jwa, Botswana. Motse o fitlhelwa gaotshwane le kwa tshimologo ya metsi aOkavango Delta, fa godimo ga moo motse oo nale tsela e lolameng e ka dirisiwang ke difofane. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Seronga#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Polokelo ya madi ya ABC https://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_ABC |assets = US$932+ million (2010) Tshedimosetsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_ABC#Tshedimosetso Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_ABC#Ditso Mong Wa Yonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_ABC#Mong_Wa_Yone Bolokohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_ABC#Boloko o ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_ABC#o_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_ABC#Dipadi_tse_dingwe. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_ABC#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Dovedale, Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Dovedale,_Botswana Dovedale ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse o o gaotshwane le noka ya Limpopo ga mmogo le molelwane wa lefatshe la Aferika Borwa, motse wa Dovedale o mo Borwa-Botlhaba, sekgele sa dikilomitara tse masome matlhano go tsweng motse wa Mahalapye, gape motse o o nale sekole se se potlana. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Dovedale,_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Malatswai https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Malatswai Malatswai ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse o dikhilomethara di le masome mabedi kwa bokone bophirima jwa Mahalapye, gape o na le sekolo se se botlana. Letlhoko la Madi kwa Malatswai le metse ya mabapihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Malatswai#Letlhoko_la_Madi_kwa_Malatswai_le_metse_ya_mabapi Dikgang tse di tshwenyang kwa Malatswaihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Malatswai#Dikgang_tse_di_tshwenyang_kwa_Malatswai Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Malatswai#Dipadi_tse_dingwe. Dikgoge tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Malatswai#Dikgoge_tse_dingwe Wikipedia: Monong https://tn.wikipedia.org/wiki/Monong Monong ke motsana oo kwa kgaolwaneng ya Kgalagadi ya Botswana. Motse o o fitlhelwa kwa sekakeng sa Kalahari Desert, fa godimo ga moo motse wa monong o nale sekolo se se potlana. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Monong#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Lokgwabe https://tn.wikipedia.org/wiki/Lokgwabe Lokgwabe ke motse o o mo kgaolwaneng ya Kgalagadi e mo Botswana. Motse o fitlhelwa kwa sekakeng sa Kalahari Desert motse o gape o nale sekole se se potlana. Banni ba Rotloediwa go ikagahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lokgwabe#Banni_ba_Rotloediwa_go_ikaga Matlhabisa Ditlong a Lokgwabehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lokgwabe#Matlhabisa_Ditlong_a_Lokgwabe Batsadi ba senya banahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lokgwabe#Batsadi_ba_senya_bana Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lokgwabe#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lokgwabe#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Toropo ya Mahalapye https://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Mahalapye |elevation_m = 900 Tshimologohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Mahalapye#Tshimologo Kgolo ya Dikgwebo mo Mahalapyehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Mahalapye#Kgolo_ya_Dikgwebo_mo_Mahalapye Ditlhabololohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Mahalapye#Ditlhabololo Dikotsi mo Mahalapyehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Mahalapye#Dikotsi_mo_Mahalapye Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Mahalapye#Bokhutlo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Mahalapye#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Mahalapye#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Khoutsiri https://tn.wikipedia.org/wiki/Khoutsiri Khoutsiri ke toropo e mo sekakeng sa Kalahari desert, sekaka se se mo bophirima jwa Botswana. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Palo ya dikompone tsa Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Palo_ya_dikompone_tsa_Botswana E ke palo ya dikompone tse di mo Botswana. o ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Palo_ya_dikompone_tsa_Botswana#o_ka_tsibogela Wikipedia: Margaret Nasha https://tn.wikipedia.org/wiki/Margaret_Nasha Margaret Nnananyana Nasha ke lepolotiki la mo Botswana, sebui sa Mme sa ntlha sa palamente ya Botswana. O emetse phuthego ya Botswana Democratic Party. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Margaret_Nasha#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Maru a Pula School https://tn.wikipedia.org/wiki/Maru_a_Pula_School Sekolo sa Maru-a-Pula ke sekolo se se ikemetseng , mo dithutong tsotlhe, se se golwane se se bonwang mo Gaborone, Botswana. Se simolotswe ka ngwaga wa 1972, ebile se godile go tsweng mo setlhopheng sa baithuti ba le masome a mabedi le botlhano go ya kwa palong ya baithuti ba le makgolo a marataro le masome a matlhano. Kamogelo ya baithutihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maru_a_Pula_School#Kamogelo_ya_baithuti Mekgatlho ya Sekolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maru_a_Pula_School#Mekgatlho_ya_Sekolo Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maru_a_Pula_School#Bokhutlo Motswedihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maru_a_Pula_School#Motswedi Wikipedia: Palo ya matamo le mabolokelo a metsi mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Palo_ya_matamo_le_mabolokelo_a_metsi_mo_Botswana Tse di latelang ke thekegelo ya palo ya matamo le mabolokelo a metsi mo Botswana . __NOTOC__ Tiriso ya Metsihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Palo_ya_matamo_le_mabolokelo_a_metsi_mo_Botswana#Tiriso_ya_Metsi LENANEO LA GO DIRA DIPHETOGO MO MHAMENG WA METSIhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Palo_ya_matamo_le_mabolokelo_a_metsi_mo_Botswana#LENANEO_LA_GO_DIRA_DIPHETOGO_MO_MHAMENG_WA_METSI Tlhalosohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Palo_ya_matamo_le_mabolokelo_a_metsi_mo_Botswana#Tlhaloso Palo ya matamo(mabolokelo a metsi)https://tn.wikipedia.org/wiki/Palo_ya_matamo_le_mabolokelo_a_metsi_mo_Botswana#Palo_ya_matamo(mabolokelo_a_metsi) o ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Palo_ya_matamo_le_mabolokelo_a_metsi_mo_Botswana#o_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Palo_ya_matamo_le_mabolokelo_a_metsi_mo_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Phathi ya Tomokoraga https://tn.wikipedia.org/wiki/Phathi_ya_Tomokoraga | colorcode = red Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phathi_ya_Tomokoraga#Ditso Mabutswapele a phathihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phathi_ya_Tomokoraga#Mabutswapele_a_phathi Wikipedia: Noka ya Lepashe https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Lepashe Noka ya Lepashe ke tlholego ya motlhala wa metsi mo Botswana. E tlhakanetse leina le motsana wa Lepashe, o mo one noka e fetlang ka one. o ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Lepashe#o_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Lepashe#Dipadi_tse_dingwe. Mola wa makwalohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Lepashe#Mola_wa_makwalo Wikipedia: Pasa ya Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Pasa_ya_Botswana Pasa ya Botswana e fiwa banni ba Botswana fa ba etela mafatshe a sele. Pasa e e dirisang maranyanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Pasa_ya_Botswana#Pasa_e_e_dirisang_maranyane Botlhokwa jwa pasahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Pasa_ya_Botswana#Botlhokwa_jwa_pasa o ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Pasa_ya_Botswana#o_ka_tsibogela Dikgoge tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Pasa_ya_Botswana#Dikgoge_tse_dingwe Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Pasa_ya_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Poloka https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Poloka Poloka ke motsana o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motsana o o bonwa mo selekanyong sa dikhilomethara tse di lekgolo,masome a mabedi mo bokone jwa toropo kgolo Gaborone gape le dikhilomethara tse di masome a boferabobedi mo borwa-bokone jwa Mahalapye. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Poloka#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Nyalo-lefufa mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Nyalo-lefufa_mo_Botswana Seamo sa sanpieno sa Nyalo-lefufa se thata go letelelwa mo Botswana , jaaka molao, jaaka lenyalo fela la mosadi le monna le letelelwa, le ntswa go nale dikgogakgogano. Monna o ka nyala mosadi wa gagwe (kgotsa Mme wa mo motsaneng ) ka fa tlase ga molao,le fa mme go nyala mosadi wa bobedi ka fa tlase ga molao wa lefatshe. Taolo ya Kanamo ya Mogare ntateng ya Nyalo-lefufa mo Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nyalo-lefufa_mo_Botswana#Taolo_ya_Kanamo_ya_Mogare_ntateng_ya_Nyalo-lefufa_mo_Botswana Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nyalo-lefufa_mo_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Motsana wa Salajwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Salajwe {{Infobox settlement Matshwenyego a Motsana wa Salajwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Salajwe#Matshwenyego_a_Motsana_wa_Salajwe Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Salajwe#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Salajwe#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Radisele https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Radisele Radisele ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse o fa tlase ga tsela e e kopanyang Palapye le Mahalapye. Maitlamo a tebelopele ya Botswana ya Vision 2016https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Radisele#Maitlamo_a_tebelopele_ya_Botswana_ya_Vision_2016 Dikgoge tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Radisele#Dikgoge_tse_dingwe Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Radisele#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Semitwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Semitwe Semitwe ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse o dikhilomitara dile masome matlhano kwa bokone bophirima jwa Francistown, gape o na le sekolo se se botlana. Letlhoko la bogosi le Ditlhabololohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Semitwe#Letlhoko_la_bogosi_le_Ditlhabololo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Semitwe#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Semitwe#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: 3 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/3_Ngwanatsele 3 Ngwanatsele (03.11; November 3) Wikipedia: 4 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/4_Ngwanatsele 4 Ngwanatsele (04.11; November 4) Wikipedia: 5 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/5_Ngwanatsele 5 Ngwanatsele (05.11; November 5) Wikipedia: 6 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/6_Ngwanatsele 6 Ngwanatsele (06.11; November 6) Wikipedia: 7 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/7_Ngwanatsele 7 Ngwanatsele (07.11; November 7) Wikipedia: 8 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/8_Ngwanatsele 8 Ngwanatsele (08.11; November 8) Wikipedia: 9 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/9_Ngwanatsele 9 Ngwanatsele (09.11; November 9) Wikipedia: 10 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/10_Ngwanatsele 10 Ngwanatsele (10.11; November 10) Wikipedia: 11 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/11_Ngwanatsele 11 Ngwanatsele (11.11; November 11) Wikipedia: 12 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/12_Ngwanatsele 12 Ngwanatsele (12.11; November 12) Wikipedia: 13 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/13_Ngwanatsele 13 Ngwanatsele (13.11; November 13) Wikipedia: 14 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/14_Ngwanatsele 14 Ngwanatsele (14.11; November 14) Wikipedia: 15 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/15_Ngwanatsele 15 Ngwanatsele (15.11; November 15) Wikipedia: 16 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/16_Ngwanatsele 16 Ngwanatsele (16.11; November 16) Wikipedia: 17 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/17_Ngwanatsele 17 Ngwanatsele (17.11; November 17) Wikipedia: 18 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/18_Ngwanatsele 18 Ngwanatsele (18.11; November 18) Wikipedia: 19 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/19_Ngwanatsele 19 Ngwanatsele (19.11; November 19) Wikipedia: 20 Ngwanatsele https://tn.wikipedia.org/wiki/20_Ngwanatsele 20 Ngwanatsele (20.11; November 20) Wikipedia: Nama ya Seswaa https://tn.wikipedia.org/wiki/Nama_ya_Seswaa Seswaa (kgotsa chotlho ) dijo tsa setswana tsa mo Botswana, tse di dirilweng ka nama, le fa nako dingwe se dirwa ka nama ya Podi kgotsa ya Nku.http://books. Dikotla tse di mo teng ga Seswaahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nama_ya_Seswaa#Dikotla_tse_di_mo_teng_ga_Seswaa Bokutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nama_ya_Seswaa#Bokutlo Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Nama_ya_Seswaa#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Ronald Baipidi https://tn.wikipedia.org/wiki/Ronald_Baipidi Ronald Baipidi ke motshereganyi wa Botswana trade unionist. Baipidi e ne e le tautona wa lekgotla la Botswana Federation of Trade Unions, lekgotla le le tona mo Botswana, e sale ka ngwaga wa 1997. Dikgoge tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ronald_Baipidi#Dikgoge_tse_dingwe Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Ronald_Baipidi#Dipadi_tse_dingwe. Motswedihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ronald_Baipidi#Motswedi Wikipedia: Noka ya Semowane https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Semowane Noka ya Semowane ke boedi jwa metsi jwa tlholego mo borwa jwa Aferika. Mo lefatsheng la Botswana noka ya Semowane e aga molelwane fa gare ga mebuso e le mebalwa. O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Semowane#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Semowane#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Vernon Nkadimeng https://tn.wikipedia.org/wiki/Vernon_Nkadimeng Vernon Nkadimeng (Seetebosigo a tlhola masome a mabedi le botlhano ngwaga wa 1958 kwa Alexandra - Motsheganong a tlhola masome a mabedi le motso ngwaga wa 1985 mo Gaborone, Botswana) e ne e le leloko la African National Congress yo o neng a bolawa fa a le mo mofalading mo Botswana ke ba sepodisi sa sephiri ka nako ya dintlwa tsa kgetlhololo ya letso le mmala.Palo ya batho ba phuthego ya ANC ba ba tlhokafaletseng mo mofalading ANC. Botshelo jwa gagwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Vernon_Nkadimeng#Botshelo_jwa_gagwe Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Vernon_Nkadimeng#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Tsootsha https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Tsootsha Tsootsha ke motsana o mo kgaolong ya Ghanzi mo Botswana. O gaufi le molelwane wa Namibia Mo palo batho ya ngwaga wa 2001 dipalo di ne di le makgolokgolo le makgolo a le mararo,masome a borobabongwe le bosupa. Sekolo sa Botlhapatlou se a ipelegahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Tsootsha#Sekolo_sa_Botlhapatlou_se_a_ipelega Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Tsootsha#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Tsootsha#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Tshotlego Morama https://tn.wikipedia.org/wiki/Tshotlego_Morama }} Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tshotlego_Morama#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Tshotlego_Morama#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Lefelo la motlakase kwa maphothophothong a Victoria https://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_motlakase_kwa_maphothophothong_a_Victoria Lefelo la motlakase kwa maphothophothong a victoria is a ke khutlola e e fetlang motlakase ka tiriso ya metsi mo nokeng ya Zambesi mo Zambia. Le bonwa mo lekadibeng la boraro fa tlase ga maphothophotho a Victoria. Mosola wa Motlakasehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_motlakase_kwa_maphothophothong_a_Victoria#Mosola_wa_Motlakase Kgotlhelesego ya tikologohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_motlakase_kwa_maphothophothong_a_Victoria#Kgotlhelesego_ya_tikologo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_motlakase_kwa_maphothophothong_a_Victoria#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_motlakase_kwa_maphothophothong_a_Victoria#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Patrick Sunday https://tn.wikipedia.org/wiki/Patrick_Sunday Patrick Sunday (o tsotswe ka kgwedi ya Mopitlo a tlhola malatsi a le mararo ka ngwaga wa 1975) ke motshameki wa kgwele ya dinao wa lefatshe la Nigeria yo tshamekang e le monosa dino wa setlhopha sa TTM Phichit. O kile a gapela setlhopha sa ga gabo sa sechaba sa Nigeria seetsele ka ngwaga wa 2000. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Patrick_Sunday#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Setlhaketlhake sa Kubu https://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhaketlhake_sa_Kubu Kubu ke setlhaketlhake se se omeletseng sa letlapa se se bonwang kwa Makgadikgadi mo lefelong la Botswana. Leina Kubu le raya hippopotamus ka sekgowa mo Tswana. Ditso ka tlholegohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhaketlhake_sa_Kubu#Ditso_ka_tlholego Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhaketlhake_sa_Kubu#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhaketlhake_sa_Kubu#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Kgotla https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgotla kgotla ke bokopano jwa setshaba, batho ba ba nnang mmogo kgotsa molao wa setswana kgotlatshekelo ya magae a Botswana. Gantsi e etelelwa pele ke kgosi kgotsa mogolwane, gape le ditshwetso tsa batho di tlisiwa ke barongwa. Kgotla ya Batswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgotla#Kgotla_ya_Batswana Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgotla#Dipadi_tse_dingwe. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgotla#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Kazungula, Zimbabwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Kazungula,_Zimbabwe Kazungula ke molelwane wa bothibelelo kwa bokone jwa Matabeleland mo , Zimbabwe go bapa le Botswana, Namibia gapa le Zambia. Mo bophirima go nale motsana wa molelwane wa Botswana wa Kazungula , go tsweng kwa go nang le dithuso tsa mokoro tsa dikoloi go kgabaganya noka ya Zambezi go ya toropong ya Zambia e e bidiwang Kazungula. Tsela ya Kazungulahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kazungula,_Zimbabwe#Tsela_ya_Kazungula Dikgoge tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kazungula,_Zimbabwe#Dikgoge_tse_dingwe Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Kazungula,_Zimbabwe#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Busang Rasefako https://tn.wikipedia.org/wiki/Busang_Rasefako | cityofbirth = Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Busang_Rasefako#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Phazha Butale https://tn.wikipedia.org/wiki/Phazha_Butale | cityofbirth = Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phazha_Butale#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Motshamiki wa kgwele ya dinao Duncan Kgopolelo https://tn.wikipedia.org/wiki/Motshamiki_wa_kgwele_ya_dinao_Duncan_Kgopolelo | cityofbirth = Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motshamiki_wa_kgwele_ya_dinao_Duncan_Kgopolelo#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Botswana Wildlife Training Institute https://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_Wildlife_Training_Institute Botswana Wildlife Training Institute e ne e ipelela dingwaga tse masome a mabedi le botlhano tsa bodiredi ka ngwaga wa 2009 ka go dira moletlho wa dikganoge tse masome a supa, ba ba neng ba fiwa ditankana tse di supang fa ele baitsanape mo go supegitseng baeti mafelo, kgotsa mo tsamaiso ya ditsanaga, kgotsa mo go sireletseng ditsatholego.DIALOGE TSE MASOME A SUPA GOTSWENG KO WILDLIFE INSTITUTE By Nomsa Ndlovu Ponelopelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_Wildlife_Training_Institute#Ponelopele Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_Wildlife_Training_Institute#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Mathathane https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mathathane Mathathane ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse wa Mathathane o ko nkong ya lethakore la botlhabatsatsi jwa Botswana, gaotshwane le molelwane wa South Africa. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mathathane#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: David Magang https://tn.wikipedia.org/wiki/David_Magang David N. Magang (o tshotswe ka 1938) ke agente/mmueledi, mogwebi le lepolotiki mo Botswana. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/David_Magang#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Mokgatlho wa Kankere mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgatlho_wa_Kankere_mo_Botswana Mokgatlho wa Kankere mo Botswana (CAB) ke mokgatlho wa baithaopi, ebile o se ka fa tlase ga puso Ponelopelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgatlho_wa_Kankere_mo_Botswana#Ponelopele Boikarabelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgatlho_wa_Kankere_mo_Botswana#Boikarabelo Mananeo a Mokgatlho wa Kankere mo Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgatlho_wa_Kankere_mo_Botswana#Mananeo_a_Mokgatlho_wa_Kankere_mo_Botswana Mananeo a tsiboso/tlhagisohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgatlho_wa_Kankere_mo_Botswana#Mananeo_a_tsiboso/tlhagiso Mananeo a Tlhokomelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgatlho_wa_Kankere_mo_Botswana#Mananeo_a_Tlhokomelo Mananeo a kemonokenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgatlho_wa_Kankere_mo_Botswana#Mananeo_a_kemonokeng Tatediso Botsogohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgatlho_wa_Kankere_mo_Botswana#Tatediso_Botsogo Di ateresehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgatlho_wa_Kankere_mo_Botswana#Di_aterese Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgatlho_wa_Kankere_mo_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motshamiki wa kgwele ya dinao Edwin Disang https://tn.wikipedia.org/wiki/Motshamiki_wa_kgwele_ya_dinao_Edwin_Disang | cityofbirth = Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motshamiki_wa_kgwele_ya_dinao_Edwin_Disang#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Motshameki wa kgwele ya dinao Eric Molebatsi https://tn.wikipedia.org/wiki/Motshameki_wa_kgwele_ya_dinao_Eric_Molebatsi Eric Molebatsi ke motswana o tumileng ka go tshameka kgwele ya dinao e bile ke motshameki wa pele wa motshameko wa kgwele ya dinao. Ke motshameka gare wa setlhopa sa Nico United. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motshameki_wa_kgwele_ya_dinao_Eric_Molebatsi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Mokubilo https://tn.wikipedia.org/wiki/Mokubilo Mokubilo ke motse o o mo kgaolong ya legare la Botswana. Ke motse o o sekgele sa dikhilomithara di le lekgolo le lesome (110 km) gotsweng bophirima jwa toropo ya bobedi e kgololwane mo Botswana, e bong Francistown. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokubilo#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motse wa Mokubilo https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mokubilo Mokubilo ke motse o o mo kgaolong ya legare la Botswana. Ke motse o o sekgele sa dikhilomithara di le lekgolo le lesome (110 km) gotsweng bophirima jwa toropo ya bobedi e kgololwane mo Botswana, e bong Francistown. Letlhoko la Metsi mo Mokubilohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mokubilo#Letlhoko_la_Metsi_mo_Mokubilo Letlhokola Mokwaledihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mokubilo#Letlhokola_Mokwaledi Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mokubilo#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mokubilo#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa New Xanagas https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_New_Xanagas New Xanagas ke motse o mo kgaolong ya Ghanzi mo Botswana. New Xanagas ke motse yo o mo bophirima jwa kgaolo ya Ghanzi. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_New_Xanagas#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motabogi wa sechaba sa Botswana Gaolesiela Salang https://tn.wikipedia.org/wiki/Motabogi_wa_sechaba_sa_Botswana_Gaolesiela_Salang Gaolesiela Salang (o tshotswe ka kgwedi ya Tlhakole a tlhola malatsi a lesome le bobedi ka ngwaga wa 1983 mo motseng wa Rakops) ke motswana o tumileng ko go tabogeng mabelo mme o itebagantseng thata le go taboga lobelo la dimmitara tse makgolo a manne(400 metres). Dikgogedi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motabogi_wa_sechaba_sa_Botswana_Gaolesiela_Salang#Dikgogedi_tse_dingwe Wikipedia: Kgosi Gorewang Kgamane https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgosi_Gorewang_Kgamane Gorewang Kgamane e ne e le kgosi ya Bamangwato go tsweng ngwaga wa 1925 go fitlhelela ngwaga wa 1931 fa a tlhokafala. Morago ga go latlhegelwa ke kgosi Gorewang Kgamane, bogosi bo ne jwa neelwa lelwapa la ga-abo Khama. O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgosi_Gorewang_Kgamane#O_ka_tsibogela Wikipedia: Sheila Tlou https://tn.wikipedia.org/wiki/Sheila_Tlou Sheila Dinotshe Tlou ke moitsaanape wa Botswana mo bolwetseng jwa HIV/AIDS le mo botsogong jwa basadi, ga mmogo le mo dithutong tsa booki. O kile a nna tona wa botsogo ka ngwaga 2004 go fitlha ka ngwaga wa 2008. Dithuto le tirohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sheila_Tlou#Dithuto_le_tiro Kalafi le thibelo ya HIV/AIDShttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sheila_Tlou#Kalafi_le_thibelo_ya_HIV/AIDS Dietselehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sheila_Tlou#Dietsele Ditirohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sheila_Tlou#Ditiro Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Sheila_Tlou#Dipadi_tse_dingwe. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sheila_Tlou#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Motshamiki wa kgwele ya dinao Khumo Motlhabane https://tn.wikipedia.org/wiki/Motshamiki_wa_kgwele_ya_dinao_Khumo_Motlhabane | birth_place = Botswana Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motshamiki_wa_kgwele_ya_dinao_Khumo_Motlhabane#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Motshamiki wa kgwele ya dinao Mpho Mabogo https://tn.wikipedia.org/wiki/Motshamiki_wa_kgwele_ya_dinao_Mpho_Mabogo | cityofbirth = Batshameki ba Batswana ba kgwele ya dinao ba ba tshamekang lefatshe ka bopharahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_Batswana_ba_kgwele_ya_dinao_ba_ba_tshamekang_lefatshe_ka_bophara Batshameki ba kgwele ya dinao ba Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_kgwele_ya_dinao_ba_Botswana Batshameki ba setlhopha sa Botswana Defence Force Xihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_setlhopha_sa_Botswana_Defence_Force_Xi Batshameki ba setlhopha sa Mochudi Centre Chiefshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_setlhopha_sa_Mochudi_Centre_Chiefs Ditsholo tsa 1980https://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Ditsholo_tsa_1980 Wikipedia: Moreetsi Mosimanyana https://tn.wikipedia.org/wiki/Moreetsi_Mosimanyana | position = Defender Batho ba ba mo botshelonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batho_ba_ba_mo_botshelong Batshameki ba Batswana ba kgwele ya dinao ba ba tshamekang lefatshe ka bopharahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_Batswana_ba_kgwele_ya_dinao_ba_ba_tshamekang_lefatshe_ka_bophara Batshameki ba kgwele ya dinao ba Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_kgwele_ya_dinao_ba_Botswana Batshameki ba setlhopha sa Notwane FChttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_setlhopha_sa_Notwane_FC Wikipedia: Motse wa Kauxwhi https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Kauxwhi Kauxwhi ke motse o mo kgaolong ya bokone bophirima jwa Botswana. Motse o o gaotshwane le molelwane wa kwa Namibia, e bile motse o o nale dikole tse potlana le tse digolwane. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Kauxwhi#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Noka ya Kabompo https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Kabompo Noka ya Kabompo ke nngwe ya letsogo la tse ditona tsa kwa godimo ga noka ya Zambezi . E elelela mo Zambia, e palamela kwa bokone jwa Zambezi, mo Bokone-bophirima jwa kgaolo ya lefatshe go bapisa bophirima jwa metsi a kgaphetsweng ntle fa gare ga Zambezi gape le noka ya Congo fa molelwaneng gare ga Zambia gape le DR Congo. Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Kabompo#Bokhutlo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Kabompo#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Kabompo#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Lekgotla la babereki ba mafelo a baeng le mesepele le bojanala la Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_babereki_ba_mafelo_a_baeng_le_mesepele_le_bojanala_la_Botswana Lekgotla la babereki ba mafelo a go gorogelang baeng, mesepele le bojanala (BHT&TWU) ke {1lekgotla la papadi le le ikgolagantseng le la Botswana Federation of Trade Unions mo Botswana. Mosola wa Makgotla ka kakaretsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_babereki_ba_mafelo_a_baeng_le_mesepele_le_bojanala_la_Botswana#Mosola_wa_Makgotla_ka_kakaretso Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_babereki_ba_mafelo_a_baeng_le_mesepele_le_bojanala_la_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_babereki_ba_mafelo_a_baeng_le_mesepele_le_bojanala_la_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Polokelo ya madi ya Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_Botswana Polokelo ya madi ya Botswana (BoB ) ke polokelo ya bogare jwa Botswana. Babusi ba polokelo madi ya Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_Botswana#Babusi_ba_polokelo_madi_ya_Botswana KITSISOhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_Botswana#KITSISO TIRISO YA MADI A MAGOLOGOLO A TSHIPI A P2https://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_Botswana#TIRISO_YA_MADI_A_MAGOLOGOLO_A_TSHIPI_A_P2 maikemisetso a polokelo madi yaBotswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_Botswana#maikemisetso_a_polokelo_madi_yaBotswana Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_Botswana#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Lekgotla la Babereki ba moepo mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_Babereki_ba_moepo_mo_Botswana The Lekgotla la babereki ba meepo mo Botswana (BMWU) ke lekgotla la papadi le le ikgolagantseng le Botswana Federation of Trade Unions mo Botswana. Lekgotla le itlama go thusa Baberekihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_Babereki_ba_moepo_mo_Botswana#Lekgotla_le_itlama_go_thusa_Babereki Dingongora tsa ba Lekgotla la meepohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_Babereki_ba_moepo_mo_Botswana#Dingongora_tsa_ba_Lekgotla_la_meepo Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_Babereki_ba_moepo_mo_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Phuthego ya Botswana Movement for Democracy https://tn.wikipedia.org/wiki/Phuthego_ya_Botswana_Movement_for_Democracy Botswana Movement for Democracy (BMD ) ke phuthego e ntsha ya sepolotiki mo Botswana. E similodisitswe ka ngwaga wa 2010 ke mapalamente gape le mapolotiki mangwe ba ba ikgaotseng go tsweng mo phuthegong e e busang ya Botswana Democratic Party ka go tlhoka kutlwisisanyo le Ian Khama, moeteledipele wa BDP gape e le tautona wa Botswana. Dikgogakgogano tsa phuthegohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phuthego_ya_Botswana_Movement_for_Democracy#Dikgogakgogano_tsa_phuthego dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phuthego_ya_Botswana_Movement_for_Democracy#dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Phuthego_ya_Botswana_Movement_for_Democracy#Dipadi_tse_dingwe. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phuthego_ya_Botswana_Movement_for_Democracy#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Motshamiki wa kgwele ya dinao Lovemore Mokgweetsi https://tn.wikipedia.org/wiki/Motshamiki_wa_kgwele_ya_dinao_Lovemore_Mokgweetsi | cityofbirth = Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motshamiki_wa_kgwele_ya_dinao_Lovemore_Mokgweetsi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Motse wa Kudumatse https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Kudumatse Kudumatse ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse wa Kudumatse o gaotshwane le molelwane wa lefatshe la Aferika Borwa, e bile motse o o nale dikole tse dipotlana le tse digolwane. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Kudumatse#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Kotolaname https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Kotolaname {{Infobox settlement Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Kotolaname#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motshamiki wa kgwele ya dinao Louis Setshwane https://tn.wikipedia.org/wiki/Motshamiki_wa_kgwele_ya_dinao_Louis_Setshwane Louis Setshwane ke motswana o o tumileng ka go tshameka kgwele ya dinao fa godimo ga moo ke motshameka gare wa pele. Ka ngwaga wa 1999 Rre Louis Setshwane o ne a fenya seetsele se le sengwe sa Botswana national football team. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motshamiki_wa_kgwele_ya_dinao_Louis_Setshwane#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Mabalane, Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Mabalane,_Botswana Mabalane ke motse o mo kgaolong ya Kgatleng mo Botswana. Motse wa Mabalane o sekgele sa dikilomitara tse di masome a matlhano le botlhano go tsweng botlhaba jwa toropo ya Gaborone, gautshwane le molelwane wa lefatshe la Aferika Borwa, fa godimo ga moo motse wa Mabalane o na le sekole sese botlana. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Mabalane,_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Mabesekwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mabesekwa Mabesekwa ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse wa Mabesekwa o sekgele sa dikhilomitara tse masome a marataro go tsweng bophirima jwa toropo ya Francistown, e bile o na le sekolo se se potlana. Ba dikitsiso le kgaso ba intsha maswe naleng ka go abela monni wa Mabesekwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mabesekwa#Ba_dikitsiso_le_kgaso_ba_intsha_maswe_naleng_ka_go_abela_monni_wa_Mabesekwa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mabesekwa#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mabesekwa#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Lebala La Metshameko La Francistown https://tn.wikipedia.org/wiki/Lebala_La_Metshameko_La_Francistown Lebala la metshameko la Francistown ke lebala le le dirisiwang metshameko ka mefutla mo Botswana, le le santseng le agiwa.Fa le fela ka ngwaga wa 2009,le tla bo le dirisiwa gantsi go tshameka Fa le fela ka ngwaga wa 2009, le tla bo le dirisetswa kgwele ya dinao gape le tla tshegetsa metshameko ya setlhopha sa mo gae sa TAFIC. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lebala_La_Metshameko_La_Francistown#Dipadi_tse_dingwe Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lebala_La_Metshameko_La_Francistown#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Noka ya Molopo https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Molopo Noka ya Molopo e bonwa mo borwa jwa Aforika. Noka e e elelela kwa borwa-bophirima go tsweng kwa motsweng wa yone, e boleele jwa selekanyo sa dikhilometara di le makgolo a borobabongwe le masome a borataro. Letsogohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Molopo#Letsogo Bodiphatsa jwa Noka ya Molopohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Molopo#Bodiphatsa_jwa_Noka_ya_Molopo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Molopo#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Mmino wa Setswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Mmino_wa_Setswana Batswana ke morafe wa Aferika, o thata o agileng kwa Aferika Borwa. Mefuta ya mmino wa Setswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mmino_wa_Setswana#Mefuta_ya_mmino_wa_Setswana Mefuta ya Mminohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mmino_wa_Setswana#Mefuta_ya_Mmino Tsutsubehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mmino_wa_Setswana#Tsutsube Phatisehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mmino_wa_Setswana#Phatise Hosanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mmino_wa_Setswana#Hosana Huruhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mmino_wa_Setswana#Huru Dinakahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mmino_wa_Setswana#Dinaka Setapa sa diphatehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mmino_wa_Setswana#Setapa_sa_diphate Mmamarutlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mmino_wa_Setswana#Mmamarutle Dikgoge tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mmino_wa_Setswana#Dikgoge_tse_dingwe Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mmino_wa_Setswana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Moepo wa Diteemane wa Letlhakane https://tn.wikipedia.org/wiki/Moepo_wa_Diteemane_wa_Letlhakane | owner = Debswana Mosola wa ditswa mmunghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Moepo_wa_Diteemane_wa_Letlhakane#Mosola_wa_ditswa_mmung Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Moepo_wa_Diteemane_wa_Letlhakane#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Moepo_wa_Diteemane_wa_Letlhakane#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Maina a Dibanka tsa Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Maina_a_Dibanka_tsa_Botswana A ke maina a dibanka tsa kgwebo tse di mo Botswana mosola wa go boloka madihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maina_a_Dibanka_tsa_Botswana#mosola_wa_go_boloka_madi Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maina_a_Dibanka_tsa_Botswana#Bokhutlo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maina_a_Dibanka_tsa_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maina_a_Dibanka_tsa_Botswana#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Maina_a_Dibanka_tsa_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Kgaolwana ya Kgalagadi https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolwana_ya_Kgalagadi | established_title = Lefelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolwana_ya_Kgalagadi#Lefelo Dikgaolo-potlanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolwana_ya_Kgalagadi#Dikgaolo-potlana Bonno Jwa Bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolwana_ya_Kgalagadi#Bonno_Jwa_Batho Bojanala bo ka namola banana mo lehumenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolwana_ya_Kgalagadi#Bojanala_bo_ka_namola_banana_mo_lehumeng O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolwana_ya_Kgalagadi#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolwana_ya_Kgalagadi#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Dinokwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Dinokwe Dinokwe (Palla Road) ke motsana yo mo kgaolong ya legare ya Botswana. Motse yo o nale batho bale sekete le makgolo a mabedi goya ka palo batho ya ngwaga wa dikete tse pedi mme ebile o bapile le tsela e kgolwane ya toropo kgolo Gaborone le ya toropo ya bobedi ya Francistown. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Dinokwe#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Dinokwe#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Molalatau https://tn.wikipedia.org/wiki/Molalatau Molalatau ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O bonwa kwa bolhaba jwa nko ya Botswana, mo teng ga sekgele sa dikhilomethara tse di makgolo le Zimbabwe gape le Aforika Borwa. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Molalatau#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motse wa Molalatau https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Molalatau Molalatau ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O bonwa kwa bolhaba jwa nko ya Botswana, mo teng ga sekgele sa dikhilomethara tse di makgolo le Zimbabwe gape le Afrika Borwa. Dikhutlola dingwe di tla seegelwa fa thokohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Molalatau#Dikhutlola_dingwe_di_tla_seegelwa_fa_thoko Banni ba akgolwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Molalatau#Banni_ba_akgolwa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Molalatau#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Molalatau#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Mokgware https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mokgware Mokgware ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse o dikhilomithara dile masome matlhano kwa bokone jwa Mahalapye, gape o na le sekolo se se botlana. Khumanego ya kwa Mokgware ke kgwetlhohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mokgware#Khumanego_ya_kwa_Mokgware_ke_kgwetlho Banni ba kokonelwa ke lenyorahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mokgware#Banni_ba_kokonelwa_ke_lenyora Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mokgware#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mokgware#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motse wa Mochudi https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mochudi Mochudi ke mengwe ya metse e e metona mo Botswana ka palo ya batho ba ka nna makgolokgolo a le masome a mane. O mo kgaolong ya kgotla kgolo ya Bakgatla , mo kgaolong ya Kgatlen Bojanalahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mochudi#Bojanala Bolwetse jwa Mohikela le a mangwe kwa Mochudihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mochudi#Bolwetse_jwa_Mohikela_le_a_mangwe_kwa_Mochudi Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mochudi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Motsana wa Mmatshumo https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mmatshumo Mmatshumo ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O bapile le lefelo la Makgadikgadi Pan. Bogosi jwa kwa Mmatshumohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mmatshumo#Bogosi_jwa_kwa_Mmatshumo Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mmatshumo#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Mmadikola https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mmadikola Mmadikola ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O mo bophirima jwa ntlha ya kgaolo, go bapa le Makgadikgadi Pan, gape o nale sekolo se se potana. Tlhaelo ya ditlhabololo mo Mmadikolo le dikgaolo tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mmadikola#Tlhaelo_ya_ditlhabololo_mo_Mmadikolo_le_dikgaolo_tse_dingwe Tlhaelo ya metsi mo Mmadikolo le metsana e mengwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mmadikola#Tlhaelo_ya_metsi_mo_Mmadikolo_le_metsana_e_mengwe Dikgoge tsa kwa ntle .goitse botloka ka tse di amang ampo botshelo ka kakaretso bala kapetlana ya Mokwadi mogolo wa Setswana Rre kgotso Tshenyego (re mmadikola 2017) ke leina la yonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mmadikola#Dikgoge_tsa_kwa_ntle_.goitse_botloka_ka_tse_di_amang_ampo_botshelo_ka_kakaretso_bala_kapetlana_ya_Mokwadi_mogolo_wa_Setswana_Rre_kgotso_Tshenyego_(re_mmadikola_2017)_ke_leina_la_yone Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mmadikola#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Matsitama https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Matsitama Matsitama ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motsana o o sekgele sa dikilomitara tse lekgolo mo bophirima jwa toropo ya Francistown, ee leng toropo ya bobedi mo Botswana, gape o nale sekolo se se potlana. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Matsitama#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Setlhopha sa Matsieng https://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_Matsieng Matsieng ke setlhopha sa moopelo sa Setswana batho ba le bararo se se tlhamilweng ka ngwaga wa 2005 mo Gaborone {3 }Botswana. Ba tsene mo moopelong ka dipina tsa bone ka letsatsi la matsalo a morena a ngwaga wa 2005 nngwe ya tsone e boidiwa, Semakaleng. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_Matsieng#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_Matsieng#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Masunga https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Masunga Masunga ke nngwe ya metse ya Bakalanga e e fitlhelwa mokgaolong ya Bokone-Botlhaba mo Botswana. Lephata le bolotsa tokafatso botsogo kwa Masungahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Masunga#Lephata_le_bolotsa_tokafatso_botsogo_kwa_Masunga Banni ba Masunga ba nyeletsa Lehumahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Masunga#Banni_ba_Masunga_ba_nyeletsa_Lehuma Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Masunga#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Masunga#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Machaneng https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Machaneng Machaneng ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O bapile le noka ya Limpopo gape le molelwane wa lefatshe la Aferika Bowa,dikhilomethara tse di masome a boferabobedi mo botlhaba jwa Mahalapye. Ditlhabololo tsa motse wa Machaneng le metse ya mabapihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Machaneng#Ditlhabololo_tsa_motse_wa_Machaneng_le_metse_ya_mabapi Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Machaneng#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Machaneng#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Toropo ya Letlhakane https://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Letlhakane Letlhakane ke motse selegae o o mo kgaolo ya legare ya Botswana. O mo borwa jwa Mmatshumo ebile motse selegae wa Letlhakane, one o nale batho bale dikete dile lesome le bone ,makgolo a le borobabongwe ka palobatho ya ngwaga wa 2001. Ba gakololwa go ipeela mesasanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Letlhakane#Ba_gakololwa_go_ipeela_mesasana Thekiso ya dilwanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Letlhakane#Thekiso_ya_dilwana Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Letlhakane#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Letlhakane#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motse wa Letlhakane https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Letlhakane Letlhakane ke motseselegae o o mo kgaolo ya legare ya Botswana. O mo borwa jwa Mmatshumo ebile motse selegae wa Letlhakane, one o nale batho bale dikete dile lesome le bone ,makgolo a le borobabongwe ka palobatho ya ngwaga wa 2001. Ba gakololwa go ipeela mesasanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Letlhakane#Ba_gakololwa_go_ipeela_mesasana Thekiso ya dilwanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Letlhakane#Thekiso_ya_dilwana Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Letlhakane#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Letlhakane#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Maboane https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Maboane {{Infobox settlement Letsema le thata ka mong wa lonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Maboane#Letsema_le_thata_ka_mong_wa_lone Banni ba Maboane ba itsa go nna maoto a tshupahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Maboane#Banni_ba_Maboane_ba_itsa_go_nna_maoto_a_tshupa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Maboane#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Maboane#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Lesoma https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Lesoma Lesoma ke motsana yo mo kgaolong ya bokone bophirima jwa Botswana. O mo kgaolong botlhaba jwa kgaolo , e e rileng moragonyana ga ngwaga wa 2001 wa aga kgaolo ya Chobe gape o bapile le toropo ya Kasane. Baruti ba nale seabe mo go gakatseng mogare kwa lesomahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Lesoma#Baruti_ba_nale_seabe_mo_go_gakatseng_mogare_kwa_lesoma Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Lesoma#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Lesoma#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Dipuo tsa mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Dipuo_tsa_mo_Botswana Puo ya semmuso ya Botswana ke Sekgowa. Setswana se buiwa ke palo e masome a supa mo lekgolong ya setshaba. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipuo_tsa_mo_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipuo tsa mo Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipuo_tsa_mo_Botswana#Dipuo_tsa_mo_Botswana Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipuo_tsa_mo_Botswana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Kopong https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Kopong {{Infobox settlement Ditlhabololo di tlisiwa kwa motseng wa Koponghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Kopong#Ditlhabololo_di_tlisiwa_kwa_motseng_wa_Kopong Borukuthi mo motsaneng wa Koponghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Kopong#Borukuthi_mo_motsaneng_wa_Kopong Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Kopong#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Kgosi ya Bangwaketsi, Seepapitso wa IV https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgosi_ya_Bangwaketsi,_Seepapitso_wa_IV ==Pego ya bolwetse jwa ga kgosi Seepapitso== Pego ya bolwetse jwa ga kgosi Seepapitsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgosi_ya_Bangwaketsi,_Seepapitso_wa_IV#Pego_ya_bolwetse_jwa_ga_kgosi_Seepapitso Botshelo jwa Moswihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgosi_ya_Bangwaketsi,_Seepapitso_wa_IV#Botshelo_jwa_Moswi Kgosi Malope o fiwa bogosi jwa Ngwaketsihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgosi_ya_Bangwaketsi,_Seepapitso_wa_IV#Kgosi_Malope_o_fiwa_bogosi_jwa_Ngwaketsi Bokhutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgosi_ya_Bangwaketsi,_Seepapitso_wa_IV#Bokhutlo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgosi_ya_Bangwaketsi,_Seepapitso_wa_IV#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgosi_ya_Bangwaketsi,_Seepapitso_wa_IV#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Kgalagadi le dikgaolo tse di mabapi https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgalagadi_le_dikgaolo_tse_di_mabapi | established_title = Lefelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgalagadi_le_dikgaolo_tse_di_mabapi#Lefelo Dikgaolo-potlanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgalagadi_le_dikgaolo_tse_di_mabapi#Dikgaolo-potlana Bonno Jwa Bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgalagadi_le_dikgaolo_tse_di_mabapi#Bonno_Jwa_Batho Bojanala bo ka namola banana mo lehumenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgalagadi_le_dikgaolo_tse_di_mabapi#Bojanala_bo_ka_namola_banana_mo_lehumeng O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgalagadi_le_dikgaolo_tse_di_mabapi#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgalagadi_le_dikgaolo_tse_di_mabapi#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Kang mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Kang_mo_Botswana Kang ke motse yo o mo kgaolong ya Kgalagadi mo Botswana. Motse o, o fitlhelwa mo lefelong la Kalahari Desert e bile o mo tseleng ya Trans-Kalahari Highway fagare ga bokone jwa Ghanzi le borwa jwa Sekoma. Ba letlhakeng ba gakololwa go tsaya tsia botsogohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Kang_mo_Botswana#Ba_letlhakeng_ba_gakololwa_go_tsaya_tsia_botsogo Mananeo a botsogohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Kang_mo_Botswana#Mananeo_a_botsogo Dikgogedi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Kang_mo_Botswana#Dikgogedi_tse_dingwe Wikipedia: Toropo ya Jwaneng https://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Jwaneng Jwaneng ke toropo e e mo kgaolong ya Borwa jwa Botswana, mme ga e bontlha bongwe e, ka go nna kgaolwana, ka lekgotla la yone. Melao ya Botswna, lephata la selegae. Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Jwaneng#Ditso Dipalamohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Jwaneng#Dipalamo Jwaneng o gatela pelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Jwaneng#Jwaneng_o_gatela_pele Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Jwaneng#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Jwaneng#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Buka ya Phetlogo ya loapi https://tn.wikipedia.org/wiki/Buka_ya_Phetlogo_ya_loapi Change of Climate ke buka ya teme ya sekgowa e e kwadilweng ke Hilary Mantel e e gatisitsweng lantlha ka 1994 ke Viking Books, ka nako e mokanoki wa dibuka a ileng a e kaya e le buka ya popotla mo go tse a dibadileng.[1] Ketlapele ya Lefelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Buka_ya_Phetlogo_ya_loapi#Ketlapele_ya_Lefelo Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Buka_ya_Phetlogo_ya_loapi#Dipadi_tse_dingwe. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Buka_ya_Phetlogo_ya_loapi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Tiragalo ya Air Botswana ya ngwaga wa 1999 https://tn.wikipedia.org/wiki/Tiragalo_ya_Air_Botswana_ya_ngwaga_wa_1999 Tiragalo ya ngwaga wa 1999 ya Air Botswana e diragetse jaaka Chris Phatswe, wa Botswana airline yo e neng le mokgweetsi wa difofane yo o ipolaileng ka go phatlhakanya sefofane mo sekonotere le setlhopha sa difofane kwa lebaleng la maemelo a difofane la Sir Seretse Khama International Airport mo Gaborone Tshwetso ya gagwe e bakile kgoreletso e ntsi mo ditirelong tsa Air Botswana. Losohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tiragalo_ya_Air_Botswana_ya_ngwaga_wa_1999#Loso Mabakahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tiragalo_ya_Air_Botswana_ya_ngwaga_wa_1999#Mabaka Dipadi tse Dingwe:https://tn.wikipedia.org/wiki/Tiragalo_ya_Air_Botswana_ya_ngwaga_wa_1999#Dipadi_tse_Dingwe: Wikipedia: Lekgotla la Kankere mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_Kankere_mo_Botswana Mokgatlho wa Kankere mo Botswana (CAB) ke mokgatlho wa baithaopi, ebile o se ka fa tlase ga puso o tlhomilwe ka 1998 e le lekalana la kgobokanyo. Ponelopelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_Kankere_mo_Botswana#Ponelopele Boikarabelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_Kankere_mo_Botswana#Boikarabelo Mananeo a Mokgatlho wa Kankere mo Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_Kankere_mo_Botswana#Mananeo_a_Mokgatlho_wa_Kankere_mo_Botswana Mananeo a tsiboso/tlhagisohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_Kankere_mo_Botswana#Mananeo_a_tsiboso/tlhagiso Mananeo a Tlhokomelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_Kankere_mo_Botswana#Mananeo_a_Tlhokomelo Mananeo a kemonokenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_Kankere_mo_Botswana#Mananeo_a_kemonokeng Tatediso Botsogohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_Kankere_mo_Botswana#Tatediso_Botsogo Di ateresehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_Kankere_mo_Botswana#Di_aterese Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lekgotla_la_Kankere_mo_Botswana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Batho ba letso la India mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_India_mo_Botswana Ma Indians mo Botswana ga ba dire palo ya batho ba bantsi. Ba makgolokgolo a mararo PIOs gape le makgolokgolo a borataro NRIs mo Botswana. Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_India_mo_Botswana#Ditso Kgwebo ya Diteemanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_India_mo_Botswana#Kgwebo_ya_Diteemane Dipolotikihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_India_mo_Botswana#Dipolotiki O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_India_mo_Botswana#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_India_mo_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_India_mo_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Toropo ya Tlokweng https://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Tlokweng Tlokweng ke toropo e e gaufi le toropokgolo ya Botswana, Gaborone, mo kgaolong ya borwa-botlhaba. E ka tsewa e le bontlha bongwe jwa Gaborone. Mo dipadinghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Tlokweng#Mo_dipading Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Tlokweng#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Nswazwi https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Nswazwi Nswazwi ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O gaufi le molelwane wa Zimbabwe Motse o o na le dikolo tse dipotlana le tse dikgolwane,sepatela le (brigate development trust). Ditlhabololo di tla Nswazwihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Nswazwi#Ditlhabololo_di_tla_Nswazwi E a komakoma kwa Nswazwihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Nswazwi#E_a_komakoma_kwa_Nswazwi Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Nswazwi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Nswazwi#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motse wa Pandamatenga https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Pandamatenga Pandamatenga ke motse o mo kgaolong ya Bokone-bophirima jwa, Botswana. Motse o o gaufi le molelwane wa Zimbabwe, lefelo la molelwane o le itsewe ka leina la Pandamatenga. Banni ba kopiwa go nna le seabe mo ditlhabololonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Pandamatenga#Banni_ba_kopiwa_go_nna_le_seabe_mo_ditlhabololong Dituelo di kokonela banni ba Pandamatengahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Pandamatenga#Dituelo_di_kokonela_banni_ba_Pandamatenga Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Pandamatenga#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Pandamatenga#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Karabo Sampson https://tn.wikipedia.org/wiki/Karabo_Sampson | birth_place = Botswana Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Karabo_Sampson#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Noka ya Boteti https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Boteti Noka ya Boteti e e etsegeng gape ka Botlele Helgren, David M. ( Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Boteti#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Boteti#Dipadi O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Boteti#O_ka_tsibogela Wikipedia: Motse wa Botlhatlogo https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Botlhatlogo Botlhatlogo ke motsana yo mo kgaolong ya bokone bophirima jwa Botswana. O kwa borwa, gobapa le makgobokgobo a Okavango le Ngami, gape o na le sekolo se se botlana. Dikgotlhang tsa Motse wa Batlhatlogohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Botlhatlogo#Dikgotlhang_tsa_Motse_wa_Batlhatlogo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Botlhatlogo#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Botlhatlogo#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Shaw Kgathi https://tn.wikipedia.org/wiki/Shaw_Kgathi Shaw Kgathi ke lepolotiki la Botswana . Ka ngwaga wa 2009 o ne a tlhophiwa go nna tona wa banana,metshameko le ngwao . Rre Kgathi o akgola bananahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Shaw_Kgathi#Rre_Kgathi_o_akgola_banana Ngwao e botlhokwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Shaw_Kgathi#Ngwao_e_botlhokwa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Shaw_Kgathi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Shaw_Kgathi#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motse wa Mogoditshane https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mogoditshane Mogoditshane ke toropong e e fithelwang mo Kgaolong ya kweneng mo Botswana. Banni ba mogoditshane ba kopilwe go fedisa Kgokgontshohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mogoditshane#Banni_ba_mogoditshane_ba_kopilwe_go_fedisa_Kgokgontsho Borukuthi jwa motse wa Mogoditshanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mogoditshane#Borukuthi_jwa_motse_wa_Mogoditshane Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mogoditshane#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mogoditshane#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Molalatau mo Botlhaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molalatau_mo_Botlhaba Molalatau ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O bonwa kwa botlhaba jwa nko ya Botswana, mo teng ga sekgele sa dikhilomethara tse di makgolo le Zimbabwe gape le Afrika Borwa. Dikhutlola dingwe di tla seegelwa fa thokohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molalatau_mo_Botlhaba#Dikhutlola_dingwe_di_tla_seegelwa_fa_thoko Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molalatau_mo_Botlhaba#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molalatau_mo_Botlhaba#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Mookane https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mookane Mookane ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse o o sekgele sa dikilomitara di le lekgolo le masome a matlhano go tswa Bokone-botlhaba jwa toropo kgolo Gaborone, e bile motse o o nale dikolo tse di potlana le tse digolwane gammogo le kokelwana. Mokhanselara o ikuela mo pusonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mookane#Mokhanselara_o_ikuela_mo_pusong Barutabana ba amogela Kopohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mookane#Barutabana_ba_amogela_Kopo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mookane#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mookane#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Nojane https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nojane Ncojane kgotsa Ncojane ke toropo e mo sekakeng sa Kalahari e mo kgaolong ya Ghanzi, mo Bophirima jwa Botswana. Motse wa Nojane o sekgele sa dikilomitara tse masome a mabedi go tsweng molelwaneng wa kwa Namibia, fa godimo ga moo motse o na le dikole tse dipotlana le tse digolwane ga mmogo le kokelwana. Dikotsi tsa motse wa Ncojanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nojane#Dikotsi_tsa_motse_wa_Ncojane Borukuthi bo thobaetsa banni ba Ncojanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nojane#Borukuthi_bo_thobaetsa_banni_ba_Ncojane Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nojane#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nojane#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Koranta ya The Voice (Botswana) https://tn.wikipedia.org/wiki/Koranta_ya_The_Voice_(Botswana) The Voice ke kompone e e dirang ka kgatiso ya dikgang tse di kwadilong mo dipampiring le mo maranyaneng a "Internet" mo lefatsheng la Botswana. The Voice is a simolotse go dira ele pampiri ya dikgang ko Francistown ka ngwaga wa 1993 e le ntlha nngwe ya go tatsa mo bodireding jwa toropo ya Francistown; e rile ka ngwaga wa 1999, The Voice ya bula dioffice tsa bodiredi tse ditona mo Gaborone. Nngwe ya Dikgang tsa Koranta ya The Voicehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Koranta_ya_The_Voice_(Botswana)#Nngwe_ya_Dikgang_tsa_Koranta_ya_The_Voice Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Koranta_ya_The_Voice_(Botswana)#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Motsana wa Topisi https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Topisi Radisele ke motse o o mo kgaolong ya legare la Botswana. Motse wa Topisi o sekgale sa masome a matlhane (55) km gotsweng bokone jwa Palapye, go bapisa tsela ya Palapye–Francistown, mo palong batho ya ngwaga wa 2001 go ne go nale batho ba le 1,289. Lehuma la banni ba Topisi le Dikgalwana tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Topisi#Lehuma_la_banni_ba_Topisi_le_Dikgalwana_tse_dingwe Metlhale ya go inamola leubahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Topisi#Metlhale_ya_go_inamola_leuba Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Topisi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Topisi#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Bojanala jwa lefatshe la Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_jwa_lefatshe_la_Botswana Dingwe tsa konokono tse nyokang bajanala mo Botswana ke mafelo a bojanala, go tsoma le go kapa ditshwantsho. Tse dingwe tse di nyokang bojanala di akaretsa lefelo la Okavango Delta le le elelang ka metsi segolo jang ka nako ya dipula, ditlhaketlhake le matsha. Mafelo a a Kgatlhang Baetihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_jwa_lefatshe_la_Botswana#Mafelo_a_a_Kgatlhang_Baeti Mafelo a Boitapolosohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_jwa_lefatshe_la_Botswana#Mafelo_a_Boitapoloso Lefelo la diphologolo la Central Kalaharihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_jwa_lefatshe_la_Botswana#Lefelo_la_diphologolo_la_Central_Kalahari Lefelo la Boitapoloso la Chobe Nationalhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_jwa_lefatshe_la_Botswana#Lefelo_la_Boitapoloso_la_Chobe_National Lefelo la Boiketlo la Kgalagadi Transfrontierhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_jwa_lefatshe_la_Botswana#Lefelo_la_Boiketlo_la_Kgalagadi_Transfrontier Melaetsa ya Bajanalahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_jwa_lefatshe_la_Botswana#Melaetsa_ya_Bajanala Dipalohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_jwa_lefatshe_la_Botswana#Dipalo Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_jwa_lefatshe_la_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Dipalamo tsa mesepele mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_mesepele_mo_Botswana Le mororo lefatshe la Botswana le na le batho ba ba palo potlana gape le le mo sekakeng le kgonne go bopa itsholelo ya lone. Ditsela tse di kopanyang metse megolo le dikgaolo tsotlhe di tshetswe sekontere, mme ya Trans-Kalahari Highway e e kopanyang lefatshe leno le la Namibia ko Walvis Bay. Diporohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_mesepele_mo_Botswana#Diporo Diporo tse di yang mafatsheng a a mabapihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_mesepele_mo_Botswana#Diporo_tse_di_yang_mafatsheng_a_a_mabapi Ditoropo tse di nnang le diterena tse di yang kwa go tsonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_mesepele_mo_Botswana#Ditoropo_tse_di_nnang_le_diterena_tse_di_yang_kwa_go_tsone Ditselahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_mesepele_mo_Botswana#Ditsela Maemelo a difofanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_mesepele_mo_Botswana#Maemelo_a_difofane Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_mesepele_mo_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dipalamo_tsa_mesepele_mo_Botswana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Mothusi wa Tautona mo lefatsheng la Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Mothusi_wa_Tautona_mo_lefatsheng_la_Botswana Mothusa tautona wa Botswana ke ene wa maemo a bodedi mo lefatsheng go tlhatlhama tautona goya ka puso ya Botswana. Ka ga mothusi wa Tautonahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mothusi_wa_Tautona_mo_lefatsheng_la_Botswana#Ka_ga_mothusi_wa_Tautona Maina a bathusa Tautona ba Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mothusi_wa_Tautona_mo_lefatsheng_la_Botswana#Maina_a_bathusa_Tautona_ba_Botswana O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mothusi_wa_Tautona_mo_lefatsheng_la_Botswana#O_ka_tsibogela Wikipedia: Diteemane tse di epiwang kwa moepong wa Orapa https://tn.wikipedia.org/wiki/Diteemane_tse_di_epiwang_kwa_moepong_wa_Orapa Moepo wa diteemane wa Orapa ke one moepo o motona lefatshe ka bophara wa diteemane. Moepo o o kwa Orapa, kwa toropong e e kwa kgaolwaneng ya Boteti ya Botswana e ka nna dikhilomethara tse di masome a mabedi, masome a mabedi le bone mo bophirima jwa toropo ya Francistown. Katlego ya Moepohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Diteemane_tse_di_epiwang_kwa_moepong_wa_Orapa#Katlego_ya_Moepo Kitso ka kakaretsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Diteemane_tse_di_epiwang_kwa_moepong_wa_Orapa#Kitso_ka_kakaretso Diteseletso tsa go etela moepohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Diteemane_tse_di_epiwang_kwa_moepong_wa_Orapa#Diteseletso_tsa_go_etela_moepo Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Diteemane_tse_di_epiwang_kwa_moepong_wa_Orapa#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Moeedi wa Noka ya Boteti https://tn.wikipedia.org/wiki/Moeedi_wa_Noka_ya_Boteti Noka ya Boteti e e etsegeng gape ka Botlele Helgren, David M. ( Dipadihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Moeedi_wa_Noka_ya_Boteti#Dipadi O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Moeedi_wa_Noka_ya_Boteti#O_ka_tsibogela Wikipedia: Motsana wa Hukuntsi https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Hukuntsi {{Infobox settlement Banni ba kopa puso go tsaya sekolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Hukuntsi#Banni_ba_kopa_puso_go_tsaya_sekolo Kereke e abela bana dimphohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Hukuntsi#Kereke_e_abela_bana_dimpho Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Hukuntsi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Hukuntsi#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Mogapi https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mogapi Mogapi ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motsana o o dikhilomethara tse di masome a mane le bosupa mo borwa jwa toropo ya Selebi-Phikwe gape o kwa tlase ga dikhilomethara tse di sa feteng lekgolo go tsweng molelwaneng wa Aferika Borwa. Banni ba Mogapi ba kopa katloloso ya Ditlhabolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mogapi#Banni_ba_Mogapi_ba_kopa_katloloso_ya_Ditlhabolo Mogapi o wetswe ke seruhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mogapi#Mogapi_o_wetswe_ke_seru Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mogapi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mogapi#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Mogome https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mogome Mogome ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse o fa tlase ga tsela e e kopanyang Palapye le Mahalapye. Banni ba Mogome ba rotloediwa bopelotlhomogihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mogome#Banni_ba_Mogome_ba_rotloediwa_bopelotlhomogi Badiri ba kgaolwana potana ya Legare ba gakolotswe go dira ka natahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mogome#Badiri_ba_kgaolwana_potana_ya_Legare_ba_gakolotswe_go_dira_ka_nata Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mogome#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mogome#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Lefelo la tshomarelo ya tlholego la Mokolodi https://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_tshomarelo_ya_tlholego_la_Mokolodi Lefelo la tshomarelo ya tlholego la Mokolodi ke lefelo le eseng la puso le le sa itebaganyang le go dira dipoelo la diphologolo mo borwa jwa Botswana. Le simolodisitswe ka ngwaga wa 1994 ke mokgatlho wa Mokolodi Wildlife Foundation, le dikhilomethara tse di masome a mararo mo lefatsheng le ba le filweng dikhilomethara tse di lesome mo borwa jwa toropokgolo Gaborone. Botlhokwa jwa go somarela Bojanalahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_tshomarelo_ya_tlholego_la_Mokolodi#Botlhokwa_jwa_go_somarela_Bojanala Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_tshomarelo_ya_tlholego_la_Mokolodi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_tshomarelo_ya_tlholego_la_Mokolodi#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Mogonono https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mogonono {{Infobox settlement Leruo le senyetsa banni ba Mogononohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mogonono#Leruo_le_senyetsa_banni_ba_Mogonono Borukhuthi jo ba jeseng diwelang mo Mogonono le metse ya mabapihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mogonono#Borukhuthi_jo_ba_jeseng_diwelang_mo_Mogonono_le_metse_ya_mabapi Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mogonono#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mogonono#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Moreomabele https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Moreomabele Moreomabele ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O dikhilomethara tse di masome a bosupa le botlhano mo bokoni jwa motse wa Palapye, go bapisa tsela e e tswang motseng wa Palapye go ya toropong ya Francistown, gape o nale sekolo se se potana. Ditlhabololo di tla motsaneng wa Moreomabelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Moreomabele#Ditlhabololo_di_tla_motsaneng_wa_Moreomabele Banni ba Moreomabele le metse ya mabapi ba gakolotswe go tsosolosa letlolehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Moreomabele#Banni_ba_Moreomabele_le_metse_ya_mabapi_ba_gakolotswe_go_tsosolosa_letlole Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Moreomabele#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Moreomabele#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Morwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Morwa {{Infobox settlement Dipalamo di fa banni ba Morwa mathata ba ba berekelang kwa Gaboronehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Morwa#Dipalamo_di_fa_banni_ba_Morwa_mathata_ba_ba_berekelang_kwa_Gaborone Maphatla a kopantswe go tlokafatsa ditlhabololohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Morwa#Maphatla_a_kopantswe_go_tlokafatsa_ditlhabololo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Morwa#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Morwa#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Moshaweng https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Moshaweng {{Infobox settlement Borokgwe le kgotla di sela mmapahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Moshaweng#Borokgwe_le_kgotla_di_sela_mmapa Boikuelo jwa banni ba Moshawenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Moshaweng#Boikuelo_jwa_banni_ba_Moshaweng Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Moshaweng#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Moshaweng#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Noka ya Mosetse https://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Mosetse Noka ya Mosetse ke tlholego ya motlhala wa metsi mo Botswana. Mo lefatsheng la Botswana noka ya Mosetse ke yone motswedi go eleng kwa makgobokgobong a Makgadikgadi Pans, kwa bontsi jwa ditshidi tse di sa bonaleng motlhofoHulsmans, 2006j. Go tlhokomela metsi go botlhokwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Mosetse#Go_tlhokomela_metsi_go_botlhokwa Banni ba kopa koporase ya metsihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Mosetse#Banni_ba_kopa_koporase_ya_metsi O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Mosetse#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Mosetse#Dipadi_tse_dingwe Mola wa makwalohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Noka_ya_Mosetse#Mola_wa_makwalo Wikipedia: Motse wa Nata, Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Nata,_Botswana Nata ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O mo botlhaba jwa kgaolo, gape o direlwa ke kompone ya difofane ya Nata . Borukuthi jwa Nata bo a oketsegahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Nata,_Botswana#Borukuthi_jwa_Nata_bo_a_oketsega O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Nata,_Botswana#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Nata,_Botswana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motse wa Shoshong https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Shoshong Shoshong ke motse yo o bonwang mo lefatsheng laBotswana, ke motse wa pele wa Bamangwato. Kwa motse o leng tenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Shoshong#Kwa_motse_o_leng_teng Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Shoshong#Ditso Mosepel wa go ya kwa Phalapyehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Shoshong#Mosepel_wa_go_ya_kwa_Phalapye Shoshong mo bogampienonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Shoshong#Shoshong_mo_bogampienong Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Shoshong#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Mpule Kwelagobe https://tn.wikipedia.org/wiki/Mpule_Kwelagobe | height=1.80(5'10") Mma lobopohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mpule_Kwelagobe#Mma_lobopo Moemedi wa lefatshe yo o tlhophilwenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mpule_Kwelagobe#Moemedi_wa_lefatshe_yo_o_tlhophilweng Dietsele tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mpule_Kwelagobe#Dietsele_tse_dingwe Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mpule_Kwelagobe#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Oliver Pikati https://tn.wikipedia.org/wiki/Oliver_Pikati | cityofbirth = Oliver o rotloetsa banana go tsenelela metshamekohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Oliver_Pikati#Oliver_o_rotloetsa_banana_go_tsenelela_metshameko Mogaka wa kgwelwe ya dinao Oliver Pikati o rotloetsa metshamekohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Oliver_Pikati#Mogaka_wa_kgwelwe_ya_dinao_Oliver_Pikati_o_rotloetsa_metshameko Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Oliver_Pikati#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Phandu Skelemani https://tn.wikipedia.org/wiki/Phandu_Skelemani |birth_place = Mapoka Village, North East District, Botswana Phandu Sekelemane o rotleditse Setshabahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phandu_Skelemani#Phandu_Sekelemane_o_rotleditse_Setshaba O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phandu_Skelemani#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phandu_Skelemani#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Sojwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Sojwe {{Infobox settlement Banni ba Sojwe ba kopa gore molao o akaretse majalwa otlhehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Sojwe#Banni_ba_Sojwe_ba_kopa_gore_molao_o_akaretse_majalwa_otlhe Banni ba motsana wa Sojwe ba kopa kgakgamatso ya molaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Sojwe#Banni_ba_motsana_wa_Sojwe_ba_kopa_kgakgamatso_ya_molao Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Sojwe#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Sojwe#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Werda, Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Werda,_Botswana Werda ke motsana o o mo kgaolwaneng ya Kgalagadi ya mo Botswana. Motse o o bapile le molelwane wa Aferika Borwa. Mokoduwa go tsoswa yo o itsosanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Werda,_Botswana#Mokoduwa_go_tsoswa_yo_o_itsosang Baithuti ba tshwenya ka Boimanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Werda,_Botswana#Baithuti_ba_tshwenya_ka_Boimana Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Werda,_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Werda,_Botswana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Zutswa https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Zutswa Zutswa ke motsana yo mo kgaolong ya Kgalagadi mo Botswana. O kwa bonwa kwa sekakeng sa Kalahari , gape o nale sekolo se se botana. Banna ba Zutswa ba gakolotswe go nna le seabe mo kgodisong ya banahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Zutswa#Banna_ba_Zutswa_ba_gakolotswe_go_nna_le_seabe_mo_kgodisong_ya_bana Banni ba kgotlhadiwa go dirisa mananeo a pusohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Zutswa#Banni_ba_kgotlhadiwa_go_dirisa_mananeo_a_puso Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Zutswa#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Zutswa#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motse wa Mmanoko https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mmanoko {{Infobox settlement Banana ba Mmanoko ba sega tsebehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mmanoko#Banana_ba_Mmanoko_ba_sega_tsebe Go sego letsogo le le abanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mmanoko#Go_sego_letsogo_le_le_abang Dipadi tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mmanoko#Dipadi_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mmanoko#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Ditlhopho tsa ngwaga wa 2009 tsa lefatshe la Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlhopho_tsa_ngwaga_wa_2009_tsa_lefatshe_la_Botswana | image1 = Makgotla a sepolotikihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlhopho_tsa_ngwaga_wa_2009_tsa_lefatshe_la_Botswana#Makgotla_a_sepolotiki Patlo Maikutlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlhopho_tsa_ngwaga_wa_2009_tsa_lefatshe_la_Botswana#Patlo_Maikutlo Pele ga ditlhophohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlhopho_tsa_ngwaga_wa_2009_tsa_lefatshe_la_Botswana#Pele_ga_ditlhopho Mathata a BDPhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlhopho_tsa_ngwaga_wa_2009_tsa_lefatshe_la_Botswana#Mathata_a_BDP Mathata a go tlhopha ga mapodisi le batlhophisihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlhopho_tsa_ngwaga_wa_2009_tsa_lefatshe_la_Botswana#Mathata_a_go_tlhopha_ga_mapodisi_le_batlhophisi Go tlhopha fa o se mo Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlhopho_tsa_ngwaga_wa_2009_tsa_lefatshe_la_Botswana#Go_tlhopha_fa_o_se_mo_Botswana Maduohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlhopho_tsa_ngwaga_wa_2009_tsa_lefatshe_la_Botswana#Maduo O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlhopho_tsa_ngwaga_wa_2009_tsa_lefatshe_la_Botswana#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlhopho_tsa_ngwaga_wa_2009_tsa_lefatshe_la_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlhopho_tsa_ngwaga_wa_2009_tsa_lefatshe_la_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Setlhopha sa Bolotlowa sa Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_Bolotlowa_sa_Botswana Setlhopha sa bolotlowa sa sechaba sa Botswana se ne sa emela lefatshe la Botswana mo ditekong tsa bolotlowa tsa mafatshe fatshe. Lefatshe la Botswana le ne le le mo dikgaisanyong tsa 2007 World Netball Championships‎ go iteisana borathana le ditlhopha tse dingwe gotsweng mafatshe a sele, ba ne ba fitsa kgaisanyo ya World Championships bale mo maemong a lesome e le lekgetho lantlha ba tsenelela kgaisanyo eo. Setlhophahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_Bolotlowa_sa_Botswana#Setlhopha Batshamekihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_Bolotlowa_sa_Botswana#Batshameki Bakatisi le bathusi ba bonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_Bolotlowa_sa_Botswana#Bakatisi_le_bathusi_ba_bone Dikgaisanyo tse di fetelenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_Bolotlowa_sa_Botswana#Dikgaisanyo_tse_di_feteleng World Netball Championshipshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_Bolotlowa_sa_Botswana#World_Netball_Championships Meletlo ya metshameko e mengwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_Bolotlowa_sa_Botswana#Meletlo_ya_metshameko_e_mengwe O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_Bolotlowa_sa_Botswana#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhopha_sa_Bolotlowa_sa_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Phuthego ya BDP https://tn.wikipedia.org/wiki/Phuthego_ya_BDP | colorcode = red Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phuthego_ya_BDP#Ditso Mabutswapele a phathihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phuthego_ya_BDP#Mabutswapele_a_phathi Ba kopa gore maikano a bone a rekisiwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phuthego_ya_BDP#Ba_kopa_gore_maikano_a_bone_a_rekisiwe Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phuthego_ya_BDP#Dipadi_tse_dingwe Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phuthego_ya_BDP#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Dijo tsa Setswana,Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Dijo_tsa_Setswana,Botswana Dijo tsa lefatshe la Botswana di kgethegile le fa di na le mekgwa mengwe e e tshwanang le dijo tsa mafatshe a mangwe a mo Borwa jwa Aferika. Dikai di akaretsa phaletshe,setampa,magwinya le phane. Metswakohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dijo_tsa_Setswana,Botswana#Metswako Dijo tse di itsegeng thatahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dijo_tsa_Setswana,Botswana#Dijo_tse_di_itsegeng_thata Dinohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dijo_tsa_Setswana,Botswana#Dino Dijo tsa Magwerahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dijo_tsa_Setswana,Botswana#Dijo_tsa_Magwera Bogobe Jwa Lerotsehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dijo_tsa_Setswana,Botswana#Bogobe_Jwa_Lerotse O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dijo_tsa_Setswana,Botswana#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dijo_tsa_Setswana,Botswana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Bokspits https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Bokspits Bokspits ke motsana o o fitlhelwang mo kgalagadi mo Botswana. Ke motsana o o ko tlasetlase fa borwa jwa Botswana gape o fitlhelwa go bapa le mololwane wa Aferika Borwa. Banni ba kgalagadi ba lela ka Ditlhabololohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Bokspits#Banni_ba_kgalagadi_ba_lela_ka_Ditlhabololo Kagao ya tsela e nale mathatahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Bokspits#Kagao_ya_tsela_e_nale_mathata Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Bokspits#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Bokspits#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Mme Amantle Montsho https://tn.wikipedia.org/wiki/Mme_Amantle_Montsho Amantle Montsho (o tshotswe ka Phukwi a tlhola ga nne, ngwaga wa 1983 kwa motsaneng wa Mabudutsamo, Ngamiland, Botswana) ke mme wa motlabogi wa lobelo le lekhutshwane go tsweng mo Botswana yo o itebagantseng le lebelo la 400 metres. Tirohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mme_Amantle_Montsho#Tiro Katlego ya setlhophahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mme_Amantle_Montsho#Katlego_ya_setlhopha Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mme_Amantle_Montsho#Dipadi_tse_dingwe Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mme_Amantle_Montsho#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Ledi la Pula la Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Ledi_la_Pula_la_Botswana | unofficial_users = Alongside Zimbabwean dollar (suspended indefinitely from 12 April 2009), Euro, US dollar, Pound Sterling and South African rand. The US Dollar has been adopted as the official currency for all government transactions. Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ledi_la_Pula_la_Botswana#Ditso Dithebehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ledi_la_Pula_la_Botswana#Dithebe Madi a dipampirihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ledi_la_Pula_la_Botswana#Madi_a_dipampiri Zimbabwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ledi_la_Pula_la_Botswana#Zimbabwe O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ledi_la_Pula_la_Botswana#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Ledi_la_Pula_la_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Kanye, Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Kanye,_Botswana |subdivision_type1 = District Banni ba gakolotswe go bopagana go tlhabolola motsehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Kanye,_Botswana#Banni_ba_gakolotswe_go_bopagana_go_tlhabolola_motse Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Kanye,_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Bangwe ba ba itsegeng ba Bangwaketse ba tswa Kanyehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Kanye,_Botswana#Bangwe_ba_ba_itsegeng_ba_Bangwaketse_ba_tswa_Kanye Wikipedia: Merwalela ya kwa lefatsheng la Mozambique ka ngwaga wa 2000 https://tn.wikipedia.org/wiki/Merwalela_ya_kwa_lefatsheng_la_Mozambique_ka_ngwaga_wa_2000 Morwalela kwa Mozambique ka ngwaga wa 2000 e ne e le sebetso sa tlholego se se diragetseng ka kgwedi ya Firikgong le Mopitlo ka ngwaga wa 2000. Morwalela o masisi ke pula e ntsi e e neleng lebaka la dibeke tse tlhano e e tlogetseng bale bantsi ba sena metse. Morwalelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merwalela_ya_kwa_lefatsheng_la_Mozambique_ka_ngwaga_wa_2000#Morwalela O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merwalela_ya_kwa_lefatsheng_la_Mozambique_ka_ngwaga_wa_2000#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Merwalela_ya_kwa_lefatsheng_la_Mozambique_ka_ngwaga_wa_2000#Dipadi_tse_dingwe. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merwalela_ya_kwa_lefatsheng_la_Mozambique_ka_ngwaga_wa_2000#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Selekanyo sa Boimana https://tn.wikipedia.org/wiki/Selekanyo_sa_Boimana Selekanyo sa Boimana mo go alafiweng ga go sa tshola ke selekanyo se se atlegileng sa boimana. Ke bontlha bongwe mo lekgolong jwa tekeletso e e bakang boimana,ditekeletso tse ka kakaretso go raya fa motho a tsena mo kgweding fa go tsengwa kgotsa go dirisiwa sengwe se e seng sa tlholego , se se ka nnang motlhofo go tsengwa ga sengwe se eseng sa tlholego (AI) kgotsa tsotlhe ka kakaretso mo vitro fertilization. Tlhalosohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Selekanyo_sa_Boimana#Tlhaloso Dintlha tsa bofelo tse di tshwananghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Selekanyo_sa_Boimana#Dintlha_tsa_bofelo_tse_di_tshwanang Selekanyo sa tsholo ya masea a a tshelanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Selekanyo_sa_Boimana#Selekanyo_sa_tsholo_ya_masea_a_a_tshelang Selekanyo sa go kopana ga peo ya ga Rre le Mme.https://tn.wikipedia.org/wiki/Selekanyo_sa_Boimana#Selekanyo_sa_go_kopana_ga_peo_ya_ga_Rre_le_Mme. Selekanyo sa Boimana sa AIhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Selekanyo_sa_Boimana#Selekanyo_sa_Boimana_sa_AI Selekanyo sa Boimana sa IVFhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Selekanyo_sa_Boimana#Selekanyo_sa_Boimana_sa_IVF Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Selekanyo_sa_Boimana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Setlhaketlhake sa Impalila https://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhaketlhake_sa_Impalila Impalila (yo nako dingwe a kwadiwang gotwe Mpalila ) ke setlhaketlhake se se kgakala mo botlhaba jwa ntlha ya lefatshe la Namibia, se se thibetsweng mo bokone ke metsi a noka ya Zambezi gape le mo borwa le mesi a noka ya Chobe . Ke motse wa banni ba ka tshwra masome a mararo mo metsaneng e le masome a mabedi le botlhano, go akarediwa Batswana (go tswa mo Botswana) gape le morafe wa Masubia (go tswa mo Namibia). Dikgge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhaketlhake_sa_Impalila#Dikgge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhaketlhake_sa_Impalila#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Pitseng, Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Pitseng,_Botswana Pitseng ke motsana yo o mo Botswana. O ikaegile fa gare ga toropo ya Jwaneng le Moshupa mo kgaolong ya borwa. Makhanselara o kopa go reresiwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Pitseng,_Botswana#Makhanselara_o_kopa_go_reresiwa Ba ntsha mafatlha a bonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Pitseng,_Botswana#Ba_ntsha_mafatlha_a_bone Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Pitseng,_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Pitseng,_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Mosetse https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mosetse Mosetse ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motsana o o iphaphathile fa thoko ga tsela e e tswang Francistown e fetela Nata. Khansele potlana e rutuntsha komitihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mosetse#Khansele_potlana_e_rutuntsha_komiti Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mosetse#Dikgoge_tsa_kwa_ntle O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mosetse#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mosetse#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Marapong https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Marapong Marapong ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O mo bophirima jwa toropo ya Francistown, mo tseleng e e yang kwa borwa e kopanya Francistown go ya Nata. Bomme ba Marapong ba ema puso nokenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Marapong#Bomme_ba_Marapong_ba_ema_puso_nokeng Modulastlilo o tshwengwa ke boitsemehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Marapong#Modulastlilo_o_tshwengwa_ke_boitseme Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Marapong#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Marapong#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Matlapana https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Matlapana Matlapana ke motsana yo mo kgaolong ya bokone bophirima jwa Botswana# O mo bokone-botlhaba jwa toropo ya ##Maun|Maun### Mo palo batho ya ngwaga wa 2001 dipalo di ne di le sekete le makgolo a mane le masome a mararo le borobabongwe. Banana ba nesetsa mananeo a puso pulahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Matlapana#Banana_ba_nesetsa_mananeo_a_puso_pula Dipharagobe tsa kgaolo ya Ngamihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Matlapana#Dipharagobe_tsa_kgaolo_ya_Ngami Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Matlapana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Matlapana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Tsao, Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Tsao,_Botswana Tsao kgotsa Tsau ke motsana oo mo kgaolong ya Bokone Bophirima jwa Botswana. O bapile lemakgobokgobo a Okavango le a Ngami. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tsao,_Botswana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Batho ba Letso la Zimbabwe mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_Letso_la_Zimbabwe_mo_Botswana Go na le dipalo tse di duleng seatla tsa mazimbabwe mo Botswana. Dipalo le Kgasamohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_Letso_la_Zimbabwe_mo_Botswana#Dipalo_le_Kgasamo Go fuduga ese kafa Molaonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_Letso_la_Zimbabwe_mo_Botswana#Go_fuduga_ese_kafa_Molaong Ditirohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_Letso_la_Zimbabwe_mo_Botswana#Ditiro Ba Letso la Zimbabwe ba tletse kwa molelwanenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_Letso_la_Zimbabwe_mo_Botswana#Ba_Letso_la_Zimbabwe_ba_tletse_kwa_molelwaneng O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_Letso_la_Zimbabwe_mo_Botswana#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_Letso_la_Zimbabwe_mo_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Motswedihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_Letso_la_Zimbabwe_mo_Botswana#Motswedi Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_Letso_la_Zimbabwe_mo_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Motsana wa Bonwapitse https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Bonwapitse Bonwapitse ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse o dikhilomitara dile masome mabedi kwa bokone bophirima jwa Mahalapye, gape o na le sekolo se se botlana. Bogosi jwa motse wa Bonwapitsehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Bonwapitse#Bogosi_jwa_motse_wa_Bonwapitse Banni ba kopiwa go tlotlo kgosihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Bonwapitse#Banni_ba_kopiwa_go_tlotlo_kgosi Ditlhabololo tsa Mahalapye di godisa Bonwapitsehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Bonwapitse#Ditlhabololo_tsa_Mahalapye_di_godisa_Bonwapitse Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Bonwapitse#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Bonwapitse#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Toropo ya Maun https://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Maun |subdivision_name1 = North-West District Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Maun#Ditso Dikgakgamatso tsa kwa Maunhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Maun#Dikgakgamatso_tsa_kwa_Maun Motlakase wa dikarata o tla dirisiwa mo ditoroponghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Maun#Motlakase_wa_dikarata_o_tla_dirisiwa_mo_ditoropong Tsa loapihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Maun#Tsa_loapi Keletlhoko le tlhaloso ya mafoko le trisanyo le ditirelo tsa bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Maun#Keletlhoko_le_tlhaloso_ya_mafoko_le_trisanyo_le_ditirelo_tsa_batho Ditlhabololo tse di amanang le tsa kgwebo le madihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Maun#Ditlhabololo_tse_di_amanang_le_tsa_kgwebo_le_madi Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Maun#Dipadi_tse_dingwe. Mola wa makwalohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Maun#Mola_wa_makwalo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Maun#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Motsana wa Nata mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nata_mo_Botswana Nata ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O mo botlhaba jwa kgaolo, gape o direlwa ke kompone ya difofane ya Nata . Banni ba Nata ba amogela maiteko a pusohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nata_mo_Botswana#Banni_ba_Nata_ba_amogela_maiteko_a_puso Go rekisa ditsha kwa Nata go a tshwenyahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nata_mo_Botswana#Go_rekisa_ditsha_kwa_Nata_go_a_tshwenya Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nata_mo_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nata_mo_Botswana#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nata_mo_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Bobonong https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Bobonong ==Tshimologo== Tshimologohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Bobonong#Tshimologo Badirela puso ba kopilwe go itshwaraganya le pusohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Bobonong#Badirela_puso_ba_kopilwe_go_itshwaraganya_le_puso Banana ba kopa thutuntshohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Bobonong#Banana_ba_kopa_thutuntsho Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Bobonong#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Toropo ya Lobatse https://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Lobatse Lobatse ke toropo mo borwa botlhaba jwa Botswana,dikhilomitara di le masome a supa go tswa borwa jwa toropo kgolo Gaborone,mo twatswaneng e e yang bokone jwa Gaborone. lobatse o na le batho ba le dikete tse masome a mabedi le boferabongwe le makgolo a le masupa. Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Lobatse#Ditso Ba Lobatse ba supa lobebe la ngwaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Lobatse#Ba_Lobatse_ba_supa_lobebe_la_ngwao Itsholelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Lobatse#Itsholelo Khansele ya Lobatse e tsaya sekgelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Lobatse#Khansele_ya_Lobatse_e_tsaya_sekgele Dikgoge tsa kwantlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Lobatse#Dikgoge_tsa_kwantle Polokelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Lobatse#Polokelo O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Lobatse#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Lobatse#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Mmashoro https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mmashoro Mmashoro ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O bonwa mo bokone bophirima jwa Botswana dikhilomethara tse di masome a boferabobedi go tsweng Serowe. Letlhoko la madi le kgoreletsa ditlamelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mmashoro#Letlhoko_la_madi_le_kgoreletsa_ditlamelo Goya o rotloetsa Ma-Domi go lebala tse di fetilenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mmashoro#Goya_o_rotloetsa_Ma-Domi_go_lebala_tse_di_fetileng Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mmashoro#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mmashoro#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Serule https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Serule Serule ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Serule, o nale seemo sa loapi sa selekanyo sa -21. Dipalo tsa bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Serule#Dipalo_tsa_batho Dipolotiki le Pusohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Serule#Dipolotiki_le_Puso Ditlhabololo tsa Dikagohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Serule#Ditlhabololo_tsa_Dikago Itsholelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Serule#Itsholelo O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Serule#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Serule#Dipadi_tse_dingwe. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Serule#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Toropo ya Sowa mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Sowa_mo_Botswana Sowa ke toropo e e bonwana mo kgaolong ya legare la of Botswana, mme e ikemetse ka bonosi. Toropo ya Sowa e simolodisitswe ka ngwaga wa 1991 ke molaomotheo wa khuduthamaga, wa Statutory Instrument No. Makhanselara a masha a ngongoregela ditlhabololohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Sowa_mo_Botswana#Makhanselara_a_masha_a_ngongoregela_ditlhabololo Banni ba lela ka metsi a a letswaihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Sowa_mo_Botswana#Banni_ba_lela_ka_metsi_a_a_letswai Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Sowa_mo_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Toropo_ya_Sowa_mo_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Oodi https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Oodi {{Infobox settlement Ditso tsa banni ba Odihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Oodi#Ditso_tsa_banni_ba_Odi Ngwao e ka godisa bojanala jwa kwa Manyanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Oodi#Ngwao_e_ka_godisa_bojanala_jwa_kwa_Manyana Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Oodi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Oodi#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Lerala https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Lerala Lerala ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motsana o o dikhilomethara tse di masome a mararo go tsweng kwa nokeng ya Limpopo gape le molelwane wa Zimbabwe gape o ka nna dikhilomethara tse di masome a boferabongwe mo botlhaba jwa motse wa Palapye. Setshaba se kutlwelobotlhoko ka 2016https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Lerala#Setshaba_se_kutlwelobotlhoko_ka_2016 Bapedi ba Mapulana ba ipelela letsatsi la ngwaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Lerala#Bapedi_ba_Mapulana_ba_ipelela_letsatsi_la_ngwao Banana ba Bapedi ba amogela mogopolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Lerala#Banana_ba_Bapedi_ba_amogela_mogopolo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Lerala#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Lerala#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Sefophe https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Sefophe Sefophe ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O dikhilomethara tse di masome a mane mo borwa-botlhaba jwa toropo ya moepo ebong Selebi-Phikwe, mo dikhilomethareng tse di makgolo go nale molelwane wa lefatshe la Zimbabwe gape le wa lefatshe la Aferika Borwa. Polelo ya metsi lebutswapelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Sefophe#Polelo_ya_metsi_lebutswapele Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Sefophe#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Sefophe#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Phuduhudu mo Ngamiland https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Phuduhudu_mo_Ngamiland Phuduhudu ke motsana yo mo kgaolong ya bokone botlhaba jwa Botswana. Motse o mo botlhaba jwa kgaolo e, gape motse o na le sekole se se potlana. Ditau di jesetsa banni mo kgobedunghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Phuduhudu_mo_Ngamiland#Ditau_di_jesetsa_banni_mo_kgobedung Kgang ya letsomo e tsositse kgaruruhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Phuduhudu_mo_Ngamiland#Kgang_ya_letsomo_e_tsositse_kgaruru Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Phuduhudu_mo_Ngamiland#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Phuduhudu_mo_Ngamiland#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Botsalano jwa lefatshe la Botswana le Russia https://tn.wikipedia.org/wiki/Botsalano_jwa_lefatshe_la_Botswana_le_Russia Botsalano jwa lefatshe la Botswana le Russia () bo simolotse ka kgwedi ya Mopitlwe a tlhola borataro ngwaga wa 1970 fa lefatshe la Botswana gape le fa bokopano jwa Soviet bo simolodisa botsalanano. Botsalano jwa lefatshe la Botswana - Soviethttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botsalano_jwa_lefatshe_la_Botswana_le_Russia#Botsalano_jwa_lefatshe_la_Botswana_-_Soviet Botsalano jwa mafatshe ka bobedihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botsalano_jwa_lefatshe_la_Botswana_le_Russia#Botsalano_jwa_mafatshe_ka_bobedi O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botsalano_jwa_lefatshe_la_Botswana_le_Russia#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Botsalano_jwa_lefatshe_la_Botswana_le_Russia#Dipadi_tse_dingwe. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botsalano_jwa_lefatshe_la_Botswana_le_Russia#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Merwalela ya kgaolo ya Borwa jwa Aferika ka ngwaga wa 2010–2011 https://tn.wikipedia.org/wiki/Merwalela_ya_kgaolo_ya_Borwa_jwa_Aferika_ka_ngwaga_wa_2010%E2%80%932011 Merwalela ya ngwaga wa 2010–2011 ya kgaolo ya Borwa jwa Aferika ke merwalela e e diragetseng go kgabaganya mafatshe a a mo borwa jwa Aferika. E golagangwa le wa ditiragalo tsa La Niña ,dipula tse di fetlileng selekanyo tse di simololang ka kgwedi ya Ngwanatsele di ne tsa baka merwalela . Kgankgolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merwalela_ya_kgaolo_ya_Borwa_jwa_Aferika_ka_ngwaga_wa_2010%E2%80%932011#Kgankgolo Aferika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merwalela_ya_kgaolo_ya_Borwa_jwa_Aferika_ka_ngwaga_wa_2010%E2%80%932011#Aferika_Borwa Mozambiquehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merwalela_ya_kgaolo_ya_Borwa_jwa_Aferika_ka_ngwaga_wa_2010%E2%80%932011#Mozambique Mafelo a selehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merwalela_ya_kgaolo_ya_Borwa_jwa_Aferika_ka_ngwaga_wa_2010%E2%80%932011#Mafelo_a_sele Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merwalela_ya_kgaolo_ya_Borwa_jwa_Aferika_ka_ngwaga_wa_2010%E2%80%932011#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Merwalela_ya_kgaolo_ya_Borwa_jwa_Aferika_ka_ngwaga_wa_2010%E2%80%932011#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Polokelo ya madi ya lefatshe la Windhoek https://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_lefatshe_la_Windhoek Aftertax: US$36.7 million (2010)| Tshedimosetsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_lefatshe_la_Windhoek#Tshedimosetso Mong Wa Yonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_lefatshe_la_Windhoek#Mong_Wa_Yone Go Lomagana Ga Mokgatlhohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_lefatshe_la_Windhoek#Go_Lomagana_Ga_Mokgatlho Kgolagano ya makalanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_lefatshe_la_Windhoek#Kgolagano_ya_makalana Balaodihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_lefatshe_la_Windhoek#Balaodi O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_lefatshe_la_Windhoek#O_ka_tsibogela Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_lefatshe_la_Windhoek#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Polokelo_ya_madi_ya_lefatshe_la_Windhoek#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Kgaolo ya Ghanzi https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Ghanzi | established_title = Tshupelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Ghanzi#Tshupelo Dikgaolo-potlanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Ghanzi#Dikgaolo-potlana Bonno Jwa Bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Ghanzi#Bonno_Jwa_Batho Popego ya tlholegohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Ghanzi#Popego_ya_tlholego Banni ba Gantsi ba ipaakanyetsa ditlhophohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Ghanzi#Banni_ba_Gantsi_ba_ipaakanyetsa_ditlhopho Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Ghanzi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Ghanzi#O_ka_tsibogela Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Ghanzi#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Rre Abdul Patel https://tn.wikipedia.org/wiki/Rre_Abdul_Patel Abdul Razak Mosa Patel (yo o tshotsweng ka kgwedi ya Sedimontlhole a tlhola ga nngwe ,ngwaga wa 1972 kwa India)ke motshameki yo o tsholetsweng kwa India e le motshamiki wa motshameko wa cricket yo mo bogompienong a tshamekelang setlhopha sa Botswana national cricket. Go tuma ga ga Abdul Patelhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Rre_Abdul_Patel#Go_tuma_ga_ga_Abdul_Patel Kitso ka ga Rre Abdul Patelhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Rre_Abdul_Patel#Kitso_ka_ga_Rre_Abdul_Patel Botshelo jwa ga Abdul Patelhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Rre_Abdul_Patel#Botshelo_jwa_ga_Abdul_Patel Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Rre_Abdul_Patel#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Rre_Abdul_Patel#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Thuto Isago Trust https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_Isago_Trust == Lefelo == Lefelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_Isago_Trust#Lefelo Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_Isago_Trust#Ditso Ponelopelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_Isago_Trust#Ponelopele Maitlamohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_Isago_Trust#Maitlamo Dintlha tsa botlhokwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_Isago_Trust#Dintlha_tsa_botlhokwa Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_Isago_Trust#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Nokaneng https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nokaneng Nokaneng ke motse o mo kgaolong ya Bokone-bophirima jwa, Botswana. O bonwa gaufi le makgobokgobo a Okavango , gape o direlwa ke kompone ya lefelo la difofane ya Nokaneng. Batho ba Nokanenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nokaneng#Batho_ba_Nokaneng Bagodi ba ngongoregela tiegohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nokaneng#Bagodi_ba_ngongoregela_tiego Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nokaneng#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Nokaneng#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Lefelo la Tsodilo https://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_Tsodilo Tsodilo ke sefikantswe sa UNESCO sa lefatshe ka bophara mo bokone-bophirima jwa Botswana. Go ne ga kwalwa ka ga lone ka ngwaga wa 2001 ntateng ya go nna pharologanyo ga lone mo tumeding le botlhokwa jwa tumelo mo go lone ke batho ba motse, gape le palo ya batho e e tshelegelang teng . Tsa popego ya lefatshehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_Tsodilo#Tsa_popego_ya_lefatshe Botlhokwa jwa ngwaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_Tsodilo#Botlhokwa_jwa_ngwao Matlapa a a tlakilwenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_Tsodilo#Matlapa_a_a_tlakilweng Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_Tsodilo#Dipadi_tse_dingwe Mola wa makwalohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_Tsodilo#Mola_wa_makwalo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_Tsodilo#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Sedirisiwa ebong Makoro https://tn.wikipedia.org/wiki/Sedirisiwa_ebong_Makoro Makoro (yo o ka bitswang gotwe mekoro , mokoro ) ke mokoro yo o dirisiwang thata kwa makgobokgobong a Okavango , mo Botswana. O tsamaisiwa ka legong le le leele ke motho a eme ka dinao , ka fa a ntse a o kgorometsa. Tiriso ya Makoro kwa metsaneng ya bokone-bophirimahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sedirisiwa_ebong_Makoro#Tiriso_ya_Makoro_kwa_metsaneng_ya_bokone-bophirima Banni ba tlhokana le dipalamohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sedirisiwa_ebong_Makoro#Banni_ba_tlhokana_le_dipalamo Botsamao bo kgoreletsa ditirelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sedirisiwa_ebong_Makoro#Botsamao_bo_kgoreletsa_ditirelo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sedirisiwa_ebong_Makoro#Dikgoge_tsa_kwa_ntle O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sedirisiwa_ebong_Makoro#O_ka_tsibogela Wikipedia: Motsaana wa Tobane https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsaana_wa_Tobane Tobane ke motsana oo mo botlhaba jwa lefatshe la Botswanao ka tshwara sekgele se se masome a mabedi go tsweng mo toropong ee epang kopore/nikile ya Selebi-Phikwe. O 21° 57' 0" kwa borwa, 27° 54' 0" kwa botlhabahttp://www. Komiti ya twantsho borukuthi e abetswe madihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsaana_wa_Tobane#Komiti_ya_twantsho_borukuthi_e_abetswe_madi Go nwa go baka malwetsihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsaana_wa_Tobane#Go_nwa_go_baka_malwetsi Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsaana_wa_Tobane#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsaana_wa_Tobane#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa kwa Topisi https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_kwa_Topisi Topisi ke motse o o mo kgaolong ya legare la Botswana. Motse wa Topisi o sekgale sa masome a matlhane (55) km gotsweng bokone jwa Palapye, go bapisa tsela ya Palapye–Francistown, mo palong batho ya ngwaga wa 2001 go ne go nale batho ba le 1,289. Banni ba gakolotswe go tsaya diteseletso tsa go dirisa meamuso ya tlholegohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_kwa_Topisi#Banni_ba_gakolotswe_go_tsaya_diteseletso_tsa_go_dirisa_meamuso_ya_tlholego Maano ga a site, go sita a losohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_kwa_Topisi#Maano_ga_a_site,_go_sita_a_loso Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_kwa_Topisi#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_kwa_Topisi#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Tsetseng https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tsetseng {{Infobox settlement Motse o tlhaelelwa ke ditlamelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tsetseng#Motse_o_tlhaelelwa_ke_ditlamelo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tsetseng#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tsetseng#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Tshabong https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tshabong {{Infobox settlement Ipelegeng e supa maduo a mantle kwa Tshabonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tshabong#Ipelegeng_e_supa_maduo_a_mantle_kwa_Tshabong Babereki ba thusa go lwantsha luhumahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tshabong#Babereki_ba_thusa_go_lwantsha_luhuma Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tshabong#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tshabong#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Tshokwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Tshokwe Tshokwe ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana Motsana o o bonwa mo Borwa-Botlhaba jwa toropoSelibe Phikwe, gaufi le molelwane wa lefatshe la Zimbabwe, gape o nale sekolo se se potlana. Mo palo batho ya ngwaga wa 2001 dipalo tsa motse wa Lepokole di ne dile makgolo a matlhano le botlhano. Puso e itebagantse le go tlhabolola matshelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Tshokwe#Puso_e_itebagantse_le_go_tlhabolola_matshelo Ditlhabololo tsa kgaolo ya Bobirwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Tshokwe#Ditlhabololo_tsa_kgaolo_ya_Bobirwa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Tshokwe#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Tshokwe#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Tshokatshaa https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Tshokatshaa Tshokotshaa ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O dikhilomethara tse di masome a boferabobedi mo bophirima jwa motse wa Nata, kwa bokone jwa tsela e e kopanang le ya Nata go ya Maun. Lemang tse di bogadi di gaufihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Tshokatshaa#Lemang_tse_di_bogadi_di_gaufi Kgosi o akgolelwa tiro e ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Tshokatshaa#Kgosi_o_akgolelwa_tiro_e_ntle Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Tshokatshaa#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Tshokatshaa#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Kgomo ya Tswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgomo_ya_Tswana Kgomo ya tswana ke kgomo ya nama e e tlholegang mo Botswana.ke mofuta wa Sanga o o tshwanang le Borotse le Tuli, e ntsho ka mmala kgotsa mebala e e farologaneng: ka tlwaelo e bohibidu jo bo tseneletseng, gape ga se gantsi e nna ntsho mo go tseneletseng mofuta wa tleng o ka fitlhelwa gape kwa Afrika Borwa. Setsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgomo_ya_Tswana#Setso Dikgomo di tshabelelwa ke tlhako le molomohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgomo_ya_Tswana#Dikgomo_di_tshabelelwa_ke_tlhako_le_molomo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgomo_ya_Tswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgomo_ya_Tswana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Batho ba letso la Setswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_Setswana |pop1 = poulation of ethnic Tswana is unknown - the last census to solicite ethnicity in Botswana was in 1946 (Tlou, 1985) in two districts - In Ngamiland the ethnic Tswana were half the population of the non-Tswana (7,000 vs 16 000 (Wayeyi alone) (Tlou 1985). In the Central District, the non-Tswana - the Kalanga specifically, were more the than the Tswana. Merafe le babusi ka go farologanyahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_Setswana#Merafe_le_babusi_ka_go_farologanya Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_Setswana#Botswana Modimo o o nko e e metsihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_Setswana#Modimo_o_o_nko_e_e_metsi Khumo ya mafoko mo setswanenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_Setswana#Khumo_ya_mafoko_mo_setswaneng Aforika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_Setswana#Aforika_Borwa Mafelo a selehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_Setswana#Mafelo_a_sele Leruohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_Setswana#Leruo Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Batho_ba_letso_la_Setswana#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motse wa Tuli, Zimbabwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tuli,_Zimbabwe Tuli ke motsana yo o mo kgaolong ya Matabeleland mo borwa, jwa Zimbabwe. O bonwa dikhilomethara tse di masome a boferabobedi mo bophirima jwa Beitbridge mo botlhaba jwa lotshitshi la noka ya Shashe . Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tuli,_Zimbabwe#Ditso Bodikologo jwa Tulihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tuli,_Zimbabwe#Bodikologo_jwa_Tuli Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Tuli,_Zimbabwe#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Motse wa Gabane https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Gabane Gabane ke motse yo mo kgaolong ya Kweneng e e mo Botswana. O dikhilomethara tse di lesome le botlhano (10 mi) mo bophirima jwa toropokgolo ya Gaborone, mo Botswana. Banni ba Gabane ba lopa tirisanyo mmogohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Gabane#Banni_ba_Gabane_ba_lopa_tirisanyo_mmogo Madirelo a bojalwa ga itumedisehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Gabane#Madirelo_a_bojalwa_ga_itumedise Dilo le batho ba ba itsegenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Gabane#Dilo_le_batho_ba_ba_itsegeng Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Gabane#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Gabane#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Molapowabojang https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molapowabojang |subdivision_type1 = District Tshimologohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molapowabojang#Tshimologo Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molapowabojang#Ditso Popego ya lefatshehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molapowabojang#Popego_ya_lefatshe Thutohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molapowabojang#Thuto Go reka mo mabentleleng le katlametlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molapowabojang#Go_reka_mo_mabentleleng_le_katlametlo Ditlhabololohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molapowabojang#Ditlhabololo Molato ga o ke o bolahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molapowabojang#Molato_ga_o_ke_o_bola Go sego letsogo le le neelanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molapowabojang#Go_sego_letsogo_le_le_neelang Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molapowabojang#Dikgoge_tsa_kwa_ntle O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molapowabojang#O_ka_tsibogela Dipadi tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molapowabojang#Dipadi_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Sekolo sa Botswana College of Agriculture https://tn.wikipedia.org/wiki/Sekolo_sa_Botswana_College_of_Agriculture Botswana College of Agriculture (BCA) ke sekolo sa ithutelo temo thuo kwa Gaborone, mo Botswana. Se simolodisitswe ka molao motheo wa khudutlhamaga ya Botswana ka Phukwi a tlhola masome a mararo le motso ngwaga wa 1991. Baaloganyi ba gakolotswe go dirisa kitso ya bone go itshimololela dikgwebo tsa temothuohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sekolo_sa_Botswana_College_of_Agriculture#Baaloganyi_ba_gakolotswe_go_dirisa_kitso_ya_bone_go_itshimololela_dikgwebo_tsa_temothuo Baithuti ba sekolo sa BCA tlamilwe go dirisa mananeo a puso go tlokafatsa mohama wa temo-thuohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sekolo_sa_Botswana_College_of_Agriculture#Baithuti_ba_sekolo_sa_BCA_tlamilwe_go_dirisa_mananeo_a_puso_go_tlokafatsa_mohama_wa_temo-thuo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sekolo_sa_Botswana_College_of_Agriculture#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Dikgaisano tsa metshameko ya 2010 COSAFA U-20 Cup https://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaisano_tsa_metshameko_ya_2010_COSAFA_U-20_Cup Dikgaisano tsa metshameko ya 2010 COSAFA U-20 Cup ke ya lesome le boferabongwe e ntse e tshegediwa e e akaretsang paphadisanyo magareng ga kgwele ya dinao ya banana mo kgaolong ya Borwa jwa Aferika. Botswana o tla tshegetsa metshameko eo. Lefatshe la Angola le ithola marapo mo metshamekonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaisano_tsa_metshameko_ya_2010_COSAFA_U-20_Cup#Lefatshe_la_Angola_le_ithola_marapo_mo_metshamekong Ba tsaya karolo mo metshamekonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaisano_tsa_metshameko_ya_2010_COSAFA_U-20_Cup#Ba_tsaya_karolo_mo_metshamekong legato la ditlhophanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaisano_tsa_metshameko_ya_2010_COSAFA_U-20_Cup#legato_la_ditlhophana Setlhopha sa Ntlhahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaisano_tsa_metshameko_ya_2010_COSAFA_U-20_Cup#Setlhopha_sa_Ntlha Setlhopha sa Bobedihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaisano_tsa_metshameko_ya_2010_COSAFA_U-20_Cup#Setlhopha_sa_Bobedi Setlhopha sa Borarohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaisano_tsa_metshameko_ya_2010_COSAFA_U-20_Cup#Setlhopha_sa_Boraro Setlhopha sa Bonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaisano_tsa_metshameko_ya_2010_COSAFA_U-20_Cup#Setlhopha_sa_Bone Legatlo la go ntshanwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaisano_tsa_metshameko_ya_2010_COSAFA_U-20_Cup#Legatlo_la_go_ntshanwa Seka makgaolakganghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaisano_tsa_metshameko_ya_2010_COSAFA_U-20_Cup#Seka_makgaolakgang Batshameki ba boraro ko makgaolakganghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaisano_tsa_metshameko_ya_2010_COSAFA_U-20_Cup#Batshameki_ba_boraro_ko_makgaolakgang Makgaolakganghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaisano_tsa_metshameko_ya_2010_COSAFA_U-20_Cup#Makgaolakgang Banosi ba dino ba ba gaisitsenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaisano_tsa_metshameko_ya_2010_COSAFA_U-20_Cup#Banosi_ba_dino_ba_ba_gaisitseng Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaisano_tsa_metshameko_ya_2010_COSAFA_U-20_Cup#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgaisano_tsa_metshameko_ya_2010_COSAFA_U-20_Cup#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Merogo https://tn.wikipedia.org/wiki/Merogo Lefoko merogo le raya sengwe se se jegang e ka nna bontlha bongwe jwa setlhare kgotsa matlhare, mme go sa akarediwe dipeo gape le maungo. Se se raya matlhare, ditlhito, kgotsa medi ya ditlhare mme gape go akarediwe le dimela tse dingwe (jaaka squash). Mafokohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merogo#Mafoko Temo ya merogo le maungo e ka tshetsa bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merogo#Temo_ya_merogo_le_maungo_e_ka_tshetsa_batho Dikai tsa dimela tse di dirisiwang jaaka merogo.https://tn.wikipedia.org/wiki/Merogo#Dikai_tsa_dimela_tse_di_dirisiwang_jaaka_merogo. Dikotahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merogo#Dikota Tlhokomelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merogo#Tlhokomelo Maemohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merogo#Maemo O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merogo#O_ka_tsibogela Dipadihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merogo#Dipadi Palo pelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merogo#Palo_pele Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Merogo#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Sekolo sa Botswana-Harvard AIDS https://tn.wikipedia.org/wiki/Sekolo_sa_Botswana-Harvard_AIDS Sekolo sa Botswana-Harvard AIDS ke sa ditshekatsheko le ikatliso ka dithuto tsa bolwetse jwa HIV/AIDS. Se ikgolagantse le puso ya lefatshe la Botswana gape le Harvard AIDS Initiative. Tlhaloso ya mogare wa AIDShttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sekolo_sa_Botswana-Harvard_AIDS#Tlhaloso_ya_mogare_wa_AIDS Batho ba ba nang le mogare mo Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sekolo_sa_Botswana-Harvard_AIDS#Batho_ba_ba_nang_le_mogare_mo_Botswana Ba sekolo sa Botswana-Harvard AIDS ba tlhalosa ka nako ya gore mogare wa HIV o bake AIDS ke lenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sekolo_sa_Botswana-Harvard_AIDS#Ba_sekolo_sa_Botswana-Harvard_AIDS_ba_tlhalosa_ka_nako_ya_gore_mogare_wa_HIV_o_bake_AIDS_ke_leng Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Sekolo_sa_Botswana-Harvard_AIDS#Dipadi_tse_dingwe. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sekolo_sa_Botswana-Harvard_AIDS#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Motse wa Ramotswa https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Ramotswa Ramotswa ke motse yo o mo kgaolong ya borwa-botlhaba ya Botswana, mo borwa-bophirima jwa toropokgolo ya Gaborone. Palo ya batho e ne e le 20,680 ka ngwaga wa 2001 ka palo batho. Badiri ba Ipelegeng ba tla tirong ba nole bojalwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Ramotswa#Badiri_ba_Ipelegeng_ba_tla_tirong_ba_nole_bojalwa Bamalete ba farologana ka megopolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Ramotswa#Bamalete_ba_farologana_ka_megopolo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Ramotswa#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Ramotswa#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Boipelo jwa Boipuso jwa lefatshe la Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Boipelo_jwa_Boipuso_jwa_lefatshe_la_Botswana Boipelo jwa Boipuso jwa lefatshe la Botswana (BIP) e ne e le boipelo wa sepolotiki mo Botswana jo bo saleng bo simolotse ka ngwaga wa 1964 go ya go fitlha ka ngwaga wa 1994. Batswana ba ipaakanyetsa go keteka boipusohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Boipelo_jwa_Boipuso_jwa_lefatshe_la_Botswana#Batswana_ba_ipaakanyetsa_go_keteka_boipuso Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Boipelo_jwa_Boipuso_jwa_lefatshe_la_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Ditirelo tsa motlobo wa dibuka tsa Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Ditirelo_tsa_motlobo_wa_dibuka_tsa_Botswana Ditirelo tsa motlobo wa dibuka tsa Botswana ke tleseletso ya go letlelela bakwadi go anamisa dibuka tsa bone mo Botswana. Ditirelo tse di buletswe semmuso ka Phukwi a tlhola boferabobedi,ngwaga wa 1968. Tebelopele ya setshaba ka metlobo ya dibukahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ditirelo_tsa_motlobo_wa_dibuka_tsa_Botswana#Tebelopele_ya_setshaba_ka_metlobo_ya_dibuka Tiriso ya maranyane a enthanete mo metlobong ya dibukahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ditirelo_tsa_motlobo_wa_dibuka_tsa_Botswana#Tiriso_ya_maranyane_a_enthanete_mo_metlobong_ya_dibuka Lephata la thuto le tlhabolola kitso mo metlobonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ditirelo_tsa_motlobo_wa_dibuka_tsa_Botswana#Lephata_la_thuto_le_tlhabolola_kitso_mo_metlobong Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ditirelo_tsa_motlobo_wa_dibuka_tsa_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ditirelo_tsa_motlobo_wa_dibuka_tsa_Botswana#Dipadi_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Ntlo ya peeletso ya lefatshe la Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Ntlo_ya_peeletso_ya_lefatshe_la_Botswana National Archives of Botswana ke ntlo ya peeletso ya lefatshe la Botswana. Ba beile dithoto do ka tshwara 20,000 mme ebile gape diofisi tse dikgolo di kwa Gaborone. Kitso ka kakaretsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ntlo_ya_peeletso_ya_lefatshe_la_Botswana#Kitso_ka_kakaretso Tlhaloso ka ditirelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ntlo_ya_peeletso_ya_lefatshe_la_Botswana#Tlhaloso_ka_ditirelo Melawana ya kobamele fa o le mo ntlong ya peeletsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ntlo_ya_peeletso_ya_lefatshe_la_Botswana#Melawana_ya_kobamele_fa_o_le_mo_ntlong_ya_peeletso Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ntlo_ya_peeletso_ya_lefatshe_la_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Ntlo_ya_peeletso_ya_lefatshe_la_Botswana#Dipadi_tse_dingwe. O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ntlo_ya_peeletso_ya_lefatshe_la_Botswana#O_ka_tsibogela Wikipedia: Khudutlhamaga ya Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Khudutlhamaga_ya_Botswana Botswana Democratic Party Co-opted Members Botswana National Front Botswana Congress Party Botswana Alliance Movement Independent Dikgang tsa palamentehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Khudutlhamaga_ya_Botswana#Dikgang_tsa_palamente Pego ya seemo sa setšhaba ka Motlotlegi Lt Genhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Khudutlhamaga_ya_Botswana#Pego_ya_seemo_sa_setšhaba_ka_Motlotlegi_Lt_Gen Sojwe e gana molao kakanyetsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Khudutlhamaga_ya_Botswana#Sojwe_e_gana_molao_kakanyetso Banni ba gakololwa go tsweledisa tebelopelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Khudutlhamaga_ya_Botswana#Banni_ba_gakololwa_go_tsweledisa_tebelopele Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Khudutlhamaga_ya_Botswana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Palo e e leng teng mo bogompienonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Khudutlhamaga_ya_Botswana#Palo_e_e_leng_teng_mo_bogompienong Maduo a khudutlhamaga a a fetlilenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Khudutlhamaga_ya_Botswana#Maduo_a_khudutlhamaga_a_a_fetlileng O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Khudutlhamaga_ya_Botswana#O_ka_tsibogela Wikipedia: Rre Neo Moroka https://tn.wikipedia.org/wiki/Rre_Neo_Moroka Neo Moroka ke mopolotiki wa mo Botswana, yo o dirang a le tona wa papadi le madirelo. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Rre_Neo_Moroka#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa New Xanagas https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_New_Xanagas New Xanagas ke motsana o mo kgaolong ya Ghanzi mo Botswana. New Xanagas ke motsana yo o mo bophirima jwa kgaolo ya Ghanzi. Banni ba kgala khanselehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_New_Xanagas#Banni_ba_kgala_khansele Banni ba lebogahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_New_Xanagas#Banni_ba_leboga Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_New_Xanagas#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_New_Xanagas#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Ngarange https://tn.wikipedia.org/wiki/Ngarange Ngarange ke motsana yo o mo kgaolong ya bokone bophirima jwa Botswana. Motse o o fitlhelwa gaotshwane le noka ya Okavango, e e gaotshwane le molelwane wa Namibia. Ba Ngarange ba amogilwe dikarata tsa Omanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngarange#Ba_Ngarange_ba_amogilwe_dikarata_tsa_Omang Khansele e tlisa dithabololohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngarange#Khansele_e_tlisa_dithabololo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngarange#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Ngarange#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Ngarange https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Ngarange Ngarange ke motsana yo o mo kgaolong ya bokone bophirima jwa Botswana. Motse o o fitlhelwa gaotshwane le noka ya Okavango, e e gaotshwane le molelwane wa Namibia. Ba Ngarange ba amogilwe dikarata tsa Omanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Ngarange#Ba_Ngarange_ba_amogilwe_dikarata_tsa_Omang Khansele e tlisa dithabololohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Ngarange#Khansele_e_tlisa_dithabololo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Ngarange#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Ngarange#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Nojane https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Nojane Nojane kgotsa Ncojane ke toropo e mo sekakeng sa Kalahari e mo kgaolong ya Ghanzi, mo Bophirima jwa Botswana. Motse wa Nojane o sekgele sa dikilomitara tse masome a mabedi go tsweng molelwaneng wa kwa Namibia, fa godimo ga moo motse o na le dikole tse dipotlana le tse digolwane ga mmogo le kokelwana. Dikgang tsa motse wa Nojanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Nojane#Dikgang_tsa_motse_wa_Nojane Tona o abela batho dimphohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Nojane#Tona_o_abela_batho_dimpho Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Nojane#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Nojane#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motshamiki wa kgwele ya dinao Modiri Marumo https://tn.wikipedia.org/wiki/Motshamiki_wa_kgwele_ya_dinao_Modiri_Marumo | cityofbirth = Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motshamiki_wa_kgwele_ya_dinao_Modiri_Marumo#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motshamiki wa kgwele ya dinao Kgakgamotso Pharo https://tn.wikipedia.org/wiki/Motshamiki_wa_kgwele_ya_dinao_Kgakgamotso_Pharo | cityofbirth = Batho ba ba tshelanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batho_ba_ba_tshelang Batshameki ba Batswana ba kgwele ya dinao ba ba tshamekang lefatshe ka bopharahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_Batswana_ba_kgwele_ya_dinao_ba_ba_tshamekang_lefatshe_ka_bophara Batshameki ba kgwele ya dinao ba Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_kgwele_ya_dinao_ba_Botswana Batshameki ba setlhopa sa Botswana Meat Commission F.Chttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_setlhopa_sa_Botswana_Meat_Commission_F.C Batshameki ba setlhopa sa TAFIchttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_setlhopa_sa_TAFIc Batshameki ba setlhopha sa Botswana Defence Force Xihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Batshameki_ba_setlhopha_sa_Botswana_Defence_Force_Xi Ditsholo tsa 1982https://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Ditsholo_tsa_1982 Leloko la batshameka pele ba kgwele ya dinaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Leloko_la_batshameka_pele_ba_kgwele_ya_dinao Wikipedia: Motsana wa New Xade https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_New_Xade New Xade ke motsana yo o bonwang mo bogare jwa kgaolo ya Ghanzi mo Botswana. Mo palo batho ya ngwaga wa 2001 dipalo tsa motse wa Lepokole di ne dile makgolo a matlhano le botlhano. Phuduso ya Bannihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_New_Xade#Phuduso_ya_Banni Ditlhopha tsa merafe le diteme tse di buiwanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_New_Xade#Ditlhopha_tsa_merafe_le_diteme_tse_di_buiwang Ditlamorago tsa Phudusohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_New_Xade#Ditlamorago_tsa_Phuduso Dikgogakgogano ka phuduso le dikgang tsa kgotlatsekelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_New_Xade#Dikgogakgogano_ka_phuduso_le_dikgang_tsa_kgotlatsekelo Banni ba ba itsegeng ba nna kwa CKGRhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_New_Xade#Banni_ba_ba_itsegeng_ba_nna_kwa_CKGR Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_New_Xade#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_New_Xade#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Shorobe https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Shorobe Shorobe ke motsana yo mo kgaolong ya bokone bophirima jwa Botswana. Motsana o o gaotshwane le Okavango Delta, fa godimo ga moo o nale kokelwana. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Shorobe#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Satau https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Satau Satau ke motsana yo mo kgaolong ya bokone bophirima jwa Botswana. O mo ntlheng ya botlhaba jwa kgaolo, e e neng e itsege ka leina la Chobe pele ga ngwaga wa 2001. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Satau#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Ncaang https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Ncaang Ncaang ke motsana o o mo kgaolwaneng ya Kgalagadi ya mo Botswana. Motse o o mo bokone jwa kgaolo ya Kgalagadi, mo sekakeng sa Kalahari Desert. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Ncaang#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Karakobis https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Karakobis Karakobis (o itsege gape ka leina la Karakubis ) ke motsana oo mo kgaolong ya Ghanzi mo Botswana. Motse o, o mabapi le mololwane wa lefatshe la Namibia. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Karakobis#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motsana wa Mabesekwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mabesekwa Mabesekwa ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motse wa Mabesekwa o sekgele sa dikhilomitara tse masome a marataro go tsweng bophirima jwa toropo ya Francistown, e bile o na le sekolo se se potlana. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Mabesekwa#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Mokgenene https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mokgenene Mokgenene ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. Motsana o o mo dikilomitara the lekgolo le masome matlhano bokone jwa toropo kgolo Gaborone. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Mokgenene#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Motse wa Semboyo https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Semboyo Semboyo ke motsana yo mo kgaolong ya bokone botlhaba jwa Botswana. O kwa borwa, gobapa le makgobokgobo a Okavango le Ngami, gape o na le sekolo se se botlana. Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Semboyo#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Bangwato https://tn.wikipedia.org/wiki/Bangwato Bangwato ke morafe wa Botswana o o agileng mo bogareng jwa lefatshe. Morafe o o fitlhelwa thata mo motsaneng mogolo wa Serowe, le mo metsana e menngwe e bapileng le Serowe mofafe o o tleng, metsana e tshwana le wa Palapye, Shoshong le e menngwe. Wikipedia: Chemult https://tn.wikipedia.org/wiki/Chemult Chemult ke toropo la USA. E na le baagi ba le 300. Wikipedia: USA https://tn.wikipedia.org/wiki/USA USA ke naga e e leng kwa borwa jwa Amereka. Wikipedia: Botswana culture https://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_culture ==Ngwao ya Botswana== Ngwao ya Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_culture#Ngwao_ya_Botswana Bothakga jwa Batswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_culture#Bothakga_jwa_Batswana Dipadi tsa kwa kgotsa tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botswana_culture#Dipadi_tsa_kwa_kgotsa_tse_dingwe Wikipedia: Motse wa Senete https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_wa_Senete Motse wa Senete ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O atlametse molelwane wa lefatshe la Zimbabwe, mme ebile o nale sekolo se se potlana le se se kgolwane gape le kokelwana. Kgaolo ya Legare (Botswana)https://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Kgaolo_ya_Legare_(Botswana) Metsana mo Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Metsana_mo_Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Nha Trang https://tn.wikipedia.org/wiki/Nha_Trang Nha Trang ke toropo kgolo kwa Vietnam, Asian. E na le baagi ba le 392. Vietnamhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Vietnam Wikipedia: Lefelo la Ngoma, Namibia https://tn.wikipedia.org/wiki/Lefelo_la_Ngoma,_Namibia Ngoma ke lefelo le le mo kgaolong ya Namibia. Ke ngwe ya molelwaneyo o fa gare ga Namibia le Botswana,dikoloi di kgabaganyetsa teng ka borogo jwa Ngoma go tlola noka ya Chobe. Kgabaganyo ya mololwane wa Botswana–Namibiahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Kgabaganyo_ya_mololwane_wa_Botswana%E2%80%93Namibia Kgaolo la Caprivihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Kgaolo_la_Caprivi Mafelo a a nang le batho kwa Namibiahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Mafelo_a_a_nang_le_batho_kwa_Namibia Wikipedia: Setshele I https://tn.wikipedia.org/wiki/Setshele_I Setshele I ke Motswasele "Rra Mokonopi" , ke moeteledipele wa morafe wa Bakwena ba ba Botswana , o ne a eteletse morafe o mo dingwageng tse difagare ga 1831-1892 , moeteledi pele o o itsewe gape ka leina la Sechele. O ka tsibogelahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setshele_I#O_ka_tsibogela Wikipedia: Pontsho Moloi https://tn.wikipedia.org/wiki/Pontsho_Moloi | birth_place = Gaborone, Botswana Tirohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Pontsho_Moloi#Tiro Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Pontsho_Moloi#Dipadi_tse_dingwe. Dikgolagano tse di kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Pontsho_Moloi#Dikgolagano_tse_di_kwa_ntle Wikipedia: Lebala la metshameko la motse wa Serowe https://tn.wikipedia.org/wiki/Lebala_la_metshameko_la_motse_wa_Serowe Lebala la metshameko la Serowe ke kwa mediro e farologaneng e dirwang teng, lebala le le mo toropong ya Serowe, Botswana. Ke lengwe la mafelo a go tshamekelwang metshameko e farologaneng, lefelo le le kgobokanyeditswe madi a kana ka di dikadike tse di masome mabedi le bopupa, le ne la agiwa ka ngwaga wa 2002 ebile la tlhomiwa simmoso ka ngwaga wa 2003. Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lebala_la_metshameko_la_motse_wa_Serowe#Ditso Dipadi tse dingwe.https://tn.wikipedia.org/wiki/Lebala_la_metshameko_la_motse_wa_Serowe#Dipadi_tse_dingwe. Wikipedia: Mmino/Moopelo wa Setswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Mmino/Moopelo_wa_Setswana Batswana ke morafe wa Aferika, o thata o agileng kwa Aferika Borwa. Mokgwa wa mmino wa Aferika Borwa.https://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Mokgwa_wa_mmino_wa_Aferika_Borwa. Wikipedia: Padi https://tn.wikipedia.org/wiki/Padi Padi ke mofutakwalo o mo go one mokwadi/mopadi,a dirisang puo le thulaganyo, go re tlotlego ka ga ditiragalo dingwe, tse di amang batho bangwe, mo lefelong/mafelong a arileng, mo motlheng mongwe.Padi gantsi e nalemorero (sekao, lerato, lethloo, boloi ) mme nako nngwe e ka nna le mererwana. Wikipedia: Poloto https://tn.wikipedia.org/wiki/Poloto Poloto ke tatelano ya ditiragalo mo nakong le mo lefelong le le rileng mme ditiragalo tseo di nale mabaka a adithlolang, le aa di gapeletsang go diragala. Le fa go le jalo go tshwanetse ga nna le batlhola dikgotlhang. Wikipedia: Bokone Bophirima https://tn.wikipedia.org/wiki/Bokone_Bophirima Aforika Borwa Historihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bokone_Bophirima#Histori Molao le pusohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bokone_Bophirima#Molao_le_puso Lefatshehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bokone_Bophirima#Lefatshe Tsa legodimohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bokone_Bophirima#Tsa_legodimo Melelwanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bokone_Bophirima#Melelwane Dimasepalahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bokone_Bophirima#Dimasepala Ditoropohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bokone_Bophirima#Ditoropo Tsa Madi/Moruo (ikonomi)https://tn.wikipedia.org/wiki/Bokone_Bophirima#Tsa_Madi/Moruo_(ikonomi) Dipalopalo tsa bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bokone_Bophirima#Dipalopalo_tsa_batho Metshamekohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bokone_Bophirima#Metshameko Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bokone_Bophirima#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Polandball https://tn.wikipedia.org/wiki/Polandball Polandball , a itsege gape ka leina countryball , ke motswedi wa tiriso ya maranyane a entenete o o simolodisitsweng mo /int/ bolokong jwa German jwa leitlho la phutlhego ya Krautchan.net mo bogologolong jwa sephatlo sa ngwaga wa 2009. Modi wa kgangkgolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polandball#Modi_wa_kgangkgolo Kgangkgolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polandball#Kgangkgolo Di Countryballs tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polandball#Di_Countryballs_tse_dingwe Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polandball#References Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polandball#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Kgaolo ya Limpopo https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Limpopo | area_total_km2 = 125754 Molao le Pusohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Limpopo#Molao_le_Puso Popego ya lefatshehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Limpopo#Popego_ya_lefatshe Dikgaolwanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Limpopo#Dikgaolwana HIV / Aidshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Limpopo#HIV_/_Aids Itsholelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Limpopo#Itsholelo Temo Thuohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Limpopo#Temo_Thuo Bojanalahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Limpopo#Bojanala Mafelo a Boithutelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Limpopo#Mafelo_a_Boithutelo Dikgoge tse kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Limpopo#Dikgoge_tse_kwa_ntle Bona gapehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgaolo_ya_Limpopo#Bona_gape Wikipedia: Main Page/Test https://tn.wikipedia.org/wiki/Main_Page/Test | style="width:13%; font-size:95%;" | Other areas of Wikipediahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Main_Page/Test#Other_areas_of_Wikipedia Wikipedia's sister projectshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Main_Page/Test#Wikipedia's_sister_projects Dipuohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Main_Page/Test#Dipuo Wikipedia: Sinenjongo High School https://tn.wikipedia.org/wiki/Sinenjongo_High_School Sinenjongo High School ke sekolo se segolwane mo Joe Slovo Park, Milnerton, Cape Town (toropo ya Kapa), Aferika Borwa. Ditsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sinenjongo_High_School#Ditso Go itsege ga sekolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sinenjongo_High_School#Go_itsege_ga_sekolo Ditlamelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sinenjongo_High_School#Ditlamelo Mekgatlho ya Sekolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sinenjongo_High_School#Mekgatlho_ya_Sekolo Mekgatlho e mengwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sinenjongo_High_School#Mekgatlho_e_mengwe Mananeo a amananghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sinenjongo_High_School#Mananeo_a_amanang Tiriso ya Wikipedia mahalahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sinenjongo_High_School#Tiriso_ya_Wikipedia_mahala Ditiragalo tsa ngwagahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sinenjongo_High_School#Ditiragalo_tsa_ngwaga Dinepehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sinenjongo_High_School#Dinepe Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sinenjongo_High_School#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Motsana wa Molaladau mo Botlhaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Motsana_wa_Molaladau_mo_Botlhaba Molaladau ke motse o o mo kgaolong ya legare mo Botswana. O bonwa kwa botlhaba jwa nko ya Botswana, mo teng ga sekgele sa dikhilomethara tse di makgolo le Zimbabwe gape le Afrika Borwa. Wikipedia: Rodipoto https://tn.wikipedia.org/wiki/Rodipoto Rodipoto ke toropo kwa Gauteng. Ke toropo e ntle tota. Gautenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Gauteng Motsesetoropohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Motsesetoropo Wikipedia: Tshwane https://tn.wikipedia.org/wiki/Tshwane Tshwane ke motse setoropo wa Gauteng mo Aforika Borwa. Go sa na le dipuisano mabapi le go fetolela leina la Pretoria go la Tshwane. Wikipedia: Soshanguve https://tn.wikipedia.org/wiki/Soshanguve Soshanguve ke motsesetoropo o mongwe mo Pitoria. Leina le la Soshanguve ke khutswafatso ya ditlhopa tse kgolo tsa maleme go ba dipuo tse di buiwang mo go ona, e leng Sotho, Shangane, Nguni le Venda. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Soshanguve#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Nkange https://tn.wikipedia.org/wiki/Nkange ==Tshimologo== Tshimologohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nkange#Tshimologo Ngwaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nkange#Ngwao Metshameko le itsebudutuhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nkange#Metshameko_le_itsebudutu Dijo le maungohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nkange#Dijo_le_maungo Wikipedia: Maitengwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Maitengwe Maitengwe ke motse o filthelwang mo bokone-botlhaba jwa Botswana. Kgosi kgolo ya motse ke Kgosi Dema. Wikipedia: Goo-Tau https://tn.wikipedia.org/wiki/Goo-Tau Goo-Tau ke motse o fitlhelwang mo kgaolong ya Tswapong bokone, o dikhilomithara di ka tshwara 310 go tswa mo toropo kgolo Gaborone. Ke motse o o nang le dikgotla tse pedi e bong Kgosing le Monneng. Wikipedia: Saint James https://tn.wikipedia.org/wiki/Saint_James Saint James Primary School Wikipedia: Nelson Mandela https://tn.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela GCIH BR Wikipedia: Russia https://tn.wikipedia.org/wiki/Russia Russia, ke naga e e leng kwa borwa jwa Europe & Asi. Russiahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Russia Wikipedia: Eesterus https://tn.wikipedia.org/wiki/Eesterus Eesterus ke toropo la Botswana. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Kgomokasitwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgomokasitwa Kgomokasitwa ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 1,423 (2011). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Mandunyane https://tn.wikipedia.org/wiki/Mandunyane Mandunyane ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 3,265 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Morupule https://tn.wikipedia.org/wiki/Morupule Morupule ke toropo la Botswana. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Pilane https://tn.wikipedia.org/wiki/Pilane Pilane ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 1,178 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Seleka https://tn.wikipedia.org/wiki/Seleka Seleka ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 1,157 (2011). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Toteng https://tn.wikipedia.org/wiki/Toteng Toteng ke toropo la Botswana. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Tsetsebjwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Tsetsebjwe Tsetsebjwe ke toropo la Botswana. E na le baagi ba le 4,369 (2001). Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Tshotlakako Mo Basading Le Bana https://tn.wikipedia.org/wiki/Tshotlakako_Mo_Basading_Le_Bana TSHOTLAKAKO Ya Basadi Le Bana Ke tlhobaboroko mo nageng ya rona ya Afrika borwa.Bana bale bantsi le basadi ba bolawa letsatsi le letsatsi,bontsi ba bone ba tshaba go buwa ka fa ba tshosediwa ka go bolawa. Wikipedia: Bethele https://tn.wikipedia.org/wiki/Bethele ==BETHELE== BETHELEhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bethele#BETHELE Wikipedia: Turkey https://tn.wikipedia.org/wiki/Turkey |- Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Turkey#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Ronald Reagan https://tn.wikipedia.org/wiki/Ronald_Reagan Ronald Wilson Reagan (1911-2004) 40th Tautona wa USA (1981-1989). Tautona wa USAhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Tautona_wa_USA Wikipedia: Ruth williams khama https://tn.wikipedia.org/wiki/Ruth_williams_khama Ruth Williams Khama, Lady Khama ( 9 Sedimonthule 1923 go fitlha 22 Motsheganong 2002) ene ele mosadi wa ga tautona wa ntlha wa lefatshe la Botswana tautona rre Sir Seretse_Khama, Wikipedia: Gomolemo Motswaledi https://tn.wikipedia.org/wiki/Gomolemo_Motswaledi Gomolemo Motswaledi (19 Seetebosigo 1970–30 Phukwi 2014) ene ele modula setilo wa phati ya khanetso ya (BMD) Botswana Movement for Democracy go simologa ka ngwaga wa 2010. morago fa a tlhokafala, ene ele mokwaledi mogolo wa Phati ya domkrag Botswana Democratic Party (BDP). Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Gomolemo_Motswaledi#References Wikipedia: Bolwetse jwa mogare wa Ebola https://tn.wikipedia.org/wiki/Bolwetse_jwa_mogare_wa_Ebola | ICD9 = Cause and Diagnosishttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bolwetse_jwa_mogare_wa_Ebola#Cause_and_Diagnosis Thibelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bolwetse_jwa_mogare_wa_Ebola#Thibelo Treatment, Prognosis and Epidemiologyhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bolwetse_jwa_mogare_wa_Ebola#Treatment,_Prognosis_and_Epidemiology Dikaelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bolwetse_jwa_mogare_wa_Ebola#Dikaelo Dikgokaganontlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bolwetse_jwa_mogare_wa_Ebola#Dikgokaganontle Wikipedia: Trojany https://tn.wikipedia.org/wiki/Trojany Trojany ke toropo la Poland. E na le baagi ba le 490 (2014). Polandhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Poland Wikipedia: Emma Wareus https://tn.wikipedia.org/wiki/Emma_Wareus Emma Wareus ke mmalebopo wa lefatshe la Botswana a tswa mo toropo kgolo Gaborone. O tshotswe ka ngwaga wa 1990 ka kgwedi ya Phukwi e tlhola malatsi ale masome mabedi le borobabobedi. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Emma_Wareus#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Thabana ya Molaotheo https://tn.wikipedia.org/wiki/Thabana_ya_Molaotheo Thabana ya Molaotheo e fitlhelwa mo 11 Kotze Street gare ga Braamfontein, Johannesburg. E gaofi le ntlha ya bophirimatsatsi ya torotswana ya Hillbrow. Wikipedia: Stary Dwór https://tn.wikipedia.org/wiki/Stary_Dw%C3%B3r Stary Dwór ke toropo la Poland. E na le baagi ba le 360 (2006). Polandhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Poland Wikipedia: Ntate https://tn.wikipedia.org/wiki/Ntate Ntate ke motsadi wa rre yo o godisang ngwana yo eleng wa madi a gagwe. Le fago ntse jalo ka setswana mogolo ke motsadi wa ngwana mongwe le mmongwe go sa kgathelesege gore ke ngwana wa ga semangmang kgotsa jang. Dikgogehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ntate#Dikgoge Wikipedia: Mompati Sebogodi Merafhe https://tn.wikipedia.org/wiki/Mompati_Sebogodi_Merafhe Lt. Gen. Botshelo jwa ga Mompati Sebogodi Merafhehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mompati_Sebogodi_Merafhe#Botshelo_jwa_ga_Mompati_Sebogodi_Merafhe Wikipedia: Metsi https://tn.wikipedia.org/wiki/Metsi Metsi ke nngwe ya dilo tse di direlweng ke modimo tse e le gore ga gona ope motho yo o ka di dirang. Lefatshe ka bophara gore pula e nne teng re tlhokana le pula. Wikipedia: Paco Rabanne https://tn.wikipedia.org/wiki/Paco_Rabanne ==Paco Rabanne== Paco Rabannehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Paco_Rabanne#Paco_Rabanne Wikipedia: Portal:Science https://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Science Science e peletwa gotwe Saense ke sengwe sa konokono se se agang kgotsa se agisanya kitso ya dikakanyetso le sese diragalang magareng ga motho, phologolo, lefatshe le sengwe le sengwe sese diragalang mo lefatsheng. Puo ya Saense e gorogile ka sejatlhapi mo eneng ya fetolelwa ko ditemeng tse di farologanyeng ke babui ba tsone. Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Botswana Wikipedia: Sebaga sa lorato https://tn.wikipedia.org/wiki/Sebaga_sa_lorato SEBAGA SA LORATO Pages using ISBN magic linkshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_ISBN_magic_links Wikipedia: Jeso Keresete https://tn.wikipedia.org/wiki/Jeso_Keresete Morena le Mmoloki wa botshelo. Ke ene Morwa Modimo. Wikipedia: Mafoko a Sekgoa le Setswana a bongaka https://tn.wikipedia.org/wiki/Mafoko_a_Sekgoa_le_Setswana_a_bongaka {| class="wikitable sortable" style = "margin-left:15px; text-align:left" Wikipedia: Portal:History https://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:History __NOTOC__ Portals under constructionhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Portals_under_construction Wikipedia: Mokaleng https://tn.wikipedia.org/wiki/Mokaleng Mokaleng ke sekole se se siameng, Go nale bana ba ba naleng maitseo a a siameng. Barutabana ba sekole sa Mokaleng ba ruta sentle gore bana baithute gore batle ba nne sengwe mo botshelong. Namibiahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Namibia Wikipedia: Apole https://tn.wikipedia.org/wiki/Apole Apole (Malus domestica) ke leungo. Referensehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Apole#Referense Wikipedia: Kgengwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgengwe Kgengwe (tsamma) ke leungo. Maungohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Maungo Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Segwapa https://tn.wikipedia.org/wiki/Segwapa Segwapa ke nama e e omisitsweng, e e tlholegang thata mo borwa jwa africa. Segwapa se dirwa ka nama e e sa butswang, e ka nna nama ya kgomo, ya podi, kana ya phologolo. Wikipedia: Specialw:Watchlist https://tn.wikipedia.org/wiki/Specialw:Watchlist Bogobe( motogo) ke sejo se se apeilweng ka metsi  kgotsa mashi a a belang go dirisiwa mabele. Fa metsi kana mashi a bela o tshela bopi kgotsa mabele o bo o faga. Wikipedia: Banana https://tn.wikipedia.org/wiki/Banana Banana ke leungo lele jewang. mo mafatsheng a mangwe banana e ka dirisiwa go apaya. Maungohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Maungo Wikipedia: Meat https://tn.wikipedia.org/wiki/Meat Nama ke sejo se se tswang mo di diphologolong. E jewa ke batho, Bogologolo go ne go tsumiwa go bolawa diphologolo gore ba kgone go ja nama ya tsone. See alsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Meat#See_also Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Meat#References Wikipedia: Lobola https://tn.wikipedia.org/wiki/Lobola Lobola e bitswa jalo ka seZulu, seSwasi le Sexhosa, Roora ka seShona le Magadi ka seSotho. e ka nna dilwana kana madi a a ntshiwang ke monna yo o batlang nyalo, kana ke tlhogo ya lelwapa la monna yoo, madi a a neelwa ko go ba lelwapa la mosadi yo o nyalwang, ele tuelo ya lenyalo. Magadi le Molaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lobola#Magadi_le_Molao Ditherisanohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lobola#Ditherisano Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lobola#References Wikipedia: Setlhako https://tn.wikipedia.org/wiki/Setlhako Setlhako ke seaparo a lenao se se direletsweng go sireletsa le go babalela lenao la motho fa a dira ditiro tse di farologaneng. Ditlhako gape di ka dirisiwa ele mokgabisa. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Poko https://tn.wikipedia.org/wiki/Poko Poko ke mofuta wa bokwadi kgotsa bodiragatsi jwa puo jo bo rulagantsweng ka botswerere le botlhakga  jo bo lekaneng go kgatlha tsebe e dirisa metlhale ya puo e tlhophilweng sentle jaaka—go buega ga mafoko le bokao jwa go buega ga mafoko—ele motlhale wa go neela puo bokao jo nako e ngwe eseng jo bo tlwaelesegileng mo puong.Ke maikutlo a a senolwang ke mmoki. Noteshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Poko#Notes Wikipedia: University ya Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/University_ya_Botswana Yunibesithi ya Botswana, kapa UB e simolotswe ka ngwaga wa 1982 e le yone ya ntlha mo Botswana. Yunibesithi e e mo ditoropong tse tharo tsa lefatshe la Botswana ebong  Maun, Francistown  le tse pedi mo Gaborone. Tsa pelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/University_ya_Botswana#Tsa_pele Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/University_ya_Botswana#References Wikipedia: Man https://tn.wikipedia.org/wiki/Man Monna ke motho wa senna. Leina le gantsi le raya  monna yo motona, mme la mosimane le raya monna yo o monyee kgotsa lekolwane. Wikipedia: Porridge https://tn.wikipedia.org/wiki/Porridge Motogo ke sejo sese dirilweng ka go bidisa mabele a a sidilweng mo mashing, metsing kgotsa mogo tsone tshotlhe, mme gona le manetetsha a mangwe fa o bata, o jewa o santse o thuthafetse. o kanna wa natefitshiwa ka sukiri, lomepe o bo o jewa ole sukiri jalo kana wa tsenngwa sepaese le diguruntu, go dira sejo sese shabiwang. Wikipedia: Chile https://tn.wikipedia.org/wiki/Chile Chile, ke naga e e leng kwa borwa jwa Amereka. Chile na le batho ba ba ka nnang 17. Chilehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Chile Wikipedia: Happiness https://tn.wikipedia.org/wiki/Happiness Happiness is an amazing thing you can express it in many ways like talking or even touching parts of our body or someone else's See alsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Happiness#See_also Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Happiness#References Wikipedia: Buka https://tn.wikipedia.org/wiki/Buka Buka ke mofuta wa pampiri o o kwadilweng kgotsa go tshwantshitswe mo letlhareng go le mokawana go be go kopanngwa go nna seopo sengwe. Letlhakoreng le lengwe le  a tshwaraganngwa go dira gore e re bula go nne bonolo le gore a seka a kgaogana. See alsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Buka#See_also Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Buka#References Wikipedia: Kraal https://tn.wikipedia.org/wiki/Kraal Lesaka ke puo ya se Afrikaans le se Dutch, gape le diriswa mo puong ya seeng ya Aforika Borwa, le raya boagelelo jwa leruo, jo bo nnnang mo thata mo bapa le lelwapa kgotsa motse le ageletswe ka matlhaku a dikolositsweng. Le tshwana le boma e e fitlhelwang ko bogareng jwa Aforika. Wikipedia: Kapei mo Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Kapei_mo_Botswana Dijo tsa Botswana di faphegile, mme di na le mefuta e le mengwe e e tshwanang le dijo tse di mo Borwa jwa Aferika. Dikai tsa dijo tsa Setswana di akaretsa phaleche, setampa, dikuku le phane. Metswakohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kapei_mo_Botswana#Metswako Dijo tse di tlwaelesegilenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kapei_mo_Botswana#Dijo_tse_di_tlwaelesegileng Dinohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kapei_mo_Botswana#Dino Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kapei_mo_Botswana#References Wikipedia: Motlobo wa dibuka https://tn.wikipedia.org/wiki/Motlobo_wa_dibuka Motlobo wa dibuka ke lefelo kgotsa ntlu e go kgobakantsweng mefuta yotlhe ya dikitso tse di kwadilweng ka go farologana ga tsone golo go le gongwe. Go le bonolo go ka dirisiwa go sa kgatalese gore ke mofuta ofe. See alsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motlobo_wa_dibuka#See_also Lists of librarieshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motlobo_wa_dibuka#Lists_of_libraries Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Motlobo_wa_dibuka#References Wikipedia: Selemo https://tn.wikipedia.org/wiki/Selemo Selemo ke paka ya ngwaga e go nnang mogote go gaisa tsotlhe tse nne mo ngwageng. Se wela fa gare ga dikgakologo le letlhafula, gape ka paka e malatsi a nna maleele mo motshegareng mme mo bosigong nako e nna nnyane. Wikipedia: Lenyalo https://tn.wikipedia.org/wiki/Lenyalo Nepalese_marriage.jpg|Hindu wedding (Nepal) Noteshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lenyalo#Notes Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lenyalo#References Wikipedia: Sepatela https://tn.wikipedia.org/wiki/Sepatela Sepatela kgotsa Kokelo ke ditlhamelo tsa botsogo di diragalelang tengngo nale bao ba ba nag le boitsaanape jwa kalafi ka didirisiwa tsone tsa teng. Sepatela se se itsegeng thata ke sa morafe otlhe, se nale ga ba bolwetse jwa patlako ba thusetswang teng. Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sepatela#References Wikipedia: Dumpling https://tn.wikipedia.org/wiki/Dumpling Madombi ke sejo se dirwang ka bopi jwa flour jo bo dubilweng go tswang foo bo dirwe dibolonyana, bo ka apewa bo le nosi kana bo tsentswe sengwe fa gare. Bo dirwa ka flour, ditapole, borotho , nama, tlhapi kana diguruntu. Wikipedia: Dijo https://tn.wikipedia.org/wiki/Dijo Dijo ke sengwe le sengwe se se jewang go tsenya dikotla mo mmeleng. Dijo di tswa mo dimeleng kgotsa mo diphologolong, mme di na le dikotla tse di botlhokwa jaaka mafura, di porotheini, di vithamini le di minerale. Metswedi ya dijohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dijo#Metswedi_ya_dijo Types of foodhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dijo#Types_of_food See alsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dijo#See_also Noteshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dijo#Notes Wikipedia: Feshene https://tn.wikipedia.org/wiki/Feshene Feshene ke mokgwa o o tlwaelegileng ka nako nngwe bogolo jang diaparo, ditlhako, mekgabiso e e aparwang ka diaparo, go itaka sefatlhego, go iphunya mmele kgotsa fenitshara. Feshene e faphegile mme ebile ke supa mokgwa wa kapari e motho o e aparang. Feshene ya diaparohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Feshene#Feshene_ya_diaparo See alsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Feshene#See_also Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Feshene#References Wikipedia: Sorghum https://tn.wikipedia.org/wiki/Sorghum Mabele ke mohuta mongwe wa bojang. mehuta e mentsi e tlholega ko Australia, ha e mengwe e tsenelela mo Aferika, Asia, bontlha bongwe ja Amerika le ditlhakatlhake tse dingwe mo mawatleng a botlhabatsatsi le bophirimatsatsi Moench, Conrad. Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sorghum#References Wikipedia: Setilo https://tn.wikipedia.org/wiki/Setilo Setilo ke karolo nngwe e e dirilweng ka legong gore go nniwe mo go yone, gantsi e tlhatlhogile moyo ga pe e ka nniwa ke motho a le mongwe. Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setilo#References Wikipedia: Lerapo https://tn.wikipedia.org/wiki/Lerapo Mo mmeleng wa motho fa tsholwa gona le marapo a le makgolo a le mabedi le masome a supa, , mme bontsi jwa marapo a kopana ha motho a ntse a gola mme go sale marapo a sa kopanang a le makgolo a mabedi le borataro mo mothong yo fagare ka kgolo, go sa balwe marapo a masesanyane. Lerapo le letona mo mmeleng wa motho ke lerapo la serope ko se tshwaraganang le noka mme le lenye ke lerapo le le mo tsebeng. Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lerapo#References Wikipedia: Baebele https://tn.wikipedia.org/wiki/Baebele Baebele (go tswa mo Koine Greek τὰ βιβλία, tà biblía, "the books") ke thulaganyo ya dikwalo tse di boitshepho tumelong ya bajuta le bakeresete. Ga gona baebele le dibaebele tse di harologanang ka dikwalo. Endnoteshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Baebele#Endnotes Wikipedia: Kereke (Dikago) https://tn.wikipedia.org/wiki/Kereke_(Dikago) Kago ya kereke, gantsi e bidiwa kereke ke kago e dirisiwang mo ditirelong tsa sedumedi, bogolo thata thapelo le go rorisa modimo. Kereke ke lefoko le ka puo ya dikago le dirisiwang ke Bakeresete go raya kago epe hela ya sedumedi le ha di ka tswa di dirisiwa ke ditumelo tse eseng tsa sekereseteUse of the term "The Manichaean Church", Encyclopedia Britannica Ka mokgwa wa dikago wa sekeresete, kereke gantsi e agiwa ka tsela e dirang gore e sale e lebega jaaka sefaapano. See alsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kereke_(Dikago)#See_also Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kereke_(Dikago)#References Wikipedia: Metshameko ya Mothuba Lebelo https://tn.wikipedia.org/wiki/Metshameko_ya_Mothuba_Lebelo Mabelo a Mothuba Lebelo ke matshameko ya mabelo a maleele a tlwaelesegile ka go tshwara dikhilomethara di le masome a mane le bobedi le dimethara dile lekgolo, masome a fera gangwe le bothano, a gantsi a tabogiwa mo tseleng. Mabelo a maleele a simolotse go nna metshameko kgotsa dikgaisano ele tsela ya go dira segopotso sa lesole la Mogerika o bidiwang Pheidippides, yo a neng a rongwa go isa molaetsa gotswa mo ntweng e neng ya bediwa Marathon go ya kwa Athens. Wikipedia: Metshameko ya Mothuba Lobelo https://tn.wikipedia.org/wiki/Metshameko_ya_Mothuba_Lobelo Mabelo a Mothuba Lobelo ke matshameko ya mabelo a maleele a tlwaelesegile ka go tshwara dikhilomethara di le masome a mane le bobedi le dimethara dile lekgolo, masome a fera gangwe le bothano, a gantsi a tabogiwa mo tseleng. Mabelo a maleele a simolotse go nna metshameko kgotsa dikgaisano ele tsela ya go dira segopotso sa lesole la Mogerika o bidiwang Pheidippides, yo a neng a rongwa go isa molaetsa gotswa mo ntweng e neng ya bediwa Marathon go ya kwa Athens. Wikipedia: Nthato Motlana https://tn.wikipedia.org/wiki/Nthato_Motlana Dr. Nthato Harrison Motlana (16 Tlhakole 1925 – 1 Sedimonthole 2008) e ne e le rakgwebo yo o itsegeng wa Aforika Borwa, ngaka le molwela kgethotololo. Botshelo ka fa tlase ga Kgethololo (Apareteiti)https://tn.wikipedia.org/wiki/Nthato_Motlana#Botshelo_ka_fa_tlase_ga_Kgethololo_(Apareteiti) Botshelo ka morage ga Kgethololo (Apareteiti) ==https://tn.wikipedia.org/wiki/Nthato_Motlana#Botshelo_ka_morage_ga_Kgethololo_(Apareteiti)_== Loso ==https://tn.wikipedia.org/wiki/Nthato_Motlana#Loso_== Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nthato_Motlana#References Wikipedia: Breast milk https://tn.wikipedia.org/wiki/Breast_milk Mashi a lebele ke mashi a a diriwang ke mabele a motho wa mme, a direlwa masea. mashi ke motswedi wa menontshane ya masea a a sa tswang go tsholwa pele ga ba simolola go ja le go sila dijo, masea a magolwane ba ka tswelela ba amusiwa ele gone fela kana go kopantswe le go ja dijo go tswa kgwedi tse thataro fa ngwana a simolola dijo. Dipoelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Breast_milk#Dipoelo Wikipedia: Leoto https://tn.wikipedia.org/wiki/Leoto Leeto ke lone le fang bokete ba mmele thuso, le bereka ka go tsamaya le bopegile go dira motsamao bonolo. Tshikinyego kgotsa tsamao e ya leoto e simologa mo nokeng go ya ko tlase. Maina a magwe a leetohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Leoto#Maina_a_magwe_a_leeto Dikarolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Leoto#Dikarolo Maoto a manehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Leoto#Maoto_a_mane Leeto la sebokohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Leoto#Leeto_la_seboko Leeto la robotohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Leoto#Leeto_la_roboto Noteshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Leoto#Notes Wikipedia: Marabasetata https://tn.wikipedia.org/wiki/Marabasetata Marabasetata (gape e bitswa Asiatic Bazaar) ke lefelo la kgwebo le le gaufi le bogareng ba motsesetoropo wa Pitoria, Aferika Borwa. Mathonong motse wa Maraba, o ne o le go ya borwa ga mo Marabasetata, o ne wa tlhomiwa/thaiwa le go buswa ke kgosi ya Matebele, Kgosi Maraba. Semotheo https://tn.wikipedia.org/wiki/Marabasetata#Semotheo Hisitoryhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Marabasetata#Hisitory Removalshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Marabasetata#Removals Wikipedia: Łobez https://tn.wikipedia.org/wiki/%C5%81obez |- Internethttps://tn.wikipedia.org/wiki/%C5%81obez#Internet Wikipedia: Moraka le masimo https://tn.wikipedia.org/wiki/Moraka_le_masimo Batswana ke batho ba ba tshelang ka temo-thuo, moraka ke lefelo le ko go lone go nnang diruiwa gone, fa ko masimo e le ko go lengwang teng Wikipedia: Ray Farquharson https://tn.wikipedia.org/wiki/Ray_Farquharson Ray Fletcher Farquharson MBE (4 Phatwe 1897 go ema ka Seetebosigo 1965) e ne e le ngaka ya kwa lefatsheng la Canada, porofesa mo Unibesithing e bile e le mmatlisisi mo go tsa bongaka. O tsaletswe kwa Clauude Ontario, a nna moithuti kwa unibesithing ya Toronto kwa e bileng a neng a ruta teng nako e ntsi ya botshelo jwa gagwe. Wikipedia: Bloemfontein https://tn.wikipedia.org/wiki/Bloemfontein Bloemfontein ke motse setoropo wa Foreistata mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bloemfontein#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Johannesburg https://tn.wikipedia.org/wiki/Johannesburg Johannesburg ke motse setoropo wa Gauteng mo Aferika Borwa. Wikipedia: Kimberley https://tn.wikipedia.org/wiki/Kimberley Kimberley ke motse setoropo wa Kapa Bokone mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kimberley#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Cape Town https://tn.wikipedia.org/wiki/Cape_Town Cape Town ke motse setoropo kgolokgolo wa Kapa Bophirima mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Cape_Town#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Bhisho https://tn.wikipedia.org/wiki/Bhisho Bhisho ke motse setoropo wa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bhisho#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Nelspruit https://tn.wikipedia.org/wiki/Nelspruit Aforika Borwa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nelspruit#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Pietermaritzburg https://tn.wikipedia.org/wiki/Pietermaritzburg Pietermaritzburg ke motse setoropo wa KwaZulu-Natal mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Pietermaritzburg#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Durban https://tn.wikipedia.org/wiki/Durban Durban ke setoropo kgolo wa KwaZulu-Natal mo Aferika Borwa. Aforika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Aforika_Borwa Wikipedia: Polokwane https://tn.wikipedia.org/wiki/Polokwane Polokwane ke motse setoropo wa Limpopo mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Polokwane#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Grahamstown https://tn.wikipedia.org/wiki/Grahamstown Grahamstown ke motse setoropo wa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Grahamstown#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Mthatha https://tn.wikipedia.org/wiki/Mthatha Mthatha ke setoropo sekgolo wa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mthatha#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Port Elizabeth https://tn.wikipedia.org/wiki/Port_Elizabeth Port Elizabeth ke setoropo sekgolo wa Kapa Botlhaba mo Aferika Borwa. Od února 2021 jihoafrická vláda formálně pojmenovala město Gqeberha, od názvu Xhosa městečka Walmer, k označení města Port Elizabeth. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Port_Elizabeth#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Rustenburg https://tn.wikipedia.org/wiki/Rustenburg Aforika Borwa Dokgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Rustenburg#Dokgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Mahikeng https://tn.wikipedia.org/wiki/Mahikeng }} Historihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mahikeng#Histori Mafelo Magolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mahikeng#Mafelo_Magolo Leinahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mahikeng#Leina Tsa Legodimohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mahikeng#Tsa_Legodimo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mahikeng#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Klerksdorp https://tn.wikipedia.org/wiki/Klerksdorp Aforika Borwa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Klerksdorp#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Potchefstroom https://tn.wikipedia.org/wiki/Potchefstroom Aforika Borwa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Potchefstroom#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Lichtenburg https://tn.wikipedia.org/wiki/Lichtenburg Aforika Borwa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lichtenburg#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Brits https://tn.wikipedia.org/wiki/Brits Brits ke toropo-kgolo ya profense ya Bokone Bophirima kwa Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Brits#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Wolmaransstad https://tn.wikipedia.org/wiki/Wolmaransstad Aforika Borwa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Wolmaransstad#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Orkney https://tn.wikipedia.org/wiki/Orkney Aforika Borwa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Orkney#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Bloemhof https://tn.wikipedia.org/wiki/Bloemhof Aforika Borwa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bloemhof#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Christiana https://tn.wikipedia.org/wiki/Christiana Aforika Borwa Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Christiana#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Porofinsi https://tn.wikipedia.org/wiki/Porofinsi Porofinsi ke province kwa puo ya Seisimane. Porofinsi ke (part) nyane sa naga, e. Wikipedia: Sezulu https://tn.wikipedia.org/wiki/Sezulu Sezulu (zu: isiZulu) ke puo e e buiwang mo mafatsheng a Aforika Borwa: KwaZulu-Natal, Mpumalanga le Gauteng. Dipuo ya Aforika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Dipuo_ya_Aforika_Borwa Wikipedia: Sekgoga https://tn.wikipedia.org/wiki/Sekgoga Sekgoga (en: English) ke puo yeo setlogo sa yona e lego Britain. Batho ba bangata kajeno ba sebelisang puo e joalo ka puo ea bona pele, linaheng tse kang Sekgoga ka gare Aforika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sekgoga#Sekgoga_ka_gare_Aforika_Borwa Wikipedia: Selepe https://tn.wikipedia.org/wiki/Selepe Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Motlakase https://tn.wikipedia.org/wiki/Motlakase thumb|upright|An electric light bulb. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Fora https://tn.wikipedia.org/wiki/Fora Fora (Sefora: France) ke naga yeo e lego lefasaneng la Europa. E nna le 66,991,000 badudi. Europahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Europa Europehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Europe Forahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Fora Wikipedia: Italia https://tn.wikipedia.org/wiki/Italia Italia ke naga yeo e lego lefasaneng la Europa. E nna le 59 943 933 badudi. Europehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Europe Wikipedia: Diprofense tsa Aforika Borwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Diprofense_tsa_Aforika_Borwa | category = Unitary state Historihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Diprofense_tsa_Aforika_Borwa#Histori Golomentehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Diprofense_tsa_Aforika_Borwa#Golomente Diprofense tsa Gompienohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Diprofense_tsa_Aforika_Borwa#Diprofense_tsa_Gompieno Dikarolo tsa Administration tsa malobahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Diprofense_tsa_Aforika_Borwa#Dikarolo_tsa_Administration_tsa_maloba Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Diprofense_tsa_Aforika_Borwa#References Wikipedia: Districts tsa Aforika Borwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Districts_tsa_Aforika_Borwa Diprofense tsa Aforika Borwa tse robongwe di arogantswe ka dikarolwana (districts) di le 52, tse eleng dimasepala tsa setoropo, kgotsa e le dimasepala tsa karolwana. Ke legato la bobedi la tlhokomelo, ka fa tlase ga profense, mme e le legato godimo ga dimasepala tsa selegae. Pharologano ya dikarolwanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Districts_tsa_Aforika_Borwa#Pharologano_ya_dikarolwana Dikarolwanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Districts_tsa_Aforika_Borwa#Dikarolwana Kgotlhanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Districts_tsa_Aforika_Borwa#Kgotlhang Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Districts_tsa_Aforika_Borwa#References Wikipedia: Bojanala Platinum District Municipality https://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_Platinum_District_Municipality | government_type = Municipal council Tsa Lefatshehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_Platinum_District_Municipality#Tsa_Lefatshe Dimasepala tse di mabapihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_Platinum_District_Municipality#Dimasepala_tse_di_mabapi Dimasepala tsa selegaehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_Platinum_District_Municipality#Dimasepala_tsa_selegae Dipalopalo tsa Bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_Platinum_District_Municipality#Dipalopalo_tsa_Batho Bonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_Platinum_District_Municipality#Bong Ditlhopha tsa merafehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_Platinum_District_Municipality#Ditlhopha_tsa_merafe Bogolo (Age)https://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_Platinum_District_Municipality#Bogolo_(Age) Dipolotikihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_Platinum_District_Municipality#Dipolotiki Dipholo(results) tsa ditlhophohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_Platinum_District_Municipality#Dipholo(results)_tsa_ditlhopho Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bojanala_Platinum_District_Municipality#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Ngaka Modiri Molema District Municipality https://tn.wikipedia.org/wiki/Ngaka_Modiri_Molema_District_Municipality | government_type = Municipal council Lefatshehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngaka_Modiri_Molema_District_Municipality#Lefatshe Mafelo le dimasepala tse di mabapihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngaka_Modiri_Molema_District_Municipality#Mafelo_le_dimasepala_tse_di_mabapi Dimasepala tsa selegaehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngaka_Modiri_Molema_District_Municipality#Dimasepala_tsa_selegae Dipalopalo tsa bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngaka_Modiri_Molema_District_Municipality#Dipalopalo_tsa_batho Bonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngaka_Modiri_Molema_District_Municipality#Bong Ditlhopha tsa merafehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngaka_Modiri_Molema_District_Municipality#Ditlhopha_tsa_merafe Bogolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngaka_Modiri_Molema_District_Municipality#Bogolo Dipolotikihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngaka_Modiri_Molema_District_Municipality#Dipolotiki Dipholo tsa ditlhophohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngaka_Modiri_Molema_District_Municipality#Dipholo_tsa_ditlhopho Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ngaka_Modiri_Molema_District_Municipality#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Dr Ruth Segomotsi Mompati District Municipality https://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Ruth_Segomotsi_Mompati_District_Municipality | government_type = Municipal council Lefatshehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Ruth_Segomotsi_Mompati_District_Municipality#Lefatshe Mafelo le dimasepala tse di mabapihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Ruth_Segomotsi_Mompati_District_Municipality#Mafelo_le_dimasepala_tse_di_mabapi Dimasepala tsa selegaehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Ruth_Segomotsi_Mompati_District_Municipality#Dimasepala_tsa_selegae Dipalopalo tsa bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Ruth_Segomotsi_Mompati_District_Municipality#Dipalopalo_tsa_batho Bonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Ruth_Segomotsi_Mompati_District_Municipality#Bong Ditlhopha tsa merafehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Ruth_Segomotsi_Mompati_District_Municipality#Ditlhopha_tsa_merafe Bogolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Ruth_Segomotsi_Mompati_District_Municipality#Bogolo Dipolotikihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Ruth_Segomotsi_Mompati_District_Municipality#Dipolotiki Dipholo tsa ditlhophohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Ruth_Segomotsi_Mompati_District_Municipality#Dipholo_tsa_ditlhopho Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Ruth_Segomotsi_Mompati_District_Municipality#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Dr Kenneth Kaunda District Municipality https://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Kenneth_Kaunda_District_Municipality | government_type = Municipal council Lefatshehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Kenneth_Kaunda_District_Municipality#Lefatshe Mafelo le dimasepala tse di mabapihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Kenneth_Kaunda_District_Municipality#Mafelo_le_dimasepala_tse_di_mabapi Dimasepala tsa selegaehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Kenneth_Kaunda_District_Municipality#Dimasepala_tsa_selegae Dipalopalo tsa bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Kenneth_Kaunda_District_Municipality#Dipalopalo_tsa_batho Bonghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Kenneth_Kaunda_District_Municipality#Bong Ditlhopha tsa merafehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Kenneth_Kaunda_District_Municipality#Ditlhopha_tsa_merafe Bogolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Kenneth_Kaunda_District_Municipality#Bogolo Dipolotikihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Kenneth_Kaunda_District_Municipality#Dipolotiki Dipholo tsa ditlhophohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Kenneth_Kaunda_District_Municipality#Dipholo_tsa_ditlhopho Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dr_Kenneth_Kaunda_District_Municipality#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: International Men's Day https://tn.wikipedia.org/wiki/International_Men%27s_Day International Men's Day (IMD) ke letsatsi la lefatshe le le itumelelwang ngwaga le ngwaga ka di 19 tsa Ngwanatsela. Lona le simolotse go itumellwa go tloga ka ngwaga wa 1992 e le kakanyo ya ga Prof Thomas Oaste, letsatsi le tsosolositwe gape ka waga wa 1999 kwa Trinidad le kwa Tobago. Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/International_Men%27s_Day#References Wikipedia: Mayonnaise https://tn.wikipedia.org/wiki/Mayonnaise thumb|Mayonnaise Sereferensehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mayonnaise#Sereferense Wikipedia: Rio de Janeiro https://tn.wikipedia.org/wiki/Rio_de_Janeiro Rio de Janeiro ke toropo kgolo kwa borwa Brasil. E na le baagi ba le 6,453,682. Brasilhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Brasil Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Washington, D.C. https://tn.wikipedia.org/wiki/Washington,_D.C. Washington, D.C. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: HMS Birkenhead https://tn.wikipedia.org/wiki/HMS_Birkenhead HMS Birkenhead ke skepe sa Brittania ya 1845. Wikipedia: Hammanskraal https://tn.wikipedia.org/wiki/Hammanskraal Hammanskraal ke toropo bokoneng ba profense ya Gauteng. Torotswana e e theeletswe ka modisi Hamman, o o neng a aga lesaka go sireletsa leruo la gagwe. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Hammanskraal#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Osaka https://tn.wikipedia.org/wiki/Osaka Osaka ke toropo kgolo kwa Japan. E na le baagi ba le 2,668,586. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Nagoya https://tn.wikipedia.org/wiki/Nagoya Nagoya ke toropo kgolo kwa Japan. E na le baagi ba le 2,283,289. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Kyoto https://tn.wikipedia.org/wiki/Kyoto Kyoto ke toropo kgolo kwa Japan. E na le baagi ba le 1,474,570. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Sapporo https://tn.wikipedia.org/wiki/Sapporo Sapporo ke toropo kgolo kwa Japan. E na le baagi ba le 1,918,096. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Tokyo https://tn.wikipedia.org/wiki/Tokyo Tokyo ke motse setoropo wa Japan. E na le baagi ba le 13,506,607. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Yokohama https://tn.wikipedia.org/wiki/Yokohama Yokohama ke toropo kgolo kwa Japan. E na le baagi ba le 3,761,630 (2021). Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Hong Kong https://tn.wikipedia.org/wiki/Hong_Kong Hong Kong ke toropo kgolo kwa China. E na le baagi ba le 7,234,800. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Beijing https://tn.wikipedia.org/wiki/Beijing Beijing ke motse setoropo wa China. E na le baagi ba le 21,700,000 (2015). Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Shanghai https://tn.wikipedia.org/wiki/Shanghai Shanghai ke toropo kgolo kwa China. E na le baagi ba le 24,280,000. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Tianjin https://tn.wikipedia.org/wiki/Tianjin Tianjin ke toropo kgolo kwa China. E na le baagi ba le 15,469,500. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Guangzhou https://tn.wikipedia.org/wiki/Guangzhou Guangzhou ke toropo kgolo kwa China. E na le baagi ba le 13,080,500. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Chongqing https://tn.wikipedia.org/wiki/Chongqing Chongqing ke toropo kgolo kwa China. E na le baagi ba le 30,165,500 (2015). Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Nanjing https://tn.wikipedia.org/wiki/Nanjing Nanjing ke toropo kgolo kwa China. E na le baagi ba le 8,216,100. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Xi'an https://tn.wikipedia.org/wiki/Xi%27an Xi'an ke toropo kgolo kwa China. E na le baagi ba le 8,627,500. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Wuhan https://tn.wikipedia.org/wiki/Wuhan Wuhan ke toropo kgolo kwa China. E na le baagi ba le 10,607,700. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Chengdu https://tn.wikipedia.org/wiki/Chengdu Chengdu ke toropo kgolo kwa China. E na le baagi ba le 14,427,500 (2014). Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Shenzhen https://tn.wikipedia.org/wiki/Shenzhen Shenzhen ke toropo kgolo kwa China. E na le baagi ba le 10,628,900. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Central Africa Time https://tn.wikipedia.org/wiki/Central_Africa_Time Central Africa Time, kgotsa CAT, ke time zone e e dirisiwang bogareng le borweng ba Aferika. Central Africa Time e kwa pele ka diura dele pedi go Coordinated Universal Time (UTC+02:00), go tshwana fela le  South Africa Standard Time le Eastern European Time. Aferikahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Aferika Wikipedia: Tladistad https://tn.wikipedia.org/wiki/Tladistad Aforika Borwa Dikolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tladistad#Dikolo Dikgoge Tsa Kwa Ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tladistad#Dikgoge_Tsa_Kwa_Ntle Wikipedia: Masepala sa Moretele https://tn.wikipedia.org/wiki/Masepala_sa_Moretele Moretele ke masepala wa selegae wa Bojanala Platinum District, Bokone Bophirima, Aferika Borwa. Kgaolo yotlhe ya Moretele e na le batho ba ba ka nnang 180,000. Mafelo Magolwanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Masepala_sa_Moretele#Mafelo_Magolwane Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Masepala_sa_Moretele#References Wikipedia: Geographic coordinate system https://tn.wikipedia.org/wiki/Geographic_coordinate_system ke mokgwa o o diriswang go supa mafelo mo lefatsheng lotlhe ka go dirisa dinomoro, ditlhaka, le matshwao. Wikipedia: Sesotho https://tn.wikipedia.org/wiki/Sesotho Sesotho, se gape se itsiweng ka Sesotho sa Borwa, ke loleme la batho ba Basotho le le bolelwang kwa nageng tsa Aforika Borwa] le [[Lesotho. Kwa Lesotho, Sesotho ke loleme la bosetshaba mme kwa Aforika Borwa ke nngwe ya maleme a le lesomenngwe a semmuso a naga. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sesotho#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Enoch Sontonga https://tn.wikipedia.org/wiki/Enoch_Sontonga | origin = Aforika Borwa Bophelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Enoch_Sontonga#Bophelo Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Enoch_Sontonga#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Makapanstad https://tn.wikipedia.org/wiki/Makapanstad Aforika Borwa Dikgoge Tsa Kwa Ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Makapanstad#Dikgoge_Tsa_Kwa_Ntle Wikipedia: Seburu https://tn.wikipedia.org/wiki/Seburu Seburu ke puo ya Afrikaners le MaKhalathi ya Aforika Borwa. Bona le tsenahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Seburu#Bona_le_tsena Wikipedia: Se-dutch https://tn.wikipedia.org/wiki/Se-dutch Se-dutch ke puo ka Hôlanê. Bona le tsenahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Se-dutch#Bona_le_tsena Wikipedia: Sejeremane https://tn.wikipedia.org/wiki/Sejeremane Se-jeremane ke puo ka Jeremane. Bona le tsenahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sejeremane#Bona_le_tsena Wikipedia: Sefora https://tn.wikipedia.org/wiki/Sefora Sefora (français, la langue française) ke puo ka Fora. Bona le tsenahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sefora#Bona_le_tsena Wikipedia: Skukuza https://tn.wikipedia.org/wiki/Skukuza Skukuza ke restcamp kgolo gona Kruger National Park, go feta Mbombela Mmusogae, Mmasepala Setereke tša Ehlanzeni wa diporofense Mpumalanga ka moka Aferika Borwa. Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Skukuza#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Sesotho sa Leboa https://tn.wikipedia.org/wiki/Sesotho_sa_Leboa Sesotho sa Leboa ke polelo ya Bapedi ya Afrika Borwa. Dip ya Botswanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Dip_ya_Botswana Maleme a Afrika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Maleme_a_Afrika_Borwa Wikipedia: Richmond, KwaZulu-Natal https://tn.wikipedia.org/wiki/Richmond,_KwaZulu-Natal Richmond ke setoropo wa Mmasepala sa uMgungundlovu, KwaZulu-Natal mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Richmond,_KwaZulu-Natal#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Mooi River (toropo) https://tn.wikipedia.org/wiki/Mooi_River_(toropo) Mooi River ke setoropo ya Mmasepala sa uMgungundlovu, KwaZulu-Natal mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mooi_River_(toropo)#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Nottingham Road https://tn.wikipedia.org/wiki/Nottingham_Road Nottingham Road ke setoropo sa Mmasepala ya uMgungundlovu, KwaZulu-Natal mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nottingham_Road#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: New Hanover https://tn.wikipedia.org/wiki/New_Hanover New Hanover ke setoropo ya Mmasepala sa uMgungundlovu, KwaZulu-Natal mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/New_Hanover#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Lenano la ditoropo ya Aferika Borwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Lenano_la_ditoropo_ya_Aferika_Borwa == Gauteng == Gautenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lenano_la_ditoropo_ya_Aferika_Borwa#Gauteng Kapa Bophirimahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lenano_la_ditoropo_ya_Aferika_Borwa#Kapa_Bophirima Kapa Botlhabahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lenano_la_ditoropo_ya_Aferika_Borwa#Kapa_Botlhaba Kapa Bokonehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lenano_la_ditoropo_ya_Aferika_Borwa#Kapa_Bokone KwaZulu-Natalhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lenano_la_ditoropo_ya_Aferika_Borwa#KwaZulu-Natal Limpopohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lenano_la_ditoropo_ya_Aferika_Borwa#Limpopo Bokone Bophirimahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lenano_la_ditoropo_ya_Aferika_Borwa#Bokone_Bophirima Mpumalangahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lenano_la_ditoropo_ya_Aferika_Borwa#Mpumalanga Free Statehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lenano_la_ditoropo_ya_Aferika_Borwa#Free_State Wikipedia: Basweu https://tn.wikipedia.org/wiki/Basweu Basweu, ka sesotho Aferika Borwa, era batho ka moka ba bošwêu. Wikipedia: Bantsho https://tn.wikipedia.org/wiki/Bantsho Bantsho ke batho ba Aferika. (English ke "Black African") Aferikahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Aferika Wikipedia: MaIndia https://tn.wikipedia.org/wiki/MaIndia MaIndia ke batho ba Aferika Borwa, ba falalile go India kgale. Ka Seisimane ba bitša "Indians" goba "Asians". Wikipedia: MaKhalathi https://tn.wikipedia.org/wiki/MaKhalathi thumb|280px|Lelefatsa kgoro sa maKhalathi ka modu mo [[Cape Town, Kimberley le Pretoria.]] Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/MaKhalathi#References Wikipedia: Aliwal North https://tn.wikipedia.org/wiki/Aliwal_North Aliwal North ke motse setoropo wa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Aliwal_North#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: East London https://tn.wikipedia.org/wiki/East_London East London ke toropo sekgolo wa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/East_London#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Sethosa https://tn.wikipedia.org/wiki/Sethosa thumb|Sethosa mo [[Aforika Borwa (2011)]] Sethosa ka gare Aforika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sethosa#Sethosa_ka_gare_Aforika_Borwa Wikipedia: Jamestown, Kapa Botlhaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Jamestown,_Kapa_Botlhaba Jamestown ke setoropo sa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Jamestown,_Kapa_Botlhaba#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Maclear, Kapa Botlhaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Maclear,_Kapa_Botlhaba Maclear ke motse setoropo wa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maclear,_Kapa_Botlhaba#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Mount Fletcher https://tn.wikipedia.org/wiki/Mount_Fletcher Mount Fletcher ke setoropo sa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mount_Fletcher#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Ugie, Kapa Botlhaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Ugie,_Kapa_Botlhaba Ugie ke setoropo nyane sa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ugie,_Kapa_Botlhaba#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Barkly East https://tn.wikipedia.org/wiki/Barkly_East Barkly East ke motse setoropo wa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Barkly_East#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Herschel, Kapa Botlhaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Herschel,_Kapa_Botlhaba Herschel ke motse setoropo wa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Herschel,_Kapa_Botlhaba#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Rhodes, Kapa Botlhaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Rhodes,_Kapa_Botlhaba Rhodes ke village wa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Rhodes,_Kapa_Botlhaba#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Lady Grey, Kapa Botlhaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Lady_Grey,_Kapa_Botlhaba Lady Grey ke setoropo wa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Lady_Grey,_Kapa_Botlhaba#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Rossouw, Kapa Botlhaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Rossouw,_Kapa_Botlhaba Rossouw ke village wa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Rossouw,_Kapa_Botlhaba#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Sterkspruit https://tn.wikipedia.org/wiki/Sterkspruit Sterkspruit ke setoropo wa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sterkspruit#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Burgersdorp https://tn.wikipedia.org/wiki/Burgersdorp Burgersdorp ke setoropo sa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Burgersdorp#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Venterstad https://tn.wikipedia.org/wiki/Venterstad Venterstad ke setoropo sa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Venterstad#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Steynsburg https://tn.wikipedia.org/wiki/Steynsburg Steynsburg ke setoropo sa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Steynsburg#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Oviston https://tn.wikipedia.org/wiki/Oviston Oviston ke setoropo nyane ya Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Oviston#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Khayamnandi, Steynsburg https://tn.wikipedia.org/wiki/Khayamnandi,_Steynsburg Khayamnandi ke township ya Steynsburg, Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Khayamnandi,_Steynsburg#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Motse Selegae https://tn.wikipedia.org/wiki/Motse_Selegae Motse selegae ke tulo kana lefelo le le nnye go toropo, mme le nna batho ba ba ka nnang makgolo a se kae, kgotsa dikete di le malwa. Lefoko motse selegae ga le supe fela mafelo a a kwa magaeng, go na le metse selegae e e leng ya setoropo kwa mafetsheng a tshwana le Europa, Amerika, le yona Asia. Wikipedia: Industrial and Mining Water Research Unit https://tn.wikipedia.org/wiki/Industrial_and_Mining_Water_Research_Unit Industrial and Mining Water Research Unit (IMWaRU) iqembu locwaningo eSikoleni of Chemical and Metallurgical Engineering, University of the Witwatersrand, iGoli.University of the Witwatersrand, Johannesburg, School of Chemical and Metallurgical Engineering, Research Units: IMWaRU. Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Industrial_and_Mining_Water_Research_Unit#References Wikipedia: Mathibestad https://tn.wikipedia.org/wiki/Mathibestad Aforika Borwa Dikgoge Tsa Kwa Ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mathibestad#Dikgoge_Tsa_Kwa_Ntle Wikipedia: Thuto mo Aforika Borwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa Thuto mo Aforika Borwa e laolwa ke mafapha a mabedi a setshaba, e leng lefapha la thuto motheo (the department of Basic Education (DBE)),  le  le lebaganeng le dikolo tsa thuto motheo le tsa sekondari, le lefapha la thutokgolo le thupiso (the department of Higher Education and Training (DHET), le le lebaganeng le dithuto tsa kwa godimo le tsa vocation.  Pele ga 2009, mafapha a mabedi a, a ne a emetswe ke lefapha le le lengwe la e leng Department of Education. Structure le melawana-theo (policies)https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#Structure_le_melawana-theo_(policies) Lenaneo la thuto-motheo (poraemari le sekondari)https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#Lenaneo_la_thuto-motheo_(poraemari_le_sekondari) Diema tse o ka itlhophelanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#Diema_tse_o_ka_itlhophelang Tekanyetso ya barutwanahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#Tekanyetso_ya_barutwana Letseno le tiriso la sekolo https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#Letseno_le_tiriso_la_sekolo Sekai sa dituelo tsa sekolo https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#Sekai_sa_dituelo_tsa_sekolo Bohumanegi le dituelel tsa sekolo https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#Bohumanegi_le_dituelel_tsa_sekolo Dikolo tsa phoraebetehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#Dikolo_tsa_phoraebete Lenaneo la thuto kgolo le thupelelo  https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#Lenaneo_la_thuto_kgolo_le_thupelelo Popololo ya diunibesithi le dithekhinikhonohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#Popololo_ya_diunibesithi_le_dithekhinikhono Historyhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#History 1806 go ya go 1900https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#1806_go_ya_go_1900 1900 go ya go 1948https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#1900_go_ya_go_1948 1948 go ya go 1974https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#1948_go_ya_go_1974 1974 go ya go 1983https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#1974_go_ya_go_1983 1984 go ya go 1990https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#1984_go_ya_go_1990 1990 go ya go 1993https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#1990_go_ya_go_1993 1994 go ya go 1997https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#1994_go_ya_go_1997 1997 go ya go 2005https://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#1997_go_ya_go_2005 2006 go fitlhela jaanong - tiriso ya Seisemanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#2006_go_fitlhela_jaanong_-_tiriso_ya_Seisemane Khuduegohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#Khuduego See alsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#See_also Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thuto_mo_Aforika_Borwa#References Wikipedia: Dikgoberego tsa baithuti https://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgoberego_tsa_baithuti Dikgoberego tsa baithuti, dikgoberego tsa kholetshe, kgotsa dikgoberego tsa khampase ke dikgoberego  (riots) tse di tlhotlholeditsweng ke baithuti, ka kakaretso go tswa kholetsheng, unibesithing, kgotsa sekolng sengwe. . Lemoragohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgoberego_tsa_baithuti#Lemorago Dikaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgoberego_tsa_baithuti#Dikao Bona gapehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgoberego_tsa_baithuti#Bona_gape Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgoberego_tsa_baithuti#References Wikipedia: Dingongorego tsa baithuti https://tn.wikipedia.org/wiki/Dingongorego_tsa_baithuti Dingongorego tsa baithuti di dikanyetsa sekgala se se se bophara sa ditiragalo tse di supang go se kgotsofaleng ga baithuti (student)   ka kgang e e rileng ya sepolotiki kgotsa seakhedemiki (political or academic issue) le go kokoana gore ba tlhaeletsane ka go sekgotsofale go mo go balaodi (diunibesithi kgotsa sepuso kgotsa bobeding bjo) le  setshaba (society) ka kakaretso ka tsholofelo ya go rarabolola bothata bjo.  Mefuta ya dikhuduego (Protest) e akaretsa le fa e sa kgotswafatse ke: sit-ins, go dula diofising le meagong ya diunibesithi, ngalo-ditiro (strikes) etc. Ngalo-ditiro tsa baithuti https://tn.wikipedia.org/wiki/Dingongorego_tsa_baithuti#Ngalo-ditiro_tsa_baithuti Sekaohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dingongorego_tsa_baithuti#Sekao Bona gapehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dingongorego_tsa_baithuti#Bona_gape Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Dingongorego_tsa_baithuti#References Wikipedia: Nozizwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Nozizwe Nozizwe ke lekeishene la Venterstad, Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Nozizwe#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Mzamomhle, Burgersdorp https://tn.wikipedia.org/wiki/Mzamomhle,_Burgersdorp Mzamomhle ke township wa Burgersdorp, Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mzamomhle,_Burgersdorp#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Sespan https://tn.wikipedia.org/wiki/Sespan Sespan (es: español) ke puo yeo setlogo sa yona e lego Spain. Bona le tsenahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Sespan#Bona_le_tsena Wikipedia: Taung https://tn.wikipedia.org/wiki/Taung Taung ke toropo e nnyane kwa profenseng ya Bokone Bophirima. Lefelo le le theeletswe ka Kgosi Tau wa Barolong. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Taung#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Stilfontein https://tn.wikipedia.org/wiki/Stilfontein Stilfontein ke toropo ya moepo, e e nang le batho ba ba ka nnang 17 942, magareng ga Klerksdorp le Potchefstroom kwa profenseng ya Bokone Bophirima, Aforika Borwa. Dipalopalo tsa bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Stilfontein#Dipalopalo_tsa_batho Mafelo a kgatlhisohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Stilfontein#Mafelo_a_kgatlhiso Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Stilfontein#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Finland https://tn.wikipedia.org/wiki/Finland Finland, ke naga e e leng kwa borwa jwa Europe. Toropo kgolo ya Finland ke Helsinki. Finlandhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Finland Wikipedia: Boerewors https://tn.wikipedia.org/wiki/Boerewors Boerewors (boroso) na le nama minced le mafura e tsoakane e nang le litlama le letsoai, le ka khaotsa go ka mala sa khaotseng e loketse bakeng sa ho hadika kapa go baka. Seo qalong se neng linku tse mala sebediswa bakeng sa sekoahelo, empa kajeno hoo e ka bang feela sebelisa mala maiketsetso. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Tsamaiso ya ofisi https://tn.wikipedia.org/wiki/Tsamaiso_ya_ofisi Tsamaiso ya ofisi ke setlhophana sa ditiro tsa letsatsi-ka-letsatsi tse di tsalanang/amanang le peakanyo ya matlole [financial planning], kgobokelo ya direcord [record keeping] & billing, badiri [personnel], phatlhalatso ya physical le dilogistics, ka gare ga mokgatlho/bodirelo. Modiri yo o dirang mediro e ka setlwadi o bitswa motsamaisi wa ofisi kgotsa  manejara wa ofisi, o tsea karolo ya botlhokwa mo infrastractsheng ya bodirelo bongwe le bongwe, go sa kgathalelwa bogolo jwa bone. Motsamaisi wa Ofisihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tsamaiso_ya_ofisi#Motsamaisi_wa_Ofisi Bokgoni jwa Botlhokwa (Skill Set)https://tn.wikipedia.org/wiki/Tsamaiso_ya_ofisi#Bokgoni_jwa_Botlhokwa_(Skill_Set) Tseo-karolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tsamaiso_ya_ofisi#Tseo-karolo Manejara wa Ofisihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tsamaiso_ya_ofisi#Manejara_wa_Ofisi Ditirohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tsamaiso_ya_ofisi#Ditiro Ditiro tsa Tsamaiso ya Ofisihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tsamaiso_ya_ofisi#Ditiro_tsa_Tsamaiso_ya_Ofisi Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tsamaiso_ya_ofisi#References Wikipedia: Sediba https://tn.wikipedia.org/wiki/Sediba Sediba ke felo le le nnang metsi a tlholego, a sa ttsenngwa di khemikhale a katswa a ka ntshiwa ko tlase ga lefatshe ka generatara kgotsa go epilwe a gopiwe. Wikipedia: Bolele https://tn.wikipedia.org/wiki/Bolele Bolele ke botalana jo bo itshekang mo metsing a a bewang sentle kgotsa ka tlhokomelo. Senepe se se mo thoko se supa bolele jo bo ne jwa fitlhelwa bo itshekile mo tankeng ya Sediba. Wikipedia: Segokgo https://tn.wikipedia.org/wiki/Segokgo SEGOKGO ka sekgoa Wikipedia: Phiri https://tn.wikipedia.org/wiki/Phiri Phiri ke mpsha ya nageng. Ke phoofolo ya Aferika Borwa. Wikipedia: Masepala ya Senqu https://tn.wikipedia.org/wiki/Masepala_ya_Senqu Masepala ya Senqu (Eng. Senqu Local Municipality) ke masepala go feta Karolwana sa Joe Gqabi wa porofense Kapa Botlhaba ka moka Aferika Borwa. Metsehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Masepala_ya_Senqu#Metse Wikipedia: Masepala ya Walter Sisulu https://tn.wikipedia.org/wiki/Masepala_ya_Walter_Sisulu Masepala ya Walter Sisulu (Walter Sisulu Local Municipality) ke masepala go feta Karolwana sa Joe Gqabi wa porofense Kapa Botlhaba ka moka Aferika Borwa. The municipality was formed by the merging of Maletswai and Gariep Local Municipality immediately after the August 2016 Local Municipal Elections. Metsehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Masepala_ya_Walter_Sisulu#Metse Dinokahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Masepala_ya_Walter_Sisulu#Dinoka Wikipedia: Masepala ya Elundini https://tn.wikipedia.org/wiki/Masepala_ya_Elundini Elundini Local Municipality ke masepala go feta Karolwana sa Joe Gqabi wa porofense Kapa Botlhaba ka moka Aferika Borwa. Metsehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Masepala_ya_Elundini#Metse Wikipedia: Mathematics https://tn.wikipedia.org/wiki/Mathematics Dipalo di akaretsa thuto ya tse di tshwanang le dinomore, dikago le diphetogo. Tlhaloso ya dipalo e a farologana goya ka kitso ya ba tsa maranyane le ditshekatsheko. Wikipedia: Kamano ya bojalwa le mogare wa HIV le bolwetse jwa AIDS https://tn.wikipedia.org/wiki/Kamano_ya_bojalwa_le_mogare_wa_HIV_le_bolwetse_jwa_AIDS Kamano ya bojalwa le mogare wa HIV le bolwetse jwa AIDS Wikipedia: Ditlamorago tsa go dirisa ditagi https://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlamorago_tsa_go_dirisa_ditagi Mehuta ya dikobatsi Ditla moorago tsadi diokobatsihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlamorago_tsa_go_dirisa_ditagi#Ditla_moorago_tsadi_diokobatsi Ke ka lemoga jang fa mongwe mo lelwapeng a na le mathata a ditagi?https://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlamorago_tsa_go_dirisa_ditagi#Ke_ka_lemoga_jang_fa_mongwe_mo_lelwapeng_a_na_le_mathata_a_ditagi? Ke ka thusa jang motho yo o dirisang ditagi go emisa?https://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlamorago_tsa_go_dirisa_ditagi#Ke_ka_thusa_jang_motho_yo_o_dirisang_ditagi_go_emisa? https://tn.wikipedia.org/wiki/Ditlamorago_tsa_go_dirisa_ditagi# Wikipedia: Kalafi ya letshololo mo gae https://tn.wikipedia.org/wiki/Kalafi_ya_letshololo_mo_gae Fela fa letshololo le simolotse ngwana, mo siele dino (e seng dino tagi)kgapetsa kgapetsa go feta jaaka gale go thibela tatlhegelo ya metsi mo mmeleng. https://tn.wikipedia.org/wiki/Kalafi_ya_letshololo_mo_gae# Fa ngwana dijohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kalafi_ya_letshololo_mo_gae#Fa_ngwana_dijo Isa ngwana kwa kokelwaneng fa a supa dikai tse:https://tn.wikipedia.org/wiki/Kalafi_ya_letshololo_mo_gae#Isa_ngwana_kwa_kokelwaneng_fa_a_supa_dikai_tse: Ela tlhoko:https://tn.wikipedia.org/wiki/Kalafi_ya_letshololo_mo_gae#Ela_tlhoko: Wikipedia: Bubi https://tn.wikipedia.org/wiki/Bubi Bubi ka sekgoa Spider_web ke moago o o dirwang ke Segokgo ele tulo ya sone kgotsa ntlo ya sone. Bubi ke moila kgotsa tsela e Segokgo se tsamayang mo go one go ka batla se se jewang. Mefuta ya Bubihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bubi#Mefuta_ya_Bubi Wikipedia: Portal:Temo-Thuo https://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Temo-Thuo == THUO YA DIHUTSHANE E E MADUO A A NAMETSANG == THUO YA DIHUTSHANE E E MADUO A A NAMETSANGhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Temo-Thuo#THUO_YA_DIHUTSHANE_E_E_MADUO_A_A_NAMETSANG KAKGELOhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Temo-Thuo#KAKGELO KETAPELEhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Temo-Thuo#KETAPELE MATSOPA A DIPUDIhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Temo-Thuo#MATSOPA_A_DIPUDI TSWANAhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Temo-Thuo#TSWANA Kalahari Redhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Temo-Thuo#Kalahari_Red Burubokohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Temo-Thuo#Buruboko Dorperhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Temo-Thuo#Dorper Karakulhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Temo-Thuo#Karakul Damarahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Temo-Thuo#Damara Wikipedia: Tse di tlhokafalang fa simolola thuo kana o ruile dihutshane https://tn.wikipedia.org/wiki/Tse_di_tlhokafalang_fa_simolola_thuo_kana_o_ruile_dihutshane ==Tse di tlhokafalang fa simolola thuo kana o ruile dihutshane == Tse di tlhokafalang fa simolola thuo kana o ruile dihutshanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tse_di_tlhokafalang_fa_simolola_thuo_kana_o_ruile_dihutshane#Tse_di_tlhokafalang_fa_simolola_thuo_kana_o_ruile_dihutshane Metsihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tse_di_tlhokafalang_fa_simolola_thuo_kana_o_ruile_dihutshane#Metsi Lefatshehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tse_di_tlhokafalang_fa_simolola_thuo_kana_o_ruile_dihutshane#Lefatshe Tlhopho ya mohuta wa matsopa a dihutshanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tse_di_tlhokafalang_fa_simolola_thuo_kana_o_ruile_dihutshane#Tlhopho_ya_mohuta_wa_matsopa_a_dihutshane Mmarakahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tse_di_tlhokafalang_fa_simolola_thuo_kana_o_ruile_dihutshane#Mmaraka Madihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tse_di_tlhokafalang_fa_simolola_thuo_kana_o_ruile_dihutshane#Madi Baberekihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tse_di_tlhokafalang_fa_simolola_thuo_kana_o_ruile_dihutshane#Babereki Koloihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tse_di_tlhokafalang_fa_simolola_thuo_kana_o_ruile_dihutshane#Koloi Wikipedia: Thadiso ya kharikhulamo https://tn.wikipedia.org/wiki/Thadiso_ya_kharikhulamo Thadiso ya kharikhulamo mokgwa-tsamaiso ya go lekola kharikhulamo (curriculum)Starr, Linda (29 May 2006). e e mo tirisong fa e tsentshiwa mo electronic database mo setting ya thuto (education) nngwe le nngwe. Dithalo tse di amogetsweng https://tn.wikipedia.org/wiki/Thadiso_ya_kharikhulamo#Dithalo_tse_di_amogetsweng Individual curriculum mapshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thadiso_ya_kharikhulamo#Individual_curriculum_maps Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thadiso_ya_kharikhulamo#References Wikipedia: Tlhokomelo ya dihutshane https://tn.wikipedia.org/wiki/Tlhokomelo_ya_dihutshane == Tlhokomelo ya dihutshane == Tlhokomelo ya dihutshanehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tlhokomelo_ya_dihutshane#Tlhokomelo_ya_dihutshane Wikipedia: Setso le ngwao ya Setswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_le_ngwao_ya_Setswana == SETSO LE NGWAO == SETSO LE NGWAOhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_le_ngwao_ya_Setswana#SETSO_LE_NGWAO LENYALOhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_le_ngwao_ya_Setswana#LENYALO GO TLHOKA PELEGIhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_le_ngwao_ya_Setswana#GO_TLHOKA_PELEGI MOTSETSIhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_le_ngwao_ya_Setswana#MOTSETSI BANAhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_le_ngwao_ya_Setswana#BANA BOGWERA LE BOJALEhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_le_ngwao_ya_Setswana#BOGWERA_LE_BOJALE BONGAKAhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_le_ngwao_ya_Setswana#BONGAKA MAINA A DITAOLA:https://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_le_ngwao_ya_Setswana#MAINA_A_DITAOLA: MAINA A MAWA MANGWEhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Setso_le_ngwao_ya_Setswana#MAINA_A_MAWA_MANGWE Wikipedia: Itsholelo ya Botswana https://tn.wikipedia.org/wiki/Itsholelo_ya_Botswana Go simolola ka letsatsi la Botswana e tsaya Boipuso, lefatshe le le ne la nna le itsholelo e e kwa godimo e e neng ele di pesente di le boroba bobedi (9%) mo ma fatshe fatsheng ngwaga le ngwaga go simolola ka ngwaga wa 1966 go ya ngwageng wa 1999. Mo ngwageng di le 30, go nnile le kgolo mo private sector employment e e kanag ka di pesente dile lesome (10%) ngwaga le ngwaga. Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Itsholelo_ya_Botswana#References External linkshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Itsholelo_ya_Botswana#External_links Wikipedia: Mount Ayliff https://tn.wikipedia.org/wiki/Mount_Ayliff Mount Ayliff ke setoropo sa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mount_Ayliff#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Mount Frere https://tn.wikipedia.org/wiki/Mount_Frere Mount Frere ke setoropo sa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mount_Frere#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Botsamaisi https://tn.wikipedia.org/wiki/Botsamaisi Tsamaiso e ka kaya: Kgwebo https://tn.wikipedia.org/wiki/Botsamaisi#Kgwebo Mmuso/Pusohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botsamaisi#Mmuso/Puso Sengwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botsamaisi#Sengwe Related pageshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Botsamaisi#Related_pages Wikipedia: Umbrella for Democratic Change https://tn.wikipedia.org/wiki/Umbrella_for_Democratic_Change Umbrella for Democratic Change (UDC) ke Mokgatlho wa tsa polotiki mo leftsheng la Botswana. UDC e agilwe ka ngwaga wa 2012 Ngwanatsele ke maloko a batho go tswa Mekgatlhong e e farologanyeng go akaretswa BPP le BMD. Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Umbrella_for_Democratic_Change#References Wikipedia: Cedarville https://tn.wikipedia.org/wiki/Cedarville Cedarville ke setoropo ya Masepala sa Matatiele, Karolwana sa Alfred Nzo, Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Cedarville#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Matatiele https://tn.wikipedia.org/wiki/Matatiele Matatiele ke toropo ya Masepala wa Matatiele, Karolwana ya Alfred Nzo, Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Matatiele#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Maloti https://tn.wikipedia.org/wiki/Maloti Maloti ke setoropo ya Masepala sa Matatiele, Karolwana sa Alfred Nzo, Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Maloti#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Carrot cake https://tn.wikipedia.org/wiki/Carrot_cake == Carrot cake == Carrot cakehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Carrot_cake#Carrot_cake Kapei le Metswako e e tsenngwanghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Carrot_cake#Kapei_le_Metswako_e_e_tsenngwang Tshupohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Carrot_cake#Tshupo Bibliographyhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Carrot_cake#Bibliography Notes and referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Carrot_cake#Notes_and_references Wikipedia: Temo https://tn.wikipedia.org/wiki/Temo == Temo == Temohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Temo#Temo Wikipedia: Mmidi/Mmopo https://tn.wikipedia.org/wiki/Mmidi/Mmopo Mmidi/Mmopo ke Setlhatshana se se simolotseng go lemiwa ke beng gae ba ko lefatsheng la Mexico dingwaga di le 10 000 tse di fitileng. Setlhotlha sa mmidi se ntsha bana mo ditsejwaneng tsa one mo eleng maungo a a felelang a nna le dipeo tsa mmidi tse ka sekgoa di bidiwang kernels. Dikgang ka mmidi/mmopohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mmidi/Mmopo#Dikgang_ka_mmidi/mmopo Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mmidi/Mmopo#References Wikipedia: Okanaiseišene https://tn.wikipedia.org/wiki/Okanaisei%C5%A1ene Okanaiseišene/Thulaganyo ke sengwe [entity] se se akaretsang bontsi ba batho[people], jaaka institution kgotsa lekgotla [association], seo se nang le maikaelelo a kopanelo a kakaretso mme se tshwaragantshitswe go tikologo ya kwa ntle. Mehutahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Okanaisei%C5%A1ene#Mehuta Dipopegohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Okanaisei%C5%A1ene#Dipopego Typeshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Okanaisei%C5%A1ene#Types Structureshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Okanaisei%C5%A1ene#Structures Dikomiti kgotsa jurieshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Okanaisei%C5%A1ene#Dikomiti_kgotsa_juries Committees or jurieshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Okanaisei%C5%A1ene#Committees_or_juries Diekholojihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Okanaisei%C5%A1ene#Diekholoji Ecologieshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Okanaisei%C5%A1ene#Ecologies Matrix organizationhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Okanaisei%C5%A1ene#Matrix_organization Pyramids or hierarchicalhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Okanaisei%C5%A1ene#Pyramids_or_hierarchical Theorieshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Okanaisei%C5%A1ene#Theories Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Okanaisei%C5%A1ene#References Wikipedia: BotswanaPost https://tn.wikipedia.org/wiki/BotswanaPost BotswanaPost ke komponi e maikaelelo a yone eleng go romela le go amogela dithoto mo lefatsheng la Botswana. BotswanaPost ke komponi ya goromente wa lefatshe la Botswana, ka sekgoa Parastatal kotlase ga leloko la Ministry wa tsa maranyane,ditlhaeletsanyo le botegeniki. Historyhttps://tn.wikipedia.org/wiki/BotswanaPost#History Moemedi mogolo wa BotswanaPost https://tn.wikipedia.org/wiki/BotswanaPost#Moemedi_mogolo_wa_BotswanaPost Philatelic Museumhttps://tn.wikipedia.org/wiki/BotswanaPost#Philatelic_Museum Bona Gapehttps://tn.wikipedia.org/wiki/BotswanaPost#Bona_Gape Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/BotswanaPost#References Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/BotswanaPost#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Wikipedia Zero (Setswana) https://tn.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_Zero_(Setswana) Wikipedia Zero ke maranyane a a tsisitsweng ke komponi ya Wikimedia Foundation a a letlang gore o ka nna le tshono ya go ka bona kitso ya thuto o dirisa mogala wa letheka kgotsa cell-phone mahala go sena ditlhwatlhwa dipe tse o di duelang. Maranyane a Wikipedia Zero a tsentswe mo tirisong ka ngwaga wa 2002, mme a ikgapela sekgele sa mabono sa borwa goya borwa-bophirima interactive award. Historyhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_Zero_(Setswana)#History Dikomponi tsa dithlaeletsanyo tse di tsayang karolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_Zero_(Setswana)#Dikomponi_tsa_dithlaeletsanyo_tse_di_tsayang_karolo Reception and impacthttps://tn.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_Zero_(Setswana)#Reception_and_impact Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_Zero_(Setswana)#Dipadi_tse_dingwe Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_Zero_(Setswana)#References Dipadi tse di kwantlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_Zero_(Setswana)#Dipadi_tse_di_kwantle Wikipedia: Roubaix https://tn.wikipedia.org/wiki/Roubaix Roubaix ke toropo e e mo kgaolo ya Hauts-de-France kwa bokone jwa Fora o gaufi le molelwane wa Belgium. Ka 2013, Roubaix e ne e le motse o o nang le baagi ba le . Forahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Fora Wikipedia: KE NE KA RATA KGAREJWANA https://tn.wikipedia.org/wiki/KE_NE_KA_RATA_KGAREJWANA =KETELO-PELE= KETELO-PELEhttps://tn.wikipedia.org/wiki/KE_NE_KA_RATA_KGAREJWANA#KETELO-PELE Botsenohttps://tn.wikipedia.org/wiki/KE_NE_KA_RATA_KGAREJWANA#Botseno FIRIKGONG 8https://tn.wikipedia.org/wiki/KE_NE_KA_RATA_KGAREJWANA#FIRIKGONG_8 FIRIKGONG 17https://tn.wikipedia.org/wiki/KE_NE_KA_RATA_KGAREJWANA#FIRIKGONG_17 M ....Firikgong 25https://tn.wikipedia.org/wiki/KE_NE_KA_RATA_KGAREJWANA#M_....Firikgong_25 M...Tlhakole 3https://tn.wikipedia.org/wiki/KE_NE_KA_RATA_KGAREJWANA#M...Tlhakole_3 M ...Tlhakole 10https://tn.wikipedia.org/wiki/KE_NE_KA_RATA_KGAREJWANA#M_...Tlhakole_10 B...Tlhakole 20https://tn.wikipedia.org/wiki/KE_NE_KA_RATA_KGAREJWANA#B...Tlhakole_20 M ...TLHAKOLE 28https://tn.wikipedia.org/wiki/KE_NE_KA_RATA_KGAREJWANA#M_...TLHAKOLE_28 Wikipedia: Bokunutu https://tn.wikipedia.org/wiki/Bokunutu Bokunutu ke go fitlhega ga sengwe se o sa batleng se itsewe. Wikipedia: Betesankwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Betesankwe Betesankwe ke motsana o o mo lefatsheng la Botswana kwa ga Ngwaketse. Go ya ka dipalo tsa Ngwaga wa 2011 go ne go na le batho ba le 389 mo go one motse o. Bibiliogeraphyhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Betesankwe#Bibiliogeraphy Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Betesankwe#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Domboshaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Domboshaba == Domboshaba == Domboshabahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Domboshaba#Domboshaba Tshilohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Domboshaba#Tshilo Bodilo jwa matlohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Domboshaba#Bodilo_jwa_matlo Dinepe tsa Domboshabahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Domboshaba#Dinepe_tsa_Domboshaba Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Domboshaba#References Wikipedia: Daegonale https://tn.wikipedia.org/wiki/Daegonale Daegonale ke mola o o tlhamaletseng o o kgabaganyang go tshwaraganya dihuku. Mola o o kgabaganyang ga o ye thwi kwa godimo, kwa tlase, kgotsa go kopana. Wikipedia: Mophete https://tn.wikipedia.org/wiki/Mophete Mophete (Eng: Common coral tree) ke tree ya Aforika Borwa. Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Norway https://tn.wikipedia.org/wiki/Norway | Batho = 5 425 270 (2022) Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Norway#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Phokeng https://tn.wikipedia.org/wiki/Phokeng Phokeng ke motse mo motsesetoropong wa Rustenburg mo porofenseng ya Bokone Bophirima. Ke motsemošate wa naga ya Bafokeng (Royal Bafokeng Nation). Aforika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Aforika_Borwa Pages with non-numeric formatnum argumentshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_non-numeric_formatnum_arguments Settlement articles requiring maintenancehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Settlement_articles_requiring_maintenance Wikipedia: Taung skull https://tn.wikipedia.org/wiki/Taung_skull Ngwana wa Taung ke masalela a leraga la ngwana o monnye a bontshwa jaaka sekai sa motho wa moAforika. Le fihletswe ka 1924 ke babereki ba berekela Northern Lime Company ko Taung, Aforika Borwa. Aforika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Aforika_Borwa Wikipedia: Solofela https://tn.wikipedia.org/wiki/Solofela Go solofela go kaya go lebelela ka tshepo. ke jaaka o na le tsholofelo ya gore se o se lebeletseng se tla dirafala goba go diragala. Wikipedia: Botlhokwatlhokwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Botlhokwatlhokwa Ka Setswana fa re re selo se botlhokwatlhokwa, ka sekgowa re raya gore selo seo [is very important]. Wikipedia: Mokgweetsi Masisi https://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgweetsi_Masisi |birth_name = Mokgweetsi Eric Keabetswe Masisi Botshelôhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgweetsi_Masisi#Botshelô Tirôhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgweetsi_Masisi#Tirô Phitlhêlêlôhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgweetsi_Masisi#Phitlhêlêlô Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Mokgweetsi_Masisi#References Wikipedia: Kgolo ya Ngwana https://tn.wikipedia.org/wiki/Kgolo_ya_Ngwana Kgolo ya ngwana refers to the [biological, psychological] le diphethogo tsa maikutlo a tlhagelelang mo bathong magareng a matsalo  le bofelelo ba [adolescence], fa motho a tswelelapele go tloga  [dependency] go ya go kemonosi [autonomy] e e tletseng. Ke tsela e e sa feleng e o ka  akanyetsang tatelano ya yona le fa e na le tswetsopele e e itlhophileng ya ngwana mongwe le mongwe. Theorieshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgolo_ya_Ngwana#Theories Ecological systemshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgolo_ya_Ngwana#Ecological_systems Piagethttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgolo_ya_Ngwana#Piaget Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Kgolo_ya_Ngwana#References Wikipedia: China https://tn.wikipedia.org/wiki/China China(中国) ke naga e e leng kwa borwa jwa Asia. China e na le batho ba ba ka nnang 1 billion. Asiahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Asia Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Diabo tsa Lekgotla la Thuto-Tswetsopele le Katiso https://tn.wikipedia.org/wiki/Diabo_tsa_Lekgotla_la_Thuto-Tswetsopele_le_Katiso Diabo tsa Lekgotla la Thuto-Tswetsopele le Katiso (Irish) kgotsa FETAC ke lekala la statutory la diabo la thuto-tswetsopele [further education] kwa Ireland; le tlhomilwe ka di 11 Seetebosigo 2001 ka fa tlase ga the Qualifications (Education and Training) Act 1999.About FETAC, accessed October 21, 2007 Wayback Machine FETAC e ne ya tloswa mme di tirelo tsa lona tsa fetisitswa go Quality and Qualifications Ireland (QQI) ka di 6 Ngwanatsele 2012. Bona gapehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Diabo_tsa_Lekgotla_la_Thuto-Tswetsopele_le_Katiso#Bona_gape Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Diabo_tsa_Lekgotla_la_Thuto-Tswetsopele_le_Katiso#References Wikipedia: Phitlhelelo Puo/Loleme https://tn.wikipedia.org/wiki/Phitlhelelo_Puo/Loleme Phitlhelelo Puo/Loleme ke tsela e batho ba fitlhelelang bokgoni go bona le go tlhaloganya puo [language], gape le go tsweletsa le go dirisa mantswe [words] le mafoko sentences] go buisana. Phitlhelelo puo ke nngwe ya dilo tse di botlhokwa mo maitshwarong a batho,  ka gonne diphedi tse dingwe ga di dirisi puo go golalagana [non-humans do not communicate by using language]. Historyhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phitlhelelo_Puo/Loleme#History See alsohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phitlhelelo_Puo/Loleme#See_also Wikipedia: Letta Mbulu https://tn.wikipedia.org/wiki/Letta_Mbulu Letta Mbulu (mofumahali ya African-American Soul) moepedi wa Jazz wa Aforika Borwa go simolla ka ngwaga wa 1960. O nyetseo ke Caiphus Semenya le yena ke moepedi wa Afrika Borwa ba kopane mo tlhahiso so King Konghttp://southafrica. Biographyhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Letta_Mbulu#Biography Wikipedia: Pula('''P''') https://tn.wikipedia.org/wiki/Pula(%27%27%27P%27%27%27) | unofficial_users = Alongside Zimbabwean dollar (suspended indefinitely from 12 April 2009), euro, US dollar, pound sterling, South African rand, Indian rupee, Australian dollar, Chinese yuan and Japanese yen. The US dollar has been adopted as the official currency for all government transactions in Zimbabwe. Wikipedia: Phatlhalatsa https://tn.wikipedia.org/wiki/Phatlhalatsa Go phatlhalatsa go ka kaya dilo di le di ntsi. Sa ntlha, motho a ka phatlhalatsa dikgang a begela batho botlhe ka seo se diragalang goba se se diragetseng le seo se sa ntseng se tla diragala. Wikipedia: Bagodi https://tn.wikipedia.org/wiki/Bagodi Bagodi ke batho bao ba godileng. Re ba kaya e le bagodi ka ntlha ya gore e le ba mengwaga e e kwa godimo go e e masomenne. Wikipedia: Pego ya Bo bega dikgang https://tn.wikipedia.org/wiki/Pego_ya_Bo_bega_dikgang PEGO YA BOBEGA DIKGANG Wikipedia: Puiso-Batho https://tn.wikipedia.org/wiki/Puiso-Batho ==puiso-batho== puiso-bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Puiso-Batho#puiso-batho Popego ya Puiso bathohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Puiso-Batho#Popego_ya_Puiso_batho Setlhogo le ditumedisohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Puiso-Batho#Setlhogo_le_ditumediso Matseno le mmelehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Puiso-Batho#Matseno_le_mmele Wikipedia: Tlhokafalang https://tn.wikipedia.org/wiki/Tlhokafalang Fa sengwe se le botlhokwa mo botshelong jwa motho re ka bua ra re se a tlhokafala. E le go kaya gore ga go se re ka se dirang kwa ntle ga sona. Wikipedia: Nnetefatsa https://tn.wikipedia.org/wiki/Nnetefatsa Lefoko le nnetefatsa le tswa mo lefokong le, nnete. Ka jalo go nnetefatsa ke go leka ka bojotlhe jwa gago go keleka kgotsa go lebeledisa gore a gontse jaak go kaiwa. Wikipedia: Mosola https://tn.wikipedia.org/wiki/Mosola Fa re re sengwe kgotsa motho o na le mosola, re kaya gore o na le seo a ka se dirang mo se se diriwang. E le gore sengwe kgotsa motho a ka nna le seabe mo go seo re se dirang. Wikipedia: Portal:Arts https://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Arts ==NGWAO== NGWAOhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Arts#NGWAO BOGWERAhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Arts#BOGWERA GO BOLOLA GA BOGWERAhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Arts#GO_BOLOLA_GA_BOGWERA Wikipedia: Portal:Biography https://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Biography Botshelo jwa ga Ratsei Setlhako Wikipedia: Matshwenyegong https://tn.wikipedia.org/wiki/Matshwenyegong Lefoko le matshwenyegong le tswa go lefoko le, matshwenyego le le lona le tswang mo lefokong le tshwenyega. Go tshwenyega go tshwana le go se itumele, mowa wa gago o le mokgarakgatshegong kgotsa o le kwa tlase. Wikipedia: Tlholegile https://tn.wikipedia.org/wiki/Tlholegile Lefoko le tlholegile le tswa mo lefokong le tlholego. Go ya ka fa le dirisitsweng ka teng mo, lefoko le le ka ya modi. Wikipedia: Sempakwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Sempakwe |- Sempakwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Sempakwe Zimbabwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Zimbabwe Wikipedia: Setsonga https://tn.wikipedia.org/wiki/Setsonga Setsonga ke puo e e buiwang mo mafatsheng a Aforika Borwa le Mozambique. Wikipedia: Thabo Mbeki https://tn.wikipedia.org/wiki/Thabo_Mbeki Thabo Mvuyelwa Mbeki o tsoaletsoe ka 18 June 1942 ke moeta-pele oa Afrika Boroa ea sebelelitseng e le Mopresidente oa bobeli oa Apartheid oa Afrika Boroa ho tloha ka 14 June 1999 ho ea ho 24 September 2008. Ka la 20 September, 2008, ka likhoeli tse ka bang robong lilemong tse peli tse fetileng, Mbeki o ile a phatlalatsa ho itokolla ha hae ka mor'a ho hopoloa ke Komiti ea Tsamaiso ea Sechaba ea ANC, ho latela qeto ea moahloli CR Nicholson ea ho kena-kenana ka tsela e fosahetseng ho National Prosecuting Authority ( NPA), ho kenyeletsa le ts'ebetso ea Jacob Zuma bakeng sa bobolu. Wikipedia: Makaêlagongwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Maka%C3%AAlagongwe Modimo o nko e Metsi Wikipedia: Albertina Sisulu https://tn.wikipedia.org/wiki/Albertina_Sisulu |image_size=200px|caption=The University of Johannesburg confers an honorary doctoral degree (Doctor Litterarum et Philosophiae (honoris causa)) on Albertina Sisulu in acknowledgement of her revolutionary role in pre-1994 South Africa.|birth_place=|death_date=|death_place=|religion=|known=anti-apartheid activist|spouse=Walter Sisulu|parents=Bonilizwe and Monikazi Thethiwe|children=}}|image_size=200px|caption=The University of Johannesburg confers an honorary doctoral degree (Doctor Litterarum et Philosophiae (honoris causa)) on Albertina Sisulu in acknowledgement of her revolutionary role in pre-1994 South Africa. Bophelo bja bonnyanenghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Albertina_Sisulu#Bophelo_bja_bonnyaneng Wikipedia: 5 Love Languages https://tn.wikipedia.org/wiki/5_Love_Languages The Five Love Languages: How to Express Heartfelt Commitment to Your Mate ke buka e e kwadilweng ka 1995 ke Gary Chapman. E tlhalosa mekgwa e le tlhano ya go supa le go bontsha lerato le Chapman a le bitsang "dipuo tsa lerato": Pages with unreviewed translationshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_unreviewed_translations Wikipedia: Yunibesithi ya Aforika Borwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa (Latin)|mottoeng=In the service of humanity|established=1873|type=PublicDistance educationMega University|head_label=Vice-Chancellor|chancellor=Thabo Mbeki|head=Prof. Mandla Makhanya|students=350 551 (2017)Institutional Information and Analysis Portal (2015)|city=Pretoria]|province=[[Gauteng|country=South Africa|coor=|campus=Urban|colours=Maroon, Blue and White  |former_names=University of the Cape of Good Hope|affiliations=AAUACUHESA|website=|nickname=UNISA}} Hisitorihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Hisitori Yunibesithihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Yunibesithi Bobeo/Boagelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Bobeo/Boagelo Baithuti le badirihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Baithuti_le_badiri Academic communityhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Academic_community Boemohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Boemo Thuto kgakala kwa Unisahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Thuto_kgakala_kwa_Unisa Netefatso/Akhreditheishenhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Netefatso/Akhreditheishen Netefatso ya Setshabakopano ya di khwalifikheishene tsa Unisahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Netefatso_ya_Setshabakopano_ya_di_khwalifikheishene_tsa_Unisa Ditlhoko tsa go tsenahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Ditlhoko_tsa_go_tsena Moaparo wa seakhademikihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Moaparo_wa_seakhademiki Culturehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Culture Motheo wa Unisahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Motheo_wa_Unisa Kgatisetso ya Unisahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Kgatisetso_ya_Unisa Batlatsa-Mokhanselara ba Yunibesithi ya Cape of Good Hope, go tloga ka 1873 go fitlha ka 1918https://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Batlatsa-Mokhanselara_ba_Yunibesithi_ya_Cape_of_Good_Hope,_go_tloga_ka_1873_go_fitlha_ka_1918 Dikhanselara Yunibesithi ya Aforika Borwa go tloga ka 1918 go fitlha jaanong jana.https://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Dikhanselara_Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa_go_tloga_ka_1918_go_fitlha_jaanong_jana. Batlatsa-Khanselara ba Yunibesithi ya Aforika Borwa, 1918 go fitlha ka 1955https://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Batlatsa-Khanselara_ba_Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa,_1918_go_fitlha_ka_1955 Bagokgo le Batlatsa-Khanselara ba Yunibesithi ya Aforika Borwa go tloga ka 1953 go fitlha jaanong janahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Bagokgo_le_Batlatsa-Khanselara_ba_Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa_go_tloga_ka_1953_go_fitlha_jaanong_jana Notable alumni (baithuti le fakhaliti)https://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Notable_alumni_(baithuti_le_fakhaliti) Bona gapehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Bona_gape Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#References dikgolagano tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#dikgolagano_tsa_kwa_ntle Dikopanelo tsa lefatshe-pharapharahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Yunibesithi_ya_Aforika_Borwa#Dikopanelo_tsa_lefatshe-pharaphara Wikipedia: Technical and Vocational Training Corporation https://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_Vocational_Training_Corporation |nativename_a=|nativename_r=|logo=|logo_width=220px|logo_caption=|jurisdiction=Saudi Arabia|headquarters=Riyadh |coordinates=|chief1_name=Ahmad Al-Faheed|chief1_position=Governor|chief2_name=|chief2_position=|chief3_name=|chief3_position=|parent_agency=|child1_agency=|child2_agency=|website=http://tvtc.gov. Hisitorihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_Vocational_Training_Corporation#Hisitori Sebopego le dithulaganyohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_Vocational_Training_Corporation#Sebopego_le_dithulaganyo Boikao bo bo ntshwa jwa TVTChttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_Vocational_Training_Corporation#Boikao_bo_bo_ntshwa_jwa_TVTC Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_Vocational_Training_Corporation#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Dipadi tse dingwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_Vocational_Training_Corporation#Dipadi_tse_dingwe Wikipedia: Technical and further education https://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education Di-instithushene tsa technical and further education or TAFE (/ˈteɪf/) kwa Australia di abelana ka dirutwa tse di anameng segolo thata tsa borutatiro (vocational), go ntsi dirutwa tse di khwalifaya ka fa tlase ga National Training System/Australian Qualifications Framework/Australian Quality Training Framework. Mafapha a akarediwang a akaretsa tsa kgwebo (business), moruo (finance), hospitality, bojanala (tourism), dikago (construction), bo-enjinere (engineering), botshwantshisi jwa ponalo (visual arts), thelenolji ya kitso (information technology) le tsa tirelo setshaba (community work). Dikhwalifikheishene tse di abiwang ke dikholetshe tsa TAFEhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#Dikhwalifikheishene_tse_di_abiwang_ke_dikholetshe_tsa_TAFE Dikholetshe tsa TAFE ka naga/tikologohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#Dikholetshe_tsa_TAFE_ka_naga/tikologo Nagakgolo ya Australiahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#Nagakgolo_ya_Australia New South Waleshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#New_South_Wales Northern Territoryhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#Northern_Territory Queenslandhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#Queensland Australia Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#Australia_Borwa Victoriahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#Victoria Western Australiahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#Western_Australia Bona gapehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#Bona_gape Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#References External linkshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#External_links State and territory TAFE websiteshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#State_and_territory_TAFE_websites Victorian Association of TAFE Librarieshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#Victorian_Association_of_TAFE_Libraries Vocational education and training (VET)https://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#Vocational_education_and_training_(VET) Kaelo ya Careerhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#Kaelo_ya_Career Mafelo aTAFE a kopanohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Technical_and_further_education#Mafelo_aTAFE_a_kopano Wikipedia: Japan https://tn.wikipedia.org/wiki/Japan Japan (in Japan 日本国 Nippon-koku) ke naga e e leng kwa borwa jwa Asia. Asiahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Asia Wikipedia: Asami Setō https://tn.wikipedia.org/wiki/Asami_Set%C5%8D Asami Setō(Japanese:瀬戸麻沙美) ke moetsigadi kwa Japan. Filmographyhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Asami_Set%C5%8D#Filmography Animehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Asami_Set%C5%8D#Anime External linkshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Asami_Set%C5%8D#External_links Wikipedia: Monte Águila https://tn.wikipedia.org/wiki/Monte_%C3%81guila Monte Águila ke toropo kgolo kwa borwa Chile. E na le baagi ba le 6. Chilehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Chile Wikipedia: Colombia https://tn.wikipedia.org/wiki/Colombia Colombia, ke naga e e leng kwa borwa jwa Amereka. Colombia na le batho ba ba ka nnang 48. Colombiahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Colombia Wikipedia: Bogotá https://tn.wikipedia.org/wiki/Bogot%C3%A1 Bogotá ke toropo kgolo kwa borwa Colombia. E na le baagi ba le 7,181,469. Colombiahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Colombia Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Avro Shackleton https://tn.wikipedia.org/wiki/Avro_Shackleton Avro Shackleton e ne e le sefofane se selelele sa leoatle sa Brithani se tsamaeang le leoatle se sebelisoang ke British Air Force (RAF) le South African Air Force (SAAF). E qapiloe ke Avro ho tloha libomo tsa Avro Lincoln, ka boeona e le tsoelo-pele ea libomo tse tummeng tsa Avro Lancaster. Wikipedia: Aberdeen, Kapa Botlhaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Aberdeen,_Kapa_Botlhaba | elevation_m = Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Aberdeen,_Kapa_Botlhaba#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Addo https://tn.wikipedia.org/wiki/Addo Addo ke setoropo sa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Addo#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Adelaide, Kapa Botlhaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Adelaide,_Kapa_Botlhaba Adelaide ke setoropo sa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Adelaide,_Kapa_Botlhaba#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Adendorp https://tn.wikipedia.org/wiki/Adendorp Adendorp ke setoropo senyane sa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Adendorp#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Alexandria, Kapa Botlhaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Alexandria,_Kapa_Botlhaba in Alexandria Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Alexandria,_Kapa_Botlhaba#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Alice, Kapa Botlhaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Alice,_Kapa_Botlhaba Mount Frere ke setoropo sa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Alice,_Kapa_Botlhaba#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Alicedale https://tn.wikipedia.org/wiki/Alicedale Alicedale ke setoropo se nyane sa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Alicedale#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Newcastle, KwaZulu-Natal https://tn.wikipedia.org/wiki/Newcastle,_KwaZulu-Natal | leader_title = Mayor Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Newcastle,_KwaZulu-Natal#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Komani https://tn.wikipedia.org/wiki/Komani Queenstown/Komani ke setoropo sekgolo wa Kapa Botlhaba mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Komani#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Centurion, Gauteng https://tn.wikipedia.org/wiki/Centurion,_Gauteng Centurion ke toropo se kgolo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Alberton https://tn.wikipedia.org/wiki/Alberton Alberton ke toropo se kgolo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Benoni https://tn.wikipedia.org/wiki/Benoni Benoni ke toropo se kgolo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Lenasia https://tn.wikipedia.org/wiki/Lenasia Lenasia ke toropo se kgolo ya Gauteng e Aforika Borwa. Ba dula ke maIndia. Wikipedia: Carletonville https://tn.wikipedia.org/wiki/Carletonville Carletonville ke toropo se kgolo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Bronkhorstspruit https://tn.wikipedia.org/wiki/Bronkhorstspruit Bronkhorstspruit ke toropo se kgolo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Edenvale https://tn.wikipedia.org/wiki/Edenvale Edenvale ke toropo se kgolo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Fochville https://tn.wikipedia.org/wiki/Fochville Fochville ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Germiston https://tn.wikipedia.org/wiki/Germiston Germiston ke toropo se kgolo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Kempton Park https://tn.wikipedia.org/wiki/Kempton_Park Kempton Park ke toropo se kgolo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Krugersdorp https://tn.wikipedia.org/wiki/Krugersdorp Krugersdorp ke toropo se kgolo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Mabopane https://tn.wikipedia.org/wiki/Mabopane Mabopane ke lefelo le le mo Gauteng kwa Aforika Borwa. Mabopane e ne ya tlhomiwa ka 1959 jaaka lefelo la bonno la bantsho ke puso ya maloba ya Transvaal. Wikipedia: Ga-Rankuwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Ga-Rankuwa Ga-Rankuwa ke toropo se kgolo ya Gauteng e Aforika Borwa. Pages with non-numeric formatnum argumentshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_non-numeric_formatnum_arguments Settlement articles requiring maintenancehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Settlement_articles_requiring_maintenance Wikipedia page with obscure country or subdivisionhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Wikipedia_page_with_obscure_country_or_subdivision Wikipedia: Akasia https://tn.wikipedia.org/wiki/Akasia Akasia ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Babelegi https://tn.wikipedia.org/wiki/Babelegi Babelegi ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Bapsfontein https://tn.wikipedia.org/wiki/Bapsfontein Bapsfontein ke toropo nyane ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Bekkersdal https://tn.wikipedia.org/wiki/Bekkersdal Bekkersdal ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Blyvooruitzicht https://tn.wikipedia.org/wiki/Blyvooruitzicht Blyvooruitzicht ke mining toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Brakpan https://tn.wikipedia.org/wiki/Brakpan Brakpan ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Ennerdale, Gauteng https://tn.wikipedia.org/wiki/Ennerdale,_Gauteng Ennerdale ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Elandsrand https://tn.wikipedia.org/wiki/Elandsrand Elandsrand ke mining toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Ekangala https://tn.wikipedia.org/wiki/Ekangala Ekangala ke township ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: East Driefontein https://tn.wikipedia.org/wiki/East_Driefontein East Driefontein ke mining toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Cullinan, Gauteng https://tn.wikipedia.org/wiki/Cullinan,_Gauteng Cullinan ke mining toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Daveyton https://tn.wikipedia.org/wiki/Daveyton Daveyton ke toropo sa mmabatho ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Devon, Gauteng https://tn.wikipedia.org/wiki/Devon,_Gauteng Devon ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Diepsloot https://tn.wikipedia.org/wiki/Diepsloot Diepsloot ke township ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Heidelberg, Gauteng https://tn.wikipedia.org/wiki/Heidelberg,_Gauteng Heidelberg ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Henley on Klip https://tn.wikipedia.org/wiki/Henley_on_Klip Henley on Klip ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Irene, Gauteng https://tn.wikipedia.org/wiki/Irene,_Gauteng Irene ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Kagiso https://tn.wikipedia.org/wiki/Kagiso Kagiso ke township ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Magaliesburg https://tn.wikipedia.org/wiki/Magaliesburg Magaliesburg ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Mamelodi https://tn.wikipedia.org/wiki/Mamelodi Mamelodi ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Meyerton https://tn.wikipedia.org/wiki/Meyerton Meyerton ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Midrand https://tn.wikipedia.org/wiki/Midrand Midrand ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Mohlakeng https://tn.wikipedia.org/wiki/Mohlakeng Mohlakeng ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Muldersdrift https://tn.wikipedia.org/wiki/Muldersdrift Muldersdrift ke toropo ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Munsieville https://tn.wikipedia.org/wiki/Munsieville Munsieville ke toropo nyane ya Gauteng e Aforika Borwa. Wikipedia: Karolwana sa Mopani https://tn.wikipedia.org/wiki/Karolwana_sa_Mopani Karolwana sa Mopani ke district municipality go feta diporofense Limpopo kamoka Aforika Borwa. Seat ya Mopani ke Giyani. Mebasepala wa Selegaehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Karolwana_sa_Mopani#Mebasepala_wa_Selegae Wikipedia: Edirne https://tn.wikipedia.org/wiki/Edirne {{Infobox settlement Stubshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Turkeyhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Category:Turkey Wikipedia: Ruth Mompati https://tn.wikipedia.org/wiki/Ruth_Mompati Ruth Mompati (14 Loetse 1925 - 12 Mots'eanong 2015) e ne e le ralipolotiki oa Aforika Borwa ebile e le e mong oa baetapele ba Basali ba Mmesa ka la 9 Phato 1956.http://www. Tsa bonyaneng le thutohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ruth_Mompati#Tsa_bonyaneng_le_thuto Tsa Tirohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ruth_Mompati#Tsa_Tiro Tsa Losohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ruth_Mompati#Tsa_Loso Go umakahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Ruth_Mompati#Go_umaka Wikipedia: Thandiswa Mazwayi https://tn.wikipedia.org/wiki/Thandiswa_Mazwayi Thandiswa Mazwai (o hlahile 31 Hlakubele 1976) ke sebini sa Aforika Borwa, gape ke sebini sa pele sa molumo wa lefoko le mongoli wa pina wa Bongo Maffin. Simolong sa botshelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thandiswa_Mazwayi#Simolong_sa_botshelo Tirohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thandiswa_Mazwayi#Tiro Jack-Knifehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thandiswa_Mazwayi#Jack-Knife Matsating a pele le Bongo Muffinhttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thandiswa_Mazwayi#Matsating_a_pele_le_Bongo_Muffin Thandiswa o le monghttps://tn.wikipedia.org/wiki/Thandiswa_Mazwayi#Thandiswa_o_le_mong Wikipedia: Leona Theron https://tn.wikipedia.org/wiki/Leona_Theron Leona Valerie Theron (ea hlahileng ka la 7 Pulungoana 1966 Durban) ke moahloli Lekhotleng la Molao oa Motheo la Aforika Borwa ebile e le Lekhotla le Phahameng la Boipiletso. Wikipedia: Mandisa Maya https://tn.wikipedia.org/wiki/Mandisa_Maya Mandisa Muriel Lindelwa Maya (ea hlahileng ka la 20 Hlakubele, 1964) ke moetapele oa Aforika Borwa ea sebelitseng e le Mopresidente oa Lekhotla le Phahameng la Boipiletso la Afrika Boroa ho tloha ka la 26 Mmesa 2017. Wikipedia: Phumzile Mlambo-Ngcuka https://tn.wikipedia.org/wiki/Phumzile_Mlambo-Ngcuka Phumzile Mlambo Ngcuka ke ralipolotiki oa Aforika Borwa le ofisiri ea Machaba a Kopaneng, mme ha joale o ntse a sebetsa e le Motsamaisi oa Phethahatso oa Basali ba UN ka boemo ba Mongoli-Kakaretso oa United Nations. Wikipedia: Veronica Sobukwe https://tn.wikipedia.org/wiki/Veronica_Sobukwe Zondeni Veronica Sobukwe (27 Phupu 19-27–15 Phato 2018) e ne e le mooki oa Aforika Borwa ea neng a bapala karolo ea bohlokoa Lets'olo la Defiance. Monna oa hae, Robert Sobukwe, e ne e le mohanyetsi ea hlahelletseng oa lipolotiki. Wikipedia: Madie Hall Xuma https://tn.wikipedia.org/wiki/Madie_Hall_Xuma Madie Beatrice Hall-Xuma (1894 - 1982), e ne ele moagi wa naga ya kwa Amerika mme a fudugela mo Afrika Borwa. O dutse mo Afrika Borwa go simolola ngwaga wa 1940 go fitlhela wa 1963 a boelwa Amerika morago ga loso la mmona wa gagwe 1. Wikipedia: Barbara Masekela https://tn.wikipedia.org/wiki/Barbara_Masekela Barbara Mosima Joyce Masekela (ea hlahileng ka la 18 Phupu 1941) ke seroki, mosuoe le sebapali se ts'oereng maemo a boetapele ba bonono kahare ho African National Congress (ANC). Wikipedia: Cecile Lynette Palmer https://tn.wikipedia.org/wiki/Cecile_Lynette_Palmer Cecile Lynette Palmer e ne e le moahi oa litokelo tsa botho tsa Aforika Borwa ebile e le mochochisi oa bong Wikipedia: Busi Mhlongo https://tn.wikipedia.org/wiki/Busi_Mhlongo Victoria Busisiwe Mhlongo (28 Diphalane1947 - 15 Seetebosigo 2010)https://www.imdb. Bophelo jwa Busihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Busi_Mhlongo#Bophelo_jwa_Busi Ditiro le mmino wa gagwehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Busi_Mhlongo#Ditiro_le_mmino_wa_gagwe Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Busi_Mhlongo#References Wikipedia: Lebo Mathosa https://tn.wikipedia.org/wiki/Lebo_Mathosa Lebo Mathosa (16 Phupu 1977 - 23 Mphalane 2006) e ne e le sebini se tummeng sa Aforika Borwa kaito. Mathosa o qalile mosebetsi oa hae le sehlopha se tummeng sa Afrika Boroa Boom Shaka ka 1994 a le lilemo li 17. Wikipedia: Sho Madjozi https://tn.wikipedia.org/wiki/Sho_Madjozi Maya Christinah Xichavo Wegerif (ea hlahileng ka la 9 Mots'eanong 1992), ea tsebahalang e le Sho Madjozi ke rapper oa Aforika Borwa, sebini, sengoli sa lipina, sebapali le seroki. Wikipedia: Pélagie Gbaguidi https://tn.wikipedia.org/wiki/P%C3%A9lagie_Gbaguidi Pélagie Gbaguidi (oa Benin, ea hlahetseng Dakar ka 1965), o lula Brussels ebile o sebetsa. Gbaguidi o ipitsa molateli oa pale ea mehleng ena. Wikipedia: Hermione Granger https://tn.wikipedia.org/wiki/Hermione_Granger Hermione Jean Granger (/hɜːrˈmaɪ.əni/ / ˈɡreɪndʒər /) ke setaki se iqapetsoeng letotong la J. Wikipedia: Emma Watson https://tn.wikipedia.org/wiki/Emma_Watson Emma Charlotte Duerre Watson (ea hlahileng ka la 15 Tšitoe 1990) ke setšoantšisi sa Senyesemane, mohlala le sebapali. O hlahetse Paris 'me a hōletse Oxfordshire, Watson o ile a ea Sekolong sa Dragon mme a koetlisetsoa ho ba sebapali lekaleng la Oxford la Stagecoach Theatre Arts. Wikipedia: Bolwetse jwa Mogare wa Khorona 2019 https://tn.wikipedia.org/wiki/Bolwetse_jwa_Mogare_wa_Khorona_2019 Bolwetse jo boggle ba Khorona wa 2019 (COVID-19) ke bolwetse jo bo tshwaetsang motho ga a amana le mongwe yo o nang le mogare wa Khorona (Bolwetse Jwa Kgatelelo ya Mafatlha Jwa Mogare wa Khorona 2). Mogare o, o anama ka ntlha ya kamano le motho yo o tshwaetsegileng, go ama didiriswa le mafelo a a tshwaetsegileng o bo o itshwara mo dinkong, matlho kampo molomo. Tshimologohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bolwetse_jwa_Mogare_wa_Khorona_2019#Tshimologo Afrika Borwahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bolwetse_jwa_Mogare_wa_Khorona_2019#Afrika_Borwa Matshwao le Kalafihttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bolwetse_jwa_Mogare_wa_Khorona_2019#Matshwao_le_Kalafi Thibelohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bolwetse_jwa_Mogare_wa_Khorona_2019#Thibelo Nopolohttps://tn.wikipedia.org/wiki/Bolwetse_jwa_Mogare_wa_Khorona_2019#Nopolo Wikipedia: Loren Gray https://tn.wikipedia.org/wiki/Loren_Gray Loren Gray Beech (ea hlahileng ka la 19 Tšitoe 2002) ke sebini sa Amerika le sebapali sa litaba tsa kahisano ho tloha Pottstown, Pennsylvania, ea saenneng ho Virgin Records le Capitol Records. Wikipedia: Azerbaijan https://tn.wikipedia.org/wiki/Azerbaijan Azerbaijan, ke naga e e leng kwa borwa jwa Europe & Asi. Wikipedia: Portal:Lefatse https://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Lefatse Dumleng war no ke barthing go be no apps theh Wikipedia Wikipedia: Mainakgoboka https://tn.wikipedia.org/wiki/Mainakgoboka 1.Dinotshi Wikipedia: Phalaborwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Phalaborwa Phalaborwa ke motse setoropo wa Limpopo mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Phalaborwa#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Hoedspruit https://tn.wikipedia.org/wiki/Hoedspruit Hoedspruit ke motse setoropo wa Limpopo mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Hoedspruit#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Tzaneen https://tn.wikipedia.org/wiki/Tzaneen Tzaneen ke motse setoropo wa Limpopo mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Tzaneen#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Giyani https://tn.wikipedia.org/wiki/Giyani Giyani ke motse setoropo wa Limpopo mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Giyani#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Modjadjiskloof https://tn.wikipedia.org/wiki/Modjadjiskloof Modjadjiskloof ke motse setoropo wa Limpopo mo Aforika Borwa. Dikgoge tsa kwa ntlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Modjadjiskloof#Dikgoge_tsa_kwa_ntle Wikipedia: Thobalano https://tn.wikipedia.org/wiki/Thobalano Thobalano ke magareng ga batho bale pedi ba betelelana Wikipedia: Di poetry tsa lerato https://tn.wikipedia.org/wiki/Di_poetry_tsa_lerato Lerato ke lerato Wikipedia: Pesalome 23 https://tn.wikipedia.org/wiki/Pesalome_23 Pesalome 23 ke nngwe ya dikwalo tse di bonwang ke babuisi ba Baebele mo Testamenteng e ntŝhwa. Wikipedia: Masepala sa Maruleng https://tn.wikipedia.org/wiki/Masepala_sa_Maruleng Masepala sa Maruleng ke masepala go feta Karolwana sa Mopani wa porofense Limpopo ka moka Aferika Borwa. Wikipedia: Masepala sa Ba-Phalaborwa https://tn.wikipedia.org/wiki/Masepala_sa_Ba-Phalaborwa Masepala sa Ba-Phalaborwa ke masepala go feta Karolwana sa Mopani wa porofense Limpopo ka moka Aferika Borwa. Wikipedia: Masepala sa Greater Tzaneen https://tn.wikipedia.org/wiki/Masepala_sa_Greater_Tzaneen Masepala sa Greater Tzaneen ke masepala go feta Karolwana sa Mopani wa porofense Limpopo ka moka Aferika Borwa. Wikipedia: Masepala sa Greater Giyani https://tn.wikipedia.org/wiki/Masepala_sa_Greater_Giyani Masepala sa Greater Giyani ke masepala go feta Karolwana sa Mopani wa porofense Limpopo ka moka Aferika Borwa. Wikipedia: Masepala sa Greater Letaba https://tn.wikipedia.org/wiki/Masepala_sa_Greater_Letaba Masepala sa Greater Letaba ke masepala go feta Karolwana sa Mopani wa porofense Limpopo ka moka Aferika Borwa. Wikipedia: IU https://tn.wikipedia.org/wiki/IU Lee Ji-eun (Sekorea: 이지은; Hanja: 李 知恩; o hlahile ka la 16 Mphalane 1993), ea tsejoang ka boiphihlelo e le IU (Sekorea: 아이유), ke sebini sa sengoli sa lipina le sebapali sa Korea Boroa. Lebitso IU ke motswako wa 'I' le 'you' o bolelang "nna le wena re ba bang ka mmino. Ditshupuhttps://tn.wikipedia.org/wiki/IU#Ditshupu Wikipedia: Dikgalo https://tn.wikipedia.org/wiki/Dikgalo Dikgalo Wikipedia: Mosetsanagape Yame Mothagane https://tn.wikipedia.org/wiki/Mosetsanagape_Yame_Mothagane Mosetsanagape Yame Mothagane ke ngwana wa ga Mrs Keoletile Mothagane le Mr Nkemelang Mothagne. O nale mogolowe wa mosetsana e bong Karabo Dorothy Mothagane le monnawe e bong Gontle Banyana Mothagane. Wikipedia: Barutwana ba tshwanetse go latlha tiriso ya diritibatsi mo sekolong https://tn.wikipedia.org/wiki/Barutwana_ba_tshwanetse_go_latlha_tiriso_ya_diritibatsi_mo_sekolong Setswana Wikipedia: Mexico https://tn.wikipedia.org/wiki/Mexico Mexico ke naga e e leng kwa borwa jwa Tenochtitlan Wikipedia: Khorona https://tn.wikipedia.org/wiki/Khorona setswan Wikipedia: Monana https://tn.wikipedia.org/wiki/Monana Tlhaloso ya ke monana Wikipedia: Diaane ke eng? https://tn.wikipedia.org/wiki/Diaane_ke_eng%3F Boitshoko shiburi Wikipedia: Portal:Technologi https://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Technologi Smanga portal technologi Wikipedia: Portal:Dipalo https://tn.wikipedia.org/wiki/Portal:Dipalo Dipalo di dirisiwa tsatsi le letsatsi gaintsi thata mo di taxing Wikipedia: Tshomotso mpe ya dinotagi https://tn.wikipedia.org/wiki/Tshomotso_mpe_ya_dinotagi Tshomotso mpe ya dinotagi Wikipedia: Go, Dog. Go! https://tn.wikipedia.org/wiki/Go,_Dog._Go! Go, Dog. Go! Dintšahttps://tn.wikipedia.org/wiki/Go,_Dog._Go!#Dintša Referenceshttps://tn.wikipedia.org/wiki/Go,_Dog._Go!#References Dipadi tse di kwantlehttps://tn.wikipedia.org/wiki/Go,_Dog._Go!#Dipadi_tse_di_kwantle